võro kiil om soomõ ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq lõunaeesti keeleq eesti kiil liivi ja vad a kiil võro kiilt või pitäq eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai regionaalkeeles tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ võro murrõq võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb täl om kõnõlõjat põhilidsõlt lõuna eestin vanal võromaal mink ala käü parhillanõ võro ja põlva maakund ni osa tarto ja valga maakunnast karula harglõ urvastõ rõugõ kanepi põlva räpinä ja vahtsõliina kihlkund küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka tarton talliinan ja muial eestin võro kiil om ütes vanõmbas õdagumeresoomõ hõimukeeles peetü lõunaeesti hõimukeele perrätulija tõõsõq täämbädse ao lõunaeesti keeleq ommaq mulgi tarto ja seto kiil perämäne lätt külh võro keelega küländ pall o kokko a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu muistidsõq kombõq ja kimmäs hindätiidmine sis kõnõldas võro ja seto keelest eräle eesti murdõtiidüse traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om seto kiil murrak vai murragurühm a tõõsõq lõunaeesti keeleq eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ murdõq tartlaisiga om võrokõisil olnu mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil mink üts vanõmbit ja tähtsämpi kiräliidsi mälehtüsmärke om aastagal ilmunu wastne testament ja aastagasaal naati jo tävve tiidmisega kirotama võro keelen aastagast om päri võrokeeline aabits johann hurda wastne wõro keeli abd raamat aastagist pruugitas võro kiräkiilt võro ja seto kiil ommaq tõisist lõunaeesti keelist vanamoodulidsõmbaq ja põh aeesti keelest veidemb mõotõduq innembide om naid kõnõld ka kavvõmban hummogu ja lõuna puul parhillaidsi läti ja vinnemaa maiõ pääl võro keele ja kultuuri kaitsõs uurmisõs ja edendämises luudi aastagal riigiasotus võro instituut miä kõrraldas ka võro keele oppamist ni pruuv võro kiilt ütiskunnan avvo sisse nõstaq ja vahtsõst laembahe pruuki saiaq võro kiilt opatas parhillaq kõrra nädälin koolin a olõ i üttegi kuuli egaq klassi kon võro kiil olõsiq oppamisõ keeles korgõkooli jaon saa võro kiilt oppiq ülikoolin ainugõnõ peris võrokeeline aoleht uma leht ilmus kats kõrda kuun võro keele ammõtlinõ tunnistaminõ olõ i viil lõpulõ joudnuq aastagal luudi külh tuu jaos eräle valitsuskomisjon a tuu olõ i siiäniq võro keele õiguslidsõ staatusõ küsümüst lahendanuq võro keele staatusõ üle om eesti meediän aoldõ tulitsõhe vaiõld kuiki võro keele kaitsõs om alostõt mitmit tegemiisi ja luud võro instituut om võro kiil iks eesti keele puult tõsitsõhe ohostõt aastagal tettü arvamisküsümise perrä kõnõlõs võro kiilt külh rohkõmb vai veidemb ja kõik aig võro keeleala inemiisist a väega veidüq om latsi kinkalõ võro kiil om edimäne kiil ja sääntsit latsõvanõmbit kiä ummi latsigaq kõik aig võro kiilt kõnõlõsõq seo ilma aigo tunnõtas võro kiilt põhilidsõlt ku kirändüse tiatri rahva ja popmuusiga kiilt aastaga eurovisiooni lauluvõistlusõl istambulin oll eestit iist välän andsambli neiokõsõq võrokeelidse lauluga tii võro kiil kuulus üten tõisi eesti põlitsidõ piirkundliidsi ja veidembüskiiliga eesti piirkundliidsi ja veidembüskiili ütisüste võro kiilt nigu ka timä ligembit sugukiili eesti ja soomõ kiilt kirotõdas ladina tähtiga võro kiräviien tähüstäseq inämbüs tähti sammo helle ku eesti keelen täht q märk kurgupeethellü midä kutsutas ka kakkõhelüs nt maaq piniq osan välläandin kirotõdas kakkõhellü ka üläkomaga vai jätetäs hoobis kirotamalda y või märkiq korgõt õ d vabahellü miä om väega lähkü vinne lõ ja poola y lõ aastagast märgitäs taad hellü inämbüisi hariligu õ tähega kaldüläkoma ehk akuudiga a praktikan tuu asõmal sakõstõ ka hariligu üläkoma ehk apostroofiga märgitäs peethelle pehmehüst jne võro keelen om vabahelle kokkokõla miä om umanõ pall odõlõ soomõ ugri keelile a midä olõ õi inämb alalõ täämbädse päävä eesti keelen kõik võro keele peethelüq päält j ja q võivaq ollaq kas kõvaq vai pehmeq kakkõhelü om võro keelen harilik ja keeleoppusõ poolõst tähtsä helü miä eräldäs väega sagõhõhe sõnno tähendüisi nt maa üts ja maaq mitu tegosõnno säänestmuudu katõsjaotumist või õdagumeresoomõ kiili hulgan ette tullaq päält võro ja tõisi lõunõeesti kiili viil õnnõ kar ala keelin miä kiä kuis ku pall o kon kohe kuna määne mis mille minktarbis võro kiräviie vahtsõnõ kiräviis om kinnütänü aastagal võro instituudi kokko kutsut komisjon paul hagu toomas help sulev iva enn kasak valdek pall peeter päll seppo suhonen tõnu tender jüri viikberg tiit rein viitso võro kiräviie alossõs om ladina põhitähistü ja tuu eesti versiooni perrä kokko pant võro tähistü miä om võro eesti synaraamatun ant järgmädsen kujon sulgõ seen ommaq antu tunnõtumbaq võõrtäheq naid pruugitas õnnõ võõrkeelitside sõnno ja võõrkeelitside vai vanaperälidsen kiräviisin nimmi kirotamisõs tähte c pruugitas kuikivõrd ka luulõn ja ilokirändüsen tähte f pruugitas õnnõ võõrsõnon inämbüisi üteldäseq võro täheq vällä samma muudu ku eesti keelen v a järgmädseq erändiq vahtsõ kiräviie parandusõq ommaq läbi arotõdu ja vasta võedu võro instituudi sõnaraamadu tüürühmä kuunolõkil süküskuu ja märdikuu pääväl paranduisi põhilinõ sisu om tuu et kakkõhellü q ja pehmehüst soovitõdas märkiq veidemb ku inne õnnõ kõgõ hädätarvilidsõmbidõ kotussidõ pääl põhilidsõlt sääl kon naaq eräldäseq tähendüst korgõt õ hellü y märgitäs edespiten hariligu õ ga selle et taa helü eräldä i kunagi tähendüst kakkõhellü märgitäs mõnikõrd või pehmehüst märkiq ka nimisõnno lõpun jm ku tahetas pehmehüsele eräle tähelepanno pöördäq näütüses nimisõnno tähendüse eräldämises palk ja palk va korgõt õ d märgitäs hariligu õ ga mõõk mõõtma nõna sõna mõni sõs õks sõsar kõik sõa sõnaraamadu märksõnon ja muial kon hädäste vaia pruugitas korgõndusmärki ülespoolõ nuul õ all võro kiräviit om kritiseerit põhilidsõlt tähti q ja y võõraperäsüse peräst eesti kontekstin kriitikalõ om küländ häste vastat kakkõhelü märkmise tarvilikkusõ ni tähemärke q ja y kiräviide valimisõ osan nõrgõmbahe om argumenteerit tuu milles om ülepää vaia korgõ y eräldämist madalast õ st nimelt ku q om võro keelen kimmähe umaette foniim minkal om väega tähtsä roll sõnamuudõ tähendüisi eräldämisen sis korgõ y ja matal õ eräldä i tähendüst umaette tähemärgi pruukmist korgõ y märkmises om põhjõndõt taa helü tähtsüsegaq keele tävvelidse struktuuri alalõhoitumisõn nimelt paistus y ollõv üts põhjus mille om võro keelen vabahelükokkokõla nii ilosahe alalõ hoitunuq kiräviie kriitiga om veenü ütelt puult ülembäntuuduidõ vahtsõ kiräviie paranduisini a tõõsõlt puult võrokeelidse aolehe uma leht kiräviieni kon märgitä i kakkõhellü ega korgõt õ d a pehmehüst märgitäs osan välläandin nt võrokeelidse laulupido uma pido matõrjaalõn märgitäs kakkõhellü üläkomaga ilma umaette tähelda märkmisviise puudusõs om tuu et nii sakõ ja tähtsä tähendüisi eräldäjä helü nigu kakkõhelü om tävveste märkmäldä miä jätt sagõhõhe tähendüse segätses vai om taa märgit väiku üläkomaga midä hariligult panda ai tähele ja loeta ai vällä niisama tulõ üläkoma sakõ pruukmisõga kiräpilti mano hulga diakriitiliidsi märke ni umavaihõl lätväq kergehe segi kakkõhelü pehmehüs välläjätmismärk ja jutumärgiq midä kõiki kirotõdas tävveste sammamuudu vai pia üttemuudu vrd nt lausit võro lipp vai ka võrokõisi lipp om lipp miä om mõtõld sümbolis võro keelele tuu kõnõlõjilõ ja näide maalõ vanalõ võromaalõ miä om võro keele ja kultuuriala valgõ katsakiräga rohilinõ lipp valiti lipukonkursi pall odõ kavandidõ hulgast võrokõisi lipus aastagal võro lipp olõ i sama miä parhilladsõ võro vai põlva maakunna lipp naaq ommaq külh maakunnaq kon kõgõ inämb võro kiilt kõnõldas a naidõ lipuq ei sünnüq võro keele ja tuu kõnõlõjidõ sümbolis selle et naaq ommaq samasugudsõq ku eesti kõiki tõisi maakundõ ammõtlidsõq lipuq valgõ ja rohilinõ ainugõnõ vaih miä maakundõ lippõ ütstõõsõst eräldäs om lipu keskehe pant maakunna vapp võro lipp olõq ka ai sama miä võro liina lipp võrokõisi lipu pääl om kujotõt valgõ katsakiri tummõrohilidsõ tausta pääl taad märki om nätäq rahvarõividõ pääl kindakirjo ja vüükirjo seen ja muial usutas et märk kaits halva iist ja tuu õnnõ katsakirä katõsa nukka tähendäseq vana võromaa katsat kihlkunda urvastõ kanepi põlva räpinä vahtsõliina rõugõ harglõ karula rohilinõ värm tähendäs vana võromaa rohilist mõtsa ja võrokõisi luudusõga ütenkuun elämist valgõ värm tähendäs võrokõsõ puhast ja ausat henge valgõ om ka rahvarõiva hammõ värm tarvidus võrokõisi uma lipu perrä tegüsi üteh võro keele ja kultuuri liikmisõga miä naas suurõmba huuga pääle ndide aastidõ lõpun suurõmb nõudminõ võro lipu perrä tegüsi võro keele tähüstämises interneti keelevalikin ja võrokeelitside suurõmbidõ ettevõtmiisi man nigu kaika suvõülikuul ja uma pido niikavva ku ammõtlist võro lippu viil olõman olõ õs pakuti vällä kavandiid minkast ütte edimäst naati ka jo mitmidõ võrgolehti pääl mitteammõtligult pruukma tuu võro lipu kavand kõlla sinine tsõõr sini rohilidsõ tausta pääl miä om luud aastagal luujaq fastrõ mariko jüvä sullõv ja oro laivi om näüdüsses tuud ka seon artiklin ja ärq trüküt õuruupa vähämbüisi võrgolehe eurominority plakatidõ pääl plakat katõ võidutüüga panti aastaga vahtsõaastakuu alostusõn aolehe uma leht vaihõlõ ja naidõ katõ kavandi siäst saiq võrokõsõq hindäle kuu ao joosul lipu vällä valliq hellü sai andaq internetin telefoniga kirätiil vai paiga pääl uma lehe toimõndusõn lipuvalijit oll kokko inemist võrokõsõq valõq umas lipus rohilidsõ valgõ lipu taa lipu puult and uma helü inemist tõõnõ lipukavand valgõ verrev miildü inemisele võrokõisi lipus validu lipu autoriq olliq saarõ evar ja sepmani margus saarõ ja sepmani lipukavandiq olliq tõõnõtõõsõlõ küländ lähküq ja autoridõ nõunolõkiga pand lipuvalimiskomisjon naaq kats kavandit ütes lipus kokko nii et saarõ evari kavandist sai katsakirä kujo ja sepmani margusõ umast saiq lipu värmiq rahvahääletüsel tõõsõs jäänü punadsõ kaitsõtsõõriga lipukavandi välläpakja oll kirsfeldti kristjan matõmaatiga kreekakeelitsest sõnast mathma opit tiidüs om tiidüsharo miä uur abstraktsit struktuurõ miä ommaq vällä kujonuq reaalsusõ kvantitatiivsidõ vaihõkõrdo ja ruumiliidsi vormõ uurmisõga suurõst luust või üteldä et matõmaatiga uur sääntsit mõistit niguq arv struktuur ruum ja muutuminõ matõmaatiga sisus ommaq tiidmiseq teoreemiq mink õigsust om põhjõndõt deduktiivsõ tõõstusõ abiga naatõn pääle aksioomõst ja ärqseletüisist praktilist matõmaatikat om pia egän ütiskunnan vaia lännüq näütüses arvõpidämises maamõõtmisõs astronoomiliidsi sündmüisi ettearvamisõs vai ehitämise man teoreetililidsõn matõmaatikan uuritas tihtipääle sõski abstraktsit säädüsperäsüisi huul maldaq tuust kupall o vai kuna näid periselon rakõndaq and s oo ilma aigu lätt matõmaatiliidsi tiidmiisi vaia pall odõn tiidüsharõn nigu näütüses luudus ja inseneritiidüisin majandus ja arstitiidüsen matõmaatiga om üts vanõmbit tiidüisi sääntseq mõistõq niguq arv vai geomeetriline kujond tekküväq tuust et oll vaia asjo üle lukõq vai mõõtaq edimädseq arvosüstemiq tekküväq egüptüsen u hiinan ja babüloonian u aastakka i m a matõmaatikast sai tiidüs vanan kriikan u aastagasaal i m a matõmaatigatiidüse arõngu või jakaq kolmõs suurõmbas perioodis matõmaatilinõ struktuur tähendäs hulka vai hulkõ süstemit mink pääl om annõt köüdüs vai köüdüseq miä rahuldasõq tuud struktuuri definiirvit aksiuumõ tuu perrä määntseq nuuq köüdüseq ommaq või kõnõldaq kolmõ muudu põhistruktuurõst ku lukõq et matõmaatiga uurmisobjektes ommaq päämädselt arv struktuur ruum ja muutuminõ sõs noilõ vastasõq neli suurt matõmaatiga harro arvoteooria vai arvooppus tuu ala käüjäs või lukõq ka arvokunsti algõbra vai arvamisoppus geomeetriä vai ruumioppus ja matõmaatilinõ analüüs pääle tuu loetas matõmaatiga harodõs tihti viil loogiga hulgateooria ja diskreetne matõmaatiga periselo probleeme lahõndamisega putussõq kõgõ ligembält kokko rakõndusmatõmaatiga ja matõmaatilinõ statistiga kõgõ hinnatumbas avvotasos peetäs fieldsi medälit miä luudi aastagal ja midä s oo ilma aigo annõtas vällä ega nelä aastaga takast tuud and vällä riikevaihõlinõ matõmaatigaunioon ja tuud andas matõmaatikilõ kiä olõ iq vanõmbaq ku aastakka fieldsi medälit loetas matõmaatikan samaväärses nobeli preemiäga nobeli preemiät matõmaatikan vällä ei annõtaq wolfi matõmaatigapreemiät miä om luud andas elotüü iist a luud abeli preemiät and ega aasta vällä norra kuning elotüü iist andas aastagast vällä viil cherni medälit aastagal sääd s aksa matõmaatik hilberti david kokko kuulsa nimekirä lahendamalda matõmaatigaprobleemist tuu nimekiri sai matõmaatikidõ hulgan väega kuulsas ja vähämbält probleemi noist om ärq laendõt aastagal avaldõdiq vahtsõnõ nimekiri säitsmest tähtsäst probleemist noid kutsutas millenniumiprobleemes noist egaüte lahendamisõ iist om vällä pant üte mill ona usa dollari suurunõ avvotaso õnnõ üts noist riemanni hüpotees om ütine hilberti probleemega tunnõtumbaq võromaalt perit matõmaatiguq ommaq sarvõ jaan sündünü leeguste külän saru vallan hargla kihlkunnan ja rägo gerhard sündünü pindi mõisan rõugõ kihlkunnan kummagi nimme näist kand üts auditoorium tarto ülikooli matõmaatiga informaatigatiidüskunna opihuunõn viil ommaq võromaalt perit tarto ülikooli matõmaatiguq pedassõ arvet saarniidü ivar igor parringu aivo loonõ leiki ja laanõ valdis nink talliina ülikooli matõmaatik redi ellen ja maaülikooli matõmaatik sika jaak eesti vabariik om väiku riik õuruupan mink ümbre om õdagu ja põh a puul õdagumeri põh an soomõ laht lõunõ puul läti ja hummogu puul vinnemaa mereveere pikkus om km maapiiri pikkus om km säälhulgan km lätiga ja km vinnemaaga eesti vabariik kuulutõdi vällä radokuu pääväl pärnon ja radokuu pääväl talliinan aastagil pidi eesti vabahussõta uma riigi püsümäjäämise iist vinne inämbläisi ja batis akslaisi vasta eestit mõotas parrasvüü huuaolinõ kliima tuu tähendäs et tan om selgehe neli aastagaaigo suvi talv kevväi süküs eesti keskmäne korgus on meetrit merepinnast ja kõgõ korgõmb kotus om suur munamägi võromaal haanin miitrit üle merepinna eesti vabariik om jaet maakunnas maakunnaq ommaq jaeduq vallos ja liinos miä ommaq paigapäälidse umavalitsusõ ütsüseq läti vabariik läti keelen latvijas republika liivi keelen lem vabm om õuruupa riik üt baltimaist läti põh anaabris om eesti hummogupiiri pääl ommaq vinne ja valgõvinne lõunan om leedu lätimaa om võromaa lõunanaabri ja sääl eläs piiri veeren võrokõisi kah mitmõl läti liinal ja küläl om olõman ka võrokeeline nimi nt hopa ja aluliin läti pääliin om riia miä om ka baltimaiõ kõgõ suurõmb liin läti om üt kümnest riigist miä saiõ aastagal õuruupa liido liikmõs lätin om neli suurt aoluulist ja kultuuripiirkunda kurzeme zemgale latgale ja vidzeme läti alalõ tekk elondus umbõs aastakka e m a umbõs e m a joudsõq õdagumere viirde soomõ ugri hõimoq võrokõisi eestläisi suumlaisi ja liivlaisi iinvanõmbaq umbõs ekr joudsõq õdagumere viirde balti hõimoq laadulaisi ja lätläisi iinvanõmbaq soomõ ugri ja balti hõimoq elliq pikält kuun nii õdagumeresoomõ keelin ku balti keelin om hulga üttõsõlt lainaduq sõnno balti hõimoq kaupliq rooma ja bütsantsiga inämbäle möieq baltlasõq merevaiku metalle vasta lätläseq omma tekkünüq mitmõst rahvast viil umbõs aastakka tagasi elliq põrõldsõ läti ala pääl kuralasõq latgaliq seeliq semgaliq ja liivlasõq läti saiõ vahtsõst hindäperi põimukuu pääväl läti om parlamentaarnõ vabariik kon presidendil ei olõq kuiki pall o võimu sõskiq om presidendil õigus määrädäq pääministri ja suurõqsaadiguq tetäq säädüisi pakmiisi säädüisi parlamendile tagasi saataq vai parlament lakja aiaq president om ka sõaväe ülembjuhataja aastaga lehekuun saiõ läti presidendis levitsi egils egils levits läti ütekualidsõn parlamendin seimin läti keelen saeima om sada liigõnd kiä valitasõq sinnä egä nellä aastaga takka valimisõq ommaq egä nellä aastaga takka viinakuu edimädsel pähäpäävä eräkunnilõ om protsõndilinõ valimislävi lätin om balti maiõst kõgõ rohkõmb vindläisi nii inemist vai kolmandik kogo rahvast näist umbõs poolil om läti kuakundsus läti ja vinne läbikäümist peeti aastagal halvas inneskine soomõ ministri ja diplomaat jakobsoni ma om ülnüq et vinnemaa tugõhõs vinne vähämbüst lätin et näid poliitilidsõlt mõotaq läti keskkoolin om säänesama nõvvõq ku eestin vähämbält opiainist piät olõma läti keelen läti om matal kalgirikas ijästüsaistussõga maa nelläsjago maast om mõts kalgirikas maa tugõhõs kiriviid kasvõ näütüses käpäliisi soid om veidemb ku muial baltimail nii protsõnti pindalast läti hummoguosan latgalen om suurõmb jago läti järvist miä ommaq kyik küländ väikokõsõq järi om kokko kõgõ tähtsämb jõgi om väinä jõgi läti keelen daugava miä juusk riia lahtõ lätin valitsõs mahhe maisõmaailmastu suvõq ommaq lämmäq keväjäq ja sügüseq leppeq talvõq võivaq ollaq halusaq külämaq ku õhumass joud vinnemaalt lätti sis satas kõvvõ lummõ vihma talvõl ka lummõ või sataq aastak ümbre kõgõ rohkõmb elokuun lätin om löütüq eläjäliiki nisalisõq ommaq susi ilves hirv mõtskit pahr ja udras kuramaal rändäseq piisoniq ja mõtsiguq hobõsõq läti om jaet piirkunnas läti keelen novads ja vabariigi alaq käüväs liinas republikas pilstas miä ei käüq määndsegiq piirkunna alaq soomõ vabariik soomõ keelen suomen tasavalta roodsi keelen republiken finland om õuruupa riik soomõl ommaq piiriq roodsiga õdagu norraga põh a ja vinnemaaga hummogu puul soomõst üle soomõ lahe lõunõhe jääs eesti soomõ pindala maisõmaa ja siseviikogoq kokko om kmsup üten merealloga om pindala kmsup soomõ pindala kasus umbõs kmsup aastagan teno toolõ et maisõmaa nõsõs pikuldõ om kõgõ suurõmb vaih hangol ja utsjoel km lajuldõ närpiö töjbyl ja ilomantsil km riigipiiri pikkus om km tuust km om piir roodsiga km piir norraga km piir vinnemaaga ja km om viipiiri soomõ om parlamentaarnõ vabariik riigipää om president president om niinistö sauli ja pääministri marini sanna soomõ om üts maailma põh apoolitsõmbit riike veeränd soomõ alast om põh apolaarjoonõ takan soomõn om soomõ kõgõ pikemb jõgi om kemijoki km kõgõ korgõmb mägi om halti m soomõn om viis lääni inne aastakka oll lääni ja üts autonuumnõ maakund tähtsämbäq majandusharoq ommaq puu ja metälitüüstüs telekommunikats uun ja eelektririisto tuutminõ soomõn eläs päält inemise a sündü soomõn last sündü inemist inämb ku kuuli soomõn eläs jouluvana joulupukki mu esämaa mu õnn ja rõõm eesti keelen mu isamaa mu õnn ja rõõm om eesti vabariigi riigihümn mu isamaa mu õnn ja rõõm kui kaunis oled sa ei leia mina iial teal see suure laia ilma peal mis mul nii armas oleks ka kui sa mu isamaa sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand sind tänan mina alati ja jään sull truuiks surmani mul kõige armsam oled sa mu kallis isamaa su üle jumal valvaku mu armas isamaa ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista mis iial ette võtad sa mu kallis isamaa mu esämaa mu õnn ja rõõm ku illos olõt sa ei lövväq ma joht ilman tääl taa suurõ laja ilma pääl miä mul nii armsa olnuq ka ku saq mu esämaa su pääl ma olõ sündünüq ja üles kasunuq ma tennä sinno alasi ja jää sull truvvis surmani mul kõgõ armsamb olõt sa mu kallis esämaa su perrä jummal kaegu mu armsa esämaa tä olku sino kaitsja ja võtku heldele õnnista miä ilman ette võtat sa mu kallis esämaa s aksamaa s aksa liitvabariik s aksa keelen bundesrepublik deutschland om föderaalnõ vabariik kesk õuruupan s aksamaa s aksamaa naabriq ommaq taani poola tsehhi austria sveits prantsusmaa luksõmburk belgiä ja holland põh a puul om luudusligus riigipiiris põh ameri ja õdagumeri s aksamaa päälinn om berliin saksamaal om liidomaad ja mill onat elänikku keskmäne eloigä om aastagat ütel immäl om keskmädselt last ja kuulminõ om inemise kotsilõ aastaga saisoga neoq näütäjäq ommaq üteq maailma madalambaq s aksamaal om paras ilm lämmä suvõ  ja külmä talvõga a pikembit külmi ja lumitsit aigõ om harva vihma satas aastak läbi talvõ keskmäne lämmäkraat om c taivavii hulk om paras mm kõgõ pikembäq iiri vabariik iiri keelen poblacht na héireann inglüse keelen republic of ireland om õuruupa riik tuu võtt hindä alaq umbõs iirimaa saarõst õuruupa ilmajao põh aõdagu viiveere ligi suurbritannia saarõst õdagun muu osa saarõst põh a iirimaa om suurbritannia ja põh a iiri ütiskuningriigi osa iirimaa saarõ ammõtlinõ nimi om iiri keelen éire inglüse keelen ireland kunagi oll iirimaa saar poliitilidsõlt üts tervik a parhilla om iiri vabariigin õnnõ iirimaa aoluulisõst krahvkunnast tuu sündü keerolidsi jakkuisi läbi aastagasaa edimädsel poolõl vahtsõaastakuu edimädsest pääväst aastagal kooniq joulukuu kuvvõnda pääväni aastagal oll kogo iirimaa suurbritannia ja iiri ütiskuningriigi osa aastaga kiildü inämbüs iirimaalt peri parlamendiliikmit kiä olliq aastaga validuq võtmast sisse uma kotust briti saadikidõkuan alamkuan nä asodiq hoobis iiri parlamendi dáil éireann miä olõ õs suurbritannia säädüsegä ette nätt dáil and vahtsõaastakuun aastaga vällä esiqsaisvusavaldusõ iiri vabariigi nimel tuu vabariik saa as riikevaihõlist tunnistust perän inglüse iiri sõta ehk esiqsaisvussõta sõlmõq iiri vabariigi valitsusõ aireacht liikmõq aastaga inglüse iiri lepingu ja lõiq terve vahtsõ iiri umavalitsuisi kõrra miä om tunnõt dominiooni staatusõ nime all asotõdi vahtsõnõ riikevaihõlidsõlt tunnistet iiri riik mink nimi oll iiri vaba riik iiri keelen saorstát éireann inglüse keelen irish free state riigi alaq pidi kuuluma terveq saar a lisanõudminõ oll õt põh a iirimaal om õigus jäiäq tahtmisõ kõrral ütiskuningriigi osas midä tä tekk ki põh a iirimaa ku umaette ütsüs oll luud iirimaa valitsõmisõ säädüsega government of ireland act inglüse iiri leping ja iiri vaba riigi asotaminõ olliq iiri kodosõa põhjusõq iirimaa krahvkunnast sai iiri vaba riik miä oll konstitutsioonilinõ monarhia briti valitsusõ all sai monarh tiitli iirimaa kuning täl oll kindralkupõr naatri katõkualinõ parlament valitsus mink nimitüs oll täütevnõvvokogo eecutive council ja pääministri kink nimitüs oll täütevnõvvokogo president põhisäädüs oll iiri vaba riigi põhisäädüs joulukuu katõkümne ütsändäl pääväl sündü vahtsõnõ põhisäädüs bunreacht na héireann tuu perrä sai iiri vabast riigist vahtsõnõ riik mille nimi om éire ireland iirimaa kuigiq tuu riigi põhisäädüs näkk kuninga asõmal iirimaa presidenti olõ õs tegemist vabariigiga üts riigipää põhiülesannõq riigi riikevaihõlinõ edüstämine jäi kuningalõ mahlakuu edimädsel pääväl kuulut iiri vabariigi säädüs republic of ireland act õt éire om vabariik varrampa kuningale annõduq õigusõq anti noq iirimaa presidendile iirimaa ast üro htõ ja õuruupa majandusütehüste parhilla õuruupa liit iirimaa valitsusõq ommaq püüdnüq iirimaa rahumiilse ütistämise poolõ ja ommaq tennüq ütistüüd suurbritanniaga et tetäq lõpp vägivaldsõlõ tülüle puulsõaväeliidsi rühmitüisi vaihõl põh a iirimaal põh a iirimaa konflikt parhilla viiäs ello rahu jalulõsäädmises sõlmitut belfasti lepet miä kiteti hääs aastaga hääletüsel nii iiri vabariigin ku ka põh a iirimaal poliitilidsõlt om iirimaa saar jaotõt nii iiri vabariik om tervest saarõst tuu pääliin om dublin põh a iirimaa miä om saarõst kuulus suurbritannialõ ja tuu pääliin om belfast aoluulisõlt jagonõs saar neläs provindsis connacht leinster munster ja ulster nuuq jagonõseq krahvkunnas krahvkunda jääseq iiri vabariigi alaq ja krahvkunda kõik ulsterin ommaq põh a iirimaal iiri vabariik põh a iirimaa on ilus puudub info joulude kohta võro tiatri all peetäs hariligult silmän võro keelen tettüt tiatrit viimädse paari aastakümnegaq om võro kiil saanuq tiatrin väega hinnatus tiatritegejide tsõõr om lagja külä näüteringiq koolilatsõq täüskasunuq liinan puulkutsõlidsõst projektitiatrist kutsõlidsõ tiatrini vällä tiatrikunst om üts viimätside aastidõ joosul inämbarõnuq võrokeeline kultuurivaldkund võrokeelidse tiatri hällüs või pitäq kaika suvõülikuulõ kon om ette kannõt mitmit sääntsit tükke miä ommaq ildampa saanuq kutsõlisõgiq tiatri repertuaari osas vahtsõmba ao kõgõ jovvulidsõmb võro keelen tiatritekij om olnuq puulkutsõlinõ projektitiatri võro tiatriateljee miä oll innembidse võro rahvatiatri perrätulõja aastagast pääle toimõnd tä uma programmi perrä mink tagapõh as oll uma kiil ja kultuur tuusjaos tarvitõdi väärtkirändüst ja dramaturgiat om lava pääle tuud mitu võrokeelist tükkü kolm lavastust om saanuq grand pri üleriigilidsel harrastustiatridõ liidu festivaalil aastagal nimitedi tiatriateljee ümbre võro liinatiatris võrokeelitsit näütemänge ommaq kirotanuq kõivo madis kauksi ülle rahmani jan ilvese aapo ruitlasõ olavi kõivo ants ja tõsõq edimäne pikk võro keelen kirotõt näütemäng oll kõivo madissõ ja lõhmussõ aivo põud ja vihm põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl võro kiräkiil om päämidselt lõunahummogu eestin pruugitava piirkundlidsõ keele võro keele kirälik standardiseerit muud vastakaalus väiku kõnõlõjidõ hulgaga kiili häömisele ja suuri võidukäügile om pall odõn maailma main arvo saad et väikeisi kiili om vaia alalõ hoitaq ja arõndaq viimätsil aastakümnil om huugu saanuq ka väikeisi õdagumeresoomõ kiili edendämine võro kiräkeele luumisõ mõtõq üteldi edimäst kõrda avaligult vällä aastagal värskilt luudu võro keele ja kultuuri fondi tüükavan mõtõq sai kimmüst manoq perän edimäst võrokeelist suvõülikuuli kaikal aastagal tõsitsõmpa naati võro keelestandardi luumisõ ja kõrraldamisõga pääle perän võro instituudi asotamist aastagal om avaldõt kiräviisi ja keelestandardi põhimõttit ja võro kiräkeelen soovitõduidõ sõnamuudõ nimekirjo võro keele esiqsugutsit tasandiid om kujotõt ku pürämiidi mink põh an ommaq väega vanaq lõunaeesti keele murdõq ja otsan uus võro standardkiil naidõ vaihõlõ jääseq paigapäälidseq kõnnõkeeleq ni liino ja sotsiaalsidõ rühmi kõnnõpruugiq võrõ keele standardisiirimise alostusõn sai tõsitsõs proovikivis kiräviie küsümüs pakuti vällä mitmit kiräviievariantõ minkast edimädseq ilmuq jo aastagal aastagal luudu võro instituudi ütes edimädses ülesandõs oll kiräviie küsümüsen ütidse keele löüdmine aastaga rehekuu pääväl kogosi eesti keele instituuti võro instituudi puult kokko kutsut kiräviiekomisjon hao paul helbi toomas jüvä sullõv kasagu enn palli valdek pälli piitre suhosõ seppo tendri tõnu viikbergi jüri viitso tiit rein lepüti kokko võro ja seto keele ütine kiräviis miä om alamban ant üten võro tähistü ja illatsõmpi võro instituudi keele tüürühmä puult hääs kitetüide õigõkirotussäädüisiga ladina alostähistüt ja eesti tähistüt võro keele perrä kobõndõn om saad võro tähistü miä om võro eesti sõnaraamatun ant järgmädsen kujon aa bb cc dd ee ff gg hh ii jj kk ll mm nn oo pp qq rr ss šš tt uu vv ww õõ ää öö üü yy zz sulgõ seen ommaq võõrtäheq võõrtähti pruugitas õnnõ võõrkeelitside sõnno ja võõrkeelitside vai vanna muudu kiräviisin nimmi kirotamisõs tähte c pruugitas kuikivõrd ka luulõn ja ilokirändüsen tähte f pruugitas õnnõ võõrsõnon võro standardkiräviien ommaq ilmunu võro instituudi välläandõq ja suurõmb jago muist võrokeelitsist välläandist koolõn käü võro keele oppus standardkiräviien matõrjaalõ perrä keele ütelidsembäs tegemist om peet tähtsäs inne kõkkõ opimatõrjaalõ ümbrepandmiisi seletüisi ja ammõditekste man hoolõga om ütelidses tett näütüses võrokeelidse lugõmigu aabidsa ja inämbüisi ka tiidüstekste vai naidõ võrokeelitside ümbrepannussidõ vai kokkovõttidõ kiil võro keelestandardi küsümüsen om vastakaidsi arvamiisi ütelt puult tahetas et taa põh andunu võimaligult vana puhta ja eesti kiräkeelest tõistõ olõva võro keele variandi pääle a om ka arvat vastapiten ja soovitõt standardkeele põh as pruukiq tasandunumbat lõuna eesti keskmäst keelekujjo miä olnu lähkümb umaaolidsõlõ tarto kiräkeelele vai vähämbält rehkendänü rohkõmb vanan lõunaeesti kiräkeelen vällä kujonuidõ tradits uunõga võro eesti sõnaraamatun om peet tähtsäs alossäädüses käänüselõpuvariantõ n h ja peräsilbi u o kompromissi miä om seletet järgmäidsi punktõga ütsikide tülüliidsi keelejuuni vaihõl kompromissi löüdmise kõrval om võro keele standardisiirimise päämises ülesandõs ja alossäädüses olnuq tasakaalu saaminõ maksimaalsõhe vanaperälidses tettü kontsõntreeritült võroperälidse ja n ö lõuna eesti keskmädse vaihõl taa alossäädüse perrä om kõgõ inämb käüt võro instituudin vällä antuidõ opimatõrjaalõ keele man selle et tahetas et latsõq opnuq kõrralikku ja tsurkmalda võro kiilt a et oppus käü võro keeleala väega mitmõn nukan sis om opimatõrjaalõn proovit võro keele murdidõ väega terävähe ütstõõsõst lahkominejit juuni ärq hoitaq et kiil olnuq kõigilõ nukõlõ võimaligult üttemuudu vastavõetav võro kiräkeele vahtsõndamisõs om proovit luvvaq vahtsit sõnno liitmisõ ja tulõtamisõga nt alossäädüs põhimõte pääjuht direktor teedüstü fail hüvvütämä rikastama olemanolõvilõ sõnolõ om ant vahtsit kõrvaltähendüisi nt helü hääl vahtsõnõ tähendüs häälik kelmeq looduslik kile kest kelme vahtsõnõ tähendüs polüetüleen vm tehis kile om lainat ka eesti ja soomõ keelest a peris uma võro sõnavara alalõ hoitmisõs om üle võet võimaligult veidüq sääntsit sõnno mink kotsilõ om võro keelen uma sõna olõman võõrsõnno pruukmisõ man om peet kõgõ tähtsämbäs naidõ kõrralikku mugandamist ja võro keelekõrda sünnütämist miä pidänü käümä selgide lihtside säädüisi perrä kildamäng vai puslõ om mäng kon tulõ pall o väikeisi tihtipääle viguridsõ kujoga kiltõ kokko sünnütäq ega kilda pääl om väikene tükükene määntsestki pildist noid kokko sünnüten saias suur pilt edimädseq kildamängoq tettiq nii et maaliti pilt neläkandilidsõ tasadsõ lavvajupi pääle ja lõigati sys tuu saega jupõs arvatas et edimädse kildamängo tekk a paiku londoni kaarditegejä ja graviirjä spilsbury john seo ilma aigo tetäs inämbüs kildamänge papist tuuperäst et nii tulõ odavamp inne jupõs lõikamist kleebitäs papi pääle pilt vai suurõndõt foto hariligult ommaq nuuq pildiq luudusõst vai huunist näütüses mäkist vai lossõst perämädsel aol om pääle harilikkõ kildamänge naat tegemä viil elektrooniliidsi noid saa puutrõn mängiq om eski kirotõt programmõ mink abiga om võimalik umast pildist nt digitaalsõst fotost hindäle sääne mäng tetäq ungari ungari keelen magyarország om kesk õuruupa riik timäst põh a puul om slovakkia hummogu puul ukraina ja romaania lõunõ puul serbiä ja horvaatia lõunõdagu puul sloveeniä ja õdagu puul austria ungari pääliin ja kõgõ suurõmb liin om budapest ungari om õuruupa liido nato oecd ja visegrádi rühmä liigõq nink schengeni maa riigikiil om ungari kiil miä kuulus soomõ ugri kiili hulka ja miä om kõgõ inämb kõnõld mitte indoõuruupa kiil õuruupan peräst keldi pääle i m a ja rooma i m a u m a p aigo pand ungari riigile alossõ aastagasaa lõpon valitsõja árpád kink pujapujapujapoig istván krooniti rooma paasti puult saadõdu krooniga aastagal ungari kuningriik kest aastakka ja tedä peeti mitmõl aol õdagomaa ütes kultuurikeskusõs pääle umbõs aastaga pikkust türkläisi valitsust osan ungarin integreeriti ungari habsburgõ monarkiaga ja timäst sai austria ungari katsikmonarkia üts puul ku edimädse ilmasõani oll ungari suurriik sõs pääle sõta kaot tä trianoni lepüngi perrä umast territooriumist ja kolmandik ungarlaisist jäi välläpoolõ riigi piire tuud lepüngit pidäväq pall oq ungarlasõq ülekohtudsõs peräst kuningriiki tull fassistlik resiim ja pääle tuud kommunismi aig tuu ao sisse jäi aastaga revoluts uun alatõn aastagast om ungari parlamentaarnõ vabariik ungari om maailma populaarsõmba roidõlustsihtmärgi hulgan ungarin käü aastagan mill onat roitõlõjat ungarin om maailma kõgõ suurõmb lämmä viiga kuupõ süstem ja suurusõ poolõst tõnõ lämmä viiga järv hévz sääl om kesk õuruupa kõgõ suurõmb järv balaton ja õuruupa kõgõ suurõmb luuduslinõ hainasmaa hortobágy pusta vana rooma vallut doonaust õdagu poolõ jääväq maaq ärq aastagidõ ja i m a vaihõl aastagast i m a aastagasaa lõponi kuuluvaq nuuq maaq rooma riigi ala ku pannoonia nimeline provints sõs tulliq hunniq kiä ehitiq üles võimsa riigi pääle hunnõ tulliq germaalasõq ostrogoodiq langobardiq ja gepiidiq ja avaariq aastagasaa lõpon elliq ungari alal slaavi rahvaq ja avaariq tuu maa kuulu hummogu frangi riigi edimädse bulgaaria riigi ja suur määrimaa ala árpádi juhiduq madjariq ungarlasõq naksiq tahtõ tulõma aastagast pääle arvatas et nääq olliq tulnuq volga jõõ ja uurali mäki vaihõlõ jäävide mõtsatsidõ maiõ päält aastagast naas vürst fejedelem géza árpádi pujapujapoig ungarit ristiuso poolõ käändmä ku géza ärq kuuli tahiq võimo hindäle saiaq nii timä krõstlasõst poig istván ku paganast veli koppány veszprémi lähkon peet tapõlusõn lõiq istváni väeq koppány ummi ja nii sai istvánist suurvürst aastagal saat rooma paast sylvester ii tälle uhkõ krooni tuud hoiõtas prõlla ungari parlamendihuunõn ja lask tä ammõtligult kuulutaq ungari kuningas istváni valitsõmisaol sai ungarist katoliiklik apostlik kuningriik aastagas oll kuning istván võimo tävveligult hindä kätte saanuq ja tä naas ello viimä muudatuisi et muuta ungari feodaalriigis niguq õdagumaaq toona olliq ammõtligus as aajamiskeeles sai ladina kiil ja tuu jäi nii aastagani kuning lászl i lajend riigi piire transilvaanian ja vallut a horvaatia kõgõ suurõmba võimoga ja kõgõ rikkamb árpádi suku kuning oll béla iii kiä tiine aastaga joosul varandusõ mink väärtüs oll sama ku tonnil puhtal hõpõl tuu oll suurõmb ku prantsusõ kuninga sissetulõk miä oll tonni kandin ja kats kõrda suurõmb ku inglüse kuninga sissetulõk kuning andrás ii and vällä diploma andreanumi transilvaania s akslaisi kuldsõ harta miä and transilvaania s akslaisilõ privileegiq ja midä peetäs maailma edimädses autonoomia säädüses tä juhtõ viiendät ristisõta pühäle maalõ a pandõn vällä ristisõto aoluu kõgõ suurõmba kuningligu armee timä a vällä annõt kuldbulla oll maisõmaa õuruupa edimäne põhisäädüs vähämbäq aadlimeheq naksiq tälle saatma kaibõkirjo miä vei parlamendi parlamentum publicum luumisõni aastagil rüüstässiq kuningriiki mongoliq tatarlasõq toona elli ungarin mill onat inemist ja noist kooni puul sai hukka kas vallutajidõ käe vai tõpi läbi kuning béla iv lask polovetsiq ja jaasiq osseedi suku rahvas kiä pagõsiq mongollõ umalõ rahvast tühäs jäänüle maalõ aastagidõ joosul ommaq nääq ungarlaisi hulka tävvelidselt ärq sulandunuq sõski es suudaq mongoliq ärq võtta kõvõmbit kivist kantsõ tuuperäst käsk kuning béla iv ehitäq sato kivist kantsõ ja kantsikõisi tuus juhus ku mongoliq piässiq tagasi tulõma nääq tulliki ungarihe tagasi aastagal teno vahtsilõ kivikandsõlõ ja vahtsõlõ taktikalõ inämb rassin sõariiston rüütlit nääq piätediq mongoli väeq lei pesti lähkon tagasi kuning lászl iv vägi árpádi suku kuningide valitsõmisõ lõpon aastagal jäi kuningavõim nõrgõmbas pääle laastavat interregnumi aigo sai võimolõ edimäne anjou suust kuning charles i károly i timä esäpoolinõ vanaimä oll kuning istván v tütär tä lõi tagasi oligarhõst rivaaliq kedä kutsuti väiksis kuningis tõnõ anjou suust ungari kuning lajos i käve mitmõl edokal sõakäügil leedust lõunõ itaaliani napoli kuningriigini ja oll ka poola kuning aastagast ku kuning lajos i ilma poiga saamalda ärq kuuli tulliq jälq segätseq aoq miä lõppiq sõs ku troonilõ sai zsigmond kinkast sai ka pühä rooma riigi keisri zsigmond oll kah eski mitond muudu árpádi kuningasuu perrätulõja piibli sai ungari kiilde tõlgitus aastagas oll poolõaastaganõ feodaalõ ja kerko vastanõ talorahvasõda transilvaanian tuud kutsuti juhi perrä budai nagy antali mässos ja tuu oll kõvva mõotõt hussiitliidsist ideedest väikost transilvaania aadliperrest perit hunyadi jánosist sai teno tollõ et tä oll võimõkas palgasõaväeläsest päälik riigi üts tähtsämp miis tä valiti regendis tä oll võidokas ristisõdija ottomani türkläisi vasta üts timä suurõmbit võitõ oll belgradi piiraminõ aastagal ungari perämäne keskaignõ tukõv kuning oll renessansiaignõ kuning hunyadi mátyás hunyadi jánosi poig timä valimisõga sai edimäst kõrda troonilõ aadlimiis kinkal es olõq kuningaverd tä oll edokas sõapäälik ja valgustõt kunstõ ja tiidüse sõbõr timä raamadukogo bibliotheca corviniana oll aastagasaa õuruupan kõgõ suurõmb aoluukroonikidõ filosoofiliidsi ja tiidüstöie kogo suurusõ poolõst oll tuust iin õnnõ vatikani raamadukogo raamadukogo om unesco maailmaperändi nimekirän lihtsäq inemiseq peiväq tedä õigladsõs valitsõjas tuuperäst et tä kaits noid rikkide ülekohto iist timä valitsõmisaol aastagal lei ungari sõavägi purus türgü ja valahhia väeq kenyérmez tapõlusõn välämaal saiq ungarilt lüvväq poola ja s aksamaa kuningliguq sõaväeq wrocawin mátyási palgasõavägi midä kutsuti ungari mustas armees oll tuu ao kotsilõ väega suur armee ja vallut austria ja böömimaa mõnõq osaq kuning mátyás kuuli nii et täl es olõq säädüsliidsi poigõ vahtsõs kuningas sai ungari aristokraatõ toel poolakas vladislaus ii ungariperätse nimega ulászl kiä valits arvada et aristokraadiq tahiq tedä tuuperäst et vladislausõl oll veidüq mõjjo aristokraatõ üle ungari tähtsüs võrrõldõn tõisi riikega kahasi poliitilinõ stabiilsus kattõ ja ütiskunna arõng jäi pidämä aastal ku vladislaus ii oll joba vana ja nõrk oll ungarin suur talorahva mäss midä juhtõ dzsa györgy tuu suruti aadlimiihi puult kedä juhtõ szapolyai jános julmalt maaha sääntsen segädüsen oll türkläisil lihtsämp ungarilõ kallalõ tullaq aastagal langõsi türkläisi kätte nándorfehérvár belgradi ungariperäne nimi ungari kõgõ tugõvamb kants lõunõn protõstantismi tulõk lei suhtit riigi sisen viilgi inämp segi pääle puulttõist aastagasata sõto ungari ja tõisi riikega saiq türkläseq a otsustava võido mohácsi tapõlusõn kon kuning lajos ii sai pagõdõn hukka keset poliitilist kaost valõq ungari aadlimeheq kõrraga kats kuningat szapolyai jánosi ja ferdinand i habsburgõ kuningasuust ku türkläseq vallutiq buda sõs sai ungari jaetus kolmõs tüküs ja nii jäi tuu aastagasaa lõponi põh aõdagujago midä kutsuti ungari kuningriigis panti kokko habsburgõ valduisiga kiä valitsiq ku ungari kuningaq hummogupoolitsõst jaost puulhindäperi riik midä kutsuti transilvaania vürstiriigis ja miä oll kuigivõrd sõltuv türkläisist ildampa habsburgõst ungari keskosa muuhulgan buda oll türkläisi võimo all ja tuud kutsuti buda pašalikus aastagal vallut pühä liiga vägi kon oll üle mehe mitmõst rahvast buda türkläisi käest tagasi aastagas vabastõdiq ungari tävvelidselt türkläisi valitsusõ alt perämäne sõaretk ungarihe tetti osmannõ riigi vasallõ krimmitatarlaisi puult vastareformats ooni käügin aastagasaal muudõti suurõmb jago kuningriigist jälq tagasi katoliikligus pikä sõapidämise käügin muutu ungari rahvastik peris kõvva suur osa maast rüüstediq ärq rahvast sai pall o hukka ja mitmõq vähämbäq elopaigaq jäiväq tühäs austria habsburgõ valitsus asust suuri rühmi serbläisi ja tõisi slaavlaisi maiõ pääle lõunõn kon ungarlaisi oll hõrrõs jäänüq ja s akslaisi mitmõlõ poolõ samal aol ungarlaisil es olõq lubat tagasi tullaq elämä sinnäq kost nääq vällä olliq aetuq aastagil oll suur ungarin suur mäss habsburgõ võimo vasta ungarlaisi juhtõ rákczi ferenc ii kiä pääle habsburgõ kukutamist nodi riigipääväl võtt sõaaos võimo ku ungari vürst a kiä võta s ungari kruuni ja kuningatiitlit sõda habsburgõ impeeriumiga kest aastakka ungarlaisi nn kurutsidõ sõavägi kaot perämädse suurõ tapõlusõ trencsénin aastagal napoleoni sõto aol ja pääle tuud es kutsuta ungari riigipäivä országgylés aastakümnide joosul kokko ndil oll keisri sunnit riigipäävä kokko kutsma ja tuuga naas pääle reformõ aig ungari keelen reformkor széchenyi istván üts ungari kõgõ välläpaistvamb riigimiis sai arvo et maad om hädäste vaja modõrnisiiri ja tä suut tuu ka tõisilõ selges tetäq ungari parlament tull jälq kokko a et arotaq rahaküsümüisi tekkü liberaalnõ partei miä naas kaitsma talorahva huvvõ kossuthi lajosist tuu ao kuulsast aokiränigust sai parlamendin tähtsä poliitilinõ juht kuigi habsburgiq takistiq säädüisi vastavõtmist miä pututiq inemise kodanigu ja poliitiliidsi õiguisi läts elo ungarin kõvva edesi võimoq panniq mitmõq reformaatriq kossuthi lajosi táncsicsi mihály vangi habsburgist valitsõja ja timä abimeheq suudiq horvaadi serbiä ja romaania talorahva ungari valitsusõ vasta üles ässitäq samal aol ku ungarlaisi toet inämbüs slovakkõ s akslaisi russiinõ ja juutõ nink pall o poola austria ja itaalia vabatahtlikkõ a hainakuun kuulut ungari parlament vällä maailma kõgõ edimädseq säädüseq rahvuisi ja veidembüisi õiguisi kotsilõ mitmõst rahvusõst inemiseq jovviq ungari sõaväen väega korgidõ kotussidõ pääle edimält ungari sõavägi honvédség võit austria väke et ungarlaisilõ vasta saiaq kuts austria keisri franz joseph i appi õuruupa sandarmi vinne keisri nikolai i kink väeq tulliki ungarihe noilõ görgey artri juhit ungari väeq vasta es saaq ja nii pidiq nääq a põimukuun alla andma austria sõaväe juhist von haynau julius jacobist sai mõnõs kuus ungari valitsõja ja timä käsol hukati a rehekuun aradi liinan nn aradi märtrit nuuq olliq ungari sõaväe juhiq ja pääministre batthyány kossuthi lajos pagõsi välämaalõ et austrial oll mitmit probleeme ja timä sõavägi sai suuri kaotuisi oll austria sunnit ungarlaisiga kõnõluisi pidämä noidõ tulõmusõl saadi luudi a austria ungari katsikmonarkia tuu riik oll õuruupan suurusõ poolõst tõnõ pääle vinnemaad rahvaarvo poolõst kolmas pääle vinnemaad ja s aksamaad riigil oll kats parlamenti kats pääliina a ütine välispoliitiga ja sõavägi majanduslisdõlt oll austria ungari tolliliit vana ungari põhisäädüs panti jälq massma ja franz joseph i krooniti ungari kuningas s ool aol oll majandusõ arõng ungarin kipõ kuigi aastagani oll ungari päämädselt põllumajandusmaa sai täst aastagasaa alostusõs küländ modernne ja industrialiseerit maa aastagal sai vanast pääliinast budast budast ja pestist ammõtlidsõlt üts liin midä kutsutas budapestis teknoloogilidsõq muutusõq anniq huugu industrialisiirmisele ja liinastumisõlõ aovaihõn kasvi skt inemise kotsilõ austria ungarin keskmädselt aastagan ungarikeelitsen jaon oll kasv viil kipõmb sääne kasv oll võrrõldõn tõisi õuruupa riikega peris hää luudi mitmit vahtsit administratiivsüstemi instituts uunõ pääle franz ferdinandi tapmist sarajevon püüd pääministre tisza istván ja timä valitsus ärq hoita sõa vallalõpäsemist a paraku lätsiq diplomaatilidsõq pingutusõq vett vidämä ungari valitsus oll ainukõnõ valitsus õuruupan miä taht sõta ärq hoita austria ungari võtt edimädsen ilmasõan sõaväkke mill onat sõamiist noist mill onat ungari kuningriigist näidega ütel poolõl nn keskriike hulgan olliq viil s aksamaa bulgaaria ja türgü keskriigiq vallutiq serbiä tuu pääle kuulut romaania keskliidolõ sõa keskliit vallut lõunõ romaania ja romaania pääliina bukaresti aastagal kuuli austria ungari keisri franz joseph ja vahtsõnõ valitsõja karl i oll sõa vasta suurõ vaivaga leiq keskriigiq tagasi vinne keisririigi pääletungi kuigi hummogupoolitsõl väerõnnal läts s aksamaal küländ häste oll õdago puul olukõrd kehv aastagas oll majandusõ sais nõrgas muutunuq vabrikidõn kõrraldiq kurapoolitsõq streike ja sõaväen olliq mässoq hariliguq viinin ja budapestin toetiq liberaalsõq liikmisõq rahvusriike luumist rehekuu pääväl lei ungari ja rehekuu pääväl tšekoslovakkia austria ungari keisririigist lahko märtekuu pääväl austria kapituliirü romaania võtt hindä kontrolli ala transilvaania ja tõsõq hummogu ungari alaq tšekoslovakkia võtt hindä kontrolli ala põh apoolitsõq alaq nink serbiä ja prantsusmaa ütisarmee lõunõpoolitsõq alaq okupeerit aladõlõ jäi ka sääntsit piirkundõ kon ungarlasõq olliq inämbüsen antant tugõsi noidõ aladõ annõktiirmist tõisi riike külge s aksamaa ja itaalia lubasiq a ungarilõ osa lõunõ tšekoslovakkiast ja karpaadi ukraina nink a transilvaania a võtt ungari armee ossa jugoslaavia okupiirmisest ja sai niimuudu viil maid tagasi piimäkuu pääväl läts s aksamaa nõvvokogo liidolõ kallalõ ungari kuulut kah nõvvokogo liidolõ sõa ja läts niiviisi sõtta s aksamaa poolõ pääl aastaga piimä ja põimukuun olliq ungari väeq võidokaq umani tapõlusõn õdagu ukrainan aastagal pääle tuud ungari tõnõ armee kand doni jõõ veeren armõdu suuri kaotuisi taht ungari valitsus vaindlasõga kõnõluisi pitäq ja alla andaq tuu pääle vallutiq s aksa väeq a opõrats uun margarethe käügin ungari horthy mikls tekk katsõ ungarit sõast kavvõmbahe hoita a timä asõmõlõ panti pupival tsus iinotsan s aksamiilse pääministre szálasi ferenciga sõda häöt üle ungari majandusõst ja väega hulka inemiisi sai hukka sõa lõpon tapõti vägistediq vai kiudutõdiq sunnitüüle umbõs puul mill onat ungarlast tuud teiq tšehhiq slovakiq serbläseq ja nõvvokogo liido väeq sõa lõpon vallutiq nõvvokogo liido väeq ungari ja ungarist sai nõvvokogo liido kommunistlik satelliitriik arvatas et umbõs inemist tapõti ja üle panti vangi haritlaisi ja demokraatia tahtjit naati tkan kiusama umbõs ungarlast kiudutõdiq nõvvokogo liido tüülaagridõhõ noist vähämbält kuuli sääl ungari riigipää rákosi kulut rahha sõaväe ja reparats uunõ massmisõ pääle samal aol ku inemiisi eol oll väega kehv rahvas olõ õs timä valitsõmisõga sukugi rahol nink tuu vei aastaga revoluts oonini tuu käügin ütel ungari aotidsõlt vallalõ varssavi paktist ja pääministre nagy imre tekk tagasi mitmõparteisüstemi mitmõl puul ungarin tulistiq ja tapiq kgb lasõq ja ungari salapolitseiniguq rahomiilsit meeleavaldajit revoluts onääriq võitliq budapestin nõvvokogo armee ja ungari salapolitsei ávh vasta umbõs ungarlast võitliq nõvvokogo tankõ vasta molotovi kokteile ja automaatpüstolidõga nõvvokogo väeq kanniq suuri kaotuisi ja rehekuu pääväl tõmmati nõvvokogo väeq budapestist vällä maal asovihe garnisonehe pääle revoluts ooni maahasurumist sai ungari pääministres kádári jános kiä juhtõ ungari sotsialistlikku tüülisparteid kádár juhtõ võitlust revoluts onääre vasta vabahusvõitlõjat panti vangi ja tapõti legaalnõ pääministre nagy imre mõistõti surma kádár muut majandusõ planiirmise prioriteete tarbõkaupa ja söögikraami toodõti inämb ja militaartoodangut kahandõdiq üte kümnendikuni tuust miä oll inne revoluts uuni a võeti tarvitusõlõ niinimitet vahtsõnõ majandusmekanism majanduspoliitiga miä sisald turumajandusõ elemente ndist ndide lõponi kutsuti ungarit satiirilidsõlt kõgõ õnnõligumbas barakis hummogublokin teno küländ korgõlõ elostandardilõ veitse vabambalõ majandusõlõ ja aokirändüsele ja suurõmbilõ reismisvõimaluisilõ peeti ungarit külmä sõa aigo ütes parõmbas maas hummogu õuruupan kon elläq piimäkuun matõti ümbre umaaignõ pääministre nagy imre kiä tapõti pääle a revoluts uuni tuu tõi kangõlaisi platsi pääle kokko inemist perämäne kõnõlõja aastaganõ orbáni viktor kuts nõvokogo liido väki üles ungarist vällä minemä süküskuun kuulut välisministre horni gyula et hummogu s aksamaa pagulaisi saadõta iq inämb tagasi a lubatas näil minnäq õdago õuruupa maiõhe tuu pääle tekkünü pagulaisi vuul muut kipõmbas berliini müürü lammutamisõ rehekuu pääväl kuulut president szrösi mátyás ungari vabariigis kõik kolm päämäst parteid tahiq majandusõ liberalisiirmist ja parõmbat läbisaamist õdago õuruupaga a alost õuruupa liit kõnõluisi et ungarit liikmõs võtta aastagal sai ungari nato liikmõs a referendumil and helü tuu puult et õuruupa liido liikmõs saiaq tuu juhtu lehekuu pääväl ungari om jaotõt pääliinas budapest maakunnas megye ja maakunna õiguisiga liinas megyei jog város palindruum om sõna vai miä taht märgijoro kon ummaq märgiq iinperi ja taasperi saman järekõrran taal um mu laat tuul um mu luut suul um mu luus suu um mu uus suut um mu tuus tuul um mu luut nuur um mu ruun suur um mu ruus püür um mu rüüp küür um mu rüük raas um mu saar kaas um mu saak saal um mu laas sääl um mu lääs riiv um mu viir riit um mu tiir riih um mu hiir riis um mu siir liiv um mu viil siih um mu hiis kann um mu nak kon um mu nokk prakk um mu karp pann um mu napp post um mu tsopp pots um mu stopp kadõ um mu õdak kummuh um mu hummuk tiit sis tiit tuut sis tuut taa aa aat taa ala aat bosnia ja hertsegoviina bosnia ja horvaadi keelen bosna i hercegovina serbiä keelen om õuruupa riik bosniast ja hertsegoviinast põh a õdagu ja lõunõ puul om horvaatia hummogu puul om serbiä nink lõunõhummogu puul montõnegro merepiiri om bosnial ja hertsegoviinal õnnõ km aadria mere veeren neumi liina man bosniast ja hertsegoviina pääliin ja kõgõ suurõmb liin om sarajevo bosnia ja hertsegoviina sai hindäperi riigis aastagil jugoslaavia sõa käügin inne tuud oll tä jugoslaavia föderatiivsõ sotsialistlidsõ vabariigi osa bosnia ja hertsegoviina om parlamentaarsõ demokraatlidsõ riigikõrraga riik miä sai aastaga mahlakuun nato liikmõkandidaadis õuruupa nõvvokogo liigõq om bosnia ja hertsegoviina aastaga mahlakuu pääväst bosnia ja hertsegoviina kesk ja lõunõosa ommaq mägitseq põh aõdagun om kah kühmõ a põh ahummogu jaon om maa tasanõ kõgõ korgõmb tipp om maglii lava m dinaari mäkin mink õdagujago om karstinõ ja kon om pall o kuupõ sisemaal om mõõdokas kontinentaalnõ kliima tuu tähendäs et suvõq ommaq kuumaq ja talvõq külmäq ja lumitsõq maa lõunõotsan kliima om vaihõmereline pia puult maast katvaq mõtsaq riik om detsentraliseerit võimoga nink sais kuun katõst föderatiivsõst valitsõmisütsüsest bosnia ja hertsegoviina föderats oonist federacija bosne i hercegovine ja serbläisi vabariigist republika srpska mõlõmbaq föderatiivsõq piirkunnaq valitsõsõq ütenkuun brko ringkunda brko distrikt riigin eläs kolm suurt etnilist rühmä noist kõgõ suurõmb om bosnialasõq sõs serbläseq ja horvaadiq ukraina ukraina keelen om õuruupa riik ukraina pääliin om kiiev ja põhirahvas ukrainlasõq ukraina alalt om lövvet asjo kõigist paleoliitikumi aojakõst acheuli kultuurist pääle krimmi kuupelopaigost om lövvet ka neandertaallaisi kalmõ keskmädsest ja noorõmbast paleoliitikumist om uurit mammudiluust elohuunidõga elopaiko moldove mizin meõrõtši mesoliitikumin naati tarvitama mikroliite väiksit kivist tüüriisto neoliitikumin vi aastagatuhandast i m a naati ukraina lõunõõdagujaon põldu tegemä bugi dnestri kultuur tuu levisi iv iii aastagatuhandal i m a dnepri keskjoosuni trõpillja kultuur muial eleti päämädselt iks viil jahipidämisest ja kalapüüdmisest dnepri donetsi kultuur pronksiaol iii aastagatuhanda lõpp i aastagatuhanda alostus i m a naati põldu tegemä egal puul stepivüün matõti inemiisi kääbäskalmihe ku sugukundlinõ kõrd lagosi a s naksiq hummoguslaavi hõimõl arõnõma feodaalsuhtõq väega tähtsä oll kaubatii õdagumerest musta mereni miä vei varjaagõ mant kreeklaisini killustunut maad naksiq a s tahtma õdagunaabriq leedu suurvürstiriik vallut inämbüse volõnist tšernigivi siverskimaa kiievimaa perejaslavi ala osa podilljat nink maa dnepri ja dnestri vaihõl musta mereni poola sai hindäle galõtšina osa podilljat ja volõni moldova vürstiriik sai bukoviina krimmin tekkü aastagil hindäperi krimmi khaaniriik miä aastagast oll vasallisõltuvusõn türgüst a paiko naksiq pääle krimmi tatarlaisi ja türgü rüüsteretkeq ukraina alalõ sai kõvva kannahtaq kiiev ukrainlasist kujosi vällä umaette rahvas a s edesi lätsiq käsitüü ja kaubandus kasviq liinaq mito liina sai a s magdeburgi õigusõ folvarkõ poola mõisidõ luumisõ peräst naas talorahvas ja galõtšinan mässämä aastagasaast lõunõhummogu ukraina steppehe pagõnuisist inemiisist saiq kasaguq noil esiqeränis zaporija sitši kasagil oll tähtsä osa ukraina rahva vabahusvõigõlusõn ukrainlasõq võitliq nii poola leedu ku ka türgü vallutajidõ vasta võidiq nääq leedu suurvürstiriigilt tagasi suurõmba jao tšernigivimaast peräst lublini uniooni sõlmmist laiõnõsi ukrainan poola magnaatõ võim aastagasaa keskpaigas oll talorahvas põhilidsõlt sunnismaisõs tett toimu kossinski juhit nink nalõvaiko juhit talorahva ja kasakidõ mäss rahvas olõ s rahol ka usolidsõ survõga bresti unioon aastagast pääle pagõsi kasakit ja talopoigõ slobodaa ukrainahe juhtõ poola ülembvõimo vastalist võigõlust hetman hmelnõtski bogdan ku poola ärq jaeti sai austria galõtšina ja türgült ka bukoviina vinnemaa ala läts hääperve ukraina ja õdagu volõni ala vinne türgü a kuukkajnarda raho ja a sõa iasi raho tulõmusõl sai vinnemaa hindäle ala musta mere veeren dneprist õdagu puul krimmi khaaniriik kuulutõdiq türgüst sõltumatus ja tuu läts vinne riigi ala a s naati musta ja aasovi mere viirt kutsma novorossias tuu asustõdiq kipõstõ peräst vinnemaa veebruaripööret naati ukrainan vabahusõ iist kõvõmbihe võitlõma kiievin luudi urbõkuu pääväl keskraada miä kuulut märtekuu pääväl ukraina rahvavabariigis ja valõ umas päämehes gruševski pääministres võnnõtšenko ja välisministres petljura edimäne üleukrainalinõ nõvvokogo kongress kuulut joulukuu pääväl harkivin ukraina nõvvokogo vabariigis nii tekkü katsikvõim bresti raho tingimüisi rikkõn okupiirsõq s aksa ja austria väeq ukraina ja saadiq keskraada lakja ukraina hetmanis määräti skoropadski joulukuu pääväl haard kiievin võimo hindä kätte ukraina direktoorium a märtekuu alostusõn kuulutõdiq austria kubõrnaatri toel lvivin vällä õdagu ukraina rahvavabariik vahtsõaastakuu pääväl sõlmiti hummogu ja õdagu ukraina unioon samal pääväl vallut verrev vägi kiievi direktoorium liiku petljura juhtmisõl vinnõtsjahe urbõkuu pääväl moodustõdiq kiievin ukraina nõvvokokõ sotsialistlinõ vabariik keväjä ja suvõl hõivas inämbüse ukrainat denikini valgidõ armee tungõq ukrainahe poola väeq urbõkuu pääväl sõlmiti poola ja vinne sfnv vaihõl riia raho õdagu ukraina ja õdagu valgõvinne jäiq poolalõ joulukuu pääväl tetti ukrainast vinne sfnv st valgõvinne nsv st ja taga kaukaasia sfnv st ütine liitriik nsv liit ukraina pääliinas sai harkiv kiiev om pääliin aastagast ukraina läts üle vahtsõlõ majanduspoliitikalõ toimu ukrainastuminõ ukraina kiil sai eelisõigusõ arõndõdiq rahvustiidüisi pand stalin tuu protsessi saisma vinne kiil tetti tõõsõs riigikeeles ukraina rahvuslaisi üle naati pidämä poliitiliidsi kohtoprotsesse aastagil süüdüstediq ukraina juhtõ natsionalismin ja nääq hukatiq ärq põllumajandusõ sundkollõktivisiirmisega tekütet nälähädän ukraina keelen holodomor saiq hukka mill onaq inemiseq mln tõõsõ ilmasõa aigo okupiirsõq suurõmbat jako ukrainat s aksa väeq nink oll sääl s aksa võim rehekuus oll ukraina ärq vallutanuq verrev vägi ukraina sõakaotusõq olliq suurõq a territoorium läts sõa käügin suurõmbas nsv liido ja tšehhoslovakkia lepüngiga a piimäkuu pääväst läts ukraina nsv ala taga karpaadi ukraina radokuu pääväl läts ukraina nsv ala krimmi oblast ukrainat loetas üro asotajaliikmõs nink tä võtt ossa a pariisi rahokonverentsist ukraina om hummogu õuruupa laugõmaa lõunõõdagujaon õdaguveeren jääs ukraina piirehe hummogu karpaatõ põh aosa korgõmb mägi goverla m lõunõn krimmi puulsaarõ pääl krimmi mägestik korgõmb mägi roman koš m maa keskmäne korgus om miitret üle merepinna laugõl maal om mito korgõmpa paika volõni kõgõ korgõmb kotus m podillja m dnepri m donetsi m ja aasovi m korgõmaa põh aõdagun küünüs ukraina piirehe kesk vinne korgõmaa madalistmaiõst om kõgõ põh apoolitsõmb polissja m tuust lõunan om dnepri matalmaa m lõunõ ukrainan om musta mere matalmaa ja põh a krimmi tasatsõq maaq suurõmban jaon ukrainan om parralämmävüü sisemaa ilmastu õnnõ krimmi lõunõrannan om vaihhõmereline ilm põh aõdagust lõunõhummogu poolõ minnen lätt ilm sisemaalidsõmbas keskmädse suvõ ja talvõtemperatuuri vaih lätt suurõmbas sadõmit ja õhonesset jääs veidembäs keskmäne temperatuur om vahtsõaastakuun kõgõ madalamb põh ahummogu ukrainan kraati ja kõgõ korgõmb lõunõ krimmin kraati hainakuun om põh an ja põh aõdagun lämmind kraati lõunõõdagun kraati lumi püsüs maan põh ahummogun kooni päivä lõunõn ja lõunõõdagun päivä aastagan sadõmit om põh aõdagun lõunõhummogun krimmi mäkin ja karpaadõn millimiitret aastagan lõunõ ukraina stepialaq ommaq põvvadsõq ukraina jõõq kuulussõq päämädselt musta ja aasovi mere vesikunda õnnõ ukraina jõki viiq lääväq visla harojõki pite õdagumerre kõgõ tähtsämb jõgi om dnepr miä juusk keset ukrainat põh ast lõunõhe ja miä jaga maa hää ja kuraperve ukrainas kõgõ suurõmbaq luuduslidsõq viikogoq ommaq limaaniq jõõsuulahõq musta mere veeren dnestri vai dnisteri limaan kmsup molotšne järv kmsup dnepri jõgi om mitmõn paigan üles sulut ja nii ommaq tettüq suurõq viihoitusõq kiievi kmsup maht kmsup kanivi kmsup maht kmsup krementšuki kmsup maht kmsup dniprodzerinski kmsup maht kmsup dnepri kmsup maht kmsup ja kahhovka kmsup maht kmsup põh a ukrainan polissja segämõtsavüün kasussõq päämädselt pedäjä tammõ pedäjä ja segämõtsaq mõtsastepivüün kasusõq kotussidõ valgõpöögi tammõ tammõ ja tammõ vahtra pähnämõtsaq stepivüün om stepp luuduslist steppi või löüdäq luuduskaitsõallol mõts katt umbõs riigi pinnast pia kmsup krimmi lõunõveeren kasusõq igihaljaq kasvoq karpaadõn ja krimmi mäkin kasus kooni m korgutsõniq lehtmõts m korgutsõl segämõts ja korgõmban ommaq mäginiidüq poloniinaq maavarrost om merehüst donetsi hüdsebassein lvivi volõni hüdsebassein pruunihüst naftat maagaasi palavatkivvi turvast ravvamaaki krementšuk krõvõi rig kertš mangaanimaaki nikopol tokmak kinaveri nikli titaani ja tõisi haruldaisi metalidõ maakõ kaali ja kivisuula kaoliini grafiiti ja muud kaitsõallost ommaq kõgõ suurõmbaq musta mere polissja karpaadi ja askania nova luuduskaitsõalaq karpaadi riigipark ja šatski riigipark kokko om kaitsõ all olõvat maad kmsup ukraina jagonõs keskalluvusõga liinas kiiev ja sevastoopol oblastis ja krimmi vabariigis oblastiq ommaq dnipropetrovski donetski harkivi hersoni hmelnõtski ivano frankivski kiievi kirovogradi luganski lvivi mõkolaivi odessa poltaava rivne sumõ zaporija itomõri taga karpaadi ternopili tšerkassõ tšernigivi tšernivtsi vinnõtsja ja volõni oblast isten áldd meg a magyart om ungari riigihümn a magyar nép zivataros századaibl isten áldd meg a magyart j kedvvel bséggel nyjts feléje véd kart ha küzd ellenséggel bal sors akit régen tép hozz rá vg esztendt megbnhdte már e nép a mltat s jövendt seinket felhozád kárpát szent bércére általad nyert szép hazát bendegznak vére s merre zgnak habjai tiszának dunának árpád hs magzatjai felvirágozának értünk kunság mezein ért kalászt lengettél tokaj szlvesszein nektárt csepegtettél zászlnk gyakran plántálád vad török sáncára s nyögte mátyás bs hadát bécsnek büszke vára hajh de bneink miatt gylt harag kebledben s elsjtád villámidat dörg fellegedben most rabl mongol nyilát zgattad felettünk majd töröktl rabigát vállainkra vettünk hányszor zengett ajkain ozman vad népének vert hadunk csonthalmain gyzedelmi ének hányszor támadt tenfiad szép hazám kebledre s lettél magzatod miatt magzatod hamvvedre bjt az üldözött s felé kard nylt barlangjában szerte nézett s nem lelé honját e hazában bércre hág és völgybe száll b s kétség mellette vérözön lábainál s lángtenger fölette vár állott most khalom kedv s öröm röpkedtek halálhörgés siralom zajlik már helyettek s ah szabadság nem virul a holtnak vérébl knz rabság könnye hull árvák h szemébl szánd meg isten a magyart kit vészek hányának nyjts feléje véd kart tengerén knjának bal sors akit régen tép hozz rá vg esztendt megbnhdte már e nép a mltat s jövendt mi esä palvõq om ristiuso üts tunnõtumpi palvit vahtsõ testamendi perrä and taa palvõ jeesus kristus vastussõs ummi jüngride küsümisele kuis tulõ pallõldaq palvõ tekst lövvüs matteuse evangeeliümin kon taa om osa mäejutlusõst analoogia luuka evangeeliümin säet perrä mi esä taivan pühendedüs saaguq sino nimi sino riik tulguq sino tahtminõ sündkuq ku taivan nii ka maa pääl mi päävälikku leibä annaq meile täämbä nink annaq meile andis mi süüq nii ku ka mi andis anna umilõ süüdläisile ni saatku i meid joht kiusatusõ sisse a pästäq meid ärq kur ast selle et sino perält om riik ja vägi ni avvustus igävedses aos aamõn säet setokeelidse evangeelumi perrä miiq issändä jeesusõ kristusõ pühä evangeelium matteusõ markusõ luukasõ ja johannõsõ kirotõt seto kiilde ümbre pannu ernst puusepp keele poolõst õiõnduisi tennüq p voolaine tartoh akedeemilise emakeele seltsi toimetused iv miiq esä kiä sa olõt taivah pühendedüs saaguq suq nimi suq riik tulguq suq tahtminõ sündüguq kui taivah nii kah maa pääl miiq egapääväst leibä annaq meile täämbätsel pääväl ja annaq andis meile miiq võlaq niguq miikiq andis annamiq umilõ võlglaisilõ ja ärq saatkuq meid kiusatustõ aq pästäq meid ärq kur ast sest suq perält om riik ja vägi ja au igäveste aamen kombõs om olnuq pruukiq mi esä palvõt keelenäütes ilma kiili võrdõlõmisõ man põhjusõs om muuhulgan tuu et pall oq kristlasõq tiidväq taad pääst ni taa om pant pall odõhe ilma kiilihe mitmõq helüluujaq ommaq mi esä palvõlõ viise tennüq naidõ siän tan ommaq üles loedu kõik kakkõhelü ettetulõmisõ kotusõq nuuq kotusõq kon kakkõhelü kirän märkmine om tähtsämb ommaq vällä tuudu paksu kiräga inämbüisi ommaq naaq sääntseq kotusõq kon kakkõhelü märkmine vai mittemärkmine muut sõna tähendüst nt nimekäänüse mitmus maa ja maaq vai käskjä kõnnõviis tulõ ja tulõq muuq kotusõq kon kakkõhelü märkmine olõ õi nii tähtsä ommaq hariligun kirän ja q om sääl pant sulgõ sisse tuu tähendäs et muidoki või kakkõhellü ka sääl kirotaq kasvai näütüses sõna eräle vällätuumisõs tälle suurõmba rasõhusõ andmisõs vai riimi peräst a sõna tähendüs nain kotussin tuust inämbüisi ei muutuq kas taaha om kakkõhelü kirotõt vai ei a mitmusõ nimekäänüssen puuq mõtsaq suurõq majaq vahtsõq saapaq vereväq vabarnaq b kimmä kõnnõviisi mitmusõ käänüse lõpun nii olõvan ku minevänaon saavaq kirotasõq võtvaq ommaq saiq kirodiq võtiq olliq c mineväao kesksõnno mitmusõn ommaq mõstu q ommaq eledü q olliq söödedü q mar aq kor adu q ommaq mõsknu q ommaq elänü q d mitmusõ ja käänüse lõpun nii olõvan ku minevänaon ollõvaig teemi q näemi q võtami q kirotami q tiiti q näeti q võtati q kirotati q ti tiide q näede q võtadõ q kirotadõ q minnevaig teimi q näimi q võtimi q kirotimi q teiti q näiti q võtiti q kirotiti q ti tei q näi q võti q kirodi q e kimmä kõnnõviisi tettävä tegomoodu lihtmineväao mitmusõn as aq kaotõdi q piniq malgutõdi q viläq määtedi q a tõõsõn tegonimen kaiaq tetäq ollaq tiiniq võttaq herädäq kirotaq häbendelläq b käskjä kõnnõviisi käänüse lõpun kaeq küsüq võtaq puhkaq kirodaq c olõvaao ja lihtmineväao eitävän kõnnõn edeeitüs ei tiiq ei käseq ei võtaq es kirodaq es häbendelleq ei tetäq ei võetaq ei kästäq es kirotõdaq es häbendeldäq tagaeitüs tii ei q käse i q võta i q nätä i q küsü i q usu i q rao i q häö i q mõsõ i q d nuq nüq kesksõnan om tennü q om mõsknu q om elänü q e ilmakäänüssen abessiiv saamalda q võtmalda q kargamalda q kirotamalda q f piirikäänüssen terminatiiv seeni q kooni q põh ani q rõnnoni q hambini q hummoguni q g ütenkäänüssen komitatiiv käega q mukka q pujaga q tütrega q oppajaga q kadajaga q h käskjä kõnnõviisi käänüse ja eitüse lõpun kaegõ q küsüge q võtkõ q kirotagõ q ärq kaegu q ärq küsügu q ärq võtku q ärq kirotagu q kaegu i q küsügu i q võtku i q kirotagu i q i kaudõtsõn käskjän kõnnõviisin kaegu q küsügu q võtku q kirotagu q j olõvaao ütsüse käänüssen sa tiide q näede q võtadõ q kirotadõ q häbendellede q k gi na q ja ki na q jakun kiäki nä q makki na q midägi nä q tetäki nä q mõttõgi na q söömäldagi nä q nägemäldäki nä q parandamaldaki na q l tinkõlõjan kõnnõviisin teesi q kaesi q tiissi q kaessi q kargasi q kamandasi q vähändäsi q tennü q kaenu q karanu q kamandanu q vähändänü q a katõ silbi ja e õ vai u ü lõpuga nimisõnaq kastõq paisõq lõunõq lõunaq imeq hoonõq seemeq asõq pehmeq kahrõq oluq ohuq lühüq b mitmõq määr ja asõsõnaq siiäq sinnäq eeläq toonaq ammuq veidüq kinniq esiq paokilla q kükäkillä q parhilla q parla q mano q ala q taha q maha q õigõ q c kiildsõnaq ärä q är q d eränäütäjäq asõsõnaq personaalpronoomõniq ma q sa q mi iq ti iq nä äq e sõnon a q aga q ega q ku q nigu q jo q no q jälle q jäl q kül q tere q ei q ja q õdaguvõro murrakin ka häste q muidu q pääle q õnõ q võro kiräviis võro kiräkiil võro kiil sõna televisiuun vai televis uun om hübriidsõna tä tulõ mõlõmbist nii kreeka ku ladina keelest tele tähendäs kreeka keeli kavvõt ni visio tähendäs kaehtust televis ooni sõnna pruugitas sagõhõhe lühendedült tele telepildi vastavõtmisõs ja nägemises tarviline aparaat om televiisor lühendedült telek vai viisor edimäne elektromehaanilinõ televiisor sai patendi aastagal tuu autoris oll s aksa üliopilanõ paul gottlieb nipkow edimädse elävä pildi kand üle john logie baiard aastagal ni esitelli tuu briti kuninglidsõlõ instituudilõ ja ütele aokiränigule aastagal tuu oll ilmamaa edimäne tüütävä viisori avalik näütämine tooni aoni oll viisor poolõldõ mehaanilinõ kooniq aastagal näüdäs philo taylor farnsworth franklini instituudin edimäst tävveste elektroonilist televiisorit kon oll rita pildi kotsilõ ni pilti sekundin kolm nädälit järgemiisi võtt farnsworth pääle poliitikit sportlaisi ja sato inemiisi ni kand naidõ pildi üle vastavõtjahe elektroonilidsõ televis ooni aigo näudäti värmitelekit edimäst kõrda aastagal ku ameeriga raadiokorporats uun näüdäs mõnõlõ föderaalsõ sidekomisjoni liikmõlõ vahtsõ süstemi perrä tettüt värmilist pilti edimäne värmiline teleülekannõq tetti aastagal ku telekannal cbs näüdäs programmi premiere a tuud olõ s võimalik nätäq mustvalgõ viisorigaq tuuperäst kaiq tuud saadõt kõgõst inemist kel olliq prototüüpmassinaq edimädseq televis ooniülekandõq õuruupan alostiq aastagal ku näüdäti berliini olümpiamänge tuu pilt kanti üle pall odõhe avalikkõhe televis oonimajjohe berliinin ja hamburgin nõvvokogo liidon naksiq elektromehaanilidsõ ülekandõ katsõtusõq moskvan aastagal ni edimädseq telesaatõprooviq aastagal sarvõ jaan jaan sarv oll matõmaatik tä tüüt suurõmba jao umast elost tarto ülikooli oppõjou amõtin avald opiraamatit ja populaartiidüsliidsi kirätöid uurõ geomeetriä ja arvokunsti alossit põh and vahelsusruumõ geomeetriä sarvõ jaan sündü joulukuu pääväl võromaal hargla kihlkunnan saru vallan leeguste külän hanimäe talon timä esä oll talorentnik tä oppõ saru ja mõnistõ vallakoolin sõs alluliina apostligu õigõusu kerkokoolin ast tä hugo treffneri gümnaasiummi agaq joba järgmidsel aastagal pidi säält varalidsõ kitsusõ peräst ärq tulõma tä oppõ uma käe pääl ja läts kuuli tagasi a lõpoklassi kütsüseksämiq tekk tä tarto gümnaasiumi man ja ast samal aastagal tarto ülikooli füüsiga matõmaatigatiidüskunda matõmaatigat opma sarvõ jaan võtt ossa eesti matõmaatiga oppamisõ komisjoni tüüst avitadõn vällä tüütädä matõmaatiga sümboolikat ja eestikeelist sõnavarra peräst tõist ilmasõta sai täst tarto riikligu ülikooli geomeetriä katiidri juhataja a jäi tä pensionilõ nink kuuli a põimukuu pääväl joba üliopilasõpõlvõn kirot tä eesti keelen ria populaartiidüsliidsi artiklit kastõq ja undsõq sulatisõq lämmäst tuli õholaiv tähtsäq hod otäheq kestjäq tuulõq erälde brosüüri kujol ilmuvaq a viil prõllatsõ ao tiidüs ja lämmi tüütämän eelektri inemise teenistüsen var onime rusticus all propagiirse tä ateismi kirätüken midä usku ja kuis usku tiidüse kimmüs nink usuoppusõst tulõvadsõn eesti koolin prinitsa olaf mälehtäs ummist üliopilasaastagist sarvõ jaani kotsilõ säänest luku rägo gerhard johannes gerhard johannes rägo oll matõmaatik üts edimäidsi matõmaatigaprohvesrit maarahva hulgast tä oll akadeemilidse matõmaatiga seldsi üts luujit ja edimäne päämiis tegel koolimatõmaatiga rehvorm misõga nink alg ja keskooli vahtsõ opikava luumisõga tä om uur nu matõmaatiga aoluku ja matõmaatiga oppamisõ metoodigat om kirotanuq kooliraamatit kesk ja korgilõ koolõlõ oll väega hää sõnameistri nii loengun ku muial tarto ülikooli matõmaatiga informaatigatiidüskund ja eesti matõmaatiga selts andvaq aastagast vällä rägo gerhardi medälit minga premeeritäs matõmaatigit ja matõmaatigaoppajit kiä ommaq edendänüq matõmaatilist haridust eestin medäliq andas kätte ega aasta rägo gerhardi sünnüpäävä paiku rägo gerhard sündü joulukuu pääväl pindi mõisan rõugõ kihlkunnan timä esä oll viinapalotaja tä oppõ räpinä vinne õigõusu kerkokoolin nink tarto reaalkoolin minka lõpõt maarja gildi avvohinnaga lõpõt tä sama kooli tävvendüsklassi kl nink tekk tarto aleksandri gümnaasiumi man ladina keele eksämi et saiaq õigus ülikuuli astu riia opiringkunna kuraatri eriluaga anti tälle võimalus aastagadsõlt ülikuuli astu a keväjä lõpõt gerhard tarto ülikooli füüsiga matõmaatigatiidüskunna matõmaatigakandidaadi tiidüslidse kraadiga miä anti tälle uurmistüü weierstrassi ja mittag leffleri teoreeme osa ja tähtsüs sjoo ilma aigsõn kompleksmuutuja funktsioonõ teoorian iist peräst tuud läts tä hinnäst tävvendämä göttingeni ülikuuli caratheodory couranti hilberi runge ja sandeni mano eesti aol tegel gerhard päämidselt koolimatõmaatiga ja matõmaatiga oppajidõ ettevalmistamisõ probleemega võrksa tegotsõminõ ülikoolin mitmõn vallan niguq opiplaanõ kokkopandminõ tüü majanduskomisjonin akadeemilidsen matõmaatiga seldsin miä luudigi timä algatusõl didaktilis metoodilidsõn seminärin jne niisamatõ eesti matõmaatiga oppamisõ komisjoni päämihe kohustusõq veiq gerhardi viil mitmõ juhtva amõtikotussõ pääle joba nimitedi tä matõmaatiga ja mehaaniga instituudi juhatajas valiti tä didaktilis metoodilidsõ seminäri juhatajas ja ku tuu a reorganiseeriti pedagoogilidsõs instituudis sai gerhardist tuu direktri ja valiti gerhard matõmaatiga luudustiidüskunna dekaanis vinne okupatsioonivõimoq teiq tä dekaani ja pedagoogilidsõ instituudi direktri kotussidõ päält vallalõ a anniq tälle kavvõnoppõosakunna organisiirmise tüü nink radokuu pääväl kinnütediq tä tarto riikligu ülikooli oppõprorektri abis korrespondentsoppusõ alal pääle sõa vallapäsemist nimit rektri kruus rägo gerhardi üten prohversidõ kure kipperi ja koortiga rektri asõtäütjis juhus ku täl hindäl olõ iq sõq peräst võimalik täütä rektri kohustuisi s aksa okupatsioonivõimoq teiq gerhardi ülikoolist vallalõ süküskuu pääväst noil aastagil tüüt tä väikside vaihhõaigõga talliina tehnikumin tarto ülikoolin naas gerhard jälq tüühü a põimukuun aastagil oll tä haldusprorektri teoreetilidse mehaaniga katiidri juhataja aastagil ensv tiidüisi akadeemiä füüsiga matõmaatiga ja mehaaniga instituudi direktri asõtäütjä tiidüse alal nink juhat matõmaatigasektori tüüd ku a moodustõdiq eesti põllomajandusõ akadeemiä kutsuti gerhard sinnäq organisiirmä korgõmba matõmaatiga katiidrit tuud juhat tä mitmõpääle a sügüsest jäi gerhard tarto riikligu ülikooli teoreetilidse mehaaniga katiidri konsultantprohvesri kotussõ pääle rägo gerhard kuuli piimäkuu pääväl tarton tä om matõt tarto raadi kalmuaida hurda jakob jakob hurt oll põlva kihlkunnast perit rahvaluulõ ja keeletiidläne nink ütiskunnategeläne tüüt päämädselt kerkoopõtajan a kõgõ rohkõmp hinnatas tedä suurõ üle eestilidse rahvaluulõkorjamisõ alostamisõ ja iistvidämise iist lõunaeesti keelen om tä kirotanuq luulõtuisi tähtraamadojuttõ ja jutussit hurda jakob sündü vana kallendri perrä hainakuu pääväl põlva kihlkunna vana koiola valla himmastõ külä koti kolga lepä talon talo oll tiinu suur nink tuu mano kuulu jakobi vanaesä jakobi ehitet toro veski jakobi esä hurda jaan ja vanaesä hurda jakob olliq küläkuulmeistriq ja talorentniguq jaan oll ütelidse kuulmeistri ja möldri a talo ja veski kuuluvaq timä noorõmbalõ velele peetrile kinga tä kuun elli jaan avit velel tallo pitäq ja opas talvõl lepä talo kambrõn himmastõ külä latsi sääl sai jakob kah edimäst koolioppust a sügüse vei esä jakobi põlva kihlkunnakuuli kon tä käve kolm talvõ a vahtsõaastakuun vei esä jakobi tartohe kon tedä pääle eksämi tegemist kreiskuuli vasta võeti esä tahtsõ et jakob opissi s aksa keele põh alikumbalt ärq ku tuu kihlkunnakoolin olõs sündüdä võinuq esä suuv oll et jakob aastaga peräst kodo tagasi tulõssi et täst sõs edimält esäle koolitüün abilinõ ni perästpoolõ perrätulõja võinuq saiaq ku aastak oll müüdä läts jakob esäga kreiskooliinspektri oetteli carli mano et jumalaga jättä ja saad oppusõ iist tennädä ärqminegisuuvi võeda s kuuldaq üteldi et jakob piät tingimäldäq terve tuuaigsõ katõklassilidsõ kreiskooli läbi tegemä kuigi esä oll varandusõ poolõst kehvä järe pääl ja haiglanõ võtt tä uma jovvu kokko ja võimald jakobil viil ütes aastagas kreiskuuli jäiäq pääle tõsõ klassi lõpõtamist tahtsõ jakob jälq kodo minnäq agaq ka tuud juttu taheta s kuuldaq võtta inspektri ai pääle et jakob piät kimmähe gümnaasiummi minemä ku esä ütel et täl tuu jaos varra olõ iq jäi oettel märk mä ja kuts näid tõsõs kõrras tagasi nääq lätsiqki ja inspektri and teedäq et mõnõq häätegejäq noidõ hulgan mitmõq gümnaasiumi oppajaq ommaq nõun jakobilõ ilmaiist lõunasüüki andma pääle tuu ollõv luutust ku tä kõrdapite opp ja hindä häste ülevän pidä stipendiummi saiaq vahtsõaastakuun tekk jakob ärq vastavõtueksämi tarto gümnaasiummi nink tedä võeti quartahe tollõn klassin käve tä õnnõ üte semestri jaanipääväs viidi tedä tertiahe üle gümnaasiumi tertian naas tä joba vabalt s aksa keeli kõnõlõma ja mõtlõma aastaga peräst jaanipääväs viidi jakob üle secundahe kohe tä jäi poolõstõsõs aastagas tuud soovõvaq oppajaq et edesijoudminõ rutuliidsi üleminekide all es kannahtanuq joulus viidi jakob üle primahe kohe tä jäi aastagas tuu aastaga joulukuun tekk tä ärq gümnaasiumi lõpoeksämi cum laude esierälidse huviga oppõ jakob gümnaasiumin vanno kiili oppjaq olliq jakobi op misõga kõigin ainin rahol nink jakob oll kah tenolik ummilõ oppajilõ nii tiidmiisi ku op misõ majandusligu võimaldamisõ iist tä oll vabastõt koolirahast ni piagi sai tä ega aastagadsõ ruublidsõ stipendiumi mink iist tä ost hummogu ja õdagusöögi ni raamatit midä kooliraamadokogost saa s lõunasöögi sai tä ilmaiist egal nädälipääväl esiq perekunnan iispäävä schulinusõ carl friedrichi man tõisipäävä gümnaasiumi inspektri ja ülikooli eesti keele lektori mickwitzi carli man kolmapäävä aoluu ülemboppaja santo man neläpäävä usuoppusõ ülemboppaja lütkensi johanni puul riidi vinne keele oppaja rosenbergi puul peränpoolõ s aksa keele ülemboppaja riemschneideri puul puulpäävä ülikooli lauluoppaja brenneri puul pühäpäävä vana oppaja kreiskooliinspektri oetteli carli puul kiä and pääle lõunasöögi viil massulda kortina ummi eloruumõ pääl ni kinka kolmandast tütrest eugeniest sai ildampa jakobilõ naanõ tertiast pääle and jakob erätunnõ taso noidõ iist olõ s suur agaq tuust jatku et hanki peris kinä kogo vanna klassikat ja s aksa kirändüst mihklipääväs sai jakob oppajidõ kolleegiumi puult avvotasos kunagidsõ tarto gümnaasiumi direktri haffneri eduardi asotõt preemiä kooliveljoga sai jakob häste läbi kõgõ parõmbaq sõbraq olliq täl semeli ernst kiä oll perästpoolõ vinnemaal vanno kiili ülemboppaja schmiedebergi oswald kinkast sai arstitiidüse prohvesri strassburgin ni bresinsky hermann kinkast sai kerkoopõtaja pihkvan gümnaasiumi lõpoaktusõl pidi jakob kriikakeelidse kõnnõ sophoklese antigonest vahtsõaastakuun astsõ jakob tarto ülikuuli et usutiidüst oppi hindä kalduvuisi perrä tahtnu tä külh parõmba meelega klassikalist keeletiidüst op ma naata a uma jumalapelgligu esä ja häätegejä oetteli suuvõ tähele pandõn valisi tä usutiidüse miä peränpoolõ tälle hindäle kah miildümä naas edimäidsi kuludõ katmisõs ülikoolin panniq tä vanaq oppajaq gümnaasiumin ruublit kokko jakob oppõ ülikoolin viis aastakka noist üts aastak läts uma ainõ op misõlõ kaotsi tuuperäst et tä võtt hindä pääle aastaga liivimaa talorahvasäädüse ümbrepandmisõ lõunaeesti kiilde et tuuga op misõ jaos rahha tiini tuu aastapikkudsõ tüü iist sai tä ruublit usutiidüskunna prohvesrist mõot jakobit ja timä haridust kõgõ inämb engelhardti moritz tollõ oll tä tenolik tuu iist et täst sai viindünü ja kõlvolinõ opõtaja pääle opitüü usu ja keeletiidüse alal andu jakob nuurusõ vaimustusõga tarto üliopilaselolõ tä ast korporatsiooni livonia liikmõs kon tälle tõsõl aastagal a värmiq antiq ütenvõiklõjaq kutsiq tedä kerkoesäs timält ku varandusõlda liikmõlt nõuda s korporatsioonimassõ esieränis väärtüsligus sai korporatsioonielo tälle tuu poolõst et and ütiskundlidsõ ja seltskundlidsõ kasvatusõ nigu jakob esiq om kirotanuq tarvit just tuu külg timä kasvatusõn olulist tävvendämist tuuperäst et tä tull talorahva hulgast ja täl oll suuri kalduvuisi raamadukois saamisõs rahha op miskuludõ katmisõs tiine tä suurõmbalt jaolt erätunnõ andmisõga lõpo poolõ sai üte stipendiumi ruublit semestri pääle lõikuskuun tekk lõpoeksämi perämädse osa ja tiidüskund tunnist tä mahlakuu pääväl cand theol kraadi väärilidses kandidaadiväitekirä kirot stahli heinrichist mag heinrich stahl ein beitrag estländischer kirchengeschichte des jahrhunderts piimäkuu lõpon kolisi jakob tartohe ja sama aastaga hainakuun võtt tä ärq uma pruudi oetteli eugenie kedä tä oll kosinuq ja kinga kihlunuq joba üliopilasõn eugenie esä oll perit s aksamaalt imä prantsusõ sveitsist tä esiq mõist häste lauldaq klavõrit mängi ja käsitüüd tetäq koton kuts jakob naist jenny senni ja ildampa ku latsõq sündüväq lihtsält mammi põimukuun naas jakob oppaja amõtin tüühü nink jäi tuu tüü pääle neläs poolõs aastagas a lõponi päämidselt opas tä vanno kiili pääle tuud viil s aksa kiilt ja maatiidüst septimast tertiani ummi opilaisi ja amõtiveljoga sai tä häste läbi kõgõ sõbralikumb oll timä vahekõrd amõtivele hermannsohni ottoga ja inspektri paali henryga edimäne oll timä kälümiis tõnõ timä vana ülikooliaignõ sõbõr korporatsioonist livonia koolioppajas olõmisõ aol tarton sündü jakobilõ kats last tütär mathilde süküskuu pääväl ja poig ma piimäkuu pääväl tuu ao pääle jääs viil eesti kirämiihi seldsi luuminõ minkast jakob elävähe ossa võtt ja minkalõ nime and selts valisi tedä umas presidendis samal aol naas tä tüütämä eesti aleksandrikooli hääs a toimõnd tä eesti postimehe lisalehte aastagal lask opõtaja kauzmann otõmpääl hindä vanadusõ peräst amõtist vallalõ tetäq ja läts s aksamaalõ elämä timä asõmõlõ tahiq küläinemiseq kangõhõ hurda jakobit jakobil olõ s kah midägi tuu vasta ja nii valõ kerkokonvent põimukuun timä kauzmanni amõtiperijäs tuu et jakob a uma prooviaastaga kuul lõpõtanuq oll loeti tävvel mõõdol tasa tettüs tuuga et tä aastakka gümnaasiumioppajas oll olnuq ja et kuulmeistris olõmist protestandi kerkon iks kõgõ parõmbas etteval mistusviies kerkoopõtaja amõtilõ oll peet märtekuu pääväl õnnist konsistoriaalnõunik willigerode a h tedä tarto maarja kerkon amõtihe joulukuu pääväl kolisi jakob perekunnaga otõmpääle elämä ja joulukuu pääväl õnnist võro ja tartomaa praavusk hasselblatti carl eduard tedä otõmpää kogodusõ opõtajas tuu tüü pääle jäi tä katsas aastagas otõmpääl sündü jakobilõ viil neli last kinkast kats tütärd hildegard ja helmi kuuliq noorõlt kats rudolf ja linda jäiq elämä otõmpääle elämä asotõn oll tä nimi teedäq nii kihlkunnan ku üle maa tä oll olnuq edimädse suurõ laulupeo kõnnõmiis kuulmeistriq tiiseväq tedä raamadukõsõ lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi perrä lehelugõjaq hulga lehekirotuisi perrä seldsitegeläseq tiiseväq tedä ku eesti aleksandrikooli pääkomitee ja eesti kirämiihi seltsi presidenti lõuna eestin tunnõti tedä viil ku kallendritegejät jakob löüd kogodusõn iist keskperälidse usulis kerikligu elo talopoigõ hulgan löüdü velitsidekogoduisi liikmit kinkal oll kolm palvõmajja nüplin pühäjärvel ja pangodin aga lutõri kerkoga vastatsihe nuuq velitseq es lääq nääq olliq hoobis üteq parõmbaq kerkonkäüjäq jakob sai näidega häste läbi joba tuuperästki et tä esiqki oll velitsidekogodusõ liikmide lats viil oll otõmpää kihlkunnan tuhatkund õigõusulist kiä ollõv kangõhõ lutõri kerkohe tagasi tahtnuq otõmpääle minnen löüd jakob kooliq iist kogoni algõlidsõn saisukõrran nii kooliruumõ ku oppõtüü poolõst tuu puttu tälle toda inämb silmä et tä aastagadsõst kõrralidsõst koolitüüst tull tä võtt hindäle kohustusõs noid puuduisi parandadaq jakobi hindä sõnno perrä olliq timä opõtaja ja hingekar ussõanniq õigõ mõõdukaq ni timä loomus ja võimõq olliq inämb koolitüükõlbsaq hurda jakobi aol ehitediq ümbre vai suurõmbas koolimajjo pilkusõn vidrikun päidlan neerutin paluperän ja nõunin peris vahtsõq koolimajaq ehitediq pühäjärvel ilmjärvel nüplin kastolatsin ja pangodin kihlkunnakoolilõ miä tooniaoni köstrimajan kogoni kitsan ruumin oll olnuq ehitedi köstrimajast lahon umaette kivimaja muudatuisi tetti kooli sisemädsen elon kah egal puul võeti tarvitusõlõ ütekujolidsõq kõrralidsõq pääväraamaduq koolinkäümist naati kõvõmbihe kontroll ma säeti sisse keväjädseq kuulõ katsmisõq jakob pidäsi oppajidõga ega kuu kõrraperätsit konverentse nimelt kõrdapite egan koolimajan kohe sõs tõisi kuulõ oppajaq tingimäldäq ilmuma pidiväq üts oppaja and üte vai mito proovitunni ja tuu man katsuti kokkotulnuisi latsi ku sõs latsõq olliq kodo lastuq ja oppajaq hindit kihälidselt kinnitänüq naati kuuldu ja nättü üle läbi kõnõlõma kon egalütel oll tävveline vabahus hindä arvamisõ avaldamisõs hariligult pidäsi jakob lõpos viil mõnõ pedagoogilidse ainõ üle ettekandõ nuuq konverendsiq olliq oppajilõ väega kasoliguq koolitüü muutu metoodilidsõmbas latsi tiidmiseq kõrd ja ülevänpidämine ollõv tuntavalt paranõnuq hurda jakobi aigu sai otõmpää keriklast kihlkunna koolitõt perride kokkokäümise kotus küläliisi tull nii ligempäst ku kavvõmpast rothiq zastroviq beutler bark fuchs eisenschmidt krug undritzi thomas ja paul kurrikoffi andreas jannseni eugen ja harry sperrlingki burchard ja alfred herrmanni karl august treffneri hugo kallasõ rudolf kergi johannes jürmanni michael tiido dido andres kanni hans jt otõmpääl elä s jakob rikkahe põllumiis tä olõ s tuu jaos jakku s aigugi maaq olliq rendil tä pidi kattõ sõiduhobõst piimä ja hobõsidõ söögi sai tä rentnigult palk massõti viläga leerilatsõq tõiq kanno linno ja villo sõitõ raamatidõ tiinjide pidämise ja latsi koolitamisõ pääle kullu pall o rahha otõmpäält läts jakob ärq võlgoga toona elli peterburih tuhat eestläst jaani kogodusõl oll edimäidsil aastagil tuhat liigõt lõpo poolõ kasvi tuu arv üle tuhanda ristjaidsi oll aastagan päält puhtit aastagil oll jakob viil kaardiväe diviisi ja vangla opõtaja pääle tuu and kolmõn gümnaasiumin usuoppusõ tundõ suurõ kogodusõ opõtajaammõt võtt ärq suurõ osa jakobi aost tuu kõrval oll timä süämeas as rahva vanavara uurminõ kõrraldaminõ ja trükmises ettevalmistaminõ nätten et tuu jaos aigu veitüs jääs kirot tä a keisrile palvõkirä et tuu tälle ruublidsõ aastagapalga andnuq et tä saanuq opõtajaammõdi maaha pandaq ja õnnõ tiidüstüüd tetäq keisri tuud palka tälle es annaq rihekuu pääväl kuuli jakobi imä mari e tä matõti põlvahe nink jakob naasõga tulliq kah puhtilõ hurda jakob naas ütiskundlikust elost ossa võtma ülikooliaastil oes in kon tä toimõnd tähtraamatit tekk ettekandit ja kor as rahvaluulõt jakob võtt umas süämeas as rahvaluulõ korjamisõ katsandal ekms i kuunolõkil a avald tä vanavara trükküandmisõ plaani vana kannõl lauluq vana tarkus vanasõnaq ja mõistatusõq vana usk vanaq jutuq vanaq kumbõq rahva lauluviieq edimädsenä ilmugi a vana kandlõ köüdeq põlva kihlkunna laulõga jakob puttõ vanno laulõga kokko üten tõisi külälatsiga hainan vai mar an ollõn timä esä velistekogodusõ liigõq mõist sääntside laulõ laulmisõ hukka tõist kõrda nõssi tä huvi rahvalaulõ vasta tarton gümnaasiumin oppõn tuud mõot klassikalidsõ ovidius homeros ja s aksa luulõ lugõminõ neusi aleander heinrichi vällä annõt eesti rahvalauluq ja kreutzwaldi kalõvipoig ülikoolin naas jakob rahvalaulõ kaema joba keeletiidüslidselt ja kultuuriaoluulidsõlt vanaq lauluq paistuvaq tälle ku kõgõ vanõmp ja kõgõ usaldusväärsemp tunnus eesti keele kotsilõ ja ütelidse ku umaperäne rahvaelo aigraamat ja rahva hinge selge piigli tä võtt hindäle nõvvo umalt puult avitaq et viil olõman olõvaq ja rahvasuun alalõhoitunuq eesti rahva luulõlidsõq mälehtüsmärgiq võimaligult kõik saasivaq kokko kor atus ärqkõrraldõdus ja ärqavaldõdus tuun nõvvon kinnütiväq tedä suumlaisi tuualadsõq saavutusõq ja kimmäs arvosaaminõ et vanna lauluvarra rahva hulgan inämb olõman om ku kreutzwald ja timä iinkäüjäq kokko kor anuq olliq vanavara korjamist alost üliopilanõ jakob a uma sõsara eeva abiga himmastõst ja tollõ ümbrüsest tä härgüt korjamistüüle ummi sugulaisi noorõmbit sõpro ja lajembat eesti publikut pia egal ekms i kuunolõkil võtt tä presidendin üles tuu uma lemmikteemä tõsõnd tuud meeleolo ja tarvidusõ perrä nink lõpõt ceterum censeo et olõssi seltsile andisandmalda kohussidõ täütmäldäjätmine ja lõpmalda teotus ku tuu ei korjasiq laulõ ja muid rahva mälehtüisi kon tuu põrõhõlla viil võimalik ja tollõ tarvidus seltsiliikmile küländ arvosaadavalt ärq om seletet jakob oll viil vanõmuisõ seldsi tegeläne ja pidi programmilidsõ kõnnõ i üldlaulupeol jakob oll eesti aleksandrikooli asotamisõ üts iistvidäjit ja tollõ pääkomitee president ollõn a luud ekms i president tekk tä seldsist kirändüs ja hariduselo keskusõ kon tegelediq eesti keele uur misõ ja normiir mise rahvaluulõ korjamisõ pedägoogilidsõ ja populaartiidüsligu kirändüse hank misegaq rahvuslidsõ liikmise mõõduga konsõrvatiiv klerikaalsõ suuna juhin sattu hurda jakob a terävähe vastansaiso radikaalsõ jakobsoni carl robertigaq ja timä poolõhoitjidõgaq vähämbüste jäien tõmbu tä aastakidõ alostusõn ütiskundlidsõst tegevüsest tagasi ja pühendü tiidüse tegemisele keelemihen kuts hurda jakob üles tarvitama põh a eesti keele vahtsõt kiräviisi lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi põh aeestikeelitsin jutõn tarvit tä mitmit vanno sõnavormõ elo sino hää pääl tõine tulivad olivad miä mitmilõ põh a eesti inemiisile tunduvaq joba võõraq uur mistüü die estnischen nomina auf ne purum iist sai tä helsingi ülikoolin dr phil kraadi avald viil artikliq ste lõpogaq kotussõnimmi partiklidõ ehk ja või jm kotsilõ avit wiedemanni ferdinand johannil eesti saksa sõnaraamatut kokko säädäq ja redigiir se tollõ trükkü aoluu alal avald tä raamado pildid isamaa sündinud asjust kon om tarvidanuq pall o rahvaluulõmatõrjaali hurda jakobi kõgõ tähtsämbäq tegemiseq ommaq eesti rahvaluulõ korjaminõ ja tiidüsligu publitsiir mise alostaminõ joba koolilatsõn naas jakob umast kodopaigast rahvaluulõt korjama kodokandi muistõndiq avald tä brošüürin beiträge zur kenntniss estnischer sagen und ueberlieferungen süstemaatilist rahvaluulõ korjamist naas jakob kõrraldama ekms i presidendin rakõndadõn edimäst kõrda rahvaluulõtiidüsen vabatahtlikkõ korrõspondente aastagast pääle avald tä tuu jaos aolehtin põh alikko juht nüüregaq üleskutsõt ekms in naas tä kõrralaulõ publitsiir mä kah tä avald seeriä vana kannel i köüte põlva kihlkunna ja ii köüte kolga jaani laulõgaq aastagal alost hurda jakob vahtsõt suurõjoonõlist korjamiskampaaniat avald aokirändüsen üleskutsõ paar palvid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele kon selet rahvaluulõ anrõ ja korjamistehnigat korjamist härgüt tä viil tähtraamatin ja eräkirjon ildampa avald tä aokirändüsen ütteluku korjamistüü aruandit kokko tükkü ettevõtminõ muutu üldrahvaligus tuust võtt ossa üle inemise piaaigo kõigist eesti kihlkundõst ja mitmist asonduisist vinnemaal pääle tuu suunati korjamistüüle viil üliopilaisi hurda jakobi kogon om kokko käsikirälist köüdet kon inämp ku leheküle pääl üten ekms i kogogaq üle lk om umbõs jako rahvaluulõt kõigist anrõst kogo asus põrõhõlla ta kirändüsmuusõumi rahvaluulõ osakunnan hurda jakobi korjamistüü ja tollõ tulõmusõq löüseväq rahvusvaihhõlist tunnustamist ja imehtelemist joba timä eloaol ummil perämäidsil eloaastil toimõnd tä trükkü setukeste laulud i iii seto vahtsõliina ja räpinä lauluq miä kuulussõ üldtiitli monumenta estoniae antiquae ala uma laulutekstigaq olliq nuuq ütes suurõmbas eesti rahvalaulõ publikats oonis hurda jakobi rahvaluulõvälläandõq ommaq süstematiseerit kihlkunna ja laulutüübi perrä sääntse põhimõttõ perrä om eesti rahvalaulõ vällä annõt ildampagiq viil võinuq nimmada rahvausundikäsitlüst eesti astronoomia ettekannõt eesti rahvaluulõ korjamisõst ülevinnemaalidsõl arheoloogiakongressil riian ja etnograafilist ülekaehtust über die pleskauer esten oder die sogenannten setukesen võro kiil oll jakobi imäkiil ja tuud tä häbendä s ka sõs ku oll korgõt koolitust saanuq ja tüüt tähtside kotussidõ pääl lõunaeesti keelen pidi tä jutussit otõmpääl ja kirot tähtraamadujuttõ tarto kalendrihe timä aol es mõistaq mitte kõik lõuna eesti inemiseq talliina kiilt kõnõldaq a piiblipühä kõnnõn ütles jakob niimuudu postuumsõlt ommaq avaldõt kogoq lepä lembit lembit lepp oll kunstnik ja eesti vabahusõ iist võitlõja lembit tüüt päämädselt eesti rahva muusõumin kon oll kunstnik kuulsust om tä kor anuq ummi raamadumärkega ekslibrissidega lepä lembit sündü vahtsõaastakuu pääväl põlva kihlkunnan mustajõõ külän lembidü esä oll linakaupmiis imä oll lõpõtanuq oppajidõ seminäri a oll koolipreilis õnnõ lühkeist aigo põlgastõ koolin oppõn tekk lembit sõproga vaba eesti iist võitlõmisõ organisats ooni kalevlased võro keskkooli aigo teiq nääq leevä ülo ja tõisi nuuriga salaütistüse sko salahinõ kupõrjanovlaisi organisats uun kon tä oll staabiülemb ja lindlehti kujondaja tuu iist saadõti tä säitsmes aastagas tsiberihe karaganda vangilaagrihe tsiberist tagasi tullõn lõpõt keskkooli ja võtt naasõ pääle opmist tarto kunstikoolin oll üte aastaga kunstioppaja a tuu tüü es passiq tälle aastagast oll tä eesti rahva muusõumi kunstnik tollõn amõtin käve lembit etnograafiliidsil välitöiel pia kõigin eesti kihlkunnõn ja korjamisreisel hõimurahvidõ vepsläisi maridõ udmurtõ komidõ liivläisi ja isuridõ man erm i kogon om lepä lembidü joonistust ja fotot pääle tuu om tä kujondanuq vällänäütüisi trükümatõrjaalõ muusõumi välläandit ja kuulutuisi umaette lehekülg lembidü loomingun om raamadumärk vai ekslibris midä tä om tennüq üle tükü muuhulgan om tä tennüq kolm mappi nobeli preemiä laurõaatõ ja kuus mappi eesti kiränige portreiega raamadumärkega lembidü raamadumärke tundas ja hinnatas välänpuul eestitki ungarin s aksamaal soomõn poolan ja hispaanian taanin ilmu aastagal timä autorivihk ja kõrraldõdi vällänäütüs lembit kuuli vahtsõaastakuu pääväl põdra ernst ernst johannes põdder oll eesti sõaväeläne kindralmajor aastagast põdra ernst oll eesti vabadussõa üts kõgõ legendaarsõmb väejuht eesti sõamiihi hulgan ollõv tä olnuq kõgõ populaarsõmb kindral võro keele pruuk misõ peräst ollõv tedä kutsut vanas õkvas põdra ernst sündü radokuu pääväl tarton timä esä oll alatskivi mõisan nolckenide perekunna kammõrtiinre ernst ristiti tarto maarja kerikun nink vadõriq olliq alatskivi paron nolckeni arved ernst uma abikaasaga ja schmidti johannes latsõn elli ernst võromaal aleksandri vallan väimälä mõisa põõna kar amõisan kon vanõmbaq olliq mõisatiinjäq ütsä aastadsõlt a läts ernst opma tarto algkuuli pääle tuud oppõ tä tarto liinakoolin minka lõpõt aastagal ku edimäne ilmasõda pääle naas viidi põdra ernst hainakuu pääväl üle tsiberi laskurpolku nink saadõti tuu polgu rooduülembän sõaliini pääle s aksa ja austria ungari väki vasta sama aastaga märtekuu alostusõn anti tälle kaptõni avvoastõq a kuus päivä ildampa sai tä haavata ja oll kooniq aastaga radokuuni ravil ku põdder terves sai määräti tä polgu iii pataljoni ülembäs a pia sai tä galiitsian sani jõõ forssiirmisel tõist kõrda haavata ja oll süküskuu pääväni aastagal jälq ravil pääle tuud sai tä saman polgun iv pataljoni ülembäs a aastaga hainakuun sai tä riia lähkon põrotadaq nink evakueeriti jälq haigõmajja sääl ollõn ülendediq tä alambpolkovnikus aastaga rehekuun joud tä tagasi tsiberi laskurpolku kon juhtõ jälq iv ja ildampa iii pataljoni ku s aksa sõavägi aastaga radokuu tõõsõl poolõl õdago eesti saari päält maisõmaalõ tungõ kuulut põdra ernst radokuu pääväl haapsallu joudnuq s aksa väekolonni juhatajalõ major steffensile et käümänolõvan s aksa vinne sõan jääs timä polk neutraalsõs hindäperi eesti vabariigi sõaväes tuu juhtu kolm päivä inne eesti vabariigi ammõtlist välläkuulutamist põdra ernst oll üts kolmõst eesti ohvitserist tõõsõ olliq larka ja tõnisson kinka eesti aotinõ val tsus urbõkuu pääväl kindralmajoris ülend pääle eesti väeossõ lakjasaatmist jäi tä talliina kon asot üten admirali pitka johani ni kindralidõ tõnissoni aleksanderi ja larka andressegaq põrmandoalodsõ eesti kaitsõ liido tuust tegevüsest saiq s aksa okupats oonivõimoq teedäq nink põimukuu pääväl aastagal võeti tä kinniq kuna kõrraliidsi süütõõndit timä vasta es löüdäq lasti tä joba süküskuun vabas a kaitsõliit kasvi ja põdra ernst käve mitmit kõrdo tarton kuperjanovilõ ja tõisilõ kõrralduisi jagaman aastaga märtekuu alostusõn oll kaitsõliidol joba umbõs liigõt peräst vabahussõta oll põdra ernst pärnon diviisi ülemb kooniq tuu diviis aastaga lõpon lakja saadõti aastagast oll tä tarton diviisi ülemb ku aastaga joulukuu pääväl toimu inämbläisi mäss johtu tä olõma talliinan komandeeringun tä oll sinnäq tulnuq et vanno sõaveljoga kokko saiaq ja varajadsõ hummoguniq restoranin napsi võtta ku tä restoranist ärq läts sai tä teedäq et liinan om mäss timä juhtmisõl puhastõdiq pääpostkontor ja tuumpää kommunistõst sõavällä pääl lavva pääle laotõt kaardi ümbre ollõv kumardunuq korgõq ülembäq et pitäq tapõlusõplaani noidõ mano astõv üts tavalinõ sõamiis nii äkki et kiäki joudõv es tedä takistaq põdra ernst ollõv tedä silmänüq ja küsünüq noh midä saq s oost luust arvat maq arva iq taast midägiq a pallõlnuq plotskilõ tuld herr kindral kindral andõvgiq tuld uma ütesttüküst näppe vaihhõl ts ossava sigari otsast põdra ernst om üts tähtsämb tegeläne filmin detsembrikuumus miä kõnõlõs aastaga joulukuu päävä mässost tedä mäng kargi tõnu wrangeli saar om põh a iämeren hummogo tsiberi ja ts uktsi mere vaihõl suurus om umbõs km õuraasia mandrõst eräldäs wrangeli saart longi väin saarõ kesk ja lõunaosa om mägine mäki korgus küünüs miitrini põh aosa matal ja soinõ mäki pääl om arktilinõ kõrbõ tasadsõ maa pääl arktilinõ tundra kasvolihte om küländ pall o saar om wrangeli luuduskaitsõalal a tetti saarõ pääle polaarjaam tuust aost eläseq sääl pidevält inemiseq saarõ lõunaveere pääl ommaq ušakovskoje ja zvjozdnõi küläq saar löüti ja and ameeriga vaalapüüdjä t de long tälle wrangelli ferdinandi perrä nime wrangeli saar kuulus vinne föderats ooni ts uktsi autonuumsõ ringkunna ala saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq mammudiq oldekopi gustav adolph gustav adolph oldekop oll põlva kerkoopõtaja lehemiis ja luulõtaja kiä kirot lõunaeestikeelitsit luulõtuisi oldekopi gustav adolph sündü joulukuu pääväl haapsalon oldekoppõ suguvõsa om peri hildensheimist alam saksist gustavi esä hans heinrich tüüt haapsalon rektori ja sekretärinä gustav esiq tüüt suurõmba jao umast elost põlva kerkoopõtaja amõtin tä kuuli lehekuu pääväl tarton nink om matõt põlva kalmuaida oldekopi gustav pand kokko kats edimäst aastakäüki grenziusõ johanni kirästüsel ilmuma naanut eesti ma rahwa kalendrit and uma sõbra rothi johann philippi ja tollõ puja georg philipp augusti abigaq vällä tarto ma rahwa näddali lehte miä võimõ nõudmisõ pääle keeleti ärq ja häötediq a midä löüti peterburin vinnemaa riikligost aoluuarhiivist sõski nummõrd toimõnd viis nummõrd kulutamisse lehte ja ilmu oldekopi gustavi lõunaeesti kiilde pant liiwlandi marahwa seädus viil pand tä lõunaeesti kiilde luudusluuraamado mötlemisse jummala teggude päle tä om kirodanuq ja lõunaeesti kiilde pandnu üle luulõtusõ miä ommaq avaldõt kogon suve õdang luulõtuisi tarvitõdiq kanepi kihlkunnakooli lauluoppusõn nääq jousõvaq kooli rajaja rothi johanni nime all käsitsi kirotõt lauluvihkõhõ ja tuuperäst peeti aastakideni noist inämbüse autoris rothi johanni põlva kalmuaid vai põlva kalmistu vai põlva matus om põlva kihlkunna kõgõ tähtsämp kalmuaid tä om põlva liina keskosan orajõõ ürgoro nõlva pääl kalmuaial om jõõ puul kats uhkõt savikivvest värehtit miä ommaq ehitedüq a ruumipuudusõ peräst matõtas perämädsel aol põlva kihlkunna inemiisi rohkõmb aastagil tettühe vahtsõhõ rosma kalmuaida kuulsambist inemiisist ommaq põlva kalmuaida matõduq uma sõsara annõ käest om hurda jakob üles kirotanuq sääntse jutu põlva matuse takah om üts raha keldre kui jaanipäivä ööse keriko taga nulkmatsest aknast naiste poole päält vahit sis näet kelrde usse ja piida ärä ja saat teedä kos kotal vara keldre sais ja võit sis raha kätte saija ent vahtma peäp inemine läbi musta täko taoste muido ei näe teppo august august teppo om eesti kõgõ kuulsamb lõõtspillimeistre august sündü põimukuu pääväl põlva kihlkunnan loosu külän tigassõ talon latsõn miildü tälle puust as akõisi tetäq noid sai tä maaha müvväq ja nii hindäle rahha tiini vaesus es lupaq augustil üttegiq aastakka koolin kävvüq lugõma ja kirotama oppõ tä vanõmba vele aleksandri abiga koton joba latsõn oll nätäq et täl om andi muusiga pääle pillimängo naas tä vele aleksandri käest op ma aastagadsõlt ku august oll aastakka vana sõs veli kuuli ärq ja august sai timä pilli hindäle tuu oll üterialinõ vabrikupill arvada või et vinnemaal tett miä inämb hellü es tiiq august võtt tuu jupõs vallalõ ja parand ärq nii et pilli pääl jälq mängi sai ildampa ollõv august tuu kotsilõ ütelnüq siist ma saigi otsa kätte sõs naas tä peris vahtsõt pilli tegemä edimäne hindätett pill sai valmis aastal ku august oll aastanõ tuu pill olõ iq alalõ hoitunu pille meisterd tä säidsekümmend aastakka umast elost põhitüü talotüü kõrvalt sakõstõ oll timä tüüpäiv tunni pikk sõski es jovvaq tä nii pall o pille tetäq ku timä käest telliti üte pilli tegemises kullu kuud ku pill valmis sai and tä tuu kimmäle pillimihele ütes kuus sissemängmises pääle tuud timme tä pilli lõpligult üle nink möi sõs maaha aastasaa vaihtusõl ollõv timä pilliq massnuvaq ruublit miä toona oll nelä tüühobõsõ hind arvadas et uma elo kestel tekk august pilli pääle tuu viil pilliq minka korpusõ teiväq tõsõq a ravvaq pand sisse timä täämbädse pääväni om alalõ umbõs timä tett pilli noist kõgõ vanõmb om perit aastagast niinimetet teppo pilliq ommaq väega kvaliteetseq ja pillimiihi hulgan hinnaduq teppo august kuuli joulukuu pääväl teppo augusti pilliq püsüsseq väega häste timmin ütskõrd ollõv põlva rätsep piir lepnüq kingagiq et teppo pillile ei tiiq es ki vesi midägi lõõtspill lasti kuurvere veskijärve sõs tõmmati vällä ja raputõdiq viist tühäs hulka rahvast tull tuud nalja kaema a pill mänge niguq innegi teppo augusti ja timä pille kotsilõ või lukõq kõivo madis madis kõiv oll füüsik kiränik ja filosuuf timä vanõmbaq olliq oppajaq latsõn om tä muuhulgan elänüq imä sugulaisi puul põlva kihlkunnan tännässilmän om kirotanuq võro ja eestikeelitsit näütemänge juttõ ja mälehtüisiraamatit om tennüq ettekandit kaika suvõülikoolin om uurnu väljo kvantteooriat ja tsibipudinidõ füüsikat deuteeriumi müümolõkuli luumisõ resonantsmehhanismi idee korgõmbidõ spinnega pudinidõ teooria kausaalsusõ uurmisõ meetod om ao ruumi ja välä vaihõlidsõ sümmeetriä perrä tulõtanuq stringiteooria alosvõrrandi edimädseq ilokirändüstekstiq kirot madis aastagidõ kesken edimäne trükün ilmunu teos om küüni täitmine miä om kirotõt katõ pääle runneli handoga vahingu vainoga katõpääle om kirotõt romaan endspiel laskumine orgu proosaloomingu süämes om sari studia memoriae viil om madis avaldanuq lühiproosat aokir on latsijuttõ mälehtüisi esseid ni artiklit filosoofiast kunstist ja kirändüsest aastagil lavastõdi eesti tiatriin timä kirotõt näütemängo ja raadiotiatrin kolm kullõmistükkü timä näütemänge vai noidõ juppõ om ümbre pant inglüse s aksa vinne ja soomõ kiilde lühiproosat vinne kiilde võro kiilt om kõivo madis tarvitanuq pall odõn teossin pikembäq võrokeelidseq teossõq ommaq näütemängoq põud ja vihm põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl kirotõt katõpääle lõhmussõ aivoga ja omavahelisi jutuajamisi tädi elliga ni mälehtüisiraamat kähri ker ko man pekril kõivo madis om keedussõ sulõviga katõpääle kirotanuq kolm filmistsenaariummi kõivo madissõ maalõst om tett mito vällänäütüst kõivo madis om tarto ülikooli ja eesti muusiga ja tiatriakadeemiä avvodoktor ja tarto liina avvokodanik joosu mõisa sks k waimel neuhof oll perismõisa põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ laheda valla alal mõisa jaeti ja a vaihõl ärq väimälä mõisast mõisahuunõq jääväq joosu küllä võro põlva tiist mõnisada miitrit õdagu poolõ mõisal om olnuq mitmit umanikkõ näütüses von mülleriq von brömseniq von budbergeq edimäne umanik oll mülleri charlotte amalie ost mõisa helmerseni bernhard oll mõisa umanik rothi leonhard joosu mõisan om latsõn elänüq wrangelli ferdinand pikk ütekõrdnõ puulkelbäkatussõga varaklassitsistlik barokisugõmidõga härbän om perit aastagasaa lõpust huunõ saalin olliq geomeetrilidse ornamendiga laeq pikkä aigo tühält saisnu härbän om mitmõst paigast varisnu ja väega kehvän saison kõrvalhuunist om alalõ ait s aksa keelen kutsuti mõisat waimel neuhof arvada et joosu nime om tä saanuq üte mõisnigu perrä nimelt ost aastagal mõisa kolleegiumiassessor nettigi justus johann ludwig briesemann justus johann ludwig briesemann von nettig joba aastagal ilmunun hupeli august wilhelmi tiidmisraamatun om ärq märgit mõisa kats lõunõeestikeelist nimme joso mois ja wastne wäimare nimme justus lühendedäs s aksa keelen just vai jost loeq juust joost tuud nimme naatigi käändmä juust joosu lõunõeesti kiil om soomõ ugri kiili õdagumeresoomõ lõunõrühmä kiil vai kiili ja murdidõ rühm lõunõeesti kiili lähkümbäq sugulasõq ommaq eesti ingerikar ala kar ala liivi vad a ja vepsä kiil lõunõeesti keeleq ommaq võro mulgi tarto ja seto kiil naid kiili või pitäq eesti põlitsis piirkundliidsis keelis lisas nailõ kuulusõq lõunõeesti kiili hulka ka lõunõeesti keelesaari keeleq traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om lõunõeesti kiil eesti keele lõunõeesti murdõrühm vai päämurrõq mink ala käüväq võro mulgi ja tarto murrõq ni seto murrõq vai murrak lõunõeesti keele täämbädse päävä variandõst peetäs umaette keeles inämbüisi õnnõ võro kiilt miä om eesti kiräkeelest kõgõ kavvõmb ja erälde keeles tunnistõt ka iso riikevaihõlidsõ standardiorganisatsiooni puult seto kiilt peetäs keeletiidüsen inämbüisi võro keele variandis tuuperäst om võro ja seto keele jaos mõnikõrd pruugit ka liitnimme võro seto kiil lõunõeesti keeleala õdagu ja põh ajaon kõnõldavit mulgi ja tarto kiilt peetäs täämbätseni pääväni inämbüisi murdis nääq ommaq põh a ja lõunaeesti keeleala piiri pääl tuuperäst ommaq saanuq pall o mõotuisi põh aeesti poolõ päält ni kujonuq loomuligus üleminekis lõunõeesti süämen kõnõldavalt maksimaalsõlt lõunõeestilidselt võro keelelt eesti keelele leivu ludsi ja kraasna kiil ommaq kah lõunõeesti keeleq nigu mulgi tarto võro ja seto kiilgi leivut ja ludsit kõnõldi niiüldäq lõunõeesti läti keelesaari pääl hummogu lätih kraasna keelesaar oll vinnemaal läti piiri lähküh kaeq kaarti kõik naaq kolm ommaq täämbätses pääväs vällä koolnuq õnnõ ludsi kiilt mõni inemine viil vähäkese mõist läti keeletiidläne balodisõ uldis om ludsi keelele uma kiräviie tennüq ja aabidsa vällä andnuq ja taad kiilt proovitas kuigivõrd ka latsilõ opadaq ja ello herätäq ludsi kiil om väega võro keele muudu kraasna oll pia sama nigu seto kiil leivu oll kah võro keele innekõgõ mõnistõ kandi keele muudu a naist kolmõst keelesaari keelest kõgõ esiqerälidsemb ja kõgõ rassõmb arvo saiaq soomõ keeletiidläne kallio petri om leivu keele liigitänüq tävveste umaette ja muist lõunõeesti keelist eräldesaisvas keeles esiqerälidsembäs ku kõik tõõsõq lõunõeesti keeleq terminit lõunõeesti kiil pruugitas innekõgõ keele ja kirändustiidüsen kultuuriluun ni ammõtligun kontekstin nt keele riikliidsin arõndusprogrammõn lõunõeesti kiili ütitses nimetüses vai lõunõeesti kiräkeelist kõnõldõn traditsioonilidsõn murdõtiidüsen kõnõldas lõunõeesti murdist keele kõnõlõjaq esiq pruukvaq inämbüisi ummi keelenimetüisi võro seto tarto ja mulgi kiil samasugune pruukminõ om harilik ka eesti üldkeelen nt meediän lõunõeesti kiilt om päämidselt aastidõ algusõn nimetet ka uandi ugandi ugala vai võro seto keeles nimetüs uandi om peri ugandi muistidsõ maakunna nimest ja tuuga om tähüstet innekõgõ tuu muistidsõ maakunna maiõ pääl olõvit tarto ja võro kiilt vai naidõ kiräkiili nimetüs ugala om saad muistitsidõ maakundõ ugandi ja sakala nimetüisi kokko pandõn et ka mulgi kiilt üten haardaq liitnimetüsega võro seto om näüdät võro ja seto keelelist kokkokuulumist ei muistitsidõ maakundõ nimist peri keelenimeq ega ka liitnimi võro seto olõ i laembat pruukmist löüdnüq kooniq aastagasaani olliq pruugin kats pia võrdsõt kiräkiilt põh aeesti talliina kiil ni lõunõeesti tarto kiil lõunõeesti kiräkeelen ilmu aastal inne põh aeesti kiilt wastne testament vahtsõnõ testament a terveq piibli ilmu perän tervehnä siski põh aeesti keelen ütitses eesti kiräkeeles sai peräkõrd põh aeesti kiil minkperäst lõunõeesti kiil ja timä kiräkiil jäiq taadõplaanilõ seo ilma aigo om lõunõeesti keele kõgõ jovvulidsõmb ja inämb edendet osa võro kiil mil om uma kiräkiil kirändüs ja meediä ni midä opatas ka võro keeleala koolõn ja tarto ülikoolin võro keele kaitsõs edendämises ja uurmises om luud eräle riigiammõt võro instituut veidemb om tegeld seto ja mulgi keele arõndamisõga ainugõnõ lõunõeesti kiil mink edendämises olõ i tegünüq ütiskundlist liikmist om tarto kiil aastagast om lõunõeesti keele kaitsõ ja arõndamisõ töid tugõnuq kultuuriministeeriumi ala luud riiklinõ programm lõunõeesti kiil ja kultuur ildampa ommaq mulgi võro ja seto keele ja kultuuri jaos luuduq ütidse lõunõeesti programmi asõmalõ eräle programmiq himmakülä om külä põlva kihlkunnan laheda vallan võro põlva tii veeren põlvahe km võrolõ km külän om paarkümmend elämist suurõmbalt jaolt jääs külä suurõsttiist hummogu poolõ himmaküläst põh a poolõ jääs lahokülä hummogu poolõ naruskikülä lõuna poolõ ortuskülä ja õdagu poolõ vardja külä hummogupiiris om peri uja külän om sika tiiristi bussipiätüs himmaküläst käüdäs kuuli põhilidsõlt vana koiolahõ ja põlvahe poodi mano lemmikuhe ja tohtrõ mano tilssi vai põlvahe himmakülä om vähämbält paarsada aastakka vana kolhoosiaol oll tan koit kolhoosi suurfarm läts käüki kon peeti lehmi ja ehitedi kortõriga nn ütismaja viil aastagidõ lõpun ehit kolhuus umilõ tüüliisile üteperreelämist ku kolhoosiaig läbi sai möi kolhuus suurfarmihuunõq maaha ja pääle tuud ommaq noin huunin olnu mitmõq puutüüfirmaq himmakülän olõ i suurt midägi kaiaq niinimetet ütismajan om latsõn mõnõ aastaga elänüq modell ja eesti malõliido president kassi carmen joosu käänetäs juussu joosuh om külä põlva kihlkunnan laheda vallan võro põlva tii veeren põlvahe km võrolõ km külän om kümmekund elämist joosust õdagu poolõ jääseq meltssaarõ külä külä ja suurkülä põh a poolõ lüüsi külä ja vana koiola hummogu poolõ olõski külä ja mõrgi külä lõuna poolõ jääs kärnämäe külä külän om joosu bussipiätüs joosu ja mõrgi vaihõpääle jääs vana savikarjäär kon põrõhõlla om järv säält kaivõtust savist om tett samottkivve keraamikat põrmandoplaatõ portsõlanni jms joosu külä om uma nime saanuq joosu mõisa perrä mõisa jälki om saanuq uma nime üte mõsinigu perrä kinka üts nimi oll justus ja kedä lühkolt kutsuti juust joosu küllä jääseq joosu mõisa huunõq ja mõisapark huunist ommaq alalõ ait ni kehvän saison härbän ja kõrts joosu mõisan om latsõn elänüq ilmakuulsa meresõitja ja maiõuurja wrangelli ferdinand põlva kihlkund om kihlkund võromaa põh aosan põlva kihlkunnast hummogu poolõ jääs räpinä kihlkund lõuna poolõ rõugõ ja vahtsõliina kihlkund õdagu poolõ kanepi ja urvastõ kihlkund ni põh a poolõ tartomaa võnnu kihlkund põlva kihlkunda jääs suurõmb jago põlva ja laheda vallast võro valla põh apoolinõ jago lasva valla õdagupoolinõ jago moostõ valla lõunapoolinõ jago ni mõnõq küläq veriora kanepi kõllõstõ ja vahtsõ kuustõ vallast kihlkunna suurus om pia kmsup põlva kihlkund om inämb ku aastakka vana aoluupaprin nimmatas tedä edimäst kõrda aastagal põlva kihlkund om tasadsõ maa pääl es ki kõgõ korgõmp kotus olõ iq mägi a hoobis üts nurm kõllõstõ vallan peräkülän õkva vasta kanepi kihlkunna piiri tol om korgust merepinnast miitret läbi kihlkunna juuskvaq küländ süväq ja lajaq oroq noist kõgõ suurõmbaq ommaq ah a jõõ ja võhandu jõõ org ah a jõõ viirde jääväq tillõorg ja taivaskuaq korgõq liivakivi paeq vähämbäq oroq ommaq orajõõl peri ujal ja lutsu jõõl nuuq juuskvaq lõunõst põhja peri uja juusk orajõkkõ orajõgi ja lutsu jõgi ah a jõkkõ orajõõ veereh om ka kihlkunnakeskus põlva põh ast lõunõhe juusk kariuja miä lätt võhandu jõkkõ kihlkunna lõunõpiiri pääl ommaq suurõq vagola ja tamula järv a üle kõgõ kihlkunna löüdüs viil hulka väikeisi järvi pardsi kandi järveq ommaq väega tummõ viiga ts olgo kant om järvi poolõst väega rikas pikkjärv kõvvõrjärv mustjärv annõ järv pille järv karsna järv ja lauga järv noist kõgõ suurõmb om karsna järv ha ja kõgõ vähämb annõ järv ha mustjärv ha õkvalt keset ts olgo küllä om kihlkunna kõgõ süvemb miitret eestin ommaq tuust õnnõ kolm järve viil süvembäq suurõmbist järvist või viil nimmada põlva järve ha tilsi pikkjärve ha saarjärve ha ja mooste järve ha maapõh an löüdüs verevät liivakivvi liiva ruusa ja savvi joosun om puhast sinisavvi ja tuud om säält ka vällä kaivõt muistidsõl aol võisõ põlva kihlkund kuulu ugandi maakunda aastagasaa alostusõn elli tan küländki pall o rahvast kandsiq olliq rosmal ja kauksin arvatas et tähtsämbäq kaubatiiq tast läbi lää s egaq suurõmbit kaubitsõmis vai käsitüükeskuisi olõ s edimädse sõakäügi ugandihe teiq s akslasõq aastagal laastõdiq jälq taad maad ja peräst tuud ristiti suurõst imäjõõst lõuna puul elänüq inemiseq luudi keriklik feodaalriik tarto piiskopkund kohe ala naas põlva kihlkund kuuluma ja aastagasaal tapliq tankandin s akslasõq ja vindläseq mitmit kõrdo aastagast om teedüst kiräpääle ehitet kõvast kandsist mink peräst peeti mitmit tapõluisi aastagasaal arvatas et kandsi man oll piiskopimõisa kihlkunda tunnõti sõs kirapää vai kirepi nime all erämõisit oll tankandin veidü suur osa maast ja talopoigõst püssü tarto piiskopi käen alludõn kiräpää liinalõ põh asõan läts taa kant a vinne võimo ala oll katsk luudi külä vai mõisakooliq himmastõn adistõn koiolan mõtstõn moostõn karilatsin kährin tännässilmän varbusõl kioman joosun raistõn navil tetti põlva kihlkunna lõunapiiri pääle võro liin ja luudi võro maakund kohe üten põlva kihlkunnagaq naas kuuluma kihlkunda talla naati perises ostma tuu sai huugu mano aastagil ku talopujaq naksiq linakasutamisegaq rahha tiinmä vällä rännäti ja samaara kubõrmango vologdahe ja tsiberihe pääle aastaga vallareformi oll kihlkunnan valda joosu kiuma kähri mooste partsi peri pragi aleksandri saarjärve tilsi timo vana koiola koiola varbusõ vahtsõ koiola võro ja väimälä vald ildampa nt ja panti noid valdo umavaihõl kokko ja näid jäi veidembäs põlva kihlkunnan kõnõldas päämädselt hummogu võro kiilt tuu om küländ üttemuudu räpinä kihlkunna keelega peräsilbin om hariligult o mitte u talo kodo käro tego pido sisenütlejä käänüsse lõpp või ollaq nii h ku n kotoh vai koton mõtsah vai mõtsan käeh vai käen minnevao mitmusõn üteldäs hariligult nimäq ollivaq käveväq kaivaq teiväq sõna lõpon vai inne k d om sakõstõ h hamõh terveh tereh palohk molohk vikaht räpinä kihlkunnast vai põlva kihlkunna põh ajaost perit inemise või ärq tundaq tuu perrä ku tä ütles tä sööse joosõ veese toosõ käüse aasõ jääse muial võromaal üteldäs tä süü juu vii tuu käü aja jääs sõnno nimekirän midä om üles kirotõt õnnõ põlva kihlkunnast om umbõs sõnna sinnäq kuulussõq näütüses sõnaq jommõlinõ jurnama kakõrus krobahtuma kõrvitsikku kügärootsakala meelevallatu pidejih jne üts näütüs põlva kihlkunna keelest innevanast iks ollegi elo väega rassõ pall o sõto oll sõaq riisõvaq ja tapivaq inemisekeisi ja palotivaq külli soiõ ja mõtsu seehn olnuvaq sõatarõq kohe saanuq paossihe minnäq ku hädä suurõs lätse a alati jõvva as ärq paedaq ku sõal oll kõik äräq lahutu ja puhtas rüüstedüq sõs tullivaq vinne sissiq kasõvaq perägi ärq sissiq pannivaq hindä parki tullivaq suurõ kisa ja kärägaq inemiseq pagõsivaq küläst mõtsu vai kohe saivaq kõigil oll jo teedäq et kes sisse kätte jääse tuu maaha tapõtas vanast olnuvaq säärtseq ah otagotsõq kohe inemine mahtu kutsutu virusts oroq ahokütjä jäänüq pagõmisõga ildas karanuq ruttu virusts orro pakku käknüq hindä ärq käküssist salahuisi vaht nuq mis sissiq tegeväq ah oh puuq palanuq sissiq joosnuvaq tulõ paistõlõ hinnäst lämmistämmä mõnõq kisknuvaq hindä paljas et lämmi parembahe mano saasõ naistõrahvast olnuq inämp ku meesterahvast mõnijago lämmistänüq hinnäst tulõ paistõl mõnijago söönüväq sis lännüväq küllä müüdä riisma ja saaki saama ku tarõh kõik vagatsõs jäije sõs hiile ah okütjä soejulgusi virusts orost vällä ja kaijõ kuis salamahtu tõistõ mano mõtsa sai lipsata ja tiidmist viiäq sõs külärahvas pidänüväq nõo kokko mis kutsmada külälistega ette võttaq kisknuvaq noorõq kõivoq kõgõ juurõga maast üles laas nuvaq haroq ja ossaq mant äräq ja tennüväq säärtseq kooloperäq et ku matsu annat sõs um vaimlanõ kooluq noidõ kooloperriga tapnuvaq nimäq üüse magamise päält kõik nuuq sissiq äräq saanuq pall o sisse hukka hää et mõtsah nuuri kõiva jakku kõnõlnuq rammo ann adistõ küläst sündünüq jutt om perit raamadust võru keel põlva kihlkunnan om a saisogaq kuuli keskkuuli põhikuuli algkuuli erivajaduisiga latsi kuul kutsõkuul ja huvikuuli põlva käsipallimiiskund serviti om üts eesti kõvõmbit põlva kihlkunnan tegeldäs põhilidsõlt põllumajandusõgaq tõisi põlva kihlkunna inemiisi härmsi mihkli ivaski albert käisi johannes lepä lembit oldekopi gustav raudsaarõ hugo schwartzi johann georg vahtra jaan võromaa jõõq tegüsiq sõs ku lõuna eesti iä alt vällä pässi iä sulamisõ aigo nii aastakka tagasi oll peipsi pihkva järve lohon iäsulamisõ viist tegünüq pall o suurõmb järv tuu järv naas edimält võro harglõ orgo pite lätimaa poolõ tühäs juuskma ku vesi oll küländ madalas jäänüq tegüsi loosi kotsil viilahi tuu oll oron korgõmb kotus säält vesi inämb vanan tsihin edesi es päseq ja naas tagasi juuskma võromaa jõki viiq juuskvaq ütelt puult liivi lahtõ ja tõsõlt puult läbi peipsi soomõ lahtõ viilahi lätt haani ja karula korgustikku pite võromaa jõõq nakkasõq pääle korgõmbidõ kotussidõ päält tuuperäst om näide juuskminõ alostusõn väega kipõ keskkotsil juuskvaq jõõq inämbüste liivakivi sisse kulunuidõ süvvi orgõ seen orgõ korgõq ja inämbjaolt mõtsadsõq nõlvaq ommaq väega ilosaq jõõorgõ süvvüs või ollaq nii paarikümne miitre kandin sääntseq jõõq ommaq võromaa suurõmbaq võhandu piusa ahja ah a jõgi mustjõgi joud liivakivist orgo õkva inne sissejuuskmist koiva jõkkõ võhandu üten pühäjõõgaq om eesti kõgõ pikemb jõgi km võromaa järveq ommaq küländki väikoq a tuu iist om näid tihtsähe erälde tulõ nimmadaq peipsi pihkva järve tuu om suurusõ poolõst järv õuruupan põrõhõllatsidõ järvi põh aq ommaq tegünüq viil illatsõl iäaol suurõmb jago järvi tekkü iä sulamisõ aigo kavva üte kotussõ pääl püsünüisi iäunikidõ ala võromaa järveq ommaq inämbältjaolt süväq käärolidsõ kaldõveerega ja näide seen või ollaq saari haani ja karula korgustiguq ommaq eestin järvi poolõst üteq rikkambaq sääl om kogoniq järve kmsup pääle suurõmbaq järveq pääle peipsi ommaq vagola tamula aheru järv hino järv ja ähijärv võromaal om eesti kõgõ süvemb järv rõugõ suurjärv m süväq järveq ommaq viil väiku palkna tsolgo mustjärv m uhtjärv ja keema järv mõlõmbaq m põlva ja räpinä kandin om pall o järvi mink vesi om kõgõ tummõmb terve õuruupa pääle koiolakülä om külä põlva kihlkunnan laheda vallan külä om orajõõ keskjoosul ürgoro viiri pääl külän om paarkümmend elämist koiolaküläst põh a poolõ jääs meemaskülä hummogu poolõ himmakülä lõuna poolõ vardja külä ja õdagu poolõ vedo külä koiolakülä kotussõ pääl ommaq inemiseq elänüq vähämbält aastakka koiolakülän om kolm kivikalmõ kotust ja om lövvet kääbäst kuis vanapakan pöksegaq ja nõnarätikugaq kivva kand põlva kihlkunnah pragi mõisa vallah koiolaküläh iivani talo nurmõh om kolm kivivarõmat minkast rahvajutt niimuudu pajatas kõrra võtnuq vanapakan hindäle nõvvos koiolakülä ligidäle nurmõ pääle ütte templit vai liina asotadaq koh tä kõgõ uma suguseldsigaq võinuq elläq tuu kotus olnuq katõ suu vaihhõl ja tuuperäst tälle väega miiltpite lännüq kah sõs tõnõ mehekene ehitüses kivva tuuma agaq et täl parõmpat kivvavidämise abinõvvo olõ s olnuq sõs võtnuq tä pöksiq jalast ärq ja ajanuq mõlõmbaq seereq kivva täüs agaq sõski arvanuq vanapakan et tuu kuurma ütes kõrras viiäq viil pall o väikene om võtnuq sõs uma nõnarätiku kah karmanist vällä ollaq tuu kivva täüs laat nuq otsaq kokko sõlmanuq ja sõs nuuq niguq pähklikeseq käe otsa võtnuq pöksiq kah kivvagaq ola pääle visanuq ja astnuq sõs õigõq tulitsõhõ koiolakülä poolõ saanuq tä parajahe iiivani talo nurmõ pääle laulnuq joba külä kikkaq vanalpaganal prahvatanuq pöksiseereq lahki ja kõik kiviq sadanuq suurõ mürinägaq kattõ rukka maaha kuna nõnarätikust maaha sadanuisist kivvast kolmas ruga saanuq tuustsaaniq olõ iq vanapakan sinnäq inämp tahtnuq templit ehitämä naata nuuq kolm kivivarist ommaq sääl nurmõ pääl viil nätäq agaq mud oki teedäq olõ iq nuuq mitte muud ku vanaq kivikalmõq sääntseq jutuq ommaq iks kivikalmidõ kotsilõ hurda jakobi rahvaluulõ kogo i suurkask a võro kiilde pandnu laanõ valdis schwartzi johann georg johann georg schwartz oll usu ja haridustegeläne kiä suurõmba jao umast elost elli ja tüüt põlvan tä and vällä uma ao kotsilõ välläpaistva säitsmejaolidsõ kooliraamatidõ ria koli ramat noist säitsmest jaost kirot esiq kolm nuuq raamadoq pand tä kirja lõunaeesti keelen avaldamises panti nuuq põh aeesti kiilde ümbre lõunaeesti keelen om ilmunu timä kirotõt lugõmisõraamat eesti laste sõbber rahva hulgan kutsuti tedä edimäne varts vai vana varts peräst tedä olliq põlvan kerkoopõtajaq timä poig johann georg ja pujapoig johann christoph schwartz kirot üles võro keele sõnno ja saat noid faehlmannilõ kreutzwaldilõ ja wiedemannilõ tä oll kreutzwaldi hää sõbõr timä põlva koton vai põlva pargin mängeq nääq tihtipääle malõt ja arodiq ilmaasjo schwartzi aol aastagal saivaq põlva kihlkunna inemiseq hindäle priinimeq noid võisõvaq nääq esiq vabalt valliq schwartzi johann georg sündü piimäkuu pääväl riian kuuli urbõkuu pääväl põlvan nink om matõt põlva kalmuaida vahtra jaan jaan vahtra oll kunstnik kirämiis lehemiis ja kunstioppaja pall oq timä pildiq ja jutuq näütäseq võromaa külli külärahvast ja võromaa luudusõ illo jaani esä oll vaenõ käsitüüline ja talorentnik pereh pidi mito kõrda elopaika vaihtama jaan miiqkaq kõnõldiq niguq santõgaq kinkal olõ iq ülepää õigust elläq jaan sündü lehekuu pääväl moostõ valla kaarukülä kitsõ talon madalan olõkatussõgaq rihetarõn ku poiss oll katsa aastaganõ koliti koiola valda holvandi küllä kivijärve viirde sääl hoit jaan kolm suvvõ lehmi lambit ja tsiko mõnõ ao peräst eleti kiisa järve veeren oro talon aastagal ku jaan oll aastakka vana naas tä käümä vanakülä vallakoolin a suvõl käve iks kar an edesi vei koolitii aastagal räpinä kihlkunnakuuli vahtra jaani edimäidsis tüükotussis olliq vallakirotaja abi kotus räpinäl ja miiksen nink oppaja kotuss parapalon ja mõtstõn aastil oll tä aokiräniku kotus viljandin viljandi teataja toimõndusõn tä om tunnistanuq et tsehkendämise ja maal misõ himo kihot tedä kõik aig takast viljandin näkk toonaq joba aastakka vana tulõvanõ kunstnik purvtisõ vilhelmsi maastigumaalõ vällänäütüst mink mõjo oll nii rabav et otsusti minnäq opma joonistust ja maalikunsti nii sõit ki tä a sügüse riiga nink oppõ riia liina kunstikoolin purvtisõ man samal aol tekk tä töid aolehtile joonist karikatuurõ läti nal alehele ku vahtra jaan võeti sõaväkke jäi täl opminõ poolõlõ täl läts kõrda hoita kõrvalõ sõaliini pääle saatmisõst oktoobrirevoluts ooni aigo oll jaan peterburin ja võtt revoluts ooniliidsist sündmüisist ossa vahtra jaan kuuli vahtsõaastakuu pääväl võrol tä om matõt põlva kalmuaida varajadsõn loomingun lei vahtra jaan purvtisõ mõotusõl postimpressionistlikkõ maalõ nt räpinä veski kokkoputminõ petrogradi kubofuturismigaq vällänäütüsel tramm v muut natüürmordõn ja maastigumaalõn käsitlüslaadi sünteesvämbäs ja vormi liigõndõdus võro aastagaq olliq loomingulidsõlt viläkaq tuul aol valmis saanuq puulõikõq mapp blanc et noir lõiganuq palgi j ommaq jovvulidsõ deformats ooni ja närvilidse rütmigaq peräst tuud muutuvaq kujondiq kubistlikumbas puulõikidõ mapp konstruktiivseq rütmiq maaliq poiss ja kitarr ni daam ja laud kirotama naas vahtra jaan aastasaa vaihtusõ aigu edimäne tekst ilmu trükün timä luulõtuisi ja lühiproosat ni tõlkit vinne s aksa soomõ jt keelist ilmu aolehtin jaani sünnüaastapääväs kirot villa sirje näütemängo kuldnõ laiv kuldne laev midä põlva liina harrastustiatri mänge aastaga suvõl intsikurmun ja tilsi mõisa pargin näütemäng näütäs jaani nuurusaigu põlva kihlkunnan taivaskua ligidäl oll eesti aigo üts puhvõt midä kutsuti villa hortensia sääl miildü ivaski albertilõ vahtra jaanilõ tuulingu ennulõ ja ploomi elmolõ kokko saia pääideoloogilõ vahtra jaanilõ miildü üteldäq viinavõtminõ ei kõlbaq mitte koskilõ a väärt om mol otaminõ taa ümbre eesti biograafilidsõn andmõbaasin isik vana koiola kuul oll kuul põlva kihlkunnan laheda vallan vana koiola külän kuul tüüt aastagil tä om olnuq nii algkuul ku ka põhikuul vanaq kooli huunõq ommavaq õkvalt vana koiola järve veeren põh a puul neläklassilinõ vana koiola algkuul naas tüüle aastagal vana koiola rendimõisa huunõn kooli edimäne juhataja oll henno alfred kiä tüüt koolin aastaganiq aastagal tetti kuul säitsmeklassilidsõs aastagal katsaklassilidsõs aastagal ütsäklassilidsõs aastagal jälq kuvvõklassilidsõs algkoolis aastagal ku opilaisi oll jäänüq väega veitüs panti kuul kinniq kõgõ pikembält oll kooli juhis polli aksel kiä juhtõ kuuli päält aastaka timä aol paranõsi kooli majanduslik olukõrd joudsahe kuuli panti eelektri koolimajalõ ehitediq mano vahtsõnõ jago ja süüklahoonõq aastil lõpõt kooli opilast noist tuntumbaq ommaq bioloogiadoktor saksa valdur ja mõtsamajandusõ tippspetsiälist tasso enn vana koiola koolin om opat võro kiilt ja opilasõq ommaq ossa võtnuq võrokeelitside kirätöie võistluisist aastagal peeti kooli man kaika suvõülikuul võro liin om võromaa ja põrõhõlladsõ võro maakunna valitsus ja majanduskeskus tä om ehitet põlva kihlkunna ja rõugõ kihlkunna piiri pääle liinast lätt läbi peterburi pihkva riia raudtii ja talliin tarto võro luhamaa suurtii võro liin om otõmpää korgustigu ja haani korgustigu vaihõlõ jäävän mandriijä sulamisõ vessi uuratõdun võro harglõ oron liina sisse jääs kolm ilosat järve tamula järv kubija järv ja kubija veskijärv põh akaarõst piird liina võhandu jõgi võro liinan eläs inemist ja liina pindala om kmsup võro tunnuslausõq om üts ummamuudu liin võro liin s aksa keeli werro om uma nime saanuq võro mõisa perrä tuu sai uma nime ummakõrda võro uja perrä midä põrõhõlla kutsutas korõli ujas ku aastagasaa lõpon otsustõdiq et tulõ luvvaq vahtsõnõ kreis maakund sõs edimält taheti kreisiliin tetäq vanna koiolahe a kindralkupõrnaatri browne i george i ja võro mõisnigu mengdeni tsuskmisõ pääle anti põimukuu pääväl vällä kõrraldus tuvvaq vahtsõ maakunna kohtoasotusõq rentmeistre ja politseimeistre vanast koiolast kohe nä olliq joba joudnuq minnäq võro mõisahe et tetäq sinnäq vahtsõnõ liin liina oll vaja inemiisi ja tuuperäst oll põimukuu pääväl vällä käüd plaan kuis säädäq vahtsõ liina piiriq maatüküq ja edimäidsile inemiisile antavaq kergendüseq plaanin oll niguq vanan koiolangi vällä jakaq edimält maatükkü ehitüse jaos nöörimaa kotusõ päält taheti õgalõütele andaq ka ütessä vakamaad põllu ja hainamaas viil taheti jakaq maatüküq ka käsitüüliisele kaupmehele aptekrilõ ja kõrtsmikulõ võro liina alostamisõ kuupääväs loetas aastaga põimukuu päivä ku riia kindralkupõrnaatri browne i george kirot ala dekreedile liina kotusõ ja nime paikapandmisõst võro liina edimäne kodanik elänik oll narvast tulnuq kaupmiis smirnovi piitre timä perrel jäi narvan uma äri edendämises ruumi veitüs ja tuuperäst tä kirotki piimäkuu pääväl ku võro liina viil es olõki avaldusõ et saiaq üts maatükk eesti liinan nii tälle tuu maatükk vahtsõhe liina antigi võro liinan om a saisoga kuuli keskkuuli põhikuuli ja huvikuuli võro liina kuulõ nimekiri võro liinan om mitu eestikeelist latsiaida a olõ i seeniq üttegi võrokeelist võro instituudi majan käü aastaga sügüsest kuun võrokeeline keelepesä võro liinast om peri tunnõtuid sportlaisi näütüses olümpiavõitja noolõ erki põlva om liin põh a võromaa keskosan orajõõ alambjoosul põlva liin om põlva kihlkunna ja põrõhõlladsõ põlva maakunna ni põlva valla keskus põlvast om võrolõ km ja tartohe km liinast lätt läbi tarto petseri raudtii põlva liina pindala om kmsup saisogaq elli põlvan inemist tsaariaol oll põlva väikene kerkokülä eesti vabariigi saiõn kasvi põlva joudsahe majandustegevüsele and huugu tarto petseri raudtii valmissaaminõ a märtekuun suurõmbaq huunõq miä ehitediq olliq põlva ütispank majandusütisüse ja apteegi huunõq nink pikka villavabrik ja tanningu rõiva ja värvmistüükoda põlva allõv sai liina staatusõ põimukuu pääväl põlva liinan om a saisogaq kuuli põlvan om küländ kõrralinõ staadion ja mesikäpä hall kon saa käsipalli korvpalli ja võrkpalli mängi põlva om kuulsa uma käsipallimiiskunna serviti poolõst miä om üts eesti parõmbit põlva liina vapp om eesti vabariigi valitsõmisütsüse põlva liina vapp vapp om kinnitet vahtsõaastakuu pääväl hõbõjõdsõ vapikilbi keskel sais rohilinõ kikas vapi ülevän veeren ommaq kats sinist viieharolist häitset kikas hoit jään ülesnõstõt jalan kaardi keppi kur a jalagaq toetas tä neerukujolidsõ rohilidsõ jalgõalotsõ pääle kikas om sümbolinaq katõ tähendüsegaq ühelt puult om tä heraldikan vabadusõ sümbol ja põlva oll tagasi tett eesti vabariigin edimäne allõv miä hinnäst liinas kuulut tõsõst külest eriti üten kaardikepigaq om aabitsa kikas haridusõ ja koolioppusõ sümbol põlva liin om vällä kasunu kihlkunnakerko ümbre olnust küläst põlva kerkon om pikkä aigo opõtajanaq tüütänüq eesti haridusaoluun pall o ärq tennüq schwartzi johann georg kiä and vällä kooliraamatidõ joro koli ramat ni oldekopi gustav pääle tuu ommaq põlvagaq köüdet olnuq üts rahvusligu liikmisõ juhtõ ja folkloori korjamisõ algataja hurda jakob ni eesti rahvusligu pedagoogikatiidüse üts luujit käisi johannes põlva om pikkä aigu olnuq vähämbält uma ligembä ümbrüse hariduskeskusõs tan asosi a üts katõst võromaa koolist tüüd alostanuq kihlkunnakuul oll tuul aol edimäne võromaal neeru kujogaq rohilinõ jalgõalone sümbolisiir põlva liina asomist mitmõ künkä ja ora ürgoro pervi pääl kats sinist viieharolist häitset omaq stiliseerit linahäitsmeq miä viitasõq linakasutusõlõ tuuga tiinseväq põlva kihlkunna talopujaq pikkä aigu hääd rahha kats häitset sümbolisiirväq viil tuud et põlval om kats ossa noist üts om kujonõnuq kerkokülä suurõmbas kasumisõl ja tõnõ paar kilomiitrit kavvõmban raudtiijaama ümbre tõõlinõ jeesusõ kerik traditsioonilidsõn hiina kirän om hindäperi hiina kerik miä om saanuq algusõ nelipühikerikust kerik luudi pekingin parhilla tüütäs taa maal liikmit arvatas ollõv mill onat pühä vaimu vastavõtminõ minkast and tunnistust kiiliga kõnõlõminõ and meile perändüseosa taivadsõn kuningriigin viiga ristmine om sakrament pattõ maahamõskmisõs et vaim saasiq vahtsõmbas minnäq ristmine tulõ läbi viiäq luuduslidsõn elävän viin näütüses jõõn meren vai lätten ristjä kiä om joba inne saanuq pühä vaimu ristmise juhatas ristmist jeesusõ krõstusõ nimel tuu kedä ristitäs tulõ allapoolõ painutõt pääga ja nägo allapoolõ üleni vette kasta jalgo mõskmisõ sakrament võimaldas jeesusõga üts ollaq tuu tulõtas meile kõikaig miilde armastust pühädüst alandlikkust andisandmist ja tiinmist ega inemine kiä om viiga ristit piät laskma ummi jalgo jeesusõ krõstusõ nimel mõskõ armulaud om sakrament midä toimõtadas jeesuse krõstusõ surma mälehtüses tuu võimaldas meil ossa saiaq uma esändä verest ja ihost nink ollaq timäga kuun nii et mi saa egävedse elo ja meid pästetäs viimädsel kohtopääväl armulauda toimõtadas ega kõrd ku tuu om võimalik armulaual tarvitõdas õnnõ ütte hapõndamata leibä ja viinamar amahla sabatipäiv säitsmes nädälipäiv puulpäiv om pühä päiv minka jummal õnnist ja pühits tuud peetäs esändä armust jumala luumisõtüü ja ärqpästmise mälehtüses luutõn egävest puhkust tulõvadsõn elon jeesus krõstus sõna miä sai lihas kuuli risti pääl patotsidõ lunastusõs nõssi üles kolmandal pääväl ja läts üles taivahe tä om inemkunna ainugõnõ pästjä ja ainugõnõ tõõlinõ jummal pühä piibli miä sais kuun vanast ja vahtsõst tõstamendist om jumalast inspireerit ainugõnõ pühäkirätõtõ ja krõstligu elo standard ärq pästetäs jumala armust usu läbi uskliguq piät tugõma pühäle vaimule et taotlõdaq pühhä ello avvustaq jumalat ja armastaq inemiisi tõõlinõ jeesusõ kerik minka põh and esänd jeesus krõstus pühä vaimu läbi illadsõ vihma aigu om tagasi tennüq apostlidõaigsõ tõõlidsõ kerigu esändä tõnõ tulõminõ toimus viimädsel kohtopääväl kui tä tulõ kohot mõistma maailma üle õigõq saavaq egävedse elo aga hõelaq mõistõtas egäveste hukatustõ vald om mitmõn riigin valitsõmisütsüs eestin ja tõisil soomõugrilaisi maiõl tähend skandinaavia lainsõna vald muinasaol ilmselt kas kinkagi puult inämb vai vähämb vägivaldsõlt kehtestet võimo ja võimoalla vai mõnõ paigapäälse autoriteedi mõopiirkunda tuust aost ommaq ilmselt perit kah sõna vald köüdüsseq võimo ja mõogaq näütüses liitsõnnon meelevald vägivald jne arvadaq et erinevält kihlkunnast es olõq vald kimmäs val tsõmispiirkund vai ütsüs edimädse eesti vabariigi aigu veitse joba innembgi vähendediq valdo arvo peris pall o et tetäq näid elojovvulidsõmbas ja efektiivsembäs aastagas oll eestin veitse üle valla vallaq püssüväq eestin aastaganiq ku säeti sisse nõvvokogolik val tsõmiskõrd eksistiirseväq valdo allütsüisinäq külänõvvokogoq valdo naati tagasi tegemä alatõn aastagast ku kolmõ aastaga kestel viidi läbi põh alik val tsõmisreform külänõvvokogoq nimetediq ümbre valdos ni näid naati kokko pandma pääle tuu luudi maavaldado kõrvalõ alõvivallaq noidõs saivaq alõviq miä toona liinas saa s mõnõ ao peräst naksivaq tekkümä liino ja maavaldado ütidseq umaval tsusõq näütüses räpinä liina ja valla uma miä tähend tuud et valla territooriumi sisse võisõvaq naata kuuluma liinaq kuna valdo suurus rahva hulk ja elojovvulidsus ommaq üle eesti väega esiqmuudu om püüvvet läbi viiäq suurõmbit val tsõmisreforme et umaval tsuisi süsteemi tasakaalustadaq nuuq val tsusõpoolidsõq katsõq ommaq lõppõnuq tulõmusõldaq agaq umal algatusõl ommaq sõski pall oq vallaq liinaq ja alõviq ütsütegaq kokko lännüq ni moodustanuq tugõvampi umaval tsusütsüisi tõõlinõ pretsedent luudi agaq aastagal ku tapa vallas lätsiq kokko lehtse ja saksi vald ni tapa liin ni tuu aoni järvä maakunna ala kuulunuq lehtse valla alaq lätsiq lääne viru maakunda meenikunno suu om suu räpinä kihlkunna lõunaosan veriora ja leevi vaihhõl uma kruutkilomiitregaq om tä võromaa üts suurõmbit soid suu veeren lõunaõdagu ja lõunahummogu puul ommaq mõhnastiguq midä kutsutas meenikunno mäkis suun om hulka suusaari noist suurõmbaq pikksaar pähnisaar ja suur kaarnasaar ja neli järve noist kõgõ suurõmb om suur suujärv sõs keskmäne suujärv nink vähämbäq ommaq kamarusjärv ja pähnijärv meenikunno suu om tegünüq umbõs havva turbakihi kõgõ suurõmb paksus om m keskmäne paksus om m puiõst kasussõq tan pedäjäq suukõoq ja paiuq haruldaisist kasvõst kasus tan roidpütsk meenikunno suu pääl elässeq mõtussõq tedreq suukurõq haukaq ja mitmõq mõtsaeläjäq rände aigu piätüseq tan parvi kaupa hahaq haniq ja luigaq mõnõ suusaarõ pääl ollõv muistõhavva inemiseq elänüq kõnõldas et üts meeni nimeline miis elänüq pähnisaarõ pääl tuuperäst kutsutavat tuud saart viil meenikunnos ja suud hinnäst meenikunno suus üte suusaarõ päält ollõv alostanuq viialonõ palgõst salatii salatiid pite lännüq tuu kandi rahvas põh asõa aigu suusaarõ pääle pakko salatii nakanuq pääle kostkiq mustajärve mant ja veenüq vällä leevi ligidäle tuud tiid pite ollõv viil mitosada aastakka ildampa hobõsõgaq palkõ vällä veet suu veeren om kats rmk matkajilõ ehitet majakõist hummoguservän päävämineki maja lõunaservän liipsaarõ matkaonn kummagi man om tulõ tegemise kotus ja liipsaarõ majakõsõ man viil puust torn majakõisi vaihhõl om lavvost km pikkunõ matkarada kihlkund kihl pant om maa ja rahva jagonõmisõ kõgõ vanõmb ja põlitsõmb algütsüs eestin kihlkunnaq olliq eestin olõman joba muistitsõl aol muistitsil germaanlaisil vastas kihlkunnalõ gau lõuna ja õdaguslaavlaisil upa algusõn oll kihlkund ütest hõimost inemiisigaq ni ütitside majandus ja kaitsõhuvvõgaq külli liit midä juhtõ vanõmb kihlkunna keskus oll liin vai kands mõnõn kihlkunnan võisõ ollaq kah kats vanõmbat ja kats liina kihlkundõ piire mõotivaq ilmselt kõgõ rohkõmb luudusliguq oloq ja hõimosuhtõq kihlkunnaq olliq liitunuq maakunnõs agaq nuuq köüdüsseq olliq külält lõdvaq päämidselt leiq maakunna kihlkunnaq ütte sõaolokõrran üte kihlkunna rahvas kõnõl ja kõnõlõs täämbädse pääväniq ütte keelemurrakut kand ütesugust rõivast tarvit ütesugumaidsi põllotüüriisto jne tuuperäst tarvitasõq rahvustiidüseq keeletiidüs rahvaluulõtiidüs etnograafia aoluutiidüs uman tüün kihlkundlikku jaotust kõnõldas üte vai tõsõ kihlkunna murrakust rahvalaulust vanasõnost rahvarõivist kallendrekumbist jne kuigi kihlkundõ piire s oo ilma aigo inämbüisi maakaartõ pääle märgitä iq om egapäävätsen elon sõski mitmit olukõrdo kon tiidligult vai alatiidligult noidõ perrä toimitas inemiisi matõtas iks uma kihlkunna kalmuaida uma kihlkunna kotussit ja inemiisi tundas parõmbihe ku muid kasvai tuuperäst et noidõ hulgan om pall o sugulaisi kihlkunnakeskusõq ommaq teie sõlmpunktin ja hariligult ommaq kihlkundõ keskuisin kihlkunnakoolõst vällä kasunuq keskkooliq ja gümnaasiumiq iks inämb pruuvvaq inemiseq kinkalõ juurõq tähtsäq ommaq kandaq uma kihlkunna rõivit vai lauldaq uma kihlkunna rahvalaulõ kihlkundlikku jaotust pidäväq avvo seen võro liikminõ ja muinsuskaitsõliikminõ vahtsõl eesti aol ommaq mitmõq kihlkunnaq naanuq pidämä kihlkunna päivi sääntside hulgan ommaq ambla anna hageri haljala harju jaani juuru jõelähtme jüri karja karuse koeru kose kursi lüganuse martna mihkli nõo peetri pilistvere püha rapla simuna tõstamaa urvastõ viru jaagupi võnnu äksi kihlkund ja võiollaq viil tõsõq määntseq kihlkunnaq muistitsõl võromaal olliq olõ i täpsehe teedäq kõgõ vanõmbaq ommaq põlva edimäst kõrda paprin kirän urvastõ karula ja rõugõ kihlkund vahtsõliina kihlkund tetti a räpinä kihlkunda om paprin nimmat kanepist tekk umaette kihlkunna a roodsi kuning karl i uma käsokirägaq kokko panti põlva otõmpää a päämidselt urvastõ kihlkunna veereq hargla kihlkund om kõgõ noorõmb võromaal läts eräle a päämidselt karula kihlkunnast sabbe august august sabbe oll paidra küläst perit mõtsaveli kinkal õnnõstu eesti mõtsaveljost kõgõ kavvõmb hinnäst vinne võimo iist käkki sabbe august sündü süküskuu pääväl pindi vallan paidra külän palo paidra palo talon tä oll ummi vanõmbidõ talopidäjä jaani ja timä naasõ katri neläs lats latsõpõlv läts müüdä esätalon õkva võhandu jõõ veeren sabbe perre kõgõ vanõmb poig rudolf oll sõamiis vabahusristi kavaler tõnõ veli heinrich võidõl kah vabahussõan ratsaväen a sai joba urbõkuu pääväl miiksin hukka sõsar hilda kuuli kah noorõn iän pääle kaitsõväen tiinmist astõ august kaitsõliito kon kuulu lasva pindi ratsaeskadroni rühmä ku esä a kuuli tull augustil taloperemihes naata august oll pikkä kasvo tukõv miis kiä jäi tihti näiodõlõ silmä tälle miildü pido pääl kävvü nink tä tandsõ häste ku tull nõvvokogodõ võim ja naas tõnõ ilmasõda naati miihi vinne väkke võtma august otsust et nakka iq ilmangi võõran väen tiinmä nii ku pall oq tõsõqki külänoorõq läts tä mobilisatsioonipunkti asõmõl mõtsa ku verrev vägi eestist taandu vallutivaq paikliguq mõtsaveleq hainakuu pääväl lasva vallamaja tull s aksa okupatsiuun ummi ränki normikohustuisiga s aksa riigi hääs noidõga tull august toimõ a ku s aksa riik naas tedä sõaväkke tahtma haard tä a jälq ärq mõtsa minnäq kon oll sõa lõponiq sõa aol põimukuu pääväl sai juhusligust pommikildast hukka augusti imä katri nii oll lühkese aoga perrest alalõ jäänüq august ütsindä tagasi tulnuq nõvvokogodõ võim kuulut vällä vahtsõ sõaväkke võtmisõ tuu pääle läts august a jälki tutvahe mõtsa a lubati kõigil kinkal olõ s veresüüd hinge pääl mõtsast vällä tullaq nii tekk august kah ja naas tüühü paidra veskin möldri abilisõn s ollõ et talopidämine vinne võimo all tälle es passiq veskist käve läbi pall o inemiisi sinnäq tuudi ja säält viidi sõnna julgõolõk taht tuud hindä hääs ärq tarvita nink naas veskimiihi hulgast jõvvoga agente värbämä piimäkuu pääväl ollõv august võro julgõolõkihe viid ja ilmselt pääle tüütlemist agendis värvät var onime jaan all tälle pantõv kohustusõs minnäq mõtsa otsi üles mõtsaveleq rootsi jaan kakko arnold ja randmaa paul nink tuvvaq nääq julgõolõki opõratiivlöögi ala ku august võrolt tagasi joud ütlev tä sõbrolõ et tedä sunniti agendis nakkama a timä kedägi ärq anna iq kui tä paaril kõrral pakla suuhu tšekistiga kokko saam es lääq kõrraldõdiq paidra veski man tälle haarang august sai mõtsa pakko ja kgb hääs tüüd es tiiq edimädse talvõ var as hinnäst ütsindäq lei kampa rootsi jaani mõtsaveljo salgagaq orion aastaga sügüsest aastagani var as hinnäst suurõ taivaskua ligidäl punkrin tä kuulu rootsi salga nn tagalamiiskunda hoolits varustusõ söögi ja eloasõmõ iist peräst rootsi jaani ja salga juhtvidõ liikmidõ hukkasaamist a piimäkuu pääväl räpinä ligidäl ristipalon ja taivaskua punkri üleslöüdmist radokuu pääväl a naas august hinnäst ütsindäq käk mä päämädselt kodokandi mõtson tuus aastagast pääle taht julgõolõk augustit ku üleliidolidsõlt takanotsitavat ohtlikku kur ategejät likvidiiri tihti käüdi tedä kodotalo man varitsõman a ei midägi augustit otsõq nii võro kui põlva kgb a saivaq nääq tä lõpos kätte ku a süküskuu pääväl kgb ja sorvvo tüütäjä tahiq tedä kinniq võtta hüpäs tä võhandu jõkkõ ja uppu võromaa mäeq ja oroq ommaq inämbüisi tegünüq iäaol ku iä maad kokko tougas vai uurat võromaa om eesti kõgõ korgõmb kant tahtõ jääs kolmõ korgustigu vai korgõmaa mäki otõmpää karula ja haani otõmpää korgustik küünüs kanepi kihlkunda sääl om korgõmbit mäki ja vähämbit kundikõisi karula korgustik om väega kühmäline haani korgustikku tiidäs eesti kõgõ korgõmbidõ mäki perrä nuuq ommaq baltimaiõ kõgõ korgõmb mägi suur munamägi m vällämägi kerekunnu mägi ja tsälbämägi võromaal om hulka iäsulamisõ vii juuskmisõst tegünüisi orgõ ja säändsit mäesälgi midä sulamisvesi om iäprakko kokko kandnuq suurõmbaq oroq ommaq tegünüq jo inne iäaigo ja näide põh an ommaq iäaost jäänüq järveq näütüses urvastõ ja koorastõ org otõmpää korgustigul ni rõugõ org haani korgustigul tõtõstõ süväq ja lajaq oroq om uuratanuq iä all vai iä viirt pite joosnuq vesi sääntseq ommaq kütüorg piusa ja pärlijõõ org haani korgustigul viil om võromaal taivakivve sadamise haudo nuuq ommaq suurõmbaq vai vähämbäq lohoq miä ommaq tegünüq umbõs havva sõs sattõ tankandin maaha suur taivakivi mink tüküq leiq maa sisse mito hauda ilomõtsan räpinä kihlkunnan om lövvet kolm säänest hauda kuis sündüväq oroq ja mäeq jummal ollivaq juudagaq umatsõq ütel pääväl ütel jummal juudalõ õt nakamõ maad luuma ja juudas oll jumala tahtmisegaq nõuh jummal lõi seeniq kuniq puulpühäniq ja lõpõt uma tüü puulpühä läts timä juudast kaema õt mis timä tege ku timä juuda mano läts näkk õt juudas oll loonuq kõik maa täüs mäki ja orgõ ja jummal küsse juuda käest õt misperäst saq nii teit juudas ütel jumalalõ õt kui inemine mäkke lätt man tsõs sinno issänd jummal av taguq aq kui mäest alla lätt ja midä katske lätt vai halvastõ saasõ man tsõs minno oh saq vanakurat ku mäki es olõsõ siss es man tsõsiq sinno ei minno era ii setomaa mäe vald v usenitsa külä lidia miaste aleksei poolak a mulgi kiil om lõunaeesti kiili hulka käüvä eesti põline piirkundlinõ kiil vai regionaalkiil tõisi arvamiisi perrä om mulgi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä mulgi murrõq mulgi keelel arvatas ollõv tuhatkund kõnõlõjat päämidselt lõuna eestin mulgimaal helme karksi halliste tarvastu ja paistu kihlkund miä jagonõs seo ilma aigo viländi ja valga maakunna vaihõl mulgi keele ja kultuuri edendämises om luud mulgi kultuuri instituut mulkõ seldsi tüütänü ja aastagast pääle toega ilmu mulgi keele lugõmik mulgi keelen ja meelen mink autoriq ommaq silvi väljal ja lembit eelmäe ilmunu om ka helüplaatõ mulgikeelitside laulõ ja luulõga mulgi kiilt om opat lilli algkoolin mulkõ selts and egä aastaga vällä suurõ mahuga mulkide almanakki kõrra kuun om vikerraadion mulgikeeline sõnomidõsaadõq mulgi kiilt tundas innekõkkõ ku luulõkiilt rikast mulgikeelist luulõloomingut om kaet eesti murdõluulõ vai lõunaeesti kirändüse kontekstin mulgi keelel olõ i seeni ammõtlist staatust aastal luudi külh lõunaeesti kiili staatusõga tegelejä valitsuskomisjon a tuu olõ i siiäni mulgi keele õiguslikku staatust ärq määränü väega väiku ja kibõhõhe vanõmbas jäävä kõnõlõjidõ hulga peräst om mulgi kiil üten tarto keelega lõunaeesti keelist kõgõ suurõmban ohon väimälä mõisa sks k waimel alt waimel oll perismõisa põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ võro valla alal edimäne tiidüs väimälä mõisast om aastagast mõisahuunõq jääseq väimälä alõvikku võro põlva tii viirde richteride aol aastagasaa alostusõn vällä ehitet sümmiitriline varaklassitsistlik mõisakompleks om üts ilosampi võromaal mõisakompleksi keskusõs oll ütekõrdnõ lammõ katussõga päähoonõq miä oll tagakülega väimälä järve poolõ huunõ fassaadi kaunistiq pilastriq keskrisaliidil neli pilastrit ja kummalgi külgrisaliidil kats paarinpilastrit kaarjadsõq müürüq veiq päähuunõ külgi päält kokko katõ siibhuunõgaq noist üts oll val tsõjamaja tõnõ tiinjidemaja siibhuunidõ keskkotussil ommaq kolmnukkfrontooniq ni sainapind om sääl rusteerit kavvõmban palistivaq päähuunõ iin olõvat avvotsõõri kaarjidõ võlvõga ait ni tall tõllakuur majandushuunõq olliq päämidselt päähuunõst põh a puul majandushuunist kõgõ põnõvambaq ommaq kellätorn ni maakivest laut päähoonõq ni tuu siibhuunõq olliq ehidüq rikkaligu peenükese dekooriga rusteeringide pilastridõ girlandõ jm ilostuisiga tuu dekuur om s oo ilma aigo parõmbihe alalõ püsünü siibhuunil mõisa päähoonõq palli maaha vabahussõan aastagal ildampa tetti hoonõq jälq kõrda ni sääl ommaq aastakümnit olnuq mitmõsugumadsõq opiasotusõq s oo ilma aigo tarvitas mõisakompleksi võromaa kutsõhariduskeskus miä om külh uma põhitegemiseq veenüq aastasaa lõpun sinnäqsamma mano ehitet vahtsõhe huunõhe mõisa päähoonõq palli tõist kõrda aastagil pääle kõrdategemist saad vällänägemine om püsünü täämbädse pääväniq inämbüs mõisa kõrvalhuunit ommaq uma vana moodu perrä alalõ püsünü sh huunõq päähuunõ iin olõva platsi ümbre aastasaa tõsõl poolõl om mõisasüäme lähkühe ehitet hulgahna vahtsit majjo tuuga om väimälä muutunu peris suurõs alõvigus moostõ mõisa sks k moisekatz oll perismõisa põlva kihlkunnan põrõhõlladsõ moostõ valla alal mõisahuunõq jääseq moostõ alõvikku räpinä tarto tiist hummogu poolõ moostõ järve viirde ni noin tüütäs moostõ põhikuul moostõ mõisa läänist aastagasaa lõpon poola kuning batory stefan võnnu maakohtunigulõ sturtzi wilhelmile nolckeni eduard muut moostõ mõisa aastagasaa alostusõn lõuna eesti ütes ilosambas mõisakompleksis riia ehitüskunstnigu reinbergi augusti projekti perrä ehitet katõkõrdnõ heimatstiilin päähoonõq sai valmis aastagal huunõl om kiltkivikatus ni kulka ärklit ja karniise korgõ sokligaq huunõl ommaq keerolidseq ja häste dekoreerit detailiq mud o krohvit huunõl ommaq aknidõ ja ussi piirdõq laot savikivvest moostõ mõisa uhkusõs om eesti üts kõgõ uhkõmb historitsistlik kõrvalhuunidõ kompleks inämbüs noist om tett maakikivvest ni kaunistõt savikivvegaq minkast om luud keeroliidsi kirjo ilosaq ommaq kaiaq val tsõjamaja viinavabrik tall laut sepikuda jne nimmada tulõ viil suurt hulka värehtit minkast pall oq ommaq sama tsihi pääl lõpmalda illos om kellätorn miä om ehitet mõisa ümbre olõva müürü nukatornis ja miä om saanuq inspirats uuni keskaigsõst kandsiehitüskunstist mitte kongi muial eestin ku moostõn olõ iq majandushuunil nii pall o ilostuisi räpinä kihlkund om kihlkund võromaa hummogujaon räpinä kihlkunnast hummogu poolõ jääväq peipsi järv ja lämmijärv ni setomaa lõuna poolõ vahtsõliina kihlkund ni õdagu poolõ põlva kihlkund ja tartomaa võnnu kihlkund kihlkunna suurus om päält kmsup räpinä kihlkund tetti aastagal põlva ja võnnu kihlkunna hummogujaost üts näütüs räpinä kihlkunna keelest mu vanaesä käänöq kolm vuure hobõsõga talinah talvinõ aig lännöväq puu riiga riil es olõq raudo all ku minemä naanovaq sõs võtnovaq kõõvopuust rii tallaq üteh nuuq olnuvaq puust paan tõdovaq niisama nigu rii jalassõq ku üteq tallaq arq kulluvaq sis pan tevaq tõõsõq ala vanaesä aigo es olõq raudreke olnuke sukugeq taa raud om illakult tulnuq vällä rauda oll tol aol niivõrd vähä et riile ala panda es jakkoq suvõl sõõdivaq puutelgiga ratastõga rattil ka es olõq ravva raasogeq es olõq ratta määret kah ku kohe mintü sõs kos tii veereh konna nättö tõmmato rattatsõõr otsast ja panto konn sinnäq ratta naba sisse tuu oll määrde iist mino emäesä aigo olnu moodoh soldannõ köütmene kuninga kullus olnuq sis väega pikk mõtlõq katskümmend viis aastakka oll teenüske aig ku teenüskehe võtmene olnuq sõs poissa püvvetö aetovaq pääq paljast sõs köödetöväq kaplogaq kinniq va viidö vinnemaalõ nigu vange es tahavaq jo minnäq kiä vähägi sai läts paossehe kes es jõvvaq paedaq visas tuhka püüdjile vasta silme tuhk oll jo tollõ jaost karmanehe valmist pant ja kui muu es autaq karas kõiki rõõvastõga jõkkõ vai järve es tulõq viist välläge enne ku otsjaq kadonuq hirmus mõtõldagiq poiskõsõn viiäs su arq ku sõast ello jäät ja ütskõrd kodopaika tagasi saat olt vana puujalaga sant vai muido vigalanõ kõnõlnuq aruste viido naha küläst sündünüq jutt om perit raamadust võru keel vahtsõliina kihlkund om kihlkund võromaa hummogujaon vahtsõliina kihlkunnast hummogu poolõ jääs setomaa lõunõ poolõ lätimaa õdagu poolõ rõugõ kihlkund põh aõdagu poolõ põlva kihlkund ja põh a poolõ räpinä kihlkund kihlkunna suurus om päält kmsup kihlkunna edimäne nimmaminõ om peri aastagast tetti kerigukihlkunnas muinasaol käve walgatabalwe ala vahtsõliina kants om peri aastagast suur piiretüsevabrik aastagasaa lõpust vahtsõliina kihlkunnan olliq vabahussõa aigo suurõq tapõlusõq vahtsõliina kihlkunna kiilt võro keele vahtsõliina murrakut peetäs ütes vanõmbas ja parõmbahe alalõhoitunumbas võro keeles vahtsõliina laat vana ao päävä vahtsõliina kantsi man kütioro avatud ateljee tegemiseq vahtsõliinan um latsilõ aid asundusõn ka piässi olõma piusal kaibõtas väega hää kvaliteediga valgõt klaasiliiva parhilla tetäs tuud vallaliidsist liivahavvost a innembide kaibõti liiva maa alt minkast ommaq perrä jäänüq ilosaq koobaq piusa liivakoobaq ommaq küländ kuulsaq ja naid käü kaeman hulga inemiisi ivaski albert albert ivask oll põlva kihlkunnast mamastõst perit oppaja kirä ja kalamiis saanuq kuulmeistri paprõq võro oppajidõ seminärist oll tä oppaja ni kuulõ juhataja kokko aastakka mitmõn paigan võromaal albert oll kõva kalamiis ja luudushuvilinõ tä oll väega uhkõ et sai kätte ja and a tarto zooloogiamuusõumilõ lubivalgõ must hähnä haruldasõ tsirgu vasta ollõv huvvi tundnu es ki briti muusõum tä tund pia kõiki võromaa järvi hariligult võisõ tedä nädälilõpon löüdäq lämmajärve veerest pilditegemise oppõ tä ärq joba latsõn küläpiltnigust esä jaani käest kirätüüga puttu albert kokko seminärin ollõn timä edimäne luulõtus ilmu almanahhin tõrvik ildampa kirot mitmit raamatit rändäjile võromaa paiko kotsilõ viil kirot tä aolehele töörahva elu juttõ luudusõ kaitsmisõst kalavaru suurõndamisõst rüüvpüüdjide nuhklõmisõst jne niisamatõ jagi tä ummi suuri kogõmuisi aastagil ilmunun kalamiihi välläandõn õngemeeste meenutusi näütüses tutvust hindä vällämärgitüt vedroõngõ horisontaaltirku hainavapa lanti ütenkannõtavat savvuahjo ja pall ond muud huvitavat aastagal ilmuq põlva rajoonilehen koit timä võrokeelidseq jutuq alberti mälehtedäs pilditsiksmise aparaat kõtu pääl silmäq naarulidsõq suun nal ajutuq tihtipääle nätti tedä pikä seerega kummisaapaq jalan ja õngõlatt käen s aksa aol võro vangimajan komponiirse muusigapala linnud lilled ja tuul kihlkunnakuul oll tõsõ astmõ talorahvakuul eestin aastagasaal ja aastagasaa alostusõn kõgõ edimäne kihlkunnakuul oll kanepin liivimaa a talorahvasäädüs nõud kihlkunnakooli luumist ega miishinge kotsilõ et eestimaa kubõrmangon säänest nõudmist olõ s läts sääl kihlkunnakuulõ tegemine aigladsõmbalt a liivimaa ja a eestimaa koolisäädüsega saiq kihlkunnakooliq ütidse opiplaani tuu perrä opati katõ aastaga kestel eesti s aksa ja vinne kiilt usuoppust rehkendämist geomeetriät aoluku maatiidüst luudusluku laulmist paiguti viil võimlõmist ja aiatüüd kihlkunnakoolõn saiq haridusõ inämbüs vallakirotajit vallakoolioppajit ja muid maa amõtnikkõ oll eestin kihlkunnakuuli aastagal tükkü aastagasaa tõsõl poolõl luudi õigõusu kihlkunnakuulõ kah nuuq olliq aastagadsõq a oll kah pall o aastagaidsi abikuulõ oll õigõusu kihlkunnakuulõ ja abikuulõ mõlõmbit kokko muudõti kõik kihlkunnakooliq avalikõs algkoolõs rõugõ vald om vald lõuna võromaal vald jääs rõugõ kihlkunda põrõhõllatsidõ maakunnapiire perrä kuulus rõugõ vald võro maakunda taa om maakunna kesk ja lõunajaon väega ilosa kotusõ pääl pia võro liina lähkün ja tää om kah suurusõ poolõst tõõnõ vald võro maakunnan pääle rõugõ alõvi ommaq suurõmbaq keskusõq nursi külä viitinä külä ja sännä külä valla inemist aasta edimädse vahtsõaastakuu saisoga eläseq külän ja rõugõ alõvin rõugõ vallavanõmb om toodsi tiit veeränd rõugõ vallast jääs haani luuduspargi maiõ pääle kuun ummi järvigaq ja ürgorgõgaq om rõugõ tähtsä kotusõ pääl võromaa talvõspordi ja turismiketin rõugõ vallan om pall o kotussit ja asjo midä tasos kaiaq alõvin om mõisapark vabahussõa mälehtüsmärk rõugõ maarja kerik eesti imä monument mälehtüstähüs taani priitahtlikõlõ rõugõn mälehtüstähüs hõrilameistriile kriisadõlõ ja rõugõ järveq suurjärv kaussjärv ratasjärv liinjärv valgõjärv tõugjärv ja kahrila järv rõugõ alõvin om kah ööbiguorg sääl om vahtsõnõ kaemistorn pesäpuu vuulava vii joul tüütäv pump vesioinas muistinõ elokotus ja liinamägi rõugõ lähkün om viil hinni kanjon luhasuu ja mitmit mõisit parhillanõ rõugõ kotus passõ kokko aoluulidsõ ugandi maakunna valgatabalvõ kihlkunnagaq miä oll üts tihhembäle asustõt territoorium parhilladsõ eesti maiõ pääl aastaga tetti parhillanõ rõugõ kihlkund üts katsast võro maakunna kihlkunnast tähtsä kotus rõugõ valla aoluun om olnuq rõugõ mõisal rõugõ vallan om küllä aabra ahitsõ augli haabsilla haki hallimäe handimiku hansi hapsu heedu heibri hinu horsa hotõmäe hurda härämäe jaanipeebu jugu järvekülä järvepalu kadõni kahru kaku kaluka karaski karba kaugu kavõldi kellämäe kiidi kogrõ kokõ kokõjüri kokõmäe kolga kuklasõ kurgjärve kurvitsa kuuda kähri kängsepä laossaarõ lauri liivakupalu listaku lutika lükkä matsi mikita muduri muhkamõtsa muna murdõmäe mustahamba mõõlu märdi möldri nilbõ nogu nursi ortumäe paaburissa paeboja petrakuudi pugõstu pulli põdra põru pärlijõõ püssä rasva raudsepä rebäse rebäsemõisa riitsilla ristemäe roobi ruuksu saarlasõ sadramõtsa saki sandisuu savioru sika sikalaanõ simmuli soekõrdsi soemõisa soomõoru suurõ ruuga sännä tallima taudsa tialasõ tiidu tilgu tindi toodsi tsirgupalu tsutsu tüütsi udsali utessuu vadsa vanamõisa viitinä viliksaarõ ja väiku ruuga treffneri hugo hugo hermann fürctegott treffner oll kooli ja rahvusligu liikmisõ tegeläne tä asot tarton poiglatsi erägümnaasiumi midä tundas hugo treffneri gümnaasiumi nime all ja oll tuu juhataja uma elo lõponi oll heränemisaol mitmidõ rahvusligõ seltse liigõq jakobsoni poolõhoitja umal aol oll tä tarto liinan üts värvikamb miis rahvusligu meele peräst kutsuti tedä eesti hugos treffneri hugo sündü hainakuu pääväl kanepin köstri perren käve koolin tarton ja võrol oppõ pikkä aigo tarto ülikoolin nink tuu kõrvalt tüüt kodooppajan kuulu korporats uuni fraternitas rigensis peräst ülikuuli pruumõ hugo mitmõn paigan saiaq kerkoopõtaja tüüd kuigi kogohusõq olliq timä puult es kinnüdäq baltis akslaisist kerkojuhiq tedä rahvusligu meele peräst ammõtihe nii naas hugo a taotlõma tartohe eräkooli tegemise lupa säälgi saisiq baltis akslasõq tälle vasta ja õnnõ a pääle vahtsõ vindläsest kuraatri kapustini tulõkit anti luba tetäq vallalõ klassilinõ ii järgo poiglatsi kuul kooli toonatsõs tsihis oll valmistaq kasvandikkõ ette kroonugümnaasiummi astmisõs a joba naati esiq tävvemaholist gümnaasiumiharidust andma treffneri hugo kuuli urbõkuu pääväl tarton nink om matõt tarto raadi vahtsõ jaani kalmuaida mälehtüssammas tarton vahtsõ jaani kalmuaian autoriq koordi jaan ja melliku voldemar kolga raimond raimond kolk oll sarust perit luulõtaja ja proosakiränik tä om kirotanu hulka võrokeelitsit luulõtuisi muuhulgan võrokeelidse luulõtuisikogo ütsik täht mõnõq timä romaaniq ommaq kah võroainõlidsõq kolga raimond oll ummi vanõmbidõ edimäne lats tä sündü hargla kihlkunnan saru vallamajan imä esä olliq koolioppajaq koolin käve sarun valgan ja tarton a vahtsõaastakuun pagõsi s aksa väkke võtmisõ iist suumõ nink oll sääl eesti jalaväerügemendin välläoppõn ja vahiteenistüsen süküskuun haard soomõst edesi ruutsi minnäq kon tüüt mitmõn paigan juhutöie pääl göteborgin sai tutvas rääbise elleniga ni võtt tuu a hindäle naasõs korgharidusõ ja tiidüskraadi sai tä stokholmin pääle tuud oll tä roodsi riigi ammõtnik raimond naas luulõtama kooliaol timä luulõtuisi avaldõdi tarton õpilaslehen ja postimehen postimehe lühijuttõ võistlusõl sai timä lugu vanan kõrtsin orig vanas kõrtsis i avvohinna raimondi luulõt ilmu soomõn aokirän kodutee ja almanahhin eesti looming nink roodsin kogoteossõn homse nimel läts tä kirändüsrühmitüste tuulisui kolga raimondi edimäne luulõtuisikogo ütsik täht om võrokeeline timä järgmidsengi kogon kõiv akna all ommaq võrokeelidseq luulõtusõq inämbüsen illatsõmbaq kogoq müüd sõrmus orig müüdud sõrmus ja kiri ommaq põhilidsõlt eestikeelidseq raimondi edimäne romaan külä palas katõst otsast om eesti üliopilasõst roodsin timä kõgõ parõmb proosateos romaan sulaiä näütäs noorõ naasõ ello eestin katõ ilmasõa vaihhõl stokholmi triloogias nimetet romaaniq et mitte kunagi võita mõnõq pääväq süküskuun ja truudus elo vasta näütäseq pagulaisi saatuisi triloogia vallavanõmba perändüstomp elo edenes aoq muutusõq kujotas vapsõ liikmist ja isamaaliidu tekkümist eesti vabariigin triloogia perämädsen osan om juttu a dramaatilidsist sündmüisist lõuna eestin kolga raimond om kirotanuq novellikogoq väikenemiis mille sa ikõt ja uskmada toomas perämädsen ilmunun lühiproosakogon lestäkalla otsman ja tõisi juttõ om juttõ ja märgotuisi noorõpõlvõ võromaalt ja kirotamisaigsõst stokholmist mälehtüisiraamat tuulisui ja tõsõq tutvustas stokholmi eestläisi kirändüsello viil om tä kirotanuq latsiraamadu vähikuning nink leedu aoluust inspireeridü näütemängo juozas raamadukandja tä om välämaisõ eesti kirändüse kotsilõ avaldanu hulgahna artiklit ja arvostuisi teatajan tulimullan ja muial nink kirotanuq lühimonograafia august mälk lund om vestelidse romaani martin musta saladus stokholm üts autor katõpääle mägi arvoga om täl ilmunu ülekaehus katõ perämädse aastagakümne pagulaskirändüs kolga raimondi võro ja eestikeelitsile luulõtuisilõ om tett viise luulõtusõ keväje om lõkõridõ albomi undsõn ilman pääle säädnü kalla urmas ütsikut tähte om umal viiel kontserdel laulnuq kalkuni mari luulõtusõlõ jõulupuu ummamuudu albomi jõul päält om viie tennüq leisi meelis ummamuudu om perimüsmuusiga ja popansambli miä tegotsõs lõuna eestin ja mink juurõq ommaq võro liinan ansambli mäng hindätettüisi poplaulõ ja hindä perrä säetüisi rahvalaulõ eesti ja võro keelen ummamuudu om edimäne ansambli miä nakas tegemä võrokeelist popmuusikat näide kõgõ suurõmbas hitis om rahmani jani kirotõt laul kõnõtraat miä oll eesti edetabõlidõ tipon a sügüse viil ommaq laembalt tunnõduq luuq tunnen ära ka sisaliku tee valgem pool a mille vanaema linda kokkutulek linnud ja sead ja tõsõq ansambli tekkü aastaga mahlakuun ku neli latsi lauluansamblin võrukaelad visnapuu mare käe all helükoolitust saanuq koolipoissi võtiq võro liinan pilliq kätte ja naksiq kantri ja folkstiilin muusikat tegemä iistvidäjäs ja põhilidsõs laululuujas om leisi meelis ansambli ummamuudu ja seto leelokoori leelonaase ütitsest projektist om vällä kasunu ansambli ummaleelo läbi aastagidõ ommaq ansamblin mängnüq aaviksoo ain vendti timo leisi toomas leisi meelis perli antti kalvedi heino lauridsa are kahari indrek salmi sulev liivagu lauri lillepea andrus puusepä roland salmi jaanus luugi meelis danieli paul joametsa laur veskimäe indrek sirila marko ja leisi ludvig pulga jaan jaan pulk sündü om võromaa talomiis muusik laululuuja kirämiis ja võro liikmisõ tegeläne timä kirotõt laul egamehe reilendri tulõ aga tulõ om väega lajalt tunnõt nink tuud pidäväq pall oq joba rahvalaulus pulga jaan sündü märtekuu pääväl rõugõ kihlkunnan varstun tä kasvi üles kul drin miku külän haridusõ om tä saanuq kul dri klassilidsõn koolin valga keskkoolin tarto ülikoolin kon oppõ neli aastakka arstitiidüst ja epa n mink lõpõt eläjäravitsõja tsootehniku erialal pulga jaan om pidänüq pääeläjäravitsõja ammõtit kamara sovhoosin mulgimaal ja antsla sovhoosin sovhoosiao lõpost om tä antsla vallan oe külän talomiis pulga jaan om võro liikmisõ üts välläpaistvamp tegeläne tä om avitanuq alostaq ja kõrraldaq kaika suvõülikuulõ jt võro liikmisõga köüdet tegemiisi a lehekuu keelen ja kirjandusõn kirotas kiräviisiprobleemest om olnuq võro aabidsakogo liigõq aastagil oll tä võro keele ja kultuuri fondi edemiis kirotanuq om pulga jaan veidü a õnnõ võro keelen laulutekste midä om tett poiskõsõst pääleq om avaldõt võro seto tähtraamatiden ja tähtraamatin nigu ka võrokiilsen lugõmikun om ilmunu viil maal elolõ jäämise oppuisi vai eläjäsuguelo juttõ kunst kirändüsligõmbist jutõst om üts päiv ja üü aruküla antsu elust ilmunu a tähtraamadun nink neli tükkü helükaseti pini hind pääl pulga jaan om loonuq pall o rahvalikkõ laulõ nt egamehe reilendri ei olõq hullu bluusilugusit nt murõt ei olõ nink sõnno mõnõ tunnõt viie pääle nt liisa mercedez benz linda vaim nuuq lauluq ommaq joudnuq nii timä hindä ku ka tõisi artistõ nt nipernaadi ummamuudu lõkõriq sannaliseq albommõ pääle ummi laulõ om pulga jaan kitra saatõl nii ütsindä ku viie pääle seltskunnaga laulnuq pall odõl võro üritüisil ja kontsõrdõl uma muusigutegevüse peräst om pulga jaani vahel kutsut võromaa võssotskis vepsä kiil om soome ugri kiilkunna õdagumeresoomõ hummogurühmä kiil midä kõnõlõs inemist vinnemaal kar ala vabariigi õdagujaon ja leningradi oblasti hummogujaon ni vologda oblasti õdaguosan vepsä kiil om vepsläisi imäkiil vepsä keelen om vällä ant kokko veidüq üle raamadu seo ilma aigu andas vällä aolehte kodima vepsä kiil olõ i ütengi riigin ammõtlinõ kiil vepsä keele seen om kolm päämurrõt põh a vai äänisvepsä keskvepsä ja lõunavepsä murdidõ lahkominegiq ommaq väikuq tõõnõkord peetäs ka lüüdi kiilt vepsä keele murdõs kõgõ vanõmbaq vepsä keele kiräliguq lätteq ommaq peri aastagasaa algusõst ladinatähistüline kiräkiil mink alossõs sai keskmurrõq luudi aastagal a taa häädü ärq aastagal proomiti vepsä keele kirotamist vinne tähtiga a ka taa levi is vahtsõst nakati vepsä kiräkiilt elostama aastaga paiku a a ä ä b b c c d d e e f f g g h h i i j j k k l l m m n n o o ö ö p p r r s s t t u u v v y y z z seoilmaaolisõn vepsä tähistün om tähte ja üts lisämärk a a b b c c d d e e f f g g h h i i j j k k l l m m n n o o p p r r s s š š z z t t u u v v ü ü ä ä ö ö pehmehüsmärgiga märgitäs peethelü pehmehüst sel g sälg rasõhus om sõna edimädse silbi pääl vabahelükokkukõla om jaoldõ kaonu lükäita tuugadaq händikaz susi a hämär hämmär külä külä vepsä kiil om ainugõnõ õdagumeresoomõ kiil kon olõ õi sukugi astmõvaeldust niisamaldõ märgitä i vabahelle pikkuisi mez miis mezi mesi väikene oppusõ nink lugõmisõraamat originaalpäälkiräga weikenne oppetusse nink luggemisse ramat vai weikenne oppetusse nink luggemisse ramat tarto ma rahwa kooli laste tarbis om marpurgi george gottfriedi kirotõt edimäne lõunaeestikeeline kooliraamat raamat om selle suure tarto lina ramato kohto lubbaga vällä annõt tartolinas nink trükkitud m g grentsiusse man raamat jagi tiidmiisi luudusõ maatiidüse rehkendämise ja arstmisõ kotsilõ raamadu käsikiri sai avvohinna liivima üldkasoligu ja ökonoomilidse sotsieteedi võiklusõl nink tarto ülikooli koolikomisjonilt soovitusõ koolin oppamisõs tarvitamisõs üts juttustaminne kuitas se külla koolmeister andre omma koolmeistre ammetit ärratallitap kigille ma koolmeistrille eenkojos i jaggo könne kumbe se hä koolmeister omme lastega om piddanu ii jaggo iii jaggo arwo kunsti eenoppus iv jaggo arwo kunsti kige eddimänne allustus kuitas se hä koolmeistre naine anne neid latsi kummille lubja raika pä päle om wöttap süttitama eenkirjotamisse tarbis innimissest päleandminne tallomehhile tarbis üts jutt se köt nink ihho luliikmisse für deutsche leser und critiker dieses büchelchens koolmeister teije ollete mulle latse mitto nättawa asja nimmitanu läkkem nüüd mönne ülle neist jutto ajama minna arwa meije tahhasime kige eesmält neist lomest könnelda kolilatse kik neist lomest ja neist lomest armas koolmeister koolm kas ne pu ka lome suggust omma mihkel minna mötle sest nemma kaswawa maast ni kui lome koolm se om öige mihkel ent ütle mule mes om eggaüttest puust ma sissen mihkel ne jure koolm mes juure päle om hans se kand ehk tübbi koolm mes kannu pääl kaswap ehk mes tübbile om peter osse koolm mes ossille om tijo wösso koolm mes wössule om leno urbe koolm mes urbist kaswap semmen lehte nink häelme koolm mes häelme andwa ado suggu koolm niimitago mulle mönni puid kumma meile södawat suggu kandwa tanno ubbina pu pombre pu plumi pu wisla pu hans ent kust se tullep et se möts ubina nink wisla pu ni maggusid ubbinid nink marju ei kanna kui ne pu kandwa kumma moisa aijan saiswa koolm se tullep sest et neide moisa puije sissen parremba pu osse omma pogitu ehk proppitu ehk okuleritu ehk kopuleritu mihkel minno welli peter kä moisa kärner om moistap sedda kik häste tetta koolm oppi sinna sedda ka temmast henne ommas kaswus ent nimmita mulle ka mönni mötsa puid mihkel tamme pu wahher pu peddaja pu köiv leppa pu raa pu lehmus pu koolm märäst kaswo saatwa meile ne pu hans ne pu saatwa meile paljo nink mitmasuggust kaswo se suggulik pu annap meile hääd suggu nink se mötsa pu peessitap meid koolm kas se kik se kaswo om mes meile ne pu saatwa mihkel miito pu tullewa meile ka tullus omma törvaga nink tohhuga nink lehtega pedo koiwust saap meil mahl nink wihha koolm nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam märt puist tettas ka hone nink kik pu riista leno nink kui römolik ei olle kui kewwajel ne pu wärski lehte ajawa nink heitswa nink suwwel ajal nemma meid omma warjoga jahhotawa nink ne zirgu neide päle laulwa koolm ne pu omma sis meile tullulikko nink römolikko ent mes sünnip kui neist puist sedda koord ärräkooritas ado ne pu kuiwawa ärrrä koolm latse ärge tekke sedda mitte kui teije mötsan käüte kik latse meije ei tahha sedda mitte ennamb tetta koolm nimmitage mul ka möndasugust rohto nink haino suggu mes meile temma seemne perräst tullulik om hans kik suggune wili ni kui om rügga keswa kara tatriku nisso herne oa läätsä koolm nimmita mulle andre mönni lome kumbe juure meile kaswus tullewa andre medda reigas kali nari porkna peterselli ma ubbina sibbula ridda koolm märätse haina lome tullewa meile kaswus omma warsiga kristoff linna kannepi pilli roog koolm kas ka haino lome omma kumma omme lehtega meile kaswus tullewa tanno omma ni kui kapsta pellina tubbak koolm omma ka paljo haino lome kumbe juure ehk lehhe ehk häelme ehk lilli kalli arstmisse rohtus meile tullewa ni kui omma kalmusse alanti nink läbes haina juure komellid ehk ubbina heina lilli üttesa wäe rohhi kärrä ehk wina lilli jani rohhi pelling raud rohhi ehk raije hain mihkel ent peawa ka särätse haino lome ollema kumbe lehhe häelme marju nink juure kahjolikko ehk surma sööt om koolm ja särätse omma minna taha teile mönni neist nimmitada nink näüta siin töije koolmeister ütte suurt pikka ramatut mink sissen mönni kuiwatu mürgi rohho olliwa kumbe kerkessand temmale se tarbis olli andnu et temma neid neile latsille pidi näütma et nemma särätsid kahjolikko haina lome selgeste tunnesse kaege nüüd latse sesinnane hain kutsutas marrorohhis se lilli om kahwatu köllane ehk ö k pimme werrewä adridega läbbi tömmatetu se hain kaswap ütte küündre pikkute suures temmal om kaswatse nink nätske lehte nink haiswa hais nink üts pik paks käbbarik juur kumb wäljastpiddi pruun ehk massakarwalinne nink sissestpidi raswane om temma kaswap kigen paikun prüggin wanna hone paikan tee weeren matusse päle küllan nink mötsan hans märäne kurri haina loom es sesinnane om koolm sedda kutsutas penni köömlis ehk püdsikkus tedda löitas saggedaste aijan petersilli sean nink näutap hennast pea ötse kui petersilli ent lilli warjo al om temmal üttelt kottalt kolm pikke terräwa lehhekesse nink ne lehhe paistwa wäega allomenne pool nink kui sinna middäke neist lehtist sörme waijel höörut sis haisap temma om kattesuggune penni köömli weikenne nink suur se suure penni köömli wars kaswap liggi kolm jalga pikkas nink temmal om werrewa tähekesse nink ne lehhe omma üllewän wallus pimme rohilinne juur om paks sestammast rohhost omma jo mitto innimisse omma surma sönu seperräst kui kewwajal noort haina korjatas keetmisses sis peate häste tähhele pannema nink kaema et teije sest penniköömlist middäke sisse ei korja sesinnane haino loom kutsutas wohho paz temmal om werrewa lilli nink kannap musta marju ni kui weikesse wisla pu marju se wars om must werrew nink kaswap kolm ja nelli jalga pikkas temmal om üts suur pikk juur ni häste ne lähhe kui ka ne marja omma wihhatse neidesuggutside haina lome kumbe lehhe häelme marju nink juure kahjolikko ehk surma sööt om omma muido weel paljo nink teije ei pea mitte neist söma maije ent mink tarbis om jummal neid muido lonu koolm mes innimissille kahjolik om süwwa ei olle seperräst mitte ikkes kigille töisille ellajille kahjolik süwwa nink särätsit wihhatse haina lomist tettas ka kallist arstmisse rohto nemma ei olle seperräst mitte jummalast ilmaasjata lodu kas ei olle ka paljo töist wösso kumma meile hääd marju kandwa süwwa magnus omma ni kui sittiko wösso kä werrewat nink musta nink walge sittiko marju kannap se tikker wösso kä tikker pu marju kannap se kurre wösso kä kurre marju kannap se mustiko wösso kä mustiko marju kannap nink plloka wösso kä palloka marju kannap adsoni artur artur adson oll sännäst perit luulõtaja näütekiränik tiatrikiränik ja memuarist taan et timäst luulõtaja sai mänge rolli tutvassaaminõ underi mariega kink seldsilises ja truus saatjas jäi adson uma elo viimätside päivini väega tähtsä oll ka ütteastminõ siuru kirändüsrühmäga varatsõmba luumisao joosul saaduq nimeq sännä trubaduur ja paa passisõq häste nii tä loomingu ku tä hindäga lõuna eestist sännäst peri adson om olnuq eesti kiränduse kõgõ järekimmämb murdõluulõtaja murdõtekstiq ommaq kõigin timä ütsän luulõkogon debüüt henge palango ja järgmäne luulõraamat vana laterna ommaq sündünüq siuru kirändüsrühmä kuulumisõ aigo ni naid või kaiaq ku katõkõnõt underi marie edimäidsi luulõkokõga adsoni arturilõ om umanõ luulõ köütmine latsõpõlvõmaiõ ja vanatestamentlikkõ lättidega adsoni loomingun om ütelt puult suurõjoonõlisust ja pühäpaistet a tõõsõlt puult om ka nätäq et tälle miildüseq tsill okõsõq ja lihtsäq kimmäst tunnõt pakvaq as aq nuuq andvaq tuuni ka timä pagolasõpõlvõn kirotõduin mälehtüisin uman kolmandan luulõkogon roosikrants hoit adson till okõsõ ilma poolõ sääne mõttõviis süvenes ka viil luulekogon pärlijõgi adsoni illatsõmba ao luulõn muutusõq pääteemas kuulmisõ ja olõmaldaq olõmisõ meeleoloq kaduvik lehekülg ajaraamatust aastil oll adsonil ku vanõmba põlvkunna kiränigul tähtsä osa täütäq eesti kiränduselo kõrraldamisõn samal aol oll tä teküs tiatri ja kiränduskriitik kuupäiv om nimi miä andas pääväle tuu kallendrisüstemi perrä kuupäävä perrä om võimalik üttemuudu arvo saiaq määnest aastaga päivä mõtõldas kattõ kuupäivä saa võrrõldaq üteldäq kumb näist ja kupall o om inne tõist näütüses gregoriusõ kallendri perrä om määntsegi aastaga lehekuu päiv kümme päivä peräst lehekuu päivä inämbüsen kallendriin om kuupääväl kolm ossa päävä järekõrranummõr kuun kuu ja aastak noilõ kolmõlõ osalõ võidas viil mano pandaq tõisigi nt nädälipäiv aastakkõ loetas hariligult määntsestki kokkolepütüst sündmüsest pääle näütüses sirvikallendrin om tuus võet billingeni katastruuf tõnõkõrd mõtõldas kuupäävä all päävä nimme ilma aastagaarvolda tuuga saa päävä pandaq paika ütel viiel kallendriaastaga piiren näütüses piimäkuu päiv om egäl aastagal jaanipäiv kuupäivi kirotamisõs pruugitas päävä järekõrranumbrõ ja aastagaarvo jaos inämbüisi arvõ kuu võidas kirotaq nii sõnno kui arvõga hariligumbaq kuupäivi kirotamisõ võimalusõq ommaq järgmädseq sirvikallendri maavalla kallendri sirvilavvaq sirviq om kallendri midä tarvitasõq eesti maausolidsõq aoarvamisõ alostusõs om võet nn billingeni katastruuf mink toimumisõ aig om roodsin viirsavi meetodi perrä aastagalidsõ täpsüsega kimmäs tett kallendri kuunimeq pühäq ja tähtpääväq nink kuusaisõ kõrd om perit õnnõ maarahva perimüsest pühhi tähtpäivi valigu puhul om põhilidsõlt jääd noidõ mano mink maausolinõ tähendüs ja kumbõq ommaq teedäq erändis ommaq tõnnipäiv joulukuu päiv ja kollõtamispäiv rehekuu päiv mink kotsilõ olõ i määntsitki kumbit teedäq aastaga jagamisõl om alossõs võet harilik kallendri kuu ja päävälidse nädäliga kuiõ nimeq ommaq võeduq maakiili murdist maakeelitsit kuunimmi om pall o ja esiq paigon ommaq nääq esiqsugudsõq näütüses süäkuus om nimitet nii aastaga edimäst ku tõist kuud sirvikallendrin om vällä pakut õnnõ üts võimalik valik maakeelitsit kuunimmi sirvikallendrit and parhilla vällä maavalla koda marpurgi george gottfried georg gottfried marpurg oll kirämiis ja kerkoopõtaja edimäidsi lõunaeestikeelitside kooliraamatidõ kirotaja timä väikene oppusõ nink lugõmisõraamat oll tuu aoni ilmunuidõ maakeelitside kooliraamatidõ kõrval suur samm edesi joba timä eloaol peeti tedä opatus ja anniga mihes kink raamatit hinnati suurõ jao umast elost elli tä kerkoopõtaja ammõtit piten vahtsõliinan ja rõugõn marpurgi george gottfried sündü urbõkuu pääväl s aksamaal tüüringin langensalza liinan sjoo ilma aigo bad langensalza tä oll siidikaupmihe marpurgi abraham christian friedrichi ja läsknaasõ mülleri sophie judithi ainokõnõ poig kuvvõndast eloaastagast pääle oppõ tä langensalza liinakoolin poisilõ and mõjjo kooli abijuhataja grabergi johann george daniel kinkalõ tä ildampa pühend uma edimädse raamadu katõtõistaastagadsõlt jäi marpurg esäst ilma kitsusõ kiustõ ast tä peräst liinakooli lõpõtamist a leipzigi ülikuuli kon oppõ aastagani usotiidüst viil tegel tä filosoofia ja õigustiidüse küsümüisiga nink kullõl muuhulgan kirändüshuvvõga kõrralidsõ filosoofiaprohvesri clodiusõ christian augusti loengit moraalist arkeoloogiast mütoloogiast nink antiikkirändüsest välläandõ allgemeine deutsche bibliothek abiga tutvu tä valgustusideiega samal aastagal läts marpurg lenzi soovitusõ pääle tüüle tartohe kroonu ja liinakooli konrektori oppaja amõti pääle suurõ kuurmusõga ja kehvi elotingimüisiga oppajaelo es passiq noorõlõ kandidaadilõ nink tä naas taotlõma kerkoopõtaja kotust tuu tarbis naas tä opma lõunaeesti kiilt ütelidse sai tä võimalusõ pitäq tarto jaani kerkon jutuisi sinnäq aigo jääs kah marpurgi tutvus ja sõprus parasjago kodomaal käüvä tormi ja tungi kiränigu lenzi jacob michael reinholdiga marpurg vei lenzi armastuskirjo albedylli julialõ nink tüüt aastaga alostusõst lenzist vabas jäänüq kodooppaja kotussõ pääl lipharti hans heinrichilõ kuuluvan ahja mõisan kirävaihtus lenziga jäi poolõlõ pääle tuu kolimist vinnemaalõ aastagil oll marpurg vahtsõliinan kerkoopõtajan kohe tä saiõ ku a sügüse kuuli lenzi jacob michael reinholdi sõsaramiis schmidti theophil ütelidse oll tä ka lutõri kogodusõ opõtaja pihkvan aastagil ja nink võrol aastagil vahtsõliinan pidäsi marpurg alostusõst pääle väega tähtsäs kooliharidusõ edendämist timä iistvõtmisõl kasvi rahvakuulõ arv vahtsõliina kihlkunnan piagi kolmõ päält katsa pääle nõssivaq kuulmeistride palgaq ja lätsiq parõmbas näide tiidmiseq tuuperäst et marpurg tekk kerkomõisan kuulmeistride ettevalmistamisõs seminäri pääle uso lugõmis ja lauluoppusõ lask marpurg vahtsõliina kihlkunnakoolin opata viil kirotamist miä tuuaigsõn talorahvakoolin oll harv marpurgil oll kats naist edimädse naasõ majori tütre lindenfelsi friederike võtt tä a tuuga sai tä last tõsõ naasõ tarto raeadvokaadi läsä schuingi agnetha elisabethi võtt tä a timäga sai tä last pääle tuu olliq marpurgi ülevän pitäq kolm kasulast agnetha edimädsest abielost kuigi edimäidsil aastagil olõ s marpurgi võro kiil viil küländ hää kirot tä suurõmba jao ummist raamatist vahtsõliina aol marpurg kuuli aastaga vannudsõn märtekuu pääväl rõugõn edimädse raamadu kirot aastaganõ vahtsõliina kerkoopõtaja marpurg a tuu oll s aksakeeline vaimolik teos religiöse gedanken abhandlungen und erzählungen nink tulu iist hangiti vahtsõliina kandi koolõlõ palvõraamatit katõkismismuisi ja aabitsit aastagal ilmu lõunaeestikeeline katõkismus kristlik oppetusse ramat mink alossõs oll liivimaa kunagidsõ varapietistligu kindralsupõrintendandi fischeri johannese schriftmässige erklärung des kleinen katechismi d mart lutheri riia marpurgi raamadulõ kirot s aksakeelidse edesõna lenzi friedrich david üldidse hoolõkandõ kollegium riian oll tuud raamatut telnü tükkü et vaesilõ talopoigõlõ ilmaiist jakaq katõkismus ilmu viil mitmõn lühendet trükün aastagil nink marpurg and tuu raamadu ka s aksa keelen vällä alalõ om kolm aastakka ildampa ilmunu weikenne oppetusse nink luggemisse ramat edimäne maakeeline kooliraamat kon oll juttu mitmõst ainõst raamadun jaetas tiidmiisi luudusõ maatiidüse arvokunsti ja muu kotsilõ muuhulgan om raamadun edimäne alalõ püsünü maakeeline värssvalm se köt nink ihho luuliikmisse pääväküsümüisist viläikaldus karskus piibliraamadu välläandminõ om juttu marpurgi anonüümselt ilmunun lehekülelidsen raamadukõsõn üts jut katte ma meeste waijel ütte kange räise sadamisse perräst midä om peet marpurgi kõgõ parõmbas proosatüküs pääle tuu avald marpurg raamadukõisi miä anniq maarahvalõ tarvilist juhatust ma rahwa laste kaswatamissest üts hä mannitsus hulk om matõmaatiga üts alosmõistõq taa om määntsidegi asjo kogo kon olõ iq üttegi asja kattõ tükkü ja midä kaias kui ütte terveht näütüses või kõnõlda üte külä elänikka hulgast vai kõiki kolmnukkõ hulgast hulgateooria miä luudi viil aastagasaa lõpon om miiq aos saanuq joba kooli matõmaatigaoppusõ tähtsäs osas tä om kiil minkan kõnõldas sjoo ilma aigsõst matõmaatigast hulgateooriat või kaiaq ku alosmüürü minka pääle või üles ehitäq pia terve matõmaatiga vai ku lätet kost pia kõik matõmaatiga perit om taan artiklin om juttu niinimitet intuitiivsõst vai naiivsõst hulgateooriast rangõt ja aksiomaatilist oppust hulkõ kotsilõ kutsutas aksiomaatilidsõs hulgateoorias hulk om asjo kogo midä kaias ku ütte terveht noid asjo kutsutas hulga eloniguq vai elemendiq või mõtõldaq nii et hulga elonikuq elässeq hulgan tuu om näide elopaik hulga eloniguq võivaq ollaq miä taht arvoq inemiseq kirätäheq tõsõq hulgaq vai nii edesi kokkoleppelidselt tähüstedäs hulkõ suuri tähtiga a b c jne nink hulkõ elonikka väikside tähtiga a b c kats hulka a ja b ommaq võrdsõq vai samaq tuud kirotõdas a b ku näil ommaq samaq eloniguq hulgan või iq ollaq kattõ ütesugust elonikku mitund ütesugust elonikku lubatas multihulgan elonikka järekõrd hulgan olõ iq tähtsä hulk või ollaq tävveste suvaliidsi elonikkõ kogo ja hulga jaos pruugi iq olõman ollaq ütte lihtsät riiglit miä ütelnüq määntseq eloniguq ommaq hulgan sisen ja määntseq välän mõndsi hulkõ saa ärq üteldäq sõnnoga näütüses üts pall otarvitõt viis hulga andmisõs om lukõq loogõliidsi sulgõ sisen üles timä kõik eloniguq nt kats esiq üleskirotamisviisi võivaq piiritellä sama hulga näütüses iinpuul tuud hulgaq a ja c ommaq tegeligult üts ja sama hulk a c tuuperäst et näil ommaq üteq ja samaq eloniguq niisamatõ b d hulk muutu iq tuust ku timä elonikka järekõrda muuta vai mõnd elonikku lukõq üles mito kõrda näütüses tõnõkõrd tarvitõdas hulga elonikka üleslugõmisõl kolmõ punkti näütüses saa edimädse naturaalarvo hulga või lühidähe üles kirotaq kon kolm punkti näütäseq et nimekiri lätt edesi hindästmõista moodo perrä niisama paarinarvõ hulga või kirjä pandaq keerolidsõmpi hulkõ man tarvitadas hariligult tõistsugust üleskirotust näütüses hulga mink eloniguq ommaq katstõist kõgõ vähämbät tervearvo kruutu või kirjä pandaq tan märki mõnikõrd tarvitõdas tuu asõmõl märki tulõ lukõq nii et vai kon säänest kiräpilti loetas e om hulk minka eloniguq ommaq arvoq kon n om terveharv miä olõ iq vähämb st ei ka suurõmb st tuud kas määnegi asi om vai olõ iq määntsegi hulga elonik märgitäs vastavalt sümboliga vai ku sõs üteldäs k om hulgan l vai k kuulus hulka l ja ku sõs üteldäs k olõ iq hulgan l vai k kuulu iq hulka l nii näütüses iinpuul tuud hulkõ kõrral mõnõq hulgaq ommaq matõmaatigan niivõrra tähtsäq ja näid pruugitas niivõrra sakõstõ et näide jaos ommaq vällä kujonuq umaq kimmäq sümboliq mõnõq sääntseq hulgaq ommaq järgmädseq om olõman mitmit arvamisõ viise miä lupassõq olõmanolõvist hulgõst vahtsit tetäq sääntsit viise kutsutas hulgaarvangis noist tähtsämbäq ommaq kokkoarvaminõ ütidse osa löüdmine tävvendi võtminõ ja õkvaiskmine pang om annom midä kõgõ inämb tarvitõdas vii kandmisõs ja hoitmisõs pääle vii või pangin hoitaq viil tõisi vedelüisi vai näütüses liiva siini vai muud pangõ om tarvitõt joba vanast ja vanast aost edimält tettiväq nääq puust ildampa tullivaq metalist pangiq tsinkplekk ja maliirpangiq perämädsel aol tetäs pall o plastmasspangõ pang piät olõma nii suur et ku tä vett täüs pandaq sõs suur inemine joud tedä üte käe otsan nõstaq harilikult mahotas pang liitrit vanast oll pang mahomõõdus kah tuu pidi olõma tuupi pangil om põhi külg küle ülemädse veere külen kats vangukõrva mink külge poosõ vang puust pangi hoitvaq kuun ravvast vai puust vitsaq puust vitso peetäs parõmbas nuuq rostu i ärq arvoteooria om matõmaatiga haro miä uur arvõ innekõkkõ tervidearvõ umahuisi matõmaatikit kiä tegeleseq arvoteooriaga kutsutas arvoteoreetikis tuu perrä määntsit meetodit tarvitõdas vai määntsile küsümüisile vastussit otsitas või arvoteooria jakaq mitmõs haros kõgõ vanõmb tekst midä või pitäq arvoteoreetilidsõs om üts tabõli tükükene tuu om mesopotaamia aignõ umbõs aastagast i m a savitahvli midä kutsutas plimpton s ja miä sisaldas pythagorasõ kolmikit tuu tähendäs arvokolmikit mink kõrral noid kolmikit om tahvli pääl pall o pall o ja arvoq ommaq pall o suurõq tuu jaos et näid tuurõ jouga löüdäq nii et arvatas et tabõli konstruiirmises om tarvitõt määnestki teoreetilist tulõmust olõ iq teedäq miä oll tuu tabõli otstarvõq võimalik et tuud tarvitõdiq koolin oppamisõ jaos kuigi babüloonia arvoteooria kotsilõ olõ iq rohkõmb teedäq ku s ooo savitahvlikõnõ om sõski teedäq et babüloonia algõbra keskkooli algõbra tähendüsen oll väega häste arõnõnuq neoplatooniliidsin lättin om kirän et pythagoras oppõ matõmaatikat babüloonlaisi käest arvatas et irratsionaalsusõ löüdseväq pütagoorlasõq arvatas et hippasos kiä pütagoorlaisi hulgast vällä visati vai esiq läts võisõ ollaq tuu tõõstaja tuu tõõstusõga tekkü matõmaatika alostõn edimäne kriis tuust aost pääle või kõnõldaq tiidlikust vaihõtegemisest arvõ tervide arvõ ja jagoarvõ nink pikkuisi vastasõq reaalarvõlõ vaihõl viil kõnõldiq pütagoorlikun tradits oonin pall o hulknukkarvõst nt kolmnukkarvoq kruutarvoq viisnukkarvoq jne ei vana egüptüse egaq vana india tekstest olõq teedäq puhtalt arvoteoreetilist matõrjaali kuigi mõlõmbin om algõbrat hiina jäägiteorem om kirän ku märk ülesannõq hiina matõmaatiku sun tzu teossõn suan ching miä om perit kas vai aastagasaast vana kreeka aastagasaa i m a matõmaatikast tiiämiq päämädselt teno toonatsilõ mitte matõmaatikilõ ja illatsõmbilõ matõmaatikilõ arvoteooria puhul tähendäs tuu päämädselt platonit ja eukleidest vastavalt platon oll väega huvitõt matõmaatikast ja tä tekk selget vaiht arvoteoorial ja rehkendämisel üten platoni dialoogõst nimelt dialoogin theaetetosõga om kirän et theodoros ollõv tõõstanuq et ommaq irratsionaalsõq theaetetus niguq platongi oll theodorusõ opilanõ tä uurõ mitmõsugutsit ütismõõdolda olõki tüüpe ja nii või tedä pitäq ütes arvosüstemide uurjas papposõ perrä põhinõs eukleidese elemente raamat suurõn jaon theaetetosõ tüül eukleides pühend uma elemente raamaduq vii i algarvõlõ ja jagonõmisõlõ nuuq teemaq ommaq arvoteooria üteq alostalaq muuhulgan and tä algoritmi katõ arvo kõgõ suurõmba ütidse jagaja löüdmises nn eukleidese algoritmi ja edimädse teedäqolõva tõõstusõ tollõ et algarvõ om lõpmalda pall o diophantosõst om väega veidüq teedäq tä elli ja tüüt aleksandrian arvatas et tä elli aastagasaal m a p umbõs aastakka pääle eukleidest timä teossõ aritmeetika raamatust om alalõ tükkü kreeka keelen ja viil tükkü araabiakeelitsen tõlkõn aritmeerikan ommaq lahenduisiga märgoq kon om vaja löüdäq polünomiaalsidõ võrrandidõ süstemi ratsionaalsõq lahendiq nuuq võrrandiq ommaq hariligult kujol vai polünomiaalsit võrrandit minkalõ otsitas lahendit tervide arvõ vai ratsionaalarvõ hulgast om naat kutsma diofantiliidsis võrrandis lahendaminõ tähend diophantosõlõ tüüpilidselt protseduuri andmist minka abiga saa löüdäq kõik ratsionaalsõq lahendiq eski kui näid om lõpmalda pall o kuigi diophantost huvitasõq päämädselt ratsionaalsõq lahendiq tarvitas tä tulõmuisi miä käüväq tervide arvõ kotsilõ muuhulgan paistus et tä arvas et ega terveharv om nelä kruudu summa kuigi tä õkvalt niimuudu kongi ei ütleq kuigi kreeka tähetiidüs teno aleksandri suurõ vallutuisilõ mõot india matõmaatikat niipall o et luudi trigonomeetriä paistus et mud o arõnõsi india matõmaatiga sõltumatult muuhulgan eukleidese elemendiq võisõvaq joudaq indiahe viil aastgasaal ryabhaa näüdäs et kongruentse süsteemi saa ärq lahendada meetodiga miä om eukleidese algoritmi muudu võimalik et ryabhaa tulõmuisi tarvitõdiq tähetiidüsliidsi rehkendüisi man brahmagupta naas süstemaatilidsõlt uurma tõsõ astmõ diofantiliidsi võrrandit muuhulgan võrrandit midä tundas pelli võrrandi nime all ja midä õuruupan es uuritaq inne fermat d ja eulerit tuud tüüd jakassiq illatsõmbaq sanskritikeelidseq autoriq ületse pelli võrrandi lahendamisõ meetodi löüd edimädsenä jayadeva kink tüü om külh kaotsihe lännüq a tuud tüüd om tsiteerit aastgasaal kõgõ vanõmb alalõ hoitunu tekst lahendusmeetodiga om bhskara uma aastagasaast kah os õuruupan es teedäq india matõmaatikast suurt midägi inne aastagasaa lõppo brahmagupta ja bhskara tüüq pand inglüse kiilde ümbre colebrooke a ku vällä arvata fibonacci kiä elli ja oppõ ka põh a afrikan ja konstatinoopolin tulõmus kruutõ kotsilõ aritmeetilidsõn jadan sõs keskaigsõn õuruupan arvoteooriat es tetäq as aq naksiq muutuma illatsõl renessansiaol teno tollõ et naati jälq uurma vana kreeka matõmaatikidõ töid tuud mõot pall o diophantosõ aritmeetika tõlkminõ ladina kiilde bachet puult aastagal edimädse tõlkmiskatsõ tekk ylander aastagal fermat pierre es avaldaq ilmangi ummi töid trükün timä tulõmusõq arvoteooria alalt ommaq teedäq õnnõ kirävaihtusõst tõisi matõmaatikidõga ja märkmist midä tä tekk raamadulehekülgi servi pääle tä panõ õs kirja pia üttegi arvoteoreetilist tõõstust tä tarvit matõmaatilist indukts uuni ja lõpmalda laskumisõ meetodit üteq edimädseq as aq miä fermat d huvitiq olliq tävvelidseq arvoq noist oll juttu joba eukleidese elemente i raamatun ja sõbralikuq arvoq tuu mant joud tä tervide arvõ jagonõmisõ uurmisõ mano ja tuust oll juttu ka timä kirävaihtusõn tuu ao matõmaatikidõga alatõn aastagast tä uurõ hoolõga bachet tõlgit diophantosõ aritmeetikat aastagas olliq tedä huvitama naanuq diofantilidsõq probleemiq ja kruutõ summaq midä diophantos oll kah joba kaenuq fermat tähtsämbäq tulõmusõq arvoteoorian olliq sääntseq euleri leonhard naas arvoteooria vasta edimäst kõrda huvvi tundma aastagal ku timä sõbõr goldbach soovit täl kaiaq midä fermat tennüq om tuud om kutsut s ooilma aigsõ arvoteooria vahtsõstsündümises fermat l lää es lääq kuigi häste kõrda hindäaigsit matõmaatikit arvoteooria vasta huvvi tundma pandaq euler tekk arvoteoorian muuhulgan sääntsit asjo lagrange oll edimäne kiä and tävvelidseq tõõstusõq mõnõlõ fermat ja euleri tulõmusõlõ näütüses nelä kruudu teoremile ja pelli võrrandi lahendamisõ algoritmilõ tä uurõ ka kruutvormõ üldkujol mitte õnnõ kujol tõi sisse näide ekvivalentsusõ mõistõ näüdäs kuis näid kanoonilisõlõ kujolõ viiäq jne legendre oll edimäne kiä sõnast kruutvastavusõ säädüse tä sõnast ka hüpoteesiq midä tundas täämbädsel pääväl ku algarvoteoremmi ja diriclet teoremmi aritmeetiliidsi jadadõ kotsilõ tä and võrrandi tävvelidse lahendamisõ meetodi ja uurõ kruutvormõ vanan iän tõõst tä edimädsenä ärq fermat suurõ teoremi kõrral viien lõpolõ dirichlet tüü tuu probleemi kallal raamatun disquisitiones arithmeticae tõõst gauss ärq kruutvastavussäädüse ja arõnd vällä kruutvormõ teooria muuhulgan tõi tä sisse kruutvormõ komposits ooni tä võtt tarvitusõlõ sümboolika kongruentse jaos ja pühend üte osa rehkendüsprobleemele muuhulgan tüküarvõ algarvolidsusõ kontrollmisõlõ raamadu perämädsen osan om ärq näüdät köüdüs ütejuuri ja arvoteooria vaihõl arvoteooria alostusõn uuritas tervitarvõ ilma tõisi matõmaatiga harrõ teknikat tarvitamalda tahtõ kuulusõq näütüses tervidearvõ jagonõminõ eukleidese algoritm kõgõ suurõmba ütidse jagaja löüdmises algarvoq tävvelidseq arvoq ja kongruendsiq sjoo haro tähtsämbide vällälöüdüisi hulgan ommaq fermat väikene teorem euleri teorem hiina jäägiteorem ja ruutvastavussäädüs viil uuritas arvoteooria alostusõn möbiusõ säädängu euleri fii säädängu tervidearvõ rongõ faktoriaalõ ja fibonacci arvõ umahuisi mitmõq arvoteooria küsümüseq või sõnastaq arvoteooria alostusõ terminiin a näile vastamisõs või vaia minnäq tulõmuisi ja teknikat välästpuult arvoteooria alostust sääntseq ommaq näütüses analüütilidsen arvoteoorian tarvitõdas tervidearvõ uur misõs matõmaatilidsõ ja kompleksmuutuja analüüsi massinavärki tuu näütüses ommaq algarvoteorem ja rieanni hüpotees niisamatõ om analüütiliidsi meetodidõga pääle mint waringi probleemile algarvokatsikidõ umbarvamisõlõ ja goldbachi umbarvamisõlõ konstantõ ja e transtsendentsusõ tõõstusõq käüväq kah analüütilidse arvoteooria ala algõbralidsõn arvoteoorian üldistedäs arvo mõistõt algõbraliidsi arvõ pääle miä ommaq murdarvoliidsi kõrdajidõga hulkliikmidõ juurõq sääntsin arvovallon ommaq eloniguq miä ommaq tervidearvõ muudu ja midä kutsutas algõbraliidsis tervisarvõs umõhtõ ei pruugiq noidõ jaos tervidearvõ umahusõq nt ütene alglahotus paika pitäq kuis tuust hädäst üle saiaq uuritas sääntside teoorijidõ abil niguq galois teooria rühmi kohomoloogia klassikorpuisi teooria rühmi esitüisi teooria ja l säädängide teooria mitmit arvoteooria küsümüisi om kõgõ parõmb uuriq nii et kaiaq näid edimält mooduli p perrä ega algarvo p kõrral tuud kutsutas lokalisiirmises ja tuu veese p aadiliidsi arvõ konstruiir miseniq säänest uur misharro kutsutas lokaalanalüüsis ja tuu kasus vällä algõbralidsõst arvoteooriast geomeetriline arvoteooria vai arvõ geomeetriä uur arvõ ja geomeetriä kokkoputmiskotussit tuu nakkas pääle minkowski teoremigaq kumõra hulga võrõpunktõ kotsilõ kombinatuurnõ arvoteooria uur arvoteooria küsümiisi mink sõnastusõn vai lahendusõn tarvitõdas kombinatooriga ideid sjoo arvoteooria põh andajas om erdösi paul tüüpilidseq teemäq ommaq kattõsüstemiq egasugudsõq piiredüq kogohulgaq ja aritmeetilidseq jadaq tervidearvõ hulgan algoritmilidsõn arvoteoorian uuritas arvõgaq köüdetüid algoritmõ kipõq algoritmiq tuu kontrollmisõs kas arv om algarv ja kõrdlahotamisõs ommaq tähtsäq krüptograafia jaos kiräpää vai kirumpää om külä põlva kihlkunnan võro vallan kiräpääl kandsimäel ommaq varõmõq sääl oll vanast tähtsä kants kiräpäält juusk läbi võhandu jõgi edimäne tiidmine kiräpääst kyrgenpae kyrrempe om peri aastagast tarto piiskop lask tetäq pihkva piiri lähkühe kats kõvva kantsi kiräpää ja vahtsõliina kiräpääl oll tarto piiskop kunna suurõmbit ja arvadaq et ka vanõmbit lossõ kandsi taadõ võhandu viirde jäiq maarahva elämiseq egä tapõlusõ aigo olliq nuuq edimädseq miä maaha palotõdiq tuul aol käveq kiräpää all mitu kõrda kõvaq tapõlusõq ku vindläseq tulliq saat ordu siiäq miist võõra väe vasta appi mõni aastak ildamba tulliq ordu väeq kiräpääle kokko et esiq vinnemaalõ minnäq ku tarto piiskop ja ordu tüllü pööriq sai kiräpää jälkiq kõvva kannahtaq päält tuud tetti sõakäük pihkvahe ja säält tulti ummakõrda kätte masma nii käve jo inne liivi sõta tan kõgõ tülü ja tapõlus liivi sõa aigo aastagal tõi ordu sinnäq umaq meheq a sis tuudi sõnna et vindläseq ommaq vahtsõliina ärq võtnuq tuud kuuldnuq panniq ordumeheq esiq kiräpää palama ja pagõsiq valga poolõ liivi sõan palodiq üte jao kiräpää kandsist maaha poola väeq ku lõuna eesti poola kätte läts tetti umaette kiräpää staarost kund ruutslaisi ja vindläisi tapõlusõq häödiq taa kandsi periselt a viil põh asõa aigo kogosiq päält tapõluisi hinnäst kiräpääle kokko roodsi väeq parhillaq om kimmäst ja kuulsast kiräpääst inne väiku müürükands perrä jäänüq navi om külä põlva kihlkunnan võro vallan viis kilomiitret võro liinast põh a puul navi külän elli aastaga rahvalugõmisõ perrä inemist navi külän om kolm luuduslist järve naist kõgõ suurõmb põrmujärv vai tsopa järv om õkvalt kesk muido tasast ja lakõt küllä küländ süvän pikän ja äkiliidsi perviga oron põrmujärvest lõunõ poolõ juusk uja hulga vähämbähe kogõrijärve ja säält edesi võhandu jõkkõ kolmas järv albri järv vai mihklijärv om tsill okõnõ järvesilmäkene külä lõunahummoguveeren õkva suurõtii veeren kogõrijärve ja albri järve vaihõl om külä kõgõ korgõmb kotus treimägi kõik navi järveq ommaq väega muadsõq ja kinniqkasunuisi viiriga väiku albrijärv naist kõgõ puhtamb ja süvemb tuuperäst alostõdi aastagal põrmujärve puhastamisõ ja vii nõstmisõga et saiaq küläle kõrralik avalik ujomisjärv päält luudusliidsi järvi om navilõ õkva põrmujärvest põh a poolõ tett viil üts kõrralik ja süvä paisjärv et tuu om padari ivari maiõ pääl sis kutsutas tedä padarijärves umanik esiq um tedä kutsnuq ka vahtsõ laadoga järves parhillanõ navi om küländ suur külä a innembide om timä seen olnuq vähämbit külli õdagu poolõ põrmujärve jäiq navi luka ja tsopa külä hummogu poolõ koroli külä põrmujärve nimes om vanno kaartõ pääle kirotõt tsopa koroli zoppa korroli järv põrmujärve õdaguperve pääl om hää viiga muistinõ ohvriläteq silmäläteq miä om riigi kaitsõ all parhilladsõ navi poodi majan oll innembide navi kuul poodi kõrval om vahtsõnõ aastagal ehitet rahvamaja navilt ommaq peri tähetiidläne kasagu enn ja poliitik padari ivari navil elli latsõn ja noorõniän kunstnik navitroll a võro instituut om riigi tiidüs ja arõndusasotus mink põhitüüs om võro keele ja kultuuri uurminõ ja edendämine instituut kõrraldas võro keele ja kultuuri oppamist ni oppajidõ ettevalmistamist ja tävvendüskoolitust pandas kokko võrokeelitsit opimatõrjaalõ kõrraldõdas tiidüskonvõrentse ja andas vällä mitmõsugumast võrokeelist kiräsõnna tiidüsuurmiisist ja artiklikogomigõst ilokirändüseni instituudi tüüs om ka keelekõrraldus ja keelenõvvo andminõ ni kotusõnimmi uurminõ vahtsõmb tüütsiht om võro keele tagasituuminõ latsi ja latsõvanõmbidõ pruuki ni keele avvo sisse nõstminõ terven ütiskunnan muuhulgan om instituut osalinõ latsilõ mõtõlduisi võrokeelitside multifilmie ja puutrimänge tegemisen võro instituut om võro liinan ja tima tegemiisi ala käü tradits oonilinõ võro keele ja kultuuri ala aoluulinõ võromaa instituudi tegemise mõttõ pakiq vällä aastidõ lõpun huugu lännü võro liikmisõ tegeläseq kesken oll selge et võro keelele ja kultuurilõ om vajja selget riiklikku tukõ ni saa i inämb jäiäq õnnõ ütiskundliidsi tegemiisi mano tuuperäst lõi vabariigi valitsus aastagal urbõkuu pääväl riikligu tiidüs ja arõndusasotusõ võro instituut võro instituut käü kultuuriministeeriumi valitsõmisõ ala ummi tegemiisi sääd instituut tiidüs ja arõndustegevüse kõrraldusõ säädüse ni uma põhimäärüse perrä instituudi tüü perrä kaes tiidüsnõvvokogo midä juht nõvvokogo esimiis instituuti juht direktri kink nimetäs avaligu konkursi kõrran viies aastagas ammõtihe kultuuriministri egäpäävädse tüü tegijit as atundjit ja tiidrüid om võro instituudin katõsa päält tuu kaias suurõmbidõ ettevõtmiisi jaos tüütäjit lepinguga mano võro instituudi direktri om kuuba rainer inne tedä olliq direktrin eichenbaumi külli ja kama kaido ni edimäne direktri oll kasagu enn instituut saa rahha riigi käest suurõmbidõ tegemiisi jaos saias rahha mano fondõst ja programmõst põhilidsõq instituudi tugõjaq ommaq olnuq kultuurkapital hasartmängomassu nõvvokogo ja riiklinõ programm lõunaeesti kiil ja kultuur eesti lipp om eesti rahvus ja riigilipp lipp om ristkülik mil om kolm võrdsõt horisontaalsõt värmilaidu sinine must ja valge taa võeti edimält pruukmistõ tarto ülikooli eesti üliopilaisi seldsi lipus ni pühitsedi ärq piimäkuu pääväl perän naati taad pidämä eesti rahvuslusõ lipus ni tä sai riigilipus ku radokuu pääväl kuulutõdi vällä eesti vabariik ammõtligult võeti lipp riigilipus märtekuu pääväl võro keelen pruugitas lipu kotsilõ ka sõnna sinimustvalgõ nõvvokogo eestin keeleti sini must valgõ lipu pruukminõ ärq lipp tuudi jälq avaligult vällä aastagal ni tõmmati radokuu pääväl vahtsõst üles pikä hermanni torni riigilipus võeti tä ammõtligult jälq põimukuu pääväl vabariigi presidendi lipp om riigilipp mink kesken om suur riigivapp kaeq eesti vapp eesti lipu värme tähendüs vahtsõq sõnaq võro keelen ommaq nuuq sõnaq midä võro keelen tarvitõda s sada aastakka tagasi vai ku tarvitõdikiq sõs tõsõn tähendüsen tahtõ elektroonilistõ sõnastikku ommaq kokko kor aduq vahtsõq sõnaq midä võro keele kõnõlõjaq ommaq vahtsidõ asjo jaos vällä paknuq et võro kiilt kõnõldõn es pidänüq tarvitama mõnõ tõsõ keele sõnno vai et es pidänüq lainama pikki jällit ja võõraperätsit sõnno vahtsõq sõnaq midä vanast olõ õs ommaq näütüses pudsunudsija ja mõsomassin miä ommaq tekkünüq rahvasuun üts tähtsä samm võro keele arõngun oll tuu ku kasagu enn märke vällä üte hää jao vahtsit võrokeelitsit matõmaatiga füüsiga ja tähetiidüseterminit ja noid tarvitadõn kõnõl edimädsen kaika suvõülikoolin tähetiidüsest kaeq lühkest võro eesti loodusõtsäpendämise sõnastikku nuuq sõnaq ommaq tan märgitüq lühendüsega velts vahtsit sõnno om viil vällä märgit võro eesti sõnaraamadu ves ja eesti võro sõnaraamadu tegemise käügin noid või löüdäq ka umast lehest kõik ommaq oodõduq s ood sõnastikku tävvendämä vällä või pakku määntsit taht sõnno või pakku ka mito vastust ütele nt eestikeelitsele sõnalõ küll aig nütäs määnest sõnna tarvitama naatas ja kas ültse mõnda tarvitama naatas ruitlasõ olavi olavi ruitlane sündü om kiränik ja luulõtaja kiä om kirotanuq ka võro keelen tä om üles astnuq pundiga viie pääle ja täl om uman lehen uma kolumn ruitlasõ olavi sündü hainakuu pääväl tarto liinan võromaalt peri tüüliisi perren katõ kuudsõlt kolisi elämä võro liina esä um peri varstu vallast mõtstagast imä vanõmbaq murati lähkült ruitlasõ olvai lõpõt võro i klassilidse kooli ni käve kolm aastakka võro tüüstüstehnikumin lõpõt võro kaugoppõkeskkooli ruitlanõ om olnuq ehitüsmaalri treial autujuht katlakütjä valvur tüükua meistre varustaja kar us põrõhõlla eläs võõpson ruitlasõ olavi om kirotanuq nii luulõt proosat ku näütemänge võro ja eesti keelen luulõt proosat artikleid arvostuisi vms om avaldanuq vikerkaaren eesti ekspressin sirbin eesti päevalehen võromaa tiatajan di n jne olavi om kirotanuq laulutekste ansamblidõlõ ja kollektiivele kala koer mtj orelipoiss bernhard ummamuudu piels eliit lõkõriq kaika suvõülikuul om võrokõisi ja näide sõpro egasuvinõ kolmõpääväne kokkosaaminõ kon aias võro asja ja miä ega aastak om võromaa esiq paigan üte kõrra om sõski olnuq kah setomaal ja lätin suvõülikuulõ kõrraldõdas võro seldsi vkkf iistvidämisel uma nime om suvõülikuul saanuq kaika külä perrä kon aastagal edimäst kõrda kokko saadi suvõülikoolõn peetäs loengit tudvustõdas tuu paiga ümbrüst kon oldas om võrokeeline kultuuriprogramm ja latsikoolitus pall oq inemiseq ommaq aastagidõ kestel tutvustanuq lõunaeesti kiilt kultuuriluku kirändüst rahvaluulõt luudust jms mitmõl kõrral ommaq suvõülikoolin kynõlõman käünüq tuu paigagaq lähkümbält köüdedüq inemiseq nt kaalepi ain kaikal vahingu vaino mehikuurman kaplinski jaan pikänkannun paaril aastagal ommaq suvõülikooli sisen olnuq erälde keeleseminääriq kost ommaq ossa võtnuq hindi mati künnapi ago viitso tiit rein wiigi kalevi jt keeletiidläseq kaika suvõülikoolin kuudsil tetti helbi tuuma iistvõtmisõl tüürühm miä arot kuimuudu saanuq võro kiilt täpsähe kirjä pandma naadaq tetti nn kuudsi kiräviis päämädselt uuritas tuud kanti kon suvõülikuuli peedäs suvõülikooli sisen om tettü matko ja ekskurs uunõ nt ilomõtsa meteoriidikraatridõ mano peipsi järve pääle om käütü loosi kääpit virunuka ja siksälä kalmõtõkotussit kaeman meenikunnu suun eesti perämädse mõtsavele sabbe augusti hukkasaamispaigan om käüt ka võromaalt peri vaimoinemiisi sünnü ja elokotust kaeman nt jaigi juhani koto luhamõtsan ja lattiku jaani sünnümaia lüllemäe kandin mägisten adsoni arturilõ panti mälehtüstahvli sännä koolimaja saina pääle võrokeelidse näütemängogaq tetti algust aastagal sulbin ku lavakunstikateedri tudõngiq mängeq normeti ingo juhatusõl kalda aino pühäjõõ kättemassu ildampa om suvõülikoolõn edimäst kõrda ette kannõt mitmiid üle eestigiq kuulsas saanuid tükke kõivo madissõ põud ja vihm põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl lavastaja normeti ingo kangro bernardi susi lavastaja mäeotsa ain kauksi ülle ja kivisildniku sveni tandsja pühälik mäeotsa ain ja kõivo madissõ elli mäeotsa ain pääle naidõ ommaq suvõülikoolõn mängnüq viil võro harrastustiatri rõugõ rahvatiatri tal na võro selts kuldri koolitiatri ja tõsõq harrastusnäütlejäq uma kimmäs kotus om suvõülikoolõn olnuq ka rahvalaulul ja vahtsõmbal võrokeelitside sõnnogaq muusikal lüllemäel saiq suvõülikooli rahvas ja külärahvas andsambli ummamuudu pilli perrä tandsiq pikäkannun tull edimäst kõrda rahva ette lauluselts lõkõriq merca kauksi ülle ilvesse aapo kalla urmas jt pulga jaani lauluq nakkasõq parhillaq joba üle eesti tunnõtus saama kunstniguq ei olõq kah suvõülikoolist kõrvalõ jäänüq kuksi viive navitroll a mürgü toomas jt ommaq mitmõl puul ummi töid näüdänüq tradits oonis om saanuq latsikoolitus kon suvõülikuuli tulnuilõ latsilõ opatas võro kiilt rahvalaulõ mängõ tandsõ nink joonistõdas ja tetäs muud huvitavat suvõülikoolõn om murt arvaminõ niguq võro keelen ei saaq abstraktsist as ost kynõldaq eri loengin om kynõld nii keele ku luudustiidüsest nikani ku filosoofianiq vällä suvõülikoolõst ommaq vällä kasunu võro instituudi luumisõ mõtõq ja uma pido kõrraldamisõ plaan osavõtjidõ arvoq ommaq tan kirjäpandmislehti perrä tuu viil ei tähendäq et kirjäpandnuq ommaq kolm päivä suvõülikoolin olnuq saman või ollaq suvõülikoolin käüjit kiä olõ iq hinnäst kirjä pandnuq kaika suvõülikooli kotsilõ ja kynõlõsõq sääntseq raamaduq inemine tulõ iho poolõst muidõ luud asjo sekkä arvadaq tuuperäst et timä iho om maapäälitsist ehk maitsist as ost võet ja ku timä koolõs sõs saa iho jälq mullas inemiseq käävä katõ jala pääl ainult inemisele om umanõ mõtlõmine ja kõnõlõmine inemise iho om suurõst hulgast mitmõsugutsist jakõst kokko säet kõigil jakõl om uma esiqeräline tallitus mõnõq jaoq ommaq kõvaq nii luuq tõsõq jälq pehmeq nii liha ja sisekund mõni jago om vetel nii veri kõgõ kõvõmbaq jaoq ehk luuq ommaq ütes värgis kokko pantuq miä üte maja puuvärgi sarnatsõs võimiq arvadaq ja miä iholõ kujo ja kindmüse and s oosinanõ luuvärgi om kõigilt puult lihaga ja nahaga katõt nii et kui hambaq arvamadaq jätämiq ütski luu pal as ei olõq liha sais luiõ pääl suurõmbin ehk vähämbin kimbokõisin miä mitmõnäolidseq ommaq ja muskliis kutsutasõq iho tühen ruumõn miä luist ja lihast saavaq var atus lövvämi kõgõ hõrnõmbaq iho jaoq nii kui ai süä ja sooliguq kõik iho jaoq saavaq umma toitu verest miä lugõmadaq pall o suuni läbi ihon juusk ja kõiki paiko küünüs ent liigutamisõ jovvu saavaq nimäq väikeisist niidikeisist miä aiust ja sälgroodso säsüst tulõvaq ja närves nimitedäseq liha vaihõl lövvüs siin ja sääl rasva ja väläst puult om iho nahaga katõt suurõmbaq iho jaoq ommaq pää kihä käeq ja jalaq pää sisen om ai pää külen nägemise kuulmisõ haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq kihä sisen saisvaq süä täü ehk kops ja muu sisekund kihä om sisestpuult rõivastõt nii ku voodõrdõt pehmide niiskidõ nahkoga ja üte risti saisva osast hintidse osast lihadsõ vahesaina läbi minkal vaheliha ehk vahenahk nimi kattõ jakko jaet päälmädsen jaon ehk rõnnakooban ommaq süä ja täü alomaedsõn jaon ehk kõtukooban siitmise riistaq inemine süü ja juu ja ärqseeditüst söögist valmistõdas vahtsõnõ jovvulinõ veri siitmise riistaq ommaq kõtukooban ja nimelt n ooq mago pääle tuu mass ja sapitill hääl puul põrn ja kõtu sülenäärmeq kur al puul alapuul kõtukooban sooliguq inemise luuvärk om luiõ kogo miä and inemise iholõ kujo ja kindmüse luuvärk om mitmõmoodoliidsist luist kokko pant luiõ arv om täüskasunul inemisel tulõvaq viil hammast mano luuq ommaq osast kõvastõ kokko kasunu osast krõmps ehk kõrrõluuga tõnõ tõsõga ühendet nii et näid õnnõgi veidüq liigutadaq ehk painutadaq või tõsõq luuq jälq liiguvaq kergehe nii kui väitse terä väitse pää sisen nuuq luuq ommaq sõs sidemidega ja hintega jakkõ läbi ühendet egaüte sääntse luu ots om jakun sille krõmps ehk kõrrõluuga katõt ja üte õlisarnatsõ vedelüsega miä jaku võidõs kutsutas nilbõs tett tuuläbi liiguvaq luuq jakust kergembäst nii kui ka vankriq uuriq ehk massina rattaq sõs õnnõgi kergehe käüväq kui nääq rasva ehk õliga võietu ommaq luiõ muud om mitmõsugunõ mõnõq ommaq lajaq ja lapikoq nii nimelt puusaluuq ja luuq pää külen tõsõq ommaq lühkeseq ja paksoq nii nimelt sälgroodso tüküq jälq tõsõq ommaq toro sarnatsõq ja sisest tühäq torodõ sisen om säsü päält ommaq luuq üte nahaga katõtuq miä luu nahas nimitetäs tuust nahast käü pall o suuni läbi ja noidõ suuni läbi saavaq luuq umma toitu latsõpõlvõn ommaq luuq krõmpsluu sarnatsõq ja õigõ väikeisi latsi luuq ommaq pehmeq ja painuvaq tuuperäst piät ette kaetama et väikeisi latsi kõvva kinniq ei mähitäq ei ka liig varra saistaq ja minnäq ehk kõndi ei lastaq tuuperäst et tuu läbi painuvaq pehmeq luuq pia kõvõras ja saavaq kõgõs eloaos ärqnurjastetüs katõlkümnemäl eloaastagal arvata ommaq luuq tävves ja kõvas saanuq vana iä sisen lääväq nimäq hapras ja võivaq kergehe katski murduda pääluu om sälgroodso otsan rõnnaq kõtt ja sälg nimitetäse kihäs kihä külen ripuvaq käevarrõq ja jalavarrõq käevarrõq ommaq kihäga olajaku läbi olaluuga ja labaluuga ühendetüq sälgroodso alomatsõ jao külen istus kummalgi puul üts puusaluu mõlõmbaq puusaluuq ristluiõ roodsotüküq ja taga ehk alaotsa luuq kokko sünnütäseq üte kausisarnatsõ kujo miä pekis nimitetäs noid luid kutsutas tuuperäst ka pekiluiõs puusaluiõ külen ripusõq jalavarrõq käevarsi ja jalavarsi luuq ommaq tõnõ tõisi sarnatsõq inemise pää om inemise iho jago mink sisen om ai ja mink külen ommaq nägemise kuulmisõ haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq pää külen om kokko luud miä kõik tõnõ tõsõga kõvva kokko ommaq kasunuq maaharvatu õnnõgi lõvvaluu miä liikja om palgõ ehk näo jaos tulõ naist luist tükkü päälagi esiq ehk aiukaus näüs külh õnnõgi ütest kumõrast ehk võlvitust luust olõvat ent kui teräväst perrä kaemiq lövvämiq et tä luust kokko om kasunu nail luiõl ommaq hurmõlidsõq veereq miä tävveligult tõnõ tõsõ sisse sünnüsseq veereq ommaq sõs kui salapulkõga kinniqpantuq ja nii kõvva et luid ei lüümise ei põrotamisõ ei ka kangutamisõ läbi kuust ärq ei saaq kokkokasumisõ kotusõq palja aiukausi ehk päälae pääl näütäseq kui ummõlusõq vällä ja nimitetäs naid kotusit ka ummõluisis tahtvaq tohtrõq pääluud ütest ärq timä mitmõhe jakko laotadaq sõs ei võiq tuu mud o sündüdäq kui et kuivõ hernit pääluu täüs pandvaq ja vet pääle kaldasõq paisuvaq herneq ajavaq luu lahki ilda sündünü latsil ei olõq päälagi viil tävveste kokko kasunu miä tasatsõ kobimisõ läbi ärq või tundaq nuuq kats kotust miä päälae pääl pehmeq kobida ommaq kutsutasõq meelekotusis ja kasusõq viil tõsõl eloaastagal kinniq inemise hambit piämiq kah luiõ sekkä arvama tuuperäst et nääq päält ja sisest ommaq tävveste luusugutsõq täpsämbähe hambaq ommaq nä päält luusugutsõq ja sisest sidõkoelidsõq liitorganiq inemiseq tarvitaseq näid söögi purustegemises kõnõlõmisõs ni hambaq hoitvaq trammin näolihassit täüskasunul inemisel om hammast nimelt all ja pääl hambaq ommaq kolmõmoodolidsõq selle et nääq ommaq kolmõ tarvitusõ pääle luuduq edimädseq hambaq ehk intsisiiviq all pääl ommaq söögi haukamisõ ehk külest ärqlõikamisõ tarbis ja tuuperäst ku mõnõq lõikamisõ riistaq lapigoq ja vaivaq nukmadsõq hambaq ehk premolaariq all pääl ommaq inämb hööriguq ja teräväq ja kõlbasõq esieräligult kinniqpidämise ja kaksamisõ pääle purimadsõq hambaq ehk molaariq all pääl ommaq lajaq ja paksoq ja piät süüki purustama ja peenükeses jahvatama perämädseq purimadsõq hambaq vai tarkusõhambaq tõõnõkõrd puuduseq selle et funktsioonilidselt näil inämb olõ õi ülesannõt inemine tulõ ilma hambilda ilmalõ kuiki kõik piimähambakibõnaq ommaq joq lõvvaluiõ seen olõman latsil om aastagas joq kõik piimähammast suun edimäst hammast silmahammast ni purimast hammast nukmaidsi hambit latsil ei olõq nääq nakkasõq ilmuma aastagal kuvvõndal vai säitsmendäl aastagal nakkasõq piimähambaq vällä sadama minkpääle pia kõvõmbaq jäädväqhambaq asõmõlõ kasusõq nelätõistkümneniq vai viietõistkümneniq aastaganiq tulõvaq tõõsõq jäädväqhambaq tarkusõhambaq tulõvaq viil ja aastaga vaihõl mõnikõrd ka viil ildampa igimäst vällä hammas sais kuun kolmõst päämidsest komponendist edimäne om seo midä miiq näe hamba email email om õnnõ hambakrooni osan ni seo om kõgõ kõvõmb inemise kudõ tõõnõ komponent om dentiin dentiin on hamba päämine komponent taa on hamba krooni kaala ni juurõosan olõman email ni dentiin ommaq luusugudsõq hambaosaq email om kõvõmb dentiin om pehmemb kolmas komponent on hambasäsü vai hambapulp miä om ehitüse poolõst kohhil sidõkudõ mink seen om hulga närve ni veresuuni hambasäsügaq kasus hammas latsõiän täüskasunul om pulbi päämine ülesannõq halust märkü andaq ni hammast kaitsaq pulp kaits hammast vahtsõndõn pulbilähelist dentiini miä pidä pisiläisi sissetükmist kinniq sälgruuts om inemise luuvärgi osa sälgruuts om tüküst ehk jakust kokko pant miä kõrrõluuga sidemidega ja hintega väega kõvva tõnõtõsõga ühendetüq ommaq ent sõski õigõ häste sälgroodsol painuda andvaq säidse ülemäist tükkü pildi pääl pruuniq nimitetäseq kaala ruudsjakus sõs tulõvaq rõnna ruudsjakku sinitseq viis nimeside ruudsjakku kõllatsõq viis tõnõ tõsõga kokko kasunut ristluiõ ruudsjakku rohilidsõq ja neli alaotsa ehk tagaotsa ruudsjakku lillaq kõik ruudsjakuq maahaarvat õnnõgi kõgõ alomaist ommaq sisest tühäq nii et naaq kui kõik tõnõ tõsõ pääl saisvaq üte pikä toro tegeväq miä sälgroodso säsüga täüdet om ega rõnna ruudsjaku külest lät kats küleluud vällä kummalõgi poolõ üts nuuq küleluud painusõq edepoolõ ja sünnütäseq rõnnakorvi ehk rõnnakasti musklis kutsutas liha kimbokõist miä sais inemise vai eläjä luiõ pääl muskliq ommaq suurõst hulgast väega peenikeisist lihanarmist kokko pant miä üte hõrna koe läbi köütmise kudõ nimi kuun püsüseq nii häste musklit kui ka narmit minkist naaq nii kui kokko köüdetüq ommaq võimiq hõlpsahe ärq tundaq kui ütte keedetüt ehk küdsetüt eläjä lahja liha tükkü terävähe läbi kaemiq inemise liha om eläjä lihalõ kogoni sarnanõ muskliq ommaq vereväq nätäq selle et näist arvamada hulk peenikeisi suuni läbi käü miä verd täüs musklidõ otsan ommaq hinteq miä näid üte ehk katõ luu külge kinnitäs ega muskli sisse lääväq ka peenikeseq niidiq aiust ja sälgroodso säsüst n ooq niidiq ehk närviq andvaq musklidõlõ liigutamisõ joudu nii et nimäq kui inemine taht hindä kokko tõmbasõq ja lühembäs saavaq tuu läbi piät luu kink külen muskli ots om kuigi viisi hindä liigutama kõik ihojagodõ liikmise sünnüseq musklidõ kokkotõmbamisõ ja lühendämise läbi kui üts närv tõbõ läbi jovvõtumas jääs ehk kui tedä ärq lõigatas sõs kaotasõq ka kõik muskliq miä timä läbi saivaq liigutõdus uma liikmise jovvu ärq ja saavaq hälvätüs inämbüisi kõik muskliq võivaq liigutõdus saiaq kuna inemine taht ent mõnõq liigusõq ja tegeväq tüüd ka inemise tahtmada ehk ilma et inemisel vaja olõssi ega kõrd liigutamist tahmisõ läbi sünnütädäq nii om nimelt lugu noidõ musklidõga miä hõngutõmbamist toimõtavaq verd soonin juuskma ajavaq ja muid elo ülespidämises tarviliidsi toimõtuisi tallitasõq mõnõq muskliq ei olõq mitte luiõ õnnõ ommaq naha külge kinniq pantuq niisugutsit musklit lövvämiq palgõn nii nimelt tuu rõngasugunõ muskli suu ümbre miä tekev om kui mokkõ pikäs aias musklidõ vaihõl ja pääl lövvüs sakõstõ rasva kui muskliq kavva ja kõvva ommaq liikunuq ehk tüüd tennüq sõs väsüseq nimäq ärq ja tarvitasõq puhkust har otamisõ läbi võivaq nimäq ütlemädä jovvukas ehk kõvas saiaq jo tuugi tarbis om suurt joudu vaja kotitäüt vilja säläga ärqkandaq selle et tuu nõstang kaald ehk lits ütsindä sälgroodso pääle miä mõnõ esierälidse muskli abiga õkva ehk pistü piät hoiõtus saama ent mitte ütsindä ihojoud ei saaq musklidõ har otamisõ läbi kasutõtus õnnõ har otamisõ läbi või inemine ka ärq oppi ummõ iho liikmit ülikärmähe pruukma inemise ai vai ajo om inemise iho õrnõmb jago miä om pää sisen ai om pehmeh säsüsarnanõ valgõ ja hahk ja täüt kõgõ aiukooba pää sisen tä om katõjaolinõ üts jago om suurõmb ja kutsutas suurõs aius tõnõ vähämb ja nimitetäs väikeses aius viimätsest lätt üte mulgu läbi pääluu põh an üts aiuköüdüs alla miä sälgroodso toro täüt ja sälgroodso säsüs nimitetäs aiust ja sälgroodso säsüst juusk paaritsikku pall o peenikeisi niite vällä iks üts hääle tõnõ kur alõ poolõ nimäq lääväq pia mitmehe harro ja haroq ehk ossaq küünüsseq pia kõiki paiko iho sisse noil niidel om nimi närviq aiu ja närve läbi pand heng ihojaoq liikma ja tallitas mitmõsugust tüüd naidõ läbi saamiq ka tundmist ilma välimäidsist as ost näütüses tahamiq miiq jalgo liigutadaq ja minemä minnäq ehk kässi liigutadaq ja midägi võtta sõs om heng edimält aiun tekev aiust lätt tegevüs närve sisse ja närviq liigutasõq musklit nii et nääq hindä kokko tõmbasõq ja niisugutsit liigutuisi sünnütäseq määntsit tahamiq ehk jälki kui miiq ütte asja kogoni näemiq sõs tulõvaq valgusõ joonõq as ast silmä ja silmäst üte esierälidse närvi läbi aiu ja sääl saa heng as ast tundmist kui tuu närv ärq rikutas sõs om nägemine otsan olguq silm muido ja päält kaiaq kui terveh taht kui sõrmõ pitsitetäs nii et tä valutas sõs ommaq jälq närviq sõrmõ sisen kiä nii tegeväq ommaq et miiq vallu tunnõmiq tuuperäst ei olõq ka inemisel noin iho jagodõn kohe närviq ei putuq nii küüdsin ja hiussin määnestki tundmist ai ja sälgroodso säsü ommaq väega tarvilidsõq ja hõrnaq iho jaoq tuuperäst om näid ka kõvvo luusaino vaihõlõ var olõ pant kui lüük näid põrotas ehk litsutas näid kõvva sõs saa inemine inämbüisi kas hälvätüs ehk miil lätt pääst ärq aiust käü pall o suuni läbi kui nuuq liialt verd täüs ommaq sõs pitsitäseq nimäq aiu tuud sünnüs mõnõn tõbõn ja nakkas tõbinõ sõs sonima eh ka hullu tempa tegemä niisama om lugu ka kui inemine liialt viina ehk muud kangõt juuki juu tuuperrä om kerge ärq seletädäq minkperäst juubnu inemiseq keelega häste kõrda ei saaq jandama nakkasõq ja jalgo pääl pistü ei jovvaq saistaq tuuperäst om tervüsele väega tulolinõ kõgõ iist hindä hoita miä verd päähä ja aiu sisse aja mõnõ jao närve üle miä aiust ja sälgroodso säsüst vällä lääväq valitsõs inemise tahtminõ tävveste ent om ka tõisi närve kink üle tahtmisõl midägi võimust ei olõq sääntseq närviq lääväq süämehe suuni külge täü sisse ja siidmise riisto sisse s ooperäst juusk veri ihon ümbre hõngutõmbaminõ kest edesi toit saa ärqseeditüs tahtku inemine ehk tahtmada ja magadõngi kest s oo kõik edesi imeh om nätäq kuis närve tegevüs vere ümbrejuuskmisõ man mänikõrd esierälikult suur ja äkiline om nii lätt kui kiäki häbenes ehk hindä vihastas nägo vereväs s oo man saa veri näkko peenikeisi suuni sisse ajetus ent kui kiäki äkitselt ärqheitüs sõs lätt täl nägo valgõs s ollõ et aiu ja närve tegevüse läbi saa veri naha alt tagasi süämehe juhatõtus närviq miä tahtmisõlõ alaheitlikuq ei olõq ommaq jätmädä alati tegeväq ja ei puhkaq ilmangi nii kavva kui inemine eläs ent ai ja sälgroodso säsü ja nuuq närviq miä tahtmisõ sõnna piät kullõma tahtvaq sakõstõ puhata nimäq puhkasõq sõs kui miiq makamiq üü om kõgõ parõmb puhkamisõ aig ent inemine ei piäq inämb magama kui vaja om iholõ täüt joudu jälq tagasi andaq kiä pall o makas lätt laisas ja norotajas täüskasunul inemisel om külält kui tä üüpäävä jaos tunni makas ent latsõq piät inämb aigu magama ja tuud inämb midä noorõmbaq nääq ommaq mõnõn tõbõn kaos uni kogoni ärq mõnõn tõsõn jälq makas tõbinõ inämb kui terveh ollõn inemise süä om riist miä pand verd inemise ihon juuskma süä sais pia õkva keset rõndo veidükese kur al puul ja om näo poolõst pia kolmõnukalinõ tä om üts suur tühi muskli miä hindä kõrdapite lajas tetäq ja kokko tõmmata või sisest om tä kattõ jakko ehk kambrehe jaet kost mitu suurt suunt vällä lätt kambreq kutsutasõq süämekambris ja kannus tõnõ hääle tõnõ kur alõ poolõ soonõq ommaq pehmeq ja vinnütetäväq torokõsõq minkide sisen veri kõiki paiko iho sisse juusk ja sõs jälq süämehe tagasi tulõ kui süä hindä kokko tõmbas sõs aja tä vere üte jao suuni läbi miä timäst vällä lääväq ja elosoonis kutsutasõq hindä sisest iho sisse ent kui süä hindä jälq lajembas tege sõs täüt tä hindä verega miä tõisi suuni läbi ihost timä timä sisse tagasi juusk noid suuni nimitetäs verisoonis terve inemise süä tõmbas hindä arvada kõrd ega minoti sisen kokko tuu om sõs üte tunni sisen inämb kui kõrd ja lajendas hindä ka niisama sagõdahe latsi man sünnüs tuu viil sagõdambast ent vanno inemiisi man harvõmbast ega kõrd kui süä hindä kokko tõmbas ja verd elosuundõ sisse aja lüü tä uma otsaga viiendama ja kuvvõndama küleluu vaihõl kur al puul rõnda vasta miä selgehe ärq tundaq või kui sääl kottal käsi iho pääle pandas või ka väega häste tähele pandaq kuis veri ega süämelöögiga eolsuuni sisen tuksumisõ viisi edesi saa ajetus kui sõrm kohegi iho pääle pandas kon mõni suurõmb elosuun õkva naha all sais nii kui all puul käejaku külen kost ka tohtrõq tõbõ aol elosuunt kaesõq kui iho kõvva ja kärmähe om liikunu sõs lüü süä rutõmbahe ja kõvõmbahe ja niisama tuksusõq sõs ka elosoonõq rutõmbahe ja kõvõmbahe nii om ka sõs lugu kui miiq miil kuigi viisi esierälikult liigutõt om pahanõ ärqheitünü ülirõõmus häbelik pelglik ehk muido nii tõbõdõn lüü süä ja tuuperäst ka elosuun pia rutõmbast pia pikälidsembält pia kõvõmbahe pia nõrgõmbahe tuuperäst piät arst tõbitsõl elosuunt kaema et tuuperäst tõbõst arvo andaq veri om verrev veidükese pütel vedelüs miä juusk inemise vai tõisi eläjide suuni sisen vedelüs esiq om vals kõllakas timä sisen ojos arvamada hulk väikeisi verevit täpikeisi miä veretäpikeisis nimitetäseq ja verele verevä näo andvaq palja silmäga näid ütsi ei näeq s ollõ et nääq üliväega väikeseq ommaq ent suurõstegevä klaasi all nõsõs ka ütsainus täpikene nättäväs kui soonõst ehk aadrest tulnu verel saistaq ja külmäs minnäq lastas sõs kogosõq väikeseq veretäpikeseq ütes pruunis koogis kokko miä kõllaka vii pääl ojos veri miä süämest elosuuni sisse vuulas om näo poolõst helle punanõ ent veri miä verisoonist süämehe tagasi juusk mustjamb pia verdjas pruun kui süä hindä kokko tõmbas sõs saa helle punanõ veri kur apoolitsõst süämekambrest elosuuni läbi kõiki paiko iho sisse vällä ajetus elosoonõq lääväq ihon iks inämb ja inämb mitmõharolidsõs ja ommaq viimäte väega peenikeseq naist peenikeisist soonist läbikävven jätt veri sääntsit jagosit miä iho hoitmisõs ja kasvatamisõs vaja maaha ja võtt tuuiist jälq kõkkõ tuud hindäga üten midä iho kui kõlvatumit jagosit hindäst ärq lahotas tuu läbi muudus veri mustjaspruunis tuu mustjamb veri juusk sõs verisuuni läbi miä toda lajembas lääväq midä inämb nimäq süämele ligimbäle joudvaq tagasi hääpoolitsõhõ süämekambrehe et s oosinanõ veri jälq edespite iho toitmisõs kõlvulinõ olõs saa timä vahtsõndõdus ja jälq helle punatsõs tettüs vahtsõndamisõ tarbis saa veri hääpoolitsõst süämekambrest täü ehk kopso sisse ajetus kon timä lajalõ lagonõs kõgõvähämbide suuni sisse siin putus timä sissetõmmatu õhu ehk luhvtiga kokko ja kui tä tuuläbi jälq helle punatsõs om saanuq käänd timä kopsost kur apoolitsõhõ süämekambrehe tagasi et vahtsõst umma ümbrejuuskmist ihon alostadaq arvatas et üte veeränd tunni sisen kõik veri ihon ütskõrd süämest läbi om käünüq elosuun om suun midä pite veri süämest vällä aetus saa kui üts suurõmb elosoonõ oss ehk haro katski lõigatas sõs nakkas veri nii kangõhõ ihost vällä juuskma et haavat inemine kuulma piät kui veri mitte kinniq ei pandaq et veri elosoonõst tulõ tunnus tuust ärq et tä helle punanõ om ja tuksumisõ viisi tsirinäl haavast vällä vuulas säänest verejuuskmist om rassõ muido kinniq pandaq kui et seeni kui arsti abi mano saa päkäga ehk mõnõ väikese ja kõva kokko murrõt pakso nahatüküga miä pääle köüdetäs elosuun päält puult haava ehk selgembähe üteldä haava ja süäme vaihõl kokko pitsitetäs ent s ootarbis piät üts sääne ihokotus vällä otsitama kon elosuun ligi nahka ja luu kottal om et tä luud vasta või litsutus saiaq sääntseq kotusõq ommaq käevarrõ päälmätse jao külen sisemätse poolõ pääl õkva künnärpää jaku ja kanglaalotsõ vaihõl kubõhiste kottal puusaluud vasta kindre tsälgan kindso sisemätse poolõ pääl timä edimätse ja tõisõ kolmandiku vaihõl pääl puul põlvõ aadrilaskminõ om vere laskminõ elosooõst aadrit lastõn avatas egakõrd üts elosuun inämbüisi üts noist miä käevarrõ jakun künnärpääd vasta ommaq ja tuutarbis saa inne laskmist käevars päälpuul nimitetüt kotust kõvva kinniq kistus tuu läbi ei võiq veri miä peost ja käevarrõ alajaost künnärpää jaku poolõ tulõ mitte süämehe tagasi juuskõ ja piät tuu asõmõl haavast vällä vuulama tuuperäst jääs verejuuskminõ maaha nii pia kui köüdüs vallalõ võetas mõni arvas tervüsele hää olõvat aig aolt ka kui määrästki tõpõ ei olõq verd laskõ ent sääne verelaskminõ om tõtõ poolõst tervüsele väega kahjolik aadre laskminõ om õnnõgi mõnõn tõbõn hää ent ei piäq ilmangi ettevõetama muido kui mõistliku arsti nõu perrä verd lastõn om ütskõik kumma käe külen aadre avatas inemise täü vai kops om inemise hõngutõmbamisõ riist inemisel om kats täüd miä rõnnakooban ripusõq kummalgi puul üts hõng ehk luhvt tõmmatas suust ehk nõnast sisse ja saa täü sisse hõngutoro ehk lõõri läbi miä mitmõhõ harro juusk ja lugõmada pall o harokõisiga kõiki paiko täü sisen küünüs lõõri päälmäne ots om kõrrõluust ja nimitetäs lõõripääs ehk kurgusõlmõs lõõr esiq om kokko pant kõrrõluutsist rõngist miä iks vinnan saisvaq ja nii toro vallalõ hoitvaq hõngu sissetõmbaminõ sünnüs tuuläbi et rõnnaq osast vaheliha osast küleluid ülesnõstvidõ musklidõ abiga hindä lajendasõq ent hõngu vällätoukaminõ tuuläbi et rõnnaq hindä jälq kokko tõmbasõq hõngutõmbamisõ läbi ei saaq mitte ütsindä veri vahtsõndõdus miä elo ülespidämises hädäste vaja om õnnõ timä läbi saavaq ka kõnõlõminõ laulminõ ja kõik hääleq sünnütetüs miä kurgust tulõvaq inemise helü vai hääl om helü midä inemine tege kõnõlõmisõs laulmisõs naardmisõs ikmises vai rüükmises sääntseq helüq saavaq sünnütetüs hõngutõmbamisõ läbi kurgusõlmõn kurgusõlmõ sisen lövvämiq kats paari hintitsi sidemit miä kokko üte lahi tegeväq minkal häälelahi nimi hõngu läbi miä täüst vällä tougatas võivaq nuuq sidemeq värisevält liikuma pantus saiaq ja tuuläbi hääli ehk tuunõ sünnütädäq nii kui üts viioli ehk klavõri kiil värisemä ja helisemä nakkas kui kiilt puugnaga tõmmatas ehk tälle külge lüvväs mõnõsugutsõ liigutamisõ läbi suuga ehk suun keele suulae põski ja mokkõ abiga saavaq kõnõldõn kurgusõlmõn sünnütetüq hääleq mitmõt viisi muudõtus ja nii mitmõsugutsõq kõnõlõmisõ hääleq luudus ka tännitämise ja laulmisõ hääleq saavaq häälelahi sidemide värisemise läbi sünnütetüs ja mitmõsugunõ hääli ehk tuunõ korgus sünnüs kurgusõlmõ ülesnõstmisõ ja kitsas tegemise läbi häälte madalus kurgusõlmõ mahavaomisõ ja lajembas minemise läbi siitmine sünnüs inemisel s odaviisi tsälgüten saa süük sülega niisutõdus sülg tulõ sülenäärmist niipia kui sülg söögiga segi saa nakkas jo söögi peenendämine ja isotaminõ ehk tõsõ sõnaga üteldäq siitmine ärqtsälgütet süük saa pääle tuu keelega tallitamisõ ja juhatamisõ läbi üle hõngutoro ehk lõõri otsa tagapoolõ kurku ja säält söögitorro tougatus ja söögitoro läbi alla niiltüs et midägi söögist tuu man hõngutorro ei lääq ehk nii kui rahvakeeli üteldäs kurku ei kargaq ja kuulmist ja ärqläpähtämise hätä ei sünnüdäq om hõngutoro otsa ehk lõõripää pääl kaas miä kinniq vaos kui nilbõ süük üle libises söögitorro söögitorost miä hõngutoro takan om lätt süük kõttu ehk makko maol om kats lävve edelävi ja tagalävi edelävest tulõ süük sisse tagalävest lätt tä soolikidõ sisse maon saa süük üte hapnõ leeme ehk limoga miä maolimos nimitedäs seätüs ja tuuläbi vedeläs pudros lahotõdus maolimo himmitses väikeisist näärmist vällä miä mao sisemädse poolõ pääl ommaq jo maon saa üts jago vedeläst söögipudrost riistakõisi läbi miä mao saina ehk sisemädse poolõ pääl lövvüseq ülesimetüs ja vere sisse tallitõdus iholõ toidus suurõmb jago söögiputro nimelt kõik miä viil tävveste ärq ei olõq pehmendet ja lahotõt joud aigupite kui tä uma ao maon om olnuq ja valmistõt mao tagalävest soolikidõ sisse tan saa söögipudõr jälq ja nimelt kolmõsugudsõ limoga ehk leemega seätüs edimält himmitseseq nii kui mago ka sooliguq uma sisemädse poolõ pääl ütte vedelüst vällä miä soolikidõ limos kutsutas tõisõlt juusk sapp miä massa sisen ärqpruugituist vere jakõst valmistõdas sapi tillist ja kolmandalt kõtusülg kõtusülenäärmist söögipudroga soolikidõ sisen kokko kõtusülenäärmeq saisvaq põrna ligi kõik nuuq vedelüseq miä söögipudroga kokko juuskvaq ja seätüs saavaq tegeväq et toidus kõlvulidsõq söögijaoq kõlvatumist tävveste lahotõdus saavaq kõlvulinõ toit ja kõlvadu ommaq tan erätedüq kõlvulidsõl toidul miä ka toidulimos nimitedäs om valgõ piimä sarnalinõ nägo soolikidõ sisen saa toidulimo ja kõlvadu jago soolikidõ liikmisõ läbi ingerdämise viisi edesi ajetus väikeseq torokõsõq soolikidõ sisemädse poolõ pääl imeväq kõlvulidsõ toidu tuu tii pääl hindä sisse ja mitmõsugudsõq näärmeq saatvaq tedä jälq edesi suuni sisse kon toitva limo veres muudõtas mis kõlvadu om ja tuus jäi saa tutvat tiid kõrd kõrrast ihost vällä tougatus kergehe seeditäväq söögiq jääseq tunni makko ent söögiq miä rassõq siitiq esiqeräligult rasvadsõq söögiq ommaq mõnikõrd tunni maon niisamatõ jääseq söögiq ka soolikidõ sisse mõnõs tunnis sooliguq saisvaq kõik üten kihin ja näütäseq vällä kui üts mitmõkõrralinõ mütsäk ja mahusõq tuuläbi üte väiko ruumi sisse häste kokko kui nimäq ütest ärq saavaq harotõdus sõs näemiq et inemisel õnnõgi ütsainus soolik om nii kui eläjälgi tuu om kooni jalga pikk ja kolmõjaolinõ edimäne jago miä maost minemä lätt om kõgõ pikemb sille ja peenikene ja nimitedäs tuuperäst peenükesessoolikus keskmäne jago om jakulinõ ja pall o lühemb ent häste paksõmb minkperäst täl ka jämmesoolik nimes om pant kolmas jago ehk sooligu alomanõ ots miä kõtu prügü ihost vällä juhatas om jälq sille ja peenemb kõgõ lühemb ja kutsutas peräsoolikus et soolik mitte ärq ei vass uq tuutarbis ommaq nimäq ohukõsõ naha ehk kelmega köüdedüq kõtukooban hääl ja kur al puul sälgrootso nimeside ligi saisvaq rauhaq mõlõmbil puul üts miä kust ja kusõga mõnd kõlvatumat asja verest vällä lahotas kusi juusk kummastki rauhast üte pikä ja peenikese torokõsõ läbi kusõmõhõ kost täl kuna tahetas vällä lastas juuskõ inemise mago om inemise siitmise riist mago om punga ehk koti sarnanõ ja sais risti kur alt puult hääle poolõ täl om nii ku mõnõl küünil kats lävve edelävi ja tagalävi edelävest tulõ süük sisse tagalävest lätt tä soolikidõ sisse maon saa süük üte hapnõ leeme ehk limoga miä maolimos nimitetäs seätüs ja tuuläbi vedeläs pudros lahotõtus maolimo himmitses väikeisist näärmist vällä miä mao sisemädse poolõ pääl ommaq jo maon saa üts jago vedeläst söögipudrost riistakõisi läbi miä mao saina ehk sisemädse poolõ pääl lövvüseq ülesimetüs ja vere sisse tallitõdus iholõ toidus suurõmb jago söögiputro nimelt kõik miä viil tävveste ärq ei olõq pehmendet ja lahotõt joud aigupite kui tä uma ao maon om olnuq ja valmistõt mao tagalävest soolikide sisse süük om tuu midä inemiseq ja eläjäq sööväq et elämises tarvilist joudu saiaq inemine pruuk söögis luumõ ja eläjide lihha arvatas et tä kosus kõgõ parõmbast kui tä vilätoitu ja lihatoitu ütelisi ja ütteviisi võtt ja hindä mitte loomõst ütsindä ehk lihaga ütsindä ei toidaq lihal om inämb toitmisõ joudu kui teräviläl ja tuul midä teräviläst valmistõdas viil vähämb toitmisõ joudu andvaq kartohvliq eläjäq sööväq umma toitu tuurõlt ent inemine valmistas uma toidu mitmõl viisil kiitmise küdsämise praatmisõ kuiotamisõ läbi söögis ja pand söögile viil mitmõsugutsit asjo nii kui suula ja tsukrut mano tuu läbi ei saaq söögiq mitte ütsindä magusambas õnnõ ka kergembäs siiti söögi kõrval tarvitas inemise iho toidus ja kosutamisõs ka juuki silm om nägemise riist silm om kõgõ ilosamb ja imelidsemb iho liigõq ja mitte ütsindä uma läügi ja kunstliku ehitüse peräst õnnõ ka esierälikult tuuperäst et miiq silmist inemise mõttit ja söäme liigutuisi ärq tunnõmiq tuuperäst üteldäs kah et silm henge piigli om ja inemine silmist jo ärqtunnus määne tä om silm om höörik niguq upin ja sais silmäkooban nii et õnõgi üts külg timäst nättäv om tasatsõ kobimisõ läbi võimiq ärqtundaq kuis silm höörik om ja kuis kõigipäidi luunõ koda tedä varjas tuu vari om silmäle ant et tä väega hellik ja hõrn iho liigõq om ja tälle tuuperäst esierälikult hoitmist litsmise pitsitämise ja külgeputtumisõ iist vaja om pääle tuud kaitsvaq tedä tossu tolmu ja liig heledä valgusõ iist silmälavvaq ja silmäkarvaq ka kulmukarvaq ommaq silmile kaitsjas s ollõ et nimäq lasõ iq hiil otsa päält silmä juuskõ silm esiq ehk silmämuna om mitmõst nahast kokko pant miä kõrdapite tõnõ tõsõ pääl ommaq kõgõpäälmäne nahk om valgõ paks ja läbipaistva timä om edepuul kumõramb kui muid o nii kui mõni uuri klaas võlvit ja nimitetäs tuud kumõrat jako ehk kumõrust sarvnahas sarvnaha takan näemi üte tõsõ naha nii kui rõnga miä mitmõkarvalinõ või ollaq mõnõl inemisel sinine mõnõl pruun mõnõl pia must tuu rõnganäolinõ nahk iiris ehk vikakaarinahk nimi tege tuudmüüdä kuis tä esiq värvit om et meil mõnõl sinitseq tõsõl hahaq kolmandal pruuniq neländäl mustaq silmäq ommaq keset vikakaarinahka om must silmäterä timä ei olõq mitte nii kuis nimi ütles üts terä ehk terä sarnanõ asi õnnõ üts mulk miä tuuperäst must vällä näütäs et silm sisest pümme ehk valgusõldaq om silmäterä takan sais üts kõva läbipaistva prilliklaasi sarnanõ liigõq servile miä kummõr om keskest paks veereq ohukõsõq tedä nimitetäs linsis lins jaotas silmä sisest kattõ jakko ehk kambrõhe edekambrõ om vähäm ja vii sarnast vedelüst täüs tagakambrõ om häste suurõmb ja üte hüübünü vedelüsega täüdet silmä tagasainast tulõ nägemise närv silmä sisse timä haroq laotasõq hindä tagasaina pääl võrgo viisi lakja ja kutsutas tuud võrko võrknahas läbi sarvnaha silmäterä ja linsi lääväq valgusõ joonõq silmä ja sünnütäseq võrknaha pääl pildikeisi ehk kujokõisi noist as ost miä kaemiq ja miiq ütlemiq sõs et miiq näemiq nägemise toimõtas nägemisenärv pääaiu poolõ kon miiq vaim sõs nättüst as ast tundmisõ saa päälmäiste silmälaudo all saisvaq silmävii näärmeq kost pisaraq vällä tulõvaq miä silmi kõikaig niisutasõq silmä sisemädsest nulgast juuskvaq pisaraq mitmõ peenikese torokõsõ läbi nõnna kui miiq ikõmiq sõs saa närve tallitusõ läbi silmävii näärmist niipall o pisarit vällä toimõtõtus et nääq üle silmä veere põski pääle alla juuskvaq nägemine om üts viiest meelest nägemise riistaq ommaq silmäq nägemine om inemisel kõgõ kallimb miil tuuperäst om meil ka pümmit inämb hallõ kui noid kiä kuulõ iq nägemise joud või mitmõt viisi ja mõnõsugutsõ haigusõ läbi vähändetüs saiaq ehk kogoni ärq kistudaq nii või kas välimätse vigastamisõ ehk sisemätse haigusõ läbi silmä sarvnahk tumõdas ehk kogoni läbipaistmatas minnäq ehk jälq või nahk pääle kassuq nii et valgusõ joonõq inämb häste ehk sukugi läbi paistu iq niisamatõ või ka silmäterä kokko kassuq ja om sõs valgusõl ka võimata silmä siaq ja silm jääs pümmes kui lins tumõdas ja hahas lätt piät inemine ka pimedäs jäämä ent säänest pümedüst võivaq arstiq ärq parandadaq nimäq võtvaq linsi vällä ja andvaq inemisele sõs prilliq miä niisama võlvit ommaq kui silmä lins ent kui nägemise närv kuigi ärq om rikkunu ja silm s odaviisi pümmes om jäänüq olkõ ka et tä päält nätäq kogoni terveq om sõs ei saaq inemisele inämb silmänägemist sääne pümedüs om parandamadaq mõnõq inemiseq esierälikult vanaq inemiseq ei näeq lähükeste ent kavvõdõhõ nägeväq nimäq väega häste sääntsit nimitetäs kavvõdõhõ nägijäis ehk pikä nägemisega mõnõq jälq nägeväq lähükeste väega häste ent kavvõdõhõ sandistõ nuuq ommaq lähükeste nägijäq ehk lühkese nägemisega nuuq silmä viaq tulõvaq vigalidsõst linsist ja sarvnahast ommaq lins ja sarvnahk väega kumõraq sõs lätt nägemine lühkeses ent ommaq nimäq väega veidüq kumõraq sõs näge silm kavvõdõhõ parõmbuisi prilli läbi võivaq nuuq viaq väega häste parandõdus saiaq ja andasõq kavvõdõhõ nägijäle kumõraq prilliklaasiq ent lähükeste nägijäle sääntse miä keskest ohukõsõq kavvõdõhõ ja lähükeste nägemine või ka muust süüst tullaq nimelt ka tuust et lins häste ei liiguq ehk kuigi võõrildõ sais kõrv om kuuldmisõ riist inemise kõrvast näemiq õnnõgi välimätse jao miä kõrvakausis nimitetäs ja kõik helüq ja hääleq vasta võtt kõrvakausist ehk välimätsest kõrvast lätt üts uus sügävämbä pää sisse sisemäiste kõrva välimätse ja sisemätse kõrva vaihõl om üts vahesain miä trumminahas kutsutas välänpuul oonõn ehk kõrva välimätsen oonõn himmitses üts rasvanõ vedelüs vällä miä kõrvasitas nimitetäs ja tolmul karvol ja muil sääntsil as ol kõrva sisse ei lasõq minnäq sisemäne kõrv om väega kunstlikult luud sääl om mitu imelist väikeist luukõist ja mitu keerolist torokõisi sarnalist uunt kon jälq kuuldmisõ närviq sisen saisvaq sisemätsest kõrvast lätt üts uus kurku kummastki kõrvast üts helü om tuu midä miiq kõrvoga kuulõmiq helü sünnüs värisemise läbi ku kirvõga puupaku pääle ehk väidsega klaasi pääle lüvväs sõs võimiq selgehe tähele pandaq kuis pakk ehk klaas värisemä nakkas ent lüümise läbi ei saaq mitte ütsindä pakk ehk klaas värisemä pantus õnnõ ka õhk miä paku ehk klaasi ümbre om saa väristetüs ja tuu õhk liigutas ka kaugõmba õho nii et värisemine iks kaugõmba lätt kooni timä viimäte ärq kistus õho värisemine sünnüs lainõtamisõ viisi seletüses võimiq üteldäq s odaviisi nii kui vesi lainõtas kui kivikeseq ehk puutüküq vette viskamiq ja vii lainõq rõnga viisi iks kaugõmba ja jälq kaugõmba kivist ehk puutüküst hel ovaq kooni lainõtamisõ joud ärq kaos et asi nii om sõs kõnõldas ka helülainist kui helülainõq kõrva tulõvaq sõs kuulõmiq miiq hellü õho värisemist ei võiq miiq külh ihosilmäga nätäq tuuperäst et miiq ka õhko hindät ei näeq sõski om s oo värisemine nii suur et tä ka müürüst ja sainost läbi kaugõhõ küünüs kui helisevät asja kõvva väristetäs nii nimelt näütüses kui keriko kellä lüvväs keeletiidüsen ommaq helüq nuuq osaq minkast silbiq ja sõnaq kuun saisvaq ku helü tulõ vabalt vällä sis kutsutas tuud vabahelüs vabahelüq ommaq näütüses a i o ü a ku hellü peetäs välläütlemise man kinniq kutsutas tuud peetüshelüs peetüqhelüq ommaq näütüses k m s q kuuldminõ om üts viiest meelest kuuldmisõ riistaq ommaq kõrvaq ku helülainõq kõrva tulõvaq ja trumminaha külge putusõq sõs mi kuulõ hellü kuuldmisõ närviq saatvaq sõs kuult helü tundmisõ edesi aiu poolõ et õigõ pall o helülainit kõrva saas om välimäne kõrv kausi viisi lag a luud ja mi või helü kuuldmist viil suurõmbas tetäq kui üte kuuldmisõ toro miä pasuna ehk lehtre viisi tett om peenikese otsaga kõrva panõmiq tuuläbi võimiq viil inämb helülainit kõrva juhataq miä hääle suurõmbas ja selgembäs tege rassõ kuuldminõ ja kõrvolda jäämine kurdisjäämine võivaq mitund viisi sündüdäq sagõhõhe tulõ rassõ kuuldminõ tuust et kõrvasitta nii pall o kõrva himmitses et kuuldmisõ uus täüs saa topitus ja kinniq sulutas ja helülainõq trumminaha külge ei võiq küündüq om lugu nii sõs või jo kõrraperäline kõrva puhastaminõ kuuldmisõ jälq selges tetäq ent ommaq kuigiviisi kas sündümisest saaniq ehk mõnõ haigusõ läbi kõrva liikmekeseq sisemädsen kõrvan ärqrikkunuq sõs kõrvolda ehk rassõ kuuldmisõgaq inemine inämb kõrva tervüst ei saaq ja piät kõrvolda jäämä ehk kasina kuuldmisõgaq rahul olõma inemise nõna om inemise haisutundmisõ riist nõna päälmäne jago om kõvast luust alomanõ krõmpsluunõ sisest om timä üte servil saisva vahesaina läbi kattõ jakko jaet kummalgi jaol ehk nõnakoobal om kats lävve tõnõ välän puul päälmätse moka kottal tõnõ pää sisen kurgun moidõ oonõsuiõ ligi miä kõrvost tulõvaq tuust sõs ka tulõ et aivastõn as aq miä meil suun ommaq nõnast vällä võivaq tullaq ehk et tol kinkal nõna verd juusk verd ka suuhtõ tulõ sisest om nõna üte nahaga voodõrdõt miä silmist alla tulõvidõ pisaridõ ja mitmõst näärmest vällähimmitsevä nõnalimo läbi alasi niiskõ saa hoiõtus tuud nahka nimitedäs haisutundmisõ nahas tuuperäst et timä sisen om haisutundmisõ närv mitmõhõ harro lakja laotõt as ost miä haisasõq ehk lõhnasõq nõsõs alasi üts peenikene nägemäldä toss ehk tolmu pilv üles miä õhon lakja lagonõs ja hõngu tõmmatõn nõnna tõmbamiq kon noist väikeisist kibõnist miä sääl haisutundmisõ naha külge putusõq haisutundmisõ närv arvo saa mis hais ehk lõhn om haisutundminõ om üts viiest meelest haisutundmisõ riist om nõna as ost miä haisasõq ehk lõhnasõq nõsõs alasi üts peenikene nägemäldä toss ehk tolmu pilv üles miä õhon lakja lagonõs ja hõngu tõmmatõn nõnna tõmbamiq kon noist väikeisist kibõnist miä sääl haisutundmisõ naha külge putusõq haisutundmisõ närv arvo saa mis hais ehk lõhn om haisuq ja lõhnaq ei olõq mitte kõigilõ inemiisile ütteviisi hääq ehk halvaq sagõhõhe võimiq tähele pandaq et lõhn miä mõnõlõ hää ja armas tõsõlõ väega vasta om lövvüs inemiisi kiä mõnd haisu kannahtaki ei võiq ja ku nimäq sõski tedä piät nõnna tõmbama ärq minestüseq har otamisõ läbi või haisutundminõ nii ku ka tõsõq meeleq väega teräväs saiaq mõnõl mõtsinemisel om nii selge haisutundminõ et nä uma nõnaga mõtseläjit ja tsirkõ võivaq üles otsiq pia nii ku jahipini tõisipite või jälq haisutundminõ ka väega kõhnas minnäq nimelt tuuläbi et mi kangõ lõhnaga asjo kõikaig ehk sagõhõhe nuhutamiq nii kaotasõq nõnatubagupruukjaq aigupite uma selge haisutundmisõ ärq maitsminõ om üts viiest meelest maitsmisõ riist om kiil as aq miä miiq suuhtõ võta saavaq kui nääq jo esiq vedeläq ehk püdeläq olõ i süle läbi niisutõdus ja sulatõdus putusõq maitsmisõ närve külge närviq tallitasõq tundmisõ aiu poolõ kon mi sõs maust arvo saa mokaq põski sisemäne puul ja suulagi avitasõq mau tundmist as aq miä mi süü ommaq mitmõsugudsõq ehk mitmõsugutsist jakõst kokko pantuq tuuperäst om ka näide magu mitmõsugunõ a maitsminõ ei olõq joht kõigil inemiisil ütesugunõ nii et üts ja tuusama asi üte inemise suun tõist maku kui tõsõ suun või ollaq tuust sõs ka tulõ et mõni süük ehk ruug mõnõ meelest väega makus om ent tõsõlõ om tä kogoni vasta tõbõ aol või maitsminõ väega muudõtus saiaq ja miiq näe sagõhõhe et tõbidsõq tuud ruuga ei võtaq miä nä tervüse aol hää meelega seiq ja et nääq kogoni tõist süüki himotsõsõq mau tundminõ om meile ant mitte ütsindä suu kõditamisõs kõiksugust magusat maitsõn õnnõ ka ja esierälikult tuutarbis et mi tuuläbi arvo tii ja arvo saa miä söögis ja joogis kõlbas ka om nõna targastõ õkva suu kottalõ säet nii et mi jo haisust ja lõhnast võimiq tundaq kas asi kõlvolinõ vai kõlbmalda inne kui tä suuhtõ saa võetus pututaminõ om üts viiest meelest pia kõigin paigon tund iho ärq kui midägi timä külge putus selle et pia kõigin paigon lövvämiq pututamisõ närve noidõ närve otsaq küünüseq kooni ihonahani mink all nimäq lakja ommaq laotõduq et mi ihonahaga as olõ külge putu sõs üteldäs et pututamisõ miil ihonaha sisen uma asõmõ om saanuq pututamisõ läbi saamiq miiq tundma kas üts asi lämmi ehk külm kõva ehk pehmeh sille ehk kahrõq om kohe kõgõ inämb pututamisõ närve kokko tulõ sääl om meil ka kõgõ hõrnõmb pututamisõ tundminõ nii keele otsa sõrmõotsõ ja mokkõ sisen kon noid närve sukugi ei olõq nii kui küüdsi ja hiussidõ sisen sääl ei olõq meil ka pututamisõ tundmist sukugi mii kui muuq närviq lääväq ka pututamisõ närviq viimäte pääaiu sisse kokko kon vaim pututõtust as ast arvo and nahk om tuu miä katt inemiisi ja eläjide ihho inemise nahk om kolmõkihiline kõva vindsõ ja vinnüjä kudõ nuuq kolm kihti ommaq päälmäne kiht ehk päälnahk keskmäne kiht ehk kesknahk ja alomanõ kiht ehk rasvnahk naha päälmäne kiht ehk päälnahk om esierälikult väega kõva ja vindsõ ja tuuperäst ei lasõq timä tühjäga vedelit asjo ei ihost vällä ei ka iho sisse nink kaits ihho külmä lämmä ja mõnõsugutsõ kahjosaamisõ iist timä om ilma närvetä ja sõs esiq ka ilma tundmisõta s ollõ et pututamisõ närviq ei küünüq inämb timä sisse õnnõ jääväq keskmäiste kihti kon näide otsaq hulgana lakja ommaq laotõtuq päälnaha paksus om mitmõsugunõ kõgõ paksõmb om timä jalatalla all ja peopesän kõgõ ohõmb lõvva põski otsaesitse ja silmälaudo pääl kiä kässiga pall o rasõdat tüüd tegeväq noil kasus nahk peopesän väega paksos ja kõvas nii kui tuud esierälikult raudseppi man näemiq kiä sõs ka karõdit ja tulitsitki asjo kahjota peio võtvaq ja noidõga tülitä tallitasõq niisamatõ om lugu noidõga kiä pall o jalksi käüväq ehk palja jala juuskvaq näide jalatalla päälnahk lätt nii paksos et nääq kivve ja sõmõrit pite paljidõ jalgoga pall o kergembäst juuskvaq kui mõnõq kängitsekandjaq ja hellikoq tarõ põrmandut pite midä ohõmb päälnahk toda hõrnõmb ka pututamisõ tundminõ tuuperäst et närve otsaq as alõ väega ligi saavaq midä timä paksõmb toda nühremb ka tundminõ s ollõ et paks ja kõva vahesain tundjat närvi ja tuntavat asja lahotas naha keskmäne kiht om pääkiht ja nimitetäs kesknahas timä om kokko pant peenikesest mehikoatsõst koest verpjäs allpuul kohilamb päälpuul paksõmb ja kindmämb päälmätse jao sisen lövvämiq ka hulga väikeisi käsnäkeisi kohe pututamisõ närve otsaq sisse tulõvaq pääle tuu om timä täüs vere uusi rasvakärekeisi ja ihokarva juuri rasvakärekeisist himmitses kõikaig rasva vällä miä iho naha pehme hoit ja lahenõmisõ iist kaits timä sisest tulõ ka hulk peenikeisi oonõkõisi vällä päälnahast iho pääle vällä miä higonõmist toimõtasõq ja tossu viisi niiskust iho sisest vällä andvaq noid kutsumiq higioosis tervüsele om väega mõnosa ja tarvis et nuuq higioonõq roppusõ kasimata eloviisi ehk mõnõ muu as a läbi ärq ei ummistuq nii võivaq nimäq nimelt ka tuuläbi ärqummistudaq et kuuma kihäga ehk tävve higiga äkitselt külmä kätte mindäs ehk ihol äkitselt ärq lastas jaahtudaq tuuperäst piät mõistlik inemine niihäste puhtusõ peräst kui ka esierälikult tervüse hoitmisõs iho naha kõikaig puhta hoitma miä kõgõ parõmbuisi mõskmisõ läbi külmä viiga sünnüs tuuläbi saa üteliisi nahk ka kinnitetüs ja külmä vasta karastõtus naha alomanõ kiht om kõgõ naha alos ja ühendäs tedä ihoga et timä ühendävide sidõmidõ ehk hinte vaihõl pall o rasva lövvüs sõs om täl ka rasvanahk nimes rasvnaha tulo om esieräligult tuu et tä iho sisemäitsi liikmit nii kui pehmeh padi rängä litsmisõ ja põrotamisõ iist kaits ja külmä sissetükmise iist varjas niisama ei lasõq timä hää viisiga iholämmind vällä tuuperäst et rasv om kõhn lämmä saatja ehk miä niisama pall o timä suur kinniqpidäjä ja kokkohoitja karv om midägi miä kasus vällä imetäjide nahast inemise nahk om päält katõt väikeisi karvoga nuuq kasusõq esiqsugutsõst juurõst vällä miä uma välimädse näo peräst karvasibulas kutsutas ja kesknaha alomadsõn jaon kinniq om karva juur sais üten pikligun torosarnatsõn kotikõsõn naha sisen ja saa timä läbi umma toito esiqeräligult karva ido läbi miä kotikõsõ põh an ehk perän löüdäs ja karvasibula sisse küünüs toit tulõ nii ku kõigilõ liikmilõ ka tan verest mõnõn paigan iho pääl ommaq karvaq lühükeseq harvaq ja peenükeseq näütüses kässi ja jalgo pääl a mõnõn paigan pikäq paksoq ja jämehembäq nii nimelt pää pääl pää pääl kutsutas iho karvo hiussis miihi näo alomadsõ jao karvo kutsutas habõnis peopesän ja jalatalla all ei kasuq karvo sukugi hiusõq habõnaq ja muuq ihokarvaq kasusõq nii ku kõik sarvluu sarnadsõq kasvoq inemiisi ja eläjide man jälq kui näid lühkeses lõigatas tarto tuumkerik oll vana liivimaa üts silmäpaistvamb savikivist gootigaehitüs tarto piiskopkunna pääkerik ehitedi arvadaq aastagasaa tõsõl kolmandigul torniq tettiq aastagasaa lõpon ja aastagasaa alostusõn arvatas et tornõ ehitüsmeistre om tüütänüq ka vahtsõliina kandsi ehitüsel liivi sõa aigo jäi kerik hoolõldaq ja naas lagonõma aastagil lammutõdi tornõ ülemäne jago ärq ehitedi varõmidõ hummogupoolinõ jago ümbre ülikooli raamadukogos raamadukoko lajendõdi aastagast om huunõn tarto ülikooli aoluu muusõum vanal ajal kui tarto linan inemist olliwa ellaman nink neljan kirrikun neide sean üts wene kirrik jumalaorjust peti sis olli tomikirrik kige suremb nink uhkemb temal olli jalga piuta jalga laijuta nink torniga jalga korruta tedda nakkati jo aastal tarto piiskopi häärmani i wallitsuse al üllestegema selsamal ajastajal kui saksa seda lina olliwa wenlaste käest ärrawõitnu nink piiskopi sinna assutanu ke sedda marahwast ümbrezõri piddi paggana umbussu pimedusest ärrapästma nink kristuse läbbi tõte manu juhhatama sest ajast a peti tartun katten kirrikun janikirrikun saksa keli nink mariakirrikun ma keli lutteri sädüse pärra jumalaorjust ent kolmas kirrik tomikirrik jäie roma pappi säduse alla nink kuulti sääl ka päle sedda ni kui enneke laddina kele lobbisemist seni kui kirrik ärrapalli se õnnetus sündi ajastajal ösel enne janipäiwa tomikirriko pappi olliwa nimitetu ajal kirriko lähhädal sure janitulle pallama läütnu nink essi mant ärralännu jodut piddama seni kui nema kige ö läbbi wina jõiwa nink horlopi lõiwa läts kirrik tule al pallama nink kui pappikese janipäiwa hommungul tahtsiwa kirrikohe minna paadrit luggema tulli jo sõna wasta et kirrik ollew tullega ärramineman tulli olli wõimust wõtnu ni et kistutamisest enamb es olle kõneldagi nink toost päiwast jäijewa palja müri saisma nink saisiwa nidade enamb ajastaiga jumala tule käen seni kui tarto linan ajastajal surekoli säeti õnsa kaddonu keisri herra aleksandri i arm nink heldus kink tomimäe kige wannu müri kanduga surekolile nink toost ajast nakkati tomimäe otsan platsi õgwendama nink aigo möda surekoli tarbidusõs mitmasuggutsid hone ehhitama tomikirriko müri kaeti läbbi nink löiti weel ni kõwwa ollewat et nema wäga häste olles kõlwanu kattust nink torni kanda kui surekolil waja olles olnu ehk nõuw kandnu kirriko jälle üllessäda ent kui särast ettewõtmist keake es mõista kitta sis wõeti se nõuw ülles kiik ramatid mes surekoli tarbiduses aigo möda ostetas nink korjatas wanan tomikirrikun paigale panda nink sepärrast nakkati sis kolmas ossa sest wanast kirrikust nink nimelt se taggumene jaggo kon wanast altri olliwa parrandama nink jälle üllessäädma raudkattus panti päle sissest tetti alt põrmandust lae kummini kolm sali üts tõise päle üles eggaütten jaun säeti akna nink usse ette nink tetti ahju sisse ni et ka talwitsel aol salin ni kui ellomajan parras lämi olles ajastajal olli kiik valmis nink ramato widi sinna nink panti oma kõrda nink sädust möda nidade ülles kuis arwati appar nink sündsa ollewat parhilla saiswa kolmen salin wäga kenaste nink targaste säetu enamb ramatut sainu möda laeni rijolide pääl üllewan nink ehk nema kül sääl waiklikun koan sõnnake ei lausu siski kulutawa nema neile kea neid mõistwa pruki surembat tarkust nink selgembat jumalatundmist kui eale wanal ajal roma ussu pappi sääl altri een ehk kanzli päält mõistsiwa rahwale laulda ehk luggeda kes teed kui kawwa ne wana müri kanno keddi seni ajani tule kätte jätteti weel peas wastapiddama üttes mällestuses kuis mustitsel ajal luggu siin meije maal olnu liimetsa heino heino liimets aastagani heino liebert oll kasvatustiidläne loogiga ja psükoloogiaoppõjoud eesti edimäne kasvatustiidläsest akateemik liimetsa heino sündü vahtsõaastakuu pääväl karula kihlkunnan vana antsla vallan peräjärve külän tä oll uma esä piiri mõtsavahi johani ja imä ella edimäne poig tä käve saru ja taheva algkoolin joba klassist naas saatma jutukõisi murdõvõistlusõlõ sai sääl tõsõ kotusõ huvi uma keele vasta püssü ja ku tütrel airil tull ülikoolin aig ähijärve kanti kiilt korjama minnäq jätt esä umaq tegemiseq ja läts tütrele appi heino pidi väega luku võro keelest ja võromaast tund häste lõuna eesti kultuuriluku kodokandin kõnõl iks võro kiilt pikembält tüüt heino tarto ülikoolin ja talliina pedagoogilidsõn instituudin lugi didaktiga kasvatusteooria korgõkoolipedagoogiga arõngu ja sotsiaalpsükoloogia nink pedagoogilidsõ psükoloogia kursuisi timä opilaisist aspirandõst om tiidüskraadi kaitsnu timä kirotuisi om ilmunu päält timäst hindäst om kirotõt päält kõrra heino mõist häste kiili vabalt soomõ s aksa ja vinne kiilt veidemb poola ja inglüse kiilt tä oll haridusministri eiseni ferdinandi sõbõr ja nõvvoandja mõlõmbaq võromaa miheq saiq ütsütest häste arvo ja peiväq luku tõõsõ arvamiisist heino kuuli mahlakuu pääväl talliinan tä om matõt tarto raadi kalmuaida uurõ koolikõrraldus ja kasvatusteooria sotsiaalpsükoloogia ja didaktiga küsümüisi kirot umbõs populaartiidüslist ja tiidüslist artiklit nink monograafiat lehm om kodoelläi imäne tõbras lehmi peetäs inämbüisi tuu jaos et piimä saiaq lehmä tiinüs kest keskmädselt päivä nuur lehm kooni aastaganõ om vask aastaganõ om hõhv vanõmbidõ kotsilõ üteldäs joba lehm lehmä maol om neli kambrõt midä kutsutas vanast panti võromaal lehmile sääntsit nimmi maasik mooni roosi palmi lehvi lehik milla mausi kellu pühik mustik maas o eesik tõõsik haavik kirsi juta luutsi toomi maara kiriväq lehmäq olliq inämbüisi kiräseq valgõ pääga lehmäq päitsikuq ku täht otsa iin sõs tähikuq nime pandmisõ man võidi rehkendäq nädälipääväga kuna lehm sündü ku eesik tõõsik vai nii edesi oll kar an joba olõman võidi iispäävä sündünüle vas kalõ pandaq mõni tõnõ nimi e tähe päält tõõsõpäävä sündünüle t tähe päält jne edimädse eesti aigu lehmile inemiisi nimmi es pandaq kolhoosiaol ku kar aq olliq suurõmbaq olliq lehmil numbrõq a sõski pantivaq näile nimeq kah sõs panti joba inemisenimmi kah susi om mõtsaelläi pini sugulanõ sussõ eläs maailman kokko umbõs aastal kuulutõdi susi eesti rahvuseläjäs susi olõ õi väega tõistsugunõ suurõst pinist esiqerälidselt om susi üttemuudu vinne hundigaq soel om kõva kihä ni jalaq ni tugõvaq lõgimõq agaq soe jälg om võrrõldõn pini jälegaq kitsamb ni pikemb susi om hariligult hall agaq või ollaq ka valgõ verrev pruun ni sego esäne susi kaald hariligult kg ni imäne kg eesti rekord om kg ni ilmarekord kg susi om cm pikk ni cm korgõ soel ommaq teräväq kõrvaq ni terräv hõngutundminõ susi näge parõmbahe ku tõsõq pini läse q täüsiälidsel soel om hammast susi om kõva murdja elläi ni süü päämädselt lihha soeq kääväq ringi ja jahi pääl inämbähe karahuisi vaihtõpääl ka ütsindä soeq sööväq päämidselt hirvi kitsi ni põtro a ka jänessit ni kallo süümismaa suurus olõnõs tuu kotusõ luudusõst inemist ründäs õnnõ marun susi sussõ joosuaig om vahtsõaastakuu kooniq radokuu sussõ radoao joosuao perrä omgi radokuu uma nime saanuq soe tiinüs kest keskmädselt päiva ni pujaq sünnüseq mahlakuun hariligult om kurnun tummõ karvaga kutsikat kiä kaaldvaq grammi susi eläs luudusõn umbõs aastakka soeq kääväq kar ahuisi sügüsest keväjäniq kar ajuht om imäne susi eestin om hariligult kar an sutt soekari liigus täpsän rinnan soeq ommaq levinüq põh a ameerikan ni euraasian ni nä harinõsõq häste mitmõsugumaidsi elopaikoga õuraasia susi mongoolia susi tiibedi susi india susi araabia susi arv om abstraktnõ mõistõq miä näütäs kupall o om määntsitki asjo tükü vai hulga perrä matõmaatikan om arvo mõistõq aoluun lajõmbas lännüq nii ommaq aopikku tarvitusõlõ võeduq jagoarvoq kur aq arvoq irratsionaalsõq transtsendentseq ja kompleksarvoq arvõ uurmisõga tegeles matõmaatiga haro arvoteooria arvõga saa tetäq arvolukõ aritmeetiliidsi opõrats uunõ kokkoarvamist maahaarvamist iskmist ja ärqjagamist noidõ arvolukõ ületsel uurmisõl om tekkünü matõmaatiga haro midä kutsutas abstraktsõs algõbras arvõ või jakaq hulkõhe midä kutsutas arvovallos vai arvosüstemes kõgõ tutvambaq arvoq ommaq tüküarvoq vai naturaalarvoq ladinakeelitsest sõnast numerus naturalis loomulik arv inämbüste peetäs nois arvõ a mõnõq pidäväq arvõ tüküarvõ abiga saa ärq näüdädäq vai üteldäq kupall o määntsitki asjo tükü perrä om kümnendüstemin kirotõdas tüküarvõ üles arvotähti kooni abil kõiki tüküarvõ hulka tähüstedäs tähega kur aq negatiivsõq arvoq ommaq arvoq miä ommaq nullist vähämbäq nääq tuvvasõq sisse tuujaos et vastaval hääl positiivsõl arvol olnuq olõman vastanarv näütüses ku horisontaalsõl õgvaljoonõl fikseeritüst punktist hääle poolõ jäävät kaugust märgitäs hää arvoga sõs tuust punktist tõsõlõ poolõ jäävät kavvust märgitäs kur a arvoga niisamatõ ku hää arvoga märgitäs raha pangakonto pääle kandmist sõs kuri arv näütäs raha vällävõtmist kur aq arvoq hääq arvoq ja null kokko moodustasõq tervidearvõ hulga s aksakeelitsest sõnast zahl jagoarvoq vai ratsionaalarvoq ommaq tervidearvõ ja tüküarvõ jaoq jagoarv m n koh m ja n ommaq tüküarvoq näütäs kogust miä saias ku terveh jaetas ärq n ütesuurõs osas ja noist osõst võetas m tükkü ütte jagoarvo või kirja pandaq mitund muudu näütüses ja ommaq kõik üts ja sama jagoarv ku m absoluutväärtüs om suurõmb ku n sõs jagoarvo m n absoluutväärtüs om suurõmb ku jagoarv või ollaq hää kuri vai null jagoarvõ hulgan ommaq terveqarvoq tuuperäst et ega terveharv om jago kon jagaja om jagoarvõ hulka tähüstedäs sõnast quotient arvõ saa üles kirotaq viil komaarvo kujol kümnendsüstemin kirotõdas näid üles arvotäherongi abil kon üteliidsi tähest hääl puul om koma ku jagoarv kirotaq üles koma abil piät arvotäherong ärq lõppõma vai kõrduma nakkama näütüses lõpõs ärq lõpmalda pall o kolmi kõrdus mõlõmbaq ommaq jagoarvoq kõik kõrdujaq ja ärqlõppõjaq komaarvoq ommaq ütsvõrradsõq määntsegi jagoarvoga nt komaarvoq miä kõrdu iq ja lõpõ iq ärq olõ iq jagoarvoq noid kutsutas irratsionaalarvõs sääntseq ommaq näütüses pii ja kruutjuur katõst reaalarvoq ommaq kõik arvoq midä saa pandaq kirja ku komaarvõ nii ratsionaalarvoq ku irratsionaalarvoq reaalarvõ hulga tähüs om reaalarvõga saa andaq mõõtmiisi tulõmuisi ja nääq vastasõq ütsütele arvõgvajoonõ punktõlõ et mõõtaq saa õnnõ määntsegi kimmä täpsüsega sõs mõõtmistulõmuisi andmisõl reaalarvõga ommaq nuuq õigõq määntsegi via piirini tuu piiri ärqnäütämises andasõq reaalarvo puhul sagõhõhe timä tüvitäheq reaalarvõ hulk om ütetselt ärq määrät ummi matõmaatiliidsi umahuisiga taa om ainugõnõ tävveline võrdõlõmisõga kund reaalarvõ kund olõ iq sõski algõbralidsõlt kinnine reaalarvõ hulka saa lajendaq kompleksarvõ hulgas aoluulidsõlt tekkü taa hulk ku otsiti vastust küsümisele kas kur al arvol saa ollaq kruutjuurt tuudi sisse vahtsõnõ arv kruutjuur arvost tuud arvo tähüstedäs euleri leonhardist pääle sümboliga i kompleksarvoq ommaq arvoq kujol a bi kon a ja b ommaq reaalarvoq kui a sõs arvo a bi bi kutsutas imaginaararvos kui b sõs a bi a om reaalarv kompleksarvo a bi minkal a ja b ommaq terveqarvoq gaussi tervesarvos kompleksarvõ kund om algõbralidsõlt kinnine kund tuu tähendäs et ega kompleksarvoliidsi kõrdajidõga hulkliikmõ saa lahotaq kompleksarvoliidsi kõrdajidõga õkõvhulkliikmide isitüses kompleksarvoq vastasõq ütsütele komplekstasapinna punktõlõ iinpuulkõnõld arvohulgõst egaüts om järgmädse alambhulk jagoarv vai ratsionaalarv om katõ tervearvo jago kon jagaja olõ iq null jagoarvõ kirotõdas üles kujol vai m n loetas m n ndät ossa kon m om terveharv ja n om terveharv miä olõ iq null jagoarv m n mõõt kogust miä saias ku üts terveh jaetas n ütesuurõs osas ja noist ossõst võetas m tükkü näütüses st pääväst om päivä kattõ jagoarvo a b ja c d loetas samas ku ad bc näütüses ja ommaq kõik üts ja sama jagoarv ega jagoarvo saa andaq kujol m n kon m om terveharv ja n tüküarv näütüses kõiki jagoarvõ hulka tähüstedäs tähega jagoarvõ ja irratsionaalarvõ hulkõ kogo om reaalarvõ hulk viissada miiterd läti piirist lilli külä veere pääl seis nava talu kos joba paar suve om tettu mulgikeelist talutiaterd nava om esiärälik kultuurisaareke kunkottale ei ole tiid pikäs pidänu umbes puultõist tuhat tiatre ja mulgi kultuuri uvilist talu peremiis jaak kõdar om sinna ehiten ilusa ja mitut viisi tarvitedeve lava ja tennu selle pääle päevä ja vihmavarjus purjekatuse nava lava tiatretüki oma kah jaak kõdari kirjutet nava püüne ja muru pääl om mängitu joba katte tükki kolm risti ja muinassaar ja aaste suvel tule vällä kolmas tükk jukra kik nii luu kõneleve mulgimaa elust ja saatusest läbi nava talu ja inimeste silme mulgi keelel om tiatretükken tähtis osa selleperäst et sedä kõneldes sääl pallu mõlembist näitemängest mes seni om lavastet om raamatukse kah vällä ant ja tüki esi om vilmi pääle võet odysseus odüsseus lad ulysses ja ulies om kreeka mütoloogian julgõ kavval ja tark trooja sõa kangõlanõ ithaka kuning laertese ja antikleia poig mõnõn homerose järgsen müüdin sisyphose poig odysseuse ettepanõgi perrä olliq helenä kosilasõq sunniduq avitama timä vällävalitut ku tuu pulka jääs pääle helenä rüüvmist olõsiq odysseus pidänüq minemä trooja sõtta a tä mänge ulli selle et oraakli oll ette kuulutanuq et tä püürd kodo tagasi aasta peräst et palamedes timä kavalusõ ärq näkk usk tä uma naasõ penelope poja telemachose ja majapidämise sõbra mentori huuldõ ni läts siski sõtta tä löüd achilleuse meelüt iphigeneia eulissehe ja sõdõ trooja peräst julgõhe rassõn saison avidiq timä tarkus ja kõnnõosavus üten diomedesega sai tä kätte doloni kuun aiasõga tõi tagasi achilleuse kihä ja sai hindäle timä sõariistaq vangivõtõt helenosõlt sai tä teedäq mis nõudmiisil saa troojat vallutaq pääle tuud tõi tä sõtta lemnose philoktetese ja skyrosõ neoptolemosõ kavalusõga saat tä surma palamedese ja rüüve kuun diomedesega troojast athena kujo odysseus and nõvvo ehitäq trooja vallutamisõs puuhopõn pääle trooja allahiitmist naksiq kodo tagasi minevä odysseuse aastat kestnüq essüroiduq tä hojot kikonidõ lotofaagõ ja ütssilm polyphemosõ man ku odysseus oll joba ithaka ligi pillu tä jälq kavvõhe merele tõisi rumalusõ peräst nääq teiq vallalõ tuulõjumalalt aiolosõlt saadu nahkkoti kohe olliq kinniq pantuq vastatuulõq päsnüq inemisesüüjide ja laistrüguunõ käest õnnõ üte laivaga lask odysseus kirke nõvvol põrgo sissekäügi man teiresiäse hengel hindäle tulõvikku kuulutaq tä päst umaq sõbraq sireene hirmilosa a hukutaja laulu iist ja sõit läbi merekuru midä vaheq skylla ja charybdis et odysseuse sõbraq olliq teresiasõ hoiatusõst huulmaldaq otsatanuq thrinakia saarõl pääväjumala heliose eläjäkar a läts marutsõl merel odysseuse laiv katski odysseus ütsi pässi ogygia saarõ pääle ja jäi säitsmes aastagas nümf kalypso mano ku tä edesi pur ot elli tä jälq üle laivakao odysseuse päst leukothea umma leieriga nausikaa vei odysseuse umma esä fajaakõ kuninga alkinoose mano kink abiga tä peräkõrd ithakalõ joud sandin kodo tulnuq tapp odysseus telemachosõ abiga penelope kosilasõq tä sai surma uma poja telegonose käe läbi kiä tedä ärq es tunnõq piusa müürüq ommaq ilosaq ja suurõq müürüq eesti kõgõ lõunahummogupoolitsõmba jõõ piusa hüä perve pääl võromaa ja setomaa piiri pääl naaq ommaq eesti kõgõ korgõmbaq liivakivist müürüq müüre nimeq ommaq paabu möldre vai makõ saviuja pärgi kur a ja sit ka müür kalmõtumägi jõksi paklova ja nakri müür keldre vai härmä mäemäne müürmägi härmä alomanõ vai kõlksniidü müür ja tammõ müürmägi müüre ümbre om tett luuduskaitsõala eesti kõgõ korgõmp härmä ülemäne vai keldre müür om miitret korgõ ja om piusa ürgoro hüä perve pääl koh om nätäq kõllakasroosatsit ja valkjaskõllatsit põimkihiliidsi liivakivve illos pilt om kõlksniidü müürüst vähäkene erälde miitre korgunõ liivakivitorn mitä om kutsut ka maapürämiidis härmä alomanõ vai kõlksniidü müür om piusa jõõ hüä perve miitre pikkudsõ äkilidse kaldõ pääl ja tuu om pia miitre korgunõ kõgõ suurõmbaq liivakoobaq ommaq kalmõtumäel futurism ku sõna om ladina keelest tulnoq ja tähendäs tulõvikko om aastakal itaaliah luud kirändüs ja kunstivuul futuristel oll uma manifest minka mõtõl vällä ja kirot üles itaalia luulõtaja marinetti tommaso filippo manifest ilmo radokuu pääväl aastakal aoleheh le figaro edimätseh manifestih hõigati vällä õt tsivilisatsiooni saavutusõq ommavaq imelitseq ja näide ülesmärkmisest om vaia vastast muudu kunste vana kunst kõlba ai kohegi ja muusõumiq ommaq surnuaiaq tehnika edesiminemisõ näütäminõ om pall o tähtsämb ku inemise hingest midägi otsminõ marinetti arvas kipõstõ sõitva võiduajamisõmassin miä om ku suurtükükuul om ilosamb samotharke nikest futurismi perrä tulliq vanaq sisseharinoq kombõq maaha jättäq inemise mõttõq tundmisõq ja murrõq tulliq edesi andaq vastast muudu selle õt elo oll lännüq kipõst ja massinit tull muudku mano futurism näütäs vällä täämpätse ilma kibõhust ja mitond näko kitetäs sõta massinit edesiminemist futurismi lahksõ arq edimäne ilmasõda üts park futuristõ tundsõ hinnäst petetühe ku nägi kuimuudu sõah massinidigaq ümbre käüdäs tõõnõ park läts jovvu kitmisõ peräst ullist ja lei kampa inemistega kiä kitiväq hüäst õnnõ ummi mõttit ja sunnõvaq ummi mõttid tõisilõ pääle marinetti läts kampa mussolini fašismigaq tarto kiil om üts lõunaeesti keelist midä või pitäq eesti põlitsis piirkundliidsis keelis vai regionaalkeelis inämbüisi peetäs tarto kiilt siski lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä tarto murdõs tarto kiilt kõnõldas põhilidsõlt noin vana tartomaa kihlkunnõn miä jääseq lõuna poolõ imäjõkõ kamja nõo otõmpää puhja rannu rõngu sangastõ ja võnnu kihlkunnan tuu keeleala jagonõs täämbädsel pääväl tarto valga ja põlva maakunna vaihõl tõisildõ ku tõisil lõunaeesti keelil olõ i tarto keele ja kultuuri edendämises luud umaette seltse ega instituutõ ni tartomaa rahval paistu i ollõv kimmäst keelelist tarto hindäpidämist tarto keelen ilmu i lehti ega kuulõ i raadiosaatit tedä opata i koolõn väega kehvä ütiskundlidsõ staatusõ ni väiku ja kibõhõhe vanõmbas jäävä kõnõlõjidõ hulga peräst om tarto kiil lõunaeesti keelist kõgõ suurõmban ohon tarto kiilt tundas innekõkkõ ku vanna kiräkiilt terminit tarto kiil omgi sagõhõe pruugit ku vana lõunaeesti kiräkeele sünonüümi täämbädse päävä kiränigest om pruuknuq umin raamatin kõgõ inämb tarto kiilt traadi mats viimätsil aastakümnil tunnõt tartokeelitside naljoga ülesastja oll tuvikese kaarel tarto vai lõunaeesti kiräkiilt om inämb uurnuq peebo jaak tarto keele murrakit keema hella tarto imäkeelega om tunnõt keelemiis ja ütiskunnategeläne hindi mati tarto kiilt om uurit päämädselt kas eesti vana kiräkeele vai murdõuurmisõ seen ku naidõ ütte alajako eräle om tarto keelega kuikivõrd tegelnüq tü lõunaeesti keele ja kultuuriuuringidõ keskus kaeq välislinki miä kõrrald aastaga piimäkuun seminääri tarto kiil ja kultuur kaika suvõülikuul kaikal karula kihlkund peeti kaika mäe pääl põimukuu pääväl suvõülikooli rektor oll jüvä sullõv lisas juubõliettekandilõ kõnõldi muidoki pall o kaika kandist karula kihlkunnast ja rahvuspargist rahvusvaihõlist mõõdõt and norralanõ rangy yvind kiä uman võrokeelitsen ettekandõn võrrõl võro ja nynorski keele kujonõmist ja täämbäst saiso arotusõs oll üles nõstõt küsümine midä tetäq väikeisi maakuulõga õdagu lauliq lõkõriq nii laulu ku tiatrit tekk talliina võro seldsi rahvas ja muidoki laulti ka üüse tulõ man juubõlisuvõülikooli pääkõrraldajaq olliq karula hoitmisõ ütisüse rahvas kiä kõgõlõ hääle kõrraldusõlõ lisas märgeq vällä ja teiq valmis kaika suvõülikooli rektri avvoraha miä tuust aost pääle andas egä aastak rektrilt rektrile edesi mozarti wolfgang amadeus johann chrysostom wolfgang amadeus mozart oll klassitsismiao viläkas ja mõokas viiesepp timä päält teossõ hulgan om pall o sääntsit midä lajalt peetäs sümfoonilidsõ kontsert kambrõ klavõri oopõri vai koorimuusiga tipptöies mozart om üts kõgõ kestvämbält armastõdump klassikalidsõ muusiga luuja nink pall oq timä tüüq ommaq standardsõ kontsertrepertuaari osa wolfgang amadeus sündü mozarti leopoldilõ ja anna marialõ salzburgi liinan tuuaigsõn pühän rooma impeeriumin põrõhõllatsõn austrian ainugunõ säitsmest velitsest kiä pääle timä suurõs kasvi oll sõsar maria anna kedä kutsuti ka nannerlis wolfgang ristiti järgmädsel pääväl pääle sündümist pühä ruperti katõdraalin ristmistunnistusõn om timä nimi ladinaperätselt kujol joannes chrysostomus wolfgangus theophilus mozart täüskasunun tarvit tä esiq hariligult nimekujjo wolfgang amad mozart wolfgangi esä leopold oll salzburgi pääpiiskobi hooviorkestri kapellmeistri ja väikeistviisi viiesepp tä oll ka hää oppaja wolfgangi sünnüaastagal ilmu timä viioliopik versuch einer gründlichen violinschule kui nannerl oll säitsmene naas leopold tälle andma klavõritunnõ kolmõaastaganõ wolfgang kai himoga päält neläaastagadsõlt naas leopold wolfgangi kah oppama tuu mänge vialda ja hää meelega ku wolfgang oll viis aastakka vana naas tä joba esiq väikeisi muusigapallo luuma ja esä pand nuuq kirja ku puja suur muusigaand sai ilmses jätt leopold esiq muusigakirotamisõ maaha latsõiän oll tä wolfgangi ainugõnõ oppaja tä opas latsilõ pääle muusiga viil kiili ja muid ainit wolfgangi latsõiän tekk pereh mito õuruupa reisi kon latsi näüdäti rahvalõ ku immelatsi edimäne sääne näütämine oll münchenin baieri kuurvürsti man sõs samal aastagal viinin ja prahan edesi tull pikk kontsertreis miä kest kolm ja puul aastakka ja vei perre münchenihe mannheimi pariisi londonihe haagi jälq pariisi ja tagasi kodo zürichi donaueschingeni ja müncheni kaolt reisi aigu sai wolfgang kokko suurõ arvo muusikidõga ja sai tutvas tõisi viieseppi töiega esiqeränis tähtsä mõjo oll bachi johann christianil kinka mozart sai kokko londonin pereh läts jälq viini a lõpun ja jäi sinnäq a joulukuuni nuuq reisiq olliq sagõhõhe vaivalidsõq tuudaigu oll rändämine rassõ aadlimehilt oll vaja kannatligult kutsit ja tasso uutaq kotost kavvõn tull kannahtaq rassõt tõpõ edimält leopold london suvi sõs kats last haag süküs pääle ütte aastakka salzburgin lätsiq leopold ja wolfgang itaaliahe ni jätiq wolfgangi imä ja sõsara kodo tuu reis kest a joulukuust a urbõkuuni ja niguq varahadsõmbilgi reisel oll tsihis näüdädäq noorõ mozarti muusigu ja viieluujavõimit bolognan sai mozart kokko martini giovanni battistaga ja võeti vasta kuulsa accademia filarmonica liikmõs rooman kuuld tä üte kõrra situsõ kabõlin kuis mängiti allegri gregorio misereret ja pand sõs tuu pääst kirja nii et peräst pidi õnnõ ütsikit väikeisi paranduisi tegemä nii tekk tä vatikani hoolõga valvõtust umandusõst edimädse illegaalsõ koopia milanon kirot mozart oopõri mitridate r di ponto miä läts häste tuu tõi viil oopõritelmiisi nink wolfgang ja leopold lätsiq viil kats kõrda tagasi salzburgist milanohe a põimukuu joulukuu a rehekuu a urbõkuu ascanio in alba ja lucio silla luumisõs ja edimädses ettekandmisõs leopold luut et noidõ käükega saa timä poig itaalian tüükotussõ a tuu lää s täl nii perämädse itaalian käügi lõpu poolõ kirot mozart uma edimädse tüü midä täämbädselgi pääväl lajalt mängitäs soolokantaadi esultate jubilate pääle esäga perämädselt itaalia reisilt tagasitulõkit urbõkuu päiv sai mozart tüüd ku hoovimuusik salzburgi valitsõja printsi pääpiiskobi colloredo hieronymusõ man mozart oll salzburgin kõigi lemmik täl oll hulka sõpro ja imehtelejit ja täl oll võimalus luvvaq mitmin sanrõn muuhulgan sümfoonijit sonaatõ kiilpillikvartette serenaatõ ja üte oopõri näütüses aastaga mahlakuust joulukuuni oll tä hõisun viiolikontserdest luvvõn noid viis tükkü ainugõsõq midä tä ültse kirot miä lätsiq kõrrast muusigalidsõlt keerolidsõmbas lõi tä ria klavõrikontserte mink tipus oll alostusõn kirotõt klavõrikontsert nr es duurin midä kriitiguq pidäväq läbimurdõtüüs sääntsele edenemisele kaemalda oll mozart iks veidemb ja veidemb rahol salzburgiga ja pruumõ iks inämb löüdäq tüükotust muial paistus et üts põhjus oll timä väikene palk forintit aastagan pääle tuud mozart taht kirotaq oopõrit a salzburgin olliq tuu jaos õnnõ harvaq võimalusõq olukõrd läts kehvembäs a ku hoovi tiatri panti kinniq ja salzburgi tõnõ tiatri oll suurõlt jaolt kinniq pant külälistruppõ jaos salzburgin olõmist katkõstivaq kats pikkä tüüotsmisreisi wolfgang ja leopold mõlõmbaq otsõq tüüd käveq a hainakuu pääväst süküskuu pääväni viinin ja a joulukuu pääväst a urbõkuuni münchenin kummalgi reisil näil es viäq kuigi müncheni reisi aigu võeti häste vasta timä oopõri la finta giardiniera edimäne ettekandminõ mannheimin sai mozart tutvas mannheimi orkestri liikmidega miä oll tuudaigu kõgõ parõmb õuruupan viil armu tä ärq weberi aloysiahe musikaalsõ perre ütte tütrehe neläst olliq mõnõq luutusõq saiaq tüüd mannheimin a lõpos nuuq lää s täüde ja mozart sõit urbõkuu pääväl pariisi et edesi otsi sääl olõ s täl niigipall o õnnõ ütest timä kodosaadõtust kiräst tulõ vällä et tälle ollõv pakut hõrilamängjä ammõdit versaille n a tuud tüüd mozart himosta s lõpos jäi tä viil võlgo sisse asi läts viil nii hallõs ärq et wolfgangi imä jäi haigõs ja kuuli piimäkuu pääväl ärq tohtrõ ollõv kah ildas jäänüq miä võisõ juhtuq rahapuudusõ peräst ku wolfgang oll pariisin kai leopold tälle tüüd salzburgin ja paigapäälitside aadlimiihi toega löüd tä jaos parõmpa kotussõ hoovi hõrilamängjä ja kontsertmeistri forinti iist aastagan sõski wolfgang olõ s väega õnnõlik tuu üle ja peräst pariisist ärqsõitmist süküskuu päiv piät tä viil mannheimin ja münchenin iks viil luutõn välänpuul salzburki tüüd saiaq münchenin sai tä jälq kokko aloysiaga kiä oll sõs joba väega kuulsa laulja ja kiä tekk mozartilõ selges et olõ iq tuust inämp huvitõt mozart joud kodo vahtsõaastakuu pääväl ja võtt vasta vahtsõ ammõdi salzburgiga tä iks rahol es olõq pariisi reisil luud töiest tunnõtumbaq ommaq klavõrisonaat a mollist ja pariisi sümfoonia nr midä mängiti pariisin ja piimäkuu pääväl tülü pääpiiskopiga oll mozarti jaos halusamp viil tuuperäst et timä esä hoit piiskopi poolõ esä vaiht wolfgangiga kirjo kon kuts tedä üles tüüandjaga ärq lepmä wolfgang kaits kirglidselt umma plaani viinin ütsindä karjääri tetäq vaiõlus lõppi ku wolfgang tetti vallalõ tuu tähtsä samm muut timä elokäüki pall o mozarti vahtsõnõ karjäär viinin alost pääle väega häste tä ast sagõhõhe üles klavõrimängoga muuhulgan mänge tä joulukuu pääväl imperaatri iin võiki clementi muzioga nink õigõq pia oll tä hinnäst massma pandnuq ku viini kõgõ parõmp klahvpillimängjä mozartil läts häste ka ku viiesepäl kirot tä oopõri die entführung aus dem serail midä edimäst kõrda mängiti hainakuu pääväl ja miä võeti kistumalda häste vasta tuud teost mängiti pia kõgõn s aksa kiilt kõnõlõjan õuruupan ja tuuga sai tä hindäle tävveavvolidsõ viiesepä kuulsusõ paroni von swieteni gottfriedi mõotusõl kinkal oll pall o barokimeistride töie käsikirjo sai mozart tutvas bachi ja händeli töiega noidõ uurminõ vei edimält ria töie kirotamisõni miä teiq perrä barokistiili ja ildampa mõot kõvva timä muusigalist kiilt näütüses fuugaq võloflöödin ja sümfoonia nr finaal pääle viini kolimist sai mozart kokko haydni josephiga ja nääq saivaq sõbras ku joseph viinin käve mängeq nääq mõnikõrd ütenkuun improviseerit kiilpillikvartetin mozarti kuus haydnilõ pühendet kvartetti ommaq perit aastagist ja noid peetäs sagõhõhe timä vastussõs haydni aastagast perit kvartette rialõ opus haydn hinnas väega mozarti ku tä edimäst kõrda kuuld perämäst kolmõ kvartetti kuvvõst ütel tä külänolõvalõ leopoldilõ jumala iin ja ku ausa miis ütle maq et suq poig om kõgõ suurõmb viiesepp kedä maq tiiä esiq vai nimmepite täl om hüä maitsõq ja viilgi inämb kõgõ süvemb komponiirmise taid aastagil and mozart ria kontserte kon tä esiq soliirõ ummin klavõrikontserden ega kontserthuuao jaos kirotä tä kolm vai neli kontserti ja kuna tiatridõn oll harva ruumi pand tä kinniq esiqmuudu kotussit suur ruum kortinidõga majan trattenhof restorani mehlsgrube ballisaal ülesastmisõq olliq väega populaarsõq ja noidõ jaos luud kontserdiq ommaq mozarti parõmbidõ töie hulgan kontserdel ja muial teenit kõrralidsõ rahaga naksiq wolfgang ja constanze elämä luksuslikku ello nääq kolõvaq kallihe kortinahe mink rent oll forintit mozart ost walteri antoni käest umbõs forinti iist hüä vasaraklavõri fortepiano ja umbõs forinti iist piljardilavva niisamatõ saadiq mozartiq uma puja karl thomasõ kallihe kuuli ja peiq tiinjit kaemalda oopõri die entführung aus dem serail hääle minekile kirota s tä mitmõq aastagaq päält tuud kuigi pall o oopõrimuusigat õnnõ kats lõpõtamalda tüüd ja ütejaolidsõ oopõri der schauspieldirektor tuu asõmõl keskendü tä soolo klavõrimängjä ja kontserdikirotaja karjäärile a sõs a lõpo paiku tuu asi jälq muutu tä kirota s inämb regulaarsõlt klavõrikontserte a naas üten libretisti da ponte lorenzoga oopõrit kirotama mängiti viinin edimäst kõrda figaro saajit miä sääl häste vasta võeti a viil parõmbihe võeti vasta ildampa samal aastagal prahan tuu pääle telliti viil tõnõgi mozarti da ponte oopõr don giovanni midä edimäst kõrda mängiti prahan ja miä viinin tull lavalõ mõlõmbaq oopõriq ommaq mozarti kõgõ tähtsämbide töie hulgan ja nääq ommaq s oo ilma aigu oopõrirepertuaari alostalaq edimädsel mängmisel olliq nääq muusigalidsõlt pall o keerolidsõq nii kullõjilõ ku mängjile joulukuun sai mozart lõpos kimmä tüü imperaatri joseph ii nimit tä hindä kambrõ viiesepäs tuu kotus oll tühäs jäänüq kuu ao iist ku gluck ärq kuuli tuu oll sõski poolõ kotussõga tüü tuu iist sai mozart õnnõ forintit ja pidi kirotama õnnõ tandsuviise egaastagadsõ balli jaos redoutensaalin mozart kurt constanze ilõ et tuu taso om pall o suur tuu iist midä ma tii ja pall o väikene tuu iist midä ma võinuq tetäq sõski eski tuu rahakõnõ kullu väega ärq ku ildampa tulliq rassõq aoq huuvkunna kiräq näütäseq et josephi suuv oll tetäq nii et mozart kedä tä hinnas es tahtnuq viinist ärq minnäq parõmbat tüüd otsma kümnendi lõpo poolõ läts mozarti karjäär allamäke tuul aol tekk mozart pikki reise et umma varra suurõndaq keväjä leipzigi dresdenihe ja berliini ja frankfurti mannheimi ja muialõ reisiq tõiq aotist kergendüst ja es kaotaq mozarti rahahäti mozarti perämäne eloaastak oll kuni haigõsjäämiseni väega viläkas tuul aastagal kirot tä pall o muusigat säälhulgan mõnõq tüüq midä timä ummist kõgõ inämb imehteldäs oopõr võloflüüt perämäne klavõrikontsert klarnõtikontsert perämäne kiilpillikvintett es duur motett ave verum corpus ja lõpõtamaldaq jäänüq reekviem mozarti rahalinõ sais miä a tälle pall o päävallo tekk naas kah paranõma paistus et rikkaq patrooniq ungarin ja amsterdamin lubasivaq tälle aastagatoetuisi vastatasos muusigakirotamisõ iist arvada et mozart tiine hääd rahha ka tandsumuusiga müümisega midä tä kirot uman imperiaalsõ kambrõviiesepä ammõdin tä lõpõt puchbergilt suuri summadõ lainamisõ ja naas võlgo tagasi massma pääle tuu sai mozart tundaq suurt rõõmo mõndsi ummi töie hääst vastavõtost innekõkkõ tulõ nimmada võloflüüti midä eski tuu lühko ao kestel miä jäi edimädse ettekandmisõ ja mozarti ärqmineki vaihõlõ mängiti pall o kõrdo ja väikest müürükantaati midä edimäst kõrda kannõti ette märtekuu pääväl mozart jäi tõbitsõs prahan kohe tä oll sõitnu oopõri la clemenza di tito edimädse ettekandmisõ aos süküskuu pääväl oopõr oll kirotõt imperaatri kruunmistalitusõ jaos mõnda aigu sai tä umma tüüd edesi tetäq nt juhataq võloflöödi edimäst ettekandmist süküskuu pääväl tõbi läts tõsitsõmbas märtekuu pääväl ku mozart jäi sängü tulliq haluq paistõtusõq ja süä läts kur as mozarti iist hoolitsiq constanze timä kõgõ noorõmb sõsar sophie ja perre tohtri closseti thomas franz uman pään püüd mozart iks viil lõpõtaq reekviemmi mozart kuuli kell üüse joulukuu pääväl tä matõti joulukuu pääväl st mari kalmistulõ harilikku hauda vähätside leinäjidega tuu oll tuuaigsidõ viini kumbidõ perrä mozarti ärqkuulmisõ põhjus olõ iq peris kimmäs kuulmistunnistustõ om märgit hitziges frieselfieber mink perrä om rassõ üteldäq määne tõbi tuu oll kõgõ inämb arvatas et tä kuuli ägedä reumaatilidsõ palanigu kätte latsõpõlvõst saaniq oll täl olnuq kolm vai eski neli tuu tõvõ huugu ja om teedäq et tuu tõbi tüküs tagasi tulõma ja kõrrast rassõmbit tagajärgi jätmä mozarti tagasihoitliguq puhtõq näütä s timä tähtsüst rahvalõ mälehtüsteenistüisist ja kontserdest viinin ja prahan võtiq ossa pall oq inemiseq pääle ärqkuulmist nõssi tä pall o inämb avvo sisse pantivaq kirja timä eloluuraamaduq edimädseq kirotajaq olliq schlichtegroll niemetschek ja nissen nink kirästajaq tahiq võiki timä töie tävveliidsi köütit vällä andaq mozart oll väikest kasvo kõhna ja kahvatu miis suuri silmi ja helle pakso hiussõga mink üle tä esiq uhkü oll tälle miildü kandaq uhkit rõivit timä helü kotsilõ om constanze kirotanuq et tuu oll tenor küländ pehmeh kõnõldõn ja delikaatnõ lauldõn a ku miäki tedä erot oll tuu võimas ja energiline mozart tüüt väega kõvva suurõ jao aost nink ku vaja lõpõt töid uskmalda kibõhusõga muusigat kirotõn tekk tä sagõhõhe mustandit kuigi suur jago noist olõ iq alalõ püsünüq constanze häöt nuuq pääle mozarti ärqkuulmist ärq mozartilõ miildü piljardit mängi ja tandsi tä pidi kanaaritsirku pinni ja lõbosõitõ jaos hobõst tä kasvi üles katoliikligun perren nink jäi kõgõs elos katoligu kerko usutavas liikmõs mozart elli viini muusigaelo keskel tä tund suurt hulka inemiisi kink hulgan olliq mitte õnnõ pillimiheq a niisamatõ tiatrinäütelejäq kunagidsõq salzburglasõq ja pall oq aristokraadiq muuhulgan oll tä imperaatri joseph ii ga peris lähko tutva mozartil oll küländ pall o sõpro noist kolm kõgõ ligembät olliq janequini gottfried krahv hatzfeldi august ja barisani sigmund pääle noidõ viil lauljaq gerli franz aver ja schacki benedikt haydn nink mõtsasarvõmängjä leutgebi joseph leutgeb ja mozart ts aunõvaq ütsütte häätahtligult mozart visas tihti leutgebi üle nalja mozartilõ miildüväq esiqeränis nuurusõn ropuq nal aq tuu paistus vällä kirjost midä tä saat umalõ lellätütrele mozarti maria anna theklalõ ja umalõ sõsaralõ nannerlilõ tä om eski kirotanuq kaanoni päälkiräga leck mich im arsc lakuq muq perst pisa leonardo u u kedä tunnõtas viil nimmiga leonardo pisano leonardo bonacci leonardo fibonacci vai inämbüisi lihtält fibonacci oll itaalia matõmaatik kedä mõnõq ommaq pidänüq keskao kõgõ inämbä anniga matõmaatikus s oo ilma aigu tunnõtas fibonaccit päämädselt katõ as a perrä leonardo sündü pisa liinan itaalian timä essä guglielmot kutsuti bonaccios hää loomuga vai lihtsä leonardo imä alessandra kuuli ku poiss oll ütsäaastaganõ peräst kuulmist naati leonardot kutsma fibonaccis tuu nimi tulõ sõnnost filius bonacci bonacci poig guglielmo juhat ärri bugian sadaman aliirist hummogu puul almohadi dünastia sultanaadin põh a aafrigan s oo ilma aigu bejaian aleerian ku leonardo oll poiskõnõ käve tä sääl esäga üten et tedä avitaq sääl oppõ tä tundma india araabia arvosüstemmi saiõn arvo et india araabia süstemin rehkendämine om lihtsämp ja joudsamp ku rooma arvõga rehkendämine rännäs fibonavvi vaihõmeremaiõn et oppi tuu ao juhtvidõ araabia matõmaatikidõ man leonardo joud rändämäst tagasi a paiku aastagal ku tä oll aastakka vana ilmu timä raamat liber abaci abakusõ raamat vai rehkendämise raamat kohe tä oll kirja pandnu midä oll opnu tuuga tutvust tä india araabia arvõ õuruuplaisilõ leonardost sai armastõdu küläline imperaatri frederick ii man kinkalõ miildüväq matõmaatiga ja luudustiidüseq a naas pisa vabariik tälle palka massma aastagasaal panti pisan pistü fibonacci kujo põrõhõlla om tuu camposanto kalmistu õdagugaleriin raamadun liber abaci tutvustas fibonacci niinimmat indialaisi muudu modus indorum midä s oo ilma aigu kutsutas araabia arvotähis raamat soovit arvõ kirotamisõs tarvitaq arvotähti ja posits oonilist süstemmi raamat näüdäs vahtsõ arvosüstemi praktilist kassu tuvvõn näüdüssit raamadupidämisest mõõtõ tõsõndamisõst intresse rehkendämisest raha vaihtamisõst ja tõisist rakõnduisist raamat võeti koolitõdun õuruupan häste vasta ja tä mõot tugõvahe mõttõluku kümnendsüstemi tarvitaminõ muutu egapäävätses sõski viil pall o ildampa raamadun anti muuhulgan lahõndus hüpoteetilidsõ jänesside populats ooni ideaaltingimüisin kasumisõ probleemile esiq põlvkundõ jänesside arvoq moodustasõq arvõ rongi midä ildampa om kutsut fibonacci arvõs fibonacci arvorongin om ega arv pääle edimäst kattõ katõ timä iin saisja arvo summa jne tuu arvorong oll india matõmaatikilõ teedäq joba aastagasaal fibonacci liber abaci kaudu jousõ tuu õuruupahe fibonacci om kirotanuq sääntseq raamaduq pythagoras samosõlt kreeka keelen sündünüq ja vaihõl i m a koolnuq ja vaihõl i m a oll vana kreeka matõmaatik ja filosuuf nink pütagoorlusõs kutsut usuliikmisõ põh andaja pall oq pidäväq tedä suurõs matõmaatikus müstikus ja tiidläses saman ku tõsõq jälq ommaq timä saavutusõq matõmaatigan ja filosoofian kahtlusõ ala säädnüq herodotos om tedä kutsnuq kõgõ võimõkambas filosoofis kreeklaisi hulgan kõgõ inämb tundas tedä pythagorasõ teoremi perrä miä om timä perrä nime saanuq pythagoras ja timä opilasõq usksõvaq et kõik om köüdet matõmaatikaga et arvoq om kõgõ ülemb tõtõ nink et matõmaatiga abiga om võimalik kõkkõ ette arvata ja mõõta iamblichusõ sõnno perrä ollõv pythagoras ütelnüq et arv om kõiki kujodõ ja ideede valitsõja nink jumalidõ ja deemonidõ põhjus tä oll edimäne inemine kiä kuts hinnäst filosoofis tarkusõ armastajas kahjos om pythagorasõst väega veidüq teedäq s ollõ et timä kirotusõq olõ iq alalõ püsünüq pall o saavotusõq midä peetäs timä ummis võivaq tegligult ollaq timä sõpro vai opilaisi umaq archimedes kreeka keelen u i m a u i m a oll vana kreeka matõmaatik füüsik insinör vällälöüdjä ja tähetiidläne kuigi timä elost om veidüq teedäq peetäs tedä vana ao ütes suurõmbas tiidläses füüsigan om timä saavotuisi hulgan hüdrostaatiga ja staatiga põhjandaminõ nink kangi põhimõttõ seletämine tä ehit vahtsit massinit nigu näütüses piiramismassinaq ja kruvipump midä kutsutas timä nimega miiq aigsõq testiq ommaq näüdänüq et archimedes mõtõl vällä massinit minkaga sai pääletulõvit laivo vii sisest vällä nõsta ja piiglide ria abiga laivo palama pandaq archimedest peetäs vanaao kõgõ suurõmbas ja kõiki aigõ ütes suurõmbas matõmaatikus tä and meetodi parabooli kaarõ ala jäävä pinna suurusõ rehkendämises lõpmalda ria summana nink rehkend uma ao kotsilõ väega täpsehe pii tä mõtõl vällä spiraali miä kand timä nimme nink löüd valõmiq püürdpindõ mahtõ rehkendämises archimedes sai hukka sürakuusa piiramisõ aigu kui rooma sõamiis tä ärq tapp kuigi oll annõt käsk tedä mitte puttu cicero ollõv käünüq archimedese havva pääl mink pääl oll olnuq kerä tsilindri sisen archimedes oll tõõstanuq et kerä maht ja pinna suurus om kats kolmandat jako timä ümbre olõva tsilindri umast tollõ põhjo kah arvõhõ võttõn ja pidi tuud umas kõgõ tähtsämbäs matõmaatilidsõs saavotusõs archimedese matõmaatilidsõq kirotusõq olõ s vanal aol nii tunnõtuq ku timä vällälöüdüseq aleksandria matõmaatiguq loivaq ja tsitiirseväq tedä a edimädse tävvelidse kompilats ooni tekk viil miletose isidor u m a p eutociusõ aastagasaal kirotõt archimedese töie kommõntaariq teiq nuuq tüüq edimäst kõrda lajõmbalõ hulgalõ lugõjilõ kättesaadavas edisoni thomas thomas alva edison oll ameeriga vällälöüdjä ja ärimiis kiä mõtõl vällä pall oq riistaq miä ommaq s ood ilmaello kõvva mõotanuq muuhulgan fonograafi ja pikä eloiäga praktilidsõ eelektripirni edison om üts kõgõ viläkamp vällälöüdjä kõgõn ilman timä käen om usa patenti nink pääle tuu viil pall o patente ütiskuningriigin prantsusmaal ja s aksamaal tä om vällä märknüq pall o asjo telekommunikats oonin tuu tulõ tuust et tä alost umma karjääri telegraafiopõraadori ammõtin edison lõi edimädse eelektrijaama miä naas vuulu andma elämiisile ärele ja vabrikilõ tuu oll muudsa ilma jaos väega suur samm edesi timä edimäne eelektrijaam oll manhattani saarõ pääl new yorgin diogenes sinopest kreeka keelen u i m a i m a oll vana kreeka filosuuf küünikide kuulkunnast timä elo ütsikas aq ommaq miiqni joudnuvaq anõkdootõ kujol midä esiqeränis või löüdäq laertiosõ diogenese raamadust tähtside filosuufõ eloq ja arvamisõq diogenes sündü sinope liinan miä s oo ilma aigu om türgin tä aeti säält vällä nink tä kolisi ateenahe kon täst sai antisthenese opilanõ kiä esiq oll olnuq sokratese opilanõ diogenes elli ku ker us ateena uulitsa pääl ja pidi suurt vaesust vuurusõs maja asõmõl ollõv tä elänü suurõn tönnin nink päävätsel aol ollõv tä uma latõrnaga hulknu tänävit pite kuulutõn et ots ausat inemist a lövvä iq joht lõpos asot tä elämä korintosõlõ kon elli iks niisama tagasihoitligult goethe johann wolfgang johann wolfgang von goethe oll s aksa kiränik tä om kirotanuq luulõt näütemänge romaanõ teoloogiliidsi humanistliidsi ja tiidüsliidsi töid timä kõgõ tähtsämb teos om katõjaolinõ näütemäng faust goethe oll säädüseoppusõ doktori poig ja sai koton egäsugumadsõ koolitusõ aastil oppõ tä leipzigi korgõnkoolin ja strasbourgi korgõkoolin õigustiidüst vaihõpääl oll tä frankfurdin kon parasi tõbõst päält opmist naas tä tüüle ahukaadi ammõtin frankfurdin ku goethe oppõ strasbourgin sai tä tutvas herderi johann gottfriediga liitü tormi ja tungi nimelidse liikmisõga ja sai pia taa juhis aastagal kuts saksi weimari hertsok augusti karl goethe weimari huuv kunda kon tuu tiinse korgidõ ammõdikotussidõ pääl pikkä aigo aastagal nõst hertsok goethe ülembärahva saisustõ aastgil sõit goethe ringi itaalian aastagal sai goethe tutvas schilleri friedrichiga kiä naas elämä weimarin weimarist sai tähtsä s aksa kultuurielo keskus selle et schiller tõmmas liina mitmit s aksa kirämiihi luulõtajit ja mõttõtiidläisi aastagal lät s goethe paari vupliusõ christianega kinka elli kuun jo aastagast ja kinka täl oll poig christiane kuuli aastagal ja poig aastagal goethe elo viimäsist aastist om kõnõlnuq timä sekretär eckermanni johann peter uman raamatun jutuajamisõq goethega shakespeare i william william shakespeare oll inglüse näütekiränik ja luulõtaja kedä peetäs kõgõ suurõmbas inglüse keelen kirotanus kiränigus ja maailma kõgõ parõmbas näütekiränigus timä töiest ommaq alalõ hoitunuq näütemängo sonetti kats pikkä jutustajat poeemi ja viil mitmit tõisi poeeme timä näütemänge om ümbre pant kõikihe suurõmbihe elävihe kiilihe ja noid mängitäs inämb ku ütegi tõsõ näütekiränigu ummi william sündü ja kasvi üles stratfordin aastagadsõlt võtt tä naasõs hathaway anne kiä sünnüt tälle kolm last susanna nink katsiguq hamneti ja judithi ja vaihõl alost tä londonin umma edokat näütelejä ja kiränigukarjääri tä oll ka näütemängokompanii lord chamberlaini miheq üts umanik a paiku läts tä tagasi stratfordi kon kuuli kolm aastakka ildampa williami eräelo kotsilõ om alalõ väega veidüq paprit ja tuuperäst om pall o spekuleerit näütüses tuu üle määne oll timä usk nink kas tä iks esiq kirot umaq tüüq inämbüse ummist tunnõtuisist töiest kirot shakespeare ja aastaga vaihõl timä varajadsõq näütemängoq olliq päämädselt komöödiaq ja aoluulidsõq tüküq ildampa aastagani kirot tä päämädselt tragöödijit muuhulgan hamleti kuning leari ja macbethi midä peetäs inglüse keele ütsis kõgõ parõmbis näüdüssis perämädsen otsan kirot tä tragikomöödijit ja tekk kuuntüüd tõisi näütekiränikega pall oq shakespeare i näütemängoq trükiti ärq joba timä eloaol a anniq kats timä kunagist kolleegi vällä timä kokkokor at näütemängoq kon olliq kõik shakespeare i näütemängoq pääle katõ shakespeare oll lugupeet luulõtaja ja näütekiränik joba umal eloaol a esieränis naati timä andi hindama aastagasaast alatõn timä näütemängoq ommaq täämbädse pääväni populaarsõq ja noid mängitäs egal puul üle kõgõ ilma shakespeare i williami esä oll shakespeare i john edokas kindatekij ja oldermann kiä oll perit snitterfieldist imä ardeni mary oll rikka maaumanigu tütär william sündü stratfordin ja ristiti mahlakuu pääväl sünnüpäiv om tiidmäldä a hariligult loetas tuus jüripäivä mahlakuu päivä võiollaq tuuperäst et tä kuuli kah mahlakuu pääväl william oll kolmas lats katsa hulgan nink kõgõ vanõmb elämä jäänüq poig kuigi tuu kotsilõ olõ iq paprit alalõ hoitunuq arvas inämbüs elokäügiuurjit et william käve stratfordin kuninga vahtsõn koolin king s new school tuu oll a luud prii kuul williami kotost mõnisada miitret kuninganna elizabeth i aigu oll kehvembit ja parõmbit põhikuulõ grammar school a ütine oppõkava oll üle inglüsmaa säädüsega paika pant nink kuul pidi andma põh aligu koolitusõ ladina keele grammatikan ja antiigin pääle katsikidõ sündümist om veidüq jälgi shakespeare i tegemiisist inne ku om teedäq et tä londonin tiatrit tegi tuuperäst kutsvaq elokäügiuurjaq aastakki shakespeare i kaotõt aastagis tuu ao kotsilõ om õnnõ ildampa üleskirotõt kuulujuttõ näütüses oll arvat et tä pagõsi stratfordist londonihe et päsedäq ärq karistusõst hirvi salakütmise iist tõnõ jutt kõnõlõs et tä ollõv alostanuq umma tiatrikarjääri tuuga et kai londoni tiatripatroonõ hobõsidõ perrä kolmanda jutu perrä ollõv tä vaihõpääl pidänü kuulmeistri ammõdit kas tuu ka õigõ om olõ iq teedäq täpsehe olõ iq teedäq kuna shakespeare i william kirotama naas a egal juhul mängiti londonin timä näütemängo tuus aos oll tä joba niipall o tunnõt et tälle panti süüs et tä taht hinnäst üte pulga pääle säädäq sääntside toonatsidõ ülikooliharidusõga kirämiihiga niguq marlowe i christopher nashe i thomas ja greene i robert aastagast mängeq shakespeare i näütemänge õnnõ lord chamberlaini miheq lord chamberlain s men tuu oll näütemängokompanii miä kuulu rühmäle näütelejile noidõ hulgan shakespeare esiq kah ja miä sai pia londoni juhtvas näütemängokompaniis pääle tuud ku kuninganna elizabeth a ärq kuuli and vahtsõnõ kuning james i kompaniilõ kuninglidsõ patendi ja muut tuu nime kuninga mehis king s men mõnõq shakespeare i näütemängoq trükiti ärq aastagal aastagas oll tä joba hindäle niipall o nimme tennüq et timä nimi trükiti ärq joba nimilehti pääl shakespeare mänge näütemängen ka sõs ku oll joba kuulsa näütemängokirotaja a kirot daviese john herefordist et hää will mänge kuningliidsi ossi viil om märgit et tä mänge hamleti esä vaimo adamit näütemängon as you like it kuuri näütemängon henry v uma karjääri kestel jagi shakespeare umma aigu londoni ja stratfordi vaihõl aastagal aastagal inne new place i ostmist stratfordin uma perre jaos elli shakespeare pühä heleni kihlkunnan thamesi jõõst põh a puul aastagas oll tä kolinuq üle jõõ southwarki tuul aastagal ehit timä kompanii sinnäq globe i tiatri aastagas oll tä jälq kolinuq jõõst põh a poolõ ilosidõ majjoga piirkunda pühä paulusõ katõdraalist põh a puul sääl tä üüre tarri prantsusõ hugenotilt mountjoy christopherilt kiä oll naisi parukidõ ja pääkattidõ valmistaja peräst a kirot shakespeare veidemb näütemänge nink pääle a kiroda s üttegi kolm perämäst näütemängo kirot tä kuuntüün arvada et fletcheri johniga kiä peräst tedä oll kuninga miihi näütemängokirotaja mõni aastak inne ärqkuulmist pand shakespeare ammõdi maaha ja kolõ stratfordi ka pääle tuud käve tä aigaolt londonin a urbõkuun ost tä sääl innestidse dominikaani kluustrõ värehtimaja shakespeare i william kuuli ärq mahlakuu pääväl timäst jäiq perrä naanõ ja kats tütärd susanna oll lännüq mihele tohtrõlõ halli jonilõ nink judith oll kats kuud inne esä ärqkuulmist lännüq veinimeistrele quiney thomasõlõ william matõti pühä kolmainu kerkohe päivä pääle ärqkuulmist ja a vaihõl panti sinnäq timä mälehtüses monument kon tedä om kujotõt kirotaman rahmani jan jan rahman om sündünüq võrol opnu loosi klassilidsõn koolin võro i keskkoolin ja vähä aigu ka tarto ülikoolin aokirändüst aastil tä om olnuq tarto nuuri autoridõ kuundisõn ja võro seldsin vkkf kõrraldanuq egäsugutsit võro keele ja kultuuri üritüisi kaika suvõülikooliq jm kirotanuq inämbüisi võrokeelitsit luulõtuisi näütemänge arvustuisi ja niisama aolehejutukõisi võro kiilde pandnuq luulõtuisi laaksoneni heli krulli hasso ja draamat shakespeare i suvõüü unõnäo käsitüüliisi stseene kirotanuq laulõ ja laulusõnno ansamblilõ ummamuudu kõnõtraat a mille kloostrivein mis uudist ummamuudu liin tuksami jaagulõ uni ja ansamblilõ viie pääle uni kuionu puu puu palas üü jt maailma edimädsel võrokeelitsel laulupidol uma pido lauliq kooriq mitund jani tekste pääle kirotõdut laulu kõnõtraat kuionu puu puupää rock n roll perräjäänüq teksti autor ka ilvese aapo luulõtuisi juttõ arvustuisi jms avaldanuq aolehin töörahva elu võrumaa teataja koit viruskundra uma leht sirp postimees eesti päevaleht aokir on vikerkaar tuli savu täheke teater muusika kino juttõ ja luulõtuisi om ilmunu ka kogomigõn hea raamat nak tarto emajõe kondor nak tarto sano tuuli helsinki luulõtuisi om avaldõt võro seto tähtraamatin laulu kõnõtraat sõnno ommaq avaldanuq pall oq lauluraamaduq kanada inglüse ja prantsusõ keelen canada om riik miä võtt hindä ala suurõ jao põh a ameerikast tä küünüs atlandi suurõstmerest vaiksõ suurõmereni nink põh a iämerest ameeriga ütisriikeni kanada pääliin om ottawa suurusõ poolõst ku viiq kah sekkä arvata om kanada maailman tõnõ pääle vinnemaad ku rehkendäq õnnõ maisõmaad om kanada suurusõ poolõst neläs kanadamaal ommaq aastagatuhandit elänüq mitmõq põlisrahvaq aastagasaa lõpost pääle jousõvaq kanada atlandi suurõmere randa briti ja prantsusõ meresõitjaq ja kolonistiq a peräst säitsmeaastagast sõta and prantsusmaa pia kõik umaq põh a ameeriga kolooniaq käest moodustõdi kolmõst briti põh a ameeriga kolooniast konföderats uun midä naati kutsma kanadas tuuga naas pääle tõisi provintsõ ja territooriummõ manotulõk nink suurõmba sõltumatusõ saaminõ ütiskuningriigest nimi kanada tulõ irokeesikeelitsest sõnast kanata miä tähendäs küllä prantsusõ maiõuurja cartier jacques ollõv a põrõhõlladsõ quebec city kandi stadacona külä irokeese käest küsünüq kuis taad kutsutas esiq mõtõldõn tuud maad nuuq ollõv arvanuq et tä taht teedäq kuis om külä näide keelen nink vastanuq kanata ildampa tarvit cartier nimme mitte õnnõ tuu külä a kõgõ maa kotsilõ miä oll donnacona stadacona vanõmba valitsõdaq aastagast naati õuruupan ilmunuin raamatin ja maakaartõ pääl tuud piirkunda kutsma kanadas canada kanada om kümne provindsi ja kolmõ ala territooriumi liit föderats uun midä või ummakõrda jakaq regioonõs õdagu kanada sais kuun briti columbiast ja kolmõst preeriäprovindsist alberta saskatchewan ja manitoba kesk kanada moodustasõq quebec ja ontario atlantilinõ kanada sais kuun mereviirsist provindsõst new brunswick prints edwardi saar ja nova scotia nink newfoundlandist ja labradorist hummogu kanada all mõtõldas kesk kanadat ja atlantilist kanadat ütenkuun kolm alla yukon põh aõdagu territooriumiq ja nunavut moodustasõq põh a kanada provindsõl om inämb otsustamisõigust ku allol egal provindsil ja alal ommaq umaq sümboliq provindsiq vastutasõq suurõmba jao kanada sotsiaalprogrammõ niguq tervüsehoitminõ koolitaminõ ja hoolõkandminõ iist nink ütenkuun korjasõq inämb massurahha ku keskval tsus uma rahaga saa keskval tsus provindsõn ello viiäq üleriigiliidsi programmõ niguq näütüses kanada tervüseakt provindsiq võivaq noist kõrvalõ jäiäq ku tahtvaq a tegelikult tegeväq tuud harva keskval tsus jaga rahha ümbre et vaesõmbin ja rikkambin provindsõn olõssiq inämbvähämb ütesugutsõq elotingimüseq ja massuq poliitilidsõlt om kanada parlamentaarnõ demokraatia ja põhisäädüsline monarhia mink riigipää om kuninganna elizabeth ii kanada om g ja nato liigõq pääle perämäst iäaigo om kanadan olnuq katõsa erälde saisjat mõtsapiirkunda kon päämädselt ommaq taiga tüüpi mõtsaq kanadan om inämb järvi ku ütelgi tõsõl maal noidõn om küländ suur osa kõgõst maailma makõst viist pääle tuu om mäkin viil ka liustikkõ kanada om geoloogilidsõlt aktiivnõ sääl om pall o maavärinit ja tüütävit tulõmäki noist inämb tunnõtuq ommaq mount meager mount garibaldi mount cayley ja mount edziza tulõmäki kompleks ontario provindsi ja usa new yorgi osariigi piiri pääl om niagara viisadang kanada om mitmõkultuurilinõ maa katõ riigikeelega inglüse ja prantsusõ kõgõ populaarsõmb spordiala kanadan om iähoki tuud mängitäs ja kaias kõgõ inämb kanada om teknoloogilidsõlt arõnuq tüüstüsmaa minkal om pall o luudusvarro ja mink päämäne kaubavaihtus käü ameeriga ütisriikegaq tai kuningriik vai taimaa tai keelen ratcha anachak thai om riik lõunahummogu aasian indo hiina puulsaarõl taist lõunahe jääseq tai laht ja malaisia hummoguhe kamboda ja laos ni õdaguhe andamani laht ja myanmar kooniq lehekuu pääväni kand maa nimme siiam sõna thai tähendäs tai keelen vaba sama sõna tähendäs ka tai rahvast tuuperäst pruuk osa elänigest innekõgõ suur hiina veidembüs inneskist nimme siiam king rama tai olõ i kunagi olnuq ütegi õuruupa maa valitsõmisõ alonõ tai om populaarnõ turismimaa parhilladsõ tai riigi juurõq küünüseq aastagal luudu sukhothai kuningriigini ja päält tuu nõrgõmbasjäämist sündünü ayutthaya riigini tai om ainugõnõ lõunahummogu aasia maa miä mõist hindä ärq hoitaq õdagumaiõ valitsusõ ala sadamast tuu läts õnnõs teno katõ tai tuul aol siiami kuninga mongkuti ja chulalongkorni ettenägeligulõ ja targalõ välispoliitikalõ aastagasaa lõpun ja aastagasaa alostusõn kuiki tai kaot sis osa ummi maid prantsusõ indohiinalõ ja suurbritannialõ tai om põhisäädüsline kuningriik kuiki poliitiline võim om pääministri käen om kuning rahva siän väega korgõhe hinnat ja avvostõt ni om mitmit kõrdo lahendanuq tõsitsit poliitiliidsi häti ja kriise tai om troopilinõ maa lõunajago om kõgõ kuum ja rõssõ a põh apoolitsidõ korgõmbidõ mäki pääl või talvõl mõnikõrd esiki külmäkraatõ ollaq tai om jaet maakunnas changwat ja viies maakunnarühmäs egä maakunna nimi tulõ timä pääliinast tai om arõnõja tüüstüsega maa tai majandus om indoneesiä perän lõunahummogu aasian suurusõ poolõst tõõnõ umbõs tailaisist tüütäs põllomajandusõn tähtsäq tüüstüsharoq ommaq elektrooniga puutriosaq ja autoq tai raha om baat kolm neländikku tai rahvast ommaq taiq umbõs tailaisist ommaq hiina juuriga a suur jago naist ommaq sulanuq kokko taidõga kolmas suurõmb rahvarühm ommaq malailasõq umbõs rahvast kiä eläseq inämbüisi maa lõunajaon täämbädse päävä meediäkultuurist läbiimbunun tain avvostõdas iks edesi vanno kombit kuningat munkõ ja riigiusko theravada budismi midä peetäs ütiskunna tugisambis põh aõdagu alaq vai põh aõdagu territooriumiq om ala kanadan kuigi põh aõdagu allo piiriq ja inglüskeeline nimi om mito kõrda muutunuq ommaq inukiq tuud maad kõikaig kutsnuq nunassiaq illos maa nink deneq ommaq tuud kutsnuq denedeh inemiisi maa suur jago põh aõdagu allost oll innembide suurõ piirkunna osa midä kutsuti karusnahakauplõmiskompanii hudson s bay company edimädse juhi prints ruperti perrä ruperti maas ruperti maa küündü põh a quebecist ja ontariost lõuna albertani tuu oll kanada karusnahakaubandusõ keskus a sai ruperti maa kanada osas ja tedä naati kutsma põh aõdagu allos järgmäidsil aastakümnil jaeti tuust suurõq tüküq ärq et luvvaq manitoba saskatchewan alberta ja yukon nink a nimitediq perräjäänüq maa põh aõdagu allos allo piire perämäne muutminõ oll ku hummogujaost sai nunavut briti columbia om provints kanadan provints midä s oo ilma aigu tunnõtas briti columbia nimega oll umal aol osa maast midä inglüse meresõitja drake i francis kuts vahtsõs albionis albion om inglüsmaa tõnõ nimi ku kaptõn vancouveri george jousõ põh a ameeriga õdaguranda üle aastaga ildampa a jagi tä piirkunna kolmõs osas ja and egalõütele vahtsõ nime suurõ saarõ midä täämpä tunnõtas ku vancouveri saart nimit tä quadra ja vancouveri saarõs hindä ja umast hispaania maiõuurjast sõbra don juan francisco de la bodega y quadra perrä ranna lõunapoolidsõ jao kohe kuuluvaq ka washingtoni ja oregoni osariigi osaq nimit tä vahtsõs georgias tuuaigsõ inglüse kuninga george ii perrä lõpus nimit tä ranna põh a ja keskosa hanoveris hannoveri huuvkunna avvus ku vancouveri saar vällä jättä es kestäq vancouveri annõt nimeq kavva nuuq muudõtivaq ärq aastagasaa alostusõn maiõuurjalõ fraseri simonilõ anti käsk luvvaq säälkandin edimädseq õuruuplaisi asundusõq ranna põh ajaolõ and tä nimes vahtsõnõ kalõdoonia caledonia om skotimaa ladina keelen s ollõ et tuu kandi maastik oll tä jaos skotimaa mäki muudu lõunapoolidsõmba jao nimit tä columbias columbia jõõ perrä miä sääl om ku piir ameeriga ütisriike ja kanada vaihhõl paika panti ja suurõmb jago lõunapoolidsõst maast läts ameerigalõ nimitediq kanadalõ jäänüq maa ümbre briti columbias s ollõ et tuu jäi briti kontrolli ala ku a luudi provints sai ka tuu nimes briti columbia saarõ evar evar saar sünd om keeletiidläne aokiränik ja talopidäjä tä om perit urvastõ kihlkunnast horma küläst vahtsõ horma talost evar om võromaa inemiisi käest kor anu kümnit tuhandit kotussõnimmi noid uurnuq nink noist loonuq aoluulidsõ võromaa kotussõnimmi andmõbaasi avka kotussõnimeq omma kantuq avaligult eesti põhikaardi ja erälde kihina maa ammõdi kaardiserveri kotussõnimmi rakõndusõ pääleq tä om olnuq võro aabidsakogo ja sõnaraamadu tüürühmä liigõq om kirotanuq võrokeelitsit juttõ ja luulõtuisi umalõ lehele võro seto tähtraamatuhe ja muialõ tennüq võrokeelitsit raadiosaatit nink mitmit kõrdo üles astnuq kaika suvõülikoolõn evar om opanu tarto ülikoolin võro kiilt ja juhtnuq tudõngidõ keelekorjust a tull vällä saarõ evari luulõtuisi kogo suur munamägi om mägi võromaal haani korgõstigun haani külän timä korgus merepinnast om m vaihõkorgus om m ringin sjoo om eesti ja baltimaiõ kõgõ korõmb kotus kiräligult nimitedi taad edimäst kõrda aastaga ku munna mäggi suurõ munamäe nimi om saad pinnakujo võrdõlõmisõst munagaq suurõ munamäe otsan om aastagal valmis saanuq suurõ munamäe torn torni korgus om m torni ehitämises kullu ehitüstellüst m põllokivve m ruusa m kivikruupõ midä tetti paigapääl tonni tsimmendit ja m vett miä tull ka mäkke vitäq mäe otsan om olnuq viis kaemistorni torni tipust saa nätäq kooniq km kavvustõ amazonas om jõgi lõunõ ameerikan tä om maailma kõgõ viirikkamb jõgi timän om inämb vett ku tõisin kümnen suurõmban jõõn kokko miä suurdõmerde juuskvaq amazonas om kõgõ suurõmba valgalaga jõgi maailman nink timän juusk üts viiesosa maailma kõiki jõki viist üle amazonasõ lää i üttegi silda tuu om nii ütest külest tuuperäst et tä nii lõpmada suur om suur jago jõõst om nii lag a et sinnäq saaki i miiqaigsõ teknikaga silda ehitäq ja tõsõst külest tuuperäst et suurõmbalt jaolt juusk tä troopilidsõn vihmamõtsan kon om veidüq teid ja viil veidemb liino kuigi amazonasõ jõgi om pall odõ näütäjide poolõst kõgõ suurõmb maailman om sõski kokko lepüt et pikkusõ poolõst om tä tõnõ pääle niilust mõnõq maatiidläseq innekõkkõ brasiiliast ja peruust sõski vaiõlõsõq toolõ vasta popmuusiga om aastagasaal tekkünü muusigasanr tüüpiline popmuusiga teos om kooni viie minodi pikkunõ laul midä kand ette ansambli kon pääle laulja om viil kitramängjä basskitra mängjä trummilüüjä vai trummimassin ja klahvpillimängjä popmuusikat tetäs hariligult nii et tuu võimaligult pall odõlõ miildüsiq suur jago muusikast midä s oo ilma aigo mängitäs raadion vai televis oonin om popmuusiga popmuusiga om sagõhõhe üles võet ärilidse tsihiga ja tsihit noorilõ hariligult sais popmuusiga kuuh küländ lühkeisi ja lihtsist laulõst miä pruukvaq tehniliidsi vahtsõnduisi et luvvaq vahtsit variatsiuunõ innembäidsi teemadõ pääle popmuusiga om võtnuq vasta mõotuisi inämbjaolt levimuusiga stiilelt taad ku stiili köüdetäs hariligult rokõnrolli ja toolõ perrä tulnuisi rokistiilega terminit popmuusiga tarvitõdi edimäst kõrda a tuu all mõtõldi populaarsõt muusikat aastagist pääle mõtõldas popmuusikast sakõstõ ku muusigasanrist miä om rokkmuusikast kergemb aastidõ keskkotusõ suurbritannian kireldedi taa mõistõga rokõnrolli ja tuust mõotõdvid vahtsõmbit nuuri muusigastiile umbõs aastast naati popmuusikat rokkmuusikalõ vastandamaq piten tuud roki pehmembäs alternatiivis parhillaq süüdistedäs tuud sagõhõhe kommõrtsialiseeritüseh ja tuu olulidsõs tunnussõs peetäs professionaalsõt produstsiirmist ja pakõndit sagõhõhe vastandõdas popmuusikat klassikalidsõlõ muusikalõ musikoloogiq pidäväq olulidsõs järgnäidsi tunnussit popmuusiga harmooniat om nätt kuq klassikalist õuruupalikku tonaalsust õnnõ hariligust lihtsämiilsembät instrumendest dominiirväq elektrikitra basskitra lüükpilliq ni elektroonilidsõq klahvpilliq popmuusiga alambstiile hulka kuulusõq näütüses elektropopp sündipopp disko poprokk ja j pop popmuusigapala om laul mink pikkus jääs katõ ja poolõ ja kolmõ ja poolõ minodi vaihõlõ toolõ om umanõ püssüv ja tähelepantav rütmikas element päävoolustiil ja lihtsä traditsioonilinõ struktuur levinü om salmõ ja refrääni vaelduminõ kolmõkümnekatõ taktilinõ vorm koh keskmen om meloodia miildejääväq muusikalidsõq fraasiq ni refrään miä om salmiosaga meloodilidsõn rütmilidsen ja harmoonilidsõn kontrastin rütm ja meloodia tüküsõ olõma lihtsaq ni ommaq piiredüq harmoonilidsõ saatõga täämbätside poplaulõ sõnaq pututasõq lihtsit teemasit innekõkkõ armastust ja romantiliidsi suhtit kuiki om ka erändit kuulsambidõ popmuusiga ansamblidõ hulgan om the beatles the rolling stones abba ütsiketteastjidõ hulgan johni elton jacksoni michael ja madonna võrokeelist popmuusikat ommaq tennüq ansambliq ummamuudu lõkõriq neiokõsõ ja poisikõsõ põrmujärv vai tsopa järv om luuduslinõ järv põlva kihlkunnan võro vallan järv om õkvalt kesk muido tasast ja lakõt navi küllä küländ süvän pikän ja äkiliidsi perviga oron põrmujärvest lõunõ poolõ juusk uja hulga vähämbähe kogõrijärve ja säält edesi võhandu jõkkõ põrmujärve nimes om vanno kaartõ pääle kirotõt tsopa koroli zoppa korroli järv kõik navi järveq ommaq väega muadsõq ja kinniqkasunuisi viiriga tuuperäst alostõdi aastagal põrmujärve puhastamisõ ja vii nõstmisõga et saiaq küläle kõrralik avalik ujomisjärv ujjoq sai põrmujärveh siski õnnõ mõni aastak päält puhastamist päält tuud lei järve sisse sinivetik ni vesi lätt tuust egä keväjä rohilidsõs haisvas ja läbipaistmatus põrmujärvest õkva kümmekund miitrit põh a poolõ tõõsõlõ poolõ tiid om tett kõrralik ja süvä paisjärv koh vesi um puhas ja saa ka ujjoq et tuu om padari ivari maiõ pääl sis kutsutas tedä padarijärves umanik esiq um tedä kutsnuq ka vahtsõ laadoga järves põrmujärve õdaguperve pääl om hää viiga muistinõ ohvriläteq silmäläteq miä om riigi kaitsõ all parhilla jääs järve sügävüs keskeltläbi miitre kanti kalaq kiä järven eläseq haug ahhun linnas ruusärg särg ogalik kogõr hõpõkogõr karp muamaim ja viidik rahvasuu kõnõlõs et põrmujärve om sõto aigo vana kerigukell käkit miä tege järve pühäs nii et ütski elolinõ sinnäq ärq ei upuq ni tuuperäst kuigi mõlõmbal puul järve hulga inemiisi eläs olõ õi teedäq et kiäki kunagi järve ärq uppunuq olõsiq kaeq alt lättist kohv om kohvipuu röstitüist siimnist ehk kohviupõst jauhõt pulbrõ ja tuust tett kuum juuk kohvijuuminõ või ollaq saanuq alostusõ etioopiast tuu kandi külä perrä saigi kohv uma nime esiqsugumaidsil rahvil ommaq umaq mooduq kohvitegemises ja pakmisõs tunnõtumbaq ommaq türgü kohv ja itaalia espresso kõgõ levinümb kohviliik araabiga om perit etioopiast tuu jago kogo maailma kohvist om umbõs tõõnõ tunnõt liik om robusta miä om maigult tugõvamb ku araabiga om ka kolmas kohvipuu liik agaq tuud pruugitas väega veidüq kohvisordiq kandvaq hariligult tuutmismaa vai kotusõ nimme colombia kohv costa rica kohv santosõ kohv jne kohvi all mõtõldas keskestläbi kohvipuu siimnist tettüt uakohvi uakohvi seen om kofõiini miä om virgutav ainõq kohvi asõmõl pruugitas näütüses tsigurit viläkohvi puuviläkohvi võiulillikohvi ja muid kasvokohvõ peris kohviga köüt naid tegemisviis kohvipuhma mar a seen om hariliguq kats upa uaq saiasõq kätte kattõ muudu kuivatas päävä käen vai hoidas vii seen tunni liotõdu kohvi häädüs om etemb toorõst kohvi röstitäs eräle massinaga newtoni isaac isaac newton oll inglüse füüsik matõmaatik tähetiidläne alkeemik ja usutiidläne timä raamatut philosophi naturalis principia mathematica miä ilmu peetäs tiidüse aoluun kõgõ mõokambas raamatus sääl tä kirot manokiskmisväest ja kolmõst liikmissäädüsest põh andadõn tuuga kütse mekaaniga minga kolm aastagasata seletediq tiidüslidselt füüsilist maailma ja miä om s ooilmaaigsõ insinöritiidüse alos tä näüdäs et timä manokiskmisoppus om kuunkõlan kepleri hod otähti liikmissäädüisiga nink tuuga käüväq asjo liikminõ maa pääl ja taivakihhi liikminõ sammo säädüisi perrä niimuudu häöt tä perämädseq kahtlusõq pääväkeskse ilmapildi kotsilõ ja tougas takast tiidüslist revoluts uuni mekaanigan sõnast newtoni isaac liikmishulga ja püürdliikmishulga samasjäämise põhimõttõq optigan märke tä vällä piiglidega teleskoobi ja värmioppusõ pandõn tähele et prisma lahotas valgõ valgusõ nättäväs spektris viil sõnast tä empiirilidse jaahtumissäädüse ja uurõ helü kibõhust matõmaatikan om newtoni isaacil avv ollaq üten leibnizi gottfriediga diferentsiaal ja integraalrehkendüse luujas viil tõõst tä ületse binoomteoreemi märke vällä niinimitet newtoni meetodi funkts ooni null kotussidä ligikaudsõs löüdmises nink uurõ astmõrito newtoni isaac oll väega usklik tä kirot inämb töid piiblihermeneutika kotsilõ ku luudustiidüisi kotsilõ kuigi täämbädsel pääväl teedäs tedä perämäidsi perrä newtoni isaac sündü vahtsõaastakuu pääväl woolsthorpe mõisan woolsthorpe by colsterworthi külän lincolnshire maakunnan kolm kuud peräst uma esä ärqkuulmist tä sündü inne aigu oll väikene lats ja timä imä ayscoughi hannah ollõv ütelnüq et lats ollõv võinuq kruusi ärq maahtudaq ku isaac oll kolmõaastaganõ läts tä imä vahtsõst mihele reverendile smithi barnabusõlõ nink asot timä mano elämä jätten puja uma imä ayscoughi margery huuldõ noorõlõ isaacilõ miildü es võõrasesä ja tä oll imä pääle kuri et tuu tollõ mihele läts tuu paistus vällä timä kirotõt eloaastagani tett pattõ nimekiräst kon muuhulgan sais esä ja imä smithi ähvärdämine tuuga et palota nimäq ja näide maja ärq isaac alost koolitiid küläkoolõn ildampa saadõti kuninga kuuli granthamin kon täst sai kooli kõgõ parõmb opilanõ sääl oppõn elli tä ruuhõpuutnigu clarke i williami man ja lõpus kihlu timä kasutütre storeri annega inne ku tä läts aastagadsõlt cambridge i ülikuuli ku isaac ülikoolin oppõ jäi tuu armulugu soiku ja anne läts ütele tõsõlõ mihele isaac jäigi vanaspoisis ja olõ iq teedäq timä tõisi armukõisi suurõmb jago aoluulaisi arvas et newton ja leibniz mõtlivaq diferents aal ja integraalrehkendüse vällä ütsüte tiidmäldäq newtoni ligimäidsi sõnno perrä ollõv tä uma meetodi vällä tüütänüq aastit inne leibnizi sõski tä es avaldaq piaaigu mitte midägi inne a nink tävvelidselt ilmu timä tüü a samal aol leibniz naas uma meetodi kotsilõ töid avaldama ka timä tähistüseq ja mõistõq diferents aalmeetod võeti õuruupa maisõmaal tarvitusõlõ ku leibnizi teossist om nätäq timä ideede arõngut alostusõst kütsessaamisõniq sõs newtoni märkmin om nätäq õnnõ valmisprodukt newton ollõv ütelnüq et tä taha s tuuperäst ummi töid avaldaq et peläs vällänaardmist newton käve tihedähe läbi sveitsi matõmaatigu duillieri nicolas fatioga nicolas fatio de duillier kiä oll väega vaimustõt newtoni manokiskmisteooriast a plaanõ tä tetäq vahtsõ vers ooni newtoni raamadust philosophi naturalis principia mathematica a tuu saa s täl valmis jäi näide läbisaaminõ jahhembas tuul aol vaiht duillier mitmit kirjo leibniziga newtoni umas loetas ülene binuumteoreem tä märke vällä newtoni samasusõq newtoni meetodi klassifitsiirõ tasapinnalidsõq kuupkõvõraq kolmanda astmõ katõ tundmadagaq hulkliikmõq nink oll edimäne kiä tarvit jagoarvoliidsi indeksit ja analüütilist geomeetriät diofantiliidsi võrrandidõ lahõndamisõs tä lähend harmoonilidsõ ria osasummasit logaritmõga euleri summiirmisvalõmi iinkäüjä ja uurõ astmõrito viil löüde tä rehkendämises vahtsõ valõmi eesti vabariigi aastagapäiv om eesti riigipühä midä peetäs radokuu pääväl taaga tähüstedäs eesti vabariigi välläkuulutamist aastaga radokuu pääväl tuul pääval avaldõdi talliinan manifest kõigilõ eestimaa rahvilõ kon kuulutõdi vällä hindäperi ja demokraatlinõ eesti vabariik päält eesti vahtsõst esiqsaisvas saamist om tagasi ello tuud eesti vabariigi aastagapäävä eesti kaitsõväe paraatõ kommõq nii nagu taad tetäs pall odõn riigen niisama om kombõs et eesti president kõrraldas esiqsaisvuspääväl pidoligu vastavõtu kon and üle eesti riiklidsõq tiinidemärgiq nii paraat ku vastavõtt ommaq esiq aastil olnuq esiq liinon paraadist vastavõtust ja vastavõtu kontsõrdist mink algusõn pidä president aastapäävakõnnõ tetäs õkvaülekannõq televisioonin vastavõtu käeandmistseremooniat kon president ja presidendi abikaasa kõiki küläliisi tervütäseq om iroonilidsõlt nimitet pingviine paraadis võrrõldõn miihi pidolikkõ frakkõ pingviine mustvalgidõ sulgiga vallon liinon üli koolõn tiatriin ja tüükotussin tetäs kah ummi pidoliidsi vastavõttõ aktuisi ja kontsõrtõ sagõhõhe jo radokuu pääväl ja viil varrampagi kreutzwaldi friedrich reinhold friedrich reinhold kreutzwald sündünüq joulukuu pääväl jõepere mõisan kadrina kihlkunnan viromaal koolnuq põimukuu pääval tarton oll eesti kirämiis ja tohtri kasvi kaarli hageri ja ohupere mõisin oppõ rakvere köstre gööki algkoolin kreiskoolin tallinna kreiskoolin kaupmehe opilanõ tallinnan tekk tallinnan kodo oppaja katsmisõ tüüt kodo oppajan tallinnan ja peterburin aastagil oppõ tarto ülikooli meditsiinitiidüskunnan timä pääteos rahvaluulõainõist tüüdeld rahvuseepos kalõvipoig sai eesti rahvuslidsõ kirändüse alostalas rahvaluulõlõ tugõhõsõq ka eesti rahva innemuistidsõq jutuq naid juttõ niguq ka kalõvipoiga om tõlgit mitmõhe võõrkiilde kreutzwaldi looming mõotas jovvulidsõlt tervet rahvuslidsõ liikmisõ ao vaimoello oll opatu eesti seldsi avvoliigõq aastagast soomõ kirämiihi seldsi korralinõ liigõq aastagast ungari tiidüisi akadeemiä väläliigõq aastagast elli surmani tarton väümiis blumbergi man kreutzwald om matõt tarto raadi vana jaani kalmuaialõ võro liinan om kreutzwaldi majamuusõum vanõmbaq esä reinholdsoni juhan kängsepp ildampa rakvere kihlkunna kaarli mõisa aidamiis vabastõdi perüsorjusõst aastagal imä mõisanäüdsik ann põimukuu pääväl võtte naasõs saedleri marie elisabethi hähäq olliq viru nigulan latsõq tütreq adelheid anette ja marie ottilie ja poig friedrich aleis muhu saar vai muhumaa om saar õdagu eestin saarõmaa ja suurõmaa vaihõl muhumaast põh a ja hummogu poolõ jääs läänemaa muhumaa põlistrahvast kutsutas muhulaisis ja muhun kõnõldas muhu kiilt muhu saarõ pindala üten väikeisi saarõkõisiga om km saarõmaa ja muhumaa vaihõl om väike väin ja väikese väinä tamm suurõmaa ja muhumaa vaihõl sõitvaq praamiq muhumaa kõrval om mitu väikeist saarõkõist suurõmbaq ommaq kõinastu kesselaid suurlaid viirelaid ja võilaid muhumaal om väega illos ja putmaldaq luudus ja sõbraliguq inemiseq muhu saarõn koguva külän om sündünüq ka kuulsa kirämiis juhan smuul parhilla om koguva külän muhu muusõum muhu saarõ naasõq tegeväq väega ilosat käsitüüd ja muhu rahvarõivaq ommaq populaarsõq ja kimmähe kõgõ herksämbäq terve eestimaa pääl muhu naisi vahtsõmb ündrik om uma kõlladse värmi saanu edimädse ilmasõa aol saarõ mano merde jäänüisi säksä miine püssärohost midä rõiva värmmises pruukma naadiq saarõ pääl om üts koolitarõ tuu om põhikuul ja tuu om liiva külän koolin om latsi kokko muhumaa tunnislausõq om muhumaa saar kon aig hengäs naistõpunahain vai viinalill e k liht naistepuna ld k hypericum perforatum om vana ja inemiisi siän tunnõt ravihain minkal om pall o kasuliidsi umahuisi om üteld et jaanipuulpäävä üüse kor aduq rohoq avitasõq aastak otsa egä haigusõ vasta viinalill arvati väke täüs olõvat ni timäst peetäs luku ka seoilma aolidsõn õdagumaa meditsiinin viinalill nakkas häitsemä jaanipäävä aigo ja häitsemän või tedä nätäq viil järgmädse paari kuu joosul a rohos om tedä kõgõ parõmb kor adaq suvõ algusõn tarvitõdas pia kõkkõ vart üten lehti ja häitsmidegaq kasvo ürti minkast tetäs tsäid ni õli vai viinaleotust lõuna eestin om taa hain tunnõt ku viinalill selle et tedä panti sagõhõhe kos aviina sisse et viin vägevämb ja armuasjo ajaminõ kimmämb saassiq viinalilli häitsmeq andvaq viinalõ ka ilosa verevä värmi kõgõ inämb om viinalill tunnõt ku pitsüse ruuh nigu timä tõõsõ nime naistõpunahaina perrä või otsustaq om taa hain tähtsä ka mitmidõ naisihaiguisi ravimisõs lisas iinpuul nimitedüle om viinalilli tarvitõt ka siitmise häti haavo paisidõ ja palotuisi ravis kurgukuristamisõs ja hingämisteie ravis tä seen om rohkõhe parkainit eederlikke õllõ ja antibiootikumõ viinalillil om ka lihtsähe tervet ihho rahustav mõjo viinalilli raviumahuisi kotsilõ om mitmit uurmiisi tett ni vällä uurit et kerge vai parra pitsüse ravis om naistõpunahain sama teküs ku mitmõq tugõvidõ kõrvalmõjjõgaq antidepressandiq rassõ pitsüse kõrral olõ i timäst väega api viinalilliga om ka nahko pargit ja rõivast värmit tä and verevät värmi kost haina tõõnõ nimi naistõpunahain tulnuq om tuu kotsilõ om mitu esiqsugumast arvamist üteq arvasõq et ku naistõrahval ommaq as aq kinniq sõs viinalillist tii päst vallalõ kõgõ inämb om sõski levinüq tiidmine et ku naistõrahvaq kahvatuq ja valgõq saisvaq sõs piät nä naistõpunahainast tiid juuma sõs tulõ veretüs palgõhe sagõhõhe löüdüvit naistõpunahaina sortõ om meil kats liht ja kandilinõ naistõpunahain mõlõmbaq ommaq kõllatsidõ häitsmidegaq pistülidseq peenülikkõ elliptiliidsi lehti ja risuumõgaq kasvoq ni mõlõmbat om ka rahvameditsiinin ja rõivatüütlüsen tarvitõt edimädse tund ärq tuu perrä et täl om ümärik vars tuppleheq terävä otsagaq ku häitsmit pitsitäq sis tulõ verevät kasvomahla ku naistõpunahaina ülearvo pall o tarvitaq om taa kihvtine muut naha valgushergäs vai tege krampõ ja ajohäti selle taheta i tedä ka kar amaalõ kasuma kuiki naistõpunahain om eläjile söögis kõlbmaldaq sööväq timmä mõnõq mutigalihiq kedä om koetõt tarvitaq kar amaiõ pääl naistõpunahaina vastatsõs biokaitsõs naistõpunahain ja viil umbõs sorti timä perrekunnast hypericum om parra üleilmalidsõ levimisegaq sisse tuud ka ameerikahe kuiki peri om tä õuruupast kaitsõ ala tä kuulu i vigõl om harolinõ tüüriist minga sitta põhku vai haina nõstõtas sammõld ja turvast võit kah taaga nõstaq naid om kolmõ ja neläharoliidsi neläharolidsõq ommaq rohkõmp iks sitaviglaq kolmõ haroga om rohkõmp haina ja põhuvigõl ku tõist võttaq ei olõq sõs või neläharolist kah haina ja põhu man tarvitaq a mud o om iks kolmõharolinõ kergemp vanast oll katõ haroga viklo kah nuuq olliq linakubo nõstmisõs viil ommaq aia ja kartoliviglaq kartoliviglal om pall o harrõ ja noidõ otsan nupiq et haro kartoli sisse es lännüq viglal om ravvast vigla pütsk mink külge haroq käüväq ja kohe sisse lätt vigla hand hanna tõsõn otsan om hannaga risti nasa muhu vald om saarõmaa vald miä om muhu saarõ pääl ja vähämbide saari pääl tuu ümbre vallan om saisoga elänikke vallan om üts asula liiva kon om elänikku vallan om ka üts satam kuivastu satam saarõmaa ja muhumaa vaihõl om väike väin ja väikese väinä tamm suurõ maa ja muhumaa vaihõl sõitvaq praamiq muhumaa kõrval om mitu väikut saarõkõist suurõmbaq noist ommaq kõinastu kesselaid suurlaid viirelaid ja võilaid muhu vallan om üts koolitarõ tuu om põhikuul ja tuu om liivan koolin om latsi kokko muhu vallan om küllä aljava hellamaa igaküla kallaste kantsi kapi kesse koguva kuivastu külasema laheküla lalli leeskopa lehtmetsa lepiku levalõpme liiva linnuse lõetsa mõega mõisaküla mäla nautse nurme nõmmküla oina paenase pallasmaa piiri põitse pädaste päelda pärase raegma rannaküla raugi rebaski ridasi rinsi rootsivere rässa simisti soonda suuremõisa tamse tupenurme tusti vahtraste vanamõisa viira võiküla ja võlla dostojevski fjodor fjodor dostojevski vinne keelen oll kuulsa vinne kiränik kiä sündü märtekuu pääväl moskvan dostojevski om täämbätseni pääväni üleilma kuulsa ja timä töid lugõvaq inemiseq väega pall odõn keelin dostojevski fjodori esä mihhail tüüt vaesidõ inemiisi haigõmajan ku dostojevski fjodor oli aastakka vana kuuli ärq timä imä maria ni esä saat uma puja peterburki opma aastagal astõ dostojevski ülikuuli samal aastagal kuuli puškini aleksandr miä mõot dostojevskit väega pall o selle et timä ja tä veli armastiq väega puškini kirändüslikku loomingut aastagal sai dostojevski teedäq et perisor aq olliq ärq tapnuq timä esä mihhaili vinne kiil om indoõuruupa kiili slaavi rühmä kiil midä kõnõlõs umbõs mill onat inemist mitmõl puul maailman suurõmb jago naist eläs vinnemaal ukrainan ja valgõvinnen eestin kõnõldas vinne kiilt põlitsõhe peipsi järve veeren kon eläs põlinõ vinne vanausoliidsi kogokund põhilidsõlt vinnekeeline om täämbädsel pääväl vinnemaa ala jäänüq jago petserimaast kon om ka põlist vinnekeelist rahvast nõvvokogo aol om pall o vinnekeelist rahvast vinnemaalt ukrainast ja valgõvinnest sisse tuud põh a eesti liinohe talliinahe narva kohtla järvele jõhvi sillamäele ja paldiskihe kon om vinne keele kõnõlõjit täämbätseni pääväni väega pall o aastaga rahvalugõmisõ perrä oll eestin vinne kiil inemisõl imäkiil vinne keelest om võro kiilde lainat mitmit sõnno nt prosta vet uulits karman ja loodsik viilgi inämb om vinne keelest lainat sõnno seto kiilde tsässon kul atama jne õdagumeresoomõ keeleq om rühm soomõ ugri kiili midä kõnõldas põhilidsõlt õdagumere piirkunnan õdagumeresoomõ kiili lõunõrühmä kuulusõq liivi eesti vad a ja lõunõeesti kiil sh võro kiil ja seto kiil lõunõeesti kiilt om traditsioonilidsõlt peet eesti keele murdõrühmäs õdagumeresoomõ kiili põh arühmä kuulusõq soomõ ingerikar ala vai isuri kar ala ja vepsä kiil sagõhõhe peetäs eräle õdagumeresoomõ keelis ka aunusõkar ala vai livvi ja lüüdi kiilt a mõnikõrd ka roodsin ammõtligult veidembüskeeles tunnistõdut meä kiilt meänkieli ja norran niisama ammõtligult veidembüskeeles tunnistõdut kveeni kiilt kainun kieli riigikeele staatusõga kiräkiil om eesti ja soomõ keelel tõisist õdagumeresoomõ keelist om uma kiräkiil olõman liivi vepsä kar ala aunusõkar ala ja võro keelel trüküsõnna ilmus ka meä kveeni seto ja vad a keelen a tüütävit kiräkeele standardiid olõ i naidõ kiili jaos luud tuuljärv suur plaksi järv om järv plaksi külän rõugõ vallan võromaal tuuljärv om põh ahummogu lõunaõdagu tsihiline väikujärv mink suurus om hektärri tuuljärv sais miitre korgul merepinnast ja om eesti kõgõ korgõmbal ollõv järv kõgõ suurõmb süvvüs om miitret tuuljärve juusk sillaniidü oja ja säält vällä järveperä oja miä juusk vaskna järve tuuljärve perv om matal ja soinõ tuuljärve kotsilõ om mitu perimüst üts jutt pajatas tuuljärve sündümisluu kalõvipoig oll pihkva puult tulnuq ja tahtsõ kõrras pikäle visadaq tuu jaos tõmmas ta kässiga hindäle pääalodsõ minkast sai munamägi kalõvipoja vähkremisest sai vaskna järv edimädsest jalasammust pääle nõsõmist saigi tuuljärv tõsõst tuhkrijärv tuuljärve nimi tullõv tuust et sääl om kõgõ väiku lainõtus eski ku tuult olõ õi perimüse perrä tuud lainõtust tege järvevaim beemodi armukõnõ tsööma kedä beemot lätimaalõ minnen haanihe kõrda pidämä jätse ähijärv om järv karula kihlkunnan antsla vallan karula rahvuspargi järvest om tä kõgõ suurõmb pindala om täl ku km läbimõõduga tsõõril viikorgus kõigus uma cm aastagan pervejuun om väega ts opilinõ üten hulga puulsaariga kõgõ suurõmb puulsaar om tammiga katõt korgõ tammõmäe ümbre ummaq suuq ni laugaq ähijärv lätt pistülidselt sügäväs põhi om perve man liivanõ a kesken om põhi rahudu ni muanõ ähijärve lõunõosan ommaq kolm saart sitiksaar linnusaar pajusaar miä ummaq mõtsaga katõduq vesi om ähijärven rohikaskõllanõ toitainõrikas ni nõrga läbivooluga ähijärve põh aõdaguperve mäenõlval kuusi all om muistinõ kalmõq keriguasõq põh aõdagukaldõl tegotsõs s oo ilma aigo karula rahvuspargi keskus kirändüsen om taa järve ummaperrä jäädvüstänüq kaalepi ain uma ähijärve laulõn ähijärve ümbre kondaja või löüdäq hulganistõ sõa aost peri kaitsõkraavõ ni ka muido jälgi mõtsaveljo tegemiisist rahvas om nännüq ja tiid kõnõldaq et ähijärven eläs must pini kiä tõõnõkõrd vällä tulõ üte jutusõ perrä läts hulk näiokõisi ähijärve tsuklõma õnnõ viimäne jäi kalda pääle märkmä kas iks om hää vette minnäq tuupääle tull järvest must pini kiä haukse et viimäne tütrik piät ka tsuklõma minemä naki taht süvväq tõõsõ küländ tuntu jutu perrä om järve pääl hummogilde päävänõsõngu aol näta ähijärve telg sjoo om niimoodu tuuperäst et ähijärv jäi õkva karula ni antsla mõisa valduisi vaihõlõ mõlõmbaq mõisaherräq tahtsevaq hüvvä kalajärve hindäle saiaq a sõs lepseväq ärq et järv tulõ poolõs tetäq et viir kimmähe nätä olõs andsevaq naq hobõsõlõ raudnaklu süvvä ja sõs sõidivaq üle järve ähijärve telge piten läts tsaariaol talvõtii ku tuu päält ärq essüt sõs võit järve ärq uppuq ähijärv om väega hüä kalajärv orajõgi om jõgi võromaal tä nakkas pääle kanepi kihlkunnast a suurõmbalt jaolt juusk põlva kihlkunnan orajõgi om ah a jõõ hääpoolinõ harojõgi orajõõ läteq om mustja külän kunagidsõ johanneshofi talo man osola tiiristist km põh a puul ülembjoosul om jõgi egal puul süvendet ja õgvõndõt edimält lätt jõgi km lõunahummogu poolõ mustja külä keskel käänd põh ahummogu poolõ ja juusk pia km kooni roosi külä ja põlgastõ mõisani õigõn sängün läbi kuivõndõt soistõ niite ja põldõ jõõ org nakkas vällä kujonõma viil põlgastõ mõisa man põlgastõ mõisast km allavuulu kruuta külän ojasaarõ talo kotsil käänd jõgi äkki põh aõdaguhe a kilomiitre peräst hainastõ talo man käänd jälq põh ahummoguhe ja joud km peräst mustajõõ küllä sääl lätt timäst üle vana võro tii saman suunan juuskõn lätt tä läbi mäni ja tilsi külä vaihõlt inne vedoküllä käänd jõgi hummogu poolõ peräst tilsi himmakülä tiid juusk orajõkkõ hää käe puult uja miä tulõ pikästjärvest edesi tege jõgi km pikutsõ haagi vardja külä ja mõisa ala pääle midä juusk tä juusk sügävän põlva ahja luutsna ürgoron ah a jõõni vällä tä juusk läbi koiolakülä meemaskülä mõtstõ ja kuruski külä käänd sõs hummogu poolõ rosma küllä kon orajõkkõ juusk peri uja pääle tuud juusk orajõgi läbi põlva liina ja sääl olõva ülessulut põlva järve põlvast allpuul juusk jõgi läbi tilsi orajõõ ja himmastõ külä nink lätt eostõ külä man ah a jõkkõ orajõõ veeren om pall o elämiisi ja põldõ veidemb mõtsa aastagil olliq jõõ pääl veskiq vedokülan kundzal konsa koiolakülän poiol kuruski külän raudsepäl rosma külän põlvan nink tilsi orajõõ külän haukal ja pihol orajõgi om suurõ sadamisõga jõõ viipinna absoluutnõ korgus lätte man om miitret ja suu man m tuu tähendäs et korgusvaih om m ja keskmäne sadaminõ m km kõgõ suurõmb om sadaminõ inne rosmat mõtsa sisen kallost om orajõõst saad haugõ särge lepämaimu rünti viidikat latikut trullingut hinki ahunat ja lod akalla koiva jõgi läti keelen gauja om jõgi läti ja võromaal hargla kihlkunnan jõõ pikkus om km tuust km om eesti ja läti piiris jõgikunna suurus om kmsup minkast eestin om kmsup koiva jõgi om lätin juuskvist jõkist kõgõ pikemb daugava om külh viil pikemb a läti piiren om tedä veidemb tä juusk läbi gulbene alksne valka valmiera csise ja riia rajooni koiva läteq om elka mäe man vidzeme korgustikun edimält juusk tä hummogu poolõ tege suurõ kaari ümbre vidzeme korgustigu juusk läbi mitmõ järve ja lõpos lätt liivi lahtõ carnikava man õkvajuunt pite om lättest jõõ suuni õnnõ kilomiitret koiva alambjoosult lätt kanal daugava jõkkõ ülembjoosul olõ iq jõõ perveq korgõq ja tuuperäst ujotas tä keväjide luhaq üle alambjoosul om jõõ org küländ sükäv ja sääl või nätäq liivakivimüüre koiva jõõ kõgõ suurõmb harojõgi eestin om mustjõgi eestin om koiva jõõ veeren kats kaitsõalla koiva ürgoro liivakivimüürega jago oro lakjus om sääl km ja süvvüs siguldan m kuulus a luud gauja riigiparki kmsup keskus siguldan vanast parvõtõdiq koiva pääl palkõ täämbädsel pääväl tundvaq jõõst rõõmo kalameheq ja paadimatkajaq jõõ pääle om ehitet väikest eelektrijaama väikene emäjõgi vai väikene imäjõgi om jõgi tartomaal sangaste ja rõngu kihlkunnan ja võromaal karula kihlkunnan tä nakkas pääle pühäjärvest ja juusk võrtsjärve lõunõotsa alambjoosul om tä tarto ja mulgimaa piiris võromaalõ jääs timäst õnnõ väikene jupikõnõ iigastõ kandin väikene imäjõgi om jõgi eestin väikene imajõgi om km pikk jõgi nakkas pääle otõmpää korgõltmaalt pühäjärvest ja juusk sisse võrtsjärve lõunõotsa jõõ alostus ja lõpp ommaq tõõnõtõõsõst km kavvusõn väikene imajõgi om tervehnä valga maakunnan a uma alombadsõn otsan om tä aoluulidsõ tarto ja mulgimaa piiris jõõ alostus om läteq miä om miitret üle merepinna ja lõpp miitret üle merepinna sadaminõ om miitret vai miitret kilomiitre kotsilõ pärlijõgi läti keelen prupte om jõgi võro ja lätimaal tä nakkas pääle lätist a suurõmbalt jaolt juusk rõugõ kihlkunnan pärlijõgi nakkas pääle trumultisõ järvest põh a lätin nink juusk kur a poolõ päält mustajõkkõ paigan kost mustajõõ suuni om km jõõ pikkus om km tuust km lätin ja jõgikunna suurus kmsup tuust kmsup lätin jõõ langus om m ja lang om m km uma nime om pärlijõgi saanuq ebapärlikarbi margaritifera margaritifera perrä midä viil aastagasaal sääl pall o elli edimädseq km juusk pärlijõgi alksne korgustigul lätin ületäs loogamäe ja pillardi külä vaihõl eesti piiri säält paar kilomiitret allapoolõ om km eesti ja läti piirijõgi ja käänd sõs eesti eestin juusk tä haani korgustigul km läbi luhasuu edesi juusk tä sügävän järskõ perviga ürgoron kotussidõ om jõgi väega käänolinõ keskjoosul om jõõsängü põh an nätäq ülemb devoni paealospõh a lub akiviq ja dolomiidiq oro põh an ommaq hariligult korgõmbaq konnuq ja kotussidõ likõq madalaq luhaniidüq kesk ja alambjoosul ommaq jõõ veeren põlluq ja mõtsaq jõe veeren ommaq sääntseq küläq loogamäe kadõni vanamõisa mikitä pärlijõõ märdi kängsepä saarlasõ ruuksu hurda matsi heedu kaugu karaski sännä ja sikalaanõ pärlijõõ pääl on sulgu pähnä jakob sünd hurda küläst rõugõ kihlkunnast om a kõnõlnuq niimuudu ku noq nakkat taad värki ärq kaema jaq olõma sõs ärq üldäq noq näeki eiq kala poiga vii sisehn kuq suvõl mõnikõrd jõõ viirde putut sõs tulõ mõni maamõräbäk perve viirde kuq muta kui jalaga viil üles tsolistat sõs kääväq sääl muadsõ vii sisehn jaq tumpvaq nõnnu vasta pall ast jalga kuq kõditasõq lõuq agu vesi ärq seletüs jaq nimäq hinne kui ärq rõbatasõq sõs kakvaq kavvõdahe ku situs sõs olõ iq inäp piätüst maamõ poiga neh viil ärq näet aq tõõsist kalust olõ õiq haisugi inäp ärq nimäq ummaq kaonu ja ärq lõpnuq noq um ega miis kalamiis ega kala jaos om mitu püüdjät tuu um neh tu asi et nimäq saa õiq sugõnõdaq niguq pää tsuskas nii um õng lõvvuhn ärq püüdvä kõik tilgakõsõq kah siin miiq kottal noq muud olõ õs ku s oo pärli jõgi kost kallu püüti tan üllen viitenä puul timä um viil peris väikene niguq oja aq siin lätt joq suurõmbas jaq laembas siin juusk naid lättiid sisse jaq mõni oja kah aq mõisa man um timäl joq hoobis tõõnõ n agu aq vesi um siin õnnõq alasi külm tuu um naad õ lättide peräst et naaq ajavaq külmä vii sisse talvõl jälq ummaq lättekotussõq vallalõq mood o külmäs külq jõgi kõõgist paag ust ärq kinniq sõs käüdäs hobõstõga üle jaq õkva ohku lumõga nakka õiq kiä kõvõrit teid pite kolkma säänä asi aq kas saq tiiät minkperäst s ool jõõl um säänä nimi kaeq vanast oll siist üts peris pärli löüt tuu oll katariinalõ kingit tuu oll lasknuq timä hinele krooni sisse pandaq nii kõnõldiq selle tedä nüüd kutsutas pärli jõõs peräst olõ õiq kiä inäp üttegiq pärlit nännüq muguq mõni kunnakarp vahel pääväpaistõl viihn välgüs s oo jõõkõnõ siin um kärre joosuga vai niguq üldäss et suurõ sadamõgaq tuuperäst tetti timä pääle mitu veskit kaeq s oost saarlasõst nimäq nakkasõq joq pääleq saarlasõhn kats tükkü sõs vana tõnis uma hurgaliga sõs tulõ eomõis sõs kaska jaq kõgõ perähn alksnes uma kuus veskit s oo lähkü maa pääl mi saq viil ärq ütlet vai olõt aq näet um pikki jaq suuri jõki kohe saa õiq määnästki veskit kohe tetäq eiq olõ õiq säntsiid kotussiid eiq niguq taa suur mustjõgi jaq kohe s oo pärli jõgi sisse juusk ma i tiiäq tan parlaq üttegi veskit ollõv taa juusk tast läbi luha um muanõ jaq mää põh aga aq miiq jõõl um uma kimmäs ruusa ja liivapõhi all jaq kivve täüs kuq kurivaim väikeiisi jaq suuri ärq ummaq joq sammõldanuq nilbõq jaq rohilidseq näet sääl kivve all oll kalul hüä elläq sääl neh muguq tillidiq õnnõq kala um ka ks tark elläi ärq saq ülguq ka kuq timä hinne kohe kivi alaq um vidänü sõs pää hoit timä õks kivi alt välläpoolõq et sõs timä näge kõik ärq miä sünnüs jaq lasõ õiq mõnõl tõõsõl kalal hinnest kinniq n opadaq aq inemist timä vainlanõ pelgäs niguq ärq näge nii um kaonuq lask hannaga uma lopsu jaq lätt võtaq viil kinniq noq um jõgi ärq kuiunuq miä kala siin noq viil elläq saa vai um kalal jääs sälg vii sisest vällä noq kon timä sõs viil eläs vai um ärq um naaq võrrõndiguq kaq liiva täüs uhtnuq ni pall o um sügävämpi kotussit kuq veskitammi pääl sääl vaest um viil ärq mõni suurõmb kala sääl saa timä viil elläq aq vanast oll tõõmeeli jõõhn rohkõp vett sõs olliq vihmatsõbaq aoq aq noq tükke peris ärq kuiuma saa õs tsirgulõ inäp vasarõ hämmädäq ka s mi saq tiit vai olt noq olõ õiq mitu aestat inäp kalla söönüq vähä maik um joq meelestki ärq lännüq a kost vanast oll jõgi kõik vähki täüs kuq sibinitsu vähki jaq kallu sagunahe sõs muguq minti jaq tuudi puudus es tulõq phong nha k bngi riigipark vietnami keelen vn quc gia phong nha k bng om riigipark vietnamin qung bnhi provintsin hanoist km lõunõ puul tä om karstialal minkast km om vietnamin ja km hin namno piirkund laossõn riigipargi süämeala katt km park luudi tuu jaos et kaitsaq ütte maailma katõst kõgõ suurõmbast karstialast nink niisamatõ vietnami keskosa rannigu mõtso kaitsõs pargin om kuupa ja grotti kogopikkusõga umbõs km minkast õnnõ ommaq läbi uuriduq vietnami ja briti tiidläisil noist ommaq phong nha piirkunnan ja kolm ke bangi piirkunnan phong nhan om maailma kõgõ pikemb maa alonõ jõgi aastagast kuulus tä unesco maailmaperändi nimekirja kurgupeethelü vai kakkõhelü om täüspeethelü klusiil miä tetäs sammamuudu ku tõõsõq täüspeetelüq k p t õhu tävveligu kinniqpidämisega õnnõgi õhu kinniqpidämises pruugitas kurgupeethelül mitte kiilt vai huuli a kurku kurgupeethelü om võro keele tähtsä tunnus ja tedä lövvüs tan väega pall o võro keelen om kurgupeethelü pia alasi õnnõ sõna lõpun kurgupeethellü kirotõdas võro keelen tähega q vai mõnikõrd ka ülemädse komaga välläjätmismärgiga küländ sagõhõhe nt aolehen uma leht olõ õi kurgupeethellü kirän sukugi märgit kakkõhelü om võro keelen nimisõna mitmusõ nt maaq piniq vrd ütsüs maa pini tegosõna käskjä kõnnõviie nt tiiq võtaq ja pall odõ muiõ keeleoppusliidsi katõgoorijidõ tunnus kaeq kakkõhelü ettetulõmisõ nimekirjä sammamuudu ku võro keelen tulõ kakkõhelü ette ka seto keelen kon või tedä ollaq välläütlemisen esiki inämb ku võro keelen päält võro ja seto keele om kurgupeethellü ka pall odõn tõisin maailma keelin nt araabia malta ja mitmin indiaani keelin a ka soomõ keele välläütlemisen nt anna olla annaq olla ja inglüse esiqeränis briti inglüse kõnnõkeelen nt a little bit liql biq s aksa keele välläütlemisen või kakkõhellü kuuldaq sõna alostusõn vabahelü iin nt eins qains q tähega kirotõdas kakkõhellü päält võro ja seto keele ka malta keelen rahvusvaihõliidsin keeletiidüse üleskirotuisin ipa soomõ ugri kiili transkriptsiuun jm märgitäs kakkõhellü hariligult esiqerälidse märgiga miä tulõtas miilde ilma punktilda küsümismärki gulgi albert albert gulk sündü om võromaalt perit eesti kunstnik albert om lõpõtanu tarto kunstikooli aastagal tarto ülikooli maaliosakunna lõpõt tä aastagal aastagast pääle om tä kursi kuulkunnan aastagast tarto kunstnikkõ liidon albert eläs tarton tä om tennüq inämbält jaolt suuri maalõ kon pääl ommaq ulmõmaastiguq timä töie teemäq ommaq elost hindäst ja inemiseq timä maalõ pääl ommaq peris inemiseq alberti hindä ümbrelt gulgi maalõn om väega häste ärq tuntav käekiri sääl ommaq ulmõlidsõq olõndiq umast maailmast maalõ pinnaq ommaq paksustõ ärq täüdedüq umas inspiratsioonis pidä albert gulk elektroonilist muusikat tuu muusigaga võrdõlõs tä ka ummi töid tä om kujondanu mitmit etendüisi ja raamatit näütüses vilepi heiki mind oli kaks antsla om vallasisene liin võromaal antsla vallan antsla nimme om edimäst kõrda nimetet aastasaa edeotsan antzeni vasall liina nime all vallutivaq ruutslasõq tõisi hulgan ka antsla liina aastasaal ehitedi liina asõmalõ vana antsla mõisa mink kõrvalõ luudi ha suurunõ park kimmähe and toukõ liina arõngulõ valminu valga pihkva raudtii jaam sai nime katõ lähken olõva perismõisa perrä kotus kon raudtiijaam om kand nimme hauka hauka alõvigust sai aastagal antsla allõv ni lehekuu pääväl liin liinaliidsi oll aastagal ni aastagal antsla sai liinaõigusõ aastagal tõõsõn ilmasõan häädü elämispinnast ni poodiq ja laoq hiiomaa om suurudsõlt tõnõ saar eestin perän saarõmaad hiiomaa hummogu ja lõunahummoguveere lähken om umbõs saart kõgõ suurõmb om kassari km väikeisist saarõkõisist miä jääseq hiiomaast lõunahummogu poolõ om kõgõ suurõmb vohilaid rannaveere pikkus om km ja taa om häste käändliganõ saarõ pind om tasanõ põh aveeren om hulga liivarando ujomisõs sünnüseq tõrvanina lehtma tahkuna mangu luidja pallinina ni kalana rand ni surfiparadiis pikält õdakulõ küünüs kõpu puulsaar mink keskkotus kerküs miitrini kõpu puulsaarõ pääl om baltimaiõ kõgõ vanõmb tulõtorn kõpu tulõtorn miä om ehitet aastasaa edimädsel poolõl suurõmbat ossa hiiomaast katt mõts kasvisto om väega rikas piaaigo sorti suunkasvõ naist hulga harvõ rahvas eläs ranna lähkün keskkotussõn inemiisi ei eläq hiiomaa üten väikeisi saariga timä ümbre kuulus hiio maakunda ja aoluulidsõ läänemaa ala võro selts vkkf om selts miä om luud võro keele ja kultuuri tugõmisõs ja hoitmisõs kõgõ aoluulidsõ võromaa pääl minkast kõnõldas ka ku võro keele ja kultuuriruumist võro selts vkkf luudi märtekuu pääväl kanepin sõs sai seldsi nimes võro keele ja kultuuri fond asotamisõ man olliq võromaa muinsuskaitsõ selts kanepi muinsuskaitsõ selts võro hariduskuundis seto selts aolehti töörahva elu ja koit ja aokirä pioneer toimõndusõq aastal tetti fond ümbre mittetulosaamisütisüses ja tä naas kandma parlast nimme võro seltsi programmi perrä tulõ samast aastagast andas egä aastak vällä võro seto tähtraamatut umakeelist kallendrit kon kõrvuisi om nätäq kallendri nii vahtsõ gregoriusõ ku vana juliusõ kallendri perrä üten võro ja seto rahvakallendri tähtpäiviga tähtraamatun trükitäs ärq ka ilo ja tarbõkirändüstekste egä aastak andas vällä ka muid umakeelitsit raamatit ja kõrraldõdas tõisi umakeelist kultuuri tugõvit sündmüisi ni tetäs projekte põhikirän säetüisi tsihte perrä vkkf om vällä andnu aastapreemijit wilde i oscar oscar wilde täüsnimi oscar fingal o flahertie wills wilde oll iiri kiränik ja luulõtaja tä sündü rehekuu pääväl dublini liinan ja kuuli märdikuu pääväl pariisin wilde i oscari esä söör william wilde oll silmä ja kõrvatohtri kiä kirot mitu arkeoloogia rahvaluulõ ni arstitiidüse raamatut imä jane francesca oll ka kiränik ja kirot speranza nime all rahvusliidsi luulõtuisi imä opas oscari väega häste prantsusõ kiilt kõnõlõma ja kriika ni ladina kiilt lugõma wilde oppõ portora royal school koolin enniskilleni liinan iirimaal trinity kolledin dublini liinan korgõkoolitusõ sai tä magdaleni kolledin ofordi liinan kon võtt ossa ka esteete liikmisõst estetism om ütes timä tunnismärgis muutunu tetris om videokildamäng taa programmiire paitnovi aleksei piimäkuul nimi tulõ kreeka keele iihnsõnast tetra ja sõnast tennis miä om paitnovi kõgõ meelelidsemb sport mängol om hulga tõsõndit ni taad või mängiq ütsi vai mitmõgese johuslidsõ sagõhusõgaq liikvaq mängovälläl alla tetrominoq naaq ommaq kujoq miä egäüts om kokko pant neläst kruudu klupist mängo mõtõq om liigutaq naid nii et saiaq rida rööbäskilläq täüs ku rida täüs sõs taa kaos ärq ni taast ülemäne satus tä asõmalõ kluppõ saa liigutaq edesi tagasi ja ümbre käänähtäq miä rohkõmb mäng edenes tuu kipõmahe klupiq kukõrdusõq mäng om läbi ku mängjä inämb jovva ai kibõhusõgaq sammu pitäq ni klupiq täütväq mängovälä ja inämb saa ai rohkõmb kluppõ tullaq punktirehkendüsen saa rohkõmb punktõ ku ria täüs saa vai ka tuu perrä ku korgõst tetromino kukõrdus inne lukku minekit mängooppusõn ommaq tetrominoq nimitüisigaq i j l o s t ja z naidõ sarnasusõ peräst tähistü tähtiga hitleri adolf adolf hitler sündü mahlakuu pääväl austrian ja tä oll aksamaa poliitik hitleri adolf oll karismaatilinõ miis ja tä valitsusao korgpunktil oll suuremb osa õuruupast timä kontrolli all tä oll aksamaa sõaväe ja rahva juht tõõsõ ilmasõa aol ja ku aksamaa oll sõa piaaigo kaotanuq sis hitler tekk berliinin uman punkrin hindätapmisõ adolf oll neläs lats perren tä esä oll tolliammõtnik ja tä imä ja esä olliq hindävaihõl sugulasõq hitleri adolf om opnuq algkoolin ja sis linzin reaalkoolin kon tedä mõodiq poetschi leopoldi antisemiitliguq kaehtusõq tuud kuuli tä es lõpõdaq ja tuuperäst oll tä koolitus oll kehv ku tä esä kuuli sis adolf elli pensionist ja imä kulul käve oopõrin ja kunstigallõriin ja taht kõrgkuuli minnäq a tä raha sai otsa ja tä es lääq lät hoobis meidlingihe kon oll kodolda inemiisi päävari hitleri adolf om kirotanuq mälehtüisiraamadu mein kampf muq võitlus tä oll kasvosüüjä ja pelä korgust uma elo aol tä es piibudaq egaq es pruugiq viina tä kõgõ meelelidsemb viiemeistre oll wagneri richard hitleri adolf kuuli mahlakuu pääväl berliinin hindä käe läbi kauksi ülle ülle kauksi sündü süküskuu pääval kasunuq om tä saarlasõ külän palu talon talo piir om ütest külest pärlijõgi kauksi ülle talost neli viis kilomiitrit om sännä kon om ka katõ tõõsõ võro kiränigu jaigi juhani ja adsoni arturi kodotalo kotus ja latsõiä paik kauksi ülle vanavanaesä oll saarna ja tä sõsar oll lauluimä ja nõid esä oll aidamiis ja imä oll vaenõ ja illos tütärlats kink aidamiis ärq võtt kauksi ülle om opnuq ja lõpõtanuq rõugõ kooli võro i keskkooli ummõlusõ klassi ja tarto ülikooli aokirändusõ eriala om ka opnuq tarto ülikoolin kirändust ja rahvalaulõ täl om neli tütärd maali salme päivi ja leelo ni kats poiga niilo ja truvar kauksi ülle om kirotanuq võro keelen vahtsõ ao luulõt sis viil romaanõ ja näütemänge vähä ka kriitiliidsi kirotuisi ja reisikirä tä kõgõ kuulsambaq teosõq ommaq romaan paat näütemäng susi ja viil om tä filmi taarka stsenaariumi kuunkirotaja tä om tüütänuq võro raadion kon alost võrokeelidseq latsisaatõq kaits võrokõisi ja setodõ kultuuri kombit ja maad kauksi ülle om olnuq tsihtasotusõ fenno ugria tarto keskusõ sekretär viil om tä eesti kostabi seldsi üts alostajaliigõq ja etnofuturist tarto ülikoolin oppas kauksi ülle vahtsõmba ao lõunõeesti kirändüst võismõlill võidlill võidninn võiulill võismõninn võiuhain om kõlladsõ häitsmega lill miä kasus tsendimiitre pikkudsõs lillil om kihvtine piim mahl võismõlill häitses hariligult lehekuun ku ämmäleht joht häitse i tõõnõkõrd häitses võismõlill ka piimäkuun hainakuun ja harva ka tõist kõrda põimukuun vai süküskuun kasvol om pikk oosikanõ häitsmevars ja jämme pikk juur juur on hariligult karvanõ ütel võismõlilli kasul või ollaq kooniq seemend võismõlilli om armõdu hulga egäl puul ynnõ antarktikan olõ i ja afrikan om veidüq eestin om võismõlill harilik kasv ja tuud om pääaaligult sääl koh om hulga inemiisi nurmõ ja tiiveerin aian pargin kar amaal a ka luudusõn sääl kon inemiisi olõ i kasv om hää süüt kasvosüüjäle eläjäle ja mutiguq saavaq võismõlillelt hulga nektärit ku võismõlilli juurõq ärq praatiq saa naist kohvi sotimaa vai skotimaa inglüse ja soti keelen scotland gaeli keelen alba om maa miä om osa ütiskuningriigist tä võtt hindä ala suurbritannia saarõ põh apoolidsõ kolmandaosa ja saart muuhulgan põh asaarõq ha hebriidiq sotimaast lõunõ puul om inglüsmaa hummogu puul põh ameri põh a ja õdagu puul atlandi suurmeri nink lõunõõdagu puul iiri meri sotimaa om pia kats kõrda suurõmb ku eesti timä suurus om kmsup sääl eläs umbõs miljonit inemist edinburgh sotimaa pääliin ja suurusõ poolõst tõnõ liin om õuruupa üts suurõmb finantskeskus sotimaa kõgõ suurõmb liin glasgow oll umal aol maailma üts tähtsämpi tüüstüsliino sotimaalõ kuuluvan osan põh a atlandist ja põh amerest ommaq õuruupa liido kõgõ suurõmbaq õlitagavaraq soti kuningriik oll hindäperi riik lehekuu pääväni ku tä lei ütte inglüse kuningriigiga minga luudi suurbritannia kuningriik liidolepüng sõlmiti a nink kiteti hääs mõlõmba maa parlamente puult tuu vasta olliq üle sotimaa suurõq protestiq sotimaa õigus ja haridussüstem om s ooni aoni tõnõ ku inglüsmaa kõmrimaa ja põh a iirimaa uma niisamatõ om soti kerik umaette sotimaal arotõdas täämbädse pääväni kas tä pidänü umaette riik olõma riigikeeles om sotimaal inglüse kiil ammõtligult tunnistõduq piirkundlidsõq keeleq ommaq soti ja gaeli kiil st andrews gaeli keelen cill rmhinn om liin hummogu sotimaal fife in a elli sääl inemist tä om uma nime saanuq apostli andreasõ saint andrew perrä st anderwsi ülikuul om kõgõ vanõmb ülikuul sotimaal keskaost reformatsioonini oll st andrews sotimaa usupääliin timä piiskop oll soti kerko pää täämbädsel pääväl om st andrewsi aoluulinõ katõdraal varõmin st andrewsi tundas üle ilma ku golfi koto aastagast perit dokomendin and pääpiiskop lua mängi golfi eedeni vii veeren st andrewsin peetäs vallaliidsi meistrevõigõluisi kõgõ vanõmb neläst tähtsämbäst golfivõigõlusõst kõgõ sakõmbast st andrewsi tulõ pall o küläliisi et mängi golfi rato pääl miä kuulussõq kõgõ parõmbidõ hulka kõgõn ilman vai sõs liivarando peräst vabahussõda oll sõda midä eesti vabariigi väeq peiväq eesti riigi kaitsõs märtekuu pääväst radokuu pääväni nõvvokogo vinnemaa väki ja aastagal lätin s aksa landeswehri ja rauddiviisi vasta s aksamaa okupatsiooni sõaülembäq olliq edimält küländ sõbraliguq eestläisi vasta om teil uma riik olkõ pääle meil om käsk edesi minnäq miiq teid ei putuq kogoni s aksa sõaväe kupõrnaatri talliinan kindral benckendorff kuulut et kõik nuuq eesti polguq miä ommaq olnuq jääseq edesi eesti sõaväes nink näid pandas piirivalvõhe vinnemaa vasta ja tarvitõdas ärq sisemädse kõrra luumisõs s akslasõq esiq lätsiq edesi võtiq pihkva ärq ja lätsiq piaaigu puuldõ peterburgi tiile sõs tetti verevidega raho sõbralik vahekõrd s aksa sõaväega eestin kest kuu aigu vaivalt sõs tull berliinist käsk et mitte määnestki eesti riiki ei olõq kunagi olnuq egaq saaqki olõma ja eesti sõaväke ei tohiq tunnistaq s akslasõq es tiiq midägi väega halvastõ viil eestläisil kästi kõik püssäq pandaq hakki ja minnäq ärq kodo arreteeriti päts ja saadõti s aksamaalõ kuunduslaagrihe arvati et tä iks sekä meid väega mõnõq eesti poliitiguq pagõsiq välämaalõ päämädselt suumõ kindral laidoner tuukõrd oll tä viil polkovnik pagõsi inglaisi mano arhangelskihe inne tuud oll eesti valitsus ülendänüq kolm vanõmbat polkovnikku tõnissoni aleksanderi põdra ernsti ja larka andrese kindralmajoris nuuq olliq edimädseq eesti kindraliq laidoner esiq oll viil polkovnik olkõgiq et amõtilt korgõmp näist edimäne ilmasõda lõppi märtekuu pääväl ja s akslasõq valmistiq eestist lahkuma niguq s akslasõq es olõq viil narvast lahkunuq ku joba verrev vinne vägi rünnäs narvat edimäne rünnäk oll märtekuu pääväl ja tuu lüüdi viil tagasi s akslaisi tulõga nüüd oll selge et sõda tulõ tulõ sõas ette valmistadaq nii kipõstõ ku jovvat viil märtekuu pääväl kuulut eesti aotinõ valitsus vällä vabatahtligu mobilisats ooni agaq ku ndal märtekuu pääväl verrev vägi rünnäs joba õkva narva liina sõs kuulutõdi vällä sundmobilisats uun katsalõ aastakäügile st aastast kuni ndä aastani tuu oll nigu nal ategemine sõski nii väikene oll tuu agaq arvati et alostusõs vast avitas vahepääl olliq kõik eesti sõamiheq kodo ärq saadõtuq kiä olliq ilmasõan eesti polgõn olnuq soomõn maapaon ollõn olliq kindral tõnisson ja kindral larka tennüq eesti sõaväe plaani et kui s akslasõq ärq lääväq tulõ eesti sõavägi ka luvvaq ja arvati et edimält avitas ku eesti sõaväen om üts diviis kuus jalaväepolku üts ratsaväepolk ja suurtüküväeosaq sõaministrile allus diviisiülemb diviisiülemb omgi ülembjuhataja ja nii edesi tuu plaani perrä edimäne polk moodustõdi talliinan tõõnõ tarton kolmas võrol neläs rakveren viies narvan kuvvõs pärnon ratsapolk ja suurtüküvägi moodustõdi viljandin nuuq saa es muud ku staabiq moodustadaq ku vabahussõda märtekuu pääväl narva langõmisõga verevide kätte oll gi joba alanu tuukõrd oll joudõ vahekõrd sääne umbõs eestläst oll mobiliseerit noist umbõs oll sõaliini pääl tõõsõq olliq staapõ ümbre ja tagalateenistüsen ja verrev vägi miä sisse tungõ oll miist vaheq ilmatu suur aga sõski mitte viil väega hirmus hirmsamp oll tuu et arvati et ega iks sõast suurõ vinnemaaga midägi vällä ei tulõq seeni ollimiq olnuq vinne sõaväen ollimiq hääq sõamiheq külh a kuis mi no iks nakkamiq vinneläisi vasta sõdima valitsus piät iks vinnemaaga midägi kokko lepmä tulõ iq sõast midägi vällä oll peris umbõlõ verevät meeleollo kah et kommunistiq iks ommakiq nuuq õigõq rahvamiheq kiä häötäseq mõisaq ärq pesväq mõisa aknaq sisse ja pilvaq säält kõik varandusõ rahvalõ läbi akna vällä tuu käve eesti talomihe mõistusõ vasta ütskõrd saavaq umõhtõgiq nuuq mõisa sahvriq kah tühäs minkast mi sõs elämä nakkamiq a kiä tuud nii kavvõhõ ette mõtõl sõs läämiq kohegi muialõ vai nii et es olõq säänest usku ja hirm oll väega suur vinnemaa iin tuu om iks põh atu suur maa edimädsen ilmasõan oll mobiliseerit miljonit vinne sõamiist maailma kõgõ suurõmb armee miä kunagi om olnuq esiki stalini verrev armee es ületäq tuud nii sõs pääle narva vallutamist märtekuu pääväl taanduq polk ja vabatahtliguq koolipopisiq kiä sääl kaitsõl olliq sisemaa poolõ talliina suunan mõni päiv ildampa tull verrev vägi üle pihkva petseri pääle ja sõs vahtsõliina pääle edimäne lahing oll nõnova külä man raudtii pääl joulukuu pääväl nii moodustõdi kats väerõnda ütte naati nimetämä viro väerõnnas ja tõist edimält lõunarõnnas perästpoolõ lõunahummogurõnnas võrol oll polk alambpolkovnigu kubbo eduardi juhatusõl tuu oll üts mulgimaa miis kärstnäst lõuna mulgimaalt perit polk juusk poolõnistõ lakja lätsiq kodo ärq pääle tuu oll võrol viil kaitsõliit kaitsõliidon ja eesti polgun moodustiq ainugõsõ tõsidsõ osa nuuq noorõq lipniguq leitnändiq ja kaptõniq kiä olliq edimädse ilmasõa aigu saanuq ohvitseris nuuq olliq surmaga nii ärqharinuq et mõtliq et ku nüüd uma maa ja uma riigi iist tulõ sõtiq sõs om tuu surm peris miildüv asi egal juhul mitte allaandminõ oll viil tõõnõ katõgooria inemiisi kiä rõõmoga sõtta lätsiq nuuq olliq tuukõrdnõ koolinuurus keskkuulõ ja kutsõkuulõ opilasõq võrol oll kah just luud poissõgümnaasium tütärlatsigümnaasium oll luud nuuq moodustiq päämädse jou nii kaitsõliidon ku polgun noid oll õnnõ viis kuuskümmend poissi a noid oll ka tarton kon oll joba mito keskkuuli gümnaasiummi kommertskuuli talliinan ja narvan olliq kooliq nii et koolipoisiq moodustiq vabahussõa edimädsel perioodil üte tähtsämbä osa eesti sõaväest mitte niivõrd arvolidsõlt kuivõrd moraalsõlt ja tõõsõs nuuq noorõq ohvitseriq kiä eräelon olliq inämbüisi olnuq koolioppajaq edimädse ilmasõa aigu saadõtiq koolioppajaq kiä vinne sõaväkke võetiq kõrraga vai pääle paari kuud sõaliinilolõkit lipnigõkuuli ja koolitõdiq lipniguq vällä tuuperäst tull gi näist üle katõ tuhandõ eesti rahvusõst ohvitseri sõaliin tagasi viromaad pite vaindlaisi kätte sattõq kohtla järve jõhvi rakvere vaindlanõ tull ligi tapalõ lõunarõnnal lätsiq kah vinneläseq edesi kõgõpäält jätt eesti jalaväepolk võro maahha umbõs sõamiist ohvitseri ja sõaväearsti tagasiq kolonnin liinast vällä tuu oll joulukuu pääväl päivä ildampa joulukuu pääväl jäteti valga maaha taganõdi talliina poolõ mõtõldi et tarton iks piätedäs kinniq lõunarõnna edesitung agaq ka tarton es tulõq lahingust midägi vällä jäteti ka tarto maahha joulõ aigu oll verrev vägi joudnuq kilomiitre kavvusõlõ talliinast sõaliin läts paidõ iist alla võrtsjärve pääle võrtsjärvest käänd üle nuka ja läts pärno lahtõ nii et kõvva puul maisõmaa eestit oll lännüq vaindlasõ kätte agaq tuu sõda oll joba näüdänüq ka häid märke olkõgiq et kõik aig taganõdi muutu vaindlasõ pääletung kõrrast aigladsõmbas nuuqsamadsõq noorõq ohvitseriq ja kooliopilasõq olliq kõikaig viimädseq kiä vällä tagasiq nääq jäiväq ega kiviaia taadõ oro perve taadõ ja anniq säält vaindlasõlõ tulõlöögi inne ku vaindlanõ joudsõ näid sõs ümbre haardaq libisti käest ärq taganõdi järgmädse säändse luuduslidsõ tõkkõ man anti jälq tulõlüük jälleki taganõdi ja kõrrast aigladsõmbas muutu vaindlasõ pääletung ja sõs üts miis leitnändi avvoastmõn kuperjanovi julius lõpõt joba umbõs km kavvusõl tartost uma taganõmisõ puurmani mõisan võtt ringkaitsõlõ pand mõisa torni sinimustvalgõ lipu üles ja ütel et siiäq miiq jäämiq niikavva ku miiq väeq talliina alt ütskõrd tagasi tulõvaq algul oll sääl väeosan õnnõ ohvitseri ja kooliopilast kats naistõrahvast oll kah katõ ohvitseri provvaq kupõrjanovi uma naanõ aliis ja viil leitnänt kanni naanõ vereväq väeq lätsiq näist müüdä õkva es ründäq mõtliq et küll nääq koolõssõq nälgä tan a näide ala läts muudku suurõmbas näide mano pagõsi inemiisi okupeeritült alalt võrtsjärvest nikagu peipsini otõmpäält pääle kõigil puul käve kuuldus et üts hull leitnänt om lõpõtanuq taganõmisõ puurmani mõisan pand ütsindä vasta ja minti sinnäq katõ nädäli peräst oll miihi joba terveh pataljon kuun samal aol talliina valitsus ja ülembjuhatus tüüt meelekimmält edesi kiäki es mõtlõq pagõmisõ pääle et võtamiq rahaq ja kraami üten ja lasõmi jalga välämaalõ viidi läbi mobilisiirmist viil vapo maiõ pääl saari pääl õdagu eestin moodustõdi vahtsit väeossõ talliinan ehitedi lajarüüpmeliidsi ja pärnon kitsarüüpmeliidsi soomusrongõ ja saadõti nuuq sõaliini pääle ehitedi soomusautit kõrraldõdi hariligõst laivõst sõalaivo välämaalt taotlõdi api raha varustusõ ja laskõmoona näol nii ilmuvaq välämaalt edimädseq vabatahtliguq eesti sõtta viil vanaasta õdagu joud soomõst peräle edimäne vabatahtligõ ütsüs piaaigu miist majori ekströmi martini juhtmisõl noist osa jäi talliina osa lätsiq esiq õkvalt sõaliini pääle talliina ala km kavvusõlõ väega olulinõ oll tuu kah et joulukuu pääväl joud inglüse sõalaivastik talliina lahtõ joba nädäli peräst kruunliinast verrev laivastik rünnäs talliina ingläseq leiq nääq sääl purus võtiq kats sõalaiva vangi ja kingeq nuuq eestläisile noist sai eesti sõalaivastigu tuumik kavvõsõidokaptõn pitka johann kiä oll ka edimädse ilmasõaaigu saanuq ohvitseris naas eesti laivastikku kõrrastama samal aol jakku marulinõ pääletung hummogu suunan ja üts tähtsämp rünnäk oll meredessandi saatminõ nüüd oll joba eesti laivastik nii suur et võtt pääle miist soomõ vabatahtlikku kiä olliq värskilt õkva tulnuq ja eestläst narva ala utria rannikulõ tuu oll vahtsõaastakuu pääväl sääl oll lakõ kivine rannik ei määnestki lahtõ ei midägi säält minti paatõ pääle niikavva ku kiviq vasta tulliq hüpäti vette ja panti rünnäkulõ lüüdi sinnäq sillapää põrutõdiq vereväq tagasi soomõ kats kompaniid naksiq edesi tungma rannikut pite narva jõõsuu poolõ vallutiq narva jõõsuu eesti pataljon tull laagna mõisalõ vallut laagna mõisa nink lõigas läbi narva raudtii ja suurõtii sääl sinimäki rajoonin saiq eestläseq üle tuhandõ vangi kottijäänüq vinneläseq anniq hinnäst alla suumlasõq pääle narva jõõsuu vallutamisõ kääniq lõuna suunan ja joba vahtsõaastakuu päävä õdagu hämärikuga tungõq narva põh a puult sisse ja vallutiq liina nikagu aoluulidsõ raatusõniq sinnäq jäiq nääq üüses suurõmb jago liina jäi vinneläisi kätte viil kõnõldi viil et trotski oll sõitnuq autoga üle silla agaq sõs oll tähele pandnu et võõras võim om sääl raatusõn ja käändnü ümbre kas tuu õigõ om vai tuud ei tiiäq trotski oll tuukõrd sõamiis viil verevil järgmidsel hummogul tungõ narva lõuna puult eesti ratsapolk ja baltis akslaisi pataljon vinneläseq lüüdi üle narva jõõ ja võeti iivaniliin ivangorod kah ärq nüüd alost sõs edesitung tartost lõunahummogu eesti vabastamisõs miä om võrtsjärve ja peipsi vaihõl tuu pidi sündümä kolmõ üteaigsõ löögiga hää käe poolinõ lüük pidi minemä raudtiiliini pite üle elvä valga pääle kur a käe poolinõ lüük pidi minemä üle põlva ja räpinä petseri pääle keskmäne lüük pidi minemä üle kanepi võro pääle inne valga vabastamist oll kuulsa paju lahing kuus kilomiitret valgast põh a puul oll vana keskaigside kivimüürega paju mõisa ümbre om luminõ põllulagõndik kuperjanovi miheq lätsiq ilma abijouvvulda ilma suurtüküväe toetusõlda rünnäkulõ ja vallutiq üüse paju mõisa ärq aga viil inne hummogut saiq vereväq toetust lätist terveh läti piaaigu oll verevide käen ja lüüdi eestläseq vällä hummogu kuperjanov esiq oll tuukõrd sangastõ jaaman tuu oll maruvihanõ et lasiq hindä vällä lüvväq säält nüüd vahtsõst paju mõisat tagasi võtma ja tuu tagasivõtmisõ man saigi kuperjanov surmavalt haavata õnnõs joud poolõ lahingu aigu soomõ vabatahtlikõ tõõnõ rühm põh a poigõ rügement üte eesti mihe kalmu hansu juhatusõl kink kotsilõ suumlasõq ütliq et tä om rohkõmp suumlanõ ku miiq esiq olõmiq tuu jäigi peräst soomõ sõaväeohvitseris käve tan eestin avitaman õnnõ võidõti sõs õigõq veritselt paju lahing ja järgmidsel hummogul radokuu pääväl marssõvaq kuperjanovi miheq ja suumlasõq valka valga oll tühi vinneläseq olliq valgast lahkunuq ilma lahingulda ja sääl oll kah üts sadakund inemist maaha tapõt inne minekit samal aol miheline talliina kaitsõpataljon miä sai käso tartost tullaq üle kanepi ja põlva umbõs km lakjutsõn rõnnan ület vahtsõaastakuu pääväl tilleoro mink olliq vereväq kindlustanuq kõvva ja jousõvaq radokuu päävä keskpääväs võrro edimäne oll tarto kaitsõpataljoni kompanii kaptõn lupe juhtmisõl tuu joud võrro sinnäq kohe ildampa staadion tetti roosisaarõ vastan tamula järve viirde illos selge ilm päiv paistõ ja õnnõ viis kraati oll külmä sääl nääq näiq säänest pilti miä inämp elon meelest ei lääq näid oll üts pataljon võro järv oll noid pagõvit verevit nii täüs et nääq mõtliq et imeq et iä vasta pidä et ärq ei murruq sääl olliq sõs halliq jalaväerõivin mustaq madrussõrõivin kasaguq kasukin sääl oll erärõivin miihi ja naisi voorihobõsit ja ratsanikkõ verrev eesti valitsus niinimitet eesti tüürahava kommuuna miä pääle narva vallutamisõ oll narva kolinuq nüüd pääle narva vabastamisõ lüüdi tä vahtsõaastakuu pääväl narvast vällä tuu tull ümbre peipsi järve võrro ja kuulut võro vereväs eesti pääliinas vabahusõ huulitsal kon kohtumaja om oll eesti tüürahva kommuuna valitsus anvelti jaani juhtmisõl näide haridusministri oll üts maru miis kiä pidi jutust võro kerikon miä oll kuulutõt parteiharidusmajas sääl oll krõstusõ pilt mud ogi sängülinaga kinniq katõt tuu segäsi tuu haridusministri ütel säändseq sõnaq et vanakurat om miiq sõbõr ja ainugõnõ liitlanõ jummal om klassivainlanõ jummal tulõ ärq häötädäq sõs viil saa tüürahvas vabas kõgõ pelätümb miis oll kingissepä viktor tuu uma musta mäntli ja musta kaabuga tšekaa ülemb käve niguq nahkhiir huulitsit piten ja timä miheq mugu arrõtiirseq õnnõ kohe tä näüdäs näpoga nüüd oll sõs eesti pääletung joudnuq eesti piireni vällä välläarvat petserimaa hummogupoolinõ jago radokuu pääväl joudsõq eesti väeq ka petserihe panti sääl eesti lipp üles ja tuuga lõppi vabahussõa edimäne jago sõa tõõnõ jago tull keväjä ku verevä väe komandöriq saiq lenini ja trotski käest kõvva võttaq et kurat egal puul olõt võidukaq verrev armee oll joba piaaigu varssavi ala joudnuq ja läti oll pia tävveligult verevide käen ja tan tsuhnaaq leiq teid eestist vällä ja kupatõdiq nääq vahtsõst tagasi s ookõrd joba kõrda suurõmbidõ joudõga a vaihõpääl olliq eesti jouq ka joba kasunuq ja nii sõs keväjä võtt verevä väe juhatus ette kolm raivukat pääletungi eesti tagasivallutamisõs kõgõpäält radokuun murti suurõ suurtükütulõ kattõ all narva all pääle agaq tan saisõ väerõnd niguq raud inämp narvat nääq es saaq tagasi vallutadaq väega hääs kaitsõs olliq sääl suuq ja lag a jõgi suuq olliq külh lummõ täüs tuisanuq agaq nuuq olliq ka lättit täüs egaq sääl võit ärq ka uppudaq talvõl kah ja sõs võetigi ette et lõuna puult tungiq sisse eesti üle võro vallutadaq ärq tarto võttaq kotti nuuq eesti väeq miä olliq petserimaalõ joudnuq ja liikuq edesi talliina pääle üritedi kolmõl kuul kolm kõrda järest urbõkuun mahlakuun ja lehekuun võro liin oll niguq suur sõalaagri kõik aig edesi tagasi marssõq väeosaq sõidiq tuudutiq ja piibitiq autoq tuuperäst et tänäväq olliq puupistü sõamiihi täüs tulliq haavatuisi vooriq tüütiq haiglaq ja egasugutsõq valitsusõq jaaman olliq soomusrongiq kõik aig auru all kõik nuuq kolm pääletungi lüüdi tagasi ja nüüd oll eesti sõavägi kasunu joba üle mihe suurutsõs suumlasõq lätsiq joba kodo ärq taanlast jäi viil siiäq mõnõq ütsiguq ruutslasõq ka jäiq a joba oll sääne usk tulnuq eestläisile et miiq käen ei olõq mitte midägi inämp võimata miiq võimiq vinneläisiga vabalt sõtiq kindral laidoner pääle tarto vabastamist ülendedi tä kindrlais and ki käso viiäq sõategevüs üle võõralõ maalõ lehekuu pääväl alost võro ja petseri alt pääletung üle irboska ja järgmädsel pääväl vallutõdiq pihkva pihkva vallutaminõ oll üts suurõmp eesti sõaväe manüüvri minkast võtt ossa neli jalaväerügementi polku kolm soomusrongi suurtüküvägi ja peipsi laivastik sõda sai vaivalt alata ja edimädsel keväjäl oll joba eestil nii merelaivastik ku peipsi laivastk peipsi pääl oll kuus sõalaiva nuuq sõidiq velikaja jõõst sisse pihkvahe soomusrongiq tulliq raudtiid pite katõl puul tulliq jalaväerügemendiq ja nii vallutõdiq lehekuu pääväl pihkva ärq kuulutõdiq kõigilõ et pihkvan om eesti lipp üleväl ja viidi sõaliin porhovi ala vällä kats päivä ildampa alost haani mäkist pääletung lõuna suunan hummogu lätti katõ pääväga vallutõdiq aluliin ärq tuu oll lehekuu pääväl agaq lätläseq ütleseq et ei tuu oll lehekuu pääväl tuuperäst et tol pääväl jodusõq ka lätläseq alulliina ku eestläseq olliq sääl joba üü läbi pidotsõnuq ndal joudsõq aluliina eesti ratsapolk taani kompanii ja üts suurtüküväe patarei ndäl läti jalaväepolk ja eesti ratsapolk edesi jakku eestläisi pääletung lõuna poolõ üle gulbene jaungulbene madona niikavva ku väinä jõõ daugava keskjoosuni vällä jekabpilsini sääl tetti paadõst sild peris sild oll ärq lahot minti üle jõõ ja järgmädsel pääväl sai ratsapolgu luurõq kokko poola ulaanipolgu ratsaluurõga inämp vinneläisi vaihõpääl es olõq niipall oq ku joudsõq olliq ärq pagõnuq vinnemaalõ kõik raudtiiliiniq miä vinnemaa poolõ lätsiq olliq lätin läbi lõigatuq ja kiä jäi lätti tuu võeti vangi eesti ja läti sõaväe puult nädäli aoga olliq eestläseq lännüq inämp ku km edesi piaaigu parhilladsõ leedu piirini sügüses oll eesti sõaväen üle mihe noist tuhat olliq ründeväeq ja tuhat oll kaitsõliidon eestil oll jalaväepolku ratsapolku laivastik mito mito eräle löögiütsüst niguq kuperjanovi pataljon miä oll ka rügemendis joba paisunuq skautspataljon sakala partisanõ pataljon kalõvlaisi mallõv peipsi rannikupataljon meredessantpataljon eesti oll niguq mõni suur riik sõaväe poolõst sõavägi oll jaotõt kolmõ diviisi edimäne diviis vastut narva väerõnna iist tõõnõ diviis vastut lõunahummogurõnna iist nüüd oll tä pihkvan pihkvahe jäi eesti sõavägi kuni süküskuuni põimukuu pääväl jäteti pihkva maahha landesveeri sõda kest täpselt kuu aigu sõa lõpon olliq eesti väeq riia värehti pääl agaq tetti leping et iks riiga sisse ei toheq minnäq et tuu olõs väega jälle et niisama lepümiq ärq vaindlanõ lahkus riiast ulmanisõ valitsus tulõ rõõmuhõisõtõ saatõl riiga sisse ulmanis kuts paarsada eesti ohvitseri kah hindäle õkva küllä sinnäq vabahussõq tõõsõq osaq olliq viil kats pääletungi peterburgilõ taheti peterburki ärq võtta tuu mud ogi es olõq inämp eestläisi huvvõn agaq miiq varustajaq olliq tuukõrd ingläseq ja prantslasõq ingläseq olliq viil toetajaq kah ja näide avvos piät ütlemä et nääq es võtaq mitte sentigi tuu iist rahha et kaidsiq uma laivastikuga talliina ku viil eestil es olõq üttegi sõalaiva kõik vabatahtliguq suumlasõq taanlasõq ruutslasõq saiq palka mõnõq roodsi ohvitseriq jovvaki s sõaliini pääle olliq talliinan kuld lõvin muguq pidotsõnuq ja nii pur on et nääq es mälehtägiq kavva nääq eestin olliq ja es mõistaq üttegi kotust nimitädäq kon nääq eestin olliq suumlasõq mud oki olliq kõvaq a väega raivukaq sõamiheq vabahussõan sai hukka ja kuuli haavohe veitse pääle inemise haavata sai inemist noist jäi invaliidis vinnemaalõ kiudutõdi inemist oll üle verevide puult mõrvat eräinemise eesti poolõ päält lasti maahha verevät kohtuotsussõga ja umbõs ilma kohtuotsussõlda nuuq olliq nuuq kinkalõ saadi mõnõ eräisiku tapmisõ man õkva pääle vai nii ja lasti säälsaman maahha pakistan urdu keelen pkistn vai pakistani islamivabariik om riik lõunõ aasian pakistani pääliin om islamabad pakistanist lõunõn ommaq araabia meri ja omaani laht merepiiri pikkus om km hummogu puul om india õdago ja põh a puul om afganistan lõunõõdago puul om iraan ja põh ahummogu puul om hiina omaaniga om pakistanil ütist merepiiri pakistanil om suurusõ poolõst sõavägi maailman täl om tuumapomm pakistan om ameeriga ütisriike üts kõgõ tähtsämb liitlanõ kiä ei kuuluq natohe niisamatõ om tä hiina strateegilinõ liitlanõ nimi pakistan tähendäs urdu ja pärsiä keelen puhtidõ maad tuu sõna lõi a kujol pakstan uma riigi luumisõ iist võitlõja choudhary rahmat ali kiä avald tuu uman pamfletin noq vai ei ilmangi tuu nimi om lühendüs miä piät tähüstämä kolmõkümmend mill onat moslõmivelje kiä eläseq pakstanin minka all miiq mõtlõmiq viit india põh apoolist ütsüst pandabi afgaani provintsi kašmiri sindhi ja belutšistani täht i panti peränpoolõ mano et tuud sõnna olnuq lihtsämp vällä üteldäq maal miä s oo ilma aigo om pakistan om olnuq mitmit muistitsit kultuurõ muuhulgan mehrgarhi kultuur noorõmbast kiviaost ja pronksiaignõ indusõ oro tsivilisats uun ildampa om tuud piirkunda mõotanuq hindu pärsiä kreeka islamistlik türgü mongoli afgaani ja sikhi kultuur ja rändeq vallutusõq tä om kuulunuq india ja pärsiä ilmariike ala araabia kalifaatõ ala mongoli moguli durrani sikhi ja briti riigi ala pakistan sai briti riigi alt vabas aastagal pääle vabahussõda midä juhtõ muhammad ali jinnah ja kon briti india moslõmiq tahiq umma riiki saiaq edimält oll pakistan dominjon a pääle vahtsõ põhisäädüse vastavõtmist a sai täst islamivabariik a sõalidsõn konfliktin lei hummogupoolinõ pakistani osa pakistanist lahko ja luudi bangladeshi riik pakistan om föderaalnõ parlamentaarnõ vabariik riigipää ja sõaväe ülembjuhataja om president pakistanin om pall o maavärinit noist kõgõ kõvõmb oll a ku hukka sai üle inemise pakistani pindala om kmsup tuu om umbõs sama pall o ku prantsusmaal ja ütiskuningriigil kokko hummogu pakistan om india platoo pääl õdagu ja põh ajago ommaq iraani kiltmaa ja õuraasia laama pääl riigil om km rannikut lõunõn om araabia meri ja km maisõmaapiiri km afganistaniga põh aõdagun km hiinaga põh ahummogun km indiaga hummogu ja lõunõ puul ja km iraaniga lõunõõdagu puul põh a pakistanin ommaq väega korgõq mäeq sinnäq jääs üts osa karakorami ja pamiiri mägestikust muuhulgan om pakistanin korgusõ poolõst tõnõ mägi maailman k miitret õdagu pakistanin om belutšistani platoo hummogu pakistanin ommaq thari kõrbõ pandabi tasandik ja sindhi tasandik kõgõ suurõmb jõgi om indus miä juusk kašmirist läbi pakistani araabia merde pakistanin om neli aastagaaigo jahhe ja kuiv talv joulukuust radokuuni kuum ja kuiv kevväi urbõkuust lehekuuni vihmanõ suvi piimäkuust süküskuuni ja süküs rehekuun ja märtekuun paiguldõ nakkasõq naaq aastagaaoq varrampa vai ildampa pääle vihma hulk om mõnõl aastagal suurõmb mõnõl vähämb nink üleujotusõq ja põvvaq olõ iq harvaq pakistan jagonõs neläs provintsis sbah ja neläs liidoalas ilaqa kõgõ suurõmba rahvaarvoga om pandabi provints a pindala poolõst om kõgõ suurõmb belutšistan pakistani majandus om puulindustrialiseerit herksämp majanduselo käü indusõ jõõ veeren kui a oll pakistan väega vaenõ maa sõs pääle tuud om majandusõ kasvutempo olnuq korgõmp ku maailman keskmädselt kehvä juhtmisõ peräst om kasv ndide lõpost aigladsõmbas jäänüq osutjovvu poolõst om pakistani majandus maailma maiõ hulgan üle mill ona elänikuga om pakistan rahvaarvo poolõst kuvvõs riik kõgõn ilman moslõmidõ arvo poolõst om tä tõnõ riik pääle indoneesiät pakistanin eläs mitmit rahvit ja sääl kõnõldas pall osit kiili aastagal oll kõgõ suurõmb rahvarühm pandabiq kedä oll mill onat sõs tulliq mill onaga pohtuniq mill onaga sindhiq mill onaga seraikiq mill onaga muhadiriq ja mill onagaq belutšiq inämbüs inemiisi mõist urdu kiilt a õnnõ elänikest kõnõlõs tuud ku imäkiilt pall o kõnõldas viil pandabi saraiki pohtuu sindhi ja belutši kiilt kuigi rahvusspordiala om maahoki om kõgõ populaarsõmp ala sõski kriket iraan vai iraani islamivabariik om aasia riik nimme iraan ommaq iraanlasõq esiq tarvitanuq joba sassaniide aost pääle üleilmalidsõlt om tuud nimme naat tarvitama aastagast inne tuud pruugiti õdagumaiõn nimme pärsiä ku om juttu kultuurist tarvitõdas nii nimme iraan ku pärsiä poliitilidsõn kontekstin tarvitõdas täämbädsel pääväl õnnõ nimme iraan suurusõ poolõst kmsup om iraan maa kõgõn ilman sääl eläs üle mill ona inemise iraanist põh a puul ommaq armeeniä asõrbaidaan türkmenistan ja kaspia meri tuu takan ummakõrda vinnemaa ja kasastan hummogu puul ommaq afganistan ja pakistan lõunõ puul pärsiä laht ja omaani laht õdagu puul iraak ja põh aõdagu puul türgü pääliin teheran om riigi kõgõ suurõmb liin nink poliitilinõ kultuurilinõ äri ja tüüstüskeskus iraanil ommaq suurõq õli ja maagaasi varuq iraanin om üts kõgõ vanõmbit üttejutti püsünüisi tsivilisats uunõ edimäne iraani dünastia tekkü eelami kuningriigin i m a tekkü ütine iraani impeerium peräst tuud tull ahhemeniide riik hellenistlik seleukiide riik partia riik ja sassaniide riik m a p vallutiq iraani araablasõq ja iraanist sai kalifaadi osa ku keskvõim muutu nõrgõmbas tulliq aastagasaal võimolõ iraani dünastiaq samaniidiq buiidiq aastagasaal häitsiq pärsiä kirändüs filosoofia arstitiidüs tähetiidüs matõmaatiga ja kunst sõs tulliq iraanin jälq võõra võimo gaznaviidiq seldukiq mongoliq aoq sai võimolõ jälq iraani uma safaviidõ dünastia miä kuulut šiia islami riigi amõtlidsõs usos kuts šahh kokko riigi edimädse parlamendi ja kinnüt edimädse põhisäädüse peräst iraani riigipööret sai mahlakuu pääväl iraanist ammõtlidsõlt islamivabariik iraan om üro ja opeci asotajaliigõq iraani poliitilinõ süstem om põhjandõt a põhisäädüsel šiia islam om riigiusk ja pärsiä kiil om riigikiil kõgõ vanõmbaq jäleq inemiisi tegemiisist ommaq perit vanõmbast paleoliitikumist vi aastagatuhandal i m a elliq iraanin mesoliitikumi jahimeheq ja korilasõq viii v aastagatuhandal i m a naati mõnõn paigan põldo tegemä iv iii a t i m a tekkü pall o maaharijidõ elopaiko ja eski mõnõq liinriigiq mesopotaamia kultuuri mõoalal tekkü eelami riik mink keskus oll edimält anshan ja ii a t keskpaigast susa eelami riik kest niikavva ku tekküq meedia riik ja ahhemeniide riik indoõuruupa hõimoq aarjalasõq kink umakeelitsest nimest sai ildampa maa nimi iraan airya korgõlt sündünü airyanam korgõlt sündünüisi maa rännässiq iraani kiltmaalõ iii ja ii aastagatuhandal i m a mitmõn jaon ii aastagatuhandal i m a saiq nääq iraani kiltmaa rahva hulgan inämbüse i aastagatuhanda edimädsel poolõl i m a tekküq paigon kon maad hariti klassisuhtõq iraani põh aõdagujaon tekkü manna riik suurõmba jao maast vallut ärq assüüriä kyrosõ poig kambyses ii valits i m a jakas esä tüüd ja vallut mano egüptüse ku kambyses kuuli tekkü võitlus võimo peräst ja lõpos kuulutõdiq kuningas darius dareios i valits i m a kyros ii ja darius i aol oll pärsiä riik suurõmb ku ütski tõõnõ riik aoluun inne tuud oll olnuq tollõ piiriq küündüq indusõ jõõst vaihõmereni ja anatooliast türgü egüptüseni aastagasaa edimädsel poolõl sõdisi pärsiä kreekaga kreeka pärsiä sõaq ja sääl näil kuigi häste es lääq aleksandri suurõ väeq purustiq ahhemeniide riigi i m a pääle aleksandri surma lagosi kunaginõ ilmariik tükes i m a valitsiq iraanin seleukiidiq keskvõim oll küländ nõrk ja levisi kreeka kultuur peräst tuud oll iraan aastagani partia riigi osa midä juhtõ aršakiide dünastia tuu oll iraanlaisi kolmas dünastia miä kest viis aastagasata i m a vallutiq nääq meedia eelami babüloonia ja assüüria väkev rooma riik püüde hummogu poolõ tungi a aastaga joosul aastagasaa keskpaik i m a aastagasaa keskpaik m a p tä partiast jako es saaq tuu ao joosul peiq rooma ja partia maaha viis sõta näütüses kuulsa rooma väejuhi marcus antoniusõ juhit sõakügil partia vasta a i m a sai hukka miist partia trumbis oll soomustõt rassõ ratsavägi ja kipõ ja kerge vibulaskjidõ ratsavägi sassaniidõ riik oll siiditii pääl ja tiinse häste transiidist sassaniidõ ao lõpos toodõti esiq siidi rõivakaupo pärsiä vaipo naha metali ja juveelituutit villa söögias ost vilja oliiviõlli datlit rosinit jm kaubandusõ üle oll riigi kontroll kaupo liikmist soodustõdiq infrastruktuuri välläehitämisega oll olõman ammõtnigõ klass korgõmb aristokraatia madalamb aristokraatia ratsaväeläseq vaimuliguq sassaniidõ riigikiil oll pahlavi kiil midä kirotõdiq aramea tähistün tuu oll edimäne pärsiä uma kultuurkiil sassaniidõ kaolt jovviq indiast perit tuhanda ja üte üü jutuq araablaisini kultuurikeskus oll gundišappur sääl oll akadeemia kohe tull kokko pall o haritlaisi muuhulgan ka kreekast araablasõq vallutiq sassaniidõ riigi iraanist sai kalifaadi osa mässoq araablaisi vasta surutivaq maaha pärsläisile mud oki es miildüq araabia valitsus hummogu iraanist horasanist naas pääle mäss midä juhtõ abu muslim ja miä a kukut omaijaadiq võimolõ tulliq abbassiidiq noidõ aol suurõnõsi kalifaadi poliitilidsõn ja kultuurielon iraani ülikide mõjo pääle abbassiidõ tulliq samaniidiq ja buiidiq kuigi iraanin võeti üle islamiusk es võetaq sääl üle araabia kultuuri arõndõdiq umma iraani vai pärsiä islamit mitte araabia islamit tuu iraani islam üten sufismiga liiku edesi türkü ottomani impeeriummi ja indiahe vahtsõst pärsiä keelest miä kujosi vällä keskpärsiä keelest sai tähtsä indoõuruupa kiil vahtsõhõ pärsiä kiilde võeti pall o lainsõnno araabia keelest nuuq lainat sõnaq saiq sakõstõ tõõsõ tähendüse saman kirot iraanlanõ sibawayhi nt araabia keele grammatigaraamadu tiidüsen ja filosoofian tarvitiq iraanlasõq araabia kiilt tuu kaudu joudsõq näide tüüq suurõmba hulga inemiisini üle ilma ku kunagi inne pääle a s tarvitõdi tiidüsest filosoofiast aoluust matõmaatikast muusikast vai arstitiidüsest kirotamisõs araabia keele kõrval ka pärsiä kiilt midä panti kirja modifitseeritün pärsiä araabia tähistün aastagasaal oll pärsiä kõgõ tähtsämb tiidüskeskus kõgõn ilman häitsiq ka kirändüs ja kunst edimädse šiia islamistligu iraani riigi safaviidõ riigi lõi šahh ismail i safaviidõ korgaig oll abbas i suurõ aol safaviidiq sõdõq sakõstõ ottomani impeeriumi usbeki hõimõ ja portugali impeeriumiga safaviidiq veiq pääliina tabrizist qazvinihe ja säält isfahani safaviidõ aol muutu riik tugõvahe tsentraliseeritüs proomiti modõrnisiiri sõaväke arõndõdiq kaubasuhtit õuruupa maiõga peeti luku kunstist ja luudi umaperäne ehitüskunsti stiil aastagasaa lõpon jäi riik nõrgõmbas ja tei pohtuni mässäjäq kandahari hotakisõgaq safaviidõ dünastialõ lõpo jälq ai afšaari hõimo päälik nadir khaan pohtuniq isfahanist vällä kuulut hindä šahhis ja lõi pall odõ sõakäükega suurõ riigi miä võtt hindä ala iraani afganistani taga kaukaasia ja belutšistani tapõti nadir ärq ja valitsõjas sai karim khaan zandi tollõ valitsõmisaig oll raholik ja rahvas elli häste pääliinas sai širaz pääle tuud muutu mohammad reza pahlavi valitsõminõ kõrrast autoritaarsõmbas usa toetusõga modernisiirse šahh kipõstõ iraani infrastruktuuri a samal aol häöt tävvelidselt poliitilidsõ oposits ooni ajatolla ruholla homeinist sai šahhi suur kriitik tä võeti kinniq ja panti kuus vangi ku homeini a vallalõ lasti kritisiirse tä avaligult usa d tuu iist saadõti tä iraanist vällä edimält türkü sõs iraaki ja lõpos prantsusmaalõ iraani islamipööreq naas pääle a vahtsõaastakuun olliq meeleavaldusõq šahhi vasta ja suurõq streigiq šahh pagõsi maalt ja ajatolla homeini tull tagasi teherani referendumi põh al kuulutõdiq iraan mahlakuu pääväl islamivabariigis a joulukuun naas kehtimä vahtsõnõ põhisäädüs mink perrä riigi kõgõ korgõmbas juhis sai ajatolla homeini riigipüürden oll iraani sõavägi nõrgas jäänüq a süküskuu pääväl läts iraak iraanilõ kallalõ ja naas pääle iraani iraagi sõda aastagas lüüdi iraagi väeq iraanist vällä a sõda kest viil aastaganiq hukka sai iraanlast päält aastaga riigipööret om iraan islamivabariik ku kaspia mere viir ja khuzestan vällä arvata sõs om iraan iraani kiltmaa pääl tä om üts mägitsempi maid kõgõn ilman egal puul ommaq mäki vüüq ja noidõ vaihhõl oroq vai tasatsõmbaq paigaq rahvarohkõn õdagu iraanin om ka kõgõ inämb mäki sääl ommaq näütüses kaukasusõ mäeq zagrosõ mäeq ja alborzi mäeq alborzin om ka iraani kõgõ korgõmb mägi damavand minkal korgust om miitret tuu om ültse kõgõ korgõmb mägi euraasian miä jääs hindukušist õdago poolõ iraani põh aossa katvaq paksoq vihmamõtsaq šomaliq ja iraani dungliq hummogu iraanin ommaq päämädselt kõrbõq noidõ hulgan iraani kõgõ suurõmb kõrbõ dasht e kavir vai suur soolakõrbõ ja dasht e lut viil löüdüs sääl soolajärvi kõrbõq ommaq sääl tuuperäst et mäevüüq näide ümbre ommaq niipall o korgõq et vihmapilveq päse iq noist üle vett tuuma ainugõsõq suurõq tasamaaq ommaq kaspia mere veeren ja pärsiä lahõ põh aotsan shatt al arabi jõõ veeren vähämbit tasamaid või viil löüdäq pärsiä lahõ veerest hormuzõ kitsusõ ja omaani mere veerest iraani ilmastu om suurõmban jaon kõrbõlinõ vai puulkõrbõlinõ õnnõ kaspia mere veeren om tä subtroopilinõ kaspia mere veeren om lämmind parasjago kraati ja satas kah küländ pall o õdago puul zagrosõ mäkin saavaq inemiseq miinuskraatõ kah tundaq ja sääl satas lummõ hummogu ja kesk iraanin om kõrbõilm kon satas alla mm aastagan suvõ keskmäne lämmi või ollaq üle c lõunõ iraanin pärsiä lahõ ja omaani mere veeren ommaq pehmeq talvõq väega nesseq ja palavaq suvõq iraanin eläseq muuhulgan kahruq gaselliq mõtstsiaq soeq rõipõpiniq pantriq ilveseq ja rebäseq kodoeläjist peetäs lambit kitsi tõprit hobõsit vesipühvlit iislit ja kaamlit tsirgõst eläseq iraanin näütüses faasaniq toonõkurõq kotkaq ja haukaq iraan jagonõs provintsis ostn iraani majandus om sego kesksest planiirmisest nafta ja suuri ettevõttidõ riigiumandist väikost põllumajandusõst ja väiksist erääridest ja teenindüsettevõttist iraanin eläs mitmõst rahvast inemiisi kink taustas om põlinõ pärsiä kultuur rahva inämbüs kõnõlõs iraani kiili pärsiä kiilt ku imäkiilt kõnõlõs viil kõnõldas turgi kiili noist kõgõ tähtsämb om asõrbaidaani kiil ja lõunõõdagu iraanin araabia kiilt täpsit andmit ku pall o määntsestki rahvusõst inemiisi iraanin om olõ iq mõnõq organisats ooniq ommaq umaq arvoq vällä paknuq kongressi raamadukogo om paknuq niimuudu pärsläisi asõrbaidaanlaisi kurdõ luurõ araablaisi belutšõ türkmeene tõisi om veidemb raamadu cia world factbook perrä pärsläisi asõrbaidaanlaisi gilianõ ja masenderaanõ kurdõ araablaisi belutšõ luurõ türkmeene tõisi veidemb iraani rahvaarv om a s tõõsõl poolõl väega virka kasunu ku elli sääl mill onat inemist sõs aastagas oll rahvaarv joba mill onat perämädsel aol sõski niipall o latsi inämb ei sünnüq arvatas et iraani rahvaarv stabilisiirüs a mill ona man üle katõ kolmandigu rahvast om alla aastaga vanaq kirja tund inemiisist üliopilaisist ommaq joba üle poolõ naasõq iraani ammõtlinõ riigiusk om šiia islam tuud usko om iraani inemiisist iraanlaisist päämädselt kurdiq ja belutšiq ommaq sunni muslimiq ommaq mittemuslimiq muuhulgan zoroastristiq juudiq krõstlasõq bahaiiq mandealasõq hinduistiq jeziidiq ja jarsaniq iraani kultuur om sego muistidsõst kultuurist miä oll inne islami tulõkit ja islamistligust kultuurist tä om olnuq üts kõgõ mõokamb kultuur kesk hummogumaal ja kesk aasian pärsiä kiilt om sääl aastagatuhanda joosul peet harit inemiisi keeles ja inne tuud usotallituisi keeles üts tähtsämb aig iraani kultuuri jaos oll sassaniidõ aig sõs mõot iraani kultuur nii hiinat indiat ku rooma riiki nuuq mõotusõq jovviq eski õdagu õuruupahe ja afrikahe iraanist saiq mõotuisi nii õuruupa ku hiina keskaignõ kunst pääle islami umasvõtmist ommaq islamirituaaliq saanuq osas iraani kultuurist noist kõgõ inämb ärqmärkmist väärt om hussein ibn ali mälehtämine ega aastaga ašura pääväl võtt inämbüs iraanlaisi noidõ hulgan armeenläseq ja zoroastristiq ossa palvõtamisõst karbala tapõlusõ märtride iist iraanin võetas vahtsõt aastakka muistidsõ kumbõ perrä vasta urbõkuu pääväl tol pääväl nakkas sääl pääle kevväi tuud päivä tähüstedäs viil afganistanin asõrbaidaanin usbekistanin türkmenistanin tadikistanin kasastanin ja tuud om tähüstet innembide gruusian ja armeeniän viil tähüstäseq tuud iraagi ja anatoolia kurdiq unesco perrä kutsutas tuud pärsiä vahtsõs aastagas iraani põhisäädüse artikli ütles et iraani riigikiil om pärsiä kiil ja pääle pärsiä keele om lubat piirkundliidsi ja hõimokiili pruuki aokirändüsen ja massimeediän nink noidõ kirändüse oppamisõ jaos koolin suurõmb jago kiräsõnna ja saatit ommakiq pärsiä keelen noid om viil ka asõri kurdi araabia ja armeeniä keelen pärsiä kiil kuulus indoõuruupa kiili iraani harro kõgõ vanõmbaq lövvetüq pärsiäkeelidseq tekstiq ommaq perit ahhemeniide riigi aost ja noid om pääle iraani lövvet viil iraagist türgüst ja egüptüsest araabia keele kõrval om pärsiä kiil olnuq tõõnõ tähtsä kirändüs ja tiidüskiil islamimaailman innekõkkõ anatoolian kesk aasian ja hindustani puulsaarõ pääl luulõq om väega tähtsä osa pärsiä kultuurist luulõt om tarvitõt pall odõn klassikaliidsin pärsiä kirätöien nii kirändüsen tiidüsen ku metafüüsikan tõisi hulgan goethe om pidänü pärsiä kirändüst ütes tähtsäs osas maailmakirändüsen õdagumaiõ lugõjidõ hulgan ommaq vast tunnõtumbaq iraani luulõtajaq rumi ja umar hajjam kuigi pall oq iraanlasõ pidäväq hafezit saadit nezami attarit sanaiid nasir husravi ja damit vähämbält sama tähtsis iraani luulõtajidõ raamatit om ümbre pant õdagumaiõ kiilihe aastagast pääle iraani kunstil om pikk ja rikas aolugu kuulsaq ommaq iraani ehitüskunst maalikunst vaibakudaminõ kalligraafia savitüü ja metalitüü vaibakudaminõ pärsiä kultuuri üts hinnatumb osa ja tuu kunst om perit joba muistitsõst pärsiäst pärsläseq olliq üteq edimädseq kiä naksiq tarvitama matõmaatikat geomeetriät ja tähetiidüst ehitüskunstin nääq ommavaq häste mõistnuq ehitäq suuri kuplikatussit midä või pall o nätäq basaarõ ja mošeede man suurõmbist huunist om ehitet pall o paleesit ja mošeesit iraanin om pall o galeriisit ja sääl om üts maailma kõgõ suurõmb ja kallimb kalliskivikogo arkeoloogiliidsi ehitüskunsti mälestiisi arvo poolõst om iraan unesco perrä maailman kotussõ pääl iraani arkitektuurimälestist om unesco maailmaperändi nimekirän iraani muusiga om päämädselt ütehäälne ja nukramiilne nii rahvalauliguq ku kutsõlidsõq muusiguq tarvitasõq makaamõ süstemmi miä kujosi vällä aastagasaal päämädseq rahvapilliq ommaq kiilpilliq tarr sitar ja kheitšek nink puhkpill nai edimäne korgõmb muusigakuul naas tüüle asot a nagi vaziri rahvuslidsõ muusigaütisüse luudi tuu mano konsõrvatoorium teheranin tegotsõsõq sümfooniaorkestri luud filharmoonia luud ja rudaki nimeline oopõri ja balletitiatri luud kuulsambaq viiesepäq ommaq aslanian farhat ja tjeknavorian muistidsõq iraanlasõq ehitiq kanattõ joogivii ja nessütüssüstemme ja jaktšallõ iä hoitmisõ huunit et vett ja iäd hoita aastagasaal sassaniidõ dünastia aigo häitsiq iraanin luudustiidüseq sääl tunnõti muuhulgan ka kreeka filosoofiat ku iraan kuulu kalifaati mõot iraani filosoofiat araabia filosoofia ja usofilosoofian sai päämädses šiism edimäne tuulõkivi ehitediq iraanin aastagasaal aastagasaal lätsiq häste edesi maatiidüs al balhi al istahri arstitiidüs ibn sina ar razi ja matõmaatiga umar hajjam kõgõ vanõmbaq teosõq aoluu kotsilõ kirotõdiq aastagasaal ata melik duveini ja mirhond edimädse pärsiä sõnaraamadu tekk aastagasaal abu hafs sugdi aastagasaast om perit asadi tusi kirotõt sõnaraamat lugate furs aastagasaa kõgõ kuulsamb tiidläne nasir ad din tusi lõi marage tähetorni aastagasaal niinimitet isfahani renessansi aigo naati jälq inämb tegelemä filosoofiaga etanuuli opõvaq edimädsenä tundma pärsiä alkeemiguq nt muhammad ibn zakariya razi keskaol hoiõti pärsiän alalõ ja arõndõdiq edesi vana kreeka ja vana pärsiä filosoofiat ja matõmaatikat gundišapuri akadeemiä gundišapuri liinan oll illatsõl antiikaol tunnustõt tiidüskeskus ja aastagasaal oll tä kõgõ tähtsämb arstitiidüse keskus maailman tol aol sai pärsiäst tiidüsriisto tegemise paik ja tä oll hinnat noidõ korgõ kvaliteedi poolõst aastagasaani landesveeri sõda vai landeswehri sõda oll tuu jago vabahussõast kon eesti väeq võitliq lätin s aksa väe vasta mink hulka kuuluvaq baltis akslaisi armee landeswehr landesveer ja s aksamaa s akslaisist rauddiviis landeswehri sõda kest aastaga piimäkuu pääväst hainakuu pääväni balti landesveer oll moodustõt baltis akslaisist a joulukuun kuramaa rannan üten samal aol luud läti väkiga piätiq nääq verevä väe edesitungi venta jõõ pääl näide mano liepajahe kolõ pääle riia langõmist ka säädüsline ulmanisõ valitsus edimält näüdässiq nääq hinnäst innembä ku läti ja eesti sõpro ku vaindlaisi nääq leiq verevä väe põh aõdagu leedust vällä hummogu preisimaa kaitsõs verevä väe sissetungmisõ iist luudi sääl s aksamaa valitsusõ luaga vabatahtlinõ rauddiviis kohe edimält võeti õnnõ noid s akslaisi kiä olliq ilmasõan raudristi vällä tiinnüq landesveeri ja rauddiviisi ülembjuhatajas saadõti berliinist kindral von der goltz urbõkuun oll landesveerin joba ja rauddiviisin vabatahtlikku läti säädüslidsel valitsusõl oll kuramaal õnnõ miist kiä sõalidsõlt olliq kah allutõt von der goltzilõ noidõ joudõga läts tä pääletungilõ ja puhast kuramaa verevist mahlakuu pääväl kukutiq landesveerlasõq ulmanisõ ja panniq timä asõmõlõ s aksasõbraligu niedra andrievsi valitsusõ lehekuu pääväl lei landesveer verevä väe riiast kah vällä a läti säädüsline ulmanisõ valitsus pidi jäämä pagulustõ inglüse laiva pääle timä sõalidsõs jovvus oll õnnõ eeestin luud põh a läti brigaat kolm polku kolm patareid ja kats eskatroni kokko miist eestläisi abiga vabastiq nääq põh a ja hummogu läti eesti ja landesveeri väeq naksiq tõõnõtõõsõlõ ligembäle joudma kuna eestläseq olliq lätin säädüslidse valitsusõ kutsõl määräs laidoner piiri minkast landesveer es olõs tothnuq üle tullaq a piimäkuu pääväl rünnässiq nääq kontrollsõidol olnut eesti soomusrongi sõda vabahussõa kolmandal väerõnnal oll alanu vaindlanõ oll s aksa välläoppõ vaprusõ ja tehnikaga tõsitsõmb vastanõ ku verrev vägi baltis akslasõq olliq tan elänüq aastakka tahtõ juurdunuq ja naanu taad maad ummamuudu armastama saman peiväq nääq hinnäst põlitsist elänigest eestläisist ja lätläisist parõmbas baltis akslaisi ja heränüisi põlitsidõ rahvidõ vastansais kasvi paratamatus kokkopõrkõs tuudaigu elli baltikumin miljoni lätläse ja eestläse kõrval s akslast landesveer pand uma luutusõ tehnilidse üleolõki ja s aksamaa abi pääle nink alahinnas eesti sõalist joudu edimält saiq eesti väeq lüvväq piimäkuu pääväl tetti kümnes pääväs vaheraho eesti valitsus nõud et kokkoleppel läti valitsusõga piät s aksa väeq põh a lätist ärq minemä egal juhul mitte ligembäle ku km eesti väkile tulõma inglasõq ja prantslasõq kah toetiq tuud et s akslasõq piät baltikumist lahkuma joba piimäkuu päävä õdagu naas landesveer pääle minemä ja saigi algul edumaa eestläseq tõmbsiq tagasi a rauddiviis miä läts pärno poolõ piätediq kinniq joba õigõq pia piimäkuu pääväl lemsalu man tuu lahing midä tundas võnnu lahingu nime all kest ja piimäkuu pääväl piaaigu kolm üüd päivä nii et egaq puhkust pall o es olõq üts rägistämine ja matõrdaminõ ja sõs murti läbi s aksa landesveeri sõaliin üüse vasta piimäkuu päivä nda hummogu joudsõq eesti väeq võndu cesisehe kost landesveer taganõsi paanilidsõlt vällä riia poolõ nii et üts landesveeri ohvitser es saaq mud o kõrda ku pand rongi katussõ pääle kuulipildja ja tulist ummi miihi ja kammand kõvva kõik rivvi võtta järekõrran tulõt rongi pääle mitte ei tormaq ülepääkaala ja tõõsõq pandvaq niikavva eestläisile vasta ku rongiq saavaq täüs ja nii sõs päst olukõrra mud o olõs sääl tulnuq täütsä katastroof kindral põdder oll tuukõrd valgan uman staabin ku tä sai kuuldaq et võnnu om eesti väki puult ärq võet sõs tä hüpäs rõõmsahe pistü ja ütel täämbäne päiv om võidupühä kõigin liinon ja küllin kon ommaq eesti väeq seen piät heiskama sinimustvalgõ lipu ja kõrraldama paraadi tuud sõs tettigi ja pääle vabahussõta unõhtõdiq tuu ärq aastagani sõs ku päts sai võimo tävvelidselt hindä kätte and tä vällä dekreedi piimäkuu päivä tulõ pühitsedäq ku võidupühhä miä om võrdväärne radokuu pääväga radokuu pääväl ommaq sõaväeparaadiq ja võidupühäl kaitsõliido paraadiq edesi läts eestläisi võidokäük lõunõhe piimäkuu lõpon ja hainakuu alostusõn murti läbi katõkõrdnõ kaitsõliin riia iin ja eesti laivastik vallut väinä daugava jõõsuu s akslasõq lõpõtiq vastapandmisõ hainakuu päävä hummogu kell kirotõdiq strazde koolimajan ala raholepüng eesti sõaväe ja landesveeri vaihõl s aksa väeq pidiq riiast vällä minemä ja läti säädüsline valitsus võisõ pääliina tullaq poloda nulk om üts setomaa katõsttõistkümnest nulgast tä om nulgõst kõkõ suurõp nulga keskus om mikitämäe külä poloda nulk nakas pääle võõpsu küläst ja lätt piuta nedsäjä küläni vällä õdagu poolõh om viirmäne järvepää külä ja hummogu poolõh õrsava külä kokko om poloda nulgah pia küllä parhillatsõ valdu perrä jagamisõh terveh mikitämäe vald ja verska valla õdagupuulnõ jago miaq jääs katõlõ poolõ tarto petsere tiid kooni verska laheni ja õrsava järveni maastiku poolõst om poloda nulk tasanõ siih om järveranda kats setomaa piirijõkõ mädäjõgi ja võhandu jõgi poloda nulgah ommaq säntseq küläq võõpsu pedäjäalostõ varõsmäe haudjasaarõ käre mäeussaia laosina liiva laosina töganitsa rainova rääsolaanõ mikitämäe kotelniki puugnitsa soelaanõ suurõ usinitsa väiko usinitsa igrisõ kito selise järvepää ts olgo suurõ rõsna karisilla ton a lobotka ersava suurõ treski väiko treski suurõ nedsäjä väiko nedsäjä põlva vabahussõa mälehtüssammas om mälehtüssammas minka om pistü pandnu põlva kihlkunna rahvas vabahussõan ja edimädsen ilmasõan hukka saanuisilõ uma kihlkunna sõamehile sammas om põlva keskliinan kerigu värehti kõrval põlva vabahussamba edeküle pääl om kolm plaati kõgõ ülemäne om kõgõ vähämb ja tuu pääl ommaq aastagaarvoq ja tuust allpuul om suurõmb plaat kon om pääl kiri vabaduse eest langenuile põlwa kihelkond viil allpuul om kolmas plaat kon pääl om kats sõamiist katõl puul samba külgi pääl ommaq plaadiq kon ommaq üles loetuq edimädsen ilmasõan ja vabahussõan hukkasaanuq põlva kihlkunnast perit sõamiheq edimädse vabahussamba nukakivi panti rehekuu pääväl sammast naati tegemä a elleri projekti perrä ehitämine anti räpinä kivitüüstürile p kirotosk ja pojad pronksplaadiq valõti tarton teguri vabrikun vabahussammas tetti vallalõ hainakuu pääväl samba tegemine läts masma kruuni ja senti ku vinne ao lõpon naksiq puhkma vahtsõq tuulõq võtt karialtsi muinsuskaitsõ klubi ette samba kõrdategemise suurõmbaq tüüq tettiväq põlva meki ja trevi abiga kruutusõ ja kärsä eüe rühmäq kah avitiq bareljeefiq tekk kulla ilme sammas tetti vahtsõst vallalõ hainakuu pääväl s ookõrd läts sammas masma ruublit ja kopkat pidolik päiv naas pääle kellä aigu hummogu vaimuligu tallitusõga kerigun peräst midä tull mälehtüssamba vallalõtegemine kell nink paraat samba vallalõtegemisest võtiq ossa sõakooli miheq kiä tulliq jalaga marsil üle võro ja vana koiola nink jovviq õdagus põlvahe ilm ollõv olnuq väega illos mälehtüssamba komitee päämiis hr jänes pidi rahvalõ lühkese kõnnõ ja pallõl vabariigi valitsusõ puult saadõt kolonel trossi sammas vallalõ tetäq koiola valla puult ütel sõna mamastõ miis piho jaan sõakuul oll rivvi säätünü sambast hummogu puul samba pühits edimält op j c schwartz nink sõs kärsä õigõusu priistre anderson pärgi panniq vabariigi valitsuseõ ja sõaministre nimel kolonel tross võro maavalitsusõ puult hr mägi kaitsõliit väimälä põllutüükuul ja tõsõq peräst tuud tull sõakooli paigapäälitse kaitsõliido ja pritsimiihi paraat kellä aigu oll leeritarõn kutsut küläliisile pidosüük kon peeti rida kõnnit õdagu kell alost põlva seltsimajan pido tõisi hulgan ast üles viini ülikooli üliopilanõ pikä voldemar õhdagu sissetulõk läts samba kulutuisi puudu jäänüq osa katmisõs päivä alost kell põlva kihlkunna eesti kodanikõ komitee kiä kõgõ päävä joosul pand kirja eesti vabariigi kodanikkõ tuul pääväl panti kirja kodanikku inne vallalõtegemistseremooniat oll pidolik jumalateenistüs kerik oll rahvast täüs rahvuslipuq iin tulliq vabahussamba jalamilõ vabadussõa veteräniq paatsi daniel kiristaja august olessoni august plaksi saamuel nink neli võro praavuskkunna opõtajat edimält kõnõl karilatsi muinsuskaitsõ klubi päämiis reimeri andres sõs vabastasiq vabahussõan käünüq mälehtüsmärgi kattõst vaimulikuq abipraavusk põdra andres räpinäst peikeri raimund kanepist jürjo villu urvastõst ja lillemäe georg põlvast veiq läbi pühitsemisteenistüse kõnõliq amori malle maavalitsusõ nimel võromaa muinsuskaitsõ klubi päämiis raudvasara valdur eesti rahvusliku sõltumatusõ partei põlva osakunna liigõ tensi tiit rahvarindõ volikogo liigõq urgandi virve jt sambaehitäjile jagiq kingitüisi taivaskua kolhoosi päämiis tobrelutsu jaan e vilde nim kolhoosi päämiis grigorovitsi arvo põlva kolhoosi asõesimiis marani alar ja põlva trevi juhataja uibo elmo muuusigat teiq mõtsamiihi kuur forestalia nink kolhoosi koit ja põlva alõvi puhkpilliorkestriq peräst oll pidolik õdagusüük põlva restoraanin häädemeeste kihlkund om kihlkund lõunõ pärnomaal s oo ilma aigu jääs kihlkunda häädemeeste vald ja tahkuranna valla lõunõjago kihlkunna keskus om häädemeeste kihlkund võtt hindä ala kitsa rannariba liivi lahõ veeren alatõn pärnu kihlkunna maiõst täpsembält uulust kooni vana volmari s aksa keelen wolmar läti keelen valmiera maakunna piirini treimani man km inne iklat ikla ümbrüse maaq õkvalt inne eesti läti piiri kuulusõq aoluulidsõlt volmarimaa salatsi kihlkunda nink ommaq osa muistsitsõst liivläisi metsapoole maakunnast läti keelen metsepole häädemeeste kihlkund om õdagumere veeren ordu aol kuulu häädemeeste kihlkunna ala pärno komtuurkunda võimalik et hummogupoolinõ soinõ jago kuulu ka viländi komtuurkunna ala häädemeeste kihlkund s aksa keelen kirchspiel gudmannsbach moodustõdiq aastagal alast miä aastagasaa lõpon kuulu tori kihlkunda aastagasaa edimädsel poolõl pärno kihlkunda aastagil saarde kihelkunda nink jälq tori kihlkunda kihlkunnan oll mõisat kerigumõisa ja riigimõisat sõnno midä väiko murdõsõnastigu perrä om üles kirotõt õnnõ häädemeeste kihlkunnast lääram larm ligimase ligembähe laugujalga kipõstõ kühmer madalik kapus sukk jupp jubinal ütsüte perän ratasrõngast ümbretsõõri soolep laisk jne kasagu enn enn kasak sündünüq süküskuu pääväl navi külän põlva kihlkunnan võromaal om eesti tiidüsfilosuuf tä om opnuq teoreetilist füüsikat ni olnuq tiidrü tarto tähetornin kon tä uurõ galaktikidõ füüsikat ja kosmoloogiat kasagu enn om füüsiga matõmaatigakandidaat aastil oll kasagu enn võro instituudi direktri aastil oll tä talliina ülikooli dotsent aastagast tarto ülikooli õigustiidüskunna tiidüse metodoloogia dotsent kasagu enn om vällä mõtõlnu pall o vahtsit sõnno võro keele jaos osaq noist ilmuvaq lühkesen võro eesti loodusõtsäpendämise sõnastigun tä om kirotanuq võrokeelitsit juttõ võro seto tähtraamatuhe ja aabitsahe nink tennü ettekandit kaika suvõülikoolõn kasagu enn om kunstnigu navitroll a uno venezuela vai venetsueela ammõtlidsõlt venezuela bolivari vabariik om lõunõ ameeriga riik venezuela pääliin om caracas riigi suurus om kmsup ja sääl eläs umbõs mill onat inemist venezuelast põh a puul om kariibi meri põh ahummogu puul atlandi suurmeri õdagu puul colombia lõunõ puul brasiilia ja hummogu puul guyana inemiseq ommaq venezuelan elänüq vähämbält aastakka olõ iq teedäq pall o inemiisi sääl elli inne hispaanlaisi vallutuisi a näid võisõ ollaq umbõs miljon hispaanlasõq naksiq venezuelat kolonisiirmä aastagal venezuelast sai hindäperi riik aastagal venezuela om föderaalnõ presidentaalnõ vabariik aastil oll venezuela president chávezi hugo venezuelat peetäs maas kon om väega rikas luudus põh aõdagu puul ommaq andõ mäeq lõunõ puul ommaq amazonasõ vihmamõtsaq keskel om suur llanosõ tasandik ja hummogu puul orinoco jõõ delta rannajuun om km pikk ja venezuelalõ kuulusõq mitmõq saarõq kariibi meren venezuela õdagu ja põh aossa küünüsseq andõ kõgõ põh apoolitsõmbaq mäeq muuhulgan om sääl riigi kõgõ korgõmb mägi pico bolvar miä om m korgõ lõunõ puul om guayana korgustik kon om maailma kõgõ korgõmb viisadang angeli viisadang ja tepuiq lavvakujolidsõq mäeq ilanosõ tasandik maa keskel küünüs colombia piirist õdagu puul orinico jõõ deltani hummogu puul pääle orinoco ommaq tõõsõq tähtsämbäq jõõq viil caron and the apure kõgõ tähtsämbäq maavaraq ommaq nafta maagaas ravvamaak kuld ja tõõsõq mineraaliq venezuelan om ka pall o haritavat maad ja makõt vett venezuelan om troopilinõ kliima tä jääs ekvaatori ja põh alakjuskraadi vaihõlõ ku madalidõl tasandikõl om ilm niiskõ ja aastaga keskmäne temperatuur om kraati sõs mäkin om aastaga keskmäne temperatuur om kraati ku põh ahummogu venezuela kuivõmbin piirkundõn satas mm aastagan sõs orinoco deltan hummogu puul ja amazonasõ dunglin lõunõn satas üle mm aastagan sadõmit om veidemb märtekuust mahlakuuni ja põimukuust rehekuuni kõgõ korgõmb mõõdõt temperatuur om olnuq c machiquesen ja kõgõ madalamb c mäkin venezuela luudus om väega liigirikas sääl kasus nii vihmamõtso ku pilvemõtso eläjist või löüdäq lamantiinõ amazonasõ jõõdelfiine ja orinoco krokodillõ kiä võivaq kassuq päält miitre pikäs sääl eläs tsirguliiki minkast ommaq endeemilidseq tsirkõst või nimmada iibist kalakodast ja venezuela rahvustsirku trupiaali tähtsämbäq imetäjäq ommaq suur kuklasõkahr jaaguar ja kapibaara maailma kõgõ suurõmb jüräjä suurõmb jago imetäjide ja tsirkõ liikest eläseq vihmamõtson orinoco jõõst lõunõ puul venezuelast om teedäq umbõs seeneliiki a arvada et tegeligult om näid inämb venezuela rahvuspuu om araguanei araguaney venezuela jagonõs osariigis liiduringkunnaks ja liidusõltkundõs nuuq ommaq venezuela saarõq riigi kõgõ suurõmb majandusharo om naftatüüstüs naftat löüdüs maracaibo järve ja venezuela lahõ all venezuelal ommaq maailma riigest kõgõ suurõmbaq teedäqolõvaq naftatagavaraq nafta ja naftatuutõq moodustasõq riigi eksporditulust viil veetäs vällä boksiiti alumiiniumi teräst ja põllumajandussaaduisi venezuela om ladina ameeriga üts kõgõ liinastunumb maa suurõmb inämbüs inemiisi eläs riigi põh aosa liinon innekõkkõ caracasõn miä om riigi pääliin ja kõgõ suurõmb liin venezuela rahvaarv om aastagasaa tõõsõl poolõl kipõstõ kasunu ku aastagal elli sääl mill onat inemist sõs täämpädsel pääväl umbõs mill onat poolõq eläniguq ommaq mestiidsiq valgõq aafriklaisi perrätulõjaq ja indiaanlasõq indiaanlaisi om umbõs suurõmbaq indiaanirahvaq ommaq vajuuq kiä elässe õdagu venezuelan varaoq hummogu venezuelan janomamiq lõunõ venezuelan ja pemoniq lõunõhummogu venezuelan inämbüse venezuela inemiisi imäkeeles om hispaania kiil üle tundvaq kirjä venezuela kultuuri om mõotanuq kolm suurt lätet põliskultuur hispaania kultuur ja aafriga kultuur väljasõ vaino oll aastil nsv liido suursaadik venezuelan eestläsest ärimiis männili harry elli suurõmba jao umast elost venezuelan ameeriga ütisriigiq usa sagõhõhe kutsutas lühkühe ka ku lihtsähe ameeriga om riik miä kuustus osariigist ütest föderaalringkunnast ja viiest päämädsest puul autonoomilidsõst piirkunnast ja mitmist vähämbist valitsusalotsist piirkunnõst mill oni ruutmiiliga om seo suurusõ poolõst kolmas riik maailman suurõmb osa riigist om põh a ameerikan kanada ja mehhigo vaihõl riigi rahvaarv om üle mill oni pääliin on washigton dc ja kõgõ suurõmb rahvaarvoga liin new york city nyc usa om edüstüsdemokraatiaga liitvabariik ja üro maailmapanga riikevaihõlidsõ valuutafondi ameeriga riike ütisüse nato ja tõisi riikevaihõliidsi ütisüisi liigõq ameeriga om üro alalinõ liigõq indiaanlaseq elliq ameeriga ütisriigen tuhandit aastagit ingläseq lätsiq sinnäq aastagal nä joudsõq kõgõ edimält tuu kotusõ pääle kon parhillaq om jamestowni liin virginian aastagal alõ sõda koloonia ja suubritannia vaihõl massõ peräst hainakuu pääväl tetti esiqsaismiskuulutus kolonistiq võidiq sõa ja lõiq vahtsõ riigi ameeriga ütisriigiq jagonõsõq osariigis ütes föderaalringkunnas columbia ringkund viies päämädses puul autonoomilidsõs piirkunnas ja mitmist vähämbist valitsusalotsist piirkunnõs ameeriga ütisriigel om viis suurõmbat ülemereterritooriummi puerto rico usa neitsüsaarõq ameeriga samoa guam ja põh a mariaaniq molõkul om eelektrilidselt neutraalnõ vähämbält katõaadomilinõ rühm midä hoitvaq kimmä kõrra perrä kuun väega kõvaq kovalentseq keemilidseq köüdüsseq rangõlt võttõn tetäs vaiht molõkullõ ja mitmõaadomiliidsi iuunõ vaihõl orgaanilidsõn keemiän ja biokeemiän tarvitõdas terminit molõkul veidemb rangõlt nink pruugitas tedä laetuisi orgaaniliidsi molõkullõ ja biomolõkullõ kotsilõ kah gaasõ kineetilidsen teoorian pruugitas terminit molõkul sakõstõ määntside taht gaasiosakõisi kotsilõ sõltumada näide ehitüsest nii võttõn kutsutas ka väärtgaasi ütsikit aadomit molõkulõs miä tuust et nääq olõ iq tõisi aadomidõga köüdedüq molõkulin võivaq ollaq üte keemilidse elemendi aadomiq näütüses hapasnik o vai mitmõ elemendi aadomiq näütüses vesi ho aadomidõ parkõ midä köütväq mittekovalentseq köüdüseq näütüses vesiniguköüdüseq vai ioonilidsõq köüdüseq loeta iq molõkulõs plaki paul paul plakk oll võromaalt perit elektroteknigatiidläne talliina teknigaülikooli pikäaignõ oppõjoud plaki paul sündü hainakuu pääväl koiola vallan vanan koiolan aastagal lõpõt tä tarto teknigagümnaasiumi aastagal ku õkvalt luud talliina teknigaülikuul võtt vasta ummi edimäidsi üliopilaisi läts tä sinnäq opma aastagani oll paul ttü mekaanigaosakunna elektrotekniga haro üliopilanõ aastagal ku tä viil üliopilanõ oll kirot paul avvohinnalidsõ tüü pöörisvooludest elektrotehnikas tuu oll edimäne ttü n tett eelektrialanõ uurmistüü pääle ttü lõpõtamist a jäi plaki paul sinnäsamma tüüle edimält assistendi kotussõ pääl füüsigalidsõ keemiä ja füüsiga laboratooriumõn nink elektrotekniga kateedrin sõs dotsendi kotussõtäütjänä eelektrisidõ kateedrin noil aastagil sai timäst tunnustõt spetsiälist elektrooniga ja mitte eelektriliidsi suuruisi mõõtmiisi alal aastagil tüüt paul elektrooniga kateedrin dotsendin edesi kooni aastagani jakas tä säälsaman viil vanõmbtiidrü kotussõ pääl sõs läts tä pensionilõ kokko tüüt tä ttü n aastakka pensionilgi ollõn tund tä huvvi ttü tegevüse elektrooniga arõngu nink mitmide füüsigaliidsi küsümüisi vasta kats poiga ja tütär plaki pauli tiidüstüü temaatiga oll väega lag a mitte eelektriliidsi suuruisi mõõtminõ eelektrilidse katsikkihi küsümüseq lajaribavõimõndiq jne tä oll mitmõ erialatsõ käsiraamadu ja oppõvahendi autor nink trükün ilmu timä tiidüstüüd tä juhõnd aspirantõ valmist ette ja lugi mitmit põhjapandvit erialakursuisi mõõk om üte vai katõ teräga pikk väidsest pikemb sõariist minga vaindlast raotas vai tsusatas s oo ilma aigu mõõko inämb sõapidämises tarvitõda iq a vanast külh s oo ilma aigu pruugitas mõõko inämbäste spordin vehklemisen mõõko pruugitas vana moodu perrä viil maarahva saajakombin kõgõ tähtsämb kommõq om et mõrsja tulõ är ravvutaq vai piiradaq niimuudu et saajavanõmb peigmiis ni peiopoiss lööväq mõrsja ümbre kävven timä pää kotsil mõõgaq kokko saajamõõgaq ommaq innembide olnuq peris vanaaolidsõq mõõgaq tsaariaolidsõq vinne sõaväe mõõgaq vai puust tettüq mõõgaq setomaa saajakombin või mõõga asõmal ollaq tsootska vai truuska kepp viil või mõõk parhillaki ollaq sõaväe ohvitseerel säänest ohvitseerimõõka pruugitas inämbäste paraadil vai mõnõ muu tähtsä sõaväekombõ pidämise jaos peris sõah pruugõq mõõko viimäte suurõtüküväe ohvitseeriq kel oll vaia suuritükke jaos maad paljas rakoq kiil om märgisüstem läbikäümise või arotusõ nõvv miä pruuk märke ja naidõ kombiniirmise säädüisi keeleq pruukvaq seste helle sõnno ja sümboliid mõttidõ ja tähendüisi edesiandmisõs päält inemiisi loomulikkõ ja kunstkiili kõnõldas ka eläjide keelist ni matõmaatikan loogikan ja informaatikan tunnõtuist formaalsist keelist viimätside hulka kuulusõq näütüses programmiirmiskeeleq olõ i teedäq kunas inemine naas kiilt pruukma arvatas et paarist mill onast neläkümne tuhandõ aastagani tagasi inämbüisi arvatas et ku inemine u aastakka tagasi afrikast üle ilma lakk a minemä naas kõnõl tä jo tävveste arõnu sõnavara ja keeleoppusõga kiilt inemiisi keeleq jagonõsõq tunnusjuuni perrä kiilkunnõs tiidläseq olõ õi ütel meelel kas seo ilma aigo kõnõldavaq keeleq ommaq kõik arõnuq ütitsest algkeelest ni haronuq keelepuu ossõs vai harõs vai om kiil tegünüq mitmõl aol ja mitmõn paigan ni kiilkunnaq ommaq kujonuq hoobis ligistikku kõnõlduisi kiili lähkümbäsminegiga edimädse arvamisõ puult om inämbüs keeletiidläisi tõõsõ poolõhoitjit om veidemb keelepiiriq võivaq ka seo ilma aigo ollaq segädseq või ollaq murdidõ dialekte jakkuminõ kon lähkeidsi maiõ pääl kõnõlduq murdõq ommaq ütstõõsõga väega üttemuudu ja umavaihõl arvosaaminõ vähänes tassakõistõ ku kavvus lätt suurõmbas selget eräldüst keele ja murdõ vaihõl olõ õi päält keeletiidüse rehkendedäs kiili ja murdidõ eräldämise man ka maatiidüse ja poliitigaga päält kotusõmurdidõ või keele seen ollaq ütiskunnarühmi klassõ vai subkultuurõ kõnelduid alambkiili vai sotsiolekte ka släng üte inemise keelepruuki nimitedäs idiolektis keelepuu om hariligult puu vai puhma kujolinõ näüdüsjoonistus vai mutõl midä pruugitas aoluulidsõn ja võrdõlõjan keeletiidüsen et näüdädäq ku lähküq sugulasõq määntsegi kiilkunna vai keelerühmä keeleq ütstõõsõlõ ommaq keelepuu nakkas hariligult pääle ütest tüvest miä tähüstäs tuu kiilkunna vai keelerühmä algkiilt tuu tüvi kasus ülespoolõ ja argnõs lakja tüveharõs ja ossõs tüveharoq tähendäseq sis hariligult kiilkunna sisetsit keelerühmi vai hõimokiili ja naist arõnuq ossaq vai ossõ otsan olõvaq leheq ütsikit kiili sagõhõhe võivaq keelepuuq siski ollaq ka sääntseq miä tulõda ai sukugi puud miilde nääq võivaq alostaq ülevästpuult vai kõrvalt ja ossõ asõmal võivaq ollaq lihtsält sirgõq joonõq vai ka keerolidsõq juunirägästiguq malaaria vai halltõbi om külgenakkaja tõbi midä tekütäs protist plasmodium tedä om pall o lämmin maiõn nii ameerikan aasian ku afrikan ega aastak põdõ halltõpõ miljonit inemist nink tuu kätte koolõs miljonit inemist päämädselt afrikan arvada et eestin oll halltõbi levinü vähämbält keskaol kimmäst teedüst tõvõst om alatõn aastagasaast toona arvati halltõvõ põhjustajas kurjõ vaimõ halba õhko võlss süüki külmetämist ja hiitümist oll lõunõ eestin suur halltõvõepideemiä ja ohvridõ arv küündü ni kõiki kuulnuidõ arvost mud o oll tuu mõisaherr põdõsi aastat halli es mõistaq kiäki rohto anda sõs oll jo nii kõhn et tütrik pidi üüse man olõma lõppi joogivesi är olnuq talv tütrik lännüq vällä pannu lummõ ala ja kusnuq pääle et mis taa haigõ inemine õks aru saa a mõisnik saanuq tuust terves hall ütelnüq tütrikulõ et miiq olõ jo aastat üten elänüq ja sa lahutit miiq ärq sõs kingit tütrikulõ pikk kuldkett tütrik küsse targa käest et kas tä või ketti kaala panna tuu käsnüq inne uibo otsa panna tütrik pannuki tõsõl pääväl oll uibo nigu poolõs lõigat tütrik sai sõs vallalõ es saa sõs inämp midägi haigusõvaim tälle kurja tetäq era ii vahtsõliina kihlkund ja vald vana saalussõ as laanõ t i daniel miina toom s unonaane mul kõnõl täl vanaimä tuu kõnõlnuq et vanasti olli halltõbi huigas imä häälega temä oll paenu ärq vanast olliq õlgkatusõq tä olli pagõnu kahrupersehe hall olli huiknu liisu ks uu liisu uu tä olli mõtõlnuq et vaest om ka imä hõigas vastu sis oll hall säläh raput tuu olli haanja puul rkm ii vahtsõliina kihlkund miss o vald kivioru külä k salve therese raudmann s leib om jauhõst päämädselt rüäjauhõst küdset süük miiq maal om leib väega vana ja väega tähtsä võiollaq eski kõgõ tähtsämb süük vanast küdseti eestin leibä egan talon nõvvokogo aol kattõ tuu kummõq ärq perämäidsil aastil om tuu asi jälq muudu lännüq kujo poolõst ommaq leeväq kas vormileeväq vai paeleeväq vormileibä küdsetäst vormi seen paeleibä aho pae vai s oo ilma aigo plaadi pääl lepsoni daniel sündünüq väiko viirksu külän räpinä kihlkunnan om leeväküdsämisest a kõnõlnuq niimuudu leeväküdsämise riistaq ollivaq vanast ku ma lats olli ka sdääntseq samatsõq ku nüüdke ommaq säänesamanõ mõhk säänesamanõ leevälapjo ja säänesamanõ ah oluud kats vihta varrõ perrä kokko köödetöq mõnõh eloh no viil es olõq mõhkõ sääl kastõte leibä lihtsält kohke molli vai ruuhõ seeh leeväkohetus pan te niimuudo võet e pangitäüs oigõt vett vesi aet e oigõs pangiga paah keevä vii seeh valõte mõhkõ ku mõhk talvõl väläst külmä käest tuud e sõs last e mõhk tarõh ärq oigodaq aad ast tuud e mõõdutäüs jauha jaahuq lastevaq kaq tarõh ärq oigodaq külmält ei lääväq hapnõmma üts siäss püürüsega ümbre tõõnõ vali mõõdust jauha üle veere sisse niikavva ku sai paras pudõr vai kohetus tollõ puistõti sõr me vahelt jauha pääle noh nii umbõs katsandik tolli paksusõlt sõs tett e kohetusõlõ servite hää käega rist pääle katõt e mõhk kõvastõ rõõvastõga kinniq pant e oigõmpa kotussõhe müürü vai les o viirde hapnõmma niimuudo las te leeväl saistaq vai hapata umbõs üüpäiv sõs kaet e ku kohetus ärq oll hapanoq sõs naat e leibä kastma kohetusõ hapusust kaet e n apoga maitsmisega ja ka tuust ku kohetus oll alla sadanoq sõs naat e kässiga kastma edimält klopite leib kässiga läbi sõs valõte jauha niipall o mano et paks pudõr sai tuud naat e katõ käega kastma kastõte nii et üts käsi tsusate kohetusõ sisse tõõnõ tõmmate vällä niikavva kastõte ku inämb kässi külge es jääq sõs oll ka leib ärq kastõtoq niikavva pidi leibä kastma ku ah o ots t t otsa iist likõs läts sõs sai hää leib ku leib ärq kastõte sõs puistõte jälke sõr me vahelt jauha pääle tett e hää käega servite rist pääle ja katõte kinniq ku päält kastmise leib nakas vahtsõst nõsõma sõs pant e leeväahi palama leeväah o parajust kaet e ah opaest ku ah opae valgõ oll sõs oll leeväahi parajide küttönüq ja inämb puid pääle es aetaq ku puuq ärq ollivaq palanoq sõs võet e lapjoga suurõmbaq tunglõq ah ost ja viid e pliidi ala hüdseq tõmmatevaq roobiga ah osuu pääle et ah osuu kaq häste lämmi olõsseq sõs võet e ah oluud ja käsikoga oigõ vesi tsusate luud vii sisse ja nakate likõ luvvaga ahjo pühkmä likõ luvvaga pühete tuuperäst et luud ärq ei palaq luud tett e vanost sannavihost oigõ vii seeh hämmete luuda tuuperäst et oigõ vesi ei lahoq nii ah opaed ku külm vesi ku ahi ärä pühete hüdsist ja tuhast puhtas sõs tett e hää käega rist ahjo ja nakate leibo ahjo panma leevä kastja oll kas pernaanõ esiq vai tütrek ahjo panja oll pernaanõ esiq leib pant e ahjo sõs ku ahi oll ärq palanoq ja leib häste nõsnuq leevälapjo pant e mõhe veere pääle puistõti n apoga jauha lapjo pääle leeväle ala et leib lapjo külge kinniq ei jääq ja häste lapjo päält ahjo satas sõs tett eväq käeq kas vii seeh vai hapnõpiimä seeh likõs tuu jaos oll anomaga piim vai vesi mõhe kõrvalõ kergo pääle pantoq hapupiim tegi käeq nilbõmbas ku vesi sõs võet e katõ käega pätsi suurunõ tükk leevätahast mõhest vällä pant e lapjo pääle ja tett e piklik kümne kooni katõtõiskümnenaglaline leeväpäts leevälapjo oll ka piklik tuu perrä tett egi päts kas õkva lapjo suurunõ vai kaq veek ese vähämb ku tahas oll lapjo pääle ärq pantoq ja katõ käega pätsis tettöq sõs hämmete viil kässi vii vai hapnõpiimä seeh ja libistedi üle ja tett e silles ja tett e jälq pätsile viimätse kõrra käetõmbusõga rist pääle ku leeväq kõik ahjo ärq pant evaq sõs tett e jälq ah osuu pääle käega rist ristiq tett eväq tuuperäst et vanahalb leeväkohetust ja leibä ei saaseq puttoq ütskõrd puulpäävä õdago olõvat vanahalb kellegele vasta tulnoq ja kats pätse leibä kanglah miis oll küsünöq et kost sa leevä sait vanahalb oll ütelnöq et säält ah ost sai leevä koh riste es olõq ei leevä pääl ei ka ah osuu pääl tuuperäst ei tetäq leibä ja ei jätetäq ka ah osuud ilma ristitäq mõnikõrd tetäs inne leevä ahjo panmist ka ah osuu pääl hütsi pääl vatska tuu tetäs leeväkohetusõst tollipaksunõ tsõõr ja pandas ah osuu pääle hütsi pääle küdsämä tuu küdsäs niikavva ärq ku leib ahjo saa pantos tuud joq proomitas ja andas maitsaq et määne leib saa seh proomiq saq kah lämmind vatska üteldäs ku vatska murdas ja maitsaq andas ku leib ahjo ärq om pantoq sõs kaabitas mõhk ärq kas väädsega vai mõnõ puulipatsega nuuq mõhe kaapõq höörätetässeq peo vahel pätsis ja jätetäs mõhkõ juurõtusõs tuu juurõtus poodõtas tõõsõ leeväkohetusõ panmise aigo leeväkohetusõ sisse kunas leib kütses sai ja ah ost vällä tull võttaq tuud proomite kattõ muudo kuq päts ah ost vällä võet e ja nõna pätsi alomatsõ koorõ külge pant e kuq nõnna ärq es palotaq sõs oll leib kütse ku nõna ärq palot sõs oll viil toorõs ja last e ah oh ollaq tõist muudo saad e tiidäq leibo ah oh olõku aigo nii et ku leeväq ahjo ärq pant evaq sõs võet e tükükene mõhekaabõt ja pant e tuu kausse vii sisse ku mõhekaabõq tulõ viile pääle nigu piimäle kuur sõs om leib ah oh ärq küdsänöq niikavva küdsäs leib ah oh ku viile tulõ leevätahas pääle ku leeväq ah ost vällä võet evaq sõs hämmete leeväpätse viiga päält hää naanõ hämmes kuri naanõ koputas ah ost vällä võetolt pant evaq leeväpätsiq pingi pääle jahtomma ja katõtevaq päält rõivaga kinniq päält jahtomist viideväq aita vai sahvrehe ah ost võet evaq leeväq vällä kaq leevälapjoga kuq leeväq ah ost vällä võet evaq sõs ahjo tühäst es jätetäq ahjo visate kas halg vai paar puid ku ahi tühäst jätete sõs tull leeväst vaheq lõpp e leib rutto otsa kuq leib ah oh oll sõs leibä väidsega es lõõgataq sõs murt e leibä kui kõik leib ah ost väläh oll sõs võid e leibä väädsega lõõgataq ku terveh leeväpäts alostõti ja edimäne käärd lõõgat e sõs tett e lõõgatolõ leeväle rist pääle et leeväl jakko olõsseq leibä et tohiq kiäke üte käega murrataq ainolt üte käega oll lubatoq leibä murdaq tol kel üts käsi haigõ ja kellel rinnalats üsäh kes leeväpätsi kandso otsa sei tuu sai kas küläotsa mehele vai küläotsast naasõ ja tütrekuq kes leeväpätsi kandso otsõ seiväq nool e kasvevaq suurõq nisaq vanast noq puhast leibä süvväke s kes vanast puhast leibä sai süvväq rüki sai joq niipall o veedüq et kuq puhast leibä naanoq süümä sõs tedä haardonu s kuige kavvas rüäq kasvevaq jo vanast väega kehväq tuud või jo egaüts arvataq määne säält leib sai ku rüki viid e aita päädsetega ku nüüd saa õiq rükä viiäq pakso korviga kohege ja tuudke viil veske man kroovitas rüäjahu oll niguq tsakõ nüüd om tsiajahu peenemb ku vanast rüäjahu oll leevä küdsämisega olt e õks vanast väega hädäh taha õs kuigemuudo kuuh püssüq es leeväq saivaq nigu vadsaq mõnikõrd ku seit sõs jäi kurk perüs kahrõs midä kehvemb aig tuu rohkõmp pant e aganet sisse midä parõmb aig ja saak oll tuu puhtampa leibä süüde et hiireq leibä ei süüsseväq tuuperäst tett e leeväpätsi pääle inne ahjo panmist lamba seereluuga jäleq pääle lamba seereluuga tettö jälg jäi perrä niguq kassikäpä jälg es tohiq leibä võttaq pakso söögi kõrvalõ kes kiisslaga leibä sei tol läts pää paljas ua ja herneruvvaga es tohiq leibä süvväq ütelde et upõ ja hernidega om ess keq leib üteh sooliguq ommaq inemise vai eläjä siitmise riistaq inemise sooliguq ommaq kõtukooban nääq saisvaq kõik üten kihin ja näütäseq vällä kui üts mitmõkõrralinõ mütsäk ja mahusõq tuuläbi üte väiko ruumi sisse häste kokko kui nimäq ütest ärq saavaq harotõdus sõs näemiq et inemisel õnnõgi ütsainus soolik om nii kui eläjälgi tuu om kooni jalga miitret pikk ja kolmõjaolinõ edimäne jago miä maost minemä lätt om kõgõ pikemb sille ja peenikene ja nimitedäs tuuperäst peenükesessoolikus keskmäne jago om jakulinõ ja pall o lühemb ent häste paksõmb minkperäst täl ka jämmesoolik nimes om pant kolmas jago ehk sooligu alomanõ ots miä kõtu prügü ihost vällä juhatas om jälq sille ja peenemb kõgõ lühemb ja kutsutas peräsoolikus et soolik mitte ärq ei vass uq tuutarbis ommaq nimäq ohukõsõ naha ehk kelmega köüdedüq hariligult loetas et ameeriga kolonisiirmine õuruuplaisi puult naas pääle a kuigi inne tuud oll olnuq vähämbält üts ameeriga kolonisiirmise katsõq edimädseq teedäqolõvaq õuruuplasõq kiä jousõvaq ameerikahe olliq aastagasaal põh amaiõ viikingiq kiä asotivaq gröönimaalõ mito kolooniat ja üte lühkest aigu kestnü külä l anse au meadows kandin miä täämbädsel aol om newfoundlandin viikingiq kutsiq tuud maad vinlandis gröönimaa kolooniaq peiväq vasta mitmit aastagasato mink kestel viikingiq peiq sõto põlitsidõ elänikke inukkõga aastagasaa lõpos olliq nuuq kolooniaq häädünüq aastagal joud ameerikahe hispaania ekspedits uun iinotsan columbusõ christopheriga pääle tuud sai ameeriga uurminõ ja kolonisiirmine kõva huu sisse edimält minti kariibi mere piirkunda muuhulgan hispaniola puerto rico ja ja kuuba saari pääle ja aastagasaa alostusõn jouti põh a ja lõunõ ameeriga maisõmaa pääle a joud põh a ameerikahe caboti john ao kestel naksiq kõkkõ õdagupuulkerrä dominiirmä õuruupa rahvaq miä vei ameeriga põlitsidõ rahvidõ alahiitmiseni nink suuri muudatuisini maastikun eläjide ja kasvõ elon õnnõ aastagasaal läts õuruupast ameerikahe elämä miljonit inemist apartheid oll ammõtlinõ rassõ erälde hoitmisõ poliitiga midä lõunõ afriga vabariigin aeti sõna apartheid om perit afrikaani keelest ja tähendäs eräldeolõmist tuu poliitiga tsihis oll piirata mustanahaliidsi põliselänige õiguisi ja hoita alalõ valgõ veidembüse ülembvõim lõunõ afrikan naati rassõ erälde hoitma joba sõs ku tuu oll hollandi koloonia ammõtlidsõs poliitikas kuulutõdiq apartheid pääle aastaga üldvalimiisi säädüse perrä jaeti inemiseq neljä rassirühmä mustaq valgõq värmilidseq ja indialasõq egalõ rühmäle nätti ette umaq elopaigaq ja nii mõnõkiq sunniti tuuperäst elopaika vaihtama mustõlõ ja valgilõ tetti erälde kooliq haigõmajaq tsukõluskotussõq jne sakõstõ saivaq mustaq kehvembit teenüssit ku valgõq apartheidipoliitikalõ tegi lõpo mandela nelsoni presidendisvaliminõ aastagal napoleoni sõaq olliq sõaq midä napoleoni juhit prantsusõ edimäne keisririik pidi aastagil nuuq sõaq tulliq pääle suurõ prantsusõ riigipüürdmise sünnütet sõto prantsusmaa vallut kipõstõ suurõmba jao õuruupast a jäi ka vallutõt maiõst kipõstõ ilma pääle hallõt lüvväqsaamist vinnemaal aastagal napoleoni kaotuisi tulõmusõl tull prantsusmaal jälq võimolõ bourbonõ monarkia ja kattõ ärq s aksa rooma riik samal aol naas hispaania impeerium nõrgõnõma tuuperäst et ku prantsusmaa hispaaniat okupiirse es sutaq tuu inämb ummi võimoalotsit maid inämb nii häste kontrolli ja ladina ameerigan naati tegemä riigipüürdit teno napoleoni sõtolõ sai briti impeeriumist maailma kõgõ võimsamb riik inämb ku saas aastagas napoleoni sõaq lõppiq ku napoleon sai piimäkuu pääväl waterloo all lüvväq ja sõlmiti tõnõ pariisi raholepüng piitre i vinne keelen i i vai oll vinne tsaar ja vinne keisririigi keisri tä modernisiirse vinnemaad võttõn iinkujjo õdagu õuruupast nink vallut vinne riigile mano pall o maid lepsoni jaan sünd väiko viirksü küläst räpinä kihlkunnast om a kõnõlnuq üte jutu joodikust soldanist ja tsaarist piidre edimädsest tuu oll sõs ku vanast vinne riike valits tsaar piidre edimäne sõs tuu käve väega sakõhe üüseti peterbuura huulitsede pääl vol na rõiveh ja kai kuis rahvas ellevä ja mis teiväq ütskõrd ku timä niimuudp üüse kõn se johto timä ütele eesti soldanele mano kiä kõrtsist joomast oll tulno ja huulitsa viirde rentslehe makama jäänüq timä lask soldane säält ütte ilosahe majja viiäq ku soldan hummogo ülest virgo nägi timä et maka uhkõh sängüh siidipatjo pääl ja lavva pääl om putel viinaga ja viinapits kah kõrval ja sakuskagi lavva pääl äkke ilmo kostke nigu maa alt vana hall vanamiis vällä näädäs käega lavva pääle ja käsk juuma naataq soldan pidi toda nigu nal äst ja nakas kah vasta naarma vanamiis sai vihatsõs ja ähvärd lüvväq suurõ kadajatsõ kepiga mis timäl käeh oll soldan istõ lavva mano jõi pudeli viinast tühäst sei sakuskat pääle ja vanamiis vahet tühä pudela jälke tävve vasta ümbre ja käske juvvaq soldan jõi nii kavva ku jäi lavva mano makama ku soldan makamast ülest virgo nägi timä et maka jälke siidipatjo pääl sängüh jälke sääne samadõnõ nali alost otsast pääle piät lavva mano minemä ja juuma nakama ku vasta ajat ähvärdäs vanamiis nuiaga soldane küsümise ja nõudmise pääle et koh timä om ja misperäst timäle viina sunnitas vägüse juvvaq vanamiis ei ütleq mitte üts sõna muudku ähvärdäs õnnõge nuiaga lüvväq ku soldan ei juuq niimuudo võõs e minnäq mito päivä vai es ke nädälet müüdä ku ütskõrd soldan hummogo ülest virgo ja nägi et oll kasarmoh umah koiguh sõs sai soldanel hää miil et joba ütskõrd pässe timä tuust vägüse viina juumisest päält tuu es võtaq timä inämb uma eloaig tsilka viina suu sisse matthissoni otto gustav otto gustav matthisson oll pikäaignõ põlva kogodusõ köstre kihlkunnakooli juhataja ja seldsitegeläne otto gustav sai algharidusõ koton umalt esält sõs oppõ mõnõ aastaga hugo treffneri gümnaasiumin tarton aastagil oppõ tä valgan j cimze seminärin köstre ja usuoppaja ammõtit suvitsõl vaihõaol oppõ tä viljandin ka kihlkunnakooli kuulmeistres aastagast tüüt tä põlvan esä man abiköstren ja kuulmeistren oll tä kuulmeistre ja põlva kogodusõ köstre põlva rahvalõ om matthissoni otto gustav miilde jäänüq ummi seltskundliidsi tegemiisi poolõst mathissonõ suguvõsa oll põlva muusiga ja kooriello suunanu joba aastagast otto gustavi iistvidämisel mängiti umal aol põlvan muusikallõ ja opõrette timä laulukuuri peeti tuul aol kõgõ võimõkambas lõunõ eestin nink tuuga käve tä kõigil üldlaulupitõl põlva kuur laul näütüses mozarti reekviemi rombergi kellälaulu lätte kantaati rändaja ja tähed jt otto gustav ollõvgi suurõmba jao umast vabast aost viitnü seldsimajan lauluhar otuisil eesti vanglateenistüse moodustasõq vangimajaq ni justiitsministeeriumi vangimajjo osakund ütenkuun ummi ammõtnigõga vanglateenistüs kõrraldas kinnipidämist ja karistusjärgset kinnipidämist kriminaalhuuldust ja ülevänpidämise kontrollmist asukotus harku allõv harjumaa asutadu vangimaja tüüp kinnine vangiq süüdümõistõtuq naasõq ja meheq vangimaja kotussidõ arv kinnipidämise algusõs harkun või pitäq aastat ku tahaq ehitedi sunnitüüvangimaja harku vangimaja asus tal na küle all u km tal nast hektäri suurudsõ maa ala pääl harku alõvi päävänõsõngupoolidsõl külel harku vangimaja om tõistmuudu ku tõsõq tuuperäst et vangimajan saavaq kuni aastadsõq latsõq olla uma imä man näide jaoss om olõman erälde osakund seoilmaaoliidsi ruumõga hoimastihädäga vangele om tettü kotussõlinõ sõltuvusrehabilitatsiooniosakund sääl viiäs läbi kimmäst opikavva mis avitas näil uma sõltuvusõga toimõ tullaq ja taast vallalõ saiaq harku vangimajan saa nii põhi ja keskkoolitust ku oppi umblõjas ja katlakütjäs pääle ummõlustüü mastas vangele ka tüü iist katlamajan köögin ja mõsumajan ni maa ala ja ruumõ kraam mise iist asukotus rummu allõv harjumaa asutadu vangimaja tüüp kinnine ütsikvangimaja üten avavangimajaosakunnaga vangiq süüdimõistõtuq meheq vanglakotusside arv sh avavangimaja kotust murru vangimaja asutõdi vahtsõaastakuu pääväl ku kivitüüstüs kon oll võimalik tüüle pandaq kuni süüdümõistõtut nõukogudõ okupatsiooni ao aastil ja ka pääle iseseisvuse taastamist aastil oll prõlladsõ murru vangimajaga liidetü rummu vangimaja umaette vangimaja aastal sai seost murru vangimaja avavangimaja osakund vangimaja alal paiknõs haldushoonõq mink edimädse kõrra pääl toimusõq lühkoaolidsõq trehvungiq tõsõ kõrra pääl ommaq pikäaoliidsi kokkosaamiisi tarõq kolmanda kõrra pääl vangimaja tüütäjide tüüruumiq kõgõ vanõmban majan ehitedü asussõq meditsiini majandus ja julgõolõkiosakund nink kooliruumiq suurõ kompleksi moodustas hoonõq mink edimädse kõrra pääl ommaq süüklaq küük puut tõsõ kõrra pääl vangistus sotsiaal perräkaemisõ ja majandusosakund pääle tuu ommaq vangimaja maa ala pääl vange eloosakunnaq tüüd and as eesti vanglatööstus murru vangimaja maa alal tegotsõs neli firmat murrun tüütäs u vangi vangimajast välänpuul vangi pääle keskkoolituse saava vangiq oppi tisleris aidnigus keevitäjäs vai umblõjas sisustadu om puutriklass tegotsõs kats raamadukoko asukotus tallinn asutadu vangimaja tüüp kinnine kammõrvangimaja vangiq vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq süüdümõistõtuq täüskasunuq meheq vanglakotussidõ arv tal na vangimaja alostõdi aastal ku patarei merekants muudõti vangimajas hildamp keskvangimajas ümbre nimetedü kinnipidämiskotus es olõ aastas inämb kasutamisõs kõlbulik aastal asuti ümbre magasini uulitsa vangimajja tuu oll asutedu aastil tegotsõnu sõavangilaagri alalõ innembädsen maardu vangimajan asus parhilla tal na vangimaja tervishoiuosakund kon ravitas kohapääl tetäs ettevalmistuisi vahtsõ tal na vangimaja rajamises maarduhe asukotus tarto asutadu vangimaja tüüp kinnine kammõrvangimaja vangiq vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq süüdümõistõtuq täüskasunuq meheq vangimaja kotussidõ arv tarto vangimaja võtt edimädseq vangiq vasta rehekuu pääväl aastagal seoga tähistedi eesti vanglateenistüse üleminekit ütisvangimajjolt kammõrvangimajjolõ niisamatõ luudi tardo vangimaja rajamisega piirkundlik vanglateenistüs tarto vangimaja asus ligi kruutmiitre suurudsõl alal imäjõe lammil vangimaja üldpind om kruutu tan ommaq haldushuunõq vastavõtmisõ ruumiq puhkõ ja spordiruumiq opiklassiq tuutmispinnaq metali puu ja tekstiilitüüss usutalitusõ kõrraldamisõ ja abiruumiq vangimajan om kammõrt üts kambri om u kruudu suurunõ vangimajal hoitvaq silmä pääl pildikaamõraq tüütäjil kallalõtungi häiresüstem ja erilidseq perräkaemisesüstemiq umbõs kilomiitrepikkudsõ välispiirde kaitsmisõs vange oppamist kõrraldas tarto täüskasunuisi gümnaasium ja tarto kutsõkoolituskeskus tardo vangimajan saa majandustöid tetäq ka u vangi vangimajast välänpuul tüütäs ligi vangi asukotus jõhvi ida viromaa asutadu vangimaja tüüp kinnine kammõrvangimaja üten avavangimaja osakunnaga vangiq täüskasunuq vahistaduq meheq täüskasunuq ja alaiälidseq süüdümõistõtuq meheq täüskasunu vahistaduq naasõq vanglakotusside arv sh avavangimaja kotust viro vangimaja sai valmis aastal edimädseq vangiq tuudi viro vangimajja aasta mahlakuu alul vangimaja kõgõ ümbritsevä alaga võtt hindä ala ha ja taad valvas päämidselt elektroonilinõ valvõq miä asus vanglapiirete pääl viro vangimaja om edimäne vangimaja kon turvalisusõ suurõndamisõs ühendäseq kõiki huunit umavaihõl kinnidseq ühendüstiiq viro vangimajan ommaq kuun vangimaja ja arestimaja vangele om kuni kotusõlidsin kammõrdõn kokko kotust pääle tuu kotust avavanglan ja kotust arestimajan vangimajan ommaq ka elotarõq vahistadu jaos vangimaja man ommaq viil kuul spordisaal sotsiaaltüü ruumiq kapõl ja tüükoaq edimäst kõrda kogo vanglasüstemi aoluun tetti viro vangimajja kimmästädü perräkaemisõga osakund vangimajan om ka kotussõlinõ osakund noorilõ sinnä paigutõdas kõik alaiälidseq süüdümõistõtuq ja vahistaduq ni kõik noorõq süüdümõistõtuq vange oppasõq jõhvi gümnaasium ja ida viromaa kutsõhariduskeskus tüüd and as eesti vanglatööstus harku vangimaja om vangimaja harku alõvin harjomaal kinniqpidämise algusõs harkun või pitäq aastat ku tahaq ehitedi sunnitüüvangimaja aastil om harkun eri aol olnuq täüskasunuisi vangimaja kur ategijide parandusmaja ni tüüpõlgjidõ ja joodikidõ tüülaagri harku vangimaja om tal na küle all u km tal nast hektäri suurudsõ maa ala pääl harku alõvi päävänõsõngupoolitsõl külel harku vangimaja om tõistmuudu ku tõsõq tuuperäst et vangimajan saavaq kuni aastadsõq latsõq ollaq uma imä man näide jaos om olõman erälde osakund seoilmaaoliidsi ruumõga hoimastihädäga vangõlõ om tett kotussõlinõ sõltuvusrehabilitatsiooniosakund sääl viiäs läbi kimmäst opikavva mis avitas näil uma sõltuvusõga toimõ tullaq ja taast vallalõ saiaq harku vangimajan saa nii põhi ja keskkoolitust ku oppiq umblõjas ja katlakütjäs pääle ummõlustüü mastas vangõlõ ka tüü iist katlamajan köögin ja mõsumajan ni maa ala ja ruumõ kraam misõ iist murru vangimaja asutõdi vahtsõaastakuu pääväl ku kivitüüstüs kon oll võimalik tüüle pandaq kuni süüdümõistõtut nõukogudõ okupatsiooni ao aastil ja ka pääle iseseisvuse taastamist aastil oll prõlladsõ murru vangimajaga liidetü rummu vangimaja umaette vangimaja aastal sai seost murru vangimaja avavangimaja osakund aastal arvati murru vangimaja manoq ämäri vangimaja vangimaja alal paiknõs haldushoonõq mink edimädse kõrra pääl toimusõq lühkoaolidsõq trehvungiq tõsõ kõrra pääl ommaq pikäaoliidsi kokkosaamiisi tarõq kolmanda kõrra pääl vangimaja tüütäjide tüüruumiq kõgõ vanõmban majan ehitedü asussõq meditsiini majandus ja julgõolõkiosakund nink kooliruumiq suurõ kompleksi moodustas hoonõq mink edimädse kõrra pääl ommaq süüklaq küük puut tõsõ kõrra pääl vangistus sotsiaal perräkaemisõ ja majandusosakund pääle tuu ommaq vangimaja maa ala pääl vange eloosakunnaq tüüd and as eesti vanglatööstus murru vangimaja maa alal tegotsõs neli firmat murrun tüütäs u vangi vangimajast välänpuul vangi pääle keskkoolituse saava vangiq oppi tisleris aidnigus keevitäjäs vai umblõjas tarto vangimaja võtt edimädseq vangiq vasta rehekuu pääväl aastagal seoga tähistedi eesti vanglateenistüse üleminekit ütisvangimajjolt kammõrvangimajjolõ niisamatõ luudi tardo vangimaja rajamisega piirkundlik vanglateenistüs tarto vangimaja asus ligi kruutmiitre suurudsõl alal imäjõe lammil vangimaja üldpind om kruutu tan ommaq haldushuunõq vastavõtmisõ ruumiq puhkõ ja spordiruumiq opiklassiq tuutmispinnaq metali puu ja tekstiilitüüss usutalitusõ kõrraldamisõ ja abiruumiq vangimajan om kammõrt üts kambri om u kruudu suurunõ vangimajal hoitvaq silmä pääl pildikaamõraq tüütäjil kallalõtungi häiresüstem ja erilidseq perräkaemisesüstemiq umbõs kilomiitrepikkudsõ välispiirde kaitsmisõs vange oppamist kõrraldas tarto täüskasunuisi gümnaasium ja tarto kutsõkoolituskeskus tardo vangimajan saa majandustöid tetäq ka u vangi vangimajast välänpuul tüütäs ligi vangi viro vangimaja sai valmis aastal edimädseq vangiq tuudi viro vangimajja aasta mahlakuu alul vangimaja kõgõ ümbritsevä alaga võtt hindä ala ha ja taad valvas päämidselt elektroonilinõ valvõq miä asus vanglapiirete pääl viro vangimaja om edimäne vangimaja kon turvalisusõ suurõndamisõs ühendäseq kõiki huunit umavaihõl kinnidseq ühendüstiiq viro vangimajan ommaq kuun vangimaja ja arestimaja vangele om kuni kotusõlidsin kammõrdõn kokko kotust pääle tuu kotust avavanglan ja kotust arestimajan vangimajan ommaq ka elotarõq vahistadu jaos vangimaja man ommaq viil kuul spordisaal sotsiaaltüü ruumiq kapõl ja tüükoaq edimäst kõrda kogo vanglasüstemi aoluun tetti viro vangimajja kimmästädü perräkaemisõga osakund vangimajan om ka kotussõlinõ osakund noorilõ sinnä paigutõdas kõik alaiälidseq süüdümõistõtuq ja vahistaduq ni kõik noorõq süüdümõistõtuq vange oppasõq jõhvi gümnaasium ja ida viromaa kutsõhariduskeskus tüüd and as eesti vanglatööstus tuhanda ja üte üü jutuq om kogo lähkü hummogumaa ja lõunõ aasia juttõ ja jutussit miä kor ativaq kokko islami kuldaol naaq jutuq kor ssiq kokko mitmõ aastagasaa kestel mitmõq kiräniguq ümbrepandjaq ja opõtlasõq lähkül hummogumaal ja põh a afrikan juttõ juurõq ommaq muistitsõn ja keskaigsõn araabia pärsiä india ja mesopotaamia vanavaran ja kirändüsen pall oq luuq olliq edimält rahvajutuq kalifaatõ aost samal aol ku tõõsõq esiqeränis raamjutt ommaq tõõnäolidsõlt võeduq edimädse aastagatuhanda m a p pärsiä kirändüsteossõst hazr afsn v k tuhat üüd kuigi kõgõ vanõmb araabiakeeline käsikiri om perit aastagasaast arvatas et juttõ kogo luudi umbõs aastagasaal kõigilõ välläandilõ ütine om raamjutt valitsõjast shahryarist pärsiäkeelitsest sõnast miä tähendäs kuningat ja timä naasõst scheherazade pärsiäkeelitsest sõnast miä või tähendäq korgõst suust mõnõq tunnõtumbaq jutuq niguq näütüses aladdini immelamp ali baba ja nelikümmend rüüvlit ja meresõitja sinbadi säidse reisi ommaq külh lähkü hummogumaa rahvajutuq a olõ s araabiakeelitside tuhanda ja üte üü juttõ hulgan nuuq ommaq tuhanda ja üte üü juttõ hulka arvanuq edimädseq õuruupa ümbrepandjaq helsingi om soomõ pääliin taa om lõunõ soomõn soomõ lahe veeren helsingi om soomõ kultuuri valitsusõ poliitiga ja äriilma keskus liina rahvaarv om umbõs ja helsingi liinaala rahvaarv om umbõs ta om sis rahvaarvo poolõst soomõ kõgõ suurõmb ja põh amaiõ kolmandas suurõmb vald ja liinaala helsingi ja tä naabrivallaq ommaq kokko piaaigo mill ona eläniguga helsingi piir kunna metropoliala kuning kustaa vaasa asot helsingi vantaa jõõ viirde forsby vai koskela keskao külä kotusõ pääle piimäkuu liina tsihis oll võidõldaq majandusõn tallinnaga ja kuning käske porvoo tammisaari rauma ja ulvila liina eläniguq elämä helsingihe tõõsõ ilmasõa aigo helsingi päädü mitmõhe nõvvokogoliido suur pommitustõ peeti helsingi olümpiamängoq ja euruupa turvalisus ja ütentüükonvõrendsi etük tippkokkosaaminõ aastaga oll helsingi üts euruupa kultuuripääliinost ja design pääliin liina maaalast om mõtsa km parkõ km ja nurmõ vai niitü umbõs km helsingi maaala maatiidüslik keskkotus om viikin kõgõ korgõmb kotus helsingin om jakomäenkallio mink korgus om miitrit mere pinnast helsingi keskliin om maanõna pääl säält põh an om vanhankaupunginlahti kohe vantaa jõgi juusk kokko om helsingin saart helsingi arhitektuurin kõgo tähelepandavambaq stiilisuunaq ommaq vahtsõnõklassitsism jugend ja funktionalism kõgo suurõmb osa helsingi majost om ehitet päält aastaga tulõkahh o helsingi rahvaarv om kost soomõkeelitsit om roodsikeelitsit ja muukeelitsit helsingi üts kõgõ tundsambist kultuurisündmüsist om suvõ lõpun algnõv helsingi pidonädäliq mink kõgõ populaarsõmb sündmüs om kunstõ üü mink aigo keskliinan om mitmõn kotussõn avaligult kunstiteossit tiatrikunstist ja etendüisist maalikuntsiteossiniq pääväst ööniq egä aastak lehekuun kõrraldõdas kaisaniemi pargin tõõsõsugutsit kultuurõ tundsas tekev massuldaq sündmüs maailm külän tuska festivaal hainakuun om metallimuusiga kõgõ suurõmb sündmüs põh amaiõn helsingin om mitmit soomõ tähtsit kultuuriasotuisi niguq riigi kunstimuusõum ateneum seo ao kunsti muusõum kiasma soomõ rahvusoopõr rahvusarhiiv ni mitmit tiatriid niguq rahvustiatri helsingi liinatiatri ja roodsi tiatri soomõ ugri keeleq ommaq uurali kiilkunna suurõmb haro vähämb haro om samojeedi keeleq soomõ ugri keeleq jagonõsõq ummakõrda soomõ haros mink kiili soomõ eesti võro jt kõnõldas euruupa põh aosan ni ugri haros mink kiili kõnõldas doonau veeren ungari ja aasia õdagu tsiberi jaon handi ja mansi kiil soomõ ugri keeleq olõ õi sugulasõq indo õuruupa kiiliga mink hulka kuulusõq inämbüs euruupa keelist keeletiidläseq arvasõq et kõk soomõ ugri keeleq ommaq tulnuq ütest soomõ ugri algkeelest tuu algkiil midä kõnõldi aastatuhandit tagasi jagosi mitu kõrda vähämbäs ja nii saiq kõk soomõ ugri keeleq pääle soomõ ugri kiili ommaq uurali keeleq viil ka samojeedi keeleq mõnõq keeletiidläseq pruukvaq sõnno soomõ ugri keeleq ja uurali keeleq sama tähendüse perrä soomõ ugri kiili soomõ harro või viil edesi jakaq saami õdagumeresoomõ mordva mari ja permi rühmäs ni ugri harro obiugri ja ungari rühmäs handi ja mansi keele päämurdõq ommaq kah sisulidsõlt umaette keeleq hulgalõ vai esiki inämbüsele soomõ ugri keelile ummaq tunnusliguq sääntseq keelejoonõq nigu hulga käänüssit külgekliipjäq vai aglutiniirjäq keeleq vabahelükokkokõla ja sõna päärasõhus edimädse silbi pääl maailma keeleq toomõmägi om luuduslinõ tsälkorgõga piiret mägi tarto liinan imäjõõ ürgoro hüä poolõ pääl toomõmäelt om algusõ saanuq tarto liin arvatas et aastagasaa ümbre tekkü toomõmäele vana maaliin tarbatu minkast aastagasaal kujosi vällä muinasmaakonna ugandi üts katõst keskusõst ristisõdijaq võtiq tarbatu ärq aastagal päält tuud aastagal ehiteti muistidsõ maaliina varõmidõ pääle kivist tarto piiskobiliin ni toomõmäest sai tarto piiskopkunna keskus piiskobiliina mano ehitedi ka väkev tuumkerik parhilladsõ tähetorni kotsil olnuq piiskobiliin jäi varõmihe põh asõa aigo päält tarto ülikooli vahtsõst vallalõtegemist aastagal naksiq toomõmäele kerküma ülikooli ehitüseq klassitsistlik vana anatoomikum tähetorn jt tuumkerigu varõmidõ kooriruumi jago tetti ümbre tarto ülikooli raamadukogos inämbüs toomõmäest om täämbädsel pääväl katõt pargiga miä panti kah kasuma aastagasaal toomõmäel om riigikohto maja ja oll aastagani tarto sünnütüsmaja vanan anatoomikumin tüüt aastil tarto ülikooli lõunõ eesti keele ja kultuuriuurmiisi keskus maasik vai maas kas om ruushäitsmeliidsi sugukunda kuuluv hainapereh egäpääväkeelen mõtõldas maasiga all inämbüisi taa haina verevät mõnõl sordil ka valgõt roosat vai kõllast marja maasik om üts inämbkasvatõduid haino maailman eestin kasus mõtsikult mõtsamaasik ja kasvatõdas aiamaasikat egäl puul hiiomaast setomaani lisas nailõ kasus eestin mõtsikult viil üts maasiga hainaperre sort rämm parõmb kasumiskotus om veidükese likõmba maaga tuulõ iist kaidsõt nõlv maasik ei tahaq saisvat vett tuuperäst kasu ui tä häste lohkõ ja tihtsä maa pääl maasik tund hinnäst häste hoobis korgõmbidõ kotussidõ pääl miä keväjide kipõmbahe lämmäs lätväq maasikidõ kasumiskotussõn ei tohiq ollaq mitmõaastatsit haino maasik taha ai saiaq väega pall o läpäsnikku muido kasvatas tä marjo asõmõl hoobis suuri lehti peräst saagikorjamist väetedäs maasigapinnärd süküsväetüsega et tekkünüq rohkõhe häiermäalgmit keväjä peräst lumõ sulamist puhastõdas maasigapinnär murorihaga ärq et vanaq leheq ärq võttaq üten kah otegijidega kiä võisõq talvõ üle elläq sann oll ja um ka parhilla iks erälde hoonõh talo tõisist huunist kavvõmban jõõperve pääl vai lumbi veeren peris vanal aol tetti sanno ka maa sisse nii et õnnõ katus vällä jäi paistuma vanast olliq kõik sannaq savvusannaq kütmise aigo tull sau kõik sanna sisse palgiq olliq sisest kõik ärq mustas savvunuq ja nõõga kuun sannaahi oll ligi saina maakivvest ja savist tett savil viil liiva seen keresekivves kor ati kõik raudkiviq kerese alaqpoolõ pantiq suurõmbaq kiviq päälepoolõ pantiq vähämbäq kiviq sanna es kütetäq kuusõpuuga tuu pill kibõnit ja või sanna palama panda meheq käveq inne sannan inne um sann kuumõmb naasõq latsiga käveq perän kõik pererahvas ja tiinjäq ütenkuun sääntseq vanõmbaq inemiseq kel määnest kotust es olõq ja mõisahe moonamehes ka taha as minnäq nuuq elliq talo sannan kon oll miis naasõga kon naastõraas ütsindä latsõq käveq näil tallõ pite kar an mõskmisõ jaoss olliq vihaq noorõ kõo ossõst noore kõo latva kiä ärq es lõikaq tuu olõki s vihass hüä inne jaanipäivä täüskuu aol lätsiq kõik maja naasõq üts lõunavaheq lehessile vihaq köüdeti kinniq ja panti sanna pääle orrõ pääle kuioma vihta havvutõdi kuuma vii sisen sis pehme vihaga oll hüä mõskõq ku leheq mant ärq lätsiväq sis visati timä vällä sanna kõrvalõ sis naasõq korssiq nuuq roodsuq kokko ja teiq leeväaho pühkmise luvvas ku mõni tõbi oll külge saanuq sis küteti sann lämmäs ja naati sääl arstma küläarst pand tan kuppõ ja lask verd ku viländ verd joosnuq oll köüdeti haav puuvillatüküga kinniq ja valmis sõir om soolanõ kõva ni väkev vana ao pidolik piimäruug tuud tetti keväjä ja suvõl ku piimä rohkõmb oll sõira jaos nakati jo aiksahe hapundpiimä korjama sõir sais kavva aigo ku häste hoidaq sõira tetti hariligult hapnõstpiimäst tuu keedeti ärq väiku tulõ pääl sis kurnati hõrrõ rõiva pääl ärq klopiti munnõ sisse ja panti küümnit kah tuu sego panti linadsõ rõiva sisse ku suur timä sai vai ku suurt taheti panti sis ütes üüs ja päiväs rassõ kivi sõira pääle et liim häste vällä nõrgus edesi kuivati sõir päävä käen katussõ pääl kõvas läbikuivat sõir sais jõuluni oll hüä ku tuud oll muguq võttaq munõlda oll sõira iks hüä tetäq tuu oll ruttu a tuu saa õs jälq nii hüä ku munnõga ku munnõ pall o sõira sisse sai oll jälq illos vahanõ sõir jaanipääväs tetti iks munasõira a tetti sõira ka rõõsast piimäst sis rõõsk piim aeti katlan kiimä panti kohopiim sisse ja aeti viil kiimä sis panti nardsu sisse ni päivä saiba otsa vällä üüse oll sõir soola seen päivä saiba otsahn helju kaal mari must eevi ross kuiss vanal võromaal eleti eesti teaduste akadeemia selts talliin peko oll nii eesti ku soomõmaal vahn viläjummal setomaal oll peko tähtsä kujo kinka olliq köüdedüq väega tähtsäq kogokundliguq rituaaliq viil sadakund aastatakka tagasi pekot om peet pühäs ja tedä pututavat om hoiõt saladusõn tä om hariligult vällä raot ütest puupalgist pekot hoiõti timä jaos tettü vaka seen aidan a külbi aol viidi tä vällä nurmõveere pääle vahtma pekot om setomaal kutsut räüsäpuuslis peko avvos tull küläkogokund kats kõrda aastan kokko nuuq ommaq pekopühäq vai praasniguq tävvekuu õdangil üts kõrd oll jüripääva aigu ku egäst talost tull perremiis ni peränaanõ ütenkuun süüdi ni juudi peko avvos tõõnõ kõrd oll mihklipääva aigo ku õnnõ perremeheq kokko tulliq üten käüti sannan seiq jõiq a pääminõ oll perän moro pääl taplõminõ tuu kel edimädses veri vällä tull sai peko uma hoolõ ala tulõvas aastas ildampa läts pekousk segi ka ristiusoga pekot naati kerikuhe üten võtma et tä sääl õnnistust saasiq a perän vidi põllo veerele viläõnnõ tuuma kuigi setokõsõq proovõq pekodõ kultust var adaq om üts peko nätäq tarto liinan talorahva muuseumin kaeq pilti täämbädsel pääväl pidäväq setokõsõq pekot umas kuningas kink esindäjä setomaa ülembtsootska niisamatõ kõrd aastan valitas unnõ tä om üts miis õkva rahva hulgast haanin kõnõlda as õnnõ haanimaast a ka laembist ja kavvõmbist as ost juttu jakku teppo lõõdsast savvusannast ja küläliisimajandusõst laulu ja sõna väeni ni seto soots kaammõtist ja liivi keele saisost süäüüsitside havvatagotsidõ juttõ mano vällä üts asi midä haanin tähele panti oll tuu et kõik taa suvõülikooli ettekandõq saiq ärq peetüs ilma eesti kiilt pruukmalda õnnõ võro keelen vällä arvat üts miä seto ja üts miä liivi keelen suvõülikoolilõ anniq uma hüä meki mano kolmõ rahva liivi haani seto maamängoq miä peeti maaha suvõülikooliga üteh teno nailõ mängele saigi suvõülikoolin päält haanlaisi ja võrokõisi keele peris pall o kuuldaq nii seto ku liivi kiilt ja laulu keelepesä om latsi päävähoit vai latsiaid kon latsiga kõnõldas kõik aig õnnõ umma väikut põlist kiilt nii opitas kiilt loomuligult kõiki tegemiisi man midä päävä joosul tetäs mäng rõivilõpandminõ süümine jm eestin om uma keelepesä olõman võro keele kõnõlõjil soomõn inarisaami ja koltasaami keele kõnõlõjil vinnemaal kar ala keele kõnõlõjil edimädseq keelepesäq luudi vahtsõl meremaal aastagal maoori keele pästmises inglüse keele päälesurbmisõ iist maoori keelepesä maoorikeeline nimi om khanga reo vahtsõl meremaal lätsiq keelepesäq häste kõrda ja ommaq maoori keelele hulga väke mano andnuq võro keelepesä om sündünüq aastagal võrokeelitside latsõvanõmbidõ hindä iistvõtmisõst haanimiihi nõvvokua ja võro instituudi abiga ukrainlasõq umakeeline nimi ukraintsõ om hummoguslaavi rahvas ukraina põhirahvas ukrainlasõq kujosiq umaette rahvas aastagasaal vanavinne rahva lõunõpoolitsõst harost kink iinkäüjis ollivaq drevljaaniq poljaaniq severjaaniq jms hummoguslaavi hõimoq aastagasaal kutsuti ukrainlaisi ka väikeisis vindläisis ukrainlaisi etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq vai verhoviinlasõq kiä elässeq karpaadõn lemkiq kiä ommaq elänüq beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist ukrainahe ümbre asonu ja polissjalasõq polesjelasõq kiä elässeq põh aõdagu ukrainah polissjan uso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ ukrainlaisi om mill onat noist eestin oll aastaga rahvalugõmisõ perrä ukrainlast pall oq kunagidsõ nsvl i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele muuhulgan ukrainan eestin ja kasastanin antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp valdai tüüpi om põh a ukrainan vindläisiga võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq silmäq tummõmbaq hiussõq lühemb pää ja lajemb nägo eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats ooni mink nimi om ukraina kaasmaalaskund eestin öüdsinkäümine vai öüts oll hobõsidõ ja veohärgi üüsene kar ataminõ külä ütidsel kar amaal öüdsin käüdi hariligult keväjädsel künnüaol mõnikõrd ka pääle hainaaigo eestin kest öütsikommõq talomaiõ kruntiajamisõni aastagasaa tõõsõl poolõl hallopi piitre sündünüq toodsi külän rõugõ kihlkunnan om öütsinkäümisest kõnõlnuq niimuudu kaeq kuiss vanal võromaal eleti lk öüdsih käümine oll väega tähtsä asi kah hobõsõq lätsi öütsi aprilli lõpu puuldõ vai mai edeotsah ku mõtsa tull hal as hain üts miis oll külä päält öüdsivana toolõ masti ega hobõsõ päält mõõt rüki päts leibä ja kümme kopka raha aig oll maikuust väiku maarjapääväniq väikene maarjapäiv om katsadal septembril ega hobõsõ jaos pidi olõma kah üts niidülump vai suuviir noorõq poisiq vai tütrigu olliq kõik üüse kuuh kaiq hobõsidõ perrä teiq suurõ tulõ üles sõs oll lämmi ja soeq es julguq kah sõs lähkohe tullaq hobõsõq jälq hoiõq tulõ ümbre äripäivildõ iks maati inne pesti puhmaalodsõq nuiõgaq ärq et mud o vast mõni hussitükk um üüvaht õks jäi üles tuul oll tirinui käeh tuuga hirmut hobõsit tulõlõ lähembähe ja sussõ kavvõmbahe tirinui oll puultõõsõ arssina pikkunõ nui sinnäq oll traat külge pant ja sinnäq traadi perrä sändsit asju pant mis häste tiriseseq ku raputat puulpäävä üüse oll tuu mängmine sõs veeti vägipulka ja oll kaalaluuri vidämine ja tsuuri lüümine kuq öüdsiaig oll lõpnuq korssiq poisiq raha kokko tõiq viina ja peiq sõs perämäst pito adsoni juhan sündünüq morosuu tsäpsi külän vahtsõliina kihlkunnan om öütsinkäümisest kõnõlnuq niimuudu kaeq kuiss vanal võromaal eleti lk keväjidõ tükke õks hainu puudus tulõma sis keväjä tõutegemisõ aigu käüti hobõstõga öüdsih öütsi läts terveh külä kõrragaq osa miihhi magasi osa jalq vahtõ hobõsit tuulaiga ütsvaheh varastõdi hobõsit sis õs tohiq hobõsit kunagi ütsindäq jättäq õdagu korjuq kõik külä öüdsilisõ ütte paika kokko kohe sis kunagi oll kõnõld minnäq hobõsõq panti kammitsahe kammitsa olliq tuulaiga ravvast ja tabaga kinniq pandaq ütsvaheh tohi s liinahki hobõsit vallalõ jättäq kinkõl oll parõmb hopõn tuu oll kõgõ kammitsah kiä olliq käsitüümeheq nuuq tei öüdsih tüüd kah mõnõl oll võõt rattatsõõr tetäq sis ku hummogu kodo läts oll tsõõr tokiga säläh suurõmbalt jaolt õks istuti niisama tuliveereh ja tetti nalja mõnõq veiq vägipulka mõnõq jalq maadliq mõnikõrd ku mehe olliq väsünüq sis maati kõik külä poisi olliq kuuh siss sääl sai jo õgasugust nalja ilvese aapo aapo ilves sündünüq rehekuu pääväl räpinän om luulõtaja jutukiränik aokiränik taidru laulja ja pillimiis tä om kirotanu viil näütemänge ja laulusõnno tä kirotas eesti võro ja seto keelen tä om kirotuisi noihõ kiilihe ümbre pandnu ka soomõ vinne inglüse ja s aksa keelest tä om eesti autoridõ liido ja eesti kiränikke liido liigõq aastil oll tä kaq tarto nuuri autoridõ kuundisõn täl om uma kirästüs väikü välläandja väike kirjastaja miä and vällä timä raamatit aapo om tsehkendänüq joonistuisi mano tõisi ja umilõ kirotuisilõ ja ka aokirjä täheke ja aolehte uma leht tä om ummi kirotuisi iist saanuq pall o avvotassõ näütüses võikilaulmiisin laulusõnno iist midä laul neiokõsõ ja padari tanel tä om saanuq kats kõrda kõgõ edimädse avvotaso võikilaulmisõn uma laul aastil ja kahkva mõisa oll mõisa räpinä kihlkunnan võromaal aastagal oll mõisa võrost kilomiitri kaugun mädäjõõ veeren kahkva nimme om edimäst kõrda nimetet aastagal kachtkiwa oll seo chochowa räpinä mõisa osa räpinä mõisast eräldet ja aastaga vaihõl oll seost aost räpinä kõrvalmõisa karl magnus von löwenwolde oll maior tä kuuli aastaga lehekuun timä poig otto gustav ferdinand von löwenwolde saie kahkva mõisa umalõ otto gustav ferdinand von löwenwolde sündü paastukuu pääväl tä kuuli märdikuun timäl perijit es olõq ja tä veleq kuuliq kaq ärq timä ja timä velli mõisaq saie noorõmb sõsar friederike carolina luisa von löwenwolde ehitämine om hariligult huunõ tegemine viil või ehitäq teid sildo tornõ ja muid sääntsit asjo elomajjo ehitedäs hariligult kivist savist puust vai betoonist pähnä jakob sünd hurda küläst rõugõ kihlkunnast om kõnõlnuq niimuudu ku kaet ja mõtlõt no taad ehitämist ja olõmist sõs näet mäntsist peenükeisist palgijupõst tetäs noq hoonõq ärq a vanast võeti tõmmati õks kangõq puuq mahaq palutuspuus raotiq ka jämmeq peenembäq jätetiq jälq kasuma sõs mõtsa pidi jakku sõs olõ õs puu kallis saan aq raoti kõik höörikist palgõst üles mõni suurõmb ossajunn lüüdi mant ärq mood o kost tahvitagiq es huunõ pikkus panti kõik ütest palgist es siin kiä palki kost jakka õs ku ka vai mitu hoonõt oll ütstõõsõ otsahn agu lakk us oll üts sõs pikkus panti ütest palgist otsapalgiq tulliq löhembäq lajas sõs tuu lakk us noq ärq um inne võeti raoti kõik saan aq üles vanul huunil hundamenti es olõq muguq kiviq säeti alaq et sain õkva saa ja hüä külq edimädseq palgiq panti huunõ pikkusõ palgiq noolõ raoti kirvõgaq nukkõ sisse ts algaq sõs võeti otsapalk toolõ raoti nuka alumadsõ poolõ sisse säänä perä vai kiil miä ilusahe edimädse palgi ts alka sisse mahtu nii raoti kõiki palkõ alumadsõq poolõq ku mitu hoonõt viil tull tuu üte katusõ alaq sõs tetti vahesaan aq kaq palgõst vahelõq säänäst samma muudu nigu otsapalgikiq panti kuq edimädsil palgõl nukaq ärq olliq raot jaq ilusahe kokko sünnütet sõs panti alumadsõ palgi ts alka kõrrakõnõ suusammõld inne huunõ tegemist tuudi mitu hüvvä kuurmat likõd suusammõld kodu kaeq tuu panti saan a vahelõq jaq nukkõ vahelõq sõs pidä lämmind sisehn ja sõs jää eiq lahkit vahelõq no neh ku sammõl nuka vaihhõllõ ärq sai sõs panti tõõsõ palgi raotu kotus sinnäq ts alga sisse kirvõga koputõdi päält palk ilusahe ligi jaq valmis vahesaan a palk panti kaq niisama ärq sammõl kaq nuka vaihhõllõ jaq käve sõs panti tõõnõ kõrd palkõ noq raoti otsapalgi nukkõ sisse ts algaq jaq vahesaan a palgi otsõ sisse kah sõs nõstõti pikk külepalk pääleq ja raoti toolõ otsõ sisse keeleq miä sündü jälq otsasaan a ts alga sisse noq tõmmati ega palgi alumadsõ poolõ sisse vara oll jo säänä vararaud niguq sitahark katõ haruga muguq vähämb oll õnnõq üts haru timäl oll terräv tõõnõ tümp kaeq tuuga muguq tõmmati pikälde palki pite sõs terräv haru tekk puulõ joonõ sisse sõs tuust joonõst oll hüä varra raguma naadaq kaeq sõs lää es vara kõvõrahe tõõnõ vara viir lasti silmnäolt õnnõq vara tetti palgi perrä kummõr et kuq pääle pandmise palk oll kõik ilusahe ärq vällä tett jaq vara valmis raot sõs panti alumadsõ saan apalgi pääleq tooras suusammõl tuud panti ohukõnõ kõrrakõnõ palgi pääleq üle kõgõ jaq nuka ts alku sisse kah sõs panti tõõnõ palk pääleq nii et vara tull õkva samblõ pääleq nukats algaq ja tu värk pidi nii hüäste olõma tett et tuu päälmäne palk vaivu kõgõ tävvega ilusahe alumadsõlõ palgilõ pääleq kõik vahesaan aq varati jaq kaeq tuu tud lämmind joq hoisõgiq kuq palk ilusahe tõõsõlõ pääleq sündü sõs muguq võeti kopsati viil kirvõsilmäga mõni pauk pääleq jaq käve aguq sünnü es sõs praavitsõdi kirvõga jälq hüäs kõik palgiq aeti höörikult saina unikuhe mõni suurõmb ossajunn lüüdi mant ärq jaq kaeti et saa õiq tulõossaga puud saan a sisse eiq et tuu olõ õiq hüä et sõs lüü pikne sisse vai tulõ mood o tulõkah o tulõossaga puus kutsuti tuud säänäst puud kinkal olliq tõrvadsõq ossaq man edimädseq saan apalgiq olliq hüäq pandaq nuu olliq madalahn aguq korgõbas joq läts sõs vöörütediq palgiq hirsi pite üles hirsil võeti panti üteq otsaq üles saan a pääleq tõõsõq otsaq jäiq mahaq maa pääleq kattõ hirt pite muguq aeti üts panti saan a üte otsa poolõq tõõnõ jälq tõõsõ otsa poolõq et sõs nakka õiq palk kohe kalluskõllõma hinne käümise ja olõmisõ jaos jäteti jälq otsasaan a palgõl üle katõ palgi õks ütel palgil otsaq pikembäs nood õ otsõ pääleq tõmmati uma palk jaq tuud pite käüti jaq tetti tuud kutsuti tellinges kuq sain korgõbas läts sõs nõstõti palki jälq üles korgõppa niisaa nõstõti palgi ajamisõ hirsi kah noid õnnõ ega palgi pandmisõ perän nuuq palgiotsaq miä tellingide panda pikembäs jäiq nuuq raoti perän mahaq valmis nood õga olõ õs muud midägiq tetäq niimuudu koeti maja vai hoonõq üles panda õs palkõ tapiga kinniq es esiq nuuq krampnukaq hoiõq timä kimmä kuq tulõkah o oll sõs näet kisti palgiq lakk a jaq oll timä kistunuq valmis palgiq panti saina nii et ütel palgil tull ladõv ütte otsa jaq tõõsõl palgil jälq tüvi sinnäq pääleq sõs nõssi sain egalt puult üttemuudu üles kuq saan aq valmis saiq sõs panti luutlaud pääleq jaq kaeti kas sain um ütetasanõ tuu oll säänä kolmõnukalinõ laud keskest tull peenükene nüür alla nööri otsahn oll kivikene vai mõni ravvajupikõnõ tuu oll tu luutlaud keskkottalt tull juun alla kuq laud saan a pääleq panti jaq nüür loodiga joonõ pääl sais sõs oll tuu sain tasanõq nuka mõõta oll jälq pikk luutlaud kõik põrmanduq ja laeq panti palgõst alaq panti talaq talus võeti panti kangõq pedäjätüveq nuuq pelgä es mädänemist kuival huunõl oll tä noq ütskõik kas petäi vai kuus aq niguq laudal ja rehel tuul pidi õks pedäjäne olõma põrmandu talaq panti joq sõs ärq ku hoonõt naati tegemä kambrõllõ panti puupõrmand inne panti palgõst talaq alaq sõs lahaspoolõq pääleq jaq valmis höörik puul alapoolõ lapik pääleq jaq käve hüüvliga lasti viil sile ebäs vai tahviti kirvõga oll kambrõl kaq savipõrmandit niguq noq oll aq inämbüsi tetti õks puupõrmand kambrõllõ aad alõq jaq sannalõq kambrõ jaol pilluti viil tala vaihhõq liiva täüs sõs naati põrmandut pandma kiä viisi õs hüäste tetäq tuu pand põrmanduq höörikist palgõst vai hirsist a kel huult oll tuu tahvits päälmädseq poolõq ärq silles rehetarõl oll savipõrmand rehealusõl kah inne savi vidämist võeti tasandõdi maa alt ärq sõs veeti savi sisse jaq pilluti lakk a kuq oll kuiv savi sõs tsiugati vett pääleq jaq naati hobõsõga sikkama kaeq hopõn ummi jalguga tramp tuu savi kinniq ooh veeti uma hüä paks kõrd mood o naanuq pudinõmma ku joq hobõsõl umajagu ärq sai tambitus jaq oltus sõs lüüdi puutambiga viil ilusahe üle jaq tetti tasatsõs hüä savipõrmand muguq hõll u edimält kuq valmis sai tuud pidi esiq ärq tundma et tä hüä sai vetel savi kisk kuiudõn kokko jaq tõmmas lahkõq sisse aq ku tä hüä õnnatu sõs sai kangõ põrmand savipõrmand võtt mitu nädälit aigu nikaguq ärq kuivi edimält kaeti õks mitu päivä et kuq lahki kisk sõs lüüdi jälq lahkõq savvi täüs jaq tambiti tsiugati vett kah kohe vaja läts jaq tetti timä hüäs savipõrmanduq tetti rehetarõlõ jaq rehealusõllõ mood o olliq nisaa maapõrmanduq aganigulõ jaq kõlgussõllõ panti kaq hirsist midägiq alaq et sõs lää eiq nakka aganõq ja tu värk kõik ligi maad mädänemmä lehmälaut tsiapaht koda jaq külmkammõr kink tarõ kõrvalõ lokk usõ alaq tetti olliq maapõrmanduga nool õ olõ õs tedä vaja jaq naata õs tegemä kah väega korgit huunit vanast es tetäq rehetarõ õks oll ärq korgõp kaeq sääl oll tuu vilä atminõ jaq parrõq ja kõik sõs mood o es saaq a niguq sannalagi jaq säänä tuu panti jälq madalahe tetti õnnõ nii et all sai kävvüq jaq pääd lakkõ ärq lüü es korgõ sann um külm lämmi taa prohvuss tükis ärq üles lae alaq sõs maal um külm küll tä joq vanast aost um ärq kaet sääl olõ iq midä üldäq no ku saan al sai joq korgust viländ sõs panti huunõllõ talaq talus võeti kangõq palgiq noolõ huunillõ kohe lagi pääleq tull pandaq panti kangõbaq talaq tallu panti niguq hoonõq oll laudal oll mõni viis talla kambrõl kolm va neli rehetarõl kats rehealussõl kats ja niguq ärq üldäq noolõ säntsille huunillõ kohe lakõ pääleq tulõ õs panti kõigilõq kats talla õnnõ rohkõp olõ õs vajagiq tallu jaos raoti jälq saan a palkõ sisse umaq asõmaq niguq nuka sissegiq sõs panti talaq kõik puhtamas ärq jaq pääleq panti üts kõrd palkõ noid perämätsi palkõ miä tallu pääle tulliq ülti et kummutusõpalgiq no kuq kummutusõq kaq kõik ilusahe ärq saiq pantus sõs oll sain valmis sõs panti sagarõq pääleq tõmmati rooviga üle jaq katuss pääleq ussõmulguq ja pajamulguq raoti peräst kuq hoonõq joq valmis oll suuri ussi vanast tetä es rehealusõ värteq tetti õnnõ suurõq nuuq tetti katõ poolõga et tuulutamisõ peräst sääl tull vaja üteq poolõq vallalõ laskõ vai tõõsõq poolõq niguq tuul trehväs rehetarõ uss kambrõ uss kua uss jaq säntseq olliq kõik madalaq pikemb inemine pidi alasi üle ussõ minnen kumardama mood o löönüq pää ärq nuuq ussõq olli inämbüsi niisama madala niguq nimäq lajaq olliq vai noq veidükese olliq pikembäq kuq lajaq säntse olliq neh sannaussõ jaq kuauss ja aganiguuss jaq kõiki koonitside ussõq laudauss oll ärq korgõp et elläi sai vällä tullaq tuu ull mõista õiq hinnest köörütäq hobõst kiä vankriga lauta sisse aja õs kõik sitt tuudi vikluga laudaläve ette kuurmahe kõik lävealudsõ olliq korgõq muguq laudalävi oll matal jaq rehealutsõl olõki õs lävealust aq mood o jäteti õks kats vai kolm palki läve alaq terves üle korgõ läve oll kuradi halv kõkkõ vällä aiaq jaq kävvüq aq tsiku peräst nimäq nii tetti et nuuq vainlasõq saa õiq ust vallalõ aiaq õiq tuu pööräkene oll ussõl iihn miä tuu eläjä iihn pidi es vanast varga iist midä valva olõ õs sõs vargit olõ õs sõs elli egaüts umaga tsiku jaq pinne iist panti püür ussõlõq ette ja et tuul ust lakk a aja õiq tuu peräst neh ussõ lavvaq lahutiq kõik kirvõga puust vällä es sõs tiiä es kiä lavva lõikust kõik esiq tetti os noq viil saag olluq aq kõik kirvõtüü uss tetti kirvõga lahut lavvust hüüvliga hööveldedi päält silles jaq lavvaveereq sünnütedi ütstõõsõga kokko tahviti jaq hööveldedi ärq ja kuq ussõjagu valmis oll sõs võeti säeti uss kokko mõni kaib lavvulõ valdsiq sisse ja pand põõnaq pääleq aq tetti nii kah et lavvulõq panti põõnaq pulkõga pääleq jaq valmis põõna alt puulliuhka üle ussõ tõõsõ põõnaniq panti jälq pulkõgaq säänä list tuu hoit ussõ õgva ja lasõ õs ärq viriläs minnäq ussõ sagarõq olliq kaq puust ussõ sagarõq paan utõdi kuusõossast kuusõoss havvuti ahuhn ärq jaq sõs käänti egalõ ussõlõ läts kats sagarõt üts alumadsõ põõna külge tõõnõ ülemädse külge kuusõossast võeti otsiti säänä ts ank tuu panti puupulkõga ussõpiida külge kinniq sagarõq panti jälq pulkõga ussõ põõna külge sagarõ peräq tsusati ts ankõ perrä ja uss oll gi iihn uss tetti ussõmulgu perrä kuq ussõmulk vällä raoti sõs panti ussõlõ piidaq piidaq kaivõti rohe muudu vällä palgi otsaq lüüdi katõlt puult lapikus ja lüüdi piit sinnäq sisse piida valdsiq kaivõti vesimega vai kirvõga sisse ussõ ala toolõ palgilõ jaq ussõ pääleq toolõ palgilõ raoti rinn sisse et sõs lätt uss ilusahe vasta piita kinniq et sõs võta õiq ajaq külmä sisse rehetarõ uss tuu kink lätt rehe alaq oll katõkõrralinõ üts uss oll all tõõnõ päälpuul päälmäne puul lasti vallalõ ku suitsu vällä lasti alumanõ puul oll kinniq et külm sisse tulõ õiq ussi kottal oll viil paja tuud kutsuti otspaja tuu lasti sõs vallalõ kuq tarõ tossu täüs oll sõs toss läts säält vällä otspaja oll õkva hirsi kottal üte palgi laiu puul palki oll ütest palgist raot jaq puul tõõsõst tuu oll nii katstõiskümme tolli vai üts jalg korgõ jaq kolm jalga pikk pajalõ kaivõti alumadsõ palgi sisse rinn päälmädsele panti pulkõga list saan a külge sõs tetti paras laud ette jaq tuud tougati ette jaq iist ärq kuq vaja oll rehetarõl oll pääle otspaja viil kats vähämbät pajja üts oll üten saan an tõõnõ tõõsõn miiq puul tetti kõik pajaq pikliguq inämbüsi nimäq olliq kõik nii raot et puul ütest palgist puul tõõsõst noid pajju tõmmati sõs vallalõ kuq valgust vaja nätä oll sannalõ tetti ka üts väikene paja kuq sann palama panti sõs suits juusk pajast vällä vanast rehetarõn eleti oll külq kammõr kaq rehetarõ otsahn aq tuu oll külm sinnäq lämmind kost sisse lää es sääl oll suvõl lämmäga hüä ollaq kambrõl maq pajja näe es tuul oll tu kats akõnd aguq klaasi viil olõ õs sõs olliq kambrõl kaq pajaq olnuq ku maq nägemä naksi sõs tetti õks aknõlõ joq raamiq sinnäq panti klaasiq sisse mõni traadijupikõnõ lüüdi ette vai tihikene jaq kititi sandsaviga ärq perästpoolõ naati kitiga kit mä sõs olõ õs aknõq suurõq oll tu kats vai neli ruudukõist a tud valgust oll joq sõs jäle ehe innevanast olliq kõik kisõlavvakatusõq kiõlavvaq kisti tuurast pedäjäpuust nuuq kisti niguq korvipirruq muguq nuuq olliq paksuq nii puul tolli vai nii kisõlaud tetti õkva nii pikk et timä küündü katusõhar ast nikaguq rästäpuu sisse tuud es jakataq kisõlavvakatussil olliq kenäq sagarõq nuuq sagarõq tetti kuusõpuust võeti otsiti säntseq peeneliguq kuusõq noil raoti maa sisehn juurõq kirvõga katskiq jaq tõmmati nood õ juurõkandsõga maa sisest vällä sõs laasiti timä ossõst ärq tõmmati kuur mahaq jaq tetti paras sakar nuuq juurõkandsuq jäteti manuq sagarõq tetti maal jo ärq valmis sõs muguq aeti õnnõ üles saan a pääleq sagarõ otsaq lõigati üllest puulliuhka jaq panti pulgaga kinniq tüve otsõ tetti jälq sagarõ kunds kundsa jaos oll tett kummutusõpalgi sisse jälq paras asõ no kuq sagarõq üles aeti jaq kundsaq ilusahe ärq asõmide sisse sünnütedi sõs timä tugõsi hinne ärq kõvastõ kundsaga vasta kummutusõpalki jaq sõs tedä inäp es liigudaq kuq kundsa asõ viil olõ õq paras trehvänüq sõs panti puukiil kõrvalõ jaq käve kundsa asõ raoti puulliuhka vällä õkva niipite et kunds ilusahe pääleq sündü sagarilõ panti sõlgusõpuuq vahelõ sõlgusõpuuq olliq sagaridõ sisse raot jaq puupulgaga kinniq nuuq panti nii korgõhe et üts kolmandik sagarõ pikkust jäi ülespoolõ sõlgust jaq kats kolmandikku allapoolõ sagarit panti säitsme vai katsõ jala takast üle saan a saan a otsõ kottalõ panti õkva üteq sõs tõõsõq panti jälq üle saan a lakk a kummutusõpalgi päält panti viil tugipuuq vasta sagarit ütelt puult saina ütsilde tõõsõlt puult jälq tõõsildõ vasta nuuq olliq tuuperäst et sõs nakka õiq sagarõq kohegipoolõ vaoma nool õ lüüdi palgi jaq sagarõ sisse ts alk jaq koputõdiq tugi ette valmis sõs rooviti katus ärq rooviguq olliq kuusõst vai pedäjäst ütskõik nuuq lüüdi katõlt puult tasatsõs roovikidõ alaq sagaridõ sisse lasti mulguq sinnäq lüüdi säntseq pulgakõsõq sisse et nimäq roovikist ülespoolõ küünü es sinnäq pulkõ pääleq panti rooviguq kisõlavvakatusõq olliq kõik terävä kelbäga kelbäq tetti palgõst sõs kuq ruuvma naati sõs tetti kelp kah kelbä palgõl lüüdi otsõst ütele ja tõõsõlõ palgilõ säänä paras ts alk sisse kohe neh roovik sisse sündü sõs näet tuu roovik hoit kelbäpalgiq kinniq noil mood o määnäst muud piätüst olõ õs nii sünnütediq roovik katõ kelbäpalgi vaihhõlõ ku sõs kõik ruuvmine jaq kelbäq valmis saiq sõs tull katusõ katmine kõgõ inne võeti panti üts kõrd kisõlaudu üle katusõ kisõlavva alumadsõq otsaq tulliq rästäpuu sisse tuu oll rohe muudu vällä kaivõt palk jaq tuu panti sagaridõ juurõjunnõ takka kaeq tuuperäst õkva pantigiq juuriga sagarõq kisõlavvakatussillõ kink mood o rästäpuud üllen pidi edimäne lavva kõrd panti paksult üle katusõ sõs minti tuudi kõotohkõ tuuraq tohuq pidi olõma õnnõq noid tohkõ panti üts kõrd lavvulõ pääleq jaq sõs panti uma tõõnõ kõrd laudu pääleq nii katõti mõlõmbaq katusõpoolõq ärq kink tahtõ hüvvä katusõharja tetäq tuu pand inne tõõsõ kõrra lavva pandmist paksu kõrra kõotohkõ üle katusõhar a sõs panti tõõnõ kõrd laudu säänä katusõhari sai illus toolõ olõ õs inäp midä muud vaja pääle panda tuu sai eski hüä aq mood o katõti hari nii et kuq katus joq kõik viimäne valmis oll sõs kummutõdi kõrd kuusõkoski katusõhar a üle jaq valmis vaotusõq pääleq jaq lasõq lahku kõgõ pääleq katusõhar a otsa panti viil kõrd turvast tuu lasõ õs kosõl k aprä kisku säänä oll kisõlavvakatusõ katmine tohuq panti selle sinnäq vahelõ et sõs anna õs lummõ sisse tuisadaq jaq sõs juusk vesi kaq kõik viimäneq mahaq kisõlavva otsaq tulliq kõik rästäpuu rendsi sisse es mood o olnu õs neil määnäst piätüst kõik olõs ärq mahaq nilvõstanuq aq nii püssüq nimäq üllen a et tuul jälq katust lakk a vii eiq tuuperäst panti katussõllõ vaotusõq pääleq vaotusõpuuq olliq peeneliguq palgiq ütele katusõpoolõlõ panti kats vaotust üts katusõ keskkottalõ tõõnõ har a ligi egalõ vaotusõpuulõ panti alaq kats tugipuud üts katusõ üte otsa poolõq tõõnõ tõõsõ otsa poolõq tugipuuq lüüdi keskest lahkiq edimäne tugipuu panti rästäpuu päält katust pite üles minemä tasanõ puul katust vasta höörik päälpuul tugipuiõ pääleq tull vaotus tuu köüdeti viil otsõst vitsaga roovigu külge edimädse vaotusõ päält panti jälq tugipuuq üles jaq sõs sinnäq vaotusõpuu pääleq tuu jälq otsõst vitsaga kinniq jaq valmis nii oll gi tuu katusõ tegemine kisõlavvaq olliq halvaq lahku nood õ man võtt aokõsõ nikaguq katusõjagu ärq sai aq napõst oll keremb kattaq mood o kuq neid oll veedüq minkperäst neid taheta õs katussõs ärq raas ada õs aq tetti õks neh napukatussit kah nuuq olliq kõvaq vasta pidämä uma katssada aestat kuq päält ärq sammõld sõs muguq hal eti päält kasvi alt oll kõva jaq terveq kuq tsirguq kost ärq kakiq mõnõ mulgu sisse vai sõs nakas säält kottalt mädänemmä säält timä võtt vii sisse sõs olõ õs midä tetäq sõs kuq taha õs laskõ ärq mädänedäq sõs tull ärq parandaq mood o es saaq napukatusõq tetti kõik poolõ kelbäga noil palgõst kelpä tetä es kelbäle panti kaq sõlgusõst saaniq sagarõq vai paariq rooviti ärq niguq katus kunagi jaq panti napõst katus pääleq selle neid kutsuti poolõ kelbäga noil jäi sõlgusõst nikaguq katusõhar ani mulk sisse tuud mulku kutsuti kahruperses tuu jäi egal napukatussõl napukatussõllõ panti sagarõq niisamma muudu niguq kisõlavvakatussõllõ muguq nool õ jätetä es noid juurõjunnõ otsa es napukatussõllõ noid vaja es olõq katusõ viirmädseq paariq panti kaq kavvõmbahe nii et kelp tull puulliuhka alla vai tu kelbäkatuss neh kelbä paariq panti kundsõ pite saan a sisse aq mäelmädseq otsaq köüdeti vitsaga viirmädse paaripuu sõlgusõ külge ruuvminõ oll säänä sama niguq kisõlavvakatussõl muguq roovipuuq köüdeti viil vitsuga ega paaripuu vai sagarõ külge kinniq kuq ruuvmine läbi oll sõs naati katma napukatussõs pidi olõma kõik rehega pest napuq katmist alustõdiq alaveerest inne võeti tetti säntseq väikeseq vihuq valmiss nii tubli peiu pitsitäq vihukõnõ nuuq vihukõsõq köüdetiq keskest napu sirdusõga kinniq edimäne kõrd vihkõ miä üle katusõ panti tetti kats kõrd ni suurõq kuq nuuq miä päälepoolõ tulliq nuuq vihukõsõq panti ütstõõsõ kõrvalõ hüäste ütstõõsõ ligi tüve otsaq alapoolõ napu tüveq tulliq alapoolõ edimäst roovilatti et nimäq kõik sagarõ otsaq hüäste kinniq katiq jaq vihma peräst et puu nakkas viil mood o mädänemmä kuq alumanõ kõrd vihkõ ärq sai pantus sõs tõmmati peenükene roovik vaotusõs pääleq tuu panti nii et kats jaku nappõ jäi päälepoolõ roovikut jaq üts jagu alapoolõ roovik köüdeti vitsuga ega sagarõ külge kinniq napu otsõ tasandamise jaos oll säänä laud timä oll nii puultõist jalga pikk jaq puul jalga lag a toolõ olliq rendsiq sisse kaivõt õkva niguq linamassina lavvalõ hand oll timäle pulkõga pääleq pant kuq näet vihukõnõ ärq panti sõs horgutõdiq tüveotsaq ilusahe lakk a jaq tasandamiselavvaga muguq lasti õks ülespoolõ tuuga neh tetti jälq otsaq tasatsõs kuq edimäne kõrd nappõ ärq sai vaotõdus sõs võeti panti tõõnõ kõrd vihkõ nuuq olliq neh vähämbäq tõõsõ kõrra napuq panti nii et tüveq tulliq üle alumadsõ vaotusõroovigu lavvaga tetti nimäq tasatsõs jaq tõmmati jälq vaotusõroovik pääleq nii katõti katuss nikaguq har ani sõs päälmädsel kõrral panti tüveq üles kuq napukatuss ilusahe vällä oll tett kõik otsaq ilusahe tasatsõs kobistõt jaq sõs olõ õs kõrra vaihhit tundaq es midägiq sõs oll kõik tasanõ napukatussillõ panti har a pääleq kuusõkosõq mõlõmbilõ poolõq har a manu panti viil kosõ otsõ pääleq roovik tuu köüdeti jälq sagaridõ külge kinniq sõs saa õs kosõq inäp kohe ärq minnäq es kisõlavvakatussillõ panti kosõ otsõ pääleq palk vaotusõs napukatussillõ roovik kõgõ pääleq panti viil kõrd turvast sõs joosõ õs vesi sisse es har a katta minti tuudi mõtsast kahrusamblõturvas muud turvast panda õs vihmatsidõ suvvõga kasvi napukatus viietõiskümne aestaga rohilist sammõld täüs päält muguq kasvi alt oll kuiv n ooq lastukatusõq piä eiq midägiq hää um kuq pidä katskümmend viis aestat sõs um timä läbi jälq panõq vahtsõnõ talvõl oll kõik elu rehetarõhn sääl olliq sängüq jaq söögilaud suvõs viidi kõik jälq ärq kambrõhe vana rehetarõ oll suur hoonõq sääl oll üte katusõ all mitu jaku üten otsan oll kammõr sõs oll rehetarõ sõs rehealunõ jaq rehealudsõ otsahn tall vai tsiapaht kõik üte katusõ all kammõr ja rehetarõ olliq ahtabaq kuq rehealunõ tuuperäst tetti tarõ ette lokk us lokk usõ alaq kobistõdiq vikadiq varr u jaq rihaq muid riistu oll kaq sääl saan a nõal säält oll hüä käeperäst võttaq rehetarõ püüti nii tetäq et üts ots um hummugu poolõ tõõnõ õdaguhe ja õks korgõba kotusõ pääleq et sõs rohkõp tuul tõmbas jaq põh ast jaq lõunast ummaq õks inämbäidi tuulõq tuu näet tuulutamisõ peräst a noq alasi saa õs tuud kaq kaiaq tetti kui sai muguq rehe värjü kottalõ tetä es huunit et nuuq pidäväq tuulõ kinniq et sõs anna õiq tõmmadaq jaq kõik sau tull rehetarrõ sisse sõs kohe korssnat tetä es kõik hüä jaq halv tull kõgõ tävvega sisse donneri david david donner oll kuulmeistre ja kultuuritegeläne põlva kihlkunnan donneri david sündü joulukuu pääväl vahtsõ kuustõ mõisan timä esä perkune janka oll sääl mõisan aidamiis janka janis oll lätläne ja käünüq läti koolin vahtsõ kuustõhõ sattu tä tuuperäst et mõisnik de villebois taht niimuudu perkune janka võtt naasõs kangro tuuma tütre anna vahtsõ kuustõst david oll näide kõgõ vanõmb poig täl olliq viil veleq carl reinhold ja peter perkune janka kuuli a luutvinan ku oll kõgõs aastaganõ david oll toona aastaganõ kas sugulaisi vai mõisaherrä tahtmisõ perrä saadõtivaq poisiq lätimaalõ kon nääq saiq kooliharidusõ arvada et aluliinan marienburgin donneri david oll tuu kiä tull mõttõ pääle naataq põlva laulupita kõrraldama timä oll ka edimäidsi pita kõrraldaja david kuuli joulukuu pääväl võnnun köstremajan tä oll sõs aastakka vana rõipõpini vai saakli vai saagal pärsiäkeelidsest sõnast shaghl om pinisuku mõtsaelläi kiä eläs afrikan aasian ja lõunõhummogu õuruupan tä süü väikeisi ja keskmädse suurusõga eläjit ja ku vaja sõs ka rõipit rõipõpini pikäq jalaq ja kõvõraq pinihambaq ommaq luuduq väikeisi imetäjide tsirkõ ja ruumajidõ jahtmisõs nääq võivaq maaha juuskõq pikki maid ja tuu man pikkä aigu hoitaq kibõhust km h mph kõgõ truksambaq ommaq rõipõpiniq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo põh a ameerikan eläväq koiotiq ommaq väega rõipõpinne muudo mõnikõrd näid kutsutaski ameeriga saagaliis rõipõpiniq eläseq paariviisi ega paar kaits umma maa alla tõisi paarõ iist tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken ja sissetungjit vihatsõhe takan aiõn noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq mõnikõrd sööväq rõipõpiniq pargin suurõmbat lõpnut eläjät a hariligult pidäväq nääq jahti ütsindä vai paariviisi rõipõpinne om kolm lihti kuldrõipõpini canis aureus musta säläga rõipõpini canis mesomelas ja vöödiga rõipõpini canis adustus uma pido om võrokeeline laulu ja rahvapido mink tradits ooniga naati pääle aastagal lehekuu pääväl võrol kubija laululaval tõnõ pido oll lehekuu pääväl põlvan indsikurmu laululaval ja kolmas pido peeti piimäkuu pääväl jälki võrol pito omgi seeniq peet vaeldumiisi kõrd võrol kõrd põlvan uma pido om innekõkkõ vana võromaa rahva pido miä avitas meelen pitäq taakandi keele ja vana võromaa katsa kihlkunna illo ja ummamuudu olõmist pidolõ oodõtas õks ka sõsarit ja velli sõpro ja sulugaisi naabriid ja võõriid et ütenkuun lauldaq võro keelen ja tundaq rõõmo võrokõisi kuraasist ja ilmanägemisest pidoga käü üten ka muid tegemiisi nigu laat ja kontsõrdiq et pido inemiisil meelest ei läässi kõrraldõdas pitõ vaihõl konkurssõ ja kontsõrtõ katõst edimädsest pidost om tett ka film katõ dvd pääl kon ommaq pääkontsõrt ja muid pidotegemiisi pido ja uma laulu võigõlusõ laulõga om vällä annõt cd plaat määne om seo maa iraani kiltmaa om kiltmaa iin aasian iraani afganistani ja pakistani alal timä suurus om mill onat kmsup hummogust õdaguhe om km põh ast lõunahe km põh aõdagun putus tä kokko armeeniä mägismaaga põh ahummogun hindukuši kaudu pamiiri mägismaaga muial ommaq tä veeren mägestiguq hariligult miitret korgõq miä lääväq üle madalikõs vai ommaq mere veeren nuuq veeremägestiguq ommaq elburs kõgõ korgõmb mägi sääl om damavand m kopetdag zagros makran ja suleiman kiltmaa siseosan ommaq mäkiahilaq ja näide vaihhõl m korgutsõl oroq kost vesi vällä joosõ iq ja kon om hulka soolajärvi iraani kiltmaal om väega kuiv sisemaa ilm hainakuun om lämmind keskmädselt kraati vahtsõaastakuun külmä kooni kraati siseosan satas mm aastagan iraani kiltmaal ommaq päämädselt puulkõrbõq ja kõrbõq kõgõ suurõmbaq kõrbõq ommaq dašte kavir dašte lut ja dašti margo jõki om veidüq helmand safidrud harirud jt maiõ pääl midä noidõ viiga nessütedäs kasutõdas tsitruisi datlipalmõ puuvillapuhmõ maisi ja muud zagrosõ ja elbursi veeren löüdüs maa sisen naftat širaz om liin iraanin tä om farsi provindsi pääliin elänikke arvo poolõst om širaz kuvvõs liin iraanin sääl eläs inämb inemiisi ku eestin tä om lõunõõdagu iraanin rudkhaneye khoshki jõõ veeren širaz om olnuq kaubanduskeskus päält tuhanda aastaga liina om nimmat edimäst kõrda nimega tiraziš eelami aigsõ savitahvli pääl miä om perit aastagast i m a aastagasaal oll širaz tähtsä kunsti ja kirändüskeskus teno toolõ et sõs oll sääl pall o pärsiä kunstnikkõ ja haritlaisi ja valitsõja näid avit širaz oll pärsiä pääliin zandi dünastia aigo ja viil lühkeist aigo saffariidõ aol širazi om kutsut pärsiä kultuuripääliinas ruusõ liinas aido liinas nink lilli ja sisaski liinas liinan või nätäq pall o ilosit aido ja viläpuid širaz om kuulsa kolmnukõliidsi mosaiikõ hõpõtüü ja uhkidõ vaipo poolõst sääl toodõtas tsementi tsukrut väetüisi rõivakaupo puust ja ravvast asjo širazin om suur naftatüüstüs ja tä om iraani elektroonigatüüstüse keskus sinnä om lännüq investeeringist elektroonikahe iraanin sinnäq om luud iraani edimäne pääväjovvujaam širaz om pärsiä kiränikke saadi ja hafezi sünnü ja matmispaik arvada et širaz om üle aastaga vana liina nimi kujol tiraziš om kirän savitahvli pääl miä om lövvet širazi õdagoveerest ja miä om perit umbõs aastagast i m a iraani perimüse perrä ehit liina tahmuras diveband ja ildampa tuu häösi ahhemeniide aol oll širaz tii pääl miä vei susast persepolisehe ja pasargadaihe firdausi kirotõt eeposõn šahname om üteld et iraani valitsõja artabanus v sai širazi uma kontrolli ala sassaniidõ jaos oll širaz tähtsä paigapääline keskus tä jäi tii pääle miä vei bišapurist ja gurist istakhri mongoliq liina es häötäq tuuperäst et paigapääline valitsõja pakk tšingis khaanilõ tribuutõ ja hiit timä valitsusõ ala timur kah es tiiq liinalõ vika ku paigapääline valitsõja šahh šoja tunnist tuu võimo aastagasaal sai širazist tähtsä kunsti kirändüs ja tiidüskeskus tuud teno valitsõja toelõ ja tollõ et sääl oll pall o pärsiä opõtlaisi ja kunstnikkõ muuhulgan sündüq sääl kuulsaq luulõtajaq saadi ja hafez müstik roozbehan ja filosuuf mulla sadra tuud liina kutsiq mõnõq maatiidläseq tarkusõ majas dar al elm širazil naas jälq häste minemä ku karim khaan zandi tekk tä riigi pääliinas a tüülise abiga ehit tä kandsi hulka administratiivhuunit mošee ja üte uhkõmba katusõga turu iraanin tä lask ehitäq kaitsõkraavi liina ümbre nessütüs ja kuivõndussüstemi nink tä lask liinamüürüq ümbre tetäq karim khaani perrätulõjaq suta s siski noid saavutuisi kaitsa ku võimolõ sai kadaarõ dünastia luuja agha mohammad khaan mass tä širazilõ kätte tuuga et lask kaitsõehitüseq ärq lahku ja vei riigi pääliina teherani kuigi širaz jäi õnnõ provindsipääliinas oll tä sõski küländ rikas teno tollõ et jäi pärsiä lahõ viirde jäävä kaubatii pääle aastagasaal luudi pall o kuulsit aido ja huunit miä andvaq liinalõ näko täämbädselgi pääväl širaz om baha i uso üte luuja babi siyyid ali muhammadi sünnüpaik sääl kuulut tä a lehekuu päävä õdago et om vahtsõ pühä ilmutusõ kandja tuuperäst om širaz baha i uso pühä liin ja palvõrännäkide tsiht kuigi iraani islamivabariik lasõ iq noid tetäq babi maja om kah ärq lammutõt ku ndil naas tüüle trans iraani raudtii sõs širaz kaot tähtsüst ku kaubaliin rautdii vei kaubaq khuzestani sadamihe pall oq väärt huunõq ommaq pahlavi aol halva liinaplaniirmise peräst kannahtaq saanuq vai ärq häötedüq pääle a islamipööret om liina elänikke arv õigõq häste kasunuq liinal ommaq plaaniq kõrda tetäq vanaliin qurani väreht ja luulõtaja kermani mausoleum nink lajendaq luulõtaja hafezi mausoleummi širazi tunnõtas ku luulõtajidõ aido veini sisaskidõ ja lille liina sääl tetäs kolmnukõliidsi mosaiiikõ hõpõtüüd ja vaipo midä kutsutas gilimes aid om tähtsä osa iraani kultuurist širazin om pall o vanno aido niguq näütüses erami aid ja afifi aid širaz om tähtsä iraani kultuuri keskus ja säält om perit pall o kuulsit luulõtajit saadi ja aastagasaa luulõtaja sündü širazin noorõn iän läts tä säält bagdadi et oppiq araabia kirändüst ja islamitiidüisi vanan iän joud tä širazi tagasi toona atabak abubakr sa d ibn zangy aol oll elo širazin küländ raholinõ saadi võeti häste vasta ja täst peeti väega luku arvadaq et tä elli uma elo lõponi širazin širazin om sündünüq viil tõõnõ kuulsa luulõtaja ja müstik hafez säält om perit ka mitmit tiidläisi näütüses aastagasaa tähetiidläne matõmaatik füüsik ja tohtrõ qutb al din al širazi uman teosõn taiva kotsilõ tiidmiisi saamisõ piir pidi tä võimaligus et maa tiirotas ümbre päävä širazin om mitmit ülikuulõ širazi arstitiidüisi ülikuul om edimäne ülikuul miä širazi tetti a pall o vanõmb om üliopilasõga khani teoloogilinõ kuul mink huunõq ommaq perit aastagast s oo ilma aigo om širazi ülikuul provintsi kõgõ suurõmb ülikuul ja üts parõmbist iraani korgõmbist koolõst viil ommaq sääl širazi islamistlik azadi ülikuul širazi teknigaülikuul ja širazi rakõndustiidüisi ja teknoloogiaülikuul zagros om mägestik iraani kiltmaa lõunõõdagujaon timä pikkus om umbõs km lakjus km kõgõ korgõmb mägi om zardkuh m zagrosõ moodustasõq rööbitist mäkiahilat miä juuskvaq põh aõdagust lõunõhummoguhe mäeq ommaq päämädselt lubjakivist ja jõõq karun jt ommaq näide sisse uuratanuq hulka põikikuristikkõ ja kanjonnõ zagrosõn om suuri läbimõõt kooni km soolakuplit ilmastu om kuiv ja lähistroopilinõ suurõmbalt jaolt om sääl mägikõrbõ orõn om järvi ja oaasõ kon kasusõq datlipalmiq tsitrosõq ja viinapuuq lõunõõdagujaon kon satas inämb kasus igihal as võso ja hõrrõ mõts tamm vaher akaatsia korgõmban ommaq mäginiidüq ja väikoq ijäkeeleq zagrosõst lõunõõdagu puul löüdüs pall o naftat zagrosõn ommaq bamou rahvuspark suurus kmsup luud ja arjani rahvuspark kmsup luud lviv om liin õdagu ukrainan tedä peetäs täämbädse päävä ukraina ütes tähtsämbäs kultuurikeskusõs aoluulinõ liinasüä ummi vanno majjo ja munakiviuulitsidõga om üle elänüq tõõsõ ilmasõa ja nõvvokogo ao lvivin om pall o tüüstüsettevõttit ja korgõmpi kuulõ noidõ hulgan lvivi ülikuul ja lvivi polüteknikum sääl om ka mitmit maailmaklassist kultuuriinstituts uunõ niguq näütüses filharmooniaorkestri ja lvivi oopõri ja balletititatri lvivi vanaliin om unesco maailmaperändi nimekirän a tähüstediq lvivin liina juubõlit liina põh and a galiitsia volõõnia vürst daniil romanovitš ja tä pand liinalõ nime uma puja levi võro keelen lõvi perrä vallut lvivi poola midä valits toona kazimierz iii suur lviv kuulu poola ala poola leedu riigi ala austria ala ja tõõsõ poola vabariigi ala ku läts vallalõ tõõnõ ilmasõda annõktiirsõ nõvvokogo liit lvivi ja maaq tuu ümbre olliq nuuq maaq ukraina nsv osa a hainakuust a hainakuuni okupiirsõq lvivi s akslasõq vallut lvivi jälq nõvvokogo liit ja jalta konverentsi tulõmusõl arvati tä jälq osas ukraina nsv st täämbädsel pääväl om lvivi liin lvivi oblasti keskus ja tä om üts tuu oblasti rajoonõst lvivin oll šoti kohvik kon ndil ja ndide alostusõn saiq kokko poola matõmaatiguq lwowi matõmaatigakoolist ja istiq sääl pääle lõunaht matõmaatiliidsi probleeme arotadõn noidõ hulgan olliq funktsionaalanalüüsi luuja banachi stefan steinhausi hugo borsuki karol kuratowski kazimierz kaci mark ulami stanislaw ja tõõsõq kuulsusõq s oo ilma aigo om kohviku nimi desertni bar ja timä aadrõss om tarass sevtšenko prospekt inne sõta oll tuu poolaperäne nimi ulica akademicka lindora laat om laat midä om sügüside peet lindoran joba üle saa aastaga tuud peetäs simunapääväl rehekuu pääväl ütskõik määntse nädälipäävä pääle tuu ka juhtus sinnäq tulõ kokko rahvast nii võro ku setomaalt muialt eestist ja piiri takastki lindora laat om ummamuudu tuu poolõst et tä kõrraldus piaaigo esihindäst ja tälle olõ iq vaja reklaami tetäq laaduplats om võro obinitsa ja vahtsõliina lepässaarõ tii ristin mõtsa veeren olõ iq teedäq ku kavva om lindoran laatu peet edimäst kõrda om tuud laatu kirän nimmat a toona peeti laatu lindora kõrdsi man aastagani oll laadupäiv rehekuu päiv ja peeti tedä rehekuu pääväl oll laat rehekuu pääväl ja aastagast omgi tuu kuupäiv paika jäänüq alostusõn kaubõldi laadul õnnõ kodoeläjidega kõgõ inämb lambidõga ja tuust omgi rahva sekkä lännüq lambalaadu nimi ildampa tulliq mano muuq kaubaq umatettüq as aq käsitüü ja aiakraam saiaq võisõ ka paigapäälist kangõmpa kraami tõnõkõrd ollõv laadu pääl eski tsirkust näüdät kahruq ahviq jm om laat jälq vahtsõ huu sisse saanuq müüjit om pall o ja ostjit viil inämp umatettü vai kasutõduq kraami müüjilõ andas parõmpaq müügiplatsiq ja välämaa vai vabrikukraami müüjäq piät tõõsõl puul tiid olõma ega kõrd om ka kultuuriprogramm lindora laadust ommaq kirotanuq mitmõq võro kirämiheq ja naasõq rahmani jan om laadust kirotanuq pall o luulõtuisi kaeq nt lindora laaduh võro seto tähtraamat juttõ ommaq kirotanuq otsa hannes esäga lindora laaduh võro seto tähtraamat ja puhalaisõ mikk lindora laadal iks juhtus võro seto tähtraamat kauksi ülle luulõtusõ lindora kaeq võro seto tähtraamat perrä om tett laul minka või löüdäq lõkõridõ albomi süä kisk päält latgali kiil latgali latgal latgalikeelitsel ja lätikeelitsel tekstil um kõgõ kergemb vaiht tetäq tuu perrä et läti keelen olõ õi õ hellü a latgali keelen om tuu olõman ja tuud kirotõdas y tähega midä läti keele õigõkirotusõn olõ õi tik skrytuam ruods iz vtys jis grs a brauciejam breinums kai tuoli ceš aizvess tai vuorpsteite cši pret sprduoju paušs jei naatteik vacei gi dzejis gols zvaigzns pruots naguorbej ramu juos lepneibu groj vys jams pa sovam auds pasauli puormeit bet nak jau sevkuram vns kuorsynoj myuu i ramau jumtus lk guodu kuormim na vysim tai sadar kai kuošam ar speini sirds narymst i nabeidz par stmalim tmt a pruots rauga skaitejs pa rokstauda zeimem kai riedeits kod saulei v vaiuku jme ütel möldrel oll kolm poiga möldre kuuli ärq ja jätt uma vara poelõ vanõmb sai veski keskmäne iisliq ja noorõmb õnnõ kassi noorõmb poig oll tuu pääle väega kurb a sõs selgü et tuu kass olõ õs määnegiq harilik kass tä küsse umalõ paari saapit ja ku nuuq kätte sai läts ja püüd mõtsan üte jänesse kotti sõs vei tä tuu jänesse kuningalõ ja ütel et seo om kingitüs tä esändält markii de karabaalt mõnõ järgmädse kuu joosul vei kass kuningalõ viil umma jahisaaki kingitüses ütskõrd sai kass teedäq et kuning üten uma tütregaq sõit uman tõllan müüdä jõõ viirt tä ütel umalõ esändäle et tuu hindä pall as võtassiq ja jõkkõ tsuklõma lääsiq sõs käkke kass timä rõivaq ärq ja ku kuninga tõld lähküle joud nakas kõvva appi hõikama ku kuning tõlla kinniq piät ja küsse miä hädä om ütel kass et timä esänd markii de karabaa tsukõl jõõn ku timä rõivaq ärq varastõdi kuning lask noorõlõmehele uhkõq rõivaq andaq kuts tä umma tõlda ja pand uma tütre kõrvalõ istma tütär muidokiq õkva armu möldrepoiga ärq kass vilbas sõs tükk maad tõlla iin ja käsk tii veeren haina tennül talorahval kuninga küsümise pääle üteldäq et neoq maaq ommaq markii de karabaa umaq vai muido tsäbähäs kass nääq ärq a sõs joud kass üte lossi mano kon elli üts suur kolask võhl kiä mõist hinnäst määntses taht eläjäs muutaq kass moogat et tä usu ui tedä ja võhl sõs näüdäs ette kõgõpäält tekk hindä lõvis miä kassi väega hirmut ja sõs viil mõnõs suurõs eläjäs kass ütel et mõnõs väikeses eläjäkeses tä joht muutudaq saa ai ja võhl sõs muut hindä hiires kõrrapäält oll kass tä man ja vääräs hiire ärq ku kuning sinnäq joud küsse tä kinka loss tuu om ja kass muidokiq vastas et markii uma kuning imehteli väega markiid ja timä lossi ja and uma tütre tälle naasõs a kass elli edespiten ku suur esänd ja ai hiiri takan õnnõ uma lusti peräst luu lõpun om viil kats moraali kah üts ütles et om tähtsä et sa olõs ettevõtja ja löüdlik a tõõnõ ülendäs rõividõ vällänägemise ja nuurusõ tähtsüst kuningatütre süäme võitmisõl kunstmõistus om sääne suund tiidüsen ja teknoloogian minka tahetas joudaq inemise mõistusõ muudu süstemi luumisõni tuu jaos tetäs tarka tüüd väega pall osin harõn puutriteknikan loogikan aiu uurmisõn semiootikan jne kunstmõistusõ häädüst edendedäs umbõs kümnen tsihin häste ommaq edenüq nuuq tsihiq mink alos om formaalnõ loogiga ja matõmaatiga massina jaos peenemb tarkus om sotsiaalnõ tarkus ja luumisvõimõq kõgõ suurõmbat api taa edendämises saias inemise loomuligu kõnnõ vai jutu uurmisõst loomuligu kõnnõ all mõistõtas säänest juttu miä om kiräkeele formaalloogilidsõst mõotusõst võimaligult prii parlatsõl aol om sändse jutuga inemiisi väega veidüq õnnõ latsõq vai väega väikuq rahvaq saavaq parlatsõl aol kõnõldaq kiräkeelest mõotamaldaq kiilt üts maailma parõmbit loomuligu jutu kõnõlõmisõ uurjit om semiootigadoktor valdur mikita kiä om sündünüq mulgimaal kihnu saar jääs pärno maakunda ni moodustas kihnu valla kihnu om kõgõ suurõmb saar liivi lahen ni suurusõlt säitsmes eesti saar kihnu ala om km saarõkõisigaq üten km saar om km pikk ni kooniq km lagja mereviirt om km maa om tasanõ kygõ korgõmb kotus om miitret üle mere pehme ni mereline ilm om lämmämb ku eesti keskmäne aastaganõ keskmäne õhukraat om c hainakuu keskmäne kraat om inämb ku c saopäivi om aastakah veidemb ku aastaga keskmäne tuulõkibõhus om inämb ku m s saarõ ni maisõmaa vaihõlõ jääs kihnu väin kihnulõ kõgõ lähkümb kotus maisõmaal om tõstamaa puul saarõ lao maanõna miä om km kavvusõl saarõl om neli küllä lemsi külä rootsiküla linaküla ni sääre külä hummogu poolõ jääs lemsi koh om satam mink kaolt sünnüs päämäne liikmine saarõ ni maisõmaa vaihõl linakülan om haigõmaja kuul kodoluumuusõum kerik ni vahtsõnõ rahvamaja kohe jääseq ka raamadukogo ni vallavalitsus saarõ põh anukan ni kesken om sääre külä kohe jääseq sidõjaoskund poodiq ni kurase keskus põh anukan om ka linnoväli rootsiküla om lõuna kihnun ni sinnäq jääseq mälehtüskivi kihnu jõnnilõ ilmajaam ni majakas vabahelle kokkokõla ka vabahelükokkokõla vai vokaalharmoonia om keele helüoppusõ kavvõassimilatsiooni säädüs mink perrä sõna lõpupoolõ vabahelüq piät olõma samma sorti ku sõna alostusõ vabahelüq nii saavaq vabahelükokkokõlaga keelin üten sõnan ollaq õnnõ ütte sorti vabahelüq hariligult kas õnnõ edepoolidsõq vai õnnõ tagapoolidsõq vabahelle kokkokõla om üts võro seto ja terve lõunõeesti keele põhiliidsi helüsäädüisi niisama om taa üts edimäidsi asjo mink perrä saa võro ja eesti keelel vaiht tetäq selle et eesti kiräkeelen vabahelle kokkokõlla olõ õiq külh om taasama säädüs olõman pall odõn tõisin soomõ ugri keelin nigu näütüses soomõ kar ala ja ungari kiil a ka näütüses turgi keelin nigu türgü tatari ja tõva kiil võro keele vabahelle kokkokõla perrä saavaq üten sõnan ollaq õnnõ kas edepoolidsõq ä ü e ö vai tagapoolidsõq a u õ o vabahelüq edepoolinõ vabahelü i sünnüs vabahelle kokkokõla poolõst kokko nii edepoolitsidõ nt piimä ku tagapoolitsidõ vabahellega nt viina tävvelidse vabahelle kokkokõlaga ommaq näütüses võro keele sõnaq hällütämä hõbõhõnõ küsümüs esäkene pujakõnõ häniläne ja varblanõ soomõ keele sõnaq käyttäjä pruukja ja tyytyväinen rahulõ ni ungari keele sõnaq köszönöm aiteh ja vörös verrev viimädseq ungari keele sõnaq ommaq lisas ede ja tagapoolisusõlõ kokkokõlan ka helle ümärdedüse poolõst kõik naidõ sõnno helüq ommaq ümärdedüq ümärdedüisi huuliga vällä üteldüq sääne ümärdümis vabahelükokkokõla omgi üts ungari keele esiqeräliidsi juuni võro ja seto keele vabahelükokkokõla om esiqmuudu õ kokkokõla poolõst nt panõ kõnõlõsõq midä olõ õi ei soomõ kar ala ei ungari keelen lõunõeesti keelist olõ õi säänest kokkokõlla ka mulgi ja tarto keelen kon om kõrraligult alalõ õnnõ ä harmoonia nt külä elvä külh om võro keelega ütesugumadsõ kõrraligu õ ä ja ü harmooniaga vabahelle kokkokõla olõman kihnu ja vad a keelen vabahelükokkokõla olõ õi hariligult siski peris tävveline esiq keelin ommaq esiqsugumadsõq vabahelükokkokõla eränguq võro keelen käü üi hariligult vabahelükokkokõla ala sääntseq sõnalõpuq nigu o he ga q ku q gu q nt nägo ilosahe imäga elägu tütrigu niisama küünü üi vabahelle kokkokõla üle liitsõna piiri nt süküskuu elotüü prantsusõ kiil franais fs la langue franaise om indoõuruupa kiili romaani rühmä kiil taa om maailman umbõs mill onal inemisõl imäkiil ku tõist kiilt mõist taad viil mill onat ni mill onat opvaq taad ku võõrkiilt pääle prantsusmaa om taa riigikeeles viil haitin ja om üts riigikeelist belgiän sveidsin luksõmburgin kanadan ja mitmõn aafriga riigin prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsõn organisatsioonin näütüses rok in wto n fifa n üro n aafriga liidon ebu n ja muial prantsusõ kiil sai algusõ ladina keele murdõst midä aastagasaal gallian kõnõldi aastagasaas oll inämb vähämb vällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo minkan on kirjä pant ka prantsusõ eepos rolandi laul umbõs aastagasaal kujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil lihavõttõq ommaq ristiuson liikuvaq pühäq miä nakkasõq edimädse täüskuu pühäpääväga peräst keväjäst käänüpäivä taa päävä värv om valgõ eesti keelen om lihavõttil mitmit rahvaperäliidsi nimitüisi nigu keväjäpühäq munapühäq hällüpühäq katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõttidõga paast võidsõ jälleq süvväq lihha inemiseq teiq pühhisöögi vanastõ munnõst ja piimäst lõuna eestin oll kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq häll põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja toovaq tarrõ paiu ossõ seoilmaaolinõ kommõq om viil munnõ värvmine noidõ tikkõlõminõ ja sõbrolõ ja sugulaisilõ kinkmine mõnõn paigan inemiseq veeväq noid ka matusõ pääle latsil võidsõ kävvüq ka lihavõttõjänes ja tuvvaq magahuisi lihavõttõq näütäseq ka keväjä algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq jäneseq ja värvilidseq munaq nätäl inne lihavõttit peetäs urbõpäivä suurõmbat tüüd es tetäq urbõossõga pesti latsi et nä olõsi suvõl virgaq noorõqmeheq tahtsõq kirivit munnõ saiaq muna om märk tuust et egä kevväi sünnüs kõik elläv vahtsõst munnõ süüdi pall o mängiti viil munaveerütämise mängõ nelikümmend päivä peräst lihavõttit neläpääväl om taivaminemispühä ehk suur ristipäiv lihavõttõq ommaq vinneusu kerigo kõgõ suurõmb pühä samal aol ku jouluq ommaq kõgõ suurõmb pühä katoligu kerikon heavy metal muusiga metalmuusiga vai ka lihtsält metal om rokkmuusiga liik minkalõ om loomulik rassõ kõla ja kõvva moonutõduq kitraq pikäq kitrasooloq kõvahus ja sagõhe tummõq laulusõnaq metalansambliin ommaq hariligult eelektrikitramängjä q basskitramängjä trummilüüjä ja laulja kuigiq sagõhe om pundin viil klahvpillimängjä ja näütüses folkmetali ansambliin ka viioli lõõtspilli vai muu pilli mängjä metalmuusiga sai algusõ aastagidõ lõpun ütiskuningriigin ja ameeriga ütisriigen edimädseq ansambliq ollivaq inglüsmaalt peri led zeppelin black sabbath ja deep purple stiili jovvudiq aastagil viil niisamatõ inglüse ansambliq judas priest motörhead ja iron maiden aastagil sai populaarsõs stiilis glam metal mötley crüe ja poison usast underground ringkunnõn tekküq ka ekstriimsembäq ja agrõssiivsõmbaq stiiliq thrash metal murd päävuulu metallica megadeth slayer ja anthra kõik usast a death ja black metal jäiväq subkultuurilidsõs nätüsses aastagidõ keskpaigan saivaq populaarsõs stiiliq niguq nu metal kon om pall o grunge ja hiphopi juuni ja metalcore miä segäsi ekstreemmetalli hardcore pungiga aastagidõ joosul om metalmuusiga ütsiotsõ arõnuq ja laembas lännüq ni seo ilma aigo nimetedäs metalis väega mitmõviisiliidsi alambstiile miä võivaq üts tõõsõst peris tõistsugudsõq ollaq alambsanrõ om pall o ja ansambliq sagõhe mülläväq naid umavaihõl kokko rapuntsli atu om s aksa jutus mink kirotajis olliq jacob ja wilhelm grimm rapuntsli vanõmbaq olliq talopojaq kiä elliq nõia maiõ kõrval tä imä oll rassõjalalinõ ja täl tull himo nõia aian kasuvidõ rapuntsli nimelidsi aidviljo perrä esä läts nõia aida vargilõ ja jäi vaihõlõ karistusõs käsk nõid täl ääsäq sündünü latsõ hindä mano tuvvaq ja esä pidigi taad tegemä nõid võtt rapuntsli hindä mano ja kasvat timmä ku hindä last ku rapuntsli oll aastanõ pand nõid tä kinniq torni minkast es saaq kõrvalidsõ abita üles egaq alla ronniq rapuntsli elli sääl vangistusõn rapuntslil olliq väega pikäq hiussõq ku tä naaq aknõst vällä lask küündüq naaq maani ja nõid rubõ hiussit müüdä üles õdagu kui nõid kodo tagasi tull hõiga tä rapuntsli rapuntsli lasõq hindä hiussõq alla rapuntsli tekk taad ja nõid rubõ lossi ütskõrd kullõl ja näkk üts nuurmiis kuis nõid hõik rapuntslit tuu lask hiussõq aknõst vällä ja nõid rubõ naid müüdä üles printsi naa asi huvitama ni järgmädsel pääväl ku nõid oll ärq lännü ast prints torni mano ja hõiga nõia lausõ rapuntsli lask hiussõq aknõst vällä ja prints rubõ naid müüdä üles niimuudu trehvssiq nä peräst taad pall o kõrdo ja astiq sagõhõlõ vaihõkõrda kooniq rapuntsli jäi rassõjalalidsõs ütel pääväl küsse nõid rapuntslilt mille tä rõivaq ommaq nii tihhelt kõtu ümbre nõid sai arvo et rapuntsli om rassõjalalinõ ja neio tunnist tälle prindsi külänkäügiq üles nõid sai vihatsõs lõiga rapuntslil hiussõq pääst ja saat neio lähkühe kõrbõ järgmädsel pääväl ku prints hõiga rapuntslit lask nõid rapuntsli hiussõq vällä prints rubõ naid müüdä üles ku tä näkk ülevän nõida sattõ tä jahmahtusõst alla nõglapuhma ja tsusa silmäq pääst nägemäldäq hulkõ prints müüdä ilma kooniq tä trehvä rapuntsli mano rapuntsli pisaraq sattõq prindsi silmile ja prints sai nägemise tagasi prints vei rapuntsli hindäga üten miä sai näide latsist ja nõiast ei tiiäq peränpoolõ peeti halvas kynõldaq prindsi ja rapuntsli vaihõkõrrast ja rapuntsli rassõjalalidsõs jäämisest taa asõmõl sai nõid prindsist teedäq sis ku rapuntsli timält küsse mille printsi om kergemb hiussitpiten üles sikutaq ku nõida ildampa panti jutusõhe mano ka kotus et nõial sattõq rapuntsli hiussõq aknõst vällä ja tä es saaki tuuperäst inämb tornist vällä imäjõgi ka suur imäjõgi om eesti suurõmbit jõki imäjõgi om rahuligu vooluga kuna jõõ sadaminõ om kõgõst miitrit tuu tege jõõ keskmädses sadamisõs cm km imäjõõ alotus om võrtsjärve põh ahummogunukan rannu jõesuun jõgi juusk läbi tarto ni juusk praagal sisse peipsi järve jõõ pittus om km suurõmbaq harojõõq ommaq pedja ah a elvä ja laeva jõgi jõõ ülemb ni alambjoosul ommaq lajaq suuq ja luhaq miä suurõvii aol ommaq vii all keskmädsel joosul juusk jõgi imajõõ ürgoron imäjõgi om kogo pittusõn laivoga sõidõtav imäjõõl ommaq suudsõq kaldõq miä ommaq läbi aastagasato tennüq rassõs silla ehitämise ja aastak läbi jõõst üleminemise üts kotus kon kõva maisõmaa om mõlõmbal puul õkva jõõ veeren om tarton laia huulidsa otsan vabadussilla kotus sääl om ka aoluulinõ jõõ üleminemise kotus kohe tegüsi tarto liin inämb kui aastakka tagasi imäjõõ aoluulinõ nimi s aksa keelen om embach ni läti keelen mtra imajõõs om manitsõt ka pärnost üle viländi ni tarto pihkvahe lännüt viitiid ja tuu ütsikit jakõ pärno imäjõkõ täämbätsel aol pärno jõgi suurt imäjõkõ ni pihkva imäjõkõ parhilla velikaja jõgi tabivere valla vapi pääl ommaq sulg ja mõõk tabivere vald om vooremaa ala pääl taast ka valla maastikulinõ kultuuriline ja rahvaperändüslik umaperä aigõ joosul om valla mail elänüq mitmit keeletiidläisi keelemiihi kink tegemine on jätnüq jä l le eesti kultuurilukku carl gustav staden otto wilhelm masing frans v ackermann georg theol david bergmann johannes voldemar veski jaan tammemägi vapi kesken kiräsulg miä om risti mõõgagaq tabivere vald om tiitihtsäl alal miä ütistäs lõuna ja põh a eestit selle om tuu olnuq hää ala rahvakultuuri ja kalõvipuja perändüsele mõõk om köüdet kalõvipuja muistõndigaq aq tabiveremailt om perit kaq tiitüq sõameheq johannes orasmaa hans kurvits karl parts georg hugo vestel vapi tüve ümmärlainõtus tähüstäs viit järve valla alal saadjärv soitsjärv elistvere järv raigastvere järv kaiavere järv aavigu johannes johannes aavik joulukuul vana kallõndri perätselt märdikuul randvere külän laimjala vallan saarõmaal urbõkuu stockholmin oll eesti keeletiidläne aavigu johannesõ esä aavigu mihkli oll laimjala vallakirotaja lell aavigu jakob kiä oll kurõssaarõn kaupmiis ost mihklile liina maja ja mihkel nakas sääl üten hindä naasõ anni ja latsiga elämä johannes aavik käve kurõssaarõ gümnaasiumin ja perän oll säälsaman eesti keele oppaja tä elli kurõsaarõn aastagani sis oppõ tä kiili tarto ülikoolin neini aoluu ja filoloogiainstituudin ja helsingi ülikoolin mink tä lõpõt filoloogiakandidaadi kraadiga aavik oll keeleoppaja ka jaltan ni tarton tä tüüt postimehe toimõtusõn oll tä tarto ülikoolin eesti keele lektor ildampa koolitusnõvvomiis ja aolehetoimõndõja s aksa okupatsiooni aigo elli tä nõmmel läts tä ruutsi kon tä tüüt arhiivin tä kirot ja pand ümbre artikliid ja raamatit aavik kuuli stockholmin ja om matõt metsakalmistuhe aavik om tähtsä seoilmaaolidsõ eesti kiräkeele kujondaja aastagal lõi tä keelevahtsõndusliikmisõ ja kirot hindä programmist artiklin tulõvaao eesti kiil tuleviku eesti keel miä ilmu nuureesti neländän albumin tä oll keelekõrraldusõ radikaalsõmba tsihi edüstjäjä tuuperäst tä taht kirakiilt väega edesi arõndaq timäle oll tähtsä ka keele ilo tekk tä pall o ettepanekiid sõnavara hüvvütämises eesti keelen om teno timäle pall o lainsõnno soomõ keelest ja murdõsõnno timä luuduid vahtsit sõnatüvvi om eesti keelen aavik tarvit hindä vahtsõnduisi ümbrepandmiisin soomõ ni inglüse keelest aho juhani de maupassant guy bourget paul poe edgar allan tä toimõnd aokirjo keeleline kuukiri ni keelevahtsõndus tä avald mitu sõnaraamatuit uute sõnade sõnastik uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik ni keeleoppuse raamatit eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika tä oll aktiivnõ as alinõ nuureesti rühmän ni tuu albumiin ilmuq tä artikliq ümbrepannusõq ni lauluq tä oll ka kirändüskriitik ja kirot kriitilis poleemilidseq tüüq eesti luulõ hädäq eesti luule viletsused ni puudusõq vahtsõmban eesti luulõn puudused uuemas eesti luules tä om kirotanuq ka essee muudu jutu ruth eksiilin pand tä pääas aligult ümbre soomõ ja vinne kirändust baski kiil baski keelen euskara om kiil midä kõnõldas põh aõdagu hispaanian ja lõunõõdagu prantsusmaal alal midä kutsutas baskimaas baski kiilt kõnõlõs umbes inemest kinkast inämbüs kõnõlõsõq pääle baski keele viil hispaania vai prantsusõ kiilt ammõtlidsõs keeles om baski kiil hispaanian baski autonuumsõn piirkunnan ja navarra autonuumsõ piirkunna põh a ja keskjaon baski keelel om pall o murdit miä ommaq väega elojovvulidsõq esiq autoriq eräldäseq murrõt aastagil luudi ka standardkiil midä opatas koolin ja tarvitõdas meediän standardkiil om luud gipuzkoa ja lapurdia murdidõ põh a päält baski keelel olõ õi teedäq üttegiq sugulaskiilt taad om proovit köütäq näütüses afriga berberi kiili ja kaukaasia kartveli kiiliga a ka mõnõ indo õuruupa keelega mõnõq keleuurjaq pidäväq baski kiilt perräjäänüs keelist midä kõnõldi taan piirkunnan inne ku indo õuruupa keeleq sääl levimä naksiq baski kiil om pääas aligult aglutiniirjä kokkokliipjä kiil taan om esiq keeleoppuisi perrä vai inämb käänüst ja õigõ pall o tegosõna jakkõ ja tunnussit tõisist õuruupan kõnõldavist keelist om baski kiil tõistmuudu tuu poolõst et taa om absolutiiv ergatiivnõ kiil tuu tähendäs et subjekti käänüs sõltus tuust kas lausõq om tsihilinõ vai olõ õi ku lausõq om tsihilinõ sis om subjekt ergatiivsõn ja objekt absolutiivsõn käänüssen ku lausõq olõ õi tsihilinõ sis om subjekt absolutiivsõn käänüssen repän om murdja mõtsaelläi repän om väikese pini suurunõ ja pikä kohila hannagaq eestin eläs tä mõtsasaarin repän süü päämidselt jüräjit tä om ettekaelik ja mõist häste pakõq rebäsel om väega hää kuuldminõ ja hõngutundmine ni tä näge pümmen häste rebäse oosõl om alasi mitu välläpäsemist oosõq ommaq päämidselt kutsikidõ kasvatamisõs tä kaib oosõq esiq vai muut kähri uusi uust pruuk repän päämidselt sõs ku täl om kurn ku rebäsel parrahe poigõ ei olõq ei puhkaq tä oosõn a lakõ maa pääl haina vai võso seen vai esiki lumõn repän om kahuelläi eesti rahvaluulõn om repän kavval repän om uudishimolinõ silmaq ommaq täüskasunul rebäsel kõlladsõq nõna om tummõpruun vai must kõrvaq ommaq pruuniq vai mustaq nukk om kitsas ja piklik seo om rebäse loomuperäline tunnismärk hand om pikk ja kohhil esiqeräldiselt talvõl hannaots om must vai valgõ rahulinõ repän pand käümise aigo jala jala ette ja jätt niimuudu lummõ õgva jäleria rebäsel om hää hõngutundminõ ja kuuldminõ ja neoq ommaq rebäse päädmiseq meeleq nägemine ei olõq nii hää näütüses liikmaldaq saisvalõ vai istvalõ inemisele või tä piaaigo otsa tormadaq tõistmuudu ku tõõsõq näge repän pümmen küland häste repän om kõgõsüüjä tä süü päädmidselt jüräjit esiqerälidselt oosõhiiri rebäse eloigä om luudusõn hariligult mõni aastak kõgõ rohkõmb aastakka vangin kooniq aastakka rebäse päämine vainlanõ om inemine kiä jaht tedä lõbu peräst ja kahunaha saamisõs rebäsele pidäväq jahti ilveseq pantriq ja soeq svente om külä lätin latgalen leedu piiri lähkon tä jääs daugavpilsi liinast km õdagu poolõ aastagal elli sääl inemist sventen om svente mõisa keskkuul kerik keskkuul sidejaoskund ja tõsõ ilmasõa aigsõ sõatekniga muusõum kuul om sventen aastagast saaniq aastagani tüüt kuul svente mõisa härbänin sõs koliti vahtsõhe koolimajja külä keskel tii veeren om kivist pühä kolmainu kerik tuu om ehitet aastagal ja sääl om hõrril kerik käü läti katoligu kerigu jelgava piiskopkunna ala paiga pääl kõnõldas et a ollõv sõakäügil olnuq napoleon sääl üüd olnuq a tuu olõ iq tõtõ napoleon läts ummi väkiga tuust paigast tükk maad lõunõ puult müüdä külä keskel mõisa härbäni iin om suur plats puiõga ja tuu veeren tõõsõq kunagidsõq mõisa huunõq platsi põh aveeren ommaq küländ uhkõq värehtiq platsi pääl om ütiskalm verevä väe sõamiihilõ kiä saiq hukka tapõluisin a hainakuun edimädse ilmasõa aigo svente külä s akslaisi käen es olõq svente mõisa oll mõisa lätin svente külän svente mõisast om alalõ mitmit huunit ja suur park härbän om ehitet a ja tuu aoluumälehtüsmärk oll härbänin svente kuul ku kolõ kuul vahtsõhe koolimajja jäi maja lagonõma aastagil ost rezekne ärimiis grišuljonok huunõ ärq ja naas tedä kõrda tegemä ildampa möi tä härbäni firmalõ ditton group miä vei restauriirmistüü lõpolõ täämpädsel pääväl om mõisa härbän hään kõrran sääl om küläliisimaja ja restoran man om viil väläbassein õkvalt härbäni kõrvalõ om ehitet väikene muusõumihoonõq kon hoiõtas tõsõ ilmasõa aigsõt sõateknikat sääl om villissit suurtükke soomusmassinit ja tankõ üts noist tangõst om õkva tuu midä tarvitõdiq filmin neli tankisti ja peni kassuubi kiil kaszbsczi jzk om õdaguslaavi kiili hulka kuuluv poola põlinõ piirkundlinõ kiil midä kõnõlõsõq põhilidsõlt pomorze piirkunnan eläväq kassuubiq kassuubi kiilt om peet ka poola keele murdõs vai murdõrühmäs a täämbätsel pääväl om taa tunnistõt ütes poola piirkundligus keeles kassuubi keelele umaette keele staatusõ saaminõ om olnuq tähtsä kassuubõ rahva hindätiidmisele kassuubi keelel om uma kiräkiil ja kiräviis miä om poola keelest tõistõ mitmõ tähemärgi võrra nt ja andas vällä kassuubikeelist ilokirändust ja opimatõrjaalõ tetäs latsi kassuubikeelitside kirjatöie konkurssõ luhansk ukraina keelen vinne keelen om tüüstüsliin hummogu ukrainan tä om luhanski oblasti ja luhanski rajooni keskus liin om uma nime saanuq luhani jõõkõsõ perrä miä timäst läbi juusk sääl eläs pia puul mill onat inemist tuud liina om aoluu joosul kats kõrda ümbre nimitet vorošilovgradis ja kats kõrda tagasi luhanskis nimme vorošilovgrad kand liin aastagil ja liin tekkü ravvavabriku mano minka aastagal ehit briti ärimiis gascoigne i charles luhanskin eläs umbõs inemist noist om liinan kõnõldas inämbüisi vinne kiilt ja eski pall oq luhanski ukrainlasõq mõista iq ukraina kiilt häste luhansk om tähtsä massinaehitüse keskus kon om pall o vabrikit sääl tetäs vedureid tüüpinke akusit ja muud üts kuulsampi luhanskist perit inemiisi om tiidläne ja kiränik dali vladimir kiä om tuntus saanuq uma suurõ vinne keele sõnaraamaduga korgõmba haridusõ sai tä tarto ülikoolin arstitiidüse alal esperanto kiil vai lihtsähe esperanto om kõgõ tunnõtumb rahvusvaihõlinõ abikiil plaankiil esperanto kiilt arvatas kõnõlõvat paarsada tuhat kooniq mitu mill onat inemist esperanto kiilt pruugitas kõnõlõmisõs kirävaihtusõs tõisi kiili oppamisõs taan trükütäs raamatit ja aokirjo tetäs tele ja raadiosaatit egä aastaga peetäs üleilmalist kongressi esperanto luuja oll poola silmäarst l l zamenhof kiä ilmut taa kotsilõ aastal raamadu unua libro edimäne raamat kirängunime doktoro esperanto doktor luutja all ni taa jäigi keele nimeks esperanto keeleoppus om lihtsä ja kõrraperäline erängit olõ õi tuuperäst om taa keele opiminõ pall o lihtsämb ku loomulikkõ kiili opminõ esperanto kiil om kõgõ lähkümb romaani keelile tuuperäst um noidõ kõnõlõjil taad kõgõ kergemb ärq oppiq esperanto keele kirotamisõs pruugitas ladina kirjä tähistün om tähte esperanto keele kirotus käü tävveligult välläütlemise perrä egäle tähele vastas õnnõ üts helü ni ekä hellü märgitäs õnnõ üte tähega eger om suurusõ poolõst tõnõ liin põh a ungarin hevesi maakunna keskus eger om mátra mäkist hummogu puul eger om kuulsa uma kandsi lämmäviibasseine aoluuliidsi huunidõ muuhulgan kõgõ põh apoolitsõmba türgü minareti ja veini poolõst kõgõ kuulsamb egeri veinisort om egri bikavér egeri pulliveri egerin om eszterházy károly korgõkuul sääl opati innembide päämädselt oppajit täämbädsel pääväl opatas sääl egasugutsit muid asjo kah arvatas et nimi eger tulõ ungarikeelitsest sõnast égerfa lepäpuu s aksa keelen kutsutas liina erlau ladina keelen agria serbiä ja horvaadi keelen jegar vai jegra tsehhi ja sloveeni keelen jager slovaki keelen jáger poola keelen jagier ja türgü keelen eri egerin om elet joba kiviaost pääle egeri liina lõi aastagasaal ungari edimäne kuning istván kiä asot sääl piiskopitooli egeri edimäne katõdraal ehitediq kandsimäele sinnäq kon prõlla om egeri kants egeri liin naas tuu katõdraali ümbre kasuma ja tuust aost pääle om tähtsä usokeskus ungarin aastagasaal läts liinal väega häste umbõs tuul aol sai sääl tähtsäs veinituutminõ minka poolõst liin om täämpädse pääväni kuulsa ja aastagasaal lasiq egeri piiskopiq ehitäq pall o ilosit huunit kui türkläseq vallutiq kesk ungari oll eger tähtsä piirikants midä ungari väeq suudiq hoita ku armõdu suurõq türgü väeq piirassiq kandsi kaitsjit oll kaptõn dob istváni juhtmisõ all alla tuuhulgan naasõq ja latsõq a sõski suudiq nääq vasta pandaq mehelidsele türgü väele tuust piiramisõst tiiämi täpsembält teno poeedilõ ja lautomängjäle tindi lantos sebestyénile kiä u kiä pand sääl juhtunu uma laulu sisse inämbüs ungarlaisi tiid tuud luku ilmunu gárdonyi géza kirotõt romaani egeri täheq ungari keelen egri csillagok perrä tuu raamat kuulus ungari koolin kohustuligu kirändüse hulka türkläisi aig kesk ungarin naas otsa saama pääle tuud ku nääq viini all lüvväq saivaq viini habsburgiq kiä valitsiq ülejäänüt ungarit vällä arvat transilvaania aivaq aopikku türkläseq maalt vällä pääle tuud ku buda oll tagasi võet piiras krõstlaisi vägi lorraine i hertsogi charles v juhtmisõl egerit niikavva ku türkläseq nälä peräst alla anniq eger lei pia jälq häitsemä liina üle saiq võimo piiskopiq mink peräst pall oq säälseq protõstandiq lätsiq minemä peet vabahussõan habsburgõ vasta toet liin ungarlaisi juhti rákczi ferencit saiq ungarlasõq lõpos sõski lüvväq pia pääle tuud oll liinan katsk ku tuu läbi sai tull liina pall o vahtsit inemiisi nink teno tollõ kasvi ja vaihõl elänikke arv päält pääle ehitediq pall o vahtsit huunit barokistiilin ildampa rokokoo ja neoklassitsistligun stiilin noidõ hulgan vahtsõnõ katõdraal pääpiiskopi palee maavalitsusõ maja lütseumihoonõq kon prõlla om eszterházy korgõkuul ja mito kerkot egeri inemiseq võtiq aktiivsõlt ossa a revoluts oonist kuigi revoluts uun sai lüvväq oll perisorjusõ aig läbi saanuq ja saiq liinavõimoq pääpiiskopist sõltumatust kah os läts miskolci ja pesti vaihõlõ ehitet raudtii egerist müüdä ja sinnäq vei õnnõ kõrvalharo füzesabony pääle i ilmasõta läts majandusõ ülesehitämine aigopite kuigi gárdonyi egeri tähti ilmuminõ muut egeri roitõlõjilõ meeleperätses kotusõs ja kandsin naati vanno asjo vällä kaibma ii ilmasõan sai liin kannahtaq ku s aksa väeq säält lätsiq nõvvokogo väeq tulliq õnnõs liina pall o es pommitõdaq tääpmädsel pääväl om eger populaarnõ roidõlustsiht ilosa barokiaigsõ liinasüämega budapest om ungari pääliin tä om ungari kõgõ suurõmb liin riigi poliitilinõ kultuurilinõ äri tüüstüs ja transpordikeskus a elli budapestin inemist kõgõ inämb elänikke oll sääl a liinan ja timä ligembän ümbrüsen eläs kokko mill onat inemist liin võtt hindä ala kruutkilomiitret budapest om katõl puul doonau jõkõ ammõtligult sai täst üts liin märtekuu pääväl ku jõõ õdaguperve pääl olnuq buda ja buda vana buda arvati kokko hummoguperve pestiga edimädse liina budapesti kotussõ pääle ehitiväq keldiq inne miiq aoarvamisõ alostus ildampa vallutiq tuu ruumlasõq rooma liinast aquincumist sai aastagal m a p alamb pannoonia kõgõ tähtsämb liin tollõn kandsin ehitiq rooma sõaväeläseq tiiq amfitiatriq tsukõluspaigaq ja majaq kon kütmine käve põrmandu alt kultuuri vallan läts buda kõvva edesi kuning hunyadi mátyási valitsõmisaol liina mõot pall o itaalia renessanss mátyási luud raamadukogo bibliotheca corviniana oll aastagasaal õuruupa kõgõ suurõmb kroonikidõ filosoofiliidsi ja tiidüsliidsi töie kogo inämb raamatit oll õnnõ vatikani raamadukogon ku edimäne ungari ülikuul luudi pécsin aastagal sõs tõnõ asotõdiq budan aastagal edimäne ungarikeeline raamat trükiti budan aastagal aastagal elli budan umbõs inemist türkläseq rüüstiq budat a piirassiq tuud a ja vallutiq lõpligult ärq a türgi võim jäi kestmä inämb ku aastagas tollõ ao joosul saiq pall odõst ristiinemiisist moslõmiq ku aastagal oll krõstlaisi umbõs sõs aastagas oll tuu arv kahanuq umbõs ni õdago ungari midä türkläseq es sutaq ärq vallutaq sai habsburgõ monarkia osas türkläisi aol ehitedi budahe mito tsukõluskotust liin on jaotõt ringkunnaks kerület midä tähüstedäs rooma nummõrdõgaq i iii nuuq ummakõrda jagonõsõq liinaossis városrész budapestin om pall o ülikuulõ siddhrtha gautama traditsioonilidsõ dateeringu perrä i m a oll budismi alostaja buddha škjamuni nimi inne virgumist timäst kõnõldaski sagõhõhe ku gautama buddhast vai škjamunist siddhrtha gautama sündü põh a indian täämbädse päävä lõunõ nepalin šaakja hõimun valitsõja perren timä esä nimi oll šuddhodana ja imä nimi mj škjamuni oll aoluust teedäq inemine a timä täpsät eloaigo olõ õi teedäq theravaada traditsiooni perrä ommaq timä eloaastagaq i m a a inämbüse täämbädse päävä tiidläisi meelest i m a om ka arvamiisi et tä võidsõ elläq hoobis saa aastak ildampa aastagasaal i m a škajmuni elolugu om kõvva mütologiseerit legendi perrä sündü tä lumbin mõtsasaarõkõsõn ja timä imä kuuli pia päält timä sünnütämist ärq esä kasvat tedä muust ilmast eräle et tä es nännüq maailma viletsüst ettekuulutusõ perrä pidi saama siddhrthast suurmiis kas valitsõja vai oppaja siddhrtha võtt naasõ jašodhar ja näil sündü poig rhula a siddhrthal läts siski kõrda nätäq ka ilma halva puult haigust vanahust ja surma ni tä otsust rikkast elost vallalõ üteldäq ja naas aastagadsõlt askeedis ku tä näkk hindäpiinamisõ mõttõtust jätt tä tuu maaha päält tuud joudsõ tä aastagadsõlt gay liina lähkün bodhipuu all istun virgumisõni sanskriti k bodhi uma edimädse jutusõ pidi škjamuni srnthi hirvepargin vrnas lähkün umalõ viiele inneskidsele seldsilisele škjamuni edimäst jutust kutsutas säädmüsetsõõri käümäpandmisõs päält tuud rännäs tä nelikümmend aastakka uma elo lõpuni gangese orgo piten põhilidsõlt täämbädse päävä bihari osariigin ja opas inemiisi škjamuni kuuli jäi parinirvaanahtõ kušinagarin aastagadsõlt perrätulijat tä hindäle es valiq a soovit kävvüq uma oppusõ säädmüse sanskriti k dharma perrä škjamuni peränkäüjist kujosi vällä kogohus sanskriti k sangha mink liikmõq kanniq edesi tä oppusõ seo artikli kõnõlõs ületsest mõistõst budismi alostaja kotsilõ kaeq artiklit gautama buddha buddha võro ja eesti keelen pruugitas ka sõnakujjo buda tähendäs virgunu ja tulõ sanskriti keelest buddha tähüstäs budismin tiidmise kõgõ korgõmba saiso virgumisõni joudnut inemist sääntse inemise miil om tävveste virgõ ja puhas tä om saanuq vabas sansaarast ja joudnuq nirvaanahtõ budismin om buddha innekõgõ oppaja buddhadõ kotsilõ pruugitas mitmit muidki nimitüisi nt niilännü sanskriti k tathgata bhagavat ja võitja sanskriti k jina algusõh kutsuti buddhas arvadaq õnnõ škjamunit a pia kujosi arvosaaminõ et buddhasit om olnuq ka innemb ja tulõ ka tulõvigun mahajaana budismin om buddha tähendüs laemb buddha om sääl sagõhõhe igävene vai ülemainõ olõnd vai printsiip kiä aigaolt võtt inemise kujo et näüdädäq eloliisilõ tiid virgumisõlõ buddha kirotõdas suure algustähega ku tegemist om škjamuniga gautama buddhaga buddha ku virgunusi eloliisi ülene nimitüs kirotõdas väiku algustähega budism ka buddhism vai buda usk om buddha škjamuni siddhrtha gautama arvadaq aastagasada i m a oppus ni tuu perrä indian tegünüq ja säält muialõ levinüq traditsiuun oppuisi kogo ja kultuur ületsehe om budismin kats suurõmbat tsihki theravaada ja mahajaana mahajaana om populaarsõmb ja tuul om rohkõmb vuulõ näütüses puhas maa zen nichiren tiibedi budism shingon tendai mahajaana alla loetas viil mynikõrd vadrajaana tsihki aq pal loq lugõvaq tuud umaette tsihis budism om levinüq kaq muial maailman arvatas et maailman om mil lonit kooniq millardit budisti ja taa om üts kõgõ kipõmbahe kasujit uskõ kõgõ tähtsämb oppus budismin om kolmõ kalliskivi oppus mis om buddha dharma säädmüs ja sangha kogukond kombõ perrä võetas budist hindä kolmõ kalliskivi kaitsõ ala kuq tä pühitsedäs mungas mungaq har otasõq viil õigõt eetilist üllenpidämist mungakogukonna tugõmist tähelepandmist ja meelehar otuisi pühäkirätundmist elämist välänpuul harilikku ütiskunda usokombit ja muud tiidsäq elolisõq budismin loetai tiidside eloliisi sekkä joht pal lalt inemiisi a ka eläjit ihkasõq kõgõ tundaq hääd ja varriq halva hallu kuulu kurbust jne seo mõjo all om elolinõ kõikaig kannatusõahilan sanskriti keelen sasra ja taa määräs ärq tuu määndsehe ello elolinõ sünnüs perän kuulmist budistiq uskvaq et taa ahila saa murdaq kuq oppiq ärq kaotama himostamist ja hirmu buddha ja dharma säädmüs oppusõ perrä budismin olõ i karma põhjusõ tulo joud niguq pal loq arvasõq karma sanskriti keelen tüü tego om tego miä määräs ärq egä inemise järgmädse jaku ümbresünde ahilan hääq kasuliguq teoq ja halvaq teoq külbväq miilde siimnit midä tulõ lõigadaq seon vai mynõn järgmädsen elon kuikiq budistiq usu i igävädse elovaimo olõmanolõmistõ om ümbresündümine mitmõn tsihin tähtsä budismin olõ i egot vai henge miä olõsiq lahotõt kygõkogost ümbresündümine järgmäidsihe ellõ om osa kogo ilma köütmisest ja püsümüsest nelä ausa tõõ oppust peetäs ütes päämädses oppusõs budismin ja piäs budistligadsõ ilmakaehtusõ hundamendis neli ausat tõtõ seletäseq ärq kannahtusõ ja rahulolõmatusõ taa tekkümise ja kuis taast priis saiaq neli ausat tõtõ ommaq edimäne tõtõ seletäs ärq kannahtusõ olõgi tuu perrä om kannahtusõl kolm umahust füüsiline kannahtus vanas saaminõ kuulminõ haigus püsümätüse kannatus lepmätüs asjo muutumisõga elo häädümise ja lõpmatusõga lepmätüse kannahtus tõnõ tõtõ ütles et kannahtus tekkü himostamisõst miä tulõ rumalusõst kolmas tõtõ ütles et kannahtusõst saa tävveste priis ja neläs ütles kuis tuud saa neläs ausa tõtõ omgi katsajaolinõ tii ja tuun om katõssa ütstõsõga köüdetüt sammu midä edenden joud kannahtuisi kaomisõni neoq om nirvana tähendä ümbresünümiisi ahilast priis saamist õdagumaiõl tundas taad kuq virgumist uma meele nirvanani veenüq elolinõ lätt kooldõn parinirvanahe ja ei sünnüq inämb ümbre myni budismi tsihk ütles et nirvana aol või elolisõl ollaq viil kannahtuisiga lepmise häti ja et nuuq kaosõq ynnõ parinirvanan borsod abaj zempléni maakund om järgo valitsõmisütsüs põh a ungarin vasta slovakkia piiri maakunna keskus om miskolci liin tõsõq suurõmbaq liinaq ommaq zd ja kazincbarcika borsod abaj zempléni maakund om ungarin tõnõ nii suurusõ poolõst pääle bács kiskuni maakunda ku elänike arvo poolõst pääle pesti maakunda maakund om uma nime saanuq kolmõ vana ungari kuningriigi maakunna borsod abaj ja zemplén nimest noist maakundõst kuulussõq täämpädse päävä borsod abaj zempléni maakunda näide lõunõjaoq põh aosaq jääväq slovakkia piirehe borsod abaj ja zemplén umakõrda saiq nimeq kantse perrä miä näiden olliq borsod abaj zemplén om luudusõ poolõst ungari üts kõgõ mitmõkülgsemb piirkund maakunna põh aosa om mägine sääl ommaq ungari üteq korgõmbaq mäeq ja süvembäq koobaq a lõunõjago tasanõ keskmäne õholämmüs om sääl madalamb ku muial ungarin miskolctapolcan om mõõdõt ungari külmärekord c maakunnan om mezkövesdi liin miä om ungarin väega kuulsa uma käsitüü poolõst eukleides kreeka keelen vai eukleides aleksandriast elli umbõs aastagal i m a oll vana kreeka matõmaatik kedä om kutsut geomeetriä esäs tä tüüt aleksandrian ku egüptüsen valits ptolemaios i i m a timä teos elemendiq om matõmaatiga aoluun olnuq üts kõgõ mõokamb teos tuu om olnuq üts päämäne matõmaatiga esieränis geomeetriä kooliraamat timä ilmumisõst pääle kooni aastagasaa alostusõni elemenden and eukleides aksioomiq ja ehit noidõ pääle üles teooria midä täämbädsel pääväl tundas ku eukleidilist geomeetriät tä kirot viil töid perspektiivist koonussõlõikist sfäärilidsest geomeetriäst arvoteooriast ja matõmaatilidsõst rangusõst eukleidese elo kotsilõ om väega veidüq teedäq timä sündümise kotus ja aig niisamatõ ku kuulmisõ aig ja põhjus ommaq tiidmäldäq noid saa õnnõ arvata tuu perrä kuis tedä om nimmat üten tõisi aoluun tunnõtuisi inemiisiga olõ iq teedäq kuis tä vällä nägi nii et ku mõni kunstnik om tedä kujotanuq sõs om tä tuud tennüq uma ärqnägemise perrä nuuq ütsikuq ülestähendüseq miä eukleidese kotsilõ olõman ommaq ommaq kirja pantuq proklosõ ja papposõ puult aastasato pääle tuud ku tä elli proklos ütles uman aastagasaal ilmunun teossõn kommõntaariq elemente kotsilõ et eukleides oll elemente autor et tä elli ildampa ku platon a varrampa ku archimedes ja eratosthenes ja et tä elli ptolemaios i aigo proklosõ perrä ollõv archimedes ütelnüq et ku kuning ptolemaios ollõv küsünüq eukleidese käest kas om olõman mõni lühemb tii geomeetriä opmisõs ku elemendiq sõs ollõv eukleides vastanuq et geomeetriä mano vii eiq kuninglikku tiid pappos jälq om neländäl aastagasaal kirotanuq et apollonius oll väega pikkä aigo aleksandrian eukleidese opilaisi man ja säält sai tä sääntse tiidüslidse mõtlõmisõ viie ja et eukleides oll pehmeh ja lahkõ kõiki vasta kiä kas vai õnnõ veidükesegi olliq võimõlidsõq arõndama matõmaatiliidsi tiidüisi stobaios om aastagasaal kirotanuq eukleidese kotsilõ sääntse luu üts nuurmiis naas geomeetriät opma ja edimäst teoreemi uurõn küsse tä eukleidese käest a määnest kassu ma s oost tiidüsest saa eukleides ollõv kutsnuq or a ja ütelnüq annaq tälle kolm münti ku tä nii väega taht opmisõst kassu saiaq anonüümsen araabiakeelitsen käsikirän aastagasaast om kirän et eukleides naukratosõ poig tunnõt nime all geomeetri om vana ao opõtlanõ peritolo poolõst kreeklanõ elopaiga perrä süüriäläne sündünüq tyrosõn viil arvatas et eukleides võisõ oppi platoni akadeemiän ateenan filosoofiliidsi arvosaamiisi poolõst oll tä kõgõ tõõnäolidsembält platoonik kuigi pall oq tulõmusõq elemenden olliq perit varatsõmbilt matõmaatikilt oll eukleidese teeneq tuu et tä pand nuuq tulõmusõq kirja süstematiseeritült nii et noid olõssi lihtne tõisil tarvitaq ja and tulõmuisilõ rangõq matõmaatilidsõq tõõstusõq säändseq midä loetas tõõstuisis ka täämbädsel pääväl ku kõgõ kuulsambaq ommaq elemendiq uma geomeetriä osa poolõst om sääl sõski ka arvoteooriat muuhulgan om sääl köüdüs tävveliidsi arvõ ja mersenne i lihtsidõ arvõ vaihõl tõõstus et lihtsit arvõ om lõpmalda pall o lemma arvõ faktorisiirmisõ kotsilõ miä veese aritmeetiga põhiteoremini ja eukleidese algoritm katõ arvo kõgõ suurõmba ütidse jagaja löüdmises geomeetrilist süstemmi miä oll kirän elemenden kutsuti pikkä aigo lihtsält geomeetriäs ja tuud peeti ainukõsõs võimalikus s oo ilma aigo kutsutas tuud süstemmi hariligult eukleidilidses geomeetriäs et tetäq vaiht noidõ geomeetrijidega nn mitte eukleidilidseq geomeetriäq midä naati uurma aastagasaal pääle elemente om täämbädse pääväni alalõ püsünüq viil vähämbält viis eukleidese teost noidõ ülesehitüs om sama ku elemendel andas definits ooniq ja tõõstadas lausõq teoremiq eukleides kirot viil tõisigi teossit a nuuq olõ iq inämb alalõ raamatin ommaq mõistidõ välläseleltüseq postulaadiq aksioomiq lausõq teoremiq ja konstrukts ooniq ja lausidõ matõmaatilidsõq tõõstusõq sääl kaias geomeetriät ja arvoteooriat niisamatõ või säält löüdäq meetodit midä om naat nimitämä geomeetrilidõs algõbras ja mink abil saa lahendaq mõndsi algõbraliidsi probleeme niguq näütüses kruutjuurõ löüdmine autolycosõ teossõ liikujast sfäärist kõrval ommaq eukleidese elemendiq üts kõgõ vanõmb matõmaatilinõ teos ja kõgõ vanõmb teos kon matõmaatilinõ teooria ehitedäs üles aksiomaatilidsõlt eukleidese elemente om peet ütes kõgõ tähtsämbäs ja mõokambas opiraamadus miä kunagi kirotõt om edimäst kõrda trükiti tä veneetsiän a nii oll tä üts kõgõ edimäne matõmaatigaraamat miä trükün ilmu pääle trükipressi luumist elemente om ilmunu üle trükü arvatas et õnnõ piiblist om ilmunuq inämb trükke sato aastit ku kõigilõ ülikoolin opjilõ oll kohustuslik kvadrivium pidiq nääq opma vähämbält ossa elemendest nii oll tä tarvitusõl aastagasaa alostusõni raamaduq tegeleseq tasapinna geomeetriäga raamaduq tegeleseq jagodõ ja proports uunõga raamaduq tegeleseq ruumi geomeetriäga eratosthenes küreenest vanakreeka keelen ipa eratosténs u i m a i m a oll vanakreeka maatiidläne tähetiidläne matõmaatik muusigateoreetik luulõtaja ja spordimiis tä sündü küreenen s oo ilma aigo liibüän oppõ aleksandrian ja tüüt aleksandria raamadukogon eratosthenes lõi maatiidüse geograafia ku tiidüsharo ja oll edimäne kiä tarvit tuu kotsilõ sõnna geograafia tä võtt tarvitusõlõ lakjus ja pikkuskraatõ süstemi eratosthenes oll edimäne inemine kiä rehkend vällä maa ümbremõõdo ja tä tekk tuud imespantava täpsüsega niisama oll tä edimäne kiä rehkend vällä nuka maa püürdlemistele ja timä orbiidi tasapinna ristjoonõ vaihõl võimalik et tä rehkend õigõhe vällä ka maa kavvusõ pääväst viil võtt tä tarvitusõlõ liigpäävä ja joonist maailma kaardi noidõ tiidmiisi põh al miä tuus aos maailma kotsilõ olõman olliq eratosthenes oll ka tiidüslidse kronoloogia luuja tä suut paika pandaq tähtsämbide aoluu ja poliitigasündmüisi toimumisõ aoq alatõn trooja vallutamisõst eratosthenes sündü küreene liinan põh a afrikan miä s oo ilma aigo jääs liibüähe tä oppõ aleksandrian ptolemaiosõ aigsõ egüptüse pääliinan ja ollõv mõnõ aastaga opnuq ka ateenan aastagal i m a määräs egüptüse valitsõja ptolemaios iii euergetes timä aleksandria raamadukogo juhatajas aleksandria raamadukogo oll antiikmaailman väega tähtsä tiidüskeskus eratosthenes oll archimedese hää sõbõr umbõs aastagal i m a märke tä vällä armillaarsfääri taiva mudõli umbõs aastagal i m a rehkend tä vällä maa ümbremõõdo eratosthenes kritisiirse aristotelest tuu iist et aristotelese arvatõn jagonõsiq inemiseq kreeklaisis ja barbaridõs ja et kreeklasõq olõs pidänüq hinnäst rassilidsõlt puhtaq hoitma eratosthenese meelest oll häid ja halbo inemiisi ega rahva hulgan aastagas i m a oll eratosthenes sõkõs jäänüq tä kuuli aleksandrian aastagal i m a aastaga vannnusõn islamabad om pakistani pääliin elänikke arvo poolõst om islamabad pakistanin kümnes liin tä asus liidopääliina alal ja om tuu keskus liinaelänikke arv om kasunuq väega kipõstõ ku aastagal elli sääl inemist sõs aastagal mill onat islamabadi rawalpindi liinastu om suurusõ poolõst kolmas liinastu pakistanin ja sääl eläs mill onat inemist islamabad asus maa põh aosan pothohari platoo pääl margalla mäkist lõunõ puul tä om pandabi ja põh aõdagu provintsi vaihõl aastagil tuudi pakistani pääliin karatšist islamabadi liin jagonõs viies tsoonis islamabadi peetäs pakistani kõgõ arõnõnumbas liinas sääl om kõgõ suurõmb kirätundjidõ protsent pakistanin ja mitmõq pakistani tippülikooliq niguq näütüses quaid i azami ülikuul pakistani inseneri ja rakõndustiidüisi instituut ja riiklik luudustiidüisi ja teknoloogiaülikuul allama iqbali ülikuul om üliopilaisi arvo poolõst maailman üts suurõmbit islamabadin om feisali mošee miä om kõgõ suurõmb mošee lõunõ aasian ja suurusõ poolõst kuvvõs maailman amsterdam om hollandi pääliin nink kõgõ suurõmb liin liin om põh a hollandi provindsin amsterdamin eläs kolmveeränd mill onit inemist a sääl om siski väikuliina õhkkund lepliganõ õhkkund hollandi ehitüskunst ja pall o kanalit tegeväq amsterdami populaarsõs nii küläliisi ku paigapäälside siän amsterdam om alanpuul merepinda keskliin om merepinnast kats miitret alanpuul ilm om amesterdamin mereline tuud mõotas põh amere lähküs tuul puhk hariligult õdagu puult esiki talvõl om üükülmä harvuisi aastaga keskmäne õhulämmi om c kõgõ lämmämbäq kuuq ommavaq hainakuu keskmäne õhulämmi c ja põimukuu c kõgõ külmembäq kuuq ommavaq vahtsõaastakuu c ja radokuu c taivavii aastaga keskmäne om mm kõgõ vihmatsõmbaq kuuq ommavaq rehekuu mm ja märdikuu mm kõgõ kuivõmbaq ommaq mahlakuu mm ja radokuu mm aastan om pääväpaistust tunni kõgõ inämb lehekuun tunni ja hainakuun tunni kõgõ veidemb om pääväpaistust joulukuun tunni ja märtekuun tunni amstedam om pallo noorõmb liin ku näütüses nijmegen rottedam või utrecht amstedam tekkü aastagasaal ku kalamehekülä edimäst kõrda mainitsõdi amsterdammi rehekuul aastagal liinaõigusõq sai amstedam aastagal või liina ümbrüs oll soinõ ja tuupärast tetti pall o kanalit nii sai loodsiguga pia egäle poolõ suur jago kanaliist om püsünüq seoniaoni amstedam kasvi läbi kauplõmisõ hansa liidu liinoga virgastõ ja aastagasaa algusõn oll amstedam jo kõgõ suurõmb hollandi liin aastadsõ sõa aigo sai holland esiqsaismisõ ja amsterdamist sai hollandi pääliin kõgõ rikkamb ja ülemb oll amsterdam aastagasaa peräotsan ku holland oll üts kõgõ rikkambit riike maailman joukusõ sai amsterdam läbi hollandi hummogu india kompanii ja õdagu india kompanii kiä kaupliq kogo maailman holland oll ka tunnõt uma vaba usopoliitiga poolõst tuuperäst tulliq sinnä nuuq kedä takan kiusati aastagal tetti amsterdami edimäne börss amsterdami vaivssiq kadsuq aastagil ja sõski kasvi rahva hulk sisserändämise peräst aastagasaal neläkõrdsõs amsterdami allakäük tull ku holland nakas kaotama umma mõovõimu kauba üle suurbritannialõ aastagasaal okupiirse madalaqmaaq ärq prantsusmaa aastagast sai holland jälq umaette kuningariigis ja pääliinas sai amsterdam liin naas jälq edenemä aastagasaa peräotsan sai valmis amstedam reini kanal midämüüdä sai reini ja põh amere pääle edimädsen ilmasõan jäi holland neutraalsõs sõski tekkü amsterdamin söögipuudus ja küttepuudus riigin olliq vastansaisoq ja tulliq mässüq kon ka inemiisi kuuli tõõsõn ilmasõan vaivõl holland kõvva amsterdamin kuulivaq inimiisist jälleki oll söögi ja küttepuudus selle võeti suur inämbüs puid liinan maaha amsterdamin om pall o sisserändäjit vahtsõaastakuu pääväl oll amsterdamin hollandlaisi ja sisserändäjit kõgõ levinümb usk amsterdamin om ristiusk aastagal ollivaq tuud usko muslimmõ oll pall o om ka budalaisi konfutsianistõ ja hinduistõ hinduistiq ommaq hariligult väljarändäjäq surinamist amsterdami liinapää om van der laani eberhard hollandi tüüeräkunnast amsterdamin on ilmakuulsit muusõummõ näütüses rijksmuseum ja van goghi muusõum pall o om ka kontsõrditarri tiatrit ja klupõ amsterdamin om pall o esiqsugutsit piirkundõ kuningalossist hiinaliinani egäüte jaos midägi aastagal ollivaq amsterdamin suvõolümpiämängoq amsterdami kõgõ tunnõtumb spordivõistkund om amsterdami aja ajai kodospordiplats om amstedam arena kiiova vai kiiov om ukraina pääliin nink kõgõ suurõmb liin tä om dnepri jõõ veeren ukraina põh aosan sõna kii tähend vanavinne keelen suurt keppi seto laulõn kutsutas taad liina kiiova tuudmuudu kotussõnimi om ka parlatsõn meremäe vallan kiiova külä et küläl ja liinal vaiht tetäq ommaq setoq liina kotsilõ ütelnüq ka oosõ kiiova om üteld ka kiiov kiiova om üts kõgõ vanõmbit liino hummogu õuruupan täl om olnuq tähtsä kotus nii vana vinne riigi aoluun ku ukraina rahvusõ kujonõmisõl legendi perrä lõiq liina aastagal veleq kii štšek ja horiv nink näide sõsar lõbed tuuperäst tähüstediq aastagal kiiova sünnüpäiva liin sai nime kõgõ vanõmba vele perrä kiiovan ommaq olõman ka štšekavitsa ja horevitsa mägi nink lõbedi jõgi riia läti rga r iiga latgali reiga liivi rgõ s aksa riga om läti pääliin ja kõgõ suurõmb liin riia om ka baltimaiõ kõgõ suurõmb liin riian eläs üts kolmasjago lätläisist riia om daugava jõõ alaotsan riia ala suurus om km riia aoluulinõ keskliin om aastagast unesco maailmapärandüse nimistün riia luudi aastagal ja tä om inneskine hansaliido riik riian om aastaga keskmäne taivavii hulk mm kõgõ vihmasõmb kuu om hainakuu mm ja kõgõ kuivõmb kuu om radokuu mm riian om läti presidendi parlamendi ülembkohtu ja ministeeriümide kotus liinavalitsusõ kotus om riia raatus riia vananliinan liinavolikogon om liigõt ja vahtsõnõ volikogo valitas egä nelä aastaga takast volikogon om kolm fraktsiuuni volikogo vali liinapää kiä aastagast om vindläne nils ušakovs riian ommavaq läti rahvusoopõr läti rahvustiatri riia vinne tiatri daile tiatri läti riiklinõ pupitiatri ja vahtsõnõ riia tiatri muusõumõst ommavaq sääl läti rahvuslinõ kunstimuusõum ja läti rahvatiidüsline välämuusõum riian ja lätin ommavaq populaarsõq spordialaq ijähokk jalgpall ja korvpall riia liinan ommavaq suurõq spordikeskusõq skonto arena ja spordiklubiq skonto fc ja jfk olimps riia liina asot aastagal piiskop albert von buhoeveden aastagast om riia olnuq hansaliidon liin om olnuq rikas kaubaliin ja taad om juhtnuq riia raat latgale ehk latgalimaa latgali keelen latgola om üts läti neläst suurõst aoluulidsõst ja kultuuripiirkunnast tä om hummogu lätin ja sääl ommaq mitmõq as aq tõistmuudu ku muial lätin muuhulgan kõnõldas sääl umma kiilt latgali kiilt pääle aastaga läti valitsõmisjaotusõ reformi om latgalen maakunda novads ja liina miä kuulu iq maakundõ ala daugavpils ja rzekne latgale kõgõ vanõmb ja suurõmb liin om daugavpils tuul ommaq liinaõigusõ aastagast sääl eläs päält inemise ja tä om lätin suurusõ poolõst tõnõ liin elänikuga rzekne liina kutsutas sakõstõ latgale süämes tuuperäst et tä om latgale keskel pääle tuu võeti rzeknen a vasta aoluulinõ otsus et latgale piät tõisi läti piirkundõga kokko kuuluma lutsi ludza om kõgõ vanõmb latgale kotus midä om nimmat kirän a latgale tekkü daugava jõõst hummogu poolõ latgalest õdagu poolõ jäiq liivläisi maaq ja hummogu poolõ slaavlaisi umaq vana ao välläkaibmiisi perrä olliq kõgõ vanõmbaq inemiisi elopaigaq latgalen lubana dviete ja suurõ lutsi liela ludza järve veeren latgaliq tulliq tahtõ katõn lainõn edimäne tulõminõ oll ja aastagasaa vaihtusõ ümbre ku tulti läbi s ooilma aigsõ leedu ala ja asotõdiq elämä augšzeme kanti lõunõhummogu vidzemen ja õdagu latgalen säält liiguti aigopite edesi põh a poolõ tõnõ lainõq latgalit tull hummogu puult läbi s ooilma aigsõ valgõvinne aastagasaal aoluu joosul om maa mink kotsilõ om üteld et sääl elässeq latgaliq jäänüq pall o vähämbäs täämbädse päävä latgale piiriq pantivaq ammõtlidsõlt paika läti aastaga põhisäädüsen latgalen om pall o viikokõ ja sakõstõ kutsutas tedä sinitside järvi maas kokko om sääl järve minkast suurõmb jago om mägitsel maal dagda kandin latgalen ommaq läti kõgõ suurõmb jõgi daugava om latgale ja slija piiris piiris vidzeme innembide liivimaaga ommaq olnuq aiviekste ja pedejä jõõq kõgõ pikembäq jõõq latgalen hindän ommaq dubna jõgi km rzekne jõgi km ja malta jõgi km suurõmb jago latgale jõkist juusk daugava jõkkõ põh ahummogu latgale jõõq juuskvaq velikaja jõkkõ pütsepä eduard eduard pütsep oll vahtsõliina kandist peri maadlõja tä oll edimäne võrokõsõst olümpiävõitja ja edimäne eesti olümpiävõitja maadlusõn pütsepä eduardi kotsilõ om üteld uma ilosa kihäga julgõ võttõrikka ja taktikalidsõlt läbimõtõldu maadlusviiega oll tä uma ao päältkaejidõ lemmik tä mõist kõnõldaq katsan keelen ja oll karsklanõ pütsepä eduard sündü rehekuu pääväl noorõn elli tä peterburin tä käve vabatahtlikult vabahussõan päält edimäst ilmasõta oll eduard sportlanõ ja triinri eestin lätin ja aastagast alatõn soomõn kuusamon kon tä aastal ka kuuli olümpiäl antverpenin ja amsterdamin aastagal oll pütsepä eduard kuvvõs pariisi suvõolümpiäl aastal võit tä kreeka rooma maadlusõn kärbläse kaalun kuldmedäli tuu oll edimäne võromaa inemise võidõt olümpiäkuld pütsepä eduard om mängnü katõn märska konstantini filmin aastal nal afilmin õnnelik korterikriisi lahendus oll pütsepäl hulgus shimmyna pääosa tuu film om är häönüq a sisukokkovõtus ja pildiq päätegeläsest ommaq alalõ tuun filmin mängmise iist kutsuti tedä eestimaa chaplinis aastagal filmin tšekaa komissar miroštšenko oll eduardil tšillikovi roll mustlasõq ommaq põh a indiast peri rahvas kiä täämbädsel pääväl eläseq euruupah aasiah ameerikah ja muial üle ilma lajah mustlasõq ommaq tulnuq põh a indiast umbõs aastagasaa keskeh mille nääq õdagu poolõ liikma naksiq olõ õiq kimmähe tiidäq nääq joudsõq vällä aasiahe ni euroopahe mustlaisi om eiski jaapanih tuus aos ku mustlasõq õdagu euruupahe joudsõq oll kerik avvo sisse nõstnuq ligemisehoitmisõ ni tuu käve ka mustlaisi kotsilõ kõik läts võlssi aastagal ku hispaania kuning ferdinand saat kõik mustlasõq maalt vällä parhillaq om eestih umbõs mustlast sõna gypsy inglüse keeleh näütäs egüptüse inemise pääle a säält nääq peri olõ õiq tõõsõq sõnaq nigu cigány ungari keeleh ja zigeuner s aksa keeleh tunnusõq ollõv inglüskeelidse iihkujo perrä tekkünüq mustlaisi uma nimetüs om roma miä tähendäs miist abielomiist seo nimega om tuud rahvast õigõmb kutsuq mustlaskiil om egäh riigih koh mustlasõq eläseq esiqmuudu mustlaskiil om mõotanuq paigapäälist kiilt ni võtnuq säält ka lainõ üle mustlaskiil esiq kuulus indoeuruupa kiilkunda alguperälidselt om tä hindi ja sanskriti juurigaq mustlaskeeleh om käänüst ni suku eesti mustlaisilõ om umanõ korgõ imäkeele mõistjidõ tasõq tuu miä om mustlaisi man kõgõ avvo seeh olnuq om näide muusiga lauluq ni tandsuq muusikalidsõh ja ka üldidsembält kultuurilidsõh mõttõh või mustlasmuusikat jakaq neläs suurõmbas rühmäs vinne ungari hispaania ni lähkü hummogumaa vinne mustlasõq ommaq hääq lauljaq ni viioldajaq nimäq ommaq ka pääas aligult mustlaisi stereotüübis nii muusikah ku rõiviidõ stiilih kuulsaq ommaq nii näide lauluq ku tandsuq ungari mustlasõq ommaq tuntuq uma hää viiolimängu poolõst värmi and manoq simbli ni ummamuudu lauluhelü meheq ni naasõq ommaq väega hääq tandsjaq hispaania mustlaisi muusiga om köüdet flamenco ga minkalõ nääq ommaq alosõ pandnuq lähkü hummogumaa mustlaisi muusiga om sarnanõ noidõ riike muusikalõ koh nääq eläseq soomõ mustlasõq tandsi iq lauluq ommaq suurõmbjago soomõkeelidseq hädä om õnnõ tuuh õt mustlaslaulõ tulõ õiq inämb mano nuuq miä olõmah ommaq ommaq mitu kõrda maaha laultuq vai täämbädse ao perrä ärq säedüq muudupite laulu pääle tandsita aiq tandsitas refrääne pääle koh sõnno olõ õiq vai olõ õiq mõttõga sõnno mustlaslauluq kõnõlõsõq pääas aligult rändämisest murrõst rõõmust armastusõst ni surmast hariligumbaq tegeläseq laulõh ommaq ts uraq ni näioq hiroq tiiq ja leib eräle jaetas aigladsõq igätsüslauluq ni kipõmbaq tandsulauluq sagõhe hõigatas tandsjiilõ lausiid nigu chaiori khelesa tütrik tandsiq kuulsambaq mustlasmuusiguq ommaq sunda kiil om õdagu austroneesiä kiilkunna kiil midä kõnõlõs mill onat inemist indoneesiän jaava saarõ õdagujaon seo om umbõs indoneesiä elonikkunnast inämbüs sunda keele kõnõlõjist mõist ka indoneesiä kiilt lähkümbäq sugukeeleq ommaq madura ja malai kiil sunda murdõq jagonõsõq kuvvõs rühmäs õdagu põh a lõunõ keskhummogu põh ahummogu ja lõunahummogurühm kõgõ inämb kõnõldas lõunõ ali priangani murrõt kiilt kirotõdas parhilla ladina kirän miä om sääl tarvitusõl aastagasaa keskpaigast sunda keele kirotus käü tävveligult välläütlemise perrä aoluulidsõlt oll aastagasaani tarvitusõl araabia tähistü ni aastagasaal vana sunda kiräviis aksara sunda kuna aastagail standardiseeriti ja moderniseeriti viimädse perrä kaq sunda kiräviisi aksara sunda midä kuikipall o siskiq tarvitõdas ammõtlist keelekõrraldust sunda keelen lajalidsõmalt tetä iq kõgõ vanõmbaq keelemälehtüseq ommaq peri aastagasaast sunda keele nimi tulõ sanskritikeelitsest sõnast su tähendüsega hüä vai valgus aastagal kuulutõdi et sunda kiil koolõs globalisiirümise läbi aastagas ärq parhilla om löüt et inämbüs sundiist umast keelest inämb hooli iq innemb tarvitas indoneesiä kiilt riikevaihõlinõ ilmaruumijaam inglüse keelen international space station lühend iss om riikevaihõlinõ ilmaruumi uurmisõ jaam madalal maa orbiidil taa um ütsäs ilmaruumijaam inne olliq viil jaamaq saljut almaz skylab ja mir ilmaruumijaam om tett pall odõst tükest edimäne tükk viidi üles aastagal riikevaihõlinõ ilmaruumijaam um kygõ suurõmb satelliit tuud saa maa päält silmägaq nätäq ilmaruumijaamah om vähene rasõhusjoud tuud tarvitõdas elotiide keemiä meditsiini psükoloogia ja füüsiga uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma maa pääl ilmaruumijaamah proovitas massinit midä um vaia kuu ja marsi pääl jaamah ommaq inemiseq elänüq aastagat ja tah ommaq käünüq ilmaruumilindajaq viiesttõistkümmnest riigist ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust nasa õuruupa ilmaruumikeskus esa vinnemaa ilmaruumikeskus rka jaapani ilmaruumiuurmisõ keskus jaa ja kanada ilmaruumikeskus csa jaam um tett katõst tüküst vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst orbiidi korgus om kooniq kilomiitrit keskmäne kibõhus um kilomiitrit tunnih üüpääväh tege tä tsiiru ümbre maakerä täl um rahha kooniq aastagani a tä saa üleväh ollaq aastagani jeruusalemmä templi oll jeruusalemmä liinan templimäel olnuq juutõ pühäkoda juudiuso jaos oll templi kõgõ pühämb kotus aoluu joosul oll tuu kotusõ pääl kats templit edimäne templi vai saalomoni templi ehitedi kümnendäl aastagasaal inne miiq aoarvamist edimädse templi häödiq babüluunlasõq aastagal i m a tõnõ templi ehitedi aastal i m a ja tuu häödiq ruumlasõq aastagal miiq aoarvamisõ perrä parhillaq templit olõ i ja templimäel om hoobis kats muhamediuso mosseed ku juudiq viil templin jumalateenistüisi kõrraldiq sis oll templi ka väegaq tähtsä ohvrikotus templin oll kõgõ pühämb ruum kon ülembpriistri õnnõ üt kõrd aastagan andõ and ja priistride iin muro kon egäpäävätsit andit andaq täämbädsel pääväl juudiq inämb templin ei käüq ja olõ i ka vahtsõt templit ehitänüq vanast templist om alalõ jäänüq õnnõ üts müür mink man pallõman kävvüq tuud müürü nimitedäs ikumüürüs babülon akkadi keelen bbilim oll akkadi liinriik miä alostõdi aastal inne miiq aoarvamist babüloni liin oll ehitet eufrati jõõ perve pääle babülon oll väikü liin tooni aoni ku kuning hammurabi pall o maid ärq vallut ja babülonist uma riigi pääliina tekk ku hammurabi ärq kuuli sis läts timä riik lajalõ a babüloni liin jäi babüloonia piirkunna kõgõ tähtsämbäs liinas pia jäi liin assüüriä riigi võimu alaq ja oll nii mitu aastagasata kuvvõndal aastagasaal i m a ehit vahtsõ babüloonia kuning nebukadnetsar ii liina uhkõ ištari värehti ja üte säitsmest maailmaimmest babüloni ripvaq aiaq aastagal i m a sai liinast pärsiä riigi osa ja umbõs kats aastagasata ildampa vallut liina makõdoonia aleksandri ni sis pia jälkiq pärsiä säitsmendäl aastagasaal miiq aoarvamisõ perrä valludiq babüloni araablasõq ja piä jätiq inemiseq liina maaha parhillaq ommaq babüloni varõmõq iraagin ja osa varõmit ommaq kõrda tettüq turistiq saavaq noid kaiaq akkadi kiil akkadi keelen lišnum akkadtum om välläkoolnuq semiidi kiil midä kõnõldi muistitsõn mesopotaamian akkadi kiil om kõgõ vanõmb teedäqollõv semiidi kiil taad kirotõdi kiilkirän akkadi keelel ommaq ka tugõvaq sumõri keele mõoq selle et nuuq kats kiilt ommaq tõõnõtõõsõlt väega pall o lainanuq akkadi keele kõgõ lähkümb sugukiil om eblaiidi kiil miä om ka vällä koolnuq edimädseq akkadi keele üleskirotusõq ommavaq peri katõkümnest ütsändast aastagasaast inne miiq aoarvamist nuuq ommavaq löütüq sumõri tekstest a mõni aastagasada ildambast aost ommaq löütüq joba tävveste akkadi keelen kirotõduq tekstiq akkadi keelen oll kolm käänüst nimekäänus umakäänus ja osakäänus kolm arvo ütsüs kats us ja mitmus ja kats suku miissugu ja naissugu tõsõ tuhataastaga alostusõs oll tekkünüq kats akkadi keele tõõsõndit ütte naist kõnõldi assüüriän ja tõist babüloonian kuigi naid nimitedäs akkadi keele murdis olõ õs naaq väegaq sarnadsõq ja mõnikõrd om naid ka katõs umaette keeles arvat vällä kuuli akkadi kiil edimädsel aastagasaal inne miiq aoarvamist coimbra ülikuul om ülikuul coimbra liinan portugalin tä om portugali kõgõ vanõmb ülikuul luud joba aastagal tä kuulus maailma kõgõ vanõmba ülikooli hulka miä ommaq vaihtpidämäldä tüütänüq coimbra ülikuul om üts suurõmbit portugalin sääl opis pia üliopilast ülikoolin om tiidüskunda kon saa oppi humanitaar sotsiaal luudus ja teknigatiidüisi coimbra ülikuul kuulus coimbra gruppi tuun grupin ommaq õuruupa kõgõ vanõmbaq ja väärikambaq ülikooliq tegelikult omgi tuu grupp nime saanuq coimbra perrä tuuperäst et grupi asotamiskuunolõk peeti sääl coimbra ülikoolil om tiidüskunda miä ummakõrda jagonõsõq osakundõs ülikooli asot portugali kuning dinis aastagal lissabonin ja tuud kutsuti estudo geral ladina keelen studium generale kuninglik harta scientiae thesaurus mirabilis miä kuulut vällä ülikooli luumisõ om perit tuu aastaga urbõkuu pääväst kuigi tuud ülikooli oll proomit luvvaq joba aastagast saaniq luud ülikuul oll edimäne portugalin ja üts edimäidsi ibeeriä puulsaarõ pääl paavst nicolaus iv kitt ülikooli luumisõ hääs põimukuu pääväl aastagal vahtsõn ülikoolin olliq kunstõ õigusõ kanoonilisõ õigusõ ja arstitiidüskund ülikuul es jääq lissaboni kuigi kavvas arvada et ülikuul es saaq häste läbi kerikuga ja liinarahvas üliopilaisiga nink tuuperäst koliti ülikuul a coimbrahe sääl liinan olliq joba olõman koolitamisõ tradits ooniq sääl oll kuulsa santa cruzi kluustrõ kuul ülikuul ehitedi paika midä tundas nime estudos velhos all tuu om umbõs sääl kon täämbädsel pääväl sais ülikooli pääraamadukogo kooliaasta nakkas pääle rehekuun ja lõpõs hainakuun aastagal oll coimbra ülikuul üts edimäidsi portugalin kon naati opmisaigo piirama aastagadsõ oppõ läbitegemises om aigo aastakka ja aastagadsõ oppõ nt arstitiidüsen läbitegemises om aastakka ku opmisõga lätt kavvõmb piät üliopilanõ uma opmisõ kinniq masma coimbra ülikoolin olõ iq erälde kursuisi tüülkäüjile vai õdaguidsi kursuisi ülikuuli tahtjit om pall o mõnõl erialal luudustiidüisi ja teknoloogiatiidüskunnan õigustiidüskunnan ja majandustiidüskunnan om juhtunuq et loenguruumiq ommaq nii täüs et mõnõq üliopilasõq piät saisma noidõn tiidüskundõn om kõgõ inämb poolõlõjätjit ja kõgõ pikemb keskmäne opmisõ aig aig miä kulus ülikooli lõpõtamisõs egal tiidüskunnal om uma ammõtlinõ värm nuuq ommaq noid värme pruugitas tiidüskunna emleemi ja tõisi sümbolidõ man niisamatõ ommaq üliopilaisil uma tiidüskunna värmi pailaq ülikooli logo ja rektoraadi värm om tummõrohilinõ coimbra ülikooli lipp om valgõ mink keskel om ülikooli logo coimbra ülikooli ja liina ütes sümbolis om ülikooli kellätorn tuud torni kutsutas portugali keelen sõnaga cabra miä mud o tähendäs kodo kitsõ a slängin ka litsi sääntse nime ollõv torn muistõ saanuq tuuperäst et ku kell lei ollõv üliopilaisil olnuq veeränd tunni aigo loenguhe minnäq päält tuud pantivaq ülikooli raudvärehtiq ilma armulda kinniq ja kiä ildas jäi tuud inämb sisse es lastaq üliopilaisilõ miildü vanast kah kavva maata ja tuuperäst võtt sääne asi näid hirmsahe vandma ülikooli akadeemilidseq tradits ooniq andvaq liina elolõ värmi noidõ hulka kuulussõq näütüses queima das fitas ülikooli lõpõtamisõ tähistämine tiidüskunna värmi paila palotamisõga festa das latas rebäste pido sakõ vanno üliopilaisi vormirõividõ tarvitaminõ fado de coimbra coimbra fado lauluq midä vanast laulti ku serenaatõ a täämpädsel pääväl laulõtas kontserdel ja doktoritöie kaitsmisõ tseremoonia coimbra ülikoolin ommaq opnuq pall oq kuulsaq tiidläseq poliitiguq kultuuritegeläseq ja muuq näütüses ainugõnõ portugaallasõst nobeli meditsiinipreemiä saaja monizi egas portugali riigimiis oliveira salazari antnio kiä oll pääministri aastagasaa matõmaatik nunese pedro kedä peetäs portugali kõgõ kuulsambas matõmaatikus ja s akslanõ claviusõ christopher kiä oll meil tarvitusõl olõva gregoriusõ kallendri päämäne vällämärkjä upin om puuvili taa om uibu vili inemiseq ommaq ubinit söönüq jo tuhandit aastit seeniq kõgõ vanõmbaq kivistünüq ubinaq ommaq lövvedüq atal hüyükist anatooliast ja nuuq ommaq peri aastagast i m a inne aiaubinit seiq inemiseq mõtsikit ubinit edimädseq tiidmiseq ubinidõ kasvatamisõst ommaq peri anatooliast ja mesopotaamiast aastagatuhandõst i m a keskaol kasvatõdi ja arõtõdi ubinit põhilidsõlt kluustridõ aioh maailman tundas päält ubinasordi a inämbüs maailma ubinasaagist tulõ veitüst arvost sordõst nigu näütüses põh a ameerikast peri red delicious golden delicious mcintosh ja jonagold vai austraalian arõtõt granny smith seo ilma aigo kasvatõdas ubinit pia terven parralämmävüün ni mõnõn troopigavüü mägipiirkunnan maailma kõigist puuvil ost kasvatõdaski ubinit parhilla kõgõ inämb aastagal läts ubinidõ kogotoodang müüdä esiki apõlsiinist miä oll kavva aigo olnuq kõgõ kasvatõdumb puuvili aastagal olliq kõgõ suurõmbaq ubinakasvatajaq maaq hiina usa ja poola ka eestin süüdi algusõn mõtsikit ubinit aiaubinaq tulliq edimält kluustriaidohe aastagasaal mõisaaidohe aastagasaal ja taloaidohe aastagasaa lõpust kõgõ inämb kasvatõdi eestin ubinit inne ii ilmasõta viimätsel aol om ubinit naat kõrrast veidemb kasvatama ku aastagal kasvatõdi eestin tonni ubinit sis aastagal õnnõ tonni vähänemise pääpõhjusõs ommaq arvadaq meile välämaalt sissetuuduq ubinaq upin esiqeränis verrev sümbolisiir armastust ja viläkust ni om venusõ võrdkujo kullatsit ubinit om skandinaavia mütoloogian peet igävedse nuurusõ vil os kõivupuu marju marju kõivupuu sündünüq märtekuu pääväl mäepõru külän om eesti filoluug ja rahvaluulõtiidläne nink võro as a ajaja tä om talliina ülikooli eesti humanitaarinstituudi maastigu ja kultuuri keskusõ vanõmbtiidrü kõivupuu marju om sündünüq mäepõru külän harglõ kihlkunnan klassi lõpõt tä valga keskkoolin aastagal tarto keskkooli bioloogia geograafia süväoppõga klassi aastagal aastagal lõpõt tä tarto ülikooli eesti keele erialal aastagal kaits tä doktoritüü surmakultuuri suundumuisist võromaa matussõkumbidõ näütel marjul om kats poiga kõivupuu kaarli kaarel kõivupuu sündünüq rahvamuusik ja torbi martin martin torp sündünüq kõivupuu marju om pall o ärq tennüq võro as a hääs aastagast om tä võro seldsi vkkf liigõq tä om kõrraldanuq kaika suvõülikuuli kuudsin põlgastõn harglõn kirotanuq võro rahvalaulõ raamadu tsirr virr lõokõnõ ja olnuq võro aabidsakogo abc kiräoppus ja lugõmik liigõq ja üts võrokiilse lugõmigu kokkosäädjist uppsala loeq uppsaala om liin roodsi keskosan uppsala läänin stockholmist km põh a puul tä om roodsin suurusõ poolõst neläs liin ja sääl eläs umbõs inemist uppsala om ülikooliliin aastagal luud uppsala ülikuul om kõgõ vanõmb ülikuul skandinaavian aastagast pääle om uppsala ka roodsi keriklik keskus tan om roodsi kerigu pääpiiskop vanast oll liin täämpädsest uppsalast mõni kilomiitre põh a puul s oo ilma aigo kutsutas tuud paika vanas uppsalas gamla uppsala s ooilmaaigsõt liina kotust kutsuti toona östra arosõs keskaigsõ kiränigu bremeni adama perrä oll uppsala toona roodsi kõgõ tähtsämb paganauso keskus ja timä templin olliq uhkõq aasõ jumalidõ kujoq ku roodsin võeti vasta ristiusk sai uppsalast tähtsä ristiuso keskus aastagal pühitsediq alvastra kluustrõst tulnuq munk stefan uppsala edimädses pääpiiskopis östra arost peeti tuudaigo vana uppsala sadamaliinas sai östra arosõst piirkunna keskus ku vana uppsala kerik palli maaha sõs kolõ pääpiiskop östra arosõhe kohe panti pistü uhkõ tuumkerik miä pühitsediq sisse aastagal kerik ehitediq gooti stiilin ja tä om põh a õuruupa üts suurõmbit uppsalan om skandinaavia kõgõ vanõmb ülikuul tuu luudi aastagal carl von linné uppsala ülikooli üts kõgõ kuulsamb tiidläne elli uppsalan pall o aastit ja timä maia ja aida või ka s oo ilma aigo nätäq aastagasaast om perit uppsala loss aastagal oll liinan suur palang ndil ja ndil aastagil lammutõdiq mitmõq kultuuri ja aoluulidsõ väärtüsega huunõq a sõski ommaq viil pall oq vanaq huunõq alalõ lõviga vapp om perit aastagast tuust aost om tedä mito kõrda muudõt perämäne muutminõ oll aastagal olõ iq peris kimmähe teedäq midä tuu lõvi tähendäs a arvada või et tä om köüdet kuninglidsõ lõviga kedä või nätäq ka roodsi vapi pääl liin om ehitet viläka maaga uppsala tasandikulõ fyrise jõõ viirde jõõga rööbilde ommaq umbõs miitre korgutsõq mäeq kohe om ehitet uppsala kants ja kost om nätäq suur jago liinast liina keskpark stadsskogen sõna sõnalt liinamõts küünüs jõõ veeren lõunõ puult pia keskliina ja sääl käüväq pall oq liina elänikuq puhkaman et uppsalast om stockholmi õnnõ km minotit rongiga sõita sõs käüväq pall oq uppsalast pääliina tüüle stockholm arlanda linnujaama om rongiga minotit nii et linnukiga om uppsalahe lihtne sõita uppsala ärikeskus om küländki kompaktnõ aoluulidsõlt ommaq ülikoolihuunõq pääkerik ja vana kuningaloss jõõst õdagu puul muust liinast veitse erälde nuuq huunõq ommaq pia muutmalda kujol alalõ püsünüq täämbädse pääväni liina pääplats ja ärikeskus ommaq jõõst hummogu puul nuuq piirkunnaq ommaq esieränis ndidõ majanduskasvo aigo kõvva muutunuq perämäidsil aastakümnil om liina viirde ehitet suuri kaubanduskeskuisi ja liina lähkohe om kah inemiisi elämä lännüq uppsala om tunnõt ku tukõv meditsiiniuuringidõ keskus ja sääl om mitmit bioteknoloogiaettevõttit uppsalan sõidõtas väega pall o jalgrattidõga üliopilaisil om seltsi nation kohe kuulutas harilikult tuu perrä määntsest roodsi piirkunnast perit oldas fyrise jõgi jaga liina katõs aoluulinõ jago õdagu puul ja muudsamb jago hummogu puul inämbüs põnõvist as ost tuumkerik vanaq tänäväq pargiq ommaq õdagu puul jõkõ hummogu puul ommaq elomajaq administratiivhuunõq ja äriq kõgõ välläpaistvamb hoonõq uppsalan om tuumkerik tuu om kõgõ suurõmb kerik skandinaavian miitret korgõ ja tedä om nätäq pia egalt puult liinast tuumkerigu kõrval õdagu puul om gustavianum ülikooli vana päähoonõq miä ehitediq ja miä oll päähuunõs pia aastagasaa lõponi põrõhõlla om sääl huunõn museum gustavianum muusõum kon või nätäq ülikooli aoluuga köüdet asjo augsburgist saad kunstikabinetti ja vanast egüptüsest perit asjo sääl om ka ilma muutmalda püsünü anatoomilinõ tiatri kon tohtrõs opjit opati gustavianumist üle tii om ülikoooli vahtsõnõ päähoonõq miä ehitediq aastagil itaalia renessansi stiilin tollõn huunõn om muuhulgan ka uppsala ülikooli mündikabinet kohe om kokko kor at pia münti ja medälit ülikooli päähuunõst mitte kavvõn om uppsala ülikooli raamadukogo carolina rediviva tuu om kõgõ suurõmb raamadukogo roodsin kon om üle mill ona köüte ja umbõs käsikirjä raamadukogo hoonõq ehitediq ülikooli raamadukogost lõunõõdagu puul miitre korgutsõ mäe pääl om uppsala loss uppsala slott tuud naas ehitämä kuning gustav vasa kinkast naas pääle vasa kuningasugu s oo ilma aigu om lossin mitu muusõummi ja maavanõmba landshövding residents uppsalast km põh a puul om gamla uppsala vana uppsala sääl oll liin inne ristiuso vastavõtmist sääl ommaq pagana aigsidõ valitsõjidõ kalmukingoq ja vana aastagal ehitet kerik miä om ehitet vana pagana aigsõ templi kotussõ pääle aastagal kerik palli ja pääle tuud ommaq timäst õnnõ mõnõq osaq kõrda tettüq naist arrhenius bergman bli carlsson celsius dymott mõlõmbaq erikssoniq hallman klum laurell liljefors parkman rosling stolt lepard thörnqvist and törnqvist ommaq sündünüq uppsalan iheri rihhard rihhard iher oll võromaalt osolast peri kirämiis ja koolioppaja koolioppajas oppõ iheri rihhard talliina pedagoogiumin aastagal tüüt võromaal algusõn piitre ja aastaga sügüsest pääle osola koolin kooniq aastaga radokuuni ku naas toimõndajas aolehe võrumaa teataja man nõvvokogo okupatsiooni aol tüüt aastaga sügüsest harjomaal edimält massina traktorijaaman sis paar aastakümmend põllumajandusõn kooniq aastagani ku jäi süämerikkõ peräst pensionilõ iheri rihhard kuuli põimukuu pääväl ja om matõt osola matusaida loomingukatsõtusõq naksiq pääle gümnaasiumiaastil suurõmbat huvvi löüdse timä romaanivõistlusõ avvohinnatüü kaheksa kellalööki nõvvokogo edimädsest okupatsioonist tuu ilmu aolehen eesti sõna aastaga lõpukuil edimädsest kiudutamisõst kirotõdu romaani tagasi ellu ilmut aoleht võrumaa teataja joulukuust kooniq radokuuni romaaniq ja aokirängutüü olliki põhjus mille iheri rihhard tõõsõ nõvvokogo okupatsiooni aol jäi tüüle põllumajandustõ a samal aol kirot edesi n ü suhvlihe luulõtusõq latsijutuq peränpoolõ poliitilis aoluulidsõq kirotusõq ettelugõmisõs koolinoorilõ käsikirän kogotult päälkirjo ala jassi juurviljaaed ja mu isamaa invaliidsuspensionärin sai süvembält keskendüdäq kirändüsloomingulõ tuul aol kirot tä põhilidsõlt luulõtuisi noidõ hulgan om pia poolõs võrokeelitsit ja eestikeelitsit küländ hulga om ka vaimolikku ainõt viil autori eloaol aastagal trüküti ärq iheri rihhardi võrokeeline luulõkogo kassimärss päält surma om ilmunuq viil võrokeelist luulõt valikkogon havvakivi ikupilli ja loriluku ja jutustus kaheksa kellalööki autori sünnüpääväs osola kooli iistvõtmisõl kikkasiin harilik kikkasiin cantharellus cibarius om kikkaseeneliidsi sugukunna kikkaseene perrehe kuuluv siin kikkasiin kasus põh a õuruupan põh a ameerikan ka nt mehhikon aasian ka nt himaalajan ja afrikan nt sambian kikkasiin kasus sakõmbahe nõgla ja segämõtson tä või üten elläq pall odõ puiõga sakõmbahe kuusõ pedäjä tammõ ja pöögiga kikkasiin kasus niiskõ samblõ seen kest haina vai maahasadanuisi lehti uma esiqerälidse kujo värmi hõngu ja maigu perrä om kikkasiint tõisi siini hulgast küländ kerge ärq tundaq kikkaseene lähkümbäq sugulasõq miiq mõtson ommaq kõllakas kikkasiin ja lehtre kikkasiin kikkaseene värm või ollaq kõllatsõst pihlõtsõni kikkasiin om lihakas ja sagõhõhe lehtrekujolinõ küpär ja jalg ommaq kokko kasunuq näil olõ õi selget üleminegikotust kübärä läbimõõt om cm tuu om sagõhõhe lainõlidsõ veerega vai tävveste kõrraperäldä kujoga küpär om päält sille ja matt jalg om kübäräga samma värmi vai vähä hellemb seest täüs sille alt ahtamb cm paks ja cm pikk tooras siin om kipõ maigu ja esiqerälidse hõnguga miä tege taast väega vaglakimmä seene vaglutõduid kikkasiini näge väega harva kikkasiini või löüdäq piimäkuu lõpust kooniq sügüse edimäidsi kõvvo üükülmini vai esiki lumõ tulõkini seeneq kasusõq sagõhõhe hulgakaupa kuun ja võivaq kassuq tsõõrin piksevihmaq mõosõq kikkasiini kasumisõlõ esiqeränis häste kikkaseene muudu näge vällä ka eestin kasuja siin kuld kikkaseenik naid eräldäs siski värm kikkasiin om kõllatsõmb kuld kikkaseenik herksäpihlõnõ ja kujo kikkasiin olõ õi kõrraperäne a kuld kikkaseenik om kõrrapärädse ümärigu kübäräga kuld kikkaseenik om piso vähämb ja piinümbä jalaga inämbüisi korjasõq inemiseq kikkasiini hindäle söögis ja sissetegemises a kikkasiini korjaminõ ja müümine om küländ pall odõlõ inemiisile ka tähtsä suvinõ sügüsene lisatüü ja sissetulõk eestin kor atas esiqeränis pall o kikkasiini müügis võro ja setomaal üte inemise kiä tiid hüvvi kikkaseenekotussit pääväsaak või mõnikõrd ollaq esiki mitukümmend killo soomõn om opit kikkasiini mõtsast üles löüdmä ka pinne abiga kuiki teedüssit kikkasiini süümisest om jo ndist aastagist saiq kikkaseeneq laembalt tunnistõdus delikatessis prantsusõ köögi mõo kasumisõga ndil aastagil ku naaq ilmuq korgõmba rahva küükehe seo ilma aigo om kikkasiini söögis pruukminõ harilik üle õuruupa ja põh a ameeriga kikkasiini hariligult küdsetäs naist tetäs koorõga hämmähüst vai suppi tuuralt naid süvvä äiq a naid võidas külh kuivadaq ja kuivatult jauhkõq jahus midä pandas suppõ ja hämmähüisi sisse kikkasiini võidas ka külmetäq kuiki vanõmbaq kikkaseeneq võivaq ollaq päält ülessulatamist vähä kipõ maigugaq kikkaseene seen om vett kaalust valkõ inimine siit noist ärq hüdsivesäsnikke glükogiini ja trehhaluusi paar protsenti rasvo kiudainit beeta karotiini d ja b vitamiini päämädselt b b energiät om g kikkaseenin kcal navitroll a kodanigunimega trolla heiki heiki trolla om võromaalt peri eesti maalikunstnik latsõn elli navitroll a algusõn haani lähkün troll a ja sis võro küle all navi külän naist külist ja kunstnigu kodanigunimest tulõ ka timä kunstnigunimi noorõn oppõ tä võro graafigu kuksi viive man joonistamist ja maalmist aastagal alost navitroll a elokutsõlidsõ kunstnigu tüüd tä sai uma naivistligu joonistamisstiiliga kibõhõhe kuulsas aastil olliq navitroll al gallõriiq nii talliinan ku tarton päält tuud om ainugõnõ ammõtlinõ navitroll a gallõrii talliina vanaliinan navitroll a esiq eläs ja tüütäs võromaal navitroll a om tennüq maali graafikat ja tegevüskunsti hulk timä töid on ilmunuq postkaartõ pääl ja kallõndriin tä om kujondanuq ka tallinki parvlaiva galay navitrolla kunsti om liigitõt külh naivismi külh sürrealismi veere pääle timä pilte pääle ommaq sagõhõhe eläjäq imeligun keskkunnan ja unõnäoliidsi maastikkõ taustal nt aafriga eläjäq põh amaa luudusõn navitroll a om ütelnüq et kõgõ suurõmb mõtõq midä tä kaejilõ edesi andaq taht om tuu et ku tä maal sis om tä õnnõlik ja tuuga om tä muutnuq maailma üte inemise jago õnnõligubmas visuaalsõlt ja maalitekniga poolõst tulõtasõq navitroll a maaliq miilde uma ao madalidõmaiõ talopujakunsti köüdüst või nätäq ka zen budistligu kunstikäsitlüsega toolõ vihjasõq timä pilte tukõv ja selge köüdüs päälkiräga ja pildele mõtõt andvaq stseeniq miä ommaq hariligult kongi nukan vai edimädsel pilgul tähelepandmalda säälsaman tulõtas navitroll a looming miilde koomiksikunsti timä pildel om uma lühkü nal akas ja uutmalda puändiga lugu õnnõgi et pildiria om kunstnik lühendänüq ütele pildile navitroll al om aastagast pääle olnuq hulga näütüisi nii eestin ku välämaal talliin tarto tampere helsingi london lissabon aastaga vahtsõaastakuun kõrrald tä tate modernin näütüse umist londonin maalituist pildest teedäqolõvalt oll tuu maailma edimäne pop up näütüs navitroll a uno om tiidüsfilosuuf kasagu enn eesti haiku om luulõvorm miä om haikust lühkümb hariligun haikun om tsilpe arv a eesti haikun om kolmõ ria pääl kokko õnnõ tsilpi eesti haiku luulõvormi vällämärkjä om künnabi asko edimäne eesti haikudõ kogo ilmu aastagal künnabi asko rooste jürgeni ja sinijärve karl martini eesti haiku taa edesõnan kirot rooste jürgen eesti haiku kuustus kolmõst värsist tsilpe arvoga kokko tsilbist ja taan kujotõdas põhilidsõlt eestläsele eesti elolõ ololõ ja luudulõ umast täpsän lühkün sõnastusõn eesti haikusit kirotõdas aastagasaa tõõsõl kümnendil ja edespiten kooniq miiq kirotõdu keeleruumi lõpuni eesti haikudõ edimäne ümbrepant kogo aika sattuu vironhaikuja ilmu soomõn aastagal soomõkeelidse teosõ jaos märke ümbrepandja oittisõ hannu vällä sanri nime soomõ vastussõs vironhaiku rehekuun ilmu oittisõ hannu sulõst assamallan asemalla vironhaikuja edimäne soomõ keelen kirotõt eesti haikudõ raamat kon om päält soomõkeelitside seen ka eestikeelitsit luulõtuisi ni keelekatsõtuisi taa om edimäne raamat ilman miä om vällä ant hellinnan ehk helsingist ja talliinast tegünevän fiktiivsõn katsikliinan valituid eesti haikusit om ilmutanuq eesti kiränikke liido aokiri looming eesti haiku autoriq asko künnap jürgen rooste karl martin sinijärv edesõna kirotanuq jürgen rooste näo kirik tallinn isbn aika sattuu vironhaikuja autoriq asko künnap jürgen rooste karl martin sinijärv kujundanuq asko künnap soomõ kiilde pandnuq ja edesõna kirotanuq hannu oittinen palladium kirjat isbn assamallan asemalla vironhaikuja autor hannu oittinen kujondaja asko künnap külälisluulõtuisi autoriq asko künnap mari liis roos jürgen rooste karl martin sinijärv näo kirik hellinna isbn vironhaiku facebookin lasits vai lahits vai las nits ladina keelen mustela nivalis om väikene elläi tä om kõgõ vähämb murdja lasitsit eläs õuraasian põh a ameerikan ja põh a afrikan muuhulgan eläs näid ka võromaal eestin eläs lasitsit egal puul a näid olõ iq pall o lasits om kõva murdja tä või ärq tappa jänesse kiä om timäst hindäst kõrda rassõmb võro ja setomaal om s oo eläjäkene tunnõt mitmõ nime all arvada et nirgi nimme pruugitas eesti keele mõotusõl lasitsil om kolm alambliiki lasidsa kihä om kõhna pikk ja väega painsa timä pää om väikene piklik tömbi nõnaosaga ja olõ i jämmemb ku kaal lasidsa silmäq ommaq suurõq tummõq ja punnin jalaq ja hand ommaq suhtõlidsõlt lühkoq hanna pikkus om alla poolõ kihä pikkusõst jalgo otsan ommaq teräväq tummõq küüdseq ja jalatallaq ommaq väega karvadsõq lasitsal om neli paari nipõ a nuuq ommaq nätäq õnnõ imätsil titiluu om esätsil küländ lühkene cm rasvavaruq ommaq sälgroodso rauhõ ja jalgo man lasitsal ommaq hanna all musklilidsõq anaalsõq näärmeq mõõtõga mm kon ommaq kergehe lakjalindajaq haisuollussõq noidõ ollusidõ hais ja keemiline kuunsais om tõistsugunõ ku suurõllasitsal lasitside suurus sõltus elopaigast ja alambliigist inämb ku suurõmbal jaol tõisil imetäjil mõnõ liigi lasitsaq võivaq ollaq kooniq neli kõrda rassõmbaq ku mõnõ tõsõ liigi umaq mõnõn alambliigin võivaq esädseq lasidsaq ollaq kõrda pikembäq ku imädseq hand või kah ollaq pikemb vai lühemb hariligult om timä pikkus kihä pikkusõst esätside keskmäne kihä pikkus om cm imätsil cm hanna pikkus om esätsil cm imätsil cm esädseq kaaldvaq grammi imädseq grammi lasitsa talvõkarv om paks ja lühkene põh alasitsa karv om pehmeh ja siidine lõunõlasidsa karv om jämmemb suvõkarv om väega lühkene hõrrõmb ja tugõvamb lasitsal om üttekarva hand lasits om väega suurõlasidsa muudu õnnõ suurõlasidsa hannaots om must ja tä om lasitsast veitse suurõmb suvõl om lasits hellepruun kõtu alt muuhulgan lõvva alt ja jalgo sisekülgi päält valgõ vai kõllakas lasidsaq kiä eläseq põh a puul lääväq talvõl üleni lumivalgõs helle ja tummõ karva vaihõl om selge piir lasits liigus hüpäten ede ja tagakäppi jälgi vaih om cm lasitsaq paaritusõq mahlakuust hainakuuni näide tiinüs kest päivä keskmädselt saavaq nääq kõrraga poiga kiä saavaq sugukütses kuuga imä kasutas poigõ ütsindä pujaq kaaldvaq sündüden grammi nääq ommaq roosaq paljaq sõkõq ja kurdiq päävä vannudsõlt om näil valgõ aloskarv päävätselt saasõ nättäväs piir karvkattõ tummõ ülemädse poolõ ja helle alomadsõ poolõ vaihõl piimähambaq tulõvaq katõ kolmõnädälidsel lasidsal sõs näid võõrutõdas silmäq ja kõrvaq lääväq vallalõ nädäli vannudsõlt nädälidselt mõist lasits joba murdaq pujaq nakkasõq umma ello elämä ku ommaq nädälit vanaq lasits ei kaivaq hindäle esiq elämises uust a eläs tõisi eläjide nt mütäq vai rotiq maahajätet uusõn oosõ sissekäük om umbõs cm lagja ja säält saa pesäkambrõhe miä om kooni cm maa all pesäkambrõ läbimõõt om cm ja tuu om voodõrdõt kõrsi ja lasidsa saakeläjide nahkoga pesäkambrõn lasits maka hoit poigõ ja süüki lasits süü päämädselt hiiri ja tõisi väiksit jüräjit hariligult tä lää eiq kallalõ täüskasunulõ hamstrilõ vai rotilõ harva süü tä kunnõ kallo väiksit tsirkõ ja tsirgumunnõ om teedäq juhussit ku lasits murd maaha hindäst suurõmba eläjä näütüses jänesse jänesepoigõ pääle lätt lasits maias keväjä ku hiiri om harva nätäq a jänessepoigõ om pall o esädseq lasidsaq murdvaq suurõmbit eläjit inämb ja näide söögilaud om ka rikkamb tuu om tuuperäst et esädseq liigussõq ringi suurõmbal maa alal ku imädseq süüki otsõn püüd lasits mitte silmä jäiäq rebäsile ja rüüvtsirkõlõ lasits tapp väiko saakeläjä lüvven hambaq tuu kukrohe ja murdõn kaalaluu suurõmbaq saakeläjäq koolõssõq verekaotusõst vai šokist ku süüki om pall o sõs lasits süü õnnõ väiko osa tapõt eläjäst hariligult aiu lasits süü päävän keskmädselt grammi süüki miä om timä kihäkaalust lasits om niipall o väikene et tedä jahtvaq peris mitmõq murdjaq näütüses rebäseq suubliq tuhkruq suurõqlasitsaq hiireviuq kassikakuq ja muuq kakuq mõnõq sivvuq kah sööväq lasitsit sääl kon lasits eläs kõrvuisi suurõlasitsaga võistlõsõq nääq söögi peräst sääl püüd lasits hariligult vähämbit jüräjit ja timä eelis om et tä või saaki jahtõn ronniq vähämbä läbimõõdoga uustõ lasits hoit hinnäst hoolõga suurõlasidsa iist kuigi imädseq tegeväq tuud veidemb arvada tuuperäst et nääq ommaq vähämbäq ja tuuvõrra om näil lihtsämb uustõ pakku juuskõ lasitsaq eläseq põh apuulkerä põh aosan õuruupan põh a afrikan põh a ameerikan ja aasian õuruupan löüdüs tedä egal puul tedä om ka mitmidõ saari pääl briti saari pääl a mitte iirimaal assoori saari pääl ja kõigi suurõmbidõ vaihõmere saari pääl tä eläs ka honshu ja hokkaido saarõ pääl jaapanin nink kunaširi iturupi ja sahhalini saarõ pääl vinnemaal sillavee floriida rõugõ kihlkunnast om kõnõlnuq niimuudu a las nits eläs külh huuniidõ all ja kiviunikiidõ sisehn timä um väikene eläjäkene ime hiire verd ja püüd jänesepoigõ kinniq liha timä ei süüq muguq eläs verest liha jätt sinnäq samma paika sööguq tuu kiä taht ärq tedä peeti hüäs eläjäs tedä es püüdäq timä nimme võeta õs suuhhõ õs ülti et määnäst karva lasnits um majahn säänäst karva lätvä eläjäq edesi neid oll mitmasugutsiid oll vereväkeiisi ja kiriväkeiisi jaq oll valgiid naid kattõ kiä es putuq lasnitsõt ja siili mõlõmbaq olliq hüäq nimäq häödiq ärq pall o rottõ ja hiiri mood o nuuq olõs silmäq pääst ärq söönüq kuiss vanal võromaal eleti lk inuiidi mütoloogian peetäs lasitsat väega targas ja julgõs ku müütilidsel inuiidi kangõlasõl oll iin ettevõtmminõ minka jaos oll vaja julgust muut tä hindä hariligult lasitsas lõunõ kreekan usuti et lasits oll inne olnuq mõrsja kiä muudõti eläjäs kiä kadõhusõ peräst naas lahkma tõisi mõrsjidõ kleite kotonkoolitus om üldharidusõ andmise viis ilma koolin käümiseldä kotonoppamine oll inne valgustusaigu väega harilik a vahtsõmbal aol om naat taad võimalust jälki maailman rohkõmb tarvitama aastist pääle kotonkoolitajil latsõvanõmbil om hariligu kooli vasta mitmasugumaidsi põhjuisi näütüses riigivõimu suhtumist om mitmasugust näütüses usa n suurbritannian vahtsõl meremaal lubatas mõnõl puul andas luba küländ lihtsält mõnõl puul piät olõma täüdedüq mitmasugumadsõq koolitajidõ ja kõrraldusõ tingimüseq eesti säädüseq kotonkoolitusõ kotsilõ ommaq kimmide hulgast roodsin s aksamaal türgün ja hispaanian om kotonkoolitus keelet aastagal oll s aksamaal umbõs last varguisi kotonoppusõl kotonkoolitusõ viise om väega mitmit tetäs võimaligult üldharidusõ iinkujo perrä vai hoobis errämuudu usa algkoolioppaja john holt iistvõtmisõl om edendet ilma koolilda kasvatamist kon ei olõq tunniplaani latsõq mängväq umavahel ja suuri inemiisiga tegeväq suuriga üten mitamsugumaidsi töid nägeväq tv d tiatrit jne kotonoppusõ jaos ommaq mitmasugumadsõq seldsiq kotonkoolitajidõ ütistüq nõvvoandmisfirmaq kavvõstopminõ e kooliq jne kotonoolitusõ puudusõs arvatas et lats putus tõisiga veidüq kokko ei harinõq inemiisiga läbi saama toolõ vaiõldas vasta et koolin om latsõl kunstlik seltskund lats ei harinõq läbi käümä vähämbide latsi ja suuri inemiisiga eestin oll kotonkoolitamisõl a vanõmbidõ tahtmisõ peräst last ja tervüse peräst last om olõman mtü eesti koduõppe keskus vinnemaal om kotonkoolitus säädüsega kõrraldõt aastast kotonkoolitusõn latsi oll sääl a ja a päält usa n om kotonkoolitusõn päält mill ona latsõ ja ega aasta tulõ manu võro liinatiatri om puulkutsõlinõ väikotiatri miä tüütäs ku võro kultuurimaja kannel allütsüs varrampa kand võro liinatiatri nimme võro tiatriateljee a aastagast nimitedi tuu võro liinatiatris võron om tiatritegemine olnuq küländ kõrraperäline tuud naati tegemä joba aastagal ku asotõdi kandlõ selts miä tüüt ütesä aastakka aastagal luudi kandlõ näüterühm koh as aarmastajaq mängeq aastagani perän tuud alost puulkutsõlinõ kandlõ tiatri miä aastagal muutu kutsõlisõs kandlõ tiatris kannel sai ollaq kutsõlinõ aastakka aastagal alost kutsõlinõ lõunõ eesti tiatri miä tüüt kõgõst kolm aastakka ja perän sai tuu nimes võro rahvatiatri mil oll kõgõ pikemb tegotsõmisaig tuu nime all tuudi näütemängõ püüne pääle aastagast aastagani et võrol iks oll naid tiatrientusiastõ nakati tiatrit tegemä võro harrastustiatri nime all a tuu nimi kavva es kestäq selle et aastagal alost võro tiatriateljee miä aastagal nimetedi võro liinatiatris võro liinatiatri nime all om vällä tuud näütemängo ja kats noist üürnikud ja ümmargune null ommaq tiatri mängukavan ka aastaga sügüse aastaga sügusest naksiq puhkma vahtsõq tuulõq ku tiatrijuhis sai rei leino inne tedä oll tiatrijuhis mitmit aastit tagametsa tarmo võro liinatiatri tegemiisi alossäädüs om paigapäälidse keele ja kultuuri tähtsüse vällätuuminõ näide näütemängõn liinatiatri man tüütäs ka draamastuudio draamastuudio alossäädüs om arõndaq võro kooliopilaisi loomingulisust tarvitõn seoilmaaoliidsi tiatrimetoodikit ja nõvvõ säält om sirgunuq paar tunnõtut näütelejät näütüses karpovi sten kiä om mängnüq pärno tiatrin endla ja saanuq tunnõtus sar aga nurjatud tüdrukud viil ommaq draamastuudiost võrsunuq viselä hendrik ja otsari lauli maailm om kõik tuu kokko miä olõman om kitsambalt mõtõldas maailma all kõkkõ tuud miä maa pääl olõman om ku mi hindä ümbre kae näemiq et taivan paistus päiv vai kuu vai ommaq sääl pilveq maan kasussõq hainaq puhmoq ja puuq maa ja taiva vaihõl liigus tuul satas vihm ja lumi kon om pall o puid tuu om mõts kon kasusõq hainaq om hainamaa niit vai nurm kon maa om likõ om suu mõni kotus om korgõmb tuu om kink vai mägi mõni om jälq madalamb ja tuu kutsutas oros orgõ sisen võivaq ollaq järveq vai juuskõ jõõq jõõq kandvaq uma vii tõistõ jõkkõ vai järve ja lõpus joud tuu vesi merde miä om üts väega suur vii kogo kon tõist viirt näeki iq kõgõ tuu keskel juuskvaq ringi eläjäq lindasõq tsirguq ja mutugaq ujosõq kalaq ka inemine om hindäle löüdnüq elokotussõq ku tuu om väikene om tuu külä ku joba inämb inemiisi kõrvuisi majjon eläs sõs om tuu alõvik vai allõv liinan eläs niipall o inemiisi et nuuq kõik ütsütte tunnõ iq miiq maal om tõnõkõrd peris külm ja satas lummõ tuu aig om talv ku lumi ärq sulas ja hainaq puuq haljas lääväq om kevväi suvõ lämmäga kasussõq näide viläq täüs sügüse lätt jälq külmembäs puiõ leheq satassõq maaha ja hainaq kuiossõq ärq sõs tulõ jälq talv ja kõik nakkas otsast pääle sääne om elo miiq maal muiõl maiõl või elo ollaq hoobis tõistsugumanõ mõtsan võivaq kassuq tõistsugutsõq puuq ja juuskõ ringi tõõsõq eläjäq jõõq võivaq ollaq suurõmbaq ja kipõmbaq mäeq kivitseq ja korgõmbaq näist ommaq miiq munamäest iks kümnit kõrdo korgõmbaq ilman om kotussit kon nii kavvõhe ku silm näge kasus õnnõ hain vai lajutas liiv põh a ja lõunõnabal om õnnõ iä ja lumi lämmäl maal jälq sata iq ilmangi lummõ miiq elä üte suurõ kerä pääl midä maakeräs kutsutas suurõmbat jako tuust keräst katt vesi tuu vii sisen om kuus suurt maisõmaa tükkü afriga antarktiga austraalia õuraasia nink lõunõ ja põh a ameeriga miiq elä õuraasia maisõmaa pääl õuruupa maailmajaon maisõmaiõ vaihõl ommaq suurõqmereq atlandi suurmeri india suurmeri lõunõ iämeri põh a iämeri ja vaiknõ suurmeri maakerä saisa iq paigal a püürdles tele ümbre miä lätt läbi põh a ja lõunõnaba maa ümbre tiirotas kuu ja ütenkuun tiirotasõq nääq päävä ümbre ilmaruumin liigus ringi viil tõisigi hod otähti ja peristähti inemine om üts ummamuudu elläi tä kõnd katõ jala pääl tege ummi kässiga tüüd timä pää sisen liigussõq mõttõq ja tõisi inemiisiga saa tä kõnõldaq inemise iho suurõmbaq jaoq ommaq pää kihä käeq ja jalaq pää sisen om ai pää külen nägemise kuulmisõ haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq kihä sisen saisvaq süä täü ehk kops ja muu sisekund et inemisel hing sisen püsünüq piät tä süümä ja juuma niguq tõsõkiq eläjäq niisamatõ piät tä hõngu tõmbama söögi saamisõs haritas põldu kasutõdas puu ja köögiviljo peetäs eläjit ja püvvetäs kalla innembide oll väega tähtsä viil jahipidämine ja mõtsast marjo siini korjaminõ põllu pääl kasutõdas miiq maal hariligult rüki noist saa leibä kesvi kaaro nissu ja kardohkit mõnõl tõõsõl rahval om päämäne süük jälq riis vai mais lehm and meile piimä kana luu munnõ ja tsiast saa lihha ku inemine sünnüs mõista iq tä kävvü ei kõnõldaq ja süü õnnõ imä piimä mõnõaastagadsõlt opp tä käümä ja kõnõlõma umbõs aastagadsõlt and inemine täüsmehe vai naasõ mõõdo vällä ärq vanas jäien jääs timä nägemine ja kuuldminõ kehvembäs ja liikminõ lätt vaivalidsõmbas hariligult aastagadsõlt koolõs inemine ärq inemine saa mõtõldaq mõttit ja tõisi inemiisiga saa tä kõnõldaq tuu jaos tarvitas tä kiilt kiili om ilman pall o ja üts inemine või ka mitond kiilt kõnõldaq inemise elo käü määntsidegi kumbidõ perrä pall oq inemiseq pidäväq midägi ka pühäs vai uskvaq minkagi sisse et elo lõbusamb olõssi ommaq inemiseq loonuq pall o laulõ tandsõ pillilukõ nääq joonistasõq pilte tegeväq tiatrit ja filmõ üts jago inemiisi taht väega teedäq saiaq kuis as aq maailman tegeligult ommaq nääq uurvaq ja puurvaq ja ku midägi säänest vällä märkväq midä kiäki tõnõ inne olõ iq tiidnüq a midä sõski tõsõq tuu ala as atundjaq õigõs pidäväq sõs tuu om tiidüs tiidüisi om mitmõsugumaidsi luudus ja täppistiidüseq füüsiga matõmaatiga keemiä elotiidüs maatiidüs jne uurvaq luudusõ kõgõ ületsempi säädüisi humanitaartiidüseq keeletiidüs aolugu filosoofia jt uurvaq inemise vaimumaailmaga köüdet asjo ütiskunnatiidüseq sotsioloogia õigustiidüs majandustiidüs jt uurvaq tuud kuis as aq ütiskunnan käüväq arstitiidüs uur kuis inemiisi terves tetäq ja näide tervüst hoitaq nii väiksile ku suurilõ inemiisile miildüs mängi sakõstõ tahtvaq nääq proovilõ pandaq kiä om tugõvamb kipõmb vai osavamb tuu jaos ommaq vällä märgitüq mitmõq mõõdovõtmisõ moodoq ja peetäs võigõluisi nt spordivõigõluisi hariligult elä iq inemine ütsindäq tälle kõgõ ligemb om uma pereq uman elopaigan putus tä kokko viil tõisiga ja ku täl om noidõga pall o ütist ku tä kõnõlõs samma kiilt ja tege asjo sääntside kumbidõ perrä nigu tõsõqki om tä osa mõnõst hõimost vai rahvast ao kestel ommaq rahvaq hindä vaihõl maaq ärq jaganuq tuu jaos om pall o sõto maaha peet ja mõnda peetäs viil täämbäpäivigi umal maal ommaq elo kõrraldamisõs luuduq riigiq kon elo käü kimmä kõrra perrä hariligult massvaq kirjä pant säädüseq ku inemiseq tüllü püürdväq peetäs kohut ja mõistõtas õigust latsilõ andas tiidmiisi koolõn tervüst praavitõdas haigõmajjon kõrda pidäväq kõrravalvjaq politseiniguq ja pätiq pandas vangi et umma ello parõmbas kergembäs ja põnõvambas tetäq om inemine vällä märknüq ja valmis tennüq mitmõsugumaidsi asjo ihol avitasõq lämmi püssüq rõivaq jalgo kaitsvaq kängitsäq ja pääd kübäräq noid kannõtas mitte õnnõ lämmä a ka tuuperäst et ilosamb ja muudsamb vällä nätäq ega päiv tarvitamiq anomit kaussõ taldrekka kruusõ pato pangõ jt nink söömiq kahvli väidse ja luitsaga tarõn istumiq tooli pääl söömiq lavva takan makamiq sängün ja rõivit hoiamiq kapin väega tarvilidsõq ommaq egasugutsõq huunõq elomajaq laudaq vabrikuhuunõq poodiq jne huunin elämiq esiq elässeq eläjäq hoiamiq asjo teemiq tüüd käümiq tõisi inemiisiga kokko saaman ja kunsti kaeman ütest paigast tõistõ liigutas hariligult teid pite ku vanast oll vaja ütest paigast tõistõ minnäq sõs minti jalaga vai hobõsõga s oo ilma aigo om võimaluisi inämb või sõita jalgrattaga autoga bussiga rongiga laivaga vai linnukiga ilmaruumi käüdäs uurman ilmaruumilaivaga tüü tegemises tarvitamiq mitmõsugutsit tüüriisto väist nõkla kääre kirvõst lapjot vasarat vikahtit vikla rihhä jne ao joosul märgitäs kõik aig mano iks keerolidsõmbit massinit miä meid avitasõq ummõlusmassin akutrell moroniitjä puutri ja tõõsõq vabrikutüü man ommaq joba hoobis keerolidsõq massinaq tuu jaos et nätäq vai kuuldaq miä muial sünnüs vai midä tõõsõq üteldäq tahtvaq ommaq vällä märgitüq telehvon raadio televis uun ja internet päätnitsapäiv vai päätnits om seto rahvakallendri püha märtri ni suurkannahtaja paraskeva mälehtüspäiv päätnitsapäivä peetäs hainakuu viimätsel riidil inne iljapäivä põimukuu pääväl saatse päätnits om üts tähtsämbit kerkopühhi taal pühäl om avvo seeh märtri paraskeva kiä om peri kreekast ikonioni liinast paraskevat peetäs saatse kerko nimipühässes immetegijäs kiä või inemiisi terves tetäq tuupärast panti hindäle kaala või pää ümbre paprõlinte kohe pääle ollivaq kir otõduq sooviq et paraskeva näid terves teesiq päiv nakas pääle jumalateenistüsega saatse kerkoh kui tuu läbi saa sis tetäs ümbre kerko ristikäük peräst pidosüüki nakas pääle kirmas pido seto leelo ni tandsuga õdakuni käü kõikaig kõva laulminõ pillimängmine ja tandsminõ viil peetäs paraskevat kodo ning perre kaitsjas kiä ravitsõs hädäq ni tõvõq ja kink poolõ püürdütäs kaitsõs kur a silmä iist tedä peetäs viil abielo ning kaubandusõ kaitsjas välästpuult tulijalõ om taa praasnik väega huvitav ning eksootilinõ kaias ristikäüki ni nätäs kuis jo vanaq setoq havva pääl süümisegaq koolnuid mälehtiväq päätnitsapäivä võisiki pitäq elävide ja koolnuidõ kokkosaamisõ pühäs kõrra aastah saavaq perrekunnaq kokko tuldas nii eestist kui tõõsõlt puult piiri päätnitsapäiv meelütäs mano pall o inemiisi nii setokõisi ku ka näide sõpro ja tutvit zetod om ansambli kon mängväq pilli ja laulvaq viis setomaalt peri nuurtmiist näide mängmisviisi üteldäs punklooris taa om sego rahvalaulust rokist ja pungist poisiq laulvaq õnnõ seto keeli ansambli zetod nakas kuun mängmä aastagal algusõn olliq sääl vabarna jalmar linnusõ artur viskari jaanus ja purika alar a edimädse helütsõõri lätsi vällä kaema pääl miä tull vällä aastaga suvõl mängse trummi joba puurmaa heinar tuus aos nä olliq üles astnu joba uma poolõl saal kõrral näütüses esiki villändi folgil tõõsõ tsõõrigu lätsi tarrõ tagasi andsõq nä vällä aastagal tuu pääl laulvaq ka naasõq tsibihärbläseq näide kolmas helütsõõr lätsi sanna tull vällä aastagal taa om pääle võetu soomõmaal hiiobi otto ott o hiiop oll urvastõ kihlkunna viiulimängjä hiiobi otto sündünüq vana kallendri perrä detsembrikuu pääväl helme kihlkunna patkülä valla talva talon a elli eloaig urvastõn tõsõq kutsiq tedä mitmõ nime perrä lihtsähe otto talva otto kutsuti kah mulgis käve säidse talvõ vaabina vallakoolin pidi päämädselt põllomehe ammõtit a umma põldu oll vähä ynnõ katõssa hektäri vakamaad olnuq ka tulõkassa president kümnik ja vallavolimiis hiiobi otto veli mänge kah viiulit ni ka lellä ja tsõdsõpujaq olnuq viiuldajaq kar atsuran sõs kui oll aastanõ meisterd edimädse viiuli karmaniväidsegä haavapuust sai määntsegi viiuli muudu mässätüse valmis ni õkvalt nakas mängo opma aastadsõlt mänge tä joq ostõdu viiuli pääl ja oll tundsa saajopillimiis ildampa kuq hiiobi otto tartun käve opsõ tan tõist viiulit mängmä ja opas tuud umalõ paarilisõlõ joakiti kristjanilõ kinkaq mängseväq ütenkuun inne edimäst ilmatapõlust viil juhtõ tä umasäetüt kuuri kon oll kuun kuus miist kiä mängseväq lyytspilli ja viiuliid esiq mänge tä kokko kandlõ duurkandlõ ja klavõriga tampere herbert tähend aastal timält üles luguhust pulsti august võtsõ timält üles lehekuu pääväl aastal pääliinan luguhust a pulst mälestusi muusika alalt etm fond nr m säilitusühik nr era foto fotograaf p parikas varblane marju urvaste viiuldajad otto hiiop ja kristjan joakit ning nende repertuaar seminaritöö tartu ülikooli viljandi kultuuriakadeemia jaigi juhan juhan jaik vahtsõaastakuu sännä mõisa joulukuu stokholm oll eesti kiränik ja aokiränik jaigi juhan kasvi üles tsooru valla roosigu mõisan ja luhamõtsan aastagal lõpõt tä tsooru ministeeriumikooli miä ildampa oll lepistü kuul perän läts elämä võrolõ aastagal saadõti poliitiliidsil põhjuisil võromaalt vällä ja elli volga viirsin liinun aastagal tull tä tagasi võrolõ aastagal võtiq bolševiguq tä kinniq kui tä vabas sai läts tä talliina kon nakas op ma õdagukeskkoolin ja syakoolin pia läts tä vabahussõtta mihklikuul peimiq haani valla plaani algkoolin eesti raamadu aastagapäivä jaik oll eesti raamaduaastaga toimkunna pääsekretär ta kynõl meile yks süämest süämehe kingitüses tuudi tälle haani vüügaq köüdet vilävihik kon oll viläpääd talo põllu päält kirämiis nimet tuud uma elo kygõ ilosambas kingitüses sääne meelenpidämine võtt tä peris silmi pühkmä lilliq jagi ta nelä haani vana imä vaihõl rüälille kimbust tõmmas ynnõ paar häidsend ja tsusas nuuq hindäle rynda jaigi juhan sai kirotamisõs mõttit vanost rahvajutõst pärlijõõst ja esä nal ajutussist ütte ku tõist mõtõl umast pääst kah mano suurõmbalt jaolt kirot tä juttõ eesti keeli a pall oq tegeläseq ja kotusõq ommaq yks võromaalt peri täl om luulõraamadukõnõ rõuge kiriku kell kon myni võrokeeline luulõtus kah seen timä juttõ tegeläseq ommaq tondiq nõiaq ja tõõsõq põrgulisõq noid saa kundsa all hoitaq ynnõ kaarnakivi abigaq tuu om nõiavõimugaq kivi mink piät varastama kaarna pesäst parõmba sordi kivil avitas hää käe edimädse sõrmõgaq kraap misõst ja mõttõn suuv misõst et sooviq täüde lääsiq jakapäiv vai iljapäiv om vana kalendri põimukuu mädäkuu lõikuskuu pääväl vahtsõ kalendri perrä hainakuu pääväl kolq täüt nädälit päält piitrepäivä ja viis üüdpäivä inne annõpäivä taa om pühä prohvõt eelijä sl k kr k mälehtüspäiv peetäs pääas aligult setomaal ja om aost aigu suur praasnik olnuq mink juurõq küünüseq inneristiaolidsi kombidõ mano es kiq selgebält ku setodõl ommaq alalõ hoitunuq muistidsõ vakusõpraasnigu ja ohvõrdustal tusõ kombõq vad alaisil küläpraasnikit ja tsässonapühhi peetäs vai om peet luhamaal ungavitsah krohovah lõtinah koss olkah vohinah bolkovah molnigah pitalovah konetskih krasnagoorah luki kupeelitsah metkavitsah parkanuvah podgramjeh ragosinah rääsolaanõh sokolovah suurõ vidovitsah väiko vidovitsah tias sil lebedih trubal ja tavidakondsah jakapäävä tüüd tetä äs käüti ker koh ni matusõaiah edevanõbidõ haudu pääl õdakuspoolõh kul atõdi tuu oll viimäne suurõp suvinõ pühi ku sai viil ilosit kergit suvõrõivit kandaq põimukuu algusõhe trehvsiqkiq sagõhõhe kõkõ lämbebäq ilmaq ja pall o pikseht om sääne ütelüs õt ilja om pikse peremiis jakapääväst nakasõq ilmaq sügüsetsebäst minemä ja tulõ vil äkor stus üüq lääväq jahhehebäst ja pümmehebäst ungavitsah om jakapäivä nelli päivä peet inne peeti õnnõ kolq päivä päält tuud ku kuagiq külämiis oll lännüq perämätse pühi nurmõ tüühü tap pikseh tä arq tuust aost naati neländät päivä ka pidämä jakapäävä om ungavisah õks kirmas olnuq sis tull eq sinnäq kokko umatsõq ja hõimolisõq praasnikut peeti ungavitsa mäe pääl tuu om korgõ illos kotus õkva ut sa järve otsah olõ õi kavvõh petseri pihkva suurtiist veid okõsõ maad ungavitsa käänätüsest külä poolõ minevä aastagasaa ndide algusõh ku setodõ hindätiidmine nõsõma naas sai kirmasõst ummamuudu ungavitsa külä ja perridõ kokkotulõk tuulaigo setodõl viil umma lippu olõ õs pito peeti eesti sini must valgõ all rahvast kogohu pall o tutvit ni sugulaisi tull ka eestimaa kavvõbist kotusist umbõs kümme aastakka oll eq säändseq ungavitsa külä kokkotulõgiq ku eesti vinne piirikontroll kimmäbäst läts kahani ka kirmas noq om külägi piaaigu arq häädünüq lebedi küläh om kirmas jakapäävä edimädsel pühäl trubal tõõsõl pühäl tavidakondsah kolmmandal pühäl vislapuu ode setomaalt om kõnõlnuq niimuudu jakapääväst käänüs suvi joq sügüsehe miis läts naasega jakapäävä ker kohe vana teeda puttu vasta ütel mille tiq nii läät ku hobõsõ hand olõi sõlmõh vet noq om viil kevväi tulli nuuq ker kust tagasi niq ütliq pangõq noq miq kaq hobõsõl hand sõlmõ puttu jalq tuusama vasta ütel mille teil hobõsõl hand om sõlmõh vet noq om joq süküs prohvõt eelijä oll perit gileadimaa thesbe liinast jordani jõõst hummogu puul tä elli kasinat ja lihtsät ello miildü kandaq lambanahast mäntlit ja tõmmas tuu hõlmaq kokko prosta nahkpailaga timä nimi elijahu tähendäs heebreä keeleh issänd om mu jummal eelijä oll uma eloviisi poolõst pallav ja loovka jutuga oppaja ni periandmadu kõnõlõja säändse pirandi muudu olõgi peräst naati timmä kaq judaistligu rooma vastalidsõ pardisanipargi liikmõst pidämä a tuu ummakõrda tõi vabamehe kuulsusõ ni säädüserikja tuntusõ kuningas ahabi ja timä naasõ jazebeli sil mih tuul pääväl ku piiblisõnno perrä pühä eelijä tulitsidõ rattidõgaq taivahe sõit pühitsedäskiq prohvõt eelijä pühhä vana kalendri põimukuu päiv tüüd olõ õs lubat tetäq muido või pühä eelijä pahatsõst saiaq prohvõt eelijät pallõldas põvva aigo õt tulõsiq vihma a ku vihma oll veigaq kavva ja pll o sadanuq sis pallõldi eelijät õt vihm järgi jääsiq pühä eelijä käest om pallõld kaidsõt kaq pikse iist vanast oll vahtsõliina lähkoh miikse külä man puu kohe pikseh sisse lei taa puu oll rahva siäh au seeh timäst müüdä minneh kummardõdi ja pallõldi seto kombih ommaq segähünüq vana testamendi prohvõdi eelijä ja vahtsõ testamendi apostli jaakobusõ mälehtüspäiv vai jakapäiv tuu om nii selle õt naidõ pühhi aolinõ vaheq om veigaq väikene iljapäivä peeti innep petserimaa hummogunulgõh a jakapäivä õdagunulgõh vana testamendi kõkõ kuulsaba prohvõdi eelijä perrä om lõunõ eestih latsilõ nimest pant vinne nimest ilja perit hillo illis iljo ja illo taa om suur kapstapiirak pandaq hapund kapstast rüäleevä kohetusõ sisse vägevä liha tükke pääle ja viil suurmit ala kapstaleibä pidi tunni ahoh hoitma piirak tull paksu koorõga ja suurõ leevä suurtunõ seeneq leotaq ja ts algotaq ts algotaq sipul ja hautaq võiu seeh kullakarva pruun st siädäq kõik kõrdapiteh läbi laskaq segol tunn kõnõ saistaq höörütäq kotletid püperdäq riivit saia seeh kütsäq palu jaan oll kihnu viiolimängjä peri linaküläst sündünüq aastagal talvitsõl aol oll tä kängsepp ja suvõl meremiis kivilaiva pääl viiolit naas tä mängmä ku oll aastaganõ algusõh täl uma pilli es olõq unol oll viiol olõmah külq a tuud jaanil puttuq es lastaq nii naas jaan hindäle esiq uno pilli perrä viiolit tegemä päämine tüüriist oll tuu jaos luitsaväits jaani viiol sai kuusõ ja saarõpuinõ edimätseq luuq oppõ tä unolt ni tõisilt vanolt mängjilt kõgõ parõmb pillimiis oll sõs ull peeter kiä mänge viiolit rusikkinnastõh peetre käest oppõ jaan kõgõ inämp lukõ esiq mõtõl jaan hindäl vast luku ollõv labajalavalsiq polkaq reinlendriq krakovjak jt hindä tet lugu om ranna reinlender palu jaan oll tunt pulmapillimiis tuu iist tä rahha es võtaq koolih käve pillimiis õnnõ kats kuud a mõist iks kirotaq ni rehkendäq a pulst kirot timä kotsilõ nii palu jaani luuq miä aastagal üles võetiq eesti teatri ja muusikamuuseum august pulst fond nr m mälestusi muusika alalt säilitusühik nr lk ümbre pant kogost pärnumaa viiuldajad teine lk kivisild oll tarton parhilladsõ kaar silla kotussõ pääl olnuq sild klassitsistlik sild oll ehiteld liivimaa meistre siegfriedeni j carli projekti perrä ni ehitüsmeistre zaklowsky johanni abil aastagil ehitämisel kaotõdi ärq imäjõõ põh apoolinõ kõrvalinõ harojõgi ja holmi saarõst sai imajõõ põh apoolinõ perv sild oll kavva ainugõnõ kivist sild baltikumin silla keskmäne jago oll puust ja ülesnõstõtav ja tuu tekk laivaliikmisõ võimaligus katsa värehtikaarigaq kivisild oll miitret laiu väreht ikaare man miitrit laiu ja tuu ehitämise pääle läts umbõs graniitplokki kivisild sai valmis süküskuu pääväl silla raatusõpoolidsõ saina pääl olliq kats kivist tahvlit aksa ja ladinakeelitside tekstegaq siste hic impetus flumen catharina ii iubet cuius munificentia haec moles in commodum publicum estructa livoniaque primo ponte lapideo adornata mdccliii jõgi piäq siin umma vuulu käsk katariina ii kink heldüsest seo sild om ehiteld ja kiä om liivimaad ilostanuq edimädse kivisillagaq aastagal silla õdagupoolõ häöt aastagal ärq nõukogude liido syavägi hummogupoolinõ sillakaar häädü aastagal oksaneni sofi elina sündünüq vahtseaastakuu pääväl jyväskylän om eesti juurigaq soomõ kiränik aastagal sai oksanen uma romaani puhdistus puhastus iist finlandia kirändüsavvohinna oksaneni sofi om opnuq helingi ülikoolin kirändüstiidüst ja helsingi tiatrikoolin näütekirändüst timä mõlõmbaq edimädseq raamaduq romaan stalini lehmäq ja edimält näütemängon ja ildampa romaanin ilmunuq puhastus jutustasõq eestist ja iist läsist oksanen lubasi samal teemäl kirotamist ka tulõvigun jakadaq arvamiisi puhastusõ raamatust om olnuq egäsugutsit oksaneni om kitet eesti aoluu käsitlemise iist ja taast tõisilõ rahvilõ kõnõlõmisõ iist tedä om ka süütet nõvvokogo eesti elo üteülbälidsen kujotamisõn ummohtõ om oksaneni tüüq olnu populaarsõq ni raamatin ku ka lavastusin oksanen om toimõndanuq ka mitmin lehin ja kirotanuq ütiskunnast ja poliitikast aokiränikkõ hietaneni leenat ja bäckmani johanit kiä ommaq ütlenüq et eesti läts nõvvokogo liito esiq umast tahtmisõst om oksanen võrrõlnuq holokausti eitäjidegaq sofi oksanen om ka gooti subkultuuri avvostaja mõlapäävä nimitüst tarvitõdas mõla kandi paigapäälidse pühä kottalõ mõlapäiv om liikja pühä midä peetäs edimätsel pühäpääväl peräh piitrepäivä seto rahvakelendri piitrepäiv om vana kalendri hainakuu pääväl mõlapäävä om mõla küläh ülepetserimaalinõ praasnik mõla kerigu nimepäiv mõlapäivä peetäs mõla ker koh mõla om külä irboska nulgah setomaal taa külä om mõla oro veere pääl km petserist lõunahummogu poolõ ja km irboskast põh aõdagu poolõ mõla küläst hummogupoolõ om mõla järv minkast juusk vällä optjoki jõgi küläh oll aastagal elänikkõ ja aasatgal mõlapäiv omkiq irboska nulga suurõp pühä mõlapäivä peetäs joq vaga mõla onufri aigõst taa om tänopühä mink saamisjutt om höste tiidäq tuuvaihtõ kuq mastõraülebäst oll onufri trehväs olõma sääne suvi õt jaanipäävä paiku tull maaha rassõ lumi miä püssü pikält ja ähvärd aastagadsõ vil äsaagi arq tsurkiq pühä onufri palvuisi pääle sulli lumi huul maldaq külmist ilmost siskiq kipõstõ ja sügüse oll saak es kiq näkküvält suurõb kuq minevil aastagil nii harisiq inemisõq kaq päält onufri surma tulõma mõla orgo kokko õt tennädäq edevanõbit ja pallõldaq hüä saagi iist vaga mõla onufri sl k om mõla jumalaimä mastõra asotaja kats setomaa pühämiist mõla onufri ja irboska serapion oll iq õkvakuq veleq nä ihatõlõdiq kuuh mõla mastõra käekäügi iist ja oll i mõlõbaq kaq taa mastõra iguumõniq kukkiq onufri asotõt mastõra häöt aastagal uma sõaväegaq katoliiklasõst poola kuningas bátory stefan kakõhu us õigõusolinõ elo mõlah ja irboskah kunagiq vaga mõla onufri kuuli külq aastagal aq timä nimme meelidsiq mõla ja irboska inemiseq viil aastasato niq kutsõq mõla mastõrat õks onufri mastõrast pühämiis onufri aust peetäs teen stüst onufri mälehtüspääväl vana kalendri vahtsõ kalendri perrä hainakuu pääväl mõla tsässonah tuu om kest küllä nelä tii ristih suuri lõhmussidõ all mõla ker koh om peet ni eesti kuq vinnekiil sit teenistüisi parhilladsõl aol ommaq kontroll joonõ taadõ jäänüq seto kogohusõ tegemisõq vaibunuq tuugiperäst om mõlapäiv tähtsä kokkosaamisõ võimalus säält kandi rahvalõ õga aastaga tahtvaq õks mõlapääväst kodopaika kaema tullaq kaq petserimaalt eestimaalõ arq tulnuq inemisõq ületsehe om mõlapäiv kombõkotsinõ kerigupühä jumalateenistüse ja ristikäügigaq vanõbaq inemisõq kõnõlasõq õt mõlah viidi kõõ ütte pühäsekeist ümbre kerigu ja tuu oll sääne miä tek tervest kuq haigõ oll eq mõni aastak oll ristikäügü jaost kaq lillivaip tet kerigu man umatsidõ haudu pääl süvväs ja kõnõldas ummi tutvidõgaq taa kommõq tegegi seto pühäq esiqsugudsõst ja seto rahva üttehoitvast suurõp laat oll mõlapäävä petserih aq suvõl hädätarviliisi asjugaq niguq vikahtiq tsirbiq ja rihaq kaubõldi tuupäiv kaq mõlah päävä populaarsõst panõhtumisõlõ om üteh avitanuq mõla kandi kotussidõ illos luudus mõla ker k om järve kaldõ pääl kerigu all om pühä läteh ja kuq tuu viiga mõst sis sütüseq arq kõik haigusõq peräh ker kot nigu õks kombõst oll ilotõdi ja peeti kirmast vindläseq peiq säälsamah mõla küläh aq seto rahvas pidi umma praasnikut pokolduvah miä om paar kilomiitrit kavvõbah sagõhõhe om olnuq nii õt mõlapäävä satas vihma om sääne ütelüs õt kuq muialõ vihma saa ai sis mõlla õks saa ja inämbält nii om kaq hot pisokõnõ aq tulõ katripäiv om märdikuu võro ja eesti rahvakallendri tähtpäiv miä om saanuq nime aleksandria pühägu katariina mälehtüspäävä perrä õuruupa rahvidõ siän sai pühä katariina tunnõtus ku kar akasumisõ kaitsmispühäk ja ku sünnütäjide naisi avitaja eestihe jõudsõ katripäiv üten ristiusoga aastagasaal ku kotusõpäälitsest süküstöie pühäst sai pühä katariina mälehtüspäiv vai katripäiv katripäivä peeti naisipühäs tuuperäst et tollõs aos lõpõtivaq naasõq nuuq välätüüq miä olliq köüdetüq kar akasumisõga katripäävä tähtsämbäs osas om katrisandin käümine miä om peri aost ku müüdä maad käveväq ringi annõtuisi korjavaq kluustridõ mungaq kiä tarvitivaq ummi laulõ seen ladinakiilset sõnna sanctus pühä ja kiä suuvsõvaq perrerahvalõ hääd vilä kar a ja perreõnnõ tuuperäst arvataski et eestiperäne katrisant tulõnõs pühä katariina katri sandõst eestläisil käveq katrisandõs tütriguq kellel olliq puhtaq valgõq rõivaq sällän miä hindäst mõista tähend piimä legendi perrä juuskõ pühäku hukkamisõ aigu timä kihäst vere asõmõl piim ja katariina mõttidõ neüdüslikku puhtust piimä köüdeti ka kar akasomisõ ja sünnütäjide naisiga eestläisi jaos om katripäiv olnuq täüs mitmit kumbit näütüses pöeti tuul pääväl lambit ni oodõti kar aõnnõ vanasõnagi ütles mart üle maa katri üle kar a häste tunnõt katrikommõq om katrisandin käümine ehk katri juuskminõ tuu om sääne inne katripäivä ehk katripuulpäävä mindäs maskeeritült laulu ja pillimängoga külä pääle käümä ussõ takan küsütäs tervitüslaulu perrä tarrõ tulõgi lupa ku luba käen küsüteldäs perrerahvast andas mõistatuisi arvadaq pritsitäs vett ja visatas villä ku anniq käen lauldas tennämislaulu ja ärqminnen jumalagajätmise laulu pühä katariina oll katoliiklusõn üts nelätõistkümnest hädän avitajast minkperäst ülistiväq tedä nii priistreq ku poeediq prantsusmaal nõsõsi pühä katariina pühäklikkus aastagasaal esieränis avvo sisse tuuperäst et tä ilmut hinnäst üten neitsi maarjaga jeanne d arcile aastagasaani peeti katariina mälehtüspäivä pühänä midä tähistedi uhkõmbalt ku apostlidõ tähtpäivi keskaost pääle olliq tütriguq pühä katariina kaitsõ all egä aastaga märdikuul tulliq aastadsõq vallalidsõq tütriguq katariina kujo mano et tälle päähä panda müts miä avitasiq miist löüdäq tuust kumbõst tull kõnnõkiilde ütlemine katariinalõ mütsü päähä pandma coiffer sainte catherine tähendüsega vallalinõ ollaq ka viil aastadsõlt naisi kiä keskaol säänestmuudu pühhist ossa saivaq kutsuti prantsusmaal catherinette es peränpoolõ mütsü päähä pandmisõ kommõq kattõ a viil täämpädsel päävälgi kandvaq üle aastadsõq naasõq kiä lääväq katriballilõ esimuudu hindätettüt mütsü miä näütäs näide vallalidsust ja köüdüst pühä katariina mütsü päähäpandmisõga mansiq vanõb vinneperänõ nimetüs voguliq vinne keelen om soomõ ugri rahvas kiä eläseq hante manssõmaal ja jekaterinburgi oblastin vinnemaal esiq nimetäseq nääq hinnäst maan s i maan s i maahum män s naabriq handiq ja süräkomiq nimetäseq näid voguliis miä vinne keelega om levinüq laembalt edimäst kõrda om mansõ tähendet aastaga vinne kroonikan vogulidõ nime all mansiq kuulusõq riiklikult tunnustõduisi vinnemaa väikeisi põlisrahvidõ hulka hantõ manssõ autonoomilidsen ringkunnan ommaq handi ja mansi kiil ammõtliguq keeleq vinne keele kõrval mansi kiil kuulus soomõ ugri kiili ugri harro edimält elliq mansiq uuralidõ õdagunõlvul a aastagasaal ajjõq komiq ja vindlädseq nääq tõsõlõ poolõ uuraliid mansiq ommaq olnuq vinne võimu all aastagasaast pääle ku timofejevitši jermak saiõ suurõ osa õdagu tsiberist vinne kontrolli alaq joba aastagasaal ület vindläisi arv näide kodomaal mansõ hindä arvo aastagasaal mansiq ristiusostõdi a tuu jäie pääas aligult formaalsõs mansiq ommaq olnuq vinne ja nõvvokogo võimost tugõvambalt mõotõduq ku näide põh anaabriq handiq tuuperäst ommaq nääq viimätsist rohkõmb vindläisi sekkä assimiliirünüq näist pruuk umavaihõl kõnõldõn vinne kiilt siskiq om näide arv järgemiisi kasunuq ku aastaga rahvaloendusõ perrä oll mansõ siis aastagal ja aastagal mansi aastaga rahvaloendusõ perrä elliq vinnemaal mansi aastaga rahvaloendusõ perrä mansi nahvtalövvükotussidõ käükivõtmnõ hantõ mansõmaal ndil tõi üteh lajalidsõmba siserändämise lainõ nõvvkogoliidoh perähn tõist ilmasõta tuuperäst jäie hantõ ja mansõ osatähtsüs väikeses ni näid om parhilla veidü inämb ku üts protsent ringkunna inemeiisist nõvvkogoliit tugõsi mansi rahvusligu kirändüse välläandmist luudi mansi kiräkiil ladina tähistü slaavi tähistü põh a pääle üts viimädse ao tundsambit mansi kiränikke om šestalovi juvan johannese kuul rosmal om üledse haridusõ kuul mink man tegotsõs kaq latsiaid taalõ valdorhvkooli alossäädüisi perrä toimõndajalõ koolilõ panniq alosõ latsivanõbaq aastagal kuq luudi käisi johhannese kuul ja latsiaid aastaga sügüse tüüd alostanuq kuul kasvi aastagast põhikoolist opiaastagal opp koolih opilast umaval tsusõst põlva võro valga ja tarto maakunnast ni tüütäs oppajat koolih op minõ om massulinõ kuuli pidä mtü rosma haridusselts mink liikmist ommaq kaq latsivanõbaq rosma haridusseldsi opikava om riikligult tunnustõt kaq muial maailmah ommaq valdorhvkooliq tekkünüq hariligult kodanigualgatusõ kõrrah ja tõimõndasõq kuq eräkooliq edimädsest koolihuunõst oll aastasaa koolivahtsõndaja ja eesti koolitusõ suurkujo käisi johannese sünnükodo põlva maakunnan põlva vallah põlva küle all väikoh rosma küläh aastagal valmist saanuq koolimajah oll üts koolitarõ palvõtarõ kats väikeist elotarrõ koh elli käisi johannese esä uma perregaq alatõh aastagast rosma külä koolitarõ sais täämbädse pääväni päkämäe hummogupoolidsõ nõlva all lajah ja sügüväh ürgoroh juuskja peri uja ja orajõõ lähkoh aoluulinõ koolimaja kuulus põlva vallalõ kinkagaq om sõlm t vara massuldaq tarvitamisõst andmisõ pikäaolinõ lepeh taa hoonõh om muinsuskaitsõ all kombõst om õt valdorhvkooli hoonõh eh tedäs õks kodonõ puinõ tetä äiq kirb tsist vai petoon st johannese kuul rosmal olõ õi harilik kuul tego om valdorhvkooligaq päälegiq üte vanõba ja eesti kõkõ lõunõpoolidsõba valdorhvkooligaq kukkiq tartost om kuul kolqveeränd tunni massinasõidu tii kaugusõl tunniq koolih alostasõq kell hummogu kuul om altõrnatiivsõ opikavagaq tiidmisõq olõ õi tsiht erälde naaq ommaq abist inemisõst kasumisõl ja maailma mõistmisõl koolih om võet tsihist tervikligu harmoonilidsõ isiksusõ arõndaminõ õt avitaq panõhtudaq ütsikerästel kiä ommaq kuuhkõlah uma vaimu tundõ ja lust uselogaq kaq puutrigaq saa tetäq huvitavat kunstitüüd valdorhvkuul om umanäolinõ tõist rööbildõst kasvatustiidelist mõtlõmist edüstäjä opiasotus nõglapai e k astelpaju om kasvotiidelisõh mõttõh hõpõpuuliidsi sugukunda kuuluja puhm vai puu ahtabah tähendüseh om tego hariligu nõglapaiugaq ld k hippophae rhamnoides laebah tähendüseh nõglapaiu perregaq päält hariligu nõglapaiu arvatas perrehe kuuluvat viil kuus tõugu kõik perrehe kuulujaq omma puidsõq kasvoq nõglapaiu puhmo korgus om m ossaq ommaq nõklugaq leheq linõaalsõq tsendimiitrit lajaq ja tsendimiitrit pikäq hõbõhõdsõlt hahkjashaljaq nõglapai om katõkualinõ kasv imätseq ja esätseq häiermäq ommaq erälde kasvõl imätsil ja esätsil kasvõl om võimalik vahet tetäq ainuütsi häiermäurbõ perrä imätsel häiermäl olõ õi kruun lehti nätäq ommaq õnnõ kõlladsõq imäkotõ suuq esätsidõ häiermidõ kruun leheq ommaq pruunikadsõq suumja kattõgaq vil ast om väikeise õlirikkidõ siimnidegaq lihalinõ luuvili värvüs tõõsõndõlõs kultuur sordõl paatjadsõst pihlõdsõ ja verväniq vil aq kimmütüseq tihtsähe ja kimmähe kasulõ miä tege saagi kor stamisõ keerolidsõst luudusõh kasus nõglapai õuruupast tsiberi hiina ja põh a indianiq harilik nõglapai om ainukõnõ nõglapaiu perrehe kuuluja tõug minkast arõtõt sortõ seeniq aoniq vilju saamisõst kasvatõdas vaihtõpääl õdagumaailma jaost unõhtusõhõlma vaonuq kasv avastõdi vahtsõst aastakkõ vinnemaal barnaulih asujah tsiberi aiandusinstituudih eestih om naat nõglapaiu tüüstüsligult kasvatama ni mar ost tetüssit tegemä viimädsel aastakümnel siih tettüq nõglapaiu krõpsiq ommaq roodsih müügil kittäq ommaq naaq saanuq kaq pariisi s aksamaa ja taani laatõ pääl pritsõl ma om naat pihkva ja amstõrdami turgu taa om mitmõkeskene maatüükultuur mink kasvataminõ om ütlemäldäq keskkunnahoitlik ni suurõbat ossa kasvost saa eri viisõl tarbõndaq kodaiduh kasvatõdas nõglapaiu ku ehtepuud ja mar apuhma õt tä om mullastigu suhtõh veid oqnõudlik om katsõtõt perätüide palajakivikaibõtustõ hal astamist nõglapaiugaq nõglapaiu mar aq ni siimnist tett õli ommaq tervüsliguq tarvitõdas mitmidõ paatskatuisi tegemisõst matteusõ arno alvil joulukuu märdikuu ristinimegä arnold alvil oll eesti arhitekt timä luuduid majjo om üle vabariigi a kõgõ inämb köüdetäs tääd tarto liinaga kon tä oll muuhulgan ammõtin liina ja pääarhitektina matteusõ arno sündü endisen kärgula vallan leiso talon aasta detsembri pääväl vahtsõ kallendri perrä tõsõs latsõs matteusõ augustilõ ja matteusõ minnalõ täl oll ka vanõmb veli richard ja noorõmb sõsar erna raudsepp lk arhitektuuri man nakas arno ummamuudu katsõtuisi tegemä joba väikon poiskõsõn tä esiq om ildampa hulga kõnõlnuq umast edimädsest kerikun käümisest miä timä ammõdivalikut mõotaq võisõ tego oll urvastõ kerikuga miä tundu noorõlõ posikõsõlõ ilmadu suur ja väkev matteus esiq om ütelnüq et tuu kerikun käümine oll tuu rehk minkast pääle ta nakas esiq kah koton ehitämä majaq ja kerik ollivaq muast ja muust säändsest tettüq matteus om meelitsnüq et timä ehitüseq es taha kuun püssüq ja lagosiq õnnõ är sõs löüd tä pääsläse pesä ja kai et tuu oll tukõv ja lää es katski kõrrõq ja muu sääne oll seen nakas sõs timä kah ummi ehitüisi man noid pruukma peränpoolõ sai tä tiidäq et prantslanõ monieri joseph kiä oll üts raudbetooni vällälöüdjist pidi umas kõgõ suurõmbas oppajas kah pääsläst kärdla lk tä opsõ kippõhe lugõmisõ ärq ja tuuperäst läts kuun velegä kiä oll kats aastagat vanõmb kärgula vallakuuli kolmõ aastaga peräst aastagal pantiq veleq urvastõ kihelkunnakuuli ku tuu läbi sai lätsiq näq võro liinakuuli kon tulõvanõ arhitekt nakas tõisilõ latsilõ taso iist joonistuisi ja maakaartõ tegemä raudsepp umbõs samal aol kirot tä mitmilõ aolehile luulõtuisi ku võro kuul läbi oll läts arno tarto reaalkuuli a kärdla lk vanõmbit võisõ tuu imehtämä pandaq imä taht et poiss nakanuq keriguopõtajas ja esä et tä nakanuq advokaadis raudsepp lk reaalkooli aigo and tä tõisilõ opilaisilõ perräavitamisõ tunnõ ja tiinse tuuga ihotoidust mano timä kirändüslikuq huviq püsüsüq ja kuun tõisi opilaisiga luudi noortõrühmitüs eesti rahvusliku noorsoo liit mink liikmõq ollivaq ummamuudu eestimiilne ja tuuperäst põrmandualonõ noortõrühmitüs ütenkuun võeti aaviku johannese käest eesti keele erätundõ arnol oll toonaq huvi ka psükoloogia ja muu säändse vasta a tuu es püsü ku kuul läbi oll võtt tä ossa vabahussõast jäi tan haigõs ja kirot näütemängo surev polonees miä sai kõvva kriitikat friedebert tuglas arvas siskiq et tan om sissu ja matteus andsõ tälle viil mõnõq kirotusõq üleq kaia a tuglasõ kotoh oll väiku tulõkaho ja nuuq palliq är matteus võtt tuud ku märki ja es prooviq inämb kirändüse vallan kätt et matteus oll opnuq riikligu abiraha iist pidi tä noq opmisõ ao jago aastagit riigi hääs tüüd tegemä a tälle oll a ka saksamaalt ettepanõk tett mink perrä tä saanuq sääl tüüd arhitektuurikontorin kon joba oll tüütänüq eestin kõnõldi tälle et tarton otsitas liinaarhitekti ja tä piät kandidiirmä ku valitas jääs ammõtihõ ku ei või minnäq tagasi saksamaalõ tä oll mitmõ mehe siäst kõgõ noorõmb kandidaat ja looda es tuuperäst väega a valiti aastaga lehekuun iks ärq matteus om umin mälehtüisin kirotanuq et tüüd oll vega hulga majo oll elämises veidü liina hääkõrd oll käest ärq jõõ perveq ollivaq risso täüs saiq valmis mitmõq vahtsõq majaq ja liinajago matteus esiq planiirise tähtvere ja hulga majjo tan ni imäjõõ ujola miä om täämbädses pääväs häönüq kärdla lk viilkõrd liinaarhitektis sai tä aastagal oll sõa aig ja tuuperäst es saa väega pallo ehitäq a tuu iist jäi aigo tartu generaalplaani vällä märkmise jaos tuu plaan lääq a es täüde aastaga keväjäq kõnõliq tallinnast tulnuq sakslaseq et asjo otsust noq berliin ja matteus tohi ei inämb generaalplaani man tüüd tetäq tuu aol tegel matteus üten kolleegega ka kunstikooli pallas vahtsõst vallaletegemisõga ja oll sääl aastagil direktri kärdla lk vahtsõst nakas tä liina man tüüle ilmasõa lõpu aigo aastagal sai ka tarto liina ülesehitüstöie komisjoni esimehes ja pääarhitektis matteus om kõnõlnuq ku hallus tuu aig oll umbõs liina majost oll häönüq tõisi hulgan ka vanemuise teatri ja kontsõrdimaja üten matteusõ luudu manoehitüsegä kun oll baltimaie kõgõ suurõmb ja võimsamb lava kärdla lk tedä om kritiseerit nigu olnuq tä perän vinne aol tiigi uulidsa täüsehitämise taga a tä esiq om ütelnüq et tuu oll viga mink vasta tä pruuvsõ võidõldaq ja miä sai tettüs päämidselt korgõmbalt puult tulnuq pitsitüse mõol ku aastagal ehitedi jaani kerigu kõrvalõ üts tüüpmaja oll tuu joba liig ja arhitekt ast ammõtist tagasi kärdla lk uhkõ oll tä tuu üle et joud tarto pääplatsi mõnõ ilosa ehitüse jaos priis jättäq annõliina es võtaq matteus kunagiq umas säändseq alaq es sünnüq timä meelest mitmõ as a peräst täüsehitämises kärdla lk aastagil oll tä tarto suurkoolin oppaja aastagil tüüt kommunaalprojekti tarto osakunnan matteusõ arno kuuli märdikuu päiväl aastagal kärdla lk uibu aid uibu malus domestica om küländ matal miitri korgunõ viläpuu mink vili om upin inemiseq naksiq uibit kasvatama umbõs aastakka tagasi ja tuuga või taa ollaq maailma edimäne kodostõt kasv aid uibu luuduslidsõs iinkäüjäs peetäs mägi uibut malus sieversii miä kasus õdagu hiinan injiangin ja kesk aasian tuun kandin kasastanin om ka almatõ liin mink nimi tähendäs uibut eestin om uibu kõgõ hariligumb ja külmäkimmämb viläpuu om teedäq et uibit kasvatõdi eestin kluustridõ man jo keskaol te mõtsikult kasuvit uibusortõ tundas umbõs nuuq kasusõq kõik põh apuulkeräl õuraasia ja põh a ameeriga parranvüün kultuurkasvo aid uibut kasvatõdas tuuvasta terve ilma parranvüün ja ka lähküntroopikan york om ülikooliliin ja põh a inglüsmaal kotussõ pääl kon ouse i ja fossi jõgi kokko saavaq timä aolugu om pia aastakka pikk ja väega kirriv pikkä aigo oll tä inglüsmaal tähtsüse poolõst tõõnõ liin pääle londonit täämpädsel pääväl tuu nii inämb ei olõq yorkin eläs umbõs inemist liinan om pall o väiksit katõkõrdsit savikivimajjo keskliinan om alalõ pall o vanno huunit ja noidõ ümbre väega pikk ja hään kõrran liinamüür yorkin om tähtsä kotussõ pääl olnuq raudtiitüüstüs rongiehitüs ja remont ja sokolaaditüüstüs tast om perit näütüses kitkat ja yorkie bar s oo ilma aigo ommaq tähtsäq turism haridus ja meditsiin yorki ülikuul the university of york mõotas liina ello peris pall o ülikooliliinak om liina lõunõveeren heslingtoni külän ja põrõhõlla ehitedäs tedä viil suurõmbas mõnõq osakunnaq ommaq ka peris liina keskel aoluulidsõn kuninga mõisan king s manor aastani oll yorki ülikuul ainukõnõ ülikuul liinan aastagal sai yorki pühä johannõsõ ülikuul york st john university miä inne oll leedsi ülikooli kolled kah ülikooli staatusõ viil om yorkin õigustiidüse ülikooli the university of law üts osakund tollõl ülikoolil om osakundõ mitmõn inglüsmaa liinan yorki ülikooliga om köüdet viil korgõlt hinnat hulli ja yorki meditsiinikuul hull york medical school afrikaani kiil ka buuri kiil afrikaani keelen afrikaans om hollandi keelest aastagasaal vällä arõnuq germaani kiil afrikaani kiil om üts lõunõ afriga vabariigi ammõtliidsist keelist tä sai sääl ammõtligus keeles aastagal kiilt pruugitas lõunõ afriga vabariigin ja namiibian lõunõ afriga vabariigin om taa mill ona inemise imäkiil ni taad mõist sääl viil mill onat inemist afrikaani kiil om imäkeeles umbõs protsendil lõunõ afriga vabariigi valgist inemiisist ja umbes protsendil värmiliidsist aastagal oll afrikaanikeelitsit elänikkõ lõunõ afriga vabariigin umbõs namiibian om kõnõlõjit afrikaani kiil kujosi päält aastakka vällä hollandi kolonistõ keelest arvadaq innekõgõ lõunõ hollandi provintsõ zeelandi ja utrechti provindsi murdidõ perrä afrikaani kiräkiil kujosi vällä aastil inne tuud oll kiräkeeles olnuq hollandi kiil koolikeeles sai afrikaani kiil aastagal oulu liin om liin põh a soomõn oulu jõõ suun perämere veeren tä om suurusõ poolõst viies liin soomõn ja põh a pohjanmaa maakunna keskus oulun eläs umbõs inemist oulu om oulu lääni valitsõmiskeskus arvatas et oulu nimi om peri saami keele sõnast miä tähendäs üle lahkavat vett liina asot a roodsi kuning karl i oulu oll aastagasaal tiit tuuperäst et sääl tetti rohkõhe tõrva oulu sai a liinaõigusõq a häöt suur tulõkah o keskliina ärq aoluu joosul om oulu palanu kokko kümme kõrda tugõvaq tüüstüsalaq ommaq puu paprõ ja terästüüstüs näütüses om nuottasaari liinaosan stora enso vabrik oulu ülikoolin naka pääle elektro ja massinatekniga oppaminõ jo aastil oulun om ka ülikooli haigõmaja ja arstitiidüse tiidüskund kõgõ rohkõmb tüükotussit om teenindüse tüüstüse ni kaubandusõ alal oulu om tiit ku üliopilasliin oulu ülikuul om asotõt aastaga ülikoolin opp üliopilast ja käü tüül tüütäjät tä um riikevaihõlinõ ülikuul kon tetäs uurmistüüd päält tiidüsalal tugõvaq kultuurialaq ommaq näütüses filmi ja fotokunst tands ni latsikultuur a ehitedün madetoja saalin toimõndas oulu sinfonia miä om õuruupa liido ala kõgõ põh apoolitsõmb elokutsõlinõ sümfooniaorkõstri oulun ilmus aoleht kaleva tä om levigu poolõst soomõ nelläs säidse päivä nädälin ilmuv aoleht kalevat om loet aastagast saaniq oulu sõprusliinaq ommaq batman vai nahkhiiremiis om vällä mõtõld osatäütjä koomiksiraamadu supõrkangõlanõ kiä ilmus dc comics i koomiksin batman kiä ilmu edimäst kõrda aastagal koomiksin detective comics om luud taidru kane i bobi bob kane ja kirämehe fingeri billi bill finger puult karakter algusõn the bat man vaihõl the batman om lisas tunt ka ku hõlmikut kandva sõdija the caped crusader pümehüse rüütli the dark knight ni maailma kygõ parõmb salapolitsei the world s greatest detective batmani mäng periselt üts inemine kink nimi om wayne i bruce bruce wayne tää om rikas miis vabriguumanik ja häätegijä nännüq latsõn kuis rüüvli tapsõ timä vanõmbaq vann bruce kättemassu bruce triin se hinnäst nii vaimlidsõlt ku ka kihälidselt mink perän nakas kandma nahkhiireteemälist kostüümi et võidõldaq kuritüügä batman toimõndas vällä mõtõldun liinan nimega gotham city kon timmä avitasõq vaihõl timä sõbõr robin ülembtiindre pennyworthi alfred alfred pennyworth politseikomissar gordoni jim jim gordon ja nahkhiiretütrik the batgirl batmani päämidseq vastalidsõq ommaq narr the joker pingviin the penguin mõistataja the riddler kats nägo two face al ghuli ra s ra s al ghul hernehirmutus scarecrow kihvtipuu poison ivy ni kass naanõ catwoman batman om tõisist supõrkangõlaisist tõistsugunõ selle timäl olõ i supõrväki tää tarvitas uma hääd mõistust salapolitseitaido tiidüst tehnoloogiat rikkust kihälist väke võitluskunstõ lust ust ja pelgo batman kand musta hõlmikut ja maski miä katt näko a joht kata ai suupiirkunda kostüümi ilostasõq teräväq nahkhiirekõrvaq ni nahkhiirt kujotav batmani märk miä om täpsämbält rinna pääl batman kand hariligult ka vüüd läbi aigõ ommaq kostüümi värvilahenduseq muutunuq a hõlmik ja näomask ommaq olnuq kimmähe alasi mustaq varrampa olliq rõivaq halliq a no ülepää mustaq ka märgi kujondus om läbi aigõ muutunuq ku batman võitlõs vainlaisiga või täl tarvis tullaq bumerangi sarnast batarang i ja muid tegüsit nõvvõ batman liigus sagõhõhe korguisin minktarbis tarvitas köüt tää sõit esiqerälidse massinaga batmobile iga lindas esiqmuudu linnogiga batplane i vai batwing iga vii pääl liigus batman esiqerälidse loodsiguga batboat iga batmani pääkortin batcave om wayne i vahmila härbäni all olõvan kooban kon tää edendäs ja hoit uma varustust ku vaia kuts komissar gordoni jim gotham city politseist batmani vällä minktarbis tarvitas batmani märgiga proektorit varrampa ka esiqmuudu telehvonni batmani ku ameeriga kultuuri pühäst või trehvädäq ni raadion televis oonin ku ka filmin kaubon miä ommaq müüdüq üle maailma näütüses latsi asjo vai videomänge batmani karakter om huvitanuq ka ulliarstõ kiä ommaq püüdnüq taidaq karakteri hengeelo ja timä õigõt eko ütiskunnan lehekuun aastagal sai batman tõsõ kotusõ ign i rubriigin kygõ parõmbat koomiksi kangõlast läbi aigõ aokiri empire pand tää tõsõ kotusõ pääle rubriigin kygõ parõmbat koomiksi karakterit läbi aigõ filmen ommaq batmani mäng nüq keatoni michael michael keaton kilmeri val val kilmer clooney george george clooney ja bale i christian christian bale pia ka afflecki ben ben affleck batmani kolm viimäst filmi batman luu batman begins pümehüse rüütli the dark knight ja pümehüse rüütli tagasitulõk nõsõng the dark knight rises ommaq olnuq kygõ parõmbaq kreeka kiil kreeka keelen om indoõuruupa kiil parhilladsõl vahtsõkreekakeelel oll kats kiräkeele tõsõndit katharevusa miä om tiideline ja ammõt linõ vanakreeka kiil ja dimotiki rahvakiil midä tarvitatõdas ilokirändüsen aastagast om ammõt likult tarvitusõl dimotiki kreeka kiil om tähtsä selle et ilias ja odüsseia platoni kõnõq ja aristotelese tyyq ommaq kirotõduq tuun keelen kriika kiilt kõnõlõs umbõs mill onat inemist kreekan küprüsel ja mitmõl puul maailman taa om üts riigikeelist albaanian armeeniän ungarin itaalian rumeeniän türgün ja ukrainan taa om kah õuruupa liido üts ammõt liidsist keelist kreeka kiilt om kynõld joba aastatuhandõst ekr saaniq balkani puulsaarõl kreeka kiil om kygõ vanõmb täämbätsel aol pruugit kiil kreeka synno om lainat hulka kiilihe esiqeränis pall o om naid näütüses inglüse keelen näütüses või tuvvaq matõmaatiga füüsiga tähetiidüs kreeka lain um siski astronoomia demokraatia filosoofia atleetiga tiatri retooriga baptism jne ka sõnaq lõpuga loogia graaf ja liit tele kreeka tähistü om kreeka keele kirotamisõs aastasaast ekr pääle tarvitõdav tähistü kreeka tähistü näüdüsses oll foiniikia tähistü kreeka tähistü om olluq alossõs ladina kürillilidsele ja kopti tähistüle kreeka tähistu suur ja tsillotäheq ommaq edimädsen ja tõõsõn rian kolmandan rian om tuud vahtsõkreeka nimmi kirotamisõs tarvitõdav aastagal luunuqd kreeka umaladina tähistü saami keeleq om rühm soomõ ugri kiili midä kõnõldas kolmõ riigi alal soomõn roodsin norran ja vinnemaal saami keeleq ommaq õuruupa muistidsõq keeleq ja õdagumeresoomõ kiili kõgõ ligimbädseq sugulaskeeleq kokko kõnõldas täämbä ütsät saami kiilt saami keeleq jaetas kattõ rühmä hummogusaami kiili ni õdagusaami kiili hummogusaami keeleq ommaq lõunõsaami kiil uumajasaami kiil piitimesaami kiil luulajasaami kiil ja põh asaami kiil õdagusaami keeleq ommaq inarisaami kiil koltasaami kiil kildinisaami kiil ja tur asaami kiil aastagasaal kõnõldi viil ütte õdagusaami kiilt akkalasaami kiilt viimäne akkalasaami keele kõnõlõja marja sergina kuuli aastagal saami kiili kõnõlõjit om kokko säälhulgan soomõn kõnõlõjidõ arvo poolõst om kõgõ suurõmb saami kiil põh asaami kiil midä kõnõlõs inemist saami keeleq ommaq arõnõnuq saami algkeelest midä om arvatavaste kõnõld aastakat tagasi kas lõunõ soomõn või karjalan säält om kiil ravvaaol levinüq hummogu ja põh a tsihin saami kiilin om jälgi tundmatuist paleoõuruupa kiilist midä õuruupan muistõhavva kõnõldi kuvvõl saami keelel om uma kiräkiil olõman põh amail kõnõldavaq saami keeleq pruukvaq ladina tähistüt a kildinisaami kiilt kirotõdas kirillitsaga norra põhisäädüsen om kirän et riik piät tugõma saami keele ja kultuuri hoitmist ja arõndamist saami keelel on ammõtlinõ staatus järgmädsin vallon kautokeino karasjok gáivuotna kfjord nesseby porsanger tana tysfjord lavangen ja snsa saami kiil om üts roodsi viiest ammõtlidsõst vähembüskeelest ja tuul om määrät staatus arjeplogi gällivare jokkmokki ja kiruna vallan soomõn tunnistõdas kolmõ saami kiilt põh asaami inarisaami ni koltasaami kiilt saami kiil on ammõtlinõ kiil enontekiö inari sodankylä ja utsjoki vallan vinnemaal olõ õi saami keelel ammõtlist staatust aastagast saaniq om saami kiilt opat murmanski ülikoolin suvõaig om vüüaost üte tunni jago illatsõmbas nihutõt kelläaig õuruupan mindäs üle suvõaolõ urbõkuu viimätsel pühäpääväl kellä utc aigo eestin ja tagasi vüüaolõ mindäs rehekuu viimätsel pühapääväl kellä utc aigo eestin sis keerähtäseq kelläq tunni jago tagasi mitteammõtlidsõlt nimetedäs vüüaigo ka talvõaos suvõao tarvitust peetäs tarvilidsõs selle et inemiseq toimõndasõq sis inämb aol kuq paistus luuduslik valgus niimuudu hoitvaq inemiseq eelektrienergiät kokko suvõao mõttõ pakk vällä franklini benjamin aastagal tä tahtsõ inemiisil kündlit kokko hoitaq eesti läts edimäst kõrda suvõaolõ aastagal hainakuu pääväl ildampa viil mõlõmba s aksa okupatsiooni aigo ja lõpligult aastagal mahlakuu pääväl täämbädsel pääväl tarvitõdas suvõaigo põh apuulkeräl kanadan ameeriga ütisriigen ja õuruupa riigen ni lõunõpuulkeräl austraalian vahtsõl meremaal paraguayn tsiilin ja brasiilian vinnemaa olõ õi lännüq inämb suvõao pääle aastagast suvõao pääle lääväq üle kõik õuruupa liido riigiq selle et siseturu hääs om terven õuruupa liidon ütine kuupäiv ja suvõao alostusõ kelläaig pegasus vanakreeka keelen ol vana kreeka mütoloogian siivolinõ valgõ hopõn timä vanõmbaq olliq poseidon ja medusa hesiodose perrä karas pegasus vällä medusa kaalast ku perseus tuu mahaq ragi tõõsõ variandi perrä juusk medusa veri merde ja pegasus sündü verest halust ja merekohost täl ol ka üts veli chrysaor kiä olõ õs hopõn a peris harilik nuurmiis korinthosõ kangõlanõ bellerophon har ot pegasusõ athena abiga käsile ni ütenkuun võitliq nääq kimääri ja amatsuunõ vasta ildampa tah bellerophon pegasusõga olymposõlõ sõitaq a kukõrdu ratsu sälläst alla tagasi maa pääle esiq tõõsõndiin ommaq tuus esiq põhjusõq kangõlanõ naas pelgämä vai tull täl pääpööritüs vai hiit pegasus tiä hindä sälläst maaha zeusi tahtmisõ perrä a pegasus jakas umma tiid ja zeus võt tiä lahkõhe vasta üte variandi perrä pand zeus tä taivahe ni tuudmuudu sündü pegasusõ tähtkujo timä nõsõng märkse lämmide keväjäilmo ja tormõ tulõkit tuu köüdüs või tuust tullaq et pegasust zeusi välginuuli kandjas peeti pegasus ku tunnismärk tõõsõndõlõs ao joosul keskaost renessansini tähüs pegasus tarkust ja kuulsust ildampa sai temäst luulõ ja inspiratsiooni tunnismärk tedä om joba antiikaost pääle ka kunstin pall o kujotõt a sis puudu tiäl köüdüs muusadõga pegasust om ka vii päävä ja šamanismiga köüdet suidsu gustav gustav suits märdikuu tartomaa lehekuu stockholm oll eesti luulõtaja ja kirändüstiidläne suits sündü oppajidõ perrehe koolitiid alost küläkoolin perän tuud läts tarto aleksandri gümnaasiummi jo gümnaasiumipäivil käve tä suvildõ soomõn kon opas kodooppajan prantsusõ ja s aksa kiilt gümnaasiumi lõpõt suitsu gustav aastagal kuldmedäliga perän tuud ast tä tarto ülikuuli kon oppõ keeletiidüst aastagal jakas opmist helsingi ülikoolin kon oppõ täämbädse päävä kirändüst ja esteetikat tuu lõpõt tää aastagal aastagal kosõ suits naasõs ülikoolisõsara suumlasõ aino thauvni aastagil tüüt tää helsingi ülikooli raamadukogon ni sis kooniq aastagani helsingi vinne gümnaasiumi soomõ keele oppajan suidsu gustav oll nuur eesti liikmisõ üts mõokambit juhtõ aastagil oll tä tekev poliitikan tääd peetäs eesti esiqsaisumisõ idee ütes autoris aastagal pagõsi suits soomõ kaudu ruutsi kon tüüt nobeli instituudi raamadukogon suidsu gustav kuuli aastagal perän mitmõaastagast rassõt haigust tää om matõt stockholmi mõtsakalmuaialõ aastagast andvaq tarto kultuurkapital ja tarto liin vällä gustav suidsu abirahha suidsu edimäne luulõtus vesiroosit ilmu aastagal aokirän uus aeg suits oll rühmä nuur eesti vaimlinõ juht ni näide umanimelidse almanahhi ja aokirä toimõndaja nuur eesti edimädse almanahhi sissejuhatusõst om perit ka suidsu pall o perräüteld üleskutsõq olkõ iistläseq a saagõq ka õuruuplaisis edimäne kogo elo tuli näütäs aastagasaa algusõ revolutsioonimeeleollo aastagal ilmunun kogon tuulõmaa kujotas suits toolõ perrätulnut pettümüst ja vahtsit unistuisi edimäst ilmasõta näütäs aastagal ilmunuq kogo kõik om kokko unõnägo kiränigu illast luulõt om ilmunuq kogon tuli ja tuul lisas luulõlõ om tää avaldanuq kats esseekoko tsihiq ja kaehtusõq ja nuur eesti nõlvakult ni uurmiisi eesti kirändüsluust nike vanakreeka keelen võit ol vana kreeka siivolinõ võidojumalanna nii lahengun ku rahumiilsen võitlusõn timä rooma vastus ol victoria mütoloogia perrä ol nike titaan pallasõ ja jumalanna styi tütär ja zeluse rivaalitsõmisõ kratosõ kimmüse ja bia jovvu sõsar mõnõ lätte perrä om nike imä oileis mitte sty ku pääjummal zeus otsõ liitlaisi titaanõ sõas vanõmbidõ jumaluisi vasta tõi sty umaq latsõq zeusi teenistüste nike ol syavankri juht ja kyik neli määräti jumala trooni vahis päält taa olõ i nikel umma mütoloogiat niket om vana kreeka vaasimaalõ pääl kujotõt pääle siibo mitmõ tunnismärgiga võidokruun karik veiniohvris kreeka keelen laadanapalotaja kreeka keelen altri ni lüür võidolaulus timä avvos om ateena akropolilõ ehitet templi miä om siiäqmaaniq häste alalõ hoitunuq nike om üts hariligumbit kujotuisi kreeka münte pääl nike om lähkene jumalanna athenaga ni om tõõnõkõrd kygõst athena tunnismärgis vai lisanimes nike om athenast siskiq tõistsugumanõ siibo poolõst mynikõrd nimitedäs kattõ jumalannat üttemuudu nikaiks tundsambaq nimeq miä nikest ommaq tulnuq nikolaos nicholas nicola nick nicolai nikolai nicolae nils klaas nicole ike niki nikita nika niketas nikki nico veronica veronika hades vanakreeka keelen ol vana kreeka mütoloogian allilma kuning ni surma ja kuulnuidõ jummal tiä vahtõ matussõriituisi ja kaitsõ kuulnuidõ õigust väärikäle matussõlõ hades ol ka maa käkitüisi rikkuisi vilälidse mulla kulla hõpõ ja tõisi metallõ jummal tuuperäst teedäs tedä ku ploutonit om kreeka keelen rikkus ni tuust tulõ timä rooma vastus pluto hadese vanõmbaq olliq titaaniq kronos ja rhea ni tää ol poseidoni demeteri hera hestia zeusi ja chironi veli kronos lõbah hadese õkva päält sündümist üten nellä sõsara velega alla a ku sündü kuvvõs lats zeus avi rhea umal pujal pästäq andõn kronosõlõ latsõ asõmõl rõiva sisse mähidü kivi ildampa sundõ zeus kronost tõisi latsi ka vällä sülgämä ni ütenkuun võitliq nääq titaanõ vasta müüdi perrä võidiq zeus poseidon ja hades päält kümmet aastakka lõpus titaanõ ja panniq nääq vangi tartarostõ zeusist sai taiva poseidonist mere ja hadessest allilma valitsõja hades küsse zeusilt ütte timä tütrist naasõs zeus lubasigi tiäle uma ja demeteri tütre persephone hades tiidse et demeter om tuu vasta ja nii rüüvse tiä persephone väega ku demeter tuust teedäq sai ol tiä maruvihanõ ja saatsõ suurõ häöngi ja puudusõ maa pääle kooniq timä tütär tagasi lastas zeus ol sunnit alla andma ja tütrik tuudi allilmast tagasi a aastaga tulõ tä kolmõs kuus tagasi hadesõ mano tuul aol talvõl om kõik maa täüs leinä ja kurbust hadest kujotõdas ku tumõhidõ habõnidõga kuninglist jumalat ni sagõhõhe saat tedä kolmõ pääga põrgupini kerberos kuigiq täämbädsel pääväl köütüs hades kurja ja halvaga om tiä vana kreeka mütoloogian altruistlik kangõlanõ kiä om innemb passiivnõ ku halb kerberos vanakreeka keelen ol vana kreeka mütoloogian mitmõ pääga põrgupini kiä vahtsõ allilma väräjät et hoitaq kuulnuidõ vaimõ pagõmast tedä seletedäs inämbüste ku kolmõ pääga pinni sivvuhanna sivvõst laka ja lõvi küüdsiga kuna tedä om ni antiik kreeka ja antiik rooma ku ka muudsan kirändüsen ja kunstin pall o kujotõt vari iirüseq esiq autoridõ ettekujotusõn nii kerberosõ vällänägemine ku tagaperä timä ümbre kõgõ suurõmb om lahkominek päie arvon inämbüste kujotõdas tedä kolme pääga vaihõl ka üte vai katõ vai esiki kooniq viiekümne pääga võimalik et nii suurõ arvo puhul ommaq ka siugõ pääq sekkä rehkendedüq kerberosõ vanõmbaq olliq echidna kiä ol poolõlistõ naanõ ja poolõlistõ siug ni typhon saa maopääga tuld sülgäv hiiglanõ kedäs esikiq olümpose jumalaq pelgsiq kerberosel ol kolm veljä edimält orthros kedä kujotõdi ku katõ pääga põrgupinni tõõsõs lerna hüdrä pall odõ päiega jälehüs kink hingüs häö kyik elävä ni viimäte kimäär kiä ol iistpuult lõvi keskest kits ja takastpuult siug kreeka mütoloogian ja kunstin kujotõdas kerberost inämbüste kolme pääga kõgõ levinümbä seletüse perrä näge üts pää minnevaigo tõõnõ ollõvaigo ja kolmas tullõvaigo a tõisin lättin tähendäseq pääq sündü nuurust ja vanahust kyik kerberose pääq sööväq nigu kinnütedäs kygõst elävide lihha ja tuuperäst lupasõq kuulnuidõ hingi allilma a lupa i kinkalgi säält ärq minnäq kerberos vahtõ allilma väräjät ja ol hadese truu vahipini kerberosõ eläväst pääst kinniq püüdmine ol viimäne vägitego midä kuning eurystheus sundõ heraklest tegemä et hüäskelläq timä ja megaira latsi tapminõ herakles sai tuuga nakkama ja vei pini eurystheusõ mano kuning peläs kerberost nii pall o et karas pithostõ suurdõ hoiuvaasi ja pallõl heraklesel kerberos allilma tagasi viiäq ni lask tä vastatasos vabas vägitekõ tegemisest oulu ülikuul soomõ keeli oulun yliopisto om soomõ ülikuul oulu liinan soomõn tä om üts soomõ suurõmbit ülikuulõ a oppõ sääl üliopilast ülikoolin käü tüül umbõs tüütäjät ja sääl tetäs uurmistüüd päält tiidüsalal ülikooli rektoris om aastagast saaniq olnuq niinimäki jouko ülikuul om asotõt aastaga ku soomõ toonanõ president kekkoneni urho kinnüt säädüse ülikooli asotamisõ kotsilõ edimädseq üliopilasõq tulliq järgmädse aastaga kõgõpäält olliq ülikoolin õnnõ filosoofia ja tehniga tiidüskunnaq ni oppajakõrgkuul arstitiidüse tiidüskund naka toimõndama a elektri ja masinatekniga oppaminõ naka pääle a edimäne infoteknoloogia prohvõsri alost a ni a asotõti majandustiidüse tiidüskund ülikoolin om kolm kampust pääkampus om linnanmaa liinaosan viis kilomiitrit keskliinast põh apoolõ pääkampusõl ommaq näütüses pääraamatukogo kasvotiide aid eläjämuusõum ja geoloogia muusõum arstitiidüse tiidüskund om kontinkangasõ alal oulu ülikooli haigõmaja kõrval oulu ülikoolin om kah giellagas instituut saami keeli giellagas instituhtta kon uuritas saami kiili ja kultuuri instituut om asotõt a sääl om võimalik oppiq saami kiilt ja saami kultuuri ni põhiainõs ku kah kõrvalainõs woolridge granti elizabeth elizabeth woolridge grant piimäkuu päiv tunnõt ku lana del rey om ameeriga ütisriike laulja ni laulusõnno kirotaja aastagadsõlt nakas elizabeth laulõ kirotama ja sõlmsõ uma edimädse plaadilepingu aastagal timä edimäne plaat lana del rey ilmu aastagal internetin pääle tuud ku lana del rey and aastaga piimäkuun vällä laulu video games ilmu põimukuun youtube in timä puult tett muusigavideo timä tõnõ plaat born to die ilmu aastaga vahtsõaastakuun tuud plaati om müüd üle mill ona eksemplari kogo maailman lana del rey muusikat om võrrõld filmimuusiga ja popkultuuriga esiqeränis aastakkõ americana muusigastiiliga laulja om kujotanuq hinnäst ku esiq luudut gangsta sinatra nancyt self styled gangsta nancy sinatra umma muusikat om tä lasknuq mõotaq ni uma ala kõgõ parõmbil näütüses presley elvisel winehouse i amyl joplini janisel nirvanal eminemil springsteeni bruce il ja spearsi britneyl ku ka luulõl ja film noir l lana del rey tüü om saanuq mitmit avvohindo tä om võitnuq muusigaavvohinna q award rubriigin kõgõ parõmb vahtsõnõ asi ja miihi aokirä gq avvohinna rubriigin aastaga naanõ murakami haruki haruki murakami sündünüq vahtsõaastakuu pääväl om jaapani kiränik ja tõlk murakami haruki sündü kiotohn timä esä oll klassigalidsõ filoloogia oppaja murakami edüsromaan kullõq tuulõ laulu ilmu aastagal tundsas sai murakami aastagal ilmunuq romaaniga norra mõts murakami haruki reis pall o aastagal sõit tää uma naasõga itaaliahe ildampa kreekahe aastagal läts tä inglüsmaalõ londonihe aastagal läts kiränik ameeriga ütisriikehe ja nakas tüütämä sääl ülikoolihn princetoni liinahn vahtsõaastakuul aastagal läts kiränik tagasi jaapanihe kohn põraaigo eläs aastagal ilmu timä kümnes romaan kafka mereveerehn aastagal murakami haruki sai franz kafka nimelidse kirändüspreemia murakami haruki om pandnuq ümbre pall o fitzgeraldi francis scotti capote trumani ja salingeri jerome i teossit kivirähä andrus andrus kivirähk sündünüq aastaga põimukuu pääväl om eesti kiränik tä lõpõt aastaga tarto ülikooli aokirändüse osakunna andrus kivirähk tüütäs eesti päävälehen kohn tä kirotas arvamisartikliid tä tege ka raadiosaadõt rahva uma kaidsõq üten sõbõr juurõ mardiga andrusõ raamatut rehepapp vai märdikuu om müüd inämb kuq   tükkü ja tuu tege täst parhailladsõ ao eesti kõgõ populaarsõmba kirämehe kivirähä andrusõ raamaduq ommaq kirotõduq inämbäste iistläisist eesti aoluust ja mütoloogiast aq tä om kirotanuq ka pall o latsiraamatit filmistsenaariummõ ja näütemänge kivirähä andrussõl om väegaq hää huumorimiil ja ettekujotus tä tarvitas sagõhe sõbralikku irooniat ja manopandmist tä om saanuq pall o kirändüsavvohindo nii eestin kuq ka vällämaal näütüses lutsu huumoripreemiä tammsaare romaanipreemiä viromaa kirändüsavvohind nukitsa avvohind läti jnis baltvilksi preemiä tšuvašimaa vai tšuvaššia ammõtligult tšuvaši vabariik tšuvaši k vinne k om vinnemaa järgu valitsõmisütsüs vabariik volga föderaalringkunnan tšuvašimaa päälinn om tšeboksarõ suurõmbaq liinaq ommaq tšeboksarõ novotšeboksarsk kanaš ja alatõr tšuvašimaa suurus om kilomiitret naabriq ommaq nii soomõ ugri rahvaq kui ka slaavlaseq ja tatarlasõq tšuvašimaalt juusk läbi ka üts suurõmbit jõki volga vabariigi kuunsaison ommaq järgmädseq rajooniq tšuvašimaal om kuuli latsiaida ja suurkuuli oppiq saa nii tšuvaši vinne mordva ku tatari kiilt riigin om egä innemise kohta suurkoolilist ja suurkoolõn opis opilast šoršelõ külan om kosmonautiga muusõum selle et kolmas inemine maailman kiä läts kosmossõhe oll tšuvašš andrian nikolajev tšuvašimaal om ka rahvusmuusõum kon ommaq raamaduq dokumendiq fotoq reliikviaq ja pall o muid asjo baskimaa om piirkund pürenee mäki õdagujaon miä küünüs biskaia laheni katõl puul pürenee mäki õdagujako prantsusmaal ja hispaanian baskimaa sais kuun säitsmest piirkunnast nn aoluulidsõst alast neli piirkunda lõunan hispaania territooriumil ommaq kokko hegoalde ehk lõunõ baskimaa ni kolm piirkunda põh ahummogun prantsusmaa territooriumil ommaq kokko iparraide ehk põh a baskimaa lõunõ baskimaa piirkunnaq põh a baskimaa piirkunnaq tõõnõkõrd rehkendedäseq navarra ja alamb navarra ütes piirkunnas baskimaal ommaq inemiseq elänüq kõik aig illatsõst paleoliitikumist pääle tekkü navarra kuningkund miä liit baskõ maid mõlõmbal puul püreneid umbõs aastagil suurõmba võimsuse sai taa sancho iii suurõ aol tuul aol olliq aragn ja kastiilia navarra maakunnaq ni sancho sai protektoraadi ka leni üle peräst sancho surma jaeti riik timä poigõ vaihõl kiä pästiq vallalõ veletaposõa aastagal kuuli navarra kuningadünastia vällä kell om säädüs ao mõõtmisõs kell om üts vanõmbit lövvüssit miä om tettü et mõõtaq ja vai rehkendäq aigõ miä ommaq vähämbäq ku luuduslidsõq mõõdussõq nigu üüpäiv aastak kell tüütäs määntsegi püsüvä kõrraperälidse jakkusõ pääl näütüses maakerä püürdlemise tiksli kvartsplaadi aadomidõ vai molõkullõ kõikmisõ vai muul sääntse pääl inämb tunnõduq aomõõtmisriistaq ommaq sainakell käekell herätüskell kõgõ vanõmbas peetäs pääväkellä miä tüütäs niimuudu et päävä tett var o kotus kellä plaadi pääl näütäs määntsen püürdlemise faasin püürldev maakerä parahhe om tikslikelläq ommaq hariligult sainakelläq aastagasaal naati tegemä massinavärgiga karmanikelli edimält nimitedi noid nürnbergi munõs kvartskell om kvantresonaatriga püsüvas saad elektronkell aastagasaal levisi käekelli kandminõ ja naati tegemä elektronkelli aastagasaa lõpun naati tegemä raadiokelli midä säetäs õigõs märgüssidega eräliidsi aomärgüssit saatva raadiosaatja päält parhilla ommaq kõgõ täpsämbaq kelläq aadomkelläq nuuq ommaq kvartskelläq mink käüki võrrõldas tseesiümi hapasnigu vai rubiidiumi aadomidõ elektronnõ tõistsugutsidõ energiätasõmidõ perrä vastava raadiosagõhusõga põrgnas vai aidpõrgnas vai kultuuripõrgnas daucus carota sativus daucus sativus om sarikaliidsi sugukunna põrknidõ perrehe kuuluv katsa aastanõ kasv eestin peetäs söögipõrknit tähtsäs aidviläs tiidüsligult selet põrgnast edimält linnaeus põrgnas om katõ aastanõ kasv edimädsel aastagal kasutas tä lehekodarigu ja juurõvilä tõsõl aastagal kasutas kooniq ühe miitre korgudsõ harolidsõ ts aukhäiremäga varrõ mändsel arõnõsõq häitsmeq ja küdsäseq siimneq põrgnas idänes aigopiten ja tulõ üles hariligult kümne kooniq katsatõistkümne päävä peräst päält külbmist kihonõmisaig olõnõs mulla niiskusõst ja kraadist lämmän niiskõn mullan võivaq hää jovvuga siimneq kihodaq esikiq nädäli peräst edimäne peris leht tulõ kats nädälit peräst kihonõmist leheq ommaq pikäq roodsuga pistülidseq vai nõsõsõq pistü kolmnuka kujogaq miä om mitmõkõrdsõlt sulgjalt lahkidsõ lehelabaga perislehti välla tulõmisega nakkas luuma ka juurõvili juurõvilä tegünemist uurnuq tiidläseq teiq selges et ku viläle kõgõst loomaleheq jättäq sis juurõviljä ei tegüneq ku õnnõ loomaleheq ärq võttaq sis kasus väega lühkene juurõvili uma juurõ sisse korjas kasv söögiväeq miä ommaq tarvilidsõq pikä varrõ kasvatamisõs ja häitsemises tõsõl eloaastal põrkna süä om hariligult koorõst hellemb ja puidsõmb ni sääl om veidemb vitamiinõ põrkna juurõvili om väega painsa ja muut kergehe hindä tüübilist kujjo kuq põrknaq külbetäseq vallalidsõ pinna pääle kon ei olõq kivve sis põrkna juur ei deformiirüq siimnide läbimõõt om üts kooniq kats millimiitrit ja nuuq tulnuq külbäq katõ tsendimiitre süvvüste kõgõ parõmbalõ kasus põrgnas täüsvalgusõn õnnõ veitkese kannahtas tä ka varjo suurõs kasusõq põrknaq nelä kuuga põrkna siimnit saa tarvitaq kolm neli aastakka siimneq ommavaq kõva esiqmuudu haisugaq selle sääl ommaq seen eederliguq õliq siimnil ommaq tihtsähekülen nõglaq näidega kinnütüseq siimneq ütstõsõ külge põrkna eri sordõl tetäs vaiht juurõ perrä põrkna esiqmuudu pihlõnõ värv tulõ karoteenist inemise ihon muutus tuu osalidsõlt a vitamiinis põrknidõ ülearo pall o süümisest tulõ karotenuus miä tege naha pihlõtsõs põrkna sisen om pall o kiudollust antioksüdantõ ja mineraalõ põrknit soovitõdas süvväq innekõkkõ süäme massa ja rauhahaigil värski põrkna ja põrknamahla sakõ pruukminõ tege kihä kõvõmbas ja tõvõkimmüst tege kah parõmbas handi kiil tõõsõ nimegaq ostjaki kiil handi keeles hanty yasa om soomõ ugri kiil midä kõnõlõsõq õdagu tsiberin eläväq handiq handi kiil om uurali kiilkunna ugri kiili obi ugri rühmä kiil handi kiilt kõnõldas vinnemaal handi mansimaal jamali neenedsi hindavolitsõn piirkunnan ja tomski oblastin aleksandrovskoje ja kargosoki rajoonin aasta salmineni ja janhuneni uurmisõ perrä elli vinnemaal handi keele kõnõlõjat aasta rahvalugõmisõ perrä elli vinnemaal handi keele mõistjat a aasta rahvalugõmisõ perrä oll näid õnnõ handi kiil om ohoalonõ kiil handi keele kõgõ läkümb hõimokiil om mansi kiil handi kiil om tunnõt ummmi murdidõ hulga poolõst murdidõ õdagurühmä kuulusõq salehardi obi ja irtõši murdõq hummogurühmä kuulusõq surguti ja vahhi vasjugani murdõq miä ommaq jagonuq kolmõstõistkümnes murrakus kõik murdõq ommaq egäüts väega esiqmuudu kolmõ päämädse murdidõrühmä kolmas om põh arühm kõnõlõjaq ei saaq ütstõõsõst arvo udmurdi kiil om soomõ ugri kiilkunna permi kiil kiilt  kõnõlõsõq udmurdiq vinnemaal udmurdi hindävolitsõn vabariigin om udmurdi kiil vinne keele kõrval ammõtlinõ kiil kõgõ lähkümbäq hõimokeeleq ommaq komi kiil ja permikomi kiil udmurdi kiil om ohoalonõ kiil udmurdi kiilt kõnõldas veidüq ja taad ei peetäq tähtsäs vinne kiilt on udmurdõlõ egä päiv tarvis õnnõ udmurdi keelega toimõ ei tulõq udmurdi koolilatsõst opvaq imäkiilt õnnõ udmurdikiilset oppust om õnnõ maa algkoolõn miä ommaq ettevalmistusõs vinnekiilsele oppusõlõ udmurdi vabariigi parlament om andnuq udmurdi keelele riigikeele staatusõ a keelesäädüs löüd tugõvat vastasaiso esiqmuudu tõisist soomõ ugri keelist om udmurdi kiil tuu poolõst et täl om rasõhus viimädse silbi pääl arvatas et tuu om turgi kiili mõjo udmurdi keelen olõ iq vabahelükokkokõlla udmurdi keelen om käänüst   udmurdi tähistü om kirillitsa tähtiga ja näge vällä sääne chhinnamasta sanskrit chinnamast tuu kink pää om ärq lõigat kõnõldas ka chinnamasta chhinnamastika ni prachanda chandika om üts kümne tantristligu naisjumala mahavidya siäst devi hindude jumaligu imä mõtsik vihalinõ külg chhinnamastat või lihtsähe ärq tundaq tä hirmsa puusli perrä tuu um naisjummal kiä om esiqhindäl pää otsast ärq lõiganuq hoit taadsama pääd uman üten käen kõvvõr mõõk om tõsõn käen kolm vereujja purskasõq vällä tä kaalast ja naist joovaq tä kats saatjat ja tä esiq chhinnamasta sais hariligult vaihõkõrran olõva paari pääl chhinnamastat köüdetäs hindäohvõrdamisõ arvosaamisõga niisama kundalini vaimlidsõ energiä herätämisega tedä peetäs ka seksuaalsõ hindäkontrolli ja seksuaalväe kihästüses olõnõvalt seletüsest tä sümbolisiir devi mõlõmbat külge ello kinkvät ja ello võtvat timäst kõnõlõvaq jutussõq rõhutasõq timä tuudut ohvrit tõnõkõrd imälikku elementi ni seksuaalsõt dominanti ja hinnast ärqhäötävät vihha kuiki nigu mahavidya om tä patronaai all ei olõq tälle pühendedüid templiid väega pall o inämb või naid löüdäq põh a indian ja nepaalin niisamatõ om chhinnamasta ütsilde individuaalnõ tiinmine harv selle et tä om mõtsigu loomuga ni timä tiinmist ja timä poolõ püürdümist peetäs ohtligadsõs timä ütsilde tiinmine om inämbjaolt tantristlik midä tegeväq tantrikaq joogiq ja maailmast ärpüürdnüq chhinnamastat tiidväq nii hinduq ku budistiq aksi aleksandrsit aleksandrs aksi või pitäq ütes läti tähtsämbäs luulõtajas aks sündü aastaga rehekuu pääväl riia liinah timä esä imä olliq rättsepp jnis adarainis ja timä tõõnõpuul emilija timä edevanõmbidõ nimi oll adarainis aks agaq seo nime tõõnõ puul oll ao joosul ärq kaonu ildampa valõ aks nimelt tuu tõõsõ poolõ hindäle pseudonüümis ku aks oll kümne aastaga vana ast ta riia aleksandri gümnaasiummi perän gümnaasiumi lõpõtamist ast aks moskva ülikooli tohtritiidüskunda moskvah puttõ tä kokko futuristõ ja imainistõga ni kirot aastaga vannudsõlt uma edimädse luulõtusõ mie oll vinne keeleh aastagal võeti aks verevähe sõaväkke koh tä muusiäh võidõl läti verevide kütte siäh jälki riiah ollõh ast aks läti ülikooli tohtritiidüskunda a vaiht pia tuu ala balti keeletiidüse vasta päält ülikooli lõpõtamist oll tä drabešu latsi var opaiga man olõva kooli juhtja ja oppaja aastagal oll aks jälq riia liinah koh tä tõisi nuuri kiränigõga üteh asot kirästüse seši kuus ja luulõaokirä jauna lira vahtsõnõ lüür ni võtt ossa rühmitüse za vrna hal as varõs tüüst läti luulõhe tõi aks vahtsit tuuli innemb oll läti luulõq kõnõlnuq inämbalt jaolt maaelost a aks kirot liinast ni hariligõst liinainemiisist lemmikteemas oll aksi jaos veeereliin aks esiq ütel et või kirotaq ütskõik minkast niguq pall osit kiränikkõ kiusati ka aksi nõvvokogo aol takan minkperäst täl tekkü depressiuun luulõtaja kuuli radokuu pääväl aastagal lätih um aks täämbätseni pääväni tunnõt ja armastõt eesti keeleh on ilmnu timä luulõkogo igavene riia mä om ümbre pant livia viitolil kunn om katõpaigaelläi tuuperäst et ta saa elläq maa pääl ja viin kah eestin om üttekokko ütstõist katõpaigaeläjat kats noist ommaq vesihobõsõq harivesihopõn ja tähnikvesihopõn ülejäänüq ütessä ummavaq kunnaq kunnõst eliskeles meil hainakunn suukunn lumbikunn viikunn järvekunn muakunn harilik kärnkunn kõrõ ja hal as kärnkunn kunnaq sööväq ja ommaq talvitsõl aol maa pääl a ilmalõ tulõvaq viin siginemises tahtvaq nimäq vähämbit ja suurõmbit lumpõ ja muid lämmit viisilmi kohe kudõ and sisse pandaq pääle tuud nakas konnakudõst väikeisi hannaga kunnapoigõ kasuma edimädseq nädäliq ommaq kunnapojakõsõq viin kooniq nail hanna asõmõlõ jalakõsõq tegüneseq pääle muundumisõ ao üleelämist lätväq nä uma jala pääl maa pääle süüki hankma ja pääle tuud jääseq sinnäq talvõ aos kah katõpaigaeläjä kiä eestin elutsõsõq ommaq riigi kaitsmisõ all tuu tähendas et näide luudusõst ärq häötämine keskkunnaammõedi lupa saamalda om keelet eestin ummaq kunnaq hädäohon päämidselt elopaiku häömise peräst kivipuravik boletus om puravigutaoliidsi seldsi puraviguliidsi sugukunnast peri siini pereq kivipuraviguq ommaq paksuq ja lihalidsõq jalg om inämbüisi jämme ja nuiakujolinõ jala läbimõõt om kooniq cm mõhkjat jalga katt võrkjas tekstuur erändis om õnnõ verrevjalg kivipuravik kink jalga katvaq tihhelt pümmevereväq piinüq soomõq küpär om kummõr hariligult pal as ja kuiv mõnõl liigil kliipüs kübärä läbimõõt või ollaq kooniq cm alakülel om svammi muudu torokõisi kiht mil või ollaq valgõ kõllanõ vai esikiq verrev värv seeneliha lätt lõikõpinnal rohikas vai sinikas mitund liiki kivipuraviguq moodustasõq mükoriisa siini ja kasvõ ütiselo lajaleheliidsi puiõgaq esiqeränis tammõga ja tahtvaq lubjast maad tuuperäst ommaq nä inämb levinüq põh a ja õdagu eestih ni saari pääl neli liiki ommaq tõsõ katõgooria riikligu kaitsõ all nuuq ommaq fechtneri mõro kõllanõ ja verrevjalg kivipuravik eesti verevähe raamatuhe ommaq kantuq viil ka mõhk saadana ja kuld kivipuravik verevähe raamatuhe kantuisi liike viläkihhi korjaminõ om halv a kaitsõalotsidõ lihtõ korjaminõ olõ õi ülepää lubat eestih kasus kokko liiki kivipuravikkõ maailmah lövvüs kivipuravikkõ sadakund liiki pall oq kivipuraviguq ommaq süüdäväq ja hää maiguga tuu poolõst om kõgõ tundsamb harilik kivipuravik a ka näütüses boletus badius ja boletus aereus a lövvüs ka sääntsit liike miä ommaq viha maiguga ja ei kõlbaq süvväq näutüses mõhk kivipuravik ütsiguq puraviguliigiq ommaq kogoniq kihvtidseq saadana kivipuravikku om kavva peet kihvtitses a kiäki olõ õi viil tuu süümise kätte ärq koolnuq siskiq om parõmb tedä mitte süvväq mõni kokaraamat soovitas mitte süvväq sääntsit kivipuravikkõ miä ommaq kübärä alt verevide väikeisi mulkõga a ummõhtõgiq lövvüs sääntsidegiq siäh liike näütüses tammõ ja verrevjalg kivipuravik miä peräst kupatamist süvväq kõlbasõq iiri kodosõda iiri keelen cogad cathartha na héireann inglüse keelen irish civil war oll sõda midä peeti piimäkuu katõkümne katsandast pääväst kooniq lehekuu katõkümne neländä pääväni kodosõda tull perän inglüse iiri sõta ni tuu sõa põhjus oll inglüse iiri leping ja iiri vaba riigi asotaminõ riik olõ õs tävveste esiqsaisva a kuulu suurbritannia valitsusõ alaq sõan oll kats puult iiri vabariiklasõq ja iiri rahvuslasõq rahvuslasõq näide seldsin iirimaa aoldõdsõ valitsusõ vai iiri vaba riigi väeq toediq inglüse iiri lepingut a vabariiklasõq ütliq et leping om iiri vabariigi ärqandminõ pall oq noist kiä konfliktin võitliq olliq olnuq iiri esiqsaisvussõa aol iiri vabariiklidsõ armee irish republican army ira liikmõq kodosõa võidiq iiri vaba riigi väeq kel olliq parõmbaq sõariistaq saaduq briti valitsusõlt tuun sõan kuuli rohkõmb inemiisi ku inne olnun esiqsaisvussõan ni tuu lahast iiri ütiskunda mitmõ põlvõ joosul ka iiri vabariigi kats kõgõ tähtsämbät eräkunda fianna fáil ja fine gael ommaq sündünüq sõa vastanpoolist inglüse iiri leping sõlmiti tuuperäst et lõpõtaq iiri esiqsaisvussõta iiri vabariigi ja suurbritannia ütiskuningriigi vaihõl lepingu perrä pidi iirimaal olõma uma valitsus sõavägi ja politsei leping lubasi põh a iirimaal kuus põh apuulsõt krahvkunda fermanagh antrim tyrone londonderry armagh ja down kon suurõmb jago elänigõst olliq protõstandiq vahtsõst vabariigist vällä astuq ja jäiäq ütiskuningriigi alaq midä tä tekk ki a tuu asõmal et asotaq esiqsaisva vabariik midä inämbüs iirlaisi taht pidi iiri vaba riik olõma konstitutsioonilinõ monarhia briti impeeriümin riigipääs pidi saama briti valitsõja samma viisi niguq kanadan ja austraalian ingläseq kitiq tuud lahendust salahuisi joq inne kõnõluisi a sinn féini juht éamon de valera olõ õs peri leping ütel ka et vahtsõnõ iiri oireachtas parlament piät briti kuningalõ truudust vanma pall oq iiri vabariiklasõq olõ õs vandõga rahulõ päält tuud tugõsi leping iirimaa jagonõmist miä westminsteri parlament oll otsustanuq joq aastagal iirimaa valitsõmisõ säädüsen inglüse keelen government of ireland act ira oll kõgõ veidemb rahulõ tuuga et lepingu perrä pidi lakja saadõtama edimäne dáil iiri parlament iirimaa pidi jäämä konstitutsioonilidsõs monarhias ja üts jago sadamit iirimaa lõunõveeren cobh bearhaven ja lough swilly tull jättäq briti kuninglidsõlõ mereväele tuu kõik oll põhjus mille ira lahki läts ja kodosõda pääle naas michael collins vabariiklaisi juht kiä oll juht nuq iiri miis kunda lepingukõnõluisi aol ütel et leping anna as joht tävvelist vabahust mink poolõ kõik rahvaq saandõlõsõq ja midä edendäseq a vabahusõ et püüdäq saiaq vabahust tuust huul madaq usksõq lepingu vastalidsõq aastagal et leping anna ai kunagiq iirimaale tävvelist esiqsaisvust laheq miä lepingust tull oll väega eräsline pall oq juhiq mõlõmbilt poolilt olliq olnuq esiqsaisvussõa aol lähkedseq sõbraq ni tuu tekk tülüq viil kõvõmbas michael collins ütel ildampa et éamon de valera tiid et suurbritannia tunnista ai hindäperi iiri vabariiki ja lähät timä lepingukõnõluisilõ selle et timä süüdü jääsiq de valera oll jällekiq vihalinõ et collins ja arthur griffith olliq lepingulõ alaq kirotanuq a olõ õs timäga egaq iiri kabinetiga nõvvo pidänüq dáil éireann iiri vabariigi parlament võtt lepingu vasta vahtsõaastakuu säitsmendäl pääväl hellü anti puult ja hellü vasta päält lepingu vastavõtmist ast de valera vabariigi presidendi ammõtist tagasi ni ütel et lepingu vastavõtmisõga murdvaq dáili liikmõq truudust iiri vabariigilõ tä kitt lahendust mink puhul olõsiq iiri vaba riik briti liidoga inglüse keelen british commonwealth köüdet a sõskiq erälde ütsüs mitte liigõq paastukuu säitsmetõistkümnendal pääväl aastagal asot de valera partei cumann na poblachta vabariiklinõ ütehüs jäien samal aol sinn féini liikmõs päält tuu reise tä iirimaad piten ja õhut rahvast edesi võitlõma kuikiq leping oll vasta võet nuuq kiäq olliq lepingu puult lõiq aoldõdsõ valitsusõ mink juhiq olliq michael collins ja arthur griffith tuud valitsust tunnist ka suurbritannia tuu miä periselt kodosõani vei oll siski ira lahkiminek aastaga radokuun nakas collins kokko pandma vahtsõt rahvuslist armeed kon olliq nuuq ira ütsüseq kiäq olliq lepingu puult sama aastaga paastukuun kuts ira kokko kogondusõ kon suurõmb jago arvas et dáilil olõ õi õigust iiri vabariiki lakja saataq kats puult lätsiq hindävaihõl piaaigo kakkõlõma mahlakuun otsust üts jago lepingu vasta olõvast ira st aoldõdsõlõ valitsusõlõ avaligult vasta naadaq näid juhtõ rory o connor ni nääq valludiq nelä kohtu dublini kohtusüstemi keskusõ verevalamisõ ärq hoitmisõs sõlmõ collins lepingu de valeraga et sinn féini vahtsõst kokko köütäq ja aoldõsõ valitsusõ vasta olõva ira ga kiä taht alostaq sõaliidsi operatsiuunõ põh a iirimaal o connori juhiduq vabariiklasõq loodiq et võitlus suurbritanniaga nakkas vahtsõst pääle ja tuu ütistäs ira näide ütidse vainlasõ vasta a lepingu puult olijaq näiq nelä kohtu vallutamisõn õnnõ mässokatsõt arthur griffith ütel et näid piäsiq kõrralt ründämä a michael collins kiä taht kodosõast egä hinna iist kõrvalõ hoitaq jätt nääq algusõn rahulõ collinsi ja griffithi juhtimisõ all nakas aoldõnõ valitsus luuma rahvuslist sõaväke ira asõmal ja vahtsõt politseid säälsaman oll selge et vahtsõnõ sõavägi pandas kokko innitsest ira st tuuperäst lubati ka lepingu vastalidsõl ira l võttaq hindäle iirimaalt ärq minevä briti sõaväe kasarmit ja sõariisto tuu tähend et aastaga suvõs kontroll e aoldõnõ valitsus õnnõ dublinit ja mõnt ütsikut krahvkunda võitlus naas pääle sõs ku aoldõnõ valitsus pruuvõ hindä võimusõ alaq võttaq lepingu vasta olõvit ira ütsüsi kel olliq kõrraliguq sõariistaq kümme päivä päält valimiisi lasiq kats ira liigõt londonin maaha pensionil olõva briti kindrali henry wilsoni lepingu vastalidsõ ira köüdüst tuu as aga õnnistu us tõõstaq võimalik et wilsoni lask tappaq ka collins esi kättemassus tuu iist et wilson oll olnuq põh a iirimaa sõanõvvoandja a suurbritannia süüt ira ütsüst kiä oll vallutanuq neli kohust briti valitsus ähvärd collinsit et ku tä neljä kohust uma kontrolli alaq võta ai ründäseq näq hoonõht esiq tõõsõs võtt lepingut puuldav ira vangi üte lepingu vastalidsõ ira ohvitsõri vastussõs võtt nelän kohtun ollõv ira ütsüs vangi vaba riigi ohvitsõri michael collins ja aoldõnõ valitsus anniq lepinguvastalidsõlõ ira ütsüsele nelän kohtun viimädse võimalusõ alaq andaq a nuuq olõ õs peri piimäkuu katõkümne katsandal pääväl ründsiq lepingut puuldavaq väeq neljä kohust sõariistoga miä olliq lainaduq briti sõaväelt vaba riigi väeq pommidiq neljä kohust suurtükkega sääl seen olõvaq vabariiklasõq olliq õnnõ kergide sõariistoga selle anniq nääq alla päält katõpääväst pommitamist võitlusõq dublinin käveq edesi lepingu vastalinõ ira võtt hindä kontrolli alaq o connelli uulidsa ni naas pääle uulidsavõitlus mõlõmbalt poolõlt kuuli inemist ja haavadaq sai kuulnuidõ siän oll ka üts vabariiklaisi juht cathal brugha päält tuud võtiq vaba riigi väeq vangi lepinguvastalidsõ ira sõamiist hainakuu viiendäl pääväl oll võitlus läbi ja dublin vaba riigi sõaväe käen lepingu vasta olõvaq ira väeq kaihtuq üle riigi päämidselt lõunõ ja õdagu poolõ dublini vallutaminõ sundõ iiri vaban riigin olõvit ira ütsüisi lõpligult puult valima suurõmb jago ast liito lepingu vastaliidsi väkiga kedä juhtõ liam lynch mõlõmbaq poolõq püvviq seletäq et näil om õigus vaba riigi puuldajaq õigustiq hinnäst tuuga et dáil oll inglüse iiri lepingu vasta võtnuq ja rahvas oll valimiisil andnuq rohkõmb helle lepingu puult olõvalõ sinn féinilõ lepingu vastalidsõq vabariiklasõq vaidliq vasta et leping oll vasta võet selle et briti valitsus ähvärd iirimaad sõaga tuuperäst näütä äs lepingu vastavõtminõ joht rahva vapa tahet a rahva hirmu ni aoldõnõ valitsus täüt suurbritannia käske ku kodosõda pääle naas oll lepinguvastalinõ ira tugõvamb ku vaba riigi sõavägi umbõs   miist   vasta a näil oll pall o veidemb sõariisto ja kehvemb juhtminõ tuuperäst pidiq nääq olõma kaitsõsaisundin vaba riigi sõavägi kasvi pia kipõstõ aastaga põimukuun oll sääl   miist ni aastaga lõpun   ja sõa lõpun   miist ku dublin oll lepingu puuldajidõ käen läts konflikt lakja üle terve riigi vabariiklasõq võtiq ärq corki limericki ja waterfordi liinaq ni asodiq munsteri vabariigi a näide juht liam lynch mõista as ärq tarvitaq umma parõmbat saiso tuud et vabariiklasil oll tuul aol viil rohkõmb sõamiihi ja maad tä luut õnnõ et saa hoitaq munsteri vabariiki hindä käen küländ kavva et sundiq suurbritanniat vahtsõst lepingu üle kõnõlõma päält corki liina langõmist käske liam lynch lepingu vastalidsõl ira l maad piteh lakja minnäq ja luvvaq väikuq rühmäq noidõ käen olliq corki krahvkunna õdaguosa kerry lõunõosa wefordi hummoguosa ni sligo ja mayo õdaguosa võidõlusõq olliq ka dundalkin ja dublinin süküskuun and vaba riik vällä säädüse mis lubasi karistaq surmaga egät iiri tsiviilkodanikku kinkal om laskmisriisto vai lahkõainõt tuuga taheti saiaq et vabariiklaisi puuldajil olnu us sõariisto ja lahkõainõt märtekuun nakas vaba riik hukkama vangivõetuid vabariiklaisi kokko tapp vaba riik sõa joosul vangi lepinguvastalinõ ira tapp kättemassus parlamendiliikmõ seán hales i tuupääle hukati joulukuu säitsmendäl pääväl neli kuulsat vabariiklast kedä oll hoiõt vangin sõa edimädsest nädälist pääle rory o connor liam mellows richard barrett ja joe mckelvey lisas naksiq vaba riigi väeq lepinguvastalidsõ ira vangivõetuid sõamiihi ilma lualda tapma vabariiklasõq jovva as sõta edesi pitäq selle et näil oll pall o veidüq sõariisto toidust ja muid tarviliidsi asjo ni näide arv kahasi kõik aig ku tull talv võidiq vaba riigi väeq ärq mitu suurõmbat vabariiklaisi ütsüst sligon meathin connemaran ja dublinin kõgõst huulmata ütel lepinguvastalinõ ira et nääq anna ai alla ja sõa lõppu ammõtligult vällä es kuulutõdaq täpsät sõan surmasaanuisi hulka tiitä äi arvatas et lepingu puuldajidõ hulgast kuuli inemist ja lepingu vastaliidsi hulgast     inemist tuhandõq lepinguvastalidsõ ira liikmõq võediq vangi päält tuud ku nuuq olliq sõariistaq maaha pandnuq ja kodo lännüq pia päält sõa lõppu peetiq valimisõq ja nuuq võit vaba riigi eräkund cumann na ngaedheal gaelõ ütehüs sõskiq jätt kodosõda iirimaa ütiskunda ja poliitikahe mõroq jäleq miä mõotasõq iirimaad täämbädse pääväni iiri vabariigi kats kõgõ suurõmbat eräkunda ommaq fianna fáil ja fine gael gaeli perrekund edimäne om sündünüq inglüse iiri lepingu vastaliidsist ja tõõnõ lepingu puuldajist kooniq ndide aastini olliq piaaigo kõik iirimaa tähtsämbäq poliitiguq kodosõa veteraniq ni tuu rikk katõ eräkunna vaihõkõrda lisas saiq pall odõ naidõ miihi pojaq ja tütreq kah poliitikis miä tähendäs et kodosõast pääle naanuq eräslidseq tülüq lätsiq edesi ira lää äs päält sõapiätüst tävveste lakja a mõnõq tuu osaq jaksiq ja jakkasõq ka parhilla toimõndamist kooniq aastagani rünnäs ira vaba riigi väki ja lõpõt tuu sõs viil ku luudi iiri vabariik päält tuud võtt ira hindä päämädses tsihis briti valitsusõ lõpõtamisõ põh a iirimaal mandariin om hariligu mandariinipuu citrus reticulata vili mandariiniq ommaq maigu poolõst lähküq apõlsiinõlõ viläq ommaq vähämbä ja ohkumba koorõga ku apõlsiiniq ja vähä lapikumba kujoga pihlõnõ kuur tulõ viläliha külest väega kergehe ärq koorõ seen lövvüs eederlikku õlli midä pressitäs saadut kraami nimitedäs mandariiniõlis kuur ja siimneq ommaq mandariini kaalust ligi mandariin om saanuq nime üte maa perrä kost tä peri om mauritiusõ saarõ perrä kon põlidsõq eläniguq kutsiq taa puu viljo mandaras mandariinõ pruugitas päämädselt värskist pääst niisama süümises vai värskilt salatidõ vai makõsüüke seen tortõ ilostamisõs jms viläst tetäs ka mahla toodusõtabõlin ommaq andmõq mandariinõ tangõriinõ klementiine ja satsumadõ kotsilõ üten lehepuuq ommaq sadavidõ lehtiga vai igihall aq puuq kattõsiimnekasvõ hõimkunnast eesti umamaidsõq puuq jaetasõq lehti perrä ahta ja lajaleheliidsis meil luudusõn kasuvaq ahtalehelidseq puuq ommaq kõiv haav must lepp valgõ lepp tuum ja mitmõq paiuliigiq ni sissetuuduist liigest kõgõ hariligumb papli naaq kõik kannahtasõq häste külmä ja ommaq miiq kliiman väega vastapidäväq miiq uma maa põhilidsõq lajalehelidseq puuq ommaq tamm vaher pähn saarna jallai ja künnäpuu nailõ lisas om pall o sissetuuduid lajaleheliidsi puuliikõ miä kasusõq põhilidsõlt majjo man ja pargõn naist kõgõ hariligumb om kastan a küländ häste teedäs ka püüki miä siski meil väega külmä pelgäs ja tuuperäst pargõh ja maio man väega haroldanõ om lajalehelidseq umamaidsõq puuq ommaq ka pähkmäpuu ja mõtsuibu minkast edimäne um inämbüisi puhmakujolinõ ja tõõnõ võromaa luudusõn väega harv lajalehelidseq puuq pelgäseq ahtaleheliidsist inämb külmä ni väega külmäq talvõq miä meil mõnikõrd ette tulõvaq võivaq nailõ hätä tetäq valtoni arvo  arvo valton kodanigunimega arvo vallikivi sündünüq joulukuu pääväl märjamaal om eesti proosa ja näütekiränik luulõtaja stsenarist ümbrepandja ja publitsist valtoni arvo sündü joulukuu pääväll märjamaa alõvin hiiomaalt peri ettevõtja jakobson waltoni perrehe haridustiid alost tä märjamaa algkoolin kon oppõ urbõkuun kiudutõdi tä üten perrega tsiberihe lõpõt tä magadani oblasti susumani keskkooli ja tull tagasi eestihe oppõ talliina polüteknilidse instituudi keemiä ja mäetiidüskunnan ja lõpõt tuu mäeinseneri kutsõga oppõ üleliidulidsõ kinoinstituudi kavvõstopmisõn ni lõpõt tuu filmidramaturgi kutsõga päält tuud tüüt talliina mõõduriisto tehassõn ni päält tuud om valtoni arvo olnuq kutsõlinõ kiränik ni mitmidõ ütisüisi liigõq tä om sõnna võtnuq eesti keele ja kultuuri küsümüisin ja ossa võtnuq eesti poliitiga ja vaimoelost tõsiesämaalidsõn vaimon edimäne trüküpruuv oll novellett lavvaq lauad noorus edimäne kogo ands ak tahtminõ veider soov herät elävät huvvi novellikogo tsõõrõ vaihõl rataste vahel ilmu aastagall ilmuq kogoq katõsa jaapanlannat kaheksa jaapanlannat ja luikõ suu karussell luikede soo karussell novellikogo sõnomituuja sõnumitooja käänü üü külänkäük pööriöö külaskäik ja läbi unõmaastikkõ läbi unemaastike valtoni edimäne romaan tii lõpmatusõ tõistõ otsa tii lõpmatusõ tõistõ otsa om aoluulinõ tan kõnõldas mongoli valitsõjast tšingis khaanist ni taoistligust mungast chang chunist valton om avaldanuq aforismikogoq uksed kriuksuvad öösiti märklaud kilbiks ja tagasi tulevikku ni kats luulõkoko kollasteks laikudeks laguneb ja seniks arvo vallikivi nimega raamatist retk ooboluste riiki kõnõlõs maavarro tegünemisest ajaprintsess om kunstmuinasjuttõ kogo põhjanaela paine tuginõs folkloori motiivõlõ ja taan om häste nätäq müüdiloogikalõ umatsit võttit tsiberihe kiudutõduisi inemiisi ello kujotas romaan masendus ja lootus friedebert tuglase novelliavvohinna om saanuq aastagal avaldõt novell ohtlik leiutis ja aastagal avaldõt novell mustamäe armastus valton om kirotanuq stsenaariumiq mängofilmele viimne reliikvia hundiseaduse aegu ja minu naine sai vanaemaks ni ringhoov surmanuhklus om inemise kohtulinõ karistaminõ timä ärq tapmisõga õigustiidüsen peetäs surmanuhklust kõgõ korgõmbas vai ka eräkõrralidsõs nuhklusõs seo ilma aigo olõ i inämb mitmidõ riike karistussäädüisin surmanuhklust ette nätt sõskiq pruugitas surmanuhklust mitmin riigen iks viil karistusmoodus inemiseõiguisi iist võitlõja ütisüs amnesty international kinnüt et aastagal hukati ärq riigin inemist ütisüse amnesty international teedüse perrä hukati ärq aastagal hiinan inemist a inemiseõiguaktivistidõ andmidõ perrä om tuu nummõr kimmähe pall o suurõmb arvatas et esikiq inämb ku õdaguriigest tarvitõdas surmanuhklust karistusmoodus õnnõ ameeriga ütisriigen mitte kõigin osariigen surmanuhklus om üts kõgõ vanõmb karistusmuud miä om olnuq umas võet kriminaal karistus läbi aoluu om kinnütüisi et inemiisi saadõti surma jo babüloonian vanan egüptüsen vanan kreekan ja vanan rooman a usk kultuur ja ao müüdäminek ommaq muutnuq surmanuhklusõ vormi täämbädses pääväs jo hiina vanon säädüisin om selgide kur atöie iist käüki last surmanuhklust aastagasaal inne jeesust saadõti babüloonian kuning hammurabi koodi perrä surma mitmõsugumadsõ kur atüü iist üts naist oll mõrdsugatüü edimäne aoluu perrä tõõstust löüdnüq hukkaminõ oll aastagasaal inne jeesust vanan egüptüsen kon ütele mehele panti nõidmist süüs ja trahvis pidi tä hinnäst maaha lüümä surmanuhklust seletädäs ärq kolmõl esiqsugumadsõl viisil aoluun om olnuq hulga surmanuhklusõ läbitegemise viise seo ilma aigo ommaq levinüq maaha laskminõ hiinan mürgütämine hiinan ameeriga ütisriigen pää maaha ragominõ saudi araabian puuminõ ja kivvega koolnus pilminõ iraanin ja ärq tapminõ elektritoolil ameeriga ütisriigen aoluulisõq mooduq ommaq näütüses koolnus kiitminõ neläs kiskminõ saibahe ajaminõ rotõlõ süütmine sisse müürmine gaasikambri ja nii edesi surmanuhklusõ jõhitsus paistu ei vällä õnnõ tuul silmäpilgul ku tuud läbi viiäs surmanuhklusõ man om tähtsä esiqeräline hirm hirm nakkas pääle ku kohus kuulutas vällä trahvi ja saa otsa tuu läbi viimisega tuu aogaq eläs süüdümõistõt läbi midägiq mitä saa i ette kujotaq surmamõistõtuga käüdäs ümbre niguq inemisega kinkal olõ i tulõvikku viimäst kõrda viidi surmanuhklus õuruupa liido tuudaigo õuruupa ütisüse riigin läbi süküskuu pääväl prantsusmaal marseille n baumettes i vangimajan giljotiini läbi hukati ärq tuneesiä peritollo sissetulnuq djandoubi hamida hamida djandoubi kiä oll surmalõ määrädü uma inneskidse tütrigu bousquet elisabethi elisabeth bousquet piinamisõ ja tapmisõ iist ilman om silmägaq nätäq kallung surmanuhklusõ kaotamisõlõ tuu üts iistkõnõlõjit om õuruupa liit viimäst kõrda viidi eestin kohtuotssusõga kinnütet surmanuhklus läbi süküskuu pääväl kui hukati ärq oruste rein rein oruste kuigi surmanuhklus püssü õigusaktõn aastagani ja inemiisi mõistõti surma ka pääle aastakka es viiäq surmanuhklust inämb läbi pääle esiqsaismisõ tagasitegemist arvas eesti poliitilinõ valitrahvas et om vaia õuruupa liido riike perrä pruukiq surmanuhklusõ asõmõl eloaigsõt vangipõlvõ kuigi rasõhidõ kur atöie osatähtsüs läts aastidõ algusõn eestin suurõmbas vahtsõaastakuu pääväl käve valitsus riigikogolõ vällä inemiseõiguisi ja põh avabahuisi kaitsmisõ konventsiooni lisaprotokolli nummõr ratifitsiirmise säädüsplaani miä nõud et surmanuhklus kaotõdas ärq pääle surmanuhklusõ kaotamist om eesti ütiskunnan arotõt tuu tagasitegemist väega rasõhidõ kur atöie puhul bildtsi kiil om hollandi piirkunnakiil midä kõnõldas hollandi friisimaa provindsi bildtsi piirkunnan kuigi egälpuul ümbre bildtsi keeleala om põlinõ õdagufriisi keele ala ommaq bildtsi keele põh as hollandi keele lõunõmurdõq miä ummaq aastagasato joosul saanuq suuri mõotuisi friisi keelest sääne sais om saanuq tegüdäq tuuperäst et bildtsi piirkunda om aastagasaal asostõt hulga rahvast lõunõ hollandist traditsioonilidsõlt om bildtsi kiilt peet hollandi murdõs a täämbädsel pääväl peetäs taad ka hollandi ja friisi hübriidkeeles vai kõrrast inämb ka umaette piirkunnakeeles keelele loodõtas saiaq ammõtlikku tunnustust bildtsi keelel om aastaga hinnangu perrä umbõs kõnõlõjat põhilidsõlt väikun piirkunnan friisimaa provindsi põh aõdagujaon põh amere waddenzee jao veeren ristipuu om eesti rahvauson puu mink tüve pääle matusõlisõq ristimärgi ommaq ragonuq ristipuu jääs tii viirde kaonukõsõ viimätsel tiil kotost vai kabõli mant kalmuaida ristipuu om inämbüisi petäi vai kuus harvõmb kõiv mõnõ põlidsõ pedäjä tüve pääl või riste ollaq päält saa puiõts auka kon om hulk ristipuid kutsutas ristimõtsas risti ragomisõ tsihis om olnuq kaitsõnõidus rist raotas tuuperäst et koolnu nakkasi iq koton käümä ristist saa as koolnu heng edesi muistitsõl aol usuti et kuulnuisi inemiisi hengeq eläseq ristipuiõ seen edesi risti ragojas pidät olõma ristipoig vai mõni tõõnõ suguladsõmb meesterahvas naanõ tohe iq risti rakoq üte perre ristiq raodiq samma puuhtõ mõnõl puul juvvas päält risti ragomist ärq ka pits viina ni süvväs määnestki makõt söögipalakõist mõnikõrd jätetäs ristipuu mano ohvriannõq näütüses rõivariba must leinälint vai mõni puuossakõnõ risti puuhtõ lõikamisõ kommõq om olnuq osa võromaa harglõ karula kanepi urvastõ põlva rõugõ ja räpinä nink tartomaa sangastõ kambja ja võnnu kihlkunna matidsõkombist ristilõikamisõ kommõq om olnuq jovvulinõ ka saarõmaal kon tõõnõkõrd puu sisse ristile lisas perremärk lõigati täämbädsel pääväl raotas riste puuhtõ koolnu mälehtüses viil mõnõl puul lõunõ eestin eesti kõgõ vanõmb ristipuu oll laatrõ ristipetäi vana tartomaa sangastõ kihlkunnan valga maakunnan mink vannusõs arvatas olõvat umbõs aastakka aastagal võeti tuu vana puu maaha konserveeriti ärq nink veeti eesti rahva muusõummi vällänäütüste laat om kimmäh kotussõh perioodilidsõlt peetäv suur turg koh hariligult tetäs päält ostmisõ müümise ka mitmõsugutsit lõbustuisi maalaaduq ommavaq väikoettevõtjilõ hää võimalus müvväq üte kõrraga suurõmbalõ hulgalõ ostjilõ ku näil muul aol võimalik olõsi ostjaq jälki löüdväq laadust pall o kaupo ütest kotussõst väega tähtsäq ollivaq laaduq maamajandusõlõ inne väikeisi puutõ võrgo arõngut liinoh koh om egapääväne suur kaubandus peetäs laatõ rohkõmb inemiisile aoviidüse pakmisõs a tähtsä om ka suur käsitüü ja põlluviljo valik hariliguq laadulõbustusõq ommavaq õnnõluus püürdhäll osavusmängoq ja jovvukatsmisõq eestih om kõgõ kavvamba egä aastaga kõrraldõt laat anslah peetäv hauka laat miä sai algusõ joba aastil aastagast peetäs hauka laatu antsla keskliinah tõõnõ suurõmb laat midä peetäs niisama võromaal om vahtsõliina maarahva laat üts vanõmbit laatõ midä um kõrdagi vaihõlõ jätmäldä egä aastak peet jo päält saa aastaga om võromaa vahtsõliina kihlkunnah setomaa piiri lähküh egä sügüse peetäv lindora laat koh muist laadõst inämb om nätäq ka võro ja seto umma kiilt ja kultuuri reinu katai om eesti kõgõ korõmb katai miä kasus põlva kihlkunnan tsolgo lähkül reinu talon ku reinu katai luuduskaitsõ ala võeti oll puu katõssa miitret korgõ ja miitre jago jämme aastagal vällä pant silt om talo pernaasõl orassoni rael adiinal iks viil koton alalõ ku reinu kadajat mõõdõti aastal saadi korgusõs m ku korgõ katai parhilla om olõ i teedäq aasta talvõl murdu reinu kadaja kolmõst suurõmbast ossast üts ärq a tuu kõgõ korgõmb oss es olõq reinu katai om eesti kõgõ korgõmb joba tõist vuuri vaihõpääl kuulutõdi rekordihoitjas ahunapalu katai tartomaal a tuu murdu nelä aasta iist ärq reinu kadaja vannusõs hindasõq as atundjaq aastakka pernaanõ arvas et kadaja võisõ mulda pandaq vai kasuma jättäq timä vanavanaesä pille rein vanaperremehe avvos om pant nii talo ku kadaja nimi tsaariao lõpun ku rein suurõ talo sugulaisi vaihõl ärq jagi pererahvas om korgõ kadaja üle väega uhkõ ja nä hoitvaq taad lambidõ ja kitsõ iist poig elmet tege aig aolt puust mõnõ plõksi kunstiopilasõq ommaq kadajat maal man käünüq ja suvõl kääväq huvilisõq tuud kaeman pernaanõ om jätnüq väikese pindrekese midä pite nä tullaq saava ni lupas näil värteni kah sõitaq harju ülle uma leht eesti kõgõ korõmb katai nummõr urbõkuu päiv katai kasvotiidüse perrä harilik katai selle et kadajit um väega mitund sorti om küpressiliidsi sugukunda kadaja perrekunda kuuluv nõglapuu edimäne kiä harilikku kadajat tiidüsligult selet oll linneus aastagal kadajamõtsa nimetedäs kadastigus vai kadastus inämbält kasus harilik katai puhmakujolidsõlt harvõmb puukujulidsõlt puu korgus om hariligult kooniq miitret harvõmb kooniq miitret kõgõ suurõmb korgus om registreerit miitret roodsin eesti kõgõ korgõmb katai om reinu katai miä kasus võromaal põlva kihlkunnan katai kasus hariligult kooniq aastakka vanas kadaja tüvi om sagõhõhe mitmõharolinõ ja mõnikõrd kiirdü kasunuq nuuri puiõ kuur om kitsin lastõn kestendäv vanõmbil puiõl madalidõ vakõ ja pehmide kiudõga harilik katai kasus sagõhõhe lakõ pääl mere veeren luupäälsil palo pääl suus minevide maiõ pääl jm hariligu kadaja suur levinemisala om euraasia kesk ja põh aosan kooniq stepeni vällä hummogumaal kooniq jaapani saarini põh a afrikan põh a ameerikan gröönimaal ja islandil lõunõhummogu poolõ küünüs levinemisala pakistani ja nepalini a põh a ameerikan põhjalakk usõni eestin om levinüq kadaja harilik alambliik juniperus communis communis kadaja puu om ilosa tekstuuriga tihehide aastagarõngidõga ja hää hõnguga puu makõ maiguga viljo seen om tsukõrd õllõ happit lipiidõ vitamiinõ kasvovahha jne nõglost ja viljoga võrsist saa tetäq eederlikku õlli midä om pruugit antibakteriaalsõs abinõvvos meditsiinin ja veterinaarian kadajamarjo pruugitas vürdsis naid pandas nii mõtseläjä ku tsia ni lambalihalõ kadajat pruugitas ka ku ilopuud pargõn ja aion a naid om küländ rassõ ümbre istutaq tuu jaos tulõ kaiaq et nii inne ku peräst ümbreistutamist olõssi puu lõunõ poolõ sama küleg tammõ lauri tamm om eesti kõgõ jämmemb puu tamm kasus urvastõ kihlkunnan urvastõ külän tammõ lauri talo maa pääl uurmiisi perrä nakas puu kasuma aastagal tamm om miitret korgõ tä ümbermõõt om rinnakorgusõlt miitret tammõ lauri tamm om kujotõt eesti kroonilidse paprõraha pääl tammõ lauri tamm võeti luuduskaidsõ alaq piimäkuu pääval aastagal sõs oll taa urvastõ valla tammõ jüri nr talo krundi pääl ja timä umanik oll abeli reinhold tammõ lauri tamm om kavva olnuq ka teedäqolõvalt eesti kõgõ vanõmb puu aastagal mõõdõti timä vannusõs aastakka aastaga andmidõ perrä om sõski olõman viil vanõmb puu puhtulaiul läänemaal tuu vannus piässi olõma aasta ringin burj khalifa om araabia ütisemiraatõ pääliinan dubain ollõv pilvelahkja miä tetti valla vahtsõaastakuu pääväl burj khalifa om maailma kõgõ korgõmb hoonõq läbi ao taa om miitret korgõ taa om tõisist innemb ehitedüist korgõist ehitüisist tõistõ tuu poolõst et sääl om ka eloruumõ huunõ alomadsõn jaon olevidõ kõrra pääl om hotell huunõn ommaq ka bürooruumiq burj khalifa om päämädse ärihuulidsa šeik zayedi veeren hoonõq pidi olõma miitret korgõ ja kõrralinõ taa suurus pidi olõma hektääri ja pidi masma mill ardit usa dollarit miä tege üte ruutmiitre hinnas dollarit huunõ pääehitüskunstnik oll adrian smith teljä ja umanik emaar properties ehitüstüüga alostõdi süküskuu pääväl joba hainakuu pääväl ku olliq valmiq kõrda oll taa maailma kõgõ korgõmb hoonõq sõs taa olli miitret korgõ inne taad oll kõgõ korgõmb hoonõq taipei lisas toolõ et burj khalifa om kõgõ korgõmb ehitüs aoluun om taa ka läbi ao kõgõ suurõmba kõrdo arvoga hoonõq mineväne kõrdo arvo rekordiumanik oll maailma kaubakeskus huunõn om ka kõgõ korgõmb ja kipõmb lift mink kibõhus om kuooniq km h burj khalifat ehitiväq päämidselt vaesõq sisserändäjäq lõunõ aasiast nääq saivaq väega veidüq palka burj khalifa korgust om mitu kõrda ümbre tett algusõn pidi taa olõma üttemuudu melbourne in olõva grollo tower iga mia om miitret korgõ huunõ pääehitüskunstnigulõ adrian smithile tundu et huunõ ülemäne jago es näeq väega piinü vällä tä tahtsõ hoonõt tetäq korgõmbas tä küsümise pääle otsustõdi hoonõq korgõmbas ehitäq tuuga es kasuq huunõ kõrdo arv a õnnõ ots muutu peenembäs taad tippu saasiq viil korgõmbas ehitäq ku vajja olõssi huunõ ümbre om ehitet viipurskussüstiim miä läts masma mill onit usa dollarit viipurskussüsteemi projektiirse califronian ollõv ettevõtõq wet design viipurskussüstiim om miitret pikk ja purskas miitre korgulõ taad süstiimi valgustas lampi ja värviprojektorit kaaratsori tiidüskeelen gryllotalpa gryllotalpa om väegadõ huvitava vällänägemisega maa all elläv mutik tä eläs üte katõ tsentimiitri lakjutsin käügen midä tä kaib kooniq paari miitri süvvüste esiki seo mutigu nime lõpp ladina keelen talpa tähendäs mükrä eestin või kaarasorri trehvädäq õnnõ lõunõ puul imäjõkõ kaaratsori om kõgõsüüjä tä või süvväq tõisi mutikit marjo ja köögiviljo tuuperäst olõ õiq aidniguq õnnõliguq kui tedä umsn aian nägeväq suvõõdagidõ või kuuldaq kuis kaaratsori tsiristäs tuud tege tä tagomaidsi jalgo kokko hõõrdõn kaaratsori om küländ hainaritsigu muudu õnnõ suurõmb pruun ja edimädseq jalaq omma laembaq täl ommaq ka tundlaq nii iin kui ka takan et saasiq maa all oosõ seen parõmbalõ liikuq film om võitnuq pall o auhindu näütüses kõgõ parõmba filmi auhind kõgõ parõmba õuruupa filmi auhind ja silmänakkaja vällämainõ perrefilm poissõ imäpuulnõ vanaesä reise iks viil ümbre uma hobõsõvankridõ ja mustlaskaravaniga ütel pääväl tull tä mere veerest dublinihe umma väümiist ja latsõlatsi kaema ni timä perän nakas käümä illos valgõ hobõnõ vanaesä kõnõl latsilõ vana iiri luu luulõtajast oisnist kiä läts üten haldjanaasõga nuurusõ maalõ iiri keelen tir na ng päält kolmõ aastakka taht tä jälq iirimaad nätäq ni haldjas and timäle uma valgõ hobõsõ ja ütel et oisn tohe eiq hobõsõ säläst maaha tullaq selle et surmligõ maailman oll müüdä lännüq joq aastakka ja kui ta jalaq maad putudiq jäi tä vanas ni kuui ärq a kogõmaldaq sattõ oisn iks hobõsõ säläst maaha jäi vanas ja kuuli ärq ni hobõnõ läts tagasi nuurusõ maalõ valgõ hobõnõ kiä vanaesäga üten oll sai väega hääs sõbras noorõmba poisiga kink nimi oll ka oisn nii et vanaesä pidi lõpus hobõsõ latsilõ kink mä poisiq panniq hobõsõlõ nimõs tir na ng ja võtiq tä hindä kortinna elämä esä protõstiirmisõst huul malda a naabriq saiq teedäq ja kutsiq politsei politsei vei hobõsõ kortõrist ärq a üts rikas miis näkk hobõst ja ost tä võlss dokumentõ abil hindäle poisiq näiväq hobõst televiisorist ku tä juusk võistlusõl ja lätsiq esiq ka sinnäq nääq varastiq hobõsõ õkva kaamõridõ iin hindäle tagasi ja ratsudiq minemä rikas miis lubasi   dollarit inemisele kiä hobõsõ timäle tuu ja kõik iirimaa kai üle meediä päält miä sünnüs kuna poisiq tulõ õs kodo lät ka esä noid politseiga üten ots ma niimuudu nakas pääle pikk ja rassõ takanajaminõ ni poisiq olliq politseist kõik aig õnnõ veidükese iinpuul hobõnõ tir na ng vei näid õkva õdagu poolõ tä paistu piaaigo poissõ mõttit lugõvat ja mitu kõrda pässiq nääq politsei käest teno hobõsõlõ tayto ja oisn esiq olliq ka märksäq nääq hoiiq kõrvalõ suurist teist lätsiq üle ojjõ et politseipiniq näide jälgi üles võttaq ei saasiq ja ütel kõrral pässiq kimmäst kinniqvõtmisõst tuuperäst et lää äs õkva edesi a lätsiq määntsestki võõrast majast läbi poissõ jaos om kõik pagõminõ nigu üts suur seiklus naq ommaq õnnõlidsõq et näil käüdäs perän nigu kur ategijil vai marupinnel selle et näile miildüs kaiaq ameeriga kauboifilme ja nüüd om näil võimalus ummi filmikangõlaisi mängiq et vaihõpääl süvväq ka saiaq mõtlõsõq nääq vällä egäsugumadsi ettevõtmiisi üts kõgõ armsambit ja nall akambit om vaest tuu ku oisn laul raha tiin misõs dublini huulitsidõ pääl laulu danny boy esäle kiä politseiga ummi poigõ ots mõos tuu takanajaminõ huvitaval kombõl häste tä saa hindäle kats hääd sõpra ja nakas arvu saama et kuigiq tä naanõ om koolnuq ommaq täl latsõq ja tä ümbre om iks viil väega pall o ilosat samal aol ku latsõq ratsutasõq õdaguhe vabahusõ poolõ saa esä vabas hindä minevigust lõpus tõõsõl puul iirimaad atlandi ookeani veeren saa politsei poisiq kätte a tayto ja oisn taha ai hobõst ärq andaq ni peräkõrd juusk kõgõ tuust lärmist hiitünüq tir na ng vette oisn timä sälän poiss ja hobõnõ kaosõq lainõihe ni kõik arvasõq et nääq ommaq uppunuq a õnnõs saa esä oisni ärq pästäq tir na ng om tävveste kaonuq a poisiq usu uiq et tä om ärq uppunuq hobõnõ om lihtsähe täütnüq siin uma ülesandõ ja lännüq tagasi müütiliste ilma kon tä periselt eläs ka filmi kaejilõ andas peris selgehe mõistaq et tir na ng olõ õi sukugiq harilik hobõnõ kõrõ vai tõisisõnno juttsälg kobikunn tiiduskeelen bufo calamita om edimädse kaitsõkatõgooria katõpaigaelläi miä tähendäs et tä om umbõlõ haruldanõ ja timä segäminõ luudusõn om keelet edimäste katõgooriahe om varrampa nimetet viil hal as kobikunn kiä om täämbadses joba miiq piirkunnan vällä koolnuq eestin ummaq kõrõq hädäohon päämädselt elopaiko häömise peräst näil om elmises vaia lagõhit liivatsit kotussit a kuna nõvvokogoliido aol kõik rannamaaq ja liivaguq mõtsa täüs istutõdiq sõs kõrõq jäieq umist elopaigost ilma parhilla om näid viil perrä jäänüq õnnõ mõnda ütsikuhe liivahauda ja mõtsalda randa kõrõ om kobilidsõ naha ja hellerohilidsõ sälätriibuga kunn tä om väegadõ var olidsõ eloviiega päävätsel aol tä ist lehti liiva vai mõtsaprahi all a üüse muutus aktiivsõs kõrõq sööväq kõgõsugumaidsi mutukit kedä näil kõrda lätt liiva päält kinniq püüdäq sigimise aig om näil keväjäst suvõ algusõni sõs kogonõsõq esädseq kunnaq madalihe aotliidsihe lumpõhe miä liiva vaihõlõ teküseq ni nakkasõq kõvva laulma laulu pääle tulõvaq sinnäq imädseq kõrõ kudu om katõrialinõ lint kost paari nädäliga arõnõsõq välla kunnapojaq kõmrimaa ka wales kõmri keelen cymru kõmri  inglüse keelen wales ueilz kõmrimaa inglüse keele murdõn ueels om maa suurbritannia saarõ õdagujaon ja ütiskuningriigi üts neläst osast  kõmrimaal eläs ligi kolm mill onit inemist ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil mil om võrdnõ staatus kõmrimaal om uma parlament rahvusassamblee  mil ommaq piiredüq säädüseandja õigusõq kõmrimaa kõgõ suurõmb liin om pääliin caerdydd ingl k cardiff kon eläs  inemist   kõmrimaast hummogu poolõ jääs inglüsmaa põh a ja õdagu poolõ iiri meri ja lõunõ poolõ keldi meri ja bristoli laht kõmrimaa hummogujago om mägine kõgõ korgõmb mägi om yr wyddfa ingl k snowdon kõmri keelel um kõmrimaal inglüse keele kõrval ammõtlidsõ keele staatus uma keele elojovvu suurõndamisõs ja pruukmisõ edendämises tetäs kõmrimaal väega pall o tüüd kõmrimaal om uma jalgpalli rahvusmiiskund miä võtt ossa rahvusvaihõliidsist meistrevõistluisist nigu õuruupa ja maailmameistrevõistlusõq murõlipuu ka morõlipuu vai makõkirsipuu prunus avium om ruushäitsmeliidsi sugukunda vislapuu alambperrekunda kuuluv viläpuu murõlipuu viläs om murõl morõl makõkirss murõlipuu om kipõ kasumisõga koonilidsõ krooniga ja inämbüisi sirgõ tüvega puu häitses keväjä küländ varra häitsmeq ummaq lumivalgõq puu saa täüskasunus aastaga vannudsõn ja om sis keskmädselt m korgõ tüve läbimõõt om sis cm harva või murõlipuu kassuq kooniq m kõrgudsõs ja tüve läbimõõt küündüdäq kooniq cm puu eloigä on hariligult aastakka murõlipuu om mutiktolmlõja häitsemä või naadaq jo nelä aastaga vannudsõlt süüdäväq viläq ommaq väikuq ja kõlladsõq kooniq verevät vai musta värmi naid sööväq hää meelega tsirguq ja eläjäq kink abiga puu ka siimnidega edesi lätt siimneq võivaq kasuma minnäq paari aastaga joosul puuq ajavaq sagõhõhe ka juurõvõssu minkast või ümbretsõõri kassuq  murõlivõsu ku tüvi maaha lõigadaq sis aja tuu ka kannuvõssu murõlipuulõ miildüseq kergeq süväq vilälidseq ja parra niiskusõga kõgõ parõmbahe kergehe happalidsõq maaq tä kasu ui häste pall o likõ vai üleujotõdava maa pääl eesti talvõq ommaq murõlipuulõ sagõhõhe pall o külmäq ja keväjäidsi külmiga võivaq häitsmeq ärq külmädäq tuuperäst kasusõq eestih murõlipuuq nii luudusligult ku aiah parõmbahe mere lähküh a sisemaal tüküseq aig aol ärq külmämä luudusõh om murõlipuu valgusõnõudlik ja küländ lühkü iäga puuliik kiä kasus sagõhõhe mõtsaveerih ja lakõ pääl uma olõmisõ poolõst om tä pioniirliik kiä aja hinnäst tühjü kotussidõ pääle kibõhõhe edesi siimnide ja juurõvõssõga a perähpoolõ jääs suurõmbidõ puiõ ala ja lätt vällä  murõlipuud või sagõhõhe löüdäq siist säält suurõmba mõtsa alt tõõsõst puurindõst üteh tammi saari vai kõivõga   murõlipuu luuduslinõ leviala om kesk õdagu ja lõunõ õuruupan skandinaavia lõunõjaon briti saari pääl ukrainan taga kaukaasian väiku aasia põh ajaon afriga põh aranna lähkün aiasortõ om pall o nuuq ommaq makõq ja mahladsõq  mõtsikidõ puiõ mar aq ommaq vähämbäq ja olõ õi nii makõq ja mahladsõq  murõliid süvväs inämbüisi värskist pääst a naid tetäs ka sisse mahlas kompotis sahvtis likööris jne murõlipuu puu om väega illos sirgõ ja ütelidse tekstuuriga  roosakaspruuni kooniq kahvadu kõllakadsõ tooniga taa om väega hinnat puutüümatõrjaal murõlipuud istutõdas õuruupan pall o ineskiidsi nurmõmaiõ pääle ja tedä hinnatas väega ku viläpuud mõtsapuud ku ka ilopuud mõtsikut murõlipuud pruugitas puukmisalossõs kultuursordõlõ õ õ om ladina kirä täht miä om saad o tähest diakriitilidse lainõmärgi tilde abil html märgendüsen andas õ tähte edesi võro seto ja eesti keelen märk seo täht õ hellü ehk ümärdämäldä puulkorgõt keskvabahellü eesti keelen eräle õ tähe pruukmisõ mõttõ käve vällä ja alost ka taa pruukmist aastagasaa algusõn otto wilhelm masing inne tuud pruugiti õ helü märkmises päämidselt ö tähte mõnõn sõnan ka a tähte võro ja eesti tähistün om õ täht w ja ä tähe vaihõl võro ja seto keelen a niisama ka vad a keelen ja eesti keele kihnu pruugin om õ tähte pall o inämb ku eesti keelen taa põhjusõs om tävveline vabahelle kokkokõla miä nain keelin om ja midä eesti keelen olõ õi vabahelükokkokõla om külh olõman ka soomõ keelen a kuna sääl olõ õi õ hellügi sis olõ õi ka taadsamma õ kokkokõlla miä tegegi võro seto vad a ja kihnu keele nii õ rikkas võro ja seto keelen om tegeligult kolmõ esiq sorti õ hellü midä kõiki märgitäs täämbädsel pääväl õ tähega nuuq kolm õ helü varianti ommaq harilik puulkorgõ ja tagapuulnõ ehk eesti õ nt mõts kõrd korgõ õ ehk ümärdämäldä korgõ keskvabahelü nt sõna sõs kõik om märgit ka y tähega nt syna sys ja taga e ehk tagapuulnõ e helü variant miä kõlas väega õ muudu ja õ ga taad ka kirotõdas nt tarõ panõ kurõkõnõ puutrin vai telefonin pruugitas õ tähe asõmal tõõnõkõrd märki koltasaami keelen märk õ eesti õ lõ lähküt keskvabahellü nt kõõmoš küsümüs liivi keelen märk õ edimädsen silbin võro ja eesti õ lõ lähküt ümärdämäldä puulkorgõt keskvokaali portugali keelen märk õ läbinõna nasaliseeritüt o hellü õ vietnami keelen märk õ nõsõva kakkõtooniga o hellü kaljulaiu kersti kersti kaljulaid sündünüq joulukuu pääväl tarton om eesti poliitik ni inneskine ärijuht ja ammõtnik kiä valiti rehekuu pääväl eesti vabariigi presidendis ni astõ ammõtihe päält president ilvese toomas hendrigu ammõdiao lõppu rehekuiu pääväl kaljulaid om olnuq ärijuht ni eesti ja õuruupa liido ammõtnik aastil oll tä õuruupa kontrollikua liigõq   kaljulaid lõpõt aastagal talliina keskkooli aastagal lõpõt tä cum laude tarto ülikooli bioloogia ala pääl aastagal sai tä tarto ülikoolist kutsõmagistri kraadi mba ärijuhtmisõn aastil tekk tä müügijuhi ja projektijuhi tüüd ni tüüt pangan tä om ilmutanuq arvamislukõ aokirändüsen ni om kuku raadio saatõ eurominutid autor ja saatõ keskpäevatund üts tegijit aastil kuulu tä esämaaliito a valimiisist ossa es võtaq kaljulaid om aastagast tarto ülikooli nõvvokogo edemiis edimädsest abielust om kaljulaiul tütär ja poig kaljulaid om ka vanaimä timä tõõnõ kaasa om aastagal tallinna polütehnilise instituudi raadioinseneri ala pääl lõpõtanuq georgi rene maksimovski näil om kats poiga kersti puulveli om kaljulaiu raimond õuruupa keskpank om õuruupa liidu institutsioon miä vastutas rahapoliitiga iist riigeh miä ommava võtnu tarvitusõlõ ütise raha õuro austria belgiä eesti hispaania holland iirimaa itaalia kreeka küprüs leedu luksõmburk läti malta portugal prantsusmaa s aksamaa slovakkia sloveeniä ja soomõ üteh noide riigi keskpanguga moodustas õuruupa keskpank õurosüsteemi eesti panga president esindäs eestit õuruupa keskpanga nõvvokogoh miä määräs ku korgõ vai madala omma õurot pruukvih maiõh baasintressimäärä minkäga panga saava keskpangast laina võtta vai umma rahha keskpangah hoita baasintressimäärä mõotasõ intressimääru midä panga umilõ klientele masva raha hoitmise iist pangah ni võtva ummilt klientel pangast võetuisi lainu iist õuruupa keskpank piät intressimääru säädmise ja muiõ rahapoliitiga riistuga hoitma hinna õurot pruukvih maiõh kimmä niimoodu õt hinna pallo kipõst es kasunu õuruupa keskpanga siht om hoita inflatsiooni keskpika ao joosul protsendi lähküh õuruupa keskpank om üts säidsmest õuruupa liidu institutsioonist õuruupa keskpank om frankfurdin s aksamaal hao paul paul hagu seto keelen ka hao paali   sündünüq  rehekuu pääväl  setomaal meremäe vallan om seto sootska rahvus ja kultuuritegeläne folklorist etnoloog ja keelemiis hao paul om pikkä aigo olnuq tarto ülikooli oppaja kirändüse ja rahvaluulõ osakunna eräkõrralinõ dotsent ni lõunõ eesti keele ja kultuuriuurmiisi keskusõ juhataja niisama võro instituudi tiidüsnõvvokogo edemiis tä om kõgõ inämb uurnuq seto rahvaluulõt ni kombit hao paul om seto rahva iistvitäi seto kuningriigi mõttõ edimäne välläkäüjä ja kuningriigipäivi kombõ alostaja ni seto keele ja kiräviie edendäjä hao paul  om vabarna anne luudu seto rahva eeposõ peko ja pall odõ tõisi setokeelitside raamatidõ toimõndaja ja välläandja muuhulgan oll tä ka edimäne kiä naas seto ja võro keele kiräviien korgõ õ märkmises pruukma y tähte ja kakkõhelü kirotamisõs ülesnõstõtut q tähte hao paul om seto leelo ja laembalt vana rahvalaulu hää tundja laulja ja tutvustaja ni leelokuurõ hellero ni liinaturaq liigõq rõugõ mõisa s aksa keelen rauge oll rüütlimõisa rõugõ kihlkunnan võromaal mõisa päähoonõq om täämbädses pääväs häönüq üts varratsõmpi tiidüisi rõugõ mõisa kotsilõ om peri aastasaast aastagast ku taa oll georg kursi uma kuun nursi sõmmõrpalo ja kärgula mõisidõgaq tääd peetäs ka rõugõ kerigu finantsiirjäs aastasaa keskkotsil taad aigu peetäs ka kerigukihlkunna sündümiseaos rõugõ mõisal oll pall o perremiihi perämäne mõisa umanik oll c h samson von himmelstiern pääle tää surma pere mõisa tää latsõq päält aasta maareformi sai friedrich samson von himmelstiern hindäle mõisakeskusõn ollõtüüstüse juuriguhoitusõ ja põllumaa kokko hektääri elokotussõs ost tää jaani peebu koolitarõ kuun hektääri maagaq sääl elli samsonidõ pereh aastaniq lindorrav ehk nahkorrav pteromys volans l om väiku imetäjä mõtsaelläi kiä kuulus jüräjide seltsi ja oravlaisi sugukunda eestin om lindorrav uma eloala õdagupiiri pääl tedä tulõ tan ette viromaa mõtson lindorrav om üüsidse eloviiega ja täl om vaia ellojäämises vanno mõtso tä om eestin i katõgooria kaitsõalonõ liik lindoravit eläs põh a õuraasia segä ja lehtmõtsavüün õdagu soomõst ja baltimaist tsiberi ja vaiksõ ilmamereni eestin eläs lendoravit  keskjao  ümbre mõtson kotussidõ ka  ja    terve elomaa piiren om lindoravit veidüq ni harvakult ni  aastagasaa seen ommaq nääq viil harvõmabas jäänüq  hummogu puul om lindoravit inämb ku õdagu puul õdagupoolitsist elomaist on lindoravit kõgõ inämb soomõn a sääl kah õnnõ laiguldõ õuruupan jääs lindoravit kõrrast veidembäs selle et mõtso ülearvo suurõ majandamisõ peräst häöseq ärq vanaq oosõliidsi puiõga haavistuq miä ommaq lindoravidõ tähtsäq elokotusõq lindorrav om kujo poolõst orava muudu a vähämb täl ommaq mustaq suurõq silmäq ja lindamisõs tarvilidsõq ohkuq nahaq ede ja tagakäppi vaihõl karv om täl tihhe ja siidine suvõl kõllakas kooniq mustjashall ni talvõl hõpõhall kõtt ja käppi siseküleq ommaq valgõq aloskarv om tummõhall arvatas et lindoravidõ eloigä jääs inämbüisi aastaga vaihõlõ a nä võivaq elläq ka aastakka lindorava pesäpaigas ommaq puuoosõq tuuperäst om tähtsä et timä elokotussõn olõsi oosõliidsi aastatsit haavapuid  nä pruukvaq päämidselt luudusliidsi ja hähni tettüid ni maaha jätetüid uusi mõnikõrd pruukvaq lindoravaq elämises ka tsirgupessi vai ehitäseq esiq ossõst pesä  lindoravaq eläseq vanon ja mõtsamajandusõ poolõst ülesaisnui kon om uusiga haavo vai kõivõ pesä tege lindorrav kõgõ nii korgõhe puu otsa ku vähägi saa ja mitte madalampa ku miitret   lindoravaq ommaq üüsidse eloviiega ni tulõ õi päivä pesäst vällä suurõmba jao umast elost nä makasõq uman pesän lindoravaq saavaq üte puu päält tõõsõ pääle hüpädäq nigu oravaq päält tuu ka linnadaq esiki miitre kavvustõ näide lindaminõ om ilma helüldä ja maandumisõs ajavaq nä käpäq lakja nii et linnunahaq lääväq lakja nigu langõvari ja pidäväq huugu lindoravaq püsüseq väega üten ja saman elopaigan pall o edesi nä säält ei liiguq päämäne hädä om näile lakõq alaq  noorõndiguq ja lakõs raoduq langiq kost näil om rassõ ja eloohtlik üle saiaq selle et nä ommaq maa pääl liikun väega aigladsõq ja kohmaguq talvõund lindoravaq maka ai a külmä ilmaga võivaq maadaq mitu päivä järest lindoravaq pruukvaq mitund pessä kõrraga midä nä sagõhõhe vaihtasõq tuud arvadaq vaindlaisi a ka prasiitõ peräst keskmädses kodopiirkunnas loetas imätsil hektääri minkast egäpäivi pruugitas õnnõ pesäpuu ümbre kooniq miitrit esätside kodopiirkund om kooniq hektääri lindoravaq sööväq põhilidsõlt kasvosüüki  pungõ ja urbõ lepä kõo paiu ja haava a ka samblikkõ pähkmit ja marjo ni pedäjäkasvõ mõnikõrd või lindorrav süvväq ka tsirgupoigõ ja munnõ ni mutikit  a nä sööväq ka näütüses siini ja ubinit lindorrav om eestin väega harv liik kedä jääs kõrrast veidembäs tedä om viimädse viie aastaga seen lövvet viil õnnõ viromaalt ku ndil elli lindoravit kruutkilomiitre pääl sis aastagas om mõtso kon eläs lindoravit alalõ jäänüq õnnõ km minkast om lindoravilõ kõlbuliidsi pesitelemispaiko õnnõ km ku asi sammamuudu edesi lätt sis ommaq lindoravidõ uurja remmi jaanusõ arvamisõ perrä lindoravaq eestin aastagas vällä koolnuq kogõr ehk harilik kogõr ehk kuldkogõr carassius carassius on karpkalaliisi seltsi kuuluv kala hariligult om kogõr cm pikk mõnikõrd siski kooniq cm ja kooniq kg rassõ kogõr om  karpkala muudu a täl olõ õi suunukkõ man vuntsõ nigu om karpkalal kogrõ värv olõnõs väega pall o keskkunnast ja või ollaq kuldkõllakadsõst kooniq hallikasrohikadsõni kogõr om inämbüisi makõviikala a teda löüd ka merest sagõhõmpa löüd kokri lumbõst ja karjäärest veidemb järvist ja jõkist kogõr süü viihaino ni egäsugumaidsi mutikit ja limukit talvõl om tä unõtaolidsõn olõkin viikogo põh an mua seen tä kannahtas häste elläq viin kon om veidüq hapasnikku kokri om õuruupan kõmrimaast kooniq leena jõõni a tedä om ka muialõ sisse tuud eestin om kogõr harilik kala murrõq vai dialekt om määntsegi maanuka esiqmuudu keelekujo murrõq om tõistsugunõ kiräkeelest ja tõisist murdist sõnno helüsisu sõnno muutmisõ sõnavara ja lausõstusõ poolõst murdit uur vat tiidüsharro nimitedäs murdõtiidüses vai dialektoloogias mitmõq ütitside tunnismärkega murdõq loovaq murdõrühmä murdõq jagonõsõq maanukkõ eestin päämidselt kihlkundõ esiqmuudu tunnusjuuniga murrakis hariligult mõtõldas murdidõ all innekõkkõ maamurdeid territoriaalsit murdit viimätsel aol om vällä tulnuq pall o uur miisi liinamurdidõ kotsilõ säälhulgan näütüses ka usa liinon elävide afroameeriklaisi inglüse kiil miä om väega pall o tõistsugunõ ku tõõsõq ameeriga inglüse keele variandiq sotsiolingvistikan ja egäpäävätasandil säetäseq tõõnõtõsõ vasta murdõq ja standard vai kiräkiil seo kandi päält kaiaq ommaq murdõlõ umadsõq järgmädseq umaperäq keeletiidüsen või murrõt kaiaq ku ütskõik määnest keeletõõsõndit miä om tõistmuudu tõisist tõõsõndiist tuu või tähendäq ka tuud et inemine kõnõlõs määnestki murrõt miä om standardsõ literatuursõ murdõ variant võidas tetäq vaiht standardsil murdil ehk kiräkeelil ja traditsiooniliidsil murdil päämine vaih om et edimäidsi pruugitas kirän toetas spetsiaalsin institutsioonõn opatas koolõn ni näid peetäs kõrraperälidsembis päämäidsis keelevormõs mõnõl keelel om mitu standardsõt murrõt sis kõnõldas polütsentrilidsest keelest vai diasüsteemist olõ õi ütist arvosaamist vai ütitsit tunnismärke keele ja murdõ vaihõl vaihõ tegemises tuuperäst ku kõnõldaq et määnegi kiil om kiil vai murrõq piät selges tegemä midä kummagi termini all mõtõldas kuq om vaia ärq hoitaq valikut pruukvaq lingvistiq hariligult terminit idiuum miä tähendäs veidüq tõistsugust keeletõõsõndit idiuum om murrõq näütüses olokõrran kon onomastiga ehk nimeoppus vai nimetiidüs om osa sõnavaraoppusõst miä uur inemise ja kotusõnimmi taa uur nimmi edimäst tähendüst periolõkit ja muutumist egäl inemisel om edenimi ja perrenimi edenime saa lats sündümisel ja perrenimi tulõ esä ja imä perrenimest perrenimi om suurõmban jaon keelist edenime perän nii ka eesti keelen võro keelen om hariligult innemb perrenimi mis om umakäänüsen ja sõs tulõ edenimi varrampa oll sääne pruukminõ harilik ka eesti keelen a noq olõ õi tuu inämb nii harilik egaq ka mitte ammõtlinõ pruuk lisas edenimele ja perrenimele om viil esänimi vai patronüüm tuu om peri esä nimest tüübilidseq esänime jakuq ommaq vinne keele ja skandinaavia sen ja son vinne keelen om esänimi edenime ja perrenime vaihõl skandinaavia keelin om esänimest saanuq perrenimi nigu jensen om ka perrenimmi mis ommaq peri imä nimest nuuq ommaq matronüümiq eestläisi perrenimeq ommaq inämbjaolt peri eesti keelest vinne keelest aksa keelest vai ommaq segäkiilseq rebasson võsuberg astmõvaeldus tähendäs tuud grammatilist nätüst kon peethelüq vaeldusõq sõnatüve seen sis ku sõnna käänetäs nt sõnnon kurg kurõ vaeldus rg r ja kõtt kõtu vaeldus tt t astmõvaeldus om harilik inämbüsen õdagumeresoomõ keelin nt võro eesti soomõ keelen vällä arvaduq vepsä ja liivi kiil mitmõn saami keelen om olõman ka säänest muudu nätüs nt põh asaami keele guolli guoli kala kon om vaeldus ll l eesti ja soomõ keelen om kombõs pitäq astmõvaeldusõs tugõva ta ja nõrga astmõ na vaeldumist säälhulgan eesti keelen pikkusvaeldus nt ta pakki na paki ja laadivaeldus kon sõna sisehelüq muutusõq nt ta valda na valla pikkusvaeldusõn tulõ astmõvaeldus vällä tuust et pikkusastmõq ii vai pikk astõq ja iii vai ülipikk astõq vaeldusõq eesti keelen om viil i vai lühkü pikkusastõq a tuud ei loedaq pikkusvaeldusõs soomõ keelen om umalt puult õnnõ kats pikkusastõt lühkü ja pikk ja astmõvaeldusõs peetäs õnnõ täüs peethelle k p ja t vaeldumist nt seppä sepän sepp sepä ja lupa luvan luba loa soomõ murdin om ka tõisi helle pikenemist mõnin sõnamoodõn nt oulu murdõn tulen tullee ma tulõ ta tulõ kon edimäne silp om lühkü ja tõõsõn om pikk vabahelü a tuud nimitedäs geminatsioonis võro keele astmõvaeldus om keerolidsõmb tuuperäst et tuun om pääle tugõva ja nõrga astmõ ka pikenüq ja ülipikenüq astõq om sõnno mink paradigman tulõvaq ette kõrragaq kõik neli astõt ja kon om nii laadi ku pikenemisvaeldus nigu sõna luba lua lupa luppa neist luba om tugõvaastmõlinõ ja lua nõrgaastmõlinõ a osakäänüse vorm lupa om pikenün astmõn ja sissekäänüse vorm luppa ülipikenün astmõn ku sõna põhimuud om tugõvan astmõn ja nt umakäänüs nõrgan sis nimitedäs astmõvaeldust nõrgõmbasminejäs a ku om vastapiten om astmõvaeldus tugõvambasminejä nõrgõmbasminejä astmõvaeldus tugõvambasminejä astmõvaeldus astmõvaeldus sünnüs eesti keelen innekõkkõ edimädse ja tõõsõ silbi piiril vällä arvaduq mõnõq sõnatüübiq nigu lik jakugaq sõnaq nt kirjalik kirjaliku kirjalikku võro ja soomõ keelen tulõ aga astmõvaeldust ka peräsilben inämb ette astmõvaeldus on peri tuust et vanastõ tull nõrk astõq vällä sis ku sõna tõõnõ silp oll kinnine ja tukõv astõq sis ku tõõnõ silp oll vallalinõ näüdüssit eesti ja eräle võro keelen tulõ ette ka säänest sõnatüve pikenemist midä soomõ keelen olõ õiq piä kõigin saami keelin om määnegiq astmõvaeldus vällä arvat lõunõsaami keelen põh asaami keelen om astmõvaeldusõ põhimõtõq inämb vähemb sama ku eesti keelen tuu tulõ ette õnnõ rasõhusõgaq ja rasõhusõldaq silbi piiri pääl ja vaeldus tugõva ja nõrga astmõ vaihõl nt giehta t käsi giea n käe rikkis n rikas riggá t rikka üts suur vaih om tuu et saami kiili astmõvaeldus võtt hindä alaq pia kõiki peethelle ja peethelükogohuisi tuuperäst om nt põh asaami keelen üten umbõs astmõvaelduslikku peethellü ja peethelükogohust päält tuu ei olõq tugõva ja nõrga astmõ köüdüs alasi ütesugunõ astmõvaeldust või tuu köüdüse perrä ärq jakaq tüüpehe nii põh asaami keelen om kolm pikkust edimäne tõõnõ ja kolmas pikkusastõq egäl peethelül ja peethelükogohusõl om üts astõq ja astmõvaeldus sünnüs sõna seen hariligult katõ astmõ vaihõl iii ii vai ii i mõnikõrd ka iii i mitmõn murdõn jääseq kolmandaastmõlidsõ peethelü iin vabahelüq ja katsikvabahelüq lühembäs ja katsikvabahelü laad või ka muutudaq korneti om külä lätin alksne piirkunnan vana laitsna valla valitsõmiskeskus külä om merepinnast miitre korgusõn piirkunna keskusõst alksnest ja riiast kilomiitrit kavvõn lisas vallamajalõ ommaq külän viil turistõ teedüskeskus rahvamaja raamadukogo ja kodoluumuusõum külä ümbre ommaq korneti järveq niisama om sääl korneti pei hoioala korneti ja druski külli vaihõl pilskalna järve põh akaldõ pääl om korneti liinamägi korneti ja ümbtretsõõri küläq inneskine vana laitsna vald om väega esiqmuudu piirkund tuu poolõst et sääl eläs jo vanast aost väega pall o eestläisi kink kodokeeles om võro kiil kornetin om eesti selts ja peetäs eesti päivi innembide om pall o käüt eesti poolõ pääle kuuli paigapääline võro kiil om esiqmuudu kõgõ inämb lätt tuu kokko rõugõ kihlkunna võro keelega a sääl või löüdäq vanaaoliidsi keelejuuni midä võromaal harva kuuld samal aol kuuld tuu kandi võro keelen ka peris pall o läti keele mõotuisi korneti ja hopa kandin kõnõldav võro kiil kuulus liivi ja latgali keele kõrval läti piirkundliidsi kiili hulka mink iist sais läti piirkundliidsi ja veidembüskiili ütisüs eesti piirkundliidsi ja veidembüskiili ütisüs epvü eesti keelen eesti regionaal ja vähemuskeelte liit om mittetulosaamisütisüs miä sais eesti põlitsidõ piirkundliidsi ja veidembüskiili iist keeleq mink iiist epvü sais ommaq veidembüskeeleq jiidis mustlaskiil roodsi kiil s aksa kiil soomõ kiil tatari kiil ja vinne kiil ni piirkundlidsõq keeleq seto kiil ja võro kiil ervl i liikmis ommaq keelekogokundõ organisatsiooniq ku juriidilidsõq kihäq epvü alostusaastak om timä inglüskeeline nimitüs om estonian bureau of lesser used languages estblul epvü om üle õuruupalidsõ ütisüse õuruupa keelevõrdsusõ võrgostik european language equality network elen asotajaliigõq ni om tuu eesti liikmõorganisatsiuun epvü tsiht om tutvustaq ja edendäq eesti põlitsit piirkunna ja veidembüskiili ni avitaq alalõ hoitaq õuruupa liido keele ja kultuurikirivüst hulga suurus vai hulga võim om hulgateoorian hulga elonikkõ arvo mõistõt kokko võtva mõistõq midä või pruuki ka lõpmatuidõ hulkõ kõrral lõplikkõ hulkõ puhul peetäs ütes hulga võimu timä elonikkõ arvoga miä om tüküarv lõpmatuidõ hulkõ võimõ kimmäs määrämises om tarvis tetäq tsipa iiltüüd takan tulõvaq ärqseletüseq ni järeldüseq masvaq ka lõplikkõ hulkõ kõrral kõkõpäält seletedäs ärq katõ hulga a ja b võrdvõimu ehk ekvivalentsusõ mõistõq ku hulk a om hulgaga b võrdvõimsa sõs ka funktsiooni f püürdfunktsiuun om ütsütene päälekujotus bijektsiuun sõs om ka hulk b hulgaga a võrdvõimsa lõpliguq hulgaq ommaq umavaihõl võrdvõimsaq parajahe sõs ku näil om ütepall o elonikkõ hulka miä om võrdvõimsa tüküarvõ hulgaga seo om lõpmadu hulk nimitedäs loenduvas hulgas hulka miä om kas loenduv või lõplik nimitedäs kõgõ ülembält loenduvas hulgas regionaalkiil ehk piirkunnakiil vai ka piirkundlinõ paikkundlinõ vai umakandi kiil om mitund muudu mõistõtav  regionaalkeeles nimitedäs kiilt midä pruugitas alal miä ei moodustaq riiki keeletiidüsen om regionaalkiil keelekujo miä om külh kiräkeelele lähkün a minkal om paikkundlik värving sagõhõlõ om tegemist üleminegi vormiga paigapäälidse murdõ ja kiräkeele vaihõl õuruupa regionaal ja veidembüskiili harta perrä määräs egä riik määndsit kiili nimitäq regionaalkeelis võrrõldõn veidembüskiiliga om regionaalkiili huuldaminõ ja kaidsõq vähämbä ulatusõga piirkunnakeeleq ommaq näütüses alambs aksa kiil põh a s aksamaal ja kassuubi kiil põh a poolan niisama ommaq piirkunnakeeleq võro ja seto kiil lõunõ eestin mõlõmbaq kuulusõq ku regionaalkeeleq eesti piirkundliidsi ja veidembüskiili ütisüste võro ja seto keelele om ka jo aastide algusõst pääle eesti ammõtlidsõ piirkunnakeele staatust proovit saiaq asja om arotõt eesti vabariigi valitsuskomisjonin ja taa üle hääletet riigikogon a seeniq olõ õi nääq eesti riigilt säänest ammõtlikku staatust saanuq krimm om hindävolinõ vabariik ukrainan miä om päämidselt krimmi puulsaarõl musta mere põh aosan krimmi lõunaõdagunukan ollõv sevastopol om vabariikligu alluvusõga liin ja tuu ei kuuluq ütte krimmiga aastagast om krimm vinnemaa föderatsiooni puult õigusvastatsõlt okupeerit ja annõkteerit ukraina ala krimm om tunnõt suvituspiirkund krimmi tunnõtumbaq suvitusliinaq ommaq jalta simferopol kerts alupka alusta bahtsisarai ja sudak krimm oll asustõt joba paleoliitikumin varatsõmbaq asukaq olli mäkin elänüq tauriq kink perrä om puulsaart nimetet ka taurias madalambidõ stepiallo edimädseq asukaq olliq kimmõrlasõq jaq sküüdiq kreeka kolonistiq asutivaq parhilladsõ kertsi kottalõ  säitsmendäl aastagasaal inne kristust pantikapaioni liina aastagasaal inne kristust tull kreeka koloonijit viil manu nuuq hiitseväq piagi ütte bosporusõ riigis edimädsest aastagasaast inne kristust kooniq kolmanda aastagasaani kuulu krimmi hummoguosa ni lõunaviir roomalõ tuuperäst tungsõvaq sinnäq goodiq ja hunniq kuvvõndal aastagasaal haardsõ ülembä võimu bütsants kink päämine tugiala oll hersonesos a ka kerts ja sudak aastagal peetün krimmi sõan mink põhjusõs olliq tuu ao kristlaisi õigusõq osmanidõ riigile kuulunul pühäl maal toet prantsusmaa katoliiklaisi vinnemaa keisririik õigõusklikkõ suurõmb osa sõa tapõluisist peetiq mustal merel ja krimmi puulsaarõl a vähämbit tapõluisi oll ka õdagumerel briti laivastigu blokaad anatoolian kaukaasian valgõl merel ja vaiksõl ilmamerel aastagal alostivaq vinnemaa ja türgü sõta vinnemaa ku õigõusklikõ iistkostja rolli peräst ni vinnemaa purust sinopen türgi laivastigu aastagal astsõvaq sõtta prantsusmaa tõõnõ keisririik ja suurbritannia ja iirimaa ütiskuningriik püüden piätäq vinnemaa keisririigi pääletungi vinne sõaliin sevastoopol saiõ piirdmisele vasta inämb kuq aasta perän sevastoopoli sadamist naksivaq rahukõnõlõmisõq ni rahu lepüti kokko urbõkuul aastagal pariisin trad attack om eesti folkansambli bänd om kuun aastagast pääle nä mängväq folklaulõ ni tegeväq naid seoilmaaolidsembas suurõmb jago naist om lövvet arkiiv ist ansambli tekk aastaga lõpun kuq anti vällä edimäne singli kooreke trad attack i edimäne kontsert oll aastaga urbõkuun tallinn music week in trad attack i tsiht om üles astuq egän riigin nä ommavaq jo mängnüq kolmõnkümnen säitsmen riigin albumi pääl om lugu jaan kene miä võit etnokulbi kõgõ parõmba laulu iist om setokeelidside sõnnogaq albummi kitediq väega ka inglüsekeelidsen meedian inglüse uudissidõkannal spiral earth and hindõs viie ja kirot et albummi ol l põnnõv kullõldaq ja taa ol l kuq herre raketitulõsabagaq täht taivan singli armasta mind võro keeli armastaq minno om nõiasõnno või loidsu pääle tettüq laul miä hoit armastust ligembän põhja laul kaq epligu vaiko albumi viimäne laul siberi unelaul võro keelen tsiberi unõlaul om tsiberi setokõisi latsõ hällütämise laul albumi pääl ommaq lauluq ja hetkeq miä sündü kolmanda plaadi make your move tegemisel vabarna sandra toropill parmupill vilepill laul vabarna jalmar kitra laul tubli tõnu tromboon lüükpill laul leksikoloogia vai sõnavaraoppus om keeletiidüse haro miä uur sõnavarra ülene sõnavaraoppus uur esiqsugumaidsi kiili ületsit säädüisi püüd löüdäq sõnavara universaalõ ja sääd sõnavara uurmisõ päämidseq alossäädüseq aoluulinõ leksikoloogia vai periolõmisoppus uur sõnavara aoluku ja sõnno peritollo kognitiivnõ sõnavaraoppus seletäs sõnno köütmist ja hoitmist ajon aoluulinõ sõnavaraoppus kaes keele sõnavara kujonõmist pikembä ao joosul eesti keele sõnavarra om põh aligumbalt uurit aoluulisõ küle päält tähtsä om olnuq võrdõlõja aoluulidsõ uurmismoodu mõjo tuu moodu tõi eestihe veske mihkel samaaolinõ sõnavaraoppus tegeles uurmisõ aigo keelen olõman olõvidõ sõnno lahksamisõga ja om tuuperäst piiret lühkümbä aojaoga uuritas sõnavara kuunsaisu vahtsit lainsõnno ja sõnno tähendüisi sõnno kokkosäädmine tegeles sõnatulõtamisõ ja sõnno kokkopandmisõga leksikaalnõ tähendüsoppus tegeles leksiime tähendüisi uurmisõga seo jagonõs ummakõrda lausõ tähendüsoppusõs ja teksti tähendüsoppusõs ütelüsoppus ehk fraseoloogia tegeles keele piltlikkõ püsükogohuisiga viiol om nelä keelega kiilpill viiolit mängitäs puugnagaq viioli osaq ommaq helükast pää kaal tigo keeleq sõrmlaud ruup lõvvapitäi kiilipitäi virbliq puugna osaq ommaq ots kunn jõhviq pulk kruvv kuulsaq viiolimängjäq ommaq näütüses paganini niccolo de sarasate pablo stirlingi lindsey mae vanessa nimegaq viiolimeistriq ommaq stradivari antonio amati nicola ja guarneri giuseppe vanal aol teiq viiolit meistriq seo ilma aigo tetäs viiolit nii vabrikuh ku meistride käegaq viiol joudsõ eestihe jo aastagasaal a muutu populaarsõs pidopillis aastagasaal pilli mängiti päämidselt tandsus viioligaq saa mängiq ka keerolidsõmbit viise ni taktõ midä oll vaia vahtsidõ tandsõ jaos niguq ommavaq labajalavalsiq kadrilliq ildampa ka polkaq reilendriq tuuperäst läts ki nii et aastagasaa tõõsõs poolõs oll näütüses toropill jo küländ kõrvalõ jäänüq kihnun sai viiol kogoni kodopillis egän talon ollivaq viiol ja viiolimängjäq vanastõ meisterd egä pillimiis umaq pilliq esiq võromaal peeti tuud õkva esiqhindäst mõistaq as as ni egäl pillimehel ollivaq umaq nipiq kuismuudu pill kõgõ parõmbahe helisemä saiaq üts miis pand pilli sisse kogoni sivvuhanna pillimiis oll külän avvo seen selle et timäst olõsi kõiki külä pitõ häädüs palõstiina all mõtõldas tan artiklin noid ossõ aoluulidsõst palõstiinast miä ei olõq iisraeli kuunsaisun  tuu tähendas gaza tsuuni ja jordani õdagukallõst ehk palõstiina araablaisi riiki välisriigest juusk kokko gaza tsuun iisraeli ja egüptüsega ja jordani õdagukallõs iisraeli ja jordaaniaga palõstiinlaisi territooriummõ tsentrumis om räm allahi liin koh ommaq palõstiinlaisi võimuorganiq umma esiqsaisvust kuulut palõstiina märdikuu pääväl aastagal eesti välisministri paeti urmas ütel süküskuu pääväl aastagal new yorkin õuruupa liido välisministride lähkü hummogumaa teema kookkosaamisõl et eesti ei olõq palõstiinalõ üro n riigistaatusõ andmisõ puult palõstiina riigi esiqsaisvusõ ommaq hääs kitnüq üro liikmõsriiki ni vatikan palõstiina rok maakood om ple leoki tanel tanel leok om eesti motosportlanõ sündünüq piimäkuul aastagal tä om leoki arvo kõgõ noorõmb poig taneli kõgõ suurõmb saavutus om aastagal saad kotus motokrossi ilmameisrevõistluisil m klassin mitmõl kõrral om tä ka joudnuq mm jakõl edimädse kolmõ hulka näide hulgan om tä joudnuq kats kõrda edimädse kotusõ pääle aastagal ja aastagal m klassin ta om kuulutõt võromaa aastaga sportlasõs aastagal tanel om kõrraldanuq joba aastagast häätegemisettevõtmist tanel leok sõbraq tuud tetäs õnnõtusõ peräst liikmisvõimõ kaotanuidõ latsi tugõmisõs tanelil om kats poiga sebastian ja travis sebastian om aastanõ ja travis aastanõ aastagal sõmmõrpalo motokrossil näüdäs sebastian inemiisile edimäst kõrda kuis tä sõitaq mõist keilä eesti keelen keila om liin ja umavalitsusütsüs harjo maakunna õdaguosan keilä jõõ veerehn talliinast km lõunaõdagun liin oll üteliidsi aastagil keilä valla keskus keilä piirnes põhahummogunukast harku valla kumna küläga hummogun saue valla valingu küläga lõunõn õdagu harjo valla ohtu ja kulna küläga lõunõn ja õdagun õdagu harjo valla niitvälja küläga ja põhan õdagu harjo valla valkse ja tõmmiku küläga keilä hummogupiir lätt suurõmbalt jaolt müüdä keilä jõkõ keilä rahva hulk aastaga algussõ saisoga oll liin om rahva hulgalt harjo maakunnan talliina ja maardu perähn kolmas edimäst kõrda nimmati keilät kirotõduin papõrin aastagal keilä sai liivi sõa aigo tõsitsõhe kannahtaq ja perähn sõta jäi keilähe õnnõ kerigukülä aastagal sai keiläst allõv ja aastagal kolmanda astmõ liin keilä oll keskaol lähkümbä piirkunna põllumajanduslik keskus aastagasaa alostusõn arõsi sääl rõivatüüstüs ni nõvvokogoliido aol ülene tüüstüstuutminõ seo ilma aigo ommaq kõgõ suurõmbaq tüüandjaq as harju elektr ensto ensek as ja as draka keila cables nimmamist väärt hoonõq om keilä kerik miä om harjomaa kõgõ suurõmb keskao maakerik ja mink kerigutorn om põha eesti maakerikidõ hulgahn üts kõgõ korgõmb miitrit keilän oll vasalliliin minkast ommaq seo ilma aigo alalõ õnnõ liinamüürüq keilä mõisa oll tähtsä liivi ordo tugipunkt talliina ümbrekunnan pääle aastakka om mõisa päähuunõn harjomaa muusõum liinast lätt läbi talliina keilä raudtii miä hargnõs sääl paldiski ja riisipere liinis raudtiijaam om peri aastagast keilä om aastaga raamatun kirotõt keikl seo kuuldu arvadaq nii ku keikälä vai keikala nimi om nüüd lühemb nime tähendüs olõ õi selge soomõ keele õdagumurdõn tähendäs käikäle vai käikälä tükkü vai ossa s aksa keelen om keilä nimi olnu kegel vinne keelen keriguopõtaja anton heidrich and leerioppust tuu mano käve lugõma opminõ ja katõkismusõ ja kerigulaulõ opminõ ehitedi keriguopõtaja maja mano kuul aastagal võtt keriguopõtaja otto reinhold von holtz tüüle kats oppajat kiä naksiq kihlkunnan lugõmist oppama inneskidsel keilä jõõ saarõl om jõõpark tuu om luudusõkaitsõ all tõõsõq liina tähtsäq pargiq ommaq keskpark ja pedästik miä om keilä algkooli huunõ takan liina õdaguosan om keilä tammistu liina piirin kasus liivamulgu tamm miä om luuduskaitsõ all viil om luuduskaitsõ all aastaga vannu lumbi katai mõts om ökosüstem miä sais kuun kasuvidõ puiõga maast ja tuu elostigust kasvistust eläjist seenist mõts om üteliisi puiõ elokund miä om suurõmb ku  ha kon puiõ korgus om üle m ja puukruunõ alonõ pindala üle kõgõst alast mõtsa mõistõ ala kuulu ui puuviläaiaq ja liinapargiq mõtsaga om katõt kõgõst maisõmaast  a maa aoluun om olnuq aigõ ku mõtso all om olnuq puul kõgõst maisõmaast mõtsaq ommaq maa elo jaos väega tähtsäq mõtson tegünes elos tarvilinõ orgaanilinõ ainõq ja muld ni mõtsaq hoitvaq taad mulda ärqhuhtmisõ iist mõtsaq andvaq hapasnikku ja hoitvaq atmosfaari gaasilist kuunsaiso tasakaalun mõtsaq mõotasõq vihma hulka ja vii juuskmist ni tossamist ni tuuläbi ka kliimat   mõtsa või läüdäq egält puult kon om küländ vihma ja lämmind vähämbält kats kuud aigo ku lämmind  om päält  kraadi  mäkin kasusõq mõtsaq kooniq puupiiri korgusõni ehk küünüseq nii korgõhe mäkkihe kon viil puuq lämmä ja niiskusõ poolõst kassuq saavaq miiq parravüü kõgõ hariligumbaq mõtsapuuq ommaq nõglapuist petäi kuus ja katai kirsalehitsist puist kõiv haav ja pai ni lajalehitsist puist tamm pähn saarnõ vaher ja jallai päält puiõ kasuq miiq mõtson viil egäsugutsit puhmõ ja haino väega hariliguq ommaq näütüses mar apuhmaq mustik palohk ja mar ahainost maasik päält tuu et inemine saa mõtsast puud palotamisõs ehitämises ja tüüstüse jaos om mõtsal väega suur esteetiline väärtüs inemine saa mõtsan matkadaq siini ja marjo kor adaq ja vapa aigo viitäq mõtsaq hoitvaq ja puhastasõq mulda vett ja õhku miä om ka inemise jaos hädätarvilik mõtsan saa inemine ollaq kavvõmbah liinast ja muust kunstligust tetüskeskkunnast ni rahustaq ja tervendäq umma miilt ja tundaq umma loomulikku luuduslist keskkunda kost tä om peri   mõtsa väega suurõst tähtsüsest eesti ja soomõ ugri inemiisile om põh aligult kõnõlnuq ja kirotanuq semiootik mikita valdur üle ilma muuhulgan ka eestin ja ümbretsõõri main raotas mõtso väega pall o nii et mõtsa ja esiqeränis vanna mõtsa jääs maailman kõrrast veidembäs väega pall oq inemiseq ommaq mõtsa ülearvo ragomisõ esiqeränis lakõsragomisõ peräst väega murrõn ja tuust väega häiridüq eesti mõtsa kaitsõs tüütäseq mitmõq luuduskaitsõütisüseq vastakaalus mõtsa kõrrast suurõmbalõ ja jõhkrambalõ lakõsragomisõlõ miä eestin viimätsil aastakümnil tüüstüse ja äri huvvõ perrä ja riiklikkõ keskkunnaammõtidõ hääskitmisel sünnüs om tegünüq kodaniguütisüs eesti metsa abiks eurütmiä  kreeka k eu hää õigõ ja rythmos rütm ehk sis üteline liikminõ vai illos liikminõ om liikmiskunst miä luudi aastagasaa algusõn s aksamaal ja sveidsin antroposoofia luuja steineri rudolfi oppuisi perrä eurütmiät kandas ette ku eräle kujotajat kunsti a ka ku lavastuisi ütte ossa ravieurütmiät tarvitõdas tervüse parandamisõs waldorf koolõn om eurütmiä kõrralinõ opiainõq eurütmia liigutusõq ommaq köüdedüq kõnnõrütmi ja meloodia muusiga rütmi ja hellega ni tundmiisiga näütüses rõõm ja kurbus naist pandasõq kokko repertuaari elemendiq n ü põhiliigutusõq midä pruugitas hindä vabas loomingulidsõs vällänäütämises eurütmiä tsihis om viiäq etteastja liikminõ ni etteastja ja päältkaejidõ meelekogõmusõq kokkokõlla ettekandõ sisuga eurütmiät om tuuperäst mõnikõrd nimitet ka nättäväs muusikas vai nättäväs kõnnõs eurütmiä luuja steineri rudolf kõnõl eurütmiäst ku hinge kunstist parhilla tetäs inämüisi eurütmiät õuruupa klassikalidsõ muusiga vai tekste luulõ proosa perrä mõnikõrd tetäs ka ilma helüldä eurütmiät peethelle pehmehüs pehmendüs vai palatalisatsiuun eesti keelen peenendus om tuu ku peethelle üteldäs vällä pehmehe nigu olnuq nail i maik man vai nigu ütelnüq peethelüga samal aol vällä ka j hellü nt sõnno kass ja kott välläütlemine om umbõs nigu kassj vai kottj pehmehüs saias helü välläütlemise aol keele nõstmisõga vasta suulakõ pehmehüs om võro keelen väega tähtsä asi ku soomõ kirä keelen olõ õi sukugi pehmehüst ja eesti keelen om tedä õnnõ veidükese sis võro keelen om pehmehüst tõtõstõ väega pall o eesti keelen võivaq pehmes minnäq õnnõ neli hellü l n s t a võro keelen võivaq pehmes minnäq pia kõik peethelüq minkast mõnt näütüses pehmend h d k d vai m i või ollaq muil eestläisil ka peris rassõ ärq oppiq eesti keelen pehmehüst kirän eräle märgidä äi näütüses kirotõdas õkvalt sammamuudu tüütaso palk ja ehitüsmatõrjaal palk tuud piät sis esiq tiidmä kumb naist kumba tähendäs võro keelen om sääntsit paarõ nigu palk ja palk mitmit kõrdo inämb ku eesti keelen pehmehüs mäng tan pall o suurõmbat rolli tuuperäst pruugitas võro keele kirotamisõs umaette pehmehüsmärki ülemäst komma miä om vähäkese hüäle poolõ kaldu sääne vai sis peris sirgõ sääne vähä kaldu üläkomma loetaski peris õigõs pehmehüsmärgis tuu kirotõdas madalilõ tähile pääle nt ja korgilõ tähile perrä nt l d t  sääntsit umaette ilosit pehmehüsmärgiga tähti ku vai om siski tõõnõkõrd puutrist rassõ üles löüdäq ni mõnõ puutri vai programmiga ei saaki naid õigõhe pruukiq tuuperäst pruugitas väega sagõhõhe näütüses inämbüse võrokeelitside internetilehti pääl pehmehüsmärgis hoobis sirgõt üläkomma miä kirotõdas õnnõ tähe perrä mitte pääle nt l d n s tähe perrä kirotõt pehmehüsmärk olõ õi joht nii illos ku umaette pehmehüsmärgiga täht võrdlõq nt ja s aaq ja as aq a taa um tuust hää et taa tüütäs kõigin puutrin ja programmõn üttemuudu ni olõ õi hirmu et taa kohegi kaoma lätt vai ärq muutus pistüline pehmehüsmärk om ka tuust hää et taa lahu ui sõnna nii hirmsahe ärq ku kaldu üläkoma nii et pistülidse pehmehüsmärgiga kirotõt tekst om silmäle parõmb kaiaq nii et või soovitaq et ku saa ai häste pruukiq kõgõ õigõmbit umaette pehmehüsmärgiga tähti nt aaq vaoq koa sis om parõmb pruukiq pistülist üläkomma as aq var oq kor as pall o mitte kaldu üläkomma as aq var oq kor as pall o nigu jo iinpuul üteld om pehmehüs võro keelen väega tähtsä innekõgõ tuu peräst et tedä om tan hulga inämb ku näütüses eesti keelen ku eesti keelen võivaq pehmes minnäq õnnõ neli hellü l n s t nt pall pann kass kott sis võro  keelen võivaq pehmes minnäq pia kõik peethelüq ka sääntseq nigu k p r m v h nt pakk tapp mar aq kamm pruuv kah o nii või üteldäq et võro keele peethelüq jagonõsõq väega kõrdapiten kõvos ja pehmis ni pia egäl võro keele kõval peethelül ja naid märkvil tähil om uma pehmeq paarilinõ kõvaq peethelüq    b d f g h k l m n p r s t v pehmeq peethelüq b d f g h k l m n p r s t v ainugõsõq peethelüq mil olõ õi võro keelen umma selget ja kimmäst pehmend paarilist ommaq kakkõhelü q mink välläütlemiskotus om nii süvän kurgun et taad om rassõ pehmendäq ja j helü miä om esiq nii pehmeq et tedä inämb pehmembäs pehmendäq ei saaq esiqeränis tähtsä om et pehmehüs om võro keelen pall odõn sõnon ainugõnõ tähendüse eräldäjä ilma pehmehüst märkmäldä saa ai vaiht tetäq olõviguvormõl nigu and võtt laul mass eesti keelen annab võtab jne ja mineviguvormõl nigu and võtt laul mass eesti keelen andis võttis jne niisama saa ai ilma pehmehüst märkmäldä vaiht tetäq sääntsil sõnapaarõl nigu palas põleb ja pal as paljas vai pallo palu ja pall o palju   võro kiilt om mitund muudu kirjä pant ja tuuperäst om ka pehmehüst vaihõpääl märgit inämb ja vaihõpääl veidemb kõgõ kimmämb kotus kon pehmehüst pia kunagi ei olõq märgit om i ja j iin selle et sääl om pehmehüs automaatnõ ja tuud olõ õi mõtõt eräle märkiq näütüses sõnon kallis asi pini patja neljä ommaq i ja j iin peethelüq pehmeq a et tuu om esiqhindäst mõistaq sis tuud kirän eräle märgidä äi kõgõ tähtsämb ja kimämb kotus kon pehmehüst om vaia eräle märkiq ja kon taad ka kõgõ inämb märgitäs om pehmehüs ku minevigu tunnus nt pand sais võtt oll visas kõnõl tõõnõ tähtsä kotus kon pehmehüst om kimmähe vaia eräle märkiq om tagapoolidsõ vabahelü iin nt kar a pal as pall o hod o hõds o kos aq lag a muidoki tulõ pehmehüst peris pall o ette ka muial näütüses nimi ja arvsõnno lõpun kuus pann pupp tamm üts kats vai tegosõna olõvigun võlss määr laat kink a inämbüisi sääl pehmehüst erälde ärq ei märgidäq nii et naid sõnno näge kiräpildin ilma pehmehüsmärgildä kuus pann pupp tamm üts kats jne kuiki sääntsin sõnon pehmehüst inämbüisi märgidä äi olõ õi tuu muidoki ka keelet nii et tuud või tetäq esiqeränis näütüses sääntsin sõnon kon pehmehüs eräldäs tähendüst nt lipp ja lipp kaal ja kaal kats esiqeränis põnõvat pehmehüsega sõnna ommaq vask ja vas k edimäne sõna tähendäs vaskõ ja tõõnõ vasikat nigu nätäq ommaq mõlõmbaq sõnaq pehmehüsega a pehmehüs olõ õi peris sama paiga pääl nii et sõnan vas k om pehmeq õnnõ s a sõnan vask ommaq pehmeq nii s ku k ku om nii nigu sõnan vask et pehmeq ommaq mitu kõrvuisi olõvat peethellü sis pehmehüsmärk pandas õnnõ kõgõ viimätsele ntpand lask arst ma mitte pan d las k ar s t ma suurõmb jago võro keele pehmehüsest tulõ i vai j helüst pall odõst sõnavormõst kon kunagi om olnuq i vai j ommaq naaq helüq aopikku ärq kaonuq siski olõ õi taa sündünüq mitte ilma jäleldä a nii et naidõ asõmal om perrä jäänüq pehmehüs hariligult tulõ tuu vana i vai j vällä ku sõnna käändäq vai võrrõldaq eesti vai soomõ keelega nt parts umakäänüs pardsi laul käänüs ma lauli põh an eesti keelenpõhjas nii võro ku eesti keele osakäänüs ja sissekäänüs põhja pall o eesti keelen palju soomõ paljon nigu jo üteld miiq ligembäidsist keelist soomõ keelen olõ õi sukugi pehmehüst vällä arvat  mõnõn hummogupoolitsõn murdõn ja eesti keelen om taad küländ veidüq tõõsõlt puult seto keelen om pehmehüst viil inämb ku võro keelen ka inämbüsen tõisin miiq ligembäidsin sugukeelin nt liivi vad a kar ala vepsä a ka kavvõmbin nt ungari komi mari om pehmehüs tävveste olõman pehmehüs om harilik asi ka läti ja leedu keelen ni esiqeränis pall o om taad vinne keelen ku vinne keelen om pehmehüse jaos olõman peris umaette täht sis ungari keelen märgitäs taad y tähega nt hogy vagy kuis lätt ja läti keelen tähe ala pantu komakõsõga ntgaa liha inämbüsen õdagumeresoomõ keelin a ka näütüses poola keelen märgitäs pehmehüst sammamuudu ku võro keelen seto ja esiqeränis vinne keele pehmehüs om tugõvamb ku võro keele uma eesti keele pehmehüs om võro umast vähäkese nõrgõmb ja ka vähä tõistmuudu mulgi ja tarto keele pehmehüs om jälki hoobis tõõsõsugumanõ ku võro keele uma ku võro keele pehmeq helüq ommaq läbini pehmeq ja esiqeränis pehmeq helü lõpupoolõn sis eesti ja esiqeränis tarto mulgi pehmehüs om tugõvamb helü alostusõn inne i d tarto ja mulgi keelen pehmehüst olõki i nt pann a panni ilma pehmehüseldä nigu eesti keelen üteldäs poola pani php php hypertet preprocessor om skriptmiskiil midä pruugitas päämidselt serveripoolitsin lahenduisin jovvuliidsi võrgulehti luumisõl php tukõ tsihtorienteeritüt programmiirmist teedüskokõga läbikäümist ni moodulidõ kaudu viil pall osit protokollõ ja tarvituisi vaba lättekuud ja võimalus lihtsähe köütäq php kuudi html iga om tennüq php st väega populaarsõ riista jovvuliidsi võrgulehti loomisõl levinüq om kogohus midä kutsutas tarvituisi esimäidsi kirätähti perrä lamp linu apache mysql php php kiil om päämidselt lainat c java ja perl keelist php koodin parsitasõq õnnõ eräle märgidüq jupiq failist kõik miä um välänpuul naid märke saadõtas õkva programmi välläandi a a this b b public function arvaq kokko return this a this b public function arvaq maaha return this a this b r new rehkendaq echo kokko om r arvaq kokko a maaha arvatõn om r arvaq maaha vastus ekraanil om kokko om a maaha arvatõn om majjai ka majajas majas kobras ladina k castor fiber om eesti kõgõ suurõmb jürräi tä või ollaq kooniq üts miitre pikk ja kolmkümmend kilogrammi rassõ majaja kask või ollaq hellepruun kooniq must tä hand om lag a tasadsõ lammõ ja soomusõlidsõ nahaga katõt tagomadsõ jala varbidõ vaihõl om ujonahk varbil ommaq kõvaq küüdseq tagomadsõ jala tõõnõ küüds on lahki aetu tuu tüütäs ku kamm majaja silmaq ommaq tsillokõsõq nõnna ja kõrvu saa tä nahakibraga kinniq pandaq majjai saa ka vii all jürräq selle et timä põsõ esiqeräline hõlm pand suu edimäidsi hambidõ takast kinniq majjai oll mi edevanõmbidõ üts päämäidsi saakeläjit perämine majjai jahiti aastagasaa edimädsel poolõl vahtsõhe tuudi majjai eestihe aastagal aastagal oll eestih majajat majjai eläs vii veeren uma pesä tege tä perve uusihe vai ehitäs puuossõst ja mullast mitmõ miitre korgusõ kuhiligu majajapereq luu kanalidõ ja tammõ keerolidsõ süstemi miä hoit viitasõnd pesäh ja lask julgõlt liikuq söögi manoq sääne ehitüs uputas mõtsamaa ärq ja tõnõkõrd ei lasõq eherüst kudõnõma minnäq majajidõ sulõngidõ tagodsõq saistulumbiq puhastasõq vett nink loovaq vahtsit elokotussit tõisilõ eläjä ja kasvoliigele majjai om kasvosüüjä suvõl süü tä hainkasvõ talvõl lehepuu kuurt ja ossõ ummi vägevide hambidõga võtt tä kaq puid maaha inemine ja suurõq murdjaq eläjäq võivaq ollaq majajilõ vainlasõs oho kõrral karistas tä tõisi hanna kõva lahviga vasta viipinda majaja pereh ommaq imä esä ja samal aastagal nink mineväaastaga sündünüq pujaq pujaq sünnüseq lehekuuh vai piimäkuuh tarvitõt om elistvere eläjäpargi teedüstahvlit viländi perimüsmuusiga festival tunnõt ka ku viländi folk om suur rahvamuusiga ettevõtminõ midä peetäs viländi liinan aastagast pääle edimäne festval oll ütepääväne aastaga festival oll kolm päivä ni oll hainakuu lõpun juuli tõõsõl festivalil oll ülesastjit ka välämaalt kolmas festival oll neläpääväne sama kavva kest festival ka seo ilma aigo ütsätõistkümnendäl viländi perimüsmuusiga festivalil käve üle inemise viil hoiti festivalil silma pääl videoülekandmisõga internetin festivalil astsõ üles andsamblit näütüses vägilased zetod ni oort eesti trilok gurtu india ni hedningarna roodsi festivali päälkiri oll takt ni pulss minka taheti näüdädäq takti tähtsüst lisas taktipillele ka tõisi pille pääl toropill lõõtspill viiol kannõl mängitävän tandsumuusikan festivali kõrraldaja om eesti perimüsmuusiga keskus aastagast om festival pühändet kinkalõgi vai minkalõgi näütüses aastaga festival oll pühändet eesti folkmuusiga korjaja ni rahva sekkä viijä pulsti augusti sündümispääväle festivalil käü ülesastjit nii euruupast ku muialt ilmast eesti vabariigi põhisäädüs om eesti riigi toimimisõ ja kõiki tõisi säädüisi õiguslik alospapõr inne eesti vabariigi põhisäädüst olliq kolm timäga tihtsähe köüdetüt konstitutsiuuni noist edimene om eestimaa kubermango aotlisõ maanõvvukogu illatsõmba eesti maapäävä märdikuu aastaga otsus korgõmbast võimost tõõnõ oll pästekomitee vällä kuulutõt radokuu aastaga esiqsaismisõ manifest kolmas oll piimäkuul aastagal asotava kogo vasta võet eesti vabariigi valitsõmise aotlinõ kõrd asotav kogo võtt eesti edimädse põhisäädüse päälkirägä eesti vabariigi põhisäädüs vasta piimäkuul aastagal põhisäädüs nakas masma joulukuul aastagal edimäne põhisäädüs oll demokraatligu rahvusligu õiguskõrra tippakt tuun põhisäädüsen oll üles nõstõt õigusriigi mõtõq põhisäädüs vei täüde võimõ lahususe mõttõ ja kirjä olliq pantuq inemiisi põhiõigusõq ii ptk kirän olliq ka rahvusriigilõ umadsõq tunnismärgiq kiä om riigi rahvas määne om riigi maa ja kuismuudu om kõrraldõt eesti umariiklusõ esiqsaisminõ pääle eesti vabariigi alahiitmist mass aastaga põhisäädüs edesi eksiilvalitsusõn vahtsõnõ olokõrd nakas  kujonõma ndide aastagidõ keskkotussõst aastagal võeti vasta kuulutus eesti nsv esiqsaismisõst põhisäädüse paranduisist ja otsussõst mitte kittäq hääs nõvvokogoliido unitaarriigi luumisõ katsõt aastaga otsussõga aoluulis õigusligust arvamisõst eestin aastagal toimunuisi sündmüisi perrä tunnistõdi eesti riigis miä püüd tagasi saiaq esiqsaismist ja võõra võimu alt ärq saiaq põimukuul aastagal kuulutõdi vällä eesti riiklik esiqsaisminõ põhisäädüse vällätüütämises kutsuti kokko põhisäädüse täüskogo aastaga rahvahääletüsega võeti vahtsõnõ põhisäädüs vasta põhisäädüs nakas masma piimäkuul aastagal põhisäädüsel om kolm jako eesti vabariigi põhisäädüs eesti vabariigi põhisäädüse käüki pandmisõ säädüs psrs ja eesti vabariigi põhisäädüse tävvendämise säädüs psts kõik kolm jako ommavaq põhisäädüse jovvuga põhisäädüsel om päätükküja kats tasandit edimäsel ommavaq põhisäädüse i ja v päätükk ja psts tõõsõl tasandil ommavaq preambul ii vi päätükk ja  psrs tõnõ tasand ei toheq edimädsega vastansaison ollaq põhisäädüsega ei toheq vastansaison ollaq ka taast madalamban olõvaq õigusaktiq näütüses konstitutsioonilidsõq ja lihtsäädüseq määrüseq kohtuotsusõq valitsõmisaktiq kokkolepmiseq siiäq ei kuuluq riikevaihõlinõ õigus ja euruupa liido õigusaktiq põhisäädüse alosmõttõq ommavaq nuuq riiklusõ kõrralduspõhimõttõq ja tsihiq miä loovaq põhisäädüse muutmalda jüvä riigikohus om vällä toonuq inemisperisüst demokraatiat õigusriiki sotsiaalriiki eesti hindätiidmise alalõ püsümist riigikogo om vällä toonuq ka eesti keele kaitsmisõ inemisperisüse ala käü kihälinõ kaitsminõ inemisperäse eloolo inemiisi õiguslik ütsväärsüs inemise hindätiidmise alalhoitminõ vabahuspõhiõiguse ja kõrra perrä arotus demokraatia ala käü rahvaesiqsaisminõ ja edüstüsdemokraatia inambüssäädüs ja vähämbüisi kaidsõq legitimatsioonikett ja poliitilinõ vastutus õigus hellü andaq ja õigus saiaq valitus demokraatia vallalisus ja hoitminõ õigusriigi all mõtõldas proportsionaalsust võimõ lahosust ja tasakaalustõdust õiguskimmüst valitsõmisõ säädüslikkust hindäperitside kohtuidõ antavat õiguskaitsõt sotsiaalriigi all mõtõldas tuu objõktiivsõt ja hindäperist mõõtu rahvusriigi ala käü eesti ja eestläisi hindätiidmise alalõ püsümine ja eesti keele kaitsminõ plaksi külä om külä võro maakunnan rõugõ vallan inne aastakka haani vallan parhilla eläs plaksil alalidsõlt inemist suurõ munamäe mant om plaksi küllä mäealotsõst inämb vähämb miitret maad plaksi külä lähkün ommavaq haani villa purka ja hallimäe küläq plaksi külä jääs suurõstõ katõ järve vaihõlõ üts näist om tuuljärv ka suur plaksi järv miä om eesti kõgõ korgõmbal asuv järv ja tõõnõ om vaskna järv plaksi külä om haani korgustigun ja tuuperäst om sääl ka pall o suuri mäki näütüses om plaksi külän kolmas eesti korgõmb mägi kerekunnu mägi ja suurõmb osa korgusõlt neländäst mäest tsälbämäest parhilla om kerekunnu miä kooni aastagani oll umaette külä plaksi lõunõhummogu poolinõ osa massinoppus vai massinopminõ om puutritiidüse haro miä and puutriilõ opmisõ jovvu ilma näid õkva tuus programmiirmäldäq massinopminõ arõsi välla mustri ärq tundmisõst ni kunstmõistusõst massinopminõ uur algoritmõ miä mõistvaq oppiq ni tetäq andmidõ perrä ettearvamist massinopminõ jagonõs klassigalidsõlt kolmõs juhit opminõ juhtmaldaq opminõ ni meelütüsopminõ juhit opminõ om massinopmisõ ülesannõq kon algoritm tulõtas mudõli tähüstedüide andmidõ perrä andmõq ommaq jaeduq triinmise ni testimise andmis triinmise andmõq ommaq mudõli tegemise jaos hariligult om seen vannus sugu elokotus ettevõtõq ammõt näütüses arhitekt tõsõs käekirä selges tegemine juhtmaldaq opminõ om massinopmisõ ülesannõq kon algoritm ots andmist ehitüst vai kõrraperrä andmõq olõ õi tähüstedüq näütüses andmidõ tsähälikku jaotaminõ poodikorvi perrä hinnadaq kas kundõl om latsi kas kundõ om miis vai naanõ kas kundõ om abielon paarin tuud tiidmist saa pruukiq reklaami jaos meelütüsopminõ om massinopmisõ ülesannõq kon algoritm kõnõlõs elävä keskkunnagaq ni pruuv joudaq kimmä tsihiniq elläv keskkund and positiivsõt vai negatiivsõt vastamõio algoritmi üllenpidämisele näutüses auto juhtminõ vai mängo mängmine väega hää tutvastegemine om näütüses siin eesti keelen luuja taivo pungas udmurdimaa ammõtlinõ nimi udmurdi vabariik om vinnemaa järgo valitsõmisütsüs vabariik volga föderaalpiirkunnan piirnes õdagun ja põh an kirovi oblastiga hummogun permi krai ni lõunõn baškortostani vabariigi ja tatarstani vabariigiga udmurdimaal om samara aig a urbõkuust kooniq rehekuuni oll moskva aig udmurdimaa om päämädselt kunliganõ tasamaa sadamisõga lõunõ ja õdagu tsihil maa põh aosan asus ülemb kama korgõmaa korgus kooniq m õdaguosan om paiguldõ suuslännüq kilmezi jõõ veerine mata lõunõosan ommaq vähämbäq moga ja sarapuli korgõmaaq noidõvaihõlidsõl alal juusk ii jõgi ja timä lisajõõq maavarrost lövvüs nahvtat turbast kvartsliiva savvi lubjakivvi valitsõs parralt maalinõ parralämmävüü ilm talv om külm suvi küländkiq lämmi jaanuari keskmäne õhulämmi om c hainakuu c taivavett om aastan mm kõgõ suurõmb jõgi om kama mille läteq om udmurdimaa põh ahummoguosan muuq suurõmbaq ommavaq kõik kama jõgikunna jõõq vjatka siva i tšeptsa kilmez uurali  allo volgaga ütte pandva kama om laivatõdav vabariigi kuunsaison ommaq järgmädseq rajooniq ja vabariiklidse alluvusõga liinaq maa põliselänikkõ udmurtõ link siia oll aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä rahvast näile lisas elli udmurdimaal vindläisi tatarlaisi ukrainlasi aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä oll udmurdimaa elänigõst udmurtõ vindläisi ja tatarlaisi tihtsämbä elotusõgaq om maa hummogu ja lõunõaosa suurõmbaq elokotusõq ommavaq udmurdiq ka votjakiq ommavaq soomõ ugri rahvas kink päämine elokotus om volga lisajõki kaama ja vjatka vaihõl udmurdi vabariigin näid eläs viil permi ja kirovi oblastin ni baškiiria baškortostani vabariik ja tatari vabariigin aigõ joosul om udmurtõ päämine elätüsala olnuq teräviläkasvataminõ udmurdi kiil käü soomõ ugri kiili permi rühmä kõgõ lähämb suguluskiil om komi kiil udmurtõ oll aastaga andmidõ perrä näist pidi imäkeeles umma rahvuskiilt aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä elli vinnemaal udmurti eestin elli aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä udmurti näist talliinan umaette rahvarühm om põh a udmurdimaal eläväq bessermaniq umbõs inemist kiä ommavaq arvadaq udmurdi keelele üle lännüq volga bulgaarõ perilidseq päring statistikaameti andmebaasist niigriq ka mustanahalidsõq ommaq musta tummõ nahavärviga põliseläniguq ja näide perrätulijaq mujjal ilman ameeriga ütisriigen arvatasõq näide hulka inämbüisi ka mulatiq ni uma maa mustanahaliidsi kutsutas sääl afroameerikläisis võro keelen pruugitas sõnna niigri ja eesti keelen neeger päämidselt afriga tummõnahalidsõ niigrirassi kuuluva inemise kotsilõ a täämbätsel aol peetäs seod sõnna mõnikõrd näütüses mustanahaliidsi hindä puult solvavas võro sõna niigri om peri s aksa sõnast neger miä ummakõrda tulõ prantsusõ sõnast ngre mink põh as om ladinakiilne umahussõna niger must nii s aksa ku ka prantsuskiilne sõna om seo ilma aigo halvustava maiguga hispaania ja portugali keelen tähendäs negro lihtsähe musta värmi ni om pall odõn riigen egäpäävätsen tarvitusõn tarto ülikooli majandustiidüskund om tarto ülikooli üts sotsiaaltiidüisi valdkunna ossõ tiidüskunna juhataja om vadi maaja tiidüskund om tarton aadrõssin j liivi majandustiidüskunna süämeas as om köütäq ja edendäq majanduslist tiidmist riikevaihõlidsõn tiidüsen ja opmisõn eesti ütiskunna hüäs tarto ülikoolin nakas majandustiidüse oppaminõ aastagal ku aoluuprohvõsriq pidiq lugõma majandamistiidüst ni matõmaatigaprohvõsriq raamadupidämist edimäst kõrda alost statistiga ja maatiidüse opituul aastal ni rahandusõ ja kauplõmisõ opituul tuust aastak ildampa hindäkotsilt nakas majandustiidüskund toimõndama õkvalt aastal dekaanis sai prõhvõsri poomi eduard ja alostiq kolm tsihti rahva ja riigimajandus käütismajandus ja kimmätüsmajandus majandustiidüskund oll kooniq aastagani tarton aadrõsi vanemuise pääl pääle tuud agaq liinaveeren nuurusõ uulitsan aasta keväjä kolõ tiidüskund keskliina narva maantii ja imäjõõ vaihõlõ kos nä ollivaq oeconomicumin aastaga suvõni alostõn aasta augustist om majandustiidüskund aadrõsi j liivi pääl innidse rahvaarkiivi majan märdipäiv ehk märtepäiv om  märtekuu pääväl taa om võro ja eesti rahvakallendri tähtpäiv miä om nime saanuq pühä martini aastagasaa toursi piiskop perrä kink surmapäiv om märtekuu päiv kõgõ tunnõtumb legend taast pühäkust kõnõlõs et kõrd lõigas tä poolõs uma mäntli et jakaq tuud lumõ seen külmetävä sandiga põh amain ni ka eestin om märdipäiv nihkunuq märtekuu päävä lutheri martini sünnüpäävä pääle   eesti rahvakallendri uurja folklorist hiiemää mall om pidänüq märdipäivä muistitsõs aastagavaihtuspühäs mardipääväs pidiq kõik põllutüüq lõpõtõduq olõma hingiao sisse vai lõppu jäävät märdipäivä om köüdet koolnuidõ mälehtämisega märdipäävä es toheq tetäq ossa töid innekõgõ olliq keeledüq lina ja villatüüq mardipäiv lõpõt välätüüq ni alost talvitsidõ tarõtöie ao tähtpäävä algnõ mõtõq oll hingestedü luudu tennämine   kõgõ tunnõtumb märdipääväkommõq om märdisantõ ehk märte ringijuuskminõ midä tetäs õdak inne märdipäivä märdipuulpäävä märti juuskman ehk märdisandis käveq algsõlt noorõqmeheq a parhillaq võivaq ollaq juuskjaq nii poiskõsõq tütriguq ku meheq naasõq näil piät sälän olõma tummõq rõivaq näoq ommaq mustas tettüq vai maskõga katõduq  märdisantõ kambaq liigusõq märdipuulpäävä õdagu perrest perrehe laulvaq ja suuvvaq vilä kar a jm õnnõ ni pallõsõq ja saavaq vasta kingitüisi mardipäiv om olnuq inämb viläõnnõlõ pühendet miihipühä taalõ vastav kar aõnnõ ja naisi pühä om katripäiv tarto forseliusõ kuul luudi aastagal taa om tarton tähe huulitsan edimält oll sääl keskkuul perän gümnaasium ja prõlla õnnõ põhikuul pall o aigo oll taan koolin kirändüs tähtsä kotusõ pääl oppaja saage vello ja timä opilasõq kõrraldiq luulõvõidõlusi kirändüspäivi ja tiatrit kooli almanakk kand nimme tipa tapa forseliusõ koolin ommavaq opnuq näütüses undi mati urbi tarmo muti mihkel kaljujärve hannes rannamäe aarne uudmäe jaak vadi urmas ja siimetsa moonika sääne nimi om koolil tuuperäst et aastagal lõi forseliusõ bengt gottfried sama kotusõ pääle seminäri kon opas vahtsit kuulmeistrit eesti rahva jaos prõlla om forseliusõ koolin pall o huvitsõõrõ võõrkeeleq käsitüü programmiirmine tiidüs laulukooriq tandsoq hokk kergejoustik tiatri ja kihäväändmine must pässik ld k inonotus obliquus tunnõt ka ku ts aaga vinne k om taeliguliisi hymenochaetaceae sugukunna siin tä om puiõ pussõnik parasiit ja ravisiin musta pässigu rahvakeelidseq nimeq ommaq must kõbjas must torik ja kõokäsn mitte segämini aiaq üte tõsõ puuseene liigigaq mink liiginimi om kah kõokäsn piptoporus betulinus must pässik om levinüq põh apuulkerä põh apoolitsin kotussin vinnemaal soomõn põh a ameerikan hummogu õuruupan ja jaapanin n ja n lakjuskraadi vaihõl must pässik kasus päämidselt kõo betula spp a ka lepä alnus spp pöögi fagus spp tammõ quercus spp ja papli populus spp pääl siin eläs tõisi liike pääl ku kõiv sagõhõhe käkidü tüvevähä kujol must pässik om harv siin ni tedä või löüdäq egä puu takast eestin om tä siski mõtsan pargõn ja puisniite pääl sakõ liik musta pässigu tunnus om hüdsimust junt kõo tüve pääl junt ei olõq seene viläkihä a seeneniite mass vai sklerootium miä om must suurõ meläniinisisähüse peräst seene viläkihä om hoobis koorõ all ohkõnõ ni tihtsält puu ligi musta pässigu iossõq levineseq õhun ni satasõq vikasaanu puu koorõ pääle niidiq lääväq haavo kaudu puu sisse saavaq söögis puu mahla ni tegeväq valgõtmädänikku haigus edenes üllenpidäjän puun aigopiten aastakka kooniq puu om viil elläv pruuk siin õnnõ viläldäq seeneniite musta väläpoolist junti sugulidsõlt siginemä ni eossit tegemä nakkas siin viil peräst puu surma musta pässigu jundiq võivaq kassuq m suurõs cm jämmes ni ollaq kooniq kg rassõq must pässik kasus peräst lõikust tüvele tagasi rahvapärimüsen om must pässik tiit ku vähärohi ni aastagal nimmas moskva arstitiidüse akadeemiä musta pässigu vähävastatsõs aines parhilla kättesaiaq pässikust tettüq rohoq ommaq hariligult nõrgaq ni aotlidsõ toimõgaq musta pässikut om proomit ka kuntslidsõlt tsukrusöödä pääl kasvataq aq tulõmis om vähänüq ja muutunuq toimõainidõ tuutminõ musta pässigu jundist om hariligult tett kas vii vai viinaleotust tuujaos poodõtas junt pulbris ni valõtas pulbrilõ vai suurõmbilõ tükele kuum kooniq kraadinõ vesi pääle ku pulbrilõ viin pääle vallaq saa kätte ka nuuq ainõq miä viin lakja ei lääq betuliinhappa betuliini ja fütosterooliq viinaleotust tetäs hariligult peräst kuuma vii tüütlüst selle et kuuma om vaia kitiini lahkmisõs lisas vii ja viinaleotusõ tegemisele ka hapatas no tuu om kõgõ kallimb aigovõtva ni ilma kimmä tulõmildaq happamisõs pruugitas pall o esiq tüüpi pisiläisi ni siini paabõl om piiblin seletet liin muistitsõn mesopotaamian aoluulidsõn kontekstin tundas taad babüloni nime all piiblilegendi perrä lõi paabõli liina sinearimaalõ eufrati jõõ viirde perän viiuputust kõva jahimiis nimrod ildampa sai tuust paabõlimaa pääliin kuq paabõli riik vägeväs sai muutuq tuu eloniguq uhkõs ni otsustivaq ehitäq taivahe küündüvä paabõli torni tuupääle segäsi jummal ehitüsmiihi keeleq nii ärq et nuuq ütel pääväl äkki inämb ütstõõsõst arvo es saaq ni lätsiväq lakja jätiväq torniehitüse katski varrampa ollivaq kõik kõnõlnuq samma kiilt tuust luust om peri ütelüs paabõli segähüs illatsõmal aol oll paabõl piibli perrä kotus kohes babüloonia kuning nebukadnetsar ii kiudut osa alaq hiitetüid juutõ sääl eletüt aigo kiudutamisõst kooniq tuuniq kuq juudõl lubati jälq kodomaalõ tagasi minnäq kutsutas paabõli vangipõlvõs vahtsõ tõstamendi kombõn tundas paabõlit kuq ilmaliina miä om sündsüse hukkaminegi ja jumalakoirusõ tunnismärk johannõsõ avaldamisõraamatun ja mitmin tõisin teossin kuulutõdas toolõ mitu kõrda kato avaldamisõraamatun kujotas paabõlit naanõ niikutsut paabõli huur nimi paabõl om võro kiilde ümbresäet tõõsõnd heebrea nimest babel moosõsõ raaamatun mo tõlgutas nimme babõl tulõnõvat tegosõnast bilbél segähämä miä juhatas kiili segähämise luu mano periselt om heebreä nimi peri ummakõrda babüloni akkadikiilsest nimest bab ili tuud tõlguti joq babüloonian kuq jumalidõ värdet aq tõõnäolidsõlt om tuu sõskiq rahvalik arvaminõ nime edimäne tähendüs ja periolõk om tiidmäldäq lisas babülonile om ka tõiõsil legendi osõl aoluulinõ tagamaa sinearimaad tunnõtas täämbädsel pääväl aoluukirändüsen sumõri nime all sääl oll üts ilma vanõmbit tsivilisatsiuunõ nimrodit om köütet sakõstõ mesopotaamia jumala ninurtagaq kuikiq om kaq tõisi periolõgiseletüisi nt uruki kuning enmerkar paabõli torni mõttõ alossõs om arvadaq mesopotaamlaisi kommõq luvvaq liinohe suuri astmõktempliid tsikuraatõ täpsämbähe babüloni tsikuraat etemenanki juudiq ollivaq tõtõstõ üts rahvist kedä vahtsõ assüüriä riigin ütest kotussõst tõistõ elämä panti taa riiklidse poliitiga võtõq pidi avitama alaqhiidetüid maid rahustaq ja suurriigi valitsusõlõ alaqhiitäq kuning nebukadnetsari edimäne nimi oll nabu kudurru ussur kuna piibli om euruupa kirändüse kaanonis ommaq säälseq motiiviq andnuq pikkä aigo lätteainõt kõgilõ euruupa kultuuri valdkunnõlõ paabõli legendiq ommaq löüdnüq kotussõ kirändüsen kunstin filmin jm paabõli torni ommaq kujotanuq näütüses pieter bruegheli vanõmb lucas van valckenborch ja m c escher ulmõseriaalilõ babylon nime andnuq ilmaruumijaam babylon luudi paabõli näüdüsse perrä kuna oll mõtõld mitmõsugumaidsi tsivilisatsiuunõ kokkusaamisõ kotussõs kon segähüseq rassiq kultuuriq ja keeleq eesti kirändüsen om paabõli võtnuq hindä liinilma aloskujos ja nimes remsu olev romaanin kurbmäng paabõlin kiilisegähämise luku om tõlgutanuq kasagu enn romaanin vaba pattusadamisõ säädüs teno nimekujo paabõl juurdumisõlõ eesti piiblikeele kombõn pruukvaq mõnõq usotiidläseq taad täämbädseniq pääväniq kaq aoluulisõ babüloni kotsilõ sääne nimepruukminõ olõ iq sõskiq kiräkeelen lajalt levinüq egaq normeerit nimme paabõl babüloni ja nimme paabõlimaa tuu ümbre olõva maa kotsilõ ommavaq tarvitanuq näütüses piibliteedüssõnaraamat ja piibliatlas kaarti lk sammamuudu masingu uku uman käsikirälidsen loenguüleskirotusõn iisraeli rahva aolugu kodavere murrak paigapäältsen keelepruugin kodavere kiil om eesti keele hummogumurdõ ala kuuluv murrak midä om kõnõld ja kõnõldas kuigivõrd täämbätse pääväni kodavere kihlkunna põh ajaon kihlkunna lõunõjaon om kõnõld kodavere kavastu murrakut miä käü hoobis lõunõeesti keele tarto murdõ ala kodavere murrakulõ om umanõ pehmeq välläütlemine ja mõnõq vad a keele ja eesti põh ahummogurannamurdõ perädseq keelejoonõq nt o õ õtse kõhe õras õlemä õja kõllane kõrd st ss muss mussa alassi samal aol om pall o ütist lõunõeesti kiiliga kodavere keele nii vad a keelele ku lõunõeesti keelile umadsõq vanaq keelejoonõq ommaq näütüses ä vabahelükokkokõla nt emä kärätädä keskkorgidõ vabahelle korgõnõminõ nt kiil kuul tüü ja peräsilbi o nt kodo talo puhas lõunõeesti keele muud om kodaveren pruugitav seenkäänüse lõpp n nt külän silmän kodavere keelen oll viil aastagasaa edimädsel poolõl alalõ väega vanaperäline tävveline eitüse paradigma nt ei usuq miä en usu siä ed usu tämä eb usu meije emä usu teije etä usu näväd eväd usu es usuq mia esin usu sa sia esid usu tämä es usu meije esimä usu teije esitä usu näväd esid usu täämbätsel pääväl arvatas kodavere kiilt kõnõlõvat egäpäivi viil mõnikümmend vanõmbat inemist inämbide inemiisi kõnnõkeelen või viil kuuldaq ütsikit kodavere murdõ sõnno vai juuni kodavere keelen om vällä ant luulõraamatit ja latsõpõlvõmälehtüisi ni tetäs näütemängõ ja kiilt ja taa aoluku tutvustavit videoid ja filme om olõman kodavere eesti katskiilne murrakut tutvustav kodoleht üten sõnastuga kaeq altpuult üts tunnõtumpi kirotajit kiä om avaldanuq ka kodaverekiilsit luulõtuisi om vallisoo mari lõik kodavere murdõ kodolehelt kuigi suome murdeuurja lauri kettunen kirjutas juba sajandi alul kodavere murrakuss kui kaduvass kiäless siis peris kadunud eb õle ta praegagi ja sajandi keskel õli murrak viil paljuden küladen põhiline kiil nõnna one ta minu põlvkonnale lapsepõlvekiäless õllud seda moetogi õmavahelisen suhtlemisen kualin ja võõrasse inimessega kõneldi ike kirjakiilt ndäte uassate kualilapsed one müüda muad laiali lähnud elävad tõese kiäle siden ja lapsepõlve kodokiil võib õlla ärä unetet kodosid kos kodavere murrak viil egäpääväsess kiäless one eb õle vist enäm palju aga üksikid murdesõnu kohtab selle kandi inimesse kõnen ike ja selless kiäless arusuajaid piäss viil küllält õlemä murrakun kirjutatasse nuarepõlve mälestusi ja tehässe näitemänga sõbrapäivä midä kutsutas ka valentinipääväs peetäs radokuu pääväl taa päiv om eestihte tulnuq aastidõ lõpun soomõ iinkujo perrä taal pääväl näüdätäs vällä umma armastust peetäs meelen kalliid inemiisi ja tetäs näile kingitüisi valentinipäävä tähüstämine om peri jo vana rooma aost kon taa oll pühendet viläkusõlõ kuna ka pühä valentin oll kar akaitsja pühäk võidsõq kats kultust umavaihõl kokko minnäq eestihte om päävä tähüstämine tulnuq põhilidsõlt angloameeriga massikultuuri mõol sõbrapäävä sisus om meil kõiki lähkeidsi inemiisi meelen pitäq kuigi algusõn om päiv olnuq pühendet armastusõlõ ja kallimbalõ kelle andas umist tundist märko vai tetäs kingitüisi euruupan ja ameerikan reklaamitaski taad ku armastusavalduisi kihlumisõ ja pulma päivä eestin kingitäs sõbrapääväl sagõhõhe kaardikõisi lille vai tetäs muid väikeisi kingitüisi ku algusõn peiq meil sõbrapäivä põhilidsõlt noorõq ja latsõq sis pikäpääle ommaq taad rohkõmb tähele pandma ja pidämä naanuq ka keskiälidseq ja vanõmbaq inemiseq hang over me om küländ vahtsõnõ poprokk punkrokk ansambli miä tegotsõs päämidselt talinan ja aegviidun ansambli mäng hindäluudut rokkmuusikat ja hindä perrä säetüisi kuulsambit rokk ja poplaulõ eesti ja inglüse keelen ansambli laulja vastas rock fmi küsümiisile niimuudu miiq olõ nigu võiusai miildüs latsilõ ja vanõmbilõ meile miildüseq väegaq sudafed ni luunja kurk seo man olõmiq suurõq romantiguq ni kõvaq kriitiguq esiqhindäle ja ütiskunnalõ nigu miiq ansamblinimi and arvadaq hummogu mi laula aiq a tuuiist kütämi õdagidõ eestikeelist rokki sääl kohe kutsutas ja muidokinaq rock fmin ansambli tekkü aastaga süküskuun ku kats koolipoissi noorõ antero ja sepajõe richard tahtsõq bändi tetäq põhilidsõs sõnnuluujas om sepajõe richard suvõni pess trummi rosina rene rõugõ kaemistorn pesäpuu asus vana võromaa süvän süämen rõugõ alõvin ööbiguorun vahtsõnõ torn valmsõ sääl rehekuu pääväl taa sais põlitsõn inemiisi elokotussõn rõugõ liinamäel ja om miitret korgõ ku tornist ümbretsõõri vällä kaia paistus mäine võromaa kuun ürgorgõ ja rõugõ kuulsidõ järvigaq rõugõ ööbiguoru tornil om ka uma näoraamadu lehekülg kost võid löüdaq pallo uhkõit pilte ja lukõq miä torni lähkün parhillaq toimõndatas kae tast kaemistorn näes välla nigu kate tsigupesägaq puu ülemädse pesä seen om kuldmuna miä üten kaemislavvigaq üüse kirivält kirgäma nakas rõugõn om ka sääne kommõq et ku sünnüs vahtsõnõ kundlanõ sõs võtt kuldmuna latsõ suu perrä helleverevä tütrik vai sinidse poiskõnõ värmi torni ehitüskunstnik om tõra karmo kinka ettekujotus om saanu mitmit avvuhindu inne pesäpuud saise sama kotussõ pääl ütessätõistkümmend aastakka miitre korgõnõ puutorn miä oll esiqeräline tuuperäst et tuu otsaq käve kipõstõ ümbre tuulõgeneraator niimuudu kitsõ kaemistorn üles tagasikasujat energiät ja valgusti kuuli veivat jalgrata mineraal om maakoorõn ja maa pääl sündünüisi füüsigalis keemiliidsi protsesse vai sõs organismõ elo mõol tekkünüq kimmä keemilidse kuustõ ja siseehitüsegaq üttemuudu ainõliit vai lihtainõq mineraalil om väega kõrraperäline aadomstruktuur kristal om mineraalõ kõgõ sakõmb muud kiviq saisvaq kuun mineraalõst mineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq maa üsän kivve sulamisõst tekkünüq lämmäst magmast ja tulõmäe kaudu maa pääle pursanust laavast saistumisõl mineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq määntsegi maa üsäst tulnu lämmüse lätten kuumas aetust viist vai gaasõst mineraaliq om tekkünüq viikogodõ põhja saistunuq ainetest mineraaliq om tekkünüq organismidõ elo mõjol mineraaliq om tekkünüq edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist maa pääl vai tuu lähken mineraaliq om tekkünüq maa üsan sügäväl korgõ rõhu ja kraadi nõudmistõl ni keemilidsi katalüsaatoride man edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist ceres om kääbätshod otäht ni kõgõ suurõmb marsi ja jupitõri vaihõl olõvan astõroidõ vüün ollõv taivatäht pia km läbimõõt tege ceressest kõgõ suurõmba neptuuni lindamistii seenpuul olõva kääbätshod otähe tegemist om suurusõlt teedäqolõva objektiga mi pääväsüsteemin ja seo om ainukõnõ kääbätshod otäht neptuuni lindamistii seen ceres sais kuun kivist ja iäst ni kaald umbõs kolmasjago terve astõroidivüü massist ceres om ainukõnõ objekt terven astõroidivüün miä om hindä rasõhusõst tsõõrikus muutunuq cerese tähesuurus maalt kaiõn om umbõs kooniq ni cerest olõ õi tuuperäst pall a silmägaq nätäq ceres tunnus olõvat jagonu eräldesaisvas kivist jüväs ja iäst vaihõvüüs mink all või ollaq vetel maa alonõ jätüs ilmamerest päälüs om arvadaq sego vii iäst ja tõisist mineraalõst nigu karbonaadõst ni savimineraalõst aastaga vahtsõaastakuun mõõdõti viitossu purdsahuisi mitmõst cerese piirkunnast tuu oll innenägemäldäq selle et hariligult ajavaq viitossu vällä õnnõ komeediq mitte suurõq astõroidivüü objektiq ceres om edimäne lövvet astõroid tä löüdse vahtsõaastakuu pääväl pizzai giuseppe edimält nimetedi ceres võlssi plannõtis a aastak ildampa tuust nimest üteldi ärq põimukuul nimet riikevaihõlinõ astronoomialiit crese kääbätshod otähes a asteroidis jääs tä iks viil rõugõ alõvik asus võro maakunnan km võro liina keskusõst lõunaõdagu puul rõugõ põlinõ org om kooniq miitrit sükäv oro põh an ommaq järveq rõugõn om eesti kõgõ sügävämb järv rõugõ suurjärv miä om miitrit sükäv alõvikun om ka ööbikuorg latsiaid kuul rahvamaja kats puuti eesti imä monument bussijaam vallamaja ni pekritüüstüs ürgoro perve pääl om viikingiaost liinamägi ja külä asõ minkä mano om ehitedüq muistidsidõ kommõtõ perrä muinastalo rõugõn saat pall o sporti tetäq tan om viil jalgpalliplats ja golfi ni võrkpalli saat kah mängiq rõugõn om väegä illos luudus ja pall o järvi rõugõ om väega illos paik eesti imä monument om pistü pant avvo andmisõs eesti naisilõ monument avvostas eesti naist ku immä eesti imä luuja om siska hans pesäpuu kaemistorn om miitrit pikk vällänägemise poolõst tulõtas taa miilde katõ tsirgupesäga puud vilepuhkja vai kellälüüjä om sääne tsinovnik vai muu as amiis kink jaos uma rahvas kõgõ tähtsämb om ni kiä tuuperäst riike vai ärre salahuisi vai salanõvvõ näile teedäq and üteq säälhulgan kuulsa ameeriga vilepuhkja snowdeni edward märkväq et tähtsä om innemb vaiht tetäq kas sääne teedüs ka ütiskunnalõ ololinõ om vai sis om tego kõgõst tsilgutamisõga miä timä meelest nii hää tego olõ i tõõsõq säälhulgan kuulsa austraalia aokiränik assange julian märkväq et kõik tähtsäq tiidmiseq ommaq hääq ja tähtsäq eskiq ku tuud õkvalt arvo olõ õi saiaq seo juhtmõtõq om ka puutritsura kiräsõnan kirjä pant et tiidmine taht iks vaba ollaq     antsla valla nuurivolikogo om antsla valla volikogo man toimõndav nuuri ossavõtmisõkogo mis om umavalitsusõ nõuandva ütisüs nuuri küsümüisin antsla valla nuurivolikogo tüü tsiht om nuuri huvvõ kaitsminõ vallan vallavalitsusõlõ ja vallavolikogolõ nuuri ettepandmiisi edesi andminõ ja vallan ettevõtmiisi kõrraldaminõ ni ummi projekte elloviimiseq antsla valla nuurivolikogo toimõndas päämidselt kuldri ja antsla nuurikeskusõn ni om köüdet vallavolikogogaq nuurivolikogo tüüd avitasõq tetäq umakandi nuurijuhiq kandidiirmisõigus om aastagaidsil nooril kink elokotus om antsla vallan vai kiä opvaq antsla valla koolin antsla valla nuurivolikogol om ütessä liigõnd antsla valla nuurivolikogo liikmidõ valiminõ sünnüs avaligul kuunolõkil üles säetüisi kandidaatõ vaihõl avni liikmõq valitasõq katõs aastagas antsla valla nuurivolikogo tüüvormis ommaq kuunolõgiq midä tetäs niguq vaia a mitte vedemb ku üts kõrd kuun nuurivolikogo liikmõq võtvaq ossa antsla valla volikogo istmidsõ ni kutsvaq ka volikogo liikmit hindä kuunolõkilõ nuurivolikogo edemiis edüstäs valla nuuri mitmõsugumaidsil ettevõtmiisil süküskuun tetti nuurivolikogolõ uma kah om antsla valla nuurivolikogol teküs kah viidi süküskuun läbi hääelo küsütelemine valla nuuri siän rehekuun kõrrald antsla valla nuurivolikogo logokonkursi ja märtekuun ülevalladsõ kitmisettevõtmisõ katsikvabahelü om üten silbin olõja katõ umahusõlt esiqsugumadsõ vabahelü rodo tuu tähendäs et sääntseq vabahelürodoq kon umahusõlt esiqsugumadsõq vabahelüq jääseq umaette silpi olõ õi katsikvabahelüq näütüses eesti keelen avaus rodeo minia luua riie duett vai koaala eesti keelen om katsikvabahellü tuuperäst peetäs taad katsikvabahelürikkas keeles eesti keelen olõ õi lühküid katsikvabahelle nii et katsikvabahelüq ommaq õnnõ tõõsõn vai kolmandan pikkusõn kõnõtaktõn katsikvabahelü edimädsen osan võivaq ollaq kõik eesti keele vabahelüq i ü u e ö õ o ä a tõõsõn osan või ollaq õnnõ primaarvabahelü a e i o u ku kõik üttepandmisõq olõssiq olõman siis olõssiq eesti keelen kokko katsikvabahellü a neli üttepandmist puudus selle et olõ õi võimalik kokko pandaq terävit ja kumõhit vabahelle äa öo öu ja üu katsikvabahellü äu om võimalik õnnõ tsärren sõnavaran näütuses kräunub räuskab eesti katsikvabahelüq jaetas hariligult umakatsikvabahelles miä ommaq umasõnnon ja vanõmbin lainsõnnon ni võõraskatsikvabahelles umakatsikvabahellest ommaq nii tõõsõn ku ka kolmandan pikkusõn sõnnon ja katõssa õnnõ kolmandan pikkusõn sõnnon n ooq katõssa ommaq aoluulidsõlt vahtsõq katsikvabahelüq ja naidõ tõõnõ osa om keskkorgõ vai matal vabahelü kunagiq oll jovvun et õdagumeresoomõ keelin piät katsikvabahelle tõõnõ osa olõma korgõ a parhilla mass s oo eesti keelen õnnõ tõõsõn pikkusõn taktõn mitte inämb kolmandan pikkusõn õnnõ võõrassõnnon om kümme katsikvabahellü ja nuuq ommaq hariligult rasõhusõlda edesilbin kuigi eu ja uo võivaq ollaq ka rasõhusõga silbin kõik eesti keele katsikvabahelüq ommaq tuudu järgmädsen tabõlin võõraskatsikvabahelüq ommaq klambriin kõgõ inämb om eesti keelen e alguliidsi katsikvabahelle kõigist katsikvabahellest tarto ülikooli loomuligu kõnnõ helüopposõ korpusõn ja i lõpuliidsi katsikvabahelle kõigist katsikvabahellest korpusõ katsikvabahellest võivaq ollaq nii tõõsõn ku ka kolmandan pikkusõn sõnnon eesti keele ummisõnno peräsilben om võimalik pruukiq õnnõ kolmõ katsikvabahellü ai ei ja ui ja i om nain kas mitmusõ tunnus vai om ülivõrdõ im osa näütüses naljakaid teateid õnnetuid toredaima võõrassõnno päärasõhusõga peräsilben või ollaq ka muid katsikvabahelle näütüses asalea farmatseut epopöa keskmaa um vällämärgütet maa ilm ja maisõmaa j r r tolkieni teossist sõrmussidõ esänd kääbik silmarillion jt keskmaa sai näüdüsses inglüse kultuuriruumi ulmõkirändüse maa ilma luumisõ pruugõlõ ni pand alosõ sääntsile ulmõsanrõlõ nigu larp live action role play perüs tekev osamäng ja fantasy tabletop roleplaying game ulmõ lavvaosamäng midä tallitõdas ka eestin ja mink lätteainõq ummaq sakõstõ keskmaa perrä edimält oll eru ilvatar kiä lõi laulu ja suurõq vaimoq valaq ja maiaq valaq ja maiaq kuuliq tuud laulu ja näiäq maa ilma ardat ja tuu miildü näile nä lauliq üten a kõgõ vägevämb vala melkor pruuvõ laulu uma himo perrä tõõsõs tetäq sõs käkiti laul näide iist ärq ja nä jäieq segähüsen pümehüste a eru ilvatar ütel valadõlõ ja maiadõlõ et nä lääsiq ja loosiq esiq maa ilma ja suurõq valaq ja näide abilisõq maiaq teiq maa ilma valmis a melkor taht kõik ummamuudu tetäq ja tuust tull pall o tüllü ja sõta pääle maa ilma luumist heräsi arda edimäne mudsugaq rahvas haldjaq ku nä heräsiq oll ilm viil pümme ja es olõq es kuud es päivä melkor rüüve nuuq haldjaq ärq ja vaivas näid ni muut nääq umas rahvas vadilaisis ehk orgõs pia heräsiq ka maalisõq kink tegijäs oll sepp vala aule kiä tahtsõ hindäle latsi valaq lõivaq kats lampi miä hiilassivaq ku kuu ja päiv a melkor tull sõagaq ja häöteli nuuq tuu pääle võtiq valaq melkori vangi a tä mänge kahitsõmist ja tä lasti priis valaq teiq vahtsõq lambiq puiõ muudu ja löüdnüq haldjaq kutsiq nä hindä mano valinorri ni mõnõq lätsiq nuuq haldjaq elliq valinorin ja suur haldjasepp feanor noldoridõ hõimost tekk ilosaq kalliq kiviq silmariliq midä melkor himost melkor sosist tälle kõrva ja tõhut tedä valadõ vasta sis rünnäs melkor jälq valinori ja häöteli lambipuuq ni varast ärq silmariliq kukki feanori keeleti ärq minnäq rünnäs tä uma hõimogaq valinori sadamit ja tapp tõisi haldjit et saiaq melkori takanajamisõs laivo sis läts feanor uma hõimogaq valinorist ärq ja valaq panniq päävä ja kuu taivan käümä ni keskmaal heräsiväq eru ilvatari tõõsõq latsõq inemiseq ja nakas keskmaa edimäne aig edimädsel aol võidõlivaq haldjaq ja alguperälidseq inemiseq melkori vasta kedä kutsuti noq morgothis maailma mustas vainlasõs kuiki morgoth valits ao edeotsan inämbüst keskmaad võidiq haldjaq inemiseq ja valaq tedä lõpus ni tä visati maa ilmast vällä tõõsõl aol ehitiväq inemiseq suurõ liina nmenori miist sai väkev kuningarii a morgothi inneskine käsiläne maia sauron kudi salanõvvo ja tõhut inemiisigiq valadõ vasta sis häötiväq valaq nmenori ja valinor eräldedi maa ilmast ni inemiseq es saaq sinnäq inämb minnäq a inemiseq teiväq keskmaal vahtsõq kuningariigiq ja ku sauron pruuvõ keskmaad ärq võttaq hiidiq inemiseq ja haldjaq tä üten alaq agaq inemiseq ja haldjaq ei jovvaq sauronit tappaq ja ao joosul inemiisi ja haldjidõ joud vähäsi ja sauron toibu ja võideti viil kolmanda ao lõpun kääbigu ja sõrmussidõ esändä aol haldjaq ilvatari edimädseq latsõq haldjaq ummaq ilosaq targaq ja vägeväq haldjaq ummaq kuulmaldaq ni ei mõistaq sakõst surmlikkõ rahvidõ murrit haldjil um kats päämäst kiilt kvenja kiil midä pruukvaq nuuq kink hõim um peri valinorist ja sindari kiil midä pruuksõq maahajäänüq inemiseq ilvatari tõõsõq latsõq inemiisil um surmlikkusõ kingitüs ja nä ummaq lühembä eloiägaq ku tõõsõq rahvaq kuiki nuumenoorlasõq võisõq elläq mitundsata aastakka nä ummaq kõgõ päälenakkajamb rahvas kääbiguq inemiisi tõug kiä eläseq kihlkunnas kutsutul maal põh a keskmaal nä ummaq latsõpikkudsõq ja pidäväq luku rahulidsõst ja hääst elost maalisõq sepp aule rahvas kel eru ilvatar lubasi elläq nä ummaq sepäq ja mäekaibjaq hoitvaq kulda ja kallitkive ni pidäväq avvost ja vanavanõmbist maalisõq ummaq lühükeseq ja karvatõduq mõnõ meelest esikiq jälleq näil um uma kiil kusduli kiil a tuud kõnõlõsõq nä inne hindävaihõl muido kõnõlõsõq tõisi rahvidõ kiili ülene priinimmi andminõ sündü lõunõ eestin liivimaa kubõrmangon aastagil katõn kihlkunnan liivimaa eesti alal anti priinimmi innembi kanepi kihlkunnan vahtsõliina kihlkunnan üttekokko anti võromaal talopoelõ priinimme esiqsugumaidsi priinimmi anti võromaal kõgõ inämb nimmi lepp ja johanson mõlõmbit mõisan edesi tulliq kõiv tamm kikas peterson mõtus jakobson sikk kuus liiv kroon ilves toom nimme anti õnnõ üten mõisan tõisist eesti piirkunnõst lätt võromaa lahko tuu poolõst et mitmõn kihlkunnan kanepi põlva rõugõ räpinä vahtsõliina pandsõq keriguopõtajaq priinimmi välähnpuul võromaad sündü tuu tiidmise perrä õnnõ võnnu kihlkunnan miä oll võromaaga keele ja kombidõ peräst tihtsähe köüdet ja muhu kihlkund võromaa priinimmi puhul om eräline ka tuu et mitmõn kihlkunnan räpinä veidemb vahtsõliinan ja põlvan olliq joba inne ülest priinimmi andmist peril peritseväq sugukunnanimmeq miä püssüq ka tõistõ tallo minekil puss fred perekonnanimede uurimise piirkondlikke eripärasid oma keel nr lk must aadu eesti ajalooline onomastika cd rom tartu fred pussi täiendustega välislingiq rõugõ muinastalo om ravvaao ehitüskommõtõ perrä raotuq talo võromaal rõugõ ürgoro veerel miä om mõtõlduq egäsugumatsidõ arkeoloogiaeksperimentide tegemises talo hoonõq elämü laut ait pinokoda ja sepikoda ommaq kõik ehitedüq niimuudu kuis naq võisiq ildansõmbal ravvaaol vällä paistuq huunidõ man om pruugituq nii pallo vannu mooduga tüüriistu ku sai ollaq kirvit puraskit oherdit ja liimeistrit muinastalo lähkün ommaq viikingiaignõ liinamägi ja külä asõ näilt om joq aastidõl välläkaibmistõl löütüq tarõpõrmandit ahjokottusit ja ärpalanusi sainapalke migäst om prõllagi muinastalo huunidõ ehitüse man pallo abi olnuq ka ildambast aost alalõ püsünüq palkhoonõq ommaq paknuq hulga tarkuisi midä är pruukiq mõtõ luvvaq eestin sääne kotus kon saasi tetäq muinastiidüse katsetuisi ja esi pruuviq kuimuudu vanast inõmisõq elliq ja tüüd teiq sündü kobrusepa pajuste viire pään taanimaal lejren nättüq vanaao keskusõ muuduvõtul käsitüüoppaja kobrusepa tiidu ja pallodõ esiqtahtlidsidõq inõmiisi abiga naati joq aastagal ehitüsega pääle edimädsenä sai aastagal valmis elämü s oo om ruutu suur ni täl om üten nukan kivvõst laotuq keres korstnat egaq aknit tarõl es olõq savu välläaomise jaos ummavaq sainan õnnõ kats väikut mulku palgivaheq ommaq täüdedüq samblaga ja kaet savikõrraga ka põrmand om tambit lamba ja hobõsõsitaga sekät savist katusõlõ ommaq mitmen kõrran säätüq lahkamiq kõotohku midä katvaq kisklavvaq õt selges tetäq kas tarõq õks sai lämmi ja kimmäs elliq aastaga talvõl viis arkeoloogiaüliopilast nädälijago tarõn tullgi välläq et tarõ püsüs peris lämmi eski sõs kuq välän oll väigä ilmadu külm egä hoonõ man om pruuvduq veidükene esimuudu ehitüsvõttit näütüsest sepikual om katus katõduq mättidega a aidal pilliruuga sepikua kõrval om joq mitu aastit rõugõ lättidest ja ujjõst kor atuq maagist kostutatuq rauda tuu tüü jaost sais välän savist esimuudu ahokõnõ muinastalon kõrraldadas egä suvi muistidsidõ töie oppamist tarto ülikooli arkeoloogia ja viländi akadeemia käsitüü üliopilasilõ joq kolm aastakka om ütel hainakuu puulpühäl kõrraldatuq muinaspäivä kon kõik huvilidsõq võivaq tulla kaemaq vai eski ummi kässiga pruuvmaq egäsugumadsi vanaaolidsi tüüvõttit ja tapõluskunsti kullõmaq loengit ja muusikat pokolduva vinne keeli om külä setomaal mis parhilladsõl aol jääs vinne föderatsiooni pihkva oblasti petseri rajooni pokolduva kuulus üteh tõisi selle kandi seto külliga irboska nulka ja mõla kerigu ala külä kõgõ tähtsämp pühä om mõlapäiv miä om hainakuul edimäne pühäpäiv peräst piitrepäivä mõla kerkoh toimus vaga mõla annuhvrele vai onufrile pühendedü teenstüs ja ristikäük rahvas korjuss umatsidõ matussidõ pääle varõmbalt oll kommõ et peräst keriguaiga läts lähembide külli seto rahvas edesi pokolduvva kirmassõhe tsaariao lõpul käve pokolduva pihkva maakunna irboska valla ala peräst tarto rahulepingut aastagal sai setomaa eesti vabariigi osast ni pokolduva panti petseri maakunna vilo valla ala aastagal sudit siseministri et mitu seto külänimmõ tulõ är muuta eesti kiräkeele perädsest pokolduva nimetedi taaga ümbrehe tamme küläst aastagal võtt nõukogodõ võim suurõ jao hummogupoolsõst petserimaast vinne nfsv osast ja pokolduva jäi tuust aost pääle petseri rajooni jakob hurda perrä elli aastagal pokolduvah inõmist pääle tõist ilmasõta nakas rahvast aigupite vähembäst jäämä ni aastaga vinne rahvaloenduse aost oll küläh õnnõ üts elänik sigur rs islandikeeline välläütlemine s rous om aastagal reykjavkin kokko tulnuq islandi postrokk artrokk ansambli ansambli panniq aastaga põimukuun kokko jon r birgisson kiä laul georg hlm kiä mäng bass kitra ja bändi edimäne trummilüüjä ágst var gunnarsson kiä pääle viit aastagat opmisõ peräst bändist ärq läts pääle tuud pess trummi orri páll drason a aastaga süküskuun pantiq tälle süüs vägistämist ni tä lõpõt aotilidsõlt ärq jnsi oll ainukõnõ kiä mõist lauldaq tä om gei ja ütest silmäst sõkõq ansambli nimi om keelevikur sõnaq tähendäseq eräle võitu ja ruusi a ütenkuun islandikeelist naasõnimme sigurrs nimeldäq album tull vällä rehekuul aastagal albumll om kats puult edimädseq nelli laulu ommaq kergembäq ni eloryymsaq tagomadsõq nelli ikulidsõq naidõ vaihõl om sekundit vaikust kyik lauluq ommaq vonlenska keelen luutusõmaa keelen kiil minkal olõ õi tähendüst synaq you ylo you ylo no fi lo you so kõrdasõq eri muudu terve albumi joosul vonlenska inglüse keelen hopelandic luutusõ kiil olõ õiq loomuligult säädünüq egaq vällä märgüt kiil a tsilbiq ja helüq minkal olõ õiq tähendüst vonlenska sai nime edimädse albumi von perrä noilõ kiä islandi kiilt mõista aiq olõ õiq vaiht selle et korgõq helüq ommaq islandi keelega väega üttemuudu ja tege islandi kiilt perrä inämbäste ommaq naidõ lauluq yks islandi keelen luutusõ keelen lauldas ynnõ ütsikid ritu myni laul om nail ka inglüse keelen kuulutaminõ kõigilõ eestimaa rahvilõ eesti keelen manifest kõigile eestimaa rahvastele om eesti maapäävä vanõmbidõnõvvokogo kokko pant ja radokuu pääväl vasta võet eesti vabariigi hindäperikuulutaminõ kuulutaminõ kõigilõ eestimaa rahvilõ eesti rahvas olõ õi aastagasato seen kaotanuq tungi esiqsaismisõ perrä põlvõst põlvõ om täl püsünüq salahinõ luutminõ õt huulmalda pümmest oaüüst ja võõridõ rahvidõ vägivallavalitsusõst tulõ ütskõrd eestih aig ku kõik pirruq katõst otsast õkvalt lüvväseq palama ja õt kõrd joud kallõv kodo umil latsil õnnõ tuuma noq om seo aig käen innekuuldmalda rahvidõ tapõlus om vinne tsaaririigi määnüq alostoeq põhani purus löönüq üle sarmaatia lakõmaa küünüs hinnästhäötäv kõrralagõhus tuu ähvärdäs hindä ala mattaq kõik rahvaq kiä inneskidse vinne riigi piiren eläseq õdagu puult tulõvaq lähkümbähe aksamaa võidulidsõq väeq et vinnemaa perändüsest hindäle jako nõudaq ja kõgõpäält õkva õdagumeremaaq ärq võttaq seol oholidsõl aol om eesti maapäiv ku maa ja rahva säädüseperi iistkõnõlõja joudnuq ütele meelele rahvavõimuliidsi eesti poliitiliidsi eräkundõ ni ütisüisiga ni tukõn rahvidõ hindämäärämise õigusõ pääle tarvilidsõs tunnistanuq eesti maa ja rahva saatusõ säädmises astuq järgmädseq otsustavaq sammuq eestimaa kuulutõdas umin aoluuliidsin ja rahvaperäliidsin piiren täämbädsest pääle hindäperi rahvavõimulidsõs vabariigis hindäperi eesti vabariigi piire sisse käüväq harjomaa läänemaa järvämaa viromaa üten narva liina ni timä ümbrelt maiõga tartomaa võromaa viländimaa ja pärnämaa üten õdagumere saariga saarõ hiio ja muhumaaga ni tõisiga kon eesti rahvas suurõn inämbüsen põlitsõhe om elämän vabariigi piire tävvelik paikapandminõ lätimaa ja vinne riigi piiriveere maakotussin tetäs rahvahääletämisega ku parhillanõ ilmasõda om lõpõtõt       nain maakotussin om ainugõsõs korgõmbas ni kõrraldavas võimus eesti maapäävä luud rahvavõim läbi eestimaa pästmise juhtkogo kõiki naabririike ni rahvidõ vasta taht eesti vabariik tävvelist poliitilist eräpoolõtust pitäq ja luut üteliidsi kimmähe õt timä eräpoolõtusõlõ näide puult kah niisama tävvelidse eräpoolõtusõga vastatas eesti sõaväke vähendedäs tuu mõõduni midä sisemädse kõrra alalõhoitmisõs vaia lätt eesti sõameheq kiä vinne väeh tiinväq kutsutasõq kodo ni saadõtasõq lakja kooniq eesti asotav kogo kiä üledse õkva salahadsõ ni mõõduperädse hääletämise perrä kokko astus maa valitsõmisõ kõrra tävveligult kimmäs määräs jääs kõik valitsõmisõ ni säädüseandmisõ võim eesti maapäävä ni timä puult luudu eesti aotlidsõ valitsusõ kätte kiä piät käümä umin tegemiisin järgmäidsi juhtmõttidõ perrä eesti sa saisat luutusrikka tulõvigu läve pääl kon sa priilt ja hindäperrä umma saatust võit paika pandaq ni juhtiq nakkaq ehitämä umma koto kon kõrd ja voli valitsõs et ollaq vääriline liigõq kultuurrahvidõ perren kõik kodomaa pujaq ni tütreq tulkõq kokko ku üts miis kodomaa ehitämise pühä tüü jaos mi edevanõmbidõ higi ni veri mis oo maa iist om valõt nõud tuud mi takantulõvaq põlvõq kohustasõq meid tuus su perrä jummal kaeguq ja võtkuq heldele õnnistaq miä ilman ette võtat sa mu kallis esämaa eläguq hindäperi rahvavolilinõ eesti vabariik eläguq rahvidõ rahu talliinan radokuu pääväl eesti maapäävä vanõmbidõ nõvvokogo kunt om ijästü sulamisvii saistuisist kuustuv inämbähe ümarigu vai munajoonõ kujogaq kink kundiq ommaq uma vormi poolõst uniguq miä kujonõsõq ijästüveere lähkün vallalidsõ ijä tingimüisin näide vaihõkorgus jääs inämbähe m ja pervekallõq vaihõlõ eestin lövvüs näid päämidselt lõunõ eesti korgõmaiõ korgõmban keskosan niisamatõ mitmõl puul ijästü veeremoodustuisi vöien kon nä ommaq sagõhõhe pargiviisi ehk kundistuin eesti kundistuq ommaq peris väikeseq näide suurus om inämbähe alla km kuntõ kujondavide saistuisi ja tekkümiseluu perrä eristatakse eestin ijästüjõõst tekkünüid fluvioglatsiaalsit ehk fluviokuntõ ja ijäjärvest tekkünüid limnoglatsiaalsit ehk limnokuntõ kuna saistuisi korjumisõ jakkusõq võidsõq ijä sulamisõ aol tihtsäle muutudaq sõs eräldedäs umaette ka segäkuntõ miä kuustusõq nii ijäjärve kuq kah ijästüjõki saistuisist kõigil kundõl või ollaq kas tävveline vai laiguldõ moreenikatõq sis nimetedäs näid moreenikattõgaq kundõs moreenikattõgaq kundistuq ommaq tekkünüq inämbähe lõunõhummogu eesti korgõmaiõ haani otõmpää ja karula korgõmin ossõn hariligult veidüq pikligumba kujoga kundiq kujonõsõq lahkit täüs ijäveere ja vallalidsõ ijä vaihõl vallaliidsin lahkin vai pasja ijä käügen ijäsulamisvessi kokkoaetuisist saistuisist saisvaq kuun päämidselt kihilidsest liivast ja piinüst ruusast kon vaihõl või kotussidõ ollaq pikkukihilist aleuriitset liiva ijäjärvelidseq kundiq kuustusõq rõukuisi iäst vällä sulanuist moreeni peenembist osõst liiva ja aleuriidikihest ni tegüneseq ku ijästü taganõs ijäpanko vaihõliidsi aotliidsi järvi saistuisist niisamatõ võivaq kundiq tegünedäq ka ijästü pääl vai seen olõvidõ järvi saistuisist miä perän ijä sulamist sünnütäseq muust maast korgembad kingoq kuntõvaihõlidsõq nõdsoq kujotasõq hindäst inämbähe pikembält püsünüide suurõmbidõ ijäpanko asõmit selle et naaq es lasõq sinnäq saistuisil kogodaq osa madalambin kotussin olnuid ijäpanko mattuq ka saistuisi alaq ja sulliq sääl aastagasatoga ni jätiq maaha kooniq paarkümmend miitret süvvi lohkõ sääntsit glatsiokrastiliidsi lohkõ nimetedäs sölles ka kinnitsis lohõs kundistuidõ loomuperäline kinkliganõ nõdsolinõ maakujo võidsõ kujodaq ka ijäveere ette korjunuisi jõki deltadõst perän näide saistuisi sisse mattunuisi ijäpanko sulamist sappho aioolia vanakreeka keelen psáp ph u c i m a oll vanakreeka lüüriline luulõtaja ja õdagumaiõ kirändüse kõgõ vanõmb teedäq naisluuja tedä om kutsut kümnendäs muusas ja naissuust homerosõs suurõmbjago timä luulõst ei olõq alalõ ni tuu miä om alalõ om inämbüisi väega jupõldõt ja fragmentaarnõ õnnõ luulõtust ommaq tävveste alalõ sappho pruukõ sakõstõ värsivormi miä oll timä hindä perrä nimitet sappho struufi tä luulõt pall o naisivaihõlidsõst hoitmisõst ja tekk tuud ka tõisin värsivormõn aioolia murrõq minkan sappho kõnõl om tõisist kreeka keele murdist esiqerälidselt ruumlaisi jaos normiperädse atika murdõ kõrval väega tõistmuudu ja keerolinõ tuu või ollaq sappho luulõ halva alalõhoitumisõ üts põhjus sappho elost om veidüq teedäq pääle tuu et tä oll peri lesbosõ rikkast või ollaq ülembästperrest kiä võidsõ tirandi pittakosõ peräst sürakuusahtõ paossihe minnäq timä eloluutraditsioonin om pall o kahtlast mütoloogilist vai vällämõtõldut näütüses õnnõdu armulugu loodsigumehe phaonigaq kiä peräst sapphot ollõv hinnäst ärq tapnuq vai tõlgutus et tä pei lesbosõl tütärlatsikuuli hummogu ukraina sõda vai ukraina kriis sõda donbassin vinne ukraina sõda om sõariistoga kokkominek hummogu ukrainan ukraina valitsusväki ja vinnemeelitside vaihõl sõda naas pääle aastaga mahlakuun vinnemaa plaanits krymmi hindä alaq võtmist joba innembi aastagal ütel vinnemaa president vladimir putin kuq ukraina saagi nato liikmõs sis ynnõ ilma krymmi ja hummogu ukrainaldaq inne hummogu ukraina kriisi võtt vinnemaa hindäle krymmi puul saarõ joba mitu aastaka oll ukrainlaisi ja vindläisi vaihõl vaieluisi olnuq inämbjaolt keeleküsümüisi üle hummogu ukraina sõda naas pääle ku aastaga mahlakuun oll ukrainan riigipüürdmine miä käänd maaha vinnemeelidse janukovõtši valitsusõ pääle tuud panti mitmõn ukraina liinan käümä mässoq vahtsõ valitsusõ vasta hummogu ukrainan oll ka valitsushuunõq mässäjide käen ütes kriisi har as om peet ka sama aastaga hainakuud kuq lasti alla malaysia airlinesi lind kyik pia inemist kuuli uur minõ tekk selges et linnuk lasti alla pervomaiski lähküst vinnemaalt tuudu raketikogo buk raketigaq m immeulmõq vai fantaasiakirändüs om ulmõ alambanr nii ku ulmõq ülepää kaes ka imeulmõq ilma nii nigu taa olõ õi olnuq inämbüisi peetäs immeulmõ tähtsäs tunnismärgis maagia kujotamist immeulmõ hulka pandasõq hariligult teossõq kon ommaq päkädsiq loheq ütssarviguq ja muuq mütoloogilidsõ eläjäq immeulmõ tegeläisi hulka loetas ka jummal kurat ja joulumiis mitmõq imeulmõkiräniguq tarvitasõq vaimus peris elo rahvaluulõt ja müüte tiidüsulmõst om immeulmõq tõistsugunõ tan osan õt immeulmõ fantastilinõ ossa saa seletäq selgehe tiidüslidse maailmapildi välimäidsi nättüisigaq maagia nõidusõ vai muu immeperälidsegaq immeulmõn luu autor tegeläisi as alukõ ja kotussit miä olõ õi reaalsusõn võimaliguq hirmuulmõst om immeulmõq tõistsugunõ tan osan õt immeulmõ tsihis olõ õi mõodaq hirmsahe siskiq võivaq n ooq anriq sakõstõ kattudaq immeulmõ tegemine sünnüs pall o sagõhõmpa keskaol ku tiidüsulmõl ja olõ õi joht pia kunagiq tulõvigun sagõhõhe sünnüs tiidüsulmõq korgtehnoloogilidsõn keskkunnan ja imeulmõq mataltehnoloogilidsõn keskkunnan a mitte alasi mitmõq immeulmõkiräniguq mõtlõsõq vällä terve maailma kon sünnüs kõik romaanisari tunnõduq immeulmõkiräniguq ommaq näütüses terry prachett c s lewis j r r tolkien j k rowling george r r martin jpt unenäoq vai ka unõq ommaq unõ aol magaja meeleh tahtmaldaq ette tulõvaq nägemiseq tundmisõq ja mõttõq unenäke ülesandõq ei olõq viil selgeq kuigi om olõmah mitmõsugumaidsi tiidüsliidsi filosoofiliidsi ja keriguga köüdetüid seletüisi unõnäke tiidüslist uurmist kutstas oneiroloogias arvatas et kõgõ intensiivsembäq unenäoq ommaq kibõhidõ silmäliigutuisi unõ olõkih vai rem unõ aol harvõmb või unõnäke nätäq ka tõisi unõolõkidõ aigu eiq rem unõq ommaq hariligult hämütsembäq rahuligumbaq ja jääseq halvõmbidõ miilde inemine näge und üü joosul vähämbält kõrda minkast tä või mälehtäq unõnäko unõnäke pikkus või ollaq paarist sekondist paarikümne minotini ku inemine makas järest kavva ommaq tä unõnäoq kah pikembäq hariligu tunnidsõ unõ joosul om nii tunni rem und mink aol inemine arvadaq näge kõgõ intensiivsembit unõnäke unõnäkeh lätt aig sama kipõstõ ku üleväh ollõh unõnäke sisu või ollaq väega mitmõsugumanõ und või nätäq nii harilikkõst egäpääväas ost ku hirmsist sürreaalsist ands akuisist unõnäosündmüseq ommaq hariligult välähpuul magaja tiidmise kontrolli tõistmuudu om õnnõ herkside unõnäke aol sõs om magajal selge hindätiidmine unenäoq võivaq mõotaq inemise luumisvõimu täämbädsel pääväl pidäväq mitmesugumadsõq tiidüsliseq seletüseq unõnäke mälehtämiseprotsesis närviköüdüsside kõrdasäädümises vai johuslidsõs neuraalsõs müräs midä ajo pruuv magaja jaos kuigimuudu seletäq eestih uuritas und ja unõnäkega köüdetüt näütüses tarto ülikoolih léonard i jean léo jean léo léonard om prantsusõ keele ja murdõtiidläne timä uurmisalas om ülene murdõtiidüs säälhulgan keeletüpoloogia ja valdkundõvaihõlinõ antropoloogiliidsi kontekste uurminõ köüdüssen kiili tüpoloogilidsõ kirivüsega päält doktorikraadi kaitsmist murdõtõõsõndõlõmisõst noirmoutier saarõ pääl om tä jakanuq toulouse i kuulkunna etnolingvistigateemat dinguirard séguy fossat allires ravier interaktsiuunõ ja sotsiolingvistiliidsi pitsüisi ökoloogia suhtõn tundligust murdõ ja geolingvistilidsõst tõõsõndõlõmisõst miä mõotas kiili näide murdõvõrgustikkõ kaudu léonard i jean léo om empiirilidselt rakõndanuq toulouse i etnolingvistiga ja üledse murdõtiidüse kuulkunna põhimõttit pall odõlõ keelile uurali keelist kooniq meso ameeriga keelini baski ja romaani ni indoeuruupa kiili kaudu timä tüün om formaalnõ keeletiidüs köüdet sotsiaalsõ murdõtiidüse ja keeleoppamisõga ildaaigo om léonard i jean léo uurmistüü laenuq kaukaasia nimelt kartveeli andõ ja slaavi sloveeni kiili pääle tiidläseq kiä ommaq tedä keeletiidüsen murdõtiidüsen ja ütiskunnatiidüisin kõgõ inämb mõotanuq ommaq nicholsi johanna mielikäise aila nuolijärvi pirkko musta mari aarelaid tarti aili blanche benveniste i claire rusu massignoni genevive makharoblidze tamar virtaranna pertti greimasõ algirdas julien freire i valeriu ja paulo hampté b amadou fanoni frantz ni haridus ja kriitilidse mõtlõmisõ alal sotsiaaltiidüisin ja geopoliitikan mbembe achille viimädse paari aastaga seen om tä uurnuq pariisi kuulkunna semiootiga ja keelelidse antropoloogia sünergijit esiqeränis umin loengin ohostõduist keelist ja kriitilidse sotsiolingvistiga altõrnatiivsist vormõst välänpuul postmodõrnismi ja toolõ vastandudõn kuopio om liin soomõn põh a savo maakunnan elänikke oll aastaga lõpun liina luumispääväs peetäs märtekuu päivä kuq kuning gustav iii määrüs pand kuopio liina savo karjala lääni pääliinas vannust puumajjust om alalõ õnnõ kolm huulitsat edimäne algkuul tetti aastagal edimäne keskkuul aastagal pääle tõist ilmasõta inemiisi hulk kasvi pall o tull vinne kätte jäänüst kar alast aastagal anti vällä säädüs korgõmba kooli asotamisest kuopio liina ja sjoogaq naati pääle aastagal vahtsõnõ korgõmb kuul tõi liina pall o nuuri ja and võimaluisi edenemises korgõmbast koolist tull kuopio ülikuul aastagal aastaga algusõn kuopio ja joensuu ülikooliq lätsiq kokko hummogu soomõ ülikoolis matkustajasatama maanulk om aastagasaal kõvva edesi lännüq kuopio om soomõn ja mujjal tunnõt kõgõ inämb puijo torni kalakukko küdsüs kon kala om leevä seen ja savo murdõ poolõst kuopio turg om liina keskkotus nii kirotas ka sinnäq maaha mägit savo murdõn kiri mualiman napa maailma naba turuplatsi ümbre ommaq pangaq poodiq carlson ja sokos ja suurõq kaubakeskusõq vihtori aapeli minna h talo sektori isocee ka turu pääl müvväs egäsugust kraami aga ommaq tunnõt lihapiiraguq ja paigapäälne rahvuslik kalast tett kalakukko turg esi om laemb ku hektär kuopio keskusõn ommaq ka kuopio muusõum ja kuopio kunstimuusõum keskusõ lähkün suurõ matusaia iso hautausmaa kõrval om riikligu tähtsüsega soomõ õigõusklinõ kerigomuusõum kuopio tuumkerik ja j v snellmani park ommaq ku kokko kasunuq kuopion om ka pühä nikolaosõ katõdraal miä oll soomõ õigõuso pääkirik liinakeskusõ veeren om tähtsä ja tunnõt kuopio muusigakeskus liinal om uma liinatiatri kuopion kaupunginteatteri ja uma raamadukogo kuopion kaupunginkirjasto kuopion om jo pikält egäsugu sporti tett sääl mängitäs hokki jalgpalli pesäpalli õkva puijo torni veeren ommaq suusahüppämisvõimalusõq niiralan om suur kotussõga jäähall solknas om parasiit kiä eläs inemise ja tsia soolikihn inemiisihn eläs liik ascaris lumbricoides vai inemisesolknas tsia seehn eläs liik ascaris suum vai tsiasolknas solknas sünnütäs tõpõ nimegaq askardiaas inemine piät tõvõ saamisõs parasiidi munnõ alla niildmä perremiis saa tõpõ mõskmaldaq puuvil olt vai kässilt kaq mustast viist imäne valmusk om cm pikk läbimõõt om mm esäne om vähämb cm pikk ja läbimõõt om mm esädse hand om kiirdnüq kõtu poolõ pojaq ommavaq mm pikäq ku solkna poig joud soolikihe sõs tä tüküs säält verde ja lätt massa nädäli peräst liigus tä tävvehe ja säält roni üles niildü säält liigus tä söögilõõri müüdä alla tagasi soolikihe ja timäst saa valmusk uma reisi aol tä vahetas kats kõrd nahka valmusk nakkas soolikihn munnõ tuutma perremiis aja munnõ vällä sitagaq hariligult ommavaq tunnusõq kõtust vaeldamiisi kinniq ja valla olõminõ närbüs tülkmine ja kõtuhalu parasiidi elo edeotsan või ollaq kaq üleherküst hingematmishätä kuumõtust ja silmäpalanikku ku hussõ om väega pall o sõs või soolik ärq mülküdäq arstiruuh solkna hiidütämises om olõman hariligult kirotas tohtri vällä mebendasuula või albendasuula tuud piät hariligult võtma päivä et terves saiaq kuq tõbi om väega rassõ sõs tä või lõppõq surmagaq a hariligult mitte islandi kiil om indoõuruupa kiili germaani rühmä kiil midä kõnõlõs päält inemise päämidselt islandin nigu tõisil väikeisil keelil ommaq ka islandi keelel umaq hädäq inglüskeeline maailm tulõ nii kipõstõ pääle et islandi hindätiidmine või tulõvigun ohon ollaq islandi kiräviis om küländ keeroline aq tuuiist peris riigliperäne vabahelü vokaal om pik ku saman tsilbin om ta perän üt peethelü konsonant ku saman tsilbin om kat peethellü om vabahelü lühüq eränguq islandi kiilt panti viil hulga aigo kirjä sammamuudu ki viikingiaol kuikiq paa tähte om vällä jätet o takan om olnuq hand vai ogonek miä om vaihtõt e s vai ö s olõnõs kumba muudu om taad naatu vällä ütlemä tähte inämb kah ei pruugitaq ta välläütlemine om seo ilma aigu täpsele sama ku rasõhus om õnnõ edimädse tsilbi pääl nigu võro keelengiq tuu tähendäs et islandi kiilt ei üteldä vällä laulva aktsendigaq nigu roodsi kiilt täht ei ole ku võro ä tuu üteldäs vällä ku katsikvabahelü ai jobsi steve steven paul jobs sündü aastaga radokuul ja kuuli rehekuul tä oll usa teedüstehnoluug ja ettevõtja ni apple inc i üts asotaja steven pauli võtiq kasulatsõs paul ja clara jobs kiä kasvadiq  latsõ  üles joba latsõn naas jobs elektrooniga vasta huvvi tundma tiäl es olõq pall o sõpru üles kasudõn aastagal astõ jobs reed i kollõtsihe ja sattõ säält samal aastagal vällä aastagal reise jobs läbi india ja otsõ säält valgustust tuul aol pruumõ tä kaq hoimaruuht aastagil kooniq oll tä paarilinõ chrisann brennan kinka tä saiõ latsõ ildampa pand tä ütele umalõ puutrilõ nimeks lisa miä om tä edimädse tütre nimi suurõ jaani eesti keelen suure jaani om vallasisene liin villändi maakunnan põh a sakala vallan suurõ jaani sai alõviõigusõq ja liinaõigusõq aastagul parhillanõ suurõ jaani tekkü muistidsõ valula külä kotsilõ suurõ jaani kerigu lähkohe elokotust naati aastagasaal nimmama kaitsõpühäligu johannõsõ perrä suurõ jaanis gross sankt johannis õt timäl ja kolga jaanil väiku jaani kein sankt johannis vaiht tetäq pikkä aigo olliq köstriherrä tarõ ja kerik ni tuu huunõq ainukõsõq ehitüseq suurõ jaanin kooniq aastagasaa lõpun naati suurõ jaani lähküle valula kar amõisa maiõ pääle eihtüskruntõ müümä liina edenemist takist seo õt lõhavere mõisaherrä lupa as maad põh andava villändi talliina raudtii tarbõs nii õt raudtii luudi hoobis olustverre ni suurõ jaani jäi raudtiiütisüsest ilma suurõ jaanin om jaani kerik miä om kõgõ vanõmb villändimaa kivist maakerik miä ehitedi edimäst kõrda arvadaq aastagu kandin ameeriga härgkunn vai ka lihtsähe härgkunn ladina keelen lithobates catesbeianus om liik kunlaisi suguseldsist timä elopaigaq ommaq päämidselt põh a ameerikan a täämbätsel aol või tä elläq ka euruupan vai lõunõ ameerikan mõnõn paigan peetäs tedä sissetükjäs liigis nä eläseq päämidselt suun lumbin vai järven härgkunn om üt suurõmbit kunlaisi cm pikk ja nii grammi rassõ mõnikõrd või tä ka ollaq cm pikkunõ ja kaaluq grammi härgkunn või elläq aastakka kõgõ pikemb eloigä om olnuq pääaigo aastakka härgkunnaq ommaq territoriaalsõq ja esädseq võivaq ütstõsõ vasta agressiivsõq ollaq härgkunnaq jõudvaq hüpädäq kõrda kavvõmbahe ku näide pikkus om härgkunna kruuksminõ või ollaq väega kõva ja kõllaq tsipa ku härä mäürämine tuuperäst omgi härgkunnal sääne nimi oho kõrral tege tä kõvva rüükmist miä kõlas tsipa ku kassi augminõ niimuudu and tä tõisilõ härgkunnõlõ hädäohost teedäq ja hiidütäs umma ründäjät härgkunnaq sööväq kõiki vähämbit eläjit kinkast joud üle käü näide kõtõst om löüt jüräjit vähämbit sisalikka ja siugõ tõisi kunnõ vähki vähämbit tsirkõ ja nahkhiiri härgkunnõ ja näide poigõ sööväq nii suurõmbaq tsirguq ku ruumajaq mõnõn maanulgan sööväq inemiseq härgkunna jalgo ameeriga ütisriigen pruugitas näid sakõst bioloogia tunnin lahkamisõs mõnikõrd pidäväq inemiseq näid ku kodoeläjit sälgmägi om munajoonõ vai piklikmunajoonõ kujogaq kink miä on tekkünüq tegüsä ijästü kulutava ja kuhjava tegemise läbi sälgmäeq ommaq inämbähe pargiviisi sälgmägestigõn kon näq ommaq ütstõõsõga rüüpsähe vai viuhkataolisõlt ijästü liikmisõ tsihin sälgmäki vaihõl ommaq pikliguq nõdsoq miä võivaq ollaq suus lännüq ni nõdsõn või ollaq järvi eesti suurõmbaq sälgmägestiguq ommaq saadjärve kolga jaani ja türi sälgmägestik aq laugit ja lak o sälgmäki või löüdäq kaq sakala korgõmaa veere päält suurõ jaani ja mustla ümbrelt arvadaq tegüsiq sälgmäeq ijästü liikmisõst kon man ijästü tsurmõ parhillaidsi sälgmäki nõtsõvaihõlidsõq saistusõq sälgmäki süämikkõ ümbre kost edesi liikva ijä and näile pikligadsõmba kujo ijästü liikminõ ja trukk alospinnalõ olõ õs kõgõ üteline tuuperäst sälgmäki tekkümise tingimüseq üttealasi muutuq selle võivaq sälgmäeq üte sälgmägestigu seen ütstõõsõst tõistmuudu ollaq nii kujo kuq kogo kotsilt sälgmäki kujjo mõot kaq illatsõmb suurõ maaijä taganõminõ tuuperäst või sälgmäkil ollaq kaq tõisi suurõ maaijä sulamisviist tekkünüid maakujjõ kuntõ sölle ja muid esiqsugutsit joosuvii puult uurõtuid maakujjõ kaq illatsõmbaq viikogoq võisõq muutaq sälgmäki kujjo sälgmäeq kuustusõq päämidselt moreenest miä võivaq kaq vanõmbist ijätümiisist peri ollaq aq mink kuustusõn või löüdüdäq ijästüst vallalõ sulanut ruusa liiva savvi ja aleuriiti sälgmäe süämik või kuustudaq alospõhakivist mink pääle om kokko aet illatsõmpi ijästü sulamisvii saistuisi sälgmäki suurõ maaijä poolinõ ots om sakõstõ korgõmb ja pistvämb kavvõmbast veerest sälgmäki nõlvaq ommaq inämbähe laugõq jääseq inämbüisi alla kraadi hariligult harva kooniq ja näide vaihõkorgus küünüs mõnõst miitrist kooniq miitrini paarikümnemiitrilidsõ korgusõga sälgmäki lövvüs eestin päämidselt kõgõst saadjärve sälgmägestigun ja veidemb türi sälgmägestigun inämbähe jääs sälgmäki korgus eestin alla miitre suurõmbaq sälgmäeq ommaq hariligult laugõmbidõ nõlvoga kraadi kuq vähämbäq ja kitsambaq sälgmäeq kooniq kraati sälgmäki pikkus või küündüdäq mõnõstaast miitrist kooniq kilomiitrini ja lag ahus inämbähe kilomiitrini ijästü voolitsõmisõ tagajärel tävveniste välläkujonuq sälgmäeq ommaq hannagaq tähe sälgmägi esiqpoolinõ sälgmägi mink ijästüpoolinõ nõlv om lühemb kuq kavvõmb nõlv vai tsilgakujolinõ sälgmägi tulõtas miilde viitsilka kon ijästüpoolinõ osa om laemb ja kavvõmb jago muutus kitsambas näide sälgmäki ijästüpoolinõ nõlv om korgõmb ja pistvämb umaette saa vällä tuvvaq kaq kilpsälgmäe lag a ja matal sälgmägi ja pinnärsälgmäe kitsas ja pikk sälgmägi kõgõ hariligumb sälgmägi om laabsahe tsõõrikidõ nõlvoga leeväpätsi kujogaq kink epligu vaiko vaiko eplik sündünüq põimukuu pääväl raplan om eesti laulja ja laulukirotaja eplik käve üten ansambli ruffusõgaq aastaga eurovisiooni lauluvõistlusel riian laulugaq eighties coming back et epligul oll misso lähkün suvõmaja om tä laulõ seen ka üts kats sõnna võro kiilt näütüses laulun täbar nädal om rida mida sa täämbä õdagu teed eplik om küländ terräv seo ilma ao popmuusiga suhtõn tälle miildüs propagiiriq eesti keelen laulõ kirotamist ütel õhtulehele et nuuq kiä ütleseq et tuu olõ õiq võimalik mingu kaplinski manu inämbjaolt ommaq ta tekstiq esiq kirotanu aq täl om ka tõisi luulõtajidõ luulõtuisi ja laulõ üts tä kuulsambit laulõ kosk om hoobis söödi jaani ja inboili kirotõt egä albumi pääl mäng tä luuq esiq sisse druusiq ommaq päämidselt süüriän liibanonin iisraelin ja jordaanian eläväq kokko nii mill oni inemisegaq rahva ni usorühm druusõ usolinõ perimüs om neid jo sato aastit muslimõst lahon hoitunuq druusiq lätsiq nii tuhat aastakka tagasi islamiusost lakja eräle usos druusiq ei tiiq usokuulutust ega taha ai kuq võõraq inemiseq nakkasõq druusiusko vai ku mõni näist nakas mõnda muud usko druusiq ommaq vällä kasunuq islamiusost vai muhamediusost aga kuimuudu nä täpsäle eräle saiõq om tiidmäldäq tuu kotsilõ om kolm seletüst üte seletüse perrä sai druusiusk algusõ egüptüse fatimidi kaliifi al hakim bi amr allah i valitsusao lõpun muhammad bin ismail nashtakin ad darazi joud buhhaarast kairolõ aastil tä usksõ et hingeq võivaq rännädäq jumaligu inemise sisse ja kuulut egüptüse fatimidi kaliifi al hakim bi amr allah i jumaligus inemiseq es arvaq tuust joht midägi ja ad darazi läts edesi liibanonni taimuni hermoni mäe lähküle ja süüriälle ja asot sekti tuud sekti peetäs edimädses druusõ kogokunnas tõsõ seletüse perrä tull samal aol farghanan vällä ka hasan al akhram kiä ütel et egüptüse fatimidi kaliif al hakim bi amr allah om jumalus asot aastagal tõsõ druusõ sekti aq katõsa päivä ildampa lüüdi sammamuudu võlssoppusõ iist maaha kolmanda seletüse perrä peetäs druusõ luujas hamza ibn al ibn amad i hamza ibn al ibn amad läts egüptüste kuq kaliif al hakim bi amr allah oll pukin ja ehit tiidmiisi maja minkast sai üts päämiisi kultuurikeskuisi aga hamza ibn ali ibn ahmad ehit liinast välläpuulõ mossee ja edimäidsist kumardajist saiõ sekt kaliif al hakim bi amr allah usksõ et tä om jumalik lisäs and tä vällä määrüse kon ütles et egäüts võinuq usko esi valliq usutas et kaliif al hakim bi amr allah läts jumala mano aq tuu iist naatiq druusõ kiusama üteldi et tuu om usopüürdmine druusõl olõ õi nä ei paastuq ei rändäq mekalõ ei massaq almust noidõ asõmõl ommaq druusõl umaq säädüseq uso põh as ommaq koraan piibli kreeka filosoofia osaq hinduismist ismailismist emumägi om põh a eesti kõgõ korgõmb luuduslinõ mägi emumägi om õdagu viromaal väike maarja vallan emumäe küläst kilomiitri kavvusõl mägi om miitri korgunõ emumäe suhtõlinõ korgus m om suurõmb ku suurõl munamäel m mäe otsan om kaemistorn tuu om miitri korgunõ ilosa ilmagaq näge kaemistornist kilomiitri kavvusõlõ tornist näge ilosit mõtso ja suuri nurmi mäe nõlva pääl om mägionn ja kannumaja viil om sääl tulõplats ja paik kon saa puhadaq egä keväjä om sääl spordivõistlus emumäe juusk kaemistorni lähkün om pall o puust kujjõ kokko om kujjo kujoq kõnõlõsõq umakandi inemiisi tegemiisist kujoq ommaq suurõq ja ilosaq torni lähkün om viil kats seigelüsrata üts rada om madalapoolinõ tuu om noorõmbilõ latsilõ tõõnõ rada om miitri korgunõ tuu om suurõmbilõ latsilõ ütel raal om kuus esiqsugumast ossa emumäe lähkün om seljamägi seljamägi om tunnõt uma luudusvara poolõst sääl om kah matkarada matkaraa veeren om huvitav järv järven eläseq rohilidsõq kunnaq sääl kasusõq kaq viiroosiq murati külä kotus eesti kaardi pääl statistiga kaardirakõndus murati külä om võromaal rõugõ vallan rõugõ kihlkunnan inne aastakka oll külä haani valla osa murati külä om harvakülä taloq saisvaq maa pääl harvakult ni tan eläs inemist küläst juusk läbi riia pihkva suurtii külän om murati järv aastagal üteldi taa viikogo kotsilõ morato järv a lätläseõq kutsvaq taad muratu järves järve kogopindala om hektärit tuust nii protsõnti om läti riigi territooriumil viikogon ommaq näutüses ahunaq latigaq havvõq säreq ni linnaskalaq järve perve pääl kasusõq põlidsõq kasvoq miä ommaq luuduskaitsõ all om neli tõsõndit kuimuudu külä uma nime sai edimäne rahvaperimüse perrä sai külä hindä nime or aaol ku ütte tallo käveq kõik ümbrekunna inemiseq kokko ja kaibsiq hindä murrit tallo nakati kutsma murõdõ talos ni tuust tull nimi muradi vai murat talopoja perrenimi om tõõnõ vii kost külä hindä nime võisõ saiaq või ollaq et nime edimädse silbi o d üteldi roodsiperi u s ni i aastasaasast olõ õs külä nime viimätses tähes joht i aq a murati külä om vinnemaast nii kilomiitret kavvõn tuuperäst om võimalus õt külä nimi om peri vinneperädse nimega muraski küläst niisamatõ om võimalik et piirkunna nimi tulõ türgüperätsest nimest murat a tuu olõ õi nii tõõnäolinõ murati kar amõisan miä oll rogosi kar amõisa üts jago peeti pidossit ja edendedi seldsiello tan oll näütemängotsõõr laulukuue ni maanaisi käsitüükursus murati läti piiri pääl oll ka piiripunkt edimäne piirikordon oll aastagani huunõn kon ildampa oll kuul ja puut vahepäälsel aol valvõti piiri soojakun pääle tuud koliti murati veclaicene piiripunkti huunõhe kon olti aastaga hainakuuni ku eesti läti piir tetti vallalõ muratin oll l koidula kolhuus miä luudi aastagal tuu panti aastagal kokko ruusmäe kolhoosiga ni kats aastakka ildampa sai murati kolhuus ruusmäe sovhoosi alaosakunnas sovhoosi tüütäjäjile ehitedi ka kortnamaja sovhoosin tüütedi aastani murati külän tetti aastagal vallalõ kuul kon sai oppiq aastaga suvõni aastani oll kooli nimi murati säitsmeaastanõ kuul a pääle tuud nimitedi tuu ümbre murati algkoolis koolilatsõq saivaq tan oppiq vinne ja eesti kiilt aritmeetikat aoluku maa ni luudustiidüst kooli man oll ka pruuvmisaid kon kasviq koolilatsi kükädüq põrknaq ja kapstaq külaeläniguq saivaq ka kinon kävväq külän käve aastil rändkino ni filme kaeti inämbähe erämajan kon kino oll aastani kinon kaeti päämidselt nsv liido filme a sääl näüdäti ka ameeriga seigelüsfilmi tarzan külän om olnuq aastakkõ joosul neli puuti kats olliq veidükeist aigu murati sovhoosi lähkün üts riia pihkva suurõtii veeren ja viimäne oll aastagast umaaolidsõn murati algkooli huunõn ao joosul jäi elänikke hulk vähämbäs ni tuuperäst panti puut aastil kinniq pääle tuud sai aastani süvväq ostaq autolaavka päält miä tull egä neläpäiv inneskidse poodi mano kässikiil ehk kurtõkiil om visuaal motuurnõ kiil midä ütistüün kässi kihä ja näoga luvvas kässigaq kõnõlõja iin käemärgiruumin ja midä nätäs silmäga maailma kiili teedüskogon ethnologue ommaq seen kässikiilt a saisoga näütüses eesti kässikiil estonian sign language vinne kässikiil russian sign language läti kässikiil latvian sign language jne üten riigin või ollaq inämb ku üts kässikiil näütüses hispaanian võidas pruukiq hispaania kässikiilt ja katalaani kässikiilt kässikeele kõnõlõjit om kõgõn ilman arvamisõ perrä kokko mill onit säälhulgahn euruupa liidon kurtõ kässikeele kõnõlõjat lisas kurdõlõ ja puulkuuldjilõ kõnõlõsõq kässikiilt kah kurtõ perreinemiseq kässikeeletõlguq keelehuvilidsõq ja tõsõq kurtõga kokkoputvaq inemiseq pümmekurdiq kõnõlõsõq taktiilset kässikiilt käest kätte kässigaq kõnõlõminõ miä tukõ uma riigi kässikeele pääle ku om vaia riikevaihõlidsõlt kõnõldaq sis tarvitõdas riikidevaihõlist kässigaq kõnõlõmist international sign vai eurokäemärke eurosigns miä om esiqsugumaidsi  riike kurtõ kõnõlõmisõst esiq sündünüq ütehüskiil kässikiili om sündünüq esiqsugumaidsi  riike kurtõ  kogokunnõn ja arõnuq loomuligult ku umaette keeleq mil om esiqsugumadsi keeletiidüsliidsi külgi  näütüses kässikeele kiroloogia fonoloogia mooduoppus morfoloogia lausõoppus süntaks käemärke kirjapandminõ transkriptsiuun kässikeelin om olõman loomulikkõ kiili rekursiivsüs tuu tähendäs väiku hulga keeleütikidega om võimalik kokko pandaq  ilmlõppõmaldaq hulk lausit kässikeelin saa kõnõldaq niisama keeroliidsist mõttist kukõnõlduin keelin niisamatõ om kässikeelen ummamuudu käemärke idioomõ midä om ümbre pandaq keerolinõ ja sääntsit käemärke midä ei saaq üttegi tõistõ kässi kiilde ümbre pandaq esiqsugumaidsi  riike kässikeeleq ommaq sarnadsõ grammatilidsõ ehitüse ja esiqmuudu käemärgivaraga viipevara sotsiaalsõ käsitlüse poolõst ommaq kurtõ umaette allkultuuriq keelelis kultuurilidsõq vähämbüsrühmäq mink päämine tunnismärk om näide keeletiidüslik lingvistiline umaperä ehk kässikiil                                                                           kurtõ kässikiili om peet keeletiidüsligult väega kavva kõnnõkiili ehk auditiiv verbaalsidõ kiili tulõtuisis a tiidüse arõnõdõn om naanuq kah kasuma arvosaaminõ kässikeelist ku umaette keelist om muuunuq tähtsämbäs et säädüsandjaq kässikiili tunnistasõq   miä tähendäs näütüses õigust katskiilsele oppusõlõ umast keelest huulmist ja tuu arõndamist ku ka võrdsit võimaluisi haridusõlõ ja kõgõlõ teedüssele miä seeni kurdõlõ ommaq osalisõlt vai sis õnnõ rasõhõhe kätte saiaq kurtõ vanõmbidõ kurdiq latsõq opvaq kässikeele ärq ku uma imäkeele niisama loomuligult ku kuuldjaq latsõq opvaq kõnnõkeele a kuuldjidõ vanõmbidõ kurdiq latsõq opvaq kässikeele tõisilt kurdõlt latsilt vai inemiisilt näütüses kurtõ latsiaian vai koolin pääle loomuligu opmisõ saa kässikiilt oppiq niiku võõrkiilt pall odõn riigen saa kurtõ kässikiilt oppiq väega mitmõsugumadsõl tasõmõl näütüses keelekursuisil tävvenkoolitusõn ülikooli magistrioppusõn laiapea v mis on viipekeel akadeemia laiapea v miljan m toom r sutrop u eesti viipekeele seisundikirjeldus tallinn eesti keele instituut laiapea v keel on lahti tähendusi viipekeelest tallinn eesti keele sihtasutus paabo r eesti viipekeel ja selle loome oma keel toom r trükmann m eesti viipekeele õpetamisest ja õppimisest haridus lang etkässikeele ülene seletüs ethnologue languages of the world külästet aadressil www ethnologue com kässikeele ülene seletüs sufism araabia keelen taawwuf om muhamediuso müstigavuul kon peetäs tähtsäs jumalaga kokko ja ütessaamist müstikit naati sufidõs kutsma araabia keelen suuf villanõ sufim sai algusõ lähkül hummogumaal aastagasaal kuq arõsi šiia islamist umaette usolahengus nime saiõ nä nii aastagasaa paiku pääle muhamedi kuulmist suuf tähendas araabia keelen villast nä olliq villadsõlõ rõivin müstiguq tahtvaq egän uson jumalast arvo saiaq timägaq kokko vai ütes saiaq sufistõ sihis om tiidmise ja armastuse löüdmine inämästi tetäs vaiht šiiitõ ja sunni müstikil šiia müstikit kutstas pärsiä müstikis mitte sufistõs sufistilõ tähendäs kogõmus pall o rohkõmb kuq myni koraan vai lugu selle om ka sufism läbi aoluu kergele levinü tuust om kergemb arvo saiaq islami müstigat peetäs hääs islamis miä om vallalidsemba meelegaq ja rohkõmb lepjä tuu peris õigu ei olõq selle et ka sufistiq võitlõsõq uskmaldaq rahva vasta ja ta ei olõq ka peris vaba näil om vastapiten hulga rohkõmb säädüisi müstiguq kogonõsi velitsis noil ordodõl vai velitsil olliq umaq säädüseq näide perrä piät sufismi võtma kui spirituaalsust mille tsiht om viiäq uskliguq jumalalõ lähkümbäle jumalalõ lähkümbäle saamisõs piät võitlõma esiqhindägaq unio mystica tähendäskiq et inemine võitlõs ummi himmõ vasta ja tuu tege jumalagaq ütessaamisõs tii vallalõ müüdä vaimilist tiid käümises piät sul olõma meistri meistri vai oppaja ütles kuna saq olõt valmis päält tuud om vajja kaq salmõ naid kutstas ka jumala pääle mõtlõmisõs s aksa hunt om maailman üts populaarnõ pinisort  seo ilma aigo om s aksa hunt tiiet teenistüspini tuu pini om väega tark sõnakullõja ja teküs timä ei olõq sohvapini tuuperäst tä eiq passiq egalõ inemisele s aksa hunt nakas umma perremiist hoitma ja taht tähelepandmist  seo ilma aigo om näid kattõ sorti näütüse ja tüüpiniq s aksa hundil om kõva kar asund ja tä kullõs juhigu sõnna timä esiqolõminõ om eläv tasakaalun ja hindäle kimmäs s aksa hunt om joulinõ täl ommaq rängäq lihassõq paks karvkatõq ja väega hää hõngutundminõ tä om pruun musta sällä ja lõvva vai maskigaq taa pinisort om umbõs katssada aastakka vana sordi luuja oll ratsaväe kaptõn  s akslanõ ma emil friedrich von stephanitz  luuja pandsõ pinele nime  deutscher schäferhund miä tähendäski s aksa hunti  edimält olliq piniq kar an sõs politsein tüül ku nakas  edimäne ilmasõda sis olliq nääq näütüses kaq kullõrpiniq ja vahipidämise piniq perän edimäst ilmasõta saiq piniq väega kuulsas ja populaarsõs inemiseq naksiq kutsikit vällämaalõ viimä et rahha tiiniq   mäkkenõsõminõ ehk mäekke ülesminek om üts manoqmeelütäjämb tsiklispordi haro eestin seo ala om üle ilma lajalt levinüq nii krossitsiklidõ ku ralliautidõga taan sõitjaq võiklõsõq kiä kipõmbahe vai kauvvõmbahe mäe otsa saa mäkkenõsõminõ tõmbas ligi pall o rahvast seol harol om tankandin pikk aolugu edimädse mäkke ülesminengu võiklusõ eestin kõrrald põdra vallo tunnõt ku volts aastagal täpsähe aastakka ildampa sõitsõ põldma urmas hinnäst prantsusmaal mm il kuvvõndas maailman ka maailman om taa üts vanõmb tsiklispordiharo edimäne teedäqolõja võiklus peeti prantsusmaal vahtsõaastakuul mäkke ülesminegi võikluisi koordiniir eesti moodorrattaspordi föderatsiuun võikluisi võivaq kõrraldaq emf tsikliklubiq kiä ommaq emf i liikmõq organisatsiooniq vai inemiseq kel om emf i luba arctic monkeys om aastagal sheffieldin kokko tulnuq inglüse rokkansambli sinnäq kuulusõq turneri ale laul kitra heldersi matt trummiq laul cooki jamie kitra ni o malley i nick basskitra põh alaulminõ arctic monkeys om vällä andnuq kuus albummi whatever people say i am that s what i m not favourite worst nightmare humbug suck it and see am tranquility base hotel casino neide edimäne album oll inglüsmaal pikält kõgõ kiirembält müünüq album aastagal muusigaaokiri rolling stone nimmas seo kõgõ ao edimädses albumis arctic monkeys om üts edimädsi andamlid miä sai popis interneti kaudu ja näid om peet näüdüses kui vahtsit ansambliid võinuq reklaamiq neide popimba lauluq ommaq i bet you look good on the dancefloor ja do i wanna know verrev keskpaik ingl k red center om kõnnõkeeline nimi minka mõtõldas austraalia põh aterritooriumi lõunaotsa taa om kõgõ keskmädsemb osa austraalia mõtsikust sisemaast midä kutsutas outback verevä keskpaiga nimi om annõt häste verevä ravvarikka liiva perrä midä puul kõrbõn pall o näge ala om üle miljoni ruutkilomiitre suur kõgõ hariligumb maastik om kamara alaq kasunuq liivaluitõq a om ka mäki ja uhkit monoliitõ nigu uluru verevän keskpaigan om kats liina alice springs miä om austraalia süä ja yulara liin kost saat egäsugumaidsi teenüssit inne ku läät uluru kata tjuta riigiparki päält inglüse keele kõnõldas sääl ka satu aborigeenikiili suurõmba osa maast and valitsus aastagal põlisrahvalõ tagasi intiaanlasõq vai põlisameeriklasõq om ameeriga põlitsidõ rahvidõ ja näide perrätulõjidõ ütisnimi indiaani nimi tulõ kolumbusõ christophilt kiä kariiibi mere saarile joudõn uskõ hinnäst joudvat indialõ ja kuts säält inemiisi nimegaq indios rahvatiidüse perrä ei olõq säänest asja miä võtnuq kõik indiaanirahvaq kokko indiaani rahvidõ keelis kultuurõ ja uskõ seen oll suuri vaihõ ameeriga mandril oll inne õuruuplaisi nii suur riikõ kui jahimiihi söögikorjajid inämbält indiaani hõimuq elli õuruuplaisi tullõn miiq mõistõn kiviaon õuruuplaisi tulõk ameerikalõ hävit suurõ osa indiaanlaisi edimält oll läbisaaminõ hää müüdi kaupa aq suhtõ lätsiq vainolidsõs ni õuruuplasõq hiidiq indiaanlasõ sõagaq hindä alaq suur hädä oll ka õuruuplaisigaq üten tulnuq tõvõq mille vasta indiaanlaisil es olõq tõvõkimmüst fääri saarõq fääri keelen froyar taani keelen frerne om taanilõ kuuluv hindävolinõ maa ja saarirühm põh a atlandi suurmerel fääri saari katõsatõist saart ommaq sotimaa norra ja islandi vaihõl saari pindala om m saarõq ommaq tegünüq nii mill onni aastakka tagasi arvadaq asondõdiq saarõq aastagasaal aq viikingiq panniq naaq norragaq kokko aastagasaal taani ja norra krooniq arvadiq kokko aastagal ja saarõq saiõq taanilõ fääriq saiõq hindävolidsõ olõmisõ aastagal edimält jäieq fääri saarõq kallopüüdmispoliitiga peräst õuruupa liidost vällä fääri saari valitsõja om taani monark fääri saari pääl elli aastaga hainakuun iinemist kinkast protsenti pääliinan trshavnin päämidselt ommaq eloniguq skandinaavlaisist ja anglosaksõst peri fääri kiilt kõnõlõvaq fäärläseq hulga rahvast lätt vällämaalõ opma linna väinö valtteri väinö valtteri linna sündünüq joulukuu pääväl urjalan koolnuq mahlakuu pääväl kangasalan oll soomõ kiränik ja akadeemik tä om häste tunnõt ummi raamatidegaq soomõ aoluust tiidmäldäq sõamiis tuntematon sotilas ja tan põh atähe all täällä pohjantähden alla ommaq piä egä soomõ raamaduriiuli pääl egaq olõ võõraq ka eestin linna kasvi üles maal aastagasõlt läts liina tüühü tä võtsõ ossa jakusõast süväril ja läts tagasi vabrikulõ aastagal ilmunuq tiidmäldäq sõamiis tuntematon sotilas sai väega popis tast sai üts suumlaisi tähtsämbit raamatit taa rahha iist lõpõt linna tüü vabrikun osti talo ma naksi umma põh atähe kolmiktüüd kirotama mõlõbaq linna vanõmbaq oll e popsiq ja lihtsäq tüüinemiseq linna esä linna vihtori kuuli kuq väinö oll aastaganõ ni jätt hindäst hulga võlgu maha pääministri om ministri kiä juhatas valitsust mitmin riiken ka vällä ja kodopoliitikat ni om valitsusõ päämiis s aksamaal ja austrian pääministri nimetüs om liidokantslar ka riike seen või ollaq mõnõ mitte hindäperi ala pääle määrätü oma pääministri nii om näütüses kanada provintsõl ja fääri saaril pääministri om põhisäädüse perrä vabariigi valitsusõ tüü juhataja tä ei juhiq üttegi ministeeriummi pääministri juhatas valitsusõ kuunolõkit ni kirotas alla valitsusõ õigusaktele pääministri või nõudaq tõisilt ministrelt seletüst näide tegemiisi kotsalõ ni andaq näile kõrralduisi vabariigi valitsusõ säädüsin kirotõt johtumisi kõrral tii pääministri vabariigi presidendile pakmisõ muutaq valitsusõ kuunsaiso pääministri vii täüde ka tõsõq kohussõq midä täl tulõ säädüisi perrä tetäq näütüses om pääministri ka tiidüs ja edendüsnõvvokogo edemiis pääministri edüstas valitsust täl om tähtsä osa riikevaihõlidsõn läbikäümisen ni õuruupa liido asjon eesti poliitilidsõq tsihiq õuruupa liidon pand paika valitsus aga pääministri juht õuuupa liido küsümüisi riigi seen välläpoliitiga vai välispoliitiga om poliitilistõ tsihte kogo miä pandvaq paika riigi läbikäümise tõisi riikõgaq välläpoliitiga pannas paika uma riigi julgõolõgi majandushuvvõ ni põhimõttidõ kaitsmisõs uma välläpoliitilidsi tsihte või kätte saiaq kokkolepmisegaq hullõmbal juhul ka sõagaq välläpoliitikat pand inämbjaolt paika pääministri ni välläministri välläpoliitilidsõq uurimusõq eristäse mitmit eri lähünemisviise naist tuntumbaq ommaq idealism ni realism välispoliitilidsõ idealismi juhtmõtõq om et kõigil rahvil tulõ ütstõõsõgaq häste läbi saiaq ideaalin saavaq küik rahva tõnõtõõsõgaq läbi ja kõik võidavaq realistlik kuul kund mõist et kõik rahvaq saa aiq häste läbi näide perrä tulõ luvvaq sääne sais kon riigiq vai liidoq ommaq inämbvähämb tasakaalun et ütskiq ei olnuq tõisist kõvva parõmb näütüses külma sõa aol oll ni õdagumail kui ka nõvvokogoliidol sõalist joudu et kogo elo minemä pühkiq a tuu jäi sündmäläq selle et mõlõmbil oli tuu variant olõman pääle okupatsiooni lõppu aastagal tull eestil otsustaq kas ta jääs vinnemaagaq iks häste läbi käümä vai kaes õdagu poolõ eesti kuun tõisi baltimaiõgaq pand umalõ tsihis õdaguriigis saamisõ eesti om üts kolmõst balti riigist kuid om iinkujos pedänü soomõt eesti ja põh anaabri läbikäümine om alati olnu hää eesti saiõ aastagal õuruupa liido ni nato liikmõs pääle tuud om eesti välläpoliitilidses tsihis olnuq inemiseõiguisi tagaminõ ja vabakauplõmisõ kaidsõq lukašenka alaksandr ryhoravitš edenimest pruugitas ka kujjo aljaksandr valgõvinne keelen aljaksandr ryhoravitš lukašenka vinne keelen aleksandr grigorjevitš lukašenko sündünüq põimukuu pääväl kopysin valgõvenen om valgõvinne president ukašenka ütel aastaga märtekuun et tä jälkinaq kandidiir aastaga presidendivalimiisil kon timä võit om jo ette teedäq ammõtligult tä võit kiq aastaga presidendivalimisõq tä ollõv saanu ligi kõigist hellest vastanrinna kandidaat pagõsi liitu joq inne valimiisi huulitsidõ pääl protõstiirnüq vastanrind pedä valimiisi tulõmiid võldsitus politsei võtt ka rahulidsõ meelega inemiisi kinniq ja tuu härgüt inemiisi nii et protestiq kasviq ja pia oll jo inemist protõstiirmän ukašenka pallõl vinnemaa api putin oll peri õuruupa liido välläpoliitiga ni julgõolõgi iistkõnõlõja borrelli josep ütel et õuruupa liit ei tunnistaq ukašenkat ku valgõvinne presidenti päält timä ammõdiao lõppu märtekuu pääväl tohokiri nr om kõgõ vanõmb teedäq õdagumeresoomõ keelen kirotõt tekst üt novgorodi tohokirjost tekst om kirotõt aastagasaa keskpaigan tohokirä löüdseq nõvvokogoliido uur jaq aastagal artšikovski artjomi juhit välläkaibmisõl novgorodi liina õdaguosast tohokirä pääle om kirillitsa tähtiga kirotõt kolm rita sõnno aq olõ õi sõnavaihõ inämbjaolt om taad peet kar alakeelidses pikseloidsus tohokiri om kirjä pant vinne tähtiga sõnnol olõ õiq sõnnavaiht kolmanda ria tähti om kõgõ rassõmb vällä lukõq ja selle om ka eri uurjil umaette arvaminõ inämbäle peetäs taad kar alakeelidses pikseloidsus vinne tähtiga kirjäpanõk tege uurijilõ mõistmisõ rassõmbas aastagal püüdse artšikovski artjom taad ladina tähtiga kirotaq niimuudu jumolanuoli i nimii nulišehanoliomobu jumolasudniiohovi aastaga vermeeri ümbrepanõk om veidükese vabamiilsemb jumolanuliinimii nuliše h l anoliomobu hu lu molasudni i p ohov i võro keele mõistjilõ om mõni sõna õkva tutva jumola om jumal nuoli om nuul aq sääl om ka paar vinnekeelist sõnna sud kohut mõistma edimädse ria pääl om sõna nuoli pikäst oo st om saanuq uo põh apoolidsidin õdagumeresoomõ keelin nigu soomõ ja kar ala vinnekeelidseq täheq ommaq aga uur jit pannuq mõtlõma et vai ollaq oll vindläisil rassõ märkiq näile võõrast ü tähte a muidokiq om õks tõõnäolidsõmb et katsikvabahelü uo omgi nii vana ja taa om tävveste õigõlõ kirjä pantus võro keelen võinu üteldäq jumala nuul jumala nuuli om olnuq tõisilgi rahvil leedukõisil perkno strlos piksejumala perkno noolõq muinasruumlaisil telum jovis ülijumala jupiteri noolõq om arvat et nuuq jumala noolõq ommaq vast õks pikse kärgähtüseq vai välgunoolõq ümbrepandminõ olõnõs tuust kui muudu tuud teksti ladina tähtiga kirotaq jumala nuul kümme om sul nimmi sjoo nuul om jumala oma jumal mõist kohut ja juht jumala nuul inemise nuul ja uma nuul jumal kohtunigu hahilaq jumala nuul kümme suq nimmi nuul välk nuul lask kohtomõistja jumal juht vinne keelen p p p p p p haavio martti tuohikirje n o vanha suomalaisen muinaisuskonnon lähde virittäjä the oldest source of finnish mythology birchbark letter no journal of the folklore institute soomõ keelen kirss kuntpuu cornus mas om puu vai puhm kuntpuu perrekunnast kirss kuntpuu om peri põh apuulkerä parrastvüüst aasia lõunõhummogusast ni kesk ja põh a ameerikast luuduslinõ kasvukotus om kuiv segämõts kirss kuntpuud om ka eestihte sisse tuud näütüses kasus taa tarto botaanigaaian kon ka häitses ja kand marjo kirss kuntpuu või ollaq nii puu ku ka mitmõharolinõ puhm taa või kassuq miitri korgudsõs võrsõq omaq kandilidsõq ni ossaq hallikasrohilist värmi kirss kuntpuu häitses varra keväjä aprilli keskpaigan häitsmeq ommaq väikuq ja kõlladsõq mar aq ommaq süüdäväq ja saavaq valmis ilda sügüse hariligult rehekuun mar aq ommaq pikligadsõ kujo ja pikligadsõ luusiimnega luuviläq kaaldvaq grammi ümbre ja ommaq kütselt tummõvereväq a om olõman ka kõlladsõ roosa ja mustaviläliidsi muudõ maik om hapumakõ parkva ja ummamuudu kõrvalmaitsõga keskvõrrõq vai komparatiiv om umahussõna vai määrsõna võrdõlusastõq keskvõrrõq näütäs et minkalgi om midägi rohkõmb vai veidemb kuq tõõsõl mõnikõrd om umahussõna keskvõrdõst saanuq ka umaette pruukmisõn sõna umahussõnno võrdõlusastmõq ommaq ka algvõrrõq ni ülivõrrõq kõgõ hariligumb keskvõrdõ tunnus võro keelen om mb miä liitüs umahussõna vai määrsõna umakäänüssele om ka kotussit kom keskvõrdõ tunnussõs om midägi muud näütüses hummogupoolidsõmb võromaa vai setomaa kon keskvõrdõ tunnussõs om p vanõp miis om ka sõnno kon umakäänüssen inne mb tunnust midägi muutus inämbjaolt ommaq njooq katõtsilbilidseq a ä vai u ü tüvega sanaq sinnäq tulõ e õ asõmalõ keskvõrrõq nõud võro keelen ka tegemisalodsõ vai sihitise muutmist võro keelen saa taad tetäq kattõ muudu varahadsõn õdagumeresoomõ algkeelen ol l keskvõrdõ tunnussõs mpa mpä nimekäänüssen muutuq a ni ä i tast lõpust om täämbädses pääväs i ärq kaonuq aq taad võit viil nätäq näütüses soomõ keelen soomõ keelen om pal l o vanna alalõ nii om ka i sõna lõpun olõman tsooru om külä võromaal rõugõ kihlkunnan antsla vallan tsooru kandin külän elli aastagal inemist tsoorust antslalõ om antsla sännä tiid pite km sännäle päält km tsooru küla nimi kõneldes tulevat tuust et alt lätt läbi tsoru väike oja loeq mõisa kotsalõ lähembält tast tsooru mõisa s aksa keelen fierenhof oll võromaal rõugõ kihlkunnan asunu rüütlimõisa seo ilma aigu jääs mõisa antsla valda tsooru mõisa saiõ nime ojatsori perrä midä kutsuti zoro ojas edimäne ülestähendüs mõisast om joq aastagast ümbrekaotnõ rahvas ütles ka tsuuru minemise kotsalõ et minnäs mõisalõ loeq mõisapargi kotsalõ lähembält tast tsooru mõisapargin kasus üts eesti korgõmbit lõhmussit ütel maha võet jalajal oll kasvotsõõri tõsõl tsooru rahvamajan peetäs mälomängoturniirõ egä nätäl saa kävvüq ka aeroobigan kunstitsõõrin näütemängotsõõrin laulotsõõrin ja rahvatantsu tandsman talliina liinatiatrin kutstas tsoorus rekvisiidi tarrõ tsoorust läbi sõitaq om nätäq tsooru paisjärv järve suurus om hektääri ni sääl om üts saa tsooru järve tammi man oll mõisa aol viinavabrik nõvvokogo aol järv kaibõti süvembäs tsoorul oll pikkä aiga kats puuti kõrvuisi maarahva kaubamaja rahvasuun ka tammõ puut ni ao põrõld om alal õnnõ viimäne tsoorun om aastagasaast saadik tuulõveski antsla valla aastaga tiihoiukavva kirotõdi tsooru kergliiklõmistii projektiimine kaarma melanie sündünüq lõhmusõ kaarma rahvarõivide uuja korneli karl poliitik aokiränik maltenegi evald teknigatiidläne otema susanna sündünüq lõhmusõ susanna savitüükunstnik pedajasõ milli irene sündünüq ploompuu milli irene oppamistiidläne täüskuu om aig ku maa päält paistus terveq kuutsõõr terveq kuu om täüs valgust miä tulõ päävä päält tävvekuu aol ommaq päiv ja kuu kumbkiq umal puul maad kuq maa juhtus täpsele kuu ja päävä vaihõlõ siis kuud vaotadas supõrkuus peetäs saiso ku täüskuu faasin kuu om maalõ kõgõ lähämbän võimaligun punktin vai perigeen tävvekuu aol om viinõsõng täüskuud om sakõstõ säetü märgis mõnõ kultuuri vai rituaali jaoks kokkusaamiisi vai klubidõ kõrraldamises näütüses haanimiihi nõvvukua kokkusaamiisi peetäs küläkõrda täüsliikmide puul sannan täüskuu üüse joba aastat kon tähtsit elukõrraldusõ asju arutadi mitmõsugumadsõq uskmisõq ütleseq et tävvekuu aol muutus osa inemiisi tõistsugutsõs inemiisi kiä unõn kõnd vaq peetäs kuutõbitsõs usotas kah et soeq undasõ tävvekuu poolõ aq seoniaoniq ei olõq taad tiidüslidselt tõõstat ku mihklipäävä täüskuu om piät talvõs eläjile täüstoit olõma vahtsõliina khk papa kül v hernid tävve kuuga rõugõ khk rkm ii rõu täüskuu ajal on paarpäeva kalg aig rõugõ khk era ii rõu louhimiehe aku aku urban louhimies sündünüq hainakuu pääväl helsingin om soomõ filmitekij ja uhjaja filmilukõ kirotaja louhimies om lõpõtanuq aalto ülikooli kunsti kujondusõ ja ehitüskunstikooli soomõ keelen aalto yliopiston taiteiden ja suunnittelun korkeakoulu ni om onuq helsingi ülikoolin aoluku tä om nõudjas ja mõovõimas filmiuhjaja kiä uut ummi näütlejist pall o ja pand näid kõigildõ proovilõ näütüses om soomõ aokirändüsen olnuq juttu et louhimies om filmimise aol latsile ütelnüq et näide vanõmba ommaq koolnuq et nuuq ikkõn parõmbalõ vaetsitlatsi mängnü tä om esi nuuq süüspandmisõq är vääränüq louhimies taht et tä näütlejäq ommaq inne filmivõttit ja noidõ aol üten näütüses tiidmäldä sõamehe ülesvõtmisõ aol magasiq näütlejäq telgin tä filmen ommaq mängnüq ka kuurmaa lenna ja sarvõ kristjan louhimies om uhjanuq ütsät filmi väärnimi vai priinimi vai perrenimi om inemise inämbjaolt esäst saaduq nimi väärnime perrä saa kaiaq sugulasõs olõmist väärnimi või tullaq ka imäst vai vanavanõmbist väärnimmi pandas egän kultuurin esimuudu näütüses skandinaavia riigen om vana kommõq et väärnimes saa esänimi ja son poig vai dttir tütär islandil om tuu kommõq viil alalõ lõuna eestin panti inemiisile rohkõmb eesti vai võrokeelitsit nimmi põh a eestin rohkõmb s aksakeelitsit vanal liivimaal saiõq nimmis egäpäävädseq sõnaq mõnõ puu tamm saar kask vai eläjä ilves rebane jänes nimi tuud om hästi nätäq ka seo ilma aigu ku vana kiräkeele perrä ommaq alalõ viil lõunaeestikeelidseq nimeq nigu mõttus kattai aga ka pähn mõtsnik hõrak jne kanepi om alõvik parhillatsõn põlva maakunnan kanepi vallan vanal võromaal kanepi kihlkunnan kanepi om talliin tarto võro luhamaa maantii veeren ja jääs otõpää korgõmaa veere pääle parhilla eläs aastaga saisuga kanepin inemist sääl om kats söögipuuti aptiik kohvik ni mõnõq tõõsõq väikuq poodiq sääl tüütäs ka kanepi vallavalitsus om latsiaid keskkuul ja seldsimaja kanepi om vana külä mink manu tegüsi piigandi mõisa ildampa om kanepi olnu ka kanepi kerigumõisa maa pääl kanepi kihlkund tegüsi ku roodsi kuninga karl i käskmise pääle liideti põimukuu pääväl põlva otõpää ja urvastõ kihlkunna veerealaq ütes parhilladsõ asula keskus tegüsi aastagasaal kanepi kerigu ümbre ni jääs vanast küläkotussõst õdagupoolõ koolioppus kanepin nakas pääle aastagasaal ni edimäne teedüs tuust köstrekoolist om aastast sinnäq tetti ka aastagal tütärlatsi käsitüükuul edimädse eesti vabariiigi aigu sai kihlkunnakoolist korgõmb algkuul ja nõvvokogo aol mittetävvelik keskkuul sis säitsmeklassilinõ kuul katsaklassilinõ kuul ja kuvvõkümnendil keskkuul nimi vaihtõdi gümnaasiumis ja täämbädse pääväni om tüün klassi kuiki lõunõ eesti kerikide man om harilik kikas torni otsan sis kanepi kerigu tornin tuud olõ õiq kanepi alõvigu veeren tege ummi tegemiisi kasvomaio ja maalappõ pääl kanepi aiand tuu om perreäri ja luudi aastagal kõgõpäält kasvatõdi õnnõ nelke ja kurkõ a pia säeti tsiht kõiki istikidõ kasvatamisõlõ ja müügile kanepi aiand tege kuuntüüd maaülikooliga ja pruuv perrä egäsugumaidsi esiqsugutsidõ kasvõ kasvatamist tuu om andnu näile tõisi siän edumaa kanepi aiandit või tähele pandaq mitmidõ liinu sääl hulgan tarto hal astusõ ja lillipindride luumisõ man juubel veerandsada aastat kvaliteetseid istikuid äntu om külä õdagu viromaal väike maarja vallan ja kihlkunnan aastagasaal oll sääl populaarnõ eherüst kasvataq eherüs elli ka kärsa ojan aastagal rändsiväq kalaq nõmme ja ao jõkkihe nõmme veski lähkün om äntu punamägi tuu om muistnõ liin ja om muinsuskaitsõ all tuu ümbre om pistülidse kaldõga mõts punamäe liina tarvitõdi aastagasatani a aastagasaal oll sääl suur poolakõisi sõaliir nuuq häodiq kõik ümbrekunna ärq äntun om säidse järve järveq ommaq klaari viiga kõgõ suurõmbaq järveq ommaq valgõjärv rohilinõ ehk vahejärv ja sinijärv vahejärv ja sinijärv ommaq ainulidsõq selle et järve vesi om sinikasrohilinõ ja väega klaar vii ilosa värmi and helle järvelubi üten luudusõga kavvõmbalõ jääseq viil neli järve linaleo mäetaguse kaan ja umbjärv nuuq ommaq soidsõ maaga järvi saa lähembält kaiaq ku minnäq ja rännädäq äntu järvi matkaraal rada nakas valgõjärve saisoplatsilt rada om kilomiitre pikkunõ ja om äntu maastigukaitsõalal raa viirde jääseq kõik säidse järve raa pääl ommaq märgiq miä tiid näütäsäq ka ommaq raa pääl teedüstahvliq matkarada om tasoldaq ja vallalõ üüpäiv läbi mõisakülä om vallasisene liin villändi maakunnan mulgi vallan mõisakülä sai alõviõigusõq ja liinaõigusõq aastagul liinan toimõndas põhikuul latsiaid rahvamaja ja muuseum edimädse vabariigi aol ehitedi liina õigõuso ja lutõriuso keriguq parhillanõ mõisakülä om tekkünüq suurõlt jaolt päält kitsa rüüpmegaq raudtii asotamist aastagasaa lõpun liinast juusk läbi pärno valga ja viländi mõisakülä raudtii miä tekk liinast tähtsä raudtii sõlmjaama liinan edesi tüüstüs ja aastaga elli ligi inemist aastagas oll liin rikas arõnõv väikuliin kon elli pia elonikku perän ii ilmasõta jäi liina edeng saisma liin vaivõl sõakaihõ kiudutamiisi ni veeremaastumisõ käen viil suurõmb kaotus mõisaküläle oll raudtii kaominõ miä sündü villändi tsihin ja pärno tsihin reisjile aastagal olkuq õt raudtii võeti üles viil aastagal jumala käsi hispaania keelen la mano de dios om argentina jalgpallimängjä maradona diego pant nimi vastaossuisiga värähtile mink tä esiq aastaga jalgpalli maailmameistrevõistlusil inglüsmaa vasta käega lei edimäne puul aig es lüvväq üttegi värähtit käümän oll minot ku maradona läts kolmõst inglüse mängjäst müüdä ja and passi valdano jorgelõ inglüse kaitsja sai jala vaihõlõ ni pruuvõ palli uma värtevahilõ andaq et tuu sjoo kätte võtnuq tuul aol oll tuu viil lubat maradona juusk trahvikasti palli pääle ni lei inne inglüse värähtivahti hodge i steve i palli käegaq sisse pääkohtunik bennaceuri ali näüdäs et väräht lugõ argentina võit mängu ni ildampa ka maailmamaistrevõistlusõq taa väräht valiti riikevaihõlidsõ jalgpalliliido hääletämisel aastasaa kõgõ parõmbas värähtis karmoska om vinne lõõtspill tõisildõ ku tõisil euruupa diatooniliidsil lõõtspillel olõnõ õi karmoskal nuut lõõdsa liikmisõst vinne lõõtso umaperä om viil tuu et noidõga saa mängiq ka minuursõn helülaadin et karmoska om lihtsä pill om tä küländ levinüq esiqerälidselt populaarnõ om tä setomaal timäga saa mängiq nii viisi ku saadõt ku mõlõmbit kõrraga ni om väegä hää ka ütsi mängmises hariligult om karmoskal hüvvä kätt kats nupirita minka saa mängiq diatoonilidsõ skaala pääl vai katõ helüstigu nuutõ näütüses g duuri karmoskaga saa mängiq g duurin ja e mollin kõrrast noodiq lääväq vaeldamiisi ütelt rialt ja tõsõlt rialt kolm ülemäst nuppi ommavaq lisanoodiq kurakätt om ka hariligult kats rita bassinuppõ ütel rial masuurhelüstigu ja tõsõl minuurhelüstigu nupiq nupiq ommavaq katõkaupa paarin tuu tähendäs et alomanõ om bassinupp ja ülemäne akordinupp karmoskaaabidsa pillikursus youtube in kuulsaq bändiq kon karmoškat mängitäs ommaq näütüses zetod kiiora klapp lõõtsavägilased untsakad vahtsõliina kants om kants vahtsõliina kihlkunnan vana vahtsõliinan vahtsõliina kandsil om pall o nimmi olnuq kõik võõraq kiä tulliq siiäq umma võimu näütämä panniq tä nime uma kiilde ümbre castrum novumi nyenhus neuhausen vai novõi gorodok nuuq kõik tähendäseq vahtsõt liina a sõna liin esiq es tähendä vanan keelen mitte kotust kon hulga inemiisi kuun eläs a hoobis kantsi vai lossi varsti päält vahtsõliina ehitämist sündü lossi pääkabõlin suur imeq pümmel üül oll tühäst kabõlist kerigulaulu kuuldaq ku kaema minti anniq kats vahaküünäld esiqsugumast valgust must rist miä oll muido saina pääl kinniq saisnuq ilma toeldaq kest altarit päält tuud naksiq vahtsõliina käümä palvõrändäjäq liivimaalt ja esikiq s aksamaalt pall oq pümmeq ollõv siin uma nägemise tagasi saanuq kiä oll kurt naanuq vahtsõst kuuldma riia pääpiiskop kirot tuust suurõst immest aastagal esikiq rooma paavstilõ paavst kuulut vällä palvõrändämise ja lubasi et kiä joud tuuaigsõ katoliikligu ilma veere pääle vahtsõliina saa neläkümne päävä patuq andis ku tulliq suurõq sõaq jätiq ka palvõrändäjäq vahtsõliinan käümise perrä suuri tapõluisi peräst sai vahtsõliina kants pall o kannahtaq liivi sõa aigo aastagal tull üle piiri meheline vinne vägi ja piird kandsi sisse vahtsõliinat olliq kaitsman õnnõ rüütlit ja sõasulast a suur imeq om tuu et nääq peiq vasta siskiq kuus nädälit inne ku kandsi vainlaisi kätte anniq päält liivi sõta läts vahtsõliina poola võimu ala suurõmb jago külli olliq inemiisist tühäq kiä oll tapõt kiä mõtsu sisse vai üle piiri ärq paenuq mõnõ ao peräst aastaga paiku saiq võimu hindä kätte ruutslasõq roodsi aol tull vindläisi kümnetuhandõlinõ vägi jälkiq vahtsõliina ala ni alost ümbre haardmist tõõsõl pääväl anniq sõton ärq lagonuq kandsi kaitsjat alla roodsi ao lõpul tekk ummi saatjidõgaq piätüse vahtsõliinan vinne tsaar piitre i a tä es jääq üümajagaq sukugiq rahulõ ku vinnemaa roodsi riigi vasta põh asõta alost pand tsaar tuud ruutslaisilõ viilkõrra süüs põh asõa aigu sai seo kant jälkiq suurt hätä nätäq küläq palotõdiq maaniq maaha inemiseq kas tapõdiq vai viidiq vinnemaalõ vangi mitu kõrda käveq vainlasõ väeq siist üle päält suuri sõto oll vanast kimmäst kandsist õnnõ kands varõmõq perrä jäänüq nii tuud kutsutaskiq liinakands a torniq ommaq täämbädse aoniq vasta pidänüq saisvaq ku vahiq katõ ilma veere pääl asti karla karl ast vai karl rumor oll eesti kiränik ja poliitigamiis kirämiis sündü orava vallan pääväkeste talon ja oll perren kuvvõs viimäne lats kõgõ noorõmb lats om hää ollaq tuud iks hoiõtas vähä rohkõmb a pois kõnõ esiq oll kõva ruubõlõja kinkalõ miildü koiruisi tetäq ku mõni vahtsõnõ temp oll tett üteldi kõrragaq karla tüü tä käve kahkva küläkoolin päält tuud tulliq kooliq vahtsõliinan ja kõgõ lähkümbän liinan petserin tarto treffneri koolin nakas tä rumori nime all juttõ kirotama tsaariao lõpun oll tä aokiränik ja tekk salaja poliitikat kirämiis panti esikiq vangi ja pässi vaivalt maaha laskmisõst timäst sai üts eesti sotsialistõ partei alostaja ku elo keerolidsõs läts tull tä jälkiq kodotallo varjo eesti vabariigi aigu oll ast rumor esikiq ministri ja kavva aigu riigikogon sis läts eesti konsulis brasiiliahe a tõõnõ ilmasõda tull pääle ja tä pidi sinnäq jäämä peris aastagas elo viimädse otsa elli new yorgih kohe kuuligiq maailmamehe tuhk visati tä hindä tahtmist pite atlandi ilmamere pääle lakja ast rumor kirot nii romaanõ näütüses krutsifiks jutussit tuled sügisöös ku mälehtüisi aegade sadestus riia pihkva kivitii vai riia pihkva maantii om tii miä lätt läbi eesti lätist vinnemaalõ joq aastagasaal läts vahtsõliinast läbi vana kaubatii kaubavooriq tulliq riiast ja sõidiq edesi pihkva poolõ tarto liin kaubõl sis kah novgorodi ja pihkvagaq hansaliidu kaubaq midä tuudi põh a s aksamaalt hollandist ja prantsusmaalt riia vai pärno sadamahe viidi tartost pihkvahe euruupast tuudi suula rõivakaupu ja veine pihkvast viidi sinnäq vasta karusnahko linna kanõpit vahha ja villä aastagal veiq vinne kaupmeheq vahtsõliina kaudu riiga oravanahka sooblinahka soenahka üle muu eläjä naha ja viil egäsugust kaupa tuusama aogaq tõiq riia kaubaherräq pihkvast läbi tarto oravanahka sooblinahka puuta linna ja küündlerasva tii riiast pihkvahe oll läbi vahtsõliina lühkümb riia kaupmiihil oll umma kaupa lähkemb vitäq a tarto liin sai tuu pääle vihatsõs liinalõ tekk kaiho saamaldaq jäänüq tollimass ja tõõsõq massuq tülü tarto ja riia vaihõl käve pia aastakka vaiõlus lätt nivõrra kõvas et poola valitsusõ aigu panti vahtsõliina kaubatii kinniq a paiklik valitsõja lubasi ilma ülembide tiidmäldä ja massu iist tuud pite siskiq sõitaq nii käve kauba vidämine riiast läbi vahtsõliina pihkvahe õks edesi nika ku laemb ja parõmb pihkva riia kivitii valmis sai riia mariburgi vahtsõliina pihkva tii viirde naati postijaamu tegemä viil ildamba tetti vahtsõnõ postitii vahtsõliina läbi harglõ ja rõugõ kihlkunna vahtsõliina tii viirde vana kandsi varõmidõ lähkühe jääs piiri kõrts aastagal oll sääl jo postijaam sõitjaq saiq süvväq juvvaq ja hobõsõq puhadaq piiri kõrts oll lajalt kuulsa ja säält käve läbi pall o rahvast päält kivitii käüki minekit tetti ka miss o kõrdsi mano uma hobõsõpostijaam lähkembäq postijaamaq olliq pihkva poolõ minnäq pankjavitsa ja irboska a riia poolõ sõitõn romuskalna ja jaunaskalna ku aastagasaa lõpun raudtii valmis sai lõppi ka hobõsdõgaq posti ja inemiisi vidämine pihkva riia kivitii tegemises kullu pia kümme aastakka killustik lahuti käsilde vassaridõgaq laotõdi sis tii pääle lakja ja tambiti kinniq sis tull rassõ tiirull midä vidi kolm paari hobõsit päält valmis saamist lasti tiil viil kolm aastakka vaodaq kedägiq es lastaq ummi hobõsõgaq tii pääle ammõtihe pant tiivaht kand kõgõ pikkä ja terävät väist üten tuugaq oll hää sõitjidõ hobõsidõ rahkõq läbi lõigadaq pihkva riia kivitii läbi miss o sai valmis aastagas vahtsõliina mõisniguq liphardt iq ja võro kõgõ rikkamb ärimiis stein tahtsõq miss ost peris liina tetäq loodõti et päält kivitii valmis saamist tulõ siiäq pall o vahtsõt rahvast liinalõ pidi saama uhkõ s aksa nimi liphardtstein a tuust plaanist saa es asja viimädse vinne võimu aigu tetti tiid laembas ja õgvõmbas täämbädsel aol om miss on piirivalvõq ja läbi luhamaa piiripunkti sõitvaq suurõq kaubamassinaq spotify om roodsi vuugedestüsteenüs minkaq saa muusikat kullõldaq õkva internetist plaati ostmaldaq muusiga saat mängmä pandaq esitäjä vai albumi kaupa saat ka tetäq umaq nimekiräq noist laulõst midä kullõldaq tahat tuu muusiga perrä midä sa kullõt pakk spotify sullõ sarnast muusikat mano vuugedestüs vai striiming inglüse keelen streaming om andmidõ ülekandminõ serverist puutrihe niimuudu et naid saa ka laat misõ aol pruukiq vuugedestüsega kullõldas näütüses internetiraadiot a võit ka kullõlda jo valmis saatit vai laulõ albumiq ommaq üts lauljidõ sissetulõki kotus interneti tulõkigaq om tuu kõrrast veidembäs jäänüq selle et muusiga om võrgun olõman ja kiäki ei tahaq inämb plaadi iist massaq laulja ni eesti autoridõ ütisüse juhatusõ esimiis epligu vaiko ütel et eesti lauljaq ja muusiguq ommaq ilma jäänüq miljonist õurost mõtõq om tuun et ku innembi ostiq inemiseq plaadi siis põrõld saa sama raha iist kogo maailma muusikat kullõldaq spotify mass egä kullõmisõ päält lauljilõ rahha aq tuu om piä olõmaldaq senti spotifyn om ka võrokeelist muusikat näütüses kalkuni mari ja winny puhhi lauluq tõrva ants priinimi hans pähn oll hurda külä muasilla talo perremiis tä oll sännä valla suurõmbit vigurimiihi ja kõva jovvugaq miis pidi põldu ja tuu kõrvalt ai ka kandõst tõrva selle tedä tõrva antsus kutsutigiq ants esiq om ammukiq koolnuq kah os om ka muasillast hurda külä ütest vanõmbast talost õnnõ ahokands perrä jäänüq hinge revisjoni perrä sündü tõrva ants vai peebu poig hans pähn umbõs aastagal sännä vallan hurda külän hiire talun tõrva ants ollõv olnuq mehitside pidäjä ütekõrra saanuq miivarga kätte määrnüq tuu sis miigaq kokko raputanuq linaluid ja sulgi pääle ni lasknuq tuul nii umma tiid minnäq muasilla rehealodsõ palgiq varast tä mõisa mõtsast ja kand esiq üteviisi sälägaq kodo kõrra sai mõtsavaht mano tuu haard antsu vüü vaihõlt kirvõ ja pand mõisa poolõ juuskma et tuud herräle viiäq ants visas sis palgi maaha ja nakas tälle perrä kakma saigiq sis mõtsavahi kätte võtt tä käest kirvõ ärq ja and naha pääle kah viil esiq opas ku ma mõisa mõtsast ossakõsõ kodo viä sis tulku eiq manuq oss purõ antsul ollõv olnuq kolm naist kats tükkü matt ants maha kolmas sohvi matt antsu ants oll jo päält ku tä sohvi naasõs võtt õpõtaja ollõv tuu pääle kadõ olnuq ants üülnüq oss um viil kõva tõrva ants om matõt rõugõ jaani peebu matussilõ tsõõri tannil sündünüq koolnuq oll kangõ miis rõugõ kihlkunnast tä elli saalussõ vallan tannil oll üle keskmädse pikk ja väega jämme miis tanila naanõ tsõõri liisa oll üle mitmõ valla kuulsa lauluimä vanastõ käüti öütsil valvõti ütenkuun üüse külä karja joq noorõlt öütsil näüdäs tannil umma kõvva joudu sis sai täl moodus hopõ sälgä võtta vai üskä nõstaq ja kävvüq tuugaq kats vai kolm kõrda ümbre tulõ ütevoori süvä lumõgaq es jovvaq tanila hopõ palgikuurmat mäkke vitäq tannil võtnuq sis palgiq rii päält ola pääle ja vidänüq mäkke üles mul hindälgiq sai nõstaq miä vaesõst eläjäst viil kynõldaq kahitsanuq miis mõisapõllu pääl tull õks ütlemist kupjagaq tannil haardnuq kõrra künnühärgi paaril ikkest kinniq ja touganuq nuuq puhma esiq kitnüq kupjalõ naidõ vas kidõgaq ei olõq midägiq tetäq annaq häräq miä ommaq häräq uma kandi rahvas kõnõl kavva tanila julgõst tüküst holsta kõrdsi man kõrra pidi sääl kinniq vuur miä läts pihkvast riiga voorin oll kiäkiq ilmadu suur mehemüräsk tuu ots nuq õigõt vastalist väepulga vidämises kõrdsimiis saatnuq tanila perrä tannil tulnuq külq a esiq nimmanuq mis maq vanamiis nakka jandama ku võõras väega tähtsüst täüs lännüq ütelnüq tannil olkõq no sis a vasta istkõq katõkõisi ütegaq taha eiq pruumigiq jo edimädse tõmbamisõ pääle murdunuq jämme kuusõst saivas vankri kallapulk pidi vasta a tanilat paigast tõmmadaq es jovvaq kiäkiq tulkõq no viil kats mano maq proomi sis ka tõmmadaq hõigas tannil ku kõrra tõmmanuq nii nuuq võõraq meheq tälle kõtu pääle linnanuq tarto raatus om tarto raadi liinavalitsusõ ja liinavolikogo aoluulinõ ammadihoonõq liinavalitsusõ man ommaq tarto raatusõn apotheka aptiik ni tarto liinavalitsusõ infopunkt ja tsihtsäädüngi tartomaa turism tarto külastüskeskus raatusõ kolmanda kõrra pääl saalin kõrraldadas kontsertõ innembi ommaq raatusõn olnuq ka tarti liina panga ruumiq vaekoda ja rae vangimaja tarto raatusõ hoonõq om tarto vananliinan raatusõ iin om raatusõ plats raatusõ takan om ülikooli huulits mink takan toomõmäe nõlva pääl om pirogovi plats raatusõ nuka mant lätt üles mäkke lossi huulits sõto ni palangidõ peräst om tarto keskao vanastliinast alalõ püsünüq õnnõ paar ütsikut hoonõt nii om ka tarto raatus küländ vahtsõnõ ta ehitedi raatusõ projekti tekk rostockist peri ehitüsmeistre johann heinrich bartholomäus walter torni raatusõpoolsõ küllä pääle panti aastagal kell mink tekk rändkellässepp politouri benjamin kiä oll ildampa ülikoolin mehaanik aastagal panti ülikooli tahtmisõ perrä kellä numbrilaud ka raatusõ toomõmäe puulsõ külle pääle et tudõngiq õigõ ao pääle loengulõ joudnuq aastagal telliti s aksamaalt vahtsõnõ kell miä tetti käsitse j f weule turmuhren vabrikun ja panti üles aastaga põimukuus tarto raatusõ kellämäng om kolmõst eesti kellämängost kõgõ vanõmb ja suurõmb ta kaald tonni raatusõ torn es kannatanuq rassõmbat vällägi kõgõ suurõmb kell kaald kg kõgõ vähämb kg kelläq ommaq valõt pronksist kon om umbõs vaskõ ja tinna germaani keeleq ommaq keelerühm indoõuruupa kiilkunnan suurõmbaq keeleq ommaq inglüse umbõs miljonit imäkeelist kõnõlõjat ja s aksa umbõs miljonit imäkeelist kõnõlõjat germaani keeleq ommaq arvadaq peri germaani algkeelest midä germaanlasõq kõnõliq umbõs aastakka tagasi ravvaaol põh a õuruupan germaani keelil om kolm alarühmä põh agermaani õdagugermaani ja hummogugermaani põrõldsõq põr agermaani vai skandinaavia keeleq ommaq tegünüq vanapõh a keelest miä jagosi kolmõs päämurdõs hummoguskandinaavia roodsi taani norra keeleq õdaguskandinaavia islandi fääri ja välläkoolnus vanagutni keeles midä kõnõldi ojamaa saarõ pääl vanaq norra asuniguq veiq hummogiskandinaavia murdõ islandilõ ja fääri saari pääle umbõs aastagal seo ilma ao skandinaavia keelist om islandi kiil kõgõ rohkõmb vanapõh a keele muudu viil keskaol saiõq skandinaavlasõq ütstõõsõst küländ häste arvo taad peeti ka ütes keeles dnsk tunga taani kiil vai norrnt mál põh a kiil aigopiten lätsiq keeleq egäüts rohkõmb esimuudu kirotadust tekstist saavaq taanlasõq ruutslasõq ja norrakõsõq inämb vähämb arvo kõnõst arvosaaminõ olõnõs kõnõlõja murdõst vanna gutni kiilt kõnõldi ojamaa saarõ pääl ja mitmõn paigan hummogu puul kon vanaq viikingiq elliq õdagugermaani keele kõnõlõjit om kõigist germaani keelist kõgõ rohkõmb õdagugermaani keeli hulgan ommaq näütüses inglüse s aksa friisi ja hollandi keeleq hummogugermaani keeleq olliq gooti vandaali burgundi ja krimmigooti miä ommaq kõik vällä koolnuq õnnõ gooti keelest om alalõ mõni kirälik jälg petäi täpsembäle harilik petäi pinus sylvestris om pedäjäliisi sugukunda pedäjä perrekunda kuuluv igihal as nõglapuu ni kõgõ hariligumb pedäjäliik petäi kannahtas rassõq oloq häste vällä a taht küländ pall o päävävalgõt harilik petäi om eestin ainukõnõ luuduslik pedäjäliik ja lajalt löüdäq puu mõts kon pedäjät om kõgõ rohkõmb om pedästü vai pedästik hariligu pedäjä puul ommaq hääq umahusõq malts om kõllakasvalgõ lülüpuu om verkjäspruum ja tegünes umbõs päält eloaastat hääl puul miä om kasunuq kuiva maa pääl ommaq kasvotsõõriq ütetasadsõq pedäjä puust tetäs raudtiiliiprit sildo mastõ postõ viniiri kastõ mööblit tulõpuid jpm pedäjävaigust saa tärbentiini ja kampolit õdagumere ümbre om pedäjäst palkmajjo tett võromaa mõtso seen vahtsõliina rõugõ ja karula kihlkunnan om viimädse aoniq käünüq mõtsmehitside pidämine määnüq süämegaq pedäjäst sai taropetäi mink oosõn elliq mehidseq sagõhõhe panti puu otsa taropakk kussal pedäjä nõglost kasvõst ja vaigust tetäs väega pall o arstiruuhi mõnõgiq roho vähämbide häti vasta saat tetäq ka esiq tuu jaos kõlbasõq häste pedäjäkasuq noid kor atas keväjä ku noorõq kasuotsakõsõq ommaq poolõ pässä pikkudsõq ku pedäjäkasu tossu sisse hingädäq avitas tuu häste kõva köhä ja külmäsaamisõ kurguhalu ja tõisigiq häti vasta pedäjit om pruugit ka ristipuiõs mis petäi tuust saa pirrupuu mis tütrik sest saa naene tamm tartu tasatsõn petäi pihkva perve pääl ladva ütte lastasõ juurõ ütte kasusõ pruut ja peigmiis rõu tsõõrigolf eesti keelen kettagolf inglüse keelen disc golf om mäng kon piät taldrigu muudu tsõõriq veitüide viskidõgaq korvi saama tuun mõttõn ommaq riigliq hariligu golfi ummigaq küländ üttemuudu tsõõrigolfi mängitäs päält n riigin eestin kah tan om mängmises umbõs rata mängjit om kümnit tuhandit tsõõrigolfi riigliq ommaq hariligu palligolfi ummigaq küländ üttemuudu egä rada nakas pääle tii ala päält tii ala või ollaq tett petonist kummist kunsthainast vai puust luuduslidsõ tii ala kõrral piat olõma maaha märgit juun minkast tohe eiq üle astuq alla tulnuq tsõõri ette pandas väiko märkjätsõõr mink takast järgmäne visõq tetäs viskas tuu kink tsõõr om korvist kõgõ kavvõmban rada om läbi tett kuq kõigil mängjil ommaq tsõõriq korvin mängo võit tuu kiä saa tsõõri kõgõ veidembä viskamiisi arvoga korvi tsõõrigolfin om kats päämist viskõtehnikat iistkäsi ja takastkäsi viskõq jagonõsõq kavvusõ perrä kolmõs puttaminõ vai lähküle visõq keskmaavisõq ja kavvõvisõq kavvõqviskõq vai pikäq viskõq vai drive iq visatas iist vai takastkäegaq ku viskat hää käegaq sis kallus iistkäegaq visat tsõõr kuralt hääle poolõlõ takastkätt visat tsõõr häält puult kuralõ poolõlõ keskmaavisõq visatas keskmaatsõõri või puttõrigaq putiq vai lähkümbäq viskõq tetäs õkva korvi kõrvalt putt on mängo üts tähtsämbit ossõ hää putiviskaja saa tsõõri veitüide viskidõgaq korvi grande ariana snd grande butera ariana om piimäkuul aastakul sündünüq ameeriga ütisriike laulja laulukirotaja ja näütelejä ta om peri floridast ärinaasõ perrest grande alost umma tüütiid ku tä oll aastaganõ broadway laulumängun a laemba ilma ette joudsõ tä ku cat valentine nickelodeoni sar an victorious kuigiq näütelejä sai sääl pall o üles astuq ku laulja es sünnüq seost muusigakarjääri grande naas ummi muusigavideoid pandma hoobis youtube i kost timä and kõrrast inämb vällä tull ni hulga inemiisi tähelepandmist sai pääle victorioust mängse grande ariana samma inemist sar an samcat kõgõst aastak ildampa ilmut laulik uma tõsõ albomi my everything miä niisama nigu timä alostusplaat ammut vaimo rb st a ka tandsomuusikast suurõmbas kõrdaminekus oll grandel albom sweetener miä tull vällä aastagul timä muusikat kuulsat käekirjä ni luumu naati üleilmalidsõlt ainulidsõs pidämä arvostajaq kitväq et grande löüdse tuu neländä stuudioalbumiga selge viie ni helü midä tund är kah timä illatsõman loomingun gulag oll sunnitüülaagridõ süstiim tuu tüüt päämidselt stalini jossifi pikä käsüvalitsusõ aol nõvvokogoliidon sõna gulag tulõ vinnekiilsest ütelüsest laagriq olliq tüün aastist kooniq stalini kuulmisõni vaihõpääl oll vangin umbõs mill onat inemist gulag luudi aastagul ni aastaguniq oll sääl võrgon laagriit stalini aol nõssi laagridõ ja vangõ nummõr väega suurõs käsüvalitsõja näkk sunnitüüliisin kassu nõvvokogoliido majandusõ võimõndamisõlõ inemiisi sunniti tüütämä puu kivihüdse ja tõistõ mineraalõ saamisõs gulagi saadõti kurategijit rikkambit talopoigõ vai kulakit ohvitsiire ni muid kodanikkõ tohtriid kiränikkõ tiidläisi nn stalini puhastusõ aol saadõti sinnäq ütskõik kedä kiä juhi vasta oll tüütingimüseq olliq väega hirmsaq vangiq pidid tüütama pia tunni päävän vangõl olõ es tüüriisto ega kaitsõasjo gulagi eloolo oll väega jälle külm ja kasimaldaq võitlus söögi ja muu peräst oll egäpääväne nätüs aoluulaisi arvamisõ perrä kuuli egä aastak laagrin vangõ gulag kaot võimu õkva päält stalini kuulmist aastagul ku õnnõ paari päävä joosul lasti priis mill onit vangõ sõski jäiq mitmõq sunnitüülaagriq tüütämä kooni aastini viil aastagul alost gorbatšovi mihhail kah gulagi ohvri latsõlats gulagi tävvelikku kinniqpanõkit kerese paul sündünüq vahtsõaastakuu pääväl narvan koolnuq piimäkuu pääväl helsingin oll eesti malõ suur meistre keres sündü narvan käsitüüliisi perrehe latsõpõlvõn oll pärnon lõpõt aastagal pärno poiglatsi gümnaasiumi ja oppõ tarto ülikoolin matõmaatikat oll aastagast üliopilasseldsi liivika liigõq pretendente turniiril mink võitja saiõ mm tiitlimatšilõ oll keres aastagal budapestin nelläs aastagal zürichin ja neuhausenin aastagal amsterdamin tõnõ aastagal bledin zagrebin ja belgradin tõnõ ja aastagal curaaol kah tõnõ tä oll nsv liido teeneline meistresportlanõ võit kolm kõrda nsv liido võistlusõq ja ni oll säidse kõrda nsv liido võistkunnan miä võit malõolümpiä eräle ütsindä õnnõ hindä nimegaq tä maailmameistres es saakiq tuust huulmaldaq peetäs timmä ütes kõgõ parõmbas mängjäs käi malõt om mängnüq timä morphy arv oll pääle mängmise kirot keres ka malõraamatit timä kirotõt praktische endspiele hamburg om üts maailma parõmbit raamatit lõppmängost keres oll sünnüaastagapääväs tettül postmargil as eesti post üllit kerese sünnüaastagapääväs postmargi nr vahtsõaastakuu pääväl kerese oll eesti panga kroonilidsõ pääl taliina keskliinan tõnismäel om kerese monument timä perrä om nimmat huulidsaq taliinan ni pärnon liinaosa huulits ni plats narvan taliinnan om paul kerese maleõmaja eesti pank and vahtsõaastakuu pääväl kerese sünnüaastagapääväs vällä õurolidsõ mälehtüssmündi noid tetti tükkü fide kuulut aastaga kerese pauli aastas standardrüüpegaq raudtii vai normaalrüüpegaq raudtii om rongõlõ tett rööbästii mink rüüpelakjus om mm jalga tolli maailman om umbõs raudteist standardsõ rüüpelakjusõgaq standardrüüpega raudtiist om kitsamb kitsa rüüpegaq raudtii standardrüüpega raudtiist om laemb laja rüüpägaq raudtii eestin ei olõq põrõld standardrüüpegaq raudteid ku s aksa väeq aastagal eesti ärq võtiq naglotõdi samal aastagal kõik laja rüüpägaq raudtiiq kitsambas standardrüüpegaq raudteis vinne väki taganõmisõst perrä jäänüq veerem anti soomõlõ eesti raudteie pääle tuudi vahtsõnõ veerem vahtsõq raudtiiq ehitedi joq standardrüüpegaq ka mõni kitsa rüüpegaq raudtii naglotõdi ümbre standardrüüpega raudtiis ku nõvvokogo vinne väeq aastagal eesti hindä alaq tagasi võtiq naglotõdi pääosa standardrüüpegaq raudteist kolmõ kuuga jälq mm laja rüüpega raudteis rail baltic suur raudtii miä ka eestist läbi lätt tetäs tävveligult vai jaoldõ standardrüüpegaq rail baltic soomõnlätinleedunpoolanjm pruugitas nimme rail baltica om standardrüüpegaq raudtii miä ehitedäs taliinast varssavihe kipõraudtii pikkus om km seo suurõ raudtii ehitüs om viimädse saa aastaga kõgõ suurõmb alosvärgi projekt baltimail eestin ehitedäs ka reisiterminaliq talliinan ülemistelenink pärnohelisas tetäs vahtsõq kaubaterminaliq ja paigapäälidseq piätüseq projektil om ka hulga vastasaisjit kink meelest ei olõq raudtii tullosegaq praktilinõhäötäs luudustlõikas eesti katõs raudtii ehitämise vasta om riigikogolõ ja avalikkusõlõ kirotõt mitu kirjä eesti ettekujotus tulõvigust oll selge tulõ saiaq õuruupa osas aastagal saiõ eesti õuruupa liido osas tuust aost peri õuruupa komosjoni otsussõn om kirän et baltimaiõ raudtiitransport tulõ kõrd kõrrast muu õuruupa transpordisüsteemigaq kokko köütäq ütes edelüses om üleminek standardrüüpega raudtii pääle maantii om viomassinit täüs maantiiammõdi perrä sõit egä päiv massinat miä ommaq pikembäq ku miitret katõ uur misõ perrä om kauba maantii päält raudtii pääle viimine tullos sammamuudu om ka kõnõld et sõaoho kõrral saa standardrüüpegaq raudtiid piteq õuruupast sõamiihi ja tehnikat mano tuvvaq eelektriraudtii hoit keskkunda rohkõmb ku maantii mink pääl sõitvaq massinaq egäl puul õuruupan otsitas viise kuimuudu parõmbalõ logistikat lahendaq et tuu ka keskkunda hoitnuq põrõld veetäs suur osa kaupa linnukidõga tuu om jälq keskkunnalõ halv ja om ka oht et mõnõl puhul või kõik linnuliiklus saisma jäiäq nigu oll aastagal ku pursas eyjafjallajökull raudtii ehitüs lätt masma mill ardit õurot minkast eestil tulõ massaq mill onit tuu raha iist jääs hulga tähtsaämbit asju tegemäldäq kaubavidämist ei olõq nii pall o et raudtii ehitämine ärq tasunuq õuruupa komosjon mass vällä õnnõ soomõ ni baltimaiõ köütmise kesk õuruupagaq tuu tähendäs et ekä väikot piätüst masta aiq vällä noidõ ehitämises tulõ löüdäq rahha riigi rahaplaanist egä raudtii tuu hindägaq üten ka mürä õhutsurkmisõ ja ka tahraq miä piät eläjit raudtiist kavvõmban hoitma vahtsõ raudtiitrassi ehitämises võedas maaha mõtso raudtiiehitüs häötäs elokotussit mõotas tuud kui vesi luudusõn ümbre käü mõotas tsirkõ rändämist jpm kuq raudtii pääl nakkasõ sõitma ka oholidsõq kuurmaq või õnnõtus pall o kurja tuvvaq esikiq kui taa õnnõtusõ võimalus om väiku liivlasõq liivi keelen lvlizt om õdagumeresoomõ rahvas kink aoluulinõ elomaa om põrõldsõ läti põh a kuramaal ja õdagu vidzemen ni lõunaõdagu eestin liivlaisis om peet näid kink imäkiil om liivi kiil ni noidõ latsi ja aigraamatidõ seen liivlaisis nimmat inemiisi liivlaisi välläkujonõminõ paigutadas noorõmba ravvaao edeotsa näide kultuuri ja arvukusõ häitseaig aastagasaa sisse pääle tuud om näid kõrrast veidembäs jäänüq aastagal oll lätin eestin ja vinnemaal inemist kiä hinnäst liivlasõs ütliq olõ õiq peris kindla kost liivlaisi nimetüs om tulnuq ja kas liivlasõq saiõq uma nime liivimaa perrä vai vastapiten üts seletüs om et nimi om tulnuq sõnast liiva miä om tähendänüq liiva liivaranda vai ka porri ja muta vai hoobis soist kotust nuuq sõnaq kirjeldäse elomaid jõki pervi pääl kuimuudu liivlasõq hinnäst edimält esiq kutsiq om tiidmäldäq aastagasaal om üles märgit lbist lb raust rahvas lvõd lvlizt liivlasõq miä ommaq saaduq saksa läti vai eesti keelest kuramaa liivlasõq nimssiq hinnäst kurli kuralanõ kuramaalanõ rndali randlanõ ja kalmi ed kalameheq eesti vabariigi pääministri edüstäs vabariigi valitsust ni juht tollõ tegevüst vahtsõaastakuu pääväst om eesti pääministri kalda kaja pääministri juhatas valitsusõ kuunolõkit kirotas alla valitsusõ õigusaktõlõ nõud tõisilt ministrilt seletüst tegemiisi kotsalõ tege säädüsen määrät juhtumisil presidendile ettepanõgi vaihtaq valitsusõ liikmit edüstäs valitsust kohtun õuruupa ülembkogon ni õuruupa liido riigipäie ja valitsusjuhtõ nõvvokogon pääministri nimmas kats ministrit kinkal om õigus timä asõmal olla ku tä esiq kon kavvõmban om asõmalolõmisõ kõrra määräs pääministri ku valitsus ast tagasi määräs president päävä seen vahtsõ pääministrikandidaadi riigikogo and tälle volitusõq vahtsõ valitsusõ kokko pandmisõs pääle tuud om pääministril päivä aiga vahtsõnõ valitsus kokko pandaq ja ummi põhimõttit riigikogole seletäq riigikogo otsustas avaligul hääletämisel kas pääministri saa volitusõq vahtsõnõ valitsus kokko pandaq ku pääministri om riigikogolt volitusõq saanuq esitäs tä päävä seen uma valitsusõ kuunsaiso presidendile kiä vahtsõ valitsusõ päävä joosul amõti pääle määräs ku pääministrikandidaat küländ riigikogo hääli ei saaq vai ei tulõq valitsusõ kokkopandmisõga toimõ om presidendil õigus pääväga nimmata mõni tõnõ pääministrikandidaat ukuaru valss om pärdi arvo aastagal kirotõt valss mink tä kirot laiusõ leida filmi ukuaru jaos valsi pikkus om minutit valsist om tett ka tands miä oll ka tandsopido kava seen uppina juhan om ütelnüq et ukuaru valss om lihtsä ja illos lugu minkast kõik arvo saavaq valss passis kokko vahtsõmba rahvamuusigagaq kon om kolm duuri ja mašoornõ stiil ukuaru valss om vaba ja passis nii pulma kui matidsõlõ muusik rebäse henn ütel et valss sündü tallinnfilmi harju uulidsa helüstuudion ku laiusõ leida pallõl pärti et tuu filmi jaos üte lõõdsaluu kirotanuq pärt kirot viisi säälsaman stuudion klavõrinuka pääl valmis uppina juhan om ütelnüq et laiusõ leida om loonuq säändse pildi et ukuaru valss om lõõtspilli lugu tegeligult om originaalvarianti filmin näüdet teppo tüüpi lõõtspilli pääl võimadu mängiq ja filmi helü pääl mäng hoobis akordion väiküsi lõõtspille ütisüs naksi umma esinemiisil taad palla avavalsis mängmä ni tuu võlssi vai ummamuudu mängit variant jäi rahvalõ ja tõisilõ muusikilõ miilde vlü variandilõ ommaq mano tulnuq egäsugudsõq taktiq ja melismiq midä pärt esiq sinnäq kindlalõ es pannuq üts näist kellele vlü variant miildü oll põldsepä margus kiä võtt valsi untsakatõ ja luigelauluneliku kavva õdak inne salvõstamist näkk põldsepp filmi päält edimäst varianti ja saiõ arvo et näide valss om hoobis tõistsugunõ nii saiõ kokko katõ versiooni parõmbaq kotussõq ja sündü ukuaru valss põldsepõ margusõ muudu ansambli sannalise plaadi pääl om ukuaru valsi kotsalõ kirotõt jo rahvalik tuu tähendäs et pikäpääle naksi valss jo umma elo elämä ja pärdi arvo kirotõt varjant jäie kõrrast kavvõmbalõ rassõ om üteldäq kas põrõld rahva seen tunnõt lugu om iks pärdi arvo uma rahvaligun variandin om sakõstõ pruugit subdominanti nelläs astõq näütüses a duuri subdominant om d duur miä pärdilt sukugi ei miildüq ammõtlik pärdi hääs kitõt akordionisäädüng saiõ aintsi taimoga valmis aastagal uppina juhan om ütelnüq et filmin mängit varianti orava maie tekk viisi pääle tandso midä om tantsit tandsopidol 
