#Article 1: Uphiko Lwezilimi Kuzwelonke (137 words)


Uphiko lweziLimi kuZweIonke (NLS) lugqugquzela futhi lwenza lula ukuxoxisana ngezilimi ezahlukene. Ekuzameni ukuhambisana nokushiwo uMthethosisekelo i-NLS ilawula ukwehlukahluka kwezilimi emphakathini wethu futhi kuwumthwalo wayo ukwakha ubudlelwano kuzo zonke izilimi zabantu bakuleli ngokusebenzisa lokho okushiwo yinqubomgomo ngenhloso yokuthi kugqugquzelwe ukusentshenziswa kwalezi zilimi, kanye nazo zonke izilimi ebezinganakiwe emlandweni wakuleli. Kwalezi silimi ngenhloso ezahlukene ilawula kwezilimi nemikhankaso izidingongqangi AmaZulu ongumongo wakuleli.

Umsebenzi ongumongo we-NLS ukugcina izidingongqangi zoMthethosisekelo, ngokugqugquzela, ukukhuthaza nokuhlinzeka izinsizakalo zokuhumusha nokuhlela kuzo zonke izilimi ezisemthethweni kanye nokulawula ukuwehlukahluka kwezilimi ngokuhlela izilimi nemikhankaso yobuchwepheshe bamagama (terminology).

I-NLS isebenza njengeziko lonongoti bezilimi abayisisekelo sikaHulumeni ngokuhumushela kuzo zonke izilimi ezisemthethweni imibhalo nemiqulu yakwaHulumeni. Bese kuthi uphiko lobuchwepheshe bamagama lona lwelekelela ngokusombulula, luthuthukise futhi luzifake izilimi kumgudu ohambisanayo nezikhathi okuphilwa, lokhu lukwenza kuzo zonke izilimi ezisemthethweni. Uphiko lokuhlela izilimi lona lumbandakanya ukwaluleka uhulumeni ngezokuthuthukisa inqubomgomo kwezolimi kanye nezindlela zokwenza lokho kusebenze.




#Article 2: IsiZulu (311 words)


Zulu /ˈzuːluː/, noma isiZulu wulimi lwabantu base Ningizimu neAfrika abayingxenye yamaNguni. Abantu abakhuluma isiZulu babizwa ngama Zulu.

Lalela ke; isiZulu wulimi lwamaZulu. Sikhulunywa abantu bokudabuka abayizigidi eziyishumi nambili (12 million), abatholakala ikakhulukazi esifundazweni sakwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika.

IsiZulu yilona lulimi lokudabuka olukhulunywa kunazozonke eNingizimu Afrika (24% yabantu). Ekanti nesigamu (50%) sabantu ezweni siyaluqonda lolulimi[5]. Ngo 1994 isiZulu sabekwa njengolunye lwezilimu eziyishumi nanye (11) ezisemthethweni eNingizimu Afrika.

Ngokosolwazi, isiZulu silandela isiSwahili ngokukhulunywa kakhulu ezilimini zaBantu. Njengazo zonke izilimu zaBantu, isiZulu sibhalwa ngezinhlamvu zesiLatin.

Ngokwe Singisi sase Ningizimu Afrika, lolulimi lubizwa ngendlela yokudabuka kuthiwe isiZulu.

Abantu abafudukayo basithatha isiZulu baya naso emazweni angomakhelwane, ikakhulukazi eZimbabwe lapho khona isiNdebele saseNyakatho sisondelene kakhulu nesiZulu.

IsiXhosa, esingulimi olukhulunywa kakhulu eMpumalanga Koloni kuthiwa naso - njengolimi lwesiNdebele - sicishe sifane nesiZulu.

AmaZulu, njengamaXhosa kanye namanye amaNguni, sebahlala eNingizimu Afrika isikhathi eside. Ulimi lwesiZulu lunemisindo eminingi eno qa no ca, njengezilimu eziningi zase Ningizimu Afrika, nokungatholakali kwamanye amazwe ase Afrika. Kuyatholakala ukuthi ama Nguni ake ahlala futhi nezinye izinhlanga zaseNingizimu, njengabaThwa njalo njalo.

IsiZulu, njengazo zonke izilimu zokudabuka eNingizimu neAfrika sasingelona ulimi olubhalwayo, lwaze lwaqala ukubhalwa ukufika kwezimishini ziphuma phesheya. Lezimishini zasibhala isiZulu zisebenzisa izinhlamvu zesi Latin. Incwadi yokuqala yesiZulu yashicilelwa eNorway. Ngonyaka ka 1850, ishicilelwa wumumishini wase Norway uHans Schreuder. Ibhuku lokuqala lesiZulu kwaba yibhayibheli elihumushiwe, nelavela ngo 1883. Ngo 1901, uJohn Langalibalele Dube (1871–1946), owayengumZulu wase Natali wavula Ohlange Institute nokwaba yindawo yokuqala yokufunda yabantu bomdabu eNingizimu Afrika.

Uyena futhi uDube owabhala incwadi ebizwa ngokuthi Insila Kashaka, nokwaba yiNovel yokuqala yesiZulu (1930). Omunye wezingqalabutho zababhali besiZulu kwakungu Reginald Dhlomo, nowabhala ama Novel amaningi omlando ngamakhosi akwaZulu; uDingane (1936), uShaka (1937), uMpande (1938), uCetshwayo (1952) and uDinizulu (1968). Omunye wezingqalabutho zababhali bezincwadi zesiZulu kwakungu Benedict Wallet Vilakazi, kanye no Oswald Mbuyiseni Mtshali.

Ukubhalwa kolimi lwesiZulu kwakwenganyelwe yiZulu Language Board yakwaZulu-Natal. Lenhlangano yavalwa, yase ilandelwa yiPan South African Language Board, nokuyiyona okwamanje eyengamele zonke izilimu eziyishumi nanye zaseNingizimu Afrika.




#Article 3: IKwaZulu-Natali (206 words)


iKwaZulu-Natali (; ; ) yisifundazwe saseNingizimu Afrika. Lesifundazwe sinamaphethelo nezifundazwe ezintathu zaseNingizimu afrika futhi sinamaphethelo namazwe amathathu okuyi Mozambiki, iseSwazini kanye ne Lesotho.

Lesifundazwe sasungulwa ngonyaka ka-1994, ngenkathi kuhlanganiswa isifundazwe samaBhunu iNatali kanye nesizwe samaZulu iKwaZulu. Inhloko-dolobha yeKwaZulu-Natali umGungundlovu, kodwa idolobha elikhulu kunawo wonke kulesifundazwe iTheku.

Iningi labantu abahlala kulesifundazwe AmaZulu, futhi lesifundazwe saziwa eNingizimu Afrika nasemhlabeni wonke jikelele njenge khaya lamaZulu. IKwaZulu-Natali isogwini olusempumalanga.

Lesifundazwe siyindabuko futhi nekhaya labantu abanjengo; Albert Luthuli, umuntu wokuqala onsundu ophuma ezwenikazi le-Afrika owanikezwa i-Nobel Peace Prize ngonyaka ka-1960; Pixley ka Isaka Seme, umuntu wokuqala onsundu eNingizimu Afrika owaba ngu-mmeli, waphinda wasungula iqembu lezepolitiki okuyilona elikhulu kunawo wonke eNingizimu Afrika i-African National Congress (ANC); John Langalibalele Dube, uhulumeni wokuqala weqembu le ANC; Harry Gwala ilunga le ANC kanye neqhawe lomzabalazo elalwela futhi lakhankasela amalungelo abantu abansundu baseNingizimu Afrika; Mangosuthu Buthelezi, umuntu owasungula iqembu lezepolitiki Inkatha Freedom Party (IFP); Jacob Zuma, owayenguMongameli wezwe laseNingizimu Afrika kanye no Shaka Zulu, inkosi eyahlanganisa isizwe yamaZulu.

iKwaZulu-Natali inamaphethelo namazwe amathathu okuyi Mozambiki, iseSwatini kanye ne Lesotho kulezindawo;

eNingizimu Afrika lesifundazwe sinamaphethelo nalezifundazwe;

Ulimi olukhunyulwa kakhulu kunazo zonke izilimi kulesifundazwe IsiZulu kulandele IsiNgisi kugcine ngesiXhosa. Lezilimi; IsiBhunu, IsiSuthu, kanye nesiSwazi ziyakhulunywa kulesifundazwe kodwa abantu abazikhulumayo bancane.

Amanyuvesi amakhulu kulesifundazwe;

Imicimbi emikhulu yezemidlalo eyenzeka kwisifundazwe saKwaZulu-Natali;




#Article 4: IsiNguni (422 words)


Izilimi zesiNguni ziyisi Xhosa, isiZulu, isiSwati kanye nesi isiNdebele. Izilimi zesiNguni zikhulunywa eNingizimu Afrika, eZimbabwe naseSwatini.

Igama elithi Nguni lithathelwa kuhlobo lwenkomo ebizwa ngokuthi 'inkomo kaNguni'. Igama elithi Nguni libuye lisetshenziswe ukuchaza abantu abakhuluma lolu  limi.                                                   Izilimi zesiNguni ziliqenjana lwezilimi ezibizwa phecelezi ngokuthi i' Southern Bantu Languages'. Lezi zilimi zikhulunywa ngendlela ecishe ifane, ngakho uningi lwabantu abazikhulumayo bayakwazi ukuzwana nakuba bekhuluma izilimi ezahlukene.                           Ochwepheshe kwezezilimi bahlukanisa lezi zilimi zesiNguni ngamaqenjana amabili abizwa ngokuthi iZunda Nguni kanye ne Tekela Nguni.                                                                                           Izilimi zesiZunda                             ziyisiZulu,                                            IsiXhosa kanyene                                          siNdebele sasenyakatho                                                                       Izilimi zesiTekela                              ziyisiSwati,                                          IsiPhuti,                                           IsiBhaca,                                          IsiHlubi,                                           IsiCele                                             kanye nesiLala

IsiZulu wulimi olukhulu ukwedlula ezinye izilimi zesiNguni ezifana nesiXhosa, isiSwati kanye nesiNdebele. Ngokuya ngocwaningo amaphesenti angaphezu kwamashumi ayisikhombisa, wabantu abakhuluma lolu limi basesifundazweni saKwaZulu-Natal, bese abanye baseGauteng naseMpumalanga. Akhona amanye amaphesenti wabantu abakhuluma isiZulu abaseMpumalanga Koloni. Isizulu sikhulunywa futhi NgamaNguni ahlala ezindaweni ezinjengeGoli nasesifundazweni saseMpumalanga. AmaNguni angamaNdebele ngaphambi kokuba ulimi lwabo lube semthethweni,bebenza ulimi lesiZulu ezikolweni zabo, kanti ngokuya ngokomlando inqwaba yothisha ebebefundisa isiZulu ngeminyaka yo-70 kwakungamaZulu esikhathini esiningi. AmaSwati nanamhlanje basasikhuluma isiZulu,ngoba phela lezifundazwe ezimbili iMpumalanga neKwazulu-Natal zihlukaniswa umkhawulo owodwa. Uma sesibheka inani labalaleli bomsakazo wesiZulu liphezulu kakhulu ngoba lilandela ulimi lwesiNgisi iMetro fm. Lokhu kuchaza khona ukuthi lolu limi lukaMthaniya seludlondlobele kakhulu,ngisho naseMelika phela selikhulunywa kwelamaNgisi,ngoba phela isizwe samaZulu sinomlando ovelele nesizwe samaNgisi. Ezinye izikhulumi zolimi lwesiZulu ngingabala uMongameli wezwe uJG Zuma (Msholozi), osopolitiki ongqongqoshe oCwele,Cele, Jeff Radebe, abaculi esebadlula emhlabeni abafana noJabu Khanyile, abadlali bebhola uSiyabonga Sangweni,uSibisiso Zuma, Nomvethe singabala sithini nabanye abaningi.Umsakazo wolimi lwesiZulu wuKhozi fm, kanti abanye abasakazi ngoLindani Sibiya.

Olunye ulimi lwesibili lwesiNguni wulimi lwesiNdebele, lolu limi lukhulunywa ngabantu kakahulukazi abahlala esifundazweni saseMpumalanga,eGauteng naseLimpopo. Phela kunesiNdebele saseNingizimu nesaseNyakatho. IsiNdebele saseNingizimu yiso esikhulunywa kakhulu eMpumalanga naseGauteng naseLimpopo. Kanti isiNdebele saseNyakatho sikhulunywa kakhulu eLimpopo,ngoba phela sinezimpawu zolimi lwesiPedi. Hlangana nabantu abakhuluma isiNdebele ngingabala owayengusihlalo we-NCOP uMninwa Mahlangu,abadlali bebhola UTshepo Masilela, Ndumiso Mabhena, Masango, USolomon Mahlangu owabulawa ngumbuso we-Apartheid,Augustine Masilela, umculi wesiNdebele uNothembi Mkhwebane kanye nabanye. Kanti isizwe samaNdebele sidume abapendi noma abadwebi bemibalala. Umama u-Esther Mahlangu sizomkhumbula njengomunye owaya phesheya wayodweba imoto i-BMW ngemibala ekhangayo. Umsakazo walolu limi yiKwekwezi fm, ophethwe ngumphathi uPhilip Mahlangu,kanti sithola nabanye abasakazi abanjengoMicky Rosh Skhosana,oShadow Mbonani, oKosinathi Ntuli nabanye abasakazi.

Ulimi lwesithathu lwesiNguni yisiXhosa,lolu limi lukhulunywa kakhulukazi esifundazweniNtshonalanga Kapa,eMpumalanga kapa,eNyakatho kapa naseGauteng. Ngobukhulu lolu limi lulandela ulimi lwesiZulu,ngoba luyatholakala eGauteng nakwaZulu-Natal. Phela isifundazwe saseNyakatho kapa nakwaZulu -Natal zisondelene kakhulu. Hlangana nabantu abaqaqambile abakhuluma lolu limi sibala oNelson Mandela,Walter Sisulu no-Oliver Tambo. Kanti nabaculi abaningi abafana noSimphiwe Dana, Gloria Bosman, Zahara, Siphokazi, Ringo Madlingozi kanye nabanye. Umsakazo wesiXhosa we-SABC umsakazo Umhlobo Wenene, onabasakazi abafana noPutco Mafani, oPastor, Coach nabanye.




#Article 5: Ikati (266 words)


Ikati noma ingobe.

Isaga esidume kakhulu sekati sithi, ikati lilele eziko. Lezizilwane zingamanono ngoba zihlala zihlanzekile.

Ikati lasekhaya ( elibizwa nge-Felis catus noma i-Felis silvestris catus) lincane, livame ukuba noboya, futhi lidla inyama. Kaningi libizwa ikati lasendlini, noma ngokulula ikati, uma ngungekho sidingo sokulihlukanisa kwamanye. Amakati ayigugu kakhulu kubantu ngoba abantu awathandela ubudlelwano abanalo nabo nokuzingela izinyoka kanye nezinye izilwane ezihluphayo endlini.

Amakati anokufana ngamathambo (anatomy) namanye ama-felids, ngemizimba enamandla, elulekayo, futhi ngokushesha, izinzipho ezibukhali, kanye namazinyo enzelwe ukubulala izilwanyana. Ngengama-crepuscular predator, amakati asebenzisa ukuzwa kwazo okubukhali kanye nokubona cishe ebumnyameni ukuzi abambe akuzingelayo. Amakati awezwa kuphela imisindo engazwakali ezindlebeni zabantu kodwa zingezwa futhi nemisindo esezingeni eliphezulu (high frequency) ngendlela yokuthi abantu ngeke bayizwe. Loku ngengenxa yezilwanyana ezizingelwa ngamakati ezinjengamagundane, enza umsindo ophezulu (high frequency) ngakho izindlebe zekati zishitshile futhi zingakwazi ukuzwa le misindo. Amakati angakwazi ukunukelela kancono kunabantu.

Ngaphandle kokuba abazingeli, amakati athanda ubudlelwane, amakati athanda ukuxhumana ngezindlela eziningi ezifana (ngokwenza u-meau, ukupurrr, ukuthrillla, ukuhisa, ukugwavuma kanye nokugranta) kanye nokunye ukunyakaza okuthandwa ukwenzwa ngamakati.

Amakati akwazi ukubeletha ngokushesha. Ukubeletha ngokulawulekile, angabeletha futhi abonakale njengezilwane ezibhalisiwe zasendlini, into ethandwa ukwanzwa ngabantu. Ukuhluleka ukulawula inalo yamakati kungabangela ukuthi kube nenani eliningi lamakati alahlwayo kusuka kumakhaya afuye amakati njengoba kwenzeka manje emhlabeni wonke, lapho kunamakati abalelwa kwizigidi ezingu-60 zamakati alahliwe e-Melika kuphela.

Njengoba amakati wayekhonziwe e-Egypt bekukholelwa ukuthi kwaqalwa lapho ukuthi amakati ayenziwe izilwane zasekhaya, kodwa kungahle kube kuqale esikhathini se-Neolithic. Ucwaningo lofuzo olwayenziwa ngo-2007 lukhombe ukuthi wonke amakati wasekhaya avela emakatini wasendle wase-Africa (African Wild cats) (Felis silvestris lybica) c. 8000 BCE, Emaphakathi neMpumalanga. Okwamanje amakati adume kudlula zonke izilwane njengezilwane zasekhaya, manje atholakala nanoma yikuphi emhlabeni.




#Article 6: AmaZulu (134 words)


AmaZulu yibona abantu abaningi kakhulu lapha eNingizimu, abeqhawe baningi nje, ingenxa yomlando wesizwe sakwaZulu omude futhi ojulile. AmaZulu angamaNguni futhi ohlobene kakhulu namaSwati, AmaXhosa kanye namaNdebele. AmaZulu atholakala eMozambique, eMalawi, eAngola, eZimbabwe, naseTanzania. AmaZulu akhula kakhulu ngenkathi kubusa inkosi uShaka kaSenzangakhona, okunguyena owahlanganisa izinhlanga ezahlukene ukuze kube isizwe esisodwa. Amagama esiZulu aseze angena nasolwini lwesingisi futhi uZulu udume umhlaba wonke. AmaZulu yibona abantu abadume kakhulu eAfrika ngenxa yeqhaza amakhosi namaqhawe akwaZulu alidlala ngenkathi belwa nabelumbi belwela umhlaba wabo. UZulu wanqoba amaNgisi kabili ezimpini ezahlukene, into ebingakaze yenzeke, kwazise phela isibhamu sasingakaze sihlule umkhonto nesihlangu. AmaZulu aqhamuka phesheya neAfrika phecelezi, North Africa, lapho aye yingxenye yesizwe samaNguni, okwakuyibona abantu baseGibhithe bebalekela isomiso sogwadule iSahara. Lapha eNingizimu badibana namaKhoi-San, okuyibona abantu bakuleli bokuqala. IsiZulu sikhulunywa yiningi labantu baseSouth Africa. Sitholakala eMndenini wezilimi obizwa ngokuthi amaBantu Languages.




#Article 7: Intaba (164 words)


Intaba lingimvelo.

Ngokuya ngosolwazi noma ososayenzi bemvelo bathi izintaba zadalwa yizintabamlilo ezenzeka uma kuqubuka okusatshe noma okusamdoko kuphuma emathunjini omhlaba kuphumele ngaphandle, bese ngemva kokuthi kome kuphenduke inhlabathi namatshe. Ngokwenkolo intaba yadalwa nguNkulunkulu, lapho uMvelinqangi ahlala khona, axhumana khona nomuntu. Kungakho intaba kuyinto eligugu kubantu abamnyama. Intaba ibaluleke kakhulu kubantu ngoba uma uphezu kwentaba uyakwazi ukubona yonke into ephansi, kanti emandulo intaba yayisetshenziselwa ukuqapha izitha ezingase zihlasele isizwe. Yingakho izinhloli zazihlala entabeni ukuqapha noma ukuvikela isizwe.  Izintaba kunezintaba ezingamagugu, esizweni samaZulu, njengentaba yaseSandlwana, eMajuba eKhongela,izintaba zoKhahlamba. Ziningi izimpi ezaliwa lapho, angeke uwuqede umlando wamaZulu uma ungakhulumanga ngezintaba. Ngisho nasebhayibhelini ikhona intaba eyayibizwa ngkuthi yintaba yaseSinayi lapho uMose ahlangana khona noNkulunkulu. U-Abrahama naye wahlangana noThixo entabeni, uma uMose wasebhayibhelini wayehlangana noNkulunkulu ngasentabeni. Amasonto amaningi athatha intaba njengendawo engcwele, yingakho amasonto amaningi abekwe ezintabeni ezithize. Zikhona nje izintaba ezingamagugu ezizweni eziningi, isibonelo isizwe samaZulu, sinezintaba ezingamagugu njengezintaba Zokhahlamba, iMajuba nezinye izintaba. Kanti nesizwe samaNdebele naso sinazo izintaba ezingamagugu njengoMadlayi (intaba kayikhonjwa),uWuba noMhlopheni,iMkobola nezinye iintaba ezinomlando wesizwe.




#Article 8: ITheku (173 words)


iTheku (isiNgisi: Durban) yidolobha eliKwaZulu-Natali ngaphansi komkhandlu we-Theku (eThekwini Municipality). Idololobha laseThekwini yilona elikhulu futhi elinabantu abaningi okudlula wonke amadolobha asesifundazweni saKwaZulu-Natal. Ichweba laseThekwini lidume ngokuba eliphithizela kunawo wonke ezwenikazi lase-Afrika, okwenza libaluleke kakhulu emnothweni wezwe laseNingizimu Afrika. 

Abantu abangahlali eduze nolwandle bavame ukuvakashela ulwandle khona lapha eThekwini, futhi iTheku libukwa njengendawo yokuziphumulela.

ITheku liyikhaya leqembu lomboxo elaziwa ngama-Sharks enenkundla yayo yasekhaya eyaziwa nge-Kings Park Stadium ekwazi ukumumatha abantu abayizi-56 000.

ITheku liyikhaya leqembu lekhilikithi elaziwa nge-Natal Cricket Team kodwa laziwa nge-Dolpins uma lidlala. Ikhilikithi eThwenini idlalelwa enkudleni eyaziwa ngegama elthi- Kingsmead cricket ground okuyinkundla yokudlalela ikhiilikthi kuphela. Ngonyaka we-2003 imidlalo yekhilikithi yomhlaba yabanjelwa eThekwini. 

EThekwini kunemaqembu ebhola amabili aseke adlalela kwiPremier Soccere League (PSL) okubalwa kuwo AmaZulu F.C. kanye  Golden Arrows. AmaZulu adlalela imidlalo yasekhaya enkundleni yase-Moses Mabhida esenkabeni edolobha. IGolden Arrows idlalela imidlalo yayo yasekhaya enkundleni yaseKing Zwelithini eselokishini laseMlazi, ngesinye iskhtahi babuye badlalele enkundleni yase-Moses Mabhida okanye enkundleni yaseChatsworth.  

Ngenkathi kubanjwelwe Indebe yoMhlaba yeFIFA ngonyaka we-2010 iTheku nalo labe kungelinye lamdolobha abe esingethe lemidlalo enkundleni yase-Moses Mabhida.

ITheku liyiwele nalamadolobha:




#Article 9: Abahlali baseMjondolo (967 words)


Inhlangano yaBahlali baseMjondolo inhlangano enkulu yabantu abampofu eNingizimu Afrika. Akusiyo inhlangano yezepolitiki. Isebenzisana nabanye Abahlali baseMjondolo okubalwa kubo nabadayisi basemgwaqeni,Inamalungu emijondolo engu 34 eyehlukene. Ikhule ngokuqala kubhikishwe eKennedy Road ngoMashi 2005. Umhlaba abawuthenjiswa ukuthi bazokwakhelwa kuwo bathola ukuthi usudayiselwe abacebile, Lokhu kwabenza bagana unwabu ,baqonda lapho bavimba ukuthi kuqhutshekwe nokwakhiwa. Bamashela ku M19 bashisa amathayi lapho kwaboshwa khona abawu 14. uAlfred Mdletshe ohlala kuKennedy wathi bakhathele ukudlala amakhansela ebadayisa. etshela intatheli u-Fred Kockott emva kwalokho Abahlali abawu1200 kuKennedy bamasha befuna kudedelwe amalungu abo awu 14 kodwa avinjwa ngamaphoyisa ngezinja nesisa esikhalisa unyembezi .Ngalobobusuku uSbu Zikode owayengusihlalo ngalesosikhathi emhlanganweni womphakathi wathi “Sisele Sodwa”.

Amamashi angekho emthethweni alandelwa amanye ayesemthethweni okwakumashelwa amakhansela angasebenzi. Yayinabantu abawu 5000 .kwakungcwatshwa ikhansela (Mock Funeral).bazibophezele ukulwela umhlaba nezindlu,ukususwa ngenkani .Emashini eyasukela ku Foreman Abahlali abawu 45. Sebske bamenywa kwi nkulumo mpikiswano ne Meya ye Theku u Obed Mlaba ku Aikhulume uhlelo olukumabonakude. Ngo Septhemba 11,I GAGASI FM lamema u Sbu Zikode no Philani Zungu kanye no Mnikelo Ndabankulu,ukuthi bachaza kabanzi ngomzabalazo wabahlali.Kodwa ababange besafika ngenxa yamaphoyisa ase Sydenham police station.Babavimba babathuka ngezikibha ezibomvu babashaya,bahamba nabo e police station lapho bafike baqhubeka nokuba xhaphaza ngesibhaxu.U Mnikelo bamdabulela isikibha sakhe esibomvu ngoba bethi asingeni e police station.Bathi bazosenza isikolobho sabo.

Ngakusasa bavela e nkantolo belimele ngenxa yokushaywa kanzima amaphoyisa.Unsumpa wale police station u Glen Nayeger wathwetshulwa amanye amaphoyisa eshaya ngesihluku o Sbu no Philani ebangqubuza ezindongeni nokwa holela ekutheni u Philani aquleke.Nase Motala Heights kwenziwa isihluku esifanayo sokuhlukunyezwa kwabantu amaphoyisa,nakweminye imijondolo eminingi.Lolu dlame olubhekiswe kwabampofu lusho ukuthi Abahlali Base Mjondolo basahlalelwe umsebenzi omkhulu wokususwa nokufudulwa kwabantu ngenkani ezindaweni zabo.Abahlali basebenza kanzima beqoqa bafundise imphakathi ngamalungelo abo. Nokubhekana no Masipala ukuthi uma ebahlukumeza, kumele bamyise kanjani e Nkantolo. Umzabalazo uyaqhubeka.

Abahlali Basemjondolo bayisa uHulumeni Wesifunda enkantolo ngokushaywa komthetho wokudilizwa kwemijondolo

NgoLwesibili safaka isicelo enkantolo ephakeme sicela ukuthi inkantolo iveze ukuthi umthetho wesifundazwe sakwa Zulu Natal wokudilizwa kwemijondolo awuhambisani nomthewtho sisekelo wezwe. Namuhla sizwakalisa ukuthi isikhonzi senkantolo sesiwahambisile amaphepha anezethulo zethu kwizikhulu zikahulumeni wesifunda. Iziphakamiso zethu kanye neze sifunda zisezithebeni ukuze izwe lonke lazi ngazo.

Umthetho wokudilizwa kwemijondolo uwukuhlasela abantu abampofu futhi kuthakaselwa kakhulu izinkampani ezidayisa ngemihlaba nakuba abampofu lokhu kubakhalisa. Kucaca ngokusobala ukuthi lomthetho usibuyisela emuva emithethweni yobandlululo njengo (Slums Act sika 1934) kanye nomthetho ka 1951 owawuphikisana nokuhlala endaweni ngaphandle kwemvume. Namuhla sithi emnyangweni wezezindlu akubekhona ingqungquthela ezothanyelwa izinhlangano ezikhethwe ngentando yeningi ezizoxoxisana nohulumeni ngemithetho nezinhlelo zokwakhiwa kwezindlu. Ngeke sikwamukele ukuthi kulomzabalazo ongaka singaqhubela silawulwe imigomo engasiphumelelisi ndawo.

Sithi uhulumeni wethu akafunde kwamanye amazwe ngemithetho elawula izinhlelo zokwakhi wa kwezindlu. Singaphawula amazwe afana nezwe lase Brazil kanye nelase Thailand. Sidinga imithetho ezoqinisekisa amalungelo abantu abampofu emadolobheni. Sidinga imithetho ezoqin isekisa ukuthi imihlaba esemadolobheni yabiwa ngokwezidingo zabantu hayi nje ngokwezidingo zongxiwankulu. Sidinga imithetho ezovikela abantu abahlala emijondolo ukuthi bangabulawa imililo, izikhukhula njengoba kwenzeka e Ash Road eMgungundlovu, ukungalandwa kwemfucuza kanye nezifo ezibangelwa ukungabiko kwezindlu zangasese. Sidinga imithetho ezovimba omasipala ukuthi bachitha imali eningi kwakhiwa izinkundla zemidlalo nezindawo zokungcebelaka sibe thina nezingane zethu sisha nemililo emjondolo, namagundane edla izingane. Kuyinhlamba kithi ukuthi imali iyamoshwa kodwa abantu bebe bebulawa indlala. Sidinga imithetho ezoqinisekisa ukuthi amadolobha ethu ayindawo ephephile kubantu besimame nezingane, nokuthi amaphoyisa azosebenzela abantu, kube nogesi womuntu wonke, izindlu zangasese eziphephile kanye nezokuthutha ezisezingeni elingcono. Sidinga imithetho ezoqinisekisa ukuthi kunoxhaso olubhekene nezinkulisa ezindaweni esihlala kuzo. Imithetho ezovimba ukuthi izizukulwane ezintathu zinqwabelane endlini engamasikwemitha angu 30 ngoba lokho kuthina kuyingcindezelo akusiyo intuthuko. Sidinga imithetho ezonika izidingo nqangi nezinsiza ezifana nezikhungo zezempilo, imitapo yolwazi, ezokuthutha ezibiza kangcono izinkundla kubantu abaxoshwa ezindaweni bayiswa ezindaweni ezifana ne Parkgate ePhoenix kanye neFrance eMgundundlovu. Sidinga imithetho ezonika abantu abampofu amandla okuthatha izinqumo ngendlela abathanda ukuphila ngayo, kubeyibo ababamba iqhaza elikhulu ekuhleleni ukuthi indawo yabo yakhiwe kanjani ngokubambisana nohulumeni kungabi nje ukuthi bathathwelwa izinqumo uhulumeni nezinhlangano asebenzisana nazo.
Ngonhlaka 28 September 2007 sabhikisha ngobuningi bethu silwa nalomthetho, sashaywa abangu 14 phakathi kwethu baboshwa. 

Ngomhlaka 21 June 2007 sathumela ithimba lethu ephalamende lesifunda ukuyophikisa lomthetho kodwa saphucwa ilungelo lokhuluma. 

Ngomhlaka 4 May 2007 sabuthana ehholo lomphakathi e Kennedy ukuzoveza ngokusobala kuhulumeni ukuthi lomthetho asiwufuni kodwa asizange sinakwe.
Siya enkantolo ngoba siyazi ukuthi enkantolo ngeke sishaywe, noma siboshwe, noma siphucwe ilungelo lokukhuluma noma singanakwa.

Ngenkathi lomthetho usavivinywa sawufunda umusho ngomusho sizihlukanise ngamaqembu amancane. Sabe sesenza iziphakamiso saxoxisana namalungu ethu ase Thekwini, Pinetown nase Mgungundlovu, ngezizathu nangamaphuzu enza sigxeke lomthetho. Saphinda sahlaba ikhwela lokuthi bonke abathintekayo nabamele ubulungiswa ababhukule babambe iqhaza emkhankasweni wokuqeda lomthetho. Isikhungo sezomthetho e Goli (i CALS) sasabela ngokukhulu ukuzimisela. Kwabakhona uchungechunge lezingxoxo kuboniswana kwaze kwaba kunohlu olwakhiwayo lwezethulo esilufaka enkantolo ephakeme. Konke lokhu kwenziwa ngokubambisana nethimba lethu lezincitha buchopho ezingabahlali basemjondolo. Lelithimba nalo konke elikwenzayo nelikushoyo likuthatha kumalungu ombutho wabahlali basemjondolo. Abameli abaphuma kwa CALS baya enkantolo hayi nje namathemba abantu basemijondolo kodwa namaphuzu okuhlaziya enziwe yibo kanye abahlali basemjondolo. Siya batusa kakhulu abakwa CALS ngabakwenzile.

Kukho konke ukuboshwa esake sabhekana nako kusikela ngo 2005, akukho nelilodwa ilungu lethu eselake latholakala linecala. Asikaze futhi sihlulwe enkantolo uma siyisa uhulumeni. Sahlula imenenja yeTheku iphikisa imashi yethu ngo 2006, sahlula umasipala echitha imijondolo ngokungemthetho ngo 2006 ngokubambisana nabameli bakwa LRC. Nabo futhi sibatusa kakhulu.

Namuhla usuku olukhulu kithina bahlali basemjondolo ngoba siyabona ukuthi asisodwa.

Sizwakalisa ukweseka kwethu bonke abahlali basemjondolo abalwisana nokuchithwa kwemizi yabo egameni lokuqedwa kwemijondolo, ikakhulukazi ozakwethu baseKapa abaphikisana nokuxoshwa ngenkani. Siseka yonke imizamo yabo yokuzicabangela nokuzenzela nokuhola umzabalazo wabo. Siseka nemizabalazo yabantu abathengisa izimpahla ukudla nezithelo emgaqweni. Siseka abahlali basemapulazini abayingxenye yemizabalazo elwa nokudilizwa kwezindlu zabo, ukudliwa kwemfuyo nokuxoshwa emapulazini, ikakhulukazi abahlali base Nkwalini. 

Siseka nomzabalazo wabahlali baseZimbabwe abadilizelwa izindlu zabo ngaphansi kohlelo iMurambatswina. Siseka umzabalazo wabahlali baseHaiti abalwa nokucindezelwa ngamazwe ayizikhondlakhondla njengeMelika.

Wonke umuntu ubalulekile ngakho udinga ukuvikeleka kanye nokuhlonishwa kwesithunzi sakhe. Asikwamukeli ukuthi abantu abampofu baphila emijondolo abanye bahlala ezindlini ezingekho esimweni esamukelekile. Kumele siqhubeke nokwakha izikhungo zethu zokuhlaziya amacebo okunqoba kulomzabalazo. Asilwe nokuxoshwa ngenkani, siqhubezele phambili umzabalazo womhlaba nezindlu kuwo wonke amadolobha.

Izindawo esihlala kuzo zingamakhaya kithi akusiyo nje imijondolo yokudilizwa.

Phansi nomthetho ogunyaza ukudilizwa kwemijondolo, iSlums Act.

Abahlali baseMjondolo




#Article 10: Shaka (699 words)


Shaka kaSenzangakhona (c. 1787–c. 22 ngoMandulo 1828). uShaka ngelinye lamaqhawe esizwe sakwaZulu.

Inkosi uShaka kaSenzangakhona kaJama waye yinkosi yesizwe sakwaZulu. umntakaNdaba wathatha isihlalo sobukhosi mhla kukhothama uyise ingonyama uSenzangakhona kaJama. Umlando kaNodumehlezi kaMenzi uphinde udungwe amanga nezinganekwane, kodwa-ke lana sizame ukukhethela umlando okuyiwona ocwengekile. uShaka uzalwa indlovukazi uNandi kaBhebhe nenkosi uSenzangakhona kaJama. mhla efika emhlabeni uShaka, uyise wayesevele esiphikile isisu sika nina, wathi akakhulelwe uphethwe isishaka, isifo samathumbu esiqumbisa isisu. Ngenxa yokuphikwa nguyise, uShaka noNandi babehambe behlala, behlukumezeka, behlekwa. Kuthiwa ulaka lukaShaka latshaleka ngaso lesisikhathi behlukumezeka benonina nodadewabo omncane uNomcebo kaSenzangakhona.

uShaka wayesezikhandele ugazi nenkosi yakwaMthethwa uDingiswayo
wakhonza ngaphansi kaDingiswayo njengomholi webutho. Kulapha uShaka akhombisa ubuhlakani bakhe ngokukhanda izindlela ezintsha zokulwa, nokuguqula izikhali. Wabona ukuthi amabutho agijima kancane uma embathe izingxabulelo, wathi zingasagqokwa. Kanti futhi nesihlangu (ihawu) siyasinda futhi umkhonto mude kakhulu futhi ethi kukhombisa ubugwala ukugwazela kude. Ubuhlakani bukaShaka bamenza umuntu ohlonishwa kakhulu futhi bemsaba kaMthethwa.

Zulu, INkosi uZwide kaLanga ibongwa kuthiwe Izibuko elimadwala abushelelezi, lashelela uMalusi waseNgoleleni, lashelela uDingiswayo waseluYengweni.. Le misho, iyakufakazela ukuthi, iNkosi uDingiswayo yakhothama emva kokubulawa kukaMalusi kaManukuza Nxumalo eNgoleleni. Lesi senzo seNkosi uZwide, uNonkonkela abantu bahlatshwe, sayiphatha kabi iNkosi uDingiswayo. Nokho yayisi libekile iLembe ebukhosini bakwaZulu. Phela, iLembe neNkosi uDingiswayo kanye noNgwadi kaGendeyana, bathi bezwa kwesakwaMthethwa ukuthi ithe itshalwa iNkosi uSenzangakhona, uMntwana uMudli kaNkwelo kaNdaba noMntwana uMkabayi kaJama kaNdaba, babeka iNkosi uSigujana kaSenzangakhona ukuba abuse uZulu. Lokhu kwamdina kakhulu okaJobe, wayesethi kufanele kuhambe uNgwadi kaGendeyana Qwabe umfowabo weLembe, ukuba ayongena kwaZulu afike aqambe amanga athi, iNkosi uDingiswayo ilibulele iLembe, acele nokuhlala khona kwaNobamba. Nangempela wamukelwa uNgwadi wasondela kakhulu eNkosini uSigujana, yacela nokuba afundise isizwe ukulwa, ngoba wayebuya esizweni esasilwa sakwaMthethwa. Kwathi ehla eyogeza emfuleni okaSenzangakhona, noNgwadi wehla naye, wafika wamcwilisa wagwiliza waze wakhothama okaSenzangakhona. Wase ebaleka uNgwadi ephindela kwaMthethwa eseyotshela iNkosi uDingiswayo ukuthi, useyibulele iNkosi uSigujana. INkosi uDingiswayo yase ikhipha ibutho leZichwe elalihlala eMangweni, wakhipha neNhlangano beholwa nguNgomane kaMqomboli kaTshana kaSode kaNgubo Mdletshe. Bafika iLembe lithukuthele kwaZulu, bangena kwaNobamba obambe amadoda. Kwathi uMntwana uMudli kaNkwelo walibona kuqala, kwazise phela uMntwana uMkabayi wayeligcine liselincane, liselusa izinkomo zeNkosi uSenzangakhona, lahamba seliyeke izinja zadla imvu. Lafika iLembe labanemibuzo eyayibheke kuMntwana uMudli kaNkwelo, eyaholela ekubulaweni kwakhe uMntwana uMudli wacela ukuhamba ngeJozi enqaba iwisa. Lase libuthatha ubukhosi iLembe, kuthe selibusa. INkosi uZwide yase ibulala uMalusi kaManukuza Nxumalo, kuthe iNkosi uDingiswayo engayobuza kwaNongoma ngokubulawa kwakhe nayo yanqunywa. INkosi uZwide yase icela ukuganiselana nalo iLembe. Lenqaba, lathi ngeke liganiselane nomthakathi uNtombazi. Lokhu kwamdina kakhulu okaLanga. ILembe lase liqedile ngeNkosi uMondisa kaJobe Mthethwa owathatha ubukhosi emva kokukhothama kweNkosi uDingiswayo. INkosi uMondisa iLembe liyigasela nje, yingoba, yayibulala iziNduna ezazifuna ubukhosi buthathwe zingane zeNkosi uDingiswayo esikhundleni sakhe. Wase ebaleka uNgomane kaMqomboli Mdletshe, elibhekisa kwaZulu. Lapho wafika wabikela iLembe ngesenzo seNkosi uMondisa kaJobe, iLembe lase liyiphaka, iholwa nguNdlela kaSompisi Ntuli, iNtontela, lafika lachitha okaJobe, latha oNdlunkulu bakhe oSogidi noNompiva, iLembe labanikeza uNdlela kaSompisi Ntuli, uNompiva wazala uMavumengwana kaNdlela, uSogidi wazala uMpumela kaNdlela. UMpumela kaNdlela, uyena owathatha ubukhosi emva kokukhothama kukamfowabo oNdini kuhlasela uMntwana uZibhebhu kaMaphitha kaSojiyisa Zulu, lapho kwasala iqhawe uNobiya kaSotobe kaMphangalala Sibiya, uMntwana uHayiyana kaMaphitha Zulu, uGodide kaNdlela Ntuli namanye amaqhawe ayevimbe impi esangweni oNdini. ILembe lase lithatha amabutho akwaMthethwa liwafaka kulawa akwaZulu, okubalwa kuwo iSifazane esasiholwa nguNohaya kaNgabha kaNsindana Mwandla, iNingizimu iholwa nguMalanda kaVeyana Mkhwanazi, iMini iholwa nguNomadidi kaGugushi Mthembu namanye mabutho akwaMthethwa. Angeza kulawa akwaZulu okubalwa kuwo uDlambedlu liholwa nguZaviyana kaNdlongo Ncwane, uMgumanqa liholwa nguMkhehlengana kaNkomfiya kaNongandaya Ncwane noNdwabili kaGwala kaManyala, iSiphezi liholwa nguNtintinti kaSompisi Ntuli namanye. ILembe lalikhule nezinsizwa ezazizalwa nguNgomane kaMqomboli Mdletshe, oMudwa kaNgomane webutho iHlaba, uMagidi kaNgomane webutho iNdlondlo, uKhazana kaNgomane webutho iHlaba, maningi amanye amaqahwe ayekhule nawo okaSenzangakhona, nab'oMapholoba kaNgomane webutho iZinyosi. ILembe alikaze lihlangane noDonda weziZiba mhla kukhotheme iNkosi uSenzangakhona, akuwona umlando oqondile osho lokho. Ngoba lowo mlando, uthi, iLembe lathatha ubukhosi iNkosi uDingiswayo isikhotheme kwaMthethwa, futhi uyakucisha ukuthi iNkosi uSigujana yakhothama ngezwi leNkosi uDingiswayo. Awucacisi kahle lowo mlando ukuthi iLembe lalingayo lila kanjani kwaZulu ngokukhothama kweNkosi uSenzangakhona ngoba, lalingamuthandi uyise. Futhi kuhlanganiswa isu lokudlisa iNkosi uSenzangakhona oYengweni lali vele lingenayo inkinga nalokho. Yilona nayo iNyanga uHubhu kaBhejane Mpanza kanye neNkosi uDingiswayo noNgwadi kaGebdeyana abahalanganisa lelosu. Kuthe ingakhothama iNkosi uDingiswayo, iNkosi uZwide yase iqala umshikashika neLembe. Kwabazinkani zababili. ILembe lase liwaphethe amaqhawe, kodwa amaningi asala empini yakwaNomvemve okubalwa kuwo iqhawe uHlathi kaNcindi kaNtopho Ntshangase, iLembe libhekene neNkosi uZwide esiwombeni sesibili, lapho iLembe lagwaza kwazwela kwaNongoma.




#Article 11: Umbhoxo (248 words)


Umbhoxo/iRaghbi uhlobo lomdlalo othi awufani nomdlalo webhola lezinyawo. Kulo mdlalo ku kudlalwa ngebhola ilimise okweqanda. Leli bhuthi ola kugijinywa nalo libanjwe ngezandla. Kanti futhi libuye likhahlelwe ngezinyawo uma sekushaywa i-penalti. Lo mdlalo ubuye ufake phakathi ukusunduzana. Ngenkathi kuzanywa ukuba kuthathelwane ibhola. Kanti ebholweni lombhoxo kudlala abadlali abayishumi nanhlanu izingxenye zombili. Kanti abadlali badlala ezindaweni ezahlukahlukene,kanti benza imisebenzi ehlukile. Ukwakheka kwebhola lombhoxo akufani nebhola lezinyawo,ngoba lombhoxo lakhekhe njengeqanda, liyakhahlelwa ngenyawo bese kugijinywe libanjwe ngezandla liphoswe kwabanye abadlali,kwenziwa njalo kuyagijinywa kuyiwa phambili. Kanti lo mdlali ophonselwayo kufanele abe semuva kwalo mdlali ophonsayo.Lapha kusebenza amaphuzu (amaphoyinti phela, lapha abanye abadlali bayajeziswa ngokudlala kabi nangokungalandeli imithetho yomdlalo. Kukhona okubizwa ngokuthi yiphenali(penalty),kanti yona uma ikhahlelwe yangena ezintini iqembu elishaye igoli linikezwa amaphuzu amathathu.Kulandele lapho umdlali weqembu elinye wakwazi ukwenqa umugqa ekugcineni kwebala lelinye iqembu ayokubeka ibhola phansi, lelo qembu linikezwa amaphuzu amahlanu,libizwa ngokuthi phecelezi (try) kanti ihamba nelungelo lokukhahlela ibhola, lingene ezintini ezinde lokho kubizwa ngokuthi yi(conversion). Unompempe ongaphakathi kwenkundla uba yedwa, kanti kube khona abancedisi bakhe abama emigqeni ngaphandle kwenkundla.Iqembu elifake amaphuzu amaningi yilo kanye elinqobayo. Iningizimu Afrika, ingelinye lamazwe asatshwa kakhulu ngomdlalo wombhoxo,Kanti iqembu lesizwe lombhoxo libizwa ngokuthi amaBhokobhoko (Springbok) ngikusho lokhu ngoba ukusukela ngombuso wentando yeningi seyike yanqoba izindebe ezimbili zalomncintiswano wendebe yomhlaba. INingizimu Afrika yanqoba ngo-1995 yaphinda futhi yanqoba ngo 2007. Kanti kulomnyaka ka 2015, iye yaphuma isithathu. Uma sikhuluma ngabadlali abamkantshubomvu kulomdlalo singakhuluma ngobani uma singakhulumi ngo Brian Habana, JB Pieterse, Victor Matfield, Schalk Burger,kanye nabanye asebathatha umhlala phansi abanjengo John Smit, Os Du Preez nabanye abaningi futhi.




#Article 12: Izinganekwane (210 words)


 izinxoxo ezixoxelwa izingane. Zixoxwa umama wezingane noma ugogo.  yingxoxo exoxwa ngolimi olwejwayelekile ephathelene nezehalakalo zabalingiswa nezehlakalo zabalingiswa okungaba abantu noma izilwane. Leli yiqoqo lezindaba ezidluliselwa ezizukulwaneni ngokomlomo. 

Ngokosiko izinganekwane zabe zixoxwa kusihlwa ngenxa yenkolo yokuthi uma zixixwa emini abantu bazomila izimpondo.  Izinganekwane zivame ukuba zixoxwe ngumuntu omdala okuvamiuse ukuba ngugogo noma umkhulu uxoxela abazukulu bakhe. Ngenxa yokuthi zazidluliselwa ngokomlomo abasunguli bazo abaziwa.

Izinganekwane zingahlukaniseka kathathu okubalwa kuzo lezi: Inganeko, Umzekelo kanye nensumansumane.

Uhlolobo lwengakewane evame ukuthinta inkolo, iphathe uNkulunkulu noma imimoya. inhloso yayo ukuveza imvelaphi yezinto ezithile, imvamasa yamukelwa njengeyiqiniso.Ngaphandle kokuncika enkolweni, inganeko ingabuye ichaze ngokuvela kwezinto njengabantu, ukufa kanye nokunye. Inganekwane eyaziwa kakhulu ewulolu hlobo yileyo ekhuluma ngoNkulunkulu ethuma unwabu ukuba lithuma abantu ngeke bafe. Wathuma intulo ukuthiu iyotshela abantu ukuthi bazofa. Intulo yafika kuqala ngenza ngonxa youkuthiu ihamba ngesivinini. Kulenganekwane kuvezae ukuthi kusukelaphi ukufa kwabantu. 

Uhlobo lwenganekwane ethinta isigameko esiqanjiwe kokunye esake senzeka ngempela. Ithinta abantu abake baphila, kokunye ithinte izindawo ezaziwayo, kuye kufakwe into engakholeki ukuthi yenzeka. Ivame ukugxila emasikweni nasekunqubweni yaleso sizwe.Izindkikmba ezitholalaka nagaphansi kwemizekeliso kubalwa izimpi kanye nokufuduka kwezizwe. 

Uhlobo lwenganekwane evama ukuxoxwa uma kuchithwa isizungu. Ngokujwayelekile lezin zinganekwane zisuke ziqanjiwe kodwa ziba nesifundo esithile. Ziba nabalingiswa okungaba abantu noma izilwane eziziphathisa okwabantu. Zivama utkuthinta izinto nje ezejwayelekile kubantu njengomon, ukungathemebeki, ubuqili, ukungalaleli kanye nokunye. 




#Article 13: Indlu (196 words)


Indlu indawo eyakhiwe yambhozeka phezulu eyenzelwe ukuba kuhlalwe noma kusetshenzelwe kuyo. Indlu yezinsizwa ibizwa ngokuthi Ilawu. Isaga sesiZulu sithi indlu yegagu iyanetha.

Indlu yisakhiwo esisebenza njengekhaya. Zingasukela ezindlini ezilula ezifana nezindawo zokuhlala eziyinqaba yezizwe eziguqukayo kanye nemijondolo ethuthukisiwe emijondolo ibe yizakhiwo eziyinkimbinkimbi, ezinqunyelwe zokhuni, izitini, ukhonkolo noma ezinye izinto eziqukethe amapayipi, umoya omncane, kanye nezinhlelo zikagesi. Izindlu zisebenzisa uhla lwezinhlelo ezihlukene zophahla ukugcina imvula efana nemvula ingangeni endaweni yokuhlala. Izindlu zingaba neminyango noma okhiye ukuvikela indawo yokuhlala futhi zivikele abantu bakhona nokuqukethwe ezebelweni noma kwezinye iziphambeko. Izindlu eziningi zesimanje ezijwayelekile kumasiko aseNtshonalanga azoba namakamelo okulala elilodwa noma amaningi, ekhishini noma indawo yokupheka, nendawo yokuhlala. Indlu ingaba negumbi lokudlela elihlukile, noma indawo yokudlela ingahlanganiswa kwelinye igumbi. Ezinye izindlu ezinkulu eNyakatho Melika zinezindawo zokuphumula.  Uhlaka lwenhlalo oluhlala endlini lwaziwa ngokuthi yindlu.

Okuvamisile ukuthi, ikhaya liwumndeni wohlobo oluthile, yize amakhaya nawo engaba amanye amaqembu omphakathi, anjengamagumbi ahlala kuwo noma, endlini enamagumbi, abantu abangaxhumani. Some houses are housing for a family or group. Many family homes are called large houses or townhouses. Indlu ingahle ihambisane nokwakhiwa okwakhiwayo, njengegaraji lezimoto noma indawo yokusebenzela engadini namathuluzi. Indlu ingaba negceke elingemuva noma igceke langaphambili, elisebenza njengezindawo ezengeziwe lapho abahlali bengaqabula noma badle khona.




#Article 14: Imifino (108 words)


Imifino uhlobo lwezitshalo ezimila engadini. Eziningi zakhona ziyaphekwa ngaphambi kokuba zidliwe, kodwa ezinye ziyadliwa zingaphekiwe. Imifino engadliwa ingaphekiwe ifaka phakathi utamatisi; ukharoti; nokunye okuningi.
Imifino lena inezakhimzimba eziningi ezahlukahlukene, futhi ezibaluleke kakhulu emizimbeni yethu. Imifino idliwa ngokuhluka kwezitho zawo. Eminye idliwa ingamacabunga njengombhido, eminye iyizimpande njengokharoti, eminye ingamagaja njengommbila. Kubalulekile ukuba sidle imifino njengoba yenza imizimba yethu ibenamandla.Lamandla siwathola ngoba yona imifino iyakwazi ukudal izakhamzimba ngelanga noma ukushisa, ngomoya futhi nangamanye amaphunga thina esingawathandi. Isibonelo, abantu basebenzisa umanyolo onganuki kamnandi ukuze benze ummbila imkhulu nomnandi. Kodwa thina singabantu asikwazi ukuzenzela ukudla okunempilo ngaphandle kokuba sikhosele kwezinye izinto. Kwimifino ungathola izakhimzimba ezifana novithamini, amaminerli nokunye okwenza umuntu akhule kahle.




#Article 15: Nelson Mandela (386 words)


 Nelson Rolihlahla Mandela ( /m AE n d ɛ l ə / ;  Xhosa:   ; 18 Julayi 1918   - 5 Disemba 2013) kwaba zaseNingizimu Afrika sobandlululo wamavukelambuso, umholi wezombangazwe, futhi UMuphi owakhonza njengesithunywa uMongameli waseNingizimu Afrika kusukela ngo-1994 kuya 1999. Wayengumuntu ikhanda lokuqala wezwe black zekhethelo ngowokuqala akhethwe ngendlela omele ngokugcwele ukhetho yeningi. Uhulumeni wakhe wagxila ekunciphiseni ifa lobandlululo ngokulwa nobandlululo oluyisikhungo futhi wagqugquzela ukulugiswa kwengxabanongokobuhlanga. Ideologically isizwe sase-Afrika kanye sezenhlalo, wakhonza njengephayona uMongameli we -African National Congress (ANC) party kusukela ngo-1991 kuya ku-1997. 

Abantu abangama-Xhosa, uMandela wazalelwa emndenini wasebukhosini abaThembu eMvezo, eBritish South Africa . Ufunde umthetho e- University of Fort Hare nase- University of Witwatersrand ngaphambi kokusebenza njengommeli eGoli . Lapho, wazibandakanya kwipolitiki elwa nobumboni kanye nobuzwe base-Afrika, wajoyina i-ANC ngonyaka we-1943 futhi wabumba iNhlangano Yentsha yayo ngo-1944. Ngemuva kokuthi uhulumeni we- National Party omhlophe kuphela asungule ubandlululo, okuwuhlelo lokubandlululwa ngokobuhlanga oluhlomulisa abelungu, yena ne-ANC bazibophezela ekubhukuleni. UMandela waqokwa njengoMongameli wegatsha le- Transvaal le-ANC, wenyuka waba yimbangi ngokubandakanyeka kwakhe eMkhankasweni Wokuhlubuka ngo-1952 kanye neCongress of People yango -1955. Waphinde waboshwa ngenxa yemisebenzi yokuvukela umbuso futhi wamangalelwa ngecala lokuzama ukuqulwa kwecala lika- 1956 . Ethonywe uMarxism, wajoyina ngasese iqembu laseNingizimu Afrika lamaKhomanisi (i-SACP) elivinjelwe. Nakuba ekuqaleni uzibophezele ezingenalo udlame, sikanye iSACP co-wasungula nenkani weSizwe ngo-1961 futhi lokho kwaholela ukuketula umkhankaso ulwa nohulumeni. Waboshwa wagqunywa ejele ngo-1962, kwathi ngemuva kwalokho wagwetshwa udilikajele ngokuqothula umbuso ngokulandela Icala laseRivonia . 

UMandela wadonsa iminyaka engama-27 ejele, wahlukanisa phakathi kweRobben Island, nePollmoor Prison neVictor Verster Prison . Phezu kokucindezela okukhulayo kwasekhaya nakwamanye amazwe, futhi ngokwesaba impi yombango yobuhlanga, uMongameli uFW de Klerk wamkhulula ngonyaka we-1990. UMandela no de Klerk bahola imizamo yokuxoxisana ngokuphela kobandlululo, okwaholela okhethweni jikelele lwezinhlanga ezi-1994 lapho uMandela ahola khona i-ANC yanqoba futhi yaba ngumongameli. Ehola uhulumeni wobumbano obanzi owamisa umthethosisekelo omusha, uMandela wagcizelela ukubuyisana phakathi kwezinhlanga zezwe futhi wasungula neKhomishini Yamaqiniso Nokubuyisana ukuze iphenye ukuhlukunyezwa kwamalungelo abantu okwedlule. Ngokwezezomnotho, ukuphathwa kukaMandela kugcina uhlaka lwenkululeko lwalowo owabe eyandulela leyo yize ayenezinkolelo zakhe zokuhlalisana nabanye, futhi wethula nezindlela zokukhuthaza ukubuyiswa komhlaba, ukulwa nobuphofu kanye nokwandisa izinsizakalo zezempilo. Emhlabeni jikelele, wasebenza njengomlamuli ecaleni lokuqhuma kwamabhomu iPan Am Flight 103 futhi wasebenza njengoNobhala-Jikele weNhlangano Engahlanganyeli kusukela ngo-1998 kuya ku-1999. Unqabile ihlandla lesibili likamongameli, kwathi ngo-1999 kwathathelwa isikhundla yiphini lakhe, uMnuz Thabo Mbeki . UMandela waba yisikhulu esidala futhi wagxila ekulweni nobuphofu kanye negciwane lesandulela ngculaza kanye nengculazi ngeNelson Mandela Foundation.

 




#Article 16: Ukutolika (109 words)


 indlela yokudlulisa umyalezo phakathi kwabantu abakhuluma izilimi ezingafani. Iskhathi esiningi abantu bavamise ukuphambanisa ukutolika nokuhumusha. Lezi izinto ezimbili ezihlukene kodwa zombili zincike olimini kanye nase kushintsheni umyalezo usuka kolinye ulimi uya kolunye. Ukutolika kuyizinhlobo ezimbili kukhona indlela yokutolika lapho khona utolika elinda isikhulumi sikhulume ebese siyathula athathe lapho utolika, bese kuba enye indlela lapho utolika ekhuluma cishe ngesikhathi esifanayo nesikhulumi.

Kulendlela yokuqala bakhuluma ngokushintshana utolika nesikhulumi, kanti kweyesibili akudedelwana kodwa khona kunjalo utolika akahambisani ngqo nesikhulumi. Ukutolika kungabukeka njengengento elula futhi engenziwa inoma ubani kodwa cha akunjalo. Ukutolika kungumkhakha ofundelwayo, ngoba kunezindlela ezilandelwayo uma kutolikwa umuntu angeke nje avele azazi ngaphandle kokuqeqeshwa.

Zikhona izikhungo zemfundo ephakeme ezicija abantu kulomkhakha.




#Article 17: Indlovu (133 words)


Izindlovu (igama lesayensi: Elephantidae) ziyizilwane ezincelisayo ezihlala e-Afrika ne-Eshiya. Zimbili izinhlobo zezindlovu, yilezo okuthiwa indlovu yase-Afrika (Loxodonta) nendlovu yase-Eshiya (Elephas). 

Izindlovu yizilwane ezikhulu emhlabeni wonke futhi yizilwane zihlakaniphile kakhulu! Kukhona izinhlobo ezimbili zezindlovu e-Asia futhi e-Africa.Zahlala indawo yonke yase-Afrika.  Abantu bahlaba izindlovu ngoba bafuna izinyo lendlovu. La mazinyo ayigugu kodwa manje ezizweni zikhulu zingavumelani nomthetho ukuzithengisa
 
Izindlovu zinamandla zinkulu. Zinesikhumba esibambene noma esihlangene kodwa zithanda ukuzibhaceka ngoba udaka luvikela izikhumba zazo elangeni futhi kwizilwanyaze. Izindlovu zinezindlebe ezinkulu. Lezi zindlebe ziyazigwagwaza futhi zisiza ukuzipholisa
Kukhona izinhlobo ezimbili zezindlovu emhlabeni namuhla

 
Izindlovu zihlala emihlambeni kodwa izinkunzi zahlala oyedwa. Uma amavukana ane-12 izinsuku zishiye umhlambi futhi ahlala kanye namavukana nentanga akhe. Izindlovu zingaphila ngaphezu kuna-60 noma 70 iminyaka kodwa ziyafa uma amazinyo azo edleka futhi azingadli kahle Izindlovu zisaba abantu kuphela kodwa uma zibuthakathaka amabhubhesi angazibulala. 




#Article 18: I-YouTube (113 words)


I-Youtube iyiwebhusayithi lapho ungabuka amavidiyo alayishwe abantu abaningi abavela kumhlaba jikelele. Ungadala i-akhawuntu nawe ukuze ulayishe ividiyo. Le webhusayithi ethandwa kakhulu yintsha kamye nabantu abadala idume kakhulu emelika ngoba kulapho yasungulwa khona. Ungadala amavidiyo ngelimi lakho futhi ngokuzithandela, kodwa i-YouTube iNemigomo neMibandela kumele uqaphele ukuthi ulayisha ini, ngoba kungahle kube nabantu abafuna ukukulimaza abafuna ukwazi ukuthi uhlala kuphi.

Akumele ulayishe ividiyo ngenhloso yokulimaza omunye omuntu.
Akumele ulayishe ividiyo enobunqunu.
Akumele ulayishe ividiyo enyanyisayo.

Lokhu eminye Imigomo Nemibandela ekhona ku-YouTube. Uma uthanda ungazifundela yona ku www.youtube.com.

Uma ungalayisha ividiyo ehlukumeza omunye umuntu, ividiyo yakho ingahlatshiwa umkhosi, makuqeda isusiwe ku-youtube.

Umphakathi we- mkhulu kakhulu.

I-YouTube ingatholakala manje ngolimi lwesiZulu.
Manje usengathola lewebhusayithi ngolimi lakho (isiZulu)




#Article 19: IMelika (507 words)


Izifundazwe Ezihlangene zaseMelika izwekazi yiMelika-nyakatho. Inezifundazwe ama-50. Umongameli weMelika manje nguJoe Biden.

Izifundazwe ezibumbene zase Melika (ezifinyezwa ngokujwayelekile njengezifundazwe ezibumbene)

iMelika yakhiwe amazwe amaniningi kanye nezifundazwe ezihlukahlukene ezihlangene ngawonye ukuthi zibe yimbumba zaziwe emhlabeni wonke njengezwe elilodwa elibizwa nge Melika. IMelika ingelinye lamazwe amakhulukazi emhlabeni wonke jikelele ngokuba nabantu abaningi abahlala kulo, abalinganiselwa ngaphezulu kwamakhulu amathathu wezigidi. Laba bantu abahlala kulezwe bavela ezinhlangeni ezahlukene, kukhona abantu abamnyama, kube khona abelungu, kube khona amashayina kanti kuphinde kube khona amandiya. Imvamisa yamandiya aziwa njengama Red Indians ngokuthanda ukuzigcoba ngokubomvu futhi bahlale ndawonye.

iMelika yizwe lesibili ngobukhulu bomnotho emhlabeni, ilandela izwe lase Shayina. Miningi imikhiqizo ephuma kuleli lizwe ethunyelwa emazweni angaphandle. Kanti futhi iningi losozimali liqhamuka kuleli lizwe. IMelika isibe noMongameli abaningi kodwa kwaqopheka umlando lapho kubekwa khona uBarack Obama njengo Mongameli wokuqala womdabu ukuthi aphathe lelizwe.

Ngonyaka ka 2001 enyangeni ka September 11, kwenzeka umshophi lapho kwaphahlazeka izindiza ezine, ezimbili zazo zanhlitheka kumabhilidi akade aziwa ngokuthi yi-Twin towers. Lokhu kwahlala emlandweni kuze kube namuhla. IMelika iyizwe elikhangayo futhi elivakashelwa abantu abaningi emhlabeni jikelele. 

The United States of America (USA nobe USA), sivame ukubizwa ngokuthi i-United States (US nobe US), eMelika, kanti ngezinye izikhathi-United, kuyinto republic federal ehlanganisa 50 uthi futhi esifundeni sikahulumeni. Lithi contiguous 48 naseWashington, DC, kukhona enkabeni Nyakatfo Melika ephakathi Canada ne Mexico. Isimo Alaska kuyinto ingxenye ntshonalanga yeNyakatho Melika kanye isimo eHawaii kuyisici leziqhingi maphakathi nawo-Pacific. Yezwe unabo ezinhlanu enabantu nesishiyagalolunye amasimu unpopulated ePacific kanye eCaribbean. Ka million 3,71 amakhilomitha-skwele (million 9,62 km2) kanye nabantu abayi 318 million abantu, i-United States 3 emhlabeni noma 4th ngobukhulu izwe by endaweni inani nowesithathu ngobukhulu by labantu. Ingenye kunazo Abase izizwe zezwe ezihlukahlukene amaningi, umkhiqizo ezinkulu kwamanye amazwe ezivela emazweni amaningi. I geography kanye sezulu-United States futhi ezihlukahlukene kakhulu, futhi kuba kumuntu ezihlukahlukene zasendle ekhaya .

Paleo-amaNdiya bafudukela kusukela Eurasia kulokho manje ezwenikazi US azungeze 15,000 edlule, nge ikoloni European Kusukela ngekhulu le-16. The United States saphuma 13 amakoloni waseBrithani akhiwe egudle seaboard Atlantic. Izimpikiswano emkhatsini Great Britain nalaba amakoloni kwaholela American Revolution. Ngo 4 July 1776, njengoba amakoloni elwa Great Britain in the American Revolutionary War, izihambeli ezivela amakoloni 13 eyakhishwa ngazwilinye Declaration of Independence. Impi yaphela ngo 1783 kanye nokubhekelelwa uzibuse-United States kusukela Kingdom of Great Britain, futhi kwaba impi yokuqala ngempumelelo uzibuse elithweswe umbuso zamakoloni European. UMthethosisekelo yamanje elamukelwa ngo 17 September 1787. Eyokuqala izichibiyelo eziyishumi, bebonke okuthiwa i Bill of Rights, base izibophezele ngo 1791 uqiniseke abaningi amalungelo yombango lasisekelo kanye nenkululeko.

Beqhutshwa imfundiso zibonakale ikusasa, United States baqala ukwanda eyingqabavu yonkana Nyakatfo Melika kulo lonke ikhulu le-19. Lokhu ababehilelekile displacing zakwa bomdabu, nizuza amasimu amasha, futhi kancane kancane ukuvuma uthi ezintsha. The American War Civil yaphela kobugqila zomthetho kuleli lizwe. Ekupheleni kwekhulu le-19, i-United States enwetshiwe ePacific Ocean, kanye nomnotho walo kwaba emhlabeni ngobukhulu. AbaseSpain-American War kanye neMpi Yezwe I ukuqinisekisile isimo wezwe njengoba amandla global ezempi. The United States saphuma iMpi Yezwe II njengendlela ukubangisana kwemibuso emikhulu global, lizwe lokuqala ngezikhali zenuzi, futhi ilungu unomphela United Nations Security Council. Ekupheleni kweMpi Yomshoshaphansi kanye kuqedwa Union washiya United States njengoba ukubangisana kwemibuso emikhulu yedwa.




#Article 20: Usuku lwenkululeko (118 words)


Usuku Lwenkululeko eNingizimu Afrika phecelezi iFreedom Day. Lolu suku eNingizimu Afrika lugujwa mhla zingama-27 uMbasa minyaka yonke. Lolu suku lubalulekile kakhulu ezimpilweni zabantu baseNingizimu Afrika ngoba yilapho abantu abansundu bathola inkululeko, kwasuswa ubandlululo ngonyaka we-1994. Leli holide liyinxenye yamaholide asemthethweni aseNingizimu Afrika njengoba kugunyazwa nguMthetho wamaHolide Omphakathi (wama-36 wangonyaka wama-1994). 

Mhla zingama-27 uMbasa 1994 uDkt Nelson Mandela wavota okokuqala okhethweni lazo zonke izinhlanga endweni yokuvota (Isingisi:Polling Station) eyabe iseOhlange High School. UMandela wakhetha lendawo ngoba efuna ukunika isizawe sabanzundu ukwethemba ukuvota. Wakhetha lendawo ngoba ilapho kufihlwe khona uMongameli wokuqala uJohn Langalibalele Dube  futhi wabe efuna ukuyophonsa itshe uthuneni likaDube (lay a wreath). UMandela wama eceleni kwethuna washo lamagama: Mnu Mongameli ngize lapha ukuzokubikela ukuthi iNingizimu Afrika ikhululekile Namhlanje..




#Article 21: IGibhithe (117 words)


iGibhithe iyizwe e-Afrika. Abantu banke cishe bahlala eduze nemfuleni Nile.

IGibhithe nomthethosisekelo isikhashana manje.

IGibhithe yasemandulo yadlondlobala iminyaka eyizigida ezintathu ngaphambi kokuyhi iwe, yabuswa abantu bokuzalwa nabantu bokufika. Yabuswa amaGibhithe, amaNubhiya,amaGlisi,namaArabhu (njengoba esayibusa namanje).
Emandulo iGibhithe ibikade ibuswa ngamakhosi ahlukene, yahlanganiswa eminyakeni c. 3100 BC -2890(kungakazalwa uJesu) ihlanganiswa inkosi uMeni Menes Narmer, Ibusela lakhe kwakuyi Memphis. Waletha ukuthula phakathi kwalemizi emibili.

Lombuso ukuze uvuke, kwaba nezimpi eziningi ezaqedwa inkosi uKhasekhemwy, wayesevusa umuzi wakhe wabusa.

c.2686-2613 B.C (kungakazalwa uJesu)
uZoser wakha iStep Pyramid ebusela lakhe eSakkara 

IGibhithe ubewohloka ngo-343 BC.

Ngo-25 uMasingane 2011, abIGibhithe bamemeza ukuhoxa nga-Hosni Mubarak. Ngo-11 uNhlolanja, uMubarak uhoxa, ubaleka nga-Cairo. Umongameli isekela uOmar Suleiman ubezisa: Impi weGibhithe ibephatha isizwe. 

Ngo-28 uLwezi 2011, babethatha izinketho.




#Article 22: IMorokho (1165 words)


IMorokho (/ məˈrɒkoʊ / (Mayelana nalesi sikhala somsindo); isi-Arabhu: المغeshe, romanised: al-maġhrib, lit. 'beka ilanga lishonile; entshonalanga'; I-standard Moroccan Tamazight: ⵍⵎⵖⵔⵉⴱ, romanised: lmeɣrib; French: Maroc), ngokusemthethweni the Kingdom of Morocco (Isi-Arabhu: المملكة المغربية, romanised: al-mahloh al-maghribiyah, lit. 'The Western Kingdom'; I-standard Moroccan Tamazight: ⵜⴰⴳⵍⴷⵉⵜ ⵏ ⵍⵎⵖⵔⵉⴱ, romanised: tageldit n lmaɣrib; French: Royaume du Maroc), is izwe elisesifundeni saseMaghreb eNyakatho Afrika. Ibheka uLwandle iMedithera olusenyakatho ne-Atlantic Ocean ngasentshonalanga, ngomngcele womhlaba ne-Algeria osempumalanga neNtshonalanga yeSahara eningizimu (isimo esiphikisanayo). IMorocco iphinda ithi izikhwebuki zaseCeuta, uMelilla kanye noPeñz de la Gomera, zonke zingaphansi kweSpain, kanye neziqhingi ezimbalwa ezilawulwa yiSpain ezisogwini lwaso.  Inhlokodolobha yiRabat kanti idolobha elikhulu kunazo zonke yiCasablanca.  I isabalalisa indawo engamakhilomitha angama-710,850 km2 (274,460 sq mi) futhi inabantu abangaphezu kwezigidi ezingama

Selokhu kwasekelwa umbuso wokuqala weMorocco ngo-Idris I ngonyaka ka 788 AD, izwe selibuswa uchungechunge lwamakhosi azimele, lafinyelela ku-zenith ngaphansi kokubusa kwe-Almoravid ne-Almohad, lapho yahlukanisa izingxenye ze-Iberia kanye nenyakatho nentshonalanga ne-Afrika. Umbuso wamaPutukezi waqala eMorocco ngekhulu le-15, kulandela ukunqoba kwamaPutukezi ogwini lwaseMoroccan, wasungula izindawo ezazihlala ikhulu le-17 nele-18. Ababusi bakwaMarinid nabakwaSaadi bamelana nokubuswa kwamanye amazwe ngekhulu le-17, bavumela iMorocco ukuba ihlale ukuphela kwezwe lase-Afrika elisenyakatho-ntshonalanga ukugwema ukuhlala kwe-Ottoman. Uhlu lwamakhosi i-Alaouite, olubusa kuze kube manje, lwathatha amandla ngonyaka we-1631. Indawo yamasu wezwe eliseduze nomlomo weMedithera yaheha isasasa laseYurophu, kwathi ngo-1912, iMorocco yahlukaniswa ngabavikeli baseFrance nabaseSpain, nenkundla yamazwe omhlaba eTangier . Iphinde yathola inkululeko yayo ngonyaka we-1956, futhi kusukela manje ihlala izinzile futhi ichuma ngamazinga ezifunda, ngomnotho wesihlanu ngobukhulu e-Afrika. 

IMorocco ithi insimu engazukuzibusa yeWestern Sahara, eyake yaziwa ngokuthi yiSahara yaseSpain, njengezifundazwe zayo zaseNingizimu. Ngemuva kokuba iSpain ivumile ukunquma indawo eya eMorocco naseMauritania ngo-1975, kwaqala impi yabashokobezi namabutho endawo. IMauritania yayeka isimangalo sayo ngo-1979, futhi impi yaqhubeka yaze yaqhuma ngo-1991. Okwamanje iMorocco ithatha izingxenye ezimbili kwezintathu zaleyo ndawo, futhi izinqubo zokuthula zisehlulekile wukuqeda usuku lwezepolitiki.

Umbuso wobukhosi uyinkosi ebumbene yomthethosisekelo onobunye enephalamende elikhethiwe. Izwe lisebenzisa umthelela obalulekile e-Afrika kanye nasemhlabeni wama-Arabhu, futhi libhekwa njengamandla wesifunda namandla aphakathi. INkosi inamandla amakhulu okuphatha nawokushaya umthetho, ikakhulukazi ngaphezulu kwezempi, inqubomgomo yezangaphandle kanye nezindaba zenkolo. Amandla okuphatha asetshenziswa nguhulumeni, ngenkathi amandla omthetho ebekwa kuhulumeni nakuwo womabili amagumbi ePhalamende, ePhalamende Lamele Abamele kanye Nesishayamthetho Samakhansela. Inkosi ingakhipha izinqumo ezibizwa ngama-dahirs, ezinamandla omthetho. Angaphinde alichithe iphalamende ngemuva kokuxhumana noNdunankulu kanye nomongameli wenkantolo yezomthethosisekelo.

Inkolo eyayibekwe phambili eMorobhiya yi-Islam, kanti nezilimi zayo ezisemthethweni ziyi-Arabhu neBerber, okuyilona elathola ukwamukelwa ngokusemthethweni ngo-2011, bebelokhu kungolimi lomdabu lwaseMoriya ngaphambi kokunqoba kwamaSulumane ngekhulu lesikhombisa C.E.  I-Spanish yaseMorike, eyabizwa ngokuthi iDarija, nesiFulentshi nayo ikhulunywa kabanzi. Isiko laseMorocco liyinhlanganisela yamaBerber, ama-Arab, amaSephardi amaJuda, amathonya aseNtshonalanga naseYurophu.

Igama eliphelele lama-Arabhu u-al-Mamlakah al-Maghribiyyah (الممUL. yize iNtshonalanga ngolimi lwesi-Arabhu ingama-الغeshe Al-Gharb. Igama futhi lingabhekisa kusihlwa. Mayelana nezinkomba zomlando, izazi-mlando zama-Arabhu nezazi zesayensi yama-medieval ngesinye isikhathi zazibiza iMorocco ngokuthi i-al-Maghrib al-Aqṣá (المغرب الأقصى, okusho ukuthi The Farthest West) ukuyihlukanisa ezifundeni zomlando ezingomakhelwane ezibizwa nge-al-Maghrib al-Awsaṭ (المغرب الأوسط, okusho ukuthi Middle West) kanye ne-al-Maghrib al-Adná (المغرب الأدنى, okusho ukuthi The West Eduze).

Igama lesiNgisi laseMoriya lisuselwa eMarrakesh, inhlokodolobha yalo ngaphansi kozalo lwe-Almoravid ne-Almohad Caliphate.Imvelaphi yegama elithi Marrakesh iyaphikiswa, kepha kungenzeka ukuthi isuka kumagama ama-Berber amur (n) akush (ⴰⵎⵓⵔ ⵏ ⴰⴽⵓⵛ) noma athi Land of God.  Igama lesimanje lesiBerber ngoMarrakesh yi-Mṛṛakc (embhalweni wesi-Berber Latin). ETurkey, iMorocco yaziwa ngokuthi iFas, igama elithathwe enhlokodolobha yakudala yeFes. Kodwa-ke, lokhu bekungenjalo kwezinye izingxenye zomhlaba wezwe lamaSulumane: kuze kube maphakathi nekhulu lama-20, igama elijwayelekile laseMorussia ezincwadini zama-Arabhu zaseGibhithe naseMiddle East kwakunguMarrakesh (مراكش); [kucashunwa edingekayo] leli gama lisasetshenziswa kwezinye izilimi ezifana nesiPersian, isi-Urdu nesiPunjabi. Igama lesiNgisi elithi Mororome lingumqondo wobukhosi baseSpain Marruecos, lapho kutholakala khona neTuscan Morrocco, imvelaphi yase-Italy.

Indawo yaseMorocco yanamuhla ibakhiwe kusukela ngezikhathi zePaleolithic, ngesinye isikhathi phakathi kuka-190,000 no-90,000 BC. Ukushicilelwa kwakamuva kungakhombisa isikhathi sokuqala ukwakhiwa, njengoba amafulege weHomo sapiens athola ngasekupheleni kuka-2000 ngasogwini lwe-Atlantic eJebel Irhoud asanda kwenziwa cishe iminyaka engama-315,000 ngaphambi kwamanje. Ngesikhathi se-Upper Paleolithic, iMaghreb yayivundile kunaku namuhla, ifana ne-savanna ngaphezu kwendawo yanamuhla eyomile. Eminyakeni eyizinkulungwane ezingamashumi amabili nambili edlule, i-Aterian yathathelwa indawo yisiko lama-Iberomaurusian, elabelana ngokufana namasiko ama-Iberia. Kufana nokuthi kufakwe phakathi kwe-Skeletal phakathi kokungcwatshwa kuka-Iberomaurusian Mechta-Afalou ne-European Cro-Magnon esele. I-Iberomaurusian yathathelwa indawo yisiko likaBeaker eMorocco.

Ucwaningo lweMitochondrial DNA seluthole ukuxhumana okusondelene phakathi kweBerber neSaami yaseScandinavia. Lokhu kusekela imibono yokuthi indawo yokuphephela yaseFranco-Cantabrian eningizimu-ntshonalanga Yurophu ibingumthombo wokuchazeka kwesikhathi eside kwabacwasi abazingeli abaphinde benyuse i-Europe esenyakatho emva kwenkathi yokugcina yeqhwa.

INyakatho-ntshonalanga ye-Afrika neMorocco yaholwa kancane kancane yangena ezweni laseMedithera elibanzi abasubathi baseFenike, ababesungula izindawo zokuhweba nezindawo zokuhlala ngesikhathi sokuqala Classical. Izindawo zokuhlala abaseFenike ezinkulu zaziseChellah, eLixus naseMogador. IMogador yayiyikoloni lamaFenikeya ekuqaleni kwekhulu le-6 leminyaka BC. [ikhasi elidingekayo]

Amanxiwa aseBerber aseVolubilis.

IMorocco yabuye yaba indawo yezempucuko zasenyakatho-ntshonalanga ne-Afrika yeCarthage yasendulo njengengxenye yombuso wayo. Umbuso wokuqala wokuqala owaziwa ngokuzimela weMorocco wawungumbuso waseBerber waseMauretania ngaphansi kwenkosi uBaga. Lo mbuso wasendulo (hhayi ukuthi ungadidaniswa nesimo samanje seMauritania) waqala cishe kwaba ngu-225 BC.

UMauretania waba umbuso wamakhasimende oMbuso WaseRoma ngo-33 BC. UMbusi uClaudius walengisa iMauretania ngqo njengesifundazwe saseRoma ngonyaka ka-44 AD, ngaphansi kombusi wombusi (kungaba undunankulu u-Augusti, noma i-legatus Augusti pro praetore).

Ngesikhathi senhlupheko yekhulu lesi-3, izingxenye zaseMauretania zaphinde zakhiwa yizizwe zakwaBerber. Ukubusa okuqondile kwamaRoma kwavalelwa emadolobheni ambalwa asogwini, njenge-Sepum (Ceuta) eMauretania Tingitana neCherchell eMauretania Cesariensis, ngasekupheleni kwekhulu lesithathu. UMbuso WaseRoma ulahlekelwe yizinto zawo ezazisele eMauretania ngemuva kokuba le ndawo ichithwe yiVandals ngo-AD 429. Ngemuva kwaleli phuzu, amakhosi endawo aseMauro-amaRoma aqala ukulawula (bona umbuso kaMauro-wamaRoma). UMbuso WaseRoma WaseMpumalanga ngaphansi kokulawulwa yiByzantine waphinda wamisa ukubusa okuqondile kombuso kweSepum noTingi ngeminyaka engama-530. UTingis waqiniswa futhi kwakhiwa isonto.

enyakatho (umngcele wamanzi enqamula eStrait nemingcele yomhlaba enezicaba ezintathu ezincane ezilawulwa yiSpain, uCeuta, uMelilla, kanye noPeñon de Vélez de la Gomera), i-Algeria empumalanga, kanye neNtshonalanga yeSahara eningizimu. Njengoba iMorocco ilawula iningi leSahara eseNtshonalanga, umngcele wayo oseningizimu ne-Mauritania.

Imingcele yezwe ehlonishwa umhlaba wonke iphakathi kokutholakala kwama-27 ° no-36 ° N, kanye nobude obungu-1 no-14 ° W. Ukungezelela i-Western Sahara, iMorocco ilala phakathi kwama-21 ° kanye nama-36 ° N, kanye no-1 ° no-17 ° W (iphenathi leRas Nouadhibou liseningizimu ne-21 ° kanye ntshonalanga ne-17 °).

Ukuma komhlaba kweMorocco kusukela eLwandlekazi lwe-Atlantic, kuya ezintabeni, kuya ogwadule lwaseSahara. IMorobha iyizwe laseNyakatho Afrika, enqenqemeni lweNyakatho ye-Atlantic Ocean nolwandle iMedithera, phakathi kwe-Algeria neNtshonalanga yeSahara. Ingenye yezizwe ezintathu kuphela (kanye neSpain neFrance) ukuba nazo zombili izindawo ezisogwini lwe-Atlantic nolweMedithera.

Ingxenye enkulu yeMorocco inezintaba. Izintaba ze-Atlas zitholakala ikakhulu enkabeni naseningizimu yezwe. Izintaba zeRif zitholakala enyakatho yezwe. Womabili la mabanga ahlalwa ikakhulukazi ngabantu beBerber. Ku-446,550 km2 (172,414 sq mi), iMorobha ngaphandle kweSahara eseNtshonalanga iyizwe elikhulukazi ngamashumi amahlanu nesikhombisa emhlabeni. I-Algeria ihlanganisa iMorocco ngasempumalanga nasempumalanga eseningizimu, yize umngcele phakathi kwala mazwe amabili uvaliwe kusukela ngo-1994.

Indawo yaseSpain eNyakatho-ntshonalanga ye-Afrika engomakhelwane iMorocco inezindawo ezinhlanu ezigudle ugu lwaseMedithera: iCeuta, iMelilla, iPeñon de Vélez de la Gomera, i-Peñón de Alhucemas, iziqhingi zaseChafarinas kanye nesiqhingi esiphikisayo iPerejil. Ngasogwini lwe-Atlantic iziqhingi zaseCanary zingeSpain, kanti uM Madeira ngasenyakatho uyiPutukezi. Ngasenyakatho, iMorobha ihlukaniswe yi-Strait of Gibraltar, lapho ukuthunyelwa kwamazwe omhlaba kuye kwangaphumeleli khona lapho kudlula phakathi kwe-Atlantic neMedithera.

Izintaba zeRif zeluka esifundeni esisemngceleni weMedithera kusuka enyakatho-nentshonalanga kuye enyakatho-empumalanga. Izintaba ze-Atlas zehla ngomgogodla wezwe, ukusuka enyakatho-mpumalanga kuye eningizimu-ntshonalanga. Iningi lengxenye eseningizimu mpumalanga yezwe isehlane laseSahara futhi ngenxa yalokho imvamisa inabantu abaningi futhi abakhiqizi ngokwezomnotho. Iningi labantu lihlala enyakatho yalezi zintaba, kanti ngaseningizimu kukhona iNtshonalanga yeSahara, ikoloni langaphambili laseSpain elamiswa i-Morocco ngo-1975 (bona i-Green March). IMorocco ithi iNtshonalanga Sahara iyingxenye yendawo yayo futhi ibiza lokho njengezifundazwe zayo zaseNingizimu.




#Article 23: Ibhola lezinyawo (364 words)


Ibhola lezinyawo (nabiza ngokuthi ibhola) ngumdlalo. Lo ngumdlalo onesasasa kakhulu emhlabeni,yingakho nje aabanye bawubiza ngomdlalo wezigidigidi zabantu (Game of billions). Ngokuya ngomlando webhola lezinyawo lomdlalo waqala eNgilandi kwelamaNgisi eminyakeni eminingi eyedlula. Kulo mdlalo iqembu ngalinye linabadlali abayishumi nanye. Kukhona unozinti onguyena obheke ukuthi akukho bhola elingena ngaphakathi kwezinti. Abanye ababadlali badlala emuva, abanye phakathi esiswini kanti abanye badlale phambili babe amafolosi. Abadlala emuva banceda unozinti ukuthi abadlala nabo bangafaki igoli ngaphakathi, laba abavimbayo bazakusebenzisa izinyawo nekhanda ukuvimba ibhola ukuthi lingangeni ezintini. Uma kuke kwangena igoli ezintini izibukeli ziye zijabule zenqe ukkhombisa yona injabulo ngoba behlule. Omabili amaqembu aba nabadlali abalinganayo ngenani, kanti kuba khona unompempe, ohambisana nabasizi bakhe abathathu, omunye umsizi uma kwenye ingxenye kuthi omunye ame ngakwenye ingxenye. Abancedisi basebenza njengamehlo kanompempe ukubheka abadlali abadlalisa kabi abanye abadlali, abangalandeli imithetho yebhola njengalabo ababamba abanye abadlali nnoma abakhahlela abanye abadlali. Lapha ngunozinti kuphela ovumeleke ukubamba ibhola ngesandla, kanti naloyo ozophonsa ibhola uma liphumele ngaphandle. Unompempe uhlala aphethe indweba ykhe ayishaya ukukhuluma nabanye abadlali noma ukuyala ukuthi kwenzeke ini. Kanti nasemdlalweni webhola abadlali abadlala kabi bayajeziswa, kuya ngokuthi umdlali obeqonde ukudlala kabi kangakanani, uma ekhahlela omunye ngenhloso yokumlimaza, unikezwa ikhadi eliphuzi kanjalo uyakhalinywa, bese kuthi uma esephinde wadlala kabi futhi wathola elinye futhi eliphuzi, uye anikezwe elibomvu elishoyo ukuthi aphume emdlalweni angasadlali ngoba uyingozi kwabanye abadlali. Amaqembu agqoka izimpahla ezingafani ukwenzela ukuthi abadlali babonakale bengafani. Lo mdlalo ube nezikhuzeli abahlala ngaphandle kwebala, bakhuze, bakhalime, bakhuthaze abadlali babo. Kanti wonke lamaqembu anabaqeqeshi abo abasetha abadlali babo ukuthi badlale kanjani. Abaqeqeshi yibo abalolonga abadlali ukuze balungele umdlalo. Kuyothi iqembu elikwazile ukufaka amagoli amaningi kube yilo elinqobayo. Iningi Afrika ingelinye izwe elithanda umdlalo webhola lezinyawo. Baningi abadlali beNingizimu Afrika abababa nesasasa abake badlala ngaphesheya, ngikhuluma ngesilomo esedlula emhlabeni uSteve Kalamazooo Mokone, UJomo Sono, U-Ace Ntsoelengoe,Phil Masinga, Lucas Radebe, Benny McCarthy, Quinton Fortune, Hellman Mkhalele, David Nyathi, Doctor Khumalo, Siyabonga Nomvethe, John Shoes Moshoeu, Shaun Bartlett, Mark Fish nabanye abasadlala namaje oTokelo Rantie, Steven Pienaar, Kagiso Dikgacoi nabanye engeke ngaqeda ukubabala.

Iqembu lesizwe elibizwa ngokuthi yiBafana Bafana selike lanqoba indebe ye-Afrika,ngonyaka ka 1996, lapho amagoli ethu afakwa yisilomo uMark Williams. Iningizimu Afrika iye yancintisana namazwe amaningi afana no-Brazil, Argentina, France, Nigeria, Angola, namanye amazwe anesasasa emdlalweni webhola lezinyawo emhlabeni.




#Article 25: Wikipedia (3962 words)


Wikipedia (Lalela / ˌwɪkɨpiːdiə / nobe Listeni / ˌwɪkipiːdiə / Wik-i-pee-dee-ə)ifinyeleleka mahala, kutholakala mahala ku-encyclopedia ekwi-inthanethi, isekelwa futhi isingathwa yi-Wikimedia Foundation. Cishe wonke umuntu okwazi ukufinyelela isayithi angahlela pheze yiziphi izihloko zayo. I-Wikipedia yiyona webhusayiti yesithupha ethandwa kakhulu futhi ethandwa kakhulu jikelele ngomsebenzi we-inthanethi BakaJehova. Njengoba ngo 2014, yayina-18 yamabhiliyoni wamaphepha  abukwayo, futhi abukwa yizivakashi cishe eyizigidi ezingu-500 ngenyanga ngayinye.

UJimmy Wales noLarry Singer bomkhankaso-we-Wikipedia n ngomhlaka-15 kuJanuwari 15, 2001 u- babiza igama lakhe, ukuthi yi-Singer called his name, CAPS of Wiki (isuselwa egameni lesiHawayi elisho Shesha ne-ensayiklopidiya. Noma-ke ulwazi olungaphakathi kwe-wikipediya kwasekuqaleni lidabuka esiNgisini, yasheshe yabhalwa ngezilimi eziningi,lokhu kwenziwa ngokuthi kuhlonywe uhlelo lokuhumusha ngezilimi ezahlukahlukene. Yonke imihlobo ye-Wikipidiya iyafana, kodwa umehluko obalulekile okwindikimba nakwindlela yoku-editha. Manje i-Wikipidiya yesiNgisi idinga ama-Wikipidiya angaphezu kwama-200, noma-kunjalo ibonakala iyinkulu kakhulu kunezinye, kanti ngama-athikili ayizigidi ezi-4.5a uye wazakhela idumela njengoba umthombo wezindaba ngenxa yokubuyekezwa kwayo okusheshayo kwezihloko ezihlobene nezindaba ezikhishwayo. Ngaphezu kwalokho, kulula ukungena ku-Wikipidiya eziphakeme kuqhathaniswa ensayiklopidiya odlule kanye ukufakwa walo kokuqukethwe okuningi unacademic baye bathola ebanzi abezindaba ukunakwa.

Kufakaza obala Wikipidiya eziphakeme futhi kuye kwaholela abanye ukukhathazeka, njenge izinga lokubhala yayo,  phansi kanye nokunemba imininingwane yayo. Nokho, nakuba ezinye izihloko zinemiBhalo engaqinisekisiwe noma ulwazi ayihlangani, a 2005 inhlolovo of Wikipedia eyanyatheliswa ngo Nature ngokusekelwe ngokuqhathanisa 42 wesayensi athikili nge Encyclopædia Britannica wathola ukuthi ezingeni Wikipedia sika zokunemba kwakusondela Encyclopædia Britannica kanye bobabili amazinga ezifanayo eliphansi 'amaphutha amabi . Njengoba ka 2014, iwikipidiya yesiNgisi iqukethe cishe abayizigidi ezinhlanu izihloko, abangaphezu koyedwa kayikhulu Britannica sika 40,000. izinqubomgomo zeWikipidiya zihlanganisa ukuqinisekisa kanye nomzimba elikhulayo amazinga kubandakanya for izinga siqinisekiso. 

Umehluko emakhasini wencwajana enesihloko ezivezwe njengoba kuboniswe. 

Ngokungafani kwe-insayiklopidiya yendabuko, Wikipedia kungenziwa eyahlelwa yimuphi umfundi. Ngaphandle kwamakhasi ikakhulukazi ezizwelayo kanye / nobe phansi yizikhukhula ukuthi abizwa evikelwe ngezinga elithile, Wikipedia izivakashi bangahlela izihloko ngisho noma abanalo akhawunti Wikipedia. Ezithile Omagazini abalandelayo lulwimi zinikeza indlela eguquliwe yale nqubomgomo; Ngokwesibonelo, abasebenzisi ezibhalisiwe nje angase adale isihloko esisha ku neyesiNgisi. Isihloko njalo acekelwa phansi kungaba Semi-ezivikelwe, okusho ukuthi nje esungulwe, abasebenzisi iqinisekiswe bayakwazi ukwenza ukuhlela kuleso sihloko. A ikakhulukazi Isihloko ingxabano zingase PUK ukuze abaphathi nje ziyakwazi ukwenza izinguquko. sihloko babonwa ephethwe uMdali walo noma ezinye umhleli futhi hhayi vetted ngu yimuphi igunya eqashelwayo. Kunalokho, abahleli abangalala ukuze bavumelane nokuqukethwe kanye nokwakheka ezihlokweni by kuvunyelwana. 

Ngokuzenzakalelayo, i uhlela ukuba isihloko ngokushesha iba etholakalayo. Ngenxa yalokho, bangase izihloko inezinto ezinganembile, biases ehlukile, futhi nombhalo elingenangqondo kodwa eliphimiselekayo shu kuze umhleli ilungisa nokushiyeka okunjalo. Lehlukene edishini, ngamunye ngaphansi ehlukile control tekuphatsa, bakhululekile ukushintsha le nqubomgomo. Ngokwesibonelo, i-Wikipedia German ucondza izinguqulo ezinzile lwezihloko, okuyinto Sekudlule izibuyekezo ezithile. Kulandela nezilingo eyayizothatha isikhathi eside nengxoxo nomphakathi, iwikipidiya yesiNgisi yethula uhlelo  lwezinguquko ozilindile ngoZibandlela ka 2012.  Ngaphansi kwalesi simiso, umsebenzi omusha ohloliwe abasebenzisi ezintsha awasho izihloko ezithile impikiswano noma ukucekelwa phansi kwempahla yizikhukhula kungaba 'ngokweyame abukeze kusukela Wikipedia esungulwe umhleli ngaphambi ncwadi . 

Esibonakalayo kwemaphutsa of Wikipedia 

Nakuba izinguquko kungukuthi ehlelekile kubuyekezwe, isofthiwe ukuthi amandla Wikipedia inikeza amathuluzi athile sivumele noma ubani ukuba abukeze izinguquko kwabanye. Ilhasi elinalokhu Umlando wesihloko ngasinye ulandisa izibuyekezo. [Amanothi 1]  Abahleli angayiqeda izinguquko, isibonelo ecaleni lapho kokuqukethwe ewusizo lasuswa. Abahleli Ungabuka izinguquko zewebhusayiti yakamuva, iziphi ukhonjiswe ukuhlelwa kwezenzakalo reverse. Qhaza avamile ngokuvamile silondoloza 'uhlu' lwezihloko ukuthi ukuwaheha ukuze zikwazi aziswe izinguquko esizayo. Ikhasi elisha kuyinqubo lapho izihloko abasanda wadala kuthiwa ihlolwe ukuze izinkinga ezisobala.

Izinhlelo zekhompyutha ziye zisetshenziswa kabanzi ukwenza imisebenzi elula futhi engamukelekile, ezifana sokulungisa nasekupeleteni ezivamile kanye nezindaba zezindlela namacebo okuloba, noma ukuqala izihloko ezifana nesifundo somhlaba okufakwe ifomathi evamile kusuka idatha ezibalo.  Onesandla kwimpikiswano bakamalalahlengezela ukudala izihloko kanye bot wakhe kwabikwa ukudala kuze izihloko eziyizinkulungwane eziyishumi ezikuWikipidiya yesiSwideni ngezinsuku ezithile. Kukhona ezinye bots eyenzelwe axwayise ngokuzenzakalelayo abasebenzisi okwenza ovamile kwemaphutsa amaphutha (ezifana izingcaphuno angenakuqhathaniswa nobe obakaki olungenakuqhathaniswa), futhi avimbele ukudalwa izixhumanisi amawebhusayithi ethile. Bots nazo isicelo lokuvala enforcements okuyinto thola futhi buyisela izinguquko osolisayo abasebenzisi ezintsha, IPS okwabelwana noma IPS ibamba kuya amakhasi ihlushwa sockpuppets njengendlela ukuphinda kungenzeka of umsebenzisi ezivinjelwe kusetshenziswa ezinye izindlela amakheli IP. Abanye abasebenzisi kungaba lokubuyisa nanoma iyiphi ukuhlela yokuthi musa abonakale ngumsebenzisi zivinjelwe mbuzo. Esinye bot lichazwa ngokuthi i bot anti-ocekela phansi ukuthi izama ukuthola kanye nokubuyela phansi ngokushesha futhi ngokuzenzakalelayo. futhi Bots ungabika uku-editha ezivela akhawunti ethile noma ikheli IP zokhahlamba njengoba kwakwenziwa ngesikhathi the MH17 jet ukubeka phansi isigameko ngoJulayi 2014. Bots on Wikipedia kufanele yamukeleke ngaphambi kusebenze. 

Ngokusho Andrew Lih, ukwanda lamanje Wikipedia izigidi zihloko kwakuyoba nzima ukucabanga ngaphandle kokusebenzisa bots enjalo. 

Isihloko Main: Ukucekela phansi impahla on Wikipedia 

Yikuphi uku-editha ukuthi eshintsha nokuqukethwe ngendlela ukuxegisa ngamabomu ubuqotho beWikipidiya kubhekwa phansi. Izinhlobo ezivame kakhulu futhi ezisobala phansi zihlanganisa ukufakwa kwenhlamba kanye amahlaya angahluziwe. Ukucekela phansi impahla kungase futhi kuhlanganise ukukhangisa ulimi, kanye nezinye izinhlobo. Ngezinye izikhathi abahleli babophezela phansi ngokususa ulwazi noma libhaliwe ngumtshini ngokuphelele ikhasi elinikeziwe. Izinhlobo Okungajwayelekile ukuzicekela phansi impahla, ezifana kwalokho ngamabomu yokwaziswa zizinhle kodwa ongathembekile isihloko, kungaba nzima ukubona. Izichwensi kungazenza ukufometha ayibalulekile, shintsha ikhasi elingasho lutho elifana nesihloko ikhasi noma ukwehlukanisa ngemikhakha, lokuxhaphaza ikhodi elicashile lesihloko noma ukusebenzisa izithombe ngendlela ebhidlizayo. 

Onezinwele ezimhlophe umnumzana osekhulile isudi kanye nothayi ukhuluma ngesikhathi sokukhuluma. 

Intatheli yaseMelika uJohn Seigenthaler (1927-2014), indaba yesigameko (uSeigenthaler) 

Ukucekelwa phansi kwempahla kusobala ngokuvamile kulula ukususa izihloko zeWikipidiya; isikhathi yamaMede ukuthola futhi silungise phansi nje imizuzu embalwa. Nokho, abanye phansi kudinga isikhathi eside ukulungisa. 

Ngokwesibonelo, kwesinye isehlakalo esiphezulu, umhleli ongaziwa wethula isaziso esingamanga singene bibliyogilafu  yezombusazwe UmMelika uJohn Seigenthaler, ngo-2005 Seigenthaler wamangalelwa ukwethulwa njengendlela yokusolwa ngokubulala uJohn F. Kennedy. Lesi sihloko sahlala singalungiswanga izinyanga ezine. USeigenthaler, umqondisi owasungula isihloko of seMelika (USA)namhlanje, kanye umsunguli Freedom Forum First Amendment Center  ngaseNyuvesi yaseVanderbilt, ebizwa Wikipedia co-umsunguli Jimmy Wales futhi wabuza ukuthi ayenakho yini indlela yokwazi ukuthi obani nesandla the ukwaziswa okungelona iqiniso. UWales waphendula ngokuthi ayizange, nakuba isephulamthetho sagcina ngokuhlehlela emuva. Emva kwesigameko, uSeigenthaler echazwe yiWikipidiya ngokuthi inamaphutha futhi imithwalo ithuluzi lokucwaninga. Lesi senzakalo zaholela izinguquko zenqubomgomo yeWikipidiya, ngokuqondile kubhekiswe ukuqiniswa kokuqinisekiswa kwezihloko umlandvomufi abantu abaphila.

Okuqukethwe yiWikipidiya kuncike kwimithetho (ikakhulukazi, imithetho yobunikazi) yase United States kanye of the US isimo Virginia, lapho iningi Lamaseva WEWikipidiya lisuke likuphi. Ngaphezu kwezindaba zomthetho, izimiso sesihloko seWikipidiya kuthiwa esisekelwe 'wezinsika emihlanu , kanye nezinqubomgomo eziningi neziqondiso enzelwe ukuba balolonge okuqukethwe ngokufanele. Ngisho le mithetho igcinwa ifomu wiki, futhi Wikipidiya abahleli njengendlela bhala emphakathini abuyekeze izinqubomgomo webhusayiti kanye nemihlahlandlela. Abahleli kungabaqhuba la imithetho ngokususa noma ukulungisa imithetho engasebenziyo. Ekuqaleni, nemithetho on ezinhlelweni okungezona zesiNgisi seWikipidiya zazisekelwe inguquko yemithetho yeWikipidiya yesiNgisi. Iye yehluke ngezinga elingakanani.

Ikhasi elikhulu leWikipidiya yesiNgisi mhla zinga 20 kuMfumfu ka 2010, IKhasi eliyinhloko leWikipidiya yesiNgisi. 

Inguqulo mobile yeWikipidiya yesiNgisi eKhasini elikhulu kwisiphequluli sewebhu Android on a i5800 Samsung 

Inguquko yemobile yesiNgisi Ekhasini elikhulu 

Page Main: Wikipedia: Izinqubomgomo zokuqukethwe 

Ngokuvumelana nemithetho on the English Wikipedia, ngamunye entry e Wikipedia, ukuba afanelwe ukufakwa, kumele kube ngesihloko okusho encyclopedic futhi akuyona entry isichazamazwi noma isichazamazwi-like. A sihloko kufanele futhi bahlangabezane nezindinganiso Wikipedia sika of notability, ngokuvamile kusho ukuthi kumelwe ukuba wathola Ukusabalala okuphawulekayo imithombo secondary efana media ezivamile- noma zamaphephabhuku ezinkulu yemfundo ezimele ngendaba ka ngesihloko. Ngaphezu kwalokho, Wikipedia uhlose idlulisele lwati kuphela ukuthi kakade osungulwe futhi wahlonishwa. It akumele ukwethula ulwazi olusha noma ucwaningo original. A bathi kungenzeka ukuba inselele kudinga kukhulunywa emthonjeni onokwethenjelwa. Phakathi Wikipedia abahleli, lokhu ngokuvamile wabekwa ngokuthi Isiqinisekiso, hhayi ngeqiniso 'ukuveza umqondo wokuthi abafundi, hhayi encyclopedia, yibona ekugcineni abanomthwalo ekubhekeni yiqiniso komunci nokwenza nekuhumusha zabo siqu. Lokhu kungaholela ukususwa ukwaziswa isebenza, ngaleyo ndlela bulimaze ukufakwa kolwazi kanye nokukhula encyclopedia. Ekugcineni, Wikipedia akumele bathathe izinhlangothi. Bonke imibono kanye nemibono, uma ezibangelwa imithombo yangaphandle, kumele bajabulele i share elifanele Ukuhlanganisa kungakapheli isihloko. Lo waziwa ngokuthi indawo hlangothi of umbono (NPOV). 

Bheka futhi: Okuqukethwe okukhiqizwe ngumsebenzisi 

Ngo-2003,umfundi wePhD kwezomnotho u-Andrea Ciffolilli wagomela ukuthi izindleko eziphansi zokuthengiselana zineqhaza kwiWikipidiya.Ukwakha kulethe ukuthuthukiswa ngokubambisana, nokuthi izici ezifana nokufinyelela okulula izinguqulo ezidlule of a umusa page ukwakhiwa zokudala phezu imbubhiso zokudala. Encwadini yakhe 2008, Ikusasa Internet nendlela Stop It, Zittrain ugagula yempumelelo Wikipedia sokuba isifundo njalo emisha kangakanani open ukubambisana uye wakhuthaza kuwebhu. 

Ku OOPSLA 2009, kuWikimidiya isikhulu kwezobuchwepheshe kanye nomklami ophakeme wesoftiwe uBrion Vibber wanikeza isethulo esithi Ukusebenza noMphakathi kwenza izinto zibe ngcono: Ukwenza abantu bakho basebenze kahle kuSayithi Yakho kuwo okuxoxwe nezinselele ukusingatha iminikelo evela emphakathini enkulu futhi wafanisa inqubo yalowo yentuthuko softiwe. 

Abasebenzisi beWikipidiya nabaphathi bamaziko Wezikhungo zamagugu emilando basebenzisana ngesihloko esithi Hoxne hoard ngoJuni 2010. 

Ngezinye izikhathi abasebenzisi beWikipidiya banika omunye nomunye imisebenzi emihle ukuze bazise imisebenzi eyahlukahlukene yenani elishaya kude, uku-editha izinto ezilula ezihlanganisa ukwesekwa kwezenhlalo, izenzo zokuphatha, kanye izinhlobo zomsebenzi ukuhambisana. Lomkhuba barnstar iye ihlaziye ukunquma lokho kunemithelela kungenzeka for ezinye imiphakathi waziphatha ezinkulu Sangdi.

Uma ushintsho ngokuphindaphindiwe owabangelwa umhleli eyodwa abese ukuhlehliswa ngenye, i Hlela war ingase wagomela ukuba sebeqale. Wikipedia has izindlela eziningi izingxabano sokuxazulula. Ukuze athole umphakathi ukuvumelana wonkana, abahleli angamvusa izingqinamba at the Village Pump noma iqale isicelo Comment. Izinkundla akhethekile akhona for centralizing ingxoxo izinqumo ezithile, njengabaphostoli yini noma cha isihloko kufanele asuswe. (qhathanisa Notability in English Wikipedia.) 

Isihloko Main: Arbitration Committee 

IKomiti Arbitration wengamela lokugcina ukuxazululwa indlela. Nakuba izingxabano ngokuvamile bavele kokungezwani imibono emibili ephikisayo kanjani izihloko okufanele ukufunda, iKomidi Arbitration ngokucacile enqaba ngqo abuse ngalo umbono okufanele yokutholwa. Zokuhlaziya imininingwane zisikisela ukuthi ikomidi engayinaki okuqukethwe ezingxabanweni futhi ligxile endleleni izimpikiswano kuqhutshwa kunalokho, esebenza cha kangaka ukuxazulula izingxabano futhi wenze ukuthula phakathi abahleli ezingqubuzanayo, kodwa ukuze Zikhipha abahleli eziyinkinga uma uvumela abahleli engase ikhiqize back e ukubamba iqhaza. Ngakho-ke, ikomidi asisho zilawule okuqukethwe lwezihloko, yize ngezinye izikhathi kube liyakulahla izinguquko kokuqukethwe uma ibona okuqukethwe entsha wephula izinqubomgomo Wikipedia (isibonelo, uma okuqukethwe entsha kubhekwa olubandlululayo). Amakhambi Its zihlanganisa nezixwayiso kanye probations (elisetshenziswa 63% of amacala) kanye nabahleli esivala kusuka ezihlokweni (43%), izindaba subject (23%) noma Wikipedia (16%). Complete nokuvinjelwa kusuka Wikipedia kuthiwa ikakhulu kuphela izimo of ukuzenza ongeyena nokuziphatha anti-social. Lapho ukuziphatha akuyona ukuzenza ongeyena nobe anti-kwezenhlalo, kodwana kunalokho anti-ukuvumelana nobe wephula izinqubomgomo ukuhlela, izixwayiso bavame ukuba ikhishwe. 

Isihloko Main: Wikipedia emphakathini 

Wikimania, kwaba nengqungquthela yonyaka kubasebenzisi of Wikipedia nezinye imiklamo eziqhutshwa yi-Wikimedia Foundation 

Ngamunye sihloko kanye umsebenzisi of Wikipedia ngamunye uye i wahlobanisa page Ngokukhululekile. Lezi zakha oyinhloko zokuxhumana umzila abahleli ukuxoxa luphinde nenkhulumomphikiswano izindaba kokuqukethwe noma inqubomgomo. 

Umphakathi Wikipedia sika uye wachazwa ngokuthi inkolo-like, nakuba ngaso sonke anezincazelo ngokuphelele negative. ukuthanda Iphrojekthi sika for cohesiveness, ngisho noma kudinga ukuhlehla ehlanganisa ukunganakwa of kokuqinisekisa, yaziwe njengoba 'anti-elitism . 

Wikipedia ayidingi ukuba abahleli balo kanye neqhaza ahlinzeke ukuhlonza. Njengoba Wikipedia ayekhula, Ngubani uyabhala Wikipedia? saba omunye imibuzo evame ukubuzwa on kuphrojekthi, ngokuvamile ngokubhekisela eminye imisebenzi Web 2.0 ezifana Digg [ukulandisa okudingekayo]. kanye Jimmy Wales wagomela ngokuthi kuphela emphakathini ... iqembu elizinikezele ambalwa amavolontiya kwenza ingxenye enkulu yomsebenzi iminikelo eya Wikipedia nokuthi ngalokho hlelo 'njenganoma iyiphi inhlangano wendabuko. Ngo-2008, a Slate umagazini esihlokweni wabika ukuthi: . Abacwaningi e Palo Alto, 1 amaphesenti of abasebenzisi Wikipedia banesibopho cishe isigamu lezinhlelo isayithi sika Le ndlela yokuhlaziya iminikelo kamuva phikisa ngu Aaron Swartz, ngubani yaphawula ukuthi izihloko eziningana yena banambitha kwadingeka izingxenye ezinkulu okuqukethwe kwabo (kukalwa inani abalingiswa) nesandla abasebenzisi nge low Hlela esikwenzayo kubalulekile. 

Ucwaningo 2010 (olusha ngo 2012) ukuthi kwenziwa ngcono ikhombisa ukukhula Wikipedia futhi empeleni ukulungiswa it. [Ukulandisa ezidingekayo] 

Ucwaningo lwenziwa ngo 2012 Wikipedia kwadingeka abasebenzisi abakhuthele cishe 80.000. [hhayi ukulandisa inikezwe] [ukulandisa okudingekayo] Kuze kuya 60% of abasebenzisi Wikipedia ebhalisiwe ungalokothi wenze esinye edit emva kwamahora zabo zokuqala 24. [Lapho?] Izincazelo ezingabanga ukuthi abasebenzisi enjalo ukubhalisela nje injongo olulodwa, noma uyesaba away by nakho kwabo. Ngokusho Eric Goldman, abahleli abahluleka ukuhambisana Wikipedia imicikilisho zamasiko, ezifana inkulumo ukusayina amakhasi, ngokuphelele eyobonisa ukuthi kukhona Wikipedia abangaphandle, okwandisa amathuba okuthi Wikipedia wangaphakathi ngeke libhekise iminikelo yabo njengomuntu usongo. Abe ngaphakathi Wikipedia kuhilela izindleko non-eziwubala: the sandla kulindeleke ukwakha ikhasi yomsebenzisi, ufunde amakhodi zobuchwepheshe Wikipedia-eziqondene, bazithobe i Arcane ukuxazululwa inqubo, futhi sifunde isiko Okumangaza ocebile nge e-emahlaya ngaphakathi ezibhekisela . Non-ngemvume-in abasebenzisi kukhona kwezinye izakhamuzi ngomqondo lesibili class on Wikipedia, ngokuthi abahlanganyeli basuke izitifiketi ngamalungu omphakathi wiki, abanezincwadi nesithakazelo ilungelo lokufuna ekulondolozeni ikhwalithi umkhiqizo msebenzi, ngesisekelo iqhaza kwabo eziqhubekayo , kanti imilando umnikelo amakheli IP angeke ngempela nanoma yimuphi ngokuqiniseka kufanele zafundiswa noma sola phezu, umsebenzisi esithile. 

A 2007 Ukutadisha by abacwaningi ezivela Dartmouth College wathola ukuthi qhaza engaziwa futhi okuvamile kuya Wikipedia [...] injengoba esinokwethenjelwa umthombo wolwazi njengalabo nomthelela ngubani babhalise esizeni. A 2009 Ukutadisha by umhleli Business Insider nentatheli Henry Blodget wabonisa kutsi in isampula okungahleliwe athikili wokuqukethwe kunawo Wikipedia (kukalwa inani lombhalo nomthelela esindayo kuze edit yakamuva banambitha) is adalwe kwabangaphandle (abasebenzisi nge low edit okuzama), kanti kulungisa iningi futhi kwebinza lwenziwa wangaphakathi (iqembu khetha of abasebenzisi esungulwe). A 2008 Ukutadisha lwathola ukuthi Wikipedians ayemancane ovumelana, evulekile, futhi kanembeza kunabanye. A 2009 cwaningo wasikisela kwakukhona 'ubufakazi nokumelana ezikhula emphakathini Wikipedia kokuqukethwe entsha .  
Ucwaningo oluthile lwathola ukuthi isizinda sandla kuya Wikipedia kwaba kancane 13% abesifazane; yobudala isilinganiso esivivaneni kwaba maphakathi nawo-20s. A 2011 Ukutadisha by abacwaningi baseNyuvesi Minnesota lwathola ukuthi abesifazane sakhiwe 16.1% of. abahleli 38,497 owaqala ukuhlela Wikipedia-2009 Ngo isihloko January 2011 New York Times, Noam Cohen waphawula ukuthi 13% nje of nomthelela Wikipedia kukhona female ngokusho vo 2009 Wikimedia Foundation. Sue Gardner, owayekade umqondisi ophethe i Wikimedia Foundation, uthemba ukubona iminikelo zesifazane ukwandisa kuya amaphesenti amabili nanhlanu by 2015 Linda Basch, ongumongameli we-National Council for Research on Women, yaphawula umehluko kulezi Wikipedia umhleli izibalo kanye iphesenti labesifazane njengamanje acedzele degrees impohlo sika, degrees master kanye PhD nezinhlelo e-United States (bonke at amazinga amaphesenti 50 noma xaxa).

Esabela, amanyuvesi ahlukahlukene aye aphatha edit-a-thons ukukhuthaza abesifazane abengeziwe ukuba bahlanganyele emphakathini Wikipedia. In kokuwa 2013, amakolishi 15 no emanyuvesi, kuhlanganise Yale, Brown, no Pennsylvania State, banikela wasekolishi udumo abafundi ukuba 'ukubhala ukucabanga ezilwela amalungelo abesifazane' phakathi Wikipedia mayelana nobuchwepheshe [ukulandisa okudingekayo]. Nokho, bambalwa abesifazane aqhubeka amalungu usasebenza of Wikipedia ngemuva edit-a-thons ayengamele. Lapho ebuzwa ukuthi kungani, ukusabela ezivamile kwaba ukuthi kwakumelwe 'bematasa .

Abahleli in nokuma okuhle emphakathini ezohamba for omunye amazinga eziningi zokuzithandela buphathi: le iqala nomqondisi, abasebenzisi anelungelo abangakwazi susa amakhasi, ukuvimbela izihloko ekubeni kwashintsha uma phansi nobe isihloko izingxabano , futhi bazame ukuvimbela abantu abathile evela kwemaphutsa. Naphezu igama, abaphathi kungukuthi okuthiwa ukujabulela yimuphi lungelo elikhethekile ngo ekuthathweni; kunalokho, amandla abo anesizotha kuphela ekwenzeni edits ukuba nemiphumela project-ububanzi futhi ngaleyo ndlela kuthiwa Ayivumeliwe kuya abahleli avamile, nokuqhamuka nemingcele ezihloselwe ukuvimbela abantu abathile evela ekwenzeni edits onakalisayo (efana phansi). 

Abahleli abangaphansi baba abaphathi kunokuba eminyakeni esidlule, ngokwengxenye ngenxa inqubo ekunqabeleni engahle Wikipedia abaphathi isibe ezinzima zamandla angaphezu.

Bheka futhi: List of udinga Ama-Wikipedia

Ukusatshalaliswa izihloko 32,765,226 ngolimi ezahlukene kwizihumusho (njengoba of 14 Agasti 2014)

Kukhona Njengamanje 287 olimi kwizihumusho of Wikipedia (obizwa nangokuthi ngolimi izinguqulo, noma bamane udinga Ama-Wikipedia); ala, abayishumi nanye babe izihloko kwesigidi ngalinye (English, isiDashi, isiJalimane, isiFulentshi, isiNtaliyane, isiPolish, iSpanishi, Russian, isiSwidi, Vietnamese, no-Waray Waray), ezine ngaphezulu babe izihloko kuka 700,000 (isiCebuano, Chinese, isiJapane, isiPutukezi), 37 ngaphezulu babe izihloko kuka 100,000, kanti 73 ngaphezulu babe izihloko kuka 10,000. The kunawo, i English Wikipedia, has izihloko kuka million 4.5. Njengoba of June 2013, ngokusho Alexa, lo isizinda English (en.wikipedia.org; English Wikipedia) uthola cishe 56% of traffic Wikipedia sika ayesehle, ne uqhekeko ezisele phakathi kwezinye izilimi (iSpanishi: 9%; Japanese: 8%; Russian: 6%; German: 5%; French: 4%; Italian:. 3%) Njengoba of August 2014, izinhlelo zolimi kunayo eziyisithupha yilezi (ngokulandelana of esihlokweni count) the English, isiSwidi, Dutch, isiJalimane , isiFulentshi, futhi udinga Ama-Wikipedia zaseRussia. i nokuhlalisana kokuqukethwe ezindiminingi on Wikipedia ube khona ngenxa Unicode, ogama ukwesekwa yethulwa phakathi Wikipedia ngoJanuwari 2002 by Brion Vibber emva kwase efanayo yena lwenteke izinhlamvu of Esperanto.

Kusukela Wikipedia kusekelwe Web ngakhoke emhlabeni wonke, abanikela a edition olufanayo lulwimi ingasebenzisa zezigodi ezahlukene noma kungenzeka bavela emazweni ehlukene (njengoba kunjalo ngoba edition English). Lezi umehluko kungaholela abanye zingxabano phezu nesipelingi umehluko (isib color Versus color) noma ngamaphuzu umbono.

Nakuba izinhlelo ezahlukene zolimi aphethwe nemigomo efana 'indawo hlangothi of umbono' global, baba washintsha namanye amaphuzu kwenchubomgomo kanye practice, iningi njengaku ekutheni izithombe ezingasekelwe ilayisense ngokukhululekile lingasetshenziswa ngaphansi isimangalo of ukusetshenziswa engenzeleli. 

Jimmy Wales uye wachazwa Wikipedia ngokuthi ukuze adale futhi ukusabalalisa a encyclopedia free of the esezingeni kwenzeke ukuba wonke umuntu ongashadile on planethi ngolimi lwabo siqu. Nakuba ngamunye imisebenzi edition ngolimi ucishe ngokuzimela, ezinye imizamo kwenziwa ukuze aqondise kuzo bonke. Basuke kweLuhlelo ngokwengxenye by Meta-Wiki, Wiki i Wikimedia Foundation enikelwe nokugcina zonke imiklamo yayo (Wikipedia nabanye). Ngokwesibonelo, Meta-Wiki inikeza izibalo ezibalulekile on zonke izibuyekezo ulimi Wikipedia, futhi it ucondza uhlu lwezihloko njalo Wikipedia kumele babe uhlu siphathelene kokuqukethwe eziyisisekelo by subject:. Biography, umlando, amazwe, umphakathi, isiko, isayensi, ezobuchwepheshe, kanye mathematics. Ngokuqondene nazo, akuyona ezingavamile for izihloko ezihlobene kakhulu olimini oluthile hhayi ukuba bangumfuziselo kwenye edition. Ngokwesibonelo, izihloko mayelana emadolobheni amancane e-United States bangase nje khona ngesiNgisi, ngisho nalapho behlangana notability criteria yezinye ngolimi Wikipedia imiklamo.

Ukulinganisa eminikelo amasheya ezivela ezifundazweni ezahlukene kuleli zwe ukuze ezahlukene Wikipedia editions 

Izihloko elihunyushwe bamele nje ingxenye encane athikili yaba izinhlelo iningi, ngokwengxenye ngenxa yokuthi translation ngokuzenzakalela lwezihloko is Ayivumeliwe. Izihloko atholakalayo ngolimi ezingaphezu kwesisodwa angase anikele links interwiki, okuyinto link izihloko uzakwabo kwamanye editions. 

Isihloko esanyatheliswa ngo yocwaningo PLoS ONE ngo-2012, besebenzisa amaphethini lomzimba imisebenzi isihloko omphakathi, kulinganiselwa isabelo iminikelo kuya kwizihumusho ezahlukene Wikipedia kusukela ezifundeni ezahlukene zomhlaba. Ngokwesibonelo, siye libike ukuthi ukulungiswa kusukela North America anqunyelwe pheze 50% in the English Wikipedia futhi lokhu value Sehlile amaphesenti amabili nanhlanu alula English Wikipedia. Lesi sihloko sibuye ihlanganisa ezinye asakazwa ngezilimi ezahlukene. The Wikimedia Foundation uthemba ukwandisa inani abahleli in the Global South kuya amaphesenti amathathu nesikhombisa by 2015.

On 1 March 2014, The Economist esihlokweni esihloko sithi Ikusasa Wikipedia labala kuhlaziywa kwezimo ngokuqondene idatha enyatheliswa Wikimedia ngabachazela ukuthi: . Inani wabahleli the lesiNgisi version uwile ngumuntu wesithathu eminyakeni eyisikhombisa. Izinga attrition for abahleli abakhuthele English Wikipedia kwaba ekhonjiwe by The Economist njengoba kakhulu Ngokungafani izibalo for Wikipedia kwezinye izilimi (non-English Wikipedia). The Economist libike ukuthi isibalo nomthelela nge-avareji ka emihlanu lezinhlelo ngaphezulu ngenyanga kwaba kuqhathaniswa njalo kusukela 2008 for Wikipedia kwezinye izilimi cishe 42,000 abahleli phakathi variances emincane zonyaka ka abahleli phansi noma phezulu mayelana 2,000. Amazinga attrition for abahleli e English Wikipedia, by kuqhathanisa ebukhali, ishiwo njengoba NEKUKHULUMA ngo 2007 at cishe 50,000 abahleli okuyinto usunciphe 30,000 abahleli njengoba of ukuqala 2014 Ngesikhathi ecashunwe mkhuba rate, inani abahleli abakhuthele English Wikipedia ilahlekelwe cishe 20,000 abahleli attrition kusukela 2007, kanti emafayeleni mkhuba rate kubonisa ukulahlekelwa yomunye abahleli 20,000 by 2021, wehlele 10,000 abahleli asebenzayo on English Wikipedia by 2021 Uma kwesokunxele zingancishiswa. Njengoba sazi ukuthi ukuhlaziywa mkhuba leyashicilelwa The Economist presents inani abahleli asebenzayo for Wikipedia kwezinye izilimi (non-English Wikipedia) njengoba osele kuqhathaniswa njalo futhi siphumelele ekusekeleni izinombolo zayo cishe 42,000 abahleli abakhuthele, umehluko uye bakhomba ukuphumelela Wikipedia kwezinye izilimi ukugcina esebenzayo yayo abahleli on nesisekelo nalesebentisa nokuqhubekayo. Akukho ukuphawula senziwa ngokuqondene yikuphi nezindinganiso umahluko edit inqubomgomo kusuka Wikipedia kwezinye izilimi (non-English Wikipedia) wayeyonikeza ohlukile kwenzeke ukuba English Wikipedia for ngempumelelo ameliorating eningi umhleli attrition rates on ulimi lwesiNgisi Wikipedia.  

Isihloko Main: Umlando Wikipedia

Wikipedia odabuka zavela kwenye encyclopedia project, Nupedia. 

Wikipedia waqala njengendlela project ayahambelana for Nupedia, a free online lesiNgisi encyclopedia project ogama zihloko ezalotshwa ngu ochwepheshe babuyekeza ngaphansi inqubo esemthethweni. Nupedia yasungulwa ngoMashi 9, 2000, ngaphansi ubunikazi Bomis, yenkampani a web portal. Izibalo zako ezisemqoka babengamadodana CEO Bomis Jimmy Wales no Larry Sanger, umhleli-in-chief for Nupedia futhi kamuva Wikipedia. Nupedia kwaba ilayisense okokuqala ngaphansi Nupedia Open License yaso Content, ziguquka kuya GNU Free Documentation License ngaphambi kokusungulwa Wikipedia sika at ukunxusa Richard Stallman. Sanger naseWales wasungula Wikipedia. Ngenkathi Wales is udumo ngokuchaza umgomo wokwenza encyclopedia obala kuhleleke, Sanger is udumo isu lokusebenzisa Wiki ukufinyelela lowo mgomo. Ngo-January 10, 2001, Sanger ohlongozwayo on the Nupedia sekheli ohlwini ukudala Wiki njengoba project a feeder for Nupedia. 

Wikipedia lase ngokomthetho umkhankaso on January 15, 2001, njengelungu edition-ngolimi lwesiNgisi single at www.wikipedia.com, futhi umemezele by Sanger on the Nupedia Uhlu lwamaposi ekhompyutha. inqubomgomo Wikipedia of 'phuzu-ka-umbono hlangothi kwase eyabekwa ezinyangeni zayo zokuqala. Ngale kwalokho, kwakukhona imithetho emibalwa ekuqaleni Wikipedia lasebenza ngokuzimela of Nupedia. Ekuqaleni, Bomis wayehlose ukwenza Wikipedia ibhizinisi inzuzo.

Wikipedia yazuza qhaza zakuqala kusuka Nupedia, Slashdot ezithunyelwe, futhi search engine web indexing. Ngo-August 8, 2001, kwadingeka Wikipedia kuka 8,000 izihloko. On September 25, 2001, kwadingeka Wikipedia kuka 13,000 izihloko. Futhi ngasekupheleni 2001 sase esekhule izihloko cishe 20,000 no 18 olimi editions. Kwase 26 olimi asakazwa by sekwephuzile 2002, 46 ekupheleni 2003, futhi 161 ngu izinsuku okugcina 2004 Nupedia and Wikipedia Bahlala kwaze amaseva yangaphambili sika zathathwa phasi unomphela ngo-2003, futhi okulotshwe kuwo ezahlanganiswa Wikipedia. English Wikipedia wadlula uphawu lwezihloko million ezimbili on September 9, 2007, okusenza le encyclopedia kunazo zonke ezake babuthana, odlulele ngisho 1407 Yongle Encyclopedia, ezazikade aphethwe irekhodi iminyaka 600. 

Kokubala ukwesaba of ukukhangisa kwezohwebo kanye nokuntuleka okulawula Wikipedia, abasebenzisi of the Wikipedia Spanish olunjengemfoloko nokunye kusuka Wikipedia ukudala Enciclopedia Khulula ngo February 2002 La liya wakhuthaza Wales ukumemezela ukuthi Wikipedia ngeke sibonise intengiso, futhi ukushintsha domain Wikipedia sika kusukela wikipedia.com ukuze wikipedia.org.

Nakuba English Wikipedia wafinyelela izihloko million ezintathu August 2009, ukwanda kwe-edition, ngokoMthetho izinombolo lwezihloko nesesiphelo nomthelela, kubonakala sengathi kwafinyelela umvuthwandaba nxazonke zakuqala 2007. Around nawo-1800 kuya zihloko kwanezelwa nsuku zonke kuze encyclopedia in 2006; by 2013 ukuthi isilinganiso kwaba cishe 800. Iqembu at the Palo Alto Research Center isixhazululo le unciphisa sokukhula kuya okwandayo wedwa le project kanye ukumelana ukushintsha. Abanye basikisela ukuthi ukukhula is flattening ngokwemvelo ngenxa izihloko ukuthi kungaba ngokuthi low-choma izithelo - izihloko ezisenza ngokucacile isihloko -. kakade zidalwe azakhela kabanzi

Ngo-November 2009, umcwaningi at the Rey Juan Carlos University e Madrid (Spain) lwathola ukuthi English Wikipedia wayengasenaso 49,000 abahleli phakathi nezinyanga ezintathu zokuqala of 2009; uma kuqhathaniswa, leli project walahlekelwa abahleli 4.900 nje kuphela phakathi nenkathi efanayo ngo-2008. The Wall Street Journal ekhonjiwe uhla imithetho zisetshenziswa kulungisa kanye nezimpikiswano ezihlobene kokuqukethwe okunjalo phakathi izizathu lokhu kuthambekela. Wales baphikisana la izimangalo ngo-2009, bephika ukuwa, singabaze indlela lesifundo. kweminyaka emibili kamuva, Wales wavuma ukuba khona nokwehla okuncane, siphawula ukwehla kusukela kancane kuka 36,000 abalobi ngoJuni 2010 kuya 35,800 in June 2011 [138] in the interview efanayo, Wales aphinde athi inani abahleli sasithi ezinzile futhi esimeme, a isimangalo okuyinto ephenywa mit sika Technology Review esihlokweni 2013 esihloko sithi ekuncipheni Wikipedia. ngo July 2012, Atlantic libike ukuthi isibalo abaphathi nako ziyancipha. in the 25 November 2013 issue of kamagazini New York, uKatherine Ward sathi Wikipedia, iwebhusayithi lesithupha-kunazo-kusetshenziswa, elibheke i yangaphakathi esibucayi. Ngo 2013, mit sika Technology Review yembula ukuthi kusukela ngo-2007, le site ilahlekelwe yesithathu abahleli ivolontiya ukuvuselela bese ulungise izigidi le encyclopedia inthanethi of amakhasi nalabo zisekhona abaye egxile ngokuya on minutiae.

Wikipedia blackout wokumelana uSopa ngoJanuwari 18, 2012 

Ngo-January 2007, Wikipedia wangena okokuqala uhlu top-eziyishumi amawebhusayithi athandwa kakhulu e-United States, ngokusho comScore Networks. With million 42,9 izivakashi eziyingqayizivele, Wikipedia yayibekwe ezingeni number 9, odlulele iNew York Times (# 10) no Apple (# 11). Lokhu kwasho okukhulu phezu January 2006, lapho ayedla kwaba isibalo 33, kanye Wikipedia ethola azungeze 18.3 million izivakashi eziyingqayizivele. Ngo February 2014, kwaba Wikipedia website lesithupha ethandwa kakhulu emhlabeni wonke ngokusho Alexa Internet, ekutholeni 12 billion zokubukwa kwamakhasi njalo ngenyanga (2.7 billion kusukela United States). On 9 February 2014, The New York Times yabika ukuthi Wikipedia has 18 billion zokubukwa kwamakhasi futhi cishe abayizigidi ezingu-500 izivakashi eziyingqayizivele ngenyanga, ngokwezinto izilinganiso liqinile comScore.

Ngo-January 18, 2012, i-English Wikipedia iqhaza ochungechungeni imibhikisho Bafunisiswa ngokumelene imithetho emibili ehlongozwayo e-United States Congress-the Stop Online ukudunwa Act (uSopa) kanye uvikele Act IP (PIPA) -ngomusa blacking out amakhasi alo for 24 amahora. Ngaphezu 162 million abantu babebheka blackout Incazelo ikhasi esikhundleni saso Wikipedia nokuqukethwe okwesikhashana. 

Loveland and Reagle bathi, ngo nqubo, Wikipedia kulandela isiko omude encyclopedia ezingokomlando ukuthi zanqwabelana ngcono piecemeal ngokusebenzisa 'yokuzuza stigmergic .

Mhla zingama-20 Masingana 2014, USubodh Varma abikela i The Economic Times  wabonisa ukuthi hhayi nje kwadingeka Wikipedia ichaza isicaba kodwa walahlekelwa ngamasenti ali-10 wewalo enamakhasi ukubukwa ngonyaka odlule ngamunye. Yilokho ukwehla ngo-2 billion phakathi kuka-Zibandlela ka 2012 noka 2013. izinguquko ezithandwa kakhulu abahola:. enamakhasi imibono iWikipidiya yesiNgisi yehle ngo-12 senti, labo of version German Ngafaka by 17 cent kanye version Japanese per balahlekelwa 9 angu Varma wanezela ukuthi,Njengoba abaphathi be-Wikipidiya bacabanga ukuthi lokhu kungaba ngenxa yamaphutha wokubala, abanye osolwazi babona ukuthi iphrojekhi yeGrafu Yolwazi Lweguguli Google's Knowledge Graphs project launched last year may be gobbling up Wikipedia users. When contacted on this matter, Clay Shirky, associate professor at NewYork University and fellow at Harvard's Berkman Center for internet and Security indicated that he suspected much of the page-view decline was due to Knowledge Graphs, stating, If you can get your question answered from the search page, you don't need to click [any further].




#Article 26: Imathemathiki (164 words)


Imathemathiki wuphenyo wezibalo.

uLeonardo Fibonacci, usozibalo wase Italy owadidiyela uhlelo lwe-Hindu–Arabic numeral system lwahlelwa phakathi kwe-century yokuqala neyesine luhlelwa amaNdiya, lubhekiswe e-West. iMathemathiki ayinayo incazelo eyamukelwe ngokugwele jikelele. uAristotle wayichaza ngokuthi, i-sayensi yokukala ngqo!, ngakho lencazelo yasetshenziswa kwaze kwaba i-century yeshumi nesishiyaga lombili.

uGalileo Galilei (1564 - 1642) wathi, Umkhathi ngokugcwele kwawo ngeke ufundeke size sifunde ulimi futhi sizijwayeze ngohlelo lwezimpawu okubhalwe ngazo (umkhathi). Ubhalwe ngolimi lwe-mathemathiki, izimpawu ongxantathu, izindingiliza nezinye izimpawu ze-geometry, okungukuthi ngaphandle kwazo; kunzima kakhulu ukuqonda ngisho igama elilodwa vo! Ngaphandle kokuqonda lezimpawu nolimi lwe-mathemathiki, kuyize ukuthola ulwazi ngomkhathi nomhlaba. 
uCarl Friedrich Gauss (1777 - 1855) wachaza imathemathiki njenge Ndlovukazi yezinhlaka ze-Sayensi.

uBenjamin Peirce (1809 - 1880) wabiza imathemathiki nge Sayensi ebeka imiphumela edingekayo. uDavid Hilbert wathi nge-mathemathiki: Asikhulumi la ngesingathekiso nje. I-mathemathiki ayifani nje nomdlalo onemithetho nje yokuzenzela. Kodwa, isistimu equkethe isizathu sokwenzeka esingakwazi ukuba enye into ngaphandle kwaso kuphela ngqo!
uAlbert Einstein (1879 - 1955) wabeka wathi, Ngakuba imithetho ye-mathemathiki isho ngempilo, ayinaso isiqiniseko; ngakuba imithetho inesiqiniseko, ayisho ngempilo.

 




#Article 27: Hugh Masekela (275 words)


U-Hugh Ramopolo Masekela (4 ngoMbasa 1939 - 23 ngoMasingana 2018) uyi-trumpeter, flugelhorn ist, cornet, umculi nomculi. Wayenguyise womethuli waseMelika uSal Masekela. Wayaziwa  ngezingoma zakhe ze-jazz, kanye nokubhala owaziwa kakhulu ngezingoma ezazilwa nobandlululo njenge Soweto Blues nethi Bring Him Back Home.

UMasekela wazalwa Kwa-Guqa Township, eWitbank, eNingizimu Afrika. Waqala ukucula nokudlala ipiyano esemncane. Lapho eneminyaka engama-14, ngemva kokubona ifilimu esihloko sithi Young Man with a Horn (lapho u-Kirk Douglas idlala khona umlingiswa ohlongozwayo e-American jazz cornetist Bix Beiderbecke, uMasekela waqala ukudlala icilongo efundiswa U-Archbishop Trevor Huddleston, umfundisi omkhulu owayelwa nobandlululo eSt. Peter's Secondary School. 

U-Huddleston ubuze umholi we-Johannesburg Owamantombazane kaMasipala waseBrass Band, uMalume Sauda, ​​ukuthi afundise uMasekela amacilongo okudlala amacilongo. UMasekela washeshe wazi kahle insimbi. Ngokushesha, abanye abafunda naye nabo baqala ukuthakazela ukudlala izinsimbi, okuholela ekwakheni i-Huddleston Jazz Band, eNingizimu Afrika yokuqala ye-orchestra yomusha. Ngo-1956, ngemuva kokuhola ezinye izinhlangano, uMasekela wajoyina i-Alfred Herbert i-African Jazz Revue.

Kusukela nge-1954, uMasekela waydlala umculo obonisa ngokujulile ukuphila kwakhe. Ukuhlukumeza, ukungqubuzana nokuxhaphaza iNingizimu Afrika ebhekene nayo phakathi neminyaka yezi-1950 ne-1960 yaphefumulelwa futhi yathonya ukuba enze umculo futhi usakaze ushintsho lwezepolitiki. Umculo wakhe wawubeka obala ngokucacile izinkinga nezinsizi, kanye nezinjabulo nezinkanuko zezwe lakhe (Ningizimu Afrika). Umculo wakhe wawulwa  nobandlululo, ubugqila, uhulumeni wobadluluo; Izinkinga zabantu babephila ngaphansi kwazo eNingizimu Afrika. UMasekela wafinyelela kubantu abaningi abazizwa becindezelwe ngenxa yesimo sezwe.  – Home Page.Ikhasi laseKhaya. 

Ngemuva kokuvakasha eNingizimu Afrika nge-1958, uMasekela washaywa e-orchestra yomculo  King Kong, ebhalwe ngu-Todd Matshikiza. 'INkosi Kong' 'yile mpumelelo yaseBrazil yaseNingizimu Afrika, ivakashela izwe ngomnyaka othengisiwe no Miriam Makeba kanye noManhattan Brothers' Nathan Mdledle. Umculo kamuva waya eLondon West End iminyaka emibili.

Mhla zi-23 ngoMasingana 2018 uMasikela kwabikwa ukuthi udlulie emhlabeni esenimanyaka engama-78 ebulawa isifo somdlavuza esabe sesimxine iminyaka eminingi.




#Article 28: Izinyanga zonyaka ngesiZulu (108 words)


Kubonakale kubalulekile ukuba kubhekiswe ezinyangeni zesiZulu ngoba zineqhaza elikhulu ezilibambile ezimpilweni zabantu. Kusemqoka futhi ukuthi umphakathi waziswe ukuthi izinyanga zesiZulu izwe lisabusa zazisemqoka emisebenzini eyehlukene. Emamdulo kwakubhekwa ilanga, inyanga, izinkanyezi, umoya kanye nokutshaliwe ukuqamba ngezigameko ezenzekayo ezigqamisa inyanga nenyang. Umuntu ungumZulu ubebona ngokushintsha kwesimo sezwe ukuthi sekuyisikhathi sokwenza okuthile. Singalinganisa njengenyanga kaNcwaba lapho isimo sezwe sisuke sesibuyela kwesejwayelekile emva kwesomiso. 

Ziyishumi nantathu sezizonke izinyanga ngokwesiZulu. Inyanga yeshumi nantathu ayigqamile kangako gnoba yona ayanso isigameko sayo iqajwe ngokuthi iNdida. Zihleleka kanje izinyanga eziyisishiyalombili:





#Article 29: IRandi (109 words)


iRandi iyimali weRiphabliki waseNingizimu Afrika inophawu:R ; ikhodi: ZAR. Ikhodi lalo i-ZAR lisuselwa olimini lwesiDashi (Zuid-Afrikaanse Rand) iRandi laseNingizimu Afrika ngesiZulu. IRandi libuye lisbthsnziswe kulamazwe eLesotho, eSwazini kanye nase Namibhiya yize nwo lamzawe enayo imali ayisebenzisa ekhaya. Igama elithi iRandi lisuselwa egameni Witwatersrand (elithi literally white waters' ridge ngsiNgisi). Liqanjwe ngaleli landawo esGoli lapho kutholakal khona igolide eliningi kunazo zonke izindawo eNginizimu Afrika. 

IRandi laqala ukusethsenziswa ngonyaka we-1961 mhla zi-14 kuNhlolnalanja sekusele izninyangana kubunjwe iRiphabliki yaseNingizimu Afrika. Lapha iRandi laqeda ukusetshenziswa uPondo waseNingizimu Afrika ngawo lonyaka. Ukushinthwa kwemali kusuka kuPondo kuya kweiRandi kwabikwa emsakazweni wezwe lonke lapho kwakunebika elabe lidlala emsakazweni ukubiklea umphkathi ngalo lolu shintsho. Ilinganisa nadola US:




#Article 30: Nkosi Sikelel' iAfrika (136 words)


Nkosi Sikelel' i-Afrika ihubo elaqanjwa nguEnoch Sontonga ngonyaka wezi-1987, owabe engumfundisi esikoleni sesesonto lamaWeseli eGoli. Leli culo lagcina selisetshenziswa njengelomzabalazo laphinde laseteshenziswa njengeculo leSizwe emazweni amahlanu e-Afrika, okubalwa kuwo iZambia, iTanzania, iNamibhiya kanye neZimbabwe emva kokuthola inkululeko. Okwamkaje leli culo listshenziswa njengeculo leSizwe eTanzania kanye nase Zambia, kususkela ngonyaka wezi-1997 eNingizimu Afrika ingxenye yalo leli culo ifakwe kwiCulo leSizwe laseNingizimu Afrika. 

Leliculo libhalwe ngolimi lwesiXhosa libhalwa  ngumfundisi wasesikoleni sesonto lamaWeseli edolobheni laseGoli. Amagama esigaba sokuqala seculo ayebhalwe ngeXhosa, okwathi ngonyaka wezi-1927 ezinye izigaba ezisi-7 zsfakwa ngusonkondlo uSamuale Mqhayi. Leli culo laduma kakhulu emasontweni aseNingizimu Afrika lagcina selisthenziswa abahlabeleli basesikoleni-Ohlange High School, lapho kwakufundisa khona u-John Langalibalele Dube owabe engumongameli we-South African Native National Congress (SANNC). Laculwa kuvalwa umhlangano we-SANNC ngonyaka wezi-1912 kanye nezi-1925, lagcina sekuyiculo elisemthethweni lokuvala imihlangano ye-SANNC. Inkosi Sikelela i-Afrika yashicilelwa okukuqala ngonyaka wezi-1927. 




#Article 31: Umlando we-ANC (148 words)


iUmlando we-African National Congress , yiqembu lezombusazwe laseNingizimu Afrika, uqala nabasunguli bawo John Langalibalele Dube (umafukuzela) owaba ngumongameli wokuqala ngonyaka we-1912, kanti ngemva kwalokho kwalandela uPixley ka Isaka Seme,Inkosi uAlbert Lutuli nabanye. futhi inhlangano ubuzwemnyama. Njengoba zazivinjelwe eNingizimu uhulumeni 1960-90, I-ANC yanqoba.

Ngeminyaka yo-1960 abaholi bayo badingiswa kanti abanye babo babanjwa bagqunywa ejele iminyaka eminingi, okubalwa o-Oliver Tambo noNelson Mandela kanye nabanye, kanti nalo leli qembu lamiswa ukuba lingabe lisaqhubeka nemisebenzi yalo, lamiswa ngumbuso wengcindezelo wabamhlophe. Maningi amalungu we-ANC adingiswa kanti amanye abulawa, ikakhulukazi amalungu lawo abengaphansi kwamasosha e-ANC Umkhonto Wesizwe. I-ANC yona yayilwela umbuso wentando yeningi, ubulungiswa obulinganayo kuzo zonke izinhlanga zabantu.Ngonyaka we-1994 kwaba khona ukhetho lwezwe lokuqala lwentando yeningi mhla zinga-27 uMbasa .Okhethweni lokuqala lwentando yeningi yezwe we-1994 nomhloli walo, uNelson Mandela, waba ngumengameli wezwe. I-ANC edume ngokhongolose yavotelwa ngelikhulu isasasa ngabantu abangaphezu kwamaphesenti angama-60.

Ngo-17 Disemba 2017, uCyril Ramaphosa wakhethwa ukuba abe nguMengameli omusha we-ANC.




#Article 32: WP:IPA (399 words)


 

Below is a basic key to the symbols of the International Phonetic Alphabet. For the smaller set of symbols that is sufficient for English, see . Several rare IPA symbols are not included; these are found in the main IPA article. For the Manual of Style guideline for pronunciation, see .

For each IPA symbol, an English example is given where possible; here RP stands for Received Pronunciation. The foreign languages that are used to illustrate additional sounds are primarily the ones most likely to be familiar to English speakers, French, German, and Spanish. For symbols not covered by those, recourse is taken to the populous languages Mandarin Chinese, Hindustani, Arabic, and Russian. For sounds still not covered, other smaller but well-known languages are used, such as Swahili, Turkish, and Zulu. 

The left-hand column displays the symbols like this: . Click on the speaker icon to hear the sound; click on the symbol itself for a dedicated article with a more complete description and examples from multiple languages. All the sounds are spoken more than once, and the consonant sounds are spoken once followed by a vowel and once between vowels.

The symbols are arranged by similarity to letters of the Latin alphabet. Symbols which do not resemble any Latin letter are placed at the end. 

All diacritics are here shown on a carrier letter such as the vowel a.

Two types of brackets are commonly used to enclose transcriptions in the IPA:

A third kind of bracket is occasionally seen: 

Lastly, 

These two characters should look similar: 

If in the box to the left you see the symbol ‘’ rather than a lower-case open-tail g, you may be experiencing a well-known bug in the font MS Reference Sans Serif or other; switching to Lucida Sans Unicode or Arial Unicode should fix it.

On your current font: . 

The tie bar is intended to cover both letters of an affricate or doubly articulated consonant. However, if your browser uses Arial Unicode MS to display IPA characters, the following incorrectly formed sequences may look better than the correct order (letter, tie bar, letter) due to a bug in that font: 

Here is how the proper configuration displays in your default font: 

and in other several fonts:

True angle brackets, , are unsupported by several common fonts, and so have been replaced by ‹ › or  in most Wikipedia articles. However,




#Article 33: Chicago (101 words)


Chicago iyidolobha eIllinois. I-Chicago idolobha lesithathu elinabantu abaningi kakhulu e-United States, kanti lesibili sivakashelwe ngabokufika. Emagqumeni aseLake Michigan, iChicago yaqala ukukhula ngekhulu le-19. Umlilo Omkhulu waseChicago wase-1871 washiya abaningi abangenamakhaya, kodwa abantu baseChicago bavuselela kabusha, bathuthukisa izitayela zokwakha ezintsha ezifana ne-skyscraper ensimbi enezinsimbi. Kwabaningi, i-Chicago yikhungo sezokuxhumana, ezezimali, imboni nezinye izinto eziningi ezifanayo. Isikhumulo sezindiza sawo wonke umhlaba singenye yezwe elibi kakhulu futhi linomnotho ohlukene kakhulu futhi olinganiselayo. Ezinye izimpawu zomgwaqo zihlanganisa i-Sears Tower ne-Millennium Park. Kubuye nasekhaya le-University of Chicago. Idolobha likhule kahle, lihlaziye, ubuciko, i-theatre nomculo (ikakhulukazi i-jazz nomculo we-elektroniki). I-Chicago inamaqembu amaningi wezemidlalo wezemidlalo, kuhlanganise namathimba amabili ebhola.




#Article 34: Indlu ye Satyagraha (161 words)


Indlu Ye Satyagraha, eyaziwa njengendlu ka Gandhi, itholakala engxenyeni yase Johannesburg. Lendlu ilapho u Mahatma Gandhi  ayehlala khona waphinde wasebenzela khona phakathi kweminyaka yabo 1908 kuya ku 1909. yaziwa njenge ndawo yamagugu nobuciko.lendlu beyinendawo yokudlala umphebezo kanye nesibaya sama Hhashi kodwa uGhandi  kanye no Kallenbach babengaphili impilo yezigwili baguqula indlu bayenza indawo ebebazophila impilo elula.

uGhandi wayelala kwindawo ebingasenhla lapho begibela khona ngomzila wendlu , ngenca ka Ghandi impilo ka Kallenbach yaba noshintjo olukhulu, bobabili babengadingi imali eningi ukwanelisa izidingo nqanti zabo .indlu bayishiya ngo 1909 yathengwa abantu abaningi ngaphambi kokuthengwa yinkampani yezokuvakasha yase France ebizwa ngokuthi I Voyaguers du Monde , eyabese iyayiguqula iyenza indawo yamasiko neyokulala kanye neyabavakashi Khona manje lendlu inakekelwa u Lauren Segal , onolwazi olunzulu ekunakekelweni kwezindlo zamasiko kanye nezabavakashi , ukulwa ngaphandle kodlame okunye lendlu emele kona eNingizimu ne Afrika

Ngo 1904 u Ghandi wahlangana no makhi wezindlu u Hermann Kallenbach owayeyi Juda laseJalimani, wamakhela lendlu ayenza ayisusela esibayeni sezinkomo, kungakho ibizwa ngokuthi isibaya (kraal).




#Article 35: Izikhothane (542 words)


Izikhothane (Skothane noma ukuKhothana)  yigama lesisZulu elamaqembu abantu abavame ukutholaka emalokishini ase Ningizimu Africa abathanda ukuzibonakalisa ngokomnotho wabo phambi kwabantu. Embuthanweni efana neye mingcwabo, imishado noma emicimbini ethize ehlelwe yizona Izikhothane, la okwenziwa imincintiswano yokubonakalisa iminotho yazo lezo Izikhothane.  Iminotho lena kusuke ku ngama cellphone, imali, izimpahla noma ugologo . Isikhothane esingene kulo mncintiswano singathatha izicathulo zaso ezibizayo siziphonsele emlilweni . Leso Sikhothane  siyobe sikhombisa ukuthi asinandaba nazo lezo zicathulo ngoba phela sona sinemali singathenga ezinye ezifanayo noma ezibiza okudlula lezi esezishisiwe. Isikhothane singathatha iwashi laso elibizayo kakhulu siliphihlizele phansi. Izikhothane eziphumelela kulomncintiswano  yilezo ezine zinto eziningi ezibizayo zokumosha.

Igama elithi  izikhothane liqhamuka emagameni  amabili esiZulu : ukukhotha nokukhothana.  Yigama lase lokishini  elichaza umuntu onezimpahla  ezibizayo.  Igama lokukhotha lisentshenziswa Ngoba umuntu onenqwaba yemali ukhotha umunwe wakhe ukuze ayibale kahle imali yakhe. Emicimbini yezikhothane abanye beza ne  “desert custard”  (iyabiza) bese bezininda ngayo, bezama ukukhombisa ukuthi bane mali eningi.

Saqala ukuzwa ngezikhothane  ekuqaleni kuka 2000 elokishini lase Sowetho nase Diepsloot eNingizimu Africa. kwaphela iminyaka eminingi abantu bengayinaki imicimbi yezikhothane. Izikhothane ziqale ukuduma kakhulu ngonyaka ka 2011 kusiyaphambili. 
Izenzo Zezikhothane zikhumbuza iningi labantu baseningizimu Africa  amaSwenka  ayedume kakhulu ngeminyaka yabo 1950’s eGoli. Amaswenka kwakungabantu ababe vela ezindaweni ezihlukahlukene  belande ukuzosebenza eGoli. Babethanda ukuqgoka izimpahla ezibizayo, beqgoka kahle impela.  Babenokuhlela  imincintiswano yokuthi kutholakale ukuthi ngubani owayeqgoka kahle ukudlula abanye. Owaye nqoba kulemincintiswano yokuqgoka kahle waye nikwa imali, izimphahla noma imfuyo. Ayejabula amaswenka ma ewinile Ngoba ayesengakwazi nokuthumela umndeni wakhe imali.

Izikhothane zizalwa ebumpofini. Zithanda ukuphila impilo engaphezukwe mali ezinayo. Zithenga izinto ezidulayo ziyiqede yonke imali yazo. Ziqgoka izimpahla ezenziwa ngamaDesigners adumile. Nogologo eziwuphuzayo yilo obiza kakhulu. Kulemicimbi yabo bayaziphula nomabadabule izimpahla zabo ezibizayo ukuze babukeke njengabantu abanothile abanemali. Ngaleyo ndlela bayahlonipheka emphakathini.
uKuze ubizwe njenge Sikhothane kufanele ubenezimpahla ezibizayo ezama “brand”. Izikhothane zinokuthenga izimpahla ezifanayo  ezibizayo ukuze zizokwazi ukudabula enye yalezompahla ngesikhathi somcimbi. Ziyaye zibuye ziqgoke izicathulo ezinombala ohlukile kunesinye. Lokhu kukhomba ukuthi banayo imali njalo banazo izicathulo ezibizayo eziningi. Mabethenge impahla abayikhiphi i “price tag” ukuze kubonakele ukuthi iyabiza leyo mpahla.

Injongo yomcimbi wezikhothane yikuthi kubonakale ukuthi ngubani onomnotho odlula owabanye. Awukho Umvuzo owutholawo ngokungena  kulemicimbi. Izikhothane zisuke zenzela ukuthi zibonakale ukuthi zinothile zihlonishwe ngumphakathi nokuthi zithandwe ngabantu abazibukelayo.

Izikhothane sezitholakala emalokishini amaningi kiyoyonke iNingizimu Africa jikeleze. Lemicimbi yenziwa ezindaweni ezinabantu abaningi ezifana nama “parks”. Lokhu kwenzelwa ukuthi abantu bakwazi ukubukela amaqembu ezikhothane ebhikisha.

Intsha eneminyaka engaba phakathi kwe shumi nambili namashumi amabili nanhlanu yiyona ethanda ukungena amaqenjini ezikhothane. Amantombazane nawo aseyatholakala kulamaqembu. Okubaluleke kakhulu emaqenjini ezikhothane yikuncintisana ekumosheni izinto ezibizayo. Abamosha kakhulu kunabobonke yibona abanqobayo.

Ukuze isikhothane singene emncitiswaneni wezikhothane kumele sithenge izinto ezibizayo ezifana nezimpahla,izicathulo,ugologo nakho konke okangabe kubiza kakhulu. Izimpahla eziqgamile zikhonziwe kule mincintiswano. Oqgoke izimpahla ezibiza kunabo bonke nguye ozonqoba. Uma izikhothane sezifikile emicimbini, labo abancintisanayo babizelwa ngaphambili. Abancintisanayo basuke lapho bajayive bebukisa ngempahla yabo ebiza kakhulu. Ngesikhathi bejayiva bebukisa ngempahla zabo bazikhumula lezompahla bazidabule, badabule nemali abanayo baphule ugologo abaze nabo, nomabageze ngawo izandla zabo. Okunye kungase kushiswe ngaleso sikhathi. Macellphone labiza kakhulu aphonselwa emanzini. Konke lokhu kubonakalisa ukuthi abazinaki impahla ezibizayo ngobaziningi, nemali iningi bangathenga ezinye nomakunini. Ababukeli yibona abazosho ukuthi wubani onqobile.

Kuyacaca ukuthi Intsha ephenduka ibe yizikhothane ayilibheki kakhulu ikusasa labo. Abazimiselanga ukusebenzisa imali ngendlela efanelekile futhi emqoka. Izinto zomhlaba bazithathela phezulu. Bajahe ukuduma nokwaziwa ngamawala amakhulu. Izikhothane zona zibangwa yisifiso sokubalekela indlala ukuqhathwa ngenxayobu mpofu.

 




#Article 36: Radio Studio 54 Network (149 words)


Radio Studio 54 Network, noma Studio 54 Network, kuba into Italian radio station yangasese ezinze Locri, eCalabria. Emkhathini afinyelele Studio 54 Network on FM ezifundazweni eziyisishiyagalolunye ezindaweni ezinhlanu eningizimu ye-Italy: Messina, Reggio eCalabria, Vibo Valentia, Catanzaro, Cosenza, Crotone, Lecce, Potenza no Salerno). I izinhlelo libhekene igciwane zomculo hits kanye nokwaziswa real-time, ne 28 updates nsuku zonke.

Memmo Minniti, Tommaso Massara, Clementina Parretta, Enzo Gatto, Francesca Ritorto, Pino Martelli, Espedita Rechichi, Sergio Minniti, Gianluca Laganà, Rossana Pedullà, Ugo La Macchia, Paolo Guerrieri, Antonio Lombardo, Rosy Carelli, Giuseppe Galluzzo, Peppe Lentini, Paolo Guerrieri, Chiara Mearelli, Luca Filippone, Enrico Ventrice, Valentina Ammirato, Massimo Apa,  Emily and Debora LoGiacco,  Barbara Costa, Pasquale Fragomeni, Roberta Rupo, Veronica De Biase, Valentina Geracitano, Francesco Cunsolo, Francesco Parasporo, Antonella Romeo, Eleonora Femia, Rosana and Regina Garofalo, Debora Sainato, Ugo Lully Tommaselli, Pino Trecozzi, Luigi Grandinetti, Eddy and Ottavia Lombardo, Antony Greco, Sandro Pascuzzo, Giuseppe Evalto, Stefania Morabito.




#Article 37: Internet Movie Database (103 words)


I-Internet Movie Database (esifushanisiwe IMDb) kuyinto uhlu inthanethi yolwazi ezihlobene amabhayisikobho, izinhlelo zethelevishini, futhi isiqophi imidlalo, ukungenisa abadlali, ukukhiqizwa crew, balingisi eqanjiwe, Umlandvomphilo, icebo emathebula, futhi okubalulekile. Izıhlabane kanye nezisebenzi besho bechaza ulwazi lomsebenzi wabo siqu futhi ulayishe izithombe yodwa imali unyaka ngamunye. Abasebenzisi be US angenza futhi babheke movie kuka 6.000 no zethelevishini abavela CBS, Sony, futhi ezimele ifilimu bakaleyisi ehlukahlukene.

Umkhankaso ngo-1990 ngu-professional computer Unicode Col Needham, inkampani sifakwa kwi-UK njengoba Internet Movie Database Ltd ngo 1996, nge imali ekhiqizwa ngokusebenzisa nokukhangisa, kwamalayisense, futhi ukubambisana. Ngo-1998, yaba osizayo of Amazon.com, ababezimisele ke bakwazi ukuyisebenzisa njengesilwane mthombo advertising ngokudayisa DVD kanye videotapes.




#Article 38: Isifo segciwane le-Ebola (315 words)


Isifo segciwane le-Ebola (EVD) or Imfiva Ye-Ebola eyophisayo (EHF) yisifo esihlasela abantu ngegciwane le-Ebola. Igciwane le-Ebola. Izimpawu zaso zijwayele ukuqala ezinsukwini ezimbili kuya emavikini amathathu emva kokuthintana negciwane, kanye nemfiva, umphimbo obuhlungu, ubuhlungu bemisipha, kanye nekhanda elibuhlungu.  Ngokujwayelekile isicanucanu, ukubuyisa kanye nokukhishwa yisisu kuyalandela, kanjalo nokwehla kwamandla okusebenza kwesibindi kanye nezinso. Lapho-ke, abanye abantu baye baqalwe yizinkinga zokopha.

Igciwane lingatholakala ngokuthinta igazi noma uketshezi lwasemzimbeni lesilwane esithelelekile (ngokujwayelekile izinkawu noma amalulwane ezithelo). Ukusabalala ngomoya akukaqoshwa kwezemvelo. Amalulwane ezithelo kukholakala ukuthi athwala aphinde asabalalise igciwane ngaphandle kokutheleleka. Uma abantu sebethelelekile, isifo sithathelana phakathi kwabantu ngokunjalo. Abesilisa abasindile basengadlulisa isifo nge sidoda isikhathi esingaba yizinyanga ezimbili. Ukuze kwenziwe ukuxilonga okuyikho, kuye kudingeke ukuba kuqinisekiswe ukuthi izifo ezinezimpawu ezifanayo njengo malaleveva, ikholera kanye nezinye izifo zegciwane lemfiva eyophisayo azikho. Ukuqinisekisa ukuxilongwa okushaya khona amasampula egazi ahlolelwa igciwane, kuhlolwe izivikelamzimba, igciwane le-RNA, noma igciwane uqobo lwalo.

Izindlela zokuvikela zibandakanya ukunciphisa ukusabalala kwesifo kusuka ezinkawini ezithelelekile kanye nezingulube kuya ebantwini. -- Lokhu kungenziwa ngokuhlola ukuthi izilwane ezinjengalezi azithelelekile yini zibulawe bese izidumbu zazo zingcwatshwe ngendlela uma isifo sitholakele. Ukupheka inyama ngendlela efanele kanye nokugqoka izimpahla zokuvikela lapho kuphathwa inyama nakho kungasiza. kanjalo nokugqoka izimpahla zokuvikela kanye  nokugeza izandla lapho useduze nomuntu onaso isifo. Amasampula oketshezi lwasemzimbeni kanye nezicubu ezinesifo kufanele kuphathwe ngokuqikelela okukhulu.

Alikho ikhambi eliqondene nokwelapha lesi sifo; imizamo yokusiza abantu abathelelekile ibandakanya ingabe ukwelashwa ngokubuyiselwa amanzi emzimbeni ngokomlomo (amanzi okuphuza anoshukela nosawoti) noma uketshezi olufakwa ngamapayipi. Isifo lesi sibulala izindimbane zabantu: siye sibulale ama-50% kanye nama-90% alabo abasuke sebethelelekile ngegciwane laso. I-EVD yaqala ukubonakala e- Sudan kanye nase-Democratic Republic of Congo. Isifo sivame ukuba sivumbuke ezindaweni ezingakwi-equator lwe-Sub-Saharan Africa.Kusukela ngowe-1976 (lapho yabonakala khona okokuqala) kuze kube ngowezi-2013, yingcosana engaphansi kwe-1,000 yabantu abatheleleke ngonyaka. Isiga esikhulukazi sokuqubuka kwalesi sifo yilesi esiqhubekayo Ukuqubuka kwe-Ebola eNtshonalanga Afrika ngowezi-2014, nokuthinta  i-Guinea, Sierra Leone, Liberia kanye-ke  ne-Nigeria. Kusukela ngo-August 2014 bangaphezu kwezi-1600 abantu abatholakale nalesi sifo. Imizamo yokuthola ikhambi isaqhubeka; kodwa-ke okwamanje, alikatholakali.




#Article 39: African National Congress (232 words)


.
i-African National Congress (iANC) yiqembu lezombusazwe laseNingizimu Afrika elasungulwa yizingqalabutho ezinjengo John Langalibalele Dube (umafukuzela) owaba ngumongameli wokuqala ngonyaka we-1912, kanti ngemva kwalokho kwalandela uPixley ka Isaka Seme,Inkosi uAlbert Lutuli nabanye. futhi inhlangano ubuzwemnyama. Njengoba zazivinjelwe eNingizimu uhulumeni 1960-90, I-ANC yanqoba. 

Bheka ikhasi eliyinhloko:Umlando we-ANC
Ngeminyaka yo-1960 abaholi bayo badingiswa kanti abanye babo babanjwa bagqunywa ejele iminyaka eminingi, okubalwa o-Oliver Tambo noNelson Mandela kanye nabanye, kanti nalo leli qembu lamiswa ukuba lingabe lisaqhubeka nemisebenzi yalo, lamiswa ngumbuso wengcindezelo wabamhlophe. Maningi amalungu we-ANC adingiswa kanti amanye abulawa, ikakhulukazi amalungu lawo abengaphansi kwamasosha e-ANC Umkhonto Wesizwe. I-ANC yona yayilwela umbuso wentando yeningi, ubulungiswa obulinganayo kuzo zonke izinhlanga zabantu.Ngonyaka we-1994 kwaba khona ukhetho lwezwe lokuqala lwentando yeningi mhla zinga-27 uMbasa .Okhethweni lokuqala lwentando yeningi yezwe we-1994 nomhloli walo, uNelson Mandela, waba ngumengameli wezwe. I-ANC edume ngokhongolose yavotelwa ngelikhulu isasasa ngabantu abangaphezu kwamaphesenti angama-60. 

Leli qembu likakhongolose (ANC) laletha izinguquko eziningi eNingizimu Afrika, yonke imithetho yengqindezelo yasulwa,kwangena intando yeningi kanti nomthethosisekelo nawo wabunjwa kabusha. Iqembu le-ANC laphucula izimpilo zabantu ngokwezempilo,kwezenhlalakahle, zepolitiki,zomnotho, zokuvikela, nakweminye imikhakha. Ngonyaka we-1994 umengameli osedlule kuleli uNelson Mandela wayesengumengameli waleliqembu ngemva kokukuphatha isikhathi eside kuka Oliver Tambo. Ngonyaka we-1999,leli qembu laphinda futhi lanqoba ukhetho lukazwelonke,lokho okwalenza ukuthi libe namalungu amaningi ephalamende lesizwe kanti nasezikhundleni zikahulumeni. Ngawo lowo nyaka we1999, uMnu Thabo Mbeki wagcotshwa ukuba abe ngumengameli wezwe. Ladlondlobala kanjalo iqembu likakhongolose (ANC) kwaze kwafika unyaka we-2009 lapho umengameli wezwe kwaba nguJacob Zuma. 




#Article 40: Polandball (862 words)


Polandball,  owaziwa ngokuthi countryball,  iyinhlangano ngumsebenzisi meme Intanethi eladabuka on the / int / ibhodi imageboard German Krautchan.net engxenyeni yokugcina ka-2009. The meme kubonakala inqwaba amahlaya online, lapho amazwe ethulwa njengoba eyindilinga persona s ukuthi uxhumana in English ngokuvamile ephukile, wahlekisa eyeqisayo kazwelonke kwamaZwe, kanye izingxabano historical. Isitayela zamahlaya kungenzeka idluliselwe kokubili ngokuthi Polandball (by emhlanganweni, ngisho ezimweni lapho kungekho Poland phakathi abalingiswa cartoon) kanye countryball  (noma, bebonke, countryballs). 

Polandball elisuka an August 2009 cyberwar phakathi Polish abasebenzisi Internet kanye nalo lonke izwe on drawball.com. The website, alinikela ngendwangu virtual, kuvumela abasebenzisi Internet ukudweba noma yini abayifunayo, futhi ukudweba phezu imidwebo abanye '. On the Internet Polish, umqondo wavuswa ukudweba ifulege Polish ibhola, futhi izinkulungwane nabasePoland ndawonye wakwazi ukuthatha drawball nge umdwebo elimhlophe phezulu ebomvu, ne elithi Polska ebhalwe phakathi. Ngemuva ukudidiyelwa kusuka 4chan, lokhu ke ngikumboze by a swastika giant.  

Krautchan.net kuyinto imageboard ulimi German-ogama / int / ibhodi evame ukukhuluma isiNgisi s netizen. Ukuqala meme Polandball udumo ku Falco,  umsebenzisi British on / int /, ubani September 2009 wadala meme usebenzisa MS Paint ngendlela apolitical ukuba Troll Wojak,  a Pole ebhodini obufanayo kunomthelela in English ephukile, emva okuyinto Polandball opopayi abangu ngomdlandla edonswa baseRussia.   

Emakhomiki Polandball ingabi abalobi kuchazwa, futhi ubani uyakwazi ukwenza omunye.  Lokhu kuye kwaholela meme lokusakaza emasayithini ezehlukene kwi Internet, kuhlanganise Reddit.   Amahlaya ingatholakala ibuye on Facebook, lapho izwe ngalinye page yayo siqu, ezifana USAball and UKball.

The kwesisekelo of Polandball, eyathandwa in ukuthandwa ngemva the crash in smolensk ebulale President Polish Lech Kaczyński, ingabe sifanekisela Poland nomlando, ubudlelwano namanye amazwe kanye ngemibono s,   ukugxila Megalomania Polish futhi izakhiwo kazwelonke.   Ngaphandle abakhuluma isiNgisi ones, ekuxhumaneni phakathi countryballs bavame ukuba kubhalwe ngesiNgisi ephukile futhi slang Internet, okusikhumbuza meme lolcat, futhi ekupheleni the cartoon Poland, okuyinto ngamabomu emelelwe red phezu white (the ukuhlanekezela of the flag Polish), ngokuvamile ngimbone ukukhala.   

Kuphakame Ezinye amahlaya Polandball kusukela embonweni wokuthi Russia ingandiza emkhathini, kanti Poland can not. Omunye ethandwa kakhulu Polandball opopayi luqala embonweni wokuthi Earth iyokwenziwa eshaywa Meteor giant, okuholela wonke amazwe ubuchwepheshe isikhala beshiya Earth bangena orbit emhlabeni. Ekupheleni the cartoon, Poland, namanje emhlabeni, uyakhala, futhi English ephukile umemezela zeBhayibheli Polandball ngamazwi akhangayo Poland bengayi emkhathini.   Ngale ndlela ezihlekisayo, amaRashiya wafaka nse yonke ingxoxo nabasePoland on kuliphi izwe ungcono.    Kwesinye yamahlaya Polandball okuyinto delves zibe uvuthondaba mlando nezombangazwe, Poland libonakala boring ezinye countryballs, kanye isimemezelo lwaso Ngakho lapho thina nechobozekile Russia nabaseTurkey [sic] base izwe enkulu kunazo zonke emhlabeni zaba ... futhi. .. , okuholela ezinye countryballs ehlekisayo kuso. Poland, manje acasuke, iyezwakalisa   futhi uphakamisa uphawu ethi Internet msebenzi obalulekile, okuyinto isiqubulo internet esetshenziswa usulu abanye abaphatha izifundo ngokwedelela, futhi Polandball umhlangano, eqeda by ekhala.   

Polandball kuhlanganisa amahlaya kwamanye amazwe, kodwa by umhlangano la amahlaya ngokuvamile namanje ukubizwa ngokuthi Polandball,  nakuba zingabuye futhi abizwe countryballs.  Amazwe nazo emelelwe balls,  nakuba Singapore uthatha uhlobo unxantathu futhi ubizwa ngokuthi Tringapore;  the Empire German of 1871-1918 (on Facebook nakwezinye izindawo) noma theory Fourth Reich (on Reddit) iyinhlangano isikwele abade ngamehlo amancane futhi njengoba Reichtangle  eyaziwa; Israel uthatha uhlobo a hypercube ngokuthi Israelcube  (in reference to physics Jewish ); futhi Kazakhstan uthatha uhlobo isitini okuthiwa Kazakhbrick.   Ngaphezu kwalokho, America umdlalo a pair of shades kanye United Kingdom ogqoka Ilensi eyodwa futhi isigqoko top.

Asetshenziselwa Cue amabhola 1 kuya ku-8 ukumela amaqembu ezizwe zendabuko ngaphandle ubuzwe ethile. Ngokwesibonelo, ibhola 1 (yellow) umele East base-Asia, 7 ibhola (maroon) umele aboMdabu baseMelika kanye 8 ball (black) simele Afrika noma abantu abamnyama jikelele. Akunakwenzeka Ukuthi Kunezidalwa Kwamanye Zimelela ibhola 6 (green).

The lula Polandball, wanezela ukwazisa kwalo ngomlando wezwe kanye focus on ezindabeni zamanje, kwenza meme ezifaneleke sikhulumela izenzakalo international.  Phakathi izenzakalo okuye ehlanganiswa Polandball futhi Kuye kwaphawulwa abezindaba, kukhona umbango Senkaku Islands,  2013 conclave opapa obonile Jorge Mario Bergoglio kokukhethwa njengoba uPapa omusha,  bomnotho 2014 Ukrainian,    obumbi 2014 YaseCrimea  nezindaba eziphathelene abasebenzi Filipino in Taiwan. 

A umbiko Vesti FM kusho post on LiveJournal ngalo wabuza abafundi uhlu izithombe emihlanu efika engqondweni lapho ucabanga Poland noma nabasePoland. Amakhasi emihlanu izimpendulo, efanekisa ubuhlobo obujulile zomlando phakathi Russia and Poland, wakhumbula izihloko kuhlanganise False Dmitriy I, Tomek in the Land of the Kangaroos  by author Polish Alfred Szklarski, Czterej pancerni i ophaya  (Four tank-amadoda inja ), Russophobia and Polandball. 

Wojciech Oleksiak, ngokubhala culture.pl, a project of the okuxhaswa uhulumeni Polish Adam Mickiewicz Institute okuyinto has ngenhloso ekuthuthukiseni ulimi kanye namasiko phesheya Polish, yaphawula ukuthi ngenxa ubani ukukwazi ukwakha yamahlaya Polandball, khona meme uye wadala amathuba amasha abantu ukuba baveze imibono yabo siqu uhlanga, inkolo kanye nomlando. In echaza Polandball njengesibonelo of ubuhle par  on the Internet, yena waqhubeka wathi iziza yamahlaya kungaba siluhlaza, ukudelela, zobandlululo, bahlukumeza abanye, noma nje plain ngesidomu ', ngenkathi futhi ephawula ukuthi uhlobo kwezombusazwe kabi osomahlaya add to the elikhangayo of the meme. 

Ngesikhathi esifanayo, Oleksiak uphawula ukuthi Polandball amahlaya ngokuvamile basebenzisa ethonywe nehaba Polish, ezifana nabasePoland singakhathazeki ngokuthi olimini English njengoba kwezinye izizwe, futhi Poland ngokwalo liwumkhiqizo izwe egcwele buthuntu-witted psycho-amaKatolika. Ngakolunye uhlangothi, abanye eyeqisayo abaqashwe Polandball amahlaya, njenge nabasePoland nokuxoxa izindaba ngomlando isizwe sika ezikhazimulayo ehlala on a martyrdom ejulile, Ngokuvamile weqiniso, kanti ngemibono ukuthi nabasePoland ubambe izakhiwo eziningi kazwelonke usola ezibumbeneko zangaphandle yawo ukwehluleka kuyiqiniso, kodwa ngandlela-thile kuthethelelwe. 

Oleksiak amanothi eyengeziwe kusukela Polandball, nabasePoland bangafunda ukuba 'ukuncokola mayelana eside isikhathi sethu amagqubu . 




#Article 41: Hong Kong (364 words)


Hong Kong (IsiShayina: 香港), eyayaziwa ngokomthetho ngokuthi Hong Kong Special Administrative Region of the People Republic of China, yidolobha ogwini oluseningizimu ye iShayina at the Pearl River Estuary kanye South China Sea. Hong Kong kahle eyaziwa for skyline yayo lubanzi, deep itheku yemvelo futhi extreme ukwanda kwabantu (eziyizigidi ezingu eziyisikhombisa phezu mass ezweni 1.104 km2 (426 mi sq)). The labantu lamanje Hong Kong liyizinsuku 93,6% ethnic Chinese. A ingxenye enkulu ye Hong Kong sika isiCanton abakhuluma iningi livela engumakhelwane Canton esifundazweni (manje Guangdong), kusukela lapho abasebenzi abanamakhono wabaleka emva uhulumeni zamaKhomanisi wathatha phezu China ngo-1949 futhi kamuva kwemijondolo bakhona ngeminyaka yawo-1960.

Ngemva kokunqotshwa China ngo the First War Opium (1839-42) uMbuso waseBrithani, Hong Kong waba koloni laseBrithani ne cession esiphakade of Hong Kong Island, kulandele Peninsula Kowloon ngo 1860 kanye sokuqasha engu-99 of the Territories New in 1898. Ngemuva kwalo kwakuhlezi Japan ngesikhathi seMpi yoMhlaba yesiBili (1941-45), le British wavuselela control kuze 30 June 1997. Ngenxa ezingxoxweni phakathi China and Britain, Hong Kong wayiswa the People Republic of China ngaphansi 1984 Declaration Joint Sino-British. Umuzi waba China lokuqala Special Administrative Region on 1 July 1997 ngaphansi isimiso kwelinye izwe, izinhlelo ezimbili.

Towards the late 1970, Hong Kong aphelelwa esungulwe njengoba entrepôt enkulu phakathi kwezwe and China. UMkhandlu sewusungule ibe enkulu global yezohwebo hub and isikhungo sezimali, ebhekwa njengenye idolobha emhlabeni futhi omunye Alpha + imizi eyisishiyagalombili. It zibalwa yesihlanu 2014 Global Cities Index emva New York City, London, Tokyo and Paris. Umuzi enye esiphezulu emalini lengenako in the world, futhi engenayo ukungalingani olunzima phakathi iminotfo eziphambili. It has a high Human Development Index futhi ibekwe kakhulu eMbikweni ukuncintisana Global. Hong Kong lesithathu elaliyisikhungo esibalulekile kakhulu ngokwezimali emva New York and London.The service umnotho, esibonakala by intela ephansi futhi ukuhweba khulula iye njengesinye uMike Mabuyakhulu faire emhlabeni kakhulu imigomo yezomnotho, kanti currency, dollar Hong Kong , iyona 13 currency adayiswa kakhulu emhlabeni.

Limited izwe flat wadala isidingo ingqalasizinda aminyene, futhi umuzi waba isikhungo bokwakha zanamuhla, abahola Hong Kong isihloko kakhulu mpo city. Hong Kong wezwe othuthuke umphakathi network zokuthutha futhi bangamaphesenti angu-90, kweliphezulu Izinga in the world, lincike zokuthutha mass ngomgwaqo noma rail.Air ukungcoliswa uhlala a problem.Loose sína kwekhabhoni nemigomo kwaholela ezingeni lelisetulu nezinhlayiya okwakhiwa.




#Article 42: Ifonetiki (329 words)


Ifonetiki yigama elisuselwa olimini lwesiGriki: (φωνή elisho umsindo, izwi). Ifonetiki yigatsha lwesifundo ngezilimi elibhekene nemisindo yenkulumo, noma  - izici zezimpawu ezisetshenziswa olimini lwabantu abayizithulu.  Ifonetiki ibhekene nokuphinyiswa kwemisindo yenkulumo noma izimpawu: ibheka ukuthi imisindo iphinyiswa kanjani, isuke kanjani emlonyeni wokhulumayo iye endlebeni yolalele, izwakale kanjani kolalele, ifonetiki ibheka nokusebenza kwemizwa lapho kusebenza izitho zokuphimisa. Ifonoloji, ngakolunye uhlangothi, ibheka okwenzeka emisindweni noma ezimpawini zemisindo lapho isetshenziswa olimini. 

Isifundo sefonetiki [ siyisifundo sezolimi ]esimkhakhamningi esibhekene nemisindo yenkulumo. Ezilimini ezikhulunywayo mithathu imikhakha ebhekwayo eyisisekelo: 

Le mikhakha iyashiyelana. Yomithathu iphathelene nemisindo, ubude bamaza emisindo (iphimbo), ukuphakama kanye  nokunyakaza kwezitho zokuphimisa. 

Ifonetiki yayiyisifundo okwasekubhekenwe naso eminyakeni engamakhulu amathathu (3) BC ezwenikazini elincane laseNdiya, kubhekwa okwenziwe nguPanini ngezitho zokuphimisa kanye nendlela imisindo ephinyiswa ngayo ongwaqa olimini lwesiSanskrit. Namuhla ama-alphabhethi amaningi aseNdiya ahlela ongwaqa bawo ngokuhlela kukaPanini.

Ifonetiki  yamanje iqala ngemizamo yabantu abanjengoJoshua Steele (encwadini yakhe ethi Prosodia Rationalis, 1779) no-Alexander Melville Bell (encwadini yakhe ethi Visible Speech, 1867) ukwethula uhlelo lokubhalwa kwemisindo yenkulumo.

Isifundo sefonetiki sathuthuka ngokukhulu ukushesha eminyakeni yamakhulu ayi-19, ngenxa yokusungulwa komshini wokushicilela imisindo. Izingweti kwezefonetiki zazikwazi ukuthi zidlale imisindo ngokuphindiwe, zisebenzisa imishini yokwehlukanisa ukuhamba kwemisindo emsindweni ngokwawo. Ngokwenze njalo, umuntu wayekwazi ukusho ngokucophelela ukuthi yikuphi okuphathelene nokuhamba komsindo.

Kusetshenziswa umshini wokushicilela owaziwa ngokuthi yi-Edison, uLudimar Hermann wacubungula izici zonkamisa nongwaqa. Kukuwona la maphepha lapho kwasetshenziswa khona okokuqala ithemu elithi 'format'.  UHermann wabuye wadlala okushicilelwe ngonkamisa okwakushicilelwe kusetshenziswa umshini wokushicilela ka-Edison ngesivinini esehlukile ukuze ahlole injulwazi yawoWillis noWheatstone eyayingokukhiqizwa konkamisa. 

Uma iqhathaniswa nefonetiki, ifonoloji yisifundo esiphathelene nokuthi imisindo kanye nokunyakaza komzimba  okusetshenziswa nenkulumo (gestures)  kunamaphi amaphethini olimini nakwezinye izilimi, nokuthi lokhu kuhambisana kanjani namanye amazinga neminxa yolimi. Ifonetiki ibhekene nokuphinyiswa kanye nokuhamba kwemisindo yenkulumo, ukuthi le misindo ikhiqizwa kanjani, nokuthi kwenzekani uma izwiwa ngolalele. Njengengxenye yalolu cwaningo, izingcweti zefonetiki zibheka izici ezibonakalayo zemisindo ezetshenziswa ngabantu enkulumeni (ngokobulili, ubuhlanga, njll.). A

Noma kuvunyelwana ngokuthi ifonoloji yeyeme kufonetiki, ifonoloji yona iyisifundo esizimele sesifundo sezilimi, iphathelene nemisindo kanye nokunyakaza komzimba okusetshenziswa nenkulumo njengamayunithi angabonakali kanye nezinguquko ezihambisana nakho. Ifonoloji ihambisana nefonetiki ngezimo ezinokwehkukanisa, eziveza okungabonakali emisindweni.




#Article 43: Uhlelo lobandlululo (394 words)


Uhlelo lobandlululo, olwaziwa ngolimi lwesiBhunu ngokuthi yi-apartheid, okuyigama elisho isimo sokwehlukanisa, kwakuwuhlelo lokwehlukanisa izakhamizi zaseNingizimu Afrika ngokobuhlanga. Lokhu kwakwenziwa ngamandla emithetho yeNational Party, okwakuyiyona eyayibusa ukusuka nge-1948  ukuya nge-1994. Ngaphansi kohlelo lobandlululo, amalungelo, izinhlangano kanye nokunyakaza kwazakhamizi eziningi ezimpisholo nezinye izinhlanga kwancishiswa kwasekuthi umbuso wedlanzana lamaBhunu kwabayiwona osimamiswayo. Umbuso wobandululo waqala ngemuva kwempi yesibili yomhlaba yiNational Party eyayiholwa ngamaBhunu kanye nenhlangano yeAfrikaner-Broederbond. Lo mcabango wokubusa izakhamizi ngokwahlukanisa waqhutshekiselwa phambili naseNingizimu Ntshonalanga Afrika, eyayenganyelwe yiNingizimu Afrika ngaphansi kwegunya leLeague of Nations (elachithwa  ngo-1966 nge-United Nations General Assembly Resolution 2145), yaze yathola ukuzimela njengeNamibhiya ngo-1990. Igama elithi ubandlululo lisetshenziswa namuhla ukubhekisa ezinhlotsheni ezahlukene zokwahlukanisa, okumiswa yiziphathimandla zikahulumeni kulelo zwe, okuphikisana namalungelo omphakathi nawezakhamizi ezisemaqenjini athile, ngenxa yokubandlulula ngokohlobo.

Ubandlululo ngokobuhlanga eNingizimu Afrika kwaqala ngezikhathi zamakholoniyali ngaphansi kwamaDashi, kwaze kwaba ngo-1795 ngenkathi amaNgisi ethatha elaseCape of Good Hope. Uhlelo lobandlululo njengomgomo osemthethweni lwaqala ukusetshenziswa ngemuva kokhetho luka-1948. Umthetho wawehlukanisa izakhamizi ngokobuhlanga ngezigaba  ezine, - abampisholo,  abamhlophe, abebala kanye nama-Ndiya', kwathi izinhlanga zaphinde zehlukaniswa ngezigatshana ezimbalwa nezindawo zokuhlala nazo zehlukaniswa ngokobuhlanga. Ukusuka ngo-1960 ukuya ku-1983, izigidi ezingu-3.5 zabantu abamnyama baseNingizimu Afrika zasuswa emakhaya azo, zaphoqelelwa ukuba ziyohlala ezindaweni ezehlukanisiwe, okwakuwukususwa kwabantu okukhulu emlandweni wanamuhla. Ukumelwa kwabantu kwezepolotiki kwapheliswa ngo-1970, futhi ukusuka ngalowo nyaka abantu abamnyama bephucwa amalungelo obuzwe ngokusemthethweni banikezwa amalungelo ezabelo zabamnyama ezizimele ezazaziwa ngokuthi ngamaBantustans, ezine zazo ezagcina ziyimibuso ezimele geqe. Uhulumeni wehlukanisa nemfundo, ezokwelashwa, amabhishi, kanye nezinye izinkonzo zomphakathi, wanikeza abantu abamnyama izinkonzo ezazivame ukuba ngeziphansi ngezinga kunalezo ezazinikezwa abantu abamhlophe.

Uhlelo lobandlululo lwasusa ukuzabalaza nodlame oluningi ngaphakathi nezwe, kanye nokunswinywa kweNingizimu Afrika kwezezikhali nokuhwebelana. Ukusuka ngawo-1950, ukuqhubuka kodlame nokuphikisana nemithetho yezwe okuningi kwahlangabezana nokuvalwa kwababephikisa imithetho yezwe kanye nokuboshwa kwababe ngabaholi ababephikisana nohlelo lobandlululo. Ekusabalaleni kothuthuva lwembesa izwe,  izinhlaka zikahulumeni zaphendula ngokucindezela abantu nangokusebenzisa udlame. Lokhu kuhambisana nokunswinywa kweNingizimu Afrika ngamazwe omhlaba, kwenza ukuthi kube nzima kakhulu ukuthi uhulumeni aqhubeke nokubusa. Ukulungiswa kohlelo lobandlululo kwawo -1980 kwehluleka ukudambisa ukuphikisana nemithetho yobandlululo eyayiya iphakama, uMongameli Frederik Willem de Klerk waqala izingxoxo zokuqeda uhlelo lobandlululo, ezaholela okhethweni lwazo zonke izinhlanga ngo-1994. Kulolu khetho i-African National Congress ngaphansi kukaNelson Mandela yaphuma phambili.  Okusele kohlelo lobandlululo kusenawo amandla kwezepolitiki nasemiphakathini. UDe Klerk waqala  isenzo sokudiliza uhlelo lobandlululo ngokukhulula umeluleki kaMandela kanye nezinye iziboshwa zepolitiki ejele ngo-Okthoba 1989. Noma ukuqedwa kohlelo lobandlululo lwenzeka ngo-1991, ukuchithwa kwemithetho yokugcina ephathelene nobandlululo kwenzeka ngo-1991, abantu abamnyama babengavunyelwe ukuvota kwaze kwaba ngu-1993 kanti ukuqedwa kohlelo lobandlululo kuthathwa ezindaweni eziningi njengento eyavuka ngo-1994 okhethweni lwentando yeningi. 




#Article 44: ILobolo (322 words)


iLobolo mandulo kwakulisiko olwabe lwenziwa ukuhlanganisa imindeni emibili eyabe ifuna ukuba zihlobo ngokushadiselana.

Ilobolo mandulo kwakulisiko olwabe lwenziwa ukuhlanganisa imindeni emibili eyabe ifuna ukuba zihlobo ngokushadiselana. Izinkomo zamaloboloke zimele izipho ezivela kumkhwenyana, lapho ebonga abazali bentombi afuna ukuyithatha ibe ngumfazi. Lapho umkhwenyana esuke ethi, ngiyabonga Mkhwekazi noMkhwe wami ngokungizalela intokazi eyongitholela abantwana, ngikhulise umuzi kababa. Mandulo amalobolo kwabe kuyizipho ezazimelwe zinkomo. Ngesimanjemanje kodwa izinkomo kwesiye isikhathi sezamelwa yimali, kodwake, noma sekuyiyo imali, isamele zona izinkomo ezazikhishwa kusadliwa ngoludala. 

Mandulo izinkomo zamalobolo zabe ziyisithupha (6) nje kuphela;inkomo kamama/Ingquthu (inkomo enkulu, nebiza kunazo zonke ezinye), inkomo kababa, inkomo yomqholiso, inkomo yesikhumba, inkomo yesibhoma nenkomo yebeka. Lezinkomo zabezibizwa ngezinkomo zamaBheka. Kodwake ngesikhathi abantu abamyama besacindezelwe kakhulu amabhunu, ukuze abantu basebenzele amabhunu iskhathi eside beqongelela imali eningi. Umlungu owayebizwa ngo  owayedume ngelika Somtsewu ka Sonzica owelutha amantu ukuba balobole ngezinye izinkomo ngaphezulu kwalezi eziyisithupha, ngezinkomo eziyisihlanu (5). 

Insizwake mase izimisele ukuthatha intombi, iyaye ibikele uyise ngalezinhlelo zayo. Uyise ebese ebiza abalingani bakhe abayomsiza ukuyoxoxisana nalabo akakwantombazane undodana azimisele ukuyithatha ibe ngumfazi. Abalingani mase bechazeliwe ngohlelo, kwakubeke sebenquma usuku lokuyovela lena ekhaya lentombi abazimisele ukuyilobola. Ngosuku oluhheliwe, abakhongi laba masebefika emzini wendoda lapho intombi abazoyilobola ihlala khona, bagibela emthini bese bekhuleka behaya ngezithakazelo nezibongo zedoda ephethe lelikhaya okuziwe kulo. Bayo haya lendoda ngezibongo zanyo nezithakazelo kuze omele umdeni wakwa ntombi le ezolotsholwa bazobona ukuthi labantu abazobanga umsindo emzini wendoda bezengani. Mebefika esangweni, omele ikhaya uyathula angasholutho baze abakhongi laba bakhiphe lenkomo emizwa “Imvulamlomo”. Sekuyothi mase ikhishiwe lenkomo, omele abomndeni wankwantombi ezolotsholwa bese ebuza ukuthi amadoda lawa ezengani nakhu bebanga umsindo emzini wendoda. Babeke sebechazake udaba abeze ngalo abakhongi. Uma umndeni uzithanda lezindaba abeze ngazo labakhongi, babeke sebemvunyelwa ukungena ngaphakhathi emzini wendoda bezoqedela izingxoxo abezengazo. Umdeni ubeseke ubiza izintombi zomdeni bacele ukuba abakhongi bakhombe intombi abezengayo. Mase beyikhombile, intombi ibeke isibuzwa ukuthi iyabazi yini labantu. Uma ivuma ithi iyabazi, kubeke sekujatsulwa sekuqhutshekwa nodaba losuku. Izinkomo, amagama azo, izindlela eziphuma ngazo, kanye nezizathu zakhona zichaziwe lapha ngenzansi ngokulandelana kwazo  




#Article 45: Isifo sohudo (398 words)


Uhudo or ukukhishwa yisisu yisimo sokukaka into ethambile noma engamanzi okungenani izikhathi ezintathu  ukunyakaza kwesisu ngosuku. Kujwayele ukuthi kube yizinsukwana ezimbalwa kanti futhi kungaholela ekuphelelweni amanzi emzimbeni ngenxa yokulahlekelwa amanzi amaningi. Izimpawu zokuphelelwa amanzi emzimbeni zijwayele ukuqala ngokuphelelwa ukunwebeka okujwayelekile kwesikhumba kanye nokushintsha kwendlela umuntu ayiyo. Lokhu kungaqhubeka kunciphise ukuchama, ukulahlekelwa umbala wesikhumba,  ukushaya kwenhliziyo ngamandla, kanye ukwehla kwezinga lokuphendula ngenkathi kuya kulokhu kukuqinisa.Amakaka athambile kodwa angemanzi ebantwaneni  abancela ubisi lwebele, kungenzeka, kube yinto ejwayelekile.

Imbangela ejwayelekile kuvamise ukuba ukutheleleka ngesifo samathumbu kungaba ngenxa yegciwane, ibhaktheriya, isilwanyana esiphila ngokudla igazi, noma isimo esaziwa gastroenteritis.Lokhu kutheleleka ngezifo kuvamise ukutholakala ekudleni noma emanzini angcoliswe amakaka, noma komunye umuntu naye othelelekile. Kungahlukaniswa kube yizinhlobo ezintathu: uhudo olungamanzi lwesikhathi esifishane, uhudo olunegazi lwesikhathi esifishane, kanti uma kuqhubeka kuze kuphele amasonto angaphezulu kwamabili, kubizwa ngohudo olubeleselayo. Uhudo olungamanzi lwesikhathi esifishane lungaba yimbangela yokuthelelwa ikholera. Uma kunegazi kuphinde kwaziwe ngokuthi dysentery. Zikhona nezinye izinto eziningi ezingabanga uhudo kodwa ezingathelelani ngezifo ezifana: hyperthyroidism, okungezwani ne-esidi, isifo sokuvuvukala kwamathumbu, imithi eminingi, kanye nesifo samathumbu angakwazi ukubekezelela okuthile phakathi kokunye. Ezikhathini eziningi izintwana ezihlala emakakeni azidingeki ukuze kutholakale ukuthi yizo yini imbangela.

Indlela esingavikela ngayo ukutheleleka ngohudo kungaba ukwenza ngcono ukuthuthwa kwendle, ukuphuza amanzi ahlanzekile, kanye nokuwasha izandla.Ukuncelisa ubisi lwebele okungenani izinyanga eziyisithupha zokuqala kuyanconywa ngoba kuwumgomo wokugomela igciwane le-rotavirus. ingxube eyisisombululo sokoma ephuzwa ngomlomo (i-ORS), okungamanzi ahlanzekile anosawoti ongemningi kanye noshukela, yikona kwelapha ongakukhetha.amaphilisi e-zinc nawo ayanconywa.Lokhu kwelapha kulinganiselwa ekusindiseni izingane eziyizigidi ezingama-50 eminyakeni engama-25 eyedlule. Uma abantu benesifo sohudo kuyanconywa ukuthi baqhubeke nokudla ukudla okunempilo kanti nabantwana baqhubeke nokunceliswa ubisi lwebele. Uma ingxube yokuphuza eyi-ORS edayisayo ingekho, ungasebenzisa ozenzele yona ekhaya.Kulabo asebephelelwe amanzi kakhulu emzimbeni, kungase kudingeke ukuthi bafakelwe amanzi ngemithambo yegazi okwaziwa, intravenous fluids. Isikhathi esiningi; kodwa, kungalungiseka nangokuphuza izinto eziluketshezi ngomlomo. Okulwa namagciwanes, noma kungajwayele ukusetshenziswa, kunganconywa kulabo abanohudo olunegazi kanye nokushisa kakhulu komzimba, labo abakhishwa isisu kakhulu emva kohambo ngemotoukukhishwa yisisu emva kohambo ngemoto, kanye nalabo abamilwa yibhakutheriya ethile noma izilwanyana eziphila ngegazi emakakeni abo. I-loperamide ingasiza ukunciphisa izikhathi zokunyakaza kwesisu kodwa akunconywa kulabo abanesifo esinamandla.

Balinganiselwa ezigidini eziyi-1.7 kuya kwezi-5 abantu ababa nesifo sohudo ngonyaka. Kujwayeleke kakhulu emazweni asathuthuka, lapho izingane ezincane ziba nesifo sohudo okungenani kathathu onyakeni. Emhlabeni jikelele, ngonyaka wezi-2012, yikho okuyimbangela ejwayelekile yokushona ezinganeni ezingaphansi kweminyaka emihlanu yobudala (isigidi esiyi-0.76 noma 11%). Iziqubu ezijwayelekile zohudo zivamise ukubangelwa ukungondleki kanti futhi yikho okuyimbangela kulabo abancane abangaphansi kweminyaka emihlanu yobudala. Ezinye izinkinga zesikhathi eside zingaba imiphumela yokungakhuli kahle komzimba nengqondo.




#Article 46: Imfundo (600 words)


Imfundo inqubo lula yokufunda. Ulwazi, amakhono, amagugu, izinkolelo, nemikhuba iqembu labantu zidluliselwa abanye abantu, ngokusebenzisa storytelling, ingxoxo, ukufundisa, ukuqeqesha, noma ucwaningo.

Imfundo njalo senzeka ngaphansi kokuqondisa kothisha, kodwa abafundi futhi kungenzeka bazifundise kukambiso ebizwa yokufunda autodidactic. Noma isiphi isenzakalo ukuthi kunomphumela okwakhayo endleleni eyodwa acabanga, azizwa, noma izenzo kungacatshangwa zemfundo.

Ngokomqondo, igama elithi imfundo lisuselwa egameni lesiLatini elithi ēducātiō (Ukuzalela, ukukhulisa, ukukhulisa) ku-ēducō (Ngifundisa, ngiziqeqesha) okuhlobene negama eliyisiqalo ēdūcō (ngiyahola , Ngiyakhipha; ngiyakhuphuka, ngiyakhuphuka ) ku-ē- ( kusuka, kuphume ) naku-dūcō ( Ngiyahola, ngiyaphatha ).

Imfundo yaqala ngokubekwa phambili, njengoba abantu abadala babeqeqesha abasha ngolwazi namakhono abonwa efanelekile emphakathini wabo. Emiphakathini yangaphambi kokufunda, lokhu kutholwe ngomlomo nangokulingiswa. Ulwazi olwedlulisa izindaba, amanani, kanye namakhono kusuka kwesinye isizukulwane kuye kwesinye. Njengoba amasiko aqala ukunweba ulwazi lwawo ngaphezu kwamakhono angafundwa kalula ngokulingisa, kwasungulwa imfundo ehlelekile. Izikole zazikhona eGibhithe ngesikhathi soMbuso WaseMiddle East.

UMatteo Ricci (kwesobunxele) noXu Guangqi (kwesokudla) kuhlobo lwesiShayina lwe-Euclid's Elements olushicilelwe ngo-1607

UPlato wasungula i-Academy e-Athene, isikhungo sokuqala semfundo ephakeme eYurophu. Umuzi wase-Alexandria eGibhithe, owasungulwa ngonyaka ka-330 BCE, waba owalandela esikhundleni se-Athene njengomfundi wokufundisa weGrisi yasendulo. Lapho, iLabhulali enkulu yase-Alexandria yakhiwa ngekhulu lesi-3 BCE. Izimpucuko zaseYurophu zathola ukuwohloka kokufunda nokubhala kwenhlangano ngemuva kokuwa kweRoma ngo-CE 476.

E-China, uConfucius (551-479 BCE), weSifundazwe saseLu, wayeyisazi sefilosofi sasendulo esinamandla kunazo zonke ezweni, esinombono wezemfundo oqhubeka nomthelela emiphakathini yaseChina nomakhelwane abanjengoKorea, Japan, neVietnam. UConfucius waqoqa abafundi futhi wafuna ngeze umbusi owayezosebenzisa izinhloso zakhe zokuphatha kahle, kepha ama-Analelect akhe abhalwa phansi abalandeli futhi baqhubeka nomthelela kwezemfundo e-East Asia enkathini yesimanje. 

Ama-Aztec futhi abenomqondo othuthuke kahle mayelana nemfundo, enegama elifanayo esiNahuatl elibizwa ngokuthi yi-tlacahuapahualiztli. Kusho ubuciko bokukhulisa noma ukufundisa umuntu  noma ubuciko bokuthi baqinise noma bakhulise amadoda.  Lokhu bekungumbono obanzi wemfundo, onqume ukuthi iqale ekhaya, ixhaswe yisikole esisemthethweni , futhi kuqiniswe ngokuphila komphakathi. Izazi-mlando zithi imfundo ehlelekile yayiyimpoqo yawo wonke umuntu kungakhathalekile ukuthi ngubani osezingeni lomphakathi kanye nobulili.  Kwakukhona negama elithi neixtlamachiliztli, elithi isenzo sokunika ukuhlakanipha kobuso. Le micabango igcizelela isethi eyinkimbinkimbi yemikhuba yemfundo, eyayiqondiswe ekwaziseni isizukulwane esilandelayo isipiliyoni namagugu obuhlakani besikhathi esedlule ngenhloso yokuthuthuka komuntu ngamunye kanye nokuhlanganiswa kwakhe nomphakathi.

Ngemuva kokuwa kweRome, iSonto lamaKhatholika laba ukuphela komgcini wezifundo zokufunda nokubhala eNtshonalanga Yurophu.  Isonto lisungule izikole zesonto lama-Old Age Ages njengezikhungo zemfundo ephakeme. Okunye kwalokhu kusungulwa kwagcina kwenziwa kumayunivesithi aphakathi nongokhokho bamanyuvesi amaningi anamuhla aseYurophu.  Ngesikhathi seNkathi eNkulu yokuPhakathi, iChartres Cathedral yayisebenzisa iSikole samaKhatholika esidumile nesinethonya. Amanyuvesi aphakathi kweLobukholwa laseNtshonalanga ahlanganiswe kahle kulo lonke elaseNtshonalanga Yurophu, akhuthaza inkululeko yokubuza imibuzo, futhi akhiqiza izifundiswa ezahlukahlukene nezazi zefilosofi zemvelo, kubandakanya uThomas Aquinas waseNyuvesi yaseNaples, uRobert Grosseteste waseNyuvesi yase-Oxford, umdaluli wokuqala wendlela ehlelekile yokuhlolwa kwesayensi,   noSanta Albert the Great, iphayona locwaningo lwebhayoloji yemvelo.  Yasungulwa ngonyaka we-1088, i-University of Bologne ibhekwa njengeyokuqala, kanti neyunivesithi yakudala esebenza njalo. 

Kwenye indawo phakathi neNkathi Ephakathi, isayensi yamaSulumane nemathematics kukhula ngaphansi kwe-Islamic caliphate eyasungulwa ngaphesheya kwe-Middle East, isuka e-Iberian Peninsula entshonalanga kuya e-Indus empumalanga kuya eMbusweni we-Almoravid naseMalanda eningizimu.

I-Renaissance eYurophu yaqala inkathi entsha yokubuza kwesayensi neyengqondo nokwazisa kwempucuko yasendulo yamaGrikhi neyaseRoma. Cishe ngo-1450, uJohannes Gutenberg wasungula umshini wokunyathelisa, owawuvumela ukuba izincwadi zezincwadi zisakaze ngokushesha. I-European Age of Empires yabona imibono yaseYurophu yemfundo ngefilosofi, inkolo, ubuciko kanye nesayensi yasakazeka emhlabeni wonke. Izithunywa zevangeli nezazi zibuye nemibono emisha evela kwezinye izimpucuko - njengamaHulumeni amaJesuit China abambe iqhaza elikhulu ekusatshalalisweni kolwazi, isayensi, kanye namasiko phakathi kweChina neYurophu, ukuhumusha imisebenzi isuka eYurophu efana ne-Euclid's Elements yabafundi base China kanye imicabango yeConfucius yezethameli zaseYurophu. Ukukhanyiselwa kwabona ukuvela komqondo wokufunda wezwe ovela eYurophu.

Emazweni amaningi namuhla, imfundo yesikhathi esigcwele, kungaba sesikoleni noma ngenye indlela, iyimpoqo kubo bonke abantwana kuze kube iminyaka ethile. Ngenxa yalokhu ukwanda kwemfundo ephoqelekile, kuhlanganiswe nokwanda kwesibalo sabantu, i-UNESCO ibala ukuthi eminyakeni engama-30 ezayo abantu abaningi bazothola imfundo ehlelekile kunawo wonke umlando wesintu kuze kube manje. 




#Article 47: Amaphupho (136 words)


Ukuchaza amaphupho kuyingxenye esemqoka osikweni lwamaZulu. Umbuso wemimoya uyingxenye yansukuzonke empilweni yemiphakathi eminingi yama-Afrika, futhi kumaZulu ngamaphupho awumongo alombuso. Izincazelo nemifanekiso okwakha izwe lamaphupho lamaZulu kuguquguquke ngokwehlukana kwimifanekiso yaseNtshonalanga, futhi kwenza uhlelo lwezincazelo olunothile noluvusa imizwa.

Osikweni lwamaZulu, amaphupho axhumanisa abaphilayo nokhokho (namadlozi), nokhokho (namadlozi) nabo baxhumana kanjalo nabaphilayo. Kwesinye isikhathi amaphupho anikeza impendulo ezintweni umuntu azithandazele noma acele usizo lokuzixazulula, kodwa futhi angamane azifikele nje ukuzonikeza isiqondiso ezimpilweni zabantu. Amanye amaphupho acacile ngokuqondile, angachazwa kalula nje yilowo ophuphile, kodwa amaphupho ayinkimbinkimbi nangaqondakali angadinga usizo lwesangoma (umelaphi wendabuko) ukuwaqonda. Lokhu kuvamise lapho iphupho lihilela izenzo zabanye abantu noma lidinga ukuba ophuphile kube khona akwenzayo ukushweleza noma ukukhonza amadlozi.

KumaZulu, ukuphindaphinda kwephupho noma uphawu, kwenza indingeko ibenkulu ekuqondeni nasekuthatheni izinyathelo. Ukuphupha nje kanye kungebe ndabazalutho, kodwa uma iphupho liphindaphinda noma licace bha, kumele lichazwe futhi kuthathwe nezinyathelo.




#Article 48: Ithoyilethe lomgodi (412 words)


 
I-ndlu yangasese yomgodi noma ithoyilethe lomgodi wuhlobo lwendlu yangasese eqoqa indle yabantu emgodini emhlabathini. Aziwasebenzisi amanzi noma zisebenzisa amancane angaba amalitha amathathu abawathelayo ukuhambisa indle endlini yangasese enomgodi. Uma zakheke kahle futhi zinakekeleka kahle zingakunciphisa ukusabalala kwezifo ngokunciphisa inani lendle yabantu endalweni okutholakala ngokuhlala kwendle obala. Lokhu kunciphisa ukudluliseka kwamagciwane phakathi kwendle kanye nokudla kwezimpukane. Lawa magciwane yiwona ayimbangela enkulu yesifo sohudo kanye nokuba nezikelemu.  Isifo sokuho esithathelanayo sabangela ukushona kwezingane eziyizigidi eziyi-0.7 ezineminyaka engaphansi kwemihlanu ngonyaka wezi-2011 kanye nokuphutha esikoleni izinsuku eziyizigidi ezingama-250. Izindlu zangasese zomgodi yiyona ndlela eshibhile yokuhlukanisa indle nabantu.

Indlu yangasese yomgodi ivamise ukuba nezingxenye ezintathu ezinkulu: umgodi emhlabathini, itshe noma iphansi elinembob encane, kanye nesembozo. Indlu yangasese yomgodi ivamise ukuba ngamamitha ama-3  (izinyawo ezi-10 ) ukuya phansi kanaye nemitha eli-1 (izinyawo ezi-3.2) ukuya eceleni.  INhlangano yezempilo yomhlaba incoma ukuthi kwakhiwe kuqhelelane nomuzi ukuze kungatholakali amagciwane ahogelwayo. Ukuba kude kusuka emanzini angaphansi kanye namanzi angaphezulu kumele kube kukhulu ukuze kugwemeke ukunukubezeka kwamanzi. Imbobo esetsheni eliphansi akumele ibe ngaphezulu kwamasentimitha angama-25 (9.8 amayintshi) ukuvikela izingane zingaweli phakathi. Kumele ukugweme ukungena kwelanga emgodini wendlu yangasese ukuze kunciphe ukungena kwezimpukane. Lokhu kungadinga ukuthi kusetshenziswe isivalo ukuze simboze umgodi uma ungasetshenziswa. Uma umgodi ugcwala uze ufike ku-0.5 wemitha (izinyawo eziyi-1.6) phezulu, kumele uthululwe noma kumbiwe umgodi omusha endaweni entsha. Ukulawula udaka lwendle olukhishwe emgodini kunzima. Kungaba nobungozi endalweni nakwezempilo uma kungenziwanga ngendlela eyiyo.

Indlu yangasese yomgodi ingathuthukiswa ngezindlela eziningi. Eyokuqala kungaba ukufaka ipayipi elizokhipha iphunga lisuke ngaphakathi emgodini liphumele ngaphandle ngaphezulu kwesakhiwo leso. Lokhu kwenza ngcono ukungena komoya kuphinde kunciphise nephunga lendlu yangasese. Kuphinde kunciphise nezimpukane uma ingaphezulu lepayipi livalwe ngento ebizwa nge-mesh (imvamisa isuke yakhiwe nge-fiberglass (ukhethe olusangilasi oluxutshwe noplastiki)). Kulezi zinhlobo zezindlu zangasese asidingeki isivalo sokuvalaumgodi ophansi. Okunye okungenziwa ukwenza ngcono lezi zindlu zangasese kubandakanya iphansi elakhiwe ngendlela yokuthi uketshezi lungene emgodini bese kuthi ingaphezulu lomgodi lakhiwe ngezitini noma ngosimende ukuze liqine kahle. 

Ngokwezibalo zangowezi-2013 izindlu zangasese zomgodi zisetshenziswa abantu abayizigidigidi ezingu.1.77. Lokhu kujwayeleke kakhulu emhlabeni osathuthuka kanjalo nasezindaweni zasemakhaya kanye nasezindaweni ezisemaphandleni. Ngonyaka wezi-2011 abantu abangalinganiselwa ezigidigidini ezingu-2.5 babengenazo izindlu zangasese ezisesimweni esihle kwathi abayisigidigidi esisodwa baqoma ukuzikhulula ezindaweni ezivulekile ngalapho behlala khona. E-Asia eseNingizimu kanye ne-Afrika ese-Sub-Saharan yizona zindawo ezingenazo izindlu zangasese. Emazweni asathuthuka indlu yangasese yomgodi ibiza phakathi kuka-25 no-60 USD. Ukuyinakekela okuqhubekayo kubiza phakathi kuka-1.5 no-4 USD umuntu ngamunye ngonyaka okuyizinto ezingavamisile ukubhekwa. Kwezinye izingxenye zezindawo zasemakhaya e-India kusetshenziswe umkhankaso obizwa nge-No Toilet, No Bride (okungukuthi uma ungenayo indlu yangasese angeke umthole umfazi) ukukhuthaza ukwakhiwa kwezindlu zangasese ngokugqugquzela abesifazane ukuthi banqabe ukushada nendoda engenayo indlu yangasese.




#Article 49: Ukungondleki (506 words)


Ukungondleki noma Ukungabi namsoco isimo esidalwa ukudla okungenazo izakhimzimba ezanele noma okunezakhamzimba eziningi zize zibange izifo. Izakhamzimba ezibalwayo zingabandakanya: amakhalori, amaprotheni, isitashi, amavithamini noma amaminerali. Kuvamise ukusetshenziselwa ukubiza  ukudla okungenazo izakhamzimba ezanele uma amakhalori, iphrotheni noma  izakhamzimba ezincane ezibalulekile engenele; kodwa, kuphinde kubandakanye ukudla okunezakhamzimba eziningi ngokweqile.Uma ukushoda kwezakhamzimba kwenzeka ngesikhathi ukhulelwe noma ngaphambi kweminyaka emibili yobudala kungase kudale izinkinga zesikhathi eside ekukhuleni ngokomzimba nangokwengqondo. Ukungabi nawo kakhulu umsoco, okwaziwa ngendlala, kungaba nezimpawu ezibandakanya: ukuba mfishane, umzimba owondile, amazinga aphansi kakhulu omdlandla, kanye nokuvuvukala kwemilenze kanye nesisu.Abantu futhi bavamise ukuthola izifo kanti futhi bajwayele ukugodola. Izimpawu zokungabi nazo izakhamzimba ezincane ezibalulekile kuya ngokuthi yisiphi isakhamzimba esishodayo.

Ukungabi nawo umsoco imvamisa kudalwa ukungatholi ukudla okusezingeni eliphezulu esingakudla. Lokhu kuvamise ukudalwa amanani aphezulu okudla kanye nenhlupheko. Uma ungazange uncelise ubisi lwebele kungase kube nomthelela, ngoba eziningi zezifo ezithelelanayo ezifana: ne-gastroenteritis (ukuvuvukala kwesisu namathumbu), inyumoniya, umalaleveva kanye nesimungumungwana okukwenyusa isidingo somsoco wezakhamzimba. Kukhona izinhlobo ezimbili zokungabi namsoco: ukungabi namsoco wephrotheni yamandla kanye nokungabi namsoco ekudleni esikudlayo. Ukungabi namsoco wephrotheni yamandla kunezindlela ezimbili ezimbi kakhulu: i-marasmus (ukuntuleka kwephrotheni nekhalori) kanye nekhwashu (ukuntuleka kwephrotheni). Ukungabi khona komsoco okujwayelekile kubandakanya: ukuntuleka i-ayoni, i-ayodini kanye vithamini A. Ngesikhathi sokukhulelwa, ngenxa yokunyuka kwesidingo salezi zakhamzimba, ukushoda kwazo kuba yinto ejwayelekile. Kwamanye amazwe asathuthuka ukuba nomsoco ongaphezulu kodingekayo ngokuba yisidudla sekuthanda ukujwayeleka emphakathini njengokungabi namsoco. Ezinye izimbangela zokungondleki zibandakanya i-anorexia nervosa (ukonda ngokweqile) kanye ne-bariatric surgery. Kubantu abadala ukungondleki kuba yimvamisa ngenxa yezinto ezithinta umzimba, ingqondo kanye nenhlalakahle.

Imizamo yokwenza ngcono izakhamzimba yizona zindlela ezisebenzayo zokusiza ukukhula. Ukuncelisa ubisi lwebele nakho kunganciphisa ukungondleki kanye nokushona ebantwaneni, kanti nemizamo yokukhuthaza ukwenziwa kwalokhu iyawenyusa amazinga. Ezinganeni ezincane ukuzinika ukudla phezu kobisi lwebele uma sebephakathi kwezinyanga eziyisithupha kuya eminyakeni emibili kuyenza ngcono imiphumela. Kukhona nobufakazi obuhle obeseka ukusebenzisa izinsiza zokudla ezitholakala emsocweni odingekayo ngesikhathi ukhulelwe nasezinganeni ezincane ezweni elithuthukayo. Ukuyisa ukudla kubantu abakudinga kakhulu okungaba ukuhambisa ukudla kanye nokuhambisa imali ukuze abantu bezothenga ukudla ezitolo eziseduze nabo nakho kuyasebenza. Ukunika abantu ukudla esikoleni kuphela akwenele. Ukulawulwa kokungondleki okukhulu ekhaya lalowo muntu ukudla okwelaphayo osekulungele ukudliwa kungenzeka isikhathi esiningi. Kulabo abangondlekile okwenziwa nzima ezinye izimo zezempilo kunconywa ukuthi balashelwe esibhedlela. Lokhu kuvamise ukubandakanya ukulawula ukwehla kwezinga likashukela egazini, izinga lokushisa emzimbeni, ukuphelelwa amanzi emzimbeni, kanye nokudla kancane kancane. Kunconywa ukuphuzwa kwama-antibiotic ngenxa yezinga eliphezulu lobungozi besifo. Izindlela zesikhathi eside zibandakanya: ukuthuthukisa ezolimo, ukuze kuzoncipha inhlupheko, kuthuthukiswe ukuthuthwa kwendle, kanye ukuhlonyiswa kwabesifazane.

Ngonyaka wezi-2010 abantu ababengondlekile babeyizigidi ezingama-925  emhlabeni, okwakunyuke ngezigidi ezingama-80  kusukela ngonyaka we-1990. Esinye isigidigidi sabantu naso silinganiselwa ukuthi sintula amavithamini kanye nezakhamzimba. Ngonyaka wezi-2010 ukushoda komsoco wephrotheni yamandla kuthiwa yaholela ekushoneni kwabantu abangama- 600,000 okwehla kusuka kwabangama- 883,000 ngonyaka we-1990. Okunye ukuntuleka kwezakhamzimba, okubandakanya ukushoda kwe-ayodini kanye nokushoda kwe-ayoni, nakho kwabanga ukushona kwabantu abangama-84,000. Ukungondleki ngonyaka wezi-2010 kwaba ngu-1.4% wembangela yabo bonke ababa nokukhubazeka ezimpilweni zabo. Kukholakala ukuthi kulinganiselwa kokuthathu kokuyishumi kuyimbangela yokushona kwezingane ngenxa yokungondleki; kodwa-ke, akuvamisile ukuthi kushiwo lokhu njengesizathu sokushona kwengane. Ngonyaka wezi-2010 kuthiwa ukungondleki kwaba nomthelela ekushoneni kwabesifazane nezingane eziyisigidi esi-1.5 yize noma isilinganiso sesibalo singaba ngaphezulu kwezigidi ezi-3 . Ezinye izingane ezingaphezulu kwezigidi eziyi-165 ukukhula okufanele kulesi sifo. Ukungondleki kuvamisile emazweni asathuthuka.




#Article 50: Ukuvuvukala kwesibindi A (311 words)


I-Hepatitis A (kudala eyayaziwa ngesifo ngokuvuvukala kwesibindi okuthelelanayo) yisifo sibucayi isifo esithelelanayo sesibindi esidalwa ukuvuvukala kwesibindi okwaziwa nge-hepatitis A virus (HAV). Izikhathi eziningi kuba nezimpawu ezincane noma zingabi khona nhlobo ikakhulukazi kulabo abancane. Isikhathi phakathi kokutheleleka nokuvela kwezimpawu, kulabo ababa nazo izimpawu, kuba yisikhathi esiphakathi kwamasonto amabili nayisithupha. Uma izimpawu zikhona zivamise ukubonakala kuze kuphele amasonto ayisishiyagalombili kanti kungabandakanya lezi: ukucanuzelelwa yinhliziyo, ukuphalaza, ukukhishwa yisisu, isikhumba esiphuzi, umkhuhlane, kanye nokuphathwa yiqolo. Bangalinganiselwa phakathi kuka-10 -15% abantu abangaba nezimpawu ezifanayo esikhathini esiyizinyanga eziyisithupha emva kokutheleleka kokuqala. Ukuhluleka kwesibindi okubucayi akuvamisile ukwenzeka kuvamise kakhulu kubantu abadala.

Imvamisa sisatshalaliswa ukudla noma ukuphuza okuphuzwayo noma amanzi angcolile anamakaka athelelekile. I-Shellfish engaphekiwe yavuthwa kahle ivamise ukuba yiyona mbangela ejwayelekile. Ingaphinde isabalale ngokusondelana eduze nomuntu othelelekile. Njengoba isikhathi esiningi izingane zingavamisile ukuba nezimpawu ezibonakalayo uma zithelelekile nazo ziyakwazi kodwa ukuthelela abanaye. Emva kokutheleleka kanye umuntu akabe esatheleleka impilo yakhe yonke. Ukuxilongwa kudinga ukuthi kuthathwe igazi ngoba izimpawu ziyafana nezinye zezinye izifo eziningi. Ingeyodwa yamagciwane aziwayo e-hepatitis: A, B, C, D, kanye ne- E.

Umjovo wokugomela i-hepatitis A isivikeli esisebenzayo. Amanye amazwe ancoma ukuthi kwenziwe kuzo zonke izingane kanye nalabo abasengcupheni kakhulu abangakaze bajovelwe ukugomela lesi sifo. Kubonakala kusebenza isikhathi eside. Ezinye izindlela zokuvikela zibandakanya ukugeza izandla kanye nokupheka ukudla kuvuthwe kahle. Akukho okwelapha okuqondene ngqo, kunconywa ukuphumula nemithi  yokucanuzelelwa yinhliziyo noma ukukhishwa yisiu uma kunesidingo. 

Emhlabeni jikelele kuba khona izimpawu ezingaba izigidi eziyi-1.5 ezibonakala unyaka nonyaka okungaba izigidi ezingamashumi amaningi ezithelelekile kuzo zonke.Kuvamise kakhulu ezifundeni ezisendaweni ezingenazo izinsiza zokuthuthwa kwendle nalezi ezingenawo amanzi ahlanzekile. Emhlabeni osathuthuka zilinganiselwa ku-90% izingane ezithelelekayo uma zineminyaka e-10 yobudala bese lokho kwenza ukuthi zingabe zisatheleleka uma sezindala. Kuvamise ukuqubuka emazweni asemaphakathi nentuthuko lapho izingane zingalitholi leli gciwane ngenkathi zisencane kuphinde futhi kungabi khona mijovo yemigomo ekhishwayo. Ngonyaka wezi-2010, i-hepatitis A ebucayi yabulala abantu abayi-102,000. Usuku lomhlaba lwe-Hepatitis lugujwa njalo unyaka nonyaka mhla zingama-28 kuNtulikazi ukuze kuxwayiswe abantu ngegciwane lokuvuvukalelwa yinhliziyo elaziwa nge-hepatitis.




#Article 51: Umalaleveva (402 words)


Umalaleveva isifo esithelelanayo esithwalwa omasikido esiphatha abantu kanye nezinye izilwane esibangelwa ukucinzwa umasikido protozoans (uhlobo lwesicubu esisodwa i-microorganism) sohlobo lwe-Plasmodium. Umalaleveva ubanga izimpawu ezibandakanya umkhuhlane, ukutubeka, ukuphalaza kanye nokuphathwa yikhanda. Uma kukubi kakhulu kungabangela isikhumba esiphuzi, ukuxhuzula, i-coma noma ukufa. Lezi zimpawu zivamise ukuqala ezinsukwini ezilishumi kuya kwezilishumi nanhlanu emva kokuncinzwa umasikido.Kulabo abangalashwanga kahle isifo singaphinde sibuye emva kwezinyanga. Kulabo abasindile ekuthelelekeni, uma uphinda utheleleka kuvamise ukuba nezimpawu ezincane. Lokhu kuvimbeleka kwesikhashana kuyaphela emva kwezinyanga noma iminyaka uma ungaphindanga waba sendaweni engaba nomalaleveva.

Imvamisa, isifo sihanjiswa ukuncizwa umasikido wesifazane onesifo owaziwa nge-Anopheles. Lokhu kuncizwa kungenisa izilwane eziphila ngegazi ezisuka ematheni kamasikido ziye kumuntuegazini. Izilwane eziphila ngegazi zibe seziya esibindini lapho ezifike zikhule khona zizalane zande. Izinhlobo ezinhlanu ze-Plasmodium zingathelela abantu baphinde bazisabalalise. Ukufa imvamisa kubangelwa P. falciparum ne P. vivax, P. ovale, kanye P. malariae okujwayele ukubangela umalaleveva ongenawo amandla kakhulu. Lezi zilwanyana P. knowlesi azivamisile ukubanga isifo kubantu. Umalaleveva uvamise ukuxilongwa ngokuhlola ngezipopolo kwegazi kusetshenziswa amafilimu egazi, noma nge-antigen- ukuhlola okusheshayo.  izindlela ezisebenzisa i-polymerase chain reaction ukuze kutholakale izilwanyana eziphila ngegazi DNA isisunguliwe, kodwa azikasetshenziswa ezindaweni ezinomalaleveva ojwayele ngenxa yezindleko zayo kanye nokuba nzima kwayo.

Ubungozi besifo bungancipha ngokuvimbela ukuncinzwa omasikido ngokusebenzisa inethi yomasikido kanye nemithi exosha izilwanyana, noma ngezindlela zokulawula omasikido ezifana nokufutha imithi ebulala izilwanyana kanye nokumoma amanzi amile. Imithi eminingi ikhona yokuvikela umalaleveva kulabo abavakashayo ezindaweni ezijwayele ukuba nalesi sifo. Ukuphuza umuthi ngezikhathi ezithile sulfadoxine/pyrimethamine kuyadingeka ezinganeni kanye nasemva kwezinyanga ezintathu zokuqala uma ukhulelwe ezindaweni ezinesibalo esiphezulu samalaleveva. Yize isidingo sikhona, awukho umuthi okhona, kodwa-ke kusenziwa imizamo yokuwuthola. Ukwelashwa okunconywayo kokwelapha umalaleveva ukuhlanganisa imithi elwisana nomalaleveva ebandakanya artemisinin. Umuthi wesibili kungaba yi mefloquine, lumefantrine, noma i-sulfadoxine/pyrimethamine. Quinine ndawonye ne doxycycline ingasetshenziswa uma i-artemisinin ingatholakali. Kunconywa ukuthi ezindweni lapho isifo sivamise khona, umalaleveva uqinisekisiwe ukuthi ukhona ngaphambi kokuthi uqale nokwelashwa ngenxa yokunyuka kokungasebenzi komuthi.Ukungazweli sekuvamile emithini eminingi; isibonelo, ukungazweli kwe-chloroquine P. falciparum sekusabalale cishe izindawo eziningi ezinomalaleveva, kanti nokungazweli kwe-artemisinin sekube yinkinga kwezinye izingxenye ze-Eshiya eseNingizimumpumalanga .

Isifo sisabalele ezifundeni ezizungeze i-equator|zizungeze i-equator tropical kanye nezifunda eziphakathi kwe-equator ne-temperate subtropical ezikhona emhlabeni jikelele ezizungeze equator. Lokhu kubandakanya eziningi Sub-Saharan Africa, I-Eshiya, kanye Latin America. Inhlangano yezeMpilo yoMhlaba ilinganisa ukuthi ngonyaka wezi-2012, kwaba khona abantu abayi-207 wezigidi ababenomalaleveva. Ngalowo nyaka, isifo kulinganiselwa ukuthi sabulala abantu abaphakathi kuka-473,000 no-789,000, abaningi babo kwakuyizingane zase-Afrika. Umalaleveva ujwayele ukuhlanganiswa nenhlupheko kanti futhi unomthelela omubi ekuthuthukeni komnotho. E-Africa kulinganiselwa ukuthi balahlekelwa $12 wezigidigidi zase-USD ngonyaka ngenxa yokunyuka kwezindleko zokunakekelwa kwezempilo, ukungakwazi ukusebenza kanye nomthelela kwezokuvakasha.




#Article 52: Izibongo zenkosi uShaka (1316 words)


Izibongo Zengonyama uShaka

UDlungwane kaNdaba
UDlungwane lombelebele
Oluhlunge emanxulumeni kwaze kwasa amanxuluma esebikelana
Ilembe eleq’ amanye amalembe ngokukhalipha
UNodum’ehlezi kaMenzi
uSishak’ asishayeki -
Umta Ka Senzangakhona, uShaka ngiyesaba nokuthi unguShaka ngoba uShaka kwakuyinkosi yasemashobeni
Bath’ uShaka kayikubusa
akaykuba Nkosi
Kanti kulaph’ ezakunethezeka khona.
Umlilo wothathe kaMjokwane
Umlilo wothathe ubuhanguhangu
Oshis’ zikhova eziseDlebe
Kwaye kwasha neziseMabedlana.
Bayethe boGambushe
Nani boFaku
Nize ningamthinti umtakaNdaba
Ngoba ningathi niyamthinta
Kobe nithint’ uPhunga
Nathint’ uMageba.
UNdab’ ocaba ngomkhonto
Amany’ amakhos’ ecaba ngamazembe.
UGasane, kade lubagasela
Lugasel’ imizi yamadoda
Lugasel’ uPhungashe ezalwa kwaButhelezi
Lugasel’ uSondaba woMthand’ ehlez’ ebandla
Lugasel’ uMangwane eNgonyameni
Lugasel’ uFaku eMaMpondweni
Lugasel’ uGambushe eMaMpondweni.
Inkonyane kaNdaba
Eth’ isadl’ ezinye, yadl’ ezinye
Yath’ isadl’ ezinye, yadl’ ezinye
Eth’ isadl’ ezinye, yadl’ ezinye
Yath’ isadl’ ezinye, yadl’ ezinye
Eth’ isadl’ ezinye, yadl’ ezinye.
Wena weNdlovu! Bayete!

UDlungwana KaNdaba!

UDlungwana woMbelebele,
Odlung’ emanxulumeni,
Kwaze kwas’ amanxulum esibikelana.

UShaka akashayeki kanjengamanzi,
Ilemb’ eleq’ aamnye amalembe ngokukhalipha;
UShaka ngiyesaba ukuthi nguShaka,
UShaka kuyinkosi yasemaShobeni.

UMahlome’ hlathini onjengohlanya;
Uhlany’ olusemehlwen’ amadonda.
UDabaz’ ithafa ebeliya kuMfene;

UBholokoqa bazalukanisile
Zalikaniswe uNoju noNgqengenye;
EyakwaNtombazi neyakwaNandi;
Yayikhiph’ eshaba libomvu,

Bambiz’ eMthandeni beyisela,
Bathi ‘Singesinelane neNtungwa lasenhla’,
Kanti uzawudl’ uPhakathwayo empindelweni.

Umvumeleni uGodolozi,
Ethi ngowanganeno kwaNandi,
Kant’ ukude kwaNtombazana ?

Amazwi mabili engiwabongayo,
Ngibong’ elikaMpandaba nelikaNdungenkomo,
Bethi ‘Ucu aluhlangan’ entabeni’;
Akenibuze kwabaseZinkondeni,

kwaHlokohloko,
Kwaf’ amasi kwaf’ uqephe.
UTeku lwabafazi bakwaMgabhi,
Betekula behlez’ emlovini,
Beth’ uShaka kakubusa kakuba nkosi,

Inkom’ ekhal’ eMthonjaneni,
Izizwe zonke ziyizwil’ ukulila,
Izwiwe uDunjwa waseluYengweni,
Yezwiwa uMangcengeza wakwaKhali.

UMlilo wothathe ubuhanguhangu,
Oshis’ izikhova eziseDlebe,
Kwaya kwasha neziseMabendlana.
Odabule kuNdima noMgovu,

Imikhubulo bayishiy’ zinqindi,
Imbewu bayishiya semahlangeni,
Izalukazi zasala emanxiweni,
Amaxhegu asala semizileni,

Odabule kubhungane phezulu,
Wakhethelwa udwendwe lamaza,
Wadlula kuMcombo zigoduka.
Ondlela bazibuza kuDunjwa,

Yen’ aphang’ kuya kuNomagaga,
Lafik’ iqhude lamvimbela.
Ozulu lizayo khwezan’ abantwana,
Ngabadala bodwa abazozibalekela,

Oye wakh’ amaxhib’ oThukela,
Lapho kucushw’ isilo ngomwowane,
Weza noKhungwayo ngoNgobizembe.
Ondande ngankalo wabuya ngonkalo,

UNdab’ ubengababele kuya,
Wayeland’ uMacingwane waseNgonyameni.
Ondande ngokhal’ olude,
Wadabul’ emathanjeni abantabakaTayi,

eNgonyameni.
OZihlandlo kaGcwabe noMepho kaNgwane,
Ngibasolile abasokoco,
Bamweze ngelisacons’ amathe,

Bamwenze ngelezimvubu nezingwenya,
Izimvubu nezingwenya zayikhex’ imilomo.
Okhangel’ ezansi naMadungela,
Izinkomo zabuya zikaSihayo,

Ezazisengwa indiki lakwaMavela.
Obesixhokolo singamatsh’ aseNkandla,
Abephephel’ izindlov’ uba liphendule,
Aphephel’ uPhungashe wakwaButhelezi,

Izindlovu zabuye zalibalekela.
ULusiba-gojela ngalaphaya kweNkandla,
Lugojela njalo ludl’ amadoda.
UBhiyoze uNomangci phezulu,

Kwakungabangwa lutho ngakwaNyuswa;
Kwakubangw’ izinhlakuva semanxiweni,
Bathi ‘Ntekenteke zilinden’ amajuba’,
Wafika wababulala bobabili.

Ngimthand’ xosh’ uZwide ozalwa uLanga,
Emthabatha lapha liphuma khona,
Emsingisa lapho lishona khona;
UZwide wampheq’ amahlonjan’ omabili,

USilwane-helele emizini yabantu;
USililwan’ ubenduna kwaDibandlela.
UBhincakade waze wafunyaniswa,
Ovunelel’ ezimfundeni zamanzi,

Mgengi phez’ izitha kusehlobo,
Utshani bude buzokugibanisa.
Inyath’ ejame ngomkhonto phansi
kwoMzimvubu,
AmaMpond’ ayesaba nokuyehlela;

Ningamhlabi,
Nothi ningaMhlaba,
Niyoba kanihlabi yena,
Kwoba senihlab’ uPhunga nahlab’ uMageba,

UGasane kade lubagasela:
Lwagasel’ uPhungashe wakwaButhelezi,
Lwagasel’ uSondaba woMthanda ehlez’ ebandla,
Lwagasel’ uMacingwan’ eNgonyameni,

Lwagasel’ uDladlama wakwaMajola,
Lwagasel’ uNxaba kaMbhekane,
Lwagasel’ uGambush’ emaMpondweni,
Lwagasel’ uFaku emaMpondweni.

Luya ludlondlobele,
Lubek’ isihlang, emadolweni.
Oth’ esadl’ ezinye wadla’ ezinye,
Wath’ esadl’ ezinye wadl’ ezinye;

Wath’ esadl’ ezinye wadl’ ezinye;
Oth’ esadl’ ezinye wadla’ ezinye,
Wath’ esadl’ ezinye wadl’ ezinye;
Oth’ esadl’ ezinye wadla’ ezinye,

Oth’ esadl’ ezinye wadla’ ezinye,
Wath’ esadl’ ezinye wadl’ ezinye;
UHlabahlungu bazoshumayezana,
Nabasezitheni nabasekhaya.

UVemvane lukaPhunga,
Lumabal’ azizinge sengath’ abekiwe;
UMzizim’ ongamathunz’ ezintaba,
Khona kuhlwa kuhamb’ abathakathi.

Engibeku ngaze ngayojwayela.
UMasengo mahle inkonyana yenkomo,
Kwangixaba ukukhaba kwalenkomo,
Yakhab’ osengayo yadel’ umbambi.

kwezikaMangcengeza,
Kwathi kwezikaPhungashe wanyamalala;
Bathi ‘Hele nangunangu’,
Kant’ uthul’ emahlathini njengezingwe
nezinyama.
UShaka uye wakh’ amaxhiba,

KwelikaNyanya wakwaManzawane;
Wadl’ uMantondo umntakaTayi,
Wamuzw’ ukuba duma wamkhafula’
Wadl’ uSihayo.

Weza noMsikazi ngakwoNdimoshe.
Wahlangana nodwendwe lwamankankane,
Mhla eya kudl’ amaMpondo iziphukuphuku;
UShaka ubengadl’ imihlambi yankomo,

UMagongobala!
Ophekwe ngembiz’ ende yakwaNtombazi,
Waphekwa wagongobala.
Ohamb’ ebasa eshiy’ amakloba,

Kwakungasakhali nkomo kwaNtombazane,
Inkomo yayisikhala kithi kwaBulawayo.
UMaswezisela wakithi kwaBulawayo,
Oswezisel’ uZwide ngamagqanqula.

Elidume phezulu kuNomangci,
Ladum’ emva kwomuzi eKuqhobekeni laqanda,
Lazithath’ izihlangu zaMaphela naMankayiya,
Amabheqan’ eZimpaka asal’ ezinhlahleni;

eMapheleni,
Wadl’ uMphepha ezalwa nguZwid’ eMapheleni,
Wadl’ uNombengula ezalwa nguZwid’
eMapheleni,
Wadl’ uDayingubo ezalwa nguZwid’ eMapheleni,
Wadl’ uSonsukwana ezalwa nguZwid’
eMapheleni,
Wadl’ inkosikazi okaLubongo,
Wadl’ uMthimona ezalwa nguGaqa eMapheleni,
Wadl’ uMpondo-phumela-kwezinde eMapheleni,
Wadl’ uNdengezi-mashumi eMapheleni,
Wadl’ uSikloloba-singamabele
kwabakaZwide,

kwabakwaZwide,
Wadl’ uNqwangube ezalwa uLindiyane,
Kwakungowakithi esephendul’ isihlangu.
Buya Mgegi phela indaba usuyenzile,
UZwide umphendul’ isigcwelegcwele,

AbakaZwide Shaka ubalakanyisile,
USikhunyana uyintombi ukuganile,
Ukufunyanis’ uhlez’ enkundleni esibayen’
eNkandla,
Engaz’ ukuth’ amabuth’ akho anongombolozelo.

Ubusika nehlobo bahlukene,
NobakwaNtombazi nobakwa nobaLanga.
Inkonyan’ ekhwele phezu kwendlu kwaNtombazi,
Bathi iyahlola,

Indlov’ inhloko yandl’ amadoda.
Ocel’ ugwayi kuMacingwan’ eNgonyameni,
UMacingwane wawulandula,

USineke-suduka lapha kuMacingwane,
Kunsukwan’ abantu ubabangel’ uxhuxhu,
Nabasezitheni nabasekhaya.

Weza noSihlangu-vuthuk’-udaka emaNgwaneni,
Weza noKhwelemthini njengezinyoni,
Weza noMqabuka njengeqele,
Weza noNgiyekeni njengomntwana.

Mhla ebuya nemvoko yakoMteli;
Ozungez’ uPhiso ngezinyembezi,
Izinkomo zasoPhisweni zaphuma zayithel’
indumo,
Zaphuma zamlandela.

Ohlez’ ubangenela nangamnyango;
Liwukhiphe qede bayikhoth’ imilomo,
Abezindlu nabezindlwana.
Ugijime ngazo zonk’ izindlela,

UZiwedu ngambon’ esangweni.
Amazwi kaNgoboza noMkhuphali,
Bath’ uNgwane uzul’ ezintabeni;
UMashangwe waseZibisini wamxhoxh’ amehlo,

Waze wambeka kuHlokohloko,
Wambuyisa wamzisa kuMaqhwakazi,
Wabuye wamdlulisa wamamus’ eMatheku.
USiphepho-shunguza
ngasemkhandlwini,

UDlungwan’ ongenamthelekeli;
Izinkomo zabantu Shaka ziyeke siyinkelenkele,
Zikhungel’ izingob’ emashobeni,
ZinjengoNgobe inkosi yakwaSowethu.

Idl’ izinkomo zamandoda;
UMasuk’ ubehamba kwaMadilika;
UHlumayo lumananga uDlungwana,
UHlumayo lumananga lunkone,

UMananga ubengelutho,
Ubeyinduna yakwaDibandlela.
UMsingi wazansi woz’ using’ enhla,
Woz’ usinge lapha kuyilanga.

UMavus’ ubenduna kwaNomgabhi.
UPhaqa njengelanga;
Ubhobos’ isikhal’ emaChubeni,
Weza noMvakela ezalwa uDlaba,

Weza noKhwababa obezalwa uDlaba,
Weza noDuluzana ngasemaChubeni,
Amakhubalo adliwa uZokufa,
Udengezi balunik’ uNtubeni
noNongogo,

UDundubale kuMaqonga phezulu,
Wayifunyanis’ insimango nentsele,
UMnini-sibandamatshana esiseNkandla.
UDlungwan’ odl’ imihlambi yabahwebi,

Udl’ abadlungwana bakwokaMbengi,
Owahlab’ esengwayo zand’ ukwaluka,
Othandayo ahl’ amzel’ ekhaya.
Inyon’ edl’ ezinye,

Ith’ isadl’ ezinye yadl’ ezinye,
Yath’ isadl’ ezinye yadl’ ezinye;
Ith’ isadl’ ezinye yadl’ ezinye,
Yath’ isadl’ ezinye yadl’ ezinye.

Ongangezintaba,
OngangoSondude,
Ongangesihlahl’ esisokhalweni kuMaqhwakazi,
Esasihlal’ amaNdwandwe namaNxumalo.

Umnike nkomonye afund’ ukukleza,
Umnik’ ukhande lokuzimbela.
Osifuba sinenqaba uBayede kaNdaba,
Ngob’ enentethel’ emaLangeni.

Ngimbuka kwehla nezinyembezi,
Kuba sengathi ngibuk’ isihlahla
somdlebe.
Igwija likaMdlaka ligwegwe,
Lijez’ abasini bengoma,

Ugungubele njengolwandle,
Lona kuze kuse lugubelana;
Isidlangidlangu esinjengendlebe yendlovu,
Ongangencumbe yamabel’ engadliwa,

UyiSilo! UyiNgwe! UyiNgonyama!
UyiNdlondlo! UyiNdlovu!
Ungangezintab’ ezinde oMpehlela
noMqhwakazi,
Wen’ omnyama,

Sidlukula-dlwedlwe!
Siyadla sidlondlobele,
Sibek’ isihlang’ emadolweni.
Isixhololo esingamatsh’ ommbela;

kwezikaNzwakele,
Kwathi kwezikaKhushwayo waqhamalala.
UShaka ufunyanis’ izilwane zizibili,
Zihlangene phakathi kweNsuze noThukela,
Izilwane uThondolozi noSihayo,

Owadl’ izinkomo zemphathiso,
Okunamini lokhu usaphathekile.
Inung’ egwaze amacukubada,
Phakathi kukaMagaye noNzawu.

Isikhala nanamuhla lokhu sisakhamisile;
Wadl’ ezomdubu zikaFaku wamaMpondo,
Wadl’ nezikaNgubowencunge emaMpondweni,
Wadl’ ezikaNcokazi emaMpondweni,

Wadl’ ezikaMacingwane eNgonyameni;
Waye wadla nezikaBhungane wamakhulukhulu,
Waye wadla nezabeSuthu abakhwintshayo,
Waye wadla nezamaDlodlongwanyana,

Izulu eladum’ esemaMpondweni,
Phezu kukaFaku umntakaNgqungqushe,
Lazithath’ izihlangu zamaMpondo;
Ubani lwaye lwem’ eSikhaleni seNyoka,

Nkwenkwez’ ende laMjokwane;
Imi ngomila,
Iye yabambela phezul’ ezulwini,
Kwaphum’ amakhwez’ amabili phezul’ ezulwini,

USomakloba akhangelene,
NelakwaNtombazi nelakwaNandi.
Nkosi umubi ngoba kawukhethi,
Ngoba nabakwanyokalume uyababulala,

ngokwonyokwolume,
NesikaGwaqaza nesikaNdlaludaka eNtonteleni.
Ntonga yethusi kaMjokane;
Eshay’ amanzi kwavel’ udaka wavela.

Ebelungehli muntu,
Ebelwehl’ amaphiva namashongololo,
Abanini lugoma ngibasolile.
Owayithethela phezulu kuMandla noZimema,

Umkhubulo bawushiy’ izinqindi,
Imbewu yadliwa zinyoni,
KwakaTayi futh’ amanxiwa.
Owadl’ izimfe zimbili,

Kwaphum’ ikhasi selilinye;
Owadl’ uMatshengele waseKhulumbeni,
Weza noGwayi wakwoMazindela,
Weza noMphangela wakwoNongqobo,

Ibele likaMjokwane elikheth’ izihlambo,
Likheth’ uJiyeza ngakubangoma.
Ujoj’ obethwe Zimpohlo,
Ziyohlobonga ngaye kubatshazwayo.

UMnguningubande nakwesendlovu,
Uze noMangcengeza kaKhali emaMbhatheni,
Uze noMatiwana kaMasumpa emaNgwaneni,
Uze noMakhedama ngaseLangeni ekhaya konini.

Wadl’ uSigawuzana emaMbhatheni.
Isiziba esiseMavivane,
Eseminzis’ umuntu eth’ uyageza,
Wazewashona nangesicoco.

Ize noZwide kwabakwaNdwandwe,
Ize noNomahlanjana kaZwide,
Ize noSikhunyana kaZwide.
UHlazana lwanyongo yenyamazane;

kwaXulu,
Wadl’ uMdladlama wasemaMbhedwini,
Weza noMphezeni ngakwaNxumalo.
USivutha sangiphe!
UKleb’ owehle phezulu,

Wadl’ ezazisengwa yindiki yakwaMavela,
Kwath’ ezikaSihayo zamlandela;
UQwabe wadla ngokumsibekela,
Isibekelo sawoNyabase.

Ekade liwagingq’ amanye,
Ngob’ edl’ izinkomo ezinemvungamvunga,
Ngob’ edl’ izinkomo ezisoDlodlweni.
USiphuphuma esimadel’ imiyalo;

Ocaba ngemikhonto amakhos’ ecaba
ngamazembe;
Wamemez’ impi kuMenziwa ethi mayikhweb’
amabele.
IMfoloz’ emnyama kaSithayi noBhiyane
inkethabaweli,
Ingawelwa ngonethole,

Inxe engenamntwana angakhokh’ igeja.
Isinyama esilele kuNdaba,
Siyavuka sidl’ amadoda,
Ngesakwaphumuz’ abant’ imilomo.

Amazemb’ uzakuwantula ngonyak’ ozophenduka.
Inyon’ ebizwe ngamakhwel’ aseNgome,
Nanamuhla lokhu ukhalo lukaDladlama
lusamangele,
Lusamangele ngoba lungasawabon’ amaqoq’
akwaMajola,

Obhiyaz’ uMbhiyaza wakwaMachanca phezulu,
Wabaleka wabangazeka wazishiy’ izinkomo,
Zaze zeqelwa abaseNtonteleni.
Uyisinise ngokhalo lwabantabakaTayi,

Izinkomo nabantu zamlandela.
UDlongonyane likaNdaba!
Luhlezi ludlongophele,
Isihlangu lusibek’ emadolweni;

Abasezitheni nabesekhaya.
UMandla kaNgome!
Uwele wayakh’ iNtontela,
Babethi kakuyakh’ iNtontela wayakh’ iNtontela.

Lwaluwelwa zinkonjane nabeLungu.
Insukamini kaNdaba nanxa ilanga liphenduka;
UMxoshi womuntu amxoshele futhi,
Ngob’ exosh’ uMbemba ezalw’ emaGozeni,

Wafunyanis’ umhlanga wabakhwetha,
Kanti zithutha zakhona.
Izembe likaSenzangakhona,
Elith’ ukugawula lakhuthazela.

Wazehlisa ngezinjongolo zemikhonto zehlika,
UNgibi naNgwadi!
Ingwan’ ehamb’ ivimbel’ eziny’ izingwan’
emazibukweni.




#Article 53: AmaMbatha (127 words)


Abantu bakwaMbatha bazalwa nguMageba kaGumede. ngenkathi kukhothama uPhunga kaGumede (owayeyiWele likaMageba),  uMageba washiya umuzi wakhe eNhlazatshe ukuze avuse umuzi kayise kwaZulu ngoba uPhunga waye ngenayo indodana nxa ekhothama. isihlalo sobikhosi bakwa Zulu sase sithathwa nguMageba. Mhla eshiya umuzi wakhe oseNhlazatshe uMageba, washiya indodana yakhe uMpangazitha ukuba isale ivusa lomuzi. Kwadlula iminyakana-nje, wabizwa uMpangazitha ukuba agoduke ayovusa umuzi kaNtombela owaye ngukhokho wakhe. Wahamba uMpangazitha washiya lomuzi oseNhlazatshe nendodana yakhe uSontshikazi (uzokhumbula ukuthi lomuzi okaMageba, wadluliselwa kuMpangazitha naye wawushiya kuSontshikazi).uSontshikazi wayenomkhuba woku(mbatha) isikhumba senyathi emahlombe akhe, kanti abalandeli bakhe bona babe(mbatha) esenkomo isikhumba esishukiwe. Abantu ababekade bakhelene nabo bawubona lomkhuba, base beqala bethi kwaSontshikazi emambatheni. Wonke umuntu owayehlana kulomuzi wayesezibiza ngokuthi ungowasemaMbatheni. Ngoba nendodana kaSontshikazi, uNdaba, wayebizwa ngowakwaMbatha namadodana akhe uMbeje kaNdaba, Dladla kaNdaba noShandu kaNdaba babe bizwa ngoMbatha.




#Article 54: UNandi kaBhebhe (189 words)


UNandi kaBhebhe (c1760-10 kuMfumfu 1827) uzalwa uBhebhe owayeyinkosi yaseLangeni. UNandi waye dume ngobuhle bakhe. Wangemunye wesifazene owaba negalelo elikhulu ekubunjweni kwesizwe sakwaZulu. Ungunina weLembe eleqa amanye amalembe ngokukhalipha uShaka kaSenzangakhona. 

Ngelinye ilanga eye emlanjeni nezinye izintokazi wabonwa umntwana uSenzangakhona kaJama obekade ezingela kanye nabaqaphi bakhe. Kwathi lapho uNandi esekhulelwe, isisu sayo bikwa esigodlweni sika Jama. uSenzangakhona wasiphika isisu sikaNandi, wathi akakhulelwe uphethwe itshaka isifo samathumbu.
UNandi wakhulisa uShaka kanzima kakhulu, okwa qinisa uthando lukaShaka kunina. Waye thanda uNandi kuphela uShaka ngoba ebone ubunzima aqondana nabo (lolu thando lukaNandi lwagqama kakhulu mhla ikhothama indlovukazi, uShaka wacishe wabulala uZulu wonkana nxa kuzilelwe uNandi, Isikhihlo sikaNandi). Kanti uShaka wayengamfuni uyise uSenzangakhona, ngisho noma esemhlawulile walobola noNandi waxolisa.
Ngombuso kaShaka uNandi wayenamandla amangazayo, izwi lakhe lalinga lambathi. Kwesinye isikhathi wayekwazi ukuphikisa yena uShaka. uShaka waye wakhonze khakhulu amaqhawe, kanti uNandi, uMkabayi kaJama, uNomcebo kaSenzangakhona noMthaniya kaZingelwayo kwakuyibona kuphela abantu besifazane ababengamaqhawe kaShaka

uNandi kaBhebhe, wakhothama ngomhlaja 10 kuMfumfu, uShaka wayekade ezingela ngaphesheya. Kwaba usuku olubuhlungu ka khulu kwaZulu. Isililo sikaNandi sakhubaza isizwe ngendlela emangazayo, akekho owayevumeleke ukuzala, ukushada, ukutshala, nokuthula. Isizwe sasizilile, lolu akugqamisi kuphela amandla kaNandi kaBhebhe kodwa uthando uShaka ayenalo kunina




#Article 55: UMkabayi kaJama (155 words)


uMkabayi kaJama waye yindodakazi yenkosi uJama kaNdaba, waye kade eyiwele njengokhokho bakhe uMageba noPhunga. Kodwa iwele lakhe lashona.

uMkabayi wasindisa umbuso wakwaZulu ngokwenza into engajwayelekile, uMkabayi wabona ukuthi uJama useyaguga kade ezama ukuthola indodana kodwa ehluleka. uMkabayi wenza into engajwayelekile ngoba wahamba wayoshela intombi, eyishelela uyise uJama. lentombi kwakungu Mthaniya kaZingelwayo ( unina kaSenzangakhona). Wavuma uMthaniya 
washada uJama kaNdaba, wayesethola umntwana uSenzangakhona kaJama. Ukuze ethiwe elika senza ngakhona ingoba uMkabayi wenza into enhle ngokuqiniseka ukhuthi umuzi kayise awuwi.

uMkabayi wayenamandla kakhulu ngoba waye ngumbeki wezinkosi okusho ukuthi wayengayisusa noma kunini inkosi ebusayo ngaleso sikhathi. Ngombuso kaShaka, waye namandla amaningi kakhulu, ehlulwa nguNandi kuphela ngomnotho. uMkabayi waye bizwa ngo yise wesizwe, Ndlovukazi, mbeki wamakhosi. Wadlala iqhaza elikhulu empilweni kaShaka. Wayesebenza noNgqengelele kaMvulane, benyenyisa ubantwana bakaNandi uNomcebo noShaka bebaletha esigodlweni eSiklebheni ukuze indlovukazi uMthaniya kaZingelwayo ibone izingane. Kanti futhi uyena oweza neqhinga lokuwisa isilo samabandla uShaka kaSenzangakhona ngenkathi isizwe singaphansi kwefu sokulilela uNandi kaBhebhe. Kukhihlwa isililo sikaNandi




#Article 56: Solomon Mahlangu (171 words)


uSolomon Kalushi Mahlangu (10 ngoNtulikazi 1956 – 6 ngoMbasa 1979) wayeyilunga leAfrican National Congress (ANC) kanye noUmkhonto weSizwe (MK). Wagwetshwa isigwebo sentambo ngumbuso wobandlululo ngonyaka we-1979.

uMahlangu wazalwa  ePitoli  nge-10 uNtulikazi 1956. Wayeyindodana yesibili kaMartha Mahlangu. Ubaba wakhe wabashiya nge-1962 ngaleso sizathu-ke wakhuliswa ngumama wakhe obesebenza emakhishini.  Wangena esikoleni iMamelodi High School ukuyofunda amabanga aphakeme lapho afundan waze wafika ebangeni lesi-8, kodwa azange aqede ngenxa yodlame nesidumo sika se-16 Nhlangulana 1976.

uMahlangu akazange abe yingxenye 16 June 1976 Soweto uprising kodwa ngalowo nyaka wazibandakanya neANC enyangeni kaMandulo 1976. Wabe eseshiya iNingizimu Afrika wayoqeqeshwa njenge sosha lomkhonto weSizwe eAngola kanye nase Mozambikhi kwathi nge11 uNhlangulana 1977 wabuya eNingizimu Afrika esebenzisa indlela yaseSwaziland. uMahlangu kanye nabahlobo bakhe oMondy Johannes Motloung kanye no George Lucky Mahlangu, babanjwa amaphoyisa eGoli, kwaba nokudubulana  u“Lucky” Mahlangu  wakwazi ukubaleka kodwa uSolomon Mahlangu kanye noMotloung baboshwa, uMotloung wahlukunyezwa wangathinteka ingqondo kodwa u Solomon walengiswa emva kweminyaka emibili. Amagama kaSolomon okugcina athi   Tshela abantu bami ukuthi ngiyabathanda, kumele baqhubeke nokulwa, igazi lami liyonothisa lomhlaba wesihlahla esizothela izithelo zenkululeko, Aluta continua.




#Article 57: UBruno Maddox (275 words)


uBruno P. Maddox (wazalwa ngo 1969) ungumbhali wama-noveli kanti futhi uyintatheli yase Brithani owaziwa kakhulu ngenoveli yakhe i-My Little Blue Dress (2001) kanye nombhalo wakhe waku'magazini.

Ngemva kokuphuma kwakhe e-Harvard University ngo 1992, uMaddox waqala ukusebenza ngokuhlela izincwadi e-The New York Times Book Review kanye nase The Washington Post Book World. Ngo 1996, wakhethwa ukubha ngumhlelikazi wemagazini i-Spy kwathi ezinyangeni ezimbalwa wakhushulelwa ukuba umhleli ophakeme, isikhundla asibamba kwaze kwafinyelela lapho imagazini le yavalwa khona ngo 1998. uMaddox wabhala i-My Little Blue Dress ngaphakathi komnyaka waka 1999 kanye nomyaka u-2001. Kusukela lapho ekushicililweni kwayo lenoveli yakhe, waphinde wabheka ekubhaleni umibhalo yemagazini efana no GEAR kanye ne Travel + Leisure; uneqhaza futhi lombhalo kumagazini i-Discover ebizwa ngokuthi yi Blinded by Science, okuyinto akewayenza phambilini wavelela kwi-sayensi kanye nezobuchwepheshe. uMaddox kanti futhi uneqhaza ekuhlelini (contributing editor) imagazini i-American edition of The Week.

uMaddox wazalelwa ezweni lwase Ngilandi ngo 1969 ungumntwana womhleli we , u-Sir , osewandlula emhlabeni owayengubhali we-sayensi nezemvelo, kanye no-, owaye ngumlobi we , ,  nokunye futhi. Ubenosisi oyedwa u, , owaba yintatheli, ne Chief Foreign Commentator yaku  kanti futhi manje usengumhleli futhi uyi-Chief Executive ye-Prospect Magazine. UMaddox wayejabulile kakhulu futhi enamathuba ebuntwaneni bakhe nasebusheni bakhe ngoba ubaba wakhe wayengumhleli wemagazini i-Nature, wahlangana nabanye ababephambili ekucabangeni ngeze sayensi ngazinkathi zakhe futhi wajabulela nokudla amadina nabantu ababalulekile abafana no  kanye no .

Naphezu komlando womndeni wakhe kwi sayensi, uMaddox wayethakasele i- ngenkathi engena isikole e-, isikole esizimele sabafana eLandani. uMaddox wahamba wayofunda i- e  waqeda ngo 1992. Washicilela isihloko sakhe esisodwa kwi   ngesikhathi esezingeni eliphakeme njengomfundi ( year). Wawina i- nge thesis yakhe ebalulekile yokusebenzisa iziphawulo kuma restuarant menus eyayibizwa ngokuthi i-Maltese: i-Gastrosophic Theory of Reading. Ngemva kukoqeda izifundo zakhe uMaddox wasuka e- waya eMoscow—lapho asebenza khona amaviki amathathu engumhleli wesingisi se Russian magazine—wasuka lapho waya eNew York City, lapho ahlala khona iminyaka emithathu esebenza imisebenzi nje, efana nokukhulula izimemo zosaziwayo emaphathini.




#Article 58: Deepin (1015 words)


Deepin (ngaphambilini Hiweed Linux noma Hiwix) iyinhlangano ukusatshalaliswa Linux Chinese for computer ngokusekelwe Debian (engazinzile). Ukusatshalaliswa ekuqaleni ngokusekelwe Morphix, kodwa kamuva, ngo- 2005, kwaba kabusha lebhalwako lephatselene Debian ke, ngo- 2010, ngo- Ubuntu kanye kamuva, ngo-2015, ngo- Debian (engazinzile). deepin yasungulwa kakhulu Deepin Wuhan Technology Co., Ltd. futhi ukusetshenziswa, ngokuzenzakalelayo, imvelo desktop Deepin Desktop Environment (DDE), olwakhiwa usebenzisa ubuchwepheshe HTML5; uhlelo kuhlanganisa nezinye izicelo kuhlanganise DMusic, Deepin Movie, Deepin Store, CrossOver emulator kanye office suite nokuphathelene WPS Office. Kuze kube okufushane 2014.3 deepin the office suite nokuphathelene WPS Office owawenza kuphela emakethe Chinese kanye nazo zonke ezinye izinguqulo base ifakwe LibreOffice.

Amalungu omphakathi eziye zabangela ngentuthuko, kokubili China nakwezinye izindawo, kanye senze ngokuvumelana isiqubulo esithi Inkululeko, Ukuvuleleka, ukwabelana, ukubambisana. On 31 December 2015 abanye onjiniyela Intel yingxenye yale project. 
Programmers deepin basebenze ndawonye ukuthuthukisa izixazululo software Qihoo, Sogou, WPS futhi Maxthon. Isicelo itholakala yendabuko Chinese futhi lihunyushelwe ezilimini eziningana, ezihlanganisa English, Esenziwe Lula Chinese, French, isiJalimane, iSipanishi, Dutch, Danish, isiNtaliyane, isiPutukezi, Russian, isiPutukezi (Brazil), Indonesia, Turkish, Polish, Romanian, isiHungary, isiCzech, isiGreki, isiSlovak, isiBulgaria, Arabic, isiSwidi, isiCroatia, Spanish (Latin American), Finnish, Hindi (India), Izihlabane, Ukraine, isiKorea, isiJapane, Hebrew. Inikeza ukufakwa izithombe for i386 futhi AMD64 (ngokulandelana 32 kanye 64-bit architectures). Isicelo isebenzisa amathuluzi ukuphathwa iphakethe efaneleka futhi dpkg. deepin isekela standard motherboards EFI (mayelana IA-64 izakhiwo processor). Le elandelayo asekelwa Ifayela System: Btrfs, ext3, ext4, JFS, futhi ReiserFS XFS. deepin isebenzisa version 4.4 ye amantongomane Linux.

Hiwix 0.1 yanyatheliswa okokuqala February 28, 2004 futhi kuyinto distribution Linux ukuthi inomlando okude ngaphezu Ubuntu. kwaba ukusatshalaliswa wokuqala Hiwix Chinese Linux okusekelwe Debian. The umfanekiso we-ISO Hiwix kuqashwa MB esingaphansi 300.

Esikhathini esidlule zazisetshenziswa bekhompuyutha ezindaweni IceWM, Xfce, LXDE futhi GNOME (izinguqulo 2 no 3, kanye DeepinGNOME) kodwa ekugcineni ithimba ukuthuthukiswa wanquma ukusebenzisa imvelo desktop akhiwa team efanayo, Deepin Desktop Environment (DDE). Iqembu ukuthuthukiswa ilungisa software eziyisisekelo iza uhlelo lokusebenza, hhayi nje ' desktop imvelo kanye nengaphakathi ngokungafani ezinye kukaMoya; Izicelo kukhona esitebeleni.

Ngo ngokulandelana kwezenzakalo, kusukela endala ukuze kakhulu yamuva, yashicilelwa zinhlelo ezilandelayo: Deepin Store, Deepin Screenshot, DMusic, Deepin Movie, Deepin Desktop Environment, Deepin Terminal, Deepin Game, Deepin umhumushi Deepin Boot uMenzi.

Ngo -2009, base wanezela eminye program (aziwa pseudonyms Snd, ADM futhi Huahua). Ngo-2011 inani labantu abazinikezele ukuba intuthuko liye lenyuka kakhulu; iqembu manje eyakhiwa abantu 30 abasebenza ngentshiseko kulo msebenzi.

In the version eshicilelwe ngomhlaka 31 December 2010, inqubo yokufaka iye ngcono ngokungeza isikhombimsebenzisi sokuqhafaza (GUI) olunikezwa Ubuntu. The Deepin Media Player, kamuva iqanjwa Deepin Music Player futhi DMusic, ubelokhu kusukela okufushane 12.06 ye Linux Deepin wanezela, eyanyatheliswa ngo- 17 July 2012.

In the version Deepin 2014, ngokusekelwe Ubuntu 14.04 LTS, igama uhlelo lokusebenza kushintshiwe kusukela Linux Deepin ukuze Deepin. Kusukela version Deepin 2014.2, uhlelo yanikezwa mahhala CrossOver Emulator, eklanyelwe ukwakha ungqimba ukuhambisana Microsoft Windows izinhlelo.

Ibhayisikobho Ephreli 2015 kwaba ocushiwe entsha domain Internet deepin.org futhi uzilungiselele 70 mirror kumaseva emazweni amaningana ukusabalalisa imibhalo kanye namafayela kanambambili. By kokushicilelwa deepin 2014.3 -28 Ephreli 2015, kwanezelwa ukuxhasa zilimi ezilandelayo: Arabhu, Danish, ngesiHebheru, isiGreki, isi-Indonesia, Dutch, isiPolish, isiPutukezi (Brazil), isiRomania, isiSlovak, German kanye Hungarian. In the version efanayo Dock kanye control centre baye sekwenziwe othe xaxa futhi uzinze. Igama uhlelo lokusebenza lishintshiwe kusuka Deepin ukuze deepin (zokuqala incwadi ezincane).

On 6 May 2015 uMklami Steve Ovens abahlanganiswe DDE ngaphakathi Antergos. Atergos kuyinto distribution ukuthi engahlobene nesenzakalo deepin, Ubuntu noma Debian (has links kuphela Arch Linux).

deepin 15 unezela support for zilimi ezilandelayo: Swedish, isiCroatia, isiBulgaria, Spanish (Latin American), isiFinishi, Hindi (India), Ghana, Ukraine, Korean futhi Japanese. The December 31, 2015 iqala ukubambisana phakathi Intel Corporation (a ehamba phambili umenzi sezizwe ngezizwe Amadivayisi kanye microprocessors kanye namadivayisi inkumbulo semiconductor, nokusekela busebenze for izicelo ezokuxhumana kanye computer) kanye Onjiniyela amaphrojekthi Deepin. deepin 15 isekela yokufuduka Web App by deepin ngokusebenzisa iphrojekthi Intel (Crosswalk). The umsindo adalwa umculo producer Shen Huibin. The Linux inhlamvu in version esitebeleni 4.2.0.1 futhi kuthuthukisa support for AMDGPU amakhadi AMD 4000 series, Radeon R9 285 Tonga kanye APU Carrizo, wethula ukuxhasa Intel CPUs Skylake, unezela ukusekela UEFI ESRT, Navigation Controller Sony PlayStation 4, lo isilawuli motion of the Sony PlayStation 3 kanye Logitech igundane M560.

Umjikelezo we ncwadi ka izinguqulo ezintsha deepin lashintshwa lisuka kabili ngonyaka (in June and December) kane ngonyaka, ukuvumela ukushicilelwa izinguqulo ezimbili ezintsha (ngokunezela izici) nezinye izinguqulo ezimbili modified (ukulungiswa izimbungulu) isibonelo, deepin 15.1 kuyinto update ka deepin 15.

Uma usebenzela ukuthuthukiswa kanye nokuhlolwa (kokubili ukuhlolwa unit ngokuzenzakalela ukuthi esifike) base alikapheli, kukhona ukuthambekela uyephuza usuku lokushicilela izinguqulo ezintsha, ukuze kuqinisekiswe izinga lomkhiqizo.

Izidingo ngenhla okungenani; isicelo okwenzayo wokugaya izakhiwo 32-bhithi no 64-bit. Ukuze Boot kusukela CD Live (ngaphandle ukufakwa kohlelo on the hard drive), udinga DVD noma flash isitoreji idivayisi ixhunywe echwebeni USB of ezingenalutho 2 GB.

deepin 2014,3 futhi izinguqulo phambilini awanikeli sisekela ngokuzeleko imishini virtual, ngalokho, ukufakazela ukusatshalaliswa, iqembu Isicelo Maintenance (AM) Kunconywa kwasungulwa yokusebenza kusukela Live CD noma ukufakwa ohlelweni.

Ukuze ngokushesha ukuletha enkonzweni uhlelo kumsebenzisi, deepin izicelo akhiwa ukuthuthukiswa team efanayo. Software Isicelo kungenziwa ihlukaniswe amagatsha amabili main: abangabaKhe imvelo desktop nalabo kule deepin iqoqo.

Ikhodi yomthombo we konke software ivuliwe futhi wonke software ikhishwa ngokuhambisana protocol ezibekiweko GNU General Public License V3 enyatheliswa Free Software Foundation.

Kungani GNOME nemikhawulo ngokwezifiso imvelo desktop, kwaphakama izinkinga kanye kwemukelwa DeepinGNOME Shell, ithuthukiswe okusekelwe GNOME 3 Shell. The Deepin Desktop Environment kwethulwa ukuze enze imvelo desktop more ubuhle ezithandeka, fast, engasindi futhi customizable.

Deepin Desktop Environment iyakhiwa kusetshenziswa ubuchwepheshe HTML5 kanye WebKit, futhi wenziwa desktop, Sokuqalisa, Dock kanye Deepin Control Center. Ngaphandle ingxenye sokuphela phambi Deepin Control Center, elakhiwa ngokusebenzisa ubuchwepheshe QML, futhi ukuphela emuva kwalo, lilotshwe ngolimi oluhle we Go, ngakolunye uhlangothi bonke ezenziwe HTML5 kanye WebKit, okwenza kungenzeka ukugcwaliseka plugins third-party, like the plug-in enikeza isibikezelo sezulu ezinsukwini ezizayo.

The developers landulele ukuthi Deepin Desktop Environment uzobe unezela isici esisha (the Deepin Voice Assistant).

Lapho pointer igundane liyasondela emagumbini Navigation, ie emagumbini omane ukubonisa, ukwenza izenzo eziningi ezahlukene:

Uma hudula isithonjana kwenye kwideskithophu, uhlelo kwakha ifolda kwideskithophu kanye kuhlanganisa kokubili icons. Kubha yomsebenzi angase lingaveli izindlela ezintathu ezilandelayo:

I Deepin Control Center (eyayaziwa ngokuthi Deepin System Izilungiselelo) iyinhlangano module elixhumene Deepin Desktop Environment. Lolu hlelo siqukethe panel eliphumayo ohlangothini lwesokunene kwesikrini, enikeza abasebenzisi control of the ukucushwa kwesistimu.




#Article 59: Justin Timberlake (3612 words)


uJustin Timberlake Randall (wase Memphis, Tennessee, January 31, 1981) umculi, umbhali, umlingisi, urecord producer, wokudansa usomabhizinisi wase Melika odumile ngokuziqhaza kumabonakude elingisa kwi Mickey Mouse Club bese omunye owayesekela iqembu lomculo iN’Sync.

Ngo-2002, uTimberlake wakhipha isolo albhamu yakhe yokuqala, Justified, eyadayisa amakhophi angaphezu kwezigidi eziyisikhombisa umhlaba wonke. 6 Her studio i albhamu yakhe yesibili, FutureSex / LoveSounds, wadedelwa ngo-September 2006 futhi waqhubeka ukuthengisa phezu kwamakhophi ayisishiyagalolunye lwezigidi emhlabeni wonke, ngokubheja ibalula ezintathu enhlokweni phezulu emashadini in the US: Sexyback, uthando yami futhi Akusikho okungena azungeze ... / ... kusondela. Ngo-March 2013 wamkhulula studio albhamu yakhe yesithathu, The 20/20 Experience, okuyinto wangenela endaweni yokuqala e-United States nelase-United Unido.7 8 RCA Records team unikele uqwembe okhethekile basuke kokuvela 6 akwazi ukugcina platinum ngekuvuma ukusebenza emihle yomsebenzi wakhe yakamuva. Lo mthetho akwenziwanga ngokomthetho kakhulu kodwa ekhonsathini kwesiteji alusebenzisa ekamelweni Hammerstein Ballroom, New York, ukuba benze idumisa.

Ngenxa yomsebenzi wakhe emculweni futhi ithelevishini, uTimberlake unqobile, phakathi kwezinye imiklomelo ayisishiyagalolunye Grammy anamane Emmy.9 10 nengxenye njengoba kumdlali wasesiteji, ngok yokuxhumana (2010), omunye films yakhe iphumelele kakhulu mayelana ukugxekwa taquilla.11 Timberlake sekudayiswe angaphezu kwezigidi ezingu-amarekhodi 100 kulo lonke career yakhe, nxazonke albhamu 56 million solitario12 13 no-50 ubudala million ngama-albhamu 'N Sync.14 15

Ezweni ibhizinisi, nguye umongameli we yokurekhoda yakhe siqu, amarekhodi tennman, 16 Southern Hospitality yokudlela co-umnikazi, 17 omunye wabasunguli be-901,18 tequila Umnikazi womkhiqizo Mirimichi igalfu, 19 co-umnikazi zokugqoka brand William Rast, 20 co-umnikazi we yokuxhumana Myspace nomklami Decor line HomeMint.21 22

Biography [hlela]

Justin Timberlake wazalwa ngo-January 31, 1981 e Memphis, Tennessee, United States: indodana ka Randall Timberlake and Lynn Bomar. Timberlake ine German and English nozalo kanye American aboMdabu distantly. Ngo-1984, abazali bakhe abahlukanisile futhi remade ukuphila kwabo nabalingani ezintsha. Unina washada umnikazi uPawulu Harless lapho Justin wayeneminyaka engamashumi 5 ubudala, kanti uyise, a Kumholi wokuhlabelela at esontweni lamaBaptist, saba nezingane ezimbili, kanye nemfati wakhe wesibili, uLisa Perry.

Timberlake ngakhulela Millington, idolobha elincane enyakatho ye Memphis. Okuhlangenwe nakho kwakhe okokuqala zomculo kwaba iculo ezweni iminyaka eyishumi nanye ubudala zidlala lwethelevishini Star Search, igama uJustin Randall.

Ngo-1993 wathola udumo real ukuze ujoyine iqembu lezingane iqhaza embukisweni TV Mickey Mouse Club. Elapho, watholana nentombi yakhe ephakeme yesikhathi esizayo, Britney Spears, babuka umlingani wakhe, Christina Aguilera, bandmate yakhe ephakeme yesikhathi esizayo JC Chasez nezesikhathi esizayo ifilimu umlingisi, Ryan Gosling. Lapho isimiso siphelile ngo-1995, Timberlake futhi Chasez abangu isikhulu sezempi ukuba ubambe iqhaza 'N Vumelanisa, ngokombono womuntu, iviyo omusha ukuthi Lou Pearlman wayehlela eduze uChris Kirkpatrick.

Timberlake Umfanekiso bobblehead ithengwa Best Buy ngomnyaka 2001,23 kwasekusithi uba yingxenye yalelo qembu 'N Sync.
Leli qembu 'N Vumelanisa kwamiswa ngo-1995 futhi waqala umsebenzi wakhe ngo-1996 eJalimane. Timberlake futhi Chasez wakhonza njengephayona abasekelayo zalo ezimbili eziyinhloko. Eminyakeni emibili kamuva leli qembu baphumelele ku-US ne ukukhululwa DEBUT albhamu yabo * Nsync. Ngo-2000 bakhipha ukudayiswa esheshayo sonke isikhathi-albhamu US, No Strings Attached, okuyinto amakhophi ayizigidi ezingu-2,4 kwathengiswa phakathi nezinsuku zokuqala semana.24-albhamu yesithathu ka 'N Vumelanisa, Usaziwayo (2001 ) it nakho kwaba nempumelelo commercial.

Ngo-2002, ngemva kokuqeda tour popodyssey, ngokombono womuntu, iviyo wanquma ukuba ume. Ngaleso sikhathi, Timberlake waqala umsebenzi ku-albhamu yakhe siqu. Ngokuhamba kwesikhathi, uJustin yatshela umagazini Rolling Stone wayekhathazekile ngokuthi nokusingatha ukuthi Lou Pearlman kwaba umphathi enikeza band wase imikhonyovu económicamente.25

Ngo-August 2002, ngemva kokuhlala izinyanga ukuqopha DEBUT yakhe solo album, Justified, Timberlake eyayenziwa ngesikhathi Emcimbini MTV Video Music Awards, lapho afike akhokha khona kuNkulunkulu single yokuqala kusukela albhamu, Like ngiyakuthanda nge show liphefumulelwe Michael Jackson.26 ingoma bafinyelela isibalo 11 ohlwini ukuthandwa Billboard Hot 100,27

Ngo-November 5, 2002, walungisiswa wadedelwa futhi wangenela kule nombolo ezimbili phezu Billboard 200.28 ukuthengisa 439,000 amakhophi e semana.29 izibalo walo wokuqala Sekukonke, amakhophi angaphezu kuka-3 million kwathengiswa e-United States futhi ezingaphezu kuka-7 izigidi emhlabeni wonke, 30 bayamgxeka kakhulu positivas.31

Timberlake ekhonsathini ye Justified World Tour wanikela eNkantolo Earls Isikhungo semibukiso e London, eNgilandi.
I-albhamu sehla singles ezine, kuhlanganise ngikhalele futhi Rock Your Body, okusho kwafinyelela ezintathu izikhundla ezinhlanu ngokulandelana on Billboard Hot 100,27 uhlu

Timberlake kugqugquzelwa le albhamu ngokuya uhambo Christina Aguilera ngo-2003 ne tour Justified kanye zihlubule, futhi kamuva yedwa nge Justified kanye Lovin 'Kuphile tour. Leli qembu The Black Eyed Peas wayephethe mbobo eziningana amakhonsathi tour. Khonamanjalo, Timberlake wayehlanganyela hit ayichitha engashadile Uphi uthando? Ingabe akuveli credits noma umculo video for the song.

Kamuva ngalowo nyaka, Justin aqoshiwe ingoma Ngithathe Lovin 'ngokuthi, eyayisetshenziselwa mkhankaso ukukhangisa fast eziwukudla McDonald. Lesi isivumelwano Timberlake ukhishwa isizumbulu sika-USD $ 6 million (cishe bayizigidi ezingu-4) .32

Timberlake washiya umsebenzi wakhe zomculo at ukuphumula baqale ukukhombisa kwenye side: oyibamba. Indima yokuqala wadlala kule nkathi kwakukhona intatheli movie Edison Force, okuyinto yathathwa ngo 2004 kanti udedelwe ngqo isiqophi mhlaka 18 Kholwane 2006. wabonakala ku amafilimu Alpha Dog, Black Snake Moan futhi lent izwi lakhe ukuba umlingisi 'Artie in the film animated Shrek III, ezikhishwe ngoMeyi 18, 2007. ngaphezu, okunenkanyezi njengemuntfu losemusha kanye Elton John e umculo video of Elton ngokwakhe, Lokhu isitimela azigcini nje lapho kusaba khona. 

Justin waqhubeka ukurekhoda nezinye abaculi. Emva Uphi uthando?, Waphinde wabambisana The Black Eyed Peas engomeni isitayela Yami albhamu Monkey Business (2005). Wabuye bahlanganyela isihloko Sebenza ke, okusho kwahlanganiswa albhamu Nellyville, rapper Nelly ngo-2003.

Ngesikhathi uqopha ingoma Izimpawu nge Snoop Dog, Justin wathola ayenakho izinkinga emphinjeni wakhe. Ngo-May 5, 2005, efike wahlinzwa khona ukususa ngamaqhubu. Yena welulekwa hhayi ukucula noma ukukhuluma loudly okungenani months.33 ambalwa Futhi ngo-2005, Justin wamisa irekhodi lakhe ilebula siqu, JayTee Records.

Justin Timberlake ekhonsathini tour FutureSex / LoveShow eMinnesota.
Timberlake wenza cameo kule video music for Nelly Furtado futhi Timbaland ngokobulili ne-ezikhishwe solo albhamu yakhe yesibili, FutureSex / LoveSounds, ngo-September 12, 2006, abathengisa amakhophi 684,000 e semana.34 walo wokuqala waba i-albhamu yokuthengisa ephakeme digital umculo esitolo iTunes, 35 futhi waphula irekhodi ozuzwe band British Coldplay yokuthengisa njengoba abaningi digital ngesonto elilodwa. I-albhamu kwatholwa Timbaland futhi Danja, will.i.am, Rick Rubin futhi Timberlake ngokwakhe. Kuhlanganisa collaborations Three 6 Mafia, T.I. futhi will.i.am.

I single yokuqala kusukela albhamu, SexyBack, kukhala Justin embukisweni emcimbini wokuvulwa MTV Video Music Awards 2006 wafinyelela inombolo eyodwa kwi Billboard Hot 100, lapho-ke wahlala amasonto ayisikhombisa kusukela consecutivas.35 My Love, single, futhi ezivezwa Timbaland nangawo collaborations rapper TI, bafinyelela inani lezi-albhamu yesibili eyodwa Billboard Hot 100,36 ohlwini owesithathu single Ukuthi kwenzekani azungeze ... / ... Iza azungeze 37

Ngo-October 2006, Timberlake uthe bagxile kakhulu umsebenzi wakhe zomculo isinyathelo, ecacisa ukuthi ukushiya ngemboni yomculo wayeyoba 'silly okwamanje .38 Kwakuwusuku guest ekhethekile ukuba bacule ngenkathi fashion show Victoria Imfihlo onyakeni 2006,39

Ngo-January 2007, Timberlake waqala ekhonsathini tour FutureSex / LoveShow. I single owesine kusuka albhamu FutureSex / LoveSounds kwaba Summer uthando / Let the mood (Interlude) e-United States kanye LoveStoned / Ngicabanga ukuthi uyazi (Interlude) in UK.

Timberlake ethula i-albhamu The 20/20 Experience in a previous Super Bowl 2013 Umcimbi eNew Orleans.
Ngemva kweminyaka engaphezu kweyisithupha kwakhululwa FutureSex / LoveSounds, ngo-January 13, 2013 leaked online ngesihloko esithi Suit  Tie, okuyinto has asekele rapper American Jay-Z.40 On 20 January 2013, Suit  Tie wangenela at isibalo sezinto ezintathu e-UK, ngemva kokuba ngemuva Scream  Shout by will.i.am ne Britney Spears futhi Ukuphila Kwami 50 Cent Eminem and Adam Levine of Maroon 5, respectively.41 kamuva wadedelwa studio albhamu yakhe yesithathu, ama-20/20 Experience in March 201342 lahlala e-United States naseCanada kanye Jay-Z on the zinganekwane tour ehlobo, okuyinto iyavela amakhonsathi elishumi elinamithandathu phakathi July no-August wangalowo year.43

Omunye umsebenzi [hlela]
Ekupheleni kuka-2002, uJustin kwaba udumo wokuqala avele lwethelevishini Punk'd, isikhala anikezelwe ukwenza amahlaya on osaziwayo, phethwe by umlingisi Ashton Kutcher. iziqephu amathathu kamuva, Timberlake nguye ezimpini show lokwenza lwamancoko Kelly Osbourne bese, ngo-2003, uJustin parodied Kutcher kanye noHlelo in an isiqephu Saturday Night Live.

Ngo-2004, i-ABC ithelevishini inethiwekhi waqasha Justin ukuze ubhale ingoma NBA yayo Ukusabalala. Ngo-2005 yena wethula uhlelo clothing line William Rast, edayiswa ezitolo Bloomingdale, kanye nomngani wakhe ebuntwaneni Gadangisa Ayala ngo-October walowo nyaka, lo Grammy Association ukhishwa Justin ngenxa yemizamo yakhe yobuntu Tennessee, eceleni umbhali kanye nomqondisi Craig Brewer, futhi ongowokuzalwa kuleyo ndawo.

A imodeli egqoke amacebo William Rast brand, okuqondene Timberlake, ngesikhathi Fashion Week New York 2009.
Ngo-September 2006, izindaba Justin ayelungisa albhamu entsha band Duran Duran.s, phakathi otros.44 emzini ofanayo yanyatheliswa, Justin phethwe abahluphekile igalofu mqhudelwano Justin Timberlake Shriners Hospitals Ezinganeni, eyaqala ephakathi kuka-13 no-18 Okthoba. Ngaleso sikhathi, onguchwepheshe inkampani imishini igalofu, Callaway Golf umemezela ukuthi ujoyine Timberlake ukukhuthaza it njengoba golfista.45

Timberlake ngesikhathi igalofu evulekile Justin Timberlake Shriners Izibhedlela for Children Open 2010.
Ngo-October 21, 2008, Timberlake futhi Rihanna wathwebula video umculo ingoma Rehab, 46 eyabhalwa Justin ngokwakhe ngoba studio albhamu yesithathu intombazanyana yakhe Good osekonakala. Esaba umqondisi Anthony Mandler kanye ukuqopha zenzeka e Vasquez Rocks Natural Park of Los Angeles, California.

Phakathi no-April 2008, lapho ecula, umculi ongumTopiya Kenna wamemezela ukuthi ukukhuphuka Mount Kilimanjaro ne Timberlake kanye rapper Lupe Fiasco for conciencizar umphakathi mayelana nokuntuleka kwamanzi kuleli world.47 Inselele yokutholela bonke abantu sikhuphuka intaba ephakeme kunazo zonke e-Afrika , ehlala njalo ngesonto elilodwa, izobanjelwa January 2010 futhi ngeke iqhaza Timberlake sika intombi, actress uJessica Biel.48

Ngemva kwezinsukwana, kwamenyezelwa ukuthi Timberlake ayeyowakhulula emakethe brand ayo tequila esibizwa 901. Lesi siphuzo yaqala edayiswa ngo-May 2009 futhi igama lalo livela ikhodi ucingo endaweni zaseNofi, umuzi ka-Justin.49

Ngo-May 4, 2009, Timberlake phethwe Vogue ihlelwe gala ngesikhathi iMetropolitan Museum of New York.50 ubuye ngo-2009 lapho wabambisana umculi Ciara engomeni Uthando sex magic '. Ngo-April 22 Ngawo lowo nyaka, Timberlake waba umkhiqizi executive ye-TV ngokoqobo zibonisa Ifoni, lithathelwe American uhlelo German futhi in Latin America eyaziwa ngokuthi iLa llamada.51

Ngo-July 25, 2009, Justin wavula igalofu inkambo yakhe siqu, Mirimichi, esemgwaqweni emaphethelweni Memphis.52 le ndawo aluthola ngasekupheleni 2007 futhi etshaliwe $ 16 million ukuze kabusha ukuze kwaba ephephile ngoba ambiente.52 medium

Ngo-December 16, 2009, i-automaker Audi wamemezela ukuthi Timberlake bekungaba inxusa lakuleli futhi inkanyezi ngaphansi komkhankaso Internet ukuze ziphumelele ekuthuthukiseni imodeli ikhangiswe A1.53 Umkhankaso, ogama lakhe Into enkulu elandelayo 'babegqoka uchungechunge films eziyisithupha short okuyinto bakhululwa njalo ngoLwesibili, ngo-May 4 kuya 8 Juni 2010. kuzo, Justin uJohane uFrank kuvezwa iviyo actress Dania Ramirez, owadlalela indima yokuba Toni.54

Ngo-June 30, 2011, kwamenyezelwa ukuthi Timberlake ayelithenge ingxenye MySpac yokuxhumana ye US $ 35 million, ngokuba ophethe isiqondiso yokudala kanye namasu compañía.55

Ngo-February 2013 wamiswa umqondisi creative of American Bud Light ubhiya Platinum.56

Legacy [hlela]
Umsebenzi we Justin Timberlake iye okuthiwa yayisemngceleni nethonya Various Artists, kuhlanganise: Maroon 5, 57 Jason Derulo, 58 Lloyd Banks, 59 Marilyn Manson, 60 61 Bridgit Mendler, 62 Ed Sheeran, 63, Hunter Hayes, 64 Liam Payne, Shawn Mendes 65 66 67 69 Bieber68 uJustin Nick Jonas. 70 Ngokusho Billboard hip hop artist Christian TobyMac wathi Timberlake ephefumulelwe umsebenzi wakhe .71

Ngo 2013 Stevie Wonder wabhala umagazini (Time): Justin kuye kwenza ngesikhathi isencane futhi abakatholi isikhathi sokuba yena. 72 Justin Timberlake ubhekwa icon pop kusuka ku-albhamu yabo yesibili FutureSex / LoveSounds 73 74

Impikiswano [hlela]
Ubuhlobo Britney Spears [hlela]

Britney Spears.
Justin Timberlake and Britney Spears baqala road zabo ukuba stardom cishe ndawonye futhi abasebancane kakhulu, ngokujoyina ukhonkolo yesimiso Mickey Mouse Club lapho ndle igualref Singer Justin Timberlake wadala inkampani yakhe irekhodi. Terra Music. 29 Kwangathi, 2007. afinyelelwe June 19, 2009. nezinye osaziwayo ezifana Christina Aguilera, Ryan Gosling futhi JC Chasez- agasele ngokokuqala ngqá ngo ukucula oyibamba; futhi lapho ziqhubekele igciwane i love usakhula nakakhulu by izinkambo ngokuhlanganyela. Ngalo mqondo, Spears babeyoba ingxenye pre-show amakhonsathi ahlinzekwa ngo-1998 yiqembu 'N Vumelanisa lapho Timberlake wayengomunye walaba 76 voices isikhathi principales.75, silondoloze romance zizungezwe ukubaniza kanye nokuhlukumeza njalo, kodwa ngemva kweminyaka engaphezu kuka-3 of kuboniswane ngawo nomphakathi, bahlukene. Leli gama yale ndaba abangela isiyaluyalu in the media ngo-March 2002, kodwa-ke futhi ezungezwe amahemuhemu amaningi lokungakholwa futhi kungabi esibekiwe isizathu sokuba separación.77 Lapho Justin wakhulula single Cry it me a River ekupheleni kuka-2002, kwathiwa babecabanga ukuthi amazwi engoma ngokuqondile exhumene uqhekeko yakhe ngemikhonto nezinkemba Kusolakala lokungathembeki by ésta.78 version saba esibaluleke ukuba Premiere ividiyo umculo ingoma, njengoba kuzo zombili lezi Justin sad kokubona njengomuntu wesifazane blonde, okubonakala samuntu intombi yakhe ine izici ezifanayo kakhulu Britney- luhlobene nenye indoda, endaweni yezimvula ibonakala melancólico.79 kule kwanezelwa abanye imininingwane yesiteleka njengoba umfanekiso ngumculi Fairy kusetshenziswe njengoncedo doorstop in a scene video, isithombe lokho bekuyoba lifana ncamashi tattoo Spears has in espalda.78 yakhe Zonke lezi IMIBONO ekugcineni ukuqinisekisile kuqala ngumqondisi we ividyo kliphu, Francis Lawrence, ubani onesibindi ungasinika lezi ukufana kwathathwa, kodwa hhayi ngaphambi kokuba nombono ocacile ukuthi babengesibo ngesicelo Timberlake, kodwa ingxenye umqondo wakhe creativa.80 Eminyakeni edlule, ukuxhumana ingoma ne ubuhlobo kuhlulekile uzophinde usebenzise sigcizelelwe Timbaland, umhleli close futhi producer umculi, ngo 2011,81 Phakathi naleso sikhathi-futhi eziphendula wathi zomculo-piece Spears wabhala Everytime -ukuze bavumelane Spanish Cada Vez - kuhlanganise in 2003 in the lesine studio albhamu, in the Zone, thole 82 ngisikaza umculi ubuhlungu by ekupheleni ubuhlobo.

Ngokuphathelene zobuntombi Ayindida Spears, Timberlake zonke zacaca lapho anikezwe nge-intaviyu Barbara Walters ngo-November 2002, lapho athi wayekade lokuqala umuntu Britney.83 Ngo-August 2003, Spears eziphendulela zabo kule umagazini W, cacisa: ... ngiye kuphela walala nomuntu oyedwa konke ukuphila kwami ​​kwaba ngemva kweminyaka emibili ku ubuhlobo bami Justin Bengithi okhethiweyo, kodwa ngangenza iphutha Bengingacabangi ukuthi ngiyoke engaya uBarbara Walters ukuze akhaphele .84

Ngo-2011, Justin wavuma ngesikhathi enengxoxo Umagazini Ize Fair ongenawo contact ne umculi for okungenani 10 years.85 I ex-partner uhlala focus, ngisho nanamuhla, press international ngenxa yomthelela banga ukuthi lobu buhlobo kwadingeka ekupheleni 90 kanye nokuqala kwesimiso 2000 -ngoba yokuba both- izibalo baqaphela umculo.

Super Bowl XXXVIII [hlela]
Ngo-February 1, 2004, ngesikhathi halftime show of the version wamashumi amathathu nesishiyagalombili ka-Super Bowl, Timberlake eyenziwa Rock Your Body nge Janet Jackson. Njengoba yena yasina futhi wahlabelela phambi kwezethameli ezingu-ababukeli abangaphezu kwezigidi ezingu-100, Justin wadabula ingxenye yezembatho owawuhlanganisa ebeleni lwesobunxele Janet, okubangela ezingaphezu kwengxenye eyodwa kwezintathu-US kanye nezethameli wabona ingono Jackson kuyathuthuka ngenxa yokuba jewel encane metal ezimise sol.86 abaningi bacabanga lokwephulwa yokuziphatha. Kamuva, uJanet ixolise obala ngokusebenzisa ividiyo, 87 Nokho, jewel amancane embozwe esifubeni sakhe wenza bambalwa abakholelwayo ukuthi version futhi kucatshangwa konke Wabhalwa anticipación.88 Justin, Okwamanje, uthe isipiliyoni ngandlela-thile amahloni futhi ukuthi ubengazi ukuthi ezaziyokwenzeka phakathi kwe-show.89 nangemva kwalesi senzakalo, uJanet waya iqhaza imiklomelo Grammy laligujwa ngemva kwezinsuku ezingu, kodwa yebo Timberlake asistió.90

Drug [hlela]
Ngo-July 16, 2006, Justin wanika-intaviyu iphephandaba laseBrithani i-Guardian, lapho avuma usebenzisa drogas.91 92 Lapho ebuzwa ukuthi wake wafuna abe umongameli wase-United States, waphendula: Ngaziqeda kakade imithi eminingi kakhulu ... Sengivele imuncwe futhi kakade unayo ... ngubani owaziyo. angazi uma ngifuna ukuthi umthwalo.  Justin Ngemva kokusho lokhu isigwebo, waxolisa wathi Mina ngiyindlela njengawo wonke umuntu, mina sidakwe ngokuphelele, ngiye ngasebenzisa isilinganiso esifanele izidakamizwa futhi ngiye wabanjwa, ibhulukwe lakhe phansi. Mina nje aqiniseke ukuthi akukho amakhamera ezingizungezile. 91

American Idol Ukugxeka [hlela]
Ngo-August 2006, Justin wagxeka ethandwa lwethelevishini Idol American ethi Ngikuthola iwubuphukuphuku .93 Waphawula nokuthi owawina ngaleso sikhathi sonyaka, Taylor Hicks, kungaba nice and kanzima, kodwa hhayi ngempela ukucula lutho .93

ukuphila Personal [hlela]

Timberlake ishade actress Jessica Biel ngo 2012.
Ngo-2007 waqala nithandana actress Jessica Biel, 94 elaqeda ngo-March 2011.95 Nokho, wabuya naye ngo-September walowo nyaka, 96 ememezela ukuzibandakanya kwabo ngoJanuwari 2012.97 Umshado laqedwa ngo-October 19, mnyaka edolobheni Apulia, eseningizimu Italy.1 ngo-January 31, 2015, coinciding nenombolo lwakhe lokuzalwa ezingamashumi amathathu ezine, Timberlake Biel ukuqinisekisile ukukhulelwa ngokusebenzisa isithombe eshicilelwe on Instagram lapho uyibheka kissing esesiswini esposa.98 yakhe

Ngo-June 2008, ngesikhathi ekugqugquzeleni amakha eFrance, Timberlake uvumile abaphethwe i disorder esilawulayo-kuphoqeleke mayelana oda, inhlanzeko kanye netintfo correctamente.99 kuqondaniswe Ngo-April 11, 2015 kuzalwa indodana yakhe uSila Randall Timberlake.

ukubaluleka kwakhe inetha 2013 dólares.100 100 000 000



#Article 60: Faka igama (135 words)


Faka igama isiko social lapho ukudla (ngokuvamile inyama) iphekwe on a hlupha noma izoso phezu kwamalahle avuthayo. Isiko ekuqaleni waqala Afrikaners, kodvwa kusukela kwasakazekela kubantu bonke abanye baseNingizimu Afrika, kuhlanganise Botswana, Namibia, Lesotho, Zimbabwe kanye Zambia.

Ngaphandle inyama ismaiji, ummbila, amazambane ucwecwiwe amakhowe ngokuvamile okuthosiwe, ngokuvamile njengoba side izitsha, kodwa futhi ngezinye izikhathi ungalungiswa njengempepho isidlo imifino.

Like izwi amasosishi izwi izoso kufakwe ngesiNgisi kanye ngezilimi kakhulu saseningizimu ne-Afrika.

National Braai Day lugujwa ngo Suku Lwamsiko 24 UMandulo minyaka yonke. Bonke abantu baseNingizimu Afrika nasemhlabeni wonke bayakhuthazwa ukuba bakhanyise imililo yabo ngalolu suku kanye hlupha into. Usuku eliyisikhumbuzo seNingizimu Afrika ifa layo elicebile futhi ziyinto layo eliyingqayizivele, izoso. Abantu kuwo wonke amaqembu yabantu kanye nezinkolo iqhaza.  Ngo-September 5, 2007, uArchbishop Desmond Tutu abavikela esimisiwe usuku. isInyathelo wathola ngo-2008 kwemvume yeziphathimandla we-South African National Heritage Council.




#Article 61: Imfundo yabadala (1164 words)


Imfundo yabadala yinqubo lapho khona abantu abadala bengenela khona imisebenzi eqhubekayo yokuzifundisa ukuze bathole ulwazi olusha, amakhono, imibono noma ama-value. Lokhu kuchaza noma yiyiphi imfundo abadala abayingenelayo ngaphandle kwesikole esivamile, okubandakanya umkhakha wokuqala ukufunda ukubhala komuntu okuyisisekelo noma ukuqhubeka nokufunda komfundi impilo yakhe yonke. Ngokuqondane nalolu daba, imfundo yabadala ikhombisa ifilosofi eqondene nokuthize maqondana nokufunda kanye nokufundisa ngokulandela ukuthi abantu abadala bangakwazi ukufunda futhi bayafuna ukufunda, nokuthi ukufunda ngokwakho kumele kubhekane nezidingo zabo. Ngokugqugquzelwa yilokho okudingwa ukufundwa ngumuntu noma umuntu afuna ukukufunda, amathuba akhona, kanye nendlela umuntu afunda ngayo, ukufunda komuntu omdala kubandakanywa yindlela isizwe esihleleke ngayo, njengobuningi babantu ezweni nobulili (demographic), ukuhlobana kwamazwe nezimakethe zamazwe omhlaba (globalisation), kanye netheknoloji. Ukufunda kwenzeka ngezindlela ezehlukene futhi ngaphansi kwezimo ezehlukene njengoba nezimpilo zabantu abadala zehlukene. Ukufunda kwabantu abadala kungenzeka ngaphansi kwezimo ezintathu, Isibonelo sazo nazi lapha ngezansi:

Kuchazwa njengesayense nobuciko bokusiza abantu abadala ukufunda D, iphrakthizi noma inqubo yemfundo yabadala ichazwa ngethemu elithi:andragogy (okuyisayense namathekniki okufundisa abantu abadala), ukwenza umehluko phakathi kwemfundo yesikole yezingane ebizwa ngokuthi yi-pedagogy (okuyithiyori yokufunda nokufundisa kwimfundo ehlelekile). Umehluko phakathi kwezingane nabantu abadala, ukuthi abantu abadala bobonwa ngokulandelayo:

Ukufundisa abantu abadala kwehlukile kunokufundisa izingane ngezindlela ezehlukene, ngoba abantu abadala banolwazi abaluqokelele kanye nezipiliyoni zokusebenza, okungezela kwizipiliyoni zabo zokufunda. Omunye umehluko, ukuthi imfundo yabadala yenziwa ngokuzithandela, ngakho-ke abababamba  iqhaza kuyo bavamise ukuba nogqozi, ngaphandle kokuba bephoqelekile ukungenela leyo mfundo, isibonelo, mhlawumbe bephoqelelwa ngumqashi. Abantu abadala bavamise ukusebenzisa ulwazi lwabo ngendlela ebambekayo ukuze bafunde ngokunomphumela. Kumele balindele ukuthi ulwazi abalutholayo luzobasiza ukuqhubela phambili izinhloso zabo. Isibonelo, ngeminyaka yoma 1990, abantu abadala abaningi, ababandakanya abasebenzi basemahhovisi, bangenela amakhozi oqeqesho lwamakhompyutha. La makhozi ayefundisa ulwazi oluyisekelo sokuqala se-operating system noma oluqondene nokusebenza okuthile kwama-software. Ngoba izincazelo eziningi noma ama-abstractions alawula ukusebenza noma ukusetshenziswa kwama-PC kwakusekusha kakhulu, ngakhoke abantu abaningi ababesebenza emahhovisi eminyakeni elishumi noma ngaphezulu kwayo kuleso sikhathi, baqala ukungenela izifundo zalolo qeqesho, ngokuzithandela ngokwabo (ukuthola amakhono amakhompyutha ukuze bahole imali yezinga eliphezulu) noma bangenela uqeqesho ngoba omininjele babo befuna ukuthi bangenele lolo qeqesho. 

EMelika kanye nezindawo eziningi zase-Canada, isibonelo esivamile, yilapho kuba nesidingo sokuthi abantu abadala abayeka isikole bengaqedanga babuyele ezikoleni ukuyoqedelela imfundo yabo yesikole. Izikhundla eziningi eziphezulu zidinga ukuthi abantu babe nediploma yesikole semfundo ephezulu (high school) noma elinye izinga elilingana nayo. Umuntu omdala osebenzayo akavamile ukuba nenkululeko yokuthi avele ayeke umsebenzi wakhe ukuze abuyele esikoleni ayofunda ngokuphelele. Izikole zohulumeni noma amakholishi emiphakathi avamise ukuhlinzeka ngamaklasi abanjwa ngezimpelasonto ngenxa yalesi sizathu. EYuropha lokhu kuvamise ukubizwa ngokuthi yithuba lesibili kanti izikole eziningi zihlinzeka ngamakhozi ahlelelwe inhloso ethize ngolulandela izidingo kanye nezinhlelo zemfundo zalaba bafundi. Kanti-ke futhi okunye, abantu abadala abanamakhono ezinga eliphansi lokufunda bangathola usizo kwizinhlelo zobuvolontiya zalaba bafundi ababuyela ukuyofunda. Lezi zinhlangano zikazwelonke zihlinzeka ngoqeqesho, izitifikedi zokufunda, kanye nama-accreditation ezinhlelo zobuvoluntiya zendawo. EMelika, kuvamise ukuba nezinhlangano ezihlinzeka ngamasevisi emiphakathi kwizinhlelo zobuvolontiya zokufundisa abasaqalayo ukufunda.

Izinhloso zemfundo yabadala zingehluka, izinhloso ezivamile zingafinyezwa ngokulandelayo:

Enye yezinhloso kungaba ukusiza a bantu abadala ukufezekisa izidingo zabo ziqu kanye nokufinyelela izinhloso zezamaprofeshini. Ngakho-ke, inhloso eyisiphetho yemfundo, kungaba ukufezekisa izinhloso zokuzenelisa kountu. Inhloso ingaba ukufezekisa izidingo zesikhungo. Isibonelo, lokhu kungabandakanya ukuthuthukisa ikhono lokwenza umsebenzi kanye nezinga lokukhiqiza endaweni yomsebenzi. Inhloso ebanzi yemfundo yabadala kungaba kungaba ukukhula kwesizwe ngokwenza uuthhi izakhamizi ezindala zikwazi ukuba sezingeni nezinguquko ezenzekayo esizweni kanye nokuthi kuqhubeke kube nenqubo elungile esizweni.

Inhloso yemfundo yabadala emakholishi noma emayunivesithi yehlukile. Kulezi zikhungo, inhloso ivamise ukuthi iqondane nentuthuko yomuntu siqu kanye nomsebenzi ofundelwayo kanye nokuba ngolungele umsebenzi othile ofundelwayo. Enye inhloso kungaba ukuqondana nokufakela izinselele esizweni kanye nokuthuthukisa umumo esizwe, kungekhona nje kuphela ukuqhubela phambili isizwe senqubo yedimokhrasi.

Omunye umkhakha okhula masishane wemfundo yabadala ukufundiswa kwe-English kubantu abangakhulumi lolu limi, okubizwa ngokuthi yi-Speakers of Other Languages (ESOL), kanti futhi lezi zifundo zibuye zibizwe nangokuthi yi-English as a Second Language (ESL) noma i-English Language Learners (ELL). La makhozi alezi zifundo asiza abantu abasuke bebuya kwamanye amazwe bengena kwamanye lapho okukhulunywa khona i-English, ukuthi bafunde i-English kanye nokuba nolwazi kanye nokujwayela amasiko alawo mazwe abangena kuwo, njengamazwe aseMelika kanye namanye amazwe okukhulunywa kuwo i-English, afana nase-Canada, e-Australia nase-New Zealand.

Inkinga evamile e-US ukusweleka kwamathuba okuthuthuka ngezeprofeshini kubantu abafundisa abantu abadala. Abantu abaningi abafundisa abantu abadala baqhamuka kwamanye amaprofeshini kanti futhi abaqeqeshiwe kahle ukubhekana nezinto eziphathelene nokufunda kwabantu abadala. Izikhundla eziningi ezikhona kulo mkhakha zivamise ukuba ngezingezona izikkhundla zokwenza umsebenzi ngokugcwele (part-time) kanti futhi kulezo zikhundla abantu abatholi ama-benefit nokuba sezikhundleni ezinzile, ngoba zivamises ukuxhaswa ngezimali zamagranti kahulumeni kanti futhi le mixhaso kahulumeni ayivamile ukuba ngeqhubeka ngaso sonke isikhathi, ivamise ukuba ngeminyakana ethize. Kodwa e-Canada, ukuthuthuka ngezeprofeshini kuyatholakala kuwo wonke amaprovinsi kanye nezindawo, ezikhungweni ezingaphezulu kwe kwemfundo yesekondari kanti amaProvinsi amaningi ahlinzeka intuthuko yezeprofeshini okwenziwa ngaphansi kophiko lukangqongqoshe wemfundo noma amabhodi ezikole noma izinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni. Nangaphezu kwalokho, kukhona izinhlelo eziqondene nemfundo yabadala kulabo vele asebenza lo msebenzi, kumkhakha weze-akhademiki, ezenziwa emayunivesithi, emakholishi nasezinhlanganweni zamaprofeshini.

Izimiso (principles) zendlela nenqubo yokufundisa abantu abadala (androgogy) zisuselwa kuma-characteristics abantu abadala njengabafundi kanti futhi zingabonwa lapho siqondisisa ama-characteristics abantu abadala, nokubona indlela lawo ma-characteristics anomphumela ngayo kwindlela abantu abadala abafunda kangcono ngayo. Othisha abalandela lezi zimiso ze-androgogy lapho bekhetha izinto zokuqeqesha ngazo (amametheriyali okuqeqesha) kanye nalapho bedizayina indlela abethula ngayo uhlelo, bayebathole ukuthi abafundi babo baqhubeka ngokushesha nakangcono, kanti futhi ngempumelelo kakhulu ekufinyeleleni izinhloso zabo.
Uhlelo lwase-Canada lwe-Canadian Literacy and Learning Network, luchaza izimiso ezingu 7 ezibalulekile ekufundeni kwabantu abadala. Ngamanye amagama, lezi zimiso ezingu 7, zenza umehluko phakathi kokufunda kwabantu abadala kanye nezingane kanye nentsha.

Abantu abadala banemisebenzi esemahlombe abo ababhekene nayo ezimpilweni okufanele ukuthi bayibhalanse maqondana nezidingo zokufunda. Ngenxa yale misebenzi ababhekenenayo emahlombe abo, abantu abadala banezihibe nezinselele ekufundeni kanye nasekuqhubekeni nemfundo. Izihibe zingabekwa ngaphansi kwale mikhakha:

Ezinye zalezi zihibe, zibandakanya ukuswela isikhathi sokubhalansa umsebenzi kanye nezidingo zomndeni, ezezimali, izinto zokugibela, ukuzethemba, noma ukuthokozela okuthile, ukuswela ulwazi ngamathuba okufunda, izinkinga zokubeka izikhathi zokwenza okuthile, izidingo zezimfuneko zokungena kwezemfundo kanye nezinkinga zonakekelo lwezingane. Ezinye izihiibe ezivimbela abantu abadala ukuqhubeka nemfundo, ukwesaba, amahloni, ukuzibona, noma ukubonelwa phansi. Abantu abasebenza amatoho behola ngosuku bamanqika ngokujoyina isikole ngoba lapho beya esikoleni balahlekelwa umholo wosuku okuyiwona kumphela umvuzo abanawo. Ukufunda umuntu ekude (distance learning) kungaba yisixazululo sezinye zalezi zihibe zokufunda nezikhungo, ezifana nokubekwa kwesikhathi samaklasi kanye nezidingo eziyimfuneko ukungena ohlelweni lwemfundo. Ukwesaba, ukuba namahloni, ukuzibona noma indlela umuntu abonwa ngayo nakho kungavimbela abantu abadala ukuthi baqhubeke nemfundo.

Ukwenza ukuthi abantu abadala bahlale benegqozi lokufunda, ukufakela ikhono lokuzethemba kanye nokwenza ukuthi bazibone ngesithombe esihle kwenza ukuthi baqhubeke nokufunda impilo yabo yonke. Izinto eziwugqozi, zibandakanya isidingo sokuba nekhono noma ilayisense, ukuthola ipromoshini noma ukulindela ukuthola ipromoshini, isidingo sokuqinisa amakhono noma ukufunda amakhono amasha, isidingo sokwazi kahle umsebenzi noma ukwazi izinguquko emsebenzini, noma isidingo sokufunda ukuze umuntu akwazi ukulandela imiyalelo yenkampani. Indlela engcono yokufakela ugqozi lokufunda kubantu abadala ukuthi kuthuthukiswe izizathu zabo zokungenela imfundo kanye nokunciphisa izihibe. Abafundisi babantu abadala kumele bazi kungani izitshudeni zabo zingenele uhlelo lokufunda (izinto ezibafakele ugqozi); kumele bathole ukuthi yini ezihibe ekufundeni kwabo. Ebese abafundisi babantua badala kumele bahlele amasu abo okubafakela ugqozi. Isu elinempumelelo libandakanya ukukhombisa abafundi abadala ubudlelwane phakathi koqeqesho kanye nepromoshini elindelwe, bangaboniswa ukuthi ikhozi abayenzayo inanzuzo enjani ebambekayo, bozokwazi ukusebenza kangcono kanti izinzuzo ngezesikhathi eside. . Kubalulekile kothisha ukwazi ama-characteristics abafundi babo nokuthi bahlele izifundo ezibhekana nalapho abafundi abanamandla khona kanye nezidingo zomfundi ngamunye.




#Article 62: UNelson Mandela (15012 words)


UNelson Rolihlahla Mandela (/mænˈdɛlə/;  wazalwa ngomhla ka 18 Julayi 1918 – washona ngomhla ka 5 Disemba 2013) wayengumlweli wenkululeko eNingizimu Afrika, owayelwa nembuso wobandlululo,usopolitiki, kanye nosiza abantu ngesihle ngezimali, owaba nguMongameli weNingizimu Afrika ukusukela ngo 1994 ukuya ku 1999. Waba nguMongameli wokuqala omnyama osebenza kuhulumeni, kanti futhi owayekhethwe kukhetho lokuqala lwenqubo yedimokhrasi. Uhulumeni wakhe wagxila kakhulu ekuqedeni izinsalela zenqubo yombuso wobandlululo ngokususa izikhungo zobandlululo ngokwebala ezazenziwe ngokomthetho wobandlululo lwebala kanti futhi egxila nasekubangeni umoya wokubuyisana phakathi kwezinhlanga zabamhlophe nabamnyama. Wasebenza kwezepolitiki njengomuntu omnyama womdabu onguMongameli weqembu le-African National Congress (ANC), ukusukekela ngo-1991 ukuya ku-1997.

NjengomXhosa owazalelwa emndenini wobukhosi wabaThembu, uMandela wafunda eyunivesithi yase-Fort hare kanye nase-yunivesithi yase-Witwatersrand, lapho afunda khona ngomthetho. Wayehlala eJohannesburg, kanti futhi wajoyina umzabalazo wezepolitiki wokulwa nenqubo yobukoloni, wajoyina iANC nokuba ngomunye wabaqala uphiko lwezentsha lwe-Youth League. Ngemuva kokuba umbuso wedlanzane lamabhunu weqembu le-National Party uqinise inqubo yombuso wobandlululo ngokwebala, owawusebenzela ukusiza abamhlophe kuphela, waqokwa ukuba nguMongameli wegatsha le-ANC leTransvali, waba nodumu nokwaziwa kakhulu ngesikhathi somkhankaso wokucikela phansi imithetho yobandlululo, umkhankaso owawaziwa ngokuthi yi-Defiance Campaign wango 1952, kanti waqokwa ukuba ngonsumpa kwinhlangano egatsheni leTransvaal, futhi nguye owaba ngumqhubi kwingqungquthela enkulu ngo-1955 eyaziwa ngokuthi yi-Congress of the People. Ngesikhathi esebenza njengommeli noma igqwetha, waboshwa kaningi-ningi, eboshelwa ukucikela phansi imithetho yobandlululo, kanti yena nabanye abaholi be-ANC, baquliswa icala lokufuna ukuwisa umbuso wobandlululo ecaleni lodumu elaziwa ngokuthi yi-Treason Trial, elaqulwa ukusuka ngo-1956 ukuya ku 1961. Ngokugqugquzelwa yinqubo ye-Marxism, wajoyina iqembu lamabomvu le-South African Communist Party (SACP). Ngisho noma ekuqaleni wayezimisele ukuqhuba umzabalazo wokulwa nokubhikisha ngoxolo, yena ngokusebenzisana nabe-SACP basungula Umkhonto weSizwe ngo-1961, lapho khona abaqala umkhankaso wokucikela phansi izakhiwo zikahulumeni, umkhankaso owaziwa ngokuthi yi-sabotage campaign. Ngonyaka ka 1962, waboshwa waquliswa icala nokutholakala enecala lenguyazana yokuketula umbuso, kanti wagwetshwa isigwebo sokuhlala ejele impilo yakhe yonke, ecaleni eladuma kakhulu nokwaziwa njenge-Rivonia Trial.

UMandela wahlala ejele iminyaka engu 27, waqala wahlala esiqiwini se-Robben Island, kanti kamuva wadluliselwa ejele lase-Pollsmoor, nasejele lase-Victor Verster Prison. Ngenxa yengcindezi yemizabalazo yamazwe omhlaba, kanye nokwesabela impi yobuhlanga phakathi kwabamhlophe nabamnyama, uMongameli uF.W de Klerk wakhulula uMandela ngo-1990. UMandela no-De Klerk bangenela izingxoxo zokuqeda umbuso wobandlululo kwase kugqugquzelwa ukhetho lwazo zonke izinhlangano ngo-1994, lapho khona uMandela ahola khona i-ANC ukunqoba okhethweni kanti waba nguMongameli. Emuva kwalokhu waqhuba uhulumeni kazwelonke wobunye (Government of National Unity), owahlahla uMthethosisekelo omusha, uMandela wagxila kakhulu kwinqubo yomoya wokubuyisana kwezinhlanga zabamhlophe nabamnyama ezweni, kanti futhi lokhu kwaholela ekusungulweni kweKhomishana Yamaqiniso nokuBuyisana eyayaziwa ngelokuthi yi-Truth and Reconciliation Commission ukuphenya ngokucikelwa phansi kwamalungelo obuntu ngesikhathi esedlule. Ngisho noma uhulumeni kaMandela waqhubeka nenqubo yohulumeni wesikhathi esedlule inqubo ye-liberalism kwezomnotho, uhulumeni wakhe, wasungula izindlela zokukhuthaza izinguquko kwezomhlaba, ukulwa nenhlupheko, kanye nokunabisa amasevisi onakekelo lwezempilo. Emkhakheni wamazwe omhlaba, wasebenza njengomlamuli kwicala lokubhonywa kweNdiza ye-Pan Am Flight 103, kanti futhi waba nguNobhala-Jikelele wenhlangano ye-Non-Aligned Movement ukusukela ngo-1998 kuya ku 1999. Kwisihlandla sesibili sombuso wazikhulula ukuba nguMongameli, isikhundla sobungameli sathathwa yisekela lakhe uThabo Mbeki. UMandela njengomhlonipheki ezweni, noma engeseyena uMongameli, waqhubeka nemisebenzi yokusebenzela isizwe ngesihle, esebenza kumkhankaso wokulwa ne-HIV/AIDS esebenza ngaphansi kwehlangano yakhe ayisungula ye-Nelson Mandela Foundation.

UMandela wayengumuntu abantu abangomqondi uhlangothi aye kulo empilweni yakhe yonke. Abamsolayo ngasohlangothini lwesokudla noma ontamolukhuni babemgxeka bethi uyikhomanisi, kanti labo abangasohlangothini lwesinxele abazishoshovu zomzabalazo babemgxeka ngokuthi ongumuntu ofuna ukusheshe axoxisane nokuxolela abasekeli bombuso wobandlululo. Kodwa waba ngumuntu ohlonishwa kakhulu kumazwe omhlaba ngentshiseko yakhe emzabalazweni nasekubangeni uxolo, wathola izindlondlo zokuhlonishwa ezingu 250, ezibandakanya i-Nobel Peace Prize, kanye nendlondlo yePresidential Medal of Freedom yaseMelika, kanye nendlondlo ye-Lenin Peace Prize yaseSoviet. Uhlonishwa kakhulu eNingizimu Afrika, lapho abizwa khona ngesithakazelo sakhe sesiXhosa sikaMadiba, noma uTata (Ubaba), kanti futhi uchazwa njengoBaba Wesizwe. 

UMandela wazalwa ngomhla ka 18 Julayi 1918 esigodini saseMvezo eMthata, ngaleso sikhathi eyayiyingxenye yeProvinsi yaseKapa. Wethiwe igama lokuthi nguRolihlahla, okuyigama lesiXhosa elisho ukuthi umbanginkinga, eminyakeni yakamuva waziwa ngesithakazelo sakubo sokuthi nguMadiba. Umkhulu wakhe ngasohlangothini lobaba nguNgubengcuka, owayeyinkosi yamaThembu endaweni yaseTranskei, eNingizimu Afrika, kwiprovinsi yaseMpuma Kapa.

Omunye wamadodana enkosi yakhe, ogama lakhe linguMandela, waba ngumkhulu kaNelson lokhu okuwumthombo wesibongo sakhe. Ngoba uMandela wayeyingane yenkosi ngonkosikazi wesibongo seXhiba, okusho Indlu yangesokuKhohlwa, isizukulu segatsha labesilisa kwindlunkulu yomendo wabantu abangalingani ngezikhundla, wayengakufanele ukuthatha isikhundla sobukhosi kodwa ukwamukelwa njengomunye womkhandlu wezibonda noma izinduna zasebukhosini  Ubaba wakhe uGadla Henry Mphakanyiswa, kwakuyinkosi yendawo kanye nenduna yasebhukhosini; wayeqokwe kuleso sikhundla ngo 1915, ngemuva kokuba lowo owayekuleso sikhundla wayebekwe icala lenkohlakalo, icala alibekwa ngumantshi kahulumeni wabamhlophe  Ngonyaka ka 1926, uGadla naye waxoshwa ngecala lenkohlakalo, kodwa uNelson watshelwa ukuthi ubaba wakhe ulahlekelwe ngumsebenzi ngoba wayephikisana nomantshi, owayeyindlovu kayiphikiswa owayenezidingo ezimbi. Umuntu owayekhonza umvelingqangi wabo uQamata, UGadla wayengumuntu ogane amakhosikazi amaningi, wayenamakhosikazi amane, amadodana amane kanye namadodakazi ayisishagalolunye, ayehlala ezigodini ezehlukene. Umama kaNelson kwakungunkosikazi wesithathu kababa wakhe uGadla, igama lakhe kwakunguNosekeni Fanny, owayeyindodakazi kaNkedama, owayeyinkosikazi yeSandla sangakweSokudla, kanye nelunga lesibongo samaMpemvu esiXhosa.

Kamuva ukuchaza ukuthi impilo yakhe esemuva yayigxila kumasiko nenkambiso yamaThembu kanye neziyila zakhona, UMandela wakhula nodadewabo ababili endlini kamamawakhe esigodini sakubo saseQunu, lapho khona owayengumelusi wezinkomo, echitha isikhathi esiningi nabanye abafana . Yena nabazali bakhe babengafundile, kodwa babengamaKrestu, umama wakhe wamthumela esontweni lendawo lamaWeseli (Methodist) ngesikhathi eseneminyaka ecishe ibe yisikhombisa. Wabhabhathiswa, wanikezwa igama lesiLungu elungu-Nelson alinikezwa nguthisha wakhe Lapho uMandela eseneminyaka ecishe ibe yisishagalolunye, ubaba wakhe weza wazohlala eQunu, lapho afela khona ebulawa yisifo esingaziwa, kodwa uMandela ukholelwa ukuthi wabulawa yisifo samaphaphu . Ngokuzizwa ehlukile, kamuva wathi ufuze ubaba wakhe ngokuba umuntu olwayo nonekhanda eliqinile kanye nomuntu ozimisele kakhulu ukulwa nenqubo enganabulungiswa nozimisele kakhulu ukulwela inqubo yobulungiswa 

Umama kaMandela wamthatha waya naye eNdlunkkulu eMqhekezweni, lapho abekwa khona ngaphansi kweso nonakekelo lweNkosi uJongintaba Dalindyebo. Ngisho noma engakwazanga ukubona umama wakhe iminyaka eminingi, uMandela wayezwa ukuthi uJongintaba kanye nonkosikazi wakhe uNoengland babemphethe kahle njengengane yabo, bamkhulisa njengendodana yabo kanye nendodana yabo uJustice kanye nendodakazi yabo uNomafu. Njengoba uMandela wayehamba isonto eya enkonzweni njalo ngeSonto kanye nabanakekeli bakhe, ubuKrestu kwabayingxenye enkulu yempilo yakhe. Wangena isikole se-mission yamaWeseli (Methodist) esasiseduzane nendlu yobukhosi, wafunda i-English isiNgisi), isiXhosa, ezomlando noma i-history, kanye nejoyigrafi. Waba nothando kakhulu nogqozi ngomlando wama-Afrika, elalela imilando yabantu abadala ababevakasha ekhaya, kanti futhi udaba lokulwa nenqubo yobukoloni ne-imperialism yabamhlophe yamufakela ugqozi kakhulu, ikakhulukazi kwizindaba ezazixoxwa nguNkosi Joyi owayethanda ukuvakashela ebukhosini. Ngaleso sikhathi wayengababoni amakoloni abamhlophe baseYuropha njengabacindezeli kodwa njengabantu abazosiza, abaletha imfundo eningizimu ne-Afrika. Kodwa lapho eneminyaka engu 16, yena noJustice, kanye nabanye abafana, bahamba bavakashela eTyhalarha ukuyokwenza  usiko lokusoka  (circumcision) lokhu okwakukwenza ukuthi badlule ebufaneni babe ngamadoda, lapha emcimbini wobusoka wanikezwa igama lokuthi unguDalibunga.

Ngokuzimisela ukuthola amakhono okuba yisobonda nomeluleki wendlu yobukhosi bamaThembu, uMandela waqala imfundo yesekondari esikoleni seClarkebury Methodist High School, Engcobo, okuyisikhungo semfundo yenqubo yabamhlophe, okwakuyisikole esikhulu sabantu abamnyama bama-Afrika, eThembuland. Kanti futhi wayezihlanganisa nabanye abafundi ngokulinganayo nabo engazibeki phezulu, uchaza ukuthi lapha kulesi sikhathi ukuhlangana nabanye abafundi kwamenza angasazibeki phezulu, wahlobana kakhulu nentombazana okokuqala, waqala ukudlala nemidlalo yasemabaleni kanti futhi waba nothando olukhulu  kwimpilo yakhe yonke lokwenza nokunakekela ingadi Lapho eqeda imfundo yakhe ye-Junior Certificate eminyakeni emibili, ngonyaka ka 1937, waya eHealdtown, Methodist College eFort Beaufort okwakuyikholishi engenwa kakhulu umndeni wobukhosi wamaThembu lapho afunda khona noJustice.  Utshishomkhulu wale kholishi wayegcizelela kakhulu ukubaluleka kolimi lwe-English kanye nosiko lwesiNgisi kanye nokubaluleka kohulumeni, kodwa uMandela waqala ukuthokozela kakhulu amasiko esi-Afrika, waba nomngani wakhe wokuqala owayengeyena uMxhosa, owayengumSuthu, kanti futhi, uthisha wakhe waba nomthelela kakhulu kuye, okwakungumXhosa owenza inkambiso engajwayelekile nokwephula isiyilo ngokugana umSuthu. Wayechitha isikhathi esiningi esubatha egijima ibanga elide kanye nokwenza umdlalo wezingqindi, onyakeni wakhe wesibili waba ngu- prefect.

Ngokusekelwa nguJongintaba, uMandela waqala ukufundela izifundo zeziqu ze-Bachelor of Arts (BA) eUniversity of Fort Hare, okwakuyisikhungo esiphezulu sabantu abafundile abamnyama esise-Alice, eMpuma Kapa, nabafundi abangu-150. Lapho khona, wafundela izifundo ze-English, i-anthropology, i-politics, i-native administration, kanye ne-Roman Dutch law kunyaka wakhe wokuqala, ngoba wayefisa ukuba ngutolika noma umabhalane ehhovisi le-Native Affairs Department. UMandela wayehlala e-Wesley House edomethri, lapho ahlobana khona nabantu bangakubo abafana no-K. D. Matanzima, kanye no-Oliver Tambo, owaba ngumnani wakhe omkhulu kanye neqabane lakhe iminyaka eminingi . Ngokuqhubeka nento ayithokozelayo yemidlalo, uMandela wangenela umdanso we-ballroom, wangenela nemidlalo yamadrama, wadlala indima, emdlalweni wadlala indima ka-Abraham Lincoln, kanti futhi wangenela namaklasi eBhayiibheli kumphakahti wendawo njengelunga lonhlangano yabafundi, i-Students Christian Association. Ngisho noma ayenabangani abangemalunga e-African National Congress (ANC) kanye nentshukumo yokulwa ne-imperialism ngoba babefuna iNingizimu Afrika ekhululekile ekhululekile kwingcindezelo ye-British Empire, UMandela wayeyigwema le mizabalazo engafuni ukuyingenela, kanti futhi esekela imizamo yempi yaseBrithani ngesikhathi kuqala impi yesibili yomhlaba, i-Second World War. Wasiza ukuqala ikomiti yabafundi bonyaka wokuqala, kanti futhi balwisa umoya wabafundi bonyaka wesibili , ekupheleni konyaka wokuqala, wangenela umkhandlu wabafundi i-Students' Representative Council (SRC) babamba ugwayimbo ngenxa yokudla okubi ababekudla, kanti ngokungenela lo mbhikisho wamiswa eyunivesithi okwesikhashana, kanti wagcina ngokushiya eyunivesithi engaqedanga iziqu noma idigri yakhe

Ukubuyela eMqhekezweni ngoDisemba ka-1940, uMandela wathola ukuthi yena noJustice uJongintaba usebalungiselele umendo wesintu ukuthi bagane,ngokucasuka, yena noJustice babalekela e Johannesburg behamba ngendlela edlula eQueenstown, lapho abafika khona ngenyaka ka-Epreli 1941. UMandela wathola umsebenzi lapho ayesebenza khona njengonogaba wasebusuku eCrown Mines, okwakuyisipiliyoni sakhe sokuqala sangempela lapho abona khona ukuthi ikhapitalizimu isesbenza kanjani eNingizimu Afrika, kodwa waxoshwa kulowo msebenzi lapho induna ithola ukuthi ubeleke ekhaya. Ehlala nomzala wakhe elokishini laseGeorge Goch, uMandela waziswa kumuntu owayesebenza ukuthengisa izindlu nowayeyigqala lomzabalazo uWalther Sisulu, owamtholela umsebenzi njengomabhalana wama-article kwinkampani yabammeli bakwa-Witkin, Sidelsky, and Eidelman. Inkampani yayiqhutshwa ngumjuda oyi-liberal, uLazar Sidelsky, owayenomoya wokuhhogelana nomzabalazo we-ANC. Kule nkampani, uMandela waba nobungani noGaur Radebe okwakungumXhosa owayeyilunga le-ANC kanye nenhlangano yamabomvu amaKhomanisi, i-Communist Party, kanye no-Nat Bregman, owayengumJuda naye eyikhomanisi, owaba ngumngani wakhe wokuqala womuntu omhlophe. Ngokuhambela imihlangano yamakhomanisi kanye nemicimbi yawo, waba nomoya wokuthatheka kakhulu ukubona ukuthi kanti abelungu, Ama-Afrika, AmaNdiya namaKhaladi ayakwazi ukuhlangana  njengabantu abalinganayo. Washo kamuva ukuthi akazange ajoyine Iqembu lamaKhomanisi, ngoba amakhomanisi akubona abantu abakholelwa kubuKrestu lokhu ayekubona kungahambelani nenkolo yakhe ngoba yena wayengumKrestu, kanti futhi yena wayebona umzabalazo waseNingizimu Afrika uphakathi kwabohlanga lwabelungu nabomdabu base-Afrika, wayengabona ukuthi kuwumzabalazo we-class warfare. Waqhubeka nemfundo yakhe ephakeme, uMandela wabhalisa ukufunda ne-University of South Africa lapho khona wayefunda ngokukhoresponda, kanti efunde isiqu sake sebachelors ebusuku.

Ngokuhola iholo elincane, uMandela warenta ikamela emndenini wakwaXhosa e-Alexandra township; ngisho noma le ndawo yayiyindawo yabantu abahluphekile, futhi inobugebengu, kanye nokungcola komoya, i-Alexandra, kwakuyindawo uMandela ayeyithanda kakhulu. Ngisho noma wayezizwa ephoxekile ukuhlupheka kwakhe, washela intombi yomSwazi, ngaphambi kokuba ashele intombi eyayiyindodakazi kamasitende wakhe. Ukuze alondoloze imali, nokuthi abe seduzane nedolobha eJohannesburg, uMandela wasuka wayohlala enkomponi ye- Witwatersrand Native Labour Association, lapho ayehlala khona nabesilisa bezinhlanga ezehlukene, njengoba inkomponi yayivakashelwa ngamakhosi abomdabu bezinhlanga ezehlukene, yilapho ahlangana khona neNkosi yabeSuthu, eyayivela eliving among miners of various tribes; as the compou-Basutoland. Ekupheleni konyaka ka 1941, uJongintaba wavakasha, waxolela uMandela ngokubaleka. Lapho ebuyela ekhaya uNkosi wabaThembu washona ngobusika buka-1942; kanti uMandela noJustice bafika ngosuku sekwedlule ngalo umngcwabo . Ngomu a kokuphasa uvivinyo lwe-BA ngo-1943, uMandela wabuyela eJohannesburg ukuyongenela umzabalazo wezepolitiki njengommeli,l kunokuthi abe yinduna yomkhandlu wabaThembu. Kamuva washo ukuthi lokhu akumenzanga akhumbule ukubuyela emuva ukuyoba yisibonda sebambela lenkosi, kodwa uthi, ngazithola ngenza lokho engangibona kufanele ngikwenza..

UMandela waqala ukufundela ukuba ngummeli e-University of Witwatersrand, lapho khona owaye nguye yedwa umuntu isitshudeni esemnyama somdabu sase-Afrika kwi-faculty. Ngisho noma kwakukhokna ababemphethe ngobandlululo ngokwebala, kodwa wakwazi ukwenza ubungani nabamhlophe abangama-liberal, kanye namakhomanisi aseYuropha, amaJuda, kanye nezitshudeni zamaNdiya, phakathi kwabangani bakhe kwakukhona u-Joe Slovo kanye noRuth First. Njengoba wayeqhubeka nokuqondisisa kakhulu ezepolitiki, ngo-Agast ka-1943, uMandela wamasha, uusekela ugwayimbo lamabhasi olwaba nempumelelo, lapho abantu ababebhekiseshila khona ukwenyuswa kwemali yokugibela amabhasi. Ngokujoyina i-ANC, uSisulu waba nomthelela kakhulu kuye, kanti wayechitha isikhathi esiningi nezinye izishukumi ngomzabalazo, endlini kaSisulu eOrlando, kulezi zishukumi kubandakanya abantu abanjengo-Oliver Tambo. okwaba ngumngani wakhe omkhulu.. Ngo 1943, uMandela wahlangana no-Anton Lembede, okwakuyilunga le-ANC, yena owayegxila kakhulu ngokubona izinto ngeso elibhekela kuphela ama-Afrika ngenqubo ebizwa i-African nationalism, eyayiphikisana kakhulu ukuthi kube nokuhlangana kwezinhlanga zabammnyama nabamhlophe ekulwiseni inqubo yobukoloni ne-imperialism, noma ukuhlanganyela ngombimbi lwe-alayense namakhomanisi. Ngisho noma uMandela wayenobungani nabezinye izinhlanga ezingezona zobomdabu kanye namakhomanisi, uMandela wavumelana kakhulu nemibono kaLembede, yokuthi ama-Afrika abomdabu, kumele bazimele gelekeqe bangasebenzisani nezinye izinhlanga emzabalazweni wabo wokulwela inkululeko kwezepolitiki. Ngokuthatha isinqumo sesidingo sokuba nophiko lwentsha, ukugqugquzela iningi lama-Afrika, ekulwiseni ingcindezelo yabo, uMandela wayengomunye wezithunywa ezahlangana noMengameli we-ANC u-Alfred Bitini Xuma bahlangana naye ekhaya lakhe e- Sophiatown; uphiki lwentsha ye-African National Congress Youth League (ANCYL) lwasungulwa ngeSonto lePhasika ngo 1944, esikhungweni se-Bantu Men's Social Centre eyayisemgwaqeni we-Eloff Street, kanti kulolu phiki lwentsha, uLembede waba nguMengameli, kwathi uMandela waba yilungu lesigungu se-executive committee.
File:Mandela_e_Evelyn_1944.jpg|left|thumb|uMandela noEvelyn ngoJuly 1944, emshadweni kaWalter kanye noAlbertina Sisulu esikhungweni se-Bantu Men's Social Centre.
Endlini kaSisulu, uMandela wahlangana no-Evelyn Mase, owayeqeqeshela ukuba ngu-nesi kanti futhi eyisishukumi se-ANC, owayevela e-Engcobo, Transkei. Waba nobudlelwane naye, kwathi ngo-Okthoba ngo 1944 bashada, ekuqaleni babehlala ezihlobeni zika-Evelyn, ukufikela lapho abaphuma  khona bayohlala endlini abayirenta e-Orlando ekuqaleni konyaka ka 1946. Ingane yabo yokuqala uMadiba Thembi Thembekile, wazalwa ngoFebruwari ka 1945, indodakazi yabo uMakaziwe, wazalwa ngo-1947, kodwa yashona, ibulawa yisifo se-meningitis ezinyangeni eziyisishagalolunye izelwe. UMandela wayethokozela impilo yasekhaya yomndeni, bavakashelwa ngumama wakhe kanye nodadewabo, uLeabie ukuzohlala nabo. Ekuqaleni konyaka ka 1947, kwaphela isikhathi sakhe sokwenza ama-article enkampanini yakwa-Witkin, Sidelsky and Eidelman, wayesebuyela ukuyofunda ngokugcwele, ngokusizwa zimali-mboleko ezazivela kwabe-Bantu Welfare Trust.

NgoJulayi 947, uMandela waphuthumisa uLembede owayegula esibhedlela, lapho ashonela khona, kwasekuthi esikhundleni sakhe sokuba ngumengameli we-ANCYL, kwangena uPeter Mda owayengesona isishoshovu kakhulu ngenqubo yokuthi bangasebenzisani nezinye izinhlanga ezingezona ezabomdaba abamnyama kanye namakhomanisi, uPeter Mda, wavuma ukuthi basebenzisane nezinye izinhlanga, lokhu okwenza ukuthi bangavumelani noMandela, kanti uMandela waqokwa ukuba ngunobhala we-ANCYL. UMandela akavumelananga nenqubo kaMda, ngoDisemba ka 1947, wasekela inqubo yokuthi kuxoshwe amakhomanisi ku-ANCYL, ngoba wayethi inqubo yabo ayihambelana nombono wesi-Afrika. Ngo 1947, uMandela wakhethwa ukuba yilungu lesigungu le-ANC egatsheni le-Transvaal Province esebenza ngaphansi kukamongameli werijini, uC.S Ramohanoe. Lapho uRamohanoe ethatha isinqumo esiphikisana nekomidi, ngokusebenzisana namaNdiya kanye namakomanisi, uMandela waba ngomunye walabo abamphoqelela ukuthi ashiye isikhundla.

Kukhetho lwaseNingizimu Afrika lwango 1948, lapho khona abamhlophe kuphela ababevunyelwe ukuvota, iqembu elikhulukazi lama-Afrikaner  le-Herenigde Nasionale Party ngaphansi kuka-Daniel François Malan yilo elawina, ngokushesha lahlangana nelinye iqembu lama-Afrikaner, elalibizwa i-Afrikaner Party ukubumba iqembu lama-Afrikaner elabizwa i-National Party. Leli qembu elalinobandlululo Ngokusobala,yilo elagxilisa nokunabisa imithetho yobandlululo nokwenza imithetho emisha yobandlululo kanye nokwehlukanisa izinhlanga ngokobuhlanga. Kanti iqembu le ANC, laya ngokukhula nokuba nomthelela kakhulu, uMandela kanye namaqabane akhe baqala ukugqugquzela ukuthi kuthathwe izinyathelo ezinqala nezingqonde ngqo ekulwiseni ubandlululo, ngokwenza imibhikisho efana nogwayimbo kanye neziteleka, lokhu bakwenza ngokulandela inqubo eyalandelwa yimiphakathi yamaNdiya aseNingizimu Afrika. UXuma wayengasekeli lezi zinyathelo kanti futhi ngenxa yalokho wasuswa esikhundleni sobungameli, isikhundla sakhe sathathwa nguJames Moroka, kanye nekomidi lesigungu lezindlamlilo ezifana noSisulu, uMda, uTambo noGodfrey Pitje. Kamuva uMandela wachaza ukuthi kamuva, sasesiqala ukufaka i-ANC endleleni yokuba yinhlangano yokuthatha izinyathelo ezinqala kanye nokwenza i-ANC ukuthiibe yinhlangano yerivolushini. Ngoba wayesezinikele kakhulu kwezepolitiki, uMandela wafeyila unyaka wokugcina eYunivesithi yaseWitwatersrand, kathathu, wagcina ngokunqatshelwa ukuthi athole idigri yakhe ngoDisemba ka-1949.

File:Flag of the African National Congress.svg|thumb|200x200px|Imibala emithathu ye-ANC: omnyama, omele abantu abansundu, oluhlaza, omele izwe nomhlaba, igolide omele imithombo ye-Afrika
UMandela wathatha isikhundla sikaXuma kwisigungu sikazwelonke se-ANC ngoMashi ka-1950, kanti ngawo lowo nyaka wakhethwa ukuba ngumongameli wophiki lwabasha i-ANCYL. NgoMashi, kwabanjwa ingqungquthela enkulu eyayibizwa iDefend Free Speech Convention eJohannesburg, eyahlanganisa ama-Afrika, AmaNdiya, kanye nezishoshovu nezishukumi zamakhomanisi ukwenza isimemezelo sesiteleka sikaMeyi se-May Day ukubhikisha ukulwa nenqubo yobandlululo kanye nombuso wedlanzana labamhlophe. UMandela waphikisana nesiteleka ngoba sasigqugquzelwa zinhlanga ezehlukene kanti futhi singaholwa yi-ANC, kodwa iningi labasebenzi abamnyama labamba iqhaza kulesi siteleka, lokhu okwakhulisa kakhulu ingcindezi yencindezelo yabamnyama kanye nokusungulwa komthetho wokuvalwa komlomo amakhomanisi, umthetho owawaziwa ngokuthi yi-Suppresion of Communism Act, 1950, lokhu okwathinta kakhulu imizabalazo nezinyathelo zamaqembu ehlukene. Kwikhonferense ye-ANC yangoDisemba ka-1951, uMandela waqhubeka nokulwisa umzabalazo ohlanganisa izinhlanga ezehlukene, kodwa ivoti lamudla ngoba iningi labantu abavumelananga nombono wakhe.

Ukusukela lapho, waphikisana nombono ka-Lembede wokuthi umzabalazo ungenelwe ngama-Afrika kuphela, waqala ukungamela umbono wokuthi izinhlangano ezehlukene kumele zisebenzisane ukulwa nombuso wobandlululo. Abantu abanengoMoses Kotane baba nomthelela omkhulu kumbono wakhe ngenqubo yomzabalazo, kanti futhi namazwe e-Soviet Union ngokusekela izimpi zokulwela inkululeko yabacindezelwe, umbono kaMandela wokungathembi amakhomanisi, waqala uya ngokuphela, kanti wafunda kakhulu nemibhalo yama-Marxists afana no-Karl Marx, Vladimir Lenin, noMao Zedong, ekugcineni wamukela nokwengamela inqubo ye-Marxist ye-dialectical materialism. Lapho ephawula ngobukhomanisi, kamuva wathi, ngazithola ngidonseleka kumbono wokuba nezwe lapho okungenakubandlululana nokwamaklasi abantu abakuwo ukuze kube ne-classless society lokhu ngokubona kwami, kwakuhambisana kakhulu nosiko nenkambiso yama-Afrika, lapho khona impilo okwabelwana khona ngezinto nokusingathana komphakathi ngenqubo ebizwa i-communalism. Ngo-Epreli ka-1952, uMandela waqala ukusebenza kwinkampani yabammeli i-H.M. Basner, ngenxa yokungena kakhulu emzabalazweni, lokhu kwakusho ukuthi uchitha isikhathi esincane kakhulu nomndeni wakhe.

Ngo-1952, i-ANC yaqala ukulungiselela umkhankaso we- Defiance Campaign wokulwisana nombuso wobandlululo, ngokusebenzisana namaNdiya kanye namaqembu amakhomanisi, kwasungulwa nebhodi elikhulukazi likazwelonke lamavolontiya elalibizwa ngokuthi yi-National Voluntary Board ukuqgugquzelala amavolontiya. Umkhankaso wawuhlelwe ngokuthi wenziwe ngendlela engenalo negwema udlame, ngenqubo eyayibizwa i-nonviolent resistance eyathelelwa kakhulu umthethelwa ngu-Mahatma Gandhi; abanye basekela lenqubo yomzabalazo ongenadlame ngokubonelela izizathu zezobu ethic, kodwa uMandela wayebona lokhu kuyinqubo ebambekayo nesebenzisekayo (pragmatic). EThekwini, uMandela wakhuluma kwirali yangomhla ka 22 Juni, uMandela wakhuluma kwizihlwele zabantu abalingana u 10 000, lokhu okwaqala umkhankaso wokubhikisha, kanti ngalokho waboshwa wagqunywa ejele laseMarshall Square. Ngenxa yemizabalazo yemibhikisho, ubulunga be-ANC baya ngokukhula kakhulu ukusukela ku 20 000 ukuya ku 100 000; uhulumeni ekuphenduleni kwakhe, waphendula ngokubopha uquqaba lwabantu, waqala nomthetho omusha wangu 1953, owaziwa ngokuthi yi-Public Safety Act, 1953 ukwenzela ukuthi kuqhutshwe ngenqubo yokubopha kushankathelwe wonke umuntu, ngomtheteho we-martial law. Ngenyanga kaMeyi, iziphathimandla zavala uMongameli we-ANC weTransfali, u-J. B. Marks nokumqabela ukuthi angakhulumi ebantwini, ngenxa yokuthi engakwazi ukuqhubeka nomsebenzi wakhe uJ B Marks esikhundleni sakhe, wancoma ukuthi uMandela athathe isikhundla sakhe. Ngisho noma labo ababengafuni uluthi umzabalazo uhlanganyelwe zinhlanga ezehlukene, babangamfuni, uMandela wakhethwa ukuba ngumongameli werijini ngenyanga ka Okthoba.

Ngenyanga ka Julayi ngo-1952, uMandela waboshwa ngaphansi komthetho omusha we-Suppression of Communism Act kanti futhi waquliswa icala nabanye abantu abangu 21, phakathi kwabo kwakukhona uMoroka, uSisulu, kanye no-Yusuf Dadoo – eJohannesburg. Watholakala enecala ngaphansi ngaphansi kwenqubo eyayibizwa i-statutory communism, okwakuyithemu elalisetshenziswa ngumbuso wangaleso sikhathi, ukuchaza noma yibaphi ababephikisana nenqubo kanye nemithetho yobandlululo, isigwebo sabo kwakuwukuthi baye ejele basebenze khona kanzima izinynga eziyisishagalolunye, kodwa lesi sigwebo salengiswa iminyaka emibili. NgoDisemba, uMandela wavalwa umlomo izinyanga eziyisithupha, engavunyelwe ukuhambela imihlangano noma ukukhuluma nabantu ababili ngasikhathi sinye, lokhu kwenza ukuthi ubungameli bakhe beTransfali bongasebenzi, kanti futhi ngalesi sikhathi, uMkhankaso we-Defiance Campaign waphela amandla ngenxa yalezi zenzo zencindezelo nokuboshwa. NgoSeptemba ka 1953, u-Andrew Kunene wafunda inkulumo kaMandela ethi, Indlela eya enkululekweni inzima noma i- No Easy Walk to Freedom emhlanganweni we-ANC eTransfali, isihloko sale nkulumo sasicashunwe kunkulumo yomholo waseNdiya, u-Jawaharlal Nehru, kanti futhi lomholi waba nomthelela omkhulu kwinqubo yomqondo kaMandela. Le nkulumo yaba yisisekelo esikhulu sesu okwakumele lulandelwe lapho i-ANC ivalwa. Lelisu lwabizwa ngokuthi yi-Plan, noma iM-Plan, kanti lalibandakanya ukwaba inhlangano ngezikhawu ezincane ezazizwa ngouthi yi- cell structure kanti ubuholi babuzoba ngobusemkhakheni owodwa.

UMandela wathola umsebenzi njengommeli kwinkampani ye-Terblanche and Briggish, ngaphambi kokuba aye kwinkampani yama-liberal ka-Helman and Michel, kanti waphasela ukuba ngummeli ngokuphelele. Ngo-Agast ka 1953, uMandela and Tambo, baqala inkampani yabo yabameli eyayisebenzela emaphakathi ne-Johannesburg. Kwakuyiyona yodwa inkampani yabantu abansundu ezweni, yayihlala igcwele abantu abamnyama ababenezikhalazo eziningi, kanti yayibhekana kakhulu namacala okuhlukunyezwa kakhulu ngamaphoyisa (police brutality). Inkampani yabo, yayizondwa kakhulu yiziphathimandla zangaleso sikhathi, ngakho-ke yaphoqelelwa ukuthi isuke kule ndawo eyayikuyo iye kude, ngoba bathathelwa imfume ngaphansi komthetho wokwehlukanisa izinhlangano ngokuhlala owawaziwa ngokuthi yi-Group Areas Act; ngenxa yalokho baya bebanamakhasimende ambalwa. Ngisho noma indodakazi yabo yesibili uMakaziwe Phumia yazalwa ngoMeyi ka-1954, kodwa ubudlelwane bakhe no-Evelyn babaphansi kwengcindezi, kanti futhi u-Evelyn wayethi kuMandela akekho qotho ebudlelwaneni babo. Kunamahlebezi okuthi wayethandana nelunga le-ANC u- Lillian Ngoyi kanye nonobhala uRuth Mompati; uRuth waba nengane naye. Ngokucasulwa yindlela  yokuziphatha kwendodana yakhe, uNosekeni umama wakhe wabuyela eTranskei, kanti u-Evelyn wajoyina ibandla loFakazi bakaJehova  elaziwa ngokuthi yi- Jehovah's Witnesses kanti futhi waphikisana nokukhahlela inqubo kaMandela yokuzinikela emzabalazweni wezepolitiki.

Ngemuva kokungenela ubhikisho olungaphumelelanga, ukuvimbela ukususwa kwabo bonke abantu abamnyama eSophiatown, eJohannesburg ngoFebruwari ka-1955, uMandela wabona ukuthi impi yezikhali isifanele ukuqeda inqubo nombuso wobandlululo wedlanzana labamhlophe. Wseluleka uSisulu ukucela izikhali kwiRiphabhuliki yeShayina i-People's Republic of China, ngisho noma umbuso waseShayina wawusekela umzabalazo wokulwa nobandlululo, kodwa bababona ukuthi inhlangano ayikazimiseli kahle ukuthatha umzabalazo wezikhalli ngenqubo yomshoshaphansi eyaziwa ngokuthi yi-guerilla warfare. Ngokusebenzisana nezinhlangano ezilandelayo, i-South African Indian Congress, i-Coloured People's Congress, kanye ne-South African Congress of Trade Unions kanye ne-Congress of Democrats, i-ANC, yahlela ingqungquthela enkulukazi i-Congress of the People, yamemezela kubo bonke abantu baseNingizimu Afrika ukuthumela iziphakamiso, iziphakamiso ezathunyelwa ngabantu, zahlanganiswa ukuba yiShatha yenkululeko eyaziwa ngelokuthi yi-Freedom Charter eyabhalwa phansi ngu-Rusty Bernstein, eyayimemezela ukuthi kube nombuso ongenabandlululo, yenqubo yedimokhrasi, engenabandlululo ngokwebala, kanti futhi eyokwenza ukuthi umnotho wezwe ube ngaphansi kombuso ngenqubo ebizwa i-nationalisation kwizimbono ezinkulu. Lapho kwemukelwa ishatha yenkululeko kwikhonferense eyabanjwa ngoJuni 1955, e-Kliptown eyayihanjelwe zithunywa ezingu 3000, amaphoyisa ahlakaza le ngqungquthela, kodwa yaba yiyo eyabayisisekelo se-idiyoloji kaMandela.

Ngemuva kokubalwa kwakhe umlomo kwesibili ngoSeptemba 1955, uMandela waya eholideyini wayosebenza eTranskei ukuxoxa ngemiphumela yomthetho wokugudlulela abantu abamnyama kumabantustan ngomthetho we-the Bantu Authorities Act, 1951 nabaholi bemiphakathi yakubo, kanye nokuvakashela umama wakhe uNoengland ngaphambi kokubawith adlulele e-Cape Town. NgoMashi ka 1956, wabuye wavalwa umlomo futhi okwesithathu, nokunqatshelwa ukuthi angakhulumi nabantu abaningi, lokhu okwakumbophezela ukuthi angaphumi endaweni yase-Johannesburg iminyaka emihlanu, kodwa waweqa lo mthetho owawumvimbela ukuthi angaphumi eJohannesburgit. Umendo wakhe wabhidlika, kanti u-Evelyn wamshiya uMandela, wathatha izingane zabo wahamba nazo, wayohlala nomfowabo. Lapho evula icala ledivosi, wathi uMandela ubemhlukumeza emshaya, kodwa uMandela waliphika icala lokuthi ubemhlukumeza umkakhe, kanti futhi walwela ukuthi athole izingane. U-Evelyn walihoxisa icala ngoNovemba, kodwa uMandela yena waqhubeka necala ledivosi ngoJanuwari ka 1958, idivosi yabo yaphethwa ngoMashi, kanti izingane zanikezwa u-Evelyn. Ngesikhathi bedivosa waqala ukuqomisa kanye nokufakela umoya wezepolitiki kumsebenzi wezenhlalakahle u-Winnie Madikizela, ashada naye eBizana ngoJuni 1958. Kanti kamuva uWinnie wangenela imizabalazo ye-ANC, ngemuva kwalokho waboshwa izihlandla eziningi engena ephuma ejele amavik. Bobabili noWinnie baba nezingane ezimbili, uZenani owazalwa ngoFebruwari ka 1959 kanye noZindziswa yena owazalwa ngoDisemba 1960.
File:Mandela_burn_pass_1960.jpg|left|thumb|278x278px|UMandela lapho eshisa ipasi lakhe esidlangalaleni ngo-1960, wenza lokhu phambi kwabacosheli bezindaba ababephethe amakhamera
Ngo,Disemba ka 1956, uMandela waboshwa, eboswa namanye amalunga esigungu sikazwelonke se-ANC, wabekwa icala lokufuna ukuwisa umbuso elaziwa kakhulu ngelokuthi i-high treason. Wafakwa ejele laseJohannesburg, kanti ngaleso sikhathi kwakunemibhikisho eminingi, kanti bakhishwa ngebheyili ngemuva kokuba behloliwe. Ukushushiswa nokuvikelwa kwecala kwaqala ngoJanuwari ka-1957, kanti amagqwetha abo, ayenganyelwe ngu-Vernon Berrangé, kanti ukuqulwa kwecala kwaqhubeka kwaze kwamiswa ngoSeptemba. NgoJanuwari ka 1958, u-Oswald Pirow waqokwa ukuba ngumshushisi wecala, kwathi ngoFebruwari, ijaji lanquma ukuthi kunobufakazi obenele lokuthi abamangalelwa ukuthi bayiswe eNkantolo eNkulu ye-Transvaal Supreme Court.  Icala labo le-Treason Trial laqala ngokomthetho ePretoria ngo-Agast 1958, kanti abamangalelwa benza isicelo sokuthi amajaji amathathu asuswe esikhundleni sawo kungene amanye ngoba onke ayexhumane ne-National Party. Ngo-Agast ishaji eyodwa yasuswa, kanti ngo-Okthoba, abashushisi bahoxisa icala, balihlela kabusha, babuya ngoNovemba sebelihlele kabusha, ngokuthi abaholi be-ANC benze icala le-high treason, ngouthi bafune ukuqumba umbuso wabamhlophe phansi ngokumemezela ukuthi kusetshenziswe izikhali, kanti abamangalelwa baliphika leli cala..

Ngo-Epreli ka 1959, labo ababengafuni ukuthi umzabalazo wama-Afrika uhlangane nezinye izinhlangana (ama-Africanist), ababenganelisekile yinqubo ye-ANC yokuhlanganyela  nezinye izinhlanga, basungula inhlangano ye-Pan-Africanist Congress (PAC); Umngani kaMandela u--Robert Sobukwe wakhethwa ukuba ngumengameli wayo, ngisho noma uMandela wayengavumelani nenqubo yabo yokungafuni ukusebenzisana nezinye izinhlanga ngoba wayekuthatha lokhu njengonqubo engavuthiwe nokuhluzeka, futhi ebonisa ukuswela ulwazi. Omabili la maqembu akhankasela ukuqedwa kwamapasi ekuqaleni kanyaka ka 1960, kanti kulowo mkhankaso, ama-Afrika ashisa amapasi ababephoqelelwa ukuthi bawaphathe ngaso sonke isikhathi. Enye yemibhikisho eyayihlelwe yi-PAC, amaphoyisa adubula kuyo abantu, lokhu okwabangela ukuthi kufe abantu abangu 69 ababebhekisha eSharpeville massacre. Lesi sehlakalo sabangela ukuthi amazwe omhlaba agxeke kakhulu umbuso wawamhlophe eNingizimu Afrika, kanti futhi lokhu kwabangela ukuthi kube nemibhikisho eminingi eNingizimu Afrika, lapho khona uMandela ashisa khona ipasi lakhe esidlangalaleni ukubonisa ukuzwelana nabantu abahlaselwa bebhikisha.

Ekubhekaneni kwabo nemikhankaso, uhulumeni wasungula umthetho wesimo esibucayi, kanye nokufaka umthetho wezempi namasosha, kanti futhi wavala izinhlangano ze-ANC ne-PAC imilomo, kanti ngoMashi wabopha uMandela kanye nezinye izishukumi zomzabalazo, zagqunywa ejele izinyanga ezinhlanu ngaphandle kokubekwa amacala, kanti futhi babegqunywe ejele lesimo esingahlanzekile ejele lasePitori. Ukufakwa kwabo ejele, kwabangela izinkinga koMandela nabanye ababeboshiwe ngoba abakwazanga ukubonana nabammeli babo ecaleni elaziwa ngokubeka izwe kwisimo sengozi elaziwa nge-Treason Trial, ngakho-ke kwathathwa isinqumo sokuthi abammeli bakhombise ukukhononda ngokuhoxa ekubameleni kuze kufike lapho abammangalelwa bekhululwa khona ejele, uma umthetho wesimo esibucayi i-state of emergency usususiwe, okwenzeka ekupheleni kwenyanga ka-Agast ngo 1960. Ezinyangeni ezilandelayo, uMandela wasebenzisa isikhathi sakhe ukugqugquzelela ingqungqukethela enkulukazi ye-All-in African Conference endaweni eseduzane noMgungundlovu (Pietermaritzburg), eNatali, ngoMashi ka 1961, lapho khona izithunywa ezingu 1, 400 ezazilwisa ubandlululo ezahlangana khona, nokuvumelana ukuthi kwenziwe isiteleka sokuhlala emakhaya kungasetshenziwa ngomhala ka 31 Meyi, ngosuku lapho iNingizimu Afrika yamenyezelwa khona njengeriphabhuliki. Ngomhla ka 29 Mashi, eminyakeni eyisithupha ngemuva kokuqala kokuqulwa kwecala le-Treason Trial, amajaji akhipha isinqumo, sokuthi abukho ubufakazi obenele bokubeka labo ababequliswa icala ukuba namacala, e-high treason, ngoba babengagqugquzelelil ukuthi kube nenqubo yobukhomanisi, kanti futhi babengagqugquzeleli ukuthi kube nerivolushini yodlame, umphumela waleli cala, lafakela uhulumeni izinhloni nokuphoxeka kakhulu.

Lopho ezifihle njengomshayeli wezimoto, uMandela wahambela lonke izwe kungekho obonayo, ehamba egqugquzelela izakhiwo zomshoshaphansi ze-ANC, kanye nokuhlelela isiteleka sokuhlala emakhaya kungayiwa emsebenzini. Kwabezindaba namaphephendaba wethiwa igama lokuthi ngu-Black Pimpernel  – igama elalivela kumbhali u-Emma Orczy wencwadi yenoveli ayibhala ngo-1905 yegama elithi-The Scarlet Pimpernel – kwakhishwa iwaranti yokuboshwa kwakhe ikhishwa ngamaphoyisa. UMandela wabamba imihlangano yemfihlo, kanti ngemuva kokuba uhulumeni ehluleke ukumisa isiteleka, waxwayisa ukuthi izishukumi zomzabalazo ziiyosebenzisa udlame ngokusebenza ngamaqembu ePAC Poqo. Wakholelwa ukuhti i-ANC kumele ibumbe iqembu elihlomile ukuze udlame lwenziwe ngendlela ehlelekile nelawulekayo, kanti futhi wabonisana nomholi we-ANC u- Albert Luthuli – yena ngokombono wakhe owayengavumelani nodlame kanti kwakungewuye yedwa owabona udlame lungafanele, nabanye abahambisana naye babebona kanjalo.

Ngokufakelwa ugqozi zinyathelo zomkhankaso omkhulukazi owawuqhutshwa ngu-Fidel Castro's 26th of July Movement ngomzabalazo we-Cuban Revolution, ngo-1961, uMandela, uSisulu noSlovo baqala ibutho lo- Umkhonto we Sizwe (Spear of the Nation, kanti uma leli gama lifingqwa libizwa i-MK). Ngokuba ngusihlalo wequmbu lamasha-nhliziyo, uMandela wathola ulwazi ngokufunda imibhalo ye-Marxist nemizabalazo yokulwa ngomshoshaphansi ka-Mao no-Che Guevara kanye nezinye izinkakha zababhali ngethiyori yezempi zemishoshaphansi abafana no- Carl von Clausewitz. Ngisho noma lo mzabalazo wezikhali waziswa njengohlukene ne-ANC ngokosiko, ukuze ukuchaphazeli kabi igama le-ANC, kodwa kamuva leli butho laziwa njenge-MK okuyibutho elihlomile leqembu le-ANC. Amalunga amaningi e-MK, kwakungamakhomanisi abamhlophe, ababefihla uMandela emakhaya abo; ngemuva kokucasha eflethini lika-Wolfie Kodesh endaweni yase-Berea, uMandela wasuka waya ePulazini, umnikazi walo owakuyikhomanisi, ipulazi le-Liliesleaf Farm elalitholakala endaweni yaseRivonia, lapho ajoyinana khona no-Raymond Mhlaba, uSlovo, kanye noBernstein, okwaba nguye owabhala umthethosisekelo we-MK. Ngisho noma kamuva uMandela waphika ukuthi wake waba yilunga lenhlangano yamakhomanisi, i-Communist Party, ucwaningo olwashicilelwa ngo-2011, lukhombisa ukuthi wake wayijoyina inhlangano yamakhomanisi ekupheleni kweminyaka yango 1950, kanti ekuqaleni kweminyaka yango 1960. Lokhu kwaqinisa yinhlangano ye-SACP kanye ne-ANC ngemuva kokushona kukaMandela. Ngokusho kwe-SACP, wayengelona nje ilunga kuphela, kodwa wayeyilunga lesigungu esiphezulu sikazwelonke i-Central Committee, kodwa lokhu ngezizathu zezepolitiki kwaphikwa kamuva.

Ngokusebenza ngezakhiwo zomshoshaphansi zama-cell, iMK yahlela izinyathelo zokucikela phansi izakhiwo zikahulumeni, lokhu kwakuzokwenziwa ukucindezela uhulumeni kodwa kungalimali abantu. I-MK yahlela ukutshala amabhomu kwizakhiwo zezobusosha zikahulumeni, ukutshala amabhomu kwizikhiwo zamaplanti kagesi, olayini bezingcingo, kanye nezixhumanisi zezokugibela, lokhu kwenziwa ebusuku, lapho kwakuhlelwe khona ukuthi abantu bazobe bengasekho kulezo zindawo. UMandela wachaza ukuthi bakhetha ukucikela phansi izakhiwo ngoba lokhu kwakungenabungozi kakhulu kuluntu, kwakungafanele kufe abantu ngezenzo zokucikela phansi, kanti futhi ukuthi kungafi muntu kwakuzoba yithemba lokuhlanganisa izinhlanga ngemuva kocikelo phansi; kodwa wakwemukela ukuthi, uma umkhankaso wokucikela phansi izakhiwo, ungaphumeleli, kuyolandela umzabalazo we-guerilla warfare uma kunesidingo. Maduzane nje, umholi we-ANC uLuthili, wanikezwa indondo yamazwe omhlaba yoxolo eyeziwa ngelokuthi yi-Nobel Peace Prize, i-MK yamemezela ubukhona bayo ngokuthi kuqhushumbiswe amabhomu angu 57 ngomhla wosuku olwaziwa ngokuthi olukaDingane, okuyi- Dingane's Day (ngomhla ka16 Disemba) 1961, okwalandelwa ngolunye ucikelo phansi lwangosuku olwandulela olokuqaka konyaka okungu-New Year's Eve.

I-ANC yathatha isinqumo sokuthumela uMandela njengesithunywa kwinqungquthela yomhlangano omkhulukazi ngo-Februwari 1962, we-Pan-African Freedom Movement for East, Central and Southern Africa (PAFMECSA) umhlangano wabanjelwa e-Addis Ababa, e-Ethiopia. Waphuma eNingizimu Afrika ngokuhamba ngendlela edlule e-Bechuanaland, kuhambo lwakho, wavakashela e-Tanganyika kanti khona wahlangano nomengameli wakhona uJulius Nyerere. Lapho efika e-Ethiopia, wahlangana noNkosi u-Emperor Haile Selassie I, kanti futhi wanikeza inkulumo yakhe ngemuva kokukhuluma kuka-Selassie kwikhonferense. Ngamua kwe-symposium, wahambela e-Cairo, Egypt, lapho abona khona izinguquko ezazenziwa nguMongameli uGamal Abdel Nasser, kanye wayesehambela izwe lase-Tunis, eTunisia, lapho khona uMongameli Habib Bourguiba owamnika isixa semali engu £5000 kanye nezikhali. Waqhubeka wadlulela e-Morocco, eMali, eGuinea, eSierra Leone, eLiberia, kanye nase-Senegal, lapho athola khona imali kuMongameli wase-Liberia, uMongameli u-William Tubman kanye noMengameli weGuinea, uMongmeli u-Ahmed Sékou Touré. Owayesuka e-Afrika eya eLondon, eNgilandi, lapho ahlangana khona nabantu bezishukumi zababelwisa umbuso wobandlululo, ababiki bezindaba, kanye nosopolitiki abaziwayo. Lapho ebuyela e-Ethiopia, waqala uqeqesho lwekhozi yezinyanga eziyisithupha zempi yomshoshaphansi, kodwa waqeda kuphela izinyanga ezimbili ngaphambi kokuba abizwe ukubuyela eNingizimu Afrika.

Ngomhla ka 5 Agaust 1962, amaphoyisa abamba uMandela kanye nomlingani wakhe u-Cecil Williams eduzane nase-Howick. Kukhona amahlebezi okuthi iziphathimandla zanikezwa ulwazi ngokuthi ukuphi uMandela, kodwa uMandela yena akawanakanga kakhulu la mahlebezi. Omunye umbono uthi ukwaziwa komkhondo wakhe wokuthi ukuphi, kwanikezwa amaphoyisa aseNingizimu Afrika, yinhlangano yezobunhloli yase-United States, i-Central Intelligence Agency (CIA), eyayinovalo lokuthi uMandela uyikhomanisi, kanti le-claim yasekelwa yilowo owayeyinxusa noma i-diplomat ye-US, owadalula ukluthi ube nesandla kudaba lokuboshwa kukaMandela. Wabosha ejele laseJohannesburg Marshall Square, kanti uMandela wabekwa icala lokuthi ugqugquzele abasebenzi ukuthi bateleke kanye nokuphuma ezweni ngaphandle kwemvume. Ngokuzimele ecaleni nokulekelelwa nguSlovo njengomeluleki wakhe, uMandela wayefuna ukusebenzisa icala ukubonisa umoya we-ANC wokulwisa ubandlululo ngokwebala, kanti ngaleso sikhathi abasekeli bakhe bebhikishe ngaphandle kwenkundla. Wasuswa wasiya ejele lasePitori lapho uWinnie ayekwazi ukumvakashela khona, lapho esesitokisini waqala ukufundela iziqu zomthetho ngokukhoresponda, iziqu ze-Bachelor of Laws (LLB) efunda ne-University of London. Icala lakhe laqala ukuqulwa ngo-Okthoba, kodwa waphazamisa inkundla ngokugqoka imvunulo yosiko lwakhe,i-kaross, futhi wenqaba ukubiza ofakazi, kanti futhi waphendula ithuba lobufakazi bokuzikhalela (plea of mitigation) ukuba yinkulumo yezepolitiki. Lapho elahlwa yicala, wagetshwa iminyaka emihlanu esejele, kanti lapho ephuma enkundleni, abasekeli bacula ihhubo lesizwe i-Nkosi Sikelel iAfrika.

Ngo 1963 ngoJulayi, amaphoyisa ahlasela iPulazi leLilies, babopha labo abatholwa lapho, kanye nokushaqa amaphepha aye lapho, lapho abathola khona amaphepha ayebonisa imisebenziye-MK, kanti abanye ababebhalwe kulawo maphepha kwakungu-Mandela. Ukuqulwa kwecala le-Rivonia Trial kwaqala eNkantolo ePhakeme ePitori ngo-Okthoba, lapho uMandela namaqabane akhe khona ashajwa khona ngamacala amane okucikela phansi kanye nozungu lokuwisa umbuso ngodlame, uMshushusi wabo omkhulu kwakungu-Percy Yutar. Ijaji kwakungu-Quartus de Wet kanti futhi ngokushesha ijaji labonisa ukungeneli kobufakazi, kwasekuthi uYutar wahlela kabusha amashaji, lapho aqala khona icala elisha ukusukela ngoFebruwari ka 1964, lapho abiza khona ofakazi abangu 173, kanye nokuletha imiqulu yezinkulungwane kanye nezithombe ekuqulweni kwecala.

Ngisho noma abane ababebekwe icala, baphika uulthi bebengenele kwi-MK, uMandela nabanye abahlanu bavuma ukuthi yibo ababecikela phansi izakhiwo, kodwa baphika ukuthi babengenele impi yomshoshaphansi ye-guerilla ukulwa nombuso. Basebenzisa ukuqulwa kwecala ukukhombisa izizathu zomzabalazo wabo wezepolitiki; ekuvulweni kwecala ngabammangalelwa, uMandela wanikeza inkulumo yakhe yamahhora amathathu, eyayithi uzimisele ukufa (I Am Prepared to Die) . Leyo nkulumo yayifakelwe ugqozi, yinkuluma yegqala elingu-Castro kwinkulumo eyayithi umlando uyongikhulula (History Will Absolve Me) – kanti le nkulumo yabikwa kakhulu ngabezindaba ngisho noma kwakuyinkulumo eyayingavumelekile ngokomthetho ukwaziswa (censorship). Ukuqula kwaleli cala kwaba nedumela kakhulu, kwaba neningi kumhlaba wonke elalimemezela ukuthi bakhululwe abammangalelwa Abanhlangano yezizwe ezihlangane i-United Nations kanye nenhlangano ye-World Peace Council, kanti futhi iyunivesithi ye-University of London Union yavoteoa uMandela ukuba nguMongameli wayo. Ngomhla ka 12 Juni 1964, ujaji justice De Wet, wathola uMandela kanye nababili ayeshajwe nabo ukuba namacala kuwo womane amashaji; kodwa ngisho noma umshushiswi wayefuna kube nesigwebo sentambo (death sentence) ijaji labanikeza isigwebo sokudilikelwa yije noma isikwego sokuthi baphile impilo yabo yonke besejele (life imprisonment).

UMandela kanye nalabo ayequliswa nabo icala basuswa ePitori basiwa ejele lasesiqiwini e-Robben Island, kanti bagqunywa kulelo jele iminyaka engu 18. Babengavunyelwa ukuhlangana nezinye iziboshwa ezingezona ezepolitiki, ezaziku-Section B, UMandela wayebekwe kwiseli elimanzi elinomsokama likasimende, elilingana u 8 feet (2.4 m) by 7 feet (2.1 m), kanti wayelaliswa ecansini eliwucwecwana. Wayehlala ethukwa kanye nokuhlukunyezwa emzimbeni ngonogada bejele abamhlophe, kanti futhi yena nayeboshwe nabo ecaleni le-Rivonia, babesetshenziswa ukuqhekeza amatshe nsuku zonke, kwaze kwathi ngo-1965 baqala ukusetshenziswa kwi-quarry ye-lime. UMandela wayengavunyelwe ukufaka izibuko zamehlo ukumvikela elangaeni kanye nakwi-lime, kanti lokhu kwalimaza unomphela amahlo akhe. Kanti ebusuku wayefunda, efundela isiqu se-LLB, kanti futhi babenqatshelwa nokuthola amanyuziphepha, futhi yena wayekhiyelwa endaweni yakhe yedwa ekwi-solitary confinement izikhathi eziningi ngokutholakala eshushumbise izicashunywana ezinqanyulwe kumaphephandaba. Ekuqaleni wayebekwe kwizinga eliphansi kakhulu lobuboshwa lika-Class D, lokhu okusho ukuthi wayevunyelwe ukuvakashelwa kanye kanye nokuthola incwadi kanye ezinyangeni eziyisithupha, kanti futhi zonke ezinye izincwadi nemibhalo, wayengavunyelwe ukukuthola.

Iziboshwa zezepolitiki, zazenza umsebenzi kanye nesiteleka sokudikila ukudla (hunger strikes) – kanti ukudikila ukudla kwakungelona isu elisebenza kahle, ngokubona kukaMandela – lokhu babekwenzela ukuthuthukisa isimo sasejele, kanti futhi lokhu bekubona njengengxenye yomzabalazo wokulwa nombuso wobandlululo. Iziboshwa ze-ANC, zamkhetha ukuba yingxenye  yekomidi eliphezulu elaziwa ngokutyi yi-High Organ labesilisa abane, okwakungo-Sisulu, uGovan Mbeki, kanye no-Raymond Mhlaba, kanti futhi wazibandanya neqembu elalimele zonke iziboshwa zezepolitiki esiqiwini le-Ulundi, kanti lokhku kwenza ukuthi baxhumane ne-PAC, kanye namalunga eqembu le-Yu Chi Chan Club. Ngokusungula iYunivesithi yesiqiwi i-University of Robben Island, lapho khona zonke iziboshwa zazifundisa abanye emikhakheni ezinolwazi olunzulu kuyo, yena wayexoxa ngezihloko eziqondene nezenhlalisano nezepolitiki kumaqabane akhe.

Ngokuhambela izinkonzo zobuKhresto zangeSonto, uMandela wafunda ngenkolo yobusulumane ebizwa i-Islam. Kanti futhi wabuye wafunda nolimi lwe-Afrikaans, ngethemba lokuthi uzokwazi ukukhuluma nonogada kanye nokuba guqula ukuze baqonde umzabala. Waba nezivakashi eziningi zodumo ezazimuvakashela ejele, njengomeli weqembu lama-liberal ephalamende u-Helen Suzman weqembu le-Progressive Party, owaba nguye owayemvakashela kakhulu ejele nokuzama ukulwela ukumsiza ejele. NgoSeptembe ka-1970, wahlangana nelunga lephalamende yaseBrithani weqembu le-Labour Party MP Dennis Healey. Ungqongqoshe waseNingizimu Afrikak wophiko olalubizwa ezobulungiswa ngaleso sikhathi u-Jimmy Kruger wamuvakashela ngoDisemba ka-1974, kodwa yena noMandela babengazwani. Umama wakhe wamvakashela ngo-1968, kanti umama wakhe washona maduzane nje ngemuva kwalokho, kanti indodana yakhe yokuqala uThembi yashona engozini yemoto ngonyaka olandelayo, uMandela akavunyelwanga ukuya kuleyo mingcwabo yomibili kamama wakhe kanye nowendondana yakhe. Kanti umkakhe wayengakwazi ukumvakashela njalo ngoba naye wayede eboshwa njalo eboshelwa ezepolitiki, kanti indodakazi yakhe, yamvakashela okokuqala ngoDisemba ka-1975; uWinnie yena ekuphumeni kwakhe ejele ngo-1977, wadingiselwa endaweni yase-Brandfort, kanti futhi nalapho uWinnie wayengakwazi ukuyobona umyeni wakhe ejele.

Ukusukela ngo-1967, isimo sasejele sathuthuka sabangconywana, iziboshwa zabantu abamnyama zaniikezwa amabhulukwe emilenze emide ngoba zazikade zigqokiswa izikhindi, zavunyelwa nokudlala imidlalo, kanti nesimo sokudla sathi ukubangconywana. Ngonyaka ka-1969, uGordon Bruce weluka isu lokubaleka ejele likaMandela, kodwa lelo lisu layekwa ngemuva kokuba kutholakale ukuthi kwase kukhona impimpi kuzungu lwaleli lisu, lempimpi eyayisebenzela abophiko lwe-South African Bureau of State Security (BOSS), le mpimpi yayingenela leli lisu ngoba yayifuna ukuthi uMandela adutshulwe afe ngesikhathi sokuzama ukweqa ejele. Ngo-1970, uPiet Badernhorst waba yisikhulu sekhomanda. UMandela wabona kuqiniswa isandla ekuhlukunyezweni kwezibosha ngokwengqondo nangokomzimba, wakhalaza kumajaji ayevakashele iziboshwa, kanti lokhu kwenza ukuthi uBadenhorst asiwe kwenye indawo. Isikhundla sakhe sathatha nguKhomanda Willie Willemse, owaba nobudlelwane bensebenziswano noMandela, kanti futhi wayezimisele ukuthuthukisa isimo ejele. 

Ngo-1975, uMandela wase eyisiboshwa esisezingeni le-Class, esasimvumela ukuthi avakashelwe zivakashi eziningana kanye nokuthola izincwadi eziningana, kanti futhi waxhumana nosopolitiki owayelwa nombuso wobandlululo uMangosuthu Buthelezi kanye noDesmond Tutu. Ngalowo nyaka waqala ukubhala incwadi ngomlando wempilo yakhe, eyashushumbiswa yasiwa eLondon, kodwa ayezange ishicilelwe ngaleso sikkhathi, ngoba izikhulu zasejele zathola amakhasi ambalwa aleyo ncwadi, kanti wephucwa nelungalo lokuqhubeka nezifundo zakhe, lokhu okwenziwa iminyaka emine. Wasebenzisa leso sikkhathi ukunaka ingadi yakhe, kanye nokuqhubeka nokuzifundela nje, kwaze kwalapho esivunyelwe futhi ukuthi aqhubeke nokufundela iziqu zakhe ze-LLB ngo-1980.

Ekupheleni kweminyaka yoma 1960, udumo lukaMandela isikhundla salo sasesiqala ukuthathwa Steve Biko kanye nentshukumo ye-Black Consciousness Movement (BCM). Ngokubona ukuthi umsebenzi we-ANC wawungabonakali umphumela waowo, i-BCM yamemezela ukuthi kuqalwe intshukumo yezinyathelo ezishisayo, kodwa ngemuva kokuba kube novukelo lwaseSoweto, olwaziwa ngokuthi yi-Soweto uprising lwango-1976, iningi lamashanhliziyo e-BCM laboshwa, lwagqunywa ejele le-Robben Island. UMandela wazama ukwakha ubudlelwane na la mashanhliziyo amasha, ngisho noma wayenokubasola ngobudlamlilo babo, kanye nokuthi la mashanhliziyo ayebukela phansi izishukumi zabamhlophe ezazilwa nobandlululo. Ukuvuseleleka kodumo lukaMandela, kwabuye kwaqala ngoJulayi ka 1978, lapho eqeda iminyaka engama 60. yokuzalwa kwakhe. Wanikezwa iziqu zokubungazwa zobudokotela eLesotho, kanye nendlondlo ye-LeJawaharlal Nehru Award for International Understanding ezweni laseNdiya ngo-1979, kanti futhi wanikezwa nenkululeko yedolobha ebizwa i-Freedom of the City of Glasgow, ezweni lase-Scotland ngo 1981. Kwathi ngoMashi ka 1980 isiqubulo noma isilogeni sokuthi Makukhululwe uMandela se-Free Mandela! sasungulwa ngumbhali wezindaba u-Percy Qoboza, kanti lesi siqubulo saqala umkhankaso omkhulukazi wamazwe omhlaba, owabangela ukuthi abophiko lwezokuvikelela kwinhlangano yeZizwe ezihlangane, i-UN Security Council yenze isimemezelo sokuthi akhululwe ejele. Ngisho noma kwaba nengcindezi enkulu yamazwe angaphandle, uhulumeni wobandlululo wenqaba ukumkhulula, kanti futhi kulokhu, uhulumeni wobandlululo wayesekelwa yinqubo yomshoshaphansi yamazwe amakhulu eyaziwa ngelokuthi yi-Cold War kodwa uhulumeni wobandlululo wathola ukwesekelwa nguMongameli we-US uMongameli u-Ronald Reagan kanye noNdunankulu (uPrime Minister) waseBrithani u-Margaret Thatcher; bobabili laba baholi bamazwe amakhulu aphesheya, bathi inhlangano kaMandela i-ANC, yinhlangano yobuphekula zikhuni (terrorist organisation) kanti futhi izwelana nobukhomanisi, futhi laba baholi basekelwa ukuthi i-ANC iqhubeke nokucindezelwa umbuso wobandlululo.

Ngo-Epreli ka 1982, uMandela wadluliselwa ejele le-Pollsmoor Prison eTokai, Cape Town kanye nabanye abaholi abaphezulu be-ANC abanjengo Walter Sisulu, u-Andrew Mlangeni, u-,Ahmed Kathrada kanye noRaymond Mhlaba; ngaleso senzo sokudluliselwa ePollsmoor, babekholelwa ukuthi bakhishwa inyumbazane ukuze bangahlangana neziboshwa ezisha zentsha yezishukumi ezazisanda kufika ejele. Isimo saseJele lasePollsmoor, sasingcono kakhkulu kunesase-Robben Island, ngisho noma uMandela wayekhumbula amaqabane esiqiwini kanye nendawo enhle yesiqiwi. Ngokuba nomoya wokuzwana nesikhulu sekhomanda, uBrigadier Munro, wavumela uMandela ukuthi enze ingadi ophahleni (roof garden), kanti ngalesi sikhathi, uMandela wayesefunda kakhulu, kanye nokubhala izincwadi ezibhalela abangaphandle, ngoba manje wayesevunyelwe ukubhala izincwadi ezingu 52 ngonyaka. Waqokwa ukuba yi-patron yenhlangano eyayihlanganisa izinhlanga ezehlukene ye- United Democratic Front (UDF), eyayisungulelwe ukuphikisana namithetho emisha yobandlululo eyayenza inkohliso yokuqeda ubandlululo, imitheshwana (reforms) eyasungulwa nguMongameli weNingizimu Afrika, u-P. W. Botha. Uhulumeni wobandlululo neqembu lakhe uBotha le-National Party laqala ukuvumela Amakhaladi namaNdiya ukuvota kumaphalamendana amancane abo, kanti la maphalamendana nabo, ayelawula ezemfundo, ezempilo kanye nezezindlu, kodwa abantu abansundu bama-Afrika, bona babekhishelwe ngaphandle kule nqubo; njengoMandela, i-UDF, yabona le nqubo njengemizamo yokwehlukanisa intshukumo yokulwa nobandlululo ngokwezinhlanga.

Udlame lwaya ngokudlondlobala kulo lonke izwe, kanti iningi labantu lalesabela ukuthi kuzoba nokuvukelwana kwesizwe sonkana. Ngenxa yengcindezi yamazwe omhlaba, amabhangi angaphandle amisa utshalomali eNingizimu Afrika, lokhu okwabangela ukuthi umnotho ungakhuli. Amabhangi amaningi noThatcher ancenga uBotha ukuthi akhulule uMandela  – lokhu kwenzeka ngesikhathi uMandela eba nedumela khulu, kanti la mabhangi ayefuna ukwehlisa ulaka ezweni. Ngisho noma uBotha wayebona uMandela eyikhomanisi elikhulukazi elilandela inqubo ye-Marxist kakhulu (arch-Marxist), ngoFebruwari ka-1985, uBotha wathembisa ukukhulula uMandela uma nje engathembisa nokuyeka inqubo yomzabalazo wezepolitiki wezikhali (on condition that he unconditionally rejected violence as a political weapon). UMandela lesi sithembiso sikaBotha, wasikhahlela ngazo zombili izinyawo, wakhulula isitatimende esafunda yindodakazi yakhe uZindzi, esasibuza umbuzo wokuthi, nhloboni lena yenkululeko athenjiswa yona nguBotha, isihloko sesitatimende sakhe, sasithi: What freedom am I being offered while the organisation of the people [ANC] remains banned? Only free men can negotiate. A prisoner cannot enter into contracts.)

Ngo-1985, uMandela wahlinzwa ngenxa youvuvukala kwemvilaphi, ngaphambi kokuthi ahlaliswe yedwa kuphiki lwangezansi lwejele e-ground floor.  ama-seven eminent persons, laba kwakuyizithunywa, ezazithunywe ukuthi zizoxoxisana nombuso kaBotha ukuthola isixazululo, kodwa uBotha wenqaba ukuhlangana nalaba balisa balezi zithunywa, ngoJuni walowo nyaka wamemezela umthetho omusha wesimo esibucayi owaziwa ngokuthi yi-state of emergency, kanye nokuphaka amaphoyisa kuzo zonke izindawu zabantu abamnyama ukuthi baboshwe ngobuningi. Kanti izidlamlilo ezaziwa nombuso nenqubo yobandlululo zavuka indlobana zawuvuthela kakhulu umzabalazo, kanti nabe-ANC nabo baqinisa isandla kakhulu ngohlaselo, lapho abahlasela izihlandla ezingu 231 ngo-1986 kanti eingu 235 ngo-1987. Udlame lwabhoka ngamandla ezweni njengoba uhulumeni waphaka kakhulu amasosha kanye namaphoyisa ukuzama ukucisha umlilo wemikhankaso yomzabalazo, kanti futhi uhulumeni wobandlululo wanikeza nezikhali amanye amaqembu amaZulu ngaphansi kwenhlangano ye- Inkatha, ukuhlasela abantu emalokishini, kanti lokhu nakho kwavuthela kakhulu nokubhebhethekisa udlame ne-ANC. UMandela wacela ukubamba umhlangano noBotha, kodwa uBotha wenqaba, kunalokho uMandela wahlangana ekhusini noNgqongqoshe owayebhekene nezamaphoyisa ezweni u-Kobie Coetsee ngo-1987, kanti futhi waphinda waba neminye imihlangano engu 11 eminyakeni elandelayo engu 3. UCoetsee, wahlela imihlangano yokuxoxisana noMandela, kanti futhi wahlangana nezinye izikhulu zikahulumeni ezine, kwimihlangano eyaqala ngoMeyi 1988, futhi leli qembu lavuma ukukhulula abanye ababoshwa bezepolitiki kanye nokuthi kumele kuvulwe umlomo inhlangano ye-ANC kodwa uma ingathembisa ukuhlukana nomzabalazo wezikhali kanye nokunqamula ubudlelwane nenhlangano yamakhomanisi, iCommunist Party, kanti futhi oMandela bangaqikeleli ukuthi kumele kube novoto olubandakanya wonke umuntu lokubusa kweningi ngenqubo ye-majority rule. UMandela wazenqaba zonke lezi zimo abombuso wobandlululo ababezibeka, washo nokuthi umzabalazo wezikhali, uyyokwa uma uhulumeni wobandlululo naye engayeka udlame kubantu.

Ukuqeda konyaka wobu 70 kaMandela ngoJulayi ka 1988, kwahuha amehlo abantu bamazwe omhlaba kakhulu, okwaba nedumela kakhulu yinkhonsathi eyaziwa ngelokuthi yi-tribute concert eyabanjelwa eLandani eWembley Stadium eyafakelwa kumathelevishini amazwe omhlaba futhi yabukelwa ngabantu abalinganiselwa kuma 200 million kuwo wonke umhlaba. Ngisho noma ayebonwa njengeqhawe elikhulu kumazwe omhlaba, kodwa wayenezinkinga emndenini wakhe, ngoba abaholi be-ANC, bamazisa ukuhti umkakhe uWinnie, usezihlome njengomholi wegenge yezigelekeqe zezigebengu ezazizibiza ngokuthi yi- Mandela United Football Club, kanti le genge yayihamba ihlasela abantu nokubabulala lapho khona okwakubandakanya noubulawa kwezingane  – eSoweto. Abanye abantu bameluleka ukuthi adivose nomkakhe, kodwa yena waqoka ukuhlala nomkakhe kanye nokwethembeka kuye, umkakhe waquliswa icala maqondana nezenzo zale genge watholakala enecala.

Ngemuva kokuba ephole kwisifo sofuba (tuberculosis) esasibangelwe yisimo esibi somsokama ayekuso kwiseli lakhe, ngoDisemba ka-1988, uMandela wudluliselwa ejele lase-Victor Verster Prison eduzane nase-Paarl. Lapha wahlaliswa endlini yokunethezeka kanogada, lapho ayenompheki wobuchwephese emphekela, wasebenzisa isikhathi sakhe ukuqedelela isiqu sakhe se-LLB. Kule ndawo, wayevunyelwe ukuba nezivakashi eziningi kanti futhi wenza nendlela yokuxhumana ngokungumshoshaphansi, nomholi we-ANC owayeseludingisweni u-Oliver Tambo.  Ngonyaka ka 1989, uBotha washaywa yi-stroke, kodwa waqhubeka nokuba ngumongameli wombuso, kodwa wayeka esikhundleni sokuba ngumholi we-National Party, isikhundla sakhe sathathwa ngu-F. W. de Klerk. UBotha wamangaza uMandela ngokummema ukuzophuza itiye naye, lesi simemo uMandela wasibona njengesobugani. Emavikini ayisithupha ngemuva kwalokho, isikhundla sokuba ngumongameli wombuso, sikaBotha, sathathwa ngu-de Klerk, lo mongameli omusha wayekholelwa ukuthiinqubo yobandlululo ayisasebenzeki, ngakho-ke iziboshwa eziningi zezepolitiki ze-ANC. Ngemuva kokuba kobandakazi olukhulu lwaseJarimani olwaziwa ngokuthi yi-Berlin Wall ngoNovemba ka-1989, u de Klerk wabizwa umhlangano wekhabhinethi yakhe ukuzoxoxa ngokuvulwa komlomo kwenhlangano ye-ANC kanye nokukhulula uMandela. Ngisho noma abanye azakwabo babengavumelani naye bephikisana naye, ude Klerk wahlangano noMandela ngoDisemba ukuxoxa naye ngesimo, kanti obabili la madoda, abona lo mhlangano ungowobungani, ngaphambi kokuvula imilomo yazo zonke izinhlangano zezepolitiki ezazivalwe imilomo ngoFebruwari ka 1990, kanye nokumememezela ukukhululwa kukaMandela ngaphandle kokubeka imibandela.  . Maduzane ngemuva kwalokho, kwavunyelwa ukuthi izithombe zikaMandela ziboniswe kwabezindaba, lokhu kwakungokokuqala nqa eminyakeni engu 20 lokhu kuvunyelwa eNingizimu Afrika.

Lapho ephuma ejele lase-Victor Verster Prison ngomhla ka 11 Februwari, uMandela waphuma ebambe isandla sikaWinnie phambi kwezihlwele zabantu kanye nabezindaba, kanti lokhu kwasakazwa kuwo wonke amazwe omhlaba . Washayelwa ngemoto waya eCape Town's City Hall lapho ayelindwe khona zihlwele zabantu, wanikeza inkulumo yakhe, yokuzinikela ukusebenzela uxolo nokubuyisana kwezinhlanga zabamhlophe, kodwa wakubeka wakucacisa uuthi umzabalazo wezikhali we-ANC awukapheli uzoqhubeka njengendlela yezenzo zokuvikela abantu kudlame lombuso wobandlululo (a purely defensive action against the violence of apartheid.) Wathi unethemba lokuthi uhulumeni uzovuma ukubanga isimo sokuthi kungasabi bikho isidingo somzabalazo wezikhali (there may no longer be the need for the armed struggle), kunalokho, kube nokugxila ekuletheni uxolo nokuthula emiphakathini yeningi labantu abamnyama, kanye nokubanikeza ilungalo lokuvota kukhetho lukawonkewonke nolwezindawo. Ezinsukwini ezilandelayo, wahlala emzini ka-Desmond Tutu, uMandela kanye nabangani bakhe kanye namashanhliziyo, abezindaba, wanikeza inkulumo lapho okulinganiselwa khona ukuthi kwakunabantu abangu 100 000 eJohannesburg, esitediyamu se-Soccer City.

UMandela waqhubeka wavakashela amazwe eAfrika, lapho ahlangana khona nabasekeli, kanye nosopolitiki, eZambia, eZimbabwe, eNamibia, eLibya nase-Algeria, waqhubekela eSweden lapho ahlangana khona noTambo, waya naseLandani, lapho avela khona kwikhonsathi enkulukazi yenkululeko ye-Nelson Mandela: An International Tribute for a Free South Africa concert eyabanjelwa eWembley Stadium. Wakhuthaza amazwe ukuthi aqhubeke nokunswinya umbuso wobandlululo, eFrance wemukelwa khona nguMongameli wakhona, uFrançois Mitterrand, eVatican City wamukelwa nguPope John Paul II, kanti eUnited Kingdom wahlangana noThatcher. E-United States, wahlangana noMongameli uGeorge H.W. Bush, wakhuluma kwizinkundla zakhona zombili ze-Congress wavakashela amadolobha ayisishagalombili, ikakhulukazi enedumela kubantu abamnyama baseMelika okungama- African-American. Ezweni lase-Cuba wahlangana noMongameli uFidel Castro, okwakungumuntu owayesemhloniphe kakhulu nokumbuzana isikhathi eside, kanti bobabili babangabangani abakhulukazi. Wahlangana  noMongameli u-R. Venkataraman waseNdiya, uMongameli u-Suharto wase-Indonesia, UNdunankulu u-Mahathir Mohamad eMalaysia, uNdunankulu uBob Hawke wase-Australia, wavakashela nezwe lasse-Japan; akazange esaya e-Soviet Union, izwekazi elalisekele i-ANC isikhathi eside.

NgoMeyi ka 1990, uMandela wahola ithimba le-ANC lokuqala izingxoxo nethimba likahulumeni, lapho bahlangana khona namadosa angu 11 ama-Afrikaner. La madoda ohlangothi lombuso bamangazwa kakhulu ulwazi lukaMandela lomlando wama-Afrikaner, kanti izingxoxo zaholela kwimibhalo yengxoxo eyabizwa ngokuthi yi-Groot Schuur Minute, lapho uhulumeni avuma khona ukususa umthetho wesimo esibucayi i-state of emergency. Ngo-Agasti, uMandela ngokubona ukuthi kwakungalinganwa ngamandle, ibutho le-ANC lalingaqinile kakhulu, uMandela wamemezela ukuthi kumiswe umzabalazo wezikhali, kule ngxoxo ye-Pretoria Minute, kanti kulesi senzo sakhe, wagxekwa kakhulu yizindlamlilo zezomzabalazo wezikhali, abe-MK . Wachitha isikhathi esiningi ezama ukuhlanganisa kanye nokwakha inhlangano ye-ANC, lapho akhuluma khona kwikhonferense eJohannesburg ngoDisemba, eyayihanjelwe zithunywa ezingu 1600, kanti iningi lazo labona ukuthi uMandela akasesona isidlamlilo njengalokho ababekulindele H. Kwikhonferense kazwelonke yango 1991 yeANC, eThekwini, uMandela wakwamukela amaphutha e-ANC kanti futhi wamemezela nenhloso yakho yokwakha inhlangano eqinile nesebenza kahle ngokufanele. Kwikhonferense, wakhethwa njengoMongameli we-ANC, ukuthatha isikhundla sikaTambo, kanti futhi kwakhethwa nekomidi lesigungu esiphezulu esasinabantu bezinhlanga ezehlukene nabobulili obehlukene, emkhakheni kazwelonke.

UMandela wanikezwa ihhovisi endlunkulu ye-ANC ebhilidini elalisanda kuthengwa eShell House, maphakathi neJohannesburg, kanti futhi wayohlala noWinnie endlini yakhe enkulu eSoweto. Umendo wabo awuqhubekanga kahle ngoba wathola nolwazi lokuthi unkosikazi wakhe akathembekile uthandana noDali Mpofu, kodwa waqhubeka nokusekela umkakhe ecaleni ayebekwe lona lokuthumba kanye nokushaya ngokulimaza (kidnapping and assault). Wagqugquzela ukuthola imali yokukhokela abammeli bomkakhe ecaleni, wathola khona imali kwabenhlangano ye-International Defence and Aid Fund for Southern Africa kanye nakumholi wase-Libya uMuammar Gaddafi, kodwa kwathi ngoJuni 1991, umkakhe watholakala enecala, kanti ngalokho wanikezwa isigwebo seminyaka eyisithupha elingisiwe kodwa yaphgungulwa leminyaka ukuba yiminyaka emibili kwi-aphili.  Kwathi ngomhlaka 13 Epreli 1992, wamemezela esidlangalaleni ukwehlukana kwakhe noWinnie. I-ANC nayo yathi uWinnie akehle esikhundleni sekomidi lesigungu esiphezulu ngokukhwabanisa imali ye-ANC; uMandela wasuka waphuma wayohlala kwisabhabhu yeJohannesburg ye-Houghton. Imizamo kaMandela yokuletha izinguquko zokuthula yayisebucayini isikazwa wudlame olwalenzeka emalokishini phakathi kwabantu abamnyama olwalwaziwa kwabezindaba njengokuthi yi-black-on-black violence, particularly between ANC and Inkatha supporters in KwaZulu-Natal, in which thousands ikakhulukazi lolu dlame lolubonakala kakhulu phakathi kwabasekeli be-IFP kanye ne-ANC eKwaZulu-Natali, lapho khona okwafa khona izihlwele zabantu. UMandela wahlangana nomholi weNkathu uButhelezi, kodwa abantu be-ANC bavimbela ukuqhubeka kwalezi zingxoxo ngoba zazingasizi ukuletha uxolo, udlame lwalulokhu luphendlekile. UMandela wathi kukhona abengalo yesithathu abaphendla udlame, abaphendli babaziwa ngokuthi yi-third force laba baphendli babetholakala kwabophiko namasevisi ezobunhloli ngasohlangothini lukahulumeni wobandlululo, okwakuyibo ababephemba ukubulawa kweningi labantu abamnyama slaughter of the people) kanti futhi uMandela wakubeka ngokusobala ukuthi uDe Klerk unesandla kudlame olwenzekayo  – waqala ngokuthi angasamethembi uDe Kleerk – ikakhulukazi ngemuva kobulawo lwabantu ngesihluku esikhulu kwi-Sebokeng massacre. NgoSeptemba ka 1991, kwaba nekhonferense yokubanga ukuthula eyabanjelwa eJohannesburg, lapho khona uMandela, uButhelezi kanye no-de Klerk abasayhina khona isivumelwano soxolo sokuqeda udlame, ngisho noma udlame lwaqhubeka ngemuva kwalesi sivumelwano.

Ingqungquthela enkulukazi yezingxoxo eyabizwa ngokuthi yi-Convention for a Democratic South Africa (CODESA) yaqala ngoDisemba ka 1991, eJohannesburg endaweni ye-World Trade Centre, yayihanjelwe zithunywa ezingu 228, ukuvela kumaqembu ezepolitiki angu 19. Ngisho noma u-Cyril Ramaphosa nguye owayehola ithimba le-ANC, uMandela nguye owangokhuza phambili, kanti futhi ngemuva kokuba uDe Klerk agxeka udlame lwe-ANC, uMandela wasukma ngemuva kukaDe Klerk watshela uDe Klerk ezikabhoqo ngokuthi ungumholi kahulumeni wegcunswana elincane lenkohlakalo elingenagunya nokwesekelwa yiningi labantu bezwe, (head of an illegitimate, discredited minority regime). Izingxoxo ezazishushuzelwa kakhulu yi-National Party kanye ne-ANC, azifezanga lutho olutheni olubambekayo. Kwabuye kwabanywa enye iCODESA 2 ngoMeyi ka-1992, lapho khona uDe Klerk wayecindezela ukuthi izwe leNingizimu Afrika ngemuva kobandlululo, kumele libe yizwe elikrayiwe nokwehlukaniswa, ngenqubo eyeziwa ngokuthi yi-federal system lapho khona okuyoba nabengameli abayoshintshashintshana ngesikhundla ukuvikela abezinhlanga ezinezibalo ezincane (ethnic minorities); uMandela lokhu wakukhahlela ngazo zombili, wathi izwe ngekalakraywa ngokobuhlanga, liyizwe elilodwa ngaphansi kwenqubo ye-unitary system eliyobuswa yiningi lapho khona wonke umuntu ovotayo. Ngemuva kobulawo lwabantu abaningi kwi-Boipatong massacre kubulawa abantu baselokishini nabasekeli be-ANC bebulawa ngamabutho eNkatha ayesekelwe ngamasosha namaphoyisa ombuso wobandlululo, uMandela wamisa izingxoxo, ngaphambi kokuthi ahambele umhlangano wamazwe ase-Afrika i-Organisation of African Unity eSenegal, lapho khona amemezela ukuthi abe-UN Security Council babenesesheni yesipesheli, lapho aphakamisa khona ukuthi kube nebutho lamazwe omhlaba lokugcina uxolo elaziwa ngokuthi yi-UN peacekeeping force okwakumele liphakwe eNingizimu Afrika, ukuvimbela udlame lombuso lwe-state terrorism. A-UN bathumela inxusa labo u-Cyrus Vance ukuza ezweni ukuzolekelela izingxoxo. I-ANC yamemezela imikhankaso kawonkewonke ezweni, kanti ngo-Agast, i-ANC yagqugquzelela isiteleka sikawonkewonke eNingizimu Afrika, kanti abasekeli be-ANC bamasha baya ePitori.

Ngemuva kokubulawa kweningi labantu kwi-Bisho massacre, lapho khona okwabulawa abantu abasekeli be-ANC abangu 28 ANC kanye nesosha elilodwa, bebulawa ngokudutshulwa amasosha e-Ciskei Defence Force ngesikhathi sokumasha, uMandela wabona ukuthi imikhankaso kawonkewonke ibangela kudlame oluningi, wabuya waqhuba izingxoxo ngoSeptemba. Wavuma ukuqhuba izingxoxo ngaphansi kwesimo sokuthi zonke iziboshwa zezepolitiki zikhululwe, nokuthi amabutho amazulu ephucwe izikhali zawo ayehlasela ngazo abantu, kanye nokuthi kufanekelwe imifensi emide emahhositela amaZulu, ukuvimbela ukuthi abantu beNkatha bangahlaseli abantu emalokishini; lokhu kwabangela ingcindezi kuDe Klerk, kanti uDe Klerk waphoqeleka ukukuvuma lokhu noma wayengafuni. Izingxoxo zavumelana ngokuthi kumele kubanjwe ukhetho lukawonkewonke, ukuphetha ngokuthi kube nohulumeni weminyaka emihlanu, uhulumeni owaziwa ngokuthi uhulumeni we-coalition government of national unity kanye nenkundla yomthethosisekelo kazwelonke, lokhu kwenza ukuthi i-National Party iqhubeke ukuba nomthelela kwezepoliltiki. I-ANC yavuma ukuvikela imisebenzi yabasebenzi bakahulumeni abamhlophe, kanti futhi lokhu kwasolwa kakhulu ngabantu ngaphakathi. UMandela noDe Klerk bavumelana ngomthethosisekelo wesikhashana (an interim constitution) owawulandela inqubo eyaziwa ngokuthi yi-liberal democratic model, eguyaza ukwehlukana kwemikhakha kahulumeni, ukubanga ukuthi kube nenkundla yomthethosisekelo, kanti futhi kumthethosisekelo kwafakelwa nomthetho-mkhulu wamalungelo owaziwa ngokuthi yi-bill of rights efana neyase-US; kanti futhi izwe lehlukaniswa ngezifundazwe noma amaprovinsi ayisishagalolunye, kanti iprovinsi neprovinsi ibe no-premier noma undunankulu wayo kanye nabasebenzi bophiko lukahulumeni kwiprovinsi ngayinye, lokhu kwakusho ukuhambisana nesifiso sikaDe Kleri kanye noMandela sokuthi kube nenqubo ye-federalism kodwa kube kuyizwe elilodwa nohulumeni oyedwa wobumbano lesizwe.

Ngokukhthazeka ukuthi inqubo yedimokhrasi yayisikazeka isikazwa wudlame lontamolukhuni leqembu elalizibiza ngokuthi yi-Concerned South Africans Group (COSAG), okwakuyi-alayense noma umbimbi lwamaqembu ontamolukhuni bma-Afrikaner, kanye namaqembu aye funa ukukraya izwe libe zizwana eziseceleni ezingeyona ingxenye yezwelonke nesizwe sonkana, amaqembu afana neNkatha, ngoJuni 1993, iqembu lontamolukhuni le-Afrikaner Weerstandsbeweging (AWB) lahlasela abantu ezingxoxweni ezazibanjelwa e-Kempton Park World Trade Centre. Ngemuva kokubulawa komholi we-ANC u-Chris Hani, uMandela wenza isimemezelo ngenkulumo kazwelonke, encenga abantu ukuthi behlise imimoya bangenzi uvukelo, ngemuva kwalokho wavela emngcwabeni kaTambo eSoweto, uTambo wabulawa yi-stroke. NgoJulayi 1993, uMandela noDe Klerk bavakashela e-US kodwa bengahambisani ndawonye, bahlangano noMongameli wakhona wangaleso sikkhathi u-Bill Clinton kanti bobabili banikezwa indondo ye-Liberty Medal. Ngemuva kwalokho, uMandela noDe Klerk bayonikezwa indondo yomhlaba  yoxolo bobabili, indondo ebizwa ngokuthi i-Nobel Peace Prize ezweni laseNorway. Ngokututuzelwa nguThabo Mbeki, uMandela waqala ukuhlangana nosomabhizinisi abakhulu, kanti futhi washayela phansi ngenqubo yokuthathwa kwempahla yesizwe ibe ngaphansi kombuso, inqubo ebizwa ngokuthi yi-nationalisation, ngokwesabela ukuthi izokwesabisa abotshalomali bamazwe angaphandle. Ngisho noma le nqubo yakhe yakamuva yasolwa yilabo abangasohlangothini lobusoshalizimi be-ANC, waqala ukukhuthaza inqubo yokuthengiswa kwempahla yombuso ukuthi ibe sezandleni zosomabhizinisi, inqubo eyezwa ngelokuthi i-privatisation nomai- private enterprise kanti lokhu wakwenza ngokukhuthazwa amaqembu obukhomanisi aseShayina ne-Vietnam, la maqembu ahlangana nawo engqungqutheleni yamazwe omhlaba ngoJanuwari ka 1992, ingqungquthela ye-World Economic Forum eSwitzerland. Kanti futhi uMandela wabuye wavela nakwifilimu eyayenziwa ngenkokheli noma umholi wabamnyama yaseMelika, wavela eklasini njengothisha, enza inkondlo yaleyo nkokheli kwisiqephu sokugcina, inkokheli engu-Malcolm X kwisiqephu sokugcina sefilimu sango 1992 esasenziwa ngayo le nkhokheli yaseMellika u- Malcolm X.

Njengoba ukhetho lwase luhlelelwe umhla ka 27 Epreli ngo-1994, i-ANC yaqala ukukhankasela lolu khetho, yavula amahovisi ezokhetho angu 100, kanye nokusungula inqubo yokubhonisana nabantu eyayibizwa ngokuthi ama-People's Forums kulo lonke izwe, lapho khona uMandela wayehamba ekhuluma khona, kanti futhi engumholi owaziwayo nohlonishwa kakhulu yibo bonke abantu eNingizimu Afrika. I-ANC yakhankasa ngaphansi kohlelo lwemvuselelo nentuthuko olwabizwa nge-Reconstruction and Development Programme (RDP) ukwakha izindlu eziyisigidi noma imiliyoni eminyakeni emihlanu, ukuqala inqubo yemfundo yabo bonke abantu, kanye nokutholakala kwamanzi nogesi. Isiqubulo noma isilogeni sayo sasithi, impilo engcono kubo bonke abantu  (a better life for all), noma kwakungacacile kahle ukuthi le ntuthuko izozithola kuphi izimali. Ngaphandle kwephephandaba le-Weekly Mail ne-New Nation, Abaningi bemigude yezindaba, babephikisana nokhetho lukaMandela, ngoba besabela ukuthi kuzoba nokuvukelana kwesizwe, kunalokho, abezindaba babesekela uukhethwa kwe-National Party noma i-Democratic Party. UMandela wachitha isikhathi esiningi egqugquzelela i-ANC ukuthola imali, wahambela amazwe enyakatho neMelika, eYuropha, kanya namazwe ase-Asia, ukuhlangabe nezicebi zakhona, ezibandakanya labo ababesekela umbuso wobandlululo. Kanti futhi wabuye wakhankasela nokuthi izingane ezineminyaka engu 14 zivunyelwe ukuvota okusho ukuthi iminyaka yokuvota yehliswe ku-18 iye ku-14; kanti lokhu kwakhahlelwa yi-ANC, ingavumelani nalo mgomo futhi lokhu bakwenza inhlekisa ngaye.

Ngokukhathazeka ukuthi i-COSAG yayizophazamisa ukhetho nokulucikela phansi, ikakhulukazi ngenxa yezinxushunxushu ezenzeka e-Bophuthatswana kanye nekomkhulu le-ANC i-Shell House Massacre – lapho okwenzeka khona izehlakalo zodlame, olwalubandakanya i-AWB neNkatha ngokunjalo, uMandela wahlangana nosopolitiki bama-Afrikaner, namajenerali, abandakanya o-P. W. Botha, uPik Botha kanye nooConstand Viljoen, ukuze abancenge ukusekela kanye nokusebenza ngaphansi kwenqubo yedimokhrasi, kanti futhi enoDe Klerk bahlangana noButhelezi neNkathi yakhe, ukumncenga ukuthi angenele ukhetho, kunokuthi aqale impi yokukraya izwe iziqeshana ngezinhlanga. Njengabaholi bamaqembu amabili amakhulu, uDe Klerk noMandela, bavele kuthelevishini benengxoxo-mpikiswano, ngisho noma uDe Klerk wabonakala ekhuluma kangcono kuleyo ngxoxo, uMandela welula isandla waxhawula uDe Klerk, okwamumangaza, lokhu okwenza ukuthi abantu baphawule ngokuthi uMandela wuye ongqobile kwingxoxo-mpikiswano. Ukhetho lwaqhubeka noma kwabakhona okusadlame okwathanda ukuphazamisa ngoba i-AWB  yatshala ibhomu elabulala abantu abangu 20 ibhomu elatshalwa ngemoto. Njengoba kwakulindelekile, i-ANC yawina ukhetho ngama 63% wamavoti, okusho ukuthi yacishe yathola iningi eliyinxenye yokubili-kokuthathu (two-thirds majority) ukuze ikwazi ukushintsha umthethosisekelo yodwa. Kanti i-ANC yawina kumaprovinsi ayisikhombisa, lapho khona iNkatha ne-National Party abathatha khona amaprovinsi amabili, okuyiKwaZulu-Natali kanye neNtshona-Kapa. UMandela wavotela esikoleni sOhlange High School eDurban, kodwa ngisho noma ukuwina kwe-ANC kwaqinisekisa ukuthi uMandela abe nguMongameli, wakwemukela ukuthi ukhetho luye lwaphazanyiswa yinkwabaniso eyenzeka kwezinye izindawo kanye nokucikelwa phansi okwenzeka ngesikhkathi sokhetho.

Inkundla entsha yesiShayamthetho yokuqala, umsebgenzi wayo wokuqala kwaba ukukhetha uMandela njengoMongameli wezwe wokuqala omnyama kwinqubo yedimokhrasi. Ekugcotshweni kwakhe ePitori ngomhla ka 10 Meyi ngo 1994, ukugcotshwa kwakhe kwabukelwa yizihlwele-hlwele zabantu kuwo wonke umhlaba kumathelevishini. Ukugcotshwa kwakhe, kwahanjelwa yizivakashi zabantu abangu 4000, okwakubalwa kubo abaholi bamazwe omhlaba, abehlukene. UMandela waba ngumholi wohulumeni wobumbano lesizwe i-Government of National Unity kanti kulohulumeni, iningi lamalunga kwakungaka-ANC – kanti futhi kwakuyiyo yodwa eyayingenaso isipiliyoni sokubusa – kulo hulumeni kwakukhona iqembu le-National Party kanye neNkatha.  Ngaphansi koMthethosisekelo wesikhashana, iNkatha ne-NP zathola izihlalo kuhulumeni, ngoba zaziwine izihlalo ezingu 20. Ngokuhambisana nezivumelwano, uDe Klerk waba ngusekelamongameli wokuqala noma i-Deputy President, kwathi uThabo Mbeki wakethwa ukuba ngumongameli wesibili. Ngisho noma uThabo Mbeki kwakungeyena umuntu ayezikhethel yena, uMandela wancika kuye kakhulu maqondana nemigomo kanye nemininingwane yemigomo. UMandela wangena ehhovisi lobungameli e-Tuynhuys eCape Town, uMandela wavumela ukuthi uDe Klerk aqhubeke nokuhlala endlini yobungameli e-Groote Schuur estate, yena wayohlala eduzane e-Westbrooke manor, ayibiza ngokuthi yi-Genadendal, okusho indawo noma isigodi somusa (Valley of Mercy) ngolimi lwe-Afrikaans. Wagcina umuzi wakhe e-Houghton, kanti futhi wayokwakha umuzi eQunu, lapho ayehlala njalo evakashela khona, ehamba-hamba endaweni yakubo, ukuhlangana nabantu bendawo, kanye nokusiza ekuxazululeni izingxabano.

Lapho eqeda unyaka ka 76, waqala ukuhlushwa yizifo zobudala,ngisho noma waqhubeka nokuba nomdlandla womsebenzi, wazizwa enomzwangedwa. Wayehlala evakashelwa ngosaziwayo abafana no-Michael Jackson, uWhoopi Goldberg, kanye namantombazane eqembu le-Spice Girls, kanti futhi wabanobungani no-Harry Oppenheimer we-Anglo-American, kanye nonkosikazi wamanghisi u-Queen Elizabeth II oowavakasha ngoMashi 1995 kuvakasho lwe-state visit eNingizimu Afrika, lokhu kwenza ukuthi agxekwe kakhulu ngabe-ANC ababengahambisani nenqubo yobukhapitali. Ngisho noma wayezunguzwe yizinto eziningi zobucebi, yena wayeziphilela impilo elula engeyona eyobucebi, kanti futhi ingxenye yomholo wakhe elinganiselwa ku-R552,000 wayeyinikela kwisikhwama sezingane se-Nelson Mandela Children's Fund, asisungula ngo-1995. Ngisho noma aqeda inqubo yokunswinya abezindaba inqubo ye-press censorship, kanti futhi wayefuna abezindaba bakhululeke ekubikeni ezezindaba ngenqubo eyeziwa nge-freedom of the press, kanti futhi waba nobungani nababhali bezindaba amajenalisti, kodwa uMandela wayegxeka udaba lokuthi izizinda eziningi zabezindaba, ubunikazi bazo busesezandleni zabamhlophe abacebile, kanti wayekholelwa ukuthi lezi zizinda zezindaba zihlala njalo zigxila ekubikeni ngobugebengu kuphela ngendlela eyethusa abantu. Wayehlala njalo eshintsha izimpahla ezigqokayo, ngemuva kokuba ebengumongameli, kanti enye yezinto ayethanda ukuzigqoka ngamayembe alula nalengayo abizwa ngokuthi ama-Batik shirts, agcina ngokwaziwa ngokuthi ama-Madiba shirts, lokhu wayekugqoka ngisho eya nasemicimbini yosiko neyangokomthetho.

NgoDisemba ka 1994, uMandela washicilela incwadi yomlando wakhe, esihloko sithi, indlela ende eya enkululekweni (Long Walk to Freedom,) okuyi-autobiography yemibhalo ayibhala esesejele, kodwa yafakelwa imibono emisha yezingxoxo azenza nombhali owaziwayo wejenalisti yaseMelika u-Richard Stengel. Kamuva kwikhonferense yama 49 ye-ANC, eyabanjelwa e-Bloemfontein, kanti kule khonferense kwakhethwa ikomidi lesigungu likazwelonke lezidlamlilo, phakathi kwalabo abakhethwa kwakunoWinnie Mandela. Kodwa ngisho noma uWinnie abonisa umoya wokuthi ufuna babuyelane noMandela, uMandela waqhubeka nedivosi yabo ngo-Agast 1995. Ngo 1995, uMandela wayesenobudlelwane no-Graça Machel, unkosikazi wase-Mozambican owayekwezepolitiki futhi emncane kuye ngeminyaka engu 27, owayengumfelwa wawolo owayengumongameli waseMozambique u-Samora Machel. Babeqale bahlangana ngo 1990, lapho unkosikazi kaMachel wasesililweni sokubulawela umyeni, kanti ubudlelwane babo baqhubeka njengabalingani, kanti futhi uGraca wayevame ukumphelekezela kuhambo lwakhe oluningi lapho ehambele amanye amazwe. Okokuqala lapho emcela umshado, uGraca akafunanga ukushada naye ngoba wayefuna ukuhlala engumuntu ozimele, kanti lokhu kwakusho ukuthi uMandela kufuneka ahlukanise isikhathi sakhe phakathi kokuvakasha eMozambique kanye nokuba se-Johannesburg.

Ngoba uMandela wayesingathe izwe elalisaguquka ukusuka kwinqubo yombuso wedlanzana labamhlophe ukuba ngumbuso wenqubu yeningi yedimokhrasi, uMandela wabona ukuthi ukubuyisana kwesizwe kwakuwumsebenzi wakhe obalulekile emsebenzini wakhe wobungagmeli. Ngoba wayebonile ukuthi amanye amazwe e-Afrika uma ephuma kwinqubo yobukokloni, kwakuba nokulimala kwezomnotho kakhulu ngesikhathi abahlophe befuduka bebalekela imibuso emisha yabamnyama, uMandela wayefuna ukuqinisekisa abamhlophe eNingizimu Afrika ukuthi nabo bavikelwe kanye nokumelwa ngaphansi kwenqubo yeningi ebandakanya zonke izinhlanga eyayethiwe ngabanye njenge-the Rainbow Nation. Ngisho noma uhulumeni wakhe wobumbano wawuneningi labantu be-ANC, wazama ukwakha ubumbano ngokuqoka uDe Klerk njengoSekela Mongameli wokuqala, kanye nokuqoka izikhulu ze-National Party ukuthi zibe ngoNgqongqoshe kwezolimo, Eze-Eneji, Ezesimo semvelo, ezaMaminerali ne-Eneji, kanye nokuqoka uButhelezi ukuthi abe nguNgqongqoshe weZangaphakathi (Minister for Home Affairs). Ezinye izikhundla kwikhabhinethi zanikezwa amalunga e-ANC  – abanjengo-Joe Modise, uAlfred Nzo, uJoe Slovo, uMac Maharaj kanye noDullah Omar – okwakukudala bengamaqabane, kodwa wabuye wafakela nabanye abasha abanjengo-Tito Mboweni kanye noJeff Radebe, laba kwakungabantu abaseyintsha yangaleso sikhathi. Ubudlelwane bukaMandela noDe Klerk babunengcindezi, ngoba uMandela wayecabanga ukuthi kukhona izinto uDe Klerk azenza ngamabomu zokucikela phansi umoya wokubuyisana, kanti noDe Klerk naye wayebona ukuthi uMandela umcikela phansi.. NgoJanuwari 1995, uMandela wagxeka kakhulu uDe Klerk ngokuthi anikeze amaphoyisa angu 3 500 ushwele ngaphambi koketho, kanti futhi kamuva wamgxeka ngokuthi avikele lowo owayenguNgqongqoshe wezamasosha, u-Magnus Malan ngesikhathi lona owayengungqongqoshe wamasosha ebekwa icala lokubulala.

UMandela ngokwakhe qobo wavakashela izikhulu zombuso wobandlululo, ezibandakanya umfelokazi ka-Hendrik Verwoerd uBetsie Schoombie kanye nommelil owamshushisa ngokuboshwa kwakhe uPercy Yutar, akanye nokuyobeka izimbali ethuneni leqhawe lama-Afrikaner u-Daniel Theron. Wayegcizelela kakhulu ukuxolelana nokubuyisana, nokumemezela ukuthi abantu abanezibindi abesabi ukuxolela abanye abantu nokubuyisana nabo, ukuze kube noxolo (courageous people do not fear forgiving, for the sake of peace). Wakhuthaza abantu abamnyama ukuthi basekele iqembu likazwelonke lomdlalo we-rugby elalingathandwa ekuqaleni, iqembu le-Springboks, ngesikhathi iNingizimu Afrika, kuyiyo eyayingamele indebe yomhlaba yalo mhlalo we-1995 Rugby World Cup. Ngemuva kokuba ama-Springboks kuma-final ewine indebe ngokushaya iqemu lezwe lase-New Zealand, UMandela nguwe owethula indebe, kukaputeni, u-Francois Pienaar, ongumu-Afrikaner, egqoke ijezi lama-Springbok lenombolo yakhe u-Pienaar unombolo 6 ngemuva ejezini. Lokhu kwamufakela idumela nakakhulu, njengoba kwakubona njengomoya wokubuyisana phakathi kwabamhlophe nabamnyama baseNingizimu Afrika, njengoba uDe Klerk asho kamuva ukuthi uMandela unqobe izinhliziyo zezigidi-gidi zababukelli abamhlophe bomdlalo we-rugby. Imizamo kaMandela yokubuyisana yenza ukuthi iningi labantu abamhlophe bangasabi navalo, kanti futhi lokhu kwasolwa kakhulu abantu abamnyama bamashanhliziyo.  Phakathi kwalabo ababemsola, kwakungunkosikazi wakhe uWinnie, owathi i-ANC isha amagqangqu kakhulu ngokubonelela izidingo zabamhlophe, kunokusiza iningi labantu abamnyama abasenhluphekweni.

UMandela wasingatha ukusungulwa kwekhomishana yamaqiniso nokubuyisana i-Truth and Reconciliation Commission ukuze iphenyisise ngezenzo zubugebengu ngaphansi kombuso wobandlululo, ezenziwa ngumbuso wobandlululo kwabamnyama kanye nezenzo ze-ANC, kanti futhi waqoka uDesmond Tutu ukuthi abe ngusihlalo wale khomishina. Ukuze abanamacala bangesabi, iKhomishana yabeka ukuthi izonikeza ushwele ngobugebengu ngesikhathi sobandlululo kulabo abadalula amaqiniso bakhiphe ubufakazi bezenzo zabo ngesikhathi sombuso wobandlululo. Ukusukela ngoFebruwari 1996, ikhomishana yabamba izinkundla zokulalela iminyaka emibili, lapho khona okwalalelwa khona ubufakazi bobugebengu bokudlwengula, ukuhlukumeza ngokomzimba nengqondo, ukutshala amabhomu, kanye nokubulawa kwabantu ngomshoshaphansi, lokhu eyakwenza ngaphambi kokunikeza umbiko wayo wokugcina ngo 1998.UDe Klerk kanye noButhelezi benza isicelo enkantolol ukuthi ubufakazi obuqondene nabo kokuthile embikweni wekhomishana bucindezelwe bungavezwa, kanti futhi lesi sicelo savunyelwa yinkantolo. UMandela wancoma umsebenzi weKhomishana, wabeka nokuthi, ikhomishana isize ukuthi siqhele kwinqubo yesikhathi esedlule, ukuze sikwazi ukubhekana nesikhathi samanje kanye nekusasa .

Umbuso kaMandela wathola izwe elalinegebe elikhulu lokungalingani nokwehlukana, kanti futhi izinga lomcebo labamhlophe liphezulu, kuthi abamnyama babesezingeni eliphansi kakhulu futhi namasevisi engaphakelwa ngokulinganayo phakathi kwemiphakathi yabamhlophe nabamnyama.Kwinani labantu abangama 40miliyoni, abantu abangu 23miliyoni bebengenawo ugesi, izindlu zangasese, abantu abangu 12 miliyoni bebengenawo amanzi ahlanzekile, kuthi izingane ezingu 2miliyoni bezingekho esikoleni zingafundi, kanti inani labantu abalinganiselwa kwingxenye yokubili-kokuthathu, bebengakwazi ukubhala. Kwakunenani labantu abangamaphesenge angu 33% abaswele imisebenzi, cishe uhafo wesizwe bekungabantu abaphila ngaphansi komkhawulo ofanele wendlala nokuhlupheka. Umthombo wezimali kahulumeni kwakucishe kungenalutho kuwo, kanti ingxenye yokukodwa-kokuhlanu kwebhajethi kahulumeni yayisetshenziselwa ukhokha izikweledu zikahulumeni, okusho ukuthi kwakufanele kuphungulwe kakhulu inani elalizosetshenziselwa uhlelo lwemvuselelo nentuthuko i-Reconstruction and Development Programme (RDP) uhulumeni ayeluthembisile, kanti futhi kungenzeki ukuthi uhulumeni impahla ayifake ngaphansi kophiko lwakhe ngenqubo ye-nationalisation, nemisebenzi ingadaleki. Ngo-1996, uhlelo we-RDP lwasusa esikhundleni salo kwafakelwa umgomo we-Growth, Employment and Redistribution (Gear), owawuqinisekisa ukuthi eNingizimu Afrika kunenqubo yomnotho ohlangene ngenqubo eyaziwa ngelokuthi yi-economic growth ngokusebenzisa uhlaka lomnotho wezimakethe olwaziwa ngokuthi yi-market economics kanye nokukhuthaza abatshali-zimali bangaphandle ukuthi batshale izimali ezweni; kanti abaningi kwi-ANC babona ukuthi le nqubo, yomgomo ongafuneki we-neo-liberal umgomo ongayiqendi inqubo yokungalingani ngokwenhlalisano, kodwa uMandela wawuvikela lo mgomo wezimakethe. Ngokusebenzisa lo mgomo we-neo liberal, uhulumeni kaMandela kwakusho ukuthi unamathela kulokho okwazi ngelokuthi yi-Washington consensus okwakuyinqubo ekhuthazwa nokuvuthelwa ngabezinhlangano ze-World Bank kanye ne-International Monetary Fund.

Ngaphansi koboNgameli bukaMandela, kwanyusa inani lezenhlalakahle ukusukela ku 7% ngo-1997/1998 ukuya ku 13% ku-1998/1999. Uhulumeni wenza isilinganiso kumagranti emixhaso yemiphakathi, okubandakanya amagranti okukhubazeka, amagranti ezondlo zezingane, kanye nezimpesheni zabadala, kanti ngesikhathi esedlule, le mixhaso yayinikwa ngokwehlukana kwezinhlanga zabamnyama nabamhlophe eNingizimu Afrika. Ngo 1994, kwasungulwa uhlelo lonakekelo lwezempilo lwamahhala ezinganeni ezingaphansi kweminyaka eyisithupha, kanye nabesimame abakhulelwe, kanti lokhu kwahlinzekwa kubo bonke abasebenzisa uhlelo lwezimpilo lukahulumeni ezibhedlela nasemaklliniki kahulumeni lokhu kwenziwa ngonyaka ka 1996. Ngonyaka ka 1999, i-ANC yase ikwazi ukuziqhenya ngokuthi ngenxa yemigomo yabo, abantu abangama 3 miliyoni base benezingcino zolayini bothelefoni, kanti izingane ezingu 1.5miliyoni zona zafakelwa ezikoleni, kwakhiwa kanye nokuthuthukisa amakliniki angu 500, abantu abantu 2miliyoni bafakelwa ugesi, abantu abangama 3 miliyoni bahlinzekwa ngamanzi ahlanzekile, kwakhiwa nezindlu ezingu 750 000, ezizihlinzeka abantu abangama 3miliyoni ngenani .

Umthetho wokubuyiswa komhlaba wango 1994, ongu-The Land Restitution Act of 1994 wenza ukuthi abantu abalahlekelwa yimpahla yabo ngenxa yomthetho wobandlululo ngomhlaba, owaphuca abantua bamnyama imihlaba yabo, umthetho ka 1913 we- Natives Land Act, 1913 ukuze bakwazi ukukleyimi ukubuyiselwa imihlaba yabo, wenza ukuthi kubuyisa imihlaba yamakleyimi emihlaba. Umthetho wokuhlela kabusha ezimihlaba ka 1996, we-The Land Reform Act 3 ka 1996 wavikela amalungelo abasebenzi abahlala futhi besebenza emapulazini nabatshala khoma emapulazini kanye nokufuya imfuyo yabo emapulazini. Lo mthetho, waqinisekisa ukuthi labo bahlali basemapulazini bangachithwa emapulazini ngaphandle kokuba kunomyalelo wenkantolo noma uma bengaphezu kweminyaka engu 65. Umthetho wokuthuthukiswa kwamakhono wango 1993, we-Skills Development Act of 1998 wahlinzeka ngokuqalwa kwezinqubo zokuthola izimali kanye nokuqhubela phambili ukuthuthukiswa kwamakhono ezindaweni zemisebenzi. Ngokwamukela ukuthi imboni yomkhiqizo wezikhali eNingizimu Afrika, ibaluleke kakhulu, umandela wavumela udaba lokuhwebelana ngezikhali, ngisho noma kwenziwa imithethe-nqubo eqinile maqondana ne- Armscor ukuqinisekisa ukuthi izakhali zaseNingizimu Afrika zingathengiselwa imibuso ecindezela izakhamuza zayo. Ngaphansi kombuso kaMandela, kwakhuthaza umkhakha wezokuvakasha (tourism), lokhu okwenza ukuthi lo mkhakkha ube ngobaluleke kakhulu kumnotho weNingizimu Afrika.

Abanye abasolayo, njengo-Edwin Cameron wasola umbuso kaMandela ukuthi awusebenzi ngomdlandla ukulwa nobhubhane lwe-HIV/AIDS ezweni; cishe ngonyaka ka 1999, kwase kunenani lamaphesente angu 10% labantu baseNingizimu Afrika abase bengenwe yi- HIV. UMandela kamuva wavuma ukuthi akazange alunake kakhulu udaba lobhubhane lwe-HIV/AIDS, lokhu kwenzeka ngenxa yokuthi abantu abakuthandi ukukhuluma ngodaba lwezocansi eNingizimu Afrika, kanti futhi washo nokuthi lolu daba wayeluyekele uMbeki ukuthi abhekane nalo. UMandela wasolwa ngokuthi akasebenzanga ngomdlandla ukulwisana nobugebengu, nokuthi iNingizimu Afrika, inezinga eliphezulu kakhulu kunamanye amazwe lobugebengu, kanti futhi amagenge ezigelekeqe zezigebengu zamazwe omhlaba akhulu kakhulu ezweni, eminyakeni elishumi. Umbuso kaMandela wasolwa kakhulu nangokuthi wayehluleka ukubhekana nenkinga yenkohlakalo kwezezimali (corruption).

Ezinye izinkinga zabangwa ukuthi iningi labantu abamhlophe bamakhono, baphuma ngobuningi ezweni leNingizimu Afrika befudukela kwamanye amazwe, laba bamhlophe bathi babaleka ezweni ngoba bebalekela ubugebengu obabuya ngokudlanga, kanye nokubalekela ukukhokhela izinga eliphezulu lentela, kanye nomphumela wenqubo yokubonelela nokunikeza abamnyama amathuba emisebenzini ngenqubo abamhlophe ababeyibiza ngokuthi yi-positive discrimination enikeza abamnyama amathuba emmisebenzi. Lokhu kufuduka ngobuningi kwabamhlophe ezweni, kwabangela ukulahleka kwalabo abanamakhono okwaziwa ngokuthi yi-brain drain, kanti uMandela wayegxeka labo abamhlophe abafudukayo ezweni beya kwamanye amazwe. Kanti ngakolunye uhlangothi, izwe leNingizimu Afrika laba neningi labantu abayizigidi-gidi ikakhulukazi abamnyama ababengena ezweni ngokushushumba ngelokwaziwa ngokuthi ama-illegal migrants laba bantu babebuya kumazwe ase-Afrika ahlupheke kakhulu, kanti futhi kwakunombono ongemuhle ngalaba bantu abangena ezweni, abanye babebasho ngamagama aziswana besho nokuthi balethe izifo ezweni kanye nobugebengu, uMandela wancenga abantu bezwe ukuthi bamukele laba bantu abangena ezweni njengabafowethu nodadewethu.

UMandela wayenombono wokuthi ubudlelwane beNingizimu Afrika namazwe angaphandle bufanele buncike nokwenziwa ngaphansi kwesisekelo sokuthi lawo mazwe ahlonipha amalungelo abantu balawo mazwe ekuhlonipheni kwamalungelo abantu, kulawo mazwe. Ngokulandela isibonelo seNingizimu Afrika, uMandela wakhuthaza ezinye izizwe ukuthi nazo ziqikelele ukuxazulula izinkinga ngezingxoxo nge-diplomacy kanye nomoya wokubuyisana. NgoSeptemba ka 1998, uMandela waqokwa ukuba ngunobhala-jikelele (Secretary-General) wenhlangano yezizwe ezizimele nezingathathi nhlangothi eyaziwa ngelokuthi yi-Non-Aligned Movement, kanti yabamba ikhonferense yayo yonyaka eDurban. UMandela wasebenzisa leli thuba ukugxeka inkohlakalo nomoya wobuzwe bobudlova awubizwa ngokuthi yi-narrow, chauvinistic interests kahulumeni wezwe lase-Israel ngoba leli lizwe lacikela phansi inqubo yokubonisana namaPalestina, lokhu okuqhubela phambili izinxushunxushu nezingxabano kwi-Israeli-Palestinian conflict kanti futhi wanceka nezwe laseNdiya kanye nePakistan ukuthi zihlale phansi zibonisane ngenxabano yase-Kashmir (Kashmir conflict), kanti kulokhu kuncenga amazwe ukuthi abonisane ngezingxoxo kunokulwa, wagxekwa kakhulu yizwe lase-Israel kanye nelase-India. Ngokufakelwa ugqozi ukukhula komnotho wamazwe aseMpumalanga Asia (East Asia), uMandela waqala ukwakha ubudlelwane namazwe ase-East Asia, ikakhulukazi i-Malaysia, kodwa lobu budlelwane naleli lizwe bahlakazeka ngenxa yokuqala kwezinkinga komnotho kula mazwe ngezehlakalo ezabizwa ngokuthi yi- 1997 Asian financial crisis. Wazama ukubhekana nenkinga yamazwe aseShayina amabili, ngokwaziwa ngokuthi yi-'Two China Problem' ngokuthi azame ukuxhumana nawo omabili lamazwe, okuyi-the People's Republic of China (PRC), okanti leli lizwe lalibonisa ukukhula komnotho ngezinga eliphezulu kakhulu, kanye nezwe lase-Taiwan, okwakukudala lilokhu lihwebelana nokutshala izimali kumnotho weNingizimu Afrika. Kodwa lomzamo wakhe, wacasula izwe lase- PRC, kakhulu, kangangokuthi, ngoNovemba 1996 waphoqeleka ukunqamula ubuhlobo nezwe lase-Taiwan, kwathi ngoMeyi ka 1999, wavakashela ikomkhulu lezwe laseShayina i-Beijing.
. Ngisho noma wayemgxeka esidlangalaleni kwizikhashana eziningana, kodwa uMandela wayemthanda u-Clinton, kanti futhi wamsekela ngesikhathi iphalamende yakhona ifuna ukumgudlula esikhundleni sokuba nguMengameli wakhona ngenkambiso eyaziwa ngokuthi yi-impeachment proceedings.
UMandela wagxekwa kakhulu ngokuba nobudlelwane obusondelene noMongameli wase-Indonesia uMongameli Suharto, ngoba umbuso kaSuharto wawucindezela kakhulu amalungelo abantu bezwe lakhe. Ngisho noma wavakashela izwe lase-Indonesia, uMandela wakhuthazana naye ngasese ukuthi aphume ngencindezelo nokuthatha izwe lase-East Timor, ngenkambiso eyaziwa ngokuthi yi-occupation of East Timor. Kanti futhi uMandela wagxekwa kakhulu ngobudlelwane bombuso weNingizimu Afrika namazwe ase-Syria, i-Cuba kanye ne-Libya, kanye nokuba nobudlelwane obukhulu bokusondelana nabantu abanjengo-Fidel Castro kanye no-Muammar Gaddafi. U-Castro wavakashela kuleli laseNingizimu Afrika ngo 1998, futhi uhambo lwakhe lwaba nedumela kakhulu, kanti uMandela wabuye wahlangana no-Gadaffi eLibya ukumnikeza indlondlo ye-Order of Good Hope. Lapho amazwe eNtshonalanga aphesheya kanye nabezindaba, bemgxeka, uMandela wakukhahlela lokho kugxekwa kwakhe, nokusho ukuthi kusekelwe yimibono yobandlululo ngebala, washo nokuthi izitha zamazwe aseNtshonalanga phesheya akuzona izitha zakhe (the enemies of countries in the West are not our enemies.) UMandela wayenethemba lokuthi angalekelela ukuxazulula inkinga nokungezwani okwakukhona phakathi kwamazwe ase-US neBrithani ne-Libya kanye nokwenza ukuthi abammangalelwa baseLibya bayoquliswa icala, amagama abo okwakungu-Abdelbaset al-Megrahi kanye no-Lamin Khalifah Fhimah, kanti laba bammangalelwa babebekwe izinsolongoNovemba ka 1991 zokuthi yibo ababangela ukuqhuma kwebhomu endizeni ye-Pan Am Flight 103. UMandela waphakamisa ukuthi laba bammangalelwa baseLibya kumele bayoquliswa icala kwelinye izwe elingaxhumene neLibya kanye ne-US neBrithani, kanti lokhu kwavunywa yibo bonke ababethinteka kulolu daba, futhi ecaleni lakho kwakuzosetshenziswa umthetho we- Scots law, kwasekuthi icala laqulelwa endaweni yase- at Camp Zeist e-Netherlands ngo-Epreli ka 1999, kanti futhi oyedwa kubammangalelwa watholwa enecala.

UMandela wasekela isimemezelo sikaMbeki sokuvuselela i-Afrika ezaziwa ngelokuthi yi-African Renaissance, kanti wayekhathazeka ngezinto ezenzeka kwizwekazi lekhontinente ye-Afrika. Wazama ukwenza izingxoxo zokubuyisana nondlovukayiphikiswa wezempi eNigeria u-Sani Abacha military junta ukuthi aphume esikhundleni sokwengamela izwe, kodwa akangaphumelela kulo mzamo, yingakho ekugcineni wamemezela ukuthi umbuso ka-Abacha untswinywe ngenqubo eyaziwa ngokuthi ama-sanctions, lapho u-Abacha eqhubeke nokucikela phansi amalungelo abantu ezweni lakhe. Ngonyaka ka 1996, waqokwa uuba nguSihlalo wezizwe eziseningizimu ne-Afrika, ezaziwa ngelokuthi yi-Southern African Development Community (SADC) kanti futhi wazama nokwenza izingxoxo zokubuyisana kwabantu baseCongo nomholi wakhona wangaleso sikhathi, lapho kuqala impi eyaziwa ngelokuthi yi-First Congo War eZaire. Wazama nokuxazulula inkinga yempi yobuhlanga phakathi kwamaqembu ezepolitiki ama-Tutsi nama-Hutu kwempi yokuvukelana ngobuhlanga eBurundi eyaziwa ngokuthi yi-Burundian Civil War, wasiza ukuqala izingxoxo zokubonisana, okwenza ukuthi isimo sakhona siye ngokuzinza kodwa noma singaqedanga uvukelwano lodlame. Kwisenzo sokuqala sokusebenzisa amasosha aseNingizimu Afrika okwaziwa nge-South Africa's first post-apartheid military operation, ngoSeptemba ka 1998, kwathunyelwa amasosha eLesotho ukuyovikela umbuso kaNdunankulu wakhona u-Pakalitha Mosisili ngemuva kokuba kube nokhetho imiphumela yakhona okungavunyelwana ngayo, kanti lokhu kwabanga uvukelano lwesizwe. Isinqumo ngokwaso sokuthumela amasosha, asikhishwanga nguMandela uqobo, ngoba wayengaphandle kwezwe ngesikhathi kwenzeka lokho, kodwa isinqumo sakhishwa nguButhelezi, owayeyibambela likamongameli uMandela, ngesikhathi engekho.

UMthethosisekelo omusha weNingizimu Afrika (Constitution of South Africa) kwavunyelwana ngawo ephalamende ngoMeyi 1996, kanti wawubeka izikhungo eziningi ukuqikelela ukuthi kukhona izikhungo zezepolitiki nezokuphatha esisekelwe kwinqubo yedimokhrasi yomthethosisekelo. UDe Klerk waphikisana nokusetshenziswa kwalo mthethosisekelo omsuha, kanti futhi yingakho yena neNational Party yakhe, baqoka ukuphuma kumbuso wobambiswano, ngoba bekhalazela lo mthethosisekelo omusha, kanti futhi uDe Klerk lona, wabika nokuthi abakuhulumeni abaku-ANC ababaphathi njengabalingani abalinganayo kumbuso. I-ANC yathathela kuyo zonke izikhundla zekhabhinethi ezazibanjwe ngabe-National Party bengakaphumi, kanti uMbeki waba nguSekela Mongameli oyedwa. Inkatha yona yasala iyingxenye yohulumeni wobambiswano, kanti lapho uMandela noMbeki bengaphandle kwezwe, uButhelezi waqokwa ukuba yibamba likaMongameli, kanti lokhu kwenza ukuthi kube nobudlelwane obungcono phakathi kwakhe noMandela. Ngisho noma uMandela ezikhathini eziningi, wayethatha izinyathelo ezibambekayo ekubuseni kwakho eminyakeni emibili yokuqala njengoMongameli, ekugcineni wayesegunyaza uMbeki kwimisebenzi yakhe ekugcineni, ngemuva kwalokho, yena nje wayesebheka ezobunhloli kanye nezokuvikeleka. Ngo 1997, kuhambo wakhe lokuvakashela eLondon, watshela abantu lapho ukuthi umbusi wansuku zonke eNingizimu Afrika, nguThabo Mbeki, mina sengidlulisela kuye okuningi.

UMandela wabeka phansi izintambo zokuba nguMongameli we-ANC ngoDisemba 1997 kwikhonferense. Wayenethemba lokuthi Ramaphosa nguye ozothatha izintambo zobungameli ngemuva kwakhe, ngoba wayebona uMbeki enjengomuntu ongakwawzi uguquguquka ngokwesimo, kanti futhi wayembona engumuntu ongafuni neze ukuphikiswa, kodwa noma kunjaloi, i-ANC yakhetha uMbeki ukuba nguMongameli. Lapho kuthathwa isikhundla sokuba nguMongameli kukaMandela, isigungu esiphezulu, sakela u-Jacob Zuma, ukuba yisekela likaMongameli, kanti uZuma ngumZulu owayekade eboshiwe esiqiwini sase-Robben Island ngeminyaka yangaphambilini ngaphambi kokuba aye ekudingisweni, kanti uWinnie wamnikeza inselele kulesi sikhundla, ngoba uWinnie wayesekelwa kakhulu enedumela, kodwa-uZuma nguye owathola isikhundla sokuba ngusekela mongameli kukhetho, kanti futhi uZuma wawina ngamavoti amaningi adlula akaWinnie kulolo khetho.

Ubudlelwane bukaMandela noMachel baya ngokuqina; kangongokuthi nguFebruwari ka 1998, waze wathi, ngithandana nowesimame oyisimanga, kanti futhi kwathi lapho ecindezelwa ngumngani wakhe uDesmond Tutu, owamcindezela ukuthi kumele bashade noGraca ukuze babeyisibonelo esihle kubantu abasha, ngakho-ke walungiselela umshado, ukuthi uqondana nokuqeda kwakhe iminyaka engama 80 kwinyanga kaJulayi. Ngakusasa kwakhona, wahlela idili nezikhulu zamazwe ehlukene angaphandle. Ngisho noma umthethosisekelo wawuvumela umongameli ukusebenza esikhundleni amahlandla amabili eminyaka emihlanu kabili, uMandela wakhetha ukusishiya isikhundla sobungameli ngoba wayengazimisele ukuba ngumongameli kwisihlandla sesibili. Wanikeza inkulumo yakhe yokuvalelisa ePhalamende ngomhla ka 29 March 1999, lapho inkundla yephalamende izovala ukulungiselela ukhetho lukazwelonke lwango 1999, ngemuva kwalokho wathatha umhlalaphansi. Ngisho noma uhlolo zimvo (opinion polls) eNingizimu Afrika, ukuthi abantu basebeqala ukungayisekeli kakkhulu i-ANC, kodwa uMandela ngokwakhe wahlala enedumela, kangangokuba wayesekelwa kakhulu eNingizimu Afrika ngabantu abalingana inali lama  80% futhi abantu bebonisa ukuneliseka ngokusebenza kwakhe njengomongameli wezwe.

Lapho ethatha umhlalaphansi ngoJuni 1999, uMandela wayefuna ukuziphilela impilo ethulile nomndeni wakhe, kanti futhi efuna ukwehlukanisa isikhathi sakhe phakathi kokuhlala eJonnesburg kanye naseQunu. Waqala ukubhala incwadi yakhe ngesikhathi engumongameli, esihloko sithi:The Presidential Years, kodwa akayiqedanga ukuyibhala le ncwadi, ayizange isachicilelwa. Wakuthola ukuhlala nje ekhaya angenzi lutho kunzima, wabuyela kwimpilo yakhe yokuhlala ematasatasa kanti futhi enohlelo lwemisebenzi ayenza nsuku zonke, lapho khona lapho wayehlangana naboholi bamazwe omhlaba kanye nosaziwayo,  kanti lapho eseJohannesburg, wayesebenzela iNelson Mandela Foundation, ayisungula ngo 1999, ukuze igxile kwizinhlelo zokuthuthukisa izindawo zasemakhaya, ukwakhiwa kwezikole, kanye nomkhankaso wokulwa nobhubhane lwe-HIV/AIDS. Ngisho noma wayekade egxekwe kakkhulu ngokuthi udaba lwe-HIV/AIDS angalunaki ngesikhathi esingumongameli, wazinikezela kakhulu ekubhekaneni nalolu daba lapho esethathe umhlalaphansi, wachaza lolubhubhane njengempi esihlasele yabulala iningi labantu ukudlula nabantu abashona ezimpini zangempela, kanti futhi kulo mkhankaso wokulwa nobhubhane, wasebenzisana nabenhlangano ye-Treatment Action Campaign, wacela noMbeki ukuthi aqinisekise ukuthi uhulumeni asize abantu baseNingizimu Afrika abane-HIV ngemithi yama-anti-retrovirals. Ngonyaka ka 2000, uNelson Mandela wasungula ithonamenti ye-Nelson Mandela Invitational charity golf tournament, eyayigqugquzelwa ngu-Gary Player. UMandela walashelwa  walulama kwisifo somdlavuza noma ikhensa ye-prostate cancer ngoJulayi ka 2001.

Ngo 2002, uMandela wasingatha ukusungula kwe-Nelson Mandela Annual Lecture yokuthi njalo ngosuku oluthile lonyaka kunikezwe izinkulumo zesikhumbuzo sakhe, kwathi ngo 2003, kwavula i-Mandela Rhodes Foundation eyasimekwa kwi-Rhodes House, e-University of Oxford, ukuhlinzeka ngama-scholarship kwizitshudeni zase-Afrika eziqede iziqu zokuqala. La maprojekthi alandelwa yisikhungo sesikhumbuzo sakhe esaziwa ngokuthi yi-Nelson Mandela Centre of Memory kanye nomkhankaso we-46664 campaign wokulwa nobhubhane lwe-HIV/AIDS. Wanikeza inkulumo youvala kwikhonferense enkulukazi yamazwe omhlaba eyaziwa ngelokuthi yi-XIII International AIDS Conference eDurban (eThekwini) ngo 2000, kanti ngo 2004, wanikeza inkulumo kwenye ikhonferense enkulukazi ye-XV International AIDS Conference eBangkok, eThailand.

UMandela waya ekhuluma kakhulu ngousezidlangalaleni ukusola abemibuso yaphesheya. Wasola kakhulu uhlaselo lwe-NATO ngohlaselo lwango 1999 lokungenela eKosovo lwe-NATO intervention in Kosovo kanti futhi lolu hlaselo walibiza ngokuthi yithi le mibuzo yaphesheya izama ukuzenza amaphoyisa kwamanye amazwe omhlaba. Ngo 2003, wakhuluma ezikabhoqo ngesikhathi esola nokugxeka iplani ye-US ne-UK yokuqala impi ezweni lase-Iraq nge-War in Iraq, le mpi wayechaza njengento ewubuwula obuyingozi, kanti futhi wamtshela ezikabhoqo uMongameli waseMelika wangaleso sikhathi u-George W. Bush kanye noNdunankulu wangaleso sikhathi wase-UK u-Tony Blair wabasola nangokuthi bacikela phansi inhlangano yeziwe ezihlangane i-UN, washo nokuthi okukhulu okufunwa ngu-Bush ngempi yase-Iraq ukuqhwaga  i-oyela yase-Iraqs (Iraqi oil). Futhi walibeka ngembaba elokuthi i-US yenze ubugebengu obukhulukazi bokuhamba ihlasela amanye amazwe omhlaba, ukudlala ezinye izizwe, esho ngokulinganisa nangokuhlaselwa kweJapan nge-atomic bombing of Japan; kanti le nkulumo yakhe yokusola nokugxeka la mazwe amabili i-US ne-UK, kwasolwa kakhulu ngabanye, kodwa kamuva wabuye waba nobudlelwane nokuxolelana no-Blair. Wahlala elokhu ebheke ngeso elinzulu udaba lokuxabana kwe-Libya ne-UK, kanti futhi wabuya wavakashela ejele, lowo waseLibya owayeboshelwe ukuqhuma kwebhomu endizeni, u-Megrahi wamuvakashela ejele lase-Barlinnie prison kanti futhi wababaza nokukhuza ngesimo sasejele u-Megrahi ayekuso, nangendlela embi ayephethwe ngayo ejele, washo nokukubeka ukuthi impatho yakhe isho ukuhlumhlukumeza engqondweni nasemoyeni ngenqubo eyaziwa njenge-psychological persecution.

NgoJuni 2004, lapho eneminyaka engu 85, kanti futhi nempilo yakhe isiya ngokuba buthakathaka, uMandela wamemezela ukuthi manje, usezothatha umhlalaphansi wangempela (retiring from retirement) kanti futhi ngeke esenza imisebenzi yezinhlelo zakhe zangasese abezenza, waze wakhipha nelokuthi abantu bangasamshayeli izingcingo, yena uzobasheyela uma kunesidingo. Kodwa waqhubeka nokuhlangana nabangani asondelene nabo kanye nabomndeni, iFoundation yakhe, yayibabuyisela emuva abantu abazama ukuxhumana naye, ngoba befuna azonikeza izinkulumo emiphakathini kanti futhi babevimbela abantu abazama ukwenza izicelo zokuzombona.

Waqhubeka nokungenela ezinye izinhlelo zezindaba zamazwe omhlaba. Ngo 2005, wasungula i-Nelson Mandela Legacy Trust, wavakashela izwe lase-US, lapho anikeza khona inkulumo kwi-Brookings Institution kanye naku-NAACP ngesidingo sokulekelela kwezomnotho we-Afrika. Wakhuluma nalowo owayengu-Senator e-US, u-Hillary Clinton kanye noMongameli uGeorge W. Bush kanti futhi wahlangana okokuqala nalowo owayeyi-Senator e-US uBarack Obama. Kanti futhi uMandela wabuye wakhuthaza noMongameli waseZimbabwe uRobert Mugabe ukuthi aqede ukucikelwa phansi kwamalungelo abantu baseZimbabwe, ngoba kwakunokuhlukunyezwa kwamalungelo abantu kulelo lizwe. Lapho ukunceka kwakhe uMugabe kungasebenzi, waqala ukumgxeka esidlangalaleni ngo-2007, futhi wamncenga nokuthi abeke phansi izintambo zokubusa ngesidima nangesithunzi.  Kulowo nyaka uMandela, uGraca Machel, kanye noDesmond Tutu bahlela ingqugquthela yabaholi bamazwe omhlaba ukuhlangana eJohannesburg, ukuze basize ngemibono ejulile njengabantu abadala bomndeni omnyama, futhi umbono owawuzolalelwa wobukhaliphi nobudala, ukubhekana nezinkinga zamazwe omhlaba ezinzima. UMandela wamemezela ukubunjwa kwaleli qembu lomsipha isiqinile nobukhaliphi, leli qembu laziwa ngokuthi umkhandlo wabadala i- The Elders, kwinkulumo yakhe yosuku lokuzalwa kwakhe lapho eqeda iminyaka yama-89.

Usuku lokuzalwa lukaMandela lwagutshwa kulo onke izwe lapho eqeda iminyaka engama 90, ngomhla ka 18 Julayi, 2008, kanti futhi wayezimisele ukugubha lolu suku eseQunu, kanti futhi kwahlelwa nekhonsathi egameni lakhe e-Hyde Park, London. Kwinkulumo yakhe yangalolo suku, uMandela wamemezela ukuthi bonke abazigwili kuwo wonke umhlaba, kumele basize abantu abahluphekile emhlabeni. Ngaso sonke isikhathi so bungameli bukaMbeki, uMandela waqhubeka ukusekela i-ANC, ngisho noma isithunzi sakhe sasembozwa ngumsebenzi kaMbeki lapho ababevela khona emphakathini bobabili. UMandela wayenamela ubudlelwane nalowo owalandela esikhundni sobungameli u-Jacob Zuma, kodwa noma kunjalo, abe-Nelson Mandela Foundation, baxhwaya lapho umzukulu kaMandela uMandla Mandela, endiziza uMandela ngendiza ukuze aye eMpuma Kapa ukuhambela irally kaZuma ngesikhathi kunezimpikiswano nemibango phakathi kukaMbeki noZuma ngo 2009.

Ngonyaka ka 2004, uMandela wakhankasela ukuthi indebe yebhola lezinyawo yamazwe omhlaba izodlalelwa eNingizimu Afrika, i-2010 FIFA World Cup, nokumemezela ukuthi lesi kungaba yisipho esikhulukazi sezwe, ukuzobungazana nezwe lase-Afrika lapho ligubha iminyaka elishumi selokhu kwaphela umbuso wobandlululo. UMandela nguye owethula indebe yamazwe omhlaba, ye-FIFA World Cup Trophy ngemuva kokuba iNingizimu Afrika inikezwe ithuba lokuthi kube yilona lizwe elizobambela imidlalo yendebe yebhola lezinyawo yamazwe omhlaba. Ngisho noma wayengadlali indima etheni, ngoba impilo yakhe yase ibuthakathaka, uMandelwa wahambela umcimbi wokuvalwa kwendebe yemidlalo yebhola yamazwe omhlaba, lapho khona izihlwele zabantu ezamemukela ngelikhulu idumela (rapturous reception). Phakathi konyaka ka 2005 no-2013, uMandela nomndeni wakhe babesengxabanweni yomthetho bebanga imali ayeyibekele izizukulwana zakhe, kwi-trust yomndeni. Phakathi nonyaka ka 2013, ngesikhathi uMandela egula esesibhedlela sasePitori ephethwe yisifo samaphaphu,abomndeni wakhe babebambene ngezihluthu enkantolo, maqondana nokulungiselela ukungcwatshwa kwakhe, ubangisano lwalumaqondana nendawo yokungcwatshwa kwakhe nezingane zakhe.

NgoFebruwari 2011, wasiwa esibhedlela okwesikhashana, ngoba enenkinga yokuphefumula ngenxa ye-respiratory infection, lokhu kugula kwakhe kwahuha amahlo abantu bamazwe omhlaba, kanti emuva kwalokho, wabuyela futhi esibhedlela lapho ene-infection yamaphathu, kanye nokususwa kwe-gallstone ngoDisemba ka 2012. Ngemuva kokuba elashwe ngempumelelo, ekuqaleni kuka-March  2013, i-infection yamaphaphu akhe, yabuye yavuka futhi, wahanjiswa esibhedlela sasePitori. Kwathi ngomhla ka 8 June 2013, i-infection yamaphaphu, yabhoka futhi, wabuyeselwa futhi esibhedlela sasePitori, ekwisimo esingagculisi lapho kwakwembulwa-kwembeswa. Ngomhla ka 23 Juni 2013, uZuma wamemezela ukuthi isimo sempilo kaMandela siya ngokuba bucayi kakhulu (critical).  u-UZuma ehambisana noSekela Mongameli we-Cyril Ramaphosa, baya bayohlangana nonkosikazi kaMandela u-Graça Machel esibhedlela ePitori, kanye nokuxoxa ngesimo sempilo yakhe. Kwathi ngomhla ka 25 June, eCape Town, u-Thabo Makgoba wavakashela uMandela esibhedlela nokufika athandaze noGraça Machel Mandela kulesi sikhathi sobunzima, sokulinda nokulindela. Ngosuku olulandelayo, uZuma wavakashela uMandela esibhedlela, kanti futhi wakhansela nohambo lwakhe ayezoluthatha ngakusasa kwakhona aye eMozambique.
NgoSeptemba 2013, uMandela wakhishwa esibhedlela, ngisho noma isimo sakhe sasingakazinzi kahle.

Ngemuva kokuba ehlushwe yi-respiratory infection, isikhathi eside, uMandela washona ngomhla ka 5 Disembe 2013 eneminyaka engu 95. Washona ngehora lika 20:50 ngesikhathi sendawo [local time (UTC+2)] ekhaya lakhe e-Houghton, eJohannesburg,futhi ezungezwe umndeni wakhe. UZuma wamemezela ukushona kwakhe ememezela kuwo wonke umuntu, kanti ukushona kwakhe wakumemezela kwithelevishini. UZuma wamemezela ukuthi kube nesikhathi sokulila noma ukuzila izinsuku ezilishumi, kanti umhla ka 8 kuDisemba, kwakuzokwenziwa usuku lomthandazo nokuzihlaziya kuzwelonke, kanti inkonzo enkulu yabanjelwa e-Johannesburg eFNB Stadium ngomhlaka 10 Disemba 2013. Umzimba kaMandela wabekwa ukuze bonke abantu bazokwenza inhlonipho yokuwubukela, okwaziwa ngokuthi i-lay in state ukusukela ngomhla ka 11 ukuya ku 13 Disemba, e-Union Buildings ePitori, kanti inkonzo yomngcwabo ehlelwe umbuso, i-state funeral yabanjwa ngomhla ka 15 Disemba eQunu. Umngcwabo wakhe, wahanjelwa yizikhulu zamazwe angaphandle aseduzane nakude, ezilinganiselwa ku 90, abantu abasuka kude-kude beza eNingizimu Afrika ukuzohlanganyela kwizinkonzo zesikhumbuzo sakhe eNingizimu Afrika. Amazwe okubonga uMandela kanye nezithombe nemifanekiso yakhe, kwakugcwele  yonke indawo, ikakhulukazi kwi-social media enjengo-Facebook.
Ifa elilinganiselwa ku $4.1 miliyoni, lashiyelwa umkakhe, amanye amalunga omndeni, abasebenzi bakhe, kanye nezikhungo zemfundo.

UMandela wayengusopolitiki obonelela izinto ngendlela ebambekayo (practical politician), kunokuthi agxile ezintweni ezibonwa ngeso lengqondo kuphela kanye nokulandela amatiyori ezepolitiki (rather than an intellectual scholar or political theorist). 
Ngokusho kombhali wemilando ngabantu, ibhayografa, uTom Lodge, wathi, kuMandela ipolitiki ibihlala njalo iqondene nezindaba eziphilayo kanye nokwenza kwabantu imilando, kanti futhi wayebona ukuthi kumele abe yisibonelo esihle ngendlela yokuziphatha, kanti okombono we-idiyoloji kwakulandela ngemuva, wayekubona kuyindlela yokufinyelela ezinjongweni ezithile, kunokuba yinhloso ngokwakho (for Mandela, politics has always been primarily about enacting stories, about making narratives, primarily about morally exemplary conduct, and only secondarily about ideological vision, more about means rather than ends. ). UMandela wayezibona njengomu-Afrika olwela ukukhululeka kwesizwe ngenqubo eyaziwa ngokuthi yi-African nationalist, i-idiyoloji ayebambelele kuyo selokhu ajoyina i-ANC, kanti futhi abuye azibone njenge-democratic socialist. Wayegqugquzelela ukuthi kugcine kunesizwe esingabandlululi ngokwezikhundla nezimo zabantu kanti futhi lapho khona kunokulingana kwawo wonke umuntu ngenqubo eyaziwa ngokuthi yi-classless society, kanti uSampson, umchaza njengomuntu owayephikisana ngokusobala nenqubo yobukhapitali, ubunikazi bomhlaba nezimpahla zezwe bangasese, kanye nokuphikisana namandla osozimali (Sampson describing him as openly opposed to capitalism, private land-ownership and the power of big money).

UMandela wayefakelwa umbono womfutho yinqubo ye-Marxism, kanti ngesikhathi somzabalazo wayegqugquzelela inqubo ye-scientific socialism. Ngesikhathi equliswa icala lokucikela phansi umbuso le-Treason Trial, wakuphika ukuthi uyikhomanisi, kanti futhi wakugcizelela lokhu nangesikhathi ekhuluma nabacosheli bezindaba amajenalisti. Ibhayografa kaMandela uDavid Jones Smith wachaza ukuthi umandela wayeyisingathile nokuthanda inqubo yobukhomanisi futhi ezibandakanya namakhomanisi (embraced communism and communists) ekupheleni kweminyaka yoma 1950 kanti ekuqaleni koma 1960, kanti futhi umbhali wemilando uStephen Ellis, wathola ubufakazi bokuthim uMandela wayeyilunga leqembu lamakhomanisi i-South African Communist Party (SACP). Lokhu kwaqiniswa ngemuva kokushona kwakhe, kuqiniswa ngabeqembu le-SACP kanye nabe-ANC. Ngokusho kwe-SACP, wayengelona nje ilunga kuphela, kanti futhi wayekukomidi lesigungu esiphezulu, i-Central Executive Committee.

Ngo 1955, kwiShatha yamalungelo, i-Freedom Charter, uMandela alekelela ekwenzweni kwayo, yayimemezela ukuthi amabhangi, izimauimi zegolide kanye nomhlaba kumele kufakelwe ngaphansi kobunikazi besizwe ngenqubo eyaziwa ngelokuthi yi-nationalisation, ngokukholelwa ukuthi lokhu yinto efanele ukuze kwabiwe umnotho wesizwe ngendlela elinganayo.. Ngisho noma uMandela wayenale nkolelo, uMandela waqala inqubo yokuthengiswa kwempahla yombuso, ngenqubo ebizwa i-privatisation ngesikhathi esesikhundleni sobungameli bezwe, kanti lokhu kwakuhambisana nokwenzeka kwamanye amazwe ngalesi sikhathi.  Kunombono wokuthi uMandela wayengathanda ukuthi kube nenqubo yomnotho ye-social democratic economy eNingizimu Afrika, kodwa lokhu kwakungakhonakali ngenxa yesimo sengcindezi kwezomnotho kanye nezepolitiki kumkhakha wamazwe aphesheya, ngezikhathi zeminyaka yoma 1990. Lesi sinqumo sabangelwa nawukubona ukuwa kwemibuso yamazwe yenqubo yobusoshalisi kuwo wonke amazwe ayaziwa ngelokuthi ama-socialist states kuzwekazi le-Soviet Union kanye namanye amazwe aseMpuma ayaziwa ngokuthi ama-Eastern Bloc lokhu kuwa kwale mibuso okwenziwa ekuqaleni kweminyaka yoma 1990. Kanti futhi ngakolunye uhlangothi, kwakukhona ukukhula komnotho ngesidumo kwizwe laseShayina elalisebenzissa inqubo yomnotho ye-socialist market economy, kanti futhi uMandela wayethanda ukucaphuna kakhulu kwinkulumo yobuhlakani ka-Deng Xiaoping's aphorism: eyayithi, akunandaba noma yiyiphi inqubo esetshenziswawayo, inqaba nje uma isebenza kahle inemiphumela, ngesisho esithi, akunandaba noma ikati limnyama noma limhlophe, inqaba nje uma likwazi ukubamba amagundane (It doesn't matter whether a cat is black or white, so long as it catches mice.)

Esikhathini sempilo yakhe, waqala ukugqugquzelela inqubo yomzabalazo ngokuthula, kodwa kamuva lapho le nqubo ingasebenzi, waqala wagqugquzelela umzabalazo wezikkhali, kanti futhi waqala lo mzabalazo wezikhali, kwase kuthi ekugcineni wasingathi inqubo yokubonisana ngezingxoxo kanye nomoya wokubuyisana. Lapho eqala ukugqugquzelela inqubo yomzabalazo wezikhali, kungoba wayengayiboni enye indlela engaba nempumelelo, ngoba wayebona umbuso wabamhlophe ungaquguki kwinqubo yawo wengcindezelo, kodwa wayehlala ezimisele ukuthi uma ithuba lomzabalazo woxolo liba khona, uyolandlela wone, inqaba nje uma izoholela ekubeni nezingxoxo zandawonye.

UMandela wayethatha nemibono yabanye osongqondongqondo kwezepolitiki, abanye ayethatha izibonelo zabo nguGandhi, uNehru, izishukumi zabamnyama baseMelika, kanye nabelweli benkululeko yabamnyama e-Afrika abafana noKwame Nkrumah, kanti futhi wayethatha le mibono ayisebenzise ngokulandela isimo saseNingizimu Afrika. Kanti futhi wayebuye aphikisane neminye imiqondo, efana nombono wokulwisa abamhlophe ngenxa yokuba bemhlophe (anti-white sentiment) okwakuyinqubo eyayilandelwa ngabanye bama-Afrika ababelwela inkululeko e-Afrika. Kanti futhi wayexuba nemibono evela kweminye imikhakha yezemasiko, isibonelo salokhu, wayecosha nakwimibono ye-Afrikaner nationalism. Ngisho noma wayeke abuye asebenze njengozwi kaliphikiswa, kwezinye izinkulumo zakhe, kodwa wayekholelwa kakhulu kwidimokhrasi kanti futhi ezihlonipha izinqumo ezithathwe yiningi ngisho noma ngaphakathi enhliziyweni yakhe wayengavumelani nazo Umbono wakhe kwezepolitiki wawubonisa ukungqubuzana phakathi kwenqubo yedimokhrasi yenqubo yamaliberali, eyaziwa ngelokuthi yi--liberal democracy kanye nenqubo yakudala kungakabi nobukoloni e-Afrika inqubo yesi-Afrika yokwenza izinqumo ngokuvumelana. Wayekholelwa kakhulu kumbono wokubandakanya wonke umuntu nokusebenzisa amagama athi: (inclusivity, accountability and freedom of speech) ngoba ekholelwa ukuthi ukubandakanya wonke umuntu isisekelo esiqinile sedimokhrasi, kanti futhi wayeholwa umbono wamalungelo okwemvelo (natural) kanye namalungelo obuntu, kanti futhi wayefuna ukuthi abamhlophe nabamnyama babenamalungelo alinganayo, futhi evikela namalungelo alabo abathandana bengobobulili obufanayo, lokhu okuthiwa ngama-gay rights Ukuthuthuka kwakhe kwezepolitiki kwakuthola umthelela kakhulu kuqeqesho lwakhe kwezomthetho nenkambiso, ikakhulukazi ngethemba lakhe lokuthi yonke into ingenzeka ngaphandle kodlame nokukholelwa ukuthi lezi zinto zingenzeka ngokushintsha imithetho kancane-kancane futhi ihambisane nesikhathi sesimanje ngenqubo eyaziwa ngokuthi yilegal revolution.

UMandela wayebonwa njengomholi othandekayo nonedumela nogazi ebantwini ngokubizwa ngokuthi umholi o-charismatic, kanti ibhayografa yakhe, uMary Benson, umchaza njengomuntu owazalelwa ukuba ngumholi weningi labantu, kanti futhi owayengazezinsi ukuba nomhuhane eluntwini (a born mass leader who could not help magnetizing people). Wayengumuntu othathela isimo sakhe phezulu, kanti futhi impilo yakhe yonke, wayethanda ukugqoka izimpahla zeqophelo, kanti futhi iningi labantu likholelwa ukuthi wayeziphethe ngenhlonipho nesithunzi sobukhosi. Kanti ukuthi wayengumuntu wasebukhosini kwakushiwo yiningi lababemsekela, konke lokhu okwenza ukuthi abenamandla obuholi bedumela (charismatic power). Ngesikhathi ehlala eJohannesburg ngeminyaka yoma 1950, wayezithatha njengenene lesicukuthwana lom-Afrika (Afrian gentleman), wayehlala egqoka izimpahla eziprese ngobunono, eziphatha ngobunono, kanti futhi ekala amagama akhe engakhulumi nje aphahluke laho ekhuluma nabantu, konke lokhu ekwenza ngokuhambisana nesithunzi sesikhundla sakhe. Ngokwenza lokho uLodge uthi uMandela waba ngomunye osopolitiki bokuqala ababenedumela nokudunyiswa ngabathatheli bezindaba, lokhu okwakukhombisa i-Afrika entsha yesimodeni, futhi yenkululeko . Ngeminyaka yoma 1990 waba ngumuntu owaziwa njengogqoka izimpahla ezikhululekile nezilenga kahle emzimbeni futhi zemibala ekhanyayo, amayembe ayewagqoka agcina ngokwenziwa ngokuthi ama-Madiba shirts nathandekayo nakwabanye futhi ayewagqoka njalo.

Umbhali wangokosiko nomthetho webhayografi yakhe u-Anthony Sampson, waphawula wathi, ungumnumzane ukwenza kwakhe okuhambisana nesithunzi sakhe, ozethula kahle kwabezindaba nabezithombe ngokukhulu ukucophelela abantu abakubonayo nabafuna ukucaphuna kukho. Izinkulumo zakhe ayezethulela abantu zazethulwa kahle ngokosiko, emi eqonde nje mpo lapho ezethula. Ngisho noma wayengeyena umuntu wobuciko nobugagu ngokukhuluma, kodwa izinkulumo akhe zazibonisa ukuzimisela nokuzinikela kwakhe siqu, futhi zinamahlaya nokuhuha abalaleli bazo. Ekuchazeni impiloyakhe, uMandela wachaza ukuthi akayena uMesaya, kodwa ungumuntu nje njengabanye abantu, kodwa ungumuntu oye wazithola esesikhundleni sobuholi ngenxa yesimo esingavamile azithole ekuso.

UMandela wayengumuntu ofuna ukuba nempilo yakhe yangasese, futhi owayengathandi ukubonisa imizwa yakhe, kanti futhi okuthinta yena siqu, wayekudalulela abantu abambalwa nje kuphele. Empilweni yakhe yangasese wayephila impilo yokuzincisha nokuzithiba ezintweni eziningi, wayengafuni ukuphuza utshwala noma ukubhema, kanti futhi ngisho noma enguMongameli, wayevuka azindlalele umbhede wakhe. Waziwa njengomuntu wamahlaya, kanti futhi wayaziwa njengomuntu ongaguquli umqondo kalula, kanti futhi engumuntu oqotho, kanti kwezinye izikhathi ubebonisa ukusheshe athukuthele. Wayengumuntu onobungani, nowemukela abanye abantu, kanti futhi kungumuntu onethezekile uma enabanye abantu engabonisi intukuthelo, ngisho nakwizitha zakhe, wayexoxa nabanye ngokukhululeka. Wayevamise ukuba ngumuntu oziphethe ngokuzithoba, nohlonipha abanye abantu, ngaphandle kokunaka izikhundla zabo, ngisho noma bebadala noma bebancane, noma bengabasebenzi . Wayaziwa njengomuntu owelula ingalo axhumane nabanye abantu ngisho noma bevala kweminye imiphakathi noma imikhakha ehlukene . Eminyakeni yakhe yokugcina, wayebona bonke abantu kukhona ubuhle abanabo kubo, kanti futhi wayeze avikele nabakumapolitiki namaqembu aphikisanayo nabo, ekhuza nabalingani bakhe uma bephatha noma bekhuluma kabi abakwamanye amaqembu ezepolitiki, kanti abalingani bakhe babethe yena uhlushwa ukuthi u themba wonke umuntu kalula. Wakhuliswa emndenini wobuKhresto webandla lamaWeseli i-Methodist Church of Southern Africa kanti futhi washo nokuthi unamethele kuleli bandla impilo yakhe yonke. Ukuhlaziya imibhalo yakhe, kwenze ukuthi abezenkolo abanjengo- Dion Forster bamchaze njengomuntu obeyisazi sezenkolo ngonkulunkulu noma i-Christian humanist, owayencike kakhulu ku-Ubuntu kunokuncika kwi-Christian theology.  Ngokusho kuka-Sampson, uMandela wayengeyena umuntu onokholo lwenkolo oluqinile, kanti uBoemer yena wathi, ukholo lukaMandela lwalungelona olwamagqanqu kangako  (never robust). Wayethanda ukudla kwesiNdiya, kanti futhi impilo yakhe yonke wayejabulela kakhulu izifundo ze-archaeology.

UMandelwa wayengumuntu othanda abesifazane okubizwa ngokuthi yi-heterosexual, kanti ibhayografa u-Fatima Meer wathi uMandela wayelingeka kakhulu kwabesimame. Enye ibhayografa, u-Martin Meredith, omchaza njengomuntu owayenothando olukhulu ngokwemvelo kwabesimame, ukhombisa ukuthi empilweni yakhe waba nobudlelewane nabesimame abaningi abehlukene. UMandela washada kathathu, waba nezingane eziyithupha, kanti futhi enabazuluku abayishumi nesikhombisa kanti futhi nezizukulwana zezizukulwane eziningi. Wayeba nesandla esiqinile ezingane zakkhe, kodwa wayebathanda kakkhulu abazukulu bakhe. Umshado wakhe wokuqala waba no-Evelyn Ntoko Mase ngo-Okthoba ka 1944;  ngo-1957, badivosa ngemuva kweminyaka engu 13 ngenxa yokuthi wayenoxhaxha lwezintombi, kanti futhi ehlala engekho ekhaya, ngoba wayezimisele kakhulu kwirivolushini kanye nokugqugquzela emzabalazweni, kanti futhi nokuthi umkakhe wayeyilunga lebandla elaziwa ngokuthi ofakazi bakaJehova (Jehovah's Witnesses), inkolelo engafuni ukuthi abantu bazibandakanye nezepolitiki. Ekuganeni kwakhe no-Evelyn, baba namadodana amabili, uMadiba Thembi Thembekile (1945–1969) kanye no-Makgatho Mandela (1950–2005); indodana yakhe yokuqala yashona engozini yemoto, kwathi indodana yakhe yesibili, yabulawa yisifo se-AIDS. Kulo mendo, baba namadodakazi amabili, anamagama afanayo, uMakaziwe Mandela,(abazalwa ngo 1947 enye ngo 1954), indodakazi youqala yashona inezinyanga eziyishagalolunye, indodakazi yesibili, u-Maki, yona isaphila. Indodana kaMakgatho, uMandla Mandela, ube yinkosi yomkhandlu waseMvezo ngo 2007.

Unkosikazi wesibili kaMandela, uWinnie Madikizela-Mandela, naye ubuya endaweni yase-Transkei, kodwa noma bobabili bahlangana eJohannesburg, lapho khona ayengunonhlalonhle (social worker) wokuqala womuntu omnyamar.  Kulo mendo baba namadodakazi amabili, uZenani (Zeni), owazalwa ngomhla ka 4 Februwari 1959, kanye noZindziswa (Zindzi) Mandela-Hlongwane, owazalwa ngo 1960. UZindzi wayenezinyanga ezingu 18 kuphela ngesihathi ubaba wakhe ethunyelwa ejele lase-Robben Island. Kamuva yena noWinnie baxabana babanezinkinga emndenini, lokhu okwakubonisa nezinxushunxushu ezazikhona ezweni ngaleso sikhathi, bagcina ngokwehlukana (ngo-Epreli 1992) bagcina sebedivosa (ngoMashi 1996), ngokuba nengcindeze kwezepolitiki. UNkosikazi kaMandela wesithathu, kwakungu-Graça Machel (oka Simbine), amshada ngosuku lwesikhumbuzo sokuzalwa kwakhe lapho eqeda iminyaka engu 80 ngonyaka ka 1998.

Ngesikhathi eshona, eNingizimu Afrika nakumazwe angaphandle, uMandela wase ethathwa njengobaba wesizwe, kanye nobaba owasungula inqubo yedimokhrasi, nokubonwa njengomkhululi wesizwe, umsindinsi, efaniswa nalowo wase-Washington kanye no-Lincoln konke lokhu kubhanqwe ndawonye. Ngaphandle kweNingizimu Afrika, wayethathwa  njengophawu olubalulekile kumhlaba wonkana (global icon), kanti usolwazi ngezifundo zeNingizimu Afrika, uRita Barnard umchaza njengomunye wabantu abahlonipheke kakhulu kuwo wonke umhlaba esikhathini samanje Omunye wamabhayografa, umthatha njengeqhawe lesidimokhrasi lesikhathi samanje (a modern democratic hero), kanti idumela lakkhe lenza ukuthi abantu bamkhonze yena siqu ngokuthiwa yi- cult of personality okwakheka ngokuqondene naye. Igama lakhe livamise ukubandakanywa namagama afana no-Gandhi kanye noMartin Luther King, Jr. njengomunye wezihlabane ezenza isibonelo kwiminyaka yama 20 century, kwabaholi ababelwa nenqubo yobandlululo ngebala, kanye nokulwa nenqubo yobukoloni a. UBoehmer umchaza njengomunye unokuhlonipheka nesithunzi kulesi sikhathi samanje njengalokho okubizwa ngokuthi yi-a totem of the totemic values of our age: toleration and liberal democracy), kanye nophawu olubaluleke kakhulu lenqubo yokulwela ubuhlungiswa kwezenhlalisano ( a universal symbol of social justice).

Udumo lukaMandela kuwo wonke umhlaba, lwaqala ngesikhathi esjele ngeminyaka yoma 1980, lapho eba yisiboshwa esidume kakhulu kunezinye, kanti futhi ewuphawu lomzabalazo wokulwa nombuso wobandlululo, kanye nophawu oluhlonishwa zigidi-gidi zabantu kuwo wonke umhlaba kubantu abalwela inqubo yokulingana kwabo bonke abantu. Ngonyaka ka 1986, ibhayografa kaMandela uMary Benson, wamchaza njengomuntu oqukethe noyisibonelo sawo wonke umzabalazo wenkululeko eNingizimu Afrika. UMeredith yena ukuthi waba ngophawu oluqinile lomzabalazo wabantu ababelwisana nombuso wobandlululo ngeminyaka yoma 1980, kanti futhi wayesethathwa njengomuntu oyisimanga. USampson yena waphawula ukuthi ngesikhathi sempilo yakhe, lokhu kumbona njengophawu oluyisimanga noluyi-myth empilweni yakhe, kangangokuba abantu basebemthatha njengengilosi.  Kungakapheli iminyaka elishumi ngemuva kokuba esukile esikhundleni sokuba nguMongameli, lesi sikhathi sakhe sasithathwa njengesikhathi sokwenzeka kwezimanga ngensebenziswano njengalokho okubizwa ngokuthi yi-a golden age of hope and harmony, kanti futhi abantu lesi sikhathi basasikhumbula kakhulu nabasibone ukuthi ngaso kwakwenzeka konke okuhle le nkumbulo ebizwa i-nostalgia ngendlela esichazwa ngayot. Kuwo wonke umhlaba, uMandela unikezwe idumela lentshukumo yakhe ekuqedeni umbuso wenqubo yobandlululo ngokwebala, kanye nokwakha umoya wokubuyisasna kwezinhlanga zabamhlophe nabamnyama, nokubonwa njengomuntu onegunya eliphezulu maqondana nempatho, kanti futhi umuntu owayekhathazeka kakhulu ngamaqiniso.

Empilweni  yakhe yokusebenza, uMandela, yayibanga ukuthi kube nemibono ehluka-hlukene, ngaye njengesishukumi kanye nosopolitiki, le mibono ehlukahlukene, yayivela kulabo abasohlangothini lobunxele nabesokudla ngezepolitiki. Abanye ku-ANC babemsola bethu uthengise ngomzabalazo (selling out) ngokuvumelana ngokuthi kube nezingxoxo nohulumeni wobandlululo. Babekhathazeka ngokuthi inhlonipho yakhe siqu, ibiphikisana nemibono eyisisekela sedimokhrasi, abeyiphakamisa nokuyiqhubela phambili. Umbuso wakhe wasolwa ngokuhluleka ukubhekana nobhubhane lwe-HIV/AIDS, kanye futhi nokuthi angabhekani kakhulu ne-model yezomnotho eyayizozuzisa abantu abahluphekile baseNingizimu Afrika. Ngesikhathi seminyaka yoma 1980 esesejele, umbuso wobandlululo nabanye abahambisana nombuso wobandlululo emazweni aphesheya aseNtshonalanga, babembiza ngokuthi uyiphekula-zikhuni noma i-terrorist , ngenxa yokuthatha umzabalazo wezikhali kwezepolitiki ukulwa nombuso wobandlululo . UThatcher wabiza i-ANC njengenhlangano yamaphekula-zikhuni ngo 1987. 1987; ngisho noma kamuva wamemezela kuBotha ukuthi akhulule uMandela. UMandela wabuye wagxekwa ngobungani bakhe nabaholi bezepolitiki abafana no-Castro, Gaddafi noSuharto  – abathathwa njengondlovu kayiphikiswa ama-dictators balawo mazwe, yilabo ababesola kanye kanti futhi akavumanga ukukhondema ukucikelwa phansi kwamalungelo obuntu kulezi zindawo zalaba baholi.

Ngomhla ka 16 Disemba 2013, ngosuku lokubuyisana i-Day of Reconciliation, kwenziwa i-statue sebronzi esingamamitha angu 9 ubude sikaMandela e-Union Buildings esavulwa nguMongameli Jacob Zuma. Ngo 2004, iJohannesburg, yanikeza uMandela, inkululekko yedolobhakazi i-freedom of the city, kanti indawo ye-Sandton Square shopping centre yathiwa kabusha ngegama lakhe kwathiwa yi-Nelson Mandela Square, ngemuva kokuba kuxhonyelwe khoha i-statue sakhe. Ngo 2008, esinye istatue sikaMandela savulwa e-Drakenstein Correctional Centre, kuqala igama laso okwakuyi-Victor Verster Prison, eduzane ne-Cape Town, sixhonyelwe lapho uMandela akhululwa khona ejele.

Ngo 1993, uMandela wanikezwa indondo yoxolo ye-Nobel Peace Prize ngokuhlanganyela kanye noDe Klerk. Kwathi ngoNovemba 2009, inkundla yenhlangano yezizwe ezihlangane i-United Nations General Assembly yamemezela usuku lokuzalwa kukaMandela, usuku lomhla ka 18 Julayi njenge-Mandela Day, ukubhiyozela indima ayidlala kumzabalazo wokulwa nombuso wobandlululo. Le nkulndla yamemezela kubo bonke abantu bomhlaba ukunikezela ngamaminithi angu 67, ukwenza imisebenzi yesihe ukwenzela abanye abantu, okwakuyisikhumbuzo seminyaka engu 67 uMandela ayisebenzela eyingxenye yomzabalazo nentshukumo.

UMandela wanikezwa nendondo yaseMelika ye-Presidential Medal of Freedom kanye nendondo yase-Canada ye-Order of Canada, kanti futhi waba ngumuntu wokuqala ukwenziwa isakhamuzi sokuhlonishwa se-honorary Canadian citizen. UMandela wanikezwa nendondo ye-Soviet Union's Lenin Peace Prize kanye nokuba ngumemukeli wendondo ye- Al-Gaddafi International Prize for Human Rights. Ngo 1990, wanikezwa i-Bharat Ratna Award evela kuhulumeni waseNdiya kanti futhi ngo 1992, wamukeliswa i-Pakistan's Nishan-e-Pakistan. Ngawo lowo nyaka, wanikezwa i-Atatürk Peace Award enikezwa yona yizwe lase-Turkey; waqala wayenqaba, ngoba ekhathazeka ngokucikelwa phansi kwamalungelo obuntu, okwakwenziwa yizwe laseTurkey ngaleso sikkhathi, kodwa kamuva wayemukela le ndondo ngo 1999. U-Queen Elizabeth II wamqoka njenge-Bailiff Grand Cross ye-Order of St. John (ngemuva kwesincomo esenziwa yikomidi le-Honours and Awards Committee) kanti futhi wanikezwa nobulunga be-Order of Merit (a okwakuyisipho senkosi buqu kuye).

Ibhayografi yokuqala kaMandela, umbhali wayo kwakungu-Mary Benson, kanti yayigxile kuma-interview aye wawenza noMandela, awenza ngeminyaka yoma 1960s Amanye amabhayografi agunyaziwe, enziwa ngabangani bakaMandela. Eyokuqala yenziwa ngu-Fatima Meer ngesihloko esithi: Higher Than Hope, kanti lena yona yayikhuthazwe nguWinnie, kanti futhi yona yagxila kakhulu kumndeni kaMandela. Eyesibili, yenziwa ngu-Anthony Sampson's Mandela yashicilelwa ngo 1999. Amanye amabhayografi enziwe nguMartin Meredith esihloko sithi: Mandela, eyashicilelwa okokuqala ngo 1997, kanye neka-Tom Lodge nayo esihloko sithi: Mandela, yona eshicilelwe ngo 2006.

Ukusukela ngeminyaka yoma 1980 umfanekiso kaMandela waqala ukuvela kwizinto eziningi, ezifana nezithombe, okupendiwe, imidwebo, kanye nama-statue, nama-mural, izinkinobho ezifakelwa empahleni, ama-t shirt, izinto ezibekwa ngaphandle kwamafriji ukunamathelisa izinto kanye nokunye okuningi, lezi zinto zibizwa ngokuthi ama-Mandela kitsch.
Ngemuva kokushona kwakhe, i-internet yaqala ukwenza ama-memes abonisa imifanekiso kaMandeloa, kanye nezisho ezikhuthazayo ezicashunwe kwizinkulumo zakhe azenza esaphila.

Abaculi abaningi bacule amaculo okumbongoza nokumdumisa uMandela. Elinye lamaculo ngelisihloko sithi:The Special AKA owarekhoda iculo elithi akakhululwe i-Free Nelson Mandela ngo 1983, kanti futhi leli culo labuye larekhodwa ngu-Elvis Costello elarekhodwa nguye, futhi elabanedumela kakhulu. UStevie Wonder naye wanikezela ngendondo yakhe ye-Oscar ka 1985 ngeculo elithi:I Just Called to Say I Love You elenzela uMandela, kanti umculo wakhe wavalwa eNingizimu Afrika uvalwa ngabokusakaza abe-South African Broadcasting Corporation.

UMandela uvezwe kumasinema nakumathelevishini ngamahlandla amaningi.U-Danny Glover wadlala indima yokulingisa yena ngo 1987 HBO kwi-telefilm Mandela. Ifilimu ka 1997 ethi:Mandela and de Klerk umlingisi omkhulu kuyo kwakungu-Sidney Poitier njengoMandela, kanti u-Dennis Haysbert udlale indima yakhe kwifilimu ethi:Goodbye Bafana (2007). Kwathi ngo 2009 i-BBC yenza i-telefilm Mrs Mandela, umlingisi kaMandela kuyo kwakungu:David Harewood, kanti u-Morgan Freeman walingisa indima yakhe kwifilimu ethi:Invictus (2009). U-Terrence Howard ulingise indima yakhe kwifilimu yango 2011 ethi:Winnie Mandela. Omunye olingise indima yakhe ngu-Idris Elba kwifilimu yango 2013 ethi:Mandela: Long Walk to Freedom.




#Article 63: Breedekloof (355 words)


Isifunda samawayini iBreedekloof siyinxenye yezifundazwe ezintathu ezihlanganisa isifundakazi samawayini iBreede River Valley. Iziqhayisa ngabadidiyeli bewayini abangu 28 (bangu 11 abadidiyeli bezohwebo kanti bangu 17 abadidiyela ngasese). iBreedekloof ibalelwa ku 14.24% (13029 hektha) yesivini somhlaba wamawayini aseNingizimu Afrika. Iningi labatshali bendabuko litholakala eBreedekloof, singabala iChenin Blanc engelinye lamawayini atshalwe kakhulu kulendawo.

Isifunda samawayini iBreedekloof itholakala phakathi kwe Worcester nePaarl, ingaphansi komasipala we Breede River Valley. Lomasipala uhlanganisa i Rawsonville, Slanghoek, Goudini Kanye nendawo yase Breerivier. Intshonalanga kanye nase ningizimu tshonalanga yemingcele yeBreedekloof, neyeSlanghoek, neyeDu Toitskloof Mountains kanye nenyakatho Mpumalanga zimbozwe intaba enkulu iHex River Mountains.

Source: WOSA. 2016.  [23 October 2016]

iBreedekloof ibonakala ngobuhle bayo obukhulu obuhlanganiswa isimo sezulu nesendawo etholakala kuyo, lokhu okuyenza iqhakambise izitshalo ezinhle nezikhula kahle. Lendawo iphethwa izintabakazi kanti futhi iphakathi kolwandle iAtlantic ocean ne Klein Karoo. iBreedekloof inezinhlobonhlobo zomuhlabathi, singabala umhlabathi omnyama osindayo kanye nesihlabathi solwandle esitholakala onqenqemeni lwemifula emidala. Lomhlabathi oyingqayizivele kanye nesimo sezulu esihle lendawo ithandwe kakhulu ngokwenza umkhiqizo wewayini. Imvula yonyaka yeseValley ebusika ibalelwa 700mm, lokhu kwenza lendawo ibeyenye yezindawo ezinetha kakhulu eNingizimu Afrika.      

Imisebenzi yezolimo iyona esiza lendawo yaseBreedekloof kahkulu ngesimo somnotho. Lendawo idume kakhulu ngokukhiqiza amawayini kodwa futhi ziyatholakala ezinye izithelo ezifana namapentshisi, amaplums, amapheya kanye nezinye izithelo ezehlukene. Ezokuvakasha, nokwenziwa kwemicimbi yokushadisa kanye nokunika izivakashi indawo yokulala yeminye yemikhakha ebalulekile esimeni somnotho wakulendawo.     

Umazila wewayini iBreedekloof ingumzila omncane kanayo yonke la eNingizimu Afrika. Lomzila wasungulwa ngonyaka ka 2002 yayinabadidiyelie bewayini abangu 22. Lomzila ugijima kusukela eGouda kuya eMontagu (empumalanga kuya entshonalanga) uphinde usuke eMcGregor kuya eTankwa-Karoo National Park (enyakatho kuya eningizimu).

Lomzila uhlanganisa iRoute 62, kuthiwa lomzila iwona omude kanayo yonke izwe lonkana.

Abadidiyeli bewayini eBreedekloof

iSoetes  Sop umkhosi omkhulu wonyaka wamawayini obanjela eBreedelkoof ngabo July, lomkhosi uhlelwa abakhiqizi bewayini nehhovisi lezokuvasha elise Rawsonville. Bonke abadidiyeli bewayini ababamba iqhaza kulomncimbi (14 ngonyaka ka 2016) bavulela izivakashi izintolo zabo. Lomcimbi wendlalekile, kuvunyelwa abavakashi ukuthi bathenge amathikithi wezingilazi zokuphuza iwayini kanye nezinkomishi zesobho, lezingilazi nezinkomishi zisiza abavakashi ngokunambitha iwayini kanye nesobho uma behambela abadidiyeli abehlukene. Ngosuku lomcimbi abavakashi bathola ithuba lokuzwa amawayini asezuze izicoco nemiklomelo yeSoetes (lamawayini aziwa ngokuthi amadesserts wines), kungabalwa iHanepoot, iMuscadel, iNoble Late Harvest, iRed Jerepigo kanye nePort. Abadidiyeli abaningi badayisa lamawayini kuhlangene nesobho.           




#Article 64: Muhammad (155 words)


 Muhammad  (Arabic: محمد) (c 570 CE - 632 CE Juni 8)  kuyinto umsunguli we Islam. Ubizwa ngokuthi umprofethi oNgcwele for Muslims. Yena lo mprofethi last eyayithunywe uNkulunkulu ukubuyisela Islam.

Muhammad wazalwa cishe 570 CE emzini ka Arabia Mecca. Igama likaYise Abdullah. Igama likamama Amina.

Ubaba Muhammad washona ezinyangeni 6 ngaphambi kokuba azalwe. Ngesikhathi ngineminyaka eyisithupha ubudala, Muhammad walahlekelwa unina Amina waba uyintandane. Phakathi neminyaka emibili eyalandela, waze waba neminyaka eyisishiyagalombili ubudala, Muhammad kwaba ngaphansi sivikelwe kakhokho wakhe abdul Muttalib. At Teenages Muhammad ephelezelwa umalume wakhe, Syria ukuhweba uhambo. Ngenxa yobuntu bakhe okuhle wathola isidlaliso Al-Amin, okusho ethembekile, enokwethenjelwa futhi al-Sadiq, okusho ukuthi truthful.

Lapho Muhammad eneminyaka engu-40 ubudala, wayesanda bachitha amahora amaningi bezama uzama umthandazo. Muhammad ukucabangela bokuvukela komphakathi, ukungabi nabulungisa, ukubandlulula okwandile ngokumelene nabo phakathi kwezizwe zakwa. In Hira emhumeni ingelosi jibril bavele ngaphambi Muhammad. jibril wathi Funda, kodwa Muhammad waphendula: Angikwazi ukufunda. ingelosi wambamba, wamgona. Muhammad Ivesi lokuqala Qur'anic lithi. lena ngesambulo sokuqala.




#Article 65: Usuku Lwamagugu (142 words)


Usuku Lwamasiko   yiholide lomphakathi lase Ningizimu Afrika eligujwa minyaka yonke ngomhlaka 24 uMandulo minyaka yonke. Ngalolu suku bonke abntu base Ningizimu Afrika bagubha amasiko abo wonkana. Lolu suku lubalulekile ngoba yilapho bonke abantu baseNingizimu Afrika betshengisa ukuzigqaja kanye nokuziqhenya ngamasiko abo anhlobonhlobo.

Ngaphambi kweNkululeko eNingizimu Afrika leli holide labe ligujwa eNatali labe laziwa njenge Shaka Day lapho kwabe kubungazwa khona Inkosi YakwaZulu uShaka kaSenzangakhona owaba negalelo elikhulu ekubunjweni kwesizwe sakwa amaZulu ngokuhlanganisa izizwe zakaZulu ezabe zihlukene. Unyaka nonyaka ngaleli holide abantu bahlangana eThuneni leNkosi uShaka ukutshengisa inhlonipho kuye ngalolu suku. Lolu suku lafakwa ohlwini lwamaholide omphakathi ase Ningizimu Africa ngonyaka we1995 lapho labe selibiza Ngosuku Lwamasiko. 

Leli holide libalulekile ekwakhene iziswe esibumbumbe ngoba yilapho ababtu base Ningizimu Afrika bekwazi ukubona izinhlobonhlobo zamasiko abantu base Nongizimu Afrika. Leli holide libuye libizwe nge Braai4Heritage lapho izihlobo, imindeni kanye nabangani behlangana ukuzokosa inyama ngalolu suku. 




#Article 66: Benedict Wallet Vilakazi (391 words)


UDokotela Benedict Wallet Vilakazi (6 ngoMasingana 1906  –  26 ngoMfumfu  1947 ) wabe engumbhali ovelele wenzincwadi, izinkondlo, izichazimazwi kanye namanoveli olimi lwesiZulu. Ngonyaka we-1946 waba nguwokuqala webala elinzundu eNingizimu Afrika ukwethweswa iziqu zobuDokotela (Ph.D.). Kepha nakuba iningi limazi ngemisebenzi yakhe elotshiweyo, bambalwa abazi ngempilo yalo leli qhawe. 

Mhla ziyi-6 uMasingangana 1906 uMshini wakwaVilakazi nowakwakhe uLeah uMaHlongwange bathola indododana eyabe ungumntwana wabo wesithupha kwabayisikhombisa. Bayetha ngelikaBhambatha ngenxa yesigigaba sempi kaBhambatha kaZondi eyaliwa ngawo lonyaka. UBhambatha kaMshini wazalelwa endaweni yase Groutville Mission Station eduzane naKwaDukuza, kwelaseNatali.

UVilakazi waqala isikole ngonyaka we-1912 khona endaweni yaseGroutville, wafunda lapha waze waqeda ibanga lesi-4. Kwathi lapho eseneminyaka eyi-10 waphikelela e St Francis College, okuyisikole sameRoma Akhatholika esisendaweni yase Mariannhill, lapha waqhubeka nezifundo zakhe waze waqeda ibanga lesi-6. Kuso lesi sikole samaKhatholika wangena enkonzweni yamaKhatholika, maqede wabhabhathiswa ngengama likaBenedict nelika Wallet, umama wakhe wagcizelela ukuba isibongo sakhe Vilakazi singashintshwa. Emva kokuphothula ibanga lesi-6 wafundela izifundo zobuthithishela kulo lele Kolishi lase Mariannhill, waziphothula ngonyaka we-1923.

Emva kokuphothula izifundo zakhe eSt Francis College waqala ukufundisa khona eMariannhill nase  Xobho, eMngungundlovu nasOhlange. UJ.C. noMathikuletsheni wakuphasa esefunda ngasese futhi eqhubeka efundisa. Ngonyaka we-1934 okaVilakazi wazuza iziqu ze-B.A. eNyuvesi yaseNingizimu Afrika, lapho aphumelea ngamalengiso kuso IsiZulu. Ngonyaka we-1936 eNyuvesi yaseWitswatersrabd ukuba ayofundisa isiZulu emnyangweni weBantu studies esebenza noSolwazi wezilimi uC. M. Doke. uVilikazi waba ngowokuqal kwanasundu eNingizimu Afrika ukuba afundise kuleNyuvesi okwabe kungeyabamhophe bodwa. Ngonyaka we-1936 uVilakazi wahlabana neziqu ze B.A Honors nazo ayezifundela ngasese. Ngonyaka we-1938 uVilakazi waphinde wahlabana neminye imiyezane, okwaba yiziqu zeM.A. Kuthe ngonyaka we-1946 waphinde wahlabana nezinye iziqu, kulesi sikhathi kwase kungezobuDokotela. 

OkaMphephethwa uthi uzuza zonke iziqu zakhe wabe ebhala namabhuku. Ngonyaka we-1933 wakhipha inoveli yakhe yokuqala enesihloko esithi Noma Nini eyalanywa ngethiUDingiswayo kaJobe, ngonyaka we-1935 yalandelwa yiqoqo lezinkondlo elinesihloko Inkondlo kaZulu elaba yingqalabutho ezincwadini zezinkondlo zesiZulu. Ngonyaka we 1943 waphinde wakhipha inye incwadi eyabe ineshloko esithi Nje Ngempela. Ngonyaka we-1948 waphinde wakhipha enye inzwadi yezinkondlo elabe linesihloko esithi Amal' Ezulu, phakathi kwezinkondlo ezikulencwadi uVilakazi ubalisa ngekahlhulu ngokufa kukayise, umfowabo kanye nomkakhe wokuqala belandelana. 

Ngonyaka we-1947 emva kokuphothula izifundo zakhe zobuDokotela uVilakazi wahlatshwa wukugula okwamxina isikhashana okwathi mhla ziyi-26 uMfufmfu 1947 wadlula emhlabeni eneminyaka engama-41 ubudala eCoronation Hospital. OkaPhakthwayo wafilhlwa emathuneni aseMariannhill,  washiya emhlabeni abantwana abayi-5.

Umgwaqo osendwaweni yaseSoweto owaziwa ngoVilakazi Street waqanjwa ngaye okaMphephethwa ngoba kuhlonishwa igalelelo analo kuyo umisebenzi yesiZulu kanye nesiXhosa. Kuwo lomgwaqo kulapho izingqalabutho zomzabalabalaozo uNelson Mandela kanye noDesmond Tutu zombili ezake zahlala khona ngaphambilini.




#Article 67: Sol Plaatje (272 words)


Solomon Thekisho Plaatje (9 ngoMfumfu 1876 – 19 ngoNhlangulana 1932) wabe eyintatheli, usozilimi, usombusazwe, umhumushi kanye nombhali. UPlaatje wabe engumunye wamalungu abumba iqembu le-South African Native National Congress (SANNC) ngonyaka we-1912. Emva kokubunjwa kwe SANNC waqokwa ukuba nguNobhala Jikelele wokuqala kulo leli qembu, elagcina selaziwa njenge-African National Congress (ANC) ngonyaka we-1923. 

OkaPlaatje wazalelwa endaweni yaseDoornfontein ngase Boshof, eOrange Free State eyindodana yesi-6 kamadodana ayi-8. Igama likamkhulu wakhe kwabe kungu Selogilwe Mogodi, kodwa umqashi wakhe wabe emteketisa ngelika-Plaatje emva kwalokho umndeni leli gama njengesibongo sawo. Abazali bahke okwakungu Johannes and Martha babengamlungu esizwe saba-Barolong abakhuluma isiTswana futhi bengamaKrestu besebenzela izithunywa zenkolo kwamamishini eNingizimu Afrika. Ngesikhathi oseneminyaka e-4 abazali bakhe bathuthela kwimishini yamaLuthela yase-Pniel maduzane neKhimbali beyosebenzela isthunywa senkolo uErnst Westphal, kanye nowakwakhe uWilhelmine. Kuyo lendawo okaPlaatje wathola ithuba lemfundo eqondile efundiswa yilo ibandla lamaLuthela. Khona emabangeni aphansi wakhombisa ukukhalipha kobuchopho bakhe, yilapho uNkk. Westphal wamthatha wamfundisa ngasese ngokuthethe xaxa. UNkk. Westphal wamfundisa ukudlala ipiyano kanye ne vayolini waphinde wamfundisa nokucula. 

Ngonyaka we-1892 eseneminyaka engama-15 wathola ithuba lokuthi afundise, lesi sikhundla wasibamba iminyaka emibili. Ngesithathi efundisa wabe engayekile naye ukufunda, wayeqhubeka ngoxhaso layo imsihini. Ngonyaka we-1894 waya eKhimbali, okulapho athola khona ithuba lomsebenzi eposini njengomthumeli we-telegraph. Wabe eqhubeka nezifundo zakhe ngasese okulapho agqama khona ngokubashaya bonke emakhanda kwizivinvinyo zabasebenzi bomphakathi zesiBhunu. Ngesikhathi eba neimyaka engama-21 ngonyaka we-1897 wathola ilungelo lokuba akwazi ukuvota, ngebhadi walahlekelwa yilo leli lungelo ngenkathi amangisi ephelelwa ngumbuso. Ngaphambildlana kokuliwa kwempi yamaBhunu nangesikhathi semvimbezelo eMafikeng ngeminyaka yama-1899-1900 wajutshwa ukuba aye eMafikeng ukuba ayoba ngumhumushi enkantolo. Kuso leso sikhathi futhi wayenesikhundla sokuba ngunobhala emnyangweni wezoMdabu eMafikeng. UPlaajie wabe azi izilimi eziyi-8 okubalwa kuzo isiNgisi, isiBhunu, isiJalimane, isiTswana, isiXhosa kanye nezinye izilimi zama-Afrika.




#Article 68: I-Intanethi (244 words)


I-intanethi uhlelo oluqukethwe amkhompyutha ayizigidi ahlangene ndawonye kuhleloxhumano olunzulu kuwo wonke amagumbi omhlaba olusebenzisa i-Internet protocol suite (TCP/IP). Uma uxhumeke kuyo i-intanethi nomshini osuke uwusebenzisa okungaba yikhompyutha noma umakhalekhukhwini nawo ungena kulo lolu xhaxha lohleloxhumano. Lolu hleloxhumano lohleloxhumano luqukethe olungasese, olomphakathi, olwamabhizinisi kanye nolwahulumeni. Uhleloxhumano olusezweni noma emhlabeni oluxhumene ngobuchwepheshe obuno-gesi, obungenazo izintambo kanye nobama-fibre optics. I-inthanethi iqukethe ulwazi oluningi okubalwa amakhasi amakhulu-ahlangene kanye namahlelokusebenza esisizindalwazi sokuxhumana somhlaba jikelele (WWW), umbikombani, ucingo lokuxhumana, kanye nokwabelana ngamafayela.

I-intanethi ibalulekile esikhathini samanje ngoba ulwazi olungini luqukethwe kuyo i-intanethi. Abantu akusadingakali ukuthi baye kobheka ulwazi emtapweni wolwazi noma bathenge amaphephandaba ukuze bathole ulwazi, sekulula manje umuntu ungena kwi intanethi athole lokhu akufunayo noma ikuphi esebenzisa ikhompyutha noma umakhalekhukhwini. I-intanetheni futhi yenza ukuxhumana phakathi kwabantu emhlabeni jikelele kube lula futhi kungambi eqolo. Usukwazi ukuxhumana nomuntu okwelinye izwe nixoxe indaba yenu niyiqede nibukana, lobu ubuchwephese be-video calling. 

Okubalulekile nge-intanethi ukuthi iyakwazi ukuthatha umhlaba wonke iwusondeze, iwubeke esibukweni sekhompiyutha noma umakhalekhukhwini. Nge-intanethi abantu bayakwazi ukuxhumana nebhange, izitolo, imitapo yolwazi, izihlobo nabangani, ngingabala ngithini. Ukuthuthuka kobuchwepheshe be-intanethi sekuholele ekutheni kwenziwe imali esebenza khona kwi-intanethi kuphela ukuthenga konke okudingayo. Lemali esebanza kwi intanethi kuphela ibizwa ngokuthi ama-crypto currencies, edume kakulu yaziwa ngokuthi yi-Bitcoin eyasungulwa ngonyaka wezi-2009 ngumlisa ozibiza ngoSatoshi  Nakamoto. 
   

I-intanethi yenza ukuxhumana kwabantu kube lula, kanti ukuxhumana nako kunobungozi babo. Abantu bavame ukuthumela imininingwano yangasese, abanye abantu bayakwazi ukuyeba leyomininingwano. Bangasebenzisa i-intanethi ukubhebhethekisa amanga noma izimfihlo ezebiwe noma izeluleko ezinobungozi. Ngokomzekelo, lengosi eyaziwa ngo-Facebook isike yaba nezinkinga ngokuvikela imininingwano yabantu yangasese.




#Article 69: Usuku lwabesifazane (168 words)


Usuku Lwabesifazane yiHolide Lomphakathi laseNingizimu Afrika eligujwa minyaka yonke mhla ziyisi-9 uNcwaba minyaka yonke. Ngalolu suku izwe lonke lisuke libungaza ubuqhawe abathathwa ngabesifazane abayi-20 000 bemashela eUnion Buildings ePitoli behambisa izikhalo zabo mayelana noMthetho wamapasi. Lomthetho wawudinga ukuba ama-Afrika njengoba babe baziwa ngabamnyama ngaphansi komthetho wobadlululo owabe waziwa nge-Population Registration Act ukuba bapathe amapasi okuhamba, ayaiziwa njengama pasi ayelawula ukuba khona kwama-Afrika emadolobheni, ukugcina uqhekeko, kanye nokulawula abasenzi bangaphandle ngesikhathi sobandlululo . Lolu suku lwaqala ukugujwa ngonyaka we-1994 mhla ziyisi-9 uNcwaba lwafakwa kuMthetho wamaHolide Omphakathi (wama-36 wangonyaka wama-1994). Ngalolulu suku abesifazane bemashela khona eUnion Buildings babebiza isiqubulo esithi ‘Strijdom, wathint' abafazi wathint' imbokodo.

NgoSuku Lwabesifazane  kubhekwa izimo abantu besifazane baseNingizimu Afrika abasabhekene nazo, okubalwa Ukuhlukunyezwa emakhaya, ukuhlunyezwa ngokucansi emsebenzini, amaholo angalingani, imfundo yamantombazane ayo yonke iminyaka. Lolu suku kuba yithuba lapho kubehkwa khona futhi kuphinde kuphoswe inselelo kulezi zinkinga abantu besifazane abasahlangabezana nazo . Kulolu suku kubuye kubhekwe ibanga eselihanjiwe ekuthuthukiseni abantu besefazane kusukela ngonyaka we-1994, ngaphambi konyaka we-1994 abesifazane ephalamende babe-2,7% manje bangama-48% ezikhundleni eziphezulu kuHulumeni .  




#Article 70: Usuku lwaMalungelo Esintu (443 words)


Usuku lwaMalungelo Esintu  (eng:Freedom Day)yiholide lomphakathi elisemthethweni lase Ningizimu Afrika eligujwa  mhla zingama-21 uNdasa minyaka yonke. Ngalolu suku kusuke kubungazwa amagxathu asethathwe izwe lase Ningizimu Afrika ekuthuthekiseni nasekuvikeleni Amalungelo Esintu kusukela lel langabadi lathola inkululeko  Ngalolu suku kubuye kukhunjulwe bonke abaqothwa eSharpvile ngamaphoyisa obandlululo bemasha ngoxolo, mhla zingama-21 uNdasa wezi-1960 (Sharpville Massacre). Leli holide laba semthethweni ngonyaka we-1994 lagujwa okokuqala mhla ziyi-21 uNdasa we-1994. Minyaka yonke leli holide lugujwa ezindaweni ezahlukahlukene eNingizimu Afrika lapho uMongameli wezwe ethula inkulumo eyibhekise esizweni sonke emayelana nokubaluleka kwalolusuku. 

Ngonyaka we-1948 iqembu lezombusazwe i-National Party yanikwa amandla okuphatha iNingizimu Afrika. Leli qembu lafika nemithetho eyenzelwe ukuhlukanisa kanye nokucindezela  ngokobuhlanga. Lokhu okwaninka uhulumeni wangaleso sikhathi amandla okwenza imithetho elawula ukuhamba kwabantu abansundu (ama-Afrika) ezindaweni ezisemadolobheni. Inguqulo yoMthetho wezaseKhaya ngonyaka we-1952 (Native Laws Amendment Act of 1952) wawugunyaza ukuthi ama-Afrika ukuthi awavunyelwe ukuthi ashiye izndawo zasemaphandleni ngaphandle kwemvume esuka kwabezomthetho bendawo. Wabe uqhubeka uthi uma efika endaweni yasedolobheni kumele athole enye imvume emahoreni angama-72 ukubheka umsebenzi. Lencwadi yabe yaziwa ngePasi labe linalemininingwane: labe liba nesithombe, indawo lapho umuntu esuka khona, ukukhokhwa kwentela, ukuhlangana namaphoyisa kanye neminingwane ngomsebenzi . 

Mhla zingama-21 uNdasa we-1961 inhlangano i-Pan Africanist Congress (PAC) wahlongoza umkhankaso wokuba kulowe nemithetho yamapasi. Ngalolu suku ama-Afrika aqoqana eSharpville engawaphethe amapasi azinikela empahoyiseni ukuba aboshwe. Amaphoyisa akhipha umyalelo wokuba bahlakazeke, emva kwalokho avulela ngenhlamvu kuso leso sixuku samadoda, abasefizana kanye nezingane. Abantu amaphoyisa adubula abulala abantu ababengahlomile abangama-69 balimaza abangama-180, abaningi babo bdutshulwa bebaaleka. Ukulandela lokhu kuqothwa kwabantu eSharpville uHulumeni we-National Party wavala zonke izinhlangano zombusazwe ezabe zilwa nengcindezelo. Yize zavalwa kodwa umzabalazao zawuqhuba umshosha phansi zilwa nalohulumeni. Lolu suku lwaziwa nge-Sharpville Massacre emhlabeni wonke, lwaveza ngokusobala ukuthi uhulumeni wobandlululo wabe ewahlukumeza kanjani amalungelo esintu eNingizimu Afrika .

Leli holide lagujwa okukuqala ngonyaka we-1995 ukukhumbula labo abalahlekelwa yizimiplo zabo belwa nohulumeni wobandlululo, belwela ukuthi wonke umuntu waseNingizimu Afrika abe namalungelo ngokulingene. UMthetho Sisekelo waseNingizimu Afrika uqala uveze  UMthetho Omkhulu wamaLungelo (Bill of Rights) lapho kulothshwe khona wonke amalungelo abo bonke abantu bakuleli langabadi. UMthetho Sisekelo iwona osesiqhingini esiphezulu emthethweni ezweni, iwona obekelwe ukuvikela wonke amaLungelo eSintu ayekade enganikezelwe eningingini ngesikhathi sobandlululo  . 

Lolu suku lugujwa ukuveza ukuzibiphezela kuMthetho Omkhulu wamaLungelo (eng|Bill of Rights) njengoba uyinxenye yoMthetho Sisekelo yase Ningizimu Afrika. Ngalolu suku nomangenyanga yonka kaNdasa kuske kuqhakambiswa ukubaluleka kokuvikelwa kwamalungelo kubo bonke abantu abahlala eNingizimu Afrika. Ngemiyalelo kaMongameli wezwe, izwe liba nemigido eminingi ngenyanga kaNdasa lapho kususke kukhunjuzwa isizwe ukuthi sisebenzisane ndawonye ekuvikeleni nasekuqhakambiseni amalungelo esintu. Wonke umuntu wakulelizwe unesipbophezelo sokuba imtithetho yalelilizwe igcinwe . Sonke sinesibophezelo sokuba amalungelo esintu kanye nomlando kugcinwe sikugcinele isizukulwane esizayo lokhu kwenzelwa ikusasa lezwe lethu. Nakuba sisemsbenzini, ezikoleni, sinesibathandayo kanye nezingane, kumele siveze ukuzibophezela eukvilekeleni amulungelo esintu kanye nomlando wesizwe, ukuze lelizwe liqhubekela phambili .




#Article 71: Usuku Lwabasebenzi (457 words)


Usuku lwabasebenzi (IsiNgisi:Workers Day) yiholide lomphakathi lesizwe laseNingizimu Afrika kusukela ngonyaka we-1994 ligujwa mhla zi-1 uNhlaba minyaka yonke. Leli holide ligujwa emazweni angama-80 lapho libizwa khona nge-International Workers Day kwezinye izindawo laziwa nge-May Day. Ngalolu suku kususuke kugujwa iqhaza elibanjwa ngabasebenzi ezweni lilonkana, lugqugquzelwa Izinhlangano Zabasebenzi. Ngalolu suku kusuke kukhunjulwa abasebenzi abalahlekelwa izimpilo zabo esehlakalweni esaziwa ngeHaymarket Affair ngonyaka we-1886 lapho babebhikishela ukuthi kwehliswe amahora okusebenza abe yi-8. ENingizimu Afrika kusuke kukhunjulwa uqhaza elibanjwa abasebenzi ezweni laseNingizimu Afrika, okuyibo abadlala indima enkulu ekuqhubeni umnotho walelizwe.  

Umlando waleli holide ubhekiwas umuva  kwi-Haymarket Affair eyenzeka endaweni yaseChicago ezweni laseMelika lapho amaphoyisa ayezama ukuhlukanisa iqulu labhikishi ngonyaka we-1886. Abasebenzi babebhikishele ukuthi kwehliswe amahora okusebenza osukwini, abe yi-8. Lombhikisho wabe ungenelo udlame kodwa kwaba khona umhlaseli ongaziwa owaphosa ibhomu emaphoyiseni, amaphoyisa aphendula ngokudubula ababhikishi bengahlomile ngezinhlamvu eziphilayo. Lesi sehlakalo saholela ekutheni kufe abasebenzi abayi-8, kwalimala amaphoyisa angama-60 kanye nesibalo esingaziwa sabalimala nabafa sabebebukela . Yize lesi sibhicongo senzeka ngonyaka we-1886 kodwa  kodwa usuku le-1 Nhlaba laqala ukubizwa ngeholide ngonyaka we-1891 emva kwemibhikisho eminingi eyabanjwa emazweni ahlukhlukene yizinhlangano ezinigi zabasebenzi ezahlukahlukene . ENingizimu Afrika kusuuke kugujwa iqhaza elabanjwa izinhlangano zabasebenzi kanye nezinyunyana ekulweni nohulumeni wobandlululo ngeminyaka yama-80.

Ngonyaka we-1922 kwaba khona imibhikosho emikhulu eNingizimu Afrika yenziwa ngabasebenzi basezimayini kodwa yabe ithola ingcindezi enkulu kuhulumeni. Ushintso lwaba khona ngonyaka we-1973 lapho kwaba khona imobhikisho eminingi eThekwini eyaholela emzabalazweni, eyaholela  ekuvumbukeni kwezinhlangano ezimele abasebenzi. Lokhu kwaholela ekubunjweni kwenhlangano yabasebenzi basezimayini eyqanajwa mgokuthi i-National Union of Mineworkers ngonyaka we-1982. Lenhlanagano yabe inobudlelwano obukhulu neqembu le-iCongress of South African Trade Unions (COSATU) yona eyabunjwa ngonyaka we-1985 nayo eyabe inobuhlobo obukhu neqembu le-United Democratic Front (UDF) lamaqembu ayehlangen engenhloso yokuyoqeda ubandlululo. 

Ngonyaka we-1994 emva kokhetho lokuwqala lwentando yeningi usuku loku-1 uNhlaba labekwa njengeholide, elaziwa njengoSuku Lwabasebenzi. Ngalolu suku inhlangano enkulu emele abasebenzi iCongress of South African Trade Unions (COSATU) ibamba amamshi kuzo zonke izifundazwe zaseNingizimu Afrika ukugcizelela ukubaluleka kokuba khona kwemithetho evikela abasebezi. Imashi enkulu ibanjwa eThekwini eCurries Fountain Staa`dium, okuyilapho imibhikisho emikhulu ngonyaka we-1973 yahlanganaisa khona izinkumbi zabasebenzi. Kulombhikisho kwahlanaga abasebenzi abalinganiselwa kwabayizi-100,000 beshamela amholo angcono . kulamamashi asuke ebanjwe ngalolu suku abasebenzi basuke bemashela inhlalakahle kanye nezimo ezisemgangathweni zokusukebenzela.  

Ngosuku Lwabasebenzi umongameli wezwe wethula inkulumo lapho kusuke kubanjwe khona imashi enkulu, ngokuhlelwa yi-COSATUUhulumeni ngokubona ukubaluleka kwalosuku wenze imithetho eminingi ezama ukuvikela amalungelo abasebenzi emsebenzini, ukuze bangaxhashazwa ngabaqashi. Lemithetho futhi yenzelwa ukuba ubudlelwano phakathi kwabaqashi kanye nabasebenzi buhlezi buqinile. Isigaba sama-22 somthethosisekelo waseNingizimu Afrika sisqinisekisa ukuthi wonke umuntu unelungelo lokukhetha umsebenzi umsebenzi othandwa nguye, futhi umqashi nabasebenzi banelungeno lokwe noma imuphi umsebenzi, ngokwemibandela abavumelana ngayo . Imithetho eyenziwe nguhululmeni waseNingizimu Afrika ukuqinisekisa ukuthi amalungelo absebenzi avikelekile, singabala le:

Usuku lwabasebenzi libuye lisetshenziswe njengendawo lapho lapho kuveza izinkinga ezibheke nezwe laseNingizimu Afrika okubalwa kuzo ukuntuleka kwamathuba emisabenzi, ukungelingani ngokomnotho, kanye nezinkinga zokucwasana ngokobhlanga nozo zonke izindlela zokubandlululana. 

 




#Article 72: Teide (195 words)


Intaba iThidi yigquma eladalwa wukuqhuma kwe volcano elise Theneri yona eseziqhingini zaseKhaneli ezingaphansi kwezwe lase Speyni. Isicongo sayo silinganiselwa ku 3,718m, nokuyenza ibe yilona gquma eliphakeme kunawowonke eSpeyni. Iphinde futhi ibe yisicongco esiphakeme kunazozonke uma ikalwa kusukela phansi olwandle.

Uma ikalwa kusukela phansi olwandle ilinganiselwa ku 7,500m. Lokho kuyenza ibe yi volcano ephakeme kunawowonke ama volcano angaphandle kweziqhingi zase Hawayi. u-NASA no-UNESCO bathi ngokokuphakama iyigquma lesithathu emagqumeni adalwa yi volcano emhlabeni. Ukuphakama kweThidi kwenza iTheneri ibe yigquma leshumi ngokokuphaka emhlabeni. i-Thidi iyi volcano engakapholi nesangaqhuma noma yinini. Yagcina ukuqhuma ngo 1909. Ngenxa yomlando wayo wokuqhuna okudala izinhlekelele nangokusondela kakhulu kwayo emadolobheni amakhulu, iKomidi leNhlangano yeZizwe elibhekele Izinhlekelele seliyibale njengenye yama volcano abizwa ngokuthi phecelezi Decade Volcano. Isondelene namadokobha afana no Garachico, Icod de los Vinos kanye ne Puerto de la Cruz.

Le volcano isondelene nesiqiwi i[Thidi National Park, nesakhethwa yi-UNESCO njengelinye laMagugu oMhlaba mhlaka June 28, 2007. iThidi yaphuma phambili njengesinye seZimanga Zemvelo esivakashelwa kakhulu eSpeyni kanye nase Yurophu jikelele. Ngenxa yezivakashi ezevile ezigidini ezine, ngo 2015 yaba eyesishiyagalolunye ezindaweni eziyiZimanga Zemvelo ezivakashelwa kakhulu emhlabeni, nokwaba yingqophamlando. Kweminye yemiqansa yaleligquma kutholakala indawo lapho okubukelwa khona izinkanyezi, phecelezi, Teide Observatory, nokungenye yezindawo zokubukela izinkanyezi ezinkulu emhlabeni.




#Article 73: Ukuvukela kweNtsha kwama-16 uNhlangulana we-1976 (698 words)


Ukuvukela kweNtsha kwama-16 uNhlangulana we-1976 (Youth Uprising of 16 June 1976) imibhikisho elandalanayo eyaqala elokishini laseSoweto yabe isibhebhetheka ezweni lonke, lokhu kwaletha ushinto olikhulu kwezombusazwe ezweni laseNingizimu Afrika. Zonke izigigaba ezenzeka ngalesi sikhathi zibhekiswa emuva kunyaka we-1953 lapho uhulumeni wobandlululo wabeka khona Umthetho weMfundo yaBantu (Bantu Education Act) . . Lomthetho wabe  uhlukanisa imfundo ngokobuhlanga futhi wabe uphoqa ukuba kusetshenziswe ulimi lweisiBhunu kanye nolwesiNgisi kuphela njengezilimi zokufundisa ezikoleni ngonyaka we-1974 .banamanga.

Ukungena kweqembu le-National Party embusweni kwafika nezinguquko eziningi njengokushintsha imithetho yezemfundo. Ngonyaka we-1949 uhulumeni wajuba ukuba kwenziwe iKhomishana le-Eiselen lapho kwakumele khona kubhekwe khona ukuphakwa kemfundo ayBantu nukuthi ishintshew ngendlela ephakwa ngayo. Lekhomishana yayaholela ukusungulweni woMthetho weMfundo yeBantu (Bantu Education Act) ngonyaka we-1953. Lomthetho wenza kwaba yimpoqqo ukuba zonke izikole ezabe ziphethwe ngamasonto ezabe zithola uxhaso kuhulumeni ukuba zibhaliswe ngaphansi kukahulumeni. Ngalokhu uhulumeni wabe ufuna ukususa ukuphathwa kwezemfundo yama-Afrika ezandleni zamasonto knaye nezifundazwe. UMnyango weMfundo yaBantu wabe ubhekele ukuqinisekisa ukuthi imfundo yam-Afrika ihlukene futhi ibe sezingeni eliphansi. Lomthetho futhi wahlukanisa ukukhokhelwa kwemfundo yama-Afrika, umbuso wabe usebenzisa imali encane ezikoleni zabafundi bama-Afrika uma kuqhathaniswa nabafundi abamhlophe. Ukwehla kwemali eyabe ifakwa ezikoleni zama-Afrika kwaholela ukutheni izikole ziminyane futhi zabe zinothisha abangenele, futhi bengenazo iziqu eziphelele zokufundisa . 

Imfundo yama-Afrika yabe iwaqeqeshela ukuba benze imisebenzi yezandla njengokusbenza emaplazini, emakhishini, neminye eminingi. Lokhu kufakazelwa amazwi kaH.F Verwoerd, lapho athi khona: Ayikho indawo yom'Afrika emphakathini wamaYurophu ngaphezu kwezinye izinhlobo zemisebenzi. Akusizi ukuba athole uqeqesho oluzomdonsela emphakathini wamaYurophu (“There is no place for [the African] in the European community above the level of certain forms of labour. It is of no avail for him to receive a training which has as its aim, absorption in the European community”) . Ngonyaka we-1954-5 othisha kanye nabafundi bazama ukubhikishela uMthetho weMfundo yaBantu, babumba inhlanganao eyabe yaziwa njenge The African Education Movement.

Ukuqhutshekiswa koMthetho weMfundo yaseNyuvesi wama-45 wavala nya ukuba ama-Afrika aye emanyuvesi abamhlophe (iNyuvesi yaseKapa kanye nasyaseEWitwatersrand). Lomthetho wabe uhlukanisa amanyuvesi ngokobuhlanga kanye ngezizwe zama-Afrika, okwaholela ekutheni kubunjwe amanyuvesi angamahlathi (bush universities). Kulezi ziNyuvesi kubalwa eyaseINyuvesi yaseFort Hare, eyaseVenda, eyaseNtshonalanga Kapa, lamanyuvesi abe ehlukene ngokobuzwe, nalapha kwaba khona imibhikisho.   

UMthetho wezeMfundo waBantu bamaKhaladi we-1963 (Coloured Person's Education Act of 1965) kanye noMthetho weMfundo yamaNdiya we-1965 (Indian Education Act of 1965) yabekwa ukulawula imfundo yamaKhaladi kanye namaNdiya ngokulandelana futhi ukuyihlukanisa kweyabamhlophe. UMthetho wezeMfundo waBantu bamaKhaladi wanika igunya lokuphathwa kwemfundo yamaKhaladi engaphansi kuMnyango weziNdaba zamaKhaladi, uphoqa ukuba izikole zaKhaladi zibhaliswe ngaphansi kwahulumeni. UMthetho Mfundo yamaNdiya wanika igunya lokuphathwa kwemfundo yamaNdiya kuMnyango weziNdaba zamaNdiya okwenza imfundo yamaNdiya ukuba ibe yimpoqo  . 

Ngonyaka we-1974 uMphathi weBantu Education uJ.G Erasmus wakhipha umyalelo owabe uthi kusukela zi-1 uMasingana we-1975 zonke izifundo zabe zozfundwa ngolimi lwesiBhunu, lapha kubalwa lezi zifundo: izibalo, ezokubala kanye nezifundo ngabantu kusukela ebangeni lesikhombisa. Isizathu sokuphoqa ukuba kusetshenziswe ulimi lwesiBhunu yingoba ukusetshenzisa kwalo lolu limi kwabe kuphansi kakhulu nguma-Afrika. Ama-afrika amaningi  kanye nenhlangano yo thisha eyaziwa nge African Teachers Association of South Africa babengambisani nalokhu ngoba isiBhunu sabe saziwa njegolimi lomcindezeli (Language of the Oppressor) njengoba kwabeka uMbhishobi uDesmond Tutu . 

Mhla zingama-30 uMbasa 1976 abafundi baseOrlando West Junior School bangenelela isiteleka esagcina siqhubekele kwzinye izikole. Lapha abafundi babenhikishela ukuba bathole impatho efanayo nokuthi bafundiswe ngenndlela efanayo nezikole zabamhlophe. Umfundi wasesikoleni i-Morris Isaacson High School, ogama lakhe ngu-Teboho Tsietsi Mashinini, waphakamisa ukuthi kube khona umhlangano mhla zi-13 ukuzokhuluma ukuthi kumele kwenziwe njani ukuze bazwakale. Abafundi babumba ikomidi elaziwa nje Soweto Students' Representative Council elahlanginisa umbuthano wama-16 Nhlangulana 1976 .

Ngehora le-7 eSoweto ngosuku le-16 Nhlangulana 1976 umbuthano owabe uhlelwe yiSoweto Students' Representative Council uyabe iholwa ngu 
Teboho Tsietsi Mashinini wenzeka ngalolu suku wabe uhlanganisa abafundi abalelwa phakathi kwe-10 000 kuya kwi-20 000 abanye babo labafundi bebengenalo ulwazi ngaphambilini ngalombuthano . Le mashi ayabe ithola ukwesekwa yinhlangano ye- Black Consciousness Movement njengoba yabe ihlelelwe ukuba ibe yimashi enokuthula noxolo yingakho yaphinda yesekwa ngothisha kanye nothishanhloko ezikoleni eSoweto . 

Abafundi bokuqala ukuhlangana abaseNaledi High school, balandelwa abaseMorris Isaacson High School, bathuka sebevinjwe ngamaphoyisa . Umholi wabo wabaluleka ukuba bangawasukeli amaphoyisa, baqhubeka nemashi ngenye indlela eyabaholela eOrlando High School. Abafundi kulesi lesi sikhathi babephethe azingqwembe ezabe zibhlawe ukuthi Pansi ngesiBhunu Down with Afrikaans, Viva Azania, Uma kumele senze isiBhunu, uVoster kumele enze isiZulu If we must do Afrikaans, Vorster must do Zulu. Lemashi yabe ingenalo udlame abafundi babeneme futhi nemimoya iphezulu . 




#Article 74: Shanghai (144 words)


Shanghai amadolobha iShayina elikhulu. IShanghai ingomunye womasipala abane abaphethwe ngqo bePeople's Republic of China. Ingaphansi kokuphathwa okuqondile koMkhandlu Wombuso waseChina. Idolobha lisogwini oluseningizimu yeYangtze, noMfula iHuangpu ugeleza ngalo. Ngabantu abayizigidi ezingama-24.28 kusukela ngo-2019, iyindawo enabantu abaningi kakhulu emadolobheni aseChina futhi idolobha lesibili elinabantu abaningi emhlabeni. IShanghai iyisikhungo somhlaba wonke sezezimali, ucwaningo, ezobuchwepheshe, ezokukhiqiza nezokuthutha, kanti iPort of Shanghai iyichweba lamabhasi elixakeke kakhulu emhlabeni.

IShanghai ichazwe njenge mbukiso womnotho odlondlobele waseChina. Iqukethe izitayela eziningi zokwakha ezifana ne-Art Deco ne-shikumen, idolobha laziwa kakhulu nge-Lujiazui skyline, iminyuziyamu kanye nezakhiwo zomlando-kufaka phakathi i-City God Temple, i-Yu Garden, i-China Pavilion kanye nezakhiwo ezise-Bund. IShanghai yaziwa futhi ngokudla kwayo okunoshukela, ulimi oluhlukile kanye nobukhazikhazi bamazwe omhlaba obunamandla. Njalo ngonyaka, idolobha liba nemicimbi eminingi yezwe neyamazwe omhlaba, kufaka phakathi iShanghai Fashion Week, iChinese Grand Prix, neChinaJoy. Ngo-2018, iShanghai isingathe umbukiso wokuqala we-China International Import Expo (CIIE), okuwumbukiso wokuqala wezwe lonke wokungenisa.




#Article 75: Robbie Malinga (217 words)


URobinson Malinga (08 kuLwezi 1968 - 25 kuZibandlela 2017) owayaziwa kakhulu ngegama lika Robbie wabe engumculi, umbhali wamaculo kanye nomdidiyeli womculo waseNingizimu Afrika. OkaMalinga waba negalelo elikhulu ekuthuthukiseni amakhono omculo kwiningi labaculi baseNingizimu Afrika okubalwa kubo uKabelo, Arthur Mafokate, uMzekezeke kanye nabanye abaningi. Isasasa lake elikhulu belisemculweni wohlobo lwe-Afro Pop lapho asebenzisana kakhulu noKelly Khumalo.

URobbie Malinga wazalelwa elokishini laseMeadowlands, eSoweto. Uthando lomculo laqala esemcane lapho ayetikata khona ipiyano esontweni. Wayewutikata upiyano naye engazi ukuthi wenzani ekhipha imisindo engena shuni, kodwa wazitshela ukuthi uzogcina ekhiphe ishuni yakhe emangalisayo. Njalo ngamaSonto wazijweza ukudlala ipiyano lapho waze wagcina eyitholile ishuni ayakade eyifuna, lapha wagcina sekunguye umdlali wepiyano esontweni 

Wafundela ukwenza umculo ekolishi laseRoodeport kanye nomngani wakhe uDJ Mahoota owaduma kwiTrompies. Wangena endimeni yomculo wekwaito ngonyaka we-1998 lapho akhipha khona  ingoma iyaba yisisasa, esihloko esithi Insimbi.  Okwathi uma kuhamba isikhathi wagxila ekudidiyeleni nasekuculeni umculo we-afro pop lapho aba negalelo elikhulu ekuthuthukeni kwalolu hlobo lomculo

URobbie Malinga endimeni yomculo wabe ehlela umculo, edidiyela umculo, ebhala umculo, aphinde abe ngumculi. Wabe aziwa ngekhono abe enalo lokuvundulula amakhono omculo kubaculi abasafufusa abathathe ababeke esicongweni. Wasungula inkampani yokuqopha umculo enegama elithi Robbie Malinga Entertainment.

UMotshwa wadlula emhlabeni mhla zingama-25 kuZibandlela wezi-2017 emva kokuxinwa yisifo somdlavuza wegazi (anemia)  Wafihlwa mhla zi-2 kuMasingana wezi-2018 Westpark eMathuneni eGoli. Washiya emhlabeni amadodana amabili kanye nonkosikazi wakhe u-Anne Malinga.




#Article 76: Sipho Gumede (867 words)


Sipho Gumede (17 ngoMbasa 1952- 26 ngoNtulikazi 2004) wabe eyinkakha yomculo wohlobo lwe-Jazz eNingizimu Afrika futhi edume kakhulu nasemazweni amaningi emhlabeni jikelele. UGumede wabe edume kakhulu ngokudlala isigingci sebhazi  futhi ezibhalela yena umculo, wayephinde abe abengomunye wabasunguli beqembu lomculo elabe laziwa ngokuthi yiSakhile. Idumela lakhe walakh  ngokuthi ahlanganise umculo we-jazz kanye nemiculo noma imisindo yase-Afrika. 

UPhakathwayo wazalwela endaweni yeseCato Manor ngesikhathi iseyindawo yamaNdiya kuphela eThekwini. Kusukela emncane okaGumede wabe enothando olukhulu lomculo, ngalokhu wazakhela isigingci ngethini legalane elalivulwe imbobo, yahlanganiswa ngezintambo ukuze ifane nesigingci. Kwathi esenimnyaka eyi-8 basuswa kulendawo nguhulumeni wobandlululo ngaphansi komthetho we-Group Areas Act ngeminyaka yezi-1960. Esenemyaka engama-12 wahamba wayohlala epulazini elingaphandle kwaseMlazi . Esekulo leli pulazi wathola ukufunda kabanzi ngezinhlobo eziningi zomculo emishadweni kanye nasemncwabeni. Kwakuthi njalo uma bephuma esikoleni waye kolusa izinkomo, khona lapho ekwaluseni ukuqhuba isikhathi wabe edlala isigingci sakhe sokuzakhela. Kwathi ngokukhula kwakhe kunokuba adlale lesi abe ezakhele sona isigingci wabe estsheleka esangempela ukuze aqhube isiphiwo sakhe sokudlala isigingci

Eseniminyaka engama-16 waphindela eMlazi lapho ahlangana noCyril Magubane owabe engumdlali wesigingci wohlobo lomculo we-Jazz. Ukuhlangana noMagubane kwamvulela amathuba amaningi ekuzweni umculo wezingcweti eziningi ze-Jazz okubalwa kuzo u-Wes Montgomery . Waphinde Wazithola esehlangana no Dick Khoza okulapho athola khona umsebenzi njengelungu leqembu loculo we-jazz elalibizwa ngokuthi i-Jazz Revellers. Kuleli qembu wathola wathola ithuba lokudlala isigingci sebhazi (bass guitar) . 

Ngonyaka we-1970 uGumede wanikela kwaNdonga Ziyaduma, eGoli okulapho afikela khona endaweni angayijwayele, wanikela e-Dorkay House eyabe ikumgwaqo u-Ellof. Khona lapha e-Dorkay yilapho alhlangana khona nabaculi abaningi agcina esesebenzisana nabo. Abaculi asebenza nabo kubalwa uDennis Mpale kanye noCock Tlhotlhalemaje kwi bhendi eyabe yaziwa ngokuthi Isintu. Waphinde wasebenza nebhendi kaDennis kwiFestivali loMculo i-Piano Culo. Ngaso lesi sikhathi waphinde wahlangana noDick Khonza ayekade esesebenze naye ngaphambilini  owabe esezinze e-Pelican Nightclub, eyabe idume kakhulu ngomculo onandisayo ngeminyaka yezi-1970. 

Kungakapheli sikhathi esingatheni uPhakathwayo wahlangana noGibson Kente bahamba naye izwe lonke. Emva kwalolu lwakhe lokuqala lezwe, wathatha isabatha ukuze aye koziqeqesha kwikhono lakhe lesigingci emva kokuzwa umculo kaStanley Clarke, Airto Moreira, Flora Purim kanye no Chick Corea. Emva kwesabatha wahlangana nabanye abaculi be-Jazz okulapho babumba khona iqembu lomculo elaziwa ngeRoots. Abaculi abe esebenza nabo kuleli qembu kwakubalwa uJabu Nkosi, Barney Rachabane, Duke Makasi, Dennis Mpale kanye no Enoch Mtlelane. Leli qembu alihlalanga isikhathi eside, okwathi lapho liphela khona uGumede wahlagana noBheki Mseleku bobabili bazibiza ngeSpirit Rejoice okwabe kuyiqembu lomculo we-Jazz oyingxube . 

UGumede waqhubeka wabheka ukuthi kungenzeka ukuthui axube i-jazz kanye nomculo wase-Afrika . Ngonyaka we-1982 wahlangana no Khaya Mahlangu, sebebonke no Mabi Gabriel Thobejane babumba iSakhile, iqembu lomculo elaphumelela ekuxubeni imisindo akhula ngayo. Ukuxuba lemisindo kwabaholela ekukhipheni iculo elaba yingqayizivele elalinesihloko esithi Mantombi. UGumede waphinde waqopha nezingqalabutho ze-jazz okubalwa kuzo oTimmy Thomas waseMelika, uKippie Moeketsi, IStimela, uMargaret Singane, uAbdullah Ibrahim, uWinston Mankunku kanye noBrenda Fassie. 

Ngonyaka we-1985 wakhipha i-alibhamu yakhe yedwa yokuqala, eyayisihloko sithi Faces and Places.Ngonyaka we-1986 ehlangene nezinye izinkakha zomculo zaseNingizimu Afrika okulwa kuzo uCaiphus Semenya, uLetta Mbulu, Hugh Masekela kanye noJonas Gwangwa bahlela umbukiso womculo owawubiuzwa ngokuthu Buwa. Lo mbukiso wabonwa eZimbabwe kanye nakwamanye amazwe ase-Afrika ekugcineni wagoqwa e-Swideni. 

Ngonyaka we-1987 iSakhile yabunjwa kabusha yahambela eSwizalendi, e-Ithali, eBrithani, eJalimani kanye nasemazweni aseAfrika amaningi. ISkahile yabe imele iNingizimu Afrika kwifesyivali lomculo i-Meeting the Worldeyabe ibanjelwe e-Finlandi kanye nase(ngaphambilini) Soviet Union. ISakhile yahambela amazwe ahlukahlukene aseNingizimu Afrika kanye no Abigail Kubheka, yadlala emadolobheni amakhulu aseJalimani. Ngawo lonyaka uSipho wadlala no Caiphus Semenya, Letta Mbulu kanye no Hugh Masekela kwiFestival le-Jazz eMontreux kwi-African Evening ayebe ihlele nguQuincy Jones. ENingizimu Afrika uGumede wabe engayigqizi qakala imithetho kahulumeni wobandlululo, ngokuthi aye kodlala kwamakhonsathi ayexuba zonke izinhlanga .

Ngonyaka we-1992 wanqoba ngendondo ye-OKTV ngokuba ne alibhamu yakhe ayenza yedwa, esihloko sithi Thank you for Listening. Ngonyaka we-1995 wahlabana nendondo yempumelelo isukua kwabakwa-Johnny Walker, lapho babeqhakambisa iqhaza elincomeayo abe enalo embonini yomculu yaseNingizimu Afrika. Ngonyaka we-1995 waphinda wakhipa enye i-alibhamu esihloko sithi Ubuntu (Humanity). Ngonyaka we-1996 wakhipha i-alibhamu esihloko sithi 20 Years of My life, le alibhamu yabe ibeka emuva lapho uGumede aqala khona endimeni yomculo we-jazz .  Ngonyaka we-1998 uGumede wakhipha alibhamu esihloko sithi Blues for My Mother  ngaphansi kweleyibuli u-Sheer Music okulapho asebenza khona namaciko afana on Mandla Masuku, Paul Hammer kanye no Xoli Nkosi. Ngonyaka we-1999 uGumede wabe yiqembu alabe lidlala ngemuva, ngenkathi umdlali wepiyano wejazz waseMelika uJoe McBride eze eNingizimu Afrika .  

UMcBride kanye nabanye abaculi be jazz okubalwa kubo Andy Narell, Wayne DeLano kanye no Manny Rodriquez baba yinxenye ye-alibhamu kaGumede esihloko sithi New Era. Ngaso lsesi sikhathi uGuemed wayedlala isingingci sebhazi edlalela iqembu elaziwa njenge The Sheer All Stars ayayibunjwe ngu Paul Hanmer, McCoy Mrubata, Errol Dyerskanye no Frank Paco. Ngase lesi iskhathi uGumede wabenzisana no Pops Mohamed ukuqala iKamamzoo eyaba nesasa elikhulu. Yakhethwa njengengoma evelele yejazz yaseSouth Africa yaseKhaya kwizindondo zomculo waseNingizimu Afrika (South African MUsic Awards) . 

Ngeminyaka yezi-2000 uGumede wabe esebuyele kwaZulu Natali lapho ayefundisa khona umculo aphide awudlalele abantu abasebancane emalokishini. Ngazo lezi zikhathi wasungula indawo yokuqopha emzini wakhe lapho adidiyela khona ama-alibhami amaningi akhe . Ama-alibhamu okugcina awakhipha kubalwa ethi From Me to You ayikhipha nge-2004 kanye neye Sakhile ethi Togetherness. Ngonyaka we-2004 i-alibhamu yakhe ethi Blues for My Mother yaba yi-plathinamu . 

 

Emva kokuxinwa ukugula isikhashana esesibhedlela eThekwini uGumede wadlula emhlabeni mhla zi-26 kuNtulikazi we-2004 eneminyaka engama-47. Washiya emhlabeni unkosikazi wakhe ayesanda kushada naye uFikiswa Pupuma kanye nezingane zakhe ezine okubalwa kuzo uMantombi, Sifiso, Nozipho kanye noNontuthuzelo kanye nomfowabo uQedi .




#Article 77: Mangosuthu Buthelezi (733 words)


Inkosi Mangosuthu Buthelezi (27 ngoNcwaba 1928) ngosombusazwe waseNingizimu Afrika ongumsunguli aphinde ngumongameli weqembu lezombusazwe Inkatha Freedom Party(IFP). OkaButhelezi wadlala iqhaza elikhulu emlandweni wezombusazwe eNingizimu Afrika, ubalwa nawo wonke amaqhawe ayelwa nengcindezelo kulo lelizwe. UShenge uphinde abe yinkosi yesizwe sakwaButhelezi endaweni yakwaNongoma kwaZulu-Natali. Ukuhlonipha igalelo aba nalo ekubujweni kweNingizimu Afrika ekhululekile Inyuvesi yezobuchwepheshe (Mangosuthu iNyuvesi yobuChwepheshe) kanye nomgwaqo omkhulu kukubili okuselokishini laseMlazi kuqanjwe ngegama lakhe. 

UButhelezi wazalelwa endaweni yaseMahlabathini KwaZulu-Natali ezalwa yiNkosi uMathole Buthelezi kanye nowakwakhe iNkosazane yeNkosi uMagogo kaDinizulu owabe ungudadewabo weSilo uSolomon kaDinizulu bobabilii bezalwa yiSilo UDinizulu kaCetshwayo. Umkhulu wakhe wabe enguNgqonqgoshe oMkhulu kwiSilo uDinizulu.

Wathola imfundo yamabanga aphansi e-Impumalanga Primary School isikole esisendaweni yakwaNongoma kusukela ngonyaka we-1934 kuya kwe-1943. Emva kwalokho wadlulela emabangeni athe thuthu, waya kofunda esikoleni esiseManzimtoti esibizwa ngokuthi Adams College kusukela ngonyaka we-1944 kuya kwe-1947 lapho aqeda khona umatikuletsheni. Imfundo ephakeme wayithola eNyuvesi Yase Fort hare kusukela ngonyaka we-1948 kuya kwe-1950, lapho ayefundela iziqu zoMlando kanye nzifundo zokuLawulwa kwaBantu. Kulapha kulenyuvesi lapho ajoyina khona Umbutho Wentsha we-ANC lapho ahlagana khona khona noRobert Mugabe kanye no Robert sobukwe. Ngonyaka wezi-1950 wazibandakanya kwimibhikisho eyabe kungeyokuvimbezela uMholi uGeneral G Van Zyl ekuvakasheleni inyuvesi. Waxoshwa enyuvesi emva kwemibhikisho yabafundi kule nyuvesi, kwamphoqa ukuba aye kobhalela izivivinyo zokuphela konyaka eNyuvesi yakwaZulu-Natali .

Ngonyaka wezi-1951 wathola umsebenzi wokubhala eMnyangweni wokuLawula aBantu. Ngonyaka wezi-1970 waqokwa njengomholi waKwaZulu Territorial Authority okwabe inhloso yayo kwakungukubeka uboholi besikhashana bohulumeni bezabelo. UShenge akazange wakuvuma lokhu ngoba kwabe kuzokwehlisa isithunzi sakwaZulu. Kusukela ngonaya wezi-1972 uButhelezi waba ngumholi wekomidi eliphezulu eSishayamthetho sakwaZulu. Emva kwalokhu kusukela ngonyaka wezi-1976 kuze nguMbasa wezi-1994 wayenguNdunankulu wakwaZulu. 

Ngonaya wezi-1953 wabuyela ekhaya eNatali ukba ayoba iNkosi yezwe sakwaButhelezi. Yize abekwa njenge Nkosi, uhulumeleni wangaleso sikhathi wamazisa njengeNkosi ngonyaka wezi-1957 . 

Ngonyaka wezi-1975 wasungula inhlangano yezombusazwe iNkatha Freedom Party emva kokugqugquzelwa ngu-Oliver Tambo owabe engumholi we-African National Congress (ANC) ekubhaceni. UButhelezi wathola isibusiso ukuthi aqale iNkatha yeNkululeko yeSizwe, ukuze inhlangano yakhe ihlanganise abantu ukuthi balwe nohulumeni wobandlululo njengoba i-ANC yabe ivaliwe eNingizimu Afrika. Ngeminyaka yama-1970 uButhulezi wathola ukugxekwa okukhulu yiqembu alabe laziwa ngokuthi yi-Black Conciousness Movement, kangangokuthi lamunqabela aye emgcwabeni kaRobert Sobukwe . 

Ngonyaka wezi-1979 uButhelezi wahlangana no-Oliver Tambo eLandani emhlanganweni lapho babezondingida khona amasu ezempi abangawasebezisa beyiNkatha noMkhonto weSizwe ukuze balwe nohulumeni wobandlululo. Lomhlangano awuzange ube yimpumelelo, okwadala ukuthi i-IFP kanye ne-ANC ukuthi baphule ubudlelwano, okwadala ukuthi lamaqembu abe izitha . 

Ngonyaka wezi-1982 walwisana nohlelo lukaHulumeni wobandlululo ukunikela indawo yaseNgwavuma esenyakatho naKwaZulu ezweni laseSwazini. Inkantolo yamvuna uButhelezi kuloludaba ibeka ukuthi uHulumeni akahambanga ngokoMthetho woMthethosisekelo yabaMnyama wezi-1972. Lomthetho wabe udinga ukuthi kuhlanganwe nabantu baseNgwavuma kanye neKwaZulu Territorial Authority. UButhelezi waphinde wahlaba ukuhlongozwa lukahulumeni ekuguquleni umthethosisekelo wangalesi sikhathi. Wayehambela imibuthano ehlangene neqembu lezombusazwe elabe laziwa ngokuthi, i-Progressive Federal Party kanye  nomholi wayo uFriederick Van Zyl Slabbert. 

Njengoba inhlangano ye-IFP kanye neye-ANC zabe zingasoboni ngaso linye, uButhelezi wabe esenokuhlanganyela nohulumeni wabe eyihlikiza eyokuthi iNingizimu Afrika kumele ifakelwe izibopho. Njengomholi kahulumeni wesabelo, ukuphila kwakhe kwakuncike kakhulu emnothweni waseNingizimu Afrika. Njengoba abaholi ababelwa nobandlululo ababeseNingizimu Afrika kanye nababesemazweni angaphandle, babefuna izibopho, uButhelezi wagcina esebekwa njengopopayi wohulumeni wobandlulo. Ukugxila kakhulu kwezamasiko kanye nobuzwe ngaphezu kobumbano ngokobuzwe, kwagxekwa kakhulu. Lokhu kwaholela empini yomabango phakathi kwabalandeli bakhe bamaZulu kanye namalungu e-ANC KwaZulu-Natali .

Emva kokukhishwa kwabo bonke ababeboshiwe ngaphansi kohulumeni wobandlululo, nokubunjwa kwe-Convesion for Democratic South Africa (CODESA), UButhelezi wayemele Inkatha Freedom Party ngesikhathi kunezingxoxo zeNingizimu Afrika yeNtando yeNingi. UButheleizi wabe efuna kuvikelwe isithunzi kanye namandla amakhosi. Emva kokungaboni ngaso linye nezinye izinhlangano kulolu daba, uButhelezi waphuma kulezi zingxoxo, okwadala izimpi zezombusazwe phakathi kwamalungu e-ANC kanye ne-IFP. Sekusele isikhathi esingatheni uButhulezi wamemezela ukuthi i-IFP nayo izolungenela ukhetho lukazwelonke lokhu kwadala ukuthi igama lalenhlangano lifakwe ngamahora okugcina ohlwini lwamaqembu ayezongena okhethweni . 

Ngaphambi kokuthi angene kwezombusazwe uButhelezi wake wazakhela udumo kwezafilimu lapho ayelingisa indawo yeSilo uCetshwayo kaMpande, owabe engumkhulu wakhe. Lapha wayebonaka kwifilimu eyakhishwa ngonyaka wezi-1964 lapho esihloko sithi Zulu kulefilimu kuvezwa impi eyabe iphakathi kwamaZulu namaNgisi ngonyaka wezi-1879 .

Emva kokhetho lokuqala lukaHulumeni weNtando yeNingi ngoNhlaba wezi-1994 uButhelezi waba nguNqgongqoshe wokuqala ngaphansi kwalohulumeni woMnyango wezaseKhaya, lapho abapatha khona amahlandla amabili. EMnyangweni wezaseKhaya waletha ushintsho olukhulu ngokuhamba kwabantu luleli, baqala ukuthola amakhono kuleli ukuze kuthuthukiswe umnotho waseNingizimu Afrika. Ngonyaka wezi-1998 wabekwa njengomongameli wesikhashana lapho uNelson Mandela wabe eseWashington. 

UShenge waqhubeka ukuba umholi wamakhosi akwaZulu aphinde abe ngunhloli we-IFP. Uphinde aba yilungu lwePhalamende lapho emale khona iqembu le-IFP. NgoMfumfu wezi-2017 uShenge wamemezela ukuthi useshiya izintambo zokuba nguMongameli waqembu le-IFP, okuyikhundla asesibambe iminyaka engama-43  . UButhelezi ungumkhulumeli okhulu ngokufundisa abantu ngesifo sesandulela ngculazi/nengculazi. Walahlekelwa inzigane zakhe ezimbili kuso lesisifo yingakho emandla ekufundisweni kwabantu ikhulukazi intsha ngaso lesi sifo.




#Article 78: Vlamertinge (200 words)


I-Vlamertinge iyisizinda esifundazweni saseBelgium saseWest Flanders nasesidolobheni saseYpres. Isikhungo sendawo yedolobha laseVlamertinge singaphandle kwendawo yedolobha laseYpres, eduze komgwaqo omkhulu uN38 edolobheni eliseduze lasePaperinge.

Ngaphandle kwendawo yedolobha laseYpres uqobo, i-Vlamertinge iyona dolobha enkulu kakhulu ye-Ypres. Ngasentshonalanga yeVlamertinge, emgwaqweni oya ePaperinge, yindawo yaseBrandhoek.

Idatha yokuqala mayelana ne-Vlamertinge idlule kusukela eNkathini Ephakathi. Ngo-857 ithempeli lakhiwa kuVlamertinge. Ngo-970 Ypres kwabhujiswa futhi isonto likaVlamertinge lishisa. Idokhumenti endala, eyaziwayo kuze kube yimanje, efaka igama elithi Flambertenges, isenzo sonyaka ka-1066. UBaudouin van Lille, ubale Flanders, umkakhe u-Adela nendodana yabo uBaudouin, kulokhu kuhlinzeka izimpahla esontweni nasesahlukweni kusukela eSint-Pieters eLille. Lezi zimpahla kwakuphakathi kwezinye izinto, okweshumi esise-Elverdinge futhi okweshumi kuVlamertinge - In territorio Furnensi, in villa Elverzenges, decinam unam ; Flambertenges decinam similiter unam .

Ngaphansi kwe-Ancien Régime Vlamertinge kwakuyinkazimulo yeVeurne-Ambacht eneminyaka engama-22 ngemuva futhi yahlupheka kakhulu emasimini aseYpres aseduzane.

I-Vlamertinge ingamamitha angu-17 ngaphezu kwezinga lolwandle. Umasipala futhi unqamule i-Ypres eMpumalanga, i-Voormezele eningizimu-ntshonalanga, iKemmel neDikkebus eningizimu, eReningelst eningizimu-mpumalanga, iPereringe entshonalanga, i-Elverdinge enyakatho neBrielen enyakatho-mpumalanga.

Kusukela ngo-1487 kuya ku-1697 sibona ukwehla okukhulu kwabantu baseVlamertinge. Incazelo ecacile kakhulu yalokhu bekuyoba yiMpi Yezinsuku Eyinkulungwane E-Netherlands. Ngesikhathi seMpi Yezwe Yokuqala sibona ukuthi abantu baphindela kabusha. Lokhu kungenxa yokuthi i-Ypres eseduzane, eyayiyi-edolobheni yangaphambili, ibhejane kakhulu futhi uVlamertinge naye wahlupheka kakhulu kulezi zindawo zokuhlaselwa kwamabhomu.




#Article 79: Distruction Boyz (143 words)


I-Distruction Boyz yiGqom music duo esuka eThekwini, eNingizimu Afrika ehlanganisa ukuqoshwa kwabaculi kanye nabakhiqizi berekhodi uThobani Que Mgobhozi noZipho Goldmax Mthembu.  I-Debut i-albhamu yabo i-Gqom Is The Future yathola isimo segolide eqinisekisiwe ngu-RiSA, yayenza i-albhamu yokuqala yeGqom ekwazi ukufeza lesi simo.

uGoldmax noQue bazalwe KwaMashu, ilokishi lesibili elikhulu kunawo wonke eThekwini. Lamalungu womabili azakhele ngokudlala i-gqom futhi nomculo we House ema Tavern kanye nase Shisa inyama KwaMashu. Banquma ukuhlanganisa ikhono labo nendlebe yabo ukuze benze iqembu lethu namuhla esibaziyo ngokuthi i-Distruction Boyz.

I-Distruction Boyz yakhipha ingoma yabo ebizwa ngokuthi Omunye equkethe uBenny Maverick noDladla Mshunqisi. Ingoma yayiqinisekisile igolide nge-Recording Industry yeNingizimu Afrika . I-duo yabe ikhipha i-albhamu yabo yokuqala ebizwa ngokuthi, Gqom Is The Future ngo-20 Okthoba 2017, futhi yathola isimo segolide eqinisekisiwe yiRecording Industry yeNingizimu Afrika  ngo-18 Disemba 2018 okwenza kube i-albhamu yokuqala ye-Gqom (uhlobo lomculo womdanso odumile eThekwini) ukufeza lesi simo.




#Article 80: Dassenhoek (334 words)


Dassenhoek Indawo ehlala abantu abangadli izambane likapondo esendaweni yasePinetown ngaphansi kukaMasipala waseThekwini, KwaZulu-Natali eNingizimu Afrika. Igama lalendwawo lisuselwa emagameni esiBhunu, elithi: Dassen- (Zu] | Imbila) kanye nelithi -hoek (Zu | Ijika). Emkhandlini weTheku lendawo iku-ward 14 kanti le-ward ihlanganisa nendwawo yase-Thornwood.

Indawo engamakhilomitha ayi-20 ngaphandle kwedolobha laseThewini,, indaawo engamakhaya kanye nethuthukile. IDassenhoek izungezwe ezinye izindawo okubalwa kuzo, iTshelimnyama (enyakatho), eMpola (empumalanga), Thornwood (ningizimu-mpumalanga), KwaNdengezi (eningizimu) kanye iShongweni (entshonalanga). Indawo yaseDassenhoek iyindawo ephucuzekile, lokhu kubonakala ngokuthi kunemigwaqo enetiyela, abantu banamanzi kanye nogesi. Abantu bayazakhela imizi, abatholi xhaso kuhulumeni ngaphansi kohlelo lokwakhiwa kwzindlu. Umgwaqo omkhulu ubizwa ngokuthi i-Milkyway Road. 

Lendawo ayihleliwe ngokwemithetho kaMasipala weTheku yokuhlela idolobha kanye nesifunda, lokhu okudala ukuthi abanye abanye bantu bangazitholi izidingonqangi kulendawo. Kulendawo kudlula ulayini wesitimela obaluleke kakhulu emnothweni waseNingizimu Afrika, ngoba uhlanganisa iTheku kanye neGoli,lolayini wesitimela ubizwa ngokuthi i-New Line. Kulolayini kudlula izitimela ezithwala abagibeli kanye nezithwala izimpahla zakwa-Transnet. 

Endaweni yaseDassenhoek kunezikole ezixhaswe nguhulumeni, zithatha abafundi bakhona endaweni kanye nabakwezinye izindawo ezizungeze i-Dassenhoek. EDassenhoek kukhona izikole ezintathu zamabanga aphansi kanye nesisodwa samabanga aphezulu. Izikole ezisendaweni kubalwa kuzo lezi: 

Kukhona amateksi asebenzayo ukuthutha abagibeli ebasusa futhi ebabuyisa kulezi zindawo, eThekwini, ePinetown, eChartworth kanye naseHillcrest. Lamatekisei athutha abahlali baseDassenhoek asebenza ngaphansi kwenhlangano yabanikazi bamatekisi ebizwa ngokuthi Dassenhoek Taxi Owners Association. Inhlangano yosomatekisi baseDassenhoek ithatha abagibeli kulezi zindawo eMpola, Thornwood kanye naseMarinnridg, irneki yamatekisei isendaweni yaseMpola. 

Abahlali baseDasenhoek babuye bathuthwe yizimoto ezincane ezisebenza khona endaweni, lezimoto zibizwa ngokuthiu izingqoshi. Lezimoto zithuthaa abagibeli zibasusa futhi zibayisa endaweni yakwaMamdekazi, okuyindawo eseNagina. Lezi zinqoshi zinabanikazi bazo abanehlangano emelene nokusebenza ukuthutha abantu bebayisa kwaMamdekakazi. 

Ulunye uhlobo lwezokuthutha olukhona endaweni kubalwa izitimela ezisebenza ngogesi ezithutha abagibeli zibayisa ezindawini ezahlukahlukene. Lezi zitimela zilawulwa yinkampani yombuso eyaziwa ngokuthi Passenger Rail Agency of South Afrika (PRASA). Abagibeli bezitimela bathenga amathikithi eziteshini zalenkampani ukuze bakwazi ukugibela izitimela. EDassenhoek kukhona iziteshi ezimbili zakwaPRASA, okubalwa kuso iSithund Hills kanye neDassenhoek. 

Lendawo ikhungethwe izinkinga ezingi ezinomthelela kwisimo senhlalo empahakathini waseDassenhoek. Izinkinga kubalwa izinga lobugebengu eliphezulu. Kuphinde kube khona inkinga yezidakamizwa okubalwa kuzo esaziwa ngewunga, esesiqede intsha eningi endaweni. Intsha eningi kulendaow ingene shiqi ophuzweni oludakayo. 




#Article 81: Amalungelo abantu eNingizimu Afrika (234 words)


Amalungelo eSintu aseNingizimu Afrika awumhlahlandlela wokuvikeleka kubuntu bomuntu. Amalungelo ayasipho sokuqala indalo esipha umuntu ekuzalweni kwakhe. ENingizimu Afrika uhlu lwamalungelo abantu luyisizinda somthethosisekelo. Umthethosisekelo iwona mthetho omkhulu ezweni, ngisho uhulumeni akanawo amandla ngatphezu kwawo, yingakho uhulumeni engenalo igunya lokushicilela imithetho engqubuzana namalungelo abantu. 

Amalungelo abantu abululekile ngoba.......ENingizimu Afrika mhla zingama-21 kuNdasa wusuku lwaMalungelo eSintu, lapho kusuke kukhunjulwa khona bonke abalahlekelwa izimpilo zabo bemsaha ngonyaka wezi-1961. Ngalolu sauku kusuke kungakhunjulwa kuphela labo abahlekelwa zimpilo zabo ngonyaka wei-1961 kepha kususkue kuqhakambiswa ukubaluleka kokuvikelwa kwamalungelo abantu baseNingizimu Afrika. Akekho noyedwa umuntu ovumelekile ukufiphaza amalungelo omunye umuntu. 

Zonke izakhamizi zaseNingizimu Afrika zinala malungelo alandelayo. Lamalungelo angena ngaphansi kwezibaya ezintathu. 

Esokuqala sibhekene nokuvikeleka komuntu ngqo. Ngaphansi kwalesi sibaya kubekwa ukuvikela abantu ekubeni isisulu salabo kumbe kwalowo osesikhundleni. Ngaphansi kwalesi sibaya singabala lemithetho elandelayo: 

Hlonipha amalungilo abanye abantu.

Lesi sibaya siqondene nomphakathi kanye nenhlalakahle yawo. Kulesi sisbaya kubhekwa amangxathu athathwa nguhulumeni ekucubunguleni, kanye nasekuhlaziyeni izidingongqangi zabantu. Lapha kuphinde kubhekwe wonke amagxathu athathwa umbuso ekuqinisekeni ukuthi wonke umntwana waseNingizimu Afrika unethuba lokuthola imfundo. Kuphinde kubhekawe yonke imizamo engeziwa umbuso ekiqinisekenei ukuthi bonake abadala baqashiwe futhi bayanakekelwa. 

Lapha kibhekwa ukuvikeleka kwamaqembu athize, okungaba ezenkolo, ezombusazwe, amasiko njalo njalo. Njengoba IiNingizimu Afrika iyizwe elinamasiko amaningi kanye nezinkolo eziningi manje kubalulekile ukuthi kube khona ukuhloniphana pakathi kwazao futhi ziphinde zinikezane indawo kanye nesithunzi esifanele. 

Noma ziningi izindlela ezibekiwe ukuvikela amalungelo abantu, kodwa nomuntu ngamunye unomqansa omkhulu wokuqinisekisa ukuthi ilungelo lakhe alithikamezi  amalungelo abanye abantu. 




#Article 82: Miriam Makeba (296 words)


UZenzile Miriam Makeba (4 ngoNdasa 1932 – 9 ngoLwezi 2008) ungumculi nomzabalazi nomlingisi waseNingizimu Afrika.  Amaculo akhe aziwayo aqukatha uPata Pata noQongqothwane.  Uyaziwa futhi umsebenzi wakhe wokuphikisana nohulumeni wobandlulo waseNingizimu Afrika. Ubizwa ngo-“Mama Africa”.

Uvela eGoli eNingizimu Afrika.  Ngo1954 uMakeba wahlanganyela ibhendi i- “Manhattan Brothers”, bese wenza ibhendi labesifazane, i-Skylarks.  UMakeba wayedlala nakumafilimu u-“Come Back Africa” (1957) no “King Kong (1959). UMakeba wacula amaculo amabili kwifilimu u-“Come Back Africa.”  Lifilimu ngezimpilo  zabantu emalokishini.  Ifilimu ligxeka uhulumeni waseNinginzimu Afrika.  

Ngo1960, washiya iNingizimu Afrika, wahlala kuqala eLondon, kamuva eMelika.  Uma wafuna ukubuyela eNingizimu Afrika ukuba avakashele umama wakhe ogulayo, waqala ukuzwa ukuthi ipasipoti  lakhe laseNingizimu Afrika lithathiwe. 

Ngo1960 uMiriam Makeba wadlala irekhodi lakhe lokuqala  laphoecula yedwa.  Wacula ihubo “Qongqothwane” noma “The Click Song”.  Liculo lesiXhosa elaliculwa ngomshado.  Kamuva, wathola  ukuthi abelungu baseNingizimu Afrika babiza leli culo ngoClick Song ngoba abakwazi ukuthi Qongqothwane.

Ngo1963 uMiriam Makeba wakhuluma ngohulumeli wobandlululo Ezizwe Ezihlangeneyo.  UMiriam Makeba noHarry Belafonte baqamba irekhodi “An Evening With Belafonte/Makeba.”  Leli reckhodi lazuza i-Grammy ngo1966.   Iculo lakhe uPata Pata laphumelela .  EMelika layiBillboard Hot 100.  UMiriam Makeba wathi, “leli culo lincane” ngoba lalingomdanso.  Kodwa lalithandwa kakhulu. 

Ngo1966 wagana isazimculo  uHugh Masekela.  Bahlangana ngesikhathi besebenzela ifilimu uKing Kong.  Bahlukanisile ngo1966.  Futhi ngo1986 wacula kwi-albhamu “Graceland” noPaul Simon neLadysmith Black Mambazo.  Leli albhamu  alizuzanga i-Grammy kodwa kwakukhona ukuphikisana  ngoba abantu abanye babecabanga ukuthi uPaul Simon waduba ibhoyikhothi  kahulumeni wobandlulo waseNingizimu Afrika.

Ngo1968 uMiriam Makeba washada futhi.  Washada uStokely Carmichael owayengumzabalazi  wamalungelo abantu  eMelika.  Babengathandwa eMelika, yingakho baya eGuinea.  Bahlala eGuinea, kodwa uMiriam Makeba wacula  emhlabeni wonke jikelele. Wacula eZaire ngo1974 ngesikathi se-Rumble in the Jungle, umlo wesibhakela kaGeorge Forman noMuhammed Ali. Ngo1990 wabuyela eNingizimu Afrika. Wenza i-albhamu uHomeland.  UThabo Mbeki wamkhethela i-Goodwill Ambassador  yeNingizimu Afrika.  Waqhubeka esacula  emhlabeni jikelele.  Wayeyocula eItaly ngesikhathi lapho washona ngomuhla we-9 kaNovemba ngo2008.




#Article 83: Brenda Fassie (190 words)


UBrenda Nokuzola Fassie (3 ngoLwezi 1964 – 9 ngoNhlaba 2004) wayengumculi waseNingizimu Afrika.  Iphephandaba   laseTime lambiza “The Madonna of the Townships” (UMadonna Wamalokishi).  Futhi wayebizwa ngeNdlovukazi yomculo we-Kwaito, isidlaliso sakhe singu-MaBrrr.

UBrenda Fassie uvela kwaLanga eKapa. Ubizwa uBrenda waqanjwa ngoBrenda Lee, ongumculi waseMelika.  Umama wakhe wayedlala ipiyano yingakho UBrenda Fassie wawazi umculo esengumtwana. 

Eneminyaka engam-16, waya eSoweto eGoli ukuba ngumculi.  Wenze ibhendi uBrenda and the Big Dudes. Ngo1983 iculo labo u“Weekend Special” laba lirekhodi lepulatinami .  UBrenda Fassie washiya i-Big Dudes, washiya umyeni wakhe waqala ukusebenzana nomkhiqizi waculo, uChicco Twala.  Ngo1989 benza i-alibhamu “Too Late for Mama,” ngonyaka olandelayo benza i-alibhamu “Black President.”  Amaculo akhe abizwa “bubble gum.” Ahlanganise  uMbaqanga ne-pop.  Wacula iculo “Black President” ngoNelson Mandela.  Uhulumeni waseNinginzimu Afrika walivala  ngeli culo ngoba laligxeka uhulumeni wobandlululo. 

UBrenda Fassie wasiwa esibhedlele ngomuhla we-26 kaMbaso (kaApreli) ngo2004.  Wavakashelwa nguNelson Mandela noWinnie Mandela noThabo Mbeki esibhedlele.  Kodwa, walala  isihlwathi . UBrenda Fassie washona nhomuhla we-9 kaMeyi ngo2004.  

UBrenda Fassie wathegisa amaculo amaningi. Wazuza imiklolmelo emihlanu yaseImiklomelo Yomculo waseNingizimu Afrika (South African Music Awards). Ngo2004 uVulindlela wakhewthwa ukuba liculo leshumi.  Futhi, UBrenda Fassie  wayeyilembe  kumphakathi wezitabani. Abalandeli bakhe baqukatha uNelson Mandela noWinnie Mandela.




#Article 84: Khuzani Mpungose (487 words)


Khuzani Nkosikhona Innocent Mpungose (03 ngoZibandlela 1989) obuye aziwe ngegama elithi Idlamlenze ungumculi womculo kaMas'kandi odabuka Emandaba eNkandla, KwaZulu-Natali. Lomculi usezakhele idumelo elikhulo ngephimbo lakhe. UKhuzani ubuye aziwe kakhulu ngokuqgoka izimphahla ezihamba phambili zikanokusho.

UKhuzani wazalwa eNkandla esigodini Emandaba, ezalwa nguMuziwephahla Mpungose nowakwakhe uNkk Sizakele Mpungose, uMaNgema. Ngokuzalwa ungowesibili ezinganeni ezintathu. Ngonyaka wezi-1995 waqala imfundo yamabanga aphansi eMvaziya Primary School khona Emandaba, eNkandla, wafunda lapha kwaze kaba ngunyaka wezi-1998. Ngonyaka wezi-1999 waqhubela imfundo yakhe esikoleni iSibhakabhaka Primary and High School, esikhona eNkandla, kwaze kwaba ngunyaka wezi-2002. Ngonyaka wezi-2003 wahamba isikhashana KwaZulu-Natali walibangisa ePitoli lapho aqhubeka khona nemfundo yakhe esikoleni esibizwa ngokuthi eMakgatho Primary School. Emva kwesikhashana ehambile wabuyela emuva KwaZulu-Natali lapho aphothula ibanga lama-12 ngonyaka wezi-2009 eSibhakabhaka Primary and High School . 

Esakhula uKhuzani wathola ugqozi lomculo kamas'kandi emculweni ka Mgqumeni (Ibhova likadikadika) kanye no Mtshengiseni Ngcwensa (Indidane). Lokhu kwamugqugquzela ekulandeleni umculo kwamaskandi. Mhla zi-19 kuZibandlea wezi-2009, ngebhadi umculi abe emkhonze kakhulu uMgqumeni wadlula emhlabeni esasebenza kwi-alibhamu yakhe esihloko sithi I-Secret. Ngesikhathi edlula emhlabeni uMgqumeni wabe esayinde kwinkampani ekhiqiza umculo eyaziwa ngokuthi,  Izingane Zoma Music Promotions ngaphansi kom'sunguli nomqondisi uShobeni Khuzwayo. Ngenkathi uMgqumeni edlula emhlabeni esaqopha, uKhuzwayo waqoka uKhuzani owabe eneminyaka engama-20 ngaleso sikhathi ukuba aqhubeke  nokuqopha I-Secret ngoba izwi lakhe labe licishe lifane nelikaMgqumeni. Kodwa loku kungamanga aluhlaza. UDSD owayesinela iqembu likaMgqumeni wambuza uKhuzani ukuthi wayeyiqedela nini i-album yaMgqumeni. UKhuzani wehluleka ukuphendula. Loku kwakuwukuzifunela udumo ngegama likaMgqumeni. Le-Alibhamu I-Secret yathola indodo kuma-South African Traditional Music Awards (SATMA). 

Ngonyaka wezi-2011 uKhuzani wakhipha i-alibhamu yakhe yokuqala esihloko sithi Bahluleke Bonke. Ngonyaka wezi-2012 wakhipha eyesibili esihloko sithi Amapungunge. Le-alibhamu yamlethela idumela elikhulu okwaholela ekutheni uMtshengiseni Gcwensa, bukhoma  aphethe ngokuthi uKhuzani uzoba ngumculi kamas'kandi oyingqwele futhi uzohlabana nezindondo eziningi njengeNdidane. Njengoba abe eshilo uMtshengiseni, uKhuzani manje usaziwa njengeNkosi kaMaskandi ngabalandeli bakhe babuye bambize ngo King Khuba! Abalandeli bembangi yakhe enkulu uMthandeni Manqele kepha bayakuphikisa lokhu . 

UKhuzani useke wasebenza nizingqwele zikamas'kandi okubalwa kuzo iNdidane (Mtshengiseni Gcwensa) , Izingane Zoma, Shobeni Khuzwayo, Shwi Nomtekhala, Osaziwayo, Babes Wodumo, Imfezemnyama, Amagez'Amahle, Andile kaMajola, Lebo M, Big Nuz, Afro Soul kanye nabanye abaculi abaningi. 

Ngonyaka wezi-2017 wakhipha i-alibhamu esihloko sithi Isixaxa Samaxoki, le-alibhamu yaba yigolide ezinyangeni ezimbili nje vo ikhishiwe. Kule-alibhamu wasebenzisana nabantu abaningi okubalwa kubo oSkhindi Zondi, Phathaphatha, Maqhude, Senzo Kanyile kanye noThibela Mpungose ukubala abambalwa.

Kusukela ngenkathi engena emculweni uKhuzani uzakhele isasa elikhulu emculweni kama'skandi, lokhu kwenza ukuthi athole azindodo eziningi. Usake wahlabana nezindondo kumqhudelwano elandelayo, Amantshonthso kaMaskandi Awards, SATMA, amaSAMA kanye ne-The Life Changers Awards, lapho ayethola khona indondo yeNgoma Yonyaka ehamba Phambili. Ngonyaka wezi-2017 wahlabana nendondo emqhudelwaneni obizwa ngokuthi Amantshonthso kaMaskandi Awards. Kulomqudelwano wahlabana nezindondo ezintathu okubalwa kuzo Ingoma Yonyaka ehamba phambili, i-alibhamu ehamba phambili edayisiwe, i-alibhamu kamas'kandi ehamba phambili  

UMpungose uzishaya isifuba ngokuthi Uyawushaya ukotini, okusho ukuthi ugqoka izingubo ezihamba phambili zikanokusho. Njengoba uKhuzani egqoka angaconsi phansi futhi aphinde aziwe ngokuthi uyiNkosi yamaBhinca, inkampani eyakha izimpahla zokugqoka ebizwa ngokuthi i-Jonathan D inesivumelwano naye, ukuqhakambisa isitayela sakhe uKhuzani . Njalo uma eyodlala izinkumbi zabalandeli bakhe zibonaka zigqoke izimpahla ezinombala oluhlaza-sasibhakabhaka.




#Article 85: ICulo leSizwe leNingizimu Afrika (110 words)


ICulo leSizwe lingaphambaniswa noNkosi Sikelel' iAfrika

Iculo leSizwe lase-Riphabliki yaseNingizimu Afrika. Izwe laseNingizimu Afrika selibe namaculo eziswe amaningana selokhu labunjwa ngonyaka wezi-1910 lapho lalabizwa khona ngeNyunyana yaseNingizimu Afrika. Kusukela ngalesi sikhathi lelizwe libe nezinguquko ezinigi kwezombuszwe okuholelein ukuthi icilo lesizwe lishintshe. Iculo lesizwe elisebenza manje libhalwe ngu-Enoch Sontonga (1897) u-C.J. Langenhoven (1918) kanye no-Marthinus de Villiers (1921). 

Iculo lesizwe lihlanganisa isizilimi ezinhlanu zaNingizimu Afrika, okubalwa kuzo IsiXhosa, IsiZulu, IsiSuthu, IsiBhunu kanye nesiNgisi. Libhalwe ngezilimi ezahlukahlukene ngoba lelizwe linezilimi ezikhulunywayo eziningi. 

. 

Abantu abaningi baseNingizimu Afrika banokuligxeka iculo lesizse ngokuthi linezinhlamvu zesiBhunu. Bagxeka ukuthi leze zinhlamvu kwabe kuyizona azabe zisetshenziswa ngesikhathi kusabusa uhulumeni wobandlulo. lezi zinhlamvu zisuselwe eculweni ilabhalwa ngu-Enoch Sontonga. 




#Article 86: Xawela (175 words)


IShawela (Xawela) umuzindawo otholakala kuMasipala wendawo ye-Greater Giyani Local Municipality kwisifundazwe/iprovinsi yase-Limpopo eNingizimu Afrika (South Africa). Lo muzindawo wakhiwa ekuqaleni kweminyaka  yoma 1960 ngaphansi kwe-homeland noma i-bantustan yeGazankulu. Kukhona izigaba ezimbili (2) eShawela, kanti kunabaholi abathathu. Kukhona iMahumani ville, kanye nendawokazi yeShawela. Umholi weMahumani ville nguNdhuna Makhongele kanti umholi wendawokazi yeShawela yena nguNdhuna Manganyi kanye noNdhuna Cuma.

Iqembu elihola phambili kule ndawo yi-ANC kanti iKhansela yeWadi nguWilliam Mthombeni. Inkosi yohlanga lwendawo eShawela nguNkosi Mahumani (uNkosi Nkomo).

Kukhona izikole ezintathu eShawela, amagama azo yiBaleni Primary School (1960s); iKhwezu Primary School (1993); kanye neMukula High School. 

Kune-Shawela United okuyiqembu elikhulukazi lendawo. Lapha kusetshenziswa i-JB Chauke Stadium lapho kunamameshi adlalelwa ekhaya. Ngonyaka ka 2012, iShawela United yathola indlondlo yokuba ngompetha kwithonamenti kaNgqongqoshe wezokusebenzisana kwemikhakha kahulumeni nabaholi bendabuko, pheceleni, u-Minister of Cooperative Governance and Traditional Affairs.

Kukhona i-El Shaddai international evangelism explosion eMahumani ville eliholwa ngu-Prophet Isaiah Sibanda
ne-Gospel Pentacostal Church eMahumani ville eholwa ngu-Pastor Mpakathi
we-Assemblies of God kwindawokazi enkulu yeShawela
ebese kuba ne-Baleni full gospel church kwindawokazi yeShawela
ne-Brightness of God ka-Pastor Ngoveni
yena kanye ne-Light of the World ka-Prophet Lawrence Khosa
Jerusalem ka-Pastor Mthuki




#Article 87: Eshowe (304 words)


Eshowe yidolobha elidala elaqala ukuhlala abelungu baseYuropha KwaZulu. Igama elithi Eshowe kuthiwa lathola leli gama ngenxa yomsindo wesivunguvungu somoya oshaya khona, olinganiselwa kwisivinini esingu 4 km² ehlathini lemvelo elaziwa ngokuthi yihlathi le-Dlinza Forest, leli hlathi, yiyonanto egqame kakhulu ngaleli dolobha. Ngisho noma igama le dolobha lisuselwa olwimini lwesiZulu kodwa yigama lamahlamvana e-Xysmalobium, ishowe noma ishongwe.

Namuhla iShowe yindawo yemakethe, enerediyasi elingana amakhilomitha angu 100 wendawo eyisikhongozeli phecelezi, icatchment area, kukhona izikhungo zezitolo ezimbili, isiteshi samabhasi esikhulu maphakathi nedolobha, kanye nesibhedlela esikhulu, kanye nezikole ezimbalwa.

Ngonyaka ka1860 U-Cetshwayo, okwakuyinkosana yakwaZulu, wakha indawo yesizulu (kraal) lapha, kanti wabiza le ndawo ngokuthi kuseZiqwaqweni (indawo ehlala izigelekeqe).
Kwasungulwa isiteshi se-mission Eshowe ngo 1861 ngemuva kokuba abelungu bethole imvume yeNkosi yamaZulu uCetshwayo, lesi siteshi se-mission sakhiwa ngabe- Norwegian missionary, ngaphansi koMfundisi u-Ommund Oftebro. Kamuva lesi siteshi sabizwa ngokuthi yi-KwaMondi Mission Station (indawo yeMondi) okuyigama lesiZulu, elanikezwa ku-Oftebro.

Ngesikhathi sempi yamaZulu  namaNgisi, eyaziwa ngelesilungu ngokuthi yi-Anglo-Zulu War ka 1879, UKheneli u-Charles Pearson wahola uphiki lwebutho lakhe lwagudla iShowe. Leli butho lamaNgisi, lahlangana nophiki lebutho lamaZulu emfuleni we- Nyezane River, kodwa ngemuva kokuba la maqembu etholane phezulu empini, ibutho lamaNgisi lahoxa lacasha esiteshini se-KwaMondi Mission eyaqiniswa ngamanye amasosha amaNgisi, sasesibizwa ngokuthi yi-Fort Ekowe. Amabutho amaNgisi, ngaphansi kukaKheneli-Pearson babehlaselwe bacasha lapho amaviki angu 10 lapho abaze balekelelwa khona ngu-Lord Chelmsford ngemuva kweMpi yaseGingindlovu eyaziwa ngesiNgisi ngokuthi yi-Battle of Gingindlovu.

Ngemuva kwempi IShowe yasungulwa njengokomkhulu laKwaZulu kanye nendawo yekhaya lokuhlala isikhulu saseBrithani eKwaZulu, u-Melmoth Osborne. Idolobha eliseduzane le-Melmoth lethiwa ngegama lakhe.

Ngonyaka ka1887 IShowe laba yikhomkhulu lakwaZulu kanti futhi lase libizwa ngelokishi (township) ngonyaka ka 1891.  

Ngonyaka ka 1947 Umndeni wobuKhosi waseBrithani, ngaphansi kwenkosi yamaNgisi, u- (King George VI, Queen Elizabeth, Princess Elizabeth kanye-Princess Margaret) bavakashela nokwamukelwa eShowe, bemukelwa uNkosi u-King Cyprian. Umndeni wahambela ihlathi laseDlinza, kanye nokulala endaweni ye-'The Residency' Eshowe.

IShowe, ibiyi-Diocesan yabamnyama yokuqala yabaBhishobhi i-Black Diocesan Bishops eNingizimu Afrika, yamabandla e-Anglican kanye nesonto lamaRoma i-Roman Catholic Church. IShowe, iselokhu iyisizinda soMbhishobhi we-Anglican Diocese yaKwaZulu.




#Article 88: IBarraba (492 words)


IBarraba (isiNgisi: Barraba) yidolobha laseNew South Wales e-Ostreliya. Idolobha laliyikomkhulu kamasipala iBarraba Shire. Lo masipala uhlanganiswe emasipaleni weTamworth Regional Council ngo-2004.

IBarraba isendaweni ebizwa ngeBundarra-Barraba Important Bird Area. Le ndawo ilondoloza indawo yokuhlala yezinyoni iRegent Honeyeater (Anthochaera phrygia).

IBarraba isesifundeni iNew England. IBarraba yisebombo iNandewar Range. Idoloboha elisemgaqweni wezokuvakasha iFossickers Way. Umfula iManilla River ugobhoza eceleni kwedolobha.

IBarraba ingamakhilomitha angama-477 enyakatho-ntshonalanga ukusuka eSydney nengamakilomitha angama-548 eningizimu-ntshonalanga ukusuka eBrisbane. IBarraba ingamakhilomitha angama-90 enyakatho ukusuka eTamworth. ITamworth yikomkhulu lomasipala weTamworth Regional Council.

AmaKamilaroi (isiNgisi: Kamilaroi noma Gamileraay) ayehlala esifundeni phambili kokuba kufike abelungu. Umlungu wokuqala esifundeni wayenguAllan Cunningham. Wafika lapho ngonyaka we-1827. Wayengumhloli wamazwe nosozimila. Ipulazi lokuqala esifundeni (iBarraba Station) lamisiwa ngonyaka we-1837 noma ngonyaka we-1838. Isiza esisedolobheni sahloliwa ngonyaka we-1852.

Ukutholwa kwagolide kwasiziwa ukukhula kwedolobha. Iposi hhovisi lokuqala lavulwa ngonyaka we-1856 nesikole sokuqala savulwa ngonyaka we-1861. Isonto laseSheshi lakhiwa ngonyaka we-1876 nebhange lokuqala lavulwa ngonyaka we-1876. Ihhotela lokuqala (iCommercial Hotel) lakhiwa ngonyaka we-1878 nendlu yenkantolo yakhiwa ngonyaka we-1881. IBarraba yamemezela idolobha ngonyaka we -1885. IBarraba lamemezela idolobha ngonyaka we-1885. Isibhedlela savulwa ngonyaka we-1891 nesonto laseWesleyan lakhiwa ngonyaka we-1898.

Iphephandaba ledolobha (iBarraba Gazette) laqala ukushicilelwa ngonyaka we-1900. Isonto lamaKhatholika lakhiwa ngonyaka we-1906. Isipolo saphethelwa eBarraba ngonyaka we-1908. Isitimela sokugcina esagcina ukuhamba eBarraba ngonyaka we-1983 nesipolo savalwa ngonyaka we-1987. IConnors Creek Dam lakhiwa ngonyaka we-1933. Leli damu lathuthukisa ukuhlinzeka ngamanzi idolobha edolobheni.

Ithusi latholwa eGulf Creek ngonyaka we-1889 nemayini yokuqala yamiswa ngonyaka we-1892. IGulf Creek yidolobhana elisendaweni engamakhilomitha angama-22 ukusuka eBarraba. Iposihhovisi, ihhotela, nesikole kwakhiwa khona edolobheni. Le mayini yayiyimayini enkulu kunawo wonke ethusi eNew South Wales ngonyaka we-1901 leli dolobhana lalinabantu abangama-300. Imayini yavalwa ngeminyaka yawo-1930. Iposihhovisi yavalwa ngonyaka we-1966. Iposihhovisi lavalwa ngonyaka we-1966. Idolobhana lashiyiwa.

I-asbestos lanjiwa eWoodsreef kusukela ngo-1919 kuya ku-1983. I-asbestos lagujwa eWoodsreef kusukela ngo-1919 kuya ku-1983. IWoodsreef yidolobhana elingamakhilomitha angu-15 empumalanga ukusuka eBarraba. Imayini yandiswa/yanwetshwa ngonyaka we-1974. Imayini ikhiqiza amathani angu-500.000 e-asbestos elimhlophe.

Imayini ishiye amathani angu-75.000.000 amatshe namathani angu-25.000.000 e-asbestos elimhlophe. I-asbestos ivala amahektare angu-43 ne-asbestos ingaphezu kwamamitha angu-70 (70 m).

Umbiko wethelevishini wacasisa ngo-2008 inkathazeko enkulu ukuthi i-asbestos iyingozi kubahlali. I-Asbestos Diseases Foundation of Australia yafuna ukuthi imayini ifanele ibuyisiwe. IFoundation yafuna ukuthi abantu abangangeni emayini. Umgwaqo womphakathi wawela imayini kuze kube ngu-2013. Idolobhana lashiywa.

IHunter New England Health Service yenza isifundo ngokubaluleka ngezingozi zezimpilo zabahlali. Lesi sifundo sapheleliwe kodwa asikashicilelwa.

Imayini umhlaba wokudabuka yamiswa ngonyaka we-1982.

Abantu bangathola amapyrite, ama-garnet, ama-jasper, igade nezeolite esifundeni. Iquartz elibomvu, iquartz elinsundu nequartz eliphuzi atholakala esifundeni. Abantu bangathola amathambo aguquke aba ngamatshe lapha. 

Izinkomo nezimvu zifuywa esifundeni. Ukolo uvunwa esifundenii.

Ihlobo liyashisa futhi liswakeme. Ubusika buyabanda futhi bomile. Inzinga lokushisa eliphezulu labikwa lalingu-41,3°C. Izinga lokushisa eliphansi labikwa lalingu-9,4°C ngaphansi kwezinga-qhwa (-9.4°C).

Imvula yomnyaka ivama ingamamilimitha angu-688,7 (668.7 mm). Imvula ephakeme isuku ebikwa ingamamilimitha ngu-194,3 (194.3 mm). Leyo mvula iwa ngomhla ka-25 ku-Februwari ngo-1955.

Abantu badolobha bakhipha amanzi eManilla River, eBarraba Creek, neConnors Creek Dam phambili kokuba ISplit Rock Dam lakhiwa ngonyaka we-1988. Ipayipi amanzi kusukela leli damu kuya eBarraba lakhiwa ngonyaka we-2015. Abantu badolobha bakhipha amanzi epitsi uma leyo mitombo inciphisiwe.
 




#Article 89: Inkinsela yaseMgungundlovu (143 words)


Inkinsela yaseMgungundlovu yinoveli ebahlwe nguSibusiso Nyembezi yashicilelwa okukuqala ngonyaka wezi 1961. Lencwadi ikhuluma ngendoda eqhamuka eMgungungundlovu eyabe ineqhinga lokuqola abantu basemakhaya imfuyo yabo.

Kule noveli kuxoxwa ngendoda esuka edolobheni ehambela endaweni yaseNyandunyandu izibiza ngokuthi ingu-C.C. Ndebenkulu nokuthi ingeyaseMgungundlovu. Abantu baseNyanyadu ibatshela ukuthi iyinkinsela ezikhathaza kakhulu ngokusiza abantu bakubo abaMnyama. Ithi abaseNyanyadu ingabasiza ngokubadayisela izinkomo zabo ngamanani amakhulu kakhulu. Iqiniso selivela ngasekugcineni kwendaba, le ndoda isihamba nazo izinkomo. Lesi qumama esizishoyo yisigelekeqe sokuqala sokugcina esikade sasibawumbaza abantu ngemfuyo yabo, ngisho nabafelokazi imbala. Kodwa amaqhinga akhe ayabonakala, ebonwa ngabasebasha emphakathini kanye nabafundile. 

Abalingiswa abahamba phambili umndeni kaZeph Mkhwanazi, okubalwa kuwo indodana, indodakazi kanye nonkosikazi wakhe .

Lenoveli yaguqulwa yenziwa umdlalo womoya esiteshini somsakazo esabe saziwa ngokuthi iRadio Zulu. Akugcinanga lapho yaphinde yaguqulwa yenziwa umdlalo owuchungenchunge kamabonakude ngonyaka wezi-1983.

Ngonyaka wezi-2008 lenoveli yahunyushelwa olimini lwesiNgisi ihunyushwa nguSandile Ngidi, lapho isinegama elithi The Rich Man Of Pietermaritzburg

 




#Article 90: Sibusiso Nyembezi (390 words)


Usolwazi Cyril Lincoln Sibusiso Nyembezi (6 Zibandlela 1919 - 27 Nhlangulana 2000) wabe engumbhali wezincwadi zesiZuliu, engusonkondlo, enguthisha aphinde abe ngumhleli waseNingizimu  Afrika. UNyembezi waziwa kakhulu ngencwadi ayibhala eyabe yaziwa ngokuthi Inkinsela yaseMgungundlovu eyaba yisasa elikhulu yaze yaphendulwa umdlalo womoya kanye nowamabonakude.  

UNyembezi wazalelwa endaweni yaseBabanango, eMelmoth, enyakatho neKwaZulu-Natali. Ngokokuzalwa ungowesibili kubafowabo abane. Wafunda amabanga akhe aphansi ezikoleni eziseFilidi kanye naseDriefontein ngaseMnambithi. Waqala ukufunda amabanga aphezulu eMariannhill, St Francis College.  Waqeqeshelwa ubuthisha eNuttall Training College, e-Edenedale kanye  nase-Adams College, e-Amanzimtoti . 

Ngonyaka wezi-1941 waqala imfundo ephakeme eNyuvesi yase Fort Hare lapho aphothula khona izifundo ze-B.A waphasa ngamalengiso ezifundweni zesiNgisi kanye nesiZulu. Ngonyaka wezi-1946 waphothula izifundo zakhe eNyuvesi yaseNingizimu Afrika athola neziqu ze-B.A. Ngonyaka wezi-1947 waqhubeka nezifundo zakhe eNyuvesi yaseWitswatersrand (Wits) lapho athola khona i-Honours yakhe kwi-B.A. Ngonyaka wezi-1950 wafunda wagogoda waze wathola izifundo zeM.A .

Emva kokuphothula izifundo zobuthisha waqala ukufundisa esikoleni samabanga aphezulu esibizwa ngokuthi Newcastle Secondary School. Emva kokuphothula izifundo zakhe eWits wakhethwa njengomsizi wezeziLimi kuyo lenyuvesi emnyangweni weziFundo zase-Afrika (Department of African Studies) ngonyaka wezi-1948. Kusukela ngonyaka wezi-1948 kuya kowezi-1953 uNyembezi wabe engumfundisi (Lecturer) eNyuvesi yaseWits lapho ayefundisa khona ulimi lwesiZulu kanye nesiXhosa. Ngonyaka wezi-1954 emva kokuthola i-M.A waqokwa ukuba nguSolwazi kanye nomphathi womnyango weBantu Languages enyuvesi yase Fort Hare. Lesi sikhundla wasibamba kwaze kwaba ngunyaka wezi-1959 lapho esula khona ngenxa yemithetho kahulumeni wobandlululo eyabe inengcindezi kwimfundo yama-Afrika. Abanye esula nabo sikhundleni eFort Hare kubalwa u-Ambrose Phahle, Ethena Mayisele kanye no Selbourne Ngcobo. 

Ngonyaka wezi-1960 uNyembezi wathola umsebenzi enkampanini yabashicileli eMgungundlovu eyaziwa ngokuthi i-Shuter and Shooter, lapho aba khona ngumhleli omkhulu wezilimi zama-Afrika. Ngonyaka wezi-1975 wajoyina ibhodi kuyo lenkampani. Ngonyaka wezi-1976 wajoyina ibhodi le-KwaZulu Booksellers lapho adlalo khona indima enkulu ekushintshweni kwegama kuyiwe kwelithi-Reach Out Publishers. Ngonyaka wezi-1979 wajoyina ibhodi lenhlangano yabashicileli eyaziwa ngokuthi i-The Natal Witness, lapho aphatha khona kwaze kwaba isikhathi sokuthi adlule emhlabeni. 

Njengendoda eyabe igqamile kwezonkolo, wabe engumongameli esigungwini seNdzodelelo yebandla lamaWeseli. Wayephinde abe ngomunye wabasunguli be-Edendale Lay Ecumenical Centre .

Imisebenzi kaNyembezi ifaka phakathi amanoveli, izinkondlo, ubuciko bomlomo, ucwaningo, izichazimazwi kanye nohlelo lolimi . 

Ngonyaka wezi-1997 kwatholaka ukuthi unesifo solwembu lwengqondo, akazange aze alulame emva kwalokho. Wadlula emhlabeni mhla zingama-27 kuNhlangulana wezi-2000. Wadlula emhlabeni washiya unkosikazi wakhe kanye nabantwana bakhe abane . .

Ngonyaka wezi-2005 ibhilidi eliseMgungungundlovu elabe libizwa ngokuthi iseSymonds Centre lashintshwa igama labizwa ngokuthi uSolwazi Sibusiso Nyembezi Centre, ukuhlonipha imisebenzi yakhe. UNyembezi uyohlezi ekhunjulwa ngegalelo aba nalo ekuthuthukiseni ulimi lwesiZulu.




#Article 91: Imilolozelo (106 words)


Imilolozelo lolu wuhlobo lwezinkondlo olwalusetshenziswa kakhulu abagadi babantwana (abazanyana) noma omama babantwana uma bethulisa ingane ekhalayo befuna ukuthi izele, ilale, ihlukane nokukhala. Bayayilolozela futhi nalapho iphatheke kabi. Iningi lemilozelo liyaculwa kanti eminye iyashiwo nje ngomlomo kulandelwe isigqi esifanayo esiphindaphindwayo esenza umntwana olalele ezwe esefikelwa ubuhongo .

Ikhona eminye imilolozelo esetshenziswa nje noma kungalaliswa umntwana, kukuhle nje kujatshuliwe noma kudlalwa. Ububumnadi bale nkondlo bulele esigqini sayo esingaguquki esibelezelayo. Lolu hlobo lwenkondlo aluqukethe umqondo ojulile kepaha ubuhle bayo bulele esiqgini samazwi ayo nasebumtotini bezwi lomzanyana. Nasi isibonelo somlolozelo:

Thula Mntwana
Thula Mntwana
Mus'ukukhala
Umam' akekho
Uzofika.
Duduzel' umntwana lo,
Unani weNontombi,
Duduzel' umntwana lo.
Thula mntwana!
Thula Nanana!




#Article 92: Inkalane (109 words)


Inkalane (ILatin: Aloe arborescens), noma umhlabane uhlobo lwesihlahla olubizwa ngokuthi inhlaba esimila kwaZulu-Natali, eMpumalanga kanye nase Limpopo esisetshenziswa ngabalephi bendabuko ukwelapha. Lesi sihlahla sinamahlamvu amade aqinile aluhlaza cwe acijile emachosheni. Uma sekusondele ubusika ngenyaka kaNhlaba kuze kube nguNtulikazi lesi sihlahla sikhipha izimbali ezinombala okhangayo. Lezi zimbali zinebala egqmile okubalwa kuyo obomvu kanye nophuze kanti zithandwa kakhulu izinyosi kanye nezinyoni ngoba zithanda umpe oluthokala kulezi zimbali.  

Lesi sihlahla sihlahla sisetshenziswa ukwelapha izifo ezingi ebantwini kanye nasezilwaneni. Amahlamvu enhlaba ayagaywa bese ephuziswa lowo onesisu esibuhlungu. Amahamvu agayuwe abuye anikezwe izinkukhu ukuzivikel;a ezifweni ezinigi. Amahlamvu alesi sihlahla abuye asetshenziswe ukulapha amathole. Omunye umsebenzi obalulekile walesi isishlahla ukulapha isikhumba somuntu oshile.  

 
 
 




#Article 93: Imfundo eShayina (1899 words)


Imfundo eShayina iyinqubo yemfundo eqhutshwa wumbuso, kanti ingaphansi khwehhovisi likaNgqongqoshe wezeMfundo. Zonke izakhamizi kumele ziye esikoleni iminyaka eyisishagalolunye, eyeziwa njengemfundo ephoqelelayo, kanti futhi ithola imali evela kuhulumeni. Le nqubo ibandakanya iimfundo yeprayimari, eqala lapho izingane zineminyaka eyisithupha noma eyisikhombisa, kanye neminyaka emithathu yemfundo yezinga eliphansi lesekondari (isikole esiphakathi naphakathi) kwiminyaka engu 12 ukuya kwengu 15. Amanye amaprovinsi anemfundo yeprayimari yeminyaka emihlanu, kodwa iminyaka emine yenziwa esikoleni esiphakathi naphakathi. Ngemuva kokuqeda imfundo yesikole esiphakathi naphakathi, kuneminyaka emithathu yesikole esiphakeme esibandakanya imfundo yesekondari. Ihhovisi likaNgqongqoshe wezeMfundo, libika ukuthi cishe kunokungenwa kwesikole kwezinga elingamaphesente angu 99 esikoleni seprayimari, kanti amaphesente angu 80 esikole esiphakathi naphakathi.

Imithetho elawula inqubo yemfundo, ibandakanya ukulawulwa kwama-Academic Degrees, imfundo yezomthetho ephoqelelayo ebizwa i-Compulsory Education Law, umthetho wezothisha (Teachers Law), umthetho wezemfundo (Education Law), umthetho wokufundela imisebenzi ethile, ie-Law on Vocational Education, kanye nomthetho wemfundo ephakeme i-Law on Higher Education. Bheka futhi ku: Law of the People's Republic of China.

Njengoba i-Shanghai kanye ne-Hong Kong zingezinye zezindawo zemfundo esebenza ngeqophelo eliphezulu kakhkulu kunamanye amazwe kuhlolo lwamazwe omhlaba lwe-Programme for International Student Assessment, inqubo yemfundo eShayina inconywa kakhulu ngobunzulu nokugxila kwayo,  kanye nokugcizelela ekufundeni ngekhanda ukulungiselela ama-test, okwaziwa ngokuthi yi-rote memorization kanye nokulungiselelela ama-test.

Ukusukela ekupheleni kwerivolushini yezamasiko i-Cultural Revolution (1966–76), inqubo yemfundo yaseShayina ilokhu ihlala ihlose nokuqikelela ukuguqula umnotho ukuthi  ube ngowesimanje (economic modernization).

I-GhienCongNghe.Net iyiwebhusayithi enakekela izindaba zobuchwepheshe ezidumile eVietnam  Ngenxa yokuqhubeka yokuqhubeka kokuhlelwa kabusha kwezinto okubizwa ngokuthi yi-intraparty realignments, umgomo wangokosiko ubuhlala uqhathaniswa nezinto ezibonwa zibalulekile ngokulandela i-idiyoloji kanye nezinto ezibalulekile ngokulandela izinto ezibambekayo nezibonelela ukusubenzeka kwezinto emizameni yekuqhubela phambili intuthukko kazwelonke. Kodwa ukulandela i-idiyoloji inkinga wukuthi kuhlala kunokuphambana phakathi kokubonelela izinto ezisebenzisekayo neziwusizo ngokwesimo, kanye ne-idiyoloji ngakolunye uhlangothi.Kodw ainqubekela phambili enkulu eyayibizws angokuthi yi-The Great Leap Forward (1958–60) kanye nentshukumo yemfundo yesoshalizimi ebizwa ngokuthi yi-Socialist Education Movement (1962–65) yaqikelela ukuqeda inqubo ebizwa ngokuthi yi-academic elitism, ukuze kuvalwe igebe kwezenhlalisano nezendabuko okubizwa ngokuthi yi-narrow social and cultural gaps phakathi kwabasebenzi, abaphila ngokulima emakhaya abaziwa ngokuthi ama-peasant kanye naphakathi kwabantu basemadolobheni nasemakhaya, kanye nokuqeda umkhuba wokuthi izifundiswa ezizaziwa ngokuthi ama- scholars kanye nabasebenza ngemisebenzi yezingqondo ama-intellectuals babukele phansi umsebenzi owenziwa ngezandla obizwa ngokuthi yi-manual labor. Ngesikhathi senqubo yentshukumo eyaziwa ngokuthi yi-Cultural Revolution, kwaba nokuqikelelwa kakhulu ukuthi kube nenqubo yokulingana eyaziwa ngokuthi yi-social equality phakathi kwabantu, le nqubo yiyo eyabonwa njengento ebaluleke kakhulu nokumele kuqalwe ngayo ukwenziwa.

Ubuholi bangemuva komholi wangaphambili u-Mao Zedong Chinese Communist Party babona imfundo njengesisekelo sokuqala semikhakha eminye yenqubo yesimodeni, eyayibizwa njenge-Four Modernizations. Ngeminyaka yoma-1980, imfundo yesayense netheknoloji yagxiliswa kakhulu ekubalulekeni kumgomo wemfundo. Ngonyaka ka 1986 ukuqeqeshwa kwamabasebenzi kumakhono okunabisa ulwazi lwesayense nobuthekniki kwabekelwa ezingeni eliphezulu nelibaluleke kakhulu. Ngisho noma umkhakha we-humanities nawo wabonwa ubalulekile, kodwa amakhono okuqeqeshelwa imisebenzi kanye namakhono atheknikhali, nawo abekwa ezingeni eliphezulu nelibalulekile kwizinhloso zokwenza iShayini libe yizwe lenqubo yesimodeni. Ukuhlelwa kwabusha kwezinto ezibalulekile nokumele zenziwe kuqala kwezemfundo kwaba yisu eliphambili likaDeng Xiaoping ukwenzela intuthuko yezomnotho. Kwagxilwa kakhulu nakuqeqesho oluqhubekela phambili lwalabo ababevele sebefundile, ukuze baqhubele phambili inqubo yokwenza izinto ngendlela yesimodeni kwiminyaka ezayo. Ukugcizelela kakhulu kwisayense yesimodeni netheknoloji, kwenza ukuthi kwamukelwe, ukusukela ngonyaka ka 1976, umgomo owawubonelela okuvela kwamanye amazwe aphesheya, lokhu okwakhuthaza ukuthi kufundwe kanye nokuboleka izinqubo nezinto zamazwe angaphandle, ukuqhubela kakhulu kwizinga eliphezulu ezoqeqesho, kwimikhakha yezesayense.

The post-Mao Zedong Chinese Communist Party leadership viewed education as the foundation of the Four Modernizations. In the early 1980s, science and technology education became an important focus of education policy. By 1986 training skilled personnel and expanding scientific and technical knowledge had been assigned the highest priority. Although the humanities were considered important, vocational and technical skills were considered paramount for meeting China's modernization goals. The reorientation of educational priorities paralleled Deng Xiaoping's strategy for economic development. Emphasis also was placed on the further training of the already-educated elite, who would carry on the modernization program in the coming decades. Renewed emphasis on modern science and technology led to the adoption, beginning in 1976, of an outward-looking policy that encouraged learning and borrowing from abroad for advanced training in a wide range of scientific fields.

Ekuqaleni kweNgqungquthela yawo wonke amalunga yesithathu (Third Plenum) yeKhongrese yeshumi nanye kazwelonke, yeKomidi lesikhungu esiphezulu i-Central Committee ngoDisemba ka 1978, izifundiswa zakhuthazwa ukuthi zenze ucwaningo (research)  olusekela imikhakha emine yenqubo yesimodeni, inqaba nje uma belandela izimiso ezisemqoka ezine ezazaziwa ngokuthi ama-Four Cardinal Principles lezi zifundiswa zazinikezwa inkululeko. Kodwa inhlangano yamakhomanisi kanye nohulumeni yibo ababebeka imikhawulo yalezo zimiso ezisemqoka ezine ezibalulekile, kodwa futhi uma bebena ukuthi ucwaningo aluhlangabezana nalezo zimiso, babekwazi ukulumisa lolo cwaningo..

Beginning at the Third Plenum of the Eleventh National Party Congress Central Committee in December 1978, intellectuals were encouraged to pursue research in support of the Four Modernizations and, as long as they complied with the party's Four Cardinal Principles they were given relatively free rein. But when the party and the government determined that the strictures of the four cardinal principles had been stretched beyond tolerable limits, they did not hesitate to restrict intellectual expression.

Ezemibhalo ye-Literature kanye neze-arts le mikhakha nayo yavuselelwa kakhulu ngeminyaka yoma 1970 kanye noma 1980. Imibhalo yamandulo nayo yavuselelwa futhi kanti futhi nezinye izinhlobo zemibhalo ye-literature nezamasiko, zangaphandle, nazo zavunyelwa ukuze zifakelwe kwinqubo yale mibhalo.

Literature and the arts also experienced a great revival in the late 1970s and 1980s. Traditional forms flourished once again, and many new kinds of literature and cultural expression were introduced from abroad.

Ukusukela ngonyaka ka 2015, izikhungo zemfundo kakhulumeni yeprayimari kanye namasekondari ezinga eliphansi (junior high), lezi zikole eShayina, zinabafundi abangama 28.8 miliyoni.

Ukusukela ngeminyaka yoma 1950, iShayini ihlinzeka ngemfundo ephoqelelayo yeminyaka eyisishagalolunye, kubantu abayisibalo sengxenye yokunye-kokuhlanu uma kuqhathaniswa nesibalo sabantu bomhlaba wonke. Ngonyaka ka 1999, imfundo yeprayimari ibisiyinto eyande kakhulu endaweni engu 90% yezwe laseShayina, kanti futhi imfundo ephoqelelayo yeminyaka eyisishagalolunye, manje isiyongamele inani labantu abangu 85% baseShayina. 
Kanti uhulumeni kazwelonke kanye nohulumeni bamaprovinsi, bahlinzeka ngemali yemfundo, kodwa izinga lokuhlinzeka ngemali liyehlukahluka kwiprovinsi neprovinsi, kanti futhi ukuhlinzekwa ngemali yemfundo kusezingeni eliphansi, kunezindawo zomasipala basemadolobheni. Imindeni nayo kumele ixhase kwimali ekhishwa nguhulumeni yemfundo, lokhu okusho ukuthi ezinye izingane imali ephansi. Kodwa abazali bayithathela phezulu imfundo, lokhu okwenza ukuthi bazinikele kakhulu ekuxhaseni ezemfundo ngisho noma bengenamali kahle, futhi bathumela izingane zabo esikoleni ukuyofinyelela eyunivesithi. Izinga lokungafundi ezinganeni ukuya kwabadadlana lehle kakhulu ukusukela kumaphesenti angu 80 ukuya kumaphesenti amahlanu. Inqubo yemfundo iqeqeshe abantu abanamaprofeshini abangamamliyoni angu 60 kwimikhakha yamaprofeshini aphakathi-naphakathi ukuya kumkhakha ophezulu, kanti cishe abasebenzi abangamamiliyoni angu 400 nabo baqeqeshiwe ukufinyelela kwizinga lemfundo yesikole ephezulu. Namuhla eShayina abantu abangu 250 miliyoni eShayina bathola imfundo yamazinga amathathu esikole, (okusho izinga lesikole le-elementary, ijunior kanye nesenior), lokhu okuphinde kabili izinga lokunyuka kwezemfundo uma kuqhathaniswa namazwe omhlaba. Ukungena isikole kwenyuka kwafinyelela amapesenti angu 98,8 kanti esikole sezinga eliphezulu khona kufinyelela amapesenti angu 94.1.

Izinga lemfundo eShayina liya ngokwenaba kakhulu. Eminyakeni elishumi eyedlule, iziqu ze-MBA zazingekho, kodwa ngonyaka ka 2004, kwase kunabantu abangu 47 000 abaneziqu ze-MBA, ababeqeqeshwe kwizikhungo ezingu 62. Abantu abaningi benza izicelo zokuthola amakhwalifikheshini amaprofeshini kumazwe omhlaba, ukwenza iziqu ze-EMBA ne-MPA; cishe kunabafundi abangu 10,000 ababhalisele iziqu ze-MPA ezikhungweni ezingu 47 zemfundo ephakeme, ezibandakanya i-Peking University kanye ne-Tsinghua University. Imakethe yezemfundo inyuke ngezinga nesivinini esiphezulu, kanti uqeqesho nokuhlolwa kwamakhwalifikheshini amaprofeshini kuphezulu, kanti ukuqeqeshwa ngamakhompyutha kanye nolwazi lwezilimi zangaphandle, yinto esezingeni eliphezulu. Imfundo eqhubekela phambili yinto eyenzeka kakhulu ngokuvamile, kanti abantu bafuna ukufunda izimpilo zabo bonke.

Since the 1950s, China has been providing a nine-year compulsory education to what amounts to a fifth of the world's population. By 1999, primary school education had become generalized in 90% of China, and mandatory nine-year compulsory education now effectively covered 85% of the population.
While the central and provincial governments provide some funding for education, this varies from province to province, and funding in the rural areas is notably lower than in major urban municipalities. Families must supplement money provided to school by government with tuition fees, which means that some children have much less . However, parents place a very high value on education, and make great personal sacrifices to send their children to school and to university. Illiteracy in the young and mid-aged population has fallen from over 80 percent down to five percent. The system trained some 60 million mid- or high-level professionals and near 400 million laborers to junior or senior high school level. Today, 250 million Chinese get three levels of school education, (elementary, junior and senior high school) doubling the rate of increase in the rest of the world during the same period. Net elementary school enrollment has reached 98.9 percent, and the gross enrollment rate in junior high schools 94.1 percent.

China's educational horizons are expanding. Ten years ago the MBA was virtually unknown but by 2004 there were 47,000 MBAs, trained at 62 MBA schools. Many people also apply for international professional qualifications, such as EMBA and MPA; close to 10,000 MPA students are enrolled in 47 schools of higher learning, including Peking University and Tsinghua University. The education market has rocketed, with training and testing for professional qualifications, such as computer and foreign languages, thriving. Continuing education is the trend, once in one's life schooling has become lifelong learning.

Ukusebenzisana nokuxhumana namazwe angahandle kwezemfundo kuya kunyuka ngezinga eliphezulu minyaka yonke.Izwe laseShayina linabafundi abaningi abafunda kumazwe angaphandle, ukusukela ngonyaka ka 1979 kube nabafundi abangu 697 000 baseShayina abafunda kumzwe angu 103 kanye namarijini, kanti kulelinani, abangu 185 000 babuyele eShayina ngemuva kwezifundo zabo. Inani labafundi bamanye amazwe abafunda eShayina nabo linyukile, ngonyaka ka 2004, bekunabafundi bamanye amazwe abangu 110 000 abavela kumazwe angu 178 ababefunda kumayunivesithi aseShayina..

Utshalomali kwezemfundo lunyukile eminyakeni eyedlule; izinga lemali efakelwe kwezemfundo lenyuke ngephesenti elilodwa kunyaka nonyaka ukusukela ngo 1998. Ngokulandela uhlelo lukaNgqongqoshe wezeMfundo, uhulumeni uzosungula inqubo yezezimali ngokuhambisana nenqubo yezimali zomphakathi, ukuqinisa indima yohulumeni kuyo yonke imikhakha yotshalomali lwemfundo, kanye nokuqinisekisa ukuthi ukwabiwa kwezimali kwezemfundo kukhula kakhulu ngesivinini ukudlula ingeniso lemali evamile. Uhlelo lubeka nenhloso kahulumeni yotshalomali kwimfundo, nokuthi kumele kube ngezinga lamaphesenti amane e-GDP ngesikhathi esifishane.

Kwimfundo engaphoqelelele, iShayina yamukele inqubo yokuthi kwabelwane ngenkokhelo, ukukhokhisa imali yokufunda ngamaphesenti athile ezindleko. Kodwa ukuqinisekisa ukuthi abafundi bemindeni eyeswele, bakwazi ukufinyelela kwimfundo ephakeme, uhulumeni uqale izindlela ezibambekayo zokusiza ngemigomo kanye nezinqubo zama-scholarship, izinhlelo zokufunda abantu bebebesebenza, ukuphungulelwa inkokhelo yokufunda, ama-subsidy kubafundi abanobunzima kwezezimali kanye nokuthi abanye bangakhokhi kanye nokuthola imixhaso kahulumeni.

Ukusebenzisana kwamazwe omhlaba kanye nokushintshisana kwezemfundo kuyenyuka unyaka nonyaka. Izwe laseShayina linabafundi basemayunivesithi namakholishi abafunda kumazwe aphesheya, abaningi ukudlula amanye amazwe; ukusukela ngo 1979, kube nabafundi bamaShayina abangu 697 000, abafunda kumazwe angu 103 kanye namarijini, okanti inani elingu 185 000 labo babuyela eShayina lapho beqede ukufunda izifundo zabo. Inani labafundi bangaphandle abafunda eShayina, nalo lenyuke ngokushesha; ngonyaka ka 2004, kwakunabafundi abangaphezulu kwenani lika 110 000 ababuye kumazwe angu 178, ababefunda emayunivesithi aseShayina. 

Investment in education has increased in recent years; the proportion of the overall budget allocated to education has been increased by one percentage point every year since 1998. According to a Ministry of Education program, the government will set up an educational finance system in line with the public finance system, strengthen the responsibility of governments at all levels in educational investment, and ensure that their financial allocation for educational expenditure grows faster than their regular revenue. The program also set out the government's aim that educational investment should account for four percent of GDP in a relatively short period of time.

Uhulumeni uzimisele ukwenyusa izinga lemfundo kakhulu, njengoba kubonakala kubufakazi bohlelo lwemfundo lukaNgqongqoshe, lwango 2020 kubantu abangu 100 000 wabantu, abangu 13 500 bazobe benemfundo digri yezinga lokuqala lekholishi noma ngaphezulu kwalo, kanti abangu 31 000bazobe benemfundo yesikole sezinga eliphezulu, izinga labantu abangakwazi ukufunda nokubhala lizokwehla ngamaphesenti amathathu, kanti inani labangena isikole lizokwenyuka uusukela eminyakeni ayisishagalombili uuya kwiminyaka engu 11. 




#Article 94: K.E Masinga (659 words)


King Edward Masinga (1904- 1990) owayebuye aziwe ngokuthi Shobane ka Mangethe abuye azinwe ngokuthi Umfana weKheshi  wabe enguthisha owaphenduka owom-Afrika wokuqala ukwethula izinhlelo izinhlelo emsakazweni emlandweni waseNingizimu Afrika. UMasinga ungomunye wabasakazi bokuqala ukusakaza esiteshini sesiZulu asabe saziwa ngokuthi i-Radio Zulu. Ngaphandle kokusakaza wayebuye abe ngumqambi wamaculo ayewabhala ngolimi lwesiZulu.Wayebuye abe ngumbhidisi weqembu lomculo (ikwaya) alabe lisungulwe nguye ukuze licule amaculo ayewaqambile. 

UMasinga wazalelwa endaweni yasendaweni yaseMzumbe ngonyaka wezi-1904. Wazalwa ngabazali abangamakholwa, amaKhrestu. Ngenxa yokugejana kwamsiko esiZulu kanye nenkolo yobu Khrestu ubaba wakhe owabe engumakhi wezindelu kwamphoqa ukuba abaleke endweni ayehlala kuyo ukuze abe yisithunywa senkolo. Wazinza eMzumbe lapho ayeshumayela aphinde afundise ngenkolo yobuKhrestu . 

Kwathi lapho K.E Masinga eseniminyaka eyisi-6 waqala welusa izimbuzi kanye nezinkomo zikayise. Lomsebenzi wabe ewuqala ngehora lesi-5 ekuseni ngovivi njalo. Kwakuthi ngehora lesi-8 adle is isidlo sasekuseni okwakuba ngumdokwe aphinde abuyele ukuyobheka izinkomo nezimbuzi. Kwakuthi njalo ngehora lesithathu ntambama alibangise esikoleni. Kwathi eseneminyaka engama-11 uyise wadlula emhlabeni, lapho umndeni wakhe waphoqeleka ukuba uthuthele endaweni yaseNanda. 

Umndeni usuthuthele endaweni yaseNanda, uMasinga waqala ukufunda esikoleni esasungulwa ngu Mfu John Dube nowakwakhe uNokutela Dube esibizwa ngokuthi Ohlange Institute. Umama wakhe wayebaba amatoho ukuze akwazi ukuthi akahokhele imfundo yakhe. Umama wakhe owaneminyaka engama-60 wabemaba amatoho okuwasha izingubo abuye athole amatoho owkulima emasimini, yena wadlula emhlabeni eseneminyaka engama-83. UMasinga waqeda Ohlange Institute wabe sedlulela e-Adams College lapho afunda khona umatikuletsheni kanye neziqu zobuthisha . 

Emva kokuthola isitifiketi sakhe sobuthisha waqala ukusebenza njengothuisha, waze wagcina esenguthisha omkhulu. Kwathi ngonyaka we-1941 eseneminyaka engama-37 wabe esefunaka ukushintsha umsebenzi wobuthisha, efuna ukwenza into ehlukile. Kwasekusele izinsuku ezimbili ngaphambi kokuthis kushaye ukhisimusi, lapho Umasinga ezihambela emgwaqeni owabe waziwa ngokuthi u-Aliwal Street edolobheni laseThekwini wadlula ibhilidie elabe libizwa ngokuth ise-African Broadcasting Studios. Ngaphandle kwaleli bhilidi kwabe kukhona onogada abamutshela igama lebhilidi nokuthi izindlu zokusakaza, nabuye bamtshela ukuthi abekho abangama-Afrika abasebenza khona ngaphandela kwabenza itiye naba hlanza ibhilidi . Nebala uMasinga wangena ngaphakithi kwaleli bhilii wafike wakhuluma nomphathi wakhona lapha uHugh Tracy  . 

UHugh Tracy waqala wangabaza ukumqasha njengoba wabe engum-Afrika ofundile. Emva kokuxoxa isikhashana uHugh wawabona ukutji isikhala som-Afrika ofundile sabe sikhona emsakazweni okuyilapho amqasha khona ukuba azokwethula izinhlelo ngolimi lwesiZulu. Ngalo lolo suku ngehora lesi-7 uMasinga waqopha umlando ngokuthi abe ngu-Afrika wokuqala ukuthi asakaze umbiko wezindaba ngesiZulu emsakazweni abantu babengakukholwa lokhu ababekuzwa. Ngokuhamba kwesikhathi walandelwa ngamanye amavulindela kwezomsakazo okubalwa kuwo oHubert Sishi kanye noGuybon Mpanza-bobathathu bagcina sebaziwa ngokuthi i-the threesome . 

Ngonyaka wezi-1957 uMasinga wamenywa uHulumeni waseMelika ukuba izinyanga ezimbili ukuyofunda ngezikaqedisizungu kanye nokuthi azokhuluma kabanzi ngomculo wesiZu Ngonyaka wezi-153 waphinde wamenywa ukuba azokwethula inkulumo kwi-African Literary Committe. Ngaso lesi sikhathi uMasinga wahumusha imidlalo eayabe ibhalwe ngu-Willian Shakespere, eyabe ibhalwe ngesingisi wayihumshela esiZulwini .  

Mhla zi-1 kuNhlangulana wangonyaka we-1960 umskakazo wesiZulu wasungulwa, uMasinga waba ngabakuqala ukusakaza kuwo lomsakazo owabe ubizwa ngokuthi i-Radio Bantu. Ngonyaka wezi-1975 igama lalomsakazo laguqulwa labizwa ngokuthi i-Radio Zulu. Ngenxa yemithetho yobandluluo eyabe ikhona ngalesi sikhathi Muasinga nabanye abasakazi uhulumeni wabe ebaqaphe ngeso lokhozi konke ababakusho emsakazweni, ngalokhu kwakumele bawakhethe amagama abo emoyeni okungenjalo umsebenzi wabe uzophela. Washiya phansi umsebenzi esiteshini somphakathi eseneminyaka engama-65 ngonyaka we-1989, kodwa waphinde waqashwa kabusha kwa-SABC lapho aqhubeka nokusakaza waze wadlula emhlabeni. 

UMasinga washada izikhathi eziyi-8 kuyo leyomishado wathola amadodakazi amahlanu. Wonke amadodakazi akhe ayehlala na naye, wabe enemithetho eqinile kiwo amadodakazi akhe negankathi esakhula. Kodwa wabe ungubaba onamahlaya, ehlezi eneme futhi ehlezi ewahayela izinkondlo amadodakazi akhe. 

Ngoba wabe ungumuntu ozikhululekele futhi wabe ekhonzile ukukhuluma, ngalokhu wayehlezi emenywa emicimbini kanye nasemishadweni eminingi ukuzokwethula izinkulumo. Kuyo leyomicimbi wabe engazilungiseleli izinkulumo wayevele ahlale endabeni. Wayekuhkonzile ukucula uma kukhona odlala isigingci.UMasinga wabe eyigcokama wayebonaka ngedlela ayagqoka ngayo, wabe e...... Igceke lomuzi wakhe owabe usendaweni yaseLamontville wabe unengadi enhle  yezimbali, ngoba ukutshala nokulungisela izimbali kwabe kuyinto ayikhonze kakhulu . 

Eseneminyaka engama-67 uMasinga waqalwa isifo esamhlasela emehlweni lapho ahlinzwa khona izikhathi eziningi, nokwaholela ekutheni agcine engasaboni. UK.E  Masinga wadlula emhlabeni eseneminyaka engama-86 ngonyaka we-1990 . 

Umgwaqo wasedolobheni laseThekwini owabe ubizwa ngokuthi u-Old Fort Road waguqulwa wabizwa ngokuthi uK.E Masinga Road, ukuhlonipha leqhawe kwezomsakazo. Ukhozi FM lunezindondo ezibizwa ngokuthi Amaqhawe Okhozi Achiever  Awards, kulezindondo, indondo ephezulu kunazo zonke iqanjwe ngaleli qhawe. 

Ukhozi FM




#Article 95: I-Inhlangano yebhola yaseNingizimu Afrika (130 words)


 noma iSafa yiyona nhlangano kazwelonke yebhola eNingizimu Afrika. I-SAFA yasungulwa ngo-1991. I-South African Football Association iyona eyesibili yebhola le-Football Association eNingizimu Afrika ezobizwa ngokuthi iNingizimu Afrika Yenhlangano Yenhlangano Yebhola YaseNingizimu Afrika futhi iyinhlangano yesibili yebhola e-South Africa ukuze ihlanganyele neFIFA. Usuku lwamanje iSouth African Football Association, ngokungafani nalokho okushiwo ngaphambili livumela ithimba likazwelonke elihlangene.

I-SAFA idluliselwe kuFIFA ngo-1992 kanti iqembu layo eliphakeme liye lamelela iNingizimu Afrika e-Afrika Cup of Nations kanye neNdebe yoMhlaba yeFIFA. [1] Ngesikhathi seSAFA njengenhlangano yebhola ehambisana neFIFA, iNingizimu Afrika nayo yenze izinhlelo eziningi zeCOSAFA Cup, i-1996 Africa Cup of Nations kanye neNdebe yoMhlaba ka-2010 yeFIFA.

I-South African Football Association inesibopho sokuphatha amaqembu ebhola lebhola laseNingizimu Afrika (abesilisa nabesifazane), kanye nengxenye yesithathu nangaphansi kweSouth African Football League. I-Premier Soccer League ilawula izingxenye ezimbili eziphezulu nokuncintisana kwamakhophi amaningi.




#Article 96: Imfundo eyisisekelo (454 words)


Ngokulandela amazinga abekwe ngabe-International Standard Classification of Education (ISCED), imfundo eyisisekelo iqukethe izigaba ezimbili, okuyimfundo yeprayimari kanye nemfundo yesikondari yebanga eliphansi.

Imfundo eyisisekelo kwaxoxwa ngayo kakhulu kwidokhumende yonyaka ka 1997, ye-ISCED, kodwa ithemu lalingabandakanyiwe kwiglasari. Izwe nezwe litolika ithemu ngezindlela ezehlukile, kanti ukuya kunyaka ka 2011 lerivishini, kwaba nephepha lengxoxo elakhishwa ukuzama ukucacisa.

Kumazwe amaningi, i-ISCED 1 ihambisana nemfundo kazwelonke yeprayimari, ebese kanti imfundo eyisisekelo yona ibandakanye i-ISCED 2 okuyimfundo yebanga eliphansi lesekondari (izinga elisezansi lesekondari). Kwamanye amazwe, lapho khona kungekho ukwehlukaniswa kweprayimari kanye nezinga elisezansi lesekondari, imfundo eyisekelo ibandakanya sonke isikhathi semfundo yesikole ephoqelelayo. Ngezizathu zamastatistiki, i-ISCED 1 ithathwa njengeminyaka yesithupha yokuqala yesikole.

Universal basic education is regarded as a priority for developing countries and is the focus of the Education For All movement led by UNESCO. It is also included in the Millennium Development Goals as goal number 2: achieve universal primary education by 2015.

An extensive number of studies have proven its benefits for public health (e.g. lower spread of HIV/AIDS; better vaccination; prevention and medication of disease; better nutrition; lower maternal, infant, and child mortality),  demography (e.g. longer life expectancy, accelerated demographic transition through better birth control) and the economy (e.g. increased purchase power, increased productivity in traditional sectors, increased demand on service sectors). Other benefits, although more difficult to measure, include a beneficial impact on democracy, human rights, governance, and political stability through increased understanding of non-violent ways to solve problems and mutual understanding between groups in conflict.

The Convention on the Rights of the Child (CRC), established by UNICEF in 1989, protects children's inalienable rights by setting standards for multiple issues, one of which is education.

Gender equality in education has traditionally been narrowly equated with gender parity at different levels of formal education. Gender has been a traditional factor of inequality and disparity in education, most often to the disadvantage of girls and women. Yet there has been  significant progress in narrowing the gap around the world since 2000, with a larger proportion of girls and women accessing different levels of formal education. Indeed, gender parity in primary education has been achieved in Central and Eastern Europe, Central Asia, East Asia and the Pacific, Latin America and the Caribbean, North America and Western Europe. In addition, significant progress has been made since 2000 in narrowing the gender gap, particularly in South and West Asia and to a lesser degree in sub-Saharan Africa and the Arab States. However, despite the significant progress made, the majority of out-of-school children are girls, while two-thirds of youth and adults with low levels of literacy in the world are women. To help ensure women’s empowerment, boys and men must also be engaged in the fight against gender inequality. This must begin with basic education.




#Article 97: Headman Shabalala (123 words)


U-Headman uNksongelwa Shabalala (10 Okthoba 1945 - 10 Disemba 1991) wayeyilungu leLadysmith Black Mambazo, iqembu lomculo wesicathimaya laseNingizimu Afrika elasungulwe futhi liholwa ngumfowabo uJoseph Shabalala.

U-Headman wazalelwa eLadysmith, eMnambithi futhi wakhula nabafowabo uJoseph, Jockey, Enoch, Makhosini noBen. Ngonyaka we-1960, wajoyina iqembu lokuqala lomfowabo uJoseph futhi waba yilungu elicgcwele eceleni komfowabo u-Enoch kanye nomzala wakhe kanye nezihlobo zakhe. Ukuhlabelela njengomsindo we-bass, u-Headman wanezela umsindo kumaculo azofana nomculo weqembu; amahlumela aphansi kanye nezikhukhula kanye nokukhala kokuchofoza (namuhla, bazwakala nguRussel Mthembu noSibongiseni Shabalala ngokulandelana). 

Ekuqaleni kwawo-1990, i-Ladysmith Black Mambazo yayidume emhlabeni kabanzi. Ngomhla ka-10 Disemba 1991, ngesikhathi ehamba ekhaya evela emndenini wabantu KwaZulu-Natali, u-Headman wadutshulwa wabulawa ngumqaphi omhlophe, ongekho emsebenzini ekubulaweni okubangelwa ngokobuhlanga.

Ukubulawa kuka-Headman kuboniswe engoma ethi Emhlabeni Wonke yiqembu Adam Again ku-album yabo Dig.




#Article 98: Tito Mboweni (381 words)


UTito Titus Mboweni (16 ngoNdasa 1959) nguNgqongqoshe wezezimali eNingizimu Afrika. UMboweni wayengumbusi wesishiyagalombili weBhange loMbuso laseNingizimu Afrika (i-South African Reserve Bank) kanye nomuntu wokuqala omnyama waseNingizimu Afrika ukuba abambe lesi sikhundla. Ufungiswe ukuba nguNgqongqoshe wezeziMali waseNingizimu Afrika mhla zi-9 kuMfumfu 2018 emva kokumemezelwa kukaNgqongqoshe uNhlanhla Nene ukuthi uNene uye wavakashela umndeni wakwaGupta onegama elibi ngokwenkohlakalo.

UMboweni njengamanje ilunga leMboweni Brothers Investment Holdings kanye nomeluleki wamazwe omhlaba weGoldman Sachs International. Uqokwe njengoMqondisi ongeyena wesigungu esiphethe sabaqondisi weNingizimu Afrika eBhange Lentuthuko Elisha (iBhange Lentuthuko Ye-BRICS).

Ongomncane kubantwana abathathu, uTito Mboweni wazalwa ngo-16 Ndasa 1959. [5] Wakhulela eTzaneen esifundazweni saseTransvaal ngaleso sikhathi. Waya eNyuvesi yaseNyakatho phakathi kwe-1979 ne-1980, lapho abhalisela khona ukufundela iziqu ze-Bachelor of Commerce. Akazange aphethe izifundo zakhe lapho futhi washiya iNingizimu Afrika ukuba waya ekudingisweni ngo-1980.

Ngesikhathi esekudingisweni eLesotho, wajoyina i-African National Congress (ANC), iqembu elibusayo laseNingizimu Afrika, futhi wayengumgqugquzeli weqembu ngamakhono amaningi. Wathola isitifiketi se-Bachelor of Arts (i-honors equivalent) kwezezimali kanye nesayensi yezombangazwe evela ku-National University of Lesotho ngo-1985. Ngo-1988 wathola i-Master of Arts degree kwi-Development Economics evela eNyuvesi yase-East Anglia eNgilandi.

UTito Mboweni wayengunqongqoshe wezaMisebenzi kusukela ngoMeyi 1994 kuya kuJulayi 1998 kuKhabhinethi yaseNingizimu Afrika uNelson Mandela. Ngaphambi kokuqokwa kwakhe njengoNgqongqoshe wezeMisebenzi, wayeyiSekela loMnyango wezeMnotho we-ANC. Umele i-ANC emaqenjini amaningana asekhaya nasemaphandleni. UTito Mboweni wayeyilungu leKomidi likazwelonke le-ANC eliPhethe kanye namaKomiti okuSebenza aKwaZulu kanye noSihlalo weKomidi eliPhethe leKomidi lezokuThuthukiswa koMnotho, elihlanganisa ukuthuthukiswa kwezinqubomgomo zezomnotho ze-ANC. Ngesikhathi enguNgqongqoshe wezeMisebenzi uMboweni obengumakhi wezomthetho waseNingizimu Afrika wokuqeda umsebenzi wobandlululo. Waba omunye wezoMnotho womhlaba Wonke Abaholi Bomhlaba ngo-1995. Ngo-1997 uTito Mboweni waqokwa njengenhloko yoMnyango Wezepolitiki we-ANC owawuphethe izinqubomgomo ze-ANC. Ngemuva kokujoyina iBhange leSouth African Reserve, wasula zonke izikhundla zakhe ezikhethiwe ku-ANC.

Wajoyina iBhange loMbuso laseNingizimu Afrika ngoNtulikazi we-1998 njengoMeluleki kuMbusi. Nge-8 Ncwaba we-1999 walandela uDokotela Chris Stals njengoMbusi weBhange Bhange loMbuso. Ngesikhathi sokusebenza kwakhe, waqokwa njengoProfesa ohloniphekile wezoMnotho eNyuvesi yaseNingizimu Afrika ngo-2000 kuya ku-2003. INyuvesi yaseNatali yanikeza uMbusi izinga lobuDokotela wezoMnotho, i-honoris causa. I-degree yazinikezwa ngo-2001. UMbusi waphinde wakhethwa ukuba kuKhansela weNyuvesi yaseNyakatho-Ntshona futhi wabekwa njengeShansela ngo-23 Febhuwari 2002. IYunivesithi yaseStellenbosch yamminkeza isikhungo sokuhlonishwa njengoProfessor Extraordinary in Economics zi-1 kuMbasa we-2002 kuya kwa-31 kuNdasa we-2005. ISikole seBhizinisi lase-Asiya laqoka uMboweni eBhodini laBabaphathi nge-2015. Walandelwa nguGill Marcus owafaka esikhundleni sakhe njengoMbusi nge-9 Lwezi we-2009. Mhla zi-9 kuMfumfu we-2018, uMboweni umenyezelwe nguMongameli uCyril Ramaphosa njengoNgqongqoshe wezezimali weRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika ngokushesha  elandela ukuyeka kulesi sikhundla kukaNhlanhla Nene.




#Article 99: Ukucela Imvula (159 words)


Ukucela Imvula leli isiko alebe lenziwa lapho lomise kakhulu, imvulaingabonwa isikhathi eside. Kwakushaywa izinkomo ezimnyama zodwa ziyiswe kuGuqabadele owayesanyanaga, Nguye kuphela owabe ukunisa izulu. Wayefika uGuqabadele azibulale izinkomo. Emva kwalokho wonke amadoda abefuka kuye aguqe ashaye uhobo.Khona sekunjalo uGuqabadele wayeuska akhulume noMvelinqangi acele imvula. Athi angaqeda-ke livuke ibandla liyokudla inyama yezinkomo ezimnyama. Emva kwaloko kuthiwa izulu lina kakhulu .

Ngaphandle kukuthi licelwe kuGuqabadele izulu lalibuye licelwe futhi nasezinyangeni zendawo. Kwezinye izindawo kwabe kuhutshwa amahubo akwaZulu, kuphume nezingane zichwaye zithi:We Khulukhulwana, We Khulukhulwana, aline izulu, yimi engazalwa kuqala. Kuhtiwa nempela lalina .

Enye indlela yokucela imvula yilapho kwakuyiwa khona kwaMabelemade. Kuthiwa lenkosikasi kwakunguMjantshi. Abanye babethi lo nkosikazi unamabele amane, kepha beqinisa ngokuthi mabili kodwa made. UMabelemade wayehlala eNyakatho-Ntilasifali. Kwakufika amadoda eqhuba izinkomo, beses emzini kMabalemade kubaswa umlilo omkhulu. Lomlilo wawubaswa yintombi ezingakaqomi. Kuthathwe izimvu ezintathu ezimnyama ezingakakhweli, zishiswe kuwo lomlilo, kuthelwe nomuthi wokunisa izulu. Kubhuqe intuthu yenyukele phezulu. Kubuywe lokho obekwenziwa ekhaya kuyokwenziwa entabeni. Leli siko lalenziwa kubuthene sonke isizwe.




#Article 100: Qedani Mahlangu (1581 words)


UQedani Dorothy Mahlangu (wazalwa ngomhla ka 12 Meyi ngo 1968, eBethal, eMpumalanga) wayenguMEC wezeMpilo neNthuthuko yabantu eGauteng wesula esikhundleni ngemuva kokuba kukhishwe umbiko, ukhishwa ngu-ombudsman wezempilo, ngesimo sokushona kweziguli ezingu 94 ezazigula ngengqondo kanti lo mbiko wabuye waziwa njengamanyala ezempilo esidimeni waziwa ngokuthi yi-The Life Healthcare Esidimeni Scandal. Ube sezikhundleni ezehlkene kuhulumeni wase-Gauteng ukusukela ngo 2004, ezibandakanya ukba nguMEC wezeMpilo, kanti waqokwa kulesi sikhundla phakathi kweminyaka ka 2009 - 2010 kanti futhi wabuyela kulesi sikhundla ngonyaka ka 2014 ukuya kunyaka ka 2017.

Ngisho noma esule esikhundleni sokuba yiLungu Lesigungu esiphethe (Member of Executive Committee) kanye neLUngu leSishayamthetho seProvinsi, uMahlangu uselokhu eyilunga lesiGungu esiphethe se-ANC eGauteng.

UQedani Mahlangu wazalwa ngomhla ka 12 Meyi 1968 eBethal, edolobheni lepulazi eMpumalanga, eNingizimu Afrika. Ngemuva kokuqeda iimfundo yesikole sesekondari, wakhwalifaya njengotThisha wase eyofundela idiploma ye-Advanced Diploma in Economics e-University of the Western Cape. Futhi phezu kwalokho, wayokwenza ikhosi yediploma ephakeme eLondon School of Economics kanye nohlelo lwediploma ye-economics eWilliams College eMassachusetts, USA. Wanikezwa i-Honours Degree in Economics eUniversity of the Western Cape.

UMahlangu wajoyina i-South African Youth Congress ngeminyaka yoma 1980, kanti emuva kwalokho wajoyina i-ANC Youth League ngeminyaka yokuqala koma 1990. Waqhubekela phambili kwizikhundla ze-ANC Youth League esezikhundleni ezehlukene, ukusukela emagatsheni ukuya emkhakheni kazwelonke. Ubulunga bakhe baqhubeka busuka ku-ANC Youth League ukuya kwi- African National Congress waba yilungu ngokuphelele, kanti emuva kwalokho waba yiLunga lePhalamende ngonyaka ka 1998, esebenze njengosotshwebhu (Whip) weGauteng ku-National Council of Provinces. Ngemuva kokhetho lonyaka ka 1999, waqokwa ukuba nguSihlalo we-Select Committee on Finance ku-National Council of Provinces, isikhundla aba kuso ukufikela ngonyaka ka 2004.

Usebambe izikhundla kwizakhiwo ze-ANC ezehlukene, ezibandakanya ukuba yilunga lesiGungu esiphethe se-ANC seprovinsi ye-Gauteng ukusukela ngonyaka ka 2002. Ukusukela ngonyaka ka 2003 ukufikela ngo-Epreli ka 2004, wabekwa ukuba ngomunye wababhekene nokhetho ku-ANC eGauteng kanye nakuzwelonke.

UMahlangu ubekwe njengomxhumanisi we- Constituency Contact endaweni ye-Kliptown kanye ne-Midvaal ANC Constituency Offices kwisishayamthetho seGauteng Provincial Legislature.

UMahlangu waqokwa ukuba yiLungu lesiGungu esiphethe i-Member of Executive Council ngo 2004 kanti waba kulesi sikhundla esisha sohulumeni bezindawo ukufikela ngonyaka ka 2009, lapho ayengamele khona omasipala kwiprovinsi. Ngesikhathi ekulesi sikhundla, waqala umkhankaso owawubizwa ngokuthi yi-Operation Consolidate owawunenhloso yokuthuthukisa inqubo yezimali zomasipala ngemuva kokuba umcwaningi omkhulu wezimali u-Auditor-General ekhombise ukukhathazeka kakhulu ngokuphathwa komasipala. UMahlangu wamemezela ukuthi kunqunywe amasevisi kwiminyango kahulumeni weprovinsi kanye neminyango kahulumeni kazwelonke, leyo engakhokheli ama-rate namassevisi, lokhu ekwenzela ukuthuthukisa isimo sokulawula izikweledu emkhakheni womasipala.

UMahlangu watholakala ethinteka kuphenyisiso lweforensiki, olwenziwa yifemu ye-Pasco, eyathola ukuthi kube nezitende ezimbili e-Meyersdal Nature Estate ezazithengwe nokuthengiswa ngungqongqoshe wohulumeni bezindawo weGauteng. Ngokusho kwabaphenyisisi beforensiki, lokhu kuthengiswa nokuthengwa kwakwenziwe ngenqubo engaqondile (“irregularly”). Ukhomishina wezobuqotho wesishayamthetho seGauteng, uJules Browde, wacelwa yii-Democratic Alliance tukuphenyisisa ngalokhu kuthengiswa kwezitende, kanti wathola ukuthi, ukuthengiswa kwakwenziwe ngendlela efanele kwenziwa ngu-MEC.

UMahlangu waqokwa kwiphotfoliyo yokuba yiLungu lesiGungu esiphethe kwezokuthuthuthukiswa komnotho (Economic Development as a member of Executive Committee) ngo 2010, ngaphansi kukaPremiya uNomvula Mokonyane. Ngonyaka ka 2012 wahola ukusungulwa kwama-Township Enterprise Hubs eSebokeng; eSharpville; eKagiso; eKatlehong; eWinterveld, nase-Tembisa. I-hub ne-hub yayizohlinzeka ngama-Automotive cluster; Services cluster kanye ne-Light manufacturing cluster.  La ma-hub emuva kwalokho emukelwa nguhulumeni weprovinsi ngokusetshenziswa kwezimali kuwo ukufinyelela ku 5% webhajethi elinganiselwa uR10bhiliyoni ye-procurement, ukuthi uhulumeni athenge kuwo impahla namasevisi, kumabhizinisi asemalokishini, lokhu kwakuzofinyelelwa ekupheleni konyaka ka 2015.

Phakathi konyaka ka 2011 no 2013, uMahlangu wasebenza ukusungula inqubo yemitheshwana yolawulo ngamalayisense eyayaziwa ngokuthi yi-Gauteng Liquor Regulations on Shebeen Licences, ngokulandela umthetho wezotshwala we-Gauteng Liquor Act,2003. Ngaphansi kwalolu hlaka lomtheshwana wolawulo, Izimvume zamashebhini isikhundla sazo sasizothathwa ngamlayisense amashebhini, amalayisense ayenikezwa yibhodi lezotshwala laseGauteng i-Gauteng Liquor Board. Lolu hlaka lwamalayisense lwalunenhloso yokuqeda ukuthengiswa kotshwala ngamaSonto kanye namaholidi ezenkolo, kanye nokuvimbela ukuthi kungabi namashebhini noma amathaveni ebangeni elungu 500 wamamitha eduzane nesikole noma eduzane nendawo okukhonzwa kuyo. Lolu hlaka lwamukelwa emiphakathini, kodwa kunabanye abathintekayo abaphikisana nalo, futhi basho nokuthi kuzoba nzima ukusebenza ngokulandela lolu hlaka. Eminye yezinto ezafakelwa kulolu hlaka, yagcina isixegisiwe, okwaxegiswa kubandakanya udaba lokuthengiswa kotshwala ngamaSonto.

UMahlangu waxosha ibhodi nosihlalo wayo uPrince Mafojane, ngo 2012 lapho ibhodi liphikisa isinqumo sakhe sokuthi amahhovisi alo asuke eBramley aye ebhilidini elisha lomnyango wezentuthuko yomnotho, ibhilidi elalitholakala emaphakathi nedolobhakazi le-Johannesburg. Amallunga ebhodi ahambisa loludaba enkantolo ephakeme i-the Supreme Court of Appeals South Africa kanti futhi anqoba kulolu daba ngomhla ka 27 Meyi 2013. Inkantolo yanquma ukuthi, uMahlangu uthathe isinyathelo ngenhloso engaqondile, ukucindezela iBhodi ukuthi liye ebhilidini uhulumeni ayengumnikazi walo, kanti futhi, inkantolo yabuye yanquma nokuthi isinqumo sakhe sokuxosha ibhodi, sihlehliswe sibekelwe eceleni, kanti ifuthi inkantolo yabonisa ukukhathazeka kakhulu ngendlela uMEC ayeziphathe ngayo yokungahloniphi ibhodi.

Ngo 2014, uPrimiya uNomvula Mokonyane, u-MEC wezezimali, uMandla Nkomfe kanye noMEC wezingqalazizinda, uQedani Mahlangu, batholakala benganecala, yikomidi lenkambiso yokuziphatha kahle i-Gauteng legislature's privileges and ethics standing committee ngemuva kokuba ikhomishana yokuziphatha ngokuqotho (integrity commission) iphenyisise ngokusetshenziswa kwemali ngendlela yenkwabaniso maqondananabo. UMahlangu wayalelwa ukuthi akhokhe imali engu- R7309 ayeyisebenzise ukuzithengela izimpahla zakhe ngokusebenzisa i-credit card yombuso, lapho evakashele e-Istanbul, eTurkey, ngesikhathi evakashele lapho ngonyaka ka 2013.

NgoJuni 2007 uMnyango wezeMpilo, eGauteng, waphetha isivumelwano senqubo yokusebenza nenkampani ye-Baoki Consortium and 3P Consultants kanti ngalesi sivumelwano, inkampani ye- 3P Consulting yayinesibopho sokusungula iyunithi ye-Project Management Unit fyoMnyango, ukuqala inqubo ye-Health Information System and Electronic Health Records ezibhedlela namakliniki aseGauteng. Ngomhla ka 23 Mashi 2009 isivumelwano sabuye sanwetshwa eminye iminyaka emithathu, lokhu kwenziwa nguMEC wezempilo wangaleso sikhathi u-Brian Hlongwa. UMahlangu wathatha isikhundla sikaHlongwa njengoMEC wezeMpilo ngomhla ka 8 Meyi, ngemuva koKhetho Lukazwelonke, njengengxenye yekhabhinethi yeprovinsi yokuqala kaNomvula Mokonyane. Emuva kwalokho, uMahlangu wabuyekeza amaprojekthi, kwathi ngomhla ka 1 kuJulayi 2009, wabhala incwadi eyibhalela abe 3P Consulting echaza ukuthi umnyango ukhansela ukunwetshwa kwesivumelwano nenkampani ye 3P Consulting. Ngokusho kwe-afiidevithi kaMahlangu, lokhu kwakungoba kunezinsolo ezinkulu kanye nokubonisa ukungahanjiswanga kahle ekunwetshweni kwesivumelwano. Kwaba nokuphikisana kakhulu ezinkantolo phakathi kwenkampani nomnyango, kwathi ngomhla ka 18 Februrwari 2010, inkantolo ephakeme ye-South Gauteng High Court (Lamont J) gyakhipha isinqumo sokuthi isivumelwano phakathi komnyango nabenkampani ye 3P Consulting sasiphethwe ngokusemthethweni futhi sanwetshwa ngokufanele. Umyango wenza i-aphili ngesinqumo senkantolo, kanti awangaphumelela kwi-aphili, kanti futhi ngomhla ka 7 Februwari 2011, inkantolo yomthethosisekelo i-Constitutional Court yanqabela umnyango ukwenza enye i-aphili. Ngomhla ka 13 Okthoba, abe 3P Consulting, bafaka isicelo enkantolo ukuthi umnyango ubakhokhele imali engu-R99miliyino, engabandakanyi inzalo nezindleko. Lesi sicelo senkampani saphikiswa abomnyango, bathi lolu daba kumele luye enkantolo. Ngaphambi kokuba lokhu kwenzeke, inkampani ye 3P yafakelwa kwilikhwideshini okusho ukuthi yawa. Kanti isicelo semali kumnyango kwakuyiyona kuphela impahla yenkampanii. Abavali bezinkamp;ani eziwayo, benza isicelo sokuthi kuqokwe umkhomishina ukuphenyisisa ngenkampani, kanye nokubona ukuthi ngabe kufanele yini ikwazi ukukleyima imali kumnyango ukuthola imali eyayikleyima kumnyango. NgoJulayi 2014, abophiki lukazwelonke lokushushisa i-National Prosecuting Authority benza isicelo eNkantolo ephakeme yaseNingizimu ne-Gauteng, somyalelo wokugcina impahla ekleyimiwa yinkampani ye 3P Consulting kumnyango wezeMpilo waseGauteng, lokhu okwenza ukuthi leyo kleyimi ithathwe njengekho emthethweni, kanti futhi nokuthi impahla yenkampani ithathwe njengetholakale ngokungekho emthethweni, lokhu okwabangela ukuthi impahla engumuzi  wezinga eliphezulu kaHlongwa idliwe umthetho.

Ngomhla ka 19 Meyi 2010, izingane eziyisithupha ezizalwa singakafiki isikhathi  zafa zibulawa wuhhudo (ekuqaleni kwabikwa uuthi kushone izingane ezinhlanu) izingane zabulawa wuhhudo esibhedlela se-Charlotte Maxeke Academic hospital  eJohannesburg. UMahlangu wakwamukela ukuthi kukhona  abangakwemukela emahlombe abo ngokushona kwezingane, kodwa waphika uuthi kube nobudedengu ngasohlangothini lwesibhedlela noma abasebenzi besibhedlela. UProfessor Keith Bolton, owayeyinhloko yezifo zezingane i-paediatrics esibhedlela seRahima Moosa Hospital, wasiza ukwenza umbiko owabonisa ukuthi lesi simo kwakuyisimo esingavamile. Imindeni ayizange ithole isinxephezelo ngokushona kwezingane kwabomnyango wezempilo.

NgoSeptemba 2010, uMahlangu wengamela ukuvalwa kwezibhedlela ezingu 3 zesifo sofuba i-TB kwiprovinsi yaseGauteng, amagama ezibhedlela okuyilezi, i-Charles Hurwitz TB Hospital eSoweto, i-Tshepong TB Hospital eTshwane, kanye ne-East Rand TB Hospital Ekurhuleni. UMahlangu wavikela isinqumo sakhe sokuvalwa kwezibhedlela ezintathu zesifo sofuba eGauteng, njengento efanele ukonga imali kanye nokuthi imithombo yosizo izofakelwa lapho edingeka khona kakhulu, lapho okwakulinganiselwa ukuthi ngokuvalwa kwalezi zibhedlela kuzokongeka imali elinganiselwa ku-R3 Million ngonyaka

Ukusukela ngoJanuwari ku 2010, ukuya ekupheleni konyaka ka 2014/15, umnyango wezempilo weprovinsi wakhokha imali elinganiselwa ku-R544miliyoni ngokulinyalelwa kwabantu ezibhedlelal, kanye nokukhokhela amacala obudedengu kwezokwelashwa. UMahlangu wayalelwa nguPrimiya Makhura ukuthi azame ukubheka ezinye izindlela zokuxazulula amacala obudedengu kunokusebenzisa izinkantolo lapho khona umnyango otholakele unecala kudaba lwabantu lwesibalo sika 168 ngaleso sikhathi. Amanye amacala obudedengu kwezokwelashwa, abandakanya onogada abavimbela iziguli ukungena emakliniki, lokhu okwaholela ekushoneni kweziguli ezimbili ngo 2015, kanye nokulimala ngengqondo okwabangela isifo se-cerebral palsy, enganeni yomfana, lapho khona abasebenzi basesibhedlela abehluleka ukuqaphela kahle, le ngane ngemuva kokuba izelwe ngonyaka ka 2007.

Ngo 2015, uMahlangu wamemezela isinqumo somnyango wakhe sokukhansela ikontraki nabezibhedlela zangasese ze-Life Healthcare kanye namafasilithi yabo yeziguli ezigula ngengqondo i-Life Esidimeni psychiatric facilities lokhu, wathi ukwenzela ukonga imali, njengoba umnyango usebenzisa imali elinganiselwa ku-R320 ngosuku kwisiguli nesiguli esibhedlela se-Life Esidimeni. Iziguli eziningi zazizohanjiswa zisiwe ezindaweni zonakekelo emiphakathini ezingabizi kakhulu ngemali. UMahlangu waphikiswa kakhulu ngesinqumo nesenzo sakhe ngabantu basemphakathini, kodwa yena waphikelela nesinqumo sakhe. Ochwepheshe, imindeni kanye namashanhliziyo, baxwayisa ukuthi lezi zinhlangano zemiphakathi okwakuhanjiswa kuzo iziguli ngengqondo, ngeke zakwazi uunakekela iziguli ngendlela ezazinakekelwa ngayo esibhedlela sase-Life Esidimeni ngonakekelo eziludingayo. Ngomhla ka 13 Septemba 2016, kudaba olwaziwa ngokuthi amanyala onakekelo lwezempilo, udaba olwaziwa ngokuthi yi-Life Healthcare Esidimeni Scandal, uMahlangu lapho ephendula umbuso womolo kwisishayamthetho, umbuzo owabuzwa nguJack Bloom, waphendula wathi ziguli ezingu 36 ezigula ngengqondo ezisusiwe endaweni yonakekelo ye-Life Healthcare Esidimeni, ezishonile ngo 2016 ngesikhathi zifakelwe kwizinhlangano zama-NGO. Lokhu kwabangela ukuthi uNgqongqoshe wezeMpilo u-Aaron Motsoaledi ukuthi acela u-ombudsman wezempilo u-Professor Malegapuru W Makgoba ukuthi aphenyisise ngokufa kweziguli, ezinsukwini ezimbili ngemuva kokuba uMahlangu edalule ngalokhu kushona kweziguli. Umbiko owacelwa nguNgqongqoshe wezeMpilo wakhishwa ngomhla ka 1 kuFebrurwari 2017, ngemuva kokuba umbiko ubanjezelwe nguMahlangu ngoba ethi ufuna ukuba nesikhathi esenele sokufunda umbiko, kanti futhi uMahlangu efuna nokuthi kungezelwe isikhathi sokuthi aziphendulele kumbiko. Umbiko waphetha ngokuthi kuneziguli ezingaphezulu kwesibalo sika 36 ezifile, kanti futhi umbiko wancoma ukuthi isimo sikaMahlangu sokuba ngu-MEC kumele sibuyekezwe ngoba uMahlangu obonakala engafanele ukuba ngu-MEC wezempilo. 

UMahlangu wesula ekubeni nguMEC wezeMpilo eGauteng, ngemuva kokuba kukhishwe umbiko ka-Ombud wezeMpilo, kanti uPrimiya uMakhura wamemezela ukuthi uzoqoka uSekela Ngqongqoshe wezeMpilo u-Gwen Ramokgopa ukuthi abe ngu-MEC wezeMpilo eGauteng, kanti u-MEC wentuthuko yabantu eGauteng u-Nandi Mayathula-Khoza uzoba yibamba elisabambele njenge-MEC yezempilo.

Uphenyisiso ngokufa kweziguli, lwatshelwa ukuthi uMahlangu wayezimisele uunikeza ubufakazi, kodwa akatholakali ngoba ubhala izivivinyo zezifundo e- London School of Economics. Abalesi sikhungo, bathi akukho zivivinyo ezibhalwa nguMahlangu lokhu kwakungamampunge wodwa.

UQedani Mahlangu akashadile, kanti unengane eyodwa, egama layo kungu-Nkululeko Chris Skhosana owazalwa ngonyaka ka 1996.




#Article 101: Winnie Madikizela-Mandela (142 words)


UWinnie  Madikizela-Mandela (26 ngoMandulo 1936 – 2 ngoMbaso 2018) ungumzabalazi waseNingizimu Afrika.  Wayeyinkosikazi kaNelson Mandela yesibili.  

Uvela eBizana eMpuma Kapa.  Ababazi bakhe bangothisha.  Kamuva uyise usebenza uhulmeni waseTranskei.  UWinnie ufunde eShawsbury, eQumbu.  Ngo1953 uye eGoli ukuba ukufunda eHofmeyr School of Social Work.  Ungumntu omnyama wokuqala ukuba usonhlala kahle eSibhedilini Baragwanath.

Ngo1958 ushada [ugana] noNelson Mandela.  Banamadodakazi amabili, uZenani noZinziwa.  UWinnie Mandela ngaphandle kwemnyeni wakhe.  UNelson Mandela waboshwa ngxenya “treason”.  Udinge ukucashela ipoyisa, bese wayehlala ejele eminyaka eminingi.  

Unkk. Madikizela-Mandela waqala ukahambisa i-African National Congress. Kaningi wabolshwa, washywa nguhulumeni wobabandlululo. Ngo 1969,  UWinnie Mandela waboshwa ezinsuku ezi-491.    

Ngo1977 uWinnie Mandela waxoshwa eBrandfort eOrange Free State.  Wahlala eBrandfort ngesikathi eminyaka engu-22.  Waba nguphawu obalulekile ukhulela uhulumeli wobandlululo. 

UWinnie Mandela akazange abulahla udlame.  Ngo1986, wathi, “Asinazo izibhamu— sinamatshe nomentshisi nophethiloli.  Kanye kanye [sizixhumanisa], isandla esandleni, sizokhulula izwe leli ngebokisi lomatshisi nemilengiso yethu.”




#Article 102: Dumisani Sibiya (273 words)


Dumisani Sibiya (1976) umbhali osezuze izindondo eziningi zokubhala izincwadi, zinkondlo kanye nezindaba ngolimi lwesiZulu. Udume kakhulu ngencwadi (inoveli) yokuqala ngqa ayishicela esihloko esithi Kungasa Ngifile ngonyaka wezi-2002. Ngale ncwadi wazuza indodo yesiliva emincintiswaneni owaziwa ngokuthi, Umklomelo wakwaSanlam woMbhalo wentsha (Sanlam Prize for Youth Literature). USotobe uphinde afundise eNyuvesi yaseGoli (Univeristy of Johannesburg) lapho egxile khona ezifundweni zemibhalo kanye nezilimi . 

USibiya wazalelwa endaweni yaseNquthu, eNyakatho nekwaZulu-Natali esigodini saseMhlangeni. Imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola eCelumusa High School okuyisikole esisesigodini saseHaladu khona eNquthu. Waqeda umathiliki (ibanga le-12) ngonyaka wezi-1994 khona eCelumusa High School lapho ayeyisihlabani ezifundweni zeZibalo kanye nezeziLimi . Emva kokuphothula amabanga aphakeme ngonyaka wezi-1998 walibangisa kwaNdongaziyaduma laphao enza khona iziqu zika-BA neNyuvesi yaseWitswatersrand. Izifundo ayegxile kuzo kuleNyuvesi kwabe kuyisiZulu, ezemiBhalo yase-Afrika (African Literature), ezeMidlalo namaFilimu (Drama and Film). USotobe wabuye waqhubeka nezifundo ze-BA Honors ngonyaka wezi 1999 esegxile eziLimini zaboMdabu nasemiBhalweni yase-Afrika kuphela. Izifundo ze-BA Honors wayezenza mbaxa-mbili ne-MA eziFundweni zokuShiclila kusukela ngowezi-2000 kuya kowezi-2001 zombili lezi ziqu wazithola ngamalengiso . 

Emva kokuphuthula izifundo zakhe ze-MasterseNyuvesi yaseWitswatersrand uSibiya wahlabana nesikhundla sokufundisa imiBhalo yaseAfrika, isiZulu, kanye neziFundo zeMidiya eSikoleni sezeMibhalo kanye neziFundo zeziLimi, lesi sikhundla wasibamba kusukela ngonyaka wezi-2001 kuya kowezi-2004. Emva kokufundisa iminyaka emine ilandelana wajoyina inkampani yabashicileli i-Macimillan South Africa lapho ayesebenza njengomsizi kamshicileli wasebenza izinyanga eziyisithupha . Ngonyaka wezi-2005 wasebenza enkampanini ebizwa ngokuthi i-Graphicor Communications lapho ayesebenza khona njengosozilimli. Wasebenza iminyaka emibili nonhafu ngaphambi kokuthi abuyele embonini yezokushililela ngonyaka wezi-2007  . 

NgoHlangulana wezi-2007 eSotobe wasebenza njenomshicileli wezilimi zase-Afrika kwaClever Books (eyabe ingaphansi kwakaMacmillan South Afrika). Kulesi sikhundla wayeqasha ababhali, ebaqeqesha aphinde abashicilele. Wabuyela emkhakheni wezemfundo ngonyaka wezi-2012 lapho ajoyina khona iNyuvesi yaseGoli okulapho esezinze khona efundisa izifundo zemiBhalo kanye neziLimi . 




#Article 103: Umkhosi wokweshwama (164 words)


Inkosi inyathela uselwa oluphekwa ngemithi enamandla. Inkosi ihlala igonqile. Kulendlu akungeni muntu ngaphandle kukanina nesalukazi esingasagezi. Inkosi iyawuzila umdlukulu wayo. Ngenkathi igonqile ihlala nsensila yayo kanye nenyanaga eyiqinisa ngamakhubalo anohlonzo., Amabutho akha amadlangala azungenze umuzi wenkosi. Ngale nkathi amabutho ahuba amahubo empi. Ekuseni nantamabama,e inkosi ikhwifa ilanga . 

Ngosuku lokungena komkhosi, kusondezwa umhlambi omnyama bese kulethwa inkunzi emnyama. Le nkunzi ayihlatshwa ngomkhonto noma ngesinye isikhali kepha amabutho asebenzisa izandla zawo ukuyibulala. Amabutho angena nayo esibayeni bese ayayizungeza eyisonta, ayiqhumise ithambo lesijungujungu. Iyabengwa. Umbengo unikwa inkosi ucwiliswe emithini enamandla. Inkosi imfimfithe iqatha ililahle. Imibengo iphonswa phezulu amabutho ayinqake, amfimfithe. Owele phansi awudliwa. Imbongi iqephuza inkosi bese imemezela ukuthi owezulu usedlile, ngakho izwe lingeshwama. Impendulo kuba ukuduma kuka Bayede uyizulu. Kuyagidwa kwenanywe kuhlatshwe ezekhethelo izinkomo, kufinywe ngendololwane. Abantu sebegadla ukudla okusha, bashaye udolo qina, dolo qina . 

Lona ngumkhosi osuka emandulo, futhi awugujwa amazulu kuphela kepha ugujwa izizwe esiningana ezise-Afrika eseNingizimu. Esizweni sakwaZulu lomkhosi waqalwa nguShaka kaSenzangakhona  Ebukhosini bamaSwazi umkhosi ofanba nawo lona ubizwa ngokuthi Incwala.. 




#Article 104: Iqembu lesizwe lebhola lezinyawo labesifazane laseNingizimu Afrika (127 words)


Iqembu lesizwe lebhola lezinyawo labesifazane laseNingizimu Afrika eliteketiswa ngokuthi iBanyana Banyana iqembu lebhola lezinyawo elingaphansi kwenhlangano eyangemele ibhola lezinyawo eNingizimu Afrika eyaziwa ngokuthi yi-South African Football Association. Leli qembu ladlala umdlalo wokuqala neqembu lesizwe labesifazane laseSwazini mhla zingama-31 kuNhlaba ngonyaka wezi-1993. Kuwo lomdlalo wokuqala bebhekene neqembu laseSwazini bawuqoba lomdlalo ngama-14 e-0. Umqeqeshi wokuqala waleli qembu kwabe kungu Augusto Palacios .

Iqembu eBanyana Banyana selake ladlala kabili kwimidlalo yama Olimpiki. Baqala ukudlala ngonka wezi-2012 kimidlalo yama-Olimpiki eyabe ibanjelwe eLandani, umqeqeshi ngalesi sikhathi kwabe kunguSiphiwe Khoza. Okwesibili kwabe kungunyaka wezi-2016 edolobheni laseRio Da Janeiro lapho imidlalo yama-Olimpiki yabe ibajelwe khona, lapha umqeqeshi waqembu kwabe kunguVera Pauw. Kuzo zombili lezi zihlandla bakhishwa emqudelwaneni. 

Leli uhlu lwabadlali abaqokelwe ukuba baye kodlala kwiNdebe yamazwe aseAfrika yabesifazane yezi-2018. Umqeqeshi waleli qembu nguDesiree Ellis 




#Article 105: UQedani Mahlangu (1581 words)


UQedani Dorothy Mahlangu (wazalwa ngomhla ka 12 Meyi ngo 1968, eBethal, eMpumalanga) wayenguMEC wezeMpilo neNthuthuko yabantu eGauteng wesula esikhundleni ngemuva kokuba kukhishwe umbiko, ukhishwa ngu-ombudsman wezempilo, ngesimo sokushona kweziguli ezingu 94 ezazigula ngengqondo kanti lo mbiko wabuye waziwa njengamanyala ezempilo esidimeni waziwa ngokuthi yi-The Life Healthcare Esidimeni Scandal. Ube sezikhundleni ezehlkene kuhulumeni wase-Gauteng ukusukela ngo 2004, ezibandakanya ukba nguMEC wezeMpilo, kanti waqokwa kulesi sikhundla phakathi kweminyaka ka 2009 - 2010 kanti futhi wabuyela kulesi sikhundla ngonyaka ka 2014 ukuya kunyaka ka 2017.

Ngisho noma esule esikhundleni sokuba yiLungu Lesigungu esiphethe (Member of Executive Committee) kanye neLUngu leSishayamthetho seProvinsi, uMahlangu uselokhu eyilunga lesiGungu esiphethe se-ANC eGauteng.

UQedani Mahlangu wazalwa ngomhla ka 12 Meyi 1968 eBethal, edolobheni lepulazi eMpumalanga, eNingizimu Afrika. Ngemuva kokuqeda iimfundo yesikole sesekondari, wakhwalifaya njengotThisha wase eyofundela idiploma ye-Advanced Diploma in Economics e-University of the Western Cape. Futhi phezu kwalokho, wayokwenza ikhosi yediploma ephakeme eLondon School of Economics kanye nohlelo lwediploma ye-economics eWilliams College eMassachusetts, USA. Wanikezwa i-Honours Degree in Economics eUniversity of the Western Cape.

UMahlangu wajoyina i-South African Youth Congress ngeminyaka yoma 1980, kanti emuva kwalokho wajoyina i-ANC Youth League ngeminyaka yokuqala koma 1990. Waqhubekela phambili kwizikhundla ze-ANC Youth League esezikhundleni ezehlukene, ukusukela emagatsheni ukuya emkhakheni kazwelonke. Ubulunga bakhe baqhubeka busuka ku-ANC Youth League ukuya kwi- African National Congress waba yilungu ngokuphelele, kanti emuva kwalokho waba yiLunga lePhalamende ngonyaka ka 1998, esebenze njengosotshwebhu (Whip) weGauteng ku-National Council of Provinces. Ngemuva kokhetho lonyaka ka 1999, waqokwa ukuba nguSihlalo we-Select Committee on Finance ku-National Council of Provinces, isikhundla aba kuso ukufikela ngonyaka ka 2004.

Usebambe izikhundla kwizakhiwo ze-ANC ezehlukene, ezibandakanya ukuba yilunga lesiGungu esiphethe se-ANC seprovinsi ye-Gauteng ukusukela ngonyaka ka 2002. Ukusukela ngonyaka ka 2003 ukufikela ngo-Epreli ka 2004, wabekwa ukuba ngomunye wababhekene nokhetho ku-ANC eGauteng kanye nakuzwelonke.

UMahlangu ubekwe njengomxhumanisi we- Constituency Contact endaweni ye-Kliptown kanye ne-Midvaal ANC Constituency Offices kwisishayamthetho seGauteng Provincial Legislature.

UMahlangu waqokwa ukuba yiLungu lesiGungu esiphethe i-Member of Executive Council ngo 2004 kanti waba kulesi sikhundla esisha sohulumeni bezindawo ukufikela ngonyaka ka 2009, lapho ayengamele khona omasipala kwiprovinsi. Ngesikhathi ekulesi sikhundla, waqala umkhankaso owawubizwa ngokuthi yi-Operation Consolidate owawunenhloso yokuthuthukisa inqubo yezimali zomasipala ngemuva kokuba umcwaningi omkhulu wezimali u-Auditor-General ekhombise ukukhathazeka kakhulu ngokuphathwa komasipala. UMahlangu wamemezela ukuthi kunqunywe amasevisi kwiminyango kahulumeni weprovinsi kanye neminyango kahulumeni kazwelonke, leyo engakhokheli ama-rate namassevisi, lokhu ekwenzela ukuthuthukisa isimo sokulawula izikweledu emkhakheni womasipala.

UMahlangu watholakala ethinteka kuphenyisiso lweforensiki, olwenziwa yifemu ye-Pasco, eyathola ukuthi kube nezitende ezimbili e-Meyersdal Nature Estate ezazithengwe nokuthengiswa ngungqongqoshe wohulumeni bezindawo weGauteng. Ngokusho kwabaphenyisisi beforensiki, lokhu kuthengiswa nokuthengwa kwakwenziwe ngenqubo engaqondile (“irregularly”). Ukhomishina wezobuqotho wesishayamthetho seGauteng, uJules Browde, wacelwa yii-Democratic Alliance tukuphenyisisa ngalokhu kuthengiswa kwezitende, kanti wathola ukuthi, ukuthengiswa kwakwenziwe ngendlela efanele kwenziwa ngu-MEC.

UMahlangu waqokwa kwiphotfoliyo yokuba yiLungu lesiGungu esiphethe kwezokuthuthuthukiswa komnotho (Economic Development as a member of Executive Committee) ngo 2010, ngaphansi kukaPremiya uNomvula Mokonyane. Ngonyaka ka 2012 wahola ukusungulwa kwama-Township Enterprise Hubs eSebokeng; eSharpville; eKagiso; eKatlehong; eWinterveld, nase-Tembisa. I-hub ne-hub yayizohlinzeka ngama-Automotive cluster; Services cluster kanye ne-Light manufacturing cluster.  La ma-hub emuva kwalokho emukelwa nguhulumeni weprovinsi ngokusetshenziswa kwezimali kuwo ukufinyelela ku 5% webhajethi elinganiselwa uR10bhiliyoni ye-procurement, ukuthi uhulumeni athenge kuwo impahla namasevisi, kumabhizinisi asemalokishini, lokhu kwakuzofinyelelwa ekupheleni konyaka ka 2015.

Phakathi konyaka ka 2011 no 2013, uMahlangu wasebenza ukusungula inqubo yemitheshwana yolawulo ngamalayisense eyayaziwa ngokuthi yi-Gauteng Liquor Regulations on Shebeen Licences, ngokulandela umthetho wezotshwala we-Gauteng Liquor Act,2003. Ngaphansi kwalolu hlaka lomtheshwana wolawulo, Izimvume zamashebhini isikhundla sazo sasizothathwa ngamlayisense amashebhini, amalayisense ayenikezwa yibhodi lezotshwala laseGauteng i-Gauteng Liquor Board. Lolu hlaka lwamalayisense lwalunenhloso yokuqeda ukuthengiswa kotshwala ngamaSonto kanye namaholidi ezenkolo, kanye nokuvimbela ukuthi kungabi namashebhini noma amathaveni ebangeni elungu 500 wamamitha eduzane nesikole noma eduzane nendawo okukhonzwa kuyo. Lolu hlaka lwamukelwa emiphakathini, kodwa kunabanye abathintekayo abaphikisana nalo, futhi basho nokuthi kuzoba nzima ukusebenza ngokulandela lolu hlaka. Eminye yezinto ezafakelwa kulolu hlaka, yagcina isixegisiwe, okwaxegiswa kubandakanya udaba lokuthengiswa kotshwala ngamaSonto.

UMahlangu waxosha ibhodi nosihlalo wayo uPrince Mafojane, ngo 2012 lapho ibhodi liphikisa isinqumo sakhe sokuthi amahhovisi alo asuke eBramley aye ebhilidini elisha lomnyango wezentuthuko yomnotho, ibhilidi elalitholakala emaphakathi nedolobhakazi le-Johannesburg. Amallunga ebhodi ahambisa loludaba enkantolo ephakeme i-the Supreme Court of Appeals South Africa kanti futhi anqoba kulolu daba ngomhla ka 27 Meyi 2013. Inkantolo yanquma ukuthi, uMahlangu uthathe isinyathelo ngenhloso engaqondile, ukucindezela iBhodi ukuthi liye ebhilidini uhulumeni ayengumnikazi walo, kanti futhi, inkantolo yabuye yanquma nokuthi isinqumo sakhe sokuxosha ibhodi, sihlehliswe sibekelwe eceleni, kanti ifuthi inkantolo yabonisa ukukhathazeka kakhulu ngendlela uMEC ayeziphathe ngayo yokungahloniphi ibhodi.

Ngo 2014, uPrimiya uNomvula Mokonyane, u-MEC wezezimali, uMandla Nkomfe kanye noMEC wezingqalazizinda, uQedani Mahlangu, batholakala benganecala, yikomidi lenkambiso yokuziphatha kahle i-Gauteng legislature's privileges and ethics standing committee ngemuva kokuba ikhomishana yokuziphatha ngokuqotho (integrity commission) iphenyisise ngokusetshenziswa kwemali ngendlela yenkwabaniso maqondananabo. UMahlangu wayalelwa ukuthi akhokhe imali engu- R7309 ayeyisebenzise ukuzithengela izimpahla zakhe ngokusebenzisa i-credit card yombuso, lapho evakashele e-Istanbul, eTurkey, ngesikhathi evakashele lapho ngonyaka ka 2013.

NgoJuni 2007 uMnyango wezeMpilo, eGauteng, waphetha isivumelwano senqubo yokusebenza nenkampani ye-Baoki Consortium and 3P Consultants kanti ngalesi sivumelwano, inkampani ye- 3P Consulting yayinesibopho sokusungula iyunithi ye-Project Management Unit fyoMnyango, ukuqala inqubo ye-Health Information System and Electronic Health Records ezibhedlela namakliniki aseGauteng. Ngomhla ka 23 Mashi 2009 isivumelwano sabuye sanwetshwa eminye iminyaka emithathu, lokhu kwenziwa nguMEC wezempilo wangaleso sikhathi u-Brian Hlongwa. UMahlangu wathatha isikhundla sikaHlongwa njengoMEC wezeMpilo ngomhla ka 8 Meyi, ngemuva koKhetho Lukazwelonke, njengengxenye yekhabhinethi yeprovinsi yokuqala kaNomvula Mokonyane. Emuva kwalokho, uMahlangu wabuyekeza amaprojekthi, kwathi ngomhla ka 1 kuJulayi 2009, wabhala incwadi eyibhalela abe 3P Consulting echaza ukuthi umnyango ukhansela ukunwetshwa kwesivumelwano nenkampani ye 3P Consulting. Ngokusho kwe-afiidevithi kaMahlangu, lokhu kwakungoba kunezinsolo ezinkulu kanye nokubonisa ukungahanjiswanga kahle ekunwetshweni kwesivumelwano. Kwaba nokuphikisana kakhulu ezinkantolo phakathi kwenkampani nomnyango, kwathi ngomhla ka 18 Februrwari 2010, inkantolo ephakeme ye-South Gauteng High Court (Lamont J) gyakhipha isinqumo sokuthi isivumelwano phakathi komnyango nabenkampani ye 3P Consulting sasiphethwe ngokusemthethweni futhi sanwetshwa ngokufanele. Umyango wenza i-aphili ngesinqumo senkantolo, kanti awangaphumelela kwi-aphili, kanti futhi ngomhla ka 7 Februwari 2011, inkantolo yomthethosisekelo i-Constitutional Court yanqabela umnyango ukwenza enye i-aphili. Ngomhla ka 13 Okthoba, abe 3P Consulting, bafaka isicelo enkantolo ukuthi umnyango ubakhokhele imali engu-R99miliyino, engabandakanyi inzalo nezindleko. Lesi sicelo senkampani saphikiswa abomnyango, bathi lolu daba kumele luye enkantolo. Ngaphambi kokuba lokhu kwenzeke, inkampani ye 3P yafakelwa kwilikhwideshini okusho ukuthi yawa. Kanti isicelo semali kumnyango kwakuyiyona kuphela impahla yenkampanii. Abavali bezinkamp;ani eziwayo, benza isicelo sokuthi kuqokwe umkhomishina ukuphenyisisa ngenkampani, kanye nokubona ukuthi ngabe kufanele yini ikwazi ukukleyima imali kumnyango ukuthola imali eyayikleyima kumnyango. NgoJulayi 2014, abophiki lukazwelonke lokushushisa i-National Prosecuting Authority benza isicelo eNkantolo ephakeme yaseNingizimu ne-Gauteng, somyalelo wokugcina impahla ekleyimiwa yinkampani ye 3P Consulting kumnyango wezeMpilo waseGauteng, lokhu okwenza ukuthi leyo kleyimi ithathwe njengekho emthethweni, kanti futhi nokuthi impahla yenkampani ithathwe njengetholakale ngokungekho emthethweni, lokhu okwabangela ukuthi impahla engumuzi  wezinga eliphezulu kaHlongwa idliwe umthetho.

Ngomhla ka 19 Meyi 2010, izingane eziyisithupha ezizalwa singakafiki isikhathi  zafa zibulawa wuhhudo (ekuqaleni kwabikwa uuthi kushone izingane ezinhlanu) izingane zabulawa wuhhudo esibhedlela se-Charlotte Maxeke Academic hospital  eJohannesburg. UMahlangu wakwamukela ukuthi kukhona  abangakwemukela emahlombe abo ngokushona kwezingane, kodwa waphika uuthi kube nobudedengu ngasohlangothini lwesibhedlela noma abasebenzi besibhedlela. UProfessor Keith Bolton, owayeyinhloko yezifo zezingane i-paediatrics esibhedlela seRahima Moosa Hospital, wasiza ukwenza umbiko owabonisa ukuthi lesi simo kwakuyisimo esingavamile. Imindeni ayizange ithole isinxephezelo ngokushona kwezingane kwabomnyango wezempilo.

NgoSeptemba 2010, uMahlangu wengamela ukuvalwa kwezibhedlela ezingu 3 zesifo sofuba i-TB kwiprovinsi yaseGauteng, amagama ezibhedlela okuyilezi, i-Charles Hurwitz TB Hospital eSoweto, i-Tshepong TB Hospital eTshwane, kanye ne-East Rand TB Hospital Ekurhuleni. UMahlangu wavikela isinqumo sakhe sokuvalwa kwezibhedlela ezintathu zesifo sofuba eGauteng, njengento efanele ukonga imali kanye nokuthi imithombo yosizo izofakelwa lapho edingeka khona kakhulu, lapho okwakulinganiselwa ukuthi ngokuvalwa kwalezi zibhedlela kuzokongeka imali elinganiselwa ku-R3 Million ngonyaka

Ukusukela ngoJanuwari ku 2010, ukuya ekupheleni konyaka ka 2014/15, umnyango wezempilo weprovinsi wakhokha imali elinganiselwa ku-R544miliyoni ngokulinyalelwa kwabantu ezibhedlelal, kanye nokukhokhela amacala obudedengu kwezokwelashwa. UMahlangu wayalelwa nguPrimiya Makhura ukuthi azame ukubheka ezinye izindlela zokuxazulula amacala obudedengu kunokusebenzisa izinkantolo lapho khona umnyango otholakele unecala kudaba lwabantu lwesibalo sika 168 ngaleso sikhathi. Amanye amacala obudedengu kwezokwelashwa, abandakanya onogada abavimbela iziguli ukungena emakliniki, lokhu okwaholela ekushoneni kweziguli ezimbili ngo 2015, kanye nokulimala ngengqondo okwabangela isifo se-cerebral palsy, enganeni yomfana, lapho khona abasebenzi basesibhedlela abehluleka ukuqaphela kahle, le ngane ngemuva kokuba izelwe ngonyaka ka 2007.

Ngo 2015, uMahlangu wamemezela isinqumo somnyango wakhe sokukhansela ikontraki nabezibhedlela zangasese ze-Life Healthcare kanye namafasilithi yabo yeziguli ezigula ngengqondo i-Life Esidimeni psychiatric facilities lokhu, wathi ukwenzela ukonga imali, njengoba umnyango usebenzisa imali elinganiselwa ku-R320 ngosuku kwisiguli nesiguli esibhedlela se-Life Esidimeni. Iziguli eziningi zazizohanjiswa zisiwe ezindaweni zonakekelo emiphakathini ezingabizi kakhulu ngemali. UMahlangu waphikiswa kakhulu ngesinqumo nesenzo sakhe ngabantu basemphakathini, kodwa yena waphikelela nesinqumo sakhe. Ochwepheshe, imindeni kanye namashanhliziyo, baxwayisa ukuthi lezi zinhlangano zemiphakathi okwakuhanjiswa kuzo iziguli ngengqondo, ngeke zakwazi uunakekela iziguli ngendlela ezazinakekelwa ngayo esibhedlela sase-Life Esidimeni ngonakekelo eziludingayo. Ngomhla ka 13 Septemba 2016, kudaba olwaziwa ngokuthi amanyala onakekelo lwezempilo, udaba olwaziwa ngokuthi yi-Life Healthcare Esidimeni Scandal, uMahlangu lapho ephendula umbuso womolo kwisishayamthetho, umbuzo owabuzwa nguJack Bloom, waphendula wathi ziguli ezingu 36 ezigula ngengqondo ezisusiwe endaweni yonakekelo ye-Life Healthcare Esidimeni, ezishonile ngo 2016 ngesikhathi zifakelwe kwizinhlangano zama-NGO. Lokhu kwabangela ukuthi uNgqongqoshe wezeMpilo u-Aaron Motsoaledi ukuthi acela u-ombudsman wezempilo u-Professor Malegapuru W Makgoba ukuthi aphenyisise ngokufa kweziguli, ezinsukwini ezimbili ngemuva kokuba uMahlangu edalule ngalokhu kushona kweziguli. Umbiko owacelwa nguNgqongqoshe wezeMpilo wakhishwa ngomhla ka 1 kuFebrurwari 2017, ngemuva kokuba umbiko ubanjezelwe nguMahlangu ngoba ethi ufuna ukuba nesikhathi esenele sokufunda umbiko, kanti futhi uMahlangu efuna nokuthi kungezelwe isikhathi sokuthi aziphendulele kumbiko. Umbiko waphetha ngokuthi kuneziguli ezingaphezulu kwesibalo sika 36 ezifile, kanti futhi umbiko wancoma ukuthi isimo sikaMahlangu sokuba ngu-MEC kumele sibuyekezwe ngoba uMahlangu obonakala engafanele ukuba ngu-MEC wezempilo. 

UMahlangu wesula ekubeni nguMEC wezeMpilo eGauteng, ngemuva kokuba kukhishwe umbiko ka-Ombud wezeMpilo, kanti uPrimiya uMakhura wamemezela ukuthi uzoqoka uSekela Ngqongqoshe wezeMpilo u-Gwen Ramokgopa ukuthi abe ngu-MEC wezeMpilo eGauteng, kanti u-MEC wentuthuko yabantu eGauteng u-Nandi Mayathula-Khoza uzoba yibamba elisabambele njenge-MEC yezempilo.

Uphenyisiso ngokufa kweziguli, lwatshelwa ukuthi uMahlangu wayezimisele uunikeza ubufakazi, kodwa akatholakali ngoba ubhala izivivinyo zezifundo e- London School of Economics. Abalesi sikhungo, bathi akukho zivivinyo ezibhalwa nguMahlangu lokhu kwakungamampunge wodwa.

UQedani Mahlangu akashadile, kanti unengane eyodwa, egama layo kungu-Nkululeko Chris Skhosana owazalwa ngonyaka ka 1996.




#Article 106: Mkabayi kaJama (813 words)


Nkosazana Mkabayi kaJama (1750-1843) wabe eyindodakazi yenkosi yombuso wamaZulu uJama kaNdaba, aphinde abe ngudadewabo omdala kaSenzangakhona kaJama waye kade eyiwele njengokhokho bakhe uMageba noPhunga. UMkabayi wabe aziwa njengowesifazane osabekayo, onamandla, onesibindi futhi okwazi ukuzimela. UMkabayi waba negalelo elikhulu ekubunjweni kwesizwe sakwaZulu, lapho abeka khona amakhosi amaningi kwaZulu ngokuwasiza ukuthi ukuthi anyukele esihlalweni sobukhosi.   

UMkabayi kanye nodadewabo uMamma bazalwa baba ngamawele. Ngokwesiko ngalesi sikhathi uma kuzalwe amawele kwakumele elilodwa libulawe ngoba kwakunkolelo yokuthi uma ephila womabili lokhu kwakuzoletha amashwa, okuyohelela ekutheni umzali oyedwa adlule emhlabeni. UJama akakuvumananga lokhu ukuthi kwenzeke amadodakazini akhe, wanquma ukuba uMkabayi newele lakhe uMamma ukuba baphile bobabili. Kusukela ngaleyo nkathi uMakabayi wakhula isizwe sinenzondo kuye futhi simunyanya. Eseneminyaka eyi-5 umama wakhe uMakabayi wadlula emhlabeni, ukudlula kuka mama makhe bakubeka emahlombe akhe Mkabayi. Bonke abantu esizweni babemunuka ngokufa kukamama wakhe. Umama kaMkabayi owabe eyinkosikazi kaJama yadlula emhlabeni engimutholelanga indlalifa . 

UMkabayi esethe ukukhula wasindisa uMbuso wakwaZulu ngokwenza into engajwayelekile, uMkabayi wabona ukuthi uJama useyaguga kade ezama ukuthola indodana kodwa ehluleka UMkabayi washelela uyise kuMthaniya wesizwe sakwaSibiya, owagcina eseshade naye uJama wamzalela indodadana abayiqamba ngokuthi uSenzangakhona. Bayetha leli gama ngoba beqhakambisa igalelo alidlala uMkabayi ekuqinisekeni ukuthi isizwe sakwaZulu ukuthi siqhubekele phambili, okusho ukuthi senze ngokuyikona  ingoba uMkabayi wenza into enhle ngokuqiniseka ukhuthi umuzi kayise awuwi.Lesi senzo sikaMkabayi sageza izinhliziyo zabantu abaningi esizweni, ngoba uJama wabe esephule umthetho ngokushada owesifazane womaThonga owabe ekhulelwe, wazala uSojiyisa, isizwwe sabe sisaba ukuthi uma edlula emhlabeni uJama ubukhosi bwaZulu buyophathwa yivezandlebe. Isizwe sasinokusaba ukuthi lomfana ngiye owabe ezozuza ubukhosi bakwaZulu. 

Ukuthandawa isizwe kwaba yinto yesikhashan, emva kokukhothama kukaJama wazibeka yena ukuhti abe yinkosi yesizwe njengoba umfowabo uSenzangakhona wabe esamncane kakhulu ukuthi angaphatha isizwe. Lesi senzo asehlanga kahla kwabaningi ngoba lokhu kwakungakaze kwenzeke ngaphambilini kwaZulu. Empilweni yakhe yonke uMkabayi wayenqaba umshade ohleleliwe namakhosi acebile ayengomakhelwane nesizwe sikaJama. Kunalokho wakhetha ukuba angashadi azimele abhekhane nezindaba ezithinta isizwe. Njongoba uMkabayi ayengafuni ukushada isizathu sakhe kwakunguthi wayefuna ukuvikela isizwe sakwaZulu futhi sihlale sibhekelelekile . 

Ukusebenzela isizwe ngaleso sikhathi kwabe kwaziwa njengomsebenzi wamadoda, kodwa uMkabayi akakuqizanga qakala lokho wawenza lomsebenzi. Ngokwenza lokhu wagcina esengosefizane osnesthunzi futhi onamandla, ngalokhu wagcina esekwazi ukuguqula imiqondo yamakhosi aphinde abize nezimbizo. Yize wane enesithunzi ezizweni kodwa babekhona abengabuthembi ubuholi bakhe, abaemuthatha kancane. Ubodlova bakhe futhi bathusa isizwe lapho athumela amabutho empi esizwe ukuba ayohlasela uSojiyisa ngoba wabe embona engase abe nobungozi ebukhosini bukaSenzangakhona. Ngalesi senzao abaningi babembona njengonukelwa yigazi futhi othanda impi . 

Kwathi ngonyaka wezi-1781 uMkabayi wehlika ezihlalweni sobukhosi, esikhundleni kwangena umfowabo uSenzangakhona ukuba azobusa isizwe. UMkabayi wabe esebenzisana kakhulu noSenzangakhona ngenkathi eseyinkosi, ngoba zonke izindaba ezabe zithinta ubukhoasi zabe ziqondana naye. USnezangakhona wakhulelisa uNandi kaBhebhe bengashadile, bathola indodana uNandi ayiqamba ngokuthi uShaka, nebala wagcina eshade naye uNandi kodwa abantu esizweni babemuzonda uNandi benoShaka okwabaphoqa ukuba baye kohlala kwesinye isizwe. UMakabayi kuthuwa kwabe kunguye kuphela owabe enokumzwela uNandi benendodana yakhe, kangakokuthi ngenkathi sebehlala nabakwaMhlongo wayeya kobavakashela . Wadlala iqhaza elikhulu empilweni kaShaka. Wayesebenza noNgqengelele kaMvulane, benyenyisa ubantwana bakaNandi uNomcebo noShaka bebaletha esigodlweni eSiklebheni ukuze indlovukazi uMthaniya kaZingelwayo ibone izingane.

Ngebhadi uSenzangakhona akaphilanga isikhathi eside, ngalokho uMkabayi wasebenzisa ubuqili bakhe ukuba abeke indodana endala okwabe kunguShaka ukuthi ibe yinkosi yesizwe. UMkabayi wagquqguzela uShaka kanye noNandi ukuba babuyele kwaZulu,ngaleso sikhathi kwabe kunguSigujana inkosi. UShaka wamketula uSigujana esebenzisana noMkabayi owabe engumalumekazi wakhe  behlangene namabutho kaDingiswayo. Ngenkathi uShaka eseyinkosi kwabe kwenzeka izigemegeme eziningi futhi abaningi babebona ukuthi wayephethe isizwe ngesandla sensimbi futhi engayilaleli imibono yabanye yabantu. Konke lokhu kwaholela ekutheni uMkabayi kanye nabashana bakhe okwabe kungu Dingane kanye noMhlangana ukube bakhe itulo loku soconga uShaka bamukhiphe esikhundleni sobukhosi. Iqhinga labo laphumelela ngoba ngonyaya wezi-1828 UDingane wabekwa njengenkosi emva kokusocongwa kukaMhlangane okwabe kulindeleke ukuba abe yinkosi elandal uShaka. UMhlangana wabulawa ngomyalela owabe uphuma kuMkabayi, ngoba wabe efuna uDingane ukuba kube nguye oyinkosi yesizwe samaZulu . 

Ngenkathi uMpande ebekwa eba yinkosi yesizwe samaZulu wamudingisa uMkabayi esizweni sakwaZulu, wadingiselwa endaweni eyabe ngokuthi kwaBaqulusi ngoba wabe wabe negafuni ukuthi agxambukele ezindabeni zokuphatwa kwezwe. Kuthiwa uMkabayi washona ngonyaka wezi-1843 khona ebaQulusini eseyisalukazi esengasenabani, washonela ezintabeni esengasekho esizweni asilwela kanzima size sibe yilokhu asesiyikho. Ngobuba nesandla ekubulaweni kukaShaka baningi ababesamzonda kwaZulu . 

Izibongo zikaMkabayi
Usoqili!
Iqili lakwaHoshoza
Elidl'umuntu limyenga ngendaba;
Lidl'uBhedu ngasezinyangnei,
Ladl'uMkhongoyiyana ngasemaNgadini,
Ladl' uBheje ngasezanuseni.
UBhuku lukaMenzi,
Olubamb'abantu lwabenela
Ngibone ngonoHela kaMlilo, umlil' ovuth'intaba zonke,
Ngoba lumbambe wanyamalala.
Inkom'ekhal' eSangoyana,
Yakhal' umlomo wayo wabhoboz' izulu,
Iye yeziwa nguGwabalanda
Ezalwa nguNdaba wakwa Khumalo.
Intom' ethombe yom'umlomo.
Zaze zayihlab'imithanti zawonina.
UMthombela-bantu izinyoni, 
Bayazibamba usezibuka ngamehlo.
UVula-bangene-ngawo-onk'amasango 
Abanikazimuzi bangene ngezintuba.
UMcindela kaNobiya,
UMhlathuz' uzawugcwal' emini.
Imbibikazan' eyaqamb' imigqa kwaMalandela,
Yathi ngabakwaMalandela,
Ithi yikhona bezoqananaza ngazo zonk'izindlela. 

UMkabayi unegalelo elikhulu ekubunbjweni kwesizwe sakwaZulu ngokubeka futhi aphinde adilize amakhosi amaningi okubalwa kuwo uShaka, Dingane kanye noMpande. Futhi igalelo lakhe labe lilikhulu kakhulu ekugcineni isizwe sihlangene futhi sibumbene. UMkabayi wabe aziwa ngobuhlakani bakhe ngoba abaningi babeya kuye uma befuna izelululeko, kangakukuba kwagcina sekukhona isisho esabe sithiBuzani kaMakabayi. UMkabayi waye bizwa ngo yise wesizwe, Ndlovukazi, mbeki wamakhosi. UMkabayi wanza izinto ezingakazi zenzuwe ngobantu besifazane emlandweni wakwaZulu ngongokuzibeka ukuthi aphathe isizwe, nokuthi abize izimbizo ezabe zihanjelwa ngabesilisa kube nguye kuphela owasifazane . 




#Article 107: Izibongo (260 words)


Izibongo ubuciko bomlomo obuvame lapho kukhona okubongelwayo . Izibongo zinomlando omkhulu esiZulwini. Emandulo ukubongela inkosi kwakuba ngumsebenzi wamaqhawe ayazana kahle nokuzalwa nokukhula kwenkosi. Ngazo lezi zikhathi kwankungumsebenzi ophambili ukubongela inkosi. Ngokuvamile kubongelwa ngoba kukhona okuhle okunconywayo okungaba ukuhlabana okuthize kwalowo noma kwalokho okusuke kubongelwa. Uma kubongelwa, imbongi inelungelo lokuthi lapho ibongela ikufake okuwubuthakathataka kwalowo noma kwalokho okusuke kubongelwa. Ngalokhu izibongo zingasho okuhle ziphinde futhi zigxeke loyo osuke ebongelwa noma lokho okusuke kubongelwa 

Izibongo zihlukene kanje, kukhona izibongo zesimnje kanye nezibongo zasemandulo. Izibongo zesimanje singabala lezo ezibhalwe phansi, zibuye zishicilelwe. Ngokufuka kwempucuzeko yaseNtshonalanga, kwaqalwa ukubhalwa kwezinkondlo zesimanje, zibhalwa zigcinwe ezincwadini, kwi-intanethi ezinye ziqoshwe . 

Izibongo zasemandulo yilezo zibongo ezihaywa ngomlomo ezingabhaliwe phansi. Izinkondlo zasemandulo zazningabhalwa hansi, kepha zaziqukathwa ngekhanda yilowo obengelayo. Nokho-ke ngokuphucuzeka nazo izibongo zasemandulo seziyatholakala ezincwadini kanye nesemthonjeni eminingi inhloso yalokhu ukuzigcina. 

Uma kubongelwa kungabalwa lokhu okulandelayo : 

Kukhona olunye uhlobo lwezibongo ezihanyawa imizuzwana, kusetshenziswa amagama ambalwa futhi zihaywa isikhathi esifushane. Lezi zibongo zibuye zibizwe ngokuthi izihasho. Emandulo abantu babeba nezihasho zabo, ngaphandle kwezithakazelo. Izihasho ziqanjwa zisuselwa ekuhlabaneni okuthize okungaba isemdlalweni othize noma ekwaluseni. Kuyenzeka lapho umuntu ongunkunzimalanga kwezikanoputshuzwayo, kuwazwale izihlwele zimhalelisa uma ibhola eselibambile. Nayo loyo usezolibamba ngobunono akhiphe wonke amangwevu, ngoba amehlo wonke enkundleni asuke esethe njo kuyena .

Ezinye izihasho zaziqanjwa ngabafana emdlalweni uma belusile. Umfana wayezihasha yena noma ahashwe ngontanga yakhe. Ngenkathi umfana ekhula, enza ezinye izenzo ezincomekayo, ikakhulukazi ezobuqhawe,wayeqanjwa ezinye izihasho ngaphezu kwalezo aseke esenazo. Ngokwamasiko ezinye izizwe umuntu uhashwa kuphela ngabanye abantu, akakwazi ukuzihasha yena. Kanti kwezinye izizwe umuntu uyakwazi ukuzihasha yena. Kuyimvamisa ukuzwa omasikandi bezihasha bona ngokwabo ngenkathi bedlala iziginci nokunye  . 




#Article 108: Ukulandwa kongasekho (409 words)


Ukulandwa kongasekho isiko lesintu lapho kusuke kuyolandwa ilungu lomndeni elingasekho endaweni lapho aphumela khona umphefumelo. Uma kwenziwa lomsebenzi kusetshenziswa ihlamvu lesihlahla somlahlankosi. 

Mhlazane kuyolandwa umuntu lapho aphumela khona umphefumulo kuyaye kuhanjwe nehlamvu lesihlala somlahlankosi. Uma kwenziwa leli siko kuyaye kuhambe abantu besilisa kuphela, ngoba kunenkolelo yokuthi yibo abasondelane nabaphansi njengoba beyinsila yomuzi. Kuhamba usokhaya, uma usokhaya engasekho kucelwa omunye umnuntu wesilisa. Uma kuyolandwa umuntu kuvukwa ekuseni kusempondo zankomo ngoba abaphansi basebenza ngobunmnyama kunikelwe kulendawo asala kuyo . 

Uma kufikwa kuleyondawo, lowo osuke ephethe uhlamvu imvamisa usho lamazwi: Sibanibani (usho igama lakhe) sesifikile sikulandile. Sithi asiha­mbe sibuyele ekhaya. Lamazwi ashiwo ukumhlanganisa nabasaphila bomndeni kuqinisekisa ukuthi usephila kanye nabo futhi usezoba yidlozi elihle. Emva kwalokho lowo ophethe uhlamvu akusafanele ukuthi abheke emuva, kumele abheke phambili angaphazanyiswa yilutho. Uma kuwelwa umfula noma kudlulwa endaweni ethize lowo ophethe uhlamvu uyaye athi: Manje sibanibani sesiwela umfula othile, sidabula ihlathi elithile nawe.

Ngezinye izikhathi kuke kwenzeke iphutha lokuthi lowo olandiwe angatshelwa ukuthi sekwenzakalani endleleni nokuthi sebekuphi nendlela. Lokhu kwenzeka ngenkathi sekuwelwa khona umfula, lowo ophethe uhlamvu angasho ukuthi sebefike kumuphi umfula futhi sebeyawela. Lokhu kudala izinkinga kanye nolaka olukhulu ngoba lowo okade eyolandwa usala khona lapho kuleyondawo, kufane nokuthi akalandwanga. Ukungaziswa ngokusendleleni kubanga ulaka kolowo olandiwe, kuthi uma kuhanjwa ngemoto kucishe kufe abantu . 

Uma sekufikwa ekhaya, ngaphandle kwesango basuke belindwe yimbuzi kanye nokhamba lotshwala.Ngokwesintu imbuzi isilwane sokumema idlozi lisondele, lokhu kubalulekile ikakhulukazi kulowo osuke elandiwe ezohlanganiswa nabaphansi. Ukhamba lotshwala lona luhlanganisa abomndeni kanye nabaphansi ukuze baphuze ngephunga abangasekho . Imbuzi inikezwa ihlamvu lomlahlankosi. Uma ilidla kusho ukuthi umuntu olandiwe ufikile emndenini. Uma ingalidli kusho ukuthi akafikanga ekhaya,kukhona Iapho bemshiye khona . 

Uma sebesuka esangweni sebengena ngaphakthi endlini lowo osuke ephethe uhlamvu uyaye atshele lolandiwe lamazwi: Sibanibani (esho igama lakhe) sesingena ngaphakathi ekhaya, Sicela nawe ungene uhlangane nomndeni. Uma sekungeniwe ngaphakathi usokhaya ushisa impepho emsamo ukuzobikela abaphansi ukuthi uselandiwe usibanibani ucela ukuba bamamukele. Usokhaya ubikela abangasekho athi:  Nina bokhokho nangu usibanibani sesifikile naye. Simlande le ekudeni usezohlangana nomndeni. Sizomxhumanisa nani, sicela nimamukele emndenini naye aphile kanye nani.Uma konke kuhamabe kahle imbuzi ibe isihlatshwa, inyama idliwe ngabomndeni.  Inyongo, inceba, nehlamvu lomlahIankosi kuyahIanganiswa kulondolozwe ngusokhaya .

Ihlamvu lomlahlankosi elisalayo lihlonywa phezulu ezintungweni exhibeni, kuthi UmhIwehlwe waleyo mbuzi nawo ulondolozwe ezintungweni zexhiba. Ihlamvu liba siskhumbuzo sokuthi lo obeyolandwa usekanye nawo umndeni nanini. Abadala bomndeni bahlala ezintungweni, bayaziswa nabo ukuthi lowo obelandiwe usekanye nabo. Kudingeka bambungaze. Umhlwehlwe uye ushiswe kanye nempepho uma kukhona abafuna ukukubika emadlozini mayelana nezinkinga zomndeni. Phela uma umhlwehlwe usuhlangene nempepho uba yiphunga elimnandi kwabayidlozi lekhaya




#Article 109: William Blum (617 words)


UWilliam Henry Blum (; wazalwa ngomhlaka 6 ku Mashi, 1933 washona ngomhlaka 9 – Disemba 9, 2018) ubengumbhali wezincwadi, usomlandu, kanye nomgxeki wenqubo yomgomo wase-United States foreign policy. Ubehlala eWashington, DC.

UBlum wazalelwa eBrooklyn, eNew York City, ezalwa nguRuth (née Katz) kanye no-Isidore Blum, abazali bakhe babengabantu abangamaJuda abafika bebuya ePoland (Polish Jewish immigrants). Ubaba wakhe wayesebenza ngomshini. Yena wayeqede imfundo yase-Erasmus Hall High School kanti wathola iziqu ze-accountancy ngo 1955 esikhungweni se-City College School of Business and Civic Administration, kanti kamuva lekholishi yaziwa ngokuthi yi-Baruch College of the City University of New York. Waqala ukusebenza njenge-computer programmer kwa-IBM, ngemuva kwalokho wathathwa ngumyango kahulumeni i-State Department. Wayenogqozi lokuba yisikhule esisebenzela ezangaphandle njenge-foreign service officer ngokuchaza kwakhe ukuthi, abambe iqhaza kwimpi nombhidlango wokulwa nobuKhomanisi we-anti-Communist crusade. UBlum waqala ukukhathazeka ngempi yemMelika yokulwa nezwe laseVietnam eyaziwa ngokuthi  yi-Vietnam War kanti wagcina ngokuyeka esikhundleni sokusebenzela umbuso ngo 1967.

Kulesi sikhathi wase eqale ukubamba iqhaza kwimibhikisho yokuphikisana nempi yaseVietnam, kanti futhi waqala iphephandaba nokuba ngumhleli walo, iphephandaba elaziwa ngokuthi yi- Washington Free Press, elalikhishwa kabili ngeviki, kodwa ubukhona balo abuthathanga isikhathi eside.

Ngo 1969, wabhala imibhalo ayishicelela eyaveza amanyala e-CIA in which were revealed the names and addresses of more than 200 CIA lapho khona aveza amagama abasebenzi be-CIA. Wasebenza njenge-freelance journalist e-United States, e-Europe nase-South America. Phakathi kuka 1972–1973, uBlum wasebenza njengombiko wezindaba ezweni lase- Chile lapho abika khona ngohulumeni ka-Allende wemizamo yokuqala uhulumeni wobusashalizimu i-socialist experiment. Phakathi neminyaka yoma 1970, wasebenza e-London esebenza nalowo owayesikhuli esasikade sisebenza e-CIA uPhilip Agee kanye nozakwabo besebenza kwiprojekthi yokudalula amanyala nobubu obenziwa ngabasebenzi be-CIA. Wayezondla ngemibhalo yakhe kanye nokuhamba ekhuluma emakhempasi amakholishi .

Ezincwadini zakhe azibhala kanye nakumakholomu ayewashicilela kwi-online, uBlum wabhala imibhalo egxila kakhulu kububi obenziwa yi-CIA kwamanye amazwe nozungu lokubulala abaholi nabantu bakwamanye amazwe. UNoam Chomsky uthe incwadi kaBlum nge-CIA, iyincwadi engcono kakhulu kunazo zonke kulesi sihloko se-CIA. Ubesakaza i-newsletter abayikhipha kanye ngenyanga yesihloko esithi: The Anti-Empire Report abayithumela kubantu kuwo wonke umhlaba ngama-email. UBlum  wachaza injongo yakhe enkulu empilweni kanjena: : Uma kungekhona ukuphelisa i-American Empire, okungenani ukuyenza ukuthi ihambe ngonyawo lonwabu ebubini bayo kumazwe omhlaba ekwenzeni ububi kanye nokubangela isihluku nenhlupheko enkulu kumazwe omhlaba.

Ngonyaka ka 2006, uBlum waba yisihloko okukhulunywa ngaso kakhulu kwabezindaba, ngemuva kokuba u-Osama bin Laden ekhiphe isitatimende asikhiphela wonke umhlaba se-public statement lapho khona acaphuna kwimibhalo ka-Blum nokuncoma ukuthi bonke abantu baseMelika kumele bafunde incwadi kaBlum yesihloko esithi: Rogue State: A Guide to the World's Only Superpower. Ngenxa yokuthi u-Osama bin Laden ekhiphe lesi sitatimende, izinga lokuthengwa kwencwadi kaBlum senyuka ngesivinini esiphezulu. Ngangimangele kakhulu kanye nokushaqeka kodwa ngokuhlekisayo lapho ngizwa lokho okushiwo nguBin ngencwadi yami, kuphawula uBlum. Ngangithokozile. Ngangazi ukuthi lokhu kuzosiza intengiso yencwadi yami, kanti futhi ngangingakhathazeki ngokuthi lookhu kushiwo ngubani. Uma evumelana nami ngombono wokuthi abantu bawuzonda kanjani umgomo we-US maqondana nendlela ebhekana nawo namazwe angaphandle, ngeke ngaxabana naye uma lokho akushoyo kuvumelana nencwadi yami. Ngicabanga ukuthi ukuvumelana nemibono yami ngeke kwangiphazamisa. Maqondana nokwamukelwa kwencwadi yami ngu-Bin Laden, uBlum wabeka kanjena, Lokhu kufana nokuthi incwadi yami ingezinye zezincwadi zika-Oprah book. Kwi-inthavyu ayenza ku-MSNBC Countdown, wabeka wathi: Eqinisweni, ngumgomo wendlela i-US ebhekana nayo namazwe omhlaba okubangela inzondo yamaphekulazikhuni. Yizinto esizenza kumazwe omhlaba, akulona iqiniso lokho okushiwo yikomkhulu i-White House, kokuthi amazwe omhlaba azonda inkululeko yethu kanye nedimokhrasi. Lawo ngamampunge odwa ipropaganda.

Ngomhlaka 22 kuMeyi, 2006 kumbhalo we-article yesihloko esithi, Come Out of the White House With Your Hands Up, uBlum wabhala wathi, Selokhu u-bin Laden ancoma incwadi yami, ngomhla ka, 19 Januwari, angikaze nginikezwe ithuba lokukhuluma kunoma yiyiphi ikhempasi. . . . Lokhu kwenzeka ngisho noma isikhathi sika-Januwari–Meyi kuvamise ukuba yisikhathi engisuke ngimatasatasa kakhulu ngezinkulumo kumakhempasi.

UBlum ushone ngomhla ka 9 Disemba, 2018 e-Arlington, Virginia ngenxa yokuhluleka kwezinso ukusebenza kahle i-kidney failure ubeneminyaka engu 85 lokhu kwenzeke ngemuva kokuliama kwi-apartment yakhe ezinyangeni ezimbili ezedlule.




#Article 110: DBZ Ntuli (337 words)


Deuteronomy Bhekinkosi Zeblon Ntuli (08 kuNhlaba we-1940) owaziwa ngoD.B.Z Ntuli okuyisifinyezo samagama akhe womathathu kanye nesibongo sakhe. UNtuli ungumbhali wamanoveli, izincwadi kanye nezindaba ezimfushane waseNingizimu Afrika, ubhala ngolimi lwesiZulu. UNtuli ungomunye wababhali abanegalelo elikhulu ekuthuthukiseni ukufundwa kanye nokuhlelwa kolimi lwesiZulu. Uphinde ahumushe izincwadi ezibhalwe ngolimi lwesiNgisi azihumushele esiZulwini, incwadi egqamile ayihumusha ile kaNelson Mandela, esihloko sithi Uhambo Olude Oluya eNkululekweni (Long Walk to Freedom). UNtuli ungomunye wabasunguli benhlangano yababhali eyaziwa ngokuthi Usiba.

UNtuli wazalelwa endaweni yasoGcotsheni, Eshowe, enyakatho neKwaZulu-Natali. Wafunda imfundo yamabanga aphakeme esikoleni samaKhatholika esiseMariannhill esaziwa ngokuthi iSt Francis College, lapho aqeda khona umatikuletsheni (ibanga le-12). Waphothula iziqu zakhe eNyuvesi yakwaZulu .

Ngenkathi eqeda kwethweswa iziqu zakhe waya kosebenza esiteshini sezokusakaza kwa-SABC lapho ayesebenza khona njengomdidiyeli kanye nomethuli wezinhlelo zesiZulu. Lomsebenzi wawenza iminyaka emithathu. Emumva kwalomsebenzi wathola umsebenzi eNyuvesi yaseNingizimu Afrika lapho ayezoba khona ngumfundisi eMnyangweni weZilimi zase-Afrika. Ngonyaka wezi-1978 wathweswa iziqu zobuDokotela weziNcwadi (D Litt Degree), wazithola khona eNyuvesi yaseNingizimu Afrika (UNISA). Waphinde waba yinhloko yomnyango omncane wesiZulu khona e-UNISA, lesi isikhundla asiphatha iminyaka engama-32 ngaphambi kokuthi athathe umhlalaphansi ngonyaka wezi-1999 . 

UMphemba wabhala izincwadi, ama-eseyi kanye nezindaba ezimfushane eziningi ezahlukahlukene. Usebhale washicilela izindaba kanye nama eseyi angama-16, eminye imisebenzi yakhe kubalwa izincwadi eziyi-10 kanye namaqoqo ezinkondlo ayisi-8. Kweminye imibhalo uphinde abhale ngokuhlanganyela eminye abe ngumhleli. Incwadi yakhe yokuqala esihloko sithi UBheka yashicilelwa eneminyaka engama-21 ngonyaka wezi-1962. Incwadi yakhe yesisbili, Ngiyoze Ngimthole yashicilelwa ngonyaka wezi-1970 .

UNtuli lapho aba khona negalelo elikhulu isezindabeni ezimfishane kanye nakuma-eseyi, nokho uphinde ahumushe imibhalo eminingi ayiyise esiZulwini. Imisebenzi yakhe yokuhumusha egqamile kubalwa incwadi kaNelson Mandela i-Long Walk to Freedom, wayiguqula yaba nesihloko esithi Uhambo Olunde Oluya eNkululekweni. Enye incwadi ayihumusha ileyo ka Kahil Gibran esihloko sithi The Prophet ayihumusha yaba nesihloko esithi UMphulofethi.

Ngemisebenzi yakhe yemibhalo ehlukahlukene usahlabana izindondo ezingaphezu kwama-20. Izihlandla ezine zilandelalana, eminyakeni engama-20 usahlabana neNdondo iBW Vilakazi (BW Vikazi Award) okuyindondo yombhalo wesiZulu oseqophelweni eliphezulu. Lendondo wayeyehlabana ngezincwadi zakhe okubalwa kuzo: Imicibisholo kanye Izezizenze okuyizindaba ezimfishane kanye nama eseyi, Izimpande okungumlando wemibhalo yesiZulu, kanye nethi Imilando YakwaZulu okungumdlalo. Imibhalo eyisithupa yezifundo zobudokela esibhaliwe ngemisebenzi yakhe .

 




#Article 111: UMkhosi woSelwa (272 words)


UMkhosi woSelwa noma uMkhosi wokweShwama owawugujwa ekuqaleni noma ekugcineni kwenkwindla. Lona ngumkhosi womthandazo wesizwe samaZulu lapho kusuke kubongwa khona konke okuhle okwenzeke onyakeni okubalwa kukho imvula, ukudla ikuningi, nokunye okuningi okuhle.  Kulo mkhosi inkosi iyona eqala ngqa ukudla okusha ukusanda kuvunwa emasimini. Ngalenkathi abantu abavumelekile ukuthi bakudle ukudla okusha inkosi ingakakudli. Owayengeqa lomthetho wayengabulawa nokubulawa ngoba wabe etshengisa ukungahloniphi ubukhosi kanye nabaphansi . Lomkhosi usuke wenzelwa kakhulu abesilisa abasebancane, ikakhulukazi abangakasokwa. Lona ngumkhosi osuka emandulo, futhi awugujwa amazulu kuphela kepha ugujwa izizwe esiningana ezise-Afrika eseNingizimu. Lona ngomunye wemikhosi eyavuselelwa iSilo samaBandla uGoodwill Zwelithini kaBhekuzulu, ngonyaka we-1990. ugujwa esigodlweni seNgonyama yamaZulu Enyokeni kwaNongoma ngayo yonke iminyaka ngenyaka kaZibandlela . 

Inkosi inyathela uselwa oluphekwa ngemithi enamandla. Inkosi ihlala igonqile. Kulendlu akungeni muntu ngaphandle kukanina nesalukazi esingasagezi. Inkosi iyawuzila umdlukulu wayo. Ngenkathi igonqile ihlala nsensila yayo kanye nenyanaga eyiqinisa ngamakhubalo anohlonzo., Amabutho akha amadlangala azungenze umuzi wenkosi. Ngale nkathi amabutho ahuba amahubo empi. Ekuseni nantamabama,e inkosi ikhwifa ilanga . 

Ngosuku lokungena komkhosi, kusondezwa umhlambi omnyama bese kulethwa inkunzi emnyama. Le nkunzi ayihlatshwa ngomkhonto noma ngesinye isikhali kepha amabutho asebenzisa izandla zawo ukuyibulala. Amabutho angena nayo esibayeni bese ayayizungeza eyisonta, ayiqhumise ithambo lesijungujungu. Iyabengwa. Umbengo unikwa inkosi ucwiliswe emithini enamandla. Inkosi imfimfithe iqatha ililahle. Imibengo iphonswa phezulu amabutho ayinqake, amfimfithe. Owele phansi awudliwa. Imbongi iqephuza inkosi bese imemezela ukuthi owezulu usedlile, ngakho izwe lingeshwama. Impendulo kuba ukuduma kuka Bayede uyizulu. Kuyagidwa kwenanywe kuhlatshwe ezekhethelo izinkomo, kufinywe ngendololwane. Abantu sebegadla ukudla okusha, bashaye udolo qina, dolo qina . 

Lona ngumkhosi osuka emandulo, futhi awugujwa amazulu kuphela kepha ugujwa izizwe esiningana ezise-Afrika eseNingizimu. Esizweni sakwaZulu lomkhosi waqalwa nguShaka kaSenzangakhona  Ebukhosini bamaSwazi umkhosi ofanba nawo lona ubizwa ngokuthi Incwala.. 




#Article 112: UNcibijane (138 words)


UNcibijane okanye Usuku loNyaka Omusha iholide lapho umhlaba wonke usuke ubungaza ukuqala konyaka omusha.   Ngokwesibalizinsuku se-Gregorian lolu suku lugujwa mhla zi-1 kuMasingana minyaka yonke. Ngalolu suku kuba khona imugubho eminingi emhlabani wonke jikelele. Lolu suku lubalulekile ngoba lihlanganisa abantu abaningi uma lubungazwa. Amazwe amaningi alugubha ngezindlela ezahlukahlukene lolu suku. 

Ngalolu suku kuba khona imigubho eminingi ezindaweni eziningi,kubungazwa ukuqala konyaka omusha. Ezintathakusa zalulu suku, abantu baphumela ngapahandle ukuyobuka amakhrikhethi anemibala ekhangayo futhi aqhuma ngezindlela ezahlukahlene. Abangani, izinhlobo kanye nezithandani bonke bahlala ndawonye ukugubha lolu suku. Abantu balugubha ngzindlela ezahlukahlukene abnaye bosa inyama, abanye hahambele imicimbi eyahlukahlukene esuke ibanjelwe ezindaweni ezahlukahlukene. 

ENingizimu Afrika sekwaba yisiko lokuthi ngesikhathi kushaya ihora le-00:00 ngesikhathi kushlukana unyaka iziteshi zomsakazo zidlale ingoma ngalesi sikhathi. Lengoma kuba yiyo ingoma yonkaya noma ehlukanise unyaka. Ingoma ehlukanisa unyaka esiteshini somasakazo sakwa-SABC, Ukhozi Fm kuba yiyo eba nedumela elikhulu. 




#Article 113: Maskandi (1197 words)


Masikandi umculo owasungulwa eNingizimu  Afrika oculwa ngolimi lwesiZulu. Lona umculo odlwalwa kakhulu ngesigincgci.Lo lu hhlobo lomculo ludume futhi luthandwa kakhulu esifundazweni saKwaZulu Natali okudala lokhu ukuzinza kwesizwe samaZulu kulesi sifundazwe. Yize umculo kaMaskandi udume kakhulu esifundazweni saKwaZulu-Natali ubuye uzwakale udlala kakhulu eGoli kanye naseKapa udlalwa ngamaZulu kulezi zindawo. Yize llu hlobo lomculo selinedumela esikhathini samanje, kususkela kudala wabe uthathwa njengomculo wabelusi bezinkomo ngabantui basemadolobheni okanye emalokishini. Abantu ababenza lolu hlobo lomculo babebukelwa phansi nawo lomculo ukhuzani nguye oseyinkosi kamaskandi

Igama elithi Masikandi lingumfakelwa olimini lwesiZulu lisuselwa egameni lesiBhunu elithi musikant uma lihunyushelwa esiZulwini lisho umuntu ongumculi  . Leli gama elithi uMaskandi lingasho uhlobo lomclo kanti futhi nomuntu owenza lomculu ubizwa ngoMasikandi, okusho ukuthi leli gama linemiqondo emibilili futhi lisetshenziswa ngokushintshana. UMasikandi umuntu owabe eziculela elekelelwa isigingci noma yinkostini . UMasikandi futhi ungasho umculo wesintu lapho umculi wawo ethula khona imizwa yakhe futhi ezibongela noma ezihasha, noma ecula ngalokho akubona emphakathini esebenzisa isiginci noma inkostina ukukhipha imisindo . 

UMculo kamasikandi kungashiwo ukuthi uwubuciko bomlomo lapho umqambi womculo usuke ethula khona imizwa yakhe, ezibongela noma ezihasha. Indlela awudlulisa ngawo lomyalezo ukuthi acule asebenzise nesigingci, okuyinto ehlukile kosonkondlo ngoba bona bayahaya abasebenzisi iziginci kanye nezinkostina. OMaskandi abaningi bacula ngezimo abahlangabezana nazo empilweni kanye nezinto abazibona nsuku zonke. Ukusebenzisa izibongo nezihasho ezingomeni zabo kwenza umculo kamasikandi uzwakalise sankondlo. Lolu hlobo lomculo lungabalulwa ngokuthi uhlobo lwenkondlo yesimanje. 

AmaZulu kusukela emandulo abe eyithanda ingoma futhi ekwazi ukuqamaba izingoma. Ngalezi zikhathi kwakungasethenziswa zinsimbi ukwenza umculo, kepha kwabe kusetshenziswa izigubhu, izimpomdo kanye namaphimbo nokunye okuningi. AmaZulu aqala ukubona isigingci ngonyaka ye-1880 lapho kwakufika khona amaPutukezi osebeni lwaseNatali, ukusbenzisa lezi zinsimbi zaseNtshonalanga indlela yokwenza umculo yabe isishintsha ngalesi sikhathi ngoba amaZulu azithola esesungula ezinye izinhlobo zomculo. 

Kodwa ngokufunda kuyavela ukuthi waqala ukwenziwa emahostela, ezindaweni zasemaphandleni kanye nasezimayini ngiminyaka yezi-50s. Ngokubuka umlando waseNingizimu Afrika ngesikhathi sengcindezelo ama-Afrika ikakhulukazi abesilisa babephoqelekile ukushiya ezindaweni zabo baye emadolobheni ukuyofuna umsebenzi. Abaningi babeya kosebenza emafemini abanye beya ezimayini ezimba igolide namanye amaminerali, lapha abesilisa babahlaliswa ezindaweni zasemahostela nguhulumeni wangeleso sikhathi abanye behlala ezikompolo zasezimanyini . 

Ezimanyini kanye nasemafemini kwabe kunezinhlanga ezahlukahlukene, phakathi kwalezi zinhlanga kwakukhona amaBhunu ayedlala umculo ngezinkostina kanye nezigingci. Lokhu kwawaheha kakhulu amaZulu kwagcina sekunomthelela omkhulu emculweni wesiZulu. NamZulu agcina eseyithathile lendlela yokudlaa umculo, nabo baqhamuka nohlobo lomculo lwabo lomculo olwagcina selubizwa ngokuthi uMaskandi . 

Kuwo lamahostela ukuze bazijabulise babelalela umculo kamsakandi owabe uqanjwa futhi uculwa ozakwabo ababesebenza nabo futhi behlala nabo. OMasikandi abaningi babeculela ukuthokozisa abantu ezindaweni ezahlukahlukene okubalwa kuzo emahostela, emgwaqeni kanye nasezindaweni ezinye eziningi. OMaskandi ngalesi sikathi babengawuqophi umculo wabe babewudlala kulezi zindawo ezibaliwe kuphele lapho, okusho ukuthi umculo wabe wabe uphelela khona kulezi zindawo wabe ungasabalali . 

UMaskandi wokuqala ukuqopha igama lakhe kwabe kungu John Bhengu owaduma kakhulu ngelikaPhuzushukela Bhengu, lomaskandi ungomunye womaskadi abaqala ukucula emakhoneni emigwaqo yeTheku. UJohjn Bhengu wafika eGoli ngeminyaka yezi-1950s wahlangana nomenzi womculo wombhaqanga waqopha imculo wakhe okokuqala osihloko sithi, Ilanga Libalele . Nguye owenza ukuba lolu hlobo lomculo luqgame futhi luthathwe njengolunye lohlobo lomculo waseNingizimu Afrika. Ukuqopha kwakhe izingoma zakhe futhi edlala nesigingci sakhe wazuza imakethe yamaZulu, okwenza kwabonakala ukuthi likhulu igalelo ilangadlalwa yilomculo. 

Omasikandi abaningi ngalesi sikhathi umculo wabo wabe uqondiswe ekulweni nohulumeni wobandululo. Ngeminyaka yezi-80s iqembu lomculo elabe lizibiza ngokuthi i-Juluka nalo labe lenza umculo kamasikandi, yize lei qembu laqala ukucula ngeminyaka ye-1970s. Leli qembu laqopha umlando ngokuthi lihlanganise umlungu kanye no-afrika ngesikhathi sobandlululo, okwadala izinkinga eziningi umculo walo wagcina usiuvaliwe ukudlalwa emsakazweni yaseNingizimu Afrika. IJuluka yabe lakhiwe nguJohnny Clegg kanye no Sipho Mchunu. Abaculi abafana noMgqashiyo Ndlovu, Mfaz'Omnyama, Thwalofu, Phuzekhemisi, Hashi Elimhlophe nabanye abaningi ababecula umasikandi ababumile ngazo lezi zikhathi. UBusi Mhlongo, Indlovukazi kaMaskandi, waba ngowokuqala wesifazane ukuba acule futhi aqophe lomculo, umculo kaBusi Mhlongo waba uhalanganisa umaskandi kanye noculo wokholo. Ihashi Elimhlophe naye wazakhela udumo oluningi ngaleminyeka, yize naye aqala ukucula ngenimnyaka yezi-1970s ngeminyaka yezi-1980s wabe eskhiphe ama-alibhamu amaningi aba yisasasa. 

Ngalesi sikathi isimo sabe simuncu eNingizimu Afrika njengoba kwabe sekubhekwe okhethweni lukazwelonke futhi kukhona nezimpi zezombusazwe abantu babefa ngalesi sikathi kubangwa zona ezombusazwe. Abaculi abafana noPhuzekhemisi nabanye abaningi amaculo abo abe ebehekise ekulweni nalolu dlame, beqgugquzela abantu ukuthi abashiye phansi izikhali. Iqembu lomculo elibizwa ngokuthi Izingane Zoma nalo lazenzela idumela ngalelinyaka, umculo waleli qembu wabe uqanjwa ngezehlakalo zezombuswazwe ezabe zenzeka nagalesi sikhathi, okusayindlela abasayisebenzisa namanje. Ngayo lenkathi seludlulile udlame, iNingizimu Afrika isisenkululekweni amaculo omasikandi amaningi abe esekhuluma ngayo lenkululeko. Umculo kamasikandi nawo wayidlala indima enkulu ekuletheni inkululeko eNingizimu Afrika. Abaculi abaningi umculo wabo babewudayisa kwamakhasethi nama sidi. Abanye babeqopha amavidiyo ayedlala kumabonakude amanye amavidioy adayiswe kumakhasethi evidiyo. Lokhu kutshengisa ushinthso noma impucuzeko ekudayiseni umculo. 

Umculo kamsakandi wabe usenedumela elikhulu ngoba amaculo amaningi abae esezwakala emskazweni amanye ayabonakala kumabonakude. Ngaso lesi sikathathi izinto okuculwa ngazo kanye nendlela okuculwa ngayo sekushintshe kakhulu uma kuqhathaniswa nangesikathi lomculo  usaqala. Iqembu lomculo uShwi noMuntekhala..Omasikandi abagamile ngalesi sikhathi kubala Umgqumeni ongasekho emhlabeni, Thokozani Langa, Mtshengiseni, Igcokama Elisha, Jaiva Zimnike, Amageza Amahle nabanye abaningi.Indlela yokucula loculo ayikakashinthsi kakhulu ngoba laba abacula lolu hlobo loculo basacula ngezimo zempilo, uthhando abanye bacula izihayo njengoba kwakunjalo kwasekuqaleni. Amaculo amasikandi adiyiswa ngama sidi omunye utholakala kwi-intanethi, banye omasikandi baqopha  amavidiyo bawadayise kuma dividi. 

Omsikandi kudala abaningi babengahamibisani nezemfashini, uma becula babevunula noma bazigqokele imiblaselo. Omsiakandi besimanje sebeyayibheka indlela ababukeka ngayo, ngoba manje iningi labo kungashiwo ukuthi bangoisweenka. Abasekho omasikandi abavunulayo uma beya kocula eziteji noma uma kunemicimbi. Lokhu kutshengisa ushintsho kule ndima yomculo, ukuthi nakhona isikhona impucuzeko . 

Umculo kamaskandi usuke wahlanganiswa nezinye izinhobo zomculo okubalwa kuzo i-Kwaito, house, hip-hop kanye nezinye izinhlobo. Iqembu lomculo weKwaito alabe laziwa ngokuthi yi-Boom Shaka elaliholwa nguLebo Mathosa lahlangana noHashi Elimhlophe ukwenza umculo ohlanganisa iKwaito kanye nomsakandi  . Umculi wohlobo lomculo we-hip-hop owaziwa ngokuthi u-Zuluboy esekhipha i-alibhamu yakhe yesibili esihloko esithi-Inqolobane wasebenza no-Bhekumuzi Luthulu emaculweni emaningi kule alibhamu. UZuluboy kule alibhamu wahlanganisa umculo we-hip-hop kanye nomsakndi wakhipha ingxube yomculo ayeyiqambe ngikuthi yi-skandihop . Akekho omunye oseke wanza okunje emculweni waseNingizimu Afrika . 

Umculo kamaskandi uyaqhakambiswa emsakazweni kanye nakumabonakude ezinhlelweni eziningi. Kumabonakude kukhona uhelo oludlala esiteshini sakwa-SABC u-SABC 1 uhlelo olubizwa ngokuthi Ezodumo lapho kuqhakambiswa imiculo yesintu. Kulelu hlelo kuqahakambiswa nomculo kamaskandi kuvela amaculo omasikandi abahlukene abanye bazocula bukhoma estudiyo salolu hlelo. Kunohlelo oludlala esiteshini somkazakazo Ukhozi FM olubizwa ngokuthi i-Sigiya Ngengoma kulolu hlelo kudlalwa umculo kamaskandi kuphela . Lapha kuqhakanjiswa umculo kamaskandi womsikandi asebengene shi kulendima nabasafufusa. UBhodloza Nzimande waba negaleleo elikhulu ekugqamiseni nasekuthuthukiseni ukudlalwa kwalomculo emsakazweni ikakhulukazi uKhozi FM , okwenza ukuba uzwiwe abalandeli abaningi kakhulu 
. 

Umcimbi wezindondo zomculo waseNingizimu Afrika owaziwa ngokuthi yi-South African Music Awards (SAMA), uyazama omaiskandi ngoba abanye sebeka basizithola lezi zindondo. Uhlobo uluningi lwemiculo wesintu okubalwa nomculo kamasikandi awukutholi ukugqanyiswa njengezinye izinhlobo zomculo kulezi zindondo . Yingakho kwasungulwa izindondo ezibhekiswe ngqo emculweni wesintu lezi zindondo ziqhakambisa igalelo labaculi bomculo wesintu wezinhlanga ezahlukahlukene. Umcimbi walezi zindondo ubizwa ngokuthi i-South African Traditional Music Achievment Awrds (SATMA Awards) ubanjwa minyaka yonke. Kukhona ezinye izindondo ezasungulwa zibizwa nhgokuthi amaNtshontsho kaMasikandi Awards kulelezi zindondo kuqhakambiswa futhi kugqanyiswa igalelo lomasikandi emculweni kamasikandi. Lezi zindondo zibanjwa minyaka yonke esifundazweni saKwaZulu-Natali ngoba yikuso lesi sufundazwe lapho kunabalandel abaningi bomculo kamasikandi. 
                           

Ngenkathi kungenwa onyakeni we-2017 kwaqopheka umlando, ngoba ingoma okwangenwa ngayo kuwo lonyaka kwaba ngeyamasikandi. Ukuhlukana konyaka we-1-6 sekungena owe-1-7 kwangenwa ngengoma ethi Siyobulal' uVan Dammne eculwa nguMroza Mkhathazi. Lo nyaka (2017) abathandi bamasikandi bawafunga ngokuthi unyaka wamabhinca ngoba phela kwaba kungenwe kuwo ngengoma kamasikandi. Lokhu kudla kwaleli culo lika masikandi umhlangananiso kwalinyusa idumela lalomculo ebantwini abaningi baseNingizimu Afrika, nababengawunakile bawunaka . 




#Article 114: Faith Gasa (449 words)


Faith Xolile Gasa (1945-04 kuNcwaba we-2005) wayelungu lePhalambde esifundazweni saKwaZulu-Natali emele iqembu leNkatha Freedom Party (IFP). UFaith Gasa waba negalelo elikhulu ekubunjweni kweNingizimu Afrika enoxolo, njengoba eyengusihlalo Wophiko Labesifazane ehlanganweni ye-IFP naye waba yilingu le-CODESA emele abesifazane. Waba negalelo kwimfundo yaseNingimu Afrika ngoba wangomunye ababeqeqesha futhi bethuthukisa uhlelo leMfundo yaseNingizimu Afrika ngesikhathi kuphela ubandlulo. 

UNkosikazi Gasa wazalelwa edolobheni laseBloefonteni elisesifundazweni saseFree State eNingizimu Afrika. Waphothula izifundo zakhe wathola i-diploma ezifundweni zobuhlengikazi ngonyaka we-1967. Emva kokuphothla izifundo zakhe wahlabana nomfundaze wokufunda izifundo ze-BA eNyuvesi yakwaZulu kusukela ngonyaka we-1968 kuya kowe-1972. Kule nyuvesi wabe eyofunda isizfundo zoMlando kanye Nesibhunu lapho kwathi ngawo unyaka we-1972 wakethwa ukuba angene esigungwini esimele abafundi (SRC). Kuyo lenyuvesi ilapho ahlangana khona noEnoch Gasa owagcina esengumyeni wakhe. bobabili beno Enoch bazibandakanya embuthweni owazina ngokuthi yi-Black Concious Movement.  

Ngonyaka we-1973 wathuthela edolobheni lase-Vryheid eNyakatho yakwaZulu Natali lapho ayeyofundisa esikoleni samabanga aphakeme Ikhethelo High School. Ngenkathi esenguthisha waba yilungu lenyunyana yothisha ayabe yaziwa ngokuthi yi-Natal Teachers Union okulapho aba ngumongameli walenhlangano isikhundla ayezosibamba impilo yakhe yonke. Khona endaweni yaseVryheidi wazibandakanya kakhulu emsebenzini eyahlukahlukene yokusiza umphakathi. Ngaso lesi sikhathi eseseVryheid wajoyina iqembu lezombusazwe elabe lisanda kubunjwa ngaleso sikhathi okwabe kuyi-IFP .

Wabe engumhloli wezikole esifundazweni sakwaZulu-Natali. Ekubeni ngumhloli wezikole waphinde abe nelezikhundla ezilandelayo :

Kusukela ngonyaka we-1975 waba yilungu le-Inkatha Freedom Party. Ngonyaka we-1991 uFaith wathola iskhundla sokuba ngunobhala kulenhlnagana yezombusazwe. Kuwo lonyaka futhi waphinda wakhushsulelwa eskhundleni sokubanguSihlalo Wophiko Labesifazane enhlanganweni ye-IFP. Lolu phiko labesifazane lalenhlanagano labe lisebenzisana nehlnagano i-African National Congress (ANC) ngesikhathi kunodlame olukhulu olwabe luphakathi kwalaqembu ezombusazwe. Ngonyaka we-1994 emva kokhetho lukazwelonke wathola ithuba lokuba yilungu lephalamende laseNingizimu Afrika emele iqembu l-IFP. Wagcina eseyilungu lesishayametheto saKwaZulu-Natali .. 

Ngonyaka we-2000 wajutshwa nguNdunaknulu wakwaZulu Natali ngaleso sikhathi uMphathiswa uLionel Mtshali ukuba abe ngungqonqoshe wezeMfundo namaSiko esifundazweni sakwaZulu Natali. Wajutshwa kulesi sikhundla ngoba ungqongqoshe wangaphambilini u-Eileen KaNkosi-Shandu okwabe kunezinsolo zokuthi uqasha abantu ngetiye emynagweni. UFaith wayesilungele lesi sikhundla ngoba wake waba nguthisha ngaphambilini futhi wabe eyilungu lenhlangano yothisha i-Natal Teachers Union shuthi wabe ezazi izingqinamba ezibhekene nothisha nokufundisa. 

Lesi sikhundla sokuba ngungqonqoshe saba nzima kuyena, ngoba esanda kuqala wabe engasebenzeli ehhovisi enokusola ukuthi lithathakathiwe, nagaloku waba esola ungonqongqoshe owayengaphambi kwake ukwenzeni lomkhuba. Wayesola ukuthi ihhovisi lithakathiwe ngoba ngenkathi esekulesi sikhundla wabandakanyeka ezingozini ezimbili zemoto kodwa wanagalimala kakhulu, yikho lokhu okwanyusa izinsolo zokuthi kukhona isindla semfene. Waphinde wakhala ngokungalalelwa ngabasebenzi basehhovisi ngoba babe bethembeke kakhulu kuEileen KaNkosi Shandu yena befuna ukumdicilela phansi. Kwathi ngonyaka we-2001 wakhetha ukusula esikhundleni sokuba ngungqongqoshe wezemfundo KwaZulu-Natali ngenxa yezinkinga abae ebhekene nazo kulesi sikhundla. Ekusuleni kwakhe kulesi sikhundla waqhubeka waba yilungu leSishayamthetho saKwaZulu-Natali. 

UFaith Gasa waxinwa ukugula isikathi eside esibhedlela esindaweni yaseRichards Bay. UFaith wadlula emhlabeni kusaphele izinyanga ezimbili nje vo emva kokushona komyeni wakhe. Washiya abantwana abahlanu. Umcgwabo wakhe wabanjelwa e-Imbizo Hall endaweni yaseMpangeni . 




#Article 115: Rolfes Robert Reginald Dhlomo (104 words)


URolfes Robert Reginald Dhlomo (1906 #x2013; 1971) wayengumlobi waseNingizimu Afrika, intatheli, nosomlando ozalwa eSiyamu, Edendale esifundazweni saKwaZulu Incwadi yakhe An African Tragedy, eyashicilelwa ngowe-1928, yayiwumsebenzi wokuqala wokuqamba olotshwe ngowomdabu waseNingizimu Afrika ukuba uvele njengencwadi. Kanye nomfowabo uHerbert , wasebenzela njengentatheli nomhleli amaphephandaba i-Bantu World neLanga laseNatali.  Wabhala amanoveli akhe alandelayo ngesiZulu. 

Wabhala izincwadi ezinhlanu zomlando mayelana namakhosi akwaZulu, zasetshenziswa kakhulu njengemithombo yezomlando waseNingizimu Afrika kubafundi besikole ngesikhathi sobandlululo, kuze kube manje.  

i-Selected Short Stories yakhe yashicilelwa kuqala ngowe-1975 yi-Institute for the Study of English in Africa.  Ushicilelo olwalubuyekezwa lwashicilelwa eNingizimu Afrika yileyiya-Institute for the Study of English in Africa, e-Rhodes University, ngowe-1996 ISBN 0-86810-307-1




#Article 116: Griffiths Mxenge (468 words)


UGriffiths Mlungisi Mxenge (27 Nhlolanja 1935 - 19 ngoLwezi 1981) wazalelwa KwaRayi , indawo yokuhlala yasemakhaya ngaphandle kwedolobha laseKing Williams, eMpumalanga Kapa. Wayengummeli wamalungelo abantu, eyilungu le- African National Congress (i-ANC) kanye nesishoshovu sokulwa ngombuso wobandlululo waseNingizimu Afrika . 

UGriffiths Mlungisi Mxenge wayeyindodana endala kaJohnson Pinti noHannah Nowise Mxenge. Abazali bakhe babengabalimi KwaRayi. Waqala imfundo yamabanga aphezulu esikoleni samabanga aphezulu eForbes Grant Secondari, eGinsberg kodwa waqeda umatukuletsheni wakhe esikoleni saseNewell High ePort Elizabeth ngezi-1956.  

Nge-1959, wathola iziqu ze-bachelors e-Nyuvesi yaseFort Hare ezifundweni ezigxila kwi-Roman Dutch Law nesiNgisi.  Wajoyina inhlangano ye-African National Congress Youth League ngesikhathi efunda.  Umkhankaso Wokuphikisana nemithetho yobandlululo owawubizwa ngokuthi yi-Defiance Campaign kanye neCongress of the People eKliptown kwaba nomthelela ekuqondisiseni kahle ezepolitiki noma ezombangazwe  

Wabhalisela izifundo ze-LLB degree eNyuvesi yaseNatali kodwa ngo-1962, ngawo lowo nyaka waganana noVictoria Mxenge . 

Ngo-1966, izifundo zakhe zaphazanyiswa lapho egqunywa ejele ngaphandle kokuquliswa icala (detention) izinsuku ezingama-190. Nge-1967, waboshwa iminyaka emibili eRobben Island ngaphansi koMthetho wokucindezela ubuKhomanisi kanye nokuqhubekisela phambili izinhloso ze-ANC. Indodana yokuqala kaMxenge, uMbasa, yazalwa ngesikhathi eboshiwe.  

Nge-1969, uMxenge wakhululwa eRobben Island futhi wanikezwa isijeziso somyalelo wokuvalwa umlomo (banning order) iminyaka emibili kanti phakathi kwezinye izinto lo myalelo wawumvimbela ukuthi angalubeki unyawo eNyuvesi.  Ngosizo lukaDean of Law Faculty, uSolwazi ongasekho uTony Matthews, wakwazi ukuqeda izifundo zakhe ze-LLB futhi waziphothula nge-1970. 

Indodana yakhe yesibili, uViwe wazalwa ngo-1970. 

Nge-1971 uMxenge waqala ukusebenza ngaphansi koqeqesho nokwenganyelwa nguRabie Bugwandeen weNatali Indian Congress.  Wabuye wazeziswa ngomyalelo wokuvalwa umlomo weminyaka emihlanu ngalowo nyaka. 

Nge-1974, wamukelwa ukuba ngummmeli weNkantolo Ephakeme yaseNingizimu Afrika iSupreme Court of South Africa. Ngonyaka olandelayo, nge-1975, wavula ihhovisi lakhe lobumeli lezomthetho eThekwini.  Indodakazi yakhe, uNamhla, nayo yazalwa.  Wamela amalungu e-African National Congress namanye amaqembu. Okwaziwa kakhulu, wamela uJoseph Mduli, ilungu le-ANC noMkhonto WeSizwe, owabulawa ngesihluku. Ngengqayizivele engavamile, ngemuva kwemizamo kaMxenge, kanye nengcindezi yamazwe angaphandle, amaphoyisa amane abekwa icala lokubulala uMduli.  

UMxenge waphinda wagqunywa ejele ngaphandle koukbekwa icala, ngenxa yendima yakhe kwicala lokubulawa kukaMduli. 

Wayeyilungu leKomiti elaligqugquzelela ukukhululwa ejele kukaMandela futhi wasebenza njengelungu lenhlangano yabaMmeli bamalungelo abantu iLawyers for Human Rights. UMxenge wayengomunye wamalungu asungula inhlangano ye-South African Democratic Lawyers Association.  

Nge-1981, uMxenge wabulawa yiqembu lezigelekeqe lababulali ababesebenzela umbuso wobandlululo , elaliholwa nguDirk Coetzee, elokishini laseMlazi eningizimu neTheku. Wadunywa ngaphambi kokuba izigebengu zababulali zombuso wobandlululo zimgwaze izinhlandla zamanxeba angama-45, zamgidlabeza ngesando futhi zamnqamula umphimbo wakhe. Umzimba wakhe watholakala eduzane nenkundla yebhola e-Umlazi.  

Eminyakeni emine ngemuva kokubulawa komyeni wakhe, uVictoria Mxenge wadutshulwa wabulawa phambi kwezingane zakhe ekhaya labo laseMlazi eThekwini. 

Ngomhlaka-4 kuNovemba 1996, umphathi wezigelekeqe zaseVlakplaas,uDirk Coetzee, wanikeza ubufakazi ngokubandakanyeka kwakhe ekubulaweni kukaGriffiths Mxenge.  Wabuye wacela ushwele kwiKhomishana yamaQiniso Nokubuyisana. Ngisho noma abomndeni kaMxenge baphikisana nesicelo sakhe sikashwele, uCoetzee wanikezwa ushwele.  

UMxenge nomkakhe bobabili banikezwa i-Order of Luthuli yeSiliva nguhulumeni waseNingizimu Afrika.  Umklomelo wakhe waqaphela nokubonga ukuzinikela kwakhe emkhakheni wezomthetho kanye nokuzinikela kwakhe okukhulu akwenza ekulweni nombuso wobandlululo eNingizimu Afrika  

Inkulumo yesikhumbuzo ngoVictoria noGriffiths Mxenge ibanjwa kunyaka nonyaka eHoward College yaseNyuvesi yaKwaZulu Natali. 




#Article 117: Robert McBride (police officer) (424 words)


URobert McBride

URobert McBride (owazalwa ngo-6 kuJulayi 1963) wayeyisikhulu samaphoyisa edolobheni elikhulu kuMasipala wase-Ekurhuleni.  Ngesikhathi sobandlululo wayeyilungu loMkhonto weSizwe , uphiko oluhlomile le-African National Congress, futhi waboshwa wagwetshwa ngecala le-terrorism ngemuva kokuba ehlasele iklabhu yasebusuku eyayibhizi kakhulu, ngesikhathi sohlaselo lwakhe kwaba abantu abathathu.   

NgoFebruwari 2014 uMcBride waqokwa njengoMqondisi Omkhulu we- Independent Police Investigative Directorate .   NgoMashi 2015 wamiswa emsebenzini kulesi sikhundla emiswa  nguNgqongqoshe Wezamaphoyisa.  Isinqumo sagudlulelwa eceleni yiNkantolo yoMthethosisekelo yaseNingizimu Afrika ngoSeptemba 2016.  

UMcBride wazalwa esibhedlela sase-Addington futhi wakhulela eWentworth, isabhabhu eyayibeke ngokobandlululo lwebala njengeyamaKhaladi le ndawo cishe iyibanga lamakhilomitha angu 11 ukusuka eThekwini, lapho abazali bakhe babengothisha.  Wafunda e-Fairvale High School eWentworth futhi wabamba iqhaza kwimidlalo yebhola lombhoxo (iragbi), i-karate, umdlalo wesibhakele, i-chess, i-hockey kanye nebhola lezinyawo.  Ngemuva kokushaywa ngumfana osekhulile endaweni yangakubo, uyise wamfundisa  ubuciko bokulwa be-martial arts. 

Wathuthuka ngezepolitiki (ezombangazwe) esemncane ngenxa yomthelela kababa wakhe.  Wathonywa ikakhulukazi yizincwadi ezimbili Ik: A.J Venter yesihloko esithi: Coloured: A Profile of 2 Million South Africans, echaza imizamo yezishoshovu zezombusazwe zamaKhaladi ezifana noJames April, uDon Mattera , uJakes Gerwel, uBasil February, noyisekazi wakhe, uMfundisi, Clive McBride; kanye ne-Soledad Brothers: The Prison Letters of George Jackson, ezabhalwa yilungu elasungula i-American Black Guerrilla Family. 

UMcBride wayaziwa kakhulu ngobuholi bakhe kwi-cell eyabhoma iresturenti ye obhekene nebhola elithi Why Not Restaurant kanye ne-Magoo Bar eThekwini ngomhla ka-14 Juni 1986, uhlaselo lapha khona okwafa abesifazane abathathu abamhlophe kwathi abangu-69 balimala. Waboshwa futhi wabekwa icala lokubhoma eThekwini, wagwetshwe isigwebo sokubulawa, kodwa kamuva waxolelwa kwisigwebo sokubulawa ngesikhathi esendaweni ejele lapho ayelindele khona ukubulawa. Ngo-1992, wakhululwa ejele ngemuva kokuthi izenzo zakhe zithathwe njengezombusazwe noma ezepolitiki.  Kamuva wanikezwa ushwele kwiKhomishana Yamaqiniso nokuBuyisana iTruth and Reconciliation Commission (TRC), eyanikezela ukuxolelwa kwabantu uma bedalula amaqiniso ngokuphelele kwizenzo zodlame ezazigqugquzelwa ngumzabalazo wezepolitiki noma umbangazwe ngemuva kokuba i-ANC ishintshe ukuphika kwayo kwizenzo zakhe zezepolitiki ukuthi yiyo eyayinikeze umlayezo wokubhoma.  Uhulumeni weNingizimu Afrika, ngaleso sikhathi, wayeqikelela ukuthi isenzo sikaMcBride kwakuyisenzo sokuhlasela nje izakhamizi ezingahlomile nezingenacala ngaphandle kwesizathu. 

Umbiko we-Truth and Reconciliation Commission (South Africa) wathi, Kubonakala sengathi akuwona amaxhova alesi senzo eyangamalunga ezamaphoyisa aseNingizimu Afrika. Ngaphezu kwalokho, ukugxekwa okuqondiswe ebunhlolini obenziwa ngendawo ye- Why Not Bar kungase kube ngezifanele.  Kungashiwo ukuthi, kwakumele ukuthi uMcBride aqinisekise ngesikhathi ukuthi iningi lalabo ababezothinteka ngohlaselo lwakhe lokubhoma kwakufanele ukuthi kubonelelwe, nokuthi kwakungenzeka imiphumela ibe ngaphezulu kokwakulindelwe.   UMcBride nabanye banikezwa ushwele wokuxolelwa ngohlaselo ngisho noma ikhomishana yathola ukuthi ukuqhunyiswa kwebhomu kwabaukuhlukunyezwa okukhulu kwamalungelo obuntu,  kanye namanye amacala abandakanya ukulekelelwa kukaGordon Webster ukuthi abaleke emaphoyiseni. Ngo-2006, uMcBride waklonyeliswa ngendondo ye-Medal in Silver and the Conspicious Leadership Star, anikezwa yona ngabebutho lezempi likazwelonke i-South African National Defence Force ngomsebenzi wakhe kanye nobuholi kwibutho loMkhonto We Sizwe.    




#Article 118: Jeff Radebe (237 words)


UJeffrey Thamsanqa Jeff Radebe (owazalwa ngo-Agasti ka-1953) ungumholi wezombangazwe waseNingizimu Afrika owaqokwa njengoNgqongqoshe Wezamandla nguCyril Ramaphosa ngo-26 Febhuwari 2018.  Waqala ukusebenza kuhulumeni waseNingizimu Afrika njengoNgqongqoshe ehhovisi likaMongameli ukusukela ngo-2014 kuya ku-2018.  Ngaphambili wayeNgungqongqoshe Wezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo kusukela ngo-2009 kuya ku-2014.  U-Radebe yiLungu leKhabhinethi eselibe yilungu isikhathi eside kakhulu likwiKhabhinethi, njengoba ebe yingxenye yombusu nokuba kwikhabhinethi isikhathi eside ukusukela ngonyaka ka-1994 nangaphansi kwabo bonke oMengameli ukusukela ngo-1994 ngemuva kokuba kuqedwe inqubo yombuso wobandlululo.

U-Radebe wazalelwa eCato Manor, wahlala khona kwaze kwaba ngo-1958 lapho umndeni wakhe wasuswa ngendluzula waphoqelelwa ukuya KwaMashu .   Ushade noBridgette Radebe, ongusomabhizinisi  wokuqala wabantu abamnyama kwezezimayini eNingizimu Afrika kanye nodadewabo wenjinga ecebe kakhulu engu-billionaire mining magnate, uPatrice Motsepe. Wafunda isiqu sezomthetho eYunivesithi yaseZululand, futhi waqeda isiqu se-LLM kwezoMthetho Wamazwe Omhlaba eKarl Marx University eLeipzig ngo-1981.  

U-Radebe wajoyina i-African National Congress (ANC) ngo-1976, ngesikhathi esengumfundi. Ngonyaka ka-1977 i-ANC yathumela uRadebe eMozambique, futhi maduzane ngemuva kwalokho wathunyelwa eTanzania lapho asebenza khona njengentatheli yezindaba esiteshini somsakazo eDar es Salaam. Ngemuva kokungena ezweni ngokungemthetho, lapho ayethunyelwe yi-ANC ngaphakathi ezweni, uRadebe waboshwa ngo-1986, wabekwa icala ngaphansi koMthetho wobuphekula obese- ngaphansi kukahulumeni wobandlululo. Wagwetshwa iminyaka engu-10 ejele eRobben Island. Ngemuva kwesiteleka sezinsuku ezingu-12, uRadebe wakhululwa ejele ngo-1990. 

Ngemuva kokhetho lwentando yeningi luka-1994, uRadebe wasebenze njengoNgqongqoshe Wezemisebenzi Kahulumeni Emiphakathini ngaphansi kukaMongameli uNelson Mandela.  Ngaphansi kobuholi bukaThabo Mbeki, uRadebe wasebenza njengoNgqongqoshe Wezinkampani Zikahulumeni (1999-2004) nanjengoNgqongqoshe wezokuThutha  (2004-2009). 

Ngo-26 Febhuwari 2007, uRadebe waqokwa njengoNgqongqoshe WezeMpilo obambele ngenxa yokugula okwakuqhubeka kukaNgqongqoshe wezeMpilo uManto Tshabalala-Msimang .  




#Article 119: Chris Hani (1212 words)


Chris Hani (28 Nhlangulana 1942 – 10 Mbasa 1993) wazalwa ngelika Martin Thembisile Hani wabe engumholi weqeumbu lamakhomanisi eNingizimu Afrika elaziwa ngokuthi i-South African Communist Party (SACP) aphinde abe ngumsebenzi ophuzulu woMkhonto weSizwe. UHani wabe engumphikisi onolaka wohulumeni wobandlululo, wabulawa isigungu ngonyaka we-1993 .

UThembisile Hani wazalwa mahla zingama-28 kuNhlangulana 1942 edolobheni elincane eCofimvaba, eTranskei. Ngokuzalwa ungowesihlanu ezinganei eziyisithupha. Ngonyaka we-1957 uHani waya kofunda esikoleni i-Lovedale lapho ayeyoqedela khona iminyaka yokugcina emibili. Emfundweni useke waqeda amabanga amabili onyakeni owodwa kabili. Kwathi eseneminyaka eyi-12 emva kokuzwa ubaba wakhe echaza ngohlelo lobandlulo kanye neqembu le-African National Congress waba nexhala lonkungena kwi-ANC kodwa iminyaka yayingamvumeli, wayesemncane kakhulu . Eseneminyaka engama-15 esikoleni saseLovedale uHani wajoyina uPhiko Lwentsha le-ANC (ANC Youth League), yize ukuzibandakanya kwezombuswazwe kwabe kungavumelekile ezikoleni zabamnyaka ngenkathi yobandlulo. Wagqugquzela abanye abufundi ukuba bajoyine iqembu le-ANC . 

Ngonyaka we-1959 uHani wafunda isiNgisi, isiLathini, kanye nemibhalo yesimanje neyomdabu eNyuvesi yaseFort Hare endaweni yase-Alice eMpumalanga Kapa  and  modern and classical literature.. Akazange azibandakanye kwezemidlalo wacshunwa ethi,Ngincamela ukuzibandakanya ekulweni nobandlulo kunokudlala ezemidlalo. UHani kwingxoxo aba nayo kwiWanki ikhampeni wabalula ukuthi wayethole iziqu zakhe eNyuvesi iRhodes . 

Eseneminyaka engama-15 uHani wajoyina i-ANC Youth league njengesishoshovu sokulwa nholelo lwemfundo i-Bantu Education Act. Emva kokwethweswa iziqu zakhe wajoyina Umkhonto weSizwe (MK) okwabe kuwuphiko lezempi le-ANC. Emva kokuboshwa ngaphansi komtheto weSuppression of Communism Act, okwabe kuwumthetho ocindezela ubukhomanisi, waya ekubhaceni ezweni laseLesotho ngonyaka wezi-1963 . Ngenxa yokuzibandakanya noMkhonto weSizwe uHani waphoqwa uhulumeni waseNingizimu Afrika ukuba aye ekudingisweni okuyilapho alishitsha igama likaTembisile wethiwa elikaChris . 

Waqeqeshelwa kwezempi laseSoviet Union waphinda waba kwimkhankaso eMpini yeNkululeko eZimbabwe (Zimbabwe War of Liberation) ebuye ibizwe ngokuthi yi-Rhodesian Bush War. Kulemikhankaso Umkhonto weSizwe wabe usebenzisana neZimbabwe People's Revolutionary Army okwabe kuwuphiko lezempi laseZimbabwe elalilwela inkululeleko  ngasekupheleni kweminyaka ye-1960s. Umsebenzi i-Luthuli Detachment waqinesekisa isithunzi sikaHani njengesosha embuthweni omnyama owathatha owangena empini nobandlululo kanye nablingani balo. Indima yakhe njengomulwi.......Ngonyaka we-1969 wabhalisana nabanye abayi-6, i-'Hani Memorandum 'eyayigxeka kakhulu ubuholi bukaJoe Modise, uMoses Kotane namanye amaqabane angabaholi.   

ELesotho wahlela umsebenzi wobuphekula we-MK eNingizimu Afrika. Ngowe-1982 uHani wabe esgqame kakhulu kungokuba kwasekhona imizamo yokumbulala, okwathi ekugcineni wathuthela ekomkhulu le-ANC eLusaka, eZambia. Njengenhloko ye-Umkhonto weSizwe, kwakungumsebenzi wakhe ukulwa nobudlova bamvukelambuso ayengahumbisabisani nobukhomanis kwi-ANC emakamu okuboshwa, kodwa wenqaba ukuthi wadlala indima ekuhlumezeni okuhlanganisa ukuzweisa ubuhlungu kanye nokubulala.

Emva kokuchitha isikhathi eside emguhlanganisi wangasese eNingizimu Afrika phakathi neminyaka ye-1970s, wabuyela eNignizimu Afrika ngokugcwele emva kokususwa kwesinqabelo se-ANC ngonyaka we-1990, wathatha izintambo kuJo Slovo njengenhloko yeSouth African Communist Party mhla ziyi-8 kuZibandlela 1991.

UChris Hani wabulawa isigungu mhla zingama-10 kuMbasa 1993 ngaphandle kwekhaya lakhe eDawn Park, okuyindawo eesdolobheni laseBoksburg ehlala izinhlanga ezixubile. Wamiswa nguPholishi onguntamolkuhuni wokufika owabe engihambisani nobukhomanisi ogama lakhe nguJanusz Waluś owamdubula ngenkathi ephuma emotweni yakhe. UWalus wabaleka endewani yesigameko kodwa washeshe waboshwa emva kukuthi uMargareta Harmse, umama wamhlophe wase-Afrikaner, wabona uWalus ngqo ngemuva kwesigameko, ngenkathi edlula ngemoto, wathinta amaphoyisa. Umakhelwane kaChris Hani naye wabona kwenzeka lesi sigameko emva kwesikakathi wakhomba uWaluś  kanye nemoto ayeyshayelo ngaleso sikhathi. UClive Derby-Lewis owabe eyilungu eliphezulu ePhalamende leSouth African Conservative Party owayephinde abe nguNgqonqgoshe oyisithunzi weZindaba zoMnotho ngaleso sikhathi, wayesanda kutsheleka uWaluś isibhamu, naye waboshwa ngegalelo lakhe ekubulaweni kukaHani. I-Conservative Party yabe ihlubuke kwi-National Party (NP) eyayibusa ngokuphikisana nezinguquko zikaP.W. Botha. Ngemuva kokukhethwa kuka-1989, kwakuyiqembu lesithathu elinamandla kakhulu eNdlu yeMhlangano, ngemuva kweNP, futhi ephikisana nokuqedwa kobandlululo kukaF.W. de Klerk. 

Ngokomlando, ukubulawa kubonakala njengokushintsha.....Uthuthuva olukhulu lwalandela emva kwalomshophi kwaba khona ingebhe yokuthi ezweni kungase kuqubuke udlame. UNelson Mandela wathula inkulumo eyibhekise esizweni enxenxa abantu ukuthi behlise umoya kule nkulum wabe athathwa njengo'Mongamemeli'nakuba wabe engakabu ngumongameli ngokusemthethweni wezwe: 
Kusihlwa ngizama ukufinyelela kuwo wonke umuntu waseNingizimu Afrika, omnyama nomhlophe, ekujuleni kobuntu bami. Umuntu omhlophe, ogcwele ubandlululo nenzondo, weza ezweni lakithi futhi wenza isenzo esibi kangangokuthi isizwe sethu sonke manje sibhekene nenhlekelele. Sifazane omhlophe, osuka emaBhunwini, wafaka impilo yakhe engozini ukuze simazi, futhi alethe ubulungiswa, lo mbulali. Ukubulawa kukaChris Hani okunesihluku kwaletha ukushaqeka okukhulu ezweni lonke kanye nasemhlabeni.... Manje sekuyisikhathi sokuba bonke abantu baseNingizimu Afrika bame ndawonye ngokumelene nalabo, kusukela kunoma iyiphi ingxenye, bafisa ukubhubhisa lokho uChris Hani anikela ngempilo yakhe ukuze -  inkululeko yethu sonke. 
  
  Tonight I am reaching out to every single South African, black and white, from the very depths of my being. A white man, full of prejudice and hate, came to our country and committed a deed so foul that our whole nation now teeters on the brink of disaster. A white woman, of Afrikaner origin, risked her life so that we may know, and bring to justice, this assassin. The cold-blooded murder of Chris Hani has sent shock waves throughout the country and the world. ... Now is the time for all South Africans to stand together against those who, from any quarter, wish to destroy what Chris Hani gave his life for – the freedom of all of us.
Nakuba udlame aluqubukanga emva kwalomshophi,  izinhlangothi zombili zenqubo yokuxoxisana zaqhuba ngokushesha futhi kwaba nesivumelano sokuthi ukhetho lentando yeningi kufanele lwenzeke mhla zingama-27 kuMbasa 1994, emva konyaka ngemva kokubulawa kukaHani.  

Bobabili uJanusz Walus noClive Derby-Lewis bagwetshwa ngesigwebo sentambo ngecala lokubulala. UmkaDerby-Lewis, uGaye, watholakala emsulwa ecaleni lokubulala. Isigwebo salamdoda womabili kwaba ngesikadilikajele ngoba isigwebo sentambo sachithwa emva komyalelo osuka eNkantolo yoMthethosisekelo ngonyaka we-1995.  Izicelo zabo zachithwa lapho i-TRC ikhipha umyalelo owawuthi laba bobabili babengathunywanga muntu . Ngemuva kwemizamo eminingi eyayihluleka, uDerby-Lewis wanikezwa ushwele wezempilo ngoNhlaba wezi-2015, ngemuva kukuthola ukuthola ukuhti unomdlavuza wamaphaphu obulalayo, wadlula emhlabeni emva kwezinyanga ezingama-18, mhla zi-3 kuLwezi wezi-2016. 

Mhla zi-10 kuNdasa 2016, iNkantolo eNkulu yaseNingizimu Afrika eseNyakatho eGauteng, yayala ukuthi uWalus akhishwe ngoshwele futhi inikezwe izimo zebheyili. UMnyango Wezobulungiswa Nezinsizakalo Zokuqondisa Izigwegwe wafaka isikhalo ngesiqumo sashwele, eNkantolo Ephakeme Yokwedlulisa Izikhalazo eBloemfontein.  Umnyango wezaseKhaya ungahoxisa ubuzwe bakhe baseNingizimu Afrika. 

Ukubulawa kukaHani kwaheha amahebezi eminingi emayelana nokubandakanyekanyeka kwabangaphandle. Umbiko wokugcina we-TRC wona wathi, awukwazanga ukuthola ubufakazi bokuthi laba ababili ababeboshelwe ukubulala uChris Hani babelandela umnyelelo ophuma enzinhlanganweni zaphesheya, amaqembu ezokuphepha okanye ovela phezulu embuthweni yonantamolukhuni .

UHano wabe engumholi....futhi onokwesekwa okukhulu yintsha eyabe ilwa nobandlululo. Ngesikhathi edlula emhlabeni wabe engumholi odumeile we-ANC ukulandela uNelson Mandela futhi ngezinye izikhathi wayebhekwa njengesitha ebuholini benhlangano bangaleso sikhathi . Ukulandela ukwenziwa kwe-ANC ibe semthethweni, ukweseka kukaHani inqubo yokuxoxisana nohulumeni wobandlululo kwakubaluleke kakhulu ekugcineni amabutho esemqgeni .  

Ngonyaka we-1993 isazi sefilosofi saseFrance uJacques Derrida wanikezela i-Specter de Marx kuHani. Ngonyaka we-1997 Isibhedlela iBargwanath, okungesinye sezibhedlela ezinkulu emhlabeni, yaqanjwa kabusha yaibazwa ngokuthi yiChris Hani Baragwanath Hospital ukumkhumbula . NgoMandulo we-2004 uHani wakhethwa waba ngowama-20 kwabayi-100 kabakhulu eNingizimu Afrika.  

Ezinsukwini emva kokubulwa kwakhe, iqembu lomculo we-rock iDave Matthews Band (omculi ophambili kanye nomshayi wesigcingci ngu Dave Matthews, ongowokudabuka eNgingizimu Afrika) ukudlala kulokho okwagcina kungu #36. Okuqukethwe kokuqala kwakuqukethe izinhlamvu zomculo ezimayelana nokudutshulwa kukaHani. Izinguqulo zakamuva, uHani wabe esemqondweni kaHani, futhi wayephindaphinda umucu othi:Hani, Hani come and dance with me okwagcina sekuyikhorasi yeculo. Kamuva uMatthews wayekholelwa ukuthi iculo laba linokunama okanye injabulo eningi kunendikimba ayeyihlosile, ngalokho walishintsha lathi:Honey. Laba yintandokazi iminyaka, umculo wasombuluka waba isisekelo sesingili yowezi-2001, EverydayUkwethulwa kwengoma kule fomu yokugcina, yaba ngethandwa ngabantu abaningi nge-2001, iqala ngezihlwele zicula umucu  Honey futhi izihlwele kanye neqembu, ngokuvamile basebenzisa ukuvala ingoma futhi . 

I-Opera emfushane, Hani eyayibhalwe nguBongani Ndodana-Breen kanye ne-libretto ikhiqizwe ngumkhiqizi wamafilimu uMfundi Vundla banikwa igunya lokuyenza yi-Cape Town Opera kanye neNyuvesi yaseKapa yakhonjiswa okokuqala eBaxter Theatre mhla zi-21 kuLwezi 2010 . 

UMasipala wesifunda eMpumalanga Kapa wabizwa ngokuthi uMasipala wesiFunda saseChris Hani. Lesi sifunda sihlanganisa i-Queenstown, Cofimvaba no-Lady Frere  . UMasipala waseKhaya waseThembisile Hani eMpumalanga nawo ubizwa ngegama lakhe. 

Ngezi-2009, ngemuva kokunwetshwa kweCentral Line eKapa, i-terminus entsha ephakela izindawo esizempumalanga yeKhayelitsha yethiwa elikaChris Hani. 




#Article 120: Morris Isaacson High School (196 words)


 UMorris Isaacson High School yisikole samabanga aphansi e- Soweto . Eyasungulwa ngo-1956, lesi sikole sathatha indima ebalulekile ekuqaleni kokuvukela kweSoweto ngo-1976. 

Lesi sikole sabizwa ngo-Morris Isaacson owayengumJuda ongumfuduki waseLithuania ngo-1896. Wayecebile ngokuhweba futhi wabeka isikhwama sabafundi abamnyama ukuba baqede imfundo yabo ezingeni leyunivesithi. Wayengu-Isaacson owaxhasa lesi sikole. U-Isaacson wanikeza imali eyanele yokwakha isikole ngamakilasi ayishumi futhi yavulwa ngo-1956 nabafundi abangu-300 lapho ibizwa ngokuthi i-Mohloding School. 

Siyakwamukela kwi workshop yoku-editha yabothisha, sicela ulungise amaphutha kuleWikipedia. Ngo-8 Juni 1976, amaphoyisa aseNingizimu Afrika azama ukubopha u-Enos Ngutshane eNaledi High School . Wayengumholi wendawo weSouth African Students Movement. Wayethumele incwadi kuhulumeni mayelana nokufakwa kwesiBhunu njengolwimi oluzosetshenziswa ezikoleni. Amaphoyisa awahluleka ukumbamba, amaphoyisa athandwa ngamatshe futhi iVolkswagen Beetle yavutha abafundi.  

Ngomhla ka-16 Juni, abafundi babehlangene eNaledi High School ukuba bahambe baye eMorris Isaacson High School eJabavu .  UTsietsi Mashinini, umfundi esikoleni lesi sikhulu waba ngumholi wombhikisho wokubhikisha.  Lolu hlelo lwaluzohlangana e- Orlando Stadium, kodwa ngaphambi kwalokho amaphoyisa afika futhi izingane zadutshulwa.  

Ngomhla ka-1 Meyi 1993, uNelson Mandela wavakashela lesi sikole ukugubha indima yesikoleni ekuguqulweni kukaSoweto nokuvukela isizwe. 

Ngo-1995 lesi sikole saba namakilasi angu-36, abafundi abangu-1100 kanye nabafundisi abangu-34.  

Kukhona isithombe sikaTeboho Mashinini nguJohannes Phokela ngezizathu ezavulwa ngoMeyi 1, 2010 ngoMeya waseGoli .  




#Article 121: Naledi High School (194 words)


 I-Naledi High School yisikole samabanga aphansi sikahulumeni ku-892 Nape Street eSoweto . Isikole sithatha indima ebalulekile ekuqaleni kokuvukela kweSoweto ngo-1976. 

Isikole sasungulwa ngo-1963. 

Ngo-1 kuJulayi 1974 kwakukhona ingozi yebhasi eyayibandakanya abafundi abaningi esikoleni kanti kwabulawa abayishumi. Namuhla kunomlando wokuqopha i-Lourenco Marques Bus inhlekelele kanye nezisulu zawo esikoleni. Leli cala lavulwa eminyakeni engamashumi amathathu ngemuva kwengozi ngo-2009. 

Ngo-8 Juni 1976 amaphoyisa aseNingizimu Afrika azama ukubopha u-Enos Ngutshane owayengumholi wendawo weSouth African Students Movement. Ube ebhalile incwadi yokuphikisa kuNgqongqoshe Wezemfundo ukuphikisa ukuthi izifundo ezifana nomlando, i-geography nezibalo ziyofundiswa phakathi kweBhunu. Amaphoyisa ahluleka ukumthatha namaphoyisa athandwe ngamatshe futhi iVolkswagen Beetle yavutha abafundi.  U-Ngutshane akaboshiwe kwaze kwaphela isonto kanti ube esekhotho lapho kuqalwa ukuvukela kweSoweto . Abafundi babebuthene eNaledi High School ukuba bahambe baye eMorris Isaacson High School eJabavu . Lolu hlelo lwaluzoba ukuhlangana e- Orlando Stadium kodwa ngaphambi kokuba amaphoyisa afike futhi izingane zadutshulwa. 

Isikole sithole isilinganiso sepasenti ka-8% kodwa sikwazi ukwandisa lokho ku-61% ngo-2000.  

I-alumni ephawulekayo ihlanganisa: 

Inhloko ibika izinga lokupasa elizungeze u-70% ngo-2013.  

I-plaque yavulwa ngo-2013 yiMeya waseGoli, u-Amos Masondo, ukufaka isandla sikaNaledi eGoli.  Ukubuya ngalolo suku kwakungu-Enos Ngutshane owayenephuzu lomhlangano elibizwa ngokuthi udumo lwakhe.  

Isikole sithemba ukwakha imyuziyamu esikoleni esingaba nemoto yokushiswa kwabafundi ngo-1976.  




#Article 122: Mbuyisa Makhubo (170 words)


UMbuyisa Makhubu (owazalwa ngo-1957 noma ngo-1958) ungumfana wesikole waseNingizimu Afrika oneminyaka engu-18 ubudala obhekene necala lokuthwala uHector Pieterson esithombeni esidumile esithathwe nguSam Nzima emuva kokudutshulwa ngesikhathi sokuvukela iSoweto ngo-1976.  

Siyakwamukela kwi workshop yoku-editha yabothisha, sicela ulungise amaphutha kuleWikipedia. Ngemva kokukhishwa kwesithombe, wahlukunyezwa yizinsizakalo zokuphepha, futhi waphoqeleka ukuba abalekele eNingizimu Afrika . Umama wakhe, uNombulelo Makhubu, utshele iKhomishana yeQiniso neConciliation ukuthi wathola incwadi evela eNigeria ngo-1978, kodwa wayengazizwa kuye kusukela ngaleso sikhathi.  Ushonile ngo-2004, kubonakala sengathi wayengazi ukuthi kwenzekani endodaneni yakhe.  UMbuyisa ungomunye wabashisekeli baseNingizimu Afrika unikezele isiphephelo eNigeria ngokushesha ngemuva kwesigameko saseSoweto. Wayengomunye wabathathu abahlezi esikoleni esiphakeme sokugibela eNingizimu-eNigeria eNigeria - Ikhomishana Kahulumeni Kahulumeni, iWarri ngonyaka wezemfundo ka-1976/77. Kodwa bonke behluleka ukuxazululwa, futhi baqhubekile phakathi nonyaka.  

Ngo-2013, kwavela ukuthi indoda, uVictor Vinnetou, uboshiwe eCanada iminyaka eyisishiyagalolunye emacala okuthutha abantu baseMakhubu.  Izivivinyo ze-Genetic zenziwa ukuze zithole ukuthi lo muntu unguMbuyisa Makhubo ngempela.  Kamuva kwabikwa ukuthi izivivinyo ze-DNA azizange ziqinisekise ukuthi lo muntu uthi unguMakhubu, ukudumazeka komndeni kaMakhubu,  nakuba ukuhlolwa kwe-DNA kubikwa ukuthi kwenzeke kulungu lomndeni ngaphandle kobudlelwano begazi kubo bobabili abazali.  




#Article 123: I.S. Kubheka (182 words)


Dkt Isaac Sibusiso Kubheka (*3 kuNdasa 1933 - † 28 kuLwezi 2010) wabe eyiqweqwe likathishanhloko abuye ngumbhali wamanoveli esiZulu. UKubheka wabe enguthishanhloko esikoleni samabanga aphakeme eselokishini laseMlazi eVukuzakhe High School lapho aba begalelo elokhulu ekuthuthukiseni imfundo yabantu abamnyama. UKhathide nagaphandle kokuba ngithishanhloko wnegalelo futhi ekuthikiseni ukubhala izindaba ngolimi lwesiZulu. Ungumbhali wamanoveli amathathu okubalwa kuwo,Kungavuka Abanguni, Ulaka Lwabanguni kanye nethi Umthathe Uzala Umlotha wonke lamanoveli aqukethe izindikimba ezifanyo. 

UKhathide wazelwa endaweni esemaphandleni eMnambithi ngonyaka we-1933 mhla zi-3 kuNdasa. imfundo yakhe yamabanga aphakeme wayithola Pholela High School, isikole esisendaweni yaseBulwer, ePietermaritzburg. Emva kokuphothula umatikuletsheni waya kofunda izifundo ze-BA kwisiZulu kanyenoMlando eNyuvesi yaseFort Hare. Waqhubeka nokufunda okwathi ngonyaka we-1961 wahlabana ne-honors ezifundweni ze-BA eNyuvesi yaseNatali. Akamanga lapho nezifundo zakhe waqhubeka wazwe wathola i-MA khina futhi eNyuvesi yaseNatali. 

Kwathi ngonyaka we-1956 uKubheka waqala umsebenzi wakhe wezobuthisha ngenjomsizi kathisha esikoleni samabanga aphakeme esesavlwa i-Loram Secondary School   
. 

UKathide wabhala waphinde amanoveli amathathu ashcilws yinkampnai eshicilelayo ePietermaritzburg kwa-Shuter and Shooter. Lamnoveli womathathu aqukethe indikimba efanayo ehamba pahambili okuyimfundo. 

Ukubheka wadlula emhla zi-28 kuLwezi we-2010 esibhedlela i-Kingsway emva kokugula isikhathi eside. Inkozo yakhe womngcwabo yabenjelwa esontweni lamaWeseli kwa-V eMlazi. 




#Article 124: Khenani Makhoba (389 words)


Dkt Khenani Lloyd Makhoba (* Ntulikazi 1954-† Nhlaba 2019) ngungoti wesiZulu owabe engumlobi wezincwadi zolimu lwesiZulu futhi wayephinde aba ngumfundisi eNyuvesi yakwaZulu ekhempasini yasoNgoye, efundisa isiZulu emkhakheni weziLimi namaSiko ase-Afrika (African Languages and Culture. UMakhoba ungomunye wabantu ababa negalelo elikhulu ekuthuthukiseni ulimi lwesiZulu. Ngaphandle kokufundisa isiZulu Ongoye wabuye wabhala incwadi esihloko sithi: Amancoko Okuqala lapho ebhala khona ngamahlaya esiZulu angahumusheki kahle uma eyiswa olimini lwesiZulu . 

UMakhoba wazalelwa endaweni yaseNembe ezalwa nguMbuyiseni kaMkhosi Makhoba kuthi unina kube ngu-Ebhi kaMaphumulo Makhoba. Ufunde ezkoleni eziningana, ezamabnaga aphansi kubalwa lezi, KwaNomakhanzana Primary School esindaweni yasePort Shepstone wabuye wafunda naseSibanini Primary SChool eMthwalume. Wadlulela kulezi zikole, eMafumbuka Primary Waphinda wafunda eManyuswa Senior Primary School, okuyisikole samabanga aphansi esiseMlazi. Imfundo yamabanga aphezulu wayifundela Ekwazini High  School okuysikole esiMlazi. Umatikuletsheni wakhe wawuphothulela esikoleni samabanga aphakeme eMenzi High School naso okuysisikole esiseMlazi . 

Emava kukuphothula imfundo yamabanga aphezulu wathola imfundo ephakeme eNyuvesi yakwaZulu ekhempasini yasoNgoye lapho ayefundela khona iziqu zobuthishela. Wabuye waphothula izifundo ze-Maters olimini lwesiZulu eNyuvesi yakwaZulu lapho ayebuye afundise khona. 

Umsbenzi wobuthishela wawuqala esikoleni samabanga aphekeme eKwazini High School, wadlulela lapha waba nguthishanhloko eGagasini High School. Waphinde wafundisa eMpumalanga College kanye naseNyuvesi yaseDurba-Westville. UMakhoba wahinde waba yiskhulu esibehkele amfa namasiko enhlanganwe yamasiko yaseNingimu Afrika eyaziwa ngokuthi (South African Heritage Resource Agency (SAHRA)). Ekuqhubekeni nemsbenzi yakhe uMakhoba wayebuye abhale engosini ebizwa ngokuthi Masicobelelane eyayiba esphephandabeni Ilanga. Emva kwalokhu waphinde wathola ithuba lokuba abhale kwenye ingosi ebizwa ngokuthi Inkundla Yokucobelelana eba sephephndabeni Isolezwe . 

UMakhoba wayephinde abe ngumlobi futhi abe ngumfundisi phecelezi lecturer, ngalokho waloba izincwadi ezingi iningi lalezi zincwadi zabe zifundwa ezikoleni zamabanga aphansi kanye naphezulu. Waphinde wabe ngumfundisi eNyuvesi yakwaZulu lapho ayefundisa khona ubuGugu kanye nolimilwesiZulu emkhakheni weziLimi namaSiko ase-Afrika lesi isikhundla asibamba waze wadlula emhlabeni . 

imisebenzi kaMakhoba kubalwa kuyo izindaba ezimfishane, izinkondlo, izincwadi, kanye nobuciko bomlomo konke okubhalwe ngolimi lwesiZulu. Kweminye imisbenzi wabe esebenzisana nabanye ongoti besiZulu . 

Kusukela ngonyaka we-2015 uMakhoba ubebhala ingosi eshicilelwa ngoLwesibili ephephandabeni lesiZulu eliphuma zinsuku zonke Isolezwe. Lengosi ibizwa ngokuthi Inkudla yokucobelelana Ngobugugu kulengosi ubebhala ngsizindlela ezifanele zokusebezisa ulimi lwesiZulu. Kuyo loengosi ubebuye abhale ngemilando yamagame, izisho, izaga njll. 

UMakhoba wadlula emhlabnei ngokuzuma okukhulu, ngokubika kwabezindaba kuthiwa watholakala andlini ayeqashe kuyo njongoba ayefundisa enyivesi engasekho emhlabeni. Imbangela yokufa yanbe ingatholakali, wedlula emhlabeni kwakungakapheli ngisho isonto ethweswe iziqu zobudokotela yiNyuvesi yakwaZulu.  

Ngonyaka we-2019 iNyuvesi yakwaZulu UMakhoba yamhlonipha ngeziqu zobudokotela ukugqhakambisa igalelo ayelinambili ekuthuthukiseni uLimi lwesiZulu kanye nasekufundiseni ngamaGugu.




#Article 125: Zwelakhe Sisulu (778 words)


UZwelakhe Sisulu (17 Disemba 1950 - 4 Okthoba 2012)  wayengumlobi wezindaba omnyama waseNingizimu Afrika, umhleli kanye nomsunguli wephephandaba. WayenguMengameli we-Writers 'Association of South Africa, kamuva owaba yi-Black Media Workers Association of South Africa (noma i-Mwasa), futhi wahola isiteleka sonyaka wonke ngo-1980 maqondana namaholo alungile kuma-journalist  abamnyama. Wayeyixhoba lokuhlukunyezwa ngaphansi kombuso wobandlululo eNingizimu Afrika futhi waboshwa cishe kathathu ngenxa yomsebenzi wakhe kweze-journalism.    Ngemuva kokuphela kombuso wobandlululo, waba isikhulu esiphezulu se-South African Broadcast Corporation .  

Umndeni wakwaZwelakhe uSisulu waziwa kakhulu ngomzabalazo wokulwa nobandlululo eNingizimu Afrika.  Wayeyindodana yesishoshovu sokulwa nombuso wobandlululo kanye nelungula le-African National Congress uWalter Sisulu no-Albertina Sisulu. Wayengumfowabo kaMax Sisulu, uSomlomo weSishayamthetho Sikazwelonke, noLindiwe Sisulu, uNgqongqoshe Wezabasebenzi bakaHulumeni nezokuphatha. Ubaba wakhe wagwetshelwa  ukudilikelwa yijele ngo-1964 ngesikhathi uZwelakhe Sisulu eneminyaka engu-13 ubudala.  

USisulu nomkakhe uZodwa babenamadodana amabili nendodakazi eyodwa.  

UZwelakhe Sisulu waqala i-career yakhe ye-journalism ngo-1975 lapho esebenza njengemfundamakhwela (intern) kwinhlangano ye-South African Associated Newspapers. Waba yi-journalist kwiphephandaba le-The Rand Daily Mail lapho ayebika khona ngokuqubuka komzabalazo waseSoweto ngo-1976 futhi wasebenza lapho kwaze kwaba ngo-1978. Wayengumhleli wezindaba weSunday Post (eNingizimu Afrika) waze wavalwa umlomo (banned) ngo-1980.  Ngesikhathi esebenza e-Sunday Post, wagwetshwa ukuya ejele ngenxa yokwenqaba ukudalula ulwazi mayelana nemithombo yababiki bezindaba bakhe futhi wahola isiteleka sika-1980 esabangela ukuvinjelwa kwakhe ukwenza umsebenzi we-journalism iminyaka embalwa. Ngemva kokuboshwa kwakhe ukuthi ahlale endlini angavunyelwa ukuzibandakanya nabanye abantu, wanikezwa indondo yomfundazwe weNieman Fellow. Emva kokuqeda kwakhe ifellowship ngo-1985, wasebenza kwiphephandaba leSowetan. Ngo-1986, wasungula iphephandaba le-New Nation (eyavalwa ngo-30 Meyi 1997),  ngaphambi kokuba aboshwe ngamaphoyisa futhi agqunywe ejele ngaphandle kokuquliswa icala njengengxenye yezimo eziphuthumayo nokuboshwa kwabantu abaningi eNingizimu Afrika ngaleso sikhathi. Leli phephandaba lalihambisana ne-African National Congress, kanti futhi lokhu lalikubekwa ngokusobala kwi-masthead yalo ethi: The media of the powerless (iphephandaba labangenamandla). Ngaleso sikhathi kwakuyiphephandaba laseNingizimu Afrika elikhulu kunawo onke la maphephendaba abamnyama.  Ngemuva kokuthi akhululwe kwiminyaka engu-2 yokuboshwa ngaphandle kokuquliswa icala futhi ngemuva kokuba i-ANC ivulwe umlomo, uSisulu wasebenza njengoNobhala kaNelson Mandela kanye nomqondisi wezolwazi we-African National Congress.   

Ngemuva kombuso wobandlululo eNingizimu Afrika, uSisulu waba yinhloko ye-South African Broadcast Corporation okuwuphiko lobusakazi baseNingizimu ngo-1994.  

Ngemuva kokusebenza e-SABC, uSisulu wasungula i-New African Investments Limited, eyaziwa njengebhizinisi lokuqala abanikazi balo okwakungabantu abamnyama ellabhaliswa neJohannesburg Stock Exchange kanye nokuxhobisa abantu abamnyama.  Ukubambisana kwenkampani kubandakanya indlu yokushicilela uDavid Philip, iSoweto TV nePrimedia Broadcasting .  

UZwelakhe Sisulu wayebandakanya i-journalism kanye nomzabalazo ngesikhathi esebenza e-The Rand Daily Mail . Ngo-1977, waba umongameli wenhlangano yababhali ye-Writers 'Association of South Africa. Njengomongameli, wahola imashi nezinye izintatheli zozakwabo zabamnyama wabe eseboshwa okwesikhashana. Umhleli kaSisulu wamthethisa ngencazelo yakhe ukuthi wayesebenzisa inkululeko yakhe yokuhlanganyela nabanye. Umhleli wakhe wathi kuye, Ungamashi kumele, ubhale.  

USisulu waqala ukuqaphelwa emhlabeni wonke ecaleni elibandakanya ukulandelwa ngobunhloli ababenziwa  kwizintatheli zabamnyama kwenziwa ngabombuzo wobandlululo. Ngesikhathi engumhleli weSunday Post ngo-1979, uSisulu wapheqululwa ngemibuzo ziphathimandla zombuzo wobandlululo mayelana nolwazi lwakhe lomuntu owayenguthombo owasetshenziswa ngumlobi wezindaba uThamsanqa Gerald Mkhwanazi. USisulu wagwetshwa izinyanga ezingu-9 ejele ngenxa yokwenqaba ukunikeza ngolwazi lomthombo wezindaba. Kwaba ngokokuqala ngqa, lapho amaphoyisa avuma ukuthi umkhuba wokusebenzisa i-wiretaps kwizingcingo zezintatheli, okwakuvele kusolelwa kabanzi.  

UZwelakhe Sisulu wayengumholi wenyunyana ngesikhathi sesiteleka se-Mwasa lapho betelekela amaholo afanele kwizintatheli zabamnyama ngo-1980. Kwakuyisiteleka sokuqala sezintatheli zabamnyama. Ngemuva kokuthi lesi siteleka sesiphelile, walahlekelwe umsebenzi wakhe, wavalwa umlomo ekwenzeni umsebenzi wobuntatheli, wabe eseboshelwa endlini (house arrest) iminyaka emithathu kwaze kwaba ngu-1983 ekulesi sigwebo. Ukuboshwa kukaZwelakhe Sisulu mhla zingama-30 kuJuni 1981 kwakuphathelene noMthetho owawubizwa ngokuthi yi-Internal Sercurity Act. Obanye abaholi ababoshwa ngaphansi kwalo mthetho kwakungoPhil Mtimkhulu, uMathatha Tsedu, uSubri Govende kanye noJoe Thloloe .  

Wathola umfundaze we-Nieman Fellow kusukela ngo-1984-1985.  

UZwelakhe Sisulu waboshwa kabili ngo-1986. 

Amaphoyisa ambophela ekhaya okokuqala ngo-27 Juni 1986. USisulu wabe esebabiza ngokuthi izigebengu ezihlomile. Uhulumeni wamemezele ukuboshwa kwakhe ngemuva kweviki elilodwa. Kwaba khona izimemezelo zaphesheya zokuthi akhululwe abanye balabo abenza izimemezelo zokukhululwa kwakhe kwakuyinhlangano ye-American Society of Newspaper Editors (ASNE). Wakhululwa ejele ngo-18 Julayi 1986.     

UZwelakhe Sisulu wayesevele eqokelwe ukuba ngumqondisi weBhodi yenhlangano entsha i-ARTICLE 19 ngesikhathi eboshwa okwesibili ngo-12 Disemba 1986. Waboshwa wagqunywa ejele le-John Vorster Square lapho okwakuboshwe khona nezinye izishoshovu zomzabalazo.  Inhlangano yenza icala lakhe libe ngumkhankaso wokuqala. Wakhululwa ngemuva kweminyaka emibili kodwa akangavunyelwa ukuqhubeka nomsebenzi wakhe njengomlobi wezindaba.   Eminyakeni eyalandela, waveza inkolelo yakhe yokuthi ukusakazwa ngokuboshwa kwakhe okwenziwa zinhlangano ezinjenge-ARTICLE 19 ngesikhathi sokuboshwa kwakhe yikho okwasindisa impilo yakhe.  

Waba yisikhulu esiphezulu esiphethe i-CEO yeNhlangano yaseSouth African Broadcasting kusukela ngo-Septemba 1994 kuya ku-1997.  Ngaphansi kobuholi bukaSisulu eNingizimu Afrika yentando yeningi, i-SABC yahlelwa kabusha futhi yaphothulwa kabusha ngomhla ka-4 Febhuwari 1996. Kwaba nezinkulumo zokuphikisana ngokwabiwa kwemithombo yezinsiza kwezinye izilimi ngaphandle kwesiBhunu(i-Afrikaans), okwakuyilona limi elalibonelelwa kakhulu kunezinye ngaphansi kombuso wobandlululo.  

Ngokuhamba kwesikhathi, uSisulu waqokwa njengomkhomishana wokuphenya ngeSABC ngemuva kokuba nezinsolo ezavezwa ngomshoshaphansi nguJohn Perlman .  

USisulu wanikezwa indondo ye-Order of Mapungubwe - yegolide, ngemuva kokushona kwakhe ngegalelo lakhe eliyingqayizivele ngeqophelo lakhe leze-journalism noma ubulobi; futhi njengomlobi wezindaba owabonisa ukuhlukunyezwa  kwabantu ngaphansi kombuso wobandlululo kanye nokukhuthaza ubumbano lwabantu bamaqembu nemibono ehlukene kwezepolitiki ngesikhathi sokulwela inkululeko. )  




#Article 126: Makhosi Khoza (412 words)


Makhosi Khoza

Murhangeri wa African Democractic Change

U ve eka xiyimo

U rhangeriwe hi: Xiyimo xi sungula

U landzeleriwe hi Moses Mayekiso

Xirho xa Palamende ya Afrika Dzonga

Xirho xa Palamende ya Xifundzhankulu xa KwaZulu-Natala

Eka xiyimo

Vuxokoxoko bya yena

Vuaka-tiko: MuAfrika Dzonga

Vandla ra Politiki African National Congress (ku fikela 2017)

African Democratic Change (2017-2018)

Nkata Ntela Sikhosana (ku fikela 1998)

(U lovile)

Dyondzo University of the Witwatersrand and University of Natal

Makhosi Busisiwe Khozai Mu-Afrika Dzonga wa n'watipolitiki na loyi a a ri Xirho xa Palamende xa vandla ra ANC loyi a nga tirha tani hi mutshama-xitulu wa Portfolio ya Vutirhela-Mfumo na swa Tihofisi (Public Service and Administration). Khoza u tirhe eka Portfolio Committee ya Economic Development (Nhluvuko wa swa Ikhonomi). U tiveke ngopfu hi ku byela mupresidente Jacob Zuma leswo a suka eka xiyimo.

U na digri ya PhD eka Public Administration na digri ya master's eka Social Science (Policy and Developmental Studies) yo huma eUniversity of Witwatersrand. I fellow eka nhlangano wa Aspen Global Leadership Institute.

Hi ku va na xipiriyoni eka mfumo na tikhampani, Khoza u tirhe eka Portfolio Committee ya Economic Development tani hi xirho xa  Palamende ku sukela  hi ti  4 Septembere 2017 ku fikela hi ti 21 Septembere ta lembe relero. Na swona a a ri xirho xa African National Congress (ANC), National Assembly, na xirho xa  AdHoc Committee xa ku langutana na ku langiwa ka Musirheleri wa Vanhu ku nga Public Protector.
Hi ti 21 ta Septembere 2017, Khoza u tivisile ku rhizayina ka yena eka  ANC leswo a ta joyina matshalatshala yo lwa na mikhuva yo bola eka swa timali ta mfumo eAfrika Dzonga.

Hi ti 1 ta Disemba 2017, Khoza u tivisile leswo u ta sungula vandla lerintshwa ra tipolitiki, vito ra rona ku nga African Democratic Change leri a ri ta vumbiwa hi mintlawa ya  16 mintlwa leyitsongoya tipolitiki. Khoza u ve a rhizayina eka vandla ra African Democratic Change hi ti 22 Epreli 2018.

Khoza i musunguri wa ririmi ra alfabete hi ku landza sisteme ya nandzeleriso leyi yi pfunaka ku dyondza ririmi ra  XiZulu. Khoza u tsarile buku ya textbook leyi yi tirhaka ku va xiseketelo xo tiya xa vutiviti eka swa lingwistiki hi ku tivisa mimpfumawulo yintshwa leyi landzelelanaku ku nga , Ubantu isiZulu Alphabetical Logic Order (UZALO). Buku ya yena ya textbook yi tirha tani hi makombandlela na thulusi ra tindzimi timbirhi leyi yi nga tirhisiwaka tani hi ndlela yo twisisa tindzimi ta Bantu to hambana-hambana.




#Article 127: Frene Ginwala (426 words)


U-Frene Noshir Ginwala (wazalwa ngo-Ephreli 25, 1932)  ungumlobi kanye nosopolitiki waseNingizimu Afrika  owayenguSomlomo wePhalamende kazwelonke yaseNingizimu Afrika ukusukela ngo-1994 ukuya ku-2004.  U-Ginwala unguMndiya waseNingizimu Afrika womphakathini waseParsi-Indian waseNtshonalanga ne-Indiya. Wafunda i-DPhil e- Linacre College, e-Oxford . 

UGinwala waqokwa njengeshansela lokuqala lase-University of KwaZulu-Natali ngo-Ephreli 2005. Ungomunye wabesimame abangamaShansela amane besimame eNyuvesi eNingizimu Afrika.  

UGinwala ubhale izincwadi eziningi ezibhekene nemikhakha ehlukahlukene yomzabalazo wokulwa nenqubo engenabulungisa. Ngenxa yemizamo yakhe, uye wahlonishwa ngamazwe omhlaba kanye nezikhungo zendawo nohulumeni. 

Esebenzisa ukungaziwa kwakhe, wadlala indima enkulu ekusungulweni kwemizila yokuphepha yomshoshaphansi yabaholi be- ANC kanye nama-cadre e- ANC esikhathini esilandela ukubulawa kwabantu abaningi eSharpeville kanye nangesikhathi sokufakwa komthetho wesimo esibucayi i-State of Emergency (SOE) ngo-1960. Laba baholi babebandakanya iPhini likaMengameli we-ANC u-Oliver Tambo noYusuf Dadoo, abaholi ababili bamaqembu enkululeko. Wabuye wahlela izindlu eziphephile kulabo ababezosala ngaphakathi ezweni. UGinwala waphinde washayela nokuhambisa abaholi beNIC (Natal Indian Congress) uMonty Naicker noJN Singh, ababesebenza ngomshoshaphansi ngemuva kokuzifihla emaphoyiseni. Umyalezo wabo kwakuwuuhamba-hamba ezweni  nesifundazwe futhi ukufunana nemali kubanikeli bemfihlo ukuze kusekelwe imindeni eyayisele budedengu ngemuva kuboshwa kwabandli bemindeni ngaphansi komthetho we-SOE owabekwa ezweni ngumbuso wobandlululo izinyanga ezinhlanu. 

Ekugcineni kwadingeka ahambe eNingizimu Afrika ngasekupheleni kuka-1960 kanti futhi  enoTambo, kanye noDadoo, baqala ihhovisi le-ANC eDar es Salaam, eTanganyika eyayisengaphansi kombuso wobukoloni waseBrithani ukufikela ngomhla ka 9 Disemba 1961. Ukuchithwa kombuso eZanzibar ngo-1963 kwavula indlela yokwakhiwa kweribhaphuliki ehlangene ye-United Republic of Tanzania ngo-1964. Nangaphandle kwe-ANC, wasebenza nasemikhakheni ehlukile. Wayenikeza izinkulumo zokufundisa kubaqeqeshwa bamanxusa e-Oxford University, wafunda, wabhala amaphephandaba amasha e-UK nakwezinye izindawo ezibandakanya ne-BBC. U-Frene Ginwala waba nendima enkulu ekusungulweni kwesistimu yokuxhumana kwi-Republic entsha yaseTanzania naseZanzibar. Ngokucelwa nguMongameli uJulius Nyerere, waba ngumhleli wephephandaba le-English Daily Standard, ne-Sunday News. Ngesikhathi sonke esekudingisweni (wabuyela eNingizimu Afrika ngonyaka ka-1991) wahambela amazwe omhlaba echaza ngobubi bombuso wobandlululo kanye nemizabalazo yokulwa nawo. 

U-Ginwala uneziqu zemfundo ezivela emanyuvesi amaningi e-Afrika nakumazwe aphesheya. Ungummmeli emthethweni; isazi-mlando; usosayensi wezepolitiki, kanti futhi une-doctorate yefilosofi yase-Oxford University. 

Kukhetho lukazwelonke lwentando yeningi idimokhrasi lwango 1994 eNingizimu Afrika, uFrene Ginwala wakhethwa ukuya ePhalamende. Waqokwa yi-caucus ye-ANC futhi wakhethwa yiPhalamende njengowesifazane wokuqala ukuba nguSomlomo weNdlu. Waba kulesi sikhundla ukusukela ngo-1994 kwaze kwaba ngu-2004. Ngemuva kokuthatha umhlalaphansi njengosomlomo, waqhubeka ukusebenza ezinhlanganweni ezmbalwa zamazwe omhlaba, ezibandakanya izinhlangano ezisebenza ngaphansi kwe-UN, njengokuba yi-Truestee yeNelson Mandela Foundation kanye neShansela yeNyuvesi yaKwaZulu Natali. 

UMongameli uThabo Mbeki waqoka uGinwala ngo-30 kuSeptemba 2007 ukuqhuba uphenyo kuMqondisi kaZwelonke wezoShushiso lukazwelonke uVusi Pikoli .  ukubona ukufaneleka kwakhe ukuba kulesi sikhundla. Wavumelana noPikoli kodwa wagxeka ukuxhumana okungekuhle phakathi kweminyango kahulumeni. Waphinde wagxeka uMqondisi Jikelele woMnyango Wezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo, uGqwetha Menzi Simelane, ubufakazi bakhe obabuphikisana, futhi bungahambelani nomthetho.  

Kanti futhi waba namagama okugxeka kakhulu uJacob Zuma ngokuqoka kwakhe uSimelane njengoMqondisi Kazwelonke Wezoshushiso kuzwelonke.  




#Article 128: Clements Kadalie (215 words)


Clements Kadalie  (Mbasa  1896 - 1951) wayengumholi wokuqala omnyama wenyonyana eNingizimu Afrika.

UClement Kadalie uzalwe ngoMbasa ku1896 esiFundeni saseNkatha Bay edolobheni eliseChifira eduze nesiteyishini seBandawe esise Nyasaland. Beka yindondana yesibili ebantwaneni  bakaMnu. noNkk. uMusa Kadalie Muwasa. UClement bekawumzukulu kaChiweyu  obekayinkosi  yamaTonga eNyasaland. Ufundiswe abafundisi abavela eScotland, ngo 1913 bekaqeda ukulolongelwa ukuba nguthisha ,uthole izindondo zakhe zokufunda eLivingstonia.  ngo1915.

Ngo1918, uKadalie uyelewahlala eDolobheni elikhulu laseKapa .Wathola umngani onguArthur F.Batty obeka wumququzeli wezenyonyani nomshisimlilo wezepolotiki .UKadalie uqambe ikhampani i-Industrial and Commercial Union 

Ngo1920 abantu baqala lapho ukwazi lubanzi nge ICU ukufika ngo1927, wonke umuntu bekafuna ukuzibona akuku ICU ngakho lokho yabayiyunya yabasebenzi abanengi .UKadalie uhlale kilekhampani yakhe i-ICU ukuqala ngo1919 ukufika ngo1929 lapho bekasengu mabhalane wesizwe .

Ngo1919 uKadalie waziwa kakhulu  ngomsebenzi wakhe wokuvikela imithwalo engekho emthethweni ehlangana nabasebenzi. Lesisiteleka sabasebenzi abasebenza elwandle sathatha amalanga amashumi nane ,abasebenzi ababekhona kulesisiteleka bebangange zinkulungwane ezimbili.

Ngamalanga ama-24 kuNovemba ngo 1924 waboshwa wanikezwa nencwadi yokuthi fanele ahambe ngaphambi kwamalanga amathathu la eNingizimu Afrika.
NgoMeyi 1927 uKadalie uyele wamela i-ICU eGeneva

Ngo Meyi 1928 uKadalie  nabanye  abomshoshimlilo bezepolotiki  baboshwe ngaphansi kweNative Administration Act .UKadalie  azange asabuyele eMalawi ,wahlala e-East London nonkosikazi wakhe uMolly Davidson . Unamadodana amathathu nendondakazi yinye yena noMolly . UKadalie uthathe umfazi wesibili okungu-Emma ,banendodana yinye . 

uKadalie ushone ngo1951 

URhode Kadalie oyindodakazi kaKadalie ungusomapolotiki osaziwako nekhomanisi elaziwayo.




#Article 129: Inkohlakalo kwezezimali eNingizimu Afrika (326 words)


Inkhohlakalo kwezezimali eNingizimu Afrika ibandakanya ukusetshenziswa kwemithombo nezimali zesizwe ukuzuzisa abantu ngasese, ukufumbathisa nokuzibonelela ngasese.  I-Transparency International Corrupt Perceptions Index yango 2017 inikeze iNingizimu Afrika inkomba yama-43 kwizinkomba ezingu-100, eNingizimu Afrika lokhu okubeka iNingizimu Afrika emkhakheni ka 71 emazweni angama 180. Lesi simo simele ushintsho lokwehlela ezansi ngamaphoyinti amabili ukusuka ku 45 (2016 CPI).  Amazwe anamazinga angaphansi kwama 50 akhombisa ukuba nezinkinga ezinkulu zenkohlakalo kwezezimali.  Ihlazo lakamuva elenzeka kusukela ngonyaka ka-2016 elibandakanya owayenguMongameli waseNingizimu Afrika uJacob Zuma elidonse amahlo ukubheka kwezenkohlakalo yezezimali eNingizimu Afrika. UCyril Ramaphosa, uMongameli waseNingizimu Afrika osanda kukhethwa, usefunge ukuthi uzobhoncula inkohlakalo kwezezimali ekhona futhi nokuqhubekela phambili ukulwanokuvimbela nokulwa nenkohlakalo .  

INingizimu Afrika inohlaka oluqinile lokulwa nenkohlakalo, kodwa imithetho ayilandelwa nokuqikelelwa ngokwanele kanti futhi nokuqinisekisa ukuthi iziphathimandla nabasezikhundleni kumbuso akwenziwa ngendlela efanele.  Ngaphezu kwalokho, kukhona izihibe ezenziwe ezivimbela ukuthi abantu babike ngamahlebezi ukwenziwa kwenkohlakalo yezezimali emkhakheni kahulumeni kanye nasemkhakheni wamabhizinisi angasese. Ihlazo elisanda kuvela elibandakanya umndeni wamaGupta nowayenguMengameli waseNingizimu Afrika uJacob Zuma, labangela ukususwa kukaZuma esikhundleni sobungameli kanye nokuveza uhla olude lwezikhalazo zenkohlakalo kwezezimali okwenziwa yilowo owayengumengameli wezwe.  Izikhalazo ezazibhekiswe kuZuma ngokusetshenziswa kwezimali zombuso kumakontraki emabhizinisini axhumene noma anobudlelwane obusondelene nomndeni kamongameli naxhumene nabo.  

Ngo-2013, umbiko we- Afrobarometer ukhombisa ukunyuka okukhulu ngendlela abantu ababona ngayo ezenkohlakalo kwezezimali ukusukela ngonyaka ka-2008.  Cishe ingxenye yabantu abangaphezulu kukuhafu ezwenikazi le-Afrika (56%) ikholelwa ukuthi izwe labo kuningi elingabe liyakwenza ukuvimbela inkohlakalo kwezezimali, Ama-66% abantu baseNingizimu Afrika bakholelwa ukuthi uhulumeni bekumele athathe izinyathelo eziningi zokunciphisa inkohlakalo kwezezimali.  INingizimu Afrika iphakathi kwamazwe asezingeni eliphansi lapho izakhamizi ziqondane nenkohlakalo yezezimali ngqo ngokwazo. Bangama-15% kuphela abantu baseNingizimu Afrika abavuma ukuthi bakhokhele ukufumbathisa ngonyaka owedlule. Amaphesenti alinganiselwa cishe ku 30% bama-Afrika abakhokhela ukufumbathisa ngonyaka owedlule.  

Phakathi konyaka ka-2011 no-2015, ukwamukeleka kwalowo owayenguMongameli uZuma kwehla kwafinyelela ku 36% ngenxa yemibiko yenkohlakalo kwezezimali nobuholi obungamukelekile.  Iningi labantu baseNingizimu Afrika likholelwa ukuthi amagatsha ehlukene kahulumeni kumele engamele eminye imisebenzi yamagatsha. Cishe ikota yabantu baseNingizimu Afrika bazizwa sengathi kufanele babe nesibopho sokuqikelela ukuthi abantu abakhethwe ezikundleni nabaholi kumele babhekwe ngeso lokuqapha indlela abenza ngayo imisebenzi yabo.  




#Article 130: IMahikeng (223 words)


IMahikeng yidolobha eliseNyakatho-Ntshonalanga, eNingizimu Afrika. Lelidolobha liyisiqongo seNyakatho-Ntshonalanga.

IMahikeng yasungulwa ngonyaka ka-1852, isungulwa ngu-Molema Tawana owazalelwa eKhunwana. UTawana wayeyindodana ya Kgosi Tawana wohlanga lama-Tshidi Barolong. Ngokuhamba kwesikhathi umfowabo ka Tawana uMontshiwa waba yi-Nkosi. Ngenkathi uhlanga lama-Tshidi Barolong lusahlala eThaba Nchu, ngesikhathi saMfecane, uTawana waphendulwa ngokokholo waba ngu-Mkhrestu ngama-Wesleyan. Indodana ya-Tawana, uSilas Molema wafunda e-Healdtown College, waphinda wasiza umshana wakhe uSebopioa Molema ukuze afike eMelika ngonyaka ka-1904 khona ezokwazi uSebopioa ukuthi afundele i-Law eWilberforce, Ohio. 

UTawana wayengumuntu okholelwa kakhulu kwi-mfundo yaphesheya, lokhu kukhonjiswa ukufunda kwakhe eHeadltown; ngokuhamba kwesikhathi uTawana wavula isikole evulela abantu bakhe. UTawana washona ngo-1882, indodana yakhe uSilas waba ngu-Dokotela nombhali womlando wohlanga lwakhe. Uhlanga lwa-Tawana lwaqamba indawo ababehlala kuyona nge Mahikeng, igama lesiTswana elisho Indawo enamatshe. Ngokuhamba kwesikhathi, iMahikeng amaNgisi ayibiza nge Mafeking.

Ngesikhathi se-mpi yesibili yamaBhunu, iMahikeng yahlaselwa ngamabhunu ngonyaka ka-1899. Ukuhlaselwa nokunqotshwa kwe-Mahikeng okwakuholwa ngu-Robert Baden-Powell kwathatha izinsuku ezingama-217 kusukela ku-Mfumfu wa-1899 kuya ku-Nhlaba wa-1900. Ngo Mandulo wa-1904, uLord Roberts waveza isithombe esasinamagama abantu abashona bezama ukuvikela iMahikeng ngenkathi ihlaselwa. Abantu abashona sebebonke babengama-212, kwalima abangama-600. AmaBhunu ashonelwa ngabantu abaningi ngenkathi kuhlaselwa iMahikeng.

Ngonyaka ka-1994, iMahikeng yenziwa isiqongo sesifundazwe seNyakatho-Ntshonalanga ibizwa nge Mafikeng. Ngo-Nhlolanja wa-2010, uLulu Xingwana owayengu-Minister we Arts and Culture washintsha igama elithi Mafikeng laphindela kuleli elalibizwa ngalo iMahikeng.

Igama elithi Mahikeng lichaza Indawo enamatshe ngolwimi lwesiTswana, kodwa lelidolobha libizwa nge Mafikeng ngolwimi lwesigodi sabantu base Mmabatho.




#Article 131: Albertina Sisulu (206 words)


UNontsikelelo Albertina Sisulu (21 Okthoba 1918 - 2 Juni 2011) [1] wayeyisishoshovu esilwela ubandlululo saseNingizimu Afrika, kanye nonkosikazi wesishoshovu esasisebenza naye uWalter Sisulu (1912-2003).

UNontsikelelo Albertina Sisulu wazalwa ngezi 29 zika Mfumfu 1918, wayengumholi  ovele wobandlululo eNingizimu Afrika,uguqulwe kabusha njengo Mama wesizwe. UAlbertina Sisulu wayenezingane ezinhlanu uzalelwe uMonilizwe noMonikazi Thethiwe esifundweni saka Tsomo e Transkei ngezi 21 zikaMfumfu.Wangumhlengikazi,umsheshezi wezepolitiki nekhansela kumyeni wakhe,wayengunobhala jikelele kanye nephini lika mongameli wengqungquthela yezwe lase Afrika (ANC)

UMama kaSisulu osindile le Spanish Flu, kodwa wagula ngenxa yalokhu kwazelwa Nontsikelelo/Albertina,njengengane yentombazane endala kwakumele adlale indima ka mama kuzingane zakibo ezincane.Kwakumele ayeke isikolo isikhathi eside.Wamukela leli gama li Albertina.NgoSepthemba 1918 umkhuhlane wase Spain udonsa umkhuhlane owabulala abantu abayisigidi esingama 40 emhlabeni wonke ukufinyelela eNingizimu Afrika futhi balinganiselwe ukuthi babulala abantu abanga 30 000 eTranskei.

UMonica thenjiwe wathla lesifo ngenkathi ekhulelwe ingane yakhe yokuqala neyesibili uNompumelelo Mbathalala .Lesisifo sasibizwa ngokuthi iMbathalala igama lesiXhosa,kodwa ke ingane yakhe yazalwa iphilile ngezi 21 zikaOkthoba 1918.

UNontsikelelo nomndeni wakhe bahamba bayohlala eXolobe ngoba umama wakhe wayegula kakhulu ngenxa yale sifo iSpanish Flu, futhi ubaba wakhe wayesebenza ezimayini.Wahamba isikole elokishini lase Xolobe .

UAlbertina Sisulu wayengabe abahambela phambili eskoleni wayengumholi kwezemfundo kusukela emabangeni aphansi.Wakhethwa ukuba abangu Head Girl ebangeni lesikhombisa,kodwa kwakumele ayeke isikolo ngoba kwakumele agade izingane zakubo ezincane.




#Article 132: Duma Nokwe (208 words)


U-Philemon Pearce Dumasile Nokwe (13 kuNhlaba 1927, Evaton - nge-12 kuMasingana ngo-1978), owayesaziwa njengoDuma Nokwe, wayengumntu olwela umzabalazo kwezopolitiko waseMzantsi Afrika, wasebenza njengo-Nobhala-Jikelele we-African National Congress ukusukela ngo-1958 ukuya ku-1969, ngenxa yegama lakhe uyidlalile indima yokuthi abe yisizathu soshintsho lwase Ningizimu Afrika ngesikhathi sobandlululo. Ngosizo lwabo thishela bakhe futhi nabaholi phambili ngisho yena u-Oliver Tambo noWalter Sisulu, uyidlalile indima yakhe ebalulekile ephikisana nokuphambene nomthetho kamongameli owayephethe, wayezimisele ngokuthi aphile ngenkululeko ezweni leli azalelwe kulo wayengavumelani nomthetho lona owawungam’philisi ngenkululeko futhi ongamjabulisi.

Ukwazile ukunqoba zonke izithiyo lezi ahlangabezene nazo esakhula ngoba ukwazile ukuthola isiqu esiphezulu kwezeSayensi ngonyaka ka-1949 ngokuhamaba kwesikhathi wafundela isiqu kweZomthetho. Wathola umsebenzi wokuthi abe uMmeli waphinda futhi waba ingxenye yeJohannesburg Society of Advocates ngonyaka ka-1956 kuNdasa 9, eqinisweni uDumasile ubengumeli wokuqala kuthina abantu abamnyama ezweni lethu.

Ngenxa yomlando wakhe uDuma ube uphawu oluqinile lwabantu abalwelwa ukulingana ezweni laseNingizimu Afrika ngoba konke wakwenza ngokuzimisela futhi ngenhloso yokuthi kumele wonke umuntu aphile ngenkululeko ezweni lakhe.

Ngokuqala enyakeni ka-2003 iqembu elibizwa Duma Nokwe Group of Advocates lisungule insika yoshintsho endaweni kuwo wonke amalunga ayo lana sisho yena uPatrice Mtshualana SC, Dabi Kumalo SC, namanye amalunga. UNokwe ushone ngonyaka ka-1978 kuMasingana ngosuku 12 njengesizwe saseNingizimu Afrika sizinikezela ukuthi sihloniphe umgomo lona uDuma aphile ngawo futhi nezinye izifiso zakhe zifezeke.  




#Article 133: Unyaka Wezizwe weziLimi zeNdabuko (154 words)


Unyaka Wezizwe weziLimi zeNdabuko kungumgubho wezi-2019 weNhlangano yeZizwe eziBumbene (United Nations UN) okuhloswe ukuqwashisa ngemiphumela yokubeka engozini izilimi zomdabu emhlabeni jikelele, ngenhloso yokuthola ukuxhumana phakathi kolimi, ukuthuthukiswa, ukuthula nokubuyisana.       

Mhla zi-19 kuZibandlela 2016 i- United Nations General Assembly yamemezela ukuthi  ngezi-2019 kube uNyaka wezizwe weziLimi eziMdabu ngokusekelwe  isinqumo se- UN permanent Standing on issues of indigenous issues (Resolution 71/178).    Isixazululo se-General Assembly sicele i- United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (i-UNESCO) njengenhlangano ye-UN ephambili ukuqondisa lo nyaka.     

Unyaka wezizwe weziLimi eziMdabu uhlose ukugxila  ebungozini obubhekene nezilimi zendabuko, ikakhulukazi lezo ezibalulekile ekuthuthukiseni, ukubuyisana, ukubusa okuhle nokuzakhela ukuthula. Ihlose ukuthuthukisa isimo sokuphila, ukubambisana okubanzi kwamazwe ngamazwe nokubonakala nokuqinisa inkulumo-mpendulwano yezomnotho ukuze kuqinisekiswe ukuqhubeka kwezilimi zomdabu kanye namasiko.   

Ngalonyaka kuhlelwe ukuba kwenzeke imisebenzi elandelayo elandelayo, ezihlanganisa kokubili uhlelo lwezi-2010 lwezokuthuthukiswa okusimeme kanye nezinhloso eziyisikhombisa zokuthuthukisa intuthuko . Ukuzibandakanya kwabantu bomdaba kuvulelekile kulo nyaka, izinhlangano ze-UN, amazwe, izifundiswa, izinhlangano zomphakathi nezizimele kanye nabezindaba.     

Unyaka unezindawo eziyisihlanu zokungenelela:   




#Article 134: Barney Pityana (245 words)


 
UNyameko Barney Pityana FKC GCOB (owazalwa ngo-7 Ncwaba 1945) ungummeli wamalungelo abantu nesazi semfundiso yenkolo eNingizimu Afrika. Ungumsekeli we-Black theology. 

UPityana wazalelwa e-Uitenhage futhi wafunda eNyuvesi yaseFort Hare. Ubengomunye wabasunguli beSouth African Student 'Organisation yeBlack Consciousness Movement noSteve BikoUbuye futhi waba yilungu le-African National Congress Youth League, [ecidingwa] futhi wamiswa ngenxa yokuphonsela inselelo igunya lothisha abangamaBhunu kanye nemigomo yoobandlululo ye Bantu yemfundo.

UPityana uthole iziqu ezivela eNyuvesi yaseNingizimu Afrika ngonyaka we-1976 kodwa wavinjelwa ukuthi enze umthetho ePort Elizabeth nguhulumeni wobandlululo. Ngo-1978, efunda imfundiso yenkolo eKing's College London kanye nokuqeqeshelwa inkonzo Ripon College Cuddesdon e-Oxford. Ngemuva kwalokho wasebenza njenge-curlic yase-Anglican eMilton Keynes nanjengo-Birmingham. Kusukela ngo-1988 kuya ku-1992 wayenguMqondisi woHlelo Lokulwa Nobuhlanga e-World Council of Churches eGeneva.

UPityana wabuyela eNingizimu Afrika ngonyaka ka-1993, kulandela ukuphela kobandlululo. Waqhubeka nokusebenza kwezemfundo kanye namalungelo esintu, eqeda i-PhD kwi-Religious Studies eNyuvesi yaseKapa ngo-1995. Waqokwa waba yilungu leKhomishini Yamalungelo Abantu YaseNingizimu Afrika ngonyaka ka-1995, wasebenza njengosihlalo wekhomishini kusukela ngo-1995 kuya ku-2001. Ubuye wasebenza kwiKhomishini yase-Afrika Yamalungelo Abantu Nabantu kwi-Organisation of African Unity ngonyaka ka-1997. USolwazi uPityana waba yiPhini Likandunankulu kanye noNgqongqoshe Wenyuvesi yaseNingizimu Afrika ngonyaka ka-2001 futhi wabamba lesi sikhundla iminyaka eyisishiyagalolunye.

Ungumbhali weKolishi leTransfiguration (i-Anglican) eGrahamstown (kusukela ngo-2011 kuze kube ngu-2014),

UnguMongameli Wokubuthanisa weNyuvesi yaseKapa.

Umsebenzi wakhe ngamalungelo abantu uye waqashelwa kabanzi, kwathi ngoZibandlela 2002, wanikezwa uMhlonishwa uMklomelo Ohlonishwa Wemiklomelo ye-UNESCO Yemfundo Yamalungelo Abantu ka-2002.

Ungumgxeki omkhulu wobuholi be-ANC obukhona manje ngaphansi kukaJacob Zuma, ufuna ukuthi uZuma ashiye phansi, futhi uxhumene nezinhlangano ezishayisana ne-ANC

Uhlu lwabantu olungaphansi kwemiyalo yokuvinjwa ngaphansi kobandlululo




#Article 135: AmaBhungane (135 words)


AmaBhungane yinhlangano yezintatheli yophenyo egxila kakhulu ekudaluleni inkohlakalo yezezimali kwezepolitiki eNingizimu Afrika kanye namazwe angomakhelwane. Umsunguli uthi igama labo lisho ukuthi “ibhungane lendle” ngesiZulu,  ulimi lwendabuko olukhulu lwaseNingizimu Afrika. Bathi bamba indle, ukuvundisa intando yeningi (idimokhrasi).  

Uphenyo lwabo lokuveza amaahlazo e-#GuptaLeaks luveze izindaba eziningi eminyakeni edlule ezembula inkohlakalo yezimali enkulu kwezepolitiki kuhulumeni waseNingizimu Afrika, imisebenzi yabo yophenyo yamukelwa ngemiklomelo eminingi yokuhlonishwa kophenyo lobuntatheli. Le mibiko ikhombise ukuthi umndeni wakwaGupta uthumbe umbuso ngobungani bawo nalowo owayenguMongameli uZuma futhi kubukeka sengathi unomthelela ekuhlulweni kwe-ANC kukhetho luka-2016 kumadolobha amakhulukazi aseNingizimu Afrika, ukwehlulwa kukaZuma njengoMongameli we-African National Congress ngomhla ka 18 Disemba 2017 kanye nokwesula kukaZuma esikhundleni sokuba yinhloko yombuso ngomhla ka 14 kuFebhuwari 2018.  Baphinde baba nomthelela ekudululweni kwe-Paradise Papers  neminye imibiko eminingi ephathelene nomnotho wezepolitiki waseNingizimu Afrika. 

Lokhu okulandelayo kubandakanya imiklomelo embalwa enikezwe amaBhungane namalungu eqembu labo: 




#Article 136: Ruth First (204 words)


URuth First (4 Meyi 1925 - 17 Agasti 1982) wayeyisishoshovu saseNingizimu Afrika esasilwa nobandlululo nesazi saseGoli, eNingizimu Afrika. Ubeyindodakazi ka Jewwish Immigrants Julius no Matilda First .uJulius ubeyi furniture manufacture wazalwa eLavitvia bese wazohlala eNingizimu Afrika ngonyaka ka1906 eneminyaka eyishumi umatilda yena weza eNingizimu Afrika esukabeLithuania eseneminyaka yesine .bobabili bebayingxenye yeCommunist Party South Africa ngonyaa 1921.uRuth ubenomfowabo abambiza ngoronald .bakhule bobabili ndawonye.uRuth wenza ibanga leshumi nabili eJeppe high School lapho kufunda amantombazane wondwa . Wathi eqeda ukufunda esikoleni wafunda umatikuletsheni eWitwaterstand Johannesburg,sukela ngonyaka 1940 ukuya kunyaka  1946. Waqeda ne BA Social studies wathola isikhundla sokuqala isifundo seSocialogy , Anthropology kanye ne Economic histroy. Wayefunda noNelson Mandela, Eduardo Mandlana, Joe Slovo , TN Singh and Ismail.

Ngonyaka 1974 waqala wasebenza ukuba eJohannesburg  City Council kodwa wayeka ngoba enqaba izenzo zokuba iCouncil wase waba yi Johannesburg editor kumaphephabhuku. Njengomuntu ongumthathi ndaba ubesebenza ukuthutha izindaba ngabantu abasebenza ensimini kanye nokunye  ngonyaka ka 1950 .Washada noJoe Slovo ngonyaka ka1946 obekangumeli asebenza kanzima njengoNkosikazi wakhe uRuth First.Bobabili bebanabantwana abathathu uShawn, Gillian noRobyn . Ubengumlweli wenkululeko,umsizi wethu,iqhawekazi lethu nomvikeli wethu .Nesizulu siyasho ukuthi izandla ziyagezana lokho kusho ukuthi usisizile nathi asimsize ngokuphathana kahle njengoba walwela inkululeko . Wabulawa yibomb .uRuth First washona ngosuku lweshumi nesikhombisa August 1982 endaweni yaseMaputo eMozambique.




#Article 137: Dumisa Ntsebeza (188 words)


UDumisa Buhle Ntsebeza (owazalwa mhlaka-31 zika-Mfumfu 1949) ngummeli, isikhulumi, nombhali waseNingizimu Afrika ozelwe eTranskei,  eMthatha ngaseEastern Cape. Ungumfowabo kaSolwazi Lungisile Ntsebeza . UnguSihlalo weDesmond Tutu Peace Trust  njalo uyisikhulu seNelson Mandela Foundation. Wabamba iqhaza emzabalazweni wezepolitiki wokulwa nobandlululo. Ngenxa yalokho yena nabafowabo baboshwa ngo 1976. Ngenkathi eboshiwe wenza iziqu zakhe zomthetho .

UNtsebenza ukhulele, eTranskei endlini ekwakungeyona indlu yezepolitiki eyeqisayo, nabazali ababili ababengothisha bonke. Ngeskhathi bekhula ubaba kaNtsebeza wayekhuthaza ingane zakhe ukuthi bafunde iincwadi ukuze bathole ulwazi ngento ezihlukene. Yena no mfowabo badonswa ukungenela ezepolitiki zokuphikisana ngenxa yokukhuthazwa ngubaba wabo ebakhuthaza ukuba bafunde futhi bazi ukuthi kwenzekani emhlabeni 

UNtsebeza wenza izifundo zakhe zebanga eliphansi eCala United Primary School naseDutch Reformed Church School. Waqeda ustandard six ngo 1961 waqhubeka ngemfundo zakhe eArthur Tsengiwe Practical School ngo 1962 -1964. UNtsebenza wenza izifundo zikamatric eSt John's College eMthatha . 

Waqokwa njenge chancellor eYunivesi yase Fort hare ngo 2017 kukaMasingana. Ummeli Ntsebeza wengezwe njengo meli ngo 1984. 

Umele inqwaba yamabanjwa ezepolitiki phakathi nawo-1980 futhi ekuqaleni kwawo 1990 wamisa waba ngomunye wababizienkulumeni kanye nenhlangano yokubuyisana. Ungumsunguli wenhlangano yezwe Iningizimu Afrika wentando yeningi abameli kanye nabongameli bayo yena wakhona njengo mongameli wokumangalelwa wabameli abamnyama.




#Article 138: Murphy Morobe (203 words)


UMurphy Morobe ungumuntu oqopha umlando oqhamuka enhlanganweni elwa nobandlululo yaseNingizimu Afrika.

Uqale isikole e-Ermelo Morobe, waqeda isikole samabanga aphansi eSoweto wabe eseya e-Orlando North Secondary School nase-Isaacson High School. Ngenkathi esafunda esikoleni esiphakeme waba nentshisekelo kwezepolitiki nomlando. Ngo-1972 uMorobe waba yingxenye yeSouth African Student's Movement (SASM). Izinto ezibalulekile kuye kwakuwubumbano nentuthuko yomphakathi.

Amalungu amaningi e-SASM aboshwa ngo-1973 futhi baba buthaka impela.

Ngo-1974 uMorobe wasiza ngokwakhiwa kabusha kwe-SASM, wabe esebekwa ngumgcinimafa ngabo. Ngokuhamba kwesikhathi waba ngomunye wabaholi babafundi beSoweto Uprising ngoJuni, 1976. Ngenxa yeqhaza lakhe lokuvukela umbuso, wahlala iminyaka emithathu ejele eRobben Island. Wagwetshwa isikhathi sakhe ehambisana nabanye abaholi babafundi. Ubephinde abe phakathi kweziboshwa sezepolitiki zaseNingizimu Afrika kanye nomholi we-African National Congress uNelson Mandela. Wadedelwa ngoMeyi 1982.

Ngemuva kokukhululwa ejele, wabuyela kwezepolitiki, wazibandakanya namaqembu amaningi, okubandakanya: iCongress of South African Student (COSAS), General and Allied Worker's Union futhi wasiza ekwakheni i-United Democratic Front (South Africa) (UDF) in 1983.

Ngo-1994 uMorobe waba nguSihlalo kanye no-CEO weKhomishini Yezimali Nezimali eNingizimu Afrika. UMorobe ubeseMkhandlwini Wezemfundo Ephakeme (CHE). UnguSihlalo weSouth African National Parks Board (SANP), futhi uyingxenye ye-International Fundraising Consortium, inhlangano enikeza izibonelelo zemali emikhakheni engekho ngaphansi kukahulumeni waseNingizimu Afrika. UMorobe uphinde waqokwa esikhundleni sokuba nguMqondisi ebhodini le-Old Mutual South Africa.

Njengamanje ungumkhulumeli kaMongameli waseNingizimu Afrika uThabo Mbeki.




#Article 139: Zola Skweyiya (275 words)


UZola Sidney Themba Skweyiya (nge-14 ka-Epreli ngo-1942 ukuya nge-11 ka-Epreli ngo-2018) wayepolitiki yoMzantsi Afrika owayengu-Mphathiswa Wezabasebenzi bakaRhulumente noLawulo ukusukela ngo-1994 ukuya ku-1999 kunye noMphathiswa woPhuculo loLuntu ukusukela ngo-1999 ukuya ku-2009.

uZola Skweyiyia  waye omunye odume kakhulu kanye futhi waye edlala indima enkhulu kuANC kanye  engumnyango wezendaba futhi waye wayehlela komthethosiseko nokuxoxisana maqondana . Ukudlula emhlabeni kwalowo owayenguNgqongqoshe Wezokuthuthukiswa Komphakathi, uDkt Zola Skweyiya, ezinsukwini ezintathu ngaphambi kosuku lokuzalwa kwakhe ngomhlaka 11 Ephreli, kuliphange izwe elinye lamadodana akhe ahlonishwayo.Umlweli wenkululeko owafezekiswa njengeqhawe lomzabalazo wenkululeko ushiye ifa elinothile lokuzinikela ekunikeleni imisebenzi yocmphakathi nokwakha umphakathi onakekelayo nempilo engcono yabampofu.UDkt Skweyiya ubhekwe kakhulu ngeqhaza lakhe njengenhloko yoMnyango Wezindaba Zomthetho kanye nezomthethosisekelo we-ANC, obeseqakathekile ekubhaleni uMthethosisekelo kanye nezingxoxo ngokubhekela iNingizimu Afrika enkululekile neyentando yeningi.Ubuye wenza umfutho wakhe ekushintsheni kwezisebenzi zomphakathi zobandlululo zaba umsebenzi omusha womphakathi waseNingizimu Afrika okhululekile wentando yeningi, njengoNgqongqoshe Wezemisebenzi Kahulumeni Nezokuphatha.kanzima UDkt Skweyiya waqinisekisa ukuthokozwa kwaleli lungelo lomthethosisekelo ngezigidi zabantu baseNingizimu Afrika, ikakhulukazi izintandane nezingane ezisengozini. Ukuba khona kwezigidi eziyi-17 zabantu abathola izibonelelo zikahulumeni kuze kube manje kungenxa yokusebenza kanzima kukaSkweyiya obesebenza ngokungakhathali futhi waqinisekisa isisekelo esiqinile. Uhambe lonke izwe, ehlela imihlangano emikhulu yomphakathi, ebhalisela abantu izimpesheni, imali yesibonelelo sezingane, imali yokunakekela izingane, isibonelelo sokukhubazeka, isibonelelo sokusiza kanye nokukhululeka komphakathi kosizi, olwalwaziwa ngokuthi amaphasela okudla.Isibonelelo Sokuxhaswa Kwezingane (CSG) iyifa lakhe eliyinhloko. Ubevame ukukhumbuza abaphathi bakhe ukuthi ayikho ingane okufanele ilale ilambile, futhi kwenziwa imikhankaso eminingi yokwenyusa ukuthathwa kwe-CSG. Kuze kube manje, abayizigidi eziyi-11 kwezigidi eziyi-17 zabantu abathola izibonelelo zikahulumeni abathola i-CSG.For Dr Skweyiya. KuDkt Skweyiya, ukwakha umphakathi onakekelayo futhi nokwenza iNingizimu Afrika indawo engcono yokuhlala abantu abampofu futhi ababencishwe amathuba kwakungeyona nje isiqubulo. Wayephila le mantra futhi nsuku zonke zokusebenza wayefuna izindlela zokwenza ngcono izimpilo zalabo abanenhlanhla encane.




#Article 140: Pallo Jordan (428 words)


U-Pallo Zweledinga Jordan wazalwa nge-22 kaMeyi ngo-1942 e-B Indawo, e-Kroonstad, e-Orange Free State. Utata wakhe, uGqr Archibald Campbell Jordan, wayengumntu wasenoveli, eyunivesithi kunye nezemfundo kwaye umama wakhe, uGqirha Priscilla Phyllis Jordan (wazalwa, uNtantala), wayengutitshala, umphandi kunye nomhlohli. Bobabini abazali bakhe babengamalungu asebenzayo e-Un-European Unity Movement (NEUM). Usapho lakwaJordane lwalupolitika kakhulu kwaye ulandela emanyathelweni abo. Waqala eneminyaka esixhenxe ngokuthengisa iikopi zeTorch, iphephandaba eliveliswa yi-NEUM. Wayengumfundi okhutheleyo. Ukugqiba kwakhe ukufunda, waya kwiiyunivesithi ezahlukeneyo eMzantsi Afrika, eMelika naseMelika. Walishiya ilizwe ngo-1962 esiya kufunda kwiDyunivesithi yaseWisconsin e-U.S. Uye wafumana izidanga ezininzi kubandakanya nesidanga sokuthweswa isidanga kwisikolo seLondon Economics.

UJordani wabhala amanqaku amaninzi abalulekileyo. Umgangatho womsebenzi wakhe wophando ubonakaliswa kumaphepha akhe apapashiweyo. Oku kubandakanya, phakathi kwabanye, Ukuphengululwa kukaMoses Kotane: Uhlaziyo lwase-Afrika (1974); Ukuvukelwa kweSoweto: Uhlalutyo (1976) kunye neAfrican Petit Bourgeoisie: Uhlolisiso lwe-NAFCOC (1984) .Phakathi kowe-1985 nokubuyela kwakhe eMzantsi Afrika phakathi konyaka we-1990, uJordani wakhokela iqela labaphandi be-ANC kunye nabaphengululi bamazwe aphesheya iinkomfa kunye neesemina eZimbabwe, eTanzania, e-USA, eBritane nakwi-USSR ngelo xesha. Ngo-1985, wanyulwa ukuba azokusebenza kwiKomiti yokuLungiselela yeSizwe ye-ANC, eyayilungiselela inkomfa yayo enkulu yomgaqo-nkqubo e-Kwabe, eBotswana. Kule nkomfa uJordan wanyulwa kwiKomiti eLawulayo ye-ANC. Ukusukela ngo-1985 ukuya kowe-1989 wasebenza kwiKomiti yesiCwangciso se-NEC kunye neeKomiti zobuGcisa njengeConveno.

Iphepha elinomgaqo-nkqubo we-Afrika eseMazantsi e-Soviet Union-eneSpecial Reference eMzantsi Afrika: Amanye amaNqaku (ka-1990) aphawula ukuhamba okuhlaziyayo komfundi we-ANC kuhlolisiso lwayo olunobuzaza lomgaqo-nkqubo waseSoviet kwicala lasekhohlo. Ngo-1990 wangena kwingxoxo-mpikiswano ende malungaIphepha elinomgaqo-nkqubo we-Afrika eseMazantsi e-Soviet Union-eneSpecial Reference eMzantsi Afrika: Amanye amaNqaku (ka-1990) aphawula ukuhamba okuhlaziyayo komfundi we-ANC kuhlolisiso lwayo olunobuzaza lomgaqo-nkqubo waseSoviet kwicala lasekhohlo. Ngo-1990 wangena kwingxoxo-mpikiswano ende malungaIsimo seSoviet Union ngusihlalo weQela lamaKomanisi oMzantsi Afrika, uJoe Slovo, kwinqaku elinomxholo othi The Callen of Conscience kwi-SACP - Uhlalutyo olugqibeleleyo lweSlovo 'Ngaba ubuSoshiyali busilele?' Ukubonakalisa ukwahluka kwezimvo kulungelelwaniso kathathu.Emva kwexesha wathatha umba kunye neSlovo kwakhona kwicala lesikhokelo senkqubo yothethathethwano ngo-1993. Emva kwesibhengezo esingalindelekanga nguMongameli welizwe u-F.W. de Klerk wokukhulula i-ANC kunye neminye imibutho yenkululeko, uJordani wabuyela elizweni ngo-Juni ka-1990.Ngo-1991, wakwazi ukugcina isikhundla sakhe se-NEC kwiNkomfa yeSizwe yokuqala yokubonisana kwi-ANC kweli lizwe kwiminyaka engamashumi amathathu. Waba ngumntu owaziwayo kumabonwakude wase Mzantsi-Afrika njengesithethi se-ANC kwezona zithethi zaphambili nangaphakathi kunyulo luka-1994.

Emva konyulo lokuqala lwedemokhrasi eMzantsi Afrika ngo-Epreli 1994, iJordani yafungiswa njengeLungu lePalamente kunye noMphathiswa weZithuba, uNxibelelwano kunye nokusasazwa koRhulumente boManyano kuZwelonke ngomhla we-9 kaMeyi.Usebenze kwiiKomiti ezimbini zeKhabhinethi, ezizezi, ezoqoqosho kunye nezentlalo kunye nemicimbi yezolawulo.Ngo-Epreli ka-1996, wathatyathwa nguJay Naidoo njengo-Mphathiswa Wezithuba, Ezonxibelelwano kunye Nosasazo emva kokuvuselela ikhabhathi. Utyunjwe kwisikhundla sekhabinet ngo-Meyi ka-1996, njengo-Mphathiswa Wezemicimbi Yendalo Engqongileyo Nezokhenketho de wapheliswa ngo-1999 eselisebenzisile ixesha lakhe njengomphathiswa.Ukusukela ngo-1999 ukuya ku-2004, ebesebenza njengo-Sihlalo weKomiti yezeMicimbi yezaNgaphandle kwiNdibano yesiZwe. Emva konyulo lukaZwelonke lowama-2004, uJordani wonyulwa njengo-Mphathiswa wezobuGcisa neNkcubeko nguMongameli uThabo Mbeki, isithuba awasibambayo ukusukela ngo-Epreli 2004 ukuya kuMeyi ka-2009.




#Article 141: Brigitte Mabandla (172 words)


UBrigitte Mabandla wazalwa zingama-23 kuLwezi ngo-1948. Maphakathi nawo-1970s wasebenza njengomxhumanisi wobusha e-Institute of Race Relations eThekwini kodwa washiya iNingizimu Afrika waya eZambia lapho athola khona iziqu zakhe zeLLB. Phakathi konyaka we-1981 nowe-1983 wafundisa isiNgisi noMthetho eBotswana polytechnic kanti kusukela ngo-1983 kuya ku-1986 wafundisa ngezoMthetho eBrazil Institute of Administration and Commerce. Kusukela ngo-1986 kuya ku-1990 wasebenza njengomeluleki wezomthetho eMnyangweni Wezindaba Zomthetho kanye Nezomthethosisekelo we-ANC. Ngalesi sikhathi wabhekisisa ngamalungelo ezingane, amalungelo abantu kanye nezomthethosisekelo

Ngemuva kokungavunyelwa kwe-ANC nezinye izinhlangano zezepolitiki, ubuyela eNingizimu Afrika njengengxenye yeqembu le-ANC elixoxisana futhi njengamanje uyilungu leKhomishini Yomthethosisekelo yeqembu. Ungumsunguli weKomidi Likazwelonke Lamalungelo Ezingane futhi uhambe emhlabeni wonke ethuthukisa amalungelo ezingane. Ngo-1995 waba yiPhini likaNgqongqoshe Wezobuciko, Amasiko, Isayensi Nobuchwepheshe kwathi ngonyaka we-2003, waqokwa njengoNgqongqoshe Wezindlu.

Ngaphambi kokuqokwa kwakhe njengoNgqongqoshe Wezamabhizinisi Kahulumeni, wasebenza njengePhini likaNgqongqoshe Wezobuciko, Amasiko, Isayensi Nobuchwepheshe kusuka ngomhlaka 18 Ephreli 1995 kuze kube ngumhla zingama-25 kuFebhuwari 2003; NjengoNgqongqoshe Wezindlu ukusuka ngomhlaka 26 kuFebhuwari 2003 kuze kube ngumhla zingama-28 Ephreli 2004 nanjengoNgqongqoshe Wezobulungiswa Nokuthuthukiswa Komthethosisekelo weRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika kusukela ngomhlaka 29 Ephreli 2004 kuze kube ngumhla zingama-25 Septhemba 2008.




#Article 142: Leon Wessels (455 words)


U-Leon Wessels (owazalwa ngo-19 Ephreli 1946) ungummeli waseNingizimu Afrika, usopolitiki kanye nezishoshovu owayesebenza kuhulumeni omncane weqembu leNational Party ngesikhathi sobandlululo. izenzo zalowo hulumeni.

Potchefstroom University

Wangena esikoleni e-Hoerskool Monument eKrugersdorp, eNingizimu Afrika. Uthe uma eqeda umatikuletsheni ngonyaka u-1963 waya e-Potchefstroom University wayothola izinga lakhe lezomthetho(LLB) ngo-1972 bese ngonyaka u-2001 waya e-Rand Afrikaans University wayothola izinga lezomthetho (LLD). Ngenkathi engakatholi isiqu wayengusihlalo we Potchefstroom's Students' Representative Council (SRC), bese kusuka ngonyaka 1971-1973 wayengumongameli we-Afrikaner Studentebond (ASB) okwakuyinhlangano yabafundi eyafundisa abelungu abaningi ezepolitiki.

UWessels wangenela ezepolitiki ngonyaka-1997 ngenkathi ekhethwa  njengelunga le-National Party lasephalamende lesifunda saseKrugersdorp. Wathola amathuba amaningi wokuthi abephezulu eKhabhinethi wagcina esengungqongqoshe woHulumeni wasekhaya.

Ngo-1999 wabekwa kwIkhomishini Yamalungelo Esintu YaseNingizimu Afrika lapha khona waba nesibopho ku-Promotion of Access to Information Act, 2000, umthetho wokuthi umphakathi wazi ukuthi kwenzakalani emabhizinisini, kuHulumeni kanye nezihlangene nomphakathi. 

Umfazi wakhe uTersia Wessels waba ilunga lesishayamthetho sase-Gauteng eyayimele i-Congress Of The People.Wessels wakhula engakwazi ukukhetha ukuba angakwazi ukuziphilela impilo elula ngoba abanye abafana naye ngalesikhathi bebangena ezintweni zepolitiki. Uyindodana yephoyisa, wazalelwa eKroonstad e-Orange Free State, eningizimu ye-Afrikanerdom, ngo-1946. Umndeni wathuthela eGoli, lapho aqala khona isikole, kepha washeshe wathuthela eVryburg lapho afunda khona eStellaland Laeterskool. Waphothula esikoleni samabanga aphansi ePort Natal School, eThekwini, indawo eyayihlala amaNgisi, kwathi ngo-1963 wenza umatikuletsheni esuka eMonument Hoerskool eKrugersdorp   waphinda futhi wabuyela ezweni lobuhlungu labantu base-Afrikaner.

UWessels wafunda eSouth African Police College kusuka ngo-1964 kuya ku-1996, esebenza njengomfundisi futhi eyilungu lamaphoyisa agibele izandla. Ngo-1997, wabhalisa ePotchefsroom University, i-alma mater yaseFW de Klerk nokunye okuningi okuvelele kokusungulwa kwe-Afrikaner. Lapho aqeda khona iziqu zeBJur neBCom ngo-1970 kanye ne-LLB yakhe ngo-1972. Ngo-197,1 wanikezwa umfundaze wase-Abe Bailey e-UK.Ngenkathi eseyunivesithi wanikezwa i-medallion yobuholi, impumelelo yokufunda kanye nenkonzo emphakathini wezitshudeni. Wayengusihlalo woMkhandlu omele Abafundi kanye nomongameli we-Afrikaner Studentebond, kusukela ngo-1971 kuya ku-1973. Ekuphatheni kokugcina, wethule ubufakazi ngaphambi kweKhomishini yeSchlesbusch ye-Inquiry into yeChristian Institute, iNational Union of South African Student, iSouth African Institute of Race Relations kanye neNyuvesi iChristian Christian Institute ukuchaza ukuthi i-ASB yahlelwa futhi yaqhutshwa kanjani.1 Isihluthulelo Udaba lwabafundi abamhlophe ngaleso sikhathi lwalubandakanya ukuxhumana nezitshudeni zabamnyama ezazihlelwe inhlangano yabamnyama iSouth African 'Organisation South Africa' (SASO), eyayitholakala ngamakhampasi abamnyama.

UWessels wayeyingxenye yethimba labafundi basePotchefstroom, elalixhumane ngokusemthethweni noMkhandlu wabafundi / Wamele iNyuvesi yasenyakatho. Lapho, wahlangana no-Abraham Ongeposte Tiro no-Aubrey Mokoena, bobabili abahola abantu abaqwashisa abantu abamnyama, futhi umhlangano waba nethonya elikhulu ekubukeni kukaWessels ngesimo saseNingizimu Afrika (uTiro wabulawa ekuqhumeni kwebhomu okwakukholakala ukuthi kungumsebenzi waseNingizimu Afrika. Ama-ejenti ase-Afrika.)

Ngenkathi ngisekolishi, uWessels wahlangana nezibalo eziphezulu emibuthanweni ye-Afrikaner. Kubandakanya uWimpie de Klerk   bonke ababesemgudwini we-verligte ukunyakaza futhi banethonya kufilosofi lezepolitiki likaWessels owayesebenze njengomshushisi ngesikhathi samaholideyunivesithi, uWessels wajoyina iGoli njengommeli ngo-1973. Ngo-1974, wakhethwa. ilungu leTransvaal Provincial for Krugersdorp, futhi ngonyaka ofanayo wakhonza kwi-Federation of the Federation of Junior Rapportryers. Kusukela ngo-1971 kuya ku-1974 wayengumholi weNasionale Juegbond eTransvaal futhi wasebenza njengelungu le-ex-udindoo lesigungu esiphezulu seTransvaal namakomidi amakhulu eNational Party (NP




#Article 143: Patricia de Lille (275 words)


UPatricia de Lille usopolitiki waseNingizimu Afrika owazalwa mla ziyi-17 kuFebruwari 1951 onguNgqongqoshe Wezemisebenzi Yomphakathi Nezingqalasizinda nomholi weqembu lezepolitiki i-Good . Wayengumngane ngaphambilini iMeya yaseKapa kusuka 2011 kuya 2018, futhi Cape uNgqongqoshe wesifundazwe Western weNtuthuko yezeNhlalakahle kusuka 2010 kuya 2011. Wasungula futhi wahola i- Independent Democrats (ID), iqembu lezepolitiki abelisungula ngonyaka ka-2003 ngesikhathi ewindi eliwela indawo ngemuva kokuhlukana nePan Africanist Congress (PAC). Ngo-Agasti 2010, umazisi wahlangana neDemocratic Alliance, iqembu eliphikisayo laseNingizimu Afrika,  futhi iqembu lahlakazwa ngokusemthethweni ngonyaka we-2014. Kusukela ngo-2015 kuya ku-2017, ubenguMholi weSifundazwe weDemocratic Alliance eWestern Cape.

UDe Lille wavotelwa wama-22 kumaTop 100 Great South Africa, futhi uyaziwa ngeqhaza lakhe ophenyweni ngePolitiki Yezwe Yezomnotho enempikiswano -DA eKapa, ehlula uDan Plato, ngaphambi kokhetho lohulumeni basekhaya, lapho wakhethwa khona njengeMeya. Ubuye wakhethwa ihlandla lesibili njengeMeya okhethweni lohulumeni basekhaya luka-2016 . 

Mhla ziyi-8 kuMeyi 2018, Inkantolo Enkulu YaseWestern Cape yamisa UPatricia de Lille esikhundleni sakhe okwesikhashana esincane sokuba imeya.   Ngomhlaka 5 Agasti 2018, uDe Lille umemezele inhloso yakhe yokwesula esikhundleni njengeMeya yaseKapa. Ushiye phansi isikhundla sokuba yimeya futhi wanqamula ubulungu beqembu lakhe le-DA ngomhlaka 31 Okthoba 2018.

Ngenxa yalokho, wakhetha uZinhle ngoDisemba 2018, futhi wamenyezelwa njengophakanyiselwe ukuqokwa njengoNdunankulu waseWestern Cape ngoFebhuwari 2019.  Ngalesi sikhathi, wabandakanyeka kwiSouth African Chemical Workers Union, waqala njengomphathi wezitolo wabe eseba ngunobhala wesifunda, ngaphambi kokuqokwa njengeLungu Lesigungu Sikazwelonke ngo-1983.  Ngo-1988, wakhethwa njengePhini Likamongameli Kazwelonke We-National Council of Trade Unions (NACTU),  UDe Lille wazalwa ngo-1951 eBeaufort West, futhi waya eBastiaanse Hoërskool. Ngo-1974 waba uchwepheshe welebhu efektri. Waqhubeka nokuzibandakanya enkampanini efanayo kuze kube ngo-1990.  Ngalesi sikhathi, wabandakanyeka kwiSouth African Chemical Workers Union, waqala njengomphathi wezitolo wabe eseba ngunobhala wesifunda, ngaphambi kokuqokwa njengeLungu Lesigungu Sikazwelonke ngo-1983.  Ngo-1988, wakhethwa njengePhini Likamongameli Kazwelonke We-National Council of Trade Unions (NACTU),




#Article 144: Yua Mikami (575 words)


UMomona Kitō (waseJapan: 鬼頭 桃 菜 UHepburn: UKitō Momona) (ozelwe ngo-Agasti 16, 1993), owaziwa njengo-Yua Mikami (waseJapan: 三 上 悠 亜 UHepburn: uMikami Yua), ungumlingisi waseJapan nomculi wezithombe. Uvele njengelungu leqembu le-SKE48 ngonyaka ka-2009 ngaphambi kokushiya ngonyaka ka-2014. Ungene embonini yezokuzijabulisa yabantu abadala ngonyaka ka-2015 ngaphansi kwelebuli kaMuteki ngempumelelo enkulu. Kusukela ngo-2019, ungomunye wezithombe ezithandwa kakhulu futhi ezithengiswa kakhulu zanamuhla ze-AV eziwina imiklomelo eminingana. Njengamanje wenza ngaphansi kwelebuli engu-S1 No. 1 isitayela futhi uvele kumafilimu amadala abantu abadala ayi-100 (kufaka phakathi ukuhlanganiswa nama-VR-based AV's).

Ngaphandle kokwenza kumafilimu amadala, uMikami ubuye wasebenza njengomculi nezithombe. Ube yingxenye yeqembu lesithixo i-Ebisu Muscats ngonyaka ka-2015 futhi waphinde wadonswa ngendlebe eSouth Korea njengelungu leqembu lezithombe i-Honey popcorn ngonyaka ka-2018. Ubuye enze ukubukeka kwesivakashi okukhethekile kuYakuza 6 nakuYakuza Kiwami

UMikami wazalwa njengoMamaona Kito ngo-Agasti 16, 1993 eNagoya. Ukuba nezifiso ezicacile zokuba yisithixo, uMikami uhlolelwe isizukulwane sesishiyagalombili saseMorning Musume ngonyaka we-2006, eneminyaka eyi-13, kodwa wasuswa ngesikhathi somzuliswano wokuqala. Ngo-Mashi 2009, waphikisana njengelungu lesizukulwane sesibili seqembu lezithombe i-SKE48 kwiTeam. Umsebenzi wakhe e-SKE48 wabona izithiyo eziningi, kufaka phakathi ukwehliswa esikhundleni kukaKenkyuusei (wabaqeqeshwayo) ngoDisemba 2010, kanye nokuphuza / ukuqomisana ngeminyaka engezansi. isihlava esivele ngoJulayi 2013. NgoMashi 16, 2014, wamemezela ukuphothula kwakhe eqenjini futhi ukusebenza kwakhe kokugcina neqembu kwakungu-Ephreli 9, 2014. Ngesikhathi esabambile, wavela ezingomeni eziyisishiyagalombili zeB-SKE, kanye nokuvela eqenjini lodade i-AKB48's B-side single Gingham Check.

NgoJuni 1, 2015, waba nempikiswano embonini yezokuzijabulisa yabantu abadala ngaphansi kwegama uYua Mikami ngevidiyo yakhe yokuqala, iPrincess Peach, ekhiqizwe nguMuteki, ilebula elalisebenza ngokukhethekile ekucekelweni kwamafilimu kwabantu abadala ngezithombe ezazisuke zikhona kanye nosaziwayo abancane. Ngenkathi uMikami ekuqaleni eyihlelela njengomsebenzi wefilimu elilodwa, iPrincess Peach yaphenduka impumelelo enkulu, yaba ngomunye wamafilimu athengiswa kakhulu uMuteki futhi waba ngumuntu othengisa kakhulu kuma-AV ka-2015. UMikami ukuze azohlala embonini njengomdlali osebenzayo.Novemba 12, 2015, wethula iwebhusayithi yakhe esemthethweni. Ama-akhawunti akhe we-Twitter ne-Instagram nawo adalwa ngosuku olufanayo. Engxoxweni, uMikami uthe: Ngingene emhlabeni we-AV ngaphandle kokubonisana namuntu, Kuyimpilo yami, ngakho-ke kufanele ngizikhethele.

I-AV yakhe yesibili, i-Pleasure yakhululwa ngoJanuwari 1, 2016. Iziqu zokuqala zikaMikami zazingaphansi kwelebuli yaseMuteki (baba ngabalingisi abambalwa be-AV abenze izihloko ezingaphezu kwesisodwa ngaphansi kwesitudiyo), ngaphambi kokudlulisela ku-S1 No. 1 Isitayela ngoNovemba 2016. NgoMeyi 13, 2016, uMikami wawina umklomelo wakhe wokuqala wokuqala kuma-DMM Adult Awadi ka-2016 emkhakheni we- Best New Actress owethulwe nguyena umlingisi we-AV uMoe Amatsuka.On 13 Ephreli 2016, wajoyina i-Ebisu Muscats uyi- ilungu lesizukulwane sesibili. Ubeyintombazane e-poster ye-2016 AV Open ehamba noMasami Ichikawa [ja] noRika Hoshimi. Ubeyindodakazi yomkhankaso womcimbi weNational Fan Thanksgiving Festival 2016 kanye noHibiki Ōtsuki.

Ukuthandwa kukaMikami kwaqhubeka kukhula, njengoba eba ngomunye wabalingisi be- flagship be-S1, amafilimu akhe avela njalo emashadini athengisa kakhulu. Ngo-2018, ngesikhathi uFanza enza ucwaningo kuma-AV aphezulu kakhulu athengisa kakhulu ngonyaka we-AV, uMikami waphuma e-# 8 ekulandweni kwedijithali, kwathi # 5 ekuthengisweni kwe-DVD / Blu-Ray.UMikami uwine umklomelo wakhe wesibili omkhulu isigaba esithi Best Actress kuma 2017 DMM Adult Award. Ubuye wethula umklomelo we- Best New Actress kulowo owake waba yisithombe esinqunyiwe kanye nomlingisi we-AV owayedlala ngokuhlukumezeka uLungile Takahashi. Njengoba bobabili bephikisana kwaMuteki futhi bezinze eNagoya, uMikami noTakahashi bakha ubungani obusondelene futhi baqala ukuvela emibukisweni eyahlukahlukene ethi BONISA IZIMBALI ZAKHO. Okokukhumbula iminyaka eyishumi uMuteki, lo mbhangqwana uvele esihlokweni sawo sokuqala se-AV esihlanganile, Lezi Zimbili Ezingakaze Zilingane ezikhishwe ngoDisemba 1, 2018. Ifilimu elinamahora amane nalo lihambisane nokudedelwa kwabantu abadala okwathatha amahora amabili nge-VR . Iphinde yaba ifilimu lesibili elithengiswa kakhulu laseJapan labadala lango-2018.

UMikami uphinde wavela emhlanganweni okhethekile weminyaka engu-15 ka-S1, kanye nabanye abasebenza kule studio kuphela: Tsukasa Aoi, Ayami Shunka, Moe Amatsuka, Arina Hashimoto, Usa Miharu, kanye noNene Yoshitaka.Ngo-2019, uMikami uyaqhubeka nomsebenzi wakhe we-AV kwa-S1 futhi wabonakala ngezihloko ezingaphezu kwekhulu kuze kube manje.




#Article 145: S v Makwanyane (506 words)


U-S v Makwanyane noMunye (i-CCT 3/94) kwakuyisinqumo esiyingqopha-mlando sango-1995 seNkantolo Yomthethosisekelo yaseNingizimu Afrika . Yasungula nokuthi ukujeziswa kwemali eyimali kwakuhambelani nokuzibophezela kwamalungelo abantu okuvezwe kuMthethosisekelo Wethutyana. Isinqumo senkantolo besilahla isigaba 277 (1) (a) soMthetho Wenqubo Yokulwa Nobugebengu, we-517, owabe usuhlinzekela ukusetshenziswa kwalesi sigwebo sentambo, kanye nanoma yimiphi eminye imigomo efanayo kunoma yimuphi omunye umthetho oseNingizimu Afrika. Inkantolo iphinde yenqabe uhulumeni ukuthi akhiphe isigwebo sentambo kunoma yisiphi isiboshwa eselinde ukubulawa, sinqumo sokuthi kumele bahlale ejele kuze kukhutshwe izigwebo ezintsha.  Isuswe ngomhlaka-6 Juni, lena bekuyinkantolo entsha esanda kusungulwa ebaluleke kakhulu kwezombusazwe nasekubambisaneni ngombango.  

INkantolo yaphetha ngokuthi, empeleni, kwakukhona into etholakala ithuba kuzo zonke izigaba zenqubo yokusebenzisa isigwebo sentambo:  Umphumela ungahle uxhomeke ezicini ezinjengokuthi indlela icala eliphenywa ngayo ngamaphoyisa, indlela leli cala elethulwa ngayo umshushisi, ukuthi ummangalelwa uvikeleke kangakanani, ubuntu kanye nesimo esithile sokujeziswa kwenhlawulo yecala lelo, uma udaba luqhubeka nokudluliswa kwecala, amajaji athize akhethwe ukuzolalela icala. Ubuhlanga kanye nobuphofu nakho kuthiwa kuyizici. 

Inkantolo ibambe futhi ukuthi amalungelo okuphila nesithunzi abaluleke kakhulu kuwo wonke amalungelo abantu futhi ungumthombo wawo wonke amanye amalungelo abantu achazwe kwiSahluko 3 soMthethosisekelo Wokungena. Lapho sezinikele emphakathini owakhelwe ekwamukelweni nasekufezekisweni kwamalungelo abantu, uMbuso kwadingeka ukuthi uwaqakathekise la malungelo amabili ngaphezu kwabo bonke abanye, futhi ukhombise ukuqaphela kukho konke ekwenzile, kubandakanya nokujeziswa kwezigebengu. Lokhu bekungeke kutholwe ngokuzenza ongeyena nangokukhipha ababulali, noma kungumgoqo kwabanye. Ngaphandle kokuba iqiniso lokuthi ukuziphindisela noma ukubuyisa kwakungelona isela elifanayo nomthethosisekelo nelungelo lokuphila nelungelo lesithunzi, inkantolo ayenelisekanga ukuthi kukhonjisiwe ukuthi isijeziso semali singasebenza kakhulu njengesithiyo kunesigwebo sedilikajele. UChaskalson P, ebhalela iningi, waphetha ngokuthi    Inkantolo ibuye yagcizelela ukuzibophezela kwayo emgomeni wokumiswa komthethosisekelo, kanye namanani asemthethosisekelo ikakhulukazi njengenkululeko, isithunzi kanye nokulingana, ngokwenqaba imvelo yokuphikisana nokungathandeki yesigwebo sentambo. U-Ackermann J wakwenza kwacaca lokhu ekwahlulelweni kwakhe:  Sisuka esikhathini esidlule esasibonakala ngokuningi okwakuphikiswa nokungalingani ekusebenzeni komthetho kuye kwesamanje kanye nekusasa ezweni lesisekelo sombuso lapho isenzo sombuso kufanele sibe sinjalo ukuthi sikwazi ukuhlaziya futhi sibe nezizathu ezizwakalayo. Umbono wombuso womthethosisekelo uphakamisa uhlelo okungasebenza ngalo kungahlolwa ngokweqile noma ngokulandela umthetho. Ukulamula, ngokwemvelo yayo, kuyahambisana nale miqondo ebalulekile yomyalo wethu omusha womthethosisekelo. Akukho zenzo zokuphikisana noma imithetho noma imithetho eye yavela ngokungqubuzana noma okufanele iholele ekusetshenzisweni kokuphikisana nayo, nganoma iyiphi indlela yangempela, ingahlolwa ngokuhambisana nemigomo noma imigomo yoMthethosisekelo.   Uqhubekele phambili nokucaphuna uProf. U-Etienne Mureinik kulokhu: Uma uMthethosisekelo omusha uyibhuloho kude nesiko leziphathimandla, kuyacaca ukuthi kumele kube yibhuloho luni. Kumele iholele kusiko lokuzithethelela-isiko lapho konke ukusetshenziswa kwamandla kulindelwe khona [ . . . ] Uma uMthethosisekelo kufanele ube yibhuloho kulokhu, kuyacaca ukuthi uMthethosivivinywa Wamalungelo kumele ube yinqwaba yawo. 

Yize bekukholelwa kakhulu ukuthi iningi labantu lithanda ukugcinwa kwesigwebo sentambo, inkantolo ikuqinisekisile ukuzibophezela kwayo emisebenzini yayo njengommeleli ozimele woMthethosisekelo. Ngeke kusebenze njengevithamini lokubona komphakathi:  Umbuzo ophambi kwethu, nokho, awukona ukuthi iningi labantu baseNingizimu Afrika bakholelwa yini ukuthi isigwebo esifanele sokubulala kumele sibe yiso. Ukuthi ngabe uMthethosisekelo uyasivumela yini leso sigwebo.   Uma umbono womphakathi ubungahle uthathe isinqumo, uChaskalson ubecabanga ukuthi, asikho isidingo sokuhlaziywa komthethosisekelo kanye nokwahlulela. Yize imibono evamile ingahle ibe nomthelela ekucabangeni kwenkantolo, yona ngokwayo, akuyona indawo yalowo msebenzi ophathiswe izinkantolo ukuthi ahumushe uMthethosisekelo futhi asekele izibonelelo zawo ngaphandle kokwesaba noma ukwenzelela.  Lokhu bekuhambisana nendima yakamuva yaseNingizimu Afrika ukusuka ebukhosini bePhalamende kuya kokuphakama komthethosisekelo. 




#Article 146: Albert Luthuli (137 words)


Albert John Mvumbi Luthuli wazalelwa e Solusi mission station e Zimbabwe. Wazalwa ngo 1898, ubabawakhe ngu John Bunye Luthuli. u-Albert John wayeyi ngane ye nkosi eGroutville e Mvoti Mission Reserve ngase stanger, eNatali. Waba yi christian missionary nge langa lesikhombisa esontweni elibizwa nge-adventist. Wayengumtoliki endaweni yase Matabele eRhosedia. umama wakhe kwaku ngu-Mtonya Gumede futhi wayechitha isikhathi esiningi endlini kaCetshwayo ka Mpande. Wayeyi nkosi yombuso waKwaZulu kodwa futhi wayeyingane yesithathu.

Ubaba wakhe kwakungu-John Bunyan Luthuli, owayechitha kakhulu isikhathi naye kanye no mama wakhe kusukela onyakeni ka-1906 kuya ku-1908 endaweni yase Groutville. Babehlala no malume owayebizwa ngo Marthin Luthuli ngonyaka ka-1911. u-Albert  wafunda esikoleni esibizwa nge-Local Congregationalist Mission School.

Albert wayakofunda e-Ohlange Institution Boarding School eyayiphethwe ngu-John Dube owayenguhulumeni we-South African Native National Council (SANNC). u-Albert wathuthelwa e-Edendale ngase Mgungundlovu ukuze aqhubeke izifundo zakhe zobuthisha. Washona ngo-Ntulikazi 21, 1967.




#Article 147: Pitika Ntuli (279 words)


UPitika Ntuli (wazalwa ngo-1942, eSprings, eGauteng ) ungumqaphi waseNingizimu Afrika, imbongi,  umbhali, kanye nomfundi owachitha iminyaka eyi-32 yakhe edingisweni Eswatini nase-UK.   Wabambe i-MFA evela ePratt Institute eNew York kanye ne-MA ku-Comparative Industrial Relations kanye ne-Industrial Sociology. Ngenkathi esekudingisweni e-UK, wafundisa eCamberwell College of Art, Central Saint Martins College of Art and Design, eLondon College of Printing, Middlesex Yunivesithi nase- Yunivesithi yase East London . Selokhu ebuyele eNingizimu Afrika wafundisa eWits nase UKZN . 

UPitika Ntuli ukhombise imibukiso eminingi namaqembu emazweni amaningi eYurophu nase-USA, futhi uhlela imicimbi eminingi yobuciko bamanye amazwe namasiko eBrithani. Izithombe zakhe ezibaziwe ziseqoqweni elilodwa elizimele emhlabeni jikelele, lifana lelikaPaul Simon, uPhuthuma Nhleko, no-Edward no-Irene Akufo-Addo. Nezinye izinto eziqoshwe ngamathambo ezindlovu zakhe ezikhonza umphakathi ezitholakala iSwaziland National Bank, St Mary iSonto LamaKatolika Lobamba, COSATU House, eGoli, kanye Dieploof, eSoweto. Kuze kube ngu-2010 wayengakaze akhombise ezweni lakubo. Waba nombukiso wakhe wokuqala eSouth Africa eMuseum Africa, eGoli ngo-2010, walandelwa yimibukiso eDurban Art Gallery (www.durban.gov.za) nase-UNISA Gallery, ePitoli (www.UNISA.ac.za) ngonyaka ka-2011. . 'Iphunga Lezingabonakali Lezinyawo: ISilo Somfanekiso kaPitika Ntuli' sishicilelwe yi-UNISA ukuhambisana noMboniso wakhe eNingizimu Afrika.  Esikhathi esiningi kade  embukisa koMthethosisekelo Hill kanye eMelrose Arch ngaseGoli, kwiOliver Tambo yemasiko ekhatsi Ekhuruleni. 

UPitika Ntuli ungcwepheshe ezinhlelweni zolwazi lwendabuko zase-Afrika. Ungumhlaziyi ojwayelekile wezepolitiki nosiko ku-TV nakuRadio. Ungumbongi nosomlomo owaziwayo obekade eyisikhulumi esiphambili emicimbini eminingi ephakeme kakhulu futhi ufunde izinkondlo zakhe ezinhlanganweni eziningi zezwe naseSifundweni. Uyisimenywa esivamile kuTV nakuRadio futhi ikakhulukazi emicimbini eminingi iziteshi zakwa-SABC zase-Afrika Zomsakazo, futhi ubambe iqhaza emaqenjini emisebenzi kazwelonke eyezifundazwe kanye namakomidi okululeka ongqongqoshe. 

Ubengumahluleli kumaSunday Times Literary Awards (2009). Ubuye waqoka iThimba Labasebenzi lika-2010 eleluleka uNgqongqoshe Wezobuciko Namasiko mayelana nezinhlelo zamasiko ahlobene neNdebe Yomhlaba, kubandakanya nemikhosi yokuvula nokuvala. 

UPitika ushade no-Antoinette Ntuli; banamadodana amane, amadodakazi amabili nabazukulu abane.

 




#Article 148: Marlene Dumas (220 words)


UMarlene Dumas (owazalwa ngo-1953) ungumculi nomdwebi waseNingizimu Afrika. 

Dumas wazalwa ngo-1953 eKapa, eNingizimu Afrika, waze wakhulela eKuils River eNtshonalanga Kapa, lapho ubaba wakhe wayenevineyard.  Wafundela ubuciko eNyuvesiyase Kapa kusuka ngo-1972 kuya ku-1975, kwathi lapho ese- Ateliers '63 eHaarlem, eNyakatho Holland eNetherlands . Wafundela ubuchwepheshe bezengqondo e- eNyuvesi yase Amsterdam ngo-1979-1980. 

Wayevame ukusebenzisa inkomba yezithombe ezenzwe nge polaroid zabangani nabathandi bakhe, kanti futhi wayethola inkomba kwimagazini nezinto ezingcolile zobulili. UMarlene Dumas ubuye apende imidwebo yezingane nezigcawu ezixakile ukuze kube nomthelela emhlabeni wobuciko besimanje . Uveze ukuthi imisebenzi yakhe yaziswa kangcono makungeyomdabu njengoba imisebenzi eminingi yobulili yakhe emincane isondele kakhulu.  

Imidwebo kaDumas ibonwa njengezithombe kepha ayimeli abantu ngesimo esingokomzwelo umuntu angaba kuso. Ubuciko bakhe bugxile ezindabeni ezibucayi nakwizindikimba ezinjengobulili nezobuhlanga, imizwa yecala nobumsulwa, udlame nobumnene.  Isitayela sikaDumas yisiko labudala kakhulu lothando. Usebenzisa amabrashi okungeziwe okungeza ukuhlanekezela kepha nemininingwane enhle kubuciko bakhe.  

Umbukiso wakhe wokuqala obalulekile waseMnyuziyamu waseMelika, owenziwa kabusha onesihloko esithi Measuring Your Own Grave, wavula ngoNhlangulana ngonyaka ka 2008 eMnyuziyamu yeContemporary Art, eLos Angeles, waze wathuthela eMnyuziyamu ye-Art eNew York City. 

Ukuthengiswa kukaJule-die Vrou kaDumas, ngo-1985, kubeke uDumas njengomunye wabaculi besifazane abathathu abaphilayo ukuhweba ngaphezulu kuka- $ 1 million.  

Imidwebo kaDumas yakhonjiswa eVenice Biennale ngonyaka ka-2003.  

Umbukiso wemidwebo kaDumas onesihloko esithi 'The Image as Burden' ukhonjiswe eStedelijk Museum e-Amsterdam, Holland kusukela ngomhlaka 6 kuMandulo 2014 ukuya kumhla ka 4 KuMasingana 2015. 




#Article 149: Judith Mason (563 words)


UJudith Mason owazalwa uJudith Seelander Menge (10 Okthoba 1938 Pretoria - 28 KUZibandlela 2016 White River) wayengumculi waseNingizimu Afrika obesebenza kwezamafutha, ipensela, ukuprinta ukushicilela nezindaba ezixubile. Umsebenzi wakhe ucebile ngokufanekisela kanye ne-mythology, ekhombisa ubuciko obunqabile bobucwepheshe.  

UJudith Mason wazalelwa ePitoli; eNingizimu Afrika, ngonyaka ka-1938. Ufunde umatikuletsheni ePitoli High School for Girls ngo-1956. Ngo-1960, wanikezwa i-BA Degree in Fine Arts e- University of Witwatersrand . Ufundise ukudweba eNyuvesi yaseWitwatersrand, eNyuvesi yasePitoli, iMichaelis School of Fine Art eKapa, Scuola Lorenzo de 'Medici eFlorence, e-Italy kusuka ngo-1989 kuya ku-1991 futhi wasebenza njengomhloli wangaphandle wabafundi abangaphothula iziqu kanye nabasebenza ngemuva iziqu ezithweswe iziqu ePitoli, Potchefstrom, Natali, Stellenbosch naseCape Town University . Imisebenzi eminingana kaMason ibhekana nezenzo ezimbi ezembulwe yiKhomishini yeqiniso nokubuyisana .  UMason ushone eWhite River 28 kuZibandlela 2016.  

UMason wayazi ngokwepolitiki futhi eshukunyiswa unembheza oqinile wenhlalo. Umsebenzi wakhe waziswa ngabantu, izidalwa, imicimbi futhi kwesinye isikhathi usebenza izinkondlo, ezamthinta noma zamphazamisa kakhulu. Izithombe zakhe ziqhuba le gamut isuka ku-expressionist ngokusebenzisa ukumelwa, okuhlekisayo futhi okubonakalisayo. Umlando, izinganekwane kanye namasiko obuKhrestu nezinkolo zaseMpumalanga kwanika ngesikhwama semali esihle sokukhuthaza umsebenzi wakhe. UMason waba nomuzwa wokuthi imfundiso yenkolo ehleliwe iye yasusa isimilo esiyindida ngokomoya senkolo yakudala. 

Ucezu lolu luphefumulelwe yizindaba ezimbili uMason azwakala emsakazweni ngesikhathi sokulalelwa kweQiniso nokubuyisana. Batshele ngokubulawa kwezinhlangano ezimbili zenkululeko ngamaphoyisa ezokuphepha. Omunye wabo kwakunguHarold Sefola, njengoba uMason elandisa, wacela imvumo yokucula uNkosi Sikelel 'iAfrika ngaphambi kokuba aqushwe; omunye kwakunguPhila Ndwandwe,  owahlushwa wagcina enqunu izinsuku eziyishumi wabe esebulawa esesimweni sokuguqa ngamadolo. Njengoba i-TRC ithole, ngaphambi kokuthi uNdwandwe abulawe, wazenzela izimbhambho zamapulasitiki aluhlaza. Lokhu kwashukumisela uMason ukuba enze ingubo yezikhwama zepulasitiki eluhlaza okwesibhakabhaka, ebhalwe ngokuqala kombhalo:  Dadewethu, isikhwama sepulasitiki kungenzeka singabi yisikhali sonke sikaNkulunkulu, kepha ubambana nenyama negazi, futhi namandla, ulwa nababusi bobumnyama …  

Ukutholwa kabusha okukhulu: UJudith Mason 'Ithemba Lama-Icons' I-Standard Bank Gallery 2 - - 6 Mfumfu Zibandlela 2008 kanye neSasol Art Museum, University of Stellenbosch 14 Masingana to mbasa 2009. Ikhathalogi lashicilelwa ngokubambisana nombukiso. Izincwadi zomculi zikaMason zabuyiselwa eWashington DC eNational Museum for African Art ngombukiso we- 'Artists' and Africa 'uphele ngomhlaka 11  2016.' Izilwane Ezingatholakali 'ngoJuni 2016 kwakuwumbukiso wakhe wokugcina. 

UMason ubekhombisa njalo eNingizimu Afrika, esebenza kuyo yonke iqoqo elikhulu lobuciko baseNingizimu Afrika kanye nakumaqoqo angasese nawomphakathi eYurophu nase-United States. Imibukiso yomsebenzi wakhe ibanjelwe eGrisi, e-Italy, e-Netherlands, eBelgium, eChile, eJalimane, eSwitzerland, eNew York naseMiami. 

Amakhomishini akhe amakhulu abandakanya umphakathi yi: The Man Who Sang and The Woman Who Kept Silent aka The Blue dress enkantolo yezomthethosisekelo eGoli, South Africa. Amapayipi amakhulu amaningi ngokubambisana neMarguerite Stephens kanye nemiklamo yamawindi enziwe ngengilazi yeGreat Park Synagogue eGoli . Ngo-2008, kusukela mhlaka 2 Okthoba kuya kumhlaka 6 kuzibandlela 2008, iStandard Bank Gallery eJohannesburg, eNingizimu Afrika kwaba nomcimbi omkhulu wokuphinda upende, ukudweba, ukuhlangana, ukufakwa, izincwadi zabadwebi nezindatshana. ISasol Art Museum eNyuvesi yaseStellenbosch yafaka okufanayo okusobala: I-Prospect of Icons ukusuka ngomhlaka 14 kuJanuwari kuya kumhla zingama-28 kuNdasa wezi-2009. Umbukiso wakhe wokuqala wawuseGalari 101, eGoli, ngo-1964 ngemuva kokuthola umklomelo wesibili emncintiswaneni we-UAT ngo-1963. UMason uveze njalo eGoli, eKapa, ePitoli, eStellenbosch, eMpumalanga naseGeorge. Igalari yaseGoodman, igalari yaseChelsea, i-Association of Arts ePitoli, i-Hout Street Gallery, i-Strydom Gallery, iDorp Street Gallery, ubuciko obusePhepha, Igalari ye-Abalone, iSasol Art Museum, i-University of Stellenbosch, i-Standard Bank Museum, uKaren Mackerron Gallery, kanye nama -graphicgraphic, imidwebo kawoyela nemidwebo e-Ombondi Gallery eNew York ngonyaka ka-1990 nangamuva nje, ama-tapestries, imidwebo nemidwebo eDeering Estate, eMiami Dade, ngo-2016 nakwizindikimba e-Art Basel Miami Beach 2010 nango-2015. I-Africa eVenice Biennale, 1986, São Paulo Biennale 1973, eBrazil, uValparaiso Biennale 1979, eChile kanye neHouston Arts Festival 1980, e-USA. 




#Article 150: Thenjiwe Mtintso (255 words)


UThenjiwe Mtintso wazalwa mhla ziyisikhombisa kuLwezi ngonyaka ka 1950 elokishini lase SowetoeGoli , lapho akhulela khona. Umama wakhe uHanna Mtintso wayesebenza njengomsizi wasendlini kanti ubaba uGana Makabeni wayengusotswebhu wezinyunyana kanye nelungu le African National Congress. UMtintso wabhekana nezinqinamba zezimali ezamvimbela ekuqhubekeni nezifundo zakhe. Njengomphumela, waphoqeleka ukuba ashiye isikole ayosebenza ngokugcwele ezinkampanini ezahlukene ukukhokhela izifundo zakhe esikoleni samazinga aphakeme kanye naseNyuvesi yase Fort-Hare.

ENyuvesi waba yisishoshovu somfundi kwi South African Student Organisation kanye ne Black Consciousness Movement. Ubushoshovu bakhe njengomfundi kwezepolitiki kwaholela ekuxoshweni kwakhe eNyuvesi yase Fort-Hare. Njengomphumela wobushoshovu bakhe kwezepolitiki , uMtintso wavalelwa izikhathi ezahlukene umbutho wezokuvikela ngonyaka ka 1970. Waphinde wanqatshelwa ukuhlanganyela emibuthwaneni eminingi ngenxa yokuba yisishoshovu, nomdidiyeli, nobuntatheli bephephandaba i Daily Dispatch Newspaper.

Emva kokuboshwa nokuhlukunyezwa ngumbutho wezokuphepha, uMtintso waphoqeleka ukuba aye ekudingisweni ngonyaka ka 1978 , lapho wazibandakanya nombutho we ANC kanye noMkhonto Wesizwe. Waqeqeshelwa ubusotsha , wazabalaza ngaphezu kwezinqinamba, waba ngumkhuzi woMkhonto Wesizwe. Wathunyelwa eFé del Valle School  eCuba ukuyoqhubeka nokuqeqeshwa. 

UMtintso wahlala ekudingisweni kwaze kwaba unyaka  ka 1992 wayesebuyela eNingizimu Afrika. Waqokelwa ekomidini elikhulu loguquko waba yilungu elisemqoka ku Convention For a Democratic South Africa (CODESA), kwizingxoxo.kokhetho lokuqala lwentando yeningi kuNdasa wonyaka ka 1994, waba yilungu le ANC  lase palamende. Wabuye wasebenza njengosihlalo wekhomishana yokulingana kwezobulili ngo 1997, kanye nosihlalo webhodi lwezokuxhumana kwezobulili. 

Emva konyaka waqokelwa yisekela likanobhala we ANC. UMtintso waphinde wasebenza njengelungu lekomidi ye South African Communist Party. Ngaleso sikhathi wayenza nezifundo zobuciko eNyuvesi yase Witwatersrand ngonyaka ka 1998. Ngonyaka ka 2007 waqokelwa isikhundla sokuyomelela iNingizimu Afrika eCuba waphinde waqokwa ngo 2010 ukuyomelela iNingizimu Afrika ezweni lase Italy.




#Article 151: Abalwi Nkululeko Yezomnotho v Somlomo woMkhandlu Kazwelonke (1262 words)


Abalwi Nkululeko Yezomnotho v uSomlomo woMkhandlu Kazwelonke kanye nabanye; IDemocratic Alliance v LikaSomlomo weSigungu Sikazwelonke kanye Abanye [2016]  isahlulelo ezinkulu Inkantolo Yomthethosisekelo waseNingazimu Afika lapho ithola ukuthi uMongameli waseNingizimu Afrika Jacob Zuma engalandeli soMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ngokwehluleka ukusebenzisa izincomo uMvikeli woMphakathi ka- eNkandla bika. 

Ngo-2009, ngesikhathi sekhefu lokuqala likaMongameli uZuma, ikhaya lakhe laseNkandla lavuselelwa kakhulu futhi laba ngcono.   Ihhovisi likaMengameli lithe lezi zingqinamba ezenzelwe ukuvikeleka kwezokuphepha.  Nokho, maduze nje kwavela ukuthi ngcono ayenezici khungekho-ukuphepha njengomuntu yokubhukuda nezinkomo esibayeni . UMvikeli woMphakathi, uThuli Madonsela, waqala uphenyo ngokusetshenziswa kabi kwezinsizakusebenza zikahulumeni. Ngomhlaka 19 Mashi 2014, wakhipha umbiko wakhe owawubizwa ngeNkandla, owathola ukuthi ezinye zezinto ezazithuthukisiwe azikho emthethweni futhi watusa ukuthi uMengameli uZuma abuyisele imali ababeyisebenzisela yona.  

Lo mbiko ukhombise ukuphikisana kakhulu, njengoba uZuma nohulumeni wakhe we- ANC benqabile ukuwenza futhi bephikisana nokusebenza kwawo ngokusemthethweni.  Izikhathi ezintathu ngonyaka ka-2014, iHhovisi likaMongameli libhalele uMvikeli Womphakathi izincwadi libhala ngokungakholelwa kulo mbiko.  Ngo-14 Agasti 2014 uZuma uthe uzovumela iPhalamende, kanye noNgqongqoshe Wezamaphoyisa, ukuthi banqume ukuthi yiziphi izinyathelo zokulungisa, uma zikhona, okufanele bazithathe.  Ubuye wakuphika ukuthi izincomo zoMvikeli Womphakathi zibopha ngokusemthethweni.  Ukuxoshwa kukaZuma kuholele ekugxekeni okukhulu nokwandile, kufakwe namaqembu aphikisayo i- Abalweli benkululeko Yazomnotho . Amalungu ePhalamende le- EFF ahlala ephazamisa ukusebenza kwamalungu ePhalamende efuna ukuthi uZuma abuyisele imali,   okuholele ekutheni kube nokuxabana phakathi kwawo noSomlomo wePhalamende likazwelonke Baleka Mbete, ethathwa ngabathile njengokuthi akhethe uZuma ekuphatheni kwakhe iPhalamende. amacala.    Kwesinye isigameko esinjalo, enkulumweni kaZuma Yesimo Sezwe kaZuma ka-2015, lezi ziphazamiso zaholela ekuxabaneni phakathi kwamaLungu ePhalamende nabasebenzi bezokuphepha kanye nesinyathelo esalandelwa yinkantolo (esanqunywa kuhulumeni).   Ngesikhathi uZuma evela ePhalamende wayelokhu enganaki noma ehleka imibuzo ephathelene neNkandla.    Ekugcineni i-EFF yamemezela, ngoMeyi 2015, ukuthi izofaka isicelo senkantolo sokuphoqa uZuma ukuthi enze lo mbiko woMvikeli woMphakathi.   I-DA yafaka isicelo esifanayo kungekudala.  

Njengoba bekulindelekile, iPhalamende likazwelonke elilawulwa yi-ANC lenza ikomidi elibhekelele ukuphenya ngendlela efanayo eliholwa nguNgqongqoshe WezamaPhoyisa uNathi Nhleko, obike ukuthi adedele lo mbiko ngo-Agasti wonyaka ka-2015.  Lo mbiko wamukelwa yiPhalamende ngomhlaka 18 Agasti 2015.  Ngalesi sizathu, uZuma uqhubeke nokungazinaki izincomo zoMvikeli woMphakathi. 

Ngomhlaka 8 Okthoba 2015 iNkantolo eNkulu yokuDluliswa kwamaCala yaseNingizimu Afrika yakhipha isinqumo odabeni oluhlukile (olubizwa ngeSABC v DA, mayelana noHlaudi Motsoeneng saga) oluthola ukuthi imibiko yoMvikeli woMphakathi ibopha ngokusemthethweni.  Ngokwenza lokhu iNkantolo yabuyisela iNkantolo eNkulu, isinqumo sayo sangomhlaka 24 Okthoba 2014 sathi leyo mibiko iyiseluleko nje.  

Isonto ngaphambi kokulalelwa kwecala, iHhovisi likaMongameli lenze umzamo wokumangala ukuyixazulula le ndaba futhi lahlanganisa incwadi eyayi-drafti eyayifuna ukuyibuyisela enye imali.   Umvikeli Womphakathi waphawula ukuthi lo mbhalo ogciniwe ubonisa kuphela ukuthobela ingxenye yezincomo zakhe.  I-EFF yenza isivumelwano sokuphikisana nohlelo lokuthi kubhalwe ukuthi incwadi yaseNkandla ibopha uZuma ngokusemthethweni nokuthi ngokwehluleka ukusisebenzisa isephule uMthethosisekelo waseNingizimu Afrika kanye nesifungo sakhe sokuba sesikhundleni.  Amaqembu ahlulekile ukufinyelela kwisivumelwano. 

Ukulalelwa kwecala kwenzeka ngomhlaka 9 Febhruwari 2016.  Kuyo, umeluleki kaZuma, uJeremy Gauntlett SC, wenza uchungechunge olukhulu lokuvumelana, kubandakanya nokuthi umbiko waseNkandla ubopha uZuma, kodwa wacela inkantolo ukuthi ingasho ukuthi uZuma wenze ngokungahambisani noMthethosisekelo.  Udaba lolu belubalulekile ngoba isimemezelo esinjalo bekuzoba yisisekelo sokufakwa kukaZuma.  Isu likaZuma lithathwe njengemizamo yokugwema umthwalo wemfanelo nokujikisa ongqongqoshe bakhe ngaphansi kwebhasi.   Ithimba lezomthetho likaNgqongqoshe uNhleko naye uthe izandla zakhe ziboshwe ngoba elandela imiyalo evela kuZuma kanye neNdlu Kazwelonke.  Iseluleko sikaSomlomo Baleka Mbete, uLindi Lord-Thomas SC, siphikise kakhulu i-akhawunti ye-EFF ne-DA ngamaqiniso nomthetho, kodwa ekugcineni waphoqeleka ukuba abambe iqhaza futhi wagconwa kakhulu ngokusebenza kwakhe ngokuxhamazela.   

Isinqumo seNkantolo YoMthethosisekelo sikhiphe isinqumo senkantolo ngomhlaka 31 Mashi 2016 yiJaji eyiJaji uMogoeng Mogoeng .  Kuqinisekisa ukubanjwa kwe-SCA ku- SABC v DA ukuthi izincomo zoMvikeli woMphakathi ziyabopha. Ikwenza lokhu ngesisekelo sokuchazwa okwenziwe ngenhloso koMthethosisekelo waseNingizimu Afrika ; ngaphandle kwamandla okwenza izincomo ezibophayo, iMogoeng CJ ephethe, uMvikeli woMphakathi ubengafanele: 

Isichasiselo, ngokusho kukaMogoeng, ukuthi izincomo zoMvikeli Womphakathi kumele zisetshenziswe ngaphandle kokuthi zibekwe eceleni yinkantolo: 

Njengoba uMengameli uZuma angawunakanga lowo mbiko ngaphandle kokuthi abekele eceleni, uMogoeng ubephethe ukuthi wephule uMthethosisekelo waseNingizimu Afrika: 

UMogoeng uphinde wathola ukuthi isiShayamthetho Sikazwelonke senze ngokungemthetho ngokwehluleka ukwenza lo mbiko: 

Umyalo weNkantolo waphinda kakhulu izinyathelo zokulungisa ezidingekayo nguMvikeli Womphakathi. UMgcinimafa Kazwelonke - oholwa nguPravin Gordhan, obesanda kuvala izimpondo nabaphathi bakaZuma   - uyalelwe, kungakapheli izinsuku ezingama-60, ukuthi kubhekwe izindleko zokuthuthuka okungeyona kwezokuphepha eNkandla, kanye nengxenye yalokho kubuyiswe nguZuma. UMongameli wayalelwa ukuthi enze le mali ingakapheli izinsuku ezingama-45 futhi “akhuze” ongqongqoshe ababengamele umsebenzi wokwakha. 

Ukwahlulelwa kukaMogoeng onamandla futhi ngokujulile kudalulwe ngokuthi ukunqoba komthetho, futhi kwaba nethonya elikhulu kuMongameli osolwa kakhulu, ngokuziphatha kwakhe kwakuhlazisa.        Omunye ophawula wathi isahlulelo sikaMogoeng kwakuyisikhathi sakhe sokunqoba nokuhlenga, futhi waphawula ukuguquka kwakhe kusuka ekucabangeni kokuthi yithuluzi lokusungulwa kwaba iqhawe likazwelonke ngendlela ekhumbuza u-Earl Warren .  Umhlaziyi wezepolitiki uSteven Friedman uthe isahlulelo ngumyalezo osobala nokho wokuthi uMthethosisekelo uyasebenza;  omunye umhlaziyi uthe ukubaluleka kwalesi sinqumo ukuthi kungukugcizelela kwemisipha yokuthi yonke imibuso kuleli lizwe ingaphansi koMthethosisekelo.  Owabe uMongameli uThabo Mbeki uthe abahluleli weNkantolo yoMthethosisekelo kufanele kube bingelela ngoba ngendlela ngokucophelela lapho kukhishelwa yemfanelo alo ngokoMthethosisekelo njengoba inkantolo yethu isihloko.  UJustice Edwin Cameron, obehlala kuleli cala, uphakamise inkulumo yakhe emphakathini wathi ngesinye sezinqumo ezimbili ezibaluleke kakhulu zeNkantolo.  Omunye ophawula wathi, yize kunjalo, isinqumo sikaMongameli uZuma sivumelile amaphuzu amaningi iNkantolo inqume ngaye.  

Ngaphandle kwalokho isimemezelo seNkantolo sokuthi uZuma wephule uMthethosisekelo, nokuyinto eyayingaba yisisekelo sokuthinteka kukaZuma. Ekuphakameni kwesinqumo ngokushesha, uJulius Malema noMmusi Maimane, abaholi bababili abafake izicelo kuleli cala, bafuna uZuma ehle esikhundleni.    Kodwa-ke, uZuma ubefuna ukusibeka phansi isinqumo. Esitatimendeni sabezindaba kusihlwa esilandelayo, uthe usamukele lesi sinqumo futhi ubelokhu emukela imibiko yoMvikeli woMphakathi ebopha, futhi waphawula ukuthi iNkantolo ithole ukuthi wayenelungelo lokufaka inqubo ephenya ngokufana futhi wasebenze ngokweqiniso futhi e- ukholo oluhle .  Abahlaziyi bezomthetho bazigxekile lezi zimangalo njengokudalulwa okungafanele kwesinqumo.   Bakhomba ukuthi kungenzeka ukuthi bekungekho cala, njengoba uZuma asho, ukuthi ubemukela indlela yaseNkantolo eNkulu yamandla oMvikeli woMphakathi ekwahlulelweni kwayo kwe- DA v kwaSABC, ngoba lokho kudluliselwe emavikini ayisithupha ngemuva UZuma usayine inhloso yakhe yokungahambisani nombiko wakhe.  Abahlaziyi baphinde basigxeka isitatimende sikaMongameli   sokuthi iNkantolo ayikaze imthole uZuma egqekeza ihhovisi lakhe, ngoba lokho bekungasho ukuthi lesi sinqumo asinakuphikwa.   

Kepha i-ANC yaqhubeka nokweseka uZuma. Uphiko lwabesifazane lwe-ANC selukhiphe isitatimende ngemuva kwezinsolo ezithi isahlulelo sokholo lwaso kuZuma sisalokhu singakashiswa.   UNobhala-Jikelele uGwede Mantashe, ekhuluma egameni lele ndawo ebizwa ngokuthi yiTop six, uthe uyakwamukela lokho okushiwo nguZuma ngokuxolisa kodwa okufuna ukuthi icala lakhe ligasele.   Isilobe esikhulu uJackson Mthembu kanye nePhini likaNgqongqoshe Wezobulungiswa uJohn Jeffery bathathe umbono wokuthi yize uZuma ephule uMthethosisekelo, ukwephula umthetho kwakungeyona into ebucayi.   Imibhikisho yokuthathwa kwezikhundla ngamalungu e-MP aphikisayo mhlaka 5 Ephreli 2016 yehlulekile ngamavoti angaphezu kuka-120.  Abanye bamangele ukuthi ngisho nabaphikisi bakaZuma ngaphakathi ku-ANC Cyril Ramaphosa, Pravin Gordhan bavote ngalesisenzo.   ICongress of the People, neqembu eliphikisayo, ithi izokwenqabela ukuqulwa kwamacala ePhalamende ngenxa yokwehluleka kwePhalamende likazwelonke ukufeza isinqumo seNkantolo.  

Yize kunjalo, abahlaziyi abaningi bathi lesi sinqumo singamdonsisa ihlombe uZuma, yize izimpi ezikhona ngaphakathi ku-ANC zizoba yisona esihamba phambili.    Omunye uphakamise ukuthi amalungu e-ANC anamandla alahlekelwe yithemba kuZuma futhi angahle amxoshe.  I- South African Communist Party, eyingxenye yomfelandawonye wezakhe uZuma, ibikade ingabaza ngokwanele ukuphendula kwakhe kulesi sinqumo.  Amanye amalungu e-ANC agxeka uZuma ngokuvela kwakhe olandelayo.  Futhi amalungu amaningi avelele omphakathi kanye nalabo ababefake ngaphakathi ku-ANC, kubandakanya u-Ahmed Kathrada, uRonnie Kasrils, uTrevor Manuel, uCheryl Carolus kanye nejaji leNkantolo yoMthethosisekelo esethathe umhlalaphansi, uZak Yacoob, wacela ukuthi uZuma ashiye phansi,     nokuhoxa emuva kwabalingani bakaZuma abathile.  UMkhandlu WamaSonto waseNingizimu Afrika wenze okufanayo, wathi uZuma ulahlekelwe yigunya lonke lokuziphatha.   I-ANC yaseGauteng, eholwa ngumgxeki uZuma uPaul Mashatile, isithathile isinqumo sokuthi uZuma kumele esule esikhundleni;   ukungabaza kuphakanyisiwe ngobuholi bukaZuma ngisho nasezinhlwini zakhe zendabuko ezifana namagatsha e-ANC aseLimpopo ;  kanye nememorandamu ye-ANC yangaphakathi ethunyelwe ngabasebenza ngamaqembu kwabakwaTop six ngenxa yokuthi bafuna ukuthi uZuma akhumbule futhi bamqhathanisa noMengameli Uhlelo lobandlululo PW Botha .  Ekugcineni, amalungu omndeni wakwaGupta, acatshangelwe ukuthi angabalingani bakaZuma asebehlala isikhathi eside nababalulekile kwezemali, ashiya phansi inkampani yawo enkulu futhi abalekela Dubai ngesonto eledlule ngemuva kwesinqumo - eshiya uZuma, ngombono wabahlaziyi abathile, abasengozini enkulu.   Ngemuva kwalezi zinguquko, uMalema uthe sekuyisikhathi manje 'sokuchoboza ikhanda lenyoka .  Ngo-12 Ephreli 2016, uMax du Preez uthe umbuzo osemqoka, manje njengoba amandla kagesi esephendukele kuZuma, bekuyindlela yokuqinisekisa ukuthi uphuma ephethwe - futhi engenabo udlame.  




#Article 152: Oliver Tambo (282 words)


Reginald Tambo wazalwa ngomhlaka-27  kuMfumfu ngonyaka ka-1917 endaweni ebizwa ngokuthi iNkantolo edolobheni laseBizana;ePondoland eseyaziwa ngokuthi y i-Eastern Cape. Lendawo uTambo wavelela kuyo kwakusemapulazini.Ubaba wakhe, uMzimeni Tambo, wayeyindodana yomunini pulazi nomsizi wesitolo esisasiseduze nakubo. Ubaba uMzimeni wayenamakhosikazi amane nezingane eziyishumi,Bonke babengafundile. Umama ka-Oliver wayeyinkosikazi yesithathu, igama lakhe kwakungu Julia Tambo.Babevela emndenini ozimele.Izingane zikababa wakhe kwakumele zibe nemfundo enhle.Wafunda e-Angelican and Methodist Missionary School nase Holly Cross Missionary School nobhuti wakhe.Ngemuva kweminyaka emihlanu e-Holy Cross, uTambo wenza kahle ezifundweni zakhe wadlulela eSt Peter, eGoli. UTambo wenza iziqu ngonyaka ka-1938 njengomunye wabafundi abaphambili. Ngemuva kwalokho, uTambo wangeniswa eNyuvesi yaseFort Hare kodwa ngo-1940 yena kanye nabanye abaningana kuhlanganisa uNelson Mandela, waxoshwa ngenxa yokubamba iqhaza esitelekeni sabafundi. Ngonyaka ka-1942, uTambo wabuyela esikoleni ayekade efunda kuso esikoleni samazinga aphakeme eGoli ukuyofundisa izifundo zesayensi nezibalo. 

Ngonyaka ka1943, uTambo, uMandela kanye noWalter Sisulu basungula uphiko lwentsha lwe-ANC, lapho uTambo eba nguNobhala wabo wokuqala kazwelonke futhi waba yilungu lesigungu Sikazwelonke ngo-1948. Inhlangano yentsha yahlongoza ukuthi kuguqulwe amaqhinga wenhlangano elwa nobandlululo. Phambilini, i-ANC ibikade ifuna ukuqhubekisela phambili imbangela yayo ngezenzo ezifana nezikhalazo kanye nemiboniso; Uphiko lwentsha lwabona ukuthi lezi zenzo azenele ukufeza izinhloso zeqembu futhi ziphakamisa olwabo uHlelo Lokusebenza. Lolu hlelo lwalumela emaqhingeni anjengokuqala iziteleka, ukunganakwa kwezidingo zomphakathi  kanye nokungabambisani.

Ngonyaka ka-1955, uTambo waba nguNobhala-Jikelele we-ANC ngemuva kokuthi uSisulu enqatshelwe nguhulumeni waseNingizimu Afrika ngaphansi koMthetho Wokuqinisa Ubukhomanisi. Ngo-1958, waba yiPhini likaMongameli we-ANC kwathi ngonyaka ka-1959 wanikezwa umyalo wokuxoshwa kweminyaka emihlanu nguhulumeni.

Ngemuva kwezinkinga ngokushaywa kwakhe isifo sohlangothi, uTambo washona ngomhlaka-24 kuMbasa , ngonyaka ka-1993 eneminyaka ewu-75. Ukufa kwakhe kwenzeka ezinsukwini eziyi-14.ngemuva kokubulawa kukaChris Hani nonyaka owodwaAfrican ngaphambi kokhetho lukazwelonke luka-1994 lapho uNelson Mandela aba nguMongameli waseNingizimu Afrika. UMandela, uThabo Mbeki kanye noWalter Sisulu baya emngcwabeni. UTambo wangcwatshwa eBenoni, eGauteng.African National Congress /




#Article 153: Mavivi Myakayaka-Manzini (410 words)


UMavivi Manzini wazalelwa e-Alexandra Township, ngaphandle kweGoli, iTransvaal (manje eyiGauteng) ngo-1956, wabe esethuthela eSoweto. UManzini wahlaselwa yisifo sesifuba esemncane futhi ngenxa yalokho wahlala eduze kweminyaka emine esibhedlela waze waba neminyaka eyi-6.

Abazali bakaManzini, ababengothisha, bobabili babengamalunga asebenzayo e-African National Congress (ANC) ngawo-1950. UManzini uqobo waba nesandla kwezepolitiki ngesikhathi esesikoleni esiphakeme, lapho ejoyina iSouth African Student Movement (SASM) ngo-1973. Waqhubeka nezifundo zakhe eTurfloop University eNyakatho Transvaal, lapho wasebenza khona kanzima ukuze azimele kwezepolitiki yize iSouth Africa yayivinjelwe. Inhlangano yabafundi i-African Student Organisation (SASO) kanye nokuxoshwa, ukuvalwa kanye nokufakwa ejele kwezitshudeni eziningi zabafundi eMkhandlwini Omele Abafundi.

UManzini wazibandakanya ku-ANC ngomshoshaphansi ngonyaka we-1975. Wasiza uphiko lwezempi lwe-ANC uMkhonto we Sizwe (MK) ngokuphinda futhi ahlinzeke ngolwazi ngendawo nemisebenzi yamaphoyisa endaweni yaseNyakatho Transvaal, ayazi kahle. Lokhu kuhlangana ne-ANC kwanikeza uManzini nezishoshovu ezikanye naye imfundo yezepolitiki, njengoba behlinzekwa ngezincwadi zezombusazwe ezivinjelwe futhi bahlala belalela iRadio Freedom, eyayisakazwa yi-ANC isuka eLusaka, eZambia ukuhlinzeka iNingizimu Afrika imininingwane mayelana naleso sikhathi- ivinjelwe i-ANC.

UManzini wazibandakanya ku-ANC ngomshoshaphansi ngonyaka we-1975. Wasiza uphiko lwezempi lwe-ANC uMkhonto we Sizwe (MK) ngokuphinda futhi ahlinzeke ngolwazi ngendawo nemisebenzi yamaphoyisa endaweni yaseNyakatho Transvaal, ayazi kahle. Lokhu kuhlangana ne-ANC kwanikeza uManzini nezishoshovu ezikanye naye imfundo yezepolitiki, njengoba behlinzekwa ngezincwadi zezombusazwe ezivinjelwe futhi bahlala belalela iRadio Freedom, eyayisakazwa yi-ANC isuka eLusaka, eZambia ukuhlinzeka iNingizimu Afrika imininingwane mayelana naleso sikhathi- ivinjelwe i-ANC.

UManzini waboshwa mhlaka 3 kuJulayi 1976 ngemuva kokuba elinye lamalungu ophiko lweMK livume emaphoyiseni ngemuva kwezinyanga ezimbili zokuhlukunyezwa esitokisini. Wavalelwa yedwa esitokisini futhi waboshwa izinyanga ezimbili waze wakhululwa ngoSepthemba, 1976. Ngemuva kokuzwa ukuthi ezinye izishoshovu zakhe ezintathu ziphinde zaboshwa, walishiya izwe laseBotswana. Ukugula kwakhe ngenxa yepholiyo esengumntwana kwamshiya enensaga ehlukile, kwamenza waphunyuka ezweni lonke futhi kwaba yingozi njengoba ukukhubazeka kwakhe kukwenza ukuhamba kube nzima futhi kubonakale kuye.

Uhambo lukaManzini lokuya eBotswana lwenziwe lwaba khona ngobuqili kanye nenhlanhla. Usebenzise i-limp yakhe nomlando wakhe nge-polio ukukholhisa onogada basemngceleni ukuthi wayegula kakhulu nokuthi wayehamba eyovakashela abelaphi bendabuko abahlala eduze nomfula ngamanzi akholelwa ukuthi azomelapha.

Lapho uManzini ekugcineni efika eBotswana, wafaka isicelo sokukhosela, wahlala izinyanga ezintathu wabe eseya eZambia ukuyoqhubeka nezifundo zakhe. Uthole iziqu ze-bachelor kwi-science science, socialology kanye nentuthuko ezifundweni zakhe ngo-1979. Ngemuva kokuphothula iziqu zakhe, wajoyina unobhala wesikhathi esigcwele se-ANC Women’s Section ngokugcwele futhi wasebenza njengomhleli osizayo we-Voice of Women, i-ANC ukushicilelwa.

UManzini usebenze engxenyeni yabesifazane ukuhlanganisa abesifazane ngaphakathi nangaphandle kwezwe ukuze baqhubeke nomzabalazo. Ube ngumholi we-ANC Women’s League (ANCWL) eGoli kusuka ngonyaka we-1990 kuya ku-1992.

Ngo-Ephreli 1994, wakhethwa njengelungu lePhalamende le-ANC. UMavivi Myakayaka-Manzini uphethe iMasters's ezifundweni zentuthuko, ochwepheshe besifazane kanye nentuthuko, abavela eSikhungo Sokufunda Komphakathi, eHague, Netherlands.




#Article 154: Minister of Home Affairs v Fourie (795 words)


Ungqongqoshe Wezasekhaya kanye nelinye v Fourie nelinye; I-Lesbi ne-Gay Equity Project kanye nabanye v nguNgqongqoshe Wezasekhaya nabanye, [2005] ZACC 19,  Le ncazelo ayizibandakanyi izinyunyana zabobulili obuhlukile; iphinde yahlukanisa inyunyana yesithembu noma yesithembu efana umshado wamaSulumane nemishado ngaphansi Umthetho wamasiko eNingizimu Afrika. 

Umthetho Womshado (iNingizimu Afrika),  umthetho olawula ukusebenza ngokusemthethweni komshado, awushongo lutho olungasho lutho ngabalingani bomshado. Kodwa-ke, isigaba 30 (1) salesi senzo (njengoba sishiwo nguMthetho Wokulungiswa Kwemishado, we-1973) sidinga ukuthi isiphathimandla somshado sibuze umuntu ngamunye emshadweni:  Ngabe wena, AB, uyamemezela ukuthi ngokwazi kwakho akukho mqobo osemthethweni emshadweni wakho ohlongozwayo one- CD lapha, nokuthi ubiza bonke lapha ukuba bafakaze ukuthi uthatha iCD njengomkakho osemthethweni (noma umyeni wakhe) ? futhi ngemuva kwalokho amaqembu anikezane isandla sokudla kanti isiphathimandla somshado esithintekayo siyomemezela umshado onesivumelwano ngamagama alandelayo: Ngimemezela ukuthi u-AB no-CD lapha babeshade ngokusemthethweni.  UMthethosisekelo wesikhashana owaqala ukusebenza ngo-Ephreli 1994, kanye noMthethosisekelo wokugcina owawuthatha ngoFebhuwari 1997, womabili ukwenqabela ukucwaswa okungafanele ngenxa yesifiso sokuya ocansini. Isigaba 9 soMthethosisekelo wokugcina waseNingizimu Afrika unikeza kanjena:  (1) Wonke umuntu uyalingana phambi komthetho futhi unelungelo lokuvikelwa okulinganayo nokuzuzwa ngumthetho. 

 (2) Ukulingana kufaka phakathi ukuthokozela okugcwele nokulinganayo kwawo wonke amalungelo nenkululeko. 

 (3) Umbuso awunakudlulwa ngokungafanele noma ngokungaqondile kunoma ngubani ngesizathu esisodwa noma ngaphezulu, kufaka phakathi ubuhlanga, ubulili, ubulili, ukukhulelwa, isimo somshado, imvelaphi yobuhlanga noma yenhlalo, umbala, ukubhekisisa ezocansi, ubudala, ukukhubazeka, inkolo, unembeza, inkolelo, isiko, ulimi nokuzalwa. 

 (4) Akekho umuntu ongabandlulula ngokungafanele kunoma ngubani ngesizathu esisodwa noma ngaphezulu ngokwesigaba (3).  Isigaba 10 soMthethosisekelo sihlinzekela ukuthi wonke umuntu unesithunzi semvelo kanye nelungelo lokuthi isithunzi sabo sihlonishwe futhi sivikelwe. 

Abafakizicelo kwakunguNkz Marié Adriaana Fourie noNkz Cecelia Johanna Bonthuys, umbhangqwana ongathandani nabathandanayo. Ngaphambi kokulalelwa kwecala, izicelo zenziwa ngabeDooms For Life International kanye nommeli waso wezomthetho, uMnuz John Smyth, ukuthi bavunyelwe njenge-amici curiae. Isicelo semukelwa njenge-amicus curiae sabuye senziwa yiMishado Alliance yaseNingizimu Afrika, sisekelwa encwadini efungelwe nguKhadinali Wilfred Napier. 

Amajaji ayisishiyagalolunye alalele leli cala avumelana ngokungananazi ukuthi abashadikazi bobulili obufanelwe banelungelo lokushada, bayichaza kanjalo-ke le ncazelo yomthetho ojwayelekile wokuthi umshado awuhambelani noMthethosisekelo futhi awusebenzi ngendlela yokuthi awuvumi ukuthi abantu abathandana nabobulili obuhlukile bajabulele Isimo nezinzuzo ezihambisana nemithwalo yemfanelo eyanikwa imibhangqwana engafani nobungqingili. Babengavumelani ngokuthola ikhambi. Iningi limise ukumenyezelwa kokungasebenzi isikhathi esingunyaka ukuze kuvunyelwe isikhathi sePhalamende sokulungisa iphutha. Iphinde yamemezela ukuthi okushiwo kusigaba 30 (1) soMthetho Womshado ngemuva kwamagama athi noma umyeni wamagama noma oshade naye akuhambelani noMthethosisekelo, futhi akuvumelekile ngezinga lokungahambelani. Futhi, isimemezelo sokungabonakali sasimisiwe unyaka wonke ukuze kuvunyelwe isikhathi sePhalamende sokulungisa iphutha.  UJustice Kate O'Regan, ophikisana naye yedwa ngokwengxenye, ucabanga ukuthi lesi simiso kufanele siguqulwe ngokushesha. 

Ukutholwa kwenkantolo bekuncike esigabeni 9 soMthethosisekelo waseNingizimu Afrika, ikakhulukazi ilungelo lokuvikelwa okulinganayo kanye nokuhlomula komthetho esigabeni 9 (1) kanye nokwenqatshelwa okucacile kokubandlululwa, kubandakanya nesisekelo Ukuya ocansini, esigabeni. 9 (3). Umthetho ojwayelekile nesigaba 30 (1) soMthetho Womshado wakwenqabela ukuvikela abashadikazi bobulili obufanayo nokuzuzwa komthetho, ngokungqubuzana nesigaba 9 (1) soMthethosisekelo, futhi kwahlangana ndawonye kwaholela ekutheni imibhangqwana yobungqingili eyodwa ifakwe ngaphansi ukucwaswa okungafanele nguMbuso, kungqubuzana nesigaba 9 (3) soMthethosisekelo.  Lapho kuhlaziywa umongo wombuso wonke wezomthetho, incazelo yomthetho ojwayelekile ngomshado kanye nesigaba 30 (1) soMthetho Womshado ayibandakanyiwe, amaSach atholakala, futhi awahambisani noMthethosisekelo ngezinga lokuthi awazange enze sivumelwano esifanele Abantu abathandana nobungqingili ukugubha izinyunyana zabo ngendlela efanayo evumela ngayo imibhangqwana engafani nabobulili obuhlukile ukwenza.  Lokhu kwephulwa kwamalungelo okulingana kanye nesithunzi semibhangqwana yobungqingili abulingani njengoba kuchaziwe esigabeni sama-36 soMthethosisekelo.  

Ukwehluleka komthetho ojwayelekile kanye noMthetho Womshado wokuhlinzeka ngezindlela lapho imibhangqwana yobungqingili ingajabulela isimo esifanayo, amalungelo kanye nemithwalo yemfanelo enikezwe imibhangqwana engashadene nobungqingili ngomshado ngakho-ke lokho kuwukwephula ilungelo labo lokuvikelwa okulinganayo komthetho ngaphansi kwesigaba 9 (1), nokuthi singabandlululwa ngokungafanele ngokwesigaba 9 (3) soMthethosisekelo. Ngaphezu kwalokho, ukwehluleka okunjalo kuveze ukuphulwa okungenakulungiseka kwelungelo labo lesithunzi ngokwesigaba 10 soMthethosisekelo.  

Yinto eyodwa, abhalwe ngabakwaSach, ukuthi iNkantolo Yomthethosisekelo ivume iqhaza elibalulekile elethwa yinkolo empilweni yomphakathi; kungenye futhi ukuthi isebenzise imfundiso yenkolo njengomthombo wokuhumusha uMthethosisekelo. Kungaba ngaphandle kokusebenzisa imizwa yenkolo yabathile njengesiqondisi samalungelo omthethosisekelo abanye. Abahluleli babeyobekwa esimweni esingenakubekezeleleka uma bebizelwe ukuba benze imibhalo yenkolo futhi babambe iqhaza ezindabeni ezibangele ukungezwani okujulile ezinhlanganweni zezenkolo.  

UMthethosisekelo, ama-Sachs uyaqhubeka, uqukethe izinhlinzeko eziningi ezigcizelela inani lomthethosisekelo lokuvuma ukwahlukahluka kanye nobuningi emiphakathini yaseNingizimu Afrika, futhi unikeze ukuthungwa okuthile kwilungelo elibanzi elibanzi lokukhululeka lokuqukethwe eliqukethwe esigabeni 18. Behlangene, baqinisekisa ilungelo labantu lokuzikhulumela ngaphandle kokuphoqwa ukuthi bazithobe emasikweni nakwinkolo yabanye, futhi bagcizelela ukubaluleka kwabantu nemiphakathi ukukwazi ukujabulela lokho okubizwa ngokuthi ilungelo lokuhluka .  Kuwona womabili la mazwe, kutholakele indawo kumalungu emiphakathi ukusuka esimeni esikhulu.  

Inkantolo yaphawula ukuthi iNingizimu Afrika inenqwaba yezindlela zokwakheka kwemindeni ezivela ngokushesha njengoba umphakathi uthuthuka, ngakho-ke akufanelekile ukufaka noma yiluphi uhlobo uhlobo njengokuphela kokumukeleka emphakathini nokwamukelekayo ngokusemthethweni. Kunesidingo esikhulu somthethosisekelo sokuvuma umlando omude waseNingizimu Afrika nakwamanye amazwe ngokubhekelwa phansi kanye nokushushiswa kwezitabane Lesbians, yize kuye kwenziwa impumelelo ethile ezindaweni ezithile. Inkantolo iphinde yathola ukuthi akukho mthetho ophelele olandelwayo wamalungelo omndeni wokuziphatha kwabantu abathandana nabobulili obufanayo, nokuthi uMthethosisekelo umele ukuqothuka okudala okwedlule okuhambisana nokubekezelela kanye nokungafakwa, kanye nokuqhubekela phambili ekwamukelweni kwesidingo sokuthuthukisa umphakathi osuselwa ekulinganeni nenhlonipho yibo bonke. INkantolo iveze ukuthi obekudingida lesi yisidingo sokuqinisekisa isimo somphakathi njengenye esekelwe ekubekezeleni nasekuhloniphaneni. 




#Article 155: Joe Slovo (1034 words)


UJoe Slovo (ozelwe uYossel Mashel Slovo ; 23 Meyi 1926   - NgoMasingana 6 kuNhlolanja 1995) wayengusopolitiki waseNingizimu Afrika, futhi ephikisana nohlelo lobandlululo. UMarxist-Leninist, wayengumholi wesikhathi eside futhi eyisishoshovu kwiSouth African Communist Party (SACP), ilungu eliphambili le- African National Congress (ANC), nomkhuzi wephiko le-ANC lezempi uMkhonto we Sizwe (MK). 

Isakhamuzi saseNingizimu Afrika esiqhamuka emndenini wamaJuda-Lithuanian, iSlovo besiyisiphathimandla kwiCongress of Nations People of June ngoNhlangulani 1955 eyasungula i- Charter Freedom . Waboshwa izinyanga eziyisithupha ngonyaka ka-1960, futhi wavela njengomholi waseMkhonto we Sizwe ngonyaka olandelayo. Wahlala ekudingisweni kusuka ngonyaka ka-1963 kuya ku-1990, enza imisebenzi yokulwa nobandlululo e-United Kingdom, Angola, Mozambique naseZambia . Ngo-1990 wabuyela eNingizimu Afrika, wabamba iqhaza ezingxoxweni ezaphela nobandlululo. Waziwa ngokuphakamisa imigatshana yelanga ehlanganisa iminyaka engu-5 kulandela ukhetho lwentando yeningi, okubandakanya iziqinisekiso nokuvuma kuzo zonke izinhlangothi,  kanye nokuma okungahlangene nobandlululo . Ngemuva kokhetho lwango-1994, waba nguNgqongqoshe Wezindlu kuhulumeni kaNelson Mandela . Ushonile umdlavuza ngo-1995.  

USlovo wazalelwa e- Obeliai, eLithuania, emndenini wamaJuda owathuthela e- Union of South Africa lapho eneminyaka eyisishiyagalombili. Uyise ubesebenza njengomshayeli weloli eGoli . Yize umndeni wakhe wawusenkolweni, waba ngumuntu ongakholelwa kuNkulunkulu owagcina ehlonipha “izici ezinhle zesiko lamaJuda”.  USlovo wayeka isikole ngo-1941 futhi wathola umsebenzi wokuba umabhalane wokuhambisa izincwadi. Ujoyine iNational Union of Distributive Workers futhi, njengomphathi wezitolo, wabamba iqhaza ekuhleleni isiteleka. 

ISlovo yajoyina iqembu laseNingizimu Afrika lamaKhomanisi ngonyaka ngo1942. Eshukunyiswe izimpi zeRed Army ngokulwa namaNazi e- Eastern Front of War II, uSlovo wazinikelwa ukuthi alwe empini. Wasebenza njengoMsayineli emisebenzini yokulwa kwamasosha aseNingizimu Afrika eNyakatho Afrika nase-Italy, kwathi lapho ebuyela eNingizimu Afrika wajoyina i- Springbok Legion, inhlangano yezizwe ezahlukahlukene eyayisebenza ngokuqinile.   

Phakathi kuka-1946 no-1950 waphothula iziqu zobudokotela eWits University futhi eyisishoshovu sabafundi. Ubesekilasini elifanayo noNelson Mandela noHarry Schwarz . Ngo-1949 washada noRuth First, esinye isishoshovu esidumile sokulwa nobandlululo kanye nendodakazi yomgcinimafa weSACP uJulius Okokuqala. Babenamadodakazi amathathu, uShawn, uGillian noRobyn . URuth Okokuqala wabulawa ngonyaka ka-1982 eMaputo, ngokuyalelwa kukaCraig Williamson, owayeyiphoyisa emaphoyiseni ezokuphepha.  

Ngo-1950, i-SACP yavalwa futhi bobabili abokuqala kanye nabakwaSlovo bafakwa ohlwini njengamakhomanisi ngaphansi koMthetho Wokuqinisa Ubukhomanisi futhi babungeke bacashunwe noma babe khona emibuthanweni yomphakathi eNingizimu Afrika. Waphinde waba ummemezeli e- South African Congress of Democrats (sizana-ANC njengengxenye Congress Alliance ) futhi uyisihambeli Inhlaba ngo1955 ICongress of the People ihlelwe yi-ANC ne-Indian, amaKhaladi namaNdiya bayingxenye yabasebenzi nezinhlangano omhlophe eKliptown eduze  NeGoli, esidale i- Freedom Charter . Waboshwa futhi waboshwa izinyanga ezimbili ngesikhathi seTraason Trial yango -1956. Amacala abhekene nawo alahlwa ngonyaka we-1958. Ngokuhamba kwesikhathi waboshwa izinyanga eziyisithupha ngesikhathi uMbuso Wezimo Eziphuthumayo umenyezelwe ngemuva kokubulawa kwabantu eSharpeville ngo-1960. 

Ngo-1961, uSlovo no-Abongz Mbede bavela babaholi ababili baseMkhonto thina uSizwe (MK), ophiko lwamasosha kaKhongolose, babumba umfelandawonye phakathi kwe-ANC ne-SACP. Ngo-1963 waya ekudingisweni wayohlala eBrithani, Angola, Mozambique naseZambia . Esikhundleni sakhe sokuba yinduna yabasebenzi bakwaMK wabala ngemisebenzi yayo, njengokuqhuma kwamabhomu ngo-1983 Church Street .  Ngo-1982, unkosikazi weSlovo, uRuth First wabulawa eMaputo, eMozambiki, lapho lo mbhangqwana uhlala khona udingisiwe. Ngo-1984, iSlovo, eyilungu le-ANC ne-SACP, baphoqeleka ukuba bashiye iMozambiki ngokuya ngeNkomati Accord phakathi kweMarxist People's Republic of Mozambique kanye nobandlululo lwaseNingizimu Afrika.  Ngo-1984, wakhethwa njengoNobhala Jikelele weSACP eLusaka, eZambia, kwathi ngo-1985, waba yilungu lokuqala elimhlophe esigungwini esiphezulu se-ANC kuzwelonke. 

USlovo ubengumbhali wokuhola phambili ku-SACP naku-ANC. Ngeminyaka yama-1970 wabhala inselelo enethonya ethi South Africa: No Middle Road, eyayiphikisana nokuthi uhulumeni wobandlululo ngehluleke ukuzuza uzinzo, aqoke izingxenye ezibalulekile zesigaba esiphakathi kodwa esimnyama esimaphakathi, noma asenze ngentando yeningi. yayiphakathi kokugumbuqelwa kobandlululo okusobala, kugxile kuMK, noma ukucindezelwa okukhulu kakhulu.  

Ngaleso sikhathi umbono we-SACP noma ongokwesiko nowezinyathelo ezimbili wokushintshwa kwezinguquko eNingizimu Afrika - inguquko kazwelonke yentando yeningi kuqala, ubusoshiyali ngemuva kwesikhathi - babubusa enhlanganweni eyayiholwa yi-ANC. ISlovo's 1988 iSouth African Working Class kanye neNational Democratic Revolution bavikele umbono osesiteji ezimbili, begcizelela ukuthi inguquko kazwelonke yentando yeningi izosebenzisa izinyathelo zomnotho ezedlula kakhulu umbuso wentando yeningi ngakho-ke bakhe uhlaka oluvumayo lwentuthuko. ushintsho lwezenhlalo yabantu kepha ngeke, ngokwazo, zidale, noma ziholele, kubusoshiyali .  

Ngo-1989, wabhala ukuthi Ngabe I-Socialism Ihlulekile? evume ubuthakathaka benhlangano yezenhlalo kanye nokweqisa kweStalinism, kuyilapho ngasikhathi sinye izama ngakwesobunxele ukuziqhelelanisa nobusoshiyali. USlovo waphikelela ekutheni abe nokuzethemba okufaneleko ngekusasa lobusoshiyali kanye nokuphakama kwayo kokuziphatha, futhi ekhomba ukwehluleka kongxowankulu, yize manje enqaba imodeli yombuso weqembu elilodwa.  

Ngo-1990, wabuyela ezweni ukuzobamba iqhaza ezingxoxweni zokuqala zezingxoxo ngezinkulumo phakathi kukahulumeni ne-ANC. Egula, wema phansi njengonobhala jikelele we-SACP ngonyaka ka 1991 futhi wanikeza isikhundla sokuba ngusihlalo we-SACP. ISlovo yathathelwa indawo nguChris Hani, owabulawa ngemuva kweminyaka emibili ngumnqobi wamalungelo amhlophe. ISlovo ibiyisidalwa eside idemoni emphakathini wabamhlophe baseNingizimu Afrika, ivezwe kabi njengesikoloni se- KGB noma i-ejenti eyimfihlo yaseRussia, futhi yaheha isithangami sabezindaba ngemuva kokubuya kwayo.  

Ngo-1992, iSlovo yathola omkhulu umehluko ezingxoxweni zokuqeda ubandlululo eNingizimu Afrika ngokwethula imigatshana yelanga eyakhiwa ubuholi be-ANC / SACP: uhulumeni wobumbano iminyaka emihlanu kulandela ukhetho lwentando yeningi, uqinisekisa izisebenzi zikahulumeni, kubandakanya nezasemakhaya namabutho ahlomile, nenqubo yokuxolelwa. Lokhu kuhloselwe ukususa ekuhlanganiseni kwephiko lasesandleni sokudla kanye nokwenza amandla. Kodwa-ke, iSlovo yenqabile ngokuqondile noma ikuphi ukuyekethisa ekubuseni kweningi labantu, futhi noma yisiphi isivumelwano esithi ngokomthethosisekelo sivimbele unomphela uhulumeni omusha ukuthi angenelele ngempumelelo ukuze aqhubekisele phambili inqubo yokulungisa ukungalingani okuqoqiwe kwezinhlanga kuyo yonke imikhakha yempilo.  

Ngemuva kokhetho lwango-1994, uSlovo waba nguNgqongqoshe Wezindlu kuhulumeni kaNelson Mandela, waze washona ngo-1995 ngenxa yomdlavuza . Umngcwabo wakhe ubuhanjelwe yiwo wonke umthetho ophakeme we-ANC, futhi yizikhulu eziningi eziphakeme ezweni, ezibandakanya bobabili uNelson Mandela noThabo Mbeki, futhi wangcwatshwa e- Avalon Cemetery, eSoweto, engazwakali, ngomuntu waseNingizimu Afrika omhlophe. . Abantu abangama-50 000, iningi labansundu, bebehambele umcimbi.  

Ngo-2004 iSlovo yavotelwa ngama-47 kumaTop 100 Great South Africa . Zasemijondolo ezakhiwe emhlabeni nomsebenzi kokubili eThekwini futhi Cape Town zethiwa eJoe Slovo by abasunguli yabo. IHarrow Road eseGoli kanye neStreet Street eDurban Central baqanjwe kabusha ngokuthi yiJoe Slovo Drive nakuJoe Slovo Street ngokulandelana.  Isakhiwo esisanda kwakhiwa seRever Residence eRhode University eGrahamstown, South Africa, siqanjwe ngegama elithi Joe Slovo ukuhlonipha lo mlisa.  ICongress of South African Trade Unions, umfelandawonye wezinyunyana omkhulu kunayo yonke eNingizimu Afrika, kanye nobumbano lwe-ANC ne-SACP, isiza ekuhleleni ingqungquthela yonyaka yeJoe Slovo Memorial  futhi imvamisa ikhiphe isitatimende ngosuku lokuzalwa kwakhe.  ISlovo yayihlonishwa kakhulu emazweni aseningizimu ne-Afrika, ihola umagazini waseZimbabwe, iNingizimu Afrika Yezepolitiki Nezomnotho njalo ngenyanga iphethe udaba olukhethekile ngokufa kwakhe, futhi ichaza iSlovo endaweni yokugcotshwa njenge qhawe lomzabalazo wenkululeko kanye nelizwe lase-Afrika eligxile ngokuphelele emzabalazweni inkululeko emnyama.  

UJoe Slovo ubonakala njengomlingisi emafilimini amabili uShawn Slovo abhale ngawo i-screenplay. Ku-movie eyawina umklomelo we-1988 i- A World Mbali, uboniswa Gus Roth (odlalwa nguJeroben Krabbé ). Udlalelwa nguMalcolm Purkey kwifilimu ka-2006 ethi Catch a Fire . Ingoma eyayimdumisa yabhalwa umlobi wengoma waseScotland uDavid Heavenor futhi yavela ngonyaka ka-1993 kwi-albhamu ethi Private The Night izivakashi . 




#Article 156: Edwin Cameron (1284 words)


U-Edwin Cameron (wazalwa ngo-15 kuFebhuwari 1953 ePitoli ) wayengumahluleli (iJaji) eNkantolo yoMthethosisekelo waseNingizimu Afrika .  Waziwa kakhulu ngezimalungelo abantu abane-HIV/ AIDS kanye nokuba yisishoshovu maqondana namalungelo alabo abathandana ngobulili obufanayo (gay rights) wanconywa nguNelson Mandela ngokuthi njengomunye wamaqhawe amasha aseNingizimu Afrika. 

UCameron wazalelwa ePitoli. Uyise waboshelwa ukweba izimoto kanti unina wayengenazo izindlela zokumondla. Ngakho-ke waphila isikhathi sakhe esiningi ebuntwaneni ekhaya lezintandane eQueenstown. Udadewabo omdala wabulawa lapho uCameron eneminyaka eyisishiyagalolunye. 

UCameron wazuza umfundaze wokuya ePretoria Boys 'High School, ukungesinye sezikole ezihamba phambili ezweni laseNingizimu Afrika, futhi waba ngumfundi ophumelela ngamalengiso nokhaliphile esikoleni. Ngemuva kwalokho waya eStellenbosch University, lapho afunda khona isiLatini kanye nama-classics. Lapha wayehlala eWilgenhof Mens Residence. Ngemuva kwalokhu waya e-Oxford University njengemfundi we-Rhodes Scholar.  Lapho, washintshela ukufundela umthetho futhi wathola isiqu se-i-BA kwi-Jurisprudence kanye neBachelor of Civil Law, wawina iVinerian Scholarship.  Ngesikhathi ebuyela eNingizimu Afrika waphothula i-LLB e- University of South Africa futhi waba ngumfundi ophezulu kwiziqu zomthetho. 

Umsebenzi wokuqala kaCameron wahlanganisa ukusebenza eyunivesithi i-academia kanye nokusebenza ngezomthetho.  Ngo-1982, ngenkathi esebenza njengomfundisi wezinga eliphezulu e-University of Witwatersrand, wabhala ukugxeka okukhulu kweJaji eliKhulu u-LC Steyn, owayeyintandokazi embusweni wobandlululo.  Futhi, ngo-1987, uCameron waveza ukuthi amajaji amathathu aphezulu aseNingizimu Afrika, kubandakanya nalowo owayeyiJaji eliphezulu, uPierre Rabie, kufanele bashiye ezikhundleni ukuze kugcineke isithunzi sezinkantolo zomthetho.  UCameron wasebenza eJohannesburg Bar ukusuka ngonyaka ka-1983 ukuya ku-1994. Ukusukela ngo-1986 ubengummeli wamalungelo abantu eWits , lapho ngo-1989 wanikezwa isikhundla sokuba nguprofesa kwezomthetho.  Ukusebenza kukaCameron kwezomthetho kwakubandakanya umthetho wezabasebenzi nomthetho wezokuqashwa; ukuvikela amalunga abalweli be-African National Congress ababebhekene namacala lokuvukela umbuso; kanye nokuvikela labo ababangafuni ukungenela ubusosha bombuso wobandlululo ngenxa yonembeza lwabo noma izinkolo zabo ababaziwa njengama-conscientious and religious objectors) kanti futhi wayevikela namalungelo okuvikeleka kwezomhlaba kanye nalabo ababesuswa ezindaweni zabo ngendluzula ngenxa yenqubo yombuso wobandlululo, ukuvikela amalungelo abathandana ngezobulili obufanayo bama-gay nama-lesbian.  Ngo-1992 waba umbhali ngokubambisana (noTony Honoré, omunye wabaqeqeshi bakhe e-Oxford) bebhala nge-Honoré's South African Law of Trusts.  UCameron wanikezwa isikhundla sokuba yigqwetha eliphezulu i-silk ngonyaka ka-1994.  

Ngo-Okthoba 1994, uMongameli uNelson Mandela waqoka uCameron njengejaji lebambela leNkantolo ePhakeme ukuba ngusihlalo wekhomishini ephenya ngokuthengiswa kwezikhali okungekho emthethweni ngabe-Armscor, eyayisebenza njengabathengisi be-SANDF, ithengisela iYemen .  Umbiko kaCameron wachazwa njengokugxeka okukhulu ngokuziphatha kwe-Armscor, kodwa lokhu akuvelanga kakhulu ngoba kwabuye kwavela yihlazo lombuso waseNingizimu Afrika wokuthenga izikhali ngokungekho emthethweni emthethweni.  

UCameron waqokwa unomphela kwiWitwatersrand Local Division ngo-1995. Isahlulelo sakhe esaziwa kakhulu kulomkhakha yileso sika-Holomisa v Argus Newspaper Ltd,  lapho uBantu Holomisa waletha icala lokwehliswa isithundzi okwaziwa njenge-defamation lapho ayemangelele khona i-The Star ngokumbhaceka ngodaba lokuthi nguye owayevumele ababulali bama-hit squad be- Azanian Liberation Army njengababulali bama-hit squad ababehlose ukubulala abelungu. Isinqumo sikaCameron sachazwa njengesijule kakhulu soMthethosisekelo kwezezimpikiswano zangasese kanye nokuvikelwa kwenkulumo ngokukhululeka.  Abanye, ngisho noma babevumelana nesinqumo sakhe sobehluleli, ukuthi sasibonisa ukuhlukana nenqubo yesikhathi sobandlululo, kwakumele isinqumo sakhe, ukuba siqhubekele phambili ukuvikela abalobi bezintatheli zezindaba.  Isikhundla sikaCameron saqinisekiswa kakhulu, ngamacala alandelayo, yiNkantolo Ephakeme yama-Aphili.  

Ngo-1999, Cameron wanikezwa isikhundla sokuba yibambela eNkantolo yoMthethosisekelo, kanti kulesi sikhathi wakhipha izehlulelo ezibaluleke kakhulu kwicala le- Pharmaceutical Manufacturers vs Grootboom futhi wabhala nesahlulelo kwezecala lomthethosivivinywa wezotshwala maqondana namandla omthetho wesifundazwe - kwakungokokuqala, ukuthi kube necala elishajiswe eNkantolo yomthetho sisekelo lihanjiswa nguMongameli waseNingizimu Afrika ngaphansi kwesigaba 79 soMthethosisekelo .  I-Judicial Service Commission yayincome ukuthi uCameron aqokwe unomphela, kepha uSandile Ngcobo waqokwa esikhundleni sakhe ngenxa yokuncenga kukaThabo Mbeki, owabe eyiPhini likaMongameli, owabona ukuthi kungcono kulesi sikhundla kuqokwe umuntu omnyama.   UCameron wavumelana nalesi sinqumo wathi akangabazi ukuthi lesi kwakuyisinqumo esifanele. 

UCameron waqokelwa esikhundleni seNkantolo Ephakeme yama-Aphili (ngasikhathi sinye noMahomed Navsa noRobert Nugent),  asebenza kuso iminyaka eyisishiyagalombili. Lapho, wabhala izinqumo ezihola phambili zezimbangela kwezomthetho okwaziwa nge-legal causation,  ubufakazi benzwabethi,  izinkontraki zabantu  necala lokwedelela inkantolo.  Kwi-Minister of Finance v Gore, uCameron wabhala ngokuhlanganyela isinqumo noFritz Brand sokuthi umbuso ubonwe icala lobudengu okwaziwa njenge-okwaziwa ngele-pure economic loss ngokubangela ukulahlekelwa kwezomnotho ngenxya yenkwabaniso okubizwa nge-fraud.  

Ngomhla ka 31 Disemba 2008 uMongameli uKgalema Motlanthe waqoka uCameron eNkantolo yoMthethosisekelo, ukuqala ukusebenza khona ukusukela ngomhla ka 1 Januwari 2009. Uthathwa njengelungu elibalulekile lomqondo obonelela phambili okwaziwa njenge-progressive lophiko lweNkantolo.  Uchazwe njengomuntu osezingeni eliphezulu kakhulu kwezomthetho,  onomqondo okhaliphe kakhulu kwezomthetho kanti futhi osezingeni lakhe yedwa  kwisizukulwane samajaji angozakwabo.  

Isinqumo sikaCameron seGlenister v President, asibhala ngokubambisana kuso nePhini u-Deputy Chief Justice, uDikgang Moseneke, lesi sinqumo sasusa izichibiyelo zomthetho wezobushushisi bukazwelonke i-National Prosecuting Act kanye nomthetho wezamaphoyisa i-South African Police Service Act ngenxa yokuthi zazihlulekile ukudala uphiko oluzimele lokulwa nenkohlakalo (corruption) oluzimele ngokwanele.  Lokhu kwanconywa njengesinqumo esihlabahlosile nesijulile  kanye nesinqumo esiqhakazile  ngabaphawuli bezomthetho futhi kwakusho ukuthi iNingizimu Afrika kumele ibe ne-ejensi ezimele yokulwa nenkohlakalo kwezezimali ngisho noma abenhlangano ye-ANC babethathe isinqumo sokuhlakaza ama- Scorpions . 

Okunye futhi okwaziwa kakhulu ngezinqumo zezahlulelo zikaCameron okuqondene nomthetho wokuhlambalaza okwaziwa njenge-defamation kanye nenkulumo ngokukhululeka okwaziwa njenge-free speech: 

UCameron uthathe umhlalaphansi ngomhla ka-20 Agasti 2019, okuwunyaka wama-25 selokhu aqokwa ukuba sesikhundleni sobjaji.   

UCameron ubelokhu engumuntu wenqubo yokuthandana ngokobulili obufanayo futhi  lokhu ekuveza obala engakufihlile ukusukela ekuqaleni kweminyaka yama-1980. Ngemuva kwalokho wangamela ukubhalwa koMthethosisekelo waseNingizimu Afrika owawubonelela amalungelo abantu abathandana ngokobulili obufanayo futhi waba nesandla ekuqikeleleni ukuqedwa kobandlululo ngenxa yenqubo yezokuthandana ngokobulili obufanayo ngokocansi. Ungomunye wabantu abangu 29 abasayinela imigomo ye-Yogyakarta Principles.  Ubuye futhi waba yilungu labasunguli be-Society for Homesexuality on Campus, inhlangano yabafundi e-University of the Witwatersrand, kamuva eyaziwa ngokuthi yi-Activate Wits. 

Ngo-1995 kwenziwa ushicilelo lwe-Defiant Desire: Gay and Lesbian Lives in South Africa, okwakuwumgubho wezimpilo zamadoda nabesifazana abathandana ngokobulili obofanayo eNingizimu Afrika uCameron kulokhu  wahlanganyela noMark Gevisser kushicilelo. 

Ukusukela ngonyaka ka 1988, uCameron weluleka abenyunyane ye-National Union of Mine Workers nge-HIV/AIDS kanye nokulekelela ukubhala kanye nokuxoxisana nabemboni ngokwenza isivumelwano esijulile maqondana ne-AIDS kanye nabe-Chamber of Mines. Ngesikhathi esasebenza e-Centre for Applied Legal Studies, wabhala i-Charter of Rights on Ai and HIV, kanti futhi ngokusebenzisana nabanye wasungula i-AIDS Consortium (okuyinhlangano ye-affiliate non-governmental organisations working on AIDS), kanti futhi waba ngusihlalo wayo eminyakeni yokuqala emithathu, wasungula nenhlangano ye-AIDS Law Project.

UCameron ngokwakhe wangenwa yi-HIV ngeminyaka yoma 1980, futhi wagula kakhulu eguliswa  yi-AIDS ngesikhathi esebenze njengejaji. Umholo wakhe ophezulu wenza ukuthi akwazi ukuthola imithi yama-anti-retroviral, eyasindisa impilo yakhe. UCameron wabona ukuthi ukwaze ukusindisa impilo yakhe ngoba enemali yokwazi ukuthenga imithi, lokhu kwameza ukuthi abe yisikhuthali kakhulu kumkhankaso we-HIV/AIDS eNingizimu Afrika entsha yangemuva kombuso wobandlululo, lapha agqugquzela khona uhulumeni ukuthi ahlinzeke ngemithi yokwelapha kubo bonke abantu. Wagxeka kakhulu uMongameli uThabo Mbeki ngokuphikisa udaba lwembangela ye-AIDS. UCameron waba ngowokuqala, kanti futhi uselokhu eyedwa oyisikhulu esiphezulu esadalula kubantu ukuthi uphile ne-HIV/AIDS.

Incwadi yakhe yokuqala eyawina umklomelo esihloko esithi, Witness to AIDS, imaqondana nomzabalazo wokulwa nesifo, ishicilelwe eNingizimu Afrika, e-UK nase-US, kanti itolikwe nangesiJalimane nesiShayina.

Imiklomelo kaCameron ibandakanya umklomelo we-Nelson Mandela Award for Health and Human Rights (2000): Umklomelo we-Stellenbosh University Alumnus Award: Transnet HIV/AIDS Champion Award kanye ne-San Francisco AIDS Foundation Excellence in Leadership Award. Ngo 2008 wasebenza njengomunye wamajaji kwi-Red Ribbon Award, kwi-partnership ye-UNAIDS Family. Ongomunye wabawina ngo 2009-2010 umklomelo we-Brudner Prize yase-Yale University enikezwa njalo ngonyaka kuzifundiswa eziphezulu noma izikhuthali zezinga eliphezulu, imisebenzi yabo efake kakhulu esivifaneni ekuqondisiseni ngezinto eziphathelene nama-LGBT kanye nokuthi abantu bama-LGBT bangabandlululwa.

Ngo 2002 abe-Bar of Engliand and Wales bamhlonipha ngomklomelo Special Award ngokuthela kwakhe esivivaneni ezintweni eziphathelene nenqubo yomthetho kanye namalungelo obuntu. Ongomunye wezikhulu ze-honarary fellow kwabe-Institute of Advanced Legal Studies, London nase-Keble College, Oxford, kanti futhi waba ngomunye wabafundisi bokuvakasha abaphezulu, i-visiting fellow of ALL Souls College, e-Oxford ngonyaka ka 2003-04, epphenyisisa ngezindo eziphathelene nobubhalwe lwesifo se-AIDS; ecwaninga maqondana nalabo ababephikisa ukuthi isifo se-AIDS sikhona nokuba wububhane ngalokho okubizwa ngokuthi yi-denialist stance, esasisekelwa nguMongameli waseNingizimu Afrika uMbeki. Ngo 2009, uCameron waqokwa ukuba ngu-Honarary Master of the Bench ye-Honourable Society of the Middle Temple. Unesiqu zokuhlonishwa ngobudokotela ezinhlanu.

Ukufikela kunyaka ka 2015, uCameron wabe engunobhala jikelele we-Rhodes Scholarship eNingizimu ne-Afrika kanti futhi uyi-patron ye-Oxford Univesity Commonewealth Law Journal. Phakathi kweminyaka ka 1998 no 2008, uCameron wabe engusihlalo we-Council ye-Univesity of the Witwatersrand. Ungu-patron we-Guild Cottage Children's Home, eSoweto HIV/AIDS Counselor's Association and Community AIDS Response.

Ukusukela ngo 2020, uzobe enguShansela we-Stellenbosch University.

Indima ebalulekile kaCameron empini yokulwela ukufinyelela imithi yama-antiretroviral e-Afrika nakwezinye izingxenye zaseningizimu yomhlaba ibonakala emibhalweni ye-documentary eyawina umklomelo ye-Fire in the Blood . 




#Article 157: Telecel Group (306 words)


Telecel Group yinkampani yezokuxhumana ngakwamanye amazwe ekhona emazweni angama-20+, isebenza ikakhulukazi e- Afrika ngokuthuthuka kanye nokutholwa kwabahlinzeki kanye nabanikezeli bezinsizakalo kubaqhubi beselula.   

Telecel bangabanikezeli bezinsizakalo zenethiwekhi zomhlaba jikelele ze-Voice, Idatha, i-SMS, ne-IPTV.   

Telecel Global yasungulwa ngo-2007 njenge-Exxon Telecom.   Ngesikhathi seSports World Congress ebibanjelwe eBarazil, Spain, NFS kanye neTelecel Global bamemezele isivumelwano sabo sokuhlanganisa.   

Telecel unesipiliyoni eside isikhathi eside ekuphatheni amasango e-International Voice ne-SMS abasebenza ngaphezu kweselula abasebenza kakhulu e-Afrika.  Le nkampani inikezela ngezinsizakalo eziphelele zokuxhumana ngocingo kwabasebenza ngeSelula Network Operators, i-Public Turnched Ucingo Networks (PSTN), i-OTTs, kanye ne-Wholesale Carriers ukuxhumana okungaphezulu kwama-300 komhlaba.  

Hugues Mulliez unguSihlalo Weqembu  kanti Mohamad Damush uyiSikhulu Esiphezulu se-Group kwa-Telecel Group  . 

Telecel ngumbenzi we-MVNO ne-MVNE eSouth Africa, bahlinzeka ngezinsizakalo ze-2G / 3G / 4G ne-WIMAX.      

Telecel Play iyisitolo esisodwa se-Mobile application enikezela ngezinsizakalo eziningi kubandakanya kepha azikhawulelwe: I-RCS, i-VOD ne-E / M-commerce yonke esebenzisa isici esisodwa sokungena ngemvume.    

Telecel Global yizwi lomhlaba wonke, idatha kanye nomhlinzeki wesevisi we-SMS.   Telecel Global yasungulwa ngonyaka we-2007 ngokuhlangana kweNFS, inkampani ebambe iTelecel nokuthi kwakunjani Exxon Telecom.    

Telecel Group yethule i-Africa Startup Initiative Programme (ASIP) eWorld Congress 2019, eBarcelona, eSpain.   

I-ASIP uhlelo lokuqalisa ukusheshisa lwe-CSR, okuhlose ngalo ukufaka isandla ngendlela enengqondo kwi-Afrika Continental ngokweseka iziqalo ezisencane ezinemibono emisha edala umehluko emiphakathini yazo. Lolu hlelo luveza iziqalo kuzinhlangano zamazwe omhlaba ukuvala ulwazi kanye nokuzivumela ukuthi zikhange abalingani abangangeza inani ezinhlelweni zabo zokuqala   

Esithangamini esikuMWC 2019, iTelecel Group iveze ukuthi isikhwama semali esiyizigidi ezingama- $ 10 ukukhulisa umnikelo wabasebenzi beselula ekuxhaseni amabhizinisi endawo.   

Telecel CAR iyisikhungo esisebenza ngocingo esiseCentral African Republic kusukela ngonyaka we-1994, siyisikhungo esidala kunazo zonke nesokuqala esisebenza ezweni lonke ngenani lamakhasimende.  

I-Telecel Group ithenge i-Gibralatar-based mobile network opharetha (MNO) Limba ngoMeyi 16, 2019.      Limba uhlinzeka ngezinsizakalo ezinqunyelwe eGibraltar futhi ungowesibili opharetha ku-Mobile endaweni ( 2G / 3G / 4G amalayisense).  

Ukutholwa kuyingxenye yecebo lokwakha isikhungo samazwe onke ukwenza amabhizinisi ase-Afrika afinyelele futhi kunwetshwe indawo yawo.   




#Article 158: I-Lansium parasiticum (225 words)


I-Lansium parasiticum, eyaziwa kakhulu ngesiNgisi ngokuthi i-langsat (/ ˈlɑːŋsɑːt /) noma i-lanzones, iyisihlahla somuthi emndenini wakwaMahogany ngezithelo ezidliwayo ezidayiswayo. Uhlobo luhlobo lwendabuko eSoutheast Asia. 

Lesi sihlahla silinganiswa ngokulingana, sifinyelela kumamitha angama-30 (98 ft) ukuphakama namasentimitha angama-75 (30 in) ubukhulu. Izihlahla zembewu ezineminyaka engama-30 ubudala ezitshalwe ku-8 x 8 metres spiding zingaba nokuphakama kwamamitha ayi-10 ububanzi nobubanzi obungama-25 cm. Isiqu sikhula ngendlela engahambisani, nezimpande zazo ze-buttress zikhombisa ngenhla komhlaba. Amagxolo esihlahla siwumbala obomvana, onamabala akhanyayo namnyama. I-resin yayo iminyene futhi inombala obisini. 

Amaqabunga acwebezelwe kahle ayabalwa, anezinwele ezacile, nama-6 kuya ku-9 e-buds ngezikhathi ezithile. Ama-buds ayinde futhi ayi-elliptical, cishe amasentimitha ayi-9 kuya kwayi-21 (3.5 kuya ku-8.3 in) ngamasentimitha ayi-5 kuye kwayi-10 (2.0 kuye ku-3.9 in) ngosayizi. Unqenqema olungaphezulu luyakhanya, futhi amaqabunga ngokwawo anezisekelo nezikhombisi ezibekiwe. Iziqu zama-buds zikala amamitha ayi-5 kuye kwayi-12 (0.20 kuya ku-0.47 ku). 

Izimbali zitholakala kuma-inflorescence akhula futhi alengiswa kusuka kumagatsha amakhulu noma isiqu; amalulwane angafika aze afike ku-5 endaweni eyodwa. Zivame ukuhlwanyelwa ezisekelweni zazo, zilinganise amasentimitha ayi-10 kuye kwangama-30 (3.9 kuye ku-11.8 in) ngosayizi, futhi zibe noboya obufushane. [4] Izimbali zincanyana, ezineziqu ezimfishane, futhi zinezitha ezimbili. I-sheathe ibunjiwe njengendebe ebanzi emihlanu futhi inombala ophuzi ophuzi. I-corona imile okweqanda futhi inzima, ingamamitha ayi-2 kuye kwayi-3 (0,079 kuya ku-0.118 in) ngamamilitha ayi-4 kuye kwayi-5 (0.16 kuye ku-0.20 in). Kukhona stamen eyodwa, elinganisa amamitha ayi-2 (0,079 in) ubude. Ingaphezulu lamandla liyindilinga. I-pistil imfushane futhi iminyene. 




#Article 159: Amapolitiki aseNtshonalanga Kapa (226 words)


Izombusazwe (ezepolitiki) eWestern Cape ziyisixakaxaka kakhulu kuneziningi izifundazwe zaseNingizimu Afrika, ngoba, kazifani nezinye izifundazwe lapho khona i-African National Congress (ANC) engabusi khona nokuba nesimo sokwengamela  ezepolitiki. 

Okhethweni luka-2004, alikho iqembu elathola iningi lamavoti kwisifundazwe (kwiprovinsi), kwathi i-ANC yathola amavoti angama-45%. Kodwa-ke, i-ANC yayibambisene neNew National National Party (NNP), eyayinamavoti ayi-11%, lokhu okwenza ukuthi i-ANC-NNP zibumbe uhulumeni wobambiswano ukwakha uhulumeni wesifundazwe. Ngesikhathi sokuwela kwamalunga epolitiki kwamanye amaqembu ngo- 2005 onke amalungu e-NNP ePhalamende Lesifundazwe awelela ku-ANC, lokhu okwanikeza i-ANC iningi lamalunga esifundazweni (kwiprovinsi). I-ANC yakhetha u-Ebrahim Rasool njengoNdunankulu; ngonyaka ka-2008 isikhundla sakhe sathathwa nguLynne Brown. Umholi we-ANC esifundazweni kwakunguMcebisi Skwatsha . 

Iqembu eliphikisano eNtshonalanga Kapa ngemuva kokhetho lwango-2004 kwaba yiDemocratic Alliance (DA), eyathola amavoti angama-27% okhethweni lwesifundazwe. Idolobhakazi laseCape Town, okungumasipala onabantu abaningi esifundazweni, wawubuswa ngamaqembu ngokuhlanganyela  ayeholwa yi-DA ngemuva kokhetho lomasipala lwango-2006 . I-DA yanyusa isabelo sayo samavoti okhethweni lomasipala lwango - 2011 ukufinyelela kuma-61.09%, lokhu okwanikeza iDA iningi lamavoti futhi lokhu kwavumela ukuthi iDA ibuse uMkhandlu waseCape Town ngaphandle kwalabo eyayibambisene nabo ngaphambili kububusi obuhlanganyelwe  

Okhethweni lomhlaka-22 Ephreli 2009 i-ANC yagudlulwa esikhundleni igudlulwa yi-DA, eyathatha amavoti angama-51.46%.  Lolu khetho lwaba ngolokuqala ngqa selokhu kwaphela ubandlululo lapho iqembu lathola amavoti eningi kwisifundazwe. Umholi we-DA uHelen Zille wathatha isikhundla sikaLynne Brown njengoNdunankulu ngomhlaka 6 Meyi 2009.  

Ngokhetho lwangomhlaka 7 Meyi 2014 iDA yaqhubeka nokuthola amavoti amaningi esifundazweni, yenyusa iningi lamavoti ayo laya ku-59.4%. 

Iqembu Amavoti amaphesenti izihlalo




#Article 160: Abantu Bomdabu eNingizimu Afrika abeZilimi zesiBantu (787 words)


Abantu abamnyama baseNingizimu Afrika begukhona izikhathi babizwa ngokomthetho ngokuthi Bantu () ngombuso wobandlululo. Igama elithi Bantu lisuselwa egameni elithi abantu elivamile ezilimini eziningi zabantu. I- Oxford Dictionary of South African English ichaza ngokusetshenziswa kwayo kwanamuhla esimweni sobuhlanga ngokuthi ubudala futhi enyantisayo ngenxa yokuhlangana kwayo okuqinile nomthetho wokuqotshwa kwabamhlophe kanye nohlelo lobandlululo. Kodwa-ke, uBantu usetshenziswa ngaphandle kokuxhunyaniswa ngokuhlangana kwezinye izingxenye ze-Afrika futhi usasetshenziswa ngokufanele eNingizimu Afrika ukubiza njengegama lezilimi abantu abamnyama baseNingizimu Afrika abalukhulumayo kunokuba kusetshenziswe kulo igama noma ukubizwa kwalaba bantu.  

Umlando ophathelene abantu bomdabu baseNingizimu Afrika phambilini uthinteke kakhulu ekusakazweni ngamabomu kanye nemizamo yokufaka ngempumelelo izindaba ezingezona iqiniso ngokulandela okusekelwe kwizinhloso zokucwasana isib. Izinganekwane ezamanga zomhlaba ongenalutho,  nezindlela zokulondolozwa ohlangothini lwabantu bomdabu baseNingizimu Afrika (kufaka phakathi amaqembu amaKhoisan ) azikwazanga ukuvikela ngempumelelo ngokumelene nokukhohlisa ngalezo zikhathi ezedlule. 

Ukutholakala kokuqala okuhlobene nezikhulumi zolimi lesiBantu imisebenzi ehlobene nabo esifundeni saseNingizimu Afrika (Izwekazi) kusuka kumasayithi amathathu acwaningiwe anezinto zakudala kusukela ngekhulu lesi-4 kuya kwele-1 leminyaka BCE (kungekazalwa uJesu), ngokuningiliziwe ngo-354 kuya ku-68 BCE lapho kuhlanganiswa izingosi ezintathu ezakhiwe ngokulinganisa, ezisendaweni eseningizimu kakhulu yalokho manje eseMozambiki ziqanjwe amagama athi yiZitundo, University Campus neChangalane II. Kumasayithi atholakale eNingizimu Afrika endala kunawonke atholakele ibizwa Amahlamvu esiliva (NgeSingisi:Silver Leaves), 209-370 CE (sekuzalwe uJesu). 

Ukuphamba kwama-Afrika abomdabu baseNingizimu Afrika kuphawuleka kakhulu ngokusatshalaliswa kwamaqembu ezilimi ezimbili, amaNguni ( amaXhosa, amaZulu, amaNdebele, namaSwazi ), ngokomlando ayehlala emathafeni asogwini olusempumalanga, kanye noSuthu-Tswana, obehlala ithafa elingaphakathi. Lamaqembu amabili ezilimi ahlukane futhi ahlukahluke ezicini ezithile ezibalulekile (ikakhulukazi ezinhlelweni zemisindo), ukwahlukahluka okunjalo nakho kuziveza kulo lonke uhlobo lwezilimi zabantu baseNingizimu Afrika. 

Ngenkathi amatilosi asePortugal wokuqala (cf. Vasco Da Gama noBartholomew Dias ) bezungeza iCape of Good Hope ngekhulu le-15 CE kutholakala izikhulumi ezimbalwa zeBantu lapho. Izakhamuzi zomdabu eziseduze naseCape zazakhiwe ngamaqembu amaKhoisan abedlula zonke. Ngemuva kokusungulwa kweDutch Cape Colony, izifiki zaseYurophu zaqala ukufika eSouthern Africa ngamanani amakhulu. Cishe ngonyaka we-1770, amaTrechboers aqhamuka eCape ahlangana nezikhulumi zabantu baseBantu azungeze uMfula i- Great Fish futhi kwaqubuka izingxabano phakathi kwalawa maqembu womabili.   

Kusukela ngasekupheleni kwekhulu le-18 nasekuqaleni kwekhulu le-19, bekukhona izindawo ezimbili ezinkulu zokuxhumana ngokuxhamazela phakathi kwabahlali abamhlophe kanye nezikhulumi zeBantu eNingizimu Afrika. Okokuqala, njengoba amaBhunu ayehamba enyakatho nezwe esuka eKapa ahlangana namaXhosa, amaSuthu kanye namaTswana. Okwesibili imizamo ezindaweni zokuhlala ezisogwini ezinkulu yenziwa ngabaseBrithani endaweni yamaXhosa (manje eyi-Eastern Cape), naKwaZulu (manje eyiKwaZulu-Natali ).

Kuze kube muva nje, emiphakathini ekhuluma isiBantu-zazivame zihlukaniswe kokwamaqembu ahlukene , hhayi ngokwazwelonke nemifelandawonye, kodwa ngokwamaqembu azimele, ubukhulu babo kulinganiswe amakhulu kuze kufikelele nakuzinkulungwane zabantu. 

Esincane kwezakhiwo sepolitiki yenhlangano kwaba indlu, noma isibaya sezindlu, ehlanganisa indoda, owesifazane noma abesifazane, nezingane zabo, kanye nezinye izihlobo ezihlala ndlininye. Indoda le beyiyinhloko yendlu futhi ivamise ukuba nabafazi abaningi, futhi wayengummeleli oyinhloko womndeni. Umndeni nobudlelwano obusondelene nabo ngokuvamile babufeza indima ebalulekile. Imizi ebihlala esigodini esisodwa noma egqumeni elifanayo esigodini nayo ibiyinhlangano yenhlangano, ephethwe yinkosana. 

Ubukhosi kakhulu benziwa amafa, kodwa amakhosi angasebenzi ayevame ukususwa. Emakhayeni amaningi indodana endala yazuza ngefa isikhundla sikayise. Kweminye imindeni ihhovisi lashiyelwa umfowakhe omkhulu wenkosi eshonile, kuthiwe ngemuva kokushona kwenkosi futhi inkosi kuba umfowayo omdala. Lokhu kuphindwe kuze kushone umfowabo wokugcina. Ngokulandelayo yindodana endala yesikhulu sokuqala; bese kuba ngumdala kunabo bonke babazalwane njengomholi. Induna yayizungezwe inqwaba yabangane noma abeluleki ababethembekile, imvamisa izihlobo ezinjengezelamani nabafobayo, kunokuba zinhloko ezinamandla noma abangane. Izinga lentando yeningi lalincike emandleni enduna . Isikhulu esasinamandla futhi sinamandla amakhulu, ithonya elincane labantu baso. Yize umholi wayenamandla amaningi, wayengekho ngaphezu komthetho . Angagxekwa bobabili ngabeluleki nangabantu bakhe, futhi kungafunwa isinxephezelo. Abantu bahlukaniswa ngamaqembu noma izizwe ezahlukahlukene ezazinemisebenzi yazo, imithetho nezilimi zazo. 

Imiphakathi ekhuluma isiBantu-yaseNingizimu Afrika cishe oluthathwa zibe izigaba ezine eziyinhloko: IsiNguni, IsiSuthu-Tswana, IsiVenda futhi nesiShangana-Tsonga. Lokhu kuhlukaniswe ngokulandelayo (loluhlu alupheli): 

Okufanayo phakathi kwezihlugile izigaba ezimbili ezinamandla, amaNguni namaSuthu-Tswana, kumiphakathi ezimele kuphatha abesilisa, lapho abaholi babakha izinhlaka zezepolitiki zenhlalo. Ngokufanayo, ukutholwa kokudla kwakungukulima nangokuzingela. Umehluko obaluleke kakhulu yizilimi eziphambuka ngokuqinile, yize zombili ziyizilimi zaseNingizimu Bantu, kanye nezinhlobo zokuhlala nobudlelwano obuhlukile. Ezindaweni zokuhlala amaNguni asakazeke kabanzi, kanti amaSuthu-Tswana ayehlala emadolobheni. 

Ngokwesiko, izikhulumi zeBantu zazingacabangi ngokwesifunda njengabantu baseYurophu, kodwa kunalokho bebahlobana ngobuqembu. Uma nje umhlaba wawanele, babenemibono engacacile kakhulu yemingcele . Imingcele kwakuyizinto zemvelo ezinjengemifula noma izintaba, ezazingakhiwa ngandlela thile. 

Ukutholwa kwabo kokudla kwakumiselwe umkhawulo kwezolimo nasekuzingeleni ; imvamisa abesifazane babephethe ezolimo kanti abesilisa babedonsa ukuzingela. Ngaphandle nje kwamaTsonga (futhi ngokwengxenye AmaMpondo), ukudoba kwakungabalulekanga kangako. Ukudla kwakuqukethe ummbila (owethulwa ovela eNingizimu-yaseMpumalanga Eshiya), inyama (ikakhulukazi umdlalo wasendle, izingulube, nenyama yenkomo), imifino, ubisi, amanzi nobhiya wokusanhlamvu. 

Kwakunenqwaba yemithetho mayelana nokusetshenziswa kwenyama. Akukho nyama yezinja, imiphimbo, izingwenya noma izinyoka ebingadliwa. Kanjalo nomthetho wokungadli inyama yezinyoni ezithile, njengezikhova, amakhowe nezidleke, kanye nenyama yezilwane ezimele amaqembu  ezithile. 

Yonke imiphakathi ekhuluma isiBantu yayivame ukwahlukana okucacile phakathi kwemisebenzi yabesifazane neyabesilisa. 

Ngokwesiko, imiphakathi ihlala ezinhlotsheni ezimbili ezahlukene zezindlu. AmaNguni asebenzisa indlu yezinyosi, eyisakhiwo esiyindilinga ngaphandle kwezigxobo ezinde, embozwe ngotshani. Izihlakala zoSuthu-Tswana, isiVenda neShabangana Tsonga zisebenzisa izinhlobo zezindlu zesigaqa. Kwakhiwa udonga lwama-cylindrical ngaphandle kwezikhala eziqondile, eziboshwe ngodaka nangobulongwe bezinkomo. Uphahla lwakhiwe kusuka kwizingongolo eziboshwe ndawonye. Iphansi lezi zinhlobo zombili licindezelwe umhlaba.




#Article 161: Amanda Black (647 words)


Amanda Benedicta Antony (owazalwa zingama-24 kuNtulikazi 1993), odume ngegama lesiteji sakhe Amanda Black , ungumlobi-wengoma waseNingizimu Afrika kanye nomculi wokuqopha owathola ukuqashelwa ngonyaka ka-2016 kulandela ukukhishwa kwakhe eyodwa ethi Amazulu, eyaphakanyiswa kaningana imiklomelo yomculo. I-albhamu yakhe yokuqala yesonto uAmazulu yaqinisekiswa iplatinamu emasontweni amathathu ngemuva kokukhishwa kwayo ngokusemthethweni.

Amanda Benedicta Antony is Xhosa.  She was born on 24 July 1993 in Mthatha, Eastern Cape, South Africa and grew up in Butterworth, Eastern Cape where she spent most of her early life. The songstress later moved to Port Elizabeth where she completed her high school studies at Kabega Christian School, Port Elizabeth before she proceeded to further her education at Nelson Mandela Metropolitan University where she studied Music Education.

Waqala ukucula esemncane esontweni nasesikoleni waze wafika eneminyaka eyi-12 lapho eqala ukuncintisana ekuzingeleni ithalente okwamveza ukuthi usezingeni eliphezulu.

Uke wabamba iqhaza ezinhlelweni ezintathu ze-Idols South Africa kodwa waba yintandokazi yabalandeli kwi-Season 11 yombukiso wamathalente lapho enza khona waba seqophelweni 7. Ngokubheka umsebenzi wakhe wezomculo, wathuthela eGoli ngoJanuwari 2016 lapho wasondela ku-Ambitiouz Entertainment emnikeza inkontileka yokuqopha.

Ngomhlaka 1 kuJulayi 2016, wakhipha incwadi yakhe yokuqala eyodwa enesihloko esithi Amazulu,  iculo elalivela ku-albhamu yakhe ye-studio yakhe eyaziwa ngokuthi yi-Amazulu. Ingoma ithole ukubukwa okungaphezulu kwezigidi ezine ku-YouTube. Ngomhlaka 11 Novemba 2016, ukhiphe i-albhamu yakhe ebeyilindelwe kudala i-Amazulu ngokusebenzisa i-Ambitiouz Entertainment ukuphumelela kwezentengiso nokubukeza okuhle okubalulekile. Kungakapheli nenyanga ngemuva kokukhishwa kwayo, i-albhamu ithengise amakhophi angaphezu kwama-31,000 okuholele ekutheni iRekhoda Yezimboni yaseNingizimu Afrika iqinisekise iplatinamu yayo. Iphinde yathola ukuqokwa kwayo ngezigaba ezinhlanu kuhlelo lwe-16 lamaMetro FM Music Awards, nakuma-2017 South African Music Awards ngalinye. Ubuye futhi waqokelwa kwi-Viewers Choice: Best International Act ku-2017 edition yama-BET Awards.

Ngomhlaka 20 kuJulayi 2018, ukhiphe u Kahle naye obuye abe yizwe lonke, ethola ukudlala kweziteshi zomsakazo wasekhaya nokubukwa okungaphezulu kwesigidi ku-YouTube.

U-Anthony Hamilton umemezele ngoDisemba 2018 ukuthi yena noZimnyama bayasebenzisana emculweni ndawonye.  Ingoma ngokwayo isizodedelwa, kepha ngoJanuwari 30 ka-2019, u-Amanda umemezele ukuthi usayine neSony Music Entertainment. Ngemuva kwesikhathi uzokhipha i-single Thandwa Ndim yakhe, okwakungukukhishwa kwakhe kokuqala eminyakeni emibili. Ingoma ekhonjwe kwiDrive Breakfast Show yeMetro FM noDJ Fresh noSomizi Mhlongo futhi yafika ku # 1 kumashadi we-iTunes ngosuku lokukhululwa.

Amanda Black unezinkulumo ezipholile kodwa ezinamandla ze-soprano. Uqale ukucula esemncane esontweni wabe eseqhubeka nokuhlabelela abaculi abathandayo okubalwa kubo uBeyoncé, uWhitney Houston, uBrandy Norwood, uBrenda Fassie nabanye abaningi. Uhlabelela ngolimi lwakhe lwesiXhosa nangesiNgisi. Engxoxweni noPatience Bambalele weThe Sowetan, uchaza uhlobo lomculo wakhe njenge-Afro-soul ehambisana nokuhlangana kwe-hip-hop kanye nenhliziyo enesigqi kanye nesigqi kanye namabhomu. Ngomhlaka 29 Meyi 2017, lo mculi uvele engxoxweni abe nayo kwiSuperSport TV Show Homeground, ephethwe nguMinnie Dlamini noLungile Radu, sekusele izinyanga ezimbalwa kukhishwe i-albhamu yakhe ethi Amazulu. Eceleni kwakhe bekungumkhiqizi wakhe womculo uChrister Kthob, othi le albhamu idalwe futhi yaphothulwa esikhathini esingaphezu kwenyanga. Lo mculi uphinde waveza nokuthi iculo esihloko sithi Amazulu, empeleni kwakuyiculo lokuqala ayeke walibhala ngolimi lwabo, isiXhosa.

UAmanda Black uvame ukuhlobisa ubuso bakhe noStipples wamaXhosa upende wobuso njengendlela yokubonisa ukuthi uyaziqhenya kangakanani ngezimpande zakhe. Ubuciko besandla lesiXhosa - umchokozo wesiXhosa - usetshenziselwa ukumela abantu abangamaXhosa. Kunezinhlobo ezahlukene zamaphethini, adalwa kakhulu ngabesifazane. Lapho ngisakhula, ayenziwa kakhulu ngezikhathi ezikhethekile - kepha kwezinye izindawo zasemakhaya. Isibonelo, i-Eastern Cape, isibonelo, umchokozo kuyinto ejwayelekile eyenziwa nsuku zonke. Ubuciko besimo sobuso bamaXhosa engibugqoke ebusweni busheshe baba yingxenye yomkhiqizo wami njengo-Amanda Black.kodwa kwaqala njengendlela yokuziveza nokwamukela ukuthi ngingubani. , kubuyisa isiko lami njengowesifazane ongumXhosa - futhi ngizizwa ngikuhle ngenkathi ngikwenza. Kukhulunywa ngami ngendlela engiqonda ngayo isiko lami. Kuyindlela yokumela izimpande zami nokuthi ngivelaphi. 

Ukukhula, u-Amanda akazange ayithande into yokuthi unombala omnyama, uthi ngoba i-TV igubha isikhumba esikhanyayo futhi ibona sengathi ayisiyisi kahle ngoba isikhumba esimnyama. Uqale ukufunda ngezimpande zakhe njengowesifazane ongumXhosa, umlando wakhe nemvelaphi yakhe. Ukwenza lokhu kumsize ukuthi aqonde ukuthi ungubani futhi kumsize wazithanda njengowesifazane wase-Afrika. Lokhu kube nomthelela esinqumweni sakhe sokuthi aqale ukupenda ubuso bakhe ngobuciko bezizwe, indlela abhala ngayo, umculo awenzayo nezindaba azilandisayo. U-Amanda waqala ukwamukela ukuthi ungubani ngemuva kokufunda iSteve Biko's Black Consciousness.

Isihloko esikhulu: Uhlu lwemiklomelo nokuphakanyiswa okutholwe u-Amanda Black

Isihloko esikhulu: I-Amanda Black discography

Amazulu (2016)

Amandla (2019)




#Article 162: Roblox (633 words)


Roblox isiteji esikhulu sabadlali abaningi online kanye nesistimu yokudalwa kwemidlalo evumela abasebenzisi ukuthi bakhe imidlalo yabo futhi badlale izinhlobo ezahlukahlukene zemidlalo ezakhiwe abanye abasebenzisi. Ipulatifomu ibamba imidlalo eyenziwe ngabasebenzisi kanye nama-worlds asemhlabeni ahlanganisa izinhlobo ezinhlobonhlobo, ukusuka emjahweni wendabuko nemidlalo yokudlala indima kuya kwizifundo nezithiyo.  Kusukela ngo-Agasti 2019, Roblox inabasebenzisi abasebenza njalo ngenyanga abazizigidi eziyi-100. 

Roblox yiplatifomu yokudalwa kwemidlalo evumela abadlali ukuthi benze imidlalo yabo besebenzisa injini yayo yokuphathelene, iRoblox Studio. Imidlalo ibhalwe ngaphansi kohlelo lwe-Object-Oriented Programming esebenzisa ulimi oluhlelayo lweLua ukuphatha imvelo yomdlalo.  Abasebenzisi bayakwazi ukwenza ukudlula kwamageyimu, okuqukethwe okungathengwa ngokuthenga ngasikhathi sinye, kanye nama-microtransaction ngemikhiqizo yonjiniyela. Onjiniyela kusayithi lokushintshanisa Robux bathola kumikhiqizo ehlukahlukene kumageyimu wabo bawenza imali yangempela emhlabeni ngohlelo lokuThuthukisa kanjiniyela.  Iphesenti lemali etholwayo elithengiwe lihlukaniswe phakathi konjiniyela neRoblox. 

Roblox ivumela abadlali ukuthi bathenge, bathengise futhi benze izinto ezingabakhona. Izingubo zingathengwa yinoma ngubani, kepha ngabadlali abanobulungu be-premium kuphela abangazithengisa.  Abaphathi bakwaRoblox kuphela abangathengisa izesekeli, izingxenye zomzimba, amagiya namaphakeji ngaphansi kwe-akhawunti esemthethweni yeRoblox.   Izinto ezinesimo se-edition esinqunyelwe zingathengiswa kuphela phakathi noma zithengiswe abasebenzisi abanesimo sobulungu be-premium. 

Robux yimali ebonakalayo eRoblox evumela ukuthi abadlali bathenge izinto ezahlukahlukene.  

Roblox ngezikhathi ezithile uphatha impilo yangempela nemicimbi ebonakalayo. Umcimbi owodwa onjalo yiNgqungquthela Yonjiniyela. Baphethe imicimbi yokuzingela amaqanda e-Easter njalo ngonyaka futhi ibisingethe imicimbi efana neBloxCon, obekungumhlangano wabadlali bayo yonke iminyaka. Baphethe imicimbi yokuzingela amaqanda e-Easter njalo ngonyaka futhi ibisingethwe imicimbi efana neBloxCon, obekungumhlangano wabadlali bayo yonke iminyaka. 

Minyaka yonke uRoblox ubamba ingqungquthela yakhe yabathuthukisi beRoblox, umcimbi omane wezinsuku ezintathu kuphela eSan Francisco lapho abenzi bokuqukethwe abaphezulu esizeni befunda ngoshintsho oluzayo epulatifomu.  URoblox ubuye wabamba imicimbi efanayo eLondon  nase-Amsterdam. 

Uhlobo lwe-beta lweRoblox lwadalwa abasunguli bakaDavid Baszucki no-Erik Cassel ngonyaka we-2004,  kwasekuqaleni ngaphansi kwegama elithi DynaBlocks.  IBaszucki yaqala ukuhlola amademoni okuqala ngalowo nyaka.  Ngo-2005, inkampani yashintsha igama layo laba nguRoblox. URoblox wethule ngokusemthethweni ngoSepthemba 1, 2006.

Ngo-Mashi 2007, uRoblox wahambisana ne-COPPA, ngokungezwa kwengxoxo ephephile, ushintsho olwalunqunyelwe abasebenzisi abangaphansi kweminyaka eyishumi nantathu ekuxhumaneni ngokukhetha imiyalezo echazwe ngaphambilini kwimenyu.  Ngo-Agasti, uRoblox wafaka isicelo sokwenza ngcono kweseva futhi wakhipha insiza ye-premium yobulungu ebizwa ngokuthi Abakhi beKilabhu.  Lesi sici sobulungu esikhokhelwayo sasiba ngoSepthemba 2019, siphinde sakhiwa njenge Roblox Premium. 

NgoDisemba 2011, iRoblox yabamba iVeki layo lokuqala likaHack yilelo elaligqokwe, umcimbi waminyaka yonke lapho abathuthukisi beRoblox basebenzisana nemibono emisha engaphandle kwebhokisi ngentuthuko entsha ongayethula kule nkampani. 

NgoDisemba 11, 2012, uRoblox wakhipha inguqulo ye-iOS yesikhulumi somdlalo. 

Ngo-Okthoba 1, 2013, uRoblox wakhipha uhlelo lwayo lwe- Developer Exchange, wavumela abathuthukisi ukuthi bashintshane nge-Robux ebonakalayo ethathwe kumidlalo yabo bayise kwezimali zomhlaba wangempela. 

NgoMeyi 31, 2015, kwafakwa isici esibizwa nge-'Smooth Terrain ', sandisa ukuthembeka kwesimo sendawo futhi siguqula injini ye-physics kusuka kwisitayela esisetshenziselwe ebhulokini isitayela esisezingeni elifanele futhi elinengqondo ngokwengeziwe.  NgoNovemba 20, kwamenyezelwa iRoblox kwiXbox One, ngokukhethwa okokuqala kwemidlalo engu-15 ekhethwe ngabasebenzi bakwaRoblox.  Imidlalo emisha yeRoblox yale khonsoli kuzodingeka ukuthi iqhubeke ngenqubo yokuvunywa futhi ingaphansi kwezindinganiso zeBhodi Yezokujabulisa Izilinganiso Zesoftware. 

Ngo-Ephreli 2016, uRoblox wethula iRoblox VR ye-Oculus Rift. Ngesikhathi sokukhishwa, imidlalo engaphezu kwezigidi eziyishumi ibitholakala ku-3D.  Cishe ngesikhathi esifanayo, isici sokuxoxa esiphephile sasuswa futhi satshintshwa ngohlelo olususelwe kumhlophe ngesethi yamagama eyamukelekayo yabasebenzisi abangaphansi kweminyaka engu-13 nohlu lwabanye abasebenzisi.  NgoJuni, inkampani yethule uhlelo oluhambisana neWindows 10. Ngenkathi ipulatifomu yomdlalo ibe khona kwe-PC kusukela ngo-2004 ngenguqulo yayo yewebhu, kungokokuqala ukuthi kuthuthukiswe ngesiqalisi esime sodwa esakhelwe iWindows. 

Ngesikhathi seNgqungquthela Yonjiniyela beRoblox ka-2017, izikhulu zathi abadali epulatifomu yomdlalo (abacishe babe yizigidi eziyi-1.7)  bebonke bathole okungenani amaRandi ayizigidi ezingama-30 ngonyaka we-2017. Umthuthukisi uveze imfundo yakhe yeziqu zokuqala eDuke University esebenzisa imali evela kwindalo yakhe. 

Jailbreak ibingomunye wemidlalo ethandwa kakhulu esizeni, iqoqa amashumi ezinkulungwane zabadlali abasendaweni nsuku zonke ekuphakameni kwayo.  UJailbreak uboniswe emcimbini kaRoblox's Ready Player One, obususelwa ekukhishweni kwale filimu. 

NgoJanuwari 2017, uJazwares, umenzi wamathoyizi, wahlangana neRoblox Corporation ukukhiqiza ama-toy Minifigure asuselwa kokuqukethwe okwenziwe ngumsebenzisi okwakhiwa ngabathuthukisi abakhulu epulatifomu.  AmaMinifigure anezitho nemichilo efana naLego Minifigures. AmaMinifigure nawo anezitho nezesekeli eziguqukayo. Wonke amasethi afaka ikhodi engasetshenziswa ukukhulula izinto ezibonakalayo. Kukhona futhi namabhokisi ayizimpumputhe aqukethe ama-Minifigure angahleliwe futhi anethuba lokuqukatha imfihlakalo. 

URoblox uthole ukuthokozelwa okulandelayo:




#Article 163: Moonchild Sanelly (269 words)


UMonson Sanelly (ozelwe uSanelisiwe Twisha) ungumculi nomdansi waseNingizimu Afrika. Uyaziwa ngezinwele zakhe ezinemibala eluhlaza okwesibhakabhaka nohlobo lomculo azenzele lona obizwa nge- future ghetto punk.   Imvelaphi yasePort Elizabeth, lo mculi uqale ngokungena enkingeni kwezinkondlo nomculo waseThekwini ngaphambi kokufudukela eGoli, lapho eqhubeke khona nomsebenzi wakhe wokucula. Umculo wakhe ufinyelele ababukeli ngaphesheya kwemingcele yaseNingizimu Afrika, edlala emicimbini efana neSXSW eHouston, eTexas  nasePrimavera Sound e-Barcelona.  Ngo-Agasti 2018, wahamba nohambo lwaseYurophu neqembu laseNingizimu Afrika le-hop hop i-Die Antwoord.  Umculo wakhe ufaka izinto zokulingisa ze-elektroniki zokuhlola, i-afro-punk ne-edgy-pop ngamacebo we-kwaito yakhe eqinile, i-hip hop, nesizinda se-jazz. 

UMonson Sanelly wazalelwa ePort Elizabeth, eSouth Africa. Uzalelwe emndenini womculo, kanti umfowabo wayengumkhiqizi we-hip hop, umama wakhe wayengumculi wejazz, nabadansi bakamzala wakhe. 

Wathuthela eThekwini ngo-2005 eyofundela imfashini eLinea Fashion Design Academy futhi wahlala lapho iminyaka eyisithupha. 

Ngo-2006, uSanelly waqala ukwenza imibukiso eDurban University of Technology egxile kwezinkondlo nase-hip hop, yize empeleni engazange azibize ngokuthi imbongi isikhathi eside kuze kube yilapho ebona abantu besabela. Ubuye wabonakala njalo emcimbini wangempelasonto kuGagasi FM, obizwa ngeZinkondlo neKing Siso. URed Bull uthole umculo wakhe esebenzisa i-EP ayethulwe kuyo noDJ Shimza, nokuthe ngokuhamba kwesikhathi yaba yingxenye ye-albhamu yeSoul Candi. Ngo-2019, uSanelly waqanjwa kwi-Beyonce's The Lion King: I-albhamu yeSipho engomeni ethi Amandla Ami ehamba noBusiswa noNija.

Monneth Sanelly ubonakala njengomuntu ocansini futhi akakaze esabe ukukhombisa umzimba wakhe noma ukukhuluma ngocansi. Unikeza izeluleko zocansi ngoSuku lukaValentine ngama-akhawunti wakhe wezindaba zenhlalo.  Engxoxweni ayenayo noBasha Uhuru, uzibize njengomongameli we-femor femor. 

Monchanti Sanelly unelebuli yakhe yezingubo ebizwa ngeMonbele Cultwear.  Ungumnikazi weKaked Club [ukucaciswa okudingekayo] futhi ukubeke kwacaca ukuthi akusiyona indawo yokugembula. 

Sanelly ungunina kumadodakazi amathathu. Indodakazi yakhe endala nayo ingumculi. 

Sanelly uqhamuka esizweni samaXhosa futhi usebenzisa ulimi lwesiXhosa ezingomeni zakhe.




#Article 164: Sindiwe Magona (128 words)


USindiwe Magona ungumbhali waseMzantsi Afrika. Wabhala amanoveli ngesibonelo “Mother to Mother” (ngesiZulu Umama kumama noma Umama nomama). 

USindiwe Magona wazalwa ngo1948 eMthatha. Wakhulela eGugulethu, wafunda eNyuvesi yaseNingizimu Afrika neNyuvesi yaseColumbia eNew York.

Inoveli u-Mother to Mother labhalwa ngo1988. Liyindaba ngokubulawa kukaAmy Biehl.  UMagona wabhala sengathi ungumama wombulali.  USindiwe Magona wabhala amabhuku amaningi ngesiNgisi. Wabhala inoveli u-Beauty’s Gift nezindaba ezimfushane eziningi (nezindaba ezincane eziningi).

USindiwe Magona ubhala ngesiXhosa.  Wasiza ukubhala le ncwadi Teach Yourself Xhosa (ngesiZulu: Zifundise isiXhosa).  UMagona wadala i-Gugulethu Writers’ Group (ngesiZulu: Iqembu lababhali baseGugulethu).  Ngo2007 babhala ibhuku Umthi Ngamnye Unentlaka Yawo, yiqoqo lezindaba zesiXhosa.

UMagona wanikezwa i-Order leKhamanga (lethusi) ngenxa yempumelelo egqamile yemibhalo yakhe, futhi ukusebenzisa ipeni lakhe njengesikhali sokulwa kumzabalazo wokuzuza uxolo, nokushintsha emphakathini, nenkukuleko.Best of writing, photography and music. Sunday Independent, 2011, May 3.




#Article 165: Igama lokuhweba (643 words)


Igama lokuhweba, igama lokuhweba, noma igama lebhizinisi igama elisetshenziswa yizinkampani ezingafuni ukusebenza ngaphansi kwegama labo elibhalisiwe. Igama lalolu hlobo lwegama elihlukile igama lebhizinisi eqanjiwe. Ukubhalisa igama elingelona iqiniso nenhlangano kahulumeni efanelekile kuyadingeka kaningi.

Emazweni amaningi, ibinzana elithi ukuhweba njengoba (lifushaniswa ku-t / a) lisetshenziselwa ukuqamba igama lokuhweba. IMelika, kusetshenziswe ibinzana elithi ukwenza ibhizinisi njengoba (lifushanisiwe ku-DBA, dba, dba noma d / b / a),  phakathi kwabanye, njengegama lebhizinisi elicatshangwe ukuthi  noma igama lebhizinisi elingamanga.  IKhanada, kusebenza njengoba (kufushaniswa no-o / a) kanye nokuhweba njengoba (kufushaniswa ne-T / A) kuyasetshenziswa, noma ukwenza ibhizinisi njengoba kwesinye isikhathi kuyasetshenziswa. 

Inkampani ngokuvamile isebenzisa igama lokuhweba ukwenza ibhizinisi isebenzisa igama elilula kunokuba isebenzise igama labo elisemthethweni nelivame ukwandiswa. Amagama okuhweba asetshenziswa futhi lapho igama elikhethile lingabhaliswa, imvamisa ngoba kungenzeka ukuthi selivele libhalisiwe noma lifana kakhulu negama elibhalisiwe.

Amagama ebhizinisi aqanjiwe awakhi izinhlaka zomthetho ezihlukile. Umehluko phakathi kwegama elisemthethweni elibhalisiwe negama lebhizinisi eliqanjiwe, noma igama lokuhweba, kubalulekile ngoba amagama ebhizinisi aqanjiwe kungenzeka angahloniphi njalo ibhizinisi elibhekene ngokusemthethweni. Izivumelwano zomthetho ezifana nezinkontileka zivame ukwenziwa kusetshenziswa igama elisemthethweni lebhizinisi; futhi igama elisemthethweni kufanele lisebenzise noma nini lapho umuntu emangalela noma elethwa amacala.

EsiNgisini, amagama okuhweba ngokuvamile aphathwa njengezibizo ezifanele. 

Kweminye imithetho yaseCanada, njenge-Ontario, lapho usomabhizinisi ebhala igama lokuhweba kwisivumelwano, invoice, noma isheke, kumele futhi afake igama elisemthethweni lebhizinisi. 

Izinkampani ezinenombolo zivame ukusebenza njengento engeyona igama lazo elisemthethweni, elingaqondakali emphakathini.

ITshile, igama lokuhweba laziwa njengegama lokure de fantasía ('iphupho' noma igama elithi 'oqanjiwe'), futhi igama elisemthethweni lebhizinisi libizwa ngokuthi i-razón social (igama lomphakathi).

IBrazili, igama lokuhweba laziwa njenge-fantasia enhle, futhi igama elisemthethweni lebhizinisi libizwa ngokuthi i-razão social.

IJaphani, igama elithi yazō (屋 号) liyasetshenziswa.

Singapore, asikho isidingo sokugcwaliswa kwegama lokuhweba njengegama, kepha kunezidingo zokudalulwa kwebhizinisi eliyisisekelo noma igama lenkampani elibhalisiwe nenombolo yebhizinisi ehlukile. 

Umbuso Ohlangeneyo, asikho isidingo sokugcwaliswa kwegama lokuhweba njengegama, kepha kunezidingo zokudalulwa kwegama langempela lomnikazi kanye nemikhawulo ethile ekusetshenzisweni kwamagama athile. 

Izidlanzana zemibuso yase-U.S, kufaka phakathi iWashington, zisasebenzisa igama elithi ukuhweba ukubhekisela ekwenzeni ibhizinisi njengamagama (i-DBA) amagama;  Ezindaweni eziningi zase-U.S., Amabhuku ama-DBA asemthethweni asetshenziswa kwamanye amagama; cishe ingxenye yezifunda, njengeNew York ne-Oregon, zisebenzisa igama elithi Assume Business Igama noma Igama Elaziwa Ngegama;  Cishe abaningi, njengePennsylvania, basebenzisa igama elaziwa ngokuthi yi-Fictitious Name. 

Ngenhloso yokuvikelwa kwabathengi, izindawo eziningi zaseMelika zidinga amabhizinisi asebenza ngamagama aqanjiwe ukufaka isitatimende se-DBA, yize amagama afaka igama lokuqala nelokugcina lomnikazi angamukelwa.  Lokhu futhi kunciphisa ukuthi kungenzeka kwamabhizinisi amabili endawo asebenza ngaphansi kwegama elifanayo, yize ezinye izinkantolo zinganikezeli ubizo lwegama, noma kungavumela iqembu elingaphezu kwelilodwa ukubhalisa igama elifanayo. Qaphela, noma kunjalo, lokhu akuyona indawo yokufaka isicelo sophawu lwentengiso. Ukugcwaliswa kwe-DBA akukho samba esemthethweni ekumiseni amalungelo wophawu lwentengiso.  E-U.S., Uphawu lwentengiso lutholakala ngokusetshenziswa kwezentengiso, kepha kungaba nezinzuzo ezinkulu ekugcwalisweni kwesicelo sophawu lwentengiso.  Abaphathi be-Sole ngabasebenzisi abavame kakhulu be-DBAs. Abahlinzeki beSole bangabanikazi bamabhizinisi ngamanye abaqhuba amabhizinisi abo ngokwabo, futhi bavame ukuba babe mancane kumdlalo wamabhizinisi amancane. [Kucashunwa edingekayo] Njengoba abantu abaningi kulezi zimo besebenzisa igama lebhizinisi ngaphandle kwegama labo, [kucashunwa edingekayo] kaningi kuyadingeka bazitholele ama-DBA.

Ngokuvamile, i-DBA kufanele ibhaliswe kuhulumeni wasekhaya noma wombuso, noma bobabili, ngokuya ngomthetho. Isibonelo, California, Texas Virginia zidinga ukuthi kubhaliswe i-DBA nedolobha ngalinye (noma idolobha elizimele esimweni seVirginia) lapho umnikazi enza ibhizinisi khona. IMaryland neColorado zinama-DBA abhaliswe ne-ejensi yombuso. Futhi iVirginia idinga ukuthi izinkampani nezinhlangano ezizimele zifake ikhophi yokubhaliswa kwazo ne-County noma idolobha ukuze zibhaliswe ne-State Corporation Commission.

Izitatimende ze-DBA zivame ukusetshenziswa ngokubambisana ne-franchise. Ozimele uzoba negama elingokomthetho elingase limangalele bese limangalela, kodwa liqhube ibhizinisi ngaphansi kwegama lomkhiqizo le-franchiser (umphakathi olwaluzolwamukela). Ngo-4th 261 (2001), lapho ummangalelwa owaziwa ngegama, iRRL Corporation, wayengumthengisi wezimoto weLexus enza ibhizinisi njenge- Lexus of Westminster, kodwa asala eyibhizinisi elisemthethweni elihlukile kwi-Lexus, uqhekeko lweToyota Motor Sales, U.S.A., Inc.

California, ukufaka isitatimende se-DBA kudinga futhi ukuthi kushicilelwe igama lesibhengezo kumaphephandaba endawo isikhathi esithile esibekiwe ukwazisa umphakathi ngenhloso yomnikazi wokusebenza ngaphansi kwegama elibanjiwe. Inhloso yomthetho ukuvikela umphakathi enkohlakalweni, ngokuphoqa umnikazi webhizinisi ukuthi aqale afake noma abhalise igama lakhe lebhizinisi eliyimfihlo nonobhala wesifunda, bese enza irekhodi lomphakathi ngokuwushicilela ephephandabeni.  Ezinye izifundazwe eziningi, ezinjenge-Illinois, nazo zidinga izaziso zokuphrinta. 




#Article 166: Konke Mayelana nefomu 2290 (207 words)


IFomu 2290 intela ye-IRS ekhokhwa kubanikazi bamaloli. Le ntela yonyaka eqoqwe yi-IRS. Amaloli anesisindo esingamaphawundi angama-55,000 noma ngaphezulu futhi asetshenziselwa amamayela angama-5,000 noma ngaphezulu atholiswa kule ntela. Imali yentela isetshenziselwa ukwakhiwa nokulungiswa kwemigwaqo emikhulu e-US.

Ungafayela i-IRS HVUT kusuka noma ikuphi. Ukwenza ukugcwaliswa kube lula futhi kube lula, ungafayela i-IRS HVUT nabahlinzeki be-e-file abagunyazwe ngama-IRS. I-eForm2290 ngumhlinzeki wesevisi wefayela ogunyazwe i-IRS onolwazi olungaphezu kweshumi leminyaka.

I-IRS HVUT isikhathi esifanele sezimoto zokuqala ezisetshenzisiwe usuku lokugcina lwenyanga olulandelayo lwenyanga esetshenzisiwe. Isibonelo, uma usebenzise imoto yakho okokuqala ngqa enyangeni ka-Okthoba, khona-ke uNovemba 30 usuku lokugcina ukufaka iHVUT. Ukwazi kabanzi nge-IRS HVUT isikhathi esifanele, sicela uvakashele isayithi elisemthethweni le-IRS.

Kunezizathu eziningana zokwenqatshwa kwe-IRS HVUT, njenge:

Ukwenza amaphutha lapho ugcwalisa i-IRS HVUT kuvamile. Uma kukhona amaphutha enzekile ngesikhathi kokufakwa kwe-IRS HVUT, ungawalungisa. Ngaphambi kokuhambisa ifomu lakho, ngicela ulibukeze. Lokhu kuzokusiza ukugwema amaphutha lapho ugcwalisa i-IRS HVUT intela.

Amaphutha ajwayelekile enziwa ngenkathi kugcwaliswa i-IRS HVUT yile:

Ukulungisa la maphutha, ungasebenzisa i-IRS HVUT Amendment. Usebenzisa lokhu, ungalungisa noma imaphi amaphutha ku-IRS HVUT.

Kwi-IRS HVUT, ukuchibiyela kusho noma yiluphi ushintsho okufanele lwenziwe kwifomu elivele lingenisiwe lama-2290. Kufanele ukhokhe intela eyengeziwe yembuyekezo elungisiwe nge-elektroniki.

Ushintsho noma ukulungiswa kungaba:

Uma ufaka izichibiyelo ezingama-2290 nge-eForm2290, sizosheshisa amafomu akho angama-2290. Lapho i-IRS isamukela ukuchibiyela, uzothola ikhophi lakho le-1 elihleliwe.




#Article 167: I-Cannabidiol (136 words)


I-Cannabidiol (CBD) iyi-phytocannabinoid eyatholakala ngo-1940. Ingenye yezingama-113 ezikhonjwe ngama-cannabinoids ezitshalweni ze-cannabis nama-akhawunti afinyelela ku-40% kokukhishwa kwesitshalo. Ngo-2018, ucwaningo lomtholampilo nge-cannabidiol lufake nezifundo zokuqala zokukhathazeka, ukuqonda, ukuphazamiseka kokuhamba, nobuhlungu. 

I-cannabidiol ingathathelwa emzimbeni ngezindlela eziningi, kufaka phakathi ukuhogela intuthu noma umusi we-cannabis, njengesifutho se-aerosol esihlathini, nangomlomo. Kunganikezwa njengamafutha we-CBD aqukethe i-CBD kuphela njengesithako esisebenzayo (asifakwanga i-tetrahydrocannabinol [i-THC] noma i-terpenes), isitshalo se-hemmp egcwele i-CBD egcwele izitshalo, amaphilisi, i-cannabis eyomisiwe, noma njengesixazululo soketshezi esihlinzekiwe.  I-CBD ayinayo i-psychoactivity efanayo ne-THC,  futhi ingashintsha imiphumela ye-THC emzimbeni uma bobabili bekhona.  Kusukela ngonyaka we-2018, indlela yokusebenza yezenzo zemiphumela yayo ye-biological ayikaze inqunywe. 

E-United States, isidakamizwa se-cannabidiol i-Epidiolex savunywa ngabakwaFood and Drug Administration ngonyaka we-2018 ukwelashwa kwezifo ezimbili zesifo sokuwa. Njengoba i-cannabis iyi-schedule I elawula into e-United States, ezinye izindlela zokwenziwa kwe-CBD zihlala zingekho emthethweni ukunquma ukusetshenziswa kwezokwelapha noma ukusebenzisa njengesithako ekudleni noma kwezithasiselo zokudla. 




#Article 168: Ruth Mompati (337 words)


URuth Mompati (14 Septhemba 1925 - 12 Meyi 2015) wayengusopolitiki was Ningizimu Afrika futhi engomunye wabaholi beMashi kaMashi ngomhlaka 9 Agasti 1956.URuth wazalelwa eTlapeng Village esifundeni saseBophirima. Manje usuqambe uMasipala wesiFunda i-Dkt Ruth Mompati. Wakhulela endaweni esemakhaya kahle.

URuth Mompati wazalelwa esifundazweni saseNyakatho Ntshonalanga.  URuth wazalelwa eTlapeng Village esifundeni saseBophirima. Manje usuqambe uMasipala wesiFunda i-Dkt Ruth Mompati. Wakhulela endaweni esemakhaya kahle.Ngemuva kokuqeda u-standard 6, wasebenzela umndeni wabamhlophe kwathi ngokuhamba kwesikhathi waya eTygerkloof Training Training College.

Waphothula idiploma yakhe yothisha esikoleni samabanga aphansi ngo-1944.uqhubekile nokufundisa esigodini saseDithakwaneng.Ushiye uDithakwaneng ngemuva kweminyaka emithathu. Ngo- 1944 ngenkathi umama wakhe egula uthathe isinqumo ukufundisa eVryburg Higher Primary School. Ubesenyunyana yabafundi eTygerberg kanye neNorth West District District 'Union.

Ngo-Ephreli 1952, uRuth washada nomshana kaMfundisi uMogorosi, owayengungqongqoshe we-LMSC eKhanyesa. Umyeni kaRuth wayeyilungu le-African National Congress (ANC). Usuke eVryburg waya eGoli eyohlala nomkhwekazi wakhe. Ubuye washiya nokufundisa. 

Waya esikoleni esizimele ukuyofunda ngokwakhe mathupha nokuthayipha. Ngenkathi umakhelwane wakhe (uNkk Njiwa) eshiya umthetho kaMandela noTambo ukuba bayofundela ubudokotela, uRuth wafaka isicelo wawathola.

Kusukela ngo-1953 kuya ku-1961 wasebenza njengomdwebi kaNelson Mandela no-Oliver Tambo ezenzweni zabo zomthetho eGoli.  Wajoyina i-African National Congress ngonyaka we-1954, wakhethwa waba yiKomidi eliPhezulu Likazwelonke leNhlangano Yabesifazane. Wakhethwa njengelungu lePhalamende okhethweni lwentando yeningi lokuqala lwaseNingizimu Afrika ngonyaka we-1994, waqokelwa inxusa laseSwitzerland kusuka ngo-1996 kuya ku-2000, waba yimeya yaseVryburg ngemuva kokubuya, futhi wasebenza njengelungu lesigungu esiphezulu eMkhonto weSizwe Veteran's Association.

URuth wabamba iqhaza eMkhankasweni Wokuphikisana Nezimali ngonyaka we-1952 futhi wayeyilungu le-Federation of South African Women (FEDSAW) ngonyaka we-1954. Ngemuva kwalokho waba ngomunye wabaholi be-Women's Mashi ngomhlaka 9 Agasti 1956.

URuth waya ekudingisweni ngo-1962 lapho eqeqeshwa khona kwezempi futhi wabamba isikhundla sokuba ngunobhala nenhloko yengxenye Yabesifazane be-ANC eTanzania. Ukusuka ngonyaka ka-1966 kuya ku-1973, uMompati uhlale eyilungu loMkhandlu Kazwelonke We-ANC. Ngalesi sikhathi, ubuye waba yingxenye yehhovisi likaMongameli we-ANC. 

Enye yezindima ezigqame kakhulu zikaMompati yilezo azidlalile njengenhloko yeBhodi Yezindaba Zenkolo ye-ANC. Phakathi konyaka we-1981 nowe-1982, uMompati wasebenza njengommeleli oyinhloko we-ANC e-United Kingdom futhi waba yingxenye yethimba elavula izingxoxo nohulumeni waseNingizimu Afrika eGroote Schuur ngonyaka ka-1990.

URuth Mompati ushone ngomhlaka 12 Meyi 2015 esibhedlela saseCape Town eneminyaka eyi-89, bakha ukugula.




#Article 169: Phumzile Mlambo-Ngcuka (157 words)


UPhumzile Mlambo Ngcuka usopolitiki waseNingizimu Afrika kanye nesikhulu seNhlangano Yezizwe, futhi njengamanje usebenza njengoMqondisi Ophethe Wezinhlangano Zabesifazane be-UN ngesikhundla sika-Under-Secretary-General weNhlangano Yezizwe. Umlambo Ngcuka wayengumongameli kusekela ngomnyaka ka 2005 kuya ku 2008.

lakhe lokuzalwa ngulwesithathu kaNovember 1955 eClaremont, Durban. Ukhule eDurban, yena waya Ohlange High School eInanda wase waya euyinivesithi kazwelonke Limpopo ukuthola isiqu sekhono lobuciko kwenzesayensi yezenhlalo kanye nomfundo. Meseka qeda ngesimfundo uyefundisa ngomnyaka ka 1980 kuya ku 1983 eMpumalanga Teachers Training College nase Ohlange High School. Ngokuhamba kwesikathi uthole iziqu inqubomgomo yezobulili ekolishi laseuyinivesithi eLondon ngo 1988. 

Lapho inhlangano yendabuko yabesifazane yayiyinhlangano esebnzisana nayo. Inhlangano yentando yeningi, phambili ngokubambana ngentando yeningi (i-UDF) wayengumongameli wokuqala wezinhlangano. Ubuye wasebenza njegomqondisi wenhlangano yezentuthuko yaseKapa i-TEAM. Lapho wabandakanyeka ekukhozeni kwabafazi ezindaweni zemjondoloo nasemasontweni azimele eAfrika ka ukuthuthumisa ukuqeqesaha kokuzimela  kwenzomnotho kanye nekhonyolokuqhuba izinhlelo zokuqeqesha. Ngo 1990, uMlambo-Ngcuka uqalw kusebenza uyinivesithi yomhlaba inzonzo Ninginzimu Afrika yase eKapa,ukuxaksa izinhlangano ezothuthukisa ukufunda nokubhala kanye nenthuthukoyase mkaaya kanya nezimboni ukufinyelela ezindaweni ezibekelwe eceleni.




#Article 170: Veronica Sobukwe (170 words)


UZondeni Veronica Sobukwe (27 kuJulayi 19-27-15 Agasti 2018) wayengumhlengikazi waseNingizimu Afrika obambe iqhaza elibalulekile eMkhankasweni Wokulwa Nempi. Umyeni wakhe, uRobert Sobukwe, wayengusopolitiki odumile. Umndeni wakhe uhlukunyezwa njalo ngamaphoyisa. 

UMam Sobukwe wazalwa eHlobane eNatal. Wazalwa eNatal nges'bongo sakwa Mathe. Umam Zondeni owaziwa ngo Veronica washada uBab Robert Sobukwe ilungu elisungulayo nomongameli wok'qala wePAC (Pan Africanist Congress), njengomyeni wakhe uVeronica Sobukwe wadlala indima ebalulekile emzabalazweni. uMam Sobukwe wa qala isindima sakhe somzabalazo eEastern Cape efundela ubuhlengikazi. Yilana wa hlangana nomyeni wakhe yena efunda umyeni wakhe angomongameli we SRC yase Fort Hare yunivesithi. Esiskoleni sakhe wakona ingxabano yomsebenzi nabantu abasebenzela es'bhedlela nom'phate bes'bhedlela. uVeronica waye phambili kwalesi siteleka ngenxa yalokhu waxoshwa eskoleni. 

Indima ka mam'Veronica yayi nkhulu emzabalazweni. Waziwa ngendima yakhe kwezombusazwe nokhuba udokotela wezimphilo. UMama we-Azania waya egoli ukuletha incwadi kumnumzane uWalter Sisulu ukuletha ukunaka kweteleka, Wathunyelwe eANCYL. 

Ngonyaka waka 1997 uMam Sobukwe wavela ngaphambi kwe ukubungaza we Truth and Reconciliation efuna ukuthola iqiniso ngembangela yokufa kwaka Robert Sobukwe. Wakhipa iqiniso mayelana ngokuphatwa kabi kwa Robert Sobukwe asejele. uMam Veronica washonela eGraaf-Reinet. 




#Article 171: Lebo Mathosa (214 words)


U-Lebo Mathosa (16 Julayi 1977 - 23 Okthoba 2006) wayengumculi we-kwaito odumile waseNingizimu Afrika. UMathosa waqala umsebenzi wakhe ngeqembu elidumile laseNingizimu Afrika iBoom Shaka ngonyaka we-1994 eneminyaka eyi-17.

ULebo Mathosa wazalelwa eDaveyton, edolobheni elincane phandle kwaseBenoni, umndeni wakhe wase wahamba wayohlala eJohannesburg lapho uLebo waqala amazinga akhe okufunda, eSt. Mary's High School. uLebo waqala ukucula eneminyaka eyisikhombisa, ecula esontweni. uMndeni wakhe uma usuhlala eJohannesburg, yilapho wathola khona umculo weBubblegum, umculo owawuculwa abaculi abafana noBrenda Fassie, okwakuyena isibonelo kuLebo futhi umuntu owayefaniswa naye kakhulu.

UMathosa watholwa uDJ wase Johannesburg ene minyaka engamashumi-nane(14), masishane emuva kwalokho wajoyina iqembu le Boom Shaka. Iqembu le Boom Shaka lashesha laphumelela kwaba elinye lamaqembu avelele eNingizimu Afrika. iAlbhamu yabo yokuqala 'It's About Time' ya duma kakhulu kodwa ialbhamu yabo yesibili yadala impikisano ngenxa yeculo labo 'Nkosi Sikelela' la khona baxhuba ingoma yezwe. Ngemuva kokuhlukana neBoom Shaka, uLebo waqala ukucula yedwa futhi waphumelela kakhulu, kwaba uyena umculi wokuqala eNingizimu Afrika ukwenza icopyright kumculo wakhe.  

uLebo Mathosa washona engozini yemoto ngo mhlaka 23 Okthoba 2006, eshonela empumalanga yeGoli enthathakusa, imoto yagunquka ngoba umshayeli wakhe wahluleka ukulawula imoto, iToyota Prado, emgwaqeni omkhulu weN3 yase East Rand. uBig Boy Mlangeni obe umphathi wemakhething yenkampani yokurekhoda umculo kaLebo, iBula Records, uthi uLebo ubethandeka futhi naye ethanda abantu, uthi uLebo ubesasemncane, enekhono elikhulu futhi nekusasa eliqhakazile. 




#Article 172: Madie Hall Xuma (169 words)


UMadie Hall Xuma (kwesinye isikhathi onikezwa njengoHall-Xuma) (1894-1982) wayeyisishoshovu saseMelika eNingizimu Afrika.

uMadie Beatrice Hall wazalelwa eWinston-Salem, eNorth Carolina, ezalwa ngu H.H. Hall noGinny Cowan Hall. AmaHholo akhulisa umndeni wakubo wezingane ezine eWinston-Salem, eNyakatho yeCarolina, lapho uH. H. Hall wasebenza khona njengodokotela wokuqala omnyama wedolobha. UHall wakhulisa isibhedlela sokuqala sabantu abamnyama wedolobha futhi wahlela ngenkuthalo umphakathi wezokwelapha omnyama. Ikhono lakhe njengodokotela liwunqobile umlando wobandlululo waleli dolobha futhi wamtholela idumela elihle kubantu bakuleli dolobha zombili izinhlanga.

Ngokufika kwake eningizimu Africa, uXu wasimisela ngokufundisa abanye abafazi isindlela sokuphila eziphuqukile, wababonisa infundiso yakhe yangaphesheya nenhloso yokuthi baphile kancono kunaphambilini. UXuma wayezimisele ngokuzinikela kumpumaphambili yabantu besifazane, wase futhi eba xhasa ngezemfundo nemphilo eyesimanje manje. Waqala iAfrican National Congress Women’s league wapinde waba ngumongameli wokuqala weANCWL ukusukela ngo 1943 kwaze kwaba ngo 1949.

UXuma wathuthukisa iklabhu yeZenzele, wanceda ama cembu wokuzisiza awabantu besifazane eningizimu Afrika aqhasane ne international Young Christian Women's Association ngo 1950. uXuma uzokhumbulwa ngokukhutaza inthutukho yabantu besifazane. uMadie uhlale eningizimu Afrika kwase kwashona umyeni wakhe wase wabhuyela emelika la washonela khona.




#Article 173: Barbara Masekela (537 words)


UBarbara Mosima Joyce Masekela wazalwa ngomhlaka 18 kuJulayi 1941 eGoli. Wayengowesibili ezinganeni ezine azalelwa uPauline noThomas Selema Masekela. Umama wakhe wayengusonhlalonhle esikhungweni somndeni e-Alexander kanti ubaba wakhe wayengumhloli wezempilo futhi engumbazi wengqephu wesikhashana. UBarbara wakhulela eWitbank ngaphansi kokubuka ugogo wakhe, waze wabuyela e-Alexander Township ngo-1952. Wakhulela emndenini ohlonipha ezombusazwe. Waya e-Anglican Primary School eWitbank naseSt Michaels Anglican School e-Alexander. Ngo-1956 wabhalisa eNanda Girls Seminary Boarding School eThekwini lapho aphothula khona umatikuletsheni wakhe ngo-1960. Esikoleni samabanga aphansi baba nethuba lokuhlangana nabaholi bezenhlalo nezepolitiki abanjengoMongameli we-African National Congress (ANC) u-Chief Albert Luthuli.

Ukuxhumana kukaBarbara nezibalo zezepolitiki kwenzeka esemncane kakhulu. Abantu bokuqala abahlangana nabo kwakunguHelen Navid owayenguthishanhloko esikhungweni sezempilo kanye noTata Trevor Huddleston owayefundisa esikoleni somfowabo, iSt. Ufunde ngokufika kobandlululo ngokufunda izincwadi kanye namaphephandaba kanye nokulalela izingxoxo zabazali bakhe.Ukuphothula u-matric uMasekela wenza umsebenzi wakhe ephephandabeni iNew Age. Ngemuva kwezinyanga eziyisithupha, wabhalisa ekolishi laseLesotho University of Botswana naseSwaziland. UMasekela ekuqaleni waqala ngokufundela iziqu ze-BA. NgoFebhuwari 1963 wathuthela eGhana ngemuva kwekota eyodwa kuphela eNyuvesi. Ngesikhathi eseGhana wangenwa yisifo sofuba futhi wathuthela e-United Kingdom unyaka owodwa ukuyokwelashwa esibhedlela. Ngemuva kokuphuma kwakhe esibhedlela wahlala izinyanga ezimbalwa e-UK. Ukusuka e-UK waya e-United States lapho afike wabhalisa khona eFordham University, eNew York ngo-1965. I-Fordham University kulapho uMasekele avezwa khona ukuthi wayenobuhlanga obunobudlova, ikakhulukazi ezinkulumweni zakhe ze-anthropology lapho kwakubhekiselwa khona njalo emiphakathini engafundile. Ubuye wagula futhi, washiya.

Uku.. Kwenzeka. Kwenzeka Abantu bokuqala abahlanganela naboHelen Navidaliweenguthishanhloko zokuhungweni sezempilo kanye neSy Trevor Huddleston Ufunda ngokufika kobandlululo ngokufundafunda kanye namaphephabhuku kanye nokuphendula umbuzo wabazali bakhe.Ukuphothula u-matric uMasekela wenza umsebenzi wakhe ephephandabeni iNew Age. Izinsukuinyanga ezintathu, wabhalisa ekolishi leLesotho University of Botswana naseSwaziland. UMasekela waqala ngoku fund ela qu. NgoFebhuwari 1963 wathuthela eGhanahlukanisota enye ngaphandle eNyuvesi. IzinsizaGhana wangenwa isifo sofuba futhi wathuthela e-United Kingdom Koku UK.. Izinyanga. Ukusuka e-UK waya e-United States lapho kufika wabhalisa khona eFordham University, eNew York ngo-1965. I-Fordham University in Ubuye wagula futhi, washiya.

Ngo-Agasti 1982 uMasekela wenza uhambo lwakhe wabuyela eZambia lapho ayesebenza khona njengonobhala wokuphatha we-ANC ngokugcwele. Ngo-1983 wacelwa ukuba ahole uMnyango Wezobuciko Namasiko we-ANC awemukela. Ukwakhiwa kwalo mnyango kwavuselelwa wumkhosi wamasiko nokumelana kwawo okwenzeka eBotswana ngonyaka we-1983. UMasekela nabanye, okubalwa uWally Serote, uMandla Langa, uLindiwe Mabuza, uPatrick Fitzgerald noLouise Colvin (Angela Brown) basungula umnyango, waba nomthelela omkhulu ekuvinjelweni kwabafundi kwezamasiko ezifundweni nakwezamasiko eNingizimu Afrika. NgoFebhuwari 1990 lapho uFW De Klerk wenkululeko engavinjwanga yenkululeko uMasekela ebuyela eNingizimu Afrika. Ekufikeni kwakhe uqhubeke nokusebenza eMnyangweni wezobuCiko namaSiko, oseGoli. Ngemuva kwesikhathi wasebenza i-ANC njengomphathi wayo wokuhola imali. Ngo-1990 wacelwa ukuthi ahambe no-Nelson Mandela e-US futhi wabhalwa eqenjini elalilungiselela ukuvakasha. Kamuva ngalowo nyaka wahamba noMandela waya eNdiya

Engqungqutheleni ye-ANC ebibanjelwe eThekwini ngoJulayi 1991, uMasekela waphinde waqokwa kwiKomidi eliPhethe le-ANC kuzwelonke. Usebenzela ikhomishini yezingxoxo ye-ANC futhi waya kwi-December 1991 Convention for a Democratic South Africa (CODESA). UMasekela ubambe iqhaza ezindabeni ze-ANC Women’s League. Wasebenzela uhulumeni waseNingizimu Afrika esigabeni esiphezulu lapho mhlaka 8 Septhemba 2003, uBarbara Masekela waba inxusa laseNingizimu Afrika eMelika. UMasekela ubuye nezikhundla ezizimele. Ngaphambi kokuthi abe yinxusa wake wasebenza njengomqondisi omkhulu wezindaba zomphakathi nezamabhizinisi kwaDe Beer Consolidated Mines kuze kube nguMashi 2003. Phambilini wake wasebenza njengomphathi weSikhwama Sezingane seNelson Mandela kanye neNelson Mandela Foundation. UMaskela uphinde wabamba abaqondisi abahlukahlukene nabangeyona eyabaphathi, okubandakanya nomqondisi we-Standard Bank of South Africa, South African Broadcasting Corporation kanye ne-International Marketing Council. Kamuva wakhonza njengonxusa eFrance nase-UNESCO (1995-99). UBarbara unezingane ezimbili futhi uhlala eGoli.




#Article 174: Cecile Lynette Palmer (387 words)


uCecile Lynette Palmer wayeyisishoshovu samalungelo abantu nesishoshovu sobulili saseNingizimu Afrika.

Lynette Palmer obesebenza eSouth African Women in Dialogue (iplatifomu yabesifazane abazimele, iSawid), ikhalela  ukudlula kwamalungelo abantu kanye nesishoshovu sobulili, odlule emhlabeni ngonyaka wakhe wama-74 (74th year, on January 25th), futhi ehlonipha ifa awashiyela impilo enikezwe amalungelo abantu nobulungiswa bezenhlalo.

Ukufakazelwa kwakhe ubufakazi bokuthi umzabalazo wakhe umbone eboshwe ejele laseForton, lapho kuhlala khona iKhomishini yokuLingana ngobulili, izinyanga ezine ngonyaka we-1976, ngenkathi ikhulelwe ngayo.

Indodakazi yakhe uNadine Snyman, wazalwa ngemuva kwenyanga ededelwe ngayo. Umama ka Palmer, uVester Smith, futhi wayengumakadebona wokuhamba kwabesifazane, eboshwe ejele elifanayo.

Unyaka we-1976 kwabonwa ukuqothuka okukhulu kwamaphoyisa, amahora amaningi ngaphambi kokuba avalelwe, uCecilie Palmer wazithola esejele laseJohn Vorster Square ngaphambi kwewindi elivulekile. Ukuboshwa kwakhe, nezinye izithonjana zabesifazane ezaziwa ngokuthi yi-Stallenle icons ezifana noWinnie Mandela, uFatima Meer, uSibongile Kubheka noDeborah Matshoba, bebeyingxenye yejele labesifazane elibizwa nge- “Fatima's Yard”, izitini ezazinezitokisi ezihlukaniswe “noWinnie's Yard” ngodonga.

Ngenkathi begqunywe ejele, abesifazane ababoshwa babekuvikela ngempumelelo ukukhululwa kweziboshwa zezingane, nokuthi bavunyelwe nokugqokwa. 

uCecile Palmer wayekekhulelwe ngenkathi eboshwe izinyanga ezine ejele labesifazane eJohannesburg. Lokho kwenzeka ngonyaka we-1976, umbhikisho wokulwa nobandlululo ngonyaka owaba namandla futhi umbuso wobandlululo waseNingizimu Afrika wabopha amakhulu abantu ngaphandle kokuletha enkantolo.

Ijele labesifazane manje sekuwumnyuziyamu, enye wabaningana esakhiweni soMthethosisekelo Hill - bonke babeyamajele ngaphambili. Ukuphela kwesakhiwo esakhiweni esasingakaze sibe yindawo yokuboshwa yiNkantolo Yomthethosisekelo, eyakhiwa ngemuva kokhetho lwentando yeningi lokuqala lwaluqeda ubandlululo.

Unina kaPalmer ubevele eboshwe ejele. Kwakunzima kakhulu kuye nami, nami ukuba lapha ... ngoba ukukhulelwa kwami ​​kokuqala bekunzima, kusho uPalmer engxoxweni ese-Constitution Hill. Yize noma engatshelwanga ukuthi uboshelwe ini, usola ukuthi lokho kuhlobene nokuphunyuka kwakhe nokunikeza ubufakazi obumelene nesishoshovu esilwa nobandlululo ngobuchwepheshe. Ubuye futhi wabamba iqhaza ekuhleleni ingqungquthela lapho izazi ezifana noMamphele Ramphele, uJakes Gerwel noHerbert Vilakazi bekhuluma. Bekumele bahambise ingqungquthela baye eRoodepoort ngoba bekuvinjelwe ukuthi kwenzeke eGoli.

Kwakunezinye izishoshovu zabesifazane eJele Lesifazane, futhi labo besifazane kukhona uWinnie Mandela, uFatima Meer, uSibongile Kubheka noDeborah Matshoba. 

Lapho eboshwa, ubesebenza neNational Union of South African Student eNyuvesi yaseWitwatersrand, lapho ayezungezwe yizinto ezazikhokhelwa nguhulumeni ezifana noCraig Williamson

Enkantolo yomthethosisekelo kulengiswa iqoqo lemidiya elihlanganisiwe elihlanganisa nengubo eluhlaza okwesibhakabhaka. Iyingxenye yezindaba zomculi uJudith Mason ongumculi, The Man Who Sang and the Women Who Kept Silent futhi waphefumulelwa yizindaba ze Truth and Reconciliation Commission zezindaba uMason azizwile. Enye yezindaba ezalalelwa nguPhila Ndwandwe, wahlukunyezwa futhi wagcinwa enqunu izinsuku eziyi-10 ngaphambi kokubulawa. Ngaphambi kokushona kwakhe, uNdwandwe walingisa ingubo yakhe yangaphansi lapho ayesebenzisa khona isikhafu sepulasitiki esiluhlaza. 




#Article 175: Healthy food to fight headache (282 words)


Ukudla okunempilo ukuze ulwe nobuhlungu bekhanda
Kunezinhlobo ezahlukene zekhanda, futhi zinezindlela zokwelapha ezingefani. Enye indlela enhle ukudla okulwa nekhanda.
Kunenombolo enkulu yabantu abahlushwa amakhanda njalo. Lesi simo esijwayelekile singaba nemvelaphi ehlukile futhi sibe sezinhlobo ezahlukahlukene. Ubuhlungu bekhanda bungenzeka ngenxa ye-sinusitis, ukugaya okungahambi kahle, ukuphazamiseka kwesibeletho, noma ukucindezela, phakathi kwezimbangela ezivame kakhulu. Kungakhathalekile ukuthi inhloso yekhanda yini, ukudla kuyinto ebalulekile yokwelapha noma ukugwema.Ungondla kanjani ukuvikela i-migrain]
Kulinganiselwa ukuthi i-migraine ingukugula okuhlupha kusuka ku-15% wabantu emhlabeni. Kubangela ubuhlungu obukhulu obuvamisile obuvame ukutholakala ohlangothini olulodwa lwekhanda. Kungase kuhambisane nokuhlanza, isicanucanu, kanye nokuzwa okuzwakalayo komsindo noma ukukhanya. Izinkinga zingahlala kuze kube ngamahora angama-72 uma zishiywe zingalashwaa ; imvamisa iyahlukahluka ngokusho komuntu, kepha, kunezici zokudla okunomsoco ezingayidala.

Okunye ukudla kuyizimpawu zezimpawu zea -migraiheadaches izakhiwo zazo zikhiqiza ukwahluka kwamakhemikhali egazini. Lezi zindawo eziphakeme eziphakeme kakhulu kanye nezinselo zomzimba zibonakaliswa ikhanda elinzima. Isihluthulelo siwukuba ulondoloze ukudla okufanele, wazi ukudla okungavinjelwa kanye nalokho okungadliwa. Kumayelana nokuzama ukulonda izindlela zokudla ezinempilo. Kungcono ukuthi ufake ukudla okugcwele amavithamini we-B nalawo ahlinzeka ngama-omega 3 fatty a,ids.
Ukudla okuphikisana nekhanda
Ukulimala kwekhanda kungenza kube nzima ukuhlangana namandla nsuku zonke. Mhlawumbe izidakamizwa zingcono kakhulu futhi zishesha kunazo zonke ukuphulukisa ikhanda; Kepha kunezakhi zemvelo ezinikezwa nguMama Wezemvelo njengenye indlela engcono yokulwa nokulimala kwekhanda. Okulandelayo are, sizobona uhlu lokudla olubhekene nalesi simo esingesihle:

I-watermelon, uphayinaphu, ikhukhamba

I-Apple cider uviniga

I-Salmon, tuna, kanye ne-sardineIt haskudla okugxilwe kakhulu kwe-Omega 3 fatty acids, futhi enezinto ezilThese drinkskala regulatesnalezo ze-ibuprofen.

Ama-alimondi

Itiye lamakhambi

Inothile nge-Vitamin C (20 mg / 100 g), ebalulekile ukuze kusebenze ama-enzymes we-cytochrome P450 abandakanyeka esigabeni sokuqala sokudalwa kwesibindi.
Ngaphandle kwalokho, kusiza ukuqeda i-histamine nama-hormone akhiqizwa ngokucindezela, obhekele i-migraines eminingi; Inikeza i-magnesium (17 mg / 100g) ne-potassium (172 mg / 100g), amaminerali amabili aphumuza uhlelo lwezinzwa.
Izithelo zehlathi




#Article 176: IUUI (195 words)


Isayensi, Ubuchwepheshe, Ubunjiniyela, futhi imathemathiki (IUUI, isiNgisi: Science, technology, engineering, and mathematics, STEM),  Igama elithi eqenjini ndawonye lezi eyala zezemfundo.  Leli gama livame ukusetshenziswa lapho kukhulunywa ngenqubomgomo yezemfundo nokukhethwa kwekharikhulamu ezikoleni ukwenza ngcono ukuncintisana ekuthuthukisweni kwesayensi nezobuchwepheshe. Inemithelela ngentuthuko yabasebenzi, ukukhathazeka kwezokuphepha kuzwelonke nenqubomgomo yokufuduka.  Isayensi e IUUI ngokuvamile libhekisela ezimbili aphume ezintathu ezinkulu amagatsha yesayensi : isayensi yemvelo, kuhlanganise ibhayoloji, amafiziki, futhi ikhemistri, futhi wesayensi esisemthethweni, zazo wezibalo isibonelo, kanye logic futhi izibalo ; igatsha lesithathu elikhulu lesayensi, isayensi yezenhlalo, kufaka phakathi isayensi yezengqondo, isayensi yezenhlalo kanye nesayensi yezepolitiki, lihlukaniswe ngokuhlukile kwamanye amagatsha amabili esayensi, futhi esikhundleni salokho bahlanganiswa ndawonye nobuntu nezobuciko ukwenza elinye igama elichazwe ngokuthi UUNY - Ubuntu, Ubuciko, Nesayensi futhi Yezenhlalo. (isiNgisi: HASS - Humanities, Arts, and Social Sciences)   

Abesifazane bakha amaphesenti angama-47 abasebenzi baseMelika, futhi benza ama-24% emisebenzi ehlobene ne-IUUI.  E-UK abesifazane benza ama-13% emisebenzi ehlobene ne-IUUI (2014).  E-US abesifazane abane-IUUI izinga banamathuba amaningi okusebenza emfundweni noma ekunakekelweni kwezempilo kunamasimu we-IUUI ngokuqhathaniswa nabalingani babo besilisa. 

Ukulinganiselwa kobulili kuncike emkhakheni wokufunda. Isibonelo, Iyuniyani yase-Europe ngonyaka ka-2012 abesifazane bakha ama-47.3% wezobonke, ama-51% ezesayensi yezenhlalo, ezamabhizinisi nezomthetho, ama-42% esayensi, izibalo kanye nekhompyutha, ama-28% wobunjiniyela, okokukhiqiza nokwakha, kanye no-59% yabafundi abaphothule kwi-PhD kwezempilo nakwezenhlalonhle.  




#Article 177: Isayensi (256 words)


Isayensi ibhizinisi elihlelekile elakha futhi lihlele ulwazi ngendlela yezincazelo ezivivinyayo nokubikezela ngomkhathi.    

Izimpande zokuqala ze uku Igibhithe lasendulo ne Mesopotamiya cishe ngo-3500 kuya ku-3000 BCE.  Amagalelo abo imathemathiki, izinkanyezi, kanye umuthi yangena futhi yakhiwa AmaGreki ifilosofi yemvelo ye zakudala endulo, lapho kwenziwa khona imizamo emisiwe yokuhlinzeka ngezincazelo zezinto ezisezweni lomzimba ngenxa yezizathu zemvelo. Ngemuva kokuwa koMbuso WaseNtshonalanga WaseRoma, ulwazi ngemiqondo yamaGrikhi lomhlaba lwehla lwasentshonalanga neNtshonalanga Yurophu phakathi namakhulu okuqala (400 kuya ku-1000 CE) weNkathi Ephakathi  kepha lwagcinwa emhlabeni wamaSulumane ngesikhathi se- AmaSulumane Yegolide Iminyaka.  Ukubuyiselwa kanye nokuthathwa kwemisebenzi yamaGrikhi nemibuzo yamaSulumane iye eNtshonalanga Yurophu kusuka ngekhulu le-10 kuye le-13 kwavuselela ifilosofi yemvelo,   kamuva eyaguqulwa yinguquko yeSayensi eyaqala ngekhulu le-16  njengento entsha imibono kanye nokutholakele okusukile emibonweni nakwisiko lamaGrikhi langaphambili.     Indlela yesayensi yasheshe yabamba iqhaza elikhulu ekwakhiweni kolwazi futhi akuzange kube ngekhulu le-19 lapho izici eziningi zesayensi nezobuchwepheshe zaqala ukwakheka;    kanye nokushintshwa kwefilosofi yemvelo kuya kwisayensi yemvelo.  

Isayensi yanamuhla ngokuvamile ihlukaniswe ezintathu ezinkulu amagatsha aqukethe lo yemvelo isayensi (isib, ibhayoloji, ikhemistri, futhi amafiziki), okuyinto cwaningo imvelo ngomqondo ebanzi; isayensi yezenhlalo (isib, ezomnotho, ezengqondo, kanye nezenhlalo), ezifunda abantu nemiphakathi; kanye nesayensi ehlelekile (isib. logic, imathemathiki, kanye ne-isayensi yekhompyutha yemibhalo), ezifunda imiqondo engabonakali. Kukhona ukungaboni ngaso linye,   nokho, ekutheni isayensi esemthethweni empeleni iyisayensi njengoba bengathembeli ebufakazini obunamandla.  Izijeziso ezisebenzisa ulwazi olukhona lwesayensi ngezinjongo ezisebenzayo, njengokuthi ubunjiniyela nangomuthi, zichazwa njengezesayensi esetshenzisiwe.     

Isayensi isuselwa ucwaningo, okuvame ukuqhutshwa kwezemfundo kanye nasezinhlanganweni ucwaningo izikhungo kanye naku ejensi kahulumeni futhi inkampani. Umthelela osebenzayo ocwaningweni lwesayensi uholele ekuqubukeni kwezinqubomgomo zesayensi ezifuna ukuthonya ibhizinisi lesayensi ngokubeka phambili ukuthuthukiswa kwe imikhiqizo yezentengiso, izikhali, ukunakekela impilo, futhiukuvikelwa kwemvelo. 




#Article 178: Galileo Galilei (520 words)


Galileo di Vincenzo Bonaulti de Galilei  (   ; 15 uFebhuwari 1564   - 8 Januwari 1642) wayeyisazi sezinkanyezi sase-Italy, isayensi yezokwelapha kanye unjiniyela, kwesinye isikhathi ochazwa njenge- polymath, evela ePisa.  Galileo ubizwe ngubaba wesayensi yokufunda izinkanyezi,  ubaba wesayensi yesimanjemanje,   ubaba wendlela yesayensi,  kanye nobaba wesayensi yanamuhla.  

Galileo wafunda isivinini kanye ne- velocity, amandla adonsela phansi nokuwa kwamahhala, umgomo wokuhlobana, i- inertia, ukunyakaza kwe-projectile futhi wasebenza nesayensi esetshenzisiwe nobuchwepheshe, echaza izakhiwo ze- pendulums kanye nemizila ye-hydrostatic, wasungula i- thermoscope namakhampasi ahlukahlukene ezempi, nokusebenzisa isibonakude sokubonwa kwesayensi kwezinto zasezulwini. Amagalelo akhe ekubukweni kwezinkanyezi ahambelana nakho afaka phakathi ukuqinisekiswa kwe-telescopic kwezigaba uVenusi, ukubonwa kwesiphuphutheki esikhulu kunazo zonke UNdonsakusa, ukubonwa kwamakhonkolo uSatureni, kanye nokuhlaziywa kwezimpawu zelanga. 

Ukuwina kukaGalileo i heliocentrism ne Copernicanism kwakuyimpikiswano ngesikhathi sokuphila kwakhe, lapho iningi lababhalisela amamodeli we-geocentric anjengohlelo lweTychonic. Uhlangane nokuphikiswa okuvela kwizazi zezinkanyezi, ezazingabaza i heliocentrism ngenxa yokungabikho kwephalamende elibukhali . Le ndaba yaphenywa yiNkantolo Inquisition YaseRoma ngo-1615, eyaphetha ngokuthi I heliocentrism yayiyisiwula futhi ayinangqondo kwifilosofi, futhi yayingumbono ngokusemthethweni ngoba iphikisana ngokusobala ezindaweni eziningi nomqondo woMbhalo Oyingcwele.  

Ngokuhamba kwesikhathi Galileo wavikela imibono yakhe Inkhulumomphendvulwano Mayelana NeziNhlelo Ezibili Eziyinhloko Zomhlaba (1632), ebonakala ihlasela Papa Urban VIII futhi ngaleyo ndlela imhlukanise namaJesuit, bobabili ababeseke Galileo kuze kube manje. Wazama ukuqulwa yi-Inquisition, watholwa esolwa ngokuhlanya, waphoqeleka ukuthi ahlehlise. Wachitha impilo yakhe yonke eboshelwe endlini. Ngesikhathi eboshelwe endlini, wabhala Amasayensi Amabili Amasha, lapho afingqa khona umsebenzi abewenze eminyakeni engamashumi amane ngaphambili kumasayensi amabili manje abizwa ngokuthi yi- kinematics futhi namandla ezinto zokwakha. 

Galileo wenza umnikelo wokuqala kwisayensi yokuhamba ngenhlanganisela entsha yokuhlola nokubala. Okujwayelekile isayensi ngaleso sikhathi kwakuyizimfundo William Gilbert, zamandla kazibuthe kanye nogesi. Ubaba ka Galileo, Vincenzo Galilei, ongumlobi wezomculo wezokwelapha kanye nomculi wezomculo, wayenze izivivinyo zokuthola mhlawumbe ubudlelwane obudala obungeyona eyaziwayo ku-physics: ngentambo eyeluliwe, iphimbo liyahluka njengempande yesikwele.  Lezi kokuma wayelele kohlaka Pythagorean isiko umculo, owaziwa kahle ukuze abenzi insimbi, ezazihlanganisa yokuthi ehlukanisa iziqephu yezinhlamvu by inombolo ephelele ukhiqiza ngesilinganiso obunobunye. Ngakho-ke, inani elilinganiselwe lezibalo lalinomculo ohlobene nomsuka nesayensi yezomzimba, futhi uGalileo osemncane wakwazi ukubona okwashiwo kukayise kukhulisa kulelo siko.  

Galileo wayengomunye wabacabangi bokuqala besimanje ukusho ngokusobala ukuthi imithetho yemvelo iyizibalo. Kuyi Le Assayer, wabhala ukuthi I-Philosophy ibhalwe kule ncwadi enhle, indawo yonke   ... Kulotshiwe ilimi le-IiMbalo, nezinhlamvu zayo ngokuthi aboncantathu, imibuthano, nezinye izibalo Jomethri; ....  cwaningo yakhe zezibalo Uyi ukuqhubeka nesiko oqashwe ngasekupheleni zesikole zefilosofi yemvelo, okuyinto uGalileo wafunda lapho efunda ifilosofi. Umsebenzi wakhe wakhomba elinye igxathu ekuhlukaniseni isayensi okwenzeka ekugcineni kufilosofi nenkolo; ukukhula okukhulu emcabangweni womuntu. Wayevame ukuzimisele ukushintsha imibono yakhe ngokuya ngokubona. Ukuze enze izivivinyo zakhe, uGalileo kwadingeka abeke izindinganiso zobude nesikhathi, ukuze izilinganiso ezenziwe ngezinsuku ezihlukile nakulabhorethri ehlukene ziqhathaniswe ngendlela yokuzala. Lokhu kunikeze isisekelo esinokwethenjelwa lapho kungaqinisekiswa khona imithetho yemathematics ngokusebenzisa ukucabanga okuqondayo. 

Galileo wakhombisa ukwazisa kwesimanje ngobuhlobo obufanele phakathi kwezibalo, ithiyori yemvelo, kanye ne-physics yokulinga. Wayeyiqonda parabola, zombili ngokwezigaba zama- conic izigaba nangokwe- ordite (y) ehlukahluka njengesikwele se- abscissa (x). UGalileo okwengeziwe wagomela ngokuthi parabola kwaba kwakuthiwa ekahle trajectory ka projectile nombala kwadlanga kakhulu ngawo-ukungabi khona emoyeni ukumelana noma ezinye thuthuva. Ubuye wavuma ukuthi kunemingcele ekuvumeni kwale le ithiyori, ephawula ngezizathu zemibhalo ethi i-projectile trajectory yosayizi oluqhathaniswa neyoMhlaba ayinakuba yi-parabola, kodwa nokho wagcina ukuthi amabanga afinyelela ebangeni lobuciko bezinsuku zakhe, ukuphambuka kwe-projectile's trajectory ku-parabola kungaba yinto encane kakhulu. 




#Article 179: Shivaji (384 words)


UShivaji Jayanti (Chhatrapati Shivaji Maharaj) uyeza kumele sazi ngeNkosi enkulu eyaqala iMaratha samrajya neSwaraj yezwe. Ngakho-ke nansi imininingwane yenkosi enkulu u

Chhatrapati Shivaji Bhonsle

Igama: Shivaji Maharaj Bhonsle

Usuku lokuzalwa: NgoFebhuwari 19, 1630

Indawo okwazalelwa kuyo: IShivneri Fort, isifunda sasePune, iMaharashtra

Bazali: UShahaji Bhonsle (uBaba) noJijabai (Umama)

Isifunda: 1674-1680

Umngane womshado: Saibai, Soyarabai, Putalabai, Sakvarbai, Laxmibai, Kashibai

Izingane: uSambhaji, uRajaram, uSakhubai Nimbalkar, uRanubai Jadhav, uMahadik, uRajkumaribai Shirke

Inkolo: Hinduism [Maratha]

UShivaji Maharaj wayeyindodana kaShahaji Raje Bhonsle  Jijabai. Uzalelwe enqabeni yeShivneri etholakala eJunnar taluka yesifunda sasePune eMaharashtra. Usuku lokuzalwa lukaChhatrapati Shivaji olusemthethweni lungoFebhuwari 19, 1630, kepha ezinye izazi-mlando zikubeka njengonyaka ka-1627.

Ukuphakama nesisindo se-शिवाजी महाराज

IShivaji Maharaj enkulu inobude obungama-5ft  2 inches (1.68m) futhi inesisindo sokuqanjwa. 50kgs. ufuna okuningi nge-Lord shiva

Unkosikazi kaShivaji Maharaj

UChhatrapati Shivaji unonkosikazi abane okuthiwa

(1) Sakvarbai (1656- 1680)

(2) Saibai (1640-1659)

(3) UPubalabai (1653-1680)

(4) Soyarabai (N.D-1680)

Inkosi yesibili kaMaratha uShambhaji Bhonsale wayeyindodana kaShivaji noSaibai.

Isipikha sikaRayya Rajisabhishek

UShivaji Maharaj wagcotshwa ngokusemthethweni (uRajyaabhishek) njengenkosi

Umbuso waseMaratha ngonyaka we-1674. Umkhosi omkhulu wabanjelwa eFort Raigad.

Izinkemba zeChhatrapati Shivaji

UChhatrapati Shivaji unezinkemba ezintathu okulandelayo:

I-Bhavani Talwar (1.1 kg)

 I-Tulja Talwar (65 kg)

 IJagdamba Talwar (65 kg)

Bhavani Talwar

Enye yezinkemba ze-शिवाजी महाराज kwakunguBhavani Talwar, yayinesiphiwo

UKrishnaji Sawant (indodana ka-Ambaji Sawant) kuMaharaj Shivaji. Inesisindo esingu-1.1 kg.

Tulja Talwar

Kwakuyinkemba leyo eyayiphiwe nguyise njengodumo. Isisindo sayo singama-65

kgs (okushiwo njengokusesha nezingxoxo zomlobi)

Jagdamba Talwar

UShivaji Maharaj wayedinga izinkemba eziningi zamasosha abo ngakho-ke wayala a

abantu abenze inkemba baseSpain, ngokubathole inani elikhulu lokuhleleka,

Abenzi benkemba baseSpain bamphathisa inkemba wayiqamba ngokuthi iJagdamba Talwar. Inesisindo esingu-65 kgs (kepha abukho ubufakazi obufanele bukhona mayelana nesisindo senkemba).

Igama lehhashi uShivaji elisetshenzisiwe

Njengoba wonke umuntu efuna ukwazi ngehhashi elalisetshenziswa yinkosi uShivaji. Nalu ulwazi ngamahhashi asetshenziswa uShivaji Maharaj. U-Advocate u-Bhimthadi wasebenzisa umbutho owaziwa nangokuthi yi-Deccan zohlobo lwamahhashi kanye namahhashi ase-Arabhiya. Ibutho lamahhashi lika-शिवाजी महाराज lalaziwa ngokuthi iBargi.

UShivaji Maharaj wasebenzisa amahhashi ayisikhombisa eminyakeni yawo engama-50. Igama lamahhashi limi kanje:

I-Ranbir

I-Krishna

Isihlalo sobukhosi sikaShivaji Maharaj

Isihlalo sobukhosi segolide se-शिवाजी महाराज sinesisindo samathani ayi-1,80 kuhlanzekile

igolide, ngaphandle kwalokhu isihlalo sobukhosi sibuye sibe namagugu amaningi ayigugu. QAPHELA

wagcotshwa njengenkosi yaseMaratha Kingdom ngo-1674.

Umlando wosuku lweRiphabhulikhi

Ukufa Of

UShivaji wayegula esigabeni sakhe sokugcina futhi enomkhuhlane nohudo (a

isifo esinesifo sohudo esinegazi) nangama-3-5 Ephreli 1680 eneminyaka engama-52 yena

ushone ngenxa yokugula ngaphambi kweHanuman Jayanti. Unkosikazi wakhe omkhulu uPutalibai

uzibophezele kwi-sati ngokugxuma emngcwabeni we-शिवाजी महाराज.




#Article 180: Inombolo kamazisi yemoto (164 words)


Inombolo yokuhlonza imoto (i-VIN) iyikhodi ehlukile, kufaka phakathi inombolo ye-serial, esetshenziswa ngumkhakha wezimoto ukukhomba izimoto ngazinye, izimoto ezihuduliwe, izithuthuthu, izithuthuthu kanye ne-mopeed, njengoba kuchazwe ku-ISO 3779 (okuqukethwe nesakhiwo) naku-ISO 4030 (indawo nokunamathiselwe).

Ama-VIN asetshenziswa okokuqala ngo-1954 e-United States. [1] Kusukela ngo-1954 kuya ku-1981, yayingekho indinganiso eyamukelekayo kulezi zinombolo, ngakho abakhiqizi abahlukile basebenzise amafomethi ahlukile.

Ngo-1954, ngesicelo sikahulumeni wase-US, abakhiqizi bezimoto baseMelika kanye neNhlangano Yezimoto Abakhiqizi babamba iqhaza ekwakhiweni kohlelo olusha lokumaka izinombolo olwalubizwa ngokuthi yi-Vehicle Idicationication Number (VIN) ngenqubo yokuvumelana eyatholakala futhi yafihlwa umaki we-chassis wale VIN. Kuze kube yileso sikhathi, amazwe abesebenzisa inombolo yenjini ukubhalisa nokubeka izimoto nezinqola namaloli okuye kwaba yinkinga uma ngabe injini ithathelwa indawo eyayivamile ngaleso sikhathi.

Ngo-1981, iNational Highway Traic Safety Administration yase-United States yalinganisa ifomethi. [1] Bekudinga ukuthi zonke izimoto ezisendleleni zithengiswe ukuthi zibe ne-VIN enezinhlamvu eziyi-17, ezingafaki izinhlamvu O (o), I (i), no-Q (q) (ukugwema ukudideka ngezinombolo 0, 1, no-9) .

Kunezinsizakalo zomlando wezimoto emazweni ambalwa ezisiza abanikazi bezimoto abangahle basebenzise ama-VIN ukuthola izimoto ezingenasici noma ezibhaliwe.




#Article 181: Uhlu lwezitolo zohlelo lokusebenza lwe-Android (445 words)


Ukusebenza kwamadivaysi eselula asebenzisa uhlelo lokusebenza lwe-Android, uhlelo olusetshenziswa kakhulu lweselula emhlabeni jikelele, lungandiswa ngokusebenzisa izinhlelo zokusebenza - isoftware ekhethekile eyenzelwe ukunika abasebenzisi izindlela zokusebenzisa amadivaysi abo ngezinjongo ezithile ezingeziwe. Izinhlelo zokusebenza ezinjalo zihlanganiswa ngefomethi yefayela le-APK yomdabu ye-Android evumela ukusatshalaliswa kalula kwezinhlelo zokusebenza kubasebenzisi bokugcina.

Iningi lezinhlelo zokusebenza lisatshalaliswa nge-Google Play Store kepha izakhi eziningi zesoftware, noma ezitolo zezinsiza, zikhona. Izitolo zohlelo lokusebenza ezingezinye zisebenzisa inketho yemithombo engaziwa yamadivayisi we-Android ukufaka amafayela we-APK ngqo ngesiphathi sephakheji se-Android.

 'Isitolo seGoogle Play' 

Isitolo seGoogle Play (ekuqaleni iMakethe ye-Android), esisebenza futhi sithuthukiswa yiGoogle, sisebenza njengesitolo esisemthethweni sohlelo lokusebenza lwe-Android, sivumela abasebenzisi ukulanda izinhlelo zokusebenza ezenziwe ngekhithi yokuthuthukisa isoftware ye-Android (SDK) futhi ishicilelwe ngeGoogle. Isitolo sinikezela ngezinhlelo zokusebenza zamahhala nezikhokhelwayo. Izinhlelo zokusebenza ezixhaphaza amandla we-hardware wedivayisi zingabhekiswa kubasebenzisi bamadivayisi anezici ezithile zekhompiyutha, njengezinzwa ezinyakazayo (zemidlalo encike kokuhamba) noma ikhamera ebheke phambili (ngokubiza ividiyo nge-inthanethi). Isitolo se-Google Play saba nezilandi ezingaphezulu kwezigidi ezingama-50 zokulanda ngo-2013 futhi sifinyelele kwizinhlelo zokusebenza ezingaphezu kwezigidi ezi-2.7 ezishicilelwe ngonyaka we-2017.

Yize ihlanganiswe namadivayisi amaningi we-Android, Isitolo se-Google Play sitholakala kuphela kumadivayisi aqinisekisiwe ngaphakathi kwe- Android Ukuvumelana Uhlelo. Ngenxa yalokho, abakhiqizi bokubizwa nge- ROMs yangokwezifiso, i .e. izinguqulo eziguquliwe ze-Android, azivunyelwe ukufaka inqwaba yezinhlelo zokusebenza ze-Google, kufaka phakathi i-Google Play Isitolo, ngesoftware yazo. Ukuvumelana kungabuyiselwa ngokufaka izinhlelo zokusebenza ze-Google kusuka komunye umthombo, njenge-OpenGApps, noma ngokusebenzisa ezinye izitolo zohlelo lokusebenza.

Izitolo zokusebenza zoMkhiqizi

Ngokungeziwe kwabanye abakhiqizi abenzi izinhlobo ezihambisanayo eziqinisekisiwe ze-Android, abanye abakhiqizi banqume ukuhlanganisa izitolo zabo zohlelo lokusebenza, kungaba ngokungezelela ku-Google Play Isitolo noma esikhundleni sokunye. Izitolo ezinjalo zohlelo lokusebenza zifaka i-Samsung Galaxy Store, efakwe kumadivayisi eselula e-Samsung eceleni kwe-Play Store ne-Amazon Appstore, efakwe esikhundleni se-Play Store ku-Amazon's Fire Ucingo ne-Kindle Fire. E-India, isitolo se-Samsung Galaxy sisebenza sinikwa amandla yi-Indus App Bazaar futhi sinikeza ulwazi lwasendaweni ngezilimi eziyi-12 zamaNdiya kubo bonke abasebenzisi bazo. I-Amazon Appstore ingafakwa nakwamanye amadivaysi e-Android ngokulanda kusuka kuwebhusayithi ye-Amazon .
Izitolo zezinhlelo zokusebenza zangaphandle
Izitolo zohlelo lokusebenza ezincike ekuthini zifakwe kuqala ngumkhiqizi zikhona. Izibonelo eziphawulekile zifaka i-Aptoide, F-Droid, GetJar, slide ME, iMakethe yaseMogengen, i-Itch.io, ne-Uptodown. 

Izitolo ezinjalo zohlelo lokusebenza zivame ukusetshenziswa ngabathuthukisi ukusabalalisa izinhlelo zokusebenza ezingavunyelwe ku-Google Play Isitolo, ngokwesibonelo ngoba zivumela abasebenzisi ukuthi bafinyelele kakhulu kusistimu noma banikele ngezinhlelo zokusebenza zabasebenzisi be-niche, njenge-software yamahhala neyomthombo ovulekile kuphela (F -Droid) noma imidlalo ye-indie (Itch.io). Futhi zingasebenza ukusabalalisa izinhlobo ezifakwe kuma-computer zezinhlelo zokusebenza ezikhokhelwe mahhala. 
Isizathu sokusebenzisa ezinye izitolo zohlelo lokusebenza ezingezinye

Abanye abasebenzisi bakhetha ukusebenzisa ezinye izitolo zohlelo lokusebenza ukugwema ukusebenzisa izinsizakalo ze-Google njengengxenye yefilosofi yabo.  Izitolo zohlelo lokusebenza ezihlukile zingase futhi kube lula ukuzulazula kubasebenzisi futhi zivumele ukuthola izinhlelo zokusebenza kalula ngenxa yama-algorithms ahlukile noma ukuboniswa kwezinhlelo zokusebenza kodwa abasebenzisi abasebenzisa izitolo zohlelo lokusebenza lomuntu wesithathu noma i-Google Play ngeke baqiniseke ukuthi izinhlelo zokusebenza abazifakayo. kuhlolwe amagciwane we-malware noma awekhompyutha.




#Article 182: Democratic Alliance (117 words)


i-Democratic Alliance (DA) yiqembu lezepolitiki laseNingizimu Afrika kanye neqembu eliphikisayo eliphambili kwi-African National Congress ebusayo. Iqembu njengamanje liholwa nguJohn Steenhuisen okwesikhashana.

Iqembu lelo libusa Ntshonalanga Kapa kanye nomasipala abaningana e-Ningizimu Afrika yonkana.

Iphathi likhululekile futhi likhulu kakhulu. Ililunga leLiberal International ne-Africa Liberal Network. I-DA isusa izimpande zayo ekusungulweni kweqembu eliphikisana nobandlululo ngonyaka we-1959, ngokuhlangana okuningi kanye nokushintshwa kwamagama phakathi kwalesosikhathi nokwamanje.

Iqembu leDemocratic Party neNew National Party lahlangana ukwenza iDA emuva ngo-2000, nokho iDA ibikade inezindlela eziningi. UTony Leon ubengumholi wokuqala we-DA. Wasebenza kuze kube ngu-2007 lapho alandelwa nguHelen Zille. UZille uthathe umhlalaphansi njengomholi ngonyaka ka-2015 kwathi uMmusi Maimane wangena esikhundleni sakhe waba ngumholi wokuqala omnyama we-DA. UMaimane washiya isikhundla ngo-2019 kwathi uJohn Steenhuisen wangena esikhundleni sakhe.




#Article 183: Abel Azcona (148 words)


U-Abel Azcona  ( Madrid, Ephreli 1, 1988 ) ungumdwebi waseSpain okhethekile ezenzweni zobuciko .  Umsebenzi wakhe, ngokubukwa okumakwe kwe-autobiographical, uboniswa emithonjeni yezobuciko azalwe ngokusebenza futhi ziphenduke ukufakwa, izazi zokubhala, ubuciko bevidiyo,  ukudweba  noma ukubhala, and video art. ngemibhalo ebhaliwe kusukela nokulingwa, ukuze ematheksthi etemibhalo noma isikhumbuzo. Imisebenzi yakhe yyokuqala yayiqondene nobuntu uqobo, udlame kanye nemikhawulo yobuhlungu, ivela emisebenzini yesimo esibucayi, sepolitiki nakwezenhlalo.

Umsebenzi wakhe ukhonjisiwe kwimibukiso nemipheme emhlabeni jikelele, ethola ukubonwa kwamazwe omhlaba eVenice Arsenal, e- Asia Art Biennale eDhaka naseTaipei,  eLyon Biennial, the Bogotá Museum of Modern Art, uMkhosi Wezizwe Ukusebenza kwe- Miami  noma i- Bangladesh Live Art Biennial.  Ngaphezu kwalokho, i-Azcona ikhona eminyuziyamu eyahlukene kazwelonke nakwamanye amazwe kanye nezikhungo zamasiko ezifana neMalaga Center for Contemporary Art,   Museum of Modern Art eBogotá,  Art League Houston,  Museum U-Leslie Lohman waseNew York  noma i- Círculo de Bellas Artes eMadrid .   UMnyuziyamu weContemporary Art kaBogotá  wanikezela umbukiso owenziwe kabusha ngo-2014.  




#Article 184: Buchwepheshe obugqokekayo (599 words)


Ubuchwepheshe obugqokile, ogqokayo, ubuchwepheshe bemfashini, ubuciko bezinto zobuchwepheshe, noma imishini yama-elekthronikhi ngamadivayisi we-elekthronikhi smart (idivaysi ye-elekthronikhi ene-micro-controlers) egqoke eduze noma / noma ebusweni besikhumba, lapho bethola khona, bahlaziye, futhi bedlulise imininingwane mayelana isib amasignali womzimba anjengezimpawu ezibalulekile, kanye / noma idatha esetshenziswayo futhi evumela kwezinye izimo ngokushesha i-biofeedback kulowo ogqokile

Amadivayisi agqokiwe njengama-trackers womsebenzi ayisibonelo se-Intanethi Yezinto, ngoba izinto ezifana ne-elekthronikhi, isoftware, izinzwa, nokuxhumeka ziyizisebenzi ezinika amandla izinto ukushintshanisa idatha (kufaka phakathi ikhwalithi yedatha  Olunye ucezu lwangaphambi kobuchwepheshe olwemukelwa ngaphambi kwesimanje kwaba iwashi lokubala, elethulwa ngawo-1980s. Ubuchwepheshe obabugqokwa ngisho nangaphambilini babusizo lokuzwa.

Ngo-2004, i-design design yefashini i-CuteCircuit yaveza umqondo ngo-elekhthronikhi oxhumeke kwi-Bluetooth obizwa nge-HugShirt ku-CyberArt festival eBilbao, Spain, lapho wawina khona Umklomelo Omkhulu emkhosini.  I-HugShirt, eyenzelwe ukudlulisa ucingo ngokudlula kude ngebanga, ihlukile kuzibonelo zobuchwepheshe bokuqala obugqokekayo (isib. Amawashi noma ukwakheka kwezigqoko zezigqoko zekhompiyutha egqokekayo ngo-1990s) ngoba umkhiqizo ungubuchwepheshe bokuqala obugqokekayo obathatha isimo sendwangu yokugqoka .  Njengoba kunje, iyingxenye yokuqala yezambatho ezixhunyiwe kwi-Bluetooth nezixhunywe kwi-inthanethi. Lo mkhiqizo ufakiwe kumagazini okhethekile we- Best Inuction of the Year wephephabhuku. 

Ngo-2008, u-Ilya Fridman wafaka imakrofoni efihliwe ye-Bluetooth endlebeni yamacici.  Cishe ngasikhathi sinye, kwavela iSpy Tie, intambo emfushane yentambo enekhamera yombala efihliwe. 

IMcLear neFitbit yizinkampani zokuqala ezimbili zobuchwepheshe ukuthuthukisa izinto zokugqoka zesimanje zokusetshenziswa kwabathengi abaningi, hhayi ngemikhiqizo yokuqagela ye-future future. IMcLear, namuhla isengomunye wabaholi esikhaleni sokufaka amandla ekhompiyutha, yaqala ucwaningo nentuthuko kuma-smartwatches yasungula indandatho ehlakaniphile ngo-2010, futhi yasungulwa ngabasunguli be-elekthronikhi abasebenza ngogesi uJoe Prencipe noJohn McLear. 

UFitbit ukhiphe i-counter step yakhe yokuqala ngasekupheleni kuka-2010; Imikhiqizo ye-Fitbit igxile ikakhulu ekulandeleleni umsebenzi.  UFitbit manje ungumnikazi wama-Alfabhethi futhi akasaseyona inkampani ezimele yokugqoka enobuchwepheshe.

Eminyakeni elandelayo, ama-smartwatches aqala ukukhishwa yizinkampani ezinkulu ze-elekthronikhi nangokuqala okusha. Omunye weminikelo yokuqala kwakuyi-Samsung Galaxy Gear ngoSepthemba 2013. I-Apple ilandele isikhathi esingaphezu konyaka ngokuhamba kwesikhathi nge-Apple Watch ngo-Ephreli 2015.  NgoJanuwari 2018, ibhizinisi elincane, i-Empatica, lithole imvume yokuqala ye-FDA ye-smartwatch yabo kwi-Neurology, i-Embrace, eqapha futhi isexwayisa ngokuxhuga okuyisimanga, ngenkathi futhi ibona nezinyathelo nokulala. 

Ngo-2012, u-Oculus wethula umkhankaso we-Kickstarter ukuqala ukuthengisa i-headset engokoqobo yabathengi bangempela.  Ngo-2016, inkampani, i-HTC yakhipha isizukulwane esisha samahedisethi we-VR evumela abasebenzisi ukuthi bahambe ngokukhululeka ngaphakathi kwendawo ebonakalayo.

Kusuka ngo-1995-1997, uJennifer Healey noRosalind Picard eMIT Media Lab baklama, bakha futhi bakhombisa ukuqoqwa kwemininingwane nokwenza izinqumo kusuka kokugqoka okuqaphele idatha eqhubekayo yomzimba kusuka kogqokile. Lezi zicucu, ubucwebe nezesekeli zokugqoka ziqoqe imininingwane ehlobene nesimo sokuxhumana namakhamera alawulwayo namanye amadivaysi. 

Ngo-2009, abakwaSony Ericsson bahlangana neLondon College of Fashion kumncintiswano wokwakha izembatho zedijithali. Owinile bekungubo yokudla e-cocktail enobuchwepheshe be-Bluetooth okwenza kube lula lapho kukholwa ucingo. 

UZach Hoeken Smith wodumo lweMotBot wenza ibhulukwe lekhibhodi ngesikhathi semhlangano Yokuqothula Imfashini enhlanganweni yokuqamba eNew York City.

I-Tyndall National Institute  e-Ireland yathuthukisa ipulatifomu yokuqapha yeziguli engabonakali ukuthi isetshenziswe kanjani eyayisetshenziselwa ukuhlola ikhwalithi yedatha ekhiqizwe izinzwa zeziguli nokuthi abasebenzisi bokugcina bangavuma kanjani ubuchwepheshe. 

Muva nje, inkampani yezemfashini eseLondon i-CuteCircuit idale izingubo zomculi uKaty Perry obenezibane ze-LED ukuze izingubo zishintshe umbala zombili ngesikhathi sesiteji nokubonakala kukhaphethi obomvu. Ngo-2012, i-CuteCircuit yakha ingubo yokuqala emhlabeni ukufaka ama-Tweets, njengoba egqokwa ngumculi uNicole Scherzinger. 

Ngo-2014, abafundi abaphothule eTisch School of Arts eNew York baklama i-hoodie eyayithumela imiyalezo yangaphambi kohlelo ebangelwa ukunyakaza komzimba. 

Cishe ngasikhathi sinye, kwaqala ukuvela ama-prototypes ezinwele ezidijithali ezinamakhanda phezulu (HUD). 

Amasosha ase-US asebenzisa i-headgear enezibonisi zamasosha asebenzisa ubuchwepheshe obizwa nge-holographic Optics.

Ngo-2010, i-Google yaqala ukukhulisa ama-prototypes esibonisi sayo esibekwe phezulu se-Google Glass, esangena kwi-beta yekhasimende ngoMashi 2013.

Endaweni yabathengi, ukuthengiswa kwama-smart wristbands (ama-aka task trackers afana neJawbone UP neFitbit Flex) kuqale ukushesha ngo-2013. Umuntu oyedwa kwabayisihlanu baseMelika unedivayisi egqokekayo, ngokusho kombiko we-2014 PriceWaterhouseCoopers Wearable future Report.  Kusukela ngonyaka we-2009, ukwehla kwezindleko zamandla wokusebenza nezinye izinto bekuhlinzeka ukwamukelwa nokwanda kokutholakala.

Kwezemidlalo ezobuchwepheshe, ubuchwepheshe obugqokekayo bunezicelo zokuqapha kanye nempendulo yesikhathi sangempela sabadlali.  Izibonelo zobuchwepheshe obudlekayo kwezemidlalo zifaka ama-accelerometer, ama-pedometer nama-GPS angasetshenziswa ukukala izindleko zembaleki namandla iphethini yokunyakaza. 




#Article 185: Ukubhoboza izindebe (505 words)


Ukubhoboza izindebe kuwuhlobo lokubhoboza umzimba olungena ezindebeni noma endaweni ezungeze izindebe, olungabhobozwa ngezindlela ezahlukahlukene.

Isikhathi sokuphulukisa esiseduze kakhulu sokubhoboza izindebe eziningi siphakathi kwezinyanga ezi-1 nezingu-3; kodwa-ke, kungenzeka ukuthi kube khona ukutheleleka okungathi sína uma ukubhoboza kunganakekelwa kahle.  Ngemuva kokupholisa sekuqediwe, ezinye izinto zokuhloba zingasetshenziswa. Ngemuva kwalesi sikhathi, izicubu ezithile zesilonda zingase zibe khona, kepha i-fistula ivame ukukhula ngokuphelele futhi iphiliswe kakhulu. Ngemuva kokuqukatha kuqukethe amasawoti anosawoti agcwele kabili kuya kathathu nsuku zonke. Ukufaka inxeba imizuzu emithathu kuya kwemihlanu ngesisombululo se-saline esibuthakathaka kuthambisa noma yiliphi igazi ne-lymph discharge enamathiselwe ubucwebe. Ngemuva kwalokho, ukuthatha ishawa eshisayo bese usebenzisa izandla ezihlanzekile nenani elincane lensipho elithambile njengososawoti ongahluziwe kususa into eyeqile esizeni. Ukuguqula noma ukuhambisa ubucwebe ekubhobozeni okusha akululekwa, ngoba kungacasula futhi kunwebe isikhathi sokudumba nokwelashwa. Isisombululo esenziwe ngomlomo noma samanzi kasawoti singasetshenziswa futhi ngemuva kokudla kanye nokuxubha amazinyo ukusiza ukususa imfucumfucu nokukhipha ukubhoboza futhi kunconywa ngabasebenza.

Ubucwebe bokuqala buvame ukuba yi-labret Stud noma iringi lobuhlalu elithunjiwe, elenziwa kusuka ngensimbi engenasisekelo okuhlinza insimbi engenacala, i-titanium yokufakwa, noma isisindo esilinganayo sensimbi. Akunandaba noma yiluphi uhlobo lobucwebe olusetshenziswayo, ububanzi nobude bobucwebe buzokwandiswa ngamabomu ukuvumela isikhala sokuvuvukala kokuqala. Ngemuva kokuphulukiswa, ubucwebe bungabekwa esikhundleni ngesiqeshana esiseduze. Isixazululo sosawoti esenziwe ekhaya esenziwe ngosawoti wasolwandle ongafakwanga iodod futhi namanzi ashisayo noma ahlanziwe ayindlela evamile yokwelapha ukubhoboza izindebe nokugwema ukutheleleka. Lesi sixazululo singasetshenziselwa ukukhipha umlomo ngemuva kokudla (noma umlomo ungahashazwa ngokugeza okungewona otshwala, okungahambisani nomlomo) futhi ukuthoba ingaphandle lokubhoboza. Noma yini ephuza utshwala, i-peroxide, i-iodine, noma iziphi insipho eziqinile kufanele zigwenywe ngoba zingaphazamisa ukubhoboza okusha, futhi zidale ukuvuvukala okwengeziwe kanye nokuhlukumezeka ngesikhathi senqubo yokuphulukisa. Usebenzisa i-peroxide, i-iodine, i-teatree oil, insipho ejwayelekile ye-antibacterial, noma insipho yesitsha kungalimaza noma kubulale isikhumba ngaphakathi nokubhoboza, kufinyelela inqubo yokupholisa. Ukusetshenziswa kwe-Hydrogen peroxide kungalimaza indawo yokubhoboza kakhulu, kuholele ekucasukeni ukubhobozwa. Umhlobiso kufanele uhlanzwe ngezikhathi ezithile ukuvimbela ukunqwabelana kwamagciwane.

Ukubhoboza izindebe kungabekwa noma kuphi lapho kuzanywa khona umlomo, kepha ingaphezulu lesindebe ayijwayelekile ukubhobozwa uqobo, ngaphandle kokubhoboza izindebe ezivundlile nokulimala kwe-canine. Ukubhoboza ezikhundleni ezithile kunamagama athile. Isibonelo, ukubhobozwa kukaMonroe, ama-labret ama-labret agqokwa kwi-lip ephezulu lapho uMilyn Monroe ayenophawu lwayo lobuhle oludumile. Ukubhoboza iMedusa kudabula enkabeni yezindebe ezingaphezulu (i-philtrum), kube yi-perpendicular to the izicubu. Ukubhoboza ama-labret kuhlatshwe nge-labret Stud futhi kungabhobozwa enkabeni noma ngaphandle kwesikhungo. Ukuhluka kwalokhu i-lowbret, ilebhu ephansi. Ukubhoboza ama-labret aqondile kuhamba phakathi nendawo yelindebe elingaphansi, kufane nezicubu. Ukuhluka kubizwa ngokuthi yi-vertical lowbret, eqala ngaphakathi komlomo phakathi komlomo ophansi namazinyo bese ihamba iqonde phansi, iphuma onqenqemeni olungezansi lomhlathi. Ukubhoboza izindebe ezivulekile akuvamile kakhulu, futhi kufaka phakathi umgoqo ovundlile ophikweni oluphansi ohamba ngaphezu kwendawo yezindebe. Okunye ukuhlukahluka kwelebhu kwaziwa ngokuthi ukubhoboza i-dahlia. Ukubhobozwa, okubekwe noma eduze kwamakhonkco omlomo, kubizwe igama lokubulawa kweBlack Dahlia, lapho umlomo wesisulu unqunywe khona kanye kulayini ofanayo lapho okubhobozwa khona lokhu. (Bheka ukumamatheka kweGlasgow)

Amasiko ama-precolumbian aseNingizimu Melika ayesebenzisa ukubhoboza izindebe ngomlomo okuthiwa yiTembetá. Ukubhoboza izindebe kuyaqhubeka ukwenziwa ngabantu abaningi, ezaziwa kakhulu zazo zonke izizwe zase-Afrika, ezigqoka amapuleti amakhulu noma ama-disc okuhlobisa izindebe, imvamisa ezindebeni eziphansi.

Emphakathini wanamuhla, ukubhoboza izindebe kuvame kakhulu. Ocwaningweni phakathi kwabasha nabadala bakwa-Israyeli, ama-4,3% abhoboze ukubhoboza umzimba noma okwedlule (akufakwanga i-earlobe, i-lip noma ukubhoboza umlomo), no-5.7%, 6.2% no-15,7% ukubhoboza izindebe ezikhona noma ezedlule -okubhoboza -oral, ngokulandelana. 




#Article 186: Ukubhoboza impumulo (1377 words)


Ukubhoboza impumulo ukubhobozwa kwesikhumba noma i-cartilage eyakha noma iyiphi ingxenye yempumulo, imvamisa ngenhloso yokugqoka ubucwebe, obubizwa ngokuthi i-nose-jewelry. Kwezinhlobonhlobo ezihlukene zokubhoboza impumulo, ukubhoboza impumulo yikhona okuvame kakhulu. Ukubhoboza impumulo kunguhlobo lwesithathu oluvame kakhulu lokubhobozwa ngemuva kokubhobozwa kwe-earlobe nokubhoboza izilimi. [Kucashunwa edingekayo]

Ukubhoboza uNostril kuwumkhuba wokubhoboza umzimba ngenhloso yokugqoka ubucwebe, kufana nokubhoboza impumulo, okuyiwona ngokuyinhloko ohlotshaniswa kakhulu namasiko nemfashini yamaNdiya kusukela ezikhathini zasendulo, futhi kutholakala kakhulu eNdiya, Pakistan, Bangladesh, Sri Lanka, Nepal, futhi kulo lonke elaseNingizimu ngisho naseNingizimu-mpumalanga ye-Asia. Ukubhobozwa kukaNostril kubuye kube yingxenye yesiko lendabuko lase-Australia lase-Australia namasiko ama-Ilocano, isizwe ePhilippines.

Ngokuvela, ukuvezwa, kanye nokusakazeka kwemfashini namasiko amaNdiya, ukubhoboza okungenamsoco emashumini eminyaka amuva nje sekuthandwa kakhulu emhlabeni jikelele, njengoba kunezinye izindlela zokubhoboza umzimba, ngemuva kwezinkomba namasiko wentsha alandelayo 'ngeminyaka yama-80s' nama-90s okwamukele lokhu uhlobo lokubhoboza. Namuhla, ukubhoboza kwempumulo kudumile emhlabeni obanzi kufaka phakathi iNingizimu Melika, i-United States of America, iCanada, iCaribbean, i-Australia, i-Afrika, iJapan kanye ne-Europe, kanti ukubhoboza kwenziwa ngakwesokunxele noma kwesokunxele. Kwamanye amasiko, lokhu kwenziwa kumhlobiso, kanti nakwabanye kuyimikhuba yenkolo. Ekuqaleni eMelika, lo mkhuba wawenzelwe ama-subcultures futhi wabonwa ukuthi uhlotshaniswa nentsha encane. 

Ngo-1990s, ukubhoboza impumulo kwakuhlotshaniswa ngokuqondile nobucayi bobuzwe. Namuhla, lo mkhuba usabalale kuleli qembu eMelika futhi emhlabeni wonke usaqhubeka usetshenziselwa izizathu eziningi. Naphezu kokuba kusabalele, lokhu kubhoboza kusaxhunyaniswa nemininingwane engemihle. Isibonelo, ocwaningweni olwenziwe embonini yezihambi, ama-81% abaphathi abaqashiwe athi ukubhoboza kanye nama-tattoos kuthinta ukubona kwabo okhethwayo kabi. 

Ngokomlando ku-Indian Subcontinent, ukubhoboza impumulo kwenziwa ngabesifazane kuphela. Kodwa-ke, ukwanda kwale ndlela sekudale ukuthi bobabili abesilisa nabesifazane babe nokubhoboza okungekho embonweni emhlabeni obanzi. Izinhlobo eziningana ezahlukahlukene zamasongo wasemakhaleni ziyatholakala. Phakathi kokuthandwa kakhulu yi-loop, i-stud enovalwa nge-L-bar, isudi evaliwe ngebhola, kanye ne-stud enokwethenjwa okuyisicaba.

ENdiya, ingaphandle lengxenye yomzimba wesobunxele [ukukhonishwa okudingekayo] yisikhundla esithandwayo sokubhobozwa. Lokhu kulandelwa abanye abantu abangama-orlando futhi ngoba umuthi we-Ayurvedic uhlobanisa le ndawo nezitho zokuzala zabesifazane.  ENdiya, njenganoma yimuphi omunye ubucwebe, ukubhoboza ubucwebe nobucwebecwecwa kubhekwa njengophawu lobuhle nokuma komphakathi kanye nokuhlonipha umHindu kuParvati, unkulunkulukazi womshado. Ukubhoboza impumulo kusathandwa eNdiya nase subcontinent. Ukubhoboza imvamisa kuyingxenye ebalulekile yobucwebe bomshado baseNdiya. EMaharashtra, abesifazane bagqoka izingcezu ezinkulu zekhala eziyinkimbinkimbi ezivame ukumboza umlomo noma uhlangothi lobuso.

Lo mkhuba uvame kakhulu phakathi kwabesifazane baseBangali nabesifazane baseNingizimu Indian. Abesifazane abangamaTamil ngokwesiko bayihlaba ikhala labo lokunene. Amasiko amaningi ahambisana nawo. Abesifazane abaningi abavela e-Indian subcontinent bashiswa ngezikopelo zabo zekhala njengoba ubucwebe bususwa ngaphambi komngcwabo. Abafelokazi baseNdiya bavame ukukhipha izikopelo zempumulo zabo njengesibonakaliso senhlonipho. Ukubhoboza impumulo bekungavunyelwe ngokomthetho kunqatshelwe ngokuphelele emindenini eminingi yaseKashmiris eyakwaButt, iDar, iLone neMiri izinze ePakistan, njengoba ukubhoboza kwakhala kokhokho babo kuhlangene nabantu bezizukulwane zakudala zomphakathi waseKashmiri.

Ukubhoboza impumulo kungabhalwa ngezikhathi zangaphambi kuka-Columbian kanye nelamakoloni kuyo yonke iNyakatho neNingizimu Melika. Imikhosi eminingi yesimo ihlelwe eThempelini Eliphezulu leBallcourt enkulu eChichin Itza. Enye yalezi zinkundla umcimbi wokugobhoza impumulo okukhonjiswe eNyakatho Temple egumbini.  Esikhundleni sokubonisa umhlatshelo, ingqikithi ejwayelekile yemidwebo yasethempelini, isithombe esiyisisekelo sikhonjiswa sihlose lokho okungenzeka ukuthi kuyisihluthulelo sethambo ukubhoboza ekhaleni lomfanekiso. Isiko lokugwazwa kwempumulo libonisa isimo esiphakeme salesi sibalo. Indawo yakhe emphakathini ifanekiselwa ukubhobozwa kwakhala. Ngokufanayo, ukubhoboza impumulo kwakufanekisela isimo esiphakeme eColombia Maya. Amakhosi amabili aqavile, u-Ajpop no-Ajpop K'ama, wakwaK'iche, agwazwa ekhaleni endaweni ephakeme yomkhosi obabazekayo. Ngokufana nokugcotshwa kwenkosi umqhele, ukubhoboza ekhaleni kwakukhombisa ubuholi babo obusha bukaK'iche.

E-Yucatan, abahloli bamazwe u-Oviedo y Valdes, uHerrera y Tordesillas, u-Diego de Landa noJeronimo de Aguilar bonke baphawula ukubhoboza ekhaleni okuhlukile abakuqaphele eMayans nakwamanye amasiko eYucatan bebonke. Babika ukuthi amatshe ahlukene angaba nezincazelo ezihlukile ngaphakathi kwempucuko ngayinye. Ngaphezu kwalokho, bakholelwa ukuthi ukufakwa nobukhulu obuhlukile nokwakheka kobuhlalu kungasho umphakathi othize umuntu avela kuwo. AbakwaToltec kwakukholakala ukuthi babhoboze i-ala yempumulo eyayigcotshwe ngensimbi. Ngenkathi abakwaMeyi behlaba phakathi kwe-septum futhi bekubandakanya ubuhlalu obukhulu kunokuba bube nobubanzi.

I-septum yamanxeba udonga oluhlukanisa i-cartilaginous phakathi kwamakhala. Ngokuvamile, i-cartilage ngokwayo ayihlatshwa, kepha kunalokho igebe elincane eliphakathi kwenqobelo kanye nekhala lekhala (kwesinye isikhathi elibizwa ngokuthi indawo emnandi), ngokujwayelekile ku-14ga (1.6 mm) yize livame ukwelulwa kugeji enkulu ( usayizi). Lokhu kubhoboza kuphulukisa kungakapheli inyanga nengxenye kuya ezinyangeni ezintathu futhi kuya ngomuntu ngamunye. Kufanele welulwe ngu-1mm kuphela ngasikhathi, futhi ulinde okungenani inyanga phakathi kokunwebeka kuyalulekwa. [Kucashunwa edingekayo] Uma iphuzu elithile lidlulisiwe, imvamisa cishe nge-8mm, i-cartilage iphoqelelwa iye phezulu kwempumulo, engakwazi ungakhululeki.

Izinhlobo eziningi zobucwebe zivame ukugqokwa ekubhobozeni i-septum, njengokuthi: Amasongo we-Bead ethumba (CBRs), izindandatho ezivala ngensimbi eboshwe maphakathi nokudonswa kwendandatho, imishini ejikelezayo (njengoba kukhonjisiwe esithombeni), a umugqa oyindilinga onobuhlalu obhekelela kunoma iyiphi imiphetho, i-husk eyicezu lezinto eliqondile noma elakhiwe lakhiwe ngokujwayelekile emaphethelweni, noma emaceleni. Kumapulangwe amakhulu wegeji, abantu abaningi bakhetha ukugqoka ama-plugs, njengoba ama-plugs engazinaki amakhala awo phansi, okuwusizo ekuphulukiseni. Lesi silinganiso sivumela ukubhoboza ukuthi kungonakaliswa ukunyakaza okungazelelwe kobucwebecwebe.

Enye inketho isitoreji septum, esibunjiweyo. Lolu hlobo lokubhoboza impumulo kulula kakhulu ukulufihla lapho lufiswa, ngokwesibonelo ukuhambisana nekhodi yokugqoka. Isilondolozi septum senza sikwazi ukuguqula ubucwebe buse ekhaleni, ngaleyo ndlela sikufihle. Ngobucwebe obumnyama obufakwe emakhaleni, lokhu kubhoboza kungenziwa kungabonakali. Imikhiqizo eyindilinga futhi ingafihlwa ngokuyicindezela ingemuva ekhaleni, kepha ingahle ingakhululeki.

Ukubhobozwa kweSumum kuwumkhuba odumile phakathi kwabadansi baseSouth Indian (Kuchipudi, Bharatnatyam) naphakathi kwabantu bomdabu baseMelika emlandweni; abaholi bamaShawnee uTecumseh noTenskwatawa, ngokwesibonelo, babenokubhoboza okunjalo.

Ukubhobozwa kwe-septum kuyathandwa emaphandleni aseNdiya, eNepal, naseBangladesh. ENdiya, ukubhoboza okunjalo kubizwa ngokuthi yi- 'Nathori' futhi kuthandwa nezinhlanga zamaBanjara kanye nezizwe zakwa-Adivasi. U-Lord Krishna nozakwabo onguRadharani bavame ukuboniswa begqoka izingcezu zekhala lika-Nathori.

Abesifazane abangamaBengali ngokwesiko babegqoka i-nathori njengophawu lokuthi ungumfazi oshadile. I-nathori yayiba igolide nge-teardrop eyayihamba eceleni kwendandatho. Abesifazane abaningi abanamabanga aphansi ezindaweni zasemakhaya zaseBengal basaligcina leli siko. Lo mkhuba manje uyehla njengoba abesifazane abaningi bethanda izikopelo zempumulo.

Eningizimu yeNepal, ukubhoboza i-septum kusavamile. Abesifazane abaningi asebekhulile basahlobisa amakhala abo ngawo womabili amasongo e-septum nawesokunxele. Abesifazane abaningi banezimbobo zegolide zegolide ukukhombisa isimo sabo senhlalo, yobuzwe, nenkolo emphakathini.

ECentral Australia, ukubhoboza impumulo kwakuphakathi nentuthuko yomfana endodeni. I-Arunta, isizwe esingumdabu eCentral Australia, isiko lokudlula komfana. Umkhosi wokudlulela waqala ngemiculo yokudansa futhi wakhula waba umfana wangena ekamu lamadoda futhi wafunda ukuzingela.  Abafana bavame ukuba phakathi kweminyaka eyishumi nanye nantathu. Abesifazane ekuqaleni baphonsa umfana emoyeni abese enikezwa amadoda ukuba amjikijele emoyeni ukufanekisela umfana womuntu kusukela ngaleso sikhathi kuye phambili. Umfana ufunda ukudoba izilwane ezinkulu ezidinga isethi yekhono lobuhlakani ezazingadingeki imidlalo emincane. Ngemuva kwesikhashana, umthungo womlomo womfana wagwazwa wafakwa ngethambo nguyise noma umkhulu wakhe ukuthambisa ikhala ngokusho kwe-aesthetics.

Ngokufanayo, uphawu lwamantombazane lokufika eminyakeni yobudala kwakugwazwa kwakhala kodwa kwenziwa ngumyeni wakhe ngemuva komshado. Ngokwesiko, ukubhoboza kwakukhombisa isimo senhlalo somuntu kanye nelungelo labo lokuthola eminye imikhosi. Kwabesifazane, kwabonisa amandla abo okuthola umyeni. Ngoba umyeni ubonisiwe ungumnini futhi ilungelo kumkakhe. Kwabesilisa, kwethula umfana manje njengendoda nendawo yakhe emphakathini enamadoda. Wayengaseyena neze wezingane nabesifazane abamkhulisayo. Ngaphezu kwalokho, manje wayesenelungelo lemikhosi efana nokusoka nokuzithoba kanye nesikhundla esiphakeme emphakathini.

I-septum noma i-pua septum udonga lwe-cartilaginous oluhlukanisa emakhaleni amabili. I-cartilage, nokho, imvamisa ayihlatshwa. Umucu omncane wesikhumba esithambile kakhulu futhi oguquguqukayo, phakathi kwe-cartilage nangaphansi kwempumulo, lapho ukubhoboza i-septum kwenziwa kakhulu. Ukubhoboza isikhumba esikhundleni se-cartilage kungabunciphisa kakhulu ubuhlungu, kanye nezinye izinto ezihlukumezeka ezihambisana nalolu hlobo lokugwazwa komzimba. Lokhu kubhoboza kufanele kwenziwe ngenaliti kuphela. Ngokuphathelene nobucwebecwebe, izindandatho ze-bead ezithunjiwe, i-barbells eyindilinga, ama-plugs, ama-tile, ama-curls, kanye ne-septum retainers zingasetshenziswa. Ezinye izinsimbi ezisetshenziselwa izindandatho zempumulo ziphephile kepha zingadala i-allergies noma uzwela. Ingozi yokutheleleka ngegciwane nayo ikhona echibini lokubhukuda, izidumbu zamanzi nokugeza.

Zonke izinhlobo zokubhobozwa komzimba, kufaka phakathi ukubhoboza i-septum, kuhlotshaniswa nengozi yokuthola izifo ezithile ezibangwa yigazi, njenge-hepatitis, kusuka ezinalwaneni nasezihlolweni zokubhoboza ezisetshenziswa inqubo. Le ngozi ingancishiswa ngokwenza ukuthi ukubhobozwa kwenziwe ngumbhobozi ohlonishwayo futhi uqiniseke ukuthi lowo obhoboza usebenzisa izinaliti ezingasebenzisi loyedwa kuphela. Ingozi elandelayo ejwayelekile ehambisana cishe nazo zonke izinhlobo zokubhoboza ubungozi bokutheleleka nobuhlungu. Lezi zingqinamba zingancishiswa kakhulu uma ukubhoboza kwenziwa esikhunjeni esithambile futhi esiguquguqukayo esiphakathi kwe-cartilage nangaphansi kwempumulo. Ngokuqondene nezingozi zokutheleleka ezithintekayo, zingalawulwa ngokubhoboza okufanele ngemuva kokunakekelwa.

Lokhu kubhoboza kwesinye isikhathi kungaholela 'ku-heptoma ye-septal' - ukulimala kwezicubu ezithambile ngaphakathi kwe-septum okungaphazamisa imithambo yegazi kubangele ukunqwabelana kwegazi nokugeleza kwamanzi ngaphansi kolayini. I-Nasal septum hematoma ingahle idale ukucinana kwamakhala futhi iphazamise ukuphefumula kanye nokubangela ubuhlungu nokuvuvukala. Uma singalashwa ngokushesha, lesi simo ekugcineni singadala ukwakheka komgodi ku-septum, okuholele ekuxinaniseni kwamakhala. Kwesinye isikhathi, leyo ngxenye yempumulo ingahle iwe, iholele ekulimaleni kokugcoba, okwaziwa ngokuthi 'ikhala lesidumbu'.

Ukubhobozwa kwebhuloho kufakwa esikhunjeni ngaphezulu kwakhala, phakathi kwamehlo. Izithonjana ezingama-curved kanye nama-software aqondile yizona ezisetshenziswa kakhulu kulokhu kubhoboza, kanti izindandatho ezingenamthungo nezithunjwa azinconywa. Ukwenza ukubhobozwa kwebhuloho kuyingozi kakhulu kunezinye ukubhoboza ekhaleni, kuvame ukuba nenkinga, kuthutha, futhi kubangele ukunqaphaza lapho kunganakekelwa kahle. Ukubhobozwa kwebhuloho kudinga ama-anatomy acacisiwe kakhulu, ukugcinwa ngokucophelela nokugcinwa, futhi kaningi izinguquko eziningi zobucwebe. Ukubhobozwa kwebhuloho kufakwa engxenyeni emincanyana yebhuloho lekhala, izicubu ezithambile ngaphezu kwe-cartilage enzima. Kuvame ukubhobozwa ngenaliti engu-14 yejiji, kube nobucwebecwebe obuyi-14, ngokuya ngokuthandwa yichobo kanye ne-anatomy.

Izinkampani eziningi ngokwengeziwe emsebenzini ziye zanekeka kakhulu ezindabeni ezinjengokubhoboza kanye nekhodi yokugqoka. 

Ukwemukelwa kokuguqulwa okwengeziwe komzimba kubonakaliswa ukuthi yinto eyejwayelekile emphakathini. Uma izinkampani zingazange ziqashe abasebenzi nge-tattoo noma ukubhoboza impumulo, inani labasebenzi besikhathi esizayo izinkampani abangaziqasha lizoba nomkhawulo. 




#Article 187: Coronavirus disease 2019 (700 words)


Isifo seCoronavirus 2019 ( COVID-19 ) yisifo esithathelwanayo esibangelwa ukuqina kokuphefumula kwe-acute immune coronavirus 2 (SARS-CoV-2).  Lesi sifo saqala ukubonwa ngonyaka ka-2019 eWuhan, inhloko-dolobha yaseChina iHubei, futhi selusabalale umhlaba wonke, okuholele ekutheni ubhubhane oluqhubekayo lwangonyaka ka-2019 ukuya ku-20 lubone .   Izimpawu ezijwayelekile zifaka phakathi umkhuhlane, ukukhwehlela, kanye nokuphefumula .  Ezinye izinkomba zingafaka ubuhlungu bemisipha, ukukhiqizwa kwesikhwehlela, uhudo, umphimbo obuhlungu, ukulahleka kwephunga nobuhlungu besisu.    Ngenkathi iningi lamacala liba nezimpawu ezithambile, abanye bathuthukela ku- pneumonia kanye nokwehluleka kwezitho eziningi .   Ukusuka ngomhla zingama-28 kuNdasa wezi-2020, isilinganiso sokushona kwenani ngalinye lamacala atholakele ngamaphesenti angama-4,6; lisuka kumaphesenti angama-0,2 laya kumaphesenti ayi-15 ngokuya ngeminyaka yobudala nezinye izinkinga zempilo .  Uma siqhathanisa inani lokufa kwabantu jikelele le- 1918 Flu yaseSpain ibicishe ibe yi-3% iye ku-5%. 

Leli gciwane lisakazeka ikakhulu ngesikhathi sokuxhumana okuseduze nangamaconsi omoya wokuphefumula akhiqizwa lapho abantu bekhwehlela noma bezela.   Amaconsi okuphefumula kungenzeka akhiqizwe ngenkathi uphefumula kepha igciwane ngokuvamile alikho moya .   Abantu bangaphinde banenkontileka ye-COVID-19 ngokuthinta indawo engcolisiwe bese bebhekene nobuso babo.   Kuyathathelana kakhulu uma abantu benophawu, yize ukusakazeka kungenzeka ngaphambi kokuba kubonakale izimpawu.  Igciwane lingaphila ezindaweni ezifika emahoreni angama-72.  Isikhathi kusuka ekuchayweni nasekuqalisweni kwezimpawu ngokuvamile siphakathi kwezinsuku ezimbili neshumi nane, ngokwesilinganiso sezinsuku ezinhlanu.   Indlela ejwayelekile yokuxilonga is reverse transcript polymerase chain reaction (rRT-PCR) from a nasopharyngeal swab .  Ukutheleleka kungabuye kutholakale ngokuhlanganiswa kwezimpawu, izici zobungozi kanye nokuhlolwa kwesifuba kwe- CT okubonisa izici ze-pneumonia.   

Izindlela ezinconyiwe zokuvimbela ukutheleleka zifaka ukugeza izandla njalo, ukusakazeka emphakathini (ukugcina ibanga elingokomzimba kwabanye, ikakhulukazi kusuka kulezo ezinezimpawu), ukumboza ukukhwehlela nokuthimula ngethiphu noma ngendololondo yangaphakathi, nokugcina izandla ezingagezwanga kude nobuso.   Ukusetshenziswa kwamamaski kunconywa kulabo abasola ukuthi banegciwane kanye nalabo ababanakekelayo.  Izincomo zokusebenzisa imaski ngumphakathi ojwayelekile ziyahlukahluka kwezinye iziphathimandla ezincoma ukusetshenziswa kwazo, ezinye zincoma ukusetshenziswa kwazo, kanti ezinye zifuna ukusetshenziswa kwazo.    Awukho umuthi wokugomela noma ukwelashwa okulapha okungelona iqiniso kwe-COVID-19. Ukuphatha kufaka ukwelashwa kwezimpawu, ukunakekelwa kokusekela, ukwahlukanisa, nezindlela zokuhlola . 

I- World Health Organisation (WHO) imemezele ukuqubuka kwesimo esiphuthumayo sonyaka ka-2019 kuya ku-20 kuqubuka iMpi Yezempilo Yomphakathi Yezinkinga Zomhlaba (PHEIC) ngomhlaka 30 Januwari 2020   kanye nobhubhane ngomhlaka 11 Mashi 2020.  Ukudluliselwa kwalesi sifo kule ndawo kubhalwe emazweni amaningi kuzo zonke izifunda ze-WHO eziyisithupha.  

Labo abangenwe yileli gciwane kungenzeka babe njenge- asymptomatic noma bahlakulele izimpawu ezifana nomkhuhlane, kubandakanya umkhuhlane, ukukhwehlela, ukukhathala kanye nokuphefumula.    Izimpawu eziphuthumayo zifaka ubunzima bokuphefumula, ukuphikelela kobuhlungu besifuba noma ingcindezi, ukudideka, ubunzima bokuvuka, nobuso noma izindebe ezimnyama; ukunakekelwa kwezokwelashwa ngokushesha kuyelulekwa uma lezi zimpawu zikhona.  Ngaphansi ngokuvamile, engenhla zokuphefumula izimpawu, ezifana sneezing, amakhala yisisu, noma obukhulu emphinjeni kungabonwa. Izimpawu ezinjenge- nausea, ukugabha, nohudo kuye kwabonwa ngamaphesenti ahlukahlukene.    Amanye amacala e-China aqale kuvezwa kuphela ngokuqina kwesifuba nangama- palpitations .  Ngo-Mashi 2020 kwaba nemibiko eveza ukuthi ukulahleka komqondo wokuhogela (i-anosmia) kungaba uphawu olujwayelekile phakathi kwalabo abanesifo esibuthakathaka,   yize bekungajwayelekile njengoba kubikwe ekuqaleni.  Kwezinye, lesi sifo singathuthuka sibhekise amabele, ukwehluleka kwezitho eziningi, nokufa .   Kulabo aba nezimpawu ezibucayi, isikhathi kusuka ekuqaleni kokuqala kwesibonakaliso kuya kokudinga umoya omncane wezinsuku ngokuvamile izinsuku eziyisishiyagalombili.  

Njengokwejwayelekile kwezifo, kukhona ukubambezeleka phakathi komzuzu lapho umuntu etheleleke ngegciwane kanye nesikhathi lapho eba nezimpawu. Lokhu kubizwa ngokuthi isikhathi sokufakwa . Isikhathi sokufakwa kwe-COVID-19 ngokujwayelekile izinsuku ezinhlanu kuya kweziyisithupha kepha zingaqala ezinsukwini ezimbili kuya kwezingu-14.   97,5% wabantu abahlakulela izimpawu bazokwenza lokho kungakapheli izinsuku eziyi-11.5 zokutheleleka.  

Lesi sifo sidalwa yi- acute respiratory syndrome coronavirus 2 (SARS-CoV-2).  Sisakazeka kakhulu phakathi kwabantu ngesikhathi sokuxhumana okuseduze nangeziqubu zokuphefumula ezivela ukukhwehlela nokuthimula .  Ucwaningo oluphenya ngezinga lokuwohloka kwaleli gciwane alutholanga gciwane ngemuva kwamahora amane ithusi, amahora angama-24 ekhadibhodi, amahora angama-72 kusimbi engenacala, kanye namahora angama-72 epulasitiki. Kodwa-ke, amanani wokutholwa awafikanga ku-100% futhi ahlukahluka phakathi kwenhlobo engaphezulu (umkhawulo wokutholwa kwakungu-3.33 × 10 0.5 TCID 50 ilitha lomoya kuma-aerosols, i-10 0.5 TCID 50 nge-millilita ephakathi yepulasitiki, insimbi, nekhadibhodi, kanye no-10 I-1.5 TCID 50 millilita ephakathi yethusi). Ukulinganiselwa kwezinga lokuwohloka ngemodeli yokubuyiselwa kweBayesian kusikisela ukuthi ama-virus angahlala esebenza kuze kufinyelele emahoreni angama-18 ethusi, amahora angama-55 ekhadibhodi, amahora angama-90 ngensimbi engenacala, namahora angaphezu kwayikhulu epulasitiki. Leli gciwane laqhubeka lisebenza kuma-aerosols sonke isikhathi sokuhlolwa (amahora amathathu).  Leli gciwane selitholakele nemijondolo, futhi nokudluliselwa ngemijovo kuyacwaningwa .  

Lesi sifo sisakazeka ngokushesha lapho abantu besondelene khona noma behamba phakathi kwezindawo. Imikhawulo yokuhamba inganciphisa inombolo eyisisekelo yokuzala isuka ku-2.35 iye ku-1,05, ivumele ubhubhane ukuba luphathwe kakhudlwana. 

Lesi sifo asisakazeki ngezinto zezitolo ezinobizo lwe- Corona kuzo futhi imikhiqizo evela eChina ayinasengozini yokusinikeza lesi sifo.  

Ucwaningo olwenziwa e-elibukelayo abantu abayisishiyagalolunye abuthole ukudluliswa mpo kusuka kumama owayesanda kuzalwa. 




#Article 188: Isifo seCoronavirus 2019 (455 words)


Isifo seCoronavirus 2019 (COVID-19) yisifo esitholakala lapho umuntu onegciwane le-coronavirus (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus 2) ethelela abanye abantu. Umuntu, noma ngokuthinta izindawo ezihlangene negciwane bese uthinta amehlo, ikhala noma umlomo. Imvamisa, leli gciwane lisakazeka ngamaconsi okuphefumula adalwa lapho umuntu onegciwane ekhwehlela noma ethimula. Noma ngubani osondele ngokwanele (ngaphansi kwamamitha ayi-1,8) kumuntu othophayo noma okhophayo makhulu angatheleleka ngegciwane. Ngenye indlela umuntu angangenwa yileli gciwane ngokuthinta indawo ethelelekile bese ethinta amehlo akho, izindlebe noma ikhala ngaphandle kokubulala amagciwane izandla zakho.

Lesi sifo saqala ukukhonjwa eWuhan, inhloko-dolobha yesifundazwe saseHubei eChina, ngasekupheleni kuka-2019. Kusukela lapho, lesi sifo sisakazekele emhlabeni wonke. Ngomhlaka 11 Mashi 2020, i-World Health Organisation yamemezela lesi sifo njengesifo. Ubhubhane yisifo esisakaze ezingxenyeni ezinkulu zomhlaba noma emhlabeni wonke. Amazwe athinteke kakhulu yileli gciwane athole amazinga okufa aphezulu nengcindezi enkulu ezinhlelweni zawo zezempilo. Umqondisi jikelele wenhlangano ebhekele ezempilo emhlabeni jikelele, uDkt Tedros Adhanom Ghebreyesus, waveza ukuthi, Lesi akusona isimo sezempilo esidlangalaleni nje, kunenkinga ezothinta yonke imikhakha - ngakho-ke wonke umkhakha nawo wonke umuntu kumele abambe iqhaza ekulweni.”

Okwamanje kukhona (njengaku-30 Meyi 2020) abantu abayi-30 967 abahlole ngokuphelele i-coronavirus eNingizimu Afrika. Amakhulu ayisithupha namashumi amane nantathu abulewe yilesi sifo, kanti abantu abangama-16 116 sebethole ukwelulama ngokuphelele. Ngokusho koMnyango Kazwelonke Wezempilo, ukuqagelwa kwamanje kulinganisela ukuthi leli gciwane lingathinta ama-60% abantu baseNingizimu Afrika ngasikhathi sinye, kodwa hhayi ngasikhathi sinye. Ukuvikela ukusakazeka kwalesi sifo, izwe selibe ukuvalwa ngokusemthethweni kusukela ngomhlaka 27 Mashi 2020. Ngaphezu kwalokho, uMengameli uRamaphosa umemezele ngomhlaka 30 Mashi 2020 ukuthi abasebenzi bezempilo abayi-10 000 bahlanganisiwe ukuhambela amakhaya bayohlola abantu ukuthi bathola leli gciwane.

Izimpawu ezivame kakhulu zokutheleleka zibandakanya ukukhwehlela, umkhuhlane, ukukhathala kanye nokuphefumula. Ezinye izinkomba zingafaka izinhlungu zemisipha, ukukhiqizwa komphimbo, uhudo, umphimbo obuhlungu, ukulahleka kwephunga nobuhlungu besisu. Uma umuntu etheleleke nge-coronavirus, izimpawu zingavela ezinsukwini ezi-2 kuye kwezingu-14 ngemuva kokutheleleka, kepha iningi labantu lizokhombisa izimpawu ezinsukwini ezinhlanu ngemuva kokutheleleka.Abantu abaningi bazokhombisa kuphela izimpawu eziphambile. Ezimweni ezinzima, ukutheleleka kungaholela ebubini kanye nokuhluleka kwezitho. Izimpawu ezinkulu zidinga usizo oluphuthumayo lwezokwelapha.

Abantu bangangenwa yileli gciwane futhi bangakhombisi zimpawu. Lokhu kwaziwa ngokuthi yi-asymptomatic. Noma umuntu onegciwane engakhombisi zimpawu, uzothela abanye abantu ahlangana nabo. Lesi ngesinye sezizathu zokusabalala kwalesi sifo ngokushesha.

Odokotela bavivinya i-coronavirus ngokuthola i-swab yamakhala kumuntu okusolwa ukuthi unalesi sifo. Lokhu kwaziwa njenge swab yesosopharyngeal. Lesi sifo singatholakala nange-CT scan.

Uma umuntu ehlolelwa ukuthi unegciwane, uzolaliswa esibhedlela futhi ahlukaniswe nabantu abangenalo igciwane. Yize njengamanje lungekho ikhambi laleli gciwane, abantu abaningi bazosinda kulesi sifo uma bethola ukwelashwa okufanele.

Ukusakazeka kwalesi sifo kuvinjelwa ikakhulukazi ngokugcina ibanga elingokomzimba kwabanye abantu nokugwema izixuku noma izikhala ezigcwele abantu. Lokhu kwaziwa njengokuqhelelana komphakathi. Lapho ukuthintana kungavinjelwa khona, kunconywa ukusebenzisa imaskhi yobuso (noma ukumboza ukukhwehlela nokuthimisa ngethishu noma ngendololondo yangaphakathi) kanye nokugqoka amagilavu ​​we-latex kuyanconywa. Ngokwengeziwe abantu kufanele bageze izandla zabo njalo ngensipho noma nge-sanitizer esekwe utshwala okungenani imizuzwana engama-20. Ekugcineni abantu bayalwa ukuthi bangathinti ubuso babo ngezandla ezingagezwanga.




#Article 189: Isithombe booth (305 words)


Isithonjana sezithombe (isiNgisi: i-Photo Booth) [wokuthengisa] otholwa ngogesi noma i-kiosk yesimanje ngekhamera ne-processor yefilimu. Namuhla, iningi lamadokodo wezithombe ledijithali

Ilungelo lokuqala lokuqanjwa kwamakhamera lafakwa ngo-1888 nguWilliam Pope noBaltimore Edward Poole. Umshini wokuqala wokuthwebula owasebenza ngempela wawungumkhiqizi womqambi waseFrance u-TE Enjalbert (Mashi 1889). Kwakhonjiswa kwi-1889 World's Fair eParis. Umthwebuli wezithombe waseJalimane uMathew Steffens wafaka isicelo selungelo lobunikazi ngomshini onjalo ngoMeyi 1889. Le mishini yokuqala yayingathembekile ngokwanele ukuba ikwazi ukuzimela. Ikhamera yokuqala ezenzakalelayo ephumelele kwezentengiso yayingu Bosco (enelungelo lobunikazi ngoJulayi 16, 1890) ngumqambi uConrad Bernitt eHamburg. Yonke le mishini yokuqala yakhiqiza ama-ferrotypes. I-automation automation yokuqala enenqubo engemihle neqondile yasungulwa nguCarl Sasse (1896). 

Umqondo wesimanje wesithombe sobumbano owatholwa u-Anatol Josepho, owafika eRussia evela eRussia ngo-1923, wayenekhethini. Indawo yokuqala yezithombe yavela eBroadway eNew York ngo-1925. Kwamasenti angama-25, ikhabethe lalithatha izithombe eziyi-8, lazithuthukisa futhi laziprinta, kwathatha imizuzu eyi-10.  Isetshenziswe ngabantu abangama-280,000 ezinyangeni eziyisithupha zokuqala ngemuva kokuba kuvulwe ikhabethe. Kwasungulwa i-Photomaton Company ukuhlalisa amakhabethe ezweni lonke. NgoMashi 27, 1927, uJosepho wakhokha ama- dollar ayizigidi eziyinkulungwane futhi waqinisekisa amalungelo okushicilela asazowathola.

Amadokodo amaningi wesithombe asetshenziselwa ubunikazi bezithombe. Bangumshini wemali osebenza nge-othomathikhi enzelwe ukuphrinta izithombe ngefomethi ethile ehlangabezana nezidingo zesithombe sepasipoti. Amakhophi amaningi angaphrintwa ukuze asindise abasebenzisi ukuze bawasebenzise ngokuzayo.

Ngokwesiko, amadokodo ezithombe anesihlalo noma ibhentshi, lapho kuzohlala khona umphathi oyedwa noma ababili abathwebuliwe. Ngokuvamile isihlalo sizungezwe ikhethini ukuvumela ubumfihlo futhi uvimbele ukuphazanyiswa kwangaphandle ngesikhathi somhlangano wesithombe. Ngemuva kokukhokha, isithabathaba sezithombe sithatha uchungechunge lwezithombe, kepha iningi lamadokodo wanamuhla lingathatha isithombe esisodwa liphrinte uchungechunge lwezithombe ezifanayo. 

Ama-tags wezithombe ezenziwe ngeJapan noma imishini yokuphrinta yezithombe iyindawo ekhethekile yezithombe ekhiqiza izitika zezithombe. Ngenkathi iJapan isaduma kakhulu, basakazekela eTaiwan, eSouth Korea, eHong Kong, eSingapore, eMalaysia, Philippines, China, Vietnam naseThailand e-Asia. Bangeniswa nase-Australia. Abanye bebeqala ukuvela e-USA naseCanada, yize kungashiyanga lutho e-Europe ngenkathi kwethulwa maphakathi nawo-1990s.

EJapan, i-purikura (プ リ ク ラ) ibhekisa kummephu wethegi wesithombe noma womkhiqizo wesithombe. Imishini yePurikura yasungulwa ukuphendula intshisekelo yabesifazane abasebancane ezithombeni nakwizitika. 




#Article 190: Umdlwane (375 words)


Umdlwane yinja encane. Eminye imidlwane ingaba nesisindo esingu-1-1,5 kg (1-3 lb), kanti yona emikhulu ingahle ibe nesisindo esingama-7-11 kg (15-23 lb). Yonke imidlwane enempilo ikhula ngokushesha ngemuva kokuzalwa. Umbala wejazi lomdlwane ungashintsha njengoba imveku ikhula, njengoba kuvame ukubonakala ezinhlotsheni ezinjengeJ Yorkshire Terrier. I-Puppy ibhekisisa ngqo ezinjeni ezincane,  ngenkathi imidlwane ingahle isetshenziselwe ezinye izilwane ezinjengezimpisi, uphawu, izindlulamthi, izingulube ezisegazini, amagundane noma oshaka. 

Izalelwe ngemuva kwezinsuku ezingama-63 zokumitha, imidlwane ivela emgodini olunywe bese idliwe yinja yenja.  Izingane ziqala ukuncela ngokushesha. Uma udoti udlula imidlwane eyisithupha, ikakhulukazi uma kunamamaki eyodwa noma amaningi asobala, ukungenelela komuntu ekondleni imidlwane enamandla kuyadingeka ukuqinisekisa ukuthi abagijimayo bathola ukondliwa okufanele nokunakwa okuvela kumama. Njengoba zifinyelela inyanga eyodwa yobudala, imidlwane kancane kancane ilunyulwa bese iqala ukudla ukudla okuqinile. Umama angahle akhiphe ukudla okugaywe ngokwengxenye noma akuyeke kudle okuqinile.  Umama uvama ukwenqaba ngalesi sikhathi, yize kwesinye isikhathi angavumela ukuba anikeze induduzo.

Ekuqaleni, imidlwane isebenzisa isikhathi sayo esiningi sokulala nokuphumula kokudla. Ngokwemvelo bahlanganisa ndawonye babe yinqwaba futhi bakhathazeke uma behlukaniswa nokuxhumana nabantu ababambele nabo, kude nebanga elifushane. 

Imidlwane izalwa inomqondo osebenza ngokugcwele wephunga. Bahluleka ukuvula amehlo abo. Emavikini abo okuqala, izinzwa zezinyaneve zonke zikhula ngokushesha. Ngalesi sigaba, ekhaleni kungumqondo oyinhloko osetshenziswa imidlwane ukuthola izifuba zikanina, futhi kutholakale ababambeli bazo, uma behlukaniswa buqamama. Imidlwane ivula amehlo ayo cishe ezinsukwini eziyisishiyagalolunye kuya kwezilishumi nanye emva kokuzalwa. Ekuqaleni, ama-retinas abo athuthukiswe kabi futhi umbono wabo mubi. Imidlwane ayikwazi ukubona kanye nezinja ezindala. Ngaphezu kwalokho, izindlebe zezimveku zihlala zivalwe kuze kube cishe ezinsukwini eziyishumi nantathu kuya kweziyishumi nesikhombisa emva kokuzalwa, emva kwalokho ziphendule ngokwengeziwe emisindo. Phakathi kwamasonto amabili kuya kwamane, imidlwane iqala ukuquma, ilume, igobise imisila yayo, namagxolo. 

Imidlwane ikhula ngokushesha okukhulu phakathi kwezinyanga ezintathu zokuqala, ikakhulukazi ngemuva kokuba amehlo nezindlebe zivulekile futhi ayisancike kunina ngokuphelele. Ukuxhumana namandla abo kuyathuthuka, bavele kanye nabashonile, bese beqala ukuhlola umhlaba ngaphandle kwesidleke. Badlala imidlalo yokulwa, ukujaha, ukubusa, nemidlalo yokulwa impi....

Imidlwane iyizilwane ezinenhlalo kakhulu futhi zichitha amahora amaningi okuvuka kwayo zisebenzisana nonina noma ilitha. Lapho imidlwane ihlotshaniswa nabantu, ikakhulukazi phakathi kweminyaka eyisishiyagalombili neshumi nambili, bakhulisa amakhono okuhlala nabantu. Lezo ezingatholi ukuthula okwenele ngalesi sikhathi zingakhombisa indlela ezesabekayo ezungeze abantu noma ezinye izinja njengabantu abadala. Isikhathi esikhulu sokuhlangana komphakathi siphakathi kwamasonto ayisishiyagalombili nambili; abaqeqeshi bezilwane abaqeqeshiwe kanye ne-American Kennel Club yeluleka imidlwane kufanele ingeniswe Kubantu abayi-100 ngamaviki ayi-12 futhi ihlangane nabantu abaningi nezindawo ezahlukahlukene. 




#Article 191: I-Cannabis yaseNingizimu Afrika (199 words)


I-Cannabis yaseNingizimu Afrika igunyazwe yiNkantolo Yomthethosisekelo wezwe ukuthi isetshenziswe ngabantu abadala ngasese. Kodwa-ke, imithetho eyenqabela ukusetshenziswa ngaphandle kwendawo yokuhlala yomuntu yangasese nokuthenga nokuthengisa i-cannabis isahleli. Njengoba imithethonqubo emelene nokuthengwa kwemikhiqizo equkethe i-cannabis isaqhubeka ukusebenza, kubuye kungacaci ukuthi lesi sinqumo singasebenza kanjani.

Ngaphambi kokuthi kuvinjelwe ukwenqatshelwa kwesitshalo ngo-2018 abameli babecindezela uhulumende ukuthi aguqule imithetho yawo, eyayiqale yavimbela i-cannabis ngo-1922, ukuvumela ukuxolelwa kokusetshenziswa kwezokwelapha, imikhuba yezenkolo, nezinye izinhloso. I-Dagga ( iphimbo Afrikaans pronunciation: ), igama lesiBhunu elivame ukubhekiselwa kulo kweleCannabis; lisuselwa kwelesiKhoikhoi elithi dacha, elalisetshenziswa izifiki zokuqala zaseYurophu ezazingamakholoni eNtshonalanga Kapa. 

ICannabis kucatshangwa ukuthi yethulwe e-Afrika ngabadayisi bokuqala base-Arab noma baseNdiya. Yayisivele isetshenziswa kakhulu eNingizimu Afrika ngabomdabu amaKhoisan namaBantu ngaphambi kokuhlala kwabantu eYurophu eKapa ngonyaka ka-1652, futhi ngokwesiko ayesetshenziswa ama- Basotho ukudambisa ukuzala izingane. Ngokuya kombhali uHazel Crampton, izindlela zokupheka zakudala ze- Afrikaner zokwenza itiye nokudla zikhona ezisebenzisa isitshalo. Ukusetshenziswa kwesitshalo kwakuhlotshaniswa nemiphakathi yendabuko yase-Afrika kanye nesimo somnotho esiphansi.

Ucwaningo lweLongitudinal olwenziwe yiMedical Research Council (MRC) lubika ukuthi isibalo sabasebenzisi be-cannabis eNingizimu Afrika sasiyizigidi eziyi-2,2 ngonyaka wezi-2004, nezigidi eziyi-3,2 ngonyaka ka-2008. Ngo-2003, i- Interpol ilinganise iNingizimu Afrika njengomkhiqizi wesayensi we-cannabis wesine emhlabeni, futhi i- Institute for Security Study yabika ukuthi iningi labantu abanjwe e-UK futhi okwesithathu emhlabeni jikelele banemvelaphi yaseNingizimu Afrika.




#Article 192: Umkhombe (257 words)


 
Isingeniso: Kukhona izinhlobo ezimbili zobhejane eNingizimu Afrika, umkhombe (ubhejane omhlope) (Ceratotherium simum) nobhejane omnyama (Diceros bicornis). Le mibala ayachazi obhejane babili bampunga.  Ngokumlando, ulimi lwesiBhunu ibiza ubhejane omhlope ngokuthi “weid (lips)” okungukuthi ubhejane onezindebe ezibanzi. AmaNgisi akaqondanga ukuthi leli gama “weid” lithini, acabanga ukuthi lithi “white”. Abanye abantu babiza lobhejane ngokuthi “square-lipped rhinoceros” bese ukuthi omnyama bawubize nge”hook-lipped rhinoceros”. Ubhejane omnyama unegama le ngoba maqondana nobhejane omhlope.

Izinhlobo zobhejane zahlukene kakhulu. Kukhona obhejane omhlope obizwa ngokuthi imikhombe. Imikhombe ithanda ukuhlala kanye kanye futhi banezinhliziyo ezinkulu. Obhejane obunyama bahlala bodwa futhi  kulula ukubathukuthelisa. Imikhonde inamakhanda amakhulu futhi aphansi. Amawundlu abo ahlukene futhi, amawundlu yemikhombe igijima phambi kunina. Amawundlu yobhejane omnyama igijima emuva kunina. 

Isikhungo: Ngokumlando babebaningi obhejane e-Afrika kodwa abantu base-Asia nase-Middle East bafuna kakhulu izimpondo zabo. Bakholwa ukuthi lezi zimpondo ziwamuthi wokusiza amadoda anamandla.  Baningi obhejane ababulawa ngoba abantu befuna ukunquma izimpondo zabo. Namhlanje obhejane bambalwa. Bahlala eKenya eTanzania naseNingizimu Afrika, naseZimbabwe naseNamibia. Obhejane bonke bahlala eziqiwini manje.  Abantu bayabazingela nxa beqile eziqiwini. Abanye bahlala eNingizimu Afrika, KwaZulu-Natal. Imikhombe ithanda ukuhlala ehlanzeni kodwa obhejane omnyama bahlala kahle emahlathini.

Ukudla Abakudlayo: Imikhombe idla utshani kanti ubhejane omnyama udla amakhasi emithi. Izindebe zabo ziyabasiza uma bedla. Izindebe zibanzi zisiza ukudla utshani kanti futhi izindebe zondile ukusiza obhejane ukunqampuna amakhasi.  Bonke obhejane bathanda kwamanzi, kodwa bangahlala izinsuku eziningi amanzi engekho.

Obhejane namaSiko amaZulu: Obhejane bakhona ezinganekwaneni zamaZulu futhi babalulekile kakhulu namhlanje emasikweni amaZulu ngoba kukhona obhejane babili baningi bahlalayo endaweni zamaZulu. AmaZulu angasiza ukulondoloza obhejane ngoba izinombolo zabo ziyancipha. Abavakashi bayathanda ukubona obhejane, futhi ukubakhona kobhejane kuyawusiza umnotho nezokuvakasha kwaZulu-Natal.




#Article 193: Mtshengiseni Gcwensa (151 words)


Umtshengiseni GCwensa wazalwa ngo1972 ezalwa emsinga.ube esehola phambili iqembu elikhulu kuwo onke kumaskandi aMageza Amahle.
Uqale ngokuthi abengumculi wangasemuva kuMahaukela ngezikathi zamatshitshi amhlophe lapho ube backela amaqembu ahlukene kamahaukela.
Kuthe uma eseshona umahukela ngo2001 base beqamba iqembu abalisungule ekunye noMgqumenu bekungu 2003 unyaka abakhiphe iAlbum labo lokuqala ngokuhlanganyela. Iqembu bebelibiza ukuthi Amagcokama.leliqembu likhiphe iAlbum eyodwa vho ababeyibiza ngokuthi ithe bhuxe. Lisandlondlobala njalo iqembu kwase kuba nombangiswano lase lihlephuka phakathi.
UGcwensa use ephuma umuzi okungowakhe lapho ahambe kanye nentsizwa ezimbili okungu Njencane Ngubane kanye noSbongiseni Mpondi Ntombela. Base bezama ukukhangela inkampani abangaqopha kuyona,zabavalela ngaphandle eziningi baze badibana noSxhobo mpungose wasebenzosana nabo bakiphi album labo lokuqala.
Bakiphe album labo lesibili elabakhela udumo olumangazayo lapho kunengoma eyisihloko ethi  iphethe umsese.
Ube sewola izindondo ubuthaphu thaphu.ubencomfana noMgqumeni njalo kuma album awakhiphayo yize nje ebephendula okushiwo yimbangi.
Ithe uma idlula emhlabeni imbangi yakhe ngo2009 wase equbeka nokudlala ingoma awayeyincomfa kuyona basebemvala emicimbini kwaze kwafuneka ukuthi axolise.




#Article 194: Software design pattern (745 words)


Ebunjiniyela be-software, ubunjiniyela, iphethini yokwakheka kwesoftware iyisisombululo esijwayelekile, esisebenzisekayo senkinga evame ukwenzeka ngaphakathi komongo inikezwe ekwakhiweni kwesoftware. Akuyona iphethini eqediwe engaguqulwa ngqo ibe ngumthombo noma ikhodi yomshini . Esikhundleni salokho, yincazelo noma isifanekiso sendlela yokuxazulula inkinga engasetshenziswa ezimeni eziningi ezihlukile. Amaphethini wokuqamba enza izinto ezihlelekile okuhlelekile ongazisebenzisa umxazululi ukuxazulula izinkinga ezivamile lapho kuklanywa isakhiwo noma uhlelo. 

Amaphethini wokuklanywa okwenzelwe izinto ngokuvamile akhombisa ubudlelwane nokuxhumana phakathi kwamakilasi noma izinto, ngaphandle kokucacisa amakilasi wokugcina wesicelo noma izinto ezibandakanyekile. Amaphethini asho ukuthi isimo esingaguquki angahle afakelwe izilimi ezisebenzayo, amanye amaphethini angahunyushwa ngokungadingekile ngezilimi ezakhekile ukusekela ukuxazulula inkinga abazama ukuyixazulula, futhi amaphethini aqondiswe entweni awafaneleki ezintweni ezingahambisani nezilwimi zezinto ezenzelwene (Object-oriented) 

Amaphethini wokuqamba angabukwa njengendlela ehlelekile yohlelo lokusebenza lwekhompyutha phakathi kwamazinga we- paradigm yohlelo kanye ne- algorithm yekhonkrithi. 

Amaphethini aqala njengomqondo wokwakha ngu -Christopher Alexander ekuqaleni konyaka we-1966 (cf Isibonelo Semikhonto, JOURNAL OF AIP, Septhemba, 1966, Vol. 32, No. 3, iphe. 273-278). Ngo-1987, uKent Beck noWard Cunningham baqala ukuzama ngomqondo wokusebenzisa amaphethini ezinhlelweni - ngokukhethekile amaphethini ezilimi - futhi bethula imiphumela yabo engqungqutheleni ye- OOPSLA ngalowo nyaka.   Eminyakeni elandelayo, u-Beck, uCunningham nabanye balandela lo msebenzi. 

Amaphethini okuklama athola ukuthandwa kusayensi yamakhompiyutha ngemuva kokuba incwadi Design Designs: Elements of Reusable Object-Oriented Software yashicilelwa ngonyaka we-1994 ngababizwa nge- Gang of Four (Gamma et al.), Esivame ukufushaniswa ngokuthi GoF. Ngawo lowo nyaka, kwaqhutshwa inkomfa yokuqala yezilimi ezihleliwe, futhi ngonyaka olandelayo kwasungulwa iPortland Pattern Repository ukuze kube yimibhalo yamaphethini wokuqamba. Isilinganiso sethemu sihlala siyindaba yokuphikisana. Izincwadi eziphawuleka kunhlobo lwephethini yoyilo zifaka: 

Yize amakhethini wokuqamba esetshenziswe isikhathi eside, ukwenziwa ngokusemthethweni komqondo wamaphethini wokuqamba kwehle iminyaka eminingi.  

Amaphethini wokuqamba angasheshisa inqubo yokuthuthuka ngokunikeza ubuhlakani bokuvivinya obufakazelwe.  Idizayini ephumelelayo yesoftware idinga ukucubungula izingqinamba ezingeke zibonakale kuze kamuva ekuqalisweni. Ikhodi esanda kubhalwa phansi ingahlala iba nezinkinga ezicashile ezithathe isikhathi ukuthi zitholwe, izingqinamba kwesinye isikhathi ezingadala izinkinga ezinkulu ngokuhamba kwesikhathi. Ukuphinda usebenzise amaphethini wokuqamba kusiza ukuvikela izindaba ezinjalo ezicashile    , futhi kuthuthukisa ukufundwa kwekhodi kwenzelwa abakhodi nabaklami abajwayele amaphethini. 

Ukuze uzuze ukuguquguquka, amaphethini wokuqamba avame ukwethula amazinga ongezekile we- indirection, kwezinye izimo angaphikisana nemiklamo evelayo futhi alimaze ukusebenza kwesicelo. 

Ngokwencazelo, iphethini kufanele ihlelwe kabusha ohlelweni ngalunye olusebenzisayo. Njengoba abanye ababhali bebona lokhu njengesinyathelo esibuyela emuva ekusebenzeni kabusha kwesoftware njengoba kunikezwe izakhi, abacwaningi basebenze ukuguqula amaphethini abe yizakhi. UMeyer no-Arnout bakwazile ukuhlinzeka ngezakhi eziphelele noma ngokwengxenye zezingxenye ezimbili kwezintathu zamaphethini abazama ngayo.  

Amasu wokuqamba amasoftware kunzima ukuwasebenzisa ebangeni lezinkinga ezibanzi.     Amaphethini wokuqamba anikezela ngezixazululo ezijwayelekile, ezibhalwe ngefomethi engadingi imininingwane eboshelwe enkingeni ethile. 

Amaphethini wokuqamba akhiwa izigaba eziningana (bona §  Imibhalo engezansi). Okuthakazelisa kakhulu yizigaba zoBumbano, Ababambiqhaza kanye nezigaba Zokusebenzisana. Lezi zingxenye zichaza motif design : a prototypical micro-architecture ukuthi onjiniyela bakopisha futhi bazivumelanise nemiklamo yabo ethile ukuxazulula inkinga esetshenziswayo echazwe yiphethini yokuqamba. Isakhiwo esincanyana senhlanganyela seqoqo lezindawo zohlelo (isib, amakilasi, izindlela ...) kanye nobudlelwano bawo. Abathuthukisi basebenzisa iphethini lokuklama ngokwazisa kumiklamo yabo le-prototypical micro-architecture, okusho ukuthi izakhiwo ezincane ezakhiweni zazo zizoba nesakhiwo nenhlangano efana ne-design motif ekhethiwe. 

Kwenziwe futhi imizamo yokuhlanganisa amaphethini wokuqamba ezizindeni ezithile, kufaka phakathi ukusetshenziswa kwamaphethini wokuqamba akhona kanye namaphethini wokuqamba wesizinda esithile. Izibonelo zifaka amaphethini esakhiwo sokusebenziseka komsebenzisi,  ukubonwa kolwazi,  idizayini evikelekile,  ukusebenziseka okuphephile,  ukwakhiwa kwewebhu  nokuklama imodeli yebhizinisi.  

Izilimi zonyaka zeKhethini Yezinhlelo Zokuhlela  zifaka izibonelo eziningi zamaphethini akhethekile wesizinda. 

Amaphethini wemiklamo ahlukaniswe ngezigaba ezi-3 ezisuselwa kuhlobo lwenkinga azixazululelayo. Amaphethini wokudala anika amandla okwenza izinto ngokusekelwe indlela edingekayo nangendlela elawulwayo. Amaphethini ezakhiwo akhuluma ngokuhlela amakilasi ahlukene nezinto zokwakha izakhiwo ezinkulu nokunikeza ukusebenza okusha. Ekugcineni, izindlela zokuziphatha zimayelana nokuhlonza amaphethini wokuxhumana ajwayelekile phakathi kwezinto futhi aqaphele lamaphethini. 

Imibhalo yephethini lokuklama ichaza umongo lapho iphethini isetshenziswa khona, amandla ngaphakathi komongo iphethini elifuna ukuwaxazulula, kanye nekhambi eliphakanyisiwe.  Akukho fomethi eyodwa, ejwayelekile yamaphethini wokuklama. Esikhundleni salokho, izinhlobo ezahlukahlukene zisetshenziswe ngababhali bephethini abahlukile. Kodwa-ke, ngokusho kukaMartin Fowler, izinhlobo ezithile zamaphethini ziye zaziwa kakhulu kunabanye, futhi ngenxa yalokho zaba ngamaphuzu okuqala ajwayelekile emizamo emisha yokubhala iphethini.  Isibonelo esisodwa sefomethi yemibhalo evame ukusetshenziswa yileso esisetshenziswa u- Erich Gamma, uRichard Helm, uRalph Johnson, noJohn Vlissides encwadini yabo Designamps . Inezingxenye ezilandelayo: 

Kuqashelwe ukuthi amaphethini wokuqamba angaba nje uphawu lokuthi ezinye izici zishoda ngolimi olunikeziwe lwezinhlelo ( iJava noma i- C ++ ngokwesibonelo). UPeter Norvig ukhombisa ukuthi amaphethini ayi-16 kwayi -23 asencwadini ye- Design Patterns (ebhekiswe kakhulu ku-C ++) ayenziwa lula noma aqedwe (ngosizo oluqondile lolimi) eLisp noma iDylan .  Ukubukwa okuhlobene nakho kwenziwa nguHannemann noKiczales abasebenzise amaphethini amaningi wokuqamba angama-23 besebenzisa ulimi olususelwa kuzinhlelo (AspectJ) futhi bakhombisa ukuthi ukuncika kwezinga lekhodi kususwe ekusetshenzisweni kwamaphethini wokuqamba we-17 kwayi-23 nokuthi isisekelo-esigxile izinhlelo zingenza lula ukwenziwa kwamaphethini wokuqamba.    Bheka futhi nendatshana kaPaul Graham ethi Revenge of the Nerds.  

Ukusetshenziswa okungafanele kwamaphethini kungandisa ukuxaka okungadingekile. 




#Article 195: Bing Crosby (249 words)


Harry Lillis Crosby ( Tacoma, United States, 3 maypole ka 1903 - Alcobendas, Spain, 14 Okthoba ka -1977 ), kangcono eyaziwa ngokuthi Crosby Bing kwaba umculi ( crooner ) kanye actor American nge-career esithathe amahlanu wacabangela Inkanyezi yokuqala yemultimedia, i-Bing Crosby yayiyisitolo somculo esithengiswa kakhulu futhi saphumelela kunazo zonke ngekhulu lama-20.

UCrosby ubengumholi kwezokuqopha umlando, izilinganiso zomsakazo, kanye nokuthola imali yama-movie amakhulu - ungomunye wabalingiswa ababaluleke kakhulu nabanomthelela kuleli khulu lama-20 emhlabeni jikelele. Wayengomunye wabaculi bokuqala be-multimedia. Phakathi kuka-1934 no-1954, uCrosby waba nokuthengisa okungabekezeleleki ngama-albhamu akhe, izilinganiso ezinhle eziteshini zomsakazo namafilimu adume umhlaba.

Uvame ukubhekwa njengomunye wabalingisi bomculo abadumile emlandweni futhi namuhla Izwi lomuntu orekhodwe nge-elekthronikhi. Ukuhlonishwa kobuciko bukaCrosby kuyinto indawo yonke, kubaluleke kakhulu ukusho ukuthi wayengomunye wezikhuthazo ezinkulu kwabanye abadlali besilisa abakhulu ababemsekela, njengoFrank Sinatra, uPerry Como, uDean Martin, uJohn Lennon , U-Elvis Presley, uMichael Bublé ukubiza abambalwa. I-Bing Crosby ithengise amarekhodi angaphezu kwezigidi eziyinkulungwane emhlabeni wonke kuze kube manje mhlawumbe ngumthengisi omkhulu kunayo yonke emlandweni, kanye nengoma ethengiswa kakhulu emhlabeni wonke enesihloko esithi White Christmas, amakhophi angaphezu kwama-50,000,000 athengiswe emhlabeni wonke.

UCrosby wayedumile futhi ethandwa kakhulu maphakathi nekhulu lama-20 emhlabeni, kangokuthi ukuhlolwa okwenziwa emuva ngaleso sikhathi kwembula ukuthi uCrosby wayedumile futhi ehlonishwa kakhulu kunoPapa Pius XII ngaleso sikhathi.

Impumelelo eshadi lakhe ihlala ihlaba umxhwele: amakhadi angama-396 ngamanye, kufaka phakathi ama-41. 1 Uma ubala kaningi ukuthi kukhulunywa ngoKhisimusi omhlophe, lokho kungafinyelela lelo nani lifinyelele ku-43, ngaphezulu kokuthi Beatles no-Elvis Presley bahlangene. UCrosby wayenezingoma ezihlukile zamashadi unyaka ngamunye phakathi kuka-1931 no-1954, kanti futhi wayenezingoma ezingama-24 ezihlukene ezazithandwayo ngo-1939 kuphela. 




#Article 196: Sihle Zikalala (133 words)


USihle Zikalala (owazalwa ngo-6 uNcwaba 1973) usopoliti waseNingizimu Afrika. UnguNdunankulu waKwaZulu-Natali kanye neLungu lesiShayamthetho saKwaZulu-Natali. Ungusihlalo wesifundazwe we-African National Congress. Kusukela ngonyaka we-2016 kuya kowezi-2019, ubekade eyiLungu loMkhandlu oPhethe eziMali.

USihle Zikalala wazalwa ngomhlaka 6 uNcwaba 1973 edolobheni laseNdwedwe eNatal. Ufunde INyuvesi yakwaZulu-Natali futhi wathola iziqu kwezokuxhumana, ukuphatha kanye nezohwebo. Kwakuseyunivesithi lapho waqala khona ukusebenza kwezepolitiki.

UZikalala wayeyisishoshovu se-ANC eNdwedwe. Wakhethwa njengekhansela lesifunda ngonyaka we-1996. Waba matasa enhlanganweni yentsha ye-ANC. Usebenze njengoNobhala-Jikelele wenhlangano yentsha kuzwelonke ngaphambi kokuzibandakanya kwezepolitiki yesifundazwe. Ubeyiphini likanobhala wesifundazwe weqembu ngaphambi kokuba ngunobhala. Wakhethwa ukuba ngusihlalo we-ANC esifundazweni ngonyaka wezi-2015 futhi waba yilungu lesishayamthetho ngalo nyaka. Waqokwa emkhandlwini ophethe njengelungu lezezimali. Waphinde wakhethwa njengenhloko ye-ANC ngonyaka we-2018.

Ngemuva kokhetho lwango-2019, uZikalala wakhethwa Ndunankulu omusha. Wakhethwa kulesi sikhundla ngomhlaka 22 uNhlaba 2019, futhi wasithatha ngokusemthethweni lesi sikhundla mhlaka 27 uNhlaba 2019.




#Article 197: Has-a (350 words)


Ngokwe mininingwane ye-design, izinhlelo zezinto-zamakhasimende kanye nomklamo (bheka into ngamakhasimende Uhlelo izakhiwo ), has-a (has_a noma has a) kuyinto yokwakha ubuhlobo lapho enye into (owayevame ukubizwa ngokuthi into elimiswe, noma ingxenye / abamelwe / ilungu into)  kungokwalabo (kuyinto ingxenye noma ilungu ) enye into (ngokuthi uhlobo esiyinhlanganisela), futhi siziphathe ngokuvumelana nemithetho kobunikazi. Ngamagama alula, has-ubuhlobo e into ibizwa ngokuthi ensimini ilungu into. Multiple has-a ubudlelwano kuzohlanganisa ukwakha isigaba sabaphathi sebuniyo. 

Lokhu kumele ziqhathaniswa i luyisivikelo (is_a noma kuyinto) Ubuhlobo esiba yokwehlayo taxonomic ( subtyping ). 

Isinqumo sokuthi ubudlelwane obunengqondo kakhulu bento nokwenziwe ngaphansi kwayo akuhlali kukhanya ngokusobala bunakho-a noma bu-a . Ukudideka ngenxa yezinqumo ezinjalo kudale ukuthi kudalwe la magama wensimbi. Isibonelo esihle se- has- ubuhlobo yizitsha eziku- C ++ STL . 

Ukufingqa ubudlelwano, sinabo 

Kwidatha ene-a-ubudlelwano buvame ukumelwa kumodeli yobudlelwano bezinhlangano. Njengoba ubona ngomdwebo ngakwesokudla i-akhawunti ingaba nezinhlamvu eziningi. Lokhu kukhombisa ukuthi i-akhawunti inobudlelwano no-has-a nomlingiswa. 

Ohlelweni olususelwe entweni lobu budlelwano bungamelelwa ngomdwebo obizwa nge-Unified Modeling Language Class . Lokhu kunobudlelwano futhi kwaziwa njengokuqamba. Njengoba ukwazi ukubona ku-Class Diagram ngakwesokudla imoto ine-a carburetor, noma imoto yakhiwa yi-carburetor. Lapho idayimane linombala omnyama libonisa ukwakheka, ie into eseceleni eliseduzane nedayimane yenziwe noma iqukethe enye into. Ngenkathi idayimane elimhlophe lisho ukuhlangana, okusho ukuthi into eseduzane nedayimane ingaba nayo noma ibe nenye into. 

Enye indlela yokuhlukanisa phakathi kokwakheka nokuhlanganiswa kokumodela umhlaba wangempela, ukucabanga isikhathi sokuphila sento equkethwe. Isibonelo, uma into yemoto iqukethe into ye-Chassis, i-Chassis cishe ngeke ithathelwe indawo ngesikhathi sokuphila kweMoto. Kuzoba nesikhathi sokuphila esifanayo nemoto uqobo; ngakho-ke ubuhlobo bungobunye bokuqamba . Ngakolunye uhlangothi, uma into yeCarl iqukethe iqoqo lezinto zaseTire, lezi zinto zaseTire zingase ziphele futhi zithathelwe indawo kaningana. Noma uma iMoto iba yinto engasebenziseki, amanye amathaya angatholwa futhi anikezwe enye iMoto. Kunoma ikuphi, izinto zaseTire zinokuphila okuhlukile kunento yemoto; ngakho-ke ubudlelwano bungobunye bokuhlanganiswa . 

Uma umuntu enza i-C ++ software Class ukusebenzisa ubudlelwane obuchazwe ngenhla, into yeCar ingequkethe into ephelele yeChassis kwilungu ledatha. Le nto kaChassis izofakwa kumakhi weklasi leMoto (noma ichazwe njengohlobo lwedatha yelungu ledatha nezakhiwo zalo ezinikezwe umakhi. ) Futhi njengoba kungaba yilungu ledatha eliqukethe ngokuphelele lesigaba seMoto, into kaChassis ngeke isaba khona uma into yeklasi leCar izosuswa. 




#Article 198: Ikhambi lokugoma (837 words)


Ikhambi lokugoma ikhambi elinyusa amandla wamasosha omzimba ukuze ezolwa nasifo thizeni. Ikhambi lokugoma luvamise ukwakhiwa ngenxenye yegciwane elidala izifo. Kujwayele ukuthi lengxenye yegciwane kube amagciwane abulewe noma amacezu akhomba uhlobo legciwane. Lawa macezu aqeqesha amasosha omzimba ukuthi akwazi ukubona igciwane ukuze amasosha omzimba alwe nalo alibulale uma sekufika igciwane langempela.

Ukunika umuntu umuthi oqeqesha amasosha omzimba kuthiwa ukugoma. Akukho okuhlula ukugoma ekuvimbeni ukutheleleka ngezifo ezidalwa amagciwane. Umlando utshengisa ukuthi
ukugoma kwaqeda izifo okubalwa kuzo ingxibongo, kwaphinde kwanciphisa amazinga ezifo
okubalwa kuzo i-polio, isimungumungwane, kanye ne-tetanus. Imithi kugoma kwaziwa igwema
izifo okubalwa kuzo umkhuhlane, i-HPV, kanye nenqubulunjwana.

Igama lomuthi womgongo kuthiwa i-vaccine ngesiNgisi okuyigama elaqanjwa ngu-Edward Jenner owalisungula olimini lwesiLathini olusho inqubulunjwana yezinkomo ngesitkhathi eqamba umuthi wokuligoma.

Imithi yoku goma iphephile futhi iyasebenza kahle ukulwa nezifo ezithelelanayo. Kodwa ke, kukhona izindawo lapho ugugoma kuba buthaka khona.

Amandla emithi yomgomo anqunyelwe izinto eziningi njenge:

Uma umuntu ogonyiwe uyasithola isifo agonyelwe sona (lokhu kuthiwa isifo esingena ngenkani) kuvamile ukuthi kwehle ukuthelelanana kwalesi sifo kwabanye abantu abangagonyiwe.

Okulandelayo izinto okumele ziqaphelwe ukuze luzosebenza kahle uhlelo lokugoma abantu:

Ukugoma sekwaqeda izifo ezifana nengxibongo, eyaziwa njengenye yezifo ezazithelelana zibhubhisa abantu emhlabeni. Ezinye izifo kubalwa kuzo i-rubella, i-polio, isimungumungwane,
i-mumps, i-chickenpox, kanye nei-typhoid eseza cishe zaphela ngenxa yokugoma
okwakusabalele.

Uma iningi labantu bangomile. Kuba nzima kakhulu ukuthi isifo sibhebhetheke. Lokhu kwaziwa
ngokuthi ukuphepha komhlambi.

Ukugoma kuvimba ukuqala kokumelana nokusebenza komuthi obulala amagciwane. Umzekelo; izinhlelo zomgomo sezehlise amazinga ukumelana nokusebenza kwemithi efana ne-penicillin ebulala amagciwane anjenge-Streptococcus pneumoniae edala inyumoniya.

Umgomo wesimungumungwana uvimbela ukufa kwabantu abangama 1-million minyaka yonke.

Ukugoma kwabantwana kuphephile. Imithelela emibi ijwayele ukuba mncane. Imithelela ijwayele ukuba imfiva, ubuhlungu endaweni yokujova, kanye nezinhlungu zomsipha. 

Imithelela emibi kakhulu ayijwayelekile.

Imithi yomgomo yakhiwe ngezincezu zamagciwane.

Ziningi izihlobo ezisetshenziswayo.

Kukhona imithi yomgomo eyakhiwe ngamagciwane acishiwe kusetshenziswa amakhemikhali,
ukushisa, noma imisebe endmandla. Imizekelo kungabalwa kuyo imithi yokugoma elwa nezifo ezifana ne-polio, hepatitis A, amarabi, kanye nomkhuhlane.

Kukhona imithi yomgomo enamagciwane aphilayo, ancishisiwe. Le nhlobo yomgomo yenza
umzimba ube namandla anyukile ukulwa nezifo kodwa awuphephile ukusetshenziswa kubantu
abamasosha omzimba abuthaka.

Kukhona indlela yokuthatha into ewubuthi, bucishwe ubuthi bayo ukuze kwakhiwe ngayo umuthi yomgomo obizwa nge-toxoid.

Kukhona umuthi wokugoma owakhiwa ngengxenye yegciwane thizeni ukuze
kuzoqeqesheka amasosha omzimba.

Kukhona amagciwane ambozwe ngento okuthiwa i-polysaccharide edala ukuthi ifihleke
kumasosha omzimba. Abacwaningi bakwazi ukuthatha i-polysaccharide emboze igciwane
ayihlanganise neprotheni thizeni ezokwenza ukuthi amasosha omzimba akwazi ukulibona
igciwane.

Miningi imithi yomgomo emisha eqanjwayo kumanje.
Yize imithi yokugoma eminingi yakhiwa kusetshenziswa amagciwane abulewe kanye
nezingxenye zamanye amagciwane, kukhona imithi yokugoma eyokwenziwa eyakhiwe ngezinto
ezingatholakazi emvelweni.

Imithi yokugoma ingaba isimo sokuba-monovalant noma ibe multivalant. Umuthi wokugoma one
simo sokuba-monovalant wakhelwe ukuthi ulwe nomazisi wegciwane elilodwa noma igciwane
elilodwa. Umuthi wokugoma one simo sokuba-multivalant ukwazi ukubona ilwe namagciwane
amaningi.

Kukhona imithi yokugoma eyakhiwa ngokusebenzisa amagciwane aqhamuka ezilwaneni ukuze
asetshenziswe kumuntu noma olunye uhlobo lwesilwane.

Uma amasosha omzimba athola umuthi wokugoma egazini awubona njengento eqhamuka ngaphandle komzimba, ayibulale bese “ayayikhumbula”. Uma sekufika igciwane langempela
emzimbeni, amasosha omzimba ayakwazi ukukhumbulu bese:

Imithi yokugoma ijwayele ukuhlanganisa nezinto ezisiza ukugoma eziqinisa amasosha omzimba.
Kuyenzeka ukuthi imithi yokugoma ixutshwe nezinto ezenza ukuthi umuthi ugcineke ungaboli
uma uhlaselwa amanye amagciwane kanye nesikhunta.

Kufuneka ukuthi abantwana bathole umgomo ngesikhathi lapho khona imizimba yabo isikwazi
isikwazi ukuba namasosha omzimba “anamandla aphelele”. Lokhu kuhambisana nohlelo
lokugoma oluyinkimbinkimbi.
Miningi imithi yokugoma ehambisana nezigaba zokukhula komuntu mpilo yonke. Umzekelo,
isimungumungwana, i-tetanus, umkhuhlane, kanye nenyumoniya. Kuvamise ukuthi imithi
yokugoma enikwa abantu asebekhulile kakhulu ibhekane nenyumoniya kanye nomkhuhlane.

Ngaphambi kokuthi kube khona imithi yokugoma enamacezu aqhamuka kwingxibongo yezinkomo, abantu babekwazi ukuthelelelana ngamabomu ngegciwane lengxibongo. Kunobufakazi emlandweni obutshengisa ukuthi izwe laseShayina laseliqalile ukugomela ingxibongo eminyakeni engu-1000 edlule.

Eminyakeni yangama-1760s, u- Edward Jenner wathola ukuthi abantu abasengayo kwakungenzeki ukuthi bathole ingxibongo ngoba basebetheleleke ngengxibongo yezinkomo.
Ngonyaka ka 1796, u-Jenner wabuka ukhunta oluqhamuka esandleni somuntu osengayo otheleleke ngengxibongo yezinkomo, waluhlikihla esandleni somfana oneminyaka eyisi-8 okwatholakala ukuthi usegomekile ekutholeni ingxibongo emva kwamaviki ayisi-6. Kwatholala ukuthi akayitholanga ingxobongo.

U-Jenner waqhubeka nalolucwaningo kwathi ngonyaka ka-1798 wabika ukuthi umuthi wakhe wokugoma usebenza ngokuphelile ezinganeni nakwabadala. Isizukulwane salomuthi wokugoma saqhamuka ngeminyaka yama-1800 ngu-Louis Pasteur.

Iminyaka yama-1900 yabona ukuqala kwemithi yokugoma eminingi, okubalwa kuyo imithi elwa ne-diphtheria, isimungumungwana, i-mumps, kanye ne-rubella. Kwa igxathu elikhulu ukutholakala komgomo we-polio ngeminyaka yo-1950 lapho okwaphinde kwanqotshwa khona ingxibongo eminyakeni yo-1960 no-1970. u-Maurice Hilleman waba nomthelela omkhulu ekwakhiweni yalemigomo.

Ukwakhiwa kwamakhambi okugoma amaningi kuze kube manje ime ngokuxhaswa uhulumeni, izikhungo zemfundo ephakeme kanye nabasizi bomphakathi abazimele. Amakhambi okugoma
amaningi awabizanga kakhulu aphinde asiza abezempilo. Ukusetshenziswa kwamakhambi okugoma kunyuke kakhulu eminyakeni eyedlule. Ngaphezu kwalokho, ukugonywa kwezilwane kusiza ukuthi zingatholi izifo nokuthi zingatheleli abantu ngezifo.

Ukufaka idokodo lokuqamba ikhambi lokugoma kungaba ingqinamba ekuqanjweni kwamakambi okugoma amasha ngenxa yokuthi lawa madokodo awavikelekile kahle. Ukwenziwa
kwamadokodo kwenzelwa ukuthi ligcineke liyimfihlo.

Isigungu sezempilo umhlaba wonke i-WHO ithi into evimba ukuthi kwenziwe amakhambi okugoma emazweni azathuthuka imali, izinsiza kusebenza nabasebenzi abawaziyo umsebenzi.

Ukuthuuthukiswa kwezindlela ezintsha zokuthumela izinto, kunyusa ithemba lokwakhuwa kwamakhambi okugoma azothunyelwa ngokuphepha bese eyasetshenziswa.
Izindlela ezincomekayo zokunikwa kwabantu abakhambi okugoma abala imigomo ethathwa
ngomlomo. Ikhambi lokugoma elithathwa ngomlomo labonakala lisebenziseka kalula uma lisetshenziswa abasebenzi abangaqeqeshiwe.
Ikhambi lokugoma elingasebinzisi umjovo lisahlolwa ngezilwane okwamanje. Kwakhiwe istembu esincane esifanisa nebhandishi elinamathelayo esinama-microscopic projections angu-20 000.

Ukwakhiwa kwamakhambi omgomo kunemikhuba ejwayelekile:




#Article 199: Umchazamkhathi (291 words)


Umchazamkhathi yisigaba solwazi esiphathelene nokuqonda umkhathi nemizulane. Kubizwa esiNgisini nge-astronomy. Kuwo wona umChazamkhathi sifunda mayelana nomKhathilibe (universe), umKhathinga (space), umThalakazi (galaxy), umZilafasimbe (milky way), iziNkanyezi, iziShomo (constellations), amaQhumanyezi (meteors), imiHlabana (asteroids), uBhaqanyezi/iziBhaqanyezi (comets), iziDangazelakazi (supernova), nokunye okuningi okutholakele emkhathilibeni wethu.

#Article 200: Ukugezwa kwezandla (267 words)


Ukubhebhetheka kwegciwane lomkhuhlane we-COVID-19 emhlabeni wonke jikelele, sekwenze ukuthi iminotho eminingi ivalwe, kube khona ukugula  nokufa kwabantu abaningi. Sekwenziwe imizamo eminingi ukugwema ukubhebhetheka kwaleli gciwane nokusabalala kwalo.

Abaphathi bezempilo basaqhubeka nokubheka izinsiza sokuhlola nokwelapha abathelelekile baphinde bathole ikhambi nomgomo ozolwa naleli gciwane, nathi sonke singazama ukugwema ukubhebhetheka kwalo. Singaligwema leli gciwane ngokungasebenzisi imali eningi noma ngaphandle kwemali ngokuthisishintshe indlela esenza ngayo izinto ukuze thina nemindeni yethu singatheleleki.

Kulo mbhalo sizobheka ukugezwa kwezandla nezinye izindlela zokuqikelela inhlanzeko, ukuzesinqande ukutheleleka ngamagciwane. Sizophinde sibheke imiphakathi nezingqinamba ebhekana nazo ekulandeleni ezenhlanzeko nokuthi lezi zingqinamba zingaxazululwa kanjani.

Ucwaningo luyaveza ukuthi indlela engamoshi mali ekwazi ukunqanda ukubhebhetheka nokuthelelana ngezifo ezifana nomkhuhlane we covid-19, ukujwayela ukugeza izandla ngensipho namanzi ompompi. Kusho ukuthini ukujwayela ukugeza izandla na? Ongqondongqondo bezifo nezempilo bathi kumele uhlezi ugeza izandla:

Eminye imiphakathi ayinawo amanzi ompompi ahlanzekile. Okwamanje sibonile ukuthi ukusebenzisa amanzi ompompi ahlanzekile kubalulekile ekuvikeleni emagciwaneni angabonakali. Kulengxenye elandelayo sizobheka ukuthi kungeziwa njani uma amanzi ahlanzekile engekho.

Uma amanzi ahlanzekile engekho kungahlanzwa amanzi atholakala emadamini nasemifuleni ukuze kubulawe amagciwane angabonakali.Kafishane nje, ukuhlanzwa kwamanzi kungenziwa ngezindlela ezilandelayo:

Ungakwazi ukuzakhela isicwengamanzi sakwa Biosand esizokhipha udoti, sicwenge amanzi angcolile siphinde sibulale amagciwane. Lesi sicwengamanzi sisungulwe i- Centre for Alternative Water and Sanitation Technologies. Ungaya ku- resources.cawst.org/package/biosand-filter-instruction-manual-en, uthole khona indlela yokusakha.

Uma amanzi esehlanjiwe kumele ageleze/ahambe uma ugeza izandla. Miningi imishini ongayakha esebenzisa izinto ezitholakala kalula. U-Peter Morgan uhlanganise enye ayisebenzisa eZimbabwe, itholakala ku: 

Ukugezisiza izandla zakho njalo ngensipho noma ngomlotha namanzi agelezayo/ahambayo iyona ndlela engamoshi mali egwema ukubhebhetheka kwezifo. Uma isifo esiwubhubhane esifana nomkhuhlane we COVID-19 sincikisela ukuphila kwethu, kubalulekile ukuthi sishintshe indlela esiphila ngayo njengokuthi siqhelelane siphinde futhi sigqoke izembozo zobuso(facial masks).




#Article 201: UKuhlolwa kwesifo (353 words)


Ukuhlolwa kwesifo kusho ukuthola ukuthi yisiphi isifo esihambiselana nezimpawu ezitholakala esigulini. Kuvamise ukubizwa ngokuxilonga  kusetshenziswa ulimi lwezokwelapha olucacile. Ulwazi oludingekayo uma kuxilongwa luvamise ukuthi lutholakale emlandweni kanye nasekuhlolweni komzimba waloyo odinga usizo lokwelashwa. Kujwayelekile ukuthi kusetshenziswe izindlela zokuthola isifo eziningi uma kuhlolwa, kubalwa kuzo ukuhlolwa ngezokwelapha.
 
Kwesinye isikhathi ukuxilongwa ngemuva kokufa nakho kuthathwa njengokuxilonga okuhambelana nezokwelapha. Lokhu kuxilonga kuvamise ukubanezingqinamba, ngoba iningi lezimpawu azicaci kahle. Isibonelo ukubabomvu kwesikhumba, nokungaba uphawu lwezifo ezahlukene ngakho ke okumcaciseli umsebenzi wezempilo ukuthi ngabe inkinga ikuphi.

Izindlela ezijwayelekile ezikhona ezindleleni ezahlukene kwinqubo yokuxilonga zifaka lokhu:

Ukucutshungulwa kwezimpendulo, okutholakele noma eminye imiphumela. Ukuzama ukubonana nabanye abahlinzeki nochwepheshe kulomkhakha. 
 
Kunezindlela eziningi noma amasu angasetshenziswa enqutshweni  yokuxilonga, nesingabala kuwo ukusebenzisa izindlela ezahlukene zokuhlola, noma ukulandela imithetho eqondile yokwezokwelapha. Empeleni inqubo yokuxilonga ingahlanganisa noma isebenzise izindlela eziningi ezahlukene.

Ukutheleleka ngesifo sekhorona i-COVID-19  kungaxilongwa okwesikhashana ngokubheka izimpawu yize isiqiniseko sitholakala ngokwenza i-Reverse transcription polymer chain reaction (rRT-PCR)  lapho kusetshenziswa uketshezi oluthelelekile noma i- CT imaging.

Ucwaningo lokuqhathaniswa kwe-PCR kwi-CT olwenziwe e-Wuhan luqagula ukuthi i-CT ishesha kakhulu kune-PCR yize ingacacisi kahle ngenxa yokuthi uma kuhlolwa kubonakala iningi lezithombe zezakhi zayo zifana nezinye izifo ezihlotshaniswa nenyumoniya. Kusukela ngo Mbasa ka 2020, ikolishi elibizwa nge-American College of Radiology iluleka ukuthi i-CT ingasetshenziswa ukuhlola umkhuhlane we-COVID-19.

nhlangano yezempilo emlabeni wonke i-WHO ishicilele imthetho emningi ye-RNA yokuhlolela igciwane le-COVID-19, eyokuqala ikhishwe ngomhlaka-17 KuMasingana (Januwari). Lokhu kuhlola kusebenzisa uhlelo olubizwa nge-reverse transcription polymerase chain reaction (rRT-PCR).

Ukuhlola kungenziwa ngokusetshenziswa kwamasampula okuphefumula noma egazi. Ngokuvamile imiphumela itholakala emahoreni ambalwa kuya ezinsukwini. Ngokujwayelekile lokhu kuhlola kwenziwa ngendukwana yokuhlola ye-nasopharyngeal (nokuyilapho kufakwa indukwana yokuhlola emakhaleni ukuze ibuye noketshezi) kokunye kungasetshenziswa iswaphi yomphimbo. 

Izindawo zoxilongo eziningi kanye nezinkampani ezithuthukisa ukuhlola kwe- serology (nokungukuhlola okusebenzisa uketshezana olungamafutha oluhlukaniseka egazini ngesikhathi igazi liba ngamahlule), nokuveza izivikela mzimba. Kusukela kumhla ka-6 kuMbasa 2020, akukho kulokhu kuhlola osekuqinisekisiwe ukuthi kusebenza ngokwanele ukuthi kungavunyelwa ukusetshenziswa ngokugcwele. EMelika ukuhlola kwe-serology okusungulwe i-Cellex kuvunyelwe ukusetshenziswa ngamalebhu agunyaziwe kuphela nakhona ezimweni eziphuthumayo. 

Izakhi zezithombe emishinini yokubona ngaphakathi emzimbeni  kanye ne-computed tomography (CT) (uhlobo lwesayensi oluveza  ingaphakathi lomuntu ngokusetshenziswa kwemishini nekhompuyutha) zabantu abanezimpawu kufaka phakathi ukungalingani kokuhlobana kwe-ground glass opacities (nokunguhlobo lwezithombe ze-radiography olunemiphumela engacacile) kanye nokungabikhona kwe-pleural effusions. (ukugcwala kwamanzi emaphashini).
 




#Article 202: Izembozo zobuso ngesikhathi sobhubhane lomkhuhlane we-COVID-19 (297 words)


Ukugqokwa kwezembozo zobuso ngesikhathi sobhubane lomkhuhlane we-COVID-19 sekuthole iziyalo izihlukahlukene kwabezempilo kanye nohulumeni abahlukene. Sekube nenkulumo mpikiswano ngalesi sihloko, lapho khona abasebenzela ezempilo kanye nohulumeni bephikisana ngemigomo yokugqokwa kwezembozo zobuso.

Nazi ezinye zezizathu zokugqokwa kwezembozo zobuso ezibekwe abaholi bezempilo baseShayina kanye nabanye:

Usolwazi wamagciwane uStephen Griffin wasenyuvesi i-University of Leeds uthi ‘Ukugqoka isembozo sobuso kwehlisa amathuba okuthi abantu bazithinte ubuso, okuyiyina ndlela eqavile yokutheleleka uma izandla zingahlanzekile.”

Isembozo sendwangu esimboza umlomo namakhala senziwa ngezindwangu eziwayelekile, esikhathini esiningi senziwa ngendwangu kakotini. Lesi sembozo asifani nezembozo ezisetshenziswa emitholampilo nasezibhedlela, zona azinayo imigomo. Okwamanje luncane ucwaningo neziyalo mayelana nokusebenza kwazo ekuvikeleni izifo ezithelelanayo noma umoya ongcolile.

Isembozo esisetshenziswa emitholampilo nasezibhedlela siyaxega, siyisembozo esisetshenziswa kanye usilahle, sivikela umlomo namakhala ekugcoleni kulowo osigqokile kuleyo ndawo akuyo. Lesi sembozo sakhelwe ukuvikela amaconsi amakhulu, ukucheleleka kwamanzi, neziqholo ezingase zibe namagciwane nezifo uma igqokwe kahle, lokhu kuvimba ukuthi lezi zinto zingaphumi ematheni nasemakhaleni alowo osigqokile zingene kwabanye.  Lesi sembozo asakhelwe ukuvimba amaconsi amancane kakhulu angadluliswa ukukhwehlela nokuthimula. Lezi zembozo azivikelani emagciwaneni ngenxa yokuxega kwazo ebusweni. Lezi zembozo  zenziwe ngendwangu engaphiciwe eyenziwa ngokupheshethwa.

Isembozo sohlobo lwe- N95 isembozo zobuso esivimbela amagciwane siphinde sisize ngokuphefumula esisemgangathweni wokuvimbeka komoya kweN95 e- National Institute for Occupational Safety and Health yaseMelika. Sivimba amaconsi amancane kakhulu okungenani angamaphesenti angu-95. Sifaniswa nomshini osiza ngokuphefumula ovimba amaconsi amancane kakhulu kodwa ungayivimbi imimoya namagesi. Lezi zembozo zakhiwe ngendwangu efanayo nezembozo zasemitholampilo nasezibhedlela. Isembozo esifana nalesi esisetshenziswa i- European Union sibizwa nge- FFP2 respirator.

Izigungu zezempilo ziyala ukuthi abantu bemboze imilomo namakhala ngezindololwane egoqiwe noma ngethishu uma bekhwehlela noma bethimula, bese beyayilahla ngokuphuthuma ithishu.

Kulabo okusolwa ukuthi sebethelelekilekucelwa basebenzise izembozo ezisetshenziswa emitholampilo nasezibhedlela, ngoba ukugqoka isembozo kuvimba amaconsi aphuma emlonyeni uma ukhuluma, ukhwehlela noma uthimula.

Iziyalo zabesigungu sezempilo emhlabeni wonke(WHO).

Isigungu sezempilo emhlabeni wonke(WHO) sicele ukuthi eklweni nomkhuhlane we-COVID-19 umphakathi izembozo uzisebenzise uma kunalemibandela elandelayo:




#Article 203: Ubhubhane (841 words)


Ubhubhane igama elisuselwa esiGrikhini, lichaza ukuqubuka kwesifo esithelelanayo esesihambe amazwe ahlukene nezindawo ezahlukene. Ukubhebhetheka ngokushesha kwesifo ebantwini abaningi abasendaweni eyodwa esikhathini esifishane kubizwa ngobhubhane lwendawana. Bese kuba khona isifo esithelele abantu abayisibalo esaziwayo, lolu akulona ubhubhane. Isifo esithelelanayo esinesibalo abathelelekile abaziwayo esifana nomkhuhlane wokushintsha kwezikhathi zonyaka azibalwa kubhubhane ngoba zivela ngesikhathi esisodwa ezindaweni ezahlukene emhlabeni kunokuthi zibhebhetheke emhlabeni wonke.

Ubhubhane isifo esithelelanayo esiqala ezweni elilodwa sibhebhetheke kwamanye amazwe. Ukuze isifo kuzothiwa siwubhubhane, kufanele kube isifo esibhebhetheke emazweni amaningi futhi kube isifo esithelelanayo/ Umzekelo; isifo somdlavuza sibulala abantu abaningi emhlabeni kodwa akuthiwa ubhubhane ngoba asithelelani.

Isigaba sokuqala senzeka lapho okuqala khona ukutholakala kwabantu abanesifo. Uma kungenziwa isibonelo nge-COVID-19, kungashiwo isikhathi la okwakusagula khona abantu abayidlanzana.

Isigaba sesibili ilapho okubonakala khona isifo emphakathini. Ilapho okubonakala khona ukuthelelana kwabantu kuphinde kulokhu kutheleleka abasha.

Isigaba sesithathu ilapho ukubhebhetheka kwesifo sekuthotshisiwe noma kungasekho muntu othelelekayo.

Ziningi izinto amazwe angazenza uma kuqubuka ubhubhane. Ngo 2005 isigungu sezempilo umhlaba wonke i-World Health Organisation(WHO) yasungula indlela yokumelana nezifo emazweni onke i-International Health Regulations(IHR), lokhu kwakwenzelwa ukuvikela, nokuphathwa kwezifo ezingahle zithutheleke kwamanye amazwe. ngaphezu kwalokho i-WHO yenze uhlelo lwecebo lokumelana nobhubhane oluyimikhuhlane. Lolu hlelo lwashicilelwa ngo-1999 okokuqala lase luphinda lubhekwa futhi ngo-2005 nango-2009. Izinhlelo eziningi ezazibekelwe ukubhekana ne-COVID-19 zadalula kwi-IHR yango-2005 nasekuzilungiseleleni kwe-WHO.

Sekube nezinkulumo ngezindlela okumele zisetshenziwe ezizosiza amazwe akwazi ukuthola iziguli eziningi zisuka nje ngaphambi kokuzibeka zodwa bese ziyalashwa, lezo zindlela (ukuhlola, ukwelapha, ukulandelela)

Yize i-WHO isebenzisa igama elichaza ubhubhane lwendawo uma ichaza isandulela ngculazi. Kusukela ngo-2018, balinganiiselwa kumamiliyoni angu-37.9 abantu abanesandulela ngculazi emhlabeni. kufe abantu abalinganiselwa ku-770 000, bebulawa ingculazi ngo-2018. Okwamanje i- Sub-Saharan Africa iyona ndawo enabantu abaningi abathelelekayo. Ngo-2018 bebelinganiselwa emaphesentini angu-61 abathelelekile kulendawo. 

Amagciwane ohlobo lwekhorona angamagcciwane awumndeni omkhulu wamagciwane abanga ukugula okusuka emkhuhlaneni omncane kuya ezifeni ezinamandla ezifana ne-Middle East Respiratory Syndrome (MERS-CoV) ne-Severe Acute Respiratory Syndrome (SARS-CoV). Uhlobo olusha lwalamagciwane i-(SARS-COV-2) idala i-COVID-19.  Ezinye izinhlobo zalamagciwane zisusuka ezilwaneni zingene ebantwini. Uphenyo olujulile luthole ukuthi i-SARS-COV yangena ebantwini ngamakati, bese kuthi i-MERS-CoV yangena ebantwini ngamakameli. Khukhona ezinye izinhlobo zalamagciwane ezingakangeni ebantwini ezisabhebhetheka ezilwaneni kuphela.. Mhla zingu-11 KuNdasa(Mashi) 2020, isigungu sezempilo umhlaba wonke i-WHO ibike ukuthi i-COVID-19 ubhubhane. Kusukela mhla zingu-23 kuMbasa(Ephreli) 2020, isibala sabantu abathelelwe i-COVID-19 besifika kumamiliyoni angu-2.63 emhlabeni wonke, esabashonile besingu-184,249 bese isibalo sabantu abasindile besimi ku-722,055.

Umalaleveva usabalele ezindaweni ezinesifuthefuthe noma ezishisayo, kubalwa kuzo ingxeye yamazwe aseMelika, i-Asia ne-Afrika. Unyaka nonyaka kunabantu abalinganiselwa ku-350 kuya ku 500 wamamiliyoni abathola umalaleveva. Ukungazweli imishayanguzo sekuthanda ukuba inkinga ekwelapheni umalaleveva esikhathini samanje ngoba lesi sehlo sesithanda ukuba yinto ejwayelekile, ngaphandle kwe-artemisinins  Umalaleveva wake wayisifo esivamile e-Yurophu naseNyakatho neMelika, lapho ongasabonwa khona.[xxiii] Umalaleveva kungenzeka ukuthi waba nomthelela ekuwiseni umbuso wamaRoma. Lesi sifo saduma ngokuba “imfiva yaseRoma” isifo segazi i-Plasmodium falciparum saba inkinga enkulu kwababethumba amazwe nakubantu bendawo ngesikhathi ifika eMelika kanye nokudayiswa kwezigqila.

Umkhuhlane wase-Spain (1918 kuya ku 1920) wathelela abantu abangama miliyoni angu-500 emhlabeni wonke jikelele,[xxvii] lapho kubalwa nabantu baseziqhingini zase-Pacific nasezwenikazi leqhwa i-Arctic, wabulala abantu abalinganiselwa kuma miliyoni angu-20 kuya kwangu-100. Esikhathinii esiningi uma kuqubuka imikhukhlane ivamise ukubulala abantwana nazaguga, bese kuthi laba abaphakathi nendawo basinde. Kodwa umkhuhlane wase-Spainn waubulala kakhulu abantu abasha. Umkhuhlane wase-Spain wabulala abantu abaningi ukudlula impi yomhlaba yokuqala i-World War I yona eyathu ngamaviki angu-25 yabulala abantu abadlula abantu abalulawa ingculazi eminyakeni engu-25. Ukuhamba ngamaqembu amakhulu kwamasosha kwadala kulempi kwadala ukuthi ukutheleleka kubhebheheke ngokushesha, ukutheleleka kalula kwamasosha kwadalwa ingcindezi yomqondo, ukungadli kahle nokudutshulwa ngamabhomu. Ukuthuthukiswa kwezokuthutha kwadala ukuthi kube lula ukuthi amasosha nabanye bebhebhethekise lesi sifo.

Indaba egcwele: Antibiotic resistance

Amagciwane angabulaleki uma ehlaselwa ngesibulala magciwane abizwa ngokuthi “amagciwane anamandlakakhulu”. Lawa magciwane angadala ukuthi kulookhu kubuya izifo esezithotshisiwe. Isibonelo, lapho khona isifo sofuba singayizweli imishayanguzo ejwayele ukusetshenziswa kudala inkinga enkulu kubalaphi. Isibalo sabantu abathola lesi sifo sofuba esibizwa nge- multidrug-resistant tuberculosis (MDR-TB) sibalwa kuhhafu wemiliyoni emhlabeni wonke unyaka nonyaka. Amazwe anezibalo eziphezulu zaloluhlobo lofuba iShayina neNdiya. Isigungu sezempilo umhlaba wonke i-WHO ibika ukuthi abantu abatheleleka ngalesi sifo emahlabeni wonke balinganiselwa kumamiliyoni angu-50, amaphesentu angu-79 kulabo bantu anamagciwane ahlula izibulala magciwane ezimbili noma ezintathu kuyaphezulu. Ngonyaka kaa-2005 kubikwe ukuthi abathola i-MDR TB babengu-124 eMelika. Isifo sofuba esingalapheki ngemishayanguzo eminingi i-XDR TB yatholakala ezwenikazi lase-Afrika ngo-2006, kwase kutholakala ukuthi isemazweni angu-49 okubalwa kuwo iMelika. i-WHO ilinganisela ukuthi abantu abatheleleka nge XDR-TB bangu-40 000 ngonyaka.

Eminyakeni engu-20 eyedlule amagciwane ajwayelekile okubalwa kuwo i-Staphylococcus aureus, Serratia marcescens ne-Enterococcus, asenamandla ukudlula izibulala magciwane ezithize ezifana ne-vancomycin nezinye ezifana neaminoglycosides kanye ne-cephalosporins. Amagciwane angabulaleki angumthelela omkhulu wokutheleleka kwabahlengikazi. Ngaphezu kwalokho, ukutheleleka okudalwa i-methicillin-resistant Staphylococcus aureus (MRSA) ebantwini abayimiqemane sekuvamile.

Izimfiva ezi-hemorrhagic izifo eziyingozi ezithelelanayo. Izibonelo kubalwa kuzo i-Ebola virus disease, Lassa fever, Rift Valley fever, Marburg virus disease ne Bolivian hemorrhagic fever. Lezi zifo zinamathuba okuthi zingaba ubhubhane. Into eyenza ukuthi zingabhebhetheku ngokushesha ukuthi zithelelana ngokuthi ube seduze kakhulu nomuntu ezimphethe, futhi lowo muntu uhlala isikhathi esifishane bese eyashona noma agule kakhulu. Lesi sikhathi esifishane sisiza abanhlengi ukuthi basheshe bamuvalele yedwa ogulayo bese engakwazi ukuthelela abanye.

Indaba ephelele: 2015–16 Zika virus epidemic, Zika virus, and Zika fever

Ukuqubuke kwegciwane iZika kwaqala ngo-2015 laba mandla kakhulu ekuqaleni kuka-2016, lapho okwase kunesibaloo esidlulile ku-1.5 wama miliyoni amazweni adlulile kwayishumi nambili emazweeni aseMelika. Inhlangano yezempilo umhlaba wonke(WHO) yakhipha isexwayiso esithi iZika kugenzeka ibhebhetheke umhlaba wonke uma ingakhalinywa.




#Article 204: Umthelela wegciwane le-COVID-19 esimeni semvelo (634 words)


Ukuphazamiseka komhlaba wonke okudalwe ubhubhane lwe-COVID-19 sekube nemithelela eminingi emvelweni nasesimeni sezulu. Ukwehla kokuzulazula kwabantu sekudale ukuthi ezinye izindawo zibone ukwehla kokungcola komoya. Ukuvalwa kezwe kanye nezinye izinyathelo ezithathiwe eShayina kubonise ukwehla komoya odala ukugcola. Omunye usosayensi wezinhlelo zomhlaba ulinganise ukuthi lokhu kungenzeka ukuthi kusindise kungenani izimpilo zabantu abangama-77 000 ezinyangeni ezimbili . Ukuqubuka kwalesi sifo kuphinde kwaphazamisa izinhlelo zokubuyisana ngezemvelo, okudale nokuhlehliswa kwenkomfa yezemvelo ebizwa nge-2020 United Nations Climate Change Conference. Ukuwa kwezomnotho okudalwe ukuqubuka kwalesi sifo emhlabeni wonke kulinganiselwe ukuthi kuzokwehlisa utshalozimali emkhalheni wezentuthuko ze-green energy.

Kuze kufike enyakeni ka-2020 ukunyuka kwamazinga omoya odala ukushisha emhlabeni oqhamuka ezimbonini ezinkulu kudale ukunyuka kwesimo sokushisa emhlabeni. Lokhu kudale nokuthi kuncibilike amaqhwa asezindaweni ezihlezi zinamaqwa bese kunyuka amanzi olwandle. Izenzo zabantu zidale ukuthi ezemvelo zivithike ngezindlela eziningi.

Ngaphambi kokuthi kuqale ubhubhane  lwe-COVID-19 bekune migomo ebekelwe ukulwa nobhubhane okubalwa kuyo ukuzivalela kwabantu nokuqhelelana nomphakathi. Abacwaningi abebesebenza ngokuhlukana ngaphambi kokuvuka kobhubhane lwe-COVID-19, bagcizelelile ukuthi  kufanele kwehle ukusebenza kwezimakethe ukuze kwehle ukushisa komhlaba, nokungcola komoya nolwandle, okuzodala ukusimama kwezemvelo.

Izindawo eziningi zehlelwe amazinga omoya ongcolile ngenxa yomthelela wokuqubuka kwe-COVID-19 embonini yezokuthutha. Ukwehla komoya ongcolile kungehlisa ukushintsha kwesimo sezulu kanye negcuphe yokuthola i-COVID-19 kodwa akukabonakali ukuthi ikuphi ukungcola komoya okunomthelelaekushintsheni kwesimo sezulu ne-COVID-19. Indawo yezocwaningo ebizwa nge-Centre for Research on Energy and Clean Air ibike ukuthi izindlela zokuvimba ukubhebhetheka kwegciwane le-COVID-19 njengokuzivalela endlini nokuvalwa kokuhamba kwabantu kube nomphumela wokwehla ngamaphesenti angu-25 omoya odala ukushisa emhlabeni eShayina  Ngenyanga yokuqala yokuvalwa kwezwe, iShayina yakhipha umoya ongcolile owehle ngezigidi zezigidi ezingu-200 (200 million) uma kuqhathaniswa nesikhathi esifanayo sonyaka ka-2019, lokhu kudalwe ukwehla kwezinga lezindiza, ukuhlanzwa kukawoyela nokusetshenziswa kwamalahle. USarah Ladislaw ophuma e-Center for Strategic  International Studies uthe ukwehla kwalamazinga ngenxa yokuvalwa kwezimakethe akumele kubonakale njengento enhle ngoba iShayina izimisele ukubuyela endleleni ebiyenza ngayo okuzokwenza isimosezemvelo sibe sibi kunakuqala.  I-European Space Agency ibone ukwehla kwamazinga kwentuthu yezimoto nasezimbonini ezikhiqizayo endaweni yase-Po Valley enyakatho ne-Italy kusukela kumhla ka-1 kuMasingana(Januwari) kuya kumhla ka-11 kuNdasa(Mashi) 2020. Lokhu kwehla kwenzeke ngesikhathi sokuvalwa kwezwe.

i-NASA  ne-ESA  babone ukuthi amazinga omoya ongcolile ehle kakhulu ngesikhathi ubhubhane lwe-COVID-19 lusaqala eShayina. Ukuvalwa kwezimakethe kwehlise amazinga okungcola ngamaphesenti angu-25  ikakhuluka0zi emadoolobhaneni afana ne-Wuhan. i-NASA isebenzisa isipopolo sokuhlola umkhathi i-ozone monitoring instrument (OMI) ukubheka ukuthi umkhathi nokungcola kuwona. Lesi sipopolo sisize ukuthi i-NASA ikwazi ukuthola lemibiko engena emva kokuvalwa kwamazwe.

Ukuthengwa kwezinhlanzi namanani azo kwehlile ngenxa yalolu bhubhane, nemikhumbi yokudoba eminingi ihleli ayisebenzi. U-Rainer Froese uthe izinhlanzi zizokwanda olwandle ngenxa yokuthi azisadotshwa, wabikezela ukuthi kuzonyuka amabanga ezinhlanzi ezifana ne- herring olwandle lwase Yurophu ziphindeke kabili ngesibalo.  

Izimpawu zokulunga kwezasolwandle zisengama hemuhemu kusukela kuNdasa 2020. 

Ucwaningo nentuthuko

Yize kunokwehla kwamazinga okungcola komoya, isigungu esibizwa nge-International Energy Agency siqwashise ukuthi umonakalo odalwe ukuqubuka kwalesi sifo kungadala ukuthi izinkampani zingazitshali izimali embonini yokonga ugesi ebizwa nge-green energy. Kodwa ke, ukuzivalela kwabantu sekuthuthukise imithetho yokusebenzela ekhaya. Ukusetshenziswa kwezembozo zobuso ezilahlwayo sekube nomthelela omubi kwezemvelo ngokwandisa umthwalo wemfucuza kaplastiki emhlabeni.

I- European Centre for Medium-Range Weather Forecasts (ECMWF) imemezele ukuthi ukwehla kokuhamba ngezindiza emhlabeni wonke jikelele ngenxa yalolu bhubhane kungenza ukuthi ababhula isimosezulu babikezele kangcono. Lokhu kudalwa ukuthi ukuhamba kwezindiza ezithwala abantu kwehlihle kanti ikhona okusebebenzisa i-Aircraft Meteorological Data Relay (AMDAR) kakhulu, okuyiyona enomthelelwa ekubhulweni kwesimo sezulu. i- ECMWF yaqagela ukuthi indawo ehanjwa i- AMDAR izokwehla ngamaphesenti adlule kwangu-65 ngenxa yokwehla kwesibalo sezindiza.

Inkomfa ebizwa nge-2020 United Nations Climate Change Conference ihlehliselwe u-2021 emva kokuthi indawo ebizobanjelwa kuyona iphendulwe isibhedlela salolubhubhane. Le nkomfa ibibalulekile ngoba bekulindeleke ukuthi amazwe azophonsa azokwenza esivumelwaneni sase-Paris. Lolu bhubhane luvimba nokuthi amazwe akwazi ukucobelelana ngolwazi ngokubhekana nalolu bhubhane.  Iphepha  bhuku i-Time ikuveze ukuthi isifiso sokuqala phansi umnotho womhlaba wonke kungenzeka sinyuse umoya odala ukushisa emhlabeni. Kodwa ke umphathi we- International Energy Agency uthe ukwehla kwamanani kawoyela ngesikhathi sokuwa kwezimakethe kungaba isikhathi esihle sokwehlisa izikweletu zikawoyela ongaphansi komhlaba.

Ukuvulwa kwezimboni ezikhipha umoya ofudumeza umhlaba kanye nezokuthutha kulinganiselwe nokuthi kube nomthelela wokunyuka komoya ofudumeza umhlaba kunokuthi kuwehlise emva kokuvalwa kwamazwe ngenxa yobhubhane lwe-COVID-19 .




#Article 205: Charli D'Amelio (1050 words)


Charli Grace D'Amelio (owazalwa ngoMeyi 1, 2004) [2] ubuntu nomdansi wasemelika waseMelika. Uqale ukukhuthalela ukuthumela okuqukethwe kuhlelo lokusebenza olwabelana ngamavidiyo, iTikTok, ekuqaleni konyaka ka-2019, lapho asheshe alanda okulandelayo kwathi ngemuva kwalokho yaba yi-akhawunti elandelwa kakhulu kuhlelo lokusebenza, edlula uLoren Grey. Kusukela ngo-Agasti 2020, unabalandeli abangaphezu kwezigidi ezingama-80 kwiTikTok. Waqanjwa igama lesibili elathola ubuntu beTikTok nguForbes ngo-Agasti 2020. [3]I-D'Amelio iqale ukuthumela ku-TikTok ehlobo lika-2019, ilayisha amavidiyo wokudansa ezingomeni eziqondayo ezisekelweni. UTikTok wakhe wokuqala wayengumavidiyo avumelanisa izindebe nomngane wakhe. Ngokushesha waqongelela okulandelayo emsamo. [4] Ujoyine indlu yokusebenzisana yeTikTok, iHype House, ngoNovemba 2019 eceleni kukadadewabo, uDixie D'Amelio, kodwa wahamba ngoMeyi 2020. [5] [6] [7] [8] [9]

Ngo-2019, owayengumphathi we-Sony Music uBarbara Jones wasayina i-D'Amelio enkampanini yakhe yokuphatha, u-Outshine Talent, [10] kwathi ngoJanuwari 2020, uD'Amelio wasayina ne-ejensi yethalente i-UTA. [11] USinger Bebe Rexha ucele uD'Amelio ukuthi enze kanye naye ngenkathi eqala ukuvula iqembu labazakwabo baseJonas ngoNovemba 2019. [12] NgoFebhuwari 2020, wabonakala kwezentengiselwano iSuper Bowl yeSabra Hummus nabanye osaziwayo. [13] Umenyelwe ukuhambela iSuper Bowl LIV futhi ahlangane noJennifer Lopez ukuze adale inselelo yomdanso weTikTok egubha ukusebenza kweSuper Bowl LIV ngesiqingatha sonyaka. [14]

Ku-2020 NBA All-Star Game, i-D'Amelio yenza umdanso namanye amalungu e-Hype House, kanye noJalaiah Harmon, umsunguli womdanso we- Renegade TikTok. [15] Umenywe njengesivakashi sokuqala kumdlalo wePrada's Milan Fashion Week ngoFebhuwari 2020. [16] [17] NgoMashi 2020, yena nodadewabo bahlanganyela ne-UNICEF emkhankasweni wokulwa nokuxhashazwa abanye. [18] NgoMeyi 2020, yena nodadewabo bamemezela isivumelwano se-podcast neRamble Podcast Network. [19] UD'Amelio ufakwe inkanyezi njengo-Tinker ngoJuni 2020 e-United States ekhishwa ifilimu lezingane elenziwa u-2019 i-StarDog neTurboCat, emaka iqhaza lakhe lokuqala kufilimu efakiwe. [20] [21] Waba ubuso bomkhankaso kaHollister kaJean Lab eceleni kukadadewabo ngoJulayi 2020, futhi wenza nomdanso weTikTok ukukhuthaza lo mkhankaso. [22] [23] Ngayo leyo nyanga, waba yinxusa le-brace brand Invisalign, [24] kuyilapho yena nodadewabo bethula umugqa wobuciko ngokubambisana ne-Morphe Cosmetics ebizwa ngokuthi iMorphe 2. [25] [26] UCharli noDixie baphinde bethula iqoqo lezipikili, elibizwa nge-Coastal Craze, nge-Orosa Beauty ngo-Agasti 2020. [27]

U-Forbes ushicilele umbiko ngo-Agasti 2020 waveza ukuthi i-D'Amelio ithole u- $ 4 million ngonyaka wokugcina kusuka emikhakheni eminingi yokuxhasa nokuthengisa, imenza inkanyezi yesibili ethola imali ephezulu kuTikTok, kulandela u-Addison Rae. [3] Impilo yomuntu
Umndeni wakhe osondelene naye ufaka ubaba wezepolitiki, uMarc D'Amelio, umama wakhe, uHeidi D'Amelio, kanye nodadewabo uDixie D'Amelio. [12] UD'Amelio wathandana nomlingani weTikTok uChase Hudson, lapho baqinisekisa khona ubudlelwano babo ngoJanuwari ka-2020. Ngo-Ephreli wonyaka ofanayo, yena noHudson bamemezela ukuhlukana kwabo. [28]

UD'Amelio ubelokhu ezwakala ngokuhlangenwe nakho kwakhe ngokuxhashazwa kanye nokugwazwa komzimba. [29] Yena nodadewabo benze ividiyo ye-UNICEF mayelana nabezindaba zenhlalo kanye nokuxhashazwa. [29]

Ngo-Ephreli 2020, abakwa-D'Amelio banikela ngama- $ 50 000 esibhedlela esibhedlela sangakubo, eNorwalk Hospital, ukusiza ukusiza ukuvikela izinsiza ezibucayi zabasebenzi basesibhedlela ngalesi sifo esibhubhisa i-COVID-19. [30]





#Article 206: Shah Rukh Khan (332 words)


Shah Rukh Khan (ozalwe ngo-2 Novemba 1965), owaziwa nangokuthi SRK yokuqala, ungumlingisi wase-India, umenzi wefilimu, nobuntu bethelevishini. Abhekiswe kwabezindaba njenge Baadshah of Bollywood (kubhekiswa kwifilimu yakhe ka-Baadshah ka-1999), King of Bollywood no King Khan, usevele emafilimini e-Bollywood angaphezu kuka-80, wazuza kakhulu, kubandakanya nezingu-14 Imiklomelo Yamafilimu. Uhulumeni waseNdiya umnikeze iPadma Shri, kanti uHulumeni waseFrance umnikeze i-Ordre des Arts et des Lettres kanye neLegion of Honor. UKhan unokulandela okuphambili e-Asia kanye ne-Indian diaspora emhlabeni jikelele. Mayelana nobukhulu bezithameli nemali engenayo, uchazwe njengenye yezinkanyezi zefilimu eziphumelela kakhulu emhlabeni.

Khan waqala umsebenzi wakhe ngokubonakala ochungechungeni lwethelevishini ngasekupheleni kweminyaka yama-1980. Wenza i-debut yakhe ye-Bollywood ngonyaka we-1992 enoDeewana. Ekuqalekeni komsebenzi wakhe, uKhan wayeqashelwa ukuveza izindima eziyimfihlo kumafilimu iBaazigar (1993), Darr (1993), ne-Anjaam (1994). Ngemuva kwalokho waphakama esikhundleni ngemuva kokuqala emcimbini wamafilimu othando, okubalwa kuwo uDilwale Dulhania Le Jayenge (1995), Dil To Pagal Hai (1997), Kuch Kuch Hota Hai (1998), Mohabbatein (2000) noKabhi Khushi Kabhie Gham .. . (2001). UKhan uqhubeke nokuthola udumo olunzulu ngokudalulwa kwakhe kwesidakwa eDevdas (2002), usosayensi weNASA eSwades (2004), umqeqeshi we-hockey kuKhak De! I-India (2007) nowesilisa onesifo i-Asperger ngegama Lami Ngu-Khan (2010). Amafilimu akhe akhulu kakhulu ahlanganisa ama-comedies Chennai Express (2013), Happy New Year (2014), Dilwale (2015), kanye ne-film film Raees (2017). Amafilimu akhe amaningi abonisa izingqikithi zobunikazi besizwe samaNdiya nokuxhumana nemiphakathi yama-diaspora, noma ubulili, ubuhlanga, ukungafani kwezenhlalo nezenkolo nezikhalazo.

Kusukela ngonyaka ka-2015, Khan ungusihlalo ophambili wenkampani ekhiqiza izithombe ezinyakazayo iRed Chillies Entertainment kanye nezinkampani zayo ezingaphansi kwayo, futhi ungumnikazi weqembu lesizwe lekhilikithi i-Indian Premier League uKolkata Knight Rider neqembu leCaribbean Premier League iTrinbago Knight Rider. Ungumethuli wezinhlelo zethelevishini njalo wenza umlingisi wesiteji. Abezindaba bavame ukumbiza ngokuthi yiBrand SRK ngenxa yamasu akhe amaningi wokuxhasa nokusebenza kwebhizinisi. Imizamo kaKhan yokuhlinzeka ngemizwa inikeze usizo lwezempilo nokusiza enhlekeleleni, futhi wahlonishwa ngemiklomelo ye-Pyramide con Marni ka-UNESCO ngonyaka ka-2011 ngokweseka kwakhe imfundo yezingane kanye ne-Crystal Award ye-World Economic Foramu ngonyaka ka-2018 ngobuholi bakhe ekuxhaseni amalungelo abesifazane nawezingane eNdiya. Uhlala njalo afaka kuhlu lwabantu abanethonya kakhulu emasikweni amaNdiya, kwathi ngonyaka ka-2008, iNewsweek yamqamba ukuthi ngomunye wabantu babo abangamashumi amahlanu anamandla emhlabeni.




#Article 207: Salman Khan (529 words)


Abdul Rashid Salim Salman Khan (27 Disemba 1965) ungumlingisi wamafilimu waseNdiya, umakhiqizi, umhlabeleli wesikhashana nobuntu bethelevishini. Emfundweni yefilimu ethathe iminyaka engaphezu kwamashumi amathathu, uKhan uthole imiklomelo eminingi, okubalwa namaNational Film Awards njengomkhiqizi wamafilimu, kanye nama-Filamu Awesibili wokudlala.  Ukhulunywa ngaye kwabezindaba njengomunye wabalingisi abaphumelela kakhulu kwezentengiselwano emhlabeni jikelele nakuma-cinema waseNdiya.  UForbes wamfaka ohlwini lwabo lwango-2015 lwabaHoli Abadumile abangama-100 emhlabeni; UKhan uboshwe no-Amitabh Bachchan ka-No. 71 kulolo hlu, bobabili abahola ngama- $ 33,5 wezigidi.  Ngokusho kohlu lweForbes 2018 lwabakwa-Top-Paid 100 Osaziwayo Abangena Emhlabeni emhlabeni, uKhan ubeyisikhundla esiphakeme kakhulu samaNdiya enezikhundla ezingama-82 futhi ethola u- $ 37.7 wezigidi.  Waziwa nangokuthi ngumsunguli we-show engokoqobo, iBigg Boss kusukela ngo-2010.   Indodana endala yomlobi wesikrini uSalim Khan, uKhan waqala umsebenzi wakhe wobamba iqhaza ekusetshenzisweni kweBiwi Ho To Aisi (1988), kwalandelwa yindima ehola kuMaine Pyar Kiya (1989). UKhan uqhubeke nge-Bollywood ngeminyaka yama-1990s nendima emikhiqizweni eminingana, kufaka nomdlalo wothando uHum Aapke Hain Koun ..! (1994), umgqugquzeli wesenzo uKaran Arjun (1995), usomahlaya uBiwi No.1 (1999), nomdlalo womdlalo womndeni uHum Saath-Saath Hain (1999). Ngemuva kwesikhashana esifushane sokwehla kweminyaka yama-2000s, uKhan wazuza ukwenama okukhulu ngeminyaka yama-2010 ngokudlala indima ephambili kumafilimu ezenzo aphumelelayo afana noDabangg (2010), Ready (2011), Ek Tha Tiger (2012), Kick (2014), Sultan (2016) noTiger Zinda Hai (2017). Ngaphezu komsebenzi wakhe wokulingisa, uKhan ungumethuli wethelevishini futhi ugqugquzela izimbangela zokulekelela abantu ngomusa wakhe, iBe Human Foundation. Impilo kaKhan engekho esikrinini ibangelwa izingxabano nezinkinga zomthetho. Ngo-2015 watholakala enecala lokubulala ngokungenhloso ngecala lokushayela budedengu lapho agijimisa khona abantu abahlanu nemoto yakhe, kwashona oyedwa, kepha icala lakhe labekwa eceleni. Ngo-5 Ephreli 2018, uKhan ulahlwe yicala lokuzama ukubulala onobugebenga futhi wagwetshwa iminyaka emihlanu ebhadla ejele. Njengamanje ungaphandle ngebheyili ngenkathi kusabhalwa icala.

UKhan uyindodana endala yombhali wesikrini uSalim Khan nonkosikazi wakhe wokuqala uSushila Charak, kamuva owagama igama elithi Salma Khan. Uzalelwe umama ongumHindu nobaba abangamaSulumane, uKhan wakhuliswa kuzo zombili izinkolo. Okhokho bakhe kwakungu-Alakozai Pastuns wase-Afghanistan owathuthela e-Indore, eMadhya Pradesh maphakathi kweminyaka yo-1800s; Kodwa-ke, uJasim Khan embhalweni wakhe womlingisi uthi amadlozi akhe ayengowesizwe sakwa-Akuzai esigodini saseJusufzai Pashtuns avela eMalakand esigodini saseSwat eNyakatho Ntshonalanga Frontier Province eBritish India (manje eseKhyber Pakhtunkhwa, ePakistan). Umkhulu wakhe u-Abdul Rashid Khan wayenguSekela Mhloli Jikelele Wezwe lase-Indore owanikezwa umklomelo kaDiler Jung wezikhathi zaseHolkar. Umama kaKhanyi ungumenzi wasekhaya. Ubaba wakhe uBaldev Singh Charak, oyi-Dogra Rajput, uqhamuka eJammu-Kashmir futhi onina uqhamuka eMaharashtra. Unabafowethu ababili, u-Arbaaz Khan noSohail Khan; kanye nodadewethu ababili, u-Alvira Khan Agnihotri, oshade nomlingisi / umqondisi u-Atul Agnihotri, nodade ongumnikazi u-Arpita. USalman waqeda isikole sakhe eSt Stanislaus High School eBandra, eMumbai, njengoba kwenza abafowabo abancane u-Arbaaz noSohail. Phambilini wafunda eThe Scindia School, eGwalior iminyaka embalwa ehamba nomfowabo omncane u-Arbaaz. Ufunde eSt Xavier's College eMumbai kodwa wehla.

UKhan wenza umdlalo wakhe wokuqala ngefilimu yango-1988 iBiwi Ho To Aisi, eyambona edlala indima yokuxhasa. Uqhubekele phambili wadlala indima phambili emidlalweni yedrama yomndeni kaSooraj R. Barjatya kaMaine Pyar Kiya (1989), oba ngomunye wamafilimu ama-India akhula ngesikhatheso ngaleso sikhathi. Kwamenza waqokwa okokuqala ngqa kwi-Best Actor at Filmfare kanye nokuqokwa kweBest Male Debut emcimbini ofanayo; eyokugcina yanikezwa uBarjatya. UMaine Pyar Kiya wabizwa ngesiNgisi njengo-When Love Calls, ngeSpanish njengoTe Amo, nangesiTelugu njengoPrema Paavuraalu.

I-1990 yabona ukukhishwa kwefilimu eyodwa kukaKhan; EBaaghi: Impikiswano Yothando, impumelelo yehhovisi lamabhokisi, yalandelwa amafilimu amathathu aphumelela kahle ngo-1991, uPatthar Ke Phool, Sanam Bewafa, noKurbaan. Ngawo lowo nyaka, uKhan uqhubekile nokuhlangana noSanjay Dutt noMadhuri Dixit kwidrama yothando uSajan




#Article 208: Picsou (247 words)


UBalthazar Picsou McDuck [baltazaʁ piksu] n 1 (Picsou [skɹuːdʒ məkˈdʌk] n 2 kwinguqulo yoqobo) ungumlingiswa oqanjiwe ovela ezweni lamadada asezitudiyo zeDisney ezakhiwe ngo-1947 ngumlobi-wekhathuni uCarl Barksn 3. Umalume kamama UDonald Duck, yingakho igama lakhe lesidlaliso elithi “Uncle Picsou” n 4 (“Uncle Scrooge” ngesiNgisi), leli “dada elicebe kunawo wonke emhlabeni” lidume ngokuba ne-avarice nohlangothi lwayo lokuzijabulisa.

uPicsou, liphefumulelwe ngumlingiswa kaCharles Dickens u-Ebenezer Scrooge ku-A Christmas Carol. UMc (isifinyezo seMac) enamathiselwe egameni lomndeni wakhe ukhumbula imvelaphi yakhe yaseScotland.

abaculi bebefuna ukuhlonipha le khathuni ngemisebenzi efana naleyo yomculi u-Alessio Cacciatore ()

EFrance, kungaphansi kwegama likaMalume Harpagon1, eliphefumulelwe ngumlingiswa ophakathi we-L'Avare nguMolière ngenxa ye-avarice yakhe, lapho avele khona okokuqala kuDonald et le Secret du donjon2 ngo-1949.

Ngama-1950s, wabizwa ngo-Uncle Edgar1 emigqeni eminingi yamahlaya3 noma uMalume uJérémie McDuck1 eBelgium4 ngaphambi kokugcina amukele uBalthazar Scrooge McDuck endabeni evela kuMickey's Diary eyashicilelwa ngoDisemba 21, 1952, uDonald et la Lettre au Père Noël5 (Incwadi eya ku Santa).

Leli gama belizokhethwa nguRaymond Calame, umhleli oyinhloko weJenali de Mickey ngaleso sikhathi6. Igama lokuqala lika-Omer noma kunjalo lizokhonjwa kuye endabeni eyashicilelwa ngo-1956 ku-Journal of Mickey, uMalume Scrooge uhlala ezuza i-7 (The Tuckered Tiger).

ELa Montre de famille8, sifunda ukuthi kwathi lapho efika eMelika lapho uScrooge, owayebizwa ngaleso sikhathi ngokuthi uBalthazar McPicsou, anquma ukususa inhlayiyana Mac egameni lakhe. Uhlobo lwesiFulentshi lwesihlahla somndeni nguDon Rosa uqinisekisa ukuthi uScrooge nodadewabo ababili, uMatilda noHortense, bangabokuqala emndenini ukuthi “benze abeMelika” isibongo sabo9. KuLa Jeunesse de Picsou, uDon Rosa unikeza uPicsou isidlaliso sikaBuck McDuck, esihunyushwe ngezinguqulo zesiFulentshi nguBuck Picsou, phakathi neminyaka yakhe yokuqala eMelika.




#Article 209: Jacob Radebe (114 words)


UJacob Mpharanyana Radebe (16 Ephreli 1948 - 21 Agasti 1979) wayengumculi waseNingizimu Afrika ongumculi nombhali wezingoma. Umculo wakhe uvame ukuhlukaniswa nge-jazz, i-fusion, iDisco, iSoul kanye ne-mbaqanga. Izingoma zikaRadebe zazibhalwe ngesiSuthu ikakhulukazi kodwa wayevamise ukucula ngesiNgisi.

URadebe uzalelwe eKatlehong e-East Rand kanti nentshisekelo yakhe emculweni yaqala esemncane. Wayethathwa njengomunye wamazwi anamandla kakhulu emphefumulweni waselokishini. KwiSprings wayedlala neThe Peddlars kanti eKatlehong wayengumculi ohamba phambili weThe Weavelets. Elinye lamalungu aleli qembu bekunguLloyd Lelosa, ogcine ngokudlala ikhibhodi ku Stimela. Eminyakeni yama-60 kwaze kwaba sekushoneni kwakhe uRadebe wasebenza nenqwaba yabaculi abadumile baseNingizimu Afrika okubalwa kubo uRay Phiri noWest Nkosi abenza nabo iqembu iThe Cannibals.

Wayaziwa ngokukhwehlela ngesikhathi ecula. Wayenokukhwehlela okungamahlalakhona, abakhiqizi ababezokuhlela phambilini, kodwa kamuva kwenziwa uhlobo lwentengiso yomculo.




#Article 210: I - Africa kanye neGlobal African Diaspora Summit (194 words)


I -  Africa kanye neGlobal African Diaspora Summit yiNgqungquthela Yamazwe Ngamazwe yamaKolishi ehlelwe yi UNDP South Africa ngokubambisana ne Ngokomlando amakolishi namayunivesithi (HBCU), uhulumeni nemikhakha ezimele. Inhloso yengqungquthela ukuqinisa ubambiswano lwamazwe omhlaba phakathi kwe-HBCU, izikhungo zemfundo ephakeme e-Afrika kanye ne-African Diaspora ukuthuthukisa ikhwalithi yemfundo yabo bonke abantu abavela e-Afrika. Izikhulumi ezihlonishwayo zifaka phakathi ungqongqoshe ehhovisi likaMengameli waseNingizimu Afrika Jackson Mthembu nowayengumongameli waseMalawi Joyce Banda.

Umhlangano wokuqala wabanjwa ngonyaka wezi-2019 ngaphansi kwengqikimba ethi ukuqhubekisela phambili imfundo esezingeni labo bonke abantu bomdabu wase-Afrika ngezinhloso ezithile ukugqamisa okukhona nokwakha ubudlelwano obusha bezikhungo obuthuthukisa ukufinyelela emfundweni esezingeni labantu bezizukulwane zase-Afrika; Ukuhlonza nokuthuthukisa umgwaqo wendlela izenzo ezingasiza ukufaka isandla ekusetshenzisweni kwe- Sustainable Development Goals (SDGs) ngokugxila ikakhulukazi ekuthuthukiseni imiphumela yezemfundo ukuze kuzuzwe i-SDG4 kanye nokusungula nokugcina ukubambisana okuqhubekayo kokusebenza kwamazwe angamalungu eZizwe Ezihlangene, izikhungo zemfundo, i-UNDP I-Afrika, ama-NGO / ama-CSO kanye nezinhlangano ezihlangene

Ingqungquthela ka-2020 yale ngqungquthela yabanjwa cishe futhi yabona inani lababambe iqhaza liphindwe kabili lisuka cishe kuma-400 ngonyaka owedlule laya ku-800. Ingqikimba ethi izindlela zezimali ezintsha ibhekane nezinkinga ezifana nokuqoqwa kwemithombo yasekhaya; izinsizakalo zezezimali ezibandakanya ukulingana kwangasese namabhondi ama-SDG; ezezimali ezihlanganisiwe; ukuqongelela imali kubalingisi abangajwayelekile; imikhiqizo yezimali edijithali; kanye nezimali ezithunyelwa ezosiza ukubuyiselwa kwemali ngemuva kwe-COVID 19.




#Article 211: Ifilimu (713 words)


Amafilimu, noma amamovie, olunye uhlobo lwezindlela zokuxhumana ezisebenzisa okubonwayo ukuxoxa izindaba noma ukufundisa abantu okuthize. Kubantu abaningi, ukubuka amafilimu kuyindlela yokuqeda isizungu, noma yokuzijabulisa. Kwabanye, ifilimu ebajabulisayo ile ebenza bahleke, kepha kwabanye ile ebenza bakhale noma bathuke.

Amafilimu amaningi enzelwa ukuze ezeboniswa kumabhayisikhobhu. Ngemuva kokuba aboniswe kumabhayisikobhu isikhathi esingaba amaviki amubalwa noma izinyanga, kungenzeka amakethelwe kweminye imikhakha. Abe eseboniswa kumabonakude, aphinde adayiswe noma aqashiswe kumaDVD disk noma kumavideocassette tape, ukuze abantu bezowabuka lamafilimu emakhaya. Ungakwazi futhi ukuwadawuniloda noma uzibukele wona Kwi-inthanethi. Amafilimu amadala ayaye adlalwe eziteshini zokusakaza zakumabonakude.

Ikhamera yamafilimu ithatha izithombe ngokukhulu ukushesha. Ngokujwayelekile, ithatha izithombe (amafremu) ezingama-24 noma 25 ngesekhondi elilodwa. Uma imovie projector, noma ikhompyutha, noma umabonakude udlala lezizithombe ngalesosivinini, kubukeka sengathi izinto ezitshengiswa kulezizithombe ziyanyakaza. Umsindo uqoshwa ngalesosikhathi noma ufakwa ngesinye isikhathi. Umsindo kwifilimu kuyaye kube umsindo wabantu abakhulumayo (okubizwa ngengxoxompikiswano),  umculo (okubizwa nge soundtrack), imisindo ekhandiwe, imisindo yezinto ezenzeka kuleyofilimu (njengokuvaleka kweminyango noma ukudubula kwezibhamu). Amakhamera asemandulo ayesebenzisa okwakubizwa ngephotographic film. Yize noma ingasekho iphotographic film, umphumela wokugcina usabizwa ngokuthi ifilimu.

Umbhali ubhala isikripthi, okuyindaba yefilimu ehambisana nengxoxompikiswano nezinto abalingisi abazozisho baphinde bazenze. Uproducer uqasha abantu abazosebenza kuleyofilimu aphinde athole yonke imali ezodingeka ukukhokhela abalingisi nezinsizakusebenza. Ngokujwayelekile, amaproducer imali ayithola ngokuyiboleka ebhange noma ngokuthola abatshalizimali ukuba batshale ekuqopheni ifilimu. Amanye amaproducer asebenzela isitudyo; amanye amaproducer a-independent (awasebenzeli isitudyo).

Abalingisi namadirector bafunda izikripthi ukuthola abazokusho nabazokwenza. Abalingisi bawabamba ngekhanda amagama okumele bawasho kwifilimu baphinde bafunde iminyakazo nezinto isikripthi esibatshela ukuba bakwenze. Udirector ube esetshela abalingisi indlela okumele balingise ngayo bese umthwebulizithombe athathe izithombe ezinyakazayo ngekhamera yamafilimu.

Uma ukuqopha sekuqediwe, ueditor uhlanganisa zonke izithombe ezinyakazayo ndawonye ngendlela exoxa indaba yonke ngesikhathi esithize. Ama-audio engineers namasound engineers aqopha umculo bese awuhlanganisa nezithombe ezinyakazayo. Uma ifilimu isiqediwe, izindlu zamafilimu zenza amakhophi aleyofilimu abe maningi bese bawafaka kumafilm reels. Amareels lawo abe esethunyelwa kumabhayisikobhu. Umshini osebenza ngogesi obizwa ngeprojector, ukhanyisa ilambu elixhophayo kuleyofilimu ukuze abantu abahlezi egumbini elimunyama bezoyibuka esikrinini esikhulu.

Igenre igama lesingisi elisho uhlobo lwefilimu noma isitayela sefilimu. Amafilimu kungenzeka kube ngaqanjiwe, noma atshengisa impilo yangempela, noma akuhlanganisa kokubili lokhu. Ayizigidi ngezigidi amafilimu enziwa unyaka nonyaka, kepha ayincosana kulawo angalandeli imithetho ebekiwe, noma izindatshana. Amanye amafilimu ayaye axube izinhlobo ezimbili kuya ngaphezulu.

Amafilimu amaningi alahlekelwa yimali kodwa amanye enza izigidi zama miliyoni, noma ngabe ngama-dollars, ama-euros noma ama-pounds. ENdiya amafilimu ayinxenye enkulu kakhulu yomnotho wezwe. Lomukhakha usubuswe yizimboni ezinkulu ezimubalwa isikhathi eside. Okubalwa kuzo i-MGM/UA, i-WarnerBros., i-Columbia, i-Lucasfilm, i-Paramount noma i-Disney.

Ziningi izimboni ezinkulu ezinikezana usizo oludingekayo ukwenza amafilimu, okunjengama-special effects, ukukhanyisa, ukwakha izakhiwo zokuqopha. Iningi lalaba basebenzi bangaphansi kwezinyunyana ezishoyo ukuba amalunga azo kumele abhadalwe umholo ongakanani. Ziyisibalo esikhulu izimboni ezincanyana nazo ezinikezana usizo, njengezindawo zokuqopha umculo (eziqopha umculo ziwuqophela ama-sound tracks) nama-CGI okuyizithombe ezidwetshwe ngekhompyutha.

Ekugcineni, kunezimboni ezidayisa amafilimu (ziwathumela umhlaba wonke noma izwe lonke), kuphinde kube khona izimboni zokukhangisa ezazisa abantu ngaleyofilimu ziyiphromothe (zizame ukuheha abantu ukuba bezolangazelela ukuyibuka leyofilimu).

Amafilimu anabalingisi abadume kakhulu futhi enziwe ngemali eningi, enzelwe ukuba athandwe ngabantu abaningi, ngethemba lokuthi amamiliyoni wabantu azobhadala ukuwabuka. Lamafilimu enziwa ngemali eshisiwe abizwa ngokuthi ngama-blockbusters.

Ama-Special effects angenza ukuba kubize kakhulu ukwenziwa kwefilimu, ikakhulukazi loluhlobo olusha olwaziwa ngokuthi i-CGI, kodwa abantu abaningi sebeqala ukuwalindela futhi i-blockbuster ne-blockbuster isizama ukwendlula engaphambili. Nangonyaka ka-2008, amanye amafilimu ayesebiza imali engango $200 million ukuwenza.

Amafilimu ayimpumelelo enkulu angayiphinda phinda kaningi leyomali, ingakho izitudyo ziqhubeka nokuwakhiqiza. Ifilimu yalolu hlobo liyaye likhangiswe kakhulu ezindaweni ezinjengo mabonakude, ama-billboards nakwi inthanethi.

Kumafilimu angama-blockbuster, kuvame ukuba nesiphetho esijabulisayo, lapho zonke izinkinga endabeni zixazululwa futhi wonke umuntu (ngaphandle kwesigilamkhuba) uphila ngenjabulo engunaphakade. Amanye amafilimu aba yimpumelelo ngendlela yokuba izitudyo ziqhubeke zikhiqize ezinye izigaba noma izahluko zaleyo filimu.

Ekugcineni kwama-blockbuster, kunama-independent movies, art movies, noma ama-Indie movies. Lanka avame ukwenziwa yizimboni zamafilimu ezincane, noma yidlanzana nje labantu abangenayo nemali etheni. Umzekelo yifilimu ebizwa ngokuthi-The Blair Witch Project, eyabiza inani elingama $60,000 ukuyenza, kodwa eseyenze imali ebalelwa kuma $200 million ngokuthengisa amathikithi nama-DVD. Amafilimu anjengalena awavamile futhi avame ukudunyiswa 'underground' (ngokuxoxelana kwabantu), ukuze abe yintando yabantu noma adume kodwa hhayi njengama-blockbuster.

Ama-Independent movies avame ukuxoxa izindaba ezicubunguliwe noma ezingajwayelekile futhi kuyenzeka zibe neziphetho ezidabukisayo ezingathandwa izitudyo ezinkulu ngoba ziyaye zingabi naso isiqiniseko sokuba umphakathi uzozizwa kanjani ngazo. Kukancane ukuba lamafilimu enze imali eningi, kodwa uma ekwazile ukuphumelela, izitudyo ezinkulu ziyaye zizame ukuxhumana nabantu abayenza ngokushesha ukuze bezongena kwisivumelwano nabo, ngokubathembisa imali eningi ukuba benze enye ifilimu. Imvamisa, leyofilimu entsha, nemali yayo enkulu nabalingisi abakhulu iyaye ingabi impumelelo njengale yokuqala.




#Article 212: IRiphabhuliki wephalamende (178 words)


IRiphabhuliki yephalamende igama lohlobo lukahulumeni. Lendlela yokwenza isetshenziswa emazweni amaningi.

Kwindlela yasephalamende, izishayamthetho inxenye kahulumeni ebeka imithetho. Izishayamthetho ziphinde zinikezele ngamandla kwi-executive (inxenye kahulumeni eyenza isiqiniseko sokuba imithetho iyalandelwa). Lokhu kungukwakheka okulula kweriphabhuliki yephalamende. Umehluko indlela izishayamthetho ezithola ngayo amandla. Izishayamthetho kaziqokwa ngobusayo noma kusukela ekuzalweni njengamakhosi. Abahlali balelozwe ibona abakhetha izishayamthetho ngokuvota. Lokhu kusho ukuthi i-executive ithola amandla wayo kwizishayamthetho, kodwa izishayamthetho zona zithola amandla wazo kubantu.

Abantu baqoka izishayamthetho. Baningi abantu abakwizishayamthetho. Labobantu babe sebehlanganyela baqoke oyedwa ozoba ngumholi wabo. Umholi ujwayele ukuba ilunga lezishayamthetho. Igama la lesisikhundla nguPrime Minister emazweni amaningi. U-Prime Minister ngumholi kahulumeni. Lomuntu nguyena ohola izwe. Ngalendlela, abantu banamandla ngemuva kweriphabhuliki yephalamende. Ibona abakhetha imikhakha ezokwenza uhulumeni asebenze ngendlela efanele.

Lendlela yokwenza ihlukile kwezinye izindlela zasemaphalamende ngoba izishayamthetho ziqokwa ngendlela ehlukile. Kwezinye izindlela zasemaphalamende, amalunga aqokwa ngumholi wezwe, abaholi bomdabu, noma ngokuzalwa. Kwiriphabhuliki yephalamende, ngabantu abaqoka amalunga. Abantu bakwenza lokhu ngokuvota. Kwezinye izikhathi bavotela wonke umuntu osephalamende. Kwezinye izikhathi bavotela abantu bangakubo. Osopolitiki ababavotelile bayahamba beye ephalamende beyobeka imithetho baphinde baqoke umholi wezwe. Lokhu kunikeza abantu amandla okukhetha ukuba ngubani ozongena kuhulumeni.




#Article 213: Adam Habib (408 words)


U-Adam Mahomed Habib (owazalwa ngo-1965) unguprofesa waseNingizimu Afrika wejografi yezepolitiki, umqondisi ozayo weSikole SaseMpumalanga Nezifundo Zase-Afrika, iYunivesithi yaseLondon kusukela ngomhlaka 1 Januwari 2021, nowayenguVice-Chancellor kanye noThishanhloko wase-University of the Witwatersrand (IWits) eGoli, eNingizimu Afrika.  Wathatha ngokusemthethweni isikhundla sokuba yi-Vice-Chancellor ngomhlaka 1 kuNhlangulana 2013 lapho kuphela isikhathi sobandlululo wakhe uLoyiso Nongxa. Uphinde waba yiphini likasekela-shansela wase-University of Johannesburg. 

Ufunda emhlanganisweni weyunivesithi yaseNingizimu Afrika neyaseMelika, uHabib uthweswe iziqu njengososayensi wezepolitiki njengoba ethole iziqu zakhe zeBachelor and Master of Arts e-University of KwaZulu-Natal, iBachelor of Arts (Honours) eNyuvesi yase Witwatersrand, ne-MPhil yakhe I-PhD evela eSikoleni Esithweswe Iziqu seCity University yase New York. Ngaphambi kokuqokwa njengePhini Likasekela-Shansela Wokucwaninga, Ukuqamba Nokuthuthuka eNyuvesi yaseGoli, wasebenza njengoMqondisi Omkhulu woHlelo Lwentando Yeningi Nokubusa loMkhandlu Wokucwaninga Ngezesayensi Yabantu. Ngaphambi kwalokho, wayengumqondisi wokusungula weCentre for Civil Society futhi enguprofesa ocwaningweni eSikoleni Sokuthuthukiswa Kwezemfundo e-University of KwaZulu-Natal.

UHabib usebenze njengomhleli obambisene womabili amaphephabhuku wezesayensi yezenhlalo iTransformation kanye nephephabhuku elisemthethweni lokuqondisa izigwegwe leSouth African Association of Political Science, Politkon. Ubuye futhi ahlale emabhodini okuhlela akwaVoluntas kanye naseNingizimu Afrika Labour Bulletin. Usebenze njengomhloli wangaphandle futhi wahlola iziqu zeMaster nezobudokotela zamanyuvesi amaningi aseNingizimu Afrika okubalwa iTheku-Westville, iKwaZulu-Natali, iWitwatersrand, iKapa kanye neRhodes.

UHabib ushicilele izincwadi eziningi ezihleliwe, izahluko zezincwadi kanye nezindatshana zeminyaka engamashumi amabili edlule ezindaweni ezinengcindezi yentando yeningi nasekuhlanganisweni kwayo eNingizimu Afrika, izinhlangano zomphakathi zanamuhla, ububele, ukunikela kanye nomthelela wazo ekuqedeni ubumpofu nentuthuko, izinguquko ezikhungweni, ukuguquka ubunikazi nokuziphendukela kwabo esikhathini sangaphambi kobandlululo, kanye neqhaza leNingizimu Afrika e-Afrika nakwamanye amazwe. Ungumuntu owaziwayo emphakathini eNingizimu Afrika onemibono evame ukufunwa yimithombo yezindaba yokuphrinta nokusakaza.

NgoDisemba 2012, i-University of the Witwatersrand yamema uHabib ukuthi abe yiphini likaShansela olandelayo waleso sikhungo. 

Ngo-Okthoba 2006 uHabib waboshwa futhi wadingiswa ngesikhathi endiza esikhumulweni sezindiza iJohn F. Kennedy, eNew York City.  UHabib wayefunde eNew York ngenkathi efunda isikole, futhi wayehambele kaningi eNew York esikhathini esedlule. Lolu hambo belungolwalunye nozakwabo be-Human Sciences Research Council yaseNingizimu Afrika. Uhambo lwakhe belubandakanya ukuvakashela iNational Institutes of Health, iZikhungo Zokulawulwa Kwezifo kanye neBhange Lomhlaba.

NgoNovemba 2006 uHabib nomkakhe bathola ukuthi yena nezingane zabo ezimbili, eneminyaka eyisishiyagalombili neneminyaka engu-11, nabo bazovinjelwa ukungena e-USA. 

NgoNovemba 2007, ngokusho kweThe New York Times, iMelika yazisa uHabib ukuthi wayevinjelwe ukungena ngenxa yezinsolo ... zokuzibandakanya nezenzo zobuphekula.  IChristian Science Monitor ibike ukuthi uvinjelwe ngenxa yokuthi: ... exhumene nobuphekula. 

Ngemuva kokukhishwa kwesizathu, i-ACLU yashintsha imizamo yayo yokuthola ubufakazi obusekela izinsolo, uma bukhona, bukhishwa.

Ngo-20 Januwari 2010, ngemuva kokulinda iminyaka engaphezu kwemithathu, uMnyango Wezwe laseMelika uthathe isinqumo, embhalweni osayinwe nguNobhala Wombuso uHillary Clinton, wokuqeda ukuvinjelwa okwenqabela uHabib (kanye noTariq Ramadan waseSwitzerland) ukungena e-United Izwe.




#Article 214: Izinkanyezi (184 words)


Izinkanyezi se yezinkanyezi kuyinto isayensi yemvelo lokho kufunda into yasezulwini futhi izenzakalo. Isebenzisa imathemathiki, iphysics, futhi ikhemistri ukuze ichaze imvelaphi yazo nokuziphendukela kwemvelo. ukuze bachaze imvelaphi kanye kwemvelo. Izinto ye ezithakazelisayo zifaka amaplanethi, izinyanga, inkanyezi, inebula, futhi inkanyezi enomsila. Izimo ezihambisanayo zifaka kwe supernova ukuqhuma, gamma imisebe kuqhume, iquasar, iblazar, ipulsar, imisebe yangemuva yemisebe igagasincane. Ngokuvamile, isayensi yezinkanyezi ifunda konke okuvela ngaphandle umhlaba umkhathi.

Izinkanyezi ingenye isayensi yemvelo endala kakhulu. Impucuko yokuqala emlandweni orekhodiwe yenza ukubonwa kwesibhakabhaka ebusuku. Esikhathini esedlule, izinkanyezi yayihlanganisa nemikhakha eyahlukahlukene iastrometry, ukuhamba kwamazulu, ukubhekisisa izinkanyezi, nokwenziwa kwe amakhalenda. Kulezi zinsuku, ubuchwepheshe izinkanyezi kuvame ukuthi kuthiwa buyafana ne astrophysics.

Ukubhekisia izinkanyezi ihlukaniswe yaba kanye okomcabango amagatsha. Ukubhekisia izinkanyezi igxile ekutholeni idatha kusuka ekubukeni kwe into yasezulwini. Le datha bese ihlaziywa kusetshenziswa imigomo eyisisekelo iphysics. inkolelo izinkanyezi ibheke ekwakhiweni kwamamodeli wekhompiyutha noma wokuhlaziya ukuchaza izinto zezinkanyezi nezimo. Lezi zinkambu ezimbili ziyahambisana. inkolelo izinkanyezi ifuna ukuchaza imiphumela yokuqaphelisisa futhi ukubheka kusetshenziselwa ukuqinisekisa imiphumela yethiyori.

Imfundamakhwela adlala indima ebonakalayo kusayensi izinkanyezi. Ingenye yesayensi embalwa lapho kwenzeka lokhu. Lokhu kuyiqiniso ikakhulukazi ekutholakaleni nasekuqapheleni imicimbi yesikhashana. Imfundamakhwela izinkanyezi zisizile ngokutholwa okuningi okubalulekile, njengokuthola izinkanyezi ezinomsila ezintsha.




#Total Article count: 214
#Total Word count: 103094