#Article 1: Abakan (202 words)


Abakan (, ) om lidn Venälaižes Federacijas, Sibirin suves. Se om Hakasijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Ende gunnoiden lidnuz oli olmas Samohval-mägenno. Sid' kalaidajad nimitihe ülüt Ah Tigei «vauged mägenpa» jurtiden äjüden tagut. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1675 kuti Abakanan lidnuz (). 1780-nziš vozišpäi nimitihe küläd Ust'-Abakanskoje.

Vl 1925 sauvoihe raudted Minusinskhasai i avaidihe Abakan-raudtestancijad. Panihe Hakasijan avtonomijan alust vn 1925 tal'vkus, siš aigaspäi eländpunkt tegihe Hakasijan administrativižeks keskuseks. Eländfartalad sünduiba žilon raudtestancijanno i külän keskes. Vl 1931 kaikile niile anttihe lidnan statusad da udesnimitihe nügüdläižikš.

Abakan seižub ühtennimižen jogen lanktendan sijas Jeniseiha (hura ližajogi), Hakasiž-Minusinskan katl'usen keskuses, 250 m korktusel valdmeren pindan päl. Jenisein son' ümbärdab Samohval-mäged lidnas. Matkad Moskvhasai om 3390 km päivlaskmha orhal. Ezilidnad oma Černogorsk (lodeheze) i Minusinsk (päivnouzmha, Jeniseinjogen vastrandal). Lähembaižed järedad lidnad oma Meždurečensk, Krasnojarsk, Ačinsk, Novokuzneck, Kizil.

Klimat om terav kontinentaline.

Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 165 214 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Ižandusen päsarakod oma jüžmak transportine mašinoidensauvomine, sauvondmaterialiden tegimed, sömtegimišt.

Avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Abakan-lendimport (АБН / ABA) sijadase lidnan röunanno pohjoižhe keskusespäi, tehtas reisid Venäman Sibirin järedoihe lidnoihe, Moskvha, Azijan lähižihe maihe.




#Article 2: Afinad (220 words)


Afinad () om Grekanman pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Attik-agjan pälidn mugažo.

Lidn sen ezilidnoidenke om grekan ižandusen südäin. Grekanman kogosüdäiproduktan pol' tehtas Afiniš, elektrusen nell' videndest kulutase siš.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 15. voz'sadal edel m.e. Lidn oli Amuižen Grekanman znamasižeks keskuseks.

Vl 1834 Afinad tegihe uden Grekanman pälidnaks Nafplionan jäl'ghe. Sil aigal Afiniden ristitišt oli 5 tuh. ristituid.

Afinad sijadasoiš valdkundan keskuses, 20 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Reljef om erazvuitte lidnan röunoiš: tazangišt om ümbärtud mägil. Pirei-ezilidn om meriportaks 12 km suvipäivlaskmha keskusespäi.

Klimat om subtropine kuiv. Paneb sadegid 400 mm vodes (kezal 18 mm koumes kus).

Attik-agj jagase 35 municipalitetha (kaikutte om ičeze pämehenke). Afinad-municipalitet om üks' niišpäi. Se alajagase 7 lidnrajonha, niiden ühthine pind om 39 nellikkilometrad, ristitišt 655 780 eläjad (vl 2011). Giorgos Kaminis om Afinad-municipalitetan pämez' vspäi 2011. Todesižikš Afinad ülitadas Attik-agjan territorijad.

Lidnaglomeracijan ristitišt om 4 mln (Pirei-portanke da toižidenke ezilidnoidenke), se om valdkundan eläjiden koumandez.

Metro, lidnelektrojonused, tramvai, avtobusad da trolleibusad, taksid da libutimed (funikulörad) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1869 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 3 jonod, 65 stancijad, 84,5 km raudted).

Afiniden rahvahidenkeskeine civiline Elefterios Venizelos-lendimport (ATH) seižub 94 metrad ülemba valdmeren tazopindad, sijadase 20 km päivnouzmha lidnan keskusespäi (metrol, 30 km avtotedme). Sišpäi tehtas reisid Evropan da Lähižen Päivnouzmman äjihe maihe.




#Article 3: Afrik (233 words)


Afrik om kontinent, lähižidenke saridenke — Man kuiv pala. Se om Man kahtenz' surtte kontinent Evrazijan jäl'ghe, sijadase kaikiš šurupoliškoiš.

Afrikanistik om tedo Afrikan polhe, afrikanistad tedoidas kontinentad.

Nimitadas Afrikan eläjid da sündnuzid afrikalaižikš, afrikanižel rodul mehid — afroamerikalaižikš, afroevropalaižikš da afroazijalaižikš.

Pind saridenke — 30 221 532 km², kaiken kuivman videndez.

Eläjiden lugu oli läz 1 100 mln vl 2013. Kaik 55 valdkundad, 10 rippujad territorijad da 3 valdkundad rahvahidenkeskeižeta tundištuseta sijadasoiš Afrikas.

Afrik om kaikiš räkemb kontinentišpäi. Se om üks'jäine kontinent, kudamban zonad levinedas pohjoižes subtropižes vöspäi suvhe subtropižhe vöhösai. Afrikan päivnouzmaižed randad lainištab Indine valdmeri, päivlaskmaižed da pohjoižed — Atlantine valdmeri, Neglaine-nem' om röunaks niiden keskes.

Nil, Niger da Kongo oma Afrikan da mail'man znamasižed joged. Kaikiš korktemb čokkoim om Kilimandžaro-vulkan (5892 m) Tanzanijan da Kenijan röunal. Kaikiš alahamb čokkoim sijadase mugažo Päivnouzmaižes Afrikas, Džibutiš, se om solakahan Assal'-järven tazopind (−155 m).

Evropalaižed ličiba Afrikha 15.-16. voz'sadal. Portugalijalaižed anastiba kontinentan päivlaskmašt randad i möškanziba orjid. 1880-nzil vozil kaik Afrikan randišt oli koloniziruidud da jagatud evropižil valdkundoil, päiči Efiopijas i Liberijas. Eläjad Saharan suvemb Afrikan rahvahad oliba otnuded vägel industrialižhe civilizacijha. Tarbhaižiden maižanduzkul'turoiden vend äikerdoičihe Ezmäižen i Toižen mail'man sodoiden keskes. Sil-žo aigal Suviafrikan Tazovaldkund, Egipt i Livijan pala saiba faktišt ripmatomut.

Kontinentan dekolonizacii zavodihe Toižen mail'man sodan jäl'ghe, se lopiše tobjimalaz vodele 1975, Namibii sai ripmatomut vl 1990. Rahvahanikoiden sodad, evropalaižiden lähtend da diktaturad oliba processan palaks äjiš uziš valdkundoiš.




#Article 4: Afroevrazii (103 words)


Afroevrazii (vai Evrafrazii) om järed superkontinent, kudambha mülütadas Evrazii (jagase Evropaks i Azijaks) da Afrik Suecan kanalanke röunaks. Termin om sätud mülüjiden kontinentiden nimitusišpäi.

Man kuivman kaikiš järedamb massiv. Pind om 84 980 532 nellikkilometrad (kontinentaližen šel'fan saridenke), mail'man nell' seičemendest. Ristitišt — läz 6 mlrd eläjid (2006), Man viž kudendest.

Kaik 147 valdkundad om üläkontinental. Aigvöd oma UTC−1..+12. Tetas 4725 kel't.

Geologijan tedomehed lugetas, miše Keskmeri linneb erigoittud Mail'man valdmerespäi 600 tuhad vodes. Mäged Al'piden kartte libuškatas Keskmeren sijas 70 mln vodes, Afrik i Evrop lindäs ühteks kontinentaks.

Üläkontinentan kaikiš amuižemb territorii om geologine Kaapvaal'-platform Suvižes Afrikas, om olmas 2,5..3,6 mlrd vozid.




#Article 5: Alamad (678 words)


Alamad vai Niderland ( [ˈneːdərlɑnt]), vhesai 2020 mugažo Gollandii, täuz' oficialine nimituz — Alaman Kunigahuz (), om valdkund Päivlaskmaižes Evropas, Pohjoižmeren randal,  ühtnii vspäi 1957 (sen üks' alusenpanijoišpäi) i  üks' alusenpanijoišpäi. Oficialine pälidn da kaikiš suremb lidn om Amsterdam, faktine pälidn — Hag (monarhan, ohjastusen da parlamentan rezidencijad sijadasoiš siš).

Alamad oma kaikiš tihedašti elänzoittud Evropan sur' valdkund.

Vn 1581 26. päiväl heinkud Alamad tedištoitihe ripmatomudes Ispanijaspäi. Toižed valdkundad tundištihe ripmatomut Kahesakümnevoččen sodan jäl'ghe (1568−1648). Ižandusen i kul'turan änikoičendan pord mäni kaiken 17. voz'sadan aigan.

Alamad kändihe monarhijaks francižen okkupacijan lopindan jäl'ghe 19. voz'sadan augotišes. Vl 1830 Bel'gii erigoittihe täuzin, vl 1890 Lüksemburg sait ripmatomut. Vspäi 1848 Alamad oma konstitucižeks monarhijaks. Ezmäižen mail'man sodan aigan Alamad oliba neitraližeks valdkundaks. Alamad oliba okkupiruidud Saksanmal Toižen mail'man sodan aigan vozil 1940−1945.

Nell' Konstitucijad () om valdkundan istorijas: voziden 1795, 1798, 1806 i 1815. Jäl'gmäine vn 1815 Konstitucijan sur' udištamine oli vl 1983, se dokument om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Alamad oma mavaldkundröunoiš Saksanmanke päivnouzmas (röunan piduz — 575 km) da Bel'gijanke suvipäivlaskmas (478 km). Ühthine röunoiden piduz — 1053 km. Randanpird om 451 km. Valdkundan pind — 41 543 km², sidä kesken ma — 33 893 km², vezi — 7 650 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Vaalserberg-sija, 322 m valdmeren pindan päl, Kariban meres — Sceneri-mägi (862 m, Sab-sarel). Kaikiš madalamb čokkoim om Züidplas-pol'der, 7 m alemba meren pindad. Valdkundan läz pol't territorijad sijadase alemba meren pindad, völ koumandez om ühten metran penemba meren pindan päl korktusidenke. Znamasižed joged oma Maas da Rein niiden suhištoidenke. Kaikiš suremb järv om ratud Eisselmer-järv, se om kaikiš järedamb Päivlaskmaižes Evropas.

Alamaiden klimat om ven meren. Lämuz vilukul om 0..+2 C°, heinkul — +16..+17 C°. Paneb sadegid 650..750 millimetrad vodes, vihmub läz kaikuččel päiväl. Mec katab territorijan üks'toštkümnendest.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz; toižed varad — turbaz, mouckivi, keitandsol, letked, gravii, väghine mahuz.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Vspäi 2013 valdkundan pämez' om Villem-Aleksandr-kunigaz. Hän delegiruib valdatusid ministrištole. Hot' Konstitucijan mödhe kunigaz voib panda ministrid radsijihe da allekirjutada kaikuččen käskusen, faktižikš parlamentan ühtnijad tehtas necidä. Ohjastuz sättutab znamasižid pätandoid parlamentanke. Ohjastusen ühtnijad oma ministrad (kogotas Ministriden Nevondkundha) da valdkundsekretarid.

Parlament om kaks'kodine, sen nimituz om Alaman Kunigahusen Päštatad (). Üläkodi om Ühtenz' Kodi vai Senat (alam. Eerste Kamer), kogoneb 75 ühtnijaspäi, agjoiden nevondkundad valitas heid nelläks vodeks. Alakodi om Kahtenz' Kodi vai Ezitajiden Kodi (), mülütab 150 deputatad, rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Molembad kodid sätas käskusid.

Ülembaine Käskuzkund om käskusenandajan tobmuden pä.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 15. päiväl keväz'kud. Mark Rütte radab päministran vs 2010 redukun 14. päiväspäi.

Alaman Kunigahuz jagase 12 agjaks (provincijaks, alam. provincie). Agjad alajagasoiš kundoikš (), erased kundad — kundrajonikš (). Mugažo om 3 merentagašt territorijad Kariban meres, niil kundoiden statusad oma (Boneir, Sint Estatius, Sab). Kundad alajagasoiš 647 municipalitetaks. Sen ližaks, koume territorijad ičeohjastusenke sijadasoiš Kariban meren saril (Arub, Kürasao, Sint Marten).

Vl 2012 eläjiden lugu oli 16 847 007 ristitud, vodel 2017 — 17 100 475 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Nene rahvahad elädas Alamaiš (2018, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): alamalaižed — 76,9%, EÜ:n augotižlibundanke — 6,4%, turkad — 2,4%, marokolaižed — 2,3%, indonezijalaižed — 2,1%, saksalaižed — 2,1%, surinamalaižed — 2,0%, pol'šanmalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,8%.

Uskondan mödhe (2017): riman katolikad — 23,6%, protestantad — 14,9%, islamanuskojad — 5,1%, toižed uskojad — 5,7% (sidä kesken induistad, buddistad i judaistad), religijatomad — 50,7%.

Alamaiden sured lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Amsterdam (oficialine pälidn), Rotterdam, Hag (pälidn de-fakto). Lidnalaižiden pala om 92,2% (2020).

Šingotadud postindustrialine ižanduz. Radajiden 1,2% oma ottud maižandushe, 17,2% ratas industrijas, 81,6% — holitišiden sferas (2015). Tegimišton päsarakod oma londuseližen gazan i kivivoin samine, elektrotehnine, kivivoinhimine, avia-, avto- i laivansauvomine, raudan metallurgii, sömtegimišt. Znamasižed sarakod oma rahvahidenkeskeine turizm i ofšorzonad Kariban meren saril.

Vl 2012 Alamaiden päeksport oli kivivoi (20%), elektrotehnik ofisan da kodin täht (läz 12%), likkuimed da niiden palad (läz 10%), himižen tegimišton produkcii (läz 10%); toine da toštmižeksport — zelläd (2%), änikod (2%, sidä kesken mahusenke), kakaovoi, sobad, sagud da maplodud. EÜ:n ühtnijad i Sur' Britanii oma pätorguindpartnorikš.




#Article 6: Albanii (528 words)


Albanii (), täuz' oficialine nimi — Albanijan Tazovaldkund (albanijan kelel: Republika e Shqipërisë [ɾɛpuˈblika ɛ ʃcipəˈɾiːsə]), om valdkund Suvievropas, Balkanan pol'saren päivlaskmas, Adriatižen da Ionižen meriden randpolil. Vspäi 2009 om  ühtnijaks. Valdkund om kandidataks ühtnemha  vspäi 2014. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tiran.

Vn 1912 28. päiväl kül'mkud Albanii tedištoiti ičeze ripmatomudes Osmanan imperijaspäi. Vll 1928−1939 valdkund oli kunigahuseks. Italii okkupirui Albanijad Toižen mail'man sodan aigan vll 1939−1944.

Vozil 1944−1992 valdkundan nimi oli Albanijan Rahvahaline Socialistine Tazovaldkund. Albanii oli rahvahidenkeskeižes izoläcijas Enver Hodži-diktatoran režiman tagut pit'kan aigan.

Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1914. Vn 1998 28. päiväl tal'vkud jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental sen-žo voden 21. päivän redukud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe da tuli väghe, se om olmas äiluguižidenke vajehtusidenke.

Albanii oma mavaldkundröunoiš Mustmäginke lodehes (röunan piduz — 186 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas (112 km sen Kosovonke), Pohjoižmakedonijanke päivnouzmas (181 km) da Grekanmanke suvipäivnouzmas (212 km). Ühthine röunoiden piduz — 691 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištadas Adriatine da Ionine mered. Randanpird om 362 km. Valdkundan pind — 28 748 km².

Mäged da kukhad ottas Albanijan seičeme kümnendest. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Korab-mägi Pohjoižmakedonijan röunal, 2764 m valdmeren pindan päl. Znamasine täuzin albanine jogi om Drin 148 km pitte valdkundan pohjoižes. Järedad Škoderan i Ohridan järved sijadasoiš päivnouzmaižel röunal i mülüdas Albanijha vaiše paloin.

Klimat om Keskmeren randpolel, kontinentaline man päivnouzmpolel.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, boksitad, hrom, nikel'), gidroenergii; toižed varad — mec, sol, väghine mahuz.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks. Parlament paneb radsijha mugažo kaikid ministrid.

Parlament om üks'kodine Albanijan Suim ( vai Rahvahaline Suim () 140 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid nelläks vodeks.

Edi Rama radab päministran vs 2013 sügüz'kun 15. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 25. päiväl kezakud. Vn 2017 24. päiväl heinkud parlamentan ühtnijad valičihe nügüdläšt prezidentad (Ilir Meta).

Valdkund jagase 12 agjaks (üks'lugu kark, ). Agjad alajagasoiš 36 ümbrikoks (üks'lugu ret, ), ned — 373 municipalitetaks.

Vn 2011 Albanijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2,831,741 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3,490,400 eläjad vl 2000, se poleni rademigracijan i madalan sündutamižmäran tagut.

Nened rahvahad elädas Albanijas (2008): albanijalaižed — 95%, grekalaižed — 3%, toižed rahvahad — 2%.

Uskondan mödhe (2011): islamanuskojad — 56,7%, riman katolikad — 10,0%, ortodoksižed hristanuskojad — 6,8%, ateistad — 2,5%, bektašid (sufizman toižend) — 2,1%, toižed uskojad — 5,7%, märhapanendata — 16,2%.

Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Durres, El'basan, Vlör, Škoder. Vl 2011 kaik oli 72 municipalitetad lidnan statusanke, 29 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 62,1% (2020).

Agrariž-industrialine ekonomik, Evropan üks' gollembiš valdkundoišpäi. Radnikoiden 41,4% om ottud maižandushe, 18,3% ratas industrijas, radajiden lugu holitišiden sferas — 40,3% (2017). Villäsiž-maploduine maižanduz. Tegimišton päsarakod oma tekstiline, sömän i mecan ümbriradmine, kivivoin da metallkivendoiden samine, metallurgii, cementan tehmine, gidroenergetik. Mägisuksiden turizm.

Vl 2012 Albanijan päeksport oli erazvuiččed sobad da kengäd (läz 30%), kivivoi (12%), raudkivend da raudühthesuladused (7%), hromkivend (6%), elektruz (6%); toine eksport — cement (2%), vas'k, kuld, kala. Italii om pätorguindpartnöraks (eksportan kaks' videndest i importan koumandez vl 2015), mugažo Grekanma, Kitai i Saksanma.




#Article 7: Almati (266 words)


Almati (vai Alma-At, kaz. i  «Jablokžilo», mugažo Venämas ven. Алма-Ата, vozil 1854−1921 Верный Vernii) om Kazahstanan kaikiš suremb lidn, «Suvine pälidn». Vozil 1927−1997 oli Kazahstanan pälidnaks.

Voz'sadoil 8.-10. severz'-se žiloid oli lidnan terroitorijal, üks' niišpäi ezimeletaden nimitihe Almatu da seižui Surel šuuktel. Vn 2016 sügüz'kus oigenzihe lidnan 1000-vottušt jubilejad Kazahstanas. Eländpunktan nügüdläine šingotez zavodihe vspäi 1854 kuti venämalaine Vernii-sodalidnuz.

Almati šingotase Keskuzazijan finansižeks keskuseks, medijankeskuseks (nacionaližed telekanalad i lugendlehtesed), Kitain tavaroiden tranzitižeks varažomaks, sömtegimištol i sauvondan edheotandoil, mugažo äjiden rahvahidenkeskeižiden kompanijoiden kazahine päfater sijadase neciš lidnas.

Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, Kirgizstanan röunanno, ezimägišton katl'uses, 500..1700 m korktusil valdmeren pindan päl. Sur' Almatink, Pen' Almatink da niiden ližajoged jokstas lidnas. Matkad Nur-Sultan-pälidnhasai om 1240 km pohjoižhe-lodeheze avtotedme vai raudtedme. Lähembaine sur' lidn om Kirgizstanan Biškek-pälidn 230 km päivlaskmha.

Vspäi 2014 Almati jagase 8 rajonaks.

Vl 2010 eläjiden lugu oli 1 471 800 ristitud, pind oli 497,8 km². Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 2,5 mln elädas lidnan aglomeracijas (2015).

Kazahstanan Tedoakademii sijadase Almatiš.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid, taksid i metropoliten (vspäi 2011, 1 jono, 9 stancijad, 11 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Rengazavtote om sauvomas. Kaks' päraudtestancijad oma olmas: Almati-1 (tranzitine, ühtenzoitab Sibirin i Keskuzazijan regionid) i Almati-2 (lopstancijaks).

Rahvahidenkeskeine civiline Almati-lendimport (ALA / АЛА, 6,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 15 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid lähižihe pälidnoihe, Evrazijan järedoihe lidnoihe, čarterreisid Keskmeren i Suviazijan kurortoidennoks, mugažo om äi reisid Kazahstanan lidnoihe. Jügureisad ühtenzoittas Päivnouzmaižen Azijan i Päivlaskmaižen Evropan lidnoid. Sen ližaks, kaks' pen't lendimportad oma saudud lidnanno: Boraldai-sodalendimport (5 km lodeheze lidnaspäi, kaičemha röunmad) i Baiserke-lendimport (35 km pohjoižhe keskusespäi) opendusen i sportan täht.




#Article 8: Alüminii (242 words)


Alüminii (Al — aluminium latinan kelel) om 13nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Element om lujas levitadud Man kores (7,5..8,1%), sen kaikiš paksumb metall. Vl 1825 danijalaine Hans Ersted-himik sai alüminijad ezmäižen kerdan. Nimitihe latinan kelen alumen-sanaspäi «muigištandsubstancii».

Alüminii om vähäntoksine, sen erased ühtnendad oma toksižemb. Ei ühtne olijoiden metabolizmha.

Alüminii om kebn paramagnitine pehmed hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kubine.

Atommass — 26,981539. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,6989 g/sm³. Suladandlämuz — 933,47 K (660,32 C°). Kehundlämuz — 2743 K (2470 C°).

Londuseline element kogoneb üks'jäižes stabiližes 27Al-izotopaspäi, sen ližaks 26Al-izotopan jäl'ged oma olmas (T½ — 717 tuh. vozid). Kaik tetas 23 ratud radioaktivišt izotopad 19..25, 28..43 atommassanke, i 4 izomerad.

Kattase il'mas hapandusen kerthel (Al2O3) teravas. Muigotandmärad: +3; 0. Reagiruib hapanikanke, vedenke (hapandusen kerthen likvidacijan jäl'ghe), muglidenke, sol- i rikmuiktusidenke i galogenidenke honuzližel lämudel päiči ftoras. Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke lämbitamižes: ftor, rik, azot, hil'nik, azotmuiktuz.

Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš i ližaduseks sihe. Tehtas elektrokabelid, lämbitusen radiatorid, astjoid, hahkmujud, ottas sömližaduseks i raketpoltuseks. Kävutadas alüminijan ühtnendoid stöklan tehmižes (hapanduz, ftorid i fosfat).

Ezmäine nevondkundaline alüminijantegim oli saudud Volhov-lidnas vl 1932. Mail'man samine ližadab kaikuččel vodel, 59 mln tonnoid vl 2016. Om torhuden (alüminijan hapandusen) löudmižsijid kaiked planetadme, no odav elektroenergii piidab samha metallad elektrolizal. Pätegijad (enamba 1 mln tonnoid vl 2008): Kitai, Venäma, Kanad, AÜV, Avstralii, Brazilii, Indii, Norvegii. Maksoi 1,2..3,3 tuhad US$ tonnas vll 2007−2015.




#Article 9: Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (815 words)


Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (lühenduz: AÜV) vai Amerikan Ühtenzoittud Štatad (lühenduz: AÜŠ) (anglijan kelel: United States of America [ði juˌnaɪtɪd ˌsteɪts əv əˈmerɪkə], lüh.: U.S.) om valdkund Pohjoižamerikan keskuses. AÜV:oiden pälidn om Vašington, no kaikiš järedamb lidn om Nju Jork.

Nece om koumanz' valdkund Mal ristituiden lugun mödhe (329 millionad eläjid) da nellänz' valdkund pindan mödhe (9 518 900 km²) mail'mas. Mülüb , sen Varuitomuden Nevondkundan kaikenaigaine ühtnii. Om  päühtnijan, sen üks' alusenpanijoišpäi.

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Štatad) sünduihe vl 1776. Koumetoštkümne britaništ kolonijad ühtniba sihe, kudambad tedištoitiba ičeze ripmatomuden polhe. Soda ripmatomudes mäni 1783 vodhesai da lopihe kolonistoiden vägestusel. Vodel 1781 tuli väghe AÜV:oiden ezmäine Konstitucii, vl 1789 — kahtenz' lugul Konstitucii, i vodel 1791 — Bill' oiktusiden polhe, kudamb röunati lujas ohjastusen valdoiktusid. Vn 1789 Konstitucii om väges kohendusidenke, jäl'gmäižed oliba vl 1992.

Ezmäižen Mail'man sodan jäl'ghe Ühtenzoittud Valdkunad vändiba aktivišt rolid mail'man politikas. 1930-nzil vozil oli elänu Sures ekonomižes depressijas läbi. Toižen Mail'man sodan aigan Štatad oliba Antigitlerižen koalicijan ühtnijaks.

Vspäi 1945 AÜŠ om ezmäine nuklearine valdkund. 1940:n voziden lopuspäi 1990-nziden voziden augotišhesai Vilusoda oli Nevondkundaližen Ühtištusen da Ühtenzoittud Valdkundoiden keskes.

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad om maröunoiš Meksikanke suvel (röunan piduz — 3326 km) da Kanadanke pohjoižel (8895 km pitte). Ühthine röunoiden piduz — 12 221 km. Valdkund sijadase Tünen i Antlantižen valdmeriden keskes. Ühthine randanpird — 19 924 km. Läz kaik klimatan toižendad da vöd oma olmas järedan territorijan tagut, päiči ekvatorialižes i subekvatorialižes.

Suriden järviden rajon i Atlantiženveren alangišt oma kaikiš tihedašti elänzoittud tahondad. Appalačid-mäged sijadasoiš kontinentaližen päpalan päivnouzmas, ned kaimdas Keskuztazangištoid (200..500 m ü.m.t. korktusil) i Sured tazangištod-mägiplatod (600..1500 m ü.m.t.) valdkundan keskuzpalas. Kordil'jerad niiden Kall'oikahad mäged-pämägisel'ganke ottas kaikid päivlaskmaižid štatoid.

Aläskan štat on AÜV:oiden pol'anklav. Se sijadase Pohjoižamerikan lodehel. Aläskal om mavaldkundröunoid Kanadanke päivnouzmpoles da vezivaldkundanröunoid Venälaiženke Federacijanke päivlaskmal. Havajad-štat da severz'-se penid sarid oma AÜV:oiden tün'valdmerižed territorijad.

Kaikiš korktemb čokkoim om Denali-mägi (enzne Makkinli), 6194 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Missuri (4127 km pitte), Mississipi (3757 km), Arkanzas (2364 km, Mississipin ližajogi), Kolorado (2330 km). Saum vezid — 4,66%.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, nikel', boksitad, kuld, hobed, uran, artut', molibden, harvad mametallad), fosfatad; toižed varad — potaš, mec, väghine mahuz.

Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, POTUS). Valitas händast Valičijoiden kollegijan änil štatoidme nelläks vodeks (enamba kaht strokud ei sa vspäi 1951), parlamentan ezitajad da tetabad mehed oma valičijoikš.

Parlament om kaks'kodine Kongress (). Üläkodi om Senat (), 100 ühtnijad om siš, valitas heid kudeks vodeks, koumandesen rotacii oleleb kerdan kahtes vodes. Alakodi om Ezitajiden Kodi (), valitas sen 435 ühtnijad kaikuččes kahtes vodes.

Nügüdläine prezident om valitud vl 2020 kül'mkun 3. päiväl Džo Baiden (sai 56,9% valičijoiden änid) parlamentan ezitajidenke ühtes, radaškanzi vs 2021 vilukun 20. päiväspäi, hän radoi varaprezidentan Obaman administracijan aigan kaks' strokud jäl'geten. Edeline prezident om Donal'd Tramp. Kongressan valdoiktused (117nz' kucund) jätktasoiš vn 2021 3. päiväspäi vilukud vn 2023 3. päivhäsai vilukud.

AÜV:oiden Ülembaine Käskuzkund (angl. Supreme Court of the United States) om käskuzkundaližen tobmuden pä. Ühesa sudijad mülüdas sihe, AÜV:oiden prezident paneb kaikuttušt sudijad radsijha Senatan hüvästusen sandan jäl'ghe.

Administrativižešti valdkund jagase 50 štataks (valdkundha) da Kolumbijan federaližeks ümbrikoks (Vašington-pälidn). Om alištunuzid territorijoid-ki, ned oma Kariban meren Puerto Riko i severz'-se sarištoid Tünen valdmeren päivlaskmas tobjimalaz. Štatad-valdkundad alajagasoiš 3 141 ümbrikoks (, mž. parish Luizianas da borough Aläskas).

Vl 2010 AÜV:oiden eläjiden lugu oli 313 232 044 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Jagand veren mödhe (eile etnosan mödhe) om ottud statistikan täht.

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden eläjid kuctas tobjimalaz amerikalaižikš. Mamankelen mödhe (2017): anglijan kel' — 78,2%, ispanijan kel' — 13,4%, kitajan kel' — 1,1%, toižed keled — 7,3%.

Uskondan mödhe (2014): protestantad — 46,5%, riman katolikad — 20,8%, judaistad — 1,9%, mormonad — 1,6%, toižed hristanuskojad — 0,9%, islamanuskojad — 0,9%, Jehovan tundištajad — 0,8%, buddistad — 0,7%, induistad — 0,7%, toižed uskojad — 1,8%, religijatomad — 22,8%, märhapanendata — 0,6%.

Lidnad-millionerad (vl 2011, surembaspäi penembha): Nju Jork, Los Andželes, Čikago, Hjuston, Filadel'fii, Finiks, San Antonio, San Diego, Dallas. Lidnalaižiden pala om 82,7% (2020).

AÜV:oiden ekonomik lidirui mail'mas kogosüdäiproduktan mödhe pit'kan aigan (läz sadad vot), no vl 2015 kätihe kahtendeks Kitain jäl'ghe (18,5 trln US$ vai 15% mail'man KSP:d). Ižanduz om äiprofil'ne i voib varatoitta ičtaze kaikel tarbhaižel. Om mail'man ezinenas aviasauvomižen i himižen sarakoiš, nižun kazvatamižes, transportteiden verkos i infrastrukturas. Vozil 1994−2008 Pohjoižamerikan joudjaližen torguindan zon () šingotihe — ekonomine ühtnend Kanadanke da Meksikanke. Se ližazi radsijiden verdad koumes valdkundas, no torguindbalansan deficit lujeni AÜV:oiš Kanadan da Meksikan polespäi. Štatoiden valdkundaline velg üleni 20 trln US$ vl 2017.

Vl 2011 AÜV:oiden päeksport oli likutimed da turbinad (läz 20%), avtod, lendimed da toižed likkuimed da niiden palad (11%), kivivoi (6%); toine eksport — kuld (2%), zelläd (2%), medicinižed instrumentad (2%), kukuruz (1%), soi (1%). Vl 2014 eksportan (vendan) mülü oli 1,45 trln US$ (2nz' sija Kitain jäl'ghe), eksportan znamasižed ostajad oliba Kanad (17%), Meksik (13%), Kitai (9,2%).




#Article 10: Amsterdam (291 words)


Amsterdam (mugažo alaman kelel) om Alamaiden oficialine pälidn (vspäi 1814) da kaikiš suremb lidn, mülüb Pohjoižalamad-agjaha. Enamba 2,4 mln ristituid elädas lidnümbrikos (vl 2016). Amsterdam mülüb Randstad-lidnaglomeracijha (sana sanha «rengazlidn», 7,1 mln rist. vl 2011).

Lidn om valdkundan finansine da kul'turkeskuz, järed transporttesol'm, mail'man port. Lidnan pämez' om Kaisa Ollongren (vs 2017 sügüz'kun 18. päiväspäi), vajehti Eberhard van der Lanad (07.2010—09.2017), ende oli hänen varapämehen.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1275 kuti Aemstelredamme-külä läz dambad Amstel-jogel. Se om saudud voziden 1170 i 1173 sur'veziden jäl'ghe. 15. voz'sadale lidn tegihe Alamaiden torguindan kaikiš surembaks keskuseks.

Vn 1928 kezal Amsterdam vastsi 9. Kezaližid Olimpiadvändoid.

Amsterdam sijadase valdkundan päivlaskmas, agjan suves, 2 metrad alemba valdmeren tazopindaspäi. Lidn seižub Amstel-jogensun da tehtud Eisselmer-järven randoil. Reljef om tazo, kogoneb pol'deroišpäi. Enamba sada kilometrad kanaloid sätas 90 sart, 1200 sildad ühtenzoittas niid. Nordze-kanal ühtenzoittab Amsterdamad Pohjoižmerenke. Lidnan municipalitetan pind om 219 km², sidä kesken saum vezid om nelländez (53,5 km²), puištod da kel'dtahod ottas kahesandest.

Klimat om ven. Paneb sadegid 838 mm vodes, enamba voden kahtendel polel. Lumi lankteb 26 päiväd vodes.

Amsterdam jagase 8 lidnrajonha.

Vl 1564 Amsterdaman eläjiden lugu oli 30 900 ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1960 — 869 602 ristitud. Vl 2010 Amsterdaman eläjiden lugu oli 767 773 ristitud.

Vl 2000 eläjiden keskes 27% oliba hristanuskojad (protestantad tobjimalaz), 14% — islamanuskojad (sunnitad tobjimalaz).

Velosipedad, metro, tramvai, avtobusad da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1977 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 4 jonod, 52 stancijad, 42,5 km raudted).

Kuz' kiruhted augotase lidnas i lähttas radialižikš, ümbärte ühtenzoitab niid. Rahvahidenkeskeine civiline Shiphol-lendimport (AMS) om nellänz' surtte Evropas, se seižub 3 metrad alemba valdmeren tazopindaspäi, sijadase 17 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, om äi čarterreisid lebutahoihe.




#Article 11: Andorr (426 words)


Andorr ( [ənˈdorə]), täuz oficialine form — Andorran Ruhtinazkund (, , ), om pen' mererandatoi valdkund Evropan suvipäivlaskmas. Sen pälidn, kaikiš suremb da üks'jäine lidn om Andorr la Vel'j.

Valdkund om associacijoiš Francijanke da Ispanijanke ühtes.

Valdkundan nimi sündui baskan kelen andurrial-sanaspäi «pustolän» znamoičendanke.

Vl 1278 Andorran aluz om pandud.

Valdkundan üks'jäine Konstitucii () om vahvištadud parlamentas vn 1993 2. päiväl uhokud, om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal sen-žo voden 14. päiväl keväz'kud, da tuli väghe publikoičendan päiväl (28. sulaku). Se om väges vajehtusita.

Andorr om mavaldkundröunoiš Francijanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 55 km), Ispanijanke suves da päivlaskmas (63 km). Ühthine röunoiden piduz — 118 km. Andorr om mererandatoi valdkund. Valdkundan pind — 468 km².

Reljef om mägikaz, valdkund sijadase Pirenejiden pautkil, kall'oikahad mäged vajehtasoiš süvihe jogialangištoihe. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Koma Pedros-mägenpä (2946 m). Kaik om 65 mägenpäd valdkundas. Kaikiš madalamb om Valir-jogen pind (840 m) Ispanijan röunal. Pened kaks'ballaižed manrehkaidused oma paksud.

Klimat om al'pine da kontinentaline. Tal'vel om pakaižid da äi lunt, keza om viluhk.

Londuseližed varad oma raudkivend, hahktin, gidroenergii, mec, mineraližed purtked.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine dualistine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Kaiken aigan om kaks' monarhad nominaliženke tobmudenke — Francijan pämez' da ispanižen Uržel'-eparhijan pämez' (arhijerei). Päministr () om radonoigendajan tobmuden faktine pä.

Parlament om üks'kodine (Alangištoiden) Pänevondkund ( vai Consell General de les Valls) 28 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaližen tobmuden pä, se kogoneb vides sudijaspäi.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 7. päiväl sulakud. Havjer Espot Samora radab päministran vs 2019 semendkun 10. päiväspäi. Edeline päministr om Antoni Marti Petit, radoi kaks' strokud (2011−2019).

Andorr jagase seičemeks tulendaks (katalanaks parròquies).

Vl 2009 eläjiden lugu oli 84 082 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 85,015 eläjad vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe i om nügüd'. Uskondan mödhe hö oma riman katolikad tobjimalaz.

Rahvahad (2017): andorralaižed — 45,5%, ispanijalaižed — 26,6%, portugalijalaižed — 12,9%, francijalaižed — 5,2%, toižed rahvahad — 9,8%. Äi personid eläb valdkundas rahvahanikuseta.

Toižed sured eländpunktad (enamba 5 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Eskal'des Engordan', Enkam, Sent Žulia de Lorii, La Masan. Kaik om 44 oficiališt eländpunktad valdkundas (üks'lugu  znamoičeb «külä», vila — «lidnut»), sen ližaks toižed pened küläd oma. Kahesa eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020).

Turizm om ekonomikan aluz, andab kogosüdäiproduktan nell' videndest. Kaikuččes vodes 9 mln turistoid tuldas valdkundha.

Vl 2009 Andorran eksport oli avtod, jüguavtod, mašiništ da sen palad (kaik oli läz 20%), konservad (8%), kala (7%); toine eksport — toižed söndtavarad (5%), raud da teraz (4%), ortopedižed ladlused (3%), kivivoi (2%), džem da marmelad (2%).




#Article 12: Andorr la Vel'j (330 words)


Andorr la Vel'j ( — «vanh Andorr», , ) om Andorran pälidn, üks'jäine lidn da kaikiš suremb eländpunkt. Se om valdkundan üks' seičemes tulendaspäi.

Lidnan aluz om pandud 9. voz'sadan augotišel. Toštelmasen mödhe, Sur' Karl tegihe sen alusenpanijaks. Lidn om olmas Andorr-ruhtinazkundan pälidnaks valdkundan alusenpanendan aigaspäi vl 1278.

Vahvištadud Konstitucijan mödhe, vspäi 1993 ruhtinazkundan tobmuden koumen sarakon päd sijadase lidnas: parlament, ohjastuz i käskuzkund. Vaiše kaikutte kudenz' eläi om rahvahanikan oiktusidenke valdkundas.

Vozil 2015−2018 Marija Roza Ferrer Obiols radoi lidnan pämehen.

Tulend röunatab Ispanijanke päivlaskmas da Andorran koumenke tulendanke toižiš poliš.

Lidn sijadase tulendan keskuses, Valira-del'-Orjen i Valira-del'-Nord jogiden ühthejoksmusen jäl'ghe. 44-kilometrine Valir-jogi () jokseb sišpäi, sen bassein otab läz kaik territorijad valdkundas. Andorr la Vel'j seižub 1079 m korktusel valdmeren pindan päl Pirenejan pautkinno, se om Evropan kaikiš korktemb pälidn.

Klimat om kontinentaline. Heinkun da elokun lämuz om +18 C°, vilukun +2 C°. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°. Paneb sadegid 812 mm vodes, niid om penemba uhokus-keväz'kus (38..40 mm kus), enamba semendkus (90 mm). Tal'vel voib panda halad da lunt.

Andorr la Vel'j-tulend mülütab 2 eländpunktad: Andorr la Vel'j-pälidnan ližaks, koumetuhaine Santa-Kolom-külä mülüb tulendha. Valdkundan kaikutte nellänz' ristit eläb tulendas. Lähiženke Eskal'des Engordan'-eländpunktanke ühtes pälidn sädab aglomeracijad, ruhtinazkundan pol' eläb siš.

Rahvahad Andorran rahvahanlugemižen mödhe vl 2007: Ispanijan rahvahad — 43%, andorralaižed — 33%, portugalijalaižed — 11%, francijalaižed — 7%, toižed rahvahad — 6%.

Lidn om ruhtinazkundan kommertine keskuz. Äjad bankoiden palakundad sijadasoiš täs valdkundmaksoiden vällendusiden da lujan konfidencialižusen tagut.

Kaikiš znamasižed sarakod oma turizm, torguind da tošteksport. Kaikuččes vodes 9 mln turistad tuldas valdkundha, i äjad heišpäi tuldas valdkundan pälidnha ostmaha odvembid tavaroid. Sijaližed pened edheotandad mülüdas mebläntehmižhe, sömtegimištho, mugažo villan i mecan ümbriradmine oma olmas.

Andorr la Vel'j om sidodud valdkundan toižidenke eländpunktoidenke kundaližil avtobusmaršrutoil. Ühtenzoitai Ispanijad Francijanke avtote läbitab lidnad. Voib sadas avtobusoil Tuluzan i Barselonan lendimportoihesai koumes časus. Vspäi 2016 voib sadas Andorr - Seo-de-Uržel'-lendimporthasai-ki (LEU, vspäi 2015 om rados) Ispanijan territorijas 20 km suvhe lidnaspäi. Lendimportaspäi tehtas reisid Ispanijan, Francijan da Portugalijan lidnoihe.




#Article 13: Ankar (218 words)


Ankar ( [ˈaŋ.ka.ɾa]) om Turkanman pälidn. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe Stambulan jäl'ghe.

Eländpunkt mainitase 7. voz'sadaspäi edel m.e. Amuižen Grekanman purtkiš kuti Angora vai Ankira ( «jakar'»). Kätihe Ankarad pälidnaks vn 1923 13. päiväl redukud, sikš miše Atatürkan ohjastuz oli neciš lidnas, sil aigal läz 50 tuhad ristituid elihe lidnas. Ende Ankar oli järedan maižanduzrajonan keskuseks, i tetas mail'madme angorižid kozid, kodijänišid i kažid. Keratihe tegimid ezmäižhe tegimišton zonha vaiše vl 1990.

Ankar šingotase pälidnan funkcijoil, transporttesol'meks i penil edheotandoil tobjimalaz (metalltegesiden pästand, torguind, söm, soba, mebel'). Neniden sarakoiden tegimed ratas: mašiništonsauvomine (sidä kesken elektro-), sodatehnik, sömtegimišt, farmaceftine. Om äi rahanpanmižen i opendusen aluzkundoid.

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan lodehes, Anatolijan mägitazangištol, 938 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun i elokun lämuz om +23 C°, vilukun — +0,3 C°, voden keskmäine lämuz om +12,1 C°. Paneb sadegid 402 mm vodes, vähemba heinkus-sügüz'kus (12..19 mm kus).

Vl 2014 eläjiden lugu oli 4 587 558 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1996 metropoliten radab (vspäi 2017 om 5 jonod, 56 stancijad, 64 km raudted).

Rahvahidenkeskeine Ankara Esenbog-lendimport (, ESB, 15,8 mln passažiroid vl 2017) sijadase 28 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Saksanmaha i Evropan järedoihe lidnoihe, Keskmäižen Päivnouzmman pälidnoihe, mugažo Turkanman äjihe lidnoihe.




#Article 14: Lisicina Anna (113 words)


Anna Lisicina, Mihailan tütär (; sünd. 14. uhoku 1922, Ozrei (nügüd' Kalagen posad), Karjalaine radkommun, Venäman NFST — kol. 3. eloku 1942, Süvär'jogi, Leningradan agj, Venäman NFST, NSTÜ) — Karjalaiž-Suomalaižen Nevondkundaližen Socialistižen Tazovaldkundan Kommunistižen partijan keskuzkomitetan sidonik, partizan. Nevondkundaližen Ühtištusen vägiak. Hän sai mugažo Leninan da Rusttan tähthan ordenad.

Anna oli sündnu vl 1922 Ozreihe (ven. Житноручей, Žitnoručein külä; nügüd' Kaleigen külän posadas Änižröunan (Änižrandan) rajonas, Karjalan Tazovaldkundas). Hän oli vepsläine. Anna lopi Kaleigan keskmäižen školan. Vodespäi 1938 vodehesai 1940 hän openzihe Karjalaižes kul'turtehnikumas (vai Leningradižes kirjišttehnikumas). Sid' Anna radoi kirjištakan Segežan rajonklubas. 

Muštpachad Anna Lisicinan oiktastuseks oma Kos'kenaluižes, lidnanvuiččes Nikol'skii-žilos (Kos'kenaluižen rajon) da Kaleigas. Om nimitadud irdoid hänen nimel Petroskoiš i Nikol'skii-žilos.




#Article 15: Antarktid (279 words)


Antarktid ( antarktikos — «Arktikan vastolend») om kaikiš suvemb kontinent, Man kuiv pala lähižidenke saridenke.

Pind — 14,1 millionad km², sidä kesken šel'fjäžomad — 0,93 mln km², sared — 75,5 tuh. km². Om olmas kaikenaigaižeta ristitištota. Ei ole valdkundoid kontinentas, om vaiše polärižid tedoiduzstancijoid (läz 45), 4 tuhazesai elädas niiš lämäl voz'aigal. Kaikiš suremb stancii om Mak-Merdo (AÜV, 1,3 tuhazesai tedoidajid) Rossan meren Rossan sarel Erebus-vulkananke.

Kontinentan da sariden olend reguliruiše Kožundaktal Antarktikas, se om väges vs 1961 kezakun 23. päiväspäi. Kožundaktan mödhe, Antarktid da sared suvižen kuz'kümnenden parallelin südäimes oma territorii atoman kävutandata. Antarktidan domen om .aq, telefonkod +672. Kaik aigvöd oma olmas kontinental. Voib oigeta vaiše tedoiduzradoid.

Antarktidan 99,7% om kattud jäl. Kontinentan realine pind läksi manaluižhe läz pol'kilometrad jän vedusen tagut, leved šel'f tegihe. Jän korktuz sab 4 km kontinentan keskuses, kudamb om läz Suvinabad. Transantarktižed mäged jagadas kontinentad päivnouzmaižhe da päivlaskmaižhe paloihe. Istorižikš kontinent jagase maikš da randoikš, oz., Adelin Ma. Sarištod: Suvižed Orkneisared da Suvižed Šetlandsared.

Antarktidan randad lainištadas (päiväižen mödhe) Atlantine, Tün' da Indine valdmered. Dreikan sal'm om kontinentan da Suviamerikan keskes. Kaikiš pidemb jogi om Oniks läz Rossan mert, 32 km pitte. Om severz'-se sadoid manalaižid järvid, Vostok-järv om kaikiš znamasižemb niiden keskes (pind 15 790 km², pindan süvüz 3 769 m, mülü 6 343 km³, järven süvüz 1 200 m).

Kaikiš korktemb čokkoim om Vinsonan mägenpä (4892 m) Päivlaskmaižes Antarktidas. Kaikiš alahamb čokkoim om täuttud jäl Bentli-alangon süvüz (−2555 m) Päivlaskmaižes Antarktidas mugažo. 35 vulkanad om tetab Antarktidal da sen saril, niišpäi 8 oma aktivižed.

Antarktid om kaikiš vilumb kontinent Mas. Paneb vaiše lunt sadegišpäi. Sulasä oleleb vaiše lämäl voz'aigal i mererandal.

Vspäi 1978 läz 10 ristitud om sündnu Antarktidan territorijal.




#Article 16: Argon (190 words)


Argon (mugažo latinan kelel, znamoitas Ar), om kahesatoštkümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Argon om levitadud Man atmosferas, sen koumanz' element mülün mödhe (0,934%; 1,288% massan mödhe), mail'mas — 0,02% massan mödhe.

Anglijalaižed Uil'jam Ramzai-himik i Lord Relei-fizikantedomez' (Džon Uil'jam Strett) avaižiba ut elementad il'mas vll 1893−1894 himižel reagiruindan kodvindal i spektroskopijan abul. Hö saiba vn 1904 Nobelän premijoid himijas i fizikas inertižiden gazoiden avaiduses. Element om nimitadud -sanaspäi argos «lašk», «vitk», «aktivitoi».

Argon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta.

Atommass — 39,948. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, −186 C° lämudel) — 1,40 g/sm³. Suladandlämuz — 83,81 K (−189,34 C°). Kehundlämuz — 87,30 K (−185,85 C°).

Man atmosferan argon kogoneb koumes stabiližes izotopaspäi: 36Ar (0,337%), 38Ar (0,063%), 40Ar (99,600%). Kosmine argon mülüb 40Ar-izotopad vähän lujas, sikš miše nece izotop sündub Mas kalijan-40 čihodamižes. Tetas 21 ratud radioaktivišt izotopad 30..35, 37, 39, 41..53 atommassanke, i voib olda üks'jäine 32mAr-izomär.

Sadas il'maspäi laptaližeks produktaks hapanikan puhtastamižen jäl'ghe. Ottas kävutamižhe kaičijaks inertižeks atmosferaks, lämoinpalon sambutimiš, ühthekeitandan aigan i lazeriš. Argon kävutase pakuitezgazaks, om registriruidud sömližaduseks nomer E938.




#Article 17: Aristotel' (110 words)


Aristotel (; sünd. vl 384 edel m.e., Stagir-lidn, Frakii — kol. 322 e.m.e., Halkis, Evbejan sarel) oli amuižgrekalaine filosof, Platonan openik. Vodespäi 343 edel m. e. — Makedonijalaižen Aleksandran kazvatai da opetai. Vl 335 EME hän pani Likejan Peripatetižen školan alusen. Aristotel' oli klassižen periodan naturalist da amuižaigan lujas valatoitai dialektikantedomez'. Hän oli mugažo formaližen logikan alusenpanijan. Aristotel' om sänu tärtuzapparatan, kudambad nügüd'-ki kävutadas filosofijas da tedostiliš.

Aristotel' oli ezmäine, ken om sänu filosofijan kaikenpol'žen sisteman. Sihe sistemha mülüdas kaik ristitun šingotesen sferad — sociologii, filosofii, politik, logik, fizik. Aristotelin kaceged ontologijha oma lujas valatoitnuded ristitunmeletamišt. Hänen metafizine openduz om šingotanu Akvinalaižen Homoin sholastižen metodan abul.

Standartine (Berlinan) pästand (archive.org):




#Article 18: Armenii (433 words)


Armenii (, Hajastan), täuz' oficialine nimi — Armenijan Tazovaldkund (, Hajastani Hanrapetutjun [hɑjɑstɑˈni hɑnɾɑpɛtuˈtʰjun]), om mererandatoi valdkund Evrazijas, Kavkazantagaižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Jerevan.

Vn 1991 21. päiväl sügüz'kud Armenii tedištoiti ripmatomudes .

Armenijan edeližed Konstitucijad ( Hajastani Sahmanadrutjun) oliba hüvästadud vozil 1863, 1922, 1936 i 1978. Vahvištihe valdkundan vident lugul Konstitucijad vn 1995 5. päiväl heinkud, se om väges voziden 2005 i 2015 kaiken rahvahan referendumiden jäl'ghe möhembaižidenke vajehtusidenke.

Armenii om mavaldkundröunoiš Azerbaidžananke päivnouzmas da suvipäivlaskmas (röunoiden piduz — 996 km), Irananke suves (44 km), Turkanmanke päivlaskmas (311 km) da Gruzijanke pohjoižes (219 km). Ühthine röunoiden piduz — 1570 km. Valdkundan pind — 29 743 km².

Znamasine jogi om Araks huranke Razdan-ližajogenke (Kuran bassein). Kaikiš suremb järv om reskveden Sevan (1240 km²). Mec otab territorijan üks'toštkümnendest (2018).

Londuseližed pävarad oma metallad: kuld, vas'k, molibden, cink, boksitad.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, Hajastani Nakhagah), radab Konstitucijan garantaks. Parlamentan ühtnijad valitas händast seičemeks vodeks, vaiše ühten strokun voimuz om olmas. Prezident paneb päministrad (armen. վարչապետ Varčapet) radsijha parlamentan kandidatan ezitamižen mödhe, sid' paneb ohjastusen mehid päministran taričendan mödhe.

Parlament (, Horhrdaran) om üks'kodine Nacionaline Suim (, Hajastani Azgajin Žogov) 105 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid kerdan vides vodes.

Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba parlamentas ezmäižen kerdan vn 2015 Konstitucijan kohendusen jäl'ghe (ende kaik rahvaz valiči) vn 2018 2. päiväl keväz'kud, Armen Sarkisän om vahvištadud (101 än' 105:späi, 96,19%). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 2. päiväl sulakud. Se ei vahvištand päministrad radsijha kaks' kerdad i om pästtud radmaspäi vn 2018 1. päiväl kül'mkud. Edelstrokuižed valičendad lindäs vn 2018 9. päiväl tal'vkud. Nikol Pašinän radab päministran vs 2018 semendkun 8. päiväspäi.

Armenii jagase 10 agjaks ( marz) da Jerevan-lidnankundaks. Pälidnankund alajagase rajonikš. Agjad alajagasoiš kundoikš. Vl 2011 kaik oli 932 kundad, sidä kesken 871 küläkundad da 61 lidnankundad.

Vn 2011 Armenijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3,018,854 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3,633,300 eläjad vl 1992.

Rahvahad (enamba 0,4% vn 2011, ozutadud rahvahudenke): armenijalaižed — 98,1%, jezidalaižed — 1,2%, venänikad — 0,4%, toižed rahvahad — 0,3%.

Uskondan mödhe (2011): Armenijan apostoližen jumalankodikundan hristanuskojad — 92,6%, evangelistad — 1,0%, toižed uskojad — 2,4%, religijatomad — 1,1%, märhapanendata — 2,9%.

Lidnoiden eläjiden pala oli 63,3% vl 2011 (vl 1991 — 69,5%). Lidnalaižiden pol' eläb Jerevanas. Toižed järedad lidnad (enamba 80 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Gümri, Vanadzor. Vl 2011 kaik oli 48 lidnad valdkundas.

Vl 2009 Armenijan päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (23%), raudan ühthesuladused (13%), alkogoližed jomad (10%), diamantad (9%), alüminii da sen ühthesuladused (9%); toine eksport — kuld (5%), kofe (2%), cink, cement, stökoltegesed.




#Article 19: Arsen (220 words)


Arsen (As — arsenicum latinan kelel) om 33nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Arsen om harv londuses, pala Man kores — 1,7 grammad tonnas. Voib löuta puhthas olendas lujas harvoin. Vl 1789 francijalaine Antuan Loran Lavuaz'je-himik sai puhtast arsenad ezmäižen kerdan mineralaspäi. Latinine nimituz sündui persijan kelen زرنيخ (zarnik)-sanaspäi «pakuine kuldakaz muju», kävutadas muga arsenan sul'fidad (As2S3).

Arsen da kaik sen ühtnendad oma morijad da kancerogenižed, ottihe azegeks Ezmäižen mail'man sodan aigan. Territorijan redustoitand arsenal oleskeleb kuldan samižen tahondoiš.

Puhtaz arsen om räbed terazmujuine metalloid (pol'metall) vihandanke ližamujunke tobjimalaz (kaikiš levitadud form). Toižed kaks' allotropišt formad oma pakuine i must arsen. Kristalline segluz om trigonaline romboedrine.

Atommass — 74,92159. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 5,73 g/sm³ (hahk arsen). Sublimacijan lämuz — 887 K (615 C°).

Londuseline arsen kogoneb üks'jäižes stabiližes 75As-izotopaspäi. Tetas mugažo 32 ratud radioaktivišt izotopad 60..74, 76..92 atommassanke i niiden 10 izomärad, kaikiš hätkemban 73As-izotopan pol'čihodamižen pord om 80,3 päiväd.

Ottas kävutamižhe mectusen hahktinaižen henikon tehmižes ližaduseks kändmaha heničuid šurunvuiččikš. Kävutadas heitmaha karvad nahkoišpäi niiden ümbriradmižes. Tehtas pol'veimid (oz., gallijan arsenidaspäi). Sadas bengaližid lämoid.

Vauktan arsenan (As2O3) mail'man tehmine oli 36,4 tuhad tonnoid vl 2014. Kaikiš znamasižemb samine (tuha tonnoid da sen enamba, 2014) om neniš valdkundoiš: Kitai (70%), Marok (22%), Venäma, Bel'gii.




#Article 20: Nur-Sultan (142 words)


Nur-Sultan (, ) om Kazahstanan pälidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke, valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1830 kuti kozakoiden Akmolan forpost läz kazahlaižiden surt Akmol-žilod kaičemha Venälaižen imperijan ut ümbrikod kazahan toižiden hanoiden sodavägiden londoišpäi. Vn 1863 16. päiväl kezakud Akmolan varmitez da ühtenzoittud žilo senno saiba ümbrikon pälidnan statusad Akmolinsk-nimenke. Vll 1961−1992 nimitihe sidä Celinograd:aks (kaz. i ). Vll 1992−1998 nimi oli Akmol (, ), udesnimitihe čoman kulundan da hüvän associacijan täht Astan:aks (kaz. i ven. Астана). Vn 2019 20. päiväl kezakud parlament vahvišti pälidnan ut nimitust.

Kätihe Kazahstanan pälidnaks vs 1997 tal'vkun 10. päiväspäi.

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Išim-jogen molembil randoil, 347 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Nur-Sultan jagase nellhä administrativižhe rajonha: Almati, Esil', Sariark (), Baikonur (vn 2018 keväz'kuspäi).

Vl 2015 eläjiden lugu oli 852 985 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.




#Article 21: Astrahan' (284 words)


Astrahan (, ; , Астархан i Қажытархан) om lidn (vspäi 1717) da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Astrahanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti Kuldaižen Ordan Hadži Tarhan-lidn vl 1333. Vn 1395 Tamerlanan sodaväged paniba lidnad mantazole. Udessaudihe sidä, i oli Astrahanin hankundan pälidnaks (1459−1556). Sen lopus Ivan Grazii mülüti hankundad Venämha, vl 1558 panihe uden lidnusen alust.

Astrahan' šingotase kivivoimašiništon pästandal, laivansauvomižen tegimil i sömtegimištol, sauvondmaterialiden edheotandoil (stökol, torvveimed, stökolkuid). Kivivoin da londuseližen gazan samine tegese läz lidnad Kaspijan šel'fal.

Lidn sijadase agjan suves, Volgan pähijaman randoil da sen suhišton 11 sarel, Kaspijanveren alangištos. Astrahanin keskuz seižub 23 metrad valdmeren pindan al korktusel, om kukhid 5..15 metrhasai kortte. Järed port om Kaspijan merel (20 merivaldmad da sen enamba).

Klimat om terav kontinentaline ven pol'letetazangišton. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Lujad kuivad tulleid oleldas lidnas kezoidme. Paneb sadegid 234 mm vodes, tazomäras kuidme.

Astrahan' om lidnümbrikon üks'jäine elänapunkt. Jagase nelläks rajonaks.

Vn 2010 rahvahanlugemižen andmusiden mödhe eläjiden lugu oli 520 339 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 532 699 eläjad vl 2015 i om nügüd'.

Rahvahad (2010, enamba 0,4%): venälaižed — 65,3%, totarlaižed — 5,8%, kazahlaižed — 4,6%, azerbaidžanlaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,8%, nogailaižed — 0,7%, avarad — 0,7%, lezginalaižed — 0,6%, čiganalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 16,2%.

Sured da pened avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Maršruttaksid ühtenzoittas Astrahanid ezilidnoidenke, sured avtobusad — Venäman Kavkaz-regionan järedoidenke lidnoidenke. Päraudtestancii i völ 9 raudtestancijad da platformad oma lidnas, raudted oigetas Volgogradha i Mahačkalha.

Rahvahidenkeskeine civiline Astrahan'-lendimport (АСР / ASF) sijadase 8 km suvhe keskusespäi lidnan röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha i Aktauhu (Kazahstan), čarterreisid Turkanmaha.




#Article 22: Avstralii (kontinent) (139 words)


Avstralii (-sanaspäi «suvine») om kontinent, mülüb Man kuivha Valdmerimad-palaha. Pind — 7,66 millionad km² (kuivman viž procentad), randanpird om 35 877 km (sarita). Eläjiden lugu — 22,6 mln.

Kaikiš penemb kontinent, alastub kuivaigoile enamba kaiked. Nece kontinent om üks'jäine, kudambal vaiše üks' valdkund om olmas — Avstralii. Lähembaižed sured sared oma Tasmanii suvipäivnouzmas i Uz' Gvinei pohjoižes, molembad seištas ühthižel Avstraližel platformal kontinentanke, i erasti lugetas niid ünäižeks kontinentaks.

Tazangištod oma enambuses. Kaikiš korktemb čokkoim om Koscüško-mägi kontinentan suvipäivnouzmas, 2228 m ü.m.t.. Sur' Zaborkrif vedase läz kaht tuhad kilometrid pidust' kontinentan pohjoižpäivnouzmašt randad.

Klimatižed vöd oma subekvatorialine pohjoižes, tropine keskuzpalas, subtropine päivnouzmas da suves, ven päivnouzman mägipautkil i suvipäivnouzmas. Kontinentan flor om erazvuitte, kazmusiden 12 tuhad erikoišpäi ühesa tuhad oma endemikad. Živatišt om gollemb erikoil, tetas imetaiživatoiden 235 erikoid, linduiden — 720, ujelijoiden — 420 i amfibijoiden 120 erikod.




#Article 23: Avstrii (527 words)


Avstrii ( [ˈøːstɐˌʁaɪç]), täuz' oficialine nimi — Avstrijan Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. Vspäi 1955 neitraline valdkund om, vspäi 1995 —  ühtnii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ven.

Vn 1918 17. päiväl redukud Avstrii sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen satuseks. Vl 1938 nacistine Saksanma anneksirui Avstrijad. Vn 1945 sulakus gitleranvastaižen koalicijan sodaväged küksihe Saksanman armijan Avstrijaspäi. Vn 1955 redukus valdkundan okkupacii tuli lophu, i se om neitraline Vilusodan aigaspäi.

Federaline Konstitucine käskuz (), kudambad nimitadas Konstitucijaks paksus, om vahvištadud vn 1920 10. päiväl kül'mkud, se om väges läz jogavoččidenke möhembaižidenke vajehtusidenke. Om udessündutadud vl 1945 vn 1934 Konstitucijan jäl'ghe.

Avstrijan mavaldkundröunad oma Saksanmanke (röunan piduz — 801 km) da Čehanmanke (402 km) pohjoižes, Slovakijanke (105 km) da Mad'jaranmanke (321 km) päivnouzmas, Slovenijanke (299 km) da Italijanke (404 km) suves, Šveicarijanke (158 km) da Lihtenšteinanke (34 km) päivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 2524 km. Avstrii om mererandatoi valdkund.

Avstrii om keskuzevropine valdkund, sen pind om 83 871 km². Mägikaz ma om: keskmäine korktuz ülemba meren tazopindad om ümbri 900 metras. Päivnouzmpol'žed Al'pad ottas Avstrijan znamasišt palad. Kaikiš korktemb čokkoim om Grosglokner-mägi (3797 m).

Kaikiš znamasižemb jogi om Dunai, sen bassein otab valdkundan tobmad palad. Avstrijas om 580 järved, täuttas jäžomišpäi päpaloin. Bodenjärv (538 km²) sijadase Saksanman i Šveicarijan röunal, Nöizidler-Ze (157 km²) om Mad'jaranman röunal.

Voden keskmäine lämuz om +8 C°, uhokun −1..−7 C° da heinkun +18..+24 C°. Keskmäine vozne painuz om 760 mm.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, cink, magnii), antimonii, toižed varad — mec, kivisol, grafit, gidroenergii.

Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om federacijan prezident (), kaik rahvaz valičeb händast kuden voden strokuks. Prezident paneb radsijha federacijan kanclerad — ohjastusen pämest.

Avstrijan suim (parlament) om kaks'kodine Federaline Keraduz (): ezmäine (ülembaine) kodi — Federaline Nevondkund da toine (alembaine) kodi — Nacijannevondkund. Federaline Nevondkund kuctas Bundestrat:aks (64 ühtnijad), federacijanmaiden suimad (landstag:ad) valitas sen ühtnijoid nelläks vai kudeks vodeks (lanstagha kactes). Nacijannevondkund kuctas Nacionalrat:aks (183 ühtnijad), kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid videks vodeks.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2017 15. päiväl redukud (26. kucund). Valitihe federacijan prezidentad kahtel tural (vn 2016 24. sulaku i 4. tal'vku), Aleksandr Van der Bellen radab prezidentan vs 2017 vilukun 26. päiväspäi. Sebastjan Kurc om pandud federacijan kancleraks prezidental vn 2017 18. päiväl tal'vkud.

Avstrijas om 9 federacijanmad:

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe valdkundan eläjiden lugu oli 8,401,940 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2018): avstrijalaižed (saksavstrijalaižed) — 84,2%, saksalaižed — 2,1%, serbalaižed — 1,4%, turkad — 1,3%, romanijalaižed — 1,2%, Bosnijan da Gercegovinan enččed eläjad — 1,1%, toižed rahvahad — 8,7%. Oficialine kel' om saksan kel'.

Uskondan mödhe (2018): katoližen jumalankodikundan uskojad — 57,0%, hristanuskojad-ortodoksad — 8,7%, islamanuskojad — 7,9%, hristanuskojad-evangelistad — 3,3%, toižed uskojad, religijatomad i märhapanendata — 23,1%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Grac, Linc, Zal'cburg, Insbruk. Vl 2014 kaik oli 77 lidnad valdkundas enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Ekonomik baziruiše šingotadud industrialižel alusel.

Avstrijan päeksport om mašinansauvomižen da elektrotehnižen tegimišton produkcii (läz 25%), avtod da sen palad (7%), zelläd (5%); toine eksport — raudan ühthesuladused da tegesed (3%), londuseline gaz (2%), vas'ken ühthesuladused (2%), bumag (2%), alüminii (2%).




#Article 24: Azerbaidžan (427 words)


Azerbaidžan (), täuz' oficialine nimi — Azerbaidžanan Tazovaldkund ( [ɑːzæɾbɑjˈd͡ʒɑn ɾespublikɑˈsɯ]), om valdkund Evrazijas. Sijadase sen Azijas paloin vai täuzin, Kaspijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Baku.

Azerbaidžanan Demokratine Tazovaldkund (1918) lugedas ezmäižeks demokratijaks islamižes mail'mas.

Vl 1918 Gändž oli Azerbaidžanan pälidnan lühüdaks aigaks, sid' sirtihe pälidnad Bakuhu.

Azerbaidžanan territorijal om lidnoid, kudambad konz-ze oliba olnuded erižiden istorižiden valdkundoiden pälidnoikš: Gändž, Šeki, Kabal, Bard, Šemah da Nahičevan'.

Vn 1991 18. päiväl redukud Azerbaidžan tedištoiti ičeze ripmatomudes .

Valdkundan edeližed Konstitucijad oliba vahvištadud vozil 1921, 1925, 1937, 1978 i 1991. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii () tuli väghe vn 1995 12. päiväl kül'mkud, se om olmas voziden 2002, 2009 i 2016 vajehtusidenke.

Azerbaidžanal om mavaldkundröunoid Irananke suves (röunan piduz — 689 km), Armenijanke päivlaskmas (996 km), Turkanmanke (17 km) da Gruzijanke (428 km) lodehes, Venämanke pohjoižes (338 km). Ühthine röunoiden piduz — 2468 km. Azerbaidžan om valdmererandatoi valdkund, no Kaspijan meren randanpird om 713 km pitte päivnouzmas. Valdkundan pind — 86 600 km².

Mäged ottas valdkundan pol't, Kavkazan Sur' mägisel'g om pohjoižes, Pen' sel'g otab päivlaskmad da suved. Kuran da Araksan alangišt otab Azerbaidžanan keskuzpalad. Znamasine jogi om Kur (), lankteb Kaspijan merhe.

Klimat om erazvuitte, subtropižes vönespäi korktoiden mägiden vilhusai.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, boksitad, gidroenergii.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (), kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks strokuiden röunatusita. Prezident paneb ohjastusen kaikid valdkundmehid radsijha, sidä kesken päministrad ().

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 125 ühtnijanke, mugažo rahvaz valičeb kaikid heid videks vodeks.

Azerbaidžanan prezident om Il'ham Alijev vspäi 2003, valitihe händast vn 2018 11. päiväl sulakud rata nellän' strok (sai 74,51% ezmäižes turas). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 1. päiväl kül'mkud. Ali Asadov radab päministran vs 2019 redukun 8. päiväspäi.

Azerbaidžan jagase 66 rajonaks () da 11 lidnaks () tazovaldkundan alištusenke. Rajonad ühtetas 10 ekonomižhe regionha.

Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 9,165,000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 91,6%, lezgilaižed — 2,0%, venänikad — 1,3%, armenijalaižed — 1,3%, tališalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,5%.

Uskondan mödhe (2010): islamanuskojad — 96,9% (šijitad tobjimalaz), hristanuskojad — 3,0%, toižed uskojad i märhapanendata — 0,1%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Gändž, Sumgajit, Mingečaur. Vl 2012 kaik oli 77 lidnad valdkundas, 9 niišpäi enamba mi 50 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 56,4% (2020).

Azerbaidžan om  valdkundoiden lider kogosüdäiproduktan kazvandan mödhe, vozil 2003−2008 se ližazi kahthe kudenke kümnendesenke kerdha.

Vl 2009 Azerbaidžanan päeksport oli kivivoi (81%); toine eksport — likujad buraudamižčuhundused (1%), sahar (1%).




#Article 25: Azii (253 words)


Azii (grekan kelel: Ασία) om man kuiv pala, kaikiš suremb pindan i ristitišton mödhe. Se da Evrop oma Evrazii-kontinentan kaks' palad. Sijadase pohjoižel mapoliškol, Evrazijan suves, päivnouzmas da pohjoižes. Nügüd' Azii om kaikiš heredamb šingotesen region.

Pind lähižidenke saridenke — 43,5 millionad km². Eläjiden lugu — 4,2 mlrd (2012), koume ristitud videspäi elädas Azijas.

Kaik 47 valdkundad, viž rippujad territorijad da viž valdkundad palahiženke rahvahidenkeskeiženke tundištusenke sijadasoiš Azijas. Kazahstan, Turkanma da Venäma sijadasoiš paloin Evropas-ki, Indonezijan pala om Valdmerimaiš, Egipt da Jemen sijadasoiš Afrikas paloin.

Nimitadas Azijan eläjid da sündnuzid azijalaižikš.

Päivnouzmmantedo om disciplin, tedoidab Azijan da Pohjoižafrikan rahvahiden istorijad, ižandust, literaturad, religijad, filosofijad, kelid i kul'turid.

Azijan sariden pind om läz 2 mln km², kaikiš suremb niišpäi om Kalimantan (Borneo). Järedad pol'sared: Arabijan pol'sar', Indostan, Anatolijan pol'sar', Korejan pol'sar', Kamčatk, Čukotk, Taimir.

Azijan päivnouzmaižed randad lainištab Tün' valdmeri, suvižed randad — Indine valdmeri, päivlaskmaižed randad — Atlantižen valdmeren Keskmeri da Mustmeri, pohjoižed randad — Jävaldmeri. Dežnevan nem' om kaikiš päivnouzmaižemb čokkoim, Beringan sal'm sijadase Päivnouzmaižen Azijan i Pohjoižamerikan keskes. Suecan kanal lugetas röunaks Azijan i Afrikan keskes.

Janczi, Huanhe, Ob' Irtiš-ližajogenke, Jenisei Angar-ližajogenke, Lenanjogi Vitim-ližajogenke, Amur Arguninke, Mekong, Evfrat, Ind, Gang i Brahmaputra oma Azijan da mail'man znamasižed joged. Järedad järved oma Kaspijan meri (paloin), Baikal, Balhaš, Tonlesap, Aral, Issik-Kul', Urmii da Duntinhu.

Kaikiš korktemb čokkoim om Džomolungm-mägenpä (8848 m) Kitaiš. Kaikiš alahamb čokkoim om Umbemeren tazopind (−430 m vn 2015 sügüz'kul) Azijan suvipäivlaskmas.

Kaik klimatižed vöd oma Azijan territorijal. Erasiden tarbhaižiden kaivatusiden varad oma kaikiš surembad: kivivoi, londuseline gaz, harvad mametallad.




#Article 26: Azot (191 words)


Azot (N — nitrogenium latinan kelel «sündutai nitratad») om seičemenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Vl 1772 šotlandijalaine Daniel' Rezerford-himik pästi dissertacijad azotan ičendoiden ümbrikirjutamiženke, lugetas händast azotan avaidajaks. Vl 1787 nügüd'aigaižen himijan Antuan Lavuazje-alusenpanii tariči nimitada elementad azotaks () amuižgrekan kelen ἄζωτος-sanaspäi «hengmätoi», sikš miše azot ei pid'oitele palandan i hengaidusen processid.

Atommass — 14,00674. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,001251 g/sm³. Suladandlämuz — 63,15 K (−210,00 C°). Kehundlämuz — 77,35 K (−195,79 C°).

Azot om kaks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Londuseline azot kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 14N (99,635%) i 15N (0,365%). Sen ližaks, om sadud 14 ratud radioaktivišt izotopad 10..13 i 16..25 atommassanke, üks' izomer mugažo (m11). Kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundad lühüdamb päiči 13N (10 minutad), 16N (7,13 s) i 17N (4,173 s).

Inertine element, no reagiruib päličmänendmetalloiden kompleksižidenke ühtnendoidenke. Azotan ühtnendad oma aktivižed da toksižed paksus.

Seičemenz' element om lujas levitadud londuses, Man atmosfer kogoneb sišpäi 78,09% mülün mödhe. Sadas il'maspäi, koume nelländest kändase ammiakaks.

Azot om üks' tarbhaižiš elementoišpäi elon olendan täht, mülüb vauktušihe. Kävutadas inertižeks ümbrištoks, agentaks vilugoitimiš.




#Article 27: Ašhabad (210 words)


Ašhabad vai Ašgabat ( [ɑʃʁɑˈbɑt],  Ašgabat) om Turkmenistanan pälidn, päine opendusen keskuz da kaikiš suremb lidn. Lidn om agjan (velajat:an) oiktusidenke.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1881 amuižen lidnusen sijas. Lidn oli pandud mantazole manrehkaidusel 7,3 magnitudanke vn 1948 6. päiväl redukud i om saudud udes sil aigalpäi.

Ašhabad ümbrištonke šingotadas valdkundan pälidnan holitišil, sauvondan edheotandoil, kivivoin da gazan mašiništon tehmižel, elektrokabeliden pästandal, tekstil'kompleksal (kourad).

Lidn sijadase Ahal-Teke-oazisas, Kopetdag-mägiden pautkidenno, 273 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Karakuman kanal (jogi sijalaššil, ) läbitab lidnan pohjoižpalad. Matkad lidnan röunaspäi Iranan röunhasai om 15 km suvhe orhal vai 25 km avtotedme.

Ašhabad jagase 4 lidnrajonha (etrapha): Berkararlik, Kopetdag, Bagtijarlik, Büzmejin.

Vl 2013 eläjiden lugu oli 860 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe): turkmenalaižed — 85,0%, venänikad — 7,7%, armenijalaižed — 1,5%, turkad — 1,1%, uzbekad — 1,1%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,6%.

Kaik 21 üläopendusen aluzkundad oma avaitud lidnas.

Avtobusad, maršruttaksid, taksid, funikulör (vspäi 2006, lidnan suves) i monorel's (vspäi 2016, 5 km, 8 stancijad) oma kundaližeks transportaks lidnas. Jonused da kiruhjonused ühtenzoittas lidnad Turkmenistanan agjoiden keskusidenke.

Rahvahidenkeskeine lendimport (ASB / АШХ) sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas 10 km keskusespäi Karakum-jogen taga, tehtas reisid Azijan i Evropan maihe, sidä kesken jügureisid, mugažo Turkmenistanan järedoihe lidnoihe.




#Article 28: Babajevon rajon (280 words)


Babajevon rajon () om rajon Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Babajevo-lidn (rajonan ristitišton koume videndest).

Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Babajevon rajon om Vologdan agjan päivlaskmaine taho. Pind — 9 200 km² (kahtenz' surtte agjas). Sen piduz pohjoižespäi suvhe — 200 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 50 km. Mec otab territorijan 61%.

Om röunoid 8 Venäman rajonanke:

Znamasižed joged oma Sud sen ližajogidenke (Kolp' da Šogd), mugažo Sudan sädajad joged: Nožem da Kološm. Läz kaik joged mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha, pen' pala lodehes — Ojatin (Atlantižen valdmeren) basseinha. Läz 200 järved om soiden kesked.

Reljef om tazo da alangoikaz tobjimalaz. Vepsän ülüz seižub rajonan pohjoižpalas.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved, gravii), mineraližed mujud, mec, reskvezi.

Vs 2015 sulakun 28. päiväspäi rajonan territorii alajagase 7 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund, 5 küläkundad da 1 rahvahaline küläkund.

Vs 2013 sügüz'kuspäi Igor' Kuznecov radab rajonan da sen administracijan pämehen. 4 ohjandust, 2 komitetad da 5 palakundad alištudas rajonan administracijale.

Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Ezitajiden Suim (ven. Представительное Собрание) 18 ühtnijanke. Nikolai Korotišev radab Suiman ezimehen vl 2015. Kaik rahvaz valičeb ezitajid nelläks vodeks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 853 ristitud.

Kaik om 273 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 13 žilod, 253 küläd, 2 raudtestancijad, 1 raudtesarak da 3 futorad.

Toine sur' eländpunkt om Borisovo Sudal-külä (1,9 tuh. rist. vl 2002).

Rajonan ižandusen päsarakod oma raudte- da gazanveimtransport, maižanduz da sömtegimišt, mecan ümbriradmine da turizm.




#Article 29: Baku (128 words)


Baku () om Azerbaidžanan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Baku om Kavkaz-regionan i Kaspijan meren randišton kaikiš järedamb lidn. Järed openduzkeskuz, üläopendusen 30 aluzkundad.

Antižen aigan Kaspijan meri oli Bakun territorijan sijas. 12. voz'sadal Baku kändihe lidnuseks. Torguindted da kivivoin samine tegihe lidnan alusen päsüks.

Gadžibala Abutalibov oli edeližel, 3. lidnan pämehel (meral) pit'kan aigan (2001−2018).

Lidn sijadase Azerbaidžanan päivnouzmas, Apšeronan pol'sarel, 28 m valdmeren pindad alahaižemb.

Baku jagase 12 administrativižhe rajonha.

Vl 2014 Bakun municipaližen ühtnikan eläjiden lugu oli 2 181 800 ristitud, sidä kesken 1 217 300 lidnalašt i 964 500 lidnanvuiččiden žiloiden eläjid, kaik om 59 niid. Vl 2013 2,6 mln elihe ezilidnoidenke (Sumgajit i Apšeronan rajon).

Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 90,3%, venälaižed — 5,3%, evrejalaižed — 0,6%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 3,8%.




#Article 30: Bel'gii (510 words)


Bel'gii (, , ), täuz' oficialine nimi — Bel'gijan Kunigahuz, om valdkund Evropan päivlaskmas, Pohjoižmeren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brüssel'.

Vspäi 1949 om  ühtnii (alusenpanijaks). Vspäi 1957 om  ühtnijan (mugažo ühteks alusenpanijoišpäi).

Vn 1830 4. päiväl redukud Bel'gii tedištoiti ičeze ripmatomudes Alamaišpäi.

Valdkundan Konstitucii om vahvištadud vl 1831, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke, ned oliba paksud vspäi 1980.

Bel'gijal om mavaldkundröunoid Alamaidenke pohjoižes (röunan piduz — 478 km), Germanijanke päivnouzmas (133 km), Lüksemburganke suvipäivnouzmas (130 km), Francijanke suves da päivlaskmas (556 km). Ühthine röunoiden piduz — 1297 km. Valdkundan lodehližed randad lainištab Pohjoižmeri, sen randan pird — 66 km. Ühthine pind — 30 528 km².

Koume londuselišt rajonad om valdkundas: Ardennad suvipäivnouzmas, keskuzülüz 100..200 m ü.m.t., mererandaline tazangišt pol'deroidenke, siš om tarhoid 2 m alemb meren tazopindad. Kaikiš korktemb čokkoim om Ardenniden Botranž-mägi 694 m ü.m.t.

Vozne vedhuz om 20,8 km³, ottas kävutamižhe koumandest (2005). Järved oma ratud tobjimalaz. Znamasižed joged oma Maas i Šel'd, lanktas merhe Alamaiden territorijal.

Klimat om ven valdmeren. Tal'v om vihmoikaz, hala i lumi oleskeldas harvoin. Keza om viluhk vihmoidenke.

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad, karbonatad, letked, väghine mahuz.

Ohjandusen form om parlamentine konstitucine monarhii. Bel'gii om federativine valdkund vspäi 1980, kaks'jäine federacii. Nece znamoičeb, miše ičeohjastuz om kahten parametran mödhe — regionil (3) da kel'kundoil (3) — üks'-se valdkundan territorijal.

Valdkundan pämez' om Filipp I-kunigaz (vspäi 2013). Monarh vahvištab päministrad (, , ), toižid ministrid i sudijoid radnikusile, voib pästta parlamentad radmaspäi. Ohjastusen ministriden pol' om Flandrijan (alamankel'žes) kel'kundaspäi i pol' francijankel'žes kel'kundaspäi.

Federaline parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (, , ) 60 ühtnijanke (50 kel'kundoišpäi i valitud senatorad todas völ 10). Alakodi om Ezitajiden Kodi (, , ), kaik rahvaz valičeb sen 150 deputatad videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 26. päiväl semendkud. Sofi Vil'mes radab päministraks vs 2019 redukun 27. päiväspäi.

Bel'gii jagase koumeks regionaks: Flandrii (alajagase videks agjaks), Vallonii (mugažo 5 agjaks), Brüsselin pälidnaine ümbrik. Ühten aigan valdkund jagase koumeks kel'kundaks: Flandrijan kel'kund, francijankel'ne da saksankel'ne kundad.

Bel'gijas elädas bel'gijalaižed. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 10 444 268 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kodikel': alaman kel' — koume videndest, francijan kel' — kaks' videndest, saksan kel' — vähemb mi 1%.

Rahvahad (2012): bel'gijalaižed — 75,2%, italijalaižed — 4,1%, marokolaižed — 3,7%, francijalaižed — 2,4%, turkad — 2,0%, alamalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 10,6%.

Uskondan mödhe (2009): riman katolikad — 50,0%, protestantad da toižed hristanuskojad — 2,5%, islamanuskojad — 5,0%, judaistad — 0,4%, buddistad — 0,3%, ateistad — 9,2%, religijatomad — 32,6%.

Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Antverpen, Gent, Šarlerua, L'jež. Vl 2013 kaik oli 71 lidnad valdkundas enamba mi 30 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 98,1% (2020).

Šingotadud postindustrialine ižanduz, om äi eksportan edheotandoid. Avtoiden, tekstilin, metallan i himijan produktoiden tehmine. Ratas energijan koume nelländest kahtel atomelektrostancijal.

Vl 2009 Bel'gijan päeksport oli himižen tegimišton erazvuitte produkcii — voižimad, glikozidad, polimerizacijan produktad (läz 16%), zelläd (11%), avtod da niiden palad (8%); toine eksport oli sobad (läz 4%), diamantad (3%), raudan da teraraudan lehtesed (2%), londuseline gaz (1%).




#Article 31: Belgrad (202 words)


Belgrad ( «vauged lidn») om Serbijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Belgradan ümbrikon administrativine keskuz, valdkundan ižandusen da opendusen päkeskuz.

Eländpunktan aluz om pandud kel'talaižil 3. voz'sadal EME kuti Singidunum-lidn. Mainitase nügüdläiženke nimenke vspäi 878. Om serbalaižiden pälidnaks vspäi 1403 i Ottomanan imperijan jäl'ghe vspäi 1815 tošti. Vll 1918−2003 oli Jugoslavijan pälidnaks.

Belgrad sijadase Serbijan keskuses. Lidn seižub Dunai-jogen da Savjogen ühthejoksmusen sijan randoil, 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Belgradan ümbrik jagase 17 kundha, sen pind — 3 224 km². Kaikutte kund om ičeze tobmuden aluzkundoidenke.

Klimat om subtropine päipaštokaz. Heinkun lämuz om +24,3 C°, vilukun — +2,2 C°, voden keskmäine lämuz om +13,6 C°. Paneb sadegid 722 mm vodes, läz tazomäras kuidme (94 mm kezakus, 41..50 mm sulakus i sügüz'kus-redukus).

Vn 2011 Serbijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 166 763 ristitud, ümbrikon — 1 659 440 ristitud. Ümbrikon 91% oma serbalaižed i Serbijan ortodoksižen jumalankodikundan uskojad. 1990-nzil vozil lidn vastsi äi sirdanikoid külätahondaspäi i pagenuzid Jugoslavijan toižiš paloišpäi.

Serbijan valdkundaližed aluzkundad, keskuzbank da birž sijadasoiš Belgradas. Informacižtehnologijoiden sektor i turizm ottas znamasišt sijad ižanduses.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Rahvahidenkeskeine civiline Nikola Tesla nimel nimitadud lendimport (BEG) om saudud 18 km päivlaskmha, Surčin-kundas.




#Article 32: Berillii (238 words)


Berillii (Be — beryllium latinan kelel) om nellänz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Berillii om harv Man kores (3,8 grammad tonnas) i kalliž. Francine Lui Nikola Voklen-himik avaiži berillijan vl 1817. Nimitihe berill-mineralan mödhe ( bērullos), voib rindatada sen nimed prakritan वॆरुलिय‌-sananke (verulija vepsän kirjamil, «vauhuda») i Belur-lidnan nimenke Čennainno Indijas suves — izumrudan (Be3Al2Si6O18) samižen sija.

Berillii om kova hahkvauvaz i lujas travii metall. Kristalline segluz om geksagonaline. Vedab radiacijad vähän. Kulundan sekundpiguz om 12 600 metrad, 2..3 kerdad korktemb mi toižiš metalloiš.

Atommass — 9,01218. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,848 g/sm³. Suladandlämuz — 1560 K (1287 C°). Kehundlämuz — 2742 K (2469 C°).

Berillii kogoneb üks'jäižes stabiližes 9Be-izotopaspäi, mugažo tetas 11 radioaktivišt izotopad 5..16 atommassanke, niiden keskes kaks' elädas enamba sekundad: 10Be (pol'čihodamižen pord 1,5 mln vot) i 7Be (53,2 päivest). Ei ole izomärid berillijal.

Ei ole reakcijad vedenke. Metall muigotub i reagiruib galogenidenke vaiše korktemba mi 600 C° lämudel. Tuhk palab il'mas. Muigotandmärad: +2, +1, 0. Segoib vedes eskai vähänke muiktusen südäiolendanke.

Ottas kävutamižhe paremboičemha ühthesuladusiden ičendoid tobjimalaz. 1/200-ližaduz terashe andab varmdust punotišile i ned ratas milliardhasai ciklid. Berillijan bronz ei iške kibinoid. Berillijan hapanduz (BeO, luja morim) kävutase mülüikš, se om varmed, inertine himižikš ( 800 C° lämudel), korktanke lämuzvedandmahtusenke i lämoinvastaine ühten aigan.

Pätegii om AÜV, mugažo Kitai i Kazahstan. Mail'man tehmine oli 300 tonnad vl 2016.




#Article 33: Berlin (326 words)


Berlin (mugažo saksan kelel, virktas: [bɛɐ̯ˈliːn]) om Saksanman pälidn, kaikiš järedamb lidn Saksanman Federativižes Tazovaldkundas, üks' sen 16 maišpäi.

Megapolisan pind om 891,68 km², se om 14nz' sija federacijanmaiden keskes. Eläjiden lugu om enamb 3,7 millionad ristituid, lidnaglomeracijas — 6,1 mln (vl 2019). Se om kahtenz' lidn Evropan Ühtištuses ristituiden lugun mödhe Londonan jäl'ghe da videnz' lidn pindan mödhe.

Läz 1200 vot kaks' torguindlidnad — Köll'n da Berlin — oli nügüd'aigaižen Berlinan sijal. Vodel 1307 lidnad ühtištuiba da tegiba ühthine lidnaline nevondkund (ratuš). Jäl'ghepäi lidn oli Brandenburgan markgrafkundan/kurfürstkundan pälidnan (vodelpäi 1417), Prussijan (vodelpäi 1618) da Saksanman imperijan (vodelpäi 1871) istorižen pälidnan.

Toižen mail'mansodan jäl'ghe Jaltan konferencijan pätandan mödhe jagatihe Berlinad 4 okkupacižhe sektorha. Möhemba 3 sektorad ühtištuiba Päivlaskmpol'žhe Berlinha, kudamb iče mülüi SFT:ha. Vs 1961 elokun 13. päiväspäi Berlinan sein ümbärzi Päivlaskmpol'žen Berlinan. Berlinan sein oli üks' Viluvoinan päsimvolišpäi, muretihe sidä vozil 1989−1990. Germanijan ühtenzoitamižen jäl'ghe vl 1990 ühtenzoittud Berlin om sen pälidnaks, de-fakto vspäi 1999, konz Saksanman parlament da federaližed ministrused sirdihe sihe Bonnaspäi.

Nügüd' Berlin om valdkundan znamasine politine, ekonomine, kul'turine da tedoline keskuz.

Berlinan sijaduz om valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Šprejen da Hafelän jogiden randoil, Brandenburgan federaližen man keskuses, kudambha iče lidn ei mülü (vodelpäi 1920). Korktused oma 34..115 m valdmeren pindan päl, lidnan istorine keskuz om saudud alangos.

Klimat om ven. Heinkun lämuz om +19,8 C°, elokun — +19,2 C°, vilukun +0,7 C°. Voden keskmäine lämuz om +9,9 C°. Paneb sadegid 577 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi. Tal'vel voib panda lunt.

Berlin jagase 12 ümbrikoks, ned alajagasoiš 96 rajonaks.

Berlin om mugažo jalos järed transportsol'm. Kaik 12 päraudtestancijad ratas lidnas. Siš om kaks' lendimportad: Berlin-Tegel' (TXL) lidnan lodehes da Berlin-Šönefel'd (SXF) lidnan suvipäivnouzmaiženno röunanno.

Berlinas om kundališt transportad: avtobusoid, tramvaid (vspäi 1865), lidnelektrojonusid. Velosipedad oma lujas populärižed. Vodespäi 1902 metropoliten radab lidnas (U-Bahn Berlin, vspäi 2009 om 10 jonod, 173 stancijad, 152 km raudted). Lidnelektrojonusiden verk nimitase S-Bahn Berlin, se om 331 km pitte 166 stancijanke.

Vodel 1936 Kezaližed Olimpižed vändod oliba Berlinas.




#Article 34: Bern (202 words)


Bern (mugažo saksan kelel [ˈbɛrn]; , ital. i ) om Šveicarijan Konfederacijan pälidn de fakto. Se om ühtennimižen kantonan pälidn mugažo, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe. Oficialine kel' om saksan kel'.

Mail'man počtühtištusen i Šveicarijan raudteiden päfaterad sijadasoiš lidnas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1191 ceringenlaižen Bertol'd V-gercogan käskön mödhe. Vspäi 1848 Šveicarijan parlament i ohjastuz tehtas ištundoid lidnas. Bernan vanh keskuz mülüb  Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1983.

Bern sijadase pohjoižpolehe Al'pilpäi, valdkundan lodehes. Lidn seižub Are-jogen känman molembil randoil, 481..674 m korktusil, 540 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz om +18,3 C°, tal'vkun-uhokun — −0,4..+0,7 C°. Voden keskmäine lämuz om +8,8 C°. Paneb sadegid 1059 mm vodes, enamba semendkus-elokus (106..119 mm kus), sidä kesken oleskeleb lunt 53 sm vodes.

Bern jagase kudhe nimitadud rajonha.

Vl 2013 eläjiden lugu oli 137 980 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 162 405 eläjad vl 1970. Läz 400 tuhad eläjid om ezilidnoidenke.

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad i funikulör (106 m) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik om 18 sildad Are-joges päliči lidnan südäimes. Bernan elektroraudte (saks. S-Bahn, 13 jonod) ühtenzoitab lidnad ezilidnoidenke.

Regionaline civiline Bern-lendimport (BRN, 183,3 tuh. passažiroid vl 2016) sijadase Bel'p-ezilidnas 5 km suvipäivnouzmha Bernan istorižes keskusespäi, tehtas reisid Evropan maidme.




#Article 35: Biškek (185 words)


Biškek () om Kirgizstanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti Pišpek lidnan statusanke Venäman imperijan kozakištol pandud mantazole Kokandan hanan lidnusen sijas. Vll 1926−1991 nimitihe lidnan Frunze:ks, ripmatomas Kirgizstanas — nügüdläižikš.

Lidn šingotaškanzi tegimištol'žeks keskuseks Suren sodan aigan edheotandoiden evakuacijan sihe taguiči. Biškek om tegimišton äisarakoine keskuz, päsarakod oma sömtegimišt, energetik, mašiništonsauvomine i metallan ümbriradmine.

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Ču-jogen alangištos i Tän'-Šanin ezimägištol, 700..900 m korktusil, 800 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazahstanan röunhasai om 25 km pohjoižhe orhal.

Biškek jagase nellhä territorialižhe rajonha: Pervomain, Sverdlovan, Oktäbrin i Leninan rajonad. Severz'-se žilod alištudas rajoniden tobmudele, i ühthine pind lidnan administracijan ohjandusen al om 160 km².

Vl 2009 eläjiden lugu oli 835 743 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman 7 pühäpertid i ortodoksižen hristanuskondan 4 jumalanpertid oma olmas lidnas.

Biškek om professionaližen üläopendusen keskuseks, kaik 22 üläopendusen aluzkundad sijadasoiš lidnas.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline «Manas»-lendimport (FRU) sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kazahstanan, Venäman, Turkanman järedoihe lidnoihe, jügureisid Kitaihe.




#Article 36: Boksitogorskan rajon (329 words)


Boksitogorskan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.

Administrativine keskuz om Boksitogorsk-lidn. Siš da lähižes Pikalövo-lidnas eläb 70% rajonan ristitištod.

Rajonan aluz om pandud vl 1952 heinkun 25. päiväl Leningradan agjaha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Boksitogorskan rajon om Leningradan agjan suvipäivnouzmaine taho. Pind — 7 201 nellikkilometrad (koumanz' sija agjas). Kavag'mecad oma enambuses: pedajikod — päivnouzmas, kuššed mecad — päivlaskmas.

Om röunoid 5 Venäman rajonanke:

Znamasižed joged oma Čagodošč da Kolp' päivnouzmas, ned mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha; Tihvink da Voložb mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha rajonan päivlaskmas.

Londuseližed varad oma turbaz, boksitad, sauvondmaterialad (mouckivi, letked, saved), dolomit, mec, reskvezi. Londuseližen Vepsän mec-puišton pala om rajonan pohjoižpäivnouzmas.

Vs 2014 semendkuspäi rajonan territorii alajagase 9 municipaližhe ühtnikha: 3 lidnkundha da 6 küläkundha.

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. Совет депутатов) 18 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Valerii Tihonov radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2011 semendkun 26. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.

Vs 2006 vilukun 1. päiväspäi Sergei Muhin om valitud i radab rajonan administracijan pämehen, se om hänen koumanz' strok jäl'geten. Rajonan ezmäine varapämez' da kaks' rajonan varapämest oma hänele abhu. Kuz' komitetad, koume palakundad da laudkund alištudas rajonan administracijale.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 53 842 ristitud.

Kaik om 261 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnad, 1 lidnanvuitte žilo, 21 žilod, 4 raudtestancijan žilod, 231 küläd, 2 sijašt da 2 futorad.

Toižed sured eländpunktad oma Pikalövo-lidn (20,5 tuh. rist. vl 2016), lidnanvuitte Jefimovskii-žilo (3,6 tuh. rist. vl 2016) da Bor-külä (1,7 tuh. rist. vl 2014).

Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 86,9%, ukrainalaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 10,0%.

Erased igähižed rahvahad: vepsläižed — 0,20% (108 rist.), karjalaižed — 0,08% (45 rist.).

Vepsläižed elädas rajonan pohjoižpäivnouzmas. Tihvinan karjalaižiden - ortodoksižid vanhuskolaižiden küläd sijadase rajonan suvipäivnouzmas.

Rajonan ižandusen päsarakod oma alüminijan i himine tegimištod, gazanveimtransport, mecan ümbriradmine, cementan pästand, maižanduz.




#Article 37: Bolgarii (494 words)


Bolgarii (bolgarijaks: България), täuz' oficialine nimituz — Bolgarijan Tazovaldkund (, vepsän transkripcii: Republika Bǎlgarija), om valdkund Evropan suvipäivnouzmas, Balkanan pol'saren päivnouzmas, Mustmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Sofii.

Vspäi 2004  ühtnii om, vspäi 2007 —  ühtnii.

Ezmäine Bolgarijan imperii oli olmas vozil 681−1018. Kahtenz' Bolgarijan imperii oli olmas vozil 1185−1396.

Vn 1908 5. päiväl redukud nügüdläine Bolgarii tedištoiti ripmatomudes Osmanan imperijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1879. Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1991, se om väges voziden 2003, 2005−2007 i 2015 vajehtusidenke.

Bolgarii om mavaldkundröunoiš Turkanmanke (röunan piduz — 223 km) da Grekanmanke (472 km) suves, Pohjoižmakedonijanke (162 km) da Serbijanke (344 km) päivlaskmas, Romanijanke pohjoižes (605 km). Ühthine röunoiden piduz om 1806 km. Valdkundan pind — 110 879 km². Bolgarijan päivnouzmaižed randad lainištab Mustmeri, sen randanpird — 354 km.

Mägimassivad i alangištod čereduišoiš pohjoižespäi suvhe. Koume mägisistemad: Pirin suvipäivlaskmas, Stara-Planin (Balkanan mäged) keskuzpalas, Ril Rodopidenke suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Rilan Musal-mägi 2925 m ü.m.t. kortte. Kaikiš znamasižemb i üks'jäine laivjogi om Dunai pohjoižröunal Romanijanke.

Klimat om Keskmeren i kontinentaline, erazvuitte koverikahan rel'jefan tagut. Paneb sadegid 500..2540 mm vodes, 730 mm valdkundadme keskmäral.

Londuseližed pävarad oma kivihil', metallad (boksitad, vas'k, hahktin, cink); toižed varad — mec, väghine mahuz.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks.

Parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim (, lugese «Narodno sabranie») 240 ezitajanke. Kaik rahvaz änestab heid nelläks vodeks. Parlament vahvištab ohjastusen (ministrišton, ) mülükundad. Päministr (bolg. Министър-председател, translit. Ministar-predsedatel) om parlamentižen koalicijan lider, parlament vahvištab händast radnikusele.

Jäl'geline Rahvahaline Suim tuli radho edelstrokuižiden valičendoiden jäl'ghe, ned oliba vn 2017 26. päiväl keväz'kud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vl 2016 (6. päiväl kül'mkud), Rumen Radev om valitud prezident, sai vägestust ezmäižes turas (57,47%), tuleb radho vs 2017 vilukun 22. päiväspäi. Boiko Borisov radab päministran vs 2017 semendkun 4. päiväspäi, hän oli sil-žo radnikusel vll 2009−2013 i 2014 — viluku 2017.

Bolgarii jagase 27 agjaks (), ned alajagasoiš 264 kundaks (), i üks' Sofii-pälidnan territorii om olmas.

Bolgarijas elädas bolgarijalaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 7 364 570 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 8 986 636 eläjad vl 1989.

Rahvahad (2011): bolgarijalaižed — 76,9% (bolgarijan kel' om mamankel'), turkad — 8,0%, čiganalaižed — 4,4%, toižed rahvahad — 0,7%, märhapanendata — 10,0%.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 59,4%, islamanuskojad — 7,8%, toižed uskojad (sidä kesken katolikad, protestantad, Armenijan apostoline jumalankodikund, judaistad) — 1,7%, religijatomad — 3,7%, märhapanendata — 27,4%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Plovdiv, Varn, Burgas, Ruse, Stara Zagor, Pleven. Vl 2011 kaik oli 24 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke; ühthemänho om 257 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 75,7% (2020).

Industrialine ekonomik šingotadud maižandusenke, znamasine sarak om holitišiden sfer i turizm sen palaks.

Vl 2012 Bolgarijan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 13%), vas'k da sen ühthesuladused (11%), kivivoi (10%), elektromašiništ (läz 10%); toine eksport — raud da teraz (4%), nižu (2%), podsolnušnikan semned (2%), elektruz (2%).




#Article 38: Bor (himine element) (227 words)


Bor (B — borium latinan kelel) om videnz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Francižed himikad Žozef Lui Gei-Lüssak i Lui Žak Tenar avaižiba boran vl 1817. Nimi sündui bura-mineralan nimitusespäi (Na2B4O7·10H2O) — torhuz boran samižen täht, mineralan nimi libub persijan (بوره burah) i araban (بورق burak) kelišpäi.

Element om harvahk Man kores — 4 grammad tonnas, i valdmeres 4,6 mg/L. Voib löuta vaiše ühtnendoiš, ei ole elementarišt borad londuses.

Ireg bor om lujas kova, mujutoi, hahk vai rusked kristalline vai pimed amorfine substancii, metalloid. Om pol'veimeks. Tetas enamba 10 allotropišt modifikacijad. Kaikiš korktemb varmdusen röun rebitandan aigan om boral: 5,7 GPa.

Atommass — 10,811. Ninevuz normaližiš arvoimižiš — 2,34 g/sm³, nozoludeks suladandan jäl'ghe — 2,08 g/sm³. Suladandlämuz — 2349 K (2076 C°). Kehundlämuz — 4200 K (3927 C°).

Londuseline bor kogoneb kahtes izotopaspäi: 10B (19,8%) i 11B (80,2%). Kaik 12 radioaktivišt izotopad om olmas 6..9, 12..19 atommassanke, vähemb sekundad pol'čihodamižen pordonke. Ei ole izomärid, β−-čihodamine om harakterine hil'nikan sündundanke.

Reaguruib vaiše ftoranke honuzližel lämudel. Om reakcijoid galogenidenke huldutamižes, azotanke, hil'nikanke i fosforanke. Palab il'mas huldutamižes B2O3-hapandusen sandanke i lujan lämuden eritandanke. Muigotandmärad: +3, +2, +1, −1, −5.

Ottas kävutamižhe elementarišt borad kuiduks. Terasen mikrolegiruind ližadab sen kalindan ladud. Bormuiktuz (B(OH)3) kävutase levedas. Boran nitrid (borazon, BN) om organižiden ühtnendoiden rivin aluseks.




#Article 39: Bosnii da Gercegovin (501 words)


Bosnii da Gercegovin, se om täuz' oficialine nimi (bosn., serb. i , serban kelen kirillican kirjamil Босна и Херцеговина), om valdkund Suvievropas, Balkanan pol'saren keskuses. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Sarajevo.

Valdkund om  partnöraks, vspäi 2010 oigendab planad kändmaha PAKO:n ühtnijaks. Vl 2016 Bosnii da Gercegovin andoi pakitoitusen  kändmaha sen ühtnijaks.

Valdkundan nimi sündui Bosn-jogen nimespäi da saksalaižen Stefan Vukšič Kosača-sodavejan gercog-arvnimespäi.

Vn 1992 5. päiväl sulakud Bosnii da Gercegovin tedištoiti ičeze ripmatomudes Jugoslavijaspäi.

Vn 1995 14. päiväl tal'vkud Deitonan kožundkirjutesiden mödhe Bosnii da Gercegovin om tedotamatoi protektorat Horvatii- da Serbii-susedvaldkundoiden gegemonijan elementoidenke. Bosnii da Gercegovin jagase nenikš paloikš: Bosnijan da Gercegovinan Federacii, Serbine Tazovaldkund; Brčko-ümbrik kontroliruiše molembil paloil.

Deitonan kožundkirjutesed oma valdkundan Konstitucijaks.

Bosnii da Gercegovin om mavaldkundröunoiš Horvatijanke pohjoižes, suves da päivlaskmas (röunan piduz — 956 km), Serbijanke päivnouzmas (345 km) da Mustmäginke suvipäivnouzmas (242 km). Ühthine röunoiden piduz — 1543 km. Adriatižen mererandan piduz om 20 km.

Valdkund sijadase Balkanan pol'sarel. Dinaran mägišt otab man territorijan ühesa kümnendest. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Maglič-mägi, 2386 m valdmeren pindan päl. Pohjoižes om Keskdunain tazangišton suvipala. Kaikiš pidembad joged oma Bosn (308 km, Dunain bassein) i Neretv (225 km, lankteb Adriatižhe merhe).

Klimat om ven kontinentaline man tobjal palal. Om Keskmeren subtropine pehmed klimat vaiše läz Adriatišt mert. Paneb 1500..1800 mm sadegid vodes, tazomäran vodes läbi, alangoil 800..1000 mm.

Londuseližed pävarad oma boksitad, raudkivendod, artut'kivendod, vas'k, hahktin, cink, hrom, kobal't, marganc, burhil', keitandsol, gidroenergii, mec.

Ohjandusen form om konfederativine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämehišt om Bosnijan da Gercegovinan Prezidium (Predsjedništvo Bosne i Hercegovine), om koume pämest. Pämez' heišpäi vajehtab kaikutte kahesa kud. Rahvahad valitas heid nelläks vodeks etnižiš valičendümbrikoiš, üks' pämez' kaikuččes rahvahaspäi. Kaks' koumandest — Bosnijan da Gercegovinan Federacijaspäi (bosnijalaižed da horvatijalaižed), koumandez — Serbižes Tazovaldkundaspäi (serbalaižed). Toine radonoigendai tobmuz om ministrišt sen ezimehenke (Predsjedavajući Vijeća ministara Bosne i Hercegovine / Предсједавајући Савјета министара Босне и Херцеговине) i 9 ministrusenke. Prezidium valičeb ministrišton ezimest, parlamentan alakodi vahvištab händast radnikusele.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Rahvahiden Kodi (Dom naroda), 15 ühtnijad (vizin koumiš rahvahišpäi) kahteks vodeks, formiruiše taholižil käskuzkundoil. Alakodi om Ezitajiden Kodi (Predstavnički dom/Zastupnički dom), 42 deputatad (nellintoštkümnin kaikuččes rahvahaspäi) valitas kaiken rahvahan änestamižel, heiden valdatusiden strok om nell' vot.

Bosnijan da Gercegovinan järgenduseližed pävaličendad (valitas Prezidiuman i alakodin ühtnijoid) oliba vn 2018 7. päiväl redukud. Zoran Tegel'tija radab päministran vs 2019 tal'vkun 23. päiväspäi.

Bosnii da Gercegovin jagase koumeks palaks: Bosnijan da Gercegovinan Federacii (10 kantonad), Serbine Tazovaldkund (7 regionad), Brčko-ümbrik.

Bosnijas da Gercegovinas elädas nened rahvahad: bošnäklaižed (48%, islamuskojad serbalaižed da horvatijalaižed), serbalaižed (37%, hristanuskojad), horvatijalaižed (14%, hristanuskojad).

Uskondan mödhe (2013): islamanuskojad — 50,7%, ortodoksižed hristanuskojad — 30,7%, riman katolikad — 15,2%, ateistad — 0,8%, agnostikad — 0,3%, toižed uskojad — 1,2%, märhapanendata — 1,1%.

Bosnijan da Gercegovinan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Banä Luk, Tuzl, Zenic, Mostar. Ristitišton pol' oma lidnalaižed (2020).

Vl 2009 Bosnijan da Gercegovinan päeksport oli elektruz (8%), sobad (8%), ištmed (6%), alüminii da sen kivend (6%); toine eksport — koks hilespäi, detalid avtoiden täht, maidproduktad, slivad.




#Article 40: Bratislav (289 words)


Bratislav () om Slovakijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 Zal'cburgan aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas — mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541−1684 lidn oli Mad'jaranman pordaigaližeks pälidnaks Budan turkaižen okkupacijan tagut.

Edel 1919 vot lidnan nimitused oliba Prešporok, Prešporek, Presburg (), Požon (), keskaigal . Vl 1919 udesnimitihe lidnad. Vozil 1919−1939 i 1945−1992 mülüi Čehoslovakijha.

Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, Dunain molembil randoil i Peniden Karpatiden ezimägištol, 140 m valdmeren pindan päl. Matkad toižhe pälidnhasai — Venhasai — om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz — Avstrijanke da Mad'jaranmanke, se om üks'jäine statj mail'mas.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz om +21,3 C°, vilukun — −0,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53..59 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.

Bratislav jagase 5 nomeruidud rajonaks (), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaks (slovak. Mestská časť).

Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb ristitišt oli 442 197 eläjid vl 1991. Vn 2001 Slovakijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud.

Rahvahad (2001): slovakalaižed — 91,4%, mad'jaralaižed — 3,8%, čehalaižed — 1,9%, saksalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,6%.

Religijan mödhe (2001): katolikad — 56,7%, ateistad — 29,3%, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed uskojad — 4,7%.

Tramvaid, avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks. Bratislav om järed raudtesol'm, kaks' päraudtestancijad oma olmas Dunain erazvuiččil randoil. Jogiport om saudud lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Štefanikan nimel nimitadud lendimport Bratislav-Ivank (, BTS) om valdkundan kaikiš znamasižemb i sijadase 9 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid Keskmeren lebutahoižesai.




#Article 41: Brom (209 words)


Brom (Br — bromum latinan kelel) om 35nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Element om levitadud londuses avaros, leviganduz Man kores — 1,6 grammad tonnas; sen znamasižed koncentracijad oma merivedes (67 grammad tonnas).

Saksalaine Karl Jakob Lövih-himik vl 1825 i francijalaine Antuan Žerom Balar-himik vl 1826 avaižiba broman ripmata toine toižespäi. Nimituz libub grekan βρῶμος-sanaspäi «haiž, hajukaz».

Elementarine brom om morim, i se purustub. Solad poletas suguhimod i ottas tüništoitajaks zelläks.

Brom om jüged ruskedbur nozoluz lujanke pahanke hajunke. Se i artut' oma üks'jäižed elementad-nozoluded honuzližel lämudel.

Atommass — 79,904. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 25 C°) — 3,102 g/sm³. Suladandlämuz — 265,9 K. Kehundlämuz — 331,9 K.

Londuseline brom kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 79Br (50,56%) i 81Br (49,44%). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 66..78, 80, 82..97 atommassanke, sen ližaks 14 izomärad om olmas.

Brom om lujas aktivine himižešti galogen, levitadud kaikel sijal, no erazvuiččiš koncentracijoiš. Läz kaik sen ühthendad oma segojad vedes. Broman molekul om kaks'atomine — Br2. Muigotandmär oleleb +7, +5, +3, +1, 0 i −1. Reagiruib toižidenke galogenidenke i äjidenke metalloidenke.

Ottas kävutamižhe lämoipalovastaižiden ližadusiden tehmižes (antipirenad), fotobumagan mujajaks palaks (AgBr), travijan azegišton palaks. Sadas  i Izrailiš tobjimalaz. Meriorganizmad sätas bromorganižid ühtnendoid.




#Article 42: Brüssel' (103 words)


Brüssel ( [ˈbrʏsəl],  [bʁyˈsɛl], ) om Bel'gijan pälidn da valdkundan kaikiš suremban lidnaglomeracijan keskuz. Se om mugažo Brüsselin pälidnaižen agjan päkommun.

 da  päfaterad sijadasoiš neciš lidnas.

Legend sanub, miše Ph. Gagerik (vai Sen-Žeri) pani lidnan alust 6. voz'sadal meiden erad. Bruocsella-eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 966 Suren Ottonan kirjeižes. Vozil 977−979 saudihe lidnust časounänke Sennanjogen sarel, i lidn šingotaškanzihe. Lidnusen sein oli saudud 11. voz'sadal. Phh. Mihailan da Gudulan päjumalanpert' om saudud vozil 1047−1485.

Brüssel' sijadase valdkundan keskuzpalas, 13 m korktusel valdmeren pindan päl. Lidnan pind — 32,61 km².

Vl 2013 eläjiden lugu oli 166 497 ristitud. Läz 2 mln ristitud elädas lidnaglomeracijas.




#Article 43: Budapešt (286 words)


Budapešt () om Mad'jaranman pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Keskmad'jaranman provincijan administrativine keskuz.

Budapešt om Mad'jaranman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon keskuz. Läz 3 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Sädihe eländpunktad koumen lidnan ühtištusel vn 1873 kül'mkun 17. päiväl Mad'jaranman erigoittud ohjastusen alusenpanendan jäl'ghe. Nene koume lidnad oliba Pešt Dunain hural (päivnouzmaižel) randal, Bud (madj. Buda) da Obud (madj. Obuda) Dunain oiktal randal. Bud oli Mad'jaranman kunigahusen pälidnaks vozil 1361−1541.

Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupuruidud Saksanman sodavägil vozil 1944 (keväz'ku) — 1945 (13. uhoku,  armijan šturm). Udessündutihe lidnad 1950-60-nzil vozil.

Dunai jagab lidnad kahthe palaha: tazo Pešt da kukhikaz vihand Bud. Jogen hijamad ümbärtas seičeme sar't lidnan röunoiš.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Voden keskmäine lämuz om +11 C°. Paneb sadegid 532 mm vodes, tazomäras vodes läbi, enamba semendkus-kezakus (60 mm kus).

Budapešt jagase 23 lidnümbrikoks, kaikutte om ičeze nimenke.

Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 059 226 eläjad vl 1980. Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden znamasine enambuz oli mad'jaralaižed (91,7%). Vl 2008 1 702 297 ristitud elihe lidnas (Bud: 480 756, Pešt: 1 221 541). Vodel 2014 eläjiden lugu oli 1 744 665 ristitud.

Edeline lidnan pämez' om Ištvan Tarloš (reduku 2010 — reduku 2019).

Mad'jaranman pälidn om valdkundan avtotesol'm. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, elektrojonused da funikulör oma kundaližeks transportaks Budapeštas. Koume päraudtestancijad om lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1896 (vspäi 2014 4 jonod, 52 stancijad, 37,6 km raudted). Jogitaksid oma populärižed.

Rahvahidenkeskeine civiline Ferenc Listan nimel nimitadud lendimport, ende Ferihed' (BUD, 14,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid äjihe Evropan i Päivlaskmaižen Azijan lendimportoihe, čarterreisid — ližaks Evropan edahaižihe sarihe i Päivnouzmaižen Azijan maihe.

Kaik 17 universitetad om olmas Budapeštas.




#Article 44: Buharest (375 words)


Buharest ( [bukuˈreʃtʲ] «Bukurešt'») om Romanijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Lidn om valdkundan ižandusen keskuz. Tehtas valdkundan KSP:n da tegimištprodukcijan nelländest, kaks' koumendest Romanijan edheotandoišpäi oma registracijanke neche lidnha, KSP ühthe henghe om €20,564 ($27.300) vl 2013. Buharest om sur' kul'turan keskuz.

Ende mecad kukhil oliba lidnan sijas. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1459 Vlad Cepešan Koumanden dokumentoiš kuti Buharestan lidnuz kaičemha Valahijad turkoid vaste. Vspäi 1698 lidn om Valahijan käskuzkundan kaikenaigaine sijaduz. Vl 1861 Buharest om tedotadud Romanijan pälidnaks, nece valdkund om sündnu Valahijan da Moldovan ühtištuseks.

Katastrofad murenzihe lidnad paloin severz' kerdad: lämoipalod (1595, 1847), manrehkaidused (1738, 1940, 1977, 1986).

Edel 1989 vot külätahond ümbärzi Buharestad. Sid' lidnaglomeracii (662 nellikkilometrad) šingotaškanzihe planan mödhe, i vl 2011 sen ristitišt oli 2,27 mln eläjid.

Buharest sijadase Balkanan pol'sarel, Romanijan suves, Dimbovic-jogen randal (), Dunain basseinan hural polel, 45 km Dunaišpäi. Järviden jono om lidnan pohjoižfartaloiš da päivnouzmaiženno röunanno. Čišmidžiu-sadud järvenke oma ratud lidnan keskuses vodele 1847. Lidn seižub seičemel kukhal. Korktused oma 55..91 metrad valdmeren pindan päl.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Heinkun da elokun lämuz om +22 C°, vilukus om −1,3 C° keskmäral. Voden keskmäine lämuz om +10,8 C°. Paneb sadegid 595 mm vodes, kezal niid om enamba (60..77 mm kus).

Buharest jagase 6 sektorha () ičeze pämehidenke (meroidenke) da administracijoidenke, nomeruiše niid častomaraižen mödhe. Sektorad alajagasoiš fartaloihe (rom.: cartiere), niid kaik om 57.

Vozil 1912−1948 lidnan ristitišt ližadui heredamba kaiked i sai 1 millionad. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 1 883 425 ristitud. Heiden keskes romanijalaižed i ortodoksižed hristanuskojad oma enambuses (96..97%). Rahvahanvähembused oma čiganalaižed (1,4%) i mad'jaralaižed (0,3%). Hristanuskondan äjiden toižendoiden pühäkodid oma lidnas, no vaiše rahvahan videndez tuleb jumalankodihe kerdan nedališ da sen paksumb.

Rengazavtote ümbärdab lidnad. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks Buharestas. Metro radab lidnas vspäi 1979 (vspäi 2011 4 jonod, 51 stancijad, 69,2 km raudted).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Anri Koandan nimel nimitadud lendimport (OTP), ende Otopeni, sijadase 16 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, 4 km lidnan pohjoižröunaspäi. Sišpäi tehtas reisid äjihe Evropan i Päivlaskmaižen Azijan lendimportoihe, čarterreisid — Ispanijan sarihe i Tunisha. Toine civiline vanh Benäs-lendimport (BBU) sijadase 8 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas tatanmaižid reisid i erasid rahvahidenkeskeižid čarterreisid, vozil 2013−2015 se jäi läz kävutamata.




#Article 45: Cetine (168 words)


Cetine () om lidn Mustmägin suves. Se om Cetine-pälidn-kundan administrativine keskuz.

Eländpunkt om tetab 1440-nziš vozišpäi. Cetinen jumalankodin aluz om pandud vl 1484. Cetine om Mustmägin istorine lidn, enzne pälidn i nügüdläine kahtenz' pälidn Podgorican jäl'ghe. Prezidentan rezidencii i ohjastusen kul'turministruz sijadasoiš Cetines.

Cetine šingotase turizmal (vanh lidn, ortodoksižed pühäpertid, 4 muzejad, festivaline keza) i pakuitesen fabrikal, tipografii radab.

Lidn sijadase mägidenkeskeižes katl'uses, 671 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Adriatižen meren randhasai om 12 km orhal, Skadar-järvhesai — 15 km, Podgoric-pälidnhasai om 33 km päivnouzmha. Lujad manrehkaidused oleskeliba (M7,4 vl 1667).

Klimat om ven neps. Paneb sadegid 3616 mm vodes, enamba kaiked tal'vel (400..500 mm kus), vähemba kezakus-elokus (11..48 mm kus).

Cetinen kund jagase 3 municipalitetha (): Vanh lidn (Стари Град), Nova Varoš (Нова Варош) i Gruda — Done Pole (Груда — Доне Поле).

Vn 2003 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 325 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15,9 tuhad eläjid vl 1991.

Kodikel' (2011): mustmägin kel' — 83%, serban kel' — 11%, toine kel' — 6%.




#Article 46: Cink (257 words)


Cink (Zn — zincum latinan kelel) om 30nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Cink om levitadud Man kores keskmäras (0,0083%), ei voi löuta sidä puhthas olendas. Šveicarijalaine Paracel's-lekar' mainiti elementad latinan kelel ezmäižen «Liber Mineralium II»-kirjas, saksan kelen Zinke-sanaspäi «pi», cinkan kristallad oma negloihe pojavad.

Metall om nellänz' kävutamižen lugumäran mödhe raudan, alüminijan i vas'ken jäl'ghe. Ristitun täuz'kaznu hibj mülütab cinkan 2 grammad, fermentoiš tobjimalaz, se om tarbhaine mikroelement. Erased zolotuhheinäd kogotas cinkad. Cinkan ioniden pit'k paineg om toksine.

Vl 1738 Uil'jam Čempion-metallurg sai puhtast cinkad ezmäižen kerdan distilläcijan mahtusel i vl 1743 sauvoi tegint Bristoliš samha cinkad. Vl 1746 germanijalaine Andreas Sigizmund Marggraf-himik sädi cinkan samižen pojavad tehnologijad da ümbrikirjuti sidä detališ, i lugetas cinkan avaidajaks arni händast.

Element om hudr taivazmavauged metall. Cink om kattud hapandusen kerthel normaližiš arvoimižiš. Metall om dropk honuzližel lämudel, irgän cinkan plastižuz tuleb lämbitamižen jäl'ghe +100..120 Cel'sijan gradushasai.

Atommass — 65,38. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,14 g/sm³. Suladandlämuz — 692,68 K (419,53 C°). Kehundlämuz — 1180 K (907 C°).

Londuseline cink kogoneb vides stabiližes izotopaspäi: 64Zn (49,2%), 66Zn (27,7%), 67Zn (4,0%), 68Zn (18,2%), 70Zn (0,6%). Tetas mugažo 25 ratud radioaktivišt izotopad 54..63, 65, 69, 71..83 atommassanke, i niiden 10 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 65Zn 244,26 päiväd pol'čihodamižen pordonke.

Sädab amfoterižid ühtnendoid, reagiruib muiktusidenke i muglidenke vas'ken ioniden olendas. Om reakcijoid galogenidenke i hal'kogenidenke lämbitamižes. Muigotandmärad: +2 (tobjimalaz), +1, 0 i −2 harvoin. Ei ole oiktoid reakcijoid nenidenke elementoidenke: vezinik, bor, hil'nik, azot, ola.




#Article 47: Cirkonii (188 words)


Cirkonii (Zr — zirconium latinan kelel) om 40nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om levitadud londuses, pala Man litosferas — 170..250 grammad tonnas.

Germanijalaine Martin Genrih Klaprot-himik avaiži cirkonijan vl 1789. Mülüb mineraloihe gafnijan ühtes.

Biologišt rolid ei ole, segoitamatomad vedes cirkonijan ühtnendad oma inertižed himižešti bioümbrištos. Metall sättub proteziruimha luid i hambhid.

Cirkonii om plastine hoštai hobedaižvauged metall. Pölü palab i poukahtub il'mas. Metall oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas järgeližel painudel: α-Zr geksagonaliženke seglusenke kändase β-cirkonijaks kubiženke seglusenke 863 C° (ližasegoitusita) lämudel.

Atommass — 91,224. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,506 g/sm³. Suladandlämuz — 2128 K (1855 C°). Kehundlämuz — 4650 K (4377 C°).

Londuseline cirkonii kogoneb vides izotopaspäi, nell' oma stabiližed: 90Zr (51,46%), 91Zr (11,23%), 92Zr (17,11%), 94Zr (17,4%), 96Zr (2,8%, T½=2 × 1019 vot). Tetas mugažo 28 ratud radioaktivišt izotopad 78..89, 93, 95, 97..110 atommassanke, i 6 izomärad, kaikiš hätkemb om 93Zr-izotop 1,53 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.

Ottas kävutamižhe metallurgijas legiruindližaduseks. Vajehtadas hüväsuguižid metalloid tehnikas. Tehtas astjoid, südäitukuižiden reaktoriden paloid, muiktusenvastašt mašiništod. Kävutadas praznikambuškelusen šlibakoikš, palab teravas i läz savuta.




#Article 48: Dagestanan Tazovaldkund (571 words)


Dagestanan Tazovaldkund (,  da tž.1) vai Dagestan om Venäman avtonomine valdkund, sen subjekt.

Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Mahačkal.

Kaikiden Dagestanan rahvahiden keled oma valdkundaližed Dagestanan territorijas sen Konstitucijan 11. kirjutusen mödhe, no vaiše 14 kirjutadud valdkundkel't om olmas da neceverz'-žo oficiališt nint:

Sikš ku keled mülüdas erazvuiččihe kel'kanzoihe, ka venäkel' om rahvahidenkeskeižiden sidoiden kel' faktižešti.

Dagestanan Tazovaldkund om olmas vs 1921 vilukun 20. päiväspäi. Vodhe 1993 tal'vkun 25. päivhäsai nimitihe Dagestanan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.

Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2003 10. päiväl heinkud Konstitucižen Suiman ezitajil. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Enzne vahvištadud vl 1994 Konstitucii kadoti ičeze väged.

Tazovaldkund om röunoiš Azerbaidžananke suves, Gruzijanke suvipäivlaskmas, Čečenijan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Stavropolin randanke lodehes da Kalmikijan Tazovaldkundanke pohjoižes. Dagestanan Tazovaldkundan päivnouzmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Randanpird om 530 km pitte.

Pind om 50 270 km². Mec da penzhišt ottas 9% territorijad. Znamasižed joged oma Terekan alajoksmuz da Sulak, mugažo Kum-jogi (kezal kändase ojandeheks) Kalmikijanke röunal pohjoižes da Samur Azerbaidžananke röunal suves. Kaik joged mülüdas Kaspijan meren basseinha, 20 joged lanktas arni merhe.

Reljef om tazo pohjoižes da mägikaz suves. Ezimägišt om keskuses. Nogain step' da Kaspijanveren alangišt oma tazovaldkundan pohjoižes. Pohjoižen Kavkazan mäged levinedas suves. Kaikiš korktemb čokkoim om sen Bazardüzü-mägenpä («torg», 4466 m) Azerbaidžanan röunal, Venäman kaikiš suvemb čokkoim sijadase severdas-se kilometras sišpäi.

Klimat om kontinentaline kuivahk. Ülemba mägile lämuz poleneb, nepsuz ližadub. Om koume klimatzonad: tazangišton (44% territorijad), ezimägišton (16%) da mägiden (40%). Heinkun keskmäine lämuz om +30 C° alangištoil da +8 C° mägil, vilukun lämuz — +4 C° alangištoil da −11 C° mägil. Paneb sadegid 250 mm vodes alangištoil da 700 millimetrad mägil. Vegetacijan pord om 200..240 päiväd.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', palab šoidkivi, raudkivend, sauvondmaterialad (saved, letked), gidroenergii.

Vladimir Vasil'jev tegeb tazovaldkundan pämehen velgusidme vs 2017 redukun 3. päiväspäi, edel 2014 vot nece radnikuz nimitihe prezidentan. Parlamentan ezitajad änestadas händast videks vodeks taritud Venäman prezidental koumes kandidataspäi. Tazovaldkundan pämez' paneb Ohjastusen ezimest radnikusele, sid' paneb radnikusile sen ühtnijoid Ohjastusen ezimehen taričendan mödhe. Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii, Tazovaldkundan pämehen ohjandused oma hänele abhu. Sanumatoman ohjandimen mödhe, tobmuden sarakoiden pämehed oma erazvuiččiš rahvahišpäi.

Dagestanan Tazovaldkundan parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 90 ezitajad videks vodeks. Hizri Šihsaidov radab Suiman ezimeheks vs 2013 uhokun 7. päiväspäi kahtenden strokun.

Radonoigendai tobmuz om Dagestanan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, komitetad, radnikoičendad, agentused da inspekcijad alištudas Ohjastusele. Artöm Zdunov radab Ohjastusen ezimeheks vs 2018 uhokun 7. päiväspäi.

Valitihe Tazovaldkundan pämest järgenduseližen kerdan vn 2013 8. päiväl sügüz'kud, edeline pämez' sai vägestust ezmäižel tural (86 än't 88:späi). Rahvahaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 910 249 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2018 lidnalaižiden pala om 45%.

Kaik om kümne lidnad tazovaldkundas da 18 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Hasavürt, Derbent, Kaspiisk. Vl 2018 kaik om 28 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Dagestan om Venäman kaikiš äirahvahaližemb region. Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): avarad — 29,2%, darginalaižed — 16,8%, kumikalaižed — 14,8%, lezginalaižed — 13,2%, lakalaižed — 5,5%, azerbaidžanlaižed — 4,5%, tabasaranalaižed — 4,1%, venälaižed — 3,6%, čečenalaižed — 3,2%, nogailaižed — 1,4%, agulalaižed — 1,0%, rutulalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 1,7%, rahvahuden ozutandata — 0%.

Erased toižed igähižed rahvahad (2010): cahuralaižed — 0,34% (9771 rist.), tatalaižed — 0,02% (456 rist.), mägievrejalaižed — 0,01% (196 rist.).




#Article 49: Danii (409 words)


Danii, täuz' oficialine nimituz — Danijan Kunigahuz (), om valdkund Pohjoiževropas, Baltijan da Pohjoižen meriden randal. Vspäi 1973 Danii om  ühtnii. Om  ühteks alusenpanijoišpäi. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kopenhagen.

Nece om vaiše kontinentaližele Danijale pühätadud kirjutuz. Danijal om kaks' avtonomijad avaroidenke oiktusidenke, no penenke ristitištonke: Grenland i Fareran Sared.

Vs 1949 sulakun 4. päiväspäi Danii om  ühtnii.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (Konstitucine Akt, ) oli olmas vspäi 1849. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1953. Se om väges vn 1972 vilukun penidenke vajehtusidenke, tehtas niid kaikuččen uden monarhan tulendas.

Danii om mavaldkundröunoiš Saksanmanke kuivudedme suves (piduz — 68 km). Randanpird om 7314 km. Norvegii sijadase pohjoižpoles, Ročinma om päivnouzmpoles.

Kunigahuz sijadase Jutlandan pol'sarel da 443 nimitadud saril sen sires, päivnouzmpoles. Reljef om vezo, äi tazangištoid. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mollehoi-sija, 170 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Lammefjord, 7 m alemba valdmeren tazopindad. Kaikiš znamasine jogi om Gudano.

Danijan klimat om ven, mererandaline, lämän tal'venke, kauktan kezanke, sel'ktatomidenke voz'aigoidenke. Uhokun lämuz om 0..+1 C°, heinkun — +15..+17 C°. Paneb sadegid 712 millimetrad vodes.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', kala; toižed varad — keitandsol, mouckivi, kived, gravii, letked.

Ohjandusen form om konstitucine monarhii. Se om unitarine valdkund.

Vspäi 1972 valdkundan pämez' om Margrete II-kunigaznaine. Hän paneb päministrad () da toižid ministrid radsijha parlamentan nevondan mödhe, voib pästta parlamentad radmaspäi. Kunigaznaine om armijan päkäsknik.

Parlament om üks'kodine suim — fol'keting (, «rahvahan suim»), mülütab 179 ühtnijad, niiden keskes kaks' ühtnijad kaikuččes avtonomijaspäi — Grenlandaspäi da Fareran Sarišpäi. Valičendad parlamentha oleldas kerdan nelläs vodes.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 5. päiväl kezakud. Nügüdläine päministr om Mette Frederiksen vs 2019 kezakun 29. päiväspäi.

Vspäi 2007 Danijan Kunigahuz jagase videks agjaks (regionaks). Sen ližaks, Erthol'men-sarišt om kaičendministrusen ohjandusen al, se ei mülü nimiččehe agjaha. Agjad alajagasoiš 98 municipalitetaks — lidnad (voidas alajagadas lidnümbrikoikš — ) da kommunad ().

Danijas elädas danijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 655 750 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2018): danijalaižed (sidä kesken Grenlandan eläjad i fareralaižed) — 86,3%, turkad — 1,1%, toižed rahvahad — 12,6% (surembad gruppad oma pol'šanmalaižed, sirijalaižed, saksalaižed, irakalaižed i romanijalaižed).

Uskondan mödhe (2019): lüteranad-evangelistad (oficialine religii) — 74,7%, islamanuskojad — 5,5%, toižed uskojad, religijatomad i märhapanendata — 19,8%.

Danijan sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2006, surembaspäi penembha): Orhus, Odense, Ol'borg. Lidnalaižiden pala om 88,1% (2020).

Vl 2012 Danijan päeksport oli mašiništ (sidä kesken elektromašiništ), zelläd, kivivoi, liha, kala, maidproduktad.




#Article 50: Daugavpils (251 words)


Daugavpils (mugažo latvijan kelel; ; edel 1920 vot Dvinsk, edel 1893 vot Dünaburg, vozil 1656−1667 Borisoglebsk) om lidn Latvijan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan alištusenke, Latvijan kahtenz' lidn ristitišton lugun mödhe da järed raudtesol'm.

Livin Ordenan mameister Ernst von Ratzeburg pani Daugavpilsan (Dünaburgan) alusen vl 1275 kuti ricarin zamk. Dünaburgan zamk oli 19 km ülezjogen, nügüd' Vecpils. Vl 1577 Ivan Grazijan sodaväged murenziba zamkad Livonižen sodan aigan, i carin käskön mödhe šancsauvusiden aluz om pandud nügüdläižen lidnan sijha.

Vll 1655−1656 lidn oli Ročinman palaks; vll 1656−1666 da 1772−1920 — Venäman palaks; vll 1666−1772 mülüi Reč Pospolitaiha; vozil 1920−1944 oli ripmatomas Latvijas; 1944−1991 — Nevondkundaližen Ühtištusen palaks.

Zamk oli olmas vhesai 1810, sid' seinid heittihe savičuid ottes. Vozil 1810−1878 sauvoihe Daugavpilsan lidnusen Daugavan molembil randoil. Se om kaikiš suremb sodalidnuz Baltijan maiš.

Lidn sijadase Daugav-jogen (Päivlaskmaine Dvin) randoil, 105 m valdmeren pindan päl. Matkad Righasai om 218 km raudtedme, 232 km avtotedme, Vil'nüshasai om 174 km suvipäivlaskmha. Valdkundröunad oma läz: Litvanmanke 25 km suvipäivlaskmha, Vaugedvenämanke 33 km suvipäivnouzmha.

Klimat om kontinentaližemb mi mererandal, voden keskmäine lämuz +5,5 C°. Paneb sadegid 634 mm vodes, enamba kezal (230 mm).

Daugavpils jagase 25 lidnrajonha territorialižešti.

Vl 1910 lidnan ristitišt oli 110 tuhad eläjid.

Lidnan rahvahad kahten rahvahanlugemižen mödhe:

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte tuli lidnha vl 1860. Se ühtenzoitab lidnad Riganke da Minskanke.

Daugavpilsan lendimport (DGP) sijadase 12 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, seižub kävutamatoman, lendahtamižsargan apakod oma heittud. Vhesai 1993 se oli nevondkundaližiden sodavägiden lendimport, 1990-nziden voziden lopus lendelihe Righa da Kopenhagenha.




#Article 51: Derbent (294 words)


Derbent (, , Алпан vai Цал, ,  vai Дере-бент, avar. i , , , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Derbentan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Eländpunkt om üks' amuižiš lidnoišpäi Venäman territorijas, sen aluz om pandud 4. voz'tuhal edel meiden erad. Mainitase Amuižen Grekanman kirjutajil 6. voz'sadal EME, nimitihe vihtoi Bab al' Abvab i Veroi pahr. Derbent-nimi om persijan kelespäi (دربند‎ Darband) i kändase «sauptud (sidodud) verajad». Üks'jäine Sasanidoiden kaičenus lidnuz (2 verajad) sijadase lidnas, varmitihe sidä möhemba äi kerdad. Derbentan kaks'jaine sein (om kaičenus 3,6 km pitte, 7 verajad) i lidnuz mülüdas  mail'man jäl'gushe. Sur' šuukte läbiti lidnad. Vspäi 1813 oli Venäman imperijas palaks, vl 1840 sai oficiališt makundan lidnan statusad.

Vl 1898 «Petrovsk-Port — Baku»-raudtejono läbiti lidnad. Vl 2015 oigetihe lidnan statusan andmižen kaks' tuhad vot. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil (kon'jakkombinat, vändaivinantegim, konservkombinat, lihakombinat, maidkombinat, leibtegim), mugažo ÜLL-radiostancijoiden tegim i sauvondkombinat (panel'pertid) ratas.

Lidn sijadase Kaspijan meren randal, 0 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, koume kilometrad levette tazangištol Suren Kavkazan i meren keskes, meren päivlaskmaižel randal. Kaspijan kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel, lidn vedase 20 kilometrad pidust' sen randad. Derbent seižub penen Suhodol-jogen (10 km) i Samuran-Derbentan kanalan randoil. Matkad Mahačkalhasai om 120 km lodeheze orhal, raudtedme vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dagestanan Lämoid 10 km lodeheze.

Derbent om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 121 251 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Religijan pühäpertid: islam — 5, armenine jumalankodikund, ortodoksine hristanuskond i judaizm — üksin.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Derbentan medicinine, pedagogine i maižandusen kolledžad, kour-, sauvond- i raudteprofškolad, Juždag-institut, Derbentan gumanitarine institut, Dagestanan opendusen da kul'turan akademii i 9 üläopendusen aluzkundoiden (Moskv, Mahačkal, Groznii) filialad.




#Article 52: Dublin (162 words)


Dublin (mugažo anglijan kelel, virkand [ˈdʌblɨn], sijaline virkand [ˈdʊblən], [ˈdʊbələn];  [bˠalʲə aːha klʲiəh], lühüdas BÁC) om Irlandijan pälidn (vspäi 1922) da kaikiš suremb lidnankund.

Lidn seižub Liffi-jogen (, ) molembil randoil 4 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, sen lanktendan sijas Irlandijan merhe.

Klimat om ven meren. Voden keskmäine lämuz +9,8 C°. Paneb sadegid 758 mm vodes, läz tazomäras kuidme.

Vspäi 1994 Dublinan lidnterritorii () mülüb Dublin-lidnha ičesaz (lidnan istorine keskuz faktižikš) da 3 grafkundha (Fingal, Dun Leare Ratdaun, Suvidublin), kudambihe enzne Dublin-grafkund alajagoihe.

Lidnan pämez' om lord-mer («lord» ližazihe vspäi 1665), händast valitas kezakun lopul . Nece tradicii jäb vajehtamata vspäi 1229.

Vn 2011 Irlandijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 527 612 ristitud. Vn 2016 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ezilidnoidenke eläjiden lugu om 1 173 179 ristitud 318 km² pindal. Kaik 1 904 806 ristitud elädas lidnaglomeracijas (vn 2016 rahvahanlugemine) 6983 km² pindal, nece otab kaks' videndest valdkundan ristitištos.

Naiel Ring radoi lidnan edeližen pämehen (angl. Nial Ring, kezaku 2018 — kezaku 2019).




#Article 53: Einštein Al'bert (148 words)


Al'bert Einštein ( ['albɛɐ̯t 'aɪnʃtaɪn]; sünd. 14. keväz'ku 1879, Ul'm, Vürtemberg-kunigahuz, Saksanma — kol. 18. sulaku 1955, Prinston, Nju Džersi, AÜV) — üks' nügüdläižen teoretižen fizikan sädajišpäi, Nobelän premijan fizikas laureat (vl 1921), kundaline šingotai-gumanist. Eli Saksanmas (1879−1893, 1914−1933), Šveicarijas (1893−1914) da  (1933−1955). Oli mail'man äjiden päuniversitetoiden arvostuzdoktoraks, äjiden Tedoakademijoiden ühtnijaks.

Einštein om 300 tedotön sädai fizikas, 150 tedotön istorijas da tedon filosofijas avtor. 
Hän om neniden tedoteorijoiden sädai:

Tegii andoi ičeze avtoroiktust, kaik kirjeižid i tedotöiden käzikirjutesid Evrejan universitetale (Jerusalim).

Al'bert oli sündnu German Einštein-edheotajan (1847−1902) i Paulina Einštein-kodiemägen (neiččel Koh, 1858−1920) kanzha. Maja-sizar (1881−1951) oli tedomehel mugažo. Al'bert openui Cürihan tehnižes üläškolas (1896−1900), pästtihe sišpäi rata školopendajan voimusenke.

Oli naižiš kaks' kerdad, akad: Mileva Marič (vspäi 1896, kol. 1948) i El'za Einštein (vspäi 1919, kol. 1936). Koume last sünduihe ezmäižes naimiželos: Lizerl'-tütär (1902, kol. vagahaižel), Gans Al'bert-poig (1904) i Eduard-poig (1910).

Oma nimitadud londuses tedomehen muštoks:




#Article 54: Lönnrot Elias (170 words)


Elias Lönnrot (mugažo suomen kelel, lugedas: lönn-ruut; sünd. 9. sulaku 1802 Sammatti-tulendha, Nüland da Tavastgus, Ročinman kunigahuz — kol. 19. keväz'ku 1884 sigä-žo, Nülandan gubernii, Sur' Suomenman ruhtinazkund, Venäman imperii) — sur' suomalaine tedomez', lekar', kaikjal tutaban «Kalevalan» sädai.

Elias Lönnrot oli sündnu vodel 1802 sulakun 9. päiväl goll'hä küläomblijan kanzha Sammattihe (nüg. Udenman agj) i eli mairhes. Lönnrot lopi ezmäi ročilaižen školan Tammisaares da Turkus, sid' universitetad Turkus (vodel 1827) da Hel'sinkiš (vodel 1832).

Vodel 1833 Elias zavodi rata lekarin Kajaniš. Sigä hän eli 21 vot, vodhesai 1853. Niil vozil Lönnrot äjan ajeli Suomenmadme, Karjaladme, Saamenmadme (M. Kastrenanke).

Vodelpäi 1853 — suomen kelen da literaturan professor Hel'sinkin universitetas. Vodelpäi 1862 surmhasai (19. keväz'ku 1884) eli Sammatti-kodiküläs. Vodelpäi 1876 — Venäman Imperatorižen Tedoakademijan arvostuzakademik.

Kajaniš Lönnrot kirjuti «Kalevalan» (ezmäine versii — 1835, toine, täuz' — 1849), ročilaiž-suomalaižen vajehnikan i toižed kirjad: «Suomen rahvahan muštatesed» (1842), «Suomen ozoitesed» (1844), «Suomen maižandan kodilekar'» (1839) da «Suomenman kazvišt» (1860).

Lönnrotan doktordissertacii «Pohjoižčudin keles» («Om det Nord-tshudiska språket», 1853) om kirjutadud vepsän kelen polhe.




#Article 55: Elist (203 words)


Elist (,  — «letkesine») om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Kalmikijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Vl 1845 Nikolai I-imperator käski ištutada mecad kalmikan stepiš. Valitihe Elista-Sale-vanan sijad ezmäižeks ištutesiden täht. Vl 1865 pen' külä augoti eländpunktad. Elist om lidnan statusanke vspäi 1930. Vozil 1944−1957 nimitihe sidä Stepnoi kalmikalaižiden deportacijan tagut.

Lidn sijadase tazovaldkundan päivlaskmas, 120 m korktusel valdmeren pindan päl, Ergeni-ülüden suvipäivnouzmas. Matkad Moskvhasai om 1250 km lodeheze orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Astrahan' (300 km päivnouzmha avtotedme), Stavropol' (260 km suvipäivlaskmha avtotedme), Volgodonsk (230 km lodeheze avtotedme) i Volgograd (260 km pohjoižhe avtotedme). Ei ole raudteid lidnas da sen ümbrištos.

Klimat om ven terav kontinentaline, päipaštokaz da kuivahk. Kuivad päivnouzmaižed tulleid oma paksud. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°. Paneb sadegid 349 mm vodes, semendkus-kezakus enamba kaiked (43..50 mm kus).

Nell' žilod mülüdas lidnümbrikho Elist-lidnan ližaks. Lidnümbrikon pind om 396,57 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 103 749 ristitud, lidnümbrikon — 108 289 ristitud. Sil aigalpäi niiden eläjiden lugu om stabiline da kaikiš suremb kaikes aigas.

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, lidnümbrik, enamba 0,4%): kalmikalaižed — 66,1%, venälaižed — 24,9%, kazahlaižed — 0,6%, ukrainalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,2%, rahvahuden ozutandata — 4,8%.




#Article 56: Estinma (453 words)


Estinma (), täuz' oficialine nimi — Estinman Tazovaldkund (), om Pohjoiževropan valdkundaks, sijadase Baltijan meren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tallidn.

Vspäi 2004 Estinma om  da  ühtnii.

Estinma sai ripmatomut ezmäižen kerdan vn 1918 24. päiväl uhokud Venäman imperijan čihodamižen satuseks. Oli okkupiruidud i mülütadud tazovaldkundaks  vn 1940 6. päiväl elokud. Vn 1991 20. päiväl elokud Estinma tedištoiti ičeze ripmatomuden udessündutandas.

Valdkundan ezmäižed koume Konstitucijad ( vai Konstitutsioon) oliba olmas vll 1919−1920. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 2003, 2007, 2011 i 2015 vajehtusidenke.

Estinma om röunatud Venämal päivnouzmpoles (röunan piduz — 324 km) da Latvijal suvipoles (333 km). Ühthine röunoiden piduz — 657 km. Valdkundan pind — 45 228 km². Baltijan meren randanpird om 3794 km.

Rel'jef om tazo i kukhikaz sijidme. Kaikiš korktemb čokkoim om Sur' Munamägi-kukhanpä (318 m ü.m.t.) suvipäivnouzmaižel ülüdel.

Peipusjärv da Vörtsjärv oma Estinman kaikiš surembad reskvezijärved. Kaik om 1200 londuselišt järved, ned ottas territorijan 4,7%.

Klimat om meren i kontinentaližen röunal.

Londuseližed pävarad oma bitumine šoidkivi, turbaz, fosforitad, harvad mametallad; toižed varad — hahk mouckivi, saved, letked, dolomit, merinima, mahuz.

Ohjandusen form om parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ( vai Vabariigi President). Parlamentan ühtnijad pandas prezidentad radsijha videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Prezident vahvištab päministrad (est. Eesti peaminister) radnikusele nelläks vodeks.

Parlament om üks'kodine Valdkundaline Suim (). Kaik rahvaz änestab sen 101 ühtnijoid kerdan nelläs vodes.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 3. päiväl keväz'kud. Kersti Kal'julaid om valitud parlamental (81 än't 101:späi) üks'jäižes kandidataspäi da radab prezidentan vs 2016 redukun 10. päiväspäi. Päministr om Kaja Kallas vs 2021 vilukun 26. päiväspäi.

Kaik om 47 lidnad Estinmas, kudambad mülüdas 15 makundha ().

Kaik om 15 makundad (agjad) valdkundas:

Estinmas elädas estilaižed. Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 1 251 581 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 570 599 eläjad vn 1990 vilukus, se poleni emigracijan tagut.

Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemine): estilaižed — 68,7%, venänikad — 24,8%, ukrainalaižed — 1,7%, vaugedvenälaižed — 1,0%, suomalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, märhapanendata — 1,6%.

Kodikel' (2011): estin kel' — 68,5%, venäkel' — 29,6%, ukrainan kel' — 0,6%, toine kel' — 1,2%, märhapanendata — 0,1%.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 16,2%, lüteranad — 9,9%, toižed hristanuskojad — 2,2%, toižed uskojad — 0,9%, religijatomad — 54,1%, märhapanendata — 16,7%.

Kaikiš järedambad Estinman lidnad oma (surembaspäi penembha): Tallidn, Tartu, Narv, Pärnu, Kohtla-Järve, Vil'jandi, Rakvere, Maardu, Sillamäe. Lidnalaižiden pala om 69,2% (2020).

Postindustrialine ekonomik šingotadud elektroniženke ohjastusenke. Znamasižed sarakod oma informacine, elektrotehnine, finansine i turizman holitand.

Vl 2011 Estinman eksport oli telefonad (15%), kivivoi (10%), elektromašiništ da kodielektrotehnik (läz 10%); toine eksport — pu (5%), avtod da niiden palad (3%), raud (3%), elektruz (2%), räzinšinad (1%), kakaonbabud (1%).




#Article 57: Evrop (176 words)


Evrop (amuižgrekan kelel: Ευρώπη «Europe») om Evrazii-kontinentan pala (Azijanke ühtes) da üks' kudes Man kuiviš paloišpäi. Sijadase pohjoižel mapoliškol, Evrazijan päivlaskmas.

Pind om 10,18 millionad km². Eläjiden lugu om 742 millionad ristituid (2013).

Kaik 43 valdkundad, 8 rippujad territorijad da 7 valdkundad palahiženke rahvahidenkeskeiženke tundištusenke sijadasoiš Evropas. Kazahstan, Turkanma da Venäma sijadasoiš Evropas vaiše paloin.

Nimitadas Evropan eläjid da sündnuzid evropalaižikš.

Evropeistik om disciplin, tedoidab Evropan oiktust, istorijad, literaturad, kelid i kul'turid.

Evropan sariden pind om läz 730 tuh. km², kaikiš suremb niišpäi om Sur' Britanii-sar'. Pol'sared ottas territorijan nelländest: Skandinavijan, Pirenejan, Balkanan, Apenninan, Kolan da toižed. 

Evropan suvižed da päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri, pohjoižed randad — Jävaldmeri, Nordkap-nem' (pohjoižsaam. Davvenjárga) om röunaks niiden keskes kontinental, mugažo Islandii-sar' da Špicbergen-sarišt.

Volg, Dunai, Ural (röunaks) da Dnepr oma Evropan znamasižed joged. Järedad järved oma Ladog, Änine, Peipus, Venern, Balaton da Ženevan järv. Kaikiš korktemb čokkoim om El'brus (5642 m) Kavkazan mägisel'gal vai Monblan (4808 m) Francijan da Italijan röunal. Kaikiš alahamb čokkoim om Kaspijan meren tazopind (vajehtub, −27 m keskmäral).

Ven klimat om Evropan tobmas palas.




#Article 58: Filippinad (429 words)


Filippinad ( [ˌpɪlɪˈpinɐs] vai Filipinas [ˌfɪlɪˈpinɐs]), oficialine valdkundan nimi om Filippinoiden Tazovaldkund (, ) om sar'hine valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Azijas. Sen pälidn om Manil.

Vn 1946 4. päiväl heinkud Filippinad saiba ripmatomut .

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1899. Nügüdläine seičemenz' lugul Konstitucii ( vai Konstitusyon, ) tuli väghe vn 1987 2. päiväl uhokud, se om väges vajehtusita.

Filippinad ottas Filippinoiden sarid, niid om enamba 7100, läz 2 tuhad sarid oma elänzoittud. Sared sijadasoiš Vjetnamaspäi päivnouzmpolehe. Sariden päivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kitain suvimeri, pohjoižed randad — Baši-sal'm (sen kal't om Kitain Taivan'-sar'), päivnouzmaižed randad — Filippinoiden meri, suvirandad — Sulavesin meri, suvipäivlaskmaižed randad — Sulumeri. Randanpird om 36,3 tuhad kilometrid.

Kaikiš korktemb čokkoim om Apo-vulkan Mindanao-sarel, 2954 m valdmeren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, metallad (kuld, hobed, vas'k, nikel', kobal't), toižed varad — mec, keitandsol.

Filippinad oma unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, ). Varaprezident om kahtenz' surtte person valdkundas. Kaik rahvaz änestab heid da valičeb kudeks vodeks. Vspäi 1986 ei ole päministran radnikust valdkundas.

Parlament om kaks'kodine Kongress (, ). Üläkodi om Filippinoiden Senat ( vai Mataas na Kapulungan, ) 24 ühtnijanke kudeks vodeks, heiden pol' valičese kaikuččes koumes vodes, enamba kaht strokud ei sa. Alakodi om Filippinoiden Ezitajiden Kodi (filipp.: Kapulungan ng mga Kinatawan, angl.: House of Representatives) 297 deputatanke, heiden valdatusiden strok om koume vot, enamba koumed strokud ei sa.

Valdkundan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2016 9. päiväl semendkud. Rodrigo Roa Duterte kändihe prezidentaks (Davao-lidnan enzne pämez', sai 39%), Leni Robredo — varaprezidentaks (35,1% änid oli necen naižen poles). Molembad tuliba radho vs 2016 kezakun 30. päiväspäi. Mugažo valitihe möst Senatan pol't i kaik Ezitajiden Kodin ühtnijoid (17. kucund).

Filippinad jagase 80 agjaks (provincijaks, ). Agjad alajagasoiš municipaližikš ühtnikoikš da ühtnetud lidnoikš.

Ühtenzoittas agjoid 17 statistižhe regionha, regionid — koumhe sariden joukhu: Luson, Visajad, Mindanao.

Filippinoil elädas filippinalaižed, heiden etnine augotižlibund om erazvuitte. Vn 2015 Filippinoiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 100,981,437 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2010): tagalog — 24,4%, bisaja — 11,4%, cebuano — 9,9%, ilokano — 8,8%, hiligainon (ilonggo) — 8,4%, bikol — 6,8%, varai — 4,0%, toižed igähižed rahvahad — 26,2%, verazmalaižed — 0,1%.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 80,6%, protestantad — 8,2%, toižed hristanuskojad — 3,4%, islamanuskojad — 5,6%, rahvahaližed veroližed uskondad — 0,2%, toižed uskojad — 1,9%, religijatomad — 0,1%.

Filippinoiden lidnad-millionerad (2007): Keson Siti, Manil, Kalookan, Davao. Vl 2009 kaik oli 138 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 47,4% (2020).

Vl 2012 päeksport valdkundaspäi oli digitaližed mikroshemad (40%), elektromašiništ da elektropalad (läz 20%), kompjuterad (7%); toine eksport — bananad, kuld, nikel', sobad.




#Article 59: Fosfor (251 words)


Fosfor (P — phosphorus latinan kelel) om 15nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Element om ezmäine avaitud Antižen mirun jäl'ghe. Gamburgalaine Hennig Brand-alhimik löuzi vauvhatujad substancijad ristitun kuzes i nimiti sidä latinan kelen sanoil phosphorus mirabilis «lämoin čudonsädai kandai». Francijalaine Antuan Lavuazje-himik (1743−1794) todesti fosforad elementarižeks substancijaks. Fosfor (vai Eosfor,  «lämoin kandai») oli homendeztähthan kaičijan amuižgrekižes mifologijas.

Fosfor om lujas levitadud Man kores (800..900 grammad tonnas) i ani ei sidä merivedes — 0,07 mg/L. Ei voi löuta fosforad puhthas olendas elementan lujan himižen aktivižusen tagut.

Fosfor om metallatoi substancii normaližiš arvoimižiš, süttub kebnas. Kaik om nell' allotropišt modifikacijad, polenijan himižen aktivižusen i ližadujan ninevusen mödhe: morii vauged (kändase rusttaks lämudel, pakuine — ližadusidenke), vähäntoksine rusked (2,4 g/sm³), must (sadas 20 tuhad atmosferid painudel i +200 C° lämudel, 2,69 g/sm³), metalline (sadas läz 1 mln atmosferid painudel, 3,83 g/sm³, elektrojoksusen hüvä veim).

Atommass — 30,973762. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,82 g/sm³ (vauged fosfor). Suladandlämuz — 317,3 K (44,15 C°). Kehundlämuz — 553 K (279,85 C°).

Londuseline fosfor kogoneb üks'jäižes stabiližes 31P-izotopaspäi. Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 24..30, 32..46 atommassanke, ei ole izomärid. Kaikiš hätkemban 33P-izotopan pol'čihodamižen pord om 25,34 päivest.

Kävutadas rusttad fosforad tobjimalaz, sütutamižsubstancijaks tehmaha virid i azegištod, mineraližeks heretuseks. Ottas kävutamižhe vauktad fosforad pästmaha travijad azegištod. Pämineralad oma apatit Ca5(PO4)3(F,Cl,OH) i fosforit.

Fosfor om tarbhaine eläbiden olijoiden täht, ühtneb luiden i hambhiden sauvondas, sen muiktused formiruidas stajiden südäitukuid, fermentoid. Ristitun maks toižetab fosforan ühtnendoid.




#Article 60: Francii (492 words)


Francii ( [fʁɑ̃s]), täuz' oficialine nimi — Francijan Tazovaldkund ( [ʁe.py.blik fʁɑ̃.sɛz]), om valdkund Päivlaskmaižes Evropas, Keskmeren da Atlantižen valdmeren randoil. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Pariž.

Francii om üks' videspäi kaikenaigaižes  valdkundas-ühtnijaspäi. Vspäi 1949 Francii om  ühtnii (vozil 1966−2009 ei ühtnend sodavägil), vspäi 1957  ühtnii sen alusenpanijaks.

Valdkundan aluz om pandud vl 863 Verdenan kožundkirjutesen satuseks. Vll 1789−1799 mail'man ezmäine buržuazine revolücii tegihe Francijas i Ezmäine Tazovaldkund oli sätud.

Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1791. Sid' oliba Kahtenden (1848), Koumanden (1875) i Nelländen (1946) Tazovaldkundoiden Konstitucijad. Vn 1958 4. päiväl redukud jäl'gmäine Konstitucii (Videnden Tazovaldkundan) om vahvištadud. Se om väges äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke.

Kontinentaližel Francijal om mavaldkundröunoid Ispanijanke, Andorranke, Bel'gijanke, Lüksemburganke, Saksanmanke, Šveicarijanke, Italijanke da Monakonke. Ühthine röunoiden piduz — 2751 km. Sen ližaks, Francijan Gvian om röunoiš Brazilijanke (649 km) da Surinamanke (556 km). Ühthine röunoiden piduz — 1205 km. Ühthemänho — 3956 km.

Valdkundan ühthine pind — 674 843 km², sidä kesken metropolijas — 547 030 km². Valdmeren randanpird om 4853 km, sidä kesken metropolijas — 3427 km.

Francijan päižen palan territorii lainištab Atlantine valdmeri: sen Biskaine laht päivlaskmas, La Manš-sal'm pohjoižes, Keskmeri suves (Lionan laht i Ligurine meri). Meriröunoiden piduz om 5500 km.

Londuseližed pävarad oma kivihil', metallad (raudkivend, urankivend, boksitad, cink, vas'k, hahktin, nikel'); toižed varad — mec, gidroenergii, kalii- da kivisol, kivivoi, londuseline gaz.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Hän-žo armijan päkäsknik, paneb päministrad (fr. Premier Ministre) radsijha. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 348 ühtnijanke. Valičijoiden kollegii änestab heid kudeks vodeks, se kogoneb alakodin da municipalitetoiden ühtnijoid, a mugažo valdkundan pänevojid. Senatan mülükund udištase poleks kaikuččel koumandel vodel. Alakodi om Nacionaline Suim () 577 delegatanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Alakodile sab pästta ohjastust radmaspäi miččel taht aigal.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2017 11. i 18. päivil kezakud. Vn 2017 7. päiväl semendkud Emmanuel' Makron om valitud (kahtenz' tur — 66,06%) da radab 25. prezidentaks 15. päiväspäi. Vs 2020 heinkun 3. päiväspäi Žan Kasteks om ohjastusen pämez'.

Francii jagase 27 regionaks (): 22 metropolijan regionad da 5 merentagašt regionad-departamentad. Metropolijad alajagasoiš 96 departamentaks (). Kaik om 101 departamentad. Sen ližaks, 5 merentagašt territorijad da 3 territorijad eriliženke statusanke oma Francijan palaks.

Francijas elädas francijalaižed. Kaik ristitišt pagižeb francijan kelel. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 65 951 611 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2015): hristanuskojad (riman katolikad oma lujas enambuses) — 63..66%, islamanuskojad — 7..9%, buddistad — 0,5..0,75%, judaistad — 0,5..0,75%, toižed uskojad — 0,5..1,0%, religijatomad — 23..28%.

Toižed sured lidnad (enamba 1 mln ristituid lidnaglomeracijas vl 2012, surembaspäi penembha): Lion, Marsel', Tuluz, Lill', Bordo, Nicc. Lidnalaižiden pala om 81% (2020).

Vl 2011 Francijan päeksport oli avtod, jüguavtod da niiden palad (9%), lendimed, punolendimed da kosmine tehnik (8%), likutimed da gazturbinad (läz 5%), zelläd (5%); toine eksport — kivivoi (3%), vin (2%), elektromašiništ, nižu, sagud.




#Article 61: Ftor (171 words)


Ftor (F — fluorum latinan kelel) om ühesanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), kahtendes periodas.

Francine Anri Muassan-himik erigoiti ftoran joudjaks elementaks elektrolizan abul vl 1886. Om levitadud Man kores keskmäras, 650 grammad tonnas. Flüorit-mineral (CaF2) kogoneb ftoraspäi poleks.

Ftor-gaz om agressivine morim, no ftoran erased ühtnendad oma tarbhaine mikroelement ristitun luiš (2,5 grammad) i hambhiš (0,1 grammad).

Ftor om kaikiš kebnemb gaz galogenišpäi lujanke harakteriženke hajunke, pakuižvauvast mujud. Gazan molekul om kaks'atomine — F2.

Atommass — 18,998403. Ninevuz (−189 C° lämudel) — 1,108 g/sm³. Suladandlämuz — 53,48 K (−219,67 C°). Kehundlämuz — 85,03 K (−188,11 C°).

Londuseline ftor kogoneb üks'jäižes stabiližes 19F-izotopaspäi, putub mahushe eziauguižešti vulkanižiš gazoišpäi. Tetas 17 ratud izotopad 14..18, 20..31 atommassanke, mugažo 18mF- i 26mF-izomärad.

Ftor om lujas aktivine himižešti element, kaikiš vägevamb muigotai, reagiruib palandanke vai poukahtusenke tobjimalaz. Ei ole reakcijoid vaiše nenidenke elementoidenke: gelii, neon, argon. Muigotandmärad: −1; 0 (gaz). Sädas ftorhil'nikoiden klassad (CxFy) i ftorpolimerid (oz., polivinilftorid (PVF), teflon) niiden aluseks.




#Article 62: Gallii (233 words)


Gallii (Ga — gallium latinan kelel) om 31nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Gallii om harv Man kores, sen pala — 19 grammad tonnas. Ei voi löuta metallad puhthas olendas. Vl 1875 francijalaine Pol' Emil' Lekok de Buabodran-himik sai puhtast gallijad ezmäižen kerdan Pirenejad-mägiden kivendospäi i nimiti elementad Francijan latinižen nimen (Gallia) mödhe.

Ei ole tarbhašt biologišt rolid, gallijan pölü om toksine lujas. Metall om luja bakterijanvastaine abutuz, azotab verenjoksmust süviš satatesiš.

Gallii om kebn pehmed, plastine hobedaižvauged metall siniženke ližamujunke. Järgeline kristalline segluz om ortorombine, toižed modifikacijad oma seižumatomad (β, γ, δ, ε) i oma olmas korktan painuden al (gallii-II kubiženke i -III tetragonaliženke seglusenke).

Atommass — 69,723. Ninevuz normaližiš arvoimižiš (kova, +20 C°) — 5,904 g/sm³, nozol (+29,8 C°) — 6,095 g/sm³. Suladandlämuz — 302,91 K (29,76 C°). Kehundlämuz — 2673 K (2400 C°).

Londuseline gallii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 69Ga (60,11%) i 71Ga (39,89%). Tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 56..68, 70, 72..86 atommassanke, i niiden 3 izomärad, kaikiš hätkemban 72Ga-izotopan pol'čihodamižen pord om 14,1 časud.

Ottas kävutamižhe pol'veimiden tehmižes (97%) i toksižen artutin vajehtamižes. Ühthesuladuz plutonijanke (3% gallijan ližaduz) stabiliziruib atombomban strukturad.

Kaikiš suremb südäiolend om sfalerit-mineralas (0,1 procenthasai) i harvas gallit-mineralas. Sadas boksitoiden, kivihilen i nefelinan ümbriradmiženke. Gallii kucub alüminijan varmdusen lujad polendust, i pidab puhtastada toine toižespäi. Maksoi US$1200 kilogrammas vl 2005.




#Article 63: Gelii (187 words)


Gelii (He — helium latinan kelel) om kahtenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden ezmäižes periodas.

Gelii om lujas levitadud londuses (23% massan mödhe, kahtenz' sija vezinikan jäl'ghe), sikš miše se om lujas stabiline substancii i om kaičenus tähäsai Suren Poukahtusen aigaspäi. Nügüd' se sündub tähthiš levitadud vezinikaspäi. Element om harv Mas, sündub radioaktivižiden metalloiden čihodamižes da putub londuseližhe gazha, kudambaspäi sidä sadas-ki madallämuzdistilläcijal.

Francijalaine Pjer Žansen- i britanine (anglijalaine) Norman Lokjer-astronomad avaižiba uden elementan Päiväižen spektras läz ühten aigan vl 1868. Kahtes vodes Lokjer tariči nimitada sidä gelijaks ( «päiväine»).

Gelii om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta.

Atommass — 4,002602. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,00017846 (+20 C°) g/sm³. Suladandlämuz — 0,95 K (−272,2 C°). Kehundlämuz — 4,22 K (−268,93 C°).

Londuseline gelii kogoneb kahtes izotopaspäi (4He — 99,99986%, 3He — 0,00014%). Sen ližaks tetas seičeme ratud izotopad 2 (diproton) i 5..10 atommassanke, kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundad lühüdamb.

Element om kaikiš inertižemb Mendelejevan tabludes. Ei ole löutud himišt reakcijad völ, kudambas gelii ühtniži. Sädab vaiše erasid stabilitomid ühtnendoid — eksimeroid.




#Article 64: Gent (175 words)


Gent (mugažo alaman kelel;  [ɡɑ̃]) om Bel'gijan lidn valdkundan lodehes, Flandrii-regionas. Se om Päivnouzmpol'ne Flandrii-agjan pälidn.

Oficilaline kel' om alaman kel'. Lidn om järedaks openduzkeskuseks, universitet da nell' üläškolad oma avaitud.

Arheologijan andmused ozutadas, miše ristituiden žilod oliba Gentan nügüdläižes seižundsijas oliba kiviaigan jo. 7. voz'sadal Gent oli järedan torguindkeskusen. Vl 1000 Gent oli Evropan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe (jäl'ges Parižad). 

Gent sijadase Šel'd-jogen randal. Lidn jagase 14 nimitadud rajonaks.

Vll 1970−1977 mülütihe 13 kommunad lidnha, i sen eläjiden lugu ližadui 148 860-luguspäi 248 657 ristithusai. Vl 2000 elihe 224 180 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2008 municipalitetan ristitišt oli 594 582 eläjad (nellänz' surtte valdkundas), 1 205 km² pindal. Katoližen jumalankodikundan kaks' päjumalanpertid da jumalanpert' oma olmas.

Jogiport da koumanz' surtte meriport valdkundas sijadasoiš lidnan pohjoižes. Merilaivad ujudas kanaladme Ternözenaspäi (Alamad). Om mugažo erazvuiččid tegimid portan industrialižes zonas.

Avtobusad, tramvaid da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Kiruhraudted da avtoted ühtenzoittas Gentad Bel'gijan, Francijan i Alamaiden lähižidenke järedoidenke lidnoidenke.

Järedad tegimištjarmankad oleskeldas lidnas. Bel'gijan kahtenz' surtte Flanders Expo-ozutelendkompleks sijadase täs.




#Article 65: Saksanma (752 words)


Saksanma vai Germanii (, vepsän transkripcii «Doičland»), täuz' oficialine nimituz — Saksanman (Germanijan) Federativine Tazovaldkund (saksan kelel: Bundesrepublik Deutschland), om valdkund Evropan päivlaskmas, Pohjoižen da Baltijan meriden randištoidenke. Federacijan pälidn da kaikiš suremb lidn om Berlin. Federaližen ohjastusen ministrusiden da agentusiden pala sijadase vanhas Bonn-pälidnas.

Ristitišton lugun mödhe valdkund om kaikiš suremb Päivlaskmaižes Evropas da otab 16:nden sijan mail'mas.

Vspäi 1955 om  ühtnijaks (eziauguižin päivlaskmaine pala), vspäi 1958 om üks'  alusenpanijaks da sen ühtnijaks (mugažo päivlaskmaine pala eziauguižešti).

Saksanman valdkundan aluz om pandud vn 962 2. päiväl uhokud, konz Otton I kändihe Pühän Rimalaižen imperijan ezmäižeks imperatoraks. Imperii oli olmas vhesai 1806, čihozi francijalaižen Napoleon I-sodakäsknikan naprindan mödhe. Enččed federacijanmad sädihe ühtištusid: Pohjoižsaksanman ühtištuz, Avstrijan imperii, Prussii. Vl 1870 udesnimitihe Pohjoižsaksanman ühtištust Germanijan imperijaks, se ühtni molembihe mail'man sodoihe i tuli lophu Toižen mail'man sodan rezul'tataks.

Enččen Prussijan territorii NSTÜ i Pol'šanma jagoiba keskneze, deportiruihe saksalaižid sen agjoišpäi. Saksanman federacijanmad oliba jagadud AÜV:oiden, Suren Britanijan, Francijan i NSTÜ:n keskes. Nevondkundaline pala oli olmas eriži kuti Germanijan Demokratine Tazovaldkund i Päivnouzmaine Berlin vilusodan tagut. Päivlaskmaižed da päivnouzmaižed Saksanman palad ühtniba vn 1990 3. päiväl redukud.

Valdkundan ezmäine Konstitucii ( «Päkäskuz», GG) oli olmas vspäi 1919 vajehtusita. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii tuli väghe vn 1949 23. päiväl semendkud päivlaskmaižiš federacijanmaiš, vl 1957 — Saaras, vl 1990 — Berlinas da päivnouzmaižiš federacijanmaiš.

Saksanmal om mavaldkundröunoid Pol'šanmanke (piduz — 467 km) da Čehanmanke (704 km pitte) päivnouzmaižes, Avstrijanke (801 km) da Šveicarijanke (348 km) suves, Francijanke suvipäivlaskmas (418 km), Lüksemburganke (128 km), Bel'gijanke (133 km) da Alamaidenke (575 km) päivlaskmas, Danijanke pohjoižes (140 km). Ühthine röunoiden piduz — 3714 km. Pohjoižen da Baltijan meriden randanpird om 2389 km.

Reljef om tazo da kukhikaz pohjoižpalas, Al'pad da sen ezimägišt sijadasoiš suvipalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Cugšpitce-mägenpä () Avstrijan röunal, 2 962 metrad. Znamasižed joged oma Rein, Dunai, El'b, Vezer i Oder, ned sädas ičeze basseinoid i ühtenzoittas laivkanalil.

Klimat om ven meren pohjoižes i kontinentaline suvipalas.

Londuseližed pävarad oma kivihil', bur hil', londuseline gaz, raudkivend, vas'k, nikel', uran; toižed varad — potaš, keitandsol, sauvondmaterialad, mecad, mustma.

Saksanma om federativine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om Federaline prezident (). Keratas Federališt Suimad (Federaližen Parlamentan da federacijanmaiden ezitajad oma ühteverzin sigä) valičemha händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Federaližen ohjastusen pämez' om federaline kancler (saks. Bundeskanzler), prezident paneb händast radsijha.

Federaline käskusenandai tobmuz om kaks'palaine. Üks' pala om üks'kodine Federaline Parlament (), kaik rahvaz valičeb sen 631 ühtnijad nelläks vodeks. Federacijanmaiden suimad valitas ičeze 69 ezitajad Federaližhe Nevondkundha (), sen ühtnijad ei antkoi pästta hubatajid käskusid erižiden maiden täht.

Nügüdläine prezident om Frank-Val'ter Štainmaier vs 2017 keväz'kun 19. päiväspäi. Järgenduseližed valičendad Bundestag:ha oliba vn 2017 24. päiväl sügüz'kud. Angela Merkel' radab päministran (federaližen kencleran) vs 2005 kül'mkun 22. päiväspäi, nelländen strokun jäl'geten.

Valdkundan Prezidentiden nimikirjutez:

Saksanma jagase 16 federacijanmaks ( vai muite Land). Vl 2009 ned alajagasoiš 403 ümbrikoks (), sidä kesken om 102 lidnümbrikod da 301 küläümbrikod.

Nene rahvahad elädas Saksanmas (enamba 1% vl 2017, ozutadud rahvahudenke): saksalaižed — 87,2%, turkad — 1,8%, pol'šanmalaižed — 1,0%, sirijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 9,0%. Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 80,594,017 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om enamba 80 mln eläjid vspäi 1992 (82,536,680 rist. vl 2003).

Uskondan mödhe (2018): riman katolikad — 27,7%, protestantad — 25,5%, islamanuskojad — 5,1%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,9%, toižed hristanuskojad — 1,1%, toižed uskojad — 0,9%, religijatomad — 37,8%.

Toižed järedad lidnad (enamba 600 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Gamburg, Münhen, Köl'n, Frankfurt Mainal, Štuttgart. Seičeme eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020).

Ümbriradai tegimišt otab enamba sijad ižanduses mi toižil šingotadud mail. Valdkundan tegimišton eriližuz om äisarakoižen mašiništonsauvomižen olend: avtosauvomine, tömašintegimišt, tarkoiged, elektrotehnine i transportine mašiništonsauvomine. Varatoitab ičtaze maidol da lehmänlihal täudes märas, vinan i oluden tehmine ottas znamasišt sijad maižanduses. Sil-žo aigal ižandusen nügüd'aigaine puhtaz form rippub londuseližen gazan tondaspäi, ičeze samine katab vaiše vident palad kulutusespäi. Vaiše üks' kivivoimareig om valdkundas. Tahtoib loptä elektrusen tehmišt AES:oil vodele 2022.

Saksanma om videnz' surtte ekonomik mail'mas (4,15 trln US$ vl 2017), kaikiš järedamb Evropas. Päivnouzmaižed federacijanmad jädas päivlaskmaižišpäi ühthižhe šingoteshe kacten. Suriden kompanijoiden enamba kaht koumandest om keskitadud vidhe maha (vägen polendusen mödhe): Pohjoine Rein da Vestfalii, Baden-Vürtemberg, Bavarii, Gessen, Gamburg.

Vl 2012 Saksanman päeksport oli mašiništonsauvomižen produkcii (läz 25%, sidä kesken erazvuiččed likutimed 4%), avtod (11%), toižed likkuimed da niiden palad (11%); toine eksport oli zelläd (4%), kuld (1%), kivivoi (1%). Saksanma om koumanz' surtte tegimišton produkcijan da holitišiden eksportirui mail'mas (2016, 1,6 trln US$), AÜV:oiden i Kitain jäl'ghe (2,2 trln US$ kaikutte), pit'kan aigan oli kahtendel sijal edel Kitain šingotest.




#Article 66: Germanii (himine element) (210 words)


Germanii (Ge — germanium latinan kelel) om 32nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Germanii om harv Man kores, pala — 1,5 grammad tonnas. Ei voi sidä löuta puhthas olendas.

Vl 1886 germanijalaine Klemens Vinkler-himik avaiži ut elementad argirodit-mineralan himižel analizal i sai puhtast germanijad ezmäižen kerdan, tariči nügüdläšt nimed ičeze i mineralan augotižlibundan mödhe, Germanii-valdkundan oiktastuseks.

Löutihe germanijan penid lugumärid eläbiš olijoiš. Elementan sur' verd om toksine kaikiden täht päiči homehes. Kaks'valentine germanii om toksižemb mi toižed.

Germanii om räbed kova hahkvauged hoštai metalloid (pol'metall). Om pol'veimeks. Kristalline segluz om kubine diamantanvuitte normaližiš arvoimižiš.

Atommass — 72,63. Ninevuz normaližiš arvoimižiš (kova, +20 C°) — 5,323 g/sm³, nozol (1000 C°) — 5,557 g/sm³. Suladandlämuz — 1211,4 K (938,25 C°). Kehundlämuz — 3106 K (2833 C°).

Londuseline germanii kogoneb vides izotopaspäi, nell' oma stabiližed: 70Ge (20,52%), 72Ge (27,45%), 73Ge (7,76%), 74Ge (36,52%), 76Ge (7,75%, T=1,92 × 1021 vot). Sen ližaks, tetas 27 ratud radioaktivišt izotopad 58..69, 71, 75, 77..89 atommassanke, i 13 izomärad, kaikiš hätkemban 68Ge-izotopan pol'čihodamižen pord om 270,95 päiväd.

Kävutadas germanijad optikas (linzad, infrarusked optik, optine kuid, öližen nägendan ladimed) da elektronkas (mikropäčid, DVD-RW-diskad).

Maksoi US$1200 kilogrammas elementarine i US$840/kg dioksid (GeO2) vl 2007.




#Article 67: Glazov (182 words)


Glazov (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Udmurtijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om tazovaldkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Glazovan rajonan administrativine keskuz, ei ole sen palaks.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1678 kuti Glazovo-külä. Se sai makundan lidnan statusad vl 1780. Vl 1921 (viluku — kezaku) Glazov oli Votin avtonomižen agjan ezmäižeks pälidnaks, sid' Iževsk. Toižen mail'man sodan aigan severz'-se sodategint personalanke oliba sirtud lidnha  päivlaskmaspäi, niiden potencial radoi valdkundan sodategimišton kompleksan hüvüdele sodan jäl'ghe-ki.

Lidn sijadase Čepcanjogen hural randal (, Vätkan hurapol'ne bassein), 135..235 m korktusil, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Iževskhasai om 180 km suvhe.

Glazov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 95 854 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1991—2001, 106..107 tuhad eläjid. Professionaližen opendusen aluzkundad: pedagogine institut, tehnine kolledž, medicinine škol, tehnikum, koume profškolad, üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.

Ižandusen päsarakod oma südäitukuižen poltusen tehmine, harvoiden mametalloiden da niiden suladusiden sand, ahtištimiden da ventiläcijan mašiništon tehmine, sauvondmaterialiden pästand, sömtegimišt, mecan ümbriradmine.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1899 Glazov-raudtestancii om olmas Kirov — Perm' raudtel.




#Article 68: Gomer (109 words)


Gomer (amuižgrekan kelel: Ὅμηρος «Homeros»; ezimeletaden, eli voz'sadoil 9.-8. edel m.e.) — legendarine amuižgrekalaine runoiden sädai i sarnoičii. Hän om «Iliadan» (evropižen literaturan kaikiš amuižemb muštnik) da «Odissejan» avtoran.

Gomeran elos ei ole ni-miččid eskai todhekoskujid andmusid, no nimen grekine form voi olda vaiše realižel personal. Kuvatas Gomerad sogedaks meheks antižen veron mödhe.

Runopajatajan poemad starinoitas realižiš aigtegoiš möhäližiden kaivandusiden mödhe. Runod oma kaičenus meiden päivihesai ližatud variantal, ei olend kirjkel't Gomeran elon aigan. Kacmata sihe, molembiden poemiden süžet om kogonaine, niiden epitetoiden kävutand ozutab üks'jäšt avtorad.

Kaks' poemad kändihe kul'turižeks Biblijaks amuižgrekalaižile. Gomeran runoiden fragmentad oma olmas läz poles löunuziden amuižgrekižiden papirusoiden keskes.

Nimitihe krater Merkurijal Gomeran oiktastuseks.




#Article 69: Gorno-Altaisk (248 words)


Gorno-Altaisk (, ) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Altajan Tazovaldkundan pälidn da üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 kuti Ulal-külä () — ortodoksižen hristanuskondan hengeline missii Altai-mägil. Vl 1928 se sai lidnan statusad. Vll 1932−1948 lidnan nimi oli Oirot-Tur ().

Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižröunanno, Altajan mägiden katl'uses, 270..305 m korktusil valdmeren pindan päl, Katun'-jogen oiktal randpolel (, Obin joginišk). Matkad Moskvhasai om 3641 km päivlaskmha orhal, Bijskhasai om 105 km avtotedme (lähembaine raudtestancii), Barnaulhasai om 258 km avtotedme.

Klimat om kontinentaline, lämuden teravad vajehtused oleldas. Paneb sadegid 731 mm vodes, enamba kezal (80..110 mm kus).

Gorno-Altaisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 24 045 eläjad, vl 1959 — 27 534 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 56 933 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kuz' pühäpertid om lidnas: ortodoksižen hristanuskondan ph. Makarijan puine päjumalanpert', koume jumalanpertid i kaks' časounäd, vanhan hristanuskondan pühäpert', islamanuskondan pühäpert' i medrese, buddizman pühäpert'.

Rahvahad (2010): venälaižed — 70,0%, altajalaižed — 23,0%, kazahlaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 4,6%.

Ižandusen sarakod oma turizm i sauvondmaterialoiden pästand (raudbetontegesed).

Üks'jäine üläopendusen aluzkund om olmas lidnas, se om Gorno-Altaiskan valdkundaline universitet. Nell' specialižen keskopendusen aluzkundad ratas lidnas: agrarine kolledž (Gorno-Altaiskan universitetan palakund), pedagogine kolledž, kul'turan da čomamahton kolledž, medicinine škol.

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes i ümbrištos.

Tatanmaine ühtennimine lendimport (ГОР / RGK) sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, Katun'-jogen oiktal randal. Sišpäi tehtas reisid Moskvhasai, kezaaigan — Krasnojarskha, Novosibirskha i Tümenihe.




#Article 70: Grekanma (575 words)


Grekanma (, Elláda), täuz' oficialine nimi — Grekanman Tazovaldkund (, Ellīnikī́ Dīmokratía), om valdkund Evropan i sen Balkanan pol'saren suves, Adriatikan, Ionižen meren da Keskmeren randoil. Afinad oma sen pälidn, ned oma Grekanman kaikiš suremb lidn.

Valdkund om  ühtnii vspäi 1952 (vozil 1974−1980 oli lähtnu sišpäi), vspäi 1981 om  ühtnijan.

Grekanman territorii lugese Päivlaskmman civilizacijan auguks. Amuižen Grekanman i Vizantijan imperijan kul'tur levini Keskmeren randoidme. Vn 1821 25. päiväl keväz'kud Grekanma tedištoiti ripmatomut Ottomanan imperijaspäi i sai sidä vl 1830 voziden 1821−1829 Päzutandsodan jäl'ghe.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (, Sintagma tis Elladas) oli olmas vspäi 1822. Jäl'gmäine 13nz' lugul Konstitucii om väges vs 1975 kezakun 11. päiväspäi voziden 1986, 2001 da 2008 znamasižidenke vajehtusidenke.

Grekanmal om mavaldkundröunoid Albanijanke lodehes (röunan piduz — 212 km), Pohjoižmakedonijan Tazovaldkundanke (234 km) da Bolgarijanke (472 km) pohjoižes, Turcijanke pohjoižpäivnouzmas (192 km). Ühthine röunoiden piduz om 1110 km. Valdkundan pind — 131 597 km², sidä kesken kahten tuhan saren pind — 25 100 km² (valdkundan territorijan läz videndest). Sen randad lainištadas Keskmeren mered: päivlaskmaižed — Adriatik da Ionine, suvižed — Kritan da Livijan, päivnouzmaižed — Egeine da Frakine. Ühthine randanpird om 13 676 km.

Grekanma om mägikaz ma. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Olimp-mägen Mitikas-mägenpä (2917 m). Pened tazangištod oma elänzoittud tihedašti. Lujad manrehkaidused oleldas valdkundan territorijal.

Klimatan koume toižendad oma levitadud tahoidme: Keskmeren, Al'piden i ven. Kontinentaližen palan Pind-mägisel'g valatoitab sadegiden järgendust.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, bur hil', metallad (raudkivend, boksitad, cink, nikel', hahktin, magnii), gidroenergii; toižed varad oma keitandsol, mramor.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, Próedros ti̱s Elli̱nikí̱s Di̱mokratías). Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Prezident om armijan päkäsknik. Hän voib käta käskusid tagaze parlamentha toštkaclendan täht.

Parlament (, Voulí ton Ellínon) om üks'kodine. Kaik rahvaz valičeb sen 300 ühtnijad kerdan nelläs vodes. Parlamentan tobmuden partijan lider kändase päministraks.

Käskuzkundaližen tobmuden pä om Areopag (, Arejos Pagos).

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 7. päiväl heinkud. Parlament valiči ut Katerina Sakellaropulu-prezidentad vn 2020 22. päiväl vilukud (261 än't 300:späi), hän tuleb radho keväz'kun 13. päiväspäi. Kiriakos Micotakis om päministran vs 2019 heinkun 8. päiväspäi.

Grekanma jagase 13 agjaks (üks'lugu , periféreia). Agjad alajagasoiš 74 agjan ühtnikha (üks'lugu , perifereiakí enótita), niiden kontinentröunoid enččikš nomoikš (54 nomad oliba Grekanman päühtnikoiš edel 2011 vot) jättihe vajehtuseta paksumba kaiked. Agjan ühtnikad jagasoiš 325 municipaližhe ühtnikha (üks'lugu , dímos). Periferijad oma seičemen decentraliziruidud administracijan (äilugu , apokentroménes dioikíseis) ohjandusen al. Üks'jäine avtonomii — pühä Afon-mägi grekižes Makedonijas. Kaik administrativižed ühtnikad oma ičeohjandusen al.

Grekanmas elädas grekalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 10 775 557 ristitud. Eläjiden 99% kodikel' om grekan kel'.

Rahvahad (2011): grekalaižed — 91,6%, albanijalaižed — 4,4%, toižed rahvahad — 4,0%.

Uskondan mödhe (2015): ortodoksižen jumalankodikundan (oficialine religii) hristanuskojad — 81..90% (vl 2006 oli enamba 97%), islamanuskojad — 2%, toižed uskojad — 3%, religijatomad — 4..15%, märhapanendata — 1%.

Afinad-pälidnas eläb 35% valdkundan ristitištod. Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Salonikid, Patrad, Iraklion, Laris, Volos, Aharnes. Vl 2011 kaik oli 65 lidnad enamba mi 14 tuhad eläjidenke valdkundas. Lidnalaižiden pala om 79,7% (2020).

Grekanman päeksport om söndtavarad (nižu, tabak, kala, sagud, puvoi, fruktad da maplodud, vin da vinmarj — kaik läz 25%), kivivoi (9%), erazvuiččed sobad (läz 8%), zelläd (6%); toine eksport — polimerad (läz 5%), likkuimed (lendimed, treilerad — 2%), vanuimed da kabeläd (2%), cement (1%). Sen ližaks, turizm, rahvahidenkeskeižed jüguvendad lendimil da laivil todas äi rahoid büdžetha.




#Article 71: Groznii (273 words)


Groznii (,  «Sunž-lidn») om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Čečenijan Tazovaldkundan pälidn, lidn tazovaldkundan alištusenke da kaikiš suremb lidn, Groznijan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei mülü rajonha).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1818 Venälaižen imperijan sodavägil kuti Groznai-lidnuz () vahvištamha Venäman tobmut Kavkazan territorijal. Sen ühtes läz 20 pen't čečeništ küläd da futorad oliba muretud sodavägil nügüd'aigaižen lidnan territorijal. Žilo lidnusenno sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1869. Čečenankel'ne Соьлжа-ГӀала-nimituz jäi vajehtuseta.

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Sunž-jogen randoil (, Kaspijan meren bassein) da sen alangištos. Keskuz seižub 130 m korktusel valdmeren pindan päl.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk da pit'k. Tal'v om pehmed, no voib panda pakaižid −20 Cel'sijan gradushasai, sikš miše nimidä ei telusta tulda pohjoižtulleile. Voden keskmäine lämuz — +10,4 C°. Paneb sadegid 439 mm vodes, semendkus-heinkus oleleb niid enamba (57..72 mm kus).

Groznii jagase 4 lidnrajonha, niiden keskes kaikutte alajagase 5 territorialiž-administrativižhe ümbrikho. Lidn om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos, lidnfartalad da territorii kaikenaigaižeta ristitištota mülüdas sihe.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 271 573 ristitud, se om tazovaldkundan ristitišton videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1987 — 404 tuhad eläjid, i vl 1991 — 401 tuhad eläjid. Islaman üks' järed Čečenijan südäin-pühäpert' i ortodoksižen hristanuskondan Mihail Arhangelan pühäpert' oma lidnas.

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,4%): čečenalaižed — 93,7%, venälaižed — 3,3%, kumikad — 0,5%, ingušad — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas tazovaldkundan eländpunktoidenke, ajeltas Kavkazan erasihe järedoihe lidnoihe. Päraudtestancii om lidnas vspäi 1893, ei ole ezilidnelektrojonusid.

Rahvahidenkeskeine civiline Groznii-lendimport (ГРН / GRV) sijadase lidnan pohjoižes. Tehtas reisid Moskvha, Stambulha, Biškekha.




#Article 72: Gruzii (584 words)


Gruzii ( [sɑkʰɑrtʰvɛlɔ] Sakartvelo, se om täuz' oficialine nimituz), om valdkund Azijan päivlaskmas, Mustmeren päivnouzmaiženke randištonke. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tbilis. Parlamentan olendsija om Kutaisi (vspäi 2012).

Vn 1991 31. päiväl keväz'kud tegihe referendumad ripmatomuden polhe, 98,93% oli «za». Sil-žo vodel sulakun 9. päiväl Gruzii tedištoiti ičeze ripmatomudes . Vn 1991 26. päiväl tal'vkud ripmatomuz linni täudeks.

Vozil 1991−1992 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan pohjoižes, muga Suviosetii-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vll 1992−1993 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan lodehes, muga Abhazii-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vl 2008 uz' azekaz konflikt oli Suviosetijas, nügüd'aigan Abhazii da Suviosetii oma ripmatomudenke de fakto, ned oma Gruzijan ohjastusen kontrolita.

Valdkundan ezmäine Konstitucii ( Sakartvelos k'onstitutsia) oli olmas vspäi 1921. Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental vn 1995 24. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 17. päiväl redukud. Se om väges nügüd'-ki voziden 2004, 2010 da 2018 znamasižidenke vajehtusidenke.

Gruzii om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 894 km), Azerbaidžananke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (428 km), Armenijanke (219 km) da Turkanmanke (273 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 1814 km. Gruzijan päivlaskmaižed randad lainištab Mustmeri 310 km randanpirdanke. Valdkundan pind om 69,700 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Suren Kavkazan Šhar-mägenpä (5201 m).

Londuseližed pävarad oma raudkivend, vas'k, marganc, gidroenergii; toižed varad oma kivivoi, kivihil', mec.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, Sakartvelos prezidenti), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentan videks vodeks, üks' toštmižstrok om voimusine. Ku parlament pästi radmaspäi ministrid da koume kerdad ei voi vahvištada ut ohjastust, ka prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentan ühtnijoid.

Käskusenandajan tobmuden pä om üks'kodine Parlament (, Sakartvelos parlament'i) 150 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Radonoigendajan tobmuden pä om päministr. Prezident ezineb päministrad (parlamentan ezipartijan liderad), parlament vahvištab händast radnikusele. Päministr vahvištab radnikusele toižid ministrišton ühtnijoid. Ministrišt kogoneb kaks' varapäministrad, koume valdkundališt ministrad da 14 tošt ministrad. Kaik ministrišt pästase radmaspäi edel järgenduseližid valičendoid parlamentha.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 8. i 30. päivil redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 28. päiväl redukud (1. tur) i 28. päiväl kül'mkud (2. tur), Salome Zurabišvili-prezident sai vägestust kahtendes turas (59,52%) i tuleb radho tal'vkun 16. päiväspäi. Vs 2019 sügüz'kun 9. päiväspäi Giorgi Gaharia om päministraks.

Valdkundan konstitucijan mödhe, Gruzii jagase 12 regionaks: 1 Tbilis-pälidn, 9 agjad ( mkhare) da 2 avtonomišt tazovaldkundad ( avtonomiuri resp'ublik'a): Abhazii da Adžarii. Abhazii da kogodajad Suviosetijha nellän agjan palad oma ripmatomad de fakto, niiden administrativine jagand om ičeze kartte.

Agjad alajagasoiš formaližikš 71 municipalitetaks () da 11 tazostadud agjaha lidnaks (gruz.: თვითმმართველი ქალაქი t'vit'mmart'veli k'alak'i), no de fakto — 62 municipalitetaks da 11 sureks lidnaks.

Gruzijas elädas gruzijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 935 880 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 5,467,400 eläjad Gruzijan NST:n röunoiš vl 1992.

Rahvahad (2014): gruzijalaižed — 86,8%, azerbaidžanlaižed — 6,3%, armenijalaižed — 4,5%, toižed rahvahad — 2,4%.

Uskondan mödhe (2014): ortodoksižed hristanuskojad (oficialine religii) — 83,4%, islamanuskojad — 10,7%, Armenijan apostoline jumalankodikund — 2,9%, toižed uskojad — 1,2%, religijatomad — 0,5%, märhapanendata — 1,3%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Kutaisi, Batum, Rustavi. Vl 2012 kaik om 65 lidnad valdkundas, sidä kesken 10 lidnad seištas territorijoil rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Koume eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020).

Gruzijan larin znam: .

Gruzijan päeksport om kivivoi (26%), teraz, raud da niiden ühthesuladused (17%), kuld (14%); toine eksport om mineraližed heretused (4%), pähkmed (4%), vin (3%), ezitegesed alkogoližiden jomiden täht (3%), citrusfruktad (2%), jondvezi (2%), üläloštan predmetad (1%), elektruz (1%), cement (1%), sobad (1%), pu (1%).




#Article 73: Hapanik (253 words)


Hapanik (O — oxygenium latinan kelel) om kahesanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), kahtendes periodas.

Hapanik om lujas levitadud londuses. Man koren massan 47% kogoneb hapanikaspäi ühtnendoiš (silikatad da tž.), valdmeren vezi i reskvezi mülütadas 86% hapanikad massan mödhe, Man atmosferas joudjaližen hapanikan pala om 23,1%. 3,5 mlrd vot tagaz ani ei olend hapanikad Man atmosferas, se libui olijoiden fotosintezan tagut. Nügüd'aigan valdmeren fitoplankton i mecad pästtas joudjališt hapanikad. Valdmeren viluvezi mülütab enamba hapanikad mi läm' vezi ekvatoral.

Nened himikad avaižiba hapanikad puhtas olendas vll 1771−1775: ročilaine Karl Šeele, angline Džozef Pristli i francijalaine Antuan Lavuazje. Francine himik nimiti elementad oxygène «sündutai muiktust (hapandust)» amuižgrekan kelen sanoišpäi ὀξύς — «muiged» i γεννάω — «sündutan».

Atommass — 15,9994. Ninevuz: gaz (normaližiš arvoimižiš) — 0,00142897 g/sm³, jügedamb vähäižel mi il'm, nozoluz — 1,141 g/sm³. Suladandlämuz — 54,36 K (−218,79 C°). Kehundlämuz — 90,19 K (−182,96 C°). Tetas koume stabilišt izotopad (16O — 99,759%, 17O — 0,037%, 18O — 0,204%) i 10 radioaktivišt 12..24 atommassanke, kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundiš.

Hapanik om kaikiš kebnemb mujutoi magutoi hajutoi gaz, paramagnetik. Nozol da kova hapanikad oma sinivauvhad. Hapanikan molekul om kaks'atomine — O2 (dihapanik). Toine gaz om hajukaz sinine ozon O3.

Ristitun i kaiken londusen olend olmas ripub hapanikan oiktas südäiolendspäi, mugažo maižandusen šingotez. Sadas il'maspäi tobjimalaz tegimišton täht. Nozol hapanik om olmas ühthekeitandan täht. Gazsegoituz il'manke kävutase metallurgijas poltusen paremban palandan täht. Sadas äi ühtnendoid himižes tegimištos, kahtenz' aktivine metallatoi substancii ftoran jäl'ghe.




#Article 74: Hauged (116 words)


Hauged () om jogikala. Se om Haugižed-sugukundan heim koumen kesken (edel 2016 vot oli üks'jäine). Om levitadud Evropas, Sibiriš, Pohjoižamerikas.

Täuz'kaznu haug' sase 1,8 metrhasai pitte, 32 kilogrammhasai vedutte. Emäčud oma järedamban ižačuid. Eläb koumekümnevoččehe igähäsai. Hibj om torpedan kartte, hahkvihandan mujun polhe kirjav. Pä om nülak teravidenke hambhidenke. Korktas sijatud sil'mad ümbrikactas surt tahondad. Sel'gsuug i perzesuug sijadasoiš tagapalas händanno, se abutab histtä i otta pigut heredas, tehta tacindoid severzid-se ičeze hibjoid pitte.

Haug' om lihan- da kalansöi živat, söb toižid penid kaloid tobjimalaz (särg, ahven), mugažo amfibijoid, reptilijoid, penid hirid, makondjid, vezilinduiden poigaižid, järedoid gavedid, jändusid.

Hen haug' nimitase haugič:uks. Vaiše pohjoižed erikod södas niid (racionan videndeshesai).

Haug' meres, a händ ülähän (kauh vezilačus).




#Article 75: Hel'sinki (293 words)


Hel'sinki (suomen kelel: Helsinki [ˈhelsiŋki], ročin kelel: Helsingfors [hɛlsɪŋˈfɔrsː], nimen venäkel'ne Gel'singfors-versii oli oficialižeks vhesai 1926) om Suomenman pälidn da kaikiš järedamb lidn. Mugažo se om Udenma-agjan administrativine keskuz.

Hel'sinki om Suomenman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon päkeskuz.

Ročinman Vasan Gustav-kunigaz pani Hel'sinkin lidnan alust vodel 1550. Vodel 1809 Suomenma ühtni Venälaižhe imperijha da vodel 1812 tegihe Suomenman Suren ruhtinazkundan pälidnaks. Vodel 1870 lidnad üntenzoittihe raudtel Piterinke. Vodelpäi 1920 se om ripmatoman Suomenman pälidn.

Vodel 1952 Hel'sinki vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.

Hel'sinkin sijaduz om valdkundan suvipolel, Baltijan meren Suomen lahten randal, kall'oikahas tahondas, 17 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezilanktendad oma lidnan jogil.

Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 715,48 km², sidä kesken kuiv ma — 214,25 km², sokaz ma oti 0,91 nellikkilometrad, meren pind — 500,32 km².

Klimat om ven, se om keskmäine meren i kontinentan klimatoišpäi. Voden keskmäine lämuz om +5,9 C°, heinkun — +17,8 C°, uhokun oleleb −4,7 C°. Paneb sadegid 655 mm vodes, vähemba uhokus-semendkus (32..38 mm kus).

Mülütadas Helsinkid lidnoidenke-kaimdajidenke (Vantaan, Espoon da Kauniainenan) pälidnan «Sur' Hel'sinki»-regionha. Sur' Hel'sinki kogoneb 12 kundaspäi.

Lidnan edeline pämez' oli Jussi Pajunen (2005−2017).

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 588 941 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Suren Hel'sinkin eläjiden lugu oli enamb 1,43 millionad ristituid vl 2015 2 982 km² pindal.

Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 79,6%, ročin kel' — 5,7%, toižed keled — 14,7%.

Kaik om 8 universitetad da 6 tehnologišt parkad Sures Hel'sinkiš.

Hel'sinki om mugažo jalos znamasine transportsol'm. Siš om rahvahidenkeskeine Hel'sinki-Vantaa-lendimport da penemb Hel'sinki-Mal'min aeroport, sur' raudtestancii i meriport. Allegro-üläkiruhjonused ajadas Piterin da Hel'sinkin keskes. Hel'sinkiš om kundališt transportad: avtobusoid, tramvaid, lidnelektrojonusid. 1982. vodespäi metropoliten radab lidnas (vspäi 2018 om 2 jonod, 25 stancijad, 35 km raudted), se om kaikiš pohjoižemb metropolitenan sistem Mal.




#Article 76: Hil'nik (223 words)


Hil'nik (C — carbonium latinan kelel) om kudenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Hil'nikal om erazvuiččid allotropižid modifikacijoid: hil', nogi, diamant, grafit, karbin, hil'nikan nanotorvuded i m. e. Ezmäižed nell' oma tetabad ristitkundale amussai. Francijalaine Antuan Lavuazje-himik el'genzi substancijad elementaks da nimiti sidä hil'nikaks (fr. carbone) ičeze kirjas «puhthan hilen» sijas (fr. charbone pur) vl 1787.

Allotropižiden formiden äjüz om olmas hil'nikan ičendan tagut sädamha erazvuiččid sidoid atomoiden keskneze. Hil'nik voib säta polimerižid čepiižid, sišpäi ühtnendoiden sur'kulu lugumär mülüb hil'nikad (hil'vezinikad, vauktušed, razvad, hil'vezikod), i organine himii tedoidab niid.

Atommass — 12,011 (izotopiden londuseline segoituz). Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,25 g/sm³ (grafit). Sublimacijan lämuz — 3915 K (3642 C°).

Londuseližed izotopad: 12C (98,93%, stabiline), 13C (1,07%, stabiline), 14C (10−12 Man atmosferas, radioaktivine, 5730 vot pol'čihodamižen pordonke). Sen ližaks 12 ratud izotopad om olmas 8..11, 15..22 atommassanke, severz'-se sekundad vai sen lühüdamb pol'čihodamižen pordonke. Ei ole izomärad.

Hilen süttundan lämuz om 300..500 C° (andab tuhkad), grafitan 600..800 C° i diamantan 800..1000 C° (andab grafitad). Muigotandmärad: +4..−4.

Inertine substancii sädab reakcijoid lujas huldutamižes. Hil'nik endištab metalloid niiden hapandusišpäi metallurgijas. Reagiruib vedenke märitud arvoimižiš monohapandusen i vezinikan sandanke.

Hil'nik om terasen (edel 2,14%) i kaugedraudan (enamba 2,14%) znamasižeks palaks. Ristitun hibjan videndez kogoneb hil'nikaspäi, sab 300 grammad päiväs sömižen kal't.




#Article 77: Hirv' (166 words)


Hirv'  vai Hirb'  (), vai Evropine hirv' , om meckabjživat. Mülütadas Pedranvuiččed-sugukundha.

Hirb om uz' velgsana suomen kelespäi (rndt.  «hirb'»).

Eläb Pohjoižen mapoliškon meczonan venos vönes päpaloin (Skandinavii, Venäma, Sibir', Aläsk, Kanad). Kaik om läz pol'tošt millionad eričuid mail'mas.

Ižačud oma kaikiš järedambad pedranvuiččiden keskes, täuz'kaznuden hibjan veduz sase 360..600 kilogrammhasai, se oleleb 3 m pitte i 2,3 metrhasai kortte sägun sijas. Ei oleskele sar'vid emäčuil.

Hibj i kagl oma lühüdamb mi pedral, gurbakahanke sägunke i korktoidenke jaugoidenke. Pä om sanged, nena om gurbakaz, ülähul' rippub. Živatan sar'ved oma kaikiš järedambad Man eläbil olijoil, kazdas 180 santimetrhasai irdmäral i 20..30 kg vedutte. Tactas sar'vid joga vodel kül'mkus-tal'vkus i sar'vitomad sulakuhu-semendkuhusai. Kärb tuleb sügüz'kus-redukus, sil aigal ižačud oma agressivižed i voidas tactas ristitun päle.

Kodikoičendan naprindad oliba satusetomad, no kaks' živatfermad ratas Venämas. Om buran kondin, grizlin, händikahan i ristitun mectusen objektaks.

Ottas kävutamižhe tervehtajad maidod (kül'menzoittas kaičemha). Keratas ekskursijoid živatfermha.

Ratas kambakoid nahkoid. Liha om kovakaz, om vähä razvad siš, no tehtas savukurdüd kolbasad i konserviruidas.




#Article 78: Hlor (200 words)


Hlor (Cl — chlorum latinan kelel) om 17nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Element om lujas aktivine himižikš. Mülütadas hlorad galogenihe, se om kaikiš enamb levitadud galogen Man kores. Löutas enamba valdmeren vedes (19 grammad litras).

Vl 1774 ročilaine Karl Vil'hel'm Šeele-himik sai puhtast hlorad ezmäižen kerdan. Elementan nimi libub grekan kelen χλωρός-sanaspäi «vihand».

Hlor-gaz om toksine i upehtoitai substancii, kävutihe muga Ezmäižen mail'man sodan aigan völ, no sen ühtnendad oma tarbhaižed eläjiden täht. Ristitun hibj 70 kg vedutte mülütab hlor-elementan 95 grammad. Hloran ionad reguliruidas stajiden südäipainut, oma vezisolvajehtusen palaks, ühtnedas fotosintezan processha.

Hlor om pakuižvihand kaks'atomine gaz (normaližiš arvoimižiš) lujanke harakteriženke metalliž-magedanke hajunke.

Atommass — 35,4527. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, −35 C° lämudel) — 1,56 g/sm³. Suladandlämuz — 172,2 K (−100,95 C°). Kehundlämuz — 238,6 K (−34,55 C°).

Londuseline hlor kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 35Cl (75,78%) i 37Cl (24,22%). Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 28..34, 36, 38..51 atommassanke i 2 izomärad (34m, 38m).

Hlor reagiruib läz kaikidenke metalloidenke. Muigotandmärad: +7, +5, +3, +1, 0, −1. Segoib vedes hüvin. Luja muigotai. Poukahtub vezinikanke reagiruiden päiči vezinikan koncentracijas vähemb mi 5,8% vai enamba mi 88,3%.




#Article 79: Hobed (188 words)


Hobed (Ag — argentum latinan kelel) om 47nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om levitadud Man kores keskmäras, 0,08 palad millionas. Löutas hobedad joudjas olendas, sidä kesken sur'kuluid paloid (20-tonnaižed Saksanmas i Kanadas), sikš hobed om tetab ristitule amuižiš aigoišpäi.

Latinan nimi libub indoevropižes *H₂erǵó-, *H₂erǵí- tüvespäi «vauged, hoštai», kut amuižgrekan kelen ἄργυρος-sana-ki [árgyros].

Hobed om tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall, platinan gruppan hüväsuguine metall.

Atommass — 107,8682. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,5 g/sm³. Suladandlämuz — 1234,93 K (961,78 C°). Kehundlämuz — 2435 K (2162 C°).

Londuseline hobed kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 107Ag (51,84%) i 109Ag (48,16%). Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 93..106, 108, 110..130 atommassanke i 36 izomärad, kaikiš hätkemban 105Ag-izotopan pol'čihodamižen pord om 41,29 päiväd.

Vl 2014 saihe 26,8 tuhad tonnoid mail'mas. Todištadud mail'man sadud varad oliba 360 tuhad tonnoid vl 1986, i ned poletas rajadusen tagut tegimištos. Vn 2018 heinkus hobed maksoi 15,5 US$ troižes uncijas vai 495 US$ kilogrammas. Sadas vas'ken, kuldan, hahktinan i cinkan ümbriradmiženke tobjimalaz. Järedad tegijad oma Meksik, Peru i Kitai, mail'man samižen enamba pol't.




#Article 80: Horvatii (574 words)


Horvatii (), täuz' oficialine nimituz — Horvatijan Tazovaldkund (), om valdkund Evropan keskusen suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Zagreb.

Vspäi 2013 heinkun 1. päiväspäi om  ühtnijaks. Vspäi 2009 om  ühtnijaks.

Vn 1991 kezakun 25. päiväl Horvatii tedištoiti ičeze ripmatomudes Jugoslavijaspäi.

Vozil 1991−1995 rahvahanikoiden soda oli valdkundas erazvuiččiden rahvahiden keskes. Vl 1998 Horvatijan ünäižuz oli sadud möst.

Valdkundan konstitucii () oli vahvištadud parlamental vn 1990 22. päiväl tal'vkud, edel ripmatomut völ. Se om väges nügüd'-ki möhembaižidenke znamasižidenke vajehtusidenke vozil 1998, 2000, 2001, i vn 2013 referendumal.

Horvatii sijadase Balkanan pol'saren lodehes. Valdkund om kaks'poline: kontinentaline pala sijadase Sav-jogen basseinas, a mererandaline pala levigandeb Adriatižen meren randištol suvipäivlaskmas. Meren akvatorijan pind — 33 200 km², sigä om 1185 sart, niišpäi 67 oma elänzoittud, Krk- da Cres-sared oma kaikiš surembad Horvatijas. Randanpird om 1777 km kontinentas da sen ližaks 4058 km saril.

Horvatii om mavaldkundröunoiš Slovenijanke pohjoižes (röunan piduz — 667 km), Mad'jaranmanke pohjoižpäuvnouzmas (355 km), Serbijanke päivnouzmas (317 km), Bosnijan da Gercegovinanke (1011 km) i Mustmägenke (22 km) suves. Röunoiden kuivmadme ühthine piduz om 2374 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Dinar-mägi, 1831 m meren pindan päl. Territorijan 62% mülüb Mustmeren basseinha, jättud pala om Adriatižen meren bassein. Znamasižed joged oma Dunai sen Sav- i Drav-ližajogidenke (Mustmeren bassein), mugažo Neretv (Adriatižen meren bassein).

Londuseližed pävarad oma kivivoi, raudkivend, boksitad; toižed varad — kivihil', mouckivi, sauvondgips, londuseline asfal't, keitandsol, gidroenergii.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Prezident om mugažo sodavägiden päkäsknikaks. Hän paneb päministrad () da nelläd varapäministrad radsijihe parlamentan nevondan mödhe. Prezidentale sab heitta radmaspäi päministrad.

Parlament om üks'kodine Horvatine Suim (vspäi 2001,  vai muite Sabor) 151 ühtnijanke, heiden lugu voib vajehtadas 100 da 160 keskes. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Ohjastuz () pidab vastust edel parlamentad. Parlamentale sab ozutada uskletomut ohjastusen täht.

Ülembaine Käskuzkund () om käskuzkundaližen tobmuden pä.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2020 5. päiväl heinkud (10. kucund). Vodes 2016 redukun 19. päiväspäi Andrei Plenkovič om päministraks. Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2019 22. päiväl tal'vkud da vn 2020 5. päiväl vilukud, Zoran Milanovič sai 52,67% i tuleb radho prezidentaks vs 2020 uhokun 19. päiväspäi, hän om Horvatii enzne päministr vll 2011−2016.

Horvatii jagase 20 ümbrikoks (üks'lugu ) da 1 pälidnaks ümbrikon oiktusidenke (Zagreb). Ümbrikod alajagasoiš 127 lidnkundaks da 429 municipaližeks ühtnikaks. Mugažo jagadas valdkundad koumeks statistižeks regionaks.

Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 284 889 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 784 265 eläjad vl 1991.

Rahvahad (2011): horvatijalaižed — 90,4%, serbalaižed — 4,4%, toižed rahvahad — 4,4%, märhapanendata — 0,8%.

Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 86,3%, ortodoksižed hristanuskojad — 4,4%, islamanuskojad — 1,5%, toižed uskojad — 1,5%, märhapanendata — 2,5%, religijatomad i ateistad — 3,8%.

Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Split, Rijek, Osijek, Zadar, Pul, Slavonski Brod. Vl 2013 kaik oli 128 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 57,6% (2020).

Ižanduz kadoti 50 mlrd US$ rahvahanikoiden sodan tagut 1990-nzil vozil. Nügüd'aigan ekonomikan päsarakod oma himine i kivivoihimine tegimišt, laivansauvomine, turizm, tekstiline sarak, sömtavaroiden pästand (lihaproduktad i sagud) sijaližes torhudespäi, metallan i pun ümbriradmine. Tegimišt otab videndest kogosüdäiproduktas, no eksportan 97%.

Horvatijan päeksport om elektroladimišt da likkuimed (läz 15%), laivad da venehed (13%), kivivoi da londuseline gaz (11%), sobad (läz 7%); toine eksport — pumaterialad da mebel' (4%), zelläd (3%), heretused (2%), polimerad (2%), raud (2%), alüminiitegesed (1%), elektruz (1%), cement (1%).




#Article 81: Hrom (206 words)


Hrom (Cr — chromium latinan kelel) om 24nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Hrom om levitadud londuses, pala Man kores — 120 grammad tonnas. Ei voi löuta elementad joudjas olendas. Francine Lui Nikola Voklen-himik sai puhtast hromad ezmäižen kerdan vl 1797. Nimitihe grekan kelen χρῶμα-sanan mödhe «muju» ühtnendoiden erazvuiččen mujun tagut, kävutihe niid mujutimikš 19. voz'sadan augotišes.

Hroman erased ühtnendad oma tarbhaižed ristitun i živatoiden täht, mülüdas verhe i reguliruidas substancijoiden vajehtust. Puhtaz hrom i sen pölü oma toksižed. Kuz'valentine hrom om genotoksine kancerogen.

Hrom om kova taivazmavauged metall. Kristalline segluz om kubine. Oleskeleb paramagnetikaks 38 C° lämudel.

Atommass — 51,9961. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,19 g/sm³. Suladandlämuz — 2180 K (1907 C°). Kehundlämuz — 2944 K (2671 C°).

Londuseline hrom kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 50Cr (4,345%), 52Cr (83,789%), 53Cr (9,501%) i 54Cr (2,365%). Sen ližaks, tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 42..49, 51 i 55..67 atommassanke, kaks' izomärad om olmas (45m i 59m).

Ottas kävutamižhe metallurgijas (legiruind, rosttumatoi teraz, aerokosmižed ühthesuladused, tehmaha düzid). Tehtas čomid gal'vanižid krepindoid («hromiruind»).

Kaik 7,5 mln tonnoid ferrohromad saihe vl 2013. Hromkivendon järedad tegijad oma Suviafrikan Tazovaldkund (läz pol't vl 2013), Kazahstan, Turkanma i Indii.




#Article 82: Händikaz (187 words)


Händikaz vai Hahk händikaz vai Järgeline händikaz (latinan kelel: Canis lupus) om koiranvuiččiden sugukundan (Canidae) lihansöi (Carnivora) imetaiživat.

Händikaz, šakal (Canis aureus), kojot (Canis latrans) i toižed heimolaižed živatad mülüdas Händikahad-heimho (Canis). Händikaz om mugažo kodikoiran oiged ezitat. Erased biologad lugedas koirid händikahan alaerikoks.

Händikaz om kaikiš järedamb živat koiranvuiččiden sugukundas: sen piduz (händanke) om 160 sm:hasai, korktuz säguhusai om 90 sm:hasai, hibjan vedaduz — 62 kg:hasai. 

Konz-se händikahan areal Evrazijas da Pohjoižamerikas oli suremb. Aigan mändes sen areal da živatoiden lugu om penenus ristitun radmižen taguiči (londusižen landšaftan toižetuz, urbanizacii). Händikahale kadomine grazib äjiš Man regioniš, hot' neniden kontinentiden pohjoižpolil sen populäcii om stabiline.

Historižiš aigoiš händikahan areal oli toine pindan mödhe jäl'ges ristitun arealad imetaiživatoiden keskes. Meiden aighasai se om lujas penenu. Evropas händikaz eläb Ispanijas, Ukrainas, Venämas, Vaugedvenämas, Portugalijas, Italijas, Pol'šanmas, Skandinavijas, Balkanil da Baltijanmeren randaližes regionas. Azijas se eläb Korejas, Kitaiš, Indijas, Azerbaidžanas, Kazahstanas, Afganistanas, Iranas, Irakas, Arabijan pol'saren pohjoižes. Pohjoižamerikas händikaz eläb Aläskaspäi Meksikhasai.

Om 6 händikahiden alaerikod Venämas: Tundran händikaz, Keskvenälaine (vai Evropalaine) mechändikas, Sibirin mechändikas, Step'händikaz, Kavkazan händikaz, Mongolijan händikaz. Karjalan Tazovaldkundas om läz 480 evropalašt händikast (Canis lupus lupus).




#Article 83: Hübj (142 words)


Järgeline hübj () vai Evrazijalaine hübj, mugažo Hungjäine paginoiš, om Pulonvuiččiden heimkundan Pulod-sugukundan lihansöi meclind. Hübj om üks' kaikiš jaredambišpäi puloišpäi Mal.

Lind voib putta vastha kaiked Evrazijadme päiči tundras, Benilüksan maiš (kadonu), Britanijan sariš i Indokitaiš. Eläb Pohjoižafrikas mugažo. Virginijan hübj otab pojavad arealad Pohjoižamerikas da Suviamerikas.

Hübj om korvikaz. Hibj om bučunvuitte, ruskedkarvaiženke ližamujunke. Venäman Lodehen lind om järedamb mi suves i Amerikas, ižačun hibj 2,1..2,7 kg vedutte, emäčud jügedamba 3,0..3,2 kilogrammhasai. Täuz'igäižen lindun suugiden maihutuzkeskust 160..190 santimetrhasai, hibj oleskeleb 60..75 sm pitte. Ištten pid'oiteleb hibjad püštti päiči hungandad.

Ei varaikoi ristitud, voidas elänzoitta lidnan südäimes Päivlaskmaižen Evropan maiš. Ecib kebnad äilugušt sötet, tacib jänišid, nühtajid, neglikoid, kronid, vezilinduid da kananvuiččid.

Aigaižel kevädel paneb munid man kophudhe, kuden alaoksiden al (konz lumikate om völ), ronguiden vai lanktud tüviden keskes, mägen vai jogialangišton pautkel. Lind om lujanke änenke, hungab-klungab erazvuiččenke znamoičendanke.




#Article 84: Il'bez (264 words)


Evrazijalaine il'bez vai Järgeline il'bez () om Kažinvuiččiden sugukundan (Felidae) lihansöi (Carnivora) imetaiživat. Il'bez om kaikiš järedamb erik Il'besiden sugus da kaikiš pohjoižemb erik Kažinvuiččiden sugukundas.

Järgeline il'bez eläb Skandinavijas, Suomenmas, Balkanan nemel, Pol'šanmas, Čehanmas, Slovakijas, Mad'jaranmas, Romanijas, Penes da Keskmäižes Azijas Kitajhasai i Mongolijhasai. Venämas il'bez eläb mecvös Karjalaspäi Kamčatkhasai da Sahalinhasai. Il'besen izoliruidud populäcijad oma Karpatoil i Kavkazan mägil.

Nece lihansöi eläb mustkavag'kor'biš, taigas, hot' se voib vastata mugažo mägimecoiš, erašti mecstepiš da mectundroiš. Näl'gvozil se kävub külihe da eskai surihe lidnoihe. Istorižil aigoil il'besen areal Evropas oli levedamb. Ristitud oma koletanuded kaikid il'besid Keskuzližen da Päivlaskmpol'žen Evropan maiden enambuses, i nügüd' nece živat om harv.

Evrazijalaine il'bez om kaikiš järedamb erik. Se om kaži jalos korktoiden jaugoiden päl: täuz'kaznuden ižačun hibj om 18..30 kg vedutte (38 kilogrammhasai Sibiriš), emäčun 8..21 kg, hibj oleleb 80..130 sm pitte. Pä om pen' kehker. Modpoliškoil karv om jalos pit'k, korvil oma sured tophad pit'käs karvospäi. Nahkan mujutuz om jalos erazvuitte mujul (tuhk-sinivauvhaspäi rusttahasai) da läipoil. Händ om lühüd, kazvab ižačul da emäčul 11..24 santimetrhasai, i sen agjaine om kaiken must. Hibjrung om lühüd da ninev. Käbälad oma järedad, tal'vel käbälil om äi höunhid da karvad. Mal om 13 il'besen alaerikod.

Il'bez eläb üksin, emäčud elädas pezakundanke. «Gon» oleskeleb vilukus — keväz'kus. «Gonan» aigal emäčud da ižačud kidastadas komedas. Konkuriruijad ižačud toratas emäčun tagut. Emäčun kohtuz jatkub 67..74 päiväd. Il'besel semendkus sündub 2..3 poigašt 245..300 grammad massanke. Poigaižed oma sogedad da abutomad. Sil'mad avaidasoiš 12-ndel päiväl. 

Il'bez om tipine lihansöi živat. Il'besen sömižen aluz — jänišad, hirenvuičced rouhijad, erašti pened kabjživatad. Il'besed voidas eläda kaks'kümnehe vodhesai.




#Article 85: Ingušetijan Tazovaldkund (420 words)


Ingušetijan Tazovaldkund vai Ingušetii (, Ингушетия, , ГIалгIайче) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn om Magas.

Ingušetii om Venäman kaikiš penemb subjekt pindan mödhe lugemata federaližen alištusen lidnoid.

Valdkundkeled oma venäkel' i ingušan kel'.

Ingušetijan Tazovaldkund om olmas vs 1993 vilukun 9. päiväspäi Čečenijan da Ingušetijan čihodamižen jäl'ghe.

Ingušetijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1994 27. päiväl uhokud kaiken rahvahan referendumal da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Čečenijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Gruzijanke suves (läz 45 km), Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundanke päivlaskmas da pohjoižes. Ingušetijan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 3628 nellikkilometrad, sidä kesken videndez mecoiden al (756 km²) mägiden pautkil. Znamasine jogi om Sunž. Kaik joged oma Terekan ližajoged, ned mülüdas Kaspijan meren basseinha. Om severz'-se penid nimetomid mägijärvid.

Jagadud süvižil jogialangištoil Kavkazan ezimägištod da mägisel'gad ottas territorijan tobjad palad. Pohjoižes om stepid. Kaikiš korktemb čokkoim om Kavkazan Pämägisel'gan Šan-mägenpä (4451 m) tazovaldkundan suves, Gruzijanke röunal.

Klimat om mägiden kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +21..+23 C°. Paneb sadegid 1200 millimetrhasai vodes.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, sauvondmaterialad (mramor, dolomit), mec, mustma.

Tazovaldkundan pämez' (, ) om Junus-Bek Jevkurov, radab vs 2008 redukun 31. päiväspäi (edel 2011 vot nece radnikuz nimitihe «Tazovaldkundan prezident»). Tazovaldkundan parlamentan ezitajad änestadas Tazovaldkundan pämest videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe, ei sa enamba kaht strokud jäl'geten. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, Ohjastusen pämest — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. Tazovaldkundan pämehen Administracii om hänele abhu.

Ingušetijan Tazovaldkundan Rahvahaline Suim (Parlament, ) om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 32 ezitajanke. Zälimhan Evloev radab sen ezimehen vs 2016 redukun 3. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Ingušetijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Ruslan Gagiev radab sen ezimehen vs 2016 kül'mkun 18. päiväspäi. Kaks' Ohjastusen ezmäšt varaezimest da nell' Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. Tazovaldkundan ministrused, komitetad, ohjandused, tazovaldkundan inspekcijad da tazovaldkundan radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Valitihe tazovaldkundan pämest parlamentas vn 2013 8. päiväl sügüz'kud Venäman prezidentan taričendan mödhe, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (25 än't 27:späi, 92,5%) da radab kahtenden strokun jäl'geten. Rahvahaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 412 529 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 508 090 eläjad vl 2009. Kaikutte koumanz' ristit videspäi om lidnalaine.

Kaik om viž lidnad Ingušetijas. Kaikiš surembad lidnad (enamba 60 tuh. ristituid) oma Nazran' i Sunž. Vl 2018 kaik om 12 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): ingušad — 93,5%, čečenalaižed — 4,6%, venälaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 0,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.




#Article 86: Iran (507 words)


Iran ( Iran), täuz' oficialine nimituz — Iranan Islamine Tazovaldkund ( Džomhurijo Eslamijo Iran), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas. Edel 1935 vot sen toine nimituz oli Persii mugažo. Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Tehran.

Vs 1979 sulakun 1. päiväspäi Iran om olmas tazovaldkundaks.

Vn 1979 24. päiväl redukud nügüdläine Konstitucii ( Kânun-e asâsi) tuli väghe, se om olmas vn 1989 vajehtusidenke.

Iran om mavaldkundröunoiš Afganistananke (röunan piduz om 921 km) da Pakistananke (959 km) päivnouzmas, Irakanke päivlaskmas (1599 km), Turkanmanke (534 km) da Armenijanke (44 km) dai Azerbaidžananke (689 km) lodehes, Turkmenistananke pohjoižes (1148 km). Ühthine röunoiden piduz — 5894 km. Iranan pohjoižed randad lainištab Kaspijan meri (randanpird om 740 km), suvižed randad — Indižen valdmeren Arabijan meren Persijan da Omanan lahted (1700 km). Ühthine randanpird om 2440 km pitte.

Iran om mägikaz ma, sen tagut klimat om kuiv tobjimalaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om sambnuden Demavend (Damavand)-vulkananpä (5604 m). Kaikiš madalamb om Kaspijan meren pind — −28 metrad (valdmeren pindan alemba).

Kaikiš suremb järv om solav Urmii (5200..6000 km², 16 m süvütte) valdkundan lodehes. Om vähän jogid.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, hrom, cink, marganc), rik.

Ohjandusen form om unitarine teokratine (islamine) prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om Ülembaine ohjandai (Ali Hamenei). Tedajiden Nevondkund ( Madžlis-e hebregan) om eriline islamine organ 88 mudžtahidaspäi, se valičeb Ülembašt ohjandajad, kaik rahvaz valičeb Nevondkundan ühtnijoid kahesaks vodeks. Organ keradase kahteks päiväks vai sen hätkemba kerdan pol'vodes vai sen paksumba.

Prezident ( Rajis Džomhur-e Irān) om kahtendel sijal valdkundas, hän om radonoigendajan tobmuden pä. Kaik rahvaz valičeb prezidentad nelläks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Ezmäine varaprezident, üks'toštkümne muite varaprezidentad da 18 ministrad oma hänele abuhu ohjastuseks. Prezident paneb ministrišton ühtnijoid radnikusile parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe.

Parlament om üks'kodine Islamine Konsul'tativine Suim ( Medžlis-e šura-je islami). Kaik rahvaz valičeb sen 290 ühtnijoid nelläks vodeks.

Nügüdläine prezident om Hasan Ruhani vs 2013 elokun 3. päiväspäi, valitihe händast kahten kerdan vn 2017 19. päiväl semendkud, sai 57,13% änid (vl 2013 — 50,71%). Parlamentan 290 ühtnijan järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 26. päiväl uhokud (ližavaličendad — 29. päiväl sulakud), valitihe Tedajiden Nevondkundan-ki ühtnijoid sil-žo päiväl.

Valdkund jagase 31 agjaks (ostān:aks, ). Vl 2012 agjad alajagasoiš 402 ümbrikoks ( šahrestān), ned — 999 rajonaks ( bahš). Edemba, rajonad alajagasoiš municipalitetoikš: 1167 lindankundad ( šahr) da 2512 küläkundad ( dehestān).

Iranan agjad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha.

Iranas elädas iranalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 80 840 713 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2013): persalaižed — 61%, azerbaidžanlaižed — 16%, kurdalaižed — 10%, luralaižed — 6%, arabialaižed — 2%, beludžalaižed — 2%, turkmenalaižed da türkižed heimod — 2%, toižed rahvahad — 1%.

Religijan mödhe (2011): islamanuskojad — 98%, sidä kesken šijitad — 89%, sunnitad — 9%; toižed uskojad — 2%.

Toižed seičeme lidnad-millionerad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Mešhed, Keredž, Isfahan, Tebriz, Širaz, Ahvaz, Kum. Vl 2011 seičeme ristitud kümnespäi elihe lidnas.

Vl 2010 Iranan päeksport oli kivivoi (82%), toine eksport — himižed substancijad (3%), londuseline gaz (2%), polietilen (2%), pähkmed (1%), raudkivend, vas'k, kuld, kourad.




#Article 87: Irlandii (493 words)


Irlandii ( [ˈeːɾʲə],  [ˈaɪərlənd], sijaline [ˈaɾlənd]), nece om oficialine nimi, kävutadas Irlandijan Tazovaldkund-nimitust mugažo (, ), om valdkund Evropan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dublin, sen aglomeracii mülütab man ristitišton koumandest.

Valdkund eile  ühtnii, no neitraline om. Vspäi 1973 om  ühtnijaks.

Valdkundan nimi sündui irlandijan kelen «Éire»-sanaspäi, kudamb «valdkund» znamoičeb-ki.

Vn 1922 6. päiväl tal'vkud Irlandii sai dominion-statusan Sures Britanijaspäi. Täuden ripmatomuden päiv oli vn 1931 11. tal'vku.

Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1919. Irlandijan koumanz' lugul Konstitucii om pandud eloho vn 1937 29. päiväl tal'vkud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Se om väges äiluguižidenke kohendusidenke, vn 1996 tundujidenke vajehtusidenke.

Irlandii otab ühtennimižen saren tobmad palad. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren Kel'tan da Irlandijan meriden randoil. Irlandijal om mavaldkundröunoid Surenke Britanijanke (443 km). Randanpird — 1448 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Karantuill-mägi, 1041 m valdmeren pindan päl.

Klimat om ven mererandaline. Tal'v om hobed, kezal om viluhk.

Londuseližed varad oma cink, hahktin, hobed, vas'k, kuld, londuseline gaz, turbaz.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, ), kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, voib valitas kahtišti.

Parlament (, virktas «Erahtas», znamoitas «nevondkund») om kaks'kodine, prezident om parlamentan ühtnijan mugažo. Üläkodi om Irlandijan Senat () 60 ühtnijanke, heišpäi päministr paneb radnikusele 11 mest, Rahvahaline i Dublinan universitetad valitas 6 mest, valičijoiden kollegii kundoiden nimikirjutesišpäi — 44 ristitud, täuz'valdoiktusiden strok om seičemehe vodhesai. Alakodi om Irlandijan Suim () 158 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 26. päiväl uhokud. Maikl D. Higgins radab prezidentan vs 2011 kül'mkun 11. päiväspäi (56,8% änid kahtendes turas) kahtenden strokun, sai 55,8% änid ezmäižes turas vn 2018 valičendoil. Mikal Martin radab päministran vn 2020 kezakun 27. päiväspäi.

Vl 1994 Dublin-grafkundan sijas tegihe 3 grafkundad da 1 lidn (Dublin). Vspäi 2014 valdkundas om 31 administrativišt ühtnikad sijaliženke ohjastusenke: 26 grafkundad (), 2 lidnad-grafkundad (Limerik, Uoterford) da 3 lidnad (Dublin, Kork, Goluei). Sen ližaks, nügüd' municipaližiden ümbrikoiden sistem om peniden lidnnevondkundoiden sijas.

Istorižikš Irlandijan Tazovaldkund jagase nelläks agjaks (): Lenster, Manster, Konnaht, Ol'ster. Mugažo valdkund jagase kahesaks planiruindan regionaks.

Irlandijas elädas irlandijalaižed. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 4 593 100 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 6 528 799 eläjad vl 1841 i om nügüd'. Ende se poleni näl'gan da emigracijan tagut, minimaline ristitišt oli 2 818 341 eläjad vl 1961.

Uskondan mödhe (2016): riman katolikad — 78,3%, Irlandijan jumalankodikund — 2,7%, toižed hristanuskojad — 1,6%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,3%, islamanuskojad — 1,3%, toižed uskojad — 2,4%, religijatomad — 9,8%, märhapanendata — 2,6%.

Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): Kork, Limerik, Goluei, Uoterford. Lidnalaižiden pala om 63,7% (2020).

Vl 2012 Irlandijan päeksport oli zelläd (läz 60%), elektromašiništ (13%), medicinižed instrumentad (7%); toine eksport — olud, argvoi, lehmänliha. Sur' Britanii da AÜV oma torguindan päühtnijad.

Irlandijan praznikad alajagasoiš oficialižihe da oficialitomihe. Nened jäl'gmäižed praznikad jäiba paganičiden aigoišpäi, praznuitas niid paksus oficialiženke praznikanke ühtel päiväl.

Kaičenus paganudessai praznikad oma znamoitud kon'akol šriftal alemba kirjutadud tabludes.




#Article 88: Islandii (485 words)


Islandii ( [ˈistlant], kändase kuti «jäine ma», se om täuz' oficialine nimituz) — sar'hine valdkund Evropan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Reikjavik (valdkundan ristitišton läz koumed videndest sen ezilidnoidenke).

Vspäi 1949 om  ühtnijaks. Ei ole ičeze regulärižid sodavägid, vaiše randkaičendvägi om.

Eziauguižed Konstitucijad () oliba olmas vozišpäi 1874 i 1920.

Vn 1944 17. päiväl kezakud Islandii tedištoiti ripmatomut Danijaspäi da kändihe tazovaldkundaks. Sil-žo päiväl parlament vahvišti valdkundan koumant lugul Konstitucijad. Nece Konstitucii om väges tähäsai, voziden 1959, 1968, 1984, 1991, 1995, 1999 da 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Kaikel rahvahal kirjutadud Konstitucijan uden variantan projekt om hüvästadud vl 2012 redukun 20. päiväl referendumal.

Islandii om mail'man kaikiš suremb vulkanižen augotižlibundan sar'. Se sijadase ani suvhe Pohjoižes nabapirdaspäi.

Eile Islandijan valdkundališt röunad kuivmadme. Valdkund sijadase lodehpolehe Sures Britanijaspäi. Sen randad lainištab Atlantine valdmeri kaikiš polišpäi. Ühthine randanpiduz om 6088 km. Islandijaspäi Grenlandhasai om 287 km lodeheze, Fareran Sarihesai — 420 km suvipäivnouzmha, Šotlandijhasai — 798 km suvipäivnouzmha, Norvegijhasai — 970 km päivnouzmha.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Hvannadalšnukur-vulkan (2110 m). Tundr otab 62,7% saren territorijad. Geizerad oma levitadud.

Klimat om ven lämän Gol'fstrim-joksendan tagut. Vodenkeskeine lämuz om +3..+5 C°. Paneb sadegid 500..750 mm vodes pohjoižrandištol da 3800 mm vodes suvirandištol. Mecoiden pind om läz sadandest.

Londuseližed pävarad oma kala, geotermine energii, boksitad; toižed varad — rik, gidroenergii.

Ohjastusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Nügüdläine Gvüdni Jouhannesson-prezident om valdatusiš ühtendel strokul vs 2016 elokun 1. päiväspäi. Prezident paneb päministrad radsijha valičendoiden parlamentha satusiden mödhe, parlamentan nevondan mödhe.

Parlament (, virktas «Al'ting», kätas «Ühthine Suim») om üks'kodine, siš om 63 ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Se om kaikiš vanhemb parlament mail'mas, radab vspäi 930, udessündutadud vl 1845.

Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2016 29. päiväl redukud rahvahansuimiden taguiči ohjastuzkundad vaste. Valitihe prezidentad jäl'gmäižen kerdan vn 2016 25. päiväl kezakud (vägestai sai 39,1%). Vodes 2017 kül'mkun 30. päiväspäi Katrin Jakobsdouttir radab päministran.

Islandii jagase kudeks agjaks (valičemižümbrikoks, ). Kaks' niišpäi oma Reikjavikas da völ üks' ühtenzoitab sen ezilidnoid. Agjad alajagasoiš 23 järgeližeks ümbrikoks (üks'lugu ) da 24 lidnaks ičeohjastusenke (). Ümbrikod da lidnad alajagasoiš 76 kundaks ().

Mugažo jagadas valdkundad kahesaks statistižeks regionaks ().

Islandijas elädas islandijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 325 671 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): Islandijan evangeline lüteranine jumalankodikund (oficialine religii) — 67,2%, riman katolikad — 3,9%, Reikjavikan joudjaline jumalankodikund — 2,8%, Hafnarfjordüran joudjaline jumalankodikund — 2,0%, Asatru-associacii — 1,2%, Ripmatoi kongregacii — 0,9%, toižed uskojad — 4,0%, religijatomad — 6,7%, märhapanendata — 11,3%.

Valdkundas om 32 lidnad, kus eläb enamba 1 tuhad ristituid. Järed lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vl 2014): Koupavogür, Habnarfjordür, Aküreiri, Keblavik, Gardabair. Lidnalaižiden pala om 93,9% (2020).

Islandijan päeksport om kaikenvuitte kala kaikil näguil (34%, lihanke), ümbriradmatoi alüminii (31%); toine eksport — aerokosmine produkcii (4%), raudan ühthesuladused (3%), söte živatoile (3%), zelläd (2%), kalarazv (2%), alüminiivanuim (1%).




#Article 89: Ispanii (650 words)


Ispanii (), täuz' oficialine nimituz — Ispanijan Kunigahuz ( [ˈreino ðe esˈpaɲa]), om valdkund Evropan suvipäivlaskmas, Keskmeren lodehližen i Atlantižen valdmeren Biskaižen lahten randoil. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Madrid.

Vspäi 1982 om  ühtnijaks (vaiše politižikš), vspäi 1986 om  ühtnijaks.

Ispanii om diplomatižiš kosketusiš  kaikidenke valdkundoidenke-ühtnijoidenke.

Vozil 1936−1939 Rahvahanikoiden soda tegihe Ispanijas. Frankon diktatur (1939−1975) oli sen rezul'tataks.

Vl 1812 ezmäine valdkundan Konstitucii () oli vahvištadud. Jäl'gmäine videnz'toštkümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1978, se om väges voziden 1992 i 2011 vajehtusidenke.

Ispanii otab Pirenejan pol'saren nell' videndest. Valdkundal om maröunoid Portugalijanke päivlaskmas (röunan piduz — 1224 km), Andorranke (63 km) da Francijanke (646 km) pohjoižes, Surenke Britanijanke suves (Gibraltar, 1 km) da Marokonke (Seut-, Melilj da Penjon de Veles de la Gomer-pol'anklavad, 18 km). Ühthine röunoiden piduz — 1952 km. Sen ližaks, ma otab Atlantižen valdmeren Kanarižed sared da Keskmeren Balearižed sared. Ühthine randanpird om 4964 km.

Ispanii om üks' kaikiš mägikahižembiš Evropan maišpäi. Man keskmäine korktuz om 650 m meren pinden päl. Meset-mägitazangišt otab pol'valdkundad. Pirenejad oma pohjoižpäivlaskmas. Kaikiš korktemb čokkoim sijadase Kanarižiden sariden Tenerife-sarel — Teide-vulkan, 3718 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Ebro (910 kilometrad pitte) da Taho (ühthine piduz om 1007 km, sidä kesken Ispanijan territorijal — 730 km).

Klimatižed zonad oma lujas erazvuiččed. Randišton klimat om Keskmeren subtropine, räk da neps vodes läbi. Ispanijan südäipaloiden klimat om kontinentaline (penemba 500 mm sadegid vodes), sigä pakaižed oleskeldas tal'vel.

Londuseližed pävarad oma kivihil', bur hil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, magnii, uran, artut', vol'fram); toižed varad oma sauvondgips, kaolin, potaš, väghine mahuz, kala, gidroenergii.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Filipp VI-kunigaz (vodes 2014 kezakun 19. päiväspäi).

Käskusenandai tobmuz om kaks'kodine parlament (kodid — Generaližed kortesad). Sen üläkodi om Senat () 266 ühtnijanke. Alakodi om Deputatoiden Kongress () 350 ristitunke. Kaik rahvaz valičeb kaks'kodišt parlamentad nelläks vodeks. Agjoiden suimad pandas erasid Senatan ühtnijoid radnikusele.

Radonoigendai tobmuz om ohjastuz päministranke pämeheks. Valičendoiden jäl'ghe vägestajan partijan lideran pandas päministraks ().

Käskuzkundaline tobmuz om käskuzkundoiden sistem: Konstitucijan sil'mišpidandan organ — Konstitucine Käskuzkund (), ülembaine käskuzkundaline instancii — Ülembaine Käskuzkund (isp.: Tribunal Supremo), ülembaine kontrolirui organ — Lugendkäskuzkund (isp.: Tribunal de Cuentas).

Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba edel strokud, vn 2016 26. päiväl kezakud. Pedro Sančes radab päministran vodes 2018 kezakun 2. päiväspäi.

Ispanii jagase 17 avtonomižeks agjaks () da 2 avtonomižeks lidnaks () Afrikas (Seut i Melilj). Niiden ližaks, Ispanijan suverenižed territorijad oma olmas. Avtonomižed agjad alajagasoiš 50 provincijaks (). Provincijad alajagasoiš ümbrikoikš, ümbrikod — sijaližikš municipalitetoikš.

Ispanijas elädas ispanijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 47 737 941 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om enamba 46 mln ristituid vspäi 2009 (immigrantoiden lugemata).

Augotižlibundan mödhe (2018, sündundan valdkund): ispanijalaižed — 86,4%, Marok — 1,8%, Romanii — 1,3%, toižed valdkundad — 10,5%.

Uskondan mödhe (2019): riman katolikad — 68,9%, ateistad — 11,3%, agnostikad — 7,6%, toižed uskojad — 2,8%, religijatomad — 8,2%, märhapanendata — 1,1%.

Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Barselon, Valensii, Sevil'j, Saragos, Malag. Vl 2013 kaik oli 20 lidnad valdkundas enamba mi 200 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala oli 80,6% vl 2019.

Šingotadud postindustrialine ekonomik, 14nz' surtte mail'mas (KSP läz 2 trln US$ vl 2019 tazostadud ostmižmahtusen mödhe). Radnikoiden 4,5% om ottud maižandushe, 14,8% ratas industrijas, 9,9% oma sauvojad, radajiden 70,7% om holitišiden sferas (2009). Läz kaik kivivoi i londuseline gaz importiruišoiš.

Znamasižed sarakod oma metallurgii, avto- i laivansauvomine, turizm (2nz' sija mail'mas vl 2017), transport, tekstiline i nahkkengiden, sömtegimišt, himine, zelliden i medicinižen kaluišton pästand. Maižandusen päine produkcii om villänkul'turad, maplodud da fruktad, olivanplodud i olivanvoi (1nz' sija mail'mas), kalakonservad.

Ispanijan päeksport om likkuimed (jüguavtod, lumiavtod, gol'favtod, koveritomad) da niiden varapalad (17%), elektrotehnine produkcii (läz 10%), sobad (läz 7%), fruktad da tomatad (läz 6%); toine eksport — zelläd (4%), kivivoi (4%), raud da teraz (2%), šinad (1%), vin (1%), keramine mozaik (1%). EÜ:n mad, Latinižen Amerikan valdkundad i Sur' Britanii oma pätorguindpartnörikš, Kitai möb importan 7% (2017).




#Article 90: Ispanijan kel' (130 words)


Ispanijan vai Kastilijan kel (ičeze nimitused: español, castellano) om ibero-romanine kel'. Ispanijan kirjutuzkel' om latinan kirjamišton pohjal.

Reguliruindorganizacii om «Ispanijan kelen akademijoiden associacii» (isp.: Asociación de Academias de la Lengua Española, ASALE) vspäi 1951, päfater sijadase Madridas, om 22 ühtnijad mail'madme.

Ispanijan kel' om  kuden oficialižen kelen keskes. Se om valdkundkel' Argentinas, Bolivijas, Čiliš, Dominikanižes Tazovaldkundas, Ekvadoras, Ekvatorialižes Gvinejas, Gondurasas, Gvatemalas, Ispanijas, Kolumbijas, Kostarikas, Kubas, Meksikas, Nikaraguas, Panamas, Paragvaiš, Perus, Sal'vadoras, Urugvaiš, Venesuelas. Mugažo se om oficialine kel' , N'ju Meksiko-štatas (AÜV), Puerto Rikos ( rippui territorii) i Päivlaskmaižes Saharas.

Pagižijoiden lugu — 480 mln ristituid mamankeleks (2017) da 90 millionad kahtendeks keleks. Kaikiš järedambad ispanijankel'žed valdkundad (2017, pagižijoid kuti mamankel' i toine kel') oma Meksik (121 mln), AÜV (58 mln), Kolumbii (49 mln), Ispanii (46 mln), Argentin (43 mln).




#Article 91: Italii (482 words)


Italii (italijan kelel: Italia [iˈtaːlja]), täuz' oficialine nimituz — Italijan Tazovaldkund (), om valdkund Suvievropas, Adriatižen, Tirrenižen, Ionižen meriden da Keskmeren randal. Vspäi 1949  ühtnii (üks' alusenpanijoišpäi), vspäi 1958  ühtnii (mugažo üks' alusenpanijoišpäi). Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Rim.

Amuižen aigan Rimalaine imperii šingotaškanzihe nügüdläižen Italijan territorijaspäi.

Vn 1861 17. päiväl keväz'kud ühtenzoitihe Italijan palad ühthižhe valdkundha. Italii kändihe tazovaldkundaks (monarhijan jäl'ghe) vn 1946 2. päiväl kezakud.

Vn 1947 27. päiväl tal'vkud Konstitucižen Suiman ühtnijad vahvištihe jäl'gmäšt valdkundan Konstitucijad. Se tuli väghe vn 1948 1. päiväl sulakud, om olmas vn 2006 znamasižidenke vajehtusidenke kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Italii otab nenid territorijoid: Apenniniden pol'sar', Balkaniden pol'sar' (pen't palad), Padanan tazangišt, Al'piden suvipautked, Sicilii- da Sardinii-sared, severz'-se penid sarid. Pind penita sarita — 301 230 km².

Italii om mavaldkundröunoiš Francijanke lodehes (röunan piduz — 476 km), Šveicarijanke (698 km) da Avstrijanke (404 km) pohjoižes, Slovenijanke pohjoižpäivnouzmas (218 km), südäiröunad San Marinonke (37 km) da Vatikananke (3 km). Ühthine röunoiden piduz — 1836 km. Randanpird (saridenke) om 7600 km.

Valdkund om mägekaz ičeze enambuses. Sen kaikiš korktemb čokkoim sijadase röunal Francijanke — Monblan-mägi, 4808 metrad meren pindan päl. Apenniniden pol'saren kaikiš korktemb čokkoim om Korno Grande-mägi, 2914 m. Kaikiš pidemban Po-jogen piduz om 682 km. Kaikiš järedamb järv om Gard-järv.

Klimat om Keskmeren subtropine. Al'pad ei pästkoi pohjoižtulleid Italijha, sigä meren valatoituz lujeneb.

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kivihil', bitum, boksitad, marganc, kaliisol.

Ohjandusen form om decentralizuidud unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (). Parlamentan Kodiden ühthižen ištundan aigan valitas prezidentad seičemeks vodeks. Erindprezident kändase Senatan ühtnijaks ičeze elon hätkte. Parlamentan enambusen lider valičese päministraks — Ministrišton ezimeheks (), i prezident vahvištab händast radsijha formaližikš. Päministr om radonoigendajan tobmuden pämez'.

Rahvaz valičeb kaks'kodišt parlamentad videks vodeks. Sen üläkodi om Senat () 320 ühtnijanke (valitas 315 i pandas 5 elon hätkte), alakodi — Deputatoiden Kodi () 630 ristitunke. Kaik om 950 ezitajad parlamentas.

Serdžo Mattarella om prezidentaks, valitihe händast vn 2015 31. päiväl vilukud. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 4. päiväl keväz'kud. Džuzeppe Konte radab päministran vs 2018 kezakun 1. päiväspäi.

Italii jagase 20 agjaks (regionaks, üks'lugu ) ičeohjandusenke, niišpäi viž oma avtonomijad. Agjad alajagasoiš 110 provincijha (üks'lugu ), 9 niišpäi oma järedad lidnad (üks'lugu ). Provincijad alajagasoiš 8092 kommunha (üks'lugu ). Jagadas kommunid municipaližihe ühtnikoihe (äilugu , municipalità, zone di decentramento da quartieri). Agjad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha.

Italijan eläjad oma italijalaižed. Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 60,498,700 ristitud. Antižen aigan Italijan territorijan ristitišt oli läz 20 mln eläjid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', illegitimižidenke migrantoidenke.

Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 83,3% (riman katolikad lujas enambuses), islamanuskojad — 3,7%, religijatomad — 12,4%, märhapanendata — 0,6%.

Toižed järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Milan, Napol', Turin, Palermo, Genui.

Vl 2012 Italijan päeksport oli mehanine mašiništ (läz 25%) (sidä kesken varapalad, koditehnik), sobad (10%), avtod (7%); toine eksport — zelläd, furnitur, tomatpast, vin.




#Article 92: Ittrii (217 words)


Ittrii (Y — yttrium latinan kelel) om 39nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Ittrii om harv londuses, pala Man kores — 31 grammad tonnas (28. sija).

Elementan hapanduz om avaitud suomalaižel Juhan Gadolin-himikal vl 1794 tactud Itterbü-žilon kar'jeran mineralaspäi, Stokhol'man sarišton Resarö-sarel. Nimitihe žilon mödhe, kuti koumed tošt elementad-ki (terbii, erbii, itterbii). Vl 1828 germanijalaine Fridrih Völer-himik sai metallišt ittrijad ezmäižen kerdan.

Ittrijan ühtnendoiden pit'k paineg kucub tävun läžundoid ristituil.
 

Ittrii om hobedakaz mametall. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Y magnijanvuiččenke geksagonaliženke seglusenke da β-Y raudanvuiččenke kubiženke mülücentriženke seglusenke, α↔β-kändandan lämuz om 1482 C°.

Atommass — 88,90585. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,47 g/sm³. Suladandlämuz — 1799 K (1526 C°). Kehundlämuz — 3203 K (2930 C°).

Londuseline ittrii kogoneb üks'jäižes stabiližes 89Y-izotopaspäi. Tetas 32 ratud radioaktivišt izotopad 76..88, 90..108 atommassanke, i niiden 28 izomärad, kaikiš hätkemb čihodajad oma 88Y-izotop 106,6 päivest pol'čihodamižen pordonke i 91Y (T½=58,5 päivest).

Ottas kävutamižhe ühthesuladusiden palaks hromanke, telluranke, alüminijanke. Vol'framelektrodiden ittriruind abutab argonühthekeitandale. Kävutadas ittrijad korgedlämuzližen (elektrolämbitajad elementad) i üläveimiden keramikan palaks. Ittrijan hapanduz om leskusenvastaine material valamha terast, odvamb mi skandijan hapanduz pojavidenke ičendoidenke. Südäipalandlikutimen südäimine krepind ittrijal ližadab sen resursad sadoihe kerdoihe.

Sadas ittrijad toižidenke harvoidenke mametalloidenke. Mail'man samine oli 7 tuhad tonnoid vl 2014.




#Article 93: Izrail' (476 words)


Izrail ( Israel' ,  Israil' ), täuz' oficialine nimituz — Izrailin Valdkund (Evrejanma) ( Medinat Israel' ,  Daulat Israil' ), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Jerusalim.

Vn 1948 14. päiväl semendkud Izrail' tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. 19. voz'sadan lopuspäi evrejan istorižed mad elädas ridas araban mail'man valdkundoidenke.

Vn 1967 5.-10. päivil kezakud Izrail' oti vägestust Kuz'päiväližen sodan rezul'tataks, likvidirui lähižiden arabižiden valdkundoiden aviacijad.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1949. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1958, se om väges läz jogavoččidenke vajehtusidenke.

Izrail' om mavaldkundröunoiš Livananke pohjoižes (röunan piduz — 81 km), Sirijanke pohjoižpäivnouzmas (83 km), Iordanijanke (307 km) da Jordan-jogen Päivlaskmaine randanke (330 km) päivnouzmas, Egiptanke (208 km) da Gazan sektor (59 km) suvipäivlaskmas. Ühthine röunoiden piduz — 1068 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Keskmeri, suves om Rusttan meren rand (Eilat) 12 km pitte. Ühthine randanpird — 273 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Hermon-mägen pautkel (2236 m). Umbemeren pind om kaikiš madalamb (−408 m). Saum vezid — 2,1% (440 km²).

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, vas'kkivend, fosfatad, toižed varad — mec, potaš.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan formaline pämez' om prezident ( Nesi Medinat Yisra'el «Izrail'-valdkundan prezident» vai  Nesi HaMedina «valdkundaline prezident»,  Rajis Daulat Israil' ), hän vahvištab päministrad ( Roš HaMemšala, sana sanha «ohjastusen pämez'»,  Ra'īs al-Ḥukūma) radnikusele. Parlament valičeb prezidentad seičemeks vodeks, vspäi 2000 vaiše ühteks strokuks.

Valdkundan parlament om üks'kodine Knesset ( [ha keˈneset] «suim»,  al-K(e)neset) 120 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb parlamentan ühtnijoid nelläks vodeks. Parlament valičeb päministran kanditaturad, voib heitta ičtaze i prezidentad radmaspäi.

Parlamentan ühtnijoiden edestrokuižed valičendad oliba vn 2019 17. päiväl sügüz'kud (22. kucund). Reuven Rivlin om valitud prezidentaks vn 2014 10. päiväl kezakud da radab heinkun 24. päiväspäi, ende oli parlamentan ezimehen vll 2003−2006 i 2009−2013. Bin'jamin Netan'jahu radab päministran vs 2009 keväz'kun 31. päiväspäi, mugažo radoi sil-žo sijal vll 1996−1999.

Izrail' jagase (südäiazjoiden ministrusen mödhe) seičemeks ümbrikoks (üks'lugu  mahoz,  mintaka), ned alajagasoiš 15 alaümbrikoks (üks'lugu  nafa), alaümbrikod — 50 rajonaks (lidnad, municipalitetad).

Izrailiš elädas izrail'alaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 7 821 850 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2018): evrejalaižed — 74,4% (sidä kesken sündnuded Izrailihe 76,9%), arabialaižed — 20,9%, toižed rahvahad — 4,7%.

Uskondan mödhe (2018): judaistad — 74,3%, islamanuskojad — 17,8%, hristanuskojad — 1,9%, druzad — 1,6%, toižed uskojad i religijatomad — 4,4%.

Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Tel' Aviv, Haif, Rišon Le Cion, Petah Tikv, Ašdod. Kaik om 75 lidnad, niišpäi 14 lidnad oma enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Lidnoiden eläjad ottas enamba ühesad kümnendest ristitištos.

Valdkund šingotase korktoiden tehnologijoiden tegimištol. Izrail' om Olasižen alangišton analogaks, vl 2014 sen kompanijad otihe kahtent sijad verazmaižiden keskes Kitain jäl'ghe NASDAQ-biržan listingas.

Maižanduz ripub lujas reskveden tondaspäi. Sured rajadused oma pidamha armijad, jogavoččed andaks rahatomižed tuldas sihe  rahvahanikoišpäi. Tel' Aviv sen ezilidnoidenke om ekonomižeks pälidnaks.




#Article 94: Iževsk (252 words)


Iževsk (, ) om lidn da lidnümbrik Venämas. Se om Udmurtijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, Volgaveren i Uralan azegtegimišton da kul'turan järed keskuz. Zav'jalovon rajon ümbärdab lidnad kaikiš polišpäi.

Ezmäižed eländpunktad oliba lidnan territorijal 3.−5. voz'sadal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti Iževskan tegim-radnikžilo ümbriradamha raudkivendod Blagodatnai-mägespäi. Žilod nimitihe Iž-jogen mödhe ().

Radnikžilo sai lidnan statusad nügüd'aigaiženke nimenke vl 1918. Vl 1921 regionan keskuz oli sirtud sihe Glazovaspäi. Vozil 1984−1987 lidnan nimi oli Ustinov.

Lidn sijadase kukhikahal tazangištol, 140 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Iž-jogi läbitab lidnad (Kamanjogen oiged ližajogi), se om madal laivoid vaste. Iževskan vezivaradim (uit) om 22 nellikkilometrad pindanke, se om tehtud eländpunktan alusenke padoseinil. Matkad Moskvhasai om 1180 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine sur' lidn om Perm' 281 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,0 C°. Paneb sadegid 511 mm vodes, kaikiš vähemb uhokus-sulakus (21..26 mm kus). Mahusen kül'mandan süvüz oleskeleb 170 santimetrhasai.

Iževsk om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe Iževskan eläjiden lugu oli 628 116 ristitud, tazovaldkundan ristitišton kaks' videndest eläb siš. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992−2001, 650..655 tuh. ristituid.

Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 68,8%, udmurtalaižed — 14,8%, totarlaižed — 8,9%, ukrainalaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, marilaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 6,1%.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rengazavtote om sauvomas vspäi 2002.

Ühtennimine tatanmaine civiline Iževsk-lendimport (ИЖВ / IJK) om üks'jäine lendimport Udmurtijas matknikoiden täht, se sijadase Zav'jalovon rajonas 15 km päivnouzmha lidnan keskusespäi.




#Article 95: Jakutsk (240 words)


Jakutsk (, ) om lidn da lidnümbrik Venäman päivnouzmas. Se om Saha (Jakutijan) Tazovandkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Järed port sijadase Lenanjogen randal.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1632 kuti Jakutijan (Lenan) lidnuz (). Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1643. Kätihe agjan pälidnaks vl 1851.

Lidn sijadase Tuimaad-alangištos, seižub Lenanjogen hural randal, 95 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Se om kaikiš järedamb sijatud igähižen rougun zonha lidn Mas. Matkad Moskvhasai om 4885 km päivlaskmha orhal vai 8370 km avtotedme.

Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'v om lujas vilu (tal'vkun-vilukun keskmäine lämuz −38 C°), ei olele sulasäd tal'vkus-uhokus. Keza om läm' i paksus räk. Voden keskmäine lämuz — −8,8 C°. Paneb sadegid 237 mm vodes, kaikiš vähemb tal'vkus-sulakus (7..10 mm kus).

Jakutsk-lidnümbrik jagase kahesha administrativižhe ümbrikho. Kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Jakutskan ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 601 ristitud, lidnümbrikon — 295 664 ristitud. Vl 2017 kaik om 324 651 eläjid lidnümbrikos, se om tazovaldkundan ristitišton koumandez.

Rahvahad (vl 2010): jakutalaižed — 52,3%, venälaižed — 41,9%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 5,8%.

Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks. Jogitransport ühtenzoitab Lenan basseinan lidnoidenke.

Om kaks' civilišt lendimportad. Rahvahidenkeskeine Jakutsk (Tuimaad)-lendimport (YKS / ЯКТ) sijadase lidnan pohjoižpoles 7 km keskusespäi. Sišpäi da sihe tehtas čarterreisid Azijan lebutahoihe, Sibiridme da Jakutijan südäimes. Magan-varalendimport (GYG / МГН) sijadase 12 km lodeheze Jakutskan röunaspäi ühtennimižes žilos. Sikš ku sumeg om paksus pälendimportas, varalendimport om olmas.




#Article 96: Jekaterinburg (285 words)


Jekaterinburg () om Venäman millionerlidn, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Sverdlovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, mugažo Uralan federaližen ümbrikon keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1723 kuti Jekaterinan raudtegim-lidnuz Petr I Suren käskön mödhe. Om nimitadud hänen naižen mödhe (Jekaterina I-imperatornaine). Vl 1781 sai lidnan statusad. Vozil 1924−1991 lidnan nimi oli Sverdlovsk.

Lidn sijadase Iset'-jogen randoil (Obin bassein), seižub Uralmägiden päivnouzmaižil pautkil, 200..380 m korktusil valdmeren pindan päl (keskmäine — 270 m). Matkad Moskvhasai om 1667 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed ezilidnad oma Aramil' suvipäivnouzmas, Sredneural'sk i Üläpišm pohjoižes, Berözovskii pohjoižpäivnouzmas.

Jekaterinburg jagase 7 administrativižeks rajonaks. 16 žilod da 2 küläd mülüdas lidnümbrikho Jekaterinburgan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1147 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 349 772 ristitud, lidnümbrikon — 1 383 179 ristitud. Vl 2018 kaik 1 501 652 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Enamba 2,2 mln ristituid om lidnaglomeracijas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 80,0%, totarlaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 0,9%, baškiralaižed — 0,9%, marilaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, tadžikalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 10,1%.

Jekaterinburg om valdkundan järed transporttesol'm, 7 raudted i 6 federališt avtoted ühtenzoittas täs. Ümbäravtote om läz saudud vspäi 1994, lopuline keskust om sauvomas lidnan suves vll 2018−2020.

Avtobusad, trolleibusad, lidnelektrojonuz i ezilidnelektrojonused, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1991 (kaik om 1 jono, 9 stancijad, 13 km raudted vspäi 2012).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kol'covo-lendimport (SVX/КЛЦ, 5,4 mln passažiroid vl 2017) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzazijan maihe i Turkanmaha, Evropan päivnouzman maihe i Venäman äjihe lidnoihe, om čarterreisid Vjetnamha i Tailandha tal'vel.




#Article 97: Jerevan (245 words)


Jerevan ( [jɛɾɛˈvɑn]) om Armenijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan ižandusen, politikan da opendusen keskuz, eriline region.

Eländpunktan aluz om pandud Urartun Argišti I-caril vl 782 edel m.e. kuti Erebuni-lidnuz. Lidn da sen ümbrišt oliba sodoiden predmetaks paksus. Vl 1828 mülütihe Venäman imperijha. Vl 1902 raudte ühtenzoiti lidnad Tiflisanke, vl 1908 — Persijanke. Vn 1918 semendkuspäi Erivan'  šingotaškanzihe teravas Armenijan Tazovaldkundan pälidnaks. Vspäi 1936 lidnan oficialine nimi om nügüdläižikš.

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Razdan-jogen randoil ( Hrazdan, Kuran oigedpol'ne bassein), 900..1300 m korktusil valdmeren pindan päl.

Klimat om kontinentaline pol'letetazangišton kuivahk. Heinkun lämuz +26,4 C°, vilukun — −3,6 C°, voden keskmäine lämuz om +12,4 C°. Paneb sadegid 294 mm kus, vähemba kaiked elokus-sügüz'kus (17 mm pordos).

Jerevan jagase 12 administrativižhe rajonha.

Vn 2011 Armenijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 121 900 ristitud, Armenijan kaks' videndest. Eläjiden enamba 95% oma armenijalaižed i hristanuskojad.

Lidnan edeline pämez' oli Taron Margarän (kül'mku 2011 — heinku 2018).

Avtobusad, trolleibusad i metropoliten (vspäi 1981, 1 jono, 10 stancijad, 12 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke Jerevan-, Kanaker- (pohjoižes) i Masis- (ezilidnas) stancijoiden kal't. Vspäi 2004 tramvaiverk i funikulör oma sauptud.

Rahvahidenkeskeine civiline Zvartnoc-lendimport (EVN, 2,4 mln passažiroid vl 2017) sijadase 12 km päivlaskmha lidnan keskusespäi ani sen röunan taga. Tehtas reisid Evropan, Venäman i Lähižen Päivnouzmman lidnoihe. Toine soda- da civiline Erebuni-lendimport () om saudud 7 km suvhe Jerevanan keskusespäi, Armenijan armijan palakundad i Venäman aviabaz oma levitadud siš, mugažo tehtas čarterreisid punolendimil.




#Article 98: Jerusalim (126 words)


Jerusalim ( Jerušalajim;  al'-Kuds) om Izrailin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Jerusaliman ümbrikon administrativižeks keskuseks mugažo.

Eländpunktan aluz om pandud 4. voz'tuhal EME. Mainitaškanzihe 20. voz'sadaspäi EME. Oli Izrailin pälidnaks 11. voz'sadaspäi EME vhesai 586 EME. Enččed nimitused: Šalem, Ievus, Cion, Ir David («Davidan lidn»), Elia Kapitolina.

Sein om saudud vanhas lidnas ümbri vl 1538. Vl 1892 raudte ühtenzoiti lidnad Jaffan portanke. Jerusalim om tedištoittud Izrailin pälidnaks vspäi 1950.

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan päivnouzmas, 650..840 m korktusil, 754 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 760 800 ristitud. Kaik 1,16 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2018).

Avtobusad i kiruhtramvai (vspäi 2011) oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine Ben-Gurion-lendimport (TLV) sijadase 40 km lodeheze lidnaspäi. Avtorengazte lidnas ümbri i kiruhraudte Tel' Avivhasai oma sauvomas.




#Article 99: Joškar-Ol (172 words)


Joškar-Ol (ven., nitmar. i  «rusked lidn») om Venäman lidn da lidnümbrik. Se om Marii Elan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1584 kuti Carin lidnuz Kokšagal, möhemba Carevokokšaisk vhesai 1919. Se sai lidnan statusad vl 1781. Vozil 1919−1928 nimitihe lidnad Krasnokokšaisk:aks, sid' nügüdläižikš.

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Pen' Kokšag-jogen () molembil randoil, tazosijal 100 m kortte valdmeren pindan päl. Jogi lankteb Volgha 50 kilometras suvhe, om 2 padoseinäd jogenvagos lidnan südäimes. Matkad Moskvhasai om 862 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Čeboksarad 69 km suvipäivlaskmha orhal vai 93 km avtotedme.

Kaks' žilod da 8 küläd mülüdas lidnümbrikho Joškar-Olan ližaks. Se om ümbärtud Medvedevon rajonal kaikiš polišpäi.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 248 782 ristitud, lidnümbrikon — 259 256 ristitud. Vl 2017 277 676 eläjad om lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,4%): venälaižed — 61,3%, marilaižed — 23,3%, totarlaižed — 4,1%, ukrainalaižed — 0,8%, čuvašalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 8,3%.




#Article 100: Järved (külä) (143 words)


Järved, vai Järvenkülä, Järvidenkülä, Järvidekülä (, pagin. Озёра, ) om vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonan suves. Mülüb Vinglan küläkundha vspäi 2006.

Külišt mainitase ezmäižen kerdan vl 1496. Se om ühtenzoittud eländpunktaks vs 1970 tal'vkun 31. päiväspäi. Oficialine venän nimituz om anttud suremban külän mödhe, eile külišton. Nevondkundaližen aigan külä šingotihe maidon tehmižel.

Vhesai 2006 külä oli Järviden küläkundan keskusen 13 eländpunktanke.

Külä sijadase Ojat'-jogen hural randal, kus jogi i sijaline järv sätas kaglast. Kaik om 8 nimitadud irdad da 2 kujod.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 241 ristitud (venälaižed — 57 %, vepsläižed — 42 %, toižed rahvahad — 1 %). Kaikiš suremb külän ristitišt oli 334 eläjad vl 1989.

Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän puine jumalanpert' om saudud vl 1689. Se om sauptud vl 1932, kävutadas kul'turkeskuseks. Vspäi 2008 külän škol eile rados, vspäi 2009 — päivkodi-ki. Kirjišt, feršaliž-akušerine punkt.




#Article 101: Jävaldmeri (180 words)


Jävaldmeri (mugažo Arktine valdmeri, ,  vai Arktiske Hav, ,  vai Polhavet, ) om valdmeri Man Pohjoižel mapoliškol, arktižes polärižes regionas.

Jävaldmeri om kaikiš penemb valdmeri Mal. Sen pala om kaiken jän al.

Saksalaiž-alamalaine Varenius-geograf erišti valdmert ezmäižen kerdan 1650-ndes vodes. Vl 1845 Londonan geografine sebr nimiti valdmert anglijan kelel (Arctic Ocean). Erased nügüdläižed tedomehed lugetas valdmert Atlantižen valdmeren palaks. Jävaldmeren täuz' oiktuzline status om märhapanmatoi. Ižanduseližed zonad oma kudel valdkundal: Danii (Grenland), Islandii, Norvegii, Venäma, AÜV, Kanad.

Nece valdmeri oli hätken olnu «vauktan läipan» kartoil, i vaiše 19. voz'sadan kahtendes poles zavottihe tedoita sidä intensivižin. Fridtjof Nansen ujui ezmäižen päliči Jävaldmeres laivas vl 1896. Nügüd' ujujad tedostancijad ratas Jävaldmeres (AÜV, Venäma).

Pind — 14,75 mln. km².

Randanpird — 45 389 km.

Veden mülü — 18,07 mln km².

Keskmäine süvüz — 1225 metrad (kaikiš madalamb valdmeriden keskes), kaikiš suremb süvüz — 5527 m (Grenlandan meri).

Kaik om 11 mert, päivnouzmaspäi päivlaskmha: Čukotkan meri, Päivnouzmaine Sibirin meri, Laptevoiden meri, Karan meri, Vauged meri (kontinentansüdäimine), Barencan meri, Grenlandan meri, Linkol'nan meri, Baffinan meri (kontinentansüdäimine), Bofortan meri. Kaikis suremb laht om Gudzonan laht (Kanad).




#Article 102: Kadmii (201 words)


Kadmii (Cd — cadmium latinan kelel) om 48nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om harv Man kores, 130 mg tonnas. Germanijalaine Fridrih Štromajer-himik avaiži kadmijan vl 1817, nimiti sidä Amuižen Grekanman Kadm-personažan mödhe. Sadas cinkan kivendon ümbriradmiženke, läz 20 tuhad tonnoid vodes, makstihe 3 US$ kilogrammas vn 2011 elokus.

Kadmii da sen ühtnendad oma morijad. Metall om kancerogenine.

Kadmii om pehmed tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall. Kristalline segluz om geksagonaline. Kadmiikaluine ližadusita räzäidab koverduses tinan kartte.

Atommass — 112,411. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,65 g/sm³. Suladandlämuz — 594,22 K (321,07 C°). Kehundlämuz — 1040 K (767 C°).

Londuseline kadmii kogoneb kahesas stabiližes izotopaspäi, niišpäi kaks' oma radioaktivižed vähän: 106Cd (1,25%), 108Cd (0,89%), 110Cd (12,47%), 111Cd (12,8%), 112Cd (24,11%), 113Cd (12,23%, T½ — 7,7 × 1015 vot), 114Cd (28,75%), 116Cd (7,51%, T½ — 3,1 × 1019 vot). Sen ližaks tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 95..132 atommassanke da 12 izomärad.

Ottas kävutamižhe kadmijan kaht videndest metalližtegesiden korrozijanvastaižeks krepindaks. Ližatas elementad alendamha tinadusen lämut i juvelirižes tehmižes. Tehtas mineraližid mujuid kadmijan sul'fidoišpäi i selenidoišpäi. Kävutadas akkumulätorbatarejiden elektrodikš. Hüvä termoelektrine material. Kadmijan ftoroborat om tarbhaine flüs alüminijan tinadusen täht.




#Article 103: Kadujan rajon (309 words)


Kadujan rajon () om rajon Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Kadui-žilo (rajonan ristitišton kaks' koumandest).

Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1962−1965 rajonan territorii mülüi Babajevon rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Kadujan rajon om Vologdan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 3 262,62 km². Mec otab territorijan nell' videndest.

Om röunoid 4 Vologdan agjan rajonanke:

Znamasine jogi om Sud sen ližajogidenke (Andog, Kolp' da tž.). Se läbitab rajonad lodehespäi suvipäivnouzmha. Kaik joged mülüdas Sudanjogen (Kaspijan meren) basseinha.

Reljef om tazo süviden jogialangoidenke.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, letked, saved), mec, reskvezi.

Vs 2015 keväz'kun 25. päiväspäi rajonan territorii alajagase 4 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 2 küläkundha.

Vspäi 1991 Nikolai Dekteröv radab rajonan da sen administracijan pämehen kudenden strokun jäl'geten. Kaik rahvaz valičeb rajonan pämest videks vodeks. 4 ohjandust da 4 komitetad alištudas rajonan administracijale.

Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Municipaline Suim (ven. Муниципальное Собрание) 15 ühtnijanke. Heiden kesken niken ei rada Suimas kaikenaigašti. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Sergei Lukjančenko radab Suiman ezimehen vl 2015.

Järgvaličendad Municipaližhe Suimha oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Valitihe rajonan pämest järgkerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (enččed oliba vozil 1996, 1999, 2003 da 2008).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 754 ristitud.

Kaik om 202 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnanvuittušt žilod, 6 žilod, 191 küläd, 2 raudtestancijad da 1 raudtesarak.

Toine sur' eländpunkt om lidnanvuitte Hohlovo-žilo (2,4 tuh. rist. vl 2015).

Rajonan kaikiš suremb edheotand om Čerepovecan GRES. Se om kaikiš suremb elektrostancii Vologdan agjas, londuseline gaz om sen poltuseks. Toižed ižandusen sarakod oma raudte- da gazanveimtransport, mecan varhapanend da süvä ümbriradmine, sömtegimišt da maižanduz, metallkonstrukcijoiden tehmine, turizm.




#Article 104: Kal'cii (232 words)


Kal'cii (Ca — calcium latinan kelel) om 20nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Kal'cii om lujas levitadud Man kores, otab 3,38% massan mödhe (5. sija). Mülünd merivedes — 400 mg/L. Ei voi löuta kal'cijad joudjas olendas londuses elementan korktan himižen aktivižusen tagut.

Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai elementarišt kal'cijad ezmäižen kerdan nepsan sambutadud moucan (Ca(OH)2) i artutin hapandusen (HgO) elektrolizan abul platinan olendanke. Hän nimiti ut metallad latinižen calx-sanal genitivas (calcis) «mouc», «pehmed kivi».

Kal'cii om tarbhaine element eläjiden täht. Ristitun hibjan lud i hambhad mülütadas kal'cijan ühtnendoid. Elementan ionad palahtoittas vert.

Kal'cii om pehmed hobedaižvauged muglmetall, kudamb om lujas aktivine himižešti. Kristalline segluz om kubine, sen kaks' toižendad om olmas. Toižetamine α↔β tegese 443 C° lämudel, madalambal lämudel segluz om tahkoncentriruidud, korktembal — mülüncentriruidud.

Atommass — 40,078. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,55 g/sm³. Suladandlämuz — 1112 K (838,85 C°). Kehundlämuz — 1757 K (1483,85 C°).

Londuseline kal'cii kogoneb kudes izotopaspäi, niiden keskes viž oma stabiližed: 40Ca (96,941%), 42Ca (0,647%), 43Ca (0,135%), 44Ca (2,086%), 46Ca (0,004%), 48Ca (0,187%, T½=6,4 × 1019 vot). Tetas mugažo 18 ratud radioaktivišt izotopad 34..39, 41, 45, 47, 49..57 atommassanke, izomärid ei ole olmas.

Reagiruib hapanikanke, hloranke, bromanke, jodanke i hil'muiktuzgazanke honuzližel lämudel. Reakcii vedenke om terav, no poukahtuseta. Muigotandmär om +2. Metall palab il'mas huldutamižel, leskusen muju om savičunvuitte rusked.




#Article 105: Kaleig (136 words)


Kaleig (al'ternativižed nimed oma Kaleg, Kalajogi, Kalag' ; , karjalan kelel: Kalajogi, suomen kelel: Kalajoki) om vepsän žilo (ven. село) Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Se om Kaleigan (Kalajogen) vepsän küläkundan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitaškanzihe vl 1496. Vodelpäi 1994 vodhesai 2005 se oli Vepsän rahvahaližen volostin palaks.

Sadas kived gabrodiabazan löudmižsijaspäi, tegimištoližmahtusel — vspäi 1924.

Kaleig (Kalajogi) sijadase Änižjärven i Kalajogensun randoil.

Avtonmatk Kaleigan da Petroskoin keskes om 105 kilometrad, regionaline R19-ted (Petroskoi — Šušt) mäneb siriči Kaleiges.

Vl 2000 Kaleigan eläjiden lugu oli 639 ristitud, enamb 58% eläjid — vepsläižed. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 932 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Varlaam Hutinalaižen jumalanpert' oli saudud vl 1693, kadoi.

Nened aluzkundad oma olmas Kaleiges: keskškol vepsän kelen opendamiženke, lapsiden päivkodi, feršaliž-akušerine punkt, kul'turkodi.

Vodel 1922 Nevondkundaližen Ühtištusen vägiak Anna Lisicina oli sündnu Kaleighe (Žitnoručejha).




#Article 106: Kalii (238 words)


Kalii (K — kalium latinan kelel) om 19nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Kalii om levitadud Man kores, sen seičemenz' element (2,4%) i videnz' metall. Element om lujas aktivine himižešti, i sikš ei voi löuta sidä londuses puhthas olendas, necil se om lujas natrijha pojav.

Vl 1807 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai puhtast kalijad ezmäižen kerdan sen nozolan gidrohapandusen (KOH) elektrolizan abul. Nimituz libub araban al'-kali-sanaspäi «potaš» (kalijan karbonat).

Kalijan biologine ühtnend om tarbhaine. Stajad mülütadas kalijad, sen mairiž voib kucta kibuid eläbil olijoil. Sadud kalijan soliden ühesa kümnendest ümbriratas mineraližikš heretusikš.

Kalii om pehmed hobedaižvauged muglmetall. Kristalline segluz om kubine.

Atommass — 39,0983. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,856 g/sm³. Suladandlämuz — 336,8 K (63,65 C°). Kehundlämuz — 1047 K (773,85 C°).

Londuseline kalii kogoneb koumes izotopaspäi, kaks' niišpäi oma stabiližed: 39K (93,258%), 40K (0,0117%, T½ — 1,25 mlrd vot) i 41K (6,730%). Kaikuččel sekundal 40K-izotopan 4 tuhad čihodamižid tegese ristitun hibjas, voib kodvda dozimetrid kalijan kodiühtnendoil (potaš, kalijan hlorid, kalijan nitrat-selitr). Tetas mugažo 21 ratud radioaktivišt izotopad 32..38, 42..55 atommassanke, i niiden 4 izomärad, kaikiš hätkemb om 41K-izotop, sen T½=22,3 časud.

Kalii muigotub il'mas teravas, sädab gidrohapandust vedes poukahtusel, ujub sen pindal. Pidab kaita metallad karasinas, benzinas vai silikonas. Muigotandmärad: +1, 0. Luja endištai. Ani eile metallan reakcijad azotanke. Rikin i azotan muiktused palastudas kalijal. Kalijan ühthesuladuz natrijanke om nozol honuzližel lämudel.




#Article 107: Kaliningrad (165 words)


Kaliningrad (, edel 1946 vot —  i , amuižiš aigoiš Tvangste) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmaižes anklavas. Se om Kaliningradan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1255. Vspäi 1945 NSTÜ anasti lidnad Saksanmal kaikenke Päivnouzmaiženke Prussijanke ühtes Toižen mail'man sodan aigan. Mülütihe  territorijad lidnanke, i vhesai 1947 vajehtihe saksalašt ristitištod nevondkundaližil rahvahanikoil. Lidn om valdkundröunanverine zon kaiken agjan kartte, i om äi sodavägid ümbrištos.

Lidn sijadase Pregol'-jogensun randoil i Baltijan meren suvipäivlaskmaižel randal (Kaliningradan (Vislan) laht), 5 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1290 km päivnouzmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ol'štin 100 km suvhe orhal, Gdan'skan aglomeracii 125 km päivlaskmha i Klaiped 120 km pohjoižhe.

Kaliningrad jagase koumhe (edel 2009 vot jagoihe vidhe) administrativižhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 431 902 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Läz 715 tuhad ristituid (2002) elädas ezilidnoidenke, se om koume nelländest agjan ristitištos.




#Article 108: Kaliningradan agj (471 words)


Kaliningradan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj) da pol'eksklav Baltijan meren randal.

Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Agj om Venäman kaikiš päivlaskmaižemb da kaikiš penemb pindan mödhe. Baltijan laivišton päsodameribaz sijadase täs.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kaliningrad (sen ristitišton läz pol't).

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Kaliningradan agj om olmas vs 1946 sulakun 7. päiväspäi.

Kaliningradan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 28. päiväl tal'vkud Agjan Duman ezitajil, tuli väghe vn 1996 18. päiväl vilukud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.

Kaliningradan agjal om mavaldkundröunoid Litvanmanke pohjoižes da päivnouzmas, Pol'šanmanke suves. Ühthine röunoiden piduz om 410 km. Agjan päivlaskmaižed da lodehližed randad lainištab Baltijan meri, sen irdpol'ne randanpird — 140 km.

Pind om 15 125 km². Mec otab territorijan videndest. Znamasižed joged oma Neman da Pregol'. Kaliningradan da Kuršan lahted oma Baltijan meren paloikš, ned oma jagadud merespäi Baltijan (Vislan) da Kuršan letejonoil.

Reljef om kukhikaz tazangišt. Agjan keskmäine korktuz om 15 metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om Nimetoi-mägi (230 m) agjan suvipäivnouzmas. Kaikiš alahaižembad oma pol'derad (läz üht tuhad nellikkilometrid) mererandanno, ned oma ümbärtud kaičenddambil, sijadasoiš valdmeren pindan alemb. Sügüzel kovad päivlaskmtulleid oma paksud.

Klimat om Baltijan meren agjan tobjas palas da ven kontinentaline suvipäivnouzmas. Heinkun keskmäine lämuz om +17..+18 C°. Vilukun lämuz — −4..+0,5 C°. Vodes paneb sadegid 600..740 mm, om penemb niid vai ani ei sulakul-kezakul. Vihm oleskeleb 185 päiväl vodes. Paneb lunt 55 päiväl vodes, lumikate hajeneb teravas.

Londuseližed varad oma kivivoi, bur hil', turbaz, raud, marganc, titan, cirkonii, sauvondmaterialad (saved, letked, gravii), jartal' (mail'man varan ühesa kümnendest), keitandsol, kala.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Anton Alihanov radab gubernatoran vs 2017 sügüz'kun 29. päiväspäi, edel sidä tegi hänen velgusidme vs 2016 redukun 6. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Viž Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu.

Kaliningradan agjan üks'kodine parlament om Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 40 ezitajad videks vodeks. Marina Orgejeva radab Agjan Duman ezimeheks vs 2011 sulakun 2. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.

Radonoigendai tobmuz om Kaliningradan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, agentused da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Vn 2017 10. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (81,06% änid).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 941 873 ristitud. Kaikutte seičemenz' ristit ühesaspäi om lidnalaine.

Kaik om kaks'kümne kaks' lidnad agjas da nell' lidnanvuittušt žilod. Vl 2017 kaik om 12 lidnad enamba 10 tuh. eläjid.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 82,0%, ukrainalaižed — 3,5%, vaugedvenälaižed — 3,5%, litvalaižed — 1,0%, armenijalaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 5,1%.

Tegimišton päsarakod oma kalan da pun ümbriradmine, meblän tehmine, elektroenergetine sarak.




#Article 109: Kanad (428 words)


Kanad ( [ˈkænədə];  [kanaˈda]), nece om täuz' oficialine nimituz, om valdkund Pohjoižamerikan pohjoižpalas. Pälidn om Ottav.

Vn 1982 17. päiväl sulakud Suren Britanijan parlament vahvišti Konstitucižen Kanadan Akt:an. Nece akt de facto tedoti Kanadan ripmatomut Sures Britanijaspäi.

Kanadan Konstitucii om kogotärtuz, mülütab nenid dokumentoid: vn 1982 Kanadan Akt, sen ližandad (sidä kesken vn 1982 Konstitucine akt oiktoiden i joudjuziden hartijanke) i niiden kohendused, mugažo jättud kirjutandata sijaližed verod.

Kanad om valdkundröunoiš kuivmadme vaiše  suves da lodehes (Aläsk-štatanke). Nece om kaikiš pidemb kahtiden valdkundoiden röun mail'mas. Mugažo om meriröunoid Grenlandanke (Danijan avtonomii) pohjoižpäivnouzmas da Francijanke (Sen Pjer da Mikelon-territorijanke) päivnouzmas.

Londuseližed varad oma mec, reskvezi, gidroenergii, londuseline gaz, metallad (boksitad, uran, kobal't, cink, platin, vas'k, kuld, hahktin, hobed), kaliisol, rik, asbest; toižed varad oma kivivoi, kala, väghine mahuz.

Kanad om federativine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine. Jenaral-gubernator om Žüli Pejett vs 2017 redukun 2. päiväspäi. Hän vahvištab päministrad radnikusele, se om parlamentan alakodin vägestanuden partijan lider tobjimalaz.

Parlament om kaks'kodine. Britanine kunigaznaine ühtneb sihe mugažo, jenaral-gubernator om hänen ezitajaks. Kodiden ühtnijoiden lugu vajehtase kaikuččen rahvahanlugemižen jäl'ghe, valičemižümbrikoiden (grafkundoiden) minimaline lugu om 282. Üläkodi om Senat (, ) 105 ühtnijanke, jenaral-gubernator vahvištab heid päministran taričendan mödhe. Senatal om nevondfunkcijoid päpaloin, alakodi voib vajehtada konstitucijad Senatata. Alakodi om Kundoiden kodi (, ) 338 ezitajanke (42. kucund vspäi 2015), kaik rahvaz valičeb heid. Jenaral-gubernator pästab parlamentan alakodid radmaspäi paksumb mi kerdan vides vodes, päministr valičeb datad.

Kanadan järgenduseližed federaližed valičendad oliba vn 2015 19. päiväl redukud. Džastin Trüdo om valitud da radab päministran vs 2015 kül'mkun 4. päiväspäi.

Edeline jenaral-gubernator om Devid Lloid Džonston (2014−2017).

Kanad jagase 10 agjaks (provincijaks) da 3 territorijaks.

Kanadas elädas kanadalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 35 427 524 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kodikelen mödhe (2011): anglijan kel' — 58,7%, francijan kel' — 22,0%, pendžaban kel' — 1,4%, italijan kel' — 1,3%, ispanijan kel' — 1,3%, saksan kel' — 1,3%, kitajan kelen kantonan pagin — 1,2%, tagalog — 1,2%, araban kel' — 1,1%, toižed keled — 10,5%.

Uskondan mödhe (2011): katolikad — 39%, ateistad — 23,9%, protestantad — 20,3%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,6%, toižed hristanuskojad — 6,3%, islamanuskojad — 3,2%, induistad — 1,5%, sikhad — 1,4%, buddizman polenpidajad — 1,1%, judaistad — 1%, toižed uskojad — 0,7%.

Kanadan kaikiš surembad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Toronto, Monreal', Kalgari, Ottav (pälidn), Edmonton, Mississog, Vinnipeg, Vankuver, Brampton, Gamil'ton. Nell' ristitud videspäi elädas lidnoiš.

Kanadan päeksport om avtod, kivivoi, himižed heretused, alüminii, lendimed; toine eksport — kivihil', bumag, pompad, nižu, liha, kuld. Kitai da AÜV oma pätorguindparnörikš.




#Article 110: Karabulak (lidn) (130 words)


Karabulak (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Ingušetijan Tazovaldkundan keskuzpalan pohjoižes.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1859 kuti kozakoiden Karabulakskai-stanic (). Vl 1962 kätihe stanicad lidnanvuiččeks žiloks. Žilo sai lidnan statusad vl 1995. Lidn šingotase «Himreagent»-tegimel, sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbeton, asfal't), mugažo jauhkompleks i kartonažfabrik ratas.

Lidn sijadase Alkančurtskii-kanalan randal i Sunž-jogen hural randal (Terekan bassein), 410 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Magashasai om 25 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Sunž 8 km päivnouzmha.

Karabulak om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 961 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vl 2010, enamba 0,4%): ingušad — 97,1%, čečenalaižed — 1,2%, venälaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 0,2%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.

Mediciniž-tehnologine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks, om olmas vspäi 2017.




#Article 111: Karagandi (201 words)


Karagandi (kazahan kelel: Қарағанды, ) om Kazahstanan lidn valdkundan keskuzpalas, nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Karagandin agjan keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1931 kuti sija pidatadud ristituiden täht samha kivihil't,  severz'-se lagerid sijazihe täs. Vl 1934 eländpunkt läz lagerid sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Äjad joudutadud ristituišpäi jäiba eläda lidnas.

Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, «Irtiš — Karagandi»-kanalan lopus, 553 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Nur-Sultan-pälidnhasai om 190 km lodeheze orhal vai 215 km avtotel.

Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,6 C°. Paneb sadegid 332 mm vodes, oleleb penemb niid vilusezonal (107 mm kül'mkus-keväz'kus).

Vspäi 1997 lidn jagase 2 administrativižhe rajonha: Oktäbrin i Kazibekbin, edel oli 5 rajonad.

Vl 2010 eläjiden lugu oli 465 178 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 613 797 eläjad vl 1989. Karagandi sädab lidnaglomeracijad Temirtau-lidnanke da toižidenke ezilidnoidenke, kaik om 800 tuh. ristituid.

Lageriden enzne aig sel'gitab äirahvahut: vn 2015 zavodindas kazahlaižed oliba 42,6%, venänikad — 40,3%, toižed rahvahad — 17,1%.

Ižandusen päsarakod oma kivihilen samine (2,5 mln tonnoid vl 2008), elektroenergetine (kaks' LEK:ad), mašinansauvomine (sidä kesken mägitransportine), sömtegimišt, sauvondmaterialoiden tehmine. Raudan metallurgii šingotase Temirtau-kaimdailidnas, 15 km lodeheze.

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas.




#Article 112: Karjalan Tazovaldkund (947 words)


Karjal (, Карьяла) vai Venäman Karjal, täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel: Республика Карелия, ičenaižkarjalan kelel: Karjalan tašavalta, livvinkarjalan kelel: Karjalan tazavaldu, suomen kelel: Karjalan tasavalta), om Venälaižen Federacijan subjekt, Venäman üks' tazovaldkundoišpäi. Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi. Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad.

Valdkundkel' om üks'jäine, se om venäkel'. Sab panda toižid-ki valdkundkelid kaiken rahvahan referenduman satusiden mödhe (Karjalan Konstitucijan 11. kirjutuz).

Regionaližed rahvahaližed keled oficialiženke statusanke oma karjalan, suomen da vepsän keled. Sab kävutada niid sijaližen ičeohjandusen tobmuden aluzkundoiš.

Vozil 1784−1922 nügüdläižen Karjalan territorii mülüi Anuslidnan gubernijha.

Karjalan Tazovaldkund om olmas Venäman avtonomijaks vs 1920 kezakun 8. päiväspäi. Vhesai 1923 heinkun 27. päivhäsai nimitihe sidä Karjalan Radkommunaks. Vozil 1923−1940 da 1956−1991 sen nimi oli Karjalan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund, vozil 1940−1956 — Karjalaiž-Suomen Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund. Vn 1991 13. päiväl kül'mkud Karjal sai nügüdläižen oficialižen nimitusen.

Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2001 7. päiväl uhokud tazovaldkundan Ezitajiden Kodil (Käskusenandajan Suiman ezitajil) da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkund sijadase Pohjoižes Evropas, Venäman lodehližes palas.

Pind om 180 520 nellikkilometrad. Mec otab territorijan 85%. Kaik om 27 000 jogid Karjalas. Ned mülüdas Jävaldmeren Vauktan meren basseinha pohjoižes da Atlantižen valdmeren Baltijan meren basseinha suves. Karjalan kaikiš pidembad joged oma Vodl (149 km), Kem' (191 km), Ond (197 km), Čirka-Kem' (221 km), Šui (194 km), Sun (280 km) Kivačun kos'kenke. Karjalas om mugažo 60 000 järvid. Änine da Ladogjärv oma Evropan kaikiš surembad järved pindan mödhe, tazovaldkundan suviröun läbitab niid.

Tazovaldkundan reljef om kukkaztazangišt, kudamb päivlaskmal vajehtub Päivlaskmkarjalaižeks ülüdeks. Karjalan pohjoižel om Maanselkän ülüz, kudambal Karjalan kaikiš korktemb Nuorunen-mägi sijadase (577 m). Konz jäžom tageni pohjoižele, se oli lujas vajehtanu Karjalan reljefad — täs nügüd' om järviden katl'usid, morenižid sel'gid.

Karjalas om enamba kut sadad löudmižsijid, kaik om 24 tarbhaižiden kaivatusiden toižendad niiš. Sadas aktivižikš slüdad, pöudšpatad, kvarcad, sauvondmaterialoid (sauvondkivi, saved, letked, gravii, bazal't, granit, mramor, diabaz, Šokšun babarmkvarcit), raudkivendod. Täs om kuldad, hobedad, platinad, diamantoid, harvoid mametalloid. Geologad löuziba mugažo urankivendoiden, titanan, vanadijan da molibdenan löudmižsijid. Sen ližaks, tinan, nikelin, magnijan, vas'ken da hroman löudmižsijad seištas koskmatomikš. Toižed londuseližed pävarad oma turbaz, tal'k, mineraližed mujud, mec, kala da reskvezi.

Klimat om ven paksuidenke sadegidenke, i se vajehtase Karjalan territorijal merižespäi kontinentaližeks. Tal'v om lumekaz, rainiž, tobjimalaz ilma vägekahita pakaižita. Keza om lühüdaigaine da rainiž (pohjoižiš rajoniš), surenke sadegiden lugumäranke. Eskai kezakus erasti oleskeleb halad tazovaldkundas. Räk oleleb harvas, kahtel vai koumel nedalil suvirajoniš. Keskmäine lämuz vilukul om −8,0 C°, i heinkul +16,4 C°, nepsuz — ümbri 80%. Sadegiden vozne lugumär om 500..700 mm.

Karjalan faun da flor oma istorižikš nored, ned oma formiruinus jäl'gmäižen jäaigan jäl'ghe, 10..12 tuhad vot tagaz. Tazovalkundan territorijal eläb 63 imetaiživatoiden, 285 linduiden, 5 maujujiden erikod. Karjalan jogiš voib nägištada evropižen da kanadižen majagan pezad. Kanadine majag, ondatr da amerikaine hähk oma Pohjoižamerikan faunan akklimatiziruiduid ezitajad, sen ližaks jenotanvuitte koir om Edahaižen Päivnouzman faunan akklimatiziruiduid ezitai. Vodespäi 1960 todas mecsigoid da kosulid. Voib vastata kondjid, il'besid, jänišid, mägrid, reboid da händikahid. Kevädel om äi gavedid: säs'kid, čopjäižid, kägentäid, kärbhaižid.

Tazovalkundan floras om enamba kavag'mecoid: pohjoižpolel — pedajižid mecoid, suvel — pedajižid da kuššid mecoid. Karjalan mecoiden pälehtezsugud oma koiv, hab da raid. Karjal om mugažo marjoiden ma, sinnä kazdas: bol, jonikaine, garbol, babarm, murikeine, čigičaine, sestrikaine da mustikaine.

Artur Parfenčikov radab Tazovaldkundan Pämeheks vs 2017 uhokun 15. päiväspäi, Käskusenandajan Suiman ezitajad vahvištihe händast radnikusele Venäman prezidentan taričendan mödhe. Kaik rahvaz änestab pämehen kandidatad videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Tazovaldkundan Pämez' om mugažo sen Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen valdkundmehid radnikusile. Tazovaldkundan pämehen administracii, üks' ezmäine varapämez' (päministr) da nell' muite varapämest oma hänele abhu, völ kaks' varapämest abutadas päministrale.

Karjalan Tazovaldkundan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Vhesai 2002 se oli kaks'kodižeks. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Elissan Šandalovič radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2016 redukun 6. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Karjalan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, valdkundaližed komitetad, kaks' ohjandust da üks' inspekcii alištudas Ohjastusele.

Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe Tazovaldkundan pämest vn 2017 10. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižes turas (61,34% änid).

Karjalan Tazovaldkund jagase 16 municipaližhe rajonha (sidä kesken 3 rahvahališt rajonad) da 2 lidnümbrikho. 2006. vodelpäi municipaližen reforman jäl'ghe rajonad jagadas 22 lidnkundha (venäkelel: городские поселения) da 86 küläkundha (, sidä kesken 3 vepsän küläkundad). Vodelpäi 1994 (vodhesai 2005, municipaližhe administrativižhe reformhasai) Änižröunan (Änižrandan) rajonan suvipol' oli mülütadud Vepsän rahvahaližhe volost'he. 

Vn 2010 kaiken Venälaižen Federacijan rahvahanlugemižen andmusiden mödhe 643 548 ristitud elihe Karjalas (neche rindataden, 2002. voden rahvahanlugemižen andmusiden mödhe eläjiden lugu oli 716 281 eläjad) 3,81 rist./km² eläjiden keskmäiženke tihedusenke. Kaikiš suremb ristitišt oli 795 tuh. eläjid vl 1987. Eläjiden lugun vähendamižen päsü om ekonomikan hondon situacijan tagut 1990-nzil vozil.

Karjalan eläjiden enamba koumandest eläb kaikiš surembas lidnas da tazovaldkundan pälidnas — Petroskoiš. Kaikutte nellänz' ristit videspäi om lidnaneläi. Lidnalaižed elädas koumestoštkümnes lidnas da 11 lidnaližen tipan žilos. Toižed järedad lidnad (enamba 25 tuh. ristituid vl 2015) oma Kondopog, Kostamukš da Segež. Sen ližaks, 794 külähišt žilod da küläd om tazovaldkundas. Vl 2018 kaik om 9 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): 78,9% oma venänikad (507654 rist.), 7,1% — karjalaižed (45570 rist.), 3,6% — vaugedvenälaižed (23345 rist.), 2,0% — ukrainalaižed (12677 rist.), 1,3% — suomalaižed (8577 rist.), 0,5% — vepsläižed (3423 rist.), 2,6% — toižed rahvahad (16422 rist.), 4,0% — rahvahuden ozutandata (25880 rist.).

Venänikad, karjalaižed, ukrainalaižed, vaugedvenälaižed da vepsläižed — ortodoksižen jumalankodikundan uskojad tobjimalaz, suomalaižed — lüteranižen jumalankodikundan uskojad.




#Article 113: Karjalan Tazovaldkundan gimn (277 words)


Karjalan Tazovaldkundan gimn om Karjalan Tazovaldkundan valdkundsimvol.

Karjalan Tazovaldkundan gimn om vahvištadud valdkundkonstitucijal (pala 101) da Karjalan Tazovaldkundan käskusel (6.04.1993, nomer XII-16.495 Karjalan Tazovaldkundan Gimnan tekstas). 

Muzikan avtor — Aleksandr Beloborodov, venäkel'žen tekstan avtorad — Armas Mišin da Ivan Kostin, suomenkel'žen tekstan avtor — Armas Mišin (venäkel'žen tekstan känduz).

Ezmäi gimnal oli kaks' oficiališt tekstad (venäkelel da suomen kelel), no vl 2001 Karjalan käskusenandajan suiman Tazovaldkundan kodi om tühjitanu suomenkelžen tekstan. Karjalan Tazovaldkundan Gimnan tekstas-käskushe oma tehtud tarbhažed toižetused. Nece pätind motiviruidihe sil, miše üks'jäižen oficialižen valdkundkelen Karjalas om venäkel'. Pätind vasttihe hondoin äjad baltijan meren suomalaižiden rahvahiden ezitajad Karjalas (suomalaižed, karjalaižed da vepsläižed).

Gimn pajatadihe suomen kelel vaiče kerdan Karjalan muzikaližes teatras gimnan vahvištoitandan jäl'ghe.

Край родной — Карелия!
Древняя мудрая земля.
Братских племён одна семья,
Карелия!
 
Звените, озера, и пой, тайга!
Родная земля, ты мне дорога.
Высоко на сопках твоих стою
И песню во славу тебе пою.
 
Край родной — Карелия!
Ты мне навек судьбой дана.
Здравствуй в веках, моя страна,
Карелия!
 
Герои былин средь лесов и гор
Живут на земле нашей до сих пор.
Лейся, песня! Кантеле, звонче пой
Во имя карельской земли святой!
 
Край родной — Карелия!
Рун и былин напев живой.
Вижу рассвет лучистый твой,
Карелия!
 
Вижу рассвет лучезарный твой,
Карелия!

Kotimaamme Karjala!
Ikivanha kaunis maa.
Veljeskansat yhteen saa
Karjala!
 
Nuo järvet ja vaarat ja hongikot-
ne huomisen kutsua kuunnelkoot!
Seisoin vaaran harjalla paljain päin
ja suljin syliini mitä näin.
 
Kotimaamme Karjala!
Ikivanha laulumaa.
Työllään etsii kunniaa
Karjala!
 
Ne urhot ja sankarit laulujen-
ne asuvat täällä entiselleen.
Soita, soma kantele, jatku, työ!
Soi, laulu, sydämen liekki, lyö.
 
Kotimaamme Karjala!
Rahvas rehti, ahkera
töin ja lauluin ikuistaa
Karjalaa!
 
Töin ja lauluin ylistää
Karjalaa!




#Article 114: Kaunas (175 words)


Kaunas (mugažo litvan kelel) om Litvanman kahtenz' surtte lidn. Se om valdkundan erine municipalitet, mülüb Kaunasan statistikan regionha.

Legendan mödhe Kaunasan alusen panihe vodel 1030, no ezmäine mainitez lidnas vasttase vaiše vodel 1361. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1408. Vl 1441 Kaunas ühtni Hanza-ühtištushe, i XVI voz'sadan augotišes se oli jo Litvanman ühteks kaikiš elokahambiš lidnoišpäi. Vodelpäi 1701 Kaunas oli Venämas (möhemba — Venälaižes imperijas). Vl 1862 ühtenzoittihe Kaunasad raudtel Venäman da Saksanman pälidnoidenke.

Konz Litvanma sai ripmatomut i kadoti Vil'nüsan, ka pälidn sirtihe Kaunasha. Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940, sid' sirtihe pälidnad tagaze, Vil'nüsha (valdkundan konstitucijan mödhe Vil'nüs oli pälidnan kaiken). Toižen mail'man sodan aigan 30 tuhad kaunaslašt evrejalašt oli riktud.

Kaunas sijadase 104 km lodeheze Vil'nüsaspäi. Lidn seižub Litvanman kaikiš surembiden Nämunasan (litv. Nemunas) da Nerisan jogiden ühthejoksmusenno, Via Baltika-kiruhtel.

Vl 2004 lidnan ristitišt oli 366 652 eläjad.

Kaunas — üläopenikoiden lidn; kaikiš suremb üläopendusen aluzkund om Vitautas Suren nimel nimitadud universitet.

Lidnad edeline pämez' oli Andrius Kupčinskas (2007−2015).

Kaunasas om čomid arhitekturmuštnikoid: keskaigaižen lidnusen ruinad, äiluguižed jumalankodid, toižed istorižed pertid, muzejad.




#Article 115: Kazahlaižed (193 words)


Kazahlaižed (kazahan kelel: қазақтар/qazaqtar/قازاقتار, üks'lugu: қазақ [qɑzɑq]) — üks' türkižiš rahvahišpäi. Ičeze nimituz kändase kuti «kalaidai», «ozaitelemižiden ecii».

Lugumär om läz 18 mln ristituid (2018). Kazahlaižiden enambuz eläb Kazahstanas, 12,5 mln rist. (67,5% ristitištos, 2019), sid' Kitaiš (1,6 mln vl 2010), Uzbekistanas (0,8 mln vl 2017), Venämas (647,7 tuh. vl 2010) i Mongolijas (101,5 tuh. vl 2010).

Nügüdläižen rahvahan etnogenez tegihe 13.-15. voz'sadoil päpaloin genetikan tedoidusiden mödhe, Kuldaižen ordan olendan aigan. Siš-žo aigaspäi islam vajehti tengrizmad uskondaks.

Erištadas 50 olijad sured heimod, ühtenzoittas heid koumhe «žuz:ha»: Vanhemb suvipäivnouzmas (, 12 heimod), Keskmäine keskuses i päivnouzmas (Орта жүз, 7 heimod) i Noremb päivlaskmas (Кіші жүз, 29 heimod koumes joukus). Tetas koume heimod erazvuiččenke todištadud augotižlibundanke, niišpäi kaks' ei mülügoi žuzoiden klassifikacijha: tore Mongolijaspäi, Čingishanan aigaspäi; hodža Lähižes Päivnouzmaspäi, Arabijan missioneroiden jäl'gnikad; arginad (Keskmäine žuz) Iranan mägištolpäi. Kaik heimod pagištas ühtel kelel, 11 mln ristitud tezihe kazahan kel't vl 2012.

Kazahlaižiden Ezmäine mail'man kurultai (suim) mäni Almatiš vl 1992 (28. sügüz'ku — 4. reduku), kus sädihe Kazahlaižiden Mail'man associacijad (). Kurultai oleskeleb kaikuččel videl vodel.

Repatriacijan program om vahvištadud da radab Kazahstanas ripmatomuden sandan aigaspäi vl 1991. Enamba 580 tuhad kazahlaižid sirdi Uzbekistanaspäi programan mödhe.




#Article 116: Kazahstan (579 words)


Kazahstan ( [qɑzɑqˈstɑn], ), täuz' oficialine nimi — Kazahstanan Tazovaldkund (, ), om valdmererandatoi valdkund Azijas da Evropas paloin. Pälidn om Nur-Sultan.

Kazahstanan pind om 2 724 902 km² (ühesanz' sija mail'mas).

Üks'jäine valdkundaline kel' om kazahan kel'. Venäkel' om oficialiženke statusanke kaiked valdkundadme.

Vn 1991 16. päiväl tal'vkud Kazahstan tedištoiti ičeze ripmatomudes . Ühesas päiväs päliči, 25. päiväl, ripmatomuz kändihe täudeks.

Valdkundan edeližed Konstitucijad () oliba vahvištadud vll 1926 (kuti  pala), 1937, 1978 i 1993. Nügüdläine videnz' lugul Konstitucii om ottud kaiken rahvahan referendumal vn 1995 30. päiväl elokud. Se om väges voziden 1998, 2007, 2011, 2017 da 2019 znamasižidenke vajehtusidenke.

Kazahstanal om mavaldkundröunoid Venämanke päivlaskmas da pohjoižes (röunoiden piduz om 7644 km), Kitainke päivnouzmas (1765 km), Kirgizstananke (1212 km), Uzbekistananke (2330 km) da Turkmenistananke (413 km) suves. Ühthine maröunoiden piduz om 13364 km. Kazahstanan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri (randanpird — 1894 km), suvipäivlaskmas om kuidahtanu Aralmeri (kaks' vezištod, randanpird — 1070 km). Kazahstan om valdmererandatoi valdkund, kaikiš suremb mugoine mail'mas.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Han Tengri-mägenoc (6995 m).

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, boksitad, kuld, cink, hahktin, marganc, hrom, nikel', kobal't, molibden, uran).

Ohjandusen form om unitarine segoitadud tazovaldkund dominiruijanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om (päiči ezmäižes prezidentas). Prezident om sodavägiden päkäsknik, valičeb päministrad da paneb händast radsijha parlamentan alakodin hüvästusen sandan jäl'ghe videks vodeks, paneb ministrid radsijha päministran nevondan mödhe.

Parlament () om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 47 ühtnijanke (32 oma delegatad kaksin kaikuččes regionaspäi, 15 — prezident paneb radnikusele) kudeks vodeks, Senatan pol' vajehtase kerdan koumes vodes. Mugažo kaik enččed valdkundan prezidentad oma Senatan ühtnijoikš ičeze elon pitte. Senatan ühtnijad pandas radnikusile Ülembaižen Käskuzkundan sudijoid prezidentan nevondan mödhe. Alakodi om Mažilis () 107 ühtnijanke (98 — kaik rahvaz valičeb, 9 — Kazahstanan Rahvahiden Suim oigendab) videks vodeks.

Prezidentan jäl'gmäižed valičendad oliba edel strokud, vn 2015 26. päiväl sulakud. Nursultan Nazarbajev sai vägestust (oti 97,75%), se oli hänen videnz' strok vspäi 1990. Kasim-Žomart Tokaev radab prezidentan vodes 2019 keväz'kun 20. päiväspäi vn 2020 valičendoihesai. Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba edel strokud möst, vn 2016 20. päiväl keväz'kud. Vodes 2019 uhokun 25. päiväspäi Askar Mamin radab päministran.

Kazahstan jagase 14 agjaks (üks'lugu ) da 3 lidnaks tazovaldkundan alištusenke (Nur-Sultan-pälidn, Alma-At i Šimkent). Völ Baikonur-lidn om olmas eriliženke statusanke, se om kortomdüd Venämal vhesai 2050. Agjad alajagasoiš 180 rajonaks (üks'lugu kaz.: ауданы), sidä kesken 20 oma lidnoiš (Alma-At — 8, Nur-Sultan — 4, Šimkent — 4, Karagandi — 2, Aktobe — 2).

Mugažo valdkund jagase videks statistižeks regionaks.

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 17 221 097 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Vl 2014 enamba 65% Kazahstanan eläjid oliba kazahlaižed, 21,8% — venänikad, 3% — uzbekalaižed, 1,8% — ukrainalaižed, 1,4% — uigurad, 1,2% — totarlaižed.

Kel'mahtod (2017): kazahan kel' — 83,1%, venäkel' — 94,4% (vl 2009); trilingvad (kazahan, venän i anglijan keled) — 22,3%.

Uskondan mödhe (2009): islamanuskojad — 70,2%, hristanuskojad — 26,2% (ortodoksižed hristanuskojad päpaloin), toižed uskojad — 0,2%, ateistad — 2,8%, märhapanendata — 0,6%.

Kazahstanan järedad lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2014): Alma-At, Nur-Sultan-pälidn, Šimkent, Karagandi, Aktobe, Taraz, Pavlodar, Ust' Kamenogorsk, Semei. Lidnalaižiden pala om 57,7% (2020).

Kazahstanan tengen znam: .

Kazahstanan päeksport om kivivoi (59%), raud, sen ühthesuladused da tegesed (10%); toine eksport — londuseline gaz (5%), radioaktivižed elementad (4%), vas'k da sen ühthesuladused (4%), nižu (3%), kuld (3%), kivihil' (1%), cink (1%), korund (1%). Kitai om valdkundan eksportan päühtnijaks. Venäma om valdkundan importan päühtnijaks.




#Article 117: Kazan' (227 words)


Kazan (, ) om kudenz' surtte millionerlidn, lidnümbrik da järed raudtesol'm Venämas. Se om Tatarstanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Ezmäižen kerdan lidn mainitase kirjutadud purtkiš vl 1391. Vozil 1438−1552 Kazan' oli Kazanin hankundan pälidnan.

Lidn sijadase Kazank-jogen molembil randoil sen Volgha lanktendan sijas, Volgan hural randal, 60 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 820 km päivlaskmha orhal.

Kazan' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase 7 administrativižhe rajonha. Severziden rajoniden administracijad oma ühthižed, kaik nell' om niid, sen ližaks vanhan lidnan ičeze administracii.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Kazan'-lidnan eläjiden lugu oli 1 143 535 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Enamba 1,65 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2017).

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,3%): venälaižed — 48,5%, totarlaižed — 47,4%, čuvašalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,4%, marilaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.

Tähäsai kaikiš populärižemb kundaline transport om avtobusad, ned ottas kaikiden passažoroiden nell' videndest. Trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližtransportaks mugažo. Kazanin metro om rados vspäi 2005 (vl 2015: 1 jono, 10 stancijad, 15,8 km raudted).

Kaks' päraudtestancijad, nell' avtobusstancijad, jogistancii i jogiport oma lidnas. Ümbäravtote i avtotesild Volgas päliči oma olmas. Rahvahidenkeskeine Kazan'-lendimport (КЗН / KZN) sijadase 26 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Se tegeb reisid Venämadme da Keskuzazjian maihe, mugažo čarterreisid Venäman turistoiden navedijoihe verhiže maihe. Om erasid il'mteid Tatarstanan-ki järedoihe lidnoihe.




#Article 118: Kaži (216 words)


Kaži vai Kodikaži () om kodiživat, popularižemb (koirha rindataden) «živat-kompan'jon». Kodikaži om Kažinvuiččiden sugukundan lihansöi imetaiživat. Kodikaži (Felis silvestris catus) om meckažin alaerik nügüd'aigaižen biologižen sistematikan mel'pidegen mödhe. Živat om kodikoittud poleks, vajehtab elonmahtod i arktub kebnas ristitun eländsijan irdpolel.

Nügüd' kaikes Mas om 600 mln kodikažid, mülütadas heid 200 kodikažin suguihe.

Täuz'kaznuden kažin hibjan keskmäine piduz om 60 sm händata, händan piduz sase 25..35 santimetrhasai. Kirjutadud Ginnessan rekordoiden kirjha kaikiš järedamban kodikažin piduz om 121,9 sm. Tervhen kažin hibjan keskmäine veduz om 2,5..6,5 kg, no voib vastata surembid-ki kažid (6..9 kilogrammad). Meinkunan da sibirin suguiden kažiden veduz om 11,5..13 kg. Hö voidas sabustada 20 kilogrammad — nece om razvdusen jäl'guz.

Kaži mecadab üksnäze. Hän tabadab nühtajid da toižid penid živatoid, nece mahtuz om arvokaz ristitun täht enamba 10 tuhad vot. Kaži om socialine živat mugažo; hän kävutab kommunikacijan täht kulundsignalad, feromonad da hibjan likundoiden levedan diapazonan.

Mecanerik i kodierik mecatas hüvin läz tazomäras.

Lihansöjad živatad, södas mugažo maidod da maidproduktoid. Lipitadas nozolut ei lanktes kel't sihe koiran erineden, no nozoluden pindale, i se libub vakuumal, 4 kerdad sekundas. Söndtavarad kofenke da kakaonke voidas travida kažid.

Pul'san paksuz — 110..140 iškendad minutas, hengaiduz — 16..40 südäimehehengahtust minutas. Hibjan lämuz +38,6 C°. Veren koume gruppad om olmas: A, B i AB.

Ukoine libub päčile, korond perskes (kaži)




#Article 119: Kipr (507 words)


Kipr (grekan kelel Κύπρος, turkan kelel Kıbrıs, anglijan kelel Cyprus), täuz' oficialine nimituz — Kipran Tazovaldkund (, ), om valdkund Azijas (britanižiden purtkiden mödhe — Evropas), Keskmeren ühtennimižel sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Nikosii.

Valdkund om  ühtnijan vspäi 2004.

Kipran Tazovaldkundan tobmuden organad kontroliruidas saren territorijan koume videndest, Pohjoižen Kipran Turkan Tazovaldkund kontroliruib 38% de fakto, jättud kaks' procentad oma Suren Britanijan ohjandusen al.

Vn 1960 1. päiväl redukud Kipr tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vl 1964 ÜRO:n kožundansädai kontingent tuli sar'he heitmaha ridoid grekalaižiden (hristanuskojiden) i turkoiden (islamanuskojiden) keskes. Rid lujeni vl 1967. Vl 1974 tulnu tobmudele sodakukerdusen rezul'tataks Grekanman ohjastuz napri ühtištoitta sar't Grekanmaha, no Turkanma okkupirui saren 36% kaičemha turkoid i oti vägestust lühüdaigaižen sodan aigan (20. heinku — 17. eloku). Sil aigalpäi sar' om jagadud, i Sur' Britanii jätktab ičeze sodabazoiden radod.

Valdkundan Konstitucii (, Sintagma) om vahvištadud vn 1960 16. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 31. päiväl tal'vkud.

Kipran Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Suren Britanijan kahtenke sodameribazanke (nell' eksklavad), röunoiden piduz — 156 km. Pohjoižkipran Tazovaldkundan territorii rahvahidenkeskeižeta tundištuseta (vaiše Turkanma tundišti) sijadase saren pohjoižes, südäinröun nimitase «vihandaks pirdaks» (eksklav de fakto mugažo). Keskmeren randanpird om 648 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Olimbos-mägi, 1951 m meren pindan päl.

Londuseližed varad oma vas'k, azbest, mramor, sauvondgips, mec, keitandsol, mujutimed.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (, Proedros tis Kipriakis Dimokratias), hän-žo ohjastusen da sen ministrišton (, Ipoirgiko Simvoilio) pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.

Parlament om üks'kodine Ezitajiden Suim (, Voili ton Antiprosopon, ) 59 ühtnijanke, sidä kesken 3 oma ezitajad rahvahanvähembusišpäi. Kaik rahvaz valičeb jättud 56 ezitajad videks vodeks. Völ 24 sijad om rezervas turkan kundan täht (ei ühtnend politižes elos vspäi 1974).

Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 vilukun 28. da uhokun 4. päivil. Nügüdläine prezident om Nikos Anastasiadis (sai 55,99% kahtendel tural (57,48% 2. tural vl 2013), kahtenz' strok), radab vs 2013 uhokun 28. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 22. päiväl semendkud.

Kipran Tazovaldkund jagase 6 agjaha (eparhijha, , eparhies), niišpäi kaks' kontroliruiše rahvahidenkeskeižikš tundištadud tobmudel täuzin, 3 — paloin, 1 — ani ei. Kontroliruidud Kipran Tazovaldkundal territorii jagase 33 kundaks (, demos).

Kipras elädas kipralaižed (vl 2001 grekalaižed — 77%, turkad — 18%, toižed rahvahad — 5%). Vl 2014 valdkundan palan oficialižen ohjastusen al eläjiden lugu oli 1,172,458 ristitud.

Uskondan mödhe (2011, Kipran pala oficialižen ohjastusen al): ortodoksižed hristanuskojad — 89,1%, riman katolikad — 2,9%, protestantad — 2,0%, islamanuskojad — 1,8%, buddistad — 1,0%, toižed uskojad — 1,4%, märhapanendata — 1,2%, religijatomad i ateistad — 0,6%.

Toižed sured lidnad grekan palas (enamba 50 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Limasol, Strovolos, Larnak. Eländpunkt enamba mi 10 tuh. eläjidenke lugese lidnaks, ka kaik om 18 lidnad grekižes palas.

Kipran päeksport om kivivoi (21%), zelläd (12%), radiopalad da telefonad (8%); toine eksport — raud da sen ühthesuladused (4%), laivad da astjad (4%), medicinine kaluišt (4%), fruktad da niiden südäiveded (2%), sagud (2%), sigarad (2%), kartohk (1%), mebel' (1%), vas'k (1%), avtod (1%).




#Article 120: Kirgizstan (398 words)


Kirgizstan ( [qɯrʁɯsˈstɑn]) vai Kirgizii, täuz' oficialine nimi om Kirgizstanan Tazovaldkund (, ), om mererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Biškek.

Vn 1991 31. päiväl elokud Kirgizstan tedištoiti ičeze ripmatomudes .

Vn 2005 24. päiväl keväz'kud rahvahaline kukerduz («tül'panrevolücii») tegihe Kirgizijas. Vn 2010 sulakus-kezakus rahvahaline kukerduz oli valdkundas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (, ) oli väges vspäi 1993. Nügüdläine nellänz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 2010 27. päiväl kezakud, se om väges vn 2016 vajehtusidenke.

Kirgizstan om mavaldkundröunoiš Kitainke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (röunan piduz — 1063 km), Tadžikistananke suvipäivlaskmas (984 km), Uzbekistananke päivlaskmas (1314 km) da Kazahstananke pohjoižes (1212 km). Ühthine röunoiden piduz om 4573 km. Kirgizstan om mererandatoi valdkund.

Mäged ottas enamba koumed nelländest valdkundan territorijad. Man tobj pala venub Tän'-Šan'-mägisisteman röunoiš, Pamiran mäged oma suvipäivlaskmpoles. Kaikiš korktemb čokkoim om Vägestusen mägenoc (7439 m) Kitain röunal. Kaikiš suremb järv om ümbištadud Issik-Kul'. Znamasine jogi om Narin. Saum vezid — 4,4%.

Londuseližed pävarad oma metallad (kuld, cink, hahktin, artut', vismut, harvad mametallad), toižed varad — kivivoi, londuseline gaz, kivihil', gidroenergii.

Kirgizstan om unitarine parlamentiž-prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, kahtenden strokun voimuseta.

Parlament om üks'kodine Ülembaine Nevondkund () 120 ühtnijanke, hö pandas päministrad () radnikusele. Kaik rahvaz valičeb parlamentan ühtnijoid videks vodeks, partijale pida sada enamba mi 7%.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 4. päiväl redukud (6. kucund). Valitihe prezidentad järgenduseližen kerdan vn 2017 15. päiväl redukud, Sooronbai Žeenbekov sai vägestust (oti 54,75%) da radab 5. prezidentan kül'mkun 24. päiväspäi. Muhammedkalii Abilgazijev radab päministran vs 2018 sulakun 20. päiväspäi.

Valdkund jagase 7 agjaks da 2 lidnaks tazovaldkundan alištusenke (Biškek, Oš).

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 776 570 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2017): kirgizlaižed — 73,2%, uzbekad — 14,6%, venänikad — 5,8%, dunganalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 5,3%.

Uskondan mödhe (2017): islamanuskojad — 90% (sunnitad tobjimalaz), hristanuskojad — 7% (sidä kesken Venäman ortodoksižed hristanuskojad 3%), toižed uskojad — 3% (sidä kesken judaistad, buddistad, bahai-religijan polenpidajad).

Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Oš, Džalal-Abad, Karakol, Tokmok. Vl 2015 kaik oli 31 lidnad valdkundas. Vl 2012 oli 9 lidnanvuittušt žilod. Lidnalaižiden pala om 36,9% (2020).

Kirgizstanan päeksport om kuld (43%), fruktad da maplodud (14%), erazvuiččed sobad (läz 13%); toine eksport — elektruz (3%), radioaktivižed elementad (2%), tabak (1%), sahar (1%), elektroveim (1%), varapalad likutimiden täht (1%).




#Article 121: Kirilline kirjamišt (100 words)


Kirilline kirjamišt (vai kirillic) om kirjutandsistem, kudamb om heimos grekan kirjamištonke da glagolicanke.

Kirjamišt om sätud Kirillal i Mefodijal Evropan suvipäivnouzmas 9. voz'sadal, nimitase Kirillan nimel.

Ottas kirillišt kirjamištod bazaks 108 eläbas keles, sidä kesken bolgarijan kel', mongolijan kel', serban kel', ukrainan kel', vaugedvenän kel' i venäkel'. Venäman igähižiden rahvahiden kaik keled kirjutadas kirillical vai kirjamišt sen alusel om olmas. Nened valdkundad pučihe kirillicaspäi Nevondkundaližen Ühtištusen čihodamižen jäl'ghe: Azerbaidžan, Kazahstan (vodele 2025), Moldov, Uzbekistan, Turkmenistan.

Vl 1991 pästtihe Petroskoihe abekirj vepsän kelen pohjoižpaginal. Se kirjutihe mugažo kirilližel kirjamištol. Nece naprind jäi jäl'gusita. Nügüd' kaik vepsänkel'žed kirjad Karjalas paindas latinan kirjamištol.




#Article 122: Kizil (227 words)


Kizil (ven. i ) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suves. Se om Tuvan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Mongolijan generaline konsuluz sijadase lidnas.

Eländpunktan aluz om pandud venämalaižil vl 1914 kuti Belocarsk-žilo. Vozil 1918−1926 oli sanu Hem-Beldir-nimed, vspäi 1926 om olmas nügüdläiženke nimenke (tuv. Kizil znamoičeb «rusked»). Vspäi 1944 oli mülünu   Tuvan avtonomižen agjan pälidnaks.

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, Tuvan katl'uses, 630 m korktusel valdmeren pindan päl. Kaks' joged ühthejokstas lidnan rounoiš: Sur' Jenisei () da Pen' Jenisei (, Кызыл-Хем). Se om Jenisein joginišk (). Lähembaižed järedad lidnad oma Minusinsk, Abakan da Černogorsk 390 km lodeheze avtotedme, lähembaine raudtestancii om Minusinskas.

Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'vel ei olele sulasäd, paneb 10..20 sm lunt. Voib olda pölütorokoid da kovid tulleid semendkus-heinkus. Voden keskmäine lämuz om –1,3 C°, lidnan klimat om tazostadud Edahaižhe Pohjoižhe. Paneb sadegid 217 mm, enamba kezal (127 mm).

Kizil om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 200,37 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 109 918 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017). Tazovaldkundan koumandez eläb Kizilas.

Om kaivuztegimišton edheotandoid lidnan ümbrištos.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da jogitransport ühtenzoittas lidnad kaikidenke rajonkeskusidenke. Projektiruidas raudted, linneb Krasnojarskan randan Kuragino-žilospäi.

Regionaline civiline Kizil-lendimport (KYZ / КЫЫ) sijadase lidnan suves, 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas regularižid reisid Irkutskha, Krasnojarskha da Novosibirskha, mugažo Tuvan Tazovaldkundan eländpunktoihe.




#Article 123: Kišinöv (202 words)


Kišinöv ( [kiʃiˈnəw]) om Moldovan pälidn da kaikiš suremb lidn. Om valdkundan äisarakoižeks keskuseks.

Mainitase ezmäižen kerdan vl 1436 kuti eländpunkt vezikaivonno. Vhesai 1812 mülüi Moldovan ruhtinazkundha. Vll 1812−1918 oli Bessarabijan gubernijan keskuseks, sai lidnan statusad vl 1818. Vll 1918−1940 oli Romanijan sureks lidnaks. Vn 1940 28. päiväl kezaku Rusked Armii okkupirui Bessarabijad, jouduti sidä nacistoišpäi Suren sodan aigan vn 1944 24. päiväl elokud, lidnan pertiden seičeme kümnendest oli muretud. Šingotihe teravas  tazovaldkundan pälidnaks.

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, Bik-jogen kukhikahil randoil i sen vanoikahil terrasoil (, Dnestran () oiged ližajogi), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Kišinöv-lidn jagase vidhe sektorha: Keskuz, Čokan, Bujukani, Botanik, Riškani. Kuz' lidnad i 25 žilod mülüdas municipijha sen ližaks.

Vn 2013 lidnan eläjiden lugu oli 671 800 ristitud. Vl 2017 kaik 820 500 ristitud elihe municipijan röunoiš, 1,15 mln ezilidnoidenke, valdkundan koumandez. Kišinövan municipijan pind — 571,64 km².

Rahvahad (enamba 0,7%, vn 2014 rahvahanlugemine, ozutadud rahvahudenke): moldovalaižed — 67,2%, romanijalaižed — 14,5%, venälaižed — 9,3%, ukrainalaižed — 5,9%, bolgarijalaižed — 1,1%, gagauzalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 1,3%.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Koume avtostancijad om Kišinövas. Rahvahidenkeskeine civiline Kišineu-lendimport (KIV) sijadase 13 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan maihe, čarterreisid Keskmeren lebutahoiže.




#Article 124: Kobal't (himine element) (241 words)


Kobal't (Co — cobaltum latinan kelel) om 27nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Kobal't om harv londuses, pala Man kores — 40 grammad tonnas, merivedes — 1,7 × 10−12.

Ročilaine Georg Brandt-himik avaiži kobal'tan vl 1735 i nimiti saksan kelen Kobold-sanaspäi «mägirahkoi».

Kävutihe elementan mineraloid Amuižes Egiptas völ, saihe siništ mujud. Kobal'tan kivend mülütab morijad arsenan hapandusid-ki, sikš ristitud travihe metallan samižes i nägui heile. Sadas nikelin kivendon ümbriradmiženke.

Kobal't om kova hobedaižvauged ferromagnitine metall pakuiženke ližamujunke hapandusiden šoidun tagut. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Co (segluz om geksagonaline i kinktas pakuidud) da β-Co (segluz om kubine i tahkkeskustoittud), α↔β-toižetamižen lämuz om 427 C°.

Atommass — 58,9332. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,9 g/sm³. Suladandlämuz — 1768 K (1495 C°). Kehundlämuz — 3200 K (2927 C°).

Londuseline kobal't kogoneb üks'jäižes stabiližes 59Co-izotopaspäi. Tetas 28 ratud radioaktivišt izotopad 47..58, 60..75 atommassanke, i niiden 11 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 60Co-izotop (T½=5,27 vot).

Kobal't muigotub il'mas enamba mi 300 C° lämudel. Muigotandmärad: +3..−1 tobjimalaz, mugažo +5, +4 i −3 harvoin. Metall absorbiruib vezinikad.

Ottas kävutamižhe legiruimha terast i tehmaha instrumentaližid ühthesuladusid, erasiden himižreakcijoiden katalizatoraks. Kobal'tan spektran sel'ktad jonod oma järgeližed spektrometroiden kalibruindan täht. Kävutadas radioaktivišt kobal't-60-izotopad medicinas i poltuseks.

Om järedoid kivendon varoid  (pol'), Avstralijas i Kubas. Mail'man samine oli 53 tuhad tonnoid vl 2015, i KDT andoi sen koume videndest. Kobal't maksoi US$75,000 tonnas vn 2018 vilukus.




#Article 125: Kopenhagen (168 words)


Kopenhagen ( [kʰøb̥ənˈhaʊ̯ˀn], vanhan danijan Køpmannæhafn-nimitusespäi «torgovanoiden merivaldmad») om Danijan pälidn da kaikiš suremb kommun. Mülüb Danijan pälidnan agjaha (), no ei ole sen keskuseks.

Kaik 13 municipalitetad mülüdas lidnha täuzin i völ 3 paloin, kaks' lidnad oma Pälidnan regionan paloikš mugažo. Läz 2 mln ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke (2015), nece om valdkundan ristitišton enamba koumandest.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1167 lidnuseks kalanpüdajiden külän sijas.

Kopenhagen sijadase valdkundan päivnouzmas, Baltijan meren Eresunn (Zund)-sal'men randal. Lidn otab kahtiden sariden palad: Zelandii da Amager. Pen' Slotshol'men-sar' om Kopenhagenan istorine keskuz.

Klimat om ven meren. Keza om viluhk, tal'v om pehmed.

Kopenhagen-kommun jagase 10 rajonha ().

Avtobusad, ezilidnelektrojonused da velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metro radab lidnas vspäi 2002 (23 km pitte, 2 jonod, 22 stancijad vspäi 2007).

Eresunnan sild-tonnel' 16 km pitte ühtenzoitab lidnad ročin Mal'mö-lidnanke. Jogapäiväline ehtatim ühtenzoitab Oslonke (Norvegii). Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš lidnan ümbrištos: kaikiš suremb Skandinavijan maiš Kastrup (CPH) om 8 km suvhe lidnan keskusespäi; pen' Roskil'de (RKE) om 15 km päivlaskmha.




#Article 126: Koskhaižed (157 words)


Koskhaižed vai Todesižed koskhaižed () om gavediden sugukund. Koskhaižen toižed nimitused paginoiš oma čirgjäine i skoc'k. Üks' erikoišpäi om heinkoskhaine (Decticus verrucivorus).

Voib vastata koskhaižid kaikil kontinentil päiči Antarktidas. Kaik om läz 6400 erikod, ühtištadas niid 20 alasugukundha.

Erikoiden enambuz eläb Amazonasan vihmmecoiš, läz 2 tuhad, erased täuz'igäižed kazdas 130 millimetrhasai. Koskhaižed oma olmas venon vönen tahoiš-ki, 255 erikod elädas Pohjoižamerikas.

Igän hätkeližuz om läz üht vot. Hibj oleleb 5..130 mm pitte, suruz rippub tahondan nepsudespäi: kuivamb — ka penemb. Habinoižed oma sugasudenvuiččed, pidemb mi hibj. Hura üläsuug venub ülemb oiktad üläsuugad kaiken. Kulemiželim sijadase ezijaugoiden säril. Emäč munib kezan lopus tobjimalaz, munind tegese mahushe vai kazmusiden tüviden reiguihe.

Gavedin muju om vihand kamuflirui, kazmusiden lehtesiden pojav. Ku otta käzihe sured koskhašt, ka se rebitab nahkad harvoin, no voib tehta kibud.

Södas lehthištod, änikoid, möuvast da semnid, no om lihansöjid-ki erikoid, ottas sömäks toižid gavedid, edenoid, eskai penid küid i šihlikoid. Erased erikod travidas maižanduzkul'turoid i puid.




#Article 127: Kostanai (168 words)


Kostanai (kazahan kelel: Қостанай, , vozil 1895−1997 — Kustanai) om Kazahstanan lidn valdkundan pohjoižes. Se om Kostanain agjan administrativine keskuz. 

Eländpunktan aluz om pandud vl 1879 kuti Nikolajevsk. Vl 1893 se sai lidnan statusad. Vl 1913 raudte tuli lidnha Čeläbinskaspäi (sijadase 260 km lodeheze orhal). 1950-nzil vozil ristitišt ližadui stepin haumhen otandan kävutamižhe taguiči.

Kostanai šingotase sauvondmaterialiden tehmižel, sömtegimištol, mašiništonsauvomižel (dizel'tegim, agromašinad) i tekstilin da kengiden edheotandoil (kezerduztrikotažine fabrik, omblendfabrik, kan'goiden ajandfabrik).

Lidn sijadase agjan pohjoižes, Tobol-jogen () hural randal, 156 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Nur-Sultanhasai om 571 km suvipäivnouzmha orhal vai 770 km avtotedme.

Vn 2009 Kazahstanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 214 961 ristitud. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 233 900 ristitud vl 1991 i om nügüd'. Islaman (sunnizm) i ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid, sinagog i katoline kostöl oma olmas lidnas.

Rahvahad (2018, enamba 0,4%): venälaižed — 43,5%, kazahlaižed — 39,3%, ukrainalaižed — 7,1%, saksalaižed — 2,3%, totarlaižed — 2,0%, vaugedvenälaižed — 1,3%, korejalaižed — 1,2%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,8%.




#Article 128: Krasnodar (269 words)


Krasnodar (, edel 1920 vot oli Jekaterinodar) om lidn Venäman suvipäivlaskmas. Se om Krasnodaran randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Krasnodaran lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1793 Kubanin kozakoil ezmäi kuti Jekaterinodar-sodalager' , sid' lidnuz. Om nimitadud Jekaterina II-imperatornaižen oiktastuseks, sikš miše hän lahjoiči ičeze käsköl kozakištole mad elänzoitamha. Vspäi 1860 kätihe Kubanin agjan administrativižeks keskuseks. Vl 1867 sai lidnan statusad. 1880-nzil vozil «Tihoreck — Novorossiisk»-raudte läbiti lidnad.

Lidn sijadase randan keskuzpalas, Adigejan Tazovaldkundan röunanno. Se seižub Kuban'-jogen oiktal pohjoižel korktal randal, Kubaninveren alangištos, 19..32 m korktusil valdmeren pindan päl. Krasnodaran vezivaradim om ülezjogen ani lidnan röunan taga. Matkad Moskvhasai om 1350 km pohjoižhe.

Krasnodar jagase 4 südäimižhe lidnümbrikho. Viž küläümbrikod alištudas kahtele lidnümbrikoišpäi. 29 žilod, stanicad da futorad mülüdas Krasnodaran lidnümbrikho Krasnodar-lidnan ližaks. Kaikiden ümbrikoiden ühthine pind om 841,36 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 744 995 ristitud, lidnümbrikon — 832 532 ristitud. Vl 2017 kaik 972 952 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaik 1,3 mln (vl 2017) elädas ezilidnoidenke da pordaigaližidenke mehidenke 9 tuh. km² pindal. Läz 15 vepsläšt elädas lidnas.

Rahvahad (lidnas vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 87,9%, armenijalaižed — 3,6%, ukrainalaižed — 1,4%, adiglaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 3,1%.

Tramvaid, trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Kaks' päraudtestancijad da sortiruindstancii oma raudtel. Jogiport radab vedamha jüguid. Koume sildad ühtenzoittas Kubanin randoid lidnaspäi.

Rahvahidenkeskeine civiline Krasnodar (Paškovskii)-lendimport (KRR / КПА) sijadase 12 km keskusespäi lidnan päivnouzmaižel röunal, tehtas reisid Evropan da Azijan maihe, mugažo Venämadme i vahtreisid Sibirin pohjoižlidnoihe. Toine Krasnodar-Keskuzline-aerodrom sijadase 6 km lodeheze keskusespäi lidnas, se om sodaaviacijan täht.




#Article 129: Kripton (235 words)


Kripton (Kr — krypton latinan kelel) om 36nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Element om harv londuses. Man atmosferan il'man 1 m³ mülütab 1,14 sm³ kriptonad.

Anglijalaine Uil'jam Ramzei-himik avaiži kriptonan il'mas vl 1898. Nimituz libub grekan kelen κρυπτός-sanaspäi «peittud».

Biologine rol' ei ole löutud. Eile toksižust. Korged koncentracii kucub asfiksijad, 3,5 atm painudel kožui anestezijan abutuseks.

Kripton om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Diamagnetik. Kovan substancijan kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud.

Atommass — 83,798. Ninevuz: gaz (normaližiš arvoimižiš) — 3,745 kg/m³, nozoluz (−153 C°) — 2,413 g/sm³, kova (0 K) — 3,1 g/sm³. Suladandlämuz — 115,78 K (−157,37 C°). Kehundlämuz — 119,93 K (−153,41 C°).

Londuseline kripton kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 78Kr (0,35%, T½ = 9,2 × 1021 vot), 80Kr (2,28%), 82Kr (11,58%), 83Kr (11,49%), 84Kr (57,00%) i 86Kr (17,30%). Ližaks tetas 27 radioaktivižes izotopas 69..77, 79, 81, 85, 87..101 atommassanke i niiden 10 izomäras, kaikiš hätkemb čihodai om 81Kr 229 tuhad vozid pol'čihodamižen pordonke.

Ottas kävutamižhe lampoiš kaičemha spiralid, fotokuviš tehmaha fotod korktanke vauktanke mujunke i lujanke tarkoiktusenke pigudel. Tehtas lämoitorvuzid ozutamha irdaližid logotipid. Kävutadas ftoranke lazeraks. Erasti täuttas gazal iknoiden keskustoid lämuzizoläcijan täht. Kripton-85 (T½=11 vot) säse uranan i plutonijan čihodamižes, löutas niiden kävutandan sijid kriptonan koncentracijan mödhe il'mas.

Kripton maksoi 0,4..0,65 US$ litras (atmosferine painuz) vl 2017, kal'hemb mi argon läz sadaha kerdha.




#Article 130: Kuld (187 words)


Kuld (Au — aurum latinan kelel, znamoičeb «pakuine») om 79-nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Kuld om üks' niiš metalloišpäi, kudambid ristitkund oli tenu süväs amussai. Element om levitadud Man kores harvoin lujas, 0,5..5 milligrammad tonnas, no voib löuta sidä joudjas olendas i palliškoil. Kuld om platinan gruppan hüväsuguine metall.

Kuld om pehmed tagokaz plastine pakuine päličmänendmetall.

Atommass — 196,966569. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,32 g/sm³. Suladandlämuz — 1337,33 K (1064,18 C°). Kehundlämuz — 3243 K (2970 C°). Metallan jüguz (7. sija metalloiden keskes) kebnendab samišt.

Londuseline kuld kogoneb üks'jäižes stabiližes 197Au-izotopaspäi, se om kaikiš jüžmakomb monoizotopine element. Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 169..196, 198..205 atommassanke, i 34 izomärad, niišpäi kaikiš hätkemb om 195Au 186,1 päivest pol'čihodamižen pordonke.

Kuld om inertine lujas himižešti. Reagiruib HClO4 i H2SeO4-muiktusidenke, segoib artutiš.

Kuld om lujas tetab juvelirine metall. Ottas kävutamižhe sidä mugažo elektrotehnikas, elektronikas da medicinas. Kuld om mail'man finansižen sisteman üks' päelementoišpäi, ende oigenzi rahoiden funkcijad. Erazvuiččiden valdkundoiden päbankad tehtas ičheze sured varad kuldad. Kuldaspäi tehtas kal'hid rahuzid. Om metallan löudmižsijid äjiš valdkundoiš.




#Article 131: Kurgan (236 words)


Kurgan ( [kʊrˈgan]) om lidn da lidnümbrik Venäman suves. Se om Kurganan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Lidn om znamasine ekonomine, tedoline da kul'turine keskuz, järed transportsol'm.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1679 kuti Carin Lidnuz (). Vspäi 1738 nimitihe Kurganan slabadaks (ven. Курганская слобода). Se sai lidnan statusad vl 1782 nügüdläiženke nimenke. Raudte tuli lidnha Čeläbinskaspäi vl 1892 kuti Transsiban pala.

Kurgan šingotase transportižel mašiništonsauvomižel (avtobusad, tesauvondan avtod, jaugvägiden toraavtod, lumisoavtod, konvejerlent), sauvondmaterialiden tegimil (elektrotehnine mašiništ, metalližed sildkonstrukcijad), zell'fabrikoil i sömtegimištol (leib, liha, maid, olud, kon'jak, südäiveded, kuiv sep).

Lidn sijadase Uralmägiden taga, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Tobol-jogen randoil (Irtišan bassein), hural pohjoižel randal tobjimalaz. Om penid järvid — Tobolan johtoid. Matkad Moskvhasai om 1973 km päivlaskmha orhal vai 2373 km raudtedme. Lähembaine lidn om Kurtamiš 80 km suvipäivlaskmha orhal vai 90 km avtotedme. «Irtiš»-avtote (R-254) ümbärdab lidnad pohjoižespäi.

Kurgan om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 333 606 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 367 200 eläjad vl 1999. Läz 360 tuhad elädas ezilidnoidenke (2017).

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 91,4%, ukrainalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,5%, kazahlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 4,6%.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte ühtenzoitab Čeläbinskanke, Jekaterinburganke i Omskanke, mugažo Petropavlovskanke (Kazahstan). Voib sadas oiktal avtotel nenihe-žo lidnoihesai i Tümenihesai. Rahvahidenkeskeine civiline Kurgan-lendimport (KRO) radab lidnan päivnouzmaiženno röunanno, tehtas passažirreisid Moskvhasai i jügureisid.




#Article 132: Ladv (Leningradan agj) (128 words)


Ladv ( vai Казыченская, Kazičenskai) om vepsän külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonan suvipäivnouzmas.

Külän edeližed venäkel'žed nimed: Ladv-Sel'g (Ладва Сельга), Kozičenskai (Козыченская), Kazačenskai (Казаченская). Edel 1922 vot oli Anusan gubernijas, sid' Leningradan gubernijas da agjas. Oli Vinglan rajonan palaks (1927-1963; niišpäi 1931-1938 rahvahaliženke statusanke). Mülüb Kos'kenaluižen rajonha vodespäi 1965. Om Vinglan küläkundan palaks sen alusenpanendaspäi vodel 2006.

Ladvankülä sijadase Ladvanjärven suvipäivnouzmaižel randal i Ojat'-jogen oiktal randal, järven da jogen keskes. Matkad Vinglhasai om 48 km lodeheze orhal. Om viž nimitadud irdad küläs.

Ladvan kaikiš suremb kaikenaigaine ristitišt oli 129 eläjad vodel 1997. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 89 ristitud (vepsläižed — 61%, venälaižed — 37%).

Küläs om üks' parembišpäi vepsän rahvahan muzejoišpäi (sen tegii — istorik N. Finčenko). Ladv om vepsän runokirjutajan N. Abramovan kodikülä.




#Article 133: Las Vegas (208 words)


Las Vegas (mugažo anglijan i ispanijan kelil, virkmine: angl. [lɑːs ˈveɪɡəs], isp. [laz ˈβeɣas] «kazvateližed alangištod») om Amerikan Ühtenzoittud Štatoiden lidn Nevad-štatan suvipäivnouzmas. Oficialine anglijankel'ne nimituz — City of Las Vegas, oficialižetoi — muite Vegas. Se om štatan kaikiš suremb lidn.

Vegas om azartvändoiden da bobuštusiden pälidn mail'man znamoičendanke, om saudud da radab enamba 80 kazinod i severz-se tuhad vändhonusid. Äiluguižed adivpertid da massižen aigtegon sauvused tehtas lidnad AÜV:oiden sajiden, prezentacijoiden i reklaman kompanijoiden znamasižeks sijaks.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1905 15. päiväl semendkud i pit'kan aigan oli järedaks raudtestancijaks (nügüd' ei ole passažirühtenzoitust). Vspäi 1911 om lidnan statusanke. Vn 1931 19. päiväl semendkud Nevad-štatan tobmuz laski azartvändoid sen kaikedme territorijadme. Ühtenaikte Guveran padoseinän lendand lidnanno varatoiti Vegasad vedel, i se šingotaškanzi.

Lidn sijadase rahvahatoman Mohave-man keskuses, 610 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Mid-vezivaradint. Matkad štatan Karson Siti-pälidnhasai om 526 km lodeheze orhal, Nevadan südäitukuižhe poligonhasai — 100 km pohjoižhe.

Klimat om subtropine letetazangišton. Heinkun keskmäine lämuz om +33,6 C°, tal'vkun — +8,7 C°, voden keskmäine lämuz om +20,6 C°. Paneb sadegid 106 mm vodes, 2..19 mm kuidme. Lumi katab ümbärdajid mägid kaikuččel tal'vel.

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 583 756 ristitud, enamba 1,9 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.




#Article 134: Latinan kel' (133 words)


Latinan kel'  (ičeze nimituz: lingua latina [ˈlɪŋɡʷa laˈtiːna]) om kolnu indoevropine kel', kudamban znamoičend om luja ristitkundan istorijan täht. Se om Vatikanan i Mal'tan ordenan oficialine kel', mugažo katoline jumalankodikund i biologad kävutadas sidä levedali.

Latinan kel' oli Mad'jaranman kunigahusen üks'jäine oficialine kel' 11. voz'sadaspäi vhesai 1844. Kel' augotihe nügüdläižen Riman ümbrištos 2. voz'tuhaspäi EME. Literaturine kel' šingotihe Rimalaižen imperijan aigan. Romanižed keled šingotihe latinan kelespäi 9.-12. voz'sadal meiden erad.

Läz 100 ristituid kävutadas kel't jogapäiväližes elos (2013). Lähembaižed nügüdläižed keled oma sardinijan kel' i italijan kel'.

Latinan kelen Papan akademii (latin. Pontificia Academia Latinitatis) sijadase Vatikanas. Nece kelen akademii om reguliruindorganizacijaks vspäi 2012, edel sidä oli Papan tedoakademijan palaks. Erižed organizaciad reguliruidas botanikan i zoologijan kirjkelid. Rahvahidenkeskeižen associacijan kazmusiden taksonimijas keskuz sijadase Bratislavas (Slovakii), rahvahidenkeskeine laudkund zoologižes nomenklaturas — Londonas (Sur' Britanii).




#Article 135: Latvii (586 words)


Latvii vai Lätänma ( [ˈlatvija]), oficialižikš Latvijan (Lätänman) Tazovaldkund (), om valdkund Evropan pohjoižes, Baltijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Rig.

Vspäi 2004 valdkund om  da  ühtnijaks.

Latvii tedištoiti ičeze ripmatomudes vn 1918 18. päiväl kül'mkud Venälaižes imperijaspäi. Vl 1934 sodakukerduz tegihe Latvijas.

Vozil 1940−1991 Latvii oli Nevondkundaližen Ühtištusen palaks. Latvijan käskusišton mödhe, se oli okkupacii. Toštmižripmatomuden dat om 21. eloku 1991.

Jäl'gmäine valdkundan Konstitucii () om vahvištadud Konstitucižel Suimal vn 1922 15. päiväl uhokud da tuli väghe sen-žo voden 7. päiväl kül'mkud, sen vägi om udištadud vl 1993, om olmas äiluguižidenke vajehtusidenke. Toižed Konstitucijad oliba vozišpäi 1919, 1920 i 1940.

Latvijal om mavaldkundröunoid Estinmanke pohjoižes (röunan piduz — 333 km), Venämanke päivnouzmas (332 km), Vaugedvenämanke suvipäivnouzmas (161 km) da Litvanmanke suves (544 km). Ühthine röunoiden piduz om 1370 km. Valdkundan päivlaskmaižed da lodehližed randad lainištab Baltijan meri, sen randanpird om 498 km pitte valdkundan südäimes.

Reljef om tazo, ülüded da alangištod vajehteldas keskneze. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Gaizin'kalns-kukkaz (312 m). Mererandaline alangišt om kaikiš pidemb. Znamasižed joged oma Gaui da Daugav (Päivlaskmaine Dvin). Kaik om 12 tuhad jogid da 3 tuhad järvid valdkundas.

Klimat om ven Baltijan meren. Järghine pil'višt om paksus, om vaiše 30..40 päivoikast päiväd vodes. Tal'v vedase koume kud: kesktal'vkuspäi keskkeväz'kuhusai. Uhokun keskmäine lämuz om −9 C°, heinkun lämuz — +15..+17 C°. Paneb sadegid 500..800 mm vodes. Kaikiš kuivamb da päipaštokahamb ku om semendku.

Londuseližed varad oma turbaz, mouckivi, dolomit, letked, jartal', mec (territorijan viž ühesandest), väghine mahuz, gidroenergii, kala.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om valitud Suimal prezident (). Hänen valdatusiden strok om nell' vot, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb radnikusele märitud ristitud formiruimha ohjastust, Suim vahvištab ohjastusen ministrid radnikusiš päministranke ( — «ministriden prezident») pämeheks äniden enambusel.

Käskusenandai organ om üks'kodine parlament — Latvijan Suim (), kudamban 100 ühtnijad Latvijan rahvahanikad täuzidenke oiktusidenke valitas nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 6. päiväl redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad Suimas oliba vn 2019 29. päiväl semendkud, Egils Levits-prezident sai 61 än't 100:späi i radab heinkun 8. päiväspäi. Krišjanis Karin'š om päministraks vs 2019 vilukun 23. päiväspäi.

Latvii jagase 110 agjaks (üks'lugu ) da 9 lidnaks tazovaldkundan alištusenke (üks'lugu ). Toižed agjad alajagasoiš volostikš (üks'lugu latv.: pagasts), toižed agjad seištas jagamatomikš.

Mugažo valdkund kogoneb vides statistižes regionaspäi: Kurzemen, Latgalijan, Rigan, Zemgalen i Vidzemen.

Latvijas elädas latvijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 1 997 500 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 668 140 eläjad vl 1990, se poleni emigracijan tagut.

Rahvahad (2018): latvijalaižed — 62,2%, venänikad — 25,2%, vaugedvenälaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 2,2%, pol'šanmalaižed — 2,1%, litvalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 2,3%.

Kodikelen mödhe (2011): latvijan kel' — 56,3%, venäkel' — 33,8%, toižed keled — 0,6%, märhapanendata — 9,3%.

Uskondan mödhe (2017): lüteranad — 36,2%, riman katolikad — 19,5%, ortodoksižed hristanuskojad — 19,1%, toižed hristanuskojad — 1,6%, toižed uskojad — 0,1%, märhapanendata i religijatomad — 23,5%.

Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Daugavpils, Lepai, Elgav, Jurmal. Kaik om 77 Latvijan lidnad. Lidnalaižiden pala om 68,3% (2020).

Šingotadud postindustrialine ekonomik. Radnikoiden 7,7% oma ottud maižandushe, 24,1% ratas industrijas, 68,1% — holitišiden sferas (2016).

Latvijan ižandusen päsarakod oma bankad, logistik (transportiruind da varažomad), turizm, sömtegimišt sijaližel torhudel i elektrotehnižed tegimed.

Vl 2011 valdkundan päeksport oli elektromašiništ da mašinad (12%), raud da teraz (11%), pumaterialad (7%); toine eksport oli zelläd (4%), sobad (3%), toižed metallad da tegesed niišpäi (2%).

Vl 2012 Litvanma, Venäma, Estinma, Saksanma da Pol'šanma oliba valdkundan pätorguindpartnörikš.




#Article 136: Leningradan agj (474 words)


Leningradan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).

Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Agjan tobmuden aluzkundad sijadasoiš toižes susedližes federacijan subjektas — Piteriš.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Leningradan agj om olmas vl 1927 elokun 1. päivälpäi.

Leningradan agjan Päkäskuz om vahvištadud Käskusenandajan Suiman ezitajil vn 1994 27. päiväl redukud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Agjal om röunoid Vologdan agjanke päivnouzmas, Uz'lidnan agjanke suves, Pskovan agjanke suvipäivlaskmas, Estinmanke päivlaskmas, Suomenmanke lodehes, Karjalan Tazovaldkundanke pohjoižes, Piterinke keskuses (pol'anklav). Agjan päivlaskmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Baltijan meren Suomen laht.

Pind om 83 908 km². Mec otab territorijan viž ühesandest. Kaikiš suremb järv om kaikiš järedamb Evropas Ladoganjärv. Znamasižed joged oma Lug, Ojat', Säs', Süvär' sen Paš-ližajogenke, Olhavanjogi, Oredež, Vuoksenjogi, Neva. Joged mülüdas Baltijan meren basseinha päiči erasiš suvipäivnouzmaižiš.

Reljef om tazo agjan keskuses, murdma da ülüded oma toižil polil. Kaikiš korktemb čokkoim om Vepsän ülüden Gapsel'g-kukkaz (291 m).

Klimat om Atlantižen valdmeren kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +16..+18 C°, vilukun kesklämuz om −8..−11 C°. Paneb sadegid 600..700 mm vodes.

Londuseližed varad oma palab šoidkivi, turbaz, raud- da marganckivend (Suomen lahten pohjal), boksitad, sauvondmaterialad (mouckivi, saved, letked), fosfatad, diamantad, mec, reskvezi, gidroenergii.

Nimitadas agjan pämest gubernatoraks. Aleksandr Jur'jevič Drozdenko radab gubernatoran vs 2012 semendkun 28. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Kaks' varagubernatorad, üks' Ohjastusen ezmäine varaezimez', kuz' Ohjastusen muite varaezimest da Gubernatoran Administracii oma hänele abhu.

Leningradan agjan üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim 50 ezitajanke. Kaik rahvaz änestab heid videks vodeks. Sergei Mihailovič Bebenin radab Leningradan agjan Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2012 semendkun 22. päiväspäi kahtenden strokun.

Radonoigendai tobmuz om Leningradan agjan Ohjastuz. Agjan komitetad da ohjandused alištudas Ohjastusele.

Valitihe gubernatorad vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (82,1%) da radab kahtenden strokun jäl'geten. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 1 716 878 ristitud. Kaikiš suremb agjan ristitišt om nügüd' (nenil röunoil). Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.

Kaik om koumekümne koume lidnad agjas da 32 lidnanvuittušt žilod. Gatčin-lidn om kaikiš suremb niišpäi eläjiden lugun mödhe. Vl 2015 kaik om 33 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 86,5%, ukrainalaižed — 1,8%, vaugedvenälaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 6,7%. Suomalaiž-ugrilaižed: suomalaižed — 4366 rist. (0,25%), mordvinalaižed — 1465 rist. (0,09%), vepsläižed — 1380 rist. (0,08%), karjalaižed — 1345 rist. (0,08%), estilaižed — 772 rist. (0,04%), marilaižed — 755 rist. (0,04%), udmurtalaižed — 753 rist. (0,04%), ižoralaižed — 169 rist. (0,01%), vodilaižed — 33 rist. (vähemba mi 0,01%).

Vepsläižiden tobj pala eläb agjan päivnouzmpoles.

Ižandusen päsarakod oma atomenergetik (Sosnovii Bor), kivivoin ümbriradmine (Kiriši), himine sarak (Kingisepp, Lug), transportmašinoidensauvomine (Vsevoložsk, Tosno), alüminijan (Boksitogorsk) da bumagan (Svetogorsk, Säs'stroi) tehmine, ezilidnoiden maižanduz.




#Article 137: Minsk (382 words)


Minsk (vaugedvenäkelel: Мінск, venäkelel: Минск, vodhesai 1939 — Mensk) om Vaugedvenäman pälidn, Minskan agjan da Minskan rajonan adminisrativine keskuz (niihe adminisrativižhe ühtnikoihe iče lidn ei mülü), vägilidn.

Nece om valdkundan politine, ekonomine, kul'turine da tedoline keskuz. Minskas om Ripmatomiden Valdkundoiden Ühtnendan päfater.

Ezmäine johtutez lidnas vasttase vodel 1067 «Aigaižiden voziden starinas». Vodelpäi 1242 Minsk oli Litvanmas (möhemba — Sures Litvanman Ruhtinazkundas). Vodel 1499 lidn sai Magdeburgan oiktust. Vodelpäi 1793 Minsk oli Minskan gubernijan pälidnaks Venälaižes imperijas. Vodel 1871 Minsk sidotihe raudtel Moskvaha da Varšavaha. Vodelpäi 1919 vodehesai 1991 se oli  pälidnan. Suren Tatanmaižen sodan aigan 70 000 minskalašt oli riktud, lidn oli muretud.

Vodespäi 1991 Minsk om ripmatoman Vaugedvenäman pälidn.

Minskan sijaduz om läz valdkundan geografišt keskust, Svisločjogen randal (Dnepran bassein). Lidn seižub Minskan ülüden suvipäivnouzmaižil pautkil, 220 m valdmeren pindan päl keskkorktusel, 181..283 m korktusil. Lähembaine pälidn om Vil'nüs 180 kilometras lodeheze avtotedme.

Baltijan da Mustmeren basseinoiden röun läbitab lidnad. Vezivaradimiden sistem i manaluižed vezipurtked jottas lidnad. Pompatas vet Vilijan vezivaradimespäi (Nemanan bassein) Zaslavlin vezivaradimhe (Minskan meri) lodeheze lidnaspäi, kuspäi vezi jokseb Svisloč-jogehe.

Klimat om ven Atlantižen valdmeren valatoitusenke. Heinkun lämuz om +18,5 C°, vilukun −4,5 C°, uhokun −4,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°. Paneb sadegid 690 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (89 mm kus).

Minsk jagase 9 administrativižeks rajonaks () vspäi 1977, rajonan administracii om kaikuččes. Edel 2006 vot Minskan pind oli 307,8 km².

Vl 1939 ristitišt oli 239 tuh. eläjid. Vodele 1977 se ületi millionad. Vodel 2011 eläjiden lugu oli 1 864,1 tuhad ristituid. Läz 2,65 mln elädas Minskan lidnaglomeracijas (2014).

Rahvahad (vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe): vaugedvenälaižed — 85,8%, venälaižed — 10,8%, ukrainalaižed — 1,6%, pol'šanmalaižed — 0,8%, evrejalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 0,7%.

Avtobusad, trolleibusad, lidnelektrojonused da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1984 metro radab lidnas. Vl 2019 metros om kaks' linijad 37,2 km pitte da 29 stancijad (vspäi 2014).

Minsk om mugažo kaikiš järedamb transportsol'm Vaugedvenämas. Kümne avtoted lähttas tazovaldkundan kaikihe polihe, M9-trass om Minskan rengazavtote 56 km pitte. Vaugedvenäman M1-kiruhte ühtenzoitab lidnad Moskvanke, matkad om läz 700 km päivnouzmha.

Rahvahidenkeskeine Minsk-lendimport (Minsk-2, MSQ) sijadase 22 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, mülüb lidnha. Tehtas reisid Evropan maihe da Azijan erasihe maihe. Penemb rahvahaline Minsk-1-aeroport om sauptud vspäi 2017, uz' lidnan rajon linneb saudud sil territorijal. Minsk-Pasažirski-päraudtestancii (), 7 raudtestancijad da 11 seižutezpunktad oma lidnas.




#Article 138: Moldov (562 words)


Moldov vai Moldavii (), täuz' oficialine nimituz — Moldovan Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kišinöv.

Vozil 1924−1991 Moldov oli  palaks: vll 1924−1940 kuti Ukrainan avtonomii, vozil 1940−1991 — NSTÜ:n tazovaldkundaks.

Vn 1991 27. päiväl elokud Moldov tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.

Moldovan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1978. Valdkundan kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental vn 1994 29. päiväl heinkud da tuli väghe sen-žo voden 27. päiväl elokud. Nügüd' se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Moldov om mavaldkundröunoiš Romanijanke päivlaskmas (röunan piduz — 450 km), Ukrainanke pohjoižes, päivnouzmas da suves (940 km). Ühthine röunoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves Mustmeren randpol' sijadase ani läz.

Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om Balanešti-mägi, 429 m valdmeren pindan päl. Valdkundan znamasižed joged oma Dnestr i Prut. Kaik joged jokstas Mustmerhe. 200-metrine Dunai-jogen randan pala om Moldovan kaikiš suvembaks čokkoimeks.

Klimat om ven kontinentaline, pehmdanke tal'venke, keza oleskeleb pit'kan päipaštokahan. Vilukun keskmäine lämuz om −4 C°, heinkun — +21 C°. Paneb sadegid 380..550 mm vodes, kuidme tazomäras.

Londuseližed pävarad oma bur hil', fosforitad; toižed varad — mouckivi, sauvondgips, mustma.

Moldov om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Vspäi 2016 kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Ende parlamentan ühtnijad valičiba prezidentad vozil 2001−2012. Prezident paneb päministrad () radnikusele parlamentan hökkähtusenke.

Parlament () om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 24. päiväl uhokud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba kaks'turaižed vl 2016 (30. reduku da 13. kül'mku), Igor' Dodon sai vägestust ezmäižes (47,98%) i kahtendes turas (52,18%). Vs 2019 kül'mkun 14. päiväspäi Ion Kiku radab päministran.

Moldov jagase 32 rajonaks (), 5 municipijaks (3 sured lidnad, 1 avtonomijan pälidn da 1 territorijan pälidn), 1 avtonomii (Gagauzii man suves) da Dnestran huran randišton administrativiž-territorialižikš ühtnikoikš eriliženke oiktuzliženke statusanke (Dnestranrandal om ičeze administrativine jagand). Edemba rajonad alajagasoiš 61 lidnaks da 916 küläkundaks. 32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusikš. Kišinöv-municipii jagase 5 sektorha (Kišinöv-lidn), 6 lidnha da 12 kommunha. Toižed municipijad alajagasoiš kommunikš-kundoikš.

Tundištamatoi Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da Benderi-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' Ukrainan röunad. Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin.

Moldovas elädas moldovalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 3,557,600 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4,366,300 eläjad vl 1991. Ristitišton läz nelländest (600..1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš.

Rahvahad (2014): moldovalaižed — 75,1%, romanijalaižed — 7,0%, ukrainalaižed — 6,6%, gagauzalaižed — 4,6%, venänikad — 4,1%, bolgarijalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 0,7%.

Mamankelen mödhe (2014): moldovan etnolekt/romanijan kel' — 80,2% (moldovan etnolekt 56,7%, romanijan kel' 23,5%), venäkel' — 9,7%, gagauzijan kel' — 4,2%, ukrainan kel' — 3,9%, bolgarijan kel' — 1,5%, čiganan kel' — 0,3%, toižed keled — 0,2%.

Uskondan mödhe (2014): ortodoksižen jumalankodikundan uskojad — 90,1% (93% vl 2004), toižed hristanuskojad — 2,6%, toižed uskojad — 0,1%, agnostikad — 7,2%.

Toižed järedad lidnad (enamba 45 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Bel'ci, Tiraspol', Benderi, Ribnic. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas. Lidnalaižiden pala om 42,8% (2020).

Vl 2014 Moldovan päeksport oli söndtavarad — 26% (sidä kesken jomad da südäiveded), sobad — 22%, mašiništ — 14%, vin da tabak — 9%, himine produkcii — 7%, kanghad — 7%; toine eksport oli pühävoi da toižed razvad — 3%. Vl 2014 Romanii, Venäma, Italii, Ukrain da Saksanma oliba pätorguindpartnörikš.




#Article 139: Molibden (196 words)


Molibden (Mo — molybdaenum latinan kelel) om 42nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om harv londuses, pala Man kores — 3 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas.

Vl 1817 ročilaine Jöns Jakob Bercelius-himik sai puhtast molibdenad ezmäižen kerdan. Nimitihe -sanaspäi «hahktin» molibdenitan (MoS2) irdpol'žen koskundan tagut galenitha (PbS).

Molibden om hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall. Pind muigotub il'mas 400 C° lämudel da sen enamba.

Atommass — 95,95. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,22 g/sm³. Suladandlämuz — 2896 K (2623 C°). Kehundlämuz — 4912 K (4639 C°).

Londuseline molibden kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 92Мо (15,86% massan mödhe), 94Мо (9,12%), 95Мо (15,70%), 96Мо (16,50%), 97Мо (9,45%), 98Мо (23,75%) i 100Мо (9,62%, T½ — 8,5 × 1018 vot). Sen ližaks tetas 26 ratud radioaktivišt izotopad 83..91, 93, 99, 101..115 atommassanke i niiden 8 izomärad.

Ottas kävutamižhe molibdenad legiruimha terasid, tehmaha lazeriden zerkloid, samha tehnecijad-99 medicinižen diagnostikan täht. Čaptas metalloid molibdenanvanuimel elektroerozionižiš tömašinoiš.

Sadas enamba neniš valdkundoiš: Kitai, AÜV, Čili, Peru, Meksik, Kanad, Armenii, mugažo om löudmižsijid Avstralijas i Norvegijas. Saihe 250 tuhad tonnoid mail'mas vl 2014. Maksoi 11 750 US$ tonnas vl 2016.




#Article 140: Mustmägi (405 words)


Mustmägi, Černogorii vai Montenegro (, Crna Gora, nece om täuz' oficialine nimituz), om tazovaldkund Evropan suvipäivnouzmpoles, Balkanan pol'saren Adriatižel randištol. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Podgoric.

Vspäi 2010 valdkund om kandidatan kändamha  ühtnijaks. Vspäi 2017 om  ühtnijan.

Vn 2006 3. päiväl kezakud Mustmägi tedištoiti ripmatomudes Serbijan da Mustmägin Konfederacijaspäi referenduman satusiden mödhe.

Tazovaldkundan edeližed Konstitucijad () oliba vahvištadud vozil 1905, 1992 i 2006. Valdkundan nellänz' lugul Konstitucii om olmas vs 2007 redukun 20. päiväspäi, se om väges vn 2013 kohendusidenke.

Istorine da kul'turine pälidn om Cetine.

Mustmägi om mavaldkundröunoiš Horvatijanke päivlaskmas (röunan piduz — 14 km), Bosnijan da Gercegovinanke lodehes (225 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas da Kosovonke suvipäivnouzmas (ühtes 203 km), Albanijanke suves (172 km). Ühthine röunoiden piduz om 614 km.

Mustmägin suvipäivlaskmaižed randad lainištab Adriatine meri. Randanpird om 293,5 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Zla Kolat-mägenoc, 2534 m valdmeren pindan päl. 

Saum vezid — 1,5%. Kaikiš suremb järv om Skadar Albanijan röunal.

Londuseližed pävarad oma boksitad, raudkivend, kivihil'.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezidental om kahtenden strokun voimust.

Mustmägin parlament () om üks'kodine, se mülütab 81 ühtnijad: 76 heišpäi valitas kaikel rahvahal i 5 ezitajad albanižes rahvahanvähembusespäi, kaik hö ratas nell' vot.

Radonoigendai tobmuz om Mustmägin ohjastuz (), parlament vahvištab sen mülükundan prezidentan taričendan mödhe.

Käskuzkundaline tobmuz om kaks'pordhikaz. Mustmägin Ülembaine Käskuzkund ühtenzoitab käskusiden kävutandan kaikel valdkundan territorijal.

Nügüdläine Milo Džukanovič-prezident radab vs 2018 semendkun 20. päiväspäi (vll 2008−2010 i 2013−2016 radoi Mustmägin päministran). Duško Markovič om päministran vs 2016 kül'mkun 28. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 16. päiväl redukud.

Mustmägi jagase 21 municipalitetaks () da sen ližaks 2 lidnümbrikoks Podgorican südäimes.

Mustmägiš elädas mustmägilaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 625,266 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt.

Rahvahad (2011): mustmägilaižed — 45,0%, serbalaižed — 28,7%, bošnäklaižed — 8,7%, albanijalaižed — 4,9%, slavilaižed-islamanuskojad — 3,3%, čiganalaižed — 1,0%, horvatijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,5%, rahvahuden ozutandata — 4,9%.

Kodikelen mödhe (2011): serban kel' — 42,9%, mustmägin kel' — 37,0%, bosnijan kel' — 5,3%, albanijan kel' — 5,3%, serbanhorvatan kel' — 2,0%, toižed keled — 3,5%, märhapanendata — 4,0%.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 72,1%, islamanuskojad — 19,1%, katolikad — 3,4%, ateistad — 1,2%, toižed uskojad — 1,5%, märhapanendata — 2,7%.

Mustmägin toižed järedad lidnad (enamba 20 tuh. ristituid vn 2003 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Nikšič, Plevl'. Lidnalaižiden pala om 67,5% (2020).

Mustmägin päeksport om alüminii, teraraudad.




#Article 141: Moskv (624 words)


Moskv (venäkelel: Москва [mɐˈskva]) om Venälaižen Federacijan pälidn, federaližen alištusen lidn da vägilidn. Moskv om Venälaižen Federacijan da Evropan kaikiš suremb lidn ristituiden lugun mödhe: vn 2018 1. päival vilukud Moskvan eläjiden lugu om 12 506 468 eläjad. Lidn om Moskvan aglomeracijan keskuz (enamba 16,7 mln rist. vl 2016). Moskv mülüb Man 10 kaikiš järedambiden lidnoiden nimikirjuteshe.

Lidn om Federaližen Keskuzümbrikon administrativine keskuz, mugažo Moskvan agjan üks' administrativižiš keskusišpäi (iče Moskv ei mülü sihe agjaha).

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Jurii Dolgorukii-ruhtinaz pani Moskvan lidnan alust vodel 1147. Jäl'ghepäi lidn oli Suren Moskvan Ruhtinazkundan, Venälaižen kunigazkundan (1389−1713), Venälaižen Imperijan (1728−1732), Nevondkundaližen Venäman (vspäi 1918) da  istorine pälidn. Vspäi 1991 Moskv om nügüdläižen Venäman pälidnaks.

Moskv om olmas nügüdläižiš röunoiš vs 2012 heinkun 1. päiväspäi.

Moskvan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 28. päiväl kezakud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.

Moskvan sijaduz om Päivnouzmaižen Evropan alangišton keskuses, Okan i Volgan jogiden keskes, Moskvanjogen keskjoksmusen molembil randoil.

Lidn-region röunatab Kalugan agjanke suvipäivlaskmas, om ümbärtud Moskvan agjal toižiš polišpäi. Moskv om valdmererandatoi.

Pind om 2 561 km², sidä kesken koumandez' (870 km²) sijadase Moskvan ümbärten südäimes. Mec da penzhišt ottas 343 km² ümbärten südäimes, mugažo om äi tahoid uziš rajoniš. Kaik joged mülüdas Moskvanjogen basseinha, sidä kesken Jauz, Shodn', Setun', Pahr da toižed. Enamba 20 sildad om saudud päliči Moskvanjoges lidnan röunoiš. Läz 400 uitoid om Moskvas.

Reljef om kukhikaz. Kaikiš korktemb čokkoim om Lämän Stanan ülüden pä, se sijadase Moskvan ümbärten suvipäivlaskmas sen südäimes (255 m). Kaikiš alahaižemb om Moskvanjogen kendäk päivnouzmas (114 m).

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun da uhokun lämuz om −6 C°. Voden keskmäine lämuz om +6 C°. Paneb sadegid 600..800 mm vodes, enamba kezakus-redukus.

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (saved, letked), reskvezi.

Sergei Sobänin radab lidnan pämehen vs 2010 redukun 21. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Lidnan pämez' om mugažo Moskvan ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad i paneb Ohjastusen ministrid da toižid ühtnijoid radnikusile. Moskvan prefekturiden pämehed taughudas ohjastusen rados ministriden rangas.

Moskvan üks'kodine parlament om Lidnan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 45 ezitajad videks vodeks. Aleksei Šapošnikov radab Duman ezimeheks vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Moskvan Ohjastuz. Lidnan departamentad, ohjandused, komitetad, laudkundad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.

Vn 2013 8. päiväl sügüz'kud valitihe lidnan pämest, nügüdläine mer sai vägestust ezmäižel tural (51,37% änid) da radab kahtenden strokun. Lidnan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Ičeze administrativiž-territorialine jagand, lidnanznam, flag da gimn oma Moskval. Venäman federaližed valdkundaližed aluzkundad sijadasoiš Moskvas (vaiše üks' niiden erind — Venälaižen Federacijan konstitucine käskuzkund — sijadase Piteriš), mugažo sijaližen tobmuden aluzkundad da verhanmaiden sur'oigenduzkundad.

Moskv jagase 12 ümbrikoks:

Ümbrikod alajagasoiš rajonihe päiči Troickan i Uden Moskvan ümbrikoiš. Kaik om 125 rajonad. Troickan da Uden Moskvan ümbrikod mülütadas 21 kundad, ned — 289 žilod da küläd.

Nell' südäilidnad sijadasoiš rajoniš: Moskovskii, Ščerbink, Zelenograd, Troick.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 503 501 ristitud, sidä kesken 24 vepsläšt. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz kaik eläjad oma lidnalaižed (99%).

Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 86,3%, ukrainalaižed — 1,3%, totarlaižed — 1,3%, armenijalaižed — 0,9%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, evrejalaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,3%, gruzijalaižed — 0,3%, uzbekalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 5,8%.

Moskv om Venäman znamasine turistine keskuz. Moskvan Kreml' da Rusked torg, toižed kul'turan da arhitekturan muštpachad mülüdas  Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.

Moskv om jalos znamasine transportsol'm. Kaik om 6 lendimportad lidnas, 9 päraudtestancijad, 3 jogiportad. Sapsan-üläkiruhjonused ajadas Piterin da Moskvan (Leningradan päraudtestancii) keskes. Vodespäi 1935 Moskvan metropoliten radab pälidnas (vl 2018 om 14 jonod, 214 stancijad, 365 km raudted). Mugažo avtobusad, trolleibusad, tramvaid, lidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Moskvan ümbärte oli lidnan röunaks vhesai 1980.




#Article 142: Nal'čik (157 words)


Nal'čik (, , ) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, järed lebutaho.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1724. Nal'čik-lidnuz om saudud vozil 1818−1822, nimitihe jogen mödhe. Se sai lidnan statusad vl 1921.

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalas, Kavkazan ezimägištol, Nal'čik-jogen randoil (Terekan i Kaspijan meren bassein), 420..849 m korktusil valdmeren pindan päl, 512 metrad om korktusen keskmäine znamoičend. Matkad Moskvhasai om 1430 km pohjoižhe orhal.

Nell' küläd mülüdas lidnümbrikho Nal'čik-lidnan ližaks. Lidnümbrikon pind om 133 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 240 203 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 2002−2003 — 275 tuhad eläjid. Vl 2017 265 162 ristitud elädas lidnümbrikos.

Rahvahad (eländpunkt vl 2010, enamba 0,4%): kabardalaižed — 49,3%, venälaižed — 28,8%, balkarijalaižed — 12,2%, osetinalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 0,8%, armenijalaižed — 0,7%, čerkesalaižed — 0,7%, čečenalaižed — 0,5%, gruzijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 4,1%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.




#Article 143: Natrii (202 words)


Natrii (Na — natrium latinan kelel) om 11nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Natrii om levitadud londuses sen ühtnendoikš, om keitandsolan (NaCl) palaks. Pala Man kores — 25 kilogrammad tonnas, merivedes 10,5 g/L. Vl 1807 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai natrijad ezmäižen kerdan natrijan gidrohapandusen (kaustižen sodan) elektrolizan abul. Voib löuta metallišt natrijad keitandsolan ližaduseks, andab sille siništ ližamujud.

Natrijan solad oma tarbhaižed ristitun hibjan täht, no niiden liig kucub turzet.

Natrii om pehmed hahkvauvaz muglmetall, süttub il'mas. Kristalline segluz om kubine, kändase geksagonaližeks 5 K lämudel (−268 C°) da sen alemba. Üläpainuden al metall kändase läbinägujaks rusttanke ližamujunke.

Atommass — 22,989768. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,971 g/sm³. Suladandlämuz — 370,94 K (97,79 C°). Kehundlämuz — 1156,09 K (882,94 C°).

Londuseline natrii kogoneb üks'jäižes 23Na-izotopaspäi. Tetas mugažo 19 ratud radioaktivišt izotopad 18..22, 24..37 atommassanke, i kaks' izomärad (22m, 24m), niiden keskes kaikiš hätkemb om 22Na 2,6 vot pol'čihodamižen pordonke.

Reagiruib vedenke teravas dai ujub sen pindal, ka varatas metallad mineralvoiš vai karasinas. Muigotandmärad: +1, 0. Metallal om vitkod reakcijad azotanke, ei ole reakcijoid nenidenke substancijoidenke: jod, hil'nik, inertižed gazad. Segoib nozolas ammiakas (−34..−77 C°), segoitez om sinine.




#Article 144: Nazran' (188 words)


Nazran (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Ingušetijan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om tazovaldkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Nazranin rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1781 kuti venämalaižiden varjoičendpost Nazrank-jogel kaičemha ted Gruzijha sijaližiden heimoiden londoišpäi. Mainitase redutaks ezmäižen kerdan vl 1810. Vl 1894 raudte tuli žilho. Vll 1944−1959 nimitihe žilod Kosta-Hetagurovo osetižen runokirjutajan muštho, oli Pohjoižosetijan palaks. Nazran' sai lidnan statusad vn 1967 16. päiväl redukud. Ühtištuihe lähižidenke žiloidenke vl 1995. Oli Ingušetijan faktižeks pälidnaks vll 1992−2000.

Lidn šingotase mujumetalloiden tegimištol, betontegimel i omblendedheotandoil.

Lidn sijadase 522 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine om Magas-pälidn 4 km suvipäivlaskmha Nazranin röunaspäi. Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund om ani lidnan suvipäivlaskmaižen röunan taga.

Nazran' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 93 335 ristitud. Vll 2001−2009 severz'-se lähižid žiloid oli mülünu lidnha, sid' jagoihe niid rajonidme, i Nazranin kaikiš suremb ristitišt oli 136 991 eläjad vl 2009. Koume islaman pühäpertid om olmas lidnas, mugažo ortodoksižen hristanuskondan časoun' sodapalakundanno.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): ingušad — 98,8%, čečenalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 0,8%.




#Article 145: Neodim (194 words)


Neodim (Nd — neodymium latinan kelel) om 60nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv Man kores, 25..37 grammad tonnas.

Avstrijalaine Karl Auer fon Vel'sbah-himik avaiži neodiman vl 1885 didim-segoitusen jagamižel, erigoiti neodimad prazeodimaspäi. Sikš nimitihe elementad grekan kelen sanoispäi νέος «uz'» i δίδυμος «kaks'nik».

Neodim om pehmed tagokaz notked hobedaižvauged mametall kuldaiženke ližamujunke.

Atommass — 144,242. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,007 g/sm³. Suladandlämuz — 1297 K (1024 C°). Kehundlämuz — 3347 K (3074 C°).

Londuseline neodim kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi, niišpäi kaks' oma vähänradioaktivižed: 142Nd (27,2%), 143Nd (12,2%), 144Nd (23,8%, T½ — 2,38 × 1015 vot), 145Nd (8,3%), 146Nd (17,2%), 148Nd (5,7%), 150Nd (5,6%, T½ — 7 × 1018 vot). Sen ližaks, saihe 31 ratud radioaktivišt izotopad 124..141, 147, 149, 151..161 atommassanke, i 13 izomärad.

Neodim muigotub il'mas lujas kebnas i kändase hapanduseks.

Ottas neodimad kävutamižhe metallurgijas, optikas, magnitoiden tehmižes i m. e. Tehtas ühthesuladusid alüminijanke i magnijanke sauvomha lendimid da raketoid. Puhthan titanan legiruind (neodiman 1,5%) ližadab sen varmdust pol'tošt kerdha.

Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om neodiman löudmižsijid , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas. Maksoi 70 US$ kilogrammas vl 2014.




#Article 146: Neon (215 words)


Neon (mugažo latinan kelel, znamoitas Ne) om kümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Anglijalaižed Uil'jam Ramzai- i Moris Travers-himikad avaižiba neonan il'mas nozoltandan jäl'ghe vl 1898. Nimitihe grekan kelen νέος-sanaspäi «uz'».

Neon om videnz' element londuses levigandusen mödhe, mail'man massan 0,13%. Se om äjiden tähthiden koumanz' element vezinikan i gelijan jäl'ghe. Pala Man atmosferas om 18,2 × 10−6 mülün mödhe, vai 1 / 55 000. Neon om lujas harv Man kores, 7 × 10−11 massan mödhe.

Neon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Vauvhatub rusttal elektrojoksusen olendan aigan.

Atommass — 20,1797. Ninevuz (−246 C° lämudel) — 1,204 g/sm³. Suladandlämuz — 24,56 K (−248,59 C°). Kehundlämuz — 27,1 K (−246,05 C°).

Londuseline neon kogoneb koumes stabiližes izotopaspäi: 20Ne (90,48%), 21Ne (0,27%) i 22Ne (9,25%). Tetas 16 ratud radioaktivišt izotopad 16..19, 23..34 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemb ratud izotop om 24Ne 3,38 minutad pol'čihodamižen pordonke.

Ei ole himižid ühtnendoid, neon om kaikiš inertižemb element mail'mas gelijan kartte. Om vaiše toižetujid segoitesid-klatratoid, oz., vedenke Ne·6Н2О. Muigotandmär om 0. Neonan ionad oma olmas: Ne+, (NeAr)+, (NeH)+ i (HeNe)+.

Neon kävutase segoituses gelijanke okeanavtoiden hengaidusen täht. Kucub asfiksijad korktas koncentracijas. Ottas kävutamižhe vilugoitimiden agentaks tobjimalaz. Sadas il'maspäi laptaližeks produktaks fil'tracijan abul.




#Article 147: Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz (160 words)


Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz (Nevondkundaline Ühtištuz; ven.: Союз Советских Социалистических Республик) — valdkund oli vodespäi 1922 vodhesai 1991 Evropas da Azijas.

Valdkund oli südäitukuiženke azegištonke.

Eläjiden lugu — 293 047 571 (1989) (nellänz' surtte mail'mas).
Pind — 22 402 200 km² (kaikiš suremb mail'mas).
Pälidn oli Moskv.

Ühtištuz oli sätud enččen Venälaižen imperijan sijas Suomenman i Pol'šanman territorijoita (saiba ripmatomut) Rahvahanikoiden sodan rezul'tataks.

Vozil 1940−1956 16 tazovaldkundad oli NSTÜ:s. Vspäi 1956 Karjal läksi VNFST:n alistušhe, i tegihe 15 tazovaldkundad. Nevondkundaline Ühtištuz sai ekonomišt kilad Vilusodas.

Üks' tazovaldkundoišpäi, Venälaine Federacii, tegihe valdkundan täudeks oiktusenjäl'ghetulijaks.

Nevondkundaline Ühtištuz sijazihe Päivnouzmaižes Evropas, Pohjoižes i Keskmäižes Azijas. VNFST oli kaikiš suremb tazovaldkundoiden keskes.

Üks'jäine partii oli olmas valdkundas — NÜKP. Sen Keskuzkomitetan generaline sekretar' oli de-fakto valdkundan pämehen.

Nevondkundaline Ühtištuz oli koumandel-nelländel sijil ristitišton mödhe mail'man valdkundoiden keskes (Kitain da Indijan jäl'ghe,  läz tazostadud).

Planekonomik oli valdkundas. NÜKP:n suimad anttihe generaližen linijan sen šingotesele.

Ižandusen ülämäraine militarizacii i vajagan energoeffektivižuz oliba NSTÜ:n čihodamižen süiden keskes.




#Article 148: Nikel' (242 words)


Nikel (Ni — niccolum latinan kelel) om 28nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Nikel' om levitadud Man kores keskmäras, 0,01% massan mödhe vai 100 grammad tonnas. Voib löuta ičesündujad nikelid vaiše meteoritoiš raudanke ühtes. Vl 1751 ročilaine Aksel' Fredrik Kronstedt-himik sai puhtast nikelid ezmäižen kerdan.

Metall da sen ühtnendad oma toksižed, kuctas allergišt reakcijad. Nikelin otand südäimehe om vitiligon üks' süišpäi.

Nikel' om lujas kova plastine tagokaz korrozijanvastaine hobedaižvauged päličmänendmetall. Elementan elektroniden konfiguracii orbitaliden mödhe voib olda mugoi-ki: 2, 8, 17, 1.

Atommass — 58,6934. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,9 g/sm³. Suladandlämuz — 1728 K (1455 C°). Kehundlämuz — 3003 K (2730 C°).

Londuseline nikel' kogoneb vides stabiližes izotopaspäi: 58Ni (68,27%), 60Ni (26,10%), 61Ni (1,13%), 62Ni (3,59%), 64Ni (0,91%). Tetas 26 ratud radioaktivišt izotopad 48..57, 59, 63, 65..78 atommassanke, i 8 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb čihodai om 59Ni-izotop (T½=76 tuhad vozid).

Nikel' om vähäaktivine himižešti. Ei ole reakcijad nenidenke substancijoidenke: vezi, muglad i erased muiktused. Muigotandmärad: +3..+1, mugažo +4 harvoin. Metall om kattud normaližiš arvoimižiš hapandusen kerthel. Nikelin tuhk palab il'mas.

Ottas kävutamižhe tehmaha rosttumatont terast (sadud nikelin kaks' koumandest), raudatomid i räkänvastaižid ühthesuladisid. Kävutadas nikeliruimha pindoid, tehmaha vanuimid, akkumulätorid i järgeližid rahuzid. Renein nikel' om himižiden reakcijoiden katalizatoraks.

Saihe 2,25 mln tonnoid mail'mas vl 2016. Pätegijad (enamba 200 tuh. tonnoid) oma Filippinad, Venäma, Kanad, Avstralii, Uz' Kaledonii (Francii). Vl 2012 maksoi 15,5..17,6 US$ kilogrammas.




#Article 149: Abramov Nikolai (133 words)


Nikolai Viktorovič Abramov (; sünd. 24. viluku, 1964, Ladv-külä, Kos'kenaluižen rajon, Leningradan agj — kol. 23. viluku 2016, Petroskoi, Karjalan Tazovaldkund) oli Venälaižen Federacijan kirjutajiden ühtištusen ühtnii, vepsänkel'ne runokirjutai, lehtezmez', Bengtan Pohjaižen literaturan premijan (2006) laureat da Karjalan Tazovaldkundan premijan (2009) laureat. Abramov oli etnine vepsläine.

Abramov oli sündnu Ladvaha, Podporožjen (Kos'kenaluižen) rajonha, Leningradan agjha vl 1961 24. päiväl vilukud. Keskškolan jäl'ghe Nikolai Abramov openzihe Leningradas da Karjalan valdkundaližes pedagogižes akademijas Petroskoiš. Nikolai Abramov oli vepsän Kodima-lehtesen toimitajan. 

Abramovan vepsänkeližed da venäkel'žed runod oma paindud 1980-ndel vodelpäi. 1994-ndel vodel ozutihe «Koumekümne koume»-runokogodust, ezmäine vepsänkeline čomamahtoine kirj. Abramovan runod oma kätud suomen, estin, mad'jaran kelihe da toižihe kelihe.

Kirjutai oli otnus fotografijha professionaližikš literaturradon ližaks. Tegi koumed personališt fotoozutelendad Petroskoiš. Abramovan fotokuvad oliba ozutadud Venäman, Norvegijan i Ukrainan ozutelendoil, publikoitihe niid aiglehtesiš i fotoal'bomoiš.




#Article 150: Niobii (214 words)


Niobii (Nb — niobium latinan kelel) om 41nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om harv londuses, ei voi löuta sidä joudjas olendas, pala Man kores — 18 grammad tonnas.

Anglijalaine Čarl'z Hetčett-himik avaiži niobijan vl 1801, i vhesai 1950 nimitihe sidä «kolumbii» (Cb) Sures Britanijas i , AÜV:oiden nimen mödhe sil aigal. Saksalaine Genrih Roze-himik erišti elementad tantalaspäi i nimiti sidä Tantalan Nioba-tütren oiktastuseks. 19. voz'sadan lopus francine Anri Muassan-himik sai puhtast niobijad ezmäižen kerdan.

Niobii om hoštai hobedaižhahk metall.

Atommass — 92,90637. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,57 g/sm³. Suladandlämuz — 2750 K (2477 C°). Kehundlämuz — 5017 K (4744 C°).

Londuseline niobii kogoneb üks'jäižes stabiližes 93Nb-izotopaspäi. Kaik toižed 32 izotopad oma radioaktivižed, sadud da tedoitud ratud tel, ned oma 81..92, 94..113 atommassanke, tetas mugažo 25 izomärad.

Ottas kävutamižhe üläveimiš, tegimišton torvikš da mülüikš, lendandapparatoiden detalikš. Alüminijan (niobijan pala 0,05%) i vas'ken (20%) legiruind toižetab niiden ičendoid lujas. Niobijan 0,6-procentine ližadand rosttumatomha terashe kaičeb sidä rostet vaste ühthekeitandan jäl'ghe. Pästtas muštrahuzid.

Sadas 50 tuhad tonnoid vodes (2012), päeksportör — Brazilii, toine tegii om Kanad. Om löudmižsijid mugažo , Japonijas, Malaviš, Venämas (Kolan pol'sarel).

Metallan putnuded palaižed kuctas organizman südäiorganoiden ärdutandad i lopusiden kid'žmoitust. Erased ühtnendad oma toksižed.




#Article 151: Norvegii (522 words)


Norvegii (bukmol: Norge, nünošk: Noreg), oficialižikš Norvegijan Kunigahuz (bukmol: Kongeriket Norge, nünošk: Kongeriket Noreg) om valdkund Pohjoiževropas. Pälidn — Oslo, se-žo om kaikiš suremb Norvegijan lidn.

Valdkund om  ühtnijan vspäi 1949, sen ühteks alusenpanijoišpäi. Norvegii ei ole  palaks, no mülüb Evropan ekonomižhe zonha.

Vn 1905 7. päiväl kezakud ripmatomuz om tedotadud stortingal (Norvegijan parlamental) Ročinmaspäi. Vn 1905 elokun referendum vahvišti norvegijalaižiden ripmatomuden tahtod 99,95% satusenke. Sil-žo vodel Ročinma tundišti Norvegijan ripmatomut. Uden valdkundan parlament i rahvaz referendumal valičiba monarhijan ohjastusen formad, i Karl Danijalaine-princ kändihe kunigahaks Hokon VII-nimenke. Vn 1907 Hristianijan konvencii vahvišti Norvegijan ripmatomut lopuližikš suriden valdkundoiden polespäi.

Jäl'gmäine Konstitucii (bukmol: Kongeriket Norges Grunnlov) om väges vspäi 1814 möhembaižidenke vajehtusidenke vozil 2012, 2014.

Norvegijal om röunoid Suomenmanke (röunan piduz — 727 km) da Venämanke (196 km) pohjoižpäivnouzmas, Ročinmanke päivnouzmas (1619 km). Ühthine röunoiden piduz om 2542 km. Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištab Pohjoižmeri, päivlaskmaižed randad — Norvegine meri, i pohjoižpäivnouzmaižed randad — Barencan meri. Ühthine kontinentaline randanpird om 25 148 km da läheližiden sariden randanpird om 58 133 km. Sen ližaks, Norvegii ohjastab Jan Majen- da Kondjan-saril, Špicbergen-sarištol Jävaldmeres, Buve-sarel Atlantižen valdmeren suves.

Norvegijan kontinentaline pala sijadase Skandinavijan pol'sarel. Se om mägikaz valdkund, man keskmäine korktuz om 490 m meren pindan päl. Valdkundan harakterine pird om fjordiden olend olmas, nene merikarad lähttas edahaks territorijan südäimehe. Läz 50 tuhad sarid sijadasoiš Norvegijas. Kaikiš korktemb čokkoim om Gallhöpiggen-mägi (2469 m).

Evrop-kontinentan kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Norvegijas, 71,2° pohjoižlevedust, se om Nordkin-nem'.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, metallad (raudkivend, titan, vanadii, vas'k, nikel', cink), berillii, kala, ozrikkivi, toižed varad — hahktin, apatit i niobii, kivihil' (Špicbergenal), tal'k, grafit, špat, mouckivi, dolomit, mramor.

Norvegii om unitarine valdkund. Se otab konstitucižen monarhijan da parlamentižen demokratijan principid aluseks. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om kunigaz () — Haral'd V vspäi 1991.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Storting ( «sur' suim»), kogoneb 169 deputatad. Kaik rahvaz valičeb heid kerdan nelläs vodes. Valičendoiden jäl'ghe sanuden enamba änid partijan lider tuleb päministraks ( «valdkundaline ministr»), ohjastusen pämeheks.

Vs 2013 redukun 16. päiväspäi Erna Sul'berg radab päministran. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 11. päiväl sügüz'kud.

Ülembaine käskuzkundaline tobmuz om Norvegijan Ülembaine Käskuzkund (), kogoneb 20 sudijaspäi.

Norvegii jagase 11 agjaks (fül'ke:ks, gubernijaks, ), ned alajagasoiš 356 kundaks (kommunaks, norv. kommune).

Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 5 063 709 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 5 372 191 eläjad vl 2018.

Eläjad Norvegijas rahvahad (2017): norvegijalaižed — 83,2% (sidä kesken saamalaižed läz 60 tuhad — 1,1%), toižed evropalaižed — 8,3%, toižed rahvahad — 8,5%.

Uskondan mödhe (2016): lüteranad-evangelistad (Norvegijan oficialine jumalankodikund) — 70,6%, islamanuskojad — 3,2%, riman katolikad — 3,0%, toižed hristanuskojad — 3,7%, toižed uskojad — 2,5%, märhapanendata — 17,0%.

Ristitišton 78% oma lidnalaižed eläjad. Norvegine lidnanvuitte taho om žilo enamba 200 eläjad ristitištonke da lähemba 50 metrad toine toižespäi pertidenke.

Norvegijan järed lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Oslo, Bergen, Tronheim, Stavanger, Frederikstad i Drammen.

Norvegii om Pohjoiževropan kaikiš järedamb valdkund kivivoin da londuseližen gazan sal'hen mödhe. Neniš sarakoiš sättas läz pol't man kogosüdäiproduktad. Tehtas äi energijad gidroelektrostancijoiš, ka sen tagut voimuz om vedamha äi kivivoid röunoiden irdpolihe.

Nimikirjutesen erased praznikad eile oficialižikš lebupäivikš.




#Article 152: Novosibirsk (260 words)


Novosibirsk () om Venäman millionerlidn, lidnümbrik da koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, sijadase Sibirin suvipäivlaskmas. Om Novosibirskan agjan i sen Novosibirskan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Sibirin federaližen ümbrikon pälidn.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1893 30. päiväl sulakud Aleksandrovskii-žiloks sauvomha da holitamha Transsibad. Vll 1895−1903 udesnimitihe Novonikolajevskijaks. Se sai lidnan statusad vn 1903 28. päiväl tal'vkud i edel 1926 vot lidnan nimi oli Novonikolajevsk ().

Novosibirsk šingotase importtavaroiden möndal tukuil (logistine keskuz 20 km²), raudan metallurgijal, metallan ümbriradmižel, mašiništonsauvomižen tegimil, sauvondmaterialiden pästandal (stökol) i sömtegimištol, mugažo järedaks tedokeskuseks.

Lidn sijadase Ob'-jogen molembil randoil, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Hura randpol' om tazo, oiged om vanoikaz, Novosibirskan vezivaradim sijadase ülezjogen. Matkad Moskvhasai om 3000 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed lidnad mülüdas Novosibirskan aglomeracijha (2,1 mln rist. vl 2018), ned oma Berdsk i Iskitim suvhe, Ob' päivlaskmha. Voib olda penid 2..3-ballaižid manrehkaidusid (12-ballaižen Rihteran pordhišton mödhe).

Novosibirsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt i jagase 10 administrativižhe rajonha. Ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, no kaikutte om ičeze administracijanke päiči El'covkantagaižes, Raudteiden i Keskuzrajonas, niiden administracii om ühthine Keskuzümbrikon.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 473 754 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1986 metro radab lidnas (kaik om 2 jonod, 13 stancijad da 15,9 km raudted vl 2018). Koume avtotesildad da kaks' raudtesildad om saudud Obiš päliči. Jogiport om olmas lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Tolmačovo-lendimport (OVB/ТЛЧ) sijadase 17 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Ob'-lidnan röunal, tehtas reisid Evropan, Päivnouzmaižen Azijan (jügureisid tobjimalaz) i Keskuzazijan maihe, mugažo Venämadme i čarterrreisid Tailandha.




#Article 153: Valdmerimad (263 words)


Valdmerimad (vai Okeanii) (angl., bislama i , , , tok-pisin: Osenia) om Man kuiv pala, kaikiš suremb sariden kogoduz planetas. Sijadase kaikil šurupoliškoil, Afrikan kartte. Avstralii-kontinent, Uz' Gvinei-sar' da Tünen valdmeren erigoittud sared atolloidenke mülüdas sihe.

Pind — 8,52 millionad km² (Avstralijata 1,52 mln km²). Eläjiden lugu — 36,6 mln ristituid (vl 2010, 15,4 mln Avstralijata).

Kaik 16 valdkundad da 21 rippujad territorijad sijadasoiš Valdmerimaiš. Mugažo Indonezijan pala otab Uz' Gvinei-saren päivlaskmpol't,  pala om (Havajad-štat) i Čilin severz'-se sarid. Avstralii, Papua — Uz' Gvinei, Uz' Zelandii, Havajad i Fidži oma järedad niiden keskes.

Nimitadas Valdmerimaiden eläjid da sündnuzid regionan mödhe: avstralijalaižikš, udenzelandijalaižikš, udengvinejalaižikš, polinezijalaižikš, melanezijalaižikš i mikronezijalaižikš.

Kaikiš suremb sarišpäi om Uz' Gvinei (786 tuh. km²). Sarištod: Havajan sared, Solomonan sared, Marianan sared, Maršalan sared, Fidžin sared, Uded Gebridad, Bismarkan sarišt, Markizan sared. Järedad pol'sared: Keip-Jork i Arnemlend (Avstralii), Čendravasih i Papuan pol'sar' (Uz' Gvinei).

Valdmerimaiden randad lainištab Tün' valdmeri. Uden Gvinejan suvipäivlaskmaižed randad i Avstralijan pohjoižed randad lainištab Indižen valdmeren Arafuran meri. Sariden enambuz om vulkaniženke augotižlibundanke. Om vähä tarbhaižid kaivatusid päiči Avstralijas sen metallkivendoidenke. Sared alištudas kovile tulleile, manrehkaidusile, cunamile, pit'kile valegile.

Murrei sen Darling- i Marrambidži-ližajogidenke (Avstralii), Sepik i Flai (Uz' Gvinei) oma Valdmerimaiden znamasižed joged. Järedad järved oma Eir (9500 nellikkilometrhasai), Torrens, Gerdner, Makkai i Amadius (kaik oma solakahad, Avstralii), Marri i Sentani (Uz' Gvinei-sar'), Taupo (Uz' Zelandii). Penil saril om lagunoid da penid ojid.

Kaikiš korktemb čokkoim om Džai-mägi (4884 m) Indonezijas, Uden Gvinejan päivlaskmas. Kaikiš alahamb om kuivanuden Eir-järven pohj (−15 m) Avstralijan keskusen suves.

Tropižed klimatižed vöd oma Valdmerimaiden tobmas palas, penil saril klimat om neps.




#Article 154: Ola (252 words)


Ola (Si — silicium latinan kelel) om 14nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Ola om lujas levitadud londuses, om kahtenz' Man koren element hapanikan jäl'ghe (SiO2 — 12%). Olakahad pämineralad — lete, olakivi, kvarc, pöudšpat. Voib löuta londuses ičesündujad olad lujas harvoin.

Vl 1808 francijalaižed himikad Žozef Lui Gei-Lüssak i Lui Žak Tenar saiba irgäd olad. Nimitihe latinižen silex-sanan mödhe «olakivi». 

Puhtaz amorfine ola om bur tuhk. Ola om räbed, plastižuz ližadub vaiše ülemba 800 C°. Aktivitoi himižešti normaližiš arvoimižiš, sen palaižed oma kattud hapandusen kerthel. Olan palaižed i olakivi oma kovad, künzäidused jädas stöklal.

Atommass — 28,0855. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,33 g/sm³. Suladandlämuz — 1687 K (1414 C°). Kehundlämuz — 3538 K (3265 C°).

Londuseližed koume izotopad oma stabiližed: 28Si (92,23%), 29Si (4,67%) i 30Si (3,10%). Kaik 20 ratud radioaktivišt izotopad om sätud 22..27 i 31..44 atommassanke, niiden keskes 14 elädas sekundad lühüdamb. Ei ole izomärid.

Nügüd'aigaine elektronik om saudud olal — mikroshemad, batarejad päiväiženergijal. Ližatas raudan metallurgijas paremboičemha ühtnendoid. Kävutadas leted tehmaha keramikad (savič, porcellan), cementad i ten alust. Kvarclete om torhudeks stökoltegimen i optižen edheotandan täht. Om olmas äi olan ühtnendoid, ottas kävutamižhe silikatoid levedali. Tarbhaine biologine rol' om olal, tähkheinäd i kortehein kogotas olad enamba. Pidab kaitas olan pölüspäi, se ärdutab hengaiduzteid.

Kiviaigan kävutihe olakivid avaros noliden lopusikš, tehmaha azegid da veičid. Ottas kaks' kived vai piritanke iškemha lämoin kibinoid viritimiš i tuikutimiš. Olakivi om hüvä čomitandmaterial, om erazvuiččen mujun mineraloiš.




#Article 155: Omsk (280 words)


Omsk () om millionerlidn da lidnümbrik Venäman keskuzpalan suves. Se om Omskan agjan administrativine keskuz (vspäi 1934) da kaikiš suremb lidn, kahtenz' surtte Sibirin lidn.

Omskan agjan kaikutte koumanz' ristit videspäi eläb Omskas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1716 Omskan lidnuseks. Vl 1782 žilo udenke lidnusenke oiktal randal saiba lidnan statusad.

Vozil 1918−1920 Venäman rahvahanikoiden sodan aigan Omsk oli Venäman valdkundan da Vauktan Gvardijan likundan pälidnaks. Vn 1921 kezal sirtihe Sibirin keskusen aluzkundoid Novosibirskha. Vl 1930 ühtištuihe Leninsk-Omskii-lidnad i Omskad, vl 1933 — Novo-Omsk-lidnad Omskanke. Vll 1947−1958 lidn alištui Venäman NFST:n tobmudele oikti.

Lidn sijadase Irtiš-jogen muugotil randoil Ominjogen lanktendan sijas, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed lidnad oma Kalačinsk 65 km päivnouzmha raudtel vai avtol i Isil'kul' 149 km päivlaskmha raudtedme vai avtotedme.

Omsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase 5 administrativižhe ümbrikho vspäi 1945.

Omsk kändihe millionerlidnaks vl 1979. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 154 116 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 169 tuh. eläjid vl 1992 da om nügüd'.

Rahvahad vl 2010 (ozutanuziden rahvahudes pala): venälaižed — 88,8%, kazahlaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 2,0%, totarlaižed — 1,9%, saksalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,6%.

Ekonomikan päsarakod oma kivivoin ümbriradmine, himine sarak, aerokosmižed tegimed, sodatehnikan tehmine (tankad, somuzavtod), maižanduztehnikan pästand, radioledimiden i avtodetaliden tehmine, sömtegimišt.

Transsiban raudtestancii om saudud Omskas vl 1896. Järed jogiport levineb läz raudtestancijad. Jogistancijaspäi passažirlaivad ujudas Salehardhasai.

Rahvahidenkeskeine civiline da Venäman policijan Keskuzline Omsk-lendimport (OMS / ОМС) sijadase 5 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Vspäi 1989 uz' civiline Omsk-Födorovk-lendimport om sauvomas vajehtamha vanhad lendimportad. Sauvond sijadase 32 km lodeheze lidnan keskusespäi.

Avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1992 metro vai kiruhtramvai sauvose lidnas. Viž manalašt stancijad lindäs ezmäižeks jonoks.




#Article 156: Oper (249 words)


Oper ( — «azj», «tö», «rad») om muzikaliž-dramatižen čomamahtusen žanr, kudambas südäiolend anttas muzikaližen dramaturgijan abul. Oper om vokaline žanr. Operan literaturine aluz om libretto.

Oper om sündnu Italijaha. Operan ezitat om misterii — mugoine hengeline spektakl', kus om muzikad. Hengeline komedii Pühän Pavlan kändmine hristanuskojaks (1480, avtor Beverini) om jo tozine tö, kus muzikad om kaikiš paloiš. XVI voz'sadas lujas populärižikš tegihe pastoralid (paimniden vändod), kus oli horid: motetoid, madrigaloid. Vl 1597 Modenas ozutihe garmonižen komedijan (Commedia armonica) Amfiparnasso (avtor Oracio Vekki), kus hor kaiken pajati madrigaloid scenan taga, a akt'orad vändiba scenal.

XVI voz'sadan lopus ningoižiš spektakliš zavodiba kävutada üksänine pajatand (monodii), i žanr lujas šingotaškanzihe. Avtorad nimitiba ičeze muzikaliž-dramatižed sädused drama in musica vai drama per musica; opera-nimi om sündnu XVII voz'sadan ezmäižes poles.

Ezmäižen operteatran publikan täht avaitihe vl 1637 Italijaha, Venecijha. Ezmäine sur' oper oli Perin Džakomon Evridik-oper (1597). Venecii oli ezmäine operan keskuz Evropas.

Om tehnus muga, miše tämbäi voib kundelta operan erazvuiččed toižendad:

Komižes operas muzikaližiden nomeroiden keskes voib olda dialog muzikata. No dialogad voib löuta i toižiš operoiš, ozutesikš, Bethovenan Fidelios vai Veberan Noidambujas.

Oper om sintetine žanr. Sihe mülüdas dramaturgii, muzik, pirdand (dekoracijad, scenižed sädod), horeografii (balet).

Operan kollektivas oma: solistad, hor, orkestr i m.e.
Operas oma naižäned — soprano, meccosoprano, kontral'to, i mehenäned — tenor, kontrtenor, bariton da bas.

Oper jägadas aktoihe, kuvihe, scenoihe i nomerihe.

Operan palad — rečitativad, ariozod, pajod, arijad, duetad, triod, kvartetad, ansamblid i m.e.; simfonižed formad — ezivänd, introdukcii, antrakt, marš, baletmuzik i m.e.




#Article 157: Orav (143 words)


Orav(ad) ( amuižgrekan kelen σκιά skia i οὐρά oura sanoišpäi «pilvez-händ») om mecživatoiden heim Nühtajad-heimkundaspäi.

Voib löuta oravid Evropas, Azijas (ven vö), Pohjoiž- i Suviamerikas.

Tetas 30 erikod Sciurus-heimos:

Hibj i händ oma pit'kad, korvad oma pit'kähkod, karvan muju — muzabur vauktanke pökonke, karv voib olda mugažo hahk tal'vele vai kaiken.

Živat om mectusen objektaks karvha näht. Voib mända puitkele pagon aigan.

Oravad varatas pähkmid tal'veks, kaidas maha niid mugažo, se abutab puile äikerdoitas. Voib harjoitada oravad söteltas käzišpäi, no ei rekomendui necidä, mecživat voib satatada kät i voib läžuda mustmoral, ozutesikš. Södas kazmusiden paloid tobjimalaz (käbud, urbad, semned, plodud i vihoštez), senid, gavedid, munid (vilumaiš pähkmen sijas), eskai penid linduid, erasti penikaižid imetaiživatoid i löcuid.

Oravad kuludas hambhid puil, no ei voigoi erištada pun oksad elektroveimespäi, muga hö kuctas elektrusen keskustusid. Voib panda räzinlaudad vai küksta oravad kodiživatoiden (koir, kaži) tactud karval.




#Article 158: Orenburg (219 words)


Orenburg (, ) om lidn Venäman suvipäivlaskmas. Se om Orenburgan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1743 kuti lidnuz da lidn. Vl 1744 se tegihe Orenburgan gubernijan pälidnaks.

Vozil 1938−1957 nimitihe lidnad Čkalov:aks tutaban lendajan oiktastuseks.

Lidn sijadase Ural-jogen molembil randoil, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1432 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Sol'-Ileck 75 km suvhe raudtel vai avtol.

Orenburg jagase kahthe ümbrikho i nellhä administrativižhe rajonha. Leninan rajon da Keskuzrajon mülüdas Suviümbrikho. Pohjoine ümbrik mülütab Dzeržinskijan i Tegimišton rajonid. Kümne žilod mülüdas Orenburgan lidnümbrikho lidnan ližaks, lidnümbrikon pind — 916,91 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 548 331 ristitud, lidnümbrikon — 563 876 ristitud. Vl 2017 kaik 579 677 ristitud eliba lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017).

Rahvahad (lidn, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 81,1%, totarlaižed — 7,6%, kazahlaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,9%, baškiralaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,6%, mordvinalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 2,9%.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i kervačte Ural-joges päliči oma kundaližtransportaks lidnas. Vl 1876 raudte tuli lidnha, i Orenburg om järed raudtesol'm. Rahvahidenkeskeine civiline Jurii Gagarinan nimel nimitadud Orenburg-Keskuzline-lendimport (REN / ОНГ) sijadase 19 km päivnouzmha lidnaspäi, tehtas reisid Tadžikistanha, Päivlaskmaižen Azijan lebutahoihe, mugažo Venäman järedoihe lidnoihe.




#Article 159: Oslo (218 words)


Oslo (mugažo kirjutase norvegijan kelel, no virkmine — [Ušlü] vai [Uslü]) om Norvegijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om olmas mugažo kommunaks da ühteks 11 norvegižes agjaspäi (fül'ke).

Oslo-agj om kahtenz' surtte Norvegijas eläjiden lugun mödhe da kaikiš penemb pindan mödhe. Vl 2013 eläjiden lugu oli 623 966 ristitud. Lidnan pind — 454,03 km², saum vezid — 6%. Oslo om ümbärtud Viken-agjal (kaikiš suremb ristituiden lugun mödhe), kudamban tobmuden organad sijadasoiš pälidnas.

Oslo mainitase ezmäižen kerdan Sturlusonan Storrin islandižes skal'das. Om kirjutadud siš, miše Haral'd III-kunigaz pani lidnan alust vl 1048. Nimituz znamoičeb «Lo-jogensu». Lidn oli olmas mugoiženke nimenke vhesai 1624. Sid' vhesai 1925 sen nimi oli Hristianii () da Kristianii ().

Olso seižub ühtennimižen fjordan randal 23 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, sijadase sen kaikiš pohjoižembas palas, Piterinke ühtel levedusel, no 20° päivlaskmaižemb. Om nell'kümne sart da 343 reskveden järved lidnan röunoiš.

Lidn jagase 15 administrativižeks rajonaks (). Mugažo 19. voz'sadalpäi lidn jagase päivlaskmaižikš (Vestkanten) da päivnouzmaižikš (Ostkanten) polikš.

Avtobusad, tramvaid da metro oma kundaližeks transportaks, mugažo likutimvenehed oma tulmha ujuden lähiden saridennopäi. Metro () om olmas vspäi 1966, vl 2012 siš om 97 stancijad (16 — manaluižed), 6 jonod da 85 km raudted.

Kaik om koume rahvahidenkeskešt lendimportad Oslon ümbrištos, päine niišpäi om Gardermuen (vspäi 1998) 48 km lidnan keskusespäi.

Vl 1952 Oslo vastsi Tal'volimpiadan ühtnijoid.




#Article 160: Osmii (194 words)


Osmii (Os — osmium latinan kelel) om 76nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om harv londuses, pala Mankores — 5 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Anglijalaine himik Smitson Tennant avaiži osmijan vl 1804. Nimi libub -sanaspäi osme «haju», sikš ku osmijan-iridijan muglühthesuladusen segoitand vedes vai muiktuses veb haižujan osmijan tetrahapandusen sädamižhe.

Osmijal ei ole ičenašt biologišt rolid. Osmijan ülembaine hapanduz (OsO4) om toksine lujas.

Osmii om hudr hoštai hobedaižtaivazma päličmänendmetall. Metalline osmii andase mehanižele ümbriradmižele lujas hondoin. Paramagnetik.

Atommass — 190,23. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 22,587 g/sm³ (kaikiš korktemb elementarižiden substancijoiden keskes). Suladandlämuz — 3306 K (3033 C°). Kehundlämuz — 5285 K (5012 C°).

Londuseline osmii mülütab kuz' stabilišt i üks' vähänradioaktivišt izotopoid: 184Os (0,02%), 186Os (1,59%, pol'čihodamižen pord — 2 × 1015 vot), 187Os (1,96%), 188Os (13,24%), 189Os (16,15%), 190Os (26,26%), 192Os (40,78%). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 161..183, 185, 191, 193..197 atommassanke, i 9 izomärad.

Ottas kävutamižhe osmijad metallurgijas, elektrotehnikas da elektronikas. Se om hüvä katalizator mugažo. Kaikiš järedamb löudmižsija om Suviafrikan Tazovaldkundas (Bušvel'd), znamasižed löudmižsijad sijadasoiš Venämas, , Kanadas i Kolumbijas.




#Article 161: Palladii (181 words)


Palladii (Pd — palladium latinan kelel) om 46nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om lujas harv londuses, pala Man kores 10−8. Voib löuta sidä joudjas olendas — allopalladijaks. Anglijalaine Uil'jam Haid Uollaston-himik avaiži palladijan vl 1803. Om nimitadud Pävönen 2 Pallas-asteroidan mödhe (avaitihe vl 1802). Nimitihe asteroidad Amuižen Grekanman mifologijan Pallada-personažan mödhe (). Lugetihe, ku jumalnaižen puine kuvapatshaine (palladuim) om olmas miččel-se sijal, ka se om murendamatoi.

Palladii om platinan gruppan hüväsuguine metall. Sadas nikelin, hobedan i vas'ken sul'fidkivendoiden ümbriradmiženke.

Palladii om tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall, paramagnetik. Ei voi segoitada sidä vedhe. Kogoneb vezinikad ičeze 900 mülühüsai. Kristalline segluz om tahkkeskustoittud kubanvuitte.

Atommass — 106,42. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,02 g/sm³. Suladandlämuz — 1828,05 K (1554,9 C°). Kehundlämuz — 3236 K (2963 C°).

Londuseline palladii kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 102Pd (1,00%), 104Pd (11,14%), 105Pd (22,33%), 106Pd (27,33%), 108Pd (26,46%) i 110Pd (11,72%). Sen ližaks tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 91..101, 103, 107, 109..124 atommassanke i 13 izomärad.

Palladii om hüvä katalizator. Kävutadas puhtastamha vezinikad.




#Article 162: Paltog (110 words)


Paltog () om külä Vologdan agjan Vitegran rajonas. Se mülüb Šuštan küläkundha, oli Kazakovon küläkundan administrativižeks keskuseks vn 2016 kül'mkuhusai.

Eländpunkt om sätud vn 2001 27. päiväl kezakud 14 külän ühtenzoitusel, sidä kesken mülüti administrativišt Kazakovo-keskust.

Külä sijadase Vitegr — Šušt avtotekeskustal (R37), Änižen kanalan randal. Matkad küläkundan Megr-keskushesai om 20 km suvipäivlaskmha, Vitegr-rajonkeskushesai om 17 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine eländpunkt om Kürševo 4 km lodeheze Änižen randal.

Vl 2006 külän eläjiden lugu oli 296 ristitud. Eländpunktas om nenid aluzkundoid: škol, kirjišt, kul'turkodi, počt i kaks' torguinsijad.

Kaks' ortodoksižen hristanuskondan jumalanpertid sijadasoiš Paltogan territorijal: Sündunnägundan jumalanpert' (vspäi 1733, om udessaudud vodele 2019) i Jumalanmaman «Znam»-jumalaižen pühäpert' (om saudud vl 1810).




#Article 163: Pariž (183 words)


Pariž (francijan kelel: Paris [paˈʁi]) om Francijan pälidn da kaikiš järedamb lidn. Se om valdkundan kaikiš znamasižemb ekonomine da kul'turine keskuz, Il'-de-Frans-regionan administrativižeks keskuseks mugažo.

Parižan sijaduz om valdkundan pohjoižpoles, Senanjogen molembil randoil. Parižas om eräzvuiččiden rahvahankeskeižiden organizacijoiden päfaterid. Megapolisan pind om 105,4 km².

Eläjiden lugu om enamb 2,3 millionad ristituid, no kaikes Parižan aglomeracijas eläb jo enamb 12 millionad ristituid (vn 2014 andmused). Se on üks'  järedambiš aglomeracijoišpäi.

Pariž om mugažo jalos znamasine transportsol'm. Siš om 5 lendimportad: Šarl'-de-Gol'  (toine aeroport Evropas passažiroiden lugun mödhe Londonan «Hitroun» jäl'ghe), Orli, Le Burže (kudambha tehtas tutab aviasalon), Varti i Bove.

Kaik om seičeme päraudtestancijad lidnas. Vodespäi 1900 metropoliten radab, se om koumanz' surtte Evropas Londonan da Budapeštan metropolitenoiden jäl'ghe.

Pariž om Francijan znamasine turistine keskuz. Siš om äi mail'man tetabid mel'heižtahoid: Parižan Jumalanmaman päjumalanpert', Luvran muzei, Elisejan pöudod. Ažurine raudaine Ejfelän čuhunduz om Parižan simvolan.

Vodespäi 1956 Rim om Parižan üks'jäine sebruzlidn («Vaiše Pariž om Riman arvoine; vaiše Rim om Parižan arvoine»). No Parižal om völ enamb 40 partnörlidnad (sidä kesken Moskv i Piter).

Pariž om voziden 1900 da 1924 Kezaližiden Olimpižiden vändoiden lidn.




#Article 164: Paskač (229 words)


(Kodi)Paskač vai (Kodi)Pasklind (latinan kelel: Passer domesticus), mugažo Hereč paginoiš, om lujas levitadud erik todesižiden pasklinduiden heimos (Passer), pasklinduiden sugukundas (Passeridae) da pasklindunvuiččiden heimkundas (Passeriformes). Se om üks' tetabiš linduišpäi, kudambad elädas ristitun kodin rindal, i kudambid tunttas hüvin meiden tahoiš irdpol'žen nägun da harakterižen änen mödhe.

Ende kodipasklindun areal oli röunanus Pohjoižel Evrazijal. Paskačud elädas nügüd' Evropas da Azijas (päiči Arktikas, Azijan pohjoižpäivnouzmpol'žid, keskuz- da suvipäivnouzmpol'žid rajonid), i mugažo Pohjoižes da Päivnouzmpol'žes Afrikas, Senegalas, Penes Azijas, Arabijan pol'sarel da Javan sarel.

Täuz'kaznuden hibjan piduz om 14:späi 18:hesai santimetrad, veduz oleskeleb 21:späi 37:hesai grammad, suugiden maihutuzkeskust sase 22:späi 27:hesai santimetrad. Emäč om burhahk, sel'g om burakaz pitkähkoiden muzoiden kirjaviden läipidenke, sil'män päl om loštakaz vauvaz kulm, n'ok om pakuižbur. Ižačul hibjan alapala om vauvhamb, ani hahk, üläh om loštakaz. Tuhkhahk šapkaine om päl, modpolišk om vauvaz hahk, must šoid mäneb sil'män al, om mustoid läipid kurkul da rindhal. N'ok om must, jaugad oma burahkod. Än' — čirkinehen erazvuiččed toižendad.

 
Erazvuiččed sömjändused ližadasoiš gavedile da kazmusiden semnile sötamha paskačuid. Parad formiruišoiš tal'ven lopuks, sil aigal paskačuiden keskes om eläbzoitust, ižačud čirkaba komedas, kimiba, toratas. Pezoitelesoiš erazvuiččiš peitsijiš, tobjimalaz puižiden da kivižiden sauvotusiden pal'huziš, murdoiden kogoiš, kodiš, uruiš, päskhaižiden pezoiš. Paskačud tehtas kogonaižid pezoiden žiloid. Ezmäine nor' pol'v sünduse (lähteb munišpäi) sulakuspäi, poigmine lopiše elokus, sezonas par ehtib kazvatada 2..3 pezakundad. Lindunpoigaižed södas tobjimalaz erazvuiččid sel'grodatomid. Paskačud voidas eläda 13:he vodhesai.




#Article 165: Pavlodar (130 words)


Pavlodar (kazahan i venän kelil: Павлодар) om lidn Kazahstanan pohjoižpäivnouzmas. Se om Pavlodaran agjan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1720. Se sai lidnan statusad vl 1861.

Pavlodar šingotase kivivoinümbriradajal tegimel, raudan i alüminijan metallurgijal, himižel i mašiništonsauvomižel tegimil, sauvondmaterialiden sarakol (katuzmaterialad, elektrokabeläd).

Lidn sijadase Irtiš-jogen oiktal randal, Päivlaskmaižel Sibirin alangištol, 123 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Alištunuded akimatale kuz' žilod: Pavlodarskoje, Kenžekol', Baidali, Dolgoje, Leninskii i Mojil'di.

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 320 362 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 360 048 ristitud elädas alištunuzidenke akimatale eländpunktoidenke. Islaman koume pühäpertid, ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' i katoline jumalanpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (2018, enamba 0,4%): kazahlaižed — 46,2%, venälaižed — 42,3%, ukrainalaižed — 4,0%, saksalaižed — 2,2%, totarlaižed — 2,0%, vaugedvenälaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,8%.




#Article 166: Katesemnižed (127 words)


Änikkazmused vai Katesemnižed (, vai Angiospermae) — ülembaižiden kazmusiden palakund. Niiden kazmusiden eriližuz om änik — suguäikerdoičendan elim. Völ üks' änikkazmusiden tunduz — kahtejitte sugutand. 

The Plant List-andmuzbaz (versii 1.1, 2013. voz') mülütab 304 419 änikkazmusiden erikod Accepted-statusanke («vahvištadud»), kaik om 352 tuhad erikoid palakundas. Mülüdas vahvištadud erikoid 405 sugukundha i 14 559 heimho.

Katesemnižed da avoinsemnižed kazmused mülüdas ühtes semnižiden kazmusiden gruppha (Spermatophytae). Katesemnižiden ezitatad erigoičiba avoinsemnižišpäi 245..202 mln vozid tagaz, evolücii sünduti ezmäižid änikoid läz 140..130 mln vozid tagaz.

Neciš klassas (Magnoliopsida, vai Dicotyledones) om ümbrikirjutadud 6 alaklassad, 128 kundad, 418 sugukundad, läz 10 000 heimoid i läz 190 000 kazmusiden erikoid.

Neciš klassas (Liliopsida, vai Monocotyledones) om ümbrikirjutadud 5 alaklassad, 37 kundad, läz 120 sugukundoid, enamb 3 000 heimoid da enamb 60 000 erikoid.




#Article 167: Petropavlovsk (155 words)


Petropavlovsk (, ) om Kazahstanan lidn valdkundan pohjoižes. Se om Pohjoižkazahstanan agjan administrativine keskuz (vspäi 1936). 

Eländpunktan aluz om pandud vl 1752 kuti Ph. Petran lidnuz. Sai lidnan statusad vl 1807, nimitihe nügüdläižikš da mülütihe Tobol'skan gubernijha. Vll 1919−1921 Petropavlovsk mülüi  Omskan gubernijha. Vspäi 1921 lidn om Kazahstanan palaks.

Lidn sijadase Išim-jogen oiktal randal (, Irtišan hura ližajogi), 140 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om mecoid da penid järvid ezilidnas. Matkad Nur-Sultanhasai om 428 km suvhe.

Klimat om terav kontinentaline. Paneb sadegid 378 mm vodes, enamba kezaaigan (150 mm).

Vn 2012 Kazahstanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 205 tuh. eläjid. Kaikiš suremb oli 247 400 eläjad vl 1991.

Rahvahad (enamba 1% vl 2014, ozutadud rahvahudenke): venänikad — 63,7%, kazahlaižed — 25,9%, totarlaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 2,2%, saksalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 3,3%.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vl 1896 saudihe Transsib-raudted ühtennimiženke stancijanke läz lidnad. Päličmänendtaho Venäman röunal sijadase 40 km pohjoižhe.




#Article 168: Petroskoi (404 words)


Petroskoi (mugažo karjalan i suomen kelil, ) vai Zavod, erasišti mugažo Zavodad vai muite Lidn, om lidn Venäman lodehpoles. Se om Karjalan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo Änižröunan (Änižrandan) rajonan administrativine keskuz. Venäman seičemenz'kümnenz' koumanz' lidn ristituiden lugun mödhe (2018). Petroskoi sijadase Karjalan suves, Änižen lodehližel randal.

Petr Sur' pani Petroskoin lidnan alust vodel 1703. 

Eländpunktan istorii augotihe vl 1703, konz azegtegim om letud (möhemba — raud- da juraižimtegim). Sur' Petr-car' om Petroskoin alusenpanijan. Petroskoi sai lidnan statusad voden 1777 21. päiväl keväz'kud. Vspäi 1782 Petroskoi linni Olonecan gubernijan keskuseks. Venälaine Gavriil Deržavin-runokirjutai radoi sen gubernijan ezmäižen gubernatoran.

Suren Kodimaižen sodan (voinan) aigan suomalaine Karjalan armii anasti Karjalan pälidnan vodel 1941. Lidnan nimi vajehtihe Äänislinnaks aigaks. Vodel 1944 Rusked Armii anasti Petroskoid tagaze.

Mantedokoordinatad om 61 gradusad 47 minutad pohjošt levedut i 34 gradusad 36 minutad päivnouzmpolišt pidust.

Lidn sijadase Änižen Petroskoin lahten randal, 50..60 m ü.m.t. korktusil. Petroskoiš om järvid (Änine, Logmozero /Logmär/), Četiröhvörstnoje, Lamb, Kar'jer) da jogid (Lososink, Neglink, Tomic, Studenec, Kamennii). Om äi mecoid da puištoid ümbri lidnas.  PetrVU:n botanine puišt da peizažine «Zaozerskii»-kel'dtaho oma sätud Petroskoin pohjoižpalas. Kul'turan da Lebun puišt, Änižen traktortegimen puišt da NÜKP:n XXII suiman puišt sijadasoiš Lososinkanno. Pionerižen organizacijan puišt om olmas Neglinkanno.

Petroskoin kaikiš korktemb čokkoim om Kukkaz (Kukkovk) (293 m). Lähembaine lidn om Kondopog 46 km pohjoižhe orhal, 54 km avtotedme.

Vspäi 2004 Petroskoi om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se röunatab nenidenke Änižrandan rajonan municipaližidenke ühtnikoidenke:

Petroskoin-lidnan Nevondkund kogoneb 28 ezitajaspäi. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Jäl'gmäižed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud.

Galina Širšina radoi lidnan edeližen pämehen (2013−2015). Hän oli valitud vn 2013 8. päiväl sügüz'kud.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Petroskoin eläjiden lugu oli 261 987 ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli 281..282 tuhad eläjid vll 1995−2001 (282 900 rist. vl 2001). Jäl'gmäižil vozil lidnan eläjiden lugu ližadub.

Rahvahad (2010): venälaižed — 82,3%, karjalaižed — 3,8%, suomalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 7,0%, rahvahuden ozutandata — 5,2%.

Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen andmisiden mödhe Petroskoin eläjiden keskes 5% oliba karjalaižed (20% Karjalan karjalaižid), 2,8% — suomalaižed, 2,7% — vaugedvenälaižed, 2,3% — ukrainalaižed da 1% — vepsläižed (Venäman vepsläižiden nelländez).

Petroskoiš om 3 korktad školad: Petroskoin valdkundaline universitet (PetrVU), Karjalaine valdkundaline pedagogine akademii (KVPA) da Petroskoin valdkundine konservatorii Glazunovan nimed.

Petroskoiš om 40 openduzškolad (niiden keskes 5 liceid da 3 gimnazijad). Rahvahaline suomalaiž-ugrilaine škol om olmas lidnas, kus opetas suomen, karjalan da vepsän kelid. Mugažo om 67 päivkodid lidnas.




#Article 169: Pil'ved (188 words)


Pil'ved oma suspenziruidud atmosferas vezipurun koncentracijan produktad, kudambid voib nähta sil'mil taivhal Man pindaspäi i kosmosaspäi.

Pil'viden kogod oma olmas troposferas tobjimalaz, reguliruidas radiacijad Päiväižespäi i kazmuzhonuzeffektad, poletas päivän i ön lämuden köläidusid. Perlamutraižed pil'ved sädasoiš alahaižes stratosferas 15..27 km korktusil. Voib nähta hobedakahid pil'vid hämäras, ned libudas mezosferas 76..85 km korktusil.

Troposferine pil'v mülüb penikaižid tilkuižid vet da/vai jän kristalluzid (kut pil'venelementoid) pil'viden südäiolendha. Konz il'man lämuz om ülemb −10 C°, pil'viš om tilkuižid-pil'venelementoid, konz lämuz peneneb −10:späi −15:hesai C°, pil'vil segoitadud südäiolend om olmas jo (tilkuižed da kristallad), i konz lämuz om alemb −15 C°, — vaiše kristalluded. Ku pil'venelementad tobnetas i niiden lanktendan piguz kazvaškandeb, ka ned langetas pil'višpäi atmosferižil sadegil (lumi, vihm, ränd, ragiž i m.e.), no voidas purustuda lankten. Sadegiden naceinuz ližadab pil'višpäi segoitadud mülündan šoiduidenke. 

Pil'ved — tetab lirine mel'kuva, kudamban äjad runokirjutajad oma kävutanuded (ozutesikš, venälaižed kirjutajad Aleksandr Puškin, Gavriil Deržavin) ičeze sädusiš.

Man ližaks, pil'ved oma Päiväižen sistemas kaikil planetoil-gigantoil (Jupiter, Saturn, Uran i Neptun), Marsal, Veneral, Titanal da Tritonal. Neniden planetoiden pil'ved oma erazvuiččed augotižlibundal, ozutesikš, Veneral sanged pil'višt kogoneb rikmuiktusespäi, Titanan pil'ved tegesoiš metanan vihmoišpäi lämudel −180 С°.




#Article 170: Piter (635 words)


Piter (venäkelel: Санкт-Петербург) om federaližen alištusen lidn Venälaižes Federacijas, sen subjekt da vägilidn.

Se om Lodehližen federaližen ümbrikon administrativine keskuz. Mugažo lidn om Leningradan agjan da erasiden Venäman valdkundaližen tobmuden aluzkundoiden sijaduztahoks. Vspäi 1992  Parlamentoidenkeskeižen assamblejan sijaduz om Tavrine pert'kulu. Vspäi 2008 Venälaižen Federacijan Konstitucine käskuzkund sijadase Piteriš.

Piter om Venäman znamasine ekonomine, tedoline da kul'turkeskuz, järed transporttesol'm.

Lidnan istorine keskuz da ühtenzoittud senke muštpachiden kompleksad oma pandud  Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe; se om Venäman kaikiš suremb turistine keskuz.

Lidnan istorižed nimed:

Oficialižetomad nimed: «Pohjoine pälidn», «Pohjoine Pal'mir», «Pohjoine Venecii», «Lidn Neval», «Kul'turpälidn», «SPb», «Vauktoiden öiden lidn», «Revolücijan kätte (lidn)» ( aigan).

Sur' Petr pani Piterin lidnan alust vl 1703. 18.-20. voz'sadoil Piter oli Venälaižen Imperijan pälidnan.

Vs 1993 tal'vkun 25. päiväspäi Piter om olmas Venäman federaližen alištusen lidnaks vn 1993 Venäman Konstitucijan mödhe.

Piterin Päkäskuz om vahvištadud vn 1998 14. päiväl vilukud Käskusenandajan Suiman ezitajil, allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 28. päiväl uhokud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Piter sijadase Pohjoižes Evropas, Venälaižen Federacijan lodehpoles, Baltijan meren Suomen lahten randpolen päivnouzmas, Nevanjogen suhištos.

Federacijan subjekt röunatab Leningradan agjanke kaikil polil päiči päivlaskmpoles.

Pind om 1439 km², sidä kesken mecištutesed da mec (lidnan röunoil) ottas 310 km² (vl 2002). Znamasine jogi om Neva sen ližajogidenke (hurad — Ižor, Slavänk, Murzink; oiktad — Oht da Must jogihut). Lidnan röunoiš Suomen lahten kaikiš suremb sar' om Kotlin.

Reljef om tazo alangoikaz. Lidnan keskuz seižub 1..5 metrad korktusil ülemb valdmeren pindad, ende ani jogavoččed sur'veded oleliba täs sihesai, kuni saudihe Piterin dambad vl 2011. Piterin pohjoižpol' sijadase 5..30 m korktusil (Karjalan kaglaz), suvipäivlaskmpol' — 5..22 m. Kaikiš korktemb čokkoim om Dudergofan korktusiden Pähkimkukkaz (176 m) lidnan suves Krasnosel'skijan rajonas.

Klimat om ven kontinentaline Baltijan meren klimatan pirdoidenke. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°. Vilukun da uhokun lämuz om −6 C°. Paneb sadegid 660 mm vodes, kezakus-elokus oleskeleb niid enamba (70..80 mm kus), uhokus-sulakus — vähemba (30..35 mm kus).

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (saved, letked, mouckivi) da reskvezi.

Lidnan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Beglov radab Piterin gubernatoran vs 2018 redukun 9. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo lidnan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Ühesa varagubernatorad da Gubernatoran Administracii oma hänele abhu.

Piterin üks'kodine parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Väčeslav Makarov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 14. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Suiman ühthižtö Ohjastusenke paneb eloho gubernatoran ezitajas — Ohjastusen ühtnijas päliči.

Radonoigendai tobmuz om Piterin Ohjastuz. Federacijan subjektan komitetad, ohjandused, inspekcijad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Vn 2019 8. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 64,43% änid satusenke. Edeline gubernator om Georgii Poltavčenko, hän om ranu kaks' strokud vll 2011−2018. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Piter om Man kaikiš pohjoižemb lidn, kudamban eläjiden lugu om enamb 1 mln eläjid. Se om Evropan koumanz' lidn ristituiden lugun mödhe (Moskvan i Londonan jäl'ghe) da ühtenz' lidn, kudamb ei ole valdkundan pälidn. Se om suren lidnaglomeracijan keskuz (5,9 mln vl 2015, 11,6 tuh. km² pindanke).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 879 566 ristitud, sidä kesken 271 vepsläšt. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik ristitud oma lidnalaižed.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 79,1%, ukrainalaižed — 1,3%, vaugedvenälaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,6%, evrejalaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 13,4%.

Piter om Venäman järed transportsol'm, viž päraudtestancijad om lidnas. Allegron-üläkiruhjonused ajadas Piterin (Suomenman päraudtestancii) da Hel'sinkin keskes, Sapsan-üläkiruhjonused ajadas Piterin (Moskvan päraudtestancii) da Moskvan keskes.

Piteriš om kundališt transportad: avtobusoid, trolleibusid, tramvaid, lidnelektrojonusid da maršrutkid. 1955. vodespäi metropoliten radab lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Pulkovo-lendimport (LED / ПЛК) om üks'jäine lidnas, sijadase röunanno Moskvan rajonas, 15 km suvhe lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan i Azijan äjihe maihe, mugažo om äi reisid Venämadme.




#Article 171: Kos'kenaluižen rajon (427 words)


Kos'kenaluižen (Podporožjen) rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.

Administrativine keskuz om Kos'kenaluine-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton koume videndest.

Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Pöudon ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1932−1938 Važini-külä oli rajonan pordaigaižeks keskuseks Üläsüvärin GES:an sauvomižen tagut Kos'kenaluižes. Vl 1954 rajonad ühtištuihe Ust'kan rajonanke. Vspäi 1963 enččen Vinglan rajonan territorii mülüb Kos'kenaluižen rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.

Kos'kenaluižen rajon om Leningradan agjan pohjoižpäivnouzmaine taho. Pind — 7 830 nellikkilometrad (ühtenz' sija agjas). Mec katab 7 200 km² vai 92% territorijad; sil-žo aigal mecmaiden fondan pind om 5550 km² vai 71% territorijad.

Om röunoid 7 Venäman rajonanke:

Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha. Znamasižed joged oma Süvär' da sen hura Ojat'-ližajogi. Änine lainištab rajonan pohjoižpäivnouzmaižid randoid.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (sauvondkivi, apakkivi, letked, saved, gravii), mec, reskvezi, gidroenergii. Londuseližen Vepsän mec-puišton pala om rajonan suvipäivnouzmas.

Vs 2006 vilukun 1. päiväspäi rajonan territorii alajagase 5 municipaližhe ühtnikha: 4 lidnkundad da 1 küläkund.

Käskusenandai tobmuz om rajonan Ezitajiden Nevondkund (ven. Совет депутатов) 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Vasilii Mosihin radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2009 redukun 23. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten, hän-žo radab Kos'kenaluine-lidnankundan pämehen (sen Ezitajiden Nevondkundan ezimehen). Rajonan Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest da paneb händast radsijha.

Vspäi 2009 kül'mkun 23. päiväspäi Petr Levin om valitud i radab rajonan administracijan pämehen, se om hänen kahtenz' strok jäl'geten. Hän-žo radab Kos'kenaluine-lidnankundan administracijan pämehen. Ezmäine varapämez' da nell' muite varapämest oma hänele abhu. Kahesa palakundad, koume komitetad da laudkund alištudas rajonan administracijale.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 35 157 ristitud, vl 2010 — 31 753 ristitud.

Kaik om 72 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 3 lidnanvuittušt žilod, 4 žilod muite, 1 raudtestancijan žilo da 63 küläd.

Toižed sured eländpunktad oma lidnanvuiččed Nikol'skii-žilo (2,8 tuh. rist. vl 2016), Važini-žilo (2,7 tuh. rist. vl 2016) da Ust'ka-žilo (2,4 tuh. rist. vl 2016), mugažo Vingl-külä (2,2 tuh. rist. vl 2010).

Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 89,2% (28 324 rist.), vepsläižed — 2,9% (909 rist.), ukrainalaižed — 0,9% (276 rist.), vaugedvenälaižed — 0,7% (234 rist.), karjalaižed — 0,5% (149 rist.), toižed rahvahad — 1,6% (514 rist.), rahvahuden ozutandata — 4,2% (1347 rist.).

Vepsläižed elädas rajonan suves da päivnouzmas päpaloin.

Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine, laivoiden sauvomine da kohenduz, sildkonstrukcijoiden tehmine, tarbhaižiden kaivatusiden samine, torguind, omblend, gidroenergetik (Üläsüvärin GES).




#Article 172: Pohjoižamerik (220 words)


Pohjoižamerik (, , , actek.: Ixachitlān Mictlāmpa) om kontinent. Se da Suviamerik mülüdas Man kuivha Amerik-palaha. Sijadase pohjoižel i päivlaskmaižel mapoliškoil.

Pind lähižidenke saridenke — 24,2 millionad km². Eläjiden lugu — 565 mln (2013).

Kaik 23 valdkundad da 22 rippujad territorijad sijadasoiš Pohjoižamerikas, no niiden keskes vaiše koume oma sured: Kanad, AÜV i Meksik.

Nimitadas kontinentan eläjid da sündnuzid pohjoižamerikalaižikš.

Amerikanistik om disciplin, tedoidab AÜV:oiden (erasti Kanadan-ki) politikad, istorijad, geografijad, oiktusen da ižandusen sistemid, kundad da sen kul'turad.

Pohjoižamerikan sariden pind om läz 3,9 mln km², kaikiš suremb niišpäi om Grenland (2,176 mln km²). Sarištod: Kanadan Arktine sarišt, Vest-Indii (Kariban sared, Bagaman sared da tž.), Aleutan sared. Järedad pol'sared: Labrador, Aläsk, Kalifornii, Florid, Jukatan.

Kontinentan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri, sen Meksikan laht da Kariban meri, suvipäivlaskmaižed da päivlaskmaižed randad — Tün' valdmeri, pohjoižed randad — Jävaldmeri. Beringan sal'm sijadase Päivnouzmaižen Azijan i Pohjoižamerikan keskes. Panaman röun Kolumbijanke lugetas röunaks Suviamerikanke.

Nened joged oma Pohjoižamerikan znamasižed: Mississipi Missuri-ližajogenke, Makkenzi, Jukon, Ph. Lavrentijan jogi, Rio-Grande, Saskačevan, Arkanzas, Kolumbii, Kolorado i Ogajo. Järedad järved oma Sured järved (Üläjärv, Erinjärv, Guronjärv, Mičiganjärv i Ontarionjärv), Sur' Kondjanjärv, Sur' Orjanjärv, Sur' Solakaz järv, Vinnipeg da Atabask.

Kaikiš korktemb čokkoim om Denali-mägi (enzne Makkinli, 6194 m) AÜV:oiden Aläskas. Kaikiš alahamb čokkoim om Surman alangištos (−86 m) AÜV:oiden suvipäivlaskmas.

Kaik klimatižed vöd oma kontinental päiči ekvatorialižes vönes.




#Article 173: Pol'šanma (598 words)


Pol'šanma (pol'šan kelel: Polska), täuz' oficialine nimi — Pol'šanman Tazovaldkund (), om valdkund Evropan keskuses. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Varšav.

Vspäi 1999 valdkund om  ühtnijan, vspäi 2004 om  ühtnijan.

Pol'šanman pind om 312 685 km² (ühesanz' sija Evropas). Vl 2017 eläjiden lugu oli 38,5 millionad ristituid (koumekümnenz' kudenz' sija Mal).

Ezmäižen Pol'šan valdkundan alusenpanendan dat om 966 voz', konz pol'šanmaine Meško I-ruhtinaz sai hristanuskondad. Vodelpäi 1025 Pol'šanma oli kunigahusen. Vodel 1569 se ühtištui Surenke Litvanman ruhtinazkundanke. Vodel 1795 Pol'šanma jagadihe paloihe, kudambad kändihe Prussijan, Avstrijan da Venäman territorijoikš. Vodel 1807 Napoleon udessünduti Pol'šan valdkundan — Varšavan gercogkund. Vodel 1815 Venan kongressan pätandoiden mödhe sen suremb pala kändihe möst Venälaižen Imperijan palaks. Pol'šanma sai ripmatomut vodel 1918 Ezmäižen mail'man sodan jäl'ghe, no vodel 1939 Nevondkundaline Ühtištuz da Nacistine Saksanma okkupiruiba ühtmudel Pol'šanman.

Toižen mail'man sodan jäl'ghe Pol'šanma udessünduihe ičeze uziš röunoiš kut «socialistine» valdkund (Pol'šan Rahvahaline Tazovaldkund). Vodel 1989 vajehtused politižes da ekonomižes sistemiš kändihe Pol'šanmad demokratižeks valdkundaks. Vodes 2004 semendkun 1. päiväspäi Pol'šanma om Evropan Ühtištusen ühtnijaks. Vn 2010 10. päiväl sulakud prezidentižen  lendimen katastrof ozaižihe Smolenskas. Siloi koliba Pol'šan Leh Kačin'skii-prezident, toižed tetabad politikanmehed.

Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli vspäi 1791. Jäl'gmäine kümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud parlamental vn 1997 2. päiväl sulakud da kaiken rahvahan referendumal sen-žo voden 25. päiväl semendkud. Se tuli väghe vn 1997 17. päiväl redukud i om olmas voziden 2006 i 2009 kohendusidenke.

Valdkundan pohjoižed randad lainištab Baltijan meri. Randanpird — 440 km.

Pol'šanmal om mavaldkundröunoid Venämanke (röunan pird — 210 km, Kaliningradan agjanke) da Litvanmanke (104 km) pohjoižpäivnouzmas, Vaugedvenämanke päivnouzmas (418 km), Ukrainanke suvipäivnouzmas (535 km), Slovakijanke suves (541 km), Čehanmanke suvipäivlaskmas (796 km) da Saksanmanke päivlaskmas (467 km). Ühthine röunoiden piduz kuivmadme om 3071 km. Valdkundal om mugažo merivaldkundröunoid Danijanke da Ročinmanke.

Znamasižed joged oma Visl i Odr, om penid järvid pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Risi-mägi (2499 m) Tatrid-mägiš (Karpatad) valdkundan suviröunal. Toine mägisel'g om Sudetad suvipäivlaskmaižel röunal.

Londuseližed pävarad oma kivihil', bur hil', londuseline gaz, vas'k, hahktin, kaliisol, rik, hobed; toižed varad — jartal', keitandsol, mec (territorijan nelländez), väghine mahuz.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezident paneb erasid Suiman ezipartijan ühtnijoid da sen liderad ohjastusen () ministrikš da päministraks.

Parlament () om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 100 ühtnijanke. Alakodi om Suim () 460 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab kandidatoid parlamentha kerdan nelläs vodes.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 13. päiväl redukud. Valitihe prezidentad järgenduseližen kerdan vn 2015 semendkul kahtes turas (10. da 24. päivil). Uz' valitud Andžei Duda-prezident tuleškanzi radho vs 2015 elokun 6. päiväspäi (sai 51,55%). Nügüdläine päministr om Mateuš Moravecki vs 2017 tal'vkun 11. päiväspäi.

Pol'šanman Tazovaldkund jagase 16 sodaveikundaks (vojevodstv:aks), kudambad alajagasoiš povätikš (ujezd:oikš, makundoikš) da volostikš (gmin:oikš).

Pol'šanmas elädas pol'šanmalaižed — 96,74% vl 2002. Vl 2014 eläjiden lugu oli 38,483,957 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 38,666,000 eläjad vl 1998.

Uskondan mödhe (2017): katolikad — 85,9% (riman katolikad 85,6%), ortodoksižed hristanuskojad — 1,3% (Pol'šanman avtokefaline jumalankodikund), protestantad — 0,4%, toižed uskojad — 0,4%, märhapanendata — 12,0%.

Toižed järedad lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Krakov, Lodz', Vroclav, Poznan', Gdan'sk, Ščecin, Bidgošč, Lüblin, Katovice. Kaik om 39 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Vl 2015 ühthemänho oli 915 lidnad valdkundas. Koume eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020).

Pol'šanma om šingotadud industrialine ma. Kogosüdäiprodukt — 1 121 mlrd. US$ (ostmižmahtusen mödhe, 2017).

Valdkundan päeksport om avtod, jüguavtod da niiden varapalad (12%), elektromašiništ da koditehnik (läz 12%); toine eksport — mebel' da transportištmed (5%), vas'ktegesed (4%), zelläd (3%), putegesed da tualetbumag (2%), kivihil' (2%), kivivoi (1%), hobed (1%), šinad (1%).




#Article 174: Portlend (Oregon) (150 words)


Portlend ( [ˈpɔːrtlənd]) om lidn  lodehes, sen Oregon-štatas, kaikiš suremb Oregonan lidn. Vl 2016 kaik 2,4 mln elädas Portlendas ezilidnoidenke.

Eländpunktan sauvond zavodihe vspäi 1845 Uillamett-jogen randoil, läz sen ühthejoksmusen sijad Kolumbii-jogenke, 15 m korktusel valdmeren pindal päl. Portlend om registriruidud lidnan statusanke vn 1851 8. päiväl uhokud.

Portlend sijadase 0,2..362 m ü.m.t. korktusil. Se om viherzoittud lidn, saum vezid — 7,6% (29 nellikkilometrad). Om sambnuzid i potencialižešti aktivižid vulkanoid lidnan ümbrištos. Matkad Tünen valdmeren randištolesai om 100 km päivlaskmha.

Kundaline transport om šingotadud. Avtobusad, tramvaid i kiruhtramvaid () ühtenzoittas lidnad ezilidnoidenke, funikulör om olmas, kožub sadas velosipedal, avtoiden kortom om šingotadud, kundaline punolendimport sijadase lidnan keskuses. Severz'-se transportsildoid om saudud jogiš päliči.

Meriport om koumanz' surtte AÜV:oiden päivlaskmaižel randištol, vedadas ujuden metallišt lomud i nižud Azijan maihe. Rahvahidenkeskeine Portlend-lendimport (PDX) sijadase 10 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kanadha, Meksikha, Japonijha i Evropan maihe, mugažo AÜV:oiden kaikihe järedoihe lidnoihe.




#Article 175: Portugalii (550 words)


Portugalii ( [puɾtuˈɣaɫ], ), oficialižikš — Portugalijan Tazovaldkund (, ), om kaikiš päivlaskmaižemb Evropan valdkund. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Lissabon.

Vspäi 1949 om  ühtnijan (sen alusenpanendan aigalpäi). Vspäi 1986 om  ühtnii.

Valdkundan nimi om saudud Portu-lidnan nimespäi () da kel'tan Cale-tahondan nimespäi.

Vn 1143 5. päiväl redukud Portugalii tedoti ičeze ripmatomut Leon-kunigahusespäi.

Vozil 1581−1640 Portugalii oli Ispanijan palaks.

Vn 1910 5. päiväl redukud Portugalii kändihe tazovaldkundaks revolücijan satuseks.

Vl 1926 sodakukerduz oli valdkundas. Sodadiktatur jätksihe vhesai 1974 (25. sulaku, «uniheiniden revolücii»).

Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli vspäi 1822. Jäl'gmäine kahesanz' lugul Konstitucii om väges vs 1976 sulakun 25. päiväspäi möhembaižidenke znamasižidenke vajehtusidenke vozil 1982, 1989, 1992, 1997, 2001, 2004 da 2005.

Valdkund sijadase Pirenejan pol'saren suvipäivlaskmpoles, Atlantižen valdmeren randal. Portugalii om mavaldkundröunoiš Ispanijanke (1224 km) pohjoižes da päivnouzmas. Sen päivlaskmaižed da suvižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird om 1793 km pitte). Sen ližaks atlantižed Azorižed da Madeir-sared oma Portugalijan ohjandusen al.

Portugalijan territorijan enamban palan reljef om murdma da mägikaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Piko-mägenoc Azorižil saril (2351 m). Kaikiš korktemb čokkoim kontinental om Eštrel-mägi, 1991 metrad meren pindan päl. Valdkundas om kaht znamasišt joged Ispanijas niškoil. Ned oma Doru-jogi () da Težu-jogi (isp. Taho).

Klimat om Keskmeren subtropine. Vilukun keskmäine lämuz om +5..+10 C°, heinkun — +20..+27 C°. Mägil sadab äjan, 1000..2500 mm vodes, no mererandaližil tazangištoil vaiše 400..800 mm.

Londuseližed pävarad oma kala da metallad (raudkivend, vas'k, vol'fram, cink, tin, hobed, kuld, uran); toižed varad — mramor, sauvondgips, saved, sol, mec, väghine mahuz, gidroenergii.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (), kudambad kaik rahvaz valičeb videks vodeks. Prezident paneb päministrad da ministrid radnikusile, hö pidadas vastust parlamentale. Valdkundaline Nevondkund () om nevoi prezidentale organ.

Kaik rahvaz valičeb üks'kodišt parlamentad (, 230 deputatad) nelläks vodeks partijoiden nimikirjutesiden mödhe.

Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 24. päiväl vilukud, Marselu Rebelu di Soza kändihe prezidentaks (sai 52%). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 6. päiväl redukud. Vs 2015 kül'mkun 26. päiväspäi Antoniu Košta om päministraks.

Portugalii jagase 23 agjaks da kahteks avtonomižeks regionaks (atlantižed Azorižed da Madeir-sared). Agjoiden keskes 21 oma municipaližkeskeižed kundad (üks'lugu ), kaks' oma sured lidnad (üks'lugu ) — Lissabon i Portu. Agjad alajagasoiš 308 municipaližeks rajonaks (üks'lugu  vai concelho «nevondkund»), ned — 3092 civiližeks tulendaks (üks'lugu port. freguesia) vl 2013.

Portugalijas elädas portugalijalaižed (87%) da libujad Azijan i Afrikan maišpäi (12%). Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 10 427 301 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 643 tuhad eläjid vl 2007. Kaikuččen voden läz 20..50 tuh. ristituid lähttas elämhä toižihe maihe. Nece emigracijan process zavodihe Suriden geografižiden avaidusiden aigaspäi völ.

Uskondan mödhe (vn 2011 rahvahanlugemine): riman katoližen jumalankodikundan polenpidajad — 81,0%, toižed hristanuskojad — 3,3%, toižed uskojad (sidä kesken judaistad, islamanuskojad) — 0,6%, religijatomad — 6,8%, märhapanendata — 8,3%.

Portugalijan järedad lidnad oma Lissabon-pälidn da Portu. Valdkundan 43% eläjid keskendase niiš da niiden ezilidnoiš. Vspäi 2009 kaik om 156 lidnad valdkundas. Kaks' eläjad koumespäi oma lidnalaižed.

Portugalijan päeksport om erazvuiččed sobad da suks'kengäd (läz 12%), avtod, jüguavtod, punolendimed da niiden varapalad (10%), elektroladimed (10%); toine eksport — kivivoi (5%), puižed tegesed (3%), lebuištmed lendimiden täht da metalline mebel' (2%), šinad (2%), zelläd (2%), vinmarj (2%), kuld (1%), vas'k da sen ühthesuladused (1%).

Vl 2014 Ispanii, Saksanma, Francii i Sur' Britanii oliba valdkundan pätorguindpartnörikš (ühtes — eksportan dai importan pol').




#Article 176: Por'moi (132 words)


Por'moi vai Pormoi (latinan kelel: Mustela erminea) om Nädanvuiččiden sugukundan arvokaz karvakaz mecživat.

Por'moi om nädanvuiččen pen' mecživat pit'kanke hibjanke i lühüdoidenke käbälidenke. Hänen kagl om pit'k, pä om koumesaumaine, pened korvad oma kehkrad. Täuz'kaznuden hibjan piduz om 17..38 sm, händan piduz om läz 35 procentad hibjan pidusespäi — 6..12 sm, hibjan vedaduz oleleb 70..260 g.

Nahkan mujutuz om mimikrine: tal'vel se om puhtazvauged, kezal — kaks'mujuine — hibjan üläh om ruskedbur, i alah om pakuižvauged. Tal'veline mujutuz voib nähta rajoniš, kus lumi venub minimum 40 päiväd vodes. Händan agjaine om must ünäižen voden. Tal'veližen nahkan ladun, kezäližen nähkan mujutusen da hibjan suruden geografine vajehtumižmaht anttas voimust erigoitta 26 por'moin alaerikod.

Por'moi eläb mecstepiš, taigmecas da tundras. Se mecadab lemmingoid, maoravid, nügahirid, pöudhirid. Por'moin londuseližed vastustajad oma reboi, näd, sobol', amerikaižed mägrad.




#Article 177: Prag (217 words)


Prag ( [ˈpraɦa]) om Čehanman pälidn da ekonomine i kul'turine keskuz, valdkundan administrativine ühtnik ičeohjastusenke. Se om kaikiš suremb lidn Čehanmas.

Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal meiden erad. Kändihe Čehanman pälidnaks 10. voz'sadal. Nimituz libui čehan kelen prah-vaihespäi «kos'k», äi bradindsijid oli Vltav-joges.

Vozil 1918−1992 lidn oli Čehoslovakijan pälidnaks. Ezilidnastumižen process zavodihe 20. voz'sadan kahtendes poles.

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, Vltav-jogen randoil (El'ban hura ližajogi), 177..399 m korktusil valdmeren pindan päl. Kaik 9 jogen sar't mülüdas lidnha. Ištutesed da puištod ottas territorijan pol't.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz om +18,2 C°, vilukun — −1,4 C°, voden keskmäine lämuz om +8,4 C°. Paneb sadegid 509 mm vodes, kaikiš vähemb kül'mkus-sulakus (22..30 mm kus).

Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 242 tuhad ristituid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 2,6 millionad ristituid eläb aglomeracijas vl 2018, se om valdkundan ristitišton nelländez.

Prag om ižandusen äisarakoine keskuz, vastsi 5,4 mln turistoid vl 2012. Vl 2015 lidnan kogosüdäiprodukt oli 41 billionad € (78 mlrd US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe).

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, ehtatimed da funikulör oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1974 (vl 2015 om 3 jonod, 61 stancijad, 65,2 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Vaclav Gavelan nimel nimitadud lendimport (PRG, ) sijadase 12 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid kaiked Evropadme, Pohjoižamerikha, Turkanmaha i Kitaihe.




#Article 178: Päiväine (156 words)


Päiväine (latinan kelel: Sol) om Päiväižen sisteman üks'jäine tähtaz, kudambas ümbri necen sisteman toižed objektad punotas: planetad i niiden sputnikad, karlikplanetad i niiden kaimnikad, asteroidad, meteoroitad, händtähthad (kometad) da kosmospölüd.

Tähtaz om sündnu läz 4,5 mlrd vot tagaz gazmolekulärižes pil'vespäi. Päiväižen veduz om 99,866% Päiväižen sisteman vedust vai 1,9891×1030 kilogrammad. Lämuz Päiväižen pindal om 6000 K (kel'vinad). Gelii da fotonad kätas vezinikaspäi südäitukuižel reakcijal, substancijan 4,26 mln tonnoid heitase sädegoičendaks kaikuččel sekundal. Päivaižen sädegoičend abutab elole Mal (fotonad oma tarbhaižed fotosintezan täht), se sijadase 1,496×108 kilometras vai 8,31 vauktuzminutas (8′ 20″) keskmäras.

Päiväižen südäin: vezinik (~73% vedusespäi i ~92% mülündmäraspäi), gelii (~25% vedusespäi i ~7% mülündmäraspäi) da toižed elementad penembanke koncentracijanke (raud, nikel', kislorod vai hapanik, azot, ola, rik, magnii, hil'nik, neon, kal'cii, hrom). Spektraližen klassifikacijan mödhe Päiväine om G2V:n toižendan tähtaz («Pakuine karlik»).

Kaik om 26 000 vauktuzvot Päiväižen da Maidten galaktikan keskusen keskes; Päiväine punose ümbri Maidtes. Nügüd' Päiväine om meiden galaktikan Orionan hijamas.




#Article 179: Pöudon rajon (315 words)


Pöudon rajon () om rajon Leningradan agjas.

Administrativine keskuz om Pöud-lidn, sijadase rajonan pohjoižpalas. Rajonan ristitišton kaks' koumandest eläb siš.

Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Pöudon ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vl 1955 rajonad ühtištuihe Ojatin rajonanke. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.

Pöudon rajon om Leningradan agjan pohjoižpäivnouzmaine taho. Pind — 4 910 nellikkilometrad (seičemenz' sija agjas). Kavag'mecad oma enambuses.

Om röunoid 4 Venäman rajonanke:

Om Ladoganjärven randan pala päivlaskmas. Znamasižed joged oma Süvär' sen Ojat'- da Paš- huriden ližajogidenke. Joged mülüdas Nevan (Atlantižen valdmeren) basseinha.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved), mec, reskvezi.

Vspäi 2006 rajonan territorii alajagase 5 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 3 küläkundha.

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. Совет депутатов) 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Vladimir Radkevič radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2006 vilukun 1. päiväspäi koumanden strokun jäl'geten. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.

Vspäi 2007 Il'ja Dmitrenko om valitud i radab rajonan administracijan pämehen, se om hänen koumanz' strok jäl'geten. Ezmäine varapämez' da koume muite varapämest oma hänele abhu. Seičeme palakundad, komitet da laudkund alištudas rajonan administracijale.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 469 ristitud (jäl'gmäine sija agjas).

Kaik om 123 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 1 lidnanvuitte Svir'stroi-žilo, 6 žilod, 4 raudtestancijan žilod, 111 küläd.

Toižed sured eländpunktad oma Alöhovščin-külä (1,6 tuh. rist. vl 2015) da Janeg-žilo (1,0 tuh. rist. vl 2014).

Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,8%): venälaižed — 84,1%, ukrainalaižed — 1,4%, vaugedvenälaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 11,2%.

Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 0,44% (134 rist.), vepsläižed — 0,11% (35 rist.).

Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine, sauvond da sömtegimišt, gidroenergetik (Alasüvärin GES).




#Article 180: Raud (199 words)


Raud (Fe — ferrum latinan kelel) om 26nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Raud om lujas levitadud londuses (4,65% Man kores, kahtenz' alüminijan taga, äi Man südäitukus ezimeletaden), i voib erasišti löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui raud). Elementan znamoičend om sur'kulu ristitun täht.

Puhtaz raud om tagokaz da sitked hobedaižvauged metall. Eskai pened ližadused (hil'nik i leguruind metalloil) vajehtadas raudan ičendoid, se kovidub, no i hudruz ližadub, kändase räbedaks. Kaik om viž kristallišt seglust raudal, niiden keskes nell' normaližel painudel: α-segluz (ferrit, 769 C° da sen alemba), β-form (paramagnetik, 769..917 C°), tahkoncentriruitud γ-segluz (austenit, 917..1394 C°) i δ-variant (1394 C° da sen korktemba), sikš termine ümbriradmine om tarbhaine lujas teraraudan tehmižen aigan.

Atommass — 55,847. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,874 g/sm³. Suladandlämuz — 1812 K. Kehundlämuz — 3134 K.

Londuseline raud kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 54Fe (5,845%), 56Fe (91,754%), 57Fe (2,119%) i 58Fe (0,282%). Tetas 24 radioaktivišt ratud izotopad 45..53, 55, 59..72 atommassanke i 6 izomärad mugažo.

Metallal om luja himine reakcine mahtuz. Raud palab puhthan hapanikan atmosferas. Hen pölü voib virizuda iče il'mas. Ireg raud voib mülütada 0,8 procenthasai ližoid.




#Article 181: Reboi (502 words)


Reboi vai Rusked reboi vai Järgeline reboi (latinan kelel: Vulpes vulpes) om Koiranvuiččiden sugukundan (Canidae) lihansöi (Carnivora) imetaiživat, levitadud da kaikiš suremb erik Reboid-heimos. Hibjan piduz om 60..90 sm, veduz — 6..10 kg, händ om 40..60 sm pitte.

Järgeline reboi om lujas levitadud: Evropan kaikel territorijal, Pohjoižes Afrikas (Egiptas, Alžiras, Marokos, pohjoižes Tunisas), Azijan surembas palas (Indijan pohjoižehesai, Kitain suvehesai i Indokitaihesai), Pohjoižamerikas arktižes zonaspäi Meksikan lahten pohjoižele randalesai. Reboi om akklimatiziruidud Avstralijas da leviganzi kaiked kontinentadme, päiči pohjoižiš rajoniš subekvatorialižen klimatanke. Ende biologad oma lugenuded, miše Amerikas eläb reboiden erine erik, no jäl'gmäižil aigoil se lugedas jo rusttan reboin alaerikoks.

Reboiden mujutuz da suruz oma sortukahad erazvuiččiš tahoiš; om 40..50 reboiden alaerikod. Pohjožele likkudes reboid lindäs surembikš da vauvhambikš, suvele — penembikš da tuhlakamban mujutusenke. Pohjoižrajoniš da mägiš paksus vasttas mugažo mustbur da mujutusen toižed melanistižed formad. Levitadud mujutuz om rusked sel'g, vauged pök da muzad käbälad. Reboil oma paksus burad ristha pojavad karvanšoidud sel'gäs da melaluil. Ühthižed eriližtundused: mustad korvad da vauged händanagjaine. Reboi om keskmäižen suruden mecživat čomakulun hibjanke, madaliden käbälidenke, pitkäčun kärzanke, teraviden korvidenke, pit'kän karvakahan händanke.

Reboiden karv zavodib lähtta uhokul da keväz'kul, lopib kezan keskuses. Sen jäl'ghe reboil kazvaškandeb jo tal'vkarv, kudamb formiruiše kül'mkuks-tal'vkuks. Kezakarv om harvamb da lühüdamb, tal'veline nahk — paksumb da rohlamb.

Kut händikaz-ki, reboi om monogamine živat, toižin sanoin, poigiše se vaiše ühten kerdan vodes. «Gon» oleskeleb tal'ven lopus. Noren jäl'gpol'ven kazvatusen täht hö kaidas süväd urud vai «ottas velgha» verhad urud toižil živatoilpäi. Kohtuz jätktase 44..58 päiväd, reboil sündudas 4..6 poigašt, hö imedas mamanmaidod 1..1,5 kun igähäsai da kazdas toižeks vodeks. Necil toižel vodel hö opendase tehta kaik, mi pidab teta reboile — ozutesikš, mecata.

Meclonduses reboid harvas elädas enamb 7 vot. Valdatomudes hö elädas 20..25 vot.

Ku reboi om tünäs, ka se mäneb kohtha, jättab jäl'giden sel'ktoid čepid. Pöl'gästunu živat voib joksta lujas teravas, hüptel vai ani levigandes madme oigetud händanke.

Hüvä nühaind da kulemine oma reboin eduz. Nägemine om sättutoitud pimedusen arvoimižile — lujembaižen aktivižusen aigale. Reboi reagiruib varastamatomha likundha teravas äjiden lihansöjiden kartte. Živat tundištab mujuid hubin, päivänvauktuses eriližešti, sikš miše reboi voib, ozutesikš, tulda lähele ištujad vai seižujad likumata ristitud tulleipolespäi.

Reboid tobjimalaz mecatas hämäral aigal da öidme. Pened nühtajad (rouhijad) oma reboin sömižen aluseks. Järedambad imetaiživatad, ozutesikš jänišad, mändas sömhä harvamb, hot' erašti reboi navedib tabata niid, jänišanpoigaižid eriližešti. Sured reboid voidas sorta kosulinpoigaižid. Lindud ei otkoi äjan sijad reboin sömižes, no lihansöi kaiken tacib hüppijan madme lindud, muniden panegen vai suugitomid lindunpoigid.

Letetazangištoil da pol'letetazangištoil reboid paksus püdeltas amfibijoid. Kanadas da Pohjoižpäivnouzmapol'žes Evropas reboid, kudambad elädas pidust' surid jogid, södas lohid, kudambad koldas kudondaigan jäl'ghe. Kezal reboid södas äjan bumbakoid da gavedid. Kazmussöm — fruktad da marjad — mülüdas reboiden sömižhe ani kaiktä, no ned eile päsömäks necen erikon täht.

Reboi om mectusen objektaks, znamasine živat nahkan samha. 19. voz'sadan lopus mustburan reboin sugu om sätud. Sid' selekcii da kodikoičend oli, ned ližaziba karvan ladud. Mustburan sugun pohjal sädihe äi toižid suguid: platinakaz, bakurianine, dakotine.

Mugažo reboid oma nühtajiden — villän kulutajiden — znamasižed söjad.




#Article 182: Reikjavik (308 words)


Reikjavik ( [ˈreiːcaˌviːk] «savesine merikar», Reykjavíkurborg, edel 1800. vot oli Reykjarvík) om Islandijan pälidn, kaikiš suremb lidn da kund, Pälidnan agjan administrativine keskuz, mülüb sihe. Reikjavik om kaikiš pohjoižemb valdkundan pälidn mail'mas.

Vl 874 ezmäine tulii sarehe elämhä, Ingol'f Arnarson, sauvoi ferm pol'sarel, kus nügüd' Reikjavik om olmas. Nimitihe sijad purun (ei ole saven, isl. reykur «savi») heitandoiden tagut huliš purtkišpäi. Vn 1262 jäl'ghe Reikjavik kändihe andan da valdkundmaksoiden keradandan keskuseks Norvegijan täht, mugažo torguindan keskuseks. Vspäi 1395 Islandii kändihe Danijan palaks, i eländpunktan znamoičend lujeni.

Eländpunkt sai lidnan statusad vn 1786 18. päiväl elokud. Vspäi 1845 rippujan territorijan i vspäi 1944 valdkundan parlament da ohjastuz sijadasoiš Reikjavikas. Toižen mail'man sodan aigan lidn kändihe znamasižeks keskuseks amerikaižiden da britanižiden merisodalaivoiden täht.

Pälidn sijadase Islandii-saren suvipäivlaskmas, Seltjarnarnes-pol'sarel. Pen' Ellid-jogi läbitab lidnad. Lidnan pind — 274,5 km².

Klimat om subarktine meren. Heinkun kesklämuz +10,6 C°, tal'vkun, vilukun, uhokun da keväz'kun — −0,5..+0,6 C°. Voden keskmäine lämuz om +4,3 C°. Merikar om jädumatoi vodes läbi lämän Gol'fstrim-merijoksmusen taguiči. Paneb sadegid 799 mm vodes, tazomäras kuidme, enamba tal'vel (70..80 mm kus).

Reikjavik jagase 10 ümbrikoks, Mitborg ( «lidnan keskuz») om istorine keskuz lidnan lodehes.

Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 121 841 ristitud. Reikjavik sädab aglomeracijad 200-tuhaiženke ristitištonke da 5 kaimdailidnanke, Islandijan koume ristitud videspäi elädas siš. Kaimdailidnad levigatas suvhe da päivnouzmha.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ezilidnoiš, «Strætó bs»-kompanii ohjandab niil. Ei ole kundaližid raudteid penen ristitišton lugun tagut. Om äi personaližid avtoid da avtoteid.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Keblavik-lendimport (KEF, 9,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 50 km suvipäivlaskmha Reikjavikaspäi i 3 km päivlaskmha Keblavik-lidnaspäi, sišpäi tehtas reisid Evropadme da Pohjoižamerikha. Kiruhte ühtenzoitab lidnad lendimportanke. Tatanmaine civiline Reikjavikan lendimport (RKV, 400 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 3 km suvhe lidnan keskusespäi, sišpäi tehtas reisid Islandijadme, Grenlandha da Fareran Sarihe, mugažo se om transatlantine jügulendimport da varalendimport Keblavikan täht.




#Article 183: Rembrandt (118 words)


Rembrandt Harmens van Rein (; sünd. 15. heinku 1606, Leiden, Alamad, Ühtištadud provincijoiden Tazovaldkund — kol. 4. reduku 1669, Amsterdam, Alamad, Ühtištadud provincijoiden Tazovaldkund) — alamalaine pirdai da gravirui. Hän om kaikiš suremb Alamaiden voimujupirdandan «kuldaižen aigan» ezitai, vauktuz-pil'vesen kuvandoičendan mastar.

Rembrandtan sädused oma erazvuiččed žanral, ned avaitihe kacujale mehen palahtelendoiden da mujandoiden igähišt mail'mad ezmäižen kerdan ristitun istorijas. Kaik tetas 346 kuvad, enamba sadad pirdandkuvid i läz 300 ofortad. Voib löuta kümne da sen enamba kopijoid i replikoid ühtele Rembrandtan kuvale mail'man muzejiš. Koumekümne seičeme openikad oli Rembrandtal, jäl'getihe pirdajad. Völ 20. voz'sadan augotišes lugetihe, miše Rembrandt oli läz 800 kuvan avtor, no sid' äjiden kuviden avtoruz oli ridatadud. Kaikiš suremb kuviden lugu voib kacta Amsterdaman  ().




#Article 184: Renii (212 words)


Renii (Re — rhenium latinan kelel) om 75nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Nece element om harv Man kores lujas 0,07 grammad tonnas palanke. Germanijalaižed himikad Ida i Val'ter Noddak avaižiba renijan vl 1925 spektroskopijan abul, i vl 1926 tedomehiden grupp sai elementan 2 mg. Sen nimi om anttud Reinanjogen nimen mödhe. Renii om jäl'gmäine avaitud element, kudambal stabiline izotop om olmas.

Metallal ei ole biologišt rolid.

Renii om kova löumassulatud hobedaižvauged päličmänendmetall. Paramagnetik. Renijan tuhk adsorbiruib vezinikad.

Atommass — 186,207. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,02 g/sm³ (4. sija metalloiden keskes). Suladandlämuz — 3459 K (3186 C°, 2. sija metalloiden keskes vol'framan jäl'ghe). Kehundlämuz — 5903 K (5630 C°, kaikiš korktemb metalloiden keskes).

Londuseline renii kogoneb kahtes izotopaspäi: 185Re (37,07%) i 187Re (62,93%, β-čihodamiženke, T½=4,12 × 1010 vot). Tetas mugažo 33 ratud radioaktivišt izotopad 160..184, 186, 188..194 atommassanke, i 21 izomärad.

Muigotub il'mas korktemba mi 300 C° lämudel. Muigotandmärad: +7..−1 i −3, sidä kesken +2, +4, +6 i +7 päpaloin. Voib segoitada azotmuiktuses kebnas. Ei säda karbidoid.

Ottas kävutamižhe renijad metallurgijas da elektrotehnikas, saudas reaktivižid likutimid. Renii om hüvä katalizator mugažo.

Sadas severz'-se kümned tonnoid vodes mail'madme, molibdenan i vas'ken ühtes. Kaikiš järedambad löudmižsijad sijadasoiš Čiliš.




#Article 185: Repin Il'ja (115 words)


Il'ja Jefimovič Repin (, ; sünd. 24. heinku /5. eloku/ 1844, Čugujev, Har'kovan gubernii, Venäman imperii (nüg. Ukrain) — kol. 29. sügüz'ku 1930, Kuokkal, Viipurin gubernii, Suomenma (nüg. Venäma)) oli ukrainalaiž-venälaine pirdai, voimujupirdai, portretoiden, elo- da istorižiden scenoiden mastar.

Repin radoi mugažo kut memuarist, kuvakirjutusiden tegii. Hänen mainitesiden kirj — «Edahaine läheline» (venäkelel: Далёкое близкое). Hän oli opendajan, professoran — radhonusen pämez' (1894 – 1907), mugažo rektoran (1898 – 1899) Čomamahtoiden Akademijas Piteriš; openzi Teniševan atel'ješkolas. Hänen openikad oliba B. M. Kustodijev, I. E. Grabar', I. S. Kulikov, F. A. Malävin, A. P. Ostroumova-Lebedeva. Repin mugažo andli privatižid urokoid Valentin Serovale.

Fail:Ilia Efimovich Repin (1844-1930) - Volga Boatmen (1870-1873).jpg|1870-1873, Valdkundaline Venälaine muzei, Piter
Fail:Pushkin derzhavin.jpg|




#Article 186: Rig (335 words)


Rig (latvijan kelel: Rīga [ˈriːɡa], latg.: Reiga) om Latvijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Lidn om valdkundan politikan, kul'turan da ižandusen keskuz. Se om üks' 9 lidnaspäi tazovaldkundan alištusenke.

Eländpunktan aluz om pandud Al'bert Buksgevden-episkopal vl 1201 ühtennimižen jogen sun randoil, Daugavan randištol, üks'jäižeks ümbrištos lasketud torguindeländpunktaks. Vozil 1211−1270 Dom-päjumalanpert' om saudud. Vll 1222−1223 Rigan Nevondkund sündui, vl 1225 panihe lidnan pämehen valitud radnikust (fogt episkopan sijas), i kätihe Rigad lidnaks. Alusenpanendan aigaspäi Rig oli latvijalaižiden maiden pälidnaks kaikenaigašti.

Toižen mail'man sodan aigan nacistižen Saksanman sodaväged oliba lidnas vozil 1941−1944.

Rig sijadase valdkundan keskuses, Daugav-jogen molembil randoil sen lanktendan sijas Baltijan meren Rigan lahthe. Lidn seižub 7 metrad keskkorktusel. Dzegužkalns-dün 28 m kortte sijadase lidnan lodehes, se om rahvalaine puišt.

Klimat om ven Baltijan meren, pil'vesekahad päiväd oma paksud (40%). Keza om läm' neps. Lämšundad oma paksud tal'vel (10 kerdad uhokus). Heinkun lämuz om +18,2 C°, vilukun −2,7 C°, uhokun −3 C°. Voden keskmäine lämuz om +7,0 C°. Paneb sadegid 669 mm vodes, enamba kezakus-redukus (70..80 mm kus).

Rig jagase oficialižešti koumeks rajonaks (üks'lugu ) da koumeks ezilidnaks (latv. üks'lugu: priekšpilsēta). Rajonad da ezilidnad alajagasoiš 58 lidnanlaptaks (latv. üks'lugu: apkaime).

Kaikiš suremb ristitišt oli 909 305 eläjad vl 1990. Vl 2013 eläjiden lugu oli 695 539 ristitud, se väheni emigracijan da madalan sündutandmäran taguiči. Läz 1,1 mln elädas lidnas ezilidnoidenke.

Vl 2015 Rig-lidnan eläjiden keskes 45,9% oma latvijalaižed, 38,0% — venälaižed, 3,9% — vaugedvenälaižed, 3,5% — ukrainalaižed, 1,9% — pol'šanmalaižed, 0,8% — litvalaižed, 6,0% — toižed rahvahad.

Kodikel' (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,2%): venäkel' — 55,8%, latvijan kel' — 43,4% (sidä kesken latgalan kel' — 5,0%), toižed keled — 0,8%.

Nil Ušakov radoi edeližen lidnan pämehen (Duman ezimehen) pit'kan aigan (2009−2019).

Lidnan futbolklubad oma «Riga FC», «FK RFS», «FC Skonto».

Avtobusad, trolleibusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Elektrojonused ühtenzoittas lidnad valdkundan äjidenke municipalitetoidenke.

Baltijan maiden kaikiš surembad meriport i lendimport ratas lidnas. Rigan rahvahidenkeskeine lendimport (RIX) sijadase 10 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan äjihe maihe, mugažo Päivlaskmaižen Azijan erasihe maihe.




#Article 187: Rik (231 words)


Rik (S — sulphur latinan kelel) om 16nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Latinine nimi sündui ezimeletaden indoevropižen *swelp-tüvespäi «palada». Rahvahidenkeskeine tio-prefiks om olmas rikin ühtnendoiden täht, -sanaspäi «rik». Vepsän nimituz om surmha sidotud.

Rik om mail'man kümnenz' element levigandusen mödhe i Man videnz' element massan mödhe, voib löuta sidä puhthas olendas kaiked mail'madme, om järedoid löudmižsijid maiš vulkanoiden aktivižusenke. Arboid kävutiba rikid verotegoiš edel meiden erad völ, kitajalaižed tegiba meled porhad rikin aluseks. Nügüd'aigan sadas londuseližen gazan puhtastandan laptaližeks produktaks.

Ireg rik eile toksine, no kaik sen gazanvuiččed ühtnendad oma morijad.

Enamba 30 allotropišt modifikacijad voib olda rikil, se om kaikiš suremb lugu elementoiden keskes. Rik voib säta renghid ičeze atomoišpäi, kaikiš levitadud form om S8. Ireg rik om hahkpakuine hudr metallatoi substancii hajuta, palab il'mas. Sulamižen jäl'ghe ližadab mülüd 15 procenthasai i polimerizuiše.

Atommass — 32,066. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,070 g/sm³. Suladandlämuz — 386 K (112,85 C°). Kehundlämuz — 717,824 K (444,67 C°).

Londuseline rik kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 32S (95,02%), 33S (0,75%), 34S (4,21%), 36S (0,02%). Tetas 20 ratud radioaktivišt izotopad 26..31, 35 i 37..49 atommassanke, i üks'jäine rik-43m-izomär om olmas.

Pästtas severziš-se tavarformiš: tukuil, nozol, formuidud, granuliruidud, jauhtud, kolloidne, puhtaz. Ottas kävutamižhe rikin pol't tehmaha rikmuiktust, sid' tehtas räzinad, pirotehnikad i virid. Kävutadas puhtastadud rikid pästamha zellid i kosmetižid abutusid.




#Article 188: Rim (187 words)


Rim (italijan kelel: Roma [ˈroːma]) om Italijan pälidn da kaikiš suremb lidn, Lacio-agjan da sen Metropolitenižen Rim-lidnan administrativine keskuz.

Lidnan sijaduz om Tibranjogen molembil randoil. Ühtes F'jumičino-lidnanke da avanportanke (kus om rahvahidenkeskeine lendimport) Rim mülüb Rim-F'jumičinon lidnaglomeracijaha. Eläjiden lugu om enamb 2,8 millionad ristitud; enamb 4,3 mln elädas aglomeracijas.

Riman territorijan südäimes om kaikiš penemb valdkund Mal — Vatikan.

Rim om Italijan znamasine turistine keskuz. Siš om äjad tetabad mel'heižtahod: Riman forum, Kolizei, Panteon, Pühän Pavlan päjumalanpert' i m. e. Rim om mugažo jalos znamasine transportsol'm. Siš om 2 aeroportad: Leonardon da Vinči rahvahidenkeskeine lendimport da Čamoino; 2 päraudtestancijad. Vspäi 1955 metro radab lidnas.

Legendan möghe Romul da Rem vellesed, kudambad kazvoiba Tibranjogen randal, kerdan ridaškanziba; Romul rikoi Remad, pani lidnan alust Tibran hural randal vl 753 EME da kändihe sen ezmäižeks carikš.

Rim om üks' kaikiš vanhembiš lidnoišpäi Mal, Riman imperijan amuine pälidn. Oficialižetomad nimed: «Igähine lidn» da «Lidn seičemil kukhil».

Vodespäi 1956 Pariž om Riman üks'jäine sebruzlidn («Vaiše Pariž om Riman arvoine; vaiše Rim om Parižan arvoine»). No Rimal om völ enamb 20 partnörlidnad (sidä kesken — Kijev).

Vodel 1960 Kezaližed Olimpižed vändod mäniba Rimas.




#Article 189: Rodii (178 words)


Rodii (Rh — rhodium latinan kelel) om 45nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om lujas harv londuses (10−7% massan mödhe Man kores, 4,8 × 10−5% meteoritoiš), ei voi löuta sidä joudjas olendas.

Britanine (anglijalaine) Uil'jam Gaid Uollaston-himik avaiži rodijan vl 1803 platinan ümbriraten. Nimituz libub  «roz»-sanaspäi metallan ühtnendoiden muzarusttan mujun tagut.

Ei ole biologišt rolid. Rodijan ühtnendad oma toksižed da kancerogenižed, solad mujutadas nahkod vahvas.

Rodii om kova hobedaižvauged päličmänendmetall, platinan gruppan hüväsuguine metall. Kristalline segluz om tahkkeskustoittud kubine.

Atommass — 102,9055. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,41 g/sm³. Suladandlämuz — 2237 K (1964 C°). Kehundlämuz — 3968 K (3695 C°).

Londuseline rodii kogoneb üks'jäižes stabiližes 103Rh-izotopaspäi. Tetas mugažo 33 ratud radioaktivišt izotopad 89..102, 104..122 atommassanke, i 24 izomärad, kaikiš hätkembad oma 102mRh-izomär 3,7 vot pol'čihodamižen pordonke i 101Rh-izotop (T½=3,3 vot).

Ottas kävutamižhe nell' videndest katalizatoraks samha levitadud substancijoid i avtoiden heitandoiden neitralizatoroiš.

Sadas rodijan läz 30 tonnad mail'mas joga vodel, südäitukuižen energetikan jändusišpäi tobjimalaz. Maksoi US$757 trojižes uncijas vn 2015 sügüz'kul.




#Article 190: Romanii (508 words)


Romanii (), nece om täuz' oficialine nimituz, om valdkund Evropan suvipäivnouzmpoles, Balkanan pol'saren pohjoižpäivnouzmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Buharest.

Vspäi 2004 valdkund om  ühtnijaks, vspäi 2007 —  ühtnijaks.

Moldovan i Valahijan ruhtinazkundoiden ühtnend vl 1859 pani uden valdkundan alust. Vn 1877 9. päiväl semendkud Romanii tedištoiti ripmatomudes Ottomanan imperijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1866. Vahvištihe Romanijan kahesant lugul Konstitucijad kaiken rahvahan referendumal vn 1991 8. päiväl tal'vkud. Panihe sihe vajehtusid vaiše vn 2003 redukul sättumha EÜ:n käskusištole.

Romanii om mavaldkundröunoiš Bolgarijanke suves (röunan piduz — 631 km), Serbijanke (546 km) da Mad'jaranmanke (448 km) päivlaskmas, Ukrainanke pohjoižes da suvipäivnouzmas (649 km), Moldavijanke päivnouzmas (681 km, se otab Prut-jogen tobman palan). Ühthine röunoiden piduz om 2955 km.

Veden pind — 3%. Znamasine jogi om Dunai, se formiruib järedad suhištod (kahtenz' surtte Evropas) Mustmerhe lankten. Romanijan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Mustmeri. Randanpird om 193,5 km.

Karpatad ičeze 14 mägisel'gil ristikoitas kaiked valdkundad. Niiden tobj pala sijadase man keskuses. Täs Vrančan zon om, se kucub manrehkaidusiden kajadusid Venäman lodehel. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Moldavänu-mägi, 2544 m valdmeren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma äimetalližed kivendod, kivivoi, londuseline gaz, mecad (territorijan seičemendez, koskmatomad tobman palan), kivihil', kuld, raudkivend; toižed varad oma keitandsol, gidroenergii.

Ohjandusen form om unitarine segoitadud tazovaldkund. Valdkundan da sen azektud vägiden pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezidental kahtenden strokun voimuz om olmas, koumen — eile. Nügüdläine prezident radab vn 2014 tal'vkuspäi. Hän paneb radsijha päministrad (), ka hö ühtes oma radonoigendajan tobmuden pämehed. Päministr paneb ministrid radnikusile.

Romanijan parlament () om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (), se mülütab 136 ühtnijad. Alakodi om Deputatoiden Kodi () 329 deputatanke, heiden keskes 18 oma rahvahanvähembusišpäi. Valitas molembiden Kodiden ühtnijoid kaiken rahvahan änestusel nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 11. päiväl tal'vkud (55. kucund). Lüdovik Orban radab päministran vs 2019 kül'mkun 4. päiväspäi.

Romanii jagase 41 ümbrikoks (), sen ližaks üks' tazostadud ümbrikonke Buharestan municipalitet om olmas. Ümbrikod alajagasoiš penembikš ühtnikoikš: 2686 kundad (kommunad, külätahoiš) da 236 lidnmunicipalitetad. Kaik 13092 küläd mülüdas kundoihe.

Romanijan ümbrikod oma ühtenzoittud kahesha šingotesen regionha statistikan täht, ned ei olgoi administrativižed ühtnikad.

Romanijas elädas romanijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 21 729 871 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 211 395 eläjad vl 1990.

Kodikelen mödhe (vn 2011 rahvahanlugemine): romanijan kel' — 85,4%, mad'jaran kel' — 6,3%, čiganan kel' — 1,2%, toižed keled — 1,0%, kelen ozutandata — 6,1%.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 81,9%, protestantad — 6,4%, riman katolikad — 4,3%, toižed uskojad (sidä kesken islamanuskojad) — 0,9%, religijatomad i ateistad — 0,2%, märhapanendata — 6,3%.

Romanijan toižed surembad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Kluž Napok, Timišoar, Jassi, Konstanc, Kraiov, Brašov, Galac, Ploješti. Lidnalaižiden pala om 54,2% (2020).

Industrialiž-agrarine ižanduz. Erinendad päivnouzman i päivlaskman šingotesen, lidnan i külätahondan keskes oma lujad. Elektronikan da avtoiden tehmine vajehti metallurgijan i kivivoin samižen dominiruindad.

Romanijan päeksport om metallad, mašinansauvomižen produkcii tegimišton täht, avtod; toine eksport — programad kompjuteroiden täht, sobad (sidä kesken sodasobad), plastmassad, räzinad, zelläd. EÜ:n valdkundad oma pätorguindpartnörikš.




#Article 191: Ročinma (513 words)


Ročinma (), täuz' oficialine nimituz — Ročinman Kunigahuz (), om valdkund Pohjoiževropas, Skandinavijan pol'sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Stokhol'm.

Ročinma ei mülü nimiččihe sodaühtištusihe. Vspäi 1995 om  ühtnijan.

Ühtenzoittud ročin kunigahuz om olmas 12. voz'sadan augotišespäi. Valdkund kändihe Evropan znamasižeks sodavägeks 17. voz'sadal mahtavan armijan tagut, šingoti torguindad Afrikan maidenke. Baltijan meren randišton tobj pala oli alištunu kunigahan tobmudele.

Jäl'geližel voz'sadal Ročinma kadoti läz kaikid sanuzid territorijoid. Valdkund sai kilt Pohjoižes sodas (1700−1721), Estinman i Livonijan territorijad oliba mödud Venämale Ništadtan kožundaktan mödhe. Venäman imperii tegihe dominirujaks Pohjoiževropas, i vl 1809 Suomenman territorii läksi Venämaha. Vozil 1814−1905 Ročinma oli Ročinman da Norvegijan Ühtnendan palaks.

Socialine käskusišt laski kundale i ižandusele šingotadas teravas 20. voz'sadan augotišespäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1809. Jäl'gmäine kahtenz' lugul Konstitucii om väges vspäi 1974, i sen udistamižed oliba läz kaikuččel vodel.

Ročinma om mavaldkundröunoiš Norvegijanke päivlaskmas (röunan piduz — 1666 km) da Suomenmanke pohjoižpäivnouzmas (545 km). Ühthine röunoiden piduz — 2211 km. Baltijan meren randanpird om 3218 km. Valdkundan pind — 450 295 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kebnekaise-mägi (2106 m). Järved ottas läz man territorijan kümnendest, Venern (5545 km²) da Vettern (1898 km²) oma kaikiš surembad niišpäi. Kaik om läz 4 tuhad järvid üht nellikkilometrad suremba. Joged lanktas Botnižhe lahthe tobman palan.

Klimat om ven kunigahusen tobmas palas kacmata pohjoižhe sijadushe, Gol'fstim-merijoksmuz pehmitab sidä.

Londuseližed pävarad oma metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, kuld, hobed, vol'fram, urankivend), arsen, mec, gidroenergii.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Karl XVI Gustav-kunigaz vspäi 1973, hän om ezitajan valdatusidenke, paneb päministrad () radsijha — parlamentan lidirujan partijan ezimest tobjimalaz. Radonoigendai tobmuz om ohjastusel () päministranke, ministrišt pidab vastusid parlamentan edes. Pidab parlamentan ühtnijoiden äniden enambuz vahvištamha znamasižid pätandoid. Sodaväged alištudas ohjastusele.

Parlament om üks'kodine Riksdag (mugažo ročikš) 349 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden valičendad oleldas sügüz'kun koumandel pühäpäiväl, ühten aigan sijaližidenke valičendoidenke agjoiden parlamentoihe — landstag:oihe. Mugomad järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 9. päiväl sügüz'kud.

Stefan Löven radab päministran vs 2014 redukun 3. päiväspäi.

Ročinma jagase 21 agjaks (), ned alajagasoiš 290 kundaks (kommunaks, , vl 2008).

Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu oli 9 555 893 ristitud, vl 2014 — 9 723 809 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaikutte nellänz' eläi om verazmaiženke augotižlibundanke, hän vai hänen kazvatajad sünduiba verhiš maiš.

Rahvahad (2017): ročilaižed — 81,5%, sirijalaižed — 1,7%, suomalaižed — 1,5%, irakalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 13,9%.

Uskondan mödhe (2017): Ročinman lüteranine jumalankodikund — 60,2%, toižed uskojad (sidä kesken riman katolikad, ortodoksižed hristanuskojad, baptistad, islamanuskojad, judaistad i buddistad) — 8,5%, religijatomad i märhapanendata — 31,3%.

Toižed sured lidnad (enamba 140 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Göteborg, Mal'mö, Uppsal. Kaik om 133 lidnankundad valdkundas, niišpäi 19 oma enamba mi 50 tuh. eläjidenke. Kahesa eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020).

Ülänacionaližiden korporacijoiden läz pol'sadad oma Ročinman rezidentikš.

Ročinman päeksport om mašiništ tegimišton täht da koditehnik (läz 10%), bumag kirjutamha (8%), telefonmašiništ (6%), kivivoi (6%), likkuimed (lumiavtod, gol'favtod) da niiden palad (6%), zelläd (5% — penicillin, streptomicin); toine eksport — teraz da raudkivend (4%), tehnik sauvomha transportteid (2%), mebel' (1%).




#Article 192: Rubidii (181 words)


Rubidii (Rb — rubidium latinan kelel) om 37nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Germanijalaižed himikad Robert Vilhel'm Bunzen da Gustav Robert R. Kirhhof avaižiba rubidijan spektraližen analizan abul vl 1861, nimitihe spektran jonoiden tobjan mujun mödhe ( «rusked», «muzarusked»).

Element om levitadud londuses keskmäras. Mineralad rubidijan lujetud koncentracijanke (0,2 procenthasai): lepidolit, cinnval'dit, pollucit i amazonit. Om neniden mineraloiden löudmižsijid Saksanmas, Čehijas, Slovakijas, Turkmenijas, Namibijas i Zimbabves.

Rubidii om pehmed hobedaižvauged muglmetall. Ei voi löuta sidä londuses puhthas i koncentriruidud olendas. Sadas litijanke ühtes tobjimalaz. Rubidii om vägev katalizator, paramagnetik.

Atommass — 85,4678. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,532 g/sm³. Suladandlämuz — 312,45 K (39,3 C°). Kehundlämuz — 961 K (688 C°).

Londuseline rubidii kogoneb kahtes izotopaspäi: 85Rb (72,2%) i 87Rb (27,8%). 87Rb om radioaktivine vähän, pol'čihodamižen pord — 49,23 mlrd vot. Sen ližaks, saihe 30 ratud izotopad 71..102 atommassanke i 16 izomerad.

Kävutadas rubidijad specialižes optikas, elektronikas, medicinan ladimiš, sterilizacijan täht. Om tarbhaine katalizatoraks kivivoin ümbriradmižen aigan. Rubidijan purud kävutasoiš lazeraks. Ühtnendoiden otand kävutamižhe om levitadud.




#Article 193: Rutenii (222 words)


Rutenii (Ru — ruthenium latinan kelel) om 44nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 10−10 (74. sija elementoiden keskes). Ei voi löuta sidä joudjas olendas.

Venämalaine Karl Klaus-himik avaiži rutenijan vl 1844. Element om nimitadud Venän/Venäman ühten latinižiš nimitusišpäi mödhe (Ruthenia).

Rutenii om hobedahk päličmänendmetall. Se om magnitine material honuzližel lämudel.

Atommass — 101,07. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,41 g/sm³. Suladandlämuz — 2607 K (2334 C°). Kehundlämuz — 4423 K (4150 C°).

Londuseline rutenii kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 96Ru (5,7% massan mödhe), 98Ru (2,2%), 99Ru (12,8%), 100Ru (12,7%), 101Ru (13%), 102Ru (31,3%) i 104Ru (18,3%). Tetas 27 ratud radioaktivišt izotopad 87..95, 97, 103, 105..120 atommassanke, i niiden 7 izomärad.

Rutenii om inertine himižikš, ei voi segoitada sidä muiktusihe. Reagiruib hloranke, ftoranke, NO-gruppanke, tegeb hapandusid, muigotandmär voib olda 0..+8. Se om hüvä katalizator.

Rajatas metallan pol't elektronikas: rezistorad i varmdad elektrokontaktad. Ottas kävutamižhe räkänvastaižiš ühthesuladusiš. Rutenijan 0,1% ližaduz titanan ühthesuladushe kaičeb korrozijaspäi. Kävutadas katalizatoraks, ottas «rusked rutenii»-ühtnendad ioniden indikatoraks.

Sadas platinan puhtastamižel ližasegoitusišpäi, mugažo südäitukuižiden reakcijoiden jänduseks (250 grammhasai tonnas). Koncentriruiše Uralmägiden mineralas platinanke (Venäma), om löudmižsijid Kanadas i Suviafrikan Tazovaldkundas. Sadas severz'-se kümned tonnoid vodes mail'mas. Maksoi 42 US$ troižes uncijas (vai 1,35 US$ grammas) vn 2016 semendkul.




#Article 194: Samar (378 words)


Samar () om millionerlidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas, valdkundan ühesanz' surtte lidn. Se om Samaran agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo Volgan rajonan administrativine keskuz (rajon ei mülü lidnha).

Grigorii Zasekin-ruhtinaz pani varjoičijan Samar-lidnusen alust vl 1586, om nimitadud jogen mödhe. Lidnuz da žilo senno saiba lidnan statusad vl 1688. Vozil 1935−1991 nimitihe lidnad Kuibišev:aks nevondkundaližen partijan da kundan Valerian Kuibišev-šingotajan kanzannimen mödhe.

Samar šingotase mašinansauvomižel i metallan ümbriradmižel (Venäman pörutügiden nelländez), sömtegimištol, aerokosmižel sarakol, alüminijantegimel, kivivoin ümbriradmižel, sidon kabeliden pästandal (Venäman kaks' koumandest), regionaližel tedokeskusel (üläopendusen 12 sijališt aluzkundad, aerokosmosan tedoinstitutad da tedoiduzkeskused).

Samar sijadase Volg-jogen (Saratovan vezivaradim) hural randal ühtennimižen jogen lanktendan sijas, 28..286 m ü.m.t. korktusil, 100 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Rel'jef om kukhikaz pohjoižpalas i vanoikaz suvipalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Tip-Täv-mägi, 286 m ü.m.t. kortte. Matkad Moskvhasai om 855 km päivlaskmha orhal vai 1050 km avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Ural'sk suvhe (, 246 km avtotedme), Sizran' päivlaskmha (111 km orhal), Tol'jatti lodeheze (79 km avtotedme) i Ul'janovsk lodeheze (242 km avtotedme). Novokuibiševsk om suvipäivlaskmaižeks kaimdailidnaks.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +5,7 C°. Paneb sadegid 563 mm vodes, kuidme tazomäras.

Samar jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, kaik ned oma municipaližikš ühtnikoiš lidnan südämes. Kaks' pen't žilod (129 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Samaran ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 164 685 ristitud, agjan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 280 000 eläjid vl 1987. Läz 2,7 mln elädas lidnaglomeracijas (2017), sihe mülüdas agjan lidnoiden rengast ümbri Samaran känmas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 84,7%, totarlaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 1,1%, mordvinalaižed — 1,1%, čuvašalaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,6%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 5,3%.

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid da taksid, jogidebarkaderad i ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1987 metropoliten radab (vspäi 2015 om 1 jono, 10 stancijad, 12,7 km raudted). Kiruhastjad ühtenzoittas Tol'jattinke, ezilidnelektrojonused — aglomeracijan lidnoidenke. Jogiport radab mugažo jüguiden täht.

Rahvahidenkeskeine civiline Kurumoč-lendimport (KUF / СКЧ, 3,1 mln passažiroid vl 2018) sijadase 35 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe i Tümenin agjaha, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Tadžikistanha. Raudteaeroekspress ühtenzoitab lendimportanke, kaks' reisad päiväs ühthe polehe da kaks' tagaz. Toižed koume lendimportad oma aviacijan kodvindan (Bezimänk, Smišläjevk) i sodakävutandoiden täht (Kräž).




#Article 195: San Marino (416 words)


San Marino, oficialine nimi — San Marinon Tazovaldkund, täuz' nimituz om San Marinon Vauvhembaine Tazovaldkund (), om valdkund Evropan suves. Pälidn — ühtennimine San Marino — sijadase valdkundan keskuzpalas. Ei ole  i  ühtnii, no mülüb evron zonha.

Hristanuskoi ph. Marin om San Marinon alusenpanijaks. Valdkund om nimitadud hänen oiktastuseks.

Vn 301 3. päiväl sügüz'kud San Marino tedištoiti ripmatomut Rimalaižes imperijaspäi.

Valdkundan üks'jäine Konstitucii (sen päpala nimitase ) tuli väghe vn 1600 8. päiväl redukud, se om väges voziden 1974 i 2002 vajehtusidenke.

San Marino om mavaldkundröunoiš Italijanke kaikiš poliš. Ühthine röunoiden piduz — 39 km. San Marino om mererandatoi valdkund.

Valdkund sijadase Apenninoiden pol'sarel, koumepäižen Monte Titano-mägimassivan suvipäivlaskmaižel pautkel. Sen kaikiš korktemb čokkoim om 749 m valdmeren pindan päl. Kall'massivad ottas valdkundan territorijan nell' videndest. Eile tazangištoid i järvid. Znamasižed joged oma Aus, Marano, San Marino.

Klimat om Keskmeren subtropine pehmed, ei oleskele lujad räkad. Keskmäine lämuz kezal om +24 C°, tal'vel — +4 C°. Paneb 800..900 mm sadegid vodes, sügüzel-tal'vel tobjimalaz.

Londuseližed pävarad oma sauvondkivi, saved, mec.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Nece om kaikiš amuižemb tazovaldkund mail'mas. Valdkundan pämehed oma kaks' regentkapitanad () — mugoi järgenduz jätktase vspäi 1243. Parlament valičeb heid pol'vodeks, valdatusiden strok zavodiše sulakun 1. päiväl da redukun 1. päiväl. Om 10 sekretariatad ohjastuseks. San Marinon röunantagaižiden azjoiden da politikan sekretariatan pämez' om Luka Bekkari vs 2020 vilukun 7. päiväspäi, hän tegeb äi päministran funkcijoišpäi.

Parlament om üks'kodine Sur' Generaline Nevondkund (ital. Consiglio Grande e Generale). Se kogoneb 60 ühtnijaspäi, heiden valdatusiden strok om nell' vot. Ühtele partijoišpäi i blokoišpäi pidab olda enambuses (ühtnijoiden enamba pol't) valičendoiden satusidme.

San Marinon parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vl 2019 ühtel tural (8. tal'vku), kahtenz' tur tegihe fakul'tativižeks vn 2019 kezakun referenduman jäl'ghe. Valdkundan pämehed-regentkapitanad oma Alessandro Kardelli i Mirko Dol'čini vs 2020 redukun 1. päiväspäi.

San Marinos om ühesa lidnankundad (municipališt ühtnikad,  «lidnused»).

Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu oli 32,576 ristitud.

San Marinos elädas sanmarinolaižed (80%), italijalaižed (19%). Sen ližaks, enamba 13 tuhad toižen valdkundan rahvahanikoid elädas verhiš maiš (Italii — 5,7 tuh., AÜV — 3 tuh., Francii — 1,9 tuhad, Argentin — 1,6 tuhad).

Toižed sured lidnankundad (enamba 5 tuh. ristutuid): Serravalle, Borgo Madžore. Lidnalaižiden pala om 97,5% (2020).

Kožundkirjutusen  mödhe, San Marinole sab löda evro-rahuzid ičeze simvolidenke.

Bankoiden da varmitusen sarak otab 18,6% valdkundan kogosüdäiproduktad. Turizm om lujas šingotadud, kaikuččes vodes läz 3 mln turistoid tuldas valdkundha.

Vl 2011 San Marinon päeksport oli sauvondkivi, keramik, nižu, laimad, vinad, lihaproduktad, pumaterialad, lambhan nahkad — kaik US$3,827 mln.

Elektruz importiruiše Italijaspäi.




#Article 196: San Francisko (190 words)


San Francisko () om  lidn Kalifornii-štatan lodehes. Se om Kalifornijan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb 5-millionižhe lidnaglomeracijha San Hose- i Oklend-lidnoidenke.

Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vl 1766 kuti Jerba Buen-lidnut (), lidnuz i ph. Franciskan missii. Vl 1848 Kalifornijan kuldsäruläžund zavodihe i udesnimitihe lidnad nügüdläižikš. Se šingotaškanzihe teravas raudten sauvondan jäl'ghe i oli Kalifornijan kaikiš surembaks vhesai 1920, konz Los Andželes ezišti.

Vn 1906 18. päiväl sulakud luja manrehkaiduz (7,7 magnitudanke) mureni lidnan nell' videndest, se eli lämoipaloiš läbi i oli udessündutadud teravas.

San Francisko šingotase finansižil edheotandoil i turizmal.

Lidn sijadase Tünen valdmeren ühtennimižen lahten randal, 0..285 m korktusil, 16 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind 600,6 km², sidä kesken kuivma 121,4 km², vezi 479,2 km².

Vodel 2014 eläjiden lugu oli 852 469 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ehtatimed da BART-metropoliten oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (SFO, 55,8 mln passažiroid vl 2017) om saudud lahten ratud randal 21 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan, Azijan i Amerikan maihe, mugažo AÜV:oidme. Regionan kaks' tošt rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš läz Oklendad (OAK, 32 km päivnouzmha) i San Hosed (SJC, 70 km suvipäivnouzmha).




#Article 197: Sarajevo (156 words)


Sarajevo (mugažo bosnijan, serban da horvatan kelil; serban kelen kirillican kirjamil: Сарајево; ) om Bosnijan da Gercegovinan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Sarajevon kantonan administrativine keskuz da pala mugažo.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1462 kuti Bosna-Sarai ( «pert'kulu»). Lidn vastsi Tal'veližid Olimpižid vändoid vl 1984. Voziden 1992−1995 sodan aigan Istočno Sarajevo-lidn om olmas eriži ani suvhe, i Sarajevon serbine ristitišt poleni lujas formaližikš.

Sarajevo sijadase valdkundan keskuzpalan suvipäivnouzmas, mägidenkeskeižes katl'uses, Miläck-jogen randoil (36 km, bosn., serb. i horv. Miljacka, Dunain oigedpol'ne bassein), 550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Kantonan nell' municipalitetad oma lidnan paloikš: Centar, Novi Grad, Novo Sarajevo, Stari Grad.

Vn 2013 Bosnijan da Gercegovinan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 275 524 ristitud. Ühthižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 527 tuhad eläjid vl 1991. Kaik 555 tuhad ristituid elihe vl 2013 ezilidnoidenke 3350 km² pindal.

Rahvahad (2013, ozutadud rahvahudenke): bosnijalaižed — 81%, horvatijalaižed — 5%, serbalaižed — 4%, toižed rahvahad — 10%.




#Article 198: Saransk (154 words)


Saransk (,  vai Саранской, , Саранск ошсь vai Саранскяйсь) om Venäman lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Mordovijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, Saranskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1641 kuti puine lidnuz kaičemha Venäman röunad. Se sai oficiališt lidnan statusad vl 1780.

Lidn sijadase tazovaldkundan päivnouzmas, Insar-jogen molembil randoil (Volgan oigedpol'ne bassein). Se seižub Volgaveren ülüdel, 120..250 m korktusil, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Saransk jagase koumeks administrativižeks rajonaks: Leninan, Proletarskii, Oktäbr'skii.

Vl 1913 16,8 tuh. ristituid oli elänu lidnas. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 297 415 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 323 tuhad eläjid vl 1987. Saranskan lidnümbrikon ristitišt oli 331 654 eläjad vl 2015.

Avtobusad, trolleibusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Rahvahidenkeskeine (vspäi 2015) civiline Saransk-lendimport (SKX / СРН) sijadase 7 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha da Sočihe, mugažo čarterreisid. Lendimport om elänu rekonstrukcijas läbi vodele 2018.




#Article 199: Sarapul (120 words)


Sarapul (ven. i ) om Venäman lidn Udmurtijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, municipaližen «Sarapul-lidn»-ühtnikan üks'jäine eländpunkt. Sarapulan rajon ümbärdab lidnad.

Külä nügüdläiženke nimenke mainitase ezmäižen kerdan 13. voz'sadal. Mugažo oli tetab kuti Voznesenskoje-külä. Sarapul sai lidnan statusad vl 1780. Oli torgovanoiden lidnaks.

Lidn šingotase söm- da kebntegimišton edheotandoil.

Sarapul sijadase Kamanjogen oiktal korktal randal, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Iževskhasai om 62 km lodeheze. Lähembaine lidn om Kambark 30 km suvipäivnouzmha. Kaik om olmas 22 territoriališt nimitadud lidnanlaptad.

Lidn om maižanduzrajonan keskuz. Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz — +3,5 C°.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 101 381 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 110 tuh. eläjid vozil 1987−1994.




#Article 200: Saratov (382 words)


Saratov om lidn da lidnümbrik Venälaižes Federacijan suvipäivlaskmas, avtote- da raudtesol'm. Se om Saratovan agjan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn.

Nügüd'aigaine Saratov om äifunkcionaline da äisarakoine lidn, agjan openduzkeskuz.

Ristitud elihe lidnan territorijan sijas 4 voz'tuhad tagaz völ. Saratov-lidnan aluz om pandud koume kerdad. Ezmäi vl 1590 Volgan randoil kuti lidnuz kaičemha Venäman suviröunoid, Samaran lidnusen (vspäi 1586) i Caricinan (vspäi 1589) keskes matkan pol'ten sijha. Sikš ku voziden 1613−1614 tal'vel lidn paloi, ka vl 1617 panihe lidnad möst, jogen hural randal. Vl 1674 sirtihe lidnan keskust oiktale, korktembale randale Aleksei I Vaikneižen käskön mödhe.

Vll 1708−1718 da 1728−1739 Saratov mülüi Kazanin gubernijha, vll 1718−1728 da 1739−1780 — Astrahanin gubernijha. Vozil 1796−1928 lidn oli Saratovan gubernijan administrativižeks keskuseks. Vspäi 1936 (5. tal'vku) lidn om Saratovan agjan keskuz.

Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Volg-jogen da sen Volgogradan vezivaradimen oiktal randal, keskuz om saudud 50 m korktusel valdmeren pindal päl. Matkad Moskvhasai om 858 km lodeheze. Lähembaižed sured lidnad oma Engel's 8 km suvipäivnouzmha Volgan vastrandal, Balakovo 176 km pohjoižpäivnouzmha, Kamišin (Volgogradan agj) 169 km suvhe i Penz 196 km lodeheze. Toine lähembaine lidn om Marks 50 km päivnouzmha.

Volgan tazopind oli 6 metrad madalamb edel Volgogradan vezivaradimen täutmišt, kudamb tegihe vozil 1958−1961. Vezivaradimen tazopind vajehtase 3 metras sezonadme.

Saratovan territorii om kukhikaz. Volgaveren ülüden koume madalad mäged oma lidnas, ned seištas pertištota. Kaks' kivivoin da londuseližen gazan löudmižsijad om lidnan territorijan al. Mahuz om mustma.

Saratov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase kudeks territorialižeks rajonaks. Ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, alajagasoiš läz 70 mikrorajonha.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 89,0%, totarlaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,3%, armenijalaižed — 1,1%, kazahlaižed — 0,9%, azerbaidžanlaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 2,9%.

Avtoümbärte da kaks' avtotesildad Volgas päliči oma läz lidnad. Raudte tuli Saratovha vl 1871 Tambovaspäi. Volgaveren raudten ohjanduz sijadase lidnas. Jügujogiport om olmas lidnas.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, taksid da jogilaivad (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik 21 platform elektrojonusiden täht radab Saratovas.

Vll 2012−2019 uz' civiline Gagarin-lendimport (GSV / СРО) oli sauvomas 22 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, läz Saburovk-küläd, se radab vn 2019 elokun 20. päiväspäi. Tehtas reisid Venämadme (Moskv, Piter, Soči, Surgut) i Antal'jahasai (Turkanma). Enzne rahvahidenkeskeine civiline Saratov-Keskuzline-lendimport (RTW / СРО, ven. Саратов-Центральный, 426 tuh. passažiroid vl 2018) sijazihe 1 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Om sodalendimportoid-ki.




#Article 201: Selen (188 words)


Selen (Se — selenium latinan kelel) om 34nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Selen om levitadud londuses, mülünd Man kores om 0,5 grammad tonnas. Voib löuta elementad puhthas olendas.

Ročilaižed Jons Jakob Bercelius i Gotlib Gan-himikad avaižiba selenan vl 1817. Nimitihe grekan Kudmaižen nimitusen mödhe σελήνη, selen om telluran pojav i vasttase sen ühtes,  znamoičeb «Ma».

Selen da sen ühtnendad oma morijad, no element om tarbhaine biologižikš lujas peniš koncentracijoiš.

Ireg selen om hudr hoštai substancii. Kovan elementan nell' allotropišt modifikacijad om olmas: hahk metalline, rusked kristalline (ruskedpakuižen, muzarusttan i rusttan ližamujun), rusked amorfine, must stöklanvuitte.

Atommass — 78,971. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,79 g/sm³. Suladandlämuz — 490 K. Kehundlämuz — 958,1 K.

Londuseline selen kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 74Se (0,87%), 76Se (9,02%), 77Se (7,58%), 78Se (23,52%), 80Se (49,82%), 82Se (9,19%). Om sätud 24 radioaktivišt izotopad 65..73, 75, 79, 81 i 83..94 atommassanke i niiden 9 izomärad.

Selen da sen ühtnendad oma pol'veimed, i sikš niiden znamoičend elektronikan täht om luja.

Selenan 200 mikrogramman jogapäiväline otand südäimehe poleneb rakan statjoid 40 procentas.




#Article 202: Serbii (450 words)


Serbii (), oficialine nimituz — Serbijan Tazovaldkund ( [repǔblika sř̩bija]), om mererandatoi valdkund suvipäivnouzmaižes Evropas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Belgrad.

Vl 2015 Serbii vahvišti kožundkirjutest  i oti sen ühtnijan velgusid, no oiktusita. Vspäi 2012 valdkund om kandidat kändmahas  ühtnijaks.

Vn 1878 13. päiväl heinkud Serbii tedištoiti ripmatomudes Ottomanan imperijaspäi.

Serbii om enzne Jugoslavijan ühtnii.

Valdkundan ezmäižed Konstitucijad () oliba vahvištadud vll 1835 i 1838. Nügüdläine 16nz' lugul Konstitucii om olmas vlpäi 2006, se vajehti 1990-nden voden Konstitucijad Serbii da Mustmägi-valdkundan čihodamižen tagut. Uz' Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2006 28-29. päivil redukud (53,04%), se om väges vajehtusita tähäsai.

Valdkundan nell' videndest territorijad sijadase Balkanan pol'saren keskuzpalas, videndez — Keskdunaižel alangištol.

Serbii om mavaldkundröunoiš kahesanke valdkundanke: Horvatijanke (röunan piduz — 262 km) i Bosnijan da Gercegovinanke (371 km) päivlaskmas, Mad'jaranmanke pohjoižes (174 km), Romanijanke pohjoižpäuvnouzmas (546 km), Bolgarijanke päuvnouzmas (367 km), Pohjoižmakedonijanke suves (283 km), Albanijanke (111 km) da Mustmäginke (250 km) suvipäivlaskmas. Röunoiden ühthine piduz om 2364 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Džeravic-mägi, 2656 m meren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma metallad (vas'k, hahktin, cink) i bur hil'; toižed varad oma toižed metallad (molibden, kuld, hobed, raudkivend, hrom, nikel', litii, boksitad), kivivoi i londuseline gaz valdkundan pohjoižes, azbest, grafit, keitandsol, mec (territorijan 29,1% vl 2009).

Ohjandusen form om unitarine konstitucine segoitadud tazovaldkund. Kaik rahvaz valičeb prezidentad () videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident voib pästta parlamentan ühtnijoid radmaspäi.

Parlament om üks'kodine Rahvahan Suim () 250 kaikel rahvahal valitud ezitajanke nelläks vodeks. Parlamentan ühtnijad vahvištadas ohjastust ().

Valitihe prezidentad jäl'gmäižen kerdan vn 2017 2. päiväl sulakud, Aleksandr Vučič sai vägestust ezmäižes turas (55,06%, vll 2014−2017 radoi Serbijan päministran). Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2016 24. päiväl sulakud. Päministr om Ana Brnabič vs 2017 kezakun 29. päiväspäi.

Serbii jagase 29 ümbrikoks (), niiden kesken: Belgrad-pälidn da kaks' avtonomišt agjad (Vojevodin, Kosovo da Metohii). Ümbrikod alajagasoiš 211 kundaks (). Nene ühtnikad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha (serbaks статистички регион).

Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 7,243,007 ristitud (Kosovo da Metohii-agjata). Kaikiš suremb ristitišt oli 7,897,937 eläjad vl 1990 (Kosovo da Metohii-agjata).

Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, albanijalaižiden enambuz boikotirui rahvahanlugemišt) serbalaižed — 83,3%, mad'jaralaižed — 3,5%, čiganalaižed — 2,1%, bosnijalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 5,7%, rahvahuden ozutandata — 3,4%.

Uskondan mödhe (2011, albanijalaižita tobman palan): ortodoksižed hristanuskojad — 84,6%, katolikad — 5,0%, islamanuskojad — 3,1%, protestantad — 1,0%, ateistad — 1,1%, toižed uskojad — 0,8%, märhapanendata — 4,4%.

Serbijan toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): Novi Sad, Prištin, Niš, Kragujevac, Subotic. Kaik om 24 lidnad Serbijas. Lidnalaižiden pala om 56,4% (2020).

Serbijan päeksport om metallad (raud, vas'k, alüminii), himižed produktad (polietilen, räzin), kukuruz; toine eksport — sadmanzikaine, sobad, zelläd, elektroenergii.




#Article 203: Sibirine kuz' (110 words)


Sibirine kuz'  () om Kuz'-heimon puiden erik. Mülüb Pedaižed-sugukundha.

Pu kazvab 30 metrhasai kortte, tüvi oleleb 70 sm sankte. Kuz' om Sibirin mecan znamasine, se om pakaiženvastaine, voib kazda mahusil igähiženke rougunke. Kuzen kaikiš pohjoižemb erik, löutihe 71° pohjoižlevedust Taimiran jogiden alangištoiš. Pil'vesenvastaine, no vauktusennavedii erik. Pölüstoittud nored käbud seištas pihtan kartte, no kätas rippujikš küpsmižen aigan. Pu kävutase materialaks kuti järgeline kuz'-ki.

Sädab gibridoid järgeliženke kuzenke kebnas, oz., suomalaine kuz' (Picea × fennica) Evropan pohjoižpäivnouzmas. Kavag' om lühüdamb i nügumb, käbud oma penemb, semned küpsnedas sen-žo voden sügüz'kus, järgeližes kuzespäi erineden. Korejine kuz' om lähine erik morfologižikš, sibirine kuz' erineb penembil käbuil, vihandal kavagel hahkuseta i noril vezoil savukahudenke.




#Article 204: Siktivkar (336 words)


Siktivkar (ven. i , venälaine virkand: [sɨktɨfˈkar], znamoičeb «Sisol-lidn», «lidn Sisol-jogen randal» komin kelel) om Venäman lidn valdkundan lodehes. Se om Komin Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Permevelisk vl 1570 Orteliusan atlasas. Vl 1586 jumalankodikundan tulendan Ust'-Sisol-keskuz jumalankodinke mainitase Jarenskan aigkirjas, lähižidenke nimitadud tanhidenke ühtes. Vl 1780 volost' sai lidnan statusad, nimitihe lidnad Ust'-Sisol'sk:aks (). Vozil 1796-1918 oli Vologdan gubernijan makundan keskuseks.

Vl 1930 lidnad udesnimitihe nügüdläižikš  käskön mödhe, anttihe nimi komin kelel lidnan 150-voččen jubilejan oiktastuseks. Vspäi 1936 (5. tal'vku) Siktivkar om vaiše sätud Komin Tazovaldkundan pälidnaks.

Siktivkar seižub soiden da mecoiden keskes. Lidn sijadase tazovaldkundan suvipäivlaskmas, Sisolan (, ) lanktendan sijas Vičegd-jogehe (huralpäi), Sisolan hural randal tobjimalaz i Vičegdan hural randal. Lidnan keskuz seižub 172 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1003 km suvipäivlaskmha orhal, 1331 km avtotedme (Kirovan kal't). Lähembaine lidn om Mikun' 96 km lodeheze raudtedme vai 108 km avtol.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°. Voib panda halad heinkus eskai. Paneb sadegid 621 mm vodes, kezal niid om enamba (73..75 mm kus).

Siktivkaran Ežvan rajon om ičeze administracijanke, märitud röunanke. Toižed rajonad oma lidnanlaptoikš, ned oma oficialižetomad, märitud röunoid niil ei ole. Ližaks, 3 lidnanvuittušt žilod da 3 muite žilod mülüdas Siktivkaran lidnümbrikho.

Vl 1967 lidnan ristitišt oli 102 tuhad eläjid. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 235 006 ristitud, lidnümbrikos — 250 874 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (2018).

Rahvahad (lidnümbrik, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 63,0%, komilaižed — 24,7%, ukrainalaižed — 2,6%, saksalaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, čuvašalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 4,4%.

Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, cellüloz-bumagaine sarak, sauvondmaterialiden pästand, sömtegimišt.

Avtobusad, taksid da ehtatimed (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte tuli lidnha vl 1961. Avtobusad da lendimed ühtenzoittas Siktivkarad makundoiden keskusidenke da federacijan lahižiden subjektoiden pälidnoidenke. Rahvahidenkeskeine civiline Siktivkar-lendimport (SCW / СЫВ) sijadase 2 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Venämadme, Bakuhu, om čarterreisid Keskmeren lebutahoihe.




#Article 205: Skandii (168 words)


Skandii (Sc — scandium latinan kelel) om 21nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Skandii om lujas harv londuses, pala Man kores — 10 grammad tonnas. Vl 1879 ročilaine Lars Nil'son-himik sai skandijad ezmäižen kerdan i nimiti Skandinavii-pol'saren mödhe.

Ireg skandii ei ühtne biologižihe čepiižihe i eile toksine, no sen ühtnendad voidas olda morijoikš.

Skandii om kebn hobedakaz harv mametall pakuiženke ližamujunke. Element oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Sc magnijanvuiččenke geksagonaliženke seglusenke, da β-Sc kubiženke mülücentriženke seglusenke, α↔β-toižetamine oleskeleb 1336 C° lämudel.

Atommass — 44,95591. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,99 g/sm³. Suladandlämuz — 1814 K (1541 C°). Kehundlämuz — 3109 K (2836 C°).

Londuseline skandii kogoneb üks'jäižes stabiližes 45Sc-izotopaspäi. Tetas 25 ratud radioaktivišt izotopad 37..44, 46..60 atommassanke, i 13 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 46Sc-izotop 83,8 päivest pol'čihodamižen pordonke.

Sadas severz'-se tonnoid vodes mail'mas. Ottas kävutamižhe kovitamha alüminijan, titanan i raudan ühthesuladusid. Pästtas üläveimid i lazerid skandijanke. 47Sc-izotop andab pozitronid paremba äjid toižid.




#Article 206: Skopje (270 words)


Skopje ( [ˈskɔpjɛ], ) om Pohjoižmakedonijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadan meiden erad lopus kuti rimalaine Flavia Aelia Scupi- vai Flavia Scupinorum-kolonii, paginoiš Skupi ( i Scuiris). Amuižiden pertiden alused oma kaičenus. Voz'sadoiden hätkte oli Vizantijan i Serbijan tobmuden al. Ezmäižen Bolgarijan car'kundan Samuil-ohjandai ümbärzi lidnad seinil 10. i 11. voz'sadoiden röunal, nügüd'aigan nähtas niid kuti Skopjen lidnuz-zamk (). Vspäi 1392 vhesai 1912 oli Osmanan imperijan palaks Üsküp-nimenke. Vspäi 1944 oli Makedonijan Tazovaldkundan pälidnaks, oli Jugoslavijan palaks vhesai 1992.

Vozil 518, 1555, 1904 i 1963 manrehkaidused paniba lidnad mantazole. Vl 1689 avstrijalaine E. Pikkolomini-jenaral polti Skopjed lophu holeran pošavan tagut.

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, mägidenkeskeižes kalt'uses, Vardar-jogen randoil (388 km, maked. Вардар, lankteb Egeižhe merhe), 238 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vodno-mägi om lidnan kaikiš korktemb čokkoim, 1066 m kortte. Lujad manrehkaidused oleldas sen tahondas.

Klimat om ven Keskmeren penen valatoitusenke. Heinkun i elokun lämuz om +23,8 C°, vilukun — +0,1 C°, voden keskmäine lämuz +12,4 C°. Paneb sadegid 483 mm vodes, 29..54 mm kuidme. Tal'v oleleb sumosine i läz lumeta. Tullei oleskeleb harvoin.

Vl 2002 eläjiden lugu oli 506 926 ristitud, valdkundan ristitišton nelländez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2002): makedonijalaižed — 66,7%, albanijalaižed — 20,4%, čiganalaižed — 4,6%, serbalaižed — 2,8%, turkad — 1,7%, bosnijalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,3%.

Kaks'žiruižed avtobusad i miniavtobusad (vspäi 2014) oma kundaližeks transportaks lidnas, tramvain jono om sauvomas. Jonused ühtenzoittas lähižidenke Evropan pälidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport (SKP, 1,8 mln matknikoid vl 2017) sijadase 17 km suvipäivnouzmha lidnaspäi Petrovec-žilos. Tehtas reisid Evropan maiden pälidnoihe i Persijan lahten lidnoihe, om čarterreisid Turkanman i Egiptan lebutahoiže.




#Article 207: Slovakii (391 words)


Slovakii ( [ˈslɔʋɛnskɔ]), oficialine nimituz — Slovakijan Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bratislav.

Vspäi 2004 om  da  ühtnijaks.

Vn 1993 1. päiväl vilukud Slovakii sai ripmatomut Čehoslovakijan čihodamižen jäl'ghe.

Valdkundan üks'jäine Konstitucii () tuli väghe vn 1992 1. päiväl redukud, täuzin — ripmatomuden päiväl. Se om väges äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtsidenke, vn 2017 versii om nügüdläine.

Slovakii om mavaldkundröunoiš Ukrainanke päivnouzmas (röunan piduz — 97 km), Mad'jaranmanke suves (627 km pitte), Avstrijanke päivlaskmas (105 km), Čehanmanke lodehes (241 km) da Pol'šanmanke pohjoižes (541 km). Ühthine röunoiden piduz om 1611 km. Slovakii om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Gerlahovski Štit-mägi (2655 m).

Londuseližed pävarad oma bur hil', raudkivend da mustma; toižed varad oma vas'kkivend, mangankivend, keitandsol.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezident paneb radsijha parlamentan ezinenahižen partijan liderad päministraks, mugažo ministriden palad parlamentan nevondan mödhe. Ku parlament ei voind vahvištada ohjastusen programad koume kerdad kun aigan, ka Prezidentale sab pästta parlamentad radmaspäi.

Parlament om üks'kodine Rahvahaline Nevondkund () 150 kaikel rahvahal valitud ezitajidenke nelläks vodeks. Parlamentale sab heitta prezidentad radmaspäi äniden kuz' kümnendest enambusel.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 5. päiväl keväz'kud. Nügüdläine prezident om Zuzana Čaputova, hän om valitud kahtel änestuztural vn 2019 16. da 30. päivil keväz'kud (sai 58,4%) da om radnikusel vs 2019 kezakun 15. päiväspäi. Peter Pellegrini radab päministran vs 2018 keväz'kun 15. päiväspäi.

Slovakii jagase kahesaks randaks () avtonomijan erasidenke oiktusidenke. Randad alajagasoiš 79 rajonaks (üks'lugu ).

Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 5,435,343 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): slovakalaižed — 80,7%, mad'jaralaižed — 8,5%, čiganalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 7,0%.

Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 62,0%, protestantad — 8,2%, grekan katolikad — 3,8%, toižed uskojad i märhapanendata — 12,6%, religijatomad — 13,4%.

Toižed järedad lidnad (enamba 75 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Košice, Prešov, Žilin, Banska Bistric, Nitr. Vl 2013 kaik oli 138 lidnad valdkundas. Ristitišt da lidnad oma levitadud valdkundadme tazomäras. Lidnalaižiden pala om 53,8% (2020).

Slovakijan päeksport om avtod da niiden varapalad (24%, mail'man lider avtoiden pästandan mödhe ühtele ristitule), videodisplejad (10%), elektromašiništ da radioladimišt (läz 10%), raudtegesed da teraz (läz 9%), rafiniruidud kivivoi da londuseline gaz (6%); toine eksport om šinad (2%), pörutüged (1%).




#Article 208: Slovenii (421 words)


Slovenii ( [slɔˈʋèːnija]), oficialine nimituz — Slovenijan Tazovaldkund (), om valdkund Keskuzevropas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lüblän.

Vn 2004 29. päiväl keväz'kud kändihe  ühtnijaks. Vs 2004 semendkun 1. päiväspäi om  ühtnijaks.

Vn 1991 25. päiväl kezakud Slovenii tedištoiti ripmatomudes Jugoslavijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii () om vahvištadud vl 1991, se om väges äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke.

Valdkund sijadase Balkanan pol'saren lodehes, sen Edelal'piden palas.

Slovenii om mavaldkundröunoiš Italijanke päivlaskmas (röunan piduz — 280 km), Avstrijanke pohjoižes (röun om 318 km pitte), Mad'jaranmanke pohjoižpäuvnouzmas (102 km), Horvatijanke (670 km) päuvnouzmas da suves. Röunoiden kuivmadme ühthine piduz om 1370 km. Slovenijan suvipäivlaskmaižed randad lainištab Adriatine meri (randanpird om 43 km).

Kaikiš korktemb čokkoim om Triglav-mägenoc, 2864 m kortte meren pindan päl.

Londuseližed varad oma mec (territorijan enamba pol't), bur hil', metalloiden kivendod (hahktin, cink, artut', uran, hobed), sauvondkivi.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Prezident () om valdkundan da sen armijan pämeheks, valitas händast videks vodeks kaikel rahvahal.

Parlament om kaks'kodine, paneb päministrad radsijha. Parlamentan üläkodi om Valdkundaline Nevondkund () 40 ezitajanke, se tob kohendusid alakodin aktoihe i vaiše nevondfunkcii om sil. Sijaližed minicipalitetad i rahvahaližed organizacijad valitas üläkodin ühtnijoid videks vodeks. Alakodi om Valdkundaline Suim () 90 ühtnijanke, pandas heid nelläks vodeks ühthižil valičendoil.

Nügüdläine prezident om Borut Pahor vn 2012 tal'vkuspäi (vll 2008−2012 radoi päministran). Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 22. päiväl redukud (ühtenz' tur, sai 47,21%) i 12. päiväl kül'mkud (kahtenz' tur, 53,09%, vl 2012 — 67,37%). Üläkodin nügüdläine mülükund zavodi radod vs 2017 tal'vkun 12. päiväspäi. Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 3. päiväl kezakud. Marjan Šarec om vahvištadud päministran radsijha vn 2018 13. päiväl sügüz'kud.

Slovenii jagase 212 kundaks (), niišpäi 11 oma lidnan statusanke. Nene kundad ühtnedas 12 statistižhe regionha (slovenijaks regija).

Slovenijas elädas slovenijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2,061,085 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2002): slovenijalaižed — 83,1%, serbalaižed — 2,0%, horvatijalaižed — 1,8%, bošnäklaižed — 1,1%, toižed rahvahad i märhapanendata — 12,0%.

Uskondan mödhe (2002): katolikad — 57,8%, islamanuskojad — 2,4%, ortodoksižed hristanuskojad — 2,3%, toižed hristanuskojad — 0,9%, toižed uskojad i märhapanendata — 26,5%, religijatomad — 10,1%.

Valdkundan toižed järedad lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2013, surembaspäi penembha): Maribor, Cele, Kran'. Kaik om 67 lidnad Slovenijas (2011. voz'). Viž eläjad ühesaspäi oma lidnalaižed (2020).

Šingotadud industraline valdkund, tegimišt andab 31,2% kogosüdäiproduktaspäi (2017). Radnikoiden kaks' koumandest oma ottud holitišiden sferha. Tegimišton päsarakod oma elektrotehnine, himine, zell'edheotandad, cellülozbumagaine i tekstiline, üks' avtotegim radab.

Slovenijan päeksport om avtod, transportmašiništ, söndtavarad da himižed heretused. EÜ:n ühtnijad oma pätorguindpartnörikš.




#Article 209: Sofii (203 words)


Sofii ( [ˈsɔfija]) om Bolgarijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Sofijan agjan administrativižeks keskuseks mugažo.

Lidn om valdkundan järed tegimišton keskuz da raudtesol'm.

Frakijalaižed paniba lidnan alust 8. voz'sadal edel m.e.. Rimalaižed anastiba sidä i nimitihe Serdik-lidnaks () frakijalaižiden heimon mödhe. Kahtenden Bolgarijan imperijan aigan (1185−1396) udesnimitihe lidnad nügüdläižikš ezmäi paginas, sid' oficialižešti, ph. Sofijan päjumalanpertin — lidnan päpühäpertin nimitusen mödhe. Sen pala om kaičenus tähäsai.

Ottomanan imperijan aigan lidn oli sen kahtendel surtte evropižel keskusel, Konstantinopolin jäl'ghe.

Vl 1879 Sofii kändihe joudutadud Bolgarijan pälidnaks.

Lidn sijadase Bolgarijan päivlaskmas, Balkanan pol'saren keskuses, Vitoš-mägimassivan pohjoižpautkenno, 500..800 m korktusil valdmeren pindan päl.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun i elokun lämuz om +22,0 C°, vilukun +0,5 C°. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°. Paneb sadegid 571 mm vodes, enamba semendkul-heinkul (63..75 mm kus).

Vn 1878 uhokus Venälaižen imperijan armii tegi ezmäšt rahvahanlugemišt i löuzi 11 694 eläjad. Vodele 1975 ristitišt ületi millionad. Vl 2015 eläjiden lugu oli 1 286 383 ristitud, 1,54 mln ezilidnoidenke (1344 km²).

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe bolgarijalaižed (87,9%) da ortodoksižed hristanuskojad (69,1%) oma enambuses eläjiden keskes. Om äi religijatomid ristituid (28,8%).

(4. voz'sada, vn 2004 nägu),«Šeraton»-adivpert' om tagamal
Sof.University~1935.jpg|Sofijan universitetvl 1935
Narsob3.jpg|Ripmatomuden torg socializman Largo-ansamblinke
NDK-front-view.jpg|Rahvahaline kul'turkeskuz
NationalAssemblySquare.jpg|Rahvahaližen Suiman torg




#Article 210: Stavropol' (300 words)


Stavropol () om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Stavropolin randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti Stavropol' Kavkazal. Vl 1785 se sai lidnan statusad. Vl 1897 raudte tuli lidnha Kavkazskai-stancijaspäi, ühtenzoiti lähiženke «Rostov Donal — Vladikavkaz»-jononke.

Vozil 1935−1943 lidnan nimi oli Vorošilovsk. Vspäi 1964 udesnimitihe Stavropolid Volgaveres, i oficialine nimi tegihe nügüdläižikš.

Lidn sijadase Stavropolin randan päivlaskmas, Kavkazan ezimägištol, 230..660 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1230 km pohjoižhe orhal vai 1410 km avtotedme. Järed vezišt sijadase lidnümbrikon päivlaskmas — Sengileevskoje-vezivaradim (42 km²), Jegorlik-jogi täudub sidä, kudambad sen ližaks Kuban' täudub Nevinnomisskan kanalan kal't. Lidnümbrik om ümbärtud Špakan rajonan territorijal. Lähembaižed järedad lidnad oma pohjoine Mihailovsk-kaimdailidn, Nevinnomissk suvhe (46 km orhal) i Armavir päivlaskmha (67 km orhal).

Toine lidnümbrikon eländpunkt om Grušovii-futor (196 eläjad vl 2017). Lidnan ümbrikon pind — 276,7 km², lidnan pind — 171,7 km². Stavropol' jagase koumeks administrativižeks rajonaks, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 85 251 eläjad, vl 1959 — 141 023 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 398 539 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 600 tuhad elädas ezilidnoidenke. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Johannan Mariinskii-naižjumalankodi (vspäi 1852), koume päjumalanpertid, kaks'kümne jumalanpertid, kaks' časounäd i hengeline seminarii oma olmas lidnas, mugažo Armenijan apostoližen jumalankodikundan pühäpert', protestantizman kundad, islaman pühäpert' (om saudud vll 1913−1915).

Rahvahad (2010): venälaižed — 88,1%, armenijalaižed — 4,5%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 6,4%.

Edeline lidnan pämez' oli Andrei Džatdoev (2016 — 30.04.2020, koli).

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas Stavropolid randan lidnoidenke, sen ližaks voib sadas raudtel Kavkazan Mineraližed Veded-regionhasai randan suves.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Stavropol'-lendimport (STW / СТВ, 392 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase ani lidnan röunan taga pohjoižpäivnouzmas, Mihailovsk-kaimdailidnas, tehtas reisid Moskvha i Stambulha.




#Article 211: Stounhendž (120 words)


Stounhendž ( «kivine rengaz») om eziistorine kivine sauvuz. Se sijadase Suren Britanijan südäimes, Anglijan suves, Uiltšir-grafkundas.

Arheologine muštnik kogoneb pandud renghal kivišpäi i sauvusišpäi sen südäimes, rengaz om ümbärtud roval. Om saudud neolitan i bronzaigan toižiden muštnikoiden kompleksan keskuses. Stounhendžan sauvusiden igä om läz vit tuhad vozid.

Muštnikan täuz' todesine znamoičend om tundmatoi. Stounhendž voi olda observatorijan vai kaumoiden tahon. Vn 2009 kaivandused löuziba 240 kremiruidud da mahapandud ristitun jändusid (datiruiše vll 2570−2340 EME päpaloin). Stounhendž om sijaližen elitan amuižeks kaumžomaks. Ezimeletaden, toihe surid sinižid kivid sauvomha Stounhendžad lodehližen Uel'san Preseli-magišpäi (380 km oikti) merel, sid' tarabošihe, mugoižiden kividen tošt lähišt löudmižsijad ei ole.

Stounhendž sijadase läz 130 kilometras suvipäivlaskmha Londonaspäi, 3,2 km päivlaskmha Eimsberišpäi i 13 km pohjoižhe Solsberišpäi.




#Article 212: Stroncii (200 words)


Stroncii (Sr — strontium latinan kelel) om 38nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Stroncii om levitadud londuses keskmäras, sen pala Man kores om 0,014% massan mödhe (23nz' sija), litosferas — 0,045%. Metall om lujas aktivine himižešti, i sikš ei voi löuta sidä londuses puhthas olendas.

Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai puhtast stroncijad ezmäižen kerdan. Nimituz libub stroncianit-mineralaspäi, löutihe sidä Šotlandijan Strontian-külänno ().

Stroncii om pehmed tagokaz plastine hobedaižvauged muglmametall.

Atommass — 87,62. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,54 g/sm³. Suladandlämuz — 1050 K (777 C°). Kehundlämuz — 1650 K (1377 C°).

Stabiline stroncii kogoneb nelläs izotopaspäi: 84Sr (0,56%), 86Sr (9,86%), 87Sr (7,00%), 88Sr (82,58%). Tetas 29 radioaktivišt izotopad 73..83, 85, 89..105 atommassanke, i niiden 6 izomärad.

Stroncijan muigotandmär om +2 ühtnendoiš. Reagiruindan ičendad oma kal'cijan pojavad. Teravas reagiruib vedenke i metallatomižidenke substancijoidenke, muigotub il'mas pakuiženke kerthenke. Läz ei ole muglreakcijoid. Stroncijan tuhk voib süttuda iče il'mas, mugažo metall palab il'mas huldutamižen aigan.

Londuseline stroncii om toksine vähän, kävutase metallurgijas i pirotehnikas, i ei pida segoitada sidä radioaktivižidenke izotopoidenke. Ottas kävutamižhe irgäd stroncijad uranan endištandan reakcijas. Tehtas kaikenaigaižid magnitoid, stroncijan hapanduz ottase keramižen üläveimen palaks.




#Article 213: Suomenma (527 words)


Suomenma, täuz' oficialine nimi — Suomenman Tazovaldkund (, ), om valdkund Pohjoiževropas. Suomenman pälidn da kaikiš suremb lidn om Hel'sinki.

Vspäi 1995 om  ühtnijan, mülüb evron zonha sen alusenpanendaspäi vl 1999. Suomenma om neitraline valdkund.

Vn 1917 6. päiväl tal'vkud Suomenma tedištoiti ičeze ripmatomudes Venämaspäi. Imperijan čihodamine vei Rahvahanikoiden sodale Suomenmas vl 1918 (27. viluku — 16. semendku). Koumanden nevondkundaliž-suomalaižen sodan jäl'ghe (30. kül'mku 1939 — 13. keväz'ku 1940) Suomenma kadoti territorijan palad, no kaiči ripmatomut.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1919, vajehtihe sidä äi kerdoid. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1999, se om väges voziden 2007, 2011 i 2018 vajehtusidenke.

Suomenma om mavaldkundröunoiš Norvegijanke pohjoižes (röunan piduz — 709 km), Venämanke päivnouzmas (1309 km) da Ročinmanke päivlaskmas (545 km). Ühthine röunoiden piduz madme — 2563 km. Om meriröunpirdoid Estinmanke.

Suomenman suvižed da päivlaskmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Baltijan meri, sen Suomen i Botnine lahted, randanpird — 1250 km koverikahuden lugemata, täuzin läz 40 000 km (sarita). Kaik om 81 tuhad sart läz mererandad enamba 100 m² surudel.

Pind: kaik — 338 145 km², saum vezid — 34 330 km² (10,2%). Kaikiš korktemb čokkoim sijadase Haltitunturi (Haltiatunturi, Haltia, Halti)-mägen pautkel (1328 m).

Londuseližed varad — mec, metallad (raudkivend, vas'k, cink, hrom, nikel', hahktin, kuld, hobed).

Suomenma om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund ühtenke palahiženke avtonomijanke (Ahvenanma). Suomenman konstitucijan mödhe, käskusenandai tobmuz om prezidentan da parlamentan käziš, i radonoigendai tobmuz om prezidental da Valdkundaližel Nevondkundal (, ).

Kaik rahvaz valičeb prezidentad (, ) kudeks vodeks, voib valitas kahtendeks strokuks jäl'geten. Prezident om armijan päkäsknik. Suomen parlament ezitoitab päministrad (, ) prezidentale, i prezident formaližikš paneb päministrad radsijha, mugažo Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoid-ki (ministrid) päministran rekomendacijan mödhe. Ministriden lugu ei voi olda enamba 18.

Parlament (, ) om üks'kodine, siš om 200 deputatad. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 14. päiväl sulakud. Valitihe prezidentad vn 2018 28. päiväl vilukud, nügüdläine prezident sai vägestust ezmäižes turas (62,7%) da radab kahtenden strokun.

Kaikiš ülemb käskuzkundaline instancii om Suomenman Ülembaine käskuzkund (, ).

Suomenman prezidentiden nimikirjutez:

Suomenma jagase 19 agjaks (regionaks) ( / ), ned — kundoikš ( / , oli niid 336 vl 2011) da lidnoikš ( / ).

Suomenmas elädas suomalaižed. Vn 2011  rahvahanlugemižen mödhe valdkundan eläjiden lugu oli 5,375,300 ristitud, vl 2017 — 5,509,717 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', vspäi 2016 se ližadub immigracijan tagut tobjimalaz.

Mamankelen mödhe (vl 2017): suomen kel' — 87,9%, ročin kel' — 5,2%, venäkel' — 1,4%, toižed keled — 5,5%.

Uskondan mödhe (2017): lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 70,9%, ateistad — 26,3%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,1%, toižed uskojad — 1,7%.

Seičeme suomalašt kümnespäi elädas lidnas vai sen ümbrištos (vl 2013). Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Espoo (pälidnan region), Tampereh, Vantaa (pälidnan region), Oulu, Turku, Jüväskülä, Kuopio, Laht. Kaik om 107 lidnad valdkundas (2013).

Ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (elektrotehnine — Nokia), cellüloz-bumagaine (Stora Enso, UPM), kivivoihimine i mechimine, sömtegimišt, energetine (Fortum), turizm.

Vl 2009 Suomenman päeksport oli likutimed da mašiništ (11%), bumag (kirjutamha da painmaha, 10%), TV- da radiooigendimed (6%), pu (material) (läz 6%); toine eksport — elektropalad (3%), laivad da venehed (3%), teraz (3%), cink, nikel', avtod, zelläd da medicinižed instrumentad.




#Article 214: Sur' Britanii (602 words)


Sur' Britanii ( [jʊnaɪtɪd kɪŋdəm] «ühtenzoittud kunigahuz», lühenduz: UK), täuz' oficialine nimituz — Suren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahuz (anglijan kelel: United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland), om sar'hine valdkund Päivlaskmpol'žes Evropas. Päine da sen kaikiš suremb lidn om London. Vspäi 1973 Evropan Ühtištusen ühtnii, lähtendan sišpäi process zavodiše vn 2020 uhokun 1. päiväl. Sur' Britanii om valdkund südäitukuiženke azegištonke,  Varuitomuden nevondkundan kaikenaigaine ühtnii.

Üks'jäine röun kuivudme om Irlandijanke (360 km). Vaiše 35 km om Suren Britanijan suvirandištospäi Francijan pohjoižrandištho La Manš-sal'men kal't, ned oma ühtenzoittud vižkümnekilometrižel evrotonnelil.

Vn 1707 1. päiväl semendkud Akt Anglijan da Šotlandijan ühtištuses om allekirjutadud.

Vn 1801 1. päiväl vilukud Akt Suren Britanijan da Irlandijan ühtištuses om allekirjutadud.

Ei ole Konstitucijad valdkundas ühtenzoittud dokumentaks tähäsai. Statutad, käskuzkundaližed precedentad, rahvahidenkeskeižed kožundkirjutesed da konstitucižed verod oma sen sijas.

Valdukundan sijaduz om Britanižil saril (Sur' Britanii-sarel, Irlandii-saren pohjoižpäivnouzmpol'žel palal, Normandižil saril), Atlantižen valdmeren randal. Pind om 243 610 km². Ümbärdajad mered: Irlandijan, Kel'tine, Gebrid- da Pohjoiž-. Randanpird om läz 31 368 km.

Pohjoižel da päivlaskmal om mägid (Pohjoine Šotlandijan mägišt, Penninad i Kembrižed mäged). Suvel da suvenpäivnouzmal om kukhikahid tazangištoid. Sariden kümne kaikiš korktembid mägenpäd sijadasoiš Šotlandijas, kaikiš korktemb čokkoim om Ben Nevis-mägi (1343 m). Kaikiš alahaižemb čokkoim om Fenland (−4 m) Anglijan päivnouzmas.

Päjoged oma Temz (334 km pitte), Severn (310 km), Trent (298 km), Mersi (109 km) i Klajd (170 km). Kaikiš järedamb järv om Loh Nej (396 km²) Pohjoižen Irlandijan territorijal.

Klimat om valdmerine neps. Uhokun keskmäine lämuz' +3..+7 C° da heinkun +11..+17 C°.

Londuseližed varad oma kivihil', kivivoi, londuseline gaz, metallad (raud, tin, hahktin, kuld, hobed), mouckivi, sauvondgips, kaolin, keitandsol, kala, reskvezi.

Istorikad lugedas Surt Britanijad nügüd'aigaižen parlamentaižen demokratijan sündundsijaks. Sur' Britanii om unitarine valdkund administrativižikš.

Valdkundan ohjandusen form om konstitucine parlamentine monarhii. Sen pämez' om Elizavet Toine-kunigaznaine vspäi 1952. Monarh om tobmuden koumen sarakon pämeheks. Hän voib pästta radmaspäi suim, panda ministrid radnikusele, tedotada sodad verast valdkundad vaste ülembaižeks armijan käskmeheks.

Parlament om kaks'kodine. Valičendad oleskeldas paksumb, mi kerdan videks vodeks. Lordoiden kodi () om üläkodi, ei ole sen ühtnijoiden lugumäran röunadusid, nügüd' mülüb 777 ühtnijad (valitas heid alakodin partijoišpäi tobjimalaz, vai pandas radnikusele elon hätkte). Alakodi, Kundoiden kodi (angl. House of Commons), mülütab 650 ristitud, rahvaz valičeb heid. Päministr om ühteks parlamentan ühtnijoišpäi, iče paneb ministrid radsijha (monarh vaiše hüvästab hänen valičend), alakodin ühtnijad valitas händast järgeližen äniden enambusen mödhe.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2017 8. päiväl kezakud. Konservativine partii Tereza Meinke ezinenas sai äniden enambust möst (318 än't 650:späi, 42,4%). Tereza Mei radoi edeližen päministran (13. heinku 2016 — 24. heinku 2019). Nügüdläine partijan lider i päministr om Boris Džonson vs 2019 heinkun 24. päiväspäi, ende röunantagaižiden azjoiden ministr (2016−2018).

Sures Britanijas om 4 administrativiž-territorialižed palad:

Jäl'gmäižed koume palad oma znamasiženke avtonomijanke Anglijaspäi.

Sen ližaks, Sur' Britanii valdoičeb 14 merentagaižel territorijal da 3 kunigahan mal. Ned ei ole Suren Britanijan palad juridižikš.

Sur' Britanii oli  koumanz' valdkund ičeze ristitišton lugumäran mödhe. Valdkundan kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kaikuččel vodel 1-lopunke tehtas valdkundan rahvahanlugemišt, kerdan kümnes vodes. Suren Britanijan eläjiden lugu (1901−2011):

Igähižed eläjad — 92% (2001):	

Uskondan mödhe (2011): hristanuskojad — 59,5% (sidä kesken anglikanižen jumalankodikundan uskojad, riman katolikad, presviterianižen jumalankodikundan polenpidajad, metodistad), islamanuskojad — 4,4%, induistad — 1,3%, toižed uskojad — 2,0%, märhapanendata — 7,1%, religijatomad — 25,7%.

Kaik om 69 lidnad (sitid). Suren Britanijan kaikiš surembad lidnad (enamba 450 tuh. ristituid vl 2011, surembaspäi penembha): London, Börmingem, Lids, Glazgo, Šeffild, Bredford, Mančester, Edinburg, Liverpul'.

Vl 2012 Suren Britanijan päeksport oli likutimed da niiden palad (läz 20%), kivivoi (15%), himižen sarakon produkcii (10%), avtod (8%);  toine eksport — zelläd (5%), diamantad (2%), ezitegesed olut tehmaha (2%).




#Article 215: Petr I Sur' (239 words)


Petr Sur' , Petr Ezmäine vai Pötr Aleksejevič Romanov (; sünd. 30. semendku (9. kezaku) 1672, Moskv, Venäma — kol. 28. viluku (8. uhoku) 1725, Piter, Venälaine imperii) oli Romanovan dinastijaspäi, jäl'gmäine Kaiken Venän kunigaz (car', 1682 vodespäi) da ezmäine kaikenvenämalaine imperator (vodespäi 1721).

Petr oli sündnu Aleksei Vaikneine-carin da hänen kahtenden Natal'ja Nariškina-akan kanzha. Panihe Petrad kunigahaks vodel 1682, konz hänele oli kümne vot, ühtes hänen Ivan-veikonke. Petran da Ivanan regent oli heiden čikoi Sof'ja Aleksejevna.

Petr zavodi ohjastada ičenaižešti vodespäi 1689 politižen kukerdusen jäl'ghe. Hän ozuteli völ noressai mel'hetartust tedoihe da röunantagaižhe elonladhu, elonveroho. Petr oli ezmäižen venälaižen kunigahan, ken tegi pit'kaigaižen matkan Päivnouzmpol'žen Evropan valdkundoihe (vozil 1697−1698). Pördutesen jäl'ghe, vodel 1698, hän augoti venälaižen valdkundan da kundaližen elon masštabižid reformid. Mugažo Pohjoižsodan (1700−1721) jäl'ghe Venälaine imperii sai maid Baltijan meren randoil. Vn 1703 16. päiväl semendkud Julianan kalendarin mödhe Petr pani Piterin lidnan alust kuti phh. Pedran da Pauloin lidnuz, i vodespäi 1712 Piter oli jo nimitadud kaiken Venäman udeks pälidnaks. 

Suren Petran ohjandusen aigal Venäma kändihe sureks evropižeks valdkundaks.

Oli naižiš kahtišti. Ezmäižes naimiželos (1689−1698) Evdokija Lopuhina-ak sünduti Aleksei-poigad (1690), hänespäi Petr II-imperator (1727−1730). Väritihe Evdokijad komplotas i küksihe elämha jumalankodihe. Vspäi 1703 Jekaterina (neiččel Marta Skavronskaja) kändihe carin sudaruškaks, venčaind oli vl 1712, vencastuz imperatornaižeks tegihe vl 1724. Jekaterina sünduti Petrale 11 last, vaiše kaks' kazvoiba täudhe ighäsai: Anna (1708−1728, sünduti Petr III-imperatorad, ohjasti vl 1762) i Jelizaveta Petrovna (1710−1762, Venäman imperatornaine vll 1741−1762).




#Article 216: Suviamerik (197 words)


Suviamerik (, , , ) om kontinent. Se da Pohjoižamerik mülüdas Man kuivha Amerik-palaha. Sijadase suvižel, pohjoižel i päivlaskmaižel mapoliškoil.

Pind lähižidenke penidenke saridenke — 17,84 millionad km². Eläjiden lugu — 410 mln (2015). Kaik 12 valdkundad da 3 rippujad territorijad sijadasoiš Suviamerikas, Brazilii om kaikiš suremb niiden keskes.

Nimitadas kontinentan eläjid da sündnuzid suviamerikalaižikš. Suviamerikan tobj pala mülüb Latinižen Amerikan regionha.

Suviamerikan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri, pohjoižed — sen Kariban meri, päivlaskmaižed randad — Tün' valdmeri. Panaman röun Kolumbijanke lugetas röunaks Pohjoižamerikanke, Kariban meren sared mülüdas Pohjoižamerikha päiči Suviamerik-kontinentan šel'fas. Dreikan sal'm om kontinentan da Antarktidan keskes.

Kaikiš suremb sar' om Lämoima-sar' (Isla-Grande), 48 tuh. km². Sarištod: Čilin sarišt (Patagonijan sarištod), Lämoima-sarišt, Mal'vinan sared (Folklendad), Galapagos-sared.

Amazonas sen Purus-, Madeir-, Žapur- da Riu-Negru-ližajogidenke, Paran sen Riu-Grandi- da Paragvai-ližajogidenke i La Plat-estuarijanke, San Fransisku, Tokantins Araguajanke, Orinoko i Urugvai oma Suviamerikan da mail'man znamasižed joged. Järedad järved oma Titikak, Marakaibo da Patus. Kaikiš vägev (Iguasu) da kaikiš korktemb (Anhel') vezilanktendad sijadasoiš Suviamerikas.

Kaikiš korktemb čokkoim om Akonkagua-mägi (6961 m) Argentinan päivlaskmas. Kaikiš alahamb čokkoim om solakahan Laguna del' Karbon-järven kendäk (−105 m) Argentinan suves.

Tropižed klimatižed vöd oma kontinentan tobmal palal. Paneb sadegid enamba kaiked kontinentišpäi.




#Article 217: Sär'g (112 words)


Sär'g  () om jogikalan levitadud erik Karpižed-sugukundaspäi.

Eläb Evropas päiči suves, Sibirin jogiš i järviš, Kaspijan meren i Aralan basseinoiš. Sär'g om introduciruidud Avstralijan suvipäivnouzmas.

Pidase joukuil sijiš vällänke joksmusenke, kokerägoiden keskes, vezikazmusiden taga vai puiden kuvahaižen al. Adaptiruiše hüvin, eläb erazvuiččil süvüzil, veden lämudenke +4..+31 C°.

Kala om järedanke somusenke. Keruz om hambhikaz, 10..12 hambast ühthe rivehe. Sel'g om mustan polhe, kül'ged i pök oma hobedakahad, erasti kuldakahad. Sil'man muju om verev rusked. Sel'gsuug kogoneb 10..12 palaspäi. Täuz'kaznu hibj oleleb 50 sm pitte i 2,5 kilogrammhasai vedutte. Igä 21 vodhesai.

Hen i nor' kala om rohked. Sötlese zooplanktonal, kazvab vitkos, vezištod kazvahtudas. Pütas sär'gid puhtastamha vezištoid i ümbriratas sömäks vai biodizelikš.




#Article 218: Säs'ked (157 words)


Säs'ked  () oma gavediden sugukund Kaks'suugaižed-heimkundaspäi. Leviganzi kaiked mail'madme Antarktikas päiči ristitun jäl'ghe. Kaik enamba koumed polenke tuhad erikoid elädas mail'mas, mülütadas heid läz 100 heimho, 100 erikod om Venämas.

Säs'ked sünduiba toižiš gavedišpäi 226 mln vozid tagaz. Pojavad nügüdläižihe säs'ked oliba 79 mln vozid tagaz, nügüdläižed säs'ked oma olmas 46 mln vozid.

Hoik hibj om 4..14 mm pitte, suugiden maihutuzkeskust sase 5..30 millimetrhasai. Erikoiden hibjan muju oleleb pakuine, koričma vai hahk, no voib olda must i vihand. Pökut om pit'kahk kümnepalaine. Rindaz om levedamb mi pökut. Antennad oma pit'kad vižtoštkümnepalaižed. Löugapparat om puskižimii toižendal.

Vaiše emäčud purdas. Södas änikoiden nektarad i kazmusiden südäivet, imetaiživatoiden čakansönd om sas'kiden ektoparazitizman form.

Elädas severz'-se kuid, voidas jäda elegiš tal'ven jäl'ghe. Emäč eläb ižačun hätkemb i paneb 30..150 munad kaikuččes kahtes-koumes päiväs. Muna kändase täuz'igäižeks säs'kaks ühtes nedališ. Leviganduz tegese ristitun transportal (laivad, jüguavtod, jonused, lendimed), ka om jüged kontroliruida karantinan märid.

Travidas säskid biomahtusil: bakterijoiden levigandmine i genetine modifikacii.




#Article 219: Süvär' (171 words)


Süvär (karjalan da suomen kelil: Syväri; venäkelel: Свирь) om jogi, kudamb lähteb Evropan kahtendes pindan mödhe järvespäi Änižespäi (Ust'ka-žilo) da lankteb Evropan kaikiš surembha järvhe — Ladogha (Süvärensu-žilo). Om äi hijamid da vezisonid jogensus.

Jogi sijadase Venäläižes Federacijas, Leningradan agjas. Süvärin randal om 2 lidnad (mödvedhe): Kos'kenaluine da Pöud.

Voden 1942 elokun 3 päiväl Nevondkundaližen Ühtištusen vägiak Anna Lisicina upsi ehtatades Süväres poikpoli.

Süvärin piduz om 224 km. Kaks' sured ližajoged langetas Süvärihe, molembad oma hurad — Ojat' (15 km jogensuspäi) da Pašjogi (8 km jogensuspäi).

Jogen leveduz om enamba 100 metrad kaiktä. Joksmusen časpiguz vajehtase pol'kilometraspäi 10,6 kilometrhasai erazvuiččil tahoil.

Joginiškan da jogensun korktusen erind om 28 metrad. Absolütine korktuz om 33 m Änižespäi i 5 m jogensus.

Jogel om kaks' gidroelektrostancijad: Alasüvärin elektrostancii radab 1933 vodespäi, Üläsüvärin elektrostancii radab 1952 vodespäi. Ned jagadas Süvären koumhe palaha: Alasüvär' (80 km), Keskmäine Süvär' (45 km) da Üläsüvär' (95 km). Gidroelektrostancijoiden sauvondan taguiči libui sur', no madal Ivinan järv.

Süvär' om Vaugedmeren-Baltijanmeren da Volgan-Baltijanmeren veziteiden pala. Volgan-Baltijanmeren vezite ühtenzoitab Moskvan da Piterin.




#Article 220: Taganrog (267 words)


Taganrog () om Venäman lidn, lidnümbrik da meriport Rostovan agjan suvipäivlaskmas, sen kahtenz' surtte lidn, om «sodahoštusen lidn»-arvonke (vspäi 2011).

Grekalaižiden žilo, Kremnoi () ezimeletaden, oli olmas Taganrogan territorijal 6. voz'sadal EME.

Läz 13. voz'sadal italijalaižed sauvoiba Porto-Pizano-lidnad da portad täs.

Petr I pani nügüdläižen eländpunktan alust vl 1698 kuti Troickan lidnuz Taganii Rog-nemel. Vozil 1712−1769 se oli muretud da tactud sodoiden Turkanmanke tagut, sid' saudud möst. Žilo lidnusenke saiba lidnan statusad vl 1775. Kätihe portaks vaiše torguindan täht Sevastopolin alusenpanendan jäl'ghe vl 1783.

Lidn sijadase Azovmeren Taganrogan lahten pohjoižpäivnouzmal randal, 50 metrhasai ü.m.t. korktusil. Matkad Rostovhasai Donal om 70 km päivnouzmha, Ukrainan röunhasai — 50 km päivlaskmha da lodeheze. Lähembaine lidn om Azov 40 km suvipäivlaskmha orhal meren kal't.

Vodenkeskeine il'man lämuz om +10,4 C°. Paneb sadegid 450 mm vodes. Kuivahk klimat pehmdub meritulleil.

Taganrog om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase 5 territorialižhe ohjandushe: Keskuzline, Mererandaline, Tegimišton, Päivlaskmaine da Pohjoine.

Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum. Sen ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Duman ezimez' om lidnan pämez'.

Andrei Lisickii om valitud lidnan administracijan pämeheks i radab vn 2016 redukuspäi.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 257 681 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 295 tuhad eläjid vl 1987.

Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 91,1%, ukrainalaižed — 3,8%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.

Ižandusen päsarakod oma raudan metallurgii, mašinoidensauvomine, laivoiden kohenduz, meblän pästand, villän da kivihilen eksport.

Avtobusad, trolleibusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Sodavägiden da civiline Taganrog-Suvine lendimport (TGK / ТАГ) sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, mererandal.




#Article 221: Tallidn (348 words)


Tallidn vai Tallinn, Tallin ( [ˈtɑlʲˑinˑ]) om Estinman pälidn, kaikiš suremb lidn da kaikiš järedamb municipaline ühtnik. Kaikutte koumanz' Estinman eläi om registriruidud pälidnas. Municipaline Tallidn-ühtnik mülüb Harju-makundha da om sen administrativižeks keskuseks.

Lidn om Estinman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon keskuz.

Vl 1154 lidn mainitase ezmäižen kerdan arabižen geografijan Al' Idrisi-tedomehen tedotöiš kuti pen' Kolivan'-lidnuz.

Vozil 1219−1227 i 1238−1346 eländpunkt oli alištunu Danijale.

Lidn sijadase Estinman lodehes, Suomen lahten suvirandal. Meren randanpird om 46 km pitte.

Kaikiš suremb järv om Ülemiste-järv (9,6 km²) lidnan suves. Toine järv om Harku (1,6 km²). Znamasine jogi om Pirit, se läbitab lidnan päivnouzmpol't. Kaik järved da joged mülüdas Baltijan meren basseinha.

Vs 1993 keväz'kun 4. päiväspäi Tallidn jagase 8 lidnanpalaha (est. üks'lugu linnaosa):

Käskusenandai tobmuz om Lidnan Suim (est. Tallinna Linnavolikogu) 79 ühtnijanke. Kaik täuz'igäižed lidnan eläjad (18-voččed da sen vanhemba) valitas heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2013 redukun 20. päiväl. Kalev Kallo radab sen ezimehen vs 2015 sulakun 30. päiväspäi. Lidnan Suim valičeb lidnan pämest — ohjastusen pämest nelläks vodeks.

Lidnan ohjastusen (est. Tallinna linnavalitsus) pämez' om lidnan pämez'-ki. Hän pidab vastust Lidnan Suiman ühtnijoiden edes. Vs 2015 sügüz'kun 30. päiväspäi Taavi Aas radoi lidnan pämehen velgusentäutajaks.

Vl 1913 Tallidnan ristitišt oli 116 012 eläjad. Vn 2011  rahvahanlugemižen mödhe kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 393 222 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 478 974 eläjad vl 1989.

Rahvahad (2011, enamba 0,4%): estilaižed — 55,3%, venälaižed — 36,8%, ukrainalaižed — 2,9%, vaugedvenälaižed — 1,6%, suomalaižed — 0,5%, evrejalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,5%.

Kelenmahtused (mamankel' i toine kel', 2000): venäkel' — 83,3%, estin kel' — 74,2%, anglijan kel' — 34,8%, suomen kel' — 18,9%, saksan kel' — 10,7%.

Ižandusen päsarakod oma bankad da valdkundaline administrativine holituz, laivansauvomine, meritransport, varapalad avtoiden täht (kaičendvöd), omblendtegimišt, turizm.

Estinman kaikiš järedamb jüguport da port passažoroiden täht sijadase Tallidnas. Ehtatimed ujudas Hel'sinkihesai (80 km pohjoižhe), mugažo Piterihe, Stokhol'mha da Rostokha.

Avtobusad, tramvaid da elektrojonused oma kundaližeks transportaks Tallidnan südäimes.

Rahvahidenkeskeine civiline Merin Lennartan nimel nimitadud Tallidn-lendimport (TLL) sijadase 4 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi, Ülemiste-järven pohjoižpäivnouzmaižel randpolel. Sišpäi tehtas reisid Evropan surihe lidnoihe da Estinmadme.




#Article 222: Taškent (195 words)


Taškent ( [tɒʃˈkent], ) om Uzbekistanan pälidn (vspäi 1930) da kaikiš suremb lidn. Se om lidn keskuzalištusenke.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 2. voz'sadal EME. Ende nimitihe Čač, Šaš, Binket / Binkat. Šingotihe Šuukten seižuteseks. Lidn eli läbi murendajas manrehkaiduses vn 1966 26. päiväl sulakud, om udessündutadud 3,5 vodes kaiken  radnikoil.

Lidn sijadase Čirčik-jogen oiktal randal tobjimalaz (Sirdarjan jogen oiged ližajogi) i sen alangištos, 440..480 m ü.m.t. korktusil. Taškentan agj ümbärdab lidnad, Taškent ei mülü sihe. Matkad lidnaspäi Kazahstanan röunhasai om 5 km lodeheze.

Vl 2012 eläjiden lugu oli 2 309 300 ristitud, ezilidnoidenke — läz 3 mln (2001, 6,4 tuh. km²). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Avtobusad, maršruttaksid, taksid, velosipedad i ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metropoliten radab vspäi 1977 (3 jonod, 29 stancijad, 36 km raudted, völ 2 jonod om sauvomas). Passažirine- i Suvine-päraudtestancijad ratas lidnas. Koume avtorengazted om saudud lidnas da siš ümbri.

Rahvahidenkeskeine civiline Islam Karimovan nimel nimitadud Taškent-lendimport (ТАС / TAS) sijadase 8 km suvipäivnouzmha orhal lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman i Evropan järedoihe lidnoihe, Azijan erasihe maihe, mugažo Uzbekistanadme. Toižed kaks' lendimportad oma pened, Taškent-Päivnouzmaine (enzne sodalendimport, om rekonstrukcijas) i Taškent-Sergeli (suves, privatižen penen aviacijan täht).




#Article 223: Tbilis (286 words)


Tbilis ( [tʰ'biliˌsi] «läm' purde») om Gruzijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan tegimišton, kundan da kul'turan kaikiš znamasižemb keskuz i energetine sol'm.

Löutihe kaivandusil 1.-2. voz'sadan termaližid kül'betid Tbilisan istorižes keskuses. Eländpunktad 6.-3. voz'sadan EME alusenpanendanke oma löutud lidnan toižiš rajoniš.

Iberijan Vahtang-car' pani nügüdläižen eländpunktan alust 5. voz'sadal. Jäl'ghižel voz'sadal se kändihe valdkundan pälidnaks. Lidnas tehtas Gruzijan  pol't.

Lidn sijadase Kavkazantaguižes, Tbilisan katl'uses, Kur-jogen randoil ( Mtkvári, jokseb Kaspijan merhe), 380..770 m ü.m.t. korktusil. Kaikiš suremb ezilidn om Rustavi 11 km suvipäivnouzmha.

Klimat om subtropine kontinentaline. Heinkun i elokun lämuz om +24,7..+24,9 C°, vilukun — +2,3 C°, voden keskmäine lämuz om +13,3 C°. Paneb sadegid 495 mm vodes.

Tbilis jagase kümneks lidnrajonaks. Nell' lidnanvuittušt žilod i 22 küläeländpunktan alištudas lidnan municipalitetale.

Tbilisan municipalitet om agjaha tazostadud lidn eriliženke statusanke. Valičendad oleldas kerdan nelläs vodes, kaik rahvaz valičeb Lidnan Suiman ezitajid (Sakrebulo) i Lidnan pämest.

Vn 2014 Gruzijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 062 282 ristitud, municipalitetan — 1 108 717 ristitud. Läz pol'tošt millionad ristituid eläb lidnaglomeracijas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 259 692 eläjad vl 1989. Vn 2020 zavodindas kaik 1 184 818 ristitud elihe municipalitetas 720 km² pindal. Ortodoksižed hristanuskojad (91,4% vl 2002) oma enambuseks eläjiden keskes.

Rahvahad (kaik municipalitet, enamba 1% vl 2014): gruzijalaižed — 89,9%, armenijalaižed — 4,8%, azerbaidžanlaižed — 1,4%, venänikad — 1,2%, jezidad — 1,0%, toižed rahvahad — 1,7%.

Avtobusad, minibusad, funikulörad, taksid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1966 metropoliten radab lidnas (vspäi 2018 om 23 stancijad 2 jonol, 27 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Tbilisin lendimport Šota Rustavelin nimed (TBS, 3,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 18 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan, Lähižen Päivnouzmman, Azerbaidžanan i Kazahstanan järedoihe lidnoihe.




#Article 224: Tedr (142 words)


Tedr () om levitadud Evrazijan meclind Fazanižed-sugukundaspäi. Seičeme alaerikod om olmas.

Eläb kaiken Evrazijan mecan i stepin zonoiš, mecanröunoil i jogiden alangištoiš. Ei navedi ottud kävutamižhe ristitul tahondoid.

Surehk lind penenke pänke i lühüdanke n'okunke. Ižačud järedamba mi emäčud. Ižačun piduz om 49..58 sm, veduz oleleb 1,0..1,4 kg. Täuz'kaznu emäč om 40..45 sm pitte i 0,7..1,0 kg vedutte.

Kuivmalind, no vilul voz'aigal pidase puil, sötlese koivuiden urbil. Toižen aigan tedran söte om marjad, heiniden i haban lehtesed, villäd. Poigaižed söttas gavedid da toižid sel'rodatomid.

Živat sirdase madme kanan kartte — jokseb teravas i lendahtab läz püštti. Lind eläb joukuil äikerdoičendan sezonas päiči. Oleskeleb kahthe-koumhe sadahasai eričuid joukus, ižačuid i emäčuid tobjimalaz. Tal'veližel pakaižel (−20 C° da sen enamba) tedr kaičese lumiurus 23 čashusai päiveses.

Lind om mectusen objektaks bobuštusen tagut i lihaze näht. Tedran londuseližed söjad oma reboi, näd, mecsiga i tedrhabuk.




#Article 225: Tehnecii (178 words)


Tehnecii (Tc — technetium latinan kelel, amuižgrekan kelen τεχνητός-sanaspäi — «ratud») om 43nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Tehnecii om kaikiš kebnemb element, kudambal ei ole stabiližid izotopoid. Sadas sidä radioaktivižiš jändusišpäi himižel mahtusel, se om ezmäine sinteziruidud element. Varadase mugažo atomreaktoriš. Saiba tehnecijad vl 1936 AÜV:oiden Berkli-laboratorijas molibdenan meton deiterijal bombardiruindal, no vaiše vn 1937 kezakus italijalaižed Karlo Perr'je i Emilio Džino Segre el'genziba necidä i löuziba 43. elementad meton tedoidusen aigan Palermo-lidnas.

Voib löuta tehnecijad Mal, uranan kivendoiš jäl'geks: 5 × 10−10 grammad uranan 1 kilogrammas. Erasiden klassoiden tähthad mülütadas tehnecijad spektran mödhe.

Tehnecii om radiotoksine.

Tehnecii om hoštai radioaktivine hobedaižhahk päličmänendmetall.

Atommass — 97,9072. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,5 g/sm³. Suladandlämuz — 2430 K (2157 C°). Kehundlämuz — 4538 K (4265 C°).

Kaik 31 radioaktivišt izotopad oma olmas 85..115 atommassanke, da niiden 22 izomärad. Kaikiš hätkemb olijad izotopad oma tehnecii-97 da -98, niiden pol'čihodamižen pord om 4,21 i 4,2 millionad vozid.

Kävutadas penid lugumärid südäielimiden medicinas oiktan diagnozan täht.




#Article 226: Tervoil (112 words)


Tervoil (ven.: Тервеничи) om Venäman külä Leningradan agjan Pöudon rajonan suvipäivnouzmas, Alöhovščinan küläkundas.

Külä om tetab 12. voz'sadaspäi. Se seižub Tervoilan järven (Ojatin bassein) päivlaskmaižel randal. Matkad Alöhovščinhasai om 18 km lodeheze (sigä om internat školanno), Pöud-rajonkeskushesai i raudtestancijhasai om 66 km lodeheze.

Vl 1910 Tervoilan ristitišt oli 21 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 307 ristitud.

P36-avtote om päivlaskmha küläspäi.

Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Katken Tervoilan naižjumalankodi sijadase külän suvipäivnouzmas. Jumalankodin aluz om pandud vl 1991 vanhan Uspen'jan pühäpertin jändusiden sijas.

Vspäi 1992 oigetas jogavoččen regionidenkeskeižen «Enarne ma»-praznikan ezmäšt päiväd neciš küläs. Tošt päiväd oigetas Enar'v-küläs (20 km päivnouzmha). Oigenzihe praznikad 2016 vodel-ki (heinkun 2. da 3. päivil).




#Article 227: Tesla Nikola (172 words)


Nikola Tesla (serbohorvatan kelel: Никола Тесла vai Nikola Tesla; sünd. 10. heinku 1856, Smilän, Avstrine imperii, nügüd' Horvatijas — kol. 7. viluku 1943, Nju Jork, Nju Jork (štat), AÜV) — fizikantedomez', inžener, elektrotehnikantedomez' da melestegii. Tesla oli sündnu Avstrižhe imperijha da kaznu siš (sid' — Avstrijan da Mad'jaranman imperijas), möhemba radoi Francijas da . Vl 1891 hän kändihe AÜV:oiden rahvahanikaks.

Teslan tond elektrusen da magnetizman tedoidushe om sur'. Hänen patentad da teoretižed töd avaižiba ted nügüd'aigaižile ladimile, kudambad ratas vajehtujan joksusen abunke, äifazižile sistemile da elektrolikutimile. Kaik nened ladimed laskiba zavottä uz' etap industrialižes revolücijas.

Tesla om tutab kut efiran teorijan polenpidai.

Magnitvalun tihedusen ühtnik om nimitadud hänen nimel (Tesla).

Oli sündnu hristanuskondan serbižen ortodoksižen jumalankodikundan Milutin Tesla-papin (1819−1879) kanzha. Georgina (Džuka) Tesla-mam (1822−1892) oli papin tütreks. Nikola oli nellänz' laps' videspäi.

Vll 1870−1873 Tesla openui Karlovacan korktas školas (nüg. Horvatijas), vll 1875−1878 tedoiži elektrotehnikad Gracan tehnižes korktas školas (nüg. universitet, Avstrii). Napri opetas filosofijan tedokundal Pragan universitetas vl 1880, no lopi opendust ühten semestran jäl'ghe i läksi radmaha rahoiden mairhen tagut.




#Article 228: Tihvin (231 words)


Tihvin () om Venäman lidn Leningradan agjas. Se om Tihvinan rajonan da lidnkundan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Vn 2010 4. päiväspäi kül'mkud om sodahoštusen lidn-arvnimenke.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan koumandes aigkirjas vl 1383 kuti Tihvinan pagast (), om nimitadud jogen mödhe (nüg. Tihvink, , ). Vl 1560 kahten jumalankodin aluz om pandud jogen vastrandoil — mehiden i naižiden täht. Nened jumalakodid abutiba küksta ročilaižid anastajid 17. voz'sadan augotišes.

Posad sai lidnan statusad vl 1773 kuti Uz'lidnan gubernijan Tihvinan makundan keskuz. Vozil 1918—1927 Tihvin makundanke mülüi Čerepovecan gubernijha.

Lidn sijadase Tihvink-jogen mougotil randoil (Ladogan bassein), 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Piterišpäi om 183 kilometrad päivnouzmha orhal vai 219 km avtotedme vai 192 km ezilidnelektrojonusel.

Tihvinan rajonan administracii tegeb Tihvinan lidnankundan radonoigendajan tobmuden velgusidme vn 2014 21. päiväspäi elokud. Ičeze Ezitajiden Nevondkund om lidnankundas, sen 22 ezitajad oma valitud vn 2014 14. päiväl sügüz'kud.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 459 ristitud, lidnankundan — 60 675 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 72 tuhad eläjid. Tihvinan rajonan ristitišton läz nell' videndest eläb Tihvinas.

Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe 85 vepsläšt elädas lidnas, vl 2010 — 57 vepsläšt.

Lidnan ižandusen päsarakod oma transportmašinoidensauvomine (vagonoiden tehmine), mechimii, meblin tehmine (IKEA:n fabrik), omblendtegimišt, sömtegimišt.

Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas. Raudtestancii om olmas vspäi 1904 Piter — Babajevo-raudtel. «Uz' Ladog — Vologd»-avtote ümbärdab lidnad pohjoižpoles.




#Article 229: Tihvinan rajon (397 words)


Tihvinan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjas.

Administrativine keskuz om Tihvin-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton viž kudendest. Edel 2006 vot lidn ei mülünd rajonha, se alištui agjan tobmudele.

Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Leningradan ümbrikho ühten aigan niiden sädandanke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i siš aigaspäi rajon mülüb Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vozil 1945−2006 Tihvin-lidn alištui agjan tobmudele. Vl 1952 Boksitogorskan rajon erištui rajonaspäi. Tihvinan rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.

Tihvinan rajon om Leningradan agjan päivnouzmaine taho. Pind — 7 018 nellikkilometrad (nellänz' sija agjas). Mec otab viž kudendest rajonan territorijad, sidä kesken enamba pol't om kavag'mecad.

Om röunoid 7 Venäman rajonanke:

Znamasižed joged oma Paš (Süvärin hura ližajogi) da Säs' (lankteb Ladogha), ned mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha. Kaik om 146 pen't järved 112 km² ühthižen pindanke.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved), mec, reskvezi. Londuseližen Vepsän mec-puišton pala om rajonan pohjoižpäivnouzmas.

Vs 2006 vilukun 1. päiväspäi rajonan territorii alajagase 9 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnkundha da 8 küläkundha.

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. Совет депутатов) 18 ühtnijanke, heišpäi vaiše kaks' voidas rata kaikenaigaižešti. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Aleksandr Lazarevič radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2012 sügüz'kun 26. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest. Tihvinan rajonan varapämez, Tihvin-lidnankundan pämehen varapämez i kaks' nevojad oma hänele abhu.

Vs 2016 keväz'kun 26. päiväspäi Vera Pastuhova om valitud i radab rajonan administracijan pämehen. Rajonan administracijan koume varapämest oma hänele abhu. Seičeme komitetad da laudkund alištudas rajonan administracijale.

Vspäi 2014 Kundaline Nevondkund (ven. Общественный Совет) radab rajonas. Siš ei voi olda 40 ühtnijad enamba.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 637 ristitud (Tihvinanke — 77 975 rist.), vl 2010 — 70 988 ristitud.

Kaik om 198 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 10 žilod, 3 raudtestancijan žilod, 182 küläd da 2 sijašt.

Toižed sured eländpunktad oma Šugar'v-žilo (2,4 tuh. rist. vl 2012) da Bor-külä (1,2 tuh. rist. vl 2010).

Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 82,6%, ukrainalaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 13,8%.

Erased igähižed rahvahad: vepsläižed — 0,19% (133 rist.), karjalaižed — 0,08% (56 rist.).

Vepsläižed elädas rajonan pohjoižpäivnouzmas i administrativižes keskuses (Tihvinas).

Rajonan ižandusen päsarakod oma transportmašinoidensauvomine (vagonoiden tehmine), gazanveimtransport, mecan varhapanend da ümbriradmine, maižanduz.




#Article 230: Tijaižed (117 words)


Tijaižed () om pajolinduiden sugukund. Oma levitadud Pohjoižes mapoliškos i Afrikas päiči Saharas.

Terav lühüd n'ok i pän kontrasturui muju (erasti hahlakaz) erištadas linduid. Harakterižiden heimoiden erikon lindun hibj oleleb 10..16 sm pitte i 7..29 g vedutte.

Sötlesoiš semnil, pähkmil, gavedil, kerthuzil. Lindud pezoitelesoiš onziš tobjimalaz. Munimes oleleb 3..13 vauktad munad rusttoidenke läipidenke, ühten kezan tehtas kaks'-koume munint.

Tijaižed oma aktivižed judukahad kundaližed lindud. Kontaktiruidas kidoil-heikoil i pajoil. Adaptiruišoiš hüvin londusen erazvuiččiš arvoimižiš. Äjad erikod elädas ristitun pertiden ümbrištos, saduiš i puištoiš. Sügüzel da tal'vel kalaitas joukuil, ned kogotas tijaižen severziš-se erikoišpäi, Pasklindunvuiččed-heimkundan toižiden sugukundoiden erikoišpäi, i tikoišpäi. Pakaiždöil ličtas lumen alle puiden i penzhiden jurenno, vai ödudas onziš da toižiš peitsijiš.

Kaik om 12 heimod sugukundas:




#Article 231: Tiran (lidn) (181 words)


Tiran (, mugažo Tirana) om Albanijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Tiranan agjan administrativine keskuz mugažo, mülüb agjaha.

Vizantijan lidnusen jändused (520. voz') oma löutud da kohetud 18. voz'sadal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1614 lidnan statusanke Osmanan imperijan Suleiman Bardžini-jenaralan käskön mödhe, sil vodel saudihe islaman pühäpertid, turkan kül'betid, paštandsijad i severz'-se laukoid. Kätihe valdkundan pälidnaks vl 1920.

Tiran šingotase valdkundan ižandusen keskuseks.

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, Išm-jogen randal, 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mägil päiči pohjoižpoles. Matkad Adriatižen meren randhasai om 40 km päivlaskmha avtotedme.

Klimat om subtropine Keskmeren. Voden keskmäine lämuz — +15,2 C°. Paneb sadegid 1266 mm vodes, vähemb kezakus-sügüz'kus (42..78 mm kus). Tal'vel lumi oleleb lähižiden mägiden pautkil päpaloin.

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 386 420 ristitud ezilidnoita. Vn 2011 Albanijan rahvahanlugemižen mödhe 557 422 ristitud elihe lidnan municipaližes ühtnikas 1 110,03 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Edeline lidnan pämez' — Lulzim Baša.

Religijan mödhe (municipalitet, 2011): islamanuskojad — 55,7%, ateistad i toižed uskojad — 29,1%, ortodoksižed hristanuskojad — 6,4%, katolikad — 5,4%, Bektašan ordenan polenpidajad — 3,4%.




#Article 232: Titan (himine element) (259 words)


Titan (Ti — titanium latinan kelel) om 22nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Titan om levitadud Man kores, 0,57% massan mödhe. Vl 1791 anglijalaine Uil'jam Gregor-mineralog i vl 1795 saksalaine Martin Klaprot-himik avaižiba titanan oksidad (TiO2), Klaprot nimiti elementan titanaks amuižgrekan mifologijan titanad-personažiden mödhe. Vl 1825 ročilaine Jens Jakob Bercelius-himik sai elementarišt titanad ezmäižen kerdan. Vl 1910 amerikalaine Uden Zelandijan augotižlibundanke Met'ju Hanter-metallurg sai puhtast titanad (99,9%).

Metall om inertine fiziologižikš, hot' sen pölü om kancerogenine.

Titan om kebn hobedaižvauged metall, korrozijanvastaine lujas. Om paramagnetikaks enamba 73 K lämudel. Elementan pölü voib poukahtuda, piskuižed paladas. Oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas. Kristalline segluz om geksagonaline edel 883 C°, sen lämudel puhtaz titan vajehtab seglust kubižhe. Metall om varmed teraraudan kartte, no 45% kebnemb.

Atommass — 47,88. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,54 g/sm³. Suladandlämuz — 1941 K (1668 C°). Kehundlämuz — 3560 K (3287 C°).

Londuseline titan kogoneb vides stabiližes izotopaspäi: 46Ti (7,95%), 47Ti (7,75%), 48Ti (73,45%), 49Ti (5,51%), 50Ti (5,34%). Tetas 21 ratud radioaktivišt izotopad 38..45, 51..63 atommassanke, i 2 izomärad (43m1 i 43m2), niiden keskes kaikiš hätkemb om 44Ti 60 vot pol'čihodamižen pordonke.

Ottas kävutamižhe metallurgijan ühthesuladusiš, luiden i hambhiden vajehtimeks, juvelirtegesikš, gazoiden absorbirujaks sädamha vakuumad. Vauged titanan dioksid (TiO2) kävutase levedas mujuikš (titanan kulutamižen koume videndest), bumagan i plastikan tehmižes (titanan mail'man kulutamižen koumandez).

Titanan dioksidan mail'man tehmine oli 4,5 mln tonnoid vl 2002, kaikiš znamasižembad varad oma Kitaiš i Venämas (järed löudmižsija läz Uhtad). Mail'man arv oli US$5,9..6 kilogrammas vn 2014 vilukul.




#Article 233: Tom' (104 words)


Tom ( «slivpu Pojogen randaspäi», sinonim Padus avium) om pu i penzaz. Mülüb Rozanvuiččed-sugukundan Višn'-alaheimho (Cerasus).

Eziauguine areal om Evrazii. Tom' om introduciruidud erikoks kaiken mail'man venos vönes. Kazvatadas dekorativižeks i medenkandajaks kazmuseks.

Navedib nepsad, kazvatelišt mahust lähiženke gruntvedenke. Kazvab jogiden randoil, jogirandal'žiš mecoiš i penzhištos, mecanröunoidme, letkil, lagedištol. Sädab tomžomid (tomištoid).

Pu vai penzaz oleskeleb 0,6..10 m kortte. Änikoičeb semendkus-kezakus, änikoiden haju om luja. Plodud-tomičaižed küpsnedas heinkus-elokus. Äikerdoičese vegetativižikš tobjimalaz.

Varhapandas zell'torhudeks tomišt kor't aigaližel kevädel, änikoid semendkus, lehtesid, küpsid ploduid-tomičuid () heinkus-sügüz'kus. Ottas kor't nahkoiden dubindsubstancijaks, südäinpud — materialaks sädamha küläižandusen tomesižid tegesid.

Lehtesed i plodud kogotas morijoid glikozidoid erasiden imetaiživatoiden täht.




#Article 234: Tu-154 (185 words)


Tupolev Tu-154 (venäkelel: Ту-154;  kodifikacijan mödhe: Careless — «Holetoi») om passažirlendim koumenke likutimenke keskpidusen avialinijoiden täht. Se om sädud 1960-nzil vozil Nevondkundaližes Ühtištuses Tupolevan Konstruktorbüros  vajehtusen täht.

Ezmäine lendand om tehtud vn 1968 3. päiväl redukud. Oli pästtud serijha vodespäi 1968 vodhesai 1998. Kaik pästtihe 935 lendint, sidä kesken Tu-154M-modifikacijan 313 lendint. 1998-ndes vodespäi 2011-ndehe vodhesai oli mugažo vähäseriine tehmine «Aviakor»-tegimes. Jäl'gmäižed lendimed oma anttud Venäman kaičendministrusen täht. Vn 2013 uhokul lendimen tehmine oli loptud Samar-lidnas, no tehnine holituz i sured kohendused jädas.

Se om kaikiš massižemb nevondkundaline reaktivine passažirlendim, kudamb oli XXI. voz'sadan augotišes lujas levitadud keskpidusen maršrutoil Venämas. Tu-154:n kaikiš lühüdamb maršrut oli Baku — Aktau (388 km), i kaikiš pidemb — Moskv — Nerüngri (5200 km). Vozil 2008 da 2009 S7-, Aeroflot- da Rossija- aviakompanijad pučihe Tu-154:späi moraližen kulutusen i ekonomižen effektatomuden tagut.

Tu-154-lendimel om erazvuiččid modifikacijoid: Tu-154A, Tu-154B, Tu-154B1, Tu-154B2 da Tu-154M. Vaiše Tu-154М-modifikacijale voib lendelta Evropan Ühtišusen maihe, toižil kel'd om lujan judun taguiči.

Lendimen veduz om 54 tonnad, suugiden maihutuzkeskust om 37,55 metrad, füzeläžan piduz om 47,9 metrad. Lendim om 11,4 metrad korkte, passažiroiden lugu oleskeleb 152:späi 180:he ristithusai.




#Article 235: Turkanma (465 words)


Turkanma vai Turcii (turkan kelel: Türkiye [ˈtyɾcije]), täuz' oficialine form — Turkanman (Turcijan) Tazovaldkund ( [ˈtyɾcije d͡ʒumˈhuɾijeti]), om valdkund Azijan suvipäivlaskmas, paloin Evropan suvipäivnouzmas (20% eläjid da 3% territorijad). Pälidn om Ankar, kaikiš suremb lidn — Stambul.

Vspäi 1952 valdkund om  ühtnijaks. Om associacijoiš  vspäi 1964, kandidat ühtnemha sihe vspäi 2000.

Valdkundan aluz om pandud tazovaldkundaks vn 1923 29. päiväl redukud Osmanan imperijan jagon satuseks.

Vl 1980 sodakukerduz tegihe valdkundas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli vahvištadud vl 1876. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii tuli väghe vn 1982 7. päiväl kül'mkud sodaohjastusen aigan, om olmas äiluguižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke.

Turkanma otab Anatolijan pol'sart da paloin Armeništ mägištod.

Turkanma om mavaldkundröunoiš Grekanmanke (röunan piduz — 192 km) da Bolgarijanke (223 km) päivlaskmas, Gruzijanke (273 km), Armenijanke (311 km), Azerbaidžananke (17 km) da Irananke (534 km) päivnouzmas, Irakanke (367 km) da Sirijanke (899 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 2816 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Mustmeri, suvižed randad — Keskmeri, päivlaskmaižed randad — Egeine meri da Mramormeri. Ühthine randanpird — 7200 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ararat-mägi (5166 m).

Londuseližed pävarad oma kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, kuld, hrom, magnii, artut', barii, stroncii), antimonii, bor; toižed varad — mramor, mouckivi, perlit, korund, jartal', saved, väghine mahuz, gidroenergii.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Parlament änestab prezidentan kandidatoid, sid' kaik rahvaz valičeb prezidentad seičemeks vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Parlament-žo valičeb ohjastusen () ministrid ičeze ühtnijoišpäi. Vl 2018 päministran () radnikuz om tühjitadud vn 2017 referenduman rezul'tataks. Ohjastuz om radonoigendajan tobmuden pämehišt.

Parlament om üks'kodine Sur' Nacionaline Suim () vai muite Suim (Medžlis) () 550 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Partijoiden äniden barjer om 10% putumha parlamentha.

Valitihe prezidentad kaikel rahvahal ezmäižen kerdan valdkundan istorijas vn 2014 10. päiväl elokud, edel sidä parlament valičeli händast. Prezidentan edelstrokuižed i parlamentan järgeližed valičendad oliba vn 2018 24. päiväl kezakud. Nügüdläine prezident om Redžep Tajip Erdogan vs 2014 elokun 28. päiväspäi (sai 51,79%, vl 2018 — 52,59%), edel necidä radnikust radoi päministran vspäi 2003.

Turkanma jagase 81 agjaks (üks'lugu ). Agjad alajagasoiš 957 rajonaks (üks'lugu , vl 2013). Äjad rajonad alajagasoiš lidn- da küläkundoikš (üks'lugu ). Lidnad kogotas fartaloišpäi (üks'lugu ).

Ühtenzoittas mugažo valdkundan agjoid seičemehe statistižhe regionha.

Turkanmas elädas turkad (70..75%), kurdlaižed (19%) da toižed rahvahad (7..12% vl 2016). Vl 2013 eläjiden lugu oli 76,667,864 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe: islamanuskojad — 99,8% (sunnitad tobjimalaz), toižed uskojad i religijatomad — 0,2% (hristanuskojad i judaistad päpaloin).

Turkanman 6 lidnad-millionerad (vl 2012, surembaspäi penembha) oma: Stambul, Ankar, Izmir, Burs, Adan, Gaziantep. Lidnalaižiden pala om 76,1% (2020).

Turkanman päeksport om erazvuiččed sobad (läz 20%), elektromašiništ da koditehnik (läz 15%), avtod da jüguavtod dai niiden varapalad (11%), raud da teraz (7%); toine eksport — söndtavarad (5%), kivivoi (3%), kuld (2%), šinad (1%), cement (1%).




#Article 236: Turkmenistan (474 words)


Turkmenii, oficialižikš Turkmenistan (), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Ašhabad ().

Turkmenistan om neitraline valdkund.

Vn 1991 27. päiväl redukud Turkmenistan tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.

Valdkundan uz' Konstitucii () om vahvištadud vn 1992 18. päiväl semendkud. Se om väges voziden 1995, 1999, 2003, 2006, 2008 i 2016 vajehtusidenke.

Turkmenistan om mavaldkundröunoiš Kazahstananke (röunan piduz — 413 km) da Uzbekistananke (1793 km) pohjoižes, Irananke (1148 km) da Afganistananke (854 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 4158 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Necen järven randanpird — 1768 km. Turkmenistan om valdmererandatoi valdkund.

Karakum-letetazangišt otab nell' videndest valdkundan territorijad. Turkmenistanan kaikiš korktemb čokkoim om Airibab-mägi, 3139 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Akčakai-alang (−81 m) valdkundan lodehes.

Znamasižed vezivalud oma Amudarj päivnouzmas i sen sarak Karakuman kanal suves. Saum vezid — 3,7% (18 170 km²).

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz (nellänz' surtte mail'mas) da kivivoi, toižed varad — rik, keitandsol, turbaz.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Prezident () om valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez'. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om lopmätoi (hänen elon pitte).

Parlament om üks'kodine Medžlis () 125 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Prezidentan valičendad oliba järgenduseližen kerdan vn 2017 12. päiväl uhokud. Nügüdläine Gurbanguli Berdimuhamedov-prezident sai 97,69% ühesan kandidatan keskes (vl 2012 — 97,14% kahesan kandidatan keskes), se om hänen koumanz' strok, radab vs 2006 tal'vkun 21. päiväspäi. Valdkundan parlamentan i sijaližen tobmuden ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 25. päiväl keväz'kud.

Turkmenistan jagase kudeks regionaks: viž agjad (üks'lugu ) da üks' Ašhabad-pälidn agjaha tazostadud. Agjad alajagasoiš 44 ümbrikoks (üks'lugu turkmen.: etraby, sidä kesken 4 om Ašhabadas).

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 171 943 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2003): turkmenalaižed — 85%, uzbekad — 5%, venänikad — 4%, toižed rahvahad — 6%.

Kodikelen mödhe (2020): turkmenan kel' — 72%, venäkel' — 12%, uzbekan kel' — 9%, toižed keled — 7%.

Uskondan mödhe (2020): islamanuskojad — 89%, ortodoksižed hristanuskojad — 9%, märhapanendata — 2%.

Toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2009, surembaspäi penembha): Turkmenabat, Dašoguz, Mari. Vl 2016 kaik oli 47 lidnad valdkundas. Lidnalaižiden pala om 52,5% (2020).

Agrariž-industrialine ekonomik baziruiše londuseližen gazan i kivivoin eksportal, ned transportiruidas veimil päpaloin. Radnikoiden 48,2% oma ottud maižandushe, 14% ratas industrijas, 37,8% — holitišiden sferas (2004).

Znamasižed ižandusen sarakod oma londuseližen gazan samine, kivivoin ümbriradmine, sauvond i sauvondmaterialiden tehmine, puvillkanghiden i kouriden pästand. Maižandusen päižed kul'turad oma nižu i puvillan kazmuz.

Turkmenistanan päeksport om londuseline gaz (38%, sidä kesken nozoltadud), kivivoi (27%), puvill (18%); toine eksport — turbaz (4%), polipropilen (4%), sobad (läz 3%), elektruz (1%), mujutimed da dubindsubstancijad maploduišpäi (1%). Eksportan tobj pala lähteb Kitaihe (70% vl 2016), toižed eksportan partnörad oma Iran, Italii, Afganistan i Venäma. Importan päpartnörad oma Venäma (nelländez vl 2016), Iran (kümnendez), Japonii, Saksanma, Suvikorei, Kitai i Italii (5..10% kaikutte).




#Article 237: Uf (268 words)


Uf ( [ʊˈfa],  [ʏ̞ˈfʏ̞], ) om millionerlidn Venämas. Se om Baškortostanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, sädab Ufan lidnümbrikod, mugažo om Ufan rajonan administrativižeks keskuseks.

Ufanlidn om Venäman järed transporttesol'm, kivivoin ümbriradmižen i himižen tegimišton keskuz, openduzkeskuz.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1574 kuti lidnuz (puine kreml'). Se sai lidnan statusad vl 1586.

Vspäi 1802 Uf oli Orenburgan gubernijan pälidnaks, sid' vozil 1865−1919 — Ufan gubernijan keskuseks.

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuses, ühtennimižen jogen muugotil randoil sen lanktendan sijas Vaugedjogehe (Volgan bassein), 150 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om tazo jogialangištoidenke. Lidnan keskuz sijadase muga nimitadud «Ufan pol'sarel» Vauged- da Uf- jogiden keskes. Uf seižub mecstepin zonan pohjoižes. Kaik 20 karad om lidnan manaluižes. Matkad Moskvhasai om 1567 km raudtel päivlaskmha. Lähembaine toine järed lidn om Sterlitamak 100 kilometras suvhe.

Uf jagase seičemehe administrativižhe rajonha, sen ližaks 24 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho.

Vl 1913 lidnan ristitišt oli 100 700 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 062 319 ristitud, lidnümbrikon — 1 071 640 ristitud. Vl 2017 kaik 1 126 098 eläjad om lidnümbrikos, tazovaldkundan ristitišton kaks' seičemendest. Hristanuskondan 24, islaman 18 pühäpertid da judaizman 1 pühäpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 48,9%, totarlaižed — 28,3%, baškiralaižed — 17,1%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,5%.

Rahvahidenkeskeine civiline Uf-lendimport (UFA / УФА) sijadase 22 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Azijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoihe.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vaugedjogen randoid. Jogitransport om šingotadud, kezaaigan om ehtatimid jogiš päliči.




#Article 238: Ukrain (652 words)


Ukrain ( [ʊkrɐˈjinɐ], se om täuz' oficialine nimituz) om valdkund Päivnouzmaižes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kijev.

Sikš ku Ukrain om blokanirdaliženke statusanke, ka valdkundale ei sa tehtas nimiččen blokan ühtnijaks. Om associacijoiš  vs 2014 sügüz'kun 16. päiväspäi.

Vn 1991 30. päiväl kezakud Ukrain tedištoiti ičeze ripmatomudes . Sil-žo vodel tal'vkun 1. päiväl tegihe referendum ripmatomuden polhe, i vn 1991 26. päiväl tal'vkud ripmatomuz linni täudeks.

Vl 2014 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan suvipäivnouzmas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii () oli olmas vspäi 1978. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii tuli väghe vn 1996 28. päiväl kezakud, se om väges vajehtusidenke.

Ukrain om mavaldkundröunoiš Vaugedvenämanke pohjoižes (röunan piduz — 1111 km), Venämanke pohjoižpäivnouzmas, päivnouzmas (1944 km) da de fakto suves, Romanijanke (601 km), Moldovanke (1202 km), Mad'jaranmanke (128 km) da Slovakijanke (97 km) päivlaskmas, Pol'šanmanke lodehes (535 km). Ühthine röunoiden piduz om 5618 km. Ukrainan suvižed randad lainištadas Keskmeren Mustmeri da Azovmeri. Ühthine randanpird om 2782 km.

Valdkundan pind om 576 628 km² Kriman territorijata, vai 603 549 km² Kriman lugemiženke.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Goverl-mägi Karpatiš (2061 m). Kaikiš znamasižemb jogi om Dnepr sen vezivaradimidenke, GES:oidenke da ližajogidenke.

Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, marganc, magnii, titan, nikel', keitandsol, mustma; toižed varad oma kivivoi, londuseline gaz, artut', grafit, kaolin, mec.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke (enamba 200 partijad vl 2012). Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad kerdan vides vodes. Enamba kahtid strokuid jäl'geten ei sa.

Parlament om üks'kodine Ülembaine Nevondkund () 450 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Röun om 5% putumha parlamentha partijoiden täht.

Vn 2019 31. päiväl keväz'kud i 21. päiväl sulakud prezidentan järgenduseližed valičendad oliba. Nügüdläine kudenz' lugul prezident om Volodimir Zelenskii (1nz' tur — 30,24%, 2nz' tur — 73,22%) semendkun 20. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 21. päiväl heinkud (9. kucund). Denis Šmigal' radnikoičeb päministran vs 2020 keväz'kun 4. päiväspäi.

Edeline prezident om Petro Porošenko (sai 54,70% vn 2014 edestrokuižil valičendoil).

Valdkundan konstitucijan mödhe, Ukrain jagase 27 regionaks: 24 agjad (), üks' avtonomine tazovaldkund (ukr.: автономна республіка, se om Kriman Tazovaldkund) da kaks' lidnad eriliženke statusanke (ukr.: містo зі спеціальним статусом, ned oma Kijev da Sevastopol'). Vspäi 2015 Kriman Tazovaldkund da Sevastopol'-lidn kontroliruiše Venämal de fakto. Luganskan Rahvahaline Tazovaldkund rahvahidenkeskeižeta tundištuseta pidab kontrolin al Luganskan agjan palad. Doneckan Rahvahaline Tazovaldkund rahvahidenkeskeižeta tundištuseta kontroliruib Doneckan agjan palad.

Ukrainas elädas ukrainalaižed. Kaikiš suremb ristitišt oli 52,2 mln eläjad vl 1993. Vozil 1993−2010 valdkundan ristitišt poleni 12 procental lähtendan elämha verhižhe maihe tagut, sündutandmäran polendusen da kolendmäran ližadusen satuseks. Vl 2014 eläjiden lugu oli läz 42..44 millionad ristituid (Krimata vai senke).

Rahvahad (2001): ukrainalaižed — 77,8%, venänikad — 17,3%, vaugedvenälaižed — 0,6%, moldovalaižed — 0,5%, krimantatarlaižed — 0,5%, bolgarijalaižed — 0,4%, mad'jaralaižed — 0,3%, romanijalaižed — 0,3%, pol'šanmalaižed — 0,3%, evrejalaižed — 0,2%, toižed rahvahad — 1,8%.

Kodikel' (2001): ukrainan kel' — 67,5%, venäkel' (regionaline kel') — 29,6%, toižed keled — 2,9%.

Uskondan mödhe eläjad oma erazvuiččiden jumalankodikundoiden hristanuskojad. Islamanuskojad i judaistad ottas vähemb mi 1% kaikutte ristitištos.

Toižed sured lidnad (enamba 650 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Har'kov, Odess, Dnipro, Doneck, Zaporožje, L'vov, Krivii Roh. Kaik om 459 lidnad valdkundas. Seičeme eläjad kümnespäi oma lidnalaižed (2020).

Industrialiž-agrarine ekonomik, oli alištunu deindustrializacijale 1990-nziš vozišpäi. Evropan kaikiš gollembiš valdkundoišpäi, KSP ühtele hengele oli 9283 US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe vl 2018. Radnikoiden 5,8% om ottud maižandushe, 26,5% ratas industrijas, 67,7% — holitišiden sferas (2014).

Znamasižed sarakod oma raudan metallurgii, kivihilen samine, maižanduz (villänkul'turoiden eksport), transportine mašinansauvomine, himine (heretused), sömtegimišt, elektrusen tehmine (nell' atomstancijad anttas energijan pol't), turizm.

Ukrainan päeksport om raud, teraz da tegesed niišpäi (33%); toine eksport — kivivoi (4%), podsolnušnikan semned da pühävoi (4%), vagonad (4%), nižu (2%), kukuruz (2%), margancraudasine ühthesuladuz (2%), kivihil' (2%), likkuimed lendimiden täht (1%), vas'k (1%), korund (1%), kakao (1%), ozr (1%), sagud (1%). Pätorguindpartnörad oma Pol'šanma, Venäma, Kitai, Alamad i Saksanma, ned andoihe eksportan i importan kaks' videndest vl 2018.




#Article 239: Ulan Ude (136 words)


Ulan Ude (, ) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivnouzmas. Se om Burätijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1666 Venäman kozakoil kuti Tal'vdundan sija Udal () keradamha valdkundmaksuid tungusalaižiš rahvahišpäi. Vspäi 1680 sen nimi oli Udan lidnuz (). Vl 1690 sai lidnan statusad udenke Udinsk-nimenke. Vozil 1735−1924 nimitihe Üläudinsk:aks ().

Lidn sijadase Seleng-jogen da sen oiktan Ud-ližajogen kaikil randoil, mägidenkeskeižes katl'uses, 500..800 m korktusil valdmeren pindan päl, oiged rand om korktemb. Matkad Moskvhasai om 5660 km päivlaskmha avtotedme, Baikalan randhasai — 100 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Irkutsk 454 km päivlaskmha avtotedme.

Ulan Ude jagase koumhe lidnrajonha. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 404 400 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017), se otab 43% tazovaldkundan ristitištos.




#Article 240: Nju Jork (338 words)


Nju Jork vai Uz' Jork (, New York City vai muite New York) om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden kaikiš suremb lidn ristituiden lugun mödhe. Se om kaikiš suremban AÜV:oiš lidnaglomeracijan keskuz.

Lidn om valdkundan finansine da turistine keskuz (62,8 mln turistoid vl 2017), mugažo kul'turan da massinformacijan keskuz.  päfater sijadase lidnas vspäi 1952.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1624 kuti Amsterdam-lidnuz Manhetten-sarel, möhemba Uz' Amsterdam (, ). Se sai lidnan statusad vl 1653, udesnimitadud nügüdläižikš vl 1664. Vl 1667 alamalaižed tegiba vajehtust Kahten angliž-alamaižen sodan jäl'ghe: andoiba Nju Jorkad anglijalaižile, saiba Surinam vajehtuseks.

Lidn sijadase ühtennimižen londuseližen merikaran randal, Nju Jork-štatan suves, Atlantižen valdmeren lodehližel randal, 3 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pind om 1214,4 km², sidä kesken kuivma 783,84 km², saum vezid — 429,53 km².

Klimat om subtropine Atlantižen valdmeren. Heinkun lämuz om +24,7 C°, elokun — +24,0 C°, vilukun +0,3 C°. Voden keskmäine lämuz om +12,7 C°. Paneb sadegid 1268 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi (100..120 mm kus, 78 mm uhokus). Tal'vel voib panda lunt.

Lidn jagase videks municipalitetaks (). Nju Jorkan municipalitetad oma ühtištadud mülüjidenke eländpunktoidenke ümbrikod i alajagasoiš äjikš lidnrajonikš.

Ristitišt sai millionad vodele 1860, 5 millionad — vodele 1920. Eläjiden lugu om 8 550 405 ristituid (2015) ičesaze lidnas i ümbri 20..23 mln lidnaglomeracijas (vl 2017, pind 34 490 km²). Nju Jork-štatan koume ristitud seičemespäi elädas Nju Jork-lidnas.

Eläjad pagištas mail'man äjil kelil (enamba 800). Religijan mödhe hristanuskondan sarakoiden i judaizman uskojad oma enambuses, no om-ki enamba sadad islaman pühäpertid.

Nju Jork om üks'jäine sur' amerikaine lidn šingotadud kundaliženke transportanke: om avtobusoid, lidnelektrojonusid, municipališt taksid. Funikulör, ehtatimed, enamba 2 tuhad sildoid da tonnelid ühtištadas lidnan mererandoid. Vodespäi 1904 metropoliten radab lidnas (New Jork City Subway, päiveses ümbri, vspäi 2015 om 34 jonod, 469 stancijad, 1362 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Džon Kennedin nimel nimitadud lendimport (JFK) sijadase lidnan suvipäivnouzmas, 20 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, mugažo AÜV:oidme. Se om AÜV:oiden kaikiš suremb lendimport da 17nz' mail'mas passažiroiden valun mödhe. Lendimport om päverai sirdmaha jüguid AÜV:oiden da Evropan keskes.




#Article 241: Uzbekistan (560 words)


Uzbekistan ( [ozbekiˈstɒn]), Uzbekistanan Tazovaldkund ( vai Oʻzbekiston Jumhuriyati / Ўзбекистон Жумҳурияти), om valdmererandatoi valdkund Keskmäižes Azijas. Pälidn da kaikiš järedamb lidn om Taškent.

Uzbekistan om neitraline valdkund.

Vn 1991 31. päiväl elokud Uzbekistan tedištoiti ičeze ripmatomudes . Vn 1991 25. päiväl tal'vkud valdkund erištui täuzin.

Valdkundan üks'jäine Konstitucii () om vahvištadud vn 1992 8. päiväl tal'vkud. Se om väges voziden 2003, 2007, 2008, 2011, 2014, 2016 i 2017 vajehtusidenke.

Uzbekistan om mavaldkundröunoiš Turkmenistananke (röunan piduz — 1793 km) suves da suvipäivlaskmas, Kazahstananke (2330 km) lodehes, pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas, Kirgizstananke päivnouzmas (1314 km), Tadžikistananke suvipäivnouzmas (1312 km) da Afganistananke suves (144 km). Ühthine maröunoiden piduz om 6893 km. Uzbekistan om valdmererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Hazret Sultan-mägenpä Tän'-Šanin Gissaran-mägisel'gal, 4643 m meren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Sarikamiš-järven Minbulak-alang (−12,8 metrad) Kizilkum-rahvahatomas mas.

Kaikiš järedambad joged oma Amudarj da Sirdarj. Niiden veziden enambuz ei sabuta Aralmert, sen tagut Aralmeri kuivab voz' voden jäl'ghe. Se azj vedab ekologižid problemoid.

Klimat om terav kontinentaline.

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, turbaz, kivivoi, kivihil' da metallad (kuld, uran, hobed, vas'k, cink, hahktin, vol'fram, molibden).

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da armijan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb ohjastusen päministrad da ministrid radnikusile, mugažo koumen valdkundaližen käskuzkundan sudijoid.

Parlament om kaks'kodine Olii Mažlis (). Sen üläkodi om Senat (Senati) 100 ühtnijanke. Alakodi om Käskusenandai kodi () 150 ühtnijanke, sidä kesken 15 sijad om Uzbekistanan Ekologjan likundan kvot. Kaik rahvaz valičeb niiden ühtnijoid videks vodeks.

Šavkat Mirzijoev radab prezidentan vs 2016 tal'vkun 14. päiväspäi i Abdulla Aripov om päministran siš-žo dataspäi. Edel sidä Mirzijoev radoi Uzbekistanan päministran vn 2003 tal'vkuspäi. Islam Karimov oli valdkundan prezidentan pit'kan aigan (24.03.1990−02.09.2016). Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 22. päiväl tal'vkud, ližaänestuz oli vn 2020 5. vilukud. Üläkodi om valitud järgkerdan vn 2020 16.-17. päivil vilukud.

Uzbekistan jagase 14 regionaks: 12 agjad (), avtonomine Karakalpakijan Tazovaldkund-agj i Taškent-pälidn. Päiči pälidnas, regionad alajagasoiš lidn- da külärajonikš ( «rajon»).

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 30 488 600 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', radmigracii valdkundaspäi om luja.

Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): uzbekad — 82,4%, tadžikalaižed — 4,8%, venänikad — 2,9%, kazahlaižed — 2,9%, karakalpakad — 2,2%, kirgizlaižed — 1,9%, totarlaižed — 0,8%, korejalaižed — 0,7%, turkmenalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 0,8%.

Kodikelen mödhe (2020): uzbekan kel' — 74,3%, venäkel' — 14,2%, tadžikan (persijan) kel' — 4,4%, toižed keled — 7,1%.

Uskondan mödhe (2020): islamanuskojad — 88% (sunnitad päpaloin), ortodoksižed hristanuskojad — 9%, toižed uskojad i religijatomad — 3%.

Uzbekistanan toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Samarkand, Namangan, Andižan, Nukus, Buhar, Fergan, Karši, Kokand, Margilan. Vl 2014 kaik oli 120 lidnad valdkundas da 115 lidnanvuittušt žilod. Lidnalaižiden pala om 50,4% (2020).

Industrialiž-agrarine ižanduz. Radnikoiden 25,9% om ottud maižandushe, 13,2% — industrijha, 60,9% ratas holitišiden sferas (2012). Sarakoiden pala kogosüdäiproduktas (2017): maižanduz — 17,9%, tegimišt — 33,7%, holitišed — 48,5%.

Ekonomikan päsarakod oma kaivuztegimišt, maižanduz (puvillan, fruktoiden i villän kazvatand), tekstiline, sömtegimišt, mujumetalloiden metallurgii, himine tegimišt.

Uzbekistanan päeksport om puvill (22%), turbaz (12%), uran (11%), puhtaz vas'k da vas'kvanuim (10%), avtod (8%), fruktad da maplodud (7%), londuseline gaz (6%); toine eksport — sobad (läz 4%), kuld (4%), kivivoi (3%), cink (2%), heretused (1%). Pätorguindpartnörad oma Kitai, Venäma, Kazahstan i Turkanma, ned andoihe eksportan i importan pol't vl 2018.




#Article 242: Vanadii (206 words)


Vanadii (V — vanadium latinan kelel) om 23nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Vanadii om harv londuses, ei voi löuta sidä joudjas olendas. Mehikon eläi Andres Manuel' del' Rio-mineralolog avaiži vanadijan ezmäižen kerdan vl 1801. Ročilaine Nil's Sefström-himik avaiži metallan tošti. Element sädab ühtnendoid čomidenke mujuidenke, sikš nimitihe Skandinavijan Freja-jumalnaižen amuižen Vanadís-nimen mödhe («Vanoiden tütär»). Sadas raudkivendon ümbriradmiženke tobjimalaz.

Vanadii i kaik sen ühtnendad oma toksižed.

Vanadii om plastine hobedaižhahk metall, kudamban irdnägu lujas koskub terashe. Kändihe dropkaks enamba 300 C° lämudel.

Atommass — 50,9415. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,11 g/sm³. Suladandlämuz — 2183 K (1910 C°). Kehundlämuz — 3680 K (3407 C°).

Londuseline vanadii kogoneb kahtes izotopaspäi: 50V (0,25%, T½ — 1,5 × 1017 vot) i stabiline 51V (99,75%). Tetas mugažo 24 ratud radioaktivišt izotopad 40..49 i 52..65 atommassanke, niiden 5 izomärad voib olda olmas.

Metall om seižui merivet, muiktusiden segoitesid i gidrohapandusid vaste. Muigotandmärad: +5..+2 i 0 tobjimalaz, mugažo voib olda +1, −1 i −3. Sädab hapandusid i galogenühtnendoid, vanadijan muiktust, klatratoid vedenke (akvakompleksoid).

Ottas kävutamižhe avaros kovitamha raudan ühthesuladusid, tehtas instrumentid i likutimen tulkmid. Kävutadas vanadijan hapandusid rikmuiktusen tehmižen katalizatoraks, akkumulätoriden elektrodikš, veden tegimištoližen termohimižen palastusen täht.




#Article 243: Varšav (203 words)


Varšav, pagin. Aršav ( [varˈʂava], jidiš: וואַרשע / Varše , , ), täuz' nimituz om Varšav-pälidn (pol'š. Miasto stołeczne Warszawa), om Pol'šanman pälidn (vspäi 1596) da kaikiš suremb lidn. Mugažo se om Mazovijan sodaveikundan administrativižeks keskuseks, mülüb sihe.

Eländpunkt om lidnan statusanke vspäi 1323. Toižen mail'man sodan aigan (1939−1945) Krakov oli pälidnaks, Varšavan 85% oli pandud mantazole, sidä kesken istorine keskuz. Keskusen vaiše pen' pala om udessaudud i vaiše irdpolel.

Lidn sijadase valdkundan keskusen päivnouzmas, Visl-jogen randoil, 78..116 m korktusil valdmeren pindan päl.

Varšav jagase 18 lidnrajonha.

Vl 2014 eläjiden lugu oli 1 729 119 ristitud. Enamba 3,1 mln elädas lidnaglomeracijas (6 100,43 km², 2016. voz').

Lidnan edeline pämez' oli Hanna Gronkevič-Val'c (tal'vku 2006 — kül'mku 2018).

Avtobusad, tramvaid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Vspäi 1995 metro radab lidnas (vl 2016 om 2 jonod, 28 stancijad, 29,2 km raudted). Kaks' päraudtestancijad om lidnas.

Frederik Šopenan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport (WAW) sijadase 8 km keskusespäi lidnan südäimes, sen suvipäivlaskmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid mail'madme, Evropan äjihe pälidnoihe da järedoihe lidnoihe, čarterreisid Keskmeren, Kariban meren da Indižen valdmeren lebutahoihe, jügureisid, mugažo Pol'šanmadme. Toine rahvahidenkeskeine Modlin-lendimport (WMI) sijadase 49 km pohjoižhe Varšavan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan järedoihe lidnoihe.




#Article 244: Vas'k (204 words)


Vas'k (Cu — cuprum latinan kelel) om 29nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Vas'ken leviganduz Man kores om 0,005% massan mödhe, i voib löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k). Nece metall om lujas znamasine material ristitun civilizacijan täht, om tetab amuižiš aigoišpäi. Latinine nimi sündui Kipr-saren nimitusespäi, saihe vas'ked sarel 3. voz'tuhaspäi edel meiden erad.

Vas'k om tarbhaine mikroelement ristitun, kazmusiden i živatoiden täht, mülüb fermentoihe. Kreptud vas'kel pind rikob bakterijoid. Erased vas'ken ühtnendad oma toksižed.

Vas'k om plastine, tagokaz kuldaižruskedvauvaz päličmänendmetall, diamagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud. Katase hapandusen kerthel il'mas.

Atommass — 63,546. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,92 g/sm³. Suladandlämuz — 1357,77 K (1084,62 C°). Kehundlämuz — 2835 K (2562 C°).

Londuseline vas'k kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 63Cu (69,1%) i 65Cu (30,9%). Sen ližaks om avaitud 27 ratud radioizotopad 52..62, 64, 66..80 atommassanke, i niiden 7 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 67Cu-izotop 61,83 časud pol'čihodamižen pordonke.

Reagiruib il'man vedenke i hil'muiktuzgazanke karbonatan sädamiženke. Om reakcijoid galogenidenke, hal'kogenidenke i koncentriruidud muiktusidenke, erašti lämbitamižes. Ei ole vas'ken reakcijad vedes. Väll' endištai. Järgeližed muigotandmärad oma +2, +1 i 0, voib löuta ühtnendoid +3, +4 i +5 ionidenke.




#Article 245: Vatikan (238 words)


Vatikan (, ) — valdkund da lidn Evropan suves. Se om associacijoiš Italijanke.

Iče ičeleze pälidn, se om anklav Riman südäimes. Vatikan om kaikiš penemb ripmatoi valdkund Mas. Verazmaižed sur'oigenduzkundad sijadasoiš Riman territorijal.

Vn 1929 11. päiväl uhokud Vatikan sai ripmatomut Italijaspäi.

Vatikan om röunoiš kaikiš polišpäi Italijanke, mavaldkundröunan piduz om 3,2 km.

Vatikan sijadase Vatikanan kukhal Riman lodehližes palas. Severz'-se sadoid metrid om Tibr-joghesai.

Ohjandusen form om absolütine teokratine monarhii. Papa om katoližen jumalankodikundan tobmuden koumen sarakon pä i lopuline instancii. Kardinalad valitas papad hänen elon pitte strokuks. Nügüdläine valdkundan pämez' om Francisk-papa (266. lugul), valitihe händast vn 2013 13. päiväl keväz'kud.

Vatikanan ohjastuz om Rimalaine Kurii (latin. i ). Pjetro Parolin om valdkundan sekretarikš (59nz' lugul) vs 2013 redukun 15. päiväspäi.

Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 839 ristitud. Läz 3 tuhad Italijan rahvahanikoid ratas Vatikanas päivän aigan.

Person sab rahvahanikust radnikoičendan taguiči jumalankodikundha näht i kadotab sidä radon Vatikanas lopun jäl'ghe. Ristit ei voi sada rahvahanikust sündundan Vatikanha tagut. Kadonu Vatikanan rahvahanikuz vajehtase Italijan rahvahanikushe ku ei tošt rahvahanikust, vn 1929 kožundkirjutesen Italijanke mödhe.

Ižanduz om kommertižetoi planan alusel. Se šingotase katolikoiden andaks rahatomižil i turizmal (suveniriden, počtmarkoiden i Vatikanan evrorahuziden mönd, maksline tulend muzejihe), kirjoiden pästandal, uniforman omblendal, mozaikan tehmižel. Ičeze varaelektrostancii om valdkundas, kävutadas päiväiželektropanelid. Vatikanan bank om olmas vspäi 1942, se nimitase «Religijan azjoiden institut» (IOR, , ).

Vl 2013 büdžetan tulendad oliba 315 mln, mänetused — 348 mln ( andmused, US$).




#Article 246: Vauged Pert' (146 words)


Vauged Pert (anglijan kelel: the White House) om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden Prezidentan oficialine rezidencii. Sen sijaduz om Vašingtonas (Kolumbijan ümbrikos), adres om Pensil'vanijanavenü, 1600. 

Augotadihe sauvondad vodel 1792, lopihe 1800-nden voden 1. päiväl kül'mkud. AÜV:oiden kahtenz' prezident Džon Adams oli sen ezmäižen ižandan. Vauged Pert' oli kaikiden AÜV:oiden prezidentoiden rezidencii, päiči ezmäižes prezidentas Džordž Vašingtonas, kudamb oli valdas vodelpäi 1789 vodhesai 1797. 1812-nden voden elokul britanijalaižed sodaväged poltiba Vauktad Pertid, sütutandan jäl'ghe se om rekonstruiruidud da udištadud. 

Vauged Pert' om palladianižen stilin sauvuz. Pertin arhitektor om Džeims Hoban. Kuz' žirud om siš: kaks' cokolišt, kaks' kundaližiden vasthaotandoiden täht da kaks' Prezidentan kanzan täht. Prezident tegeb valdkundan ohjandusen töd Ovaližes radkabinetas — allekirjutab käskusiden projektid da vasttase ičeze ühtradnikoidenke da adivoidenke. Sase lendimportaspäi Pertihesai Marine One-punolendimel.

Lehtezmehiden kelel «Vauged Pert'»-termin om Ühtenzoittud Valdkundoiden Prezidentan administracijan sinonim (anologižešti: «Kreml'», «Jelisein pert'kulu» i m.e.). 

Vauktan Pertin kuva om .




#Article 247: Vaugedvenäma (559 words)


Vaugedvenäma (, ), täuz' oficialine nimi — Vaugedvenäman Tazovaldkund ( [rɛspublʲika bʲɛlaˈrusʲ], ), om mererandatoi valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas. Vaugedvenäman pälidn da kaikiš järedamb lidn om Minsk.

Vaugedvenäma om Evrazijalaižen Ekonomižen Ühtištusen ühtnijaks.

Vn 1990 27. päiväl heinkud Vaugedvenäma tedištoiti ičeze ripmatomudes . Vn 1991 25. päiväl tal'vkud valdkund erištui täuzin.

Valdkundan edeližed Konstitucijad (, ) oliba vahvištadud vozil 1918 (pordaigaline), 1919, 1927, 1937, 1978. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 1994 15. päiväl keväz'kud i om väges voziden 1996 da 2004 vajehtusidenke kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Vaugedvenäma om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 1312 km), Ukrainanke suvipäivnouzmas da suves (1111 km), Pol'šanmanke päivlaskmas (418 km), Litvanmanke (640 km) da Lätänmanke (161 km) lodehes. Ühthine röunoiden piduz — 3642 km. Vaugedvenäma om kaikiš suremb mererandatoi valdkund Evropas.

Reljef om tazo da sijidme sokaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Dzäržinskaja (Pühä) Hara-kukkaz (345 m) päivlaskmpolehe Minskaspäi.

Znamasižed joged oma Dnepr sen Pripät'-, Sož- i Berezin-ližajogidenke, Päivlaskmaine Dvin, Nämunas i Päivlaskmaine Bug. Severz'-se kanaloid ühtenzoittas jogid. Enamba 10 tuhad järvid, kaikiš surembad oma Naroč (80 km²) i Osveiskoje järv (53 km²). Polesje om järed sokaz tahond Vaugedvenäman suves.

Londuseližed pävarad oma kaliisol, keitandsol, mec (territorijan 38,8% vl 2010), turbaz; toižed varad — kivivoi, londuseline gaz, granit, dolomit, mel, gravii, letked, saved.

Vaugedvenäma om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (, ). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radsijha parlamentan alakodin hökkähtusen samižen jäl'ghe. Prezident voib säta da panda väghe käskusid.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (, ). Üläkodi om Tazovaldkundan Nevondkund (, ) 64 deputatanke (kahesin kaikuččes agjaspäi da völ 8 ristitud prezident paneb radsijha). Alakodi om Ezitajiden Kodi (, ) 110 ühtnijanke. Kaikiden parlamentan ühtnijoiden valdatusiden strok om nell' vot.

Nügüdläine prezident om Aleksandr Lukašenko. Hän radab vs 1994 heinkun 20. päiväspäi, se om hänen jo kudenz' strok faktižikš. Järgenduseližen kerdan änestihe prezidentad vn 2020 9. päiväl elokud, Lukašenko sai 80,1% änid (vl 2015 — 83,5%). Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad (miše eile ühten aigan prezidentan valičendoiden kampanijanke) oliba vn 2019 kül'mkus: üläkodihe 7. päiväl, alakodihe 17. päiväl (7. kucund). Roman Golovčenko radab päministran vs 2020 kezakun 4. päiväspäi.

Vaugedvenäma jagase kudeks agjaks (, ) da pälidnan territorijaks (Minsk). Agjad alajagasoiš 118 rajonaks (, ) da 10 lidnaks agjan alištusenke (, ). Minsk da erased (5) lidnad agjan alištusenke alajagasoiš lidnrajonikš, mugomid om 24. Agjoiden rajonad alajagasoiš 1295 küläkundaks, 102 lidnankundaks da 90 žilonkundaks.

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 9 467 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 243 500 eläjad vl 1994.

Rahvahad (vn 2009 rahvahanlugemine): vaugedvenälaižed — 83,7%, venänikad — 8,3%, pol'šanmalaižed — 3,1%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,9%.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 48,3%, katolikad — 7,1%, toižed uskojad — 3,5%, religijatomad — 41,1%.

Toižed järedad lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Gomel', Mogilöv, Vitebsk, Grodno, Brest. Vl 2015 kaik om 15 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Vl 2013 ühthemänho oli 113 lidnad valdkundas. Nell' eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020).

Vl 2009 Vaugedvenäman päeksport oli kivivoin toštmižeksport (34%), söndtavarad (sagud, maid, argvoi, lehmänliha, sahar, kaik om läz 10%), likkuimed da niiden palad (traktorad da jüguavtod, 9%), heretused (mineraližed da organižed, 8%), himižen tegimišton produkcii (8%); toine eksport oli sobad (läz 5%), teraz (2%), šinad (2%), vilugoitimed (1%), mebel' (1%).

Nened valdkundaližed praznikad oma lebupäivikš Vaugedvenämas.




#Article 248: Vašington (lidn) (316 words)


Vašington (anglijan kelel: Washington, D.C. [ˈwɑʃɪŋtən ˌdiː ˌsiː]) om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden pälidn. Oficialine nimi om Kolumbijan federaline ümbrik. Se om ičenaine territorii, kudamb ei mülü toižihe štatoihe.

Lidnan deviz om (latinan kelel): Justitia Omnibus (, «Oigedsudind kaikiden täht»). 

Lidn sai ičeze nimen ezmäižen Ühtenzoittud Štatoiden prezidentan Džordž Vašingtonan mödhe. Vodespäi 1871 Vašington, Džordžtaun da toižed rajonad oma ühtenzoittud Kolumbijan federaližhe ümbrikho (anglijan kelel: District of Columbia, lühüdas: D.C.). Amerikalaižed tobjimalaz kuctas paginas lidnan «Di-Si»:kš vai «Vašington Di-Si»:kš, miše erištada lidnad ühtennimižes štataspäi AÜV:oiden lodehel.

Vašingtonan augonpanendan dat om 1791 voz'.

Vašington sijadase AÜV:oiden pohjoižpäivnouzmas, 53 kilometras Atlantižen valdmeren randištospäi. Lidnan sijaduz om Potomak-jogen pohjoižrandal, sil om röunad Virginii-štatanke suvipäivlaskmal da Merilend-štatanke kaikil toižil polilpäi. Puištod ottas lidnan videndest, saum vezid om kümnendez (18 nellikkilometrad).

Klimat om subtropine neps. Heinkun keskmäine lämuz om +26,6 C°, vilukun — +2,2 C°. Paneb sadegid 1010 mm vodes (67..101 mm kuidme).

Kaikiš suremb ristitišt oli 1950-ndel vodel, 802 178 eläjad. Sid' ristitud sirdaškanziba ezilidnoihe, i vl 2010 kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 601 723 ristitud lidnan röunoiden südäimes. Köläidimenvuičcen migracijan taguiči ezilidnoišpäi ristitišt sureneb muupäivin ühthe millionhasai. Vl 2017 Vašingtonan lidnaglomeracijan eläjiden lugu om 6,1 millionad ristituid (kudenz' surtte AÜV:oiš).

Eläjad religijan mödhe (vl 2000): hristanuskojad — 58,1% (katolikad, baptistad), islamanuskojad — 10,6%, judaizman uskojad — 4,5%, toižiden religijoiden polestajad i religijatomad — 26,8%.

Vs 2015 vilukun 2. päiväspäi Müriel Elizabet Bauzer radab 8. lidnan pämehen. Nece naine vajehti endišt Vinsent Grei-pämest.

Valdkundan koumen tobmuden oksiden ezitaikundad sijadasoiš Vašingtonas, sidä kesken AÜV:oiden prezidentan rezidencii (Vauged Pert') om, mugažo rahvahaližen znamoičendan muzejad da muštpachad. Mail'man bankan, Rahvahidenkeskeižen valütfondan, Amerikan valdkundoiden organizacijan (AVO), Amerikoidenkeskeižen bankan da Panamerikaižen tervudenorganizacijan päfaterad oma lidnas.

Avtobusad, ezilidnelektrojonused, velosipedad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ezilidnoiš. Vodespäi 1976 metropoliten radab lidnas (, vspäi 2014 om 6 jonod, 91 stancijad, 188 km raudted). Päraudtestancii om kaikiš järedambišpäi AÜV:oiš.

Koume lendimportad om läz lidnad, kaikid niid kävutadas tazomäras:




#Article 249: Vašington Džordž (104 words)


Džordž Vašington (; sünd. 22. uhoku 1732, Bridž-Krik, Virginii, Britanijan Imperii — kol. 14. tal'vku 1799, Maunt-Vernon, Virginii, AÜV) oli amerikalaine valdkundaline šingotai, Ühtenzoittud Štatoiden ezmäine prezident,  Tat-augonpanii, Kontinentaližen armijan päkäskmez',  ühtnii, amerikaižen prezidentišton institutan sädai.

Džordž Vašington oli sündnu vodel 1732 uhokun 22 päiväl manpidajan kanzha. Sai kodihižen opendusen, laps'aigan hänen hobbi om kirjoiden lugend. Hänen tat koli, konz Džordž oli üks'toštkümnevozne prihaine. Vašington radoi manmäričijan, ühtni Ferfaks-lordan ekspedicijha. Vodel 1752 sai jäl'gestuseks Maunt-Veronan pertid, necil-žo vodel tuli kolonialižhe rahvahaližhe armijha da ühtni Seičemevoččehe sodha francijalaižid da indejalaižid vaste. Vodel 1758 läksi erindha polknikan arvonke. Vodel 1759 hän om nainu Marta Dendridž Kastisal.




#Article 250: Ven (350 words)


Ven ( [viːn]) om Avstrijan federativine pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om kaikiš penemb Avstrijan federacijanma pindan mödhe. Toine federacijanma, Alaavstrii, ümbärdab pälidnad kaikiš polišpäi.

Lidn om Avstrijan kul'turan, ižandusen da politikan keskuz, rahvahidenkeskeižiden aluzkundoiden keskuz.  ližaofis (UNO-City),  da  päfaterad sijadasoiš siš.

Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadal meiden erad kuti Vindobon ( «Vindosan mad») — rimalaižiden 15. legionan ezipost. Ven mainitase ezmäižen kerdan vl 881 lidnan statusanke kuti Venii-torasija (latin. Uuenia) mad'jaralaižidenke.

Vozil 1867−1918 Ven oli Avstrijan da Mad'jaranman imperijan ühteks kahtes pälidnaspäi.

Edeline lidnan Mihael' Hoipl'-pämez' radoi pit'kan aigan (1994−2018).

Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Venan katl'uses i Al'piden ezimägištol, Dunain molembil randoil. Korktused oma 151..542 m lidnan röunoiš. Istorine keskuz sijadase Dunain suvipäivlaskmaižel randal. Pen' Ven-jogi lankteb Dunain oiktaha hijamha kahtes sijas lidnan territorijal. Matkad toižhe Bratislav-pälidnhasai om vaiše 60 km päivnouzmha.

Klimat om ven pehmed. Heinkun lämuz om +20,8 C°, elokun — +20,3 C°, vilukun +0,3 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 649 mm vodes, enamba kezal (70 mm kus). Tal'vel lumikurod oma paksud.

Ven jagase 23 nimitadud valičemižümbrikho (), no erasti niid mainitadas nomeruidud nimil-ki. Lidnan administracii om ühthine, sen palakund om kaikuččes ümbrikos.

Ristitišton luja ližaduz tegihe 19. voz'sadal. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 2 083 630 ristitud vl 1910. Vl 2010 kaik 1 689 995 ristitud elihe lidnas. Vl 2016 läz 2,6 mln elädas aglomeracijas.

Religijan mödhe (vn 2001 rahvahanlugemine) eläjiden pol' oli katolikoikš, nelländez — religijatomikš, islamanuskojad — 7,8%, ortodoksižed hristanuskojad — 6,0%, protestantad — 4,7%, toižed uskojad — 6,8%.

Ven om Evropan kiruhavtotesol'm. Kundaline transport om šingotadud: om avtobusoid, kiruhlidnelektrojonusid (), tramvaid. Vspäi 1976 metropoliten radab lidnas (saks. U-Bahn, vspäi 2013 om 5 jonod, 104 stancijad, 78,5 km raudted).

Venan rahvahidenkeskeine civiline lendimport, Ven-Švehat (, VIE) sijadase 18 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe, , Lähižen Päivnouzmman maihe, jügureisid — Azijan äjihe maihe. Jogivaldmad oma Dunain randal jügukonteineriden täht (6 ga pind, 9 mln tonnoid vl 2005).

(om saudud vll 1716−1737,vn 2020 nägu)
Wien - Austria Center.JPG|Austria Center Vienna (ACV)-konferenciikeskuz
Juridicum Sept2007.jpg|Venan universitetan juridine fakul'tet
Wien Hbf. Von oben aus Süden.JPG|Venan Keskuzline päraudtestancii (2014)




#Article 251: Vener (101 words)


Vener () om kahtenz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, Maižen gruppan planet. Matk Veneraspäi Päiväižhesai om läz 108 208 000 kilometrid.

Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 224,7 maižes päiväs. Tegeb pindan täut pörut ičeze värtmudes ümbri 243 maižes päiväs. Veneran raduis om 6052 km (Man 95%). Sanged atmosfer kogoneb hil'muiktuzgazaspäi päpaloin (enamba 96%).

Veneral om toižid nimid vepsänkel'žes literaturas: Ehttähtaz, Homendeztähtaz da Zor'atähtaz. Se om Man taivhan koumanz' objekt vauktusen mödhe Päiväižen i Kun jäl'ghe.

Veneral ei ole londuseližid kaimdajid, no kvazikaimdai om olmas — 2002 VE68-asteroid, kudamb om lujas läheline planetannoks. Aigemba tedomehed kacuiba todestada niiden olendad.




#Article 252: Venäma (753 words)


Venäma (venäkelel: Россия [rɐˈsʲijə]) vai Venälaine Federacii (lühetud nimi: VF, ), molembad nimitused oma oficialižed, om valdkund Päivnouzmaižes Evropas da Pohjoižes Azijas.

Venäman pälidn da kaikiš suremb lidn om Moskv. Vl 2017 kaik oli 15 lidnad Venälaižes Federacijas, kudambiden eläjiden lugu oli enamb 1 mln eläjid: Moskv, Piter, Novosibirsk, Jekaterinburg, Alanovgorod (Alauz'lidn), Kazan', Čeläbinsk, Samar, Omsk, Rostov Donal, Uf, Krasnojarsk, Perm', Voronež, Volgograd.

Venäma om Man kaikiš suremb valdkund pindan mödhe — 17 098 246 km². Vl 2010 Venälaižen Federacijan eläjiden lugu oli 141 927 297 eläjad (9-nz' sija Mas). Valdkundaline kel' om venäkel', dai mugažo ičeze valdkundaližed keled oma 23 federacijan subjektoiš.

Venäma om Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacijan, Ripmatomiden Valdkundoiden Ühtnendan, Evrazijan Ekonomižen Ühtištusen da toižiden organizacijoiden ühtnii.

Vl 862 päivnouzmslavine (Amuižvenälaine) valdkund sündui. Äjad päivnouzmslavižed heimod ühtetas sihe. Möhemba, feodaližen rouhusen tagut, se jagase paloihe — ičenaižihe ruhtinazkundoihe. 13. voz'sadal venälaižed ruhtinazkundad puttas mongoližiden hanoiden tobmuden alle. Vl 1380 venälaine Dmitrii Donalaine-ruhtinaz vägestab Mamai-hanan sodavägid toras Kulikovon pöudol.

Vozil 1905−1907 ezmäine venälaine revolücii tegihe. Vl 1914 Venälaine imperii, Antantan ühtnijan oldes, tuleb Ezmäižhe mail'manvoinha. Vn 1917 uhokul revolücii zavodiše («Uhokun revolücii»), kudamb tühjitab monarhijad i tegeb Venäman tazovaldkundaks. Pordaigaine ohjastuz tedotab voinan jätkmižes, no sügüzel bol'ševikad anastadas tobmut Lenin ezinenas. Vozil 1918−1922 Rahvahanikoiden soda levini, i bol'ševikad otiba vägestust siš. Vl 1922 tedotadas  sädandas.

Vozil 1941−1945 — Venäman ühtnemine Toižhe mail'mansodha («Surhe Tatanman voinha») Saksanmad vaste.

Vl 1991 Nevondkundaližen Ühtnendan (NSTÜ:n) jagund tegihe, Venäma läksi sišpäi, no jäi nevondkundaližiden kožundkirjutesiden jäl'ghetulijaks.

 
Venäma sijadase Pohjoižes mapoliškos, Evrazii-kontinentan pohjoižel. Ümbri 14 procentas Venäman territorijad sijadase Pohjoižen polärižen pirdan taga, igähižen rougun zonas.

Venälaine Federacii om Tünen, Antlantižen (Baltijan meri, Mustmeri i Azovmeri), Jävaldmerin da Kaspijan meren randoil, sen mererandad oma kaikiš pidembad (37,653 km) Man toižihe valdkundoihe rindataden.

Venämal om maröunoid nenidenke valdkundoidenke (častomarašt vaste): Norvegii, Suomenma, Estinma, Latvii, Litvanma, Pol'šanma, Vaugedvenäma, Ukrain, Gruzii (sidä kesken Abhazijanke i Suviosetijanke), Azerbaidžan, Kazahstan, Mongolii, Kitai, Pohjoižkorei; vezivaldkundröunoid Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoidenke (Štatoidenke) da Japonijanke.

Venäman agjahižed čokkoimed kontinental: agjahine pohjoine punkt — Čelüskinan nem' Krasnojarskan randas; agjahine suvipunkt — Bazardüzünmägi Dagestanan Tazovaldkundas; agjahine päivlaskmpol'ne punkt — Dežnövan nem' Čukotkan avtonomižes ümbrikos; agjahine päivnouzmpol'ne punkt — Baltijan letejono Kaliningradan agjas. Keskuzpunkt — Vivijärv Krasnojarskan randas.

Kaik om enamba 120 tuhad jogid da ümbri 2 mln järvid Venämas. Saum vezid — 4,22%. Kaikiš pidembad joged oma (kirjamišton mödhe) Amur, Lenanjogi, Kamanjogi, Jenisei, Irtiš, Ob', Volg; kaikiš surembad järved (suruden mödhe) — Kaspijan meri (Venäman paloin), Baikal, Ladogjärv, Änine.

Valdkundan edeližed Konstitucijad () oliba vahvištadud vll 1905, 1918, 1924, 1936 i 1977. Nügüdläine kudenz' lugul Konstitucii om olmas vspäi 1993, sen mödhe Venälaine Federacii om demokratine federativine valdkund prezidentiž-parlamentiženke tazovaldkundaliženke ohjanduzmahtusenke. Konstitucijan vn 2014 versii om väges.

Venäman pämez' om prezident (), eläjad valitas händast kudeks vodeks. Kahtenden strokun voimuz om olmas. 

Venäman Prezidentiden nimikirjutez:

Käskusenandajan tobmuden ülembaine aluzkund om kaks'kodine parlament (Federaline Suim, ): ülähäine kodi (palat) — Federacijan Nevondkund (ven. Совет Федерации), alahaine kodi (palat) nimitase Valdkundaližeks Dumaks (ven. Государственная Дума).

Radonoigendajan (Elohopanijan) tobmuden ülembaine aluzkund om Venälaižen Federacijan ohjastuz (), prezident paneb radnikusele sen ezimest — päministrad (). Valdkundaline Dum vahvištoitab päministran kandidaturad.

Mihail Mišustin om päministraks vs 2020 vilukun 16. päiväspäi.

Edeližed päministrad:

Vspäi 2004 Sergei Lavrov radab röunantagaižiden azjoiden ministran.

Nügüdläine kaičendministr om Sergei Šoigu (vspäi 2012).

Käskuzkundaližen tobmuden pä om Venälaižen Federacijan Ülembaine käskuzkund (), sen pertišt sijadase Moskvan keskuzpalas.

Kaik 83 regionad mülüdas Venälaižhe Federacijha (Kriman kahten regionan lugemata):

Kaik om kahesa federališt ümbrikod Venämas vspäi 2016.

 andmusiden mödhe, vl 2010 Venälaižen Federacijan eläjiden lugu oli 141 927 297 eläjad. Venäma om ühesandel sijal ristituiden lugun mödhe toižihe valdkundoihe rindataden. Kaikiš suremb ristitišt oli 148,561,694 eläjad vl 1993.

Venäman eläjiden enambuz (kaks' koumandest) eläb valdkundan evropižes palas, toine koumandez — Uralan taga.

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, 77,7% Venäman eläjid oma venälaižed (sidä kesken kozakad i pomorad), 3,7% — kazanin totarlaižed, 1,4% — ukrainalaižed, 1,1% — baškiralaižed, 1,0% — čuvašalaižed, 1,0% — čečenalaižed, toižed rahvahad — 10,2%, rahvahuden ozutandata — 3,9%. Venäma om äirahvahaline valdkund, i äjad rahvahad oma igähižed.

Läz kaik ristitišt voib pagišta venäkelel. Mamankelen mödhe (2010): venäkel' — 85,7%, totaran kel' — 3,2%, čečenan kel' — 1,0%, toižed keled — 10,1%.

Uskondan mödhe (2006): Venäman ortodoksižed hristanuskojad — 15..20%, islamanuskojad — 10..15%, toižed hristanuskojad — 2%, toižed uskojad i religijatomad — 68%.

Kaik om 167 lidnad enamba mi 100 tuhad eläjidenke (kül'mku 2018). Koume eläjad nelläspäi oma lidnalaižed (2020).

Vl 2012 Venäman päeksport oli kivivoi da londuseline gaz (45%), kivivoiproduktad (25%), metallad da metalližed tegesed (8%), himižen tegimišton produkcii (6%), mašiništonsauvomižen sarakon produkcii (5%); toine eksport — söndtavarad (3%), pumaterialad (2%).




#Article 253: Vepsän kel' (708 words)


Vepsän kel om suomalaiž-ugrilaine kel', vepsän rahvahan kel'. 

Suvivepsläižed kuctas ičtaze bepslaažed-nimituseks. Pohjoižvepsläižil da keskvepsläižil ningošt nimitust ei ole, hö kuctas ičtaze toižikš etnonimikš: tähižed, tägälaižed, lüdinikad, lüdiläižed.

Vepsän kelel pagištas Venälaižes Federacijas: Karjalan Tazovaldkundas (Änižröunan rajon), Leningradan da Vologdan agjoiš.

Pagižijoiden tarkoiged lugu om tundmatoi.

Venälaižen Federacijan rahvahanlugemižen mödhe (2010 v.) Venämas om läz 6000 vepsläšt da enamb 3600 vepsän kelen pagižijoid.

Vepsän keles om koume paginad: pohjoižvepsän, keskvepsän da suvivepsän pagin. Pohjoižvepsän paginan pagižijad elädas Karjalan Tazovaldkundas; suvuvepsän paginan pagižijad — Leningradan agjas, a keskvepsän paginan pagižijad — Leningradan da Vologdan agjoiš.

Erased paginad, kudambid oli fiksiruinuded kelentedomehed ende, koliba. Ozutesikš, ei ole jo Isajevon volostin vepsläižid, kudambiš oli kirjutanu suomalaine kelentedomez' J. Basil'jer XIX voz'sadas ičeze tös «Vepsäläiset Isajevan Voolostissa» (Vepsläižed Isajevon volostiš, 1890).

Nügüd' kävutadas vepsän kelen latinan kirjamišt:

Sanan augotišes voib olda vokal', konsonant vai konsonantklaster. Konsonantklasterid om vaiše onomatopoetižiden sanoiden da möhäižiden velgsanoiden augotišes. Sanan südäimes tavun augotišes voib olda vaiše üks' konsonant. Tavunlopus voib olda konsonantklasterid.

Vepsän keles om kahesa vokal't. Nened vokalid jagasoiš taga- da ezivokalihe. Ezivokalid oma: e, i, ü, ä da ö. Tagavokalid oma: a, o, u.

Vepsän sanoiš om vaiše laskmiždiftongid:

Diftongid ei sa jagada, kaikutte diftong mülüb ühthe tavuhu.

Libumiždiftongid om vaiše velgsanoiš, ozutesikš, špionaž-sanas.

Vokaliden garmonijad, kudambad voib nähta, ozutesikš, suomen keles, vepsän keles tämbäi ei ole jo. Sen jändused jädas kaikihe paginoihe, no niiden parahim kaičendmär om suvivepsän paginas.

Painend om fiksiruidud (ezmäižhe tavuhu). Sanas voib olda pol'painend (vällemb painend) — koumandes vai videndes tavus.

Vepsän kelen painend om kvalitativine (venäkeles se om kvantitativine).

Vepsän keles om koumekümne konsonantad.

Sanan ezmäižes tavus kaik konsonantad palatalizuišoi ezivokaliden edes; erind — konsonantad č, š da ž, kudambad ei palataližuide neciš pozicijas. Konsonantad voidas erasti palatalizuidas mugažo tagavokaliden edes, ozutesikš, n'ok- vai šoll'od-sanoiš. Neciš statjoiš i mugažo toižiš ningoi palatalizacii ozutadas pehmituzznamal. Pehmituzznam pandas tobjimalaz palataližen konsonantan jäl'ghe toižen konsonantan edehe vai sanan palataližen lopkonsonantan jäl'ghe.

Vepsän keles ei ole konsonantiden pordhiden vajehtelendad. Mugoi vajehtelend om heimolaižiš keliš, ozutesikš, suomen vai estin keliš.

Sanan grammatižen vai semantižen rolin mödhe se mülütadas sanangruppihe:

Sanantüvihe tarttas formanozutajad. Vepsän keles om vokal'tüvid da könsonanttüvid. Vokal'tüvien lopus om vokal', a konsonanttüven lopus — konsonant. Sanad voidas olda üks'tüvižin vai kaks'tüvižin. Vokal'tüved jagadas täuzihe da lühüdoihe. Lühüdoid vokal'tüvid om verboil.

Üks'lugul ei ole nimittušt ozutajad. Äilugul om kaks' ozutajad: -d da -i-.

Kaikiš toižiš kändoiš om -i- -ozutai. Nece ozutai tartub mugažo täudhe vokal'tüvehe, no tüven lopvokal' (tematine vokal') erasti toižetase.

Vepsän keles om sanoid, kudambad oma vaiše äilugus, ozutesikš, rahtod, valdmad, rahad, adenoidad, raudad, Raštvad.

Nimed (nominad) toižetase luguidme da kändoidme. Adjektivil oma völ komparativan, superlativan da ekvativan kategorijad. Erasil nimil voib olda possesivižid suffiksoid.

Vepsän keles om 23 vai 24 kändod (ku lugeda kändoks m.n. vanh prolativ -iči-ozutajanke).

Substantivad jagadas semantižen znamoičendan mödhe kahthe palaha: nimisubstantivad da appelativsubstantivad. Nimisubstantivihe mülütadas ristituiden da tahoiden nimed (Nastoi, Moskv). Kaiked toižed substantivad oma appelativsubstantivad.

Substantividen kändluz

Vepsän keles om substantivid, kudambad ei ole südäiformad. Nened sanan oma amuižed, i niiš ei voi löuta suffiksoid. Erasiš amuižiš sanoiš voib löuta suffiksoid, no nügüd'aigaižes keles ned suffiksad ei olgoi aktivižed jo — kut, ozutesikš, sanoiš sel'ged, maged, pimed, laged i m.e.

Toižed sanad tehtas suffiksacijan abul vai sanoidenühtištoitmižen abul.

Om nimgomid-ki sanoid, kudambad tehtas semantižen mahtusen turbiš, ozutesikš, hebonkel' (kazmusen nimi)  hebon kel'  (živatan elim).

Substantivine suffiks ozutab, kenen mitte-ni kalu, näguz, živat vai ristit om. 

Nügüd'aigaižes keles possessivižid suffiksoid ottas paginaha vaiše siloi, konz pagištas kanznikoiš, no paginozutesiš, kudambad om kirjutadud edel Tošt mail'man sodad, voib löuta mugažo toižid appelativsubstantivid possessivižiden suffiksoidenke.

Adjektividen kändluz

Pronominad jagasoiš ningoižihe gruppihe:

Verbad toižetasoiš luguidme, personidme da modusidme. 

Vepsän keles om nell' modust: indikativ, kondicional, imperativ da potencial.

Vepsän keles om üks' abuverb olda. Se om mugažo üks'jäine värformine verb keles.

Pozitivižed formad

Üks'lugu

Äilugu

Negativižed formad

Üks'lugu

Äilugu

Oficialižen kirjkelen vepsläižed saiba ezmäižen kerdan vaiše 1930-nziden voziden augotišes. Siloi pästtihe openduzkirjoid i toižid kirjoid (ozutesikš, abugrammatik opendajile, vepsläiž-venälaine vajehnik, üks' kätud kirj lapsile). 

Nügüdläine kirjkel' om sündnu 1990-l vozil i šingotase latinižel kirjamištol.

Vepsän kirjankelel pästtas erazvuiččid kirjoid (openduzliteratur, čomamahtoine literatur).

Kaikiš järedambad nügüd'aigaižed vepsän kelel kirjutajad avtorad — Nikolai Abramov, Igor' Brodskii, Aleksei Ščennikov. Nikolai Abramov om lujas tutab runokirjutai, vepsän čomamahtoižen literaturan alusenpanii.

Vspäi 2015  internet-kursad ratas vepsän kel't opendamha testiden kal't Petroskoin kirjkelen variantal.




#Article 254: Vepsän rahvahaline volost' (228 words)


Vepsän rahvahaline volost (venäkelel: Вепсская национальная волость) oli Venäman vepsläižiden administrativine avtonomii. Se oli olmas Karjalan Tazovaldkundan suves vodelpäi 1994 vodhesai 2005.

Volostin sijaduz oli Karjalan Tazovaldkundan suvipolel da Änižjärven päivlaskmaižel randal. Pind — 830 km².

Vodelpäi 2006 mülütihe volostihe Änižröunan rajonan Šokšun, Šoutarven da Kaleigen (Kalajogen) vepsän küläkundoid. Keskuz oli Šoutarves. Volostin küliden enambusen sijaduz oli Änižjärven randal da pidust' R19-ted (Petroskoi — Šoutarv — Šušt).

Volostin klimatvö om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3 Cel'sijan gradusad, uhokun — −9,5 C° (kaikiš vilumb ku) da kezakun +17 C° (kaikiš lämemb ku). Keskmäine nepsuz — ümbri 80%.

Enččen volostin territorijal om kvarcitan, gabrodiabazan löudmižsijid da savisijid. Se volost' oli Karjalan kaikiš mecakahamb municipaline palakund.

Vodel 2002 eläjiden lugu oli 3 493 ristitud. Volostin igähine ristitišt oliba vepsän rahvaz, enamba 30% Volostin eläjid.

Mugažo Volostiš om ortodoksižen hristanuskondan D'äšarvan jumalankodi (läz 1580 v.), Brusnenskii-jumalankodi, pühän Homoi-apostolan jumalanpert' (20. voz'sada), puine jumalanpert' Vehkoiš (19. voz'sadan lop), jumalanpert' Mägiküläs (19. voz'sadan kesk).

Ristitišton päazjin oliba manalaižiden kal'huziden samine, mecradod, punümbriradmine, kalatez da maižanduz.

Volostiš kaik oliba 3 keskškolad, lapsiden päivkodid, lapsiden muzikškol da üks' sen filial, kirjištod, 3 kul'turkodid da klub. Vodelpäi 1936 tähäsai Vepsän rahvahaline hor radab, vodelpäi 1982 Vepsän lapsiden hor om olmas.

Šoutarven vepsläine etnografine muzei kaičeb vepsläižiden rahvahaližid veroid. Enččen Volostin territorijal kaik om 111 arhitekturan, arheologijan, istorijan muštpacast (68 arhitekturmuštpacast puspäi: küläkodid, läväd da aitoid).




#Article 255: Verdi Džuzeppe (106 words)


Džuzeppe Fortunino Frančesko Verdi (; sünd. 10. reduku 1813, Ronkole-külä läz Busseto-lidnad, Lombardii, Ezmäine Francine imperii — kol. 27. viluku 1901, Milan, Italii) — italijalaine muzikankirjutai, italižen operan školan kaikiš järedamb ezitai.

Verdi sädi 26 operad, rekviem, jändekvartet i hengeližiden p'jesiden rivi. Hänen parahimad operšedevrad (Maskaradbal, Rigoletto, Traviata, Aida, Otello, Fal'staf) oma kaiken mail'man teatriden repertuaras.

Mez' oli sündutadud külän traktiran Karlo Verdi-pidajan i Luidža Uttini-kezerduznaižen goll'hä kanzha. Ühtni organan vändho jumalanpertiš alaigäčun.

Muzikankirjutajan kaks' last koliba vagahaižil, ezmäine ak koli encefalitaspäi ezmäižen «Kunigaz časuks»-operan (Un giorno di regno) kirjutandan aigan. Toine ak oli sopranon Džuzeppina Strepponi-pajatai, Verdi eli hänenke 38-voččes igäspäi üks'toštkümne vot edel naindad.




#Article 256: Vezi (114 words)


Vezi (vezinikan oksid vai vezinikan gidrohapanduz) om himine substancii sel'ktan nozoluden nägunke.

Vezi om mujutoi (penes lugumäras), hajutoi da magutoi. Himine formul om H2O. Veden molekulas om kaks' vezinikan atomad da üks' hapanikan atom. Voib olda 135 veden toižendad izotopoiden mödhe.

Substancii oleskeleb kovas olendas lumen vai jän, gazanvuiččes — veden purun. Läz 70,8 procentad Man pindad — Manvaldmeri (valdmered, mered, järved, joged, jä, puru da pil'ved).

Vezi om hüvä segoitai. Om gazid da solid (tipižid segoitadud substancijoid) vedes londuseližidenke arvoimižidenke. Vedel om päznamoičend elon sündundas da olendas Mal, eläbiden organizmiden himižes sauvuses, klimatan da sän formiruindas.

Veden ninevuz om 0,9982 g/sm³, suladandlämuz om 0 C°, kehundtemperatur om läz 100 C° (rippub atmosferižes painudespäi).




#Article 257: Vezinik (178 words)


Vezinik (H — hydrogenium latinan kelel «sündutai vet») om ezmäine himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes.

Francijalaižed Antuan Lavuazje-himik i Žan Batist Mön'je-inžener sädiba vet sintezal i jagoiba sen puru gazoihe ezmäižen kerdan vl 1783.

Vezinik om kaikiš levitadud element londuses, otab mail'man substancijan koume nelländest barionižen massan mödhe.

Element om kaikiš kebnemb mujutoi hajutoi gaz tobjimalaz, ei ole toksine. Vezinikan molekul om kaks'atomine — Н2.

Kaik seičeme vezinikan izotopad oma ičeze nimidenke. Voib löuta koumed izotopad londuses: 1H — protii (järgeline Н, se om neitronita, 99,988%), 2H — deiterii (D, 0,012%) da 3H — tritii (radioaktivine T 12,32 vot pol'čihodamižen pordonke, jäl'ged londuses). Sen ližaks, tetas nell' ratud radioaktivišt izotopad 4..7 atommassanke: kvadii, pentii, geksii i septii, kaik elädas läz 10−21 sekundad.

Atommass — 1,00794. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 0 C°) — 0,0000899 g/sm³. Suladandlämuz — 13,99 K (−259,16 C°). Kehundlämuz — 20,27 K (−252,88 C°).

Erazvuiččed ühtnendad da niiden kävutamine oma levitadud. Muigotandmärad: +1, 0, −1.

Segoituz il'manke vai hapanikanke andab palamižen reakcijad vai poukahtust. Voib segoitadas etanolas i erasiš metalloiš (raud, nikel', titan, niobii, platin, palladii).




#Article 258: Vil'nüs (193 words)


Vil'nüs ( [ˈvʲɪɫnʲɪʊs], , ) om Litvanman pälidn da kaikiš suremb lidn. Mugažo se om Vil'nüsan statistižen agjan keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1323 kuti Litvanman Suren Gediminan-ruhtinasen pälidn. Voz'sadoiden joksten Vil'nüs oli Litvan Suren Ruhtinazkundan pälidnaks, vspäi 1569 (Lüblinan unii) — Pol'šan valdkundan-ki. Vozil 1795−1918 oli Venäman lidnan Vil'na-nimenke. Vozil 1920−1939 oli Pol'šanman lidnan. Vspäi 1939 Vil'nüs tegihe Litvanman Tazovaldkundan pälidnaks (Kaunasan jäl'ghe), sidä kesken vozil 1940−1991  mülündas.

Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, Näris (Vilii)-jogen randoil (Nämunasan oiged ližajogi). Pen' Vil'nii-jogi () lankteb Närisha huralpäi lidnan territorijal. Puištod ottas 69% lidnan territorijad. Uded lidnanlaptad oma erigoittud toine toižespäi mecan tarhoil. Matkad Vaugedvenäman röunhasai om 18 km päivnouzmha lidnan röunaspäi.

Vil'nüs jagase 21 lidnrajonaks ().

Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 543 071 ristitud, se oli valdkundan ristitišton videndez. Läz 800 tuhad elädas ezilidnoidenke. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 644 600 eläjad vl 1992.

Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemine, enamba 0,5%): litvalaižed — 62%, pol'šanmalaižed — 17%, venänikad — 12%, vaugedvenälaižed — 3,5%, ukrainalaižed — 1,0%, evrejalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,5%; rahvahuden ozutandata — 2,5%.

Lidnan futbolklubad oma «FK Žalgiris» i «FK Riteriai». Kaikiš suremb om LFF-stadion (5067 kacujan täht).




#Article 259: Vingl (100 words)


Vingl vai Vidl () om vanh külä Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonas. Se om Vinglan küläkundan administrativine keskuz.

Vingl mainitase ezmäižen kerdan vl 1137. Vl 1926 Vingl-külišt kogoni 40 penes küläspäi. Vozil 1927−1963 Vingl-külä oli Vinglan rajonan administrativižeks keskuseks.

Suren Tatanman sodan aigan vozil 1942 (reduku) — 1944 (keza) külän ristitišt oli evakuiruidud suvhe lähižhe Järvidenkülähä da meckülihe frontan ezipirdan lähembusen tagut.

Külä sijadase Ojat'-jogen randoil, oiktal randal tobjimalaz. Avtotesild ühtenzoitab randoid. Matkad Kos'kenaluine-lidnhasai om 74 km lodeheze.

Vinglas elädas äi vepsläižid. Vepsläižiden lugun mödhe nece žilo lidiruib Leningradan agjas. Vl 1989 (2511 rist.) kaikutte koumanz' külän eläi kirjuti ičtaze vepsläižeks.




#Article 260: Vitegran rajon (246 words)


Vitegran rajon () om rajon Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Vitegranlidn.

Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Pöudon ümbrikos. 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1959.

Vitegran rajon om Vologdan agjan lodehline taho. Se om kaikiš suremb agjan rajon pindan mödhe (13 100 km²). Mec otab seičeme ühesandest rajonan territorijad, se om kavag'mec tobjimalaz.

Röunatab kahesanke Venäman rajonanke:

Volgan-Baltijanmeren vezite läbitab territorijan keskusen. Atlek-čokkoim sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, se om ühthine jogiden koumen basseinan täht: Atlantižen valdmeren, Jävaldmeren da Kaspijan meren. Znamasine jogi om Andom. Kaikiš suremb vezišt om Änine, se mülüb rajonha vaiše paloin.

Londuseližed varad oma mouckivi, mineraližed mujud, mec, kala, reskvezi.

Vs 2013 semendkun 30. päiväspäi rajonan territorii jagase 10 küläkundaks da 1 lidnankundaks (Vitegr-lidn).

Vs 2013 sügüz'kun 17. päiväspäi Aleksandr Pavlikov radab rajonan da sen administracijan pämehen (7 ohjandust).

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Suim (15 ezitajad), Aleksandr Zimin radab sen ezimehen vs 2013 redukun 4. päiväspäi.

Kaik valičendad oleldas kerdan vides vodes.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 29 058 ristitud.

Kaik om 208 eländpunktad rajonas, sidä kesken 1 lidn, 18 žilod da 189 küläd.

Toižed sured eländpunktad oma Depo-žilo (2,8 tuh. rist. vl 2002), Annan Sild-külä (1,9 tuh. rist. vl 2010), Šušt-žilo (1,2 tuh. rist. vl 2002) da Devätinad-külä (1,1 tuh. rist. vl 2010).

Rajonan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, vezitransport da turizm, tarbhaižiden kaivatusiden samine, elektrusen tehmine, sömtegimišt.




#Article 261: Vladikavkaz (301 words)


Vladikavkaz (,  «Dzaugan eländpunkt») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Om «sodahoštusen lidn»-arvonke vspäi 2007.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1784 kuti Vladikavkaz-lidnuz Venälaižen imperijan Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe hänel valitud sijha Georgijevskan traktatan vahvištusen jäl'ghe. Soda-gruzine te zavodiše lidnas.

Vladikavkaz om lidnan oficialiženke statusanke vspäi 1860. Vl 1875 raudte ühtenzoiti lidnad Rostovanke. Vozil 1931−1944 i 1954−1990 lidnan nimi oli Ordžonikidze, vll 1944−1954 — Dzaudžikau. Vspäi 1990 oficialine venäkel'ne nimituz om eziauguine.

Vladikavkaz šingotase mujumetallurgijan koume tegimel, kahtel gidroelektrostancijal, elektroladimiden i elektrokomponentoiden koumel tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (savič, pumaterialad, katuzmaterialad), sömtegimištol (oluden, etilspirtan, väghižiden alkogoližiden jomiden tehmine), mugažo stökolpakuitesen, zirkloiden i bioetanolan tegimed, kalližarvoižiden kividen ümbriradmine i nahktegim ratas lidnas.

Lidn sijadase Terek-jogen mougotil randoil, Kavkazan pohjoižil pautkil. Lidnan keskuz seižub 692 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1504 km pohjoižhe orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Nal'čik lodeheze (117 km avtotedme), Nazran' pohjoižpäivnouzmha (26 km avtotedme) i Groznii päivnouzmha (113 km avtotedme).

Klimat om ven. Vilukun lämuz om −1,9 C°, voib toda pakaižid −20 Cel'sijan gradushasai kül'mkus-keväz'kus. Heinkun da elokun — +20 C°, voden keskmäine lämuz om +9,2 C°. Paneb sadegid 933 mm vodes, semendkus-heinkus enamba kaiked (113..175 mm kus).

Vladikavkaz jagase nelläks administrativižeks rajonaks. Lidnanvuitte Zavodskoi-žilo da viž küläd mülüdas lidnümbrikho Vladikazkazan ližaks, kaik ned alištudas lidnrajonile.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 130 755 eläjad, vl 1959 — 164 420 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 311 693 ristitud, lidnümbrikon — 330 148 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 325 tuhad eläjid vl 1992.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,4% vl 2010): osetinalaižed — 63,9%, venälaižed — 24,5%, armenijalaižed — 3,5%, gruzijalaižed — 2,2%, ingušad — 1,1%, azerbaidžanlaižed — 0,7%, ukrainalaižed — 0,6%, grekalaižed — 0,5%, toižed rahvahad da rahvahuden ozutandata — 3,0%.




#Article 262: Vobl (141 words)


Vobl (, sinonimad: Rutilus rutilus caspicus, Rutilus lacustris) om Kaspijan meren kalan erik vai sär'gen alaerik Karpižed-sugukundaspäi. Pütas voblad Alavolgal kevädel.

Täuz'kaznuden kalan piduz om 30..35 sm, hibj om 800 grammad vedutte, no oleldas eričud 45 santimetrhasai pitte i 2 kg vedusenke. Kalasuugad oma hahkad muzanke röunanke.

Vobl om Kaspijan meren endemik.

Vobl om lihansöi kala. Sömižen toižend om geterotrofine.

Ičeze elon aigan vobl äikerdoičese 5..6 kerdad. Se kudob sulakus da semendkus.

Vobl tal'vdub meres. Sügüzel voblan parvehed tuldas randoihe i jädas tal'veks vedenalaižihe kopihe. Tal'ven lopul vai keväden augotišes vobl tuleškandeb Volgha i Kaspijan toižihe ližajogihe (Ural, Emb, Terek, Kur). Sulakul joges om äi voblan parvehid jo. Kudondan jäl'ghe kala lähteb Volgaspäi: semendkun lopus joges ei ole jo necidä kalad.

Voblan piskud mugažo lähttas merhe. Sigä kalad söteltas hätken. Meres-žo piskad kändasoiš vanhembikš. Vobl om kaspižen nörpan i osetriden sömäks.




#Article 263: Volgograd (288 words)


Volgograd ( [vəlɡɐˈɡrat]) om Venäman millionerlidn da lidnümbrik Volg-jogen oiktal randal. Se om Volgogradan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1589 kuti lidnuz Caricin-sarel (). Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1780 Caricin-nimenke. Vozil 1925−1961 nimitihe lidnad Stalingrad:aks. Vs 1936 tal'vkun 5. päiväspäi Stalingrad kätihe Stalingradan agjan keskuseks. Vozil 1942 (17. heinku) — 1943 (2. uhoku) Stalingradan tora tegihe lidnas.

Vozil 1945−1958 Stalingrad oli alištunu  tobmudele oikti, kuti federativižen tazovaldkundan toižed-ki sured lidnad. Vn 1961 10. päiväl kül'mkud udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.

Kaik lidn om 60 km pitte, seižub  padoseinän al. Lidnan tobj pala sijadase pidust' Volg-joged 0..156 metrad korktusil valdmeren pindan päl, Volgaveren ülüdel. Lidnan keskuz da randaline pala om alemba valdmeren tazopindad, −13..0 m korktusil, Kaspijanveren alangišton augpalas. Matkad Moskvhasai om 964 km lodeheze. Lähembaižed järedad lidnad oma Volžskii (pohjoižpäivnouzmaižes röunas Volgogradanke) i Kamišin 198 km pohjoižhe.

Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Volgograd jagase 8 territorialižhe rajonha vspäi 1975. Rajonad oma administracijoita (pohjoižespäi suvhe): Traktortegimen, Rusttan Oktäbrin, Keskuzrajon, Dzeržinskijan, Vorošilovan, Nevondkundaline, Kirovan, Rusttan Armijan rajonad.

Vl 1901 eläjiden lugu oli 70 tuhad ristituid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 021 215 ristitud (kaikiš suremb ristitišt).

Lidn om järed avtotesol'm. Om koume irdad-avtoted pidust' kaikes lidnas. Volgan-Donan veziten agj om lidnan suves. Jogitransport om šingotadud lidnas da sen ümbrištos. Keskuzline päraudtestancii om passažoroiden täht, suvine päraudtestancii om jügujonusiden täht.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid (vspäi 1984, 1 jono, 22 stancijad, 17 km raudted), taksid da lidnelektrojonused (vspäi 1959, 5 jonod, 38 stancijad, läz 100 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Volgograd (Gumrak)-lendimport (VOG / ВГГ) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi, Dzeržinskijan rajonas. Sišpäi tehtas sezonreisid Uzbekistanan da Kazahstanan lidnoihe, čarterreisid Stambulha da Salonikihe, om äi reisid Venämadme.




#Article 264: Vologd (424 words)


Vologd () om lidn da lidnümbrik Venäman lodehpoles. Se om Vologdan agjan administrativine, tedoline da kul'turine keskuz, mugažo Vologdan rajonan administrativižeks keskuseks (ei ole rajonan palaks).

Oficialižetoi nimi: «Verai Pohjoižmaha».

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1147 sekundarižiš purtkiš kuti Stroican jumalankodin alusenpanend. Aigan mändes nimitaškanzihe lidnad jogen mödhe. Lidn alištui Uz'lidnan Tazovaldkundale vhesai 1456 formaližikš, tora Tverin, Vladimiran i Moskvan oigenuzidenke jätksi 13. voz'sadaspäi. Vozil 1566−1822 Vologdan kremlin seinäd oliba olmas, nimitihe sidä mugažo Nason-lidnaks ().

Vodel 1782 Vologd linni Vologdan gubernijan keskuseks. Vspäi 1937 Vologd om Vologdan agjan administrativižeks keskuseks.

Lidn sijadase agjan suves, Venäman pohjoižes, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vologd seižub ühtennimižen jogen molembil randoil. Matkad Moskv-pälidnaspäi om 450 kilometrad pohjoižpolehe. Lähembaižed lidnad oma Gräzovec 42 km suvhe «Holmogorid»-avtotedme (M8) vai raudtel, Sokol 42 km pohjoižhe avtotedme vai raudtel i Kadnikov 40 km pohjoižpäivnouzmha M8-avtotedme.

Klimat om ven, sä vajehtub paksus. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal (217 mm) da sügüzel (149 mm). Heinkun keskmäine lämuz om +17,5 C°, vilukun — −10,8 C°. Voden keskmäine lämuz om +3,1 C°. Tal'veline sezon voib olda 5 polenke kud.

Vologdan lidnümbrik om kaikiš suremb agjas eläjiden lugun mödhe — 320 702 ristitud vl 2017. Moločnoje-žilo (7 690 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho mugažo.

Lidnan pämez' om Jurii Sapožnikov vs 2016 sügüz'kun 26. päiväspäi. Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum 30 ezitajanke, valitas heid 30 üks'mandatižes valičemižümbrikos. Ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud.

Radonoigendai tobmuz om Lidnan administracii, kogoneb 7 departamentaspäi. Lidnan administracijan pämez' (mer) radab sen ohjandajaks. Vologdan mer om Sergei Voropanov vs 2017 kül'mkun 23. päiväspäi. Departamentoiden pämehed oma lidnan meran varapämehikš.

Vl 1897 lidnan eläjiden lugu oli 27 705 ristitud, vl 1939 — 95 314 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 301 755 ristitud, lidnümbrikon — 309 290 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 313 012 eläjad vl 2017.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 97,3%, toižed rahvahad — 2,7%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma 12 kolledžad, raudtetransportan i mašinansauvomižen tehnikumad, üläopendusen aluzkundad: Vologdan valdkundaline universitet, Vologdan oiktusen da ekonomikan institut (Venäman UTFR), severz'-se filialad (Valdkundaližen radnikoičendan akademii, Moskvan valdkundaline juridine akademii).

Tarkoiged mašiništonsauvomine da transportmašinoiden tehmine, sömtegimišt i kompjuterprogramiden sarak oma šingotadud lidnas. Kaikiš järedambad edheotandoišpäi oma Vologdan pörutügitegim i Vologdan optiž-mehanine tegim.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om järed raudte- da avtotesol'm Venäman lodehes. Vspäi 2003 avtoümbärten pala om saudud lidnas.

Federaline civiline Vologd-lendimport (VGD / ВГД) sijadase lidnan pohjoižröunanno, 10 km pohjoižhe keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Surhe Ustügha da Čerepovecha.




#Article 265: Vologdan agj (659 words)


Vologdan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).

Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Agjan administrativine keskuz om Vologd.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Vologdan agj om olmas vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi.

Agjan ezmäine Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 14. päiväl sügüz'kud Käskusenandajan Suiman ezitajil.

Vologdan agjan kahtenz' Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 3. päiväl redukud Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sen-žo voden 18. päiväl redukud da om väges tähäsai äiluguižidenke vajehtusidenke. Valdatusiden erištund Federacijan tobmuden aluskundoidenke om kirjutadud tarkašti Päkäskuses (1nz' jaguz 4nz' kirjutuz 3nz' pala). Venäman Konstitucijan vägi om lujemb vologdašt Päkäskust kaiken aigan (1nz' jaguz 3nz' kirjutuz).

Agj röunatab Kirovan agjanke päivnouzmas, Kostroman agjanke suvipäivnouzmas, Jaroslavlin agjanke suves, Tverin da Uz'lidnan agjoidenke suvipäivlaskmas, Leningradan agjanke päivlaskmas, Karjalan Tazovaldkundanke lodehes, Arhangel'skan agjanke pohjoižes. Vologdan agj om mererandatoi.

Reljef om kukhikaz, mugažo tazo äiluguižidme soidme. Vologdan agj sijadase Päivnouzmaižen Evropan tazangištol, mecakahad kukhad oma enambuses sen londuzkuviden keskes. Mologan da Šeksnan alangišt om agjan suvipäivlaskmas, Šeksn- da Molog-jogidenno. Kivekahad Andoman da Vepsän ülüded oma lodehližes palas, dai erased kukkazsel'gad. Vag-, Suhon- i Jug-jogiden alangod čaptas kukkaztahoid agjan päivnouzmpoles. Pohjoižed Uvalad seištas agjan suvipäivnouzmas, ned sijadasoiš suvhe Suhon-jogespäi. Kaikiš korktemb čokkoim om Vepsän ülüden Mal'mägi-kukkaz (304 m) agjan lodehes (Vitegran rajon).

Pind om 144 527 km². Agjan pindan enambuz om ottud taigamecoihe, soihe da novihe. Mec otab territorijan koume nelländest, necišpäi kavag'mecad oma enamba pol't.

Vologdan agjan pind om jagadud Vauktan, Baltijan i Kaspijan meriden basseinoiden keskes. Meribasseinoiden koumekerdaine čokkoim (üks'jäine mugoine Venämas) sijadase agjan lodehes, Vitegran rajonas, kudamb ühtenzoitab Änižjogen (Jävaldmeri), Nevanjogen (Atlantine valdmeri) da Volgan (Kaspijan meri) basseinad.

Änine om kaikiš suremb järvišpäi Evropas, se kaičeb äi verest vet. Sen suvipäivnouzmaine randišt sijadase Vologdan agjas. Vitegr- da Andom-joged oma Änižen ližajoged. Mugažo agjan päivlaskmaižed joged oma Ojatin ližajoged penes tahos. Päivlaskmpolen joged lanktas Ribinskan merhe, sen padosein om saudud läz Volgad. Ribinskan vezivaradimen znamasižed ližajoged oma Mologjogi, Sudjogi, Sogožjogi dai Šeksnanjogi.

Kaik om läz 4 tuhad järvid agjas. Nened sured järved sijadasoiš agjas täuzin: Vaugedjärv, Kubenanjärv i Vože-järv.

Klimat om ven kontinentaline, kontinentaližuz ližadab päivlaskmaspäi päivnouzmha. Keza om lühüd da läm', heinkun keskmäine lämuz om +16..+18 C°. Tal'v om pit'k vilu. Vilukun keskmäine lämuz om −11 C° päivlaskmas i −14 C° päivnouzmas. Paneb sadegid 500..650 mm vodes. Lumikate venub 165−170 päiväd vodes. Vegetacijan pord vedase 130 päiväd vodes.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (savi, lete), keitandsol, mec, reskvezi.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Oleg Aleksandrovič Kuvšinnikov radab gubernatoran vs 2011 tal'vkun 28. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo Agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad. Kaks' ezmäšt varamest da kahesa muite varamest oma hänele abhu.

Vologdan agjan parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 34 ezitajad videks vodeks. Andrei Nikolajevič Lucenko radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vn 2016 27. päiväspäi sügüz'kud.

Radonoigendai tobmuz om Vologdan agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, ohjandused da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (62,98% änid) da radab kahtenden strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud, se nimitase 2016−2021 voziden kucundaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe kaik om 15 lidnad agjas, 9 lidnanvuittušt žilod da 8006 küläd (niišpäi 2131 oma kaikenaigaižeta ristitištota). Kaik om 2 lidnümbrikod, 22 lidnankundad da 159 küläkundad (2017, vl 2009 oli 252 küläkundad).

Kaik om 2 lidnümbrikod agjas da 26 municipališt rajonad (ümbrikod).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 202 444 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 355 000 eläjid vl 1987. Vl 2018 kaikutte videnz' ristit seičemespäi om lidnalaine.

Kaik om vižtoštkümne lidnad agjas. Järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Čerepovec (tegimišton pälidn) i Vologd (administrativine pälidn). Vl 2017 kaik oli 9 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,2% vl 2010): venälaižed — 92,5%, ukrainalaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,3%, azerbaidžanlaižed — 0,2%, armenijalaižed — 0,2%, čiganalaižed — 0,2%, toižed rahvahad — 1,0%, rahvahuden ozutandata — 4,9%.

Erased toižed igähižed rahvahad: vepsläižed — 0,03% (412 rist.), komilaižed — 0,02% (295 rist.).




#Article 266: Votkinsk (197 words)


Votkinsk (, ) om Venäman lidn da municipaline ühtnik (lidnümbrik) Udmurtijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om kahtendel sijal eläjiden lugun mödhe tazovaldkundas Sarapulanke ühtes.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 kuti žilo sauvomha Votkinskan raudantegint Pötr Šuvalov-grafan tahton mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1935. Om Udmurtijan palaks vspäi 1937. Votkinskan tegim om valdkundan järed edheotand tähäsai.

Lidn sijadase Votk-jogen () i Votkinskan uiton randoil (Kamanjogen oigedpol'ne bassein), 130 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Iževskan keskushesai om 52 km suvipäivlaskmha orhal vai 54 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čaikovskii (Permin rand) 32 km suvhe orhal vai 42 km avtol.

Votkinsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 99 022 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1991−1993, 105 tuhad eläjid. Hristanuskondan päjumalanpert' da viž jumalanpertid oma olmas lidnas. Professionaližen opendusen aluzkundad: mašiništonsauvomižen tehnikum, medicinine škol, pedagogine škol, profškol da Iževskan üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad.

Ižandusen päsarakod oma sodakompleks (kontinentidenkeskeižed ballistižed raketad — «Jars», «Bulav», «Topol'-M», operativiž-taktižed «Iskander»-raketad), mašiništonsauvomine (kivivoin da gazan samižen täht i kaivuzmašiništ), elektromašiništon pästand, sauvondmaterialiden tehmine (savič, bazal'tizoläcii), sömtegimišt.

Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Votkinsk-raudtestancii om olmas vspäi 1919, kuti «Iževsk — Votkinsk»-jono-ki. Lähembaine lendimport sijadase Iževskas.




#Article 267: Zagreb (150 words)


Zagreb (mugažo horvatan kelel, virktas [zǎːɡreb]) om Horvatijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1094 kuti Kaptol ühtennimižel kukhal. Gradec-eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1222. Nene kaks' eländpunktad ühtištuihe 17. voz'sadan augotišele i saihe Zagreb-nimed vl 1851, oma lidnan istorižeks keskuseks nügüd'. Vspäi 1776 horvatijalaižiden ohjandusen ištundad vedihe Zagrebas, i se kändihe heiden faktižeks pälidnaks Varaždinan sijas. Nimitihe Agram:aks Avstrijan da Mad'jaranman imperijan aigan (1864−1918).

Om ripmatoman Horvatijan pälidnaks vs 1991 kezakun 25. päiväspäi.

Lidn sijadase Sav-jogen randoil (, Dunain oiged ližajogi). Se seižub 122..1035 m ü.m.t. korktusil, 158 m keskmäižel korktusel, Medvednic-mägimassivanno ( vai Zagrebačka gora).

Zagreb jagase 17 nimitadud rajonha ().

Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 790 017 ristitud, ezilidnoidenke — 1,1 mln ristituid, valdkundan videndez. Enamba ühesad kümnendest oma horvatijalaižed i katoližed uskojad.

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulör da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Fail:PMF Matematika Zagreb.jpg|Zagreban universitetan naturaliž-matematine fakul'tet




#Article 268: Zaiceva Nina (106 words)


Nina Grigor'jevna Zaiceva (; om sündnu 25. semendku 1946 Voilaht-külähä, Babajevon rajon, Vologdan agj, Venäman NFST, NSTÜ) om vepsläine kelentedomez' da literator.

Naine om Vologdan pedagogižen institutan pästnikan (1969). Vl 1973 hän om pästnus Petroskoin valdkundaližen universitetan aspiranturaspäi. Filologijan doktor (vspäi 2002). Om olnu «Kodima»-lehtesen redaktoran.

Monografijad: «Nimiden vajehtamine vepsän keles» (1981), «Vepsän verb» (2001), kelentedoližed kirjutesed erazvuiččiš keradusiš da aiglehtesiš. Vepsän kelen openduzkirjad školan täht (5, ühtes Mulložen M.), niiden keskes — «Vepsän kelen grammatik» keskškolan täht, openduzvajehnik (1995), Uz' vajehnik (2007). Kändmižed (Uz' Zavet — 2006, Kalevala /lühetud kompožicii lapsile/ — 2003, toižed). Runod (publikacijad «Carelia»-aiglehteses, runokirj lapsile «Izo Lizoi» — 2005), Virantanaz-epos, publicistik.




#Article 269: Zelenogradsk (204 words)


Zelenogradsk (, , ; edel 1946 vot — Kranc, ) om Venäman kurortine lidn Kaliningradan agjan lodehes. Se om Zelenogradskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud kuti Prussijan kalanikoiden Pillkoppen-külä («mererandaline lidneihut» prussijan kelespäi). Vl 1282 Prussijan Kranta-Krug-žilo («traktir randal» prussijan i saksan kelišpäi) vajehti sidä, sijazihe ten Klaipedannoks augotišel Kuršan čirakodme. Vspäi 1283 ristankandajiden ordenan lidnuz oli olmas, vaiše puine aluz jäi sišpäi. Vl 1816, konz 300 ristitud elihe žilos, saudihe ezmäižid kül'bendsijid, i Kranc kätihe rekomenduidud kurortaks.

Lidn sijadase Baltijan meren suvižel randištol, 3 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kuršan čirakon augunno. Matkad Kaliningradhasai om 25 km suvhe elektroraudtedme vai avtol.

Kaik 111 žilod mülüdas lidnümbrikho Zelenogradskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 2016,49 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 026 ristitud, lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) nell' ühesandest, rajonan — 32 271 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 35 754 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas, enččes katoližes i lüteranižes sauvusil.

Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 87,0%, ukrainalaižed — 3,8%, vaugedvenälaižed — 3,6%, armenijalaižed — 1,1%, uzbekalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,5%, litvalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,1%.




#Article 270: Zubr (337 words)


Zubr vai Evropine zubr vai Evropine bizon (latinan kelel: Bison bonasus) om Pall'azsar'vižiden sugukundan (Bovidae) bizoniden heimon erik, imetaiživat. Hän om jalos läheline amerikaižid bizonid. Hö voidas poiktas da andeltas plodukahid norid jäl'gpol'vid — zubrobizonid. Zubr mülüb Londusen kaičusen rahvahidenkeskeižen ühtištusen Rusttha kirjha.

Istorižiš aigoiš zubran areal oli suremb. Zubrad eliba Pirenejan nemespäi Päivlaskmpol'žehe Sibirihesai, sidä kesken Anglijas da Suvipol'žes Skandinavijas. Hö eliba mecoiš da avoinuzil tahoil. Intensivižen ristitmectusen taguiči zubrad linni živat, kudamb vasttase vaiše šohroiš. Pigai hö eliba vaiše Belovežan puščas da Kavkazal.

Ezmäine mail'man soda (voin) da murendatišen  voded linni katastrof zubroiden täht. Peitmecnikad surmičiba jäl'gmäšt zubrad, kudamb eli valdal Belovežan puščas Vaugedvenämas, vodel 1921. Koume jäl'gmäšt zubrad, kudambad eliba valdal Kavkazal, om surmičetud peitmecnikoil 1927. vodel. Vaiše 66 zubrad oli kaiken mail'man živatpuištoiš.

Nügüd'aigan küksetud valdal živatpuištoišpäi zubrad elädas Pol'šanmas, Vaugedvenämas, Litvanmas, Moldovas, Ukrainas da Venämas (Kavkazal, rahvahaližes «Orelan polesje»-puištos).

Zubr om kaikiš järedamb da jügedamb imetaiživat Evropižes kontinentas da jäl'gmäine evropine mechärgan ezitai. Hibjan piduz om 330 sm:hasai, korktuz säguhusai om 2 m:hasai, hibjan vedaduz sabustab 1 tonnad. Hänen karv om muzabur, tal'vel om lujas paks; sägul, kaglal da löudal om pit'k. Noril vazoil karv om rusttahk. Hibjrungon ezine pala om massivine, kagl om lühüd, pä om pen', lasketud, bardanke da kahtenke penidenke sirpinvuiččidenke sarvidenke.

Zubran erikos om 2 alaerikod — Belovežine zubr (B. b. bonasus) da Kavkazine zubr (B. b. caucasus). Ristitud koletiba Kavkazižid zubroid 1927. vodeks. Nügüd' Kavkazas elädas zubrobizonad, kudambid ristit elätoiti.

Zubrad elädas penil kogoil, niil om koumespäi kaks'kümnehesai živatad (augul emäčud da nored vazad). Zubroiden kogon lider om emäč. Ižačud elädas üksin da ühtetas kogohe vaiše kärban aigan. Londuseližes populäcijas kärb oleleb elokus—sügüz'kus. Kesketi konkurirujad ižačud voidas torata emäčun tagut. Tal'vel kogod ühtetas surembha kogoho, kudambiš om äjak-se ižačud.

Emäčun kohtukahuz' jatkub 9 kud. Semendkun da heinkun keskes sündub üks' vaza (kaks'jäižed om harv), kudamban mass om 20..25 kg da kudamb imeb mamanmaidod 1 voden igähäsai.

Zubroiden ezmäižed vihanikad om peitmecnikad da händikanad. Zubr voib eläda 28-voččehe igähäsai.

Sömižen aug om heinasižed kazmused, puiž-penzhiine söm, karpked, plodud.




#Article 271: Avrora (kreiser) (200 words)


Säten laivan projektad ottihe aktualižen sil aigal angližen «Talbot»-laivan ezikuvaks. Nikolai II valiti laivan nimitust üks'toštkümnespäi vl 1896. Sodasomuzkreiser om saudud Piteriš Admiraluden verfil vll 1897−1903 koumen ühtejiččiden kesken, toižed oliba «Diana» i «Pallada». Ühtni Cusiman toraha vn 1905 semendkul i Ezmäižhe mail'man sodaha. Vn 1948 kül'mkuhusai kreiser mülüi Venäman imperijan, sid' NSTÜ:n Baltijan sodalaivištho.

Toižen mail'man sodan aigan heittihe azegid laivaspäi i formiruihe «Avrora»-ambundbrigadad kaičemha Leningradad, laiv jäi metoks saksalaižiden lendajiden täht, muretihe sidä lujas. Vodele 1948 om kohetud da jättud kaikenaigaižel jakar'seižundal Petrogradan randirdanno, Nahimovan sodameriškolanno, kävutihe sen školan openduzbazaks vhesai 1956. Vspäi 1957 om olmas Keskuzližen sodamerimuzejan filialaks, vll 1984−1987 eli läbi kal'hes restavracijas (35 mln rublid). , sid' Venäman kul'turjäl'gusen objekt (vspäi 1960).

Vn 2010 tal'vkuspäi laivan mez'kund oli tühjitadud. Vll 2014−2016 om kohetud Kronštadtas. Vn 2018 heinkuspäi ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' om udessündutadud laival.

Laivan vedenahtištuz — 6731 tonnad järgeline i 7130 tonnad täuz'. Se om 126,8 m pitte, 16,8 m levette i 6,4 m ištumižsüvüdenke vedes. Voi ujuda 19,2 sol'med pigudenke (35,6 km časpigudenke). Koume likutimmašinad 24 katl'anke, koume laivanpunod, voi ujuda 4 tuhad merimijlihesai avtonomižikš. Vägevuz — 11 791 hebonväged (8,8 MVt). Mez'kund — 20 oficerad i 550 merimest, 42 ambundazeged i 3 torpedapparatad.




#Article 272: Änine (209 words)


Änine vai Änižjärv (venäkelel: Онежское озеро, Онего, karjalan kelel: Oniegu, suomen kelel: Ääninen, Äänisjärvi) om reskveden järv Venälaižen Federacijan evropižes lodehpoles, Karjalan Tazovaldkundas tobjimalaz, mugažo Leningradan da Vologdan agjoiš. Se om kahtenz' järv pindan mödhe Evropas Ladogjärvhe rindataden. Änine om Atlantižen valdmeren Baltijan meren basseinan järv. 

Järven pind saridenke om läz 9700 km². Basseinan pind — 66 284 nellikkilometrad. Änižen veden mülü om 285 km³, koumandez Ladogan rindataden. Piduz pohjoižespäi suvhesai om 245 km, kaikiš suremb leveduz om 91,6 km. Keskmäine süvüz om 30 m, kaikiš znamasižemb süvüz om 127 m. Pohjan reljef om koverikaz, se abutab kalale äikerdoičemas. Voib vastata 47 kalan erikod järves. Toižes polespäi, kall'oiden korvused telustadas laivoidenlikundale.

Läz tuhad penid vezivaluid da 52 pit'kad joged (10 km pidemb) langetas järvhe, no vaiše üks' — Süvär' — jokseb lähten Änižespäi. Om reguliruindpadoseinid Süvärin üläjoksmuses. Kaik koume lidnad om Änižen randal: Petroskoi, Kondopog da Medvežjegorsk. Järv om Vaugedmeren-Baltijanmeren veziten palaks. Volgan-Baltijanmeren vezite ümbärdab järved randaližedme kanaladme.

Kaik om 1650 sart Änižes, tobj pala sijadase järven pohjoižes, niiden ühthine pind om 224 km². Kiži-sar' mülüb sariden lughu, sil om 89 pušt arhitekturan muštpacast 15.—20. voz'sadoid (časounäd, pühäkodid, küläpertid, mellicad da aitod). Nece keraduz om pandud  mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Änižen päivnouzmrandal om 1200 petroglifad (4.—2. voz'tuhad edel meiden erad). 




#Article 273: Tolstoi Lev (137 words)


Lev Tolstoi (; sünd. 28. eloku (9. sügüz'ku) 1828, Jasnaja Polän, Tulan gubernii, Venäman imperii — kol. 7 (20). kül'mku 1910, Astapovo-stancii, Räzanin gubernii (nüg. Lipeckan agjas), Venäman imperii) — mail'man tutab sur' venämalaine kirjutai, publicist da meletai; graf. Vl 1849 sädi školad manmehiden lapsiden täht. Sevastopolin kaičendan ühtnii (1854−1855).

Kirjuti «Soda i kožund»-romanan (vll 1863−1869) i toižid sädusid realizman žanraks. Tolstoin sädamine tegihe sildaks 19. voz'sadan klassižen romanan da 20. voz'sadan sarakoiden literaturan keskes. Lev Tolstoi valatoiti evropižen gumanizman šingotest. Kirjutajan sädamine mülütab 3 romanad (toižed oma Anna Karenina i Toštmižsündund), 18 starinod, läz 40 sanutest, 23 filosofišt sanutest i starinod, openduzliteraturad (2 abekirjad, arifmetikan openduzkirj, 4 lugendkirjad), 10 p'jesad, 6 religiozišt sädust, 1 runopajod i 1 runosarnad, enamba 50 kirjutust, Ezopan 30 vaumen-moral'sanutesen kändust. Tolstoin kirjeižed i päivkirjad oma kaičenus, ned oma publikoitud sädusiden kogoduses.




#Article 274: Lihtenštein (397 words)


Lihtenštein (), täuz' oficialine nimi — Lihtenšteinan Ruhtinazkund ( [ˈfʏɐstəntuːm ˈliːçtənʃtaɪn]), om pen' mererandatoi valdkund Evropan keskuses Šveicarijanke associacijoiš. Pälidn om Vaduc.

Valdkund ei ole  ühtnijan, no mülüb Evropan Ekonomižhe Zonha. Ei ole olmas ičeze azekhid vägid.

Vl 1866 Lihtenštein tedištoiti ičeze ripmatomudes Saksanman Ühtištusespäi.

Jäl'gmäine Konstitucii () om väges vs 1921 redukun 5. päiväspäi. Voziden mändes äi vajehtusid oli, vl 2003 kaikiš znamasižembad oliba niišpäi.

Lihtenšteinal oma mavaldkundröunad Šveicarijanke suves da päivlaskmas (röunan piduz — 41 km), Avstrijanke pohjoižes da päivnouzmas (34 km). Ühthine röunoiden piduz om 75 km. Lihtenštein om mererandatoi valdkund.

Ruhtinazkund sijadase Al'piden sarakoil. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim om Graušpic-mägi (2599 m). Rein-jogi om päivlaskmaižeks röunaks Šveicarijanke. Mecad ottas läz nelländest man territorijad (kuz', tamm, bukpu). Subal'pižed da al'pižed nitud oma mägil.

Lihtenšteinan üks'jäine järv om Gampriner Zele. Valdkundan saum vezid — 2,4%.

Klimat om ven. Paneb sadegid 700..1200 mm vodes, tal'vel vihmub paksus vai paneb lunt.

Londuseližed varad oma gidroenergii da väghine mahuz.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine monarhii kaks'partiženke sistemanke. Valdkundan pämez' om Hans Adam II-ruhtinaz (vspäi 1989), hänen tobmuden valdatused oma läz absolütižen monarhan kartte. Ruhtinaz voib panda radsijha ohjastusen ühtnijoid, sudijoid, da heitta heid radmaspäi. Hän voib iče säta da otta tarbhaižid käskusid, voib panda kel'dod parlamentan käskusihe.

Parlament nimitadas Landtagaks. Rahvaz valičeb sen 25 deputatad nelläks vodeks. Radonoigendai tobmuz om ohjastuz (), se kogoneb pämehespäi (saks. Regierungschef) da hänen nevojišpäi.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 5. päiväl uhokud. Vs 2013 keväz'kun 27. päiväspäi Adrian Hasler om nügüdläižeks päministraks.

Lihtenštein jagase 11 kommunaks (kundaks, üks'lugu ) üks'jäiženke lidnanke päpaloin. Kaks' valičendümbrikod om valdkundas: Ülälihtenštein kudenke kommunanke da Alalihtenštein (viž kommunad).

Lihtenšteinan elädas lihtenšteinalaižed (alemannalaižed) (65,6% vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe), mugažo italijalaižed, šveicarijalaižed, avstrijalaižed.

Kodikelen mödhe (2015): saksan kel' — 91,5% (alemannan pagin päpaloin), italijan kel' — 1,5%, turkan kel' — 1,3%, portugalijan kel' — 1,1%, toižed keled — 4,6%.

Uskondan mödhe (2015): riman katolikad (oficialine religii) — 73,4%, protestantad-reformistad — 6,3%, islamanuskojad — 5,9%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,3%, lüteranad — 1,2%, toižed protestantad — 0,7%, toižed hristanuskojad — 0,3%, toižed uskojad — 0,8%, religijatomad — 7,0%, märhapanendata — 3,1%.

Kaikiš järedambad lidnad (läz 5 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha) oma Šan, Vaduc da Trizen.

Lihtenšteinan eksport om elektromašiništ, varapalad avtoiden täht, optižed ladimed.

Valdkundan pätorguindpartnörad oma AÜV, Saksanma da Šveicarii. Eksportan pol' oigendase nenihe koumhe valdkundha; importan kudendez' tuleb Šveicarijaspäi.

Lihtenštein om rahaazjoiden znamasine keskuz.




#Article 275: Lissabon (134 words)


Lissabon ( [liʒˈboɐ], ) om Portugalijan pälidn, kaikiš suremb lidn da port.

Nügüdläine eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vodel 205 EME, nimitihe sidä Olisipo / Ulyssipo latinan kelel. Sai lidnan oiktusid läz 1256 vot. Koume revolücijad oli lidnas vll 1910, 1926 i 1974. Toižen mail'man sodan aigan oli neitraližeks valdmeriportaks.

Lissabon sijadase Težu (Taho)-jogen estuarijan pohjoižel randal, Pirenejan pol'saren suvipäivlaskmaižel randal, 15 kilometras Atlantižen valdmeren randištospäi, 0..227 metrad ü.m.t. korktusil.

Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz — +17,4 C°. Paneb sadegid 774 mm vodes, vähemba kezakus-elokus (26 mm pordos).

Vn 2011 Portugalijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 547 773 ristitud. Kaik 2,8 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (958 km²).

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1959 metro radab lidnas (vl 2012 43 km pitte, 4 jonod, 55 stancijad).

Rahvahidenkeskeine Portel-lendimport (LIS) sijadase lidnan pohjoižpoles.




#Article 276: Litii (201 words)


Litii (Li — lithium latinan kelel) om koumanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Litii om harv Man kores — 21 grammad tonnas, südäiolend merivedes 17 mg/L. Ročilaine himik Johann Arfvedson avaiži litijan vl 1817. Nimitihe mineraližen löudandan mödhe ( «kivi»).

Metalline litii kucub hibjan poltatesid vedenke reagiruiden.

Litii om hobedaižvauktan polhe pehmed muglmetall. Voib vanuda da pressuida sidä.

Atommass — 6,941. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,534 g/sm³. Suladandlämuz — 453,65 K (180,5 C°). Kehundlämuz — 1603 K (1330 C°).

Londuseline litii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 6Li (7,5%) i 7Li (92,5%). Tetas 7 ratud radioaktivišt elementad 4..5, 8..12 atommassanke. Kaks' izomärad om 10Li-izotopal.

Palab hapanikas lämbitusel 300 C° da sen enamba. Muigotandmär om +1. Om reakcijoid azotanke, ammiakanke, galogenidenke, hil'nikanke i olanke.

Ottas kävutamižhe stöklan toižendoiden, voižimiden («Litol») tehmižes i akkumulätoriš enamba kaiked. Kävutadas atomreaktoriš lämudenkandajaks, LiBr- i LiCl-solid — kuivadamha il'mad da toižid gazoid. LiOH-gidrohapanduz i Li2O2 regeneriruidas il'man hapanikad sauptud apparatoiš.

Om järedoid löudmižsijid neniš valdkundoiš: Bolivii, Čili, AÜV, Argentin, Kongon Demokratine Tazovaldkund, Kitai, Brazilii, Serbii, Avstralii, Venäma (Kolan pol'sar'). Vl 2015 saihe 32,5 tuhad tonnoid mail'mas, znamasine samine om Avstralijas, Čiliš i Argentinas.




#Article 277: Litvanma (660 words)


Litvanma ( [lʲɪɛtʊˈvɐ]), oficialižikš Litvanman Tazovaldkund (), om valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas, Baltijan meren randal. Vspäi 2004  da  ühtnii. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Vil'nüs.

Ezmäine mainitez oli keskaigaižes Litvanmas vl 1009. XIII voz'sadalesai germanižed ricer'kundad (ordenad) ladiba anastada Litvanmad i toda sinnä hristanuskondad, no satusita. Litvanma kändihe hristianižeks vaiše XIV voz'sadan lopuks. Sil aigal nece valdkund oli jo üks' surembišpäi päivlaskmaižes Evropas. Vl 1569 Litvanma ühtištui Pol'šanmanke Pol'šanlitvanmaha (ninga nimitadud Lüblinan Unii). Vl 1795 kaik Litvanma kändihe Venälaižen imperijan palaks.

Vn 1918 18. päiväl uhokud Litvanman nevonkund (kaikiden litvalaižiden ezitai organ) om tedotanu Litvanman ripmatomut. Sil aigal kaik Litvanma oli völ okkupiruidud germanižil sodavägil (oli Ezmäine mail'mansoda). Jäl'ges germanižiden sodavägiden lähtendad pol'šalaižed nacionalistad sädiba Vil'nüsha kukerdust, kudamban aigan Želigovski-jenaral oli ezinenas. Litvanman ohjastuz pageni Kaunasha. Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940.

Vl 1940 Nevondkundaline Ühtištuz okkupirui Litvanman; nece oli Molotovan-Ribbantropan paktan oiged rezul'tat. Vozil 1941−1944 nacional-socialistine Germanii okkupirui Litvanman. Vl 1944 möst anastihe Litvanman, Nevondkundaline Ühtištuz tegi necidä azjad.

Ripmatomuz tedotihe tošti 11.03.1991-datal.

Valdkundan ezmäižed nell' Konstitucijad oliba olmas vozil 1918−1922. Jäl'gmäine kahesanz' lugul Konstitucii () om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 1996, 2002−2006 i 2019 vajehtusidenke.

Litvanma om kaikiš suremb Baltijan valdkund, se om väheta Irlandijan surtte. Litvanman merirandan piduz' — 99 km. Pälidnan Vil'nüsan korktuz om 213 metrad ülemba meren tazopindad.

Litvanma oma mavaldkundröunoiš Latvijanke, Vaugedvenämanke, Pol'šanmanke da Venämanke (Kaliningradan agj).

Litvanman kaikiš korktembad mäged oma Juozapine vai Kruopine (niiden korktuz om ühtejitte, 293 m). Valdkundan pindan koumandesen kattas mecad. Kaikiš suremb (pidemb) jogi om Nämunas (Nemunas); Litvanmas om enamb 4000 järvid. 

Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°, uhokun — −2,8 C°, heinkun +17,9 grad. Lämuden vajehtusen amplitud om sur': kezan +30 gradusaspäi tal'ven −32 gradushasai. Vozne keskmäine painuz om 744,8 mm, keskmäine nepsuz — 78%.

Londuseližed varad oma turbaz, mouckivi, saved, letked, dolomit, reskvezi i mineraližed veded, toižed varad — raudkivend, kivivoi, mec.

Litvanma om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Litvanman prezident () om valdkundanpämez', valitas händast ühthižil valičemižil viden voden strokuks, ühten toštmižstrokun voimuz om olmas. Prezident om armijan päkäsknik i ohjandab irdpolitikal. Hän sijatab mugažo päministran ( «ministr-ezimez'»), parlament vahvištab necidä radnikust.

Litvanman parlament (seim, ) om üks'kodine, kogoneb 141 deputataspäi. Valitas deputatoid nellän voden strokuks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 9. i 23. päivil redukud. Prezidentan järgvaličendad mäniba vn 2019 12. i 26. päivil semendkud, Gitanas Nauseda sai vägestust kahtendes turas (65,86% änid) da om prezidentan radnikusel vs 2019 heinkun 12. päiväspäi. Saulüs Skvernälis om valitud da radab päministran vs 2016 tal'vkun 13. päiväspäi.

Nügüdläine administrativine jagand om olmas vspäi 2010. Enččed agjad (üks'lugu ) jäiba statistikan regionikš, ned alajagasoiš 60 municipalitetaks (üks'lugu ), niiden keskes seičeme oma lidnad. Municipalitetad kogotas 546 tobminkundaspäi ().

Litavnmas elädas litvalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 2 944 459 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 706 299 eläjad vl 1992, se poleni emigracijan tagut.

Rahvahad (2011): litvalaižed — 84,1%, pol'šanmalaižed — 6,6%, venänikad — 5,8%, vaugedvenälaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,1%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.

Kodikelen mödhe (2011): litvan kel' — 82,0%, venäkel' — 8,0%, pol'šan kel' — 5,6%, toižed keled — 0,9%, märhapanendata — 3,5%.

Uskondan mödhe (2011): katoližen jumalankodikundan uskojad — 77,2% (litvalaižed päpaloin), Venäman ortodoksižed hristanuskojad — 4,1%, vanhuskolaižed — 0,8%, lüteranad-evangelistad — 0,6%, toižed uskojad — 1,0%, religijatomad — 6,1%, märhapanendata — 10,2%.

Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Kaunas, Klaiped, Šäuläi, Panevežis, Alitus. Kaik 106 lidnad oli valdkundas vl 2004. Lidnalaižiden pala om 68% (2020).

Šingotadud postindustrialine ekonomik. Radnikoiden 9,1% om ottud maižandushe, 25,2% ratas industrijas, holitišiden sferan radajiden pala om 65,7% (2015).

Litvanman ižanduz kazvab stabiližešti; vl 2006 radotomiden lugu oli 6,1%, infläcii oli 3%. Edel surt finansišt krizisad Venämas (vl 2008) Litvanman torguindan päpartnöran oli Venäma, nügüd' Litvanman torguindan päpartnör om EÜ. Kaikiš znamasižembad sarakod oma himine (azotheretusiden tehmine), kivivoin ümbriradmine (importiruidud kivivoil) i sömtegimišt. Vhesai 2010 kaikiš suremb kompanii oli Ignalinan atomine elektrostancii, andoi 70% valdkundha tehtud elektrust. Järed investor om Ročinma, andab verazmaižiden investicijoiden 20..30%.




#Article 278: London (230 words)


London (mugažo anglijan-ki kelel, virktas: [ˈlʌndən]; latinan kelel: Londinium) om Suren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahusen da Anglijan pälidn, kaikiš järedamb lidn Britanijan saril.

Suren Londonan pind om 1572 km² (aglomeracijas — 8382 km²). Eläjiden lugu om enamb 8,5 millionad ristituid (aglomeracijas om läz 14 millionad). Se om kahtenz' lidn Evropas ristituiden lugun mödhe Moskvan jäl'ghe, kaikiš järedamb lidn Evropan Ühtištuses da Sures Britanijas.

London om Ühtenzoittud Kunigahusen kaikiš znamasižemb politine, ekonomine da kul'turine keskuz. Mail'man rahaazjoiden keskuz.

Rimalaine Klavdii-imperator pani Londonan lidnan alust vodel 43 meiden erad. 

Londonan sijaduz om Suren Britanijan saren suvipäivnouzmpoles, Temzanjogen molembil randoil läz sen lanktendsijad Pohjoižmerhe, Noländel (Grinvičan) meridianal, 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

London-Siti da 32 rajonad oma lidnan paloikš.

Vl 2007 eläjiden lugu oli 7 556 900 ristitud.

Lidnas rahvahidenkeskeine Hitrou-lendimport (LHR) radab, üks' kaikiš järedambišpäi mail'mas. Jogiport Temzanjogel. Rengazavtote ümbärdab Londonad.

Vspäi 1863 mail'man ezmäine metropoliten radab lidnas — Londonan metro (vl 2018 om 11 jonod, 270 stancijad, 402 km raudted). Sen ližaks, Doklendan kebn metro om avaitud vl 1987 (vspäi 2011 om 7 jonod, 45 stancijad, 38 km raudted).

Londonas om äjad mail'man tetabid mel'heižtahoid: Vestminsteran abbatuz, Vestminsteran pert'kulun kompleks časčuhundusenke (Parlament da Big Ben), Pühän Pauloin päjumalanpert', Taueran lidnuz i m. e.

London oli vastnu Kezaližiden Olimpižiden vändoid vozil 1908, 1948 da 2012.

da Big Ben
Newcityhall.jpg|Sitiholl

London Eye Twilight April 2006.jpg|Ümbrikacundan kezr 
London 2010 Tower Bridge.jpg|Taueran sild




#Article 279: Lüblin (196 words)


Lüblin ( [ˈlublʲin]) om lidn Pol'šanman suvipäivnouzmas. Se om valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lüblinan sodaveikundan pälidn.

Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal, mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1198 lidnuseks. Se sai lidnan oiktusid vl 1317.

Lüblin šingotase Honker-jüguavtoiden i Sipma-maižanduztehnikan pästandal, järedal LEK:al elektrusen tehmiženke, farmaceftižel i himižel sarakoil, sömtegimištol (hel'pked murgn'aks, magedused, olud).

Lidn sijadase Bistšic-jogen (pol'š. Bystrzyca, Vislan bassein) da Zembžican vezivaradimen (pol'š. Zalew Zemborzycki) randoil, seižub 163..238 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Varšavhasai om 153 km lodeheze orhal, 169 km avtotedme.

Lüblin jagase 27 lidnrajonha (pol'š. dzielnica miasta) vspäi 2006.

Vl 2009 eläjiden lugu oli 350 392 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 359 154 eläjad vl 1999.

Professionaližen üläopendusen aluzkundad: Marija Sklodovskaja-Kürin universitet, Lüblinan Katoline universitet, medicinan, biotedoiden i politehnine universitetad, Lüblinan privatine biznesškol.

Avtobusad, trolleibusad i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused i avtobusad ühtenzoittas Varšavanke, Krakovanke da toižidenke lidnoidenke. Ümbärte (pol'rengaz) om saudud avtoiden täht.

Rahvahidenkeskeine civiline Lüblin-lendimport (LUZ, 455 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 10 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, Švidnik-ezilidnan ani pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga sen punolendimiden «PZL-Świdnik»-kompanijanke. Lendimport ühtenzoitase lidnelektrojonusel Lüblinan keskusenke. Tehtas reisid Evropan erasihe lidnoihe (London, Dublin, Antverpen, Eindhoven, Sandefjord), Tel' Avivha, mugažo Varšavha.




#Article 280: Lüblän (154 words)


Lüblän (, ; vll 1335−1918 Laibah ()) om Slovenijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Mülüb statistižhe Keskuzslovenii-regionha.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1144. Lujad manrehkaidused paniba lidnad mantazole vl 1511 i vl 1895 (6,1 magnitudanke), saudihe tošti uden planiruindan mödhe. Vll 1849−1857 raudte ühtenzoiti Venanke i Triestanke.

Lidn sijadase Lüblänic-laivjogen (, 41 km pitte, Dunain oigedpol'ne bassein) i toižiden jogiden randoil, 260..794 m korktusil, 295 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Adriatižen meren randhasai om 65 km suvipäivlaskmha (Triest, Italii) vai suvhe orhal.

Klimat om ven meren kontinentaližen pirdoidenke mägiden lähembusen tagut. Heinkun lämuz om +20,6 C°, vilukun — −0,5 C°, voden keskmäine lämuz +10,3 C°. Paneb sadegid 1368 mm vodes, vähemba vilukus-keväz'kus (71..87 mm kus). Lidn alištub sur'vezile (vn 2010 sügüz'ku).

Lüblänan lidnankund jagase 17 rajonha. Lidnankundan pind — 275 km², sidä kesken puištod ottas 127 km².

Vl 2014 eläjiden lugu oli 277 554 ristitud. Läz 500 tuh. ristituid elädas ezilidnoidenke, valdkundan nelländez.




#Article 281: Lüksemburg (438 words)


Lüksemburg (), täuz' oficialine nimituz — Lüksemburgan Sur' Gercogkund (, , ), om pen' mererandatoi valdkund Evropan päivlaskmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Lüksemburg-lidn.

Vl 2014 Lüksemburg oli kaikiš elokaz valdkund mail'mas kogosüdäiproduktan ühtele hengele mödhe ( andmused).

Vspäi 1949 Lüksemburg om  ühtnijan (üks' alusenpanijaks). Vspäi 1957 om  ühtnii. Mülüb  ühtes Bel'gijanke da Alamaidenke.

Vn 1815 9. päiväl kezakud Lüksemburg tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Valdkundan ezmäižed Konstitucijad () oliba voziden 1841, 1848 i 1856. Jäl'gmäine nellänz' lugul Konstitucii om vahvištadud vn 1868 17. päiväl redukud. Se om väges znamasižidenke möhembaižidenke vajehtusidenke, oz., vspäi 2009 Surele Gercogale sab vaiše tarita käskusid, ei vahvištada.

Lüksemburg om mavaldkundröunoiš Germanijanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 128 km), Francijanke suves (69 km) da Bel'gijanke päivlaskmas (130 km). Ühthine röunoiden piduz om 327 km. Lüksemburg om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ardenniden Knaiff-kukkaz, 560 metrad meren pindan päl. Kaikiš madalamb om Mozel'-jogen tazopind (133 m). Joged mülüdas Reinan hurapol'žhe basseinha.

Klimat om ven Atlantižen valdmeren valatoitandanke. Paneb sadegid 800 mm vodes suves i 1200 mm pohjoižpalas.

Londuseližed varad oma raudkivend (samine om jättud kesketi), väghine mahuz. Mec otab territorijan videndest.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Sur' Gercog, Anri (Genrih) vs 2000 redukun 7. päiväspäi. Hänele sab heitta parlamentad radmaspäi da panda uziden valičendoiden dat koumes kus. Monarh paneb päministrad (, ) da ministrid radnikusile valičendoiden parlamentha kacten.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Deputatoiden Kodi (, D'Chamber, , ) 60 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 14. päiväl redukud. Nügüdläine päministr om Ksavje Bettel' vs 2013 tal'vkun 4. päiväspäi.

Lüksemburg jagase koumeks ümbrikoks (lüksemb. i , ). Ümbrikod alajagasoiš 12 kantonaks, ned — 102 kundaks (kommunaks, edel 2018 vot niid oli 116). Pälidn jagase fartaloikš.

Lüksemburgas elädas lüksemburgalaižed. Vl 2014 eläjiden lugu oli 549 680 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kodikelen mödhe (2011): lüksemburgan kel' — 55,8%, portugalijan kel' — 15,7%, francijan kel' — 12,1%, saksan kel' — 3,1%, italijan kel' — 2,9%, anglijan kel' — 2,1%, toižed keled — 8,3%.

Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad (riman katolikad tobjimalaz) — 70,4%, islamanuskojad — 2,3%, toižed uskojad — 0,5%, religijatomad — 26,8%.

Toižed sured lidnad (enamba 17 tuh. ristituid vl 2005, surembaspäi penembha): Eš-sür-Al'zett, Differdanž, Düdelanž. Kaik om 12 kundad lidnan statusanke. Lidnalaižiden pala om 91,5% (2020).

Lüksemburgan päkesport om raud, teraz, tegesed niišpäi da niidenke (20%), elektromašiništ da radiopalad (läz 10%); toine eksport — plastik (5%), avtod (4%), bumag kirjutamha (3%), alüminii (3%), sobad (3%), šinad avtobusoiden täht (2%), stökoltegesed (2%), maidproduktad (2%), išketadud kanghad (1%), poliester (1%), vas'k da sen ühthesuladused (1%), varapalad lendimiden täht (1%).




#Article 282: Lüksemburg (lidn) (136 words)


Lüksemburg (; ; ) om ühtennimižen valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, üks' 12 kantonaspäi.

Ezmäižen kerdan Lüksemburgas kirjutadas vn 963 aigkirjas, se sai lidnan statusad vl 1244. Vozil 1606–1684 da 1697–1724 Lüksemburg alištui Ispanijan tobmudele, vozil 1684–1697 da 1794–1815 — Francijan tobmudele, i vozil 1714–1794 — Avstrijale. Vspäi 1855 om olmas Lüksemburg-valdkundan pälidnaks.

Lidn sijadase 230..402 korktusil, 334 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Al'zet- (Siran ližajogi) da Petrus-jogiden ühthejoksmusen randoil (Reinan hurapol'ne bassein).

Klimat om pehmed ven valdmerine, poud oleskeleb harvoin.

Lüksemburg jagase Ülälidnha da Alalidnha.

Valdkundan ristitišton videndez eläb lidnas. Eläjiden enambuz om katolikad.

Avtobusad oma kundaližeks pätransportaks lidnas (27 maršrutad). Ümbärte da viž maksutont avtoseižundtahod oma lidnas.

Valdkundan üks'jäine lendimport — rahvahidenkeskeine civiline Findel-lendimport (LUX), se sijadase 6 km päivnouzmpolehe lidnaspäi lähižes Sandveiler-kommunas, tehtas reisid äjihe maihe Evropadme. Se om Evropan videnz' surtte jügulendimport.




#Article 283: Ma (228 words)


Ma (latinan kelel: Terra) om koumanz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, kaikiš jaredamb diametran da vedusen mödhe Maižen gruppan planetoiden (Merkurii, Vener, Ma i Mars) keskes, tihedusen (ninevusen) mödhe — sisteman kaikiden planetoiden keskes.

Matkad Maspäi Päiväižhesai om 149 597 887 kilometrad vai 1 astronomine ühtnik. Planet punose Päiväižes ümbri da tegeb kogonašt pörut 365,26 päiviš. Mugažo se punose ičeze värtmudes ümbri da tegeb kogonašt pörut 23 časus 56 minutas i 4.091 sekundas.

Mal üks'jäine sur' londuseline kaimdai om — Kudmaine. Keskmäine matk Man keskusespäi Kudmaižen keskushesai om läz 384 467 kilometrad. Erasti kactas «Ma — Ku»-sistemad kaks'jaižeks planetaks, molembad punotas barikeskuses ümbri, se sijadase Man südäimes 4 671 kilometras keskusespäi, Man raduis — 6 378 km.

Mal ičeze atmosfer om, nened elementad mülüdas sihe: azot (78,08%), hapanik (20,95%), argon (0,93%) da toižed. Biosferan kazvand vajehti atmosferad znamasižešti. Magnitine kend om olmas, sikš miše planetan südäituk kogoneb raudaspäi vai nikelišpäi.

Man pind om 510 072 000 nellikkilometrad. Necišpäi 70,8 procentad om Manvaldmeren veded. Mülüdas Manvaldmerhe: Atlantine, Indine, Jä-, Suvi- da Tün' valdmered. Valdmered da sal'med jagadas kuivmad kudhe kontinentha, ned oma Afrik, Antarktid, Avstralii, Evrazii, Pohjoižamerik i Suviamerik.

Tedoližed andmused ozutadas, miše Ma om sänus Päiväižen sumegusespäi läz 4,54 milliardad vozid tagaze. Ma om mail'man üks'jäine planet eläbidenke olijoidenke. Elo om tulnu Male läz 3,5 milliardad vozid tagaze, elon kaičendan londuseližed arvoimižed lindäs olmas völ 0,5..2,3 mlrd vozid.




#Article 284: Mad'jaranma (519 words)


Mad'jaranma ( [ˈmɒɟɒrorsaːɡ]), se om täuz' oficialine nimituz (vspäi 2012), om mererandatoi valdkund Evropan keskuses. Mad'jaranman pälidn da kaikiš suremb lidn om Budapešt.

Valdkund om  ühtnijaks vspäi 1999. Vs 2004 semendkun 1. päiväspäi om  ühtnijaks.

Valdkundan aluz om pandud läz tuhant vot meiden erad Mad'jaran Kunigahuseks.

Vn 1918 17. päiväl redukud Mad'jaranma sai ripmatomut Avstrijan da Mad'jaranman imperijan čihodamižen rezul'tataks.

Valdkundan nell' Konstitucijad () oliba ende: voziden 1919, 1920, 1946 i 1949. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii om hüvästadud parlamental vn 2011 18. päiväl sulakud, tuli väghe vn 2012 1. päiväl vilukud da om väges vn 2013 znamasižidenke vajehtusidenke. Valdkundan oficialine nimituz om vajehtadud ühtes valdkundansüdäimižiden da röunantagaižiden mad'jaralaižiden oiktusiden tazostamiženke.

Mad'jaranma om mavaldkundröunoiš Ukrainanke pohjoižpäivnouzmas (röunan piduz — 128 km), Romanijanke päivnouzmas (424 km), Serbijanke suves (164 km), Horvatijanke suvipäivlaskmas (348 km), Slovenijanke päivlaskmas (94 km), Avstrijanke lodehes (321 km) da Slovakijanke pohjoižes (627 km). Ühthine röunoiden piduz — 2106 km. Mad'jaranma om mererandatoi valdkund.

Reljef om tazo tobjimalaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kekeš-mägi (1014 m). Balaton om kaikiš suremb reskveden järv Keskuzevropas. Mecad ottas läz videndest valdkundan territorijad.

Klimat om kontinentaline.

Londuseližed pävarad oma kivihil', londuseline gaz, boksitad; toižed varad — kivivoi, väghine mahuz.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Parlamentan ühtnijad valitas händast peitol'žel änestusel videks vodeks, voib valitas kahtišti.

Parlament om Nacionaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 199 ühtnijoid nelläks vodeks. Parlamentan ühtnijad pandas radnikusele päministrad (mad'j.: Miniszterelnök) prezidentan taričendan mödhe, kaikiš järedamban partijan lider kändase päministraks tobjimalaz da formiruib ohjastust.

Nügüdläine prezident om Janoš Ader, radab vs 2012 semendkun 2. päiväspäi, järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 13. päiväl keväz'kud (131 än't 199:späi). Valdkundan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 8. päiväl sulakud. Viktor Orban tuleškanzi radho päministraks vs 2010 semendkun 29. päiväspäi, mugažo radoi vll 1998−2002.

Mad'jaranmas om 346 lidnad, kudambad mülüdas 19 administrativižhe agjaha (med'jed, ), ned — 7 statistižhe regionha (). Pälidn da völ 5 lidnad (Debrecen, Miškol'c, Seged, Peč, D'jor) ei mülügoi agjoihe. Agjad alajagasoiš 175 ümbrikoks (). Ümbrikod — lidnoikš (város) da küläkundoikš (község). Pälidn alajagase rajonihe (kerületei).

Mad'jaranmas elädas mad'jaralaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 10 012 000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 10 709 463 eläjad vl 1980.

Rahvahad (2011, kaks'jaižidenke vastusidenke): mad'jaralaižed — 85,6%, čiganalaižed — 3,2%, saksalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 2,6%, märhapanendata — 14,1%.

Kelenmahtused (2011): mad'jaran kel' — 99,6% (kodikel' — 98,9%), anglijan kel' — 16,0%, saksan kel' — 11,2%, venäkel' — 1,6%, romanijan kel' — 1,3%, francijan kel' — 1,2%, toižed keled — 4,2%.

Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 37,2%, kal'vinistad — 11,6%, lüteranad — 2,2%, grekan katolikad — 1,8%, toižed uskojad — 1,9%, religijatomad — 18,2%, märhapanendata — 27,1%.

Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Debrecen, Seged, Miškol'c, Peč, D'jor, N'jired'haz, Kečkemet i Sekešfehervar. Vl 2012 kaik oli 19 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. Vl 2009 ühthemänho oli 328 lidnad () Mad'jaranmas. Lidnalaižiden pala om 71,9% (2020).

Mad'jaranman päeksport om mašiništ radiosidon täht (20%), elektromašiništ (läz 17%), söndtavarad (läz 10%), avtod da niiden palad (8%); toine eksport — zelläd (3%), kivivoi (1%), elektruz (1%).




#Article 285: Madrid (262 words)


Madrid (mugažo ispanijan kelel, virktas [maˈðɾið], sijaline pagin [maˈðr(:)iθ]) om Ispanijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Madridan avtonomižen ühthižkundan (se-žo Madridan agj) administrativižeks keskuseks.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 932 kuti arabine Madžirit-lidnuz.

Vl 1085 Al'fonso VI-kunigaz anasti lidnust Rekonkistan aigan. Pit'kan aigan eländpunkt šingotihe vitkos, sikš miše arabialaižed i ispanijalaižed tehtihe sodad paksus. Vspäi 1561 Madrid om Ispanijan pälidn (Val'jadolidan sijas) da monarhan päolendsija.

Lidn sijadase Pirenejan pol'saren keskuses, penen Mansanares-jogen randoil (Taho-jogen bassein), 667 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.

Klimat om kuiv kontinentaline. Keza om räk, tal'vel lumilanktendad oleldas paksus. Paneb sadegid 430 mm vodes, kezal om kuivsezon.

Madrid jagase 21 lidnrajonha (isp. distrito), ned alajagasoiš 128 administrativižhe ümbrikho (isp. barrio).

Vn 2011 Ispanijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 198 645 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 6,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas — Madridan avtonomižes ühthižkundas (2016) 8028 km² pindal. Lidnan ristitišt oli polenu vähän 1980-nzil i 1990-nzil vozil ezilidnoiden šingotesen tagut. Immigrantad ottiba 10,2% lidnan ristitištos vl 2015, heiden kaikiš suremb lugu sirdi Suviamerikan maišpäi. Eläjiden enambuz om katolikad.

Metro, tramvai, lidnelektrojonused i avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1919 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 kaik oli 13 jonod, 289 stancijad, 293 km raudted).

Kuz' kiruhted augotase lidnas i lähttas radialižikš, severz'-se ümbärteid ühtenzoittas niid. Kaks' päraudtestancijad om lidnas: Atoča (suvited) i Čamartin (pohjoižted).

Rahvahidenkeskeine civiline Madrid-Barahas-lendimport ezmäižen Adol'fo Suares-päministran nimed (MAD, 57,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 14 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Suviamerikan äjihe maihe, Pohjoižen Afrikan i Keskmäižen Päivnouzmman arabižihe maihe, mugažo Ispanijadme.




#Article 286: Magas (164 words)


Magas (,  vai Магате) om Venäman lidn da lidnümbrik. Se om Ingušetijan Tazovaldkundan pälidn da openduzkeskuz, federacijan subjektan kaikiš noremb da kaikiš penemb administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1994 kuti subjektan pälidn oigendamha Ingušetijan tobmuden pätandoid da tehmaha adminisrativižiden funkcijoiden mödhe. Magas sai lidnan statusad vl 2000. Vl 2010 lidnan pertišton uz' generaline plan om vahvištadud.

Lidn sijadase Sunž-jogen oiktal randal, 540..600 m korktusil valdmeren pindan päl, tazovaldkundan päivlaskmas, 500 metrad Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan röunaspäi. Tazovaldkundan kaikiš suremb Nazran'-lidn om 4 km lodeheze pälidnaspäi.

Magas om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 502 ristitud. Ingušan valdkundaline universitet da Ingušan gumanitarine tedoinstitut sijadasoiš lidnas.

Avtobusad da taksid ühtenzoittas lidnad Nazraninke. Lähembaine raudtestancii om Nazraniš 8 kilometras. Federaline «Kavkaz»-avtote sijadase läz lidnad. Federaline civiline Magas-lendimport (IGT / ИНШ, ) sijadase 30 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha. Rahvahidenkeskeine civiline Vladikavkaz (Beslan)-lendimport (OGZ / ВЛА) sijadase 22 km päivlaskmha lidnaspäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha i Piterihe.




#Article 287: Magnii (215 words)


Magnii (Mg — magnesium latinan kelel) om 12nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Magnii om levitadud Man kores (1,95%), se om meriveden palaks (0,12..0,13%). Voib löuta ičesündujad magnijad harvoin lujas, vulkanižes lavas. Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai magnijad ezmäižen kerdan elektrolizan abul. Nimitihe magnezit-mineralan mödhe, löuzihe Magnisii-regionas () Grekanman keskuzpalas.

Element da sen ühtnendoiden tobj pala oma vähäntoksižed. Magnii om hlorofillan palaks, ühtneb hibjan fermentoiden reakcijoihe kofaktoraks, vauktušiden sintezha.

Magnii om kebn tagokaz hobedaižvauged metall. Magnijan palandan aigan eritub äjan vauktust da lämut.

Atommass — 24,305. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,737 g/sm³. Suladandlämuz — 923 K (650 C°). Kehundlämuz — 1 363 K (1 091 C°).

Stabiline magnii kogoneb koumes izotopaspäi: 24Mg (78,6%), 25Mg (10,1%) i 26Mg (11,3%). Sen ližaks 19 ratud izotopad om olmas 19..23 i 27..40 atommassanke, 28Mg čihodab kaikiš hätkemb (T½ — 20,9 časud).

Metall reagiruib hüvin hil'muiktuzgazanke i vedenke. Muigotandmärad: +2, 0. Ei ole reakcijoid muglidenke. Segoib muiktusihe vezinikan eritandanke.

Ottas kävutamižhe kebnoikš ühthesuladusikš lendimiden i avtoiden sauvomižes, vauktuzšlibakoiš da pirotehnikas, elektrojoksusen himižiš purtkiš. Magnijan hapanduz (MgO) kävutase lämoinvastaižeks materialaks.

Sadas neniš valdkundoiš tobjimalaz: Kitai (mail'man samižen 70% vl 2014), Venäma, Turkanma, Ispanii, Avstrii, Slovakii. Metall maksoi 3 US$ kilogrammas vll 2006 i 2012.




#Article 288: Mahačkal (288 words)


Mahačkal (, , , ,  vai МяхIячкъала, , Магьачкъала,  vai Анжи, , Анжи, , ) om Venäman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Dagestanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1844 kuti Petrovskoje-lidnuz. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1857 Petrovsk-Port nimenke. Vl 1870 ratud laht da meriport oma saudud.

Vspäi 1921 lidn sai nügüdläšt nimed Magomed-Ali Dahadaev-bol'ševikan «Mahač»-psevdoniman mödhe da kätihe Dagestanan avtonomijan pälidnaks. Toine sijaline lidnan Anži-Kala-nimituz sündui tahondan nimespäi (kukhikaz Anži-Ark-mägišt), se om tetab keskaigaspäi, znamoičeb «hel'mesine lidnuz» turkaks.

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalan päivnouzmas, 10 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Kaspijan meren päivlaskmaižel randal, sen kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel. Matkad Moskvhasai om 1825 kilometrad avtotedme. Kumtorkalin i Karabudahkentan rajonad oma röunoiš lidnümbrikonke.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Voden keskmäine lämuz om +12,4 C°. Paneb sadegid 325 mm vodes, kuidme tazomäras. Koume pen't järved sijadasoiš lidnas: Ak-Göl', Vuzovskoje, Gräzevoje. Kanal Oktäbrin revolücijan nimel nimitadud ristikoičeb lidnad.

Mahačkal jagase 3 administrativižhe rajonha: Kirovan, Leninan, Nevondkundaline. Kahesa lidnanvuittušt žilod da kuz' muite žilod mülüdas lidnümbrikho Mahačkalan ližaks. Lidnümbrikon pind — 468,13 km², se mülütab edahaižid Sulak-žilod i Kaspijan meren Čečen'-sart lähiženke tahondanke.

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 572 076 ristitud, lidnümbrikon — 696 885 ristitud, tazovaldkundan nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', vozile 2002 i 2010 ühtištuihe äi lähižid eländpunktoid lidnanke. Vl 2018 kaik 726 654 ristitud elädas lidnümbrikos.

Läz 1 mln ristituid eläb ezilidnoidenke. Mahačkalan suvipäivnouzmaine kaimdailidn om Kaspiisk ani Mahačkalan röunan taga.

Avtobusan da trolleibusan maršrutad ratas kundaližeks transportaks, mugažo maršruttaksid da taksid.

Rahvahidenkeskeine Uitaš-lendimport (MCX / МХЛ) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan röunaspäi Kaspiiskan taga. Sišpäi tehtas reisid Venäman südäimes, Päivlaskmaižen da Keskuzližen Azijan verhiže maihe.




#Article 289: Maikop (278 words)


Maikop (,  «jablokalangišton jogensu») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Adigejan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1857. Se sai lidnan statusad vl 1870. Vspäi 1936 oli Adigejan avtonomižen agjan pälidnaks.

Maikop šingotase mašiništonsauvomižen (gidromanipulätorad, reduktorad) i sömsarakon tegimil, mugažo meckombinat i kartonfabrik ratas lidnas.

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalas, Vaugedjogen oiktal randal (, Kubanin hurapol'ne bassein), 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Krasnodaran randan Apšeronsk 40 km suvipäivlaskmha i Belorečensk 30 km lodeheze.

Klimat om ven pehmed. Voden keskmäine lämuz — +10,9 C°.

Hanskai-stanic (, , 11 752 rist. vl 2018), nell' žilod da koume futorad mülüdas lidnümbrikho Maikopan ližaks. Lidnümbrikon pind — 283,6 km².

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 55 871 eläjad, vl 1959 — 82 135 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 144 249 ristitud, lidnümbrikon — 166 540 ristitud, tazovaldkundan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 167 300 eläjad vl 2000, sen poleni lidnan territorijan vähendusen tagut. Vn 2020 augotišel kaik 164 575 ristitud elihe Maikopan lidnümbrikos.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 66,6%, adigejalaižed — 17,0%, armenijalaižed — 2,8%, ukrainalaižed — 1,8%, čerkesalaižed — 1,3%, totarlaižed — 0,6%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 6,5%.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' (om saudud vodele 1888), nell' jumalanpertid i časoun' oma olmas lidnas. Islaman Adigejan i Krasnodaran randan ohjandaikund i Halid Bin Sakr-al'-Kassimi-pämečet' sijadasoiš Maikopas. Armenižen jumalankodikundan «Surb Arutün»-jumalanpert' (Sündun Eläbzdusen) i protestantizman kuden kundan sauvused ratas lidnas.

Avtobusan da trolleibusan maršrutad ratas lidnas. Om kaks' lendimpöudod Maikopas («Maikop» da «Hanskai»); nügüd' il'mlikund om sauptud.

Maikop-päraudtestancii radab lidnan pohjoižes vspäi 1910, avtobusstancii om saudud senno.




#Article 290: Mal't (360 words)


Mal't, täuz' oficialine nimi — Mal'tan Tazovaldkund (mal'taks: Repubblika ta' Malta, ), om sar'hihe valdkund Keskmeres. Om neitraline valdkund, vspäi 2004  ühtnii. Sen pälidn om Vallett.

Valdkundan da saren nimituz sündui finikižes malat-sanaspäi (znamoičeb «port», «poht», «kar», «peitsija»).

Vn 1964 21. päiväl sügüz'kud Mal't tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl nügüdläine Mal'tan Konstitucii (, ) om vahvištadud. Konstitucii om väges jäl'ghižidenke vajehtusidenke, ned oliba läz kaikuččel kahtendel vodel.

Mal't sijadase seičemel sarel (Mal'tan sarištol), niišpäi kaikiš surembad oma Mal't da Gozo. Mal'talpäi Italijhasai om 80 km pohjoižpolehe, Tunishasai — 284 km päivnouzmpolehe, Livijhasai — 333 km suvipolehe.

Mal'tan randad lainištab Keskmeri. Randanpird om 196,8 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ta Dmeirek-mägi Mal't-saren suvipäivlaskmal randpolel, 253 m valdmeren pindan päl.

Londuseline pävara om mouckivi, sared oma saudud sišpäi. Mal'tan olendsija om lujas ližakaz.

Mal'tan 95% om lidnoitadud territorii. Se om nellänz' ma mail'mas rahvahantihedusen mödhe, no  kaikiš penemb valdkund ristitišton da pindan mödhe (vaiše Vatikan penemb necidä Evropas).

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Mal'tan parlament om üks'kodine. Mülüdas sihe:

Prezident vajehti monarhad ripmatomuden jäl'ghe. Hän promul'giruib käskusid, voib pästta parlamentad radmaspäi päministran kirjutadud pakičendan mödhe vai ku ohjastuz sai uskelmatomuden votum. Prezident i parlament pandas radsijha päministrad (, angl. Prime Minister of Malta), hän om parlamentan lidirujan partijan ezimez' tobjimalaz. Konstitucijan mödhe, kaik ohjastusen ministrad voidas ühtneda parlamentan ištundoiš.

Päministr om Robert Abela vs 2020 vilukun 13. päiväspäi. Džordž Vella om vahvištadud parlamental (oli üks'jäižeks kandidataks järgvaličendoil) da radab prezidentan vs 2019 sulakun 4. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba edel strokud, vn 2017 3. päiväl kezakud.

Mal'tan Tazovaldkund jagase 68 municipalitetaks (, ). Ned ühtenzoitasoiš kudhe statistižhe ümbrikho (angl. district) vai koumhe statistižhe regionha (angl. region).

Mal'tas elädas mal'talaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 417 432 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kodikelen mödhe (2005): mal'tan kel' — 90,1%, anglijan kel' — 6,0%, äikel'žed — 3,0%, toižed keled — 0,9%.

Uskondan mödhe enamba 90% eläjid oma riman katolikad (oficialine religii, 2006).

Mal'tan kaikiš surembad lidnad (enamba 15 tuh. ristituid, vn 2005 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Birkirkar, Most, Kormi, Zabbar. Lidnalaižiden pala om 94,7% (2020).

Mal'tan päeksport om mikroshemad, kompjuterprogramad, sportkalud, zelläd; toštmižeksport — transportmašinoiden palad, kivivoi.




#Article 291: Malgobek (154 words)


Malgobek (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Ingušetijan Tazovaldkundan lodehes. Om Malgobekan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha. Vn 2007 redukuspäi om Venälaižen Federacijan sodahoštusen lidnaks.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1934, Voznesenskoje-külä kändihe Malgobek-radnikžiloks samha kivivoid. Vspäi 1939 se om lidnan statusanke.

Lidn sijadase Alhančurt-alangištos, 409 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud mägil: Terekan mägisel'g om pohjoižes, Sunžan mägisel'g om severziš-se kilometriš lidnaspäi suvhe. Matkad Magashasai om 40 km suvipäivnouzmha orhal. Alhančurtan kanalan päivlaskmaine sarak jokseb pidust' lidnan röunad suvipäivnouzmas.

Malgobek om ümbrikon üks'jäine eländpunkt. Kaik nevondkundaližed žilod ümbri lidnas oma hudrad kivivoin samižen da reduvaluiden tagut, pidab sirta niiden eläjid lidnha.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 31 018 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2000 — 55 200 eläjid.

Rahvahad (vl 2010, enamba 0,4%): ingušad — 89,7%, čečenalaižed — 6,6%, venälaižed — 1,6%, turkad — 1,0%, toižed rahvahad — 0,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.




#Article 292: Marganc (226 words)


Marganc (Mn — manganum latinan kelel) om 25nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Marganc om levitadud londuses, 14nz' element Mas levigandusen mödhe (kaikutte 3 atomad tuhaspäi), no ei voi löuta sidä joudjas olendas. Vl 1774 ročilaine Juhan Gotlib Gan-himik sai puhtast margancad ezmäižen kerdan.

Marganc om ristitun organizman tarbhaine mikroelement. Sen varaduz ülemb märad om toksine, kucub keskuznervsisteman läžundoid.

Marganc om kova räbed hahkvauvaz metall. Element om paramagnetik. Sil om viž allotropišt modifikacijad: nell' kubiženke kristalliženke seglusenke i üks' tetragonaliženke.

Atommass — 54,93805. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,21 g/sm³. Suladandlämuz — 1519 K (1246 C°). Kehundlämuz — 2334 K (2061 C°).

Element kogoneb üks'jäižes stabiližes 55Mn-izotopaspäi. Kaik toižed 25 izotopad oma ratud radioaktivižed 44..70 atommassanke, tetas mugažo 7 izomärad. Kaikiš hätkemb čihodai niišpäi om 53Mn (T½ — 3,7 mln vozid).

Reagiruib vedenke lämbitamižes. Absorbiruib vezinikad. Muigotandmärad: +7..−3, sidä kesken +2, +3, +4, +6 i +7 oleldas kaikiš paksumba. Margancan tuhk palab hapanikas. Ei olele metallan reakcijoid mugliden segoiteses. Sulatadud marganc vastaimižpainab hil'nikanke.

Ottas kävutamižhe metallurgijas legiruimha terast i heitmaha rikid sišpäi. 12..13-procentine ližaduz terashe varmdab sidä somusen olendhasai, mugažo ližatas 20 procenthasai kaugedraudha samha «zerkolkaugedraudad». Kävutadas alüminijan ühthesuladusiš. Margancan hapanduz ottase portlandcementan ližaduseks.

Mail'man margancan kaikiš znamasižembad varad oma Suviafrikan Tazovaldkundas i valdmeren pohjoižes (raudanke ühtes). Sadas millionad tonnoid vodes.




#Article 293: Marok (994 words)


Marok vai Marokko ( Al'-Magrib,  Lmaġrib) om valdkund Afrikan lodehes. Oficialine nimi om Marokon Kunigahuz ( Al'-Mamlakat al'-Magribijja,  Tagldit N Lmaġrib). Marok om Magrib-regionan pala; mugažo Tunis, Alžir, Mavritanii da Livii mülüdas neche regionha. Marok om sidotud nenihe valdkundoihe kul'turižikš i istorižikš, ühthine kel' om olmas kaikil nenil valdkundoil.

Marok om konstitucine monarhii suimanke (parlamentanke). Marokon kunigahal om surid' oiktusid, ozutesikš, hänele sab pästta radmaspäi suim. Radonoigendai tobmuz om ohjastusel da kunigahal. Kunigaz mugažo pästab dekretad, kudambad kuctas dahiroikš; nenil dekretoil om käskusiden vägi. Suiman alakodin ühtnijoiden tantoižed valičendad oliba vl 2016.

Politine pälidn om Rabat, no kaikiš suremb lidn om Kasablank; toižed sured lidnad: Marrakeš, Tetuan, Tanžer, Sale, Fes, Agadir, Meknes, Udžd da Nador.

Eläjad pagištas araban i berberan kelil.

Pind — 446 550 km². Päivlaskmpol'žen Saharan pind ei mülü neche luguhu.

Täuz' valdkundan nimituz araban kelel om al'-Mamlakat al'-Magribijja (), mi znamoičeb: «Päivlaskmpol'ne Kunigahuz». Tobjimalaz-žo valdkund kuctas Al'-Magrib-nimeks, mi znamoičeb: «Päivlaskm». 

Vepsän «Marok»-nimi om velgsana, kudamb om tulnu ispanijan vai portugalijan kelespäi venäkelen kal't.

Völ nügüd'-ki farsi- da urdu-kelil Marok kuctas Marrakešaks necen lidnan nimen mödhe. Iče Marrakeš-nimi om tulnu berberan kelespäi, kus Mur-n-Akuš znamoičeb: «Jumalan Ma».

Turkan kelel Marok kuctas Fasaks Fes-lidnan nimen mödhe.

Ezmäine tutab valdkund Marokon territorijal oli Berberiden Mavritanii-kunigahuz, kudamban kunigaz oli Bokh I. Nece valdkund oli Pohjoižmarokos. Se oli olmas vhesai 110 EME. Sid' nügüdläine Marok putui rimalaižiden valdha. Riman imperijan tobmuz lopihe vl 429, konz Vandalad tuliba Marokho.

Musul'manad anastiba Marokon territorijad 7. voz'sadas meiden erad. Hö toiba islaman, ičeze araban kelen da ohjastandan sisteman. Ezmäine islamine valdkund Marokos oli Nekoran Kunigahuz. Vspäi 780 Marokon ohjasti Idrisidoiden dinastii. Marok kändihe teravas opendusen da tedon keskuseks araban mail'mas.

Berberižed dinastijad valdoičiba Marokos 11. voz'sadaspäi, Al'moravidad da Al'mohadad kändihe kaikiš vägevambikš niišpäi. Sil aigal Marok oli pävägen Magribas, Ispanijas i kaikes Keskmeren regionas. XIII vsadaspäi valdoiči Merinidoiden dinastii. Ispanijas ozaiži rekonkist 14. voz'sadaspäi, i sigäpäi äjad arabad da evrejad pageniba Marokho. Marok kändihe möst lujas vägevaks araban valdkundaks Saadidoiden dinastijan al; se kaiči ičeze ripmatomut portugalijalaižišpäi da osmanoišpäi (kut, ozutesikš, toras Ksar-al'-Kebiras). Al'-Mansur-sultanan ohjanduz toi Marokole prestižad da bohatust.

Al'-Mansuran surman jäl'ghe hänen poigad jagoiba mad, no vl 1666 se kändihe ühthižeks, kogonaižeks möst. Siš aigaspäi Marokon om valdoinu Alauitoiden dinastii.

Vl 1912, Ezmäižen Marokon Krizisan da Agadiran krizisan jäl'ghe, Marok oli jagatud Ispanijan da Francijan protektoratoihe, no vl 1956 se möst kändihe ripmatomaks kunigazkundaks. Muhammed V-sultan tegihe kunigahaks vl 1957. 

Hänen surman jälghe, vl 1961, Hasan II kändihe kunigahaks. Ezmäižed ühthižed valičendad oliba vl 1963. Ispanine Ifni om pördnus Marokole vl 1969. Vl 1973 om sänus POLISARIO-front; sen metoks siš aigaspäi om tehnus Päivlaskmaižen Saharan joudutand.

Valdkundan nügüdläine Konstitucii om vahvištadud vn 2011 referenduman satusiden jäl'ghe. Edel sidä referendumad Konstitucijan polhe oliba vll 1962 (ezmäine Konstitucii) i 1992, molembad satusekahad.

Marok sijadase Pohjoižafrikas, Keskmeren suvirandal, sen päivlaskmpoles. Gibraltaran sal'm erigoitab Marokon Evropaspäi. Marokon randal om koume ispaništ eksklavad — Seut, Pen'jon de Veles de la Gomera da Melil'ja. Päivlaskmal da suvel Marokol om mavaldkundröun Alžiranke. Sen piduz om 1559 km, i se om sauptud vspäi 1994 politižiden süiden tagut. Valdkundan lodehližed randad lainištab Atlantine valdmeri. Valdmerirandan piduz om 1835 km.

Sikš ku Marok kontroliruib de-fakto Päivlaskmašt Saharad, sil om pit'k maröun Mavritanijanke, läz 2200 km.

Marokos om korktoid mägid. Atlas-mäged oma valdkundan keskuses da suvipoles. Rif-mäged oma Marokon pohjoižpoles. Mägiš elädas berberad. Kaikiš korktemb čokkoim om Tubkal'-mägi Korged Atlas-mägisel'gas, 4165 metrad ü.m.t. kortte. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Sebha Tah-alang, 55 metrad meren pindan al. Man päjoged: Mului (lankteb Keskmerhe) da Sebu (lankteb Atlantižhe valdmerhe).

Valdkundan suves om Sahar — kaikiš suremb rahvahatoi ma mail'mas. Saharas om vähä rahvast, i sen ekonomine znamoičend om kaid lujas.

Kaikiš suremb lidn valdkundas om Kasablank. Pälidn om Rabat.

Marokon rahvahan Internet-domen om .ma.

Marok om de-jure unitarine konstitucine parlamentine monarhii valitud suimanke. No üks'-se kunigahal om radonoigendajad tobmut. Äipartine sistem funkcioniruib valdkundas. Oppozicižed partijad oma legaližed. Mohammed VI-monarh ohjastab vs 1999 heinkun 23. päiväspäi. Hänen radnikusen nimituz om Malik (kunigaz) vspäi 1957 ( Malik al'-Magrib).

Ohjastusen pämez' ( Rajijs hukumat al'-Mamlakat al'-Magribija) kucuse lühüdaks päministraks verhiš maiš. Radonoigendai tobmuz om ohjastusen käziš. Käskusenandai tobmuz om ohjastusel da kaks'kodižel suimal.

Üks' suimankodi kuctas Marokon Ezitajiden Assamblejaks (alakodi, 395 ühtnijanke videks vodeks), toine — Nevojiden Assamblei (üläkodi, 120 ühtnijad agjoiden suimišpäi i sebroišpäi kudeks vodeks). Marokon konstitucii garantiruib mugažo käskuzkundaližen sisteman ripmatomut.

Parlamentan alakodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 7. päiväl redukud, üläkodin — vn 2015 2. päiväl redukud. Nügüdläine päministr om Saadaddin Osmani vn 2017 keväz'kun 17. päiväspäi.

Valdkund jagase 16 agjaha, niišpäi kaks' polenke sijadasoiš Päivlaskmpol'žen Saharan anneksiruidud territorijal. Agjad alajagasoiš provincijoikš da prefekturoikš.

Marokon eläjad oma arabiziruidud berberad vai berberad, ristitišton 99%. Kaik hö oma musul'manad-sunnitad. Verazmäižed eläjad — ispanijalaižed da francijalaižed, läz 1%, uskondan mödhe hö oma hristanuskojad, judaistad (läz 6 tuh. rist. vl 2010) i bahai-uskondan polenpidajad. Ispanijas eläb 700 tuhad marokolaižid, Francijas — üks' million marokolašt. Berberan znamasižed lidnad oma Marrakeš, Agadir da Nador.

Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'. Eläjiden enambuz eläb mererandan i Rif-mägiden keskes. 

Araban kel' i berberan kel' oma oficialižed. Araban kelel pagižeb läz 90% eläjid. Marokos pagištas araban kelen darigža-paginal. Berberan kelel pagižeb 28% eläjid. Francijan kel' om levitadud kuti biznesan, valdkundan i diplomatijan kel'.

Marokon ekonomik om liberaline. Vspäi 1993 ohjastuz vedab privatizacijan politikan. Vozil 2003−2007 Marokon ekonomik kazvoi paremba mi regionan toižed valdkundad.

Holitišiden sarakod anttas kogosüdäiproduktan läz pol't. Tegimišt andab necen produktan nelländest. Nened sarakod kazdas teramba toižid: turizm, informacižed tehnologijad, sido, tekstiline tegimišt.

Maižanduz andab läz 14% , no siš radab ristitišton 40..45%.

Valdkundan sal'hen znamasine purde oma fosfatad, sikš mail'mtorgusen fosfatoiden arvoiden köläiduz valatoitab Marokod lujas.

Radotomiden lugu oli 9,6% vl 2008.

Valdkundan irdpol'ne velg oli US$20 mlrd vl 2002; nece om kogosüdäiproduktan pol'.

Lämuzelektrostancijad oma energetikan aluseks, ned ratas hilen turbiš. Elektroenergijan kulutuz kazvab teravas, i Marokon ohjastuz ecib energijan uzid purtkid, mugomid, kut päiväižen energii i londuseližen gazan energii.

Marokos om 56 986 km avtoteid da 610,5 km avtostradoid, 2010 km raudteid. Raudteiden nacionaline operator om ONCF.

Valdkundas radab 27 lendimportad lendahtamižsargoiden saudud kovanke krepindanke.




#Article 294: Meksik (444 words)


Meksik (), oficialižikš — Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad (), om valdkund Pohjoižamerikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Mehiko.

Vn 1810 16. päiväl sügüz'kud Meksik tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Zavottihe sodad ripmatomudes, i vl 1821 Ispanii allekirjuti Kordovan kožundkirjutest i tundišti Meksikan ripmatomut. Vll 1846−1848 AÜV okkupirui valdkundan tobmad palad Mehiko-pälidnanke, sen jäl'ghe Meksik kadoti territorijan enamba pol't — AÜV:oiden nügüdläižed Kalifornii, Nju-Meksiko i toižiden štatoiden palad.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1814. Nügüdläine üks'toštkümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1917, vajehtihe sidä läz joga vodel, vn 2018 versii om väges.

Meksik röunatab  pohjoižes (mavaldkundröunan piduz — 3155 km), Belizanke (276 km) da Gvatemalanke (958 km) longibokas. Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kalifornijan laht, päivnouzmrandad — Kariban meren Meksikan laht. Ühthine randanpird om 9330 km.

Klimat om subtropine da tropine.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, hobed, kuld, vas'k, cink, hahktin, londuseline gaz; toižed varad — mec (otab man koumandest).

Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Hänen valdatusiden strok om kuz' vot, toižen strokun voimuseta. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb ministrišton (isp. Gabinete Legal) ühtnijoid radnikusile.

Meksikan parlament om kaks'kodine Generaline Kongress ( vai Congreso General de los Estados Unidos Mexicanos). Üläkodi om Senat (, täuz' oficialine nimituz Cámara de Senadores del H. Congreso de la Unión) 128 ristitunke, kudambid valitas kudeks vodeks, voib valitas kahtišti. Alakodi om Deputatoiden Kodi (), 500 ristitud valdatusiden strokunke koume vot, üks' partii ei voi otta enamba mi 300 sijad.

Valitihe prezidentad i parlamentan kodiden ühtnijoid jäl'gmäižen kerdan üleižil järgenduseližil valičendoil (1. heinku 2018, 64. kucund), nügüdläine prezident om Andres Manuel' Lopes Obrador (sai 52,96% änid), tuleb radho vn 2018 1. päiväspäi tal'vkud.

Administrativiž-territorialižikš Meksik jagase 31 valdkundha (štatha, ) da ühthe federaližhe ümbrikho () — Mehiko-pälidnha. Kaik nened regionad nimitadas federaližikš ühtnikoikš ().

Meksikas elädas meksikalaižed, valdkund ei keradand andmusid etnosan mödhe rahvahanlugemižen aigan. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 118,395,054 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Eläjad kodikelen mödhe (2005): vaiše ispanijan kel' — 92,7%, ispanine i igähižen rahvahan kel' — 5,7%, vaiše igähižen rahvahan kel' — 0,8%, märhapanendata — 0,8%.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 82,7%, vižkümnenden päivän jumalankodikund — 1,6%, Jehovan tundištajad — 1,4%, toižed evangeližed jumalankodikundad — 5,0%, toižed uskojad — 1,9%, religijatomad — 4,7%, märhapanendata — 2,7%.

Valdkundas om 10 lidnad-millionerad: Mehiko, Gvadalahar, Monterrei, Puebl, Ekatepek, Tihuan, Leon, Sjudad Huares, Nesaual'kojotl', Sapopan. Lidnalaižiden pala om 80,7% (2020).

Meksikan päeksport om avtod, jüguavtod, traktorad da likkuimiden varapalad (17%), televizorad da radiooigendimed (14%), kivivoi (11%); toine eksport — digitaližed ladimed oigendamha andmusid (4%), elektroveimed da elektroavtomatad (4%), fruktad da maplodud (3%), sobad (3%), kuld (2%), medicinine instrument (2%), ištmed (1%), vilugoitimed (1%).




#Article 295: Mel'burn (258 words)


Mel'burn ( [ˈmɛlbə(r)n], sijaline virkand mž. [ˈmælb(ə)n]) om lidn Avstralijan suvipäivnouzmas. Se om kahtenz' lidn valdkundas eläjiden lugun mödhe (Sidnein jäl'ghe), kaikiš suvemb lidn-millioner mail'mas.

Mel'burn-lidn () om Viktorii-štatan pälidn. Štatan nell' ristitud videspäi elädas Sures Mel'burnas.

Lidn om Avstralijan kul'turan da sportan keskuz. Vl 1956 se vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1835 kuti evropalaižiden külä Uz' Suviuel's-kolonijas. Vl 1837 lidnan pertišton «Hoddlan plan» (angl. Hoddle Grid) oli vahvištadud. Vl 1847 kezakun 25. päiväl tedotihe Suren Britanijan Viktorii-kunigaznaižen kirjeižes, kudamb andoi Mel'burnale lidnan statusad. Vspäi 1851 ripmatoman Viktorii-kolonijan aluz oli pandud, nügüd' Viktorii-štat. 1850-nzil vozil lidn tegihe tetabaks da kazvoi heredas löutud kuldan kaivuden tagut.

Vozil 1901−1927 Mel'burn oli Avstralijan pordaigaližeks pälidnaks, sid' sirtihe pälidnad Kanberha.

Lidn sijadase Jarr-jogen molembil randoil, Port Fillip-merilahtes ümbri, kudamb ühtenzoitase Bassan sal'menke. Geografižed koordinatad oma 37°48′49″S da 144°57′47″E.

Klimat om ven valdmeren. Paneb sadegid 602 mm vodes, kuidme tazomäras.

Vl 1854 ristitišt oli 123 tuhad eläjid. Vn 2006 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 744 373 ristitud. Vl 2011 heiden keskes 36,7% oma sündnuded verhiš maiš.

Religijan mödhe hristanuskojad (55,8%) i religijatomad (23,5%) oma enambuses vl 2006.

Transportted lähttas radialižikš lidnan keskusespäi, ristitud elädas pidust' niid. Personaližed avtod oma pätransportaks. Ezilidnelektrojonused, tramvaid, avtobusad, velosipedad da taksid oma kundaližeks transportaks. Lidnan suruzihe kacmata, metrod ei ole eskai projektas.

Valdkundan kaikiš suremb meriport sijadase lidnas. Nell' lendimportad om lidnas. Suremb niiden keskes om rahvahidenkeskeine civiline lendimport (MEL), se sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi Tullamarin-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe maihe i Udhe Zelandijha, Londonhasai i Los Andželeshasai, mugažo Avstralijadme.




#Article 296: Änižröunan rajon (247 words)


Änižröunan vai Änižrandan rajon (venäkelel: Прионежский район, karjalan kelel: Oniegan rannikon piiri, suomen kelel: Äänisenrannan piiri) om Venälaižen Federacijan Karjalan Tazovaldkundan municipaline ühtnik.

Rajonan sijaduz om Karjalan Tazovaldkundan suvipolel da Änižjärven randal. Rajonan administrativine keskuz om Petroskoi, se ei mülü rajonha.

Änižröunan (Änižrandan) rajon om sädud vl 1927, elokun 29. päivän  käskön mödhe. Petroskoi-lidn tegi sen administrativižen keskusen funkcijoiden mödhe.

Vodelpäi 1941 vodehesai 1944 rajon oli anastadud Suomenman sodavägil (voinvägil).

Vozil 1946 (2. sulaku) — 1963 (1. uhoku) Ladv-žilo oli rajonan keskuseks. Vl 1956 ühtištuihe Šoutarven rajonad Änižröunan (Änižrandan) rajonanke.

Vodelpäi 1994 (vodhesai 2005, municipaližhe administrativižhe reformhasai) Änižröunan (Änižrandan) rajonan suvipol' oli mülütadud Vepsän rahvahaližhe volost'he. Se oli vepsläižiden administrativine avtonomii. Volostin keskusen oli Šoutarv. Nügüd' ned oma Šokšan, Šoutarven da Kaleigen (Kalajogen) vepsän küläkundad.

Änižröunan (Änižrandan) rajonal om röunoid 6 Venäman municipaliženke ühtnikanke:

Rajonan pind — 4 475 nellikkilometrad (12nz' sija tazovaldkundas 18:späi).

Joged mülüdas Änižjärven i Atlantižen valdmeren basseinha.

Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −10,0 C°, heinkun lämuz om +16,0 C°.

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (rugižkivi, ozrikkivi, gabrodiabaz, sauvondkivi), mec, kala, reskvezi.

Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 13 küläkundha.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 597 ristitud, vl 2010 — 21 502 ristitud.

Kaik om 51 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 16 külänvuittušt žilod, 1 raudtestancii kaikenaigaiženke ristitištonke, 1 raudteseižutezpunkt kaikenaigaiženke ristitištonke da 33 küläd.

Toižed sured eländpunktad oma Šuj-žilo (3,3 tuh. rist. vl 2013), Meliorativnii-žilo (2,3 tuh. rist. vl 2016) da Ladv-žilo (2,2 tuh. rist. vl 2016).




#Article 297: Čagodoščan rajon (334 words)


Čagodoščan rajon () om rajon Vologdan agjas.

Administrativine keskuz om Čagod-žilo (rajonan ristitišton pol'). Se sijadase 326 kilometras Vologdaspäi, 340 km Piterišpäi da 380 km Sures Uz'lidnaspäi.

Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikho Üläčagodoščan rajon-nimenke. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha nügüdläižen nimenke. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.

Čagodoščan rajon om kaikiš päivlaskmaižemb Vologdan agjan taho. Pind — 2 408,63 km² (kaikiš penemb rajon agjas), sidä kesken segoitadud mec otab nell' videndest (2080 nellikkilometrad). Rajonan piduz pohjoižespäi suvhe — 60 km, päivlaskmaspäi päivnouzmha — 68 km.

Om röunoid 5 Venäman rajonanke:

Rajon sijadase Čagodošč- (Čagod) da Kobož-jogiden basseinoiš. Nene joged oma Molog-jogen hurad ližajoged. Joksijad rajonas Čagodošč-jogen päližajoged: Gorün, Smerdomk, Lid', Pes' (Ratc-ližajogenke) da Vnin. Kobož-jogen ližajoged: Vauged (ülä- da alaližajoged), Must, Veuč. Kaik joged mülüdas Volgan (Kaspijan meren) basseinha. Enamba 20 järved om rajonan tahoiš. Kaikiš surembad niišpäi oma Must-, Siglin-, Uglič- da Konevo-järved.

Reljef om tazo, alangoikaz da sokaz läz joga sijal.

Londuseližed varad oma turbaz, raudkivend, sauvondmaterialad (letked, mouckivi), mec, reskvezi.

Vs 2015 kül'mkun 25. päiväspäi rajonan territorii alajagase 4 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 2 küläkundha.

Vs 2012 keväz'kun 4. päiväspäi Aleksandr Kosönkov radab rajonan da sen administracijan pämehen. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Kaks' rajonan varapämest da üks' abunik oma hänele abhu. 2 ohjandust da 9 palakundad alištudas rajonan administracijale.

Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Ezitajiden Suim (ven. Представительное Собрание) 14 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Andrei Gorev radab Suiman ezimehen vl 2015.

Järgvaličendad Ezitajiden Suimha oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl, sil-žo päiväl valitihe rajonan pämest.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 163 ristitud.

Kaik om 92 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnanvuittušt žilod, 4 külänvuittušt žilod, 85 küläd, 1 raudtestancii.

Toine sur' eländpunkt om lidnanvuitte Sazonovo-žilo (3,0 tuh. rist. vl 2015).

Rajonan ižandusen päsarakod oma stökoltegimišt, raudtetransport, sömtegimišt da maižanduz, mecan varhapanend.




#Article 298: Čeboksarad (159 words)


Čeboksarad (, ) om Venäman lidn, lidnümbrik da port Volg-jogen molembil randoil. Se om Čuvašijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, tazovaldkundan ristitišton kaks' videndest eläb siš.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ivan Runo-sodavejan sodamatkan Kazanihe vn 1469 semendkus, no kaivandusiden mödhe lidn om olmas jo 13. voz'sadan lopuspäi. Čeboksarad saiba lidnan statusad vl 1781.

Lidn sijadase Volg-jogen (Čeboksaran vezivaradim) oiktal korktal randal tobjimalaz, 53..205 m korktusil valdmeren pindan päl. Novočeboksarsk om kaimdailidnaks päivnouzmpoles, vezivaradimen padosein da Čeboksaran GES sijadasoiš siš.

Čeboksarad jagasoiš 3 rajonha: Kalininan, Leninan i Moskvan. Sen ližaks, territorialine Volgantagaine-ohjanduz () om jogen hural randal. Lidnanvuiččed Uded Lapsarid- (6955 rist. vl 2010) i Sosnovk- (2242 rist. vl 2010) žilod, muite žilo da külä mülüdas lidnümbrikho Čeboksarad-lidnan ližaks. Čeboksaran rajon ümbärdab lidnümbrikod.

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 447 929 rist., lidnümbrikon — 464 208 ristitud. Vl 2017 500 052 eläjad om lidnümbrikos, se om kaikiš suremb ristitišt lidnan alusenpanendaspäi. Lidnaglomeracijan ristitišt läz 700 tuhad ristituid.




#Article 299: Čehanma (411 words)


Čehanma vai Čehii (), täuz' oficialine nimi — Čehijan Tazovaldkund (), om mererandatoi valdkund Keskuzevropas. Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Prag. Vspäi 1999 Čehanma om  ühtnii, vspäi 2004 —  ühtnii.

Valdkundan nimituz libui čehalaižed-etnonimaspäi.

Nügüdläine Čehijan Tazovaldkund om sündnu voden 1993 1. päiväl vilukud, kudambal jagoiba Čehoslovakijad Čehanmaks da Slovakijaks. Sil-žo päiväl valdkundan Konstitucii () tuli väghe. Se Konstitucii om väges nügüd'-ki, vn 2012 jäl'gmäižidenke vajehtusidenke.

Čehanmal om mavaldkundröunoid Pol'šanmanke (röunan piduz — 658 km) pohjoižes, Slovakijanke (214 km) päivnouzmas, Avstrijanke (362 km) suves, Saksanmanke (646 km) päivlaskmas da lodehes. Valdkundröunoiden ühthine piduz om 1880 km.

Joged jokstas koumen meren basseinoihe: Pohjoižen, Baltijan i Mustmeren. Kaikiš korktemb čokkoim om Sudetiden Snežk-mägi (, 1603 m ü.m.t.) valdkundan pohjoižröunal Pol'šanmanke. Znamasižed joged oma Lab da sen hura Vltav-ližajogi päivlaskmas, Morav päivnouzmas.

Klimat om ven meren i kontinentaline. Tal'v om viluhk neps, om vilu mägiden pautkil. Keza om läm' (+16..+20 C°). Sän vajehtused oma harvad, ümbärdajad mäged ei antkoi tulleile puhuda südäimehe paksus.

Londuseližed varad oma raudkivend, kivihil', bur hil', grafit, ämetalližed kivendod, uran, saved.

Čehanman ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa.

Parlament () om kaks'kodine. Üläkodi om Senat () 81 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid kudeks vodeks, koumandez (27 mest) vajehtase kaikuččel kahtel vodel. Alakodi om Ezitajiden Kodi (čeh. Poslanecká sněmovna) 200 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks, lidirujan partijan ezimez' kändase päministraks.

Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 vilukus (12-13. i 26-27. päivil), Miloš Zeman sai vägestust kahtendes turas (51,37% änid) da radab kahtenden strokun jäl'geten vs 2013 keväz'kun 8. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden alakodin järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 20-21. päivil redukud, üläkodin — vn 2018 redukus (5-6. i 12.-13. päivil, koumandez). Andrei Babiš radab päministran vs 2017 tal'vkun 6. päiväspäi.

Čehanma jagase pälidnaks (hlavní město) da 13 randaks (üks'lugu ).

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe valdkundan eläjiden lugu oli 10,436,560 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2011): čehalaižed — 64,3%, moravalaižed — 5,0%, slovakalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 27,5%.

Uskondan mödhe (2011): riman katolikad — 10,4%, protestantad — 1,1%, toižed uskojad i märhapanendata — 54,0%, religijatomad — 34,5%.

Čehanman toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): Brno, Ostrav, Pl'zen', Liberec, Olomouc. Lidnalaižiden pala om 74,1% (2020).

Čehanma om valdkund vägevanke tegimištonke. Šingotadud sarakod: poltusiženergetine (Temelin- da Dukovani-atomelektrostancijad), raudmetallurgii, avtotegimišt (Škoda), metalloiden ümbriradmine, himine tegimišt, kanghiden tehmine, stökoltegesed, sömtegimišt (olud, sahar, vinmarjad, nižu).




#Article 300: Čeläbinsk (354 words)


Čeläbinsk () om Venäman millionerlidn da lidnümbrik. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Čeläbinskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Lidn om Venäman järed transporttesol'm, raudan da cinkan metallurgijan keskuz. Sigä pästtas surid torvid da ferroühthesuladusid, om äi metallan ümbriradmižen tegimid.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti puine lidnuz baškiran Čeläb (Seläb)-külän sijas (). Žilo sai lidnan statusad vl 1781, oficialižikš — vl 1787.

Vozil 1743−1781 lidn oli Isetin provincijan keskuseks, vozil 1804−1919 mülüi Orenburgan gubernijha.

Vl 1892 «Samar — Uf — Zlatoust — Čeläbinsk»-raudte tuli lidnha, tehtihe sidä Transsiban päteks. Lidn šingotaškanzihe teravas, Venäman leibän (ühtenz' surtte) i čajun (kahtenz' surtte) biržad sijazisoiš täs edel revolücijad. Lidn kazvoi lujas ezmäižiden vižvoččiden planoiden aigan da Suren Voinan mändes.

Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, Miass-jogen muugotil randoil (Obin hurapol'ne bassein), Suviuralan pautkilpäi päivnouzmha, katl'uses 200..250 metrad korktusil. Tulleitomad päiväd ottas voden koumandest. Šeršni-vezivaradim Miass-jogel da koume järedad järved (Smolino, Pervoje, Sineglazovo) mülüdas lidnan territorijha. Miassan hural randal Ural-region om, oiktal randal Sibir' augotase.

Matkad lidnaspäi Moskvhasai om 1879 km päivlaskmha. Matkad Jekaterinburghasai om 200 kilometrad pohjoižhe. Kopeisk om Čeläbinskan päivnouzmaine kaimdailidn, ned röunatadas toine toiženke.

Čeläbinsk jagase seičemeks administrativižeks rajonaks (vspäi 2014 — municipaliženke statusanke), sen ližaks enamba 20 eländpunktad-žilod mülüdas lidnümbrikho, kaik ned oma jagadud rajonidme. Administrativižed rajonad: Kalininan, Kurčatovan, Leninan, Metallurgine, Nevondkundaline, Traktortegimen da Keskuzrajon.

Vl 1913 lidnan ristitišt oli 65 100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 1 130 132 ristitud. Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt oli 1 202 371 eläjad vl 2018. Severz'-se hristanuskondan i islaman pühäpertid da judaizman pühäpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 82,9%, totarlaižed — 4,8%, baškiralaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 1,4%, saksalaižed — 0,6%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 4,2%.

Rahvahidenkeskeine civiline Čeläbinsk (Balandino)-lendimport (CEK / ЧЛБ, 1,65 mln passažiroid vl 2018) sijadase 18 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan da Keskuzazijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoiže.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten om sauvomižes vspäi 1992, avaiduz planiruiše vl 2025. Äiluguižed sildad ühtenzoittas Miass-jogen randoid. Läz 20 raudtestancijad da platformad ratas Čeläbinskas.




#Article 301: Čerkessk (149 words)


Čerkessk (kar. da balk. i , , , ) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan pälidn.

Čerkesskan aluz om pandud vl 1825 kuti Batalpašinskai-stanic () ühtennimižen redutan sijas. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1931, om nimitadud nügüdläižikš vspäi 1939.

Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižes. Se seižub Kuban'-jogen oiktal randal, 530 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištol. Korktused sadas 700 metrhasai. Kubanin vezivaradim om päivnouzmha lidnaspäi. Lähembaižed järedad lidnad sijadasoiš Stavropolin randas: Nevinnomissk 50 km lodeheze orhal i Jessentukad 50 km päivnouzmha orhal.

Čerkessk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 129 069 ristitud, se om kaikiš suremb lugu kaikes aigas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 54,1%, karačailaižed — 16,2%, čerkesalaižed — 13,0%, abazilaižed — 8,1%, nogailaižed — 1,5%, armenijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,6%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.




#Article 302: Čuvašan kel' (124 words)


Čuvašan kel (ičeze nimitused: чăваш чĕлхи, чӑвашла) om altaižen kel'kundan kel', mülütadas ezimeletaden. Se om čuvašalaižiden (1,44 mln Venämas) kodikel'. Oficialine status om vaiše Čuvašijas.

Pagižijoiden lugu om 1,04 mln vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe. Kaks'kel'žuz om levitadud, seičeme čuvašalašt kahesaspäi mahtoiba pagišta venäks vn 1989 rahvahanlugemižen mödhe. Vl 2010 Čuvašijan školoiden kaks' koumandest openzihe čuvašan kelel.

Kel' om olmas 16. voz'sadaspäi, libub amuižbulgaran kelespäi, se zavodihe läz meiden eran augud. Čuvašan kelel om äi ühthižid pirdoid toižidenke türkižidenke kelidenke, no om äi erinendoid-ki.

Kaks' lähišt paginad kebnenzoiti kirjkelen sädandad. Nügüdläine kirjkel' om olmas 19. voz'sadaspäi. Se om kirilližen kirjamišton pohjal, 37 kirjant. Läz kaikiden sanaklassoiden vaihed kändeltas, kahesa kändod.

Reguliruindorganizacii om Čuvašijan gumanitarižtedoiden valdkundaline institut (Čeboksarad, čuv. Чăваш патшалăх гуманитарии ăслăлăхсен институчĕ (ЧПГĂИ)).




#Article 303: Šoutjärv' (112 words)


Šoutjärv', Šoutarv (venän kelel: Шёлтозеро / Шолтозеро, karjalan kelel: Šoutjärvi, suomen kelel: Soutjärvi) om vepsän žilo (ven. село) Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Oli rajonankeskuseks (Šoutjärven rajon; Vepsän rahvahaline volost'). Nügüd' se om Šoutjärven vepsän küläkundan administrativine keskuz.

Šoutjärv' mainitase ezmäižen kerdan vl 1543. Nimituz libub eziauguižen Kodijärven nimespäi, kuspäi Šoutjärv'-jogi lähteb.

Žilo sijadase Änižen suvipäivlaskmaižen randal, Šoutjärv'- (Šoutozerk-) i Sarbaht-jogiden lanktendan sijas järvhe. Šoutjärv'-žilon agjad: Alažagd', Kukeinposad, Petreinmättaz, Hamamättaz, Minamättaz, Markumättaz, Üläžagd', Papinposad, Mel'kamättaz, i Jeremišt (Jeremejanposad) om keskuses.

Avtomatk Šoutjärven da Petroskoin keskes om 83 kilometrad, regionaline R19-te (Petroskoi — Šušt) mäneb siriči Šoutjärves.

Šoutjärves oma Šoutjärven vepsläine etnografine muzei (Mel'kinan-torgovanan pertiš), sur' kirjišt, keskškol, lapsiden muzikškol, läžundkodi da kul'turkodi.




#Article 304: Šveicarii (550 words)


Šveicarii (, , , ) om mererandatoi valdkund Evropan päivlaskmas da keskuses. Šveicarijal eile oficiališt pälidnad, no sen pälidn om Bern («federaline lidn») de fakto.

Valdkundan aluz om pandud vl 1291. Kaikuččel vodel elokun 1. päiv praznuiše Alusenpanendan päiväks.

Vn 1848 12. päiväl sügüz'kud Šveicarii kändihe de fakto federacijaks (Federativine hartii nomer 1291), edel sidä oli konfederacijan. Federacijan aigan kantonoile sab otta ičeze käskusid, no pidab panda niid federativižen konstitucijan röunoihe.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (, , , ) oli olmas vspäi 1798. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1999 18. päiväl sulakud da tuli väghe vn 2000 1. päiväl vilukud.

Šveicarijal om valdkundröunoid Francijanke päivlaskmas (röunan piduz — 525 km), Saksanmanke pohjoižes (348 km), Avstrijanke (158 km) da Lihtenšteinanke (41 km) päivnouzmas, Italijanke suves (698 km). Ühthine röunoiden piduz — 1770 km.

Šveicarii om mererandatoi valdkund. Sen territorii jagase koumeks londuseližeks regionaks. Joged mülüdas koumen meren basseinoihe: Pohjoižen, Keskmeren i Mustmeren. Znamasižed joged oma Rein i Ron. Järviden vezi tuleb jäžomišpäi päpaloin, kaikiš surembad järved sijadasoiš valdkundröunanno: Ženevan järv i Bodenjärv.

Al'pad ottas 58,5% valdkundan territorijaspäi. Kaikiš korktemb čokkoim om Düfur-mägenoc, 4634 m valdmeren pindan päl.

Londuseližed varad oma mec (territorijan nelländez), reskvezi, keitandsol da gidroenergii.

Ohjandusen form om federativine tazovaldkund kollektiviženke valdkundanpänke, äjiden partijoiden sistemanke, oiktan demokratijan elementoidenke. Kaik ottud tobmudel käskused sab heitta rahvahan referendumal. Valdkundan pämez' om Federaližen Nevondkundan nügüdläine prezident.

Parlament om kaks'kodine, molembad kodid oma ühtenjiččidenke valdatusidenke. Ezmäine kodi om Kantonoiden Nevondkund (, , , ) 46 ühtnijanke. Toine kodi om Nacionaline Nevondkund (, , , ) 200 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb molembiden kodiden ühtnijoid nelläks vodeks.

Radonoigendai tobmuz om Federaline Nevondkund (, , , ) 7 ühtnijanke, parlament valičeb heid ičeze velgusiden strokun pitte (nelläks vodeks). Kaikuččel vodel valitas ut prezidentad da varaprezidentad.

Federaližen parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 20. päiväl redukud. Vs 2020 vilukun 1. päiväspäi Simonetta Sommaruga radab prezidentan ühteks vodeks. Federaline kancler (ohjastusen pämez') om Val'ter Turnher vodes 2016 vilukun 1. päiväspäi.

Šveicarii jagase 26 kantonaks (pagištes tarkoiktas, 20 kantonaks () da 6 pol'kantonaks (Landesteil)). Kantonad voidas alajagadas ümbrikoikš (Bezirk), ümbrikod — lidnoikš da kundoikš (Gemeinde), erased kundad — lidnrajonikš (Stadtkreis).

Vl 2012 valdkundan eläjiden lugu ületi 8 millionad i oli 8,014,000 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad etnižen augotižlibundan mödhe (enamba 1% vl 2017): šveicarijalaižed — 70,3%, saksalaižed — 4,2%, italijalaižed — 3,2%, portugalijalaižed — 2,6%, francijalaižed — 2,0%, kosovolaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 18,7%.

Mamankelen mödhe (2016, erased ristitud oma bilingvad): saksan kel' — 62,8%, francijan kel' — 22,9%, italijan kel' — 8,2%, anglijan kel' — 5,1%, portugalijan kel' — 3,7%, albanijan kel' — 3,1%, serbanhorvatan kel' — 2,4%, ispanijan kel' — 2,3%, romanšan kel' — 0,5%, toižed keled — 7,5%.

Uskondan mödhe (2017): riman katolikad — 35,9%, protestantad — 23,8%, toižed hristanuskojad — 5,9%, islamanuskojad — 5,4%, judaistad — 0,3%, toižed uskojad — 1,4%, religijatomad — 26,0%, märhapanendata — 1,3%.

Kaikiš surembad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Cürih, Ženev, Bazel', Lozann, Bern, Vintertur. Vl 2014 kaik oli 143 eländpunktad enamba mi 10 tuhad eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 73,9% (2020).

Šveicarijan päeksport om zelläd (16%, penicillin da streptomicin tobjas palas), kuld (15%), kaikenvuiččed časud (7%); toine eksport — üläloštajad predmetad (3%), obrädindmašinad lidnoiden da pertiden täht (2%), brill'jantad da hobed (2%), elektruz (2%), platin (1%), diamantad (1%).




#Article 305: Kvarcitkülä (112 words)


Kvarcitkülä vai Kvarcitni (suomen kelel: Šokšunranta, Lomka i Louhos, venäkelel: Кварцитный) om vepsän žilo Venäman Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Se om Šokšun vepsän küläkundan administrativine keskuz.

Vl 2017 pen' Ustii-žilo kaikenaigaižeta ristitištota om mülütadud Kvarcitkülähä.

Kvarcitkülä šingotase kaivuzkombinatal, mugažo koume adivpertid om saudud järven randadme.

Žilo sijadase Änižen Šokšun lahten randal, Šokš-külän i Änižen keskes. Kvarcitan samine jätkustub ani pohjoižhe žilospäi. Matkad Petroskoi-rajonkeskushesai om 63 km lodeheze avtotedme pidust' järven randad.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe külän eläjiden lugu oli 806 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 911 eläjad vl 2009. Ortodoksižen hristanuskondan Jašdären Ionan puine pühäpert' om saudud vll 2004−2010.

Socialižed aluzkundad: päivkodi, Šokšun keskškol N. J. Izotovan nimed, kul'turkeskuz.




#Article 306: Igark (218 words)


Igark () om Venäman lidn, lidnankund da port Jenisei-jogen Igarkan hijaman oiktal randal, Krasnojarskan randan lodehes. Mülüb Turuhanskan rajonha.

Venäman merimatkadajad paniba Igarkan tal'vdundsijad kartale ezmäižen kerdan vl 1737. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti jogiport vedamha ujuden pumaterialoid. Om nimitadud penen jogen mödhe, Jenisein hura ližajogi. Igark sai lidnan statusad vl 1931.

Lidn sijadase Pohjoižen nabakehkruden südäimes, igähižen rougun zonas, 20 m kesmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnojarskhasai om 1287 km suvhe orhal vai 1800 km jogedme, Turuhansk-rajonkeskushesai 195 km suvipäivnouzmha orhal, se sijadase Jenisein ülezjogen. Lähembaižed järedad lidnad oma Noril'sk pohjoižhe (220 km orhal) i Uz' Urengoi päivlaskmha (460 km orhal).

Klimat om subarktine, terav kontinentaline, luja vilu oleleb tal'vel. Kavag'mec ümbärdab lidnad 10..20 m kortte. Voden keskmäine lämuz om −8,2 C°. Paneb sadegid 494 mm vodes, enamba kezakus-redukus (50..60 mm kus).

Igark om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 117,52 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 183 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1939 — 23 600 eläjad, lidnankundan vl 1989 — 26 506 eläjad. Igähižen rougun muzei sijadase lidnas.

Merilaivad tuldas jogiportha, se seižub 673 kilometras Jenisein jogensuspäi. Tatanmaine civiline Igark-lendimport (IAA / ИГР) sijadase 2 km suvipäivnouzmha lidnaspäi, Jenisein Igarkan sarel, tehtas reisid Novosibirskha, Tümenin agjan ümbrikoihe da Krasnojarskan randadme, sidä kesken čarterid i punolendimil.




#Article 307: Džeffersonan memorial (100 words)


Džeffersonan memorial () om istorine muštnik muštpachanke  Vašington-pälidnan keskuses.

Memorialine kompleks om saudud valdkundan koumanden Tomas Džefferson-prezidentan oiktastuseks, AÜV:oiden «tatan-alusenpanijan». Om projektiruidud amerikaižel Džon Poup-arhitektoral (1874−1937) i hänen kompanijal. Poupan kompanii tariči nell' sijadust lidnas memorialan täht, i laudkund valiči avarod sijad, Periodižen basseinan randal, sen ližaks muštnik oliži nell'saumnikaks koumenke toiženke tetabanke sauvusenke: Vauged Pert', Kapitolii (AÜV:oiden parlamentan ištundsija) i Linkol'nan memorial.

Saudihe kompleksad mramoraspäi neoklassižes stiliš. Sauvomine jätksihe vozil 1939−1943, avaitihe memorialad Džeffersonan 200-voččele jubilejale. Prezidentan bronzine muštpacaz om vaumitud vl 1947, sädi Rudol'f Evans-skul'ptor.

Memorial ohjandase AÜV:oiden rahvahaližiden puištoiden radnikoičendal. Mülüb AÜV:oiden istorižiden sijiden nimikirjuteshe vspäi 1966.




#Article 308: Taišet (177 words)


Taišet () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Irkutskan agjan päivlaskmas. Se om Taišetan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2005.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti raudtestancii sauvomha Transsibad da žilo holitamha sidä, nimitihe Taišetk-jogen mödhe. Kätihe Taišetad radnikžiloks vl 1937. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 2. päiväl keväz'kud. Kävituhe türmatud da ottud plenha mehiden töid. Vspäi 1960 oli alištunu agjan tobmudele oikti.

Lidn sijadase peniden Taišetk- () i Akul'šetk-jogiden randoil (, Birüsan oiktad ližajoged), Päivnouzmaižen Sajanan ezimägištol, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 575 km suvipäivnouzmha orhal vai 670 km «Sibir'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Birüsinsk 12 km päivlaskmha.

Taišet om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 35 485 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 42..43 tuhad eläjid vozil 1989−2001 (43 tuh. rist. vll 1992−1996). Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin jumalankodi i islaman pühäpert' oma olmas lidnas.

Koume raudted ühtenzoittas lidnas: Transsib, BAM i Suvisibirine magistral'. Raudten passažirstancii, sortiruindstancii, 3 depod oma lidnas. Mecsarakon da sömtegimišton edheotandad ratas Taišetas. Vspäi 2008 alüminijantegim om sauvomas.




#Article 309: Vjetnam (620 words)


Vjetnam ( [vîət nāːm]), oficialižikš Vjetnaman Socialistine Tazovaldkund (, tji nom 共和社會主義越南, vepsän transkripcii: Kong hoa sa hoi tü ngia vjet nam), om valdkund Azijan suvipäivnouzmpoles. Pälidn om Hanoi.

Vn 1945 2. päiväl sügüz'kud Vjetnam tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi. Francii tundišti Vjetnaman ripmatomut vn 1954 21. päiväl heinkud.

Vll 1940−1946 valdkundan territorii oli okkupiruidud Japonijan sodavägil. Vspäi 1954 kaks' Vjetnamad oli — Pohjoine da Suvine. Vozil 1957−1975 Soda Vjetnamas oli, tetab kuti Toižen sodan Indokitaiš pala. Vl 1976 ühthine Vjetnaman valdkund udessündutihe.

Valdkundan ezmäižed Konstitucijad oliba olmas vozišpäi 1960 i 1980. Nügüdläine koumanz' lugul Konstitucii () om vahvištadud vn 2013 28. päiväl kül'mkud. Se om tulnu väghe vspäi 2014.

Vjetnam om kaikiš päivnouzmaižemb valdkund Indokitai-pol'sarel. Se om mavaldkundröunoiš Kambodžanke (röunan piduz — 1158 km) da Laosanke (2161 km) päivlaskmas, Kitainke pohjoižes (1297 km). Ühthine röunoiden piduz om 4616 km. Vjetnaman päivnouzmaižed da suvižed randad lainištab Kitain Suvimeri. Ühthine randanpird (merisaridenke) — 3444 km.

Madalad mäged da keskkorktusen mäged ottas enamba Vjetnaman territorijan nell' videndest. Vjetnaman kaikiš korktemb čokkoim om Fanšipan-mägi, 3143 m meren pindan päl.

Suvipäivnouzmpol'žen Azijan kaikiš pidembad Hongh- da Mekong-joged langetas Kitain Suvimerhe Vjetnaman territorijal. Saum vezid — 6,4% (21 140 km²).

Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz Kitain Suvimeres, kivihil', boksitad, hrom, marganc, harvad mametallad, fosfatad; toižed varad — mec, gidroenergii, väghine mahuz.

Ohjandusen form om unitarine socialistine parlamentine tazovaldkund ühtenke partijanke (Vjetnaman Kommunistine partii). Valdkundan pämez' om prezident (), hän-žo azekhiden vägiden päkäsknik. Üks' varaprezident om hänele abhu. Parlament paneb radnikusele valdkundan prezidentad (videks vodeks), päministrad da toižid ohjastusen ühtnikoid, Ülembaižen käskuzkundan sudijad. Prezidentale sab otta radnikust kahtišti.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 500 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Vaiše parlamentale sab vahvištada käskusid da konstitucijad.

Ülembaine rahvahan käskuzkund om käskuzkundaližen tobmuden pä. Avtonomijoiden olmatomudehe kacmata, kaikuččele ristitule sab kävutada mamankel't käskuzkundas.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 22. päiväl semendkud. Čan Dai Kuang oli hüvästadud parlamental da radoi 10. prezidentan vs 2016 sulakun 2. päiväspäi, koli vn 2018 21. päiväl sügüz'kud, Nguen Fu Čong om valitud parlamental da radab 11. prezidentan vn 2018 23. päiväspäi redukud. Nguen Suan Fuk om päministraks vs 2016 sulakun 7. päiväspäi.

Vjetnam jagase 63 regionaks: 58 agjad () da 5 agjaha tazostadud lidnad keskuzalištusenke ().

Agjad alajagasoiš lidnoikš agjalištusenke (, vl 2013 oli 64 mugošt lidnad), ezmäižen pordhan administrativižikš lidnühtnikoikš (), külärajonikš (, kaik oli 548 rajonad vl 2013). Lidnad keskuzalištusenke mülütadas kahtenden da ezmäižen pordhan administrativižid lidnühtnikoid ( da thị xã), külärajonid.

Valdkundan agjad da lidnad ühtetas 8 ekonomižhe regionha.

Vn 2009 Vjetnaman rahvahanlugemižen mödhe 85 846 997 ristitud elädas valdkundas. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', vspäi 1950 ližadui nell'hä kerdha.

Valdkundan tobmuz tundištab 54 igähišt rahvahad valdkundas. Rahvahad (2009): vjetad — 85,7%, tajid — 1,9%, tailandalaižed — 1,8%, muongad — 1,5%, khmerad — 1,5%, hmongad — 1,2%, nungad — 1,1%, hoalaižed (hanilaižed) — 1,0%, toižed rahvahad — 4,3%.

Uskojiden mülükund (vn 1999 rahvahanlugemižen mödhe): ezitatoiden kul'tan () veroiden (animizman) polenpidajad da ateistad — 80,8%, buddistad — 9,3%, katolikad — 6,7%, toižed uskojad — 3,1%.

Vjetnaman lidnad-millionerad (vl 2010, kaik ned oma provincijoihe tazostadud): Hošimin (rahaazjoiden keskuz), Hanoi (pälidn), Haifon, Kantho, Danang. Lidnalaižiden pala oli 37,5% vl 2017.

Ižanduz om agrariž-industrialine. Radnikoiden 38% oma otnus maižandushe (2018). Sarakoiden pala kogosüdäiproduktas (2017): maižanduz — 15,3%, tegimišt — 33,3%, holitišed — 51,4%. Valdkund šingotase vižvoččiden planoiden mödhe. Elektruz tegese gidroelektrostancijoil tobjimalaz, niiden tehmine rippub satusekahas vihmsezonaspäi.

Vjetnaman päeksport om erazvuiččed sobad (läz 22%), suks'kengäd da sportkengäd (11%), elektroladimišt (läz 9%), kivivoi (6%), kala da merenproduktad (6%); toine eksport — metalline mebel' ofisan täht (4%), hobed (3%), ris (3%), kofe (2%), kivihil' (2%), vas'kne vanuim (2%), räzin (1%), lebuištmed lendimiden täht (1%), kakaonbabud (1%). Vl 2012 Kitai, Japonii, AÜV da Suvikorei oliba pätorguindpartnörikš (ühtes — pol'eksportad dai pol'importad).




#Article 310: Atlantine valdmeri (306 words)


Atlantine valdmeri om kahtenz' surtte da süvütte Man valdmeri, se kattab planetan vedenpindan läz nelländest. Randanpird om koverikaz lujas.

Valdmeren pind — 91,66 mln km².

Randanpird — 111 866 km.

Mülü — 329,66 mln km³.

Keskmäine süvüz — 3646 m. Necen valdmeren kaikiš süvemb čokkoim om Miluoki alang, se sijadase Puerto Riko-kurnus (8605 m).

Atlantižen valdmeren meriden, lahtiden da sal'miden ühthine pind om 14,69 mln km² (16% valdmeren kaikes pindaspäi), mülü — 29,47 mln km³ (8,9%). Keskatlantine mägisel'g jagab valdmert läz ühtheverzin, päivnouzmaižhe i päivlaskmaižhe palaha.

Nened mered da pälahted levinedas pidust' valdmeren randištod (častomaraižen mödhe): Norvegine meri, Baltijan meri (Botnine laht, Suomen laht, Rigan laht), Pohjoine meri, Irlandijan meri, Biskaine laht, Keskmeri, Mustmeri, Azovmeri, Gvinejan laht, Riser-Larsenan meri, Lazarevan meri, Ueddellan meri, Skošan meri (nell' jäl'gelišt mert erašti mülütadas Suvivaldmerhe), Kariban meri, Meksikan laht, Sargassomeri, Men-laht, Ph. Lavrentijan laht, Labrador-meri, Irmingeran meri.

Erased sared — ozutesikš, Britanižed sared, Njufaundlend — oma amuižiden kontinentiden paloikš, toižed oma vulkaniženke augotižlibundanke — mugoižed oma Sured i Pened Antilad, Islandii. Sur' Britanii om Atlantižen valdmeren kaikiš suremb sar', sen pind — 230 tuh. km². Toižed järedad sared da sarištod: Lämoima, Kanarižed sared, Maražo, Folklendad, Sardinii, Sicilii, Bagaman sared, Kipr, Krit, Suvigeorgii, Vihandan Nemen sared, Fareran sared.

Mail'man merikalanpüdandan sal'hen kaks' videndest tuleb Atlantižen valdmeren vezišpäi. Tarbhaižed kommunikacijad Evropan, Afrikan i Amerikan keskes tegesoiš Atlantižes valdmeres päliči. Järedad portad (častomaraižen mödhe): Piter, Gamburg, Rotterdam, Kasablank, Keiptaun, Buenos Aires, Rio-de-Žaneiro, Uz' Orlean, Nju Jork.

Suecan kanal ühtenzoitab valdmert Indiženke valdmerenke, Panaman kanal — Tünenke valdmerenke tropižil levedusil.

Kivivoi da londuseline gaz oma Atlantižen valdmeren kaikiš znamasižembad kaivatused. Niiden löudmižsijad oma Pohjoižen meren, Gvinejan lahten, Kariban meren i Meksikan lahten šel'fas. Toižed tarbhaižed kaivatused — diamantad (Suviafrik), raudkivend (Njufaundlend), rik (Meksikan laht), jartal' (Baltijan meri), mouckivi, lete. Erased löudmižsijad oma mererandištol, sadas nenid substancijoid da mineraloid: titanit, cirkonii, tin, fosforitad, monacit, barit.




#Article 311: Murmansk (272 words)


Murmansk (, kil'd.-saam.: Мурман ланнҍ, ) om Venäman lidn valdkundan lodehes. Se om Murmanskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, vägilidn.

Murmansk om kaikiš suremb lidn Pohjoižen polärižen pirdan taga. Sen aluz om pandud sureks portaks. Tähäsai Murmansk om Pohjoižen laivišton pävarustuzbaz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1916 redukun 4. päiväl kuti Romanov Murmanal () lidnan statusanke. Fevralin revolücijan jäl'ghe vn 1917 3. päiväl sulakud udesnimitihe lidnad Murmansk:aks.

Vl 1926 se oli pen' lidn 9 tuhad eläjanke. Sikš ku  pidi säta ičeze port Jävaldmeren randal varatoitmaha Pohjoižlaivištod, arktižid ekspedicijoid, Noril'skan sauvomišt, ümbriradamha kalan püdod, ka sid' Murmansk šingotaškanzihe hotkas. Vodele 1939 lidnan ristitišt oli jo 119 tuhad ristitud. Lidn šingotase järedaks portaks i laivišton bazaks, kaik Venäman atomlaivad oma kirjutadud Murmanskan portas, mugažo sömtegimišton, metalližkonstrukcijoiden i geologijan edheotandoil.

Lidn sijadase Kolan pol'saren pohjoižel randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Murmansk seižub Murmanan randal, Barencan meren kaiken aigan jädumatoman Kolan lahten kall'oikahil randoil. Lidnan keskuz om lahten päivnouzmaižel randal. Vspäi 2005 avtotesild ühtenzoitab lahten randoid. Matkad avtotedme om läz 1380 km Piterihesai da 1905 km Moskvhasai. Lidnad-kaimdajad seištas lahten randadme: Kol ani suviröunan taga i Severomorsk 7 kilometras pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga.

Murmansk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, se jagase koumeks administrativižeks ümbrikoks: Leninan, Oktäbrin da Pervomaiskii. Ümbrikod ei olgoi municipalitetoikš.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 307 257 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 473 tuhad eläjid vl 1991, ristitišt poleni Murmanan randan sodalidnuziden kändandan taguiči eriližikš lidnoikš, mugažo norišt sirdi valdkundadme ižandusen pahan olendan tagut.

Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,6%, ukrainalaižed — 4,6%, vaugedvenälaižed — 1,6%, totarlaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 3,2%.




#Article 312: Apatitad (270 words)


Apatitad ( [əpɐˈtʲitɨ]) om Venäman lidn Murmanskan agjan keskuzpalas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Apatitoiden lidnümbrikon administrativine keskuz.

Lidn om Edahaižen Pohjoižen tedokeskuz mail'man znamoičendanke. Venäman Tedoakademijan Kolan tedokeskusen 8 institutad ühesaspäi da 2 tedoiduzkeskust sijadasoiš Apatitoiš.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1926 kuti pen' Apatitad-žilo 7 eläjanke. Vl 1935 ühtištuihe sidä Belii-raudtestancijanke (vspäi 1916, nüg. Apatitad I-stancii) i «Industrii»-sovhozan žilonke (oli olmas vspäi 1930), kätihe Apatitad-radnikžiloks šingotamha apatitkivendon löudmižsijad, se om kaikiš suremb mail'mas tähäsai. Ühtištuihe radnikžilod lähiženke lidnanvuiččenke Molodöžnii-žilonke (5980 rist. vl 1959) da anttihe lidnan statusad vn 1966 7. päiväl heinkud.

Lidn sijadase kukhikahas tahondas, Ekostrovskai Imandr-järven (351 km²) päivnouzmaižel randpolel, 129..278 m korktusil, 178 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Murmanskhasai om 157 km pohjoižhe raudtedme vai «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om Kirovsk 15 km päivnouzmha avtotedme.

Tiklaht-kezažilo i Hibinad-raudtestancii kaikenaigaižeta ristitištota mülüdas lidnümbrikho Apatitoiden ližaks. Lidnümbrikon pind om 2 500 nellikkilometrad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 59 672 ristitud, lidnümbrikon — 59 674 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1989 — 88 026 eläjad. Hristanuskondan viž pühäperid om lidnas: ortodoksižen hristanudkondan koume i baptizman kaks' jumalanpertid.

Rahvahad (vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 84,0%, ukrainalaižed — 2,5%, vaugedvenälaižed — 1,6%, totarlaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 8,9%.

Tegimišton päsarakod oma apatitkoncentratan pästand i nefelinan erigoitmine sijaližes kivendospäi, sauvondmaterialiden tehmine (raudbetontegesed), sömtegimišt, lämuden i elektrusen tehmine. Apatitoiden lämuzelektrostancii kävutab kivihil't.

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Koume raudtestancijad da platform oma olmas. Tatanmaine civiline Hibinad-lendimport (KVK / АПХ) sijadase 12 km suvhe lidnaspäi, tehtas reisid Piterihe, Moskvha i Čerepovecan lendimporthasai.




#Article 313: Gadžijevo (197 words)


Gadžijevo () om Venäman lidn Murmanskan agjan pohjoižes. Vspäi 2008 mülüb Sauptud administrativiž-territorialižhe «Aleksandrovsk»-ühtnikha (521 km²).

Pohjoižen laivišton sodameribazad sijadasoiš lidnan ümbrištos, se oma atomižid vedenalaižid laivid holitamha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1957 kuti Pedransamlon laht-žilo () sauvomha sodalidnut da valdmoid VA-laivoiden täht. Vozil 1967—1981 nimitihe radnikžilod nügüdläižikš pölištunuden vn 1942 toran aigan NSTÜ:n vägimehen Magomet Gadžijevan oiktastuseks (Pohjoižlaivišton VA-laivoiden divizijan käsknik).

Vn 1981 14. päiväl sügüz'kud radnikžilo sai lidnan statusad peitol'ženke Kall'oikaz-nimenke (), no oli tetab avaros kuti Murmansk-130-«počtkonor'». Vll 1994−1999 nimitihe lidnad Kall'oikaz oficialižikš, sid' pörtihe Gadžijevo-nimen.

Vl 1995 atomine avarii ei olend tehnus habi lidnan ümbrištos, sikš miše saupsihe elektroenergijad maksmatomudes.

Lidn sijadase läz Barencan meren Said-lahted (). Lidnan südäimen kaikiš suremb korktuz om 72 m valdmeren pindan päl. Matkad Murmanskhasai om 33 km suvipäivlaskmha orhal vai 98 km avtotedme.

Klimat om subarktine meren.

SATÜ «Aleksandrovsk»:an Ezitajiden Nevondkund sijadase lähižes Polärnii-lidnas (20 km suvipäivnouzmha avtotedme), administracii — Snežnogorsk-lidnas (10 km suvhe avtotedme).

Kaks' deputatad kümnespäi ezitadas Gadžijevon eläjid üks'mantadižiš valičemižümbrikoišpäi.

Vl 1996 lidnan ristitišt oli 17 200 eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe Gadžijevon eläjiden lugu oli 11 068 ristituid.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks, ned ühtenzoittas Gadžijevod lähižidenke SATÜ:n lidnoidenke, žiloidenke i Murmanskanke.




#Article 314: Zaozörsk (168 words)


Zaozörsk (, ) om Venäman sauptud lidn Murmanskan agjan lodehes.

Edel 1940 vot saamalaižiden (vspäi 1833) i suomalaižiden žilod (vspäi 1877,  vai Läätsi) oliba lidnan sijas. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1958 kuti žilo holitamha vedenalaižiden atomlaividen «Päivlaskmaine Lic»-sodameribazad (). Vspäi 1962 nimitase Zaozörnii-žiloks. Vozil 1972—1981 nimitihe Severomorsk-7 kirjeižidenvajehtuses. Vl 1981 sodažilo sai lidnan oficiališt statusad nügüdläiženke nimenke erištamha Krasnojarskan randan lidnaspäi, vhesai 1994 mainitihe kuti Murmansk-150 kirjeiženkoril.

Lidn sijadase mägidenkeskeižes, 56 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 2 kilometras suvhe Barencan meren Motovan lahten Päivlaskmaine Lic-jogen merikaran randaspäi. Matkad Murmanskaspäi om 54 km suvipäivnouzmha orhal vai 108 km avtotedme. Lähembaine lidn om Gadžijevo 38 km suvipäivnouzmha orhal vai 56 km avtol.

Nell' sodažilod mülüdas SATÜ:hu Zaozörskan ližaks: Nerpičj-, Lopatkinan, Pen' Lopatk- i Andrejevan lahtiden žilod.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 199 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 19 300 eläjad vl 1996.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 81,5%, ukrainalaižed — 11,3%, vaugedvenälaižed — 1,9%, totarlaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,1%.




#Article 315: Zapolärnii (162 words)


Zapolärnii () om Venäman lidn da lidnankund Murmanskan agjan lodehes. Mülüb Pečengan rajonha, sen üks'jäine lidn da kaikiš elänzoittud punkt.

Eländpunktan aluz om pandud sauvomha küllästamižkombinatad vas'ken da nikelin löudmižsijanno Ždanovan nimel nimitadud vl 1955. Kirjutihe žilod Zapolärnijaks vl 1956, kätihe radnikžiloks vl 1957. Zapolärnii sai lidnan statusad vl 1963. Sen kartte Gornii-radnikžilo (edel 1958 vot Pil'gujärvi) om mülütadud lidnha vl 1967.

Zapolärnii šingotase Kolan kaivuzmetallurgižel kompanijal («Noril'skii nikel'»-koncernan pala), sen «Pohjoine»-kaivuz, küllästamižtegim i suladuzcehan poltandtarh ratas lidnas.

Lidn om röunanverine, sijadase 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Nikel'-rajonkeskushesai om 25 km päivlaskmha avtotedme, Murmanskhasai om 102 km suvipäivnouzmha orhal vai 160 km avtotedme. Om 10 km pohjoižhe orhal Norvegijan valdkundröunhasai. Lähembaine lidn om Zaozörsk 63 km päivnouzmha orhal vai 87 km avtotedme. Zapolärnai-raudtestancii om «Nikel' — Kol»-jonol.

Zapolärnii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 416,5 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 288 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 564 eläjad vl 1989.




#Article 316: Kandalakš (225 words)


Kandalakš (, karjalan kelil: Kandalakši / Kannanlakši / Kandalahti,  / Kannanlahti, koltta-saamen kelel: Käddluhtt) om Venäman lidn da meriport Murmanskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kandalakšan rajonan da lidnankundan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1517. Ortodoksižen hristanuskondan mez'jumalankodi oli olmas vll 1548−1742, muretihe sen pühäpertid nevondkundaližel aigal. Vl 1916 «Petroskoi — Romanov Murmanal»-raudte läbiti lidnad. Vspäi 1796 Kandalakš oli Arhangel'skan gubernijan palaks, Pohjoižen Dvinan ambujad kaičiba jumalankodid da ohjastiba sidä istorižikš. Vl 1920 kätihe küläd Karjalan palaks.

Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 20. päiväl sulakud, sid' läksi Karjalaspäi i mülüškanzi Murmanskan agjaha sen-žo voden 28. päiväl semendkud. Vozil 1939−1951 saudihe alüminijantegint, i vll 1934−1952 koume gidroelektrostancijad zavodiba radod Niv-jogel. Alüminijantegim radab todud torhudel Pikalövon ümbrištospäi da Ispanijaspäi.

Lidn sijadase Niv-jogensun () da Vauktan meren Kandalakšan lahten randoil, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Murmanskhasai om 200 km pohjoižhe orhal vai 245 km «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om Polärnije Zori 25 km pohjoižhe orhal vai raudtedme, 35 km avtotedme.

Viž žilod da koume raudtestancijad mülüdas lidnankundha Kandalakšan ližaks. Lidnankundan pind — 6650 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 654 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 54 200 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 34 120 ristitud elihe lidnankundas. Johann-endustajan Raštvoiden jumalanpert' (1526) om udessündutadud lidnas vl 2005.

Kandalakšan industrialine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 317: Kirovsk (Murmanskan agj) (236 words)


Kirovsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Murmanskan agjan keskuzpalas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 Kukisvumčorr-radnikžiloks samha apatit-mineralad. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1931 30. päiväl redukud Hibinogorsk-nimenke, alištui Leningradan agjan Murmanskan ümbrikon tobmudele. Vspäi 1934 lidn om tetab nügüdläiženke nimenke, nimitihe Sergei Kirovan oiktastuseks.

Lidn sijadase Hibinad-mägimassivan suves, Sur' Vud-järven suvirandal da Vauged-jogen randoil, Umptek-alangištos, 368 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Murmanskhasai om 145 km pohjoižhe orhal vai 205 km avtotedme. Lähembaine lidn om Apatitad 15 km päivlaskmha. Lavinad voidas laskta Kukisvumčorr-mikrorajonha lumipordol.

Kaks' eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Kirovskan ližaks: Titan-eländpunkt (1442 rist. vl 2010) i Koašv-eländpunkt (, 882 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 3600 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 625 ristitud, lidnümbrikon — 30 990 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 46 000 eläjad vl 1967. Vl 2017 kaik 28 863 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan naižjumalankodi om olmas lidnas.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,4%, ukrainalaižed — 2,8%, vaugedvenälaižed — 2,1%, toižed rahvahad — 2,7%.

Sadas apatit-mineralad lidnas, om 4 kaivut i 3 küllästamižtegint. Om sömtegimišton edheotandoid (konditerižed tegesed, jomižed), mugažo meblin tehmine. Kirovsk om tetab lebutaho štargumha mägisuksil, turizm šingotase sen alusel.

Poläriž-al'pine botanine sad-institut funkcioniruib Kirovskas  Kolan tedokeskusen palakundaks. Murmanskan arktižen valdkundaližen universitetan filial andab professionališt vaumičendad.

Avtobusad i funikulörad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Kirovsk-Murmanskii-raudtestancii oli olmas sarakol Apatitad-lidnaspäi vll 1939—1996, raudte jäi vemha jüguid küllästamižtegimišpäi.




#Article 318: Kovdor (163 words)


Kovdor () om Venäman lidn Murmanskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kovdoran rajonan-lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vozil 1933−1934 kuti geologiden Kovdorjärv-žilo () tedoidamha kivendoiden löudmižsijid. Vozil 1940−1950 türmatud mehed eliba täs, sauvoiba raudtesarakod.

Panihe oficiališt radnikžilod vl 1953 sauvomha da kävutamha küllästamižtegint sijaližel raudkivendol, mugažo sädamha loštkivifabrikad. Nimitihe Kovdoro-järven mödhe. Kätihe radnikžilod lidnanvuiččeks žiloks vl 1956. Kovdor sai lidnan statusad vl 1965.

Lidn sijadase Kovdor-järven randoil, 209 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Eländfartalad oma pohjoižpolel järvespäi, küllästamižtegim da Kovdor-raudtestancii sijadasoiš suvipolel, pudotez ühtenzoitab niid. Matkad Suomenman valdkundröunhasai om 20 km päivlaskmha, Murmanskhasai om 190 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 290 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Polärnije Zori i Kandalakš 90 km päivnouzmha orhal.

Kovdor šingotase raudkivendon (päpaloin), apatitan i cirkonijan hapandusen samižel kar'jermahtusel, Kovdoran kaivuzküllästamižkombinatal (mülüb «Evrohim»-gruppha). Loštkiven edheotand eile rados.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 18 820 ristitud, rajonan-lidnümbrikon ristitišton viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 478 eläjad vl 1989.

Kovdoran politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 319: Kol (211 words)


Kol () om Venäman lidn Murmanskan agjan pohjoižes, Murmanskan suvine ezilidn. Se om Kolan rajonan lidnankund da administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1565 kuti meriport da lidnuz. Torguind Evropan maidenke šingotihe aigan mändes, i vl 1780 Kol sai lidnan oiktusid. Lidnan nimi sündui Kol-jogen mödhe. Kol'jok znamoičeb kuldjogi saameks. Mugažo toine versii starinoičeb, miše kul'joki om kalajogi.

Vl 1854 Kol oli pandud mantazole anglijalaižel Miranda-korvetal, oli jänu pal'han ühteks vodeks. Se sai lidnan statusad möst vl 1965.

Lidn seižub Kolan da Tuloman jogiden ühthejoksmusen randoil, 15 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Znamasine mägi om Solovarak. Murmansk sijadase ani lidnan röunan taga, matkad Murmanskan keskushesai om 12 km pohjoižhe avtotedme, Kolan lahten randadme. Harvad manrehkaidused oleldas.

Kol om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 437 ristitud, rajonan ristitišton nelländez. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 16 541 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas.

Tegimišton päedheotandad oma oludtegim, mebel'fabrik, sauvondkompanijad, raudteholitusen edheotandad. Äjiden eläjiden radinsija sijadase Murmanskas. Agrarižtegimištoline i transportine kolledžad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks. Avtobusad i ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Murmanskanke da ümbrištonke. «Kol»-avtote om lidnan suviröunaks, avtotesild om sil Tulomas päliči lidnan suvipäivlaskmas. Kolan raudtestancii om jäl'gmäine passažiroiden täht edel Murmanskad, mugažo raudtesarak tuleb Nikel'-Murmanskii-stancijaspäi.




#Article 320: Mončegorsk (171 words)


Mončegorsk () om Venäman lidn da lidnümbrik alištunudenke territorijanke Murmanskan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Mončanlaht-eländpunkt kändihe žiloks vl 1935 ümbriradamha vas'ken i nikelin löudmižsijid. Žilo sai lidnan statusad vl 1937. Nügüd'aigan todas torhut Noril'skaspäi.

Lidn sijadase Monč-jogen i Imandr- da Lumbolk-järviden randoil, 128 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Taho nimitase Mončetundraks: monč znamoičeb «čoma», tundr — «mägimassiv» saameks. Matkad Murmanskhasai om 115 km pohjoižhe. Lähembaine lidn om Olenegorsk 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai 35 km «Kol»-trassadme.

Koume eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Mončegorskan ližaks, sidä kesken «Mončegorsk — Olen'j-raudten 27. kilometr»-eländpunkt (2359 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 3400 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 361 ristitud, lidnümbrikon — 47 975 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 68 652 eläjad vl 1989, lidnümbrikon — vl 2002, 55 060 eläjad. Vl 2017 kaik 45 955 ristitud elihe lidnümbrikos.

Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,1%, ukrainalaižed — 3,0%, vaugedvenälaižed — 1,5%, azerbaidžanlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,3%.




#Article 321: Olenegorsk (243 words)


Olenegorsk (, ) om Venäman lidn Murmanskan agjan keskuzpalas. Se om Olenegorskan lidnümbrikon administrativine keskuz, täuz' oficialine nimituz — «Olenegorsk-lidn alištunudenke territorijanke».

Saudihe Olen'ja-raudtestancijad (nüg. Olenegorsk-stancii) vl 1916 kaiken Murmanskan raudten ühtes. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1949 Olen'ja-radnikžiloks samha raudkivendod. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1957.

Lidn sijadase Permusjärven suvipäivlaskmaižel randal (, 24 km², Vauktan meren bassein), 151 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kaivuzkombinat sijadase ani lodeheze lidnaspäi, Kahjärven randal (, 11 km², Barencan meren bassein). Matkad Murmanskhasai om 105 km pohjoižhe raudtedme vai «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om Mončegorsk 35 km suvipäivlaskmha niil-žo teil.

Visokii-sodaeländpunkt («korged», 6860 rist. vl 2010), kaks' pen't raudtestancijad da pen' Imandr-külä mülüdas lidnümbrikho Olenegorskan ližaks. Lidnümbrikon pind om 1889 nellikkilometrad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 072 ristitud, lidnümbrikon — 30 021 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 35 800 eläjid. Vl 2017 kaik 29 849 ristitud elädas lidnümbrikos.

Rahvahad (vl 2010, lidnümbrik, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,3%, ukrainalaižed — 5,1%, vaugedvenälaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 3,8%.

Ižandusen päsarakod oma kaivuztegimišt (raudkivendon koncentrat i üläkoncentrat, raudasiž-stroncijasine tuhk), sauvondmaterialiden tehmine (silikatine savič, šebin'), standartatoman mašiništon i varapaloiden pästand kaivuzmetallurgižiden edheotandoiden täht, raudasižed valamižtegesed. Professionaližen opendusen aluzkundad: kaivuztegimišton kolledž, Hibinoiden tehnižen kolledžan filial, Murmanskan, Petroskoin i Moskvan üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.

Kundaline avtobusmaršrut ühtenzoitab lidnad aviabazanke. Ezilidnelektrojonuz ajab Murmanskhasai i Apatitoihesai. Aviabaz sijadase Visokii-sodažilos päivnouzmha lidnaspäi, Permusjärven vastrandal. Raudte i «Kol»-avtote oma lidnan päivnouzmaižeks röunaks.




#Article 322: Ostrovnoi (237 words)


Ostrovnoi (, ) om Venäman sauptud lidn Murmanskan agjan päivnouzmas. Se om lidnümbrikon alištunudenke territorijanke administrativine keskuz.

Pohjoižen laivišton Gremih-sodabaz sijadase 2 kilometras lidnaspäi.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1611 17. päiväl sügüz'kud kuti saamalaižiden Jokan'gan pagast (), nimi sündui jogen mödhe. Vozil 1920−1938 nimitihe sidä Jokan'gan žiloks (), sid' Gremih-žiloks (). Vll 1930−1962 žilo oli agjan Saamen rajonan administrativižeks keskuseks.

Sodameribazan aluz om pandud vl 1915 (tacihe sauvondad), sid' vn 1941 kezal vedenalaižid laivid holitamha pol'tel Arhangel'skan i Murmanskan keskes. Gremih-žilo sai lidnan statusad vl 1981 oficialiženke nügüdläiženke nimenke i Murmansk-140-počtnimenke. Vodele 2014 laivoiden südäitukuine poltuz oli vedadud ujuden tobjimalaz, territorii om lopuližes puhtastandas.

Lidn sijadase Barencan meren Pühän Nemen lahten randal, meren čogas, 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Lovozeron rajonal. Matkad Murmanskhasai om 260 km lodeheze orhal, Arhangel'skhasai — 360 km suvhe orhal. Lähembaine lidn om Kirovsk 240 km päivlaskmha orhal. Voib sadas Murmanskaspäi lämuzlaival vai punolendimel, ei ole teid Kolan pol'saredme. Jokan'g-valdmad oma saudud lidnas.

Viž pen't eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ostrovnoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 462,94 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 171 ristitud, lidnümbrikon — 2 222 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 000 eläjad vl 1996, se poleneb Venäman kaičendministrusen štatan lühendamižen tagut planan mödhe. Vl 2017 kaik 1 924 ristitud elihe lidnümbrikos.

Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 73,8%, ukrainalaižed — 12,7%, vaugedvenälaižed — 1,7%, totarlaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 10,3%.




#Article 323: Polärnije Zori (226 words)


Polärnije Zori () om Venäman lidn Murmanskan agjan suvipäivlaskmas. Se om municipaližen «Polärnije Zori-lidn»-ühtnikan keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1968 kuti žilo atomelektrostancijan sauvojiden täht Apatitan rajonha läz Zašejek-žilod. Oficialižešti Polärnije Zori-radnikžilo om kirjutadud vl 1973 tal'vkun 20. päiväl, alištui Apatitad-lidnale. Polärnije Zori tegihe lidnaks agjan alištusenke vl 1991 sulakun 22. päiväl.

Lidn om üks' kaikiš pohjoižembiš eländpunktoišpäi, kus ei olele polärišt öd. 22. päiväl tal'vkud om kaikiš lühüdamb 21-minutaine päiv.

Lidn sijadase Nivanjogen randal i Pinjärven () pohjoižrandal, 116 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Murmanskhasai om 179 km pohjoižhe orhal vai 220 km «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om Kandalakš 25 km suvhe orhal, 37 km «Kol»-avtotedme.

Afrikand- () da Zašejek-žilod mugažo mülüdas municipaližhe «Polärnije Zori-lidn»-ühtnikha, om Venäman sodavägid sigä. Ühtnikan pind om 1000 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 096 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1989 — 19 428 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican jumalanpert' (2002) om lidnas.

Energetine kolledž om specialižen professionaližen opendusen aluzkundaks.

Ekonomikan päsarakod oma energetik da sauvond. Kolan AES sijadase läz lidnad, siš om severz' stancijan holitajid edheotandoid. Mugažo Niva GES-1 Pirengan vezivaradimenke oma olmas (saudihe niid vll 1950—1954). Sportturizman infrastruktur om olmas: koume adivpertid, ujundbassein, jästadion suks'trassanke, «Salma»-kompleks mägisuksil štargumha.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Ühtennimine raudtestancii om Petroskoi — Murmansk raudtel, ezilidnelektrojonused ajadas Kandalakšan da Apatitoiden keskes.




#Article 324: Polärnii (166 words)


Polärnii () om Venäman lidn Murmanskan agjan pohjoižes. Vspäi 2008 om sodahoštusen lidnaks i mülüb Sauptud administrativiž-territorialižhe «Aleksandrovsk»-ühtnikha (521 km²) territorialižeks ümbrikoks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1896 kuti kommertižen Aleksandrovsk-portan žilo Sergei Vitten taričendan mödhe. Se sai oficiališt lidnan statusad vl 1899 üläihastuzavaidusen ühtes. Vl 1926 kätihe Aleksandrovskoje-žiloks, vl 1931 udesnimitihe Polärnoje-žiloks. Vspäi 1939 om lidnan statusanke tošti da nügüdläiženke nimenke. Pohjoižen laivišton trallaividen baziruindan jädumatoi punkt i laivankohenduztegim oma olmas lidnas, mugažo leibtegim radab.

Lidn sijadase tundras, Barencan meren Jekaterinan merikaran randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Vestnik-mägenpä 115 metrad korktusel. Matkad SATÜ:n Snežnogorsk-keskushesai om 8 km päivlaskmha orhal vai 14 km avtotedme (avtobusad ühtenzoittas lidnoid), Murmanskhasai — 30 km suvipäivlaskmha orhal vai 60 km avtotedme.

Klimat om subarktine meren.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 293 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 27 635 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om pühästadud vl 1999.

Murmanskan valdkundaližen tehnižen universitetan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks lidnas.




#Article 325: Severomorsk (187 words)


Severomorsk (, ) om Venäman lidn Murmanskan agjan pohjoižes. Se om Severomorskan lidnümbrikon (alištub agjale) da  (alištub federacijan tobmudele) administrativine keskuz vn 1996 tal'vkuspäi, agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Om Venäman Pohjoižen laivišton päsodameribazaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1896 Vajeng-külähä (, saam. vajongg — «pohjoižpedran emäč»), nimitihe langenijan merhe jogen mödhe. Vn 1947 1. päiväl semendkud sirtihe Vajeng-žilho Pohjoižen laivišton bazad Polärnii-lidnaspäi. Vn 1951 18. päiväl sulakud radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Barencan meren jädumatoman Kolan lahten randal, 31 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Murmanskan röunhasai om 7 km päivlaskmha, keskushesai — 25 km suvipäivlaskmha.

Lidnanvuitte Safonovo-žilo, Severomorsk-3- da Ščukozero-eländpunktad mülüdas lidnümbrikho da SATÜ:hü Severomorskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 480 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 50 060 ristitud, lidnümbrikon — 67 331 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 67 100 eläjad. Vl 2017 kaik 60 423 ristitud elädas lidnümbrikos. Vspäi 2015 lidnanvuitte Rosläkovo-žilo (8928 rist. vl 2014) mülüb Murmanskha mikrorajonaks.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 85,0%, ukrainalaižed — 8,0%, vaugedvenälaižed — 1,8%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,2%.




#Article 326: Snežnogorsk (194 words)


Snežnogorsk () om Venäman lidn Murmanskan agjan pohjoižes. Vspäi 2008 mülüb Sauptud administrativiž-territorialižhe «Aleksandrovsk»-ühtnikha (521 km²) territorialižeks ümbrikoks. SATÜ:n administracii sijadase neciš lidnas.

Ende Ščitovai-žilo () oli lidnan sijas vspäi 1933, tegihe pumetoid laivišton amblusiden täht da azuihe kalaverkoid. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1970 kuti sauptud žilo holitamha vedenalaižiden atomlaivoiden «Nerpa»-kohenduztegint (saudihe vspäi 1964). Vl 1973 nimitihe Vjužnii-žiloks, vai Murmansk-60 kirjeižiden täht. Vspäi 1994 nimitase nügüdläižikš oficialižešti. Utiliziruidas VA-laivid i sauvoihe kalatezlaivid «Nerpa»-kohenduztegimel, se om Severodvinskan «Tähthaine»-edheotandan filialaks.

Lidn sijadase tundran sambnuden vulkanan pautkil 174 metrhasai kortte, koumel terrasal. Snežnogorsk om ümbärtud penil järvil erazvuiččenke formanke, kävutadas jomižvedeks. Matkad Barencan meren jädumatoman Olen'jan lahten Kut-merikaran randhasai i tegimhesai om 4 km pohjoižpäivnouzmha, SATÜ:n Polärnii-lidnhasai om 8 km päivnouzmha orhal vai 14 km avtotedme (avtobusad ühtenzoittas lidnoid), SATÜ:n Gadžijevo-lidnhasai om 12 km pohjoižpäivnouzmha avtol, Murmanskhasai — 26 km suvipäivlaskmha orhal vai 58 km avtotedme.

Klimat om subarktine meren.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 683 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 300 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jurgijan pühäpert' om saudud vl 1998. Murmanskan kooperativižen tehnikuman filial (vspäi 1997) i Murmanskan pedagogižen kolledžan filial ratas lidnas professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 327: Murmanskan agj (438 words)


Murmanskan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Murmansk-vägilidn.

Oficialine kel' om üks'jäine — venän kel'.

Murmanskan agj om olmas vl 1938 semendkun 28. päivälpäi.

Murmanskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1997 26. päiväl kül'mkud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 24. päiväl sulakud da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Murmanskan agj sijadase Kolan pol'sarel (agjan pindan 70%), mugažo lähižil saril da territorijoil.

Agjal om röunoid Karjalan Tazovaldkundanke suves, Suomenmanke päivlaskmas da Norvegijanke lodehes. Sen randad lainištadas Jävaldmeren Barencan merel pohjoižes, Vauktal merel päivnouzmas da suves.

Pind om 144 902 nellikkilometrad. Znamasižed joged oma Varzug, Umb, Kol, Tulom da Ponoi. Kaikiš suremb järv om Imandr. Kaik om 110 tuhad järvid enamba 0,1 nellikkilometrad pindanke.

Reljef om mägikaz jogiden alangištoidenke, tundrad mägitazangištoil oma enambuses. Kaikiš korktemb čokkoim om Hibinoiden Judičvumčorr-mägi (1200 m) agjan keskuzpalas.

Klimat om meren ven vilu agjan suvipalas da subarktine agjan pohjoižpalas. Vilu tundub teravas, lujan nepsuden da kovan tullein tagut. Kezal voib panda halad jogo päiväl. Heinkun keskmäine lämuz om +8 C° mererandpolel da +14 C° keskuzrajoniš. Vilukun lämuz om −8 C° mererandpolel (lämän Gol'fstrim-joksmusen tagut) da −12..−15 C° keskuzrajoniš.

Londuseližed varad oma kivivoi da londuseline gaz šel'fas, metallad (raudkivend, vas'k, nikel', nefelin, cirkonii, kobal't, platin, osmii, iridii, berillii, litii), apatitad, pol'kalližarvoižed kived, kala, reskvezi, gidroenergii.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Marina Kovtun radab gubernatoran vs 2012 sulakun 4. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da viž muite varagubernatorad oma hänele abhu.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 32 ezitajad videks vodeks. Sergei Dubovoi radab Agjan Duman ezimeheks vs 2016 redukun 5. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Murmanskan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, komitetad, ohjandused da üks' inspekcii alištudas Ohjastusele.

Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2016 sügüz'kun 18. päiväl. Gubernatoran valičendad oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (64,69%) da radab kahtenden strokun.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 795 409 ristitud, sidä kesken 82 vepsläšt. Kaikutte ühesanz' ristit kümnespäi om lidnalaine.

Kaik om kuz'toštkümne lidnad agjas da 12 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (läz 50 tuh. ristituid vl 2015) oma Apatitad da Severomorsk. Vl 2015 kaik om 15 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 80,8%, ukrainalaižed — 4,3%, vaugedvenälaižed — 1,5%, totarlaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, toižed — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 9,2%.

Erased toižed igähižed rahvahad: saamalaižed — 1599 rist. (0,20%), karjalaižed — 1376 rist. (0,17%), suomalaižed — 273 rist. (0,03%).




#Article 328: Adigejan Tazovaldkund (433 words)


Adigejan Tazovaldkund vai Adigei ( vai muite Адыгея, ) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Federaližhe suviümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Maikop.

Valdkundkeled oma venäkel' da adigan kel' Adigejan Tazovaldkundan Konstitucijan 5. kirjutusen mödhe.

Adigejan Tazovaldkundan aluz om pandud vn 1922 27. päiväl heinkud kuti Adigejan (Čerkesan) avtonomine agj. Vs 1928 elokun 13. päiväspäi nimitihe sidä Adigejan avtonomižeks agjaks. Vn 1990 15. päiväl tal'vkud Adigei läksi Krasnodaran randaspäi, se sai nügüdläšt nimitust vn 1992 16. päiväl semendkud.

Adigejan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1995 10. päiväl keväz'kud Valdkundaližen Nevondkundan ezitajil. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Krasnodaran randanke kaikiš polišpäi, nece om anklav sen südäimes. Ühthine röunoiden piduz om läz 900 km. Adigejan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 7 792 nellikkilometrad. Mecad ottas territorijan koumandest (läz 2800 km²). Tazovaldkundan territorii mülüb Kuban'-jogen basseinha. Toižed znamasižed joged oma nened: Vauged da Lab oma Kubanin ližajoged; Fars da Giag oma Laban ližajoged. Sur' reskvezišt om ratud Krasnodaran vezivaradim.

Reljef om alangoikaz pohjoižes da mägikaz suves. Ezimägišt da sel'gad mülüdas Kavkazan mägisistemha. Kaikiš korktemb čokkoim om Čuguš-mägenpä 3237 m kortte valdmeren pindan päl tazovaldkundan suves.

Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −2 C°. Paneb sadegid 560..840 mm vodes.

Londuseližed varad oma londuseline gaz, kuld, sauvondmaterialad (mouckivi, gravii, saved, letked), mec, reskvezi, gidroenergii.

Murat Kumpilov (vspäi 2008 radoi tazovaldkundan päministran) radab tazovaldkundan pämeheks vs 2017 vilukun 12. päiväspäi. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ministrišton strukturad, paneb päministrad da toižid ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke, sen hüvästusen sandan jäl'ghe. Tazovaldkundan pämehen da Ministrišton ühthine Administracii om hänele abhu. Vn 2017 10. päiväl sügüz'kud Valdkundaližen Nevondkundan ezitajad vahvištihe pandud Venäman prezidental tazovaldkundan pämest.

Adigejan parlament om üks'kodine Valdkundaline Nevondkund (). Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks, ličemha röun om 7% partijoiden täht. Vladimir Narožnii radab Nevondkundan ezimeheks vs 2013 vilukun 16. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.

Radonoigendai tobmuz om Adigejan Tazovaldkundan Ministrišt. Natal'ja Širokova tegeb sen päministran velgusidme vspäi 2017. Tazovaldkundan ministrused, komitetad da ohjandused alištudas Ministrištole.

Adigejan Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 439 996 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2018 lidnalaižiden pala om 47%.

Kaik om kaks' lidnad tazovaldkundas da viž lidnanvuittušt žilod. Toine lidn om Adigeisk, järed eländpunkt om Jablonovskii (enamba 30 tuh. eläjid). Vl 2018 kaik om 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 61,5%, adigejalaižed — 24,3%, armenijalaižed — 3,5%, ukrainalaižed — 1,3%, kurdlaižed — 1,0%, čerkesalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, čiganalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,5%, rahvahuden ozutandata — 3,3%.




#Article 329: Adigeisk (198 words)


Adigeisk (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Adigejan Tazovaldkundan lodehes. Se om tazovaldkundan videnz' eländpunkt ristitišton mödhe.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1969 kuti Adigeiskii-radnikžilo sirdamha upotajiden auloiden da žiloiden eläjid Krasnodaran vezivaradimen täutandan tagut. Mugomiden kanzoiden läz pol't eläškanzihe udes radnikžilos. Vn 1976 27. päiväl heinkud Adigeiskii sai lidnan statusad, nimitihe lidnad Teučežsk:aks Cug Teučež-runokirjutajan kanzannimen mödhe.

Vl 1990 udesnimitihe nügüdläižikš. Lidn šingotase sömtegimištol, mugažo omblendedheotand, ratud korundan pästand, Vologdan sauvondkonstrukcijoiden da temašinoiden tegimen ceh (sirdandpertid, sauvondmetallprofil') ratas.

Lidn sijadase Kubanin (Krasnodaran vezivaradim) hural randpolel, 57 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Maikophasai om 80 km suvipäivlaskmha orhal vai 100 km avtotedme. Lähembaine lidn om Krasnodar (rahvahidenkeskeine lendimport) 15 km lodeheze orhal vai 20 km «Don»-avtotedme (M4).

Gatlukai-aul (1 555 rist. vl 2018) i Psekups-futor (907 rist. vl 2018) mülüdas lidnümbrikho Adigeiskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 32 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 237 ristitud, lidnümbrikon — 14 659 ristitud. Vspäi 1989 lidnan ristitišt vajehtab 12,2..12,7 tuh. eläjid röunoiš, kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 15 207 ristitud elädas lidnümbrikos.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): adigejalaižed — 78,6%, venälaižed — 17,3%, toižed rahvahad — 2,5%, rahvahuden ozutandata — 1,6%.




#Article 330: Ak-Dovurak (189 words)


Ak-Dovurak (ven. i , «vauged ma» tuvan kelespäi) om Venäman lidn da lidnümbrik Tuvan Tazovaldkundan päivlaskmas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1964 Sauvojiden () i Kaikenaigaine- () žiloiden ühtenzoitusel lidnan statusanke. Panihe žilod edel 1959 vot sauvomha azbestkombinatad pit'kkuiduižen azbestan pästandanke sijaližel torhudel (kar'jer om pohjoižhe lidnaspäi).

Lidn šingotase azbestan i šiferan tehmižel, mugažo kahtenz' surtte lämuzelektrokeskuz sijadase lidnas.

Lidn sijadase Hemčik-jogen huran randal (, Jenisein hura ližajogi), 850 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kizilhasai om 270 km päivnouzmha orhal vai 305 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čadan 70 km päivnouzmha orhal vai 82 km avtol sil-žo tel. Lähembaine raudtestancii sijadase Abaz-lidnas (Hakasii) 170 km pohjoižhe orhal vai 240 km avtotedme.

Ak-Dovurak om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Om ümbärtud Barun-Hemčikan kožuunan territorijal.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 468 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 15 191 eläjad vl 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan jumalanpert' i buddizman suburgan oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 0,4% vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahudenke): tuvalaižed — 91,8%, venälaižed — 6,1%, hakaslaižed — 0,5%, kirgizlaižed — 0,4%, komilaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 0,8%.

Ak-Dovurakan kaivuztehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 331: Turan (lidn, Venäma) (174 words)


Turan (ven. i ) om Venäman lidn da lidnankund (sumon) Tuvan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Pii-Heman kožuunan (rajonan) administrativine keskuz.

Se om ezmäine venämalaine eländpunkt Tuvas. Turanan aluz om pandud külähä vl 1885. Külä sai lidnan statusad vl 1945.

Lidn šingotase sauvondedheotandoil da maižanduzturizmal (maralankazvatuz).

Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal (mülüb Jenisein basseinha), 861 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kizilan röunhasai om 65 km suvhe, se om lähembaine lidn.

Koume žilod (arbanad) mülüdas lidnankundha Turanan ližaks. Lidnankundan pind — 94,01 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 981 ristitud, lidnankundan — 5 695 ristitud, kožuunan nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 6 tuhad eläjid vll 1989−1998 (6 tuh. rist. vl 1998). Vl 2017 kaik 5 670 ristitud elihe lidnankundas.

Buddizman suburgan om olmas lidnas vspäi 2012. Hristanuskondan ph. Innokentijan Irkutskalaižen jumalanpert' oli saudud vl 1914, udessündutadud 1990-nzil vozil.

Rahvahad (enamba 0,5% vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 59,0%, tuvalaižed — 36,8%, hakaslaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,6%, ukrainalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,3%.




#Article 332: Čadan (158 words)


Čadan (,  — «barbikoikaz penzhišt» vepsäks) om Venäman lidn da lidnankund (sumon) Tuvan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Dzun-Hemčikan kožuunan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud kuti buddizman Aldii-Huree-jumalankodi (). Vozil 1923−1929 jumalankodin seinidentagaine žilo oli tetab kuti Artaadit, sid' om olmas nügüdläiženke nimenke. Vl 1930 jumalankodi oli muretud. Čadan-žilo sai lidnan statusad vl 1945. Vspäi 2003 Aldii-Huree-pühäpert' om udessündutadud.

Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil, mugažo sadas kivihil't kar'jeran mahtusel läz lidnad.

Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal (mülüb Jenisein basseinha), 800..825 m korktusil. Matkad Kizilhasai om 200 km päivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ak-Dovurak 70 km päivlaskmha orhal vai 82 km avtol.

Kirsarai-žilo (178 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha (sumonha). Lidnankundan pind — 101,29 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 035 ristitud, kožuunan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10 775 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 9 169 ristitud elihe lidnankundas.

Tuvan tehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 333: Šagonar (162 words)


Šagonar (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tuvan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Ulug-Heman kožuunan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1888 (nüg. Vanh Šagonar). Se sai lidnan statusad vl 1945 Tuvan mülütamižen jäl'ghe . Šagonar oli sirtud 7 kilometraks Sajanan-Šušenskojen vezivaradimen täutmižen tagut vspäi 1975.

Lidn šingotase sauvondmaterialiden pästandan (savič, šlakblokad, mecanpilind) i sömtegimišton penil edheotandoil. Om živatvodindan rajonan keskuseks.

Lidn sijadase Jenisein hural randal (Ülembaine Jenisei, ), 560 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kizilhasai om 105 km päivnouzmha orhal vai 115 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Čadan 97 km päivlaskmha orhal vai 112 km avtol.

Šagonar om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 956 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 386 eläjad vl 2009.

Rahvahad (enamba 0,6% vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): tuvalaižed — 81,9%, venälaižed — 15,1%, komilaižed — 0,8%, hakaslaižed — 0,6%, toižed rahvahad da rahvahuden ozutandata — 1,6%. Uskojad oma buddizman, lamaizman da paganusen (šamanizm) polestajad tobjimalaz.




#Article 334: Konseps'jon (196 words)


Konseps'jon ( [kon.sepˈsjon]) om lidn Čilin keskuzpalas. Se om Biobion agjan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižel Pedro de Valdivia-konkistadoral vn 1550 redukus, hän-žo radoi Čilin ezmäižel gubernatoral. Konseps'jon om sirtud udhe nügüdläižhe sijha vl 1765 lujiden cunamiden tagut. Vl 1818 tedotihe Čili-valdkundan ripmatomudes neciš lidnas. Penko-lidn om olmas vanhal sijal vspäi 1842, pohjoižpäivnouzmaine ezilidn.

Konseps'jon šingotase aglomeracijan torguindan da opendusen keskuseks.

Lidn sijadase Biobio-jogen estuarijan oiktal randal, Andiden ezimägištol, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Santjagohosai om 464 km pohjoižpäivnouzmha, voib ajada sihe raudtedme vai avtotedme. Tal'kauano-lidn om Konseps'jonan avanportaks Tünen valdmeren randal, sijadase 13 km lodeheze. Lujad manrehkaidused oliba vozil 1960 (magnitud 7,4..8,2, mureni pertišton koumandest) i 2010 (8,8 magnitudanke).

Valdmerine vilu Gumbol'dtan joksmuz pehmitab säd, ei olele räkad vai halad. Klimat om ven kaks'sezonine. Heinkun lämuz om +9,2 C°, vilukun — +16,9 C°. Voden keskmäine lämuz om +12,9 C°. Paneb sadegid 1130 mm vodes. Kuiv sezon om tal'vkus-keväz'kus (15..25 mm kus), vihmsezon om semendkus-elokus (150..250 mm kus).

Geografižed koordinatad: .

Vl 2002 eläjiden lugu oli 216 061 ristitud, agjan ühesandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 231 268 eläjad vl 2015. Konseps'jon om kahtenden surtte Čilin lidnaglomeracijan keskuz, siš om 945 tuhad eläjid (2012).




#Article 335: Santjago (211 words)


Santjago (, täuzin isp. Santiago de Chile) om Čilin kaikiš suremb lidn. Se om Pälidnan agjan i Santjagon agjan administrativine keskuz. Santjago-kommun (22,4 km²) lidnan keskuses om Čilin pälidnaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1541 uhokun 12. päiväl. Nimitihe sidä ph. Jagon oiktastuseks, kut San Diego-lidnad Kalifornijas.

Nügüde Santjago om valdkundan ižandusen keskuz, sen  kaks' videndest tehtas lidnas.

Lidn sijadase valdkundan keskmäižes palas, Mapočo-jogen randoil, Andiden mägikeskeižes katl'uses, 450..900 m korktusil valdmeren pindan päl, keskuz — 540 m. Om aktivižid vulkanoid ümbrištos. Luja manrehkaiduz oli vl 2010. Matkad Tünen valdmeren randhasai om sada kilometrad penemba päivlaskmha.

Klimat om kaks'sezonaine. Paneb sadegid 312 mm vodes, vihmakaz sezon om semendkus-elokus (40..80 mm kus).

Sur' Santjago (isp. Gran Santiago) jagase 37 kommunha. Kaikutte kommun om olmas ičeze Suimanke da pämehenke-meranke.

Vl 1940 ristitišt ületi millionad. Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan uskojad.

Edeline lidnan pämez' om Klaudio Orrego (2014−2018).

Avtobusad, jonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2011 om 5 jonod, 108 stancijad, 102 km raudted).

Santjago om järed raudtesol'm. Lidnan avanport om Val'paraiso. Arturo Benitesan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine soda- da civiline Santjago-lendimport (SCL) sijadase Pudauel'-kommunas, 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Suviamerikan äjihe maihe da Pohjoižamerikha, Päivlaskmaižen Evropan erasihe pälidnoihe i Čilidme, mugažo jügureisid Suviamerikadme,  i Evropha.




#Article 336: Antofagast (196 words)


Antofagast () om lidn da meriport Čilin pohjoižes. Se om Antofagastan agjan i provincijan administrativine keskuz.

Ende lidnan tahond mülüi Inkiden imperijha. Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 Bolivijan ohjastusel kuti Peñas Blancas (Penjas Blankas, «vauktad kall'od» ispanijan kelespäi). Bolivii andoi Čilile löudmižsijid koncessijha, no mureni kožundkirjutesen arvod. Vl 1879 Čilin sodaväged anastiba lidnad, Toine Tünvaldmerine soda (1879–83) zavodihe neciš tegospäi. Lidn om Čilin palaks vspäi 1904.

Sadas vas'kkivendod da natrijan nitratad Antofagastan ümbrištos.

Lidn sijadase letkesižes rahvahatomas Atakam-mas da Andiden ezimägištol, pidust' Tünen valdmeren randad i Suvitropikal. Antofagast seižub 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Santjagohosai om 1090 km suvhe orhal, voib sadas sihesai raudtel vai avtotel (1368 km).

Päivän keskmäine lämuz vajehtase +14..+20 C° vodes läbi. Absolütine minimum oleskeli +5 C°. Paneb sadegid vähemb mi 4 mm vodes keskmäras.

Vl 2002 eläjiden lugu oli 285 255 ristitud, agjan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Avtobusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnan meriport voib sirtta 5 mln tonnoid jüguid vodes. Raudte ühtenzoitab Čilin i Bolivijan lidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Andres Sabella-runokirjutajan nimed (ANF, 2,1 mln passažiroid vl 2019) sijadase 10 km pohjoižhe lidnaspäi Serro Moreno-žilos. Tehtas reisid Čilidme i Perun Lim-pälidnha.




#Article 337: Sterlitamak (189 words)


Sterlitamak ( [stʲɪrlʲɪtɐˈmak],  [stær.ˌlɪ̞.tɑ.ˈmɑq] «Sterlin jogensu», , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, mugažo Sterlitamakan rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1930 (ei mülü sihe).

Eländpunktan aluz om pandud Savva Tetüšev-torgovanan taričendan mödhe vodel 1766 kuti Aškadaran valdmad i Sterlitamakan solvaldmad () tomha solad Ileckaspäi Keskuzvenämaha. Vl 1781 sai makundan lidnan statusad, mülüi Orenburgan gubernijha. Vozil 1920−1922 oli Baškiran avtonomijan pälidnaks.

Lidn sijadase Vaugedjogen hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 120 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtedme. Sädab aglomeracijad lähižidenke Salavat- i Išimbai-lidnoidenke.

Sterlitamak om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Raudte jagab lidnad päivnouzmaižhe i päivlaskmaižhe palaha, om 8 mikrorajonad kaikuččes palas.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 273 486 ristitud, lidnaglomeracijan läz 600 tuhad ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli 280 233 eläjad vl 2017.

Ižandusen päsarakod oma himine, kivivoihimine, mašiništonsauvomine (vagonoiden kohenduz), sauvond da sauvondmaterialiden tehmine (cement), sömtegimišt (spirtkombinat, oludtegim, leibkombinat, 2 maidkombinatad, lihan edheotandad).

Trolleibusad, avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da rel'sobusad ühtenzoittas lähižidenke järedoidenke lidnoidenke. «Uf — Orenburg»-avtote ümbärdab lidnad da Salavatad päivlaskmaspäi. Sterlitamak-raudtestancii om olmas vspäi 1934.




#Article 338: Čili (503 words)


Čili (), täuz' oficialine nimi — Čilin Tazovaldkund (), om valdkund Suviamerikas, Tünen valdmeren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Santjago. Valdkundan parlamentan molembid kodid sijadasoiš Val'paraiso-lidnas (port päivlaskmpolehe pälidnaspäi) decentralizuimha tobmut.

Vn 1818 12. päiväl uhokud Čili tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Vl 1973 sügüz'kun 11. päiväl sodakukerduz tegihe valdkundas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1811. Jäl'gmäine 11nz' lugul Konstitucii om ottud kaiken rahvahan referendumal vl 1980 sügüz'kun 11. päiväl da tuli väghe paloin vl 1981 keväz'kus, Pinočetan aigan, täuzin — vl 1990 keväz'kun 11. päiväl. Se om väges nügüd'-ki, voziden 1989 (referenduman jäl'ghe) da 2005 (parlamentan pätandan mödhe) znamasižidenke vajehtusidenke, läz jogavoččidenke kohendusidenke vspäi 1990.

Čili om mavaldkundröunoiš Perunke pohjoižes (röunan piduz — 168 km), Bolivijanke pohjoižpäivnouzmas (942 km) da Argentinanke päivnouzmas (6691 km). Ühthine röunoiden piduz — 7801 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 6435 km (penita sarita).

Man reljef om mägikaz. Valdkund otab kaidad pit'kad randjonod Tünen valdmeren da Andiden keskes. Kaikiš korktemb čokkoim om Ohos del' Salado-stratovulkan (kändase kuti «solavad sil'mad»), 6880 metrad valdmeren pindan päl, se om kaikiš korktemb vulkan Mas.

Klimat vajehtab lujas valdmeren venospäi suves letetazangištoiden tropižhe pohjoižes.

Londuseližed pävarad oma vas'k, raudkivend, molibden, kalližarvoižed metallad, nitratad; toižed varad — mec, kala, gidroenergii.

Čili om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezident . Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, ei sa tošti. Prezident paneb radsijha ohjastusen ühtnijoid, sodavägiden käsknikoid, Ülembaižen Käskuzkundan sudijoid, sur'oigenuzid verhiže maihe. Sen ližaks, prezident tob ičeze käskusid parlamentha vahvištamha.

Parlament om kaks'kodine Čilin Nacionaline Kongress (). Üläkodi om Senat 43 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid kahesaks vodeks, Senatan pol' vajehtase päliči nelläs vodes. Alakodi om Deputatoiden Kodi 155 ezitajanke, mugažo kaik rahvaz valičeb heid, valdatusiden strok om nell' vot.

Čilin järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2017 19. päiväl kül'mkud, ühtes kerdas (päiväiči) valitihe parlamentan ühtnijoid, prezidentad da sijaližid valdkundmehid. Kaik hö radaškanziba vs 2018 keväz'kun 11. päiväspäi. Nügüdläine prezident om Sebast'jan Pin'jera (oti 54,57% kahtendes turas 17. tal'vkud), hän jo radoi Čilin prezidentan vll 2010−2014.

Čili jagase 15 agjaks (), sidä kesken pälidnan agj (Santjago). Znamoitas agjoid riman luguil nimenke ühtes. Agjad alajagasoiš 54 provincijaks (isp.: provincia), ned — 346 kommunaks (isp.: comuna).

Čiliš elädas čililaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 17 363 894 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Augotižlibundan mödhe (2012): evropalaižed da toižed tulnuded rahvahad — 88,9%, mapuče — 9,1%, aimara — 0,7%, toižed indejalaižed — 1%, märhapanendata — 0,3%.

Uskondan mödhe (2012): riman katolikad — 66,7%, protestantad — 16,4%, Jehovan tundištajad — 1,0%, toižed uskojad — 3,4%, religijatomad — 11,5%, märhapanendata — 1,0%.

Toižed sured lidnad (enamba 250 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Puente Al'to, Antofagast, San Bernardo, Vinja del' Mar, Val'paraiso, Temuko, Rankagua. Vl 2012 kaik oli 48 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 87,7% (2020).

Vl 2009 Čilin päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (52%), kala (6%), fruktad (6%); toine eksport oli pucellüloz (5%), vin (3%), kuld (2%), toižed metallad (2%).

Valdkund tegeb mail'man vas'ken koumandest. Se om mugažo kahesanz' surtte vinan tegii mail'mas.




#Article 339: Venälaižen Federacijan Federaline suim (142 words)


Venälaižen Federacijan Federaline suim () om Venäman parlament. Se om olmas vn 1994 vilukuspäi.

Federaline suim om kaks'kodiine (kaks' palatad), kaik om 620 ezitajad (deputatad), ratas kaikenaigaižikš. Kodid sijadasoiš Moskvan keskuses, 1 kilometras keskneze Sur' Dmitrovk-irdadme. Palatad tehtas ištundoid eriži päiči statjoiš kundlemha kedä-se völ. Venäman Konstitucii märičeb suimad kirjutusil nomer 5, 95, 99 i 100.

Ülähäine kodi (palat) om Federacijan nevondkund (). Se radab partijatomal alusel, mülütab 170 ezitajad vspäi 2014 — kaks' ezitajad kaikuččes federacijan subjektaspäi. Region valičeb üht ezitajad käskusenandajan tobmuden suimaspäi da üht ezitajad radonoigendajas tobmudespäi. Sen ližaks, prezident voib ližata ičeze ezitajiden kümnendest, nimitadas heid «Venälaižen Federacijan ezitajikš». Senatoran radnikoičendan strokun hätkeližuz voib olda mitte taht.

Alahaine kodi nimitase Valdkundaližeks Dumaks (lühüdas Gosdum:aks, , Госдума), valitas 450 ezitajad kaikel rahvahal partijoiden ühtnendanke videks vodeks.

Prezident pidab ezinendad kerdan vodes edel Federaližen suiman ühtnijoid oigendamha käskusišton korrektiruindan strategijad.




#Article 340: Baškortostanan Tazovaldkund (508 words)


Baškortostanan Tazovaldkund (, ) om Venälaižen Federacijan subjekt (tazovaldkund).

Se om kaikiš suremb Venäman tazovaldkund eläjiden lugun mödhe, mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Uf.

Baškortostanan valdkundkeled oma baškiran kel' da venäkel'.

Baškortostan om olmas vl 1917 kül'mkun 29. päivälpäi. Nevondkundaline Venäma tundišti Baškortostanan avtonomijad vl 1919 keväz'kun 23. päiväl (alusenpanendan oficialine dat). Sen röunad oliba levitadud vl 1922 kezakun 14. päiväl, Uf tegihe pälidnaks.

Baškortostanan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1993 24. päiväl tal'vkud Valdkundsuiman (Kurultain) ezitajil da om väges nügüd' möhembaižidenke vajehtusidenke da ližadusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Čeläbinskan agjanke päivnouzmas, Orenburgan agjanke suves da suvipäivlaskmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Udmurtijan Tazovaldkundanke lodehes, Permin randanke da Sverdlovskan agjanke pohjoižes. Baškortostan om mererandatoi tazovaldkund.

Pind om 142 947 km². Mec otab enamba kaht videndest territorijad. Znamasine jogi om Vaugedjogi (Agidel') sen ližajogidenke (Uf, Döm, Sur' Ik, Sim). Uralan ližajoged oma vähäluguižed, jokstas tazovaldkundan suves.

Kaikiš korktemb čokkoim om Uralmägiden Jamantau-mägi (Sur' Jamantau-mägenpä — 1640 m).

Klimat om kontinentaline. Paneb sadegid 300..600 mm vodes.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', raudkivend, vas'k, cink, kuld, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondgips, bazal't, saved, letked), keitandsol, mec, reskvezi.

Tazovaldkundan pämez' (, ) om Rustem Hamitov vs 2010 heinkun 15. päiväspäi (edel 2015 vot hänen radnikuz nimitihe Prezidentaks). Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Hän-žo om tazovaldkundan Ohjastusen pämeheks Konstitucijan 91. kirjutusen mödhe, märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile Ohjastusen päministran taričendan mödhe, Ohjastusen päministrad — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. Pämehen Administracii om Tazovaldkundan pämele abhu, mugažo erased regionaližed laudkundad alištudas hänele.

Baškortostanan Tazovaldkundan Valdkundsuim (Kurultai, , ) om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 110 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Konstantin Tolkačov radab sen ezimeheks vs 2013 sügüz'kun 8. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Baškortostanan Tazovaldkundan Ohjastuz (, ). Rustem Mardanov radab Ohjastusen päministraks vs 2015 kül'mkun 26. päiväspäi. Seičeme Ohjastusen varapäministrad oma hänele abhu. Tazovaldkundan ministrused, valdkundaližed komitetad, ohjandused, agentused da valdkundaližed inspekcijad alištudas Ohjastusele.

Järgenduseližed valičendad Valdkundsuimha (Kurultaihe) oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (5. kucund). Valitihe Tazovaldkundan pämest vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (82,17%) da radab kahtenden strokun.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe elihe 4 072 102 ristitud Baškortostanan Tazovaldkundas. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 119 810 eläjad vl 2000. Lidnalaižiden pala om 62,1% vl 2018 (vl 2010 — 60,4%).

Kaik om kaks'kümne üks' lidnad tazovaldkundas, 2 lidnanvuittušt žilod da 4434 küläd. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha) oma Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk, Oktäbr'skii. Vl 2017 kaik om 31 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 35,2%, baškiralaižed — 28,8%, totarlaižed — 24,8%, čuvašalaižed — 2,6%, marilaižed — 2,6%, ukrainalaižed — 1,0%, udmurtalaižed — 0,5%, mordvinalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 2,4%.

Ižandusen päsarakod oma kivivoin ümbriradmine, himine da kivivoihimine sarakod, transportmašinoidensauvomine, torguind, tegimišt- da civiline sauvond, maižanduz.

Sured tegimištkeskused oma Uf, Sterlitamak, Išimbai, Salavat, Neftekamsk, Tuimazi, Oktäbr'skii da Beloreck. Tegimišton produkcijan läz pol't sätas Ufas.

Ižanduz om čuratud eksportha. Vl 2013 il'mtorguindan satusiden mödhe eksport oli 13,7 mlrd US$, import oli 1,2 mlrd US$.




#Article 341: Pol'šan kel' (142 words)


Pol'šan kel (ičeze nimitused: język polski vai polszczyzna) om pol'šanmalaižiden kel' da Pol'šanman Tazovaldkundan valdkundkel', mugažo  üks' oficialižiš kelišpäi. Pol'šan kel' om indoevropine, slavine kel'.

Pagižijoiden lugu om enamb 40 mln ristituid (2007), sidä kesken 36,41 mln rist. elädas Pol'šanmas (vn 2011 rahvahanlugemine).

Kaikiš amuižemb kirjutadud purde om 14. voz'sadan «Sventokšiski-mägiden pühäpaginad» (pol'š. Kazania Świętokrzyskie). Paginoiden gruppad: Suren Pol'šanman, Penen Pol'šanman, mazoveckan, silezijan, kašuban. Kirjankel' om sätud ezmäižen kahten paginan alusel.

Reguliruindorganzacii om Pol'šan kelen Nevondkund (Rada Języka Polskiego) Pol'šanman Tedoakademijanno vn 1996 sügüz'kuspäi, sijadase Varšavan Stašican pert'kulus.

Kaik 32 kirjant om pol'šan kelen kirjamištos:
Aa, Ąą, Bb, Cc, Ćć, Dd, Ee, Ęę, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Łł, Mm, Nn, Ńń, Oo, Óó, Pp, Rr, Ss, Śś, Tt, Uu, Ww, Yy, Zz, Źź, Żż.

Kirjamištos om mugažo 7 digrafad (ch, cz, dz, dź, dż, sz, rz) da trigraf dzi.




#Article 342: Präžan rahvahaline rajon (269 words)


Präžan rahvahaline rajon (venäkelel: Пряжинский национальный район, karjalan keled: Priäžän kanzalline piiri, suomeks: Prääsän kansallinen piiri) om Venälaižen Federacijan Karjalan Tazovaldkundan municipaline ühtnik.

Administrativine keskuz om lidnanvuitte Präž-žilo.

Rajon om sädud vl 1930, uhokun 28. päivän  käskön mödhe, ühtenzoittihe Pühäjärven i Sämjärven rajonid.

Vozil 1941−1944 Suomenman sodaväged oliba rajonas.

Vspäi 1956 enččen Vedljärven rajonan territorii mülüb Präžan rajonha päiči Tigvjärven küläkundas. Vozil 1963−1966 Präžan rajonan territorii mülüi Änižröunan rajonha.

Vs 2008 redukun 7. päiväspäi rajonan nimi om «rahvahaline»-sananke rajonan Nevondkundan pätandan mödhe.

Präžan rahvahaline rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvine taho. Pind — 6 395 nellikkilometrad (10nz' sija tazovaldkundas 18späi), saum vezid om 9,4% (600 km²).

Om röunoid 6 Venäman rajonanke:

Reljef om kukhikaz mecakaz sodunu tazangišt. Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha, erigoitai pird Änižen i Ladogan basseinoiden keskes läbitab rajonan territorijad. Znamasine järv om Sämjärv (ven. Сямозеро) 266 km² pindanke rajonan pohjoižes.

Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −10,7 C°, heinkun kesklämuz om +16,3 C°.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (rugižkivi, ozrikkivi, mramor, sauvondkivi, savi), mec, kala, reskvezi.

Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 7 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 6 küläkundad.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 224 ristitud, vl 2010 — 14 664 ristitud.

Kaik om 82 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidnanvuitte žilo, 14 külänvuittušt žilod, 3 raudtestancijad kaikenaigaiženke ristitištonke da 63 küläd.

Toižed sured eländpunktad oma Čaln-žilo (2,6 tuh. rist. vl 2013), Essoil-žilo (1,7 tuh. rist. vl 2013) da Matrosad-žilo (1,4 tuh. rist. vl 2016).

Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 5%): venälaižed — 46%, karjalaižed — 37%, suomalaižed — 6%, vaugedvenälaižed — 5%, toižed rahvahad — 6%.




#Article 343: Kondopogan rajon (218 words)


Kondopogan rajon (venäkelel: Кондопожский район, ) om Venälaižen Federacijan Karjalan Tazovaldkundan municipaline ühtnik.

Administrativine keskuz om Kondopog-lidn (mülüb rajonha vspäi 2005). Siš eläb rajonan ristitišton nell' videndest.

Rajon om sädud vl 1927, elokun 29. päivän  käskön mödhe. Kondopog-külä kändihe sen keskuseks.

Vspäi 1941 (reduku) vhesai 1944 (kezaku) Suomenman sodaväged oliba rajonas.

Sodan jäl'ghe udessündutihe rajonan ižandust. Sid' se eli lujas diversifikacijas läbi.

Kondopogan rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvine taho. Pind — 5 951,48 nellikkilometrad (11nz' sija tazovaldkundas 18späi), saum vezid om videndez-nelländez. Mec (pedai, kuz') kazvab territorijan enambuses (enamba 70%).

Om röunoid Karjalan Tazovaldkundan 4 rajonanke:

Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha. Änine lainištab rajonan päivnouzmaižid randoid. Kivač-vezilanktend sijadase rajonas.

Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −10,9 C°, heinkun kesklämuz om +16,4 C°.

Londuseližed varad oma titankivend, sauvondmaterialad (rugižkivi, ozrikkivi, diabaz, šungit, porfirit, lete), dolomit, mec, kala, reskvezi, gidroenergii.

Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 9 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 8 küläkundad.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 719 ristitud (44 582 Kondopoganke), vl 2010 — 41 114 ristitud (8 127 Kondopogata).

Kaik om 78 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 13 žilod, 4 žilod raudtestancijanno da 60 küläd.

Toižed sured eländpunktad oma Kendjärvi-külä (1,5 tuh. rist. vl 2013), Jänišpol'-žilo (1,1 tuh. rist. vl 2013) da Hirvas-žilo (1,0 tuh. rist. vl 2013).




#Article 344: Anusan rahvahaline rajon (242 words)


Anusan (Olonecan) rahvahaline rajon (venäkelel: Олонецкий национальный район, , ) om Venälaižen Federacijan municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundan suves.

Administrativine keskuz om Anus-lidn.

Rajon om sätud vl 1927, elokun 29. päivän  käskön mödhe. Vspäi 1930 enččen Vidlican rajonan territorii mülüb Olonecan rajonha.

Vozil 1941−1944 Suomenman sodaväged oliba rajonas.

Vspäi 2004 rajonan oficialine nimituz om «rahvahaline»-sananke.

Olonecan rahvahaline rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvine taho. Pind — 3 988 nellikkilometrad (14nz' sija tazovaldkundas 18späi). Mecad da sod ottas territorijan ühesa kümnendest. Kavag'mecad oma enambuses (78%), sidä kesken pedajikod oma levitadud (53%).

Om röunoid 4 Venäman rajonanke:

Ladog lainištab rajonan suvipäivlaskmaižid randoid läz 120 km pitte.

Reljef om tazo tobjimalaz, om ülüzid pohjoižes i päivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Raudasine-mägi () 97 m kortte valdmeren pindan päl. Joged mülüdas Ladogan da Atlantižen valdmeren basseinha. Kaik om 11 joged i 49 järved rajonas.

Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −9,9 C°, heinkun kesklämuz om +16,5 C°. Paneb sadegid 584 mm vodes.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (saved, letked, gravii), mineraline muju (mars-umbr), mec, kala, reskvezi.

Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 10 municipaližeks ühtnikaks: 1 lidnankund da 9 küläkundad.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 034 ristitud, vl 2010 — 23 124 ristitud.

Kaik om 65 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken üks' lidn, 8 külänvuittušt žilod da 56 küläd.

Toižed sured eländpunktad oma Il'jinskii-žilo (2,8 tuh. rist. vl 2013), Vidlic-külä (1,6 tuh. rist. vl 2013) da Tuks-külä (1,1 tuh. rist. vl 2015).




#Article 345: Pit'krandan rajon (155 words)


Pit'krandan rajon (venäkelel: Питкярантский район, ) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.

Administrativine keskuz om Pit'krand-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton nell' seičemendest.

Pit'krandan rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 2 254 nellikkilometrad (15nz' sija tazovaldkundas 18späi).

Om röunoid Karjalan Tazovaldkundan 4 rajonanke:

Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha, kaik ned oma lühüdad da kohubad. Ladog lainištab rajonan suvipäivlaskmaižid randoid. Sen ližaks, läz kaht sadad penid järvid om olmas rajonas.

Londuseližed varad oma äimetalližed kivendod (vas'k, tin, raud), urankivend, sauvondmaterialad (rugižkivi, ozrikkivi, špat, šebin'), pol'kalližarvoižed kived (granatad), mec, reskvezi.

Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 5 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 4 küläkundad.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 23 844 ristitud, vl 2010 — 19 895 ristitud.

Kaik om 36 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 5 žilod, 1 raudtestancii da 29 küläd.

Toižed sured eländpunktad oma Läskel'-žilo (2,9 tuh. rist. vl 2013) da Salmi-žilo (2,2 tuh. rist. vl 2013).




#Article 346: Sojärven rajon (214 words)


Sojärven rajon (venäkelel: Суоярвский район, ) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.

Administrativine keskuz om Sojärv-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton viž ühesandest.

Rajon om sädud vn 1940 heinkus enččel Suomenman territorijal, sidä anttihe Tal'vsodan jäl'ghe. Sojärv-žilo kändihe lidnaks da rajonan keskuseks.

Vozil 1941−1944 Suomenman sodaväged oliba rajonas.

Vspäi 1957 enččen Petrovskan rajonan territorii om jagadud Sojärven da Kondopogan rajoniden keskes. Vl 1964 andoihe Veškelican küläkundad rajonha Änižröunan rajonaspäi. Vl 1982 sijatihe Gumarinon küläkundad rajonha Medvežjegorskan rajonaspäi.

Sojärven rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 13 731 nellikkilometrad (koumanz' sija tazovaldkundas 18:späi).

Om röunoid 6 Karjalan Tazovaldkundan rajonanke da Suomenmanke:

Kaik om 1800 järved da 490 pen't joged rajonan territorijas. Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha. Znamasižed järved oma Sojärv (58,6 km²), Salonjärv (46 km²) da Loimolanjärv (20,7 km²).

Londuseližed varad oma turbaz, nikel', sauvondmaterialad (ozrikkivi, rusked mramor, gabrodiabaz, saved, letked, gravii), pirit, mec, kala, reskvezi.

Vspäi 2005 rajonan territorii alajagase 5 municipaližhe ühtnikha: 1 lidnankund da 4 küläkundad.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 028 ristitud, vl 2010 — 18 814 ristitud.

Kaik om 27 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 18 külänvuittušt žilod, 2 raudtestancijad kaikenaigaiženke ristitištonke da 6 küläd.

Toižed sured eländpunktad oma Porosjärv-žilo (2,6 tuh. rist. vl 2013) da Naistenjärv-žilo (1,2 tuh. rist. vl 2013).




#Article 347: Sortavalan rajon (419 words)


Sortavalan rajon (venäkelel: Сортавальский район, ) om municipaline ühtnik Karjalan Tazovaldkundas, Venälaižes Federacijas.

Administrativine keskuz om Sortaval-lidn. Siš eläb rajonan ristitišton koume videndest.

Rajon om sädud vn 1940 heinkus enččel Suomenman territorijal, sidä anttihe Tal'vsodan jäl'ghe. Sortaval-lidn kändihe rajonan keskuseks.

Vspäi 1941 (15. eloku) vhesai 1944 (sügüz'ku) Suomenman sodaväged oliba rajonas.

Vn 1970 1. päiväl vilukud likvidiruihe rajonad, Sortaval kändihe lidnaks tazovaldkundan alištusenke. Sen-žo voden 22. päiväl tal'vkud erištuihe Lahdenpohjan rajonad lidnale alištunudes territorijaspäi. Voziden 2003−2006 municipaližen reforman jäl'ghe Sortaval da sille alištunu territorii nimitaškanzihe Sortavalan rajonaks, udessündutihe sidä.

Vspäi 1995 rahvahidenkeskeine Värtsil'-kontrol'punkt sijadase Suomenman röunal (Niiral) rajonan pohjoižes.

Sortavalan rajon om Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 2 190 nellikkilometrad (16nz' sija tazovaldkundas 18späi).

Om röunoid Karjalan Tazovaldkundan 3 rajonanke da Suomenmanke:

Joged mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha. Ladog lainištab rajonan suvižid randoid, sen Valaam-sar' sarištonke mülüb rajonha. Toine järed järv om Jänisjärv rajonan pohjoižpäivnouzmaižel röunal.

Klimat om ven pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −9,1 C°, heinkun lämuz om +15,9 C°.

Londuseližed varad oma sauvondkivi, mramor, mec, kala, reskvezi.

Vspäi 2005 rajonan territorii jagase 5 municipaližhe ühtnikha: 3 lidnankundad da 2 küläkundad.

Käskusenandai tobmuz om Rajonan Nevondkund (ven. Совет района) 15 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb kundoiden ezitajid videks vodeks, sid' ezitajad valitas Rajonan Nevondkundan ühtnijoid. Kundoiden ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud. Sergei Krupin radab Rajonan Nevondkundan ezimehen da rajonan pämehen vs 2013 redukun 16. päiväspäi. Hän-žo tegeb Sortaval-lidnan pämehen velgusiden mödhe vs 2015 sügüz'kun 21. päiväspäi. Rajonan Nevondkundan ezitajad valitas rajonan pämest i rajonan administracijan pämest ičeze valdatusiden strokun lophusai.

Vs 2009 tal'vkun 8. päiväspäi Leonid Gulevič om valitud i radab rajonan administracijan pämeheks kontraktan mödhe kahtenden strokun jäl'geten. Kaks' varapämest oma hänele abhu. Kahesa palakundad da 1 komitet alištudas rajonan administracijan pämehištole.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 35 596 ristitud, vl 2010 — 32 287 ristitud.

Kaik om 50 eländpunktad rajonas (vl 2005), sidä kesken 1 lidn, 2 lidnanvuittušt žilod, 42 külänvuittušt žilod, 2 žilod raudtestancijanno, 2 sijašt, 1 külä da 1 futor.

Toižed sured eländpunktad oma lidnanvuiččed Värtsil'-žilo (3,0 tuh. rist. vl 2016) da Helül'-žilo (2,6 tuh. rist. vl 2016), mugažo külänvuitte Kaalamo-žilo (1,2 tuh. rist. vl 2013).

Rahvahad (vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 80,8%, vaugedvenälaižed — 8,6%, karjalaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 3,1%, suomalaižed — 1,2%, totarlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.

Vl 2002 72 vepsläšt eli rajonas (0,2% sen ristitištospäi).

Rajonan ižandusen päsarakod oma mramoran samine, šebnän pästand, mecan varhapanend, pumaterialan ümbriradmine, metalližiden tegesiden pästand, turizm, maižanduz da kalankazvatuz.




#Article 348: Puškin (lidn) (308 words)


Puškin () om Venäman lidn federacijan Piter-subjektan suves (vspäi 1936). Se om maižandusen järed tedokeskuz, Puškinan rajonan administrativine keskuz.

Vl 1501 eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Nikol'skii Ižorskii pagastan mülükudas Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas, voz'sadan lopus nimitihe usadibad Saric:aks (). Vll 1609−1702 oli Ročinman puine Saari Mois(i)-pert'kulu puišton keskes. Petr I lahjoiči sidä Aleksandr Menšikov-jenaralgubernatorale kuti Sarskai miz:ad ().

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti Sarskoje-žilo (). Kändi Jelizaveta I-imperatornaižen usadibaks. Vl 1780 panihe erigoittud pert'kuluspäi Sofii-lidnad Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe, sil-žo voz'sadal nimitaškanzihe žilod Carskoje. Vl 1808 ühtištuihe Sofii-lidnad žilonke Carskoje Selo-lidnha. Vl 1837 Venäman ezmäine raudte oli saudud lidnha, vl 1887 kätihe Evropan ezmäižeks elektrificiruidud täuzin lidnaks. Vll 1918−1937 lidnan nimi oli Detskoje Selo. Nimitihe Venäman imperijan Aleksandr Puškin-kirjutajan kanzannimen mödhe vn 1937 9. päiväl uhokud. Suren sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (18. sügüz'ku 1941 — 24. viluku 1944). Äjad istorižed sauvused oliba pandud mantazole, no udessaudas niid nügüd'.

Puškin-lidn šingotase turizmal, transportmašinoiden sauvomižel (temašinad raudten i sauvondtehnik avtoteiden täht), tömašinoidensauvomižel (ümbriradamha mecad), sömtegimištol (lihapol'fabrikatad, olud, leib), pertidensauvondan kombinatal i sauvondmaterialiden pästandal (kivenümbriradmine, asfal't, pumaterialad), medicinižmašiništon edheotandoil da projektiruindan organizacijoil.

Lidn sijadase Nevan alangon i hurapol'žen basseinan kanaliden randoil. Om kukhid, uitoid, ojid da puištoid. Matkad Piterin keskushesai om 35 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Piterin Kolpino ani päivnouzmha i Pavlovsk ani suvhe. Carskoje Selo-raudtestancii radab «Piter (Vitebskan vagzal) — Pavlovsk»-keskustal vspäi 1837.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 56 136 eläjad, vl 1959 — 46 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 380 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', rajonan pol'.

Rahvahad (2010): venälaižed — 92,7%, ukrainalaižed — 2,2%, vaugedvenälaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,0%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Venäman veroližen kul'turan kolledž, Piterin raudtetransportan tehnikum, Piterin agrarine universitet, Leningradan valdkundaline Puškinan nimel nimitadud universitet (pedagogižed kadrad), Sodakosmižen akademijan Možaiskijan nimed pala.




#Article 349: Zelenogorsk (Piter) (131 words)


Zelenogorsk (, ) om Venäman kurortlidn Piterin administrativižiš röunoiš. Se mülüb Kurortan rajonha.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1548. Lidnan enzne (vhesai 1948) i tutab nimi om Terijoki (ročinkel'ne toižetadud nimi suomen tervajoki sanaspäi, znamoičeb «tervasjogi»). Vozil 1939−1940 Tal'vsodan aigan se oli pandud mantazole. Žilo sai lidnan statusad vl 1946.

Mülütihe Piterihe Zelenogorskan rajonanke vl 1994. Vspäi 1997 Zelenogorsk om eriline municipaline lidnalaine ühtnik Piterin Kurortan rajonas. Lidn šingotaze turizman da lebun edheotandoil. Ei ole tegimišton edheotandoid lidnas.

Lidn sijadase pidust' Suomen lahten randad. Matkad Piterin Suomen päraudtestancijhasai om 50 km. Lähembaine lidn om Piterin regionan Sestroreck suvipäivnouzmha.

Ühtennimine raudtestancii om olmas lidnas, saudihe vl 1869 i udesnimitihe lidnanke ühtes.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 958 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 206 eläjad vl 1970.




#Article 350: Kolpino (165 words)


Kolpino (, ) om Venäman lidn da municipaline ühtnik Piterin i sen Kolpinon rajonas suvipäivnouzmas. Vspäi 2011 om Venäman sodahoštusen lidnaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1722 kuti radnikslabad' pilindmellicanno sauvomha laivoid. Šingotihe laivansauvomižen tegimil. Sai lidnan statusad vl 1912. Vn 1918 9. päiväl semendkud Nevondkundaline tobmuz kävuti azegištod proletariatad vaste ezmäižen kerdan — ambui Ižoran tegimiden radnikoid, kudambad kävuiba sen tobmust vaste.

Lidn šingotase Ižoran tegimil (energomašiništonsauvomine i suren diametran torved), metallan valamižtegimil (ezitegesed tegimišton äjiden sarakoiden täht), sauvondmaterialiden tegimil (savič, gipsmaterialad, lämuzizoläcii, sauvondpolimerad), söndtavaroiden edheotandoil, avtodetaliden pästandal.

Lidn sijadase Nevanveren alangištos, Ižor-jogen alajoksmusen randoil (, Nevan hura ližajogi). Matkad Piterin keskushesai om 35 km lodeheze.

Kolpino ühtenzoitase avtobusoil Piterin metrostancijoidenke da Piterin regionan lidnoidenke. «Piter — Moskv»-raudte läbitab lidnad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 138 979 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 145 tuh. eläjid vll 1991−1992 i om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican päjumalanpert' (2003−2009) i koume jumalanpertid oma olmas, mugažo baptizman jumalanpert' i katoline časoun'.




#Article 351: Krasnoje Selo (105 words)


Krasnoje Selo (, vepsäks «rusked/čoma žilo», ) om Venäman lidn Piterin röunoiš, sen suves. Se mülüb Krasnosel'skii-rajonha, otab sen suvipalad.

Petr I pani eländpunktan alust vl 1714 kuti Pert'kulun Krasnoje-külä () sijadamha bumagfabrikad. 19. voz'sadal Krasnoje Selo oli Venäman imperijan sodavägiden kezaližeks päsijaduseks. Külä sai lidnan statusad vl 1925.

Lidn šingotase plastikantegimel da karvanfabrikal.

Lidn sijadase Ižoran ülüden kukhil. Nimetoi-järv da Dudergofk-jogi oma ülüden pohjanno.

Ühtennimine raudtestancii ühtenzoitab lidnad Baltijan päraudtestancijanke. Kaik om 3 raudtestancijad, mugažo avtobusstancii om. Lähembaine metro om Prospekt Veteranov-metrostancii.

Vn 2010 Venäman rahvahalugemižen mödhe lidnaneläjiden lugu oli 44 323 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma olmas.




#Article 352: Kronštadt (207 words)


Kronštadt () om Venäman lidn da meriport Piterin lidnan röunoiden südäimes. Se om Kronštadtan rajonan üks'jäine eländpunkt.

Petr I pani eländpunktan alust vl 1704 kuti Kronšlot-lidnuz da torguindport läz Kotlin-sart. Vl 1723 hän-žo pani puižen Kronštadt-lidnusen alust Kotlin-sarel da nimiti lidnad uden lidnusen mödhe. 1720-nzil vozil lidn tegihe Baltijan sodamerilaivišton bazaks. Vl 1824 lidn eli läbi sur'vedes, läz kaiked sauvused oliba muretud, i 19. voz'sadal sauvoihe kivišt lidnust, kudamban pertid da seinän jändused oma kaičenus tähäsai. Sauvoihe da udessündutihe äiluguižid fortoid-ki randištol 20. voz'sadan augotišhesai, ned oliba ühtenzoittud raudtel vedamha šlibakoid 1980-nzihe vozihesai.

Toižen mail'man sodan aigan Kronštadt eli blokadas läbi, ei ole anastadud nacistoil. Vspäi 1996 avaitihe lidnad verazmalaižiden täht.

Lidn sijadase Suomen lahten Kotlin-saren päivnouzmaižes poles, putkotadud mahusel. Ühtenzoitase avtotel lidnan toižidenke rajonidenke Piterin dambadme.

Kronštadtan klimat sättub meren lämudenke i tulleikahamb mi Piterin keskuzpalas. Heinkun lämuz +18,1 C°, vilukun i uhokun −6 C°.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 005 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1863 (48,4 tuh. rist.) i vl 1989 (45 053 eläjad). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid om lidnas: Ph. Mikulai-čudonsädajan Meripühäpert' (1903−1913) i Vladimiran Jumalanmaman päjumalanpert' (1875−1879).

Ižandusen päsarakod oma laivoiden kohenduz i sömtegimišt. Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtobusad-žo ajeltas Lomonosov-lidnha da Staraja Derevnä-metrostancijhasai.




#Article 353: Lomonosov (lidn) (165 words)


Lomonosov (, ) om Venäman lidn da meriport Piterin röunoiš. Vspäi 2011 om Venäman sodahoštusen lidnaks. Se mülüb Petrodvorecan rajonha, otab sen päivlaskmašt palad. Mugažo Leningradan agjan Lomonosovan rajonan ohjandusen aluzkundad sijadasoiš lidnas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti Menšikovan pert'kulu lähiženke tahondanke. Vspäi 1727 sen nimi lähevenujanke žilonke oli Oranijenbaum (, , ), raudtestancijoiden nimed (Oranijenbaum I i Oranijenbaum II) oma mugoižed tähäsai. Žilo sai lidnan statusad vl 1780.

Vl 1948 lidnad udesnimitihe nügüdläižikš. Lidn šingotase ladimensauvomižel, raudten passažirvagonoiden südäimen tehmižel, sauvondmaterialiden edheotandoil (mecan ümbriradmine).

Lidn sijadase Suomen lahten suvirandal, Karast-jogensus (). Matkad Piterin keskushesai om 30 km päivnouzmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Piterin regionan Petergof suvipäivnouzmha i Kronštadt pohjoižhe.

Kaks' raudteplatformad oma kahten raudtestancijan ližaks, ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Baltijan päraudtestancijanke. Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lähembaine metro om Avtovo- da Kirovskii zavod-metrostancijad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnaneläjiden lugu oli 42 505 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 43 300 vl 1979 i om nügüd', vajehtase 42..43 tuh. eläjid röunoiš vspäi 2010.




#Article 354: Pavlovsk (Piter) (165 words)


Pavlovsk () om Venäman lidn federacijan Piter-subjektan administrativižiden röunoiden südäimes. Se mülüb Puškinan rajonha.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti Pavlovskoje-külä (), konz Jekaterina II lahjoiči nened mad ičeze poigale, tulijale Pavel-imperatorale. Külä sai lidnan statusad vl 1796 Pavlovsk-nimenke.

Vozil 1918−1944 lidnan nimi oli Sluck (Vera Sluckaja-revolücionernaižen kanzannimen mödhe). Lidn šingotase turizmal (pol'tošt mln rist. vodes), kartonan pästandal i nahkgalanterejan fabrikal.

Lidn sijadase Slavänk-jogen randoil, Nevan alangišton hural randpolel. Matkad Piterin rengazavtotehesai om läz 15 km pohjoižhe. Pavlovsk röunatab Puškin-lidnanke lodehes. Pavlovskan puišt (6 km²) otab lidnan pohjoižpäivnouzmpol't.

Pavlovsk-raudtestancii sijadase Puškin-lidnan röunal. Raudtesarak om Pavlovskan jäl'ghe, i tulijad Piterišpäi jonused ajadas Suren Uz'lidnan vai Vitebskan raudteidme. Matkad Pavlovsk-raudtestancijaspäi Vitebskan päraudtestancijhasai om 25 km pohjoižhe.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 087 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23 tuhad eläjid vl 1935 i 24..25 tuhad eläjid vll 1979−1998 (25 500 rist. vl 1989), sid' vajehtihe lidnan röunoid. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Mikulai-čudonsädajan späjumalanpert', koume jumalanpertid i lüteranine pühäpert' oma olmas.




#Article 355: Petergof (149 words)


Petergof (,  — «Petran tanaz», ) om Venäman lidn Piterin röunoiš, sen suvipäivlaskmaižes Petrodvorecan rajonas. Vspäi 2005 Petergof om tedolidnan statusanke, ezmäine mugoine Venämas.

Ende kaks' suomalašt küläd seižuiba neniš tahoiš — Kuusoja da Pohjajoki; mugažo Papingondo-külä oli ülüdel.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti imperatoran lidnantagaine rezidencii. Žilo sai lidnan statusad vl 1762.

Vspäi 1944 vhesai 1997 lidnan nimi oli Petrodvorec (). Lidn šingotase turizmal, ladimensauvomižel (časuiden pästand) i metallfurnituran tehmižel.

Lidn sijadase Suomen lahten suvirandal da sen randpolel. Puištoiden ühthine pind om 8,19 nellikkilometrad. Lähembaine lidn om Piterin regionan Lomonosov lodeheze.

Universitet-raudteplatform om kahten raudtestancijan ližaks (Vanh Petergof da Uz' Petergof), ned ühtenzoittas lidnad Baltijan päraudtestancijanke (29 km matkad) da Lomonosov-lidnanke. Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lähembaine metro om Avtovo- da Kirovskii zavod-metrostancijad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 73 199 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 83 800 eläjad vl 1992.




#Article 356: Sestroreck (137 words)


Sestroreck (,  — znamoičeb «čigičaiženjogi»,  — vepsän kirjamil «Süsterbek») om Venäman kurortlidn Piterin administrativižiš röunoiš. Se mülüb Kurortan rajonha.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1643 kuti ročine torguindjarmank, om nimitadud jogen mödhe. Vspäi 1703 se om Venäman žilo.

Vl 1724 azegtegim zavodi radod. Vl 1735 metallurgine tegim avaižihe, se radoškanzi sijaližel raudkivendol. Vozil 1868 luja lämoipalo tegihe žilos. Žilo sai lidnan statusad vl 1925.

Vozil 1918−1940 oli röunmas, valdkundröun Suomenmanke oli 2 km pohjoižhe lidnaspäi. Lidn šingotase avtosauvomižel ( tegim), turizm da lebu oma populärižed täs.

Lidn sijadase Suomen lahten pohjoižrandal i Sestroreckii Razliv-järven päivlaskmaižel randal. Leterand om madal, 50 metrhasai levette.

Ühtennimine raudtestancii da viž raudteplatformad seištas Piter — Beloostrov raudtel. Matkad Sestroreck-raudtestancijaspäi Suomenman päraudtestancijhasai om 34 km suvipäivnouzmha.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 248 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.




#Article 357: Indii (himine element) (199 words)


Indii (In — indium latinan kelel) om 49nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element vasttase Man kores koume kerdad paksumb mi hobed, indijan pala — 0,21 grammad tonnas, voib löuta sidä puhthas olendas.

Germanijalaižed Ferdinand Raih- i Teodor Rihter-himikad avaižiba indijan vl 1863 spektroskopijal, erigoitiba puhtast metallad vodes sen jäl'ghe. Om nimitadud indigo-mujun jonon spektras tagut.

Indii om tagokaz, lujas pehmed hobedaižvauged metall. Kändase üläveimeks 3,41 K lämudel.

Atommass — 114,818. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,31 g/sm³. Suladandlämuz — 429,75 K (156,6 C°). Kehundlämuz — 2345 K (2072 C°).

Londuseline indii kogoneb kahtes izotopaspäi: stabiline 113In (4,29%) i β-vähänradioaktivine 115In (95,71%, T½ — 4,4 × 1014 vot). Sen ližaks tetas 37 ratud radioaktivišt izotopad 97..112, 114, 116..135 atommassanke i niiden 47 izomärad.

Indijan himižed ičendad lujas koskudas alüminijan da gallijan ičendoihe. Eile reakcijoid muglidenke. Muigotandmär oleleb +1..+3. Palab siniženke leskusenke il'mas enamba 800 C° lämudel i sädab hapandust.

Sadas indijad cinkan kivendon ümbriradmiženke tobjimalaz. Kävutadas metallan enamba pol't tehmaha sensorekranid. Pätegijad vl 2016 — Kitai (290 tonnad) i Suvikorei (195 tonnad), arv — 240 US$ kilogrammas (2016).

Ei ole löutud indijan biologišt rolid.




#Article 358: Tin (227 words)


Tin (Sn — stannum latinan kelel) om 50nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om harvahk Man kores, otab 10−4% massan mödhe (47. sija). Ei voi löuta sidä puhthas olendas, no levitadud kassiterit-mineral (SnO2) kogoneb koumhesai nelländest tinaspäi. Tinal luja znamoičend om olnu ristitun civilizacijan istorijas kaiken. Tin om bronzan päkomponent, i sikš bronzaigan se oli olnu «strategižen» metallan.

Tin-metall paloiš om varuitoi, sen pölün i purun palaižed oma toksižed (voib 2 grammhasai). Om olmas morijoid tinan ühthendoiden keskes.

Tin om kebn tagokaz hobedaižvauged metall. Tetas nell' allotropišt modifikacijad: α, β, γ i σ, kaks' jäl'gmäižed oma olmas korktan painuden al. Kändusen α (hahkalaz tin) → β (vauged tin) lämuz om +13,2 C°.

Atommass — 118,71. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,31 g/sm³. Suladandlämuz — 505,08 K (231,93 C°). Kehundlämuz — 2875 K (2602 C°).

Londuseline tin kogoneb kümnes stabiližes izotopaspäi (kaikiš suremb lugu elementoiden keskes): 112-atommassanke (0,96% massan mödhe), 114 (0,66%), 115 (0,35%), 116 (14,30%), 117 (7,61%), 118 (24,03%), 119 (8,58%), 120 (32,85%), 122 (4,72%) i 124 (5,94%). Tetas mugažo 29 ratud radioaktivišt izotopad 99..111, 113, 121, 123, 125..137 atommassanke, i voib olda olmas 33 izomärad.

Ottas kävutamižhe metallad krepindaks i ühthesuladusiš tobjimalaz: pakuitez (mülüd, fol'g) sömtavaroiden täht, elektrotehnižed ühtištoitused, torved, pörutüged (babbit-ühthesuladuz), akkumulätoriden anodad, tarbhaine ližaduz titanan i cirkonijan ühthesuladusiš.




#Article 359: Antimonii (231 words)


Antimonii (Sb — stibium latinan kelel) om 51nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Antimonii om tutab ristituile lujas amu. Tehtihe astjoid Päivnouzmmas viž tuhad vozid tagaz, mujutadihe kül'mid antimonitan (Sb2S3) tuhkal Amuižes Egiptas 19. voz'sadaspäi EME. Nimi om sündnu elementan arabižes athimar-nimitusespäi ezimeletaden, antimonium-sana ozutaškanzi araban medicinižiden purtkiden kändusiš vll 1050−1100.

Element om harv londuses, 0,2..0,5 grammad tonnas. Ei voi löuta antimonijad puhthas olendas, no sen ühtnendad oma enamba mi sadas mineraloiden keskes.

Puhtaz antimonii om hoštai metalloid (pol'metall) siniženke ližamujunke. Antimonijal om mugažo metalloiden ičendoid. Tetas nell' metallišt allotropišt modifikacijad erazvuiččil painuzil i koume amorfišt (poukahtuzsubstancii, must i pakuine).

Atommass — 121,760. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,697 g/sm³. Suladandlämuz — 903,78 K (630,63 C°). Kehundlämuz — 1908 K (1635 C°).

Londuseline antimonii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 121Sb (57,36%) i 123Sb (42,64%). Sen ližaks, 35 ratud radioaktivišt izotopad oma olmas 103..120, 122, 124..139 atommassanke, i niiden 29 izomärad, kaikiš hätkemb om 125Sb-izotop 2,75 vot pol'čihodamižen pordonke.

Nügüd'aigan ottas kävutamižhe antimonijad elektronikas (diodad, infrarusttad andimed, pol'veimiden legiruind) i pörutügiden tehmižes (babbit — ühthesuladuz tinanke da vas'kenke) tobjimalaz. Tehtas ühthesuladusid hahktinanke, kabeliden korid, ambundazegid, trassirujid pul'kid.

Vl 2010 pästtihe antimonijan 196,5 tuhad tonnoid, sidä kesken 39,5 tuhad tonnoid reciklingan rezul'tataks. Pätegii — Kitai (koume nelländest), toižed sured tegijad (3..4%) oma Venäma (Saha Tazovaldkund), Mjanmar, Kanad, Tadžikistan, Bolivii.




#Article 360: Tellur (244 words)


Tellur (Te — tellurium latinan kelel) om 52nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om lujas harv Man kores, 0,01 grammad tonnas, no voib löuta sidä puhthas olendas (ičesündui tellur) i enamba mi sadas mineraloiden keskes. Vl 1798 avstrijalaine Martin Genrih Klaprot-himik sai puhtast tellurad ezmäižen kerdan da avaiži sen ičendoid.

Tellur da kaik sen ühtnendad oma morijad!

Puhtaz tellur om räbed hobedaižvauged metalloid (pol'metall) lujanke metallhoštanke. Diamagnetik i pol'veim. Kristalline segluz om geksagonaline.

Atommass — 127,60. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,24 g/sm³. Suladandlämuz — 722,66 K (449,51 C°). Kehundlämuz — 1261 K (988 C°).

Londuseline tellur kogoneb kahesas izotopaspäi, niišpäi kuz' oma stabiližed, atommassoidenke: 120 (0,09%), 122 (2,55%), 123 (0,89%), 124 (4,74%), 125 (7,07%), 126 (18,84%), i kaks' oma vähän radioaktivižed: 128Te (31,74%, T½ — 2,2 × 1024 vot) i 130Te (34,08%, T½ — 8,2 × 1020 vot). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 105..119, 121, 127, 129, 131..142 atommassanke, sen ližaks 17 izomärad om olmas. Niiden keskes kaikiš hätkembad oma koume izomärad: 121mTe-izomär 154 päiväd pol'čihodamižen pordonke, 123mTe (T½=119 päiväd) i 127mTe (T½=109 päiväd).

Element om aktivine himižešti vaiše keskmäras. Muigotandmärad: +6, +4, +2, −2. Telluran tuhk muigotub il'mas honuzližel lämudel TeO2-hapandusen sädandanke, huldutamižel il'mas palab i jätab sidä-žo hapandust. Reagiruib vedenke 100 C° lämudel.

Metalloid segoib muglihe, rik- i azotmuiktusihe. Sädab vällid muiktusid: tellurvezinikmuiktuz (H2Te), telluraižmuiktuz (H2TeO3) i tellurmuiktuz (H6TeO6). Tellural om reakcijoid galogenidenke i metalloidenke.




#Article 361: Jod (220 words)


Jod (I — iodum latinan kelel, amuižgrekan kelen ἰώδης-sanaspäi «zolotuhheinän mujun polhe», «ruskedsinine») om 53nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Jod om harv londuses, no voib löuta sidä kaikjal. Elementan pala Man kores — 0,46 grammad tonnas, merivedes — 20..30 mg tonnas. Ičesündui jod putub vaiše Italijas. Francijalaine Bernar Kurtua-himik avaiži jodan merišoll'oiden tuhkas vl 1811.

Nece om aktivine himižešti galogen. Jodan molekul om kaks'atomine — sen formul om I2.

Jod om tarbhaine mikroelement ristitun hibjan täht, no luja morim suriš lugumäriš. Surmaline doz om 3 g. Erased merišoll'od kogotas jodad 1 procenthasai.

Normaližiš arvoimižiš puhtaz jod om olmas muzahahkoikš kristallikš ruskedsiniženke metallhoštanke. Diamagnetik. Kristalline segluz om ortorombine. Jod tegeb ruskedsiništ purud (kändase gazaks), i sil luja harakterine paha haju om.

Atommass — 126,90447. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,93 g/sm³. Suladandlämuz — 386,85 K (113,7 C°). Kehundlämuz — 457,4 K (184,3 C°).

Londuseline jod kogoneb üks'jäižes stabiližes 127I izotopaspäi. Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 108..126, 128..144 atommassanke, i 13 izomärad, kaikiš hätkemb om 129I 15,7 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.

Ottas kävutamižhe pidatimiš i medicinas dezinfektoraks i tervehtamha rindhankatusenvuittušt raugud. Jodan purud ozutadas sormiden jäl'gid pindoil. Kävutadas tehmaha displeid nozolil kristallil.

Sadas kivivoin burauduzvezišpäi tobjimalaz. Mugažo Čili i Japonii sadas mineraloišpäi (lautarit, jodobromit) i merišoll'oišpäi.




#Article 362: Ksenon (183 words)


Ksenon (Xe — xenon latinan kelel) om 54nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om harv londuses. Anglijalaižed himikad Uil'jam Ramzei i Moris Travers avaižiba ksenonan vl 1898 spektroskopijan abul kriptonan ližasegoituseks — il'man palaks (0,86 × 10−5 pala). Nimitihe -sanan mödhe «veraz».

Ksenonal ei ole nimittušt biologišt rolid. Gazan ingaläcii om tazostadud dopingha.

Ksenon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Vauvhatub lasketuses ruskedsinižel mujul.

Atommass — 131,293. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 0 C°) — 0,005894 g/sm³; (nozolas olendas, −109 C°) — 2,942 g/sm³. Suladandlämuz — 161,4 K (−111,75 C°). Kehundlämuz — 165,05 K (−108,1 C°).

Londuseline ksenon kogoneb ühesas stabiližes izotopaspäi (kahtenz' element tinan jäl'ghe), atommassan mödhe: 124 (0,09%), 126 (0,09%), 128 (1,91%), 129 (26,4%), 130 (4,07%), 131 (21,23%), 132 (26,91%), 134 (10,44%), 136 (8,86%). Sen ližaks, tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 110..123, 125, 127, 133, 135, 137..147 atommassanke, i 12 südäitukušt izomärad.

Ottas ksenonad kävutamižhe medicinas kuti narkoz, radioizotopoid — diagnostikas. Kävutadas elektrolampoiden gazaks. Ksenon om elektroreaktivižen likutimen radsubstancijaks. Ottas nozolad ksenonad lazeriden radümbrištoks.




#Article 363: Cezii (213 words)


Cezii (Cs — caesium latinan kelel) om 55nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om lujas harv londuses, sikš se om kalliž. Pala Mankores — 3,7 grammad tonnas. Germanijalaižed himikad Robert Bunzen i Gustav R. Kirhhof avaižiba cezijan vl 1860 spektraližen analizan abul. Nimitihe latinižen caesius-sanan mödhe «taivazma» znamasižiden jonoiden tagut elementan spektras.

Cezii om toksine vähän, sen solad oma toksižed, cezii-137 — radiotoksine. Antidot — «Ferrocin»-zell' Berlinan azurinke aktivižeks komponentaks.

Cezii om pehmed hobedaižpakuine muglmetall. Puhtaz cezii lujas koskub kuldha, no vauvhemb. Element om paramagnetik. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud.

Atommass — 132,90545. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,873 g/sm³. Suladandlämuz — 301,7 K (28,5 C°). Kehundlämuz — 944 K (671 C°).

Londuseline cezii kogoneb üks'jäižes stabiližes 133Cs-izotopaspäi. Tetas 39 ratud radioaktivišt izotopad 112..132, 134..151 atommassanke, i 22 izomärad.

Metall om kaikiš aktivižemb päiči francijas, no ani ei ole londuses jäl'gmäšt. Muigotub il'mas süttundanke, reagiruib vedenke poukahtuden, segoitab järgelišt stöklad. Eile reakcijoid azotanke normaližiš arvoimižiš.

Cezii om vägev katalizator.

Ottas kävutamižhe metallad medicinas i himižes tegimištos, cezijan ühtnendoid — optikas, akkumulätoraks, elektrolampoikš. Läz 70 tuhad tonnoid om vahvištoittud mail'man löudmižsijiš. Sadas 9 tonnad vodes. Kaikiš znamasižemb sai om Kanad, cezijan mail'man varoiden seičeme kümnendest kaičese sen Tanko-löudmižsijas.




#Article 364: Barii (215 words)


Barii (Ba — barium latinan kelel) om 56nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om levitadud londuses keskmäras. Mülünd Man kores — 425 grammad tonnas, merivedes — 13 mg/L. Ročilaiž-saksalaine Karl Vil'hel'm Šeele-himik märiči vl 1774, miše barijan hapanduz mülütab ut elementad. Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai puhtast barijad ezmäižen kerdan.

Barijan solad oma travijad.
 

Barii om pehmed tagokaz hobedaižvauged muglmametall. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud.

Atommass — 137,327. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 3,5 g/sm³. Suladandlämuz — 1000 K (727 C°). Kehundlämuz — 2118 K (1845 C°).

Londuseline barii kogoneb seičemes izotopaspäi, kuz' oma stabiližed: 130Ba (0,11%, T½=(0,5−2,7)×1021 vot), 132Ba (0,1%), 134Ba (2,42%), 135Ba (6,59%), 136Ba (7,85%), 137Ba (11,23%), 138Ba (71,7%). Tetas 33 ratud radioaktivišt izotopad 114..129, 131, 133, 139..153 atommassanke, i 10 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 133Ba-izotop 10,5 vot pol'čihodamižen pordonke.

Metall om lujas aktivine himižešti, i sikš ei voi löuta barijad londuses puhthas olendas. Pidadas metallišt barijad karasinas vai parafinas. Muigotandmärad: +2 (tobjimalaz), +1. Endištab äjiden metalloiden hapandusid, galogenidoid i sul'fidoid metalloihesai.

Kävutadas barijad elektronikas (gazoiden absorbiruind vakuumelektroladimiš, titanat — kondensatoriden dielektrikaks), optikas (linzad i prizmad barijan ftoridaspäi), energetikas (barijan hapanduz, ftorid i sul'fat elektrusen himižiš purtkiš, barijan hromat — vezinikan i hapanikan samižes).




#Article 365: Lantan (192 words)


Lantan (La — lanthanum latinan kelel) om 57nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Ročilaine Karl Gustav Mozander-himik sai lantanad ezmäižen kerdan vl 1839. Nimitihe Jöns Jakob Bercelius-himikan taričendan mödhe, -sana znamoičeb «peitan» avaidusen pit'kan ten tagut.

Element om kaikiš levedambiden keskes harvoiš mametalloišpäi londuses, mülünd Man kores — 29 grammad tonnas, merivedes — 2,9 × 10−6 mg/L. Koncentriruiše cerijanke, sadas cerijad, sid' lantanad, prazeodimad i neodimad ekstrakcijal.

Ireg lantan om pehmed tagokaz notked hobedaižvauged mametall, väll' paramagnetik. Se oleskeleb koumes kristalližes modifikacijas: α-La geksagonaliženke seglusenke, β-La vas'kenvuiččenke kubiženke seglusenke da γ-La raudanvuiččenke kubiženke mülücentriženke seglusenke. Lantanan üks' mülü absorbiruib vezinikan 400 mülühüsai.

Atommass — 138,90547. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,162 g/sm³. Suladandlämuz — 1193 K (920 C°). Kehundlämuz — 3737 K (3464 C°).

Londuseline lantan kogoneb kahtes izotopaspäi: radioaktivine 138La (0,089%, 1,02 × 1011 vot pol'čihodamižen pordonke) i stabiline 139La (99,911%). Tetas mugažo 37 ratud radioaktivišt izotopad 117..137, 140..155 atommassanke, i 12 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 137La-izotop (T½=60 tuhad vozid).

Om korktanke himiženke aktivižusenke. Muigotandmärad: +3, +2, +1. Lantan pojav 14 jäl'geližhe elementha himižil ičendoil.




#Article 366: Cerii (177 words)


Cerii (Ce — cerium latinan kelel) om 58nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harvahk Man kores, pala — 70 grammad tonnas. Om nimitadud penen Cerer-planetan mödhe (), sen nimi libub rimalaižiden man vägen Cerera-jumalnaižespäi. Vl 1839 ročilaine Karl Gustav Mosander-himik sai metallad ezmäižen kerdan.

Toksine element, i kalan da veziolijoiden täht eriližešti, voib kogotas organizmas.
 

Cerii om pehmed tagokaz notked raudhahk mametall. Voib olda nell' kristallišt modifikacijad.

Atommass — 140,116. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,757 g/sm³. Suladandlämuz — 1068 K (795 C°). Kehundlämuz — 3716 K (3443 C°).

Londuseline cerii kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 136Ce (0,185%), 138Ce (0,251%), 140Ce (88,450%) i 142Ce (11,114%). Sen ližaks, tetas 35 ratud izotopad 119..135, 137, 139, 141, 143..157 atommassanke, i 10 izomärad, kaikiš hätkemb om 144Ce-izotop 284,89 päiväd pol'čihodamižen pordonke.

Cerii om seižmatoi il'mas i kändase hilläšti hapanduseks. Muigotandmärad: +4..+1. Element om hüvä katalizator.

Ottas kävutamižhe cerijad metallurgijas, optikas, medicinas.

Sadas puhthad elementad cerijan ftoridan (CeF3) suladusen elektrolizan abul. Om olmas cerijan löudmižsijid , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.




#Article 367: Kägennin' (103 words)


Kägennin'  vai Hinhein () om penzaz, erik Timelejižed-sugukundaspäi. Sen rusttad plodud nimitasoiš kägenmarjoikš i paižemarjoikš.

Kazvab Evropan venon vönen mecoidme alamecas, evropižes arktižes regionas, Sibiriš päivlaskmaižemb Baikalad, Iranan pohjoižes. Areal poleneb.

Penzaz om pol'tošt metrhasai kortte, alabarbad oma lehtesita. Kaik jurišt sijadase ani pindan päl.

Änikoičeb edel lehtesid, aigemba mi kaiked toižed penzhad, sulakus — semendkun augotišes. Änikod oma ruzad vai vauktad (var. album), medenkandajad. Plodud kazdas barbal, eile änikust, oleldas küpsad heinkun lopus i elokus.

Kazmusen kaik palad oma morijad, pidadas mezerein-mutagenad (C38H38O10) da toižid toksinoid. Kosketuz kucub egzemad edelvaumhil ristituil. Avar otand südäimehe kucub šok i vedab surmannoks.

Kaks' dekorativišt formad:




#Article 368: Pskov (255 words)


Pskov () om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan lodehes. Se om Pskovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo om Pskovan rajonan keskuseks (ei mülü rajonha).

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Lavrentijan aigkirjas kuti Pleskov () i Pskov lidnan statusanke vl 903. Nimitihe jogen mödhe. Pskovan lidnuz oli vižrenghaižeks, koume rengast oma olmas tähäsai.

Vozil 1348−1510 Pskov oli ripmatoman Pskovan Tazovaldkundan pälidnaks. Oli Venäman ühteks kaikiš järedambiš da znamasižembiš lidnoišpäi edel Piterin alusenpanendad.

Lidn seižub Pskovanjogen () da Sur'-jogen molembil randoil niiden ühthejoksmusen sijas. Istorine keskuz levigandeb 47 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, 16 kilometras Sur'-jogen lanktendan sijaspäi Pskovanjärvhe. Sijadase 278 kilometras avtoteidme Piterišpäi, matkad Moskvhasai om 743 kilometrad.

Pskov om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, jagase 14 nomeruidud ohjanduzlidnanlaptha. Lidnan röunoiden piduz om läz 50 km.

Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum. Kaik eläjad änestuzoiktusenke valitas sen 25 ezitajad videks vodeks. Duman ezimez' lugese lidnan pämehen. Järgenduseližed valičendad Dumha oliba vl 2017.

Radonoigendai tobmuz om Lidnan administracii, se iče taričeb ičeze strukturad Dumale vahvištamha. Dum valičeb administracijan pämest.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 203 279 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1992 — 209 tuh. rist., i 2020 — 210 340 ristitud.

Rahvahad (enamba 0,4%, 2010): venälaižed — 87,4%, ukrainalaižed — 1,5%, vaugedvenälaižed — 0,9%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 8,1%.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. 12 sildad ühtenzoittas Sur'-jogen randoid.

Civiline da sodavägiden Pskov-lendimport (vai Ristad, , PKV / ПСК) sijadase 6 kilometras suvipäivnouzmha lidnan istorižes keskusespäi. Se om rahvahidenkeskeiženke statusanke, tehtas reisid Piterihe da Moskvha.




#Article 369: Velikije Luki (247 words)


Velikije Luki (, «Sured Lukad») om Venäman lidn da lidnümbrik Pskovan agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, om Velikije Lukin rajonan administrativižeks keskuseks.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas Lukad Lovatil-nimenke () vl 1166 kuti pagižmižiden sija Kijevan ruhtinasen i Uz'lidnan bajarišton keskes. Vl 1198 mainitase lidnaks (Kremlikš), se oli puine i paloi äi kerdad. 12.-15. voz'sadal ambujad taugaspäi taughuiba 56 toras Uden Lidnan poles Litvanman anastajid vaste. Vspäi 1406 se om tetab nügüdläiženke nimenke.

Kivine lidnuz om saudud Petran I käskön mödhe vozil 1704−1708, sen jändused oma kaičenus. 18. voz'sadal trakt läbiti lidnad Vaugedvenämaspäi Piterha. Velikije Luki saiba oficiališt makundan lidnan statusad vl 1777. Vl 1901 saudihe «Moskv — Rig»-raudted i Velikije Luki-raudtestancijad. Vozil 1944−1957 oli Velikije Lukin agjan pälidnaks, nügüd' sen palad oma Pskovan i Tverin agjoiš.

Lidn sijadase Lovat'-jogen muugotil randoil (Il'mjärven bassein). Kaik 26 ližajoged lanktas sihe lidnan territorijal. Matkad Pskovhasai om 210 km lodeheze orhal vai 260 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novosokol'niki 20 km päivlaskmha orhal vai 33 km avtotedme, järed lidn — Vitebsk 167 km suvhe avtotedme.

Velikije Luki oma lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase 4 territorialižhe lidnanlaptha: Pohjoine, Suvine, Keskuzrajon i Jogentagaine rajon. Mugažo 12 enččen žilon tarhad mülüdas lidnümbrikho.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 98 778 ristitud, agjan ristitišton seičemendez. Kaikiš suremb ristitišt oli 117 tuhad eläjid vozil 1991 i 1997−1999.

Rahvahad (enamba 0,4%, vl 2010): venälaižed — 95,7%, ukrainalaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 1,5%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.




#Article 370: Gdov (172 words)


Gdov (, ) om Venäman lidn Pskovan agjan lodehes. Se om Gdovan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Pskovan ezmäižes aigkirjas vl 1322. Saudihe kivišt lidnust vl 1431. Lidnuz kadoti kaičendznamoičendad Pohjoižen sodan jäl'ghe (1700−1721), sirtihe valdkundröunad päivlaskmha.

Žilo oli Piterin (Ingrijan) gubernijan makundan keskuseks vspäi 1708. Gdov sai lidnan oficiališt statusad vl 1780. Vozil 1941 (19. heinku) — 1944 (4. uhoku) lidn oli okkupuruidud nacistižen Saksanman sodavägil.

Lidn sijadase valdkundröunanno, Peipusjärven päivnouzmaižel randpolel, 1 km randaspäi, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 105 km suvhe orhal vai 115 km avtotedme. Kävutamatoi Gdov-raudtestancii om olmas lidnan pohjoižpäivnouzmas, raudte tuleb lähembaižes Slanci-lidnaspäi (45 km) i se om konservacijas.

Kaik 61 külä da 1 futor mülüdas lidnankundha Gdovan ližaks. Lidnankundan pind om 329,83 nellikkilometrad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 421 ristitud (rajonan ristitišton koumandez), lidnankundan — 6263 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 6 tuhad eläjid vl 1989. Vl 2017 kaik 5 484 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Tatanmaine»-jumalaižen päjumalanpert' om saudud lidnas vll 1989−1993.




#Article 371: Dno (180 words)


Dno () om Venäman lidn da raudtesol'm Pskovan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Dnon rajonan i lidnankundan administrativine keskuz.

Ezmäižed küläd mainitasoiš Uz'lidnan aigkirjas 15. voz'sadan augotišel, nimitihe niid Sur' Dno () i Penemb Donce (). 19. voz'sadan lopus läz 600 ristitud elihe Dno-küläs (vai Donščin, ), se šingotaškanzihe raudtestancijaks «Piter — Vitebsk»- i «Pskov — Bologoje»-jonoil.

Vl 1925 Dno sai lidnan statusad. Eläjiden enambuz radab raudten edheotandoiš tähäsai, mugažo saudihe astjoiden tegint i abrazivtegint.

Lidn sijadase penen Suhovk-jogen randoil (, Šelon'-jogen i Il'mjärven bassein), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om 95 km päivlaskmha matkad Pskovhasai orhal vai 110 km avtotedme. Lähembaine lidn om Porhov 26 km päivlaskmha orhal, raudtedme vai avtotedme. Molembad raudtejonod ühtenzoitasoiš lidnan röunoiš, Dno-raudtestancii om olmas.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 061 ristitud (rajonan ristitišton kaks' koumandest), lidnankundan — 9 183 ristitud (ližaduihe 2 küläd futoranke edel 2015 vot). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 12 400 eläjad. Vl 2017 kaik 8677 ristitud elihe lidnankundas.

Dnon raudtetehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks. Ortodoksižen hristanuskondan Mikoi-arhangelan pühäpert' om lidnas, saudihe vll 1821—1825.




#Article 372: Nevel' (173 words)


Nevel () om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Pskovan agjan suves. Se om Nevelin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Suren Ivan III-ruhtinasen zavetoičendas kuti Nevl'  vl 1504, nimitihe järven mödhe. Sai torguindlidnan oiktusid Reč Pospolitai-valdkundas vl 1624. Anttihe Venäman lidnan oficiališt statusad vl 1773. Mülüi tahostuzröunha, evrejalaižed oliba enambuses 19. (kahtenz' pol') i 20. (ezmäine pol') voz'sadal, venälaižed i ortodoksine hristanuskond oliba kahtended levigandusen mödhe.

Toižen mail'man sodan aigan oli okkupuruidud nacistoil, vozil 1941 (16. heinku) — 1943 (7. reduku). Vspäi 1944 mülüi Velikije Lukin agjaha, vspäi 1957 om Pskovan agjan palaks.

Nevel' šingotase metallan ümbriradmižen edheotandoil, kahtel omblendfabrikal i Lugan abrazivtegimen filialal, mugažo kombisömän tegim radab.

Lidn sijadase ühtennimižen järven pohjoižel randal, 155 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 242 km lodeheze avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Velikije Luki 70 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme i Vitebsk (Vaugedvenäma) 95 km suvhe avtotedme.

Nevel' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 324 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 22 368 eläjad vl 1989.




#Article 373: Novoržev (162 words)


Novoržev () om Venäman lidn da lidnankund Pskovan agjan keskuzpalan suves. Se om Novorževan rajonan administrativine keskuz.

Lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan imperijan sodavägil Toižen mail'man sodan aigan, vozil 1941 (17. heinku) — 1944 (29. uhoku). Vspäi 2002 avaitihe monumentad lidnas alusenpanijale Ekaterina II-imperatornaižele.

Lidn sijadase peniden Oršo- (, 2,7 km²) i Rosco- () järviden keskes, Oršo-järven suvipäivlaskmaižel randal (Sur'-jogen oigedpol'ne bassein), Bežanican ülüden pohjoižen pautkenno, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Järved ühtenzoitasoiš kanalal, se jägab lidnad poleti. Matkad Pskovhasai om 105 km lodeheze orhal vai 140 km avtotedme. Lähembaine Opočk-lidn om 54 km suvipäivlaskmha orhal vai 62 km avtotedme.

Novoržev om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 695 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 5 100 eläjad.

Ižandusen päedheotandad oma leibtegim, elektroveimiden pästandan edheotand. Turizm šingotase, om äi istorijan mel'heižtahoid i muzejid lidnas da rajonas: pühäpertid, usadibad puištoidenke, jäl'gmäižen sodan muštnikad. «Pskov — Velikije Luki»-avtoten üks' variantaspäi läbitab lidnad.




#Article 374: Novosokol'niki (147 words)


Novosokol'niki () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Pskovan agjan suves. Se om Novosokol'nikin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1901 žiloks sauvomha ühtennimišt raudtestancijad. Vl 1925 anttihe lidnan statusad.

Lidn oli okkupuruidud Germanijan imperijan nacistižil sodavägil vozil 1941 (25. heinku) — 1944 (29. viluku).

Lidn sijadase Pen' Udrai-jogen randal (, Il'mjärven bassein), Bežanican ülüden suvipautkenno, 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 195 km orhal vai 245 km avtotedme. Lähembaine lidn om Velikije Luki 25 km päivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme.

Novosokol'niki om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 119 ristitud, rajonan ristitišton viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 10,4 tuh. eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan Mikulai-čudontegijan jumalanpert' om lidnas (puine oli 1912, nüg. om saudud vll 1992—1996).

Tegimišton sarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (šebin'tegim), sömtegimišt (leibkombinat), mugažo raudten depod i Nevelin omblendühtelmasen filial oma olmas lidnas.




#Article 375: Opočk (158 words)


Opočk () om Venäman lidn da lidnankund Pskovan agjan suvipäivlaskmas. Se om Opočkan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1341 kuti Opočk-külä. Se sai lidnan statusad vl 1412 lidnusen alusenke ühtes. Saudihe lidnusen vajehtamha muretud Kolože-lidnust, kudamban jändused sijadasoiš 11 km päivnouzmha nügüd'aigaižes lidnaspäi.

Lidn sijadase Sur'-jogen randoil (Peipusjärven bassein), 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 125 km pohjoižhe orhal vai 130 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Novoržev 60 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme, Sebež 60 km suvhe avtotedme i Pitalovo 75 km lodeheze avtotedme.

Opočk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 603 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 16 130 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: Pühän Jumalanmaman katken jumalanpert' (puine 1804) i Sündun Toižetamižen jumalanpert' (2005).

Ižandusen päsarak om sömtegimišt (söndtavaroiden tegim, leibkombinat, südäiveziden edheotand), mugažo omblendfabrik i laps'avtoištmiden pästandan edheotand ratas lidnas. Opočkan industrialiž-pedagogine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 376: Ostrov (136 words)


Ostrov () om Venäman lidn da lidnankund, transporttesol'm Pskovan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Ostrovan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1341 röunanverižeks lidnuseks, kudamb sijazihe Sur'-jogen sarel. 14. voz'sadan keskespäi sauvoihe sen sijas lidnust kivespäi, kaiči Pskovad suvespäi. Vspäi 1719 kätihe Pskovan provincijan makundan lidnaks.

Jäl'gmäine soda pani lidnusen seiniden jändusid mantazole. Nügüd'aigan koume openduzsodagarnizonad oma lidnan paloikš Veret'je-punolendimportanke.

Lidn sijadase Sur'-jogen randoil (Peipusjärven bassein), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 43 km pohjoižhe raudtedme vai avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Pskov i Pitalovo 50 km suvipäivlaskmha raudtedme vai orhal.

Ostrov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 668 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 tuhad eläjid vl 1998. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.

Ostrovan äiprofil'ne kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 377: Petseri (283 words)


Petseri vai Pečori () om Venäman lidn Pskovan agjan päivlaskmas. Se om lidnankundan i Petserin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1472 kuti mez'jumalankodi čurukivižes kukhas da külä-posad läz sidä. Ümbärtihe seinäl jumalankodid vl 1565, kävutihe Petserin lidnuseks vhesai 1721. Petseri sai makundan lidnan statusad vl 1782.

Vozil 1920—1944 oli mülünu Estinmaha Petseri-nimenke, nece-žo nimi om varanus vepsäks-ki.

Lidn om röunanverine, om 1 km matkad Estinman röunhasai pohjoižhe i 2 km päivlaskmha, no tulend om joudai kaikile tahtnikoile vspäi 2007. Petseri sijadase penen Pačkovk-jogen randoil (Peipusjärven bassein), 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 42 km päivnouzmha orhal vai 50 km avtotedme Izborskan kal't. Om kaks' röunpäličmänendtahod, sidä kesken avtoiden täht: «Šumilkino — Luhamaa» i «Kuničinan mägi — Koidul». Estin Virun makundan Meremäen volost' sijadase röunan taga. Lähembaine Venäman lidn om Pskov, Estinman — Viru 36 km päivlaskmha orhal i raudtedme vai 67 km avtotedme, Pilv 42 km lodeheze orhal i raudtedme vai 57 km avtotedme, Räpin 33 km pohjoižhe vai 39 km avtotedme.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 195 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1998 — 14 100 eläjad. Vl 2017 kaik 13 825 ristitud elihe lidnankundas. Äjad eläjad ostiba Estinman-ki pasportad ičeze aigan.

Ortodoksižen hristanuskondan Pskovan i Petserin Ph. Emäganpäivän mez'jumalankodi pühäpertidenke da seinänke sijadase ani suvhe lidnan keskusespäi, pol'millionad turistoid oleleb siš joga vot. Sen ližaks, ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i lüteranižen jumalankodikundan Ph. Pedran pühäpert' (kirh, 1926) oma väges lidnas.

Ižandusen päsarak om sauvondmaterialiden tehmine: keramine apakut, jauh mouckivespäi.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Avtobusstancii om lidnas, tehtas rahvahidenkeskeižid-ki reisid. Pskovan Petseri-raudtestancii om lidnas vspäi 1899, vaiše jüguiden täht vspäi 2014.




#Article 378: Porhov (204 words)


Porhov () om Venäman lidn da lidnankund Pskovan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Porhovan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1239 pulidnuseks lidnan statusanke, nimitihe Porhovan lidneihut (). Vl 1387 uz' kivine lidnuz om saudud, om kaičenus hüvin, kävutadas muzejaks. Mülüi Venäman 12 kaikiš znamasižembha lidnushe ühtenzoitusen jäl'ghe Uz'lidnan tazovaldkundanke vl 1478. Panihe makundan lidnaks Uz'lidnan gubernijan Pskovan agjaha  vl 1777, oli Pskovan gubernijas vspäi 1796.

Lidn sijadase Šelon'-jogen randoil (Il'mjärven bassein), 55 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šelon' jokseb suvespäi pohjoižhe, läbitab lidnan keskust. Matkad Pskovhasai om 70 km päivlaskmha orhal, raudtedme vai 85 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dno 26 km päivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.

Porhov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 608 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 14 400 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan viž jumalanpertid om kaičenus, niiden keskes kaks' oma väges. Časoun' om saudud koncentracižen «Dulag-100»-oigenduzlagerin (eloku 1941 — uhoku 1944) i kadodud kahten päjumalanpertin muštho.

Ižandusen päsarak om sömtegimišt (argvoi- da sagudtegim). Sadas mouckivid lidnan ümbrištos. Porhovan maižanduztehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om avtotesol'meks, kaik transport läbitab lidnan keskust. Porhov-raudtestancii i «580 km»-platform oma lidnan südäimes «Pskov — Bologoje»-jonol.




#Article 379: Pustošk (208 words)


Pustošk () om Venäman lidn da lidnankund Pskovan agjan suves. Se om Pustoškan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927).

Om severz'-se neolitan kaivandusid, löuzihe käpid da lidneihuziden jändusid lidnan ümbrištos (1. voz'tuha edel m.e. — 1. voz'tuha meiden erad). Eländpunktan aluz om pandud žiloks ühtennimiženno raudtestancijanno (om avaitud vn 1900 sügüz'kul) «Moskv — Rig»-jonol vl 1901. Ende pustolän oli žilon sijas, nimitihe äjiden agjan küliden kartte. Edel revolücijad puine jumalanpert' oli olmas žilos. Pustošk sai lidnan statusad vl 1925.

Vozil 1941 (16. heinku) — 1944 (27. uhoku) lidn oli bombardiruidud da okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil, sen aigan muretihe kaikid lidnan sauvusid täuzin i amptihe tuhid eläjid. Toižen mail'man sodan jäl'ghe udessündutihe lidnad.

Lidn sijadase Krupejan järven da Krupei-jogen randoil (, mž. Крупянка alajoksmuses, Sur'-jogen i Peipusjärven bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 177 km pohjoižhe orhal vai 190 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nevel' 50 km suvipäivnouzmha avtotedme i Sebež 60 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme.

Pustošk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 619 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 6 305 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Radonežan Sergijan jumalanpert' om saudud vll 1997—2000.

Ižandusen sarakod oma sauvondmaterialiden pästand (mecan ümbriradai tegimištkombinat) da sömtegimišt (leibkombinat).




#Article 380: Pitalovo (152 words)


Pitalovo (, ) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Pskovan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Pitalovon rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1863 kuti pol'stancii raudtel. Vozil 1920–1944 se rajonanke oli mülünu Lätänmaha. Vozil 1925–1937 eländpunktan latvijan nimi oli Jaunlatgale («Uz' Latgalii»), vozil 1937–1945 — Abrene. Vl 1933 se sai lidnan statusad. Suren sodan aigan lidn oli nacistižen Germanijan okkupacijan zonas (5. heinku 1941 — 22. heinku 1944).

Pitalovo šingotase valdkundaližen büdžetan aluzkundoil, röunanverižil varažomil, mecpilindan edheotandoil.

Lidn sijadase Utroi-jogen randal (, Sur'-jogen hura ližajogi), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 102 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Viläk (Lätänma) 20 km lodeheze orhal vai raudtedme i Ostrov (Pskovan agj) 50 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtedme.

Pitalovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 826 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 7 300 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (1929–1931) sijadase läz raudtestancijad.




#Article 381: Sebež (261 words)


Sebež () om Venäman lidn Pskovan agjan suvipäivlaskmas. Se om Sebežan rajonan, lidnankundan (mülüb sihe) da Sebežan küläkundan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud Ivangorod Sebežal-pulidnuseks () vl 1535 tehmaha londoid Litvanmaha, sen jändused oma kaičenus. Mainitase nügüdläiženke nimenke Ivan Grazijan zavetoičendas vl 1572. 16.-18. voz'sadoil Sebež oli se Reč Pospolitai-valdkundan palaks, se Venäman palaks. Sebež sai torguindlidnan oiktusid vl 1623, Venäman makundan lidnan statusad vl 1772.

Lidn om röunanverine, sijadase Sebež- da Orono-järviden keskes (Päivlaskmaižen Dvinan bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Pskovhasai om 170 km pohjoižhe orhal vai 190 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Opočk 60 km pohjoižhe avtotedme, Pustošk 60 km päivnouzmha avtotedme i Zilupe (Latvii) 28 km päivlaskmha avtotedme. Sebežan rahvahaline puišt levigandeb suvhe lidnaspäi Vaugedvenämahasai.

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 6 375 ristitud (rajonan ristitišton kaks' seičemendest), lidnankundan — 8 354 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1979 — 10 501 eläjad. Vl 2017 kaik 7 348 ristitud elihe lidnankundas.

Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Stroican jumalapert' om lidnas (kostöl enččes), om vanhid erižpertid. Kaiken istorijan aigan lidn paloi, anastihe sidä, i udessündutihe vitkos jogo kerdan. 19. voz'sadal judaizman uskojad da evrejalaižed tuliba enambushe. Toižen mail'man sodan jäl'ghe om kaikiš enamb ortodoksižid hristanuskojid da venälaižid.

Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (raudbetontegesed, pulaudad) i turizm. Pskovan agrotehnižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas. Sebež-raudtestancii sijadase lidnan pohjoižröunanno «Moskv — Rig»-jonol vspäi 1901, raudten muit om lidnas. Koume avtotesarakod ühtenzoittas lidnad «Baltii»-trassanke (E22). Kaks' röunpäličmänendtahod om lidnan ümbrištos: «Buračkid — Terehovo» Lätänmanke 20 km päivlaskmha i «Doloscid — Juhovičid» Vaugedvenämanke 35 km suvipäivlaskmha.




#Article 382: San Paulu (180 words)


San Paulu ( [sɐ̃w ˈpawlu]) om Brazilijan, Suviamerikan da Suvižen šurupoliškon kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe. Om ühtennimižen štatan pälidnaks.

Eländpunktan aluz om pandud katoližel missijal vl 1554 sijha, kuspäi Santus-port nägui. San Paulu sai lidnan statusad vl 1711. Šingotaškanzi kofen eksportal.

San Paulu om Latinižen Amerikan kaikiš znamasižemb azjaline keskuz. Lidnan i Rion biržsistemad oma ühtmudeks.

Lidn sijadase Brazilijan suvipäivnouzmas, Brazilijan mägištol, 800 m valdmeren pindan päl. Matkad Atlantižen valdmeren randišthosai om 70 km vaiše (Santus-avanport). Matkad Rio-de-Žaneirohosai om 300 km päivnouzmha.

Klimat om subtropine. Paneb sadegid 1285 mm vodes. Kuiv sezon om tal'vel (kezaku-eloku, 110 mm koumes kus), vihmoiden sezon om tal'vkus-keväz'kus (774 mm).

San Paulu jagase 9 zonha, ned alajagasoiš 32 lidnrajonha (port. subprefeitura).

Vn 2011 Brazilijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 316 149 ristitud. Läz 21 mln ristituid eläb lidnaglomeracijas (, kaikiš suremb valdkundas).

Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused, punolendimed i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1974 (5 jonod, 69 stancijad, 76 km raudted).

Kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad holitadas lidnad, ned oma San Paulu − Guarul'jus (GRU) i Kogonjas − San Paulu (CGH).




#Article 383: Rio-de-Žaneiro (341 words)


Rio-de-Žaneiro vai muite Rio ( [ˈʁi.u d(ʒi) ʒɐˈnejɾu] «vilukuine jogi») om lidn Brazilijan suvipäivnouzmas. Se om ühtennimižen štatan administrativine keskuz.

Lidn om kahtenz' znamoičendal valdkundan ižanduses San Paulun jäl'ghe. Vl 2016 lidn vastsi ezmäižid Suviamerikas Kezaližid Olimpiadvändoid.

Rio-de-Žaneiro om Guanabar-lahten (port. Baía da Guanabara) ezmäine nimituz, se oli anttud värin (laht, ei ole jogi). Eländpunktan aluz om pandud vn 1565 1. päiväl keväz'kud lahten päivlaskmaižel randal kuti San Sebastjan de Rio-de-Žaneiro (port. São Sebastião de Rio de Janeiro) Portugalijan Sebastjan I-kunigahan oiktastuseks.

Vl 1763 sirtihe sihe koloniališt administracijad Salvadoraspäi, i vozil 1763−1960 Rio oli Brazilijan pälidnaks. Vl 1960 pälidnan aluzkundad sirdiba udhe Brazilia-lidnha.

Rio sijadase Atlantižen valdmeren da sen Guanabar-lahten randoil, Brazilijan mägitazangišton suvipautkil, 31 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.

Klimat om subekvatorialine. Kun keskmäine lämuz oleleb +21,3..+26,5 C° röunoiš. Paneb sadegid 1170 mm vodes, heinku da eloku oma kaikiš kuivad (50..60 mm kus).

Vspäi 2010 lidn jagase 7 subprefekturha (port. subprefeituras). Subprefekturas alajagasoiš 33 administrativižhe rajonha (port. Regiões Administrativas, RAs) i edemba 162 lidnrajonha (port. bairros).

Vl 2014 eläjiden lugu oli 6 453 682 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2015 läz 16,5 mln ristitud elädas «Sur' Rio»-lidnaglomeracijas 43 780 km² pindal. Eläjad nimitadas ičtaze «karioka» (port. carioca).

Religijan mödhe (lidn, 2009): katolikad — 51,1%, protestantad — 23,4%, religijatomad — 13,6%, spiritistad — 5,9%, umbanda- i kandomble-religijoiden polenpidajad — 1,3%, judaistad — 0,3%, toižed uskojad — 4,4%.

Rios om kundališt transportad: avtobusoid, kiruhavtobusoid, tramvaid (vspäi 1891), lidnelektrojonusid, ehtatimid. Om äi kiruhteid da 160 km velotehuzid. 13-kilometrine Rio-Niteroi-avtotesild ühtenzoitab Guanabar-lahten randoid. Vspäi 1979 metropoliten radab lidnas (vspäi 2016 om 3 jonod, 41 stancijad, 58 km raudted). Sen ližaks, vspäi 2016 kebn metro radab lidnas (port. Veículo Leve sobre Trilhos Carioca, om 3 jonod, 42 stancijad, 28 km raudted).

Valdkundan kahtenz' surtte meriport sijadase lidnas. Koume lendimportad om lidnas. Suremb niiden keskes om rahvahidenkeskeine soda- da civiline Tom Žobinan nimel nimitadud Galean-lendimport (GIG, port. Galeão), se sijadase 20 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Gubernatoran sarel. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan äjihe maihe, , Päivlaskmaižen Evropan i Afrikan surihe lidnoihe, mugažo Brazilijadme.




#Article 384: Tartu (201 words)


Tartu (mugažo estin kelel, sijaline Tarto; vozil 1224−1893 Derpt) om kahtenz' surtte Estinman lidn eläjiden lugun mödhe. Se sijadase valdkundan päivnouzmas, om Tartun makundan administrativižeks keskuseks.

Eländpunkt om tetab Tarbatu-nimenke 1. voz'tuhan keskespäi. 1030-nz' voz' lugese lidnan alusenpanendan vodeks, Tartu mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti Jur'jev-lidn anastandan tagut Kijevan Jaroslav Melev-ruhtinasel i oli nimitadud hänen hristanuskondan Jurii-nimen mödhe.

Tartu šingotase mašiništonsauvomižel, sömtegimištol (olud, jauh, erazvuiččed konservad), poligrafijal, IT-kompanijoil, turizmal (14 adivpertid) i openduzkeskuseks universitetan mediciniženke klinikanke.

Lidn sijadase Emäjogen randoil (lankteb Peipusjärvhe), 79 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tallidnhasai om 185 km lodeheze avtotedme vai raudtedme.

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 97 600 ristituid. Kaikiš suremb ristitišt oli 113 977 eläjad vl 1989.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 81,7%, venänikad — 14,7%, ukrainalaižed — 0,9%, suomalaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,6%.

Tartun universitet, Estinman openduzministruz i Estinman rahvahaline muzei sijadasoiš Tartus.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib sadas jonusel Tallidnhasai i Valghasai. Tartun civiline lendimport (TAY, 26 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 10 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Hel'sinkinnoks.

Avton seižmine om maksutoi Tartus, konz nece om ozutadud znamal i časud oma pandud vedajan tulendan aiganke.




#Article 385: Narv (lidn) (207 words)


Narv (, ) om lidn Estinman pohjoižpäivnouzmas, Venäman röunanno. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, mülüb Ida-Virun makundha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1223 kuti lidnuz. Kivesine lidnuz om kaičenus tähäsai paloin (est. Narva kindlus / Hermanni linnus). Narv sai lidnan oiktusid 14. voz'sadan ühtendel polel. Mainitase Danijan umakirjas vl 1240 kuti Narvia i Uz'lidnan ezmäižes aigkirjas vozil 1344 da 1444 kuti Rugodiv. Se oli Danijan palaks vhesai 1346, sid' oli alištunu Livonijan ordenale vhesai 1558.

Vll 1581−1704 Ročinma valdoiči lidnal. Vozil 1558−1581 i 1704−1920 Narv oli mülünu Venämaha, sid' — ripmatomuden Estinman pala. Edel Rusttan armijan tulendad kaik ristitišt oli evakuiruidud saksalaižil.

Narvan ižandusen järedad edheotandad oma elektrusen tehmižes (2 GRES:ad, ratas sijaližel šoidkivel), mašiništonsauvomižes, ladimensauvomižes, metallan ümbriradmižes.

Lidn sijadase ühtennimižen jogen hural randal, keskuz seižub 25 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tallidnhasai om 210 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme. Ivangorod-lidn om Venäman polel, Narvanjogen oiktal randal (edel mail'man sodad oli Narvan palaks).

Vodel 2014 eläjiden lugu oli 59 049 ristitud, heiden keskes (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe): venänikad — 87,7%, estilaižed — 5,2%, ukrainalaižed — 2,1%; toižed — 5%. Kaikiš suremb ristitišt oli 82 979 ristitud vodel 1992.

Vn 2015 1. päiväl vilukud 46,9% oliba Estinman rahvahanikoin, 14,9% — apatridad, toižed — verhiden maiden rahvahanikad.




#Article 386: Soči (210 words)


Soči ( [ˈsotɕɪ],  Soči, ) om Venälaižen Federacijan kaikiš järedamb kurortlidn. Se om Krasnodaran randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase Päivnouzmpol'žen Kavkazan Mustanmeren randištol. Om kaks' meriportad.

Vl 2014 Soči vastsi Tal'veližid Olimpižid vändoid.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1838. Se sai lidnan statusad vl 1917.

Lidn om pit'k da kaid formal, vedase pidust' randištod tobjimalaz, 0..1800 m korktusil, 65 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om kahtendeks pitte lidnaks mail'mas Mehikon jäl'ghe, piduz — 105 km orhal vai 140 km avtotedme.

Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz +14,2 C°, uhokun +6,0 C°, elokun +23,6 C°. Paneb sadegid 1703, kaikiš enamb redukus-vilukus (164..201 mm kus), penemba kaiked kezakus (104 mm).

Sočin lidnümbrik jagase 4 administrativižhe rajonha. Kaik 80 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Sočin ližaks: lidnanvuitte Rusked Pallišt-žilo, 71 küläd, 1 žilo i 7 aulad. Lidnümbrikon pind — 3502 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 343 334 ristitud, lidnümbrikon — 420 589 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2018 lidnümbrikon (Sur' Soči) eläjiden lugu oli 507 365 ristitud.

Rahvahad (enamba 0,4%, lidnümbrik vl 2010): venälaižed — 67,1%, armenijalaižed — 19,3%, ukrainalaižed — 2,2%, gruzijalaižed — 1,9%, adiglaižed — 1,1%, grekalaižed — 0,8%, totarlaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 4,1%.




#Article 387: Party for Everybody (250 words)


Pajon tekst om udmurtan i anglijan kelil. Pajo oli lujas satusekaz Evrovizii-2012-konkursal Bakus da oti kahtenden sijan.

Ӝӧккышет тӧдьы вӧлдӥсько, пиосме возьмасько. 
Котэм нянь буй-буй будэ, сюлэмы керектэ. 

Party for everybody! Dance! 
Come on and dance! 
Come on and dance! 
Come on and… Boom! Boom! 

Корка тыр ик нылпиосы, бертӥзы, мусоосы. 
Корка тыр ик нылпиосы, бертӥзы, мусоосы. 
Вож дэремме дӥсяло но горд кышетме мон кертто. 
Вож дэремме дӥсяло но эктыны пото. 

Кырӟалом жон-жон-жон, мӧзмон мед кошкоз али, 
Кырӟалом жон-жон-жон ваньмы ӵошен! 

Party for everybody! Dance! 
Come on and dance! 
Come on and dance! 
Come on and … 
Party for everybody! Dance! 
Come on and dance! 
Come on and dance! 
Come on and… Boom! Boom! 

Коӵыше но шумпотэ но, пуные но шумпотэ. 
Коӵыше но шумпотэ но, пуные но шумпотэ. 
Мылы-кыды капчия но шумпотонэн пачылме. 
Мылы-кыды капчия но шумпотонэн пачылме. 

Кырӟалом жон-жон-жон, мӧзмон мед кошкоз али, 
Кырӟалом жон-жон-жон ваньмы ӵошен! 

Party for everybody! Dance! 
Come on and dance! 
Come on and dance! 
Come on and … 
Party for everybody! Dance! 
Come on and dance! 
Come on and dance! 
Come on and… Boom! Boom! 

Party for everybody! Dance! 
Come on and dance! 
Come on and dance! 
Come on and …
Party for everybody! Dance! 
Come on and dance! 
Come on and dance! 
Come on and… Boom! Boom! Boom! Boom! Dance! 

Kollektivan ühtnijoiden mödhe, pajo «om siš, miše panim päč lämhä, sötkiškanzim taigin, ladim vauktad pühkint da varastam ičeze lapsid kodihe. Da pagižem, miše meiden lapsed tuliba ajaden kodihe, ka linnem iloiteldas da kargaita».




#Article 388: Pskovan agj (490 words)


Pskovan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Pskov.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Vozil 910−1348 Pskovan ruhtinazkund oli olmas, se mülüi Uz'lidnanmaha. Sid' ruhtinazkund sai avtonomijad da oli olmas vhesai 1510 Pskovan Tazovaldkundaks.

Pskovan agj om olmas vs 1944 elokun 23. päiväspäi. Vn 1957 2. päiväl redukud enččen Velikije Lukin agjan rajoniden tobmad palad mülütihe Pskovan agjaha.

Pskovan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 29. päiväl keväz'kud Agjan Ezitajiden Suimal, tuli väghe sen-žo voden 12. päiväl sulakud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.

Agjal om röunoid Uz'lidnan agjanke da Tverin agjanke päivnouzmas, Smolenskan agjanke suvipäivnouzmas, Vaugedvenämanke suves (sen Vitebskan agjanke, 305 km), Lätänmanke (214 km) da Estinmanke (270 km) päivlaskmas, Leningradan agjanke pohjoižes. Pskovan agj om mererandatoi.

Pind om 55 399 nellikkilometrad. Mec otab territorijan 38%, sod ottas kümnendest. Znamasižed joged oma Sur' sen ližajogidenke (Iss, Čeröh, Pskovanjogi), sid' Lovat' da Šelon' (lanktas Il'men'-järvhe), Plüss agjan pohjoižes om Narvan ližajogi. Kaik joged mülüdas Baltijan meren basseinha. Znamasine järv om Peipus da Pskovan estin röunal. Nece järv om videnz' surtte Evropas (3558 km²).

Reljef vajehteleb alangoišpäi kukhiže. Kaikiš korktemb čokkoim om Bežanicin ülüden Lipnickai-mägi (339 m) agjan suvipalas. Kaikiš alahaižemb om Peipusjärven pind (30 m).

Klimat om ven da Baltijan meren valatoitusele alastui.

Londuseližed varad oma turbaz, sapropel', sauvondmaterialad (mouckivi, dolomit, sauvondgips, saved, letked, gravii), mec, reskvezi.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Mihail Vedernikov om gubernatoran vs 2018 sügüz'kun 17. päiväspäi, edel händast Andrei Turčak radoi gubernatoran vll 2009−2017. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb Administracijan valdkundmehid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da nell' muite varagubernatorad oma hänele abhu.

Pskovan agjan üks'kodine parlament om Ezitajiden Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 44 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Kotov radab Ezitajiden Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 15. päiväspäi kahtenden strokun.

Radonoigendai tobmuz om Pskovan agjan Administracii. Agjan ohjandused, komitetad da laudkundad alištudas Administracijale, se märičeb niiden strukturad.

Vn 2018 9. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, Mihail Vedernikov sai vägestust ezmäižel tural (70,68% änid), edel sidä radoi gubernatoran velgusentäutajaks prezidentan käskön mödhe vs 2017 redukun 12. päiväspäi. Agjan Ezitajiden Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 673,423 ristitud. Kaikutte seičemenz' ristit kümnepäi om lidnalaine. Kaikiš suremb ristitišt oli 1,677,000 eläjad vl 1926 (nügüdläižen röunan südäimes), sid' jogo vodel se poleni päiči 1989-ndes vodes (846 449 rist.).

Kaik om nell'toštkümne lidnad agjas da 14 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 90 tuh. ristitud vl 2015) om Velikije Luki. Vl 2018 kaik om 5 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 91,5%, ukrainalaižed — 1,3%, vaugedvenälaižed — 1,0%, čiganalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 3,7%.

Erased toižed igähižed rahvahad: estilaižed — 0,09% (625 rist., sidä kesken setulaižed — 0,02%, 123 rist.); latvijalaižed — 0,07% (442 rist.).




#Article 389: Tver' (154 words)


Tver () om lidn Venäman päivlaskmas. Se om Tverin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Kalininan rajonan keskuseks (ei ole sen palaks).

Matkad Moskvan röunhasai om 134 kilometrad suvipäivnouzmha orhal, Piterin röunhasai — 484 km lodeheze.

Lidnan aluz om pandud vl 1135. Vozil 1930−1991 sen nimi oli Kalinin.

Vozil 1247−1485 Tver' oli Suren Tverin ruhtinazkundan pälidnaks.

Lidn sijadase Volg-jogen molembil randoil T'mak- () i Tverc- () jogiden lanktendoiden sijas, 124..174 m korktusil, istorižen keskusen korktuz om 146 m.

Klimat om ven kontinentaline. Paneb sadegid 654 mm vodes, enamba kezal (237 mm).

Tver' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, jagase 4 administrativižhe rajonha (vspäi 1976).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 403 606 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 458 tuhad eläjid vl 1997.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 93%, ukrainalaižed — 1,5%, armenijalaižed — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,5%, totarlaižed — 0,5%; karjalaižed — 0,3% (1119 rist.).




#Article 390: Andreapol' (209 words)


Andreapol () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan päivlaskmas. Se om Andreapolin rajonan administrativine keskuz.

Eziauguine Dubn-külä (, jogen oiktal randal) mainitase Litvanman metrikas vl 1489. 18. voz'sadal Andrei Kušelöv-leitnantjenaral pidi usadibad pöudoidenke jogen hural randal, avaiži sijaližiden mineralveziden kurortad. Vl 1906 sauvoihe raudted, i Andrejapol'-žilo raudtestancijanno sauvoškanzihe, möhemba nimitihe nügüdläižikš.

Vl 1928 ühtenzoittihe Andreapolid Dubn-külänke, panihe Leningradan agjan Leninan rajonan keskuseks. Vozil 1935—1944 oli i vspäi 1957 om Tverin agjan palaks. Toižen mail'man sodan aigan oli pandud mantazole, i vozil 1944—1957 mülüi Velikije Lukin agjaha. Vspäi 1965 om Andreapolin rajonan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1967.

Lidn sijadase Päivlaskmaižen Dvinan 20 kilometras joginiškaspäi, seižub Valdai-ülüden suvipäivlaskmaižil pautkil, 220 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverihesai om 224 km päivnouzmha orhal vai 279 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nelidovo suvipäivnouzmha (56 km orhal), Päivlaskmpol'ne Dvin suvhe (45 km orhal) i Toropec suvipäivlaskmha (42 km orhal).

Andreapol' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 286 ristitud, kaks' koumandest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1996 — 10 500 eläjid.

Tegimišton sarakod oma farforantegim i mecanümbriradajad edheotandad.

Ühtennimine stancii om Bologoje — Velikije Luki raudtel. Tactud Venäman sodaaviabaz sijadase 3 km päivnouzmha lidnaspäi, vhesai 2009 se oli Moskvan regionan il'mkaičendvägiden ühteks sijadusišpäi.




#Article 391: Bežeck (170 words)


Bežeck () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Bežeckan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase vspäi 1137 kuti Bežeckii Verh () vai Bežiči () Uz'lidnan aigkirjas, se oli olmas 20 km pohjoižhe nügüdläižes lidnaspäi. Vl 1272 Tverin Svätoslav Jaroslavič-ruhtinaz mureni Bežičid, i sirtihe pätinan keskust Gorodeck-lidnushe (). Vl 1766 udesnimitihe sidä Bežeckaks, sai lidnan statusad vl 1775, kändihe makundan keskuseks vl 1796.

Lidn sijadase 145 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 126 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Krasnii Holm 40 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.

Koume küläd mülüdas lidnankundha Bežeckan ližaks. Lidnankundan pind — 18,41 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, lidnan eläjiden lugu oli 24 522 ristitud, lidnankundan — 25 728 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 29..30 tuhad eläjid vozil 1967−2001 (vl 1998 — 30 800 rist.). Vl 2017 kaik 22 854 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid i naižjumalankodi oma kaičenus lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Bežeckan tegimištoliž-ekonomine i pedagogine kolledžad, medicinine škol, Tverin torguimiž-ekonomižen kolledžan filial, Tverin valdkundaližen tehnižen universitetan filial.




#Article 392: Belii (lidn) (153 words)


Belii () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suvipäivlaskmas. Se om Belijan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt om tetab 13. voz'sadaspäi kuti Belai-lidnuz () Smolenskan ruhtinazkundas, möhemba oli ičeze ruhtinazkundan pälidnaks. Vozil 1355−1654 mülüi 150 vot Litvanmaha, sid' Venämaha i Reč Pospolitai-valdkundha. Vl 1634 Smolenskan sodan aigan Reč Pospolitajan kunigaz oli satatadud venämalaižiden londan satuseks Belai-lidnusespäi.

Vl 1708 Belii sai makundan lidnan statusad. Suren sodan aigan lopihe okkupacijad vn 1942 29. päiväl vilukud. Lidn šingotase mecan ümbriradmižel pilindmaterialoihe.

Lidn sijadase Obš-jogen randal (, Päivlaskmaižen Dvinan hurapol'ne bassein), 185 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Smolenskan agjhasai om 20 km suvhe, Tverihesai om 294 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine lidn om Nelidovo 45 km pohjoižhe orhal vai 52 km avtotedme.

Belii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 772 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 600 eläjad vl 1913, Suren sodan jäl'ghe — 5 300 eläjad vozil 1992−1996.




#Article 393: Bologoje (167 words)


Bologoje () om Venäman lidn da raudtestancii Tverin agjan lodehes. Se om Bologojen rajonan i Bologojen lidnankundan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1495 kuti Bologoje-külä Bologojen järvenno Uz'lidnan Derevskai-agjan aigkirjas. Vl 1851 Moskv — Piter raudte tuli Bologojehe i külä šingotaškanzi. Saudihe äi edheotandoid holitamha raudted, sikš miše stancii sijadase raudten keskel. Vn 1917 3. päiväl kezakud ühtenzoittihe Bologoje-žilod Bologoje-külänke da anttihe lidnan statusad Venäman Pordaigaližen ohjastusen käskön mödhe, lidn mülüi Valdain makundha.

Lidn sijadase Valdai-ülüden pohjoižpäivnouzmaižil pautkil 150..200 m kortte valdmeren pindan päl, Bologojen järven randal (7,87 km², Olhav-jogen bassein), i Orgizkovo-järv om lidnan pohjoižes. Matkad Tverišpäi om 164 km lodeheze.

Ühesa pen't küläd da raudtestancii mülüdas lidnankundha Bologojen ližaks. Bologoje jagase koumhe territorialižhe rajonha: Tegimen, Päivlaskmaine, Järventagaine.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 494 ristitud, lidnankundan — 23 660 ristitud, se om enamba pol't rajonan ristitištos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 35 926 eläjad vl 1989. Vl 2017 21 524 ristitud elihe lidnankundas. Specialižen opendusen kolledž om olmas lidnas.




#Article 394: Ves'jegonsk (219 words)


Ves'jegonsk () om Venäman lidn Tverin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Ves'jegonskan rajonan lidnankund da administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1564 kuti Ves' Jogonskai-külä (ven.: село Весь Ёгонская). 16.-19. voz'sadoil rahvahidenkeskeižen torguindan znamasine keskuz, sai lidnan statusad vl 1776 nügüdläiženke nimenke (Ves'jögonsk variantaks). 19. voz'sadan keskes Tihvinan vezisisteman olend tuli lophu, i vl 1885 vaiše 2629 ristitud elihe lidnas. Ves'jegonskan koume nelländest oli upotadud Ribinskan vezivaradimen täutmižen aigan (1941—1947), lidn om sirtud ülembile korktusile.

Lidn sijadase sokhas tahondas, Ribinskan vezivaradimen Mologan lahten suvipäivlaskmaižel randal, seižub 108 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverihesai om 216 km suvipäivlaskmha orhal vai 247 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ustüžn 52 km lodeheze orhal, järed lidn — Čerepovec 64 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 185 km avtotedme. Darvinan kel'dtaho sijadase 10 km päivnouzmha lidnaspäi.

Ves'jegonsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 329 ristitud, rajonan ristitišton viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 9 700 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om kaičenus lidnas.

Tegimišton sarakod oma mecan ümbriradmine (pumaterialiden varhapanend i pilitižmaterialad) da sömtegimišt (vintegim). Bežeckan tegimištoliž-ekonomižen kolledžan filial om professionaližen keskopendusen aluzkundaks.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas Ustüžnanke, Tverinke i Moskvanke. Ves'jegonsk-raudtestancii om Kiriši — Kaläzin linijan sarakon lopstancii vspäi 1919. Sezonine jogiport om lidnas. Nevondkundaližen aigan olnu lendimpöud om tactud.




#Article 395: Višnii Voločok (204 words)


Višnii Voločok () om Venäman lidn da lidnümbrik Tverin agjan keskuzpalan lodehes. Se om Višnii Voločokan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Voskresenskan aigkirjas vl 1471, se om «ülätarabošsija». «Alatarabošsija» — nüg. Volok-külä (510 rist. vl 2010) Uz'lidnan agjas, sijadase lodeheze Boroviči-lidnaspäi.

Ezmäine Venämas Tvercan kanal om saudud lidnanno Petr I käskön mödhe vozil 1703−1722, ühtenzoitab Tverc-joged (Volgan bassein) Cnanjogenke (Baltijan meren massein). Vspäi 1770 Višnii Voločok om lidnan statusanke. Kanalad ühtenzoitiba ut Piter-pälidnad Venäman toižidenke lidnoidenke torguindteikš edel raudten sauvondad.

Lidn sijadase Cnanjogen i Višnii Voločokan vezivaradimen randoil (Il'mjärven bassein), Valdai-ülüden pohjoižpäivnouzmaižel röunal, 160 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverišpäi om 119 km lodeheze Moskv — Piter avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Bologoje 50 km lodeheze sil-žo tel. Maksline kiruhavtote ümbärdab lidnad i vezivaradint päivlaskmaspäi.

Višnii Voločok om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 52 370 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1973 — 76 tuhad eläjid.

Ižandusen päsarakod oma tekstil'tegimišt (bumagonkombinat, trikotaž, omblendfabrik, edheotand pästamha villakoid) i sömtegimišt (liha- i leibkombinatad), mugažo stöklantegim (butulkad). Professionaližen opendusen aluzkundad: mehaniž-tehnologine tehnikum, medicinine kolledž, Tverin torguimiž-ekonomižen kolledžan alajaguz.

Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas da sen ümbrištos. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Bologojenke, Tverinke da Moskvanke.




#Article 396: Päivlaskmpol'ne Dvin (145 words)


Päivlaskmpol'ne Dvin () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suvipäivlaskmas. Se om Päivlaskmpol'žen Dvinan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud Päivlaskmpol'ne Dvin-raudtestancijha vl 1900, sijadase «Moskv — Rig»-jonol. Nimitihe stancijad jogen mödhe, se sai radnikžilon statusad vl 1927. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1937.

Päivlaskmpol'ne Dvin-lidn šingotase mecan ümbriradmižel da turizmal, mugažo maidtegim radab.

Lidn sijadase Päivlaskmaižen Dvinan randal (se-žo Daugav alajoksmuses), Valdai-ülüden suvipäivlaskmas, 185 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om läz 250 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Nelidovo 50 km päivnouzmha raudtel vai avtol, Toropec 38 km lodeheze orhal i Andreapol' 50 km pohjoižhe avtotedme, järed lidn — Velikije Luki 100 km päivlaskmha «Baltii»-trassadme (M9).

Päivlaskmpol'ne Dvin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 845 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 556 eläjad vl 1989.

Tehnologine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 397: Zubcov (179 words)


Zubcov () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suves. Se om Zubcovan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1935).

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas vl 1216 lidnan statusanke. Vozil 1319−1364 da 1426−1460 Zubcov oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks järedanke lidnusenke. Vspäi 1776 oli Zubcovan makundan lidnaks.

Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil vozil 1941 (11. reduku) — 1942 (23. eloku), sen aigan äi istorižid sauvusid panihe mantazole. 1970-nzil vozil Vazuzan vezivaradimen gidrotehnine sol'm padoseinänke om saudud läz lidnad varmitamha Moskvad reskvedel, jäihe specialistoid elämha lidnas.

Lidn sijadase Vazuz-jogensun randoil (Volgan oiged ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 116 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 164 km avtotedme vai 202 km raudtedme. Matkad Moskvan Rigan päraudtestancijhasai om 196 km raudtedme. Lähembaine lidn om Ržev 18 km lodeheze.

Zubcov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 6 927 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1998 — 8 100 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' om olmas lidnas.

Ižandusen päsarakod oma mašinoidensauvomine da turizm. Ühtennimine raudtestancii (vspäi 1901) sijadase Moskv — Rig raudtel.




#Article 398: Kaläzin (155 words)


Kaläzin () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan päivnouzmas. Se om Kaläzinan rajonan administrativine keskuz.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1434 kuti Kaläzinskai-külä jumalankodinno. Ühtištuihe sidä Nikol'skai-slabadanke i Pirogovo-žilonke 17. voz'sadan lopus. Kaläzinskai-slabad sai makundan lidnan statusad vl 1775 nügüdläiženke nimenke. Vozišpäi 1939−1940 lidnan istorižen keskusen tobj pala om upotadud sauvomha Ugličun GES:ad, endevanh kellčuhunduz seižub vedes kesked lidnad.

Kaläzin šingotase aviasauvomižen MiG-kompanijan mašiništontegimel, mugažo leibänkombinat, omblendfabrik i radioastronomine observatorii ratas.

Lidn sijadase Volgan oiktal randal (Ugličun vezivaradim), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om läz 190 km suvipäivlaskmha, i om 190 km suvhe Moskvhasai. Lähembaine lidn om Kašin 30 km lodeheze avtol vai raudtedme.

Kaläzin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 867 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 15 tuhad eläjid vll 1989−2001 (15 800 rist. vozil 1992, 1998 i 2000).

Kaläzinan kolledž N.M. Poležajevan nimel nimitadud om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 399: Kašin (184 words)


Kašin () om Venäman lidn, lidnankund i mineralveziden lebutaho Tverin agjan päivnouzmas. Se om Kašinan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1238 Nikonan aigkirjas kuti muretud mongoloil lidn. Vozil 1319−1426 lidnuz oli Kašinan ruhtinazkundan pälidnaks. Lidn šingotihe vauktan sauvondmujun tehmižel, seižui vezitel Volgan i Nevan basseinoiden keskes. Vl 1775 Kašin sai makundan lidnan statusad. Ižandusen päsarakod oma turizm, sömtegimišt (likörine tegim, konditerine edheotand i lihaceh), mugažo elektroladimišton tegim om olmas.

Lidn sijadase Kašinkanjogen randoil (Volgan hura ližajogi), 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 116 km suvipäivlaskmha orhal vai 146 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kaläzin 30 km suvipäivnouzmha raudtedme vai avtol. Ühtennimine raudtestancii om saudud vl 1898 sarakon lopstancijaks «Bologoje — Ribinsk»-jonospäi, om ühtenzoittud Moskvanke vl 1918, seižub «Kaläzin — Ves'jegonsk»-raudtejonol.

Kašin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 171 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 21 200 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan nell' päjumalanpertid da 12 jumalanpertid om lidnas, mugažo om äi pühäpertiden jändusid.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 96,3%, ukrainalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,8%.




#Article 400: Kimri (219 words)


Kimri () om Venäman lidn da lidnümbrik Tverin agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Kimrin rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü rajonha).

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ivan Grazijan kirjeižes vl 1546 kuti Kimr-žilo (). Se šingotihe kengiden (sapkoiden) tehmižel, pästtihe severz'-se millionid paroid vodes. Vl 1859 luja lämoipalo pani puišt pertištod mantazole, udessaudihe kahtes vodes. Vspäi 1902 raudte ühtenzoitab lidnad Moskvanke, Savölovo-stancii sijadase Volgan oiktal randal, om nimitadud enččen lähižen külän mödhe.

Kimri sai lidnan statusad vn 1917 kezakus. Läz sadad kivišt i puist torgovaništon pertid om kaičenus lidnas. Ižandusen päsarakod oma tömašintegimišt, sauvondmaterialiden tehmine (mecan ümbriradmine, bazal'tkuid), kebn tegimišt (3 keng'fabrikad i 2 trikotažfabrikad), turizm.

Lidn sijadase Volgan (Ugličun vezivaradim) molembil randoil i sen huran Kimark-ližajogen randoil (, 32 km pitte), istorine keskuz — Volgan hural randal, 219 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 87 km päivlaskmha orhal vai 101 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Taldom (Moskvan agj) 20 km suvipäivnouzmha i Dubn (Moskvan agj) 10 km suvipäivlaskmha vai Volgan ülezjogen. Avtotesild ühtenzoitab Volgan randoid vspäi 1978.

Kimri om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 49 628 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 58..61 tuhad vll 1973−2001 (61 800 rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen päjumalanpert' i Sündun Voznesen'jan jumalanpert' oma kaičenus lidnas, mugažo baptizman pühäpert' om olmas.




#Article 401: Konakovo (215 words)


Konakovo () om Venäman lidn Tverin agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, lidnankundan da Konakovon rajonan administrativine keskuz i üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1806 Kuznecovo-külähä. Vspäi 1929 sen nimi om Konakovo Porfirii Konakov-revolücioneran kanzannimen mödhe. Vodele 1936 lähižen Korčevanlidnan eläjad (läz 3 tuhad) oliba sirtud Konakovoho Ivan'kovon vezivaradimen sauvondan tagut. Konakovo sai lidnan statusad vl 1937.

Lidn sijadase läz Donhovk-jogensud Volgan oiktal randal (Ivan'kovon vezivaradim), 124 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverihesai om 55 km lodeheze orhal vai 82 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dubn (Moskvan agj) 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 32 km avtotedme.

Viž penid küläd da pen' Energetik-žilo mülüdas lidnankundha Konakovon ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 291 ristitud, lidnankundan — 42 094 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44 600 eläjad vl 1998. Hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.

Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tegimišt da sömtegimišt, mugažo vanh fajanstegim (ei ole rados) i Konakovon GRES oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: energetine kolledž i profškol, mugažo Moskvan i Tverin üläopendusen aluzkundoiden viž filialad.

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Konakovon GRES-raudtestancii om lopstancii «Klin — Konakovo»-jonol, om ezilidnelektrojonusid Moskvhasai. Jogivaldmad oma lidnas lebukateriden täht. Moskv — Piter avtote i raudte ristikoitas tahondad 20 km suvipäivlaskmha lidnaspäi.




#Article 402: Krasnii Holm (188 words)


Krasnii Holm ( «čoma kukkaz») om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Krasnii Holman rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1518 jumalankodin Spas Holmal-torguindžiloks (). Se sai makundan lidnan statusad vl 1776 udenke nimenke. Vl 1899 saudihe ühtennimišt raudtestancijad žilho, sarakon lopstancijad «Bologoje — Ribinsk»-jonospäi.

Krasnii Holm šingotase elektromehanižel tegimel (vezifil'trad armijan täht, mangalad) i mebel'fabrikal.

Lidn sijadase Neledin-jogen randoil (, Mologan i Volgan bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Neledin lankteb Mogoč-jogehe () ani lidnan röunan taga. Matkad Tverihesai om 176 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Bežeck 40 km suvipäivlaskmha avtol.

Neledino-žilo (327 rist. vl 2010) i Gluncovo-külä (167 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Krasnii Holman ližaks. Lidnankundan pind — 13,93 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 608 ristitud, lidnankundan — 6 102 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 900 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 5 710 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Antonii Krasniiholmalaižen mez'jumalankodi (vspäi 1461) om muretud lujas, sijadase ühtes kilometras lidnaspäi, vspäi 2017 puine časoun' radab siš. Üks' kellčuhunduz (1870) jäi lidnan Stroican päjumalanpertišpäi (rušihe vl 1930).




#Article 403: Kuvšinovo (140 words)


Kuvšinovo () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Kuvšinovon rajonan administrativine keskuz.

Vanh Kamennoje (Kamenskoje)-külä mainitase ezmäižen kerdan rahvahanlugemižen aigkirjas vl 1624.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1910 Kuvšinovo-raudtestancijha jonol Toržokaspäi, bumagfabrikan pidajiden kanzannimen mödhe. Vl 1938 ühtištuihe raudtestancijan žilod Kamennoje-radnikžilonke da anttihe lidnan statusad ühthiženke Kuvšinovo-nimenke.

Kuvšinovo šingotase Kamennojen bumagaiž-kartonaižel fabrikal, mugažo leibäntegim i maidtegim ratas.

Lidn sijadase Valdai-ülüden päivnouzmas, Osuganjogen molembil randoil (, Tverc-jogen oiged ližajogi, Volgan bassein), 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühtennimine raudtestancii sijadase Toržok — Soblago raudtel. Matkad Tverihesai om 120 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Toržok 50 km päivnouzmha raudtel vai avtol.

Kuvšinovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 007 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 13 549 eläjad vl 1959.

Professionaližen opendusen aluzkund om Kamennojen cellülozbumagaine tehnikum.




#Article 404: Lihoslavl' (230 words)


Lihoslavl () om Venäman lidn da raudtesol'm Tverin agjan keskuses. Se om Lihoslavlin rajonan da lidnankundan administrativižeks keskuseks.

Lihoslavl'-usadib mainitase ezmäižen kerdan revizijan nimikirjutesiš vl 1816. Lähevenui Ostaškovo-külä mainitase ezmäižen kerdan Novotoržokan makundan aigkirjas vl 1624. Ühtištuihe raudtestancijad Ostaškovo-külänke vl 1907 udenke nügüdläiženke nimenke erištamha Ostaškov-lidnaspäi. Lihoslavl' sai lidnan statusad vl 1925. Vozil 1937—1939 se oli Karjalan rahvahaližen ümbrikon administrativižeks keskuseks.

Lidn sijadase Kavanjogen oiktal randpolel (2 kilometras, , Tverc-jogen hura ližajogi, Volgan bassein), 170 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pen' Čerömuški-jogi lankteb Lihoslavlin järvhe ani lidnan päivnouzmaižen röunan taga, järv om ratud vl 1906. Matkad Tverin röunhasai om 40 km lodeheze orhal vai 45 km avtotedme. Lähembaine lidn om Toržok 35 km päivlaskmha orhal.

Koume pen't eländpunktad mülüdas lidnankundha Lihoslavlin ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 257 ristitud, lidnankundan — 12 730 ristitud, rajonan ristitišton 45%. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1989—2001, enamba 13 tuhad eläjid (vl 1989 — 13 449 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert' om lidnas.

Ižandusen päsarakod oma elektrotehnine tegimišt (pidatezarmatur) da sömtegimišt, mugažo avtoradiatoriden tegim da čomamahtkeramiktegesiden tegim oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: profškol i Toržokan pedagogižen kolledžan filial.

Lihoslavl'-raudtestancii om Moskv — Piter raudtel vspäi 1850 (vll 1897—1902 Novotoržskai, edel nimi oli Ostaškovo), sarak Toržokha om olmas vspäi 1870. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Bologojenke, Tverinke i Moskvanke. Kaks'kümnekilometrine sarak tuleb lidnha suves Moskv — Piter avtotespäi.




#Article 405: Nelidovo (209 words)


Nelidovo () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suvipäivlaskmas. Se om Nelidovon lidnümbrikon (edel vn 2018 sulakud — rajonan) administrativine keskuz.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud Nelidovo-raudtestancijha vl 1901. Se om nimitadud amuižen bajarišton rodun mödhe, kudamban Sergei Nelidov-ezitai andoi umad maksuta sauvomha raudted. Nelidovo-radnikžilo sai lidnan statusad vl 1949.

Nelidovon ižandusen päsarakod oma mašinoidensauvomine (pressuindmašiništ) i mecan ümbriradmine, mugažo plastmasstegim da omblendfabrik ratas lidnas. Vozil 1934−1996 buran hilen samine oli lidnas.

Lidn sijadase Mežanjogen randal (, Päivlaskmaižen Dvinan hura ližajogi), Valdai-ülüden suves, 200 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverihesai om 230 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Ržev 105 km päivnouzmha raudtedme vai «Baltii»-avtotedme i Velikije Luki 150 km päivlaskmha raudtedme vai avtol. Lähembaižed lidnad oma Belii 50 km suvhe i Päivlaskmpol'ne Dvin 50 km päivlaskmha.

Nelidovo oli lidnankundan üks'jäine eländpunkt, sen pind oli 19,35 km². Ühtennimine raudtestancii sijadase «Moskv — Rig»-jonol. «Baltii»-trass (M9-avtote) mäneb 5 km pohjoižhe lidnaspäi.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 896 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 044 eläjad vl 1989.

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,1%, čiganalaižed — 2,5%, toižed rahvahad — 2,4%.

Nelidovon tehnikum (vspäi 2012) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Lidnan jäl'gmäine pämez' oli Zinaida Bombina vn 2013 sügüz'kuspäi.




#Article 406: Ostaškov (186 words)


Ostaškov () om Venäman lidn Tverin agjan lodehes. Se om Municipaližen «Ostaškovan lidnümbrik»-ühtnikan (edel 2017-nden voden semendkud — rajonan) administrativine keskuz.

Vanh sar'hine Kličen-röunlidnuz mainitase ezmäižen kerdan litvalaižen Ol'gerd-ruhtinasen kirjeižes vl 1371. Kaks' randališt Ostaškovan küläd mainitasoiš ezmäižen kerdan vl 1434. Ostaškov-eländpunkt sai oficiališt lidnan statusad vl 1770, i vodele 1775 kändihe makundan keskuseks. Suren sodan aigan ei ole okkupiruidud, no vozil 1941−1942 sijazihe frontpirdanno.

Ostaškovan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, sauvond da turizm, mugažo kaks' nahkoiden tegint da omblendfabrik oma olmas.

Lidn sijadase Seliger-järven suvirandal da sen saril, seižub Valdai-ülüden keskuses, 210 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Tverihesai om 190 km päivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Kuvšinovo 75 km päivnouzmha avtotedme i Andreapol' 92 km suvipäivlaskmha avtotedme. Ostaškov-raudtestancii sijadase «Bologoje — Velikije Luki»-jonol.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz — +4,4 C°, kaikiš lämhemb om heinku (+18,2 C°), viluku i uhoku oma kaikiš vilumbad (−8 C°).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 088 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 401 eläjad vl 1989.

Koume specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: elektromehanine da veterinarine tehnikumad, finansiž-ekonomine kolledž.




#Article 407: Ržev (217 words)


Ržev () om Venäman lidn da lidnümbrik Tverin agjan suves. Se om agjan kahtenz' surtte lidn. Lidn om Rževan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1019 Uz'lidnan käskuzkirjeižes, vl 1216 — lidnuseks Volodimiran Ržev, Rževk i Ržov-nimidenke (), lidnan statusanke. Lidn oli Rževan ruhtinazkundan keskuseks vll 1226−1356 da 1410−1526, rat'kaigas se oli alištadud Litvan Surele ruhtinazkundale.

Lidn sijadase Volgan randoil, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om ezmäine lidn jogel mödvedhe. Matkad Tverihesai om 117 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Zubcov 25 km suvipäivnouzmha M9-trassadme. Om kaks' päraudtestancijad «Moskv — Rig»- i «Toržok — Väz'm»-jonoil. «Baltii»-avtote (M9) sijadase 1 km suvhe lidnan röunaspäi.

Ržev om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Rževan oiged randpol' nimitase Rusttan Armijan poleks (), hura randpol' — Nevondkundaližeks poleks (), ned oma lidnan istorižed rajonad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 982 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1982−1998, läz 70 tuhad eläjid (70 900 rist. vl 1992).

Vspäi 1839 ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid da viž časounäd oma lidnas, mugažo vanhuskolaižiden pühäpert' (1910. voz') om olmas.

Ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (termostatad da stökolpuhtastimed avtoiden täht, sauvondlibutimed da liftad), sömtegimišt, sauvondmaterialiden pästand (savič), pun ümbriradmine, omblendfabrik om olmas.

Specialižen keskopendusen koume aluzkundad oma olmas: muite Rževan kolledž (enččel agrarine kolledž i mašiništonsauvondan tehnikum), tehnologine i medicinine kolledžad.




#Article 408: Staric (151 words)


Staric () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan suvipalas. Se om Starican rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud Tverin Mihail Jaroslavič-ruhtinasen käskön mödhe vl 1297 kuti Gorodesk-lidnuz (mž. Gorodok) Staric-jogen randal. Vozil 1505−1566 oli Starican ruhtinazkundan keskuseks, sil aigalpäi nimitaškanzihe lidnad nügüdläižikš.

Staric šingotase mehanižel tegimel («Rodina»-tedotehmižühtelmaz, palad lendimiden täht) i mašiništonsauvomižen edheotandal (avtokonorüden palad).

Lidn sijadase Volg-jogen muugotil randoil, 175 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Avtotesild ühtenzoitab randoid. Matkad Tverihesai om 65 km pohjoižpäivnouzmha avtol. Lähembaižed lidnad oma Ržev i Zubcov 50 km suvipäivlaskmha avtoteidme. Staric-raudtestancii sijadase 12 km päivlaskmha lidnaspäi avtotedme.

Staric om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8 607 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 9 tuhad vozil 1989−2009 (9 800 rist. vl 1998).

Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Emäganpäivän jumalankodin kompleks (12. voz'sadaspäi), Borisoglebskii-päjumalanpert' i koume jumalanpertid oma kaičenus paloin vai täuzin tähäsai.

Starican pedagogine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 409: Toržok (219 words)


Toržok () om Venäman lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Tverin agjan keskuses. Se om agjan nellänz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Toržokan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).

Uz'lidnan torgovanad panihe eländpunktan alust 9.-10. voz'sadoiden röunal. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas vl 1139 kuti Uz' Torg (). 13. voz'sadale puine lidnuz oli saudud kivižidenke čuhundusidenke, vl 1742 seinäd paloiba lophu. Vl 1775 Toržok kätihe makundan lidnaks. Istorine pertišt om kaičenus hüvin, kaik om läz nell'sadad mel'heižtahoid. Vodele 2016 19 tohesišt kirješt om löutud lidnas.

Lidn sijadase Tverc-jogen molembil randoil (, Volgan hura ližajogi), seižub Valdai-ülüden ezikukhil sen päivnouzmas, 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverin keskushesai om 64 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Lihoslavl' 35 km päivnouzmha raudtedme.

Toržok om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 644 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 49..50 tuhad eläjid vll 1986−2003 (51 tuh. rist. vl 1987).

Äi ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid om lidnas: kaks' jumalankodid, Spasan Toižetamižen päjumalanpert', koume jumalanpertid.

Ižandusen päsarakod oma elektrotehnine tegimišt, mecan ümbriradmine, sömtegimišt, turizm. Mugažo lämoipalovastaižen da toižen päzutandmašiništon edheotand, poligrafižmujuiden tegim, voižimiden järed tegim (Royal Dutch Shell), vuivodsistemiden tegim da omblendfabrikad oma olmas.

Koume specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: politehnine (Rosrezerv:an), pedagogine i gumanitarine kolledžad. Mugažo lendajiden škol da pölvhan tedoinstitut oma olmas.

Raudted lähttas Rževha, Lihoslavlihe da Soblagoho.




#Article 410: Toropec (212 words)


Toropec () om Venäman lidn da lidnankund Tverin agjan päivlaskmas. Se om Toropecan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1074 pühän Pečeran Isaakijan augotižlibundaks («toropecalaine»). Toine lidnan nimi oli Krivitesk. Toropec-žo mainitase vl 1168 lidnan statusanke kuti ühtennimižen ruhtinazkundan (1168−1320) keskuz. Eländpunkt om sirtud udhe sijha vn 1337 lujan lämoipalon da sur'veden jäl'ghe. Toine luja lämoipalo oli vl 1634, i Ph. Nikolain jumalanpert' (1669) tegihe ezmäižen kivižen sauvusen lidnas.

Toropecan ižandusen päsarakod oma kebn tegimišt (kengiden tegim) i mecan ümbriradmine, mugažo plastikpakuitesen tegim i valamižmehanine tegim oma olmas.

Lidn sijadase Toropanjogen randal (, ende Торопица, Päivlaskmaižen Dvinan oiged ližajogi), se jokseb Solomennoje- i Zalikovskoje-järviš läbi lidnan südäimes. Toropec seižub Valdai-ülüden suvipäivlaskmas, 180 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Ühtennimine raudtestancii sijadase «Bologoje — Velikije Luki»-keskustal.

Matkad Tverihesai om 265 km päivnouzmha orhal vai 316 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Andreapol' pohjoižpäivnouzmha (42 km orhal), Päivlaskmpol'ne Dvin suvipäivnouzmha (38 km orhal) i Velikije Luki päivlaskmha (70 km orhal vai 97 km avtotedme).

Toropec om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 015 ristitud, kaks' koumandest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 17 tuhad eläjid vozil 1970−2001. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Tihonan naižjumalankodi, Korsunin Jumalanmaman päjumalanpert' da 6 jumalanpertid oma lidnas.

Toropecan maižanduztehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 411: Udoml' (192 words)


Udoml () om Venäman lidn Tverin agjan pohjoižes. Se om Udomlin lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) administrativine keskuz.

Udoml'-tahond mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas vl 1478. Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 kuti Stroic-raudtestancii () da žilo senno «Bologoje — Ribinsk»-jonol. Vl 1904 udesnimitihe stancijad da žilod nügüdläižikš.

Vl 1929 Udoml' kändihe rajonan keskuseks, šingotaškanzi teravas Suren sodan jäl'ghe. Vl 1961 kätihe lidnanvuiččeks žiloks, vll 1974−1984  ezmäine jono om saudud Udoml'-järven randal. Ühtenzoittihe järvid AES:an sauvomižes, i vanh žilo oli upotadud, vaiše jumalanpert' jäi. Udoml' sai lidnan statusad vl 1981, šingotase atomelektrostancijal, mugažo sömtegimišton i mecan ümbriradmižen edheotandad ratas.

Lidn sijadase Kaspijan i Baltijan meribasseinoiden röunal, Udoml'- (10 km²) i Pes'vo- (6,6 km²) järviden randoil, sokahas tahondas, 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tverihesai om 176 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Višnii Voločok 50 km suvipäivlaskmha avtotedme i Bologoje 60 km päivlaskmha raudtedme.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 061 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) — 40 292 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33 500 eläjad vll 1998−2000. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Vladimir-ruhtinasen päjumalanpert' om saudud vodele 2003.

Udomlin informatikan i lugendtehnikan tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 412: Brno (206 words)


Brno (mugažo čehan kelel, virktas [ˈbr̩no]; ) om Čehanman kahtenz' surtte lidn. Se om Moravii-agjan istorine pälidn (1641−1928), Suvimoravijan randan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 11. voz'sadan lidnuseks. Vozil 1054−1200 Brno oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks. Ezmäine jonuz tuli lidnha vl 1839.

Brno šingotase nenil sarakoil: jüžmak mašinansauvomine (tömašinad, turbinad), himine, tekstiline, poligrafine, sauvondmaterialiden (cement, pumaterialad), sömtegimišt, maižanduzmašinoiden (sidä kesken «Zetor»-traktorad) i elektrotehnikan pästand, tehmižprocessiden kontrol'sistemiden «UNIS»-kompanii, optine «Meopta»-edheotand, meblin tehmine. Vedadas jogavoččid rahvahidenkeskeižid jarmankoid.

Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, 190..497 m kosktusil, 237 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Praghasai om 187 km lodeheze orhal vai 209 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Olomouc 64 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 77 km avtotedme.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°.

Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 385 913 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 388 296 eläjad vl 1991. Läz 728 tuhad ristituid elädas lidnaglomeracijas (2004, valdkundan koumanz' surtte).

Edeline lidnan pämez' om Petr Vokržal (kül'mku 2014 — kül'mku 2018, Petr Vokřál).

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, jonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om raudte- da avtotesol'm, avtoümbärte om sen pohjoižes.

Rahvahidenkeskeine civiline Brno-Turžani-lendimport (BRQ, , 500 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 8 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Londonha, Berlinha i Keskmeren lebutahoiže.




#Article 413: Barnaul (121 words)


Barnaul () om lidn (vspäi 1771) da lidnümbrik Venämas. Se om Altajan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Lidn sijadase Ob'-jogen randoil, hural randal tobjimalaz. Lähembaižed toižed sured lidnad oma Novosibirsk 240 km pohjoižhe (avtotedme vai raudtedme) i Novokuzneck 227 km päivnouzmha orhal (raudtedme).

Barnaul jagase vidhe administrativiž-territorialižhe rajonha. Ičeze administracii om kaikuččes, no rajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, Dum om üks'jäine lidnas. 1 lidnanvuitte žilo (Suvine-žilo, 20 028 rist. vl 2016) i 24 muite žilod, žilod raudtestancijanno da küläd mülüdas lidnümbrikho Barnaulan ližaks, kaik ned sijadasoiš päivlaskmha lidnaspäi.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen satusiden mödhe Barnaul-lidnan eläjiden lugu oli 612 401 ristitud, lidnümbrikon — 670 332 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 2004 i 2015-2016 — 635 tuhad eläjid.




#Article 414: Čit (231 words)


Čit () om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivnouzmas. Se om Baikalantagaižen randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Čitan rajonan keskuz (ei mülü sihe).

Eländpunktan aluz om pandud kuti Plotbišče-külä () samha nahkoid, se mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1687. Vspäi 1701 mainitase kuti Čitinskai-slabad' , vspäi 1711 — Čitan lidnuz (). Om nimitadud jogen mödhe. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1851, kätihe sidä Baikalantagaižen agjan pälidnaks. Lidn šingotihe kuldan möjiden-torgovanoiden keskuseks, i vl 1897 Transsib-raudte tuli lidnha.

Lidn seižub ühtennimižen jogen molembil randoil läz sen lanktendad Ingod-jogehe huralpäi (Amuran bassein), 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Čit-mägi (1039 m). Kaikiš madalamb čokkoim sijadase Ingod-jogen alangištos (632 m).

Klimat om terav kontinentaline, tal'v om vilu. Voden keskmäine lämuz — −1,4 C°. Paneb sadegid 349 mm vodes, kuiv sezon om redukus-keväz'kus (28 mm kaikes pordos).

Čit om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, se jagase nellhä administrativižhe rajonha (ei ole municipaližed ühtnikad): Raudten, Ingodan, Keskuzrajon da Černovskii-rajon.

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 324 444 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 377 tuhad eläjid vodel 1992.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Čit (Kadal)-lendimport (, irdp. HTA / süd. СХТ, 365 tuh. passažiroid vl 2017) om saudud 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Kadal-lidnanlaptas. Tehtas reisid Venäman evropižen palan i Sibirin järedoihe lidnoihe, Pekinha, Tailandan i Vjetnaman lebutahoiže, mugažo Baikalantagaižen randan lendimportoihe penel aviacijal.




#Article 415: Petropavlovsk Kamčatkal (368 words)


Petropavlovsk Kamčatkal () om lidn, lidnümbrik i järed meriport Venäman päivnouzmas. Se om Kamčatkan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1740 kuti Petropavlovskan lidnuz () jänuziden tal'veks sijaližes lahtes Kamčatkan Kahtenden ekspedicijan laivoiden nimiden mödhe — «Ph. Petr-apostol» i «Ph. Pavel-apostol». Se sai lidnan statusad vl 1812, i vhesai 1849 nimitihe lidnad Petropavlovskan merikar (ven. Петропавловская гавань). Vozil 1849−1924 lidn oli Kamčatkan agjan pälidnaks Petropavlovskan Port-nimenke. Vspäi 1924 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš erištamha sidä Kazahstanan Petropavlovskaspäi.

Vn 2007 1. päiväspäi heinkud Koräkan avtonomine ümbrik (nüg. Koräkan ümbrik) da Kamčatkan agj oma ühtenzoittud Kamčatkan randha, i Petropavlovsk Kamčatkal tegihe Venälaižen Federacijan necen uden subjektan pälidnaks.

Lidn sijadase Kamčatkan pol'saren suvipäivnouzmas, seižub Tünen valdmeren Avačin merikaran randal 0..513 m korktusil, 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud vulkanoil, kaks' niišpäi oma aktivižed: Koräkan i Avačin vulkanad. Kaks'kümnendel voz'sadal kaik 13 seičemeballašt manrehkaidust da sen lujemba tegihe lidnan ümbrištos.

Klimat om ven meren mussonine. Kezal om viluid i raibakoid tulleid, no tal'v om pehmed. Heinkun-elokun lämuz om +13 C°, vilukun — −7 C°, voden keskmäine lämuz om +2,8 C°. Paneb sadegid 1177 mm vodes, kaikiš vähemb semendkus-heinkus (53..64 mm kus), kaikiš enamb redukus-kül'mkus (145..172 mm kus).

Lidnümbrik om ümbärtud Jelizovon rajonal. Kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Petropavlovskan Kamčatkal ližaks andmusita žiloden ristitištos.

Vl 1931 lidnan ristitišt oli 6 tuhad eläjid, vl 1939 — 35 373 eläjad, vl 1959 — 85 582 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 179 780 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 273 tuhad eläjid vozil 1991 i 1992, se poleni 213 tuhazesai vodele 1995. Ortodoksižen hristanuskondan Kamčatkan ph. Panteleimonan mez'jumalankodi (vspäi 2000), ph. Stroican päjumalanpert', kuz' jumalanpertid i ühesa časounäd oma olmas lidnas, mugažo ph. Terezan katoline tulend om avaitud.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 79,2%, ukrainalaižed — 3,6%, totarlaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,6%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,8% (sidä kesken igähižed rahvahad: koräkad 419 rist. vai 0,23%, itel'menad 348 rist. vai 0,19%, kamčadalad 121 rist. vai 0,07%), rahvahuden ozutandata — 11,7%.

Ižandusen päsarakod oma energetine sarak, kalan da toižiden merenproduktoiden ümbriradmine, turizm šingotase. Pol'saren kaivuztegimišton kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas (sadas kuld, hobed, platin, nikel'). Venäman Tün'valdmerižen laivišton päport om Avačin merikaran randoil.




#Article 416: Krasnojarsk (167 words)


Krasnojarsk () om millionerlidn Venäman keskuzpalan suves. Se om Krasnojarskan randan administrativine keskuz i lidnümbrik, Sibirin ižandusen da opendusen järed keskuz.

Nügüdläižen, kaikenaigaižen eländpunktan aluz om pandud kozakoil kuti pen' Uz' Kačan lidnuz () vl 1628. Saudihe surt lidnust vodele 1659 läz pen't. Lidnuz sai lidnan statusad vl 1690 ühtes Krasnojarsk-nimenke. Vn 1773 lämoipalo pani lidnust mantazole, vaiše 30 pertid jäi lidnas. Uz' planiruind oli oigedsaumaine. Vspäi 1822 lidn kändihe uden Jenisein gubernijan administrativižeks keskuseks.

Lidn sijadase kesked mecoid, Jenisei-jogen molembil randoil, 287 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 3350 km päivlaskmha orhal vai 4170 km avtotedme. Divnogorsk (20 km päivlaskmha orhal) da Sosnovoborsk (15 km päivnouzmha orhal) oma kaimdailidnoikš.

Krasnojarsk jagase seičemehe lidnrajonha. Pesčank-külä (861 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Krasnojarskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 379,49 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 973 826 ristitud, lidnankundan — 974 591 ristitud. Millionine eläi om sundnu vn 2012 10. päiväl sulakud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Laz pol'tošt millionad ristituid eläb lidnaglomeracijas.




#Article 417: Perm' (197 words)


Perm (, ) om Venäman millionerlidn Uralan ezimägištonno. Se om Permin randan pälidn da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, mugažo Permin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1723 kuti Jegošihan tegim () samha vas'ked sijaližes kivendospäi. Jegoših-külä tegimenno sai lidnan statusad vl 1781 nügüdläiženke nimenke da agjan pälidnan statusanke Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe. Nimitihe muga, sikš miše üks' hänen arvnimišpäi oli Permin ruhtinaznaine.

Vspäi 1940 vhesai 1957 nimitihe lidnad Molotov nevondkundaližen partijan šingotajan kanzannimen mödhe.

Lidn sijadase Kamanjogen randoil, 171 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Mecad ottas lidnan territorijan pol't, pertišt om ümbärtud mecal. Läz 300 penid jogid da ojid jokstas lidnan südäimes. Matkad Moskvhasai om 1382 km päivlaskmha avtotedme. Krasnokamsk om üks'jäine kaimdailidn, sijadase ani päivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Alatagil 219 km päivnouzmha orhal, Jekaterinburg 361 km suvipäivnouzmha avtotedme i Iževsk 222 km suvipäivlaskmha orhal.

Perm' jagase 7 rajonha ičeze territorialižidenke administracijoidenke: Dzeržinskijan, Industrial'nii, Kirovan, Leninan, Motovilihan, Ordžonikidzen i Sverdlovan; ičeze administracii om enččel Uded Lädid-žilol (nüg. Sverdlovan rajonan palaks). Kaks' pen't eländpunktad (6 rist. vl 2017) mülüdas lidnümbrikho mugažo.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 991 162 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1991 — 1 100 000 eläjid.




#Article 418: Vladivostok (348 words)


Vladivostok ( [vlɐdʲɪvɐˈstok]) om lidn (vspäi 1880), lidnümbrik da joudai jüguport (vs 2015 redukun 12. päiväspäi) Venäman suvipäivnouzmas. Se om Merenrandaližen randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Lidn om randan tegimišton da opendusen keskuz. Se om Transsibirin raudten lopstancii, Tünvaldmerižen laivišton päsodameribaz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1860 kuti sodapost i port kozujanke merikaranke da sijadusenke torguindteil. Vladivostok sai lidnan statusad vl 1880. 20. voz'sadan augotišes lidn vastsi äi sirdnikoid Venäman man'čžurižiš kolonijoišpäi, sikš miše Japonii anasti niid.

Vspäi 1938 lidn om Merenrandaližen randan keskuseks, randan alusenpanendaspäi. Toižen mail'man sodan aigan lidnan port vastsi da ümbriradoi verazmašt abud «lend-liz»-programan mödhe severdha kerdha enamba, mi portad  pohjoižes. Vozil 1951−1991 lidn oli sauptud, kaitud verazmalaižiden tulendad vaste sodavaruitomudehe näht. Nügüd' om 23 verazmašt konsulust lidnas.

Lidn sijadase kukhil Murav'jov-Amurskijan pol'sarel i Tünen valdmeren Japonijan meren Suren Petran lahten penil saril. Röun Kitainke om 60 km päivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Artöm pohjoižpäivnouzmha, Nahotk 88 km päivnouzmha orhal da Ussuriisk 76 km pohjoižhe (satas Vladivostokan konurbacijad 1 mln eläjidenke), mugažo Kitain da Pohjoižkorejan lidnad.

Vladivostok-lidn jagase videks administrativižeks rajonaks: Leninan, Pervomaiskii, Pervorečenskii, Nevondkundaline da Frunzen rajonad. Viž žilod mülüdas lidnümbrikho Vladivostokan ližaks, sidä kesken järed Trudovoje-žilo (18 522 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 561,54 km².

Vl 1897 lidnan ristitišt oli 28 933 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 648 tuhad ristituid vozil 1991−1992. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 592 034 ristitud, lidnümbrikon — 616 807 ristitud. Vl 2017 kaik 633 414 ristitud elihe lidnümbrikos.

Rahvahad (lidn, vl 2010, enamba 0,3%): venälaižed — 80,3%, ukrainalaižed — 1,8%, uzbekalaižed — 1,2%, korejalaižed — 0,7%, kitajalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, vaugedvenälaižed — 0,3%, armenijalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 1,5%, rahvahuden ozutandata — 13,1%. Fiksiruihe 4 vepsläšt, 10 suomalašt da 65 estilašt, i 4 karjalašt elädas lidnümbrikos, ei ole lidnas.

Avtobusad da ezilidnelektrojonused tobjimalaz, trolleibusad, tramvaid, funikulörad, ehtatimed, likutimvenehed oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Vladivostok (Kneviči)-lendimport (VVO / ВВО) sijadase 38 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, läz Artöm-lidnad. Sišpäi tehtas reisid Kitaihe, Pohjoižkorejha da Suvikorejha, Japonijan lidnoihe, Tailandha, čarterreisid Uzbekistanha, mugažo Venämadme.




#Article 419: Habarovsk (154 words)


Habarovsk () om lidn Venäman suvipäivnouzmas. Se om Habarovskan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik eläjiden lugun mödhe, Habarovskan rajonan keskuz mugažo (ei mülü sihe).

Habarovsk om Venäman Edahaižen Päivnouzmpolen järed ekonomine, transportiž-logistine, politine da kul'turine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1858 kuti Habarovk-sodapost. Om nimitadud 17. voz'sadan venämalaižen Erofei Habarov-edelmatkajan oiktastuseks, kudamb ujui astjoil pidust' kaiked Amurad. Sai lidnan statusad vl 1880. Vspäi 1893 lidn om olmas nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase rahvahidenkeskeižiden raudteiden da il'mteiden läbitusen keskuses, Amur-jogen oiktal randal Keskamuran alangištos, läz Kitain röunad. Mad Moskvhasai om läz 6100 kilometrad, matkad raudtedme — 8533 km.

Habarovsk jagase vidhe administrativižhe rajonha. Se om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 577 441 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1990 (616 tuhad) i om nügüd' (vl 2017).

Om kaks' lendimportad lidnas, nell' raudtestancijad, avtoteiden sol'm, jogiport.

Nene valdkundad oma konsulusid Habarovskas:

Nügüd' Habarovskal om 7 sebruzlidnad:




#Article 420: Suhum (137 words)


Suhum ( [sohumi],  [ákua], ) om Gruzijan Abhazijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Venäman armii kontroliruib Abhazijan territorijad vspäi 2008, sen rahvahanikad oma Venäman pasportanke tobjimalaz.

Amuine eländpunkt sai lidnan oficiališt statusad vl 1848. Vll 1936−1992 sen oficialine nimituz oli Suhumi.

Suhum šingotase änikoiden kazvatandal, kurortaks da turizman keskuseks 1960-nziš vozišpäi.

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalas, Mustmeren randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +14,8 C°. Paneb sadegid 1453 mm vodes, läz tazomäras kuidme, vähemba semendkus (96 mm).

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 44 299 eläjad. Vn 2011 Abhazijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 62 914 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 119 150 eläjad vl 1989.

Rahvahad (2011): abhazijalaižed — 67,3%, venälaižed — 14,8%, armenijalaižed — 9,8%, gruzijalaižed — 2,8%, grekalaižed — 1,0%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 4,3%.




#Article 421: Orenburgan agj (500 words)


Orenburgan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).

Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Orenburg-lidn.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Orenburgan agj om olmas vs 1934 tal'vkun 7. päiväspäi. Vozil 1938−1957 sen nimituz oli Čkalovan agj.

Orenburgan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2000 25. päiväl redukud Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sen-žo voden 20. päiväl kül'mkud da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1994 19. päiväl redukud.

Agjal om röunoid Kazahstananke päivnouzmas da suves (sen Kostanain, Aktoben da Päivlaskmaiž-Kazahstanan agjoidenke), Samaran agjanke päivlaskmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke lodehes, Baškortostanan Tazovaldkundanke da Čeläbinskan agjanke pohjoižes. Ühthine röunoiden piduz om 3700 km. Orenburgan agj om mererandatoi.

Pind om 123 702 km². Künttud ma otab territorijan pol't, mec otab 5%. Znamasine jogi om Ural sen Sakmar- da Ilek-ližajogidenke, mugažo Samar- da Sur' Kinel'-joged (mülüdas Volgan basseinha). Kaikiš suremb järv om Šalkar-Ega-Kar (96 km² pindal, 96 km randanpirdanke, 1 m süvütte) Kazahstananke päivnouzmaižel röunal. Kaikiš suremb ratud vezišt om Iriklinan vezivaradim (260 km² pindal).

Reljef om Suviuralan madalad mäged. Kaikiš korktemb čokkoim om Nakas-mägi (667,6 m).

Klimat om kontinentaline. Vodes paneb sadegid 450 mm lodehes da 350 mm suvipäivnouzmas.

Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivivoi, palab šoidkivi, bur hil', raudkivend, vas'k, nikel', kuld, sauvondmaterialad (mouckivi, dolomit, sauvondkivi, sauvondgips, saved, letked, gravii), fosforitad, kaliisol, mel, azbest, pol'kalližarvoižed kived, keitandsol, reskvezi, gidroenergii.

Kaik om 9 lidnümbrikod (sidä kesken sauptud Komarovskii-žilo) Orenburgan agjas da 35 municipališt rajonad. Ühthemänho om 4 lidnankundad da 566 küläkundad rajoniš (2015). Küläkundad ühtetas 1707 küläd.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Jurii Berg radab gubernatoran vs 2010 kezakun 15. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da nell' muite varagubernatorad oma hänele abhu, kaik hö oma Ohjastusen ezimehen varapämehed mugažo.

Orenburgan agjan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 47 ezitajad videks vodeks. Kümne komitetad ratas kaikenaigašti. Vaiše parlamentale sab vahvištada käskusid agjan territorijal, gubernator allekirjutab vai pördab toštmižkaclendha süd sel'gitaden. Sergei Gračov radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vs 2011 keväz'kun 24. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.

Radonoigendai tobmuz om Orenburgan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, departamentad, komitetad, inspekcijad da üks' ohjanduz alištudas Ohjastusele.

Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (80,28% änid) da radab kahtenden strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 033 072 ristitud. Kaikutte kudenz' ristit kümnespäi om lidnalaine.

Kaik om kaks'toštkümne lidnad agjas i ei ole lidnanvuiččid žiloid. Toižed järedad lidnad (enamba 80 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Orsk, Novotroick da Buzuluk. Vl 2017 kaik om 16 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 74,7%, totarlaižed — 7,5%, kazahlaižed — 5,9%, ukrainalaižed — 2,4%, baškiralaižed — 2,3%, mordvinalaižed — 1,9%, čuvašalaižed — 0,6%, saksalaižed — 0,6%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 1,5%.




#Article 422: Gai (lidn) (168 words)


Gai (, «puišt» vaugedvenäman kelespäi) om Venäman lidn Orenburgan agjan päivnouzmas. Se om Gain lidnümbrikon (edel 2016 vot — rajonan) administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1959 9. päiväl semendkud samha vas'kkivendod. Kätihe lidnanvuiččeks žiloks vl 1965. Sai lidnan statusad vl 1979.

Gai šingotase küllästamižtegimel i mujumetalloiden ümbriradmižen tegimel, mugažo pästtas kaivuzpäzutandmašiništod i lindferm om olmas.

Lidn sijadase Suviuralan pautkil, 380 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Orenburghasai om 245 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed lidnad oma Orsk 30 km suvhe raudtedme i Novotroick 30 km suvhe orhal.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 301 ristitud, lidnümbrikon nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44 800 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Johann Kronštadtlaižen päjumalanpert' i phh. Pedr- da Pauloi-apostoloiden jumalanpert' oma väges, islaman pühäpert' om sauvomas vspäi 2012.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 81,8%, baškirаlaižed — 4,7%, ukrainalaižed — 4,1%, totarlaižed — 3,9%, kazahlaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 3,6%.

Orskan indistrialižen i medicinižen kolledžiden filialad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 423: Buzuluk (184 words)


Buzuluk () om Venäman lidn da lidnümbrik Orenburgan agjan päivlaskmas. Se om Buzulukan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti Venäman imperijan lidnuz baškiralaižiden amuižen lidnan jändusiden sijha. Se sai makundan lidnan statusad vl 1781. 1960-nziš vozišpäi Buzuluk šingotase agjan kivivoin samižen keskuseks.

Lidn sijadase Samar-jogen hural randal da sen Buzuluk- i Domašk-ližajogiden randoil (Volgan hurapol'ne bassein), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Orenburghasai om 220 km suvipäivnouzmha orhal vai 250 km avtotedme. «Samar — Orenburg»-raudte läbitab lidnad vspäi 1877, avtoümbärte om lidnanno «Samar — Orenburg»- i «Ural'sk (Kazahstan) — Bugul'm»-trassoil. Lähembaižed lidnad oma Soročinsk 90 km suvipäivnouzmha i Neftegorsk 85 km päivlaskmha.

Buzuluk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 82 904 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 89 263 ristitud vl 2009. Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 92,5%, totarlaižed — 1,9%, ukrainalaižed — 1,2%, mordvinalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,3%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: 6 kolledžad (tegimišton i transportan, finansine, sauvondan, pedagogine, medicinine, muzikaline), mecan i gidromelioracijan tehnikumad, mugažo Buzulukan gumanitariž-tehnologine institut — Orenburgan valdkundaližen universitetan filial.




#Article 424: Orsk (253 words)


Orsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Orenburgan agjan päivnouzmas, röunatab Kazahstananke. Se om agjan kahtenz' surtte lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1735 kuti Orenburg-lidnuz langenijan Or'-jogen mödhe (). Vl 1741 panihe nügüdläižen Orenburgan alust Ural-jogen alemba mödvedhe (hot' Orenburg sijadase Sakmar-jogensunno, eile Or'-jogen), olijad lidnust udesnimitihe Oren lidnuseks. Se sai lidnan statusad vl 1865.

Lidn sijadase Uralan suvižel ezimägištol, 200 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Orskan vanh pala sijadase Ural-jogen oiktal randal. Matkad Orenburghasai om 240 km orhal, 270 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Novotroick päivlaskmha (om 4 km röunoiden keskes) i Kazahstanan Aktobe (170 km suvipäivlaskmha). Lidnümbrik röunatab Kazahstananke, röunpäličmänendtaho om 30 km suvhe lidnan keskusespäi.

Orsk jagase koumhe territorialižhe rajonha vspäi 1972, niil ei ole ičeze administracijoid. Kahesa žilod mülüdas lidnümbrikho mugažo, niiden ühthine ristitišt oli 4 204 eläjad vl 2010. Lidnümbrikon pind — 1 426,54 km².

Vn 2010 Venäman rahvahalugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 239 800 ristitud, lidnümbrikon — 244 004 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 276 tuh. eläjid vl 1995.

Rahvahad (2010, enamba 0,4%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 81,7%, kazahlaižed — 5,3%, totarlaižed — 3,9%, ukrainalaižed — 2,7%, baškiralaižed — 1,7%, saksalaižed — 1,1%, mordvinalaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,9%.

Ižandusen päsarakod oma mujumetalloiden tehmine, mašiništonsauvomine, kivivoin ümbriradmine. Sömtegimišton i elektroenergetikan edheotandad oma šingotadud, järed päiväiželektrostancii om saudud lidnümbrikos.

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine Orsk-lendimport (OSW / ОСК) sijadase 17 km suvhe lidnan keskusespäi, tehtas reisid Orenburgan agjadme, Moskvhasai, sezonreisid Simferopolihesai.




#Article 425: Buguruslan (218 words)


Buguruslan (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Orenburgan agjan lodehes. Se om Buguruslanan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1748. Se sai makundan lidnan statusad vl 1781. Ühtennimine raudtestancii om olmas «Samar — Uf»-jonol vspäi 1888. Buguruslan šingotase kivivoin da gazan samižen i ümbriradmižen edheotandoil vspäi 1936, mugažo sömtegimišton edheotandad ratas (lihakombinat, jauhkombinat).

Lidn sijadase Sur' Kinel'-jogen (, , Volgan hurapol'ne bassein) da sen huran Konduzl-ližajogen () kaikil randoil, Bugul'man da Belebein ülüden suvipautkil, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Orenburghasai om 270 km suvipäivnouzmha orhal vai 355 km avtotedme. Lähembaine lidn om Pohvistnevo (Samaran agj) 22 km päivlaskmha kaikil teil, järedad lidnad — Samar 165 km päivlaskmha avtotedme i Oktäbr'skii 135 km pohjoižpäivnouzmha avtol.

Nell' pen't žilod da 2 raudtesarakod mülüdas lidnümbrikho Buguruslanan ližaks. Lidnümbrikon pind — 76,46 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 49 741 ristitud, lidnümbrikon — 50 226 ristitud. Ristitišt vajehtase 49..55 tuhad röunoiš vspäi 1970 (55 400 rist. vl 2000). Vl 2017 kaik 50 004 eläjad oli lidnümbrikos.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 67,1%, totarlaižed — 10,3%, mordvinalaižed — 10,0%, ukrainalaižed — 1,6%, saksalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 9,7%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Buguruslanan kivivoin, medicinine, pedagogine kolledžad i civiližen aviacijan lendimškol (kolledž), maižanduztehnikum, mugažo Samaran tehnižen universitetan filial.




#Article 426: Prazeodim (104 words)


Prazeodim (Pr — praseodymium latinan kelel) om 59nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv londuses, pala Man kores — 9 grammad tonnas. Avstrijalaine Karl Auer fon Vel'sbah-himik avaiži prazeodiman vl 1885. Prazeodiman kävutamine om harv.
 

Prazeodim om pehmed tagokaz notked hobedakaz mametall. Kristalline segluz om geksagonaline. 

Atommass — 140,90766. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,773 g/sm³. Suladandlämuz — 1208 K (935 C°). Kehundlämuz — 3403 K (3130 C°).

Londuseline prazeodim kogoneb üks'jäižes 141Pr-izotopaspäi, se om stabiline. Tetas 38 ratud radioaktivišt izotopad 121..140, 142..159 atommassanke, i niiden 15 izomärad, kaikiš hätkemb om 143Pr-izotop 13,57 päiväd pol'čihodamižen pordonke.




#Article 427: Prometii (172 words)


Prometii (Pm — promethium latinan kelel) om 61nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Ei ole olmas elementad londuses, sikš miše kaik sen izotopad oma radioaktivižed.

Vl 1945 amerikalaižed himikad Džeikob Marinskii, Lorens Glendenin i Čarl'z Koriell saiba prometijad ezmäižen kerdan Klinton-laboratorijas (nüg. Ok-Ridž-laboratorii, Tennessi-štat) uranan čihodamižen produktoišpäi ionvajehtamižtervoil, i vodele 1947 todestiba ut elementad ičendoiden tedoidusil. Vspäi 1950 nimitihe nügüdläižikš Amuižen Grekanman mifižen Prometei-titanan mödhe ( «meletai edel» vai «holitai»,  «tiks'un kaluine»), Koriellan ak tariči nimed eziauguižešti.

Prometii om radioaktivine hahkvauvaz mametall. Kristalline kaks'kerdaine geksagonaline α-segluz kändihe korgedlämuzližeks kubižeks β-segluseks 890 C° lämudel.

Atommass — 144,9127. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,26 g/sm³. Suladandlämuz — 1315 K (1042 C°). Kehundlämuz — 3273 K (3000 C°).

Om sadud 38 ratud izotopad 126..163 atommassanke, i niiden 18 izomärad. Kaikiš hätkemb elo om prometii-145-izotopal, sen pol'čihodamižen pord — 17,7 vot. Völ kahtel izotopal pol'čihodamižen pord om pit'k: 146Pm (T½ — 5,53 vot) i 147Pm (T½ — 2,62 vot).

Kävutadas joksusen radioaktivižeks purtkeks i lüminoforaks. 147Pm-izotopan üks'jäine tegii om Venäma.




#Article 428: Abdulino (163 words)


Abdulino () om Venäman lidn Orenburgan agjan lodehes. Se om Abdulinon lidnümbrikon (1785 km²) administrativine keskuz da sen ristitišton 70%. Edel 2016 vot nimitihe lidnümbrikod Abdulinon rajonaks. Se mülütab 49 žilod da küläd.

Eläbzoittud Abdulovankülä () mainitase ezmäižen kerdan vodel 1795. Vodespäi 1811 nimitase nügüdläižikš. Vodel 1888 raudte tuli lidnha, ühtennimine raudtestancii om «Samar — Uf»-jonol. Vodel 1895 «Перов и Зуев»-kompanii sauvoi tegint ümbriradamha grečad surimeks. Vodelpäi 1923 Abdulino om lidnan statusanke.

Nügüd'aigan lidn om maižanduzrajonan keskuz. Leibänkombinat da maidkombinat oma olmas, om raudten holitišen edheotandoid, sauvondmaterialiden tehmine. Kivivoin da londuseližen gazan löudmižsijad oma ottud kävutamižhe läz lidnad.

Lidn sijadase Tiris-jogen randoil (, Ik-jogen bassein), Uralan ezimägištol, 190 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Orenburghasai om 280 km suvipäivnouzmha «Kazan' — Orenburg»-avtotedme (R239), röunhasai Baškortostananke — 4 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Avtote om lidnan päivnouzmaižeks röunaks.

Voden 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 173 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1959 — 29 976 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas.




#Article 429: Samarii (218 words)


Samarii (Sm — samarium latinan kelel) om 62nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv Man kores (8 grammad tonnas).

Vozil 1878−1879 francijalaižed himikad Pol' Emil' Lekok de Buabodran i Mark Delafonten avaižiba samarijan spektroskopijan abul. Hö analiziruiba samarskit-mineralad — sen formul om ((Y,Ce,U,Fe)3(Nb,Ta,Ti)5O16).

Samarii om hobedaižvauged mametall. Om varmed radiacijad vaste.

Atommass — 150,36. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,520 g/sm³. Suladandlämuz — 1345 K (1072 C°). Kehundlämuz — 2173 K (1900 C°).

Nell' stabilišt izotopad da koume vähänradioaktivišt izotopad mülüdas londuseližhe samarijha: 144Sm (3,07%), 147Sm (14,99%, pol'čihodamižen pord — 106 mlrd vozid), 148Sm (11,24%; T½ — 7 × 1015 vot), 149Sm (13,82%; T½  2 × 1015 vot), 150Sm (7,38%), 152Sm (26,75%), 154Sm (22,75%). Sen ližaks, tetas 31 ratud radioaktivišt izotopad 128..143, 145, 146, 151, 153, 155..165 atommassanke, i 12 izomärad.

Samarii muigotub il'mas hilläšti. Ezmäi se katase Sm2O3-hapandusen kerthel, sid' kändase paikuižeks tuhkaks.

Ottas kävutamižhe ülävägeviden kaikenaigaižiden magnitoiden tehmižes. Hapandusel kreptas stöklid infrarusttad sädegoičendad vaste, kävutadas lämoinvastaižeks materialaks.

Samarijan monosul'fid (SmS) om andmiden aluz märičemha konstrukcijoiden mehanižid kingitesid. Sen monokristall generiruib termoELV 50% , 130 C° lämudel — 67..85%, mi endustab avarod ted elektrolikutimile avtoiden täht.

Mail'man vozne tehmine om severz'-se sadad tonnoid. Samarijan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.




#Article 430: Evropii (195 words)


Evropii (Eu — europium latinan kelel) om 63nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv londuses, sen pala mail'mas om 5 × 10−10. Vl 1896 francijalaine himik Ežen Anatol' Demarse sai puhtast evropijad ezmäižen kerdan. Ei voi löuta evropijad Mas joudjas olendas.

Metall, sen hapanduz, hlorid i nitrat oma vähäntoksižed ristitun täht.

Evropii om pehmed hobedaižvauged mametall. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud normaližen painuden al, völ kaks' modifikacijad oleleb korktan painuden al.

Atommass — 151,965. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 5,243 g/sm³. Suladandlämuz — 1099 K (826 C°). Kehundlämuz — 1802 K (1529 C°).

Londuseline evropii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 151Eu (52,2%) i 153Eu (47,8%). Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 130..150, 152, 154..167 atommassanke i 17 izomärad, niiden keskes nelläl pol'čihodamižen pord om hätkemb: 150Eu (36,9 vot), 152Eu (13,516 vot), 154Eu (8,593 vot) i 155Eu (4,76 vot).

Evropii muigotub il'mas kebnas i katase hapandusen (Eu2O3) kerthel. Pölü voib palada poukahtuden il'mas. Muigotandmärad: +3 (tobjimalaz), +2, +1.

Ottas kävutamižhe evropijad atomenergetikas, elektronikas i medicinas.

Maksoi 800..2000 US$ kilogrammas vl 2014. Päeksportör — Kitai, mugažo om evropijan löudmižsijid Kenijas (kaikiš suremb), , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.




#Article 431: Gadolinii (177 words)


Gadolinii (Gd — gadolinium latinan kelel) om 64nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv londuses, Man koren südäiolend — 6,2 grammad tonnas.

Francijalaine himik Žan de Marin'jak avaiži gadolinijan vl 1880. Om nimitadud suomalaižen Juhan Gadolin-himikan kanzannimen mödhe.

Gadolinii om pehmed notked hobedaižvauged mametall. Kristalline segluz om geksagonaline ninev.

Atommass — 157,25. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,900 g/sm³. Suladandlämuz — 1585 K (1312 C°). Kehundlämuz — 3273 K (3000 C°).

Londuseline gadolinii kogoneb ühtes vähänradioaktivižes da kudes stabiližes izotopoišpäi: 152Gd (0,2%, T½=1,08 × 1014 vot), 154Gd (2,18%), 155Gd (14,8%), 156Gd (20,47%), 157Gd (15,65%), 158Gd (24,84%), 160Gd (21,86%). Sen ližaks, tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 134..151, 153, 159, 161..169 atommassanke i 10 metastabilišt izomärad, niišpäi kaikiš hätkemb om 150Gd-izotop 1,8 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.

Ottas kävutamižhe gadolinijad atomenergetikas, elektronikas, metallurgijas i medicinas. Sadas üläveimid i ülämadalid lämuzid.

Gadolinijan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Šrilankas. Puhthan (irguz 99,9%) metallan kilogramm maksoi 133 US$ vl 2014. Mail'man vozne tehmine — 400 tonnad.




#Article 432: Terbii (188 words)


Terbii (Tb — terbium latinan kelel) om 65nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv londuses, pala Man kores — 4,3 grammad tonnas. Ročilaine Karl Gustav Mosander-himik avaiži terbijan vl 1843. Nimitihe Itterbü-žilon mödhe Stokhol'man sarišton Resarö-sarel, kuti koumed tošt elementad-ki (erbii, itterbii, ittrii).

Ei ole nimittušt biologižid rolid.

Terbii om pehmed tagokaz ninev hobedaižvauged mametall. Kristalline modifikacii toižetase 1289 C° lämudel.

Atommass — 158,92535. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,229 g/sm³. Suladandlämuz — 1629 K (1356 C°). Kehundlämuz — 3396 K (3123 C°).

Londuseline terbii kogoneb üks'jäižes stabiližes 159Tb-izotopaspäi. Toižed 35 izotopad oma ratud radioaktivižed 136..158, 160..171 atommassanke, tetas 27 izomärad mugažo.

Reagiruib kaikidenke galogenidenke i hapanikanke, vedenke, rikmuiktusenke. Oleskeleb reakcijoid azotanke, hil'nikanke, rikinke i boranke ližalämudel. Muigotandmär om +3 tobjimalaz, oleldab +2 i +4.

Ottas kävutamižhe terbijad metallurgijas, elektronikas i magnitoiden tehmižes. Tehtas kulundan da ul'trakulundan vägevid purtkid ühthesuladusespäi raudanke. Kävutadas terbijan hapandust avaros TV- i monitoriden teletorvuziš flüorescirujaks vihandaks agentaks. Elementan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas. Maksoi 1000 US$ kilogrammas vl 2016, arv vajehtase lujas metallan irgudehe kacten.




#Article 433: Disprozii (170 words)


Disprozii (Dy — dysprosium latinan kelel, amuižgrekan kelen δυσπρόσιτος-sanaspäi «jüged samižes») om 66nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv londuses, pala Man kores — 5 grammad tonnas. Francijalaine himik Pol' Emil' Lekok da Buabodran avaiži disprozijan vl 1886.

Disprozijal ei ole ičenašt biologišt rolid.

Disprozii om pehmed hoštai hobedakaz mametall. Oleskeleb kahten seglusen nägul, α-Dy geksagonaliženke seglusenke kändase β-disprozijaks kubiženke seglusenke huldutamižel korktemb mi 1384 C°.

Atommass — 162,500. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,55 g/sm³. Suladandlämuz — 1680 K (1407 C°). Kehundlämuz — 2840 K (2562 C°).

Londuseline disprozii kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 156Dy (0,06%), 158Dy (0,09%), 160Dy (2,33%), 161Dy (18,89%), 162Dy (25,47%), 163Dy (24,9%), 164Dy (28,26%). Sen ližaks tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 138..155, 157, 159, 165..173 atommassanke, i 12 izomärad.

Metall muigotub il'mas hilläšti i kändase hapanduseks. Disprozii om lujas hüvä katalizator mugažo.

Ottas kävutamižhe disprozijad metallurgijas, elektronikas i magnitoiden tehmižes. Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid , Vjetnamas, Afganistanas, Venämas (Kolan pol'sarel), Kirgizstanas, Avstralijas, Indijas i Brazilijas.




#Article 434: Vroclav (189 words)


Vroclav ( [ˈvrɔt͡swaf], ) om lidn Pol'šanman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Alasilezijan sodaveikundan pälidn.

Eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadal. Se sai lidnan oiktusid vl 1214 i tošti vl 1242.

Vroclav šingotase Volvo-avtobusoiden pästandal, vagonoiden i raudtevedimiden tehmižel (Bombardier), himižen i elektronižen sarakoiden edheotandoil.

Lidn sijadase Oderan (pol'š. Odra) muugotil randoil, Silezijan alangištos, 105..155 m ü.m.t. korktusil. Läz 130 sildad ühtenzoittas Oderan da sen nellän ližajogen randoid.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun i elokun lämuz om +18,5..+18,9 C°, vilukun — −0,7 C°, voden keskmäine lämuz om +9 C°. Absolütine minimum oleskeli −30 C°. Paneb sadegid 541 mm vodes, enamba semendkus-elokus (59..81 mm kus).

Vl 2010 eläjiden lugu oli 632 996 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 629 565 eläjad vl 1939 i 643 640 eläjad vl 1991. Läz 1,16 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.

Lidnan edeline pämez' oli Rafal Dutkevič (2002−2018).

Avtobusad i tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas, velosipediden i elektroavtoiden kortom radab.

Lidn om valdkundan znamasine raudtesol'm. Jogiport Oderal. Rahvahidenkeskeine civiline Vroclav-lendimport Nikolai Kopernikan nimed (WRO, 3,3 mln matknikoid vl 2018) sijadase 10 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan lidnoihe, čarterreisid Keskmeren lebutahoiže.




#Article 435: Torun' (148 words)


Torun'  ( [ˈtɔruɲ], ) om lidn Pol'šanman keskusen pohjoižes. Se om üks' Kujavijan da Pomorjen sodaveikundan pälidnoišpäi (vspäi 1999). Toine pälidn om Bidgošč, lodeheze lidnaspäi.

Istorine keskuz mülüb  Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1997. Torun' om Nikolai Kopernikan kodilidnaks. Hänen nimel nimitadud universitet om olmas vspäi 1945 (40 tuh. üläopenikoid).

Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal oliba vspäi 1100 edel meiden erad. Tevtonan orden sauvoi lidnust Thoren-nimenke vozil 1230−1231, sen jändused oma olmas tähäsai. Lidnuz da eländpunkt sen seiniden taga saiba lidnan statusad vl 1233.

Toižen mail'man sodan aigan päzutihe murendusespäi tobjimalaz.

Torun'-lidn sijadase Visl-jogen randoil, 34..95 m korktusil valdmeren pindan päl. Torun' jagase 24 lidnrajonha (pol'š. dzielnice miasta).

Vl 2000 elajiden lugu oli kaikiš suremb, 210 194 ristitud. Ristitišt poleneb suburbanizacijan tagut.

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vislan randoid. Koume päraudtestancijad i kaks' avtostancijad om olmas lidnas. Lähembaine lendimport sijadase Bidgošč-lidnas 50 km päivlaskmha-lodeheze.




#Article 436: Zelöna Gur (135 words)


Zelöna Gur ( «vihand mägi», ) om lidn Pol'šanman päivlaskmas. Se om ühteks Lübušan sodaveikundan pälidnoišpäi, sodaveikundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe. Toine pälidn om Gožuv-Vel'kopol'ski.

Eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal. Se sai lidnan statusad vl 1323. Vinan tehmine anikoičeb amussai, jogavozne «Winobranie»-festival' oleskeleb sügüz'kus. Zelöna Gur kändihe industrijan keskuseks 18. voz'sadan lopus tekstil'tegimišton šingotesenke.

Lidnan elektrotehnine sarak pästab GPS-navigacijan i signalizacijan ladimid, ühtneb Evropan kosmižihe projektoihe.

Lidn om ümbärtud mecoil, seižub Oder-jogen alangišton hural pautkel. Matkad Saksanman röunhasai om 60 km päivlaskmha orhal, Varšavhasai om 455 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaižed sured lidnad oma Kotbus (Saksanma) 83 km suvipäivlaskmha orhal da Gožuv-Vel'kopol'ski 91 km pohjoižhe orhal.

Zelöna Gur jagase 28 territorialižhe ümbrikho (pol. osiedle).

Vl 2012 eläjiden lugu oli 119 182 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Zelöna Guran universitet radab vspäi 2001.




#Article 437: Lodz' (202 words)


Lodz ( [wut͡ɕ] «veneh», jidiš: לאדזש‎, vepsän kirjamil Lodž) om lidn Pol'šanman keskuses. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, Lodzin sodaveikundan pälidn.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1332 peneks küläks latiniženke Lodzia-nimenke. Vl 1423 se sai lidnan oiktusid. Vozil 1945−1948 lidn tegi valdkundan pälidnan funkcijoiden mödhe, sikš miše Varšav oli muretud Toižen mail'man sodan toriden jäl'ghe.

Vhesai 1990 Lodz' oli tekstil'tegimišton keskuseks. Vodele 2009 läz tuhad verazmaižid investirujid tuliba lidnha, mail'man elektronižed da IT-kompanijad sauvoiba ofisoid täs (oz. indine Infosys).

Lidn sijadase 164..284 m korktusil valdmeren pindal päl, peniden jogiden randoil. Nene 19 joged mülüdas Vartan (Oderan oiged ližajogi) i Vislan basseinoihe. Matkad Varšavhasai om 120 km pohjoižpäivnouzmha.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz +18,9 C°, vilukun −1,5 C°, voden keskmäine lämuz +8,6 C°. Paneb sadegid 582 mm vodes, enamba heinkus — 90 mm.

Vl 1988 ristitišt oli kaikiš suremb — 854 tuhad eläjid. Vl 2014 eläjiden lugu oli 706 004 ristitud. Ristitišt poleneb radotomuden tagut da Pol'šanman pälidnan lähembusen taguiči.

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Elektrojonused ühtenzoittas lidnad ezilidnoidenke. Kaks' päraudtestancijad om olmas: Lodz'-Fabričnai (, manalaine) i Lodz'-Kalisk ().

Rahvahidenkeskeine civiline Lodz'-lendimport (ende Lüblinek, LCJ) sijadase 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Münhenha, Surhe Britanijha, čarterreisid Keskmeren lebutahoiže.




#Article 438: Krakov (179 words)


Krakov ( [ˈkrakuf], ,  Kroke) om lidn Pol'šanman suves. Se om kahtenz' surtte lidn valdkundas, Penen Pol'šanman sodaveikundan pälidn. Lidnan keskuz mülüb  mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 965. Se sai lidnan oiktusid vl 1257. Vozil 1038−1596 oli Pol'šanman pälidnaks, vhesai 1734 — pol'šalaižiden kunigahiden vencastusen sijan.

Krakov šingotase raudan metallurgijan tegimel (ArcelorMittal Poland S.A.), tegimištoližen i elektrotehnižen mašiništon pästandal, IT-kompanijoil, turizmal (2. sija Varšavan jäl'ghe). Mail'man, Suren Britanijan, Saksanman i Skandinavijan kompanijoiden kontorad sijadasoiš lidnas: Google, IBM, Royal Dutch Shell, HSBC, General Electric, ABB, Hitachi, kaik enamba 50. Kompjuterprogramiden Comarch-kompanijan päfater om olmas Krakovas.

Lidn seižub Visl-jogen randoil sil sijal, kus jogi kändase laivjogeks, 188..383 m korktusil valdmeren pindal päl. Matkad Varšavhasai om 252 km pohjoižhe orhal, 296 km avtotedme. Voden keskmäine lämuz om +8,7 C°.

Krakov jagase 18 lidnrajonha (pol'š. dzielnica miasta) vspäi 1991, ned oma nomeruidud da vspäi 2002 nimitadud-ki, oz. Dzielnica I Stare Miasto («vanh lidn»).

Vl 1939 eläjiden lugu oli 259 tuh. ristituid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', sodaveikundan nelländez. Lidnaglomeracijan ristitišt oli 1,4 mln elajid vl 2010.

Krakoval om 21 partnörlidnad:




#Article 439: Opole (165 words)


Opole (mugazo pol'šan kelel, virktas: [ɔˈpɔlɛ]; edel 1945 vot Oppel'n , ) om lidn Pol'šanman suvipäivlaskmas. Se om Opolen sodaveikundan pälidn (vspäi 1950), tedon da opendusen sijaline keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 845 kuti linduz sarel kesked joged. Se om ühteks kaikiš amuižembiš lidnoišpäi valdkundas, sai lidnan oiktusid vl 1217. Edel 1945 vot oli Germanijan palaks.

Opole šingotase mašinansauvomižen sarakol (gidravližed domkratad, libutimed kinokameran täht, klapanad), sauvondmaterialiden tehmižel (cementtegim, katuzmaterialad, metalližed konstrukcijad), avtopaloiden i «Polaris»-kvadrocikloiden pästandal, sömtegimišton edheotandoil.

Lidn sijadase Oder-jogen randoil, 176 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Varšavhasai om 275 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 315 km avtotedme.

Vl 2017 lidnan eläjiden lugu oli 127 792 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 130 969 eläjad vl 1999. Ristitišt ezilidnoidenke om 267 tuh. eläjid (2017), sidä kesken saksalaižiden znamasine vähembuz (lidnas vaiše 2,5% saksalaižid elihe vl 2012).

Professionaližen üläopendusen koume aluzkundad oma valdkundaližed: Opolen universitet, Opolen politehnine universitet, Kundaline korged medškol Opoles.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancii om olmas, 3 raudtestancijad da 2 raudteplatformad.




#Article 440: Žešuv (157 words)


Žešuv ( [ˈʐɛʂuf], , , ; , vepsän kirjamil Raiše) om lidn da raudtesol'm Pol'šanman suvipäivnouzmas. Se om Alakarpatan sodaveikundan pälidn.

Eländpunktan aluz om pandud 11. voz'sadal. Ende se oli Peremišlin ruhtinazkundan palaks (Amuine Venä), Pol'šanma anasti lidnust 14. voz'sadal. Eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1354.

Žešuv šingotase avto- i avialikutimiden tegimil, Zelmer-koditehnikan pästandal, sömtegimištol (plodkonservtegim, lihakombinat), mugažo tehnižen porcellanan edheotandal.

Lidn sijadase Vislok-jogen randoil (pol'š. Wisłok 205 km pitte, Vislan bassein), 197..384 m ü.m.t. korktusil. Karpatad seištas suvhe lidnaspäi. Matkad Varšavhasai om 310 km pohjoižhe avtotedme.

Žešuv jagase 30 rajonha (pol'š. osiedle).

Vl 2014 eläjiden lugu oli 184 493 ristitud, ezilidnoidenke — läz 350 tuh. ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kuz' raudtestancijad om saudud Žešuvas.

Rahvahidenkeskeine civiline Žešuv-Jasönk-lendimport (RZE, 771 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 10 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Jasönk-žilonno. Tehtas reisid Suren Britanijan lidnoihe, Njuarkha i Tel' Avivha, mugažo Varšavha. Om sezonreisid Grekanman, Bolgarijan i Turkanman kurortoidennoks.




#Article 441: Belostok (139 words)


Belostok ( [bʲaˈwɨstɔk]) om lidn Pol'šanman pohjoižpäivnouzmas. Se om Alaläšan sodaveikundan pälidn, järed raudtesol'm.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1437. Se sai lidnan statusad vl 1749. Oli tekstil'tegimišton keskuseks 19. voz'sadan toižes polespäi. Vozil 1939 (tal'vku) — 1941 (27. kezaku) da vl 1944 (heinku−sügüz'ku) Belostok mülüi   ühtennimižen agjan keskuseks.

Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Bäl-jogen randoil (, «vauged», Vislan oigedpol'ne bassein), 120..160 m korktusil valdmeren pindal päl. Matkad Varšavhasai om 188 km suvipäivlaskmha, Vaugedvenäman röunhasai — 54 km päivnouzmha.

Vn 2011 Pol'šanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 294 989 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 430 tuhad ristituid elihe ezilidnoidenke vl 2017.

Om erazvuiččiden religijoiden pühäpertid: katoline jumalankodikund, ortodoksine hristanuskond, judaizman pühäpert', mugažo čiganoiden sur' kund eläb lidnas.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Belostok ühtenzoitab  päivlaskmaižid maid Baltijan maidenke avto- da raudteidme i Suomenmanke.




#Article 442: Ščecin (196 words)


Ščecin ( [ˈʂt͡ʂɛt͡ɕin], edel 1945 vot nimi oli Štettin,  [ʃtɛˈtɪːn]) om Pol'šanman lidn valdkundan lodehes. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Päivlaskmpol'žen Pomorjen sodaveikundan pälidn. Pol'šanman kaikiš järedamb meriport radab lidnas.

Eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1243. Štettin oli mülünu Pühäze Rimalaižhe imperijha 12. voz'sadan lopindaspäi, kus oli Pomeranii-gercogkundan keskuseks vhesai 1648. Vll 1648−1720 oli Ročinman palaks, sid' mülüi Prussijha 20. voz'sadhasai, šingotihe Berlinan meriverajaks. Vl 1729 Venäman tulii Jekaterina II-imperatornaine oli sündnu Štettinan lidnushe.

Ščecin šingotase mašiništon i laivoiden sauvomižel, himižel tegimištol (mineraližed heretused), «Amazon»-kompanijan varažomil, meriladimiden edheotandal, turizmal (354 tuh. rist. vl 2009). Cellülozbumagaine kompleks ei ole rados 2000-nziš vozišpäi.

Ščecin sijadase Oderan hijamiden molembil randoil da Dombe-järven () randal, 0..131 m korktusil. Matkad Saksanman röunhasai om 10 km päivlaskmha avtotedme. Avanportan nimi om Svinouis'ce, sijadase Oderan Baltijan meren estuarijan (Ščecinan lahten) taga.

Vl 2014 eläjiden lugu oli 407 180 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 419 600 eläjad vl 1994. Ristitišt ületi vn 1939 lugud vodele 1978 (384,9 tuh. rist.), Toižen mail'man sodan jäl'ghe vaiše erasile saksalaižile lasktihe pörtas lidnha, heiden lugu poleni enamba mi 100 tuhaspäi 17 tuhazesai.

Üläopendusen viž aluzkundad om olmas lidnas.

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas.




#Article 443: Gol'mii (178 words)


Gol'mii (Ho — holmium latinan kelel) om 67nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv londuses, pala Man kores — 1,3 grammad tonnas. Šveicarijalaine Žak-Lui Sore-himik avaiži gol'mijan spektraližen analizan abul vl 1879. Ročilaine Per Teodor Kleve-himik erigoiti uden elementan hapandust sil-žo vodel i nimiti Stokhol'man oiktastuseks, sikš ku radoi läz necidä lidnad.

Ei ole biologišt rolid gol'mii-metallal, no sen erased solad stimuliruidas substancijoiden vajehtust.

Gol'mii om pehmed da tagokaz, loštai da hobedakaz mametall. 

Atommass — 164,93033. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,795 g/sm³. Suladandlämuz — 1734 K (1461 C°). Kehundlämuz — 2873 K (2600 C°).

Londuseline gol'mii kogoneb üks'jäižes stabiližes 165Ho-izotopaspäi. Tetas 35 ratud radioaktivišt izotopad 140..164 i 166..175 atommassanke, mugažo niiden 33 izomärad.

Gol'mii muigotub il'mas hilläšti i kändase Ho2O3-hapanduseks. Muigotandmärad: +3 (tobjimalaz), +2, +1. Reagiruib kaikidenke muiktusidenke päiči HF, eile reakcijoid ftoranke.

Ottas kävutamižhe gol'mijad metallurgijas (legiruidas alüminijan ühthesuladusid), atomenergetikas i üläveimiden magnitoiden tehmižes. Gol'mijan ionad oma aluseks sädamha infrarusttad sädegoičendad lazeras.

Elementan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.




#Article 444: Erbii (180 words)


Erbii (Er — erbium latinan kelel) om 68nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv londuses, pala Man kores — 3,3 grammad tonnas. Ročilaine Karl Gustav Mosander-himik avaiži erbijan vl 1843. Nimitihe Itterbü-žilon mödhe Stokhol'man sarišton Resarö-sarel, kuti koumed tošt elementad-ki (terbii, itterbii, ittrii).

Metallal ei ole biologišt rolid, no kävutadas sen solid hibjan substancijoiden vajehtusen stimulätoraks.

Erbii om pehmed tagokaz hobedakaz mametall. 

Atommass — 167,259. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,06 g/sm³. Suladandlämuz — 1802 K (1529 C°). Kehundlämuz — 3141 K (2868 C°).

Londuseline erbii kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 162Er (0,14%), 164Er (1,6%), 166Er (33,5%), 167Er (22,87%), 168Er (26,98%), 170Er (14,91%). Tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 143..161, 163, 165, 169, 171..177 atommassanke, i 13 izomärad.

Erbii-metall palab il'mas hapandusen sädandanke. Reagiruib vedenke säden gidrohapandust. Muigotandmär oleleb +3 (tobjimalaz), +2 i +1. Om reakcijoid galogenidenke.

Ottas kävutamižhe erbijan hapandust atomreaktoriš i optižes kuidus lujenemha signalad. Erbijan hapandusen monokristall kävutase lazerhirurgijas. Tehtas ühthesuladusid vanadijanke, kobal'tanke i nikelinke. Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas i Skandinavijas.




#Article 445: Tulii (182 words)


Tulii (Tm — thulium latinan kelel) om 69nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 0,27 grammad tonnas. Ročilaine himik Per Teodor Kleve avaiži tulijan hapandusen vl 1879. Nimitihe mifižen Tule-saren mödhe (,  Fula), sijazihe sidä Evropan pohjoižes. Amerikalaine Teodor Uil'jam Ričards-himik sai metallad ezmäižen kerdan vl 1911 i märiči sen atommassad.

Tulii ližadab substancijoiden vajehtusen pigut ristitun hibjas, segojad solad oma vähäntoksižed. Kazmused läz ei otkoi tulijad südäimehe.

Tulii om pehmed da tagokaz, notked hobedakaz mametall. Kristalline segluz om geksagonaline ninev.

Atommass — 168,93422. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,321 g/sm³. Suladandlämuz — 1818 K (1545 C°). Kehundlämuz — 2223 K (1950 C°).

Londuseline tulii kogoneb üks'jäižes stabiližes 169Tm-izotopaspäi. Tetas 34 radioaktivišt izotopad 145..168, 170..179 atommassanke, i 26 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 171Tm-izotop 1,92 vot pol'čihodamižen pordonke.

Kävutadas tulijad elektronikas (informacijan kandajad, termoelementad) i optikas (lazerad), üläveimiden palaks, evron banknotoiš. Ottas kävutamižhe radioizotopoid röntgensädegoičendan purtkeks portativižen medicinižen diagnostikan täht.

Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om sen löudmižsijid , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas i Skandinavijas.




#Article 446: Itterbii (182 words)


Itterbii (Yb — ytterbium latinan kelel) om 70nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv londuses, pala Man kores — 3 grammad tonnas.

Šveicarine Žan Šarl' de Marin'jak-himik avaiži itterbijan vl 1878. Nimitihe Itterbü-žilon mödhe Stokhol'man sarišton Resarö-sarel, kuti koumed tošt elementad-ki (terbii, erbii, ittrii).

Itterbii om tagokaz notked hoštai hobedakaz mametall. Oleskeleb koumes kristalližes nägus: α-Yb geksagonaliženke seglusenke (6,903 g/sm3), β-itterbii kaikiš kinktembanke seglusenke (6,966 g/sm3) i γ-itterbii kubiženke seglusenke (6,57 g/sm3), toižetamine α↔β tegese −13 C° lämudel, β↔γ — +795 C°.

Atommass — 173,045. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,9654 g/sm³. Suladandlämuz — 1097 K (824 C°). Kehundlämuz — 1469 K (1196 C°).

Londuseline itterbii kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 168Yb (0,13%), 170Yb (3,02%), 171Yb (14,21%), 172Yb (21,75%), 173Yb (16,1%), 174Yb (31,9%) i 176Yb (12,89%). Tetas 27 ratud radioaktivišt izotopad 148..167, 169, 175, 177..181 atommassanke, i 12 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 169Yb-izotop 32 päiväd pol'čihodamižen pordonke.

Ottas kävutamižhe itterbijad atomenergetikas, elektronikas, optikas i magnitoiden tehmižes.

Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om sen löudmižsijid , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.




#Article 447: Lütecii (196 words)


Lütecii (Lu — lutetium latinan kelel) om 71nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Element om harv londuses lujas, pala Man kores — 0,8 grammad tonnas.

Francine Žorž Urben-himik avaiži lütecijad hapandusen nägus vl 1907 da nimiti kel'talaižiden amuižen keskuzžilon mödhe Parižan sijas, .

Lütecii om kova hobedaižvauged mametall, kudamb andase mehanižele ümbriradmižele kebnas.

Atommass — 174,9668. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,8404 g/sm³. Suladandlämuz — 1925 K (1652 C°). Kehundlämuz — 3675 K (3402 C°).

Om olmas kaks' londuselišt izotopad: stabiline 175Lu (97,41%) i betaradioaktivine 176Lu (2,59%, T½=3,78 × 1010 vot). Avaitihe 33 ratud izotopad 150..174, 177..184 atommassanke, i 41 izomärad, kaikiš hätkemb om 174Lu-izotop 3,31 vot pol'čihodamižen pordonke.

Lütecii muigotub il'mas lujas kebnas i katase hapandusen kerthel. Muigotandmärad: +3 (tobjimalaz), +2, +1. Lämbitamižen aigan vastamižpainab galogenoidenke, rikinke. Lütecii vastamižpainab anorganižidenke muiktusidenke solid tehmas, ned oma toksižed vähän. Lütecijan gidrohapanduz tehtas sen segoitabiden soliden gidrolizan abul.

Ottas kävutamižhe lütecijad metallurgijas (ližadab räkänvastaižust), optikas, keramikas ülävedandmahtusenke, magnitoiden tehmižes i sodalazeriš. Metalline lütecii 99,9% irgudenke maksab 3,5..5,5 tuh. US$ kilogrammas, om kaikiš kal'hembaks harvoiš mametalloišpäi.

Päeksportör — Kitai, mugažo elementan löudmižsijad oma olmas , Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.




#Article 448: Gafnii (184 words)


Gafnii (Hf — hafnium latinan kelel) om 72nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Alamalaine Dirk Koster-fizikantedomez' i mad'jaralaine Djord' de Heveši-himik avaižiba gafnijan vl 1923 spektraližen analizan abul.

Element om harv londuses, läz 4 grammad mankoren tonnas. Sadas cirkonijanke ühtes.

Gafnii om jüžmak löumassulatud hobedakaz metall. Vajehtab kristalližen seglusen formad huldutamižel 2016 K lämudehesai, geksagonaližes ninevaspäi se kändase kubižeks mülücentriruidud.

Atommass — 178,49. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,31 g/sm³. Suladandlämuz — 2506 K (2233 C°). Kehundlämuz — 4876 K (4603 C°).

Londuseline gafnii kogoneb ühtes vähänradioaktivižes i vides stabiližes izotopoišpäi: 174Hf (0,16%, T½=2 × 1015 vot), 176Hf (5,26%), 177Hf (18,6%), 178Hf (27,28%), 179Hf (13,62%), 180Hf (35,08%). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 153..173, 175, 181..188 atommassanke, i 26 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 182Hf-izotop 8,9 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.

Ottas kävutamižhe atomreaktoran tüvikoikš, ühthesuladisiden vahvitajaks ližaduseks, röntgenzirkloiden tehmižes, hapandust — optikas (korgedlämuzline, öližen nägendan ladimed).

Mail'man samine om 70 tonnad vodes. Maksoi 500..1000 US$ kilogrammas vl 2014. Pälöudmižsijad sijadasoiš mererandpoles neniš valdkundoiš: Avstralii, Suviafrikan Tazovaldkund, AÜV, Indii, Venäma.




#Article 449: Kopernik Nikolai (119 words)


Nikolai Kopernik (, , ; sünd. 19. uhoku 1473, Torun', Pol'šan kunigahuz — kol. 24. semendku 1543, Frombork, Pol'šan kunigahuz) — pol'šalaine astronom, matematikantedomez', ekonomist, kanonik. Kopernik om mail'man geliocentrižen sisteman avtor, nece sistem zavodi ezmäšt tedorevolücijad.

Nikolai jäi ičeze kazvatajita ühesavoččen i kazvoi däd'-jepiskopan perehes. Priha openui Krakovan universitetas (matematik, medicin, jumalantedo) vll 1491−1494, Bolon'jan universitetas (jumalantedo, oiktuz, amuižed keled, astronomii) vll 1497−1500, Padujan universitetas (medicin) vhesai 1503, ladi egzaminoid lopuks i sai kanonižen oiktusen doktoran arvnimed. Kirjuti latinan i saksan kelil.

Tedomez' oli maksutoman lekarin, oigenzi inženerižid töid. Kopernikan nell'kümnevozne rad, jäl'gmäine i päine säduz om astronomijan «Taivhaližiden sferoiden punondos»-kirj (), om pästtud Nürnbergas vl 1543 parahiman Retik-openikan sil'mišpidandanke.

Himine kopernicii-element nomer 112 om nimitadud tedomehen muštoks.




#Article 450: Tantal (254 words)


Tantal (Ta — tantalum latinan kelel) om 73nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om levitadud londuses harvoin, pala Man kores — 2 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas.

Ročilaine himik Anders Gustav Ekeberg avaiži tantalan vl 1802. Nimitihe mifižen Tantal-carin mödhe (, Nioban tat) samižen jügedusiden tagut.

Germanijalaine Verner fon Bol'ton-himik sai puhtast metallišt tantalad ezmäižen kerdan vl 1903.

Tantal om jüged kova hahk metall. Tantalal lujas korged suladandlämuz da kehundlämuz oma, no metall om mugažo plastine lujas. Puhthan tantalan muju om hahk.

Atommass — 180,94788. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 16,654 g/sm³. Suladandlämuz — 3290 K (3017 C°). Kehundlämuz — 5731 K (5458 C°).

Londuseline tantal kogoneb ühtes stabiližes izomäras i ühtes stabiližes izotopaspäi: 180mTa (0,012%, T½  4,5 × 1016 vot) i 181Ta (99,988%). 180mTa om üks'jäine stabiline londuseline izomär. Tetas mugažo 35 ratud radioaktivišt izotopad 155..180, 182..190 atommassanke i 36 ratud izomärad.

Tantal ei ole aktivine normaližiš arvoimižiš, il'mas muigotub, ku lämuz om korktemb 280 C°, i siloi se katase Ta2O5-hapandusen kaičendkerthel; se reagiruib galogenidenke, ku lämuz om korktemb 250 C°. Ku lämbitadas sidä, ka reagiruib elementoidenke С, В, Si, P, Se, Те; substancijoidenke: Н2О, СО, СО2, NO, HCl, H2S.

Tantal om lujas seižui mugliden da muiktusiden painust vaste.

Tantal kävutase metallurgijas, atomenergetikas, elektotehnikas, elektronikas. Se om mugažo juvelirine metall.

Kaikiš järedambad tantalan löudmižsijad oma Francijas, Egiptas, Tailandas da Kitaiš. Kaikiš suremb mail'man löudmižsija om Grinbušas (Avstralii). Toižed löudmižsijad oma olmas Mozambikas i Nigerijas.




#Article 451: Vol'fram (240 words)


Vol'fram (W — wolframium latinan kelel) om 74nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Vol'fram om levitadud londuses keskmäras, pala Man kores — 1,3 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas, koncentriruiše šeelit- i vol'framit-mineraloiš ühtnendoikš vol'framan 1..2% palanke.

Ispanijalaižed Elüar-vellesed-himikad saiba puhtast vol'framad ezmäižen kerdan vl 1783. Nimi tuli latinan kelen saksan kändusespäi ( «händikahan kerthed»), metall vasttase tinan kaivuziš i telustab sada tinad reagiruiden senke.

Vol'framal ei ole ičenašt biologišt rolid.

Vol'fram om kova, lujas löumassulatud hoštai hahkvauvaz päličmänendmetall.

Atommass — 183,84. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,25 g/sm³. Suladandlämuz — 3695 K (3422 C°). Kehundlämuz — 6203 K (5930 C°). Vol'framal kaikiš korktemb suladandlämuz da kehundlämuz oma metalloiden keskes. Voib olda tagodud hüvin, nitikš, 1600 C° lämudenke.

Londuseline metall mülütab viž seižujad izotopad (180W — 0,12%, 182W — 26,50%, 183W — 14,31%, 184W — 30,64% da 186W — 28,43%). Sen ližaks tetas 30 radioaktivišt ratud izotopad vl 2016 158..179, 181, 184, 187..192 atommassanke, i 11 izomärad.

Vol'fram om seižui lujas himišt painust vaste. Metallal om korrozijanvastaižid ičendoid. Muigotandmär oleskeleb +6..−2 i −4, sidä kesken +4 i +6 (tobjimalaz).

Ottas kävutamižhe elementad metallurgijas tobjimalaz.

Mail'man samine oli 76,4 tuhad tonnoid vl 2012, sidä kesken Kitai tegi 64 tuhad tonnoid, mugažo järed tehmine om Venämas (3,5 tuh. t), Kanadas (2,2), Bolivijas (1,2) i Vjetnamas (1,0). Kaikiš järedambad löudmižsijad oma Kanadas, Kitaiš, Kazahstanas i .




#Article 452: Iridii (219 words)


Iridii (Ir — iridium latinan kelel) om 77nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Anglijalaine S. Tennant-himik avaiži iridijan vl 1803 platinan palan ližasubstancijoiden keskes. Nimitihe elementan soliden erazvuiččen mujun mödhe ( «jumalanbembel'»).

Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 0,001 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Ectäs meteoritoid iridijan korktan koncentracijan mödhe (0,5 grammad tonnas da sen enamba).

Iridijal ei ole ičenašt biologišt rolid. Metalline iridii ei ole toksine.

Iridii om löumassulatud hobedakaz päličmänendmetall, kova lujas. Iridii om platinan gruppan hüväsuguine metall.

Atommass — 192,217. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 22,65 g/sm³. Suladandlämuz — 2719 K (2446 C°). Kehundlämuz — 4403 K (4130 C°).

Kaks' londuselišt izotopad (191Ir — 37,3%, 193Ir — 62,7%) om olmas, sädihe 34 ratud radioaktivišt izotopad 164..199 atommassanke i niiden 32 südäitukušt izomerad. Kaikiš hätkemb om 192m2Ir-izomer 241 vot pol'čihodamiženke.

Lujad korrozijanvastaižed ičendad oma iridijal 2000 Cel'sijan gradushasai. Nece metall jäb reakcijata muiktusidenke mitte taht arvoimižiš, eskai kaikiš vägevidenke (ozutesikš, carin vodkanke). Muigotandmärad: +9..−1 i −3, sidä kesken +3 i +4 tobjimalaz.

Ottas kävutamižhe iridijad elektrotehnikas tobjimalaz, likutimiden sütutamižtohuzil levedali. Se om hüvä katalizator mugažo.

Vl 2009 mail'man saliž oli 3 tonnad, torguzmöndarv — 35 US$ grammas (2012). Pälöudmižsijad sijadasoiš , , Kanadas da Udel Gvinejal.




#Article 453: Platin (252 words)


Platin (Pt — platinum latinan kelel) om 78nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 0,005 grammad tonnas. Voib löuta sidä paksus joudjas olendas. Platin om lujas tetab hüväsuguine metall.

Andiden civilizacijad saiba elementad amussai. Ispanijalaine Antonio de Ul'joa-matkadai toi ičesündujad platinad Evropha ezmäižen kerdan Suviamerikaspäi vl 1735. Vl 1750 britanine Uil'jam Braunrigg-lekar' ozuti platinad himižeks elementaks Londonan kunigazkundas da tegi metallan ezmäšt tedolišt ümbrikirjutandad.

Platinan nimi om anttud sen tagut, miše nece metall lujas koskub hobedha (ispanijan kelel plata).

Platin om jüžmak pehmed hobedaižvauged päličmänendmetall.

Atommass — 195,084. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,45 g/sm³. Suladandlämuz — 2041,4 K (1768,3 C°). Kehundlämuz — 4098 K (3825 C°).

Kaik om 6 londuselišt izotopad, viž oma stabiližed: 190Pt (0,012%, radioaktivine vähän, T½=6.5times;1011 vot), 192Pt (0,782%), 194Pt (32,864%), 195Pt (33,775%), 196Pt (25,211%), 198Pt (7,356%). Sen ližaks, om tetab 31 ratud izotopad, niiden pol'čihodamižen pord om päivän lühüdamb tobjimalaz, 193Pt — 50 vot.

Platin om lujas inertine himižešti, inertižuz poleneb lämbituses. Muigotandmärad: +6..−3, sidä kesken +2 i +4 tobjimalaz.

Platin om juvelirine metall; kävutadas sidä tehnikas da medicinas tobjimalaz. Se om hüvä katalizator mugažo. Ezmäine otand kävutamižhe rahoikš tegihe Venäman imperijas, löihe rahuzid vll 1828−1845. Torguidas platinad Nju Jorkan (PPLT-indeks) i Londonan (PHPT-indeks) biržil. Lödas kapitalanpanmižen monetoid.

Pälöudmižsijad oma  (satusen koume nelländest), Venämas (Noril'sk i Habarovskan rand), , Zimbabves da Kitaiš, ned kogotas varoiden ühesa kümnendest. Sadas platinan 150..200 tonnad vodes kaikes mail'mas.




#Article 454: Artut' (199 words)


Artut (Hg — hydrargyrum latinan kelel, amuižgrekan kelen ὕδωρ «vezi»- da ἄργυρος «hobed»-sanoišpäi) om 80nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om harv londuses lujas (83 milligrammad tonnas), no om olmas artutin löudmižsijid äjiš valdkundoiš. Voib löuta sidä puhthas olendas mugažo, se om m. n. ičesündui artut'.

Artut' da sen ühtnendad oma lujas toksižed.

Artut' om nozol hobedaižvauged päličmänendmetall. Se om üks'jäine nozol metall normaližiš arvoimižiš. Kovan artutin kristalline segluz om romboedrine.

Atommass — 200,592. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,534 g/sm³. Suladandlämuz — 234,32 K (−38,83 C°). Kehundlämuz — 629,88 K (356,73 C°).

Londuseline artut' kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 196Hg (0,15%), 198Hg (10,04%), 199Hg (16,94%), 200Hg (23,14%), 201Hg (13,17%), 202Hg (29,74%) i 204Hg (6,82%). Tetas 33 ratud radioaktivišt izotopad 171..195, 197, 203, 205..210 atommassanke, i 16 izomärad.

Artutin himine aktivižuz om väll'. Muigotandmär oleleb +1 i +2. Reagiruib galogenidenke i azotmuiktusenke. Sädab hapandusid lämudel +300 C°, no hapanduz čihodase tagaz lämudel +340 C°.

Artutin kävutand om röunatud lujan toksižuden taguiči. Ottas metallad kävutamižhe metallurgijas (sekundarižen alüminijan ümbriradmine, kuldan kivendon ümbriradmine) da tehnikas (andimed, minibatarejad i detonatorad), maižanduses (pesticidad), 21. voz'sadahasai oli zelläks medicinas.




#Article 455: Vodin kel' (121 words)


Vodin kel (ičeze nimituz: vaďďā tšēli [ˈvɑdʲːɑː ˈt͡ʃeːli] vai mā tšēli [ˈmɑː ˈt͡ʃeːli] «man kel'») om vodin rahvahan kel'. Se mülüb Baltijan meren suomalaižihe kelihe. Lähembaižed keled oma estin da livin keled.

Kävutadas uralan fonetišt kirjamištod sädamha tekstoid.

Om lujas vähä pagižijoid mamankeleks tämbei (6..10 ristitud vl 2011, Venäman Leningradan agjan päivlaskmaine Kingiseppan rajon), i sikš kel' om kadotanu ičeze kommunikativišt funkcijad.

Eläjiden vähän lugun sü oma sodad rahvahan territorijal, Tevtonan orden Uz'lidnan Tazovaldkundad vaste, sid' Ročinma Venämad vaste; mugažo äivoz'sadaine assimiläcii venän, estin i ižoran keliden kandajidenke, 20. voz'sadal — sirdand Suomenmaha i repressijad.

Kaik nell' paginad om vodin keles, no nügüd' vaiše üks' niišpäi (päivlaskmaine) jäb elegiš.

Jäl'gmäižil vozil pästtihe kaks' kirjad vodin kelel. Ližaks, necil kelel paindas Maaväci-lehtest.




#Article 456: Tallii (199 words)


Tallii (Tl — thallium latinan kelel) om 81nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om harv londuses, pala Man kores — 0,45 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä puhthas olendas. Anglijalaine Uil'jam Kruks-himik avaiži tallijan spektraližen metodan abul vl 1861. Nimitihe -sanaspäi «nor' vihand barb» harakterizujiden vihandoiden jonoiden sprektras tagut.

Tallii-metall da sen ühtnendad oma lujas toksižed, kumulätivine morim. Antidot — «Ferrocin»-zell' Berlinan azurinke aktivižeks komponentaks.

Tallii om pehmed hobedaižvauged metall taivazmanke ližamujunke. Tallii mülüb jügedoiden metalloiden gruppha. Diamagnetik.

Atommass — 204,3833. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,85 g/sm³. Suladandlämuz — 577 K (304 C°). Kehundlämuz — 1746 K (1473 C°).

Londuseline tallii mülütab kaht stabilišt izotopad: 203Tl (29,52%) i 205Tl (70,48%). Tetas 35 ratud radioaktivišt izotopad 176..202, 204, 206..212 atommassanke, i 43 izomärad.

Mustneb il'mas teravas, kattase Tl2O-hapandusen kerthel. Pidab kaita distilliruidud veden pindan al hapanikata (kehunuden), ika reagiruib i segoib. Muigotandmär oleleb +1 i +3. Ei ole reakcijoid nenidenke substancijoidenke: muglad, vezinik, hil'nik, azot, ola, bor, ammiak.

Ottas kävutamižhe tallijad optižikš linzoikš i medicinas kuti detektor kardiotedoidusiš tobjimalaz, lujaks muigotajaks organižen sintezan aigan. Kleričin segoitez (HCOOTl i CH2(COOTl)2) kävutase tedoidamha mineraloiden ičendoid.




#Article 457: Hahktin (197 words)


Hahktin (Pb — plumbum latinan kelel) om 82nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Hahktin om levitadud Man kores (14 grammad tonnas, 38. sija), i voib löuta sidä puhthas olendas. Metall tetas amuižiš aigoišpäi jo. Hahktinan sulamine oli olnu ezmäižen metallurgižen processan. Saudihe vedenveimid Amuižes Rimas.

Metall da sen purud oma toksižed.

Hahktin om jüged tagokaz hahk metall, kudamb om muga pehmed, miše voib leikata sidä veičel. Kändase üläveimeks 7,26 K lämudel. Kaičeb γ-sädegoičendaspäi hüvin. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud.

Atommass — 207,2. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,35 g/sm³. Suladandlämuz — 600,61 K (327,46 C°). Kehundlämuz — 2022 K (1749 C°).

Nell' stabilišt izotopad mülüb londuseližhe hahktinha: 204Pb (1,4%), 206Pb (24,1%), 207Pb (22,1%), 208Pb (52,4%). Nece om tabluden jäl'gmäine element stabiližidenke izotopoidenke. Tetas 34 ratud izotopad 178..203, 205, 209..215 atommassanke i niiden 48 izomärad.

Edel kävutihe äi hahktinad poligrafijas i benzinan ližaduseks. Ottas kävutamižhe hahktinan ühtnendoid tobjimalaz neniš produktoiš: akkumulätorbatarejad, poukahtuzsubstancijad i detonatorad, mujutimed.

Puhthan elementan järedambad tegijad oma AÜV, Kitai,  valdkundad i Venäma. Vl 2014 tehtihe 4,58 millionad tonnoid da ümbriradoihe tošti 5,64 mln tonnoid. Maksoi 1,3..1,5 US$ kilogrammas vl 2006.




#Article 458: Vismut (180 words)


Vismut (Bi — bisemutum vai bismuthum latinan kelel) om 83nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Vismut tetas amuižiš aigoišpäi jo, tehtihe mekid da veiččid. Ezimeletaden, latinine nimi sündui saksan kelen weisse Masse-sanoišpäi «vauged mass». Vl 1738 saksalaine Johann Genrih Pott-himik märiči vismutad erižeks elementaks.

Element om harv Man kores, 20 grammas tonnas. Ei voi vastata sidä puhthas olendas.

Puhtaz vismut om hoštai vauged räbed metall, räzäidab i šoiduitase vitkos kandelmuses. Kändase plastižeks 150..200 C° lämudel. Diamagnetik. Kristalline segluz om romboedrine.

Atommass — 208,98040. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,747 g/sm³. Suladandlämuz — 544,7 K (271,5 C°). Kehundlämuz — 1837 K (1564 C°).

Londuseline vismut mülütab vaiše ühtes vähänradioaktivižes 209Bi-izotopaspäi 1,9 × 1019 vot pol'čihodamižen pordonke. Sen ližaks, tetas 34 ratud radioaktivišt izotopad 184..208, 210..218 atommassanke, i niiden 50 izomärad.

Vismut kävutase tobjimalaz metallurgijas, medicinas, elektronikas. Se om hüvä katalizator mugažo.

Om elementan löudmižsijid Saksanmas, Mongolijas, Bolivijas, Avstralijas, Perus da toižiš valdkundoiš. Sadas kivendoišpäi hahktinanke, cinkanke, vas'kenke i tinanke, kulutadas läz 6 tuhad tonnoid mail'madme vodes.




#Article 459: Polonii (196 words)


Polonii (Po — polonium latinan kelel) om 84nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Pol'šanmalaižed himikad Pjer Küri da Marija Sklodovskaja-Küri löuziba ut elementad urankivendos (0,1 mg tonnas) i saiba puhtast polonijad ezmäižen kerdan vl 1898. Polonii om nimitadud Pol'šanman mödhe (latinan kelel: Polonia), se oli Sklodovskaja-Kürin tatanma.

Polonii da kaik sen ühtnendad oma morijad lujas!

Polonii om pehmed radioaktivine hobedaižvauged metalloid (pol'metall). Kubine klassine kristalline segluz om üks'jäine mugoine elementoiden keskes madalal lämudel, se kändase romboedrižeks +36 C° lämudel.

Atommass — 208,9824. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,32 g/sm³. Suladandlämuz — 527 K (254 C°). Kehundlämuz — 1235 K (962 C°).

Elemental ei ole stabiližid izotopoid. Tetas 33 ratud izotopad 188..220 atommassanke, i niiden 28 izomärad. Kaikiš hätkembad oma 209Po-izotop 125,2 ± 3,3 vot pol'čihodamižen pordonke, 208Po (T½=2,9 vot) i 210Po (T½=138,37 päiväd).

Metall muigotub il'mas teravas, sädab hapandusid. Muigotandmärad: +6, +5, +4, +2, −2, tobjimalaz +2 i +4.

Ottas kävutamižhe polonijad kosmosladimiden energetikas. Polonii-210 om lämän kaikiš effektivižemb purde, lämbitase da sulab ičeze α-radiočihodamižespäi, sikš pidab kaita sidä hahktinas. Polonijan pätegii om Venäma (mail'man tehmižen 98%).

Sadas atomreaktoriš vismutad sädegoiten.




#Article 460: Astat (192 words)


Astat (At — astatium latinan kelel, amuižgrekan kelen ἄστατος-sanaspäi — «seižmatoi», «stabilitoi») om 85nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Astat om kaikiš harvemb himine element Man kores, vähemb mi 1 gramm kaikes kores, uranan čihodamižen rezul'tat. Amerikalaižed Deil Korson-, Kennet Makkenzi- i Emilio Segre-fizikantedomehed avaitihe astatad-211 Kalifornižes universitetas vl 1940 vismutan bombardiruindal al'faheničuil. Vll 1943−1946 löuzihe astatad londuseližiš-ki palaižiš.

Astat om radiotoksine, luja morim!

Puhtaz astat normaližiš arvoimižiš — stabilitomad muzasinižed kristallad. Astatan fizižed ičendad tetas pahoin, sikš miše tedomehil ei ole necen elementan sättujad verdad i lujan radioaktivižusen tagut. Tetas, miše se om galogen, no avaidab metallan-ki ičendoid. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud (ezimeletaden).

Atommass — 209,9871. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,35±0,15 g/sm³. Suladandlämuz — 575 K (302 C°). Kehundlämuz — 610 K (337 C°).

Elemental om 33 stabilitont izotopad 191..223 atommassanke i 23 izomärad. Londuseližiden 215At, 218At i 219At T½ om lühüdamb mi üks' minut. Astat-210-izotopan pol'čihodamižen pord om kaikiš hätkemb — 8 časud 6 minutad, mugažo pord om hätkemb 211- (7,21 časud) i 209- (5,41 časud) izotopoil.

Astat-211 om substancii rakanvastaižen terapijan tagut.




#Article 461: Radon (192 words)


Radon (mugažo latinan kelel, znamoitas Rn) om 86nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Radon om lujas harv londuses, se om lujas stabilitoi element. Anglijalaižed himikad Uil'jam Ramzei i Robert Uitlou-Grei saiba puhtast radonad ezmäižen kerdan vl 1908 kuti niton ( «vauvhatui»). Om nügüdläiženke nimenke vspäi 1923.

Element om radiotoksine, kucub tävun rakad.

Radon om jüged inertine üks'atomine radioaktivine gaz mujuta, maguta da hajuta. Gaz i nozoluz vauvhatudas il'mas taivazmal ičeze radioaktivižusen tagapäi.

Atommass — 222,0176. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,73 g/L (0 C°, 6 kerdad enamba mi il'm); 4,4 g/sm³ (kehundlämudel −61,7 C°). Suladandlämuz — 202 K (−71 C°). Kehundlämuz — 211,5 K (−61,7 C°).

Londuseline radon kogoneb nelläs radioaktivižes izotopaspäi: 218Rn (T½=35 ms), 219Rn (T½=3,96 s), 220Rn (T½=55,6 sekundad) i 222Rn (T½=3,8235 päivest). Kaik nell' kätas polonijaks čihodamižen lopus. Tetas 35 tošt radioaktivišt izotopad 193..217, 221, 223..231 atommassanke, i 12 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 211Rn 14,6 časud pol'čihodamižen pordonke, kätas polonijaks i astataks, erašti francijanke.

Radon kävutase medicinas radonvannoid tehtes. Geologad ectäs uranan löudmižsijid radonan eritusen mödhe i märitas tuleban aigan manrehkaidusiden sijid.




#Article 462: Francii (himine element) (178 words)


Francii (Fr — francium latinan kelel) om 87nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden seičemendes periodas.

Element om lujas harv londuses. 223Fr-izotopan veduz om 340 grammad kaikes Man kores kaikuččel kurol, se sädase uranan-235 čihodamižes.

Francine Margarita Pere-himijantedonaine avaiži francijad Kürin institutas (Pariž) vl 1939. Se om nimitadud elementan avaidusen sijan mödhe — Francijan mödhe.

Francii om radioaktivine muglmetall. Francijan äjad ičendad oma tundmatomad, sikš miše tedomehil ei ole necen elementan sättujad varad (10−7 grammad om kaikiš suremb), i ei voi sada. Kaikiš hätkemban eläjan 223Fr-izotopan pol'čihodamižen pord om vaiše 22,3 minutad. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud (endustuz).

Atommass — 223,0197. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,87 g/sm³. Suladandlämuz — 300 K (+30 C°). Kehundlämuz — 950 K (680 C°).

Tetas 34 francijan izotopad 199..232 atommassanke, kaik oma radioaktivižed, i niiden 11 izomärad.

Element om kaikiš reaktivižemb i lujemb endištai. Reagiruib vedenke teravas. Francijan läz kaik ühtnendad oma segojad vedes. Muigotandmär: +1.

Otand kävutamižhe om röunatud medicinižel diagnostikal lühüdan olendan olmas tagut i lujan radioaktivižusen taguiči.




#Article 463: Radii (200 words)


Radii (Ra — radium latinan kelel) om 88nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden seičemendes periodas.

Radii om lujas harv londuses, mülünd Man koren urankivendos — 0,0001 grammad tonnas. Francijalaižed himikad Pjer Küri, Marija Sklodovskaja-Küri i Andre-Lui Deb'jern saiba puhtast radijad ezmäižen kerdan vl 1910. Om nimitadud lujan radiosädegoičendan mödhe, latinine radius-sana znamoičeb «sädeg».

Element om uranan (izotopad 235, 238) i torijan-232 čihodamižen rezul'tataks. Saihe kaikes voz'sadas severz'-se kilogrammid radijad mail'mas.

Radii om radiotoksine lujas. Vanhan mujutimen muru radijanke tob pahut ristitun organizmas lujan α-sädegoičendan tagut, eskai ku paštmine om sambnu.

Radii om radioaktivine hoštai hobedaižvauged muglmametall. Kristalline segluz om kubine mülücentriruidud.

Atommass — 226,0254. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 5,5 g/sm³. Suladandlämuz — 973 K (700 C°). Kehundlämuz — 2010 K (1737 C°).

Radijal ei ole stabiližid izotopoid, niišpäi voib löuta viden jäl'gid Mas: 223Ra, 224Ra, 225Ra, 226Ra i 228Ra. Tetas 33 izotopad 202..234 atommassanke, i niiden 12 izomärad. Kaikiš hätkemban eläjan radii-226-izotopan pol'čihodamižen pord om 1602 vot, sen čihodamižen aigan radon sündub.

Radii om lujas aktivine himižešti. Muigotandmär om +2. Reagiruib vedenke. Pimedab il'mas nitridan sädandan tagut. Kaik radijan ühtnendad pašttas taivazmal, voib homaita sidä pimeduses.




#Article 464: Aktinii (himine element) (134 words)


Aktinii (Ac — actinium latinan kelel) om 89nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas), tabluden seičemendes periodas.

Element om lujas harv Man kores, metallan vähemb mi 2600 tonnad om olmas siš. Francijalaine himik Andre-Lui Deb'jern sai aktinijan ezmäižen kerdan vl 1899.

Aktinii om lujas radiotoksine!
 

Aktinii om jüged radioaktivine hobedaižvauged metall. Ičeze irdnägul se koskub lujas lantanha. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud.

Atommass — 227,0278. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10 g/sm³. Suladandlämuz — 1500 K (1227 C°, ezimeletaden). Kehundlämuz — 3500±300 K (3200±300 C°, ekstrapoliruiden).

Tetas 32 izotopad i 7 izomärad, ei ole stabiližid. Koume izotopad oma löutud londuses: 225Ac, 227Ac i 228Ac. Kaikiš hätkemb čihodai om 227Ac-izotop (T½=21,772 vot).

Muigotandmärad: +3 (päpaloin) i +2. Aktinii pojav 14 jäl'geližhe elementha himižil ičendoil.




#Article 465: Torii (224 words)


Torii (Th — thorium latinan kelel) om 90nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Element om harv Man kores, 8..13 grammad tonnas.

Ročilaine Jöns Bercelius-himik sai torijad ezmäižen kerdan vl 1828. Metall om nimitadud skandinavižen Tor-jumalan oiktastuseks.

Torii om jüžmak pehmed tagokaz notked vähänradioaktivine hahk metall. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud.

Atommass — 232,0377. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,78 g/sm³. Suladandlämuz — 2023 K (1750 C°). Kehundlämuz — 5061 K (4788 C°).

Vl 2012 tetas necen elementan 30 izotopad 209..238 atommassanke, mugažo koume izomärad. Kaikiš hätkemban eläjan torii-232-izotopan pol'čihodamižen pord om 14,05 milliardad vot, läz kaik londuseline torii kogoneb sišpäi (99,98%), völ 0,02% — 230Th (T½=75400 vot).

Reagiuib huldutamižes nenidenke substancijoidenke: vezinik i galogenad, rik, azot, ola, alüminii. Muigotandmärad voidas olda +4 (tobjimalaz), +3, +2 i +1. Ei ole reakcijoid sapižidenke muglidenke. Voib segoitada koncentriruidud sol- i azotmuiktusihe ftoran ionan olemiženke.

Torii kävutase atomenergetikas tobjimalaz, mugažo elektronikas i metallurgijas. Ezmäine atomreaktor torijan ciklanke radaškanzi AÜV:oiš vl 1962, Nju Jorkan pohjoižes ezilidnas.

Om torijad 12 mineralas, niiden löudmižsijad sijadasoiš neniš valdkundoiš (enamba 100 tuhad tonnoid vl 2014): Indii, Brazilii, Avstralii, AÜV, Egipt, Turkanma, Venesuel, Kanad, Venäma, SAT, Kitai, Pohjoižen Evropan valdkundad. Sadas mametalloidenke mugažo. Vl 2014 torijan kivendon (monacit) koncentratan mail'man samine oli 2700 tonnad. Vn 2012 sügüz'kul metall maksoi 68 US$ kilogrammas AÜV:oiš i 153 US$ kilogrammas Francijas.




#Article 466: Protaktinii (177 words)


Protaktinii (Pa — protactinium latinan kelel) om 91nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period). 

Element om lujas harv Man kores (10−10%), pala uranan kivendos — 0,34 grammad tonnas.

Amerikalaine pol'šan augotižlibundanke Kazimir Fajans- i saksalaine Osval'd Gel'mut Göring-himikad avaižiba da ümbrikirjutiba protaktinijan vl 1913 kuti 234mPa-izomär uranan čihodamižen produktoiš. Nimi znamoičeb «aktinijan edel», arni nece element sädase protaktinijan-231 α-čihodamižes.

Protaktinii om luja radiotoksine morim, se om kaikiš toksižemb himine element mail'mas. Varuitoi verd ristitun organizmas om 0,5 mikrogrammad (10−6 grammad).

Protaktinii om jüžmak, lujas radioaktivine hobedaižvauged metall. Paramagnetik. Kristalline segluz om tetragonaline.

Atommass — 231,03588. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 15,37 g/sm³. Suladandlämuz — 1841 K (1568 C°). Kehundlämuz — 4300 K (4027 C°).

Londuseline protaktinii kogoneb läz 100% kaikiš hätkembas protaktinii-231-izotopaspäi, kudamban pol'čihodamižen pord om 32 760 vot, toižil izotopoil se om kun lühüdamb. Tetas 28 tošt izotopad 212..230, 232..240 atommassanke, i 3 izomärad, erased oma olmas londuses. Löutas urankivendos vaiše.

Reagiruib vezinikanke 250 C° lämudel i galogenidenke. Hapandused sündutadas muglid. Muigotandmärad: +5 (päpaloin), +4, +3 i +2. Sädab organižid ühtnendoid.




#Article 467: Uran (himine element) (200 words)


Uran (U — uranium latinan kelel) om 92nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period). 

Uran om levitadud Man kores vähän, 3..4 grammad tonnas.

Kaik uranan izotopad oma radioaktivižed. Uran da sen ühtnendad oma lujas toksižed!

Saksalaine Martin Genrih Klaprot-himik avaiži uranan hapandust (UO2) vl 1789 i lugi sidä elementaks, nimiti Uran-planetan mödhe. Francijalaine Ežen-Mel'hior Peligo-himik sai puhtast uranad ezmäižen kerdan vl 1840.

Uran om jüged tagokaz notked vähänradioaktivine metall. Se om pehmdamb mi teraz. Paramagnetik. Koume kristallišt seglust oleleb uranal: rombine α-form 667,7 Cel'sijan gradushasai, tetragonaline β-U (667,7..774,8 C°) i γ-form kubiženke seglusenke korktemb mi 774,8 C° lämudel.

Atommass — 238,02891. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,05 g/sm³. Suladandlämuz — 1405,3 K (1132,2 C°). Kehundlämuz — 4404 K (4131 C°).

Koume izotopad mülüdas londuseližhe uranha: 234U (0,005%, T½=2,455 × 105 vot), 235U (0,72%, T½=7,04 × 108 vot) i 238U (99,274%, T½=4,468 × 109 vot). Tetas mugažo 23 ratud izotopad 217..233, 236, 237, 239..242 atommassanke, i 7 izomärad. Uranan α-čihodamižen rezul'tat om torii.

Ottas kävutamižhe uranad atomenergetikas i südäitukuižes azegištos, somusenläbutajiden šlibakoiden lopuseks, ühtnendad — stöklan ližamujuikš mugažo.

Om elementan löudmižsijid äjiš valdkundoiš. Uranan kaikiš järedambad löudmižsijad oma Avstralijas, Venämas, Kanadas, Kazahstanas (pätegii), Nigeras i Namibijas.




#Article 468: Neptunii (174 words)


Neptunii (Np — neptunium latinan kelel) om 93nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Voib löuta neptunijan Mas vaiše penikaižes verdas, 237- i 239-izotopoiden jäl'ged uranan kivendos. Neptunii om ezmäine ratud transuranine element. Amerikalaižed himikad Edvin Mattison Makmillan da Filipp Hauge Abel'son saiba puhtast neptunijad ezmäižen kerdan Berklin laboratorijas vl 1940. Element om nimitadud Neptun-planetan mödhe uran-elementan kartte.

Neptunii da sen ühtnendad oma radiotoksižed!

Neptunii om pehmed tagokaz jüžmak radioaktivine hobedakaz metall. Paramagnetik. Koume allotropišt modifikacijad oma olmas: α-Np rombiženke seglusenke kändase tetragonaližeks β-formaks 282 C° lämudel, se — γ-neptunijaks kubiženke seglusenke 583 C° lämudel.

Atommass — 237,048. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 20,25 g/sm³. Suladandlämuz — 912±3 K (639±3 C°). Kehundlämuz — 4447 K (4174 C°, ekstrapoliruidud).

Tetas 20 izotopad 225..244 atommassanke, i niiden 4 izomärad. Kaikiš hätkemb om 237Np 2,14 mln vot pol'čihodamižen pordonke.

Pind muigotub il'mas vitkos, heredamb huldutamižes. Muigotandmärad: +7..+2, tobjimalaz +5 i +4.

Tehtas plutonijad neptunijaspäi. Ottas kävutamižhe ühthesuladusiš.

Kaik neptunii tegese atomreaktoriš uranaspäi laptaližiden produktoiden keskes. Teoretižikš voib säta neptunijaspäi atombombad madalanke massanke.




#Article 469: Plutonii (274 words)


Plutonii (Pu — plutonium latinan kelel) om 94nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole plutonijad londuses suriš lugumäriš, vaiše jäl'ged. Se om ratud transuranine element. Amerikalaižed himikad Edvin Mattison Makmillan i Filipp Hauge Abel'son saiba puhtast plutonijad ezmäižen kerdan vl 1940. Element om nimitadud penen Pluton-planetan mödhe uranan i neptunijan kartte.

Plutonii da sen ühtnendad oma toksižed!

Plutonii om jüžmak räbed radioaktivine hobedaižvauged metall. Kuz' allotropišt modifikacijad +100..+500 C° lämuziden keskustal telustadas metallan ümbriradmižele, seičemenz' om olmas surel painudel. α- i β-plutonijan kristalline segluz om monotilgunvuitte, γ-Pu — ortorombine, δ-Pu i ε-Pu — kubine, δ'-Pu — tetragonaline. Neniden fazsirdusiden aigan ninevuz vajehtase 15,92 (δ-form) ..19,86 (α-form) g/sm³ röunoiš.

Atommass — 244,0642. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,816 g/sm³. Suladandlämuz — 912,5 K (639,4 C°). Kehundlämuz — 3505 K (3228 C°).

Nügüd' tetas necen elementan 20 izotopad 228..247 atommassanke, i niiden 7 izomärad. Kaikiš hätkemb om plutonii-244 80,8 mln vozid pol'čihodamižen pordonke, se om enamba voz'sadad völ koumel izotopal: 242Pu (T½=373 tuhad vozid), 239Pu (24 110 vot) i 240Pu (6500 vot).

Muigotandan aigan ližadub mülün 70% i voib mureta konteinerad. Katase gidridan kerthel, sikš kaitas metallad inertižes atmosferas (päiči argonas, oz., azotan atmosferas). Gidrid i Pu2O3-hapanduz ičevirizudas il'mas honuzližel lämudel. Metall palab il'mas huldutamižen jäl'ghe. Muigotandmärad: +7..+1, tobjimalaz +4.

Plutonii kävutadas atomenergetikas poltuseks (PuO2-hapanduz) i atomazegid tehtes (kritine mass — 11 kg, 239Pu). Pästtas elektrobatarejoid kosmosan i kardiostimulätoriden täht. Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš ümbärdamha puhthan plutonijan allotropijan vajehtusid. Sadas sišpäi transplutonižid elementoid tedoidusen täht.

Kaik plutonii tehtas atomreaktoriš. Metallan 1 gramm maksoi 4 tuhad US$ vl 2010. Sadas uranaspäi kümnikoid tonnoid vodes, mail'man varad oliba 1239 tonnad vl 2003.




#Article 470: Udmurtijan Tazovaldkund (410 words)


Udmurtijan Tazovaldkund vai Udmurtii (, Удмуртия,  vai Удмурт Элькун, Удмуртия) om Venäman avtonomine tazovaldkund, sen subjekt.

Udmurtii mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Iževsk.

Valdkundkeled oma venäkel' da udmurtan kel'.

Udmurtijan Tazovaldkund om olmas vs 1920 kül'mkun 4. päiväspäi. Vodhe 1932 vilukun 1. päivhäsai nimitihe sidä Votin avtonomižeks agjaks, vodhe 1934 tal'vkun 28. päivhäsai — Udmurtijan avtonomižeks agjaks. Sid' vodhe 1991 redukun 11. päivhäsai — Udmurtijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.

Jäl'gmäine Udmurtijan Konstitucii tuli väghe vn 1994 7. päiväl tal'vkud. Se om väges nügüd'-ki äiluguižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Permin randanke päivnouzmas, Baškortostanan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke suves, Kirovan agjanke päivlaskmas da pohjoižes. Udmurtii om mererandatoi tazovaldkund.

Pind om 42 061 km². Znamasižed joged oma Kam sen Iž- da Siv-ližajogidenke, mugažo Vätkan Čepc- da Kil'mez'-ližajoged.

Tazovaldkundan territorii om kukhikaz alangoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om Üläkaman ülüden nimetoi taho (332 m) tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Kaikiš madalamb čokkoim om nimetoi taho Vätk-jogen alangištos (52 m) tazovaldkundan suvipäivlaskmas.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +18 C°, vilukun lämuz — −15 C°. Paneb sadegid 500..600 mm vodes.

Londuseližed varad oma kivivoi, kivihil', bur hil', turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, dolomit, sauvondkivi, letked, saved), reskvezi.

Aleksandr Brečalov radab tazovaldkundan pämehen vs 2017 sulakun 4. päiväspäi. Hän-žo om tazovaldkundan ohjastusen pämez'. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, ei sa enamba kaht strokud. Tazovaldkundan pämez' märičeb ohjastusen strukturad, sen kandidatoid da paneb heid radnikusile. Hän sättutab Valdkundaliženke Nevondkundanke ohjastusen ezimehen, sen varamehiden da rahaazjoiden ministran kandidatoid.

Udmurtijan parlament om üks'kodine Valdkundaline Nevondkund (). Kaik rahvaz valičeb sen 60 ezitajad videks vodeks. Aleksei Prasolov radab Nevondkundan ezimeheks vs 2013 kezakun 25. päiväspäi.

Tazovaldkundan radonoigendai tobmuz om Udmurtijan Ohjastuz (). Jaroslav Semönov radab ohjastusen ezimeheks vspäi 2017.

Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe Tazovaldkundan prezidentad edel ičeze strokud sil-žo päiväl, nügüdläine tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižes turas (78,16%).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 521 420 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 624 841 eläjad vl 1993. Vl 2018 kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.

Kaik om kuz' lidnad tazovaldkundas, 10 külänvuittušt žilod da 2119 küläd (vl 2015). Toižed järedad lidnad (enamba 90 tuh. eläjid vl 2017, surembaspäi penembha) oma Votkinsk, Sarapul da Glazov. Vl 2017 kaik om 11 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 60,0%, udmurtalaižed — 27,0%, totarlaižed — 6,5%, ukrainalaižed — 0,6%, marilaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 3,6%.




#Article 471: Americii (168 words)


Americii (Am — americium latinan kelel) om 95nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole americijad londuses, se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Glenn Siborg da hänen kollegad Berklin tedoiduzkeskusespäi saiba puhtast americijad ezmäižen kerdan Čikagon universitetan laboratorijas vl 1944. Element om nimitadud Amerik-kontinentan mödhe.

Americii da sen ühtnendad oma toksižed!

Americii om pehmed tagokaz radioaktivine hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kaksitadud geksagonaline, kändase kubižeks 1075 C° lämudel. Elementan α-čihodamine ozutase paštmižeks pimeduses.

Atommass — 243,0614. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12 g/sm³. Suladandlämuz — 1449 K (1176 C°). Kehundlämuz — 2880 K (2607 C°, lugustusen mödhe).

Tetas 19 ratud radioaktivišt izotopad 231..249 atommassanke i niiden 8 izomärad. Kaikiš hätkembad oma 243Am- (T½=7,37 tuh. vozid) i 241Am-izotopad (432,2 vot), 242m1Am-izomär (141 vot).

Reagiruib hapanikanke i segoib muiktusiš hüvin. Muigotandmärad: +7..+2, kaikiš levitadud om +3.

Americii-243 kävutadas tedos — radiohimižiš tedoidusiš i samha toižid transuranižid elementoid. Ottas kävutamižhe vähäradioaktivišt americii-241-izotopad tegimišton märičendladimiš i savun andimiš.

Kaik americii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin.




#Article 472: Kürii (181 words)


Kürii (Cm — curium latinan kelel) om 96nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole kürijad londuses, se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Glenn Siborg da hänen kollegad Berklin tedoiduzkeskusespäi saiba kürijad ezmäižen kerdan vl 1944. Element om nimitadud Pjer i Marija Küri-tedomehiden muštoks.

Kürijan toksižuz om vähemb, mi neptunijal vai americijal.

Kürii om radioaktivine hobedakaz metall. Kristalline segluz om kaksitadud geksagonaline.

Atommass — 247,0703. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,51 g/sm³. Suladandlämuz — 1613 K (1340 C°). Kehundlämuz — 3383 K (3110 C°).

Tetas 20 ratud radioaktivišt izotopad 233..252 atommassanke i niiden 4 izomärad, sidä kesken 8 izotopad (243..250) elädas enamba vot. Kaikiš hätkemb om 247Cm 15,6 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.

Himižed reakcijad oma lantanoidoiden i americijan pojavad. Muigotandmärad: +6..+2, tobjimalaz +3.

Kürijan potencialine leved kävutand om radioizotopižiš energijanpurtkiš, kompaktižes südäitukuižes reaktoras (likutimes). Hätken eläjad izotopad oma α-čihodamiženke tobjimalaz, sikš elementan toksižuz om vähemb.

Kaik kürii sädase atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin. Saihe kaikes aigas vaiše severz'-se kilogrammad (242 i 244 izotopad), grammad i milligrammad (toižed izotopad). Om tehnologijoiden sädamižen programid ližadamha kürijan samišt.




#Article 473: Berklii (207 words)


Berklii (Bk — berkelium latinan kelel) om 97nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole berklijad londuses, se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Glenn Siborg da hänen kollegad saiba puhtast berklijad ezmäižen kerdan vl 1949. Element om nimitadud amerikaižen kalifornižen Berkli-lidnan da tedoiduzkeskusen mödhe.

Berklii om radiotoksine. Sen paineg živatoihe: jäb luiš 50 vot, vajehtab veren südäimišt, kucub rakad.

Berklii om radioaktivine hobedakaz metall. Kristalližen seglusen koume formad voib olda. Järgeline segluz om kaks'jaine geksagonaline, mugažo oleskeleb kubine tahkonkeskustoittud 70 atmosferad painudel i ortorombine 25 GPa painudel da sen enamba.

Atommass — 247,0703 (247Bk). Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 14,78 g/sm³ (247Bk); 13,25 g/sm³ (249Bk). Suladandlämuz — 1259 K (986 C°, 249Bk). Kehundlämuz — 2900 K (2627 C°, 249Bk).

Om ühesatoštkümne berklijan ratud izotopad 236..254 atommassanke, i niiden 6 izomärad. Kaikiš hätkemban eläjan berklii-247-izotopan pol'čihodamižen pord om 1380 vot, 248Bk-izotopan enamba 300 vot. Berklii-249-izotopan pol'čihodamižen pord om 314 päiväd. Toižed izotopad oma olmas vaiše časuiš.

Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke: hapanik, vezinik, rik, galogenad. Hapandused oma segoitamatomad vedes. Muigotandmärad: +3 i +4 tobjimalaz, oleldas +5 i +2. «Nell'»-valentižusen olend erištab berklijad toižiš aktinoidoišpäi i lantanoidoišpäi.

Tehtas kaik berklijad atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin. Kaikiš penemb mass zavodimha čepiišt reakcijad om 192 kg.




#Article 474: Kalifornii (himine element) (178 words)


Kalifornii (Cf — californium latinan kelel) om 98nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei voi löuta kalifornijad londuses, vaiše antropogenižen augotižlibundan jäl'gid. Se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Glenn Siborg da hänen kollegad saiba puhtast kalifornijad ezmäižen kerdan vl 1950. Element om nimitadud avaidajiden Berkli-lidnan Kalifornijan universitetan oiktastuseks i AÜV:oiden Kalifornii-štatan (valdkundan) mödhe.

Kalifornii om radioaktivine hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kaks'jaine geksagonaline ninev.

Atommass — 251,0796. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 15,1 g/sm³. Suladandlämuz — 1173 K (900 C°). Kehundlämuz — 1743 K (1470 C°).

Tetas 20 izotopad 237..256 atommassanke i 249m-izomärad, kaik oma ratud radioaktivižed. Kaikiš hätkembad oma 251Cf 858 vot pol'čihodamižen pordonke i 249Cf (T½=351 vot).

Ottas kävutamižhe kalifornijad-252 (T½=2,645 vot) tedos — radiohimižiš tedoidusiš. Voib kävutada neitroniden purtkeks. Metallan kritine (čepiižen reakcijan) mass om 5 kg, erasiden vezisoliden — 10 grammad.

Kaik kalifornii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin, berklijaspäi päpaloin. Kalifornii om kaikiš kal'hembiš metalloišpäi, 1 gramm maksab sadad millionoid US$. Sadas Ok-Ridžan (Tennessi, AÜV) i Dimitrovgradan (Ul'janovskan agj, Venäma) tedokeskusiš. Kaik om kogotud 8 grammad mail'mas.




#Article 475: Einšteinii (118 words)


Einšteinii (Es — einsteinium latinan kelel) om 99nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei voi löuta einšteinijad londuses. Se om ratud transplutonine element. Amerikalaine Al'bert Giorso-fizikantedomez' da himik kollegidenke avaitihe einšteinijan Kalifornijan universitetas (Berkli) vn 1952 tal'vkus vezinikbomban poukahtusen jäl'gusiš.

Element om nimitadud Al'bert Einšteinan muštoks. Kaik einšteinii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin.

Einšteinii om radioaktivine hobedakaz metall. Paramagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkonkeskustoittud.

Atommass — 252,083. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,84 g/sm³. Suladandlämuz — 1133 K (860 C°). Kehundlämuz — 1269 K (996 C°, ezimeletaden).

Tetas 19 ratud izotopad 240..258 atommassanke i 3 izomärad (250m, 254m i 256m). Kaikiš hätkembad oma 252Es-izotop 471,7 päiväd pol'čihodamižen pordonke i 254Es (T½=275,7 päiväd).




#Article 476: Fermii (112 words)


Fermii (Fm — fermium latinan kelel) om 100nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole fermijad londuses. Se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Al'bert Giorso da hänen kollegad avaižiba fermijan vn 1952 tal'vkus Kalifornijan universitetas (Berkli) vezinikbomban poukahtusen jäl'giš. Element om nimitadud Enriko Fermin muštoks. Kaik fermii tehtas atomreaktoriš ani penikaižin verdoin.

Fermii om radiotoksine.

Fermii om radioaktivine hobedakaz metall. Kristalline segluz om kubine tahkonkeskustoittud (endustuz).

Atommass — 257,0951. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,7 g/sm³ (lugustusen mödhe). Suladandlämuz — 1800 K (1527 C°, ezimeletaden).

Tetas 20 ratud izotopad 241..260 atommassanke i 2 izomärad (250m i 251m). Kaikiš hätkemb om 257Fm-izotop 100,5 päiväd pol'čihodamižen pordonke.




#Article 477: Mendelevii (101 words)


Mendelevii (Md — mendelevium latinan kelel) om 101nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole mendelevijad londuses. Se om ratud transfermine element. Amerikalaine himik Al'bert Giorso da hänen kollegad avaižiba mendelevijan vl 1955 Kalifornijan universitetas (Berkli), saiba einšteinijaspäi ciklotronal.

Element om nimitadud Dmitrii Mendelejevan muštoks.

Mendelevii om radioaktivine metall. Kristalline segluz om kubine tahkonkeskustoittud (endustuz).

Atommass — 258,1. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,37 g/sm³ (lugustusen mödhe). Suladandlämuz — 1100 K (827 C°, ezimeletaden).

Kaik om 16 izotopad 245...260 atommassanke i 5 izomärad. Kaikiš hätkembad oma mendelevii-258-izotop 51,5 päiväd pol'čihodamižen pordonke i 260Md (T½=27,9 päiväd).




#Article 478: Nobelii (139 words)


Nobelii (No — nobelium latinan kelel) om 102nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole nobelijad londuses. Se om ratud transfermine element. Ročilaižiden himikoiden grupp «avaiži» nobelijan vl 1957 i tariči nimen, no möhemba tedištihe, miše hö löuziba torijan üht izotopoišpäi. Nobelijan severziden-se izotopoiden atomad oma löutud nevondkundaližiden (Dubn) i amerikalaižiden (Berkli) tedomehiden töiš 1960-nzil vozil.

Element om nimitadud Al'fred Nobelän muštoks.

Nobelii om radioaktivine metall. Kristalline segluz om tahkoncentruidud kubine (endustuz).

Atommass — 259,1. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,9(4) g/sm³ (lugustusen mödhe). Suladandlämuz — 1100 K (827 C°, ezimeletaden).

Kaik om 12 izotopad 250..260 da 262 atommassanke, i 3 izomärad (251m, 253m i 254m). Kaikiš hätkemban 259No-izotopan pol'čihodamižen pord om 58 minutad. Kahtenz' hätkte nobelii-255-izotop (pol'čihodamižen pord om 3,1 minutad) kävutase himijas paksumb, sikš miše om kebnemb sada sidä znamasižes verdas.




#Article 479: Lourensii (162 words)


Lourensii (Lr — lawrencium latinan kelel) om 103nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ei ole lourensijad londuses. Se om ratud element. Nevondkundaline Georgii Flörov-fizikantedomez' kollegidenke avaižiba lourensijan Dubn-lidnas vll 1961−1965, i mugažo tedomehiden amerikaine grupp ripmata heišpäi Nacionaližes laboratorijas Lourensan nimel nimitadud (Berkli) vn 1961 uhokus.

Element om nimitadud Ernest Lourens-fizikantedomehen muštoks, hän tegi melel ciklotronad samha uzid elementoid da henegid.

Lourensii om radioaktivine metall. Kristalline segluz om geksagonaline kinged (endustuz).

Atommass — 262,11. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 15,6..16,6 g/sm³ (lugustusen mödhe). Suladandlämuz — 1900 K (1627 C°, ezimeletaden).

Vodele 2014 kaik om 12 avaitud izotopad 252...262 da 266 atommassanke, i üks' izomär (253m). Kaikiš hätkemban eläjan lourensii-266-izotopan pol'čihodamižen pord om 11 časud.

Lourensii om päličmänendmetall. Elementan muigotandmär om +3 ühtnendoiš.

Sadas elementad henegiden pigustimil — aktinoidoiden bombardiruindal kebnoil ionil, mugažo dubnijan pol'čihodamižen rezul'tataks.

Lourensii-260-izotop (pol'čihodamižen pord om 2,7 minutad) kävutase himijas paksumb, sikš miše om kebnemb sada sidä znamasižes verdas berklijan i hapanikan ühtenzoitusel.




#Article 480: Nihonii (188 words)


Nihonii (Nh — nihonium latinan kelel) om 113nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.

Ei ole nihonijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.

Venämalaižiden tedomehiden grupp avaiži nihonijan Dubnas vl 2004. Sil-žo vodel ripmata heišpäi japonijalaižiden tedomehiden grupp RIKEN-institutaspäi (Vako, Tokion ezilidn) sai nihonijad cinkan da vismutan südäitukuiden vilul ühtištusen reakcijal (seižujan platan bombardiruindal). IUPAC andoi prioritet japonijalaižile, sikš miše heiden elementan samižen mahtuz om kaikile nägui. Vn 2016 28. päiväl kül'mkud IUPAC vahvišti elementan nimitusen Japonii-valdkundan nimen mödhe (日本 lugetas nihon vai nippon), sihesai kucuihe sidä Ununtrii-nimeks (Uut).

Nihonii om radioaktivine metall päličmänendata. Kristalline segluz om geksagonaline kinged (endustuz).

Atommass — 286. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 16,0 g/sm³ (ezimeletaden). Suladandlämuz — 700 K (430 C°, ezimeletaden). Kehundlämuz — 1430 K (1160 C°, ezimeletaden).

Vodele 2010 kaik om 6 avaitud izotopad 278, 282..286 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban eläjan nihonii-286-izotopan pol'čihodamižen pord om 9,5 sekundad.

Nihonii voib olda endištajal, mugažo muigotajal, boran alagruppan toižiš elementoišpäi erineden. Lugustusen mödhe, reakcijan mahtuz linneb vähemb mi tallijal, seičemenden tazopindan elektronad ližatas tarbhašt ionizacijan täht energijad. Muigotandmärad (ezimeletaden): +5, +3, +1 i −1.




#Article 481: Moskovii (119 words)


Moskovii (Mc — moscovium latinan kelel) om 115nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.

Ei ole olmas moskovijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.

Venämalaižiden tedomehiden grupp avaiži moskovijan Dubnas vn 2003 kezal. Vn 2016 28. päiväl kül'mkud IUPAC vahvišti elementan nimitusen Moskvan ümbrišton vanhan nimen mödhe (Moskovii, ven. Московия), kus Dubn-lidn om saudud, sihesai kucuihe sidä Ununpentii-nimeks (Uup) da eka-vismutaks.

Moskovii om radioaktivine, ezimeletaden päličmänendatoi metall.

Atommass — 289. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,5 g/sm³ (ezimeletaden). Suladandlämuz — 670 K (400 C°, ezimeletaden). Kehundlämuz — 1400 K (1130 C°, ezimeletaden).

Vodele 2010 kaik om 4 avaitud izotopad 287..290 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban moskovii-289-izotopan pol'čihodamižen pord om 0,22 sekundad.




#Article 482: Tennessin (181 words)


Tennessin (Ts — tennessine anglijan kelel) om 117nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.

Ei ole tennessinad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.

Venämalaižiden tedomehiden grupp avaiži tennessinan Dubnas vll 2009−2010 ampten kal'cijan-48 ionil berklijan-249 metho, sädihe berklijad . Vl 2014 tedomehiden grupp Darmštadtas (Saksanma) sai elementad tošti.

Vn 2016 28. päiväl kül'mkud IUPAC vahvišti elementan nimitust AÜV:oiden Tennessi-štatan nimen mödhe (angl. Tennessee), sikš miše severz'-se jüžmakoiden elementoiden tedoiduzkeskusid sijadasoiš neciš štatas. Sihesai kucuihe elementad Ununseptii-nimeks (Uus, 117nz') da eka-astataks.

Tennessin om radioaktivine galogen, om enamb metalližid ičendoid ezimeletaden.

Atommass — 294. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,1..7,3 g/sm³ (lugustusen mödhe). Elementale pidab olda kovaks honuzlämudel. Tennessin voib olda üks'atomižeks toižiš galogenišpäi erineden, i kehuškandeb alembal lämudel. Suladandlämuz — 623..823 K (350..550 C°, ezimeletaden). Kehundlämuz — 883 K (610 C°, ezimeletaden).

Vodele 2018 kaik om 2 avaitud izotopad 293 da 294 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemban tennessin-294-izotopan pol'čihodamižen pord om 0,051 sekundad.

Järgeližed muigotandmärad lindäs +1 i +3, endištajidenke reakcijoidenke, mugažo +5 i −1 harvas, läz ei linne muigotamižreakcijoid. Primitivine ühtnend — TsH.




#Article 483: Oganeson (125 words)


Oganeson (Og — oganesson latinan kelel) om 118nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.

Ei ole oganesonad londuses. Se om transaktinoidine ratud element.

Venämalaižiden tedomehiden grupp Dubnas avaiži oganesonan čihodamižen tundusid vl 2002. Vozil 2006 da 2007 Venäman da  fizikantedomehed saiba elementan severz'-se atomad.

Vn 2016 28. päiväl kül'mkud IUPAC vahvišti elementan nimitust venämalaižen Jurii Oganesän-tedomehen kanzannimen mödhe. Edel sidä kuctihe elementad Ununoktii-nimeks (Uuo) da eka-radonaks.

Oganeson om radioaktivine gaz, kodilämudel se linneb kovaks.

Atommass — 294. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,9..5,1 g/sm³ (ezimeletaden). Kehundlämuz — 350±30 K (80±30 C°, ezimeletaden). Elementan suladandlämuz linneb vaiše vähän alemba mi kehundlämuz.

Vspäi 2006 kaik om 1 avaitud izotop 294 atommassanke, izomärid ei ole. Sen pol'čihodamižen pord om 0,001 sekundad.




#Article 484: Vantaa (163 words)


Vantaa (mugažo suomen kelel [ˈʋɑntɑː]; ročin kelel: Vanda) om Suomenman lidn valdkundan suves, Udenman provincijas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1351 Hel'singe-nimenke (roč. Helsingå). Municipalitetan uz' Vantaa-nimi sündui jogen mödhe vl 1972, se sai lidnan statusad vl 1974 Hel'sinkin rajoniden uden formiruindan rezul'tataks.

Hel'sinki-Vantaa-lendimport om saudud vn 1952 Olimpižiden vändoiden avaidusele. Lendimport da Finnair-kompanijan päfater sijadasoiš Vantaas. Fazer- (söndtavarad) i Onninen- (kommunaližen mašiništon satandad) kompanijoiden päfaterad oma olmas lidnas, Tikkurila-kompanijan päfater i sen Suomenman tegimed. Lidn šingotase mugažo lämuzelektrostancijal i Valio-kompanijan tegimel.

Lidn sijadase Vantaajogen randoil, pohjoižhe da pohjoižpäivnouzmha Hel'sinkišpäi, om sen kaimdailidnaks. Matkad Hel'sinkin keskushesai om 19 km suvhe. Röunatab Hel'sinkinke suves i Espoo-lidnanke suvipäivlaskmas. Kaikiš vanhemban raudtestancijan pert' Suomenmas sijadase necen lidnan territorijal, om saudud vl 1861.

Vantaa jagase seičemeks rajonaks, ned alajagasoiš 98 kundaks.

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 200 029 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Mamankel' (2016): suomen kel' — 80,8%, ročin kel' — 2,6%, toižed keled — 16,6%.




#Article 485: Espoo (213 words)


Espoo (mugažo suomen kelel, virkand: [ˈespoː];  [ˈɛsːbʊ]) om lidn Suomenman suves, Udenman provincijas. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe (vspäi 1991), Hel'sinkin päivlaskmaine ezilidn.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1431. Nimitihe penen Espoonjogen mödhe (, 7 km pitte). Vl 1920 oli 9 tuhad eläjid, i seičeme kümnespäi oliba ročinkel'žed. Espoo kändihe lidnudeks vl 1963 i sai lidnan statusad vl 1972.

Fortum-, Neste- i Nokia- kompanijoiden päfaterad oma saudud lidnan territorijal.

Lidn sijadase Suomen lahten pohjoižrandal. Randanpird om 58 km pitte, 165 merisart. Severz'-se penid reskveden järvid om lidnan pohjoižpalas. Erine Kauniainen-lidn om anklavaks Espoon keskuses.

Vl 2020 lidnan ühthine pind — 528,03 km², sidä kesken kuiv ma 312,29 km², vezi i sokaz tahond — 17,94 km², meren pind om 197,80 km².

Espoo jagase 7 nimitadud rajonaks, ned alajagasoiš 56 kundaks.

Vl 1970 lidnan ristitišt oli 92 655 ristitud. Vl 2000 eläjiden lugu oli 209 667 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 77,5%, ročin kel' — 7,3%, toižed keled — 15,2%. Lidn om kaks'keline oficialižikš.

Aalton nimel nimitadud universitet om professionaližen opendusen päaluzkundaks. Edeline lidnan pämez' oli Marketta Kokkonen vll 1995−2010.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Vn 2017 kül'mkuspäi lidnan keskuz om ühtenzoittud Hel'sinkinke metropolitenal. Lähembaine rahvahidenkeskeine lendimport sijadase lähižes Vantaa-lidnas.




#Article 486: Kauniainen (126 words)


Kauniainen (mugažo suomen kelel, virktas [ˈkɑuniˌɑinen]; ročin kelel: Grankulla) om Suomenman pen' lidn da kund valdkundan suves, Udenman provincijas. Se om anklavaks Espoo-lidnan keskuzpalan südäimes, päivlaskmha Hel'sinkišpäi.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1920, sai lidnan statusad vl 1972.

Matkad Hel'sinkin keskushesai om 12 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal.

Vl 2018 lidnan kogonaine pind oli 6,00 nellikkilometrad, sokhata mata — 5,89 km².

Nügüdläine lidnan pämez' om Kristofer Masar (suom. Christoffer Masar). Torsten Viden (roč. Torsten Widén) radoi lidnan edeližen pämehen vozil 2006−2015. 35 ezitajad ratas lidnan suimas (suom. Kauniaisten kaupunginvaltuusto).

Vl 1980 eläjiden lugu oli 7 203 ristitud, vl 2010 — 8 689 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Vl 2016 mamankelen mödhe 59,5% oliba suomenkel'žed, 34,1% oliba ročinkel'žed (vl 1950 koume videndest oli heid), 6,4% — toiženke kelenke.




#Article 487: Gaz (132 words)


Gaz (, sündui  / «haos»-sanaspäi) om substancijan agregatine olend, kudamban molekuloiden, atomiden, ioniden sidod oma lujas välläd. Ližaks, nened heničud likudas gazas lujas hotkas.

Gazad oma lujas levitadud londuses, mail'mas, enamba kaiked plazman (ioniziruidud gaz) nägus. Erasti lugetas gazaks mugažo elementarižiden heničuiden ühtmut (fotoniden, elektroniden). Gazad voidas valuda i vastustadas deformacijale nozoluziden kartte, no gazoil ei oleskele fiksiruidud mülüd, ned täuttas kaiked mülüd. Man atmosferan gaz pidase gravitacijan vägel.

Todesine gaz nahodib lujas idealižhe gazha tobjan palan, se om ülälämbitadud puru (üks'fazine olend). Ku voib säta nozolut vai kovad hibjad gazaspäi, ka nimitadas sidä puruks (kaks'fazine olend). Nozoluden kändand gazaks nimitase «purustuz» i sen tagaprocess — «kondensacii», kovan hibjan gazaks — «sublimacii» i sen tagaprocess — «ištutamine».

Todesine gaz om hüvä lämuzizoläcii. Ioniziruidud gaz i vilugoittud märitud temperaturhasai gaz vedadas elektrust hüvin.




#Article 488: Svinhuvud Per Evind (117 words)


Per Evind Svinhuvud (Per Evind Svinhufvud) (suom. i roč.: Pehr Evind Svinhufvud; sünd. 15. tal'vku 1861, Sääksmäki-kund (nüg. Valkeakoski-lidnan pala), Sur' Suomenman ruhtinazkund, Venäman imperii — kol. 29. uhoku 1944, Luumäki-kund, Suomenma) oli ranu Suomenman Tazovaldkundan koumanden prezidentan (2. keväz'ku 1931 — 1. keväz'ku 1937). Mez' oli Suomenman parlamentan ühtnijaks (1907−1914) i ezmäižeks ezimeheks (vhesai 1912).

Tuleban aigan prezident oli sündnu Gustav Per Svinhuvud-merioficeran i Ol'ga fon Bekkeran kanzha. Tat pölištui Grekanman randanno, konz poig oli kaks'vozne. Aigaline laps'aig mäni dedan perehes. Dedan ičtazrikondan jäl'ghe prihaine mamanke i sizarenke sirdiba Hel'sinkihe. Openui Gel'singforsan universitetas i sai čomamahtoiden magistran arvod vl 1882, oiktusen magistran arvod vl 1886.

Nai vl 1889, oti akaks Al'ma Timorenad. Sündutihe kuz' last naimiželos.




#Article 489: Tatarstanan Tazovaldkund (450 words)


Tatarstanan Tazovaldkund vai Tatarstan (, Татарстан, ; Татарстан Җөмһүрияте / Tatarstan Cömhüriäte, Татарстан — nimitused oma kohtaižed znamoičendal) om Venäman avtonomine valdkund, sen subjekt.

Tatarstan mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Kazan'.

Valdkundkeled oma venäkel' da totaran kel'.

Tatarstanan Tazovaldkund om olmas vs 1920 semendkun 27. päiväspäi. Vodhe 1990 elokun 30. päivhäsai nimitihe Totaran Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.

Vozil 1438−1552 Kazanin hankund oli olmas tazovaldkundan territorijal.

Tatarstanan Konstitucii tuli väghe vn 1992 30. päiväl kül'mkud. Se om väges nügüd'-ki äiluguižidenke vajehtusidenke. Tatarstan om Venälaižen Federacijan üks'jäine subjekt, kudamb sädab kirjkožmust Federacijan tobmuden aluskundoidenke valdatusiden erištundas. Ku azj om tazovaldkundan valdatusiš, ka sen konstitucijan vägi om lujemba federaližen käskusen rindatades.

Tazovaldkundal om röunoid 8 regionanke: Baškortostanan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Orenburgan agjanke suvipäivnouzmas, Samaran da Ul'janovskan agjoidenke suves, Čuvašijan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Marii Elan Tazovaldkundanke lodehes, Kirovan agjanke da Udmurtijan Tazovaldkundanke pohjoižes. Tatarstan om mererandatoi tazovaldkund.

Pind om 67 847 km². Mecad ottas territorijan videndest, mustma otab koumandest suves. Znamasižed joged oma Volg (Kuibiševan vezivaradim) sen Kam-ližajogenke da Vätkan alajoksmuz.

Tazovaldkundan territorii om kukhikaz tazangišt, sen ühesa kümnendest venub alemba 200 m valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om Čatirtau-ülüden pä (321 m, kändase «Šatör-mägi») tazovaldkundan päivnouzmas.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun lämuz — −13 C°. Paneb sadegid 460..520 mm vodes.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', bur hil', palab šoidkivi, bitum, turbaz, vas'k, boksitad, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, sauvondgips, letked, saved), mec, mustma, reskvezi, gidroenergii.

Tazovaldkundan pämez' nimitase prezidentaks. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Rustam Minnihanov radab tazovaldkundan prezidentan vs 2010 keväz'kun 25. päiväspäi.

Tatarstanan parlament om üks'kodine Valdkundaline Nevondkund (). Kaik rahvaz valičeb sen 100 ezitajad videks vodeks. Farid Muhametšin radab Nevondkundan ezimeheks vs 2004 keväz'kun 26. päiväspäi. Parlament paneb päministrad da Konstitucižen Käskuzkundan ezimest radnikusile.

Tazovaldkundan radonoigendai tobmuz om Tatarstanan Ohjastuz. Ministrišt, valdkundaližed komitetad da toižed aluzkundad mülüdas sihe. Aleksei Pesošin radab päministran vs 2017 sulakun 17. päiväspäi.

Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Valitihe tazovaldkundan prezidentad järgenduseližen kerdan vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine prezident sai vägestust ezmäižel tural (94,4%) da radab kahtenden strokun.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 786 488 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaikutte seičemenz' ristit ühesaspäi om lidnalaine.

Kaik om kaks'kümne kaks' lidnad tazovaldkundas, 18 lidnanvuittušt žilod da 3073 küläd (vl 2010). Toižed järedad lidnad (enamba 150 tuh. eläjid) oma Jarčalli, Nižnekamsk, Al'met'jevsk. Vl 2018 kaik om 27 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): totarlaižed — 53,2%, venälaižed — 39,7%, čuvašalaižed — 3,1%, udmurtalaižed — 0,6%, mordvinalaižed — 0,5%, marilaižed — 0,5%, ukrainalaižed — 0,5%, baškiralaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,3%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.




#Article 490: Marii Elan Tazovaldkund (421 words)


Marii Elan Tazovaldkund (, , ) vai Marii El (venäkelel da nitmarin kelel: Марий Эл, mägimarin kelel: Мары Эл) om Venäman avtonomine valdkund, sen üks' subjektoišpäi.

Marii El mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Joškar-Ol.

Valdkundkeled oma venäkel', mägimarin kel' da nitmarin kel' Marii Elan Konstitucijan 15. kirjutusen mödhe.

Marii Elan Tazovaldkund om olmas vs 1920 kül'mkun 4. päiväspäi.

Marii Elan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1995 24. päiväl kezakud Marii Elan Konstitucižen Suiman ezitajil, sidä kesken Valdkundaližen Nevondkundan ezitajil da prezidental. Se vajehti endišt oli olnu vahvištadud vn 1978 25. päiväl semendkud Konstitucijad da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Kirovan agjanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas, Tatarstanan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Čuvašijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas da Alalidnan agjanke päivlaskmas. Marii Elan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 23 375 km². Segoitadud mecad ottas territorijan enamba pol't. Tazovaldkundan territorii mülüb Volg-jogen basseinha. Marii Elan röunoiš Volg om Čeboksaran da Kuibiševan vezivaradimed. Volgha langenijad sured ližajoged oma Vetlug, Pen' Kokšag, Sur' Kokšag da Ilet'.

Reljef om alangoikaz päivlaskmas, kukhikaz päivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Čukšmägi-kukkaz 278 m kortte valdmeren pindan päl.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun — −19 C°.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, saved, letked), mec, reskvezi.

Aleksandr Evstifeev radab tazovaldkundan pämeheks (mägimarin kel': Мары Эл Республик Вуйлатышы, nitmarin kel': Марий Эл Республик Вуйлатыше) vs 2017 sulakun 6. päiväspäi. Tazovaldkundan pämez' om Ohjastusen ezimeheks mugažo, märičeb sen strukturad, paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke.

Marii Elan parlament om Valdkundaline Nevondkund (, ). Kaik rahvaz valičeb sen 52 ezitajad videks vodeks. Jurii Minakov radab Nevondkundan ezimeheks vs 2000 redukun 27. päiväspäi nelländen strokun jäl'geten.

Radonoigendai tobmuz om Marii Elan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, komitetad da departamentad alištudas Ohjastusele.

Marii Elan Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Vn 2017 10. päiväl sügüz'kud valitihe tazovaldkundan pämest edel strokud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (88,27% änid).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 696 459 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 758 363 eläjad vl 1993. Vl 2018 kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.

Kaik om nell' lidnad tazovaldkundas da 15 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 50 tuh. eläjid vl 2018) om Volžsk. Vl 2017 kaik oli 6 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 45,1%, marilaižed — 41,8%, totarlaižed — 5,5%, čuvašalaižed — 0,9%, ukrainalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,3%, rahvahuden ozutandata — 4,9%.

Erased toižed igähižed rahvahad: udmurtalaižed — 0,28% (1932 rist.), mordvinalaižed — 0,12% (862 rist.).




#Article 491: Merkurii (134 words)


Merkurii om ezmäine planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas. Se om kaikiš penemb Päiväižen sisteman planet.

Planet om tetab amuižiš aigoišpäi. Rahvahidenkeskeine nimituz om anttud Amuižen Riman torguindan teravan Merkurii-jumalan mödhe, mäneb taivhadme heredamb mi toižed nägujad planetad.

Merkurijan perigelii om 46 001 210 km, afelii om 69 816 927 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 88 maižes päiväs.

Päivesen hätkeližuz om 58,65 Man päiväd. Veduz om 5% Man vedust. Sur' raudasine südäituk (mülün viž kudendest) sädab magnitkendad. Hen atmosfer om olmas. Pindan lämuz oleleb −190..+430 C°. Ezmäine täuz' kart om sätud vl 2009.

Merkurii om lähembaine planet Mannoks mi Mars i Vener keskmäras. Punondan värtmuz sijadase läz orbitan pindad, i naboiden tahod oma Päiväižen vauktuseta kaiken. Planetal ei ole londuseližid kaimdajid. Kaclend Maspäi om koverikaz Merkurijan i Päiväižen lähižen sijadusen tagut.




#Article 492: Nikaragua (järv) (108 words)


Nikaragua, Nikaraguanjärv () om sur' reskvezine järv Nikaragua-valdkundan suves, Keskuzamerikas.

Järven pind om 8264 km², se sijadase 32 m ü.m.t. korktusel. Mülü — 108 km³. Kaikiš lujemb süvüz om 70 m, keskmäine süvüz — 13 m. Basseinan pind om 23 844 km².

Järv om tektoniženke augotižlibundanke. Sil oleskeleb paksuid torokoid. Nikaraguanjärves om sarid: Ometepe (korktoidenke mägidenke), Sapater, Solentiname-sarišt. San Huan-jogi jokseb järvespäi Kariban merhe. Tipitap-jogi ühtenzoitab Managua-järvenke lodehes.

Nikaragua om üks'jäine järv mail'mas, kudambas elädas akulad.

Merikanalan sauvond planiruiše järven kävutandanke 19. voz'sadaspäi, al'ternativ da kebnenduz Panaman kanalan täht. Projektan vastustajad lugetas ekologijan riskoid lujikš. Järv om reskveden tarbhaine purde pöudoile i ristituile, sen biologine erazvuiččend om toštmatoi.




#Article 493: Managua (235 words)


Managua (täuz' nimi ispanijan kelel Leal Villa de Santiago de Managua) om Nikaraguan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen departamentan administrativine keskuz mugažo.

Lidn om valdkundan tegimišton da finansiden keskuz. Kaik 23 universitetad sijadasoiš lidnas.

Managuan nimituz nahuatlin kelel (Mana-ahuac) znamoičeb «ümbärtud vedel».

Edel Kolumban erad kalanikoiden lidnut oli Managuan sijas. Ispanijan konkistadorad oma pannuded nügüdläižen Managua-lidnan alust 16. voz'sadas. Oficialine alusenpanend lidnaks oli vl 1819 (5. sulaku). Vl 1852 lidn kändihe ripmatoman Nikaraguan pälidnaks.

Vozil 1885, 1931 da 1972 lujad manrehkaidused murenziba lidnan paloid. Ei olend sauvondad rahvahanikoiden sodan tagut 1980-nzil vozil.

Managua sijadase valdkundan päivlaskmas, Managuanjärven (isp. Lago de Managua vai Lago Xolotlán) suvirandal. Järven kendäk om 55 m valdmeren pindan päl. Lidnan fartaloiden korktuz om lujemb, ned seištas Managuan mägil, kudambiden korktuz om 700 metrhasai.

Klimat om tropine räk. Päivän keskmäine lämuz om +28..+32 C° vodes läbi. Om kaks' sezonad vodes: kuiv (kül'mku-sulaku, 75 mm pol'vodes) i neps (semendku-reduku, 130..280 mm kus). Paneb sadegid 1200 mm vodes.

Managua jagase seičemeks nomeruidud rajonaks (isp. distrito).

Vn 2012 kezakul ristitišt oli 1 028 808 eläjad, ezilidnoidenke 2,1 mln (Nikaraguan kaikutte koumanz' eläi).

Managuas om kundališt transportad: avtobusoid da taksid. Ei ole raudted kaikes valdkundas, möihe metallaks sodan aigan.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Augusto Sandinon nimel nimitadud lendimport (MGA) sijadase lidnan 6. rajonas. Sišpäi tehtas reisid Pohjoižamerikha i Keskuzamerikan äjihe maihe, mugažo Nikaraguadme, om jügureisid Majamihe. Toine pen' Punta Huete-jügulendimport sijadase Managuanjärven pohjoižrandal.




#Article 494: Blagoveščensk (Amuran agj) (180 words)


Blagoveščensk ( [bləgɐˈvʲeɕːɪnsk]) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivnouzmas. Se om Amuran agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Lidnan aluz om pandud vl 1856 Ust'-Zejan küläks (). Vl 1858 eländpunkt sai lidnan statusad da nügüdläšt nint, Blagoveščenjan jumalanpertin mödhe.

Vozil 1919 (keväz'ku) — 1920 (semendku) Blagoveščensk oli okkupiruidud Japonijan sodavägil.

Lidn sijadase Amur-jogen hural randal Zei-jogen lanktendan sijas, 122 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Amur-jogen leveduz om läz 800 metrad lidnan röunoiš. Kitajine Heihe-lidn seižub Amuran oiktal randal vasthapäi. Ei ole ühtenzoituzsildoid niiden keskes, vaiše ehtatim om.

Kaks' muite žilod, kaks' küläd da kaks' žilod raudtestancijanno mülüdas lidnümbrikho Blagoveščenskan ližaks.

Vl 1913 lidnan ristitišt oli läz 80 tuhad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 214 390 ristitud, lidnümbrikon — 219 847 ristitud. Lidnan i lidnümbrikon kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (2015−2017 voded).

Rahvahidenkeskeine civiline Ignatjevo-lendimport (BQS / БГЩ) sijadase 15 kilometras lodeheze lidnan keskusespäi.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ühtenzoituz Heihenke: laivad ujudas kezal, avtobusad ajadas tal'vel.

Vspäi 1913 Blagoveščensk-raudtestancii om olmas. Raudte ühtenzoitab lidnad Belogorskanke, se om 109 km pitte.




#Article 495: Arhangel'sk (300 words)


Arhangel'sk () om lidn, lidnümbrik da meriport Venäman lodehes. Se om Arhangel'skan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, «sodahoštusen lidn»-arvonke (vspäi 2009). Om agjan Mererandaližen rajonan administrativižeks keskuseks mugažo.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1584 lidnan statusanke Mihail Arhangelan jumalankodiš ümbri kuti Novoholmogori-lidnuz kaičemha jumalankodid da torguindkosketusid vihanikoid vaste. Panihe merivaldmoid-ki jogen vastrandal. Vspäi 1596 mainitase kuti Arhangel'skii-lidn, vl 1613 om nimitadud muga oficialižikš jumalankodin mödhe.

Lidn seižub Pohjoižen Dvinan jogensun hijamiden randoil, 7 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Istorine keskuz sijadase 30..35 kilometras Vauktan meren Dvinan lahten randaspäi, lidnan röun — 15 kilometras merespäi. Lähembaižed lidnad oma Novodvinsk 1 km suvipäivnouzmha kaikil teil i Severodvinsk 35 km päivlaskmha avtotedme.

Klimat om ven meren. Heinkun keskmäine lämuz om +16,3 C°, vilukun lämuz — −12,8 C°. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°. Paneb sadegid 607 mm vodes, om penemb niid uhokus-sulakus (30 mm kus).

Arhangel'sk jagase 9 territorialižhe ümbrikho. Viž žilod mülüdas lidnümbrikho Arhangel'skan ližaks, niiden keskes Talagin avialidnut (, 3298 rist. vl 2010) i Mecjogi (, 2709 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 294,42 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 348 783 ristitud, lidnümbrikon — 355 781 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 420 tuhad eläjid vl 1991, poleni sodalidnuziden i Novodvinskan erištundan tagut. Vl 2017 kaik 358 594 ristitud elädas lidnümbrikos.

Arhangel'skan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine (mecan pilind pumaterialha — severz'-se järedoid tegimid), sömtegimišt (kalan ümbriradmine, šoll'kombinat mecpilindan jändusil, leibänkombinat, maidtegim), mašiništonsauvomine mecan täht (Solombalan tegim — gidromanipulätorad, mecavtod) i laivoiden kohenduz.

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas, mugažo lämuzlaivad ühtenzoittas jogensaridenke kezal. Jogiport i meriport ratas lidnas. Kaks' soda- da civilišt lendimportad om lidnas: rahvahidenkeskeine Talagi (ARH / АХГ) 6 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi i pen' Vas'kovo (ULAH / ВСЬ) 19 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi avtotedme sijaližiden reisiden täht.




#Article 496: Belgorod (273 words)


Belgorod () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Belgorodan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Vspäi 2007 Belgorod om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke.

Kaivuzmašiništonsauvomižen, sauvondmaterialiden edheotandad da sömtegimišt harakterizuidas lidnad.

Amuine Severskii-lidnuz oli pandud Vezölk-jogen randal sen lanktendan sijanno Severskii Doncha 10. voz'sadal. Sil-žo voz'sadal kalaidajad heimod paniba sidä mantazole.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Födor I Čudokahan käskön mödhe vn 1596 sügüz'kun 11. päiväspäi kuti lidnuz Venäman valdkundröunanno. Vozil 1727−1779 Belgorod oli Belgorodan gubernijan keskuseks, sid' mülüi Kurskan gubernijha makundan keskuseks. Vl 1954 panihe Belgorodan agjan alust, i Belgorod kätihe sen keskuseks.

Lidn sijadase agjan päivlaskmas, Severskii Donc-jogen muugotil randoil, 200 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl (keskuz om 130 m korktusel). Pertišt otab koumen kukhan pautkid, reljef om vanoikaz. Belgorodan vezivaradim augotaze lidnan territorijal. Matkad Moskvhasai om 700 km pohjoižhe, Ukrainan röunhasai — 40 km suvhe. Lähembaine järed lidn om röunantagaine Har'kov 71 km suvipäivlaskmha.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz +7,7 C°. Paneb sadegid 605 mm vodes, enamba kezal (192 mm).

Londuseližed varad oma mel, letked, saved, reskvezi, mineralveded, mustma, ištutadud kavag'mecad.

Belgorod jagaze kahteks ümbrikoks: Päivnouzmaine (ven. Восточный) i Päivlaskmaine (ven. Западный). Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 356 402 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 600 tuhad elädas ezilidnoidenke.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas lidnad rajonkeskusidenke, Venäman da Ukrainan järedoidenke lidnoidenke. 20. voz'sadan augotišespäi Belgorod om raudtesol'm, raudted lähttas Kurskha, Sumihe, Har'kovha.

Rahvahidenkeskeine civiline Belgorod-lendimport (EGO / БЕД) sijadase 4 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas čarterreisid Keskmeren da Tailandan lebutahoihe, mugažo reisid Venämadme (Moskv, Piter, Alauz'lidn; Tümenin agj, Noril'sk — vahtradnikoiden täht).




#Article 497: Bränsk (268 words)


Bränsk () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Bränskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ph. Ipatijan jumalankodin aigkirjas vl 1146 kuti Debränsk-lidn. Kaivandusiden andmusiden mödhe, eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadan lopus, lugetas vl 985.

Bränsk šingotase transportižel mašiništonsauvomižel (soda- i jüguavtoiden šassid, traktorad, avtovedimed, lämuzvedimed, vagonad, asfal'tanpanijad, libutimed), Bežickan terasenvalamižtegimel, sauvondmaterialiden pästandal (beton, lämuzizoläcii), sömtegimištol (vin, konditerižed tegesed, jauh, olud, maid- da lihaproduktad), himižel tegimel, bumagfabrikal i omblendedheotandoil.

Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, Desn-jogen molembil randoil (, Dnepran hurapol'ne bassein), 190 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Bränskan rajon ümbärdab lidnad. Matkad Moskvan keskushesai om 349 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 382 km avtotedme vai raudtel. Lähembaine sur' lidn om Orel 117 km päivlaskmha orhal, 129 km avtotel vai raudtedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°, paksud sulasäd oleldas tal'vel. Paneb sadegid 683 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (63..87 mm kus).

Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Bränskan ližaks: Vauktad Randad, Sur' Polpino, Radica-Krilovk. Lidnümbrikon pind — 186,73 km². Bränsk-lidn jagase nellhä (vspäi 1956) administrativižhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Žilod alištudas lidnan rajoniden tobmudele.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 415 721 ristitud, lidnümbrikon — 435 245 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 460 tuhad eläjid vozil 1991−1999 (462 tuh. rist. vl 1997). Vl 2018 kaik 423 981 ristitud elihe lidnümbrikos.

Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas i ezilidnas. Bränsk om järed raudtesol'm. Avtote ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi.

Rahvahidenkeskeine civiline Bränsk-lendimport (BZK / БРЯ, 20,4 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 14 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, 7 km röunaspäi Oktäbr'skoje-žilonno. Tehtas reisid Piterihesai.




#Article 498: Vladimir (lidn) (143 words)


Vladimir () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Vladimiran agjan administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn.

Sungirin kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine merälaižed-heim oti kävutamižhe nenid maid.

Eländpunktan aluz om pandud lidnaks vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid).

Vozil 1157-1238 Vladimir oli Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkundan ühteks pälidnoišpäi.

Lidnan tobj pala seižub Kläz'm-jogen korktal vahoikahal hural randal, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 170 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ivanovo pohjoižpäivnouzmha (108 km orhal) i Kovrov päivnouzmha (64 km orhal).

Vladimir jagase 3 administrativižhe rajonha. 17 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Vladimiran ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 345 373 ristitud, lidnümbrikon — 348 031 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017).




#Article 499: Voronež (351 words)


Voronež () om millionerlidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Voronežan agjan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn, järed openduzkeskuz, «sodahoštusen lidn»-arvnimenke (vspäi 2008), Voronežan aglomeracijan keskuz (1,3 mln rist.).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1586 kuti lidnuz lidnan statusanke kaičemha tahondad kalaidajiden heimoiden londoid vaste. Vn 1748 semendkus lämoipalo mureni lidnan edelišt keskust.

Voronež šingotase tegimišton nenil sarakoil: himine, mašinansauvomine (avia- da raudtetransportine, torviden i kaivuzmašiništ), sömtegimišt, elektronine, meblin edheotandad.

Lidn sijadase agjan lodehes, ühtennimižen jogen muugotil randoil (Voronežan vezivaradim, Donan hura randpol'), 154 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Hural randal reljef om tazo da madal, oiktal randal — kukhikaz, 100..160 m korktusil. Voronežan keskuz sijadase 8 kilometras Donaspäi. Muga nimitadud «Voronežan pol'sar'» sijadase Donan da Voronežan vezivaradimen keskes. Lidn seižub mecstepin rajonan suves. Matkad Moskvhasai om 515 km pohjoižhe. Lähembaine lidn om Semiluki ani päivlaskmha Donan vastrandal.

Voronež om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase kudeks administrativižeks rajonaks. Om ümbärtud viden rajonan territorijal. Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Viktorovič Gusev (2013 — sulaku 2018).

Vl 1913 lidnan ristitišt oli 94 800 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 975 373 ristitud. Vozil 2010−2011 enamba kaks'kümned ezilidnan žilod ližaduihe lidnümbrikho, kahtes vodes lidnan ristitišt sureni 136 tuhan ristituid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 87,2%, ukrainalaižed — 0,9%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,5%, rahvahuden ozutandata — 10,0%.

Nened pühäpertid oma avaitud lidnas: ortodoksine hristanuskond — ph. Oleksijan Akatov-naižjumalankodi, Jumalanmaman Blagoveššenjan i Katken päjumalanpertid, läz 70 jumalanpertid i 10 časounäd, riman katoline jumalankodikund — loičendpert', protestantizm — 6 jumalanpertid (sidä kesken baptizm 2, lüteranine jumalankodikund 1, metodizm 3), judaizm — 1 pühäpert'.

Avtobusad, trolleibusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Nell' avtotesildad, raudtesild da avtote Voronežan padoseinädme ühtenzoittas Voronežan vezivaradimen randoid.

Vl 1868 raudte tuli Voronežha. Koume päraudtestancijad ratas lidnas: Voronež I, Voronež-Kurskii i Pridač (Voronež-Suvine).

Rahvahidenkeskeine civiline Voronež-lendimport Petr I nimed (VOZ / ВРН, ende Čertovickoje, 853 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase 10 kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Keskuzazijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo čarterreisid lebutahoiže; Moskvan regionan varalendimport. Sen ližaks Baltimor-sodalendimpöud da aviategimen Pridač-lendimpöud oma lidnan röunoiden südäimes.




#Article 500: Ivanovo (236 words)


Ivanovo () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Ivanovon agjan pälidn da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud Ivanovon rajonan territorijal, sen administrativine keskuz (ei ole rajonan palaks).

Lidnan aluz om pandud vl 1871 enččen Ivanovo-külän (om tetab 15. voz'sadaspäi) da Voznesenskii-posadan sijas. Vhesai 1932 nimitihe lidnad Ivanovo-Voznesensk:aks.

Lidn sijadase vanoikahas tahondas, seižub Uvod'-jogen molembil randoil (Volgan bassein), 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Varatoittas vedel Uvodin vezivaradimespäi. Matkad Moskvhasai om 290 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Vladimir suvhe, Jaroslavl' 100 km lodeheze orhal i Kostrom 100 km pohjoižhe.

Ivanovo jagase rajonihe vspäi 1936. Om 4 administrativišt rajonad vspäi 1979, käskusenandai tobmuz om ühthine.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 408 330 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 480 tuhad eläjid vozil 1987−1993. Läz 650 tuhad ristituid elädas lidnaglomeracijas, se om koume videndest agjan ristitištos.

Seičeme ičevuittušt üläopendusen aluzkundad om Ivanovos.

Tekstil'tegimišt, sömtegimišt, mašiništonsauvomine (mašinad programohjandusenke, avtolibutimed), turizm da torguind oma ižandusen znamasižed sarakod.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtestancii om olmas vspäi 1894 «Moskv — Kinešm»-raudtel. Ivanovo om järed raudtesol'm, sortiruindstancii om olmas, om raudteid Moskvaspäi Vladimiran kal't i Jaroslavlihesai. Koume lendimportad om olmas, no vaiše Ivanovo-Suvine (ИВВ / IWA) om federaline civiline. Se sijadase 7 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid Moskvha da Piterihe, om sezonreisid Mustmeren randpolen lidnoihe.

Ivanovo om levedali tutab valdkundas kut «Venäman tekstiline pälidn» (Текстильная столица России) i «Neičeižiden lidn» (Город невест).




#Article 501: Irkutsk (198 words)


Irkutsk (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Sibirin suves. Se om Irkutskan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, Irkutskan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei mülü rajonha).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1661 kuti Jandašan lidnuz () ruhtinasen-tuvalaižen nimen mödhe, möhemba Irkutskan lidnuz (ven. Иркутский острог) jogen mödhe. Sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1686. Järedad lämoipalod oliba lidnas vodel 1716, i 1879 — udessündutihe lidnad kümne vot.

Lidn sijadase Angar-jogen molembil randoil Irkut-jogensun sijas, Angar-jogi läbitab lidnad suvipäivnouzmaspäi lodeheze. Lidnan keskuz seižub 440 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Baikalan randalesai om 66 km päivnouzmha. Lähembaižed Angarsk- (lodeheze) i Šelehov- (suvipäivlaskmha) lidnad mülüdas Irkutskan aglomeracijha.

Irkutsk jagase 4 administrativižhe ümbrikho, ičeze administracijoidenke. Jagand koumhe ümbrikho (Oigedrandaline, Hurarandaline i Keskuzümbrik) om vaiše planoiš vspäi 2015. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 587 891 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 641 tuhad eläjid vl 1991. Irkutsk om lidnaglomeracijan keskuz 1,1 mln eläjidenke (kaks' videndest agjan ristitištos vl 2016).

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,4%): venälaižed — 85,3%, burätalaižed — 2,2%, ukrainalaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,7%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, kirgizlaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 7,0%.




#Article 502: Kalug (304 words)


Kalug ( [kɐˈlugə]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Kalugan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Kalug mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1371 kuti lidn. Todesižikš se om amuižemb, i om löutud koume keskaigašt lidnut nügüdläižen lidnan territorijal. Om alištunu Moskvan tobmudele 1380-nziš vozišpäi, sodagarnizon sijazihe röunanverižes lidnas kaikenaigašti Venäman imperijan levitandhasai. Lidn oli Kalugan gubernijan keskuseks vll 1796−1929. Suren sodan aigan nacistine okkupacii oli vl 1941 (12. reduku — 30. tal'vku). Vl 1944 Kalugan agjan aluz om pandud, i Kalug kändihe sen keskuseks.

Transportmašiništon da avtodetaliden tegimed harakterizuidas Kalugad. Mašiništonsauvomine šingotase lidnas (turbinad, sodaraketkompleksad, keitimpolen tembaidused). Toine järed sarak om sömtegimišt (olud, leib).

Lidn sijadase Okanjogen da sen huran Jačenk-ližajogen muugotil randoil ( 31 km pitte, Volgan bassein), Okan hural randal tobjimalaz. Jačenkan vezivaradim (0,23 km²) om Kalugan päivlaskmas. Matkad Moskvan keskushesai om 160 km pohjoižpäivnouzmha, Uden Moskvan röunhasai — 80 km. Lähembaine lidn om Kondrovo 25 km lodeheze orhal, avtotel vai raudtel.

Kalug jagase koume territorialižhe ümbrikho (vhesai 2012 ičeze administracijad oliba niil). Kaik 20 žilod, 50 pen't küläd, 2 raudtestancijad da 1 pionerlager' mülüdas lidnümbrikho Kalugan ližaks. Lidnümbrikon pind om 540 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 324 698 ristitud, lidnümbrikon — 339 488 ristitud, agjan koumandez. Vl 2017 358 560 ristitud elihe lidnümbrikos. Vozil 1992 i 1997 lidnan eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 347 tuh. ristituid.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 83,9%, ukrainalaižed — 1,4%, armenijalaižed — 0,9%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 11,5%.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Kalug-lendimport (enččel Grabcevo, KLF / КЛГ, 25,6 tuh. passažiroid vl 2018) om rekonstruiruidud vl 2015 i sijadase lidnan päivnouzmaižel röunal, 8 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe (Moskv, Piter, Kaliningrad, Krasnodaran rand).




#Article 503: Kemerovo (250 words)


Kemerovo () om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suves. Se om Kemerovon agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn ristitišton mödhe (Novokuzneck om kahtenz').

Ezmäižen kerdan Kemerovo-külä mainitase kirjutadud purtkiš vl 1721. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud lidnaks vn 1918 9. päiväl semendkud Ščeglov-nimenke, sid' Ščeglovsk läz vspäi 1924, ühtištuihe Ščeglovo- i Kemerovo-žiloid. Udesnimitihe lidnad Kemerovo:ks vn 1932 27. päiväl keväz'kud. Vll 1925−1943 lidn oli rajonan keskuseks, vn 1943 26. vilukuspäi — uden agjan keskuz.

Lidn sijadase agjan pohjoižes, seižub Tom'-jogen da sen Iskitimk-ližajogen molembil randoil, 140 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 2997 km päivlaskmha orhal vai 3601 km avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Novokuzneck (218 km suvhe avtotedme), Novosibirsk (260 km päivlaskmha avtotedme) i Tomsk (218 km lodeheze avtotedme). Ezilidnad oma Berözovskii 2 km pohjoižpäivnouzmha i Topki 10 km päivlaskmha orhal Kemerovon röunaspäi.

Kemerovo jagase vidhe administrativižhe rajonha. Se om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 532 981 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2018), agjan videndez.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 94,6%, totarlaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,6%, saksalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,3%.

Kivihilen samine, kivivoinhimižen produkcijan pästand da sömtegimišt harakterizuidas lidnad.

Kemerovo om olmas avtotesol'meks. Kaks' avtotesildad da üks' raudtesild ühtenzoittas Tomin randoid. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Aleksei Leonovan nimel nimitadud «Kemerovo»-lendimport (KEJ / КРВ) sijadase läz lidnad 3 kilometras sen suvipäivnouzmaižes rounaspäi. Sišpäi tehtas reisid Tailandha, Vjetnamha, mugažo Moskvha, Sočihe i Simferopolihe.




#Article 504: Kirov (296 words)


Kirov ( [ˈkʲirəf]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmaižes palas. Se om Kirovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1181 lidnan statusanke. Enččed nimed: sen nimi oli Hlinov alusenpanendan jäl'ghe da vll 1457−1781, no nimitihe lidnad Vätk:aks vozil 1374−1457 da 1780−1934.

Lidn sijadase agjan keskuses, seižub Vätk-jogen molembil randoil 150 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kirovan keskuz om saudud hural randal. Matkad Moskvhasai om 791 km suvipäivlaskmha orhal, 958 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Glazov (234 km päivnouzmha avtotedme) i Joškar-Ol (310 km suvipäivlaskmha avtotedme).

Kirov jagase nelläks administrativižeks rajonaks. Kirov-lidn om ühtennimižen municipaližen ühtnikan keskuz vspäi 2005. Lidnterritorii om 170 km² pindanke, külähine territorii otab 587 km². Kaik 134 žilod da pen't küläd mülüdas municipaližhe «Kirov-lidn»-ühtnikha Kirov-lidnan ližaks.

Vl 1913 kaik 46 400 ristituid elihe lidnas. Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 473 695 ristitud, lidnümbrikon — 498 381 ristitud. Vl 2019 lidnümbrikon ristitišt om 538 724 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2019). Läz 750 tuh. ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Rahvahad (municipaline «Kirov-lidn»-ühtnik, enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 92,2%, totarlaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,5%, marilaižed — 0,3%, udmurtalaižed — 0,3%, azerbaidžanlaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 0,9%, rahvahuden ozutandata — 4,7%.

Avtobusad, trolleibusad, taksid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Kirov om avtote- da raudtesol'm. Kaks' avtotesildad om saudud Vätkas päliči — Vanh (1962) da Uz' (1998). Jogiport Vätk-jogel radab vemha ujuden jüguid i ajelemha turistoid. Koume päraudtestancijad (Kirov Transsibal, Kotlasan Kirov, Längasovo), kuz' raudtestancijad i koume seižutezplatformad ratas lidnan raudtel.

Tatamaine civiline Pobedilovo-lendimport (KVX / КИО, 128,2 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 22 km suvipäivlaskmha Kirovan keskusespäi lidnan Leninan rajonas. Tehtas reisid nenihe lidnoihe: Moskv, Piter, Narjan Mar, Usinsk, om čarterreisid (ližareisid) sihe i kezaližid reisid Mustmeren kurortlidnoihe.




#Article 505: Kostrom (110 words)


Kostrom () om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan päivlaskmas. Se om Kostroman agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Järed jogiport.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1152. Kostrom mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1213 kuti lidn.

Lidn sijadase Volgan muugotil randoil (Gor'kijan vezivaradim) läz ühtennimižen jogen lanktendan sijad, 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matk Moskvan ümbärtehesai om 306 kilometrad suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine järed lidn om Jaroslavl' 60 km suvipäivlaskmha avtotedme vai jogedme.

Kostrom jagase 3 territorialižhe rajonha, ned oliba ičeze administracijoidenke vozil 2011−2013. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 268 742 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 289 300 eläjad vl 1999.




#Article 506: Kursk (335 words)


Kursk () om lidn, lidnümbrik da raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Kurskan agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, Kurskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü rajonha). Vn 2007 semendkuspäi Kursk om «sodahoštusen lidn»-arvnimenke.

Eländpunkt mainitase ezmaižen kerdan Feodosii Pečerilaižen aigkirjas vl 1032 kuti järed Kuresk / Kursk-torguindlidn. 11.-13. voz'sadoil lidn oli Kurskan ruhtinazkundan pälidnaks. 15. voz'sadal kalaidajad heimod panihe lidnad mantazole, i eläjad okaizihe sidä voz'sadaks.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud tošti vl 1586 Venäman suviröunanno, vodele 1596 saudihe lidnust. Kursk om lidnan oficialiženke statusanke vspäi 1779. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (3. kül'mku 1941 — 8. uhoku 1943), sen eläjiden 13 tuhad pölištuiba, ajoihe Germanijha völ 10 tuhad eläjid, pertišt oli muretud.

Lidn sijadase agjan keskuzpalas, Seim-jogen da sen ližajogiden randoil ( 696 km pitte, sijaline virkand Sem' , Desnan hura ližajogi), 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matk Moskvahasai om 530 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Kurčatov, Fatež, Ščigri.

Vn 1994 keväz'kuspäi Kursk jagase koumeks ümbrikoks, ende ned oliba rajonikš i nimitihe niid toižin. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Edeline lidnan administracijan pämez' om Nikolai Ovčarov (2008 — sulaku 2019).

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 119 977 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 415 159 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2019).

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert', 23 jumalanpertid, Znamenskii-mez'jumalankodi i ph. Stroican naižjumalankodi oma olmas lidnas, völ kaks' pühäpertid oma sauvomas. Katoline pühäpert' i protestantizman nell' jumalanpertid (sidä kesken koume — baptizman).

Professionaližen opendusen aluzkundad oma viž kolledžad, viž tehnikumad, ortodoksižen hristanuskondan hengeline seminarii, mugažo üläopendusen viž valdkundališt i koume privatišt aluzkundad, nell' filialad.

Kurskan ižandusen päsarakod oma elektro- i torguindmašiništon pästand, himine tegimišt (kuidud i räzin), zell'edheotandad, sömtegimišt, pörutügiden tegim, energijan tehmine.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Om eriližid teid severzil-se irdoil kundaližen transportan täht.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kursk-Päivnouzmaine-lendimport (URS / КУС, 32,9 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 7 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, Piterihe i Mineraližihe Vezihe, om sezonreisid Mustmeren kurortoihe.




#Article 507: Lipeck (331 words)


Lipeck ( [ˈlʲipʲɪtsk]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Lipeckan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Ezmäine eländpunkt-lidnuz mainitase vl 1283 aigkirjoiš, se oli pandud mantazole vl 1284 mongoliž-tatarižil sodavägil. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1703. Se sai lidnan statusad vl 1779. Vl 1954 sädihe Lipeckan agjad, lidn kändihe sen keskuseks.

Lipeckan ižandusen päsarakod oma täuden ciklan raudan metallurgii, sauvondmaterialiden pästand (cement, savič, raudbetontegesed), koditehnikan tehmine («Ariston»- i «Indesit»-torguindznamad), sömtegimišt (maidkombinat, leibtegesiden edheotand, südäiveziden tegim), severz'-se himižid edheotandoid i omblendfabrikad, ujelimšassiden tegim sodatehnikan täht.

Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Voronež-jogen randoil. Jogi jagab lidnad läz poleti pohjoižpäivnouzmaspäi suvipäivlaskmha. Pertišton fartaliden enambuz om jogen korktal oiktal randal (lidnan pohjoine), keskusen korktuz om 160 m valdmeren pindan päl. Järed metallurgine tegim sijadase madalal hural jogirandal, lidnan suves. Matiran vezivaradim ( 45 km² pindal) sijadase päivnouzmha ani lidnan röunan taga Matir-jogel (ven. Матыра) vspäi 1976, sen 10-kilometrižen damban üläh om lidnan ümbärten palaks. Matkad Moskvhasai om 373 km lodeheze-pohjoižhe orhal, 428 km «Don»-avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Gräzi 2 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed sured lidnad (avtoteidme) oma Tambov 133 km päivnouzmha, Voronež 120 km suvhe i Jelec 78 km päivlaskmha.

Lipeck om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks territorialižeks ümbrikoks: Hurarandaline, Oigedrandaline, Oktäbrin ümbrik i Nevondkundaline.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 66 644 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 508 887  ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 521 600 eläjad vl 1999. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Raštvoiden päjumalanpert', kaks'kümne jumalanpertid, koume časounäd, gimnazii i Jumalanmaman Emäganpäivän mez'jumalankodi oma olmas lidnas, mugažo protestantizman kaks' pühäpertid i islaman loičendpert'.

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,6%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,4%.

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtoümbärte i Lipeck-päraudtestancii oma olmas lidnas. Toižed raudtestancijad oma Čugun-1, Čugun-2, Kazink, i 265. km-platform. Kaks' avtostancijad: Lipeck (Oigedrandaližes rajonas, päivlaskmha keskusespäi) i Sokol (ühtenzoittud Čugun-1-raudtestancijanke).

Rahvahidenkeskeine civiline Lipeck-lendimport (LPK / ЛИП, 79,5 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažorreisid Venämadme (Moskv, Piter, Jekaterinburg, Soči).




#Article 508: Magadan (209 words)


Magadan () om lidn da lidnümbrik Venäman pohjoižpäivnouzmas. Se om Magadanan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, meriport.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 radnikžiloks otmaha kävutamižhe Koliman randan tarbhaižid kaivatusid, sidä kesken kuldad. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1939.

Lidn seižub Ohotskan meren randištol, Magadank-jogen muugotil randoil, 70 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, om ümbärtud sambnuzil vulkanoil. Matkad Moskvhasai avtotedme om 9709 km.

Klimat om subarktine meren. Voden keskmäine lämuz — −2,7 C°, vilukun lämuz −16,4 C°, elokun — +12 C°. Paneb sadegid 561 mm vodes, kaikiš vähemb vilukus-keväz'kus (13..17 mm kus).

Kaks' lidnanvuittušt žilod mülüdas lidnümbrikho Magadan-lidnan ližaks: Sokol (4806 rist. vl 2017) i Uptar (2109 rist. vl 2017). Lidnümbrikon röunoiš znamasine jogi om Dukč.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 95 982 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 155 tuhad eläjid vl 1991. Vl 2019 lidnümbrikon ristitišt oli 98 671 eläjad.

Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas lidnad agjan eländpunktoidenke, ei ole raudteid. Meriport radab vodes läbi, tal'vel jänmurendajiden abul.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Magadan (Sokol)-lendimport (GDX / МДС) sijadase 56 kilometras pohjoižhe lidnaspäi läz «Kolim»-avtoted da Sokol-žilod. Tehtas reisid Edahaižen Päivnouzmman lidnoihe, Sibirin suven järedoihe lidnoihe, Moskvha i Piterihe. Pen' civiline Magadan-13-lendimport sijadase 13 kilometras läz «Kolim»-avtoted, sišpäi tehtas čarterreisid.




#Article 509: Alauz'lidn (277 words)


Alauz'lidn (, paginas muite Нижний paksus, vozil 1932−1990 — Gor'kii, ven. Горький) om millionerlidn Venäman päivlaskmas. Se om Alalidnan agjan administrativine keskuz, kaikiš suremb lidn da lidnümbrik, mugažo Volgaveren federaližen ümbrikon pälidn. Lidn om Alalidnan aglomeracijan keskuz (2,1 mln rist.).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1221 kuti Alaman Uz'lidn (). Vozil 1350−1392 se oli Alalidnan da Suzdalin ruhtinazkundan pälidnaks. 16. voz'sadaspäi Alalidnan kreml' om olmas kaks'kilometriženke seinänke da 13 čuhundusenke.

Lidn sijadase Volgan da Okanjogen ühthejoksmusen sijas, Volgan oiktal randal. Lidnan keskuzpala seižub 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om tazo. Lähembaižed ezilidnad oma Bor pohjoižpäivnouzmas Volgan vastrandal, Kstovo suvipäivnouzmas i Dzeržinsk päivlaskmas.

Alauz'lidn jagase kahesaks administrativižeks rajonaks.

Kaik 8 küläd, 4 žilod, Vihand Lidn-kurortžilo (, 2409 rist. vl 2017) i Podnovje-slabad (1208 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Alauz'lidnan ližaks.

Vl 1913 lidnan ristitišt oli 111 400 ristitud. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 250 619 ristitud, lidnümbrikon — 1 259 738 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 445 000 eläjad vl 1991. Ristitišton migracii tegese Moskvan regionha pälidnan lähembusen taguiči.

Rahvahad (2010): venälaižed — 94,3%, totarlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,7%.

Rahvahidenkeskeine sodavägiden da civiline Strigino-lendimport (ven.: Стригино, GOJ / НЖС, 1,14 mln passažiroid vl 2018) sijadase 18 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Keskuzazijan maihe, Venämadme tobjimalaz, mugažo lebutahoiže.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1985 metro radab lidnas (vl 2019 om 2 jonod, 15 stancijad, 21,6 km raudted), vspäi 2013 — lidnelektrojonused (vl 2019 om 2 jonod, 18 stancijad, 65,9 km raudted).

Vl 1862 raudte tuli lidnha. Nügüd' Alauz'lidn om järed raudtesol'm. Vspäi 2010 Sapsan-jonused ühtenzoittas lidnad Piterinke Moskvan kal't.




#Article 510: Sur' Uz'lidn (200 words)


Sur' Uz'lidn () om Venälaižen Federacijan lidn agjan alištusenke da lidnümbrik. Se om Uz'lidnan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo om Uz'lidnan rajonan keskuseks.

Eländpunktan aluz om pandud 9.-10. voz'sadoil, alusenpanendan oficialine voz' — 859-nz', om tetab lidnaks amussai. Mainitase ezmäižen kerdan verhiš maiš Vizantijan Konstantin-imperatoran vn 949 «Imperijan ohjanduses»-kirjas kuti Nemogard ().

Uz'lidn oli ripmatoman Uz'lidnan Tazovaldkundan pälidnaks vozil 1136−1478, sid' mülüi Moskvan car'kundha (oli olmas vhesai 1708) Uz'lidnan man pälidnaks. Vozil 1727−1927 lidn oli Uz'lidnan gubernijan administrativižen keskusen. Vhesai 1999 oficialine nimi oli Uz'lidn ().

Lidn sijadase agjan lodehes, Olhav-jogen randoil. Lidnan keskuz om 6 km pohjoižhe Il'mjärvespäi. Matkad Moskvhasai om 552 km suvipäivnouzmha orhal, Piterihesai — 145 km lodeheze orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Pskov 190 km päivlaskmha da Piter 196 km avtotedme.

Sur' Uz'lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 218 717 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 235 tuhad eläjid vl 1992. Agjan ristitišton koumandez eläb lidnas.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Avtoümbärte i koume avtotesildad Olhavas päliči oma olmas. Uz'lidn Olhaval-päraudtestancii om olmas vspäi 1871, jonused da ezilidnelektrojonused ajadas Čudovo-, Pavlovsk- i Lug-lidnoihesai. Jogitransport om vedamha ujuden vaiše jüguid. Ei ole lendimportad vspäi 2004.




#Article 511: Orel (298 words)


Orel () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas, järed raudte- da avtotesol'm. Se om Orelan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om olmas «sodahoštusen lidn»-arvnimenke vspäi 2007.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1566 21. päiväl sügüz'kud kuti Orel-lidnuz lidnan statusanke Ivan Grazii-carin käskön mödhe. Vspäi 1719 lidn oli Orelan provincijan keskuseks, vll 1778−1928 — Orelan gubernijan pälidnaks. Sen jäl'ghe severz'-se vozid lidn mülüi Kurskan agjaha.

Vs 1937 sügüz'kun 27. päiväspäi sätihe Orelan agjad, i lidn kändihe sen keskuseks. Vozil 1941 (3. reduku) — 1943 (5. eloku) lidn oli okkupiruidud Germanijan sodavägil. Pandud mantazole lidn om udessündutadud 20. voz'sadan kahtendes poles.

Lidn sijadase agjan keskuzpalan lodehes, Okanjogen da sen huran Orlik-ližajogen muugotil randoil, 149..231 m korktusil, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 340 km pohjoižhe avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Mcensk 50 km pohjoižpäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme. Lähembaine järed lidn om Bränsk 119 km päivlaskmha-lodeheze avtotedme vai raudtedme.

Orel om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks administrativiž-territorialižeks rajonaks (edel 1999. vot niid oli koume). Lidnrajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 110 564 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 317 747 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 348 tuhad eläjid vl 1997. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalankodid (mez'- da naiž-), kaks' päjumalanpertid da 10 jumalanpertid oma olmas lidnas. Mugazo om protestantizman viž jumalanpertid da üks' katoline tulend.

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,8%, ukrainalaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,4%, vaugedvenälaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 1,4%.

Ižandusen päsarakod oma erazvuitte elektromehanine tegimišt, biotehnologine sarak da medicinine tehmine, tömašiništon pästand tegimišton sarakoiden täht (tömašintegimišt), raudbetontegesiden edheotandad, metalližiden tegesiden pästand, sömtegimišt.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, taksid da jogitaksid (kezal) oma kundaližeks transportaks lidnas.

Civiline Orel-Suvine-lendimport (OEL / ОЕЛ) sijadase 6 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, 2010-ndes vspäi om konservacijas, kävutamata. Lähembaine radai lendimport om Bränskas.




#Article 512: Penz (257 words)


Penz () om lidn da lidnümbrik i raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Penzan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti Penz-lidnuz Venäman röunal, mainitase lidnan statusanke kerdalaz. Om nimitadud penen Penz-jogen mödhe ( 78 km pitte, Suran hura ližajogi). Vozil 1796−1928 oli Penzan gubernijan pälidnaks. Vspäi 1850 bumagfabrik radab. Vn 1858 lämoipalo pani mantazole pol'lidnad, sil-žo vodel kaugedraudanvalamižtegim radaškanzi. Vl 1874 raudte tuli lidnha. Toižen mail'man sodan aigan evakuiruidud tegimed NSTÜ:n päivlaskmaspäi zavodiba industrijan heredad ližadust.

Penz šingotase erazvuiččel mašinansauvomižel (kompressorad, torvarmatur, kosmižen i himižen sarakon täht), teraztorviden pästandal, elektronikan i ladimiden edheotandoil, zell'tegimel, bumagfabrikal (bumag-aluz), sömtegimištol (liha- i maidproduktad, konditerine fabrik).

Lidn sijadase Sur-jogen molembil randoil (, Volgan oiged ližajogi), 134..280 m korktusil, 174 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 629 km lodeheze avtotedme. Zarečnii-SATÜ röunatab lidnanke päivnouzmas. Suran vezivaradim (vspäi 1979, 110 km²) om ülezjogen, ani suvipäivnouzmha lidnaspäi.

Penz jagase nell'hä (vspäi 1979) lidnrajonha. Ičeze administracii om kaikuččes, no ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 517 311 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 552 tuhad eläjid vozil 1992−1993.

Professionaližen opendusen aluzkundad: viž valdkundališt universitetad, 10 üläopendusen aluzkundoiden filialad (9 — Moskv, 1 — Alauz'lidn), keskopendusen 15 kolledžad.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Moskv — Čeläbinsk»-mante (M5, «Ural») ümbärdab lidnfartaloid pohjoižespäi. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke.

Federaline civiline Penz-lendimport (PEZ / ПНА, 181 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 9 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, om sezonižid reisid Sočihe i Simferopolihe.




#Article 513: Rostov Donal (200 words)


Rostov Donal (, paksus muite Rostov paginas) om millionerlidn, kaikiš järedamb Venäman suves. Se om Rostovan agjan da Federativižen Suviümbrikon administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Tetab muštatiž sanub: «Odess om mamam, Rostov om tatam».

Eländpunktan aluz om pandud vl 1749 Jelizaveta Petrovna-imperatornaižen kirjeižen mödhe. Se sai lidnan statusad vl 1807.

Lidn sijadase Päivnouzmaižen Evropan alangišton suvipäivlaskmas, seižub Don-jogen oiktal randal tobjimalaz, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rostovan keskusespäi jogensuhusai da Azovmerhesai om 46 km, matkad Moskvhasai om 1092 km. Ezilidnad oma Aksai päivnouzmas, Bataisk suves i Azov suvipäivlaskmaižes poles.

Rostov Donal om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Nügüd' oma sauvomas lidnas:

Rostov Donal om millionerlidnaks vspäi 1987. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 089 261 ristitud. Kaik eläb enamba 2,16 mln ristituid Rostovan aglomeracijan röunoiš. Läz 2,7 mln eläjid om Rostovan i Šahtin policentrižes aglomeracijas (koumanz' surtte valdkundas).

Kaik om 40 valitud deputatad Rostov-lidnan Dumas. Peitol'ne änestuz tegese koumemandatižiš valičendümbrikoiš mažoritarižen valičemižsisteman pohjal. Deputatad pandas eloho ičeze valdatusid aigotel'di, niiden valdatusiden strok om 5 vot. Duman ezimez' radab lidnan pämeheks.

Vll 1996−2014 Mihail Černišov radoi lidnan pämehen (meran), sid' tühjitihe meran radsijad. Vitalii Kušnaröv radab lidnan administracijan pämehen vn 2016 kül'mkuspäi.

Lidnan päiv praznikoičese sügüz'kun koumandel pühäpäiväl.




#Article 514: Räzan' (264 words)


Räzan () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Räzanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud Räzanin rajonan territorijal i om sen administrativižeks keskuseks mugažo.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1095 kuti lidn-sodakeskuz järedoiden eländpunktoiden keskhe. Venän lidn om tetab nügüd' Vanh Räzan-nimenke. Vozil 1160−1521 Räzan' oli Suren Räzanin ruhtinazkundan pälidnaks.

Möhemba edel 1778 vot lidnan nimituz oli Räzanin Perejaslavl (ven. Переяславль-Рязанский).

Räzan' šingotase mašinansauvomižel i ladimensauvomižel, sömtegimištol, kivivoinümbriradajal tegimel. Kuz' üläopendusen aluzkundad.

Lidn sijadase agjan lodehes. Sen istorine keskuz da tobj pala seištas Okanjogen oiktal korktal randal 130 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 180 km lodeheze orhal. Lähembaine lidn om Ribnoje 10 km lodeheze.

Klimat om ven kontinentaline. Paneb sadegid 560 mm vodes.

Räzan' jagase nelläks administrativižeks rajonaks: Nevondkundaline (Советский), Raudteiden (Железнодорожный), Moskvan (Московский) i Oktäbrin (Октябрьский). Rajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 95 357 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 524 927 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 535 tuhad eläjid vl 1997 i om nügüd'.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke, enamba 0,4%): venälaižed — 95,8%, ukrainalaižed — 0,8%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,9%.

Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuziden verk om sauvomas lidnan keskuzpalas. Kaks' päraudtestancijad, kaks' avtostancijad, Borkovskoi- i Trubežnii-jogiportad. Räzan' I-päraudtestancii radab lidnan keskuses. Raudte i «Ural»-avtote (M5 / E30-maršrut) ümbärtas lidnan keskuzpalad pol'renghaks suvipäivlaskmaspäi.

Civiline Turlatovo-lendimport (RZN / РЯТ) sijadase lidnan suvipäivnouzmas, kävutase nügüd' penel aviacijal i openduzkeskuseks. Toine om Protasovo-lendimport lidnanno, se om konservacijas, varastab rekonstrukcijad. Koumanz' om Dägilevo-sodalendimport lidnan pohjoižes. Kodvindaviabaz Gagarinan nimed radab Dubroviči-sodapoligonal lidnanno.




#Article 515: Suvisahalinsk (211 words)


Suvisahalinsk (,  Judzinosaharinsku) om lidn da lidnümbrik Venäman päivnouzmas. Se om Sahalinan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1882 kuti Vladimirovk-külä () elänzoitmaha tahod oigetud küksushe da katargha mehil. Vspäi 1905 se oli nimitadud Tojohar-žiloks japonižen vägitungendan jäl'ghe. Žilo sai lidnan statusad vl 1915, i vodhe 1946 kezakun 4. päivhäsai Tojohar-lidn oli ( Tojohara-si). Sid' nimitihe nevondkundališt lidnad udes, geografižen sijadusen mödhe.

Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil i elektroenergetikal, om sauvondmaterialiden tegimid. Agjan kalanpüdandan, kivivoin da gazan samižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Suvisahalinskas.

Lidn sijadase Sahalin-saren suves, 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Mägisel'g levineb päivnouzmpolehe lidnaspäi. Matkad Moskvhasai om 6680 km orhal (lendimel leten) vai 9400 km tedme. Voib olda 8-ballaižid manrehkaidusid magnitudan mödhe.

Suvisahalinsk om mererandpoleta, no meri om läz kaikihe polihe: 40 km pohjoižhe (Ohotskan meri, Dolinsk-lidn), 25 km päivnouzmha (Ohotskan meri), 20 km suvhe (Ohotskan meren Anivan laht, Aniv- i Korsakov-lidnad), 50 km päivlaskmha (Japonijan meren Tataran sal'm da Holmsk-lidn).

Kümne küläd mülüdas lidnümbrikho Suvisahalinskan ližaks. Lidnümbrikon pind om 905 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 181 728 ristitud, lidnümbrikon — 189 010 ristitud, agjan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2018 206 140 ristitud elädas lidnümbrikos, 315 tuh. eläjid om lidnaglomeracijas.




#Article 516: Smolensk (307 words)


Smolensk () om lidn da lidnümbrik Venäman i agjan päivlaskmas. Se om Smolenskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, järed raudtesol'm, vägilidn vspäi 1985. Lidn om olmas Smolenskan rajonan administrativižen keskusen mugažo (ei mülü rajonha), om ümbärtud sen territorijal.

Vl 863 eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ustügan aigkirjas kuti järed lidn — krivičuiden heimoiden keskuz. Vl 882 Oleg Endustai anasti lidnad da mülüti sidä Kijevan Venähä.

Vozil 1127−1387 Smolensk oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks.

Smolensk šingotase transportižen mašiništonsauvomižen edheotandoil (SM-lendimed, agregatad jüguavtoiden täht), mašiništonsauvomižel (gazmäričimed, tömašinad ümbriradamha metallad painuden al), brill'jantoiden tehmižen järedal «Kristall»-kompanijal, elektrotehnikal pästandal, sömtegimišton sarakol (maid i sagud, leib i makaronad, liha- i kalaproduktad), mugažo trikotažanfabrik, laboratorižen mašiništon edheotand i painuzkombinat ratas.

Lidn seižub Dnepranjogen üläjoksmusen muugotil kukhikahil randoil. Istorižen keskusen korktuz om 242 metrad, se sijadase Dnepran hural randal (suvipol'). Korktusiden erinend sase 90 metrhasai lidnan röunoiš. Matkad Moskvhasai om 378 kilometrad orhal suvipäivlaskmha, avtotedme — 410 km, Vaugedvenäman röunhasai — 65 km päivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Vaugedvenämas: Mogilöv 150 km suvipäivlaskmha orhal, Orš 120 km päivlaskmha M1-avtotedme i Vitebsk 135 km lodeheze avtotedme.

Smolensk jagase 3 administrativižhe rajonha, käskusenandai tobmuz om ühthine. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 326 861 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 356 tuhad eläjid vl 1997.

Uskojiden tulendad da kundad (kaik — 63): ortodoksine hristanuskond — 22 tulendad i kaks' jumalankodid, protestantizm — 23 kundad, judaizm — 9 kundad, induizm — 2 kundad, katoline — 1 tulend, lüteranine — 1 kund, vanhuskolaižed — 1 kund, buddizman keskuz i islamanuskojiden organizacii.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Koume sildad om Dnepras päliči i viž avtoted om ristikoičemha raudted erižil tazopindoil lidnan territorijal.

Ei ole civilišt lendimportad lidnas matknikoiden täht, lähembaine Venäman mugoine sijadase Bränskas 220 km suvipäivnouzmha. Vaiše sodalendimport (Smolensk-Pohjoine) da aeroport sportaviacijan täht (Smolensk-Suvine) oma olmas lidnan ümbrištos.




#Article 517: Tambov (283 words)


Tambov () om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Tambovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tambovan rajonan tobmuden aluzkundoiden keskuseks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1636 kuti Tambov-kaičendlidnuz Venäman suviröunal. Se sai lidnan statusad vl 1719. Vspäi 1796 kändihe Tambovan gubernijan keskuzlidnaks, sur' jarmank oleskeli keskuzližel torgul.

Tambov šingotase mašinansauvomižen edheotandoil («Terrion»-traktorad i kombainad, elektroladimed, himižen sarakon täht), himižel tegimištol (ližadused i mujutimed sädamha tekstilid, bumagad, šinoid, benzinad, betonad; räzintehnižed tegesed, gazmaskad, respiratorad, kosmoslaivoiden elonvarmitusen sistemad), sauvondmaterialiden pästandal (raudbetontegesed, plastiktorved, mujud), erazvuiččel sömtegimištol, tekstilin tehmižel (kanghad specialižen soban täht) i omblendedheotandoil.

Lidn sijadase Cnanjogen hural randal, 130 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 420 km lodeheze orhal. Lähembaine järed lidn om Lipeck 130 km päivlaskmha avtotedme. Kotovsk om suvipäivnouzmaine kaimdailidn.

Klimat om ven kontinentaline. Kaik 10 puištod om lidnan territorijal. Heinkun lämuz om +20 C°, vilukun i uhokun — −8 C°, voden keskmäine lämuz om +6,1 C°. Paneb sadegid 520 mm vodes.

Tambov jagase 3 administrativižhe ümbrikho. Kaik 18 territoriališt nevondkundad om lidnas. Se om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 280 161 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 318 tuhad eläjid vl 1997.

Edeline lidnan pämez' oli Sergei Čebotaröv (keväz'ku 2017 — keväz'ku 2019).

Kaik viž tehnikumad i kümne kolledžad oma professionaližen keskopendusen aluzkundoikš. Nell' tedoinstitutad ratas lidnas.

Üläopendusen aluzkundad:

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaks' avtostancijad om olmas: «Tambov» i «Pohjoine». Tambov I-päraudtestancii om saudud vl 1868. Avtote ümbärdab lidnad.

Tatanmaine civiline Tambov (Donskoje)-lendimport (TBW / ТМБ, 31,3 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 10 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi Donskoje-žilos. Tehtas reisid Moskvha i Piterihe, om sezonreisid Sočihe. Mugažo Tambov-sodaaviabaz om olmas 5 km päivlaskmha lidnan keskusespäi.




#Article 518: Tomsk (257 words)


Tomsk () om lidn da lidnümbrik Venäman Sibiriš. Se om Tomskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tomskan rajonan tobmuden aluzkundoiden olendsija.

Tomsk om Päivlaskmaižen Sibirin opendusen, tedon da tegimišton udištamižen järed keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1604 kozakoil Boris Godunovan käskön mödhe kuti lidn lidnusenke. Vozil 1804−1925 oli Tomskan gubernijan pälidnaks. 1830-nzil vozil kazvoi lujas kuldan samižen tagut Sibiriš. Transsib-raudte ristikoiči Ob'-jogen toižes sijas (nüg. Novosibirsk) i jäti lidnad edahaižes poles.

Lidn sijadase agjan suvipäivnouzmas. Lidnan keskuz seižub Tom'-jogen oiktal randal (Obin bassein da oiged randpol'), 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 3,5 tuhad km päivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Seversk-kaimdailidn ani lodeheze, Kemerovo 145 km suvhe orhal vai 216 km avtotedme i Novosibirsk 272 km suvipäivlaskmha avtotedme.

Tomsk jagase nell'hä administrativižhe rajonha: Kirovan (mougotil randoil), Leninan, Nevondkundaline, Oktäbrin. Mugažo om ühesa valičendümbrikod kaikes lidnas. Koume žilod, koume küläd da raudtesara mülüdas lidnümbrikho Tomskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 524 669 ristitud, lidnümbrikon — 546 049 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 594 827 ristitud elädas lidnümbrikos. Tomsk om lidnaglomeracijan keskuseks 10 818 km² pindal, 781 tuh. eläjid (2017. voz').

Kaik om 9 üläopendusen aluzkundad, 15 tedoinstitutad da 6 biznes-inkubatorad lidnas.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogiport radab vemha jüguid tobman palan. Rahvahidenkeskeine civiline Bogašovo-lendimport (TOF / ТСК) sijadase 14 km suvipäivnouzmha, tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Alauz'lidnha, Kazanihe i Sibirin järedoihe lidnoihe, sezonreisid Mustmeren lebutahoiže, mugažo čarterreisid Suvipäivlaskmaižhe Azijha. Golovino-sodalendimport om saudud suvipäivlaskmha lidnaspäi.




#Article 519: Tul (289 words)


Tul () om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan päivlaskmas. Se om Tulan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om vägilidnan arvonke vspäi 1976. Vspäi 2015 agjan enččen Leninskijan rajonan territorii mülüb Tulan lidnümbrikho i om jagadud sen rajoniden keskes.

Vl 1146 eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 16. voz'sadan Nikonan aigkirjas kuti lidnuz, sid' vn 1382 Moskvan i Räzanin ruhtinasiden kožundkirjuteses. Tulan Kreml' om saudud vll 1514−1520 i om kaičenus tähäsai, kävutihe lidnuseks Venäman röunal 17. voz'sadan keskhesai. Ezmäine raudantegim azegišton pästandan täht oli saudud Tulan ümbrištos vn 1595 Födor I Čudokaz-carin käskön jäl'ghe, sepoiden pramozlan amuižes tahondas. Vl 1797 Tul kändihe gubernijan keskuseks. Toižen mail'man sodan aigan lidn putui läz täudhe blokadha 45 päiväks (vn 1941 reduku-tal'vku), sid' alištui bombardiruindale i oli muretud.

Tul šingotase kaugedraudan metallurgijan tegimil, azegišton projektiruindal da tehmižel, mašinansauvomižen toižil edheotandoil, sömtegimištol, turizmal.

Lidn seižub Upanjogen ( 345 km pitte, Okan oiged ližajogi) da Tulican ( 41 km pitte) ühthejoksmusenno, Up-jogen muugotil randoil. Istorižen keskusen korktuz om 170 metrad valdmeren pindan päl, se sijadase Upan hural randal (suvipol'). Matkad Moskvhasai om 170 kilometrad pohjoižhe orhal, 180 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Ščokino suvhe i Jasnogorsk pohjoižhe.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 501 169 ristitud, Leninskijan rajonan — 63 355 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 544 tuhad eläjid vl 1991. Vl 2017 kaik 551 513 ristitud elihe lidnümbrikos. Läz 1 millionad ristituid elädas äikeskuzližes Tulan da Novomoskovskan lidnaglomeracijas.

Edeline lidnan pämez' oli Jurii Ckipuri (sügüz'ku 2014 — sügüz'ku 2019).

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid, taksid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas i sen ümbrištos. Kaks' päraudtestancijan sauvust oma olmas lidnas: Moskvan i Räžskan.

Klokovo-sodalendimport (TYA) om saudud lidnan pohjoižröunanno, tegi passažirreisid vll 1959−1995. Om varalendimportaks Moskvan regionan lendimportoiden täht.




#Article 520: Tümen' (269 words)


Tümen (, ) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivlaskmas. Se om valdkundan 18nz' lidn eläjiden lugun mödhe, Tümenin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tümenin rajonan tobmuden aluzkundad sijadasoiš lidnas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1586 kuti Tümenin lidnuz () da ezmäine Venäman lidn Sibiriš. Sijazihe lidnust läz Tümenin hankundan Čingi-Tur-pälidnad, kudamb oli olmas 13.-16. voz'sadal. Vl 1695 puine lidn paloi, i sauvoškanzihe kivižid pertid. Vspäi 1782 oli makundan lidnan statusanke, nahkoiden i kouroiden tehmine oliba šingotadud. Raudte tuli lidnha vl 1885.

Lidn sijadase Tur-jogen mougotil randoil (, Irtišan hurapol'ne bassein), 102 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Sverdlovskan agjhasai om 30 km päivlaskmha, Moskvhasai om 2121 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Jalutorovsk 65 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Kurgan suvhe (200 km avtotedme), Jekaterinburg päivlaskmha (325 km avtotedme) i Tobol'sk pohjoižpäivnouzmha (245 km avtotedme).

Tümen' jagase 4 administrativižhe ümbrikho, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 581 907 ristitud, lidnümbrikon — 604 746 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2018).

Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 77,4%, totarlaižed — 5,6%, ukrainalaižed — 1,5%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,9%, saksalaižed — 0,6%, kazahlaižed — 0,5%, čuvašalaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,3%, rahvahuden ozutandata — 8,3%.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudte ühtenzoitab Jekaterinburganke, Surgutanke i Omskanke. Kuz' avtotesildad ühtenzoittas Turanjogen randoid.

Rahvahidenkeskeine civiline Roščino-lendimport (TJM / РЩН) sijadase 13 km päivlaskmha lidnan keskusespäi ani sen röunan taga, tehtas reisid Keskuzazijan maihe, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Venäman kivivoiregionihe da järedoihe lidnoihe.




#Article 521: Ul'janovsk (330 words)


Ul'janovsk (, , ) om Venäman lidn da lidnümbrik agjan pohjoižes. Se om Ul'janovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Agjan kaikutte kahtenz' ristit eläb Ul'janovskas.

Vhesai 1780 nimitihe lidnad Sinbirsk:aks. Vozil 1780−1924 sen nimi oli Simbirsk. Vn 1924 9. päiväl semendkud lidn sai nügüdläšt nint Vladimir Leninan todesižen kanzannimen mödhe (Ul'janov), sikš miše hän oli sündnu neche lidnha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1648 lidnan statusanke kuti Simber-lidnuz kaičemha Venämad kalaidajiden heimoiden vägitungendad vaste päivnouzmpolespäi. Vozil 1796−1928 lidn oli ühtennimižen gubernijan pälidnaks.

Lidn šingotase transportmašiništonsauvomižen (UAZ-avtotegim, avia, avtolibutimed, avtokomponentad), elektromašiništon (pol'veimed, avtoohjandusen sistemad merilaivišton täht, mašiništ energetikan i metallurgijan täht, medicinine tehnik), sömtegimišton i sauvondmaterialiden edheotandoil.

Lidn sijadase Volg- (Kuibiševan vezivaradim) i Svijag-jogiden muugotil randoil niiden lähendusen sijas. Simbirk-jogi om ottud torvihe lidnan keskuses, se lankteb Svijagha. Ul'janovskan istorine keskuz seižub 150 metrad ü.m.t. korktusel. Lidnan korktused vajehtadas 80..160 metrad ü.m.t. röunoiš. Matkad Moskvhasai om 890 kilometrad lodeheze orhal. Lähembaine lidn om Novoul'janovsk-kaimdailidn 20 km suvhe lidnan keskusespäi, lidnoiden ümbrikod röunatadas keskneze.

Kaik 30 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ul'janovskan ližaks, ned oma jagadud rajonidme. Se jagase 4 administrativiž-territorialižhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidnümbrikon pind — 628,96 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan i lidnümbrikon eläjiden lugu oli 637 564 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 679 tuh. eläjid vll 1996−1997, lidnümbrikon — 657 498 ristitud vl 2002. Vl 2017 kaik 647 425 ristitud elädas lidnümbrikos.

Rahvahad (vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 77,6%, totarlaižed — 10,6%, čuvašalaižed — 7,0%, mordvinalaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,5%.

Avtobusad, trolleibusad (vaiše Volgan hural randal) da tramvaid (vaiše Volgan oiktal randal) oma kundaližeks transportaks lidnas.

Nell' raudtevagzalad oma lidnas, sidä kesken päraudtestancii. Jogiport sijadase Volgan oiktal randal. Kaks' sildad ühtenzoittas Volgan randoid.

Om kaks' rahvahidenkeskešt civilišt lendimportad. Ul'janovskan keskuzline Baratajevk-lendimport (ULV / УЛК) sijadase 9 kilometras suvipäivlaskmha lidnan istorižes keskusespäi. Sišpäi tehtas passažorreisid Venämadme. Kahtenz' lendimport om Ul'janovsk-Päivnouzmaine-lendimport (ULY / УЛС) sijadase 28 kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas čarterreisid da jügureisid, mugažo kävutadas kodvijoiden lendandbazaks.




#Article 522: Jaroslavl' (285 words)


Jaroslavl ( [jɪrɐˈslavlʲ]) om lidn da lidnümbrik Venäman lodehes. Se om Jaroslavlin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Jaroslavlin rajonan keskuz (ei mülü rajonha).

Jaroslav I Elonmelev pani nügüdläižen eländpunktan alust olden Rostovan ruhtinasen (987−1010), om nimitadud hänen nimen mödhe. Lugetas 1010 vot alusenpanendan vodeks, vl 2010 oigenzihe tuha vot Jaroslavlin alusenpanendaspäi. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1071 Rostovan völhoiden vasthalibundan näl'gespäi tekstas.

Jaroslavlin kremlin čaptud seinäd sädiba koumesaumnikad, järed torguindlidn sijazihe lodeheze sišpäi. Enččen Spasan-Toižetamižen mez'jumalankodin pertid (11.-12. voz'sadaspäi) sijadasoiš lidnan istorižes keskuses.

Lidn sijadase Volgan (Gor'kijan vezivaradimen) molembil randoil, 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Istorine keskuz seižub Volgan ühthejoksmusel Kotorosl'-jogenke, se mülüb  Mail'man jäl'gushe. Matk Moskvahasai om 282 km suvipäivlaskmha. Om ümbärtud Jaroslavlin rajonal kaikiš polišpäi. Lähembaine lidn om Tutajev 25 km lodeheze orhal, Volgan ülezjogen vai avtol, järed lidn om Kostrom 60 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha avtotedme vai Volg-jogedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — +3,6 C°. Paneb sadegid 591 mm vodes, enamba kezakus-elokus (64..84 mm kus).

Om 6 administrativišt rajonad Jaroslavliš, lidnan Dum om ühthine. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 591 486 ristitud (agjan eläjiden pol'). Kaikiš suremb ristitišt oli 638 tuhad eläjid vl 1991.

Ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (dizel'likutimed jüguavtoiden täht, Komatsu-tesauvondtehnikan ühthekeradamine), kivivoin ümbriradmine, sömtegimišt (maidkombinat, «Baltika»-oludtegim) i turizm. Šintegim i farmaceftine fabrik, mebel'fabrik i tekstiline fabrik šingotadas Jaroslavlid.

Avtote- da raudtesol'm sijadasoiš lidnas. Avtobusad (kommertižed i socialižed), trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogiport om olmas lidnas Volgan randal. Rahvahidenkeskeine Tunošn-lendimport (ЯРТ / IAR, ven. Туношна) sijadase 17 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi Volgan oiktal randal, tehtas reisid Piterihesai.

Jaroslavlin sebruzlidnoiden nimikirjutez kožundkirjutesiden ühthižtöiš allekirjutamižen järgendusen mödhe:

Jaroslavliš om Saksanman, Francijan da Anglijan kožmusen pertid.




#Article 523: Anglijan Vikipedii (100 words)


Anglijan Vikipedii (ičeze nimituz: English Wikipedia) om joudai enciklopedii anglijan kelel, Vikipedijan anglijankel'ne jaguz.

Nece jaguz om eziauguine. Om avaitud 2001-nden voden vilukun 15. päiväl. Vl 2014 (viluku-keväz'ku) kohendusiden 38,3% tuli , 13,2% — Sures Britanijaspäi, 6,9% — Indijaspäi, 5,4% — Kanadaspäi, 3,6% — Avstralijaspäi, 0,7% — Udes Zelandijaspäi, 31,9% — toižiš maišpäi. Vn 2013 sulakul jagusen pala Vikipedijas oli 16,6% kirjutusiden mödhe (12,2% vl 2016), no 48,8% kacundoiden mödhe. Jagusen «Instrukcii stiliš» rekomenduib säta kirjutuz kelen ühtel variantal täuzin, kävutada Avstralijan kelen variant kirjutusiš Avstralijan polhe i m.e. regionidme.

Nügüdläine kirjutusiden lugu om  (vn   . päivän), süvüz — .




#Article 524: Birobidžan (191 words)


Birobidžan (,  Birabidzsan, ) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Evrejan avtonomižen agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo Birobidžanan rajonan administrativine keskuz (ei mülü rajonha).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1915 kuti žilo Tihon'kai-raudtestancijanno Amuran raudtel (Transsiban pala) elänzoitmaha tahondad. Vspäi 1931 kätihe sidä radnikžiloks da nimitihe nügüdläižikš tahondan mödhe. Tahond sijadase Bir- da Bidžan-jogiden keskes. Jogiden nimed kändasoiš evenkan kelespäi kuti «jogi» — bira i «kaikenaigaine seižundtaho» — bidžen, molembad lanktas Amur-joghe huralpäi, sadakilometraine keskust erigotab jogid. Vl 1937 radnikžilo sai lidnan statusad.

Birobidžan šingotase mebel'edheotandoil, keng'fabrikal, sömtegimištol (maidproduktad, makaronad, paštatezsijad), mecan ümbriradmižel i varažomižandusel.

Lidn sijadase Bir-jogen randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kitain röunhasai om 75 km suvhe. Lähembaine järed lidn om Habarovsk 162 km päivnouzmha orhal, 188 km avtotedme vai raudtel.

Klimat om ven mussonine. Tal'v om vilu da kuiv, kezal om räk da luja nepsuz. Voden keskmäine lämuz om +1,9 C°. Paneb sadegid 682 mm vodes, niišpäi 409 mm kezakus-elokus. Kuivsezon om kül'mkus-keväz'kus (5..19 mm kus).

Birobidžan om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 75 413 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 86 700 eläjad vl 1992.




#Article 525: Hanti-Mansiisk (350 words)


Hanti-Mansiisk (ven. i ,  vai Ёмвоҷ, ) om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan keskuzpalas, Sibirin päivlaskmas. Se om Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz i nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Hanti-Mansiiskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Kunguran penes aigkirjas Sibiriš kuti Samar-ruhtinasen lidneihut vl 1582 — Ermakan toran sija Samar-ruhtinast vaste. 1630-nziš vozišpäi Samarovo-külä oli olmas. Vl 1935 külä i olnu sauvomas ümbrikon Ostäko-Vogul'sk-pälidn ühtištuiba. Vl 1950 eländpunkt sai lidnan statusad.

Hanti-Mansiisk šingotase sömtegimištol (leibtegesed, kalan ümbriradmine, lihaproduktad), kivivoin da gazan tedištelendan edheotandoil da regionan kompanijoiden päfateroil, torguindan da toižen holituzsferan verkoil.

Lidn sijadase Päivlaskmaižen Sibirin tazangištol, taigan londuseližes zonas, 50 m korktusel valdmeren pindan päl, Irtiš-jogen oiktal randal. Keskuz sijadase 20 kilometras Irtišan lanktendaspäi Obinjogehe. Matkad Moskvhasai om 1900 km päivlaskmha orhal vai 2600 km avtotedme, Tümenihesai om 472 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 673 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Neftejugansk 194 km päivnouzmha orhal vai 239 km avtotedme i Pit' Jah 209 km päivnouzmha orhal vai 259 km avtol.

Klimat om kontinentaline. Tal'v om vilu, se jätktase pol'vot. Keza om läm'. Voden keskmäine lämuz — −0,8 C°, vilukun lämuz −18,9 C°, heinkun — +18,4 C°. Paneb sadegid 530 mm vodes, oleleb niid vähemba uhokus-sulakus (22..29 mm kus).

Hanti-Mansiisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 500 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Hanti-Mansiiskan eläjiden lugu oli 80 151 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 98 692 eläjad vl 2017.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 69,9%, totarlaižed — 5,0%, hantilaižed — 3,7%, ukrainalaižed — 3,0%, tadžikalaižed — 1,9%, azerbaidžanlaižed — 1,9%, mansilaižed — 1,5%, kirgizlaižed — 1,3%, uzbekad — 1,1%, saksalaižed — 0,7%, baškiralaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 5,3%, rahvahuden ozutandata — 4,2%.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kezaaigan jogistancii radab. Avtotesild om olmas Irtiš-joges päliči, se om saudud vodele 2004. Lähembaine raudte mäneb 250 kilometras päivnouzmha (Pit' Jah), suvhe i lodeheze (Nägan').

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (latin. HMA / kirill. ХАС) sijadase 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, Ufaha, Venäman lähembaižihe järedoihe lidnoihe i Jugradme, mugažo sezonreisid Mustmeren lebutahoiže i sijaližid reisid punolendimil.




#Article 526: Anadir' (157 words)


Anadir (, , sijaline Кагыргын «jogensu») om lidn, meriport da lidnümbrik Venäman pohjoižpäivnouzmas. Se om Čukotkan avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz, mugažo Anadirin rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1889 elänzoitmaha tahondad Venälaižen imperijan ohjastusen käskön mödhe. Edel 1923 vot sen nimi oli Novomariinsk. Vspäi 1965 om lidnan statusanke.

Pertišton tobj pala om saudud vajil. Sadas kuldad da kivihil't lidnan ümbrištos.

Lidn sijadase ühtennimižen jogen oiktal randal, igähižen rougun zonas. Jogi lankteb vilun Beringan meren Anadirin lahthe. Matkad Moskvhasai om 6192 km päivlaskmha orhal.

Klimat om subarktine meren. Voden keskmäine lämuz om –6,9 C°. Paneb sadegid 346 mm vodes, om penemb niid keväz'kus-semendkus (13..23 mm kus).

Tavaivaam-külä mülüb lidnümbrikho mugažo (488 rist. vl 2017).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 045 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 17 094 eläjad vl 1989.

Harvad avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Lendimport sijadase 23 km lidnaspäi avtotedme Kivihil'varad-žilos, limanan vastrandal.




#Article 527: Salehard (347 words)


Salehard (ven. i ,  «lidn nemel», ,  «Obin rand») om Venäman lidn da lidnümbrik valdkundan pohjoižes. Se om Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz, ümbrikon koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Om ümbärtud Uralanveren rajonan territorijal.

Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1595 kuti Obdoran lidnuz (). Vl 1807 heittihe lidnusen seinid, i Obdorsk kändihe muite žiloks. Vl 1930 panihe žilod Jamalan Nenciden avtonomižen ümbrikon keskuseks. Udesnimihihe Salehardaks vl 1933, sai lidnan statusad vn 1938 27. päiväl kül'mkud.

Lidn šingotase kalakonservkombinatal, jogi- i merilaivišton bazaks i agrotehmižel, mugažo kuldansamižen i geologijan edheotandoiden päfaterad sijadasoiš Salehardas.

Lidn sijadase Polui-jogen oiktal randal, läz Poluin ühthejoksmust Obinjogenke, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 1940 km suvipäivlaskmha orhal vai 4200 km avtotedme Uden Urengoin kal't. Lähembaine Labitnangi-raudtestancii da lidn om Obin vastrandal, 16 kilometras Salehardaspäi orhal lodeheze, ühtenzoittas lidnanke ehtatimel kezaaigan i tal'vtel jädme. Pohjoižen nabapirdan pala om lidnanpirdan südäimes.

Voden keskmäine lämuz om −5,7 C°. Heinkun lämuz +15 C°, vilukun i uhokun — −23 C°. Paneb sadegid 450 mm vodes, enamba kezakus-elokus. Polärine päiv Salehardas vedase 31 päivest voden aigan, kezakun 7. päiväspäi heinkun 7. päivhäsai. Sen aigan päiväižen üläpala ei laskte taivhanröunan taga, i ei oleskele polärišt öd lidnas.

Pel'vož-žilo (287 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Salehardan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1 017,68 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 42 544 ristitud, lidnümbrikon — 42 845 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan Pedroin da Pauloin päjumalanpert' (om saudud vll 1883−1894), puine Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen puine pühäpert' (2007), Aleksandr Nevalaižen jumalanpert' (2015) i Vladimiran časoun' (1994) oma olmas lidnas, järed Spasan Toižetamižen päjumalanpert' om sauvomas vspäi 2013. Sen ližaks, baptizman «Vefil'»-jumalanpert' radab, i islaman pühäpert' om saudud vl 2000.

Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010): venälaižed — 61,3%, totarlaižed — 8,5%, ukrainalaižed — 5,8%, hantilaižed — 3,1%, nencalaižed — 2,8%, komi-ziränilaižed — 2,6%, kirgizlaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,8%, vaugedvenälaižed — 0,7%, kumikad — 0,6%, čuvašalaižed — 0,6%, baškiralaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 5,8%, rahvahuden ozutandata — 5,8%.

Jamalan polärine agroekonomine tehnikum i Jamalan äiprofil'ne kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 528: Agidel' (171 words)


Agidel (, , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan lodehes.

Eländpunktan aluz om pandud žiloks sauvomha Baškiran atomelektrostancijad vl 1980, nimitihe Agidelikš jogen baškiran nimitusen mödhe. Vn 1990 sügüz'kul azotadihe sauvomišt kundusen protestoiden lainhen tagut. Vl 1991 žilo sai lidnan statusad. Vl 1998 Baškortostanan Nevondkund heiti sauvondan kel'dod, no eile valdkundan planoiš jätkata sauvomišt vhesai 2035.

Lidn sijadase Vaugedjogen (Agidel'-jogen) oiktal randal 30 kilometras sen ühthejoksmusespäi Kamanke, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 180 km suvipäivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme. Lähembaine lidn om Neftekamsk 30 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 37 km avtotedme.

Agidel' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Krasnokaman rajon ümbärdab lidnan territorijad. Lidnümbrik röunatab Tatarstananke suvipäivlaskmas.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 370 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 18,7..20 tuh. eläjid vll 1996−2009 (20 tuh. rist. vl 1998).

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 53,6%, baškiralaižed — 22,2%, venälaižed — 16,2%, marilaižed — 4,3%, udmurtalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,2%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Ufan poltusiž-energetižen kolledžan filial.




#Article 529: Baimak (196 words)


Baimak (, ) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Baimakan rajonan administrativižeks keskuseks, mülüb rajonha vspäi 1994.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1748 kuti Tanalikovo-Baimak-külä, sen ümbrišt oli vas'ken kaivuzbazaks lähižen kahten vas'kentegimen täht. 19. voz'sadan keskes löuzihe kuldad külänno, ristitud tuliba elämhä toižiš regionišpäi. Vl 1928 külä tegihe radnikžiloks. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1938.

Lidn sijadase Tanalik-jogen randal (, Ural-jogen oiged ližajogi) da Suvižen Uralan Irendik-mägisel'gan pautkil, 500 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Ufahasai om 285 km lodeheze orhal vai 430 km avtotedme. Lähembaine lidn om Sibai 34 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.

Baimak om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind om 138,78 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 710 ristitud, rajonan eläjiden koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vozil 1944−1947. Vspäi 1989 kaik 16..18 tuhad ristituid elädas lidnas.

Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): baškiralaižed — 71,6%, venälaižed — 21,3%, totarlaižed — 5,1%, toižed rahvahad — 2,0%. Islaman pühäpert' i ortodoksižen hristanuskondan časoun' oma lidnas.

Tegimišton päsarakod oma mašiništonsauvomine (valamiž-mehanine tegim), sauvond, sömtegimišt. Professionaližen opendusen aluzkundad: maižanduztehnikum, Uralantagaine agrotegimišton kolledž, Ufan poltusiž-energetižen kolledžan filial.

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.




#Article 530: Belebei (232 words)


Belebei (, bašk. i , ) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Belebein rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud čuvašalaižil sirdmižen jäl'ghe, mainitase ezmäižen kerdan vl 1757 kuti Belebejevo-külä. Nimitihe 10-kilometrižen Belebeik-jogen mödhe (Ik-jogen da Kaman bassein). Vspäi 1781 om olmas lidnan statusanke.

Lidn seižub Suviuralan Bugul'man da Belebein ülüdel, 300 m ü.m.t.keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 138 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 195 km avtotedme. Lahembaine järed lidn om Oktäbr'skii 78 km avtotedme lodeheze.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz +20,9 C°, vilukul i uhokul oleleb −11,4 da −11,2 C° keskmäral. Voden keskmäine lämuz om +4,1 C°.

Belebei om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vl 1959 eläjiden lugu oli 26 172 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 61 200 eläjad vl 2005. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 60 188 ristitud. Rajonan koume ristitud videspäi elädas lidnas.

Rahvahad (2010, enamba 1%): venälaižed — 47,0%, totarlaižed — 23,1%, čuvašalaižed — 12,5%, baškiralaižed — 12,5%, ukrainalaižed — 1,7%, mordvinalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,2%.

Religijan mödhe eläjad oma ortodoksižed hristanuskojad i islamanuskojad-sunnitad.

Lidnan päsarakod oma paloiden tehmine avtoiden täht (2 tegint), sauvondmaterialiden sarak (savič), sömtegimišt (maidkombinat, etilspirtan pästand).

Kaik 10 keskškolad om lidnas. Specialižen kesk- da alaopendusen aluzkundad: maižandusen mehanizacijan da elektrifikacijan tehnikum, medicinine i gumanitariž-tehnine kolledžad, pedagogine škol.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. «Samar — Uf»-raudtejono läbitab lidnad vspäi 1914, 1990-nziš vozišpäi Belebei-stancii om olmas vaiše jügustancijaks.




#Article 531: Beloreck (165 words)


Beloreck (, ) om Venäman lidn Baškortostanan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Beloreckan rajonan da lidnankundan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1762 kuti Beloreckii tegim () samha raudad lähevenujas kivendospäi (kaks' löudmižsijad) metallurgijan mahtusel, om nimitadud venäkel'žen jogen nimitusen mödhe Venäman Berg-kollegijal. Žilo sai lidnan statusad vl 1923 nügüdläiženke nimenke. 21. voz'sadaspäi tegimen pätegend om teraraudvanuimen da terazkervačuiden pästand.

Beloreckan ižandusen päsarakod oma raudan metallurgii i metalltegesiden pästand, sömtegimišt, sauvondmaterialiden tehmine (mecan ümbriradmine, raudbetontegesiden tegim).

Lidn sijadase Vaugedjogen molembil randoil i Suviuralan pautkil, 500 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Padosein om saudud lidnan keskuses Vaugedjogel, se röunatab Beloreckan uitad (vezivaradint). Matkad Ufahasai om 245 km lodeheze. Lähembaine järed lidn om Magnitogorsk 90 km suvipäivnouzmha.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +2,4 C°.

Beloreck om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 68 806 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 75 tuhad eläjid vl 1987. Lidn otab kaks' koumandest rajonan ristitištos.

Metallurgine kolledž om Beloreckan professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 532: Birsk (176 words)


Birsk (, , , ) om Venäman lidn Baškortostanan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Birskan rajonan administrativine keskuz vs 1930 elokun 20. päiväspäi da sen üks'jäine lidn, mugažo Birskan lidnankundan keskuz.

Ezmäine eländpunkt mainitase vl 1555 kuti Arhangel'skoje-külä. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti venälaine lidnuz, se oli polttud baškiralaižiden vasthalibundan aigan (1662−1664) Arhangel'skoje-külän sijas. Vl 1774 Salavat Julaevan sodaväged poltiba sidä tošti, no udessauvoihe küläd. Vspäi 1781 külä kätihe lidnaks. Šingotihe kuti ümbrišton torguind- da openduzkeskuz.

Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal sen alajoksmuses (Kaman bassein), 160 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Ufahasai om 80 km suvhe orhal vai 100 km avtotedme.

Kaks' küläd mülüdas lidnankundha Birskan ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 635 ristitud (rajonan 71% eläjid), lidnankundan — 43 572 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 53,6%, totarlaižed — 16,8%, baškiralaižed — 14,6%, marilaižed — 13,1%, toižed rahvahad — 1,9%. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Stroican päjumalanpert' da 2 udessündutadud jumalankodid oma olmas, mugažo islaman pühäpert' om saudud lidnas.




#Article 533: Blagoveščensk (Baškortostan) (145 words)


Blagoveščensk (, bašk. i ) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan pohjoižes, Ufan pohjoine ezilidn. Se om Blagoveščenskan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2005.

Eländpunktan aluz om pandud kuti Blagoveščenskii zavod-külä vas'kentegimenno vodel 1756. Kätihe radnikžiloks vl 1931. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1941.

Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal (Kaman hurapol'ne bassein), 120 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Ufan keskushesai om 42 km suvhe orhal, röunhasai om vähemb mi 10 km.

Blagoveščensk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 239 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 35 037 eläjad vl 2016.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 62,8%, totarlaižed — 15,5%, baškiralaižed — 14,0%, marilaižed — 4,8%, toižed rahvahad — 2,9%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Blagoveščenskan äiprofil'ne kolledž i Baškiran arhitekturan, sauvondan da kommunaližen ižandusen kolledž.




#Article 534: Davlekanovo (195 words)


Davlekanovo (, bašk. i ) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Davlekanovon rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930).

Eländpunktan aluz om pandud külähä vozil 1730..1750, nimitihe Davlekan Sirtlanov-manpidajan nimen mödhe. Saudihe «Samar — Zlatoust»-raudted külän ümbrištos 19. voz'sadan lopus, i maižanduzrajonan keskuz šingotaškanzihe villän vendpunktaks. Vozil 1917−1924 Davlekanovo oli lidnan statusanke, no kadoti sidä ižandusen krizisan i ristitišton polendusen tagut. Vl 1928 kätihe radnikžiloks. Vspäi 1942 Davlekanovo om lidnan statusanke tošti.

Davlekanovo šingotase mašiništonsauvomižel (vaumičemha kivivoid samižen jäl'ghe, lämbitimed, päčid i poltimed, avtomatizacijan sistemad, elektrolaudad, transformatorad), sömtegimištol (jauh, sagud), sauvondmaterialiden tehmižel (torviden tegim, bazal'tlämuzizoläcii, vändoiden lavuded lapsiden täht), kengiden edheotandal.

Lidn sijadase Döm-jogen hural randal ( vai Күгиҙел, Vaugedjogen hura ližajogi), 110 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Ufhasai om 82 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 106 km avtotedme vai raudtedme.

Davlekanovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 073 ristitud, rajonan koume videndest. Vspäi 1996 ristitišt om 23..24 tuhad eläjid, kaikiš suremb oli 24 900 eläjad vozil 2000−2001.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 47,1%, baškiralaižed — 26,0%, totarlaižed — 17,9%, ukrainalaižed — 4,4%, čuvašalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,3%.




#Article 535: Dürtüli (176 words)


Dürtüli (, , ) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan lodehes. Se om Dürtülin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase vspäi 1786, nimi kändase «nell'pertine külä» baškiran kelespäi. 1957-ndel vodel ottaškanzihe kävutamižhe kivivoin lähišt Mančar-löudmižsijad. Kätihe Dürtülid lidnanvuiččeks žiloks vl 1964, se šingotaškanzi kivivoin samižen holitižkeskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1989. Sauvondmaterialiden pästandan edheotandad (raudbetontegesed, savič) da sömtegimišt (maidproduktoiden kombinat i lihakombinat) oma olmas lidnas mugažo.

Lidn sijadase Vaugedjogen hural randal, 101 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 108 km suvipäivnouzmha orhal vai 122 km «Volg»-avtotedme (M7, «Jarčalli — Uf»-pala). «Volg»-trass mäneb 5 km suvipäivlaskmha lidnaspäi. Lähembaine lidn om Birsk 45 km päivnouzmha avtotedme.

Pen' Argamak-külä (, 385 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Dürtülin ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 274 ristitud, lidnankundan — 31 725 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Vspäi 1996 eläjiden lugu om läz kaikenaigaine, 30..31 tuhad (vl 2008 — 31 665 rist.).

Rahvahad (enamba 1%, vl 2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 64,1%, baškiralaižed — 23,2%, venälaižed — 9,6%, marilaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 1,5%.




#Article 536: Išimbai (209 words)


Išimbai (, bašk. i ) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om Išimbain rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2000.

Eländpunktan aluz om pandud žilho vl 1932 samha kivivoid. Vl 1934 ühtenzoittihe lähižid külid da kätihe Išimbai-radnikžiloks, nimitihe Išimbajevo-külän (vspäi 1815) alusenpanijan mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad tazovaldkundan alištusenke vl 1940.

Išimbai šingotase kivivoin da sen gazan samižel, mašiništonsauvomižen tegimil (sured soavtod-transporterad ujelimil, libutimed, mašiništ buraudusen i kaivuziden täht), sauvondmaterialiden pästandal (katusenmaterialad, krepindmaterialad), sömtegimištol (leibänkombinat, vintegim), mugažo katalizatoriden himine tegim i mebel'fabrik ratas lidnas.

Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 140 km orhal vai 150 km avtotedme. Om Salavat-lidnan pohjoižpäivnouzmaižeks ezilidnaks, se om jogen hural randal, ühtenzoittas sildal.

Išimbai om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 259 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 72 tuhad eläjid vl 1994. Islaman koume päpühäpertid (avaitihe vozil 1948, 1990 da 1995) i ortodoksižen hristanuskondan Ph. Stroican jumalanpert' (saudihe vll 2000−2004) oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 50,1%, baškiralaižed — 28,7%, totarlaižed — 14,2%, čuvašalaižed — 0,9%, ukrainalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 3,4%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: professionaline kolledž, kivivoikolledž i Ufan valdkundaližen aviaciž-tehnižen universitetan filial.




#Article 537: Janaul (195 words)


Janaul (,  «uz' külä», ) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan lodehes. Se om Janaulan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud Janaul-raudtestancijaks «Kazan' — Jekaterinburg»-raudten sauvomižen aigan vl 1914. Nimitihe lähižen külän mödhe (mainitase vspäi 1750). Vl 1991 žilo sai lidnan statusad.

Lidn sijadase Bui-jogen (,  „быуа“-sanaspäi «padosein», Kaman hura ližajogi) randpolel, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' 22-kilometrine Janaul-jogi i Buin mödvedhe pen' 27-kilometrine Šudek-jogi () lanktas sihe ani pohjoižhe lidnaspäi. Matkad Permin randan röunhasai om 6 km pohjoižpäivnouzmha, Ufahasai — 183 km suvhe orhal vai 210 km avtotedme. Lähembaine lidn om Neftekamsk 47 km suvipäivlaskmha avtotedme.

Janaul om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 924 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 29 300 eläjad vl 2001. Islaman Iman-päpühäpert' i ortodoksižen hristanuskondan Iverijan Jumalanmaman jumalaižen pühäpert' oma lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): baškiralaižed — 39,4%, totarlaižed — 29,9%, venälaižed — 16,5%, udmurtalaižed — 9,0%, marilaižed — 3,9%, toižed rahvahad — 1,3%.

Kivivoin da gazan «Arlanneft'»-samižohjanduz, maidtegim i ünäižen sauvusenlaptan tegim oma olmas lidnas. Ufan politehnižen tehnikuman Janaulan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad lähižidenke järedoidenke lidnoidenke.




#Article 538: Kumertau (158 words)


Kumertau ( «hil'mägi», bašk. i ) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan suves.

Eländpunktan aluz om pandud žiloks samha burad hil't, nimitihe Babai oficialitomikš jogen mödhe. Kätihe sidä radnikžiloks da nimitihe Kumer-Tau:ks vl 1949. Vspäi 1953 om lidnan statusanke. Pästtas «Ka»-punolendimid vspäi 1968. Vozil 2009−2017 ei olend buran hilen samišt.

Lidn sijadase 310 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ufahasai om 250 km pohjoižhe. Kumertau-raudtestancii om olmas vspäi 1951 «Uf — Orenburg»-jonol. Lähembaine lidn om Meleuz 18 km pohjoižhe orhal vai avtotedme.

Kaks' žilod da kaks' küläd mülüdas lidnümbrikho Kumertaun ližaks. Lidnümbrikon pind — 169,6 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 810 ristitud, lidnümbrikon — 67 078 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70 500 eläjad vl 1998. Vl 2018 kaik 65 055 ristitud elihe lidnümbrikos.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 61,1%, baškiralaižed — 19,0%, totarlaižed — 13,0%, čuvašalaižed — 3,7%, ukrainalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 2,2%.




#Article 539: Meleuz (187 words)


Meleuz (, , ) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan suves. Se om Meleuzan rajonan administrativine keskuz da pala.

Eländpunktan aluz om pandud torguindkülähä Orenburgan traktal 18. voz'sadan kahtendes poles, nimitihe jogen mödhe. Saudihe kuivatud maidon tegint da kätihe radnikžiloks vl 1939. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1958. Šingotaškanzihe teravas vspäi 1973 järedan himižen tegimen sauvondan tagut.

Meleuzan ižandusen päsarakod oma himine (mineraližiden heretusiden tegim), sauvondmaterialiden (raudbeton, pumaterialad, lämuzizoläcii) i sömtegimišt (maidkonservad, sahar, surmiden pakuitez), mugažo gazan da kivivoin kompanijoiden objektoiden sauvondedheotand.

Lidn sijadase Vaugedjogen hural randal tobjimalaz, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pened Meleuz- i Karan-joged lanktas Vaugedjogehe huralpäi. Matkad Ufahasai om 195 km pohjoižhe orhal vai 210 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kumertau 18 km suvhe. Meleuz-raudtestancii om olmas «Uf — Orenburg»-jonol vspäi 1951.

Meleuz om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 390 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 60..62 tuhad eläjid vozil 1996−2014 (62 949 rist. vl 2002).

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 47,9%, baškiralaižed — 29,1%, totarlaižed — 15,8%, čuvašalaižed — 3,8%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,1%.




#Article 540: Mežgor'je (155 words)


Mežgor'je (ven., bašk. i ) om Venäman lidn da sauptud administrativiž-territorialine ühtnik Baškortostanan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om tazovaldkundan lidnümbrik.

Il'mäš-külä oli olmas 18. voz'sadaspäi, möhemba udesnimitihe sidä Tatli:kš. Kuzjelg-žilo zavodihe  objektaks vl 1930.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Suviuralan londuseližhe kel'dtahoze vl 1979 kuti sodaobjekt sauvomha peitolišt tegint. Žilo sai lidnan da SATÜ:n statusad vl 1995.

Lidn sijadase 500 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kogoneb kahtes palaspäi: Kuzjelg (Keskuzline mikrorajon, varjoitas) Jamantau-mägen pautkenno i Tatli (Suvipäivlaskmaine mikrorajon) Dunan-Sungan-mägen pohjanno, ned oma erigoittud toine toižespäi 20-kilometrižel keskustal. Matkad Ufahasai om 140 km lodeheze orhal vai 205 km avtotedme. Lähembaine lidn om Beloreck 35 km päivnouzmha orhal.

Mežgor'je om SATÜ:n üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 352 ristitud. Vspäi 2000 kaikiš suremb ristitišt oli 19 900 eläjad vl 2000.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 59,1%, baškiralaižed — 27,5%, totarlaižed — 7,9%, ukrainalaižed — 2,5%, toižed rahvahad — 3,0%.




#Article 541: Neftekamsk (212 words)


Neftekamsk (ven. i , bašk. i ) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan lodehes. Se om tazovaldkundan nellänz' surtte lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1957 kuti geologiden žilo samha kivivoid Arlanan löudmižsijaspäi. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1963. Aigan mändes ižanduz šingotaškanzihe erazvuiččikš, saudihe järedad Karmanovon GRES:ad (1968), ratud nahkoiden tegint (1970,  täht), avtotegint (1977, kumaidaiavtod  alusel i avtobusad).

Lidn sijadase Kamanjogen hural randpolel (Volgan bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad jogehesai om 6 km lodeheze lidnaspäi, Ufahasai om 185 km suvipäivnouzmha orhal vai 215 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kambark (Udmurtii) 20 km pohjoižhe i Agidel' 30 km suvipäivlaskmha orhal.

Amz'-, Enegretik-, Taškinovo-žilod da nell' küläd mülüdas lidnümbrikho Neftekamskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 147,25 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 121 733 ristitud, lidnümbrikon — 133 535 ristitud. Vl 2018 kaik 139 263 eläjad oli lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd' (2018).

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 31,5%, venälaižed — 29,7%, baškiralaižed — 25,8%, marilaižed — 9,9%, toižed rahvahad — 3,1%.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Neftekamsk-jügustancii (vspäi 1964) da Neftekamsk-passažirstancii oma raudsarakol Agidel'-lidnhasai «Kazan' — Jekaterinburg»-jonon Anz'-stancijaspäi. Neftekamsk-lendimport (NEF / НФК) sijadase 6 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi, vspäi 2011 ei ole kaikenaigaižid reisid.




#Article 542: Oktäbr'skii (240 words)


Oktäbr'skii (ven. i , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundas, sen videnz' surtte lidn. Sijadase tazovaldkundan päivlaskmaiženno röunanno.

Lidnan territorii da sen ümbrišt oma elänzoittud amussai, tetas Mullino II-seižutest kodikoittud hebon jändusidenke (7.−6. voz'tuhad e.m.e.).

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Soclidn-žiloks () vl 1937 šingotamha kivivoin löudmižsijad. Kävutihe türmatud da ottud plenha mehiden töid. Oktäbr'skii-radnikžilo sai lidnan statusad tazovaldkundan alištusenke vn 1946 5. päiväl sulakud. Kivivoin samine, mašiništon tehmine samha kivivoid, metalližkonstrukcijoiden da sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed, keramine apakut) i kebn tegimišt oma olmas lidnas, mugažo avtoladimiden tegim i plastiktegesiden edheotand.

Lidn sijadase Ik-jogen oiktal randal, Bugul'man i Belebein ülüden kukhil, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tatarstan om jogen vastrandal, matkad Ufahasai om 160 km päivnouzmha orhal vai 180 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Tuimazi 10 km pohjoižpäivnouzmha i Bavli (Tatarstan) 10 km suvipäivlaskmha.

Oktäbr'skii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 109 474 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (2019). Islaman koume pühäpertid (sidä kesken Zajitovon päpühäpert', 2007) da «Nurul' islam»-medrese i ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid (sidä kesken Sretenjan päjumalanpert', 1995) oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 40,9%, totarlaižed — 38,1%, baškiralaižed — 13,3%, čuvašalaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,3%, marilaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,4%.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Ural»-avtote (M5) ümbärdab lidnad suvespäi. Nariševo-raudtestancii om sarakon čup i vaiše jüguiden täht, passažirstancii sijadase Tuimazi-lidnas. Sportlendimpöud levigandeb 9 km suvipäivlaskmha lidnaspäi.




#Article 543: Salavat (314 words)


Salavat (ven. i , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1948 30. päiväl kezakud kuti Novostroi-žilo sauvomha kivivoihimišt kombinatad ümbriradamha sijališt kivivoid i geptilan pästandan täht. Kaks'kümne viž tuhad türmatud da ottud plenha mehid sauvoiba sidä. Vl 1949 udesnimitihe žilod Salavat-radnikžiloks baškiralaižiden Salavat Julajev-vägimehen nimen mödhe, oli alištunu Išimbai-lidnan Nevondkundale. Vspäi 1954 om lidnaks tazovaldkundan alištusenke.

Lidn sijadase Vaugedjogen () hural randal, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, kaikiš suremb korktuz om 175 metrad. Matkad Ufahasai om 155 km pohjoižhe avtotedme. Salavat mülüb Suvibaškortostanan aglomeracijha (565 tuh. rist. vl 2016). Lähembaižed lidnad (avtotedme) oma Meleuz 47 km suvhe, Sterlitamak 30 km pohjoižhe i Išimbai 2 km pohjoižpäivnouzmha.

Salavat om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Röunatab Išimbain, Meleuzan i Sterlitamakan rajonidenke.

Vl 1959 lidnan ristitišt oli 60 667 eläjad, vl 1979 — 137 237 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 156 095 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 157..158 tuhad eläjid vozil 1995−2006. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Emäganpäivän päjumalanpert' i islaman Salavatan pämečet' sijadasoiš lidnas, om judaizman i protestantizman kundoid.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 54,9%, totarlaižed — 20,8%, baškiralaižed — 18,0%, čuvašalaižed — 2,1%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 2,7%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: indistrialine, mehanikan da sauvondan, opendusen i proftehnologijoiden, medicinine i muzikaline kolledžad, ekonomikan da ohjastusen, gumanitarine i opendusen tehnologijoiden institutad, Venäman üläopendusen aluzkundoiden (Uf, Moskv) koume filialad.

Ižandusen päsarakod oma kivivoihimine da gazhimine (pästtas poltusid, spirtoid, polietilenad, azotheretusid), kivivoimašiništon tehmine, sauvondmaterialad da tegesed (metalližed konstrukcijad, raudbetontegesed, mineraline izoläcii), stöklantehmine, omblendtegimišt, sömtegimišt, mecan ümbriradmine.

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, rel'savtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas i sen aglomeracijas. «Uf — Orenburg»-avtote ümbärdab lidnad päivlaskmaižeks röunaks. Avtotesild ühtenzoitab Išimbai-lidnanke Vaugedjoges päliči. Salavat-raudtestancii om olmas vspäi 1951 «Uf — Orenburg»-jonol. Lähembaine Sterlitamakan lendimport radoi aktivižikš vhesai 1997, om sauptud, alastub rekonstrukcijale vspäi 2008.




#Article 544: Sibai (181 words)


Sibai (ven., bašk. i ) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1913 tedoidamha raudkivendon löudmižsijad. Vl 1938 avaitihe vas'ken da cinkan löudmižsijad Sibain ümbrištos, kätihe küläd radnikžiloks. Vn 1955 21. päiväspäi kül'mkud Sibai om lidnan statusanke, alištub tazovaldkundan tobmudele oikti.

Sibai šingotase Učalin küllästamižfabrikan filialal, kaivuziden tehmižen edheotandal, kaivuzmašiništon paloiden pästandal, mecan ümbriradmižel i leibän pästandal. Lidnan kar'jer om pol'kilometrad süvütte.

Lidn sijadase Suviuralan päivnouzmaižil pautkil, Ural-jogen oiktal randpolel, 360 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeläbinskan agjan röunhasai om 4 km päivnouzmha, Ural-jogehesai — 10 km päivnouzmha, Ufahasai om 285 km lodeheze orhal vai 425 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Magnitogorsk (Čeläbinskan agj) 80 km pohjoižhe orhal vai 100 km avtotedme.

Tujaläs-žilo (1013 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Sibain ližaks. Lidnümbrikon pind — 157,4 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 763 ristitud, lidnümbrikon — 63 838 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 67 224 eläjad vl 2009.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): baškiralaižed — 53,0%, venälaižed — 35,6%, totarlaižed — 8,3%, toižed rahvahad — 3,1%.




#Article 545: Tuimazi (198 words)


Tuimazi (ven., bašk. i ) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Tuimazin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1912 raudtežiloks sauvomha da holitamha «Simbirsk — Uf»-raudted. Se sai lidnan statusad vl 1960. Nevondkundaližes aigaspäi lidn om tegimišton järed keskuz: himine sarak (sijaližen kivivoingazan ümbriradmine substancijoihe), mašiništonsauvomine (kivivoin samižen i energetikan täht, betonmašiništ), sauvondmaterialiden pästand (torved, raudbetontegesed, savič, vahtbeton), pakuitesen tehmine (kartonkombinat i 3 plastikpakuitesen edheotandad), meblin 3 fabrikad.

Lidn sijadase Usen'-jogen hural randal tobjimalaz (, Ik-jogen oigedpol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tatarstanan röunhasai om 7 km lodeheze, Ufahasai — 145 km päivnouzmha orhal vai 175 km «Ural»-trassadme (M5). Lähembaine lidn om Oktäbr'skii 10 km suvipäivlaskmha.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz +20,9 C°, vilukun da uhokun — −11 C°, voden keskmäine lämuz +4,3 C°. Paneb sadegid 467 mm vodes, oleleb niid vähemba kül'mkus-sulakus (23..34 mm kus).

Tuimazi om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 836 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (2019).

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 46,8%, venälaižed — 25,2%, baškiralaižed — 22,0%, marilaižed — 2,1%, čuvašalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 2,2%.




#Article 546: Učali (253 words)


Učali (ven., bašk. i ) om Venäman lidn da lidnankund Baškortostanan Tazovaldkundan päivnouzmaižes čogas. Se om Učalin rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930).

Amuine «Pen' Učali II»-seižutez om löutud lidnan territorijal (6 tuh. vot tagaz).

Učali-žilo mainitase 19. voz'sadaspäi. 1930-nzil vozil löuzihe kuldad Pen' Učali-järvenno, i vspäi 1940 kaivuzžilo oli olmas samha kuldad. Vozil 1955−1968 saudihe cinkan (Venäman samižen kaks' koumandest) da vas'ken küllästamižtegint, sadas toižid-ki metallid penil lugumäril. Lidnan aluz om pandud kaivuzžiloiden ühtenzoitusel vodes 1963.

Učali šingotase kaivuztegimištol, sadas nenid substancijoid: cink, vas'k, kuld, hobed, platin, diorit, ozrikkivi i rugižkivi.

Lidn sijadase Suviuralan päivnouzmaižil pautkil, mägidenkeskeižes tahondas, 525 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Enččed Pen' Učali-järved kätihe kaivuzkombinatan vezištoikš i mülüdas lidnan territorijha, Sur' Učali- (, 3,06 km²) i Karagaili-järved (, 3,84 km²) oma lidnan pohjoižen röunan taga, mülüdas Ural-jogen basseinha (). Matkad Uralan joginiškhasai om 10 km suvhe, Čeläbinskan agjhasai om 10 km päivnouzmha vai suvhe, Ufahasai — 225 km päivlaskmha orhal vai 350 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Üläural'sk (Čeläbinskan agj) 50 km suvhe orhal vai 65 km avtotedme i Beloreck suvipäivlaskmha 95 km avtotedme.

Učali om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 788 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Vspäi 1996 ristitišton lugu om stabiline, 37..39 tuhad eläjid (39 623 rist. vl 2009). Islaman kaks' mečetid da ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): baškiralaižed — 50,2%, venälaižed — 26,6%, totarlaižed — 20,9%, toižed rahvahad — 2,3%.

Učalin kaivuztegimišton kolledž, Učalin čomamahton i kul'turan kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 547: Babuškin (Burätii) (156 words)


Babuškin (, ) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Kabanskan rajonha, sen üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti Posol'skii-jumalankodin Misovskii-žilo. Se sai lidnan statusad vl 1902, nimitihe Misovsk. Vll 1925−1941 oli radnikžiloks, vspäi 1927 mülüb Burätijha. Vn 1941 18. päiväl vilukud sai lidnan statusad tošti udenke nimenke Ivan Babuškin-revolücioneran oiktastuseks (amptihe täs vl 1906). Lidn šingotase rel'soiden ühthekeitandtegimel.

Lidn sijadase Baikalan suvirandal, 470 m ü.m.t. keskmäižel korktusel (13 m Baikalan pindan korktemb). Pen' Misovk-jogi läbitab lidnad. Matkad Kabansk-žilo-rajonkeskushesai om 66 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 73 km «Baikal»-avtotrassadme (R-258), Ulan Udehesai — 170 km päivnouzmha. Misovai-raudtestancii radab Transsibal.

Bojarskii-žilo raudtestancijanno i Manturih-žilo mülüdas lidnankundha Babuškinan ližaks. Lidnankundan pind — 1 718,57 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 831 ristitud, lidnankundan — 5 064 ristitud, rajonan kaks'toštkümnendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 238 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 4 778 ristitud elihe lidnankundas.




#Article 548: Gusinoozörsk (184 words)


Gusinoozörsk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Selengan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 1998.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1939 Šahtid-radnikžiloks () samha kivihil't. Vspäi 1953 om lidnan statusanke da nügüdläiženke nimenke, nimitadud järven mödhe burätan kelespäi. Vspäi 2000 järedad avol'jaižed löudmižsijad seištas muite pahan kivihilen tagut, vaiše pened kaivuded oma rados.

Lidn sijadase katl'uses, Hanh'järven pohjoižpäivnouzmaižel randal. Matkad Ulan Udehesai om 110 km pohjoižpäivnouzmha federaližedme A340-avtotedme vai «Ulanbatar — Ulan Ude»-raudtedme. Raudtestancijan nimi om Zagustai (, ), sijadase 6 km lodeheze lidnan keskusespäi. Lähembaižed lidnad oma Babuškin 66 km lodeheze orhal vai 273 km avtotedme i Ulan Ude.

Klimat om terav kontinentaline. Kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha lidnan ližaks: Zagustai-žilo raudtestancijanno i Jarventagaine-žilo (, enzne sodalidnut).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 588 ristitud, lidnankundan — 24 582 ristitud, rajonan nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1997 — 32 800 eläjad. Vl 2017 kaik 24 564 ristitud elihe lidnankundas.

Buddizman kaks' dacanad (jumalankodi i jumalanpert'), ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' oma lidnas da läz sidä.

Gusinoozerskan GRES i energetine tehnikum oma lidnas.




#Article 549: Käht (180 words)


Käht (, ) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan suves. Se om Kähtan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud Käht-jogen randal vl 1727 kuti Troickosavskan lidnuz, nimitihe jumalanpertin mödhe lidnusen südäimes. Vl 1792 sirtihe muitad tänna Irkutskhasai. Vl 1805 žilo sai lidnan statusad, i vhesai 1934 nimitihe Troickosavsk:aks. Oli čaitorgovanoiden lidnaks, torguihe Kitainke.

Lidn šingotase rahvahidenkeskeižel torguindal i sömtegimišton edheotandoil.

Lidn sijadase penen Kähtink-jogen oiktal randal (Selengan oiged ližajogi), 760 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, jogi om lidnan suviröunaks da valdkundröunaks Mongolijanke. Matkad Ulan Udehesai om 225 km pohjoižhe avtotedme. «Käht — Altanbulag»-röunpäličmänendtaho om olmas, Altanbulag om Mongolijan joudai ekonomine zon. Lähembaine lidn om Suhebatar (Mongolii) 27 km suvipäivlaskmha.

Sudž-žilo (, 43 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Kähtan ližaks. Lidnankundan pind — 374,38 km².

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 024 ristitud, lidnankundan — 20 040 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20 076 eläjad vl 2014. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om olmas lidnas.

Burätijan tazovaldkundaline sauvond- i tegimištoližtehnologijoiden tehnikum i Baikalan medicinižen kolledžan (Selenginsk-žilo) filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 550: Severobaikal'sk (159 words)


Severobaikal'sk (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Burätijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om tazovaldkundan kahtenz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1974 kuti  raudtestancii i kangazpertiden žilo. Vn 1975 sügüz'kul registriruihe Severobaikal'sk-radnikžilod. Se sai lidnan statusad vl 1980. Planiruihe lidnad 140 tuhazesai eläjiden lugun mödhe.

Lidn šingotase kalanümbriradajan tegimel, raudten i mectegimišton edheotandoil, turizmal (termaližed purtked).

Lidn sijadase Baikalan pohjoižrandal, 500 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, voib olda lujid manrehkaidusid. Matkad Ulan Udehesai om 440 km suvhe orhal. Lähembaižed lidnad oma Irkutskan agjan Ust'-Kut 255 km päivlaskmha-lodeheze orhal, raudtedme vai 345 km avtotedme i Kirensk 250 km lodeheze-pohjoižhe orhal vai 410 km avtotedme. Regionaline lendimport sijadase 25 km pohjoižpäivnouzmha Nižneangarsk-žilos. Kezaaigan voib sadas Irkutskhasai lämuzlaival järvedme.

Severobaikal'sk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 110,54 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 929 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 700 eläjad vl 1987. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om saudud vl 2009.




#Article 551: Zakamensk (240 words)


Zakamensk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Zakamenskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1934 kuti Džidastroi-žilo sauvomha da kävutamha vol'framan i molibdenan küllästamižfabrikad sijaližel torhudel. Vl 1938 kätihe žilod lidnanvuiččeks. Vl 1944 anttihe lidnan statusad da udesnimitihe Gorodok-lidnaks, kävutihe ottud plenha da türmatud mehiden töid. Vspäi 1959 om nügüdläiženke nimenke.

Kaivuzkombinat radoi vhesai 1998, sikš miše kändihe ližatomaks. Vspäi 2006 zavottihe vol'framan, kuldan da hobedan samišt kombinatan jändusišpäi. Lidn šingotase mugažo metallanvalamižen edheotandal i sömtegimištol (lihakombinat, leibtegim, oludtegim).

Lidn sijadase Modonkul'-jogen randoil i 2 km suvhe Džid-jogespäi (Selengan hurapol'ne bassein), Džidan mägisel'gan keskuzpalas, 1100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud taigamecal mägipautkil. Letetorokad oleldas. Lidnan territorijan koumandez om redustadud kombinatan toksižil heitandoil tähäsai. Matkad Mongolijan röunhasai om 4 km suvipäivlaskmha, Ulan Udehesai om 340 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 410 km avtotedme. Lähembaižed Venäman lidnad oma Irkutskan agjan Slüdänk 145 km pohjoižhe orhal vai 740 km avtotedme i Baikal'sk 145 km pohjoižhe orhal vai 705 km avtol.

Holtoson-žilo (, 877 rist. vl 2010) i Hasur-žilo (, , 80 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha vn 2015 heinkuspäi Zakamenskan ližaks. Lidnankundan pind — 80,95 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 524 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16 300 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 12 005 ristitud elihe lidnankundas. Buddizman dacan i ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' oma olmas lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkund om Zakamenskan agrotegimištoline tehnikum.




#Article 552: Buinaksk (206 words)


Buinaksk (, ,  vai Шура) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om Buinakskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1834, i vhesai 1922 sen oficialine nimituz oli Temir-Han-Šur. Nimitihe järven i jogen mödhe, kuivatihe Temir-Han-Šur-järved vl 1854. Žilo sai lidnan statusad vl 1866.

Luja manrehkaiduz tegihe lidnas vn 1970 14. päiväl semendkud. Buinaksk šingotase agregattegimel i konservtegimel.

Lidn sijadase Šura-ozen'-mägijogen randal (, lankteb Kaspijha), 490 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kurortine tahond levineb lidnas ümbri. Matkad lähembaižhe Mahačkal-lidnhasai om 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtol.

Buinaksk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 623 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman järed Džuma-mečet' i koume pühäpertid, medrese i institut oma olmas lidnas, mugažo ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevskijan jumalanpert' om saudud vl 2000; judaizman pühäpert' ei ole väges hudran olendan tagut.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): avarad — 45,8%, kumikalaižed — 30,8%, venälaižed — 7,0%, lakalaižed — 6,8%, darginalaižed — 6,3%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, lezginalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Buinakskan pedagogine kolledž, agrotegimišton kolledž, ekonomikan da edheotaikundan kolledž, medicinine škol, viž üläopendusen aluzkundad (Moskv, Belgorod, Mahačkal, Piter).




#Article 553: Dagestanan Lämoid (148 words)


Dagestanan Lämoid (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Om Derbentan lodehližeks ezilidnaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1914 sauvomha stökoltegint sijaližel torhudel — kvarcletkel. Oli saudud tošti Rahvahanikoiden sodan jäl'ghe, radaškanzi vl 1926 sijaližel londuseližel gazal, kudamban spontanižed tulendad man pindale andoiba žilole nimed. Vl 1990 žilo sai lidnan statusad. Lidn šingotase järedal stökoltegimel, pörutügitegimel, mugažo kouranfabrik i vintegim ratas.

Lidn sijadase Suren Kavkazan ezimägištol, 35 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kaspijhasai om 4 km pohjoižpäivnouzmha, Mahačkalhasai — 120 km lodeheze. Lähembaine lidn om Derbent 10 km suvipäivnouzmha.

Dagestanan Lämoid oma lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 923 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): tabasaranalaižed — 46,2%, azerbaidžanlaižed — 23,1%, lezginalaižed — 17,8%, darginalaižed — 6,6%, agulalažed — 3,1%, venälaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,8%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.




#Article 554: Hasavürt (136 words)


Hasavürt (, mž. avaran, darginan, lakan i lezgin kelil, , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Om Hasavürtan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei mülü rajonha).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1846 kuti Jariksuv-lidnuz. Vl 1847 udesnimitihe sidä lähižen külän mödhe nügüdläižikš. Vl 1931 Hasavürt-slabad'  sai lidnan statusad.

Lidn sijadase Kavkazan ezimägištol, 117 m korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaižed järedad lidnad Mahačkal (80 km päivnouzmha) i Groznii (74 km päivlaskmha), avtote i raudte ühtenzoitab niid, i lidn seižub ani pol'tel.

Hasavürt om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 131 187 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd' (2017). Üks' islaman sur' pühäpert' i üks' ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' oma lidnas.

Päraudtestancii da avtobusstancii oma lidnas. Voib sadas avtobusal Dagestanan i Stavropolin randan lidnoihesai. Taksid oma kundaližeks transportaks lidnadme.




#Article 555: Izberbaš (128 words)


Izberbaš (, , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1932 kuti Izberg-radnikžilo samha kivivoid meren pohjan alpäi, nimitihe mägen mödhe. Žilo sai lidnan statusad vl 1949, kätihe Izberbaš:aks. Lidn šingotase sömtegimištol i merikurortaks.

Lidn vedase pidust' Kaspijan mererandad 10 kilometras, seižub 13 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Mahačkalhasai om 65 km lodeheze, sen Kaspiisk-ezilidn om lähembaine lidn.

Izberbaš om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 55 646 ristitud, vozile 2008 i 2010 ühtenzoittihe lidnad lähižidenke eländpunktoidenke. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): darginalaižed — 64,9%, kumikalaižed — 15,1%, lezginalaižed — 7,8%, venälaižed — 3,7%, avarad — 3,5%, lakalaižed — 2,5%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.




#Article 556: Kaspiisk (209 words)


Kaspiisk (ven., avar., darg. i , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivnouzmas, Mahačkalan suvipäivnouzmaine kaimdailidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 kuti Dvigatel'stroi-žilo pästamha likutimid laivoiden täht. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1947. Eziauguižešti eländpunkt venänikoiden enambusenke (vl 1959 kaks' koumandest), lidn šingotase teravas, vspäi 1959 sen ristitišt ližadui 4,5 kerdha.

Lidn seižub Kaspijan meren randal, sijadase Mahačkalan röunan taga ani. Matkad lidnan keskusespäi Mahačkalan keskushesai om 16 km avtotedme lodeheze.

Kaspiisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 100 129 ristitud. Islaman kümne da hristanuskondan kaks' pühäpertid oma olmas lidnas.

Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): lezgilaižed — 21,4%, darginalaižed — 20,7%, avarad — 14,6%, lakalaižed — 14,2%, kumikad — 9,7%, venälaižed — 9,0%, tabasaranalaižed — 5,4%, agulalaižed — 1,7%, rutulalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.

Ižandusen päsarakod oma transport- (dizel'likutimed, mašiništ laivoiden täht) da tarkoiged mašinoidensauvomine, azegišt (meritorpedod). Professionaližen opendusen aluzkundad: Tazovaldkundan inženerine kolledž (enččel mehanine tehnikum), mašiništonsauvomižen da holitusen kolledž, energetine kolledž, medicinine škol, Piterin policijan kolledžan alajaguz, Dagestanan valdkundaližen tehnižen universitetan filial.

Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas, trolleibusad i avtobusad ühtenzoittas lidnad Mahačkalanke. Meriport om lidnas. Kaspiisk-raudtestancii om 8-kilometrižen sarakon lopstancii «Mahačkal — Derbent»-linijaspäi, matkad Mahačkal-Port-päraudtestancijhasai om 23 km.




#Article 557: Kizilürt (189 words)


Kizilürt ( [кизилъю́рт], , , sana-sanhal'ne känduz — «rusked žilo») om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuses. Se om Kizilürtan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Vl 1831 Venäman imperijan sodaväged šturmuiba Čir'jurt-varmitest. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud venämalaižil vl 1894 kuti Čir'jurt-raudtestancii «Beslan — Petrovsk»-jonol. 1930-zil vozil nimitihe žilod da raudtestancijad nügüdläižikš. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1963 uhokus.

Lidn šingotase sauvondmaterialiden edheotandoil (cement, savič, keramzit, šebin', metalližed konstrukcijad) i elektrotehnižen kaičendan tegimel, gidroenergetikal (Sulakan GES:oiden kaskad) i sömtegimišton edheotandoil (leibtegim, jähižen fabrik).

Lidn sijadase Sulak-jogen randal, 45..115 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Mahačkalhasai om 53 km suvipäivnouzmha. Lähembaine lidn om Hasavürt 25 km päivlaskmha orhal, raudtel vai avtol.

Kaks' lidnanvuittušt žilod da muite žilo mülüdas lidnümbrikho Kizilürtan ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 988 ristitud, lidnümbrikon — 43 421 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 48 058 ristitud elädas lidnümbrikod.

Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): avarad — 70,9%, kumikalaižed — 11,9%, lakalaižed — 5,3%, venälaižed — 3,8%, lezgilaižed — 2,9%, darginalaižed — 2,5%, čečenalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.




#Article 558: Kizlär (245 words)


Kizlär (ven. i , , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan keskuzpalan pohjoižes. Se om Kizläran rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1735 kuti venälaine lidnuz kaičemha Venäman imperijan da Päivnouzmman torguindad. Paremboittihe lidnust vhesai 1760, vägesti kaikid londoid satusekahašti. Se sai lidnan statusad vl 1785, oli 8 etništ fartalad.

Edel raudten sauvondad oli kahtenz' surtte lidn Venäman suves Astrahanin jäl'ghe 19. voz'sadan ezmäižel nelländesel. Likvidiruihe lidnust hudran olendan tagut 19. voz'sadan lopus. Kizlär mülüi Dagestanha vll 1922−1938 i mülüb vspäi 1957.

Lidn sijadase Terek-jogen molembil randoil, Kaspijanverižel alangištol, viž metrad alemba valdmeren pindad korktusel. Matkad Mahačkalhasai om läz 100 km suvipäivnouzmha vai 138 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Kizilürt i Hasavürt 80 km suvhe orhal, Gudermes (Čečenii) 80 km suvipäivlaskmha.

Lidnanvuitte Komsomol'skii-žilo (2 585 rist. vl 2018) i Raudtesara nomer 17-eländpunkt mülüdas lidnümbrikho Kizläran ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 48 984 ristitud, lidnümbrikon — 51 707 ristitud. Ristitišt vajehtab 48..49 tuhad eläjid röunoiš vspäi 2002 (49 tuh. vl 2011). Kaik 51 492 ristitud elädas lidnümbrikos vl 2018.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 40,5%, avarad — 19,9%, darginalaižed — 14,5%, kumikalaižed — 5,5%, lezgilaižed — 4,8%, lakalaižed — 3,6%, armenijalaižed — 2,0%, rutulalaižed — 1,7%, tabasaranalaižed — 1,7%, azerbaidžanlaižed — 1,6%, nogailaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 0,1%.

Ižandusen znamasižed edheotandad oma elektromehanine tegim da 4 kon'jaktegint.

Ühtennimine raudtestancii sijadase «Mahačkal — Astrahan'»-jonol.

 




#Article 559: Suvisuhokumsk (153 words)


Suvisuhokumsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Dagestanan Tazovaldkundan lodehes.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1958 samha kivivoid. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 1988. Lidn šingotase kivivoin samižel, elektromehanižel tegimel (ohjanduzpul'tad, avtodetalid) i leibtegimel.

Lidn sijadase Nogain stepiš, Kumanjogen suvižel kuivajal hijamal, 10 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Stavropolin randhasai om 10 km lodeheze avtotedme, Mahačkalhasai om 240 km suvipäivnouzmha orhal vai 305 km avtol. Lähembaine lidn om Neftekumsk (Stavropolin rand) 60 km päivlaskmha avtotedme.

Suvisuhokumsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 82 km². Om ümbärtud Nogain rajonal.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 035 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 400 eläjad vl 1992.

Rahvahad (enamba 4% vl 2010): avarad — 46,1%, darginalaižed — 21,1%, lezginalaižed — 10,3%, lakalaižed — 9,2%, kumikalaižed — 4,8%, venälaižed — 4,2%, toižed rahvahad — 4,1%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.

Tazovaldkundan holitišiden sferan kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 560: Baksan (158 words)


Baksan (, , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Baksanan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Vl 1960 ühtištuihe Vahn Lidnuz-žilod Baksan-futoranke Baksan-žilho. Kätihe sidä lidnanvuiččeks žiloks vl 1964. Baksan sai lidnan statusad vl 1967.

Lidn sijadase 455 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, lidnümbrik — 515 m. Matkad Nal'čikhasai om 21 km suvhe. Lähembaine lidn om Čegem 15 km suvhe.

Digulibgei-žilo (20 553 rist. vl 2018) mülüb lidnümbrikho Baksanan ližaks. Lidnümbrikon pind — 180,12 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 36 860 ristitud, lidnankundan — 57 088 ristitud. Vll 2003−2008 Digulibgei-žilo mülüi lidnha, i sen kaikiš suremb ristitišt oli 57 800 eläjad vl 2008. Vspäi 2009 ristitišt vajehtub 37..38 tuhad röunoiš (38 192 rist. vl 2018). Islaman nell' pühäpertid i ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' oma olmas.

Rahvahad (lidn, enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): kabardalaižed (čerkesalaižed) — 90,4%, venälaižed — 7,5%, toižed rahvahad — 2,1%.




#Article 561: Maiskii (Kabardinii da Balkarii) (195 words)


Maiskii (, , , ) om Venäman lidn da lidnankund Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Maiskijan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 kuti varmitez, vspäi 1829 — Prišibskai-stanic (). Vl 1925 ühtištoitihe sidä lähiženke Kotlärevskii-raudtežilonke da udesnimitihe nügüdläižikš. Vl 1965 žilo sai lidnan statusad. Lidn šingotase röntgenladimiden «Sevkavrentgen»-tegimel, raudbetontegimel i oludtegimel.

Lidn sijadase Čerek- da Terek-jogiden keskes, kus ned jokstas kaikiš lähemba toine toiženke edel ühthejoksmust, 217 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Nal'čikhasai om 45 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Prohladnii 15 km pohjoižhe, Terek 25 km suvhe i Nartkal 25 km suvipäivlaskmha.

Nell' žilod da Baksan-tesar mülüdas lidnankundha Maiskijan ližaks. Lidnankundan pind — 138,3 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 755 ristitud, lidnankundan — 27 416 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om 26..27 tuhad eläjid vspäi 2002 (27 301 rist. vl 2009). Vl 2017 kaik 27 738 ristitud elädas lidnankundas.

Rahvahad (enamba 0,7% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 70,0%, turkad — 11,4%, kabardalaižed — 5,6%, korejalaižed — 3,3%, čiganalaižed — 2,9%, ukrainalaižed — 1,2%, osetinalaižed — 0,9%, balkarijalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 4,0%. Hristanuskondan pühäpert' om olmas lidnas.




#Article 562: Nartkal (165 words)


Nartkal (,  «vägimehiden lidn», ) om Venäman lidn da lidnankund Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Kabardinijan da Balkarijan nellänz' surtte lidn, Urvanin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1913 kuti Dokšukino-raudtestancii () ruhtinasiden-manpidajiden kanzannimen mödhe. Vl 1921 se sai žilon statusad. Vl 1955 žilo sai lidnan statusad. Vl 1967 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš, no raudtestancii nimitase enččikš. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil i kalankazvatusel.

Lidn sijadase Kabardan tazangištol da Kavkazan ezimägištol. Reljefan korktused vajehtadas sadan metran röunoiš, lidnan keskmäine korktuz — 305 m valdmeren pindan päl. Matkad Nal'čikhasai om 25 km suvipäivlaskmha orhal, raudtedme vai avtol. Toižed lähembaižed lidnad oma Čegem 25 km päivlaskmha orhal i Maiskii 25 km pohjoižpäivnouzmha orhal.

Nartkal om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 31 694 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 33 800 eläjad vll 2003−2005.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): kabardalaižed — 65,5%, venälaižed — 23,5%, turkad — 3,9%, osetijalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 5,4%.




#Article 563: Prohladnii (206 words)


Prohladnii (, , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundas. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe. Lidn om Prohladnijan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe vspäi 1964.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1765 kuti Prohladnai-stanic (). «Rostov — Vladikavkaz»-raudtejono läbiti stanicad 1860-nzil vozil, i se šingotaškanzihe järedan maižanduzrajonan produkcijan oigenduzpunktaks. Stanic sai lidnan statusad vl 1937 nügüdläiženke nimenke, raudtestancijan nimituz jäi vajehtuseta.

Lidn om tegimišton znamasine sijaline keskuz da transporttesol'm.

Lidn sijadase tazangištol, mecan da stepin zonas, Malk-jogen hural randal (, Terekan hurapol'ne bassein), 214 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Sur' Prohladnijan irrigacine kanal jokseb pohjoižhe lidnaspäi. Matkad Nal'čikhasai om 45 km suvipäivlaskmha orhal vai 60 km avtotedme. Lähembaine lidn om Maiskii 18 km suvhe orhal, raudtel vai avtol.

Prohladnii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 601 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 61 800 eläjad vl 2003.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 76,7%, kabardalaižed (čerkesalaižed) — 4,6%, armenijalaižed — 3,6%, turkad (turkad-meshetijalaižed) — 3,5%, korejalaižed — 3,1%, ukrainalaižed — 1,5%, čiganalaižed — 1,3%, saksalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 4,5%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.

Prohladnijan tehnologine kolledž i Kabardinijan da Balkarijan valdkundaližen maižanduzakademijan filial om professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 564: Terek (lidn) (155 words)


Terek (, , ) om Venäman lidn da lidnankund Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Terekan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1876 kuti Murtazovo-raudtestancii (sijaline Мэртэзей) «Rostov — Vladikavkaz»-jonol, nimitihe kabardinižen bajarišton Murtazovad-kanzannimen mödhe. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1920. Suren sodan aigan oli okkupiruidud vn 1942 lopus severz'-se nedalid. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1967.

Lidn šingotase diamantoiden ümbriradmižel, diamantinstrumentan tegim radab, mugažo konservtegim i elevator oma olmas.

Lidn sijadase Terek-jogen oiktal randal, 254 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Nal'čikhasai om 53 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Maiskii 25 km pohjoižhe.

Terek om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 170 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 20 300 eläjad vl 2003. Islaman nell' pühäpertid om olmas lidnas. Profškol om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): kabardalaižed (čerkesalaižed) — 85,6%, venälaižed — 10,0%, osetinalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,3%.




#Article 565: Tirniauz (187 words)


Tirniauz (, , ) om Venäman lidn da lidnankund Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om El'brusan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1934 kuti Girhožan-külä samha molibdenad da vol'framad sijaližel torhudel. Vl 1937 se sai žilon statusad Alabaksan-nimenke (). Vl 1955 žilo sai lidnan statusad udenke nügüdläiženke nimenke.

Vspäi 2001 likvidiruihe kaivuzkombinatad. Lidn šingotase sauvondgipsan materialiden tegimel i turizman edheotandoil.

Lidn sijadase Baksan-jogen molembil randoil (Terekan bassein). Reljef om korktiden mägiden (Kavkaz), om süvid jogialangištoid. Korktused vajehtadas polentošt-kahten tuhad metrad röunoiš, lidnan keskmäine korktuz — 1307 m valdmeren pindan päl. Toturbaši-mägi om kaikiš korktemb lidnan röunoiš, 2786 m. Reduvalud oleskeldas, katastrofine oli vn 2000 heinkus. Matkad lähembaižhe Nal'čik-lidnhasai om 57 km päivnouzmha orhal vai 82 km avtotedme.

Tirniauz om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 000 ristitud, rajonan nell' seičemendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 31 100 eläjad vl 1992.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): balkarijalaižed — 52,1%, venälaižed — 23,2%, kabardalaižed — 15,2%, totarlaižed — 1,6%, lezgilaižed — 1,0%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,9%. Üks' islaman da üks' hristanuskondan pühäpert' oma olmas lidnas.




#Article 566: Čegem (147 words)


Čegem (ven. i , ) om Venäman lidn Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan keskuses, Nal'čikan pohjoine ezilidn. Se om Čegeman rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1822 kuti Kundetovo-külä () elänzoitmaha tahod alištunuzil Venäman tobmudele sijaližil heimoil. Vl 1920 udesnimitihe žilod Ezmäižeks Čegemaks () toižiden eländpunktoiden kartte ruhtinasiden da bajarišton kanzannimidenke. Vl 2000 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil.

Lidn sijadase Čegem-jogen oiktal randal (Terekan bassein), 493 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, korktused vajehtadas 150 m röunoiš. Matkad Nal'čikan röunhasai om 3 km suvhe.

Čegem om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 019 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb ristitišt oli 18 300 eläjad vll 2006−2009. Koume islaman pühäpertid om olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): kabardalaižed — 78,6%, balkarijalaižed — 15,9%, venälaižed — 2,7%, toižed rahvahad — 2,8%.




#Article 567: Gorodovikovsk (181 words)


Gorodovikovsk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Kalmikijan Tazovaldkundan päivlaskmaižes čogas. Se om Gorodovikovskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1871 kuti kalmikalaižiden Bašant-žilo () elänzoitmaha tahondad anttud umal, nimitihe jogen mödhe. Vn 1943 28. päiväl tal'vkud deportiruihe kalmikalaižid, i vhesai 1957 žilo oli mülünu Rostovan agjaha. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1971, udesnimitihe Oka Gorodovikov-polknikjenaralan muštho. Ei ole tegimišton järedoid edheotandoid lidnas.

Lidn sijadase 64 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Elisthasai om 234 km päivnouzmha. Lähembaine lidn om Sal'sk (Rostovan agj) 53 km lodeheze orhal vai 60 km avtotedme.

Gorodovikovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 175,86 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 480 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 11..12 tuh. eläjid vll 1979−1992 (11 902 rist. vl 1989).

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 63,4%, kalmikalaižed — 25,4%, turkad-meshetijalaižed — 1,9%, saksalaižed — 1,5%, ukrainalaižed — 1,5%, armenijalaižed — 1,1%, korejalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,9%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: äiprofil'ne kolledž i Bašantan agrarine kolledž (Kalmikijan valdkundaližen universitetan filial).




#Article 568: Lagan' (216 words)


Lagan (ven. i ) om Venäman lidn da lidnankund Kalmikijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Laganin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud sar'he mererandanno kuti sidanikoiden evropižen Venäman keskusespäi Lagan'-žilo vl 1871, oli mülünu Astrahanin makundha. Vspäi 1927 om Kalmikijan palaks. Vl 1936 kalanümbriradai kombinat radaškanzi, i kätihe Laganid radnikžiloks. Kalmikalaižiden deportacijan jäl'ghe vl 1944 nimitihe sidä Kaspiiskii. Aigan mändes lete ühtenzoiti sart randanke. Vl 1963 mašiništonsauvomižen tegim radaškanzi, i Kaspiiskii sai lidnan statusad.

Vspäi 1991 nimitadas lidnad eziauguižikš. Lidn šingotase kalan ümbriradmižel i osötran kazvatusel, sömtegimišton toižil edheotandoil, om kivivoin samižen rajonan keskuseks, mugažo turizman keskuz.

Lidn sijadase 20 m alemba mail'man valdmeren tazopindad keskmäižel korktusel, mi om 7..8 metras ülemba Kaspijan pindad. Ühtenzoitase merenke laivkanalal 10 km pitte. Matkad Elisthasai om 260 km lodeheze orhal vai 305 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kamizäk (Astrahanin agj) 98 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 205 km avtotedme. Matkad lähembaižhe Ulan-Hol-raudtestancijhasai om 40 km päivlaskmha oiktal avtotel.

Lagan' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 1 521,1 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 323 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 300 eläjad vl 1992.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): kalmikalaižed — 50,2%, venälaižed — 38,2%, kazahlaižed — 7,9%, totarlaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,05%.




#Article 569: Karačajevsk (195 words)


Karačajevsk (, , , , ) om Venäman lidn Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan keskuses. Se om tazovaldkundan koumanz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe, om Karačajevskan lidnümbrikon administrativine keskuz, mugažo Karačajevskan rajonan pälidnaks (ei mülü rajonha).

Eländpunktan aluz om pandud karačailaižil vl 1926 kuti Georgijevskoje. Vl 1927 udesnimitihe Mikojan-Šahar:aks (). Vl 1929 se sai lidnan statusad. Vll 1944−1957 nimitihe Kluhori:kš (). Vll 1944−1955 oli  palaks, sid' mülütihe Stavropolin randha möst. Rahvahan reabilitacijan jäl'ghe vspäi 1957 lidn nimitase nügüdläižikš.

Lidn šingotase elektroühtenzoitajiden paloiden tegimel i sömtegimišton edheotandoil (oludtegim, leibtegim, maidtegim), mugažo betoniž-šebin'tegim i kalankazvatusen edheotand (torp) ratas.

Lidn sijadase Kubanin i sen huran Teberd-ližajogen kaikil randoil, 857 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čerkesskhasai om 52 km pohjoižhe orhal vai 59 km avtotedme. Lähembaižed lidnad om Ust'-Džegut 40 km pohjoižhe i Teberd 44 km suvhe avtol.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 483 ristitud, lidnümbrikon pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22 113 eläjad vl 2002. Islaman pämečet' i hristanuskondan kaks' pühäpertid oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): karačailaižed — 81,6%, venälaižed — 11,3%, osetinalaižed — 1,8%, čerkesalaižed — 0,9%, totarlaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,1%.




#Article 570: Teberd (150 words)


Teberd (,  vai Теберда, ) om Venäman lidn-kurort Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan suves. Se mülüb Karačajevskan lidnümbrikho.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 kuti Baičoralani-külä () ezmäižen rodun kanzannimen mödhe. Aigan mändes ristitud toižel rodul tulihe elämha, i küläd udesnimitihe nügüdläižikš lähižen jogen mödhe. Vl 1971 žilo sai lidnan statusad. Teberd šingotase kurortan edheotandoil, kalankazvatusel i turizmal.

Lidn sijadase Teberd-jogen randoil (Kubanin hura ližajogi), Suren Kavkazan pautkil, 1280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Teberdan kel'dtahon territorijal. Paks poud da puhtaz il'm mägilpäi abutihe käta lidnad lebutahoks. Matkad Karačajevskhasai (lähembaine lidn) om 39 km pohjoižhe orhal vai 44 km avtotedme, Čerkesskhasai om 105 km pohjoižhe.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 058 ristitud, lidnümbrikon videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli 9 100 eläjad vl 2011. Islaman pühäpert' om olmas vspäi 2008.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): karačailaižed — 69,1%, venälaižed — 25,1%, osetinalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,7%.




#Article 571: Ust'-Džegut (138 words)


Ust'-Džegut (, , , ) om Venäman lidn da lidnankund Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Ust'-Džegutan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud kozakoil-sirdnikoil vl 1861 kuti Ust'-Džegutinskai-stanic (). Se sai lidnan statusad vl 1975 nügüdläiženke nimenke. Lidn šingotase sauvondmaterialiden tegimil (cement, mouckivi, silikatine savič).

Lidn sijadase pidust' Kubanin oiktad randad, 620 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ust'-Džegutan vezivaradim seižub ülezjogen, Sur' Stavropolin kanal augotase siš, om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. Matkad Čerkesskhasai om 8 km pohjoižhe.

Ust'-Džegut om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 566 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 32 903 eläjad vl 2002.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): karačailaižed — 54,6%, venälaižed — 32,6%, abazilaižed — 6,0%, čerkesalaižed — 1,4%, čiganalaižed — 1,1%, totarlaižed — 0,7%, ukrainalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,2%.




#Article 572: Belomorsk (317 words)


Belomorsk (,  — «sokaz rand», ) om Venäman lidn da raudtesol'm Karjalan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Belomorskan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Rajonan ristitišton koume videndest eläb lidnas.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1419 kuti külä Vig-jogensun Sorok-vezisonen randoil (ven. Сорока, sündui karjalan «saari»- i «joki»-sanoišpäi). Vl 1429 tetaban Solohkan jumalankodin German da Savvatii alusenpanijad oigenziba Solohkile arni neciš küläspäi. Vspäi 1551 Sorockai-külä (ven. деревня Сороцкая) oli alištunu Solohkan jumalankodile.

Vozil 1869−1912 koume mectegint purulikutimil oli saudud Sorok-külän laptoiš.

Vozil 1931−1941 Belbaltlag sijazihe lidnas da sen ümbrištos, sen ühthine ristitišt saihe 100 tuhazesai aigoidme. Lagerin türmatud sauvoihe Vaugedmeren-Baltijanmeren vezited, Segežan mechimkombinatad, varhapanihe mecad Pudožalesai.

Vl 1938 sügüz'kun 11. päiväl Sorok-külä, mecančapajiden, veziradnikoiden žilod i Sorokskai-žilo raudtestancijanno oliba ühtenzoittud lidnha uden Belomorsk-nimenke.

Toižen mail'man voinan aigan vozil 1941−1944 Belomorsk oli  pordaigaližeks pälidnaks.

Lidn sijadase rajonan keskuses, seižub Vauktan meren suvipäivlaskmaižel randal, Vig-jogensun randoil, Šižn'-vezisonen da Vaugedmeren-Baltijanmeren veziten hural randpolel, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petroskoihesai om 304 km orhal suvhe, 372 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kem', 49 km pohjoižhe.

Kaik 11 eländpunktad mülüdas Belomorskan lidnankundha (om sätud vl 2004): 6 žilod, 4 küläd da 1 žilo raudtesarakonno. Niiden ühthine ristitišt om 865 eläjad vl 2016, heišpäi 643 ristitud elihe Zolotec-žilos (vl 2013).

Järgenduseližed valičendad lidnankundan Nevondkundha () oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päivän (koumanz' kucund). Kaik rahvaz valičeb sen 15 ezitajid videks vodeks. Nevondkundan ezitai radab lidnankundan pämeheks.

Ičeze administracijad lidnas ei ole, Belomorskan rajonan administracii tegeb lidnankundan velgusidme.

Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 14 783 ristitud. Sen jäl'ghe kaikiš suremb ristitišt oli 19 tuhad eläjid vl 1992. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 217 ristitud.

Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, kalan püdo da kazvatuz, sauvondkiven da šebnän samine, gidroenergetik (Belomorskan GES). Mugažo meriport (vspäi 1934) da leibtegim oma lidnas.

Matkad «Kol»-avtotehesai (M18, vspäi 2018 Р21, mülüb E105-avtotehe) om 36 km lidnaspäi päivlaskmpolehe avtotesarakodme.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.




#Article 573: Kem' (lidn) (193 words)


Kem (, karj. i ) om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Kem' om Kemin rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Mülüb rajonha vspäi 2004, rajonan ristitišton koume nelländest eläb lidnas.

Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal. Vozil 1450−1764 se alištui Solohkan jumalankodile. Vl 1657 jumalankodi sauvoi kaks'žirušt azekast pulidnust vihanikoiden (suomalaižed, ročilaižed) paksuid londoid vaste. Žilo sai lidnan statusad vl 1785 i oli alištunu Anuslidnan tobmudele. Vozil 1799−1920 lidn mülüi Arhangel'skan gubernijha.

Kemin ižandusen sarakod oma elektroenergetik (), mecan ümbriradmine, kalan kazvatuz, transport, turizm.

Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, seižub Vauktan meren päivlaskmaižen randpolel, ühtennimižen jogen hural randal tobjimalaz. Solohkad-sared oma läz 50 km päivnouzmha lidnaspäi. Matkad Petroskoihesai om 352 km suvhe orhal vai 410 km avtotedme. Lähembaine lidn om Belomorsk 49 km suvhe.

Kem'-raudtestancii om «Petroskoi — Murmansk»-keskustal. Meriport radab läz lidnad.

Koume pen't žilod mülüdas lidnankundha Kemin ližaks, niiden ühthine ristitišt oli 651 eläjad vl 2013.

Vl 1913 lidnan eläjiden lugu oli 4 100 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 21 025 eläjad vl 1970. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 051 ristitud.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid (amuine Emäganpäivän i Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan) da Stroican jumalanpert' oma olmas lidnas.




#Article 574: Kondopog (182 words)


Kondopog (, , ) om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan suves. Se om Karjalan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kondopogan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927), mülüb rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1563. Se sai lidnan statusad vl 1938. Suren sodan aigan oli okkupiruidud Suomenman sodavägil (3. kül'mku 1941 — 28. kezaku 1944).

Kondopog šingotase cellülozbumagaižel kombinatal, gidroelektrostancijal, rajonan turizman magaduzkeskuseks.

Lidn sijadase Änižen lodehližel randal (Kondopogan laht), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petroskoihesai om 46 km suvhe orhal, 54 km «Kol»-avtotedme vai raudtedme.

Klimat om ven meren klimatan pirdoidenke. Paneb sadegid 580 mm vodes, enamba kaiked — kezakus-sügüz'kus.

Berözovk-žilo (633 rist. vl 2013) mülüb lidnankundha Kondopogan ližaks.

Lidnankundan londuseližed varad oma mramor, raudkivend, šebin', lete, kala, reskvezi.

Vl 1939 lidnan eläjiden lugu oli 13 374 ristituid. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 987 ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..37 tuhad eläjid vll 1989−2001 (37 400 rist. vl 1992).

Petroskoin mectehnižen tehnikuman Kondopogan palakund (edel 2019 vot Kondopogan tehnikum) om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Valerii Anhimov radoi lidnan administracijan pämehen vll 2009−2018, sid' likvidiruihe lidnan administracijad.




#Article 575: Kostamukš (249 words)


Kostamukš (, ičen. karj. Koštamuš, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Karjalan Tazovaldkundan lodehes. Se om Karjalan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Nügüdläine eländpunkt om saudud enččiden Kontokki- i Kostamukš-küliden sijas kuti žilo sädamha sijaližen raudkivendon ümbriradajad kombinatad. Se sai oficiališt statusad (lidnanvuitte žilo) vn 1977 17. päiväl kül'mkud. Vspäi 1983 (25. sulaku) Kostamukš om lidnan statusanke. Lidnanpäiv praznuiše semendkun 1. päiväl. Vspäi 2007 Kostamukš ei mülü röunmaha, tulend lidnha om joudai.

Raudkivendon küllästamižkombinat zavodi tehmižen vozil 1982−1984. Se sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan fartaloišpäi. Kostamukš šingotase mugažo mecan ümbriradmižel, sömtegimištol (leibtegim, torpan kazvatuz), avtoelektropaloiden pästandal i turizmal.

Lidn seižub Kontokkijärven (Kondokijärven) päivlaskmaižen i suvižen randpolil, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petroskoihesai om 365 km orhal suvipäivnouzmha, 491 km avtotedme. Matkad Suomenman röunhasai om 35 km päivlaskmha, röunal raudten da avtoten «Lüttä-Vartius»-kontrol'punkt om olmas.

Zarečnii-žilo (136 rist. vl 2013), Voknavolok-külä (401 rist. vl 2013) i nell' pen't küläd (6 rist. vl 2013) mülüdas lidnümbrikho Kostamukšan ližaks. Kostamukšan lidnümbrikon pind om 4 046 km² (13nz' sija tazovaldkundas rajoniden i lidnümbrikoiden keskes).

Vl 1979 lidnan ristitišt oli 4 366 eläjad, vl 1989 — 30 432 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 436 ristitud, lidnümbrikon — 28 997 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 900 eläjad vl 2001. Vl 2018 kaik 29 906 ristitud elihe lidnümbrikos.

Kostamukšan politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Päraudtestancii om lidnan pohjoižel röunal. Kostamukš-lendimport civiližiden südäireisiden täht (КСШ) sijadase 5 km päivlaskmha lidnaspäi, vspäi 2013 se ei ole rados.




#Article 576: Lahdenpohj (218 words)


Lahdenpohj (ven.: Лахденпохья, suom.: Lahdenpohja) om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Lahdenpohjan rajonan administrativine keskuz (vozil 1945-1958 i vspäi 1970) da üks'jäine lidn. Rajonan ristitišton viž ühesandest eläb lidnas.

Vl 1812 eländpunkt kuti Viipurin gubernijan pala oli mülünu Suomenman surhe ruhtinazkundha, vspäi 1917 — Suomenmaha. Edel 1924 vot eländpunkt oli Jakkimankülän palaks Sieklahti-nimenke. Vspäi 1925 zavodihe sauda fanertegint. Vl 1945 Lahdenpohj-radnikžilo sai lidnan statusad. Nügüd' Jakkimanžilo mülüb Lahdenpohjaha, vastkarin enččele.

Lahdenpohj om Karjalan palaks Tal'vsodan jäl'ghe, vspäi 1940.

Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, seižub Ladoganjärven lodehližel randištol, sen 12-kilometrižen Jakimvaran lahten edembaižel randal. Pen' Auranjogi lankteb Ladogha lidnan territorijal. Matkad lidnaspäi Petroskoihesai om 223 km orhal päivlaskmha, 289 km avtotedme. Matkad Piterihesai om 176 km orhal suvhe, 231 km A121-avtotedme. Matkad Suomenman röunhasai om 25 km lodeheze orhal. Lähembaine lidn om Sortaval, 33 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 42 km avtotedme.

Lahdenpohj om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 7 787 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1996 — 10 600 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 813 ristitud.

Vspäi 2004 ortodoksižen hristanuskondan ph. moknikan Valentinan časoun' om lidnas. Vozil 1850-1977 lüteranine jumalanpert' oli Jakkimanžilon territorijal (mülüti 3 tuh. ristituid, paloi, jändused oma olmas).

Sured edheotandad: fanerkombinat, leiblegim, likörtegim.

Jakkim-raudtestancii om Piter — Sojärv raudtel. Venehstancii om lidnan randal.




#Article 577: Medvežjegorsk (222 words)


Medvežjegorsk (, karj.: Karhumägi, ) om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om Medvežjegorskan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mugažo Änižentagaižen znamasine keskuz. Rajonan ristitišton pol' eläb lidnas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1916 kuti žilo Medvežja Gor-raudtestancijanno () udel Piter — Murmansk raudtel. Stancijan nimi om mugoi-žo nügüd'. Vozil 1930−1933 žilo oli Vaugedmeren-Baltijanmeren veziten sauvondan ohjastuzkeskusen i kazvoi lujas. Veziten ohjastuzkeskuz sijadase täs nügüd'-ki. Vl 1938 Medvežja Gor-radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Medvežjegorskan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine i laivansauvomine. Mugažo šebin'tegim, leib- da maidtegimed, jogiport i raudten depo ratas lidnas.

Lidn sijadase rajonan keskuses, seižub Änižen pohjoižel randal, 30 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kukhad ümbärtas lidnad. Matkad Petroskoihesai om 152 km suvhe.

Klimat om ven meren pirdoidenke.

Vičk-žilo da Pergub-stancii mülüdas lidnankundha (om sätud vl 2004) Medvežjegorskan ližaks, niiden ühthine ristitišt oli 216 eläjad vl 2016.

Järgenduseližed valičendad lidnankundan Nevondkundha (ven.: Совет поселения) oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (koumanz' kucund). Kaik rahvaz valičeb sen 15 ezitajid videks vodeks. Administracijan pämez' radab lidnankundan pämeheks.

Vl 1939 lidnan eläjiden lugu oli 12 108 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 20 373 eläjad vl 1989. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 533 ristitud.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Kol-avtote (R-21, mülüb E105-avtotehe) mäneb läz lidnad päivlaskmpolel. Lidn om federaližen A-119-avtoten loppunkt (Vologd — Medvežjegorsk).




#Article 578: Anus (lidn) (198 words)


Anus-lidn vai Olonec / Olonc (, pagin. Олоне́ц, , ) om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan suves. Se om Anusan rahvahaližen rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1228 dokumentoiš, no alusenpanendan oficialine voz' om 1137. Vn 1617 Stolbovon kožundaktan mödhe Venäman valdkundröun mäni 40 kilometras Oloncan pagastaspäi. Vodele 1649 saudihe järedad lidnust i kätihe lidnaks, sirtihe raudan käziradajid da torguucoid Änižentaguižespäi i panihe sodavejan sijaks.

Petr I-carin aigan sätihe raudantegimid pohjoižhe lidnaspäi, no radnikoiden sirdand Piteran sauvomižele vei lidnad lanktushe. Oloncan lidnuz kadoti znamoičendad vn 1721 kožundaktan jäl'ghe i paloi lophu vl 1741 udessündutamata. Vll 1773 lidn tegihe Oloncan provincijan keskuseks, no vl 1784 kätihe vaiše makundan keskuseks. Panihe Petroskoid Oloncan gubernijan pälidnaks vl 1801.

Olonc šingotase sömtegimištol (maidkombinat, leibtegim).

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petroskoihesai om 140 km pohjoižpäivnouzmha.

Kahesa küläd mülüdas lidnankundha Olonecan ližaks. Lidnankundan pind — 98,92 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Oloncan eläjiden lugu oli 9 056 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992. Kaik 10 253 ristitud elädas lidnankundas (2019).

Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Smolenskan jumalaižen päjumalanpert' (om saudud 1824−1830) i kaks' časounäd oma olmas lidnas.




#Article 579: Pit'krand (331 words)


Pit'krand (ven.: Питкяранта, karj.: Pitkyrandu, suom.: Pitkäranta) om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Pit'krandan rajonan administrativine keskuz (vozil 1952-1957 i vspäi 1966) da üks'jäine lidn.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas kuti külä Ladogan Pit'kal randal (ven.: деревня на Долгом берегу) vl 1499.

Vozil 1617-1721 oli Ročinman palaks Stolbovon kožundaktan mödhe. Vspäi 1721 Pohjoižen sodan jäl'ghe Pit'krand oli mülünu Venäman imperijha Ništadtan kožundaktan mödhe. Se oli Piterin gubernijan Viipurin provincijan, vspäi 1744 — Viipurin gubernijan palaks vhesai 1812.

Vl 1812 eländpunkt kuti Viipurin gubernijan pala oli mülünu Suomenman surhe ruhtinazkundha, vspäi 1917 — Suomenmaha. Vl 1920 mecpilindtegim, vl 1921 sul'fatiž-cellülozine tegim oma saudud. Ned oliba lidnan päedheotandoikš pit'kan aigan. Vl 1932 ezmäine jonuz tuli Pit'krandha Läskeläspäi. 19. voz'sadaspäi 1950-he vozihesai saihe vas'k-, tin- da raudkivendoid lidnan ümbrištos.

Pit'krand om Karjalan palaks Tal'vsodan jäl'ghe, sai lidnan statusad vl 1940. 16.06.1941-11.07.1944 Suomenman sodaväged oliba lidnas. Lidn oli mülünu Nevondkundaližhe Ühtištushe vn 1947 Parižan kožundaktan mödhe.

Lidn sijadase rajonan keskuses, seižub pidust' Ladoganjärven pohjoižpäivnouzmašt randad. Lidnan territorii om läz 15 km pitte. Matkad Petroskoihesai om 156 km orhal päivlaskmha, 202 km avtotedme. Lähembaine lidn om Sortaval, 44 km päivlaskmha orhal, 70 km A121-avtotedme.

Kaks' küläd (Uuksu, Koirinoja) mülüdas Pit'krandan lidnankundha, niiden ühthine ristitišt om 295 eläjad vl 2016. Jüläristioja-žilo om Pit'krand-lidnan pala.

Järgenduseližed valičendad lidnankundan Nevondkundha (ven.: Совет поселения) oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päivän (koumanz' kucund). Kaik rahvaz valičeb sen 15 ezitajid nelläks vodeks.

Lidnan administracijan pämez' radab lidnankundan pämeheks. Sergei Kovalöv radab sen pämehen kahten strokun jäl'geten.

Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 6 204 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1996 — 14 700 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 429 ristitud.

Ortodoksižen hristanuskondan Sündun voznesenjan jumalanpert' om lidnas 1990-ziden voziden lopuspäi.

Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden samine da ümbriradmine (šebin', sauvondkivi), tehmine (raudbeton), mecan varhapanend, turizm, mugažo cellülozine tegim om olmas.

Ühtenzoitai A121-trassad Anus-lidnanke avtote läbitab Pit'krandad pohjoižespäi suvipäivnouzmha. Raudte Pöud — Jänisjärvi mugažo läbitab lidnad, sidä kävutadas nügüd' vaiše jüguiden täht.




#Article 580: Pudož (298 words)


Pudož (, mugažo Пудога paginkeles, , , Puudosi dai Puutoinen) om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Pudož om Pudožan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Rajonan ristitišton pol' eläb lidnas. Vspäi 1991 se om olmas Venäman istorižen lidnan statusanke.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1382 kuti Pudog (). Se oli tetab 15. voz'sadaspäi kuti Nikolan Pudogan pagast (ven. Никольский Пудожский погост), vspäi 1478 mülüb Venäman valdkundha. Žilo sai lidnan statusad vl 1785 i oli alištunu Anuslidnale Pudožan makundan keskuseks. Vn 1922 sügüz'kuspäi Pudož om mülünu Karjalha (ühten aigan sen sädandanke), vozil 1926−1943 oli žilon statusanke pordaigaižešti.

Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, seižub Vodlanjogen oiktal (korktal) randal, 55 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Änižen randhasai om 25 km päivlaskmha. Matkad Petroskoihesai om 113 km orhal päivlaskmha (Änižen vastrandal), 352 km avtotedme. Lähembaine lidn om Vitegr 102 km suvhe.

Koume pen't žilod (Aeroport, Kolovo i Kos'kenaluine (ven. Подпорожье)) da kahesa küläd mülüdas Pudožan lidnankundha mugažo, niiden ühthine ristitišt om 1 167 eläjad vl 2016.

Vl 1913 lidnan eläjiden lugu oli 2 800 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 700 eläjad vl 1992. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 698 ristitud.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas:

Ižandusen sarakod oma mecan varhapanend da transport, mecan i kiven ümbriradmine, turizm, mugažo leibtegim om lidnas.

Specialižen keskopendusen aluzkund om A.N. Loginovan nimel nimitadud professionaline škol nomer 22.

Federaline Vologd — Medvežjegorsk avtote (A-119) läbitab lidnad suvipäivlaskmaspäi pohjoižhe. Regionaline Pudož — Kargopol' — Nändom — Dolmatovo (läz M8) avtote (Р2) lähteb lidnaspäi päivnouzmha. Pudož-lendimport (ПДЖ) civiližiden südäireisiden täht sijadase 3 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi, vspäi 2011 se om olmas vaiše lämoipaloaviacijan täht (punolendimed). Vodl-jogi sättub laivoiden täht vaiše Kos'kenaluine-žilhosai (11 km päivlaskmha lidnaspäi avtotedme).

Lähembaižed raudtestancijad, kuna voib sadas avtotedme, sijadasoiš Medvežjegorskas (192 km lodeheze) i Nändomas (236 km päivnouzmha).




#Article 581: Segež (388 words)


Segež (ven.: Сегежа; suom.: Segeža, mugažo Sekee, Segee, Segehe dai Sekehe) om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan keskuses, sen nellänz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe. Segež om Segežan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Rajonan ristitišton viž seičemendest eläb lidnas.

Üks'pertiine Segež-külä mainitase vl 1904 S.N. Sokolovan tedoiduses Povenecan makundan polhe. Külä oli nimitadud järven mödhe — karjalaine sees-tüvi znamoičeb «sel'ged, vauged» Seesjarvi-nimes, sanan genitiv om sekehen.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1914 kuti pen' Segež-raudtestancii udel Petroskoi — Murmansk raudtel.

Vl 1932 mectegim da kaik toižed tehmižed oliba sirtud lähižes pohjoižes Maigub-žilospäi (sen pala om upotadud, vl 2013 üks' kaikenaigaine eläi oli sigä) Segežha Vaugedmeren-Baltijanmeren veziten i Vigjogen padoseinän sauvomižen aigan. Vozil 1935-1939 cellülozbumagaine kombinat om saudud lidnas, se oli kaikiš suremb NSTÜ:s pakuitesen pästandan mödhe. Mugažo mechimijan tehmine om saudud kombinatanke ühtes.

Toižen mail'man voinan aigan Segež oli nevondkundaližen frontan eziröunas. Vn 1943 tal'vkus Segež-radnikžilo sai lidnan statusad. Vl 1945 udessündutihe Segežan rajonad i panihe Segežad sen keskuseks. Vspäi 2005 lidn mülüb rajonha, edel sidä vspäi 1991 se oli alištunu tazovaldkundan tobmudele oikti.

Lidn sijadase pohjoižpolehe Petroskoišpäi, Segežan rajonan keskuses. Matkad Petroskoihesai om 267 kilometrad suvhe.

Segež seižub Vigjärven-vezivaradimen (ven. Выгозеро) päivlaskmaižel randal Segež-jogen lanktendan sijas, 80 m valdmeren pindan päl keskkorktusel.

Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vs 2009 redukun 11. päiväspäi Anatolii Lotoš radab Segežan lidnankundan pämeheks kahtenden strokun jäl'geten, administracii alištub hänele. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Varapämez' om hänele abhu. Koume ohjandust da 3 palakundad alištudas administracijan pämehištole (2010 v.).

Käskusenandai tobmuz om lidnankundan Nevondkund (ven. Совет поселения) 20 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb ezitajid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund), valitihe Nevondkundan ezitajid i lidnankundan pämest. Natal'ja Petriläinen radab Nevondkundan ezimehen vs 2013 sügüz'kun 23. päiväspäi.

Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 19 708 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 38 207 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 29 631 ristitud.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Nikolain-čudonsädajan jumalanpert' om lidnas. Toine pühäpert' om sauvomas, se om ph. Stroican jumalanpert', linneb kaks'žiruižen.

Lidnan ižandusen päsarakod oma cellülozbumagaine sarak, mechimii, pertiden da avtoteiden sauvond, mugažo leibtegim om olmas.  om läz lidnad.

Jogivaldmad, Segež-raudtestancii i Segež-avtobusstancii oma lidnas. Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vozil 1950-1980 sijaližiden reisiden lendimport oli kävutamas, nügüd' seižub radmata.

Professionaližen keskopendusen aluzkund om lidnas, se om Pohjoine kolledž.




#Article 582: Sojärv (lidn) (244 words)


Sojärv (ven.: Суоярви, karj. da suom.: Suojärvi) om lidn Venämas, lidnankund da raudtesol'm Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Sojärven rajonan administrativine keskuz (vspäi 1940) da üks'jäine lidn.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Kaipaa-külä vl 1500.

Vozil 1617-1721 oli Ročinman palaks Stolbovon kožundaktan mödhe. Vspäi 1721 Pohjoižen sodan jäl'ghe Sojärv oli mülünu Venäman imperijha Ništadtan kožundaktan mödhe. Se oli Piterin gubernijan Viipurin provincijan, vspäi 1744 — Viipurin gubernijan palaks vhesai 1812. 18.-19. voz'sadoil saihe järven raudkivendod Sojärven pühäkodin tulendas.

Vl 1812 eländpunkt kuti Viipurin gubernijan pala mülüi Suomenman surhe ruhtinazkundha, vspäi 1917 — Suomenmaha. Vl 1926 mectegim i fabrik kartonan pästandan täht oma saudud. Ned oma lidnan päedheotandoikš tähäsai.

Sojärv om Karjalan palaks Tal'vsodan jäl'ghe, sai lidnan statusad vl 1940.

Lidn sijadase ühtennimižen järven suvirandal, 155 m valdmeren pindan päl keskkorktusel. Matkad Petroskoihesai om 112 km päivnouzmha orhal, 135 km avtotedme, 132 km raudtedme.

Klimat om ven meren klimatan pirdoidenke. Vilun pördumižed oleldas paksus. Vilukun keskmäine lämuz om -11 °C, heinkun — +17 °C.

Roman Petrov radab lidnankundan da lidnan ohjastusen pämehen vspäi 2012 (om valitud vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl).

Järgenduseližed valičendad lidnan Nevondkundha oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund). Siš 15 ezitajad om, üksin kaikuččes valičemižümbrikospäi. Sergei Potehin radab sen ezimehen.

Lidnan ohjastuz kogoneb administracijan pämehespäi hänen varapämehenke i koumes palakundaspäi.

Vl 1959 lidnan eläjiden lugu oli 6 711 ristituid. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 766 ristituid.

Ortodoksižen hristanuskondan Raštvoiden jumalanpert' om lidnas vs 2011 kül'mkuspäi.




#Article 583: Sortaval (337 words)


Sortaval (ven.: Сортавала, edel 1918 vot Сердоболь; karj. i suom.: Sortavala, roč.: Sordavala) om Venäman lidn Karjalan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Sortavalan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn. Rajonan ristitišton koume videndest eläb lidnas. Vspäi 1991 se om olmas Venäman istorižen lidnan statusanke.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan venälaiž-ročižes röunaktas vl 1468: «Ei pida toda nimittušt pahut Sortevalha». .

Vozil 1617-1721 oli Ročinman palaks Stolbovon kožundaktan mödhe. Vl 1632 Sordavall-lidn (roč.: Sordavalla) om pandud läz Serdovolin pagastad ročin Gustavan II kunigahan käskön mödhe. Vspäi 1721 Pohjoižen sodan jäl'ghe Sortaval oli muretud lujas, kadoti lidnan statusad, sidä nimitihe Serdobolikš (ven. Сердоболь) da mülütihe Venäman imperijha Ništadtan kožundaktan mödhe. Serdobol' oli Piterin gubernijan Viipurin provincijan, vspäi 1744 — Viipurin gubernijan palaks vhesai 1812. Vl 1783 eländpunkt sai lidnan statusad tošti.

Vl 1812 eländpunkt kuti Viipurin gubernijan pala oli mülünu Suomenman surhe ruhtinazkundha, vspäi 1917 — Suomenmaha. Vn 1893 kül'mkus raudte tuli lidnha, se tegihe Viipur — Jogensu raudten palaks. Vspäi 1900 mašiništonsauvomižtegim zavodi radod.

Sortaval om Karjalan palaks Tal'vsodan jäl'ghe, vspäi 1940.

Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, seižub Ladoganjärven pohjoižel randištol. Ladogan Rijekkalan- da Valaam-sared mülüdas Sortavalan lidnankundha. Matkad lidnaspäi Petroskoihesai om 195 km orhal päivlaskmha, 247 km A121-avtotedme. Matkad Piterihesai om 197 km orhal suvhe, 271 km avtotedme. Lähembaine lidn om Lahdenpohj, 33 km suvipäivlaskmha orhal, 42 km avtotedme.

Üks'toštkümne žilod mülüdas Sortavalan lidnankundha, niiden ühthine ristitišt om 1 165 eläjad vl 2016.

Järgenduseližed valičendad lidnankundan Nevondkundha (ven.: Совет поселения) oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päivän (koumanz' kucund). Kaik rahvaz valičeb sen 15 ezitajid nelläks vodeks.

Vs 2015 sügüz'kun 13. päiväspäi Sergei Krupin om valitud da tegeb lidnankundan pämehen (sen Nevondkundan ezimehen) velgusidme. Hän-žo radab Sortavalan rajonan pämehen (sen Nevondkundan ezimehen) vs 2013 redukun 16. päiväspäi. Kaks' lidnankundan varapämest alištudas hänele. Sortaval-lidnankundan administracii kogoneb koumes palakundaspäi.

Vl 1910 lidnan eläjiden lugu oli 3 085 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 22 800 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 235 ristitud.

Sortavalas om pandud Petrin Šemeikkan muštpacaz, kudamb oli tetaban karjalaižen runonpajatajan XIX-ndel voz'sadal.




#Article 584: Int (232 words)


Int (ven. i ) om Venäman lidn da lidnümbrik Komin Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti Int-žilo Kožvan rajonas samha kivihil't da tedoidamha kivihil'basseinad.  türmatud mehed sauvoiba «Kotlas — Vorkut»-raudted da kaivusid. Žilo kändihe lidnanvuiččeks vl 1942. Ezmäine jonuz kivihilenke oigenzihe blokiruidud Leningradha vl 1943. Vspäi 1954 erigoittihe Intan rajonad Üläint-žilonke keskuseks, i sil-žo vodel 4. päiväl redukud rajon sai lidnan statusad täuzin.

Lidn sijadase mectundras, Sur' Int-jogen hural randal (Pečoran bassein) 50 m kortte valdmeren pindan päl, ani päivlaskmha Uralmägiden pautkilpäi. Om sijaližid avtoteid vaiše, ei voi sadas avtol toižiš lidnoišpäi Inthasai avtotedme. Matkad Siktivkarhasai om 665 km suvipäivlaskmha orhal.

Klimat om subarktine kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –3,9 C°. Tal'v om pit'k da vilu, kaikiš vilumb ku om uhoku — –30,1 C°, heinkun kesklämuz om +14,2 C°.

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 080 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 60 700 eläjad. Se poleni londuseližen gazan kävutandan levigandusen tagut i kivihilen kaivusiden sauptandan taguiči, vaiše üks' kaivuz jäi kudespäi. Sijaline civiline Int-lendimport (ИНТ / INA) sijadase 2 km pohjoižhe lidnaspäi külätahondas, sišpäi tehtas reisid Intan ümbrikodme, Nencan avtonomižen ümbrikon žiloihe da Siktivkarha.

Rahvahad (lidnan ümbrikos, vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,5%): venälaižed — 65,9%, komilaižed — 10,4%, ukrainalaižed — 6,9%, totarlaižed — 1,6%, vaugedvenälaižed — 1,2%, marilaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,6%, litvalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,2%; rahvahuden ozutandata — 9,1%.




#Article 585: Jemv (160 words)


Jemv (ven. i ) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Jemvan lidnankundan da Knäžpagastan rajonan administrativine keskuz.

Eziauguine eländpunkt om Knäžpagast (), se sijadase Vim'-jogen vastrandal da mainitase vn 2010 rahvahanlugemižes (114 eläjad), no om lidnan palaks. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud Vim'-jogen hurha randha vl 1941 kuti lidnanvuitte Raudtežilo (). Se om lidnan statusanke da nügüdläiženke nimenke vspäi 1985.

Raudtestancii nimitase Knäžpagast, om lidnan keskuses. Avtote läbitab lidnad pidust' raudted. Matkad Siktivkarhasai om 122 km suvhe orhal. Lähembaine lidn om Mikun' 50 km suvipäivlaskmha raudtedme vai 100 km avtotedme.

Seičeme küläd da kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha Jemvan ližaks. Lidnankundan pind om 61,25 nellikkilometrad.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 570 ristitud, lidnankundan — 14 626 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vodel 1989 — 18 782 eläjad. Vl 2017 13 017 eläjad om lidnankundas.

Ižandusen sarakod oma mecan varhapanend, mecan ümbriradmine (pästtas fibroplituid) da torguind. Om äi valdkundbüdžetan aluzkundoid, türmid päpaloin.




#Article 586: Mikun' (158 words)


Mikun (ven. i ) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Mülüb Ust'-Vimin rajonha lidnankundaks, üks'jäine lidn rajonas.

Eländpunkt augotihe vl 1937 Pohjoižen raudten panendan aigan, sen istorijan muzei om lidnas. Vl 1940 sauvoihe elektrostancijad sihe. Žilo raudtestancijanno sündui vodel 1945, radnikžilo vn 1947 redukuspäi.

Žilo kändihe lidnaks vl 1959. Sauvoihe raudted Siktivkarha suvipäivnouzmha da Udoran maha lodeheze, i 1960-nzil vozil lidn tegihe järedaks raudtesol'meks.

Lidn sijadase Vičegd-jogen da sen Vim'-ližajogen oiktal randpolel (Pohjoižen Dvinan oigedpol'ne bassein). Rajonan Aikino-keskuz sijadase 15 km suvhe avtotedme, Vičegdan randal. Matkad Siktivkaraspäi om 108 km avtotedme vai 96 km raudtedme lodeheze. Lähembaine lidn om Jemv 50 km pohjoižpäivnouzmha raudtedme vai 100 km avtotedme.

Šežam-žilo (1 rist. vl 2014) mülüb lidnankundha Mikunin ližaks.

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 088 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989−2001, läz 12 tuhad eläjid.

Kaks' raudtestancijad om lidnas: Mikun'  päraudtel i Mikun'-kahtenz'  Udoran sarakol. Om kompressorstancijoid läz lidnad pompamha kivivioid i londuselišt gazad magistraližil veimil.




#Article 587: Pečor (lidn) (351 words)


Pečor (, ) om Venäman lidn da lidnankund Komin Tazovaldkundan pohjoižpalas. Lidn om Pečoran rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mülüb rajonha, om sen ühteks koumes lidnankundaspäi.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti Pečor-raudtestancii udel «Kotlas — Vorkut»-raudtel i sil-žo vodel jogimehiden Kanin Nem'-žilo () Pečor-jogen valdmoidenno sauvomha raudtesildad joges päliči. Vl 1949 ühtištuihe niid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke i panihe Kožvan rajonan keskuseks (Pečoran rajonan nimi vhesai 1959). Lidn om kaks'palaine nügüd'-ki, sokaz tahond om jogi- i raudtepaloiden keskes.

Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Pečor-jogen oiktal randal, jogen alangištos, 59 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Siktivkarhasai om 588 km suvipäivlaskmha orhal.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –1,9 C°, halatoi pord om 70 päiväd. Territorii om Edahaižhe Pohjoižhe tazostadud. Heinkun lämuz +16,1 C°, vilukun — –18,4 C°. Paneb sadegid 623 mm vodes, kaikiš vähemb niid oleleb uhokus-sulakus (31..33 mm kus).

Pečor-lidn om üks'jäine eländpunkt lidnankundas. Sen municipaline ühtnik om sätud vl 2006, pind om 4705,67 km².

Vl 2010 eläjiden lugu oli 43 105 ristitud (rajonan ristitišton nell' videndest). Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1987-1998, enamba 60 tuhad ristituid, vl 1991 — 66 500 eläjad.

Järed jogiškol (Piterin vezikommunikacijoiden universitetan filial) i tegimišton da ekonomikan tehnikum oma lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan naižjumalankodi om olmas, völ Spasan pühäpert' om sauvomas. Rahvahaližen «Jugid va»-puišton aluzkundad sijadasoiš neciš lidnas.

Vozil 1974−1979 Pečoran GRES om saudud, tähäsai om 5 energoblokad 12:späi. Se om lidnan kaikiš järedamb edheotand, radab elektrust londuseližes da kivivoin gazaspäi, andab elektrusen koumandest da sen enamba Komin Tazovaldkundan kulutuzmäraspäi. Valitihe Pečorad, sikš miše Usinskan kivivoipöudod, veden järed purde i Pohjoižen säind-gazanveiman sarak Vuktilaspäi (nüg. «Jamal — Evrop»-gazanveim-ki om läz lidnad) sijadasoiš läz lidnad, dai saudud aigaližen varutusen stancii raketlondas kucub äi energijad.

Sadas kivivoid lidnan ümbrištos 1990-nziden voziden kahtendes polespäi. Raudbetontegesiden (vspäi 1979) i metallkonstrukcijoiden (vspäi 1987) tegimed oma väges.

Pened avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib putta lidnha avtos ehtatimel Vuktilaspäi, «Uht — Nar'jan Mar»-avtote om sauvomas. Järed jogiport vedamha jüguid i raudtevedimiden depo oma lidnas. Sijaline civiline lendimport (ПЧР / PEX) om lidnan jogipalas, sišpäi tehtas reisid Siktivkarhasai. Kamenk-sodail'mbaz om 27 km päivlaskmha lidnaspäi.




#Article 588: Sosnogorsk (149 words)


Sosnogorsk (, ) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Komin Tazovaldkundan keskuses. Se om Sosnogorskan rajonan administrativižen keskusen (om olmas vspäi 1979), om rajonan palaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1939 kuti Ižm-raudtestancii sauvomha «Kotlas — Vorkut»-raudted. Vl 1955 žilod ühtištoitihe lähiženke Sosnovk-žilonke (panihe vl 1945 Pohjoižen gazanümbriradmižen keskuseks) da anttihe lidnan statusad. Vl 1957 sidä udesnimitihe nügüdläižikš.

Lidn seižub Ižm-jogen hural randal (Pečoran bassein). Matkad Siktivkarhasai om 345 km suvipäivlaskmha, Uhtahasai — 15 kilometrad lodeheze.

Klimat om ven, kuz'ne mec ümbärdab lidnad. Voden keskmäine lämuz om –1,5 C°.

Kaik 13 žilod da küläd mülüdas lidnankundha lidnale ližaks, ühthine ristitišt — 5 309 eläjad (2017. voz').

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 757 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992–2001, läz 31 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan pühäpertiden kompleks om saudud. Koume sportkompleksad da üks' jäpert'kulu oma lidnas.

Ižandusen znamasine edheotand om ÜRV «Gazprompererabotka», londuseližen gazan ümbriradmine.




#Article 589: Uht (298 words)


Uht (, ) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan keskuses. Se om Komin kahtenz' surtte lidn, alištub tazovaldkundan tobmudele oikti, Uhtan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti Čibju-žilo () tedoidamha burauduz da samha kivivoid. Vl 1939 udesnimitihe sidä nügüdläižikš. Vl 1941 zavodihe sada londuselišt gazad industrialižel mahtusel Uhtan ümbrištos, se oli ezmäižen kerdan .

Vl 1943 žilole anttihe lidnan statusad. 1950-nzil vozil sauvoškanzihe veimid, sid' tegimid ümbriradamha kivivoid da londuselišt gazad. Nügüd'aigan kivivoin da gazan samižtegimišton projektirujad institutad oma keskitadud neciš lidnas.

Lidn sijadase Uht-jogen da sen Čibju-ližajogen randoil (Pečoran bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Uhtan territorii om sokaz da kukhikaz. Matkad Siktivkarhasai om 333 km suvipäivlaskmha, Sosnogorskhasai — 15 kilometrad suvipäivnouzmha.

Viž lidnanvuittušt žilod i 12 muite žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho (om olmas vspäi 2006) Uht-lidnale ližaks. Sured žilod: Jareg (7657 rist. vl 2017, sadas kivivoid da titankivendoid), Vezižilo (6139 rist. vl 2017, sadas radijad) i Šudajag (3468 rist. vl 2017).

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 591 ristitud, lidnümbrikon ristitišt oli 121 596 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 112 100 eläjad, ümbrikon — 126 990 eläjad vl 2009. Tedon da tehnikan pert'kulu, nell' sportkompleksad, jäpert'kulu, ujundbassein da dramatine teatr oma lidnas.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 76,5%, komilaižed — 7,5%, ukrainalaižed — 3,9%, totarlaižed — 1,0%, vaugedvenälaižed — 1,0%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, saksalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,3%, rahvahuden ozutandata — 5,7%.

Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, transportiruind, ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine. Ičeze universitet da kahesa specialižen keskopendusen aluzkundad oma lidnas.

Avtobusad ühtenzoittas lidnan rajonid, lidnad ümbrišton eländpunktoidenke i Siktivkaranke avtotedme. Uht-raudtestancii om olmas «Kotlas — Vorkut»-raudtel vspäi 1942. Civiline Uht-lendimport (УХТ / UCT) sijadase lidnan päivnouzmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterha, Jamalha da Komidme.




#Article 590: Usinsk (264 words)


Usinsk (, ) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan pohjoižes. Om Usinskan lidnümbrikon administrativižeks keskuseks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1966 samha kivivoid, om nimitadud jogen mödhe. Vl 1984 žilo sai lidnan statusad.

Lidn sijadase 4 kilometras Usanjogen oiktal randalpäi, 67 m korktusel valdmeren pindan päl. Läbipäzmatomad sod ümbärtas lidnad. Matkad Siktivkarhasai om 757 km suvipäivlaskmha. Om tal'veližid avtoteid Uht-lidnhasai da Arhangel'skan agjaha (Nencan avtonomine ümbrik).

Klimat om subarktine, lumikate venub kezakuhusai. Voden keskmäine lämuz om −3,4 C°. Paneb sadegid 517 mm vodes, enamba kaiked heinkus-sügüz'kus (59..67 mm kus).

Lidnanvuitte Parm-žilo (1214 rist. vl 2017), 18 muite žilod da küläd mülüdas ümbrikho Usinsk-lidnan ližaks. Ümbrik om olmas vspäi 2006, sen pind — 30 564 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 40 827 ristitud, lidnümbrikon ristitišt oli 47 229 eläjad (vl 2017 — 44 525 rist.). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1998 — 49 600 eläjad. Politehnine tehnikum om keskopendusen aluzkundaks.

Rahvahad kaikenaigaižes ristitištos (lidnümbrik, enamba 0,9% vl 2010): venälaižed — 55,9%, komilaižed — 13,9%, ukrainalaižed — 7,1%, totarlaižed — 6,7%, baškiralaižed — 2,3%, azerbaidžanlaižed — 1,4%, vaugedvenälaižed — 1,4%, čuvašalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 4,3%, rahvahuden ozutandata — 6,1%.

Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan da kivivoin samine, transportiruind i ümbriradmine. Kaikiš pohjoižemb kivivoinümbriradai tegim sijadase 60 km pohjoižhe lidnaspäi (1,3 mln tonnoid vodes). Läz 27 tuhad radsijid om ümbrikon edheotandoiš.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Usinsk-raudtestancii om sarakon lopstancii Sin'-raudtestancijaspäi. Jogitransport vedab matknikoid-ki Us- da Pečor-jogidme. Tatanmaine civiline Usinsk-lendimport (УСН / USK) sijadase 8 km päivlaskmha lidnaspäi, tehtas reisid Arhangel'skha, Moskvha i Piterha, vahtradnikoiden täht tobjimalaz.




#Article 591: Vorkut (240 words)


Vorkut (, ) om Venäman lidn Komin Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas, ühtennimižen jogen randal. Se om tazovaldkundan koumanz' surtte lidn, nabakehkruden südäimen nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Vorkutan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Lidnan eziauguine nimi oli anttud jogen mödhe (Varkuta-jaha), vark kändase nencan kelespäi «bur kondi», kaik kuti «äi kondjid», «bohat kondjil jogi», «kondjan pol'».

Vl 1930 löuzihe kivihil't nügüdläižen lidnan rajonas. Eländpunktan aluz om pandud vl 1936 Vorkut-jogen hurha randha kuti žilo «Kapital'nai»-kaivudenno (nomer 1 kaivudenno) samha kivihil't. Vl 1940 udesnimitihe žilod nügüdläižikš. Vspäi 1942 om Komin Tazovaldkundan palaks, anttihe Kožvan rajonha Arhangel'skan agjaspäi. Vl 1943 Vorkut sai lidnan statusad.

Vorkut sijadase igähižen rougun zonas. Klimat om subarktine. Voden keskmäine lämuz om −5,3 C°. Paneb sadegid 531 mm vodes.

Lidnümbrik om olmas vspäi 2006, se om 24 179 km² pitte, ristitišt — 80 061 eläjad vl 2017. Kaik 8 lidnanvuittušt žilod, 5 muite žilod da 2 küläd mülüdas ümbrikho Vorkut-lidnan ližaks. Kaikiš järedambad oma lidnanvuiččed Vorgašor- (10 345 rist. vl 2017) i Pohjoine- (8 372 rist. vl 2017) žilod.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 70 548 ristitud, lidnümbrikon — 95 854 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 117 tuhad eläjid vl 1991.

Avtobusühtenzoituz om olmas lidnan südäimes, privatine-ki. Pohjoižen raudten Vorkut-stancii om olmas lidnas. Tatanmaine soda- da civiline «Vorkut»-lendimport (ВКТ / VKT) sijadase lidnan suvipäivlaskmaižel röunal. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Kirovha, Jamalha, Siktivkarha. Vspäi 2010 saudas magistraližid gazanveimid lidnanno, i tal'veline avtote holitamha niid tuli lidnha Uhtaspäi.




#Article 592: Vuktil (181 words)


Vuktil (ven. i ) om Venäman lidn Komi Tazovaldkundan päivnouzmas. Om Vuktilan lidnümbrikon administrativižeks keskuseks (vozil 2006−2015 nimitihe Vuktilan rajonaks).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1964 samha londuselišt gazad da kivivoid. «Pohjoižen säind»-gazanveim zavodiše täs (Vuktil — Uht — Toržok). Vl 1984 žilo sai lidnan statusad.

Lidn sijadase Pečor-jogen oiktal randal, 100..109 m ü.m.t. korktusil. Matkad Siktivkarhasai om 530 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Sosnogorsk 168 km päivlaskmha orhal vai 198 km avtotedme i Pečor 142 km pohjoižhe orhal vai 248 km avtol.

Vuktilan lidnümbrik om 22 453 nellikkilometrad pindanke. 10 pen't žilod da küläd mülüdas sihe Vuktil-lidnan ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 536 ristitud, rajonan — 14 873 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1989 — 19 330 eläjad. Vl 2017 kaik 12 042 ristitud elädas lidnümbrikos.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,7% vl 2010): venälaižed — 67,1%, komilaižed — 10,0%, ukrainalaižed — 7,7%, totarlaižed — 1,5%, vaugedvenälaižed — 1,3%, čuvašalaižed — 1,1%, saksalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 3,4%, rahvahuden ozutandata — 7,2%.

Ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan samine da transportiruind, mecan varhapanend.




#Article 593: Koz'modem'jansk (209 words)


Koz'modem'jansk (, , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Marii Elan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Mägimarin rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Lidn om mägimarilaižiden kul'turan päkeskuseks.

Eländpunktan aluz om pandud lidnuseks vl 1583 Ivan Grazijan käskön mödhe kahten pühämehen päivän oiktastuseks: Koz'ma i Dem'jan. Mainitase lidnaks vspäi 1609. Koz'modem'jansk sai makundan lidnan statusad vl 1718, oficialine lidnan status om vspäi 1781.

Luja lämoipalo tegihe lidnas vn 1833 semendkus. Om kaičenus äi endevanhid istorižid pertid. Koz'modem'jansk šingotase jogiportal i elektroladimiden tegimil (katkaižimed, štepselid, avtotraktorine elektronik), mugažo pälembaižen soban omblendal i turizmal.

Lidn sijadase Volgan oiktal randal (Čeboksaran vezivaradim), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Joškar-Olhasai om 104 km pohjoižpäivnouzmha. Ehtatim ühtenzoitab jogen randoid. Lähembaižed lidnad oma Čuvašijan Čeboksarad 49 km suvipäivnouzmha orhal vai 73 km avtotedme i Jadrin 49 km suvipäivlaskmha vai 86 km avtol.

Koz'modem'jansk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 257 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 25 300 eläjad vl 1992.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 61,5%, marilaižed — 30,9%, totarlaižed — 0,9%, čuvašalaižed — 0,7%, ukrainalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 0,6%, rahvahuden ozutandata — 5,0%.

Ühtištuihe sauvondindustriališt tehnikumad i elektrotehnikan kolledžad vn 2014 sügüz'kus, i Koz'modem'janskan industrijan da edheotaikundan kolledž om professionaližen opendusen üks'jäižeks aluzkundaks.




#Article 594: Zvenigovo (147 words)


Zvenigovo (, mägimar. i ) om Venäman lidn da lidnankund Marii Elan Tazovaldkundan suves. Se om Zvenigovon rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud Kostroman gubernijan edheotajil vl 1860 kuti laivansauvomižen tegim da sen Čekuri-külä i Zvenižskii-žilo. Zvenigovo-žilo sai lidnan statusad vl 1974.

Lidn sijadase Volg-jogen hural randal (Kuibiševan vezivaradim), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Joškar-Olhasai om 74 km pohjoižhe orhal vai 91 km «Vätk»-avtotedme. Lähembaine lidn om Volžsk 25 km suvipäivnouzmha orhal vai jogedme i 37 km avtotedme.

Pen' Čuvaš-Otari-külä (, 358 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Zvenigovon ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 946 ristitud, lidnankundan — 12 319 ristitud, rajonan kaks' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1989−2001, enamba 14 tuh. eläjid (14 800 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 11 734 ristitud elihe lidnankundas.

Ižandusen järedad edheotandad oma laivansauvomižen da kohendusen tegim, meckombinat i maidkombinat.




#Article 595: Volžsk (231 words)


Volžsk (, mugažo totaran kelel, mägimar. i ) om Venäman lidn da lidnümbrik Marii Elan Tazovaldkundan kaikiš suvižembas čokkoimes. Se om Volžskan rajonan administrativine keskuz mugažo, ei mülü rajonha.

Eziauguine eländpunkt oli Lopatino-külä, mainitase 19. voz'sadaspäi. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1938 Lopatino-žiloks sauvomha cellülozbumagašt kombinatad. Se sai lidnan statusad Volžsk-nimenke vl 1940.

Lidn seižub Volg-jogen hural randal, 60 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Joškar-Olhasai om 97 km pohjoižhe avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Tatarstanan Zelenodol'sk 10 km päivnouzmha avtotedme, Kazan' 49 km päivnouzmha avtotedme, Innopolis 28 km suvipäivnouzmha avtotedme, Čuvašijan Kozlovk 3 km suvipäivlaskmha orhal (Volgan vastrandal), Novočeboksarsk 60 km päivlaskmha avtotedme.

Volžsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Kaik 9 lidnanlaptad, 2 tegimištrajonad i 3 žilod oma lidnan territorialižikš paloikš.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 55 659 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1987−2001, enamba 60 tuhad eläjid (vl 1992 — 62,5 tuh. rist.).

Rahvahad (vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 67,9%, marilaižed — 13,5%, totarlaižed — 13,2%, čuvašalaižed — 1,6%, ukrainalaižed — 0,5%, mordvinalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 1,1%, rahvahuden ozutandata — 1,8%.

Ižandusen päsarakod oma cellülozbumagaine, mašiništonsauvomine (vilugoitimed), sauvondmaterialiden (gazbeton), meblin tehmine. Nevondkundaližen aigan pästtihe magnitofonid-ki. Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialine tehnikum, sauvomiž-tegimištoline kolledž, Joškar-Olan medškolan filial, üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad.

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas Kazaninke, Volžsk-raudtestancii om olmas vspäi 1940. Kaks' valdmad om Volgan randal.




#Article 596: Ardatov (141 words)


Ardatov (ven. i , ) om Venäman lidn Mordovijan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Ardatovan rajonan lidnankund da administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 17. voz'sadal kuti Ardatovankülä (). Vspäi 1780 kätihe Simbirskan gubernijan makundan lidnaks.

Lidn sijadase Alatir'-jogen oiktal randal (lankteb Surha huralpäi 20 kilometras, Volgan oigedpol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saranskhasai om 114 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Alatir' (Čuvašii) 20 km päivnouzmha orhal. Ardatov-raudtestancii sijadase 10 km suvhe lidnaspäi «Saransk — Kazan'»-linijal.

Ardatov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 400 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989−2001, enamba 10 tuhad eläjid (10 200 rist. vl 1998). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulain päjumalanpert' om olmas lidnas.

Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 66,2%, mordvinalaižed (tobj. erzänkel'žed) — 32,1%, toižed rahvahad — 1,7%.




#Article 597: Insar (165 words)


Insar (ven. i , ) om Venäman lidn da lidnankund Mordovijan Tazovaldkundan suves. Se om Insaran rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1647 kuti lidnuz posadanke. Vl 1780 sai makundan lidnan statusad Penzan gubernijas. Vspäi 1935 mülüb Mordovijha. Vozil 1926−1958 oli küläks, vn 1958 29. päiväspäi elokud om lidnaks tošti.

Lidn sijadase rajonan pohjoižröunanno, Iss-jogen hural randal (, Mokš-jogen oiged ližajogi, Okan oigedpol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Saranskhasai om 77 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kovilkino 38 km lodeheze avtotedme i Ruzajevk 50 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaine raudtestancii sijadase lidnanvuiččes Kadoškino-žilos 18 km pohjoižhe avtotedme.

Pen' Zor'a-žilo (20 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Insaran ližaks. Lidnankundan pind om 52,18 nellikkilometrad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 8687 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992−1998, enamba 9,5 tuh. eläjid (vl 1996 — 9 800 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Ol'gan naižjumalankodi i Sündundan Raštvoiden jumalanpert' oma udessündutadud lidnas.

Insaran agrarine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 598: Kovilkino (174 words)


Kovilkino (, , ) om Venäman lidn Mordovijan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Se om lidnankundan i Kovilkinon rajonan administrativine keskuz.

Necil territorijal kaikiš vanhemb eländpunkt oli Lašm vspäi 1237. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1892 kuti Arapovo-raudtestancii «Räzan' — Kazan'»-jonol. Vl 1919 udesnimitihe sidä nügüdläižikš. Vl 1960 žilo sai lidnan statusad.

Lidn seižub penen Lašm-jogen lanktendan sijas Mokš-jogehe (Okan oigedpol'ne bassein), Mokš-jogen hural randpolel, 140 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Saranskhasai om 85 km päivnouzmha orhal vai 108 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Insar 38 km suvipäivnouzmha avtotedme, Spassk 49 km päivlaskmha orhal vai 87 km avtotedme i Krasnoslobodsk 53 km pohjoižhe avtotedme.

Pen' Sosnovii Bor-žilo (37 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Kovilkinon ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 307 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1996−2000, 23 200 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas.

Lidnan tegimišt: söndtavaroiden pästandan edheotandad, sauvondmaterialiden tehmine (silikatižed savičud da blokad, faner), elektromehanine tegim (likujad radiolokatorad, dizel'elektrostancijad). Professionaližen opendusen aluzkundad: agrariž-sauvondkolledž i Mordovijan valdkundaližen universitetan filial.




#Article 599: Krasnoslobodsk (Mordovii) (139 words)


Krasnoslobodsk (, , ) om Venäman lidn Mordovijan Tazovaldkundan lodehes. Se om Krasnoslobodskan rajonan lidnankund, administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1571 kuti Rusked Slabad-lidnuz (). Vl 1706 se sai lidnan statusad. Vl 1780 lidnad udesnimitihe nügüdläižikš. Vn 1817 lämoipalon jäl'ghe Krasnoslobodsk om saudud möst regulärižen planan mödhe oiktoidenke irdoidenke.

Lidn seižub Mokš-jogen hural randal (Okanjogen oigedpol'ne bassein). Matkad Saranskhasai om 103 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Temnikov 44 km lodeheze orhal vai 64 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii om Kovilkino-lidnas, se sijadase 50 kilometras suvhe orhal.

Krasnoslobodsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 151 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992−2001, läz 12 tuhad eläjid (12 000 rist. vl 1998).

Koume specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: zooveterinarine da agrarine tehnikumad, medicinine škol.




#Article 600: Ruzajevk (134 words)


Ruzajevk (, , ) om Venäman lidn da raudtesol'm Mordovijan Tazovaldkundan keskuzpalan suves. Ruzajevk om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, Saranskan suvipäivlaskmaine ezilidn. Om Ruzajevkan rajonan lidnankund da administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1631 kuti lahjoitud külä Kasimovan eläjale — Urozai Tonkačev-murzale. Hänen nimen mödhe nimitihe-ki küläd. Vl 1937 žilo sai lidnan statusad.

Lidn seižub Pišl'-jogen () lanktendan sijas Insar-jogehe (Volgan bassein), 169 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Saranskan keskushesai om 25 km pohjoižpäivnouzmha.

Ruzajevk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 523 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1982−2001, enamba 50 tuhad eläjid (53 tuh. rist. vl 1987). Rahvahad: venälaižed, mokšalaižed, erzälaižed, totarlaižed.

Tegimil tehtas nenid tegesid: avtocisternad da cisternvagonad, plastiktorved da tegesed, mašiništ maižanduzlikkuimiden täht, savič, specialižed sobad.




#Article 601: Temnikov (135 words)


Temnikov (, , , ) om Venäman lidn Mordovijan Tazovaldkundan lodehes. Se om Temnikovan rajonan lidnankund da administrativine keskuz.

Tazovaldkundan kaikiš amuižemb olii lidn, mainitase ezmäižen kerdan 12. voz'sadal. Vl 1536 eländpunktan aluz om pandud udhe sijha, Mokšan vastrandan 10 km ülezjogen, Jelena Glinskajan käskön mödhe.

Lidn seižub Mokš-jogen oiktal randal (Okanjogen oigedpol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mordovijan londuseline kel'dtaho zavodiše 10 km pohjoižhe lidnaspäi. Matkad Saranskhasai om 158 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn da raudtestancii om sauptud administrativiž-territorialižes Sarov-ühtnikas 35 km pohjoižhe orhal vai 46 km avtotedme.

Temnikov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 243 ristitud, rajonan ristitišton nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vll 1989−2001, enamba 9 tuhad eläjid (vozil 1996−1998 9 600 rist.).

Professionaližen opendusen aluzkundad: Temnikovan maižanduzkolledž i medicinine kolledž.




#Article 602: Aldan (lidn) (175 words)


Aldan (ven. i ) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suves. Se om Aldanan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1924 kuti Nezametnii-žilo samha kuldad, nimitihe ojan mödhe. Žilo sai lidnan statusad vn 1932 20. päiväl sügüz'kud. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1939 semendkus.

Lidn šingotase kuldan samižel tähäsai, mugažo mecanümbriradajad pened edheotandad ratas. «Jakutijan raudted»-kompanijan (Amuran-Jakutijan raudtemagistralin sauvond) ohjanduz da vedimdepo sijadasoiš Aldanas.

Lidn sijadase Aldan-jogen oigedpol'žes basseinas, Aldanan mägištol, 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Aldan-jogehesai om 50 km lodeheze, Jakutskhasai om 450 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 540 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tommot 65 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 78 km avtol, se om rajonan toine lidn. Aldan-raudtestancii om olmas «Skovorodino — Tommot»-jonol.

Kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha Aldanan ližaks. Lidnankundan pind — 11 110 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 275 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 090 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 20 908 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidajiden jumalanpert' om saudud vll 1995−2000.




#Article 603: Verhojansk (125 words)


Verhojansk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Verhojanskan rajonan üks'jäine lidn. Mail'man kaikiš vilumb eländpunkt lidnan statusanke (−67,8 C° vn 1892 uhokus).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1638 Posnik Ivanoval kuti kozakoiden tal'veline eländsija. Se sai lidnan statusad vl 1817. Šingotihe kükstud mehiden eländsijaks. Nügüd'aigan mecpunktan ižanduzkeskuz, jogivaldmad da lendimport sijadasoiš lidnas, se šingotase karvpramozlal i maižandusel.

Lidn sijadase Jan-jogen oiktal randal (Pohjoižen valdmeren bassein), 127 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Batagai-rajonkeskushesai om 92 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme, Jakutskhasai om 650 km suvhe orhal. Toine lähembaine lidn om Vilüisk 700 km suvipäivlaskmha.

Verhojansk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 311 ristitud, rajonan kümnendez. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 tuhad eläjid vll 1998−2000.




#Article 604: Vilüisk (160 words)


Vilüisk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Vilüiskan ulusan (rajonan) administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1634 jeniseilaižil kozakoil kuti Olensk keradamha valdkundmaksad da elänzoitmaha tahod. Vl 1783 se sai lidnan statusad, no vl 1805 lidn oli muretud. Udessündutihe sidä, i vl 1822 anttihe lidnan statusad tošti udenke Vilüisk-nimenke jogen mödhe.

Lidn šingotase sauvondedheotandoil, betontegimel, raudbetontegesiden i arbolitan pästandal.

Lidn sijadase Vilüi-jogen oiktal randal (, Lenan hura ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 450 km suvipäivnouzmha orhal vai 550 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nürb 170 km päivlaskmha orhal vai 214 km avtol.

Sosnovk-žilo (304 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Vilüiskan ližaks. Lidnankundan pind — 150 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 234 ristitud, ulusan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 11 279 ristitud elihe lidnankundas, ulusan nell' ühesandest.

Vilüiskan tehnikum i Vilüiskan pedagogine kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 605: Lensk (180 words)


Lensk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om tazovaldkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Lenskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti Muhtukujevskai-külä evenkalaižiden Muhtui-eländsijas. Se šingotaškanzihe bazaks da jogiportaks vspäi 1956 sauvomha Mirnii-lidnad. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1963 udenke nügüdläiženke nimenke. Vn 2001 kevädel luja sur'vezi tegihe lidnas, pani mantazole lähižid žiloid.

Lidn šingotase transportan edheotandoil (londuseližen gazan i kivivoin veimed lidnanno, jogiport), mecanümbriradajil edheotandoil, sauvondsarakol (sauvondmaterialiden kombinat, järedpaneliden tegim) i sömtegimištol.

Lidn sijadase Lenanjogen hural randal, 242 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 800 km päivnouzmha orhal vai 1050 km avtotedme. Lähembaine lidn om Mirnii 209 km pohjoižhe orhal vai 234 km avtol.

Klimat om terav kontinentaline. Heinkun lämuz om +17,7 C°, vilukun — −29 C°. Voden keskmäine lämuz — −5,4 C°. Paneb sadegid 227 mm vodes, enamba tal'vel.

Lensk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 966 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 900 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Innokentijan Moskvalaižen jumalanpert' om saudud vl 2001.




#Article 606: Mirnii (Saha Tazovaldkund) (202 words)


Mirnii (, ) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Mirnijan rajonan administrativine keskuz.

Vl 1955 avaitihe «Mir»-kimberlitturut, sen samine vedihe vll 1957−2001 kar'jermahtusel. Panihe eländpunktan alust vl 1955 samha diamantoid, nimitihe löudmižsijan mödhe. Vl 1959 Mirnii sai lidnan statusad.

Lidn om Jakutijan koumen rajonan diamantoiden samižen keskuz, «Venäman diamantoiden pälidn». «ALROSA»-kompanijan päfater, sen energetikan tütärkompanijad, kaks' kaivust («Mir», «Internacional'nai») da küllästamižfabrik sijadasoiš täs. Toižed edheotandad oma leibtegim da maidtegim. Kivivoinümbriradai tegim om sauvomas.

Lidn sijadase Ireläh-jogen oiktal randal (, Vilüi-jogen bassein), 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, vezivaradim om ülezjogen. Matkad Jakutskhasai om 815 km päivnouzmha orhal vai 1270 km «Vilüi»-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nürb 237 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 387 km avtotedme i Lensk 209 km suvhe orhal vai 234 km avtol.

Mirnii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 7 177,97 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 188 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 39..40 tuhad eläjid vll 1992 i 2002−2005 (40 tuh. rist. vl 2003). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican jumalanpert', ph. Ezikuctud Ondrii-apostolan mez'jumalankodi i kaks' časounäd oma olmas lidnas.

Mirnijan regionaline tehnine kolledž da üläopendusen viž filialad (Jakutsk, Tomsk, Novosibirsk) oma professionaližikš aluzkundoikš.




#Article 607: Nerüngri (144 words)


Nerüngri (, , ) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suves. Se om kahtenz' surtte lidn tazovaldkundas, Nerüngrin rajonan administrativine keskuz da pala.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1952 kangazpertil ühtennimižen jogen randal tedištamha kivihilen löudmižsijid. Vl 1975 formiruihe Suvijakutijan territoriališt tegimištkompleksad, Nerüngri-žilo sai lidnan statusad i zavodihe sauda Baikalan-Amuran raudted. Saudihe raudtestancijad vl 1984.

Lidn sijadase taigan rajonas, Čul'man-jogen oiktal randal (Lenan bassein), Stanovoi-mägisel'gan pohjoižen ezimägišton pautkil, 800..850 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Jakutskhasai 820 km pohjoižhe «Len»-avtotedme, raudte sihesai om sauvomas (vl 2017). Lähembaine lidn om Tind (Amuran agj) 168 km suvhe orhal, 210 km avtol vai raudtedme.

Nerüngri om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 747 ristitud, rajonan ristitišton koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1996 — 76 700 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas vspäi 1993.




#Article 608: Nürb (155 words)


Nürb (, ) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Nürban rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 pästtud Vilüihe järven sijas. Vl 1958 Nürb kätihe lidnanvuiččeks žiloks.  aigan se oli Jakutijan diamantoiden löudmižsijiden otandan kävutamižhe keskuz. Nürb sai lidnan statusad vl 1997.

Lidn sijadase Vilüi-jogen hural randal, 119 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Jakutskhasai om 600 km päivnouzmha orhal vai 760 km avtotedme. Lähembaine lidn om Vilüisk 170 km päivnouzmha orhal vai 214 km avtol.

Nürb om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 157 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 11 934 eläjad.

Ižandusen päsarakod oma diamantoiden samine (ALROSA-kompanijan Nürban kivendkombinat, Venäman diamantoiden nelländez), sauvondmaterialiden pästand, sömtegimišt da kebn tegimišt.

Valdmad Vilüi-jogen randal. Regionaline civiline Nürban lendimport (NYR / НЮР) sijadase lidnan pohjoižes, tehtas reisid Jakutskhasai da čarterreisid Suntarha i Irkutskannoks.




#Article 609: Olökminsk (166 words)


Olökminsk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Olökminskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1635 jeniseilaižil kozakoil kuti lidnuz läz Olökmanjogensud, 15 km Lenan vastvedele sišpäi. Olökminsk sai lidnan statusad vl 1783.

Toižen mail'man sodan aigan 7928 lendint oli oigetud päivlaskmha frontanpirdale  necen lidnan lendimportan kal't lendliz-programan mödhe.

Lidn šingotase mecan ümbriradmižel, sömtegimištol (lihakombinat, leibtegim) i kuldan samižel.

Lidn sijadase Len-jogen hural randal, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 530 km päivnouzmha orhal, Lenanjogedme mödvedhe — 620 km, tal'veližedme avtotedme — 651 km. Lähembaine lidn om Lensk 304 km päivlaskmha orhal.

Nell' žilod mülüdas lidnankundha Olökminskan ližaks. Lidnankundan pind — 166,5 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 494 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 478 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 10 475 ristitud elihe lidnankundas.

Kiruhjogilaivad ühtenzoitas Jakutskanke kezaaigan (1. kezaku — 30. sügüz'ku). Civiline lendimport (OLZ / ОЛК) sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas, 5 km keskusespäi.




#Article 610: Pokrovsk (Saha Tazovaldkund) (173 words)


Pokrovsk (, , Эргис) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om Hangalassin ulusan administrativine keskuz.

Enččel jakutalaižiden Tigin Darhan-karaulpost seižui korktal nemel. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1682 kuti Jumalanmaman katken rist-karaulpost (). Vozil 1720−1734 da 1787−1960 jumalanpert' oli olmas, sidä kävutihe naižjumalankodikš. Pokrovsk sai lidnan statusad vl 1997.

Lidn sijadase Len-jogen korktal hural randal, seižub 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Jakutskhasai om 78 km pohjoižpäivnouzmha, se om lähembaine lidn.

Pokrovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 320,81 nellikkilometrad.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 495 ristitud, ulusan ristitišton kaks' seičemendest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 2000−2009, enamba 10 tuhad eläjid (10 200 rist. vl 2001).

Tegimišton sarakod oma sauvondmaterialiden tehmine, bazal'ttegesiden pästand, kombisömän tegim živatoiden täht. Maižandusen edheotand i karvanferm oma olmas lidnankundas. Biznes-tehnologijoiden kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Asfal'tiruidud te ühtenzoitab Jakutskanke. «Tind — Alabestäh»-raudte i federaline «Len»-trass (A360) mändas Lenan vastrandadme, valdmad oma lidnas da «Pokrovsk — Tit-Ebä»-ehtatim Lenas üliči.




#Article 611: Srednekolimsk (178 words)


Srednekolimsk (, ) om Venäman lidn Saha Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Srendekolimskan ulusan (rajonan) administrativine keskuz.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1643 (1644) kuti Jarmong-lidnuz (Jarmank) (ven.: острог Ярмонга (Ярманка)) Kolim-jogen hural madalal randal, kus jukagiralaižiden-tahoživatvodijoiden jurtad jo oliba. Möhemba nimitihe sidä Kolimsk:aks, sid' nügüdläižikš. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1775.

Vl 1647 sädihe ezmäšt Koliman jarmankad. Vn 1648 kezakus Semen Dežnev-edelmatkai sebranikoidenke läksi ujuden Jarmongaspäi matkata Čukotkan pol'sares ümbri.

Lidn šingotase živatvodindal, kalankazvatusel i karvpramozlal.

Lidn sijadase Koliman hural randal läz Ankudink-jogensud, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 1485 km suvipäivlaskmha orhal, 2664 km madme vai 3940 km vetme.

Lobui-külä (, 2 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Srednekolimskan ližaks. Lidnankundan pind — 273,93 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 525 ristitud, rajonan läz pol't. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 900 eläjad vl 1992.

Civiline regionaline lendimport (SEK / СРМ) om lidnas. Sišpäi tehtas reisid Jakutskhasai da ulusadme (rajonadme). Jogivaldmad oma olmas, laivad ujudas kezakuspäi redukuhusai. Pakaižsezonan aigan kävutadas tal'veližid avtoteid ajelemha lidnhasai. Vspäi 1988 raudbetonsild ühtenzoitab Ankudink-jogen randad.




#Article 612: Tommot (133 words)


Tommot (ven. i  — «jädumatoi» jakutan kelel) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan suves. Mülüb Aldanan rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1925 kesked kangast kuti Aldanan radnikoiden lebutaho. Se sai lidnan statusad vl 1933.

Uranan samine tegese läz lidnad 2010-nziš vozišpäi. Raudte tuli lidnha vl 1997, i Tommot-raudtestancii sijadase jonol Tindaspäi. Lidn šingotase sömkombinatal i mecanümbriradmižel.

Lidn sijadase Aldan-jogen molembil randoil (Lenan oiged ližajogi), 280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Aldan-rajonkeskushesai (lähembaine lidn) om 65 km suvipäivlaskmha, lähembaine lendimport sijadase siš. Matkad Jakutskhasai om 390 km pohjoižpäivnouzmha orhal.

Nell' pen't žilod mülüdas lidnankundha Tommotan ližaks. Lidnankundan pind — 40 960 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 057 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 800 eläjad vll 1996−2001. Vl 2017 kaik 7 553 ristitud elihe lidnankundas.




#Article 613: Udačnii (214 words)


Udačnii (,  — «satusekaz» vepsäks) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Mirnijan rajonan kahtenz' surtte lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1967 samha diamantoid. Vspäi 1968 oli radnikžilon statusanke. Se om nimitadud «Udačnai»-kimberlitturun mödhe (). Toine kimberlitturu om «Zarnic» («lunad» vepsäks). Ühtenzoittihe severzid-se žiloid Udačnijha da anttihe lidnan statusad vl 1987. Tarbhatomad žilod jo rahvahatomad (Vanh Udačnii, Polärnii). Nügüd' siš om kaks' lidnanlaptad: Varmed (, vspäi 1970, eläjad sirtas sišpäi) da Uz' lidn (, vspäi 1971).

Lidn sijadase Vilüin platol, 22 km Pohjoižes nabapirdaspäi suvhe, Daldin-jogen randoil, Marh-jogen üläjoksmusel (Vilüin hura ližajogi), 380 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jakutskhasai om 930 km suvipäivnouzmha orhal i 1370 km avtotedme, Mirnii-rajonkeskushesai om 530 km suvhe. Toine lähembaine lidn om Nürb 450 km suvipäivnouzmha orhal vai 900 km avtol.

Polärnii-žilo (429 rist. vl 2013) mülüb lidnankundha Udačnijan ližaks, se seižub rahvahatoman vl 2017. Lidnankundan pind — 2 827,28 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 613 ristitud, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 603 eläjad vl 1989. Vl 2017 lidnankundan i lidnan ristitišt oma tazostadud.

Ižandusen päsarak om diamantoiden samine tähäsai (ALROSA-kompanii).

Civiline Polärnii-lendimport (PYJ / ПЛЯ) sijadase 9 km lidnaspäi päivlaskmha. Sišpäi tehtas reisid Moskvha da Irkutskha, mugažo tazovaldkundadme. Se om varalendimport rahvahidenkeskeižiden reisiden täht.




#Article 614: Kodinsk (253 words)


Kodinsk () om Venäman lidn Krasnojarskan randan päivnouzmas. Se om Kežman rajonan administrativine keskuz (vspäi 1988).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1977 žiloks sauvomha . Žilo sai lidnan statusad vl 1989.

Lidn sijadase taigamecoiš ümbri, Angaranjogen hural randal, 287 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 12 kilometras Bogučanan gidroelektrostancijaspäi. Matkad Krasnojarskaspäi om 476 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 700 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Ust'-Ilimsk (Irkutskan agj) 220 km päivnouzmha orhal vai 440 km avtotedme, Bratsk (Irkutskan agj) 340 km suvipäivnouzmha avtol i Kansk 335 km suvipäivlaskmha orhal vai 470 km avtotedme.

Siromolotovo-külä (, 126 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Kodinskan ližaks. Lidnankundan pind — 28,81 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 873 ristitud, lidnankundan — 15 007 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 16 438 ristitud elädas lidnankundas.

Nügüdläižen aigan ratas Kodinskas:

Rajonine lehtez lähtleb Kodinskha:

Neniden federaližiden TV-kanaloiden signalad ottas lidnas kaikjal: «Ezmäine», «Venäma», STS-Kodinsk, REN TV, «Jenisei» (Krasnojarskan randan valdkundaline TV-kanal). «Kodinskan lidnalaižen TV-radiokompanijan» programad lähttas regulärižikš  paksudel.

Om voimust lidnas ühtneda analogižhe kabel'televizijha, AAS «Kabel'televizijan verkod» anttas necidä voimust. AAS «DKV» (Digitaližed Kabel'verkod) tegeb ühtnemižen digitaližhe TV:ha vanutud paran turbiš.

Kaik 5 internet-provaiderad ratas lidnas: SRV «Radiosväz'», PAS «Rostelekom», IE Trofimov (Wi-Fi, katab kaiked lidnad), SRV «IT Telekom».

Kaik 4 operatorad ratas mobiližen sidon GSM-standartad lidnas, kuti randan-ki territorijal:

Järedad edheotandad ratas lidnas:

Mugažo 3 ekspresskredituindan sijad ratas «Merkurii»-torguindkompleksas: Päivnouzmaine ekspressbank, Houm kredit end finans bank, OTP-Bank.

Mugažo voib pakitoitta lidnas sušid, rollad, picc, šašlik, uzbekine plov, tortad satandanke kodihe.




#Article 615: Alagir (187 words)


Alagir (oset. i ) om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om Alagiran rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1850 kuti Gornai-stanic (). Vl 1863 udesnimitihe sidä Alagir:aks, -sanoišpäi, znamoičeb «Üläosetii». Alagir oli žiloks hobedan-hahktinan tegimenno vhesai 1897, konz sauptihe tegint. Panihe toižen Salugardan-eländpunktan () alust edel 1824 vot, aigan mändes kaks' žilod ühtištuihe. Alagir sai lidnan statusad vl 1938.

Lidn šingotase elektropaloiden i sauvondmaterialiden tegimil, mugažo meblin tehmine radab. Tamisk-kurort () sijadase 9 km suvhe Alagiran raudtestancijaspäi.

Lidn sijadase 721 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladikavkazhasai om 40 km päivnouzmha orhal vai avtotedme. Lähembaine lidn om Ardon 18 km pohjoižhe orhal vai avtol.

Alagir om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 949 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 24 500 eläjad vl 1996. Hristanuskondan Pühän hengen Voznesen'jan päjumalanpert' (vspäi 1851) i Jumalanozutandan Alanijan naižjumalankodi (vspäi 2003) oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): osetinalaižed — 91,5%, venälaižed — 5,6%, armenijalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,3%.

Pohjoižkavkazan mectehnikum i muzikškol täuz'kaznuziden täht oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 616: Ardon (lidn) (161 words)


Ardon (, ) om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan keskuzpalan pohjoižes. Se om Ardonan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1824 kuti Venäman imperijan varmitez kaičemha ted. Ühtes vodes sijaližed osetinalaižed heimod sirdaškanziba varmitesen seinile. Vl 1838 panihe kozakoiden Ardonskai-stanicad () osetinan eländpunktanno. Žilod ühtištuihe aigan mändes. Ardon sai lidnan statusad vl 1964.

Lidn šingotase šebin'- i spirttegimil.

Lidn sijadase ühtennimižen jogen hural randal (Terekan hura ližajogi), 418 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladikavkazhasai om 35 km suvipäivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Alagir 18 km suvhe i Digor 12 km päivlaskmha orhal vai avtotedme.

Bekan-žilo (, 185 rist. vl 2018) mülüb lidnankundha Ardonan ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 774  ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 19 513 eläjad vl 2016.

Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): osetinalaižed — 78,1%, venälaižed — 17,8%, armenijalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 2,7%.

Pohjoižkavkazan agrariž-tehnologine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 617: Beslan (186 words)


Beslan (, ) om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Oigedrandaližen rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1847 kuti Tulatovo-žilo (, ) sijaližen Beslan Tulatov-manpidajan mödhe. Vl 1941 udesnimitihe Iriston-žiloks. Žilo sai lidnan statusad vl 1950 nügüdläiženke nimenke. Vn 2004 1. päiväl sügüz'kud lidn eli läbi teraktas ühtes lidnan keskškoloišpäi.

Lidn šingotase spirttegimištol i vintegimil, söndtavaroiden pästandal, sauvondmaterialiden i tegesiden edheotandoil, mugažo omblendfabrik radab.

Lidn sijadase Terekan oiktal randal, 484 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladikavkazhasai om 16 km suvhe. Toine lähembaine lidn om Nazran' (Ingušetii) 10 km päivnouzmha. Beslan om raudtesol'meks «Rostov — Baku»-jonol.

Beslan om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 728 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Vspäi 2013 lidnan ristitišt om kaikiš suremb — läz 37 tuh. eläjid (37 063 rist. vl 2015). Hristanuskondan viž jumalanpertid (3 — ortodoksine, 2 — vižkümnenden päivän jumalankodikund) i islaman mečet' (vspäi 2011) oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): osetinalaižed — 84,4%, venälaižed — 13,9%, armenijalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,6%.




#Article 618: Digor (160 words)


Digor (, , sijaline pagin: Дыгурæ) om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan keskuzpalan lodehes. Se om Digoran rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1852 kuti Vol'no-Hristianovskii-aul. Nimitihe sidä möhemba Novohristianovskoje-žiloks i Hristianovskoje-žiloks (sijaline: Киристонгъæу, ). Vn 1934 1. päiväl sulakud udesnimitihe žilod nügüdläižikš  käskön mödhe. Vn 1964 kezal Digor sai lidnan statusad.

Lidn šingotase gofriruindpakuitesen kartonfabrikal i sömtegimišton edheotandoil (leibäntegesed, limonmuiktuz).

Lidn sijadase Ursdon-jogen hural randal (sijaline pagin: Уорсдон, Terek-jogen hura ližajogi), 448 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladikavkazhasai om 45 km suvipäivnouzmha orhal vai 51 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ardon 12 km päivnouzmha orhal vai avtol.

Digor om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 856 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 12 200 eläjad vll 2000−2001. Hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Sündundan jumalanpert' om olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): osetinalaižed — 95,7%, venälaižed — 1,8%, lezginalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,9%.




#Article 619: Mozdok (336 words)


Mozdok (, ) om Venäman lidn da lidnankund Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, Mozdokan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1763 kuti äirahvahaline lidnuz kabardalaižiden mas, kesked Mezdog-mectarhad (). Vl 1770 kozakoiden 517 kanzad oliba sirtud sihe Volgan randpolespäi, Emil'jän Pugačovan pereh heiden keskes, valitihe Pugačovad Terekan sodavägen atamanaks.

Trakt ühtenzoiti Mozdokad Tiflisanke 1780-nzil vozil. Forštadt lidnusenke saiba Kavkazan gubernijan makundan lidnan statusad vl 1785. Mozdok šingotihe da änikoiči 19. voz'sadan ezmäižel nelländesel, oli järedaks torguindan keskuseks, tegimed radoiba pästamha muilad, vinad, karasinad, möihe kaikedme imperijadme. Sirtihe traktad polehe vl 1825, i änikoičend tuli lophu. Vl 1835 tühjitadihe Mozdokan lidnust.

Vl 1913 raudte tuli lidnha. Mozdok oli nacistižen Germanijan okkupacijan al nell' kud (23. eloku 1942 — 3. viluku 1943), se toi lujid vigoid ižandusele. Vspäi 1944 lidn om Pohjoižosetijan palaks.

Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižen pol'anklavan keskuses, Terek-jogen hural randal, 130 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, mecan da stepin zonas. Matkad Vladikavkazhasai om 84 km suvhe orhal vai 95 km avtotedme. Terekan da Kuman kanal augotase suvipäivlaskmha lidnaspäi. Lähembaine lidn om Ingušetijan Malgobek 30 km suvhe orhal.

Mozdok om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind om 35 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 768 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 2002−2003, läz 43 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' () i kaks' časounäd, protestantizman (pesviterianižuz i evangelistad) kaks' jumalanpertid-tulendad i islaman kaks' mečetid oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 59,1%, osetinalaižed — 8,3%, kumikad — 7,1%, armenijalaižed — 6,2%, čečenalaižed — 3,5%, kabardalaižed — 3,2%, turkad — 2,0%, korejalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,5%, toižed rahvahad — 5,6%, rahvahuden ozutandata — 1,5%.

Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (pästtas vinad, lihaproduktoid, leibäd) i tekstil'tegimišt (gardinoiden fabrik, omblendfabrik), mugažo biopreparatoiden tegim i kartonfabrik oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: Mozdokan mehaniž-tehnologine tehnikum, Mozdokan agrariž-tegimištoline tehnikum, Vladikavkazan Agrarižen mägiuniversitetan filial.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Mozdok-raudtestancii seižub «Prohladnii — Gudermes»-jonol. Venäman strategine sodalendimport sijadase lidnan lodehližen röunan taga.




#Article 620: Agriz (161 words)


Agriz (, , mugažo nitmarin kelel, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Agrizan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927).

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1646. Kätihe radnikžiloks vl 1928. Žilo sai lidnan statusad vl 1938.

Lidn sijadase penen Agrizk-jogen (, , Iž-jogen oiged ližajogi, Kaman i Volgan bassein) randal, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ani Udmurtijan röunal. Matkad Kazanihesai om 330 km päivlaskmha, Iževskhasai — 36 km pohjoižhe. Agriz-raudtestancii om olmas vspäi 1919, «Iževsk — Jarčalli»- i «Kazan' — Jekaterinburg»-raudtejonod ristikoittas lidnas.

Agriz om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 300 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1959 — 20 270 eläjad, sil aigalpäi vajehtab 18..20 tuh. ristituid röunoiš. Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 59%, venälaižed — 25%, marilaižed — 8%, udmurtalaižed — 6%, toižed rahvahad — 2%.

Ižandusen sarakod oma sömtegimišt, sauvondmaterialiden pästand, mecan ümbriradmine, mugažo raudtedepo om olmas lidnas.

Nižnekamskan agrariž-tegimištoližen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 621: Al'met'jevsk (128 words)


Al'met'jevsk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Al'met'jevskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930), mülüb rajonha.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1720 kuti Al'met'jevo-külä, Al'met-mullan-alusenpanijan nimen mödhe. Vn 1952 25. päiväl keväz'kud panihe küläd lidnanvuiččeks žiloks da nimitihe nügüdläižikš. Vn 1953 3. päivälpäi kül'mkud Al'met'jevsk om lidnan statusanke.

Lidn sijadase Zai-jogen hural randal (Kaman bassein). Matkad Kazanihesai om 265 km lodeheze.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz +4,4 C°.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 146 393 ristitud, se otab koume nelländest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017). Opendusen professionaližed valdkundaližed aluzkundad oma Kivivoin institut, kaks' tehnikumad, koume kolledžad da muzikškol täuz'kaznuziden täht.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lähembaine lendimport sijadase Bugul'm-lidnas.




#Article 622: Arsk (164 words)


Arsk (, ) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan lodehes. Se om Arskan rajonan i lidnankundan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase 13. voz'sadaspäi kuti Kazanin hankundan pohjoine Arč-kaičendlidnuz. Vspäi 1606 kätihe Venäman palaks. Vozil 1781−1926 oli Kazanin gubernijan makundan lidnaks. Vl 1926 Arsk kadoti lidnan statusad, panihe küläks. Vozil 1938−2008 oli lidnanvuiččeks žiloks, sid' om sanu lidnan statusad tošti.

Arskan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden pästand (savič, asfal't) i sömtegimišt (maidtegim, trahmalantegim, kartohkan kuivadamižtegim).

Lidn sijadase Kazank-jogen randal (, Volgan hurapol'ne bassein), 97 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 65 km suvipäivlaskmha. Arsk-raudtestancii om olmas «Kazan' — Jekaterinburg»-jonol.

Koume küläd mülüdas lidnankundha Arskan ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 114 ristitud, lidnankundan — 20 598 ristitud, rajonan eläjiden kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2017 kaik 23 107 ristitud elihe lidnankundas.

Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine): totarlaižed — 88,2%, venälaižed — 10,7%, toižed rahvahad — 1,1%.

Arskan agrariž-tegimištoline professionaline kolledž i Arskan pedagogine kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 623: Aznakajevo (183 words)


Aznakajevo (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Aznakajevon rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1762 kuti baškiralaižiden külä, oli mülünu Samaran i Ufan gubernijoihe. Vspäi 1920 mülüi Tatarstanan Bugul'man rajonha, vn 1931 redukuspäi om Aznakajevon rajonan keskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1987.

Lidn sijadase Stärle-jogen randoil (, Ik-jogen hura ližajogi, Kaman hurapol'ne bassein), 180 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanihesai om 270 km lodeheze orhal vai 325 km avtotedme. Lähembaižed avtoteidme lidnad oma Oktäbr'skii 59 km suvipäivnouzmha, Bugul'm 43 km suvhe, Leninogorsk 57 km suvipäivlaskmha i Al'met'jevsk 55 km päivlaskmha.

Aznakajevo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 853 ristitud, rajonan ristitišton viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2001 — 37 200 eläjad. Kaks' islaman pühäpertid i ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' oma lidnas.

Vspäi 1951 sadas kivivoid lidnan ümbrištos. Toine tegimišt om kivivoinmašiništon tehmine, sömtegimišt, omblendfabrik. Ei ole ičeze professionaližen opendusen aluzkundoid, Leninogorskan politehnižen kolledžan filial om olmas.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lähembaine Jutaz-raudtestancii () sijadase 34 km suvhe.




#Article 624: Bavli (182 words)


Bavli (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om Bavlin rajonan administrativine keskuz (vspäi 1930).

Severz'-se eländpunktoid oli olmas Bavlin sijal eziauguižin. Ezmäine külä oli olmas 16-kilometrižen jogen randal vspäi 1626, baškiralaižed oliba enambuses. Tetas usadiboid, Mansurovo-usadib oli olmas vspäi 1755 anttud Mansur-valdkundmehele umaspäi. Aigan mändes ühtenzoittihe niid, nimitaškanzihe žilod penen Bavlink-jogen mödhe totaraks (, «mezijogi», Ikan hura ližajogi, Kaman hura bassein).

Vn 1946 sügüz'kul löuzihe kivivoid rajonan territorijal i zavottihe sauda kaik tarbhašt samižen täht da elon täht. Žilo šingotihe, i vl 1997 Bavli sai lidnan statusad. Om londuseližen gazan löudmižsijid-ki lidnan ümbrištos.

Lidn sijadase Ik-jogen hural randpolel (, Kaman hura ližajogi), kukhikahas tahondas, Bugul'man da Belebein ülüdel, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 303 km lodeheze orhal vai 355 km avtotedme. Lähembaine lidn om Oktäbr'skii (Baškortostan) 10 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Vižkilometrine sarak tuleb lidnha Samar — Uf-avtotespäi.

Bavli om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 109 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 400 eläjad vl 2001. Islaman kaks' pühäpertid om olmas lidnas.




#Article 625: Bolgar (197 words)


Bolgar (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Spasskan rajonan administrativine keskuz.

Amuine Bulgar-lidn oli olmas 10. voz'sadaspäi. Lidnusen jändused seištas Bolgaran ümbrištos nügüd'-ki, mülütihe niid Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vl 2014.

Lähine upotadud Spasskoje (Čertikovo)-külä sai makundan lidnan statusad vl 1781, mülüi Kazanin gubernijha. Vhesai 1935 nimitihe lidnad Spassk-Tatarskijaks mugažo () erištamha toižiš Spasskoišpäi. Sid' udesnimitihe Kuibišev:aks, i lidn oli olmas vanhal sijal edel Kuibiševan vezivaradimen täutmišt vl 1957. Sirtihe Kuibiševad täuzin kahtes kilometras suvhe Bolgari-küläspäi (), eländpunktad ühtenzoitiba aigan mändes. Vl 1991 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš.

Lidn sijadase Kuibiševan vezivaradimen hural randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 90..100 km pohjoižhe orhal vai vezivaradimedme, 190 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tetüši 15 km päivlaskmha vezivaradimen vastrandal.

Pen' Bolgari-külä (179 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Bolgaran ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 650 ristitud, lidnankundan — 8 841 ristitud, rajonan ristitišton koume seičemendest. Vspäi 1979 lidnan ristitišt om 8,3..8,7 tuh. eläjid röunoiš (vl 2003 — 8 700 rist.). Islaman akademii i Vauged päpühäpert' oma olmas Bolgaras, ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om lidnas.

Ižandusen päsarak om turizm, jogiport om lidnas turistlaivoiden täht. Leibkombinat om tegimišton edheotandaks.




#Article 626: Bugul'm (217 words)


Bugul'm (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Om Bugul'man rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1930, mülüb rajonha vodespäi 2011.

Eländpunktan aluz om pandud kuti Bugul'man slabad () penen külän sijas vl 1736, nimitihe sijaližen jogen mödhe. Bugul'm sai makundan lidnan statusad vl 1781. Mülüi Orenburgan gubernijha, sid' vozil 1851—1920 — Samaran gubernijha.

Lidn sijadase Bugul'man da Belebein ülüden keskuses, 315 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Bugul'm-jogi mülüb Zai-jogen basseinha (Kaman hura ližajogi). Matkad Kazanihesai om 270 km lodeheze orhal vai 320 km avtotedme. Mülüb Suvitatarstanan äikeskuzližhe aglomeracijha. Lähembaine lidn om Leninogorsk 15 km lodeheze avtotedme.

Bugul'm om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 89 204 ristitud, rajonan ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1998 — 94 200 eläjad. Islaman keskuzpühäpert' da ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid oma lidnas.

Ižandusen päsarakod oma kivivoin samižen holitajad edheotandad (geologine tedištelend, mašiništon pästand), sömtegimišt (leibproduktoiden 2 kombinatad, maidkombinat, voitegim, kombisömän tegim), sauvondmaterialiden pästand (savič, raudbetontegesed).

Kaks' kivivoin tedoinstitutad om lidnas. Professionaližen opendusen aluzkundad: mašiništonsauvomižen tehnikum, agrarine, pedagogine i sauvomižtehnine kolledžad.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da lidnaglomeracijas. Bugul'm-raudtestancii om «Ul'janovsk — Uf»-jonol vspäi 1911. Tatanmaine civiline Bugul'm-lendimport (UUA / БУГ) sijadase 12 km pohjoižhe lidnaspäi, tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Nižnevartovskha, mugažo om sezonreisid Mustmerennoks i Tümenin agjan järedoihe lidnoihe.




#Article 627: Buinsk (146 words)


Buinsk (, , ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Buinskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1691. Se sai makundan lidnan statusad vl 1780.

Lidn sijadase Karlanjogen hural randal (, Svijagan hura ližajogi), 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 104 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 135 km avtotedme, Ul'janovskhasai om 80 km suvhe sil-žo tel. Lähembaine lidn om Tetüši 40 km päivnouzmha orhal.

Buinsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 352 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüdläine (2017).

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 71,1%, venälaižed — 19,2%, čuvašalaižed — 8,4%, toižed rahvahad — 1,3%. Islaman medrese om lidnas.

Ižandusen päsarakon om sömtegimišt (etilspirt, sahar, sep, kombisöm, argvoi, sagud, lihaproduktad), mugažo mehanine tegim om olmas. Bua-raudtestancii sijadase «Joškar-Ol — Ul'janovsk»-jonol. Professionaližen opendusen aluzkundad: veterinarine tehnikum, medicinine škol.




#Article 628: Čistopol' (176 words)


Čistopol (, ) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan keskuses. Om Čistopolin rajonan administrativine keskuz, vspäi 2011 mülüb rajonha lidnankundaks.

Eländpunktan aluz om pandud 17-18. voz'sadal kuti Čistoje Pole-külä. Se sai makundan lidnan statusad vl 1781 udenke nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Kamanjogen hural randal (Kuibiševan vezivaradim), 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanihesai om 103 km lodeheze orhal vai 130 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Mamadiš 60 km pohjožpäivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme, Nižnekamsk 105 km pohjožpäivnouzmha avtotedme i Laiševo 85 km päivlaskmha avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +4,1 C°.

Čistopol' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 60 755 ristitud, se om rajonan ristitišton koume nelländest. Islaman viž da hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.

Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahuz): venälaižed — 62,6%, totarlaižed — 32,8%, čuvašalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 2,3%.

Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da omblendtegimišt, mugažo časuidentegim i laivoiden kohendusen tegim oma olmas. Koume specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: maižanduztehnikum, medicinine škol da äiprofil'ne kolledž.




#Article 629: Jelabug (267 words)


Jelabug (, ) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om tazovaldkundan seičemenz' surtte lidn, Jelabugan rajonan da sen lidnankundan administrativine keskuz.

Ezmäine lidnanvuitte žilo oli olmas 11. voz'sadaspäi (oficialižikš — vspäi 1007). Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal kuti Trehsvätskoje-külä (mž. Jelabug). Se sai Vätkan gubernijan makundan lidnan statusad vl 1780 nügüdläiženke nimenke. Sur' lämoipalo tegihe vn 1850 elokus, se vei čomaha kivižhe pertištho, kudamb om kaičenus tähäsai. Mülüb Tatarstanan Tazovaldkundha sen alusenpanendaspäi vl 1921.

Lidn sijadase Kamanjogen oiktal korktal randal (Alakaman vezivaradim), läz Toim-jogensud. Jelabugan keskuz sijadase 70 m korktusel ülemb valdmeren pindad. Matkad Kazanihesai om 200 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Jarčalli 20 km suvipäivnouzmha «Volg»-avtotedme (M7).

Pen' Tarlovk-külä (442 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Jelabugan ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 70 728 ristitud, rajonan ristitišton 85%. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017). Mülüb Alakaman lidnaglomeracijha (1,1 mln rist.).

Rahvahad (vl 2010, enamba 0,8%): venälaižed — 51,7%, totarlaižed — 42,6%, čuvašalaižed — 1,0%, udmurtalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 3,9%.

Ižandusen päsarakod oma kivivoin samine (vspäi 1961), avtonsauvomine, sauvondmaterialiden tehmine (raudbetonkonstrukcijad, savič), koditehnikan pästand, sömtegimišt.  aigan planiruihe sauda sur'kulud traktortegint, sen sijas vspäi 1988 kebnavtoiden järedad tegint Tol'jattin  kartte, no valdkund čihozi. Projekt jäi, jo saudihe kommunikacijoid, i eriližen ižandusen Alabug-zon om olmas vn 2005 tal'vkuspäi, sijadase pohjoižhe lidnaspäi.

Viž specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: kul'turan da čomamahton škol, Suvorovan sodaškol, medicinine škol, ekonomiž-juridine da politehnine kolledžad.

Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Lähembaine raudtestancii om Tihonovo Mendelejevskan rajonas, sišpäi om raudteid Alabug-zonha vaiše jüguiden täht. Lähembaine rahvahidenkeskeine lendimport om Begiševo 27 km suvipäivlaskmha Jarčallišpäi.




#Article 630: Laiševo (184 words)


Laiševo (, ) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om lidnankundan i Laiševon rajonan administrativine keskuz, üks'jäine lidn.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1557 kuti Laišev-lidnuz bulgaralaižiden amuižen Laiš-eländpunktan sijas, lidnusen čuhundused oliba olmas 9. voz'sadaspäi. Laišev sai lidnan statusad vl 1781, kadoti sidä vl 1926 Laiševo-külä-nimenke. Vl 1950 külä kändihe lidnanvuiččeks žiloks. Vspäi 2004 se sai lidnan statusad tošti Laiševo-nimenke.

Laiševon ižandusen päsarak om sömtegimišt — kalategim, maidtegim, leibtegim. Eläjiden enambuz radab Kazaniš da sen ümbrišton edheotandoiš i rahvahidenkeskeižes lendimportas.

Lidn sijadase Kamanjogen oiktal korktal randal (Kuibiševan vezivaradim), 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanin röunhasai om 40 km lodeheze orhal.

Vanhad Valdmad-külä (, 1700 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Laiševon ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 735 ristitud, lidnankundan — 9417 ristitud. Vl 2017 10 218 eläjad oli lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2017). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sofijan (Stroican) päjumalanpert' sijadase lidnas.

Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 72,4%, totarlaižed — 24,4%, čuvašalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,1%.

Tehniž-ekonomine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 631: Leninogorsk (167 words)


Leninogorsk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Leninogorskan rajonan administrativine keskuz vspäi 1955, mülüb rajonha vodespäi 2011.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1795 kuti Uz' Pis'mänk-külä (). Se sai lidnan statusad vl 1955 udenke nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Kamišl-jogen randoil (Zai-jogen ližajogi, , Kamanjogen bassein), 165..334 m korktusil ülemb meren tazopindad. Matkad Kazanihesai om 308 km lodeheze orhal. Lähembaine lidn om Bugul'm 15 km suvipäivnouzmha avtotedme.

Leninogorsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 64 127 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2001 — 68 200 eläjad. Üks' islaman da kaks' ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid om lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 44,6%, totarlaižed — 43,6%, mordvinalaižed — 4,8%, čuvašalaižed — 4,6%, toižed rahvahad — 2,4%.

Ižandusen päsarakod oma kivivoin samine, kivivoimašiništon pästand, sauvondmaterialiden tehmine (kaks' raudbetontegesiden tegint), mugažo avtodetaliden tegim om olmas. Koume specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: kivivoin tehnikum, muzikaliž-čomamahtoline pedagogine kolledž i politehnine kolledž.




#Article 632: Mamadiš (134 words)


Mamadiš (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Mamadišan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1613 kuti Troickoje-Mamadiš-külä jumalankodin seiniden taga. Külä sai lidnan statusad vl 1781 nügüdläiženke nimenke.

Mamadišan ižandusen päsarak om sömtegimišt, mugažo savičtegim om olmas.

Lidn sijadase Vätk-jogen oiktal randal (Kamanjogen oiged ližajogi) läz Ošm-jogensus, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanihesai om 167 km päivlaskmha «Volg»-avtotedme (M7). Lähembaižed sured lidnad oma Nižnekamsk 27 km suvipäivnouzmha orhal (Kaman hura randpol') i Jarčalli 62 km päivnouzmha orhal.

Mamadiš om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 435 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): totarlaižed — 65,3%, venälaižed — 30,1%, toižed rahvahad — 4,6%.




#Article 633: Mendelejevsk (145 words)


Mendelejevsk (,  vai Менделеев шәһәре) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas, mülüb Alakaman lidnaglomeracijha. Lidn om Mendelejevskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha lidnankundaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 kuti Bondüžskii-žilo läz himišt tegint. Vspäi 1928 oli lidnanvuiččeks Bondüžsk-žiloks. Žilo sai lidnan statusad vl 1967 nügüdläiženke nimenke Dmitrii Mendelejev-tedomehen muštho, hän oli tegimen radnikan.

Mendelejevsk šingotase järedal himižel tegimel (himižed i zell'substancijad, sauvondmaterialad).

Lidn sijadase Kamanjogen oiktal randal da sen Toim-ližajogen randoil, 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanihesai om 238 km päivlaskmha.

Mendelejevsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 075 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt om vodespäi 2002, läz 22 tuhad eläjid om lidnas (vl 2009 — 22 257 rist.).

Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): totarlaižed — 51,4%, venälaižed — 39,0%, udmurtalaižed — 3,1%, marilaižed — 3,0%, toižed rahvahad — 3,5%.




#Article 634: Menzelinsk (155 words)


Menzelinsk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Menzelinskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud 16.−17. voz'sadoil kuti kaičendlidnuz kalaidajiden rahvahiden hogahtusespäi. Nimitihe jogen mödhe. Žilo lidnusenke saiba makundan lidnan statusad vl 1781.

Menzelinsk šingotase sömtegimištol, sauvondal da maižanduztehnikan kohendusel.

Lidn sijadase läz Menzel'-jogensud (, , 123 km pitte), Kamanjogen hural randpolel (Alakaman vezivaradim), 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Kazanihesai om 292 km päivlaskmha. Lähembaine järed lidn om Jarčalli 50 km päivlaskmha «Volg»-avtotedme (M7), trass om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks.

Menzelinsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 476 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Vl 1979 i vspäi 2002 om enamba mi 16 tuhad eläjid, kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017).

Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 50,2%, totarlaižed — 45,2%, marilaižed — 1,7%; toižed rahvahad — 2,9%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: maižanduztehnikum, pedagogine kolledž, medicinine škol.




#Article 635: Nižnekamsk (233 words)


Nižnekamsk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' surtte lidn, mülüb Alakaman lidnaglomeracijha (1,1 mln rist.), om konurbacijas Jarčallinke, Nižnekamskan rajonan administrativine keskuz vspäi 1965, mülüb sihe vodespäi 2011.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1961 kuti Nižnekamskii-radnikžilo sauvomha kivivoin ümbriradmižkompleksad. Vl 1965 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Kamanjogen hural randal läz Zai-jogensud, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 170 km päivlaskmha orhal vai 236 km avtotedme. Lähembaine lidn om Jelabug 15 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai Kaman ülezjogen.

Kaks' pen't küläd mülüdas lidnankundha Nižnekamskan ližaks, niiden ühthine ristitišt om 53 eläjad. Ei ole jagandad administrativižihe rajonihe, om 41 lidnanlaptad, 14 eländfartalad da 4 žilod.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 234 044 ristitud, lidnankundan — 234 163 ristitud, rajonan viž kudendest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüdläine (vl 2017). Om islaman koumetoštkümne, ortodoksižen hristanuskondan kaks'toštkümne da toižen hristanuskondan kaks' pühäpertid lidnas.

Rahvahad (enamba 0,7%, vn 2002 rahvahanlugemine, ozutadud rahvahudenke): totarlaižed — 49,6%, venälaižed — 42,7%, čuvašalaižed — 2,7%, baškiralaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 3,5%.

Ižandusen päsarak om kivivoinümbriradmine (PAÜ «Nižnekamskneftehim»), mugažo sur' šintegim om olmas. Nell' üläopendusen sijališt aluzkundad (institutad) da kümne keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas.

Ühtennimine raudtestancii om Jarčalli — Al'met'jevsk raudten sarakon lopstancii. Järed jogiport sijadase 2 km lidnaspäi. Rahvahidenkeskeine civiline Begiševo-lendimport (, NBC / НЖК) sijadase 19 km suvipäivnouzmha Nižnekamskan keskusespäi.




#Article 636: Nurlat (147 words)


Nurlat (ven. i , ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suves. Se om Nurlatan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud raudtestancijan žilho vozil 1905—1910. Se tegihe radnikžiloks vl 1938, sai lidnan statusad vl 1961.

Lidn sijadase Kondurč-jogen randal (Sokan ližajogi, Volgan hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Samaran agjan röunad. Matkad Kazanihesai om 237 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Dimitrovgrad (Ul'janovskan agj) 80 km päivlaskmha orhal.

Nurlat jagase 17 lidnanlaptha. Lidn om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 601 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2014 — 33 267 eläjad. Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): totarlaižed — 58,8%, venälaižed — 20,7%, čuvašalaižed — 19,0%, toižed rahvahad — 1,5%.

Ižandusen päsarakod oma kivivoin samine, sömtegimišt da sauvond. Ühtennimine raudtestancii seižub Ul'janovsk — Uf raudtel. Nell' üläopendusen aluzkundoiden alajagust om lidnas, mugažo agrarine tehnikum.




#Article 637: Zainsk (141 words)


Zainsk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Zainskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1935), mülüb Alakaman lidnaglomeracijha (1,1 mln rist.).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1656 kuti Zai-lidnuz. Vl 1978 ühtištuihe sidä Uz' Zai-radnikžilonke da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Zai-jogen randal (Kaman hura ližajogi), Step'zai- da Meczai-jogiden ühtenzoitusen sijas, 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazanihesai om 246 km lodeheze orhal vai 287 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nižnekamsk 35 km pohjoižhe orhal.

Pen' Karmalk-žilo (256 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Zainskan ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 803 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2001 — 42 900 eläjad.

Ižandusen päsarakod oma elektroenergetik da sömtegimišt, mugažo  avtokezroiden tegim om olmas. Ühtennimine raudtestancii sijadase Jarčalli — Al'met'jevsk raudtel. Politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 638: Zelenodol'sk (199 words)


Zelenodol'sk (, ) om Venäman lidn Tatarstanan Tazovaldkundan lodehes. Se om Zelenodol'skan rajonan administrativine keskuz vspäi 1958, tazovaldkundan videnz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Kazanin aglomeracijha (1,6 mln rist.).

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1802 kuti Gari-külä i vl 1865 Kabačišči-žilo. Vl 1892 niid ühtištuihe Vihand Alangišt-külähä (). Vl 1913 sidä ühtištuihe Paratskii Zaton-žilonke. Vspäi 1928 Vihand Alangišt tegihe radnikžiloks, vl 1932 — sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase pidust' Volg-jogen hurad randad (Kuibiševan vezivaradim), Svijag-jogensud vaste (). Matkad Kazanihesai om 38 km päivnouzmha orhal, raudtel vai Volg-jogedme. Lähembaine lidn om Volžsk (Marii El) päivlaskmha, kaks'kilometrine keskust om lidnoiden keskes.

Zelenodol'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 97 674 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1995, 1996 i 1998 — 102 tuhad eläjid. Religijan aluzkundad lidnas: islaman medrese da koume pühäpertid, ortodoksižen hristanuskondan koume da toižen hristanuskondan koume pühäpertid.

Rahvahad (enamba 0,9% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 61,6%, totarlaižed — 35,4%, čuvašalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,1%.

Ižandusen päsarakod oma laivansauvomine, sauvondmaterialiden pästand (kaks' fanertegint), sömtegimišt. Mehanikan da laivansauvomižen kolledžad oma lidnas.

Vihand Alangišt-stancii (, ) om järed raudtesol'm, siš raudted ühthejokstas Kazanišpäi, Moskvaspäi, Joškar-Olaspäi da Ul'janovskaspäi.




#Article 639: Tetüši (177 words)


Tetüši (, , ) om Venäman lidn da lidnankund Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Tetüšin rajonan administrativine keskuz.

Kaks' vanhad lidnad oli olmas Tetüšin territorijal edel meiden erad, om kaivandusiden sijid. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vodele 1578 kaičemhas totarlaižiden londoišpäi. Anttihe lidnan statusad vl 1781, oli Kazanin gubernijan makundan keskuseks vspäi 1802.

Lidn sijadase Kuibiševan vezivaradimen (Volgan) korktal oiktal randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, vanoikahas tahondas. Matkad Kazanihesai om 100 km pohjoižhe orhal vai 145 km avtotedme.

Kaks' pen't küläd (kaik 21 rist. vl 2017) mülüdas lidnankundha Tetüšin ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 596 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 2000—2001, 12 900 eläjad.

Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 54,3%, totarlaižed — 25,7%, čuvašalaižed — 13,2%, mordvinalaižed — 5,4%, toižed rahvahad — 1,4%.

Tegimišton ezitajad oma leibän edheotand i omblendfabrik. Professionaližen opendusen aluzkundad: maižanduztehnikum i civiližen kaičendan kolledž (pedagogine enččel).

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Jogiport da valdmad oma lidnas matknikoiden täht. Lähembaine raudtestancii sijadase Buinsk-lidnas 41 km päivlaskmha avtotedme.




#Article 640: Kambark (169 words)


Kambark (ven. i udm.: Камбарка) om Venäman lidn da lidnankund Udmurtijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om Kambarkan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud kuti žilo kaugedraudan valamižtegimenno, sauvoihe tegint vozil 1761—1767 (nüg. mašiništonsauvomižen tegim). Om nimitadud Kambark-jogen mödhe, jogen nimituz sündui baškiralaižiden Kanbar-rodun nimespäi. Vl 1936 kätihe Kambarkad radnikžiloks, vspäi 1937 mülüb Udmurtijha. Vl 1945 radnikžilo sai lidnan statusad.

Lidn sijadase 9 kilometras Kamanjogespäi, sen hural randpolel, Kambarkan uiton randoil (om olmas vspäi 1767), 75 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Iževskhasai om 116 km lodeheze.

Kambark om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 021 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1970 — 14 121 eläjad. Mašiništonsauvomižen kolledž om specialižen opendusen aluzkundaks.

Ižandusen päsarakod oma transportmašinoiden sauvomine (läm'vedimed, raudteiden kohenduzmašinad), metallkonstrukcijoiden tehmine, mecan ümbriradmine, pompiden da metalližiden peitkonoriden pästand, himine sarak (reagent kivivoin samižen täht). Avtotesild om läz lidnad Kam-joges päliči vspäi 2016, se om maksline. Kambark-raudtestancii om olmas vspäi 1919, Kazan' — Jekaterinburg raudte läbitab lidnad.




#Article 641: Možg (236 words)


Možg (ven. i ) om Venäman lidn da municipaline ühtnik (lidnümbrik) Udmurtijan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Sijadase Možgan rajonan keskuses, om sen administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1835 kuti Süginskii tegim (, ) pästamha stökoltegesid sijaližes kvarcletkespäi. Sauvoihe tegint Jelabugan Fedor Černov-torgovanan rahoil da tahtol.

Vozil 1924−1929 radnikžilon nimi oli Krasnii-žilo (, ). Vl 1924 sirtihe Možgan makundan keskust sihe, sikš miše luja lämoipalo tegihe enččes keskuses — Možg-küläs (8 km suvhe lidnaspäi). Žilo sai lidnan statusad vl 1926. Vspäi 1929 lidn nimitase nügüdläižikš Možg-külän da udmurtalaižiden rodun mödhe. Vspäi 1963 alištub tazovaldkundan tobmudele oikti.

Lidn sijadase Süganjogen oiktal randal tobjimalaz (, Vätkanjogen hurapol'ne bassein), 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud mecoil. Matkad Iževskhasai om 76 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 94 km R320-avtotedme (läbitab lidnad suvipäivnouzmas).

Možg om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 961 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2014 — 49 841 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid da islaman pühäpert' oma lidnas. Professionaližen opendusen aluzkundad: pedagogine kolledž, veterinarine kolledž, medicinine škol, 2 profškolad.

Rahvahad (vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 56,5%, udmurtalaižed — 25,8%, totarlaižed — 15,6%, toižed rahvahad — 2,1%.

Ižandusen päsarakod oma valamiž- da räkänvastaižiden tegesiden edheotandad, metallan ümbriradmine, stökol- da plastikpakuitesen tehmine, meblin i kanctavaroiden pästand puspäi, sömtegimišt.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1916 Kazan' — Jekaterinburg raudte läbitab lidnad, nimitihe Možg-raudtestancijad Süginskai-stancijaks Toižen mail'man sodan lophusai.




#Article 642: Abaz (lidn) (141 words)


Abaz (ven. i ) om Venäman lidn da lidnümbrik Hakasijan Tazovaldkundan suves.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1856 žiloks otamha kävutamižhe raudkivendon löudmižsijad. Vll 1867−1926 kaugedraudantegim radoi žilos. Vl 1957 raudan samine zavodihe möst, i vl 1966 lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad. Lidn šingotase raudan samižel i küllästamižfabrikal, mugažo lihakombinat i mecedheotand ratas.

Lidn sijadase Abakan-jogen molembil randoil (Jenisein hura ližajogi), mägidenkeskeižes katl'uses, 450 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Abakanhasai om 150 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 187 km avtotedme. Lähembaine lidn om Sajanogorsk 100 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 170 km avtol. Raudtesarak lopiše lidnas, se lähteb «Abakan — Novokuzneck»-jonospäi, oigetas küllästoittud raudkivendod Novokuzneckan edheotandoihe.

Abaz om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Om ümbärtud Taštipan rajonal.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 115 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 18 700 eläjad vll 2000−2001.

Černogorskan kaivuzsauvondtehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 643: Černogorsk (115 words)


Černogorsk (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Hakasijan Tazovaldkundas. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, Abakan-pälidnan pohjoine kaimdailidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti Černogorskije Kopi-žilo samha kivihil't. Vl 1936 žilod ühtištoittihe lähevenujidenke kaivuzžiloidenke da anttihe lidnan statusad udenke nügüdläiženke nimenke.

Lidn seižub 5 kilometras Jenisei-jogen hural randalpäi, Minusinskan katl'uses. Matkad lidnan röunaspäi Abakanan röunhasai om 5 km suvhe. Lidnanvuitte Ust'-Abakan-žilo sijadase Černogorskan da Jenisein keskes.

Lidnanvuitte Prigorsk-žilo mülüb Černogorskan lidnümbrikho mugažo (2392 rist. vl 2017).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 72 147 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1986−1998, läz 80 tuhad eläjid.

Ižandusen päsarak om kivihilen samine tähäsai. Kaks' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: mehaniž-tehnologine i mägisauvondan tehnikumad.




#Article 644: Sajanogorsk (148 words)


Sajanogorsk (ven. i ) om Venäman lidn da lidnümbrik Hakasijan Tazovaldkundan päivnouzmaižes sen röunanno. Se om Hakasijan koumanz' surtte lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1830 kuti Označennoje-külä kaičemha Venäman röunad. Vozil 1965−1975 šingotihe sidä lidnanvuččeks žiloks sauvomha järedad gidroelektrostancijad, miše sada alüminijad. Vl 1975 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Jenisei-jogen hural randal, Päivlaskmaižen Sajanan pautkidenno 300 m korktusel valdmeren pindan päl, stepin zonas. Matkad Abakanhasai om 80 km pohjoižhe. Om ümbärtud Bejan rajonal.

Sajanogorsk jagase 10 lidnanlaptha. Lähižed lidnanvuiččed Čerömuški- da Main-žilod mülüdas lidnümbrikho Sajanogorskan ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 49 887 ristitud, lidnümbrikon — 63 322 ristitud. Vodele 2017 lidnümbrikon ristitišt poleni 61 013 eläjhasai. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1996 — 56 tuhad eläjid.

Ižandusen päsarakod oma alüminijan da sen ühthesuladusiden pästand (kaks' alüminijantegint), gidroenergetik (Sajanan-Šušenskojen GES vspäi 1978). Kaks' specialižen keskopendusen aluzkundad ratas lidnas.




#Article 645: Sorsk (135 words)


Sorsk (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Hakasijan Tazovaldkundan keskuzpalan pohjoižes.

Eländpunktan aluz om pandud 1940-nzil vozil kuti Dzeržinskii-žilo molibdenad samha. Vn 1966 15. päiväl sügüz'kud žilo sai lidnan statusad udenke nügüdläiženke nimenke. Sorskan znamasižed edheotandad oma molibdenan i vas'ken küllästamižfabrik sijaližel torhudel, ferromolibdenantegim da avtošinoiden ümbriradmižtegim hahktinan pästandanke.

Lidn sijadase Sor'-jogen randal (, Jenisein hurapol'ne bassein), Kuzneckan Alataun ezimägištol, 750 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Abakanhasai i Černogorskhasai om 84 km suvipäivnouzmha orhal vai 110 km avtotedme. Erbinskai-raudtestancii (, vspäi 1914) sijadase 6 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi «Ačinsk — Abakan»-raudtejonol.

Sorskii podhoz-žilo, Erbinskai-žilo raudtestancijanno i Koltarov-aal mülüdas lidnümbrikho Sorskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1200 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 143 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 600 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan pühäpert' om sauvomas.




#Article 646: Argun (lidn) (167 words)


Argun (,  vai Орга-ГІала) om Venäman lidn da lidnümbrik Čečenijan Tazovaldkundan keskuzpalas.

Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadal kuti Ustargardoi. Žilo sai lidnan statusad vl 1967, venäkel'ne nimituz — jogen mödhe. Vspäi 1990 alištub tazovaldkundan tobmudele oikti.

Voziden 1994−1996 sodan aigan Argunan tegimišt i äjad pertid oliba muretud. Lidn šingotase sauvondmaterialiden tehmižel (raudbetontegesed, metalline lava), «VAZ»-avtoiden ühthekeradamižedheotandal (enzne mašiništon tegim jomižcehoiden täht), metalližtegesiden pästandal (sured vezibakad, katl'ad), sömtegimištol (sahar, jauh), mugažo Argunan LEK radab.

Lidn sijadase Argun-jogen oiktal randal (, Terekan oigedpol'ne bassein), 116 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Grozniihasai om 10 km päivlaskmha raudtedme vai avtol. Toižed lähižed lidnad oma Gudermes 25 km pohjoižpäivnouzmha i Šali 10 km suvhe orhal vai 15 km avtol. Argun-raudtestancii om lidnan pohjoižes.

Argun om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 29 525 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 41 767 eläjad vl 2009, mitte-se eländpunkt mülüi Argunha kaks' vot. Islaman pämečet' om saudud lidnas vll 2011−2014.

Argunan mehaniž-tehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 647: Gudermes (198 words)


Gudermes (, ) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Čečenijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Gudermesan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2012.

Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan augotišes kuti Gums-aul (Gümse) i vl 1893 kuti raudtesol'm läz necidä aulad. Vl 1929 kätihe Gudermes-žilod raudtestancijanke radnikžiloks, möhemba udesnimitihe Kalininan nimel. Vn 1941 5. päiväl sulakud ühtenzoittihe Kalininan žilod, Kunduhovan eländpunktad i Gümse-aulad da anttihe lidnan statusad, nimitihe Gudermesaks.

Voziden 1994−1996 sodan aigan Gudermesan tegimišt i äjad pertid oliba muretud. Lidn šingotase himižtegimel, medicinižinstrumentoiden tegimel, sömtegimišton edheotandoil (konservad, limonadad, jähine). Sadas kivivoid i kazvatadas vinmarjad lidnan ümbrištos.

Lidn sijadase Belk- () i Sunž-jogiden oiktoil randoil (Terekan bassein), 55 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Grozniihasai om 40 km päivlaskmha. «Groznii — Mahačkal»-raudte i avtote läbitadas lidnad. Lähembaine lidn om Argun 25 km suvipäivlaskmha.

Gudermes om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 45 631 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 52 407 vl 2016. Islaman kahesa pühäpertid om saudud lidnas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): čečenalaižed — 95,3%, venälaižed — 2,2%, kumikad — 1,0%, toižed rahvahad — 1,3%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.

Gudermesan raudteiden tehnikum i pedagogine kolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 648: Urus Martan (218 words)


Urus Martan (,  vai МартантIе) om Venäman lidn da lidnankund Čečenijan Tazovaldkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om Urus Martanan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vozil 1708−1713 kuti Хьалха Марта-aul severziš-se futorišpäi elänzoitmaha tahod. Vl 1832 Venäman imperijan armii murenzi aulad. Vedihe čečenan rahvahan suimid neciš eländpunktas (vll 1840, 1918, 1923). 19. voz'sadan kahtendel polel venämalaižiden kaikenaigaine Urus Martan-varmitez () oli saudud läz necidä čečenalaižiden aulad, ühtištuihe niid aigan mändes.

Nevondkundaližen aigan lugetihe Urus Martanad žiloks, sikš miše vaiše omblendfabrik da kaks' mecanümbriradmižen cehad oliba tegimišton edheotandoil, ristitišt ajeli burlakoita sauvojikš toižihe regionihe. Žilo sai lidnan statusad vl 1990.

Voziden 1994−1996 i 1999 sodoiden aigan Urus Martanan erased pertid oliba muretud bombanheitandal. Lidn šingotase sauvondmaterialiden tegimil (raudbeton, vahtbetonižed blokad), mugažo konditerine fabrik i lindferm ratas.

Lidn sijadase Martan-jogen randoil (, Sunžan i Terekan oigedpol'ne bassein), 235 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Grozniihasai om 30 km pohjoižpäivnouzmha, se om lähembaine lidn.

Urus Martan om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 49 090 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman kaks'kümne pühäpertid om olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): čečenalaižed — 96,4%, venälaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 1,5%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.

Urus Martanan ohjandusen da oiktusen kolledž i Čečenijan valdkundaližen universitetan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 649: Šali (160 words)


Šali (, ) om Venäman lidn da lidnankund Čečenijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Šalin rajonan administrativine keskuz (vspäi 1920), mülüb rajonha.

Lidn sijadase Čečenijan tazangišton suvipalas, Džalk-jogen randal (, Terekan oigedpol'ne bassein), 225 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Grozniihasai om 25 km lodeheze orhal vai 33 km avtotedme. Lähembaine lidn om Argun 10 km pohjoižhe orhal vai 15 km avtol. Lähembaine raudtestancii om saudud Argun-lidnas, 18 kilometras.

Šali om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 234,94 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 47 708 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Islaman pämečet' da kaks' mečetid oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): čečenalaižed — 90,2%, venälaižed — 5,4%, kumikad — 0,8%, avarad — 0,6%, kazahlaižed — 0,4%, tabasaranalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 0,1%.

Šalin ekonomine kolledž, Čečenijan Tazovaldkundan agrotehnine kolledž i Groznijan medicinižen kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 650: Alatir' (168 words)


Alatir (, , ) om Venäman lidn da lidnümbrik Čuvašijan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Čuvašijan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Alatirin rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei ole rajonan palaks.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan lidnan statusanke Nikon-patriarhan aigkirjas vl 1552. Sil aigal lidnusen aluz om pandud Ivan Grazijan käskön mödhe, no löuzihe amušt lidnust, om 10.-12. voz'sadoiden arheologižid löudmižid. Lugetas 1552. vot lidnan alusenpanendan vodeks oficialižikš.

Vl 1893 «Ruzajevk — Kanaš»-raudtejono läbiti lidnad. Se šingotaškanzihe teravas, no uz' nevondkundaline administrativine jagand jai lidnad regioniden röunoidenno.

Lidn sijadase Alatir'-jogen oiktal randal sen lanktendan sijas Sur-jogehe, Sur-jogen hural randal (Volgan oigedpol'ne bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeboksarhasai om 150 km pohjoižhe orhal vai 190 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ardatov (Mordovii) 20 km päivlaskmha orhal.

Alatir' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 203 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 47 700 eläjad vozil 1992 i 1993. Kaks'kümnenden voz'sadan augotišes Alatir' oli kaikiš järedamb lidn nügüdläižen Čuvašijan territorijal, 25 tuhad ristituid elihe lidnas.




#Article 651: Kanaš (190 words)


Kanaš (ven. i čuv.: Канаш, kändase «nevondkund») om Venäman lidn da lidnümbrik, järed avtote- da raudtesol'm Čuvašijan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Kanašan rajonan administrativižeks keskuseks, ei ole rajonan palaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1892 kuti Šihrani-külä (). Vl 1925 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Pen' Civil'- () da Kubn'- (, ) jogidenkeskeižes (Volgan oiged randpol'), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om vanoikaz. Matkad Čeboksarhasai om 70 km pohjoižhe orhal vai 80 km avtotedme. Lähembaine lidn om Civil'sk 39 km pohjoižhe orhal vai 47 km avtotedme.

Kanaš om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 45 607 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992—2000, enamba 56 tuhad eläjid (vl 1996 — 56 900 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' om olmas lidnas.

Tegimišton päsarakod oma transportmašinoiden sauvomine (vagonad i niiden palad, kormadimed, sortiruindmašiništ, avtoližavedamad, traktoran jäl'gmašiništ), sömtegimišt (leibtegim, sagudkombinat, painatosed) i sauvond. Professionaližen opendusen aluzkundad: transportiž-energetine tehnikum, sauvondtehnikum, pedagogine i finansiž-ekonomine kolledžad, mugažo Čeboksaran medicinižen kolledžan filial i kahten üläopendusen aluzkundoiden filialad.

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kanaš- i Kanaš-2-raudtestancijad sijadasoiš lidnan territorijal.




#Article 652: Kozlovk (148 words)


Kozlovk (, ) om Venäman lidn Čuvašijan Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Kozlovkan rajonan i Kozlovkan lidnankundan administrativine keskuz.

Nügüdläižen lidnan territorijal kaikiš amuižemban eländpunktan aluz om pandud vl 1671 kuti Bogorodskoje-külä (toine nimi — Vauged Voložk, sid' Belovolžskoje). Vl 1938 Kozlovk-külä tegihe radnikžiloks. Vspäi 1959 Belovolžskoje-külä mülüb Kozlovkha, i vspäi 1965 ližazihe koume küläd. Vl 1967 Kozlovk sai lidnan statusad.

Lidn sijadase Volgan oiktal randal (Čeboksaran vezivaradim), 70 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Čeboksarhasai om 97 km lodeheze avtotedme.

Koume penid küläd mülüdas lidnankundha Kozlovkan ližaks. Lidnankundan pind om 50,76 km².

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 359 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1992−1998 i 2002−2003, enamba 13 tuhad eläjid (13 300 rist. vl 1996).

Ižandusen päsarak om sömtegimišt, mugažo omblendfabrik om olmas. Jogivaldmad da ehtatuz Volgas päliči oma lidnas. Marii Elan Tazovaldkundan Volžsk-lidn seižub vastrandal, 3 km pohjoižpäivnouzmha.




#Article 653: Mariinskii Posad (225 words)


Mariinskii Posad (, ) om Venäman lidn da lidnankund Čuvašijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Mariinskii Posadan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927) da üks'jäine lidn.

Marilaižiden amuine lidnut sijazihe Sundirin mägen pohjanno amuižes aigas. Čuvašalaižiden külä sündui sen jäl'ghe. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan aigkirjas vl 1620 kuti Sundir. Nimitadas čuvašan kelel Сĕнтĕрвăрри tähäsai kahten penen jogen mödhe (nüg. Üläsundirk i Alasundirk), nimi kändase «Sundirin jogensu». Vl 1856 ühtenzoittihe lähižidenke külidenke da anttihe lidnan statusad udenke venäkel'ženke nimenke, Venäman imperatoran Marija Aleksandrovna-akan oiktastuseks.

Lidn sijadase Volg-jogen () oiktal randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Emändan vai Sundirin mägi (,  vai Аралы курык) om pirtud lidnanznamal, seižub lidnan päivnouzmas. Matkad Čeboksarhasai om 25 km päivlaskmha orhal vai 45 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novočeboksarsk 7 km päivlaskmha orhal vai 25 km avtotedme.

Mariinskii Posad om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 088 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992—2001, läz 11 tuhad eläjid (vl 2000 — 11 100 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Stroican päjumalanpert' (1726) i Kazanin Jumalanmaman jumalanpert' (1761) oma udessündutadud lidnas.

Ižandusen päsarakod oma turizm, sauvondmaterialiden tehmine (elektrokabeläd, elektroveimed, naglad) i sömtegimišt (leibkombinat, lihan ümbriradmižen edheotand), mugažo spirttegim om radmata. Professionaližen opendusen aluzkundad: Mariinskii Posadan tehnologine tehnikum i Marin valdkundaližen tehnižen universitetan filial (Joškar-Ol).

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogivaldmad oma turistlaivoiden täht.




#Article 654: Novočeboksarsk (216 words)


Novočeboksarsk (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Čuvašijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om tazovaldkundan kahtenz' surtte lidn, Čeboksaran päivnouzmaine kaimdailidn.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1960 kuti Sputnik-žilo sauvomha himižkombinatad. Vl 1965 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Volgan oiktal randal (Čeboksaran vezivaradim), 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om vanoikaz, kukhikaz tazangišt. Matkad Čeboksaran röunhasai om 6 km päivlaskmha, toižes keskusespäi toižhesai om 15 km.

Novočeboksarsk jagase koumhe administrativižhe rajonha: Päivnouzmaine, Suvine da Päivlaskmaine. Alajagadas rajonid 18 lidnanlaptha. Ol'deevo-külä (310 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Novočeboksarskan ližaks.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu lidnan oli 124 097 ristitud, lidnümbrikon — 124 392 ristitud. Lidnan ristitišt vajehtase 123..126 tuhad eläjid röunoiš vspäi 1995 (126 885 rist. vl 2009). Vl 2017 kaik 126 382 ristitud elädas lidnümbrikos. Kaks' ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid da üks' islaman pühäpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 0,6% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): čuvašalaižed — 50,0%, venälaižed — 38,7%, totarlaižed — 1,3%, marilaižed — 0,8%, mordvinalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 8,6%.

Ižandusen päsarakod oma himine tegimišt (AS «Himprom»), gidroenergetik (Čeboksaran GES), kivivoin ümbriradmine da sauvondmaterialiden pästand, mugažo omblendfabrik om olmas.

Koume sijališt specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: himiž-mehanine i politehnine tehnikumad, olimpižen rezervan škol.

Avtobusad, trolleibusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks. Ühtennimine raudtestancii kävutase vaiše jüguiden täht raudtel Čeboksaraspäi.




#Article 655: Šumerl' (167 words)


Šumerl (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Čuvašijan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om tazovaldkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Šumerlin rajonan administrativižeks keskuseks (vspäi 1935), ei mülü rajonha.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1916 kuti Šumerl'-raudtestancii da sen žilo «Moskv — Kazan'»-raudten sauvomižes, nimitihe lähižen Šumerl'-külän mödhe. Vl 1930 kätihe Šumerlid radnikžiloks, vl 1937 anttihe lidnan statusad.

Lidn sijadase Sur-jogen (, Volgan oigedpol'ne bassein) oiktal randpolel, 3 kilometras jogespäi, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeboksarhasai om 85 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 105 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kanaš 68 km päivnouzmha orhal, Sergač 59 km päivlaskmha orhal i Jadrin 60 km pohjoižhe avtotedme.

Šumerl' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 31 722 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 42 800 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas.

Ižandusen päsarakod oma avtosauvomine (avtofurgoniden tegim, avtod specialiženke konor'anke — sömsija, kirhuližen abun) i sömtegimišt (leibtegim, voitegim, sömkombinat), mugažo omblendfabrik om olmas. Šumerlin politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 656: Civil'sk (224 words)


Civil'sk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Čuvašijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Civil'skan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1589 kuti Venäman puine lidnuz čuvašalaižiden külänno. Om nimitadud möhemba venäks Sürbejevo:ks eländpunktan čuvašan nimitusen mödhe, čuvašan kelen ҫӗрпӳ-sana znamoičeb «sadanik» — sodajoukun sadanke mehenke käsknik. Lidnuz kadoti sodaznamoičendad, i 17. voz'sadaspäi külä šingotaškanzihe torgovanoiden da käziradajiden keskuseks. Vl 1781 se sai makundan lidnan statusad.

Lidn sijadase Sur' Civil'- (, mödvedhe muite Civil', Volgan oiged ližajogi) i Pen' Civil'- () jogiden ühthejoksmusen randoil, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeboksarhasai om 35 km lodeheze orhal vai M7-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Čeboksarad, Novočeboksarsk 28 km pohjoižhe orhal i Kanaš 39 km suvhe orhal vai 47 km avtotedme. Lähembaine Civil'sk-raudtestancii sijadase 6 km päivlaskmha «Čeboksarad — Kanaš»-jonol, om olmas vspäi 1938.

Civil'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 479 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017).

Om ortodoksižen hristanuskondan aluzkundoid lidnas: Tihvinan Jumalanmaman naižjumalankodi (17. voz'sada) päjumalanpertinke, Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (1734) i Kazanin Jumalanmaman pühäpert' (1735).

Tegimišton päsarakod oma sömän tehmine (maidkombinat, leibkombinat, humalan fabrik) i sauvondmaterialiden pästand (savič, metalltegesed, uksed), mugažo innovacižtehnologijoiden tegim om olmas lidnas.

Jogavozne jarmank oleleb heinkun ezmäižel nedalil. Civil'skan agrariž-tehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks. «Volg»-avtote (M7) läbitab lidnan suvipäivlaskmašt palad.




#Article 657: Jadrin (154 words)


Jadrin (, , , ) om Venäman lidn da lidnankund Čuvašijan Tazovaldkundan lodehes. Se om Jadrinan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927) da üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1590 kuti varjoičendpost. Külä sai lidnan statusad vl 1781 oficialiženke Jadrinsk-nimitusenke, möhemba nimi lüheni nügüdläižeks.

Lidn sijadase Sur-jogen hural randpolel, päivlaskmha jogen känmaspäi, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeboksarhasai om 60 km päivnouzmha orhal vai 77 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii om Šumerl'-lidnas 59 km suvhe avtotedme.

Jadrin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 614 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1996—2001, 11 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.

Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (spirttegim, maidon da lihan ümbriradmižen edheotandad), sauvondmaterialiden tehmine (savičtegim), mugažo metallmašiništon tegim i omblendfabrik ratas. Lidn om maižanduzrajonan keskuz. Jadrinan agrotehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. «Volg»-avtote (M7) om 5 kilometras pohjoižhe lidnaspäi.




#Article 658: Kurganan agj (413 words)


Kurganan agj () om Venälaižen Federacijan subjekt (agj).

Se mülüb Uraližhe federaližhe ümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kurgan.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Kurganan agj om olmas vs 1943 uhokun 6. päiväspäi.

Kurganan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 1994 1. päiväl tal'vkud Agjan Duman ezitajil da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Kurganan agj sijadase Päivlaskmaižen Sibirin tazangišton suvipäivlaskmas.

Agj röunatab Tümenin agjanke pohjoižpäivnouzmas, Kazahstananke suves (sen Pohjoižkazahstanan da Kostanain agjoidenke), Čeläbinskan agjanke päivlaskmas, Sverdlovskan agjanke lodehes. Kurganan agj om mererandatoi.

Pind om 71 488 km², sidä kesken mec otab territorijan nelländest (18 250 km² vl 2013), koivikod da pedajikod oma enambuses. Znamasine jogi om Tobol sen järedoidenke huridenke ližajogidenke (Iset', Miass da Ui). Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha. Znamasine järv om solakaz Kondjanjärv (61,3 km²). Kaik om läz koumed tuhad järvid, 88% niišpäi oma reskvedenke.

Reljef om tazo, äi penid da surehkoid katl'usid om olmas. Korktused vajehtadas 57..206 metrad röunoiš ülemb valdmeren pindad.

Klimat om kontinentaline pol'kuiv. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun lämuz — −18 C°. Paneb sadegid 300..400 mm vodes, nece lugu voib lujas (kahthe kerdha) köläita vozidme.

Londuseližed varad oma turbaz, metallad (raudkivend, titan, cirkonii, vol'fram, molibden, uran), sauvondmaterialad (sauvondkivi, saved, letked), reskvezi.

Agj kogoneb 24 municipaližiš rajonoišpäi da 2 lidnanümbrikoišpäi.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksei Gennad'jevič Kokorin radab gubernatoran vs 2014 uhokun 14. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator, nell' muite varagubernatorad da Gubernatoran Administracii oma hänele abhu.

Kurganan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 34 ezitajad videks vodeks. Dmitrii Frolov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 29. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Kurganan agjan Ohjastuz. Agjan departamentad, ohjandused, komitetad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.

Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud. Valitihe gubernatorad vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural 84,87% änid satusenke.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 910 807 ristitud. Kaikutte kudenz' eläi kümnespäi om lidnalaine.

Kaik om ühesa lidnad agjas da 6 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 50 tuh. ristituid vl 2017) om Šadrinsk. Vl 2017 kaik oli 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 90,4%, totarlaižed — 1,9%, baškiralaižed — 1,4%, kazahlaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 2,2%.

Ižandusen päsarakod oma metallurgii (Kurgan), mašinoidensauvomine (Kurgan, Šadrinsk, Šumih), urankivendon samine (Dalmatovon rajon, Šumih), sömtegimišt.




#Article 659: Čerepovec (376 words)


Čerepovec () om lidn Venäman lodehes. Se om Vologdan agjan kaikiš suremb eländpunkt, kahtenz' surtte lidnümbrik eläjiden lugun mödhe, Čerepovecan rajonan administrativine keskuz (ei mülü sihe).

Lidn om agjan tegimišton keskuz. Kaikiš znamasižembad oma raudan da sen ühthesuladusiden metallurgine kombinat i sen holitajad edheotandad, himižiden heretusiden tehmine, sauvondmaterialiden tegimed (faner, silikatine savič), maižanduztehnikan ühthekeradamine (traktorad).

Lidn mainitase ezmäižen kerdan (Hristan) Pühäpäivän mez'jumalankodikš, sen aluz oli pandud vl 1362. Jumalankodin pala — Pühäpäivän päjumalanpert' — om olmas nügüd'-ki. Puhtaz («čerettüd») külä () sündui jumalankodin seiniden taga.

Čerepovec sai lidnan statusad vn 1777 4. päiväl kül'mkud. Oli kadonu sidä vozil 1797−1802. Vl 1844 ezmäine tegim raudad pästmaha oli saudud lidnha, se oli Krasil'nikov-torgovanan tegim.

Vozil 1918−1927 lidn oli Čerepovecan gubernijan administrativižeks keskuseks, sid' vll 1927−1930 Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikon keskuseks. Vspäi 1930 om olmas lidnaks agjan alištusenke, kacmata agjaha. Vspäi 1937 lidn mülüb Vologdan agjaha.

Lidn sijadase läz Ribinskan vezivaradint, Jagorb- () da Šeksn- () jogiden ühthejoksmusen randoil (Volgan bassein), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 113 km päivnouzmha orhal, 136 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ves'jegonsk (Tverin agj) 70 km suvipäivlaskmha orhal.

Čerepovec om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase 4 territorialižhe rajonha: Industrialine (istorine keskuz), Jagorbantagaine (sijaline nimi — «jogentaguine»), Šeksnantagaine («Prostokvašino») da Pohjoine («faner»).

Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum 26 ühtnijanke. Järgenduseližed valičendad oliba sihe vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (9nz' kucund). Ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Lidnan pämez' om Margarita Guseva, tegeb Duman ezimehen velgusidme vn 2016 20. päiväspäi sügüz'kud, ezitajad valičiba händast lidnümbrikon pämeheks ičeze mülükundaspäi vn 2017 14. päiväl sügüz'kud.

Lidnan merijan pämez' om Vadim Germanov, Lidnan Dum vahvišti händast radnikusele vn 2019 29. päiväl redukud. Edeline mer om Jelena Avdejeva, radoi 14.09.2017-dataspäi.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 311 869 ristitud, vl 2010 — 309 298 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 324 500 eläjad vl 1999. Agjan ristitišton nelländez eläb Čerepovcas.

Lidnan opendusen aluzkundad: 38 keskškolad, valdkundaline universitet, radioelektronikan sodaškol, 2 tehnikumad, 5 kolledžad da 2 professionališt školad.

Lidn sijadase transportteiden läbitusel: raudte (Piter — Vologd, vspäi 1905), avtoted (A114 «Vologd — Uz' Ladog», Čerepovec — Ribinsk, Čerepovec — Belozersk) da Volgan-Baltijanmeren vezite.

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Čerepovecan rahvahidenkeskeine lendimport (CEE/ЧРВ) sijadase 20 kilometrad pohjoižhe lidnan keskusespäi A114-trassanno, läz Čerepovecan rajonan Botovo-žilod.




#Article 660: Kurb (120 words)


Kurb () om vepsän žilo Venäman Leningradan agjan Kos'kenaluižen rajonas. Se mülüb Vinglan küläkundha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1960, šingotihe mecan varhapanendal. Vll 1967−2006 žilo oli Kurban küläkundan administrativižeks keskuseks.

Žilo seižub Ojat'jogen hural randal. Kaik om 6 nimitadud irdad da 4 kujod Kurbas. Matk rajonan Kos'kenaluine-keskushesai om 111 km lodeheze, se-žo lähembaine raudtestancii.

Mante veb Kurbaspäi Vinglaha, avtobus № 421 kävub sidme (seičeme reisad nedališ), matkad om 36 km pohjoižhe.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 285 ristitud. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 530 eläjad vl 1971 i 497 eläjad vl 1989.

Žilos nened valdkundaližed aluzkundad oma olmas: augotižškol (vll 1968−2009 erine keskškol oli) da päivkodi, kul'turpert' i Vepsän muzei, kirjišt, počt da fel'dšeriž-akušerine punkt.




#Article 661: Alöhovščin (102 words)


Alöhovščin () om Venäman žilo Leningradan agjan Pöudon rajonan keskuzpalas. Se om Alöhovščinan küläkundan administrativižeks keskuseks vspäi 2006.

Alöhovščin om kaikiš järedamb žilo Pöudon rajonas. Mainitase ezmäižen kerdan Piterin gubernijan kartal vl 1834. Nevondkundaližen Ühtištusen aigan täs oli kaks' kolhozad: «Alöhovščin» i «Ojatin».

Žilo seižub Ojatin muugotil randoil, om ümbärtud mecal. Matkad Pöud-lidnhasai da raudtestancijhasai om 45 km lodeheze R36-avtotedme (Pöud — Tihvin — Budogošč).

Raudbetonine avtotesild om saudud Ojatiš päliči.

Vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 1882 ristitud, kirjutihe 85% venänikoikš.

Kul'turpert' om olmas, astiinikoiden-padanikoiden radhonused. Keskškol radab žilos, lapsed vepsän külišpäi (Tervoilaspäi, Enar'vespäi) elädas internatas senno.




#Article 662: Rabat (111 words)


Rabat ‎( Ar Ribat «jumalankodi-lidnuz»;  — Errbat) om Marokon pälidn, politikan, kul'turan da tegimišton keskuz. Se om Marokon seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Al'mohadad-dinastijan alusenpanijan Abd Al'-Mumin-sultanal vl 1146 kuti lidnuz tehmaha londoid Ispanijan lidnoihe. Vl 1170 mainitase Ribat-el'-Fath-nimenke «vägestusenkandai».

Keskaigan lidn oli merirazbainikoiden peitsijaks. Vl 1912 francižen administracijan Juber Liote-ohjandai sirdi Rabatha pälidnad Fesaspäi päzutamha berberoiden vasthalibundoišpäi.

Lidn sijadase Bu-Regreg-jogen estuarijan hural randal i Atlantižen valdmeren randištol, 0..160 m ü.m.t. korktusil. Matkad kaikiš järedambha Kasablank-lidnhasai om 70 km suvipäivlaskmha valdmererandadme.

Vl 2014 eläjiden lugu oli 577 827 ristitud, 2,1 mln ezilidnoidenke. Järedad ezilidnad oma Sale ani pohjoižpäivnouzmha (valdkundan nellänz' lidn) i Kenitr 40 km pohjoižpäivnouzmha.




#Article 663: Toksovo (112 words)


Toksovo (, ) om lidnanvuitte žilo Leningradan agjan Vsevoložskan rajonan keskuzpalas.

Nell' lähišt küläd nügüdläiženke nimenke mainitasoiš Uz'lidnan Vodin pätinan aigkirjas vl 1500. Nimituz libub suomen kelen tuoksuva-vaihespäi «hajui hüvin». Suomenkel'ne ristitišt oli enambuses edel Sured sodad. Kezaküläpertiden žilo sai lidnanvuiččen žilon statusad vl 1963.

Toksovo sijadase 20 km pohjoižpäivnouzmha Piterin röunaspäi. Se om Toksovon lidnankundan administrativine keskuz.

Ühtennimine raudtestancii radab žilos.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 6135 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 7616 eläjad vl 1970.

Rahvahad (2002): venälaižed — 88,6%, ukrainalaižed — 4,1%, suomalaižed — 2,1%, vaugedvenälaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,6%.

Ristitišt ližadub kezaaigan 40 tuhazesai. Hihtandsportan nell' bazad i mägisuks'kurort sijadasoiš žilos ümbri.




#Article 664: Anglijan kel' (170 words)


Anglijan kel (vai englandin kel; ičeze nimituz: English) om germanižen gruppan indoevropine kel'.

Pagižijoiden lugu — 410 mln (mamankel') vai 1 mlrd (toine i veraz kel') ristituid.

Anglijan kel' om üks'  radkelišpäi. Arni nece kel' kävutase rahvahidenkeskeižen besedoičendan täht kaiked mail'madme järgeližes elos.

Se om valdkundkel' Sures Britanijas, Avstralijas, Udes Zelandijas da  32 štatoiš, üks' kahtes valdkundkelespäi Irlandijas, Kanadas da Mal'tas. Anglijan kel' kävutadas mugažo kuti oficialine kel' erazvuiččiš Azijan (Indii, Pakistan, Singapur i toižed) da Afrikan valdkundoiš.

Kelen grammatižen znamoičendan kuvandoičend om analitine tobjimalaz. Sanoiden järgenduz om tarkoiged. Vaiše kaks' kändod om olmas: common case i objective case. Üks' vajeh mülüb paksus severdha-se sanaklassha (substantiv, adjektiv i verb).

Anglijan kel' mülüb analitižiden keliden gruppha.

Om äi velgsanoid kelen leksikas. Kävutadas latinalašt kirjkel't 7. voz'sadaspäi. Tradicižiden kirjutamižiden äjüz harakterizuib orfografijad, se om saudud 16. voz'sadan virkandal.

Anglijan kelen ičevuitte pird om sanoiden lühüduz. Sil-žo aigal om äi pit'kid sanoid keles, no pagištes kävutadas niid harvašti.

Änekahad lopkonsonantad ei tehkoiš änetomikš. Ei ole palataliziruidud konsonantoid anglijan keles. Akkomodacijad oma harvad keles.




#Article 665: Murino (167 words)


Murino (, ) om lidn da lidnankund Leningradan agjan Vsevoložskan rajonas. Sijadase Piterin pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno.

Eländpunkt om mainitadud ezmäižen kerdan vn 1676 Ingrijan kartal. Vll 1749−1917 Murino oli Voroncovad-kanzan usadibaks. Vspäi 1755 19. voz'sadan keskhesai vodkantegim radoi niiš maiš. Vspäi 1843 maorjusen tühjitusen eksperiment mäni küläs. Toižen mail'man sodan aigan ei olend sodategendoid žilon territorijal, no läžundkodi i sodalendimpöud radoiba. Medvežii Stan om lidnan istorine pala.

Vn 2019 15. päiväl sulakud Murino sai lidnan statusad Leningradan agjan käskusen mödhe.

Vl 2015 pertinsauvondkombinat radaškanzi Murinos. Kaks' suks'pautet oma saudud lidnanno 1990-nzil vozil.

Lidn sijadase Piterin Rengazavtotenno. Oht-jogi läbitab lidnad. Matkad Vsevoložsk-rajonkeskushesai om 10 km päivnouzmha orhal vai 23 km avtotedme.

Kaik om 34 irdad lidnas. Vspäi 2016 Murino jagase koumhe mikrorajonha oficialižikš: Keskuzline, Päivlaskmaine i Päivnouzmaine. Lavriki-külä (850 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Murinon ližaks. Lidnankundan pind — 20,52 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 7 023 ristitud. Vl 2019 lidnankundan ristitišt om 49 664 eläjad.

Murino om znamasine transportsol'm. Nened stancijad sijadasoiš lidnas:




#Article 666: Vsevoložskan rajon (436 words)


Vsevoložskan rajon () om municipaline ühtnik Leningradan agjan keskuzpalan päivlaskmas.

Administrativine keskuz om Vsevoložsk-lidn, mülüb rajonha vspäi 2006, sijadase Piterin röunanno.

Vsevoložskan rajonan aluz om pandud vl 1936 elokun 19. päiväl Leningradan agjaha Vsevoložskii-žilon keskuseks.

Vl 1954 Pargolovon rajonan küläkundoid ühtištuihe Vsevoložskan rajonanke. Vl 1963 Vsevoložskii-radnikžilo tegihe lidnaks, sidä alištihe agjan tobmudele oikti, no lidnan ispolkomale alištuiba molembad lidn da rajon. Vozil 1998−2006 Sertolovo oli lidnaks agjan alištusenke. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.

Vsevoložskan rajon om Leningradan agjan keskuztaho. Pind — 2 945 nellikkilometrad. Mecad ottas territorijan koume videndest, ned oma kavag'mecad tobjimalaz. Om soid 3,6 % rajonan territorijal.

Om röunoid 3 Venäman rajonanke da Piterinke:

Rajonan päivnouzmaižed randad lainištab Ladoganjärv. Znamasine jogi om Oht, lankteb Nevaha. Neva om rajonan suviröunaks. Znamasižed järved oma Lembolovonjärv, Kavgolovonjärv, Hepojärv da Volojärv. Joged da järved mülüdas Atlantižen valdmeren basseinha.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved), mineraližed mujud, mec, kala, reskvezi.

Vspäi 2016 rajonan territorii alajagase 19 municipaližhe ühtnikha: 9 lidnkundha da 10 küläkundha.

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven. Совет депутатов) 38 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Ol'ga Koval'čuk radab sen ezimehen da rajonan pämehen vs 2014 sügüz'kun 23. päiväspäi. Ezitajiden Nevondkund valičeb rajonan administracijan pämest.

Vs 2014 redukun 23. päiväspäi Vladimir Dračov om valitud konkursan kal't i radab rajonan administracijan pämehen kontraktan mödhe. Edel sidä, vs 2013 tal'vkuspäi, hän oli rajonan administracijan pämehen velgusentäutajaks. Seičeme varapämest abutadas hänele. Koume komitetad, 4 ohjandust, 14 palakundad, 2 sektorad da 2 laudkundad alištudas rajonan administracijale.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 260 478 ristitud (ühtenz' sija agjas), vl 2016 — 307 779 ristitud.

Kaik om 154 eländpunktad rajonas, sidä kesken 4 lidnad, 5 lidnanvuittušt žilod, 23 žilod, 11 raudtestancijan žilod, 109 küläd, 2 sijašt.

Toižed sured eländpunktad oma Sertolovo-lidn (51,1 tuh. rist. vl 2016), Murino-lidn (49,6 tuh. rist. vl 2019), Kudrovo-lidn (31,5 tuh. rist. vl 2019), Uz' Devätkino-külä (16,2 tuh. rist. vl 2016), lidnanvuiččed Morozovan nimel nimitadud žilo (10,6 tuh. rist. vl 2016), Kuz'molovskii-žilo (10,0 tuh. rist. vl 2016) i Sverdlovan nimel nimitadud žilo (9,8 tuh. rist. vl 2016).

Rahvahad (vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe, enamba 0,4%): venälaižed — 90,3%, ukrainalaižed — 2,7%, vaugedvenälaižed — 1,0%, armenijalaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,7%, uzbekalaižed — 0,5%, suomalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.

Erased igähižed rahvahad: karjalaižed — 110 rist. (0,04%), estilaižed — 81 rist. (0,03%), vepsläižed — 30 rist. (0,01%).

Rajonan ižandusen päsarakod oma kebnavtoiden pästand (vhesai 2019 Ford Motors), renghanpäližiden tehmine (Nokian Tyres), mecan ümbriradmine, sauvondmaterialiden sarak, cellülozbumagaine tegim, gazanveimtransport (Elizavetinskai KS), sömtegimišt, maižanduz (kazvatadas linduid, maploduid, marjoid), torguind da logistik.




#Article 667: Servantes Migel' de (103 words)


Migel' de Servantes Saavedra (; sünd. 29. sügüz'ku 1547, Al'kala-de-Enares, Ispanii — kol. 23. sulaku 1616, Madrid, Ispanii) oli kaikes mail'mas tutab ispanijalaine kirjutai.

Ezmäi kaiked tetas hänen suren «Vällišpä idal'go Don Kihot Lamančaspäi»-romanan, kudamb om genijan säduz. Necen romanan ližaks Servantes om kirjutanu novellid, runoid da p'jesid. Hänen toižen romanan nimi om «Persiles da Sihismunda», pästtihe sidä avtoran surman jäl'ghe jo.

Tuleban aigan kirjutai oli sündnu gollištunuziden bajariden kanzha, heim om tetab 11. voz'sadaspäi. Nellänz' laps' seičemespäi.

Norudes Servantes sirdi Rimha tehmaha kar'jerad i tundištui aigan kul'turanke läheli. Vspäi 1570 radnikoiči armijas. Putui plenha Alžiran merirazbainikoile vl 1575, oli päzutadud sišpäi maksmižel.




#Article 668: Aleisk (138 words)


Aleisk () om Venäman lidn da lidnümbrik Altajan randan keskuses. Se om Aleiskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud Turksiban žiloks Aleiskai-raudtestancijanno () vl 1913. Oli lidnanvuiččeks Aleisk-žiloks vozil 1926−1938. Vn 1939 vilukuspäi om lidnan statusanke. Lidn šingotase järedan maižanduzrajonan sömtegimištol: jauh, surimed, pühävoi, mugažo lihakombinat i voisagudkombinat ratas, i tehtas kombisömäd živatoiden täht.

Lidn sijadase Alei-jogen hural randal (, Obin hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad lähembaižhe Barnaul-lidnhasai om 125 km pohjoižpäivnouzmha kaikil teil. «Barnaul — Rubcovsk — Semei»-raudtejono läbitab lidnad.

Aleisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 29 510 ristitud. Vspäi 1959 lidnan ristitišt vajehtab 28..31 tuhad röunoiš, kaikiš suremb ristitišt oli 32 487 eläjad vl 1970. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i mez'jumalankodi oma olmas lidnas.

Aleiskan tehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 669: Belokurih (177 words)


Belokurih () om Venäman lidn, lidnümbrik da kurort Altajan randan suvipäivnouzmas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1803 kuti Novobelokurih-külä (), nimitihe sijaližen penen Belokurih-jogen mödhe (Obin bassein). 1920-nzil vozil šingotaškanzihe küläd kurortžiloks termaližiden radonveden purtkiden (+30 i +42 C°) i ioniziruidud mägiil'man tagut.

Vl 1982 žilo sai lidnan statusad. Oli lebutahoks kaiken Ühtištusen znamoičendanke vspäi 1970, om kurortan federaliženke znamoičendanke vspäi 1992. Läz 20 sanatorijad da pansionatad ratas lidnas, koume mägisuks'trassad om lattüd.

Lidn sijadase 240..250 m ü.m.t. korktusil, Altajan ezimägištol, Cerkovk-mägen pautkenno. Matkad Barnaulhasai om 170 km lodeheze orhal vai 225 km avtotedme Bijskan kal't. Lähembaižed lidnad oma Bijsk (raudtevagzal) 65 km pohjoižhe orhal vai avtol i Gorno-Altaisk (lendimport) 67 km päivnouzmha orhal vai 116 km avtotedme.

Klimat om ven, pehmed kaiken Sibirin röunataden, tulleitoi i päivoikaz tobjan palan, poud oleleb 260 päiväd vodes. Kezakun-elokun keskmäine lämuz +17..+20 C°, vilukun — −14 C°, voden keskmäine lämuz +2,7 C°. Paneb sadegid 800 millimetrhasai vodes, enamba kezal.

Belokurih om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 661 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.




#Article 670: Bijsk (198 words)


Bijsk () om Venäman lidn da municipaline ühtnik (lidnümbrik) Sibirin suves, Altajan randan päivnouzmas. Se om Bijskan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei mülü rajonha). Om lidnaks randan alištusenke, randan kahtenz' surtte lidn eläjiden lugun mödhe, tedolidn, avtoteiden sol'm.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1709 kuti Bikatunin lidnuz () Bij- i Katun'-jogiden ühthejoksmusen randal Suren Petran käskön mödhe lidnusen sädandas Obin joginiškanno. Vl 1710 džungarijalaižed polttiba lidnust. Vl 1718 uden Bikatunin lidnusen aluz om pandud 20 kilometras Bijan ülezjogen. Vl 1732 udesnimitihe sidä Bijan lidnuseks oficialižikš faktižen sijadusen mödhe. Se sai lidnan statusad vl 1782 nügüdläiženke nimenke. Alusenpanendan molembad sijad mülüdas lidnümbrikho nügüd'aigan.

Bijsk šingotase himižen i farmaceftižen sarakon tegimil, mašiništonsauvomižel (ladimed, lämbitamižmašiništ), sauvondmaterialiden tehmižel (raudbeton, stekloplastik), sömtegimištol (leib, surmiden fasuimine, voitegim).

Lidn sijadase Bii-jogen randoil (, Obin oiged joginišk), oiktal randal tobjimalaz. Matkad Barnaulhasai om 131 km orhal lodeheze vai 165 km avtotedme, mugažo raudte ühtenzoitab lidnoid.

Nell' žilod mülüdas lidnümbrikho Bijskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 291,67 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 210 115 ristitud, lidnümbrikon — 219 328 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 230..235 tuhad eläjid vozil 1987−1994 (235 tuh. rist. vll 1991−1992). Vl 2018 kaik 211 612 ristitud elihe lidnümbrikos.




#Article 671: Gornäk (Altajan rand) (186 words)


Gornäk () om Venäman lidn da lidnankund Altajan randan suves. Se om Lokotin rajonan administrativine keskuz.

Zolotuhan kaivuz om avaitud vspäi 1751. Vl 1942 panihe Gornäk-žilon alust otmaha kaivut kävutamižhe nügüdläižikš, ümbriradoihe äimetallišt kivendod. Vl 1946 kätihe Gornäkad lidnanvuiččeks žiloks, vl 1954 — rajonkeskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1969.

Lidn šingotihe Altajan kaivuzkombinatal (küllästamižfabrikal) vhesai 1998, sadihe nenid metalloid: vas'k, cink, tin, hahktin, alüminii, kuld i hobed. Ližatoi tehmine roimahti kombinatad, i sen alusel avaitihe katilmašiništon mehaništ tegint. Mouckiventegim, leibtegim i omblendfabrik ratas lidnas mugažo.

Lidn sijadase Zolotuh-jogen randal (, Alein hura ližajogi, Obin bassein), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazahstanan röunhasai (Päivnouzmaiž-Kazahstanan agj) om 5 km suvipäivlaskmha avtotedme, Barnaulhasai — 300 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 360 km kaikil teil. Lähembaižed lidnad oma Zmeinogorsk 53 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 65 km avtol, Šemonaih (Kazahstan) 51 km suvipäivnouzmha orhal vai 86 km raudtedme i Rubcovsk 62 km lodeheze orhal vai 78 km trassadme.

Gornäk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 918 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 15..16 tuh. eläjid vll 1970−2008 (16 643 rist. vl 1970).




#Article 672: Jarovoje (157 words)


Jarovoje () om Venäman lidn da lidnümbrik Altajan randan lodehes.

Vl 1942 sauvoškanzihe Slavgorodan himišt tegint. Eländpunktan aluz om pandud vl 1943 žilho evakuiruidud bromtegimenno Krimaspäi. Vl 1944 pästtihe töhö tegint, saudihe sidä da žilod täuzin vhesai 1980. Vn 1993 30. päiväl keväz'kud joudutihe žilod Slavgorod-lidnan alištusespäi i anttihe Jarovojele lidnan statusad.

Himine tegim eli bankrotnendan proceduras läbi vl 2011, se pästab levitadud himižid substancijoid, kodihimijan tavaroid, sauvondmujuid. Lidn šingotase mugažo kurortaks järven randal.

Lidn sijadase Kulundan stepin zonas, solakahan Sur' Jarovoje-järven (, 53..70 km²) pohjoižel randal, 95 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazahstanan (Pavlodaran agj) röunhasai om 20 km päivlaskmha, Barnaulhasai — 460 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn da raudtestancii om Slavgorod 10 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.

Jarovoje om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 604 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 23 200 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan naižjumalankodi i jumalanpert' oma olmas lidnas.

Jarovojen politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 673: Kivi Obil (184 words)


Kivi Obil () om Venäman lidn da lidnankund Altajan randan pohjoižes. Se om Kivin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1751 peniden küliden ühtenzoitusel, nimitihe Salairan kräžan kall'on pall'astandan tagut. Torguindžilo sai lidnan statusad vl 1915, torguihe villäl. Saudihe Transsibad, i lidnan jogiportan znamoičend poleni. Vn 1933 10. päivhäsai sulakud lidnan nimi oli muite Kivi ().

Kivi Obil-raudtestancii om saudud vl 1961. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks, šingotase sömtegimišton i sauvondmaterialiden (raudbetontegesed, savič, asfal't, šebin') tegimil, mugažo mecan ümbriradai kombinat i metallantegim ratas.

Lidn sijadase Obinjogen hural randal, 120..143 m ü.m.t. korktusil. Kulundan kastelendkanal (vspäi 1973, 180 km) zavodiše lidnanno. Matkad Barnaulhasai (lähembaine lidn) om 207 km päivnouzmha avtotedme vai raudtedme, Novosibirskhasai — 212 km pohjoižpäivnouzmha avtol.

Plotinnai-raudtestancii (Obin oiktal randal, 746 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Kivin Obil ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 888 ristitud, lidnankundan — 44 648 ristitud, rajonan nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43..45 tuh. eläjid vozil 1992−2012 (45 300 rist. vl 2005).

Professionaližen opendusen aluzkundad: Kivin profškol, pedagogine i medicinine kolledžad, agrarine tehnikum, mugažo Barnaulan i Novosibirskan üläopendusen aluzkundoiden filialad.




#Article 674: Novoaltaisk (146 words)


Novoaltaisk () om Venäman lidn da lidnümbrik Altajan randan pohjoižes. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Barnaulan päivnouzmaine kaimdailidn, Pervomaiskojen rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti Česnokovk-külä () Česnok-närituznimen mödhe, muga nimitihe joged-ki. Kätihe radnikžiloks vl 1936. Žilo sai lidnan statusad vl 1942. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1962. Vl 2004 lidnanvuitte Belojarsk-žilo mülüi lidnha mikrorajonaks. Lidn šingotase raudten edheotandoil (vagonansauvomižen tegim, sortiruindstancii), sauvondmaterialiden sarakol (raudbetontegesed, katuzmaterialad, špaloiden da pachiden tegim sauvomha raudteid), mugažo maidtegim radab.

Lidn sijadase Ob'-jogen oiktal randpolel, 7 kilometras jogespäi, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Barnaulan röunhasai (Obin hura rand) om 7 km päivlaskmha avtotedme vai raudtedme.

Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Novoaltaiskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 70 437 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1998−2009 i om vspäi 2016, enamba 73 tuh. eläjid (73 986 rist. vl 2005).




#Article 675: Rubcovsk (165 words)


Rubcovsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Sibirin suves, Altajan randan suvipäivlaskmas. Se om Rubcovskan rajonan administrativine keskuz mugažo (ei ole rajonan palaks).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1886 kuti Rubcovo-külä Mihail Rubcov-saldatal erindas, nimitihe alusenpanijan kanzannimen mödhe. Oficialižešti alusenpanend oli vl 1892, konz tobmuz andoi laskendad otta mad kävutamižhe. Külä sai lidnan statusad vl 1927 nügüdläiženke nimenke.

Rubcovskan ižandusen päsarak om mašinoidensauvomine: likkuimed maižandusen täht manümbriradajanke mašiništonke, palad vagonoiden täht, mašiništ vilugoitamha maidod.

Lidn sijadase Alei-jogen (Obin ližajogi) hural randal. Matkad Barnaulhasai om 290 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaižed järedad lidnad seištas Kazahstanas: Ust' Kamenogorsk 200 km suvipäivnouzmha orhal i Semei 140 km suvipäivlaskmha orhal.

Rubcovsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 147 002 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 170..173 tuhad eläjid vozil 1989−1996.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Rubcovskan agrariž-tegimištoline tehnikum, pedagogine, medicinine i muzikaline kolledžad, Rubcovskan industrialine institut i Rubcovskan institut — Altajan universitetoiden filialad (Barnaul).

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Ühtennimine raudtestancii om «Barnaul — Semei»-raudtekeskustal.




#Article 676: Slavgorod (lidn, Venäma) (163 words)


Slavgorod () om Venäman lidn Altajan randan lodehes. Se om Slavgorodan lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2012).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1910. Se sai lidnan statusad vl 1914. Transsiban raudtesarak tuli lidnha vl 1917.

Vspäi 2012 ühtištuihe Slavgorodad da sen rajonad lidnümbrikho. Lidn šingotase radiotegimel, maidkombinatal, tagondpressmašiništon tegimel.

Lidn sijadase Sikači- da Sur' Jarovoje-järviden keskes, Kulundan stepin keskuses, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Barnaulhasai om 394 km päivnouzmha raudtedme, Kazahstanan röunhasai — 20 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Jarovoje 10 km suvipäivlaskmha avtotedme.

Kaik 23 žilod mülüdas lidnümbrikho Slavgorodan ližaks, sidä kesken Slavgorodskoje-žilo (3 557 rist. vl 2013) ani pohjoižhe lidnaspäi. Lidnümbrikon pind — 2 137 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 389 ristitud, rajonan — 10 186 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38 413 eläjad vl 1959 i 33..35 tuh. eläjid vll 1989−2008. Vl 2018 kaik 40 048 ristitud elädas lidnümbrikos.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i katoline pühäpert' oma olmas lidnas, islaman pühäpert' om sauvomas.




#Article 677: Zarinsk (140 words)


Zarinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Altajan randan pohjoižpäivnouzmas. Se om Zarinskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1979 lidnan statusanke kahtes eländpunktaspäi: Zarinskii-žilo (sen aluz oli pandud vl 1953) da Sorokino-külä (oli tetab vspäi 1748). Lidn šingotase koksanhimižel tegimel, mugažo meckombinat (pilindmaterialad), lihategim i leibän edheotand ratas, nahktegim om sauvomas.

Lidn sijadase Čumiš-jogen (Obin oiged ližajogi) molembil randoil, 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Barnaulhasai om 100 km suvipäivlaskmha raudtedme vai avtotedme. Zarinskai-raudtestancii () om Barnaul — Novokuzneck raudtel. Lähembaine lidn om Salair (Kemerovon agj) 82 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 150 km avtotedme.

Zarinsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 48 461 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 52 300 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid om olmas lidnas.

Zarinskan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 678: Zmeinogorsk (150 words)


Zmeinogorsk () om Venäman lidn da lidnankund Altajan randan suves. Se om Zmeinogorskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti žilo samha kuldad da hobedad. Vl 1757 lidnuz oli saudud varjoičemha sadud metalloid. Vozil 1941−1997 saihe äimetallišt kivendod. Žilo sai lidnan statusad vl 1952. Edel 2008 vot oli lidnümbrikoks, rajon eriži. Lidn šingotihe küllästamižfabrikal, juvelirfabrikal i likör-vodkan tegimel, nügüd' om eländsijaks rajonan kaivuziden radnikoiden täht.

Lidn sijadase Alei-jogen üläbasseinas, 450 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Barnaulhasai om 360 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine lidn om Gornäk 53 km suvipäivlaskmha orhal vai 65 km avtol.

Lazurk-žilo (, 169 rist. vl 2016, 25 km lidnaspäi) mülüb lidnankundha Zmeinogorskan ližaks. Lidnankundan pind — 33,38 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 955 ristitud, lidnankundan — 11 155 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 774 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 10 739 ristitud elädas lidnankundas.




#Article 679: Balei (157 words)


Balei () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan keskuzpalas. Se om Balein rajonan administrativine keskuz.

Ezmäižed mülünuded lidnha eländpunktad oliba tetabad 18. voz'sadaspäi kuti Kamenk () i Novotroiskii pramozl-žilo () samha kuldad. Vl 1938 ühtenzoittihe žilod lähižidenke koumenke külänke i stanicanke da anttihe lidnan statusad agjan alištusenke.

Vll 1947−1953 kävutihe türmatud mehiden töid ümbriradamha ut sur'kulud löudmižsijad. Vl 1997 lopihe kuldan samišt, vl 2004 projektiruiškanzihe ut samišt. Vl 2008 ühtištuihe lidnümbrikod rajonanke.

Lidn sijadase Und-jogen oiktal randal (, Amuran bassein), Borščovočnii-mägisel'gan suvipautkidenno, 620 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čithasai om 222 km päivlaskmha orhal vai 337 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šilk 52 km lodeheze orhal vai 104 km avtotedme i Nerčinsk 44 km pohjoižhe orhal vai 71 km avtol.

Balei om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 533 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 31 200 eläjad vl 1939, vhesai 1987 se vajehtihe 25..28 tuhad ristituid röunoiš.




#Article 680: Borz' (192 words)


Borz () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Baikalantagaižen randan suves. Se om Borzin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud severzihe-se žiloihe. 18. voz'sadal panihe Borz'-žilon alust keitandsolan pramozlanno, nimitihe jogen mödhe. Vl 1899 saudihe Borz'-raudtestancijad raudtel Kitaihesai i vl 1900 avaitihe Suvorovskii-žilod holitamha stancijad. Aigan mändes ühtištuihe žiloid. Vl 1924 Borz'-žilo kändihe makundan keskuseks, vl 1950 sai lidnan statusad. Vedimdepo i vagondepo ratas lidnas, Borz' om maižanduzrajonan keskuseks kazvatamha villäd.

Lidn sijadase solakahiden järvidenno, Borz'-jogen hural randal (, Amuran bassein), 690 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Mongolijan röunhasai om 50 km suvhe orhal, Čithasai — 370 km lodeheze avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnokamensk 112 km päivnouzmha orhal vai 155 km avtol i Man'čžurii (Kitai,  Mǎnžōulǐ) 110 km suvipäivnouzmha orhal vai 123 km avtotedme. Raudten toine sarak Čoibalsanhasai ühtenzoitab Mongolijanke.

Zun-Torei-raudtestancii (109 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Borzin ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 379 ristitud, lidnankundan — 31 496 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 700 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert' om olmas lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad: medicinine škol (tehnikum) i Krasnokamenskan tegimištoliž-tehnologižen tehnikuman filial.




#Article 681: Hilok (lidn) (179 words)


Hilok () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan suvipäivlaskmas. Se om Hilokan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1895 kuti Transsiban Hilok-raudtestancii, nimitihe jogen mödhe. Kätihe radnikžiloks vl 1929. Žilo sai lidnan statusad vn 1951 12. päiväl heinkud. Lidn šingotase raudten edheotandoil, vedimdepo i vagonkohenduzdepo ratas.

Lidn sijadase Hilok-jogen muugotil randoil (, Selengan oiged ližajogi), Jablonovii-mägisel'gan alangištos, 800 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Burätijan Tazovaldkundhasai om 20 km pohjoižhe, Čithasai om 220 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 261 km raudtedme vai 320 km avtotedme. Lähembaine lidn om Petrovsk-Zabaikal'skii 112 km päivlaskmha orhal vai 152 km avtotedme. «Baikal»-avtote (R-258) om lidnan suviröunaks. Avtote mäneb jogen hural randal, raudte — oiktal randal, nell' avtotesildad ühtenzoitas jogen randoid.

Kaks' pen't žilod (Žilkin Futor i Sosnovk) mülüdas lidnankundha Hilokan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 539 ristitud, lidnankundan — 11 616 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 855 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 10 786 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Vladimir-ruhtinasen jumalanpert' om pühästadud vl 2005.

Professionaline opendusen aluzkund om raudteškol.




#Article 682: Krasnokamensk (138 words)


Krasnokamensk () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan suvipäivnouzmas. Se om randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Krasnokamenskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1968 kuti geologijan žilo tedoidamha uranan löudmižsijad. Vl 1969 sai lidnan statusad, saudihe samha uranad kaivuzmahtusel. Järedad sodaväged sijazisoiš lidnas nevondkundaližen aigan.

Lidn sijadase Argunin mägisel'gan ezimägištol, 535 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kitain röunhasai om 50 km suvipäivnouzmha, Čithasai om 380 km lodeheze orhal vai 550 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Borz' 112 km päivlaskmha orhal vai 155 km avtol i Man'čžurii (Kitai,  Mǎnžōulǐ) 105 km suvipäivlaskmha avtotedme. Raudtestancii om lopuline sarakol Priargunsk-žilhosai. Lidnan pertid mülüdas mikrorajonihe, läz ei ole nimitadud irdoid.

Krasnokamensk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 56 670 ristitud, rajonan seičeme kahesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 70 tuhad eläjid vl 1987.




#Article 683: Mogoč (184 words)


Mogoč () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan pohjoižpäivnouzmas. Se om Mogočan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1910 žiloks raudtestancijanno sauvomha Transsiban Amuran raudted. Stancii om avaitud vspäi 1914, nimitihe jogen mödhe. Žilo šingotihe kuldan samižel, i vl 1950 sai lidnan statusad.

Vspäi 1968 sijazihe il'mvägid Mogočas i sauvoškanzihe nügüd'aigaižikš. Lidn om kuldan samižen rajonan keskuseks, sen päedheotandad mülüdas raudten i mecan ümbriradmižen sarakoihe.

Lidn sijadase Amazaran mägisel'gan ezimägištol, 620 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Mogoč-jogen lanktendan sijas Amazar-jogehe (Amuran hurapol'ne bassein). Matkad Čithasai om 460 km suvipäivlaskmha orhal vai 585 km «Amur»-avtotedme (R-297). Lähembaižed lidnad oma Skovorodino (Amuran agj) 275 km päivnouzmha orhal vai 345 km «Amur»-avtotedme i Sretensk 215 km suvipäivlaskmha orhal vai 470 km avtol.

Čaldonk-žilo (, 284 rist. vl 2010) i koume pen't žilod raudtestancijanno mülüdas lidnankundha Mogočan ližaks. Lidnankundan pind — 69,38 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 258 ristitud, lidnankundan — 13 652 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vll 1970−1992, enamba 17 tuh. eläjid (17 884 vl 1970). Vl 2017 kaik 13 785 ristitud elädas lidnankundas.




#Article 684: Nerčinsk (204 words)


Nerčinsk () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan keskuzpalas. Se om Nerčinskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz oli pandud vl 1653 kozakoil kuti Nelückii-varmitez (), tungusalaižiden Gantimur-ruhtinasen mehed vargastiba sišpäi da paloiba sidä lophu vl 1654. Vodele 1657 saudihe ut Nerčin varmitest (), nimitihe jogen mödhe. Vodel 1664 Gantimur da völ 40 heimoiden ohjandajad tuliba da andoihe Venäman tobmudele, kändihe kozakoil mugažo.

Vl 1689 Nerčinsk sai lidnan statusad, sil-žo vodel Nerčin kožundakt om allekirjutadud Kitainke täs. Om kaičenus äi endevanhid pertid lidnas.

Lidn sijadase Nerč-jogen () hural randal tobjimalaz, 7 kilometras sen lanktendan Šilk-jogehe sijaspäi (Amuran bassein). Matkad Čithasai om 210 km päivlaskmha orhal, 300 km raudtedme vai 270 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šilk 40 km päivlaskmha avtotedme vai 45 km raudtedme i Balei 44 km suvhe orhal vai 71 km avtol. Vižkilometrine raudtesarak ühtenzoitab lidnad Transsiban Priiskovai-stancijanke () suvhe lidnaspäi.

Pen' Makejevk-žilo (33 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Nerčinskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 959 ristitud, lidnankundan — 14 999 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 17 tuh. eläjid vll 1979−1992 (17 000 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 14 945 ristitud elädas lidnankundas.

Nerčinskan agrarine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 685: Petrovsk-Zabaikal'skii (179 words)


Petrovsk-Zabaikal'skii () om Venäman lidn da lidnümbrik Baikalantagaižen randan suvipäivlaskmas. Se om Petrovsk-Zabaikal'skijan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1789 kuti Petran Tegim (). Vl 1926 se sai lidnan statusad da oli udesnimitadud nügüdläižikš. Lidnan raudtestancii om olmas vspäi 1900, se om Transsiban pala i Petran Tegim-nimenke tähäsai.

Lidn seižub mägidenkeskeižes katl'uses, Baläg- da Mikirt-jogiden kaidoiš alangištoiš (Hilokan i Selengan oigedpol'ne bassein), 800 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čithasai om 414 km päivnouzmha raudtedme vai 480 km «Baikal»-avtotedme (R258), Burätijan Tazovaldkundhasai — 15..20 km lodeheze. Lähembaine lidn om Ulan Ude 105 km lodeheze orhal vai 200 km avtotedme.

Petrovsk-Zabaikal'skii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 549 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1959—1992, 28..30 tuhad eläjid (vl 1979 — 30 945 rist.).

Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine i sömtegimišt, raudmetallurgijan i stöklan tegimed ei ole rados. Professionaližen opendusen aluzkundad: professionaliž-pedagogine tehnikum i medicinine škol.

Maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad Ulan Udenke i Hilok-lidnanke. Dekabristad-raudtestancii om toine lidnas, sijadase 6 kilometras päraudtestancijaspäi Čitan polehe.




#Article 686: Sretensk (163 words)


Sretensk () om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas. Se om Sretenskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1689 kuti Stretenskii varmitez (), sid' oli tetab kuti Stretensk — kaivuzžilo, kozakoiden stanic. Vhesai 1912 Sretenskan raudtestancii oli Transsiban lopstancijaks, edemba kormazihe jüguid jogilaivoihe da toihe Amuradme. Vl 1926 Sretensk sai lidnan statusad da kändihe rajonan keskuseks. Lidn šingotase laivansauvomižen tegimel (pened jogilaivad, meblin tehmine). Raudtestancii om Transsiban 50-kilometrižen sarakon lopstancii Kueng-stancijaspäi.

Lidn sijadase Šilk-jogen molembil randoil, 490 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čithasai om 365 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om Nerčinsk 100 km päivlaskmha.

Klimat om terav kontinentaline mussonižpirdoidenke. Voden keskmäine lämuz — −2,9 C° vilun tal'ven tagut. Paneb sadegid 357 mm vodes, kezal tobjimalaz (vaiše 52 mm redukus-sulakus).

Morgul-külä (44 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Sretenskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 850 ristitud, lidnankundan — 6 895 ristitud, rajonan koume kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1959 — 15 138 eläjad.




#Article 687: Šilk (lidn) (170 words)


Šilk ( [ˈʂɨlkə]) om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan keskuzpalas. Se om Šilkan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadan ezmäižel polel kozakoiden vahtkundaks otmaha kävutamižhe jogen alangišton väghižid maid, nimitihe jogen mödhe. Ezmäižen kerdan lidn mainitase kirjutadud purtkiš vl 1765. Vspäi 1914 Transsiban stancii radab Šilkas. Se sai lidnan statusad vl 1951. Lidn šingotase raudten edheotandoil.

Lidn sijadase Šilk-jogen hural randpolel (Amuran bassein), 2 kilometras jogespäi, 490 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čithasai om 174 km päivlaskmha orhal, 216 km avtotedme vai 248 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma Nerčinsk 40 km päivnouzmha avtotedme vai 45 km raudtedme i Balei 52 km suvipäivnouzmha orhal vai 104 km avtotedme.

Mitrofanovo-žilo (, 529 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Šilkan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 947 ristitud, lidnankundan — 14 539 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16..18 tuh. eläjid vll 1959−1996 (18 200 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 13 313 ristitud elädas lidnankundas.

Šilkan äiprofil'ne licei om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 688: Jelizovo (166 words)


Jelizovo () om Venäman lidn da lidnankund Kamčatkan randan suves, Petropavlovskan Kamčatkal lodehline ezilidn. Se om Jelizovon rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2007.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1848 kuti Vanh Ostrog (). Vl 1897 sidä udesnimitihe Zavoiko:ks sijaližen gubernatoran kanzannimen mödhe. Vspäi 1924 eländpunkt om olmas nügüdläiženke nimenke, kolnuden Kamčatkal partizanjoukun käsknikan oiktastuseks. Vl 1975 Jelizovo-žilo sai lidnan statusad.

Lidn sijadase Avač-jogen randoil, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petropavlovskan Kamčatkal röunhasai om 10 km suvipäivnouzmha avtotedme, keskushesai — 30 km.

Jelizovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 127,77 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 39 569 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 46 929 eläjad.

Ižandusen päsarak om kalan ümbriradmine. Lidn om maižanduzrajonan da turizmmaršrutoiden keskuz. Kamčatkan tegimištoline tehnikum i Kamčatkan tehnologijan da servisan kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks. Rahvahidenkeskeine Jelizovo-lendimport (PKC / ПРЛ) otab lidnan keskuzpalad. Sišpäi tehtas reisid Venämadme, mugažo čarterreisid Suvipäivnouzmaižen Azijan maihe, Tokioho i Ankoridžha.




#Article 689: Vilüčinsk (194 words)


Vilüčinsk () om Venäman lidn da meriport Kamčatkan randan suves. Se om Vilüčinskan lidnümbrikon (vn 2005 sügüz'kuspäi, alištub randale) da  (vn 1992 heinkuspäi, alištub federacijan tobmudele) administrativine keskuz.

Ristitun seižutesed oliba neniš tahoiš edel jäaigad. Ende itel'menalaižed oliba enambuses Vilüčinskan ümbrištos, löuzihe 7 seižutest (2. voz'tuha e.m.e. — 1. voz'tuha meiden erad). Tarein-lidneihut () mainitase vn 1739 keväz'kul.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1968 lidnan statusanke Tünen valdmeren laivišton sodameribazaks. Ribačii- (vozil 1931—1954 Uz' Tarj), Primorskii- da Sel'devai-žilod ühtištuihe Petropavlovsk-Kamčatskii-50-lidnha da tegisoiš sen lidnanlaptoikš. Vhesai 1994 nimitihe mugažo Primorskii. Lidn om nimitadud lähižen Vilüčinskii-vulkanan mödhe vspäi 1994.

Lidn sijadase Avačin lahten Krašeninnikovan karan randoil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petropavlovskhasai Kamčatkal om 25 km pohjoižpäivnouzmha.

Vilüčinsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 341,22 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 25 401 ristitud. Vspäi 1996 kaikiš suremb ristitišt oli sil-žo vodel — 37 400 eläjad. 1990-nzil vozil saudihe ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid.

Kamčatkan meritegim om kohendamha vedenalaižid laivoid — «Pohjoižpäivnouzmaine kohenduzkeskuz». Saudihe kalanümbriradajad tegint 1930-nzil vozil. Kamčatkan tedostancii om olmas vspäi 1957. Kamčatkan industrialine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Avtobusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.




#Article 690: Abinsk (185 words)


Abinsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om Abinskan rajonan administrativine keskuz.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1834 kuti Abinskan lidnuz. Vspäi 1863 Abinskai-stanic oli olmas, Azovan kozakad paniba sen alust. Vl 1962 (7. tal'vku) stanic kändihe Abinskii-radnikžiloks. Vl 1963 (23. reduku) radnikžilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Abin-jogen randoil (, 81 km pitte, Kubanin hurapol'ne bassein), Azov-Kubaninveres alangištos, 41 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 67 km päivnouzmha orhal vai 83 km avtotedme, raudtedme. Lähembaine lidn om Krimsk 15 km päivlaskmha orhal vai raudtedme, 20 km avtotedme. Abinskai-raudtestancii om olmas vspäi 1888 «Krasnodar — Novorossiisk»-jonol.

Nell' pen't eländpunktad mülüdas lidnankundha Abinskan ližaks: žilo, stanic da 2 futorad. Lidnankundan pind — 322,94 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 928 ristitud, lidnankundan — 36 078 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnankundan ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 39 268 ristitud elihe lidnankundas, rajonan kaks' videndest.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 82,3%, armenijalaižed — 5,3%, ukrainalaižed — 2,1%, grekalaižed — 1,4%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 5,2%.




#Article 691: Anap (212 words)


Anap () om Venäman lidn-kurort da meriport Krasnodaran randan päivlaskmas, sodahoštusen lidn. Se om randan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Anapan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.

Toižen mail'man sodan aigan kurort oli pandud mantazole, udessundutihe 1950-nzil vozil. Raudte tuli lidnannoks vl 1979 Anap-raudtestancijaks. Anap om ümbärtud vinmarjan kazvatandan rajonal, šingotase lebuturizmal (severz'-se millionoid ristituid vodes), sömtegimištol (leibän i vinan tegimed), sauvondmaterialiden i plastmassan pästandal.

Lidn-lebutaho sijadase Mustmeren pohjoižpäivnouzmaizel randal, 11 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Matkad Krasnodarhasai om 130 km päivnouzmha orhal vai 165 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Novorossiisk 40 km päivnouzmha orhal vai 52 km avtotedme i Temrük 43 km pohjoižhe orhal, 55 km avtotedme vai raudtedme.

Klimat om Keskmeren kuivahk, tal'vel voib toda pakaižid pohjoižespäi. Elokun lämuz +25,4 C°, vilukun +3,3 C°, voden keskmäine lämuz +13,6 C°. Paneb sadegid 560 mm vodes, enamba kaiked kül'mkus-vilukus (52..68 mm kus). Meriveden keskmäine lämuz +20..24 C° kezakus-sügüz'kus.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 58 990 ristitud, lidnümbrikon — 70 280 (Anapata). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', lidnümbrikon oli 186 127 eläjad vl 2017. Vl 2018 kaik 185 888 ristitud elihe lidnümbrikos.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 86,0%, armenijalaižed — 6,6%, ukrainalaižed — 2,2%, toižed rahvahad — 4,4%, rahvahuden ozutandata — 0,8%.




#Article 692: Apšeronsk (205 words)


Apšeronsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan suves. Se om Apšeronskan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1863 kuti Apšeronskai-stanic () Venäman armijan Apšeronan polkan sijadusenno, nimitihe polkan mödhe. Stanic kätihe Apšeronskii-radnikžiloks vl 1931. Se sai lidnan statusad vl 1947 nügüdläiženke nimenke.

Apšeronsk šingotaze kuti mecan (Sibirišpäi) da kalan (Piterišpäi) ümbriradai keskuz, mugažo ägehiden tegim om olmas.

Lidn sijadase Pšeh-jogen randal (, Kubanin hurapol'ne bassein), Kavkazan pohjoižel ezimägištol, 203 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 85 km lodeheze orhal vai 115 km avtotedme. Lähembaine lidn om Hadižensk 20 km päivlaskmha avtotedme. Apšeronskai-raudtestancii om olmas sarakol «Armavir — Tuapse»-jonospäi, kaidraižuine 37-kilometrine mägiraudte augotase lidnas.

Koume futorad mülüdas lidnankundha Apšeronskan ližaks. Lidnankundan pind — 219,22 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 225 ristitud, lidnankundan — 41 536 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 39..40 tuhad eläjid vll 2002−2018 (40 349 rist. vl 2016). Vl 2018 kaik 41 409 ristitud elihe lidnankundas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 86,1%, armenijalaižed — 7,7%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 4,0%, rahvahuden ozutandata — 0,8%. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman katken jumalanpert' i «Kall'kinged sein»-jumalaižen naižjumalankodi oma olmas lidnas, mugažo Armenižen jumalankodikundan «Surb Gevorg»-pühäpert'.




#Article 693: Armavir (Venäma) (224 words)


Armavir (,  Armavir) om Venäman lidn Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Armaviran lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud kuti Armenine aul () vl 1839 Čerkesijan armenijalaižil, hö sirdiba sihe kaičemha rahvahan religijad da veroid islaman levitamišt vaste. Vozil 1848−1876 nimitihe Armaviran aul:aks Armenijan amuižen pälidnan mödhe. Vl 1875 raudte Vladikavkazhasai läbiti aulad, i udesnimitihe sidä — Armavir-küläks. Vspäi 1914 om lidnan statusanke. Vn 1930 7. päiväspäi elokud om lidnaks randan alištusenke.

Lidn sijadase Kuban'-jogen hural randal sen lähtendan sijas Kavkazaspäi, 190 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnodarhasai om 170 km päivlaskmha orhal vai 220 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Stavropol' 65 km päivnouzmha orhal vai 120 km avtotedme, Labinsk 60 km suvipäivlaskmha avtotedme i Novokubansk 5 km lodeheze avtotedme.

Koume küläümbrikod (Zavetnii, Jogenverine i Vanhan Stanican) 11 eländpunktanke mülüdas lidnümbrikho Armaviran ližaks. Lidnümbrikon pind om 280 nellikkilometrad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 188 832 ristitud, lidnümbrikon — 208 103 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 193 964 eläjad vl 2002. Vl 2018 kaik 209 249 ristitud elihe lidnümbrikos.

Rahvahad (lidnan eläjad vl 2010, enamba 0,4%): venälaižed — 85,2%, armenijalaižed — 9,3%, ukrainalaižed — 1,3%, čerkesalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Kavkaz»-avtote (R217) om lidnan päivlaskmaižeks i suvižeks röunaks.




#Article 694: Belorečensk (222 words)


Belorečensk (,  Belorečensk) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan keskuzpalan suves. Se om Belorečenskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.

Čerkesalaižiden Šithal-eländpunkt () oli olmas Belorečenskan sijas edel 19. voz'sadan kahtent palad.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Kubanin kozakoil kuti maine lidnuz i Belorečenskai-stanic () vl 1862. Vl 1910 «Armavir — Tuapse»-raudtejono läbiti stanicad, i se šingotaškanzihe teravas. Stanic sai lidnan statusad vn 1958 28. päiväl semendkud nügüdläiženke nimenke. Vozil 1979−2005 lidn alištui agjan tobmudele oikti.

Belorečenskan ižandusen päsarakod oma himine (mineraližheretusiden tegim), sömtegimišt (südäiveded, konditerine fabrik, voitegim, kombisömän tegim, leibtegim), sauvondmaterialad (raudbetontegesed), raudtetransportan edheotandad i meblin tehmine.

Lidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal (, Kubanin hurapol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Adigejan Tazovaldkundan röunhasai om 6 km päivlaskmha i 4 km suvhe, Krasnodarhasai om 75 km päivlaskmha orhal vai 100 km avtotedme. Lähembaine lidn om Maikop (Adigejan pälidn) 20 km suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.

Belorečensk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 53 892 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 60 tuhad eläjid vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid i armenižen jumalankodikundan pühäpert' oma olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 84,1%, armenijalaižed — 9,9%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 4,1%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialiž-tehnologine tehnikum (valdkundaline), kooperativine tehnikum (privatine), biznesan da oiktusen tehnikum (privatine), medicinine kolledž (valdkundaline).




#Article 695: Gelendžik (322 words)


Gelendžik () om Venäman lidn da meriport Krasnodaran randas. Se om randan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gelendžikan lidnümbrikon administrativine keskuz. Om federaližen lidnan-kurortan statusanke vspäi 2001.

Ristitud elädas lidnan ümbrištos amussai. Olnuded 5 tuhad vot tagaz bronzaigan heimod jätiba dol'menid mägipautkil. Ende oliba olmas lidnan territorijal: grekine Torik-kolonii (6. voz'sada e.m.e.), rimalaine Pagri-port (63. voz' EME), Vizantijan Eptal-laht (6. voz'sada m.e.) i Genujan Mavrolako-lidnuz (13. voz'sadaspäi). Eländpunkt nimitaškanzihe Gelendžik:aks Ottomanan imperijas (15. voz'sadan lop — 1829).

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1831 kuti Gelendžikan varmitez (). Gelendžik-žilo () sai lidnan statusad vl 1915. Vozil 1923−1963 oli Gelendžikan rajonan keskuseks sen tühjitushesai. Muretihe lidnad avialondoil Toižen mail'man sodan aigan, sen jäl'ghe udessaudihe lidnan pertid.

Gelendžikan ižandusen päsarakod oma turizm (läz 20 sanatorijad, 3 akvaparkad, puištod) i sömtegimišt. Tedoaluzkundad i jüguiden meriport oma lidnas mugažo.

Lidn sijadase Mustmeren da sen Gelendžikan lahten randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kavkazan Markoth-mägisel'g sauptab oiktoid teid kontinental. Matkad Krasnodarhasai om 85 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 180 km avtotedme. Lähembaine lidn om Novorossiisk 20 km lodeheze orhal vai 30 km «Don»-avtotedme (M4-trass).

Klimat om subtropine meren, ezimägišton pirdoidenke. Heinkun lämuz +23,1 C°, vilukun +2,3 C°, voden keskmäine lämuz +12,4 C°. Paneb sadegid 849 mm vodes, enamba kül'mkus-uhokus (74..125 mm kus).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 54 980 ristitud, lidnümbrikon — 91 126 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon kaikenaigaine ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaik 117 546 ristitud elihe lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, lidnan eläjad): venälaižed — 76,2%, grekalaižed — 4,3%, armenijalaižed — 2,7%, ukrainalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 3,9%, rahvahuden ozutandata — 10,6%.

Viktor Hrestin radoi lidnan da lidnümbrikon edeližel pämehel (2008−2018).

Avtobusad, funikulörad (2 jonod), merilikutimvenehed, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Lähembaine raudtestancii sijadase Novorossiiskas.

Civiline Gelendžik-lendimport (GDZ/ГДЖ) sijadase 10 km lidnan keskusespäi lodeheze avtotedme, tehtas vaiše tatanmaižid passažirreisid Venämadme. Sätas čarterreisid gidrolendimportaspäi lähižihe järedoihe lidnoihe.




#Article 696: Gul'keviči (193 words)


Gul'keviči () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om Gul'kevičin rajonan administrativine keskuz (vll 1935−1963 i vspäi 1980) da üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1875 15. päiväl heinkud Gul'keviči-žiloks ühtennimiženno raudtestancijanno «Rostov Donal — Vladikavkaz»-jonol, nimitihe lähižen uman pidajan — Venäman imperijan Nikolai Gul'kevič-valdkundmehen kanzannimen mödhe. Kätihe radnikžiloks vl 1959. Žilo sai lidnan statusad vn 1961 21. päiväl heinkud.

Gul'keviči šingotase sauvondtegesiden edheotandoiden da sömtegimišton keskuseks, maižanduzrajon ümbärdab sidä.

Lidn sijadase Kuban'-jogen hural randpolel, 5 kilometras jogespäi, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 140 km päivlaskmha orhal vai 165 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kropotkin 12 km lodeheze orhal, raudtedme vai avtotedme. «Kavkaz»-avtote ümbärdab lidnad 5 kilometras suvipäivlaskmpolespäi.

Maikopskoje-žilo (4106 rist. vl 2010) i Lebäžii-futor (181 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Gul'kevičin ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 244 ristitud. Vspäi 1996 lidnan ristitišt vajehtab 34..35 tuhad röunoiš (35 300 rist. vl 2001). Vl 2018 kaik 38 453 ristitud elihe lidnankundas, rajonan kaks' videndest.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 92,8%, armenijalaižed — 2,1%, ukrainalaižed — 1,7%, saksalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 1,9%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.




#Article 697: Hadižensk (203 words)


Hadižensk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan suves, sen Apšeronskan rajonas.

Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1864 kuti Hadiženskai-stanic () čerkesalaižiden tactud Hadiži-aulan sijas. Vl 1909 löuzihe kivivoid stanicanno i ristitišt ližadui teravas. Kätihe stanicad radnikžiloks edel 1936 vot. Žilo sai lidnan statusad vn 1949 28. päiväl sügüz'kud.

Hadižensk šingotase sömtegimišton i kivivoin samižen edheotandoiden keskuseks, vspäi 1953 — mineraližen veden kurortaks.

Lidn sijadase Pšiš-jogen muugotil randoil (, Kubanin hurapol'ne bassein), Kavkazan pohjoižel ezimägištol, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Apšeronsk-rajonkeskushesai om 20 km päivnouzmha avtotedme, Krasnodarhasai — 80 km lodeheze orhal vai 110 km avtotedme.

Koume futorad mülüdas lidnankundha Hadiženskan ližaks. Lidnankundan pind — 203,56 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 579 ristitud, lidnankundan — 22 585 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22 733 eläjad vl 2016. Vl 2018 kaik 23 482 ristitud elihe lidnankundas, rajonan kaks' ühesandest. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om olmas lidnas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 80,1%, armenijalaižed — 6,9%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 10,9%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.

Avtobusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas i rajonas. Avtostancii i 1811. km-raudteplatform sijadasoiš lidnas. Hadiženskai-raudtestancii om Stancionnii-žilos 2 km päivlaskmha lidnaspäi «Armavir — Tuapse»-jonol.




#Article 698: Hul Purde (223 words)


Hul Purde () om Venäman lidn Krasnodaran randan keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om municipaližen «Hul Purde-lidn»-ühtnikan da lidnümbrikon administrativine keskuz.

Edel 19. voz'sadan kahtent pol't adiglaižiden Psifab-aul () oli necil sijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1864 kuti lebutaho-kurort, saudihe sodaläžundkodid, kül'bendsijad da puištod. Vl 1965 kurortine žilo sai lidnan statusad.

Mineralvedentegimed, turistad, lebuntahtnikad, meblin tehmine, kivivoin samižen sarak šingotadas Hul Purde-lidnad.

Lidn sijadase Kavkazan ezimägištonno, Psekups-jogen randoil (, Kubanin hura ližajogi), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 50 km pohjoižhe avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Adigeisk (Adigejan Tazovaldkundan pälidn) 35 km pohjoižhe niil-žo teil.

Klimat om ven subtropižen nepsan vönen pirdoidenke. Heinkun lämuz om +23,1 C°, vilukun — +1,7 C°, voden keskmäine lämuz +12,2 C°. Paneb sadegid 895 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (89..101 mm kus).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 126 ristitud, lidnümbrikon — 57 289 ristitud. Vl 2018 kaik 66 008 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 83,4%, armenijalaižed — 5,9%, ukrainalaižed — 2,5%, adiglaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, vaugedvenälaižed — 0,4%, saksalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,0%, rahvahuden ozutandata — 4,3%.

Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lidnad ümbrištonke. Hul Purde-raudtestancii om olmas vspäi 1978, sijadase jogen hural randpolel, «Krasnodar — Tuapse»-jonol. «Don»-avtote (M4-trass) läbitab lidnan hurarandališt palad.




#Article 699: Jeisk (314 words)


Jeisk () om Venäman lidn-kurort, lidnankund i Azovmeren port Krasnodaran randan lodehes. Se om randan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jeiskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1939), mülüb sihe vspäi 2007.

Vll 1777−1778 Hanan lidneihut () oli saudud Kriman hanan — Venäman imperijan vassalan varapälidnaks. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1848 kuti meriport londuseliženno čirakonno lidnan statusanke, nimitihe Jei-jogen mödhe (). Jeisk-raudtestancii om olmas vspäi 1911.

Toižen mail'man sodan aigan bombardiruihe Jeiskad, lidn oli okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil (eloku 1942 — uhoku 1943). Om udessündutadud sodan jäl'ghe, šingotase merilebun da sömtegimišton keskuseks.

Lidn sijadase nemel, Azovmeren pohjoižpäivnouzmaižel randal i Jei-jogen estuarijan (Jeiskan liman) suvirandal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, rajonan pohjoižes. Azovmeri voib jäduda uhokus. Matkad Krasnodarhasai om 190 km suvhe orhal vai 250 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Taganrog 73 km pohjoižpäivnouzmha orhal meredme, Primorsko-Ahtarsk 74 km suvhe i Mariupol' (Ukrain) 71 km lodeheze meredme.

Klimat om ven. Heinkun lämuz +25,2 C°, vilukun-elokun — −0,2 C°, voden keskmäine lämuz +11,8 C°. Paneb sadegid 811 mm vodes, vähemba kaiked heinkus-redukus (53..55 mm kus). Meriveden lämuz oleleb +17..+25 C° semendkus-sügüz'kus.

Seičeme žilod mülüdas lidnankundha Jeiskan ližaks, sidä kesken Širočank (, 6025 rist. vl 2010) i Krasnoflotskii (2205 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 143,48 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 87 769 ristitud, lidnankundan — 97 178 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 87 tuhad vll 2005−2011 (87 800 eläjad vl 2011). Vl 2018 kaik 92 765 ristitud elihe lidnankundas, rajonan kaks' koumandest.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 92,9%, ukrainalaižed — 2,5%, armenijalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.

Jeisk om ortodoksižen hristanuskondan Jeiskan eparhijan keskuz. Kaik ühesa pühäpertid ratas lidnas:

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ajadas rajonadme da äjihe lähižihe lidnoihe.

Raudte Starominskai-stanicaspäi lopiše Jeiskas äjil sarakoil, eländpunktad ühtenzoittas rel'savtobusal. Jeisk-sodalendimport (EIK / ЕСК) sijadase lidnan suvipäivlaskmas.




#Article 700: Korenovsk (150 words)


Korenovsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan keskuses. Se om Korenovskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud kuti Korenovskai-stanic vl 1794. Se sai lidnan statusad vl 1961, nimitihe nügüdläižikš.

Korenovsk om maižanduzrajonan keskuz, sömtegimišt šingotase siš.

Lidn sijadase Hura Beisužok-jogen (, Azovmeren bassein) hural randal tobjimalaz, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodaran röunhasai om 60 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Ust'-Labinsk 30 km suvipäivnouzmha orhal i Timašovsk 40 km lodeheze orhal.

Kaks' žilod i kaks' futorad mülüdas lidnankundha Korenovskan ližaks. Lidnankundan pind — 32,45 km².

Vn 2010 Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 41 166 ristitud. Vll 1996−2017 ristitišt vajehtab 40..41 tuhad röunoiš (41 876 rist. vl 2016). Vl 2017 kaik 43 264 ristitud elihe lidnankundas. Punolendimiden polk baziruiše sijaližel lendimportal.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 91,5%, armenijalaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.




#Article 701: Krimsk (167 words)


Krimsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om Krimskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1862 kuti Krimskai-stanic (). Se sai lidnan statusad vl 1958 nügüdläiženke nimenke.

Krimsk šingotase sömtegimišton i sauvondmaterialiden edheotandoiden lidnaks, om äiprofil'žen maižanduzrajonan keskuseks. Lidn eli läbi sur'vedes vn 2012 7. päiväl heinkud 200-millimetrižen valegen jäl'ghe.

Lidn sijadase Adagum-jogen muugotil randoil ( 66 km pitte, Kubanin hura ližajogi), 24 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Matkad Krasnodarhasai om 100 km päivnouzmha orhal. Lähembaine lidn om Abinsk 10 km suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.

Verhneadagum-futor (266 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Krimskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 57 382 ristitud. Vspäi 1996 lidnan ristitišt vajehtab 56..58 tuhad röunoiš (58 128 rist. vl 2012). Professionaližen opendusen aluzkundad: Krimskan industrialiž-sauvondtehnikum i Krimskan tehnine kolledž.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 83,0%, armenijalaižed — 3,6%, ukrainalaižed — 2,4%, totarlaižed — 2,3%, grekalaižed — 1,8%, assirijalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,8%, rahvahuden ozutandata — 0,9%.




#Article 702: Kropotkin (Krasnodaran rand) (168 words)


Kropotkin () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om randan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kavkazskajan rajonan administrativine keskuz vn 2008 elokuspäi.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1879 kuti Romanovskii-futor Rostovan kozakoiden-alusenpanijoiden Romanovskai-stanican mödhe. Futor sai lidnan statusad vn 1921 4. päiväl uhokud, nimitihe nügüdläižikš Petr Kropotkin-tedomehen da revolücioneran-anarhistan kanzannimen mödhe.

Kropotkin šingotase sömtegimišton keskuseks sijaližel torhudel, mugažo mašiništon sauvomha veimid tegim i simvolikan fabrik oma olmas lidnas.

Lidn sijadase Kuban-jogen oiktal korktal randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 130 km suvipäivlaskmha orhal vai 145 km avtotedme. Lähembaine lidn om Gul'keviči 5 km suvipäivnouzmha. Kavkazskai-raudtestancii () om «Rostov — Vladikavkaz»-jonol, nece raudte ristikoičeb «Krasnodar — Mihailovsk — Elist»-raudtejonod lidnas. «Kavkaz»-avtote läbitab lidnad.

Kropotkin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 80 765 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 82 800 eläjad vll 2000−2001.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 92,4%, armenijalaižed — 3,8%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.




#Article 703: Kurganinsk (213 words)


Kurganinsk (,  Kurganinsk) om Venäman lidn Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om Kurganinskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud Kubanin kozakoil vl 1853 kuti Kurgannai-stanic (), nimitihe käpiden äjüden ümbrištos tagut. Stanic sai lidnan statusad vn 1961 14. päiväl vilukud.

Kurganinsk šingotase sömtegimišton keskuseks sijaližel torhudel, mugažo lehtraudpakuitesen i savičun tegimed, raudten sauvondedheotandad oma olmas Kurganinskas. Lidn eli läbi sur'vedes vl 2002.

Lidn sijadase Lab-jogen oiktal randal (, Kuban'-jogen hurapol'ne bassein), 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Adigei sijadase jogen vastrandal, matkad Krasnodarhasai om 150 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Armavir 40 km päivnouzmha orhal vai raudtedme i Labinsk 27 km suvhe orhal vai kaikil teil. Kurgannai-raudtestancii om olmas «Armavir — Tuapse»-jonol vspäi 1915.

Krasnoje Pöud-žilo (, 737 rist. vl 2010) i Joudjuz-futor (, 640 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Kurganinskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 47 970 ristitud, lidnankundan — 49 347 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50 800 eläjad vl 2001, lidnankundan — 50 515 eläjad vl 2015. Vl 2017 kaik 50 162 ristitud elädas lidnankundas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 85,8%, armenijalaižed — 9,6%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesenjan jumalanpert' (1906−1916) i phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' (2003) oma väges lidnas.




#Article 704: Labinsk (174 words)


Labinsk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan suvipäivnouzmas. Se om Labinskan rajonan administrativine keskuz.

Ende nogailaižiden Nauruz-aul oli olmas lidnan sijas, sid' adiglaižiden Četiun-aul () oli pandud mantazole Kavkazan sodan aigan. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Donan kozakoil vl 1841 kuti Labinskai-stanic, nimitihe jogen mödhe. Se sai lidnan oficiališt statusad vn 1947 23. päiväl redukud Labinsk-nimenke.

Lidn sijadase Lab-jogen oiktal randal (, Kuban'-jogen hurapol'ne bassein), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Adigei sijadase jogen vastrandal, matkad Krasnodarhasai om 180 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om Kurganinsk 27 km pohjoižhe orhal vai kaikil teil. Labinskai-raudtestancii om olmas jonol Kurganinskaspäi.

Prohladnii-žilo (1416 rist. vl 2010) da Mirun Zorä-futor (, 114 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Labinskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62 864 ristitud, lidnankundan — 64 394 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 64 300 eläjad vl 1996. Vl 2018 kaik 61 649 ristitud elihe lidnankundas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 91,8%, armenijalaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.




#Article 705: Novokubansk (186 words)


Novokubansk () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivnouzmas, Armaviran pohjoine kaimdailidn. Se om Novokubanskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1867 kuti Kubanskoje-žilo Kavkazan polkiden saldatoil erindas. Edel 1922 vot nimitaškanzihe sidä Novokubanskoje:ks. Vl 1961 kätihe sidä Novokubanskii-radnikžiloks. Vn 1966 11. päiväl kezakud se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Novokubansk šingotase sömtegimišton keskuseks sijaližel torhudel, mugažo sauvondmaterialiden tegimed oma olmas lidnas (seinmaterialad, profiline torv). Lidn eli läbi sur'vedes vn 2002 kezakul, urzi dambad.

Lidn sijadase Kuban'-jogen hural randpolel, 1 km jogespäi, 145 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 162 km päivlaskmha orhal vai 205 km avtotedme. Lähembaine lidn om Armavir, om 4 km matkad lidnoiden röunoiden keskes avtotedme. Kubanskai-raudtestancii om olmas «Armavir — Kropotkin»-jonol. Koumekilometrine sarak ühtenzoitab lidnad «Kavkaz»-avtotenke suvipäivlaskmas.

Novokubansk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 880 ristitud, rajonan kaks' videndest. Vspäi 2002 lidnan ristitišt vajehtab 34..35 tuhad eläjid röunoiš (35 440 rist. vl 2016).

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 88,2%, armenijalaižed — 6,3%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 1,2%.

Lähembaižed professionaližen opendusen alizkundad sijadasoiš Armaviras.




#Article 706: Novorossiisk (292 words)


Novorossiisk ( [nəvərɐˈsʲijsk]) om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Vägilidn vspäi 1973. Om meriportaks mail'man znamoičendanke Mustmeren pohjoižpäivnouzmaižel randal.

Venäman Mustmeren laivišton sodabaz sijadase lidnas.

Nügädläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1838 turkan lidnusen jändusil. Nimitihe Novorossiiskaks vn 1839 14. päiväl vilukud. Žilo sai lidnan statusad vl 1866. Vl 1888 raudte tuli lidnha Jekaterinodaraspäi.

Novorossiisk šingotase meriportal, sauvondmaterialiden pästandal (cement, šifer, raudbetontegesed, mecan ümbriradmine) i sömtegimišton keskuseks.

Lidn sijadase Mustmeren da sen jädumatoman Cemesan lahten randoil, 0..558 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Cemes-jogi () läbitab lidnad. Lujad manrehkaidused oleldas, seičemehe ballhasai. Matkad Krasnodarhasai om 100 km päivnouzmha orhal, 145 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Gelendžik 20 km suvipäivlaskmha orhal, 30 km avtotedme vai merel.

Novorossiisk jagase nelläks lidnrajonaks. Kaik 24 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Novorossiiskan ližaks, ühtenzoittas niid 6 küläümbrikho. Lidnümbrikon pind — 834,94 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 241 952 ristitud, lidnümbrikon — 298 253 ristitud. Vl 2018 kaik 334 506 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' i Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert', seičeme jumalanpertid da koume časounäd oma olmas lidnas. Toižiden uskondoiden pühäpertid: Armenine apostoline jumalankodikund (1), protestantizm (3 — lüteranine, vižkümnenden päivän, evangelistad), Krišnan tuntken sebr (1), judaizm (1).

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,7% vl 2010): venälaižed — 88,0%, armenijalaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 2,4%, totarlaižed — 0,9%, grekalaižed — 0,7%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 1,6%.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad da ezilidnelektrojonused ühtenzoittas ümbrištonke. Novorossiisk-raudtestancii om lopstancii sarakol Krimskaspäi.

Venäman kaikiš suremb port sijadase lidnas. «Don»-avtote (M4-trass) tuleb Gelendžikaspäi i lopiše Novorossiiskas. Lähembaine lendimport sijadase Gelendžikan pohjoižes, toine Vitäzevo-lendimport om Anapas 50 km lodeheze.




#Article 707: Primorsko-Ahtarsk (225 words)


Primorsko-Ahtarsk () om Venäman lidn Krasnodaran randan lodehes. Se om Primorsko-Ahtarskan rajonan administrativine keskuz da lidnankund.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1774 kuti anastadud turkil Ahtar-Bahtar-lidnuz (känduz: «mererandaline vauged kall'»). Vl 1854 ühtenzoittihe Ahtarskii-žilod kozakoiden futorišpäi. Vl 1900 žilo kätihe Primorsko-Ahtarskai-stanicaks (). Stanic sai lidnan statusad vl 1949.

Lidn sijadase Azovmeren päivnouzmaižel randal, läz Ahtarskan i Jasenin lahtid, Azovveren da Kubanin tazangištol, 2 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnodarhasai om 150 km suvipäivnouzmha avtotedme vai raudtedme. Raudtestancii nimitase Ahtari (). Lähembaine lidn om Timašovsk 70 km suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.

Klimat om ven läm' kuivahk, ei olele lumikatet. Vilukun keskmäine lämuz om −0,8 C°, heinku om kaikiš lämhemb — +24,6 C°. Paneb sadegid 587 mm vodes, läz tazomäras kuidme.

Nell' eländpunktad om lidnankundas, ned oma 2 pen't žilod (Primorskii, Ogorodnii) da Sadki-futor lidnan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 257 ristitud. Kaik 34 596 ristitud elädas lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1996−2001 — 34 tuh. ristituid.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 93,0%, ukrainalaižed — 2,5%, vaugedvenälaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,9%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.

Meriport om olmas kalanpüdusen täht, mugažo kazvatadas da ümrbiratas kalad. Om severz'-se sömtegimišton toižid edheotandoid: jauhkombinat, maidtegim. Lotosan plantacijad lidnan ümbrištos. Lidn om klimatine lebutaho, tervehtajad veded rikvezinikanke. Sodalendimport sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmaiženno röunanno.




#Article 708: Slavänsk Kubanil (197 words)


Slavänsk Kubanil () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om Slavänskan rajonan administrativine keskuz.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1865 kuti Slavänskai-stanic (), nimitihe gusariden polkan mödhe (1776—1783) Suvorovan ohjandusen al. Vspäi 1913 Protok-raudtestancii ( «jogen hijam») om olmas «Krimsk — Timašovsk»-jonol. Vll 1942—1943 stanic oli okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil.

Eländpunkt sai lidnan statusad vn 1958 28. päiväl semendkud udenke nimenke erištamha Ukrainan lidnaspäi. Lidn om ümbärtud maižandusen järedoil edheotandoil, šingotase kivivoin ümbriradmižen, sauvondmaterialiden tehmižen (savič, katuzmaterialad) i sömtegimišton keskuseks sijaližel torhudel, mugažo omblendfabrik i kurortkompleks oma lidnas.

Lidn sijadase Kuban-jogen suhišton Protok-hijaman hural randal, 8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kuban'-jogehesai om 6 km suvhe, Krasnodarhasai om 70 km päivnouzmha orhal vai 80 km avtotedme. Lähembaine lidn om Krimsk 40 km suvhe orhal, raudtedme vai avtotedme.

Slavänsk Kubanil om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 63 842 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Hristanuskondan erazvuiččiden jumalankodikundoiden 9 pühäpertid om olmas lidnas. Slavižen kul'turan rahvahidenkeskeine festival' oleleb lidnas uhokun augul, vedadas vspäi 2004.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 92,0%, armenijalaižed — 3,5%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.




#Article 709: Temrük (192 words)


Temrük () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan päivlaskmas. Se om ühtennimižen rajonan administrativine keskuz, kaikiš suremb eländpunkt da üks'jäine lidn, vinmarjan maižanduzrajonan keskuz.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadan lopus kuti Uz' Temrük-lidnuz (), sidä kesken Venäman sodavägil, nimitihe sauvondan ohjandajan kabardalaižen Temrük-ruhtinasen mödhe. Vll 1570—1774 lidnuz mülüi Ottomanan imperijha. Temrükskai-stanic () sai lidnan statusad vl 1860. Temrük šingotase meriportaks Azovmerel i lebutahoks reduvulkanoil.

Lidn sijadase Tamanin pol'sarel, Kuban'-jogen suhišton i Kurčanskii-limanan randoil, jogenvagon oiktal randal tobjimalaz, 10 m valdmeren pindan päl korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 130 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Anap 40 km suvhe avtotedme vai raudtedme.

Kaks' žilo da futor mülüdas lidnankundha.

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 046 ristitud, lidnankundan — 38 836 ristitud. Vl 2017 kaik 40 915 ristitud elädas lidnankundas, rajonan koumandez. Lidnan i lidnankundan kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1,0% vl 2010): venälaižed — 93,8%, ukrainalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 3,3%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Temrük-merijüguport om saudud Azovmeren randal. Temrük-raudtestancii om olmas vaiše jüguiden täht, ühtenzoitab Anapanke. Lähembaine Vitäzevo-lendimport sijadase 30 km suvhe, läz Anap-lidnad.




#Article 710: Tihoreck (219 words)


Tihoreck () om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan pohjoižpäivnouzmas. Se om Tihoreckan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2008.

Tihoreckai-raudtestancii () om olmas vn 1874 semendkuspäi «Rostov — Vladikavkaz»-jonol. Nimitihe raudtestancijad lähižen Tihoreckai-stanican mödhe (), se sijadase 7 km pohjoižpäivnouzmha, udesnimitihe vl 1930 Fastoveckajaks putlikoičendad vaste. Ühtenzoittihe Tihoreckii-futorad i žilod raudtestancijanno da kätihe lidnaks vn 1926 1. päiväl keväz'kud, nimitihe nügüdläižikš.

Vspäi 1961 alištihe lidnad randan tobmudele oikti. Lidn šingotase sömtegimišton da raudten edheotandoiden keskuseks, mugažo mašiništonsauvomižen tegim radab, se pästab raudteiden kohenduztehnikad.

Lidn sijadase Čelbas-jogen oiktal randpolel (lankteb soho Azovmeren randal, om sidodud Azovmerhe solakahiden limanoiden kal't), 3 kilometras jogespäi, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 128 km suvipäivlaskmha orhal vai 155 km avtol ajaden, mugažo voib sadas oiktadme raudtedme. Lähembaine lidn om Kropotkin 63 km suvipäivnouzmha raudtedme vai «Kavkaz»-avtotedme.

Kaks' žilod mülüdas lidnankundha Tihoreckan ližaks. Lidnankundan pind — 76,03 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 823 ristitud, lidnankundan — 63 295 ristitud, rajonan pol'. Vl 2017 kaik 60 445 ristitud elädas lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70 300 eläjad vl 1996.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1,0% vl 2010): venälaižed — 94,5%, armenijalaižed — 1,6%, ukrainalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 2,2%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Kavkaz»-avtote (R-217) om lidnan pohjoižpäivnouzmaižeks röunaks.




#Article 711: Timašovsk (188 words)


Timašovsk () om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Krasnodaran randan keskuzpalan pohjoižes. Se om Timašovskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1794 kuti Timoševskii-kuren' . Kätihe stanicaks vl 1842, sai lidnan statusad nügüd'aigaiženke nimenke vn 1966 30. päiväl tal'vkud.

Timašovsk šingotase sömtegimišton da sen pakuitesen edheotandoil, mugažo pästtas sauvondmaterialid (savič, asfal't).

Lidn sijadase Kirpili-jogen oiktal randal tobjimalaz (lankteb Kirpilin limanha Azovmeren randpolel), 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 65 km suvhe orhal, avtol vai raudtedme. Lähembaine lidn om Korenovsk 40 km suvipäivnouzmha orhal vai 55 km avtotedme.

Kirpičnii-žilo (78 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Timašovskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 53 924 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 53..54 tuhad eläjid vll 1996−2013 (54 200 rist. vl 2006). Vl 2018 kaik 51 999 ristitud elihe lidnankundas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 90,0%, armenijalaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,2%, rahvahuden ozutandata — 2,2%.

Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Hengen mez'jumalankodi (vspäi 1992, ezmäine pühäpert' om saudud vll 1987−1991), Sündun Voznesenjan päjumalanpert' i loičendpert', Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' i kaks' časounäd oma olmas lidnas.




#Article 712: Tuapse (227 words)


Tuapse (,  Tuapse,  [tʷʼapsə]) om Venäman lidn, lidnankund da Mustmeren port Krasnodaran randan suvipäivlaskmas. Se om Tuapsen rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2008.

Amuižed heimod saudihe dol'menid ümbrištos 5 tuhad vot tagaz. 6.−2. voz'sadal edel m.e. adiglaižiden ezitatoiden eländpunkt oli olmas, mainitase Amuižen Grekanman purtkiš kuti Topsida transkripcijas.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1864 kuti Vel'jaminovskai-stanic vn 1838 Venäman varmitesen sijas. Vl 1896 udesnimitihe Vel'jaminovskii-posadad jogen mödhe, -sanaspäi «tahond alemba kahten jogen ühthejoksmust». Vl 1916 Tuapse-posad sai lidnan statusad i saudihe raudted Armaviraspäi. Vspäi 1979 oiged raudte om saudud Krasnodarhasai. Lidn om järed meriport kormadamha jüguid, šingotase kivivoin ümbriradmižen da transportan, sömtegimišton i turizman edheotandoil, mugažo laivankohenduztegim radab i raudten sortiruindstancii om olmas.

Lidn sijadase Kavkazan suvipautkenno, 44 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnodarhasai om 103 km pohjoižhe. Lähembaine lidn om Soči i sen Višnovk-mikrorajon 20 km suvipäivnouzmha meren randal.

Klimat om subtropine neps. Heinkun i elokun lämuz +24 C°, vilukun i uhokun — +5 C°, voden keskmäine lämuz +13,9 C°. Paneb sadegid 1436 mm vodes, vähemba sulaku-elokus (84..96 mm kus).

Tuapse om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 63 292 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1998 — 65 800 eläjad.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 75,2%, armenijalaižed — 8,5%, ukrainalaižed — 1,9%, adiglaižed (čerkesalaižed) — 1,3%, toižed rahvahad — 2,9%, rahvahuden ozutandata — 10,2%.




#Article 713: Ust'-Labinsk (170 words)


Ust'-Labinsk (, ) om Venäman lidn, lidnankund da avtotesol'm Krasnodaran randan keskuzpalas. Se om Ust'-Labinskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1794 kuti Ust'-Labinskai-stanic () sirdanuzil Donan randaspäi kozakoil. Vl 1900 saudihe raudtestancijan «Jekaterinodar — Kavkazskai»-jonol. Stanic sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1958. Stanican lidnusen varmitesed oma kaičenus hüvin.

Ust'-Labinsk šingotase sömtegimišton da sauvondmaterialiden pästandan edheotandoil. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks, kazvatadas villänkul'turoid, änikoid, semnid, i lindvodindan ferm radab.

Lidn sijadase Kuban'-jogen oiktal korktal randal, sen ühthejoksmust vaste Labanjogenke. Ust'-Labinsk seižub Adigejan Tazovaldkundan röunanno, 70 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnodarhasai om 62 km päivlaskmha. Lähembaine lidn — Korenovsk 30 km lodeheze avtotedme.

Ust'-Labinsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 43 270 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 44 tuhad eläjid vozil 1996−2003. Hristanuskondan nell' pühäpertid om olmas (2 — baptizman, 1 — ortodoksine, 1 — seičemenden päivän adventistad).

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 91,9%, armenijalaižed — 3,2%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 0,5%.




#Article 714: Ačinsk (223 words)


Ačinsk () om Venäman lidn, lidnümbrik i raudtesol'm Krasnojarskan randan suvipäivlaskmas. Se om randan koumanz' surtte lidn, om lidnaks randan alištusenke. Mugažo Ačinskan rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha.

Ezmäižen Ačinskan lidnusen () aluz oli pandud 30 km suvipäivlaskmha nügüd'aigaižes lidnaspäi Čuliman randal vl 1641 kaičemha Tomskad Jenisein kirgizlaižid vaste. Om nimitadud heiden «ačid / ačigid»-heimon mödhe. Vl 1683 lidnuz paloi lophu, i sil-žo vodel panihe Ačinskan lidnust tošti nügüdläižel sijadusel. Sibirin trakt läbiti sidä.

Vl 1782 anttihe makundan lidnan statusad. Vspäi 1822 oli mülünu udeks pandud Jenisein gubernijha. 19. voz'sadal lidn tegihe tarbhaižeks keskuseks otmaha Sibirid kävutamižhe.

Ačinskan ižandusen päsarakod oma alüminijan samine sen hapandusespäi i sauvondmaterialiden tehmine (cement). Vozil 2005−2007 sömtegimišton da kebnan tegimišton sarakod oma muretud.

Lidn sijadase madalan amuižen Arg-mägisel'gan pautkil, Čulim (Ijus)-jogen oiktal randal, 220 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnojarskhasai om 160 km päivnouzmha Transsib-raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Nazarovo 30 km suvhe i Bogotol 60 km päivlaskmha.

Klimat om terav kontinentaline, tal'v om vilu. Voden keskmäine lämuz om +0,8 C°, heinkun — +19,1 C°, vilukun oleleb −15 C°.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 109 155 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 120..123 tuhad eläjid vozil 1985−2001.

Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Tatanmaine soda- da civiline Ačinsk-lendimport (ACS / АЧН) sijadase 4 km päivnouzmha lidnaspäi, tehtas vaiše päzutajiden eriližid reisid.




#Article 715: Bogotol (178 words)


Bogotol () om Venäman lidn, lidnümbrik da järed raudtestancii Krasnojarskan randan suvipäivlaskmas. Se om Bogotolan rajonan administrativine keskuz, ei mülu rajonha, om lidnaks randan alištusenke.

Sibirin traktan Bogotol'skai-stancii oli olmas 18. voz'sadan kahtendes polespäi. Se om nügüd'-ki kuti erine Bogotol-külä (Čuliman oiktal randal). Bogotol-lidnan aluz om pandud vl 1893 žiloks Bogotol'skai-raudtestancijanno holitamha Transsibad. Žilo sai lidnan statusad vl 1911.

Bogotolan ižandusen päedheotandad oma sidodud raudten radonke (depod, vagonoiden kohenduztegim). Mugažo söndtavaroiden pästand sijaližes torhudespäi i instrumentan lukkolsepoiden da montažnikoiden täht tehmine oma olmas.

Transsib-raudte läbitab lidnad. Bogotol sijadase mecstepin zonas, 290 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Reljef om kukhikaz. Matkad lidnan keskusespäi Čulim-jogehesai (Obin oiged ližajogi) om 6 km suvhe, röunaspäi — 2 km suvhe, Krasnojarskhasai om 252 km päivnouzmha. Lähembaine järed lidn om Ačinsk 70 km päivnouzmha «Sibir'»-avtotedme (R255). Avtote mäneb lidnan i Bogotol-külän keskes, Čuliman oiktal randpolel.

Bogotol om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 051 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 874 eläjad vl 1959 i 30 100 eläjad vl 1975.

Bogotolan transportan tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 716: Borodino (lidn) (154 words)


Borodino () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipalan päivnouzmas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1949 samha burad hil't kar'jermahtusel, nimitihe lähižen külän mödhe (vspäi 1827), külä — Borodinon toran mödhe (1812). Borodino sai lidnan statusad vl 1981. Sadas burad hil't millionil tonnoid tähäsai (2005 — 17,5 mln tonnoid), mugažo kohenduzmehanine tegim, leibtegim i mebel'fabrik oma olmas lidnas.

Lidn sijadase 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 127 km päivlaskmha orhal vai 150 km «Sibir'»-avtotedme (R-255). Lähembaine lidn om Zaozörnii 15 km lodeheze avtotedme. Raudtesarak tuleb lidnha Transsibalpäi (Zaozörnii).

Borodino om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 416 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 19..20 tuh. eläjid vll 1996−2006 (20 100 rist. vl 2001). Hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: ortodoksine ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert' i vižkümnenden päivän uskojiden Vinogradnik-pühäpert' oma olmas lidnas.

Divnogorskan gidroenergetižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks. Kaivuztehnikum sijadase lidnanvuiččes Irš-žilos 7 km päivlaskmha.




#Article 717: Divnogorsk (190 words)


Divnogorsk () om Venäman lidn Krasnojarskan randan suves. Se om Krasnojarskan päivlaskmaine ezilidn, Divnogorskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Vozil 1888−1920 Znamenskii skit-mez'jumalankodi šingotihe nügüdläižen lidnan territorijal. Jogivaldmad Jenisein randal, savičun, tervanajandan i tohusiden tegimed oliba jumalankodinno. Jumalankodin sauptandan jäl'ghe armotomiden lapsiden kodi oli, vspäi 1930 — Krasnojarskan mectehnikuman abutarh.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1956 kuti Skit-žilo sauvomha . Udesnimitihe sidä Divnogorskaks vl 1957 Jenisein vastrandan mägiden nimen mödhe ( «čudokahad mäged»). Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1963. Vozil 1967−1971 pästtihe töhö GES:an kaikid 12 agregatoid. Vspäi 1970 päraudtestancii om olmas, raudtejonon Krasnojarskaspäi lopstancii.

Lidn sijadase Jenisei-jogen oiktal randal, mödvedhe Krasnojarskan vezivaradimen padoseinälpäi, 260 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskan röunhasai om 20 km päivnouzmha orhal vai «Jenisei»-avtotedme, raudtedme vai jogen mödvedhe.

Ovsänk-külä (vspäi 1671, 2228 rist. vl 2010) i kuz' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Divnogorskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 292 ristitud, lidnümbrikon — 32 193 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1996 — 34 300 eläjad. Vl 2017 33 292 ristitud elädas lidnümbrikos.

Professionaližen opendusen aluzkundad: medicinine, gidroenergetine i mectehnologijoiden tehnikumad, olimpižen rezervan sportkolledž, kul'turan i mecsarakon radnikoiden kvalifikacijan lujendusen institutad.




#Article 718: Dudink (143 words)


Dudink (, ) om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan lodehes. Se om Taimiran Dolganan Nenciden rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1667 kuti Jasašno Dudino-tal'vsija (), nimitihe Dudink-jogen mödhe. Žilo šinotaškanzihe Taimiran (Dolganan Nenciden) avtonomižen ümbrikon pälidnaks (1931−2006) i sai lidnan statusad vl 1951. Vs 2001 kül'mkun 25. päiväspäi voib putta lidnha verazmalaižile vaiše Venäman tobmuden aluzkundoiden laskendan mödhe.

Lidn sijadase Jenisei-jogen oiktal randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om jogi- da meriportaks Noril'skan täht, ühtenzoittas raudtel. Lähembaižen Noril'sk-lidnan keskuzpala sijadase 96 kilometras päivnouzmha.

Viž žilod mülüdas lidnankundha Dudinkan ližaks. Lidnankundan pind — 223 455,69 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 175 ristitud, lidnankundan — 24 022 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 33 700 eläjad vl 1996. Vl 2017 kaik 23 086 ristitud elädas lidnankundas.

Taimiran kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 719: Ilanskii (148 words)


Ilanskii () om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan suvipalan päivnouzmas. Se om Ilanskijan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1646 kuti Ilanskai-külä (), nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1734 saudihe Sibirin traktad, läbiti Ilanskajad. Külä kändihe žiloks, sen nügüdläine nimi — Vanh Ilan' (). Vl 1894 sauvoškanzihe Transsiban ühtennimišt raudtestancijad 5 kilometras küläspäi. Žilo raudtestancijanno sai lidnan statusad vl 1939. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks, šingotase raudten i sauvondmaterialiden (raudbetontegesed, pun ümbriradmine) edheotandoil.

Lidn sijadase Ilank-jogen hural randal tobjimalaz (, Kanan i Jenisein oigedpol'ne bassein), 280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 200 km päivlaskmha orhal vai 258 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kansk 25 km päivlaskmha «Sibir'»-avtotedme, federaline trass läbitab lidnan suvipalad.

Pen' Algasi-külä kaikenaigaižeta ristitištota mülüb lidnankundha Ilanskijan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 111 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 26 911 eläjad vl 1959.




#Article 720: Jeniseisk (230 words)


Jeniseisk ( [jɪnʲɪˈsʲejsk]) om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randas. Se om Jeniseiskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei ole rajonan palaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1619 kuti Tungusan lidnuz, sid' Jenisein lidnuz (). Vl 1676 se sai lidnan statusad, kändihe Jenisein regionan keskuseks. Joukud läksiba ujuden otmaha kävutamižhe Päivnouzmaižen Sibirin rajonid arni Jeniseiskaspäi.

Vozil 1724−1796 lidn oli Jenisein provincijan keskuseks. Karvanjarmank oleli lidnas 18. voz'sadal elokuidme, i torguihe tavaroid Kitaišpäi da kalad vodes läbi. Vl 1765 kaik 1343 torgovanad oli kirjutadud Jeniseiskas. Möhemba lidnan znamoičend kadotihe, sikš miše saudud Sibirin te madme da Transsib vajehtiba jogiteid. Enamba 100 vanhid kivesižid pertid oma kaičendan al.

Lidn sijadase Jenisei-jogen hural randal, mödvedhe Angar-jogensuspäi, 75 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Krasnojarskhasai om 348 km suvhe. Klimat om terav kontinentaline. Lähembaine lidn om Lesosibirsk 47 km suvipäivnouzmha avtotedme vai Jenisein ülezjogedme.

Jeniseisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 18 766 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 22 845 eläjad vodel 1989. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen mez'jumalankodi om lidnas vspäi 1642, päjumalanpertin da koumen jumalankodin aluz om pandud 18. voz'sadal. Islaman pühäpert' om saudud lidnas.

Pedagogine kolledž i professionaline škol ratas lidnas.

Ei ole tegimišton järedoid edheotandoid Jeniseiskas. Jogistancii om saudud lidnan keskuses. Avtote ühtenzoitab lidnad Lesosibirskanke da Krasnojarskanke, Jenisein oiktadme randpoledme — Pohjoižjeniseiskanke. Civiline Jeniseisk-lendimport (EIE/ЕНС) sijadase 5 km lodeheze lidnan keskusespäi, om äkkiližid reisid rajonadme.




#Article 721: Kansk (153 words)


Kansk () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipäivnouzmas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Kanskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo vspäi 1934, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud nügüdläižhe sijha vl 1636 kuti Kanan lidnuz () kaičemha ümbrištod kalaidajiden heimoiden londoišpäi, nimitihe Kan-jogen mödhe. 1740-nzil vozil Sibirin trakt läbiti eländpunktad. Kansk sai lidnan statusad vl 1782. 19. voz'sadal lidn oli kuldan samižen da nahkoiden ümbriradmižen keskuseks.

Lidn sijadase Kan-jogen muugotil randoil (Jenisein oigedpol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 175 km päivlaskmha orhal vai 230 km «Sibir'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Borodino 60 km suvipäivlaskmha orhal vai 70 km sil-žo avtotel.

Kansk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 94 226 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1990−1995, 110 tuhad eläjid.

Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, energetine (Kanskan TEC sijaližel bural hilel), tömašinsauvomine (bumagantegijad mašinad), sauvondkonstrukcijoiden pästand, mugažo plastikpakuitesen tegim radab.




#Article 722: Lesosibirsk (236 words)


Lesosibirsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan päivlaskmas.

Ezmäine eländpunkt mainitase vl 1640 kuti Maklakov Lug-külä (). 20. voz'sadan augotišel norvegine Jonas Lid-edheotai sauvoi mecan ümbriradajad kombinatad läz Maklakovod. Nevondkundaližen aigan saudihe kaks' mecanümbriradajad kombinatad da mecan varhapanendan järedad bazad samha materialoid angarižes pedajaspäi. Ühtenzoitihe Maklakovo- i Novomaklakovo-žiloid da anttihe lidnan statusad vl 1975 nügüdläiženke nimenke. Vl 1989 mülütihe Novojeniseisk-žilod lidnha.

Mectegimišton täuz' cikl om lidnas: mecan varhapanend i sauvondmaterialiden pästand (pilindmaterialad, fibroplitad), mechimijan kombinat, meblin tehmine. Vspäi 2011 uz' mecanpilindkompleks om sauvomas moderniziruimha tehmištod.

Lidn sijadase pidust' Jenisein hurad randad 12-kilometrižel keskustal, 30 kilometras sen ühthejoksmusespäi Angaranjogenke mödvedhe, 80 m ü.m.t. valdmeren pindan päl. Matkad Krasnojarskhasai om 245 km suvhe vai 295 km avtotedme. Lähembaine lidn om Jeniseisk 30 km lodeheze orhal, 40 km avtotedme vai Jenisei-jogedme. Lesosibirsk-I-, I-kormaduzstancii i II-raudtestancijad oma Ačinskan sarakon lopuikš 260 km pitte.

Lidnanvuitte Strelk-žilo (4 792 rist. vl 2017) da pen' Ust'-Angarsk-žilo (52 rist. vl 2016) mülüdas lidnümbrikho Lesosibirskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 270,83 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 139 ristitud, lidnümbrikon — 66 240 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1989−2001, 68..69 tuhad eläjid (vl 1992 — 69 900 rist.). Vl 2017 kaik 64 477 ristitud elihe lidnümbrikos.

Ortodoksižen hristanuskondan Ristan Zdviženjan päjumalanpert' (1995−2002), vižkümnenden päivän uskojiden loičendpert' i islaman pühäpert' (1997) oma olmas lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad: tehnologine i medicinine tehnikumad, mecanümbriradajan tegimišton kolledž, üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.




#Article 723: Minusinsk (186 words)


Minusinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipäivlaskmas. Se om Minusinskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1739 kuti Minjusinskoje-žilo (), nimitihe Minus-jogen mödhe (). Žilo sai ümbrikon keskusen i lidnan statusad vl 1822 udes Jenisein gubernijas. Lidn šingotase sömtegimišton (oludtegim, sömkombinat, konditerine fabrik, lihategim, maidtegim) i mecanümbriradmižen edheotandoil, mugažo geologižen ecmižen mašiništon tegim radab lidnas.

Lidn sijadase Minusinskan katl'usen keskuses, mecstepin zonas, Jenisein oiktan laivhijaman muugotil randoil, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 267 km pohjoižhe orhal vai 434 km «Jenisei»-avtotedme (R-257). Lähembaine lidn om Abakan 10 km päivlaskmha orhal vai 15 km avtotedme.

Lidnanvuitte Vihand Kangaz-žilo (, 2 925 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Minusinskan ližaks, Minusinsk-raudtestacii sijadase neciš žilos, 12 km suvipäivlaskmha. Lidnümbrikon pind — 60,5 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 71 170 ristitud, lidnümbrikon — 73 948 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 74 400 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 71 335 ristitud elädas lidnümbrikos.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Minusinskan medicinine tehnikum, maižandusen kolledž, pedagogine kolledž, kul'turan da čomamahton kolledž, mugažo Krasnojarskan i Moskvan üläopendusen aluzkundoiden 3 filialad.




#Article 724: Nazarovo (Krasnojarskan rand) (174 words)


Nazarovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipalan päivlaskmas. Se om Nazarovon rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü rajonha).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1700 kuti Nazarovskai-külä (), nimitihe tobol'skalaižen Nazarii Patükov-alusenpanijan mödhe. 17.-18. voz'sadadoiden röunal Minusinskan trakt läbiti Nazarovod, i se šingotaškanzihe. Vl 1916 raudte tuli žilho Ačinskaspäi. Kätihe žilod makundan keskuseks vl 1924, radnikžiloks vl 1946. Žilo sai lidnan statusad vn 1961 tal'vkus.

Lidn sijadase Čulim-jogen hural randal, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 152 km päivlaskmha orhal vai 207 km avtotedme. Lähembaine lidn om Ačinsk 30 km pohjoižhe.

Nazarovo om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 87,63 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 52 817 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 65 700 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Katken pühäpert' om saudud lidnas vll 1989−1990.

Ekonomikan päsarakod oma buran hilen samine, energetine (Nazarovon GRES), sauvondmaterialiden tehmine (lämuzizoläcii, šebin', metalližkonstrukcijad), sömtegimišt (leibän edheotand, maidkonservad).

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Nazarovo-raudtestancii om «Ačinsk — Abakan»-jonol.

Nazarovon agrarine i energetižen sauvomižen tehnikumad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 725: Noril'sk (319 words)


Noril'sk ( [nɐˈrʲilʲsk]) om Venäman lidn Krasnojarskan randan pohjoižes. Se om lidn randan alištusenke, randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Noril'skan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Bronzaigan seižutez om löutud Päsino-järven randal suladuzpäčinke da ičesündujanke vas'kenke. 16.−17. voz'sadoil Mangazei-lidnan eläjad otiba kävutamižhe sijališt vas'kkivendod.

Noril'skan aluz om pandud vl 1935 sauvomha metallurgijan kompleksad  türmatud mehil i samha metalloid sijaližes äimetalližes kivendospäi (vas'k, nikel', platin, kobal't). Se sai lidnan statusad vl 1953.

Vn 2001 tal'vkuspäi verazmalaižiden tulend lidnha om röunatud, voib olda lidnas tobmuden laskendan vaiše.

Lidn sijadase ani suvhe Taimiran pol'sarelpäi, igähižen rougun zonas, Pohjoižen nabakehkruden südäimes, 90 m korktusel valdmeren pindan päl, Noril'skan mägiden pautkidenno. Om ümbärtud mectundral da redustadud territorijoil. Päsino-järven pala om lidnümbrikon pohjoižes, Madal-järven pala () — päivnouzmas (mülüdas Karan meren basseinha). Matkad Krasnojarskhasai om 1500 km suvhe orhal, Jenisein randhasai (Dudink-lidn) om 90 km päivlaskmha raudtedme.

Klimat om sorav subarktine tulleikaz. Tal'v da lumikate oleldas 7..9 kud vodes, voden keskmäine lämuz — −9,8 C°. Polärine päiv da polärine ö oleskeldas lidnas. Paneb sadegid 341 mm vodes, elokus enamba kaiked (52 mm).

Koume lidnrajonad, niiden ümbrišt da pen' lidnanvuitte Snežnogorsk-žilo (887 rist. vl 2010) sädas lidnümbrikod. Vspäi 2005 enččed Talnah- (pohjoižpäivnouzmha) i Kaijerkan- (päivlaskmha) kaimdailidnad mülüdas Noril'skha lidnrajonikš, koumanz' rajon nimitase Keskuzrajonaks (Noril'sk edel 2005 vot). Taimiran Dolganiden da Nenciden rajon om lidnas ümbri.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 175 365 ristitud. Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt oli vl 2006 — 213 200 ristitud, Noril'sk-lidnan edel lidnümbrikod — vl 1985, oli 185 tuhad eläjid. Specialižen opendusen aluzkundad oma industrialine institut, medicinine škol, pedagogine kolledž, servisan da tehnologijoiden professionaline licei.

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Päraudtestancii om saudud vozil 1951−1953, om sauptud vspäi 1998, tühjitihe ezilidnelektrojonusid. Raudte ühtenzoitab Talnah-rajonanke da Dudink-meriportanke, vspäi 1998 om ajamha jüguid vaiše. Tatanmaine soda- da civiline Noril'sk (Alikel')-lendimport (NSK / НАК) sijadase 52 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid matkadajiden täht Venäman surihe lidnoihe da Taimiradme, mugažo jügureisid.




#Article 726: Sosnovoborsk (Krasnojarskan rand) (123 words)


Sosnovoborsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipalan keskuses, Krasnojarskan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1971 žiloks sauvomha avto- da traktorližavedamiden tegint (ei ole rados), oli alištunu Krasnojarskan tobmudele ezmässai. Vl 1985 sai lidnan statusad. Torguindvilugoitmižmašiništon «Aisberg»-tegim, plastikpakuitesen tegim i viluštampuidud tegesiden edheotand ratas Sosnovoborskas.

Lidn šingotase Krasnojarskan magaduzrajonaks.

Lidn sijadase Jenisei-jogen oiktal randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud kanghil. Matkad Krasnojarskhasai om 20 km suvipäivlaskmha orhal vai avtotedme. Toine lähembaine lidn om Železnogorsk 15 km pohjoižpäivnouzmha raudtel vai avtotel.

Sosnovoborsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 33 091 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.

Sosnovoborskan politehnine kolledž i mehaniž-tehnologine tehnikum oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 727: Šaripovo (158 words)


Šaripovo () om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipalan päivlaskmas. Se om Šaripovon rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü rajonha).

Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadal kuti Šaripovskoje-külä. Kätihe rajonan keskuseks vl 1941, radnikžiloks vl 1977. Vl 1981 žilo sai lidnan statusad. Vozil 1985−1988 nimitihe sidä Černenko:ks. Šaripovon šingotez om sidotud Kanskan da Ačinskan buran hil'basseinan otandha kävutamižhe — Berözovskii-kar'jer i Berözovskai GRES.

Lidn sijadase Kadat-jogen randal (Čuliman hurapol'ne bassein), 310 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, jagase 11 lidnanlaptha. Matkad Krasnojarskhasai om 315 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Užur 47 km suvipäivnouzmha orhal vai 75 km avtotedme.

Kaks' lidnanvuittušt žilod mülüdas lidnümbrikho Šaripovon ližaks: Dubinino (8 961 rist. vl 2017) i Goräčegorsk (641 rist. vl 2017).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 561 ristitud, lidnankundan — 48 814 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 700 eläjad vl 1998.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Šaripovon sauvondtehnikum, Tomskan kommunaliž-sauvondtehnikuman filial i Ačinskan saraktehnologijoiden da biznesan kolledžan filial.




#Article 728: Zaozörnii (159 words)


Zaozörnii () om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan suvipäivnouzmas. Se om Ribnojen rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2008.

Ende evenkalaižiden da Jenisein kirgizlaižiden žilo oli olmas lidnan sijas. Vl 1694 löuzihe keitandsolan purtkid da saudihe tegint samha sidä.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1776 elokul kuti Troicko-Zaozörnai-slabad () samha loštkivid pühäpertiden iknoiden täht, nimitihe Stroican Turuhanskan jumalankodin — külän uman pidajan mödhe. 19. voz'sadal külä oli tetab villän torguindkeskuseks. Zaozörnii-radnikžilo sai lidnan statusad vn 1948 13. päiväl redukud.

Zaozörnii šingotase raudtestancijal, maidtegimel i Vizir-mebel'fabrikal.

Lidn sijadase Barg-jogen randal (, Jenisein oigedpol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 120 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad — Borodino 15 km suvipäivnouzmha avtotedme i Zelenogorsk 20 km pohjoižhe avtotedme. Transsiban Zaozörnai-raudtestancii om saudud lidnan suves.

Zaozörnii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 681 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 34 724 ristitud vl 1959.

Krasnojarskan juridižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 729: Zelenogorsk (Krasnojarskan rand) (160 words)


Zelenogorsk () om Venäman sauptud lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipalan päivnouzmas.

Ezmässai Ust'-Barg-žilo () mainitase vl 1920, nimitihe sijaližen penen jogen mödhe. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1956 kuti Zaozörnii-13, sid' Krasnojarsk-45 uranan küllästamižfabrikan («elektrohimine tegim») da Krasnojarskan GRES-2 sauvomižen ühtes. Vspäi 1988 pästtas uranad  täht vaiše. Lidn šingotase metalltegesiden i plastikprofilän edheotandoil, leibtegimel i mebel'fabrikal mugažo.

Lidn sijadase Kan-jogen hural randal (Jenisein hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Ribnojen rajonan territorijal. Matkad Krasnojarskhasai om 110 km päivlaskmha orhal vai 150 km avtotedme. Lähembaine lidn i Transsiban raudtestancii om Zaozörnii 20 km suvhe avtotedme.

Zelenogorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnan pertišton pind — 22 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 056 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 69 tuhad eläjid vll 2001−2006 (69 500 rist. vl 2001). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Serafim Sarovalaižen päjumalanpert' om saudud lidnas vll 1996−2004.

Krasnojarskan elektromehanine tehnikum i Zelenogorskan tegimištoližtehnologijoiden da servisan tehnikum oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 730: Železnogorsk (Krasnojarskan rand) (179 words)


Železnogorsk () om Venäman lidn Krasnojarskan randan suvipalan keskuses. Se om Železnogorskan lidnümbrikon (alištub randale) da  (alištub federacijan tobmudele) administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1950 kuti Počtkonor' nomer 9 () tegemha plutonijad azegišton täht. Sodamehed da türmatud ristitud sauvoihe sidä. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1954, udesnimitihe kahtenvuiččikš: Krasnojarsk:aks-26 oigendamha kirjeižid i nügüdläižikš tobmuden organoiden täht. Železnogorsk om oficialine nimituz vspäi 1994.

Lidn sijadase Jenisei-jogen oiktal randpolel, Sajaniden Ataman-sel'gan ezimägištol, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Fartalad seištas peniden Gorodskoje- i More-järviden randoil. Matkad Krasnojarskhasai om 35 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Sosnovoborsk 15 km suvipäivlaskmha raudtel vai avtotel.

Lidnanvuitte Podgornii-žilo (6541 rist. vl 2017), koume muite žilod da külä mülüdas lidnankundha Železnogorskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 456,67 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 84 795 ristitud, lidnümbrikon — 93 841 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1992 — 97 500 eläjad, lidnümbrikon vl 2002 — 102 620 eläjad.

Ižandusen päsarakod oma uden südäitukuižen poltusen tehmine da vanhan ümbriradmine, Man kaimdajiden pästand (Venäman civiližiden kaimdajiden 70%), sauvond, mugažo himine specialine tegim om olmas.




#Article 731: Ujar (136 words)


Ujar () om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan suvipäivnouzmas. Se om Ujaran rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti Ujar-külä. Vl 1934 ühtenzoittihe sidä lähiženke Klükvennai-raudtestancijanke da külänke (), nimitihe Ujar-radnikžiloks. Vl 1944 se sai lidnan statusad. Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil (lihakombinat, leibtegim), mugažo kivivoinvalamižterminal i raudbetonan edheotand ratas.

Lidn sijadase Transsib-raudtel, 340 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 95 km päivlaskmha orhal vai 115 km «Sibir'»-avtotedme. Ujar seižub 4 km suvhe avtotrassaspäi, ühtenzotase senke kahtel sarakol. Lähembaine lidn om Zaozörnii 40 km pohjoižpäivnouzmha raudtedme vai avtol.

Ujar om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 50,22 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 12 665 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1959 — 21 646 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen jumalanpert' om olmas lidnas vspäi 1874.




#Article 732: Užur (179 words)


Užur () om Venäman lidn da lidnankund Krasnojarskan randan suvipäivlaskmaiženno röunanno. Se om Užuran rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti hakaslaižiden külä (ulus), nimituz znamoičeb «jogensu» (). Užur-raudtestancii om kävutamas vn 1923 uhokuspäi.

Užur om lidnan statusanke vspäi 1953. Om äi sömtegimišton edheotandoid (maidtegim, leibtegim, kalanümbriradai tegim), ratas sijališt torhut.

Lidn sijadase Užurk-jogen hural randal tobjimalaz (, Čulim-jogen hura randpol'), kesked maižanduzrajonad, 390 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Se seižub 206 km suvipäivlaskmha Krasnojarskaspäi orhal, 303 km avtotedme, «Ačinsk — Abakan»-raudtejonol i avtotel. Matkad Čulim-jogehesai om 25 km suvhe orhal. Lähembaine lidn om Šaripovo 47 km lodeheze orhal vai 75 km avtotedme.

Užur om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 587,95 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 16 093 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 29 100 eläjad, edel Užur-4-eländpunktan erištundad. Sauptud administrativiž-territorialižhe Solnečnii-ühtnik (ende Užur-4, raketlidnut, 10 tuh. eläjid, 3,84 km²) sijadase ani suvipäivlaskmha lidnaspäi. Ortodoksižen hristanuskondan Petran da Pavlan pühäpert' om saudud vozil 1778−1824 kuti missionerine forpost.

Professionaližen opendusen aluzkund om Užuran äiprofil'ne tehnikum.




#Article 733: Aleksandrovsk (lidn, Venäma) (167 words)


Aleksandrovsk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan päivnouzmas. Se om Aleksandrovskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1942).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1802 žiloks sauvomha raudtegint. Vhesai 1912 pästtihe kaugedraudad, kävutihe sijališt kivihil't. Vn 1951 25. päiväl elokud radnikžilo sai lidnan statusad. Lidn šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (erazvuitte kaivuzmašiništ, radab 1920-nziš vozišpäi) i mecpilindan edheotandoil.

Lidn sijadase Keskuralan päivlaskmaiženno pautkenno, Litv-jogen randoil (, Kaman hurapol'ne bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 150 km suvipäivlaskmha orhal, 235 km avtol Bereznikin kal't vai 200 km raudtel. Aleksandrovskan raudtestancii nimitase Kopi. Lähembaine lidn om Kizel 12 km suvhe «Čusovoi — Solikamsk»-raudtedme da avtotedme.

Nell' pen't žilod da kaks' küläd mülüdas lidnankundha Aleksandrovskan ližaks. Lidnankundan pind — 1513,36 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 495 ristitud, lidnankundan — 15 181 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..20 tuhad eläjid vll 1959−2001 (20 200 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik 13 398 ristitud elädas lidnankundas.

Kizelan politehnižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 734: Berezniki (252 words)


Berezniki ( «koivištod», ) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan pohjoižes. Se om randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Vl 1572 tora oli enččel sarel sijaližiden heimoiden i venälaižiden sirdanikoiden keskes. Läz 1700 vot Kaman joksmuz vajehtihe, sar' kändihe Bereznik-sarikol.

Ezmäižed venäkel'žed eländpunktad mainitadas Kaisarovan aigkirjas vl 1623 i oliba vspäi 1570, saihe keitandsolad niiden ümbrištos: Abramovo, Burundukov počinok (Sömino), Lönv, Berezniki, Usol'je, Veretje, vspäi 1670 — Dedühin-mägilidn. Nügüd'aigaine eländpunkt zavodihe vl 1883 ezmäižen Venäman sodantegimen radnikžiloks.

Vl 1932 ühtenzoittihe ümbrišton radnikžiloid i külid lidnha da nimitihe Berezniki-radnikžilon mödhe, nece om eländpunktan alusenpanendan oficialine voz'. Vspäi 1940 Usol'je-lidn om erigoittud Bereznikišpäi, vozil 1949—1954 Usol'je oli upotadud paloin sauvomha , eläjiden tobj pala oli sirtud.

Lidn sijadase Kaman vezivaradimen hural randal, 130 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Permihesai om 180 km suvhe avtotedme, 208 km vetme vai 278 km raudtedme (Čusovoi-lidnan kal't). Lähembaižed lidnad oma Usol'je 1 km päivlaskmha Kaman vastrandal, Solikamsk pohjoižhe (20 km röunhasai) i Aleksandrovsk 65 km suvipäivnouzmha avtotedme. Karstnägused harakterizuidas Bereznikid solan samižen tagut.

Berezniki om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind om 524,51 km², se om ümbärtud Usol'jen rajonan territorijal. Sadas lidnümbrikos kaliisolid, kivivoid, silikatišt letet.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 156 466 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 201 213 eläjad.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Tatanmaine civiline Berezniki-lendimport sijadase 16 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, vspäi 2001 vaiše specialine aviacii kävutab sidä. Avtotesild ühtenzoitab lidnad Usol'je-lidnanke vspäi 1981. Vozil 1879—2014 Berezniki-raudtestancii oli olmas, sauptihe gruntan uhkundan tagut.




#Article 735: Čaikovskii (lidn) (165 words)


Čaikovskii (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan suvipäivlaskmaižes čogas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Čaikovskijan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1958), mülüb rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1955 radnikžiloks sauvomha Votkinskan GES:ad. Sai lidnan statusad vn 1962 18. päiväl vilukud. Elektroenergetikan ližaks, lidn šingotase raudbetontegimel, kanghiden kombinatal, gazapparaturan tegimel, sömtegimišton edheotandoil (lihakombinat, maidtegim), mugažo meblin, metalližtegesiden i metalližkonstrukcijoiden edheotandad ratas.

Lidn sijadase Kamanjogen hural randal, 95 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaman Votkinskan vezivaradimen padosein sijadase lidnas. Matkad Permihesai om 190 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 270 km avtol, vob sadas Kamal-ki. Lähembaižed lidnad sijadasoiš Udmurtijan Tazovaldkundas: Sarapul suvipäivlaskmha, Iževsk päivlaskmha i Votkinsk 32 km pohjoižhe orhal vai 42 km avtotedme.

Čaikovskii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnan pertišton pind om 31 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 82 895 ristitud, rajonan nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 90 200 eläjad vl 2001. Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid i kaks' časounäd, baptizman pühäpert' i islaman mečet' oma olmas lidnas.




#Article 736: Čerdin' (149 words)


Čerdin (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan pohjoižes. Se om Čerdinin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1451 Vičegdan da Vimin aigkirjas. Se sai lidnan statusad vl 1535, oli randan administracijan, religijan i torguindan keskuseks pit'kan aigan. Ende virifabrik, muiltegim, meblinartel' i tegimištoline kombinat (vanutihe villakoid armijan täht) radoiba lidnas. Lidn šingotase turizman keskuseks, tegimišton edheotandad ratas lähižiš žiloiš.

Lidn sijadase Kolv-jogen (Kam-jogen hurapol'ne bassein) korktal oiktal randal, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 270 km suvhe orhal vai 305 km avtotedme. Lähembaine lidn om Krasnovišersk 33 km päivnouzmha orhal vai 63 km avtol. Lähembaine raudtestancii sijadase Solikamskas 102 km suvhe.

Čerdin' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 30,9 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 920 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli 7 524 eläjad vl 1959. Jumalanpertid mülüdas ortodoksižhe hristanuskondha, no äjad eläjad oma vanhuskolaižed.




#Article 737: Černušk (lidn) (175 words)


Černušk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan suves. Se om Černuškan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1854, nimitihe jogen mödhe. Vozil 1913−1920 saudihe ühtennimišt raudtestancijad 4 kilometras küläspäi «Kazan' — Jekaterinburg»-jonol. Kätihe radnikžiloks vn 1945 heinkul. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1966. Sadas kivivoid vspäi 1958, formiruidas jüguvagonrivid raudtestancijal.

Lidn sijadase Černušk-jogen randoil (Kaman hurapol'ne bassein), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, kesked levedlehtesišt i kavag'mecad. Matkad Permihesai om 170 km pohjoižhe orhal vai 230 km avtotedme. Lähembaine lidn om Janaul (Baškortostan) 75 km päivlaskmha orhal, 80 km raudtedme vai 110 km avtotedme.

Azinskii-žilo (1 476 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Černuškan ližaks. Lidnankundan pind — 33,4 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 272 ristitud, lidnankundan — 34 764 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 35..37 tuh. eläjid vll 1992−2009 (37 800 rist. vl 2001).

Randan kivivoin znamasine pala sase läz lidnad (vl 1993 — nell' ühesandest). Kivivoin ümbriradai da savičun pästai tegimed sijadasoiš lidnas, mugažo severz'-se edheotandad oma saudud kivivoisamižtegimišton holitamha.




#Article 738: Čormoz (202 words)


Čormoz (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan keskuses. Mülüb Il'jinskijan rajonha, sen üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1701 kuti raudtegim i žilo senno, nimitihe Čormozan tegim () jogen mödhe. Žilo sai lidnan statusad vl 1943.

Vozišpäi 1954−1956 lidnan pala om upotadud, sidä kesken metallurgine tegim, se om peittud  veden al. Vhesai 1959 oli ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks, likvidiruihe. Lidn šingotase kivivoimašiništon tegimel, sadas kivivoid lidnankundas (vspäi 1998).

Lidn sijadase Kaman vezivaradimen i sen Čormozan lahten oiktoil randoil, 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Il'jinskii-rajonkeskushesai om 40 km suvipäivlaskmha orhal, vezivaradimedme vai 73 km avtotedme, Permihesai om 86 km suvhe orhal vai 165 km avtol vspäi 2007 Il'jinskii-radnikžilon kal't. Lähembaine lidn om Dobränk 38 km suvipäivnouzmha orhal, vezivaradimen hural randal, i 203 km avtotedme Permin kal't.

Kilasovo-žilo (, 183 rist. vl 2010) i 11 küläd mülüdas lidnankundha Čormozan ližaks. Lidnankundan pind — 313,8 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 861 ristitud, lidnankundan — 4258 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 600 eläjad vl 1959. Vl 2017 kaik 3 877 ristitud elihe lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Sündundpäivän päjumalanpert' om saudud vll 1818−1829, udessündutase.

Dobränkan gumanitariž-tehnologižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 739: Čusovoi (185 words)


Čusovoi (, ) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Čusovoin lidnümbrikon (edel 2019. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti raudan metallurgijan tegim da žilo senno, nimitihe jogen mödhe. Čusovoi-žilo sai lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud.

Čusovoi šingotase teraraudan, kaugedraudan da ferroühthesuladusiden metallurgižel tehmižel, pästtas avtovanundad, kaikenvuiččid resoroid i vanadijan ühtnendoid, mugažo mecan ümbriradmižen (mebel') i sömtegimišton (leibkombinat, maidtegim) edheotandad ratas lidnas.

Lidn sijadase Čusovajanjogen randoil süväs alangištos, 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, oiged randpol' om ümbärtud mägil. «Perm' — Alatagil»-avtote i raudte läbitadas Čusovoid. Matkad Permihesai om 97 km päivlaskmha orhal vai 135 km avtotedme. Lähembaine lidn om Lis'v 22 km suvhe orhal vai avtol.

Lidnanvuitte Lämino-žilo (4 471 rist. vl 2017), Koškovo-külä (13 rist. vl 2010) i Kazarm 120 km-žilo kaikenaigaižeta ristitištota mülüihe lidnankundha Čusovoin ližaks edel 2019. vot. Lidnankundan pind oli 135,64 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 46 375 ristitud, lidnankundan — 51 346 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 63 tuhad eläjid vll 1962−1967. Vl 2017 kaik 49 778 ristitud elihe lidnankundas.




#Article 740: Dobränk (190 words)


Dobränk (ven. i ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan keskuses. Se om Dobränkan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1623 kuti Domränk-külä (). Sauvoškanzihe vas'ktegint i žilod senno vl 1752. Pigai vajehtihe nimed nügüdläižikš i tegimen profiläd raudan samižhe sijaližen vas'kkivendon vähän lugun tagut. 18. voz'sadan lopuspäi vedihe jarmankoid i toihe lidnalašt kul'turad Permišpäi. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1943.

Vll 1954−1956 täuttihe Kaman vezivaradint, i demontiruihe metallurgijan tegint. Lidn šingotase järedan Permin GRES:an radol (3,3 GVt), mecan ümbriradmižen edheotandoil (mecpilind, mebel') i kivivoin samižen edheotandoil.

Lidn sijadase Kaman vezivaradimen hural randal, penen Dobränk-jogensunno, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permin röunhasai om 50 km suvhe avtol vai raudtedme (vaiše jüguiden täht). Toine lähembaine lidn om Čormoz 38 km lodeheze orhal, vezivaradimen oiktal randal, i 203 km avtotedme Permin kal't.

Kahesa küläd mülüdas lidnankundha Dobränkan ližaks. Lidnankundan pind — 498,24 km².

Vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 33 686 ristitud, lidnankundan — 34 198 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38 400 eläjad vll 2000−2001. Vl 2017 kaik 33 513 ristitud elihe lidnankundas.

Dobränkan gumanitariž-tehnologine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 741: Gornozavodsk (Permin rand) (199 words)


Gornozavodsk (, ) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Gornozavodskan lidnümbrikon (edel vn 2019 vilukud — rajonan) administrativine keskuz.

Pašii-raudtestancii () om eländpunktan aluseks vspäi 1876 «Perm' — Alatagil»-jonol. Sauvoškanzihe cementtegint sijaližen mouckiven löudmižsijanno da Uz' Pašii-žilod () vl 1947, tegim radab vspäi 1955. Vl 1950 kätihe žilod lidnanvuiččeks. Vn 1965 4. päiväl kül'mkud anttihe sille lidnan statusad, nimitihe nügüdläižikš i panihe uden rajonan administrativižeks keskuseks.

Gornozavodsk šingotase cementtegimel, se pästtab mugažo gipsankivid, sidondsubstancijoid i seinmaterialid. Leibkombinat radab.

Lidn sijadase 280 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 5 kilometras suvhe Vižai-jogespäi (Kaman hurapol'ne bassein). Matkad Permihesai om 128 km päivlaskmha orhal vai 170 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Čusovoi 30 km suvipäivlaskmha orhal vai 45 km avtotedme i Gremäčinsk 36 km lodeheze orhal vai 57 km avtol.

Koiv- () i Vižai-žilod raudtestancijanno mülüihe lidnankundha Gornozavodskan ližaks edel 2019. vot. Lidnankundan pind oli 17,09 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 057 ristitud, lidnankundan — 12 566 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15 800 eläjad vl 1996. Vl 2017 kaik 11 909 ristitud elihe lidnankundas.

Gornozavodskan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Lidnan jäl'gmäine pämez' oli Galina Semenova vn 2017 keväz'kuspäi.




#Article 742: Gremäčinsk (200 words)


Gremäčinsk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan päivnouzmas. Se om Gremäčinskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1942 samha kivihil't kaivuziden da Baskai-žilon randtestancijanno () ühtištusel, kävutihe ottud plenha saksalaižiden saldatoiden töid. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 1949.

Kivihilen samižen jäl'gmaižed kaivuded oma upotadud 1990-nzil vozil. Lidn šingotase mecan ümbriradmižel kombinatal (koivuine faner, latofleks) da edheotandoil (pilindmaterialad), mugažo sömkombinat i leibkombinat ratas.

Lidn sijadase Sur' Gremäčai-jogen randoil (, 17 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein), 340 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 105 km suvipäivlaskmha orhal vai 170 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Gornozavodsk 36 km suvipäivnouzmha orhal vai 57 km avtotedme, Čusovoi 32 km suvhe vai 47 km avtotedme i raudtedme, Gubah 35 km pohjoižhe vai 42 km avtol i raudtedme. Baskai-raudtestancii sijadase «Čusovoi — Solikamsk»-jonol lidnan lodehes.

Baseg-raudtesara i Zagotouk-žilo mülüdas lidnankundha Gremäčinskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 752 ristitud, lidnankundan — 10 768 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38 014 eläjad vl 1959. Vl 1989 20 977 ristitud elihe lidnas. Ristitišt poleneb Kizelan kivihil'basseinan kaivuziden likvidacijan tagut. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas.

Čusovoin industrialižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 743: Gubah (190 words)


Gubah (ven. i ) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Gubahan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1755 samha raudkivendod, vspäi 1825 — kivihil't-ki. Vl 1879 raudte läbiti lidnad, i kivihilen samine ližadui lujas. Kätihe Gubah-žilod lidnanvuiččeks vl 1928. Vspäi 1936 koksanhimine tegim radab. Ühtenzoittihe Gubahad lähižidenke žiloidenke da anttihe lidnan statusad vl 1941.

Vl 2012 ühtištuihe lidnümbrikho lidnad rajonanke. Lidn šingotase himižel i koksanhimižel tegimil (organižen himijan levitadud substancijad), mouckiven samižel, mugažo mecan ümbriradmižen edheotandad i Kizelan GRES № 3 ratas.

Lidn sijadase Kos'v-jogen randoil (Kaman hura ližajogi), 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 120 km suvipäivlaskmha orhal vai 210 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Gremäčinsk 36 km suvhe orhal vai 44 km avtotedme i Kizel 25 km pohjoižhe orhal vai avtol.

Lidnanvuiččed Ugleural'skii- (9 109 rist. vl 2017) i Širokovskii-žilod (3 220 rist. vl 2017), nell' muite žilod i kaks' raudtestancijad mülüdas lidnümbrikho Gubahan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1009,5 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 111 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 858 eläjad vl 1989 nügüdläižiš röunoiš. Vl 2017 kaik 34 586 ristitud elihe lidnümbrikos.




#Article 744: Kizel (219 words)


Kizel (, ) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Kizelan lidnümbrikon (edel vn 2018 sulakud — rajonan) administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1750 samha raudkivendod, vspäi 1797 — kivihil't-ki, nimtihe jogen mödhe. Vl 1789 pästtihe töhö Kizelan tegint. Vl 1879 «Čusovoi — Solikamsk»-raudte läbiti žilod, i sadaškanzihe kivihil't äjan tegimištonmahtusel. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1926 5. päiväl sulakud. Kivihilen samine om loptüd.

Kizel šingotase kivivoičuhundusiden tegimel.

Lidn sijadase Kizel-jogen randal (Kaman hurapol'ne bassein), Keskuralan päivlaskmaižel ezimägištol, 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Karstkarad oma olmas lidnan territorijal. Matkad Permihesai om 140 km suvipäivlaskmha orhal vai 240 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Gubah 25 km suvhe orhal vai avtol i Aleksandrovsk 12 km pohjoižhe.

Rasik-žilo raudtesaranno (6 rist. vl 2017) mülüi lidnankundha Kizelan ližaks edel vn 2018 sulakud. Lidnankundan pind oli 75,81 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 587 ristitud, lidnankundan — 19 599 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest. Kaikiš suremb ristitišt oli 60 687 eläjad vl 1959, sidä kesken türmatud mehed läz nelländest. Vl 1989 kaik 36 746 ristitud elihe lidnas. Ristitišt poleneb teravas kivihilen samižen lopindan tagut da pahan ekologijan samižen jäl'ghe taguiči.

Kizelan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Andrei Rodigin radoi lidnan jäl'gmäižeks pämeheks vn 2016 keväz'kuspäi, om valitud da radab Kizelan ümbrikon pämehen vspäi 2018.




#Article 745: Krasnokamsk (163 words)


Krasnokamsk (ven. i ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan keskuzpalan suves. Se om Permin päivlaskmaine kaimdailidn da Krasnokamskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1929 kuti Bumstroi-žilo () sauvomha kaikiš järedambad cellülozbumagašt kombinatad Evropas sil aigal. Kätihe žilod lidnanvuiččeks vl 1933 da nimitihe nügüdläižikš. Krasnokamsk sai lidnan statusad vl 1938.

Toižen mail'man sodan aigan Leningradan monettegim oli sirtud sihe, pästtihe ordenoid da mötalid. Ei ulotund tegimen vägevut, sen tagut sätihe mugošt tegint Moskvas-ki.

Lidn sijadase Kam-jogen oiktal randal Permin röunan taga ani, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permin keskushesai om 34 km raudtel vai 35 km avtotel.

Krasnokamsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venämen rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 51 916 ristitud, rajonan koume nelländest. Vspäi 1959 ristitišt om 52..58 tuhad röunoiš, kaikiš suremb oli vl 1987 — 58 tuhad eläjid.

Ižandusen päsarakod oma bumagan tehmine da kivivoin samine. «Goznak»-fabrik tegeb bumagan eriližid toižendoid. Lidnan i Permin edheotandoiden sidod oma vahvad. Kävutadas valdmoid Kam-jogen randal vedamha jüguid.




#Article 746: Krasnovišersk (192 words)


Krasnovišersk (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan pohjoižes. Se om Krasnovišerskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1894 kuti Vižaih-žilo () da metallurgijan tegim. Vl 1930 sauvoškanzihe cellülozbumagašt kombinatad (vspäi 2006 ei ole rados) i udesnimitihe žilod nügüdläižikš, kävutihe türmatud mehiden töid. Krasnovišersk sai lidnan statusad vn 1942 2. päiväl heinkud.

Saihe diamantoid lidnanno (vl 2014 edheotand oli bankrotnenus). Lidn šingotase mecpilindan edheotandoil sijaližel torhudel, mujumetallurgijan kombinatal, sadas kivivoid lidnan ümbrištos i hil't koivuspäi amuižel mahtusel.

Lidn sijadase Višer-jogen (Kaman hura ližajogi) hural randal, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 270 km suvhe orhal vai 310 km avtotedme. Lendimport om saudud lidnan päivlaskmaižel röunal, ei ole rados. Lähembaine lidn om Čerdin' 33 km päivlaskmha orhal vai 63 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii sijadase Solikamskas 105 km suvhe.

Nell' žilod da kaks' küläd mülüdas lidnankundha Krasnovišerskan ližaks. Lidnankundan pind — 30,5 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 099 ristitud, lidnankundan — 16 603 ristitud, rajonan seičeme ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 400 eläjad vll 1996−2000. Vl 2017 kaik 15 919 ristitud elihe lidnankundas.

Uralan tegimištoline tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 747: Kudimkar (171 words)


Kudimkar (ven. i ) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan päivlaskmas. Se om Permin Komin ümbrikon i Kudimkaran rajonan keskuz, ei mülü rajonha.

Kudimkaran lidnuz oli olmas 7. voz'sadaspäi (nüg. lidnan keskuz). Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan kuti Kudimkar vl 1579.

Vozil 1931 Kudimkar-külä kändihe lidnanvuiččeks žiloks. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Kudimkar oli Permin Komin avtonomižen ümbrikon (Federacijan subjektan) administrativižeks keskuseks vn 2005 tal'vkun 1. päivhäsai.

Lidn sijadase In'v-jogen randoil (Kaman oiged ližajogi), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 201 km suvipäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Čormoz 89 km suvipäivnouzmha orhal vai 200 km avtotedme.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz +1,7 C°, vilukun lämuz — −14,5 C°, heinkun +18,0 C°. Paneb sadegid 517 mm vodes.

Vl 2010 eläjiden lugu oli 28 967 ristitud. Lidnan kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989−2001, 33..34 tuh. eläjid. Medicinine škol, pedagogine kolledž i Permin Komin opendajiden radmahtoiden paremboičendan institut oma lidnas.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe, 53% eläjid oma permin komilaižed, 45% — venälaižed, 2% — toiženke rahvahudenke.




#Article 748: Kungur (215 words)


Kungur (, mugažo permin komin) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan suvipäivnouzmas. Se om Kunguran rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Eziauguižešti Kungur oli saudud 17 virstad suvhe vl 1648 (nüg. Troick-külä), nimitihe Kungurk-jogen mödhe (nüg. Kungur, Irenin ližajogi). Oli muretud vl 1662 baškiralaižiden vasthalibundan aigan. Nügüdläižen eländpunktan aluz oli pandud lidnuseks vl 1663. Se sai lidnan statusad vl 1781.

Lidn sijadase Silv-jogen randoil (ven. i permin komin: Сылва, lankteb Kaman vezivaradimhe huralpäi), mugažo sen Iren'- (hura) i Šakv- (oiged) ližajogiden randoil. Seižub Uralan ezimägišton karsttahondas, mecan da stepin zonas, 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kungur alištub sur'vezile kevädel lumen teravan kostandan tagut. Jämägi lidnanno da jäkar sen südäimes oma valdkundaline kel'dtaho. Matkad Permihesai om 90 km lodeheze.

Kungur om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Kunguran rajonan territorii ümbärdab sidä.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 074 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1987 — 83 tuhad eläjid. Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid da islaman pühäpert' oma lidnas.

Lidn om maižanduzrajonan keskuz, sadas kivivoid-ki sen ümbrištos. Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, mašiništon pästand samha kivivoid (pörkičimed), sauvondmaterialiden tehmine sijaližes gipsaspäi, mugažo järed nahktegesiden fabrik, čomamahttegesiden tegim (kividen ümbriradmine), mebel'fabrik, soitoiden fabrik (gitarad) oma olmas. Professionaližen opendusen aluzkundad: äiprofil'ne tehnikum, maižandusen kolledž, čomamahtoližtegimišton kolledž.

Kungur-raudtestancii om olmas Transsiban Perm' — Jekaterinburg pidustal vspäi 1909.




#Article 749: Lis'v (173 words)


Lis'v (, ) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Lis'van lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2011).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1785 sauvomha da holitamha kaugedraudvalamižtegint, nimitihe jogen mödhe. Vl 1902 raudte tuli tegimennoks i andoi torgusen edust. Žilo sai lidnan statusad vn 1926 5. päiväl sulakud.

Vl 2011 ühtenzoittihe lidnad da Lis'van rajonad lidnümbrikho. Lidn šingotase raudan metallurgijan tegimel (terasine vanund, terazlehtesiden polimerkrepind, astjad, gazkeitimed), mašiništonsauvomižen edheotandoil (turbinad, elektrolikutimed süvüdele, vedandelektrolikutimed raudteiden täht), mugažo raudbetonantegim i čulkoiden da sor'mikoiden fabrik ratas.

Lidn sijadase Lis'v-jogen randoil alangištos (Kam-jogen hurapol'ne bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühtennimine raudtestancii seižub «Perm' — Alatagil»-jonol. Matkad Permin röunhasai om 86 km päivlaskmha orhal vai 155 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čusovoi 22 km pohjoižhe orhal vai avtol.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 65 918 ristitud, vl 2009 rajonanke (nüg. lidnümbrik) — 82 303 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 79 tuh. eläjid vl 1967 i 78 200 eläjad vl 1992. Nell' pühäpertid om lidnas: ortodoksižen hristanuskondan kaks' i vanhuskolaižiden jumalanpert', islaman mečet'.




#Article 750: Nitv (161 words)


Nitv (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan suvipäivlaskmas. Se om Nitvan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1756, nimitihe jogen mödhe. Vl 1913 raudte tuli metallurgijan tegimennoks. Nitvan tegim sai radnikžilon statusad vl 1928. Kätihe lidnaks vl 1942. Lidn šingotase tuhkmetallurgijan tegimel tähäsai, pästab keitimpolen astjoiden keradusid, mugažo lihakombinat i leibkombinat ratas.

Lidn sijadase Nitv-jogen padoseinän al da sen randoil, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, jogen lanktendan sijas Votkinskan vezivaradimhe (Kaman oiged randpol'). Matkad Permin keskusespäi om 55 km päivlaskmha orhal vai 70 km avtotedme. Lähembaine lidn om Krasnokamsk 29 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 33 km avtol.

Seičeme küläd i Vorobji-žilo mülüdas lidnankundha Nitvan ližaks. Lidnankundan pind — 143,05 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 041 ristitud, lidnankundan — 19 874 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23 100 eläjad vll 1992 i 1998. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid om olmas lidnas.

Nitvan äiprofil'ne tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 751: Očor (144 words)


Očor (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan suvipäivlaskmas. Se om Očoran rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 kuti Stroganovad-torgovanoiden Očoran raudtegim, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1918 Očoran mašiništonsauvondtegim radab sen alusel, ende tegi bul'dozeroid, torvenpanijoid, pästab štangoid-pompid, mugažo valamiž-mehanine ceh om olmas. Žilo sai lidnan statusad vl 1950. Lidnan toižed sarakod oma mecan ümbriradmine (pilindmaterialad, mebel') i sömtegimišt (maidtegim, leibkombinat, alkogolitomiden jomižiden tegim). Pen' Očoran GES radab (0,4 MVt vägevudenke).

Lidn sijadase Očor-jogen randoil (Kaman oiged ližajogi), 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 92 km päivnouzmha orhal vai 110 km avtotedme. Lähembaine lidn da raudtestancii om Vereščagino 21 km pohjoižhe orhal vai 25 km avtotedme.

Očor om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 238 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 16 400 eläjad vl 1989.

Stroganovan kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 752: Ohansk (171 words)


Ohansk (, ) om Venäman lidn Permin randan suvipäivlaskmas. Se om Ohanskan rajonan administrativine keskuz. Mülüb rajonha lidnankundaks, üks'jäine lidn rajonas.

Eländpunktan aluz om pandud Stroganovad-torgovanoiden pätandan mödhe vl 1547 kuti kalanpüdajiden Ohan'-slabad' . Sen nimi sündui sijaližes -sanaspäi «harvsil'maine verk püdamha kalad». Om lidnan statusanke vspäi 1781. Vl 1923 Ohanskan rajon om sätud, i Ohansk kändihe sen keskusen.

Lidn sijadase Kam-jogen Votkinskan vezivaradimen (vspäi 1964) oiktal randal, 110 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, «Kazan' — Perm'»-avtotel. Matkad Permihesai om 60 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 72 km avtotedme vai 126 km Kam-jogel. Toižed lähembaižed lidnad oma Očor 44 km lodeheze orhal vai 68 km avtotedme i Nitv (lähembaine raudtestancii) 25 km pohjoižhe orhal vai 48 km avtol.

Ohansk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7250 ristitud, koume seičemendest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišt oli 8800..9000 eläjad vozil 1992−2001 (9 tuh. rist. vll 2000 i 2001).

Lidnan tegimišton edheotandad oma omblendfabrik, leibänkombinat, mecanümbriradai edheotand. Ohansk om maižanduzrajonan keskuseks. Permin universitetan biostancii sijadase lidnas tedoidamha vezivaradimen biologijad.




#Article 753: Os (196 words)


Os (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan suvipäivlaskmas. Se om Osan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1591 kuti Uz' Nikol'skai slabad'  () Venäman päivnouzmaižel röunal. 17. voz'sadal nimitaškanzihe Osan slabad'  (). Slabad' sai lidnan statusad vl 1737 nügüdläiženke nimenke. Lidn šingotase kivivoin samižel vspäi 1963 i sauvondmaterialiden pästandal (lämuzizoläcii bazal'tkuiduspäi, pumaterialad, strubad).

Lidn sijadase Kamanjogen Votkinskan vezivaradimen hural randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Permihesai om 94 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 141 km avtotedme vai 193 km Kam-jogel. Lähembaine lidn om Ohansk 49 km pohjoižhe orhal vai 95 km avtotedme.

Svetlii-žilo (läz 300 eläjad) da 4 pen't küläd mülüdas lidnankundha mugažo. Lidnankundan pind — 105,14 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 188 ristitud, lidnankundan — 21 889 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 26,5 tuhad eläjid vozil 1996−2001 (26 600 rist. vl 1996). Vl 2017 kaik 21 732 ristitud elädas lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' (1902−1916, udessündutadas vspäi 2004) i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' (1882) oma olmas lidnas, mugažo islaman pühäpert' vspäi 1899 (om anttud kundale vl 2011).

Professionaližen opendusen aluzkundad: Osan pedagogine kolledž, agrarine tehnikum, Čaikovskijan tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan filial.




#Article 754: Solikamsk (119 words)


Solikamsk (, ) om Venäman lidn da lidnümbrik Permin randan pohjoižes. Se om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Solikamskan rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud samha keitandsolad Usolk-jogen randal vologdalaižil Kalinikovad-torgovanoil vl 1430. Mainitase vn 1506 aigkirjas kuti Usol'je Kam-jogel (). Sai lidnan oiktusid vl 1573, 1600-nzil nimitihe Kaman Sol ().

Lidn sijadase Kaman vezivaradimen hural randpolel, Uralan päivlaskmaiženno ezimägištonno, 150 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Permihesai om 202 km avtotedme vai 368 km raudtedme (Čusovoi-lidnan kal't). Lähembaine lidn om Berezniki suvhe, 20 km röunoiden keskes.

Solikamsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 97 384 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1989−1992, 110 tuhad eläjid.




#Article 755: Usol'je (171 words)


Usol'je (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan keskuzpalan pohjoižes. Se om Usol'jen rajonan administrativine keskuz.

Pidab ei segotada Sibirin Usol'jenke (lidn Irkutskan agjas).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1606 kuti keitandsolan samižen keskuz i Stroganovad-torgovanoiden pälidn Kam-jogen randal. Vl 1809 luja lämoipalo pani 1200 pertid mantazole, i sauvoškanzihe kivižid pertid. Saihe solad 20. voz'sadahasai. Erigoittihe Uz' Usol'je-žilod Berezniki-lidnaspäi vl 1940 i anttihe lidnan statusad.

Vll 1954−1956 täuttihe Kaman vezivaradint pästamha töhö Kaman GES:ad, i upotihe Usol'jen tobjad palad, sirtihe eläjid. Kacmata sihe, om kaičenus 40 endevanhoid sauvusid: Spasan Toižetamižen päjumalanpert', ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert', Stroganovoiden palatad, erižpertid. Lidn šingotase turizmal i mecan ümbriradmižel, om äi tegimid lähižes Berezniki-lidnas.

Lidn sijadase Kamanjogen oiktal randal, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Berezniki-lidn seižub jogen vastrandal 1 kilometras, lidnad ühtenzoittas avtotesildal (vspäi 1981). Matkad Permihesai om 183 km suvhe orhal.

Kaik 47 pen't žilod da küläd mülüdas lidnankundha Usol'jen ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 694 ristitud. Vl 2017 kaik 8 988 ristitud elädas lidnankundas, rajonan koume videndest.




#Article 756: Vereščagino (166 words)


Vereščagino (, ) om Venäman lidn da lidnankund Permin randan päivlaskmas. Se om Vereščaginon rajonan administrativine keskuz (vspäi 1924).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1898 Očerskai-raudtestancijaks, sid' Voznesenskai-raudtestancii () «Moskv — Vladivostok»-jonol. Vl 1904 Vasilii Vereščagin-pirdai-batalist seižutihe siš Venä-Japonižhe sodaha ajaden, hänen oiktastuseks udesnimitihe-ki stancijad vn 1915 30. päiväl sulakud da volostin keskusen mödhe. Vereščagino-žilo sai lidnan statusad vn 1942 19. päiväl kezakud.

Lidn šingotase transportan holitusen edheotandoil. Järedad edheotandad ratas: kalorifertegim, raudbetontegim, trikotažine fabrik i plastikpakuitesen tegim.

Lidn sijadase 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Raudte läbitab lidnad suvespäi pohjoižhe. Matkad Permišpäi om 90 km päivlaskmha orhal vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Očor 24 km suvhe orhal vai avtotedme.

Kuz' küläd, üks' žilo da koume muite eländpunktad mülüdas lidnankundha Vereščaginon ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 156 ristitud, lidnankundan — 23 397 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24..25 tuh. eläjad vll 1989−2001 (25 200 rist. vl 2001). Vl 2017 kaik 23 432 ristitud elädas lidnankundas.




#Article 757: Stravinskii Igor' (213 words)


Igor' Födorovič Stravinskii (; sünd. 17. kezaku 1882, Oranijenbaum, Venäman imperii — kol. 6. sulaku 1971, Nju Jork, Nju Jork-štat, AÜV, om mahapandud Venecijha) oli suren muzikankirjutajan, dirižoran da fortepianonvändajan.

Stravinski eksperimentirui muzikankirjutajaks kaiken, vajehteli kirjutamižen stilid. Hänen muzikas voib löuta i neoklassicizmad i džazad, i seriališt tehnikad (dodekafonii), i modernizmad. Stravinskii oli lujas valatoitai figur 20. vsadan muzikankirjutamižes.

Muzikankirjutai oli sündnu Venämaha, Mariinskii-teatran Födor Stravinskii-operpajatajan i Anna Holodovskaja-pianonvändajan da pajatajan sämižkanzha. Födor oli Piterin konservatorijan pästnikan, ak abuti mužikale koncertoil.

Igor' oli Gurevičan gimnazijan pästnikan, ühtni Piterin universitetan juridižhe fakul'tetha. Openui muzikad fortepianon privatižil urokoil 9-voččes igäspäi i ičeksaz. Venämas hän tegi ičeze ezmäižid znamasižid da tetabid sädusid, ozutesikš Lämoilind-balet. Nece balet om kirjutadud Dägilevan «venälaižiden sezonoiden» täht Parižas. Vn 1914 augotišes Stravinskii kanzanke ajoi elämaha Šveicarijha i ei ole pördu Venämaha jo.

Röunan taga Stravinskii kirjuti baletan sädusid: Petrušk, Pühä Keväz' i Pul'činell. Päiči niiš hän kirjuti Lozannas toižid-ki muziksädusid. Sid' Stravinskii ajoi elämaha Parižha (1934), sid'  (1945), sai Francijan i AÜV:oiden rahvahanikust.

Oli nainu kaks' kerdad. Vspäi 1906 oli nainu ezmäižen kerdan, Jekaterina Nosenko-ak sünduti hänele tütärt da kaht poigad: Födor (1907, pirdai), Lüdmila (1908, läksi Jurii Mandel'štam-runokirjutajale) i Svätoslav (1910, muzikankirjutai-pianonvändai). Vspäi 1940 Igorin amuine Vera Sudeikina-sudarušk kändihe akaks oficialižikš.

Merkurijan krater i Lomonosov-lidnan torg oma nimitadud muzikankirjutajan muštoks.




#Article 758: Läipcig (267 words)


Läipcig ( [ˈlaɪptsɪç], ülälužic.: Lipsk) om lidn Saksanman päivnouzmas. Se om Saksonijan kaikiš järedamb lidn, valdkundan kahesanz'-kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe (kuti Dortmund i Essen).

Lujas sur' i vanh tutab universitet radab lidnas vspäi 1409. Erazvuiččed jogavoččed jarmankad oleldas Läipcigas.

Ezmässai slavilaižed (lužican serbalaižed) oliba elänuded neciš lidnas, sid' se kändihe saksalaižeks. Läipcig sai lidnan oiktusid vl 1165.

Läipcig šingotase avtoiden tehmižel (BMW, Porsche), elektrotehnižel sarakol ( kompressorad), mašinansauvomižel, biotehnoparkal i südäikeran tedokeskusel, turizmal (3 mln ödumižid vl 2017) i logistikal (Amazon, DHL), mugažo fortepjanon tehmižel.

Lidn sijadase Saksonijan lodehes, Läipcigan alangišton keskuses. Matkad Berlinhasai om 150 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 187 km avto- da raudtel.

Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°. Tal'vel voib panda lunt.

Vspäi 1992 Läipcig jagase 10 administrativižhe lidnümbrikho (saks. Stadtbezirk), nimitadas niid mail'man čuradusiden mödhe.

Vn 2011 EÜ:n rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 502 979 ristitud, sil aigalpäi ližadub korktan sündutandmäran tagut i immigracijan taguiči. Läz 1 mln eläjid om ezilidnoidenke. Kaikiš suremb ristitišt oli 718 200 eläjad vl 1930, mugažo 617 574 eläjad vl 1950 sodan jäl'ghe. Vl 1999 suretihe lidnan territorijad. Eläjad verazmaiženke augotižlibundanke otiba 13,4% vl 2017, hö tuliba Päivnouzmaižen Evropan maišpäi, Sirijaspäi i Vjetnamaspäi päpaloin.

Religijan mödhe (2015): toižed religijad i religijatomad — 83,9%, Evangelijan hristanuskojad — 11,7%, Riman katolikad — 4,4%.

Avtobusad, tramvaid da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lidnan päraudtestancii om üks' kaikiš surembišpäi mail'mas honusiden pindan mödhe.

Om kaks' lendimportad ümbrištos: rahvahidenkeskeine Läipcig/Galle (LEJ, kahtenz' surtte jüguiden lendimport Saksanmas) da regionaline Läipcig/Al'tenburg.

Vl 1813 sur' Rihard Vagner-muzikankirjutai oli sündnu Läipcigha. Se om kodilidnaks neniden ristitkundan šingotajiden täht: Johan Vol'fgang fon Göte-kirjutai, Fridrih Vil'gel'm Nicše-filosof.




#Article 759: Kalmikijan Tazovaldkund (490 words)


Kalmikijan Tazovaldkund (, , vepsän kirjamil: Hal'mg Tangč) vai Kalmikii () om Venäman avtonomine valdkund, sen subjekt.

Kalmikii mülüb Federaližhe suviümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Elist.

Valdkundkeled oma venäkel' da kalmikan kel' Konstitucijan 17. kirjutusen mödhe.

Kalmikijan Tazovaldkund om olmas vs 1920 kül'mkun 4. päiväspäi. Sen aluz om pandud kuti Kalmikijan avtonomine agj. Vn 1935 20. päiväl redukud udesnimitihe sidä da vhesai 1992 sulakun 21. päivhäsai nimitihe Kalmikijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. Vozil 1943−1957 ei olend olmas avtonomijad, panihe kalmikalaižid deportacijan alle.

Tazovaldkundan Stepin Käskusenpanend (Konstitucii) om vahvištadud vn 1994 5. päiväl sulakud Rahvahaližen Suiman ezitajil. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Astrahanin agjanke päivnouzmas, Dagestanan Tazovaldkundanke suves, Stavropolin randanke suvipäivlaskmas, Rostovan agjanke päivlaskmas da Volgogradan agjanke lodehes. Kalmikijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Kaspijan meri. Randanpird om 167 km pitte.

Pind om 74 731 km². Znamasižed joged oma Volg (12 km), mugažo Kum-jogi Dagestananke röunaks (kezal kändase ojandeheks). Kaikiš suremb järv om solakaz Manič Gudilo () päivlaskmpoles. Kalmikijan territorijal om 6 ratud irrigacijan sistemad.

Reljef om tazo. Kuman da Maničun alang om amuižen sal'men sijas Mustmeren da Kaspijan meren keskes. Jergeni-ülüz seižub tazovaldkundan päivlaskmas. Kaikiš korktemb čokkoim om sen Šared-mägi (222 m) tazovaldkundan suvipolehe Elistaspäi, Stavropolin randanke röunanno.

Klimat om kuiv kontinentaline, kontinentaližuz ližadab päivlaskmaspäi päivnouzmha. Kezal Kalmikii om kaikiš räkemb federacijan subjekt ühtes Volgogradan agjanke. Heinkun keskmäine lämuz om +23..+25 C°, vilukun kesklämuz — −8..−11 C°. Voden aigan poud otab kaikiden päividen pol't. Paneb sadegid 210..340 mm vodes.

Londuseližed varad oma londuseline gaz, kivivoi, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, saved, letked), kaliisol, keitandsol, mustma.

Aleksei Orlov radab tazovaldkundan pämehen vs 2010 redukun 24. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb ohjastusen strukturad. Hän paneb Ohjastusen ezimest radnikusele sättutaden kandidatad parlamentanke. Tazovaldkundan pämehen Administracii om hänele abhu.

Kalmikijan Tazovaldkundan parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 27 ezitajad videks vodeks, kaik hö ratas kaikenaigašti. Anatolii Kozačko radab Suiman ezimeheks vs 2008 keväz'kun 7. päiväspäi kahtenden strokun.

Radonoigendai tobmuz om Kalmikijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, radnikoičendad da ohjandused alištudas Ohjastusele. Igor' Zotov radab Ohjastusen ezimeheks vs 2012 kül'mkuspäi.

Rahvahaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Valitihe Tazovaldkundan pämest vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (82,89%) da radab kahtenden strokun.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 289 481 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 329 tuh. eläjid vl 1987. Vl 2018 lidnalaižiden eläjiden pala om nell' ühesandest.

Kaik om koume lidnad tazovaldkundas da 262 küläd. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2018 kaik om 11 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjanke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): kalmikalaižed — 56,2%, venälaižed — 29,6%, darginalaižed — 2,6%, kazahlaižed — 1,7%, turkad-meshetijalaižed — 1,3%, čečenalaižed — 1,2%, avarad — 0,8%, ukrainalaižed — 0,5%, korejalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,6%, rahvahuden ozutandata — 2,0%.

Erased toižed igähižed rahvahad: kumikalaižed — 0,21% (619 rist.), rutulalaižed — 0,20% (584 rist.), lezginalaižed — 0,16% (451 rist.).




#Article 760: Tuvan Tazovaldkund (485 words)


Tuvan Tazovaldkund (, ) vai muite Tuv () om Venäman avtonomine valdkund, üks' subjektoišpäi.

Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Kizil.

Valdkundkeled oma venäkel' da tuvan kel' Tuvan Tazovaldkundan Konstitucijan 5. kirjutusen mödhe. Sen ližaks, kaikiden toižiden rahvahiden oiktused pandas eloho kaičemha da opendamha mamankel't.

Amussai, 1. voz'tuhal edel meiden erad, indoevropižed kalaidajad rahvahad dominiruiba nügüdläižen tazovaldkundan territorijal, sid' turkankel'žed heimod ličihe sinnä. Ezmäine valdkund sündui Suvisibirin territorijal 3.-4. voz'sadal EME.

Vn 1944 14. päiväl redukud Tuvan Rahvahaline Tazovaldkund kändihe  palaks avtonomižen agjan oiktusidenke. Vs 1961 redukun 10. päiväspäi nimitihe Tuvan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. Tuvan Tazovaldkund om olmas vs 1991 elokun 28. päiväspäi.

Tuvan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2001 6. päiväl semendkud kaiken rahvahan referendumal. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Vn 2010 sulakul Konstitucijan tekst om sättutadud federativiženke konstitucijanke referenduman satusiden mödhe.

Tazovaldkundal om röunoid Burätijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Mongolijanke suves, Altajan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Hakasijan Tazovaldkundanke lodehes, Krasnojarskan randanke pohjoižes da Irkutskan agjanke pohjoižpäivnouzmas. Tuvan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 168 604 km². Mecad ottas territorijan viž kudendest. Tazovaldkundan territorii mülüb Jenisei-jogen basseinha. Sur' da Pen' Jenisei-joged ühthejokstas Jeniseihe läz tazovaldkundan pälidnad.

Reljef om mägikaz tobjimalaz, step' otab vaiše videndest. Mägisel'gad mülüdas Altajan mägisistemha päivlaskmas, Sajanan mägihe pohjoižes da päivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Mongun Taig-mägenpä («hobed mägi») 3976 m kortte valdmeren pindan päl tazovaldkundan suvipäivlaskmas.

Klimat om terav kontinentaline, se om kuivamb mägidenkeskeižil katl'usil.

Londuseližed varad oma kivihil', raudkivend, kuld, artut', harvad da mujumetallad, sauvondmaterialad, azbest, mec, reskvezi, gidroenergii.

Šolban Kara-ool radab tazovaldkundan pämeheks da ohjastusen ezimeheks vs 2007 sulakun 6. päiväspäi. Tazovaldkundan pämez' om Ohjastusen ezimeheks mugažo, märičeb sen strukturad, paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke. Kaik rahvaz änestab tazovaldkundan pämest i paneb händast radnikusele videks vodeks.

Tuvan parlament om üks'kodine Ülembaine Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 32 ezitajad videks vodeks, heišpäi vaiše 9 ratas kaikenaigašti. Kan-ool Davaa radab Suiman ezimeheks vs 2010 redukun 21. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.

Radonoigendai tobmuz om Tuvan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, komitetad, radnikoičendad da agentused alištudas Ohjastusele.

Tuvan Ülembaižen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (2. kucund). Vn 2016 18. päiväl sügüz'kud valitihe tazovaldkundan pämest edel strokud, kaikel rahvahal ezmäižen kerdan vspäi 2002, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižes turas (85,66% änid).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 307 930 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 1990 oli 312 576 rist.). Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti, no elon hätkeližuz om vähemb znamasižešti (61,8 vot vl 2013) mi Venämas ühthižmäras (70,8 vot vl 2013). Vl 2018 lidnalaižiden pala om 54%.

Kaik om viž lidnad tazovaldkundas da üks' lidnanvuitte Kaa Hem-žilo. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2015 kaik om 7 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): tuvalaižed — 81,0%, venälaižed — 16,1%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 1,3%.

Erased toižed igähižed rahvahad: hakaslaižed — 0,28% (877 rist.), burätalaižed — 0,10% (313 rist.), mongolijalaižed — 0,02% (47 rist.).




#Article 761: Čečenijan Tazovaldkund (457 words)


Čečenijan Tazovaldkund (, ) vai muite Čečenii vai Čečnä (, ) om Venäman tazovaldkund (subjekt).

Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.

Čečenijan pälidn da kaikiš suremb lidn om Groznii.

Čečnän valdkundkeled oma venäkel' da čečenan kel'.

Čečenijan Tazovaldkund om olmas vs 1992 tal'vkun 10. päiväspäi Čečenijan da Ingušetijan čihodamižen jäl'ghe.

Vozil 1992−1999 tazovaldkund oli ripmatoman de fakto, se eli läbi kahtes sodas. Vozil 1999−2009 tazovaldkund oli «terroranvastaižen operacijan» zonaks.

Vn 2009 16. päiväl sulakud terroranvastaine režim oli heittud, ižandusen udessündutamine jätksihe.

Čečenijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2003 23. päiväl keväz'kud kaiken rahvahan referendumal da om väges nügüd' möhembaižidenke vajehtusidenke da ližadusidenke.

Čečenijal om röunoid Dagestanan Tazovaldkundanke pohjoižes, päivnouzmas da suvipäivnouzmas, Gruzijanke suvipäivlaskmas, Ingušetijan Tazovaldkundanke päivlaskmas, Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundanke da Stavropolin randanke lodehes. Čečenijan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 15 647 km². Mecad seištas ezimägištoil. Znamasižed joged oma Terek da Sunž. Läz kaik joged oma Terekan ližajoged. Kaik joged mülüdas Kaspijan meren basseinha. Kaik om 14 järved tazovaldkundas, kaikiš suremb niišpäi om Kezenojam (2,4 km², 72 m süvütte) suvipäivnouzmaižel röunal Dagestananke.

Reljef om tazo tazovaldkundan pohjoižes, kukhikaz da ezimägišton keskuses, mägikaz suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Kavkazan Pämägisel'gan Tebulosmt-mägenpä () tazovaldkundan suvipäivlaskmas, Gruzijanke röunal (4492 m).

Klimat om kontinentaline läm' kuiv pohjoižes, mägiden vilu neps mägiš. Heinkun keskmäine lämuz om +21..+25 C°. Vilukun lämuz om −3 C° pohjoižtazangištoil da −12 C° mägiden pautkil. Paneb sadegid 300 mm vodes keskmäras pohjoižtazangištoil da 1000 mm vodes mägiden pautkil.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondgips, saved, letked, dolomit), mineraližed mujud, reskvezi, mustma.

Tazovaldkundan pämez' (, ) om Ramzan Kadirov, radab vs 2007 uhokun 15. päiväspäi koumanden strokun. Ramzan Kadirov oli vahvištadud radnikusele möst Tazovaldkundan Parlamental vn 2011 5. päiväl keväz'kud Venäman prezidentan taričendan mödhe, i om valitud kaikel rahvahal (18.09.2016) videks vodeks, sai 97,94% änid.

Čečenijan Tazovaldkundan Parlament om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 41 ezitajanke, vaiš 10 heišpäi ratas kaikenaigašti. Magomed Daudov radab sen ezimeheks vs 2015 heinkun 3. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Čečenijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Ruslan Edel'gerijev radab Ohjastusen ezimeheks vs 2012 semendkun 24. päiväspäi. Ohjastusen ezmäine varaezimez' da nell' Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. Tazovaldkundan ministrused, ohjandused da komitetad alištudas Ohjastusele.

Parlamentan ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (4. kucund).

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 268 989 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (edel vl 1994 — 1 307 071 rist.). Eläjiden keskes vaiše koumandez om lidnalaine.

Kaik om viž lidnad tazovaldkundas da 2 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Urus Martan, Šali da Gudermes. Vl 2017 kaik oli 27 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): čečenalaižed — 95,1%, venälaižed — 1,9%, kumikad — 1,0%, avarad — 0,4%, toižed rahvahad — 1,4%, rahvahuden ozutandata — 0,2%.




#Article 762: Sagarm (221 words)


Sagarm (dial. mugažo Sagarv, ) om lihansöi pol'vezine živat, mülütadas Nädanvuiččed-sugukundha. Eläb kaikedme Evrazijadme päiči kuivanuziš da lujas viluiš maišpäi, mugažo Afrikan pohjoižes.

Se om järed živat pitkänke notkanke hibjanke, siled formal. Täuz'kaznu hibj om 55..95 sm pitte, händan piduz 26..55 sm, 6..10 kg vedutte. Käbälod oma lühüdad nahkudenke, händ om lihasikaz i kaugedkarvaine. Karvan üläh om kauged, muzabur sel'gal, vauvaz da hobedakaz alahan. Alakarv om tihed pehmed, se kaičeb živatad viluspäi da märktundaspäi. Hibjan form abutab ujuda čuklos, čukloiteldas vedhe i jäda veden al 2 minuthasai.

Sagarvod elädas ühtelaz, survasoiš vedes kevädel (keväz'ku-sulaku) vai vodes läbi ku klimat sättub (Sur' Britanii). Kohtukahad 63 päiväd, sündutadas 2−4 poigašt kerdan. Oleldas täuz'kaznuzikš elon kahtendel-koumandel vodel.

Eläb mecjogiš kalanke tobjimalaz vai järviš da uitoiš. Voib vastata mererandal. Navedib sijid bongoidenke, heredanke jädumatomanke joksmusenke i lomunke otmaha peitsijikš da kaivamha uruid. Tegeb pezoid karoiš vai kištos, heinžomas. Tulend mapezha sijadase vedes. Üks' sagarm sötlese 2..18 km jogentarhaspäi i 100 m randaspäi kuivmaha kezaaigan. Tal'vel kalaidab söndan ecmäs, matkadab vezijagandoiš päliči, voib mända 15−20 km päiväs lumedme da jädme, laskese pucul pautkedme. Söb kalad, jogimollüskid, kezal mugažo nühtajid, löcuid da šihlikoid, mecadab küukid da sorzoid sijidme.

Ottas kävutamižhe nahkad alakarvanke, se om käbed da varmed, kulumatoi aigan mändes. Mectuz da pesticidad poletas sagarmon lugumärad, i panihe živatad erikoiden Rusttaha kirjaha Venäman erasiš tihedašti elänzoittud regioniš.




#Article 763: Pedai (106 words)


Pedai (), paginoiš Pihk (mž. kavag'kor'b vai ruga) i Hong (kuiv pedai) om kavag'puiden heim Pedaižed-sugukundaspäi. Kaik om läz 130 erikod mail'mas. Om kaks' alaheimod: Pinus i Strobus.

Pu om igähižvihand, täuz' rugad. Jagadas kavag'negloiden lugun polhe vezas: kaks', koume i viž. Lehtesed-neglad oma 5..9 sm pitte. Barboiden i oksiden tüvil ei olele kavaged kuzen barboišpäi erineden. Kaik juirišt sijadase mahusen pindanno, jured oleldas 20 metrhasai pitte.

Sädab mecoid, no voib kazda üks'jäižen-ki. Pedai navedib letemad.

Ottas kävutamižhe pumaterialaks levedali: kogonaižed parded, tehmaha lahkoid, laivoiden i lendimiden paloikš, torhuz cellülozbumagaižen tegimišton täht, kaivuztüged, pakuitez.

Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod (hong, kuz' da kadag).




#Article 764: Vahtar' (104 words)


Vahtar'  (), paginoiš vahker mugažo, om lehtpuiden heim, mülüb Sapindusižed-sugukundha. Enamba 160 erikod om olmas heimos.

Kazvab Evropas, Pohjoižamerikas, Kavkazal, Keskuzližes, Suvižes (mägirajoniš tobjimalaz) i Päivnouzmaižes Azijas. Om igähižvihandoid erikoid-ki Keskmeren randpolel da Suviazijas.

Pud sadas 10..40 metrhasai kortte. Erased penzhad mülüdas heimho, hö kazdas 5..10 metrhasai kortusen mödhe. Änikod oleldas rusttoil, oranžmujul, pakuižil da vihandoil, kuti lehthed-ki sügüzel. Om 3% saharad vahtaren südäivedes keskmäral.

Nene nell' erikod kazdas Venäman evropižes palas:

Ottas kävutamižhe dekoriruimha irdoid da puištoid, bonsaikš, pumaterialaks, bumagan tehmižes, medenkandajaks kazmuseks. Sadas saharad da siropad Kanadan erikoiden südäivedespäi (4% saharad).  armii kävuti 26-kilogrammišt bombad vahtaren semnidenke päkomponentaks Toižen mail'man sodan aigan.




#Article 765: Afganistan (540 words)


Afganistan (puštu dai dari: افغانستان Afġānistān), täuz' oficialine nimituz — Afganistanan Islamine Tazovaldkund ( Də Afġānistān Islāmī Džumhurijat,  Džomhuri-je Eslāmi-je Afġānestān), om mererandatoi valdkund Azijan Keskpäivnouzmas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kabul.

Vn 1919 19. päiväl elokud Afganistan tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Vspäi 1978 rahvahanikoiden soda jätktase valdkundas.

Valdkundan ezmäižed Konstitucijad ( D Afghanstan asasi kuanvn) oliba vozišpäi 1923 i 1931. Jäl'gmäine 12nz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 2004, se om väges vajehtusita.

Afganistan om mavaldkundröunoiš Turkmenistananke (röunan piduz — 804 km), Uzbekistananke (144 km) da Tadžikistananke (1357 km) pohjoižes, Kitainke pohjoižpäivnouzmas (91 km), Pakistananke päivnouzmas da suves (2670 km), Irananke päivlaskmas (921 km). Ühthine röunoiden piduz — 5987 km.

Afganistan om mägekaz ma. Sen kaikiš korktemb čokkoim sijadase röunal Pakistananke — Hindukušan kaikiš korktemb Nošak-mägenoc, 7942 metrad meren pindan päl. Kaik joged kuivatas kezal päiči Kabul-joges (lankteb Indha). Znamasižed joged oma Gerirud (ottas kastelemha täuzin) i Gil'mend (lankteb Sistan-alangho).

Klimat om subtropine kontinentaline. Lämuz da sadegiden mär oma lujas erazvuiččed londuseližid zonoidme da korktusidme. Paneb sadegid 40..50 mm vodes letetazangištoil, 800 mm suvipäivnouzmas (mussonad ličtas).

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hrom, hahktin, cink), toižed varad — čomad kived, tal'k, keitandsol, väghine mahuz, gidroenergii.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ( rajis «olii ezinenas», «pämez'»). Kaks' varaprezidentad oma hänele abuhu. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim. Üläkodi om Tobmiden Kodi (puštu: مشرانوجرګه Mešrano Džirga) 102 deputatanke. Prezident paneb radnikusile koumandest heišpäi, agjoiden nevondkundad oigetas toižid. Alakodi om Rahvahan Kodi (puštu: ولسي جرګه‎ Volesi Džirga) 249 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid. Kaik hö oma vižvoččen valdatusiden strokunke.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden vitkostadud valičendad oliba vn 2018 20. päiväl redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 sügüz'kun 28. päiväl. Nügüdläine prezident om Ašraf Gani, sai 50,64% (vl 2014 — 56,44% kahtendes turas) da radab kahtenden strokun jäl'geten. Päministr om Abdulla Abdulla, hän sai vägestust ezmäižes turas vn 2014 prezidentan valičendoiden aigan da tahtoi sada midä-se vajehtuseks kilan tundištusen tagut äniden lugustusen aigan.

Vodhesai 2014 Afganistanan prezident oli Hamid Karzai; päministrad oliba Mohammad Fahim da Karim Halili.

Afganistan jagase 34 agjaks (puštu dai dari: ولايت vilajat). Agjad alajagasoiš 398 rajonaks (puštu dai dari: ولسوالۍ volasvalei).

Vl 2009 eläjiden lugu oli 28 150 000 ristitud, vl 2014 — 31 822 848 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Afganistanas elädas afganilaižed. Kel'mahtused (2017): dari (persijan kelen toižend) — 80%, puštu — 47%, uzbekan kel' — 11%, anglijan kel' — 5%, turkmenan kel' — 2%, urdu — 2%, pašai — 1%, nuristani — 1%, araban kel' — 1%, toižed keled vähemb mi procent.

Uskondan mödhe (2009): islamanuskojad — 99,7% (sunnitad 84,7..89,7%, šijitad 10..15%), toižed uskojad i religijatomad — 0,3%.

Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Kandagar, Gerat, Mazari Šarif. Lidnalaižiden pala om 26% (2020).

Vl 2009 Afganistanan legaline päeksport oli avtod da niiden varapalad (läz 18%), polimerad (8%), södabad pähkmed (7%); toine eksport — vinmarj (mž. kuivatud) da granatad (5%), raud da teraz lehtesil da vanuimel (5%), kourad (5%), pol'fabrikatad-substancijad himižen tegimišton täht (3%), mikrofonad da radiosandapparatad (3%), puvill (3%), maplodud (3%), londuseline kaučuk (2%), heinäd (vihand vai kuidud, sidä kesken zellhä, 2%), libutimed (1%), poliester (1%), kül'menzoittud kala (1%).




#Article 766: Kabul (138 words)


Kabul (puštu i dari: کابل, puštu [kɑˈbəl], dari [kɒːˈbol]) om Afganistanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Kabulan agjan administrativine keskuz mugažo.

Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, ühtennimižen Kabul-jogen randoil (460 km pitte, Indan oiged ližajogi), 1791 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Lidnan pämez' paneb radnikusele 22 nomeruidud rajonan (nāhia) pämehid. Mohammad Junus Nauandiš radoi meran vll 2010−2014.

Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 615 900 ristitud. Vl 2011 läz 3 mln ristituid elihe ezilidnoidenke. Kaik 44 universitetad i institutad i 41 üläopendusen škol oma avaitud Kabulas da sen agjas.

Avtobusad i kiruhavtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Ei ole raudteid i elektrotransportad.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kabul-lendimport Hamid Karzain nimel nimitadud (KBL, 100 tuh. passažiroid vl 2010) sijadase 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzazijan i Keskmäižen Päivnouzmman maihe, Turkanmaha, Delihe, Moskvha, Urumčihe i Frankfurtha Mainal, mugažo Afganistanadme.




#Article 767: Evropan futbolan čempionat 2012 (146 words)


Evropan futbolan čempionat 2012 om Evropan 14-nz' čempionat, kudamb mäneb Ukrainas i Pol'šanmas. Finaližen palan matčad augotiše semenkun 8. päiväl Varšavas i lopiše heinkun 1. päiväl Kijevas.

Čempionatan vägestai om Ispanii.

Gruppoiden stadijas vätas 16 joukud, kudambad oma jagatud nelläks gruppaks. Plei-off stadijaha tuldas kaks' joukud kaikuččes gruppaspäi, kudambad sijadase ezmäižel da toižel sijal.

VD — vändod, VÄ — vägestused, TL — tazolugud, IŠ — iškused, AG — ajatud golad, SG — sadud golad, +/- — erinend

VD — vändod, VÄ — vägestused, TL — tazolugud, IŠ — iškused, AG — ajatud golad, SG — sadud golad, +/- — erinend

VD — vändod, VÄ — vägestused, TL — tazolugud, IŠ — iškused, AG — ajatud golad, SG — sadud golad, +/- — erinend

VD — vändod, VÄ — vägestused, TL — tazolugud, IŠ — iškused, AG — ajatud golad, SG — sadud golad, +/- — erinend




#Article 768: Islam (117 words)


Islam ( [alʔɪsˈlaːm], ) om üks' mail'manreligijoišpäi, kahtenz' levigandmižavaruden mödhe hristanuskondan jäl'ghe.

Religijan nimituz om üks' vokalizuidud sanoišpäi S-L-M-konsonantoidenke, ned sanad znamoitas «kaik», «vaikneižuz», «varuitomuz», «kožund». Se om kaikiš noremb mail'man avraamine monoteistine religii, islaman pühäpaginik — Muhammed-endustai (571−632). Kaik 1,8 milliardad ristituid oma islaman polenpidajikš (2017), hö elädas 125 valdkundas da sen enamba. Islam om valdkundaližen vai oficialižen religijan 28 valdkundas neniš regioniš: Bangladeš, Keskuzazii, Keskmäine Päivnouzmma i Pohjoine Afrik.

Islaman polenpidajad nimitasoiš islamanuskojikš, pühäpertin nimituz om mečet'. Pühä kirj — Koran. Jumalanradnikoičendan kel' om araban kel'. Islamižen opendusen i oiktusen kahtenz' tarbhaine purde om Sunna, se kogoneb toštelmasišpäi («hadis»), Muhammed-endustajan elonmeliš da tegoiš.

Islamanuskojiden keskes sunnitad ottas 85..90 procentad, toižed järedad sarakod oma šiitad, ibaditad.




#Article 769: Alžir (410 words)


Alžir (, vepsän transkripcii: Al'-Džazāir), täuz' oficialine nimituz — Alžiran Rahvahaline Demokratine Tazovaldkund ( Al'-Džumhurijja Al'-Džazairijja Ad-Dimukratijja Aš-Šabijja), om valdkund Afrikan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om ühtennimine Alžir-lidn.

Alžir om kaikiš suremb Afrikan valdkund ičeze pindan mödhe, mugažo valdkundoiden keskes Keskmeren randištonno i arabankel'žiš valdkundoišpäi.

Vn 1962 5. päiväl heinkud Alžir tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud vl 1976. Se om väges voziden 1979, 1988, 1989 i 1996 znamasižidenke vajehtusidenke.

Alžir om mavaldkundröunoiš Tunisanke (röunan piduz — 1034 km) da Livijanke (989 km) päivnouzmas, Nigeranke suvipäivnouzmas (951 km), Malinke (1359 km) da Mavritanijanke (460 km) suvipäivlaskmas, Marokonke päivlaskmas (1941 km, sidä kesken Päivlaskmaiženke Saharanke — 41 km). Ühthine röunoiden piduz om 6734 km. Alžiran pohjoižed randad lainištab Keskmeri 998 km pitte randanpirdanke. Valdkundan pind om 2 381 741 km².

Atlas-mägiden päivnouzmaine pol' seižub Alžiran pohjoižes, läz mererandištod. Murendajad manrehkaidused oma paksud täs, kaikiš tihedašti elänzoittud sijas (93% valdkundan ristitištod eläb läheli). Kaikiš korktemb čokkoim om Ahaggar-mägišton Tahat-mägi (2908 m) suvipäivnouzmpoles. Kaikiš alahaižemb sija om solakahan Šott-Mel'gir-järven pind (−40 m). Rahvahatoi Sahar-letetazangišt otab valdkundan territorijan nell' videndest. Znamasine jogi om Šeliff 700 km pitte.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, cink, hahktin, uran, fosfatad.

Ohjandusen form om unitarine parlamentiž-prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund ( al'-Madžlis al'-Umma) 144 ühtnijanke (prezident paneb radnikusile heiden koumandest, 2/3 — valitas agjoiden suimil). Alakodi om Rahvahaline Nacionaline Suim ( al'-Madžlis al'-Ša'abi al'-Vatani) 462 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 4. päiväl semendkud. Nügüdläine prezidentan velgusentäutai om Abdel' Kader Bensalah vs 2019 sulakun 9. päiväspäi, parlamentan üläkodin ezimez' vll 2002−2019. Nureddin Bedui radab päministran vs 2019 keväz'kun 12. päiväspäi, vspäi 2015 oli Alžiran südäiazjoiden ministran. Edeline prezident om Abdel' Aziz Buteflika (1999−2019), vn 2014 sulakun 17. päivän valičendoil hän sai 81,53%, se oli hänen nellänz' strok. Tuleban aigan prezidentan valičendad lindäs vl 2019.

Alžir jagase 48 agjaha (üks'lugu  vilajet). Agjad alajagasoiš 553 ümbrikoks (üks'lugu arab.: دائرة daira), ned — 1541 kommunaks (üks'lugu arab.: بلدية baladija).

Alžiras elädas alžiralaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Oran, Konstantin, Džel'f, Batn, Setif. Vl 2012 kaik oli 50 sadatuhašt lidnad.

Vl 2009 eläjiden lugu oli 34 895 000 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Alžiran päeksport om kivivoi (56%, sidä kesken toreh — 41%, ümbriratud — 15%) da londuseline gaz (40%).




#Article 770: Alžir (lidn) (201 words)


Alžir ( El' Džazājir al-ʿāṣima,  Dzajer / Lezzajer vepsän kirjamil,  [al.ʒe]) om ühtennimine Alžir-valdkundan pälidn. Se om Alžiran agjan (vilajetan) administrativine keskuz mugažo.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud berberan dinastijan Bologgin ibn Ziri-ezitatal vodel 944 finikijalaižiden amuižen Ikosim-eländpunktan sijas. El' Džezājir kändase «sared» araban kelespäi, sikš nell' sart oli mererandanno edel 1525 vot, sid' ned ühtištuiba kontinentanke. 16.-18. voz'sadoil lidn oli merirazbainikoiden bazaks. Vll 1830−1962 Alžir oli Francijan ühtennimižen kolonijan pälidnaks. Lidnan pämez' nimitase vali:kš.

Alžir-lidn šingotase himižel da kivivoihimižel sarakoil, mašiništonsauvomižen i tekstilin edheotandoil, sömtegimištol, turizmal i meriportal, fondbirž radab.

Lidn sijadase Keskmeren randal, 2..424 m ü.m.t. korktusil, 10 m keskmäižel korktusel. Atlas-mäged ümbärtas lidnad suvespäi.

Vl 2008 Alžiran rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 2 364 230 eläjad 273 km² pindal, ezilidnoidenke (vilajet) — 4 mln eläjad, valdkundan kümnendez, i läz 7,8 mln lidnaglomeracijas (2015, 1. sija Margiban maiš). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Avtobusad, tramvaid, taksid, funikulörad, ezilidnelektrojonused i metro (vspäi 2011 1 jono om, 17 stancijad, 18 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Alžiran lendimport Huari Bumed'jen-prezidentan nimel nimitadud (ALG) sijadase 17 kilometras päivnouzmha-suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi Dar El' Beid-ezilidnas. Tehtas reisid Francijan äjihe lidnoihe, Evropan erasihe maihe, araban i francijan keliden maihe mail'madme, mugažo Alžir-valdkundadme.




#Article 771: Araban kel' (123 words)


Araban kel (ičeze nimituz: اللغة العربية, vepsän kirjamil: al'-luġa al'-ʿarabijja) om semitan kel', mülüb afroazijalaižhe kel'kundha. Pagižijoiden lugu om läz 240 millionad, völ 50 mln kävutadas toižeks keleks, i 1,57 mlrd uskojid islam-religijas (Koranan original om kirjutadud araban kelel).

Kirjkel' otab kävutamižhe araban kirjamištod. Kirjutadas oiktalpäi hurale. Kaik om viž paginoiden gruppad, kaikutte valdkund kävutab ičeze normad i om ičezenke reguliruindorganizacijanke. Sädas tedotekstoid anglijan kelel päiči Tunisas, Alžiras i Marokos, kirjutadas francijan kelel niiš.

Araban kel' om  üks' kudes oficialižes kelespäi radmaha.

Araban kel' om üks'jäine valdkundkel' neniš valdkundoiš: AÜE, Bahrein, Egipt, Jemen, Jordanii, Katar, Kuveit, Livan, Livii, Mavritanii, Oman, Saudan Arabii, Sirii, Tunis.

Araban kel' kävutase ühteks oficialižiš valdkundkelišpäi neniš valdkundoiš: Alžir, Čad, Džibuti, Eritrei, Irak, Izrail', Komoran Sared, Marok, Somali, Sudan.




#Article 772: Joudjuden kuvapatsaz (172 words)


Joudjuden kuvapatsaz () vai Joudjuden muštpacaz om arhitekturine muštnik neoklassicizman stiliš. Seižub  pohjoižpäivnouzmas, Joudjuden sarel, Nju Jorkan üks' mel'heižtahoišpäi. Sen täuz' nimituz om Vauktastai mail'mad joudjuz (). Kuvapatshan kogonaine korktuz om 93 metrad.

Joudjuden sar' sijadase Nju Jorkan Üläkaras, läz koumes kilometrad suvipäivlaskmha Manhetten-saren suviagjaspäi. Joudjuden saren territorii om federaližen ohjastusen al.

AÜV:oiden rahvahaline muštnik vn 1924 redukuspäi. Mülüb  Mail'man jäl'gushe vspäi 1984. Kuvapatshan toine funkcii om majak laivoiden täht, kahtenz' kortte AÜV:oiš.

Muzei kuvapatshan istorijas om sen alusen südäimes. Kaclendparangod om muštnikan päs. Voib sadas muzejha i parangoihesai pordhidme vai liftan abul.

Joudjuden muštnik om saudud hüvädtegijoiden aigtegoiden i rahvahan rahoišpäi. Kuvapatshan arhitektor om Güstav Eifel', skul'ptor — Frederik Ogüst Bartol'di.

Kuvapatshan käzi tervačunke oli sätud eziauguižešti lahjaks AÜV:oile Francijaspäi vn 1876 Mail'man ozutelendan täht Filadel'fijas i valdkundan sadavoččen jubilejan oiktastuseks, projektan kuvad oliba ozutadud Nju Jorkas mugažo. Radod kaiken kuvapatshan sädamižes tuliba lophu Francijas vl 1884, sid' jagoihe muštnikad da vedihe ujuden valdmeren kal't sauvomižen sijannoks. Om saudud kaikenaigaižel sijal vozil 1885 (5. eloku) — 1886 (22. sulaku), amerikaižel betonalusel.




#Article 773: AÜV:oiden valdkundznam (112 words)


AÜV:oiden valdkundznam () om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden üks' oficialižiš simvolišpäi, Suren Pečatin päine pol' kahtespäi. Se om vahvištadud 1782-nden voden 20. päiväl semendkud. Sädi Čarl'z Tomson (angl. Charles Thomson), 13 kolonijan Kontinentaližen Kongressan sekretar' vll 1774−1789.

Vaugedpäine orlan pidab käpšuiš 13 tomarad i olivanpun barbad 13 lehtesenke da olivanke. Ned simvolizuruidas, miše AÜV tahtoidas kožundad, no oma vaumitud sodan statjaks, sen tagut kotkan pä kacub olivanpun polehe. Orl pid'oiteleb lentad n'okul kirjutesenke 13 kirjamespäi latinan kelel E pluribus unum, kändase «ühtmuz äjišpäi».

Koumetoštkümne tähtast sijadasoiš sinivauvhas pil'ves orlan pän päl 1-4-3-4-1 rivikš oiktan kuz'saumnikan nägul. Geral'dine laud om orlan rindhal, laudan üläh om azur'ne, päpala kogoneb 13 palaspäi čereduidud hobedanke i rusttanke.




#Article 774: AÜV:oiden flag (112 words)


AÜV:oiden flag () om  oficialine valdkundaline simvol ( i an ühtes). Om tetab kuti Tähthasiž-šoidukaz flag (angl. Stars and Stripes).

Flag om oigedsaumaine tera 13 čereduidud šoidunke: seičeme rusttad i kuz' vauktad. Muzasinine oigedsaumnik huras ülähäižes čogas znamoičeb Ühtištust, siš vižkümne vauktad vižagjašt tähtast om olmas štatoiden lugun mödhe (nügüd' om 50 štatad). Koumetoštkümne šoidud simvolizuruidas Britanijan enččid kolonijoid, ned tedištoitihe ripmatoman valdkundan (Delaver, Džordžii, Konnektikut, Massačusets, Merilend, Nju-Džersi, Nju-Gempšir, Nju Jork, Pensil'vanii, Pohjoižkarolin, Rod-Ailend, Suvikarolin, Virginii). Rusked muju ozutab ninevust i vahvut, muzasinine — robaidust rados, oiktusekahut i olendad herkhil, vauged — värhudetomut i puhthut. Flagan proporcii om 10:19.

Nügüdläine flag om vahvištadud 1960-nden voden 4. päiväl heinkud, Havajad-štatan sädandan jäl'ghe.




#Article 775: Altajan Tazovaldkund (433 words)


Altajan Tazovaldkund (, ) om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi, sen subjekt.

Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da üks'jäine lidn om Gorno-Altaisk.

Valdkundkeled oma venäkel' da altajan kel' Konstitucijan 13. kirjutusen mödhe. Mugažo kazahan kel' kävutase oficialižiš kosketusiš kazahlaižiden eländsijiš.

Vn 1922 1. päiväl kezakud Oiratan avtonomižen agjan aluz oli pandud. Vs 1932 keväz'kun 2. päiväspäi nimitihe sidä Oirotan avtonomižeks agjaks, vs 1948 vilukun 7. päiväspäi — Mägi-Altajan avtonomižeks agjaks. Vn 1992 16. päiväl semendkud se läksi Altajan randaspäi da sai Mägi-Altajan Tazovaldkund-nimed. Vs 1993 tal'vkun 12. päiväspäi nimitadas sidä Altajan Tazovaldkundaks.

Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1997 7. päiväl kezakud Valdkundaližen Suiman ezitajil. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Hakasijan Tazovaldkundanke da Tuvan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Mongolijanke da Kitainke (sen Sin'czän-Uiguran avtonomiženke agjanke) suves, Kazahstananke (sen Päivnouzmaižen Kazahstanan agjanke) suvipäivlaskmas, Altajan randanke lodehes, Kemerovon agjanke pohjoižpäivnouzmas. Altajan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 92 903 km². Znamasižed joged oma Katun' da Bii ližajogidenke. Kaikiš suremb järv om Teleckan järv (vai Altin Köl, 230 km², 325 m süvütte).

Reljef om mägikaz, äi mägisel'gid kaidoidenke jogialangištoidenke. Altajan Tazovaldkundan da kaiken Sibirin kaikiš korktemb čokkoim om Beluh-mägenpä (4509 m, toižed nimed: Kadin Baži, Uč Sumer) tazovaldkundan suviröunal Kazahstananke.

Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om 0..+5 C° alangoiš, mägil — −6 C°.

Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', metallad (raudkivend, kuld, hobed, vas'k, vol'fram, kobal't, vismut, tantal, molibden, artut'), sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, saved, letked), gidroenergii.

Aleksandr Berdnikov radab tazovaldkundan pämehen vs 2006 vilukun 20. päiväspäi. Hän-žo om tazovaldkundan ohjastusen ezimez'. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb ohjastusen strukturad. Hän paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke. Kaks' ezmäšt varapämest da nell' muite varapämest oma hänele abhu.

Altajan Tazovaldkundan parlament om üks'kodine Valdkundaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 41 ezitajad videks vodeks. Vladimir Tülentin radab Suiman ezimeheks vs 2016 sügüz'kun 29. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Altajan Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, komitetad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.

Valitihe Tazovaldkundan pämest — Ohjastusen ezimest järgenduseližen kerdan vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (50,63%) da radab koumanden strokun jäl'geten. Valdkundaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba sil-žo päiväl (14.09.2014, 6. kucund).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 206 168 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2018 kaikutte koumanz' ristit kümnespäi om lidnalaine.

Üks'jäine lidn om olmas tazovaldkundas. Vl 2016 kaik oli 6 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 55,7%, altajalaižed — 35,3%, kazahlaižed — 6,1%, ukrainalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 0,7%, rahvahuden ozutandata — 1,7%.

Erased toižed igähižed rahvahad: tuvalaižed — 0,08% (158 rist.), šorijalaižed — 0,04% (87 rist.).




#Article 776: Petroskoin lidnanznam (125 words)


Petroskoin lidnanznam (, ) om Venäman Karjalan Tazovaldkundan Petroskoi-pälidnan üks' oficialižiš simvoloišpäi. Sen ezmäine versii oli väges vn 1781 elokuspäi. Nügüdläine variant om vahvištadud vn 2016 19. päiväl sulakud, sädajad — A. Maksimov i I. Jemelin. Pen' laud i täuz' toižend kävutasoiš ühtejiččil statjoil.

Pen' kuldaine laud kuvadase kompozicijan keskuses. Sen ülähän käzi ozutase pil'višpäi i pidab azur'žen laudan, kaks' artillerišt šlibakoid čepil (knippelid) oma keskuses ristan vuitte, alahan om koume ristikoittud hobedad pall'ad. Om ümbärtud Tön Rusttan Flagan ordenan lental. 

Municipaline venc om laudan päl. Laudan kaičijad: sep pall'anke pidab znamad penen laudan alahan kuvanke i Spasan Toižetamižen polkan leibgvardijan oficer 1700-nziden voziden formsobad päl pidab znamad penen laudan ülähän kuvanke. Hö seištas mustal kivirongul. Lidnan ЗНАМЕНИТ-deviz («tetab») om graviruidud mustoikš kirjamikš hobedaižel lental.




#Article 777: Burätijan Tazovaldkund (427 words)


Burätijan Tazovaldkund (, ) om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi.

Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Ulan Ude.

Valdkundkeled oma venäkel' i burätan kel'.

Burätijan Tazovaldkund om olmas vs 1923 semendkun 30. päiväspäi. Vodhe 1958 heinkun 7. päivhäsai nimitihe Burät-Mongolijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.

Burätijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1994 22. päiväl uhokud tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Konstitucijad, kudamb oli vahvištadud vn 1978 30. päiväl semendkud.

Burätijal om röunoid Baikalantagaižen randanke päivnouzmas da suvipäivnouzmas, Mongolijanke suves, Tuvan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Irkutskan agjanke päivlaskmas (sidä kesken Baikalas üliči) da pohjoižes.

Pind om 351 334 km², mecad ottas sen viž kudendest. Znamasižed joged oma Seleng i Vitim.

Reljef om mägikaz tobjimalaz. Kaikiš korktemb čokkoim om Päivnouzmaižen Sajanan Munku Sardik-mägenpä tazovaldkundan päivlaskmas, Mongolijanke röunal (3491 m). Baikal-järven kendäk om kaikiš madalamb (456 m).

Klimat om terav kontinentaline, päivoikaz da kuivahk. Kezaline lämuz +26 C°, tal'vel — −25 C°, voden keskmäine lämuz −1,6 C°. Paneb sadegid 244 mm vodes keskmäras, enamba heinkus-elokus.

Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', metallad (kuld, cink, vol'fram, urankivend, molibden, berillii, tin, hahktin, äimetalližed kivendod), špat, azbest, nefrit, grafit, mec, reskvezi.

Tazovaldkundan pämez' (, ) om Aleksei Cidenov, radab vs 2017 uhokun 7. päiväspäi. Hän-žo om tazovaldkundan Ohjastusen ezimez' Burätijan Konstitucijan mödhe, om pandud radnikusele Venäman prezidentan käskön mödhe. Kaik rahvaz änestab Tazovaldkundan pämest videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ohjastusen ezmäine varaezimez', kuz' Ohjastusen muite varaezimest, Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu.

Burätijan Tazovaldkundan Rahvahaline Suim () om tazovaldkundan üks'kodižeks parlamentaks 66 ezitajanke. Ciren-Daši Doržijev radab sen ezimehen vs 2015 elokun 28. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Burätijan Tazovaldkundan Ohjastuz (, ). Tazovaldkundan ministrused, ohjandused, tazovaldkundan agentused da tazovaldkundan radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Rahvahaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Tazovaldkundan pämehen valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižes turas (87,43% änid).

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 972 021 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 052 038 eläjad vl 1991. Vl 2018 lidnalaižiden pala om 59%.

Kaik om kuz' lidnad tazovaldkundas, 12 lidnanvuittušt žilod da 631 küläd. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2018 kaik om 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 64,9%, burätalaižed — 29,5%, totarlaižed — 0,7%, ukrainalaižed — 0,6%, sojotalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 1,8%.

Erased toižed igähižed rahvahad oma evenkalaižed — 2974 rist. (0,31%), tuvalaižed — 909 rist. (0,09%), mongolad — 395 rist. (0,04%).




#Article 778: Čuvašijan Tazovaldkund (379 words)


Čuvašijan Tazovaldkund (, ) vai Čuvašii (, ) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Čeboksarad.

Valdkundkeled oma venäkel' da čuvašan kel'.

Čuvašijan Tazovaldkund om olmas vs 1920 kezakun 20. päiväspäi. Vhesai 1925 sulakun 21. päivhäsai nimitihe Čuvašijan avtonomižeks agjaks. Vhesai 1990 redukun 19. päivhäsai sen nimi oli Čuvašijan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund.

Čuvašijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 2000 30. päiväl kül'mkud Čuvašijan Valdkundaližen Nevondkundan ezitajil.

Tazovaldkundal om röunoid Tatarstanan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Ul'janovskan agjanke suves, Mordovijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Alalidnan agjanke päivlaskmas, Marii Elan Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. Čuvašijan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 18 343 km². Mecad ottas territorijan tobmad palad. Tazovaldkundan tobj pala sijadase Volg-jogen oiktal randal sen Sur- da Svijag-ližajogiden keskes. Kaikiš suremb järv om ratud vezišt — Čeboksaran vezivaradim Volg-jogel.

Reljef om kukhikaz alangištoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 286 m kortte valdmeren pindan päl läz Jablonovk-küläd suves, röunoiden saral Tatarstananke da Ul'janovskan agjanke.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun — –13 C°. Paneb sadegid 550 mm vodes.

Londuseližed varad oma palab šoidkivi, turbaz, fosforitad, sauvondmaterialad (letked, saved), reskvezi, mustma, gidroenergii.

Mihail Ignatjev radab Tazovaldkundan pämeheks vs 2010 elokun 29. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb ministrišton strukturad, paneb ministrid radnikusile. Hän sättutab ministrišton ezimehen kandidatad parlamentanke. Tazovaldkundan pämehen administracii om hänele abhu.

Čuvašijan parlament om Valdkundaline Nevondkund (). Kaik rahvaz valičeb sen 44 ezitajad videks vodeks. Valerii Filimonov radab Nevondkundan ezimeheks vn 2016 sügüz'kun 29. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Čuvašijan Tazovaldkundan Ministrišt. Ivan Motorin radab Ministrišton ezimeheks vspäi 2011 tal'vkun 23. päiväspäi. Tazovaldkundan ministrused da radnikoičendad alištudas Ministrištole.

Valitihe järgenduseližen kerdan nügüdläšt tazovaldkundan pämest vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, hän sai vägestust ezmäižes turas (65,54%) da radab kahtenden strokun. Čuvašijan Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 251 619 ristitud. Vl 2018 62,5% eläjid oma lidnalaižed.

Kaik om ühesa lidnad tazovaldkundas. Toine järed lidn (enamba 100 tuh. eläjid) om Novočeboksarsk — Čeboksaran päivnouzmaine kaimdailidn. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): čuvašalaižed — 65,1%, venälaižed — 25,8%, totarlaižed — 2,7%, mordvinalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 3,8%.




#Article 779: Hakasijan Tazovaldkund (341 words)


Hakasijan Tazovaldkund (, ) om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi, sen subjekt.

Hakasii mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Abakan.

Valdkundkeled oma venäkel' da hakasan kel'.

Hakasijan avtonomine agj oli olmas vs 1930 redukun 20. päiväspäi. Se mülüi Krasnojarskan randha vn 1990 tal'vkuhusai. Vn 1992 16. päiväl semendkud udesnimitihe sidä Hakasijan Tazovaldkundaks.

Jäl'gmäine Hakasijan Konstitucii om vahvištadud vn 1995 25. päiväl semendkud Ülembaižen Nevondkundan ezmäižel ištundal. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Krasnojarskan randanke pohjoižes da päivnouzmas, Tuvan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Altajan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas da Kemerovon agjanke päivlaskmas. Hakasijan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 61 569 km². Znamasižed joged oma Jenisei Krasnojarskan agjanke röunaks da sen hura Abakan-ližajogi. Jogiden pala mülüb Obinjogen basseinha.

Tazovaldkundan territorii om mägikaz.

Londuseližed varad oma kivihil', raudkivend, kuld, molibden, äimetalližed kivendod vas'kenke, sauvondmaterialad (mramor, granit, sauvondkivi, sauvondgips), azbest, fosforitad, pol'kalližarvoižed kived, gidroenergii.

Viktor Zimin radab tazovaldkundan pämeheks da ohjastusen ezimeheks vs 2009 vilukun 15. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb ohjastusen strukturad. Hän paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke.

Hakasijan parlament om üks'kodine Ülembaine Nevondkund. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Vladimir Štigašev radab Nevondkundan ezimeheks vspäi 1992.

Tazovaldkundan radonoigendai tobmuz om Hakasijan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, komitetad, ohjandused da inspekcijad alištudas Ohjastusele.

Valitihe Tazovaldkundan pämest järgenduseližen kerdan vn 2013 8. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (63,41%) da radab kahtenden strokun. Ülembaižen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba sil-žo päiväl (08.09.2013, 5. kucund).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 532 403 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 574 367 eläjad vl 1994. Vl 2018 seičeme ristitud kümnespäi oma lidnalaižed.

Kaik om viž lidnad tazovaldkundas. Toižed järedad lidnad (enamba 45 tuh. eläjid vl 2017, surembaspäi penembha) oma Černogorsk da Sajanogorsk. Vl 2018 kaik om 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 80,3%, hakaslaižed — 12,0%, saksalaižed — 1,1%, ukrainalaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 3,4%, rahvahuden ozutandata — 1,6%.

Erased toižed igähižed rahvahad: šorijalaižed — 0,22% (1150 rist.), tuvalaižed — 0,18% (936 rist.).




#Article 780: Saha Tazovaldkund (568 words)


Saha (Jakutijan) Tazovaldkund vai Jakutii (, , oficialitomikš Саха Сирэ) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Jakutsk.

Valdkundkeled oma venäkel' da jakutan kel', mugažo igähižiden rahvahiden keled heiden eländsijiš tazovaldkundan Konstitucijan mödhe: evenkan, evenan, dolganan i jukagiran keled voidas olda mugomikš.

Saha Tazovaldkund om olmas vs 1922 sulakun 27. päiväspäi. Sen aluz om pandud kuti Jakutijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks. Vn 1990 27. päiväl sügüz'kud Jakutii tedoti ičeze suverenitetas, i vodhe 1991 tal'vkun 27. päivähäsai sidä nimitihe Jakutijan-Saha Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.

Saha Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1992 4. päiväl sulakud Saha Tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da tazovaldkundan prezidental, tuli väghe sen-žo voden 27. päiväl sulakud (znamoičese kuti Tazovaldkundan päiv). Vn 2002 17. päiväl redukud se om vahvištadud käskuseks Valdkundaližen Suiman ezitajil.

Tazovaldkundal om röunoid 7 regionanke: Čukotkan avtonomižen ümbrikonke da Magadanan agjanke päivnouzmas, Habarovskan randanke suvipäivnouzmas, Amuran agjanke da Baikalantagaižen randanke suves, Irkutskan agjanke suvipäivlaskmas da Krasnojarskan randanke päivlaskmas. Sen pohjoižed randad lainištadas Jävaldmeren Laptevoiden da Päivnouzmaine Sibirin mered. Ühthine mererandan pird om läz 4,5 tuhad km.

Pind om 3 083 523 km². Saha Tazovaldkund om kaikiš suremb administrativiž-territoriaine ühtnik mail'mas. Igähine roug otab territorijad täuzin. Mecad ottas tazovaldkundan nell' videndest.

Mäged ottas territorijan kaks' koumandest. Kaikiš korktemb čokkoim om Čerskijan mägisel'gan Pobed-mägi (3003 m). Znamasižed joged oma Len sen ližajogidenke (Aldan, Olökm, Vilüi), Kolim, Indigirk, Olenök, Jan, Anabar.

Klimat om terav kontinentaline. Enamba kaht videndest territorijad venub Pohjoižen nabakehkruden südäimes. Pohjoižen mapoliškon vilun naba sijadase läz Oimäkonad i Verhojanskad.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', bur hil', metallad (raudkivend, tin, hahktin, kuld, hobed, artut', vol'fram, uran (ühtenz' sija Venämas), harvad mametallad), antimonii (ühtenz' sija Venämas), diamantad (ühtenz' sija Venämas), mec, reskvezi, gidroenergii.

Jegor Borisov radab tazovaldkundan pämeheks () vs 2010 semendkun 31. päiväspäi (edel vn 2014 sulakud nece radnikuz nimitihe prezidentaks). Tazovaldkundan pämehen valdatusiden strok om viž vot, kaik rahvaz änestab händast. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, sidä kesken Ohjastusen ezimest, Ohjastusen varaezimehid, erasid ministrid — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. Üks' tazovaldkundan varaprezident, Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Saha (Jakutijan) Valdkundaline Suim (). Kaik rahvaz valičeb sen 70 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Žirkov radab Valdkundaližen Suiman ezimeheks vs 2013 redukun 2. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Saha Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused da valdkundaližed komitetad alištudas Ohjastusele. Jevgenii Čekin radab Ohjastusen ezimeheks vs 2016 redukun 25. päiväspäi. Koume ezmäšt Ohjastusen varaezimest da koume Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu.

Järgenduseližed valičendad Saha (Jakutijan) Valdkundaližhe Suimha oliba vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl. Tazovaldkundan pämehen valičendad oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (58,79%) da radab kahtenden strokun jäl'geten.

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 958 528 ristitud. Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti. Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.

Kaik om koumetoštkümne lidnad tazovaldkundas, 42 lidnanvuittušt žilod da 586 küläd (vl 2009). Toine järed lidn (enamba 50 tuh. eläjid) om Nerüngri. Vl 2015 kaik om 16 eländpunktad enamba mi 8 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): jakutalaižed — 48,7%, venälaižed — 36,9%, evenkalaižed — 2,2%, ukrainalaižed — 2,1%, evenalaižed (ende lamutalaižed) — 1,6%, totarlaižed — 0,9%, burätalaižed — 0,7%, kirgizlaižed — 0,5%, armenijalaižed — 0,4%, uzbekalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,1%, rahvahuden ozutandata — 2,5%.

Erased toižed igähižed rahvahad: dolganalaižed — 1906 rist. (0,20%), jukagiralaižed — 1281 rist. (0,13%), čukčulaižed — 670 rist. (0,07%).




#Article 781: Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkund (499 words)


Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkund (, , ) om Venälaižen Federacijan subjekt, üks' sen tazovaldkundoišpäi.

Kabardinii da Balkarii mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Nal'čik.

Valdkundkeled oma venäkel', kabardinan da čerkesan kel', karačajan da balkaran kel'.

Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkund om olmas vs 1921 sügüz'kun 1. päiväspäi.

Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1997 1. päiväl sügüz'kud tazovaldkundan Parlamentan ühtnijoil, om allekirjutadud tazovaldkundan Prezidental sil-žo päiväl, om vajehtadud vn 2006 12. päiväl heinkud Konstitucižen Suiman ezitajil da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Konstitucijad, kudamb oli vahvištadud vn 1978 26. päiväl semendkud.

Tazovaldkundal om röunoid Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Gruzijanke suvipäivlaskmas, Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundanke päivlaskmas da Stavropolin randanke pohjoižes. Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 12 470 km², sidä kesken mecad ottas kümnendest, ned oma levitadud 2200 m korktusihesai. Znamasižed joged oma Terek da sen äiluguižed ližajoged (Malk da tž.), Baksan. Läz kaik joged mülüdas Terekan basseinha. Kaks' pen't Kuman ližajoged jokstas pohjoižes. Kaik joged mülüdas Kaspijan meren basseinha.

Tazovaldkundan tobj pala sijadase Pohjoižen Kavkazan mägipautkil. Kabardinan alangišt om pohjoižpäivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om El'brus-mägenoc (5642 m) Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan suvipäivlaskmaižel röunal. Se om mugažo Kavkazan, Venäman da Evropan kaikiš korktemb čokkoim. Kaik om seičeme vižtuhametrišt mägenpäd da sen korktemb.

Klimat om ven kontinentaline tazangištol. Sigä heinkun keskmäine lämuz om +23 C°, vilukun lämuz — −4 C°. Mägisel'gil om vilumb: heinkun keskmäine lämuz sabustab +4 Cel'sijan gradushasai, vilukun lämuz oleleb −12 C° keskmäižes märas. Paneb sadegid 500 mm vodes pohjoižpäivnouzmas da 2000 millimetrhasai mägipautkil.

Londuseližed varad oma kivihil', metallad (raudkivend, hrom, nikel', vanadii, kuld, vol'fram, molibden), sauvondmaterialad (mouckivi, katekivi, saved), mec, mustma, reskvezi, gidroenergii.

Tazovaldkundan pämez' om Jurii Kokov, radab vs 2013 tal'vkun 6. päiväspäi. Tazovaldkundan Parlamentan ezitajad änestadas Tazovaldkundan pämest videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe. Tazovaldkundan pämehen Administracii om hänele abhu, sidä kesken nell' nevojad.

Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan Parlament om üks'kodine 70 ezitajanke. Tat'jana Jegorova radab sen ezimehen vs 2014 sügüz'kun 18. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Alii Musukov radab sen ezimehen vn 2014 redukuspäi. Kaks' Ohjastusen ezmäšt varaezimest da koume Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. Tazovaldkundan ministrused, ohjandused, valdkundaližed komitetad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Tazovaldkundan Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Valitihe Tazovaldkundan pämest parlamentas vn 2014 9. päiväl redukud Venäman prezidentan taričendan mödhe, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (70 än't 70:späi, 100,0%).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 859 939 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 901 494 eläjad vl 2002. Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti. Kaikutte kahtenz' ristit om lidnalaine eläi.

Kaik om kahesa lidnad tazovaldkundas da 2 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (enamba 50 tuh. ristituid) om Prohladnii. Vl 2018 kaik om 15 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): kabardalaižed — 57,0%, venälaižed — 22,5%, balkarijalaižed — 12,6%, turkad — 1,6%, osetinalaižed — 1,1%, armenijalaižed — 0,6%, ukrainalaižed — 0,6%, korejalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,2%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.




#Article 782: Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund (574 words)


Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund ( da tž.1) om Venälaižen Federacijan subjekt, üks' sen tazovaldkundoišpäi.

Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Čerkessk.

Valdkundkeled da tazovaldkundan nimituz nenil kelil:

Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund om olmas vs 1922 vilukun 12. päiväspäi. Sen aluz om pandud kuti Karačajan da Čerkesijan avtonomine agj. Vspäi 1926 jagoihe sidä kahthe erižhe avtonomižhe agjaha. Vozil 1943−1957 ei olend olmas Karačajan avtonomijad, panihe karačailaižid deportacijan alle. Vspäi 1957 udessündutihe ühthišt Karačajan da Čerkesijan avtonomišt agjad. Erine federacijan subjekt om olmas vs 1992 semendkun 16. päiväspäi, erištui Stavropolin randaspäi.

Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1996 5. päiväl keväz'kud Rahvahaližen Suiman (Parlamentan) ezitajil da om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Gruzijanke i sen Abhazijanke suves da suvipäivlaskmas, Krasnodaran randanke päivlaskmas da lodehes, Stavropolin randanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 14 277 km². Mägipautkil om stepid da mecoid. Znamasižed joged oma Kuban' da sen äiluguižed ližajoged (Sur' da Pen' Zelenčukad, Labanjogi da tž.). Läz kaik joged mülüdas Kubanin da Mustmeren basseinha. Kumanjogi, sen Podkumk-ližajogi da Kičmalk-jogi (mülüb Terekan basseinha) jokstas päivnouzmas, nene joged mülüdas Kaspijan meren basseinha. Kaikiš suremb ratud vezišt om Kubanin vezivaradim (pind 50 km², mülü 0,566 km³, 21 m süvütte), se mülüb Suren Stavropolin kanalan sistemha.

Reljef om mägikaz tobjan palan. Tazangišt da lodehližen Kavkazan ezimägištod ottas tazovaldkundan videndest sen pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om kaks'päine El'brus-mägenoc (5642 m, , ) Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižel röunal. Se om mugažo Kavkazan da Venäman kaikiš korktemb čokkoim.

Klimat om ven läm' tazangištol da ezimägištol. Sigä heinkun keskmäine lämuz om +21 C°, vilukun lämuz — −3 C°. Paneb sadegid 500 mm vodes pohjoižes da 2000 millimetrhasai mägipautkil. Paks poud om erinii klimatan pird.

Londuseližed varad oma kivihil', vas'k, kuld, äimetalližed kivendod, sauvondmaterialad (mouckivi, mel, mramor, granit, pöudšpat, saved, letked), mineraližed mujud, mec, mustma, reskvezi, gidroenergii.

Tazovaldkundan pämez' om Rašid Temrezov, radab vs 2011 uhokun 26. päiväspäi (edel 2011 vot sulakun 7. päiväd nece radnikuz nimitihe «Tazovaldkundan prezident»). Tazovaldkundan Rahvahaližen Suiman (Parlamentan) ezitajad änestadas Tazovaldkundan pämest videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, Ohjastusen ezimest — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii om hänele abhu.

Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Rahvahaline Suim (Parlament) om üks'kodižeks parlamentaks 50 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Aleksandr Ivanov radab sen ezimehen vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Aslan Ozov radab sen ezimehen vn 2016 sügüz'kuspäi. Ezmäine Ohjastusen varaezimez' da viž Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu. Tazovaldkundan ministrused, ohjandused da tazovaldkundan inspekcijad alištudas Ohjastusele.

Rahvahaližen Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (5. kucund). Valitihe tazovaldkundan pämest parlamentas järgenduseližen kerdan vn 2016 18. päiväl sügüz'kud, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (49 än't 50:späi, 98,00%) da radab kahtenden strokun jäl'geten.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 477 859 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt. Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti. Kaikutte koumanz' ristit seičemespäi om lidnalaine.

Kaik om nell' lidnad tazovaldkundas, 7 lidnanvuittušt žilod da 139 küläd. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2018 kaik om 18 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): karačailaižed — 40,7%, venälaižed — 31,4%, čerkesalaižed — 11,8%, abazilaižed — 7,7%, nogailaižed — 3,3%, osetinalaižed — 0,7%, armenijalaižed — 0,6%, ukrainalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.




#Article 783: Komin Tazovaldkund (612 words)


Komin Tazovaldkund (, ) vai Komi om üks' Venälaižen Federacijan tazovaldkundoišpäi.

Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Siktivkar.

Valdkundkeled oma venäkel' da komin kel'.

Voz'sadoil 14.−15. meiden erad Komin territorii mülüi komilaižiden nacionaližhe Sur' Perm'-valdkundha.

Komin Tazovaldkund om olmas vs 1921 elokun 22. päiväspäi. Sen aluz om pandud kuti Komin avtonomine agj. Vozil 1936−1991 nimitihe sidä Komin Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks, vozil 1991−1993 — Komin Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.

Komin Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1994 17. päiväl uhokud tazovaldkundan Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomiženke ümbrikonke pohjoižpäivnouzmas, Hantin da Mansin avtonomiženke ümbrikonke päivnouzmas, Sverdlovskan agjanke suvipäivnouzmas, Permin randanke suves, Kirovan agjanke suvipäivlaskmas, Arhangel'skan agjanke päivlaskmas, Arhangel'skan agjan Nencan avtonomiženke ümbrikonke pohjoižes. Komi om mererandatoi tazovaldkund.

Pind om 416 774 km². Mecad ottas 297 000 km², sod — 32 000 km². Znamasižed joged oma Pečor sen ližajogidenke (Cil'm, Ižm, Us) da Vičegd () sen ližajogidenke (Sisol, Vim'). Kaik joged mülüdas Jävaldmeren basseinha, päiči peniš jogiš suvipäivnouzmas (mülüdas Kamanjogen da Kaspijan meren basseinha). Kaik om läz 78 tuhad järvid 4,5 tuh. km² ühthiženke pindanke. Kaikiš suremb järv om Jamjärv (31,1 km²) tazovaldkundan lodehes.

Reljef om tazo tobjan palan, Timanan kräž vedase keskusespäi lodeheze. Uralan mägenpäd seištas pidust' päivnouzmašt röunad. Kaikiš korktemb čokkoim om Uralan Narodnai-mägenpä (1895 m) Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon röunal. Manrehkaidused oleldas 4,5 ballhasai vägenke kerdan vodes keskmäras.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +15..+17 C° suves da +11 C° pohjoižes. Vilukun lämuz om −17..−20 C°. Paneb sadegid vodes 700 millimetrad da sen enamba.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', palab šoidkivi, turbaz, boksitad, titan, kuld, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondgips, letked, saved), fosforitad, kaliisol, rik, diamantad, pol'kalližarvoižed kived, mägihrustal', keitandsol, mec, reskvezi.

Tazovaldkundan pämez' om Sergei Gaplikov, radab vs 2015 sügüz'kun 30. päiväspäi. Eziauguižešti Venäman prezident pani händast radsijha ičeze käsköl velgusentäutajaks. Tazovaldkundan pämehen valdatusiden strok om viž vot, ei sa enamba kaht strokud jäl'geten. Hän märičeb Ohjastusen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile, sidä kesken Ohjastusen päministrad da ičeze varapämest — parlamentan hüvästusen sandan jäl'ghe. Tazovaldkundan pämez' ei ole Ohjastusen ühtnijaks. Tazovaldkundan varapämez', Tazovaldkundan pämehen da Ohjastusen Administracii oma hänele abhu.

Komin Tazovaldkundan Valdkundaline Nevondkund om üks'kodižeks parlamentaks 30 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Nadežda Dorofejeva radab Komin Tazovaldkundan Valdkundaližen Nevondkundan ezimeheks vs 2015 sügüz'kun 28. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Komin Tazovaldkundan Ohjastuz. Tazovaldkundan ministrused, agentused, radnikoičendad, komitetad da ohjandused alištudas Ohjastusele. Sergei Gaplikov tegeb Komin Tazovaldkundan Ohjastusen ezimehen velgusidme vs 2016 keväz'kun 24. päiväspäi. Kaks' Ohjastusen varaezimest oma hänele abhu.

Valitihe Tazovaldkundan pämest eile ičeze strokul vn 2016 18. päiväl sügüz'kud, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižel tural (62,17%). Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 13. päiväl sügüz'kud.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 901 189 ristitud, sidä kesken 23 vepsläšt. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 261 024 eläjad vl 1989. Kaikutte seičemenz' ristit ühesaspäi om lidnalaine eläi. Ristitišt poleni erasiden kivihilen kaivusiden sauptandan tagut i lujan migracijan taguiči toižihe regionihe.

Kaik om kümne lidnad tazovaldkundas da 29 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. eläjid, surembaspäi penembha) oma Uht da Vorkut. Vl 2017 kaik om 12 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 61,7%, komilaižed — 22,5%, ukrainalaižed — 4,0%, totarlaižed — 1,2%, vaugedvenälaižed — 1,0%, saksalaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,6%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 5,2%.

Erased toižed igähižed rahvahad: permin komilaižed — 659 rist. (0,07%), nencalaižed — 503 rist. (0,06%).

Tazovaldkundan ižanduz baziruiše tarbhaižiden kazvatusiden samižel da niiden ümbriradmižel (kivivoi, londuseline gaz, kivihil', mec). Äjiden mineraloiden löudmižsijad seištas koskmatomil. Transportan kaik toižendad oma šingotadud. Pedranvodind om maižandusen tobj pala.




#Article 784: Mordovijan Tazovaldkund (397 words)


Mordovijan Tazovaldkund (, , ) vai Mordovii (, erz. i ) om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Saransk.

Valdkundkeled oma venän, erzän da mokšan keled, tazovaldkundan Konstitucijan 12. kirjutusen mödhe.

Mordovijan Tazovaldkund om olmas vs 1930 vilukun 10. päiväspäi. Vodhe 1934 tal'vkun 20. päivhäsai sen nimi oli Mordovijan avtonomine agj. Vhesai 1990 sen nimi oli Mordovijan Avtonomine Nevondkundaline Socialistine Tazovaldkund.

Mordovijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1995 21. päiväl sügüz'kud Mordovijan Konstitucižen Suiman ezitajil, sidä kesken Valdkundaližen Nevondkundan, da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Ul'janovskan agjanke päivnouzmas, Penzan agjanke suves, Räzanin agjanke päivlaskmas, Alalidnan agjanke pohjoižes da Čuvašijan Tazovaldkundanke pohjoižpäivnouzmas. Mordovijan Tazovaldkund om mererandatoi.

Pind om 26 128 km². Mecad ottas territorijan tobmad palad. Tazovaldkundan territorijan päivlaskmpol' mülüb Mokš-jogen basseinha, päivnouzmpol' — Sur-jogen basseinha.

Reljef om kukhikaz alangištoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho 324 m kortte valdmeren pindan päl.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +19 C°, vilukun — −12 C°. Paneb sadegid 350..700 mm vodes.

Londuseližed varad oma palab šoidkivi, fosforitad, mouckivi, mec, reskvezi.

Vladimir Volkov radab tazovaldkundan pämeheks vs 2012 semendkun 10. päiväspäi, enzne tazovaldkundan Ohjastusen pämez' (1995−2012), Valdkundaline Nevondkund vahvišti händast radnikusele eziauguižikš Venäman prezidentan taričendan mödhe. Kaik rahvaz änestab tazovaldkundan pämest videks vodeks. Tazovaldkundan pämez' märičeb Ohjastusen strukturad, paneb ministrid radnikusile. Hän sättutab Ohjastusen ezimehen kandidatad parlamentanke.

Mordovijan parlament om Valdkundaline Nevondkund. Kaik rahvaz valičeb sen 48 ezitajad videks vodeks. Vladimir Čibirkin radab Nevondkundan ezimeheks vs 2011 tal'vkun 15. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.

Radonoigendai tobmuz om Mordovijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Vladimir Suškov radab Ohjastusen ezimeheks vs 2012 semendkun 14. päiväspäi. Tazovaldkundan ministrused, komitetad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Mordovijan Valdkundaližen Nevondkundan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe tazovaldkundan pämest vn 2017 10. päiväl sügüz'kud — ezmäižen kerdan vspäi 2003, nügüdläine pämez' sai vägestust ezmäižes turas (89,19% änid).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 834 755 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 029 562 eläjad vl 1970. Vl 2018 63% ristituid oma lidnalaižed.

Kaik om seičeme lidnad tazovaldkundas, 13 lidnanvuittušt žilod da 1250 küläd. Toine järed lidn (enamba 45 tuh. eläjid vl 2017) om Ruzajevk. Vl 2017 kaik oli 20 eländpunktad enamba mi 5 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 53,2%, mordvinalaižed — 39,9%, totarlaižed — 5,2%, ukrainalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 0,9%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.




#Article 785: Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund (384 words)


Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund (, ) om Venälaižen Federacijan subjekt, üks' sen tazovaldkundoišpäi.

Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Vladikavkaz.

Valdkundkeled oma venäkel' da osetinan kel'.

Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund om olmas vs 1924 heinkun 7. päiväspäi. Sen aluz om pandud kuti Pohjoižosetijan avtonomine agj. Vozil 1936−1993 nimitihe sidä Pohjoižosetijan Avtonomižeks Nevondkundaližeks Socialistižeks Tazovaldkundaks.

Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1994 12. päiväl kül'mkud Ülembaižen Nevondkundan ezitajil da om väges vs 1994 tal'vkun 7. päiväspäi möhembaižidenke vajehtusidenke.

Tazovaldkundal om röunoid Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundanke, Stavropolin randanke, Ingušetijan Tazovaldkundanke, Čečenijan Tazovaldkundanke, Gruzijanke da Suviosetijanke. Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkund om mererandatoi.

Alanii sijadase Suren Kavkazan pohjoižil pautkil da sen ezimägištol. Pohjoine pala seižub tazangištol. Kaikiš korktemb čokkoim om Kazbek (5 033 m) Gruzijan röunal. Päjogi om Terek sen Uruh-, Ardon- i Gizel'don-ližajogidenke. Pind om 7 987 km².

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, turbaz, metallad (vas'k, hahktin, cink, äimetalližed kivendod, harvad mametallad), sauvondmaterialad (mouckivi, katekivi, mramor, granit, letked, saved), reskvezi, gidroenergii.

Tazovaldkundan pämez' om Väčeslav Bitarov, radab vs 2016 uhokun 29. päiväspäi, edel sidä oli tazovaldkundan ohjastusen pämehen vn 2015 sügüz'kun 24. päiväspäi. Parlamentan ühtnijad pandas tazovaldkundan pämest radnikusele.

Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Parlament () om üks'kodine 70 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Aleksei Mačnev radab sen ezimehen vs 2012 kül'mkun 20. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.

Radonoigendai tobmuz om Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundan Ohjastuz. Taimuraz Tuskaev radab sen ezimehen vs 2016 keväz'kun 1. päiväspäi.

Valitihe Tazovaldkundan pämest parlamentas vl 2016 sügüz'kun 18. päiväl Venäman prezidentan taričendan mödhe, nügüdläine Tazovaldkundan pämez' sai vägestust ezmäižel tural (56 än't 68:späi, 82%). Tazovaldkundan Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 712 980 ristitud, se oli kaikiš suremb ristitišt. Sündutandmär ületab kolendmärad znamasižešti. Vl 2018 lidnalaižiden pala om 64%.

Kaik om kuz' lidnad tazovaldkundas, 7 lidnanvuittušt žilod da 209 küläd. Toižed järedad lidnad (enamba 35 tuh. eläjid, surembaspäi penembha) oma Mozdok da Beslan. Vl 2018 kaik om 12 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): osetinalaižed — 64,5%, venälaižed — 20,6%, ingušad — 4,0%, armenijalaižed — 2,3%, kumikalaižed — 2,2%, gruzijalaižed — 1,0%, turkalaižed — 0,5%, ukrainalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, kabardalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 0,9%.




#Article 786: Altajan rand (402 words)


Altajan rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Barnaul.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Altajan rand om olmas vs 1937 sügüz'kun 28. päiväspäi.

Altajan randan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 5. päiväl kezakud Käskusenandajan Suiman ezitajil.

Altajan rand sijadase Päivlaskmaižen Sibirin suvipäivnouzmpoles.

Randal om röunoid Kemerovon agjanke päivnouzmas, Altajan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Kazahstananke (843 km) suves (sen Päivnouzmaižen Kazahstanan agjanke) da päivlaskmas (sen Pavlodaran agjanke), Novosibirskan agjanke pohjoižes. Altajan rand om mererandatoi.

Pind om 167 996 km². Mecad ottas territorijan nelländest. Znamasižed joged oma Ob' sen ližajogidenke (Čumiš, Alei, Čariš), mugažo Katun' da Bii. Kaikiš suremb järv om solakaz Kulundanjärv (728 km²) päivlaskmas.

Reljef om kukhikaz sijil da alangoikaz sijil, om Altajan ezimägišt suvipalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Šanginan Majak-mägenpä (2490 m) randan suves Altajan Tazovaldkundanke röunal.

Klimat om ven, terav kontinentaline sijidme. Kezal pohjoižtulleid oma paksud. Heinkun keskmäine lämuz om +20 C°. Vilukun keskmäine lämuz om −15 C°. Paneb sadegid 230 mm vodes päivlaskmas da 600..700 mm suvipäivnouzmas.

Londuseližed varad oma bur hil', raudkivend, nikel', kobal't, magnii, kuld, äimetalližed kivendod (vas'k, cink, hobed), sauvondmaterialad (mouckivi, mramor, granit, sauvondgips, saved, letked), pol'kalližarvoižed kived, natrijan sul'fat, sod, keitandsol, gidroenergii.

Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Karlin radab gubernatoran vs 2005 elokun 25. päiväspäi, edel 2007 vot (29. kül'mku) sen radnikusen nimi oli Administracijan pämez'. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo randan Administracijan pämez', märičeb sen strukturad, paneb radnikusile ičeze varamehid sättutaden parlamentanke.

Altajan randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 68 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Romanenko radab Suiman ezimeheks vs 2016 redukun 6. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Altajan randan Administracii sihesai, kudai randan Ohjastuz formiruiškatas. Randan ohjandused da departamentad alištudas Administracijale.

Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe nügüdläšt gubernatorad möst, hän sai vägestust ezmäižes turas (72,97%) da radab koumanden strokun jäl'geten. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (7. kucund).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 419 755 ristitud. Lidnalaižiden pala om viž ühesandest. Vl 2017 kaik oli 23 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Kaik om kaks'toštkümne lidnad randas. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penemha): Bijsk i Rubcovsk.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 92,3%, saksalaižed — 2,1%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 1,7%.

Erased toižed igähižed rahvahad: altajalaižed — 0,07% (1763 rist.), kumandinalaižed — 0,06% (1401 rist.).




#Article 787: Baikalantagaine rand (446 words)


Baikalantagaine rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Čit.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Aginskojen Burätan ümbrikon territorijal toine kel' om burätan kel', se om kohtaine venäkelenke.

Baikalantagaine rand om olmas vs 2008 keväz'kun 1. päiväspäi. Sädihe sidä Čitan agjan da Aginskojen Burätan avtonomižen ümbrikon ühtenzoitusel referenduman satuseks.

Randan Päkäskuz om vahvištadud vn 2009 11. päiväl uhokud Käskusenandajan Suiman ezitajil. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Randal om röunoid Amuran agjanke päivnouzmas, Kitainke suvipäivnouzmas, Mongolijanke suves, Burätijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas da päivlaskmas, Irkutskan agjanke da Saha (Jakutijan) Tazovaldkundanke pohjoižes. Baikalantagaine rand om mererandatoi.

Pind om 431 892 km². Mecad ottas territorijan kaks' koumandest. Mustma otab 32% territorijad. Znamasižed joged oma Argun' da Šilk, ned sätas Amurad ühthejoksmusel, mugažo Vitim (Lenan ližajogi).

Reljef om mägikaz tobjan palan, no om tazangištoid-ki. Kaikiš korktemb čokkoim om BAM-mägenpä (3073 m). Kaikiš madalamb om Amur-jogen kendäk (292 m).

Klimat om terav kontinentaline. Keza om lühüd da erašti räk. Heinkun keskmäine lämuz om +20 C° suves da +13 C° pohjoižes. Tal'v om pit'k vilu, paneb lunt vähän, poud oleleb paksus. Vilukun keskmäine lämuz om −20 C° suves da −37 C° pohjoižes. Paneb sadegid 200..300 mm suvipalas da 600 mm pohjoižpalas, kezal da sügüzel tobjimalaz.

Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', metallad (raudkivend, vas'k, hobed, tin, litii, vol'fram, tantal, niobii, cirkonii, germanii, uran), antimonii, pöudoline špat, grafit, sauvondmaterialad (letked, saved), mec, mustma.

Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Natal'ja Ždanova radab gubernatoran vs 2016 uhokun 17. päiväspäi, edel sidä vspäi 2013 oli randan Suiman ezimehen. Hän-žo om Randan Ohjastusen ezimez'. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator märičeb ohjastusen strukturad. Hän paneb ministrid radnikusile sättutaden kandidatoid parlamentanke. Ezmäine varapämez' da kuz' muite varapämest oma hänele abhu.

Baikalantagaižen randan parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Igor' Lihanov radab Suiman ezimeheks vs 2016 sulakun 13. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Baikalantagaižen randan Ohjastuz. Randan ministrused, departamentad, radnikoičendad da inspekcijad alištudas Ohjastusele.

Käskusenandajan Suimhan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 8. päiväl sügüz'kud (2. kucund). Valitihe gubernatorad edel strokud, vn 2016 18. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (54,39%).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 107 107 ristitud. Vl 2015 kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.

Kaik om kümne lidnad randas. Toine järed lidn (enamba 50 tuh. eläjid vl 2015) om Krasnokamensk. Vl 2017 kaik oli 19 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 88,3%, burätalaižed — 6,7%, ukrainalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 2,1%, rahvahuden ozutandata — 1,8%.

Erased toižed rahvahad: evenkalaižed — 0,13% (1387 rist.), kitajalaižed — 0,06% (632 rist.), mongolad — 0,01% (84 rist.).




#Article 788: Kamčatkan rand (499 words)


Kamčatkan rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Petropavlovsk Kamčatkal. Ristitišton nell' seičemendest elädas siš.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Koräkan ümbrikon territorijal toine kel' om koräkan kel'. Kamčatkan randan Päkäskusen mödhe, sil ei ole nimittušt oficiališt statusad, vaiše Päkäskusen 3. kirjutuz andab garantijoid kaičemha Pohjoižman, Sibirin da Edahaižen Päivnouzmpolen vähäluguižiden igähižiden rahvahiden oiktusid.

Kamčatkan rand om olmas vs 2007 heinkun 1. päiväspäi. Sädihe sidä Kamčatkan agjan da Koräkan avtonomižen ümbrikon ühtenzoitusel referenduman satusiden mödhe.

Kamčatkan randan Päkäskuz om vahvištadud vn 2008 14. päiväl kül'mkud Käskusenandajan Suiman ezitajil.

Kamčatkan rand sijadase Kamčatkan pol'sarel, otab kontinentan lähišt palad. Komandoran sared da Karaginskii-sar' mülüdas randha mugažo.

Randal om röunoid Magadanan agjanke lodehes da Čukotkan avtonomiženke ümbrikonke pohjoižes, mugažo om meriröunoid  päivnouzmas da Sahalinan agjanke suves. Tün' valdmeri lainištab Kamčatkan päivnouzmaižed randad, sen Ohotskan meri — päivlaskmaižed randad, Beringan meri — pohjoižpäivnouzmaižed randad. Ühthine mererandan piduz om enamba 4 000 km.

Pind om 464 275 km². Mecad ottas territorijan kaks' koumandest. Sod, tundr da nitud ottas territorijan nelländest, rahvahatomad mägimad da jäžomad — 7%. Znamasižed joged oma Kamčatk (758 km pitte) da Penžin (713 km).

Randan territorii om mägikaz. Om läz koumed sadad vulkanoid, 29 niišpäi oma väges. Kaikiš korktemb čokkoim om Klüčevan vulkanan pä (4750 m).

Klimat om subarktine pohjoižes, ven valdmeren mererandpolil, kontinentaline pol'saren südäimes. Keza om lühüd, viluhk da vihmakaz. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +16 C° keskuzpalas da +10..+12 C° päivlaskmas. Tal'v om pit'k da lumekaz, vilukun keskmäine lämuz om −7 C° suves da −19..−24 C° pohjoižes da pol'saren südäimes. Paneb sadegid 300 mm vodes lodehes da 2500 mm vodes suvipäivnouzmas, nece om kaikiš suremb znamoičend Venäman territorijal.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', bur hil', vas'k, nikel', titan, kuld, platin, hobed, artut', sauvondmaterialad, mec, kala, gidroenergii.

Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Vladimir Ilühin radab gubernatoran vs 2011 keväz'kun 3. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om randan Ohjastusen ezimez' mugažo, märičeb sen strukturad, paneb radnikusile ičeze varamehid sättutaden parlamentanke.

Kamčatkan randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 28 ezitajad videks vodeks. Valerii Rajenko radab Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 19. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.

Radonoigendai tobmuz om Kamčatkan randan Ohjastuz.

Vn 2015 13. päiväl sügüz'kud valitihe nügüdläšt gubernatorad möst, hän sai vägestust ezmäižes turas (75,48%) da radab kahtenden strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (3. kucund).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 322 079 ristitud. Lidnalaižiden pala — 78,22% (2018).

Kaik om koume lidnad randas. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2017 kaik oli 3 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 78,4%, ukrainalaižed — 3,6%, koräkalaižed — 2,1%, itel'menalaižed — 0,7%, totarlaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,6%, evenalaižed — 0,6%, kamčadalalaižed — 0,5%, čukčulaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 3,6%, rahvahuden ozutandata — 8,7%.

Erased toižed igähižed rahvahad: aleutalaižed — 0,12% (401 rist.), jakutalaižed — 0,04% (142 rist.), ainalaižed — 0,03% (94 rist.).




#Article 789: Krasnodaran rand (448 words)


Krasnodaran rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Suvižhe federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Krasnodar.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Krasnodaran rand om olmas vs 1937 sügüz'kun 13. päiväspäi. Vl 1989 Adigei läksi randaspäi.

Krasnodaran randan Päkäskuz om vahvištadud vn 1993 12. päiväl kül'mkud Randan Käskusenandajan Suiman ezitajil.

Randal om röunoid Stavropolin randanke päivnouzmas, Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Gruzijanke (sen rahvahidenkeskeižikš tundmatomanke Abhazijanke) suves, Adigejan Tazovaldkundanke keskuses (anklav) da Rostovan agjanke pohjoižes. Om meriröunoid Ukrainanke päivlaskmas da lodehes, sidä kesken Krimanke (de fakto Venäma sädab kontrolid). Atlantižen valdmeren Keskmeren Mustmeri lainištab suvipäivlaskmašt randpol't, Azovmeri — lodehližid randoid.

Pind om 75 485 km², sidä kesken mec otab nelländest, enamba 18 000 km². Znamasine jogi om Kuban' sen Lab-, Urup- da Vauged-ližajogidenke. Mugažo om pit'kid jogid randan pohjoižes, ned lanktas Azovmerhe mugažo: Jei, Čelb, Beisug. Kaikiš järedamb reskvezišt om ratud Krasnodaran vezivaradim.

Reljef om tazo randan keskuses da pohjoižes, mägikaz randan suves (Kavkaz-mäged). Kaikiš korktemb čokkoim om Cahvoa-mägenpä (3345 m) randan suvipalas.

Klimat om ven kontinentaline randan tobjas palas, Keskmeren pol'kuiv Mustmeren randištol Anapaspäi Tuapsehesai, subtropine Tuapsen suvemb. Kovad tulleid puhudas paksus mererandpolel. Keza om räk, heinkun keskmäine lämuz om +22..+24 C°. Tal'v om pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −3..−5 C° tazangištol, 0..+6 C° Mustmeren randištol. Paneb sadegid 400..600 mm tazangištol, 3240 millimetrhasai mägil.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, vas'k, kuld, artut', sauvondmaterialad (mouckivi, mramor, sauvondgips, saved, letked, gravii), keitandsol.

Randan pämez' nimitase muga: «Administracijan pämez' (gubernator)». Veniamin Kondratjev radab gubernatoran vs 2015 sulakun 22. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator märičeb Randan Administracijan strukturad. Üks' ezmäine varamez' da seičeme muite varamest oma hänele abhu.

Krasnodaran randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 70 ezitajad videks vodeks. Jurii Burlačko radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vn 2017 28. päiväspäi sügüz'kud.

Radonoigendai tobmuz om Krasnodaran randan Administracii. Randan ministrused, departamentad, ohjandused da inspekcijad alištudas Administracijale.

Vn 2015 13. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (83,64% änid). Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 226 647 ristitud. Kaikiš suremb randan ristitišt om nügüd'. Vl 2015 lidnalaižiden ristituiden pala oli 54,06%.

Kaik om kaks'kümne kuz' lidnad randas. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Soči, Novorossiisk, Armavir. Kaik om 15 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 86,5%, armenijalaižed — 5,4%, ukrainalaižed — 1,6%, totarlaižed — 0,5%, grekalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,7%, rahvahuden ozutandata — 1,9%.

Erased toižed igähižed rahvahad: adiglaižed — 0,26% (13834 rist.), čerkesalaižed — 0,10% (5258 rist.), šapsugalaižed — 0,07% (3839 rist.), abhazijalažed — 0,04% (2092 rist.).




#Article 790: Krasnojarskan rand (645 words)


Krasnojarskan rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Sibirin federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Krasnojarsk.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'. Toižil kelil ei ole nimittušt oficiališt statusad randan territorijal sen Päkäskusen mödhe (kirjutused 12 da 27). Pid'oiteldas Pohjoižman igähižid rahvahid da niiden kelid federaližil metprogramil.

Krasnojarskan rand om olmas vs 1934 tal'vkun 7. päiväspäi. Edesižes administrativiž-territorialižed vajehtused oliba läz kaikuččel vodel randan tegimišton heredan šingotesen tagut. Vspäi 1991 Hakasii om olmas erižeks subjektaks. Vn 2007 1. päiväl vilukud Krasnojarskan rand, Taimiran (Dolganan Nenciden) avtonomine ümbrik i Evenkijan avtonomine ümbrik kätisoiš ühteks federacijan subjektaks.

Krasnojarskan randan Päkäskuz om vahvištadud vn 2008 5. päiväl kezakud Käskusenandajan Suiman ezitajil, allekirjutadud gubernatoral. Se tuli väghe kaikil paloil vspäi 2009 da om väges nügüd' erasidenke vajehtusidenke.

Krasnojarskan rand sijadase Azijas, sen Keskmäižes da Päivnouzmaižes Sibiriš. Otab 13,86% Venäman territorijad.

Randal oma röunoid Saha (Jakutijan) Tazovaldkundanke da Irkutskan agjanke päivnouzmas, Tuvan Tazovaldkundanke suves, Hakasijan Tazovaldkundanke da Kemerovon agjanke suvipäivlaskmas, Tomskan agjanke da Tümenin agjan Hantin da Mansin avtonomiženke ümbrikonke päivlaskmas, Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomiženke ümbrikonke lodehes. Mugažo om meriröunoid Arhangel'skan agjanke lodehes. Jävaldmeren Karan da Laptevoiden mered lainištadas Krasnojarskan randan pohjošt randištod.

Pind om 2 366 797 km². Mecad ottas territorijan seičeme kümnendest, 88% niišpäi oma kavag'mecad (lehtkuz', kuz', piht, järgeline pedai, sibirine kedr). Znamasižed joged oma Jenisei sen Angar-, Kivenalaine Tungusk- (Keskmäine Tungusk) da Alatungusk-ližajogidenke. Jogiden enambuz mülüb Jenisein basseinha. Mugažo järedad Hatang- da Päsin-joged lanktas Jävaldmerhe. Kaikiš suremb järv om Taimir, sen pind om 4560 km².

Kesksibirin mägitazangišt otab randan territorijan päivlaskmpol't da keskust. Kaikiš korktemb čokkoim om Päivnouzmaine Sajan-mägisisteman Križin-mägisel'gan Grandiozine-mägenpä (2891 m vai 2922 m) randan suvipäivnouzmas.

Klimat om terav kontinentaline. Om koume klimatvöd pohjoižespäi suvhe: arktine, subarktine da ven. Heinkun keskmäine lämuz om +10 C° pohjoižes da +20 C° suves, vilukun — −36 C° i −18 C°. Paneb sadegid 316 mm vodes, tobj pala paneb kezal, Sajanan ezimägištol — 600..1000 mm.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (63 elementad, sidä kesken nikel', platin, kuld, raudkivend, hahktin, boksitad, marganc, uran da kobal't), apatitad, grafit, islandine špat, sauvondmaterialad (letked, saved), mec, reskvezi, gidroenergii.

Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Uss tegeb gubernatoran velgusidme vs 2017 sügüz'kun 29. päiväspäi, enzne randan parlamentan ezimez' (1998−2017), Venäman prezident pani händast radsijha ičeze käsköl. Kaik rahvaz änestab gubernatorad videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Rahvahale sab kucta händast poiš radnikusespäi. Gubernator om randan Ohjastusen pämez' mugažo, märičeb sen strukturad, paneb Ohjastusen ezimest radnikusele. Gubernatoran administracii om hänele abhu.

Krasnojarskan randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 52 ezitajad videks vodeks. Dmitrii Sviridov radab Suiman ezimeheks vs 2017 redukun 19. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Krasnojarskan randan Ohjastuz. Viktor Tomenko radab ohjastusen ezimeheks vs 2011 tal'vkun 14. päiväspäi. Randan ministrused, radnikoičendad da agentused alištudas Ohjastusele.

Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud edeline gubernator sai vägestust valičendoil ezmäižes turas (63,28%). Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 16. päiväl sügüz'kud (3. kucund).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 828 187 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 164 219 eläjad vl 1992. Vl 2018 kaikutte seičemenz' ristit ühesaspäi om lidnalaine.

Kaik om kaks'kümne koume lidnad randas. Toižed järedad lidnad (enamba 80 tuh. eläjid vl 2017, surembaspäi penembha) oma Noril'sk, Ačinsk, Kansk, Železnogorsk. Vl 2017 kaik oli 15 eländpunktad enamba mi 15 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 88,1%, ukrainalaižed — 1,3%, totarlaižed — 1,2%, saksalaižed — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, čuvašalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,6%, rahvahuden ozutandata — 3,6%.

Igähižed rahvahad (vl 2010): dolganalaižed — 0,21% (5810 rist.), evenkalaižed — 0,15% (4382 rist.), hakaslaižed — 0,15% (4102 rist.), nencalaižed — 0,13% (3633 rist.), tuvalaižed — 0,10% (2939 rist.), jakutalaižed — 0,05% (1468 rist.), ketalaižed — 0,03% (957 rist.), nganasanalaižed — 0,03% (807 rist.), sel'kupalaižed — 0,01% (281 rist.), encalaižed — 0,01% (221 rist.), šoralaižed — 0,01% (161 rist.), čulimalaižed — 0,01% (147 rist.).




#Article 791: Permin rand (452 words)


Permin rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Volgaveren federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Perm'.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Permin Komin ümbrikon territorijal toine kel' om permin komin kel'. Permin randan Päkäskusen 42. kirjutusen mödhe, sil mugoi oficialine status om: sab kävutada kel't oficialižiden kosketusiden sferas.

Permin rand om olmas vs 2005 tal'vkun 1. päiväspäi. Sädihe sidä Permin agjan da Permin Komin avtonomižen ümbrikon ühtenzoitusel.

Permin randan Päkäskuz om vahvištadud vn 2007 19. päiväl sulakud Käskusenandajan Suiman ezitajil.

Permin rand sijadase Evropas, vaiše 0,2% territorijad — Azijas.

Randal om röunoid Sverdlovskan agjanke päivnouzmas, Baškortostanan Tazovaldkundanke suves, Udmurtijan Tazovaldkundanke da Kirovan agjanke päivlaskmas, Komin Tazovaldkundanke pohjoižes. Permin rand om mererandatoi.

Pind om 160 236 km². Mecad ottas territorijan seičeme kümnendest. Znamasižed joged oma Kam sen Čusovai- da Višer-ližajogidenke, mugažo Silv-jogi (Čusovajan ližajogi) da Kolv-jogi (Višeran ližajogi). Toižiden jogiden enambuz mülüb Kaman basseinha.

Randan territorijan päivlaskmpol' da keskuz (80%) oma kukhikahad da alangoikahad. Uralmäged seištas päivnouzmas. Kaikiš korktemb čokkoim om Tuliman Kivi-mägisel'gal (1469 m) randan päivnouzmas. Völ om 8 mäged enamba tuhad metrad korktusenke. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Kam-jogen kendäk (66 m) Permin randan suvipäivlaskmas.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +13..+18 C°, vilukun — −14..−18 C°. Om lämhemb suvipäivlaskmpolehe, om vilumb pohjoižpäivnouzmpolehe. Paneb sadegid 450 mm vodes suvipäivlaskmas da 1000 mm vodes pohjoižpäivnouzmas.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', raud, vas'k, kuld, hrom, kaliisol (sen kaikiš järedamb löudmižsija mail'mas), sauvondmaterialad (mouckivi, dolomit, sauvondgips, gravii, letked, saved), mec, reskvezi, kala, gidroenergii.

Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Maksim Rešetnikov radab gubernatoran vs 2017 uhokun 6. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om randan Ohjastusen ezimez' mugažo, märičeb sen strukturad, paneb Ohjastusen ühtnijoid radnikusele. Gubernatoran administracii sen departamentoidenke om hänele abhu.

Permin randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 60 ezitajad videks vodeks. Valerii Suhih radab Suiman ezimeheks vs 2011 tal'vkun 23. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten.

Radonoigendai tobmuz om Permin randan Ohjastuz. Randan ministrused da agentused alištudas Ohjastusele.

Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (3. kucund). Valitihe randan gubernatorad vn 2017 10. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (82,08% änid).

Vn 2010 Venäman rahvahalugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 635 276 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 099 994 vl 1989. Kaikutte koumanz' ristit nelläspäi om lidnalaine (2018).

Kaik om kaks'kümne viž lidnad randas da 30 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 80 tuh. eläjid vl 2015, surembaspäi penembha) oma Berezniki, Solikamsk, Čaikovskii. Vl 2017 oli 23 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 83,2%), totarlaižed — 4,4%, permin komilaižed — 3,1%, baškiralaižed — 1,2%, udmurtalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,2%, rahvahuden ozutandata — 4,5%.




#Article 792: Merenrandaline rand (465 words)


Merenrandaline rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Vladivostok-lidn.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Merenrandaline rand om olmas vs 1938 redukun 20. päiväspäi.

Merenrandaližen randan Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 12. päiväl sügüz'kud Käskusenandajan Suiman ezitajil, tuli väghe sen-žo voden 6. päiväl redukud.

Randal om röunoid  suvipäivlaskmas, Kitainke päivlaskmas (sen Girin- da Heilunczän-agjoidenke) da Habarovskan randanke pohjoižes. Ühthine röunoiden piduz om läz 1500 km. Om meriröunoid Japonijanke. Tünen valdmeren Japonijan meri lainištab randan päivnouzmašt da suvišt randištod. Randanpird om läz pol'tošt tuhad kilometrid.

Pind om 164 673 km², niišpäi mec otab 123 000 km². Kaikiš pidemb jogi om Ussuri (Kitainke röunaks) sen ližajogidenke (Bikin, Sur' Ussurk). Znamasine järv om Hankajärv päivlaskmas, mugažo mavaldkundröunal.

Reljef om mägikaz. Sihote Alin'-mägišt otab randan keskuzpalad da päivnouzmpol't. Kaikiš korktemb čokkoim om Anik-mägenpä (1933 m) randan pohjoižpäivnouzmaižen röunanno Habarovskan randanke.

Klimat om ven mussonine. Kezal suvipäivnouzmtulleid puhudas, taifunad oleldas. Tal'vel vilu kuiv lodehline tullei om enambuses. Heinkun kontinentas da elokun randpolel keskmäine lämuz om +17..+22 C°. Vilukun keskmäine lämuz om −8..−13 C° suves da −20..−22 C° kontinental randan pohjoižes. Paneb sadegid 600..900 mm vodes, kezal tobjimalaz.

Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', metallad (tin, hahktin, kuld, vol'fram, germanii, vismut, indii, äimetalližed kivendod — vas'k, cink, hobed; harvad mametallad), bor, fosforitad, sauvondmaterialad (saved, letked), špat, grafit, tal'k, mec, kala, gidroenergii.

Randan pämez' nimitase gubernatoraks, Andrei Tarasenko tegeb hänen velgusidme vn 2017 4. päiväspäi redukud, Venäman prezident pani händast radsijha ičeze käsköl. Kaik rahvaz änestab gubernatorad videks vodeks. Gubernator om mugažo ičeze Administracijan da randan Administracijan pämez'. Hän märičeb randan Administracijan strukturad. Kuz' varamest oma gubernatorale abhu.

Merenrandaližen randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 40 ezitajad videks vodeks. Aleksandr Rolik radab Suiman ezimeheks vn 2016 5. päiväspäi redukud.

Radonoigendai tobmuz om Merenrandaližen randan Administracii. Randan departamentad, palakundad da inspekcijad alištudas Administracijale.

Vn 2014 14. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, edeline gubernator sai vägestust ezmäižel tural (77,43% änid) da radoi kahtenden strokun. Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 956 497 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 314 531 eläjad vl 1992. Vl 2018 kaikutte koumanz' ristit nelläspäi om lidnalaine.

Kaik om kaks'toštkümne lidnad randas i 28 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penemha): Ussuriisk, Nahotk, Artöm. Vl 2017 kaik oli 22 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (vl 2010, enamba 0,5%): venälaižed — 85,7%, ukrainalaižed — 2,6%, korejalaižed — 1,0%, totarlaižed — 0,5%, uzbekalaižed — 0,5%; toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 7,4%.

Erased toižed igähižed rahvahad: udegelaižed — 0,04% (793 rist.), nanalaižed — 0,02% (383 rist.), nivhalaižed — 35 rist., oročilaižed — 19 rist., ul'čilaižed — 19 rist., orokalaižed — 2 ristitud.




#Article 793: Stavropolin rand (465 words)


Stavropolin rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Pohjoižkavkazan federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Stavropol'.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Stavropolin rand om olmas vs 1936 tal'vkun 15. päiväspäi. Vhesai 1937 nimitihe sidä Pohjoižkavkazan rand:aks, vhesai 1943 — Ordžonikidzen rand:aks. Vspäi 1958 Kalmikii om olmas eriži Stavropolin randaspäi, vspäi 1991 — mugažo Karačai da Čerkesii.

Stavropolin randan Päkäskuz om vahvištadud vn 1994 29. päiväl sügüz'kud Randan Valdkundaližen (sil aigal) Duman ezitajil. Se om väges nügüd' äilugižidenke vajehtusidenke.

Randal om röunoid 8 regionanke: Dagestanan Tazovaldkundanke päivnouzmas, Čečenijan Tazovaldkundanke da Pohjoižosetijan — Alanijan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundanke suves, Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas, Krasnodaran randanke päivlaskmas, Rostovan agjanke pohjoižes, Kalmikijan Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas. Stavropolin rand om mererandatoi.

Pind om 66 160 km². Step' otab randan tobmad palad, pol'letetazangišt om suvipäivnouzmpoles. Mahused oma kaštanma da mustma. Znamasižed joged oma Kumanjogi, Kalaus da Jegorlik. Irrigacijan koume päkanalad oma Nevinnomisskan, Sur' Stavropolin, Kuman da Maničun.

Stavropolin ülüz seižub randan territorijan keskuses. Kavkazan ezimägišt otab randan suvipäivlaskmpol't. Kaikiš korktemb čokkoim om Beštau-mägenoc (1400 m) randan suvipäivlaskmas.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun keskmäine lämuz om +22..+25 C° (+14 C° mägil), vilukun — −5 C° (−10 C° mägil). Paneb sadegid 300..500 mm vodes tazangištol da 600 mm vodes ezimägištol.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, äimetalližed kivendod, uran, sauvondmaterialad (sauvondkivi, letked, saved), mustma, termaližed purtked, mineralvezi, gidroenergii.

Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Vladimir Vladimirov radab gubernatoran vs 2013 sügüz'kun 27. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Gubernator om randan Ohjastusen pämez' mugažo, märičeb sen strukturad. Kaks' ezmäšt varapämest da kuz' muite varapämest oma hänele abhu. Gubernator paneb kaikid heid radnikusile sättutandan Randan Dumanke jäl'ghe.

Stavropolin randan parlament om Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 50 ezitajad videks vodeks. Gennadii Jagubov radab Duman ezimeheks vs 2016 sügüz'kun 29. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Stavropolin randan Ohjastuz. Randan ministrused, komitetad da ohjandused alištudas Ohjastusele.

Valitihe nügüdläšt gubernatorad järgenduseližen kerdan vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, hän sai 84,22% kerdalaz. Randan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 786 281 ristitud. Kaikiš suremb randan ristitišt oli 2 804 383 ristitud vl 2017. Vl 2018 kaikutte nellänz' ristit seičemespäi om lidnalaine.

Kaik om ühesatoštkümne lidnad randas i 7 lidnanvuittušt žilod. Toižed järedad lidnad (enamba 90 tuh. eläjid vl 2017, surembaspäi penembha) oma Pätigorsk, Kislovodsk, Nevinnomissk, Jessentukad, Mihailovsk. Vl 2017 kaik oli 24 eländpunktad enamba mi 20 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 80,1%, armenijalaižed — 5,8%, darginalaižed — 1,8%, grekalaižed — 1,2%, čiganalaižed — 1,1%, ukrainalaižed — 1,1%, nogailaižed — 0,8%, azerbaidžanlaižed — 0,6%, karačajalaižed — 0,6%, turkmenalaižed — 0,5%, čečenalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, turkad — 0,4, toižed rahvahad — 4,2%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.




#Article 794: Habarovskan rand (473 words)


Habarovskan rand () om üks' Venälaižen Federacijan subjektoišpäi.

Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Habarovsk.

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Habarovskan rand om olmas vs 1938 redukun 20. päiväspäi.

Habarovskan randan Päkäskuz om hüvästadud vn 1995 30. päiväl kül'mkud Randan Administracijan pämehel.

Randal om röunoid Merenrandaližen randanke suvipäivnouzmas, Kitainke (sen Heilunczän-agjanke) da Evrejan avtonomiženke agjanke suvipäivlaskmas, Amuran agjanke päivlaskmas, Saha (Jakutijan) Tazovalkundanke lodehes da Magadanan agjanke pohjoižes. Tünen valdmeren Japonijan meri lainištab randan suvipäivnouzmašt randištod, Ohotskan meri — päivnouzmašt da pohjoižpäivnouzmašt randištod. Randanpird om 3390 km, vai 2500 km mererandpol'žita sarita (niišpäi Šantaran sared oma kaikiš surembad).

Pind om 787 633 km², sidä kesken mec otab kaks' koumandest, 520 000 km². Znamasine jogi om Amur sen Ussuri-, Burei- da Amgun'-ližajogidenke. Mugažo om pit'kid jogid randan pohjoižes: Ohot, Judom, Ud.

Reljef om mägikaz. Sihote Alin'-mägišt otab randan päivnouzmpol't, Burejan mägisel'g seižub päivlaskmas, Džugdžur-mägisel'g om pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Suntar Hajat-mägisisteman Berill-mägenpä (2933 m) randan pohjoižpäivnouzmpalas.

Klimat om subarktine pohjoižes da ven suves, sen ühtes mussonižen meriklimatan pirdad oma olmas. Keza om räk da neps. Heinkun keskmäine lämuz om +20 C° suves da +15 C° pohjoižes. Tal'v om pit'k da lujas vilu, paneb lunt vähän. Vilukun keskmäine lämuz om −18..−24 C° randpolel, −22 C° suves da −40 C° kontinental randan pohjoižes. Paneb sadegid 600..800 mm vodes suves, kezal tobjimalaz, i 400..600 mm pohjoižes.

Londuseližed varad oma kivihil', bur hil', raudkivend, boksitad, vas'k, tin, kuld, sauvondmaterialad (saved, letked), grafit, mec, kala, gidroenergii.

Randan pämez' nimitase gubernatoraks. Väčeslav Šport radab gubernatoran vs 2009 semendkun 6. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator om mugažo randan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad. Üks' varagubernator, Ohjastusen ezimehen koume ezmäšt varamest da kümne varamest oma gubernatorale abhu.

Habarovskan randan parlament om Käskusenandai Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 36 ezitajad videks vodeks. Sergei Lugovskoi radab Randan Duman ezimehen vs 2016 keväz'kun 30. päiväspäi, edel sidä tegi ezimehen velgusidme kaht pordod.

Radonoigendai tobmuz om Habarovskan randan Ohjastuz. Randan ministrused da ohjandused alištudas Ohjastusele.

Vn 2013 8. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (63,92% änid) da radab kahtenden strokun. Käskusenandajan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 343 869 ristitud. Vl 2018 kaikutte kahesanz' ristit kümnespäi om lidnalaine.

Kaik om seičeme lidnad randas. Toine järed lidn (enamba 250 tuh. ristituid vl 2015) om Komsomol'sk Amural.

Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): venälaižed — 88,1%, ukrainalaižed — 2,0%, nanalaižed — 0,8%, korejalaižed — 0,6%, totarlaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 3,8%, rahvahuden ozutandata — 4,1%.

Erased toižed igähižed rahvahad: evenkalaižed — 0,35% (4654 rist.), ul'čilaižed — 0,20% (2621 rist.), nivhalaižed — 0,16% (2149 rist.), jakutalaižed — 0,11% (1417 rist.), udegelaižed — 0,05% (620 rist.), evenalaižed — 0,04% (575 rist.), negidalaižed — 0,04% (480 rist.), oročilaižed — 0,03% (441 rist.).




#Article 795: Arsen'jev (lidn) (148 words)


Arsen'jev () om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan suves.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1902 kuti Semönovk-žilo () severziš-se külišpäi. Kätihe sidä radnikžiloks vl 1938 sauvomha lendimiden kohenduztegint. Se sai lidnan statusad vl 1952, nimitihe Edahaižen Päivnouzmman Vladimir Arsen'jev-tedoidajan da kirjutajan oiktastuseks.

Lidn sijadase Arsen'jevk-jogen oiktal randpolel (aborigenine nimi om Hue, Ussurin hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sambnu Obzornai-vulkan (, 876 m) da Sihote Alin'-mägisel'gan pautked seištas lidnan ümbrištos, suvipäivnouzmha lidnaspäi. Matkad Vladivostokhasai om 160 km suvipäivlaskmha orhal vai 250 km avtotedme. Lähembaine lidn om Spassk Dal'nii 62 km lodeheze orhal vai 110 km avtotedme.

Arsen'jev om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 90,74 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 56 750 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 71 500 eläjad.

Ižandusen päsarakod oma aviasauvomine («Ka»-punolendimiden pästand) da sömtegimišt. Mererandaline industrialine kolledž i  kolledž (enzne aviatehnikum) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 796: Artöm (lidn) (165 words)


Artöm () om Venäman lidn Merenrandaližen randan suves, Vladivostokan pohjoižpäivnouzmaine ezilidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1924 radnikžiloks samha burad hil't läz Zibunnii-kaivut. Nimitihe radnikžilod Födor Sergejev-revolücioneran psevdonimal (1883−1921), «Artöm-sebranik». Vl 1938 (26. reduku) žilo sai lidnan statusad.

Reljef om erazvuitte, om järvid, jogid da kukhid lidnas. Artöm sijadase Murav'jov-Amurskijan pol'saren jurel, mägidenkeskeižes katl'uses, 40 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel, mülütab Japonijan meren Amurskijan i Ussurijskan lahtiden randoid.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 102 603 ristitud. Vspäi 2005 lidnümbrik om sätud, enččed Artomovskii-, Zavodskoi- da Uglovoje-radnikžilod nügüd' mülüdas lidnan territorijha, i lidnan ristitišt ližadui enamba pol'tošt kerdad.

Sadas burad hil't lidnümbrikos. Varažomiden zon, mägisuksiden «Sinine kukkaz»-lebutaho () da «Mererand»-azartvändzon () oma läz lidnad.

Vn 2016 sügüz'kuspäi avtoümbärte om olmas Artömas. Avtobusad da raudted oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Vladivostok (Kneviči)-lendimport (VVO / ВВО) sijadase 3 km pohjoižhe lidnaspäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaihe, Pohjoižkorejha da Suvikorejha, čarterreisid Uzbekistanha, mugažo Venämadme. Sodalendimbaz sijadase 9 km suvipäivlaskmha lendimportaspäi.




#Article 797: Dal'negorsk (188 words)


Dal'negorsk () om Venäman lidn Merenrandaližen randan päivnouzmas. Se om lidn randan alištusenke, Dal'negorskan lidnümbrikon (edel 1998 vot — rajonan) administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1897 kuti Tetühe-külä samha äimetalližid kivendoid, nimitihe jogen mödhe ( ječžuhe «mecsigoiden jogi»). Vspäi 1930 oli radnikžiloks. Vl 1972 udesnimitihe Tetühe-radnikžilod nügüdläižikš. Vl 1989 Dal'negorsk sai lidnan statusad.

Dal'negorsk šingotase neniden substancijoiden samižel: tin, cink, hahktin, borühtnendad.

Lidn sijadase 35 kilometras Japonijan meren randaspäi, Sihote-Alin'-mägisisteman päivnouzmaižil pautkil, 180..804 m korktusil valdmeren pindan päl, 200 m keskmäižel korktusel. Dal'negorsk om läz 25 km pitte i 2..3 km levette, seižub pidust' Rudnai-jogen randoid (lankteb merhe). Jogen alangišt om kaid i ümbärtud sambnuziden vulkanoiden pautkil. Matkad Vladivostokhasai om 340 km suvipäivlaskmha orhal vai 490 km avtotedme (05H-100). Lähembaižed järedad eländpunktad oma lidnanvuitte Kavalerovo-žilo 68 km suvipäivlaskmha avtotedme i Arsen'jev-lidn 187 km päivlaskmha orhal vai 255 km sil-žo avtotel.

Kaik 7 küläd mülüdas lidnümbrikho Dal'negorskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 519 ristitud, ümbrikon ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50 400 eläjad vl 1992. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: phh. Borisan i Gleban jumalanpert', ph. Jurgijan-vägestusenkandajan pühäpert'.




#Article 798: Dal'nerečensk (188 words)


Dal'nerečensk () om Venäman lidn Merenrandaližen randan pohjoižes. Se om kaikiš pohjoižemb da amuižemb lidn Merenrandaližes randas.

Eländpunktan aluz om pandud kozakoil vl 1859 kuti Grafskai-stanic (). Vozil 1897−1972 nimitihe Iman:aks jogen mödhe (nüg. Sur' Ussurk), se oli kitajankel'ne nimituz. Om olmas lidnan statusanke vspäi 1917. Vspäi 1972 nimitase nügüdläižikš nevondkundaliž-kitajižen azekhan konfliktan jäl'ghe Damanskii-sarel.

Vn 2016 sügüz'kul Laionrok-taifun toi sur'vet, lidnan znamasine pala alištui upotamižele pit'kiden valegiden tagut.

Dal'nerečenskan ižandusen päsarak om mecan ümbriradmine. Kivivoinpompstancii om olmas.

Lidn sijadase läz Kitain valdkundröunad, Ussuri-jogen oiktal randal i Sihote-Alinän ezimägištol, 160 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Habarovsk — Vladivostok-raudte i avtote läbitadas lidnad. Om 400 km matkad Vladivostokhasai suvipäivlaskmha. Lähembaine Venäman lidn om Lesozavodsk 50 km suvhe.

Klimat om ven kontinentaline. Vilukun keskmäine lämuz om −18,8 C°, heinku i eloku oleldas kaikiš lämhembad (+21 C°), voden lämuz om +3,2 C°. Paneb sadegid 637 mm vodes, sidä kesken 237 mm mussonan aigan (heinku-eloku) i 94 mm tal'vel vides kus (kül'mku-keväz'ku).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 604 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 39,7 tuhad eläjid vl 1996.

Edahaižen Päivnouzmpolen federaližen universitetan alajaguz om professionaližen üläopendusen aluzkundaks.




#Article 799: Fokino (Merenrandaline rand) (196 words)


Fokino () om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan suves.

Tünvaldmerižen laivišton sodabaz sijadase .

Vl 1867 pordaigaline sodapost oli pandud kontroliruimha kuldan samišt lähižel Askol'd-sarel. Promislovk-eländpunktan aluz () om pandud vl 1891, vspäi 1958 oli radnikžiloks. Registriruihe Tihookeanskii-žilod vl 1963, vspäi 1967 se oli radnikžiloks i Promislovk mülüi sihe aigan mändes.

Vs 1980 redukun 4. päiväspäi om olmas sauptud territorijaks, nimitihe Škotovo-17-lidnaks rajonkeskusen mödhe. Vspäi 1994 oficialine nimi om nügüdläine Tihookeanskii-žilon ezmäižen sauvojan, Vitalii Fokin-admiralan kanzannimen mödhe. Laivad seištas valdmoidenno lähižes merikaras, ümbriratas da kaitas VA-laivoiden reaktorid.

Lidnan keskuzpala sijadase mägidenkeskeižes katl'uses 2 kilometras randaspäi, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mugažo om rajonid Tünen valdmeren randal. Matkad Vladivostokhasai om 45 km päivlaskmha orhal vai 130 km avtotedme Ussuriiskan lahten randpolel. Lähembaižed lidnad samhas avtol oma Sur' Kivi 25 km lodeheze i Nahotk 57 km päivnouzmha.

Lidnanvuiččed Dunai- (7 614 rist. vl 2017) i Putätin-žilod (780 rist. vl 2017) mülüdas lidnümbrikho Fokinon ližaks. SATÜ:n pind — 291,29 km², korktused 0..530 m.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 696 ristitud, lidnümbrikon — 32 164 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vll 1996−2009, 25..26 tuhad eläjid (26 500 rist. vl 1996 i vl 2003).




#Article 800: Lesozavodsk (231 words)


Lesozavodsk () om Venäman lidn Merenrandaližen randan päivlaskmas. Se om Lesozavodskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Vspäi 1894 ristitud tuliba elämhä sihe Venälaižen imperijan Kijevan, Černigovan i Poltavan gubernijoišpäi, paniba stanicoiden alusid. Šingotihe mecan ümbriradmišt, «Ussurin mecanümbriradai kombinat» oli olmas nevondkundaližen aigan. Lesozavodsk-eländpunkt om sätud vl 1932 radnikžiloks nügüdläiženke nimenke Dal'les-žilon, Ussuri-stancijan (nüg. Lesozavodsk-1, om olmas jogen hural randal) da küliden ühtištusel. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Vozil 1963—1992 lidn alištui randan tobmudele oikti.

Lidn sijadase Ussuri-jogen muugotil randoil, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Vladivostokhasai om 269 km suvipäivlaskmha orhal vai 350 km «Ussuri»-avtotedme. Kitain valdkundröun om 10 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Dal'nerečensk 57 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 72 km «Ussuri»-avtotedme, i kitajine Hulin'-lidn 63 km lodeheze avtotedme.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 034 ristitud, lidnümbrikon ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992—2001, 45..46 tuhad eläjid (vl 1996 — 46 800 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan Ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' sijadase lidnas.

Ružino-raudtestancii om Transsiban pala, sijadase Habarovsk — Ussuriisk jonol, seižub jogen oiktal randal vspäi 1936. Stancii om kaikiš surembaks radonandajaks: vagondepo, vedimiden depo, raudten elektrovaratoitandan distancii sijadasoiš lidnas. Toižed edheotandad — mebel'fabrik, omblendfabrik, sömtegimišton edheotandad. Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialine kolledž, Mererandaline tegimišton da ekonomikan tehnikum, Vladivostokan bazižen medicinižen kolledžan filial.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kümnekilometrine sarak «Ussuri»-avtotelpäi (A-370) tuleb lidnha päivnouzmpolespäi. Raudtesild i R449-ten avtotesild ristikoitas Ussuri-joged neciš lidnas.




#Article 801: Nahotk (199 words)


Nahotk (vai Nahodk;  [nɐˈxotkə] «löudmine») om Venäman lidn da järed meriport Merenrandaližen randan suvirandpolel. Nece om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Nimitihe lahted Nahotkaks Päivnouzmaižen Sibirin Nikolai Murav'jov-Amurskii-jenaral-gubernatoran pätandan mödhe «Amerika»-purulaivan ujundan aigan vl 1859. Eländpunktan aluz om pandud vn 1864 kevädel kuti Venäman imperijan gidrografine sodapost i faktorii, oliba elänzoittud vhesai 1873. Okaizihe ühtenzoitajan laivan murendusen tagut, sirdihe lähižihe külihe da futorihe, kalategim radoi. Vn 1907 kezaspäi Amerikank-külä () oli pandud sirdnikoil Černigovan gubernijaspäi nügüdläižen lidnan territorijha.

Lidn sijadase Japonijan meren i sen Nahotkan merikaran lodehližel randal, Trudnii-pol'sarel, 8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladivostokhasai om 80 km päivlaskmha orhal vai 170 km avtotedme. Lähembaižed lidnad — Fokino 50 km lodeheze avtotedme i Partizansk 50 km pohjoižpäivnouzmha avtol vai raudtedme. Transsiban sarak tuleb meriportha Vladivostokaspäi. Lidn vedase pidust' randad 20 kilometras, lidnümbrik — 200 kilometras keskustoidenke, röunatab Partizanskan rajonanke.

Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Nahotkan ližaks: Duškino, Ann i Beregovoi. Lidnümbrikon pind — 360,36 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 159 719 ristitud, lidnümbrikon — 160 760 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 173 500 eläjad vl 2005, lidnümbrikon röunoiš — 186 868 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 152 294 ristitud elädas lidnümbrikos.




#Article 802: Partizansk (221 words)


Partizansk () om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan suves. Mülüb Nahotkan lidnaglomeracijha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1896 kuti Sučanan kaivuz-žilo () samha kivihil't, nimitihe jogen mödhe, sana kitajiženke augotižlibundanke. Vl 1932 žilo sai lidnan statusad Sučan-nimenke. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1972 26. päiväl tal'vkud Rahvahanikoiden sodan vägevan partizanoiden likundan tagut neniš tahoiš.

Lidn šingotihe kivihilen samižen järedaks keskuseks, saudihe koume omblendfabrikad, ladimensauvomižen, mecan ümbriradmižen i sömtegimišton edheotandoid, farmaceftine tegim radoi. Likvidiruihe kivihilen samižen sarakod vozil 1994−2004 (vl 2008 Uglekamenskas), sid' toižid tegimid. Nügüd'aigan Partizanskan GRES radab (vedadas hil't Nerüngrišpäi), raudten edheotandad «Vladivostok — Nahotk»-jonol, metalližkonstrukcijoiden tegim, sömtegimišton edheotandad oma väges.

Lidn sijadase Partizanskai-jogen alangištos (, ende Sučan), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mäged ümbärtas lidnad. Lujad manrehkaidused oleldas (vl 1933 — seičemeballaine). Matkad Vladivostokhasai om 95 km päivlaskmha orhal. Lähembaine lidn om Nahotk 50 km suvhe avtotedme.

Ühesa žilod, raudtestancii i raudtesarak mülüdas lidnümbrikho Partizanskan ližaks, sidä kesken Uglekamensk-žilo (3647 rist. vl 2010) i Avangard-žilo (2143 rist. vl 2010). Lidnümbrikon pind — 1288,61 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 659 ristitud, lidnümbrikon — 46 748 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vll 1959−2001, 46..50 tuhad (vl 1967 — 50 000 rist., vl 1992 — 49 900 rist.). Vl 2017 kaik 45 106 ristitud elädas lidnümbrikos.

Mererandaline äiprofil'ne kolledž (kaivuztehnikum enččel) om professionaližen opendusen aluzkundaks lidnas.




#Article 803: Spassk Dal'nii (213 words)


Spassk Dal'nii () om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan päivlaskmas, lidn randan alištusenke. Om Spasskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Vl 1906 sauvoihe Jevgen'jevk-raudtestancijad «Vladivostok — Habarovsk»-jonol i radnikžilod stancijanno. Sen ližaks, panihe Spasskai-slabadan alust läheli. Vl 1917 ühtištuihe niid, nimitihe Spassk-Primorskii-lidnaks. Vl 1929 udesnimitihe nügüdläižikš. Spasskoje-külä (vspäi 1886, 5778 rist. vl 2010) sijadase lidnan lodehližen röunan taga, no sen da lidnan infrastruktur om ühthine.

Spassk Dal'nijan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt i sauvondmaterialiden tehmine (cement).

Lidn sijadase Hankajärven alangištos, peniden Kulešovkan i Spasovkan jogidenkeskeižes. Spassk Dal'nii seižub 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Kulešovk-jogen (edel 1972 vot Santahez) oiktal randal tobjimalaz, se lankteb Spasovk-jogehe (edel 1972 vot alajoksmuz nimitihe Santahez:aks, Hankajärven da Ussuri-jogen bassein) huralpäi ani lidnan röunan taga. Matkad Hankajärvhesai om 20 km lodeheze, Vladivostokhasai om 178 km suvipäivlaskmha orhal vai 225 km «Ussuri»-avtotedme. Pöudod oma lodeheze lidnaspäi kazvatamha risad.

Spassk Dal'nii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 44 173 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 61 400 eläjad vl 1992. Hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas da Spasskai-küläs.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Spasskan industrialiž-ekonomine kolledž, politehnine kolledž, pedagogine kolledž.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Transsiban Spassk Dal'nii-raudtestancii sijadase lidnan pohjoižpalas, ezilidnelektrojonused ajadas Vladivostokan ümbrišthosai. «Ussuri»-avtote (A-370) ümbärdab lidnad suvipäivnouzmaižeks röunaks. Avtote mäneb Hankajärvhesai, lebubazoidenke teverenno.




#Article 804: Sur' Kivi (193 words)


Sur' Kivi ( [bɐlʲˈʂoj ˈkamʲɪnʲ]) om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan suves. Vhesai 2015 se oli sauptud lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1947 kuti UNR-261-sauvomine (), atomlaivoiden tegim radaškanzi vn 1954 3. päiväl tal'vkud. Vspäi 1956 kätihe radnikžiloks i nimitihe sijaližen merikaran mödhe. Vl 1963 poukahtihe järedad kived (kall' 15 metrhasai kortte) merikaran randal sauvomha tegimen cehad.

Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1989. Lidn šingotase vedenalaižiden laivoiden kohendusen i civiližen laivansauvomižen «Tähtaz»-tegimel (), sömtegimišton edheotandoil (kalan püdon da ümbriradmižen laivišt, leibänkombinat), mugažo pästtas punümbriradajad mašiništod, seifid da meblid tegimel.

Lidn sijadase Japonijan meren Ussuriiskan lahten randal, 48 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladivostokhasai om 20 km päivlaskmha orhal lahten kal't, 110 km avtotedme Artöm-lidnan kal't vai 105 km raudtedme. Lähembaine lidn om Fokino 25 km suvipäivnouzmha avtotedme.

Petrovk-žilo (, 977 rist. vl 2010) i Suhodol-žilo (, 301 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Suren Kiven ližaks. Lidnümbrikon pind — 119,82 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 257 ristitud, lidnümbrikon — 40 535 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 65 621 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 39 739 ristitud elädas lidnümbrikos. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om saudud lidnas.




#Article 805: Ussuriisk (231 words)


Ussuriisk () om Venäman lidn Merenrandaližen randan suvipäivlaskmas. Se om Ussuriiskan lidnümbrikon (vhesai 2005 — rajonan) administrativine keskuz, randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Astrahanin i Voronežan gubernijoišpäi kuti Nikol'skoje-külä vn 1866 elokus, ph. Mikoi-čudonsädajan mödhe. Vl 1893 raudte ühtenzoiti küläd Vladivostokanke. Vn 1898 3. päiväl sulakud külä sai lidnan statusad, nimitihe sidä Nikol'sk:aks. 20. voz'sadan augotišes ukrainalaižed sirdanuded oliba ristitišton enambuses. Vl 1926 udesnimitihe lidnad Nikol'sk-Ussuriiskijaks erištamha NSTÜ:n toižiš lidnoišpäi. Vozil 1935−1957 lidnan nimi oli Vorošilov, vspäi 1957 nimitase nügüdläižikš.

Ussuriisk šingotase sömtegimištol (sahar, maidproduktad, likörad da vin), raudtevedimiden kohenduztegimel, kodielektronikan ühthekeradamižen tegimel, kartonkombinatal i kebnal tegimištol (sobad, nahkkengäd, mebel'fabrik).

Lidn sijadase katl'uses, Hankanveren tazangištol, sambnuziden vulkanoiden keskes, 33 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pened joged oma Rakovk i Komarovk, mülüdas Razdol'nai-jogen ( Suifen'-He) hurapol'žhe basseinha, se jokseb Amuran lahthe läz Vladivostokad. Matkad Vladivostokhasai om 76 km suvhe orhal vai 97 km «Ussuri»-avtotedme (A370), Kitain röunhasai — 50 km päivlaskmha orhal.

Kaik 37 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ussuriiskan ližaks: 2 žilod, 2 raudtestancijad da 33 küläd 9 territorijal.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 158 004 ristitud, lidnümbrikon — 184 046 ristitud. Vl 2017 196 863 ristitud elihe lidnümbrikos. Lidnan i lidnümbrikon kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017).

Rahvahad (lidnümbrik vl 2010, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,0%, korejalaižed — 3,0%, ukrainalaižed — 2,4%, toižed rahvahad — 3,6%.




#Article 806: Blagodarnii (145 words)


Blagodarnii () om Venäman lidn Stavropolin randan keskuses. Se om Blagodarnijan lidnümbrikon (edel 2017 vot — rajonan) administrativine keskuz.

Lidn sijadase Märg Buivol-jogen randal (, Kumanjogen hura ližajogi), Stavropolin ülüdel, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 115 km päivlaskmha orhal vai 150 km avtotedme. Lähembaine lidn om Svetlograd 50 km lodeheze orhal, raudtedme vai 67 km avtotedme.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 725 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1998−2005, läz 34 tuhad eläjid (vll 2002−2003 34 500 rist.). Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): venälaižed — 81,8%, čiganalaižed — 7,5%, armenijalaižed — 3,6%, turkad — 1,8%, toižed rahvahad — 5,0%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om lidnas: Aleksandr Nevskijan jumalanpert' i Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidajiden pühäpert'.

Ižandusen päsarak om sömtegimišt. Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas.

Agrotehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 807: Budönnovsk (199 words)


Budönnovsk () om Venäman lidn da lidnankund Stavropolin randan päivnouzmas. Se om Budönnovskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1799 Pühä Rist-nimenke () da lidnan statusanke. Vll 1921−1935 i 1957−1973 lidnan nimi oli Prikumsk, sikš miše enzne nimi oli religiozine. Vll 1935−1957 nimitihe i vs 1973 kül'mkun 30. päiväspäi nimitadas Budönnovsk:aks Semön Budönnii-sodakäsknikan (1883−1973) oiktastuseks, ajeli lidnan läbi vl 1935. Lidn šingotase himižen sarakon edheotandoil, sömtegimištol i meblin tehmižel.

Lidn sijadase kukhikahal tazangištol, stepin i pol'letetazangišton zonoiden röunal, Kumanjogen hural randal i Buivol-järven () randal, 135 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 175 km päivlaskmha orhal vai 210 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Neftekumsk 70 km päivnouzmha, Zelenokumsk 55 km suvipäivlaskmha i Blagodarnii 70 km lodeheze, lendimport — 130 km suvipäivlaskmha avtotedme Mineraližed Veded-lidnanno.

Budönnovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 64 624 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 65 687 eläjad vl 2002. Nell' pühäpertid om olmas lidnas: ortodoksižen hristanuskondan — 2, armenižen jumalankodikundan — 2.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Budönnovskan medicinine i pedagogine kolledžad, profškol, Regionaline politehnine kolledž, «Progress»-openduzkeskuz, Stavropolin kooperativižen tehnikuman filial, Stavropolin valdkundaližen pedagogižen institutan filial i Kavkazan rahvahiden sebrusen institutan filial.




#Article 808: Georgijevsk (174 words)


Georgijevsk (,  Georgievsk) om Venäman lidn Stavropolin randan suves. Se om Georgijevskan lidnümbrikon administrativine keskuz, Georgijevskan rajon mülüi sihe vn 2017 kezakuspäi. Om Kavkazižed Mineraližed Veded-regionan palaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti Ph. Jurgii-vägestusenkändajan lidnuz (). Vl 1783 päivnouzmaižen Gruzijan Iraklii II-car' allekirjuti Georgijevskii-kožundtraktatad alištuses Venämale neciš lidnuses. Vl 1786 lidnuz sai makundan lidnan statusad.

Vl 1875 «Rostov — Vladikavkaz»-raudte läbiti lidnad. Georgijevsk šingotase sömtegimišton kaikenvuiččil edheotandoil, karvfabrikoil i metallan ümbriradmižen tegimil (armatur, instrument).

Lidn sijadase Podkumk-jogen hural randal (, Kuman oiged ližajogi), Kavkazan ezimägišton tazangištol, 300 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 210 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Novopavlovsk 25 km suvipäivnouzmha, Pätigorsk 30 km avtotedme suvipäivlaskmha i Mineraližed Veded 30 km päivlaskmha.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 72 153 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), nügüdläižen lidnümbrikon kaks' videndest.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 81,3%, armenijalaižed — 11,5%, ukrainalaižed — 1,0%, azerbaidžanlaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 5,2%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Georgijevskan kolledž (ekstraordinarižiden situacijoiden ministrusen radnikad), Regionaližen «Integral»-kolledžan filial, Georgijevskan mehanizacijan tehnikum.




#Article 809: Izobil'nii (126 words)


Izobil'nii () om Venäman lidn Stavropolin randan lodehes. Se om Izobil'nijan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2017 vot — rajonan, mülüi sihe).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1895 kuti Izobil'no-Tiščenskii-žilo (). Kätihe rajonkeskuseks vl 1929. Udesnimitihe Izobil'noje:ks vl 1935. Žilo sai lidnan statusad vl 1965.

Lidn šingotase kaikenvuiččel sömtegimištol, mugažo «Atlant»-tegim (avtoveimed, elektroühtenzoituzladimed, štampad) i Stavropolin mehanine tegim (mašiništ kazvatamha kalad) ratas. «Sinivauvaz valu»-gazanveim zavodiše lidnas.

Lidn sijadase 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 40 km suvipäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Stavropol' i Mihailovsk suvipäivnouzmha, Novoaleksandrovsk päivlaskmha. Raudtestancii nimitase Izobil'nai ().

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 555 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan kaks' videndest. Hristanuskondan viž pühäpertid om olmas lidnas.

Nügüd'aigaižiden tehnologijoiden tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 810: Ipatovo (174 words)


Ipatovo () om Venäman lidn Stavropolin randan pohjoižes. Om Ipatovon lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2017 vot ümbrik oli Ipatovon rajonaks).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1860, i vhesai 1880 nimitihe sidä Čemrek-külä () mahapandud läheli nogaižen ruhtinasen mödhe. Sid' vhesai 1935 nimi oli Vinodel'noje () vinan varažomiden äjüden taguiči.

Udesnimitadud Venäman Rahvahanikoiden sodan Pötr Ipatov-ühtnijan kanzannimen mödhe, hän pölištui külän ümbrištos vl 1918. Vspäi 1979 Ipatovo om lidnan statusanke.

Lidn sijadase Kalaus-jogen (Manič-jogen ližajogi) hural randal 100 m kortte valdmeren pindan päl, jogi om päivnouzmaižeks röunaks. Čemrek-oja läbitab kaiked lidnad da lankteb Kalausha. Matkad Stavropolihesai om 125 km suvipäivlaskmha avtotedme. Lähembaine lidn om Svetlograd 50 km suvhe kaikil teil. Federaline «Astrahan' — Stavropol'»-avtote (R-216) om lidnan pohjoižeks röunaks.

Klimat om terav kontinentaline, kuivan polhe. Paneb sadegid 300..400 mm vodes.

Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1996−2009, läz 28 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 053 ristitud, rajonan kaks' videndest.

Avtobusstancii da Ipatovo-raudtestancii oma olmas lidnas. Se om maižanduzrajonan keskuz, om sömtegimišton i sauvondan edheotandoid. «Kolos»-motobolklub om Venäman lidirujiden koumen kesken.




#Article 811: Jessentukad (179 words)


Jessentukad () om Venäman lidn, lidnümbrik da lebutaho Stavropolin randan suves. Se om randan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1825 kuti Jessentukskai-stanic (). Nece stanic om olmas erižeks eländpunktaks nügüd'-ki, se om ümbärdajan Ezimägišton rajonan keskuz, sijadase jogen vastrandal. Jessentukad nimitadas nügüdläižikš da oma lidnan statusanke vspäi 1920.

Jessentukad šingotasoiš lebuturizmal, sömtegimištol (mineralveded, olud i toižed alkogoližed jomad, leibän edheotand) i «Vauged hil'»-GES:al ().

Eländpunkt om nimitadud Jessentug-hanan-pidajan nimen mödhe. Lidn sijadase Kavkazan ezimägištol, 600..650 m korktusil valdmeren pindan päl, Podkumk-jogen alangištos (Kum-jogen i Kaspijan meren bassein), jogen hural randal. Om ümbärtud Ezimägišton rajonan territorijal. Matkad Stavropolihesai om 200 km lodeheze orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Pätigorsk 15 km päivnouzmha i Kislovodsk 15 km suvipäivlaskmha.

Om «Jessentukad-lidn-kurort»-lidnümbrikon üks'jäižen eländpunktan. Kavkazan Mineralveziden regionan da aglomeracijan (1 mln rist. vl 2017) administracii sijadase neciš lidnas.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 100 996 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 1%): venälaižed — 84,7%, grekalaižed — 5,4%, armenijalaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 4,9%.




#Article 812: Kislovodsk (195 words)


Kislovodsk (, ) om Venäman lidn, lidnümbrik da lebutaho Stavropolin randan suvipäivlaskmas. Se om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Mülüb Kavkazižed Mineraližed Veded-regionha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1803. Se sai lidnan statusad vl 1903.

Kislovodsk šingotase lebuturizmal (enamba 60 sanatorijad), mebel'fabrikal, porcellanan edheotandal i sömtegimištol (mineraline «Narzan»-vezi, tomatpast i makaronad).

Lidn sijadase Podkumk-jogen oiktal randal tobjimalaz (, Kuman oiged ližajogi), Suren Kavkazan ezimägištol, 750..1200 m ü.m.t. korktusil. Matkad Karačajan da Čerkesijan röunhasai om 10 km päivlaskmha, Stavropolihesai om 234 km lodeheze.

Seičeme žilod mülüdas lidnümbrikho Kislovodskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 128 553 ristitud, lidnümbrikon — 135 368 ristitud. Kaikenaigaižen ristitišton lugu vajehtihe 128..130 tuhad eläjid röunoiš vll 2002−2018, kaikiš suremb oli 130 007 ristitud vl 2015. Vl 2018 kaik 136 386 ristitud elihe lidnümbrikos.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 76,4%, armenijalaižed — 9,1%, karačailaižed — 4,2%, ukrainalaižed — 1,3%, abazilaižed — 1,1%, gruzijalaižed — 0,9%, osetinalaižed — 0,5%, čerkesalaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, lakalaižed — 0,4%, čečenalaižed — 0,4%, totarlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,9%, rahvahuden ozutandata — 0,4%.

Vozil 2008 da 2014 Kaikenvenälaižen školopenikoiden olimpiadan venäkel'tme lopimetap oli neciš lidnas.




#Article 813: Lermontov (lidn) (141 words)


Lermontov () om Venäman lidn da lidnümbrik Stavropolin randan suves. Mülüb Kavkazižed Mineraližed Veded-regionha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1953 samha urankivendod (gidrometallurgine tegim). Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1957. Lopihe urankivendon samišt vl 1967. Lidn šingotihe ladimensauvomižen edheotandoil nevondkundaližel aigal. Gidrometallurgine tegim (enzne uranan samižen edheotand) pästab mineraližid heretusid, mugažo elektromehanine tegim (likutimed, fil'trad), karvkombinat, sömkombinat, plastikpakuitesen i plastikverkon edheotandad ratas lidnas.

Lidn sijadase ümbärtüd mägil alangištos, 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 182 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Pätigorsk 10 km suvipäivnouzmha, Jessentukad 10 km suvipäivlaskmha i Železnovodsk 10 km pohjoižpäivnouzmha.

Ostrogork-žilo (, 2 043 rist. vl 2018) mülüb lidnümbrikho Lermontovan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 541 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 24 500 eläjad vl 1996.

Lermontovan regionaline äiprofil'ne kolledž i Moskvan avtoteiden valdkundaližen tehuniversitetan Pohjoižkavkazine filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 814: Mihailovsk (Stavropolin rand) (142 words)


Mihailovsk () om Venäman lidn da lidnankund Stavropolin randan päivlaskmas. Se om Stavropolin pohjoine kaimdailidn, randan Špakan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1784 kuti Mihailovskoje-külä. Vozil 1963−1998 sen nimi oli Špakovskoje-külä. Se sai lidnan statusad vspäi 1999 nügüdläiženke nimenke.

Lidn seižub Stavropolin ülüdel, 440 m korktusel valdmeren pindan päl. Mihailovsk sijadase 2 kilometras Stavropolin pohjoižröunaspäi. Kova tullei oleleb paksus, se üleneb 10 metrhasai sekundas da sen enamba (35..40 m/s) 50 päiväl vodes.

Koume eländpunktad mülüdas lidnankundha Mihailovskan ližaks. Lidnankundan pind — 256 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 70 981 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2018). Vl 2018 kaik 91 254 ristitud elädas lidnankundas.

Rahvahad (vn 2002 rahvahanlugemine, enamba 1%, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 87,1%, armenijalaižed — 7,7%, čiganalaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,3%.

Ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden tehmine, sömtegimišt, avtodetaliden tegim.




#Article 815: Mineraližed Veded (188 words)


Mineraližed Veded (,  Mineralnie Vodi) om Venäman lidn Stavropolin randan suves, Mineraližiden Veziden lidnümbrikon (edel 2015 vot — rajonan, mülütihe sihe vl 2010) administrativine keskuz. Mülüb Kavkazižed Mineraližed Veded-regionha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti Sultanovskii-žilo raudtestancijannoks «Rostov Donal — Vladikavkaz»-jonol. Udesnimitihe sidä Illarionovskii-žiloks vl 1898. Vspäi 1922 om lidnan statusanke da nügüdläiženke nimenke.

Lidn šingotase sömtegimišton edheotandoil, mugažo kivenümbriradai tegim, Irkutskan raudbetonan tegimen filial i karvfabrik ratas.

Lidn sijadase Kumanjogen oiktal randal (Kaspijan meren bassein), 300 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Stavropolihesai om 135 km lodeheze orhal vai 170 km avtotedme. Lähembaine lidn om Železnovodsk 15 km suvipäivlaskmha avtotedme. Regionan rahvahidenkeskeine civiline lendimport (MRV / МРВ) levineb 4 kilometras lidnaspäi.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 76 728 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 88..89 tuhad eläjid vll 1997−2007 (89 336 rist. vl 2004).

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 82,6%, armenijalaižed — 8,7%, ukrainalaižed — 1,3%, grekalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 6,3%.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Mineraližveziden regionaline äiprofil'ne kolledž, raudtetransportan kolledž, Stavropolin randan muzikaližen kolledžan filial, Rostovan torguimiž-ekonomižen tehnikuman filial, üläopendusen aluzkundoiden koume filialad.




#Article 816: Neftekumsk (152 words)


Neftekumsk () om Venäman lidn Stavropolin randan päivnouzmas. Se om Neftekumskan lidnümbrikon (edel 2017 vot — rajonan) administrativine keskuz, mülüi sihe ende-ki.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1958 samha kivivoid. Vl 1965 kätihe uden rajonan keskuseks. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1968. Lidn šingotase kivivoin samižel tähäsai (läz 1 mln tonnoid vodes), mugažo leibtegim i maidtegim ratas lidnas.

Lidn sijadase Nogain stepiš, Kumanjogen oiktal randpolel, 5 km jogespäi, 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Stavropolihesai om 276 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Suvisuhokumsk (Dagestan) 60 km päivnouzmha avtotedme i Budönnovsk 70 km päivlaskmha avtol.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 27 687 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 27 703 eläjad vl 2011.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 75,5%, darginalaižed — 7,0%, nogailaižed — 3,4%, totarlaižed — 3,2%, armenijalaižed — 1,9%, turkmenalaižed — 1,7%, avarad — 1,0%, toižed rahvahad — 6,3%.




#Article 817: Nevinnomissk (170 words)


Nevinnomissk () om Venäman lidn da lidnümbrik Stavropolin randan suvipäivlaskmas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1825 kuti Nevinnomisskai-stanic () läz ühtennimišt lidnust. Vozil 1872−1875 saudihe raudted lidnannoks. Stanic sai lidnan statusad vl 1939, nimitihe nügüdläižikš. Vspäi 1936 vhesai 1948 saudihe Nevinnomisskan kanalad. Vozil 1942 (eloku) — 1943 (21. viluku) lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil. Vn 2002 kezakus lidn eli läbi järedas sur'vedes.

Nevinnomisskan ižandusen päsarak om himine tegimišt: azotühtnendoiden pästand da kodihimijan tegim.

Lidn sijadase Kavkazan ezimägištol, seižub Kuban-jogen molembil randoil Suren Zelenčukan () lanktendan sijas (hura ližajogi), 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 55 km pohjoižhe. Toine lähine lidn om Čerkessk 57 km suvipäivnouzmha avtotedme.

Nevinnomissk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Sen territorii jagase 11 lidnanlaptha. Om ümbärtud Kočubejevskojen rajonan territorijal.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 118 360 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 133 802 eläjad vl 1998.

Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): venälaižed — 89,9%, ukrainalaižed — 2,0%, armenijalaižed — 1,8%, toižed rahvahad — 6,3%.




#Article 818: Novoaleksandrovsk (153 words)


Novoaleksandrovsk () om Venäman lidn Stavropolin randan lodehes. Se om Novoaleksandrovskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1804 kuti Novoaleksandrovskai-stanic () kozakištol i sirdnikoil Venäman keskuzgubernijoišpäi elänzoitmaha tahondad, miša varmitada valdkundan suviröunad i teid Mustmerennoks. Stanic sai lidnan statusad vl 1971 nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Rasševatk-jogen randoil (, Jegorlikan i Manič-jogen hurapol'ne bassein), 131 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Novoaleksandrovsk seižub kesked maižanduzrajonad, toižetujan nepstoindan zonas, paneb 450..550 mm sadegid vodes keskmäras. Matkad Stavropolihesai om 77 km suvipäivnouzmha orhal.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 757 ristitud, ümbrikon ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1996−2000, 29 tuhad eläjid.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,5%, armenijalaižed — 3,2%, čiganalaižed — 2,0%, toižed rahvahad — 4,3%.

Ižandusen päsarak om sömtegimišt, mugažo stökolmülütimiden tegim om olmas. Rasševatk-raudtestancii om olmas vspäi 1897, sijadase «Kropotkin — Stavropol'»-jonol.

Profškol i Stavropolin kooperativižen tehnikuman filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 819: Novopavlovsk (123 words)


Novopavlovsk () om Venäman lidn Stavropolin randan suves. Om Kirovan lidnümbrikon administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti Pavlan lidnuz (). Novopavlovskai-stanic sai lidnan statusad vl 1981.

Novopavlovskan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da sauvondmaterialoiden tegimišt, mugažo stökoltegim om olmas.

Lidn sijadase Kuranjogen hural randal. Matkad Stavropolihesai om 220 km lodeheze avtotedme. Lähembaine lidn om Georgijevsk 20 km lodeheze orhal. Apollonskai-raudtestancii sijadase «Georgijevsk — Prohladnii»-raudtekeskustal.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 562 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2010. Jumalanmaman Vladimir-lidnan jumalaižen pühäpert' om olmas lidnas (ortodoksine hristanuskond).

Rahvahad (enamba 1%, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 82,5%, čiganalaižed — 6,4%, armenijalaižed — 5,3%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 4,0%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.




#Article 820: Pätigorsk (183 words)


Pätigorsk (, ) om Venäman lidn da lebutaho Stavropolin randan suves. Se om randan kahtenz' surtte lidn, Pätigorskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Vs 2010 vilukun 19. päiväspäi Pätigorsk om Pohjoižkavkazan federaližen ümbrikon pälidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1780 kuti Konstantinogorskan lidnuz. Goräčevodsk-žilo (Hulad Veded) sai lidnan statusad vl 1830 udenke nügüdläiženke nimenke, läheseižujan (ei mülü lidnha) izoliruidud Beštau-mägen mödhe ( — «viž-mägi», 1401 m).

Lidn sijadase Podkumk-jogen randal (Kuman oiged ližajogi), Mašuk-mägen (993 m) pautkil da pohjanno, 500..600 m korktusil. Matkad Stavropolihesai om läz 150 km lodeheze. Lähembaine lidn om Lermontov 10 km lodeheze avtotedme.

Pätigorsk jagase 6 lidnanlaptha Energetik-žilonke.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 142 511 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 145 971 eläjad vl 2015.

Rahvahad (enamba 1%, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 71,5%, armenijalaižed — 13,3%, azerbaidžanlaižed — 3,1%, ukrainalaižed — 1,8%, kabardalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 8,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.

Ižandusen päsarakod oma turizm, sömtegimišt, omblendtegimišt, mašinoidensauvomine, torguind. Lidn sab reskveden Kubanišpäi vezivedon kal't. Pätigorsk-raudtestancii sijadase Mineraližed Veded — Kislovodsk raudtel. Kaik om 4 raudtestancijad da 1 platform lidnan röunoiš.




#Article 821: Svetlograd (172 words)


Svetlograd () om Venäman lidn Stavropolin randan keskuzpalan lodehes. Om Petrovskojen lidnümbrikon administrativine keskuz. Edel 2017 vot lidn oli Petrovskojen rajonan Municipaline «Svetlograd-lidn»-ühtnik-lidnankundaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1786 kuti Petrovskoje-külä. Se sai lidnan statusad vl 1965 udenke nügüdläiženke nimenke.

Lidn sijadase Stavropolin ülüdel, Kalaus-jogen randal (Manič-jogen ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 76 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Blagodarnii 50 km suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai 67 km avtotedme i Ipatovo 50 km pohjoižhe kaikil teil.

Vl 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 38 520 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vozil 1996−2009, läz 40 tuhad eläjid.

Rahvahad (enamba 0,9% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 93,7%, armenijalaižed — 1,5%, ukrainalaižed — 1,0%, čiganalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,9%. Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid om lidnas, mugažo baptizman jumalanpert'.

Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, suvondmaterialoiden tegimišt, mugažo bumagfabrik om olmas. Svetlograd-raudtestancii sijadase «Stavropol' — Elist»-jonol. Svetlograd-sodalendimpöud levigandeb 12 km lodeheze lidnaspäi.

Kaks' specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: pedagogine kolledž da regionaline maižandusen kolledž.




#Article 822: Zelenokumsk (162 words)


Zelenokumsk () om Venäman lidn Stavropolin randan suves. Se om Nevondkundaližen lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1781 kuti saldatoiden erindas žilo. Vl 1783 Ekaterina II lahjoiči mad senno Voroncov-grafale, i Voroncovo-Aleksandrovskoje sauvoškanzihe. Vl 1963 ühtištuihe sidä olnu Kuman hural randal Novogrigor'jevskoje-žilonke, nimitihe Nevondkundaline-žiloks (). Se sai lidnan statusad vn 1965 9. päiväl redukud nügüdläiženke nimenke.

Lidn šingotase sauvondmaterialiden pästandal (torved, savič) i betonmašiništon tehmižel, sömtegimišton edheotandoil (oludtegim, elevator, Budönnovskan maidtegimen ceh), mugažo elektroladimiden tegim radab.

Lidn sijadase Kumanjogen molembil randoil (Kaspijan meren bassein), 145 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Stavropolihesai om 165 km lodeheze orhal vai 235 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Georgijevsk 43 km suvipäivlaskmha orhal vai 53 km avtotedme i Budönnovsk 47 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 57 km raudtedme i avtol.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 839 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vll 1998−2009, 39..40 tuhad eläjid (40 500 rist. vl 2008).

Zelenokumskan äiprofil'ne tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 823: Železnovodsk (162 words)


Železnovodsk () om Venäman lidn-kurort mineralveden purtkil Stavropolin randan suves. Om lidnümbrikon keskuseks randan alištusenke.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1810 mineralveden kahten purtken löudandan jäl'ghe Raudasine-mägel (nügüd' tetas enamba 20 purdet). Vl 1896 raudte tuli kurortha. Se sai lidnan statusad vl 1917. Toižen mail'man sodan aigan nacistine Germanii okkupirui Železnovodskad (9. eloku 1942 — 11. viluku 1943) da toi äi vigoid sille. Vspäi 1964 kaikenaigaine registracii lidnas oli röunatud i šingotihe kurortad severz'-se voz'kümnid.

Železnovodsk mülüb Kavkazan Mineraližed Veded-regionha. Se sijadase Lermontov- (suvipäivlaskmas) i Mineraližed Veded- (pohjoižpäivnoumas) lidnoiden keskes, Raudasine-mägen pautkil da läz sidä, 470..650 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Stavropolihesai om 191 km lodeheze. Toižed lähižed lidnad oma Jessentukad suvipäivlaskmas i Pätigorsk 12 km suvipäivnouzmha.

Sädab lidnümbrikod (52,6 tuh. eläjid vl 2017) Inozemcevo-kurortžilonke (27,5 tuh. eläjid vl 2017) ühtes.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 433 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1992−2001, läz 30 tuhad eläjid (30 300 vl 1998).

Čomamahtoliž-sauvondtehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 824: Angol (413 words)


Angol (), täuz' oficialine form — Angolan Tazovaldkund (), om valdkund Keskmäižen Afrikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Luand.

Vn 1975 11. päiväl kül'mkud Angol tedištoiti ičeze ripmatomudes Portugalijaspäi.

Vozil 1975−2002 rahvahanikoiden soda oli valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud parlamentas vn 2010 21. päiväl vilukud.

Angol om mavaldkundröunoiš Kongon Tazovaldkundanke pohjoižes (Kabind-eksklav, röunan piduz — 231 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas (2646 km), Zambijanke päivnouzmas (1065 km) da Namibijanke suves (1427 km). Ühthine röunoiden piduz om 5369 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri vilun Bengelan joksmusenke, randanpird — 1600 km. Valdkundan pind om 1,246,700 km² (seičemenz' surtte Afrikas).

Mägitazangišt otab valdkundan pindan ühesa kümnendest. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mokko-mägi (2620 m). Kaid alangišt levigandeb pidust' valdmererandad, 50..160 km levette. Mec da harv mec ottas valdkundan territorijan läz kaht videndest, pohjoižpäivnouzmpoles tobjimalaz.

Klimat om ekvatorialine, kuiv mererandal (50..500 mm sadegid vodes) da kuivahk mägitazangištol (600..1500 mm). Sadegiden mär poleneb pohjoižespäi suvhe. Letkesižed rahvahatomad Kalahari- da Namib-mad oma valdkundan suves. Päivlaskmaižed joged langetas Atlantižhe valdmerhe, pohjoižed oma ližajogikš Kongon täht, suvipäivnouzmaižed joged jokstas Zambezihe.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, kuld, raudkivend, vas'k, boksitad, uran, fosfatad.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke (Rahvahaline likund Angolan päzutandas, ).

Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezident, hän-žo om armijan päkäsknik. Vn 2010 Angolan Konstitucijan mödhe, parlamentan ezipartijan lider kändase prezidentaks avtomatižikš videks vodeks, ezipartijan nimikirjutesen nomer kaks' — varaprezidentaks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Vspäi 2012 eile olmas päministran radnikust. Vs 2017 sügüz'kun 26. päiväspäi Angolan prezident om Žuan Lorensu, valdkundan kaičendministr vozil 2014−2017. Hänen partii sai vägestust järgvaličendoiden satusiden mödhe (61,08%).

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim () 220 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 23. päiväl elokud. Parlamentan prezident om Fernandu da Pjedade Diaš Santuš vs 2012 sügüz'kun 27. päiväspäi (kahtenz' strok, enččen duš Santuš-prezidentan dvojurodnii vell').

Pit'kan aigan Žoze Eduardu duš Santuš radoi Angolan prezidentan (vozil 1979−2017).

Angol jagase 18 agjaha (). Agjad alajagasoiš 157 municipalitetaks ().

Angolas elädas angolalaižed.

Vn 2014 valdkundan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 25 789 024 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Kabind, Uambo, Lubango, Kuito, Malanže, Lobitu, Bengel, Uiže. Vl 2010 kaik oli 24 lidnad enamba mi 30 tuh. eläjidenke.

Vl 2009 Angolan päeksport oli kivivoi (97% rahoiden mödhe). Diamantad, pumaterialad, puvill da kofe mugažo vedas verhiže maihe. Vl 2012 Kitai oli päühtnii torguindas (Angolan eksportan pol' da importan nelländez).




#Article 825: Amursk (177 words)


Amursk () om Venäman lidn da lidnankund Habarovskan randan suvipalas. Se om Amurskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud Padali-Päivnouzmaine-žilho () kangazpertikš vn 1958 kezakul sauvomha Komsomol'skan cellüloz-kartonašt kombinatad (likvidiruihe vl 2012). Amursk-radnikžilo sai lidnan statusad vl 1973.

Lidn šingotase gidrometallurgijan (suladamha kuldad) i mecan ümbriradmižen (špon) edheotandoil, mugažo patroniden tegim radab. Amurskan LES varatoitab lidnad elektrusel da lämudel, kalankazvatusen ceh om sätud siš.

Lidn sijadase Amur-jogen hijaman hural randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Habarovskhasai om 230 km suvipäivlaskmha orhal, 300 km raudtedme vai 430 km avtotedme. Lähembaine lidn om Komsomol'sk Amural 50 km pohjoižhe.

Klimat om ven mussonižpirdoidenke. Heinkun lämuz +21,1 C°, vilukun — −25,8 C°, voden keskmäine lämuz −0,2 C°. Paneb sadegid 575 mm vodes, vähemba redukus-sulakus (113 mm pordol). Botanine sad radab vspäi 1988.

Amursk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 318 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 42 970 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 59 600 eläjad vl 1992.

Amurskan politehnine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Edeline lidnan pämez' oli Boris Red'kin (2005−2018).




#Article 826: Bikin (229 words)


Bikin () om Venäman lidn da lidnankund Habarovskan randas. Se om randan kaikiš suvemb lidn, Bikinan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1895 kuti kozakoiden Bikinskai-stanic (), sid' Bikin-žilo, elänzoitmaha Venäman imperijan tahoid, om nimitadud jogen mödhe. Jogen nimi om sündnu -sanaspäi «akan veik». Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Šingotihe mecan ümbriradmižen keskuseks nevondkundaližen aigan.

Lidn sijadase Bikin-jogen oiktal randal tobjimalaz (Ussurin oiged ližajogi), Ussurin alangištos, 70 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Sihote-Alin'-mägisel'gan sarakod 300..600 m kortte ümbärtas lidnad päivnouzmpolespäi. Matkad Habarovskhasai om 195 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 215 km «Ussuri»-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Väzemskii 98 km pohjoižpäivnouzmha «Ussuri»-avtotedme (A-370) i kitajine Žaohe 20 km päivlaskmha orhal vai 40 km Pokrovk-külän kal't (röunpäličmänendtaho).

Bikin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 154 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 19 tuhad eläjid koume pordod: vozil 1959, 1989—1992 i 2002—2008 (vl 2002 — 19 641 rist.).

Rahvahad (vl 2010, enamba 1%): venälaižed — 89,6%, ukrainalaižed — 2,6%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 6,5%.

Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt da meblin tehmine, mugažo trikotegesiden fabrik om olmas lidnas. Profškol da Habarovskan tegimištoiž-ekonomižen tehnikuman filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. «Ussuri»-avtote ümbärdab lidnad päivnouzmas. Bikin-raudtestancii om olmas Transsiban Habarovsk — Ussuriisk jonol vspäi 1895. Raudte- da avtotesildad oma lidnan suves Bikin-joges päliči.




#Article 827: Komsomol'sk Amural (210 words)


Komsomol'sk Amural () om Venäman lidn da lidnümbrik Habarovskan randan suves. Se om Komsomol'skan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, randan kahtenz' surtte i Venäman Edahaižen Päivnouzmpolen nellänz' surtte lidn (Vladivostokan, Habarovskan da Jakutskan jäl'ghe).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 lidnan statusanke, Permskoje-külän (sen aluz oli pandud vl 1860) da nanalaižiden Dzömgi-seižutesen sijas.

Lidn sijadase Amur-jogen hural randal, 47 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Taigmec da sod ümbärtas lidnad. Matkad Habarovskhasai om 404 km suvipäivlaskmha avtotedme, Amuran jogensuhusai — 569 km jogiportaspäi. Lähembaine lidn om Amursk 50 km suvhe.

Komsomol'sk Amural om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 263 906 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 319 tuhad eläjid vll 1990−1992.

Rahvahad (enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 87,2%, ukrainalaižed — 1,7%, totarlaižed — 0,7%, vaugedvenälaižed — 0,4%, nanalaižed — 0,4%, azerbaidžanlaižed — 0,3%, korejalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 1,7%, rahvahuden ozutandata — 7,3%.

Ižandusen päsarakod oma lendimiden sauvomine, laivansauvomine, metallurgii, kivivoin ümbriradmine (kivivoin- da gazanveimed Sahalinaspäi).

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 raudte- da avtotesild ühtenzoitab Amuran randoid. Ühtennimine raudtestancii om järed raudtesol'm Baikalan-Amuran magistralil. Sodavägiden da civiline «Hurb»-lendimport (KXK / КСЛ) sijadase 22 km avtotedme suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Toižed lendimportad oma «Dzömgi» jüguzlendimiden da VIP-personiden täht i «Pobed» (Vägestuz) kebnan aviacijan täht.




#Article 828: Nevondkundaline Port (145 words)


Nevondkundaline Port () om Venäman lidn da lidnankund Habarovskan randan suvipäivnouzmas. Se om Nevondkundaližen Portan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1853 kuti Konstantinovskii-sodapost. Vozil 1856−1923 nimi oli Imperatorine Port (), vhesai 1930 nimitihe Znamenskoje-žiloks, sid' radnikžiloks nügüdläiženke nimenke. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1941 vilukus. Vozil 1943−1945 saudihe Vanino-ližaportad merikaran vastrandal i raudted Komsomol'skaspäi Amural türmatud mehiden abul oigendamha sodavägid Japonijad vaste. Vspäi 1981 oli ümbrišton ühtenzoitusen planoid järedha lidnha, no azotihe niid  čihodamižen jäl'ghe.

BAM-raudten lopstancii, meriport radab lidnas.

Lidn sijadase Tataran sal'men päivlaskmaižel randal, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Habarovskhasai om 385 km päivlaskmha orhal vai 570 km avtotedme. Lähembaine lidn om Uglegorsk (Sahalin) 120 km päivnouzmha orhal sal'men kal't.

Nevondkundaline Port om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 27 712 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 35 500 eläjad vl 1992.




#Article 829: Nikolajevsk Amural (163 words)


Nikolajevsk Amural () om Venäman lidn da lidnankund Habarovskan randan päivnouzmas. Se om Nikolajevskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1850 Nevel'skii-admiralal Venäman-Amerikan kompanijan laukaks, vspäi 1854 Nikolajevskii-sodapost. Se sai lidnan statusad da Nikolajevsk-nint vl 1856. Paloi lophu vn 1920 japonižen intervencijan aigan. Udessaudihe lidnad da udesnimitihe sidä vl 1926. Vozil 1934−1956 oli  Alaamuran agjan keskuseks, sid' mülüb Habarovskan randha rajonan keskuseks.

Nikolajevsk Amural šingotase mecan, kuldan i kalan samižen keskuseks, meritorguindportaks, mugažo leibänkombinat radab. Elektruz andase Nikolajevskan LES:aspäi vspäi 1973, radab londuseližel gazal vspäi 2008.

Lidn sijadase penel ülüdel Amur-jogen hural randal läz sen jogensud (limanad), 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Habarovskhasai om 977 km suvipäivnouzmha. Lähembaine lidn om Oh (Sahalinan agj) 150 km päivnouzmha orhal. Ühtenzoitase lendimportal, kezal — vetme-ki, šebin'avtote mäneb Komsomol'skhasai Amural.

Nikolajevsk Amural om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 50,46 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 752 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb ristitišt oli 36 500 eläjad vl 1992.




#Article 830: Väzemskii (Habarovskan rand) (160 words)


Väzemskii () om Venäman röunanverine lidn da lidnankund Habarovskan randan suves. Se om Väzemskijan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1934).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1894 kuti Väzemskai-raudtestancii () Transsiban «Habarovsk — Vladivostok»-jonol. Se om nimitadud Ussurin raudten sauvomižen Orest Väzemskii-pämehen oiktastuseks. Eländpunkt sai lidnanvuiččen žilon statusad vl 1938, šingotihe mecan varhapanendal. Žilo sai lidnan statusad vl 1951. Lidn šingotase mecan ümbriradmižen, sömtegimišton, kaivuztehmižen i sauvondmaterialiden sarakon edheotandoil.

Lidn sijadase Ussuri-jogen randpolel, 5 kilometras suvipäivnouzmha jogespäi (Kitain valdkundröun), 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Habarovskhasai om 125 km pohjoižhe avtol. Lähembaine Venäman lidn om Bikin 88 km suvipäivlaskmha orhal, 100 km raudtedme vai «Ussuri»-avtotedme, avtote läbitab lidnan suvipäivnouzmad.

Väzemskii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 14 555 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1939—2001, 17..19 tuhad eläjid (vl 1967 — 19 000 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan puine ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om saudud lidnas vozil 1993−2001. Väzemskijan mechoz-tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks vspäi 1934.




#Article 831: Belogorsk (Amuran agj) (206 words)


Belogorsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan suvipalas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Belogorskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü rajonha).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1860 kuti Aleksandrovskoje-žilo sirdanikoil Permin i Vätkan gubernijoišpäi. Se sai lidnan statusad vl 1926. Vspäi 1957 om nügüdläiženke nimenke.

Belogorskan tegimišton päsarakod oma sauvondtegesiden pästand (raudbetontegesed, läbinägujad konstrukcijad), sömtegimišt sijaližel torhudel, raudten edheotandad (distancii, 3 depod). Lidn om maižanduzrajonan keskuz. Turizm šingotase Belogorskas, 8 adivpertid om saudud lidnas.

Lidn sijadase Tom'-jogen hural randal (, Zejan hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Belogorsk om Transsiban raudtesol'm, 109-kilometrine raudtesarak ühtenzoitab Blagoveščenskanke suvipäivlaskmas. Om 99 km matkad Blagoveščenskhasai avtotedme. Lähembaine lidn om Svobodnii 56 km lodeheze orhal vai raudtedme, 63 km oiktal avtotel vai 109 km «Amur»-avtoted kävutaden.

Nizinnoje-žilo (472 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Belogorskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 117,6 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 68 249 ristitud, lidnümbrikon — 68 716 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 75 tuhad eläjid vl 1992. Vl 2017 kaik 66 917 ristitud elihe lidnümbrikos. Om kaht ortodoksižen hristanuskondan pühäpertid.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma sijaline Amuran profkvalifikacijoiden äifunkcionaline keskuz i Amuran torguindan da servisan kolledžan 4. palakund (Blagoveščensk, vspäi 2013, enzne Belogorskan sömtegimišton tehnologine tehnikum).




#Article 832: Raičihinsk (156 words)


Raičihinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan suves.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1932 kuti Raičih-žilo () samha burad hil't, nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1934 oli radnikžiloks. Raičih sai lidnan statusad vl 1944, udesnimitihe siloi-žo.

Lidn sijadase Raičih-jogen (Amuran hura ližajogi) randal, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kitain valdkundröunhasai (Amur-jogi) om 50 km suvhe, Blagoveščenskhasai om 165 km lodeheze. Lähembaine lidn om Zavitinsk 40 km pohjoižhe avtotedme. Transsiban raudtesarak lopiše Raičih-stancijal lidnas vspäi 1934, stancii ei ole rados vspäi 2012.

Koume žilod mülüdas lidnümbrikho Raičihinskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 225,52 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 534 ristitud, lidnümbrikon — 21 933 ristitud. Vozil 1959−1967 i vll 1979−1998 ristitišt oli 27..28 tuhad eläjid (vl 1979 — 28 060 rist.). Vl 2017 lidnümbrikon ristitišt — 20 271 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Vladimiran Jumalanmaman jumalaižen pühäpert' (1998) om lidnas.

Raičihinskan industrialine tehnikum da Amuran medicinižen kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 833: Skovorodino (182 words)


Skovorodino () om Venäman lidn da lidnankund Amuran agjan päivlaskmas. Se om Skovorodinon rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1908 kuti Zmeinii-žilo () raudtestancijanno Transsibal. Vl 1909 udesnimitihe sidä, i vhesai 1911 žilon nimi oli Never-1. Vozil 1911−1938 eländpunktan nimi oli Ruhlovo, ühtenzoituzteiden Ruhlovan Sergein-ministran kanzannimen mödhe, hän ajeli žilho. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vl 1927. Om nimitadud nügüdläižikš vn 1938 16. päiväl tal'vkud žilon nevondkundan ezmäižen Afanasii Skovorodin-ezimehen mödhe, japonižed interventad amptihe händast vn 1920 uhokus.

Skovorodino šingotase transportsol'meks: raudtesol'm, «Päivnouzmaine Sibir' — Tün' valdmeri»-kivivoinveim.

Lidn sijadase Sur' Never-jogen (Amuran hura ližajogi) randal, 400 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kitain valdkundröunhasai om 60 km suvhe, Blagoveščenskhasai om 480 km suvipäivnouzmha orhal, 650 km raudtedme vai «Amur»-avtotedme. Lähembaine lidn om Tind 140 km pohjoižhe orhal, 185 km avtotedme vai raudtedme.

Pen' Lesnoi-žilo (, 332 rist. vl 2018) mülüb lidnankundha Skovorodinon ližaks. Lidnankundan pind — 740,84 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 564 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 100 eläjad vozil 1992−1996. Motoambujan sodajoukun lähtend kucui depopuläcijad.




#Article 834: Svobodnii (Amuran agj) (169 words)


Svobodnii () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan keskuzpalan suves. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Svobodnijan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1912 kuti Aleksejevsk lidnan statusanke Aleksei-carinpoigan oiktastuseks. Vl 1917 sulakul nimitihe lidnad nügüdläižikš. Svobodnii šingotase raudten, sauvondmaterialiden (raudbetontegesed, keramine savič) i sömtegimišton edheotandoil. Kaikiš järedamb om vagonoiden kohenduztegim, se om üks'jäine Baikalaspäi Edahaižes Päivnouzmpoles. Vspäi 2015 Amuran londuseližen gazan ümbriradai tegim om sauvomas 15 kilometras lidnaspäi.

Lidn sijadase Zei-jogen (Amuran hura ližajogi) oiktal randal, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Blagoveščenskhasai om 146 km suvhe avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Belogorsk 56 suvhe orhal vai raudtedme i Šimanovsk 60 km lodeheze raudtedme.

Svobodnii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 58 778 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 81 300 eläjad, se oli agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Amuran tehnine kolledž i Amuran raudtetransportan institut — Edahaižen Päivnouzmpolen raudteühtenzoitusen valdkundaližen universitetan filial, medicinine škol i raudtetehnikum mülüdas institutha.




#Article 835: Šimanovsk (169 words)


Šimanovsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan keskuzpalan suves. Se om Šimanovskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1910 kuti Transsiban Per-žilo raudtestancijanno (). Vll 1914—1920 nimitihe žilod Gondatti. Vladimiro-Šimanovskii-radnikžilo sai lidnan statusad vl 1950 nügüdläiženke nimenke. Vspäi 1975 alištub agjan tobmudele oikti. Lidn šingotihe sauvondmaterialiden tehmižel  täht edel 1990-nziden voziden lopud. Järedoiden edheotandoiden bankrotnendan jäl'ghe mašiništonsauvomižen tegimen pala i mecan edheotand ratas lidnas. Ristitišton enambuz radab kosmodroman objektoiden sauvondas Ciolkovskii-lidnanno.

Lidn sijadase Sur' Per-jogen üläjoksmusen randoil (, Zejan oiged ližajogi), 270 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Blagoveščenskhasai om 190 km suvhe orhal vai 245 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Ciolkovskii 39 km suvipäivnouzmha orhal, 52 km avtotedme vai raudtedme, i Svobodnii 75 km suvipäivnouzmha orhal vai 100 km niil-žo teil.

Šimanovsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 19 815 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vll 1979−1998, 25..26 tuhad eläjid (vl 1992 — 26 500 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun londuseližen pühäpert' om olmas vspäi 2012.




#Article 836: Zavitinsk (169 words)


Zavitinsk () om Venäman lidn da lidnankund Amuran agjan suves. Se om Zavitinskan rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1906 kuti Zavitai-külä (). Kätihe sidä lidnanvuiččeks Zavitai-žiloks vl 1936. Žilo sai lidnan statusad vl 1954, udesnimitihe siloi-žo.

Zavitinsk šingotase valdkundan holitišil i raudten holitusel.

Lidn sijadase Zavitai- da Burei-jogiden keskes (Amuran hurad ližajoged), 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Zavitai-raudtestancii om olmas Transsibal vspäi 1914. Matkad Blagoveščenskhasai om 162 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om Raičihinsk 40 km suvhe avtotedme. «Amur»-trass (Čit — Habarovsk) läbitab lidnan pohjoižpäivnouzmašt palad.

Kaks' pen't küläd da raudtestancii mülüdas lidnankundha Zavitinskan ližaks. Lidnankundan pind — 245 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 481 ristitud, lidnankundan — 11 811 ristitud, rajonan ristitišton koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..22 tuhad eläjid vozil 1989−1998 (22 300 rist. vl 1992). Vl 2017 kaik oli 11 057 eläjad lidnankundas.

Nevondkundaližel aigal sodadivizii baziruihe lidnas, sodalendimport oli olmas. Läz ei ole sodavägid lidnas 2000-nziš vozišpäi.

Amuran agrarižen kolledžan filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.




#Article 837: Zei (lidn) (139 words)


Zei () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan keskuzpalas. Se om Zejan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1879 kuti Zejan Varažom () Üläamuran kuldansamižkompanijan täht. Om nimitadud jogen mödhe (-sanaspäi «tera»). Žilo sai lidnan statusad vl 1906 uden Zejan Valdmad-nimenke (). Vspäi 1913 lidn nimitase nügüdläižikš.

Lidnan kaikiš suremb edheotand om Zejan GES. Se om kahtenz' surtte gidroelektrine stancii Venäman Edahaižes Päivnouzmpoles da Amuran agjas Burejan GES:an jäl'ghe. Mugažo sadas kuldad da mecad lidnan ümbrištos.

Lidn sijadase Zejanjogen oiktal randal (Amur-jogen hura ližajogi), Tukuringr-mägisel'gan pautkenno, 220 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Blagoveščenskhasai om 385 km suvhe orhal vai 530 km avtotedme.

Zei om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 24 986 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 32 400 eläjad vl 1992.

Medicinine škol i kaivuzkolledž oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.




#Article 838: Tind (160 words)


Tind () om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan lodehes. Se om Tindan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü sihe), agjan nellänz' surtte lidn. Kuctas Tindad « pälidnaks».

Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti Tindinskii-žilo. Se sai lidnan statusad vl 1975, udesnimitihe siloi-žo, kändamha «BAM»-raudten sauvondan keskuseks.

Tindan tegimišton päsarakod oma raudten holituz (2 depod), raudten da avtoten sauvondan edheotandad, mecan varhapanend da ümbriradmižen kompleks. Pened edheotandad pästtas leibtegesid. Saupsihe sömtegimišton edheotandoid (lihamaidkombinat, leibtegim, alkogolitomiden jomiden tegim).

Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal (Amuran hurapol'ne bassein), 520 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud taigmecal sambnuziden vulkanoiden pautkil. Matkad Blagoveščenskhasai om 572 km suvipäivnouzmha orhal vai 820 km «Amur»-avtotedme. Lähembaine lidn om Skovorodino 140 km suvhe orhal, 180 km avtotedme vai raudtedme.

Tind om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnfartaliden pind om 34 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 275 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 65 tuhad eläjid vl 1991. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican päjumalanpert' om saudud vll 1994−2001.




#Article 839: Kargopol' (205 words)


Kargopol () om Venäman lidn da lidnankund Arhangel'skan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kargopolin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunkt mainitase dokumentoiš vspäi 1447 kuti Kargo Pole (). Se sai makundan lidnan statusad vl 1784 kuti Kargopol' . Ezmäi se oli Uz'lidnan gubernijan palaks, vozil 1801−1919 mülüi Oloncan gubernijha, vhesai 1929 — Vologdan gubernijha. Om Arhangel'skan agjan palaks vspäi 1937.

Lidnankundan administracii om tühjitadud vn 2016 7. päiväspäi sügüz'kud, rajonan administracii tegeb sen velgusidme.

Lidn sijadase Änižjogen hural randal (navigacii om jogedme), 3 kilometras pohjoižhe Lač-järvespäi, 78 km matkad lähembaižhe Nändom-lidnhasai da raudtestancijhasai. Om 493 km matkad Arhangel'skahasai pohjoižhe. Distancii Moskvhasai om läz tuhad kilometrid.

Pen' Zažigino-külä (7 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Kargopolin ližaks, sijadase lodeheze lidnaspäi. Lidnankundan pind om 38,73 nellikkilometrad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 745 ristitud, rajonan ristitišton nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 1996 — 13 300 eläjid.

Ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' da 10 jumalanpertid om lidnas, niiden keskes kaks' vaiše jumalanpertid eliba kohenduses läbi da oma väges.

Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, sömtegimišt (leibtegim, maidkombinat) i rahvahanpramozlad.

Kargopol' ühtenzoitase avtobusoil Nändomanke, Pleseckanke, Konevo-žilonke, Arhangel'skanke, Severodvinskanke, mugažo Kargopolin rajonan eländpunktoidenke. Üks' avtobusan maršrut om lidnadme, taksi om toižeks kundaližeks transportaks. Puižed jogivaldmad oma olmas, avtotesild Änižjoges päliči.




#Article 840: Koräžm (178 words)


Koräžm () om Venäman lidn da municipaline ühtnik (lidnümbrik) Arhangel'skan agjan suvipäivnouzmas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1535 kuti ph. Mikulain mez'jumalankodi. Jumalankodi om tühjitadud vodel 1917, no sen pühäpertid oma väges. Valdmad Koräžm-nimitusen nügüdläiženke formanke () mainitase vl 1909. Projektiruihe cellülozbumagašt tegint vspäi 1936, zavodihe sauda radnikžilod da tegint vl 1954, kävutihe türmatud mehid rados. Radnikžilo kombinatanke saiba lidnan statusad vl 1985, om lidnaks agjan alištusenke.

Koräžman ižandusen järed sarak om bumagan tehmine. Mugažo himine tegim i sauvondtrest oma olmas.

Lidn sijadase Vičegd-jogen hural randal (Pohjoižen Dvinan oigedpol'ne bassein), 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Arhangel'skhasai om 635 km lodeheze. Lähembaižed lidnad oma Kotlas 30 km päivlaskmha i Sol'vičegodsk 12 km päivlaskmha.

Koräžm om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 39 641 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 42..44 tuhad eläjid vozil 1979−2009.

Industrialine tehnikum da üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad anttas professionališt opendust.

Avtobusad oma kundaližtransportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas Koräžmad lähembaižidenke järedoidenke lidnoidenke. Lendimport sijadase Kotlasas. Ajeltas 10 km Nizovk-raudtestancijhasai (Kotlas — Uht raudtepidust), raudtesarak om olmas lidnas vaiše jüguiden täht.




#Article 841: Mezen' (lidn) (268 words)


Mezen () om Venäman lidn Arhangel'skan agjan pohjoižes, Vauktan meren randpolel. Lidn om lidnankundan i Mezenin rajonan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadal kuti Okladnikovan (Sur') slabad. Vspäi 1708 alištub Arhangel'skan tobmudele. Ühtenzoittihe Kuznecovan (Penen) slabadanke vl 1780, anttihe makundan lidnan statusad da nimitihe nügüdläižikš jogen mödhe. Mezen' šingotihe torgovanoiden lidnaks.

Lidn sijadase Mezen'-jogen oiktal randal, 45 kilometras merospäi suvhe, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mezen' mülüb valdkundröunanverižhe zonha i ei mülü igähižen rougun zonha. Matkad lähembaižhe Arhangel'sk-lidnhasai om 215 km suvipäivlaskmha orhal vai 380 km avtotedme, se om olmas vspäi 2008. Lähembaine järed eländpunkt om lidnanvuitte Kamenk-žilo 3 km lodeheze jogedme lidnan röunaspäi.

Klimat om subarktine. Taigan i tundran röun sijadase 50..100 km pohjoižhe lidnaspäi. Heinkun keskmäine lämuz om +14,5 C°, vilukun — −14,9 C°, voden keskmäine lämuz — −0,7 C°. Paneb sadegid 531 mm vodes, enamba kaiked heinkus-sügüz'kus (202 mm).

Viž küläd mülüdas lidnankundha Mezenin ližaks. Lidnankundan pind om 1057 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 575 ristitud, lidnankundan — 3 876 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Vl 2017 lidnankundan ristitišt om 3 568 eläjad. Vspäi 1856 kaikiš suremb ristitišt oli vl 1992 — 5 100 eläjad. Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Ozutandan päjumalanpert' om udessündutamižes.

Lidn om ümbrišton tedoiduzkeskuseks geologiden (sadas diamantoid rajonas), sänendustajiden i mecnikoiden täht, mugažo port kalanpüdajiden arteliden täht. Mezenin meriportan alajaguz sijadase lidnas. Rahvahanpramozlad oma šingotadud, sen paloin punleiktand.

Tatanmaine Mezen'-lendimport (МЗН) om penen aviacijan täht, sijadase lidnan pohjoižes 4 km keskusespäi, tehtas reisid Arhangel'skha i rajonadme. Avtobusmaršrut ühtenzoitab lidnan keskust lendimportanke. Mezen'-torguindmeriportan valdmad sijadasoiš lähižes Kamenk-žilos (ühtenzoitase ehtatimel kezaaigan) i jogen mödvedhe, Krivk-port-punktas. Jogiport om Kamenk-žilos.




#Article 842: Mirnii (Arhangel'skan agj) (173 words)


Mirnii ( [ˈmʲirnɨj]) om Venäman tedolidn Arhangel'skan agjan päivlaskmas. Se alištub Federacijan tobmudele kuti «Mirnii»- keskuz i alištub Arhangel'skan agjan tobmudele kuti Mirnii-lidnümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1957 kuti kontinentidenkeskeižiden raketoiden pästajiden sodalidnut saumovha kosmodromad. Nimitihe eländpunktad Leningrad-400, Leningrad-300 i Mirnii-12. Mirnii sai lidnan statusad vl 1966.

Lidn sijadase 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecal. Kaidan Plesci-järven () randad sijadasoiš lidnan suvipäivlaskmas. Matkad Arhangel'skhasai om 195 km orhal i raudtedme vai 310 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nändom 120 km suvhe orhal i raudtedme vai 250 km avtotedme. Lähembaine eländpunkt om lidnanvuitte Pleseck-žilo 4 km suvhe, ühtenzoitase avtotel da raudtel.

Vl 2004 sädihe Mirnii-lidnümbrikod, i lidn om üks'jäine elandpunkt siš. Lidnümbrikon pind om 1762 km².

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 30 280 ristitud. Vspäi 1996 kaikiš suremb ristitišt oli vl 2016 — 32 245 eläjad.

Mirnijan valdkundaline tegimištoliž-ekonomine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Lidnalaine-raudtestancii () om lidnas, ezilidnjonused ajeltas raudtedme kosmodroman erasihe sijihe kaikuččel päiväl. Pleseck/Plesci-sodalendimport sijadase 3 km suvipäivnouzmha, sidä nimitihe Pero:ks 1990-nzihe vozihesai.




#Article 843: Nar'jan Mar (269 words)


Nar'jan Mar (, , sana sanaha «Rusked lidn») om Venäman lidn da lidnümbrik Arhangel'skan agjas. Se om Nencan avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Vozil 1892—1903 koume mecanümbriradajad tegint oliba saudud ühtel-žo sijal nügüd'aigaižen lidnan territorijal, kaks' paloiba, koumanz' jäi i sen eländpunkt nimitihe Mectegimen žilo. Eländpunktan toine pala mainitase kuti Beloščel'je-külä vl 1922.

Vl 1931 Nar'jan Mard-radnikžilo ühtenzoiti Mectegimen, Kalüš-, Karmanovo (Gorodeckii)- i Nosovo (Kačgort)-žiloid, Beloščel'je- i Jokuš-külid sauvomha meriportad Vorkutan kivihilen täht. Sil-žo vodel udesnimitihe radnikžilod nügüdläižikš hüvän el'gendusen da virkandan täht, heittihe «d»-kirjant. Vl 1932 sirdihe Nencan avtonomižen ümbrikon keskust sihe Tel'visk-küläspäi. Nar'jan Mar om lidnaks vodelpäi 1935.

Lidn sijadase Pohjoižen nabapirdan taga, seižub Pečor-jogen alajoksmusen randal, 110 km Barencan meren randaspäi, 6 m korktusel valdmeren pindan päl. Mad Moskvaspäi Nar'jan Marhasai om 1500 km, Arhangel'skaspäi Nar'jan Marhasai — 660 km. Lähembaine raudtestancii om Usinskas, 350 km matkad, voib vaiše tal'vavtotel sadas sihepäi madme.

Klimat om subarktine. Voden keskmäine lämuz om −3,1 C°. Paneb sadegid 456 mm vodes, kaikiš enamba elokus-sügüz'kus (52-63 mm kus). Lidn om ümbärtud igähižen rougun zonal, no ei ole rougud lidnan südäimes.

Lidnümbrikon pind om 42,6 km². Nar'jan Mar om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 338 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2017). Hristanuskondan Sündun Ozutandan päjumalanpert' (vspäi 2004, ortodoksine jumalankodikund) da Kazanin pühäpert' (vanhuskolaižed) oma lidnas.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab vspäi 1932 kezakuspäi kül'mkuhusai. Voib sadas likutimvenehil eländpunktoihesai kezaaigan. Avtote Usinskaspäi om sauvomas. Soda- da civiline Nar'jan Mar-lendimport (NNM / ННР) sijadase 3 km päivnouzmha lidnaspäi, tehtas reisid lähembaižihe järedoihe lidnoihe, mugažo Moskvha, Piterihe i Nencan avtonomižedme ümbrikodme.




#Article 844: Novodvinsk (207 words)


Novodvinsk () om Venäman lidn da lidnümbrik Arhangel'skan agjan pohjoižes, Arhangel'skan suvine ezilidn.

Vspäi 1924 penen «Rusked Zor'a»-kommunan aluz oli pandud rahvahatomha sijha Pohjoižen Dvinan Mečka-Polai-hijaman randal. Vl 1935 zavodihe sauda sul'fit-cellülozišt kombinatad necil sijal i nimitihe sauvomišt Arhbumstroi:aks.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1936 sauvojiden žiloks kombinatanno, kävutihe türmatud-ki mehiden radod. Žilo sai oficiališt statusad vl 1941 kuti Vorošilovskii-radnikžilo, sikš miše kombinat oli jo nimitadud Vorošilovan kanzannimel. Vl 1957 udesnimitihe sidä Pervomaiskii-žiloks, mülüi Arhangel'sk-lidnan Isakogorkan rajonha. Lidnanvuitte žilo sai lidnan statusad vn 1977 24. päiväl kül'mkud, nimitihe nügüdläižikš, se tegihe lidnaks agjan alištusenke.

Lidn sijadase Pohjoižen Dvinan hural randal, 20 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, 10 kilometras päivnouzmha M8-avtotespäi. Matkad Arhangel'skan keskushesai om 20 km pohjoižhe orhal vai 27 km avtotedme, röunhasai — 1 km jogedme lodeheze.

Pavlovo-külä (ristitišton lugu om tedmatoi) mülüb lidnümbrikho Novodvinskan ližaks.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 40 615 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vozil 1986—1995, 49..50 tuhad eläjid. Industrialine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks. Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalanpertid om lidnas.

Arhangel'skan cellülozbumagaine kombinat om järed lidnan edheotand. Sen ližaks, raudbetontegesiden tegim i Arhangel'skan fanerkombinat oma olmas.

Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas lidnad lähižidenke eländpunktoidenke, sidä kesken Severodvinskanke. Lähembaine Isakogork-raudtestancii sijadase 9 kilometras päivlaskmha.




#Article 845: Nändom (217 words)


Nändom () om Venäman lidn Arhangel'skan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nändoman rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929) da üks'jäine lidn. Om municipaližen «Nändom»-ühtnikan (lidnankundan) keskuz. Rajonan ristitišton koume nelländest elädas Nändom-lidnas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1895 kuti Nändom-raudtestancii Vologd — Arhangel'sk raudtel, om nimitadud lähižen jogen mödhe. Vl 1910 sur' lämoipalo tegihe raudtestancijan žilos. Vl 1923 raudtestancijad ühtištuihe lähižen Šenkurskii-žilonke da nimitadihe Nändom-žiloks. Vl 1939 radnikžilole anttihe lidnan statusad.

Vhesai 1917 Nändom mülüi Oloncan gubernijan Kargopolin makundha, vozil 1917-1929 mülüi Vologdan gubernijha.

Lidn sijadase ühtennimižen jogen randpolel (Änižjogen bassein), Nändoman ülüden pohjoižel, 220 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Arhangel'skhasai om 342 km pohjoižhe.

Kaik 18 eländpunktad — 3 pen't žilod, 2 mecžilod, 3 raudtestancijad, 8 küläd, raudtesarak da lebun kodi — mülüdas lidnankundha Nändoman ližaks. Lidnankundan pind om 2501,16 km².

Vl 1959 eläjiden lugu oli 21 668 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 356 ristitud, lidnankundan — 23 878 ristitud. Vl 2017 21 409 eläjad om lidnankundas. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid om Nändomas.

Ižandusen päsarakod oma raudtetransportan kävutand i kohenduz, mecan ümbriradmine.

Kaks' specialižen keskopendusen aluzkundad om lidnas: raudtetransportan kolledž i medicinine škol.

Ühtennimine raudtestancii om Konoš — Arhangel'sk raudtel. Dolmatovo (läz M8) — Kargopol' — Pudož avtote (Р2) läbitab lidnad päivnouzmaspäi suvipäivlaskmha. Kaks' Pohjoižen raudten sured depod om lidnas.




#Article 846: Oneg (211 words)


Oneg () om Venäman lidn, lidnankund da meriport Arhangel'skan agjan lodehes. Se om Onegan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Ust'-Oneg-külä vl 1556, sid' Änižjogensu (). Se sai makundan lidnan statusad vl 1780 Oneg-nimitusenke (). Vspäi 1784 venäkel'ne nimi om vajehtadud nügüdläižikš. Vl 1866 udessaudihe lidnad lämoipalon jäl'ghe.

Mecan pilitiž-ümbriradai kombinat i biopoltusen tegim (pästab pelletid) šingotadas Onegad, mugažo parččomiden «Onegales»-edheotandan päfater om saudud lidnas.

Lidn sijadase Änižjogensun randoil, oiktal randal tobjimalaz, da Vauktan meren Onegan lahten randal (Kii-sar'), 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Arhangel'skhasai om 137 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 205 km avtotedme vai 250 km raudtedme. Lähembaine lidn om Severodvinsk 111 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 161 km avtotedme.

Oneg om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 359 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 25..26 tuhad eläjid vozil 1967−2001.

Vspäi 1781 meriport om lidnas, ezmäi se oli Kii-sarel, sid' 7 kilometras jogensuspäi, vedatas ujuden laivoid mecanke süvetud farvateridme semendkuspäi kül'mkuhusai. Toižen mail'man sodan aigaspäi Oneg-raudtestancii om olmas, se om 22-kilometrižen sarakon Belomorsk — Arhangel'sk raudtespäi lopstancii.

Regionaline Oneg-lendimport (südäikod ОНА) mugažo om olmas sodan aigaspäi, otab pen't aviacijad da punolendimid. Vateg-sodalendimport ( vai Андозеро) sijadase 13 km päivnouzmha lidnaspäi, sen sauvond om jätud kesketi vl 1995.




#Article 847: Severodvinsk (180 words)


Severodvinsk (, vozil 1938−1957 oli Molotovsk-nimenke) om Venäman lidn da lidnümbrik Arhangel'skan agjan pohjoižes, Venäman atomlaivansauvomižen keskuz. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, alištub sen tobmudele oikti.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1936 kuti Sudostroi-radnikžilo. Vn 1938 se sai lidnan statusad. Toižen mail'man sodan aigan lidnan meriport oli sanu abud amerikalaižišpäi lend-lizan mödhe.

Severodvinsk sijadase Vauktan meren randal, 7 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Pohjoižen Dvinan Nikol'skii-jogensud. Om 35 km matkad lodehližhe polehe lähembaižes Arhangel'sk-lidnaspäi. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°.

Municipaližen «Severodvinsk»-ühtnikan pind om 119 349 gektarad, läheližed eländpunktad (10 lugul: 4 žilod, 6 küläd, läz tuhad eläjid) mülüihe sihe, niita — 12 051 gektarad.

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 21 tuhad eläjid, vl 1959 — 78 657 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 192 353 ristitud, lidnümbrikon — 193 697 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 255 tuhad ristituid vl 1990. Kaik 183 284 eläjad oli lidnümbrikos vl 2019.

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,3%, ukrainalaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 2,0%.

Om 20 aktad ühthižtöiš Venäman municipaližidenke ühtnikoidenke, sen ližaks om viž verazmašt lidnad:




#Article 848: Sol'vičegodsk (165 words)


Sol'vičegodsk () om Venäman lidn da kurort Arhangel'skan agjan suvipäivnouzmas, Kotlasan rajonas. Se om municipaližen «Sol'vičegodskoje»-ühtnikan (lidnankundan) administrativine keskuz.

Eländpunktan eläjad mainitasoiš ezmäižen kerdan Sinodan aigkirjas kuti mehed Usol'jespäi vl 1492. Möhemba nimitihe Usol'sk i Vičegdan Sol (). Vl 1796 sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.

Sol'vičegodskan ižandusen päsarak om turizm (istorine lidn i vezikurort), mugažo turbhan briketiruindan tegim om olmas.

Lidn sijadase Vičegd-jogen oiktal randal, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kotlashasai om 17 km suvipäivlaskmha orhal vai 35 km avtotedme, Arhangel'skhasai — 480 km lodeheze orhal vai 635 km avtotedme. Lähembaine lidn om Koräžm 12 km päivnouzmha. Sol'vičegodsk-raudtestancii sijadase lidnanvuiččes Vičegodskii-žilos 12 km suvhe orhal.

Kaik 93 eländpunktad mülüdas lidnankundha Sol'vičegodskan ližaks. Lidnankundan pind om 2190,73 nellikkilometrad.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 460 ristitud, rajonan ristitišton kümnendez, lidnankundan — 5 064 ristitud. Vspäi 1856 kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 4 tuhad eläjid vozil 1970−2001 (4 094 rist. vl 1979). Vl 2017 lidnankundan ristitišt oli 4 269 eläjad.




#Article 849: Šenkursk (167 words)


Šenkursk () om Venäman lidn da lidnankund Arhangel'skan agjan suves. Se om Šenkurskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929) da üks'jäine lidn.

Nügüdläine eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1137 kuti Oustje-Vag — jumalankodin andan keradandsija, vl 1229 — Šen'g-Kurje Šen'g-jogen mödhe. Vozil 1565-1780 se oli Vag-lidnuz Šen'g-Kurj-kukhal. Saudud vl 1643 lidnuz om olmas paloin nügüd'-ki. Vl 1780 eländpunkt sai lidnan statusad Šenkursk-nimenke.

Lidn sijadase Vag-jogen oiktal randal. Šenkursk seižub 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Arhangel'skhasai om 373 km lodeheze, Vel'skhasai om 143 km suvhe avtotedme. Lähembaine järed lidn om Kotlas, läz 230 km suvipäivnouzmha orhal.

Šenkursk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Vl 1913 eläjiden lugu oli 2 400 ristitud, vl 1984 — kaikiš suremb lugu, 8 tuhad ristituid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 702 ristitud.

Ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine da sömtegimišt. Ust'jan industrialižen tehnikuman palakund om specialižen keskopendusen aluzkundaks lidnas.

Vologd — Arhangel'sk avtote (M8) mäneb pidust' Vagan hurad randad. Sild pulloišpäi ühtenzoitab lidnad M8-trassanke, matkad sihesai om 8 km päivlaskmha.




#Total Article count: 848
#Total Word count: 199933