#Article 1: A.V. Koskimies (172 words)


Aukusti Valdemar Koskimies (ive 1906 räi Forsman; ) lâi syemmilâš kielâtotkee, máttáátteijee, professor já kirječällee.

Aukusti Valdemar kuulâi Forsman suuhân. Suu vaanhimeh láin Isokyrö kirkkohiärrá Oskar Vilhelm Forsman já Maria Gustafva Ahlholm. Koskimies luuvâi pajeuáppen ive 1874 Vasa svenska lyceumist. Filosofia kandidaatin sun valmâštui ive 1882 já tuáhtárin ive 1891. Ive 1900 Aukusti naajâi Ilta Evelinain (oovdiš Bergroth; 22.11.1879 – 9.11.1958). Suoi finnijn oovtâ nieidâ, Aamu Aulikki Kotivalo, kii šoodâi ive 1904.

Keessiv ive 1886 Koskimies juuđij kulmâ mánuppaje Anarist já nuurâi vijđes mainâsvuárhás Inarinlappalaista kansantietoutta -kiirján, mii siskeeld paijeel 400 sijđod anarâškielâg aalmugärbivyevi. Vuosâteddilâs almostui eskin ive 1917, ko T.I. Itkonen jurgâlij mainâsijd suomâkielân, tievâsmitij taid jieijâs pajasčälimijgijn já toimâttij tain kirje. Koskimies keežild meid anarâšah jieijah čäliškuottii sämikielân, ko suu Helsigân maccâm maŋa kielâmiäštáreh čallii sunjin reeivâin lase muštâlusâid. 

Koskimies almostitij maaŋgâid olgosdalduvâid já čuágálduvâid. Sun finnij professor árvunoomâ ive 1926.

 Sämimuseo Siida

 ISBN 951-746-820-2 s.77

Kohtauspaikkana kieli. Näkökulmia persoonaan, muutoksiin ja valintoihin. Toim. Taru Nordlund, Tiina Onikki-Rantajääskö, Toni Suutari, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1078, Helsinki 2006 ISBN 951-746-820-2 s.401-405
 




#Article 2: Aanaar (165 words)


Aanaar (, ,  já ) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Anarist ääsih 6 849 olmožid, já ton vijdodâh lii 17 333,62 km², mast 2 277,33 km² lii čääci. Kieldâ lii Suomâ stuárráámus vijđoduv mieldi. Aanaar naaburkieldah láá Suomâst Iänudâh, Kittâl, Suáđigil já Ucjuuhâ, Taažâst Kárášjuuhâ, Kuovdâkiäinu já Maadâ-Vaarjâg sehe Ruošâst Paje-Tuuloma já Nikkel.

Aanaar kieldâ stuárráámus sijdâ já haaldâtlâš kuávdáš lii Avveel, kost láá suullân 3 000 ässed. Avelist 39 km tavas lii kieldâ nubben stuárráámus sijdâ Aanaar (608 ässed). Aanaar siijdâst čokkân Suomâ sämitigge. 

Aanaar vuáđudui ive 1876.

Aanaar lii vijđoduv mieldi Suomâ stuárráámus kieldâ, suullân 5 % ubâ Suomâ vijđoduvvâst. Kieldâ stuárráámus jävri lii Aanaarjävri, mii lii meid Suomâ kuálmádin stuárráámus jävri. Anarist láá ohtsis 8 033 jävrid, já čácáduvâi vijđodâh lii 2 277,33 km². 

Nube maailmsuáđi maŋa Suomâ vuobdij Sovjetlitton Njuámmilcooskâs-Uáivuškuoškâ kuávlu, mon tááhust Aanaar vijđodâh uccánij 176 km².

Käldee: Ilmatieteen laitos

Ihe 2018 loopâst Anarist assii 6 930 olmožid, moin čuákkipaaihijn 4 386, ađâi 65,9 % ässeelovvoost.

Kieldâ kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.




#Article 3: Aanaar markkân (103 words)


Aanaar markkân teikâ Aanaar (,  já ) lii sijdâ Aanaar kieldâst Aanaarjäävri riddoost. 

Anarist láá kavnum arkeologâlâš amnâstuvah, moh čäittih, ete Anarist ääsih ulmuuh jo maŋgâ tuhháát ihheed tassaaš.

Puárásumos vala ton algâalgâlâš saajeest čuážžoo rakânâs Anarist lii Piälppáájäävri meccikirkko.

Aanaar markkân lii Suomâ sämikulttuur kuávdáš, já tobbeen kávnojeh ovdâmerkkân Sämimuseo Siida já Paje-Laapi luándukuávdáš, moh fäälih máhđulâšvuođâ uápásmuđ Säämi luándun já kulttuurân, já Säämi máttááttâskuávdáš, kost puáhtá máttááttâllâđ anarâškielâ já eres-uv sämikielâid. 

Aanaar markkânist láá motomeh šiev käävpih, tegu Inarin hopea, Lahjatalo Näkkäläjärvi Oy já Sámi Duodji ry.

Anarist uárnejuvvojeh jyehi porgemáánu algâaalmugij muusiktábáhtus Ijâttes Ijjâ () já jyehi uđđâivemáánu Skammâkoveh-elleekovefestivaal ().




#Article 4: Aanaarjävri (363 words)


Aanaarjävri (,  já  tâi Inarijärvi) lii jävri Aanaar kieldâst Suomâst. 

Aanaarjäävri vijđodâh lii 1 084 km², já tot lii Suomâ jaavrijn kuálmádin stuárráámus, já ubâ Laapi stuárráámus. Aanaarjävri lii meid Suomâ stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst já maailm nubben stuárráámus luándujävri, mii lii ollásávt tave näpikiärdu taavaabeln. Aanaarjäävri kulgâmvijdodâh lii 14 512 km2, já tot kulá Paččvei čácádâhân. Aanaarjävri lii Suomâ nubben kieŋâlumos jävri Päijänne maŋa. Aanaarjäävri kieŋâlumos saje lii Kálbáájoorŋâst, já tot lii 92 m. Jäävri koskâkieŋŋâlvuotâ lii 14,3 m. Aanaarjäävri čäcirääji kukkodâh lii suullân 3 300 km.

Aanaarjäävri čäsuáivi alodâh lii 117-119 m. Tot muttoo Paččvei Kaitakuoškâ puáđu tulvâdem tiet.

Aanaarjävri lii nuuvt kočodum vuáijumjävri. Aanaarjäävri ääldis lii šoddâm, ko vuáđukällee kiäldusvuodâ lii purgánâm. Purgánâm lii tovâttâm tom, ete källee laigoseh láá sirdâšum vuálus teikkâ pajas. Vuáláskulij já pajaskulij sirdâšum källeelaigoseh kočoduvvojeh vuáijumleehhin já horstin. Aanaarjävri lii tággáár tábáhtusâst šoddâm vuáijumleehhin já Suáluičielgi horstin.

Aanaarjáávrán lyeštih maaŋgah juuvah. Merhâšitteemuuh tain láá Avveeljuuhâ já Juvduujuuhâ. Juuvah finnejeh čääsis Lemmee, Myeđhituoddâr já Pänituoddâr kuávluin. Aanaarjäävri nuorttiibeln vuálgá Paččvei, mii mana stuárráámus uásild Taažâ já Ruošâ räjijuuhhân já luáštá Bøkfjorden-vuonân, Barentsmeerân alda Kirkkonjaargâ.

Aanaarjäävrist láá ohtsis 3 318 suollud, mii lii enâmustáá Suomâ jaavrijn. Stuárráámuuh suolluuh láá Suomâ sisčácáduvâi 21. stuárráámus suálui Mahlad (20,7 km2), 22. stuárráámus suálui Kamessuálui (20,7 km2), Kossâpecsuálui (9,2 km2), Varttaasuálui (7,9 km2), Jieŋâsuálui (7,4 km2) sehe Segispecsuálui (7,1 km2). Eres merhâšittee Aanaarjäävri suolluuh láá sieidikeđgin tubdum Äijihkeđgi já jieŋâkuovđâšmist tubdum Ollâ-Mavra.

Aanaarjäävri stuárráámus joorŋah láá Äijihjorŋâ, Skállujorŋâ, Cuobbuujorŋâ, Kálbáiääpi já Čyetpecjorŋâ.

Aanaarjäävrist láá ennuv luosâkyeleh. Jäävrist kávnojeh kuávžur, jävriluosâ, rávdu, šapšâ, muikku já suávvil. Eres kyeleh láá vuásku, puško, njäähi, vollâsâš já ryevdikuálááš. Stuorrâ uási kuolijn láá šoddâdum. Kuolij ištâdem aalgij ive 1976, ko jäävri čäsuáivi tulvâdem keežild monâttum kuolijd koolgâi sajanpuáttiđ. Aanaarjáávrán láá ištâdum enâmustáá šapšâ, kuávžur já rávdu. 

Ive 2007 Aanaarjäävri salâsmeeri lâi 192 000 kg, mast šapšâ já riäská lijjii ohtsis 65 000 kg, já kuávžur lâi 47 000 kg. Muikku lâi 19 000 kg, rávdu 13 000 kg, suávvil 12 000 kg, puško 12 000 kg, vuásku 9 000 kg, ränisráávdu 8 000 kg, njäähi 6 000 kg já jävriluosâ 2 000 kg.

Taat sijđo teikkâ uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 5: Agatha Christie (503 words)


Agatha Mary Clarissa Christie () lâi eŋlandlâš kirječällee. Sun čaalij 66 syelipoolisromanid, 14 nooveelčuágáldâhhâd já 6 rähisvuotroomaan. Rähisvuotromanijd sun čaalij noomáin Mary Westmacott.

Agatha Miller šoodâi čohčâmáánu 15. peeivi 1890 Torquayst, Devon kreivikoddeest. Suu eeči lâi ovtâstumstaatâlâš Frederick Alvah Miller já suu enni eŋlandlâš Clara Boehmer. Clara Boehmer aasâi pärnin suu eeni uábi Margaret West lunne, tastko suu eeči jaamij já suu enni ij puáhtám tipšođ ohtuu vittâ párnáá. Clara Boehmer teeivâi suu puáttee kállá, ko suu eeni uábbi naajâi ovtâstumstaatâlâš Nathaniel Frary Milleráin. Frederick Miller lâi suu kandâ.

Frederick Miller já Clara Boehmer naajáin cuáŋuimáánust ive 1878. Sunnuu vuossâmuš páárnáš Margaret Frary Miller (1879–1950) šoodâi Torquayst, kost kyevtisist lâi láiguviste. Sunnuu nubbe párnááš Louis ”Monty” Montant Miller (1880–1929) šoodâi New Yorkist, kost suu eeči lâi pargomääđhist. Forgâ tastmaŋa Clara Miller oostij Torquayst táálu, mon nommâ lâi Ashfield. Tobbeen meiddei Agatha Miller šoodâi perruu kuálmádin já majemuš pärnin.

Agatha Miller pärnivuotâ lâi luholâš. Sun oroi Ashfieldist, suu suhâlij kulen Viestâr-Lontoost já meiddei Maadâ-Euroopâst, kost suu peerâ eelij távjá tälviv. Uccâ pärnin Agatha ij jottáám škoovlâ, mut suu enni máttááttij suu luuhâđ, čäälliđ já rekinistiđ. Agatha maatij meiddei čuojâttiđ piano já mandoliin. Millerij ruttâtuálu čuolmah algii, ko sij monâttii ennuv ruuđâ tálukäävpist New Yorkist, já tondiet peerâ varrij hotellân Raanskan oovtâ ihán, ko tobbeen lâi häälbib aassâđ ko stuorrâ táálust Eŋlandist. Ko Agatha lâi ohtnubálovihásâš, suu eeči jaamij. Agatha aasâi kuávttáá suu ennijn tastmaŋa, ko suu uábbi Margaret naajâi já suu viljâ Monty varrij Maadâ-Afrikân. Ive 1905 Agatha Miller varrij Pariisin, kost sun algij máttááttâllâđ pianočuojâttem já lávlum. Sun halijdij šoddâđ oopperalávlon, mut suu jienâ ij sooppâm ton tárguttâsân já tondiet sun koolgâi luoppâđ oopperalávloo ámáttist.

Agatha Miller naajâi ive 1914. Suu vuossâmuš käälis lâi Archibald ”Archie” Christie, kunâgâslâš áimuvuoimij suátialmai. Suái láin teividâm Egypti uáivikaavpugist Kairost, mast Agatha Christie aasâi suu ennijn tälviv ive 1912. Enni vuástálistij näimilito, tastko Archibald Christie lâi värittem, mut tot ij iästám Agatha Christie porgâmist, maid sun halijdij.

Vuossâmuš maailmsuáđi ääigi Agatha Christie poorgâi pyecceitipšon pyecceiviäsust, mut sun ij lijkkum paargon já aalgij porgâđ forgâ tastmaŋa apteekist, mast pargoäigi lâi uánihub já pälkki pyereeb. Apteekist sun oopâi ennuv miirhâin, moh lijjii tergâdis uaśist suu syelipoolisromanijn. Christie nieidâ Rosalind, perruu áinoo páárnáš, šoodâi ive 1919. Christie oonij huolâ perrustis ige jurdâččâm suu pargo kirječällen, veikkâ sun lâi kavnâm kuástideijee suu vuossâmuš syelipoolisromanân.

Christie vuossâmuš roomaan The Mysterious Affair at Styles (Styles mystilâš tábáhtus) almostui ive 1920, mut Christie lâi čáállám tom jo nelji ive tooleeb. Maainâs vuáđudui toos, maid kirječällee lâi oppâm miirhâin apteekist. Ton kirjeest lâi meiddei belgialâš syelipoolis Hercule Poirot, kiäst šoodâi ohtâ maailm pegâlsumosijn syelipoolisijn. Christie puáttee roomaan The Secret Adversary (Syeligâs vuástálistee) almostui kyehti ive maŋeláá, mut eskin Christie kuuđâd roomaan, The Murder of Roger Ackroyd (Roger Ackroyd morhe), mii almostui ive 1926, toovâi kirječällee pegâlmâssân. Kirje loppâčuávdus lii aaibâs sierânâs, já lohheeh sujâtteh kirječällee syelipooliskirjálâšvuođâ rehelâš speelâ njuolgâdusâi cuovkkiimist. Tast huolâhánnáá Roger Ackroyd morhe algâttij Christie pargo kolleääigi.

Agatha Christie čaalij 72 romanid. Syelipoolisromanijd sun čaalij suu uámi noomáin já rähisvuotromanijd noomáin Mary Westmacott.




#Article 6: Algeria (459 words)


Algeria, virgálávt Algeria demokraatlâš aalmugtäsiväldi, lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Alger. 

Algeria vijđodâh lii 2,4 miljovn km², já tobbeen ääsih suulân 41 miljovn olmožid. Virgáliih kielah Algeriast láá kyehti: arabiakielâ já berberkielâ. Toi lasseen ranskakielâ lii ennuv kiävtust. Staatâ stuárráámus oskoldâh lii islam.

Algeria lii ain lamaš kiäinu Euroop, Afrik já Alda-nuortâ koskâsii kaavpâšmist. Nuuvtpa Algeria aalmugist kávnojeh maaŋgah eres tuávááh. Vuosmuuh, kiäh Algeria kuávlun láá asâttum aassâđ, láá berbereh, mutâ 600-lovvoost arabih väldidii kuávlu. Ko 1500-lovvoost espanjaliih irâttii väldidiđ Algeria, te pottii Ottomaaneh algerialij išán, já nuuvt Algeriast šoodâi uási Ottomaan väldikode. 

Algeria saje lii kuittâg tommit vaigâd, ete tot ij lah kuássin lamaš älkkee haldâšiđ. Algeria viestârpele lâi eenâb ohtâvuođâst Marokkon já nuorttiipele Tunisian. Tobbeen assii meid tommit ennuv berberkielâ (teikâ tamazight) sárnooh, ete arabisaatio ij luhostum nuuvt älkkest ko maaŋgâin eres enâmijn Algeria nuorttiibeln. Ton tááhust 1800-lovo aalgâst Algeria ij meidgin lamaš nuuvt herkki ovdediđ politiiklâš nationalism ko ovdâmerkkân Tunisia.

Ive 1830 Ranska väldidij uási Algeriast já haldâšij tom. 18 ihheed maŋeláá, ive 1848, Algeriast šoodâi Ranska eennâmkodde. Puoh aalgij ive 1827, ko Husayn Dey čooskij Ranska tallaa konsul Pierre Deval muáđoid kiärpášfááškuin, ko sunnust lâi vižže Ranska mävsihánnáá lemin veelgist Algerian. Siämmáá ive minister Ranskaast čaalij, ete Algeria väldidem išedičij adeliđ pargo Napoleon soođij veteraanáid. Nuuvtpa kulmâ ive maŋeláá aalgij paijeel čyeti-ive paje, ko Algeria lâi Ranska vääldi vyelni.

Jiečânâsvuođâsuáti Ranska vuástá aalgij ive 1954. Ráávhusopâmuš šoodâi käävci ive maŋeláá, já nuuvtpa syeinimáánu 5. peeivi 1962 Algeria finnij jiečânâsvuođâs.

Algeria lii vijđoduv mield Afrik stuárráámus staatâ, mutâ paijeel nelji viiđâduási tast kuleh Sahara ävđinenâmân. Ävđineennâm oovtâst Atlasvaarijn kulá maadâ-Algerian, kost šoŋŋâdâh lii kume já koške. Riddokuávlust, kost luáháh já váráduvah haldâšeh enâduv, šoŋŋâdâh lii koskâmerâšoŋŋâdâh. Algeria alemus saje lii Mont Tahat, mii paijaan 2918 meetter alodâhân, já ton čohe alne lii koskâttuvvâi muotâ. Várádâhkuávluin täälvih sättih-uv leđe hirmâd kolmâseh. Keessiv láá távjá piegah, main láá kume kovjâ já čunoi.

Algeriast láá maaŋgah aalmuglâšmeecih, moin Tassili n’Ajjer lii Unesco maailmärbičuosâttâh. Unesco luvâttâlmist láá ohtsis čiččâm čuosâttâhhâd, moh láá algerialiih.

Tuše kulmâ prooseent Algeria vijđoduvvâst heivee viljâlmân. Merhâšitteemuuh eennâmtuálu pyevtittâsah láá niisu, ohra, haavvâr, oliiveh, sitrusheđâlmeh já šivettijn kussâ já savzâ. 

Algeriast ääsih ohtsis paijeel 43,8 miljovn olmožid já mediaaniahe tobbeen lii 28,9 ihheed. Algeria olmoošloho šadda suulân 1,85 % jyehi ive. Tot lii kuittâg ohtâ maailm härvimusávt asâiduttum staatâin - oovtâ neljihâškilomeetter siste ääsih suulân tuše 15,9 olmožid. Kuittâg ton uáivikaavpugist Algerist ääsih ain oovtâ neljihâškilomeetter siste suulân 10 150 olmožid. Kulmâ niäljáduási algerialijn ääsih-uv kaavpugkuávluin. 

Eenâb ko kulmâ niäljáduási algerialijn láá etnisávt arabeh. Maaŋgâi madduuh láá kuittâg tovláin berberijn, moh láá talle tuše siävuttum Alda-nuortâ arabijguin, maadâeurooplijguin já Sahara máddáápiälái afriklijguin. 

Algeria stuárráámus kielâ lii arabiakielâ, mutâ berbereh sárnuh beberkielâ. Stuárráámus uási berberijn láá kuittâg kyevtkielâliih já mättih meid arabiakielâ. 99% algerialijn láá sunnimuslimeh.




#Article 7: Almugijkoskâsâš komovuotâsajattâh (109 words)


Almugijkoskâsâš komovuotâsajâttâh adai ISS (, ) lii suullân jyelgipállukiedi stuárusâš satelliit, ive 2000 rääjist pisovávt almaidittum komovuotâsajattâh, mii jorá Eennâm pirrâ 368 km aloduvvâst 27 600 km tijmeliävttoin. Tot jorá Eennâmpáálu pirrâ pelnub tiijme kooskâi, 16 kerdid pirrâmpeeivist. Pirrâmpeeivist ISS jotá suullân siämmáá määđhi ko jis tot kirdáččij Enâmist Mánudâžân já maassâd. 

Taat sajattâh lii jotkâ Ovtâstumstaatâi Skylab- já Sovjetlito Mir- já Saljut-komovuotâsajattuvváid. Komovuotâsajattâh lii Kanada, Euroop, Jaapaan, Ruošâ já Brasilia komovuotâornijdumij sehe Ovtâstumstaatâi komovuotâhaldâttuv ohtsâšhaahâ. 

Puoh kirdemeh komovuotâsajattâhân, moh kevttih ryeššilâš rakkeet, páččojeh Baikonur kosmodromist Kazakstanist. Vuosmuu keerdi komovuotâsajattâhân paččui rakkeet Ovtâstumstaatâin Cape Canaveral pääččimkuávdáást ive 2020. 

Komovuotâsajattâh uáinoo päljis čolmijn Enâmân uánihâš puudâid, táválávt motomijd miinutijd häävild. 

 




#Article 8: Amoc (106 words)


Amoc (Mikkâl Antti Morottaja ađai Kuobžâ-Saammâl Maati Mikkâl, š. juovlâmáánu 24. peeivi 1984, Aanaar, Suomâ) lii anarâš ráppájeijee. Nommâ Amoc puátá saanijn Aanar Master of Ceremony (Aanaar seremoniamiäštár). Amoc lii puáttám tobdosin tast, et sun ráppáá anarâškielân. Sun keikkaastâl tyelli tälli pirrâ Säämi já motomin meid Maadâ-Suomâst.

Taat lii Amoc diskografia

Šaali lii Amoc vuossâmuš single, mii almostui juovlâmáánu 13. peeivi 2006. Tot kávnoo meid CD:st.

Amoc vuossâmuš album Amok-kaččâm almostui kuovâmáánu 6. peeivi 2007. Skiäru pyevtittij Tuupa Records.

Pittálisto:

Taat lii single. Pittáást lii rahtum meiddei muusikvideo.

Kuobârpoolvâ maŋa lii single, mii almostui ive 2016 loopâ peln. Pittáást lává kyessilávlon Sofia Jannok já Niillas Holmberg.




#Article 9: Anarâškielâ (217 words)


Anarâškielâ lii sämikielâ, mii kielâlávt lohhoo nuorttâkielâi nannaamjuávkun. Ton aldemuš suhâkielâ lii nuorttâlâškielâ. Anarâškielâst láá suulân 450 sárnod.

Anarâškielâ lii áinoo sämikielâ, mii sárnoo tuše Suomâst. Tom sárnuh ärbivuáválávt Aanaarjäävri pirrâsijn, já ei. täin soojijn: Njellim, Avveel, Menišjävri, Riemâšjuuhâ, Mosshâš, Aanaar markkân, Kaamâs, Ákšujävri, Čovčjävri, Ijjävri, Čevetjävri já Päärtih. 

Anarâškielâ kuávlukielâid puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: taavaapele kuávlukieláid (Pärttih, Čovčjävri jna.) já máddáápele kuávlukieláid (Njellim). Tuođâlávt sárnumkielâst láá stuorrâ iäruh meid ovtâskâs sárnoi kooskâst; iäruh láá sehe suujâtmist (kukkoduvvâin já vookaalnubástusâin) já sánáduvvâst.

Anarâškielâst láá 31 pustavid. Tain 9 láá vokaleh já 22 láá konsonanteh:

Anarâškielâst persovnpronominijn láá kulmâ lovo: oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho.

Indikativ, konditional já potential

Anarâškielâ veerbâin láá 3 persovn (1. persovn, 2. persovn já 3. persovn) já 3 lovo (oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho). Ovdâmerkkân:

Meiddei pronominijn láá 3 loho, mut nomineh pyehtih leđe tuše oovtâlovvoost já maaŋgâlovvoost:

Anarâškielâst finiitliih veerbah koŋruisteh subjekt mield jo-uv ollásávt tâi uásild:

Omâstemcelkkuin verbâ puáhtá koŋruistiđ uásild meiddei jis subjekt lii olmooš:

Mut jis omâstemcelkkuu maŋa lii relativceelhâ, te táválávt verbâ koŋruist ollásávt:

Jis subjekt lii pronomin, te táválávt verbâ koŋruist ollásávt. Ida Toivos mield verbâ puáhtá koŋruistiđ uásild tuše omâstemcelkkuin, moi subjekt lii pronomin:

Ko subjekt lii lohosäniciälhástâh, te koŋruens lii čuávvuvávt:

Ko subjekt lii substantivciälhástâh, mon vuossâmuš sääni lii maŋgâ, kalle tâi muáddi, te koŋruens lii čuávvuvávt:




#Article 10: Anarâškielâ pustaveh (147 words)


Anarâškielâ kiävttá latinalâš pustavijd. Tego suomâkielân-uv meid anarâškielân láá lasettum puustaveh, moh iä läättinkielâst kavnuu. 

Anarâškielâ pustaveh láá:

Anarâškielâ puustavoornig lii  Tom láá Säämi kielâorgaaneh tuhhiittâm anarâškielân. 
Puustavoornig lâi ovdil 2014 váhá eresláván.
Anarâskielâst lii kuittâg kevttum maaŋgâlágán puustavoornigeh, ovdâmerkkân Sammallahti-Morottaja Säämi-suomâ sänikirjeest puustavoornig já Erkki Itkonen Inarilappisches Wörterbuch oornig lii 




#Article 11: Anarâškielâ tivvoomohjelm (406 words)


Anarâškielâ tivvoomohjelm lii Giellatekno huksim ohjelm, mii tivo sänifeeilâid. Tivvoomohjelm tuáimá nuuvt, et tot tuhhit puoh anarâškielâ morfologisii analysaattorist leijee saanijd já hilgo tagarijd saanijd, moh iä lah analysaattorist. Ko tivvoomohjelm kávná feeilâ, te tot fáálá vittâ iävtuttâs, maggaar olmâ čäällimhäämi puávtáččij leđe.

Tivvoomohjelm tivo tuše čäällimfeeilâid, ađai tagarijd feeilâid, mast sääni čäällimhäämi lii noormâ vuástásâš. Čäällimfeeilâi juávkun kuleh meiddei časkemfeeilah, moh šaddeh ko čällee čáálá vahâgist mottoom sääni eresnáál ko lâi áigum. 

Tivvoomohjelm ij tivo nuuvt kočodum sänifeeilâid já syntaksfeeilâid. Sänifeeilah láá tagareh feeilah, moh šaddeh ko sääni lii kielâ ráhtus vuástásâš tâi eres kielâkevtteeh iä tuubdâ tom. Syntaksfeeilah láá tagareh feeilah, moh šaddeh ko čällee ij haaldâš kielâ syntaks. Syntaksfeeilah láá táváliih talle ko suomâkielâ interferens vaaikut čällee kielân (om. nominatiivobjekt teikkâ partitiivsubjekt keežild).

Čäällimfeeilâid puáhtá jyehiđ kyevti váldujuávkun: feiláid, moh pyevtitteh ij-tuođâlii sääni já feiláid, moh pyevtitteh tuođâlii sääni. Ij-tuođâliih säänih iä lah säänih. Tuođâliih säänih láá säänih, mut feilâ šadda puástu ohtâvuođâ keežild. Tivvoomohjelm hilgo tuše ij-tuođâlijd saanijd.

Ij-tuođâliih feeilah láá ovdâmerkkân: sujâttemfeeilah, sänirähtimfeeilah, fonologiliih feeilah, puállupevdifeeilah já časkemfeeilah. Motomin sáttá leđe vaigâd tiettiđ, mon juávkun mottoom feilâ kulá. Ovdâmerkkân lii-uv “uázzuv” časkemfeilâ, puállupevdifeilâ teikkâ fonologisâš feilâ? Puoh kulmâ muulsâiävtu láá máhđuliih.

Jyehi sänihäämi lii tivvoomohjelm mield jo-uv čallum puástud (“positiivlâš”) teikâ olmânáál (“negatiivlâš”). Ko positiivlâš sääni lii evaluistee mielâst čallum puástud, sääni lii tuotâ positiivlâš, já ko positiivlâš sääni lii evaluistee mielâst čallum olmânáál, sääni lii epituotâ positiivlâš. Epituotâ negatiivlâš lii čäällimfeilâ, mon ohjelm ij lah kavnâm.

Tieđâlii artikkâlvárás láá analysistum tivvoomohjelmáin käävci tekstâd, maid lává čáállám kyehti čällee. Nubbe čällest lii oppâm kielâ kielâpiervâlist já nubbe rävisolmožin.

Evaluistem čáittá, et čäällimfeeilâin 68,9 % láá ij-tuođâliih säänih já 31,1 % láá tuođâliih säänih. Tivvoomohjelm ij paste merkkiđ teikkâ iävtuttiđ čuávdus feiláid, moh láá tuođâliih säänih. Nubij sanijgijn tot ij iššeed čällee ollágin suullân jyehi kuálmádáin feiláin, maid sun taha.

Evaluistem čáittá meddei, et puoh saanijn 95,3 % láá tuotâ negatiivliih já 2,7 % láá tuotâ positiivliih – ohtsis 98,0 %. Taat meerhâš, et tivvoomohjelm já evaluistee lává 98,0 %:st tábáhtusâin oovtâ uáivilist. Suulân 1,8 % láá epituotâ positiivliih (tivvoomohjelm mielâst sääni ij lah čallum olmânáál, mut evaluistee tuhhit sääni) já 0,1 % láá epituotâ negatiivliih (čäällimfeilah, maid tivvoomohjelm ij lah kavnâm).

Ohtân tivvoomohjelm hástun lii kielâlâš variaatio. Ovdâmerkkân tijme-sääni: ti’jme ~ tiijme (ol. gen.) já tijmeest ~ tiijmest (ol. lok.). Tivvoomohjelm kolgâččij tuhhiittiđ puoh tágárijd haamijd, mut tot hilgo stuorrâ uási maajeeb variaatioin (ij kuittâg puoh; tot tuhhit ovdâmerkkân häämi “piivdost”). 




#Article 12: Angola (155 words)


Angola, virgálávt Angola täsiväldi (portugalkielân República de Angola) lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Luanda. Angola virgálâš kielâ lii portugalkielâ, mutâ ton lasseen sárnuh ovdâmerkkân kongokielâ, kimbundukielâ já umbundukielâ.
Angolast ääsih paijeel 32 miljovn olmožid, kiäin stuárráámus uási láá ristâliih: jo-uv katoliliih (41%) teikkâ protestantliih (38%). Angola ránnjástaatah láá tavveen Kongo täsiväldi já Kongo demokraatlâš täsiväldi, nuorttân Sambia já mäddin Namibia.

Stuárráámuu uásist angolalijn láá madduuh eennâmtuálu kulttuurijn, moh asâiduttii Angolan suulân 1000-500 oKr. Oskoh, ete taah ulmuuh sarnuu tovláá versio kielâin, maid Angolast tääl sárnuh. 800-lovo rääjist Angola taveuásih kullii stuorrâ kunâgâskuddijd. 

Ko portugalliih 1400-lovo aalgâst pottii, te sij algii tállân ráđádâllâđ eres hiäimuigijn. Čuávuvái muáddi čyeđe ive ääigi Angolast vuobdui paijeel 4 miljovn uárjid Tave-Amerikân. Portugal haldâšij Angola rähtimáin kävppisopâmušâid eres hiäimuigijn, mutâ ubbân sij finnii Angola vääldi vuálá esken 1900-lovo aalgâst. Ive 1951 tot labdasui Portugal eennâmkoodán. Kuittâg 1960-lovvoost maaŋgah stuimejuávhuh tuáruškuottii jiečânâsvuođâ peeleest, já skammâmáánu 11. peeivi 1975 Angola finnij jiečânâsvuođâs.




#Article 13: Anni Sarre (339 words)


Anni Sarre lii anarâš kirječällee, tivtâsteijee já máálájeijee. Sun lii vuálgus Väävli siijdâst, mii lii Aanaarjäävri riddoost suulân 40 km keččin Aanaar markkânist. Suu peerâ lâi anarâš, já anarâškielâ lii suu eenikielâ. Sarrest ij lah čällee akateemisâš škovlim. Sun lii taggaar čällee, kii čáálá puđâldâssân já kiän motivaation lii eromâšávt ilo čäälliđ jieijâs feerimijn já huámmášuumijn. Sarre ij lah tuše čällee já parga meiddei eres taaiđâsuorgijn – tegu maaŋgah eres-uv algâaalmugčälleeh. Sun lii ovdâmerkkân máálájeijee-uv. 

Sarre čaalij “Spejâlistem – Heijastus” -tihtâkirje, mii almostui ive 2014 já siskeeld suulân 75 tihtâd. Sun čaalij tiivtâid vistig suomâkielân já talle sun jurgâlij taid anarâškielân. Tiivtâi paječalluuh láá kiddâ tast, mii lii jieškote-uv tiivtâst kieđâvuššum fáddá. Kirjeest láá meiddei motomeh čallee jieijâs sárgum koveh.

Tiivtâi celkkuuh láá táválávt uánihááh, já tain lii uáli täsivis rytmâ. Tiivtah láá masa ain juohhum verstáid, já jyehi verstâ siskeeld muáddi raddalâs (táválávt 3–6 raddalâs, mut motomin váhá eenâb-uv). Tiivtâin lii tyellitälli loppâčuojânâs, mut ij kuittâggin hirmâd távjá. Algâčuojânâsah iä lah. Tiivtah láá čallum uáli älkkees já čielgâ almoskieláin, iäge lah kevttum tagareh symboleh, viärdádâsah teikâ čujottâsah, moh tovâččii vädisin teevstâ iberdem. Motomin iäluttemes tiiŋgah láá personifisistum. Ovdâmerkkân “Uđđâivemáánu” -nommâsii tiivtâst puolâš aktivlávt cipco suormâid já muáđuid. Njálmálii ärbivyevi já sämmilii kulttuur elementeh láá kevttum tuše váhá. Ovdâmerkkân “Ovdâšeh” -nommâsii tiivtâst láá kovvejum sämmilij ärbivuáváliih oskomušah luudijn.

Tiivtah adeleh kove syemmilâš-sämmilii nisonist, kii ij lah innig nuorâ já muštâl jyehipiäiválii eellimstis Anarist jieijâs vuolgâsoojijn. Fáádái já teemai vuáđuld tiivtah láá čallum kuhes paje ääigi 1990- já 2000-lovoin. Stuárráámus uási tiivtâin muštâleh Säämi luándust, iveaaigijn, ellein já luudijn sehe eres-uv imâšlijn, ilolijn já esteetlijn feeriimijn. Motomin tiivtâi teemast šadda tuođâlub, já čällee kieđâvuš jieškote-uvlágán äigikyevdilis aašijd tegu läämi já euron sirdâšum. Motomeh tiivtah čujotteh ristâooskon sehe čällee persovnlii ooskon já luáttámušân Imelân. Maaŋgâin tiivtâin lii fáárust humoristlâš já keppâ kuvvim jyehipiäiválijn feeriimijn. Humoristlâš tihtâ lii ovdâmerkkân “Čuoškâ” -nommâsii tihtâ, mast čuoškâ eellim nohá ko tot kirdá njuolgist Raid-miärkán. “Puástu pismâr” -nommâsâš tihtâ-uv lii humoristlâš. Tyellitälli čällee čáálá meiddei jieijâs tobdoin já paloin – ovdâmerkkân “Jäämmim” já “Palo” -nommâsijn tiivtâin.




#Article 14: Apollo-komovuotâskijppâ (164 words)


Apollo-komovuotâskijppâ lii ovtâstumstaatâlâš komovuotâskiijpâ, mii kevttui NASA mánudâšohjelmist ivij 1967–1973. Apollo-mánudâšohjelm rakettin kevttui Saturn V -rakkeet, mii lâi 110 meetterid kukke. 

Rakettist vyelemužžân lijjii vittâ vuáimálii F1A-moottor, moh cokkiittuvvojii rakkeet pääččim ohtâvuođâst já moh uigii rakkeet pajas áimoid já komovuotân. 

F1A-moottorij paajaabeln lâi rakkeet vuosmuš puddâ. Ton paajaabeln lâi nubbe puddâ já ton paajaabeln kuálmád puddâ.

Kuálmád puudâ paajaabeln rakettist lâi lâi mánudâšmooduul, main astronautijn kyevtis (mánudâšmääđhi komendeijee já mánudâšmooduul kirdee) kirdijn já siäivoin Mánudáá asan. Mánudâšmodulist lijjii kyehti uási. Tain vyeleeb uási paasij Mánudáá asan Mánudáást vyelgidijn já paajeeb uási kiirdij Mánudáá aaseest maassâd stivrimmodulân. Ko mánudâšmooduul lâi porgâm pargoos, tot kočâttui meddâl tállân ton maŋa ko astronautkyevtis láin maccâm stivrimmodulân Mánudáást väzzim maŋa.

Mánudâšmooduul paajaabeln lâi huolâttâsmooduul, mast lijjii vuárhást määđhi ääigi taarbâšliih piergâseh. Huolâttâsmooduul lâi fáárust ubâ mánudâšmääđhist, já tot kočâttui meddâl eskin Eennâm asan maccâm ohtâvuođâst. 

Rakkeet pajemuu uásist lâi stivrimmooduul, kost astronauteh urruu Mánudâžân kirdedijn. Tobbeen lâi saje kuulmâ astronautân: komendeijei (CMM), mánudâšmooduul kirdei (LMP) já stivrimmooduul kirdei (CMP).




#Article 15: Audrey Hepburn (234 words)


Audrey Hepburn (olmâ nommâ Audrey Kathleen Ruston; ) lâi eŋlandlâš čaittâleijee já malli. 

American Film Institute nomâttij suu ive 1999 ihečyeđe kuálmádin merhâšitteemus nissoončaittâleijen tállân Katharine Hepburn já Bette Davis maŋa. Hepburn lâi piivnoh já adelij ereslágán nissoonvuođâ maali. Suu kovvejeh meid stijlâikonin já inspiraation maŋgáid nisonáid.

Hepburn šoodâi Brysselist eŋglandlâš diplomaatân já hollandlâš herttuatarân ive 1929. Suu eellim masa jooskâi ovdilgo kiergânij tuođâi älgiđgin, ko Hepburn umogâžžân puosâškuođij soinâttâhân nuuvt ete suu váimu-uv orostij. Ennis, Ella van Heemstra, luhostui kuittâg iällááttiđ nieidii. 

Hepburn juuđij škoovlâid Eŋlandist, mutâ varrij enijnis Vuáládâhenâmáid ive 1939 já aasâi pärnivuođâs tobbeen natsihaldâšem Hollandist. Eeči lâi kuáđđám perruu jo muáddi ive ovdeláá, já Hepburn lii maŋeláá muštâlâm, maht eejis vyelgim vaiguttij Hepburn elimân kuhháá.

Hepburn varrij Lontoon ko sun lâi 20-ihásâš, naharin šoddâđ baaleettánssájeijen, mutâ rotoi lonottij čaittâlmân. Sun čaittâlij maaŋgâin uálgiroolâin brittilâš pyevtittâsâin, ovdilgo teeivâi ranskalâš čällee Colette Monte Carlost ive 1951. Colette lijkkuustui Hepburnân já smietâi, ete sun ličij tievâslâš suu Broadway čaaitâlm Gigi uáiviroolân. Tast maŋa Hepburn finnij-uv roolâid jo Hollywood elleekuuvijn. Suu vuosmuš stuorrâ roolâ lâi elleekooveest Roman Holiday ive 1953, mast sun finnij pyeremuu nissoonuáiviroolâ Oscar-palhâšume-uv ive 1954.

Hepburn lâi kuohtii näimilittoost. Vuosmuš käälis lâi Mel Ferrer, kiäin sun naajâi ive 1954. Suoi iäránáin ive 1968. Nubbe lâi Andrea Dotti, kiäin sun lâi oovtâst iivij 1969–1982. Hepburnist lii kuohtuin näimilittoin ohtâ kandâ, Mel Ferreráin Sean-nommâsâš já Andrea Dottijn Luca.

Hepburn jaamij purâstaavdân ive 1993.




#Article 16: Avveel (124 words)


Avveel (,  já ) lii sijdâ Suomâst, Aanaar kieldâst. Ive 2018 loopâst Avelist lijjii 3 034 ässed.

Avveel lii Aanaar kieldâ stuárráámus čuákkipäikki já kávpálávt virkkuus sijdâ, kost kávnojeh puoh tarbâšliih palvâlusah já áinoošlajâsâš luándu. Siijdâ čoođâ kolgá Avveeljuuhâ, mii lii kuálásteijei já kárbáinjottei paradiis. Avveeljuuvâst piäsá kárbáin meiddei Aanaarjáávrán. Siijdâ kuávdáást lii mučis já stuorrâ vuoijâmriddo, kost keessiv lii máhđulâš vuoijâđ já spellâđ tuáškumpáálu. Tälviv ulmuuh pyehtih vyeijiđ moottorkiälháin, ko siijdâst já ton aldasijn láá ennuv moottorkiälkkákiäinuh.

Avveel stuárui jotelávt 1880-lovo loppâbeln, ko Avveeljuuvâst já ton pirrâsijn kavnui kolle.

Avelist lii luvâttâh, mii palvâl Aanaar kieldâ škovlimtáárbuid. Avveel luvâttâh lii puáttám tobdosin tast, et tot fáálá viijđes kielâvaljimmáhđulâšvuođâid. Tobbeen puáhtá luuhâđ anarâškielâ sehe eenikiellân já vieres kiellân. Virgálávt anarâškielâ máttááttâs aalgij ive 1994.




#Article 17: Belgia (175 words)


Belgia lii staatâ Euroopâst. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Bryssel.

Belgia vijđodâh lii 30 689 km². Tast lii Tavemeerâ rido ohtsis 66 km. Mäddin lii Ardennij várádâh, mii lii várádâhkuávlu, kost láá ennuv vyevdih.

Belgia kuávlu ässeeh láá mainâšum vuosmuu keerdi ive 56 oKr. Julius Caesar kirjeest, mii muštâl Gallia suáđist. Tast iättoo, ete belgae-hiäimuh láá ruokkâdumoseh puoh gallijn.

Belgia juáhhoo kuulmâ kuávlun (, ): Brysselân, Flanderân já Vallonian. Flander já Vallonia kuohtuuh juáhhojeh vala viiđâ provinsân ađai eennâmkoodán (, ), já toh vala 43 arrondissementân.

Belgiast láá kulmâ virgálii kielâ: hollandkielâ, ranskakielâ já saksakielâ. Juáhháást lii haaldâtlávt jiečânâs kielâsiärvus status. Kyevtikielâg Brysselist stuárráámus uási ulmuin láá ranskakielâliih.

Stuárráámus uási hollandkielâlâžân rekinistum belgialijn sárnu flaamikielâ. Belgia ranskakielâ iärrán Ranska ranskakielâst tuše motomij páihálij saanij já eđâlduvâi uásild, motomijn kuávluin meiddei jienâdem lii ereslágán.

Kaavpug ässeeloho já kuávlu taavgij siste.

Belgia lii šoddâm tobdosin eres ráiđukovesárgoin já ovdâmerkkân tagareh noomah ko Hergé (Tintti), Morris (Lucky Luke) já Peyo (Smurffih) láá belgialiih.

Surrealistlâš máálájeijee René Magritte lâi vuálgus Belgiast.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâg Wikipediast




#Article 18: Benin (375 words)


Benin lii staatâ Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. Ton uáivikaavpug lii Porto-Novo já stuárráámus kaavpug Cotonou. Benin ránnjástaatah láá Nigeria, Niger, Togo já Burkina Faso. Virgálâš kielâ Beninist lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen tobbeen sárnuh meiddei maaŋgâid hiäimukielâid. Benin lii ohtâ kievhimuin enâmijn maailmist. Merhâšitteemuuh oskolduvah Beninist láá algâaalmug oskolduvâi lasseen ristâosko já islam. 

Beninist assii ulmuuh jo keđgiääigi.

Benin riddokuávlu kočodui tovle uárjiriddon, ko viestâreennâmliih viežžii riddokuávlust ennuv oorjijd, kiäid sij tuálvui Amerikân. 1400-lovvoost viestâreennâmliih huksejii ennuv kolonialismkuudijd Benin kuávlun. Uárjikävppi vahâgitij ennuv 1600-lovvoost vuáđudum Dahomey staatâ aalmug. 1800-lovo loopâst Dahomeyst (ive 1975 rääjist Benin) šoodâi Ranska kolonialismkuávlu. Tađe ovdil kuávlust lijjii maaŋgah jiečânâs staatah, moi kielah já kulttuureh lijjii maaŋgâlágáneh. Kuávlu kievrâmus staatâ ovdil Dahomey lâi Allada kunâgâskodde. Mäddin lijjii enâmustáá ewekielâliih aalmugeh, kiäi madduuh lijjii tááláá Togo raajij siste. Tavveen stuárráámus juávkku lâi baribah já taveviestârist oppeet sombah.

Benin finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast porgemáánu 1. peeivi 1960.

Benin lii Viestâr-Afrikâst Nigeria já Togo kooskâst. Ton vijđodâh lii 112 622 km², mast 110 622 km² lii eennâm já 2 000 km² čääci. Alemus saje Beninist lii Mont Sokbaro, mii paijaan 658 meetter alodâhân.

Šoŋŋâdâh Beninist lii trooppisâš: mäddin šooŋah láá kumeh já lahtâseh, tavveen váhá koškásuboh. Ubâ staatâst koškepaje pištá juovlâmáánust njuhčâmáánun já oppeet njuhčâmáánust syeinimáánu räi láá rášuarveh. Beninist láá viehâ uccáá meecih, ko koškepajeh já meccipuáluh láá tuššâdâm 59% meecijn, moh ovdil lijjii.

Maaŋgah hiäimuh Beninist, om. fon-, yoruba- já ewehiäimuh, hárjutteh ärbivuáválâš animistlâš oskoldâh, vodun. Tot lii Beninist nuuvt stuorrâ áárvust, ete masa puoh eres-uv oskolduvâi hárjutteijeeh kunnijâtteh tom já ton imelijd.

Beninist ääsih paijeel 12 miljovn olmožid, kiäi kooskâst sárnuh ohtsis 52 eres kielâd. Ranskakielâ lii kuittâg ton virgálâš kielâ. Eellimäigivuordâ Beninist lii 61 ihheed.

Luuhâđ máttá 15–24-ihásijn ohtsis 60,95 %, kaandâin 69,76 % já nieidâin 51,94 % (2018). 

Paijeel 65-ihásijn ohtsis tuše 8,22 % máttá luuhâđ, almain 16,31 % já nisonijn tuše 2,27 % (2018).

  

Benin lii juohhum 12 departementân (), moh láá juohhum val 77 kommuuvnân (communes). Toh juáhhojeh 545 arrondissementân (arrondissements), já taah val sijdáid (villages) teikkâ kaavpugossijd (quartiers).

Benin lii voodoo šoddâmsaje, já jyehi uđđâivemáánu tobbeen uárnejuvvoo maailm stuárráámus voodoo-festivaal.

Grand-Popo riddokaavpugist kávnoo Villa Karo kulttuurkuávdáš, mii fáálá pargoviistijd ereslágán taidâráid, tego kirječälleid já musikkáráid. Ton ohtân ulmen lii ovdediđ ohtsispargo syemmilâš já afriklâš taidârij já totkei kooskâst.




#Article 19: Botswana (174 words)


Botswana täsiväldi ađai Botswana lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Gaborone. Botswanast ulmuuh iä taarbâš kierdâđ kievhivuođâst já neelgist nuuvt ennuv ko maaŋgâin eres Afrik staatâin, ko timanteh já eres ruukih láá išedâm Botswana jáválduđ. Tobbeen lii Afrik stáđásumos já demokraatlumos haldâttâh.  Virgáliih kielah Botswanast láá eŋgâlâskielâ já setswanakielâ (aalmugkielâ).

Botswanast lii čižetpiälásâš jotolâh.

Khoisankielâi sárnooh láá aassâm Botswanast maaŋgâid tuháttijd iivijd.

Botswana siste lijjii 1800-lovvoost suáđih eres aalmugij kooskâst, moi suijân lijjii sehe eurooplij kolonialismstaatâi enâmânpuáttim já páihálij varriimeh staatâ siste. Ive 1876 Botswana kunâgâs koijâdij brittilijn iše enâmis suojâlmân, mutâ brittilijd ij kiäsuttâm oovtâstpargo, peic sij vuáđudii Betšuanaeennâm protektoraat, mii lâi uási brittilâš imperium.

Čohčâmáánu 30. peeivi 1966 Botswanast šoodâi jiečânâs demokratia.

Botswana vijđodâh lii 581 730 km², mast 566 730 km² lii eennâm já 15 000 km² čääci.

Botswanast lii rääji Namibiain ohtsis 1544 km, Maadâ-Afrikáin 1969 km, Sambiain 0.15 km já Zimbabwein 834 km.

Botswanast ääsih suulân 2,3 miljovn olmožid.

Botswanast lii ohtâ viärráámuin HIV-tiilijn maailmist. HIV-positiivlij ulmui meeri lii olluv. Meid eres njuámmootaavdah tego tuberkulos já malaria láá ennuv.




#Article 20: Braunwald (151 words)


Braunwald lii oovdiš kieldâ Sveeicist, Glarus kantonist. Braunwaldist ääsih 293 olmožid. Ton vijdodâh lii 10,13 km², já alodâh 1 256 m. Braunwald lii uccâ autottes siijdâš, kuus ij lah luoddâ já piäsá tuše várádâhjunáin.

Braunwald vuáđudui ive 1421, mut aalgâst tobbeen lijjii ässeeh tuše keessiv. Esken 1700-lovvoost ulmuuh asâškuottii Braunwaldist pirrâ ive. 1800-lovvoost tohon huksejii pegâlmâs puáráttuv, mast ellii ennuv riges ulmuuh. Rakânâs lii vala kiävtust, mut tääl tot lii vajoidittempyecceiviäsu. Várádâjunárađe poođij ive 1907, mon maŋa šoddii motomeh hotelleh. Onnáá peeivi Braunwaldist láá meiddei maaŋgah luámutááluh, main Zürichist já ton kuávlust ässee ulmuuh viettih rijjâääigis. Taan keežild Braunwald ässeeloho lii merhâšitteht aaleeb luámupoojij ääigi.

Braunwald kieldâ lopâttui ive 2010 loopâst, ko Betschwanden, Braunwald, Elm, Engi, Haslen, Linthal, Luchsingen, Matt, Mitlödi, Rüti, Schwanden, Schwändi já Sool kieldah lahtojii oohtân já šoodâi uđđâ Glarus Süd kieldâ.

Braunwaldist muáttá koskâmiärálávt 9 m jyehi täälvi, mon áánsust Braunwald lii niäljádin muottiimus sijdâ ubâ Euroopâst.




#Article 21: Burkina Faso (104 words)


Burkina Faso lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug, Ouagadougou, lii kaskoo staatâ. 

Burkina Faso finnij jiečânâsvuođâs ive 1960, talle vala noomáin Upper Volta, Paje-Volta. Nommâ Burkina Faso valdui kiävtun ive 1984. Jurgâlus noomân lii Rehelij ulmui eennâm.

Neoliitlâš paje áákšuh láá kavnum tááláá Burkina Faso raajij siste.

Burkina Faso lâi paijeel 500 ihheed uási Mossij väldikode ovdilgo tast šoodâi Ranska kolonialismkuávlu ive 1904. Tot finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast juovlâmáánu 11. peeivi 1960.

Burkina Faso lii sisenâmist Viestâr-Afrikâst. Ton ránnjástaatah láá mäddin Elefanttähtiriddo, Ghana já Togo, maadânuortân Benin, tavenuorttân Niger já tavveen Mali. Stuárráámus uási Burkina Fasost lii saavaan.

Burkina Fasost ääsih ohtsis masa 20,9 miljovn olmožid.




#Article 22: Burundi (182 words)


Burundi, virgálávt Burundi täsiväldi, lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii tááláá ääigi Gitega. Oovdiš uáivikaavpug lâi Bujumbura, mii lii vala-uv staatâ stuárráámus kaavpug.

Eresnáál ko maaŋgâin Afrik staatâin, Burundi raajijd iä lah euroopliih meridâm, peic toh láá burundlâš monarkia rááhtus. Burundist aasâi vuosmužžân twah, ovdilgo suulân ive 1000 hutuh varrii tohon. Hutuh láá tááláá ääigi stuárráámus juávkku Burundist. Maŋeláá vala tutsih-uv värrejii Burundi kuávlun.

Ive 1890 saksaliih väldidii Burundi já haldâšij tom ton räi, ko ive 1916, vuosmuu maailmsuáđi ääigi, belgialiih finnejii kuávlu olssis. Burundi šoodâi talle uásin Ruanda-Urundi. Ko Burundi finnij jiečânâsvuođâs syeinimáánu 1. peeivi 1962, lâi suátiviehâ tutsij haldâšem já sij haaldâšškuottii meid Burundi. Hutui já tutsij kooskân šoodâi etnisâš konflikt já ton tááhust Burundist lâi stuorrâ siskáldâssuáti iivij 1993-94 ääigi.

Burundi lii sisenâmist Nuorttâ-Afrikâst. Ton maadâviestâr uási jotá kuittâg Tanganjikajäävri rido. 

Burundi ránnjástaatah láá mäddin já nuorttân Tansania, tavveen Ruanda já viestârist Kongo demokraatlâš täsiväldi. Kongo demokraatlâš täsiväldi já Burundi kooskâst jotá Rusizi juuhâ.

Šoŋŋâdâh Burundist lii trooppisâš, mutâ várádâh- já pajoskuávluin liegâsvuotâ lii vyeligub.

Burundist ääsih ohtsis suulân 11,9 miljovn olmožid. Tot lii ohtâ sahâdâmosávt asâiduttum staatâin Afrikâst.




#Article 23: Chadwick Boseman (213 words)


Chadwick Aaron Boseman () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kiäm tobdeh pyeremustáá suu T'Challa/Black Panther roolâst Marvel-elleekuuvijn. Sun čaittâlij meid maaŋgâid ikonisâš oovdâstjottee čapis ulmuid tego James Brown (elleekooveest Get on Up), Jackie Robinson (elleekooveest 42) já Thurgood Marshall (elleekooveest Marshall).

Chadwick Boseman šoodâi Andersonist, Maadâ-Carolinast Carolyn já Leroy Bosemanân. Sun lâi nuorâmus perruu kuulmâ viljiist. Luvâttuvâst Boseman lâi korrâ spellâđ koripáálu, mutâ ij juátkám ton karrieerist tast maŋa ko suu ustev já juávhudâhskippáár jaamij, ko kiinii paajij suu. Boseman čäliškuođij koripáálu saajeest já tienuuvt kieđâvušâi tobdoidis. Nuuvtpa ko koolgâi valjiđ juátku-uápuid, te sun meridij moonnâđ luuhâđ taiđuu Howard Universityn, juurdân šoddâđ stivrejeijen. Tobbeen sun valmâštui ive 2000. Ive 1998 sun juuđij meid Oxford čaittâlemkuursâ.

Boseman varrij New Yorkân, kost sun lâi mieldi páihálijn teatterijn. Siämmáá ääigi sun finniiškuođij kyessiroolâid maaŋgâlágán TV-rááiđuin tego Law  Order,  já ER.

Aaigân ovdediđ jieijâs karrieer, Boseman varrij Los Angelesân ive 2008. Siämmáá ive sun finnij roolâ TV-rááiđust Lincoln Heights já Floyd Little -roolâ elleekooveest The Express - suu vuosmuš roolâ kuhes elleekooveest. Tehálâš elleekove sunjin lâi ive 2013 puáttám 42, mast sun čaittâlij vuosmuu čapis pesipááluspellee, kii speelâi Major Leaguest: Jackie Robinson. 

Ive 2016 Bosemanân diagnosistui kuálmád tääsi kossâčuálipuurâs, mast sun ij kuássin muštâlâm almolávt. Sun eelij maŋgii čuopâdâsâin já kemoterapiain elleekovepyevtittâsâi kooskâst já tai ääigi. Boseman jaamij päihistis. 




#Article 24: Djibouti (101 words)


Djibouti (afarkielân Yibuuti, , , somalikielân Jabuuti), virgálávt Djibouti täsiväldi (afarkielân Gabuutih Ummuuno, , , somalikielân Jamhuuriyadda Jabuuti), lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Djibouti.

Ive 1862 Ranska skappui Obock haammân olssis já toin naalijn kuuloold poođij jo kuávlun. Ranska Somalieennâm vuáđudui ive 1888, já ton uáivikaavpugin šoodâi Djibouti ive 1894. Djiboutist šoodâi Ranska meerâ tyehin kuávlu ive 1946.

Djibouti finnij jiečânâsvuođâs kesimáánu 27. peeivi 1977. Vuossâmužžân presidentin šoodâi Hassan Gouled Aptidon.

Djibouti lii Ruopsismeerâ riddoost já ton ránnjástaatah láá mäddin Somalia, viestârist Etiopia já tavveen Eritrea.

Djiboutist láá masa 988 000 ässed. Stuárráámuuh etnisâš juávhuh Djiboutist láá somalih já afarih.




#Article 25: Egypti (692 words)


Egypti (, egyptiarabian Máṣr), virgálávt Egypti arabitäsiväldi, lii staatâ Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Kairo já ránnjástaatah láá Israel, Libya já Sudan.

Egypti kočodeh maŋgii Alda-nuortâ kulttuurlâš kiähtun. Egyptist lii meid kuhes historjá kaavpâšmáin, mutâ tááláá ääigi tobbeen lii viehâ hiäjus tuálvum já Egypti pijnedeh aalmugstuárrum já pargottesvuotâ.

Niili adelij máhđulâšvuođâ oovtâ maailm stuárráámui sivilisaatioi šoddâmân já lii-uv árvuštâllum, ete Egypti vuossâmuš stuorrâ kunâgâskodde vuáđudui jo ive 3 200 oKr. 

Egyptist láá rahtum ennuv arkeologâlâš tutkâmušah, mutâ vala-uv lii kuittâg mysteer, maht tovle sist lâi máhđulâš rähtiđ taggaar sivilisaatio, mast lijjii nuuvt ovdánâm monumentaaltaaidâ, arkkitehtuur, teknologia já sosiaallâš organisaatio.

Arabij invaasio Egyptin lâi iivij 639–642 koskâsii ääigi já ton jođetteijen tooimâi ʿAmr ibn al-ʿĀṣ. Tast aalgij paje, kuás Egypti jieijâs ärbivyehi čahhij uđđâ kielâ já oskolduv oovdâst – uđđâ kulttuur šoodâi. Eennâmtuálu kuávluin puáris vyevih pissuu kuhheeb ääigi já maaŋgah Egypti kulttuur jiešvuođah kal seiluu, mutâ arabij, já maŋeláá viestâreennâmlij, enâmânpuáttim vaikuttâs lâi kuittâg-uv styeres já oovdiš kreikkalâš-roomalâš ääigi Egypti ij innig lamaš.

Puoh aalgij, ko Bysant väldikodde já Persia Sassanidij dynastia lâi vuástálistškuáttám arabij rievvimmaađhijd. Arabeh iberdii, ete sij kartteh väldidškyettiđ lase vajalij kuávluid. Nuuvtpa sij väldidii Syyria, kost lâi eromâš ennuv vuástálistem. Uđđâ kuávlui suojâlem tet, já uásild meid Egypti rikkoduv tet, ʿAmr ibn al-ʿĀṣ meridij, ete Egypti še kalga väldidiđ. Nuuvtpa ive 639 sun algâttij Egypti Bysant prooviins väldidem suátijuávhoin, mii lâi vistig 4 000 almaa stuárusâš, mutâ maŋeláá pottii lase juávhuh išán, já jo ive 642 Bysant juávhuh lijjii patârâm Egyptist. Bysant juávhuh iä luhostum väldidiđ Egypti uđđâsist, veik tom irâttii-uv ive 645, peic arabij juávhuh rotoi orostittii irâttâs.

Aalgâst arabeh iä ennuvgin muttám aašijd Egyptist, tuáivun orroođ tobbeen pisovávt haaldâšmin – lijjiihân sij kuittâg etnisâš já oskoldâhlâš ucceeblovvoost. Nuuvtpa sij iä irâttâm jurgâlittiđ egyptlijd islamoskon, iäge muttám Bysant viäruttâs vyevi. Arabeh tátulávt pissuu sierâ egyptlijn, iäge tondiet meidgin valjim Aleksandria uáivikaavpugin, peic vuáđudii jieijâs kaavpug, Al-Fusṭāṭ, mii lâi talle val bysantlij haldâšem Babylon. Arabisaatio kal tábáhtui kuuloold Egyptist-uv, mutâ ovdâmerkkân kreikakielâ pisoi virgálâškielân ive 706 räi já ulmuuh sarnuu ain koptikielâ Al-Fusṭāṭist-uv. 

Mottoom kooskâst algii leđe oskoldâhliih liävuttemesvuođah. Tuođâlâš islamisaatio tábáhtui kuittâg esken ennuv maŋeláá Fāṭimidij dynastia ääigi, ivij 969–1171 kooskâst. 

Ovdilgo ottomaaneh valdii Egypti uássin sii väldikode, haldâšii mamelukeh Egypti iivij 1250–1517. Ton paje ääigi šoodâi Egyptist muslimmaailm nuorttii arabiasárnoi kuávlu pooliitlâš, kulttuurlâš já ekonoomlâš kuávdáš. Mielâkiddiivâš lii tot, ete mamelukeh jieijah iä lam arabeh, sist ij lam muslimlâš tuávváš já maaŋgah sist mattii hirmâd hyeneeht arabiakielâ.

Egyptist šoodâi uási Ottomaanij väldikode ive 1517, mutâ mamelukeh kuittâg haldâšii Egypti autonomisâš staatân vala talle-uv. Egypti lâi uási Ottomaanii väldikode ive 1798 räi, kuás ranskaliih pottii enâmân. Sij iä kiergânâm leđe ko muáddi ive Egyptist, ko Napoleon meridij koččođ juávhuid meddâl tobbeen, ko britih lijjii uhkedâm volliittiđ Ranska taampâid Koskâmeerâst. 

Esken Muhammad Ali haldâšem orostittij mamelukij vaikuttâsvääldi Egyptist. Sust šoodâi Egypti kuvernöör ive 1805 já tagarin sun pisoi ive 1849 räi. 

Ive 1869 valmâštui Suez uáli, mii raahtij Egyptist maailmkäävpi kuávdášsaje. Staatâ kuittâg viälgádui hirmâdávt já ton tááhust Stuorrâ-Britannia, mii halijdij suojâliđ páihálâš investistmijdis, vaaldij Egypti haldâšem vuálá ive 1882. Nomâlâs väldi siäilui kuittâg ottomaanijn ive 1914 räi.

Virgálávt Egypti finnij jiečânâsvuođâs ive 1922 já tast šoodâi kunâgâskodde. Stuorrâ-Britannia juávhuh lijjii kuittâg vala-uv Egyptist já britih meridii olgopolitiikist já ekonomiast. Ive 1952, britij vuástálistem vyelgiđ Egyptist tovâttij liävuttemesvuođâid já loopâst joba Kairo puáldim uđđâivemáánu 26. peeivi 1952.

Ive 1952 suáldátteh čovádii vääldi kunâgâs Farukist, kii lâi toimâm kunâgâssân 1936 rääjist, já staatâst šoodâi täsiväldi. Staatâ njunošin šoodâi kenraal Nagib, mutâ jo ive 1954 Gamal Abdel Nasser lavkkij suu sajan já Nasserist šoodâi president. Sun stivrij staatâ sosialistlub suundán. Suu jäämmim maŋa, ive 1970, presidentin šoodâi Anwar Sadat, kii lâi lamaš väripresidentin. Sadat oppeet stivrij ekonomia- já sispolitiik aaibâs nube suundán, meddâl sosialismist. Robdâislamisteh kuittâg kuddii Sadat ive 1981.

Egyptist ääsih ohtsis paijeel 102 miljovn olmožid. Tot lii kuálmádin enâmustáá puoh Afrik staatâin, tuše Nigeria já Etiopia ässeeloho lii stuárráb, já 14. enâmustáá puoh maailm staatâin. Egypti ässeeloho šadda 1,94 %, ađai suulân 2 miljovn ulmuu verd, ivveest. Ässeesaahâdvuotâ Egyptist lii 84 olmožid per km², mutâ kaavpugijn tot lii ennuv eenâb. Ovdâmerkkân Kairost, mon ässeesaahâdvuotâ lii puoh stuárráámus Egyptist, ääsih 46 349 olmožid per km². 43 % egyptilijn ääsih kaavpugijn.




#Article 26: Espanjatavdâ (332 words)


Espanjatavdâ lâi ivij 1918–1919 maailmvijđosávt joođoost lamaš pandemia, mon tovâttij influenssa A vyelitijppâ H1N1. Maŋeláá lii čielgâm, et taat lii lamaš loddeinfluenssa. Pandemia piištij suullân pelnub ive. Espanjataavdâ tavdâkovveen lijjii kuorsâttâh, kumeštâs já pohčâseh. Monnjâtavdân maaŋgâs finnij kepiskumeštâs. Ubâ maailmist espanjatavdâ kuudij 30 - 50 miljovn olmožid. Suomâst espanjataavdân jammii suullân 25 000 olmožid. Majemui aigij lii čielgâm, et taavdâst talle selvânâm ulmuuh kyeddih ain vorâstis taan influenssavirus vyestiamnâstijd. Espanjatavdâ kuudij eromâšávt tiervâs, nuorâ ulmuid. Nuorah sattii jäämmiđ influenssavirus keežild puáttám kepiskumeštâsân muádi peeivist. 

Suomâst, tego eres-uv enâmijn, espanjatavdâ ovdánij epidemiapároigijn motomij mánuppojij kooskâi. Puoh viärráámus pááru juuđij čohčuv 1918, kuás influenssa levânij masaba puoh asâttum kuávloid eennâmpáálu alne. Espanjatavdâ poođij meiddei Laapi kuávlun. Ovdâmerkkân Kittâlist toos jammii 40 olmožid. Ton tove Anarist tavdâ ij ennuskin vaiguttâm ige levânâm vijđáht.

Espanjatavdâ poođij Aanaar kuávlun juovlâmáánust 1919. Aanaar já Ucjuuvâ tuáhtár Yrjö Jukola diagnosistij vuossâmuid influensan puáccám ulmuid uđđâivemáánu 10. peeivi 1920 Kaamâsist. Pyecceeh lijjii finnim taavdâ kävppimäđhistis Njiävdámist Taažâst. Tavdâ levânij jotelávt ubâ Kaamâs siijdân já tobbeen ain eres-uv sijdáid.

Aanaar kieldâ tiervâsvuottipšoost onnii talle huolâ kuávlutuáhtár Jukola já pyecceitipšoo Ylioja, kiäst lijjii kyehti išetipšoo. Kieldâst lâi čiččâmsajasâš pyecceiviäsu já apteek. Pyecceitipšoo já suu išekyevtis puáccájii forgâ jiejah-uv. Kolleroggee Otto Schneider poođij iššeen, lieggij viistijd, mälistij já tálhudij pyecceid. Tuáhtár Jukola vuolgâttij etiviestâid tálhudemhaldâttâhân: Espanjatavdâ levânânâm ubâ Laapi kuávlun já pyecceeh láá ennuv, koddá ennuv ulmuid, vuolgâttiđ jottee tipšoid munjin iššeen.

Pegâlmâs sämmilâš lâi Lusme Piättár, kote ij luáštám oovtâgin jottee tálusis, já nuuvt Lusmenjargâ šeštui influensast - masaba áinoo táállun ubâ kieldâst. Influensan iä lamaš šiev talkkâseh, mut aalmug luotij kuulmâ koonstân: viijnán, piikân já sáávnán.

Kuovâmáánu vuossâmuš okko lâi Anarist viärráámus. Talle jammii suullân 80 aanaarlâžžâd. Rummâšeh lijjii nuuvt ennuv, et uási koolgâi hävdidiđ juávkkuhavdijd. Kyevti mánuppaje ääigi taavdân jammii ohtsis 190 olmožid, adai masaba lovvááduási kieldâ ässein. 

Espanjataavdâ maŋa suullân 120 pärnid paccii uárbisin. Párnáitipšo várás cegâttui párnáipäikki Rivdulân, kost párnááh pajasšoddii suomâkielâlii pirrâsist. Taan nubástus keežild sämikielâ lappuuškuođij.

Taat sijđo teikkâ uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 27: Frank Capra (341 words)


Francesco Rosario ”Frank” Capra () lâi italialâš-ameriklâš stivrejeijee, čällee já pyevtitteijee.

Frank Capra šoodâi vyesimáánust 1897 Bisacquinost, Sisiliast, Italiast. Sun lâi ohtâ katolilâš perruu čiččâm päärnist. Ive 1903 Capra peerâ vuolgij Amerikân tamppáin já läddejii New Yorkân. Tobbeen mätki jotkui junáin Kalifornian, kost Capra stuorrâviljâ jo aasâi. 

Kaliforniast Capra algâttij škoovlâ čohčuv 1903 já jođeškuođij Los Angeles' Manual Arts High School ive 1909. Capra peerâ irâttij finniđ suu joskâđ škoovlâ já sirduđ pargoelimân, mutâ Capra ij halijdâm, tastko škovlim lâi tehálâš uási ameriklâš niävdus.  Ko sun valmâštui Manual Arts High Schoolist, sun joođhij California Institute of Technologyn luuhâđ kemiatekniik, já valmâštui tobbeen ive 1918. Sun máttááttij vuosmuu maailmsuáđi majemuu ive matematiik Ovtâstumstaatâi suátivievâst.

Veikkâ Caprast ij lamaš ollágin hárjánem elleekovesuárgán, sun finnij sanfransiscolâš teatter čaittâleijee pálkkááttiđ suu stivriđ uánihisfiilmâ ive 1922. Tast maŋa Capra vaaldij pargo San Fransisco elleekovestudiost já máttááškuođij elleekoverähtim porgâmáin vistig čyeppen, kamera-assistentin, čällen já išestivrejeijen. Capra tuuđâi komediačällee paargon já forgâ sun šoodâi-uv komedian spesiaališuvvee stivrejeijen. Ko sun lâi porgâm Mack Sennettáin, te Capra sirdui Columbia Picturesân, kost sust tuođâi šoodâi elleekoverähtee, kii maatij rähtiđ taggaar draama já komedia, moid táváliih keččeeh puovtij tuođâi lijkkuđ.  Sust šoodâi täsni uccâ studio stivrejeijei kooskâst. Keččei mielâst suu elleekoveh lijjii teháliih, já toh lijjii šievmielâ fiilmah, maid tuođâi tarbâšij Stuorrâ lama viärráámui peeivij ääigi. Capra šoodâi-uv ohtân 1930-lovo pivnohumosijn elleekoverähtein. 

Capra finnij kyehti pyeremuu elleekove Oscar já kulmâ pyeremuu stivrejeijee Oscar elleekuuvijn It Happened One Night (1934), Mr. Deeds Goes to Town (1936) já You Can't Take It With You (1938). Sun lii stivrim meid It's a Wonderful Life, mii almostui ive 1946, mutâ mast šoodâi klassijkkár eskin ive 1973, ko tahheevuoigâdvuođah Ovtâstumstaatâin nuhhii já kanavah čäitiškuottii tom jyehi juovlâi ääigi. 

Fiktiivlij elleekuuvij lasseen sun lii stivrim nube maailmsuáđi ääigi dokumentijd, maid Ovtâstumstaatâi haldâttâs tiilái sust já moi ulmen lâi lasettiđ ameriklij torjuu suátitoimáid. Sun raahtij ovdâmerkkân ohtsis čiččâm uássid Why We Fight dokumentrááiđu. Tain dokumentijn tuše kyehti, pyeremuu dokument Oscar vyeittee Prelude to War (1942) sehe Battle of Russia (1943; stivrim oovtâst Anatole Litvakijn), puovtij keččâđ elleekoveteatterijn suáđi ääigi.

 




#Article 28: Frans Äimä (303 words)


Frans Äimä () lâi syemmilâš kielâtotkee, kote tuuđhâi meid anarâškielâ. Sun lâi vuossâmuš, kote almostitij aldasáid tievâslii kuvvim anarâškielâ fonetiikast já fonologiast.

Eine Gruppe von Vokalwechselfällen im Inarilappischen lâi Äimä Lectio praecursoria (nágáttâllâmtilálâšvuođâ sahâvuáru), mii tollui ive 1914. Sun kieđâvušâi sahâvuárustis anarâškielâ já mottoomverd meiddei kildinsämikielâ toi 1. staavvâl vookaalnubástusâi tááhust, já et maht toh sorjoh kielâhistorjálávt já fooneetlávt 2. staavvâl vokalist. Kuávdáš juurdâ lii, et 1. staavvâl vookaal šlaajân vaaikut nube tááhust 2. staavvâl vookaal alodâh (nomâlâssân i já e tovâtteh ereslágán vookaal ko eres vokaleh) já nube tááhust 2. staavvâl vookaal algâalgâlâš kukkodâh (tááláá kielâst iäru lii jo lappum)

Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen lii Frans Äimä ive 1918 almostum náguskirjepargo. Tot čielgee magareh konsonanteh já vokaleh lijjii anarâškielâst čyeti ihheed tassaaš. Ovdâmerkkân Äimä iäruttij fooneetlávt kyehti k-puustav: táválâš k-puustav já k-puustav, mon vyelni lii njuolâ. Taan ääigi kielâst kuábbááh-uv k-pustaveh maneh kuittâg siämmáá fooneem siisâ. Äimä iäruttij fooneetlávt meiddei uáli ennuv vokalijd. 

Ton lasseen sun kieđâvušâi puoh máhđulijd diftoŋijd (kyehti vookaal oovtâst) já triftoŋijd (kulmâ vookaal oovtâst). Onnáá peeivi triftoŋeh iä lah innig ollágin (om. “iei”: nubbe “i” lii pelivookaal). Sun luvâttâlâi nuuvt ettum “olmâ diftoŋijd” – ovdâmerkkân “ai”, “ei”, “ii”, “oi” já “ui”. Taan ääigi kielâst vookaal “i” ij kuittâggin lah diftoŋ siste: tagareh “olmâ diftoŋeh” láá jiešalnees vookaal + pelivookaal. Sun luvâttâlâi nuuvt ettum “ij-olmâ diftoŋijd”. Taan ääigi kielâ diftoŋeh (iä, ie, uo, uá, ye) kuleh taan juávkun. Äimä mield taan juávkun kullii eenâb ko vittâ diftoŋ, mut onnáá peeivi ovdâmerkkân “εä”, “eä” já “iä” maneh puoh siämmáá diftoŋ vuálá. 

Äimä tutkâmuš ij kuittâggin kieđâvuš tuše jienâduvâi šlaajâ. Mielâkiddiivâš lii meiddei Äimä tutkâmuš jienâduvâi kukkoduvâst. Sun lii merkkim vijđásávt puoh kukkodâhtaasijd, moh lijjii käävci. 

Äimä informanteh iivij 1900–1906

Máddáápele kuávlu (Čuárvinjargâ, Njellim):

Nuorttiipele kuávlu (Paččvei):

Taavaapele kuávlu (Päärtih, Vävli):

Viestârpele kuávlu (Solojävri, Äijihjävri (Veskonjaargâ alda), Muddusjävri, Moshááh (Tirro)):




#Article 29: Ghana (363 words)


Ghana, virgálávt Ghana täsiväldi (), lii staatâ Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. Ton uáivikaavpug lii Accra. Ghana ránnjástaatah láá Elefanttähtiriddo, Burkina Faso já Togo. Ghana nommâ meerhâš suátikunâgâs soninkekieláin.

Ghana sajadâh lii Viestâr-Afrikâst, Guinealuovtâ riddoost. Ton nuorttiibeln lii Togo, tavveen Burkina Faso já viestârist Elefanttähtiriddo. Mäddin rääji jotá  Atlant väldimeerâ rido ohtsis 539 km. Ghana vijđodâh lii 238 537 km².

Peeivitäsideijee aldavuotâ taha tom, ete Ghanast lii trooppisâš šoŋŋâdâh. Tavveen lii liegâs já viehâ koške, mäddin oppeet kume já laavtâs. Meccikuávluh väldih 21 % Ghana vijđoduvvâst. Mäddin já viestârist lii arvemecci, tavveen eenâb saavaan. Ghanast lii suulân 736 km² stuárusâš Mole aalmuglâšmecci, mii lii luándusuojâlemkuávlu. Ghanast láá meid maaŋgâpiälálávt elleeh: ohtsis aainâs-uv 222 eres njomâtteijeešlaaijâd já 206 loddešlaaijâd (2014). 

Ghanast láá love haldâttâhkuávlud: Greater Accra, Ashanti, Brong-Ahafo, Central, Eastern, Northern, Upper East, Upper West, Volta já Western. Haldâttâhkuávluid jyehih vala pirrâdâhkuddijd.

Ghana suulân 31 miljovn ässest 56,7 % ääsih kaavpugijn. Mediaanahe Ghanast lii 21,5 ihheed já suullân 57 % ghanalijn láá vuálá 25-ihásiih. Ässeesaahâdvuotâ lii 115 ässed per km². 

Ristâosko lii stuárráámus oskoldâh Ghanast. 71,2 % ghanalijn láá ristâliih já 17,6 % muslimeh.

Ghana viehâduvâst lii máhđulâš iäruttiđ aainâs-uv 75 eres juávkkud, moin stuárráámus uási láá hirmâd uceh, mutâ suullân 10 láá nummeerlávt merhâšitteeh. Stuárráámuuh tain juávhuin láá Akaneh (mii siskeeld Anyih, Ašantih, Bauleh, Fanteh, já Guangeh), Mole-Dagombah, Eweh, Ga-Adangbeh já Gurmah.

Ghana virgálâškielâ lii eŋgâlâskielâ, mutâ tobbeen sárnuh suullân 80 eres kielâd, moh juáháseh kuávlui mield. Veikkâ kielah láá maaŋgah, toh láá iberdetteeh, jis máttá kielâ, mii kulá siämmáá etnisâš juávkun. Kielâin akankielâ lii vijđásumosávt sarnum Ghanast.

Hävdijááh láá Ghanast stuorrâ äšši. Toi peht ghanaliih iä tuše muurâšt jáámmám ulmuu, peic meiddei juhloh suu eellim. Hävdijááh láá sosiaallâš tábáhtus, kost sättih leđe uásálisteeh čuođij teikâ tuháttij-uv mield. Toh láá kuávdášlii roolâst ghanalij sosiaallâš elimist. Maŋgii ghanaliih kevttih-uv siämmáá verd ruuđâ hävdijáid ko heejáid - jis iä eenâb-uv. Kistoh láá ivnááh já deetaaljááh, já távjá muštotteh hamijnis jo-uv ulmuu mielâtiiŋgâ teikkâ kovvejeh suu luándu teikkâ pargo. Ovdâmerkkân kiästnii sáttá leđe Coca-Cola -puttâl hámásâš kisto, jis sun lijkkui Coca-Colan, já suuvdárist oppeet sáttá leđe veikkâ kammuuhámásâš kisto. 

Motomin mana kuhháá-uv ovdilgo ghanaliih hävdideh jaammušâidis. Kuittâg talle ko hävdijááh láá, te seremonia sáttá pišteđ joba čiččâm peivid.




#Article 30: Helena Westermarck (100 words)


Helena Charlotta Westermarck () lâi suomâruátálâš kovetaaidâr já kirječällee. Suu viljâ lâi tobdos antropolog Edvard Westermarck.

Westermarck luuvâi Suomâ taaiđâseervi sárgumškoovlâst Helsigist iivij 1874–1877. Ton maŋa sun luuvâi taaiđâmáálárin Adolf von Becker jođettâsâst ive 1880 räi. Ive 1880 Westermarck varrij Ranska Pariisin, kost sun luuvâi Académie Colarossist iivij 1880–1881 já vuod ive 1884.

Pariisist Westermarck puosâškuođij tuberkulosân ige puáhtám innig mááláđ, sun veikkâ puáránij-uv. Talle ko sun lâi pyeccee, sun čäliškuođij esseid já taaiđâárvuštâlmijd Finsk Tidskrift -äigipajeloostân. Majebist Westermarck čaalij ain eenâb nisonij sajattuvâst siärváduvâst já nisonij historjást. Sun lâi ohtâ Union Nissoonaašijlito vuosmuin vaiguttijjein, ko litto vuáđudui ive 1892.




#Article 31: Ida Toivonen (515 words)


Ida Toivonen lii kielâtotkee. Sun ij määti anarâškielâ, mut lii kiävttám jieijâs informantijd tutkâmân tom. Sun lii čáállám nelji tieđâlii artikkâl anarâškielâst:

Artikkâl noomâst leijee sääni salience uáivild tom, magarijd jienâduvâid já kukkoduvâid lii älkkee iäruttiđ sárnumist já magarijd ij lah. Ađai jis láá kuhes jienâduvah, te tain lii stuorrâ fooneetlâš saliens. Já talle meiddei nubijkulij. Jis láá uánihis jienâduvah, te tain lii uccâ  fooneetlâš saliens. Ovdâmerkkân stuorrâ fooneetlâš saliens lii jienâduvâst r, mii kulloo čielgâsávt. 

Taan artikkâlist Ida Toivonen lii sárnum preesens kyevtilovo nube persovnist já maaŋgâlovo nube persovnist, main lii masa siämmálágán häämi. Ovdâmerkkân:

 
Taan ohtâvuođâst sun raportist tom, et tast lii variaatio. Suu vuossâmuš informant (Informant A) kiävttá kiäččus -vettee meiddei maaŋgâlovvoost, já nubbe informant (Informant B) kiävttá kiäččus -vetteđ meiddei kyevtilovvoost. Ađai:

Informantist A já Informantist B lává siämmááh vaanhimeh, já suoi lává aassâm oovtâst pärnivuođâ rääjist. Taat meerhâš tom, et sunnuu PLD (Primary Linguistic Data) lâi uáli  siämmáálágán. Ton lasseen lii viehâ vises, et vaanhimeh kevttijn kiäččus -vettee kyevtilovvoost já kiäččus -vetteđ maaŋgâlovvoost. Ađai PLD:st lijjii kuábbááh-uv kiäččuseh. 

Mondiet lii taggaar variaatio? Ida Toivonen lii adelâm kyehti máhđulii čielgiittâs:

Variaatio suijân puávtáččij leđe tot, et taan ääigi kielâst motomeh sárnooh (om. Informant A) kevttih kyevtilovo kiäččusijd meiddei maaŋgâlovvoost já nubijkulij motomeh sárnooh (om. Informant B) kevttih maaŋgâlovo kiäččusijd meiddei kyevtilovvoost.

Taat ij kuittâggin pyevti leđe rievtis suijâ, tastko Informant A já Informant B kevttiv rievtis kiäččusijd preesens kyevtilovo já maaŋgâlovo 1. já 3. persovnijn. Ovdâmerkkân:

Informant A já Informant B kevttiv rievtis kiäččusijd meiddei preteritist. Ovdâmerkkân:

Nubbe tehálâš äšši lii tot, et Informant A lii tiäđulâš tast, et lii puástud kevttiđ kiäččus -vettee maaŋgâlovvoost. Ton lasseen sun tiätá puoh rievtis haamijd.

Ovdeláá mainâšum aašij vuáđuld puáhtá toohâđ juurdâpuáttus, et iäru kyevtilovo já maaŋgâlovo kooskâst ij lah lappuumin anarâškielâst. Ađai tot ij pyevti leđe taan artikkâlist kieđâvuššum variaatio suijâ.

Variaatio suijân lii vissâ fooneetlâš saliens. Maaŋgâlovo kiäččus loppâpustavist đ lii uccâ  fooneetlâš saliens, tastko tot ij kulluu čielgâsávt sárnumist.

Informant A ij aaicâ loppâpuustav đ uccâ fooneetlii saliens keežild, já sun nabda, et kiäjus -vettee lii rievtis kiäjus meiddei maaŋgâlovo 2. persovnist.

Informant B uáppá tom, et kiäjus -vetteđ lii kevttum maaŋgâlovo 2. persovnist. Talle sun kulá kiäččus -vettee kyevtilovo 2. persovnist. Sun nabda, et sárnoo lii ettâm -vetteđ ige -vettee, tastko sun tiätá, et loppâpuustav đ ij kulluu čielgâsávt sárnumist. Taan keežild sun kevtiškuát kiäččus -vetteđ meiddei kyevtilovvoost.

Taat lii ceelhâopâlâš tutkâmuš, mii kieđâvuš veerbâi koŋruens anarâškielâst.

Anarâškielâ veerbâin láá 3 persovn (1. persovn, 2. persovn já 3. persovn) já 3 lovo (oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho). Ovdâmerkkân:

Meiddei pronominijn láá 3 loho, mut nomineh pyehtih leđe tuše oovtâlovvoost já maaŋgâlovvoost:

Anarâškielâst finiitliih veerbah koŋruisteh subjekt mield jo-uv ollásávt tâi uásild:

Ida Toivos mield omâstemcelkkuin verbâ puáhtá koŋruistiđ uásild meiddei jis subjekt lii olmooš:

Mut jis omâstemcelkkuu maŋa lii relativceelhâ, te táválávt verbâ koŋruist ollásávt:

Jis subjekt lii pronomin, te táválávt verbâ koŋruist ollásávt. Ida Toivos mield verbâ puáhtá koŋruistiđ uásild tuše omâstemcelkkuin, moi subjekt lii pronomin:

Ko subjekt lii lohosäniciälhástâh, te koŋruens lii čuávvuvávt:

Ko subjekt lii substantivciälhástâh, mon vuossâmuš sääni lii maŋgâ, kalle tâi muáddi, te koŋruens lii čuávvuvávt:




#Article 32: J. K. Rowling (179 words)


Joanne Rowling (š. syeinimáánu 31. peeivi 1965, Yate, Gloucestershire, Eŋland) lii eŋlandlâš kirječällee. Sun šoodâi tobdosin Harry Potter -fantasiakirjerááiđust. 

Rowling šoodâi Yate General Hospitalist alda Bristol. Pärnivuođâ sun aasâi Gloucestershirest, Eŋlandist já Chepstowist, Gwentist, Walesist. Suu eeči, Peter, lâi kirdemmaašininsinöör já enni, Anne, tieđâteknikkár. Rowlingist lii ohtâ nuorâb uábbi, Dianne.

Joanne čaalij jo pärnin kuhes mainâsijd. Idea Harry Potterist kuittâg šoodâi ko sun čokkái maŋanâm junást Manchesterist Lontoo King's Cross sajâttâhân ive 1990. Ko kietâčaalâ valmâštui, te sun vuolgâttij tom maaŋgâ kuástideijei, mutâ kihheen ij huolâm tom. Loppâ loopâst toos kuittâg kavnui kuástideijee já Bloomsbury Children’s Books almostitij tom kesimáánust 1997 J.K. Rowling noomáin. K puátá suu ááhu noomâst, Kathleen. Tot lasettui kuástideijee táttumist, ko sun lâi ton uáivilist, ete kaandah iä haalijd luuhâđ nissoončällee kiirjijd. Tast maŋa almostui vala kuttâ Harry Potter -kirje, moin puohah lijjii miänástusah. Ive 2001 Warner Bros. almostitij vuossâmuu Harry Potter -elleekove, mon maŋa almostuvvii vala 7 elleekovveed lase.

Harry Potter -kiirjij lasseen Rowling lii čáállám ovdâmerkkân The Casual Vacancy (2012), mii lâi suu vuosmuš kirje rävisulmuid. Sun meid čáálá Robert Galbraith pseudonyymijn rikosromaanijd.

 




#Article 33: Jesi (366 words)


Jesi lii kaavpug Koskâ-Italiast, Marche kuávlust, suulân 20 km keččin Adria-meerâ riddoost. Kaavpugist láá ässeeh suulân 40 000. Ton vijdodâh lii 108,90 km², já alodâh 97 m. Jesi naaburkieldah láá Agugliano, Camerata Picena, Castelbellino, Chiaravalle, Cingoli, Filottrano, Maiolati Spontini, Monsano, Monte Roberto, Monte San Vito, Polverigi, San Marcello, San Paolo di Jesi, Santa Maria Nuova já Staffolo.

Jesi kuávlu lii peeggâlm viini puovtâdâsâst. Tobbeen puovtâdeh eromâšávt Verdicchio nommâsii vielgisviini, mut meiddei motomijd ruopsisviinijd tegu Lacrima di Morro d’Alba. Čohčuv Jesist já ton pirrâsist leijee siijdâin láá ennuv viinijuhleh, main ulmuuh poreh njaalgâ purrâmâš, juheh viini já tánssájeh.

Jesist lii tuođâi kuhes historjá. Jesi vuáđudui ive 768 oKr., ađai masa 2 800 ihheed tassaaš, já lâi Rooma vääldi vyelni ivveest 295 oKr. ihán 476 mKr. Tastmaŋa aalgij vaigâdis paje, mon ääigi maaŋgah aalmugeh Koskâ- já Nuorttâ-Euroopâst väldidii já tuššâdii kaavpug. Ive 773 Frankkilij väldikodde väldidij Jesi já ton kuávlu. Frankkilij väldi piištij ive 999 räi, ko Paavi staatâ oostij kaavpug. Ive 1130 Jesist šoodâi jiečânâs kieldâ, já kaavpug pisoi jiečânâssân paijeel 300 ihheed. Talle ive 1447 Paavi staatâ väldidij Jesi uđđâsist já haldâšij tom ive 1861 räi, ko Italia šoodâi. Onnáá peeivi Jesi kulá Marche-leenâst leijee Ancona-eennâmkoodán.

Jesist lii puáris kuávdáš, mon pirrâ láá uđđâsuboh kaavpuguásih. Puáris kuávdáá tehálumos tori lii Piazza Federico II. Kaavpug kuhes historjá čuávumuššân puáris kuávdáást láá ennuv historjáliih rakânâsah, tegu San Pietro Apostolo -kirkko já Santuario delle Grazie -kirkko.

Jesist lii meiddei 14. čyeti-ive huksejum muvrâ puáris kuávdáá pirrâ. Muvrâ lii šiev oornigist vala onnáá peeivi já ton alne láá motomeh aassâmviäsuh, main ääsih ulmuuh.

Jesist lii pegâlmâs miähástâllâmškovlâ, mon miähástilleeh láá vuáittám ohtsis 23 mitalid Olympialijn: 14 kollemitalid, 3 silbâmiitaal já 6 pronssimiitaal. Ive 2004 uárnejum Olympialijn kyehti Jesist meddâl leijee nissoon (Valentina Vezzali já Giovanna Trillini) peesáin finaalin já vuoittijn sehe kollemiitaal já silbâmiitaal.

Keessiv lii ain kume Jesist. Lii távjá paijeel +35 cekkid já motomin joba paijeel +40 cekkid. Ulâttâs lii +43 cekkid. Tälviv puáhtá myettiđ ennuv. Ennuv muotâ lâi ovdâmerkkân juovlâmáánust 1996 (paijeel 50 cm), uđđâivemáánust 2005 (paijeel 50 cm) já kuovâmáánust 2012 (masa 1 meetter). Puurgah iä kuittâggin tábáhtuu jyehi ive. Šoŋŋâdâhnubástus keežild onnáá peeivi täälvih láá merhâšitteht pivvâluboh ko moonnâmääigist, já motomeh täälvih láá ollásávt muottuuttemeh.




#Article 34: Juurrâmrađemooduul (104 words)


Juurrâmrađemooduul lii ovdemuš uási komovuotâskiijpâst. Tot ana sistees puoh piergâsijd, maid ij siäivudijn taarbâš, tego testampiergâseh, kamerah já nuáđi. Tot puáhtá sisanneed meiddei máhđulii telagistemsajattuv. Juurrâmrađemooduul puáhtá táárbu mield sierriđ siäivummodulist, kuás tot tuáimá áimulukkân. 

Sojuz kosmonautij orroomsajeh lasanii kirdem ääigi čuuvtij ton maŋa ko tagarij komovuotâkapselij teknisiih piergâseh, moh lijjii kevttum ovdebáin almadittum (su miehitetty) komovuotâkapselijn, sirdojii juurrâmrađemodulân. Juurrâmrađemooduul puovtij huksiđ keppisubbon ko maccâmkapsel, tastko tom ij taarbâš suoijiđ Eennâm áimukiärdán maccâm várás. Apollo- komovuotâskiijpâ koččommodulist lâi kuulmâ astronaut várás kuttâ kuđâhâsmeetter aassâmsaje, já ton massa lâi 5000 kiillud. Sojuzist siämmáá stuárusij juávhu várás lâi saje 9 kuđâhâsmeetterid. Taat saje lâi iänááš-uv juurrâmrađemodulist.




#Article 35: Juvduujuuhâ (110 words)


Juvduujuuhâ (maŋgii tuš Juvduu) lii juuhâ Aanaar kieldâst, Suomâst. Juvduu álgá Solojäävrist já luáštá Aanaarjáávrán, Aanaar markkânist. Juuhâ lii 12 kilomeetter kukke já tast láá maaŋgah kuoškah. Juuvâ rasta maneh kyehti šalde Njuámmilcoskâsist já Anarist.

Juvduu lii tubdum eromâš pyerrin kuávžur- já suávviljuuhhân. Kuávžurmereh láá kiäppánâm Aanaarjäävri čäsuáivi tulvâdem já 1980-lovo lijgekuálástus tiet. Kyelimereh láá kuittâg-uv 2000-lovvoost váhá puáránâm kyeliviljâlem tááhust. Tááláá ääigi Juvduujuuhân kalga finniđ kuálástuslove, já tuše muáddi love mieđettuvvojeh oovtâ piäiván. Ton lasseen ubâ juuhâ lii rávhuttum porgemáánu loopâst kesimáánu aalgân. Juuvâ vyelemus uásist kuálástem nohá jo syeinimáánu loopâst. Maaŋgah láá huánášâm ive 2016 uđđâ kuálástusnjuolgâdusâid, ko sii mielâst toh räijejeh páihálij ulmui vuoigâdvuođâ kuálástiđ jieijâs päikkijuuvâst.




#Article 36: Jyväskylä (248 words)


Jyväskylä lii kaavpug Suomâst, Koskâ-Suomâ eennâmkoddeest. Jyväskyläst ääsih 135 961 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 466 km², mast 295,45 km² lii čääci. Jyväskylä naaburkieldah láá Joutsa, Toivakka, Jämsä, Luhanka, Muurame, Petäjävesi, Laukaa já Uurainen.

Jyväskylä finnij markkânvuoigâdvuođâid ive 1801 já kaavpugvuoigâdvuođâid njuhčâmáánu 22. peeivi ive 1838. Talle kaavpugist lijjii 189 ässed. Carl Ludvig Engel lii sundáttâllâm kaavpug kuávdáá. Jyväskylä kaavpugservikodde šoodâi ive 1875, já kaavpugkirkko valmâštui ive 1880. Tom lii sundáttâllâm Ludvig Isak Lindqvist. Tälvisuáđi ääigi Jyväskyläst lijjii tuše 8 000 ässed, mut tastmaŋa ässeemeeri lii stuárrum jotelávt. Säynätsalo lohtui Jyväskylän uđđâivemáánu 1. peeivi 1993, já Jyväskylä táálunkieldâ já Korpilahti lahtojii uđđâivemáánu 1. peeivi 2009.

Jyväskylä lii Päijänne taveriddoost. Kaavpug kuávdáš lii Jyväsjäävri pirrâ. Jyväsjäävrist lii ohtâvuotâ Päijännen Äijäläčuálmi miätá. Kaavpug kuávdáá čoođâ kolgá Tourujuuhâ, mon vyemeest lii luándusuojâlemkuávlu. Kaskoo kaavpug kuávdáá lii ollâ puolžâ, mon alne lii sahis pecimecci.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Jyväskyläst lii väldimaađij 4, 9, 13 já 23 ratkuuttâh. Jyväskylä finnij ryevdirađe já junasajattuv ive 1896. Uđđâ mätkikuávdáš šoodâi ive 2002 puáris junasajâttuv paaldân, já talle meiddei linjâšautosajattâh varrij kävppimarkkân alne siämmáá viäsun. Jyväskyläst lii ryevdirađeohtâvuotâ máádás Tamperen, viestârân Haapamäkin, tavaskulij Haapajärvin já nuortâs Pieksämäki. Jyväskylä kirdemkieddi lii Tikkakoskist, suulân 20 kilomeetter keččin kaavpug kuávdáást tavaskulij. Jyväskylä haammân lii Jyväsjäävri riddoost. Keessiv lii mađhâsemtamppâohtâvuotâ Lahtin Päijänne miätá.

Kuokkala šalde ovdâstit kaavpug kuávdáá já Kuokkala Jyväsjäävri paijeel. Šalde lii 480 meetter kuhes, já tot valmâštui roovvâdmáánu 23. peeivi ive 1989.

Jyväskyläst lii ollâopâttâh. Tot šoodâi ive 1934. Jyväskylä ollâopâttuv Mattilanniemi já Ylistönrinne kampuseh láá Jyväsjäävri riddoost.




#Article 37: Jävri (217 words)


Jävri lii meerâst erinis čäciääldis. Jäävri čääci piso enâmustáá sajestis, ijge virded nuuvt ko juuvâin. Stuárráámus uási jaavrijn siskeldeh saivâčääsi. Sálttáás jäävrih kočoduvvojeh sälttijävrin. Táválávt jävri finnee čääsi juuvâin teikkâ käldein. Sierânâstábáhtussân láá jieŋâ vuálááš jäävrih, ovdâmerkkân Vostok.

Juuvâijuvâttemes javrij čääci vuálgá meddâl tuše lievlistem tááhust. Tondiet toh láá táválávt uáli sálttááh. Tagareh láá ovdâmerkkân Jáámmámmeerâ, Stuorrâ sälttijävri sehe maailm stuárráámus jävri Kaspiameerâ.

Jäävrih láá juohhum juávhoid ton mield, ete maht toh láá šoddâm. Kyehti vuáđutiijpâ láá källeeáldáh já sälbiáldáh.

Jäävrih láá 1,8 % (ađai 2,7 miljovn km²) Eennâmpáálu vijđoduvâst. Ohtsis toh láá suullân love miljovn, moin 254 láá paijeel 500 km2. Maailm stuárráámus jävri lii Kaspiameerâ, mon vijđodâh lii 374 000 km2. Kieŋâlumos lii Baikaljävri, mon kieŋŋâlvuotâ lii 1 642 m.

Suomâst láá ohtsis suullân 188 000 jävrid, moi vijđodâh lii aainâs-uv 0,05 hehtaar. Tain 2 600 láá paijeel neljihâškilomeetter. Suomâ javrij vijđodâh lii ohtsis 32 600 km² já saijaavuotâ 325 km³. Suomâ stuárráámus jävri lii Saimaa, mon vijđodâh lii 4 380 km2 já kieŋâlumos vuod Päijänne (95,3 m). Aanaarjävri lii stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst teikkâ eennâmkoddeest.

Jaavrijn eelih maaŋgah ereslágáneh iäláneh, ovdâmerkkân kyeleh, čäcilodeh, tiäbuh já rapuelleeh. Suomâst táválumoseh kyeleh láá vuásku, šapšâ já suávvil. Maadâ-Suomâst meid siergi já kuha já válduášálávt Tave-Suomâst kuávžur já rávdu. Táválumoseh čäcilodeh láá kaijuuh já viettuuh.




#Article 38: Kalajoki (104 words)


Kalajoki lii kaavpug Suomâst, Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kalajokist ääsih 12 428 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 391,29 km², mast 1 468,32 km² lii čääci. Kalajoki naaburkieldah láá Alavieska, Kokkola, Kannus, Merijärvi, Pyhäjoki, Sievi já Ylivieska.

Kalajoki vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2002.

Rautio kieldâ lohtui Kalajokin ive 1973. Himanka kieldâ lohtui Kalajoki kaavpugân uđđâivemáánu 1. peeivi 2010. Uđđâ kieldâ vaakunin šoodâi Himanka vaakun. Siämmást Himanka kuávlu sirdâšui Koskâ-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest Tave-Tavepoođâeennâm eennâmkoodán.

Himanka vuáđudui ive 1869. Ive 2009 loopâst ovdil kieldâlahtem tobbeen lijjii 3 023 ässed. Ton vijđodâh lâi 649,84 km².

Ive 1970 Rautiost lijjii 1 423 ässed.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.




#Article 39: Kangasala (147 words)


Kangasala lii kaavpug Suomâst, Pirkanmaa eennâmkoddeest. Kangasalast ääsih 31 897 olmožid, já ton vijdodâh lii 870,86 km², mast 212,79 km² lii čääci. Kangasala naaburkieldah láá Kuhmoinen, Lempäälä, Orivesi, Padasjoki, Pälkäne, Tampere já Valkeakoski.

Kangasala vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 2018.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Alanen, Apajapohja, Eskola, Haapaniemi, Haapasaari, Haavisto, Haviseva, Heponiemi, Herttuala, Hykönsalo, Hyppärilä, Ilola, Isolahti, Jokioinen, Joutsiniemi, Kaukola, Kautiala, Keljo, Kerppola, Keso, Koivisto, Koivuniemi, Korpiniemi, Kuru, Kyötikkälä, Köyrä, Leipi, Lemponen, Lentola, Lihasula, Liuksiala, Luukkaala, Moltsia, Monikkala, Mustoo, Mutikko, Mäyrävuori, Neulaniemi, Nuorto, Ohtola, Paalila, Paatiala (Sahalahti), Pakkala, Palo, Pappila, Parvela, Pikkola, Pikonkangas, Ponsa, Pyttylä, Päkinmäki, Raikku, Raronsalo, Rautio, Rekiälä, Riku, Ruutana, Saarenmaa, Sahalahden Haapaniemi, Sahalahden Isoniemi, Sahalahden Keljo, Sahalahden Pappila, Sahalahden Tursola, Sammalisto, Savo, Sorola, Suinula, Suomatka, Suomela, Suorama, Tarkeela, Tarpila, Taustiala, Tiihala, Tohkala, Toikkola, Toosila, Tursola, Töykänä, Vahderpää, Varala, Vatiala, Vehoniemi, Vihtinen, Vihtiälä, Vänninsalo já Vääksy.

Kangasala kaavpug stuárráámuuh pargoadeleijeeh ive 2010:




#Article 40: Kenia (115 words)


Kenia (swahili- já ), virgálávt Kenia täsiväldi (swahilin Jamhuri ya Kenya, ), lii masa 48 miljoon ulmuu asâttâm staatâ Nuorttâ-Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Nairobi. Kenia sajadâh lii Somalia já Tansania kooskâst, já ton nuorttiimuš rääji jotá India väldimeerâ rido miätá. Taveviestârist ton ránnjástaatâ lii Maadâ-Sudan já viestârist Uganda.

Kenia finnij jiečânâsvuođâ ive 1963 já šoodâi täsiväldin ive 1964. Jomo Kenyatta lâi Kenia vuossâmuš president ivveest 1964 ain suu jäämmim räi, ive 1978. Tast maŋa iivij 1978-2002 kooskâst presidentin tooimâi Daniel Arap Moi. Čuávuvâš president lâi Mwai Kibaki iivij 2002-2013. Ive 2013 Kenia tááláš president, Uhuru Kenyatta, het-het vuoitij vaaljâid. Sun väljejui nube keerdi presidentin ive 2017. Uhuru Kenyatta lii Kenia vuossâmuu president, Jomo Kenyatta, alge.




#Article 41: Kielâiäláskittem (270 words)


Kielâiäláskittem lii uhkevuálásii kielâ kááijum várás uáivildum spesiaal kielâvuávám. Ton váldu-ulmen lii turviđ kielâ sirdum suhâpuolvâst nuubán. 

Kielâ kááijum várás tarbâšuvvojeh jyehimuđusiih kielâohjelmeh, moh viggeh orostittiđ kielâkevttim kiäppánem já nonniđ kielâ. Táválávt uhkevuálásii kielâ kiävttu lii jo-uv čuuvtij kiäppánâm teikâ motomin meid potkânâm. Ulmen lii macâttiđ kielâ aktiivlii kiävtun sehe eenikielâlij et viereskielâlij juávhust.

Eenikielâliih sárnooh láá eromâš pyereh kielâ äššitobdeeh já kielâsirdeeh. Kielâiäláskitmist lii tárbu kevttiđ sii kielâmáátu nuuvt pehtilávt ko máhđulâš. Kielâsárnoi mere lasettem já kielâ máttááttem viereskiellân láá taarbâšliih kielâiäláskittemtooimah, tastko suhâpuolvah láá kielâttum, kielâsárnooh láá uccáá já etnisâš juávkku lii ucce. Ucebeh juávhuh láá eromâš heerkih kielâ ulguubeln puáttee teddui já nubástussáid. Eenikielâliih sárnooh pasteh toollâđ ärbivuáválijd kielâkevttimohtävuođâid, já sij nannejeh kielâkevttim uđđâ kielâkevttimsuorgijn-uv. Anarâškielâ iäláskittemohjelmist uđđâ kielâsárnooh láá puáhtám jieijâs áámmáttááiđu peht väldiđ kielâ anon uđđâ kevttimohtâvuođâin. Pyereh puátuseh kielâ kevttim nonniimist láá puáttám kyevtsundásii kyevtkielâgvuođâst. Talle ucceeblovokielâ sárnooh opâtteleh váldukielâ já  váldukielâ sárnooh opâtteleh ucceeblovokielâ. 

Kielâvuáváámân kuleh kielâ kevttimohtâvuođâi huksim, kielâ lingvistlâš ovdedem já kielâmáttááttâs. Vistig-uv ulmen lii nonniđ jo kiävtust leijee kielâkevttimohtâvuođâid já huksiđ uđđâ kielâkevttimohtâvuođâid, moh pelestis nannejeh kielâ já ton sirdem. Nubben ulmen lii kielâ lingvistlâš ovdedem, mii iššeed tast, et kielâ tuáimá pyereest kommunikaatio kiellân sehe njálmálii et kirjálii kiävtust. Kuálmád ulme adai kielâ máttááttâs vist nannee kielâtááiđu, mii iššeed kielâ oovdedmist já kielâkevttimohtâvuođâi huksiimist.

Anarâškielâ iäláskitmist kuávdáš kielâiäláskittemohjelmeh láá lamaš kielâpierväleh vuálá škovlâahasáid já kielâ máttááttâs tievâsmittemškovliittâssáin pargoahasâš rävisulmuid. Meiddei škoovlâst lii merhâšittee rooli kielâ sirdemist nuorâbáid sárnoid. Anarâškielâ iäláskitmist lii kevttum meid kielâmiäštár-uáppee-ohjelm, mast kielâmiäštárin tuáimih puárrásub kielâsárnooh teikâ meid motomin nuorah teikâ párnááh.
 
Kielâiäláskittemtiileest lii adelum raavâ kevttiđ kielâ nuuvt ennuv já nuuvt maaŋgâ saajeest ko máhđulâš.




#Article 42: Kielâpiervâl (409 words)


Vuossâmuš anarâškielâ kielâpiervâl vuáđudui ive 1997 Suomâ kulttuurruttârááju torjuin Anarân. Tot lii tooimâs ääigi máttááttâm anarâškielâ paijeel 40 páárnážân. Tääl taat kielâpiervâl tuáimá noomáin Piervâl. Ton ubâáigásii jođetteijen lii porgâm Ritva Kangasniemi. Vuossâmuuh kielâpiervâlpárnááh láá šoddâm jo vuorâsolmožin já meiddei sij jiejah láá porgâm kielâpiervâlist tipšon.

Meiddei Avelân vuáđudui vuossâmuš kielâpiervâl ive 1997. Taat tooimâi ihán 2001 ohtsâšpargoost Aanaar kielâpiervâláin. Párnááh lijjii tuárvi tooimâ juátkimân, mut ruttâdem lâi epivises. Tai aaigij Sämitigge finnij išeruuđâ säämi kielâ- já kulttuursiijdâ vuáđđudmân puoh Suomâ sämikieláid. Anarâškielâ kielâpiervâl jooskâi toimâmist já ton juátken poođij kielâ- já kulttuursijdâ. Taat lâi kuulmâihásâš proojeekt, já ko tot nuuvâi, siämmást nuuvâi meiddei anarâškielâlâš toimâ Avelist. Mudoi-uv kielâ- já kulttuursiijdâst iä iällám ennustkin párnááh pic iänááš-uv 30-80-ihásiih nisoneh, kiäh lijjii kiddiistum kietâtuojijn. Jođetteijen tooimâi Kerttu Paltto. Jođetteijee lâi pargoost ubâ peeivi, mut ulmuuh elâččii kielâ- já kulttuursiijdâst jotelávt. Taan ulme lâi aaibâs eresmuđusâš ko kielâpiervâl vuáđujuurdâ. Kielâ- já kulttuursijdâ luhostui iäláskittiđ anarâškielâ vuod puárrásub kielâsárnoi kiellân. Tot ij kuittâg sirdám kielâ nuorâ kielâsárnoid tego kielâpiervâl. Kielâ- já kulttuursiijdâ toimâ nuuvâi ive 2003.

Ive 2007 tahhojii rekinistmeh ovdil tievâsmittemškovliittâs algâttem. Veik Aanaar kielâpiervâl tooimâi-uv optimaallávt, liijká nuorâ ulmuuh já vala koskâahasiih-uv lijjii monâttâm kielâs nuuvt, et anarâškielâ sárnooh lijjii iänááš paijeel 65-ahasiih. Talle smiettui, et jis mihheen ij tábáhtuuččii, anarâškielâ monâttičij vala kielâsárnoid. Tondiet kielâpiervâltooimâ vijđedem lâi äigikyevdil. Taat ij kuittâg luhostum älkkeht, tastko pargoahasiih anarâškielâ sárnooh iä kavnum tuárvi nuuvt et vijđedem ličij lamaš máhdulâš. Tievâsmittemškovliittâs 2009-2010 ohtân čuosâttâhjuávkkun lijjii-uv peivitipšooh - ulmen lâi vijđediđ kielâpiervâltooimâ tállân škovliittâs maŋa. Taat luhostui, tastko tievâsmittemškovliittâs škovlij pargeid, já máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij toimâruuđâ kyevti uđđâ kielâpiervâlân: Anarân lekkui Piäju algâivveest 2011. Lekkâm maŋanui motomijd mánuppoojijd, tastko toimâsaje ij tállân kavnum. Vistig Piäju jođetteijen tooimâi Riitta Vesala, já čoovčâ 2012 rääjist tom lii jođettâm Outi Portti. 

Tääl Piervâl já Piäju kooskâst lii pargojyehim: Piervâlist láá ucebeh párnááh já Piäjust stuárráábeh párnááh. Tánávt kielâ máttáátmân puáhtá kiddiđ eenâb huámmášume. 

Anarist kielâpiervâlpárnááh láá sirdâšum Aanaar vyeliškoovlân anarâškielâ máttááttâsân kielâpiervâlääigis maŋa. Taat lii lamaš máhđulâš čoovčâ 2000 rääjist. 

Avveel kielâpiervâl, Kuáti, leehâi uvsâidis čohčuv 2010. Ton jođetteijen poođij Kerttu Paltto, kote paasij iäláttâhân ive 2014 aalgâst. Tastmaŋa jođetteijen lii porgâškuáttám Niina Siltala. 

Kielâpiervâl tuáimá tootaallâš kielâlávgumprinsiippáin, adai tipšooh sárnuh nubijdis tuše anarâškielâ, já páárnáš uáppá kielâ tipšoääigi. Páárnáš uážžu jieš valjiđ kielâ, mon sun kiävttá, mut sun ruokâsmittoo sárnuđ anarâškielâ. 

Kielâpiervâltooimâ uárnee Anarâškielâ servi, ohtsâšpargoost Aanaar kieldáin. Ton ruttâdem puátá 85%:d staatâruttâdmist já 15 %:d Aanaar kieldâst. Kielâpiervâlij ruttâráđádâlmeh láá taan räi lamaš jyehi-ihásiih.




#Article 43: Kiemâjuuhâ (195 words)


Kiemâjuuhâ ( já ) lii juuhâ Laapi eennâmkoddeest, Suomâst. 

Kiemâjuuvâ kukkodâh lii 550 km já tot lii Suomâ kuhemus juuhâ. Kiemâjuuvâ kulgâmvijđodâh lii 51 127 km2, ađai paijeel pele Laapi eennâmkode vijdoduvvâst. Kiemâjuuhâ álgá Kiemâsyergist, Suovâkuoškâ kieldâ taveuásist. Tot virded suulân 200 kilomeetter ovdil ko luáštá Kiemâjáávrán. Kiemâjäävri maŋa Kiemâjuuhâ juátkoo viestârân Ruávinjaargân já Ruávinjaargâ maŋa vala váhá paijeel čyeti kilomeetter máádás, kost tot luáštá Kiemâ kaavpug alda Merâpootân.

Kiemâjuuvâst láá maaŋgah sijđojuuvah. Tenniöjuuhâ luáštá Suovâkuoškâ markkân alda. Kiemâjuuvâ nubbe merhâšittee sijđojuuhâ lii Kitinen, mii luáštá toos váhá maŋeláá alda Pelkosnjaargâ markkân. Ovdil Pelkosnjaargâ markkân Kiemâjuuhân luáštá meid Vuotosjuuhâ. Kiemâjuuvâ kuhemus sijđojuuhâ já Suomâ kuálmádin kuhemus juuhâ lii Ounasjuuhâ, mii luáštá Kiemâjuuhân Ruávinjaargâ kaavpugist. Meid Raudanjuuhâ luáštá toos alda Ruávinjaargâ.

Vuosmuš Kiemâjuuvâ vyeimilágádâs algâttij toimâm ive 1946 Isohaarast. Kiemâjuuvâ čácáduvvâst láá 21 vyeimilágádâssâd, main 16 láá Kemijoki OY omâstusâst. Kiemâjuuvâ vyeimilágádâsâi ihepuovtâdâs lii 4,3 TW⋅h, ađai suulân 34,5 prosenttid Suomâ čäcivyeimipuovtâdâsâst.

Ruávinjaargâ Sierilän já Pelkosnjaargâ Vuotosjuuhân láá sundáttâllum uđđâ vyeimilágádâs já tulvâdemääldis, mut Vaasa haldâttâhriehti komettij love kuábbáá-uv projektân.

Kiemâjuuhâ lii ovdil lamaš uáli pyeri luosâjuuhâ, mut vyeimilágádâsah láá iästám luosâi vandârdem lasânemsoojijd Kiemâjuuvâ sijđojuvváid.

Taat sijđo teikkâ uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 44: Kitee (100 words)


Kitee lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Kiteest ääsih 10 129 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 724,38 km², mast 470,81 km² lii čääci. Kitee naaburkieldah láá Parikkala, Rääkkylä, Savonlinna já Tohmajärvi.

Kitee vuáđudui ive 1631, já tast šoodâi kaavpug ive 1992.

Orivesi, Karjalan Pyhäjärvi, Kiteenjärvi, Ätäskö, Heinäjärvi, Pieniheinäjärvi, Särkijärvi, Hyypii, Pitkäjärvi, Säynejärvi, Lautakko, Paasselkä (Paasivesi) já Piimäjärvi.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Haapasalo, Haarajärvi, Hammaskallio, Heinoniemi, Jaakkima, Juurikka, Kantosyrjä, Kiteenkylä, Kiteenlahti, Kontiola, Kunonniemi, Lahdenkylä, Leinovaara, Loukunvaara, Misola, Muljula, Niinikumpu, Nivunki, Närsäkkälä, Ojamäki, Piimäjärvi, Potoskavaara, Puhos, Puhossalo, Päätye, Riihijärvi, Rokkala, Ruppovaara, Satulavaara, Suoparsaari, Suorlahti, Särkijärvi, Säynejärvi, Taipale, Tasapää, Tolosenmäki, Varmoniemi já Välivaara.




#Article 45: Kokkola (117 words)


Kokkola () lii kaavpug Suomâst, Koska-Tavepoođâeennâm eennâmkoddeest. Kokkolast ääsih 47 792 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 730,80 km², mast 1 285,69 km² lii čääci. Kokkola naaburkieldah láá Halsua, Kalajoki, Kannus, Kaustinen, Kruunupyy, Lestijärvi, Luoto já Toholampi.

Kokkola vuáđudui ive 1620.

Kaarlela kieldâ lohtui Kokkolan ive 1977. Lohtaja, Kälviä já Ullava váldustiivrah meridii kieldâlahtemist Kokkolain juovlâmáánu 3. peeivi ive 2007, já kieldah lahtojii Kokkolan uđđâivemáánu 1. peeivi 2009. 

Kieldâlahtem maŋa šoodâi paijeel 45 000 ässee kaavpug, mon nommâ lii Kokkola. Ton vaakunin šoodâi Kokkola tááláš vaakun.

Tastko Lohtaja, Kälviä já Ullava lijjii suomâkielâliih kieldah já Kokkola lâi kyevtkielâlâš (suomâkielâ eenâblovokiellân), te Kokkola ruotâkielâlij ässei meeri kiäppánij mottoom verd, mut kieldâ pisoi kuittâggin kyevtkielâlâžžân. 

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.




#Article 46: Komikielâ (340 words)


Komikielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Tot kulá permilij kielâi vyelijuávkun. Komikielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komipermjakkielâ já udmurtkielâ. Permiliih kielâh láá koskânis nuuvt aldasiih, et komikielâ sárnooh äddejeh komipermjakkielâ já udmurtkielâ melgâd pyereest. Komikielâ lii komilij aalmuglâš kielâ. Kielâ sárnooh ääsih Komienâmist, Komipermjakenâmist, Njenjecenâmist já Jamal Njenjecenâmist, puoh Ruošâst.

Komikielâ iärrán komipermjakkielâst já udmurtkielâst toin, et komikielâst lii rijjâ sänitiäddu, mii kuittâg lii táválávt vuossâmuu staavvâl alne. Komi verbâmorfologia še lii ereslágán ko udmurtkielâst. Komikielâst láá maŋgâ kulttuurlovnâsäne ruošâkielâst.

Komikielâ sárnooloho uccán. Unesco mield komikielâ lii uhkevuálásâš. Kielâst láá 219 205 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield.

Komikielâ almokielâst láá čiččâm vokalid já 29 konsonantid, moi juávhust nelji kávnojeh tuše lovnâsäänijn. Komikielâ obstruentáid lii otânâššâm čyeijilvuotâoppositio, já tondiet tast láá eenâb jienâduvah ko maaŋgijn eres urallijn kielâin.

Udmurtkielâ vokaláid kuleh vittâ kardinalvookaal (i, u, e, o, a) já ton lasseen kyehti koskâvookaal (i̮, e̮). Udmurtkielâst iä lah diftoŋeh, vokalij kukkodâmiäruh ige vookaalharmonia.

Komikielâ sänitiäddu lii táválávt vuossâmuu staavvâl oolâ, veikkâ jiešalneeš sänitiäddu lii rijjâ. Ruošâkielâ še lii váiguttâm komikielâ kuávlukielâi fonetiikân.

Komikielâst láá 16 sajehäämmid, moh láá távjá identliih udmurtkieláin. Omâstemkiäččusijd kevttih nuuvtko eres urallijn kielâin, mut kuálmád persovn omâstemkiäččus kevttih miärulij artikkâlin še.

Komikielâ veerbah sojeh kuulmâ persovnist, kyevti lovvoost (oovtâloho, maaŋgâloho), neelji oovtâkiärdán ääigihäämist (preesens, kyehti moonnâm ääigi já fuutur) já kyevti täpiluokkaast (indikatiiv, imperatiiv). Kielâst láá maaŋgâ nuuvtkočodum perifrastliih ääigihäämih sehe perifrastliih konditional- já optatiivtäpiluokah še. Puoh totkei mielâst komikielâst ij lah sierâ fuutur tondiet, ko tot iärrán preesensist tuše kuálmád persovnijn.

Komikielâ lii agglutinatiivlâš kielâ, ađai tot kiävttá ennuv suffiksijd. Nomineh, adjektiveh já adverbah láá távjá identliih. Komikielâst láá kyehti moonnâm ääigi, neutraallâš já evidentiaallâš. Kopulaveerbâ iä keevti, mut predikatiiv koŋruist subjekt lovvoost. Sänioornig lii melgâd rijjâ, mut neutraallâš sänioornig lii kuittâg tile mield jo-uv SVO teikkâ SOV.

Stuárráámus uási komikielâ saanijn láá ohtsiih iärrásij permilij kielâiguin. Kulttuurlovnâsaanijd já modernlii ohtsâškode saanijd láá lovnim táválávt ruošâkielâst, mut eromâšávt 1990-lovo rääjist láá ráhtám ennuv uđđâ saanijd komikielâ jieijâs amnâsijn.

Bartens, Raija: Permiläisten kielten rakenne ja kehitys. Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 238. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura, 2001. ISBN 952-5150-55-0.




#Article 47: Kuhmo (148 words)


Kuhmo lii kaavpug Suomâst, Kainuu eennâmkoddeest. Kuhmost ääsih 8 187 olmožid, já ton vijdodâh lii 5 456,84 km², mast 650,32 km² lii čääci. Kuhmo naaburkieldah láá Hyrynsalmi, Lieksa, Nurmes, Ristijärvi, Sotkamo já Suomussalmi.

Kuhmo vuáđudui ive 1865, já tast šoodâi kaavpug ive 1986.

Haukela, Hietaperä, Härmänkylä, Hukkajärvi, Iivantiira, Jonkeri, Juonto, Juttua, Jyrkkä, Jämäs, Kalliojoki, Katerma, Kattilakoski, Kiekinkoski, Kivikiekki, Korpisalmi, Kuumu, Kuusamonkylä, Lammasperä, Lauvuskylä, Lentiira, Lentua, Niemiskylä, Niva, Saunajärvi, Timoniemi, Rasti, Seilonen, Sylväjä, Vartius, Vepsä, Vieksi, Viiksimo, Vuosanka, Ypykkävaara

Kuhmo lii tobdos jyehikiäsásii káámmármuusikfestivaalistis. Tot uárnejui vuossâmuu keerdi syeinimáánust 1970. Festivaal taiđâlâš hovdâ Seppo Kimanen čaalij cuáŋuimáánu 13. peeivi 1970 reeivâ Kuhmon já koijâdij: Vuáláčáállám já čepis taaiđârjuávkku lep ucâmin saje, kost toollâđ muusikkuursâid já káámmármuusikfestivaal keessiv syeini-porgemáánust. Juávkku ornij Kuhmost käävci konserttid, já kuldâleijeeh lijjii 800 verd. Torjuu sij finnejii Kuhmo kieldâst 700 märkkid. Juhlij loopâst Seppo Kimanen juovij pááccám lovemárkkásijd taiđâráid. 

Kuhmo siijdah Kuhmo kuávdáást:

Eres kieldah:




#Article 48: Kuávská (331 words)


Kuávská lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. Tot lii Suomâ ucemus vuorâččâslodde. Kuávská lii Kainuu eennâmkoddelodde.

Kuávská lii tobdos tast, ete tot lii uáli loje já puátá uuccâđ já kerjidiđ purrâmuš tullâsoojij já vandârdemkiäinui alda. Sämmilâžân kuávská lii luho lodde. 

Kuávská kukkodâh lii 26−29 cm, suájái njunekoskâ 40−45 cm já tiäddu 75−95 g. Ores lii stuárráb ko niŋálâs. Kuávská pajepottâ, poođâš robdâuási já uási suájáin láá oranseh. Uáivičokke lii tevkisruškâd. Mudoi kuávská ivne lii ruškisräänis. Nuorâ ohtâgâsâi olgohäämi lii aaibâs siämmáálágán ko niŋálâsâi-uv. Riegistum ohtâgâsâi ave puáhtá miäruštâllâđ olgosumos pođâštolge häämist.

Kuávská iälá Euroop já Aasia kuácceevyevdistielâsist Skandinaviast Mongolian, Ruošân já Kiinan. Suomâst kuávskáh láá enâmustáá Tavenuorttiienâmist, Kainuust já Laapist, mut meid Ruošâ rääji alda ain Maadâ-Suomâ räi. Tuárnus-Kaajaan-Lieksa-linjá máddáápele lavdâm lii sierâlum, mut taavaapele viehâ ohtâlâs. Suomâ kuávskánäälih láá kiäppánâm aainâs-uv Maadâ-Suomâst ennuv meccičuopâttuvâi tiet. Eromâšávt jolgâdinčuoppâmeh já puáris meecij čuoppâm hevâtteh ton eellimpirrâs. Vala 1900-lovo aalgâst kuávská lavdâm lâi ohtâlâs, já tot lâi táválâš meid Maadâ-Suomâst. Kuávlulii uhkevuálásâšvuotâáárvu mield kuávská lii lappum ollásávt Suomâ maadâviestâruásist, já Maadâ-Suomâst Tave-Tavepoođâeennâm räi tot lii uhkevuálásâš. Meid Tave-Suomâ kuávskámereh láá kiäppánâm. Suomâst pessejeh 40 000–80 000 kuávskápaarrâd, mii lii suulân pele Euroop union já 10 % ubâ Euroop meereest.

Kuávská lii päikkilodde já iälá reeviirstis ubâ ive pirrâ. Kuávská áásá mielâstis soojijn, moin láá puáris kuácceemeecih já ennuv šadolâšvuođâ rááhtuslâš molsom.

Niŋálâs ráhtá njuhčâmáánust piervâl kuácceemuorân 2–10 meetter alodâhân. Piervâl lii rahtum oovsijn sehe jievjâst já skođâstum puzâiguin sehe poccuusoksâmijguin. Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust já láálá moonijd 19–20 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist kuulmâ oho keččin, mut oroh vaanhimij fáárust syeinimáánu räi. Ton maŋa muáddi uđâgáá uážžuh pääcciđ juávkun, já vaanhimeh ääjih iärásijd meddâl. Juávhu uđâgááh oroh tast parâttâllâm räi. Kuásnii kuávskáh adoptisteh paijeelmiärálâš uđâgáid. Ko puáris lodde jáámá, te ennilodde parâttâl táválávt adoptiouđâgáin.

Kuávská lii puohporree. Tot porá táválávt muorjijd, siemânijd, tiivrijd já toi kiivsâid, haaškâid, eres luudij uđâgáid sehe vajâldeijei evvisijd. Kuávská norá ubâ keesi purrâmuš täälvi várás já čiähá tom páárhui loomijd já jievjâ siähán.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 49: Kuávžur (278 words)


Kuávžur (Salmo trutta) lii luosâlágán kyelišlaajâ.

Kuávžur sulâstit ennuv luosâ (Salmo salar). Luosâ já kuávžur iärutteh tast, ete kuávžur tiälhuh láá ubâ ertpeeleest já luosâst toh láá tuše erttisárgá paajaabeln. Nubbe táválâš iäru lii tot, ete kuávžur peeccih lii táválávt njuolgâd já luosâst tast lii ceehis. Taah tubdâstemvyevih iä lah vissáseh, mut čuomâsčáittusijn finnee aaibâs vises vástádâs. Kuávžur lii meid ucceeb ko luosâ, táválávt 35–70 cm. Kuávžur uážži lii táválávt ooraansruopsâd, mut tot puáhtá leđe ereslágán eellimpiirâs já ravâdâs keežild.

Kuávžur luándulâš lavdâmkuávlu lii Tave- já Koskâ-Euroop. Kuávžur lii kuittâg-uv ištâdum maaŋgâ kuávlun, ovdâmerkkân Amerikân, motomáid Aasia enâmáid, Australian já Uđđâ Seelandân. Uđđâ soojijn kuávžurist lii puáttám uhke kuávlu páihálijd šlaajáid, já ton tiet tot lii luokittâllum čyeđe háitulumos vieresšlaajâ juávkun.

Suomâst kuávžurijd kalga ištâdiđ motomáid čácáduvváid, ko čäcivyeimi- já čäciputestemlágádâsah tovâtteh šlaajân hááituid. Kuávžur pivdomitoh láá tárkká miärášum: Válduášálâš pivdomitto lii 60 cm, mut Laapi kuávlust tot lii táválávt 50 cm. Ive 2019 aalgâ rääjist ij lah innig loválâš pivdeđ kuávžurijd Suomâ merâkuávluin.

Kuávžureh šaddeh kiđđuv koođoost táválávt juuhân teikkâ aijui. Algaašmudo maŋa toh vyelgih vandârdiđ, teikkâ pääcih juuhân. Muáddi vandârdemive maŋa toh puátih maasâd siämmáá juuhân lasaniđ. Niŋálâskuávžur puátá suhâjuátkimahan 3–5 ive ahasâžžân. Kuávžur paarrân heivejeh puoh kuávžureh, ađai meerâst teikkâ jäävrist puáttám stuorrâ kuávžur sáttá aaibâs pyereest valjiđ paarrân juuvâst iällám ucceeb kuávžur.

Eellimpiirâs ravâdâstile já máhđulâšvuođah peessâđ eres čácádâhân vaigutteh toos, ete páácá-uv kuávžur šoddâmjuuhân, vâi vuálgá-uv tot stuárráb sajan eelliđ. Šoddâmjuuhân pááccám kuávžur šadda vánásub raavâd tiet hitásubbooht, ko vandârdemkuávžureh moh poreh uccâ kuolijd stuorrâ jaavrijn. Tot meid puátá suhâjuátkimahan ucebin ko vandârdemkyeleh.

Kuávžur lii luokittâllum vandârdemlattim keežild kuulmâ ekologâlâš háámán. Toh láá merâkuávžur, jävrikuávžur já vejehâš.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 50: Káránâs (406 words)


Káránâs lii lodde. Tot kulá káránâsluddijd, moh láá káránâs lasseen nelji: ruošâkáránâs (Garrulus glandarius), kuávská (Perisoreus infaustus), lädikuávská (Pica pica), vuorâččâs (Corvus corone cornix). Káránâs lii vuorâččâshiäimu stuárráámus lodde. Ton kukkodâh lii 54–67 cm já tot tiäddá 950–1 415 g. Ivnees tááhust káránâs lii čiiđâčappâd já ruánáá- já čuovjisviolet. Poođâš lii kukke. Suájái koskâ lii 115–130 cm. Suájáh láá kuheh já poskâdeh.

Káránâs lii haškâlodde, mon ravâdin láá puáccám teikâ ruáppánâm elleeh. Haškâi lasseen káránâs pivdá njuámmilist ucebijd elleid tego smavvânjomâtteijeid, cuobbuid, tažâligijd já stuorrâ čielgimielgâsmettumijd. Ton lasseen tot saalâst loddáá uđâgáid já moonijd. Motomin tot porá riddoost kavnum kyelepasâttâsâid já jáámmám kuolijd já uccâ elleežijd. Tälviv káránâs lii uápis kyessi tuvnesaajeest, kost tot vistig ráávhust keejâd tile já puurâdškuát eskin talle ko piirâs lii torvolâš. Tot tuálá meiddei luoddâkuorâid čurgâdin já porá auto vuálá pááccám elleid. Motomin káránâs tutá jivvijd, siemânáid, muorjijd já ruotâsšaddoid.

Káránâsah finnejeh uđâgáid eskin kuulmâihásâžžân, mut toh oceh pelikyeimis jo vuossâmuu kiiđâ. Talle tain lii läivis kiihâmäigi-uv, já nube ive taat lii vuáimálub. Udâgááh šaddeh eskin kuálmád ive. 

Káránâsparâkodde toollâv ohtâvuođâ pirrâ ive, mut ovdil pessim kárnánâsâin lii kiihâmäigi. Tave-Suomâst káránâs mannee cuáŋuimáánu pelimudo rääjist, mäddin jo njuhčâmáánu aalgâst. Tuše niŋálâs láálá moonijd, moh šaddeh 3–6. Läällimääigi, suullân kulmâ oho, ores piämmá niŋálâs. Uđâgááh pisoh piervâlist 5–6 oho, já kyevti, kuulmâ vuossâmuu oho ääigi vaanhimkyevtis toollâv sii liegâsin. Káránâsmuáti piso oovtâst keesi loopâ räi, já eskin čohčuv šaddeh stuárráábeh káránâsmuáđih.

Káránâs ij laavii varriđ. Tot lii oskolâš jieijâs pessimkuávlun já meiddei pelikuáimásis. Čohčuv nuorâ lodeh sättih mottoom verd kirdâččiđ pirrâsis. Koskâmiärálávt káránâsâi moheh ulâtteh tuš suullân čyeđe kilomeetter kiäčán toi šoddâmkuávlust. Puáris lodeh vist orodeh pessimkuávlus aldasijn. Stuárráábij merâkuávlui rasta káránâsah iä lah kirdám.

Káránâs lii tovle onnum paa tiettee lodden, jäämmim pyehten já pahakkâs litolâžžân. Iänááš taah nievris ääših láá puáttám káránâs čapis ivne keežild já meiddei ton raavvâd haahâm, piđoh háisoo tuŋkijáin já haškâsoojijn. 

Káránâs čuávui armeijaid, valmâšin časkeđ taid luhotteemijd, kiäh paccii kolmuđ taištâlemkiädán. Nube tááhust tágárijn hirmos soojijn káránâs onnui meid pyere tahhen. Ulmuuh uskuu, et jis káránâs šnuákui čoolmijd mottoom uámikkâsâst, te tot siämmást adelij uáinu mottoom čalmettiämán. Káránâs haaldust lâi meiddei suátivievâ suátilukko. Jis káránâs suájáh hiäŋgájii vyellin, tot tieđij táápu suátiviehân čuávuváá taištâlmist já ennuv jämmeid. 

Jis káránâs poođij šiiljon, te tot tieđij ain tien táálust mottoom ässei jäämmim. Ij lah iimâš, et ulmuuh halijdii tuššâdiđ káránâs eennâm alne. 

Maaŋgâin kulttuurijn káránâs lii ovtâstittum viijsesvuotân, šohâneijeevuotân já algâšoddâmân. Indiaanij juávhust káránâs lii pase lodde. 




#Article 51: Laapi eennâmkodde (310 words)


Laapi eennâmkodde (, ,  já ) lii Suomâ tavemus já vijđoduv mield stuárráámus eennâmkodde. Laapi vijđodâh lii 100 370,05 km² já ässeeloho 176 716. Tot västid ovdebáá Laapi lääni, mut ij lah siämmáš ko Laapi historjálâš eennâmkodde. Laapi eennâmkodde hämmee staatâlâš vaaljâin Laapi valjâpirrâduv.

Sämmiliih láá Laapi kuávlu algâaalmug, mut tááláá ääigi ucceeblohhoon Laapi eennâmkoddeest.

Laapi eennâmkode kukká lii puállurääsi.

Laapi eennâmkodde raijâšuvá tavveen Taažâ Tromssa já Finnmark -láánán, nuorttân Ruošâ Murmansk kuávlun sehe Kärjil täsivááldán, mäddin Tave-Tavepoođâenâmân já viestârist Ruotâ Norrbotten läänin. Räjijuuvah láá Tiänujuuhâ Taažâ rääjist já Muoniojuuhâ sehe Tuárnusjuuhâ Ruotâ rääjist.

Laapi eennâmkoddekuávdáš lii Ruávinjargâ. Eres kaavpugeh láá Kiemâ, Kiemâjävri já Tuárnus. Kiemâ-Tuárnus -kuávlu lii Ruávinjaargâ lasseen merhâšittee kaavpugkuávlu. Tuárnus lii Laapi puárásumos kaavpug, já Kiemâ lii merhâšitteemus ráhtulâšvuotâkaavpug.

Eennâmkode stuárráámus jävri lii Aanaarjävri (1 084 km²). Kuhemuuh juuvah láá Kiemâjuuhâ, Ounasjuuhâ, Kitinen já Muoniojuuhâ. Alemus saje lii 1 324 m Häldee vieltist Iänuduv kieldâst. 

Laapi vuáđukällee kulá Fennoskandia koolbân. Tot lii uáli puáris, já stuárráámus uási tast lii šoddâm paleoproterotsooisâš paje já arkeeisâš aioni ääigi. Laapi källee lii stuárráámus uásild graaniit, gneissi já kvartsiit. Aanaar kuávlust meid granuliit. 

Laapi eennâmvuáđust láá kavnum maaŋgâlágáneh mineraaleh já metalleh. 1860-lovvoost Avveeljuuvâ kuávlust kavnui kolle. Tááláá ääigi ovdâmerkkân Kittâlist lii stuorrâ kolleruuki, mii lii meid ubâ Euroop stuárráámus. Meid Kiemâeennâm Elijäävrist já Suáđigil Kevitsast láá stuorrâ ruukih. Elijäävri uáivipyevtittâs lii kromi, já Kevitsa veški já nikkel.

Laapi šoŋŋâdâh lii subarktisâš já toos vaaigut Tave jieŋâmeerâ Golfvirde. Tave-Laapi šoŋŋâdâh lii nannaamlâš, mut aldasâš Jieŋâmeerâ vaaigut kuittâg-uv toos. Tave-Laapist Aanaarjävri lieggee šoŋŋâdâh. Koskâ-, Nuorttâ- sehe Viestâr-Laapist šoŋŋâdâh lii čielgâsubbooht nannaamlâš já toos vaigutteh stuorrâ jeegih. Maadâ-Laapist Merâpottâ taha šoŋŋâduvâst eenâb merâšoŋŋâdâh.

Laapi eennâmkoddeest láá 21 kieldâd, moin Ruávinjargâ, Kiemâ, Kiemâjävri já Tuárnus láá kaavpugeh.

Ive 2017 loopâst Laapi eennâmkoddeest lijjii 179 223 ässed. Sist 172 386 sarnuu suomâkielâ, 1 560 sämikielâid, 438 ruotâkielâ já eres kielâid 4 839. Olgoeennâmliih lijjii 4 013.




#Article 52: Lappeenranta (227 words)


Lappeenranta () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Lappeenrantast ääsih 72 563 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 723,56 km², mast 289,78 km² lii čääci. Lappeenranta naaburkieldah láá Imatra, Lemi, Luumäki, Miehikkälä, Ruokolahti já Taipalsaari.

Lappeenranta vuáđudui ive 1649.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Annikkala, Anola (Joutseno), Anola (Lappee), Antamoinen, Armila, Eiskola, Haapajärvi, Haikala, Hanhijärvi, Hanhikemppi, Hartikkala, Haukilahti, Hietala, Hiivaniemi, Hirvisaari, Hujakkala, Hurtanmaa, Hyttilä (Lappee), Hyttilä (Säkkijärvi), Hyvättilä, Hyypiälä, Hämäläisenkylä, Häsälä, Ihaksela, Ihalainen, Iitiä, Illottula, Jokela, Joutseno, Juvakkala, Jänhiälä, Kahila, Kallola, Kanalampi, Kansola, Karhula, Karhusjärvi, Karjalaisenkylä, Karkkola, Karsturanta, Kasukkala, Kattelus, Kauskila, Kemppilä, Kesola, Kiiala, Kilpiänsaari, Kohoniemi, Kokkila, Kontu, Korkia-aho, Korvenkanta, Korvenkylä, Kotola, Kourula, Kourulanmäki, Kouvola, Kuurmanpohja, Kähärilä (Joutseno), Kähärilä (Lappee), Kähärilä (Nuijamaa), Kälvelä, Kärki, Laakkola, Laapio, Lahnajärvi, Laihala, Laihia, Lappeenranta, Lapvesi, Lasola, Lauritsala, Lavola (Lappee), Lavola (Säkkijärvi), Lempiälä, Lensula, Leppälä, Liikka, Lipiälä (Joutseno), Lipiälä (Lappee), Loukola, Luukkala, Luukulkkula, Lyytikkälä, Maajärvi, Marttila, Melkola, Meltola, Mentula, Metsäkansola, Mietinsaari, Mikonsaari, Monola, Montola, Mustola, Muukkola, Muurola, Myllylä, Myllärilä, Myrä, Mäkelä, Nevala, Nuijamaa, Nurmela, Nyrhilä, Nyrkkölä, Oikkola, Ojala, Paakkala, Pahloinen, Pajarila, Parjala, Parkkarila, Partala, Pelkola, Penttilä (Joutseno), Penttilä (Lappee), Piutula, Pohjola, Purala, Pätilä, Rantala, Rapattila, Rapattilajärvenpää, Rasola, Ravattila, Rikkilä, Roiskola, Ruohiala, Ruokola, Rutola, Ryösölä, Saarniala, Saikkola, Saviniemi, Seppälä, Sinkkola, Sirkjärvi, Skinnarila, Soljola, Suikinsilta, Sunila, Suokumaa, Suomalainen, Suurkorva, Säämälä, Taalikkala, Tapavainola, Temola, Tiimola, Timperilä, Tirilä, Tiuruniemi, Toikkala, Toivarila, Tujula (Joutseno), Tujula (Lappee), Tukiala, Turkkila, Törölä, Vainikkala, Vesikkola, Vihtola, Vilkjärvi, Villala, Virkkilä, Väkevälä, Ylijärvi já Yllikkälä.




#Article 53: Lemmeejuuhâ (130 words)


Lemmeejuuhâ lii juuhâ Anarist, Suomâst. Tot lii tubdum kolletoidemist já siämmáánommâsâš aalmuglâšmeecist.

Lemmeejuuvâ kukkodâh lii 80 km já kulgâmvijđodâh 687 km2. Tot álgá Návgosjeegist já virded kezzin ovdil ko kobdo kollehaammân alda. Lemmeejuuvâst láá čiččâm jävrid já toi kooskâst kezibeh sajeh, moh láá táválávt kuoškah. Jäävrih láá Morgâmjävri, Rovâdâsjävri, Ergijävri, Čuáđgijävri, Sieptâgâšjävri, Muáđhádjävri sehe Äivihjävri. Juuvâ nuorttâriddo lii stuárráámus uásild ciägus já tobbeen láá ollâ tuoddâreh, nuuvt ko Juuvâkielâs, Rovâdâsuáivi sehe Viibuštuoddâreh. Viestârriddo vuod lii täsivub, já tobbeen láá aalmuglâšmeeci väzzimpálgáh. Lemmeejuuvâ sijđojuuvah láá Puškojuuhâ, Vaijuuhâ, Suohpášávži, Rovâdâsjuuhâ sehe Lággujuuhâ.

Lemmeejuuhâ lii meid pivnohis kuálástemsaje. Juuvâ kyelišlaajah láá kuávžur, puško, suávvil, šapšâ sehe vuásku.

Avveeljuuvâ 1870-lovo kollekavnumij tiet kollekuáivooh irâttii kavnâđ kole meid Lemmeejuuvâst, mut iä luhostum. Kole kavnui iäskán 1940-lovvoost Suohpášávžist, mon maŋa Lemmeejuuvâ alda lii lamaš ain kollekuáivum.




#Article 54: Lieksa (119 words)


Lieksa teikâ Liäkšá lii kaavpug Suomâst, Tave-Kärjil eennâmkoddeest. Lieksast ääsih 10 869 olmožid, já ton vijdodâh lii 4 067,71 km², mast 649,82 km² lii čääci. Lieksa naaburkieldah láá Ilomantsi, Joensuu, Juuka, Kontiolahti, Kuhmo já Nurmes.

Päikkinoomah iä táválávt heiviittuu, já tain iä tábáhtuu konsonantij teikâ vokalij nubástusah (ol. illatiiv Lieksan já ol. lokatiiv Lieksast). Taan kaavpug tábáhtusâst käldein kávnoo kuittâg meiddei nommâ Liäkšá, mii sojá siämmáánáál ko 2-staavvâlsiih á-maadâ nomineh.

Lieksa vuáđudui ive 1936.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Egyptinkorpi, Hattusaari, Hattuvaara, Höntönvaara, Hörhö, Jaakonvaara, Jamali, Jongunjoki, Kelvä, Kitsinvaara, Koli, Kontiovaara, Kuorajärvi, Kylänlahti, Lamminkylä, Lapalie, Louhivaara, Mätäsvaara, Märäjälahti, Nurmijärvi, Ohtavaara, Pankakoski, Pankajärvi, Puso, Romppala, Ruunaa, Saarivaara, Keträvaara, Savijärvi, Siikavaara, Sikovaara, Sokojärvi, Sokovaara, Surpeenvaara, Uusikylä, Varpanen, Vieki, Viensuu, Vuonisjärvi já Vuonislahti.




#Article 55: Loka tulvâdemjävri (103 words)


Loka tulvâdemjävri teikkâ tuše Lokka lii tulvâdemjävri Suáđigil kieldâst, Laapi eennâmkoddeest.

Loka tulvâdemjäävri vijdodâh lii koskâmiärálávt 315 km2 já tot lii Euroop union stuárráámus tulvâdemjävri. Loka kulgâmvijdodâh lii 2 352 km2 já tot kulá Kiemâjuuvâ čácádâhân. Lokka lii ovtâstittum Porttâpäävti tulvâdemjáávrán Vuáču kanavain. Lokka finnee čääsis Tanka- já Luirojuuvâin sehe Porttâpäävtist. Luirojuuhâ juátkoo Loka maŋa já luáštá Kitisâžân, mii vuod luáštá Kiemâjuuhân.

Loka tevdim aalgij ive 1967, nuuvt ko Porttâpäävti-uv. Jäävri rähtim finnij ennuv kritikijd páihálâš ulmuin já luándusuojâleijein. Loka vuálá paccii kulmâ siijdâ: Korvanen, Alariesto já Mutenia sehe Euroop stuárráámus jeggi, Posoaapa.

Taat sijđo teikkâ uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 56: Loviisa (119 words)


Loviisa () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Loviisast ääsih 14 754 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 751,52 km², mast 931,76 km² lii čääci. Loviisa naaburkieldah láá Kouvola, Lapinjärvi, Myrskylä, Porvoo já Pyhtää. Kaavpug lii kyevtikielâlâš.

Loviisa vuáđudui Pernaja Degerby-raccutáálu enâmáid ive 1745 Degerby-nommâsâš räji- já staappâlkaavpugin tondiet ko Ruotâ já Ruošâ rääji sirdâšui uárjás Tuurku ráávhust ive 1743. Ive 1752 Ruotâ kunâgâs Aadolf Fredrik eelij kaavpugist já adelij kaavpugân uđđâ noomâ Loviisa káálgus mield ađai roonnig Loviisa Ulriika mield.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Antinkylä (Antby), Fantsnäs, Hakalehto (Hagalund), Haravankylä (Räfsby), Hattom, Isnäs, Källa, Köpbacka, Myllyharju (Kvarnåsen), Määrlahti (Märlax), Rauhala (Fredsby), Svartholma (Svartholm), Svenäs, Uusikaupunki (Nystaden, Nystan), Valko (Valkom), Valkolampi (Valkomträsk), Vanhakaupunki (Gamlastan), Varvi (Varvet), Vårdö já Tesjoki (Tessjö).




#Article 57: Luosâ (268 words)


Luosâ (Salmo salar) lii kyeli, mii kulá luosâkuolij laahkon. 

Luosâ sulâstit kuávžur (Salmo trutta). Kuolij stuárráámuuh iäruh láá tiälhuh já peeccih. Luosâst láá tiälhuh tuše pajerummâšist já ton pecihist lii ceehis. Kuávžurist vuod láá tiälhuh meid ertpeelij vyeliuásist, já ton peeccih lii njuolgâd. Luosâ ertpeleh láá siilbah, selgi lii tevkkâd, já čuávji čuovvâd. Oresluosân šadda kođo ääigi uálulân ruákki. Pivdum luosâ kukkodâh lii táválávt 70–110 cm já tot tiäddá 3–27 kg.

Euroopâst luosâ luándulâš lavdâmkuávlu lii Nuorttâmeerân, Baareencmeerân, Taažâmeerân, Tavemeerân já Euroop Atlantân lyeštee juuvah já merâkuávluh Novaja Zemljast já Ruánááenâmist Espanja já Portugali räi. Meid Island já Stuorrâ-Britannia juuvâin eelih luosah. Jävriluosah eelih motomijn Taažâ, Ruotâ já Ruošâ čácáduvâin sehe Suomâst Vuoksi čácáduvâst já Aanaarjäävrist. Tave-Amerikâst luosah láá Ruánááeennâm já Ovtâstumstaatâi koskâsâš merâkuávlust.

Juuvâi čäcivyeimilágádâsah láá tuššâdâm luosâi lasanemmáhđulâšvuođâid, já luosânaalijd kalga paijeentoollâđ ištâdmáin já šoddâdmáin. Suomâst luosâ lii lasanâm paijeel kyehtlov juuvâst, mut čácivyeimilágádâsâi tiet tot lassaan Nuorttâmeerâ juuvâin innig tuše Tuárnusjuuvâst já Simojuuvâst. Nuorttâmeerâ juuvâi lasseen luosâ tiättoo Suomâst Tiänujuuvâst já Njiävđámjuuvâst, moh lyeštih Baareencmeerân.

Luosâalgaah poreh čielgitävtittemes elleid. 1–2 ive ahasâžžân toh purâškyetih meeini já kyelialgaid. Meerâst toh poreh vistig uccâ kuolijd sehe rapuelleid já maŋeláá tuše kuolijd. Nuorttâmeerâst luosâ táválumos ravâdin láá kilohaili já siilâk.

Luosâ kođá juuvâst čohčuv, 1–4 merâive maŋa. Kođo tábáhtuvá kuoškâst, čievrâponneest. Vistig niŋálâs ocá pyeri kođosaje já kuáivu toos kyepi. Ko kyeppi lii vaalmâš, te niŋálâs almoot tast já luosah kođeh. Táválávt ohtâ luosâpaarâ kođá maaŋgâ kuápán. Algaah čalgeh kiđđuv suulân vyesimáánu ääigi. Luosah jäämih maŋgii kođo maŋa , mut motomeh sättih kuuđđâđ kyehti teikkâ kulmâ keerdi. Puárásumos luosâ lii lamaš 13-ahasâš.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast




#Article 58: Marco Malvaldi (108 words)


Marco Malvaldi (š. uđđâivemáánu 27. peeivi 1974, Pisa, Italia) lii italialâš kirječällee. Sun lii čáálláâm ohtsis ohtnubáloh kirjed já čiččâmnubáloh eres muštâlussâd.

Marco Malvaldi šoodâi uđđâivemáánu 27. peeivi ive 1974 Pisast, Italiast. Sun lii máttám kemia Pisa ollâopâttuvvâst. Tääl sun parga totken Pisa ollâopâttuv kemia já industriakemia lágádâsâst.

Marco Malvaldi vuossâmuš roomaan La briscola in cinque (Viiđâ korttâspellâ) almostui ive 2007. Tot algâttij BarLume -kirjerááiđu. Ton kirjeest sun uápásmitij syelipoolis Massimo Viviani já nelji puáris äijih – Ampelio, Aldo, Rimediotti já Del Tacca – kiäh čokkájeh já šuámbisteh Massimo baarist iđedist ehidân. Ampelio lii Massimo äijih.

Marco Malvadi lii čáállám ohtsis ohtnubáloh kirjed, love novellid já čiččâm esseed.




#Article 59: Marikielah (106 words)


Marikielah láá  sämikielâi hyelkkikielah. Toh hämmejeh jieijâs vyelijuávhus, ađai tain iä lah meendu aldasiih suhâkielah. Marikielah láá marilij aalmuglâš kielah. Marikielâst láá kyehti čäällimkielâ: nijttomarikielâ (nuorttâmarikielâ) já värimarikielâ (uárjemarikiekâ). Maaŋgâi mielâst nijttomarikielâ já väärimarikielâ láá eres kielah.

Marikielâid sárnuh eurooplii Ruošâ nuorttâuásist, Mari El -täsivääldist, já ton kuávlu alda. Uárji-Siberiast, Baškortostanist lii meid marikielâi kuávlu.

Marikielâi sárnooloho uccán. Unesco mield marikielah láá uhkevuálásiih. Nijttomarikielâst láá 365 316 já värimarikielâst 23 062 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield.

Nijttomarikielâst láá käävci já väärimarikielâst love vokalid. Ton lasseen ryeššilijn lovnâsaanijn puáhtá leđe vala ohtâ vookaal. Nijttomarikielâst láá 19 já värimarikielâst 21 konsonantid, ryeššilijn saanijn puáhtá leđe váhá eenâb.




#Article 60: Matti Morottaja (133 words)


Matti Heikki Ilmari Morottaja teikkâ Kuobžâ-Saammâl Matti (š. juovlâmáánu 28. peeivi 1942, Samudjävri, Suomâ) lii  anarâškielâ iäláskittee já Anarâškielâ seervi kuhesáigásâš saavâjođetteijee. Sun lii porgâm ennuv anarâškielâ oovdân. Sun lii toimâm kuhháá anarâškielâ máttáátteijen já kielâ paijeentuállen. Sun lii meiddei čáállám já jurgâlâm kiirjijd, livđum, já suu ánsun lii kielâpiervâltooimâ vuáđudem já anarâškielâ iäláskittem táin metodáin. Sun lii vuosmuš anarâš kunneetuáhtár. Ive 2007 sun finnij Mikael Agricola -palhâšume pargostis anarâškielâ pyerrin. Matti áásá perruinis Jormokuoškâst Anarist. Suu pärnivuođâ päikki lii Samudjäävrist.  

Suu algeh Petter, Saammâl já Mikkâl láá meid ovdedâm anarâškielâ.

Morottaja lâi Suomâ Sämitige jeessân.

Morottaja lii ubâ eellimääigis porgâm korrâsávt anarâškielâ oovdedmân. Sun lii ohtâ Anarâškielâ seervi vuáđudeijeejesânijn já ive 1986 väljejui seervi vuossâmuu stiivrâ saavâjođetteijen.

Morottaja uážui Suomâ Kulttuurruttâráájul Mikael Agricola -miitaal cuáŋuimáánu 1. peeivi 2007.

Kuobžâ-Saammâl Maati kirjálâš áánsuh:




#Article 61: Meteoriit (124 words)


Meteoriit lii Eennâm teikâ mottoom eres almepitá asan komovuođâst koččâm keđgi adai asteroid, asteroid uási, koomeet teikâ stuorrâ meteroid. Komovuođâst lihâdeijeee piäiváškode smavvâ pittááš kočoduvvoo meteoroidin, stuárráábeh asteroidin.

Eennâm áimukiärdán kaččee meteoroid kummood plasman ton oovdân hámášuvvee časkempáro. Plasma lii mottoom tuhháát cekkid liegâs, já tot toovât mučis oovtâst meteoriit tuáhá päccee luvssáin čuovâalmoon. Nievt šadda tullâpállu.

Piäiválávt Eennâm áimukiärdán teivih 100 tonnid meteoroideh, main masa puohah tuššeh. Lii arvâlum, et suullân ohtii tuhháát ivveest Enâmân teivâs meteoriit, mii pooráá Enâmân kilomeetter vijđosii kraatter.

Eennâmpáálu alne láá kavnum suullân 40 000 meteoriittid. Jyehi ive Eennâm asan kaččeh nyevt 30 000 – 80 000 meteoriittid, moh láá paijeel 20 raami tiäddusiih. Meteoriitijn nyevt 99,8 prosenttid láá vuálgám asteroidijn teikâ kometijn. Loopah kaččeh Mánudáást teikâ Marsist.




#Article 62: Mikkeli (107 words)


Mikkeli () lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Mikkelist ääsih 53 028 olmožid, já ton vijdodâh lii 3 229,57 km², mast 681,21 km² lii čääci. Mikkeli naaburkieldah láá Hirvensalmi, Juva, Kangasniemi, Mäntyharju, Pieksämäki, Puumala já Savitaipale.

Mikkeli vuáđudui ive 1838.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Alamaa, Anianniemi, Asila, Haahkala, Haapataipale, Harjujärvi, Harjumaa, Haukkakorhola, Heinälahti , Helppanala, Hietanen, Hiirola, Hyyrylä, Häyrylä, Ihastjärvi, Kaipiala, Karstula, Korpijärvi, Koskentaipale, Kovala, Kyyhkylänniemi, Laitiala, Launiala, Laurikkala, Liukkola, Lähemäki, Marjoniemi, Moisio, Norola, Närvälä, Olkkolanniemi, Otava, Pajula, Parantala, Parkkila, Pekkola, Puttola, Rahula, Rantakylä, Rieppola, Riittilä, Rämälä, Sairila, Salmenkylä, Savonlahti, Seppälä, Soikkala, Suonsaari, Taipale, Tikkala, Tuppurala, Tuukkala, Vanhala, Vanhamäki, Vatila, Vehmaskylä, Viljakkala, Visulahti, Vuolinko já Väänälä.

Eres kieldah:




#Article 63: New Orleans (109 words)


New Orleans lii kaavpug Louisiana uásistaatâst Ovtâstumstaatâin. New Orleansist ääsih ohtsis suulân 390 000 olmožid já tot lii-uv Louisiana stuárráámus kaavpug. New Orleans kočodeh távjá Ovtâstumstaatâi puoh áinoošlajâsumos kaavpugin.

New Orleans lii Mississippijuuvâ riddoost, juuvâ njálmáduvvâst, maadânuorttii Louisianast. Kaavpug lii suulân 169 km tavas Meksikoluovtâst. 

Hurrigaan Katrina já ton maŋasiih tulveh tuššâdij ennuv New Orleansist ive 2005.

New Orleans vuáđudui ive 1718 ranskalij tooimâst. Ton nommâ puátá Ranska tallaš staatâváldualmast, Philippe d'Orléansist. Ranskaliih monâttii New Orleans espanjalijd ive 1763, mutâ ožžuu tom maassâd ive 1801.

New Orleans tobdeh jazz-muusik šoddâmsajen. 

New Orleans tobdeh eromâšávt jazz-musijkkárijn tego Louis Armstrongist.

Tobbeen lii meid karnevaalpaje, mii čokkeluvá pegâlmâs jyehi-ivvááš Mardi Gras-karnevaalin.

 neworleans.com
 




#Article 64: Piäiváš (177 words)


Taat artikkâl muštâl  tääsnist. 

Piäiváš (symbol ☉) lii täsni kuávdoo piäiváškode. Eennâmpáálu já piäiváškode eres planetteh joreh Piäiváá pirrâ. Piäiváš lii puoh tehálumos energiakäldee ubâ piäiváškoddeest, já tondiet-uv eellim Eennâmpáálu alne ličij máhđuttes Piäivááttáá. Tääsni čođâmitto lii 110 kerdid stuárráb ko Eennâmpáálu čođâmitto. Piäiváš tiäddá 330 000 kerdid eenâb ko Eennâmpállu, já nuuvtpa Piäiváš siskeeld pajeláá 99 % piäiváškode almolii massaast. Kemia tááhust láá kulmâ niäljádâs Piäiváást vety. Ton lasseen láá helium já lussâdub algâamnâseh, tegu happi, čiđđâ, neon já ryevdi. Taasnij árvuštâlmist Piäiváš kočoduvvoo fiskis luággi (eŋg. yellow dwarf). Tot šoodâi suullân 4,6 miljard ihheed tassaaš. Tääsnih távjá šaddeh, ko tuárvi ennuv massa čokkân oovtâ sajan já ton merettes liegâsvuotâ toovvât váimusfuusio. Šoddâm rääjist Piäiváš lii pissoom mestâ siämmáálágánin, já tile ij muttuu kuhes ááigán.

Peivisuonjâreh ájáneh käävci minuttid kiergâniđ maailmân. Piäiváš lieggee Eennâmpáálu. Piäivááttáá Eennâmpállu ličij lamaš koolmâs já sevŋâd, nuuvt et ij mihheen puávtáččii eelliđ tobbeen. Šadoi fotosyntees tábáhtuvá peivisuonjârij áánsust. 

Ko peivisuonjâreh teivih Eennâmpáálu magneetkiedi, te hovdiimeh šaddeh. 

Peivisevŋânem šadda ko Mánudâš puátá Eennâmpáálu já Piäiváá kooskân. Motomijn kuávluin maailmist šadda oles peivisevŋânem.  




#Article 65: Porvoo (175 words)


Porvoo () lii kaavpug Suomâst, Uđđâeennâm eennâmkoddeest. Porvoost ääsih 50 590 olmožid, já ton vijdodâh lii 2 139,81 km², mast 1 485,39 km² lii čääci. Porvoo naaburkieldah láá Askola, Loviisa, Myrskylä, Pornainen já Sipoo. Kaavpug lii kyevtikielâlâš.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Ali-Vekkoski (Söderveckoski), Anttila (Andersböle), Baggböle, Bengtsby (Pentinkylä), Bjurböle, Boe (Häihä), Bosgård, Brattnäs, Eerola (Eriksdal), Eestinmäki (Estbacka), Emäsalo (Emsalö), Epoo (Ebbo), Fagersta, Gammelbacka, Grännäs, Gäddrag, Haikkoo (Haiko), Henttala, Hinthaara (Hindhår), Hommanäs, Huhtinen, Hummelsund, Ilola (Illby), Jakari (Jackarby), Järnböle, Kaarenkylä (Karsby), Kalax (Kaalahti), Kallola, Kardrag, Karleby (Kaarlenkylä), Kerkkoo (Kerko), Kiiala (Kiala), Kilpilahti (Sköldvik), Klemetti (Klemetsby), Kortisbacka, Kreppelby, Kroksnäs, Kråkö, Kulloo (Kullo), Kurböle, Kuris, Londböle, Mickelsböle, Munkkala (Munkby), Mustijoki (Svartså), Myllykylä (Molnby), Norike, Nygård, Onas, Orrby (Orrenkylä), Pappilanmäki (Prästgårdsbacken), Peippola (Pepot), Pellinki (Pellinge), Piirlahti (Pirlax), Ramsholmen, Renum, Saksala (Saxby), Sannainen (Sannäs), Seitlahti (Seitlax), Sikilä (Siggböle), Skavarböle, Sondby, Stensböle, Sundö (Suni), Suomenkylä (Finnby), Svartbäck, Tamminiemi (Eknäs), Tarkkinen (Tarkis), Teissala (Teisala), Tolkkinen (Tolkis), Tirmo (Tirmoo), Treksilä (Drägsby), Tuorila (Torasbacka), Tyysteri (Tjusterby), Vaarlahti (Varlax), Vanhamoisio (Gammelgård), Veckjärvi (Vekjärvi), Virtaala (Strömsberg), Virvik, Voolahti (Vålax), Västermunkby, Ylike, Yli-Vekkoski (Norrveckoski), Åby já Åminsby.




#Article 66: Pyeidicissááš (542 words)


Pyeidicissááš lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon.

Pyeidicissááš lii 13,5–15 cm kukke já tiäddá 15–23 g. Pyeidicissáást láá fiskis čuávji, ruánáá selgi, čuovjisränis suájáh já poođâš sehe čapis uáivi já vielgis nierâtiälkku. Suájást lii vielgis säärgis já pottâš roobdah láá meid vielgâdeh. Raddeest čuávján mana čapis säärgis, mii lii orescissáin kobdeeb. Orásij čuávji lii meid kirkkásub ko niŋálâsâin. Mudoi eres suhâpeelij olgohäämi lii aaibâs siämmáálágán. Nuorâ ohtâgâsâi iärrun lii tot, ete toh láá siävŋusuboh ko puáris ohtâgâsah. Nuorâi nierâtiälkku lii meid eenâb fiskâd ko vielgâd.

Puáris cissááh lonotteh tulgijdis peessim maŋa syeini-porgemáánust. Tolgešado kukkodâh lii Suomâst koskâmiärálávt 68 peivid. Nuorâ lodeh lonotteh tolgekerdistis porge-čohčâmáánust. Tuulgij lonottem maŋa eres aheluokaid lii máhđuttem iäruttiđ.

Suomâ puárásumos riegistum pyeidicissááš lii lamaš aainâs-uv 12 ihheed. Tot lâi riegistum 6. kesimáánu 2004, já lâi talle suulân ive ahasâš. Riegisteijee teividij lode uđđâsist 31. njuhčâmáánu 2016. Oovdeb ulâttâs lâi 9 ihheed, 2 mánuppaje já 5 peeivi. Puárásumos Eurooplâš pyeidicissááš lii lamaš Saksaast, já tot lâi aainâs-uv 15 ihheed já 5 mánuppaje puáris.

Tááláá ääigi pyeidicissáá ti-ti-tyy-laavlâ lii härvinâš já sajan lii puáttám kyehtistaavvâlsâš ti-tyy. Nubástus suijâ ij lah vala čielgâm. Vistig laavlâ nubástui kaavpugijn, kuás totkeeh arvâlistii, ete laavlâ lii nubástum kaavpug laarmâ tiet. Siämmáš nubástus tábáhtui meid táálunkuávluin, mii sáttá čuávvuđ tast, ete kaavpug- já táálunkuávlu populaatioh láá siävuttum. 

Pyeidicissáást láá ennuv ereslágáneh jienah. Koččomjienah láá čyejilis njurgâseh já váruttâsjienâ lii vaijaas, mavresteijee huurrân. Pyeidicissááš lávluškuát tállán ko peeivi kukkodâh lii suulân čiččâm tijmed, mii tábáhtuvá Maadâ-Suomâst kaskoo uđđâivemáánu já Tave-Suomâst kuovâmáánust.

Pyeidicissááš lii levânâm aassâm mield ubâ Suomân. Tave-Suomâst tot ij kuittâggin lah aaibâs jyehi saajeest. Suomâ pyeidicissáášnääli lii suulân kyehti miljovn paarrâd, tälviv 4–7 miljovn ohtâgâssâd. BirdLife Suomâ ornij uđđâivemáánust 2007 Pihabongaus-tábáhtus, mon puátusij vuáđuld pyeidicissááš lii Suomâ táválumos (99,7 %) já valjaamus (75 000) loddelyevdi loddešlaajâ. Tot pessee puohlágánijn vuovdijn já čuákkipäikkikuávluin, jis fáállun lii valmâš vuággu. Stuárráámus uási Suomâ pyeidicissáin pessee tááláá ääigi čuákkipäikkikuávluin.

Pyeidicissááš lii ohtâ Euraasia valjaamuin loddešlaajâin. Tot lii levânâm ubâ Euroopân já Tave- sehe Koskâ-Aasian. Euroopâst pessee suulân 46–91 miljovn pyeidicissáášpaarrâd.

Pyeidicissááš finnee táválávt kyehti piäsáduv, moin pyehtih leđe joba love uđâgâžžâd. Tot ráhtá piervâl ruŋgo seinisiähtálist já skoođâst tom ovdâmerkkân soksâmijguin teikkâ puzâiguin. Pyeidicissááš monniiškuát vyesimáánu aalgâst. Tot mannee 6–12 manneed já láálá taid kyehti oho. Lällee pyeidicissáá ij uážu hettiđ, ko tot hilgo uáli heerkiht manepiervâl. Uđâgááh čolgeh masa ain siämmáá peeivi já toh pyehtih kirdeđ kuulmâ oho ahasâžžân. Enni piämmá uđâgáid vala 1–2 oho piervâlistvyelgim maŋa. Enni ij hilgo uđâgâšpiervâl nuuvt heerkiht ko manepiervâl. Jis piervâl alda oroh liijkás kuhháá, te uđâgááh sättih jäämmiđ niälgán, koolmân teikkâ kooškon, ko enni ij tuostâ puáttiđ maasâd piervâlân. Táválávt paarâ mannee vala nubbe piäsáduv syeinimáánust. Tast lii táválávt ucceeb manemeeri já läällim pištá ucceeb ääigi. Nube piäsáduv uđâgááh vyelgih piervâlist porgemáánust.

Jis vuosmuš piäsádâh jáámá, te cissááš mannee táválávt uđđâsist. Uđđâsistpessimist iä lah nuuvt ennuv maneh ko vuosmuš piäsáduvvâst, ko niŋálâs ij vaje tállán pyevtittiđ normaal manemere.

Pyeidicissááš lii puohporree. Tot porá siemânijd, jiivijd já keessiv tiivrijd sehe eres čielgitävtittemes elleid. Kiđđuv tot porá mielâstis uurbijd sehe iđosijd já iälá juhâmin lostâmuorâi määihli. Tälviv tot porá tálvástâllee tiivrijd já haaškâid, aassâmsoojij alda meid loddelyevdi siemânijd já vuojâ. Uđâgááh poreh enâmustáá kiivsâid já tiivrijd. Pyeidicissááh sättih niälgástum tiet puurrâđ meid uccâluudijd teikkâ nähkisuájáid.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 67: Päijänne (251 words)


Päijänne lii jävri Suomâst, Koskâ-Suomâ já Päijät-Häme eennâmkuudijn.

Päijänne vijdodâh lii 1083 km2 já tot lii Suomâ nubben, teikkâ kuálmádin stuárráámus jävri. Päijänne lii suulân siämmáá styeres ko Aanaarjävri, mut tot ete kuábáš lii stuárráb, lii iveääigist kiddâ. Päijänne kulgâmvijdodâh lii 26 480 km2 já tot lii Kymijuuvâ čácáduv uáivijävri. Päijänne Ristiselkäst, Toivakka kieldâst lii Suomâ sisčácáduvâi kieŋâlumos saje (95,3 m). Puáris tiäđu mield saje kieŋŋâlvuotâ ličij 104 m, mut taat tiätu lii puástud. Päijänne koskâkieŋŋâlvuotâ lii 16,2 m. Stuárráámuuh suolluuh láá Virmalansaari, Salonsaari, Judinsalo, Onkisalo, Paatsalo, Muuratsalo, Haukkasalo já Vuoritsalo. Ohtsis suolluuh láá 2 690.

Päijänne finnee čääsis jäävri tavveen Saarijävri, Viitasaari sehe Rautalammi kiäinuin, viestârist Jämsä kiäinust já nuorttân Sysmä kiäinust. Jäävri maadâuásist álgá Kymijuuhâ, mii luáštá Suomâluohtân. 

Päijänne ääldis šoodâi ko jieŋâ koovij källee majemuu jieŋâpaje ääigi. Jieŋâpaje maŋa ääldis paasij Nuorttâmeerâ Yoldia- já Ancylusmudoi vuálá. Eennâmpajanem tááhust Päijännest šoodâi Ancylusjäävri luohtâ já iäskán 10 000 ihheed tassaaš jieijâs jävri. Suulân 8 500 ihheed tassaaš Päijänne luoštij Kyelijuuvâ peht Merâpootân. Siämmáá ääigi Saimaa lyeštimuáli sirdeškuođij máádás já loopâloopâst Päijännen. Epitäsivis eennâmpajanem tiet Päijänne aalgij tulvâđ já pajaniđ. Ko Päijänne lâi pajanâm Saimaa räi, te šoodâi Sis-Suomâ stuorrâjävri, mii piištij suulân 200 ihheed. Päijänne pajanâm čäsuáivi moorâi Heinola-puolžâ já Kymijuuhâ šoodâi. Kymijuuhâ lyeštiškuođij ennuv čääsi, já Päijänne čäsuáivi moonâi vuálus jotelávt. Tondiet Päijänne ratkui Saimaast, já tast šoodâi oppeet jieijâs jävri.

Päijänne maadâuásist, Sysmä, Padasjoki já Asikkala kieldâin, enâmustáá Kelvenne suollust lii Päijänne aalmuglâšmecci. Aalmuglâšmecci lii uáli pivnohis kárbáinjotteemsaje.

Taat sijđo teikkâ uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 68: Quentin Tarantino (133 words)


Quentin Jerome Tarantino (š. njuhčâmáánu 27. peeivi 1963, Knoxville, Tennessee, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš stivrejeijee, pyevtitteijee, čällee já čaittâleijee, kii lii čáállám já stivrim 10 elleekovveed.

Quentin Tarantino šoodâi Knoxvillest, Tenneseest. Suu eeči lii italialâš-ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já musijkkár Tony Tarantino. Suu enni, Connie (McHugh), lii pyecceitipšoo Tenneseest. Ko Quentin lâi neelji ihásâš, sun varrii suu eenijn Torrancen, Kalifornian.

Tarantino algâttij suu karrieer čälimáin, stivriimáin já čaittâlmáin stuárráámuu uásild lappum čapisvielgis elleekooveest My Best Friend's Birthday ive 1987. Ton elleekove kietâčalluu vuáđuld lii maŋeláá rahtum kietâčaalâ elleekován True Romance (1993). 
Pegâlmâsân Tarantino šoodâi kuittâg ko čaalij já stivrij elleekove Reservoir Dogs ive 1992. Sun meid čaittâlij tast Mr. Brown roolâ.

Tarantino lâi meid kyessi stivrejeijen Robert Rodriguez stivrim elleekooveest  Sin City já stivrij meid oovtâ uási rááiđun ER (suom.Teho-osasto) sehe C.S.I.-rááiđu 5. paje majemuu uási.




#Article 69: Ruopsisryeivil (184 words)


Ruopsisryeivil lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. Tot lii Kymileevi eennâmkoddelodde.

Ruopsisryeivilist láá kossâ ruumâš já njune sehe stuorrâ uáivi. Tot lii 15,5−17,5 cm kukke já tiäddá 24−38 g. Ruopsisryeivil poođâš, uáivi já suájáh láá čappâdeh já selgi lii räänis. Suájást lii vielgis teikkâ váhá ränis säärgis. Orráás čuávji lii ruopsâd já niŋálâs sehe nuorâ ruškâd.

Puárásumos riegistum ruopsisryeivil lii lamaš 6 ihe 11 mánuppaijeed já 28 peivid puáris. 

Ruopsisryeivil tiättoo ubâ Euroopâst já Aasia liähmus kuávluin. Tot lii táválávt päikkilodde, mut sáttá varriđ jis raavvâdtile aassâmsaajeest lii hyeni. Varrimsaje lii táválávt Koskâ-Euroopâst. Tot puátá maŋgii tälviv puurrâđ loddeluovijd já lii-uv ohtâ loddeluovdij tobdosuboin luudijn.

Ruopsisryeivil pessee ubâ kuácceevyevdistielâsist, ađai ubâ Suomâst, pic ij Tuodâr-Laapist. Suomâst pessejeh suulân 200 000 ruopsisryeivilpaarrâd.

Ruopsisryeivil peesi lii vyeligis miestust, 0,5–5 meetter aloduvvâst. Piervâl lii rahtum oovsijn já toŋŋâsijn. Niŋálâs mannee 5-7 mane já láálá taid kyehti oho. Uđâgááh pyehtih kirdeđ váhá paijeel kyevti oho ahasâžžân. Ruopsisryeivil finnee keesist kyehti teikkâ kulmâ piäsáduv.

Ruopsisryeivil purrâmuššân láá táválávt ereslágáneh siemâneh, urbeh, myerjih já čielgitävtittemes elleeh. Enni puurât uđâgáid tiivrijd já eres uccâ elleid. Tälviv toh poreh enâmustáá loddelyevdi siemânijd.




#Article 70: Rävisvuotâ (riehtioppâ) (102 words)


Rävisvuotâ lii riehtiopâlâš tuávádâh, mii uáivild taggaar ave, ko siärváduv já laavâ mield olmooš lii tommit räävis, ete ibbeerd maid parga. Talle sust šadda siärváduv olesváldálâš jeessân puoh vuoigâdvuođâigijn já kenigâsvuođâigijn. 

Rävisvuođâ aherääji lii mulsâšuddâm ennuv eres ohtsâškuudijn. Ton lasseen pyehtih leđe nisonáid já almaid eres aherääjih nuuvtko lâi ovdil Ruotâst já Suomâst.

Laavâ hovdimlaavâ nubástutmist (457/1976) vuáđuld Suomâ rävisvuođâ tááláš aherääji lii 18 ihheed syeinimáánu 1. peeivi 1976 rääjist. Tolebáá aherääji lâi 15 ihheed ive 1721 räi, ko rääji aledii 21 ihán. Taat aherääji kuittâg kuoskâi tuše almaid; najâhánnáá nisoneh lijjii hovdimvuálásiih, já näimilito maŋa nissoon kállást šoodâi suu uđđâ uundâr.




#Article 71: Saimaa (285 words)


Saimaa teikkâ Stuorrâ-Saimaa () lii jävri Suomâst, Maadâ- já Tave-Kärjilist sehe Maadâ- já Tave-Savost. 

Saimaa vijđodâh lii 4 280 km2. Tot lii Suomâ stuárráámus jävri já Laatokka, Äänisjäävri sehe Vänern maŋa Euroop stuárráámus jävri. Saimaa kulgâmvijđodâh lii 69 500 km2 já tot kulá Vuoksi čácádâhân. 

Lii kiddâ tulkkuumist, ete lii-uv Saimaa ubâ ohtâ jävri. Saimaa puáhtá jyehiđ maaŋgâ jiečânâs áldás, moh láá ovtâstittum kezis čolmijguin. Eres áldái čäsuáivi alodâh lii kuittâg-uv suulân siämmáš, te Saimaa aneh táválávt jävrin. Saimaa stuárráámus ääldis lii Maadâ-Saimaa, mii kočoduvvoo meid Saimaa selgin teikkâ tuše Saimaan. Eres styeres jäävrih Saimaast láá Pihlajavesi, Haukivesi já Pyhäselkä.

Saimaa koskâmiärálâš čäsuáivi alodâh lii 75,7 m. Kieŋâlumos saje (84 m) lii Käenniemenselkäst, Yövesist. Saimaa finnee čääsis Heinävesi- já Leppävirta kiäinuin sehe Pielisjäävrist Pielisjuuvâ peht. Imatrast álgá Vuoksi, mon peht Saimaa luáštá Laatokan já ton maŋa Nevajuuvâ peht Suomâluohtân.

Saimaanuárju lii Saimaa tobdosumos ellee. Saimaanuárju lii nuárju uhkevuálásâš vyelišlaajâ já iälá tuše Saimaast. Ive 2016 nuárjuh lijjii suulân 360 ohtâgâssâd. Saimaanuárjoid stuárráámuuh uhkeh láá šoŋŋâdâhnubástus já viermikuálástem.

Saimaa kyelišlaajah láá jävriluosâ, kuávžur, kuha, puško, siergi, suávvil já vuásku. Saimaast lii meid uáli uhkevuálásâš rávdupopulaatio.

Majemuu jieŋâpaje maŋa Saimaa lâi kiddâ Ancylusjäävrist. Eennâmpajanem tiet kiäinu jáávrán potkânij, já Saimaast šoodâi jieijâs jävri. Algâaalgâst Saimaa luoštij Taveluohtân, mut ko tobbeen eennâmpajanem lâi korrâsub, te virdedem jorgettij máádás. Suulân 8 000 ihheed tassaaš Saimaa luoštij jo Päijänne kulij. Ko eennâmpajanem jotkui, te Päijänne tuulvâi já ton čäsuáivi pajanij Saimaa räi. Šoodâi Sis-Suomâ stuorrâjävri, mii piištij muáddičyeti ihheed ovdil ko eennâmpajanem potkiittij Päijänne já Saimaa uđđâsist. Jaavrij iäránem maŋa Saimaa luoštij kyevti kiäinu peht Kymijuuhân ovdil ko Vuoksi šoodâi suulân 6 000 ihheed tassaaš já poođij puáris oolij sajan.

Taat sijđo teikkâ uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast




#Article 72: Salvador Dalí (254 words)


Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech (), kiäm tobdeh noomáin Salvador Dalí, lâi espanjalâš máálájeijee, koveverree já elleekovekietâčällee. Sun lii maailm peeggâlmumos surrealistlâš máálájeijee, kiän tuojijn tobdosumos lii The Persistence of Memory, mon sun máálái ive 1931.

Dalí šoodâi vyesimáánu 11. peeivi 1904 Figuerasist, Kataloniast Salvador Dalí Cusín já Felipa Domènech Ferrésân. Sun lâi sunnuu nubbe pärni, mutâ suu stuorrâviljâ, kiän nommâ lâi meid Salvador, jaamij umogâžžân. Nelji ive maŋeláá, ive 1908, Dalí uccuábbi, Anna Maria, šoodâi. Siämmáá ive Dalí eeči piejâi Dalí škoovlân, mutâ vuosmuu škoovlâ vädisvuođâi tet eeči siirdij Dalí kyehti ive maŋeláá espanjalâš-ranskalâš škoovlân, kost Dalí oopâi ranskakielâ - táiđu mast maŋeláá lâi ävkki suu taiđui-uv. 

Dalí eeči lâi koorâs, mutâ eenist lâi láđásub šoddâdemvyehi. Dalí lâi jo pärnin fiätulâš já lâi maŋgii vaijaa vanhimijdis já škovlâskipárijdis. Eejis ij killáám Dalí suttoid ige omâsvuođâid já ráŋgášij tain korrâsávt. Sunnuu koskâvuotâ hiäjusmij jo talle ko Dalí lâi val ucce. Kuittâg kuohtuuh vaanhimeh tuárjoin nanosávt Dalí taiđuu já sust lâi-uv jo uáli nuorrân ovdánâm stijlâ sárgusijnis. Nuuvt vaanhimeh huksijn sunjin taaiđâstudio ovdilgo sun ubâ moonâi taaiđâškoovlângin.

Dalí tobdeh vuosâsaajeest suu máálám taiđust.

Dalí artistlâš stijlâ ovdánij ko sun uápásmui sehe Sigmund Freud jurduid mielâvuáláást já Pariisi surrealistlâš taidârriggei, kost taidâreh já čälleeh irâttii uuccâđ mottoomlágán stuárráb tuotâvuođâ ulmuu mielâvuáláást.

Dalí lii smiettum kyevti eresláán persovnin - láin pyeri Dalí já hyeni Dalí. Pyerrin Dalín aneh 1930- já 1940-lovo surrealistlâš máálájeijee, ko oppeet hyeni Dalí poođij tast maŋa, talle ko Dalí rigoi, varrij Ovtâstumstaatáid, poorgâi Hollywoodáin já ruoššâlâš baletáin sehe lijkkui leđe massamediast.




#Article 73: Sanna Marin (226 words)


Sanna Mirella Marin (š. skammâmáánu 16. peeivi 1985, Helsig, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár, kii lii toimâm Suomâ uáiviministerin juovlâmáánu 10. peeivi 2019 rääjist. Sun lii Suomâ kuálmád nissoonuáiviminister já Suomâ historjá nuorâmus uáiviminister, 34-ihásâžžân. Marin lii meid Suomâ kuhesáigásumos nissoonuáiviminister.

Sanna Marin šoodâi Helsigist, mutâ lii aassâm meid Espoost. Škovlâivijdis sun aasâi Pirkkalast, kost sun meid čaalij pajeuáppen ive 2004. Tááláá ääigi sun áásá Tamperest, Kaleva kaavpuguásist, kost sun lii aassâm ive 2007 rääjist. Ton ive sun algâttij uápuidis Tampere ollâopâttuvâst, kost sun luuvâi haldâttâhtiettuu. Sun valmâštui maisterin ive 2017.

Marin lii toimâm aktiivlávt politiikist ive 2006 rääjist. Suomâ ovdâskoodán suu väljejii vuossâmuu keerdi ive 2015, kuás sun finnij 10 911 jiennâd. Ive 2019 vaaljâin sun finnij 19 088 jiennâd. Ovdâskoddeest sun lii lamaš jesânin stuorrâ váljukoddeest, lahâváljukoddeest já pirâsváljukoddeest. 

Marin lii meid Tampere kaavpugaairâs já tooimâi váldustiivrâ saavâjođetteijen iivij 2013−2017. Sosiaaldemokraatlij värisaavâjođetteijen sun lii lamaš ive 2014 rääjist, kuás suu väljejii nubben värisaavâjođetteijen. Ive 2017 suu väljejii vuosmuš värisaavâjođetteijen.

Suomâ uáiviministerin Marin šoodâi juovlâmáánu 10. peeivi 2019.

Marin pajasšoodâi arvetävgiperrust enijnis já eenis kuoimijn. Eejis sun ij lah eidu uáinám elimis ääigi, ko eeči varrij meddâl talle ko Marin lâi vala aaibâs ucce. Marin lii vuosmuš suu perrust kii lii valmâštum ollâopâttuvvâst. 

Tääl Marin áásá suu kálláin já 2-ihásâš nieidáin Kesärantast, mii lii toimâm uáiviminister virgeaassâmsaijeen ive 1919 rääjist. Fastâ päikki sust lii kuittâg Tamperest.

 




#Article 74: Sauli Niinistö (140 words)


Sauli Väinämö Niinistö (š. porgemáánu 24. peeivi 1948, Salo, Suomâ) lii syemmilâš politijkkár já Suomâ täsivääldi 12. president. Sun riemâi tooimân njuhčâmáánu 1. peeivi 2012 já suu väljejii uđđâsist ive 2018.

Niinistö šoodâi Salost ive 1948. Sust šoodâi vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat ive 1974 Tuurku ollâopâttuvâst. 

Niinistö väljejui Salo kaavpugváldustiivrân ive 1977. Suomâ ovdâskoodán sun peesâi vuosmuu keerdi ive 1987. Ko sun lâi almugovdâsteijen, sun tooimâi om. vuáđulahâváljukode saavâjođetteijen. Ministeri sust šoodâi ive 1995. 

Niinistö lii toimâm meid Aalmuglâš Kokoomus saavâjođetteijen 1994–2001.

President Niinistö kálgu lii Jenni Haukio. Sunnui šoodâi alge, Aaro, kuovâmáánust 2018. Perrui kulá meid bostonterrier Lennu.

Niinistöst lává meid kyehti alge oovdiš näimilittoost Marja-Leena Alankoin: Nuutti (š. 1975) já Matias (š. 1980).

Hiljaisten historia. almostum 2007. Helsig

Viiden vuoden yksinäisyys. almostum 2005. Helsig

Yhteinen raha: eurooppalaisen yhteistyön alku- vai päätepiste? artikkâl kirjeest Marginaalista ytimeen: Suomi Euroopan unionissa 1989–2003. Tammi.

 




#Article 75: Sofi Oksanen (299 words)


Sofi Oksanen (š. uđđâivemáánu 7. peeivi 1977, Jyväskylä, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee. 
Oksanen lii čáállám ohtsis 6 roomaan, moin peeggâlmumos lii Puhdistus (2007), mii finnij Finlandia-palhâšume (2008), Runeberg-palhâšume (2009), Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšume (2010) já ranskalâš Prix Femina -palhâšume (2010). Romanij lasseen sun lii čáállám ovdâmerkkân čaitâlmijd já oopperaid.

Sofi Oksanen šoodâi já vietij pärnivuođâs Jyväskyläst. Sun lâi perruu áinoo pärni. Suu eeči lii syemmilâš já enni eestilâš, já Oksanen lâi-uv pärnin ennuv eeni šoddâmsaajeest Eestieennâm Läänemaast.

Oksanen ličij halijdâm Helsig Kallio luvâttâhân, mutâ ko vaanhimeh iävá luáštám, te sun juuđij Jyväskyläst Voionmaa luvâttuv. Tast maŋa sun peesâi Helsig ollâopâttâhân luuhâđ kirjálâšvuođâ.  Sun ij kuittâg makkum tobbeen, já ko sun lâi muáddi ive luuhâm kirjálâšvuođâ, te sun peesâi Teatterakademian luuhâđ dramaturgia 21-ihásâžžân. Tobbeen sun lijkkui leđe, mutâ puosâškuođij uápui ääigi bulimian.

Porgemáánust 2011 sun naajâi Juha Korhosijn. Oksanen lii ettâm, ete lii rijjâtátulávt pärnittem. Sun lii meid feminist já kulá goottivyelikulttuurân.

Sofi Oksas vuosmuš roomaan lii Stalinin lehmät, Stalin kuusah, mii almostui ive 2003. Tast sun kieđâvuš Soviet ääigi Eestieennâm já enâmânvarrim vädisvuođâid puurrâmhemâdâsâi (syömishäiriö) peht. Ton jurgâlemvuoigâdvuođah láá vuobdum paijeel 20 kielân.

Nube roomaanstis, Baby Jane (2005), Oksanen kieđâvuš paaniikhemâdâs já ton vaikuttâs elimân. Roomaan vuáđuld lii rahtum meid elleekove, mon pyevtittij Oktober já stivrejeijen lâi Katja Gauriloff.

Suu kuálmád roomaan, Puhdistus (2008), šoodâi vistig čaitâlmin, mon vuosâeehid lâi kuovâmáánust 2007 já tast maŋa eskin romanin. Sehe čaaitâlm ete roomaan lijjii uáli jo piivnoheh já roomaan lâi ive 2008 enâmustáá vuobdum päikkieennâmlâš kirje (102 200 vuobdum pittád). 

WSOY jooskâi ohtsâšpargo Oksasijn ive 2010, mutâ sun vuáđudij jieijâs kuástidemseervâs Silberfeldt Oy ive 2011. Siämmáá ive sun sirdui meid Otava omâstem Like čällen, mii lii kuástidâm suu kulmâ čuávuváá roomaan: Kun kyyhkyset katosivat (2012), Norma (2015) já Koirapuisto (2019).

Mainâšum tuše teatter, kost lamaš vuáđučááitus.

Adelum tuše teatter, kost lamaš vuáđučááitus.

 




#Article 76: Sojuz (370 words)


Sojuz () lii ryeššilâš komovuotâskiijpâ, mon  Sergei Koroljov vuávái Sovjetlito komovuotâohjelm várás. Skiijpah páččojeh Sojuz-kyeddimrakettáin (su. kantoraketti) já toh láá Sojuz-komovuotâohjelm uási. Skiijpâst láá aigij mield rahtum maaŋgah versioh. 

Ive 2015 räi skiijpâ sierâ versioin láá tohhum paijeel 120 luhostum kirdemid. 

Sojuz-komovuotâskiijpâst láá kulmâ uási: juurrâmrađemooduul, siäivummooduul já huolâttâsmooduul. 

Ovdemuš uási skiijpâst lii juurrâmrađemooduul. Tot ana sistees puoh piergâsijd, maid siäivudijn ij taarbâš, tego testampiergâsijd, kameraid já noođijd. Tot puáhtá sisanneed meiddei máhđulii telagistemsajattuv. Juurrâmrađemooduul puáhtá táárbu mield sierriđ siäivummodulist, já talle tot tuáimá áimulukkân. 

Sojuz kosmonautij orroomsajeh lasanii kirdem ääigi čuuvtij ton maŋa ko ovdebáin almadittum (su miehitetty) komovuotâkapselijn kevttum teknisiih piergâseh sirdojii juurrâmrađemodulân. Juurrâmrađemooduul puovtij huksiđ keppisubbon ko maccâmkapsel, tastko tom ij taarbâš suoijiđ Eennâm áimukiärdán maccâm várás. Apollo-komovuotâskiijpâ koččommodulist lâi kuulmâ astronaut várás kuuđâ kuđâhâsmeetter aassâmsaje, já ton massa lâi 5 000 kiillud. Sojuzist siämmáá stuárusii astronautjuávhu várás lâi saje 9 kuđâhâsmeetterid. Taat saje lâi iänááš-uv juurrâmrađemodulist.

Siäivummooduul kosmonauteh kevttih skiijpâ päčimist já meiddei Enâmân maccâmist.  Siäivummooduul oolâ lii pieijum spesialase, mii iästá sistile kummoom talle ko skiijpâ kirdá korrâ liävttoin áimukeerdi čoođâ Enâmân macâdijn. Siäivummooduul liähtu šadda hitásubbon vistig-uv áimukeerdi vuástus keežild já nubben meiddei liävtukepidemsuoivui keežild, tassaažân ko váldusuoivâ lekkâs já hidásmit skijpâ liävtu eennâm asan siäivudijn. Timmâ siäivum visásmiteh meetter aloduvâst tuáimee liävtukepidemraketteh, moh láá pieijum liegâsvuotâkoolbâ tuáhá. 

Ohtân siäivummooduul vuávám vátámâšâin lâi tot, et skiijpâst kalga leđe stuárráámus máhđulâš volumetrisâš pehtilvuotâ (siskáldâs saijaavuotâ jyehimáin ruŋgo vijđoduvváin). Pyeremus häämi tađe várás ličij pállu. Pállu ij kuittâggin adde luptimvyeimi já tot pyevtittičij ballistlii maccâm áimukiärdán. Ballistlâš maccâm áimukiärdán lii astronauttijd varâlâš tondiet ko skiijpâ keeppid liävtus čuuvtij. Áimukiärdán sirdum maŋa tot iästá skiijpâ stivrim meddâl juurrâmraađeest. Taandiet Sojuz maccâmkapselân väljejui vyeijimčuovâ häämi. Tast lii páálu hámásâš ovdâuási, moos lii lohtum páálunálásâš liegâsvuotâkolbâ njuáidus lávuluváin (čiččâm cekkid). Vyeijimčuováid paldâlistem lii čielgiimist toin naalijn, et Sojuz vuávám ääigi masa jo puoh vyeijimčuovah lijjii jurbâdeh.

Skiijpâ tyehiuásist lii huolâttâsmooduul. Tot lii farppâl hámásâš teedâvuovdâ, mast láá vuáháduvah liegâsvuođâ haaldâšmân, šleđgâvyeimi käldee, kuhesmääđhi radio, radiotelemetria- sehe stelliildâsheiviittemvuáhádâh já haldâšemvuáhádâh. Huolâttâsmooduul teedâthánnáá uásist láá skiijpâ váldu- já värimotoreh - kiddis puáldámuš kevttee uigâmvyeimivuáhádâh juurrâmraađeest operistem já tobbeen meddâlpuáttim várás. Skiijpâst láá meiddei smavvâlatkiitteijee raakeetmotoreh stelliildâs tivomân. Huolâttâsmooduul ulguubeln láá stelliildâsheiviittemvuáháduv sensoreh já piäivášpaneleh, maid puáhtá stelliđ piäváá kulij taid jorgeetmáin. 




#Article 77: Sorvâ (691 words)


Sorvâ lii njomâtteijeešlaajâ, mii kulá kyeppirellei lahkon já sorvâellei čeerdân.

Sorvâ lii stuárráámus tááláá ääigi ellee sorvâellee já meid Suomâ stuárráámus ellee. Räävis tiäddá 200–825 kg. Rummâš kukkodâh lii 200–280 cm já sevealodâh 170–220 cm. Seeibi kukkodâh lii 7–10 cm. Ores lii ennuv stuárráb ko niŋálâs, já tuše orásist láá čuárvih.

Soorvâst láá kubdâ turbe, čeve vyelni hiäŋgájeijee siämu já vieskâärdeeh. Jyelgih láá kuheh já koozah kubduuh, mii älkkedit muottust väzzim. Soksâm ivne lii čapisruškâd teikkâ ruopsisruškâd. Jyelgih já čuávji láá kuovgâduboh. Tälvisoovsâ, mii vuálgá kiđđuv meddâl, lii kuovgâdub ko kesisoovsâ. Sorvâvyesih láá  ruopsisruškâdeh.

Oressoorvâin láá čuárvih, moh uđâsmuveh jyehi ive ton maŋa, ko puáris čuárvih láá kuáškum. Uđđâ čuárvih šaddeh keesi ääigi näähki vyelni. 

Sorvâ iälá Tave-Eurasiast. Ton lavdâm uulât Skandinaviast, Puolast já Tšekist Tave-Kiinan já Ruošâ Jenisein. Mäddin lavdâm raijâšuvá mecciarostielâsân, mut vuomij mield tot lii levânâm meid arokuávloid. Sorvâ tiättoo harvii meid Saksaast, Uŋgarist já Kroatiast. Nuorttâriijkâst lii ovdil lamaš sierâlum populaatio, mut tot lii viehâ vissásávt lappum. Viijđes lavdâm já stuorrâ ohtâgâsmeeri tiet IUCN lii luokittâllâm soorvâ eellimvuáimálâš šlaaijân. 
 
Ive 2005 áárvu mield maailmist láá suulân 1,5 miljovn sorvâd, moin Euroopâst 0,5 miljovn. Euroopâst soorvah láá enâmustáá Ruotâst (340 000) já Suomâst (110 000). 

Soorvâ eellimpirâsin láá tave kuácceevyevdistielâs teikkâ liähmustielâs meecih. Tavveen sorvâ iälá keessiv meid laajišvuovdijn já motomeh ohtâgâsah sättih pääcciđ tálvástâllâđ tuodârkuávlui vuomijd. Jieŋâmeerâ rido vuonâin keessiv ässee soorvah värrejeh tälviv sisenâmân. Sorvâ iälá mielâstis nuorâ siähálâs- já kuácceevuovdijn. Sorvâ puáhtá eelliđ meid viehâ alda härvis aassâm.

Soorvah eellih enâmustáá ohtuu, mut sättih tälviv rähtiđ muádi ohtâgâs juávhuid. Kiđđuv kyeddim ääigi niŋálâsah vyelgih meddâl juávhust já hilgoh oovdeb ive vuosijd. Siämmáá ääigi oressoorvah vandârdeh soojijd, moin toh finnejeh eenâb raavvâd. Koskâmiärálávt soorvah vandârdeh kiđđuv já čohčuv 15–25 km. Nuorâ soorvah sättih jotteeđ kuhebijd-uv maađhijd. 

Kubdâ kozâidis iššijn sorvâ puáhtá väzziđ pyereest times-uv asseest. Soorvah láá meid pyereh vuojâdeijeeh já toh pyehtih sirdâšuđ suolluid maaŋgâ kilomeetter keččin. 

Soorvah láá táválávt aktiivlumoseh iiđeed- já ehidâsveeigi ääigi. Toh poreh keessiv syeini, sino, miestuid já suávi páárhu, motomin meid čäcišaddoid. Tälviv purrâmâššân láá uáiviáášán riseh já peeci párkku. Keessiv sorvâ vyerkkee purrâmuš čoovčâ lasanemääigi várás, já porá stuárráámus uási äigistis. Joba 50 kg peeivist. Tälviv piäiválâš purrâmušmeeri lii tuše 8–16 kg. 

Soorvâi roovvâd lii čohčuv. Oressoorvah kištottâleh niŋálâsâi mielâstumvuođâst neehušis tuáruin. Parâttâlmân valmâš ores kuáivu enâmân kimekyepi já kužžá toos. Niŋálâs njunnee kyepi já sáttá kužžâd jieš-uv toos. Niŋálâs tiätá kimekyepi kuužâ haajâst, ete ores lii vaalmâš parâttâllâđ. 

Niŋálâs párná kiđđuv 1–2, harvii kulmâ vyesi. Eidušoddâm vyesi tiäddá 11–16 kg. Tot čuávu eeni ton räi, ete uđđâ vyesi lii šoddâmin já enni vuájá tom meddâl.

Ovdil sehe Amerikâst ellee sorvâ já eurooplâš sorvâ luokittâllui siämmáá šlaajâ vuálá. Luokittâllâm mield soorvâst lijjii čiččâm vyelišlaaijâd: euroopsorvâ (Alces alces alces) Eurasia viestâruásist, siberiasorvâ (A. a. pfitzenmayeri) já mantšuriasorvâ (A. a. cameloides) Nuorttâ-Eurasiast sehe nuorttâkanadasorvâ (A. a. americana), viestârkanadasorvâ (A. a. andersoni), shirassorvâ (A. a. shirasi) já alaskasorvâ (A. a. gigas) Tave-Amerikâst.

Tááláá ääigi Eurasia já Tave-Amerik soorvah láá luokittâllum jieijâs šlaajáid, ko toi karyotiijpah já rumâšrááhtus láá ereslágáneh. Euroopâst já Jenisei viestârbeln iälá sorvâ (Alces alces) já Tave-Amerikâst sehe Eurasiast Jenisei nuorttiibeln iälá ameriksorvâ (A. americanus). Jenisei kierruin, Mongoliast já Kiinast sorvâšlaajah eellih siämmáin soojijn, kuás šlaajah sättih ruossâlistuđ. Kuábbáá-uv šlaajâst láá kyehti vyelišlaajâ. Tááláá tiäđu mield soorvâ vyelišlaajah láá Alces alces alces já A. a. caucasicus, moin majemuš lii suvâttum.

Sorvâ lii Suomâ merhâšitteemus pivdoellee. 1800-lovo loopâst sorvânääli uccánij ennuv lijgemiäcástem tiet, já šlaajâ masa suvâttui Suomâst. Suojâlemtoimâi iššijn sorvânääli šodâškuođij jotelávt 1930-lovvoost. 

Soorvâmiäcástem tábáhtuvá táválávt uces juávhuin. Távjá ohtâ juávkku suorgât soorvâ joton nube juávhu luus, mii páácá tom. Eres miäcástemvyevih láá ovdâmerkkân orostittem umásteijee sorvâpennuin, perttum purâdemsaje alda já muotâruánnjásij iššijn kuorâdem. 

Tááláá ääigi sorvâmeerijd heiviitteleh miäcástmijn. Ive 2020 soorvâ uážui miäcástiđ Suomâ pivdoelleekuávdáá mieđettâm luuvijn Laapist sehe Tavenuorttiienâmist 1. – 20. čohčâmáánu já eres kuávluin 1. čohčâmáánu - 9. roovvâdmáánu, mut tuše piäldust vahtimin. Ubâ Suomâst miäcástemäigi álgá 10. roovvâdmáánu já nohá 15. uđđâivemáánu. 31. juovlâmáánu maŋa miäcástmist ij kuittâggin uážu innig kevttiđ pennuu.

Vuájáán já soorvâ suoččâmist šadda táválávt tuođâlâš vaahâg, sehe soorvân, ulmuid já vuájánân. Kuhes jyelgih já stuorrâ ruumâš taheh soorvâst jotolâhân varâlâš. Sorvâ pärttid  táválávt ehidist teikkâ iđedist, ko tot lii ucâmin purrâmuš.




#Article 78: Stephen King (334 words)


Stephen Edwin King (š. čohčâmáánu 21. peeivi 1947, Portland, Maine, Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš kirječällee.

Stephen King šoodâi Portlandist, Mainest. Suu vaanhimeh, Donald já Nellie Ruth Pillsbury King, iäránáin, ko King lâi vala ucce. Viljâinis Davidáin suoi aasáin tast maŋa sunnuu ennijn. Sij varriistâlii vistig tuohuteehi ovdilgo monnii maassâd Mainen já paccii tohon.

King juuđij Durham vuáđuškoovlâ já Lisbon Falls luvâttuv, kost sun valmâštui ive 1966. Sun čaalij aktiivlávt jo talle. Luvâttuv maŋa King peesâi siisâ Maine ollâopâttâhân luuhâđ eŋgâlâskielâ, kost sun valmâštui ive 1970. Pargo ij kuittâggin kavnum tállân, pic esken čohčuv 1971, kuás sun algâttij eŋgâlâskielâ máttáátteijen Hampden Academyst. Ehidij já oholoopâi sun čaalij novellijd já pargeldij meid romanijn.

King naajâi Tabitha Sprucein ive 1971. Suoi láin teivâm Maine ollâopâttuvvâst, kost kuohtuuh láin lamaš uáppen. Sunnust láá kulmâ päärni já nelji pärnipäärni.

Kiđđuv 1973 Doubleday  Co. tuhhiittij King roomaan Carrie almostittem várás. Sunjin muštâlui, ete jis tot vuábdoo pyereest, te sust lii máhđulâšvuotâ kyeđđiđ suu pargo máttáátteijen já tuše čäälliđ. King jieijâs mielâst maainâs škovlâpiävuttum nieidâst kiäst láá telekineetliih vyeimih ij lamaš pyeri já sun leggistij-uv vistig tom roskeliitán. Suu kálgu, Tabitha, kuittâg kuáivui tom tobbeen já kivrij kállás vuolgâttiđ tom kuástideijei. Nuuvt Carrie almostui kiđđuv 1974.

Richard Bachman lâi Stephen King pseudonyym suu karrieer aalgâst. Suu kuástideijee lâi ton uáivilist, ete oovtâ čällest ij pyevti almostuđ maŋgâ kirje ivveest. Maŋeláá King ij innig perustâm taggaar njuolgâdusâst já sust sattii almostuđ kulmâ-uv kirje oovtâ ive ääigi.

King kiirjijn láá rahtum paijeel 100 elleekovveed já maaŋgah tv-rááiđuh. Ohtâ pivnohumosijn elleekuuvijn lii Stanley Kubrick stivrim The Shining (suom. Hohto), moos King jieš ij lijkkum ollágin, ko suu mielâst kirjes lâi tulkkum puástud. Sun ij meid lijkkum toos, ete Jack Nicholson čaittâlij uáivipersovn, Jack Torrance, ige tooskin ete Torrance lii váhá jollâ aalgâ rääjist. Elleekove lâi King mielâst meid váhá misogynistlâš, ko nissoon tast lâi tuše kehnittes piškee.

Eres King mainâsij vuáđuld rahtum pegâlmâs elleekoveh láá ovdâmerkkân The Shawshank Redemption (1994), The Green Mile (1999) já It (2017). It-roomaan vuáđuld rahtui meid tv-miniráiđu jo ive 1990.




#Article 79: Steven Spielberg (769 words)


Steven Allan Spielberg (š. juovlâmáánu 18. peeivi 1946, Cincinnati, Ohio, Ovtâstumstaatah) lii ohtâ Hollywood tobdosumosijn elleekovestivrejeijein, kii lii stivrim maaŋgâlágán elleekuuvijd ain scifi-elleekuuvijn historjálâš já suátielleekuuvijd. Sun lii toimâm meid pyevtitteijen já lii ohtâ DreamWorks studio vuáđudeijein. Spielberg lii ohtâ riggásumosijn elleekoverähtein maailmist. 

Spielberg vaikuttâs lii lamaš styeres já suu elleekoveh láá 1970-lovo maŋa miäruštâllâm, eenâb ko eres elleekoveh, mii lii piivnoh elleekoverähtimist. Maaŋgah suu elleekuuvijn láá lamaš miänástusah, moin sehe keččeeh já kritijkkáreh láá lijkkum.

Spielberg šoodâi Cincinnatist, Ohiost konsert pianist Leah Frances (Posner) já šleđgâinsiner Arnold Spielbergân, kiäh láin kuohtuuh šoddâm ryeššilâs-juuvdálâš enâmânvärrejeijee perruid. Pärnin Spielberg peerâ varrij ennuv já sij assii ovdâmerkkân Haddon Townshipist, New Jerseyst já Phoenixist, Arizonast ovdilgo sij värrejii Saratogan, Kalifornian. Kaliforniast Spielberg uusâi kuohtii luuhâđ elleekove syergi University of South Californian, mutâ kuábbáágin tove ij lam lukko. Nuuvtpa sun šoodâi uáppen California State Universityn, mutâ maŋeláá jooskâi uápuid tobbeen juurdân ovdediđ suu elleekovekarrieer. 35 ihheed monnii ovdilgo sun maacâi luuhâđ uápuidis loopân. Spielbergist lii meid luuhâmvädisvuotâ, mii paasij diagnosisthánnáá ive 2007 räi. 

Jo pärnin elleekoveh kiäsuttii Spielberg. Ko eres párnááh kivsedii Spielberg suu juuvdálâšvuođâ tet, te sun irâttij kielestiđ, ete peerâ lii saksalâš já kaavnâi mottoomlágán lohđuttâs elleekoverähtimist. Oovtâ päikkielleekovásis sun valjij viärráámuu kivsedeijes čaittâliđ naaci.

Eejis kaitafilmâkameráin Spielberg kuvviiškuođij jieijâs projektijd jo pärnin pääihist. Maŋeláá eeči išedij suu peessâđ išedeijen Universal Studiosân. 

Jo nubálovihásâžân Spielberg raahtij 40-miinuut suátifiilmâ, Escape to Nowhere (1962), mii finnij mottoom palhâšume-uv, já kuhes scifi-elleekove, Firelight. Kuittâg suu čuávuvâš elleekove, uánihiselleekove Amblin’ (1968), lâi tot, mii kiäsuttij oovtâ hoovdâ Universal Studiost, já 1960-lovo loopâst Spielbergist šoodâi-uv ohtâ nuorâmuin televisiostivrejeijein Universalist. Sun stivrij oosijd maŋgáid televisioráiđoid ovdâmerkkân Colombon, Marcus Welbyn, M.D.n já .

Ive 1971 Spielberg raahtij suu vuosmuu televisioelleekove, Duel, mii lâi miänástus. Ton áánsust lehâstui Spielbergin uksâ rähtiđ meid muide ko televisioelleekuuvijd. Vuosmuš taggaar lâi The Sugar Express ive 1974 já jo čuávuváá ive tast poođij olgos Jaws, mii lii ohtâ enâmustáá tiänám elleekuuvijn, já mii pajedij Spielberg njunošstivrejeijei juávkun. Jaws finnij pyeremuu elleekove Oscar-palhâšume já meid ton muusik, mon nuottij John Williams, finnij Oscar. Spielberg jieš lii ettâm, ete Jaws lâi ohtâ vaigâdumosijn elleekuuvijn kuvviđ ton tááhust, ete tast lâi nuuvt ennuv meerâst kuvvim. Maŋeláá feerim kuittâg išedij, jis lijjii vaigâdvuođah eres elleekuuvijn: toh urruu älkken ko aainâskin ij taarbâš meerâ alne teikkâ čääsist leđe. 
Suu čuávuváá elleekooveest, Close Encounters of the Third Kind (1977), lijjii-uv ennuv vädisvuođah spesiaalefektijn ton tááhust, ete tallaš teknologiain ij puáhtám nuuvt älkkeht olášuttiđ Spielberg jurduid. Ton-uv elleekooveest šoodâi miänástus. Tot finnij pyeremuu kuvvim Oscar, já Spielberg jieš finnij suu vuosmuu Oscar-iävtukkâsvuođâ.

Ive 1981 poođij vuosmuš Indiana Jones -elleekove, Raiders of the Lost Ark, mast Spielberg finnij suu nube Oscar-iävtukkâsvuođâ. Puoh Indiana Jones -elleekoveh, moid šoddii val kyehti lase 1980-lovo ääigi, kevttih ivnáás elleekuvvim, virkkuus editistem já utkáás spesiaalefektijd, já tai uáiviroolâst lii Harrison Ford.

Val pivnohub elleekove lâi kuittâg ive 1982 puáttám E.T. the Extra-Terrestrial, mast Spielberg lii ettâm, ete lii puoh merhâšitteemus elleekove sunjin olssis. Sun finnij tast noomâ já  jáválâšvuođâ, mutâ ovdil taam elleekove talle 36-ihásâš stivrejeijee ij lam smiettâmgin, ete halijdičij perruu. Elleekoveh lijjii ton räi lamaš suu párnááh. E.T.st leijee kulmâ pärničaittâleijee kuittâg mulsuu suu mielâ já kulmâ ive maŋeláá Spielberg uážui suu vuosmuu alge.

Spielberg lâi hirmâd aktiivlâš 1990-lovo aalgâst nuuvt stivrejeijen ko pyevtitteijen-uv. Veikkâ suu vuosmuš elleekove 1990-lovvoost, Hook (1991), ij lam ulmui mielâst nuuvt pyeri, te Spielberg joođhij ain ovdâskulij. Ive 1993 sun stivrij Jurassic Park já Schindler’s List, mon sun pyevtittij-uv. Oppeet kuohtuuh tain elleekuuvijn lijjii hirmâd pivnoheh. Schindler's List vuoitij ohtsis čiččâm Oscarid.

Ive 1994 Spielberg vuáđudij DreamWorks studio oovdâst Jeffrey Katzenbergáin já David Geffenáin. Studio lii pyevtittâm maaŋgâid piivnoh animaatioid tego Shrek elleekuuvijd.

Spielberg arbij Stanley Kubrickist A.I. Artificial Intelligence (2001) stivrejeijee saje.

Ive 2016 Spielberg uážui BBC Blue Peter -meerhâ, mii lii BBC párnái televisio-ohjelm alemus kunnijâttem. Tom uážžuh tuše häärvih, muáddi ulmuu jyehi ive. Spielberg eeđâi, ete sun lii syele ain halijdâm oovtâ.

Spielberg lii maŋgii muivim ulmuid toin, maht sun lii ráhtám kyehti aaibâs ereslágán ollâproofiil elleekove oovtâ siämmáá ive ääigi. Sun lii kieđâvuššâm elleekuvijnis maaŋgâlágán aašijd tego sevŋis kuuvijd ulmui ráhtám teknologiast, optimistlijd komovuođâmainâsijd já meid stuorrâ koččâmušâid maailmist tego suáđi, näliolgoštem já holokaust. 

Stuárráámus uási Spielberg elleekuuvijn láá kuittâg vuáđuld optimistliih. Motomeh eteh, ete toh láá liijkás-uv sentimentaalliih, mutâ Spielberg jieš ij poolâ tast. Tast sust puáhtá uáiniđ vaikuttâsâid Frank Caprast. Spielberg lii mainâsteijee, kiän jiešvuottân lii tot, ete suu kiäsut párnáimainâsij tijdâ já sust lii nahcâ mieldieelliđ párnái uáinimčievâst. Spielbergân láá-uv vaikuttâm Walt Disney -elleekoveh ennuv, já sun lii ettâm, ete oopâi tain, ete kalgeh leđe vyestikeejih já kontrast. Spielberg elleekooveest The Terminal puáhtá meid uáiniđ siämmáálágán modernkomedia jiešvuovijd ko Jacques Tati Playtimest.




#Article 80: Suomâ (254 words)


Suomâ teikkâ Suomâ täsiväldi ( teikkâ Suoma dásseváldi,  teikkâ Lääʹddjânnam tääʹssväʹldd,  teikkâ Suomen tasavalta,  teikkâ Republiken Finland) lii jiečânâs täsiväldi tave-Euroopâst Nuorttâmeerâ tavenuorttiibeln. Uđđâivemáánu 1. peeivi 1995 Suomâ seervâi Euroop union jesânin. Suomâst láá suulân 5,5 miljovn ässed.

Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâ aalmuglâškielah láá suomâ- já ruotâkielâ. Kuittâg vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.

Suomâ staatâhäämi lii täsiväldi. Suomâ staatâhovdâ lii täsivääldi president, kiän virgepaje pištá kuttâ ive, kuittâg enâmustáá kyehti virgepaje maŋaluvâi. Aalmug väljee president njuolgâ valjâiguin. 

Presidentist lii vala-uv formaallâš kieldimvuoigâdvuotâ vuáđulaavâ mield ađai ko ovdâskodde lii tuhhiittâm laavâ já adelâm tom presidentân nanodemnáál, te president puáhtá kyeđđiđ laavâ naanoodhánnáá teikâ piettâl naanoodmist tom. Jis taat tábáhtuvá, te laahâ máccá ovdâskoodán, mii puáhtá val nanodiđ laavâ president naanoodhánnáá-uv. President noomât alemus virgealmaid já joođeet oovtâst staatâraađijn Suomâ olgopolitiik. Táválávt Euroop unionân kyeskee aašijd hoittáá uáiviminister. 

Presidentin väljejui ive 2012 Sauli Niinistö, kii väljejui uđđâsist presidentin ive 2024 räi ive 2018 presidentvaaljâin.

Virgálávt uáiviminister, eres ministereh já riehtikansler taheh staatârääđi. Taat kočoduvvoo távjá meid haldâttâssân. Tááláš uáiviminister lii Sanna Marin já staatâvarijminister Matti Vanhanen.

Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâst staatâväldi kulá aalmugân já haldâttâsvääldi kevttih täsivääldi president já staatârääđi, mon jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. Suomâ ovdâskode lii oovtkáámmársâš parlament. Ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh koskâvuođâlâš ovdâskoddevaaljâin. Taah vaaljah tuállojeh neelji ive kooskâi.

Ive 2009 rääjist Suomâst láá lamaš 19 eennâmkodded, main ohtâ ađai Åland lii jiešhaaldâtlâš. Historjáliih eennâmkodeh Suomâst láá 9.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast




#Article 81: Suomâ vuáđulaahâ (394 words)


Suomâ vuáđulaahâ (731/1999, , , , ) lii ohtâlâs vuáđulaahâ, mii šoodâi vuáimán njuhčâmáánu 1. peeivi 2000. Tááláš vuáđulaahâ poođij neelji puáris laavâ sajan, moh asâttuvvojii Suomâ jiečânâsvuođâ algâiivij ääigi: ive 1919 haldâttâshäämi, ive 1928 staatâpeivioornig sehe kyehti ministerovdâsvástádâsân kyeskee laavâ.

Vuáđulaavâ mield Suomâ aalmuglâškielah láá suomâ- já ruotâkielâ. Kuittâg vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.

Vuáđulaavâst láá 131 cekkid 13 lovvoost. Smavvâ tärhistmijn huolâhánnáá iänááš njuolgâdusah láá aldasáid siämmááláváneh ko ovdebijn laavâin, ovdâmerkkân ive 1995 vuáđuvuoigâdvuođâi njuolgâdusah láá valdum uđđâ vuáđulaahân aldasáid tagarin. Laahân iä lasettum ive 2000 uđđâ vuáđuvuoigâdvuođah.

Vuáđulaavâ vuosmuu lovvoost láá staatânjuolgâdus válduprinsiipeh. Täin njuolgâdusâin miäruštâllojeh Suomâ jiečânâsvuotâ já täsiváldálâš haldâttâshäämi sehe asâtteh väldikode kuávluh já Suomâ aalmuglâšvuođâ vuáđđuseh. Staatânjuolgâdus vuáđđun lii aalmugsuvereniteet, mii lii prinsiip, et staatâväldi kulá aalmugân, mon oovdâst staatâpeivijd čokkânâm ovdâskodde. Prinsiip mield ovdâskodde lii Suomâ alemus staatâorgaanin já haldâttâs- já tuámuväldi láá vyeliláá ko ovdâskodde. Taan maŋa vuáđulaahâ meerrid, et staatârääđi jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš.

Njuhčâmáánu 1. peeivi 2012 šoodâi vuáimán vuáđulaavâ nubástus, mon mield Suomâ lii Euroop union jesân. Suomâ kuittâg seervâi Euroop unionân jo uđđâivemáánu 1. peeivi 1995.

Vuáđulaavâ nube lovo teeman láá vuáđuvuoigâdvuođah. Taat leš vuáđulaavâ tehálumos loho, tastko vuáđulahâváljukodde kárttá tyellittälli tulkkuđ taan lovo aašijd, ko tot aasât táválijd laavâid. Taat loho aasât vuáđuvuoigâdvuođâid já oovdânpyehtiđ vuáđđusijd, moiguin toid vuoigâdvuođáid puáhtá tarvaniđ. Ovdâmerkkân ive 2006 vuáđulahâváljukodde adelij ciälkkámuš paijeel 60 lahâiävtuttâsâin vuáđuvuoigâdvuođâ uáinimčievâst, mon maŋa täid lahâiävtuttâsâid koolgâi mutteđ.

Taan lovo majemuš cekki kieđâvuš máhđulâšvuođâ raijiđ vuáđuvuoigâdvuođâid koskâpuddâsávt spiekâstâhtile ääigi. Spiekâstuvâi vuáđustâsâid kalga asâttiđ lavváin, mut raijiittâsâid puáhtá olášuttiđ jo-uv lavváin teikkâ asâttâssáin. Vuáđulaahâ tiädut spiekâstâhtooimâi koskâpuddâsâšvuođâ já tom, et raijiittâsâid kalga tárkká miäruštâllâđ. Spiekâstâhtooimah iä uážu rikkođ Suomâ tuhhiittem almugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotâkenigâsvuođâid.

Taat cekki heiviittui vuosmuu keerdi njuhčâmáánust 2020, ko ton vuáđuld laahâ raavâdviäsui steŋgimist asâttui. Laavâ ulmen lâi viggâđ estiđ SARS-CoV‑2-virus leevvânmist.

Vuáđulaavâ kuálmád lovvoost láá vuáđunjuolgâdusah ovdâskode ráhtusist já toimâpaajeest nuuvtko tot, et Suomâ ovdâskodde lii oovtkáámmársâš já et ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh ovdâskoodán neelji ive kooskâi.

Taan lovvoost miäruštâlloo kii uážžu viggâđ aalmugovdâsteijen já kii ij uážu. Iävtukkâs kalga leđe jienâvuoigâdvuođâlâš já olesváldálâš, vâi sun lii valjâtohálâš. Nuuvtpa vyeliahasiih teikkâ meid rävisulmuuh, kiäh láá vááijuvváldáliih, iä uážu viggâđ aalmugovdâsteijen. Sii lasseen aalmugovdâsteijen iä uážu viggâđ il. Suomâ president, ollâ riehtivirgeomâhâš teikkâ suáldátvirgeest palvâleijee.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast




#Article 82: Sämicissááš (211 words)


Sämicissááš lii loddešlaajâ, mii kulá cissái čeerdân já varbusluudij lahkon.

Sämicissááš lii 12,5–14 cm kukke já tiäddá 11–14 g. Tot sulâstit vyevdicissáá, mut sämicissááš lii ruškâd já vyevdicissááš vielgâd. Sämicissáá uáivi lii tevkisruškâd, naamar čappâd já čeve vielgâd. Čuávji sehe selgi láá ruškâdeh já suájáh sehe poođâš ránáseh.

Sämicissáá koččomjienâ lii vyevdicissáálágán tsi-tsi-tshää-tshää. Laavlâ lii šurijdeijee já paimâtteijee tsi-yrr tsi-yrr... sehe oovtâkiärdánis tse-tse-tse...

Puárásumos syemmilâš riegistum sämicissááš lii lamaš 9 ihheed já 4 peeivi puáris. Tot lii meid [Euroop puárásumos sämicissááš.

Sämicissááš iälá puáris kuácceevuovdijn Fennoskandiast, Ruošâst já Alaskast. Suomâst sämicissááš pessee Tave-Suomâ kuácceevuovdijn. Parâmeeri lii suulân 40 000. Sämicissááš lii päikkilodde, mut nuorâ ohtâgâsah sättih varriđ Maadâ-Suomân.

Sämicissáá eellimpirâsin láá siähálâsvyevdih já kuácceevyevdih, meid laajišvyevdih. Sämicissáá revirist kolgâččii leđe suárvih teikkâ vuággumuorah, mut tot puáhtá peessiđ meid nuorâ vuovdijn, jis tobbeen láá loddevuovdah. Sämicissáá reeviir lii táválávt suulân neljihâškilomeetter.

Niŋálâs ráhtá piervâl puáris čäšnivuágun teikkâ loddevuovdân. Tot sáttá kuásnii jieš rähtiđ vuágu. Niŋálâs mannee vyesimáánust koskâmiärálávt 7,4 manneed já láálá taid kyehti oho. Kuábbááh-uv vaanhimeh tipšoh uđâgáid. Toh vyelgih peesist kuulmâ oho ahasâžžân.

Sämicissááš porá enâmustáá čielgitävtittemes elleid. Algâkeesist tot lii táválávt ucâmin enâmist ovdâmerkkân evnijd. Keessiv tot sirdâšuvá muoráid puurrâđ kiivsâid. Čohčuv já tälviv tot porá muorjijd já loddelyevdi siemânijd já vuojâ.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.

 




#Article 83: T. I. Itkonen (291 words)


Toivo Immanuel Itkonen () lâi syemmilâš kielâ- já aalmugtiettuu totkee, kiäm ulmuuh tobdeh pyeremustáá sämikielâi já -kulttuurij totken. Sun lâi  Lauri Arvid Itkos kuálmád pärni. Perrust lijjii ohtsis 13 pärnid, kiäin peeggâlmumoseh Toivo Immanuel lasseen láá Lauri Ilmari Itkonen, Tuomo Itkonen já Erkki Esaias Itkonen.

Kiđđâtäälvi 1899 Itkos peerâ varrij Anarân ko Toivo lâi eidu tiävdám 8 ihheed. Sist lâi talle päikkimáttáátteijee, kiän nommâ lâi Helmi Hirvonen, mon maŋa Toivo ááigui Oulu lyseon, kuus sun ij tállân peessâm ko ij čođâldittám lyseo siisâpeessâmiskos. Sun kaartâi-uv leđe ive Oulu syemmilii valmâštâllee škoovlâst. Esken tast maŋa sun algâttij Oulu lyseost, kost sun čaalij pajeuáppen 19-ihásâžžân ive 1910. Tast maŋa sust šoodâi filosofia kandidaat ive 1913, filosofia lisensiaat ive 1916 já filosofia tuáhtár ive 1923, tuše 32-ihásâžžân.

Toivo naajâi Iina Amanda Seppäsijn já sunnui šoodâi kulmâ päärni: Terho, Marja já Kerttu.

T.I. Itkonen poorgâi iivij 1919–1955 kooskâst eresmuđusijn pargoin Toovláštieđâlâšvuođâ toimâkoddeest. Toi lasseen Itkonen lii lamaš Suomâ toovlášmušto-ovtâstus čällen 1920–1933, Säämi čuovviittâsseervi stiivrâ jeessân 1934–1961, Suomâ tieđâakatemia jesânin ive 1947, Royal Anthropological Institute of Great Britain and Ireland kunneejesânin já Norsk Folkemuseum kunneejesânin ive 1961. 

Itkonen raahtij ohtsis 9 tutkâmušmätkid Sáámán iivij 1911–1949 ääigi já čaalij tiätu- já sänikiirjijd sämmilijn. Sun lii čáállám ohtsis paijeel 5 000 sijđod tieđâlâš teevstâid. Sun čaalij sämmilij pargotaavijn, purrâmâšâin, sierâin, taavijn já oskomušâin. Sun poorgâi meid anarâškieláin ko tievâsmitij, jurgâlij suomâkielân já toimâttij A.V. Koskimies ive 1886 nuurrâm amnâstuv vuáđuld kirje Inarinlappalaista kansantietoutta.

Itkos sänikirjeh Koltan- ja kuolanlapin sanakirja I já II láá almostum neetist ive 2014 Syemmilâš-ugrilâš seervi nettisiijđoin. Fenno-Ugrica siijđoin meid kávnojeh digihäämist motomeh suu kirjeh tego Venäjänlapin konsonanttien astevaihtelu: Koltan, Kildinin ja Turjan murteiden mukaan (1916), Lappalaisten ruokatalous (1921), Koltan- ja kuolanlappalaisia satuja (1931) já Heidnische Religion und späterer Aberglaube bei den finnischen Lappen (1946).




#Article 84: Tiänu (juuhâ) (244 words)


Tiänu lii räjijuuhâ Suomâ já Taažâ kooskâst. Juuhâ lii ohtâ Tave-Euroop stuárráámuin já merhâšitteemuin luosâjuuvâin. Tiänu kukkodâh lii 250 km, mast Suomâ peln 152 km. Čácáduv kulgâmvijđodâh lii 16 377 km2.

Tiänu lii Tuárnusjuuvâ sehe Muoniojuuvâ lasseen Suomâ tergâdumos luosâjuuhâ, mon tááhust kuálástemtuurism lii uáli tergâdis iäláttâs sehe Taažâ já Suomâ peln. Meid páihálijd ulmuid juuvâst kuálástem lii ain lamaš uáli tergâd. Tiänu luosâ lii uáli maaŋgâhámásâš, já tast láá maaŋgah eres näälih, moh kođeh jieijâs sijđojuuvâin. Tiänu koskâmiärálâš salâsmeeri lii moonnâm 45 ive ääigi lamaš suullân 120 000 kg. 2000-lovo aalgâst mereh láá kuittâg-uv kiäppánâm mottoom verdi. Ohtâ suijâ toos lii Gyrodactylus salaris -parasiit levânem. 

Luosâ lasseen Tiänust láá suávvileh já merâkuávžureh.

Juuvâ uáiviuáli álgá Paje-Aanaarjuuvâ aalmuglâšmeecist Kuovdâkiäinust, mut tot kočoduvvoo talle vala Aanaarjuuhhân. Aanaarjuuvâ sijđojuuhâ, Räjijuuhâ, álgá Iänuduv Piäldutuoddârist. Eidusâš Tiänujuuhâ álgá Kárášjuuvâ já Aanaarjuuvâ ovtâstumsaajeest Kärigâsnjaargâ siijdâ alda. Tiänu virded 152 kilomeetter määđhi Suomâ já Taažâ räjijuuhhân já luáštá Taažâ peln Tiänuvuonân Barentsmeerân. Tiänu sijđojuuvah láá Suomâ peln Piesjuuhâ, Áhujuuhâ, Nilijuuhâ, Nuvvusjuuhâ, Kuáppilâšjuuhâ, Ucjuuhâ, Vetsijuuhâ jna.

Suomâ já Taažâ rääji mana 294 kilomeetter mätki Tiänu čácáduvvâst juuvâ kieŋâlumos saajeest. Ko saje muttoo ubâ ääigi, te rääji kalga tärhistiđ áimukuuvijn teikkâ škajâluođânáin. Rääji tarkkum tábáhtuvá 25 ive kooskâi, moonnâm tove ive 2000.

Tiänu rasta maneh kyehti šalde Tana Brust já Ucjuuvâst. Tiänujuuvâ čácáduv siijdah láá Suomâ peln Aŋŋel, Kárigâsnjargâ, Nuvvus, Ucjuuhâ sehe Njuárgám, já Taažâ peln Sirma, Pulmanki, Skiippagurra sehe Tana Bru.

Taat tekstâ teikkâ taan teevstâ uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 85: Toronto (100 words)


Toronto lii kaavpug Kanadast. Tot lii Kanada stuárráámus kaavpug já Ontario prooviins uáivikaavpug. Ive 2016 aalmugluuhâm mield kaavpugist láá 2 731 571 ässed já ubâ Stuorrâ-Toronto -kuávlust ohtsis 5 928 040 ässed.

Torontost lii Kanada stuárráámus ollâopâttâh, ive 1827 vuáđudum Toronto ollâopâttâh. Torontost lii meid staatâ kuálmádin stuárráámus ollâopâttâh, ive 1959 vuáđudum York ollâopâttâh. Tai lasseen Torontost láá maaŋgah taaiđâollâopâttuvah.

Toronto elleekovefestivaal, Toronto International Film Festival, lii ohtâ stuárráámuin elleekovefestivaalijn maailmist ton mield, mon ennuv tobbeen eelih ulmuuh. Tot uárnejuvvoo jyehi ive. Torontost láá meid algâaalmug elleekovefestivaal imagineNATIVE, mii še uárnejuvvoo jyehi ive, sehe nuorâi, 12–18-ihásij uáppei, Take 21 -elleekovefestivaal.




#Article 86: Tove Jansson (244 words)


Tove Marika Jansson () lâi suomâruátálâš kirječällee já kovetaaidâr, kiän karrieer lâi maaŋgâpiälálâš. Sun lii maŋgâsijd rákkásij muumikiirjij čällee.

Tove Marika Jansson šoodâi Helsigist porgemáánu 9. peeivi 1914. Enni, kovvejeijee Signe Hammarsten (Ham) já eeči, skultpor Viktor Jansson (Faffan) vuorkkáin Tove-nieidâ eellim sunnuu taaiđân aaibâs aalgâ rääjist. Tove jieš-uv oopâi jo aaibâs uccen sárguđ. Sun já suu viiljah, Per Olov (š.1920) já Lars (š.1926), čuovvuu ubâ 	pärnivuođâstis vaanhimij pargoid, já sist puohâin šoodâi meid taidâreh.

Škovlâäigi lâi Toven vaigâd. Čohčuv 1930 sun vuolgij Tukholma taiđâškoovlân luuhâđ máinussárgum já hammim. Čohčuv 1931 sun joođhij uápuidis Tukholma Aaleeb taiđâškoovlâst teddim- já taaiđâtyeje linjeest, kovvejeijee- já máinussárgumškovlimist. Tobbeen lijjii áámmátsárgum, čäällim, heraldiik, mallisárgum, hervâmááláám já kirjetaiđuu uápuh.

Tove Jansson vietij masa puoh keesijd elimistis Pellinki suáluikuávlust, kost Janssonijn lâi láigutupe já maŋeláá pisovub saje Bredskär suollust. 1960-lovvoost 1990-lovo aalgâ räi Jansson lâi keessiv ain Klovharu suollust oovtâst suu kuoimijn, graafikko Tuulikki Pietiläin.

Vuosmuš muumikirje lâi ive 1945 almostum Småtrollen och den stora översvämningen (almostui 1991 suomâkielân noomáin Muumit ja suuri tuhotulva, Muumih já stuorrâ hiävutulve). Tast maŋa, ive 1946, almostui nubbe muumikirje Kometjakten já ive 1948 kuálmád Trollkarlens hatt, mii finnij rämideijee árvustâlmijd sehe Suomâst já Ruotâst. Viehâ jotelávt tot jurgâlui meid eŋgâlâskielân noomáin Finn Family Moomintroll, mii almostui ive 1950. 

Jansson lii máálám hirmâd ennuv kuuvijd já čáállám muumikiirjij lasseen vala lovmat eres-uv kirjed. 

Anarâškielân lii jurgâlum ohtâ Jansson kirje: Tijdâtälvi (algâalg. nommâ Trollvinter, 1957). Tot almostui ive 2019 já tom lii jurgâlâm Uccpárnáá Vuoli Ilmar.

 




#Article 87: Turku (100 words)


Turku () lii kaavpug Suomâst, Varsinais-Suomâ eennâmkoddeest. Tuurkust ääsih 192 794 olmožid, já ton vijdodâh lii 306,35 km², mast 60,69 km² lii čääci. Turku lii Suomâ kuđâdin stuárráámus kieldâ já kuálmádin stuárráámus kaavpugkuávlu. Tuurku naaburkieldah láá Aura, Kaarina, Lieto, Masku, Mynämäki, Naantali, Nousiainen, Parainen, Pöytyä, Raisio já Rusko.

Turku lii Suomâ puárásumos kaavpug; eteh, et tot vuáđudui ive 1229. Kihheen ij lah tast vises, mut 1200-lovvoost tot kuittâg tábáhtui. Turku lâi Suomâ epivirgálâš uáivikaavpug iivij 1809–1812 já puoh stuárráámus kaavpug 1840-lovo räi. Tuurku tobdeh eromâšávt kulttuurkaavpugin, já tot lâi-uv Euroop union kulttuuruáivikaavpug oovtâst Tallinnain ive 2011.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.




#Article 88: Udmurtkielâ (364 words)


Udmurtkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Tot kulá permilij kielâi vyelijuávkun. Udmurtkielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komikielâ já komipermjakkielâ. Permiliih kielah láá koskânis nuuvt aldasiih, et udmurtkielâ sárnooh äddejeh komikielâ já komipermjakkielâ melgâd pyereest. Udmurtkielâ lii udmurtlij aalmuglâš kielâ. Kielâ sárnooh ääsih Udmurtenâmist, Baškirenâmist, Tatarenâmist, Marienâmist, Perm pirrâduvâst sehe Kirov já Sverdlovsk kuávluin, puoh Ruošâst.

Udmurtkielâ iärrán eres permilijn kielâin verbâmorfologias peeleest sehe toin, et udmurtkielâst lii sänitiäddu masa ain majemuu staavvâl alne. Udmurtkielâst láá maŋgâ kulttuurlovnâsäne tatarkielâst já ruošâkielâst.

Udmurtkielâ sárnooloho uccán. Unesco mield udmurtkielâ lii uhkevuálásâš. Kielâst láá 324 338 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield.

Udmurtkielâ almokielâst láá čiččâm vokalid já 29 konsonantid, moi juávhust nelji kávnojeh tuše lovnâsäänijn. Udmurtkielâ obstruentáid lii otânâššâm čyeijilvuotâoppositio, já tondiet tast láá eenâb jienâduvah ko maaŋgijn eres urallijn kielâin.

Udmurtkielâ vokaláid kuleh vittâ kardinalvookaal (i, u, e, o, a) já ton lasseen kyehti koskâvookaal (i̮, e̮). Udmurtkielâst iä lah diftoŋeh, vokalij kukkodâmiäruh ige vookaalharmonia. 

Udmurtkielâ sänitiäddu lii táválávt majemuu staavvâl alne, mii lii udmurtkielâ sárnumkuávlust sarnum turkkilij kielâi vaikuttâs. Ruošâkielâ še lii váiguttâm udmurtkielâ kuávlukielâi fonetiikân.

Udmurtkielâst láá kuávlukielâ mield 15–17 sajehäämmid, moh láá távjá identliih komikieláin. Omâstemkiäččusijd kevttih nuuvtko eres urallijn kielâin, mut kuálmád persovn omâstemkiäččus kevttih miärulij artikkâlin še.

Udmurtkielâ veerbah sojeh kuulmâ persovnist, kyevti lovvoost (oovtâloho, maaŋgâloho), neelji oovtâkiärdán ääigihäämist (preesens, kyehti moonnâm ääigi já fuutur) já kuulmâ täpiluokkaast (indikatiiv, konditionaal, imperatiiv). Kielâst láá maaŋgâ nuuvtkočodum perifrastliih ääigihäämih sehe perifrastlâš optatiivtäpiluokka še. Jiäráskittee äšši lii tot, et fuutur lii morfologisávt preesensid ucceeb merkkejum, ko preesens tubdâldâh lii šoddâm frekventatiivlâš-kontinuatiivlâš suárgásist.

Udmurtkielâ lii agglutinatiivlâš kielâ, ađai tot kiävttá ennuv suffiksijd. Nomineh, adjektiveh já adverbah láá távjá identliih. Udmurtkielâst láá kyehti moonnâm ääigi, neutraallâš já evidentiaallâš. Kopulaveerbâ iä keevti, mut predikatiiv koŋruist subjekt lovvoost. Sänioornig lii melgâd rijjâ, mut neutraallâš sänioornig lii kuittâg SOV. Maaŋgah ceelhâráhtuseh láá siämmáálágáneh ko turkkilijn kielâin.

Stuárráámus uási udmurtkielâ saanijn láá ohtsiih iärrásij permilij kielâiguin. Kulttuurlovnâsaanijd láá lovnim táválávt tatarkielâst. Puárásub turkkilâš lovnâsaanijd láá lovnim bolgarturkkikielâst. Modernlii ohtsâškode saanijd láá lovnim táválávt ruošâkielâst, mut eromâšávt 1990-lovo rääjist láá ráhtám ennuv uđđâ saanijd udmurtkielâ jieijâs amnâsijn. Marikielâst še láá lovnim mottoomverd saanijd udmurtkielân.

Bartens, Raija: Permiläisten kielten rakenne ja kehitys. Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 238. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura, 2001. ISBN 952-5150-55-0.




#Article 89: Uđđâ-Kaledonia (104 words)


Uđđâ-Kaledonia () lii Ranskan kullee kuávlu maadâviestâr keejist Kuálhismeerâ, suulân 628 km máádás Vanuatust já 1 210 km nuortâs Australiast.

Uđđâ-Kaledonia lii ornim kuohtii aalmugjienâstem jiečânâsvuođâst. Vuosmuu keerdi ive 2018 já uđđâsist ive 2020. Jienâstemijn láá meridâm pissoođ uássin Ranska. Taah jienâstemeh láá uási ive 1998 rahtum sopâmuš, moin Uđđâ-Kaledonia finnij eenâb jiešhaldâšem ko Ranska eres epijiečânâs kuávluh, já mii jooskâi konflikt separatistij já toi, kiäh halijdii pissoođ uássin Ranska, kooskâst.

Uđđâ-Kaledonia ekonomia vuáđđun láá ereslágán metallij, eromâšávt nikkel, pyevtittâs sehe mađhâšem. Tai lasseen merhâšittee roolâ lii meid Ranska máksám išeruuđâst, mii lii 1,5 miljard eurod ivveest já västid paijeel 15 % Uđđâ-Kaledonia bruttoaalmugpyevtittâsâst.




#Article 90: Vuásku (304 words)


Vuásku lii enâmustáá saivâčääsist ellee vuáskukuolij lahko kyeli. Vuásku lii táválâš salâskyeli já meid Suomâ aalmugkyeli.

Vuásku lii táválávt ruánááivnásâš kyeli, mast láá ertpeelijn tevkis já ciäggu sárgáh. Jis čääci lii siävŋus, te vuáskuneh pyehtih leđe meid ruškâdeh. Vuáskun tobdeh meid ruopsis veepsijn já selgiveepsi pastelis sođđâmist. Selgiveepsist láá kyehti uási. Ovdâuásist láá 13-17 soođâd já monnjâuásist 1-3 sođđâm. Syevđilohe stuárráámuu täävtist vuálgá majaskulij pastelis säggi. Šoddâlâs vuáskun niske sáttá šoddâđ hormišin já ciägusin. 

Táválávt vuásku iälá suulân kuttâ ihe, mut puáhtá eelliđ joba 20 ihheed. Vuáskun kukkodâh lii táválávt 15-30 cm já tiäddu 50-350 gr. Åland Kökarist kuddum 2,87-kilusâš vuásku lii Almugijkoskâsâš valastâllâmkuálástemlito mield maailm stuárráámus valastâllâmkuálástempiergâsáin kuddum vuásku.

Vuáskun luándulâš lavdâm lii masa ubâ Euroop. Luándulávt vuáskuneh iä lah lamaš Skandijn, Iberia njargâenâmist, Irlandist, Apenniinij njargâenâmist,  Kreeikast já Jieŋâmeerâ suolluin. Vuáskun lii kuittâg-uv ištâdum Irlandân, Tave-Espanjan sehe Italian. Euroop ulguubeln vuásku kávnoo aldemust Ruošâst já Kazakstanist. Tot lii ištâdum ovdâmerkkân Maadâ-Afrikân, Australian já Uđđâ Seelandân.

Taveameriklâš fiskisvuásku sulâstit ennuv Euraasialâš vuáskun.

Vuásku iälá jaavrijn, lááduin, Nuorttâmeerâ merâsaaivâst sehe juuvâin, moh virdedeh hitásávt. Peiviv vuásku iälá nuurijn ucâmin purrâmâš. Iho tot vuod mana čácáduv poonán čäcišadoi siähán vuoiŋâstiđ. 

Vuásku killáá suvroduv eenâb ko maaŋgah eres Suomâ kyeleh, mut jis čääsi pH-árvu lii vuálá nelji, te lasanem ij innig luhostuu. 

Oresvuásku puátá suhâjuátkimahan 1-2 ivveest já niŋálâs 2-4 ivveest. Vuásku kođá kiđđuv cuáŋui- teikkâ vyesimáánust, ko čääsi liegâsvuotâ lii paijeel 6 ceehi. Toh nurâdâteh čäcišadoi siähán, kost niŋálâs luáštá meeini já oráseh šovâtteh tom.

Vuásku lii uáli pehtilis lasaneijee. Ohtâ niŋálâs puáhtá lyeštiđ joba 200 000 meinimanneed. Njivláás já pocceeláágán meinipäddi mana kiddâ čäcišaddoid já ovssijd. Algaah čalgeh 2-3 oho heđâlmittem maŋa. Vistig toh finnejeh raavvâd ruškâdâspursâšijn, mut purâškyetih elleeplankton viehâ jotelávt.

Vuáskunalgaah poreh elleeplankton. Stuárráábeh ohtâgâsah ponne-elleid já uccâ kuolijd. Stuorrâ vuáskuneh sättih puurrâđ joba eres vuáskunijd.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 91: Vááijuvváldálâšvuotâ (236 words)


Vááijuvváldálâšvuotâ meerhâš vuoigâdvuođâlii sajattuv, mast olmooš ij uážu jieš ollásávt teikâ uásild meridiđ olssis kyeskee vuoigâdvuođâlijn tooimâin tondiet ko sun ij lah tommit räävis iberdiđ maid parga. Ovdâmerkkân hovdimtoimâlaavâ (442/1999) mield Suomâst vyeliahasâš lii vááijuvváldálâš, tastko sun lii vuálá 18-ihásâš. Meid rävisolmooš puáhtá leđe vááijuvváldálâš, jis sun ij paste hoittáđ jieijâs aašijd.

Vááijuvváldálii ruđâlâš já eres hovdimtooimâst adelum laavâst (442/1999) uáivildum aašijd hoittáá hiäđukoccee, ko vááijuvváldálâš lii rävisolmooš. Vyeliahasii hiäđukoccen tuáimih suu huolâtteijee teikkâ huolâtteijeeh, jis laavâst ij asâttuu nubenáál.

Vááijuvváldálâžžân kulluuttem lii korrâsumos vyehi raijiđ rävisulmuu toimâmtohálâšvuođâ. Kulluutmist meerrid tuámustovli. Rävisulmuu toimâmtohálâšvuođâ puáhtá raijiđ talle ko olmooš ij paste hoittáđ jieijâs ruđâlijd aašijd já suu hiätu lii tondiet vaarâst. Tuše talhâstieđâlâš diagnoos nuuvtko psyykkilâš tavdâ teikkâ dementia ij rijttáá suijân raijiđ kiängin toimâmtohálâšvuođâ.

Suomâst vááijuvváldálii sajattâh miäruštâlloo el. hovdimtooimâst adelum laavâst. Laavâ mield vááijuvváldáliist ij lah vuoigâdvuotâ haldâšiđ jieijâs omâduv ige toohâđ sopâmušâid teikkâ eres vuoigâdvuođâtooimâid. Jis vuoigâdvuođâtooimah láá kuittâg táváliih teikkâ taah iä meerhâš ennuv, te vááijuvváldálâš-uv uážžu laavâ mield toohâđ vuoigâdvuođâtooimâid. Vááijuvváldálii vuoigâdvuotâ rähtiđ testament teikkâ mii tábáhtuvá, jis vááijuvváldálâš ärbee maidnii, asâttuvvoo ärbikeevlist.

Suomâ vuáđulaavâ 27 § mield vááijuvváldáliih iä uážu riemmâđ iävtukkâssân kieldâ-, ovdâskodde-, president- ige EU-vaaljâin. Tast peerusthánnáá jyehi 18 ihheed tiävdám vááijuvváldálijn-uv lii vuáđulaavâ 14 § mield vuoigâdvuotâ jienâstiđ täin vaaljâin.

Ko vyeliahasâš tiävdá 18 ihheed, te sun ij lah innig vááijuvváldálâš, jis vááijuvváldálâšvuotâ vuáđuduvá tuše ahan. Talle sun hoittááškuát jieijâs aašijd.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast




#Article 92: Washington, D.C. (100 words)


Washington, D.C. (virgálávt District of Columbia, kočodeh meid Districtin, D.C.:n teikkâ tuše Washingtonin) lii Ovtâstumstaatâi uáivikaavpug. Tot ij kuulâ oovtâgin uásistaatân, peic tot lii njuolgist Ovtâstumstaatâi kongres vuálásâš kuávlu já tast lii räijejum jiešhaldâšem. Ton ráánjáh láá Maryland já Virginia uásistaatah.

Ovtâstumstaatâi kongres ovdâsteijei viste lii kesimáánu 26. peeivi 2020 jienâstâm ton peeleest, ete Washington, D.C.:st šodâččij uásistaatâ. Talle tot ličij Ovtâstumstaatâi 51. uásistaatâ. Oskoh kuittâg, ete iävtuttâs ij peesâ senatist čoođâ. Lahâiävtuttâs ij lah kuássin ovdil čođâldittâm jienâstem ovdâsteijei visteest teikâ senatist. Moonâm tove ääšist láá kongressist jienâstâm ive 1993.

Washington, D.C.:st ääsih ohtsis suulân 720 000 olmožid (2020).

 




#Article 93: Zürich (236 words)


Zürich lii kaavpug Sveeicist, Zürich kantonist. Zürichst ääsih 415 367 olmožid. Ton vijdodâh lii 87,93 km², já alodâh 408 m.

Zürich lii Sveeici stuárráámus kaavpug já tehálumos iäláttâskuávdáš. Kaavpug lii riges, já tobbeen lii ollâ eellimkvaliteet. Ubâ ton kuávlust ässeeh láá suulân 1,5 miljovn. Zürich lii siämmáánommâsii jäävri riddoost, já ton čoođâ kolgá Limmat-juuhâ. Aalpah láá tuše suulân 50 km kaavpug kuávdáást.

Zürich vuáđudui jo Rooma väldikode ääigi. Läättinkielân kaavpug nommâ lâi Turicum.

Zürichist sárnuh taggaar kuávlukielâ ko züritüütsch, mon saksaliih iä ibbeerd.

Zürich lii ekonomâlâš kuávdáš. Tobbeen láá maaŋgâi almugijkoskâsij paaŋkij já táhádâsfinnoduvâi váldukonttureh, tegu UBS, Credit Suisse já SwissRe. Stuárráámus uási kontturijn láá kaavpug vááimust Paradeplatzist teikâ Zürich-jäävri riddoost.

Zürich lii meiddei uáppeekaavpug. Teknisâš ollâopâttâh ETH lii ohtâ maailm pyeremuin ollâopâttuvâin, já tobbeen máttááttij ij kihheen eres ko Albert Einstein. Zürichist lii nubbe-uv ollâopâttâh (UZH), kost puáhtá luuhâđ ovdâmerkkân humanistlijd, ekonoomlijd já talhâstieđâlijd fáádáid.

Ohtâ tehálâš tábáhtume lii Sechseläuten, mii uárnejuvvoo jyehi kiiđâ. Tábáhtume čokketábáhtus lii ko Böögg-nommâsâš muotâäijih puáldoo. Muotâäijih uáivist lii pommi, mii loopâst  päävkit. Ulmen lii ennustiđ tom, maggaar puáttee keesist šadda. Jis uáivi päävkit jotelávt, te keesist šadda liegâs. Mut ko uáivi pävkittem ááiján, te áigu arveđ ubâ keesi!

  

Zürichist láá ennuv tábáhtumeh já festivaaleh nuoráid. Puoh stuárráámus tábáhtume lii Street Parade -nommâsâš teknofestivaal, mon ääigi joba miljovn olmožid pirrâ Euroop eelih Zürichist. Jyehi-ihásâš festivaal álgá ehidispeeivi já pištá čuávvuváá iiđeed räi. Nuorah kuldâleh muusik, tánssájeh já suotâsteleh kaavpug kuávdáást.  




#Article 94: Šapšâ (435 words)


Šapšâ (Coregonus lavaretus) teikkâ sárnumkielâst tuše kyeli lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon.

Šapšâ lii uáli maaŋgâhámásâš šlaajâ. Oovtâ jäävrist puáhtá eelliđ maaŋgah šapšâhäämih, moin láá aaibâs ereslágán rááhtus, raavâd, šoddâmliähtu já kođolattim.

Suomâst láá ohtsis kuttâ ereslágán šapšâhäämi: ponnešapšâ, kárgušapšâ, jotteešapšâ, jävrišapšâ, planktonšapšâ já riäská. Lii kuhháá lamaš vižžen, ete láá-uv taah šapšâhäämih jieijâs šlaajah. Suomâst taah häämih láá almolávt luokittâllum siämmáá šlaajâ vuálá. Šaapšâi (Coregonus) suuvâ nubbe syemmilâš šlaajâ lii muikku.

Šaapšâst láá silbâivnásâš ertpeleh já ränis veepsih. Selgiveepsi já peeccih kooskâst lii luosâkuolijd tijpâlâš pyeidivepsi. Šaapšâ uáivi já njälmi láá viehâ uceh. Uccâ šapšâ sáttá sulâstittiđ muuiku, mut taid iärutteh tast, ete šaapšâ panalâs lii kuhheeb ko uálul já muuikust nubijkulij.

Eres šapšâhaamij olgohäämi lii uáli siämmáálágán já iäruh rumâšráhtusist láá viehâ uceh. Eres haamij stuárráámus iärun lii oovdemušâi äggilij silleepaanij meeri. 

Eres šapšâhaamij šoddâmliähtu lii uáli ereslágán. Šoddâlumos häämi lii jotteešapšâ, mii lii čiččâm ive ahasâžžân 50 cm já tiäddá suulân 1 kg. Motomijn Laapi jaavrijn láá šaapšah, moh láá kuttâ ive ahasâžžân 15 cm já teddih vuálá 30 g. 2000-lovvoost Suomâ stuárráámus šapšâ lii tiäddám 7,08 kg.

Aanaarjäävrist já motomijn Aanaarjäävri aldaaš jaavrijn eelih uccánâm šaapšah, moh kočoduvvojeh riäskán. Riäskáh láá táválávt váhá stuárráábeh ko muuikuh, mut kuittâg-uv vuálá 20 cm. Riäská lii tergâdis raavâd Aanaarjäävri kuávžurân já ráávdun.

Šaapšâ lavdâm olleeđ Tave- já Koskâ-Euroopâst Tave-Aasian. Mädimus tiettumkuávluh láá Aalpâin já Karpaatein. Tave-Amerikâst euraasialâš šaapšâ sajanpuátá uáli siämmáálágán sildešapšâ (Coregonus clupeaformis). Arktisâš Tave-Amerikast já Siberiast eellih meid eres Coregonus-suuvâ šaapšah (om. muksunšapšâ, peledšapšâ já omulšapšâ).

Suomâst šapšâ lii levânâm ubâ enâmân, sehe meerâin já sisčácáduvâin. Luándulávt šaapšah láá kuuđđâm juuvâin, mut maaŋgâin soojijn tot ij lah innig máhđulâš čäcivyeimilágádâsâi tiet. Ko lasanemmáhđulâšvuođah láá niävránâm lágádâsâi rähtim maŋa, te čácáduvváid láá ištâdum šaapšâid, vâi populaatioh siäiluččii eellimvuáimálâžžân. Ištâdmeh iä lah luhostum paijeentoollâd puoh haamijd, já maaŋgah šapšâhäämih láá tondiet uhkevuálásiih.

Nuorttâmeerâst eelih kyehti šapšâhäämi: kárgušapšâ já jotteešapšâ. Kárgušapšâ kođá meerâst, já jotteešapšâ jotá juuhân kuuđđâđ.

Šaapšâ algaaš porá vistig elleeplankton. Šapšâhäämih, moin láá uccáá silleepäänih, älgih puurrâđ uccâ kuolijd, stálutullviežžee kiivsâid, soovijd já skáálžuid, ko láá šoddâm tuárvi styeresin. Šapšâhäämih, moin láá ennuv silleepäänih, poreh tuše plankton. Jis jäävrist láá ennuv muuikuh, te plankton- já jävrišaapšah kärttih kištottâllâđ purrâmušâst pehtilis muikuiguin. Šaapšah sättih puurrâđ meid jieijâs šlaajâ teikkâ eres kuolij meeini.

Šapšâ puátá lasanemahan 4-5 ive puárisin. Šapšâ kođá čohčâmáánust juovlâmáánun, ko čääsi liegâsvuotâ lii 2-5 °C. Jottee-, plankton- já ponnešapšâ kođeh juvváid, kiärgušapšâ káárgui alda já jävrišapšâ jáávrán. Kođo tábáhtuvá 0,5-4 meetter kieŋŋâlvuođâst, čunoi- teikkâ čievrâponneest. Ko šaapšah láá kuuđđâm, te toh poreh uáinusân pááccám kođo. Šapšâalgaah čalgeh kiđđuv siämmáá ääigi ko jieŋah vyelgih.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast




#Article 95: Vuoigâdvuotâ jieijâs kielân (181 words)


Vuoigâdvuotâ jieijâs kielân lii vuáđuvuoigâdvuotâ, mon vuáđuld puoh ulmuin lii vuoigâdvuotâ kevttiđ, ovdediđ já paijeentoollâđ jieijâs eenikielâ sehe muštâliđ ašijnis já pyehtiđ oovdân jurduidis almolávt jieijâs eenikielân. Motomijn enâmijn kielâlij, kulttuurlij teikkâ etnisij ucceeblovoi vuoigâdvuotâ kevttiđ jieijâs eenikielâ lii viggum raijiđ, ovdâmerkkân ko viggoo suddâluttiđ teikkâ assimilistiđ ucceeblovo eenâblovokulttuurân.

OA Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsii almossopâmuš artikkâl 15 mield ovtâskâs ulmust lii vuoigâdvuotâ uásálistiđ kulttuurelimân, já sopâmušstaatah láá kenigâsah faallâđ tooimâid, moh láá velttidmettumeh čuovviittâs viijđedmân já oovdedmân. Euroop sosiaallâš vuáđukirje kenigit Euroop rääđi máhđulâšvuođâi mield ovdediđ já älkkeedittiđ siisâvärrejeijee párnái eenikielâmáttááttâs já meid vuástáväldee staatâ kielâ máttááttem siisâvärrejeijeid.

Suomâ vuáđulaahâ torvee syemmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ tuámustoovlijn já eres virgeomâháin jieijâs kielâ, suomâ- teikkâ ruotâkielâ. Siämmáánáál tähiduvvojeh suomâ- já ruotâkielâlij aalmugij čuovviittâsliih táárbuh. Ton lasseen Suomâ vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur. Sämmilij já seevvimkielâlij vuoigâdvuođah meid asâttuvvojeh tärhibeht eres laavâin nuuvtko sämikielâ laavâst (1086/2003). Eres laavâst lii meid asâttum, et siisâvärrejeijein lii vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân.

Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast




#Article 96: Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš (127 words)


Ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš (uán. ESČ-sopâmuš, meid TSS-sopâmuš) lii aalmugijkoskâsâš sopâmuš, mon Ovtâstum aalmugij tievâsčuákkim lii tuhhiittem juovlâmáánu 16. peeivi 1966 já mii šoodâi vuáimán uđđâivemáánu 3. peeivi 1976. 

Sopâmuš kenigit sopâmušuásipeelijd ovdediđ ulmui ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođáid nuuvtko pargei vuoigâdvuođâid, vuoigâdvuođâ tiervâsvuotân, škovliimân já kuáhtulii eellimtáásán. Syeinimáánu 2020 räi sopâmuš láá vuáláčäällim já tuhhiittâm 171 sopâmušstaattâd. Amerik ovtâstumstaatah, Komoreh, Kuuba já Palau iä lah tuhhiittâm sopâmuš, pic láá tuše vuáláčáállám tom.. Ton lasseen láá 20 staattâd, moh iä lah vuáláčáállám iäge tuhhiittâm sopâmuš.

Suomâ tuhhiittij sopâmuš ive 1976 já valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn ive 2014. Siämmáá ive 2014 ESČ-komitea avžuuttij Suomâ adeliđ resursijd sämikielâi kielâiäláskitmân. Ton lasseen komitea avžuuttij Suomâ huáputtiđ ILO 169 -sopâmuš ratifisistemproosees.

Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast




#Article 97: Ruokolahti (135 words)


Ruokolahti () lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Ruokolahtist ääsih 4 963 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 219,85 km², mast 277,58 km² lii čääci. Ruokolahti naaburkieldah láá Imatra, Lappeenranta, Parikkala, Puumala, Rautjärvi, Savonlinna, Sulkava já Taipalsaari.

Ruokolahti vuáđudui ive 1868.

Kieldâ kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Aisaniemi, Anteroisenmäki, Eräjärvi, Haikola, Haloniemi, Hauklappi, Heinärikkilä, Huhtanen, Hyrkäs, Hännilä, Härskiänsaari, Hölmölä, Hörkkölä, Ilmajärvi, Immala, Inkilänmäki, Junnikkala, Jurvala, Jälkölä, Kaiturinpää, Kalholampi, Kaljula, Kalpiala, Karhula, Kattelus, Kekäleenmäki, Kemppilä, Kesselilä, Kietävälä, Kiurula, Kopsala, Korjola, Kotaniemi, Kouvola, Kuokkalampi, Kuopiola, Kurjala, Kurrola, Käkölä, Kärinkäniemi, Käyhkää, Laamala, Lassila, Lempiälä, Matikkala, Mattarila, Mustakulkkula, Mäkelä, Mälkiälä, Mättölä, Narsakkala, Niuvanmaa, Pohja-Lankila, Poitsilanmaa, Puntala, Puttola, Pönniälä, Rahikkala, Rahkola, Rasila, Rautiala, Rautionmaa, Rehula, Reinikkala, Revonniemi, Ronkolanmäki, Sarajärvi, Savilahti, Siisiälä, Siitola, Soinila, Suikkala, Sutela, Suurpää, Syyspohja, Tarkkola, Terävälä, Tetriniemi, Toiviala, Torsansalo, Torsantaka, Tuomala, Utula, Vaittila, Valtola, Vehviälä, Vertalansalmi, Virmutjoki, Vuoksenniska já Vuosalmi.




#Article 98: Säämi liputtempeivi (110 words)


Säämi liputtempeivi teikkâ Säämi lippupeivi lii peivi, kuás säämi lippu kiässoo stáágun. Ivveest láá tääl 12 liputtempeivid. 

Sämmilij 15. konferensist ive 1993 Helsigist meriduvvojii 8 peivid säämi liputtempeivin: Säämi aalmugpeivi, máárjápeivi, jonsahpeivi, Säämi liipu tuhhiittempeivi, Sämirääđi vuáđudempeivi, Taažâ Sämitige vuáđudempeivi, Suomâ Säämi Parlament vuáđudempeivi já Isak Saba šoddâmpeivi. 

Ive 1996 3 uđđâ peeivi lasettuvvojii: Ovtâstum aalmugij aalmugijkoskâsâš algâaalmugij peivi, Suomâ Sämitige vuáđudempeivi já Ruotâ Sämitige vuáđudempeivi. Suomâ já Ruotâ sämitigeh lasettuvvojii esken talle ko taah vuáđuduvvii sämmilij 15. konferens maŋa. 

Uđđâsumos liputtempeivi lii skammâmáánu 29. peivi, mii lii Elsa Laula Renberg šoddâmpeivi. Taam iävtuttij Säämi nissoonfoorum jo ive 2000, mut esken ive 2017 sämmilij 21. konferensist Tråantist taat meridui virgálâš liputtempeivin.




#Article 99: Luumäki (122 words)


Luumäki lii kieldâ Suomâst, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Luumäkist ääsih 4 568 olmožid, já ton vijdodâh lii 859,84 km², mast 109,78 km² lii čääci. Luumäki naaburkieldah láá Hamina, Kouvola, Lappeenranta, Lemi, Miehikkälä já Savitaipale.

Luumäki vuáđudui ive 1642.

Kieldâ kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Anjala, Antikkala, Askola, Ellola (Ellonen), Haimila, Heikkilä, Heimala, Hermunen, Hietamies, Himottula (Taina), Hirvikallio, Huomola, Huopainen, Husula, Hyyrylä, Iihola, Inkilä, Junttola, Jurvala, Juurikkala (Juurikas), Kaitjärvi, Kannuskoski, Kelvelä, Keskinen, Kiurula, Kiviniemi, Kokkola, Kolppola, Kontula, Koskela, Kähölä, Laapas, Lakkala (Lakka), Laukkala (Laukas), Lensula, Luotola, Marttila (Taavetti), Mentula, Metsola, Multiala, Munne (Munteenkylä), Niemi, Nokkala, Nuppola, Nurmiainen, Näppi, Okkola, Orkola, Parola, Pitkäpää, Pukkila (Pukki), Pätärilä, Rantala, Saareks, Saarits, Saksala, Salmi, Sarkalahti, Sarvilahti, Siiropää, Sirkjärvi, Suoanttila, Suoknuuti, Suonpohja, Sydänmaanlakka, Taina, Tapavainola, Taukaniemi, Toikkala, Uro, Vainonen, Venäläinen já Viuhkola.




#Article 100: Pieksämäki (111 words)


Pieksämäki lii kaavpug Suomâst, Maadâ-Savo eennâmkoddeest. Pieksämäkist ääsih 17 475 olmožid, já ton vijdodâh lii 1 836,22 km², mast 267,52 km² lii čääci. Pieksämäki naaburkieldah láá Hankasalmi, Joroinen, Juva, Kangasniemi, Leppävirta, Mikkeli, Rautalampi já Suonenjoki.

Pieksämäki vuáđudui ive 1930, já tast šoodâi kaavpug ive 1962.

Kaavpug kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Ankele, Haapakoski, Halkokumpu, Heikkolankangas, Hietakylä, Hietamäki, Hällinmäki, Jäppilä, Järvikylä, Kaitainen, Kantala, Karjala, Kontiomäki, Kukkola, Kuvansi, Kylmämäki, Kähkölä, Lamminmäki, Längelmäki, Maavesi, Mataramäki, Montola, Naarajärvi, Narila, Nenonpelto, Neuvola, Nikkarila, Niskamäki, Nokkala, Nykälä, Oittila, Paltamäki, Partaharju, Pitkäsmäki, Pohjoismäki, Pyhitty, Pyhäjärvi, Pöyhölä, Rummukka, Ruuhilampi, Salmenkylä, Sarkaniemi, Siikamäki, Sormula, Suontientaipale, Surnuinmäki, Syvänsi, Tihusniemi, Tikkalanmäki, Toikkala, Tossavalansaari, Utriala, Valkeamäki, Vanaja, Vehmaskylä, Venetmäki, Venettekemäranta, Vilhula, Virtasalmi, Väisälä já Väyrylä.




#Article 101: Netflix (187 words)


Netflix, Inc. lii ovtâstumstaatâlâš tiilámvideopalvâlus já pyevtittemfinnodâh, mii fáálá elleekuuvijd já televisiorááiđuid. 

Netflix vuáđudui porgemáánu 29. peeivi 1997 Scotts Valleyst, Kaliforniast. Irâttâs algâttij tooimâs DVD-elleekuuvij já -rááiđui postâvuábdoin. Netflix listajui NASDAQ-pöörsin ive 2002. 

Netflix algâttij 2010-lovvoost jieijâs pyevtittem televisiorááiđui várás, maid tot čäitiškuođij ohtuuvuoigâdvuođáin äššigâssáid. Syeinimáánust 2013 Netflixist poođij vuosmuš Emmy-iävtukkâsvuođâid finnim Internet tiilámvideopalvâlus: Netflix finnij ohtsis 14 iävtukkâsvuottâd, main House of Cards -ráiđu finnij oovce. 

Kanadalii Sandvine ive 2013 raapoort mieldi Netflix västidij 31,6 % Ovtâstumstaatâi puoh nettijotoluvvâst. Ive 2014 tot lâi 35 %, mii lâi suullân 20 % eenâb ko Youtube nettijotoluv meeri.

Ive 2015 Netflixist lijjii paijeel 62 miljovn äššigâssâd paijeel 50 staatâst. Tuš oovtâ ive tolebáá keessiv 2014 Netflixist lijjii maailmvijđosávt suullân 48 miljovn tiilájeijed, kiäin 36 miljovn Ovtâstumstaatâin já loopah eres soojijn maailmist. Ive 2020 Netflixist lijjii maailmvijđosávt paijeel 182 miljovn äššigâssâd, kiäin 69 miljovn Ovtâstumstaatâin.

Ive 2019 Netflix lohtui Motion Picture elleekovesiärván.

Netflix skáppoo elleekuuvijd já televisiorááiđuid pyevtittem- já levâttemfinnoduvâin aaibâs tegu táválâš TV-kanava. Čäittimvuoigâdvuođâid tot skáppoo tiätuááigán, ovdâmerkkân muádi ihán häävild. Ađai Netflix ij tooimâ tegu ovdâmerkkân Spotify, mii máksá vuoigâdvuođâi omâsteijeid ovtâskâs keččâmkeerdijn.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 102: Iisakki Mattus (723 words)


Iisakki Mattus lii anarâš kielâmiäštár já kirječällee. Sun šoodâi ive 1937 Čovčjäävrist tave Anarist, kost sun ain áásá. 

Iisakki Mattus eeči lâi Matti Mattus já eeni nommâ lâi Máárjá. Iisakki lâi nubben nuorâmus pärni. Suu uábih láá Ánná, Siiri já Kaari já viiljâ nommâ vuot lii Matti. Suu pärnivuođâ perrui kullui meid Issá-čeeci. Mattus perrust lâi meid Ailâ-nommâsâš nieidâ, mutâ sun jaamij 12-ihásâžžân. Mattus tááláá perrui kulloo suu Petra-kálgu, já sunnust iä lah párnááh.

Mattus pärnivuođâst anarâškielâ lâi suu päikkikielâ, mutâ sun oopâi anarâškielâ lasseen meid tavesämikielâ. Sun oopâi suomâkielâ eskân talle ko moonâi škoovlân. Sun muštá, et škoovlâst ij lamaš lope sárnuđ sämikielâ. Sun lii porgâm anarâškieláin kuhháá ovdâmerkkân viereskielâ máttáátteijen já jurgâleijen, já lii sun meid čáállám jieijâs mainâsijd já kirje. Sun illood ko piäsá sárnuđ sämikielâ puohâiguin, kiäh kielâ mättih. Sun osko, et kii peri jo haalijd-uv oppâđ sämikielâ, puáhtá tom oppâđ. Sunjin anarâškielâ lii vááimuvuálááš, tastko kielâ lii suu pärnivuođâ kielâ já sun lii sárnum tom ubâ eellim. Iisakki lii lamaš Säämi máttááttâskuávdáást kielâmiäštárin anarâškielâ uáppeid já sun lii jieš-uv oppâm uđđâ aašijd kielâmiäštár pargo keežild 

Mattus iätá, et sun muštá maht maŋgâsij mielâst sämikielâ sárnum lâi hepânittee äšši, mutâ sun ij kuássin hepânušâm tom. Sun kuittâg muštâl, et oroi tego sun ličij lamaš mottoom rikolâš ko moonâi Avelân máttááttiđ anarâškielâ. Mattus lii eelimis ääigi meid mađhâšâm ovdâmerkkân Euroopâst. Mattus tobdá pyereest meid ärbivuáválijd Säämi iäláttâsâid, vuovijd já meid suu päikkikuávlu ulmuid.

Pasanen čáálá náguskirjestis, ete Iisakki Mattus lâi ohtâ vuossâmuin anarâškielâ máttáátteijein. Mattus muštá maggaar hommá lâi porgâđ tággáár pioneerpargo, ko talle ij lamaš iše finnimnáál, iäge tiäđustkin oppâmateriaalehkin. Mattus lâi meid Anarâškielâ seervi vuossâmuu stiivrâ jeessân. Mattus finnij Anarâškielâ seervi kulttuurpalhâšume 2012. Servi halijdij palhâšiđ Mattus suu merhâšittee pargoost anarâškielâ oovdân ei. máttáátteijen, jurgâleijen, kielâmiäštárin, kirječällen já oppâmateriaal rähten. (Mattus meid jurgâlij já luuvâi Pelgi Niijlâs määđhih -videorááiđu anarâškielân. Sun jurgâlij meid pegâlmâs Ucc´priinsâš -kirje sämikielân. Ive 2020 aalgâst Mattus muštâlij Yle Sáámán, et sust lii lappum motivaatio čäälliđ anarâškielân. Čielgâ suujâid sun ij muštâl toos, mutâ ohtâ suijâ sáttá leđe tot, ete mainâseh iä almostum tállán já kaartâi kuhháá-uv vyerdiđ ovdil ko toh almostuvvii. Mattus muštâl, et mainâseh sust kale ain láá, jis peri kiinii puáđáččij, paddiiččij já tast maŋa čáláččij taid.

Iisakki Mattus lii čáállám Anarâškielâ seervi almostittem Anarâš-loostân aaibâs tast rääjist, ko lostâ almostui ive 1988 Sápmelâš-loostâ lahtosin. Suu majemuuh teevstah Anarâš-loostâst almostuvvii ive 2004 loostâ 47. numerist. Ohtsis Anarâš-loostâst láá almostum 46 tekstâd, maid Iisakki lii čáállám, sehe ohtâ Petra Mattus tekstâ, mon sun lii jurgâlâm. Suu jieijâs teevstâin 42 láá almostum suu noomáin já 4 ISMA-nommâmerháin. Lostâčäällim algâaaigijn Iisakki čaalij távjá jyehi loostân eenâb ko oovtâ teevstâ. Ive 1997 maŋa sun ij kuittâg lah innig čáállám siämmáá ennuv loostân, ige tuođâi ive 2004 maŋa maiden.

Eellimpäälgis lii Iisakki Mattus čäällim kirje, mii almostui ive 1996. Kirje kovvee eellim Aanaar kuávlust Iisakki Mattus pärnivuođâ ääigi ađai 1940-lovvoost. Kirjeest láá sehe Iisakki muštoid vuáđuduvvee mainâseh já mainâseh tábáhtusâin, maid eres ulmuuh muštâlii Iisakân. Kirje kieđâvuš ennuv teemaid, já fáárust láá meiddei kiärdoo já kuávdášlâš teemah.

Ohtâ tágárijn teemain lii evakko Ylivieskan, mii lii kovvejum vijđáht ubâ kirjeest. Evakko lâi merhâšittee tábáhtus Iisakki pärnivuođâst – teikâ joba puoh merhâšitteemus. 
Nubbe tehálâš teema lii pivdo. Iisakki eeči já čeeci láin čepis pivdeeh. Tälvipargoh-nommâsii mainâsist Iisakki muštâl jieškote-uvlágán tälvipargoin – eromâšávt riävskápiivdost, mii lâi uáli korrâ já kuhes pargo. Riävskápiivdo ääigi Iisakki eeči aasâi lavŋekuáđist meecist joba paijeel kyehti mánuppaje-uv, já saatij leđe, et ton ääigi sun ij iällám ohtiigin pääihist. Eres mainâsijn Iisakki muštâl ovdâmerkkân kuumpij já soorvâi piivdost. Pivdo lâi kustoo stuorrâ uási anarâšâi eellim já tehálâš iäláttâs, já Iisakki iberdij ton merhâšume jo pärnin. Iisakki já Matti-uccâviljâs halijdáin čuuvtij leđe pyereh pivdeeh styeresin. Ko Issá-čeeci jaamij, te Iisakki finnij čeesi kiiváár, mii lâi sunjin rähis tiŋgâ já tehálâš mušto.

Kuávdášlâš teema lii meiddei postâalmai. Kirjeest Iisakki kovvee nelji postâalmaa. Ton ääigi postâalmaid onnii sáŋgárin. Postâjođettem lâi uáli korrâ pargo. Postâalmaah juttii pyeráiguin keessiv já ergijguin tälviv, já sij tarbâšii ennuv eergijd. Mätki Kaamâsist Ucjuuhân piištij talle kyehti peeivi, jis sijvo lâi pyeri, já ennuv eenâb, jis lâi hyenes sijvo. Meiddei taan kirjeest postâalmaah láá kovvejum nuuvtko sáŋgáreh. Iisakki muštâl ovdâmerkkân Šreva-nommâsii postâalmast, kote karrieeris ääigi ij feilim ohtiigin. Sun maatij kyeđđiđ poostâ ain olmâ sajan, veikkâ sun ij máttámgin luuhâđ. Sun hárjánij viärdádâllâđ noomâi kukkoduvâid, já toi vuáđuld sun tieđij, mon táálun postâ moonâi. 




#Article 103: Apple (358 words)


Apple Inc. (tolebáá Apple Computer) lii stuorrâ ovtâstumstaatâlâš finnodâh, mii vuáváá, oovded já vuábdá elektroniik, ohjelmijd já tiätumašinijd. Ton peeggâlmumos pyevtittâsah láá Mac-tiätureh, iPhone-puhelimeh, iPad-tavlutiätureh, iPod-muusiikčuojânâsah, Apple Watch -fiättutijmeh, Apple TV -mediačuojânâsah, iMovie-videohammimohjelm sehe piergâsij várás ovdedum macOS-, iOS-, watchOS- já tvOS-kevttimvuáháduvah.

Apple vuáđudii Steve Jobs, Steve Wozniak já Ronald Wayne cuáŋuimáánu 1. peeivi 1976 noomáin Apple Computer. Irâttâsâst lijjii kuittâg vaigâdvuođah pyevtittiđ Jobs keksim já Wozniak olášuttem tiättur tondiet ko tast ij lamaš tuárvi ennuv uáiviomâdâh. Taan keežild Jobs vuobdij jieijâs Volkswagen-uccâbuusi (1 500 dollarid) já Wozniak jieijâs ohjelmistee lummorekinisteemaašin (250 dollarid), mut tot ij pijssám. Jobs finnij ohtâvuođâ “eŋgâlinvestisten” tubdum Mike Markkulan, kii puovtij projektân fáárun meid riskâväldee Arthur Rock. Puáđusin lâi tot, ete Apple finnij 250 000 dollar investistem. 

Apple Computer noomâ keksij Steve Jobs, ko sun maacâi oomeenfaarmist. Suu mielâst sääni Apple timedij sääni Computer. Ton lasseen Apple poođij ovdil sääni Atari puustavoornigist. 

Ive 1977 almostui pegâlmin šoddâm Apple II -mikrotiättur. Maŋeláá ive 1984 Apple almostitij graafâlijn Mac OS -kiävttusopâmuššáin riäidudum ovdánemmielâlii Macintosh-päikkitiättur. Uđđâivemáánu 9. peeivi 2007 tolebáá noomáin Apple Computer tubdum irâttâs uánidij háámán Apple ().

Apple historján láá lohtum maaŋgah merhâšittee noomah. Macintosh tiäturij markkânistmist 1980-lovvoost västidij pegâlmâs teknologiarävvejeijee Guy Kawasaki. Finnoduv pyevtittâsovdánmân lii vaiguttâm aldasâš ohtâvuotâ Carnegie Mellon- já Stanford ollâopâttuvváid. Tast ovdâmerkkân lii OS X -kevttimvuáháduv ovdánem stivrim Avie Tevanian, kii čaalij Mach-kernel 1980-lovvoost Carnegie Mellon -ollâopâttuvâst oovtâst Richard Rashidáin.

Porgemáánust 2018 Applest šoodâi maailm vuosmuš ovtâskâs finnodâh, mon markkânárvu lâi paijeel 1 miljard dollarid.

Apple uđđâ váldukonttur káátu alne láá piäivášpaneleh (18 MW).

Syeinimáánust 2019 Apple almottij, ete áigu uástiđ Intel moodeemfinnodâhtooimâ.

New York Times lii tutkâm Apple viärumáávsuid já lii selvâttâm täävi, maht tot karva viäruid. Applest láá postâloovákonttureh viäruparadiisijn, já ton toimâttuvah láá ovdâmerkkân Nevadast, kost iä lah ollágin irâttâsviäruh. Ruttâjotolâh stivrejuvvoo Luxemburg peht, mon áánsust Apple šiäštá ennuv viäruid.

Amnesty mieldi Apple piergâseh sättih siskeldiđ pärnipargovuoimijn rahtum meetaal. Ive 2016 almostum raportist Amnesty čuávui koobooltmaalmâ pyevtittem epivirgálii kuáivuttuvâst, mast lâi kevttum pärnipargovyemi. Kuáivuttuv jođettii 16 stuorrâ irâttâsâd, moi juávhust lâi meiddei Apple.

Apple brändi lii maailm árvusumosij juávhust. Ive 2007 almostum Business Week -loostâ artikkâl mield toos láá nelji suujâ:

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 104: The Walt Disney Company (308 words)


The Walt Disney Company (mon tobdeh táválávt noomáin Disney) lii ohtâ maailm stuárráámuin media- já makkuuttâsráhtulâšvuotâfinnoduvâin. Viljâtievâš Walt já Roy O. Disney sehe animaattor Ub Iwerks vuáđudii uccâ animaatiostudio roovvâdmáánu 16. peeivi 1923. Onnáá peeivi tot lii ohtâ Hollywood stuárráámuin elleekovefinnoduvâin. Tot oomâst meid ohtnubáloh teemamuorâstâhhâd já maaŋgâid televisioviärmáduvváid ovdâmerkkân American Broadcasting Company (ABC) já kanavaid Disney Channel, Disney XD já Disney Junior. Disney Music Group peht tot leevât muusik maaŋgâi eres skiärrufinnoduvâiguin.

Finnoduv uáivielleekovestudio lii Walt Disney Pictures. Finnoduv uáivisaje lii Burbank. Tot lii Kaliforniast, Hollywood naaburist. 

Finnoduv logost lohá “Walt Disney” ruánzáás pustavijguin. Tot ij lah Walt Disney jieijâs čáállám nommâčaalâ, pic ohtâ anonyym Disney-taaidâr lii stijlâm Disney nommâčalluu ton logon.

Ive 2006 Disney almottij, ete sij láá uástám Pixar. Disney já Pixar ovtâspargo aalgij sopâmušâst oleskukkosij animaatioelleekuuvij pyevtitmist. Loopâst Disney oostij Pixar 7,4 miljard dollar haadan. Porgemáánust 2009 Disney oostij nube finnoduv, supersáŋgárráiđukuuvijn já -elleekuuvijn tubdum Marvel. Ive 2012 Disney oostij 4,1 miljard dollar mäksee Lucasfilms já almottij, ete sij áiguh pyevtittiđ uđđâ Star Wars -elleekuuvijd. Vuosmužžân uđđâ Star Wars -elleekuuvijn vuosâehidis finnij  juovlâmáánust ive 2015.

Juovlâmáánust 2017 Disney soovâi 21st Century Foxáin, ete sij uástih 20th Century Fox. Disney oostij meiddei 20th Century Fox omâstem elleekove- já televisiotooimâid sehe almugijkoskâsâš tooimâid. Käävpi algâalgâlâš árvu lâi 52,4 miljard dollarid ađai suullân 45 miljard eurod. Ton lasseen sopâmušân kuulâi, ete Disney kuittáá Fox veelgijd nuuvt ete käävppi árvun šoodâi ollásávt paijeel 55 miljard eurod. Comcast toovâi kištottee falâduv. Tastmaŋa Disney aledij jieijâš falâduv 71,3 miljard dollarân, mast šoodâi käävpi lopâlâš árvu. Käävpi sesâlistii njuhčâmáánu 20. peeivi 2019.

Disney Imagineering lii oovdâstjottee ulmuu muštottee robottij ovdedemist. Disney Imagineering lii porgâm teatterlyevveest čaittâleijee Abraham Lincoln -rooboot, muččâdávt lihâdee lavlui shamaani Navin sehe olmoošláván rooboot mii sajanmaaksij stunttialmaa.

Skammâmáánu 12. peeivi 2019 Disney algâttij njuolgâkiärdudempalvâlus, mon nommâ lii Disney+. Tot lii Netflix kištottellee.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 105: Rolex (107 words)


Rolex lii sveiccilâš kietâtijmemerkkâ já kietâtiijmij valmâšteijee. Rolex SA váldukonttur lii Genevest, mii lii meid finnoduv päikkisaje. Kietâtiijmeh valmâštuvvojeh Sveeicist kuulmâ päikkikoddeest: Biel/Biennest Bern kantonist, Chêne-Bourgist Geneve maadânuorttâpeeleest já Plan-les-Ouatesist Geneve maadâviestârpeeleest. 

Rolex lii toimâm ive 2013 rääjist Australia Grand Prix uáivisponssorin.

Finnoduv vuáđudij saksalâš Hans Wilsdorf ive 1905 Lontoost noomáin Wilsdorf já Davis. Finnodâh tooimâi eennâmpyehten já skappui kiällumašinijd sveiccilii Hermann Aeglerist, mut sij vuávájii jiejah skuápuid. Rolex-pyevtittâsmerkkâ registeristii ive 1908. Ive 1919 finnodâh siirdij jieijâs váldukonttur Geneven, tastko Eŋlandist lijjii ollâ pyehtimviäruh. Talle nommân šoodâi Montres Rolex SA. Wilsdorf vuájudâđâi kietâtijmijd jo algâmuddoost, veikkâ lummotijmeh lijjii vala 1920-lovvoost táváluboh.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 106: Juovlah (1068 words)


Juovlah láá juhleh, moh láá juovlâmáánu loopâst. Juovlah láá puáris já almoliih juhleh pirrâ maailm. Ristâliih viettih juovlâid Jeesus šoddâm mušton. Maaŋgâin enâmijn juovlâstáálu, juovlâskeeŋkah já oovtâstorroom láá juovlâi merhâšittee uásih. Syemmiliih juovlâärbivyevih láá ovdâmerkkân sävni, juovlâkirkko, juovlâpurrâmuš, skeeŋkah, juovlâkuosâ já juovlâmuusik. Juovlâi viettim álgá Suomâst jo juovlâááptu (juovlâmáánu 24. peeivi), mut juovlâmáánu 25. peivi lii kuittâg eidusâš juovlâpeivi. 

Juovlâi äigimuddo lii toovláš roomâlâš kalender tälvipeeivijorgálduv peivimeeri. Suomâkielâ säänih joulu já juhla lává ruátáliih teikâ skandinaavisiih lovnâsäänih. Sääni joulu puátá algâaalgâst ovdil ristâosko viettum tälvipeeivijorgálduv juhle tovláá germaanlii noomâst. Juovlâin ovtâstuvvojeh ristâlâš juhle, toovláš roomalâš saturnalia -juhle sehe Euroop taveaalmugij eennâmtuáluive loopâ já koskâtäälvi juhle (yule), Suomâst puáris ivemolsomjuhle kekri.

Suomâkielâ sääni joulu ij lah aalgâalgâlávt ristâlâš sääni. Tot lii ryevdiáigásâš lovnâsääni tovláin skandinaavisâš kielâin 500–650 lovoin já tot lii vuálgus siämmást ko tárukielâ, tanskakielâ já ruotâkielâ jul já eestikielâ jõulud. Juovlâi toovláš tave-eennâmlâš sääni lâi jól, mii lii kiävtust vala Islandist. Motomij kielâtotkei mield tot uáivildij jorgettem teikkâ uđđâsistšoddâm. Algâaalgâst sääni joulu lii uáivildâm koskâtäälvi päähinlii juhle, já siämmáš vuáđu lii jo ovdeláá germaanisâš kielâin puáttám säänist juhla. Onnáá peeivi taat sääni čuujoot kuittâg ristâlâš juuhlán. 

Eŋgâlâskielâst táválâš juovlâid merhâšeijjee sääni lii Christmas, mii puátá tovláá eŋgâlâskielâ saanijn Cristes Maesse ađai “Kristus-messu”. Sääni kevttii vaarâ vuosmuu keerdi ive 1038. Tom härvinub synonyymin lii kuittâg ain kiävtust meid sääni yule, mast lii siämmáš algâpuáttim ko suomâ joulu-säänist. Toin uáivildii algâaalgâst ovdâristâlâš juhle, mon äigimuddo muttuustâlâi mánujođo keežild juovlâmáánu loopâst uđđâivemáánu aalgân. Sääni kiävttoo val motomijn juovláid lohtum ärbivuovijn tego yule log (suomâkielân jouluhalko) teikkâ yule goat (suomâkielân olkipukki). Saksakielân juovlah láá Weichnachten, mii meerhâš pase iijah. 

Katolilâš kirkko kiävttá juovlâin läättinkielâlii nomâttâs Dies Natalis Domini, mii uáivild Hiärá šoddâmpeeivi. Tast láá puáttám italia sääni Natale, portugal Natal já espanja Navidad. Meid ranskakielâ juovlâ merhâšeijee säänist Noël lii máhđulávt siämmáš algâpuáttim, mutâ lii meid arvâlum, ete tot ličij šoddâm “pyere uđđâs” merhâšeijee säänist novel.

Maaŋgah aalmugeh láá tovle viättám jyehi-ihásii juhle tälvipeeivijorgálduv ääigi. Tovlái germaanij tälvijuhle lii tááláá ääigi uápis ton engalâškielâlâš nomâttâssáin yule. Mánukalender keežild yule äigi saatij muttuustâllâđ juovlâmáánu aalgâst uđđâivemáánu aalgân. Ristâosko levânem keežild yule ovtâstittui ristâlâš juovlâigijn. Tovlááh roomaliih viettii koskâtäälvi Saturnali-juhle juovlâmáánu 17. já 23. koskâsii ääigi. Tälvipeeivijorgáldâhhân juovlâmáánu 25. peivi lâi Sol Invictus ađâi Vyeittimettum piäiváá peivi.

Rámáttist Jeesus šoddâmist muštâluvvoo sehe Matteus ete Luukas evangeliumist mutâ kuábáškin evangelium ij muštâl, mon ääigi ivveest tot tábáhtui. Motomij Rámáttist leijee čuujootmij vuáđuld ulmuuh láá kuittâg irâttâm arvâliđ aaigijd. 

Vuosmužžân Hippolytos Roomalâš äigidij Jeesus šoddâm juovlâmáánu 25. piäiván 200-lovvoost. Sun arvâlij, ete eŋgâl uáináttâs Marian lâi tábáhtum kiđđâpeeivijorgálduv ääigi, mii lâi talle njuhčâmáánu 25. peeivi, já ete Jeesus ličij šoddâm oovce mánuppaijeed ton maŋa. Jo siämmáá ihečyeđe ääigi ovdâmerkkân Tave-Afrik donatoliih vietiškuottii suu šoddâmjuhle eidu tien peeivi. 

Oovtâkiärdánumos čielgiittâs juovlâ äigimuudon lii tot, ete juovlâmáánu 25. peivi lii roomalii juliaanlâš kalender tälvipeeivijorgálduv algâalgâlâš äigimuddo. Lii meid oovdânpuohtum, ete juhlepeivi ličij pieijum eidu taan äigimuudon tondiet, ete siämmáá peeivi ulmuuh jo viettii vyeittimettum piäiváá (Sol invictus) peeivi. Oovtâ teoria mieldi äšši ličij kuittâg lamâš nubijkulij: ristâliih liččii viättám Jeesus šoddâmjuhle eidu tien peeivi jo ovdilgo kiäisár Aurelianus, máhđulávt vyestireaktion ristâlijd, meridij tien peeivi Vyeitihánnáá piäiváá peivin. Taan äigimuddo lâi máhđulávt meridum ton vuáđuld, ko rabbiinisâš juuvdálâšvuođâst almolávt uskuu, ete stuorrâ profetteh lijjii jáámmám siämmáá peeivi ivveest kuás sij lijjii šoddâm-uv. Jeesus lâi riistânnävlejum juuvdálij pessijái ääigi, juuvdálâš kalender mield nisan-máánu 14. peeivi, mii juliaanlâš kalender mield kuittâg tábáhtui sierâ peeivij sierâ ivij. Sierâlágán rekinistmij mield Jeesus ličij jáámmám jo-uv njuhčâmáánu 25. peeivi teikâ cuáŋuimáánu 6. peeivi, já ton vuáđuld oskoh ete sun ličij šohânâm pase jiegâst siämmáá peeivi ivveest já šoddâm oovce mánuppaijeed maŋeláá, ađâi jo-uv juovlâmáánu 25. peeivi teikâ uđđâivemáánu 6. peeivi. Äigimudo láá kuittâg annaam epioskottetten tondiet ko Ráámmát mield kuávlust lijjii paimâneh kuátumist ko Jeesus šoodâi, mut Judea várádâhkuávlust iä táválâvt toollâm käärji ollágin kuátumist ton ääigi ivveest, ađai tälvinjuáskáduvâi ääigi. Kuittâg Mišnast lii mainâšume, mii addel iberdiđ, ete temppâl uhre-ellen uáivildum saavzâid kuáđuttii kiedist pirrâ ive. Mišnast muštâleh uhresaavzâin kuátumist 30 peivid ovdil pessijái, ađâi kuovâmáánu ääigi, kuás tälvinjuáskáduváh lijjii masa čáccáámuuh. Jis saavzah, main Luukas sárnu, lijjii uhren uáivildum saavzah, te lii aaibâs máhđulâš, ete paimâneh lijjii kiedist paaimândmin taid juovlâmáánu 25. peeivi.

Nube tááhust Jeesus šoddâm äigimuddo lii irâttum arvâluđ meid Luukas evangeliumist leijee mainâšume vuáđuld. Ton mield Sakarias, Johannes Kästee eeči, lâi leevilâš pappâ, kii kuulâi Abia uásádâhân, já sun finnij almottâs alge šoddâmist ko sun lâi palvâlusvuárust temppelist. Jis tiäđáččij, ete čođâldittii-uv Abia uásádâhân kullee paapah jieijâs pargoid ain tiätu ääigi ivveest, tast puávtáččij arvâliđ, ete Johannes Kästee ličij šoddâm 9 mánuppaijeed suu palvâlusvuáru maŋa já ko Jeesus šoodâi Luukas mield suullân kuttâ mánuppaje Johannes maŋa, te Jeesus šoddâmân liččii Sakaria almostuumist kuullâm 15 mánuppaijeed.

Eidusâš juovlâpeivi lii juovlâmáánu 25. peeivi. Ton maŋa puátá juovlâmáánu 26. peivi ađai Tiäppánpeivi (nubbe juovlâpeivi), mii lii pase Stefanos muštopeivi. Taah kuohtuuh láá maaŋgâin Euroop enâmijn virgáliih pasepeeivih. Juovlâmáánu 24. peivi ađai juovlâáptu ij lah virgálávt pasepeivi, mut eromâšávt ton eehid lii keevâtlávt šoddâm juovlâääigi tehálumos juhlepeivin.

Veikkâ Jeesus šoddâmpeeivi juhlom kulá-uv tuš ristâooskon, islamosko pasekirjeest ađai Koranist kávnojeh čujottâsah juovláid. Koranist ovdâmerkkân Maryam muštâl Jeesus šoddâmist.

Tááláá ääigi juovlâi ivne lii ruopsâd. Meid ruánáá, kolle, vielgâd já silbâ ovtâstittojeh juovláid. Suomâst almoliih juovlâheervah láá ovdâmerkkân kuosâuávsih, juovlâmuorâ, olgâkaaicah, omeneh, kinttâleh, juovlâpevdilijneh, juovlâkukáh, olgotullâtuosâseh, jieŋâliivtah já kieddeeh.

Juovlâi ääigi ulmuuh lávluh teikâ kuldâleh juovlâlavluid. Toi lasseen meiddei J. S. Bach Juovlâoratorio já Pjotr Tšaikovski Pähkincuovkkiitteijee láá peeggân juovlâmuusik.

Syemmiláid juovláid lahtojeh valjaas juovlâpurrâmušah, jieš rahtum juovlâheervah, skeeŋkâi jyehim já juovlâsävni.

Ärbivuáváliih juovlâheervah láá om. oolgâst rahtum heervah, moh puátih keekrist ađai šaddovuorkkim juhleest. Juovlâkalendereh pottii Suomân nube maailmsuáđi maŋa.

Ovdil skeeŋkâi jyehim ulmuuh eelih távjá hävdienâmist cokkiitmin kinttâlijd suhâhavdijd. Tääpi aalgij Suomâst 1900-lovvoost já šoodâi almolâžžân tälvisuáđi maŋa sáŋgárhaavdijn já forgâ eres-uv soojij.

Ristâliih perruuh pyehtih luuhâđ ovdil purâdem juovlâevangelium. Tast šoodâi almolâžžân 1800-lovo loopâst cuvnâmlihâstâsâi vaikuttâsâst. Juovlâkirkko tooláá juovlâiiđeed kulá protestantlii ärbivuáhán. Kirhoost kuldâleh juovlâevangelium já veisideh Luther saalmâ 21 “Eŋgâl alme”. Tolebáá luterilii kirho jurdâččemvyehi juovlâkirho háárán lâi koorâs: Jis kiinii ij lamaš juovlâkirhoost, te sun finnij ihásávt kiŋgârijn almolijd láittusijd. 

Juovlâááptu läävejeh meiddei mušteđ jáámmám perruujesânijd já tuálvuđ kinttâl häävdi oolâ. 

Sávnum ađai juovlâsäävnist eellim lii puáris já ain almolâš tääpi. Juovlâskeŋkâi jyehim aalgij 1800-lovo aalgâst jáválijn perruin.

Syemmilii juovlâpiävdán táválávt kullee purrâmušah láá ovdâmerkkân loováh tegu porkkan-, lanttu- já pottáákloováh sehe kyelipurrâmušah tegu kolmâsuovâstum luosâ. Juovlâááptu purrâmuš lii táválávt riisisuohâd. Juovlâi ááigán kuleh meid juovlâtoortuh já pippârkááhuh. Riisi poođij ohra sajan 1800-lovvoost.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 107: Tijdâtälvi (100 words)


Tijdâtälvi (, ,  já ) lii Tove Jansson čäällim muumikirje, mast Muumistáálu morráán kaskoo tälvinaharis.

Jansson čaalij kirje algâaalgâst ruotâkielân, já tot almostui ive 1957. Ive 1958 kirje almostui meid suomâkielân. Ive 2015 almostui Inker Susanna Nutti orjâlâškielâlâš jurgâlus. Ive 2019 almostuvvii Satu Moshnikoff jurgâlem nuorttâlâškielâlâš versio noomáin Moodrai täʹlvv já Uccpárnáá Vuoli Ilmar jurgâlem anarâškielâlâš versio noomáin Tijdâtälvi.

Suomâkielâlii jienâkirjeest láá kyehti versio: ive 1958 Helena Lehtimäki luuhâm versio já ive 1989 Tytti Paavolainen luuhâm WSOY-versio. Paavolainen lii luuhâm meid suomâkielâ uđđâsub versioid. Ive 2016 jienâkirje almostui orjâlâškielân; tom luuvâi páádán Raili Pirinen. Jienâkirje ij vala kavnuu anarâškielân ige nuorttâlâškielân.




#Article 108: Simpsoneh (1476 words)


Simpsoneh ( já ) lii Matt Groening já Gracie Films -finnoduv televisio animaatioráiđu, mii muštâl viiđâ persovn ameriklâš perruu elimist. Rááiđu vuoigâdvuođâid oomâst 20th Century Studios, já rááiđu vuosmuš uási čaittui ive 1989. Ráiđu lii vuáittám Emmy-palhâšume.

Simpsoneh lii Ovtâstumstaatâi puoh kuhesáigásumos ooroosthánnáá jotkum sárgusráiđu já tilekomedia.
  
Ovtâstumstaatâin rááiđu čáittá Fox-televisiokanava. Keessiv 2020 rááiđust lijjii Ovdâstumstaatâin čáittám jo 31 paijeed. Suomâst rááiđu čäittih Sub já FOX. Tolebáá rááiđu láá meid čáittám Kolmoskanavast já MTV3-kanavast.

Rááiđu aneh rävisulmuid-uv uáivildum animaatiorááiđui oovdâstjotten, já ráiđu lii vaiguttâm rävisulmuid uáivildum 1990-lovo tilekomedia šoddâmân. Ráiđu lii juksâm stuorrâ mielâstumvuođâ sehe Amerikâst já pirrâ maailm, já tot lii finnim maaŋgâid TV-pálhâšuumijd.

Ive 2007 Simpsonijn puovtâdui ubâeehid elleekove The Simpsons Movie.

Rááiđust kovvejeh saatiirlâš vuovijn Simpson perruu Homer, Marge, Bart, Lisa já Maggie eellim. Peerâ feeree kuvâttâllum Springfield kaavpugist. Oosijn láá ennuv čujottâsah ameriklâš popkulttuurân, politiikân já eres äigikyevdilis almonáid sehe ameriklâš ohtsâškode čuolmáid.

Simpsonij uáivihuáđđooh láá Simpson perruu jesâneh. Onnáá peeivi tehálumos roolist lii Homer-eeči, mut rááiđu aalgâst perruu vuosâpärni Bart lâi merhâšittee huáđđoo. Rááiđu markkânistmist vuájudâttii talle enâmustáá Bartân, já kaavpijn lijjii maaŋgâlágáneh Bart-pyevtittâsah tego videospeelah já jienâskiäruh. Vuosmui poojij maŋa rááiđu tiäddučuogâstuv sirdeškuottii meid eres perruujesânáid já sijđohuáđđoid.

Simpson-perruu lasseen rááiđust lii stuorrâ juávkku sijđohuáđđoid tego oskoldâhlâš naabur Ned Flanders, aatoomvyeimilágádâs omâsteijee, riges Mr. Burns, Taajâg-klovni, Indiast puáttám aldakäävpi vyebdee Apu sehe stuorrâ juávkku Simpsonij suhâlijd, uáppásijd já párnái škovlâskipárijd. Huáđđooh iä puáráásm iivij já puovtâdâspoojij ääigi.

Ráiđu tábáhtumesaijeen lii ameriklâš kuvâttâllum Springfield kaavpug. Tábáhtusah vuájudâteh Simpsonij pááikán 742 Evergreen Terracen, Springfield vyeliškoovlân, Moe baarin já Springfield aatoomvyeimilágádâsân. Springfield enâdâhân kullojeh riddokuávlu, čunoiääpi, eennâmkuávlu já ollâ väričuheh. Groening lii jieš muštâlâm, ete kaavpug lii siämmáásullâsâš ko Portland kaavpug, kost sun šoodâi. Kaavpug nommân väljejii Springfield ton almolâšvuođâ keežild. 

Springfield sajadâh ij lah rááiđust miäruštâllum já mulsâšud juonâ mield. Om. uásist Povvâstem tyehin (Behind the Laughter) lohhee sárnu Simpsonijn “tavekentuckylâš peerân”.

Simpsonij lekkâmuásist lii fastâ siskáldâs lasseen mulsâšuvvee siskáldâs: liidutavlukuáhtám, saksofonsoolo já sohvákuáhtám. Algâanimaatio álgá Bart liidutavlukuáhtámáin. Kuáhtám lii jyehi uásist ereslágán, já tekstâ lii ain mottoom ráŋgáštâs. Lisa saksofonsoolo ij lah ain siämmáš. Lisa saksofonist láá puáttám ovdâmerkkân Frank Zappa, James Brown já Charlie Parker nuotah. Sohvákuáhtámist Simpsonij peerâ čokkáán soohván, já talle tábáhtuvá miinii komálijd teikâ hitruid. Majemui iivij lekkâmuásist lii šoddâm uánihub, já kove távjá sirdâšuvá njuolgist sohvákuáhtámân ohjelm aalgâst. 

Lekkâmuási tubdâldâhmuusik lii nuottim Danny Elfman Matt Groening tuoivust.

Simpsoneh lii tievâ čujottâsâin uárjieennâmlii ohtsâškoodán, popkulttuurân já historján. Iivij ääigi láá lamaš ennuv pegâlmâs ulmui kolliistâlmeh. Oosij juonah láá motomin siämmáálágáneh ko tobdos mainâsij juonah (om. Mark Twain teikâ Edgar Allan Poe mainâseh). Eromâšávt lekkâmuási sohvákuáhtámist láá távjá njuolgâ čujottâsah popkulttuur historján.

Simpsonij saatiir viggá távjá toos, et puoh huáđđooh láá siämmáá hitruuh. Jo lekkâmuási liidutavlukuáhtámist Bart čäällim celkkust lii motomin ohtsâškoddekriitiik. Aalgâ rääjist ráiđu haastij ameriklijd ärbivuáválijd perâáárvuid já tom, maggaar lii tuáimee peerâ. Ruossâlâsvuođâ čuávumuššân joba president Bush árvuštâlâi rááiđu perâáárvuid, moos Bart forgâ västidij rááiđust.

Perâáárvui satiristmist huolâhánnáá Simpsonij áárvuid puáhtá kuittâg anneeđ ärbivuáválâš ameriklâžžân: rááiđust avžuutteh epidiđ haldâttâs já politiik, lyettiđ jieijâs ráđđáávuotân já taištâliđ ovtâskâs ulmui rijjâvuođâi peeleest suárdim já mielâvääldi vuástá.

Simpsoneh šoodâi, ko ameriklâš animaatiost lijjii vaigâdvuođah nuuvt televisiost ko elleekoveteatterijn-uv. Televisiost čáittojii tuš párnái várás uáivildum animaatioh, já sárgusohjelmijn meddâlistui puoh, mii loohtij viehâvááldán, ijge tain lamaš ovdebâš pilkkegin. Simpsonij lasseen animaatioi uđđâsist pajanem tohhii jotelubbon elleekove Who Framed Roger Rabbit (1988) já eidu ovdil Simpsonij jieijâs rááiđu älgim almostittum Disney miänástusanimaatio Uccâ merânieidâš (1989).

Simpsoneh finnij aalgâs, ko televisio- já elleekovepyevtitteijee James L. Brooks halijdij pyerediđ suu pyevtittem televisiorááiđu The Tracey Ulman Show uánihis animaatiopittáin ovdil máinuspuudâi já toi maŋa. Rááiđu sárgon Brooks halijdij Matt Groening, ko sun lijkkui Groening sárgum Life in Hell -ráiđukoován, mii almostui Los Angeles Reader -loostâst. Brooks vaaldij ohtâvuođâ Groeningân ive 1985. Ko Groening ij miettâm sirdeđ ráiđukovestis animaation, te sun huutkâi Simpsonij perruu já hammiittâlâi tom varttâtijmeest siämmást ko vuordij, ete pesâččij sárnuđ Brooksáin. Huáđđoid sun nomâttij jiejâs perruus mield peic Bart, mii lii anagram säänist brat, čivgâ.

Brooks tuhhiittij Groening jurduu, já Tracey Ulman Show rahtuuškuođij oovtâst Groening animaatioiguin. Groening jieš västidij animaatioi kietâčälimist, já taid sarguu ohtsis nelji ulmuu Klasky-Csupo animaatiostudiost, Oovtâstumstaatâin. Maaŋgah jienâčaittâleijeeh váldojii Tracey Ulman Showst. Huáđđoi fiskis ivne huutkâi vissâ animaatiostudio Gyorgi Peluci.

Simpsoneh lâi vuosmuu keerdi Tracey Ulman Show -rááiđu kuálmád uásist cuáŋuimáánu 19. peeivi 1987. Pyeri ijjâ (“Good night”) -nommâsâš Simpsonij uási piištij vuálá kyehti miinuut. Simpsoneh-uánihiselleekuuvijd rahtii kuulmâ paje ääigi ohtsis 48. Fáárust lijjii puoh táálááh perruujesâneh já motomeh sijđohuáđđooh. Huáđđoi persovnlâšvuođah iä val lamaš ollásávt otânâššâm: ovdâmerkkân Lisa ij lamaš viijses pic siämmáálágán ko Bart. Huáđđooh lijjii vala ruáttáht sargum já muštottii tááláá haamijd tuše kaidâsávt. Groening vuolgâttij ruávishammiittâsâid animaattoráid nuhtán já noobdij, ete sij käđvih taid. Animaattoreh kuittâg tuše miäldustii Groening sárgusijd.

Simpsonij pivnohvuotâ šoodâi jotelávt, sii uási kuhoi, já animaatio tääsi puáránij. Rááiđu kuálmád paje maŋa Simpsonij jieijâs rááiđu valmâštâlmeh lijjii jo joođoost, ijge Simpsoneh innig oinum Tracey Ulman Showst.

Simpsoneh finnij jieijâs tijmepele prime time -ohjelmsaje nuorâ Fox-kanavast ive 1989. Fox iävtuttij tuše nelji uási, mut Brooks luhostui finniđ sopâmušân kulmânubálov. Siämmást sun finnij čoođâ jieijâs vátámâš tast, ete miärádâsväldi ohjelm siskáldâsâst piso Brooks jieijâs pyevtittemfinnoduvvâst Gracie Filmsist. Návt Simpsonij stiijlâ siäilum lâi syeijejum kanava jođetteijei vátámâšâin. Rááiđu uáivipyeivtitteijen Brooks já Groening lasseen poođij Sam Simon. Taat kuulmâs vaiguttij ennuv rááiđu hammiimân ton algâpoojijn. Brooks pargon lijjii rááiđu ovdedem já stivrim, já Groening já Simon västidáin rááiđu pyevtitmist.

Rááiđun pálkkááttui stuorrâ juávkku uđđâ kietâčälleid, tego Jon Vitti, John Swartzwelder, Al Jean já Mike Reiss. Rááiđust halijdii rähtiđ realistlii já oskottettee rävisulmui tilekomedia, nubenáál ko voonnâm já pávkkum animaatioh tom ovdil. Tuáváášpovvâstem meridii kyeđđiđ meddâl. Animaatiostudion pálkkááttii Wes Archer já David Silverman išán ennuv ulmuuh, tego Rich Moore já Brad Bird. Ohtsis animaattoreh lijjii Los Angelesist 50. Lopâlâš ivneanimaatio meridii rähtiđ Akom-nommâsii finnoduvvâst Maadâ-Koreast, kost kvaliteet lâi olluv, mut kuástádâsah vyeligááh. Meid jienâčaittâleijeid pálkkááttii lase, ko rááiđu huáđđoomeeri lâi lasanâm.

Ko vuosmuu paje vuosmužžân uáivildum uási Some Enchanted Evening animistmist lâi hiäjus kvaliteet, te meridii sirdeđ tom paje majemužžân. Simpsonij vuosmuu uási Simpsons Roasting on an Open Fire čaittii Ovtâstumstaatâin pasepeeivi juovlâmáánu 17. peeivi 1989. Tot finnij tállán movtáskâm vuástáväldim. Rááiđu lâi Ovtâstumstaatâi 28. enâmustáá keččum ráiđu (13,4 miljovn keččed). Tot finnij ive 1990 pyeremuu animaatiorááiđu Emmy já TCA pyeremuu komediarááiđu palhâšume. Rááiđu vuosmuš gloobaal fanisiärvádâh alt.tv.simpsons vuáđudui Usenetân njuhčâmáánust 1990.

Suomâst Simpsoneh oinui vuosmuu tove Kolmoskanavast porgemáánu 26. peeivi 1991. Oosij čäittimoornigist sirdâšuvvii aalgâ maŋa Ovtâstumstaatâi čäittimoornigân. Ive 1993 rääjist televisiouđâsmittem ohtâvuođâst rááiđu čäittim sirdâšui MTV3-kanavan. Ive 2010 kiđđâpaajeest Simpsoneh sirdâšui ollásávt Sub-kanavan. Uđđâ uásih čáittojeh Suomâst táválávt 0,5–1,5 ive aajijn algâalgâláid USA čäittimaigijd verdiddijn.

Sub čáittá Simpsonij uđđâ poojijd ohtuuvuoigâdvuođáin Suomâst. Helsingin Sanomat -loostâ mield MTV čäitiškuođij rááiđu ive 1997 já Sub šoddâmivvees 2001. Tai lasseen rááiđu čáittá Suomâst meid Fox. Tááláid čäittimvuoigâdvuođâid tot skappui ive 2017.

Rááiđu suomâkielâlâš tekstideijeen lâi paijeel 20 ihheed Sari Luhtanen, kii kaartâi joskâđ čohčuv 2012, ko MTV olgoštitij jiejâs jurgâlemtooimâ já puáris jurgâleijeeh luoppii pargostis protestin. Puoh suomâkielâlijd huáđđoi noomâid (Hassu-klovni, Tikku já Takku, Läski-Tony jna) lii keksim Luhtanen.

Matt Groening já James L. Brooks lává lamaš ohjelm njunoš pyevtitteijeeh rááiđu aalgâ rääjist. Teháluboh ko pyevtitteijee oosij rähtimist láá show runner, västideijee koccee já uáivikietâčällee. Táválávt taah jođetteijeeh pisoh rááiđust fáárust maaŋgâi poojij verd. 

Simpsonij show runnereh:

Motomijn poojijn lii ovtâskâs oosijn lamaš eres show runner. Ovdâmerkkân 23. paajeest ovdâskulij jyehi paajeest láá lamaš motomeh uásih, main Matt Selman lii nubben show runnerin Al Jeanáin.

Uđđâ poojij kietâčäällim álgá 8–10 mánuppaijeed ovdil vuosmuu uási vuosâčáittus. Kietâčälleejuávkku čokkân já keksee vuáđujuonâid paje ossijd. Tastmaŋa čälleeh oovdedškyetih ovtâskâs vuáđujuonâid, moi kukkodâh lii suullân 25 sijđod. Ko hammiittâsah láá tuhhiittum, kietâčälleeh valmâštâleh 50-sijđosijd juonâid. Oleskukkosiih juonah maneh maasâd čälleejuávkun, já čälleeh pyehtih mutteđ, meddâlistiđ teikkâ lasettiđ skalkkâsaavâid teikkâ kuáhtámijd. Valmâš kietâčallust algâalgâlii čällee amnâstâh lii innig 10–75%. 

Rááiđust láá motomin lamaš kuállejeijee kietâčälleeh. Homer jienâčaittâleijee Dan Castellaneta lii kietâčáállám oovtâst kálguinis Deb Lacustain ohtsis käävci uássid ive 2000 rääjist. Jienâčaittâleijee Harry Shearar kietâčaalij oovtâ uási 28. pajan ive 2016. Rááiđu kuhesáigásâš stivrejeijee David Silverman kietâčaalij oovtâ uási 29. pajan ive 2018, já Bart jienâčaittâleijee Nancy Cartwright kietâčaalij oovtâ uási 30. pajan ive 2019.

Muusik lasetteh uásán majemužžân. Simpsonij muusik rähten lii Alf Clausen. Sun ráhtá muusik Matt Groening tuoivust tiäduttiđ huáđđoi tobdotiilijd ige ruuvdust uáinojeijjee tooimâ tego ärbivuáválijn animaatioin. Clausen stivree nuotâstâspargo lasseen meid suullân 35-persovn stuárusâš orkester.

Huáđđoo jiennân viggeh ain kevttiđ siämmáá čaittâleijee. Jis tot ij lah koskâpuddâsávt máhđulâš, čaittâleijee jáámá teikâ mudoi tuše vuálgá rááiđust, huáđđoo sättih kyeđđiđ meddâl rááiđust. Uáivičaittâleijei tááhust návt ij lah vala keevvâm, mut ovdâmerkkân Phil Hartman, Doris Grau já Marcia Wallace jäämmim maŋa sii huáđđoid kuođđii meddâl rááiđust. Grau huáđđoo eštuu maacâi rááiđun paijeel love ihheed maŋeláá, já tast lâi uđđâ jienâčaittâleijee.

Simpsoneh lii peessâm Guinness World Records -kiirján. Tot lii animaatioráiđu, mast láá lamaš enâmustáá kuállejeijee tääsnih. Rááiđust láá kollim jieijâs jienáin já huáđđoin iärásij lasseen Tony Blair, Meryl Streep, Aerosmith, Magic Johnson, Paul já Linda McCartney, Britney Spears já Michael Jackson.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 109: Hooteel Kollehovi (642 words)


Hooteel Kollehovi lii hooteel Aanaar markkânist Juvduujuuvâ riddoost. Hotellist láá 45 visted já Aanaar-nommâsâš raavâdviäsu. Ton omâsteijeeh lává Kaisu Nikula já suu viljâ Heikki Nikula, kiäh lává anarâšah.

Juurdâ, et Lappi puávtáččij leđe mađhâšemkuávlu, šoodâi suullân siämmáá ääigi ko Suomâ šoodâi jiečânâssân. Visio maađhâšmist tuoddârij enâmist raahtij Suomâ Mađhâšemseervi uáivičällee Carl Wolter Stenbäck. Sust lijjii almugijkoskâsiih koskâvuođah já fiäráneh mađhâšeijeid uáivildum palvâlusâin. Ton lasseen sun sáárnui maaŋgâid kielâid já iberdij pyereest viereskulttuurijd. Stenbäck luovâi pargostis uáivičällen ive 1940. Tastmaŋa sun varrij Anarân Paadarjäävri riidon, kost sun viettij suáti-iivijd.

Algâalgâlii hirsâhooteel ađai Aanaar Mađhâšemtuve huksij Juvduujuuvâ riidon Suomâ Mađhâšemservi ive 1937, oovtâ ive ruávinjargâlâš Hooteel Ponnehovi valmâštum maŋa. Saje lâi kale uáli pyeri, Suomâ pyeremuu kuávžurjuuvâ aldasijn. Olgoeennâmliih puzzâvuoggâkuálásteijeeh lijjii jo kavnâm tagarijd Laapi luosâjuuvâid ko Paats- já Tiänujuuvâ, já tääl lâi Juvduujuuvâ vuáru hokâttiđ kuálásteijeealmaid pivdeđ Aanaar pegâlmâs kuávžurijd. Táválávt kuálásteijeeh urruu muádi oho já pivdii puzzâvuoggáin kuávžurijd Juvdust.

Hotellist lijjii 13 visted, almolâš tileh, riddosävni já tupe, kost aldasij siijdâi ässeeh ožžuu aassâđ nuuvtá ko sij ellii ášástâlmin Aanaar markkânist. Šiljopirrâduvvâst kavnui meid fijnâ 1930-lovo autoid uáivildum autotalli, mon láin vuávám arkkitehteh Väinö Vähäkallio já Aulis Hämäläinen.

Mađhâšemtupe tooimâi viehâ ennuv jiešráđálávt. Hotellist lijjii pottáákpiäldu já naavit, kost lijjii 6 kuusâ já šaveh. Siijdâst lijjii känipäikki, kost lâi máhđulâš uástiđ känemoonijd, já kävppi, kost hooteel skappui koškepurrâmâšâid. Páiháliih ässeeh puohtii ennuv purrâmâškáálvuid Taažâst, mut hooteel ij finnim pyehtimlove. Keessiv mađhâšeijeid fallii eromâšávt kyelipurrâmušâid tondiet ko ij lamaš máhđulâš siäiluttiđ piärgu. Koškepiärgu lâi áinoo piärgu, mast kesiääigi lâi máhđulâš mälistiđ piärgupurrâmušâid. Tälviv purrâmušlistoost lijjii poccuupiärgupurrâmušah kyelipurrâmušâi lasseen.

Reino Nikula šoodâi kuálásteijeeperrui Aanaarjäävri maadâriddoost siijdâ aldasijn já viettij pärnivuođâs tobbeen. 

Suátiäigi lâi uáli vaigâd meid Mađhâšemtupán. Čohčâmáánust 1944, ko Aanaar markkân ässeeh vuolgii evakkon, tupe vuobdij jieijâs 4 kuusâ sehe 3,5 tuhháát potákkid Saksa suátiviehân. Čohčâmáánust evakkoviehân fallii tuuveest masa 9 000 mälisid. Tuve pieijii kiddâ cuáŋuimáánu 12. peeivi 1944, já tom poldii já tuššâdii ollásávt skammâmáánust.

Uđđâsisthuksim aalgij tállán suáđi loopâ maŋa, mut uđđâ Mađhâšemhooteel valmâštui esken ive 1956, veikkâ tárbu toos ličij lamaš tolebáá-uv. Hooteel čaittâšui tállán liijkás uccen, já tom ferttij vijđediđ. Uđđâ uási valmâštui jo čuávuváá keesi. 

Kesimađhâšem lâi virkosmum merhâšitteht, ko kiäinu Taažân lâi valmâštum suáđi ääigi. 1960- já 1970-lovoi ääigi lijjii meid UKK išedâššâm staatâkolliistâlmeh Anarân nuuvtko Belgia kunâgâs Baudouin já roonnig Fabiola kolliistâllâm ive 1969 já Vuáládâhenâmij roonnig Juliana kolliistâllâm ive 1974.

Hotellân pálkkááttii jyehi ive maaŋgâid kielâlijd “kesinieidâid” palvâliđ almugijkoskâsijd kuosijd. Ko bussi poođij, te siijdâ nuorâ almaah lijjii távjá vyerdimin sajattuvâst. Sij halijdii keččâđ, magareh nieidah lävkkejii olgos buusist. Maaŋgah nieidah kavnii kállá já paccii Anarân lopâlávt. Návt keevâi meid nuorâ hooteeljođetteijei Maija Hertzbergân, kii poođij Anarân ive 1966. Jiešalnees sun poođij Fiat-autoin ige bussijn.

Ive 1986 Mađhâšemlitto meridij lopâttiđ hooteeltooimâ Anarist tondiet ko kiddoduv omâsteijee, Rakânâshaldâttâs, ij miettâm pyerediđ tiilijd. Čohčâmáánu 30. peeivi 1986 viettejii tuve majemuu eehid, mast Jorma Korhonen čaalij Helsig Saavâin čuávvuvávt:

Moonnâm eehid kyesih navdâšii tuve uápis kuásutteijeevuođâst. Sij purrii já juhhii puoh, muu tuuveest vala lâi. Sij lavluu, juoigii já tánssájii, já siämmást rahtii olssis uđđâ muštoid.
[...]
Čuávvuváá iiđeed Maija Nikula, kii lâi jođettâm hooteel 20 ihheed, čiärui ko Mađhâšemlito liipu luoštii vuálus. 

Maija ij kuhháágin murâštâm ärbivuáválii hooteel kiddiimist, peic kiđđuv 1987 sun algâttij uđđâsist irâttâstooimâ Aanaar Kollehovi noomáin. Kiddoduv pyeredii, já toimâ jotkui oppeet.

Ive 2002 Kaisu já Heikki meridáin varriđ Maadâ-Suomâst maasâd Anarân išediđ Maija. Päikkikuávlu enâduvah já luándu, riges sämmilâškulttuur já pyereh kyeličääsih tohhii miärádâs älkken. Maija paasij iäláttâhân ive 2003. Siämmáá ive algii sierâlágáneh ovdedemprojekteh. Puáris kiddoduv pyeredii, já uđđâ kuoškâhooteel lehâstii juovlâmáánu 2007. 

Tastmaŋa ko Aanaar markkânist šoodâi Suomâ sämikulttuur kuávdás, te hooteel lii finnim mielâkiddiiváid kuosijd tegu Maailm Puásuiaalmugij konferens ive 2001 já jyehi-ivvááš Skammâkoveh-elleekovefestivaal olgoeennâmlijd kuosijd.

Puzzâvuoggâkuálástem Juvduujuuvâ Vyelikuoškâst tiptii uđđâsist 1990-lovvoost kuhes puudâ maŋa. Hooteel peesâi návt oppeet palvâliđ puzzâvuoggâkuálásteijeid – aaibâs tegu tooimâ vuossâmui iivij. 

Tradition Hotel Kollehovi šoodâi ive 2010, já ton ovdánempargoh juátkojeh ubâ ääigi.




#Article 110: Jennifer Doudna (183 words)


Jennifer Anne Doudna (š. kuovâmáánu 19. peeivi 1964, Washington, D.C., Ovtâstumstaatah) lii ovtâstumstaatâlâš biokemist. Sun lii tutkâm karrieeris ääigi RNA ráhtus já toimâm. Ive 2020 sun vuoitij oovtâst Emmanuelle Charpentieráin Nobel-kemiapalhâšume, ko suoi ovdedáin nk. geeneetlijd skerreid ađai CRISPR árbádâhmuttemtekniik.

Jennifer Doudna šoodâi kuovâmáánu 19. peeivi 1964 Washington, D.C.:st. Suu eeči lâi Martin Kirk Doudna (1930ndash;1995) já suu enni Dorothy Jane (Williams) Doudna (1931ndash;2018). Ko sun lâi čiččâmihásâš, suu peerâ varrij Hilon Hawaiʻi-suollui. Suu eeči máttááttij ovtâstumstaatâlii kirjálâšvuođâ Hawaiʻi ollâopâttuvâst já suu enni historjá Hawaiʻi Community Collegest.

Ive 1985 Doudna valmâštui filosofia kandidaatin Pomona Collegest válduamnâsin biokemia. Tobbeen sun vuolgij Harvard ollâopâttâhân máttááttâllâđ biokemia já molekyylfarmakologia. Harvardist sun nágáttâlâi tuáhtárin ive 1989.

Harvardist Doudna vuolgij Colorado ollâopâttâhân, kuus sun lâi peessâm porgâđ Thomas Cech laboratoriost. Doudna náguskirje kietâdâlâi RNA, já Cech lâi vuáittám ive 1989 Nobel-kemiapalhâšume RNA katalyytlij jiešvuođâi kavnâmist.

Ive 2002 Doudna já ranskalâš mikrobiolog Emmanuelle Charpentier kavnáin CRISPR-Cas9-tekniik, mon áánsust lii čuuvtij latkišub já oovtâkiärdánub mutteđ DNA ko lâi tolebáá. Charpentier lâi ovdâlist kavnâm Cas9-entsyym, mii oroi iššeedmin Streptococcus pyogenes -bakteer tuástuđ virusijd.

Doudna lii vuáittám pargostis suulân 20 merhâšittee palhâšummeed.




#Article 111: RNA (116 words)


RNA ađai ribonukleiinsuvrâ () lii polymeer, mast láá nukleotiideh.  

Kulmâ tobdosumos RNA-šlaajâ láá viestâtuálvoo-RNA, sirdee-RNA já ribosomaallâš RNA. Viestâtuálvoo-RNA (mRNA) lii molekyyl, mii puáhtá DNA:st kopijistum geeni tiäđuid sellâváimusist sellâšliijván. Täin tiäđuin pyevtittuvvojeh proteiineh ribosomijn. Sirdee-RNA (tRNA) sirdá aminosuuvrâid ton telakistemsajan, mast proteiinviđjáh ráhtojeh. Seelâ RNA:st suulân 80 % lii ribosomaallâš RNA (rRNA). Tággáár RNA katalysist ribosomist tábáhtuvvee reaktioid.

Láá kyehti nääli, maht RNA iärrán DNA:st: DNA deoksriboos saajeest RNA:st lii riboos já tymiin saajeest lii urasiil. Eresnáál ko DNA, RNA lii táválávt oovtsáigusâš.

RNA-virus lii virus, mast lii RNA geeneetlâš amnâsin. Taan nukleiinsuvrâ lii táválávt oovtsáigusâš RNA (ssRNA), mut taat puáhtá leđe meid kyevtsáigusâš RNA (dsRNA).

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediain




#Article 112: Red Dead Redemption 2 (1008 words)


Red Dead Redemption 2 lii Rockstar Games ovdedem nk. toimâmfiäráánspellâ, mii lii Red Dead -spellârááiđu kuálmád uási speelâi Red Dead Revolver (2004) já Red Dead Redemption (2010) maŋa. Spellâ fáálá máhđulâšvuođâ mulsâšuddâđ vuosmuu já kuálmád persovn uáinui kooskâst. Ton lasseen spellâ siskeeld meid taggaar maŋeláá almostum nettispeelâ, mon pyehtih spellâđ maaŋgah ulmuuh siämmáá ääigi. Tom tobdeh noomáin Red Dead Online. 

Red Dead Redemption 2 almostui Playstation 4:n já Xbox Onen roovvâdmáánu 26. peeivi 2018. Microsoft Windowsân tot almostui skammâmáánu 5. peeivi 2019. Red Dead Online -nettispellâ almostui skammâmáánust 2018.

Red Dead Redemption 2 lii toimâmfiäráánspellâ, mast lii Rockstar Games ovdebáá speelâ Grand Theft Auto V naalijn máhđulâšvuotâ valjiđ, ete spiällá-uv speelâ vuosmuu vâi kuálmád persovn uáinust. Speelâ maailm lii stuárráb ko Rockstar Games ovdebáin speelâin. Tobbeen láá maaŋgâmuđusiih enâduvah muottiis vaarijn kume čunoiaavijd já lahtâ jeggikuávloid, já toos kulá meid Red Dead Redemption kártá Ovtâstumstaatâi piälásâš uási. Uccâ meccikuávlukaavpugij lasseen maailmist lii meid stuorrâ ráhtálâšvuotâlum Saint Denis kaavpug, mii vuáđuduvá tuođâlii maailm New Orleansân. Speelâst joteh enâmustáá hiäppušáin, mut stuárráábij aassâmkuávdái koskâttuvvâi lii máhđulâš jotteeđ ryevdiroođijn. Čääsi alne joteh táválávt suuhâmkárbáin teikkâ lievlâtamppáin.

Viärjuvaljiittâs lii siämmáásullâsâš ko spellârááiđu ovdebáá uásist, já tot siskeeld jieškote-uvmuđušijd revolverijd, pistovlijd, kivárijd já havlâpissoid. Uđđâ viärjun lii tävgipisso. Ton lasseen kyehti kietâpiso lii máhđulâš kevttiđ siämmáá ääigi. Viärjuid ferttee huolâttiđ, mudoi toi iälšu, teividemtärkkivuotâ já vuáimálâšvuotâ huánáneh. Spellâ spiekâst Red Dead Redemptionist nuuvt, ete spellee ij pyevti kyeddiđ räjittemes mere viärjuid fáárust, pic siämmáá ääigi kiävtust pyehtih leđe enâmustáá kyehti kietâassuu já kyehti kiiváármallisâš assuu. Rááiđu ovdebij oosij naalijn tullâtuárust puáhtá ávhástâllâđ Dead-Eye -vuáháduváin, mast äigi hiiđáásm já spellee puáhtá valjiđ tom, maid sun haalijd pääččiđ. Hiđásmem loopâst uáivihuáđđoo pááčá väljejum čuosâttuvâid hirmâd jotelávt. Dead-Eye -tääsi maŋa vuáhádâh čáittá spellei meid vajalij já ellei kriittâlumosijd sisorgaanijd, moi päcimist šadda stuárráámus vaahâg.

Speelâ jiešvuođâin láá viggâm realistlâšvuotân. Spellee ferttee paijeentoollâđ huáđđoo iälšu purâmáin já uáđđimáin. Siämmáánáál ko  -speelâst-uv, puurrâm vaaigut huáđđoo tiädun, mast lii vaikuttâs huáđđoo háámán já jiešvuođáid. Spellee puáhtá eelliđ vuoptâčyeppest molsomin jieijâs vuoptâstiijlâ, čuoppâmin vuoptâid teikkâ rahhiimin. Huáđđoo vuoptah já siämu šaddeh ääigi mield ijge kuhheeb vuoptâ- teikkâ siämumaali pyevti valjiđ ovdilgo vuoptah teikkâ siämu lii šoddâm tuárvi ennuv. Kolmâ šooŋâst huáđđoo ferttee kárvudâttâđ pyereest; liijkás uccáá kárvudâttâm hittood huáđđoo tiervâsvuotâ čuággái maccâm. Siämmáánáál kume pirrâsist pihtâsijd ferttee kepidiđ. Nubenáál ko spellârááiđu ovdebáá uásist, taan uásist uáivihuáđđoo pasta vuoijâđ, mutâ sun hevvân jis váibá. Miäcástmist kevttum viärju já luođâ teividemsaje vaigutteh toos, mon ennuv ellee näähkist finnee ruuđâ, ko tom vuábdá. Ovdâmerkkân ko spellee miäcást uccâ elleid, te sun kannat kevttiđ tävgipisso teikkâ uccâ kiiváár.

VÁRUTTÂS:  Taat čaalâ muštâl detaljijd juonâst.

Lii ive 1899. Dutch van der Linde jođettem rikosjuávkku lii karttâm patâriđ Blackwater kaavpugist muottiis vaarijd epiluhostum rievvim maŋa. Vaarijn sij kärttih taištâliđ O´Driscol rikosjuávhoin. Dutch rikosjuávkku rievvee ráhtulâšvuotâmagnaat Leviticus Cornwall juná. Ton keežild Cornwall pálkkát aageent Milton, kiän pargon lii kavnâđ já tolliittiđ Dutch juávhu.

Valentine kaavpugist Dutch juávkku rievvee paaŋki, mut sij kärttih taištâliđ Cornwall juávhoin. Tast maŋa sij värrejeh Lemoyne uásistaatân. Tobbeen ääsih Gray já Braithwate perruuh, main lii ennuv kolle. Dutch já suu juávkku irâtteh toimâđ nuuvt, ete toi perrui kooskâst šodâččij suáti. Tot ij kuittâggin luhostuu. Ráŋgáštâssân Garyh koddeh Sean já Braithwateh tuáppuh Jack, kii lii John Marston kandâ. Dutch rikosjuávkku reagist já koddá kuohtuid perruid, mut ij kaavnâ Jack. Braithwateh lijjii vuábdám Jack italialii Angelo Bronten, kii áásá Saint Denis kaavpugist. Bronte maaccât Jack já ton maŋa táájut Dutch, kii talle puurât suu krokodiiláid.

Hosea Matthews já Dutch orniv paŋkkirievvim Saint Denisist, mut tot ij moonâ aaibâs tegu suoi láin smiettâm já Hosea já Lenny surmâšuv. Dutch van der Linde, Arthur Morgan, Bill Williamson, Javier Escuella ja Micah Bell luhostuveh patâriđ kaavpugist tamppáin. Ulmen lâi moonnâđ Kuuban, mut tamppâ kárttá merâstoormân já loppâloopâst almaah riddoneh Guarma-nommâsii suollui. Tobbeen sij uásálisteh eennâmomâsteijei já oorjij koskâsii suátán. Sij išedeh oorjijd vyeittiđ suáđi já talle peesih maasâd Ovtâstumstaatáid. 

Ovtâstumstaatâin almaah kävnih rikosjuávhu eres jesânijd. Dutch ij lah innig vises tast, et sun puáhtá lyettiđ Arthurân, tastko Arthur ij innig tottâl suu. Siämmást Arthur mield Dutch lii muttum já ij lah innig siämmáš olmooš ko ovdil.  Sunnuu koskâvuotâ huánnán, ko Ducth koddá Cornwall. Arthur luáttámuš Dutchân láppoo ollásávt já lopâlávt, ko Dutch ij haalijd piäluštiđ Abigail, kote lâi karttâm aageent Milton faŋgân. Arthur lii eres uáivilist já vuálgá Sadiein išediđ Abigail. Arthur piälušt Abigail já koddá aageent Milton. Ovdil jäämmim Milton muštâl Arthurân, et Micah lâi toimâm suu tiätukälden ton rääjist, ko almaah lijjii puáttám maasâd Guarmast.

Ko Arthur máccá Dutch luusâ, te sun suujât Micah tast, et sun lii piättám juávhu. Tast šadda rijdo. Dutch, Micah, Bill Williamson já Javier Escuella láá Arthur já John vuástá. Agenteh kävnih almaid, mut almaah luhostuveh patâriđ. Arthur já John hiäppušeh láppojeh. John halijdičij maccâđ jieijâs perruu kuuvl, mut Arthur halijdičij moonnâđ maasâd já suáládiđ Dutch puoh ruuđâid. Tääl spellee kalga meridiđ tom, mii tábáhtuvá čuávuvâžžân. Mana-uv Arthur Johnáin vâi máccá-uv sun Dutch kuuvl? Loopâst Arthur jáámá, já maht sun jáámá lii kiddâ tast, mon ennuv kunneečuággáh sust láá. Jis sust láá ennuv čuággáh, te sun jáámá tuberkuloos keežild. Mudoi Micah koddá suu.

Juonâčullimeh noheh taas.

Red Dead Redemption 2 ovdedii Rockstar Games puoh studioh. Spellâmotorin kevttui finnoduv jieijâs Rockstar Advanced Game Engine (RAGE). Woody Jackson, kii lâi nuottim uásild Red Dead Redemption, maacâi nuottiđ jotkâuási. Speelâ almostittem maŋedii kuohtii: algâaalgâst spellâ lâi tárguttâs almostittiđ ive 2017 pelimuddoost, mut almostittem sirdii kiiđân 2018. Kuovâmáánust 2018 almottii, ete speelâ almostittem sirdâšuvá roovvâdmáánun 2018. 

Red Dead Online -nettispeelâ beta-versio almostui skammâmáánu 27. peeivi 2018, já tom lehâstii puoh spelleid skammâmáánu 30. peeivi.

Rockstar Games almostitj roovvâdmáánu 16. peeivi 2016 Twitterist kove, mast lâi finnoduv logo siämmáálágán ruopsis tuáváást ko Red Dead Redemption lokkekooveest. Tast šoddii tállán markkânsaavah Red Dead -spellârááiđu máhđulii jotkâuásist. Roovvâdmáánu 16. peeivi Rockstar Games piejâi speelâ virgálávt almosin já almottij, ete vuosmuš trailer almostuvá roovvâdmáánu 20. peeivi. Čohčâmáánu 28. peeivi 2017 almostui nubbe trailer. Kuálmád trailer almostittempeivi lâi vyesimáánu 2. peeivi 2018. Vuosmuš spellâm oovdânpyehtee trailer almostui porgemáánu 9. peeivi, já nubbe uási roovvâdmáánu 1. peeivi. Majemuš trailer ovdil almostittem poođij roovvâdmáánu 18. peeivi.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 113: Nobel-kemiapalhâšume (123 words)


Nobel-kemiapalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš kemistân teikâ kemistáid. Jis mottoom ive ij kihheen iävtukkâsâin teevdi iävtuid, te palhâšumesume ferttee njuolgâdusâi mield šeštiđ čuávvuváá ihán. 

Vuossmuu já nube maailmsuáđi keežild palhâšume paasij juohhuuhánnáá iivij 1916, 1917, 1919, 1924, 1933, 1940, 1941 já 1942. 

Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 35-ihásâš Frédéric Joliot, kii vuoitij Nobel ive 1935 oovtâst kálguinis Irène Joliot-Curiein. Puárásumos lii 97-ihásâš John B. Goodenough, kii vuoitij palhâšume ive 2019. Frederick Sanger lii áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-kemiapalhâšume kuohtii. Kyevtis lává vuáittám Nobel-kemiapalhâšume lasseen Nobel-palhâšume nube kategoriast: Marie Curie, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-fyysiikpalhâšume já Linus Pauling, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-ráávhupalhâšume.

 

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediain.




#Article 114: Grand Theft Auto V (1165 words)


Grand Theft Auto V (uánihávt GTA V teikkâ GTA 5) lii Rockstar North toimâfiäráánspellâ, mii almostui čohčâmáánu 17. peeivi 2013 Playstation 3- já Xbox 360 -konsoláid. Speelâst almostui pyeredum versio skammâmáánu 18. 2014 Playstation 4- já Xbox One -konsoláid, mon maŋa tot almostui meid Microsoft Windowsân cuáŋuimáánu 14. peeivi 2015. Spellâ lii Grand Theft Auto -spellârááiđu čuávuvâš stuorrâ almostittem ive 2008 almostittum Grand Theft Auto IV maŋa. Spellâ sajaduvá kuvâttâllum San Andreas uásistaatân, já ton ohtuuspellâmaainâs čuávu kulmâ rikolii, kiäh uárnejeh rievvimijd haldâttâhtoimâttuv vuárnum vyelni. Ávus spellâmaailm addel spellei máhđulâšvuođâ jotteeđ rijjâ San Andreasist, moos kuleh ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug, mii vuáđuduvá Los Angelesân.

Speelâ puáhtá spellâđ jo-uv kuálmád teikkâ vuosmuu persovn uáinust, já ton maailmist joteh jo-uv vääzin teikkâ motomáin fiävruin. Spelleeh stivrejeh kulmâ uáivihuáđđoo ubâ ohtuuspeelâ ääigi, já lonottâleh huáđđost nuubán sehe tohâmušâi ääigi já toi ulguubeln. Maainâs vuájudât rievvimáid, já maaŋgah tohâmušah siskeldeh pääččim já motomáin fiävruin vyeijim. Rikosijd tahhee spelleeh finnejeh virgeomâháid sii maajeeld. Virgeomâhái vuástátooimâi aggressiivlâšvuođâ mittedeh “wanted”-vuáháduváin. Speelâ maaŋgâspellâhäämi, Grand Theft Auto Online, addel enâmustáá 30 spellei máhđulâšvuođâ tutkâđ ávus spellâmaailm já uásálistiđ ohtâsâštoimâlijn teikkâ kištottâllee haamijn. 

Grand Theft Auto V lâi ton almostittem rääjist vijđásávt vuordâččum. Ko tot almostui, te tot finnij pyere vuástáväldim kritijkkárijn, kiäh rämidii eromâšávt ton maaŋgâ uáivihuáđđoo kevttim, ávus spellâmvuođâ já teknisii ovdedem. Grand Theft Auto V cuovkkij syergi vyebdimulâttâsâid, já tast šoodâi puoh jotelumosávt vuobdum makkuuttâssyergi pyevtittâs. Tot ánsášij 800 miljovn dollarid ton almostittempeeivi, já kulmâ peeivi almostittem maŋa loho lâi jo paijeel miljard.

Grand Theft Auto V lii jo-uv vuosmuu teikkâ kuálmád persovnist kovvejum toimâmfiäráánspellâ. Spelleeh čođâlditeh pargopittáid, vâi ovdáneh mainâsist. Pargopitái ulguubeln spelleeh pyehtih rijjâ juškeđ speelâ ávus spellâmaailmist. Grand Theft Auto V spellâmaailm lii čuuvtij stuárráb ko spellârááiđu tolebijn speelâin, já tobbeen láá ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug.

Spellee kiävttá kolmâviärjuid, pääččimviärjuid já pávkkánâsâid vajalij tuástumân, já sun puáhtá kaččâđ, njuškođ, vuoijâđ teikkâ kevttiđ fiävruid. Tuáru tiileest spellee puáhtá kevttiđ automaatlâš sihtim. Jis lii tárbu, sun puáhtá meiddei čiähádâttâđ. Jis spellee vahaduvá, suu tiervâsvuotâčuággáh mäccih kuuloold pelimudo räi. Jis spellee jáámá, te sun šadda oppeet pyecceiviäsun. Jis spellee taha rikosijd speelâ ääigi, te sun puáhtá finniđ virgeomâháid suu maajeeld. Virgeomâhái vuástátooimâi aggressiivlâšvuođâ mittedeh “wanted”-vuáháduváin ( já ), mii vuáđuduvá tasnijd. Jis lii tuše ohtâ täsni, te virgeomâhááh iä lah aggressiivliih. Vittâ tääsni vuod uáivildeh, ete virgeomâhááh láá hirmâd aggressiivliih. Virgeomâhááh oceh spellee, kii jäävkit uuccâmkulluuttâs kuávlust. Jis spellee tolliittuvvoo teikkâ jáámá kaskoo tooimâ, te sun puáhtá algâttiđ ovdebáá vyerkkejum saajeest. Mittár mana cooldown-tilán já loopâst láppoo, ko spellee ij lah virgeomâhái uáinupirrâduvvâst (mii uáinoo kárttáást).

Ohtuuspeelâst láá kulmâ huáđđoo, moiguin puáhtá spellâđ: Michael De Santa, Trevor Phillips já Franklin Clinton – kulmâ rikolii, kiäi mainâseh ovtâstuveh ko tooimah čođâldittuvvojeh. Motomijd tooimâid puáhtá čođâldittiđ tuše ovttáin huáđđoin, já loopah kuovttijn tâi kulmáin huáđđoin. Ubâ ohtuuspeelâ ääigi spelleeh pyehtih molsođ huáđđost nuubán sunde adeleijee kompas vievâst. Spellâ sáttá lonottiđ huáđđoid automaatlávt tooimâi ääigi nuuvt, ete tot puáhtá čođâldittiđ motomijd uulmijd. Huáđđoo kompassist leijee avatar šiälu ruopsâdin, jis sun lii vaarâst, já vielgâdin, jis sust lii strategisávt hiäđulâš tiileest. Veikkâ spelleeh čođâlditeh tooimâid moin peri uáivihuáđđoin, vaigâdumos rievvimtooimah väätih iše tahofiätu stivrim rikoskuoimijguin, kiäh spesiaališuveh ovdâmerkkân vyeijimân. Jis rikoskyeimi ciävzá rievviimist jämihánnáá, te sun finnee uási rievvimsummeest já sáttá leđe kiävtust puáttee rievvimtooimâin pyerebij táiđučuággáiguin. Speelâst rievviimijd puáhtá čođâldittiđ kyevti eres taavijn: spelleeh pyehtih ovdâmerkkân huámmášhánnáá finniđ sivilijd kolmâštuđ tainâskemkaasuin teikkâ tuš uáinusist volliittiđ sii viärjuigijn.

Puoh huáđđoin láá käävci sierâlágán táiđud, moh ovdâsteh sii ääpi tiätusuorgijn, tego päčimist já vyejimist. Veikkâ spelleeh pyehtih pyerediđ huáđđoi tááiđuid spellâmáin, jyehi huáđđost lii äššitubdâmuš oovtâ tááiđun (om. Trevor táiđu stivriđ kirdemmaašin). Káávcád “eromâšäppi” miäruštâl huáđđoi áinoošlajâsii ääpi čođâldittem pehtilvuođâ. Michael kiävttá luođâääigi tullâtuárust, Franklin hittood ääigi vyejedijnis, já Trevor taha tuárust kyevtkiärdág vahâgijd vajaláid já váldá jieš tuš 50% vahâgijn. Puoh huáđđoi eromâšääpi mittedee mittár kulloo, ko kiävttoo äppi, já oppeet šadda, ko spellee taha taaiđâlijd tavoid (ovdâmerkkân Franklin driftaa fiävruiguin já Michael pááčá ulmui oivijd).

Ive 2013, oovce ihheed endurân moonnâm rievvim maŋa oovdiš paŋkkiriävvár Michael Townley iälá tuođâšteijeesuojâlusâst perruidiskuin Los Santosist, San Andreasist syelinoomáin Michael De Santa. Ko Michael kulá, ete suu kálgu Amanda lii viällám tennismáttáátteijeinis, te sun uávuttâl tennismáttáátteijee tivrâs táálu luusâ já tuššâd táálu suttoost. Táálu omâsteijen čaittâšuvá meksikolii narkotiikpaaroon Martin Madrazo nissoonustev. Madrazo váátá sajanmáksu viehâvääldi uhkijn, já te Michael máccá jieijâs rikolii elimân, vâi sun finniiččij ruuđâid čuákán. Oovtâst rikoskuoimijnis, Franklin Clintonáin, suoi rievviv jálukeđgikäävpi, vâi suoi pastaččáin mäksiđ jieijâs veelgijd. Kanadalâš Trevor Phillips, kii lii áinoo rikoskyeimi val elimin oovce ihheed tassaaš tábáhtum paŋkkirievviimist, finnee tiätun jálukeđgirievviimist já fiettee, ete Michael lii lamaš ton tyehin. Suoi teivâv oppeet Los Santosist.

Puoh uáivihuáđđoin älgih leđe čuolmah. Michael peerâ kuáđá suu, já Michael váldá ohtâvuođâ Devin Westonân, kii lii hirmâd riges uáiviomâdâhsajostittee. Franklin piälušt skipáris Lamar Davis, ko gangster Harold “Stretch” Joseph iirât ohtânmaanoost koddeđ Lamar, vâi sun finniiččij eenâb huámmášume jieijâs juávhust.

Kyehti Federal Investigation Bureau (FIB) aageent, Dave Norton já Steve Haines, väldiv ohtâvuođâ Michaelân já vaattâv, ete Michael parga Franklináin já Trevoráin. Ulmen lii hiäjusmittiđ kištottâllee Internation Affairs Agency (IAA) -toimâttuv. Sij volliitteh fiävruid, moh siskeldeh IAA:n uáivildum uáiviomâduv, já rievvejeh paaŋki. Ko Haines tooimâid tuđhâškyetih, te sun páággut Franklin já tuššâdiđ tuođâštusâid Haines vuástá FIB toimâttuvâst. Michael uáiná taam tilálâšvuottân sikkođ meiddei puoh tuođâštusâid jieijâs tooimâin. Taah kuulmâs vuávááškyetih Union Depository -vuárhá rievvim, mii lii sii puoh stuárráámus rievvim.

Trevor finnee čielgâsin, ete suu puáris rievvimkyeimi Brad Snider ij lahkin faŋgâlist tego sunjin lâi ettum. Brad jaamij oovce ihheed tassaaš endurân moonnâm rievviimist já suu hävdidii Michaelân uáivildum háávdán. 

Union Depository rievvim luhostuvá. Devin Weston mana Franklin kuuvl já koččo suu koddeđ Michael. Franklin muštâl Devinân, et Steve Haines lii jo koččom suu koddeđ Trevor. Franklinist láá kulmâ muulsâiävtu: koddeđ Michael, koddeđ Trevor teikâ leđe kodehánnáá kiämmán. Jis Franklin koddá jo-uv Michael teikâ Trevor, te tastmaŋa sun máccá jieijâs puáris elimân. Jis sun ij kode kuábbáágin, te kuulmâs kuáhtájeh FIB já Merryweather, mon maŋa sij sormejeh Haines, Strech, Cheng já Weston. Kulmâs oovtâstpargo nohá, mut sii ustevvuotâ juátkoo.

Grand Theft Auto V lii rááiđu vuosmuš spellâ, moos nyettejii algâalgâlii muusik. Muusik nuottiimist västidii The Alchemist, Oh No, Tangerine Dream já Woody Jackson, kii lâi tolebáá porgâm Rockstaráin tagarijn speelâin ko Red Dead Redemption (2010), L.A. Noire (2011) já Max Payne 3 (2012).

Kietâčällee Dan Houser muštâlij ive 2009 sahhiittâlmist, ete sun áigu čäälliđ suullân tuhháát-sijđosii kietâčalluu Grand Theft Auto V várás. Siämmáá sahhiittâlmist Houser muštâlij, ete ovdedempargo álgá vistig kaavpugist já esken ton maŋa huáđđoin.

Roovvâdmáánust 2011 Rockstar Games almostitij Grand Theft Auto V Twitter peht piejâmáin viestân liiŋkâ jieijâs päikkisijđoid, moi stijlâ lâi nubásmittum speelâ mield. Siijđoin lâi logo, mii siskeldij speelâ noomâ. Ton vyelni lâi trailer almostittempeivimeeri. Vuossâmuš trailer almostui oho maŋeláá. Čuávuváid tiäđuid finnejii esken syeinimáánu 12. peeivi 2012, ko Rockstar almostitij kyehti kove speelâst. Speelâ nubbe trailer almostui skammâmáánu 14. peeivi 2012. Trailerist oovdânpuohtii speelâ huáđđoid. Uđđâivemáánust 2013 Rockstar almottij, et spellâ almostuvá čohčâmáánu 17. peeivi 2013.

Grand Theft Auto V:st láá almostum kyehti nuurrâmversio: Special Edition já Collector's Edition.

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 115: Paul Walker (178 words)


Paul William Walker IV () lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee. Sun čaittâlij ovdâmerkkân Fast  Furious -elleekuuvijn já elleekooveest Into the Blue.

Jo arâpärnivuođâstis Pampers-finnoduv máinusijn čaittâlâm Walker algâttij jieijâs karrieer sijđo-oosijn tagarijd televisio-ohjelmijn ko The Young and the Restless já Touched by an Angel. Tastoo sun finnij mááinu roolâinis nuoráid uáivildum elleekuuvijn She's All That (1999) já Varsity Blues (1999). Ive 2001 Walker finnij almugijkoskâsâš huámmášume protagonistin toimâmelleekooveest The Fast and the Furious, mast sun čaittâlij siämmáá roolâ ohtsis viiđâst elleekoverááiđu kuuđâ jotkâuásist. Walker lâi uáiviroolâst elleekuuvijn Eight Below (2006), Timeline (2003), Joy Ride (2001) já Running Scared (2006).

Walkerist lii ohtâ nieidâ, ive 1998 šoddâm Meadow Walker.

Walker jaamij autopäärtist Santa Claritast, Kaliforniast lávurduv skammâmáánu 30. peeivi 2013. Tábáhtusah algii, ko Walker ustev, ovdii kištovyeijee Roger Rodas omâstem luksusautokäävpi Always Evolving pargee ij finnim auto haandâl siisâ, já Rodas meridij vyeijiđ tom jieš toho. Talle Paul Walker poođij Rodas luusâ já almottij, ete sun ij lah val vuáijám áášánkullee Porsche. Walker ustev Jim Trop kuulâi, ko Walker eeđâi Rodasân: Hei, jis vyelgeen vyeijiđ. Toh lijjii majemuuh viäruiulmuu kuullâm säänih.




#Article 116: Čuovâuáivi peivikirje (120 words)


Čuovâuáivi peivikirje (, ,  já ) lii nuorâiroomaan, mon Jeff Kinney lii čáállám já kuvvim. Tot lii vuossâmuš kirje siämmáánommâsâš kirjerááiđust. Kirje lii jurgâlâm anarâškielân Mikkâl Morottaja.

Kirje uáivihuáđđoo lii 11-ihásâš paješkovlâlâš Greg Heffley, kii čáálá peivikirje eellimstis. Ton lasseen sun sárgu jieijâs uáinuid jieškote-uvlágán tábáhtusâin ráiđukuuvijd, maid sun talle piäjá peivikiirján – teikâ äigičallui tegu Greg näggee. Greg enni lii Susan Heffley, já eeči Frank Heffley. Gregist lává kyehti viiljâ: stuorrâviljâ 16-ihásâš Rodrick já uccâviljâ 3-ihásâš Manny.

Greg muštâl, et suu pyeremus skippáár lii Rowley Jefferson, mut Greg ij kohtâl Rowley pyereest. Rowley lii meid 11-ihásâš paješkovlâlâš. Suu eeči lii Robert Jefferson, já suu eeni Linda Jefferson. Robert ij lijkkuu Gregân ollágin.

Uási taan siijđost lii jurgâlum eŋgâlâskielâlâš Wikipediast




#Article 117: Čuovâuáivi peivikirje (kirjeráiđu) (140 words)


Čuovâuáivi peivikirje lii ovtâstumstaatâlâš kirječällee Jeff Kinney čäällim já kuvvim kirjeráiđu, mast láá 15 uássid já 4 lasekirje. Kirjeh muštâleh kaandâst, Greg Heffleyst, suu elimist, suuvâst já skovlâskipárijn. Kinney čáálá kirjerááiđu kiirjijd eŋgâlâskielân. Tassaažân kirjeh láá jurgâlum 65 kielân, ml. anarâškielân, nuorttâlâškielân já orjâlâškielân.

Rááiđu vuossâmuš kirje, Diary of a Wimpy Kid almostui eŋgâlâskielân ive 2007. Ive 2009 taat vuossâmuš kirje almostui meid suomâkielân noomáin Neropatin päiväkirja. Ive 2020 almostuvvii siämmáá kirje sämikielâg versioh. Anarâškielân tom jurgâlij Mikkâl Morottaja noomáin Čuovâuáivi peivikirje, nuorttâlâškielân Raija Lehtola noomáin Jeäʹrmmpääʹǩǩ peiʹvvǩeʹrjj já orjâlâškielân Áilu Valle noomáin Jierpmástalli beaivegirji.

Ton lasseen Anarâškielâ servi lii jurgâlittám rááiđu kulmâ čuávuváá kirje anarâškielân. Fabrizio Brecciaroli jurgâlij rááiđu nube já kuálmád kirje ive 2020. Toh almostuveh ive 2021 nomâiguin Čuovâuáivi peivikirje – Stuorrâviljâ almaaštâl já Čuovâuáivi peivikirje – Jo rijttáá. Sun áigu jurgâliđ rááiđu niäljád kirje ive 2021.




#Article 118: It's a Wonderful Life (142 words)


It's a Wonderful Life lii ive 1946 almostum, Frank Capra stivrim draamaklassijkkár. Ton vuosâeehid lâi Globe-teatterist, New Yorkist, juovlâmáánu 20. peeivi 1946. Klassijkkár tast ij kuittâg šoddâm tállân pic esken ive 1973 maŋa, ko ton tahheevuoigâdvuođah nuhhii Ovtâstustaatâin já tom čäitiškuottii televisiost juovlâi ääigi. 

Suomâ televisiost It's a Wonderful Life oinui vuosmuu keerdi ive 1976, ko MTV čaaitij tom. Tastmaŋa tot oinui vistig Yle TV1:st ive 1987 juovlâááptu já Yle TV2:st jyehi juovlâi ääigi iivij 1992–2011 koskâsii ääigi. Ive 2014 Yle Teema (2017 rääjist Yle Teema  Fem) čäitiškuođij tom ain juovlâi ääigi. Elleekove vuáđđun lii Philip Van Doren Stern maainâs The Greatest Gift.

Ive 1947 Frank Capra vuoitij It's a Wonderful Lifest pyeremuu stivrim Golden Globe. Elleekove lâi meid Oscar-iävtukkâssân viiđâ eres kategoriast: pyeremus elleekove, pyeremus almaičaittâleijee (James Stewart), pyeremus stivrejeijee (Frank Capra), pyeremus jienâpaddim (John Aalberg) já pyeremus editistem (William Hornbeck).




#Article 119: Muumistáálu (308 words)


Muumistáálu (, , , ) lii Muumi-mainâsij uáivihuáđđoo já vuossâmuš muumihuáđđoo, mon Tove Jansson raahtij. Nuorâ Muumistáálu áásá Muumitáálust oovtâst vaanhimijdiskuin Muumieijijn já Muumiennijn. Sun lii sunnuu áinoo alge. 

Muumistáálu huáđđoo ovdánij kuuloold 1930-lovvoost. Huáđđoo nommâ lâi vistig ruotâkielân snorken, mii lii siämmáš nommâ ko Nisoost lii tääl.

Vuossâmuu keerdi Muumistáálu lâi uáivihuáđđon ive 1945 Småtrollen och den stora översvämningen -kirjeest ().

Muumistáálu lii vielgâd já kossuv. Suu stuorrâ, jurbâ njune, tieppiseibi já stuorrâ čalmeh sulâstiteh virdehiäppuš. Muumistáálu já seibitäsni -elleekooveest Muumistáálu šoddâmpeivi lii porgemáánu 7. peeivi. Sun lijkkoo fiäránáid, mut ana älkkeevuođâ já vuovâsvuođâ ennuv áárvust já ain máccá maassâd. Muumistáálu kiävttá pihtâsijd tuše vuojâdijnis.

Muumistáálu pyeremus ustev lii Noskemudágâš, kii áásá telttaast, mon sun ceeggât ain kiđđuv siämmáá sajan šalde paaldân. Muumistáálu eres skipáreh lává Nipso já Uccâ Myy. Ton lasseen sun lii Nisonieidâ sierâdemskippáár já ustev.

Iivij 1990ndash;1992 TV-rááiđust Muumistáálu lii uáivihuáđđoo. Suoi Uccâ Myyin lává áinoo huáđđooh, kiäh lává TV-rááiđu puoh oosijn.

Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu nuorttâlâškielân, orjâlâškielân já anarâškielân. Rááiđu láá jurgâlâm nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Inger-Mari Aikio já anarâškielân Neeta Jääskö. Jurgâlusâi vuáđuld Muumistáálu-rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Teemu Titola, orjâlâškielân Áilu Valle já anarâškielân Mikkâl Morottaja.

Muumistáálu fiäránijn puáhtá luuhâđ anarâškielân Uccpárnáá Vuoli Ilmar jurgâlem kirjeest Tijdâtälvi. Siämmáá kirje puáhtá luuhâđ meid nuorttâlâškielân noomáin Moodrai täʹlvv já orjâlâškielân noomáin Diidadálvi. Tai lasseen láá almostum kyehti kirje orjâlâškielân: Ritva Torikka jurgâlem Áhčči ja mearra () ive 1990 já Kerttu Vuolab jurgâlem Moson de geavvá? Girji Mymmela, Mumenstálu ja unna My birra () ive 2000.

Ive 2016 Tijdâtälvi almostui orjâlâškielâg jienâkirjen; tom luuvâi páádán Raili Pirinen.

Taan räi sämikielân láá kyehti Muumih-elleekove, kuohtuuh orjâlâškielân. Ive 1992 almostui Mumenstállu ja seaibenásti (), mast lii orjâlâškielâg tekstim. Ive 2017 almostui Mumi imaš muohtamáilmmis (). Taat elleekove vuáđuduvá Tijdâtälvi-kiirján. Ive 2017 elleekooveest jienâčaittâl Áslat Holmberg.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast




#Article 120: South Park (128 words)


South Park lii ovtâstumstaatâlâš satiirilâš animaatioráiđu, mii muštâl Ovtâstumstaatâi Colorado uásistaatâst leijee South Park kaavpug tábáhtusâin. Rááiđu uáivihuáđđooh láá nelji vyeliškovlâahasii kaandâ: pyeidis já karodeijee Eric Cartman, juudalâškandâ Kyle Broflovski, kievhis peruu pärni Kenny McCormick já koskâluokkalii ameriklâšperruu pärni Stan Marsh. Teemamuusik rááiđun lii ráhtám Primus. Rááiđust láá rahtum meid maaŋgah videospeelah já miälduspyevtittâsah.

Mottoomlágán ‘’South Park’’ versio rahtui ive 1992, ko Trey Parker já Matt Stone rahtijn uánihiselleekove, mast Jeesus taištâlij iällááttum morhedeijeemuotâäijih vuástá. Forgâ sunnust koijâdii laseelleekuuvijd. Stone já Parker rahtijn juovlâelleekooveest uđđâ versio, mast Jeesus vuástálisten lâi juovlâstáálu. Elleekoveh levânii Internetist. Parker já Stone finnijn maaŋgâid ohtâvuotâväldimijd elleekovefinnoduvâin, já forgâ Comedy Central faalâi pyevtittiđ puáttee rááiđu. South Park áánsust Comedy Central piäluštui koŋkursist.

Rááiđu vuáđuld láá rahtum čuávuvááh speelah:

Taat sijđo lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 121: Muumienni (117 words)


Muumienni (, , , ) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij ennihuáđđoo. Sun lii Muumistáálu enni já Muumieeji kálgu.

Tegu eres muumih Muumienni-uv lii vielgâd já kossuv já sust láá meid stuorrâ, jurbâ njune já tieppiseibi. Suu stuorrâ čalmeh láá ruánááh aainâs-uv Muumileehi-rááiđust. Muumienni lii lääđis já kierdâvâš, ige suutâ uáli távjá. 

Muumieenist lii tävjit-távjá čapis kietâlavkkâ. Maŋeláhháá sun aneškuođij ovdâliijne, mast láá ruopsis já vielgis ciägusárgáh.

Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu nuorttâlâškielân, orjâlâškielân já anarâškielân. Rááiđu láá jurgâlâm nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Inger-Mari Aikio já anarâškielân Neeta Jääskö. Jurgâlusâi vuáđuld Muumieeni rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Siri Broch Johansen já anarâškielân Anna Morottaja.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast




#Article 122: Lee D. Rodgers (318 words)


Lee David Rodgers (š. kuovâmáánu 9. peeivi 1969, Manchester, Ovtâstum kunâgâskodde) lii eŋlandlâš kirječällee. Sun lii čáállám kyevtikielâg párnáikiirjijd, maid Rodgers čáálá eŋgâlâskielân já Petter Morottaja jurgâl anarâškielân.

Lee David Rodgers šoodâi kuovâmáánu 9. peeivi 1969 eŋlandilâš perrui. Sust lává enni (Anita Ray Rodgers) já uccâviljâ (Paul David Rodgers). Lee eeči (Dave David Rodgers) jaamij ive 1993, ko Lee lâi 24-ihásâš. Lee juuđij škoovlâ Partingtonist viljâinis. Lee eeči lâi puálualmai, já suu enni lâi čällee. Lee luuvâi Manchester Metropolitan -ollâopâttuvvâst já viettij uápui nube ive Helsig ollâopâttuvvâst Erasmus-uáppen. Sun eelij vuosmuu keerdi Anarist ive 1994 25-ihásâžžân. Sun mađhâšij kuovttijn skipáráin, kiäid sun lâi teivâm Helsig ollâopâttuvvâst. Suu skipáreh halijdáin eelliđ Anarist kuáláástmin, já Lee meridij moonnâđ fáárun. Vistig sij mađhâšii Helsigist Ruávinjaargân ijjâjunáin já talle linjâšautoin Ruávinjaargâst Anarân. Ko sij pottii Anarân, te Lee skipáreh halijdáin vuoiŋâstiđ já keččâđ TV. Lee meridij väzziliđ já tutkâđ Aanaar markkân. Sun ooinij kuovskâsijd já tääsniluččim. Ko sun lâi väzzimin, te sun ij tiättám kuus moonnâđ. Sun ooinij hooteel Kollehovi čuovâid já meridij moonnâđ siisâ. Sun teeivâi kálgus (Kaisu Nikula) tobbeen. Tallaa ääigi hooteel omâstij vala Kaisu enni (Maija Nikula).

Ive 2002 Lee varrij perruinis Anarân já forgâ tastmaŋa Saammâl-kaandâš moonâi kielâpiervâlân. Tađe ovdil já maŋeláá ko Saammâl uccâviljâ Matti šoodâi, Lee lâi päikkieeččin.

Onnáá peeivi Lee áásá Anarist perruinis, moos kuleh kálgu Kaisu Nikula já kandâkyevtis Saammâl já Matti Rodgers.

Aalgâst Leest lijjii maaŋgâlágáneh pyeretovâlâšvuotâpargoh (om. pyecceiviäsust, puárásijviäsust já vádulij párnáiguin). Maŋeláá sun poorgâi maaŋgâlágánijd máinuspargoid já raahtij om. máinuskoolbâid já seinikuuvijd. Talle ko sun varrij pištevávt Suomân, sun poorgâi siämmáálágánijd pargoid Maadâ-Suomâst já mottoom verd meid Anarist.

Jo Helsigist asâdijnis Lee poorgâi kuvvimpargoid sämmilijguin. Sun lii kuvvim Rauna Paadar-Leivo čäällim párnáikirje Vuoi dan Karenina já anarâškielâlii Luuhâmkirje.

Rumbu-kirjeráiđu lii käävciuásásâš párnáikirjeráiđu. Kirjeráiđu muštâl aanaarsämmilâš kaandâst, kiän nommâ lii Saammâl. Kirje uáivihuáđđoo Saammâl lii vuáđudum čällee kaandân Samuel Ray Rodgers. Saammâl já meeci kunâgâs -kirjeest lii rahtum meid siämmáánommâsâš, käävciuásásâš animaatioráiđu.




#Article 123: Muumieeči (104 words)


Muumieeči (, , , ) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij ečihuáđđoo. Sun lii Muumistáálu eeči já Muumieeni käälis.

Tegu eres muumih Muumieeči-uv lii vielgâd já kossuv já sust láá meid stuorrâ, jurbâ njune já tieppiseibi. Suu stuorrâ čalmeh láá ruškâdeh aainâs-uv Muumileehi-rááiđust. 

Muumieejist lii távjá čapis sylinder uáivistis. Motomin sun kiävttá väzzimsuábi já pijpostâl.

Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu nuorttâlâškielân, orjâlâškielân já anarâškielân. Rááiđu láá jurgâlâm nuorttâlâškielân Tiina Sanila-Aikio, orjâlâškielân Inger-Mari Aikio já anarâškielân Neeta Jääskö. Jurgâlusâi vuáđuld Muumieeji rooli jienâčaittâleh nuorttâlâškielân Tauno Ljetoff, orjâlâškielân Mikkel Gaup já anarâškielân Aimo Aikio.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast




#Article 124: Muumileehi (182 words)


Muumileehi (,  teikkâ Mumenleahki, , ) lii Tove Jansson rähtim Muumi-mainâsij tehálâš tábáhtussaje, kost Muumih ustevijdiskuin ääsih. Leehi lii rávhálâš saje já kukken maailm miänuin. Muumileevi pirrâ láá Ohtuunis väärih já meerâ. Muumileevist kolgá juuhâ, mii ij kuittâggin virded meerân.

Leevi tehálumos huksiittâs lii Muumieeji rähtim Muumitáálu. Tot lii muumiperruu päikki. Muumij rähtim tááluh láá ain olluuh já keezih, já nuuvt lii taat-uv. Taat táálu lii jyehi muumikiirjijn.

Nipso táálu lii uccâ vistááš. Kiirjijn táálu lii rahtum keđgiluámán vyevdiroobdâst. Jieijâs táálust huolâhánnáá Nipso kuittâg uáđá uáli távjá Muumitáálust.

Muumileevi poolistáálu lii kuávdoo leevi. Taat lii poolismiästár pargosaje.

Šaddonurâdeijee Hemulii táálu lii vyevdiroobdâst já ton šiljo paaldâst láá rääsi- já šaddokäärdih.

Ohtuunis väärih (, ) láá fiktiivlâš várádâh Tove Jansson čäällim Muumi-mainâsijn. Muumihuáđđoin Skuŋkkâ áásá Ohtuunis vaarijn. Mainâsist Muumistáálu já seibitäsni Muumistáálu já Nipso (siämmáánommâsii elleekooveest meid Uccâ Myy) vyelgih Ohtuunis vaarij täsnitoornân. Ohtuunis vaarij tyehin lii jävri, mast iälá stuárááh kollekyeli, mon Muumistáálu oovtâst ustevijgijn ooinij oovtâst Muumileevi mainâseh -animaatiorááiđu oosijn.

Tove já Lars Jansson čäällim Muumistáálu-ráiđukuuvijn Muumileevist láá finnoduvah tegu tubbáákhaandâl, valastâllâmkävppi já aavis toimâttâs.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast 




#Article 125: Niillas Holmberg (221 words)


Niillas Holmberg teikkâ Jalvvi Anna-Liissá Niillas (š. syeinimáánu 2. peeivi 1990, Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš tihtâčällee, musijkkár, čaittâleijee, TV-jođetteijee já aktivist.

Niillas Holmberg šoodâi syeinimáánu 2. peeivi 1990 Ucjuuvâst. Suu eeči lii sämmilâš párnái- já oppâkiirjij kirječällee já jurgâleijee Veikko Holmberg já suu enni lâi sämmilâš máttáátteijee Anna-Liisa Guttorm. Ko Holmberg lâi 12-ihásâš, suu enni jaamij purâsân. Holmberg rávásmij Ucjuuvâst, kost sun juuđij Ucjuvnjäälmi škoovlâ orjâlâškielâg luoka. 16-ihásâžžân sun varrij Tamperen luvâttuv tiet, mut luvâttuv maŋa sun maacâi Ucjuuhân.

Jo škoovlâ ääigi Holmberg lâi ive 2009 valmâštum Yleisradio minirááiđust Lopun alku, mii muštâl vyevdičuoppâmčuolmâin Anarist. Siämmáá ive Holmberg jođetškuođij Yle pyevtittem sämikielâg Unna Junná -párnáiohjelm. Sun lii čaittâlâm eereeb iärrás Kuovdâkiäinust tuáimee Piäiváš Säämi Aalmugteatterist já lii lamaš sämikielâg párnáiohjelmist NRK:st Taažâ peln.

Poppoo-juávhu jesânin 14-ihásâš Holmberg vuoitij ive 2005 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási lavluin Giella ii leat jáddan (). Holmberg raahtij pitá saanijd já meid ráppái taid. 

Holmberg lâi kyessilávlon oovtâst Sofia Jannokáin Amoc singlest Kuobârpoolvâ maŋa.

Ive 2014 Holmberg vuoitij tihtâkirjestis Amas amas amasmuvvat Sämirääđi kirjálâšvuođâpalhâšume. Kirje lâi meid iävtukkâssân Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšumán ive 2015, mut ij vuáittám. Ton lasseen Holmberg kirje Juolgevuođđu lâi iävtukkâssân Tave-enâmij rääđi kirjálâšvuođâpalhâšumán ive 2020, ko meiddei suu eeji čäällim kirje Duvro-guovža ja skohtermáđii lâi iävtukkâssân párnái- já nuorâikirjálâšvuođâpalhâšumán.

Ive 2016 Holmbergân keigejui Ive sämmilâš -palhâšume.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 126: Iitti (115 words)


Iitti () lii kieldâ Suomâst, Päijät-Häme eennâmkoddeest. Iittist ääsih 6 615 olmožid, já ton vijdodâh lii 687,09 km², mast 97,25 km² lii čääci. Iitti naaburkieldah láá Heinola, Kouvola (Elimäki, Kuusankoski já Jaala ive 2008 räi), Lahti (Nastola ive 2015 räi), Lapinjärvi já Orimattila.

Iitti vuáđudui ive 1539, já ton kieldâ vuáđudui ive 1865.

Uđđâivemáánu 1. peeivi 2021 Iitti kieldâ sirdâšui Kymileevi eennâmkoddeest Päijät-Häme eennâmkoodán.

Kieldâ kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Apessiinia, Erottaja, Haapakimola, Haukkala, Hiisiö, Huutotöyry, Iitti markkân, Isokylä, Jokue, Kalaksue, Kurri, Kauramaa, Kausala (Kausansaari), Koliseva, Konttila, Koskenniska, Kuukso, Kymentaka (Kymentausta), Lapinkulma, Leininkulma, Lyöttilä, Mankala, Metsälä, Muikkula, Myllytöyry, Niinimäki, Nirvinen, Parolanlääni, Pentinmäki, Perheniemi, Radansuu, Rieska, Saaranen, Sampola, Sitikkala, Sorronniemi, Säyhtee, Sääskjärvi, Taasia, Tapola, Tillola, Vuolenkoski já Väärtti.




#Article 127: Pyhtää (105 words)


Pyhtää () lii kieldâ Suomâst, Kymileevi eennâmkoddeest. Pyhtääst ääsih 5 130 olmožid, já ton vijdodâh lii 780,96 km², mast 456,21 km² lii čääci. Pyhtää naaburkieldah láá Loviisa, Kotka já Kouvola (Anjalankoski já Elimäki ive 2008 räi). Kieldâ lii kyevtikielâlâš.

Pyhtää vuáđudui ive 1347.

Kieldâ kuávdáščuákkipäikki lii puáidudum.

Ahvenkoski (Abborfors), Alakylä (Nerbyn), Haavisto, Harjunkylä, Heinlahti (Heinlax), Hinkapyöli (Hinkaböle), Hirvikoski (Österhirvikoski), Huutjärvi, Itäkirkonkylä (Österkyrkoby), Itämyllykylä (Österkvarnby), Jonakorpi (Bjånakärret), Kangas, Kaunissaari (Fagerö), Kiviniemi (Lillkuppis), Loosari/Loosaari (Klåsarö), Länsikirkonkylä (Västerkyrkoby), Länsikylä (Västerby/Västerkuppis), Länsimyllykylä (Västerkvarnby), Malmi (Malm), Metsäkylä (Skogsbyn), Munapirtti (Mogenpört), Mutankylä (Mudasbyn), Pirtnuora (Pörtnor), Purola (Svartbäck), Roones (Rånäs), Siltakylä (Broby/Storkuppis), Struka (Stråka), Tuuski (Tuskas), Ulkokylä (Utby), Vastila já Ylikylä (Uppbyn).




#Article 128: Sámi Grand Prix (158 words)


Sámi Grand Prix lii sämmilâš juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi (, ) uárnee jyehi ive Kuovdâkiäinust Taažâ peln pessijâšmarkkânij ääigi. Sámi Grand Prix artisteh puátih enâmustáá Taažâst, Ruotâst já Suomâst. 

Vuossâmuš Grand Prix uárnejui ive 1990. Grand Prix uárnejui jyehi ive tastmaŋa eereeb ive 2020, ko ubâ Säämi pessijâšfestivaal ij uárnejum koronaviruspandemia tiet.

Kištoost láá kyehti uási: juoigâmuási já lávlumuási. Jyehi ive juoigâmuásist láá 10 uásálisted já lávlumuásist 6 uásálistee, kiäh jyeigih já lávluh jiešrahtum, almostitmettum muusikpittáid. Juoigâmuásán puáhtá uásálistiđ ärbivuáválij juáigusijguin, livđijguin, leuʹddijguin, vuolleiguin teikkâ vuelieiguin čuojâldittemttáá. Laavlâ puáhtá leđe mii peri muusikšlaajâid, mut pitá säänih ferttejeh leđe monnii sämikielân. Lávlumuási vyeittee piäsá uásálistiđ Liet-Lávlut-kiišton.

Áillohaš-muusikpalhâšume lii sämimuusik palhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi jyehih jyehi ive pessijâšlávurduv Sámi Grand Prix -kišto ääigi ulmui teikkâ ulmuid, kiäh ovdedeh sämimuusik. Vyeittee finnee 20 000 ruvnâd, diplom já kyevti oho paje Lásságámmist.

 

 

 

 
 
 

Uási taan siijđost lii jurgâlum katalaan-, orjâlâš- já suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 129: Rähteevuoigâdvuotâ (405 words)


Rähteevuoigâdvuotâ  táárgut rähtee vuoigâdvuođâ jieijâs kirjálâš teikkâ taiđâlâš tuojijd. Rähteevuoigâdvuođah láá miäruštâllum aalmuglâš lahâaasâtmijn Maailm jiegâlâš omâduv seervi (WIPO) sopâmušâi vuáđuld. Suomâ lii ratifisistám maŋgâ WIPO sopâmuš rähteevuoigâdvuođâi sierânâs oosijn.

Rähteevuoigâdvuođáid kuleh maaŋgâlágáneh  tyejeh, ovdâmerkkân čalluuh,  elleekoveh, jienâvuárháh, máállámeh, nuotâstâsah, Tiätumaašinohjelmeh, kártáh sehe graafâlávt hammim tyejeh. Rähteevuoigâdvuođah iä suojâl jurduid teikkâ ideaid, tuše tyeje olášuttemvyevi. 

Rähteevuoigâdvuođâi keežild rähtest lii tiätu raijiittâsâigijn ohtuuvuoigâdvuotâ meridiđ tyejestis. Rähtee puáhtá valmâštiđ já levâttiđ tyeje siämmáálágánin teikkâ ereslágánin ko algâalgâlâš tyeji. Sun puáhtá meid pyevtittiđ já levâttiđ nube kielân jurgâlum já nube kirjálâšvuođâ teikkâ taiđâlâšvuođâ šlaajân nubásmittum tyeje. Tast, kote lii jurgâlâm tyeje teikkâ muttám tom eres háámán, lii rähteevuoigâdvuotâ ton háámán tyejeest. Rähtee ij kuittâggin uážu meridiđ tyejeest nuuvt, ete tot luávkkáá rähteevuoigâdvuođâ algâalgâlâš tyejeest. Stuárráámuu uásist enâmijn rähteevuoigâdvuođâi haldâšeijee puáhtá váldásmittiđ eres persovn kevttiđ taid vuoigâdvuođâid ovdâmerkkân monnjâpuovtâdâs, levâttem teikkâ vuolgâttem tááhust. 

Ääigi, kuás rähteevuoigâdvuotâ pištá, kočoduvvoo ‘’syejiäigin’’. Syejiäigi pištá Euroop ruttâtuálukuávlust ubâ rähtee eellim sehe 70 ihheed rähtee jäämmimivveest ovdâskulij. Jis tyeji lii puáttám eres kuávlust, te tot pištá aainâs-uv 50 ihheed. Jis tyeje algâalgâlâš enâmist rähteevuoigâdvuođâi pištem lii kuhheeb, te pištem lii 70 ive rááján siämmáš meid Suomâst. Juávhust rahtum tuojij syejiäigi pištá 70 ihheed majemuu rähtee jämimist ovdâskulij. Elleekuuvijn syejiääigi pištem rekinistuvvoo majemužžân jáámmám stivrejeijee, kietâčällee teikkâ elleekove muusik nuotâsteijee jämimist. Oovdânpyehtee taaidâr sehe pyevtitteijei vuoigâdvuođah pišteh 70 ihheed vuárhá (om. album) almostittemivveest. Ko rähtee jáámá, te rähteevuoigâdvuođah sirdâšuveh rähtee ärbejeijeid já pisoh sii oomâstmist ton räi, ko rähtee jämimist láá kuullâm 70 ihheed. 

Rähteevuoigâdvuođâi vuosmuš raijiittâs lii tyeji valmâštem ovtâskâs kiävtun. Kii peri puáhtá valmâštiđ rähteevuoigâdvuođâ vuálásijn tuojijn muáddi kopio. Ton lasseen tutkâmuš- já máttááttemkiävtun lii rähteevuoigâdvuođâ raijiittâsâi mield riehti valmâštiđ oosijd tyejeest. Pittáid tyejeest uážžu valmâštiđ meid kirjeráájuin nuuvt, ete tyeji vissásávt siäiluččij tobbeen. Tyejeest lii meid vuoigâdvuotâ valmâštiđ pittáid, jis tárguttâsân lii finniđ tom mahtnii toimâiästulâš ulmuu kiävtun teikkâ ovdâmerkkân čalmettum ulmui sopâvâš háámán.

Rähteevuoigâdvuođâst láá meid eres raijiittâsah valmâštem lasseen. Tyejeest uážžu väldiđ kuuvijd ereslágán oovdânpyehtimáid. Tággáár oovdânpyehtim puáhtá leđe ovdâmerkkân árvustâllâm teikkâ tieđâlâš tábáhtus. Almostittum tuojijd uážžu čäittiđ máttááttemkiävtust teikkâ oskoldâhlâš tilálâšvuođâst. Ton ooleest sáttá leđe kiävtust nuuvt kočodum págguliiseens. Págguliiseens vuáđuld puáhtá kevttiđ rähteevuoigâdvuođâ vuálásâš materiaal, mut rähtest lii vuoigâdvuotâ vaattâđ sajanmáávsu tággáár kiävtust.

Láá meid motomeh tyejeh, main iä lah rähteevuoigâdvuođah. Ovdâmerkkân laavah já asâttâsah iä kuulâ rähteevuoigâdvuođâi pirrâdâhân. Meid esivääldi almostittem miärádâsah sehe äššikirjeh, staatâsopâmušah já toi jurgâlusah láá rähteevuoigâdvuođâ ulguubeln. Luándulávt rähteevuoigâdvuođah iä lah tuojijn, moi syejiäigi lii nuuhâm.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 130: Ijâttes ijjâ (381 words)


Ijâttes ijjâ ( já ) lii algâaalmugij muusikfestivaal já Suomâ sämikuávlu áinoo sämimuusikfestivaal. Ive 2004 vuáđudum festivaal uárnejuvvoo tääl Aanaar markkânist jyehi ive porgemáánu pelimuddoost. Koronaviruspandemia tiet Ijâttes ijjâ ij uárnejum ive 2020 saje alne, pic tot lâi máhđulâš čuávvuđ om. pääihist neetist njuolgâvuolgâttâssân. Festivaal uárnejeh Ijâttes ijjâ -festivaal, Suomâ Sämitige Säämi muusikkuávdáš, Säämi máttááttâskuávdáš já Aanaar Sämiservi.

Algâiivij tábáhtus uárnejui vyesimáánust, ige porgemáánust. Vuossâmuš Ijâttes ijjâ‎ uárnejui Aanaar markkân kuávdáást, puáris kirjerááju šiljoost. Tábáhtusâst lijjii muáddi láávu já smavvâ lävdi. Sämiartistin lijjii Satu Aikio, Ulla Pirttijärvi, Amoc, Ante Mikkal Gaup já Aanaar škoovlâ uáppeeh. Uáiviartist lâi Wimme, kote juoigâi kirjerááju káátu alne. 

Sämiartistij lasseen festivaalân puávdejuvvojii jyehi ive meid eres algâaalmugij artisteh. Ive 2004 algâaalmugkyesih pottii Ruošâ Jakutiast. Taan vuossâmuu ive pottii suulân čyeti festivaalkyessid.

Čuávuváá ive festivaal uárnejui Aanaar kyelihamânist. Talle artistin lijjii eereeb iärásij Niko Valkeapää já Vilddas. Kyelihaammân kuittâg hilgui ive 2006 festivaal maŋa. Tábáhtus meid sirdui vyesimáánust porgemáánu pelimuudon, tastko vyesimáánust Anarist lii vala meendu koolmâs já arvaa. 

Vâik festivaal lâi uáli ucce vuossâmuu kyevti ive ääigi, jo ive 2005 uáivikonsert lasseen lijjii meid nuorâikonsert já muusikseminaar. Nuorâikonsert tiet päärnih já nuorah pessii uásálistiđ tábáhtusân já nuorâi muusikjuávhuh finnejii máhđulâšvuođâ suáittiđ jieijâs muusik jyehiahasáid ulmuid.

Iivij 2007–2011 Ijâttes ijjâ‎ uárnejui Säämi máttááttâskuávdáá šiljoost. Eidusâš konserteh tuállojii máttááttâskuávdáást, mut eres festivaalpalvâlusah tegu Ijâttes iijâ‎ markkâneh lijjii olgon láávuin já telttain. Ijâttes iijâ‎ markkânijn lijjii vyebdimnáál ärbivuáváliih sämityejeh.

Iivij 2007–2011 festivaal meid stuárui maaŋgânáál. Tast šoodâi ubâ sämikuávlu festivaal, ko artisteh puávdejuvvojii jyehi ive meid ránnjáriijkâin. Ovdâmerkkân ive 2009 uáivikonsertist soittii rock-juávkku Mollet Ruotâ peln já ive 2010 uáivikonsertist muusikjuávkku Adjágas Taažâ peln.

Ive 2011 uáiviartisteh lijjii SlinCraze, SomBy, Wimme já Niillas Holmberg  Roope Mäenpää, kiäh almostitijn jieijâs vuossâmuu cd-skiäru lávurdâheehid uáivikonsertist.

Ive 2012 Ijâttes ijjâ ‎-festivaal sirdâšui siämmáá ive valmâštum Säämi kulttuurkuávdáš Saijoos šiiljon. Uáiviartistin talle lijjii Sofia Jannok Ruotâ peln, Nanook-juávkku Ruánááenâmist já ráppájeijee Ailu Valle. Algâaalmugkyesih pottii Komi täsivääldist. Uđđâ äšši ton ive festivaalist lâi Ijâttes ijjâ‎ -teemaklubi, mii uárnejui Hooteel Kollehovist. Ton ive teeman lâi Säämi goes Retro, mii oinui mááccuhstiijlâin. Tot lâi meid vuossâmuš ihe, ko festivaal puovtij čuávvuđ neetist. Vuolgâttâs uárnejii Säämi máttááttâskuávdáá mediauáppeeh já Yle Säämi toimâttâs. Ive 2012 festivaal cuovkkij oppeet kyessiulâttâs, ko paijeel 2 000 olmožid kuállejii saje alne festivaalist oholoopâ ääigi.

Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast.




#Article 131: Vilddas (176 words)


Vilddas () lii etnomuusikjuávkku, mon vuáđudii sämmilâš-syemmilâš etnomusikolog Annukka Hirvasvuopio já syemmiliih etnomusikologeh Mikko Vanhasalo já Marko Jouste Tamperest ive 1997. Juávkku čuojât jieijâslágán juáigus já nuorttâmuusik ovtâstume. 

Sij kuulmâs lijjii teivâm Tampere ollâopâttuv aalmugärbivyevi lájádâsâst já smiettii maht oroččij, jis Jouste já Vanhasalo čuojâttiččijn ud-sraŋgâčuojânâs já ney-huuilâ já Hirvasvuopio juoigâččij siämmáá pittáást. Sii vuossâmuš konsert lâi siämmáá ive skammâmáánu 26. peeivi Tamperest Kulttuurtáálu Telakkast. 

Vuossâmuš skiärru almostui roovvâdmáánu 31. peeivi 2000, já tot lâi miänástus. Čuávuvâš skiärru Háliidan almostui ive 2003. Ive 2005 Vilddas čuojâttij Ijâttes ijjâ -festivaalist. Kuálmád já tassaažân majemuš skiärru Silbabárut almostui skiärualmostittemkonsertist Sajosist kesimáánu 23. peeivi 2012. Siämmáá eehid juávkku čuojâttij meiddei Hooteel Kollehovist.

Aalgâst lijjii tuš kulmâ jeessân: Annukka Hirvasvuopio, Mikko Vanhasalo já Marko Jouste. Juávkku kuittâg tarbâšij lase musijkkárijd. Vilddas-juávhu lasseen Vanhasalo čuojât meid Slobo Horo -juávhust, mast seervâi Vilddas-juávkun vist rumbal Karo Sampela. Muádi ive maŋa Slobo Horost seervâi meid nubbe jeessân: Risto Blomster. Časkemčuojânâsâi čuojâtteijee Ari Isotalo lâi motomin fáárust Sampela sajasâžžân, mut kiđđuv 2001 sust šoodâi muusikjuávhu fastâ jeessân. 

Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast.




#Article 132: Olav V (328 words)


Olav V () lâi Taažâ kunâgâs iivij 1957–1991. 

Tanska prinssâ Alexander Edward Christian Frederik šoodâi syeinimáánu 2. peeivi 1903 Appleton Housest, Sandringhamist, Norfolkist, Eŋlandist. Suu eeči lâi Tanska prinssâ Carl já suu enni Ovtâstum kunâgâskode prinses Maud. Sun lâi sunnuu áinoo páárnáš. Ko prinssâ Carl šoodâi Taažâ kunâgâssân ive 1905, te Carl já Alexander finnijn uđđâ noomâid já ubâ peerâ finnij uđđâ tittelijd: Carlist šoodâi kunâgâs Haakon VII, Maudist šoodâi roonnig Maud já Alexanderist šoodâi ruvnâprinssâ Olav. Olav lâi koskâääigi maŋa vuossâmuš väldičokkámsaje árbálâš, kii rávásmij Taažâst.

Aalgâst ruvnâprinssâ Olav máttái kunâgâslâš lanneest priivaatmáttááttâsâst. Tastko Olav lâi ruvnâprinssâ já puáttee Taažâ kunâgâs, te suu vaanhimeh halijdáin, et sun jođáččij sehe táválâš škoovlâid já suátiškoovlâid já nuuvt sun meid juuđij. Olav jođeškuođij Halling škoovlâ, mii lâi lane alda Kristianiast. Sun máttááttâlâi tobbeen iivij 1913ndash;1921 reaalsyergist. Ive 1921 sun finnij examen artium já valmâštui. Tast maŋa ruvnâprinssâ jođeškuođij Taažâ suátiškoovlâ, kost sun valmâštui ive 1924.

Siämmáá ive ruvnâprinssâ Olav maacâi šoddâmeennâmstis Ovtâstum kunâgâskoodán, ko halijdij máttááttâllâđ ekonomia já vuoigâdvuođâtiettuu Oxford ollâopâttuv Balliol Collegest. Sun valmâštui Oxfordist ive 1926.

Ive 1928 kesiolympialij ääigi ruvnâprinssâ Olav kihloi syele Ruotâ prinses Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra. Prinses lâi Olav uárbimpeeli, ko Märtha enni Tanska prinses Ingeborg já Olav eeči kunâgâs Haakon VII láin uábbi já viljâ, já tondiet Olav já Märtha láin tubdâm nubijdis pärnivuođâ rääjist. Uđđâivemáánu 13. peeivi 1929 ruvnâprinssâ Olav mađhâšij Tukholman já čuávvoo peeivi sunnuu kihlodem almostui. Suoi naajáin njuhčâmáánu 21. peeivi 1929.

Sunnui šoddii kulmâ párnáá: ive 1930 šoddâm prinses Ragnhild, ive 1932 šoddâm prinses Astrid já ive 1937 šoddâm ruvnâprinssâ Harald.

Olav lijkkui valastâlmân já lâi viššâlis valastâllee ubâ eellimääigi. Nuorrân sun joba njuškij Holmenkollenluáhá. Tälviv sun čuoigâi ennuv já tävjit-távjá. Olav lâi meid valastâllee, kii vuoitij oovtâst Erik Ankeráin, Johan Ankeráin já Haakon Piro Bryhnáin kollemiitaal puurjâstmist ive 1928 kesiolympialijn Amsterdamist 6mR-purjâskárbáin, mon nommâ lâi Norna. Sun kištottâlâi sehe taažâ já almugijkoskâsâš purjâstemkištoin paijeel 70 ive ääigi.

Uási taan siijđost lii jurgâlum táru-, suomâ- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediast.




#Article 133: Almenähki (139 words)


 
Almenähki teikkâ almenäkki lii uuccâmkirje, mast láá távjá tiäđuh čuávuváá ive jurâmist, almepittáin, tehálâš tábáhtusâin, merkkâpeeivijn jna. Jyehi ive almostuvá uđđâ versio.

Ereslágán almenaahkijn láá távjá tiäđuh eres kevtteejuávhoid. Ovdâmerkkân eennâmviljâleijei almenaahkijn láá tiäđuh tast, kuás ferttee kalveđ, maggaar šoŋŋâ lii já kuás sehe kuás piäiváš já mánudâš pajaneh já lyeštih.

Motomijn almenaahkijn láá meid nommâpeeivih. Ollâopâttuv nommâpeivialmenähki lii tággáár almenähki. Tast láá meid ereslágán tiäđuh tegu Suomâ já Säämi liputtempeeivih, pivnohumos suomâ- já ruotâkielâlâš noomah muáddi ive tassaaš, nommâpeeivih suomâ-, ruotâ- já orjâlâškielân já mottoom verd meid čalluuh, moh kyeskih almenäähki fáddáid.

Onnáá peeivi kávnojeh meid šleđgâlâš almenäähkih tegu Ollâopâttuv nommâpeivialmenähki, mii ive 2016 rääjist lii lamaš finnimnáál sehe teddilum version já moobiilheiviittâssân. Uási teddilum almenäähki tiäđuin kuittâg váiluh moobiilversiost tegu mánudáá já planettij pajanem- já lyeštimtiäđuh já oovdebij iivij šoŋŋâlovottuvah.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.




#Article 134: Kaja Kallas (164 words)


Kaja Kallas (š. kesimáánu 18. peeivi 1977, Tallinna, Eestieennâm SST, Sovjetlitto) lii eestilâš äššivyeijee, politijkkár, Eestieennâm reformpiäláduv saavâjođetteijee (2018ndash; ) já Eestieennâm 19. uáiviminister (2021ndash; ). Kallas lii vuossâmuš nissoon, kii väljejui Eestieennâm uáiviministerin.

Kaja Kallas šoodâi kesimáánu 18. peeivi 1977 Tallinnast. Suu eeči lii eestilâš politijkkár Siim Kallas, kii lâi talle staatâvarijministeriö äššitobdee já maŋeláá Eestieennâm 14. uáiviminister (2002ndash;2003). Suu enni lii eestilâš tuáhtár Kristi Kallas. Suu madâräijih lâi Eduard Alver, kii lâi ohtâ Eestieennâm täsivääldi vuáđudeijein kuovâmáánu 24. peeivi 1918 já Eestieennâm poolis vuossâmuš hovdâ.

Škovlâivijdis Tallinnast sun juuđij vistig vuáđuškoovlâ Tallinna Lilleküla Gümnaasiumst iivij 1984–1992 já te luvâttuv Tallinna 7. Keskkoolist iivij 1992–1995. Luvâttuv maŋa sun varrij Tartton já algâttij uápuidis Tartto ollâopâttuvâst, kost sun luuvâi vuoigâdvuođâtiettuu válduamnâsin. Sun valmâštui kandidaatin ive 1999. Ive 2007 sun oppeet opâškuođij, taan keerdi Estonia Business Schoolist, mast sun valmâštui MBAn kyevti ive maŋa. Sun jotkui siämmáá priivaat kävppitiettuu ollâopâttuvâst já valmâštui EMBAn ive 2010.

Uási taan siijđost lii jurgâlum suomâ-, viro- já eŋgâlâskielâlâš Wikipediast.




#Article 135: Ruávinjaargâ sämiservi Mii rs. (138 words)


Ruávinjaargâ sämiservi Mii rs. (, ) lii sämiservi, mon toimâkuávlun lii Ruávinjaargâ kaavpug.

Servi vuáđudii ive 1974 algâaalgâst Helsigist, mut uđđâivemáánu 1. peeivi 1977 muádlov nuorâ sämmilii čokkânii Ruávinjaargân vuáđudiđ jieijâs páihálâš uásáduv. Ulmen lii ovdediđ kuávlu sämmilij tile. 

Servi tooimâi suulân 10 ihheed, mon maŋa tast ij lamaš toimâ paijeel 10 ihheed 1980-lovo loopâst. Seervi uđđâsistornijdemčuákkim tollui čohčâmáánu 24. peeivi 1996, já te toimâ aalgij oppeet.

Seervi já ton tooimâ joođeet stivrâ, mon ihečuákkim väljee ihásávt seervi fastâ jesânijn. Stiivrâst láá kuttâ jeessân já kulmâ värijeessân. Stivrâ väljee čällee já táárbu mield eres toimâulmuid.

Ihečuákkim väljee stiivrâ kooskâst saavâjođetteijee já värisaavâjođetteijee ain ihán häävild.

Ruávinjaargâ sämiservi Mii lii Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân. Kuávdášseervi vuáđudii roovvâdmáánu 5. peeivi 1997 Ucjuuvâ sämiservi Sámi siida, Iänuduv sämiservi Johtti sápmelaččat já Ruávinjaargâ sämiservi Mii.

Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast.




#Article 136: Saaʹmi Nueʹtt rs. (153 words)


Saaʹmi Nueʹtt () lii ive 2006 vuáđudum sämiservi, mon toimâkuávlun láá nuorttâlij puoh ärbivuáváliih kuávluh Suomâst, Ruošâst já Taažâst. Ton lasseen servi puáhtá toimâđ meid nuorttâlâškuávlu ulguubeln.

Seervi vuáđudemčuákkim tollui Čevetjäävrist skammâmáánu 1. peeivi 2006. Seervi ulmuuh lijjii aktiivlávt ornim puohlágán tooimâ tegu leeirâid, nuorttâlij kulttuurohoid, kielâpiervâl, pargopáájáid já ennuv eres tábáhtusâid raajij rasta suulân 8 ihheed. Mut čohčuv 2014 servi meridij kepidiđ tooimâ, ko tassaaš siämmáá ulmuuh lijjii hoittám puoh já tääl sij lijjii vaibâm. Servi ij innig uuccâm ruttâdem uđđâ projektáid, mut kuittâg hoittái puoh jo álgám projektijd loopâ räi.

Seervi já ton tooimâ joođeet stivrâ, mon ihečuákkim väljee ihásávt seervi jesânijn. Stiivrâst láá ohtsis vittâ jeessân já kulmâ värijeessân. Stivrâ väljee värisaavâjođetteijee, čällee, ruttâtuállee já táárbu mield eres toimâulmuid. Njuolgâdusâi mield saavâjođetteijee teikkâ värisaavâjođetteijee já paijeel pele stiivrâ jesânijn ferttejeh leđe nuorttâliih.

Saaʹmi Nueʹtt lii lamaš Suomâ sämmilij kuávdášseervi jeessân ive 2008 rääjist.

Uási taan siijđost lii jurgâlum orjâlâškielâlâš Wikipediast.




#Total Article count: 136
#Total Word count: 35153