#Article 1: Ruoŧŧa (199 words)


Ruoŧŧa (ruoŧagillii Sverige) dahjege Ruoŧa gonagasriika (ruoŧagillii Konungariket Sverige) lea riika Eurohpás. Dat gullá Davviriikkaide ja lea Skandinávias. Dan rádjeriikkat leat Suopma ja Norga. Ruoŧas lea maiddái čáhcerádji Dánmárkui. Ruoŧas orrot 10,1 miljovnna olbmu ja lea geografálaččat viđat stuorimus riika Eurohpás. 

Ruoŧa oaivegávpot lea Stockholbma, man olmmošlohku lea 1,4 miljovnna. Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga (Statistiska centralbyrån) meroštallama mielde, namalassii eanet go 200 000 ássi, gávdnojit maiddái lassin golbma stuorragávpoga: Göteborg, Malmö ja Uppsala. Sullii 85% riikka olbmuin orrot báikegottiin, ja dát lohku stuorru. Ruoŧas lea vuollegaš čoahkkisvuohta, sullii 22 olbmu njealjehaskilomehteris. Čoahkkisvuohta lea alit Lulli-Ruoŧas. 

Ruoŧŧa lea konstitutionála monarkiija ja parlamentáralaš demokratiija. Riika lea miellahttu Ovttastuvvan Našuvnnain jagi 1946 rájes ja Eurohpá uniovnnas jagi 1995 rájes. 

Ruoŧŧa lea Davvi-Eurohpás ja Nuortameara oarjábealde. Dat lea Skandinávialaš njárgga nuortaoassi ja dánna lágiin Ruoŧas lea guhkes riddu. Oarjin lea Skánddat (várreviđji mii ráhkada Norgga ja Ruoŧa riikaráji). Riikarádji Ruoŧa ja Norgga gaskkas lea Eurohpá guhkimus riikarádji. Dánmárku lea Ruoŧa rádjeriika meara bokte ja Öresund-šaldi Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas lea dehálaš oktavuohta eará Eurohpá riikkaide. Ruoŧa alimus báiki lea Giebmegáisi (2111 m) ja vuolimus báiki lea jávri Hammarsjön (−2.41 m). 

Ruoŧas leat 25 eanangotti (landskap) muhto dán juogos lea dušše kultuvrralaš, historjjálaš ja geográfalaš vuođđu. 




#Article 2: Norga (263 words)


Norga dahjege Norgga gonagasriika (girjedárogillii Kongeriket Norge, ođđadárogillii Kongeriket Noreg) lea gonagasriika Davvi-Eurohpás. Stáhta gullá Davviriikkaide ja Skandinaviai. Norggas lea eananrádji nuortan Ruoŧain, lullin Suomain ja Finnmárkku nuortaoasis maid Ruoššain. Norga lea Davviriikkaid goalmmádin stuorámus stáhta viidodaga ektui ja njealjádin stuorámus olmmošlogu ektui. Norga vuođđuduvvui guovtte álbmoga territoriei, dáža ja sámi albmoga. Norgii gullet maid Svalbárda, Jan Mayen ja Bjørnøya. Riikka oaivegávpot ja stuorámus 
gávpot lea Oslo.

Norggas oarjin lea Norggamearra, lullin Skagerrak ja davvin Barentsmearra. Norgga oaivegávpot lea Oslo ja eará stuorra gávpogat leat Bergen, Trondheim, Stavanger, Kristiansand ja Romsa.

Norgga viidodat lea 323 802 km². Várit leat váldooassi viidodagas. Norgga alimus várri lea Galdhøpiggen.

Norga historjá ovtta riikan álggii sullii 100 jagi dássái, vaikko dálá Norgga guovllus lea orron olbmot juo guhká; muhtin báikkiin juo jiekŋaáiggi nohkama rájes. Go Norggas leat ollu várit ja vuonat leat leamaš ollu unna olmmošjovkkožat ja olbmot eai leat sáhttán johtit ollu.

Norgga lea vuođđolágalaš monarkiija ja dien jođiheaddji lea gonagas. Dálá gonagas lea Harald V. Politihkalaš váldi gonagasas ii leat. Stuorámus váldi lea Stuorradikkis (dárogillii Stortinget).

Norga lea hálddahuslaččat juhkkojuvvon 11 fylkii.

Dás lea listu fylkkain:

Norgga dálá gielddahálddahusa ovttadat lea gielda dahje suohkan (dárogillii kommune). Norggas leat dál (2020) 356 gieldda.

Norgga valuhta lea Norgga ruvdno, mii juhkojuvvo 100 evrii.

Norgga ekonomiija váldooassi vuođđuduvvá olje- ja gássabuvttadeapmái ja guollebivdii.

Golggotmánus 2019 Norggas ledje 5,3 miljovnna ássi. Jagis 2007 94,4 ássiin ledje norgalaččat, geaidda rehkenastojuvvojit mielde maiddái Norgga sullii 60 000 sápmelačča.

Dážaid nationála symbolat leat leavga, nationáladreassa ja nationálabeaivi. Máŋgasiin lea iežas guovllu nationáladreassa ja Norgga leavga.

UNESCO máilmmiárbelisttus leat Norggas čuovvovaš gávcci máilmmiárbesáji.




#Article 3: Ruošša (375 words)


Ruošša ( Rassija), virggálaš namma Ruošša federašuvdna ( Rassijskaja Federatsija). Ruošša lea lihttodásseváldi (federašuvdna) mii lea Nuorta-Eurohpás ja Davvi-Ásias. Dálá stáhta vuođđuduvvui juovlamánu 25. beaivve 1991 Sovjetlihtu bieđganeami maŋŋá ja šattai viidodaga dáfus máilmme stuorámus riikan. Jagi 1993 vuođđolága mielde Ruošša federašuvdna lea beallepresideanttalaš dásseváldi mii mearkkaša ahte dásseválddi jođihit sihke presideanta ja stáhtaministtar.

Ruošša lea sihke eurohpálaš ja ásialaš riika. Dán oaivegávpot Moskva lea Ruošša eurohpálaš oasis. Ruošša rádjeriikkat leat Norga, Suopma, Estteeana, Látvia, Lietuva, Polska, Vilges-Ruošša, Ukraina, Georgia, Aserbaižan, Kasakstan, Kiinná, Mongolia ja Davvi-Korea. Daidda lassin Jáhpanii, Lulli-Koreai ja Amerihká ovttastuvvan stáhtaid Alaskai leat dušše unna mátki meara mielde. Beringnuori seakkimus gaska lea 85 km. 

Ruošša sturrodat lea 17 075 400 njealjehaskilomehter ja olmmošlohku lea 144 miljovnna (2017). Váldogiella lea ruoššagiella mii gullá indoeurohpálaš gielaide. Stuorámus oassi olbmuin orrot oarjjábealde Urála ja Kaukasusa. Kaukasusa nuortta bealde lea eanaš duoddarat ja vuovdeguovllut. Riika gokčá nuortageažes oarjegeahčái oktanuppelot áigeavádagat ja leaa 11 250 km guhku. Dat mearkkaša ahte Moskva ássiin lea nohkkanáigi seammás go Jaskesábis lea čuovvovaš beaivvi iđitguovssu.

Ruošša federašuvdna leat 83 hálddašanovttadaga mat gohčoduvvojit federašuvdnasubjeaktan. 

Ruošša lea máilmme stuorámus riika go viidodaga ektui. Riika gokčá measta goalmmádasa eurásialaš kontineanttas. Rádji eurohpálaš ja ásialaš osiid gaskkas čuovvu várreráidduid Urála ja Kaukasus. Eurohpálaš oassi lea Urála oarjjábealde ja gokčá sullii 23% riikka areála. Ásialaš oassi lea Urála nuorttabealde ja gohčoduvvo dávjá Sibirján.

Ruoššas hállet sullii 100 giela. Eanáš dáid gielain gullet indoeurohpálaš, áltailaš, urálalaš, kaukasialaš dahje paleoásialaš giellabearrašiidda. Sullii 92% álbmotlogus, dahje 130 miljovnna olbmuin, lea ruoššagiella eatnigiellan. Ruoššagiella lea áidna virggálaš giella Ruošša federašuvnnas, muhto muhtin oblastain leat eará virggálaš gielat. Álbmotlohkamis 2002:s rehkenaste gallis máhtte eará gielaid go ruoššagiela, muhto lohkamis ii boađe ovdan lea go eatnigielas dahje nubbigielas sáhka. Danne leat maid oarjeeurohpálaš gielat listtus:

Árbevirolaččat ruoššat leat leamašan ruošša-ortodoksa risttalačča. Ortodoksa risttalašvuohta lei stáhtaoskkoldat ovdal 1917 revolušuvnna ovdal. Ruošša šattai risttalažžan maŋŋá go Vladimir I Kievas konverterii risttalašvuhtii 988:s. Máŋga álbmoga konverterejeddje go gárte ruossa imperija vuollái, muhto muhtumat doalaheddje iežaset oskku.

Eai gávdno virggálaš logut čájehandihte gallis gullet man oskkuide, muhto gásku 1990-logu dadje ahte sullii 50% álbmogis ii lean osku. 30-40% ledje ruošša-ortodoksa risttalačča. Loahppa álbmogis leat muslimat, buddhistat, juvddálaččat dahje gullet árbevirolaš eamialbomgiid oskkuide (ovdamearkkan davvialbmogiid noaidevuohta dahje šamanisma). Ruoššas gávdnojit eanet go 6000 moskea ja 70 synagoga.




#Article 4: Suopma (374 words)


Suopma dahjege Suoma dásseváldi ( dahje Suomi,  dahje Finland) lea iehčanas dásseváldi Davvi-Eurohpás Nuortameara nuortadavábealde. Suopma gullá Davviriikkaide ja Eurohpá Uniovdnii. Suoma rádjeriikkat leat Ruoŧŧa oarjin, Norga davvin, Ruošša nuortin ja Suomaluovtta lulábealde Estteeana. Suoma oaivegávpot ja stuorámus gávpot lea Helsset (, ). Ålánda lea demilitariserejuvvon autonomalaš eanangoddi, mii gullá Supmii.

Suoma vuođđolága mielde Suoma riikkagielat leat suomagiella ja ruoŧagiella. Vuođđolága mielde sámiin álgoálbmogin, románain ja eará unnitlohkoálbmogiin lea vuoigatvuohta bajásdoallat ja ovddidit iežas giela ja kultuvrra.

Suomas leat sullii 5,5 miljovnna ássi.

Suopma lei jieŋa vuolde maŋimus jiekŋabaji áigge. Go jiekŋa álggii suddat sullii 10 000 jagi dassái, saddjii ja hápmii dat ollu eatnama. Vuosttas mearkkat ássiin leat s. jagis 8000 oKr. Sii ledje bivdit ja guolásteaddjit. Sii bivde omd. guovžžaid, lottiid ja njuorjjuid. Eanandoallu bođii Supmii s. 2000-1500 oKr. Olbmot gávppašedje goitge Ruošša ja Skandinávia guovllu ássiiguin. Suomas leat maiddai gávdnojuvvon badjel 60 báktemálema, mat leat eanas govat elliiguin.

Metállagálvui Suomas álge geavahit s. 1500 oKr. Oktasaččat jurddašit ahte ruovdeáigi bisttii Suomas gitta 1300-logu mKr rádjai. Dán áigge Ruoŧŧa ja Novgorod álge báhkket gilvvu Supmii.

Suoma stáhtahápmi lea dásseváldi. Suoma stáhta oaivámuš lea dásseválddi presideanta, gii válljejuvvo njuolggo válggain juohke guđat jagi.

Hálddahus, gean barggu jođiha oaiveministtar, geavaha doaimmahanválddi dahjege fuolaha hálddahusa beaivválaš áššiid. 

Vuođđolága mielde stáhtaváldi gullá Suomas álbmogii ja hálddahusválddi lea juhkkon dásseválddi presideantta ja stáhtaráđi gaskkas. Stáhtaráđđi galgá návddašit riikkabeivviid luohttámuša. Ovttakámmár riikkabeivviin leat 200 riikkabeaiáirasa, geat válljejuvvojit juohke njealját jagi riikkabeaiválggaiguin. Riikkabeaiválggat dollojuvvojit juohke njealját jagi. Riikkabeaivvit ásahit lágaid ja dohkkehit stáhta bušeahta.

Duopmoválddi geavahit sorjjasmeahttun duopmostuolut. Dábálaš duopmostuolut leat gearretrievttit, hoavvarievttit ja alimus riekti. Almmolaš hálddahusa doaimmain ja mearrádusain dahkkon váidagiid gieđahallet hálddahusduopmostuolut. Bajimuš riektedásit leat alimus riekti ja alimus hálddahusriekti.

Stáhta guovlohálddahusa várás Nannan-Suomas leat guhta guovlohálddahusvirgedoaimmahaga ja Ålanddas lea okta.

Maŋimus leatnajuohkin lea leamašan anus jagi 1997 rájes gitta 2009 rádjái, goas dáhpáhuvai guovlohálddahusođastus:

Ovdal jagi 1997 leatnaođastusa leanat ledje oktiibuot 12: 11 Nannan-Suomas ja 1 Ålánddas.

Leatnahálddahusas eai leat válggain válljejuvvon ovddasteaddjit.

Stáhta báikkalaš hálddašeami dihte leanat ledje juhkkojuvvon 90 gihligoddái jagi 2008 rádjái.

Suomas leat vehá eambbo go 300 gieldda.

Suoma vuođđolága mielde Suoma riikkagielat leat suomagiella ja ruoŧagiella. Eatnigiellan suomagiela hálli 89,3 % ja ruoŧagiela 5,3 % álbmogis. Suopma, Estteeana ja Ungára leat máilmmi áidnu iehčanas riikkat, geaid riikkagiella lea suopmelaš-ugralaš giella.




#Article 5: Dánmárku (167 words)


Dánmárku, virggálaččat Dánmárkku gonagasriika () lea riika Davvi-Eurohpás. Dat lea lulimus Davviriikkain ja lea Ruoŧa oarjelulábealde ja Norgga lulábealde. Dánmárkkus lea eananrádji Duiskkain, ja muhtun sajiid lea ráji nuppi bealde ges Davvemearra dahje Nuortamearra. Olmmošlohku lea sullii 5,7 miljovnna, ja oaivegávpot lea Københápman.

Geográfalaččat Dánmárku lea Jylland-njárggas, ja máŋggain eará sulluin, main dovddus leat ee. Sjælland, Fyn, Lolland, Falster ja Bornholm. Dánmárkku gonagasriikii gullet ieš Dánmárku ja Ruonáeatnama ja Fearsulluid iešstivrenguovllut.

Dánmárkkus lea buorre dilli ja doppe lea seahkeekononomiia. Riikka eallindássi lea buorre, ja servodagas leat unnit ekonomiijalaš erohusažat. Dánmárku lea parlamentarismalaš vuođđolágalaš monarkiija. Danmárku lea juhkojuvvon 5 regiuvdnii ja 98 gildii. Dánmárku lea leamaš ON ja NATO mielláhttu álggu rájes, ja EU miellahttu jagi 1973 rájes, muhto ii gula euroguvlui. 

Riikka virggálaš giella, dánskkagiella lea dárogiela ja ruoŧagiela lagas fuolkegiella, ja das leat garra oktavuođat eará davvi gielaide.

Sullii 82 % álbmogis, ja 90 % etnalaš dánmárkulaččaiguin, gullet luteralaš Folkekirkenii. Jagis 2009 ledje badjel bealle miljovnna dánmárkulačča geat ledje olgoriikkas boahtán, sis sullii bealli eará riikkain Eurohpás.




#Article 6: Sámegielat (974 words)


Sámegielat  leat gielat maid sámit hállet. Sámegielat gullet urálalaš gielaid suopmelaš-ugralaš gielaide. Sámegielat, nuortamearasuopmelaš gielat ja mordvagielat gullet oarjeurálalaš gielaide. Rádjá joavkkuid gaskkas manná davvisámegiela ja anárašgiela gaska. Justa daid gielaid gaska leat 8 isoglossa dahjege gielalaš ráji, mat juhket sámegielaid oarje- ja nuortasápmelaš gielaide.

Sámegielat juhkojuvvojit guovtti joavkkui, oarjesápmelaš ja nuortasápmelaš joavkkuide. Davvisámegiela ja anárašgiela gaska leat 8 isoglossa dahjege gielalaš ráji, mat juhket sámegielaid oarje- ja nuortasápmelaš gielaide.

Buot sámegielat leat áitatvuloš gielat, muhto erenomážit ubmi-, biđon ja darjjesámegielat leat hui lahka jávkama.

Norgga vuođđolága mielde sámegielas lea virggálaš status 12 gielddain: Deanus, Gáivuonas, Guovdageainnus, Kárášjogas, Unjárggas, Porsáŋggus, Loabágis, Divttasvuonas, Snoasas, Raavrevijhkes, Aarbortes ja Plassjes. Čiehča vuosttaš gieldda gullet davvisámegiela giellaguvlui, Divttasvuotna fas julevsámegiela guvlui, ja maŋimus njealje gieldda lullisámegiela giellaguvlui.

Bealli Suoma 9 350 sámis  máhttet sámegiela. Suomas hállojuvvo davvisámegiella, anárašgiella ja nuortalašgiella, main anárašgiella dušše Suomas. Buoremus dilli lea davvisámegielas, mii ii leat seamma áitatvuloš go eará sámegielat. Anárašgiela dilli lea vehá buoret go nuortalašgiela, dan dihte go anárašgielat giellabeassedoaibma lea joatkašuvvan guhkit áiggi. Suomas sámiid ruovttuguovllus ássi sámiin lea leamaš riekti geavahit sámegiela virgeolbmuiguin jagi 1992 rájes, muhto virgeolbmuin ii gáibiduvvo sámegielmáhttu baicce geavahuvvojit jorgaleaddjit ja dulkkat.

Suoma sámiid ruovttuguovllus (Ohcejoga, Anára ja Eanodaga gielddat ja Soađegili gieldda davvioassi) mánáin lea riekti lohkat vuođđoskuvllas ja logahagas sámegiela eatnigiellan, váljaávnnasin dahje eaktodáhtolaččat. Dasa lassin giella oahpahuvvo maid ruovttuguovllu olggobealde Oulus, Roavvenjárggas ja Soađegili girkogilis. Sámegiela lea vejolaš čállit studeantadutkosis eatnigiellan. Vuosttas háve dát dáhpáhuvai jagis 1994.

Sámit leat ain juo guovttegielagat, mii dárkkuha dan, ahte sii hállet sámegiela lassin riikkaid váldogiela. Suomas skuvllain oahpahuvvo davvisámegiela lassin maid anáraš- ja nuortalašgillii, vaikke eanas oahpahusas lea davvisámegillii. Sámegielat oahpahusa birrasis leat Suomas sullii 500 oahppi, geain 150 ožžot oahpahusa (davvi-, anár- dahje nuorta-) sámegillii. Váldooassi oahpahusas dáhpáhuvvá 1–6-luohkáin.

Suomas golbma universitehta fállet sámegiela oahpahusa. Oulu universitehta  lea vejolaš studeret sámegiela váldoávnnasin. Oalgeávnnasin sámegiela lea vejolaš studeret Helssega universitehtas ja Lappi universitehtas.

Ruošša beale sámiin dušše sullii 40% máhttet sámegiela. Ruoššas lea hui unnán doarjja sámegielaide. Virgeolbmuin ii gáibiduvvo sámegielmáhttu iige geaidnogalbbain dihtto sámegiella. Gielddasámegiella oahpahuvvo veháš skuvllain vieris giellan. Áhkkilsámegiella lea jo jáddan juovlamánus 2003, go maŋimuš eatnigielahálli Marija Sergina jámii. Darjjesámegiella lea hui áitatvuloš ja dan hállá eatnigiellan vuollel 10 olbmo, geain nuoramus lea riegádan jagis 1937.

Urálalaš gielain dábáleamos morfologalaš proseassa lea suffikseren: Gehčosat lasihuvvojit máddagii. Gielain ii leat genus dahje grammatihkalaš sohkabealli, iige sojahanklássa, dego omd. dárogielas lea. Daid sajis sámegielain lea máttaklássat: Suffivssaid hápmi lea máttaklássas gitta. Cealkaga frásat leat huksejuvvon nie, ahte frása oaivi, sátni, mii mearrida gos frása sáhttá leat cealkkagis, lea frása loahpas. Dan dihte sámegielain leat eanet postposišuvnnat go preposišuvnnat. 

(Elias Lönnrot, jagis 1854)
Ææc´e miij, kii læh olmin, 
paasotuvos tuu nommot! Aldanos tuu väldekoddat. 
Læos tuu taattot nuut æædnamest, kuo almest. 
Adde miijen odne miij juöhepæivac´ læibem! 
Ja adde miijen miij væælgiidem addagas, 
nuut kuo mijuv addagas addelep miij væælgogasaidem. 
Ja æla toalvu miij kivsedossan, 
poits pææste miij pa´ast, 
tälle tuust li väldekodde ja vuöime ja kudne nuvvohadna.

(E. W. Borg, jagis 1857)
Mii Eec kote läh almest. 
Pasottum lävus Tu nommad Alda puodus Tuu wäldekoddad. 
Sados Tuu taattud. nuut eednamest, kuo almest. 
Adde miijan taan päivi mii jyöche päiväli leipim.
Ja adde miijan mii sudoidim addagas, 
nuutkuo miiuv addagas addelep mii welguliidim. 
Ja elä tualwu mii kiusadossan mutto päästeh mii paast. 
Talle Tuu li wäldekodde ja wuöime ja kudne, nuuvhannawuodast.

(Lauri Itkonen, 1902)
Mii Eeči, kote lah oolmijn. 
Pasottum leävus tuu nomm. Poađus tuu väldikodde. 
Šados tuu táttu eennâm alne, nuutko almeest. 
Adde miijan onnaa peeivi mii jyehipeäiválii leibi.
Ja adde miijan addagas mii suddoid, 
nuutko mijuv addagas addelep toid, keäh lee mi vuästárikkom. 
Ja ele jođeet mii kivsadasan. Mut peesti paast. 
Tastko tuu lii väldikodde ja vyeimi ja kunnee nuuvhannaavuođast.

(dálá veršiuvdna)
Mii Eeči, kote lah oolmijn. 
Pasottum liävus tuu nommâ. 
Puáđus tuu väldikodde. 
Šados tuu táttu meid eennâm alne nuuvtko almeest. 
Adde mijjân onnáá peeivi mii jyehipiäiválii leeibi. 
Já adde mijjân mii suddoid addâgâs, 
nuuvtko mij–uv addâgâs adelep toid, 
kiäh láá mii vuástá rikkom. 
Já ele jooðeet mii kivsádâsân, 
mut peesti mii paast. 
Tastko tust lii väldikodde já vyeimi já kunnee nuvâhánnáá. 
Aamen.

(boares čállinvuohki)

Aćće min, don, gutte læk almin.
Basotuvvus du namma. Bottus du rika.
Śaddus du datto, moft almest, nuft maidai ædnam alde.
Adde migjidi odna bæive min juokkebæivalaś laibbamek.
Ja adde migjidi min velgidæmek andagassi,
nuftgo migis addep min velgolaǯhaidasamek andagassi.
Ja ale doalvo min gæććalusa sisa.
Mutto bæste min bahast erit.
Dastgo du læ rika ja fabmo ja gudne agalaśvutti.
Amen.

(dálá veršiuvnnat)

Áhčči min, Don guhte leat almmis.
Basuhuvvos du namma. Bohtos du rikka. 
Šaddus du dáhtu, mo almmis nu maiddái eatnama alde.
Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet.
Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii 
nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet;
ja ale doalvvo min geahččalusa sisa, 
muhto beastte min bahás eret.
Dasgo du riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii.
Amen.

Áhččámet, don guhte leat almmis. 
Basuhuvvos du namma. Bohtos du riika. 
Šaddos du dáhttu, mo almmis, nu maiddái eatnama alde. 
Atte midjiide odne min beaivválaš láibbi. 
Ja atte midjiide min suttuid ándagassii, 
nugo mii ge ándagassii addit velggolaččaidasamet. 
Ale ge doalvvo min geahččalussii, 
muhto beastte min bahás eret. 
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálašvuhtii. 
Amen.,

Áhttje mijá guhti le almen. 
Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka. 
Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin. 
Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev. 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, 
nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda. 
Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, 
ájnat várjjala mijáv bahás. 
Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj. 
Amen.

Mijjen Aehtjie, guhte lea elmierïjhkesne. 
Baajh dov nommem aejliestovvedh. Baajh dov rïjhkem båetedh. 
Baajh dov syjhtedem eatnamisnie sjïdtedh guktie elmierïjhkesne. 
Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen fïerhten beajjetje laejpiem. 
Vedtieh aanteges mijjen sådtojste,  
guktie mijjieh aanteges vedtebe dejtie guhth mijjem meadteme. 
Åabph mijjem gïehtjelimmijste jïh vaarjelh mijjem bahheste. 
[Juktie rijhke lea dov, faamoe jïh earoe ihkuven aajkan. 
Aamen.]




#Article 7: Nuortamearasuopmelaš gielat (569 words)


 
 

Nuortamearasuopmelaš gielat leat:

Eesti keel (esttegillii)

Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi,
sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu,
kui taevas nõnda ka maa peal.
Meie igapäevane leib anna meile tänapäev,
ja anna andeks meile meie võlad,
kui ka meie andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid mitte kiusatuse sisse,
vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.
Aamen.

Võro kiil (võrogillii)

Mi Esä taivan, pühendedüs saaguq sino nimi.
Sino riik tulguq, sino tahtminõ sündku ku taivan, nii ka maa pääl.
Mi päävälikku leibä annaq meile täämbä.
Nink annaq meile andis mi süüq,
nii ku ka mi andis anna umilõ süüdläisile.
Ni saatku-i meid joht kiusatusõ sisse, a pästäq meid ärq kur’ast,
selle et sino perält om riik
ja vägi ni avvustus igävedses aos.
Aamõn.

Liivi d. rāndakēl (liivigillii)

Mạd iza, kis sa vuod touvis, pǖvātộd las sig sin nim.
Las tugộ sin vạlikštộks, sin mēľ las sugūg kui touvis nei ka mạ pạ'l.
Mạd jega pạvvist leibộ ạuda mạdộn tạmpộ.
Un jeta mạdộn mạd vǖlgsd, kui ka meig jetām ummo vǖlgaloston.
Un ạla ū meidi k'ertāmiz sizộl, aga pạsta meidi jera siest kunēsst.’
Sinnon jo um se volikšomi un se joud un se ouv bạs lopǟndọkst.
Amen.

Vadja e. maatšeeli (vatjagillii)

Izä med'ē, kumpa ōlet taivaiza, pühättü ōlkō nimes.
Sinū liţi-tulkō sinū valtas, ōlkō sinū tahtos nī māza kui taivaiza.
Anna meile tänänne med'ē ōka-päivädnē leipäni.
Ja anna meile med'ē vēlkani antēhsi
Kui i mȫ antēhsi annamma med'ē vëlgalīsile;
Ja älä sāta meitä manituhsēse, a pǟssä meitä pahassa.
Kui sinū on valta ja vōima ja slava, igǟ kōikē.

Karjalan kieli (gárjilgillii)

Meijän taivahalline Tuatto, olgah pühännü sinun nimi.
Tulgah sinun valdu, tulgah tovekse sinun tahto
Kui taivahas, mugai muan piäl.
Anna meile tänäpäigi meijän jogapäiväine leibü.
Prosti meile meijän vellat kui müö prostimmo niile,
Ket ollah meile vellas.
Älä anna meile puuttuo muaniteltavakse, a piästä meidü pahas.
Sinunhäi on valdu, vägi da kunnivo ilmazen ijän.
Amin.

Tveri karjalan kieli (tvergárjilgillii)

Tuato miiän, kumbane olet taivahaša, hüvitiätsekan siun nimi;
Tulgah siun kuningahuš, olgah siun vällä 
kuin taivahaša niin i muala;
Hengen pideiksi leibiä anna meilä aino;
I jätä meilä miiän velat, 
kuin i müö jätälemä miiän velganiekoila;
I älä šuata meidä vaivah, a piässä meidä pahasta;
Šiun on kuningahuš i vägi i kaunehuš ijin igäh.
Amin.

Vepsän keli (vepsägillii)

Meiden taivhaline Tatoi, olgha pühä sinun nimi.
Tulgha sinun valdkund, tehkaha kaik sinun tahton mödhe, 
täl mal kut i taivhas.
Anda meile tämbei jogapäiväine leib.
I pästa meiden velgad,kut möki pästam meiden velgnikoiden velgad.
Ala ve meid kodvusehe, no päzuta meid pahaspäi.
Sinun om vald i vägi i hüvüz’ kaikeks igaks.
Amin'!

Suomen kieli (suomagillii)

Isä meidän, joka olet taivaissa, 
pyhitetty olkoon sinun nimesi.
Tulkoon sinun valtakuntasi, 
tapahtukoon sinun tahtosi,
myös maan päällä niin kuin taivaassa.
Anna meille tänä päivänä meidän jokapäiväinen leipämme.
Ja anna meille meidän syntimme anteeksi,
niin kuin mekin anteeksi annamme niille,
jotka ovat meitä vastaan rikkoneet.
Äläkä saata meitä kiusaukseen,
vaan päästä meidät pahasta.
Sillä sinun on valtakunta ja 
voima ja kunnia iankaikkisesti.
Amen.

Meänkieli (meängillii)

'Meän Isä, joka olet taihvaissa!
Pyhitetty olkhoon sinun nimesti.
Tulkhoon sinun valtakuntasti.
Tapahtukhoon sinun tahtosti,
niin taihvaassa ko maan päälä.
Anna meile tänäpänä jokapäivänen leipä,
ja anna meile antheeksi meän velat,
niinko mekki annama antheeksi niile,
joilta met olema saamassa.
Äläkä vie meitä frästaukshiin,
mutta pelasta meän pahasta.
Ko sinun oon valtakunta ja mahti
ja herraus iänkaikkisesti.
Ammen. '




#Article 8: Eurohpá uniovdna (152 words)


Eurohpá uniovdna, Eurohpa uniovdna dahje Eurohpalaš Uniovdna (oanádus: EU) lea politihkalaš ja ekonomalaš stáhtalihttu masa gullet 27 iehčanas ja sorjjasmeahttun eurohpalaš miellahttoriikka. Uniovdnii sáhttá searvvat buot Eurohpá riikkat, mat devdet lahttoriikii ásahuvvon demokráhtalaš ja ekonomalaš eavttuid. Eurohpá uniovnna namma bođii atnui jagi 1993 Maastrichta soahpamuša maŋŋá. Uniovnna deháleamos doaibmaváldái gullet ee. sismárkaniid guovlu, euroguovlu, oktasaš eanadoallopolitihkka ja gávpepolitihkka. 

Eurohpá uniovnna miellahttoriikkain orrot goase 450 miljovnna olbmo 4 233 255,3 njealjehaskilomehteris. Ássečoahkkisvuohta 
lea 105,64 ássi/km².

Eurohpá uniovnna miellahttoriikkat leat Vuolleeatnamat, Belgia, Bulgária, Spánia, Irlánda, Itália, Nuortariika, Greika, Kroatia, Kypros, Latvia, Lietuva, Luxemburg, Malta, Portugála, Polen, Frankriika, Románia, Ruoŧŧa, Duiska, Slovakia, Slovenia, Suopma, Dánmárku, Čeahkka, Ungára ja Estlánda. 

Eurohpá uniovdna ii leat lihttostáhta nugo Amerihká ovttastuvvan stáhtat, daningo uniovnna miellahttoriikkat leat iehčanas ja sorjjasmeahttun stáhtat. Iige dát leat seammalágán ráđđehusaidgaskasaš organisašuvdna nugo ON, daningo miellahttoriikkat leat searvan uniovdnii vai ožžot stuorát váikkuhanválddi nugo dain lečče uniovnna haga.
Eurohpá uniovnnas lea oktasaš valuhtan euro (€).

 




#Article 9: NATO (270 words)


Davvi-Atlántta bealuštuslihttu (oan. NATO,  ja , OTAN) lea riikkaidgaskasaš bealuštuslihttu, mii vuođđuduvvui cuoŋománu 4. b. 1949 , Washington D.C.:s.

NATO lea 28 riikka gaskasaš suodjaluslihttu mii álggahuvvui 1948 nuppi máilmmesoađi maŋŋá. Áigumuš lei nannet sihkkarvuođa goabbá nai bealde Atlántta. Vuođđoprinsihppa lei ahte go NATO-riika fallehuvvui de olles NATO fallehuvvui. Maŋŋel lea lihttu viiddidan ieža doaimma ja das leat vuogit mo gieđahallá kriisaid ja mo ovddida riikkaidgaskasaš ráfi. 

Go NATO álggahuvvui lei nuortariikkat ja oarjeriikkat vuostálagaid. Nuorttil doaimmai Warsawa-lihttu ja oarjjil fas NATO. Sovjetlihttu lei šaddan vejolaš áittan Oarje-Eurohpá sihkkarvuhtii. Logi Oarje-Eurohpá riikka, USA ja Kanáda čálle šiehtadusa cuoŋománu 4. beaivvi man namma lei Atlánta-lihttu. Guokte jagi dan maŋŋá álggahuvvui NATO. 

Galbma soađi áigge leigga USA ja Sovjetlihttu vašálaččat, muhto eaba soađáskan gal. Dakkárlágan soahti ii lean várra sávahahtti, go goappá nai bealde ledje váimmusvearjjut mat sáhtte dagahit stuora roasuid. Go Warsawa-lihttu bieđganii 1991, de NATO stuorimus áitta jávkkai, ja lihttu álggii ođasnuvvat.  

Dál (2020) leat NATO 30 miellahtu, ja máŋga dain ledje mielde Warsawa-lihtus. NATO:s lea dieđusge oktasašbargu riikkaiguin mat eai leat miellahtut. 

Vuođđudanjagi 1949 rájes (ruođuid siste lea searvanjahki, jus ii leat searván dalle go lihttu vuođđuduvvui):

NATO operatiivvalaš doaimma jođiha NATO váldočálli. Vuosttaš váldočálli lei brihttalaš Hastings Ismay (1952–1957), man maŋŋá ledje belgialaš Paul-Henri Spaak (1957–1961), hollándalaš Dirk Stikker (1961–1964), italialaš Manlio Brosio (1964–1971), hollándalaš Joseph Luns (1971–1984), brihttalaš Peter Carington (1984–1988) ja duiskalaš Manfred Wörner (1988–1994). Gávccát váldočálli lei belgialaš Willy Claes (1994–1995). Su maŋŋá váldočállin doibme espanjalaš Javier Solana (1994–1999), brihttalaš George Robertson (1999–2003), hollándalaš Jaap de Hoop Scheffer (2003–2009) ja dánska Anders Fogh Rasmussen (2009-2014). Dálá váldočálli, norgalaš Jens Stoltenberg, bargogođii golggotmánu 1. b. 2014.




#Article 10: Saksigiella (327 words)


Saksigiella (maid vuollesaksigiella) gullá indoeurohpálaš gielaid germánalaš gielaid oarjejovkui. Hubmit leat árvádusaid mielde ain moadde miljovnna Ovdal nuppi máilmmisoađi loahpa saksigiella hubmojuvvui maid dálá Polska davvioasis ja dálá Lulle-Lietuva gulai hupmanguvlui.

Saksigiella ii leat standardiserejuvvon iige das leat virggálaš oktasaš čállinvuohki. Dan sadjái gávdnojit iešguđetlágan guovllulaš čállinvuogit, ovdamearkka dihte oarjedavvesuopmaniid Sass-čállinvuohki (Sass'sche Schrievwies, ráhkadeaddji Johannes Saß mielde) dahje oarjelullesuopmaniid standárdačállinvuohki (Standaard Schriefwieze). Problemáhtalaš lea, ahte čállinvuogit Vuolleeatnamiid bealde dábálaččat čuvvot hollánddagiela ortografiija ja čállinvuogit Duiskka bealde čuvvot duiskkagiela ortografiija. Dát heađušta saksilaččaid rájáid rasttideaddji čálálaš kommunikašuvnna. Ođđasaksilaš Čállinvuohki (Nysassiske Skryvwyse) lea oaivvilduvvon čoavddusin dán čulbmii. Dat lea máŋggadialektálalaš čállinvuohki, mii ovttastahttá sihke Hansalihtu áiggi čállingiela árbevieru ja dán áiggi guovllulaš čállinvugiid.

Dološsaksigiela áigodat bisttii sullii 800-logus gitta 1100-lohkui. 700-logu loahpagehčen lulde boahtti frankilaččat vuollánahtte saksilaččaid, mii mielddisbuvttii saksilaš servodaga organisašuvnna biđgema, mássádeportašuvnnaid ja bággojorgalusa kristtalašvuhtii.  Beakkálmasamus čálálaš gálddut dán áigodagas leat kristtalaš teavsttat Hêliand ja Genesis. 400-logus, juo ovdal dološsaksilaš áigodaga, oassi saksilaččain lei ovttas anglilaččaiguin fárren Británniai. Anglilaččaid ja várra belohahkii maid saksilaččaid gielas šattai maŋŋelis eaŋgalasgiella.

Gástalohpádus:

Forsáchistû diabolae?

end allum diobolgeldae?

end allum dioboles wercum?

Gelôbistû in got alamehtigan fadaer?

Gelôbistû in Crist, godes suno?

Gelôbistû in hâlogan gâst?

Gaskasaksigiela áigodagas (sullii 1200-logus gitta 1600-lohkui) saksigiella doaimmai Hansalihtu giellan, man čuovvumuššan das lei stuorra váikkuhus Nuortameara guovllu gielaide. Mihkkige eará giella ii leat goassige váikkuhan skandinávalaš gielaide nu garrasit go gaskaáiggi saksigiella. Otnege gávdnojit olu gaskasaksigielas boahtán sánit skandinávalaš gielain, vuođđosátnerájusge. Sullii 20-30% dárogiela, ruoŧagiela ja dánskkagiela sániin leat álgoálggus gaskasaksilaš loatnasánit. Ovdamearkat ruoŧagielas leat fråga 'jearrat', språk 'giella', vetenskap 'dieđa', köpa 'oastit' ja beslut 'mearrádus'. 1500-logu áigge nationálastáhtalaš tendeanssat ja Lulle-Duiskka gávpogiid ekonomalaš mearkkašupmi, muhto maid hansagávpogiid sierramielalašvuođat, lassánišgohte. Dan mielde Hansalihttu massii sajádagas ja seammás dan giella massii árvvus. Boađusin lei, ahte čuovvuvaš čuođi jagi áigge duiskkagiella ja hollánddagiella bahkkejedje eret saksigiela buot servodaga čálálaš domeanain, muhto dat seaillui ainjuo geafit gerddiid hupmangiellan.

Dat Narrenschyp (1497) - De ander vorrede, ráidu 123-134. Dán oasis čálli váidá daláš áiggi ođđaseamos bivttasmálle ja láhttema. 




#Article 11: Ovttastuvvan gonagasriika (133 words)


Ovttastuvvan gonagasriika dahje Stuorrabritánnia ja Davvi-Irlánda ( dahjege UK) lea riika Davvi-Eurohpás. Riikka oaivegávpot lea London.

Namma Stuorrabrittánnia čujuha álgoálggus váldosullui ja boahtá latiinnagiela sánis Britannia mii lea adnon juo ovdal Kristusa riegádeami suoločoahkáža birra. Dalle gis váldosuolu Stuorrabritánnia gohčoduvvui Albion. Gaskaáiggis gohčoduvvui váldosuolu Britannia major. Nubbi namma Britannia minor čujuhii fas Frankriikka Bretagnii, gosa máŋga Stuorrabritánnia olbmo ledje ásaiduvvan. 

Beaivválaš ságastallamis gullo dávjá namma Stuorrabritánnia mii lea šaddan oanádussan ollislaš nammii Ovttastuvvan gonagasriikka Stuorrabritánnia ja Davvvi Irlánda. Virggálaš čállosiin, omd. EU:a čállosiin, oidnostallá dattetge guhkes nammahápmi. Historjjálaš geahččanguovllus lea Stuorrabritánnias eará mearkkašumi, mii čujuha aivvefal Englándii, Skottlándii ja Walesii mii lei sierra stáhta ovdalgo dálá uniovdna ásahuvvui. Sámegiel ođđasiin adnojuvvo maiddái namahus Stuorabrittánia stáhtaministtar. Eurohpás lea dakkár treanda ahte Nuorta-Eurohpás ja Davviriikkain lea Stuorrabritánnia dábáleamos ja Oarje-Eurohpás lea Ovttastuvvan gonagasriikka jorgalus dábáleamos. 




#Article 12: Ruoššagiella (123 words)


Ruoššagiella gullá indoeurohpálaš gielaid slávalaš gielaid nuortaslávalaš gielaid joavkkui.

Ruoššagielas lea 6 vokála. Systema vuođul lea dábalaš vihtta-vokála-systema  i, e, a, o, u, ja dasa lassin guovdavokala, mii lea čállejuvvon ы.

Ruoššagiella lea čállejuvvon kyrillalaš alfabehtain.

Dehálaš fonologalaš proseassa ruoššagielas lea palataliseren, konsonánttain lea guokte veršuvnna, ovda- ja maŋŋeveršuvdna. Dábálaš l-a lassin lea maid palataliserejuvvon l,  IPA: ʎ, seammá jietna go sámegiela viellja-sánis. Palataliseren ii leat merkejuvvon konsonánttas, muhto vokálas, nu ahte jos konsonántta ii leat palataliserejuvvon, de čuovvovaš vokálabustáva (vokálaide a, e, i, o, u)  lea а, э, ы, о, у, muhto jos lea, de seammá vokála ferte čállit я, е, и, ё, ю. Jos konsonántta maŋŋel ii leat vokála, muhto nubbi konsonánta dahje sáni loahppu, de konsonántta maŋŋel boahtá palataliserenmearka, ь.




#Article 13: Anárašgiella (251 words)


Anárašgiella lea sámegiella man anáraččat hállet. Dat gullá nuortasámegielaid nannánjovkui ja dan lagamus fuolkegiella lea nuortalašgiella.

Anárašgiella lea virggálaš giella Anára gielddas ja dat lea áidna sámegiella mii hállojuvvo beare Suomas. Anárašgiella hállojuvvo Anárjávrri birrasis erenomážit dáin giliin (ruođuid siste lea gili anárašgielat namma): Nellim (Njellim), Avvil (Avveel), Menešjávri (Menišjävri), Riebanjohka (Riemâšjuuhâ), Tirro (Mosshâš), Anárgilli (Aanaar markkân), Gámas (Kaamâs), Ákšojávri (Ákšujävri), (Čovčjävri), Iijávri (Ijjävri), Čeavetjávri (Čevetjävri) ja Bárttet (Päärtih).

Anárašgiela bustávat leat:

Anárašgielas leat ovcci kásusa. Maid anárašgiela vearbasojaheamis lea duála.

Anárašgielas ii leat oasseobjeakta degomat suomagielas. Cealkka Mun puurâm leeibi dárkkuha sihke dan ahte borra olles láibbi dahje dušše oasi das.

Anárašgielas lea dego davvisámegielasge persovdapronomeniin golbma logu: ovttaidlohku dahjege singulára, guvttiidlohku dahjege duála ja maŋggaidlohku dahjege plurála.

Nugo davvisámegielas anárašgielasge biehttalanvearba sodjá vuogi (indikatiiva, konditionála, potentiála, imperatiiva), persovnna (1., 2. ja 3.) ja logu (ovttaidlohku, guvttiidlohku ja maŋggaidlohku) mielde, muhto ii áiggi mielde:
 
Indikatiiva, konditionála ja potentiála

Anárašsámegiela čállinvuogi vuođđun leat Lauri Arvid Itkonena barggut, maid Erkki Itkonen lea dievasmahttán.

Jagis 1986 vuođđuduvvui Anárašgiela searvi Anarâškielâ servi ry ovddidit giela dili.

Anárašgiela seailuheapmái lea jagis 1997 ovddosguvllui geavahuvvon giellabesiid (Kielâpiervâl), maid vuođđojurdan lea addit mánáide birrasa gos dikšojeaddjit hállet sidjiide dušše sámegiela. Doppe mánát ohpet giela lunddolažžat árgabeaivvi bargguid ja stoahkama bokte. Giellabesiid dihte lea šaddan ođđa anársámegielat sohkaboalva, geaid gielladaidu lea skuvllaagis seamma buorre go sis geaid eatnigiella lea sámegiella.

Avvila logahagas anárašgiela sáhttá lohkat eatnigiellan, B2- dahje B3-giellan. Giđđat 1998 lei vuosttas geardde vejolaš čáđahit stuđeantadutkosa eatnigiela dahje vierisgiela iskosa anárašgielas. Universitehtadásis lea vejolaš čađahit anárašgiela vuođđooahpuid.



#Article 15: Davvisámegiella (148 words)


Davvisámegiella gullá sámegielaid oarjesámegielaid davvejovkui ovttas julev- ja  bihtánsámegielain. Eará oarjesámegielat leat ubmisámegiella ja lullisámegiella.

Davvisámegiella hállojuvvo Ruoŧas, Norggas ja Suomas.

Gč. maid Davvisámegiela suopmanat

Diftoŋggat leat guokte vokála maŋŋálagaid mat jietnaduvvojit ovttas. 

Davvisámegiela čállingielas gávdnojit njeallje diftoŋgga: ea, ie oa ja uo. Guovdageaidnulaččat dábálaččat jietnadit diftoŋŋgaid nugo dat leat čállojuvvon, muhto Kárášjogas ea gullo dego ie. Vuolle-Deanus ea gullo dego iä. Kárášjogas ie gullo dávjá dego e, Vuolle-Deanus fas dego ea.

oa gullo Kárášjogas dávjá dego uo ja Vuolle-Deanus oa gullo dego uo, uä dahje ue. Kárášjogas uo gullo dego ue. Vuolle-Deanus uo gullo dego uä.

Gč. maid Davvisámegiela sojahanoahppu

Davvisámegiela morfologiija dahje sojahanoahppu gieđahallá mo davvisámegiela sánit sojahuvvojit.

Davvisámegiela čállinvuogi hutkin sáhttá dadjat Knud Leema. Su čállinvuohki lei ráhkaduvvon Finnmárkku suopmaniid vuođul.

Sámikonfereansa dohkkehii oktasaš čállingiela, man Sámi giellalávdegoddi evttohii 1978:s. Davvisámegiela oktasaš ortografiija váldojuvvui atnui jagis 1979, go Norgga Girko- ja oahpahusdepartemeanta dohkkehii dan skuvlaatnui.




#Article 16: Gárjilgiella (147 words)


Gárjilgiela lea nuortamearasuopmelaš giella. Árbevirolaččat gárjilgiela lea human Gárjilas, sihka Ruoša ahte Suoma bealde.  Gárjilgiella juhkása guoktái váldosuopmanii: aitosašgárjilgiella ja aunusgárjilgiella. Dárkilis dieđuid hubmiid mearri birra ii leat; Suoma bealde ležžet sullii 11 000 gárjilaččat gii hupmat gárjilgiela bures ja buohkanassii gárjilgiela humažit vuollai 100 000 olbmot

Gárjilgiella ii leat seammá go suomagiela gárjilaš suopmanat.

Ovdal nubbi máilmmisoahđi gárjilgiella hupmojuvvo eanaš Gárjilas. Davvin guovlu rádjasuvvá Vilgesmerrii, lulde Laatokkai ja nuortan Onegajávrái ja Petroskoihi. Oarjerádja lea lonohallan ollu: gárjilgiella hupmojuvvui  viidát maddai Suoma bealde vel 1500-logus, muhto go Davvi-Gárjil lakte Ruŧŧii, báhtaredje eanemusat gárjilaččat nuorttas. Liikká gárjilgiella hupmojuvvui Davvi-Gárjilas 1870-lohkui. Vuosttas máilmmisoađi maŋŋel ollu Suoma gárjilaččaid rievdadedje gávpogiidda goas Supmii šadde ođđa gárjilgielalaš guovluid. Dálážat Suoma bealde gárjigiella hupmojuvvo earenoamážit Valtimos, Nurmesas ja Joensuus. Ruošas gárjigiella hupmojuvvo Gárjila dásseválddis ja Tveris.

Gárjilgielas leat gávcci monoftoŋggat: golbma maŋŋevokálat (u, o, a) ja vihtta ovdavokálat (i, y, e, ö, ä). 




#Article 17: Komigiella (514 words)


Komigiella () lea perbmelaš giella mii gullá urálalaš giellabearrašii. Giela hupmet eanas Komi dásseválddi komilaččat, muhto dat hubmojuvvo maiddái kránnjáguovlluin nugo Nenetsias, Arkhangelsk oblastas ja Murmánskka oblastas. 

Komigielas leat golbma váldovariántta: komisyrjána, komipermjáhkka ja komijazva. Dáin variánttain vuosttaš dahjege komisyrjána lea stuorámus giella go jagi 2010 sullii 160 000 olbmo dán hupmet. Dávjá go muhtun hupmá komigiela birra, son dárkkuha komisyrjána. Komiperjáhka fas hupmet sullii 60 000 olbmo jagi 2010 Komisyrjána hubmit dávjá ipmirdit maid komipermjáhka hubmit lohket ja komipermjáhka hubmit maid komisyrjána hubmit lohket. Goalmmát variánta, komijazva, lea unni ja dán hupmet sullii 4 000 puhujaa.

Komigiella hállojuvvo erenoamážit Komi republihkas, gos giella lea virggálaš giella oktan ruoššagielain, muhto maid kránnjáguovlluin, Nenetsias, Arkhangelsk oblastas. Guoládatnjárggas nai gávdnojit komit, mat sirde dohko 1880-logus ja elle bálddalaga sámiiguin. Otne leat Guoládatnjárggas badjelaš 1000 komi, main sullii bealli máhttet komigiela.

Deaddu variere komi varietehtaid gaskkas. Komisyrjánas sáhttá deattuhit vaikko makkár stávvala, muhto dábálaš lea bidjat deattu vuosttas stávvalii. Komipermjáhkas morfologiija stivre deattu, ja  komijazvas fas deaddu lea fonologalaš. 

Komigielas lea 7 vokála, čájehuvvon IPA-symbolain ja čállingiela bustávain.  Komigielas ii leat guhkkodaterohus.

Adjektiivvat veardiduvvojit komigielas positiivvas, komparatiivvas ja superlatiivvas. Dego davvisámegielas lea komigielas kongruensa logus go adjektiiva lea predikatiivan, ovdamearkka dihte: луныс кӧдзыд 'beaivi lea galmmas', лунъясыс кӧдзыдӧсь 'beaivvit leat galbmasat' (ovdamearkkat leat komisyrjánii).

Komigielas lea rikkis kasusvuogádat Nomenat sojahuvvojit ovttaidlogus ja máŋggáidlogus. Kásusiid hárrái leat muhtin erohusat komi varietehtaid gaskkas: láve rehkenastit ahte komisyrjánas leat 17 kásusa, komijazvas fas 15 kásusa ja komipermjáhkas 22 kásusa. Oamastangehčosat leat dábálaččat, ja daid funkšuvdna ii leat beare oamasteaddji, muhto maiddái čujuheaddji.

Komigiela vearbbat sodjet persovnnas, logus, áiggis (preseansa, preterihta, futura). Komigielas lea biehttalanvearba, ja biehttalanvearba sojahuvvo áiggis, dego omd. lullisámegielas.

Komigiel vearbbat sojahuvvojit persovnnas (vuosttas, nubbi ja goalmmát), logus (ovttaidlohku ja máŋggaidlohku), modusis (indikatiiva ja imperatiiva) ja áiggis (dálá áigi, preterihta, perfeakta, pluskvamperfeakta ja boahtteáigi). Boahtteáiggis leat sierra hámit beare goalmmát persovnnas, ovdamearkka dihte: мунӧ 'dat manná', мунас 'dat galgá mannat'. Iežá persovnnain geavahuvvojit dálá áiggi hámit, ovdamearka dihte муна 'mon manan; mon galggan mannat' (ovdamearkkat leat komisyrjánii). Dego sámegielas lea komigielas biehttalanvearba.

Komigiella lea SVO-giella, muhto iežá ortnegat nai leat vejolaččat. Dego lullisámegielas, kopula ii gáibiduvvo go cealkka lea dálá áiggis ja ii leat biehttaleaddji, ovdamearkka dihte: тайӧ книга бур 'dát girji (lea) buorre' (ovdamearka lea komisyrjánii).

Juo 1300-logus ráhkadii bispa Stefan Khrap sierra komi alfabehta, mainna čálii oskkolaš teavsttaid. Dat čállinvuohki lei muhtin muddui anus gitta 1600-lohkui. Dálá čallinvuogit atnet kyrillalaš alfabehta vuođđun, vaikko 1930-logus ledje rahčamusat geavahišgoahtit latiinnalaš alfabehta.  Das lea lassin guokte liigebustáva,  (jietna i, muhto palataliserema haga, dego  livččii gáibidan) ja  (schwaa-vokála):

Komigiela suopmaniin lea protokomi *l ovdánan máŋgga ládje. Muhtin suopmaniin dat lea bissun l:an (nu gohččoduvvon L-suopmanat), muhtin suopmaniin fas dat lea šaddan v:ii (V-suopmanat). Muhtin suopmaniin dat lea jávkan sániid ja stávvaliid loahpas (ØL-suopmanat) ja muhtin suopmaniin lea bissun l:an earret go sániid ja stávvaliid loahpas, gos lea šaddan v:ii (VL-suopmanat).

Urálalaš gielaid máttastruktuvra lea dábálaččat CVCV. Komigielas lea máŋgii leamaš apokope, nu ahte maŋimus vokála lea jávkan. Omd. suomagiela suoni «suodná» lea komigielas сӧн, sən. Nubbi ođastus lea, ahte sátneloahppasaš l lea rievdaduvvon v:n, komigielas sátni «giella» lea кыв,  kʉv.




#Article 18: Lullisámegiella (201 words)


Lullisámegiella lea urálalaš giella. Dat gullá oarjesápmelaš gielaid lullijoavkui ovttas ubmisámegielain. Eará oarjesápmelaš gielat leat biđonsámegiella, julevsámegiella ja davvisámegiella. 

Lullisámegiela oktasaš čállinvuohki dohkkehuvvui 1978. Sii válljejedje atnit ruoŧa ö ja dáru æ juogalágan kompromissan. Dát čállinvuohki doalahuvvo ovdamearkka dihte Knut Bergsland ja Laila Mattson Magga sátnegirjjis Åarjelsaemien - daaroen baakoegærja. Lullisámegiela boallobeavdi maid atná dan vuogi. Dat njuolggadus ii oro leamen nu garas, go olbmot sáhttet atnit maiddái ruoŧa ä ja dáru ø. Bustávat c, q, x ja z gávdnojit dušše loatnasániin. 

Lullisámegielas nuppi stávvala vokála rievdada vuosttaš stávvala vokála. Nuppi stávvala vokála sáhtt rievdat go sátni sojahuvvo ja dalle maid vuosttaš stávvala vokála rievdá. Ovdamearkka dihte:

Nuppi dáfus lullisámegielas ii leat dálsemolsašuddan, nugo buot eará sámegielain lea. Nu ahte guovddáškonsonánttat álo bissot seammaláganin. Ovdamearkka dihte

Lullisámegielas leat 8 kásus:

Lullisámegiella geavahii vuos Bergsland/Ruong čállinvuogi smávva rievdademiiguin. Sámi giellalávdegoddi dohkkehii 1976 dálá lullisámegiela čállinvuogi, man lea ráhkadan Ella Holm Bull ja Knut Bergsland. Lullisámegiella lea čállojuvvon dáro- ja ruoŧagielaid alfabehtaid mielde, nu ahte æ, ø lea geavahuvvon Norggas ja ä, ö Ruoŧas. ï-bustáva lea maid geavahuvvon.

Biibbal lullisámegillii ilbmái vuosttas geardde jagis 1811. Jagi 2008 álggus lullisámegielas bođii Snoasa gieldda nubbi virggálaš giella, go gielddas bođii okta sámegiela hálddašanguovllu gielddain Norggas.




#Article 19: Nuortalašgiella (136 words)


Nuortalašgiella () gullá sámegielaid nuortasápmelaš gielaid nannánjovkui ovttas anárašgielain ja áhkkilsámegielain. Nuortasámegiela lea sámegiella man nuortasápmelaččat hállet.

Nuortasámegiella hállojuvvo eanemustá Suomas Čeavetjávrri ja Nellima guovlluin. Norgga bealde ja Ruošša bealde lea maid muhtun veardde olbmot geat máhttet nuortalašgiela. Ruošša bealde Kuola gávpogis lea 20-30 olbmo geat hállet Notozero suopmana. Dan suopmanis ii leat iežaset girjegiella, muhto dat muituha hui ollu nuortalašgiela.

Nuortalašgiela seailuheapmái lea jagis 1997 ovddosguvllui geavahuvvon giellabesiid, main vuođđojurddan lea addit mánáide birrasa gos dikšojeaddjit hállet sidjiide dušše sámegiela. Doppe mánát ohppet giela lunddolažžat árgabeaivvi bargguid ja stoahkama bokte. Giellabesiid dihte lea šaddan ođđa nuortalašgielat sohkaboalva, geaid gielladáidu lea skuvllaagis seamma buorre go sis geaid eatnigiella lea sámegiella.

Anára gieldda badjedásiin oahpahuvvo nuortalašgiella ng. B2-giellan. Avvila logahagas nuortalašgiela sáhttá lohkat B2- dahje B3-giellan. Giđđat 2005 lei vuosttas geardde vejolaš čáđahit stuđeantadutkosa vierisgiela iskosa nuortalašgielas.




#Article 20: Võrogiella (100 words)


Võrogiella lea nuortamearasuopmelaš giela urálalaš giellabearrašis.

Lulábealde võrogiela guovllu lea Latvia, gos olbmot hállet latviagiela. Nuorttabealde võrogiela guovllu orru ortodoksa seto-álbmot, man giella lea dološ lulliesttegiela suopman dego võrogiellage. Guhkkibut nuortabeallai lea Ruošša.

Võrogiela čállinvuohki lea lahka esttegiela čállinvuogi. Muhto maid lea earáhusaid: bustáva q (ii gávdno esttegiela čállinvuogis) mearkkaša laryŋgála klusiilla: maaq, piniq (Pl, eatnamat, beatnagat; sg: maa (eana), pini (beana)). Ovdal jagi 1995 mearkkašii y lea veaháš alit vokála go õ. y lei hui lahka ruoššagiel ы, muhto jagi 1995 rájes ii leat čállingielas erohusa y ja õ gaskkas. Akuta (´) mearkkaša palataliseremii: ś, ń, ľ, ť jna.




#Article 21: Iran (149 words)


Iran ( Īrān) dahjege Irana islamlaš dásseváldi dahje Iran islamlaš dásseváldi ( Žomhūrī-je Eslāmī-je Īrān) lea riika Gaska-nuorttis Ásias. Irana oaivegávpot lea Teheran.

Irana rádjeriikkat leat Armenia ja Azerbaižan davveoarjin, Turkmenistan davvenuortin, Afganistan ja Pakistan nuortin ja Irak ja Durka oarjin. Irana guhkimus rádji lea Iraka; ráji guhkkodat lea badjel 1300 km. Davvin ja lullin Iranas eai leat rádjeriikkat. Irana davábealde lea 600 km Kaspimeara riddu. Riikka lulábealde leat Persialuokta, Hormuznuorri ja Omanluokta. Lullirittu guhkkodat lea badjel 2000 km.

Jagi 1935 rádjái riikka virggalaš namma lei Persia.

Iranas leat 5 guovllu, main leat 31 provinssa ( ostān, ml. استان‌ها ostānhā). Geassemánu 23. b. 2010 ođđaseamos ja 31. provinsa Alborz sierranii Teherana provinssas. Provinssat leat juhkkon šahrestánaide ja šahrestánat fas hálddahusbiirriide (bakhš).

Irana de facto -motto lea Iehčanasvuohta, friddjavuohta, islamlaš dásseváldi (, Esteqlāl, Āzādi, Žomhuri-je Eslāmi). Su álbmotlávlaga namma lea Irana islamlaš dásseválddi nationálalávlla (, Sorud-e Melli-je Žomhuri-je Eslāmi-je Irān).





#Article 23: Inuhkat (189 words)


]
Inuhkat ellet Davvi-Amerihká mearragáttiin Alaskkas Labradori rádjái. Ásias sii ellet Beringanuori gáttiin ja Ruonáeatnamis oarje- ja nuortaguovlluin. Inuhkat eai leat Alaskka áidna álgoálbmot, doppe ellet maid aleuhtat ja indiánat. Aleuhtat sulastahttet inuhkaid kultuvvra ja náli bealis. Dan dihtii ollusat gáddet aleuhtaid dušše inuhkaid vuollejoavkun.

Inuhkaid gohčodit maid eskimo-namain. Sátni eskimo lea algonkaindiánat addán ja dat oaivvilda njuoska bieggu borri. Inuhkat ieža gohčodit iežaset inuhkan mii oaivvilda olmuid. Olmmoš lea inuk ja olbmot leat inuit.

Go inuhkat leat duháhiid jagiid ássan viiddis guovlluin, de sin giella lea juohkášuvvan máŋgga eará suopmanin. Inuhkaid ja aleuhtaid gielat ráhkadit ovttas oktasaš giellajoavkku. Inuhkkaid giella juhkkojuvvo guvttiin luohkáin, 1) nuortaluohkkái, mii hállojuvvo Davvi-Jiekŋameara gáttiin gitta Ruonáeatnamii, ja 2) oarjeluohkkai, mii hállojuvvo Amerihka ja Ásia gáttiin ja Alaskka oarjelulli osiin.

Inuhkaid giella čállojuvvo guovttelágan alfabehtain. Alaskkas ja Ruonáeatnamis geavahuvvojit seammalágan alfabehtat. Ruonáeatnanlaš inuhkka ii ádde maid kanadalaš inuhkka čállá iige nu bures maid son hálla. Goittotge sierra suopmanguovlluid olbmot sáhttet vehá áddet nuppiideaset. Ja dan geažil lea árvoštallojuvvon ahte inuhkat leat oktii buohkat hállan seamma giela. Giella gohččoduvvo earáláhkai iešguđetge guovlluin. Alaskkas suopman lea inupiat, Ruonáeatnamis kalaalisut ja Kanádas inuktitut, man čállinvuohki lea earálágan.




#Article 24: Fiži (206 words)


Fiži, virggálaš namma Fiži dásseváldi lea suoloriika Oseanias. Dan lagamus ránnját leat oarjin Vanuatu, oarjelullin Ođđa-Kaledonia, lullin Ođđa-Selánda, nuortin Tonga, davvenuortin Samoalaš Sullot ja Wallis ja Futuna (gullet Frankriikii), ja davvin Tuvalu. Fiži lea suoločoahkki mas leat badjelaš 330 sullo. 110 dain olbmot ásset bistevaččat. Lassin gávdnojit maiddái 500 sulloža ja buot buohkanassii Fiži sullot gokčet 18,300 njealjehaskilomehtera. Doppimus suolu lea Ono-i-Lau. Guokte stuorámus sullo leat Viti Levu ja Vanua Levu. Doppe ásset 87% riikka ássiin. Fižis orrot 898,760 olbmo. Viti Levus lea Suva, Fiži oaivegávpot. Suvas lea Fiži váldohápman. Eanas Fiži ássiin orrot Viti Levu riddoguovlluin. Viti Levu siseatnan lea eanas meahcci. 

Fiži ekonomiija vuođđu lea vuovdedoallu, minerálaid boltun ja guolásteapmi. Fiži doalvu maiddái sohkkarbohcciid olgoriikii. Riikka valuhtta lea Fižidollár. 

Fiži sullot leat eanemustá šaddan dollaváriid russumiin mat álge 150 miljovnna jagi áigi. Velá dán áigge Vanua Levu ja Taveuni sulluin lea dollavárredoaibma. Fižii olbmot ásaiduvve guokteduhát jagi ovdal min áiggi. Fiži šattai Brihtalaš válddi vuollái 1874. Dat lei Brihtalaš ruvnnu koloniija jagi 1970 rádjái. Dalle Fiži šattai iešstivrejeaddjin ja virggálaš namma lei Dominion of Fiji. Jagi 1987 dásseváldi julggaštuvvui moadde ráđđehusnjeaidima maŋŋá. 

Fiži lea bivnnuhis báiki turisttaide. Sulluin gávdnojit dollavárit ja tropihkalaš čázit.  

Virggálašgiella: 
Oaivegávpot: Suva 
Viidodat: 18 270 njealjehaskilomehtera
Ássit: 893 354 
Ruhta: 




#Article 25: Aotearoa (144 words)


Aotearoa dahje Ođđa-Selánda () lea riika Oseanias. Riikii gullet davvesuolu ja oarjesullo ja vel dasa lassin máŋga smávva sullo. Dan oaivegávpot lea  Te Whanga-nui-a-Tara () Lagamus stuorra eanamássát leat oarjin Austrália (1530 km lagamus sullos), davvin fránskalaš suolu Ođđa-Kaledonia ja suolostáhtat Tonga ja Fiži, ja vel lullin  Antárktis (3000 km Aotearoa lulimus geažis). Geografálaččat riika lea muhtun oase austrálialaš baldu alde ja muhtun oase Jaskesmeara baldu alde. Aotearoa kultuvra lea ovttastuvvon sihke Austrália eurohpálaš kultuvrrain ja Oseania polynesalaš kultuvvrain. Aotearoa lea gonagasriika ja mielde servošis Commonwealth of Nations. Aotearoas lea parlementáralaš vuođđoláhka. Guovddáš ealáhussuorggit leat eana- ja vuovdedoallu, borramušindustriija (eanas meieriijabuktagat) ja turisma

Golbma njealjádasa olmmošlogus orrot davvesullos. Maiddái oaivegávpot Wellington ja stuorámus gávpot Auckland (maori: Tāmaki Makaurau dahjege Ākarana) leat davvesullos. 

Aotearoas leat máŋga duottarguovllut mat šadde dalle go guokte kontinentabaldu bohte oktii. Alimus várri lea Mount Cook man allodat lea 3724 m. 




#Article 26: Kenia (102 words)


Kenia (swahila- ja ) dahjege Kenia dásseváldi ( ja ) lea riika nuorta-Afrihkás ekvator lahka. Stuorra oassi riikas lei ovddeš brihtálaš kolonija gitta 1963 British Eastafrica nama vuolde. Kenia riikaráját gusket Tanzaniai lulás, Ugandai oarjás, Lulli-Sudanii oarjedavás, Etiopiai davás, Somaliai nuortadavás ja Indiaábi nuortalulás.

Dehálaš importgálvvut leat olju, ruovdi, plastihkka ja mašiinnat. Dehálaš eksportagálvvut leat gáffe, šattut, deadja ja semeanta. Dat deháleammos gávperiikat leat USA, Stuorra Britannia, Duiska, Japana ja Uganda.

Kenias gavdnojit ollu iešguđetge eallit, ja lea maiddái erenomáš fiinna luondu, mii lea dagahan ahte ollu turisttat matkoštit dokko juohke jagi.

Dan oaivegávpot lea Nairobi. Kenias orrot 40 046 566 olbmo.




#Article 27: Zimbabwe (149 words)


Zimbabwe dahjege Zimbabwe dásseváldi lea siseananriika lulli-Afrihkás. Dan viidodat lea sullii 391 000 kmsup2; ja olmmošlohku lea sullii 14 miljovnna ássi. Riikka oaivegávpot ja stuorámus gávpot lea Harare. Zimbabwe rádjašuvvá davvin Zambiai, nuortan Mosambikii, lullin Lulli-Afrihkái ja oarjin Botswanai. Davveráji alde golgá Zambezijohka, masa gullojit maiddái Victoriagoržžit, Zimbabwe stuorámus turistabáiki.

Jagis 1965 Lulli-Rhodesia koloniija stáhtaministtar Ian Smith julggaštii riikka iešheanalažžan Ovttastuvvan gonagasriikkas namain Rhodesia, muhto ii ožžon dovddastusa eará riikkain. Guhkes siskkáldassoađi maŋŋel riika oaččui jagis 1980 eanetlogustivrema ja nu maid riikkaidgaskasaš dovddastusa, ja rievdadii nama Zimbabwen. Robert Mugabes šattai ođđa riikka vuosttáš presideanta ja stivrii dan 2017 dassái. Dan maŋŋel Emmerson Mnangagwa lea leamaš Zimbabwe presideanta.

Zimbabwe ekonomiijalaš dilli lea šaddan hui headjun maŋimus jagiin, ja hyperinflašuvdna lea leamaš stuorra váttisvuohta. Riikka bargguhisvuođadássi lea 80–95 %. Deháleamos eksportagálvvut leat koalla, bumbol, duhpat, golli, nihkkel, sohkar ja máisa ja deháleamos gávpeguoimmit leat Lulli-Afrihká, Ovttastuvvan gonagasriika, Jáhpan, Duiska ja USA.




#Article 28: Kárášjohka (134 words)


Kárášjoga gielda (, ) lea Norgga gielda sis-Finnmárkkus, Romssa ja Finnmárkku fylkkas. Kárášjoga rádjegielddat leat Porsáŋgu ja Deatnu davvin, Guovdageaidnu oarjin, Suoma bealde Ohcejohka nuortin ja Anár lullin. Gieldda čoahkkebáiki lea Kárášjoga gáttis, sullii 18 km Suoma rájis.

Kárášjohka gohčoduvvo maid sámiid oaivegávpogin danin go gieldda ássiin 80 proseantta leat sápmelaččat ja Kárášjoga gilis lea Norgga Sámedikki viessu. Dása lassin Kárášjogas doibmet sámi nášunalmusea Sámiid Vuorká-Dávvirat, NRK Sápmi, Sámi dáiddaguovddáš ja doppe lei sámegielat aviissa Ávvir doaimmahus.

Bivdorokkit duođaštit ahte Kárášjoga guovllus leat ássan olbmot jo 3000 o.Kr. Boares dálveorohat Ávjovárri lea rievdan Kárášjoga gillin. Kárášjohka šattai iežaset gieldan jagis 1867 ja jagis 1872 dat šattai sierra girkosuohkanin.

Kárášjoga boares girku lea huksejuvvon 1807s ja dat lea Finnmárkku boarráseamos girku ja áidna visti mii ii buollán nuppi máilmmisoađi áigge. Ođđa girku lea huksejuvvon 1974s.




#Article 29: Guovdageaidnu (645 words)


Guovdageainnu suohkan (, , ) lea gielda Romssa ja Finnmárkku fylkkas. Dan olmmošlohku lea 2 910 ja viidodat lea 9 707,4 km². Gieldda hálddahusguovddáš lea Guovdageaidnu.

Dárogiel namma Kautokeino boahtá suomagiel namas Koutokeino ja dat fas sámegiel namas Guovdageaidnu.

Namma «Guovdageaidnu» sáhttá boahtit das, ahte lea seamma guhkes gaska Álahedjui (dološ áigge ledje doppe márkanat), Gárasavvonii, Ráisai ja Kárášjohkii. Eará teoriija lea ahte dat lea báiki gos šaddá gámasuoinnit.

Jagi 2011:s lei olmmošlohku Guovdageainnus 2 927 ássi. Sullii 2000 olbmo orrot Guovdageainnu márkanbáikkis. Mázes gaskal Guovdageainnu ja Álttá ásset lagabui 300 olbmo. Leat 763 olbmo geat leat gaskkal 0-19 jagi boarrásat. Badjel 50 % álbmogis leat vuollel 30 jagi ja badjel 66 jagi boarrásat leat vuollel beali Norgga gaskamearis.

Guovdageainnu suohkana viidodat lea 9 707,34 km² mii dahká das Norgga stuorimus gieldda viidodaga ektui. Gieldda rádjegielddat Áltá davvin, Kárášjohka nuortin, Romssa fylkka bealde Ráisa oarjin ja Návuotna davveoarjin, ja Suoma bealde Anár nuortalullin ja Eanodat lullin.

Guovdageainnu suohkana ja márkanbáikki čađa golgá Guovdageaineatnu.

Gieldda alimus várri lea Mollejus mii lea 974 m. alu. Guovdageainnus leat eanaš soahkemuorat, ja máŋggain sajiin eai leat obage muorat.

Guovdageainnus lea subárktalaš dálkkádat, ja doppe leat liegga geasit ja galbma dálvvit. Skábma bistá sullii 7 vahku, skábmamánu loahpas gitta ođđajagimánu beallemuddui. Geasset lea ijahis idja.

Sámegiella lea virggálaš giella sihke sápmelaččain ja almmolaš hálddahusas ja birrasiid 90 % álbmogis lea davvisámegiella eatnigiellan. Guovdageaidnu lei vuosttaš ja guhká áidna suohkan Norggas gos sámegiella lea dásseárvosaš giella dárogielain almmolaš hálddahusas.

Guovdageainnu márkanis leat Guovdageainnu mánáidskuvla ja Guovdageainnu nuoraidskuvla. Mánáidskuvllas lea sihke sámegiel ja dárogiel oahpahus, muhto stuorámus oassi mánáin vázzet sámegiel klássas. Nuoraidskuvllas oahpahus ii leat sirrejuvvon giela mielde. Márkanbáikkis lea maid Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. ja Sámi allaskuvla, gos leat sullii 200 studeantta ja 80 bargi. Máze gilis lea Máze lagasbirasguovddáš, masa gullet vuođđoskuvla, SAÁO ja mánáidgárdi. Máze skuvllas visot oahpahus lea sámegillii. Láhpoluobbala gilis lei maid skuvla, Láhpoluobbala skuvla, muhto dat heaittihuvvui jagis 2012, dasgo ledje beare unnán oahppit.

Guovdageainnu sátnejođiheaddji lea Johan Vasara. ja Coop Marked leat márkanis, ja Oves Varesenter -rámbuvra lea Máze gilis. Coop Byggmix oktavuođas leat maiddái apotehka ja Vinmonopolet. Márkanbáikkis lea Thon Hotel -hotealla, Kautokeino Villmarksenter, ja Kautokeino Camping. Čoahkkebáikkis leat maid Esso ja Statoil bensinstašuvdnnat, ja Gilišilljus lea duodjegávpi Maritex Gávpi. Guovdageainnus lea dasa lassin Pitstop-restauráŋŋa ja gáffestohpu Kafé Risku. Doppe leat maid leamaš Alfred's Kro -restauráŋŋa, mii heaittihuvvui 2011 dahje 2012, ja Boddu-restauráŋŋa mii heaittihuvvui jagi 2013.

Guovdageainnus lea leamaš ruvkedoaibma Biedjovákkis. Ruoŧa fitnodat Arctic Gold lea 2010 rájes geahččalan álggahit fas ruvkedoaimma, muhto suohkanstivra lea hilgon plána. Suohkana áidna dálá ruvki lea Náránaš, gos rogget fuksihta dahje Náránáš-geađggi.

Guovdageainnus lea unnán almmolaš johtolat, ja measta buohkain lea biila. Busset Guovdageainnu ja Álttá gaskka vudjet juohke beaivvi earret lávvordaga. Geasset Eskelisen Lapin Linjat-fitnodaga busset vudjet Suomas Guovdageainnu čađa Áltái. Dasgo Guovdageainnu lea máŋgasiin guhkes mátki skuvlii, de lea doppe skuvlabussefálaldat nu ahte oahppit sáhttet bussiin mátkkoštit mávssu vuostá. Guovdageainnus leat maiddái taxit. Sullii 10 kilomehtera márkanis davás lea nuppi máilmmisoađi áigásaš girdišillju, muhto doppe eai šat dan áigge girdde. Guovdageainnus leat geainnut Suoma beallái (Riikkageaidnu 93 ja Máttageaidnu 93), Kárášjohkii (Riikkageaidnu 93 ja Riikkageaidnu 92) ja Áltái (Riikkageaidnu 93).

Vearjogovva lea gollelávvu alit vuođus.

Guovdageainnu stuimmit ledje Guovdageainnus jagis 1852.

Guovdageaidnu lea sámeguovllu gielalaš ja kultuvrralaš guovddáš. Gielda lea Norgga stuorámus sámi suohkan ja boazodoalu guovddáš.

Sámi álbmotbeaivvi lávejit ávvudit Báktehárjjis, ja doppe ortnejuvvojit doalut 6.2. ja lávlut Sámi soga lávlaga.

Guovdageainnus dážat leat unnitlogus.

Guovdageainnus lea giđđalodden leamaš árbevirolaš bivdu dáloniid gaskkas. Norgga lága mielde ii leat lohpi giđđat lottiid bivdit, muhto Guovdageainnus lea leamaš sierra lohpi (geahččalanortnet) juo máŋgga jagi. Jagi 2011 lea plána mielde maŋimuš háve geahččalanortnetdoaibma ovdalgo galgá šaddat bistevaš lodden. Ollusat ohcet juohke jagi lobi ohcat, ja bivdu bistá moadde vahku. Dábálaččat olbmot loddejit eahkediid ja ijaid, go dalle lea álkimus bivdit. Lottit maid lea lohpi báhčit leat vuoktafiehta, duoršu ja vuoktagoalsi.

Guovdageainnus leat guokte čuoggá Struve meridiánagierddus.




#Article 30: Akershusa fylka (152 words)


Akershus lei Norgga fylka, man rádjefylkkat leat Hedmárku nuortin, Opplánda davvin, Buskerud oarjin ja Østfolda lullin. Maiddái Oslo lea rádjefylka. Fylkkain (Aurskog-Høland gielddain) lea maiddái riikkarádji Ruoŧain.

Akershusa fylka lea juhkkojuvvon golmma guvlui: Romerike, Follo ja Akershus Vest. Akershus lea Norgga nubbi stuorámus fylka viidodaga ektui Oslo gávpotfylkka maŋŋel.

Fylkka lea birra Oslo gávpotguovllu ja lea áidna fylka Norggas, man hálddahusguovddáš lea eará fylkkas (Oslo fylkkas).

Akershusa fylka lea juhkkojuvvon 22 gildii, maid oktasaš viidodat lea 4 918 km². Fylkkas leat vihtta gávpoga: Lillestrøm, Sandvika, Ski, Drøbak ja Jessheim. Fylkka alimus várri lea Fjellsjøkampen mii lea 812 mehtera meara bajábealde Hurdal gielddas.

Fylkkas leat lagabui 3000 jávrri ja láttu, maid oktasaš viidodat lea 370 njealjehaskilomehtera. Stuorra jogat leat Nitelva, Leira, Rømua, Andelva, Årungselva, Gjersjøelva, Hølenselva, Sandvikselva ja Askerelva, ja sullot Aspond, Bjerkøya, Borøya, Brønnøya, Danmark, Grimsøya, Gåsøya, Husbergøya, Høyerholmen, Håøya, Ildjernet, Kalvøya, Langøyene, Langåra, Lågøya, Nesøya, Oustøya, Steilene, Søndre Langåra ja Vassholmene.




#Article 31: Buskeruda fylka (159 words)


Buskerud lei Norgga fylka, man rádjefylkkat leat Akershus, Oslo, Opplánda, Sogn ja Fjordane, Hordalánda, Telemárku ja Vestfolda.

Buskeruda vearjogovas lea alit guovža silbavuođu nalde. Vuođđun guovžža govvii lea, ahte dološ áigge guovllus ledje ollu guovžžat, muhto 70-logu maŋŋel fylkkas eai leat leamaš bistevaččat guovžžat.
 
Guovža lea kobolttaalit, dasgo Modum gielddas Blaafarveværketis leat roggen koboltta, ja silba vuođđu boahtá fas silbadoalus Kongsbergas.

Buskeruda fylka lea juhkkojuvvon 21 gildii.

Fylkka lulli- ja nuortaosiin hupmat Østlandssuopmana, ja girjedárogiella lea čállingiellan. Fylkka davimus oasis geavahit dávjá várresuopmaniid, ja čállit ođđadárogiela. 

Olgešbellodaga Morten Eriksrød lea fylkkasátnejođiheaddji ja Risttalaš Álbmotbellodaga Britt Hornstvedt lea fylkkavárresátnejođiheaddji.

Bellodatjuohkin jagi 2011 fylkkadiggeválggain:

Drammens Tidende lea Drammena guovllu, Laagendalsposten Kongsberg ja Numedal, Bygdeposten Modum, Sigdal, Øvre Eikera
ja Krødsherad, Ringerikes Blad Ringerike ja Hole, Røyken og Hurums Avis Røyken og Hurum, ja Hallingdølen Hallingdal aviisa. NRK:s lea guovlokantuvra Drammenis, gos ráhkaduvvojit báikkálaš radio- og TV-sáddagat. NRK:s leat kantuvrrat maiddái Kongsbergas ja Hallingdalas. Leat maiddái ollu smávva báikkálaš radiokanálat miehtá fylkka.




#Article 32: Davvi-Trøndelága fylka (155 words)


Davvi-Trøndelága (, ) lei Norgga ovddeš fylka, man rádjefylkkat ledje Nordlánda davvin ja Lulli-Trøndelága lullin. Nuortin lei Jämtlándda leatna Ruoŧas. Ođđajagemánu 1. beaivvi 2018:s časke Davvi- ja Lulli-Trøndelága fylkkat oktii, ja šadde Trøndelága fylkan. Fylkka hálddahusguovddáš lei Stientjie (dárog. Steinkjer), mii maid lea dálá Trøndelága fylkka hálddahusguovddáš. Fylkka olmmošlohku 2017:s lei 137 233 ássi. 

Davvi-Trøndelágas leat Fosen, Namdalen, Innherred ja Stjørdalena guovllut. Fylka lei juhkkojuvvon 23 gildii. 

Nærøys Davvi-Trøndelágas lea Norgga unnimus gávpot, Kolvereid. Eará gávpogat leat Namsos, Steinkjer, Verdalsøra, Levanger ja Stjørdalshalsen.

Fylkka alimus várri lea Jetnamsklumpen 1 513 mehtera meara bajábealde, mii lea Raavrevijhke ja Nordlándda beal Árborddi gielddaráji nalde. Jetnamsklumpen lea Børgefjell álbmotmeahcis. Davvi-Trøndelága fylkka stuorámus jávri lea Snåsavatnet, mii lea 121,58 km² viiddis ja olles Norgga guđadin stuorámus jávri. Stuorámus jogat leat Namsen (guhkkodat sullii 200 km, Norgga 10. guhkimus johka), Verdalselva ja Stjørdalselva.
 
Fylkkas leat máŋggat álbmotmeahcit, ovdamearkka dihte Blåfjella-Skjækerfjella álbmotmeahcci, Børgefjell álbmotmeahcci, Lierne álbmotmeahcci ja Skarvan og Roltdalen álbmotmeahcci.




#Article 33: Hordalándda fylka (197 words)


Hordalánda () lei Norgga fylka, man rádjefylkkat leat Rogalánda lullin, Sogn ja Fjordane davvin, Buskerud ja Telemárku nuortin. Hordalánda lea riikka goalmmádin stuorámus fylka olmmošlogu ektui, ja ovccát stuorámus viidodaga ektui. 71 % viidodagas leat várreguovllut badjel 300 mehtera meara bajábealde. Hordalánda, 33 gielddain, lea áidna fylka riikkas, gos buot gielddain lea mearrarádji. Birgon (dárog. Bergen) lea fylkka hálddahusguovddáš. Eará gávpogat leat Odda ja Leirvik.

Hordalánda lea oarjelullin Norggas, ja oarjin lea Davvemearra. Rádjefylkkat leat Rogalánda lullin, Sogn ja Fjordane davvin, Buskerud ja Telemárku nuortin. Hordalánda ja Rogalánda gohčoduvvojit dávjá Norgga miniatyran, dasgo dan guovtti fylkkas lea feara maid. Alla várit ja čiekŋalis vuonat, bealddut ja vuovddit, goržžit ja jaskes čáhci, guhkes sáttogáttit ja ceakkus bávttit.
 
Hardangerfjorden lea fylkka guhkimus ja čiekŋaleamos vuotna, mii lea 179 km guhku ja 800 mehtera čieŋal. Nordmannslågen lea Hordalándda stuorámus jávri 11 km² viidodagain. Hardangerjøkulen lea 1 863 mehtera alu, ja lea fylkka alimus várri. Osterøy lea stuorámus suolu, 328 km² viiddis, muhto Fedje fas 9 njealjehaskilomehteriin lea fylkka unnimus gielda viidodaga ektui. Modalenis lea smávimus populašuvdnačoahkkisvuohta. Birgon lea Hordalándda stuorámus gávpot, ja stuorámus gielda olmmošlogu ektui sullii 265 000 ássiin. Viidodaga ektui lea ges Voss stuorámus, 1 805 km² viiddis.




#Article 34: Lulli-Trøndelága fylka (137 words)


Lulli-Trøndelága () lea Norgga ovddeš fylka, man rádjefylkkat leadje davvin Davvi-Trøndelága, lullin Hedmárku ja Opplánda ja oarjin Møre ja Romsdála. Nuortin lei Ruoŧa Jämtlándda leatna. Ođđajagemánu 1. beaivvi 2018:s časke Davvi- ja Lulli-Trøndelága fylkkat oktii, ja šadde Trøndelága fylkan. Fylkka hálddahusguovddáš ja stuorámus gávpot lei Troandin (dárog. Trondheim). Fylkka olmmošlohku lei 2017:s 317 363 ássi.

Lulli- ja Davvi-Trøndelága fylkkat ráhkadedje ovttas Nidaros bismagotti. Helse Midt-Norge ja Frostating lagmannsrett sisttisdollet Lulli- ja Davvi-Trøndelága ja Møre ja Romsdála fylkkaid.

Lulli-Trøndelága fylkii gulle 25 gieldda, maid oktasaš viidodat lei 18 848 km². Fylkka guhkimus johka lei 179 km guhku ja dan namma lea Orkla. Fylkkas ledje guokte gávpoga, Troandin ja Brekstad. Troandin lei fylkka guovddáš. 59 % fylkka ássiin orro Troandimis.
 
Lulli-Trøndelága alimus várri lei 1 985 mehtera allosaš Storskrymten. Storskrymten lea Møre ja Romsdála, Opplándda ja Lulli-Trøndelága fylkkaráji nalde. 




#Article 35: Rogalándda fylka (149 words)


Rogalánda () lea Norgga fylka, man rádjefylkkat leat davvin Vestlánda, nuortin Vestfolda ja Telemárku ja Agder. Fylkka hálddahusguovddáš ja stuorámus gávpot lea Stavanger. Fylkka olmmošlohku lea 447 689 ássi.

Rogalánda lea Norgga njealjádin stuorámus fylka olmmošlogu mielde, ja 13. stuorámus viidodaga mielde.

Rogalándda fylkii gullet 26 gieldda, maid oktasaš viidodat lea 9 325 km².

Boknafjorden lea fylkka guhkimus ja čiekŋaleamos vuotna, mii lea 96 km guhku ja 719 mehtera čieŋal. Blåsjø lea Rogalándda stuorámus jávri 84 km² viidodagain. Suldalsvatnet lea 376 mehtera čieŋal, ja lea fylkka čiekŋaleamos jávri. Fylkka alimus várri Vassdalseggi lea 1 658 alu. Karmøy lea stuorámus suolu 177 km² viidodagain, muhto Kvitsøy 5,7 km² viidodagain lea viidodaga ektui fylkka unnimus gielda. Utsira lea Rogalándda fylkka ja olles Norgga unnimus gielda olmmošlogu ektui 215 ássiin, muhto Stavanger lea fas riikka njealjádin stuorámus gielda sullii 128 000 ássiin. Viidodaga ektui Suldal lea stuorimus gielda, 1 727 km² viidodagain.




#Article 36: Sogn ja Fjordane fylka (143 words)


Sogn ja Fjordane () lei Norgga fylka, man rádjefylkkat leat davvin Møre ja Romsdála, Opplánda nuortin, Buskerud nuortalullin ja Hordalánda lullin. Sogn ja Fjordane lea Norgga nubbin unnimus fylka olmmošlogu ektui, ja gávccádin stuorámus viidodaga ektui. Fylkka olmmošlohku lea 108 424 ássi. 

Fylkkas leat golbma gávpoga, Florø, Førde ja Måløy. Hálddahusguovvdáš lea Leikanger

Nærøyfjorden og Urnes stáhpegirku gullet UNESCO máilmmeárbeguovlluide.

Sogn ja Fjordane fylka lea juhkkojuvvon 4 guvlui, Ytre Sogn, Indre Sogn, Sunnfjord ja Nordfjord, main leat oktiibuot 26 gieldda. Fylkka viidodat lea 18 623 km².

Fylkkas leat máŋggat stuoris ja guhkes vuonat, ovdamearkka dihte Sognefjorden mii lea Norgga guhkimus vuotna. Lustera ja Årdala gielddaráji nalde lea Store Skagastølstind 2 405 mehtera meara bajábealde. Store Skagastølstind lea fylkka ja Vestlandeta alimus ja olles Norgga goalmmádin alimus várri. Fylkkas lea Norgga oarjimus gávpot, Florø. Fylkkas leat maiddái ollu várit, ja gávdnojit ollu buorit luossajogat.




#Article 37: Sámit (124 words)


Sámit (suomagillii saamelaiset, dárogillii ja ruoŧagillii samer, ruoššagillii саамы) dahjege sápmelaččat ásset Ruoššas, Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Sámiid ássanguovlu gohččoduvvo Sápmin. Norggas ássá sullii 50-65 000 sápmelačča, Ruoŧas sullii 20 000, Suomas 9 350  ja Ruoššas sullii 2000. Stuorit oassi sámiin hupmet sámegiela, mii lea okta suopmelaš-ugralaš giella mii muhtin muddui sulastahttá suomagielas. Odne gávdnojit maiddái máŋga sámit geat eai šat sámás ja identiteahttavuođđu lea dál varas dahje sogas, ii gielas.

Sámiid álbmotbeaivi lea guovvamánu 6. beaivve. Guovvamánu 6. beaivi ávvuduvvo deaivvadeami geažil maid sámit golmma riikkas dolle guovvamánu 6. beaivvi 1917 Troandimis, Norggas.

Váldoartihkal: Sámi leavga

Sámi leavgga lea hábmen dáiddár Astrid Båhl, gii vuittii Sámiráđđi hábmengilvvu. Leavga dohkkehuvvui Åres Ruoŧas sámiid 13. konfereanssas borgemánu 15. beaivve 1986.

Sámedikkit leat sámiid álbmotválljen parlameanttat.







#Article 39: Norgga Sámediggi (121 words)


Sámediggi (, , , ) Norggas ásahuvvui golggotmánu 9. 1989. Vuosttas Sámedikki rabai Gonagas Olav V.

Sámedikki bajimuš orgána lea dievasčoahkkin mii dábálaččat dollojuvvo njealje geardde jagis.

Sámediggiválga ordnejuvvo juohke njealját jagi seamma beaivvi go stuorradiggeválga. Vuosttas válga ordnejuvvui jagis 1989. Sámedikki válggas leat 7 válgabiire mis váljejuvvojit oktiibuot 39 áirasa.

Sámediggeválggain jienastusvuoigatvuohta lea buot Norgga beale sámiin geat leat dahje devdet válgajagi 18 jagi. Jus hálida jienastit sámediggiválggas de ferte leat sámi jienastuslogus. Sámi jienastuslohkui sáhttá čálihit iezas jus:

Norgga Sámedikki viessu lea Kárášjogas. Norgga Gonagas Harald V rabai viesu almmolaččat skábmamánu 2. beaivve 2000. Jagis 1996 dollojuvvui arkteaktagilvu  ođđa Sámedikkiviesu hábmemis, man vuittiiga Stein Halvorsen ja Christian Sunby. Sámediggiviessu mávssii 128,7 miljon kruvnnu ja das lea oktiibuot 5300 njealljehasmehtera.




#Article 40: Nils-Aslak Valkeapää (231 words)


Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddár, diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos.
Lappi leanadáiddár 1978-83.

Áillohaš lei poehta/girječálli, musihkkár/juoigi, govvadáiddár ja neavttár, gii gaskkustii ja oainnusindagai sámi kultuvrra sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Nuba leaige deaŧalaš ovddasteaddji sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda. Sutnje lei luondu mávssolaš. Sus eai gávdnon riikarájit. Son vánddardii miehtá máilmmi ja doalai konsearttaid ja čájálmasaid. Son lei stuorra dáiddár olggobealde Davviriikkaid. Sutnje eai lean rájit dáiddalaš ovdanbuktinmálliin ge.

Luondu lei Áillohačča deaŧaleamos movttidahttingáldu. Dát lea báidnan su dáidaga, beroškeahttá šáŋras. Sutnje lei jápmin maid lunddolaš oassi eallimis. Áillohaš guđii stuora ártna 40 jagi doaibmamis. Vaikko ii leat šat ieš min gaskkas, de eallá ain su vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš árbi su poesiija, musihka, govaid bokte – ja vel áinnas Lásságámmi ja dan barggu bokte mii galgá dás dahkkot. 

Jagi 1993 Norgga Sámiid Riikkasearvi, Guovdageainnu suohkan ja Guovdageainnu Sámiid searvi leat vuođđudan Áillohaš-musihkkabálkkašumi Áillohačča 50. riegádanbeaivvi gudnin. Bálkkašupmi juhkkojuvvo juohke jagi Sámi Grand Prix -doaluid oktavuođas olbmui dahje olbmuide geat ovddidit sámemusihka. Vuoiti oažžu 25 000 ruvnno vuoitun ja diploma. Vuosttaš bálkkašumi vuittii Mari Boine.

Girji Beaivi áhčážan lea gohčoduvvon main sámiid albmolaš eposin. Girjji namma čujuhage sámiid dološ myhtii, mas sámit govvejuvvojit beaivvi mánáin. Girjái Áillohaš lea čohkken historjjálaš govaid sámiin birra máilmmi. Girji vuittii Davviriikkaid ráđi girjjálašvuođabálkkašumi jagis 1991.

Áillohaš lea doaimmahan girjji Don čánat mu alccesat 1992, mas lea teavsttat maid Paulus Utsi lea čállán.




#Article 41: Isak Saba (419 words)


Isak Mikal (Mikkel) Saba (skábmamánu 15. beaivve 1875 Unjárggas - geassemánu 1. beaivve 1921 Várggáide) lei sápmelaš oahpaheaddji ja politihkkár. Son lei Bargiidbellodaga Stuorradikkeáiras  Finnmárkkus 1907 rájes 1912 rádjái. Isak Saba lea beakkán das, ahte son lea čállán sámi čearddalaš lávlaga teavstta, Sámi soga lávlla.

Su vánhemat leaigga Per Sabbasen ja Britha Aikio. Sudnos ledje čieža máná, ja Issát lei nubbi nuoramus. 

Su áhčči lei gávpealmmái, Látnjárggas, Unjárgga gielddas. Son lei maiddái šibitdoalli ja guolásteaddji. Bearaš ásai nana hirsavisttis Reahpenis. Dan áigge várjjatsámit ásse eanáš lavdnjegođiin, muhto gávpealbmás lei buoret várri go earáin lei. Dát visti lea divuduvvon ja lea dál oassin Várjjat Sámi Musea čájáhusas. 

Rihppaskuvlla maŋŋá Issát lei muhtun áigge gávpereaŋgan Čáhcesullos ja Bierggis. Son oaččui friddjasaji Romssa oahpaheaddjiskuvlii 1898:s. Skuvlla maŋŋá son  álggii Davvesiidda gildii oahpaheaddjin, ovdal go vulggii Kristianiai, gos son válddii gaskaskuvllaeksámena 1900:s. 

Gaskal 1902 ja 1903 Issát logai ártiumis Romssas. Su jurdda lei vuolgit lohkat teologiijja, muhto fuones ruhtadili dihte son fertii guođđit dan jurdaga. 

Son máhcai fas Unjárgii 1905:s, ja bargagođii oahpaheaddjin ja girkolávlun/-dulkan. Oahpaheaivirggi nammadeapmi ii lean áibbas nákku haga, go skuvladirektevra hálidii ovdal muhtun dárogielat oahpaheaddji, geas lei 17 jagi bargoduogáš. Muhto Unjárgga sámit nagadedje liikká oažžut Isak Saba dán virgái. 

Unjárggas lei son mielde gielddapolitihkas, Sosiálisttalaš Bellodaga ovddas. Issát lei miellahttun gielddastivrras máŋga áigodaga, sadjásaš ságadoallin 1907 rájes 1910 rádjái, ja ságadoallin fas 1914 rájes 1915 rádjái. Son lei máŋga jagi oahpaheaddjiid áirras skuvlastivrras, hypotehkabáŋkku tákstaalmmái, dárkkisteaddji ja ovdaolmmoš geisttálaš bálkáfoanddas. Son vuođđodii Unjárgga Guolásteaddjiid- ja Bargiidesearvvi. 

Golggotmánus 1906:s válljejuvvui son Stuorradiggái, Nuorta-Finnmárkku Sosialisttalaš Bellodaga áirrasin. Ii lean goassige ovdal sápmelaš leamašan Stuorradikkis. Son čohkkái Stuorradikkis gitta 1912 rádjái. Son válljejuvvui Stuorradiggái nu gohčoduvvon Sámiid Sierraprográmma vuođul. Dás ledje njeallja čuoggá: 

Eai dát lean garra gáibádusat. Isak Saba ii dáhtton stuorra servodatnuppástusaid, go oaivvildii ahte daid galgá sáhttit čađahit. Son celkkii eret girkodulkka virggistis, go háliidii ahte báhpat galge oahppat dahje máhttit sámegiela. Son balai ahte dáruiduhttin oaččui vuđolaš fámu ipmilbálvalusaid bokte. Son ii gal bargan stuorra mearkkašahtti áššiiguin Stuorradikkis. Son ražai eanáš guolásteaddjiid ja bargiid áššiiguin ja dieđusge sámiid áššiiguin. 

Isak Saba jámii Várggáide geassemánu 1. beaivve 1921:s. Son ii šaddan go 46 jagi boarisin. Sus lei garra raddedávda nu mo ieš lea muitalan. Son hávdáduvvui Unjárgga girkogárdái. Unjárgga Bargiidbellodat lea ceggen muitogeađggi su hávddi ala. Sámi bláđđi Nuortanástte čálii geassemánu 30. b. 1921:s e.e. su muitosádnái: ”Lea lossat go min ovddeš oahpaheaddji galggai nu nuorran min guođđit. Muhto mis lea dat jurdda ahte son ii leat duššasii eallán iežas álbmoga, sámiid, ovddas. Sámit leat massán dehálaš ovddasteaddji. 




#Article 42: Romssa universitehta – Norgga árktalaš universitehta (169 words)


Romssa universitehta – Norgga árktalaš universitehta (dárogillii: Universitetet i Tromsø – Norges arktiske universitet) (oanádus UiT, oanádus gitta 2006 rádjái UiTø) lea universitehta Romssas, Álaheajus, Hámmárfeasttas, Girkonjárggas,  Háršttás ja Áhkanjárggas Davvi-Norggas. Universitehta vuođđuduvvui 1968:s, ja lea dan rájes leamaš máilmmi davimus universitehta. Norgga dáláš gonagas Olav V rabai universitehta jagis 1972. UiT lea okta Norgga gávcci universitehtas.

Høgskolen i Narvik šattai 2016 ođđajagimánu 1. b. oassin Romssa universitehtas. Høgskolen i Narvik ásahuvvui virggálaččat borgemánu 1. b. 1994. Allaskuvla šattai go ovttastahtte golbma stáhta allaskuvlla Narviikkas. Dat nuppástus dáhpáhuvai seammás go bohte eará nai nuppástusat allaskuvllaide. Dat golbma allaskuvlla mat ovttastuvve ledje Narviikka inšenevraallaskuvla, Narviikka silivinšenevraoahpahus ja Nordlándda buohccedivššárallaskuvlla ossodat Narviikkas.  

Rommsa universitehta ásahuvvui 1970-logus dalle go servodatdieđa lei alimusas. Dan geažil lei ásahusas guhká earálágan organisašuvdna eará universitehtaid ektui. Earret eará gulle arkeologiija, historjá ja filosofiija servodatdiehtagii, iige humaniorai. Ekonomiija gulai guhká Norgga guolástanallaskuvlii. Fakultehtaid gohčodedje instituhttan, ja instituhtat fas sekšuvdnan gitta jagi. Nu lei gitta 1997 rádjai, go ráhkadus rievdaduvvui. 

Fakultehtaid ráhkadus rievdaduvvui 2018 ođđajagimánu 1 b. rájes.




#Article 43: Kerttu Vuolab (101 words)


Kerttu Maarit Kirsti Vuolab (sámegillii Hánssa Ristena Kerttu dahjege Uhca-Niillas Kerttu) lea eret Vuovdaguoikkas Deanuleagi Suoma bealde gos son maid dán áigge ássa. Son lea riegádan miessemánu 1. beaivve 1951. Son čállá davvisámegillii ja ráhkada ieš govaid girjjiideases. Vuolab lea maid čállán sániid Mari Boine lávlagiidda.

Vuolab oaččui juovlamánu 6. 2006 Suoma Vilges Ruvssu I luohkká medaljja. Vuolaba girji Bárbmoáirras lei evttohassan oažžut Davviriikalaš girjebálkašumi jagis 2011.

Vuolab lea čállán sániid Mari Boine lávlagiidda degomat Skádjá, Eadnán bákti, Ipmiliin hálešteapmi ja Čuovgga Áirras - Sterna Paradisea. Son lea maid jorgalan ovttas Siiri Miettunenin Tapio Rautavaara lávllaga Sininen uni sámegillii namain Idjastállu.




#Article 44: Rauni Magga Lukkari (419 words)


Rauni Magga Lukkari (r. čakčamánu 30. 1943 Veahčahis) lea diktačálli ja jorgaleaddji.

Veahčakis bajásšaddan, Suomabealde Deanuleagi, Norgga ja Suoma rádjaguovllus. Eadni lei eret norggabeale, Njivggus Unjárggas, ja áhčči gis suomabeale. Rauni Magga Lukkari lea álo liikon čállit, skuvlaáiggis son oaččui rámi iežas čállosiid ovddas. Son barggai rievtti mielde duojárin, go son lei mánnán juo eatnistis oahppan duddjot. Son čállá davvisámegillii ja jorgala čállosiid. Son ássá dál Norggas, Romssas, gos lea orron maŋimuš 30 jagi, ja son jođiha iežas girjelágádusa, Gollegiella, gos almmustahttá jietnagirjjiid sámegillii ja guovttegielat girjjiid.

Son lea okta dain beakkáneamos sámi lyrihkkáriin earret Áillohaš. Su vuosttaš girji, Jieŋat vulget, almmustuvai jagis 1980, main divttain čielgasit boahtá ovdán nissonoaidnu. Jagis 1987 nammaduvvui son sámi evttohassan Davviriikkaid ráđi girjjálašvuođa bálkkašupmái girjjiinis Losses beaivegirji (1987). Jagis 1995 almmustuvai su girji Čalbmmihttu, mas fáddán dás leat biktasat, ja girji lea maid suomagillii. Dat lea maid čájáhusčállosin sámi gáktečájáhusas Sámi leanamuseas Roavvenjárggas Suomas.

Jagis 1996 vuittii son vuosttaš bálkkašumi sámi lágádusa, Davvi Girjji, girjjálašvuođagilvvus buoremus sámegiel originálamanusiin Árbeeadni diktagirjjiin. Son lea maid beakkán prologagirječálli girjjiiguin Ávvudivttat (2006), mii lea maid jietnagirjin mas čuojaheaba musihka Niko Valkeapää ja Georg Buljo. Dovdat du bures ge Lihkkoš almmái-monologain (2007), gos Rauni Magga Lukkari čállá vuosttaš geardde teahtera várás. Bihttá válljejuvvui Norgga drámatihkkafestiválii jagis 2007, mas Nationalteahtera Nils Ole Oftebro neaktá váldorolla, eatni jiellatgánda. Bihttá muitala hearvádit morašlaš garra bajásgeassima Deanuleagis. Jagis 2008 almmustahtii Lukkari  Dearvuođaid, mii lea diktačoakkáldat Ávvudivttat, jietnagirjin dárogiel teavsttain. Divttain lea ođđasit dikten Laila Stien ja almmustuvvan Leser søker bok- doarjagiin.

Buot Rauni Magga Lukkari girjjit, earret guokte vuosttas diktačoakkáldaga, leat jorgaluvvon eará gielaide, ee. dárogillii, suomagillii, eŋgelasgillii ja islánddagillii. Čálli dadjá ahte ii oktage sámi girječálli eale jos beare sámegillii čállá, ollu sápmelaččat eai máhte eaige beroš lohkat girjjiid iežaset eatnigillii. Okta sivva dasa lea Norgga, Suoma ja Ruoŧa garra assimilerenpolitihka, mii lea dahkan ahte sámegielas lea unnán stáhtus. Sámi nissona dilli sámi servodagas ja rádjaguovlluid eallin ja hástalusat leat guovddáš fáttát Rauni Magga Lukkari girjjiin. Son dovdá ahte nissonolmmožin lea sus maid heajut árvu girječállin go almmáiolbmočálliin, ja son dovdá ahte sus lea norggabeale sámiid gaskkas unnit stáhtus danne go son lea suomabealde eret. Son lohká ahte dážat eai earut sámiid eaige sámi čálliid dán láhkái. Čálli duostáge diktemušainis cuiggodit iežas servodaga diliid ja čuvgeha áššiid, maid birra ii hállojuvvo ollu. Son lea almmustahttán gávcci diktačoakkáldaga, ovtta teáhtermonologa, ovtta koseriijagirjji ja ovtta bearašgirjji. Su divttat leat maid almmuhuvvon moanaid antologiijain. Rauni Magga Lukkari lea maid jorgalan moanaid girjjiid sámegillii, earret eret beakkán norgga čálliid Knut Hamsuna ja Jon Fosse girjjiid.




#Article 45: Tiina Sanila-Aikio (203 words)


Tiina Juulia Sanila-Aikio dahjege Paavvâl Taannâl Tiina(r. njukčamánu 25. 1983) lea nuortasápmelaš musihkar ja Suoma Sámedikki presideanta jagiin 2015ndash;2019. 

Son lea eret Čeavetjávrris Anára gielddas. Su isit lea anáraš boazosápmelaš Leo Aikio ja eadni lea Čeavetjávrri skuvlla rektor Toini Sanila. Sanila-Aikio studere juridihka Lappi universitehtas Roavvenjárggas.

Sanila-Aikio doaibmá aktiivvalaččat sámi politihkas. Son lea leamašan mielde máŋggain sámi organisašuvnnain ja lávdegottiin. Sanila-Aikio lea doaibman Suoma Sámi Nuoraid searvvi sáhkadoallin ja skábmamánu 1. beaivve 2006 vuođđuduvvon nuortalašgiella ja -kultursearvvi Saaʹmi Nueʹtt sáhkadoallin. Son lea maid leamašan Suoma Sámedikki kulturlávdegotti láhttu ja doaibman Njávdáma Nuortalašráđis. Tiina Sanila-Aikio lea maid Suoma Ruovttueatnan gielaid dutkanguovddáža sámegiela lávdegottis nuortalašgiela ovddasteaddjin. Son lei maid evttohassan Suoma Sámedikki válggain 2011 ja fidnii eanemus jienaid olles válggain.

Tiina Sanila-Aikio oaččui Lappi leana kulturbálkkašumi juovlamánus 2006. Golggotmánu 31. beavvi 2008 Sanila-Aikio oaččui Sámi NissonForuma ovdánahttinbálkkašumi.

Sanila-Aikio máhttá nuortasápmelaččaid árbevirolaš juoigan-stiilla levdema. Sanila-Aikio levdema lassin lávlu sihke nuortalašgillii, davvisámegillii ja eaŋgalsgillii. Son almmustahtii jagis 2005 máilbmi vuosttas nuortalašgielat rock-skierru Sää' mjânnam rocks!. Sus lea skierrodáhkansoahpamuš Tuupa Recordsin.

Suoidnemánu 7. beaivve 2006 Tiina Sanilas ilbmái “Uuh!” nammasaš single, mii beasai njuolgga Suoma virggálaš single-listu goalmmádin vahkkus 26.

Tiina Sanila Banda nubbi ollesguhkes skierru Kåʹllkueʹll še måttmešt tålkk almmustuvai miessemánu 26. 2007 Anáris eamiálbmogiid musihkkadáhpáhus Ijahis Ijas.




#Article 46: Diftoŋga (271 words)


Diftoŋga (greikkagillii δίφθογγος, difthongos, guvtiiguin jienaguin) lea vokálaráidu, mas lea goabbáge vokála celkko seamma stávvalis. Juos maŋŋálas vokálat gullaba sierra stávvaliidda, dát ii ráhkat diftoŋgga. 

Vaikko hállangielas ja dialeavttain sáhttá leat eambbo, davvisámegiela čállingielas leat njeallje diftoŋgga:

Davvisámegielas diftoŋga njuolgá dahjege rivde: 

Diftoŋggat rivdet eaŋkalvokálan go deattohis stávvalis lea -e-, -o-, -ii- d. -ui- dahjege čuovvovaš dáhpáhusain bárrastávvalvearbbaiguin:


#Article 47: Stáhta Dearvvašvuođageahčču (746 words)


Stáhta Dearvvašvuođageahčču lea Norgga sosiála- ja dearvvašvuođageahču bajimus geahččoeiseváldi, ja lea Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta vuollásaš. Beaivválaččat gohčoduvvo ”Dearvvašvuođageahččun”.

Dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid stáhtalaš bearráigeahču doaibma Norggas lea fuolahit ahte lágat ja njuolggadusat čuvvojuvvojit.
Norggas leat, nugo ollu eará riikkain ge, ollu lágat ja njuolggadusat sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusaid hárrái, 

Bearráigeahčču guoská buot láhkaregulerejuvvon bálvalusaide, ležžet dat dál stáhtalaš  dearvvašvuođadoaimmahagaid (maiddái buohcciviesuid), suohkaniid, priváhta fitnodagaid dahje iešheanalis doaibmi dearvvašvuođabargiid olis.
Stáhta Dearvvašvuođageahčču lea iešheanalis doaibma man riikka politihkalaš stivrejupmi ii váikkut, ja vuoruha ieš buori muddui guđiid bálvalusaid ja surggiid áigu bearráigeahččat. Dán vuoruha earret eará dieđuid vuođul riskka ja váilevuođaid vára birra.

Bearráigeahččanválddi vuollái gullá ee. ahte 

Doaibmageahčču lea geahčču mas lea bajit dási perspektiiva, ja doaimmahuvvo dainna lágiin ahte geahččočalmmiiguin háhká, systematisere ja dulko dieđuid sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusaid birra. Diekkár dieđut leat vuođđun árvvoštallat dárbbuid kvalitehta ja dárbbuid deavdima.

Ovttaskas doaimmaid (suohkaniid, buhcciidsiiddaid, buohcciviesuid) bearráigeahčus geavahuvvojit vuogádatrevišuvnnat mat leat riikkaidgaskasaš dohkkehuvvon metodihka mielde hábmejuvvon. Doaimmat guorahallojuvvojit dokumeanttaid guorahallamiin, jearahallamiid, geahčademiid ja iskkademiid bokte. Geahččoraporttas muitaluvvo guđet váilevuođat doaimmas leat, dahje gokko lágat ja njuolggadusat eai čuvvojuvvo. Geahččoeiseváldi čuovvu ášši dasságo eaiggádat ja jođiheaddjit leat njulgen dili.

Juohke jagi nammada Stáhta Dearvvašvuođageahčču guokte, golbma dahje njeallje suorggi main galgá čađahuvvot riikkaviidosaš bearráigeahčču, mas Fylkka dearvvašvuođageahčču ja Fylkkamánni čađaheaba ovttaskas geahčuid oktasaš bagadusa mielde. Goabbáge dáin riikkaviidosaš geahčuin ráhkada sierra čoahkkáigeassoraportta.  

Rogalándda dearvvašvuođageahčču bearráigeahččá dearvvašvuođadilálašvuođaid petroleumdoaimmas, ja ovttasbargá  Petroleumgeahčuin ja earáiguin dán hárrái.

Fylkka dearvvašvuođageahčču oažžu máŋgga sajis dieđuid vejolaš bálvalusrihkkumiid birra (divššohasain, lagas olbmuin, bargoaddiin, polesiin, mediain). Jahkásaččat iskojuvvojit sullii 2000 ášši čielggadan dihte leat go lágat dahje njuolggadusat rihkkojuvvon. 

Jus gávnnahuvvojit rihkkumat, de sáhttá Stáhta Dearvvašvuođageahčču bidjat gáibádusaid doibmii, omd. gáibidit ahte dilli njulgejuvvo, dahje sáhttet leat reakšuvnnat dearvvašvuođabargiid vuostá geain lea autorisašuvdna. Reakšuvdna sáhttá leat várrehus, dahje ahte dearvvašvuođabargi massá lobi čállit divššohasaide dihto dálkasiid dahje massá fidnoautorisašuvnna. Juohke jagi masset sullii 50 dearvvašvuođabargi autorisašuvnna (doaibmalobi). Eatnasat leat buohccidivššárat. Norggas lea sullii 300 000 dearvvašvuođabargis autorisašuvdna. Váldo sivat dasa go masset autorisašuvnna lea gárihuhttinmirkkuid boasttogeavaheapmi dahje seksualálaš dagut divššohasaid vuostá.

Stáhta Dearvvašvuođageahčču doaimmaha Dieđihanguovddáža, mii vuostáváldá dieđáhusaid dáhpáhusaid birra spesialistadearvvašvuođabálvalusas, mat leat dagahan dahje livčče sáhttán dagahit mearkkašahtti persovdnavahágiid. Buohcciviesuin ja eará spesialistadearvvašvuođabálvalusain lea láhkamearriduvvon geatnegasvuohta dieđihit diekkár dáhpáhusaid. Dieđihemiid statistihkka gávdno Dieđihanguovddáža jahkeraporttas, man Stáhta Dearvvašvuođageahčču almmuha.

Divššohasvuoigatvuođaláhka addá álbmogii ollu vuoigatvuođaid dearvvašvuođabálvalusaid hárrái. Láhka addá vuoigatvuođa oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki, spesialistadoaktára árvvošteami 30 beaivvi sisa, vuoigatvuođa válljet buohcciviesu, oaidnit ja divvut pasieantajournála, mielváikkuheami ja vuoigatvuođa dieđuid oažžut. Doppe leat maiddái mearrádusat mánáid vuoigatvuođaid birra, dearvvašvuođaveahki mieđiheami birra ja oktagaslaš plána birra sidjiide geat dárbbašit máŋggaid dearvvašvuođabálvalusaid. Juohke jagi bohtet 500 – 1000 diekkár váidima. Fylkkaid dearvvašvuođageahčut gieđahallet váidimiid.

Sosiálbálvalusláhka sisttisdoallá suohkaniid geatnegasvuođa addit álbmogii bálvalusaid, earret eará dieđuid, rávvagiid ja neavvagiid mat sáhttet leat mielde čoavdime dahje eastadeame sosiála váttisvuođaid. Láhka sisttisdoallá maid suohkaniid geatnegasvuođa addit geavatlaš veahki ja oahpu sidjiide geain lea erenoamáš veahkkedárbu buozanvuođa, doaimmashehttejumi, agi dahje eará sivaid geažil, helpendoaimmaid ja bálkká olbmuide ja bearrašiidda, saji ásahusas dahje ásodagas gos lea birrajándora fuolahus ja ásodaga heađálaččaide. Fylkkamánni gieđahallá váidimiid dáid bálvalusaid hárrái. Jahkásaččat bohtet 5000 – 7000 dákkár váidima.

Geahččoeiseválddit barget aktiivvalaččat dan ovdii ahte doaimmat mat fállet dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid geavahivčče geahččoraporttaid, ovttaskas áššiid mearrádusaid, boasttovuođaid dieđihemiid ja Stáhta Dearvvašvuođageahču čállosiid diehtogáldun stivrenvuogádagaid ovddideami ja bálvalusa kvalitehta buorideami barggus.
Gávnnaheamit ja geahččodoaimma vásáhusat, eará dieđut ja geahččovuogit leat almmolaš dieđut.

Stáhta Dearvvašvuođageahčču ovttasbargá eará geahččoeiseválddiiguin sullasaš surggiin, erenoamážit Petroleumgeahčuin, Mánáid- ja ovttadássásašvuođa-departemeanttain ja fylkkamánniiguin (mánáidsuodjalusa geahču hárrái), ja HMS-geahčuiguin (Bargobearráigeahčuin, Stáhta nuoskkidanbearráigeahčuin, Servodatsihkarvuođa ja dustehusa direktoráhtain) 
Stáhta Dearvvašvuođageahčus lea lagas ovttasbargu Sosiál- ja dearvvašvuođadirektoráhtain, Natiovnnalaš álbmotdearvvašvuođainstituhtain,  Stáhta dálkkasdoaimmahagain ja eará ásahusaiguin stáhtalaš sosiála- ja dearvvašvuođahálddašeamis. 

Bearráigeahččaneiseválddit leat Stáhta Dearvvašvuođageahčču, Fylkka dearvvašvuođageahčču ja Fylkkamánni.

Stáhta Dearvvašvuođageahčču lea bajimus, nationála bearráigeahččoeiseváldi. Stáhta Dearvvašvuođageahčus lea sullii 85 bargi, sis leat su. 25 juristta, su. 20 doaktára, 10 -15 eará dearvvašvuođabargi go doaktárat, 5 – 10 sosiálafágalaš oahppan olbmo ja birrasii 10 servodatdiehtti. Jahkebušeahtta lea su. 65 mill. kr. Stáhta Dearvvašvuođageahču organiseremis lea jođihangoddi (dearvvašvuođadirektevra Jan Fredrik Andresen, sadjásaš dir. Heidi Merete Rudi / Jo Kittelsen ja diehtojuohkinhoavda Nina Vedholm) ja golbma ossodaga: geahččoáššiid ossodat, plánejuvvon geahčuid ossodat ja oktasašbálvalusaid ossodat.

Fylkkadásis doaimmahit bearráigeahču  Fylkka dearvvašvuođageahčču  (dearvvašvuođabálvalusaid ja dearvvašvuođabargiid hárrái) ja Fylkkamánni (sosiálabálvalusaid hárrái).

Dearvvašvuođageahču álgu lea Det Norske Sundhedskollegiet ásaheapmi jagis 1809. Medicinaldirektevraámmát ásahuvvui 1875:s ja Medicinaldirektoratet  1891:s. Ođđa áiggi Dearvvašvuođadirektoráhtta ásahuvvui 1945:s (formaliserejuvvon easkka 1948:s) ja ovttastahtii fágadirektoráhta ja departemeantaossodagaid (stáhtaráđi čállingotti) doaimmaid. Nu oaččui direktoráhtta nana sajádaga dearvvašvuođabálvalusa ovddideamis.

Fylkkadoaktárat leat ođđajagemánu 1. beaivvi 2003 rájes fylkkamánneámmáhiid vuollásaččat, muhto geahččoáššiin doaibmá geahččováldi ”Finnmárkku Dearvvašvuođageahččun” jna. ja lea njuolga Stáhta Dearvvašvuođageahču vuollásaš. 

Dearvvašvuođadirektevrrat:




#Article 49: Sauvo (124 words)


Sauvo () lea Suoma gielda Varsinais-Suoma eanangottis. Viidodast 1,13 km² lea cahci. Mearra riddu lea badjel 140 km. Dan rádjegielddat leat Kaarina, Kemiönsaari, Parainen, Paimio ja Salo.
ulla, Vähäkylä, Vähämäkipää, Vähäpalike, Vähäsilkkilä, Västerkulla, Ylistaro, Åkers

Sauvo girku ja Karuna girku.




#Article 50: Ristiina (112 words)


Ristiina (ruoŧagillii Kristina lea Suoma gielda Lulli-Savo eanangottis, Nuorta-Suoma leanas. Ristiina gullá Mikkeli guovlugildii. Gielddas orru 5106 olbmo ja dan viidodat lea 742,49 km², mas 168,51 km² lea čáhci. Olmmosčoahkkisvuohta lea 8,99 ássi/km².




#Article 51: Mynämäki (149 words)


Mynämäki lea Suoma gielda Varsinais-Suoma eanangottis. Dan rádjegielddat leat Aura, Eura, Laitila, Masku, Nousiainen, Pöytyä, Rusko, Taivassalo, Turku ja Vehmaa.




#Article 52: Jiella (103 words)


Jiella lea ohcejohkalaš musihkkajoavku, mii čuojaha pop-musihkka ja lávlu davvisámegillii. Jiella historjá álgá jagis 1999 goas joavku lávllui vuosttas geardde iežas lávlagiid almmolaččat. Dalle joavkku namma lei Niilo ja nieiddat.

Jiella-joavkku vuosttas cd-skierru almmustuvai juovlamánus 2002. Vuosttas skierus lávlu maid Niilo goalmmáŧ nieida Mia, gii ii leat Jiella lahttu.

Jiella nubbi cd-skierru almmustuvai suoidnemánu 8. beaivve 2006. Skierru lea báddejuvvon Skádja Studios Kárášjogas. Musihka lea heivehan Niilo Rasmus ovttas Magnus Vuolabin.

Eanás skieru bihtáid nuohtain ja sániin lea čállán Niilo. Lávlla Olát son lea čállán ovttas Ilmari Rasmusin. Lávlagiid Amma ealát fámolaččat, Dovddatgo ruonas hája ja Čakčamodji sániid lea čállán diktačálli Inger-Mari Aikio-Arianaick.




#Article 53: Amoc (166 words)


Amoc, Mikkâl Antti Morottaja dahje anárašgillii Kuobžâ-Saammâl Maati Mikkâl lea anáraš ráp-artista (ráppejeaddji) gii ráppe anárašgillii. Son lea riegádan juovlamánu 24. beaivve 1984 ja lea eret Anáris. Son logai media Sámi oahpahusguovddážis Anáris. Miessemánu 9. 2007 Amoc oaččui Eurohpá nuoraid dán jagi nuorra eurohpálaš -bálkkašumi.

Mikkâl Morottaja lea máilmmi vuosttas anárašgillii ráppejeaddji artista. Son geavaha dáiddárnama Amoc, mii boahtá sániin Aanar master of ceremony (Anára seremoniameaštir). Mikkâl álggahii ráppet suomagillii jo badjedásis, muhto molssoi giela anárašgillii daningo hálidii ahte olbmot besset gullát dan.

Su bihttá Val moonam taan cooda (Vel manan dán čađa) lei máilmmi vuostas anárašgielat ráp-bihttá ja dat almmustuvai Mikseri.net-interneahttasiidduin. Doppe almmustuvai maid nubbi bihtá , mii gulloi maid Suoma stuorámus mediain Sámi álbmotbeaivve áigge jagis 2005.

Amoc vuosttas cd-single Šaali almmustuvai juovlamánu 13. beaivve 2006. Guovvamánu 6. beaivve 2007 almmustuvai Amoc vuosttas album Amok-kaččâm, man almmustahtii Tuupa Records Oy ja goasttidii Anárašgiela searvi. Skierus leat maid mielde Guerra Norte, sámiartista Wimme ja nubbi anárašgillii ráppejeaddji Ružže.

Amoc lea mielde maid Guerra Norte-nammasaš ráp-joavkkus.




#Article 54: Peđar Jalvi (136 words)


Peđar Jalvi, sámenamma: Lemehaš-Biehtár, suomagiel namma: Piera Klemetinpoika Helander dahje Pekka Pohjansäde (cuoŋománu 10. 1888 Ohcejoga gielddas, Deanuleagis, badje-Jalvvis ndash; borgemánu 8. beaivve 1916 Anáris) lei Suoma bealde vuosttaš sámegielgirječálli gii lei eret Ohcejogas. Son váccii oahpaheaddjiseminára Jyväskyläs Gaska-Suomas ja son lei easka 23-jahkásaš go álggahii studeret doppe. Su sáhttá gohčodit Suoma beale sápmelaš čáppagirjjálašvuođa vuođđudeaddjin. Savitaipales oahpaheaddjin barggadettiin son čálii girjji Muohtačalmmit, mii almmustuvai jagis 1915, mii attii málle ee. H.A. Guttormii ja Kirsti Palttoi.

Stuorámus doaivva lei beassat iežas čeardda oahpaheaddjin, muhto dat ii ollašuvvan, go eai dalle lean galle oahpaheaddjivirggige Sámis. Pedar Jalvi válmmastuvai oahpaheaddjin 1915:s, muhto son barggai dušše jagi oahpaheaddjin Savitaipale-nammasaš báikkis lulli-Suomas. Pedar Jalvái lei juo skuvlavázzináiggis njommon tuberkulosa-dávda ja son vulggii 1916:s johtit hui buohccin ruovttubáikásis Ohcejohkii. Ii son buvttehan dohko; son jámii Anára buohccevissui ja hávdáduvvui Anára girkogárdái.




#Article 55: Jangze (119 words)


Jangze, Jangzeeatnu, Yangtse dahje Yangtze () lea Ásia guhkimus johka ja goalmmádin guhkimus johka oppa máilmmis Amazona ja Niilla maŋŋil. Kiinnás joga gohčodit Chang Jiang (長江, ) ja dán nama geavahit máŋggain ođđa gárttain birra máilmme. Nama hanzi-mearkkat oaivvildit guhkes johka.

Jangze guhkkodat lea sullii 6380 km. Johka lea navdojuvvon árbevirolaččat Mátta- ja Davvi-Kiinná rádján.

Jangzeeanu dulvan leamaš stuorra váttisvuohta. Maŋimuš johka dulvvai 1954, goas dušše badjel 30 000 olbmo. Stuorra dulvvit leamaš maiddái jagiin 1911 (100 000 duššan olbmo), 1931 (145 000 duššan olbmo) ja 1935 (142 000 duššan olbmo).

Yichangii Hubei eanagoddái leat huksegoahtán Golmma vuomi buođu, mii unnida dulvviid ja lasiha guovllu šleađgabuvttadeami - muhto seammás čázi vuollái báhcet máŋggat gávpogat ja buođđu dagaha stuorra birasváttisvuođaid.




#Article 56: Salo (463 words)


Salo lea Suoma gávpot Varsinais-Suoma eanangottis. Dan rádjegielddat leat Koski Tl, Lohja, Kemiönsaari, Marttila, Paimio, Raasepori, Sauvo ja Somero.





#Article 57: Vehmaa (113 words)


Vehmaa () lea Suoma gielda Varsinais-Suoma eanangottis. Dan rádjegielddat leat Laitila, Mynämäki, Taivassalo ja Uusikaupunki.




#Article 58: Kangasala (110 words)


Kangasala lea Suoma gielda Pirkanmaa eanangottis. Dan rádjegielddat leat Kuhmoinen, Lempäälä, Orivesi, Padasjoki, Pälkäne, Tampere ja Valkeakoski.




#Article 59: Loimaa (100 words)


Loimaa lea Suoma gávpot Varsinais-Suoma eanangottis. Dan rádjegielddat leat Huittinen, Humppila, Koski Tl, Marttila, Oripää, Punkalaidun, Pöytyä, Somero, Säkylä ja Ypäjä.


#Article 60: Jyväskylä (188 words)


Jyväskylä lea gávpot ja gielda Suomas Päijännejávrri davvigáttis. Dat lea Gaska-Suoma eanangotti guovddášgávpot (). Doppe leat 135 961 ássi ja dan viidodat lea 1 466,35 km². Jyväskylä rádjegielddat leat Joutsa, Toivakka, Jämsä, Luhanka, Muurame, Petäjävesi, Laukaa ja Uurainen.

Jyväskylä oaččui márkanovdamuni jagi 1801 ja gávpotovdamuni jagi 1837. Jagi 1838 gávpogis ledje 189 ássi. Carl Ludvig Engel lea plánen gávpoga guovddáža. Jyväskylä searvegoddi šattai jagi 1875, ja gávpotgirku gárvánii jagi 1880. Girku lea plánen Ludvig Isak Lindqvist. Dálvesoađi áigge Jyväskyläs ledje dušše 8000 ássi, muhto dasto ássilohku lea sturron johtilit. Säynätsalos šattai Jyväskylä oassi jagi 1993. Jyväskylä dálongielda ja Korpilahti ovttastuvve jagi 2009.






#Article 61: Parainen (135 words)


Pargas () lea Suoma gávpot Varsinais-Suoma eanangottis. Dan rádjegielddat leat Brändö, Sottunga, Kökar, Kimitoön, Sauvo, Kaarina, Turku, Naantali ja Kustavi.






#Article 62: Pori (112 words)


Pori ()  lea Suoma gávpot Satakunta eanangottis. Dan rádjegielddat leat  Kankaanpää, Kokemäki, Luvia, Merikarvia, Nakkila, Pomarkku, Sastamala, Siikainen ja Ulvila.






#Article 63: Kirkkonummi (173 words)


Kirkkonummi () lea gielda Lulli-Suoma leanas Helssega eanangottis. Dan rádjegielddat leat Espoo, Vihti ja Siuntio..





#Article 64: Lappeenranta (201 words)


Lappeenranta () lea Suoma gávpot Lulli-Gárjila eanangottis. Dan rádjegielddat leat Imatra, Lemi, Luumäki, Miehikkälä, Ruokolahti ja Taipalsaari.




#Article 65: Lohja (119 words)


Lohja () lea gielda Lulli-Suoma leanas Helssega eanangottis. Dan rádjegielddat leat Inkoo, Karkkila, Raasepori, Salo, Siuntio, Somero, Tammela ja Vihti.



#Article 66: Ruokolahti (107 words)


Ruokolahti lea Suoma gielda Lulli-Gárjila eanangottis. Dan rádjegielddat leat Imatra, Lappeenranta, Parikkala, Puumala, Rautjärvi, Savonlinna, Sulkava ja Taipalsaari.

#Article 67: Luumäki (101 words)


Luumäki lea Suoma gielda Lulli-Gárjila eanangottis. Dat gullá Lappeenranta guovlugildii. Dan rádjegielddat leat Hamina, Kouvola, Lappeenranta, Lemi, Miehikkälä ja Savitaipale. 



#Article 68: Mari Boine (122 words)


Mari Boine Persen (r. skábmamánu 8. b. 1956 Gámehisnjárga Kárášjohka) lea Norgga sápmelaš musihkkár, gii lasiha jazz- ja rockmusihka sápmelaččaid árbevirolaš musihkkii. 

Son váccii joatkkaskuvlla Kárášjogas ja oahpaheaddjioahpu Álaheajus 1970-logus. Geassit 1986 mearridii son heaitit oahpaheaddjibarggus ja álgit ollesáigásaš musihkkárin.  Ovttas Svein Schultzain son rahkadii musihka Nils Gaupa filbmii Guovdageainnu stuimmiid birra, mii ilbmái ođđajagimánu 18. beaivve jagis 2008. 

Jagi 2003 Boine vuittii Davviriikalaš ráđi musihkkabálkkašumi

Čakčamánu 28. b. 2009 Boines bođii Norgga gonagasa 1. luohká riddár, go son oaččui St. Olavs Orden -árvomearkka su máŋggabealát dáiddalaš bargguid ovddas.

Soundtrack from the film Kautokeino-opprøret.

(Mari Boine with Inna Zhelannaya and Sergey Starostin)

(recorded live)

(Compilation from 'Goaskinviellja' and 'Leahkastin')

Bonus tracks on the 2003 remastered reissue:

With Jan Garbarek

With Future Prophecies




#Article 69: Min Áigi (142 words)


Min Áigi lei sámegiel áviisa. Min Áigi vuođđuduvvui oasussearvin 1993:s ja ulbmilin lei almmuhit friddja ja sorjjasmeahttun aviissa sámi álbmogii. Aviissa váldogiella lei davvisámegiella. Vuosttaš nummar bođii olggos miessemánu 22. 1993 ja dan máŋŋil aviisa bođii olggos dábálaččat guovtte geardde vahkus.

Min Áigi višuvdna lei šaddat aviisa buohkaide mii fátmmasta olles sámi ássanguovllu, beroškeahtta riikarájiid. Dát lei maid dan mielde maid iešguđetlágan julggaštusaid mielda maid Sámekonferánsa lea cealkán, namalassii ahte sámit leat okta álbmot ja ahte riikarájit eai galgga botket dan oktavuođa.

Min Áiggi eaiggádušše Finnmark Dagblad, Kárášjoga gielda, Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR), Sámi álbmotlihttu (SLF), Davvi Girji, báikkálaš samesearvvit ja eará smávva akšuneara.

Váldokantuvra lei Kárášjogas. Min Áiggis lei báikkálaš kantuvra Deanus, Guovdageainnus ja Johkamohkis. Márkanossodat lei Leavnnjas.

Jagis 2008 Min Áigi ja Áššu čáskojuvvojedje oktii ja das šattai ođđa áviisa, Ávvir. Sámi álbmotbeaivve seamma jagis Ávvira vuosttaš nummar bođii olggos.




#Article 70: Janne Seurujärvi (106 words)


Janne Antero Seurujärvi (r. miessemánu 15. 1975 Anáris) lei Suoma vuosttaš sápmelaš riikkabeaiveáirras. Son lei maid vuosttas Suoma riikkabeaiveáirras, gii lei eret Soađegili davábealde. Seurujärvi ii ieš hála sámegiela, muhto su áhči eatni eatnigiella lei anárašgiella.  

Seurujärvi doaimmai Guovddášbellodaga ovddasteaddjin riikkabeaiveáirrasin jagiin 2007-2011. Jagi 2007 válggain son fidnii 5 340 jiena. Son ii válljejuvvon ođđasit riikkabeaiveválggain giđđat 2011. Jagi 2011 válggain son oaččui 3 051 jiena.

Seurujärvi čađahii logahaga Avvilis ja čálii studeanttan jagis 1994. Seurujärvi studerii tradenoman Lahtis, gos son gearggai jagis 2000. Ovdal riikkabeaiveáirrasin válljema son barggai jagi 2000 rájes beaivválaš jođiheaddjin Anára gieldda ealáhusfitnodatsearvi InLike Oy:s. Son máhcai virgái giđa 2011 riikkabeaiveválggaid maŋŋá.




#Article 71: Matti Morottaja (107 words)


Matti Heikki Ilmari Morottaja dahjege Kuobžâ-Saammâl Matti (riegádan juovlamánu 28. b. 1942) lea anáraš gielladuojár, giellaberošteaddji, girječálli ja jorgaleaddji. Son lea vuosttaš anáraš gudnedoavttir. 

Su gánddain Petteriin ja Mikkâliin lea maid ovddidan anárašgiela. 

Morottja lei anáraš Suoma Sámedikki lahttu.

Son lea maid bargan áŋgirit anárašgiela ovdii. Son lea leamašan Anarâškielâ servi-searvvi ságadoalli searvvi vuođđudeami rájes. 

Morottaja oaččui Suomen Kulttuurirahasto Mikael Agricola -medálja cuoŋománu 1. beaivve 2007.

Matti Morottaja lea doaimmahan girjji Tovlááh mainâseh jagis 1996 Girjjis leat máidnasat ja muitalusat Anarâš- ja Sápmelaš-bláđiin, jagiin 1968-70 čohkkejuvvon jietnabáttiin ja Aanaarkiela čájttuzeh -čoaggáldagas.

Ovttas Mattus Ilmariin Morottaja lea doaimmahan noveallačoaggáldaga Kyelisieidi maccâm já eres novelleh, mii ilbmái juovllat 2005.




#Article 72: Isláma (220 words)


Isláma () lea máilmmi nubbin stuorámus osku. Isláma oskui gullevaš olbmo gohčodit namain «muslima». Máilmmis leat badjel miljárda muslima ja isláma lea okta máilmmi johtilepmosit šaddi oskkuin. Isláma lea sihke osku ja eallinvuohki. Dat oaivvilda ahte osku gullá muslimaid beaivválaš eallimii, sii rohkadallet vihtta geardde beaivvis ja ellet muđuige sin bassi girjjiid rávvagiid mielde.

Isláma álggii jagis 610 go muitaluvvo ahte Muhammed nammasaš profehta lusa bođii eŋgel. Dan maŋŋá Muhammad oinnii eanet eŋgeliid. Isláma deháleamos bassi girjjit leat Korána ja Hadith. Korána muitala Muhammeda lusa boahtán eŋgeliid muitalusaid birra. Koránas leat 114 kapihttala. Hadith fas lea girji Muhammeda eallima ja eallinvugiid birra. Dat muitala maid son lea dadjan, oahpahan ja dahkan.

Islám lea almmolaš osku Saudi-Arábias, Iranis, Irakis, Pakistanis, Indonesias, Indias, Bangladeshis, Egyptas, Durkkas, Kuwaitis, Qataris, Nigerias, Afghanistanis, Bahrainis, Ovttastuvvan Arábaemiráhtain, Jordánias, Syrias, Libyas, Somálias, Omanis, Jemenis, Algerias, Tunisias, Israelis, Marokkos, Sudanis ja Oarje-Saháras.

Isláma oskkus leat vihtta geatnegašvuođa dahjege čuoldda.

Bearjadat lea musliimmaide čoahkkananbeaivi («Yawm al-Jum'a»). Dalle juohke muslimadievdu ferte oassálastit oktasaš rohkosii, nissoniidda dat lea eaktodáhtolaš. Das lea dehálaš oskkolaš ja sosiálalaš mearkkašupmi muslimaide. Bearjadaga rohkadallat álo moskéas, jus dat lea vejolaš. Rohkosa jođiheaddji gohčoduvvo namain «imam». Son doallá ovdal rohkosa sártni («khutba»). Sártni áigge ii oktage oaččo hállat dahje bargat maidige eará go guldalit. Sártni fáddán leat áigeguovdilis áššit, korána oahpahusat, muslimaid problemat, dahje oskkoldaga njuolggadusaid čilgen.




#Article 73: Ulla Pirttijärvi-Länsman (107 words)


Ulla Pirttijärvi-Länsman lea juoigi, sápmelaš musihkkár ja leannadáiddár. Son lea riegádan Aŋŋelis Suoma beal Sámis, muhto orru dán áigge Ohcejogas. 

Ulla Pirttijärvi-Länsman doaibma Lappi leanadáiddárin 1.1.2004-31.12.2007.  
Pirttijärvi fidnii jagi 2007 Áillohaš-musihkkabálkkašumi. Jagis 1996 Pirttijärvi oaččui Sámiráđi girjjálašvuođa -bálkkašumi Hoŋkoŋ dohkká -girjji ovddas.

Ulla Pirttijärvi-Länsman lea bargan ovttas Frode Fjellheimin. Fjellheim lea leamašan mielde rahkadeamin Pirttijärvi skieruid jagiin 1998 ja 2002. Skieruid lea olggosbuktán Warner Music.

Pirttijärvi bođii dovddusin Aŋŋel nieiddat-joavkkus.

Hoŋkoŋ dohkká lea jagis 1996 almmustuvvon mánáid musihkkagirji, mas leat govat, sánit ja nuohtat. Suonjaid ja sániid lea čállán Ulla Pirttijärvi. Girjji mielde lea skierru, mas mánát lávlot girjji lávlagiid. Dát girji oaččui Sámiráđi girjebálkkášumi jagis 1996.




#Article 74: Erkki Lumisalmi (123 words)


Erkki Leo Lumisalmi lea nuortasápmelaš kántor, jorgaleaddji, oahpaheaddji ja politihkkár. Son lea máilmmi vuosttaš ja áidnu nuortasápmelaš kántor. Vaikko son bázii ealáhahkii kántorin barggus juo cuoŋománu 1 b. 2014, son vel bargá kántorin dárbbu mielde.

Lumisalmi barggai badjel 30 jagi Lappi ortodoksalaš searvegottis kántorin, main son bargogođii jagi 1983. Son lea máilmmi vuosttaš ja áidnu nuortasápmelaš kántor. Lumisalmi lea vuosttaš nuortasápmelaš, gii lea vihahuvvon diakonan.

Lumisalmi lea leamaš mielde jorgaleamen Ipmilbálvalusteavsttaid nuortalašgillii. Son lea maiddái oahpahan nuortalašgiela Helssega universitehtas ainjuo 2000-logu rájes.

Son lei leamaš Suoma Sámedikki lahttu jagi 2000 rájes ja doaibmá nubbin várreságajođiheaddjin áigodagas 2008-2011. Lumisalmi válljejuvvui ođđasit Sámediggái čavčča 2007 válggain. Son fidnii eanemustá jienaid olles válggain. Son fidnii 165 jiena. Dál Lumisalmi lea lahttun Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriála lávdegottis. 




#Article 75: Suoma vuođđoláhka (100 words)


Suoma vuođđoláhka (731/1999, , ) lea oktilaš vuođđoláhka, mii bođii fápmui Suomas njukčamánu 1. b. 2000. Dálá vuođđoláhka buhtte njeallje boares lága, mat ledje ásahuvvon Suoma iehčanasvuođa álgojagiin: jagi 1919 hálddahushápmi, jagi 1928 riikkabeai’ortnet ja guokte ministtarovddasvástádusa guoskevaš lága.

Vuođđolágas leat 131 paragráfa 13 kapihttalis dahje logus:
  

Vuođđolága vuosttaš kapihttalis leat njuolggadusat stáhtanjuolggadusa vuođđojurdagat. Dain njuolggadusain meroštallojuvvojit Suoma iehčanasvuohta ja dásseválddálaš hálddahushápmi. Dasa lassin dain ásahuvvojit váldegotti guovlluid ja Suoma riikkavulošvuođa vuođustusat. Stáhtanjuolggadusa vuođđun lea álbmotsuverenitehta nappo stáhtaváldi gullá álbmogii, man ovddasta riikkabeivviide čoahkkanan riikkabeaivvit. Dan mielde riikkabeaivvit leat Suoma alimus stáhtaorgánan ja hálddahus- ja duopmoválddi leat vuolibut go riikkabeaivvit.




#Article 76: Sauli Niinistö (128 words)


Sauli Väinämö Niinistö (r. borgemánu 24. beaivve 1948 Salos) lea Suoma dásseválddi 12. presideanta.

Niinistö lea ovddeš olgešbellodat Kokoomusa riikkabeaiveáirras ja bellodaga ságajođiheaddji. Son lea juridihka kandidáhtta (Turku universitehta, 1974) ja várreduopmár. Son lei Kokoomusa evttohassan jagiid 2006 ja 2012 presideantaválggain, ja 5.2.2012 son válljejuvvui Suoma dásseválddi 12. presideantan guđa jahkái 1.3.2012 rájes.

Niinistö lea doaibmán Paavo Lipponena I ráđđehusas riekteministtarin 1995–1996 ja maŋŋelut Iiro Viinanena čuovvun finánsaministtarin 1996–1999 ja ain finánsaministtarin maiddái Paavo Lipponena II ráđđehusas 1999–2003. Dan maŋŋá son barggai Eurohpa investerenbáŋkku (EIB) nubbinjođiheaddjin. Riikkabeaiveáirras son lea leamaš jagiin 1987–2003 ja 2007–2011. Kokoomusa ságajođiheaddji son lei jagiin 1994–2001. Áigodagas 2007–2011 son doaimmai maiddái riikkabeivviid ságajođiheaddjin.

Niinistös leat guokte máná ja su vuosttaš eallinguoimmi Marja-Leena Niinistö jápmima (j. 1995) maŋŋá son lea náitalan (j. 2009) Jenni Haukioin.




#Article 77: Lars Jacobsen Hætta (124 words)


Lars Jacobsen Hætta dahjege Jáhkoš-Lásse (ođđajagimánu 5. b. 1834 Guovdageaidnu ndash; guovvamánu 17. b. 1896 Guovdageaidnu) lei badjesápmelaš, Biibala jorgaleaddji ja duodjár. Guovdageainnu stuimmiid geažil son dubmejuvvui jápmimii, muhto borgemánu 7. b. 1854 jápminduopmu láivuduvvui eallinahkái ráŋggáštusbargun giddagasas. 

Váldoartihkal: Guovdageainnu stuimmit

Giddagasas Hætta jorgalii Biibbala Ođđa testameantta davvisámegillii ovttas professor Jens Andreas Friisain. Jagis 1867 son beasai giddagasas, man maŋŋá son vulggii Friisain ja Ludvig Kristensen Daain dutkanmátkái. Mátkki maŋŋá son máhcai ruoktot Guovdageidnui, gos son barggai johttisámiid mánáid oahpaheaddjin ja jotkkii jorgalanbargguid. Ođđa testameantta jorgalus válbmanii jagis 1869 ja almmuhuvvui jagis 1874. Olleš Biibbal prentejuvvui 1895. Hætta maiddái oasálasttii Ordbog for det lappiske Sprog sátnegirjebargui ja jorgalii eará girjjiid davvisámegillii. Dasa lassin Hætta čálii ovttas Anders Pedersen Bærain Muitalusat-girjji, mii muitala sudno eallimis.




#Article 78: Elsa Laula Renberg (127 words)


Elsa Laula Renberg (álgoálggus Elsa Laula, skábmamánu 29. b. 1877 ndash; suoidnemánu 22. b. 1931). Elsa Laula lei eret ja bajásšattai boazosápmelašbearrašis Ruoŧa beale máttasámiguovllus Gäjgásis. Elsa Laula čađahii Stockholmmas sealgeeatnioahppu. Searvebargguin son oahpai Stockholmmas orudettiin. Studeremiid maŋŋá son máhcai ruoktot ja náitalii Norgga beale boazosápmelaš Thomas Renbergiin jagis 1908. Náitaleami maŋŋá Elsa fárrii bearrašiinnis Vappstenii Nordlándii Norgii. Elsa ja Thomas oaččuiga guhtta máná. Elsa jámii 53-jahkásaččán tuberkulosii Brønnøyas.

Elsa Laula Renberg čálii ja goasttidii jagis 1904  30-siidosaš girjji Infør lif eller död? Sanningsord i de Lappska förhållandena. Girjjistis son gieđahalai sámemánáid skuvladili, sámiid jienastanvuoigatvuođaid, sámiid eatnamiid oamastanvuoigatvuođaid ja sámeservviid dili. Son lea vuosttas iežas čállosiid almmustahttán sámenisu.

Elsa Laula Renberga riegádanbeaivi skábmamánu 29. b. lea ođđaseamos sámi leavgabeaivi. Dát mearriduvvui leavgabeaivin 21. sámekonfereanssas Tråantes jagis 2017.




#Article 79: Čuovža (131 words)


Čuovža (Coregonus lavaretus) lea luossaguolli.

Čuovža gullá luossaguliide ja gávdno miehtá Sámi, ja muđui viidát davit máilmmeoasis. Čuovža gođđá dábálaččat čakčat golggotmánu rájes, muhto soames máddodagat gođđet dálvet. Dat sáhttet gođđat sihke jogain ja jávrriin, gitta 50 mehter čikŋodahkii. Veajehat šaddet giđđat ja leat dalle 15 mm guhku. Čuovža gođđagoahtá 2 - 10 jagi agis, go lea 15 - 40 cm. 

Čuovžžas lea njálbmi hui unni ja borrá divrriid ja dakkáriid. Dábálaččat ii šatta čuovža losit go 2 kg, ii ge guhkit go 70 cm.

Sámis lea čuovža adnon buorren biebmoguollin, erenoamážit sáltemii ja suovastuhttimii.

Čuovža lea šođbat ja das lea silba ivdni, čielgi lea čáhppadet ja čoavjeuvolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. 

Čuovža eallá jávrriin ja stuora jogain, ja muhtimat sáhttet mannat borramuša maŋis veahttačáhcái. 




#Article 80: Ijahis idja (360 words)


Ijahis Idja ( ja ) lea eamiálbmogiid musihkkafestivála, mii lágiduvvo jahkásaččat Anáris borgemánu beallemuttus. Musihkkafestivála lea lágiduvvon jagi 2004 rájes. Festivála ordnejit ovttasbarggus Suoma Sámedikki sámemusihkkaguovddáš, Sámi oahpahusguovddáš ja Anára Sámisearvi sihke máŋggat eaktodáhtolaš bargit. Ijahis Idja lea Suoma sámeguovllu stuorimus sámemusihkkafestivála.  

Jurdda vuosttas dáhpáhusas bođii Sámi oahpahusguovddáža dalá rektoris ja sámedikki hálddahushoavddas. Álgojagiid dáhpáhus lágiduvvui miessemánus. Vuosttas Ijahis Idja ordnejuvvui Anára girkosiidda guovddážis, boares girjeráju šiljus. Dáhpáhus čohkiidii moatti lávus ja smávva lávddis. Loaiddasteaddjin ledje Satu Aikio, Ulla Pirttijärvi, Amoc, Ante Mikkal Gaup, Anára skuvlla oahppit ja váldoartista Wimme, guhte juoiggai girjeráju gáhtu alde. Sámeartisttaid lassin festiválii bovdejuvvojit jahkásaččat máilmmi eará eamiálbmogiid artisttat. Jagi 2004 eamiálbmotguossit bohte Ruošša Jakutias. Festiválaguossit ledje vuosttas jagi čoahkkanan čuohtenár. 

Čuovvovaš jagi festivála lágiduvvui Anára guollehámmanis. Dalle loaiddasteaddjin ledje earret eará Niko Valkeapää ja Vilddas-joavku. Guollehámman goittot hilgojuvvui jagi 2006 festivála maŋŋá ja seammás dáhpáhus sirdojuvvui miessemánus borgemánu beallái danin, go Anára árrageassi lei menddo galmmas ja arvves. 

Vuosttas guovtti jagi áigge festivála lei oalle smávva, dattege jo jagi 2005 váldokonseartta oktavuođas lei maiddái nuoraidkonsearta ja musihkkaseminára. Nuoraidkonsearta attii mánáide ja nuoraide vejolašvuođa beassat oassálastit dáhpáhussii, muhto maiddái nuorra musihkkajoavkkuide dilálašvuođa čuojahit sin musihka olbmuide. 

Jagiid 2007-2011 Ijahis Idja ordnejuvvui Sámi oahpahusguovddáža šiljus. Aitosaš konsearttat dollojuvvojedje siste hállas go fas eará festiválabálvalusat, dego Ijahis Ija márkanat, ledje olgun lávuin ja tealttáin. Ijahis Ija márkaniin vuvde árbevirolaš sámi dujiid. Jagiid 2007-2011 áigge festivála stuorui máŋgga láhkai. Das šattai oppa davviriikalaš sámeguovllu festivála, go artisttat bovdejuvvojedje jahkásaččat maiddái ránnjáriikkain. Jagi 2009 váldokonsearttas loaiddastii ruoŧasápmelaš rock-joavku Mollet ja jagi 2010 váldokonsearttas Norgga beale joavku Adjágas.
Jagi 2011 váldoartisttat ledje Slincraze, SomBy-joavku, Wimme ja Niillas Holmberg  Roope Mäenpää, guhte almmustahtte sudno vuosttas cd-skearru lávvardateahkeda váldokonsearttas. 

Jagi 2012 Ijahis Idja-festivála sirdašuvai aiddo gárvvásmuvvan sámekulturguovddáš Sajosa šilljui. Váldoartistan dalle ledje Ruoŧa sápmelaš Sofia Jannok, Nanook-joavku Ruonáeatnamis ja rapmusihkar Ailu Valle. Eamiálbmotguossit bohte Komi dásseválddis. Ođđa áššin dan jagi festiválii bođii Ijahis Idja temáklubba, mii ordnejuvvui báikkálaš hoteallas. Dan jagi temán lei “Sápmi goes Retro”, mii oidnui gáktestiillain. Dat lei vuosttas jahki go festivála sáhtii čuovvut interneahttasáddaga bokte. Sáttaga lágidedje Sámi oahpahusguovddáža mediastudeanttat ja Yle Sámi doaimmahus. 2012 festivála dagai maiddái ođđa guossiolahusa go badjel 2000 olbmo gallededje festiválas vahkuloahpa áigge.  

 




#Article 81: Beaivváš (357 words)


Beaivváš (symbola ☉) lea násti guovdu beaivvášgotti. Eana ja eará beaivvášgotti planehtat jorret Beaivváža birra. Beaivváš lea buot deháleamos energiijagáldu olles beaivvášgottis, ja danin ge eallin eatnanspáppa alde livččii veadjemeahttun beaivváža haga. Nástti čađamihttu lea čuođiovcci geardde stuorát go eatnanspáppa, ja dat deaddá golbmačuođigolbmalogiduhát geardde eanet go eatnanspáppa, ja nuba beaivváš sisttisdoallá badjelaš ovccilogiovcci proseantta beaivvášgotti oppalaš mássás. Kemiija dáfus leat golbma njealjádasa beaivvážis hydrogena ja muđui lea eanaš oassi helium ja maiddái smávva oasážat losit elemeantat, dego oksygena, karbon, neona ja ruovdi. Násttiid árvvoštallamis beaivváš gohčoduvvo fiskes deaggan (eŋg. yellow dwarf). Dat riegádii sullii 4,6 miljárda jagi áigi. Násttit dávjá riegádit go doarvái ollu mássá čoahkkana ovtta sadjái ja siskkimuččas dan lossa mássáčoalttus mearehis temperatuvra dagaha nuklearalaš fušuvdna. Riegádeami rájes beaivváš lea bisson measta seammaláganin ja jáhku mielde dilli ii rievdda guhkes áigái.

Beaivvážis ii leat nu olu mássá ahte dat bávkkiha supernovan. Dat baicce 5 miljárda jagi geažes stuorrugoahtá rukses jiehtanassan. Go beaivváš lea rukses jiehtanas de dat lea nu stuoris ahte dat njielasta Merkuruiusa, Venusa ja vissa eanaspábba nai.  

Ovdal go šaddá rukses jiehtanassan, de beaivváš čuovgá goasii guokte geardde eanet go dál. Dalle eanaspábba oažžu sullii dan mađe beaivečuovgga go Venus oažžu dán áigge. Beaivváža váibmosa hydrogena boalddiha vel sullii 5,4 miljárda jagi. Dalle beaivváš stuoru dađistaga ja bealli miljárda jagi siste dat lea beali stuorit go dán áigge. Čuovvuvaš bealli miljárda jagi siste dat stuorru jođánit ja šaddá guoktečuođi geardde stuorit go dán áigge. Beaivváš lea dan muttus sullii miljárda jagi ovdal go unnu. Dalle beaivváš álgá nohkat. Váibmosis helium buollá garrasit ja árvvu mielde 40% beaivváža mássás šaddá karbonan minuhtaid siste. Dalle beaivváš sotná 10% sturrosažžan dán áigge ektui. Loahpas go helium lea visot buollán de beaivváš vuohon stuorru seamma ládje go hydrogena nogai. Dát proseassa lea jođáneabbo go mannan háve. Loahpas beaivváš lea vilges deagga. 

Beaivesuotnjarat ádjánit gávcci minuhta ollet máilbmái. Beaivváš ligge Eatnama ja dan atmosfeara. Beaivváža haga Eana livččii leamašan galmmas ja seavdnjat nu ahte ii mihkkege sáhtáše eallit dáppe. Šattuid fotosyntesa dáhpáhuvvá beaivesuotnjariid veagas. 

Go beaivesuotnjarat deivet Eatnama magnehtagietti de guovssahasat šaddet. 

Beaivvášsevnnjodeapmi šaddá go mánnu boahtá máilmmi ja beaivváža gaskii. Muhtun guovlluin máilmmis šaddá dievas beaivvášsevnnjodeapmi.  




#Article 82: Merkurius (138 words)


Merkurius, beaivvášgotti unnimus planehta ja lagamuš Beaivváža. Nugo Eana ja eará beaivvášgotti planehtat, Merkuriusge jorrá Beaivváža birra. Merkuriusa astronomalaš mearkka lea .

Merkurius lea geađgeplanehta, mii mearkkaša ahte dan giera lea garas. Dat lea unnimus geađgeplanehta, čađamihttu lea 4879 kilomehter ekváhtora buohta. Dat lea sullii guokte viđadasa Eatnama čađamihtus. Merkurius lea sullii 70% metálla ja 30% silikáhtta. Planehtas lea nubbi stuorimus suohkatvuohta beaivvášgottis, dat lea 5,43 g/cm3. Eatnama suohkatvuohta lea 5,515 g/cm3. 

Alla suohkatvuohta veahkeha min ipmirdit planehta siskkoža. Eatnama alla suohkatvuohta boahtá eanas go Eatnama mássá daške siskkoža. Merkurius lea viehka unnit ja ii leat nu daškat. Dainna lágiin fuomáša ahte váimmus ferte leat hui stuoris planehta sturrodaga ektui ja ahte das lea ollu ruovdi. Rehkenastimat muitalit ahte rádius lea sullii 2000 km guhku mii vástida 58% olles planehtas. Eatnama váimmus ii váldde go 16% olles planehtas.  




#Article 83: Eana (276 words)


Eana lea beaivvášgotti goalmmát planehta mii lea Venusa ja Marsa gaskkas, Eatnamis lea okta mánnu. Nugo earáge beaivvášgotti planehtat, maiddái Eana jorrá Beaivváža birra. Eatnama astronomalaš symbola lea . Eana lea áidna planehta beaivvášgottis, mas lea eallin. Eana lea dassážii maiddái áidna planehta máilmmiávvosis gos eallin lea fuomášuvvon. Eana lea dateremiid mielde 4 miljárda jagi boaris. Eatnama sáhttá dateret ee. radioaktiivalaš isotopaid veagas. Eana johtá beaivváža birra. Okta birrajohtin ádjána 365,25 beaivvi, namalasssii ovtta eanajagi. Dán jagi botta Eana ieš jorrá iežas áksila birra sullii 366,25 geardde.  

Eatnama jorranáksil lea hállut, mii dagaha jagiáiggiid planehta gierragis. Mánu gravitašuvdna dagaha ulli ja fiervvá, muhto maiddái stáđásmahttá Eatnama jorrama iežas áksila birra ja vehážiid mielde njoahcuda jorrama. Eana lea beaivvášgotti deahttámus planehta ja stuoramus dain njeljjiin geađgeplanehtain.  

Eatnama litosfeara lea juohkásan moanat tektonalaš balduide mat johtet eanagierraga mielde. Eanagierraga gokčá 71% čáhci, eanas ábit. Loahppa 29% lea eana, namalasssii kontineanttat ja sullot. Eatnama poláraguovlluin lea eanas jiekŋa, lullin Antárktisa jiekŋageardi ja davvin Davve-Jiekŋameara jiekŋa hivvodagat. Eatnama siskkoš lea aktiiva. Das lea siskkáldas váimmus ruovddis ja golgi olgguldas váimmus. Aiddo dát golgi váimmus dagaha Eatnama magnehtagietti. Olggubučččas lea Eatnama mántel. Tektonalaš baldut johtet go mántel lihkada.  

Eatnama vuosttaš miljárda jagiid siste, eallin čuožžilii mearrabotnis. Muhtun geologalaš duođaštusat čujuhit dohko guovlluid ahte eallin čuožžilii juo 4,1 miljárda jagi áigi. Dan maŋŋá iešguđet dagaldagat dego gaska Eatnamis Beaivvážii, fysihkalaš iešvuođat ja geologalaš historjá leat dahkat máŋgabealát eallima Eatnamis vejolažžan. Eatnama historjjá mielde biodiversitehta lea lassánan ja muhtumin gaskaluvvan joavkojámuid dihte. Árvalusaid mielde 99% buot Eatnama šlájain leat luottahuvan. 7,6 miljárda olbmu ellet Eatnamis. Eatnama biosfeara ja luondduriggodagat eaktudahttet daid ceavzima. Olbmuin leat iešguđetlágan servodagat ja kulvuvrrat. Politihkalaččat gávdnojit 200 iešmearrideaddji stáhta.   
 




#Article 84: Bussá (258 words)


Bussá, gissi dahjege gáhttu (Felis silvestris catus) lea bussáealli. Bussá lea njiččehaš.

Ruoktobussá (Felis catus dahjege Felis silvestris catus) lea dábálaččat uhca (gorut eanemustá 80 cm guhkki ja 30 cm allat), das leat dábálaččat guolkkat, dat leat loji ja borret biergu. Dat gohčoduvvo dávjá ruoktobussán, dasgo dat leat dábálaččat siste ja leat olbmuid biebmoealli. Bussát dábálaččat adnet árvvus olbmuid verddevuođa ja olbmot adnet árvvus daid danin, go dain lea máhttu bivdit ruovttu billárealliid. 

Bussáin lea seammasullasaš gorut go eará bussáealliiguin, mat leat gievrra, dain leat soddjilis gorut, johtilis refleaksat, bastilis gázzat, maid dat bastá geassit čihkosii ja bánit, mat leat heivehuvvon goddit uhca sállašiid. Bussát oidnet bures seavdnjadagas, mii addá dáidda ovddu bivddedettiin uhca ealliid. Bussát bastet maiddái gullat allagut ja vuollegut frekvenssa jienaid go olmmoš, ja maiddái sáhpánat ja eará uhca eallit jietnadallet dávjá dákkár jienaiguin. Nugo eanáš njiččehaččat, bussát oidnet ivnniid heajubut ja hakset buorebut go olbmot. 

Vaikke bussát bivdetge okto, dat leat das fuolakeahttá sosiálalaš eallit. Dat kommunikerejit earret eará njávgumin, batnimin, šuđđamin ja harramin. Bussá maiddái lebbe feromonaid ja dan goruha lihkastagain sáhttá oaidnit makkár lanjas bussá lea.

Dasgo bussá lei kultaealli dološ Egyptas, dábálaš jáhku mielde dat leat lodjuduvvon doppe villabussás () dahjege meahccebussás, mii lea smávva spire, mii eallá luonddus Eurohpas, Aasias ja Afrihkkas. Muhto muhtun dutkamušaid mielde bussát leat lodjuduvvon juo Neolihtalaš áigodagas sullii 9500 jagi dassái.

Genehtalaš dutkamuš jagis 2007 čujuhii, ahte bussát leat lodjuduvvon Afrihkalaš villabussás () sullii 10 000 jagi dassái Arabias. Bussát leat máilmme bivnnuheamos biebmoeallit máilmmis, ja dat leat leamen masá juohke báikkis gos olbmot orrot.




#Article 85: Gákti (377 words)


Gákti (suomagillii: lapintakki d. lapinpuku d. saamelaispuku; dárogillii: kofte) lea sápmelaččaid čeardabivttas, mii lea seilon sámiid geavahusas botkekeahttá dálá áigái. Sámegákti lea sápmelaččaid álbmotlaš dovdomearkkain oinnoleamos ja danin dehálaš oassi sámiid kultuvra. Gávtti bokte johtá olu kultuvrralaš ja servotlaš diehtu, ovdamearka dihte gákti sáhttá muitalit geavaheaddji soga, gili dahje guovllu, gos son lea eret.

Dievddu ja nissona gávttit leat iešguđetláganat, muhto mánát geavahit seammalágan gávttiid go rávisolbmot. Gávttit hábmejit iežaset gáktemállejoavkkuid. Lea váttis diehtit galle gáktemálle gávdnojit Norgga ja Ruoŧa bealde. Mállet rivdet guovlluid mielde ja muhtumin juobe sogaid mielde nu, ahte ii leat álki diehtit mo iešguhtenai málle meroštallo. Gávttiid sáhttá juohkit giellajoavkkuid mielde Suomas leat davvisápmelaččaid anus golbma gávtti: Eanodaga gákti, Ohcejoga gákti, Vuohču/Soađegili gákti. Nuortalaččaid lea anus nuortalašgákti ja anáraččaid anárašgákti. Juohke gáktemálles gávdnojit vel variašuvnnat omd. geasse- dahje liidnegákti. Duojárat leat maiddái rekonstrueregoahtán ng. boares gáktemálliid ođđaáigásažžan.

Ovdalašáigge olbmot duddjojedje biktasiid dárbbu mielde. Sámegákti lei sihke bargo- ja čikŋabivttas, iige earálágan gárvvuide lean dárbu. Nuppi máilmmisoađi dagahan materiálavátnivuohta ja biktasiidda ásahuvvon ođđa gáibádusat dagahedje dan, ahte sámit gárvodišgohte ain eanet váldokultuvrra mielde. Ná gákti bázii vehážiid ávvudanbottuid čiŋadanbivttasin. Dán áigge gákti leage geavahusas dábálepmosit ávvudemiin ja dehálaš dilálašvuođain ee. Sámenuoraid dáiddadáhpáhusain. Gávtti symbolalaš árvu ja čearddalaš identitehta ovdanbuktin lea lassánan danin go dat lea báhcán beaivválaš anus. Dálá áigge árbevirolaš biktasat maiddái ovttastahttojuvvojit ođđaáigásaš gárvodanvuohkái.

Gávtti materiálaid geavaheapmái lea álo váikkuhan dat mii goasge lea leamašan fidnemis. Báikkálaš luonddumateriálaid lassin sámit ožžo gávppašeami bokte atnui divrasutge materiálaid, dego silkki, láđđi, silbba ja eará metállaid, bearraliid ja hearvabáttiid. Go válljenvárri lassánii, de materiálan válljejuvvui gákkis mii lea duojára miela miel. Dán áigge gávtti gorrot ee. čuoččasameahtas, mikrofibergággásiin ja juoba dahkunáhkis.

Sámiid gárvvut leat máinnašuvvon vuosttas geardde Tacitusa čállán Germania-girjjis jagi 98 mKr. Dutkit árvalit, ahte dálágávtti vuođđominstarat bohtet dorkka ja beaska málles. Beaskaminsttar lea váikkuhan sihke dievdo- ja nissongávtti mállii, ja almmáiolbmogávtti árvalit sajáiduvvan dakkárin go mii dan dovdat juo 1700-logus. Nissonolbmuid gávttis leat eambbo lonen Skandinávia čuvlla hámi, go dievdduid málles. Buot eanemusat gárvvus lea rievdan gahpira hápmi. Vuosttas gávttit ledje gorrojuvvon náhkis, ja maŋimustá 1300-logus álge sámit dievasmahttit ieš buvttaduvvon materiálaid maiddái eará bivttasmateriálaiguin. Gávtti vuođđu, náhkki, meroštallá maiddái gávtti diŋgga vadjama. Álggos oastogálvvut geavahuvvojedje dušše fiidnámus gárvvuide. 1800-logu báhpa Jacob Fellmana dieđu mielde Ohcejoga sámiin lei dálvet anus beaska ja gákkesgákti.




#Article 86: Johan Turi (199 words)


Johan Turi (1854–1936) lei boazosápmelaš ja girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Norgga Guovdageainnus, Ávžžis, ja jámii 30.11.1936 Ruoŧa Čohkkirasas. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes Thuri. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Aslaksdatter Logje. 

Turi dovdoseamos girji, Muittalus samid birra, lei vuosttaš girji, mii lei čállon sámegillii, ja dat almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formála čállinoahppu ja čáledettiin son anii iežas čállinvuogi (mii ii goassege geavahuvvon loahpalaš, almmustahtton čállosiin). Dánskkalaš antropologa Emilie Demant movttiidahtii Turi ollašuhttit su niegu čállit girjji sámiid birra ja jorgalii Turi girjji dánskkagillii. Muittalus samid birra almmustuvai de guovtti gillii jagis 1910. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liigegovvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordiska bokhandeln AB Stockholmmas.

Muittalus samid birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii, omd. dánskka-, ruoŧa-, eŋgelas-, duiskka-, ungára-, jáhpána-, fránskka-, italia-, suoma- ja dárogillii. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja dat lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. 

 Romssa universitehta neahttasiidduin




#Article 87: Robert Frost (138 words)


Robert Lee Frost (njukčamánu 26. 1874 San Francisco, Kalifornia, USA – ođđajagimánu 29. 1963 Boston, Massachusetts, USA) lei amerihkálaš diktačálli. Ođđa-Englándda dálonguovlu lei su inspirašuvdna. Frost lei bivnnuhis diktačálli juo ovdal go jámii ja son vuittii ovd. Pulitzer-bálkkašumi 4 geardde.

Divttiid badjelii son čálii maid 4 čájálmusa.

Robert Frost riegádii San Franciscos. Su eatni lei skotlánddalaš Isabelle Moodie ja su áhčči lei aviisaolmmoš William Prescott Frost. Su áhčči lei juhkki ja áittaspealli, gii jámii deregii 36-jagi boaris jagis 1885.

Áhči jápmima maŋŋil 11-jahkásaš Robert, su oabbá ja eatni fárrejedje Kalifornias nuorttagáddái, Lawrence, Massachusettsii, gean bokte oruiga su áhči váhnemat. Doppe su eatni láktasii swedenborgialaš girkui. Rávesolmmožin Frost earránii girkus.

Jagis 1890 Frost vázzigođii Lawrence-joatkkaskuvlla, mis son movttáskii láhten- ja greikkagielaide. Doppe son maid čálii su vuosttaš divtta (La Noche Triste) ja čuzii Elinor Miriam White, boahttevaš eamida njeaiga.




#Article 88: Kurt Vonnegut (146 words)


Kurt Vonnegut Jr. (skábmamánu 11. 1922, Indianapolis, Indiana – cuoŋománu 11. 2007, New York, New York) lei amerihkálaš girječálli. Vonnegut lea dovddus iežas satiirralaš čállinvuogi geažil. Son studerii Cornwell allaoahpahagas, ja maŋŋelaš son gohččojuvvui USA soahtebálvalussii. Vonnegut váldojuvvui soahtefáŋgan ja Duiska soahteváldi sáddii su ja eará fáŋggaid Dresdenii. Orodettiinis Dresdenis Vonnegut vásihii go Dresden bombejuvvui. Olles gávpot billašuvai, muhto Vonnegut beasai heakkas eret, dasgo son ja eará soahtefáŋggat gávdne suoji eatnanvuloš biergorájus.  

Go Vonnegut máhcai soađis, son náitalii iežas nuorravuođa morsiin Jane Marie Cox. Soai ráhkadeigga golbma máná. Ovdal go Vonnegut álggahii girječállin, son barggai iešguđetlágan bargguid, earret eará áviisabargin, oahpaheaddjin ja diehtojuohkinbarggu General Electric -fitnodagas. Vonnegut čálii máŋggaid girjjiid. Su beakkáneamos čálus lea Slaughterhouse-Five, mii lea viehka erenoamáš muitalus, dasgo vuođđun girjái Vonnegut lea geavahan su iežas vásáhusaid soađis. Girji váldopersovdna Billy Pilgrim šaddá soahtefáŋgan ja vásiha issoras bombema Dresdenis. Slaughterhouse-Five lea šaddan dovddus antisoahtemuitalus.  




#Article 89: Setogiella (113 words)


Setogiella lea võrogiela suopman, man máhttájit sullii 5 000 olbmo davvenuorti-Estlánddas. 

Ovdamearka setogielat Olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálas julgaštusas

Ártihkkal 1:

setogillii: Kõik inemiseq sünnüseq avvo ja õiguisi poolõst ütesugumaidsist. Näile om annõt mudsu ja süämetun'stus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi kjauma.

võrogillii: Kõik inemiseq sünnüseq avvo ja õiguisi poolõst ütesugumaidsis. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä.

esttegillii: Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.

sámegillii: Buot olbmot leat riegádan friddjan ja seamma olmmošárvvuin ja olmmošvuoigatvuođaiguin. Sii leat ožžon jierpmi ja oamedovddu, ja berrejit láhttet guđetguimmiideaset vuostá vieljažagaid vuoiŋŋas.




#Article 90: Teheran (215 words)


Teheran, muhtumin Tehran (), lea Irana oaivegávpot ja Teherana provinssa hálddahusguovddáš ja oaivegávpot. Dat lea Irana stuorámus gávpot ja okta máilmmi stuorámus gávpogis. Jagi 2016 álbmotlohkama mielde Teheranas orrot 8 693 706 olbmo.

Jagi báhkkaseamos mánnu lea suoidnemánnu, go gaskatemperatuvra 30,8 %. Galbmaseamos mánnu lea ođđajagimánnu, go gaskatemperatuvra lea 2,5 %. Jagi áigge arvá 230 mm. Teheranas lea geassemánus čakčamánnui goikkádat.

Tehran lea Irana stuorámus ja deháleamos skuvlen- ja oahpahanguovddáš. Oaivegávpotguovllus leat measta 50 universitehta ja allaskuvlla. Dain Teherana universitehta lea Irana boarráseamos allaskuvla. Dan historjá álgá juo 1800-logu gaskamuttus go Dar ul-Funun vuođđuduvvui. Dál universitehtas leat 32 000 studeantta 40 dieđagottis. Jagi 1986 rájes Universitehta dálkkasdieđalaš dieđagoddi lea leamaš sierra universitehta: Tehrana dálkkasdieđalaš universitehta.

Teheranas lea riikkaidgaskasaš girdišillju (Imama Khomeini riikkaidgaskasaš girdišillju), sisriikkalaš girdišillju (Mehrabad girdišillju), oaiveruovdemáđiistašuvdna, metro, stuorra bussemetrofierpmádat, šleađgabusset ja stuorra fierpmádat eatnangeainnuin.

Teheranas leat guokte girdišilju: Mehrabadin girdišillju (THR) ja Imama Khomeini riikkaidgaskasaš girdišillju (IKA). Jagi 2007 rádjái Mehrabadin girdišillju lei riikkaidgaskasaš girdišillju, muhto dalle buot riikkaidgaskasaš girdinjohtolat sirdásii ođđa girdišilljui nappo Imama Khomeini riikkaidgaskasaš girdišilljui. Dal Mehrabadin girdišiljus lea dušše sisriikkalaš girdin- ja fráktajohtolat.

Teherana bussemetro () lea Irana vuosttaš bussemetrofierpmádat. Fierpmádaga vuosttaš linjá rahppojuvvui miessemánu 12. b. 2007. Mieđaid mieđaid rahppojuvvojedje lassi linjját ja dál leat oktiibuot 10 linjjá.

Teherana metro rahpajuvvui jagi 1999. Vuosttaš metrolinnját rahppojuvvojedje jagiid 1999–2001.




#Article 91: Hindulašvuohta (310 words)


Hindulašvuohta lea máilmme goalmmádin stuorámus osku. Hindulaččat leat dán áigge sullii miljárda, stuorámus oassi Indias ja Nepalis.

Hindulašvuoda ruohttasat ollet lagabui 5000 jagi duohkai. Dálá hindulašvuođa váldosárgosat šaddagohte 600 logus oKr. Hinduisma ii leat oktage vuođđudan, muhto dat lea vehážiid mielde šaddan guovllu álgoálbmogiid oskumušain.

Hindulašvuodas leat máŋggat bassi girjjit, muhto dušše Veda-girjiid jáhkket boahtit njuolgga ipmiliin.

Servodatráhkadusa vuođđun lea kástavuogádat, mii lea oassi hindulaš máilmmičilgehusas. Olbmot juhkkojuvvojit sin riegádeami vuođul sierraárvosaš sosiálalaš joavkkuide, main leat sin iežaset ámmáhat, barggut ja geatnegasvuođat ja njuolggadusat, maid mielde galgá eallit. Váldokásttat leat njeallje, leat maiddái olbmot geat eai gula mange kástii.

Hindulašvuođas leat duháhat ipmilat, dát leat golbma deháleamos.

Brahma Son lea sivdnideaddji. Sus leat njealjit muođut. Su bealleláš lea Sarasvati.

Višnu Eallima ja ráhkisvuođa bajásdoalli. Boahtá goas makkárge hámis dáistalit bahávuođa vuostá. Govvidit dávjá njealjjegieđagin ja alidin. Višnu riide Garudain, mii lea beallái loddi ja beallái olmmoš. Sus leat logi eará hámi, beakkánepmosat leat Krišna ja Rama. Su beallelaš lea Lakšmi

Šiva Duššada ja sivdnida máilmmi. Su dovddaldat bierggas lea golbmasuorri. Su čeabeha birra lea giessasan gearpmaš ja sus leat guhkes vuovttat. Su beallelaš lea Paravati.

Hindulašvuođas leat máŋggat máilmmisivdidanmuittalusat. Ovtta muitalusa mielde áiggiid álggus lei Narayan-ipmil dahjege Višnu. Son govddodii álgomearas máŋggaoaivvat gearbmaša askkis oktan eamidiinnis Laksmiin. Višnu náhpečoalis bohciidii lotus-rássi, mas riegádii njealjjeoaivvat sivdnideaddjiipmil Brahma, mii fas sivdnidii mani, man siste lei min máilbmi.

Okta hindulašvuođa dehálaš eallindulkon jurdda lea ahte buohkat riegádit ođđasit dán eallima maŋŋá. Dat mo leat eallán dán eallima mearrida dan, makkár du čuovvovaš eallin boahtá leat, man kástii don gulat jna. Dán gohččodit karman, dat oaivvilda dan, ahte bahá daguin čuovvu bahá ja buorre daguin fas buorre. Maiddái dat makkár don leat dál lea boađus das mo don ellet ovddit eallima. Buohkain lea ulbmilin beassat eret dás ođđasitriegádanrieggás ja šaddat oktan Brahmain. Dalle ii šat dárbboš riegádit ođđasit dán máilbmái, muhtto beassá leat ráfis.




#Article 92: SomBy (125 words)


SomBy lea sápmelaš rock-joavku Suoma beal Sámis, mii lávlu davvisámegillii. Joavku lea vuođđuduvvon Vuohčus sullii jagis 2004 ja dalle joavkkus ledje dušše nieiddat. Dálá hámis joavku lea čuojahan gitta skábmamánus 2007. Dán áigge joavkkus čuojaha maid guokte gándda, geat leaba eret Anáris.  Joavku vuittii Sámi Grand Prix-gilvvu jagis 2009 lávlagiin Ii iđida, man teavsttaid lei čállán Milla Pulska ja melodiija lei čállán Oula Guttorm. Vuoittu geažil joavkku oassálasttii jagi 2009 riikkaidgaskasaš Liet lávlut -lávlungilvui Hollánddas ja vuittii dan golggotmánu 31. beaivve. 

SomBys lea leamaš skierrudáhkansuopamuš Tuupa Recordsin jagi 2008 rájes. Joavku lea almmustahtán ovtta EP:a jagis 2008 ja lea ráhkadeamin albuma, mii galggašii ilbmát čákčamánus 2009. 

Joavku almmustahtii EP:a Čáhppes Lasttat Ijahis idja -eamiálbmogiid musihkkadáhpáhusas  miessemánu 24. beaivve jagis 2008. Skieru buvttadeaddji lei Jussi Isokoski. 




#Article 93: Párvusz (111 words)


Párvusz (r. dego Norbert Kiss njukčamánu 1. 1981, Budapest, Ungár) lea ungáralaš grafihkar. Son ohpii Budapestas ja Szegedas. Son lea kristtalaš, nuvt kristtalašvuođa motiivat deaivvahedje su govain.

Su váldovuohki lea čáhppat tušša, muhtimin son barggá akvarelain, muhto dábáláččat son dahká govaid čáhppesvielggadas. Ungáralačča Endre Szásza ja hollándalačča M. C. Eschera váikkuheapmi leat su bárgguin. Dat vuohki lea riegádan jagis 2004. Váldoluonddut leat njealjehaččat ja sárggát daid gaskkas. Vuovttaš govva dain lei Eatnieana jagis 2004. Son vácci Sámis jagis 2005 ja dan mannil son álgij sárgut sámegovaid. Son guorahallai illusteret girjji Kalevalas jagis 2007, muhto das ii maidege šaddan. Jagis 2009 son álgij boaldit muora ala. 

Su muhtin govva lea Norggas, Divtasvuonas.




#Article 94: Kalaallit Nunaat (251 words)


Kalaallit Nunaat (muhtumin maid Ruonáeana, ) lea máilmmi stuorimus suolu. Kalaallit Nunaat gullá Dánmárkui, muhto das lea maid siskkáldas iešstivrejupmi, iige dat omd. gula EU:ii, dego Dánmárku. Politihkalaččat Kalaallit Nunaat gullá Eurohpái, muhto geográfalaččat Davvi-Amerihkái.

Ruonáeatnama kalaallisutgiel namma lea Kalaallit Nunaat, mii máksá 'olbmuid eana'. Ovdal go ođđa čállinvuohki váldojuvvui atnui 1970-logus namma čállo Kalâtdlit Nunât. Dakkár riikka namma lei maid poastamearkkain jagi 1978 rádjái.

Riikka dánskkagiel namma, Grønland lea vikiŋggaid árbi ja máksá ’ruonas eana’, mas boahtá maiddái riikka nubbi davvisámegiel namma, Ruonáeatnan.

Inatsisartut lea Kalaallit Nunaata ovtta gámmára parlameanta. Das leat 31 lahtu, geat válljejuvvojit njealji jagi gaskkaid relatiiva válgavugiin. Kalaallit Nunaatas galget maiddái guokte parlameantalahtu Dánmárkku stuorradiggái.

Váldobellodagat leat sosiálademokráhtalaš Siumut ja liberálalaš Atassut. Jagi 2009 stuorámus bellodahkan šattai gurutbellodat Inuit Ataqatigiit.

Jagi 1975 rájes Kalaallit Nunaat lea gullan EECii, muhto guđii dan jagi 1985. Dan dihte iešstivrenguovlun Kalaallit Nunaat ii gulage Eurohpá uniovdnii, vaikko dat gullá Davviriikkaid ráđđái lahttun.

Kalaallit Nunaata oaiveministtar lea Aleqa Hammond, gii gullá Siumut-bellodahkii.

 

Ođđajagimánu 1. 2009 rájes Kalaallit Nunaat lea juhkkojuvvon njealji hálddašanguvlui: Kujalleq, Qaasuitsup, Qeqqata ja Sermersooq. Stuorra Davvenuorta-Kalaallit Nunaata Álbmotmeahcci ii gula mihkkege hálddašanguvlui. Dasa lassin amerihkálaš girdinšillju Thule Air Base (Pituffik), mii lea enklávan Qaasuitsup-hálddašanguovllu siste, ii gula mihkkege hálddašanguvlui.

Ođđajagimánu 1. beaivvi 2009 rájes Kalaallit Nunaatas ledje golbma leana: Kitaa/Oarje-Ruonáeatnan, Tunu/Nuorta-Ruonáeatnan ja Avannaa/Davvi-Ruonáeatnan. Kitaas ledje 15 gieldda, Tunus guokte ja Avannaas okta. Stuorra Davvenuorta-Kalaallit Nunaata Álbmotmeahcci lei buot golmma leana guovllus iige dat gula mihkkege gildii.

Kalaallit Nunaata virggálaš giella lea ruonáeatnangiella, muhto dánskkagiella lea maid dehálaš giella.




#Article 95: István Sándorfi (147 words)


István Sándorfi (Ránskkas Étienne Sandorfi, Budapest, Ungár geassemánu 12. 1948 - Paris, Ránska juovlamánu 26. 2007) lei ungáralaš govvadáiddár, gii elii Ránskkas.

Su áhčči barggái amerikkalaš fitnodagas, danne su lei dubmejuvvon 5 jage giddagasii. Son luomusmuvái muhtin beaivvi ovdal 1956 revolušuvnna. Bearaš fárrii Nuortariikii, Duiskii ja jages 1958 Ránskii. Ránskas son oahpii École Supérieure des Beaux Arts-skuvllas ja maid École des Arts décoratifs-skuvllas.

Son jápmii Parisis. 

Sus lei guokta nieidda: Ange (*1974) ja Eve (*1979).

Son álggii sárgut nuorran ja 12-áiggi rájes son álggii geavahit oljumálla. 15 jage áigge son geavahii iežas dego málle, dasgo son ii háliidan, go gii nu geahčii su. Su vuosttaš čájáhus lei 17-jahkásažžan ja vuosttaš stuorra čájáhus lei jages 1973 Parisis. Maŋŋel su govat lei Københavnis, Münchenis, Brysselis, Baselis, New Yorkis, San Franciscos, Los Angelesis, 1980-logus son málii dušše nissut. Su vuosstaš čájáhus Ungáras lei jages 2006 Budapestas ja jages 2007 Debrecenis.




#Article 96: Giemasámegiella (264 words)


Giemasámegiella lea jávkan sámegiella. Dat lei hupmon Giemajávrri nuortta- ja davvenuorttabealde, Soabbaha ja Guollejávrri giliin. Dat jámii 1800-logus ja muitui leat báhcán dušše hui unnán teavsttat.

Guldnasas lea giemasápmelaš Olavi Sirma nubbi luohti, mii lei Johannes Schefferusa Lapponias jagis 1673. Sirma nubbi luohti lei Moarsi fávrrot

Kulnasatz, niråsam, ängås
Joå oudas Jordee skådhe
nurta wåta wålgesz skådhe.
Abeide kockit laidiede,
Faurågåidhe sadiede.

Ällå momiaiat kuckan, kaigawarre,
patså buårest källueiaure tuun,
Mådhe påti millasan, 
kaiga wånaide waiedin.

Ågå niråma buårebåst,
nute åtzån sargabåst.
Taide sun monia lij aigåmasz 
sarågåin uålgatamasz

josz iuå sarga åinasim
kiurasam katzesim.
Kulnasasz, nirasam,
kätze, åinakåsz tun su salm.

Pastos päivä Kiufwrasist Jawra Orre Jaura,
Jos koasa kirrakeid korngadzim
Ja tiedadzim man oinämam Jaufre Orre Jawre
Man tangasz lomest lie Sun lie,
Kaika taidä mooraid dzim Soopadzim,
Mack taben sadde sist uddasist.
Ja poaka taidä ousid dzim karsadzin,
Mack qwodde roannaid poorid ronaidh.

Kulckedh palvaid tim Suuttetim,
Mack kulcki woasta Jaufrä Orre Jaufrä.
Jos mun tåckå dzim kirdadzim Såäst worodze Såäst.
Ä muste lä Såä dziodgä Såä, 
maina tåckå kirdadzim.

Äkä lä Julgä Songiaga Julgä, äkä lä Siebza
fauron Siebza, Maan koima lusad
dzim norbadzim.
Kalle Ju läck kucka madzie wordamadzie
Morredabboid dadd päiwidad, linnasabboid
dadd Salmidadd, liegäsabboid waimodadd.
Jus kuckas Sick patäridzick,
Tanngtied sarga dzim iusadzim.
Mi os matta lädä Sabbo karrassabbo
Ku lij paddä, ia salwam Route salwam,
Käck dziabräi siste karrasistä.
Ja käsä mijna täm Oiwitäm, punie poaka
tämä Jurdäkitämä. Parne miela
Piägga miela, Noara Jorda kockes Jorda.
Jos taidä poakaid läm kuldäläm,
Luidäm radda wära radda.
Oucta lie miela oudas waldäman,
Nute tiedam pooreponne oudastan man kauneman.




#Article 97: Sámi allaskuvla (188 words)


Sámi allaskuvla lea ásahuvvon jagis 1989 Guovdageidnui, Norgii. Allaskuvllas leat sullii 270 studeantta ja 100 bargi (dieđut 2018). Allaskuvlla váldoulbmilin lea addit sámegielat studeanttaide gelbbolašvuođa bargat sihke Sámis ja eará servodagain.

Sámi oahpahus ja sámi dutkan lea leamašan sihke vuođđun ja eaktun Sámi allaskuvlla doibmii. Danne dadjat dávjá Sámi allaskuvlla leat sámi ásahussan. Vuođđudeami rájes leat Sámi allaskuvlla fálaldagat ja doaimmat mealgat viiddiduvvon. Nu leage Sámi allaskuvla searvan nanusmahttit sámi servodaga. Sámi dutkan lea seamma áigodagas oppalaččat sakka rievdan ja viiddiduvvon ja dan ovdáneamis lea Sámi allaskuvla leamašan guovddážis ovttas eará ásahusaiguin.

Sámi allaskuvllas leat čuovvovaš oahppofáláldagat:

Dasa lassin sáhttá váldit oahppoovttadagaid sierran almma ahte olles prográmmaoahpu čađahit. Lea maid vejolaš nu gohčoduvvon friddja bachelora váldit.

Sámi allaskuvla lea maid miellahttun University of Arctic (UArctic) fierpmádagas gos Sámi allaskuvla vuoruha eamiálbmotdoaimmaid.

Sámi lohkanguovddáš lea maid oassin Sámi allaskuvllas. Dat lea našuvnnalaš gealboguovddáš mii erenoamážit bargá oahpahusvuogádahkii buorrin, mánáidgárddi rájes gitta alit oahpu dási radjái.
Sámi lohkanguovddáš bargá viidát ovddidit njálmmálaš ja čálalaš sámegielageavaheami álbmogis.

Sámi allaskuvllas lea maid ovddasvástádus hálddašit sámi ofelašdoaimma ja sámi statistihka fágalaš analysajoavkku mii redigere Sámi logut muitalit / Samiske tall forteller nammasaš almmuheami.




#Article 98: Inuktitutagiella (142 words)


Inuktitut lea inuihttagiella mii gullá eskimo-aleuhtalaš giellabearrašii. Inuktitut lea Nunavuta virggálaš giella.

Nuorttalaš inuihttasuopmaniin lea 15 konsonántta ja 3 vokála, mat sáhttet leat oanehaččat dahje guhkit. Konsonánttain lea 5 artikulašuvdnasaji: bilabiála, alveolára, palatála, velára ja uvulára, ja 3 artikulašuvdnavuogi: klusiila, approksimanta ja nasála, ja dasa lássin guokte frikatiivva.

Inuktitut lea agglutinerejeaddji, polysyntehtalaš giella. Sojahanmorfologiija lea muhtun muddui seammálágan go sámegielas: substantiivvain leat 8 kasusa, ja gielas leat oamastangehčosat. Vearba sojahuvvo persovnna ja logu mielde. Inuktitutas lea duála, dego sámegielas, muhto duála lea maid geavahusas substantiivavuogádagas, nu ahte substantiivage sojahuvvo duálas.

Inuktitutas lea hui rikkis suorggádusmorfologiija.

Inuktitutas SOV-sátneortnet lea dábálaš. 

Inuktitutagiella čállojuvvo sihke latiinnalaš alfabehtain ja Kanáda stávvalalfabehtan.

Kanádas geavahuvvo ng. stávvalalfabehta man vuođđun gielladutki James Evana hutkan Cree stávvalalfabehta. Inuktitutagiela dáláš veršuvdna dohkkehii Kanáda Inuhttaid kulturinstituhtta ()  1970-logus.  Alaska inuihtat, Inuvialuihtat, inuinnaqtunagiela hállit ja Kalaallit Nunaata ja Labradora inuihtat geavahit latiinnalaš alfabehtain.




#Article 99: Norgga Sámiid Riikkasearvi (126 words)


Norgga Sámiid Riikkasearvi (, ), vai bellodaga oanádus NSR, lea dál stuorimus sámi organisašuvdna Norgga Sámis, ja dasa gullet 26 báikkálaš searvvi. NSR doaimmaha aktiivalaččat kultuvra-, servvodat ja diehtojuohkima báikkálaš serviid bokte. 
NSR álggahuvvui 1968:s ja lea leamaš čielga sámi jietna sámi servvodat huksemis ja kulturdoaimmaid guhka ovdal Sámedikki ásaheamis. NSR:a mihttu lea čohkket sámi álbmoga iešguđetge berošdeaddjiid gaskkas. NSR ii gula makkárge bellodahkii iige oskkoldahkii. 
NSR lea jođihan sámedikki ásaheami rájes 1989:as, ja sis lea leamaš Sámedikki presideantta dan rájes gitta 2007 go Egil Olli (Bb) šattai presideantan. Sii leat leamaš Guovdageaidnulaš Ole Henrik Magga (1989-1997), Divttasvuotnalaš Sven-Roald Nystø (1997-2005) ja Guovdageaidnulaš Aili Keskitalo (2005-2007).
Norgga Sámiid Riikkasearvi ceggii listtu buot 7 válgabiriin Sámediggeválgii 2009. Norgga Sámiid Riikkasearvvis leat 13 áirasa Sámedikkis Sámedikki áigodaga 2009-2013.




#Article 100: Niels Vibe Stockfleth (133 words)


Nils Joachim Christian Vibe Stockfleth (ođđajagimánu 11. beaivvi 1787 – cuoŋománu 26. beaivái 1866) lei norgga báhppa ja mišjonbargi sámiid gaskkas. Son bálvalii offiserárin dánska armeas 1809:as, ja oassalastti Slesvig-Holstein soađis ja šattai 1814:s offiseár norgga armeas. 1820:s son álggi teologiijaoahppui. Go lei čađahan ámmáteksámena 1825:s, šattai son suohkanbáhppa Várggáin. Beassandihte johttisápmelaččaid lágabui, sirdošuvvui son Davvesiidii 1828:s. Son vulggi mielde dálveorohagaide ja doalai ipmilbálvalusaid lávus duoddaris, dan dihte go juohkeládje eallit nugo sii ja leahket nugo sápmelaččat sihke hupmamis ja láhttemis .

Son ozai luohpat báhppan nu ahte beasái álkibut doaibmat sápmelažžaide buorrin, earet eará almmuhii čállosiid sin gillii. Stockfleth dagahii, ovttas Rask, Lönnrot ja Castren' nammasaš profeassuriiguin, ođđa alfabehta mii buorebut ovdanbuvttii sámi hupmangiela. Son ovddidii 1848:s ahte buot báhpat geat galge Finnmárkus bálvalit ferteje sámegiel eksámena čađahit. 

Ođđa testemeantta sámegillii (1840)




#Article 101: Bargiidbellodat (138 words)


Bargiidbellodat (Bb), ovddit gohčoduvvon Norgga Bargiidbellodat, () lea sosiálademokráhtalaš politihkalaš bellodat vuođđuduvvon 1887:as Arendalas. Bellodat ásahuvvui organiseren dihte bargiid ja fágalihkadusa doarrut sosialisttalaš ja eanet rievttabut servodaga ovddas. Gaskkasoahtejagiin dáhpáhuvve bellodaga siskkobealde guokte earráneami, juoga mii áiggi mielde čielggadii bellodaga ideologiija sihke reforpmalažžan ja sosiálademokráhtalažžan. Bargiidbellodat beasai 1935:as vuosttaš háve fápmui ráđđehussii, ja bargiidbellodat lea leamaš ráđđehusas eanaš oasi maŋŋel nuppi máilmmisoađi, 1935-1965 ja gaskahušaiguin 1973 rájes.

Bellodat lea earenoamážiid bargan beaivválaš bálvalusortnegiiguin ja fágalaš rivttiiguin, ovttasráđálaččat LO:ain. Bb lea oassálastan máŋgga ráđđehusas. Maŋimuš lei Stoltenberg II-ráđđehusa, mas Bb ovttasbarggai Guovddášbellodagain ja Sosialisttalaš Gurutbellodagain. Bargiidbellodaga jođiheaddji lea Jonas Gahr Støre.

Bellodaga nubbinjođiheaddjit leat Hadia Tajik ja Bjørnar Skjæran, ja bellodatčálli lea Kjersti Stenseng. Bargiid Nuoraidlihkadus (AUF) lea bellodaga nuoraidorganisašuvdna. Bellodat lea čálihuvvon Bellodatregisterii.

Bargiidbellodagas lea maiddái sámi suorgi, Egil Olli lei 2007 rájes 2013 rádjái presideanta Norgga Sámedikkis.




#Article 102: Bargiid Nuoraidlihkadus (130 words)


Bargiid Nuoraidlihkadus (, , ) lea 14 422 (2018) miellahtuin Norgga stuorámus politihkalaš nuoraidorganisašuvdna. AUF váhnenbellodat lea Norgga Bargiidbellodat (Bb). Otná jođiheaddji lea Ina Libak.

Organisašuvdna čuožželii otná hámis 1927:as, go Gurutkommunisttalaš Nuoraidfylkkahat časkui oktii Norgga sosialisttalaš nuoraidservviin, dan oktavuođas go váhnenbellodat maiddái časkui oktii. AUF rehkenaste ieš ahte searvi vuođđuduvvui 1903:as, go Bargiidbellodaga vuosttaš nuoraidorganisašuvdna vuođđuduvvui, váikko organisašuvnna eanetlohku 1923:as spiehkastii olggos ja čuovvolii Norgga Kommunisttalaš Bellodaga. Čuođijagi ávvujagi 2003:as addui olggos girji AUF historjá birra. Girji oaččui nama Partiets Salt, namahus mii dávjá lea geavahuvvon AUF birra go sii leat doaibman Bargiidbellodaga guođoheaddjin. AUF lea eanemus váikkuheaddji politihkalaš nuoraidorganisašuvdna, ja dehálaš oassi Bargiidbellodaga gurutbealis.

Máŋga Bargiidbellodaga njunnoša leat leamaš AUF jođiheaddjin, earet eará Trygve Bratteli, Bjartmar Gjerde, Reiulf Steen, Thorbjørn Jagland, Jens Stoltenberg, Trond Giske ja Anniken Huitfeldt.




#Article 103: Sosiálademokratiija (137 words)


Sosiálademokratiija lea ideologalaš suorgi gullevaš sosialisttalaš árbevirrui, muhto ii leat šat odne oktiisoahppevaš Karl Marx jurdagiiguin revolušuvnna ja proletariáhta diktatuvrra birra. Sosiálademokratiija dohkkeha parlamentarismmalaš njuolggadusaid ja bargá demokratiseret servodaga mearrádusproseassaid ja sosiála reforpmaid.

Guovddážis sosiálademokratiija servodatmodeallas lea seaguhanekonomiija, sosiála dásseárvu ja aktiivvalaš bálvalusstáhta. Sosiálademokráhtalaš bellodagat leat gievrrat skandináva riikkain, ja dát bellodagat sihke ovttasbarget priváhta kapitálaberošteddjiiguin seammás go stuorrát vuoruhit sosiála bálvalusortnegiid ja almmolaš sektovrra. 

Historjjálaččat lea doabá sisdoallu rievddadan. Ovdalaš áigge lei doahpagis mihá viidát sisdoallu go odne, go maiddái kommunisttat gohčoduvvo sosiálademokráhttan. Lenin gohčodii iežas sosiálademokráhttan ovdal vuosttaš máilmmi soađi. Marx ja Engels eaba háliidan geavahit doahpaga, go soai eaba oaivvildan dan heivvolažžan lihkadussii mas mihttuin lei klássafriddja servodat. Soai oaivvildeigga ahte demokratiija lei juogalágan diktatuvra mii eaktudii servodatklássaid. Engels mieđihii ja dohkkehii eallilan jagiin goitge doahpaga danin go dálá áiggi sosiálademokráhtalaš lihkadus lei kommunisttalaš.




#Article 104: Boazu (134 words)


 

Boazu (Rangifer tarandus) lea goddeealli, ja gullá Cervidae nállái. Boazu gávdno Eurohpa, Ásia ja Davvi-Amerihkká davviguovlluin. Dat lea Rangifer čeardda áidna šládja.

Goddi lea vilda boazu, muhto boazu ja goddi lea vuolgindássái seammá ealli. 

Boazu lea earenoamáš dán dáfus ahte čoarvvit leat sihke álddus ja sarvás. Boazu čallá ovdal ragaha. Varis boazu čallá juo čakčamánus. Njiŋŋelas ferte maiddái čallát muđui ii šatta ragathii.

Dálvet boazu borrá jeahkáliid ja lahpu. Dain báikkiin gokko biebmu lea vánis lávejit olbmot biebmat fuođđariiguin dálvet. Boazu máhttá jeahkáliid borrat dainnago dat lea nu gohčoduvvon selektiiva smirezasti. Jeagil suddá jođánit bohcco čoavjjis. Jeagil lea energiijavallji muhto das lea unnán proteiidna. Lahppu lea duoddin jeahkálii, earenoamázit go lea čuohki. Lahppu lea unnon meahccečuollamiid ja birasnuoskkideami dihte. Geasset boazu borrá rásiid ja lasttaid.

Boazodoallu lea go bohccot hoitojuvvojit olbmuin muhtin ráddjejuvvon guovllus.




#Article 105: Albbas (449 words)


Albbas (Lynx lynx) lea návdi - boraspire -, ja gávdno stuorra guovlluin Eurásias. Albbas gullá bussánállái ja lea bajimusas biebmogollosis. Albbas lea áidna vilda bussáealli Skandinávias.

Eurasialaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋágeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80–130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11–25 cm. Olleššattot albasa allodat seabi bokte lea 50–70 cm ja deaddu lea 13–26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas (varis albbas) dábálaččat 18–26 kg, ja ciiko (njiŋŋelas) šaddá sullii 13–18 kg.

Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures čiehkása birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjját. Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi.

Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Pyreneaid rájes lullioarjin Skandinaviai davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjás, Kiinás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálehuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide.

Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannama, earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat vákšojuvvon luoddaguorramiid bokte. Barggu doaimmaha riikkaviidosaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid.

Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa.

Albbas eallá máŋggalágan eatnamiin ja báikkiin - habitáhtain, váriin, vuvddiin, duoddariin, muhto buoremusat liiko leat báikkiin gos sáhttá čiehkádit. 

Go albbas bivdá, de njáhká bivddohasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabáhii ja goddá nu.

Eurasialaš albbas borrá vuosttažettiin goddeelliid (Cervidae), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis.

Čoavjjetáigi lea 70-74 beaivvi ja miessemánus dahje geassemánu álggus šaddet 1 - 3 čivgga (muhtumin 4). Easkkariegádan čivga deaddá 230-270 grámma. Albbas čivgá bákteráiggiin dahje rokkiin, gosa earát eai beasa. Ciiko njamaha čivggaid 2-3 mánu.

]




#Article 106: Kalaallit Nunaata hálddahusguovllut (237 words)


Kalaallit Nunaat juhkojuvvo njealjje gildii: Kujalleq, Qaasuitsup, Qeqqata ja Sermersooq. Stuorra Davvenuorta-Kalaallit Nunaata Álbmotmeahcci ii gula makkár ge gildii. Dása lassin amerihkálaš girdinšillju Thule Air Base (Pituffik), mii lea enklávan Qaasuitsup-gielddas, ii maiddái ge makkár ge gildii.

Qaasuitsup, maid Qaasuitsup Kommunia lea ođđa gielda Kalaallit Nunaata oarjedavvin, mii ásahuvvui ođđajagimánu 1. b. 2009. Gildii gullojit boares gielddat Kangaatsiaq, Aasiaat, Qasigiannguit, Ilulissat, Qeqertarsuaq, Uumanaq, Upernavik ja Qaanaaq. Gieldda olmmošlohku lea 17 749 ássi. Gieldda hálddahusguovddáš lea Ilulissat.

Qeqqata, maid Qeqqata Kommunia lea ođđa gielda Kalaallit Nunaata oarjin, mii ásahuvvui ođđajagimánu 1. b. 2009. Gildii gulloba boares gielddat Maniitsoq ja Sisimiut. Gielddas ledje ođđajagimánus 2010 9 677 ássi. Dan hálddahusguovddáš lea Sisimiut.

Sermersooq , maid Kommuneqarfik Sermersooq lea ođđa gielda Kalaallit Nunaata nuortalullin, mii ásahuvvui ođđajagimánu 1. b. 2009. Gildii gullojit boares gielddat  Ammassalik, Ittoqqortoormiit,  Ivittuut, Nuuk ja Paamiut. Gielddas lea Kalaallit Nunaata stuorámus olmmošlohku; ođđajagimánus 2010 doppe ledje 21 232 ássi. Sermersooqii gullá maid Kalaallit Nunaata oaivegávpot, Nuuk.

Kujalleq, maid Kommune Kujalleq lea ođđa gielda Kalaallit Nunaata lullin ja dat ásahuvvui ođđajagimánu 1. b. 2009. Gildii gullojit boares gielddat Nanortalik, Narsaq ja Qaqortoq. Gielddas lea Kalaallit Nunaata unnimus olmmošlohku, dasgo ođđajagimánu 2010 das lea beare 7 589 ássi. Gieldda hálddahusguovddáš lea Qaqortoq.

Ođđajagimánu 1. beaivve 2009 rájes Kalaallit Nunaatas leat golbma leana: Kitaa/Oarje-Ruonáeatnan, Tunu/Nuorta-Ruonáeatnan ja Avannaa/Davvi-Ruonáeatnan. Kitaas ledje 15 gieldda, Tunus guokte ja Avannaas okta. Stuorra Davvenuorta-Kalaallit Nunaata Álbmotmeahcci lei buot golbma leanain, iige diet gula makkárge gildii.




#Article 107: Sállir (152 words)


Sállir () lea suolu Romssas Romssa fylkkas. Dat lea Norgga viđadin stuorámus suolu. Suolu lea juhkkojuvvon njealji gávpotoassái – Storelva, Kvaløysletta, Slettaelva ja Åsland. Doppe leat goitge máŋga unna giláža, dego Kattfjord, Straumsbukta ja Kvaløyvågen.

Sálliris orrot sullii 12 000 olbmo, ja doppe leat dearvvašvuođastašuvdna, REMA 1000-rámbuvra ja Eurospar-rámbuvra (Kvaløyslettas) ja Rimi-rámbuvra (Storelvas). Kvaløysletta rámbuvrraid oktavuođas lea maid bensinstašuvdna, apotehka ja poasta. Sullos leat maiddái máŋga skuvlla.

Sállir lea riikka 5. stuorámus suolu, ja dan viidodat lea 736,75 km². Sullo alimus várri lea Store Blåmann, 1 044 mehtera meara bajábealde.

Sállir lea ovttastuvvon Romssasullui (Tromsøya) Sandnessundbruain, ja Ránežii (Ringvassøya) Kvalsundtunnelen-tuneallain. Sállira ja Håkøya gaskkas lea maiddái Håkøybrua-šaldi. Sullo oarjjábealde lea Sommarøya, ja dohko manná maid šaldi man namma lea Sommarøybrua. Doppe lea maiddái šaldi viidasit Hillesøyai.

Sálliris lea maiddái tunealla nannámii. Ryatunnelen huksejuvvui jagis 2011 ja manná Straumsfjordena vuolde.

Romssa fylkkajohtolaga busset vudjet maiddái Sállirii, ja áibbas šalddi lahka lea Kvaløysletta terminal, sullo stuorámus bussebisananbáiki.




#Article 108: Eadni Teresa (2552 words)


Eadni Teresa, rivttes namain Agnes Gonxha Bojaxhiu, katolihkalaš girku mielde Teresa Calcuttalaš (borgemánu 26. b. 1910 Skopje, Osmana váldegoddi – čakčamánu 5. b. 1997 Calcutta, Intia) lei máilmmi beakkán romákatolalaš nonná, etnihkalaš duogážis Makedonia albánialaš. Son vuođđudii Ráhkisvuođa miššuvdnaoappážat –nammasaš njuolggaduslávdegotti, man barggu birra Calcutta gefiid siste raporterejuvvui viidásit.

Eadni Teresa oaččui eatnatlohkosaš fuomášančájáhusaid barggustis, ja sutnje mieđihuvvui Nobela ráfibálkkašupmi jagi 1979. Jagi 2003 katolihkalaš girku celkkii eadni Teresa ávdugassan. Jagi 2007 celkojuvvojedje priváhtareivvet, main áŧestuvvon eadni Teresa čálii, ahte son ii dovdan Ipmila luhtteorruma.

Eadni Teresa riegádii katolihkalaš albánialaš bearrašii Skopjes, Makedonia eanagottis (dáláš Davvi-Makedonia), dološ Osmanaid váldegottis 26. borgemánu 1910. Gástadilálašvuođas, mii dollojuvvui čuovvovaš beaivvi, son oaččui nama Agnes Gonxha Bojaxhiu.

Eadni Teresa ieš ii hállán menddo dávjá mánnávuođastis. Sivvan dasa daddjojuvvui dat, ahte son ii jur ollenge háliidan deattuhit iežas. Eadni Teresa árra eallimis lea dieđus unnán, ja ovdamearkka dihte su riegádanáigige lea almmuhuvvon dávjá boastut. Máŋga iešguđetlágán gáldu, juoba eadni Teresa iežas njuolggaduslávdegotti nammagirji, máinnašit riegádanbeaivin borgemánu 27. beaivvi, vaikke duohtavuođa mielde dat lei gástabeaivi ja eadni Teresa lei riegádan ovddit beaivvi. Goittotge dalle, go eadni Teresa mieđihii hállat su árra jagiin, son muitalii, ahte su eallin lei leamaš harmonalaš. Son deattuhii “čihkosis ellojuvvon, dábálaš eallima” mearkkašumi ja veardidii dan Jesusa golmmalogijahkásaš jávohisvuhtii ovdal su almmolaš doaimma álggaheami.

Eadni Teresa mánnávuođa jagit ledje politihkalaččat stáđismeahttun áigi, dasgo su riegádanjagis 1910 álggii Albánia vuosttás álbmotloktaneapmi. Jagi 1912 álggii vuosttaš Balkana soahti, ja 28. skábmamánu 1912 Albánia celkojuvvui iešmearrideaddjin. Bearraša áhčči Nikola Bojaxhiu guottihii Albánia iehčanasvuođa, ja oassálasttii maŋŋelis vuosttaš máilmmisoađi maŋŋil dahkkojuvvon plánaide, maid ulbmilin lei čatnat albánialaš majoritehtalaš Kosovoi oassin Albánia. Jagi 1919 son mátkkoštiige politihkalaš čoahkkimii, mii dollojuvvui Belgradas, ja gos son máhcai nu buohccin, ahte lei lahka jámi, ja jámii njealljelogivihtta –jahkásažžan. Loahpalaš jápminsiva ii váldojuvvon geaži, vaikke oassi su oapmahaččain ja doaktáriin lei dan mielas, ahte son lei mirkkohuvvon politihkalaš áššiid dihte.

Eadni Teresa bearaš lei hui kristtalaš. Ollesolmmožin eadni Teresa jievžžadiige dávjá jurdda: “Bearaš, mii rohkadallá, bissu čoahkis”. Bojaxhiu sohka lei leamaš katolihkalaš juo sohkabuolvvaid čađa, ja osku oidnui čielgasit maiddái bearraša eallimis: sii dolle juohke eahkeda rohkadallan bottu ovttas ja oassálastte baikkalaččat katolihkalaš girku doaimmaide. Katolihkalaš Bojaxhiu bearaš gullui minoritehtii, danin go Serbias stuorra oassi olbmuin ledje ortodoksat. Albánias fas váldooassi olbmuin ledje dán áiggi mielde muslimat, ja katolalaččaid ossodat populašuvnnas lei vuollel logi proseantta. Dat katolalaččat dolle váldotempelin skopjelaš girku, man doibmii maiddái eadni Teresa bearaš oassálasttii.

 
Eadni Teresas lei leamaš juo nuorran miella doaibmat girku doaimmas, ja juo guovttenuppelotjahkásažžan sus orui, ahte son lea ožžon bovdejumi vuoiŋŋalaš eallima varas. Son ieš logai, ahte dat ii lean makkárge badjelunddolaš dahje profehtalaš oainnáhus. Maŋŋelis son maid celkkii: “Dat lea priváhta ášši. Dat ii lean oainnáhus. In leat goassige oainnán oainnáhusaid“.

Bearraša eadni lei goittotge fuolas nieiddas dearvvašvuođadilis, dasgo eadni Teresas ledje heajos geahppát ja kronihkalaš gosahat. Guđa jagi áiggi eadni Teresa smiehtai bovdejumistis, ja su ieža sániid mielde son muhtumin eahpidii dan. Son fuomášii bovdejumis Čáhppes Vári tempelis, mii lei lahka Skopje ja doppe son rohkadalai Letnice Madonna kapeallas. Eahpádusaidasas son oaččui veahki báikkálaš jesuihttabáhpas, gii oahpistii nuorra olbmuid sihke vuoiŋŋalaš ja dieđalaš áššiin. Sus eadni Teresa oaččui maid gullat jesuihttaid vuolggahusbarggus ja poava Pius XI čállosiin, main lea leamaš váikkuhus dasa, ahte olbmot leat álgán beroštuvvat vuolggahusbarggus. Eadni Teresa lei áiggun vuolgit buorredagolašvuođapublikašuvdnai Afrihkkái, muhto reivvet, maid ledje vuolggahuspublikašuvdna bargit čállán Indias, oaččui eadni Teresa nuppelágán jurdagiidda. Vaikke vuoiŋŋalaš eallin lei dehálaš nuorra eadni Teresai, sus ledje earálágánge bargoplánat. Son ovdamearkka dihte niegadii musihkkara dahje čálli ámmáha, ja su guokte artihkkala almmustahttojuvvojedje báikkálaš aviissas. Su eallingeardi čálli Kathryn Spink lea maiddái fuomášahttán, ahte go eadni Teresa lei hui eahccin su mánnávuođa bearrašii, son sáhtii maiddái niegadit iežas bearraša ja mánáid. Maŋŋelis, golggotmánus jagi 1981, eadni Teresa vástidii austrálialaš doaimmaheaddji jearaldahkii dan birra, ahte leigo son goassige háliidan iežas máná: “Lunddolaččat, lunddolaččat, dieđusge. Mii gártat addit oaffara. Dat lea min skeaŋka Ipmilii”.

Maŋŋelis eadni Teresa muitalii, ahte su ruoktu lei leamaš lihkolaš, iige dat, ahte sus bođii nonná, lean álki. Son vulggii ruovttus 18-jahkásažžan, manai katolihkalaš girkui ja searvvai Dublinis oappáide, geat doibme Loretos, iige son šat deaivvadan eatnis iige oappás.

Dublinis eadni Teresa orui dušše guokte vahkku. Duon áiggi son oahpahalai eŋgelasgiela, maid son ii máhttán vel ollege. Vuoiŋŋalaš oahpahusa son oččošii eŋgelasgillii.

Juovlamánus jagi 1928 eadni Teresa vulggii borjjastit India guvlui. Mátkkis son válljii ođđa nama Teresa. Gázzi, mii lei mannamin Indiai, orui juovllaid áiggi dámppas. Eatni Teresa buot stuorámus moraš, mátkereivve mielde, lei dat, ahte dámppas ii lean katolihkalaš páhpa, gii livččii sáhtán doaimmahit meassu. Páhpa bođii fárrui maŋŋelis Colombos.

Go dámpa finai eatnamis Madradis (dán áiggi Chennai), eadni Teresa oaččui guoskkahusa geafesvuhtii ja heahtái, mat gávpogis ledje. Vaikke son leige oaidnán geafesvuođa juo Skopjes, eadni Teresa hirpmástuvai garrasit Madrasa dilis ja čálii:

Indiai eadni Teresa jovddii jagi 1929. Noviisaáiggis, oabbá Teresan, son álggahii badjel guovtti kilomehtera allodagas Himalajas, mii lei Darjeeling gávpogis. Seamma áiggi oabbá Marie Therese, gii barggai Indias, muittašii oappá Teresa “stuorra mánnán, gii lei somá olggosoaidnit ja fihtolaš, dievva duhkoraddanmiela”. Dan lassin son muitalii: Son ii duoid beivviid áiggi máhttán eŋgelasgiela bures, muhto hirbmat jođánit son ohppii dan lasi. Son lei álo maiddái garas bargat bargguid. Hirbmat garra bargguid. Juo nuorra nonnán son lei hui liekkus ja ustitlaš.

Eadni Teresa attii vuosttaš, dalle vel gaskaboddasaččat, nonnálobiid miessemánu 24. beaivvi jagi 1931. Dan maŋŋá son álggahii oahpahusbarggu Koreto kloasttarskuvlas, mii lei Darjeelingis ja man lassin son barggai oanehis áiggi maiddái buohccestašuvnnas ja veahkehii dikšunbargoveaga. Duon áiggi son gárttai guoskkahussii geafes ja buohcci olbmuiguin.

Eadni Teresa barggai measta guoktelogi jagi oahpaheaddjin Calcuttas nonnákloastara skuvlas. Son oahpahii álggus eanadieđu ja maŋŋit historjjá, vaikke sus váilui hámálaš gelbbolašvuođa guktuin ávdnasiin. Oahpahettiinis Bassi Maria logahagas, mas vuosttaš oahpahusgiella lei bengal ja nubbi eŋgelašgiella, eadni Teresa oaččui gohčodannama “Bengala Teresa”. Oahpahussajit ledje hirbmat fuones dilis, ja dan báikki oaidnán, mas oahppit ođđe ja borre, eadni Teresa govahalai dan ja logai, ahte duot báiki lea “dievva áŧestusa” ja lea veadjemeahttun oaidnit bahát geafesvuođa. Seamma báikkis oahppit gohčodišgohte eadni Teresa vuosttaš háve “Ma”, Eadni.

Miessemánu 24. beaivvi jagi 1937 eadni Teresa attii eallinagi nonnálobi, man maŋŋá son ii šat gohčoduvvon oabbán, muhto eadni Teresan.

Nubbi máilmmisoahti heajudii Calcutta ja India diliid ovddežis. Stuorra-Británnia mielde Indiage šattai soahtái, mas bođii nealggiheahti jagi 1943. Miljovdna olbmo jápme, ja issoras báhtareaddjijoavkkut geahččaledje gávdnat vugiid,mainna birgejit dakkár gávpogiin nugo Calcutta lei. Seamma áiggi eadni Teresas bođii mauretánialaš nonná čuovvu ja seammás Bassi Anna Nieiddat – nammasaš servoša jođiheaddji. Sutnje addojuvvui mearrádus, man mielde oahpahus fertii joatkašuvvat seamma láhkái go ovdalge fuolatkeahttá nuppástuvvan dilis. Eadni Teresa čálii fargga eadnásis ja muitalii ođđa sajistis, masa su eadni vástidii: “Ráhkes mánná, ale vajálduhtte, ahte leat vuolggán Indiai gefiid dihte.”

Čakčamánu 10. beaivvi jagi 1946 eadni Teresa oaččui ieža sániid mielde ”bovdehusa bovdehusa siste” togas, dalle go lei mannamin Darjeelingii. Son ii jur ollenge hállan vásáhusas, maid son lea ožžon su eallima áiggi, muhto ovtta jearahallamis son celkkii: ”Mun fertii guođđit kloastara ja veahkehit gefiid, nu ahte ealán sin gaskkas. Dat lei mearrádus. Juos in livččen jeagadan dan, mu osku livččii moallanan”.

Easkka jagi 1948 eadni Teresa oaččui lobi vuolgit kloasttaras ja mannat ássat buot geafimus olbmuid gaskii. Dat lei eahpedábálaš, dasgo ovdamearkka dihte Láđisvuođa oappát ja Bassi Anna Nieiddat doibme eanaš dušše ieža kloastariin, buohcceviesuin ja apotehkain ja daid lagasvuođas. Viimmat eadni oaččui vástádusa ohcamuššii, maid son lei sadden kardinálii, mas mieđihuvvui lobi eallit kloastara olggobealde. Eadni Teresa oaččui lobi ovtta jahkái, goas son ii šat lean Loreta nonná. Dán dilálašvuođas eadni Teresa muitalii maŋŋelis:

Eadni Teresa oahpahišgođii mánáid, ja fargga son oaččui čuovvuid, main joavkkus ledje ovddeš nonnáid skuvllaid oahppit. Jagi 1950 poava dovddastii Ráhkisvuođa miššuvdnaoappážiid virggálaš njuolggaduslávdegoddin.

Jagi 1952 Calcuttai vuođđuduvvui vuosttaš dikšoruoktu gefiide. Ráhkisvuođa miššuvdnaoappážat šaddet beakkánan das, ahte sii dárbu mielde vaikke gurbo dikšoruktoseaset olbmuid, geat ledje hilgojuvvon gáhtii ja geat ledje juo menddo hedjosat vázzit. Jagi 1963 eadni Teresa vuođđudii njuolggaduslávdegotti, mii lei oaivvilduvvon almmáiolbmuide, Ráhkisvuođa miššuvdnavieljažat. Dikšunruovttudoaibma álggii viidánit johtilit Calcutta olggobeallái ja logijagi 1960 beallemuttus India olggobeallái. Ráhkisvuođa miššuvdnaoappážat ožžo vehkkiid ja doarjuid birra máilmmi.

Modearna joavkodieđihangaskoamit ledje dehálaččat eadni Teresa publikašuvdnai, dasgo daid bokte son dovdojuvvui ja fuomášahttojuvvui máilmmiviidosaččat. Leage árvaluvvon, ahte joavkodieđihangaskomiid haga su publikašuvdna livččii ollen dušše beare Indiai ja gárggiiduvvon mihá hihtáseappot go duođai geavai.

Vuosttaš mearkkašahtti dieđihangaskaoapmi, mii beroštišgođii eadni Teresas, lei calcuttalaš baikkalaš aviisa The Statesman. Dán maŋŋá maiddái nubbi njunušbeaiveaviisa, Amrita Bazar Patrika čuovvugođii su doaimmaid. India olggobealde árvvus adnojuvvon bláđđi Times fuomášii eadni Teresa barggu. Dat almmustahtii sus máŋgga govuhuvvon artihkkaliid. Jagi 1975 eadni Teresa govva almmustahttojuvvui The Illustrated Week –bláđi bearbmasiiddus. Dáhpáhus lei hui dehálaš danin go, gažaldagas lei buot bivnnuheamos bláđđi gaska- ja badjeluohkáid gaskkas. Njunušdoaimmaheaddji Kushwant Singh buvttii ovdan eadni Teresa doaimmaid hui buorre čuovggas, ja moadde mánu maŋŋelis eadni Teresa ieš kommenterii čállosa váikkuhusaid:

Mr. Kushwant Singh artihkal lea rievdan olbmuid jurddašanvuogi mu guovdu. Fuomášan čielggašit erohusa: dalle go mii máinnašuvvojit, eahpeoskkut ja imašteamit eai šat šadde. Buot olbmot čájehit árkkálmastinvuođa ja árvvu. Dat lea duođai somá”.

Jagi 1970 eadni Teresa šattai riikkaidgaskasaččat beakkánan, masa váikkuhii jagi 1996 BBC buvttihuvvon dokumeantafilbma Something Beatiful for God ja seammanammasaš girji jagi 1971. Filmmas eadni Teresa vástádalai ovdalgihtii plánejuvvon gažaldagaide ja hálai ollu Ipmila birra. Geahččit váikkuhuvvojedje eadni Teresa barggus TV- ovdanloaiddasteami dihte nu, ahte sii skeŋke ollu ruđa ja dan lassin Eadni Teresa oaččui ain eambbo beakkálmasvuođa.

Riikkaidgaskasaš beakkálmasvuohta attii eadni Teresai vejolašvuođa sirdit jurdagiiddis ja ulbmiliiddis máŋgga olbmuide. Máilmmiviidosaš beakkálmasvuođa olmmožin son deaivvadii máŋggaid stáhtaid dehálaš njunušolbmuid, dego ovdamearkka dihte Amerihká presideantta. Dan lassin ovdamearkka dihte poava doarjališgođii su.

Kathryn Spink lea dahkan eadni Teresas áidna eallingearddi, maid eadni Teresa ieš lea dohkkehan. Dan mielde eadni Teresa ii hálidan, ahte son loktojuvvošii eará olbmuid bajábeallái. Son balai das, ahte olbmot rámidivčče su dušše dan dihte, ahte sii luomusmuvašedje ieža ovdasvástádusain. “Bassivuohta ii leat dušše moadde hárve olbmuid ovdavuoigatvuohta. Dat lea du seamma bures go muge geatnegasvuohta”. Son lea maid dadjan, ahte “máilmmis leat geafit dan dihte, ahte mun ja don ean leat addán doarvái”.

Eadni Teresa eallinfilosofiija lei Kathryn Spink mielde dakkár, ahte eallin lea hui illudahtti ja gudnis adnojuvvon. Badjel čiežalogijahkásažžan son ieš divttistii su eallinfilosofiija čuovvovaš celkiide:

Eadni Teresa lea dadjan, ahte “eallin lea buot divraseamos skeaŋkka, maid Ipmil lea addán”. Dan lassin son muitalii: ”Juohke olmmoš lea munnje Kristus, ja dasgo lea dušše okta Kristus, dat olmmoš, geainna guđege bottus deaivvadan, lea munnje áidna olmmoš máilmmis”.

Eadni Teresa ideologiijai gulai maiddái abortta ja náittosearuid vuostálastin. Dalle go son lei jagi 1992 Irlánddas hállamin, son logai: Dahkot garra mearrádusa, ahte ii oktage mánná dán čáppa Irlánda riikkas livčče ii-doaivvuhuvvon. Loahpahehkot Niidii, gii ráhkista Irlándda nu ollu, ahte dán riikkas ii šat dahkkojuvvoše ii oktage aborta. Loahpahehkot, ahte dáppe ii šat dáhpáhuvaše ii oktage náittosearru.

Eadni Teresa anii árvvus maiddái ráfi, ja son earret eará háliidii ávžžuhit USA presideantta George H. Bush ja Irak jođiheaddji Saddam Hussein, ahte Persialuovtta soahti garvojuvvošedje. Son čálii sudnuide reivvestis:

 
Jagi 2007 almmustahttojuvvui girji, mii muitalii eadni Teresa áŧestusaid ja eahpádusaid birra ”Mother Teresa: Come Be My Light” (sámegillii: ”Eadni Teresa: Boađe čuovganan”). Girji doallá sisttis reivviid, mat leat 66 jagi áiggi čállojuvvon rihpaáhčiide ja ovdaolbmuide. Eadni Teresa publikašuvdna, masa gievrras oskkolaš vásáhusat su movttiidahtte, álggii logijagi 1940 Calcuttas. Muhtun bottus son vásihii, ahte Kristus ieš gohčui su bálvalit buot geafimus olbmuid gaskkas.

Dan maŋŋá go eadni Teresa álggii bargat gefiiguin, su oskkueallin nuppástuvai. Oskkolaš vásáhusat nohke ja Ipmila sadjái bođii dušše jaskesvuohta. Reivviinis son čálii “goikkisvuođas, sevdnjesvuođas, guorusvuođas ja gillámušas”, mat ledje su siste. Son veardidii su vásáhusa helvehii, ja muhtumin son eahpidii almmi ja juoba Ipmila eksisteanssa. Eadni Teresa lei diđolaš das, ahte almmolaš ja siskkáldas persovdnagovva ledje ruossalassii. Son čálii, ahte modji lei máska, mii gokčá visot.

Buorredagolašvuođaorganisašuvnna, man eadni Teresa lea vuođđudan, ovddasteaddjit ja eadni Teresa bargit eai diehtán su áŧestusain ja eahpádusain. Son lei doivon, ahte su priváhta reivvet boalddášedje, dasgo daid almmustahttin “šattašii jurdagiid Jesusas su alccesis”. Reivviid almmustahttin gulai goittotge katolihkalaš girku dutkamušprojektii, nu ahte gažaldagas ii lean dakkár iktingirji, mii vikkašii vuolleárvosašvuhtii. Reivviid olggosaddi pastor Brian Kolodiejchuk lei eadni Teresa ovddeš bargoskibir. 
  

(Indiat rationálajurddašeddjiid servviid njunuščálli Sanal Edamaruku).

Logijagi 1990 eadni Teresas almmustahttojuvvui guokte iktingirjji: Chirstpher Hitchens The Missionary Postition ja Aroup Chatterjee Mother Teresa: The final Verdict. Girjjiin son láitojuvvo earret eará vuoidamis, gefiid dálkkasdieđalaččat oalle fuones dásis ja buorre oktavuođain iešguđetlágán riikkaid diktáhtoriiguin, dego Haiti diktáhtor Jean-Claude Duvalieriin.

Chatterjee ovdamearkka dihte muitala, ehte eadni Teresa organisašuvnnas ii leat buohcceviessu Calcuttas iige oba addojuvvo borramušveahkkige gefiide. Su mielde organisašuvnna doaibma rádjašuvva eanaš dasa, ahte doallá bájas sáhtašeapmiruovttu gefiide. Sáhtešeapmiruovttusge eai leat doavttir, ovttagearddigeavahan nálut eaige liikkaide galbmalatnja. Chatterjee maiddái govvida sáhtešeapmiruovttu bohcciid divššu fuotnin ja nágge, ahte jámes olbmuid gasttášedje fuolakeahttá sin iežas dáhttu ja das, man oskku sii dovddastedje. Jagi 1994 dálkkasdieđalaš áigečállaga The Lancet doaimmaheaddji muitalii, ahte eadni Teresa klinihkain eai lean rávvagat dasa, mo buohcci ja buorránmeahttun olbmuid sáhtášii dovdat ja earuhit guhtet guoimmisteaset. Indialaš Sanal Edamaruku lea fas muitalan, ahte vaikke eadni Teresa buohcceviesus dikšojuvvojit buohccit, geat buhcet njoammudávddaid, doppe ii giddejuvvo makkárge fuomášumi buhtisvuhtii. Nálut geavahuvvojit máŋga geardde beaivvis iige bávččasdálkkas jur ollege lea anus.

Dan lassin Chatterjee girjjis kritiserejuvvo ruhtaváraid geavahus, mat leat eadni Teresai addojuvvon. Dikšobiergasat, mat leat ožžon organisašuvnnas, eai geavahuvvo riekta dahje dat vuvdojuvvojit, ja buohccebiillaid publikašuvdnan lea dušše finahahttit nonnáid gávpogis. Skeŋkonváriid geavahuvvojit eanaš oskkolaš publikašuvdnai- nugo páhpaid skuvlejupmái – iige gefiid veahkeheapmái. Bill Cooke, gii lea árvvoštallan Chatterjee girjji, doalláge dan gova, mii lea eadni Teresas oarjeriikkain, propagánda buktagiin. Su veahkkebarggu ulbmil lei eanaš sieluid bestojupmi, ii gefiid buorráneapmi ja dikšu. Dán oktavuođas lea maiddái muitojuvvon eadni Teresa cealkagis:” Mii eat leat buohccedivššut, mii eat leat doaktárat, mii eat leat sosiálabargit. Mii leat oskkolaččat, mii leat oskkolaččat, mii leat oskkolaččat.

Chatterjee lea maid fuomášahttán, ahte dat govva Calcuttas, maid eadni Teresa dorjojuvvon dieđáhusgaskaoamit leat addán, lea ádján turisttaid ja dolvon gávpogii fuones beaggima. Su mielde turistadietnasat ja investeremat livčče massojuvvon dáid doaimmaid dihte oktiibuot 4,5 miljárdda dollára. Chatterjee lea maiddái fuomášahttán, ahte skeaŋkahušat, maid eadni Teresa lea ožžon, leat unnidan eará veahkkeorganisašuvnnaid, mat lea ain vel beaktileappot ja aktiivvaleappot go Ráhkisvuođa miššuvdnaoappážat, ožžojuvvon skeŋkonváriid. 
    
Nubbi beakkán kritihkar Christopher Hitchens, gii lea árvvoštallan eadni Teresa, almmustahtii kritihkalaš girjji juo eadni Teresa eallináiggis jagi 1995. Girjjistis Hitchens earret eará kritisere dan, ahte eadni Teresa ii jur ollege biehtadan skeaŋkahušaid, fuolakeahttá das, geas son daid oaččui. Son ovdanbuktá Claude Duvalier, gii lea okto ráđđen Haiti, ja máinnaša fitnodatolbmuid joavkku, geat leat “seahkánan eahpidahtti doaimmaide”. Amerihkkálaš Penn  Teller – televišuvdnaráiddu oasis Holier than Thou gieđahallojuvvui kritihkalaččat eadni Teresa, Dalai-lama ja Mahatma Gandhi. Oasis giddejuvvui fuomášumi maiddái Hitchens máinnašuvvon Jean-Claude skeaŋkahušaide. Prográmma jođihuvvon Penn  Teller – diiddastallibára mielde skeaŋkahušat livčče ferten geavahuvvot ovdal Haiti gefiid veahkeheapmái go doalvut daid guhkás olgoriikkaide Calcuttai.
   
Go eadni Teresa lea kritiserejuvvon, de lea maiddái fuomášuvvon, ahte ii son lea rivttes mielde viggan unnidit ráhkaduslaš geafesvuođa. Son buoret heajudii dan čavges konservatiivvalaš oaiviliiddisguin, dego nu, ahte son vuostálasttii riegádanlogu heivehallama.

India rationalistaserviid njunuščálli Snal Edamaruku lea kommenteren eadni Teresa barggu Calcuttas čuovvovaččat:

   
Edamaruku, nugo Chatterjeege mielas, eadni Teresas váikkuhii negatiivvalaččat Calcutta beaggimii. Ruhtaváriid geavaheamis son dadjá: Masa buot dat ruhta lea mannan? Ii goittotge dakkár olbmuid dili buorráneapmái, geasa dat leat dárkkuhuvvon. Nonnát sáhtte addit sidjiide tallearkka dievva mállása ja muhtumat, geat gillájedje dávddain ja vánis, ožžo suoji ja fuolahusa. Máilmmi rikkášeamoš njuolggaduslávdegoddi ii leat hui addálas, dasgo dat hálida oahpahit geafesvuođa ávdugasvuođa. “Gefiid gillámuš lea hui čáppis, dat čájánas vártnuhisvuođas ja gillámuša rámohallanvuođas veahkeha máilmmi sakka, dadjá eadni Teresa. Galggašiigo dán iešlágan miljárdeaddji oahpahusas leat giittolaš?”.




#Article 109: Lintula kloasttar (712 words)


 Kloastara dálá jođiheaddji, igumenia, lea eadni Marina.

Lintula kloasttar riegádii, go suollemasráđđeaddi F. P. Neronov skeŋkii jagi 1894 eanandálu kloastara vuođđudeami várás Gárjila gutkos Kivennapa suohkanis Lintula gilis. Aitosaččat dát nissonkloastara álgomuddu, Lintula Bassi Golmmaoktasašvuođa nissonsearvvuš, vuođđuduvvui čuovvovaš jagi. Das maŋŋel namma rievddai kloasttarin. Nama Lintula kloasttar oaččui lagas gilis ja jogas.

Vuođđudeapmi ii lean álki, dasgo Suomas lei ain fámus Ruoŧa válddi áigásaš láhkaásaheapmi, mii máŋgga láhkai geahččalii dorvvastit luteralaš girku sajádaga áidna stáhtaoskkoldahkan. Maiddái guovlu, gosa kloastara plánejedje, lei eanaš luteralaš. Buot váttisvuođain fuolakeahttá kloasttar vuođđuduvvui Bassi Synoda mearrádusain ja keaisárlaš majestehta guorrasemiin geasset 1895.

Vuosttas gilvvohallit Lintulai bohte eará kloastariin, earret eará Penza kuvernameanttas Mokša gávpogis, muhto maiddái eará guovlluin Ruoššas. Jahkečuođi álggus eallin kloastaris lei vuollegaš ja dievva barggu. Maiddái siskkáldas ruossalasvuođat ja fuones ekonomalaš dilli hehttejedje eallima.

Jahkečuođi álgomuttus áššiid seaguhedje dasa lassin stáhtaválddi ruoššaidahttinviggamušat, maidda girku ja kloasttar fertejedje váldit oasi earret eará vuođđudemiin ruošša skuvllaid suopmelaš mánáide.

Go Suopma šattai iehčanassan oktavuođat Ruošša girkui boatkanedje ja Suoma ortodoksalaš girku nationaliserejuvvui. Dán oktavuođas ruošša skuvllat heaittihuvvojedje. Vuosttas máilmmisoahti, Ruošša revolušuvdna ja Suoma jagi 1918 siskkáldas soahti hehttejedje Lintula doaimmaid ja buktet mielddis ain muhtumin juoba nealggiheađi. Kloastaris lei oappáid lassin oarbbessiida. Nonnáid riikkavulošvuohta dagahii váttisvuođaid. Measta buohkain lei Ruošša riikkavulošvuohta. Sii galge oažžut oahpahusministeriijas lobi orrut kloastaris. Skuvlla maŋŋá maiddái oarbbessiida heaittihuvvui ja huksehus rievdaduvvui mátkeruoktun.

Kloasttar nággárušai sitkadit ja lihkostuvai dorvvastit kloastara eallima joatkašuvvama, muhto skábmamánus 1939 álggii dálvesoahti, mii botkii buot plánaid.

Oktiibuot 47 olbmo fertejedje vuolgit kloastaris eváhkkui ovdal dálvesoađi. Stuorámus oassi váccii golggotmánus kloastaris Terijokii ja doppe mátkkoštii togain Joroinen gieldda Maavesi gillái. Eváhkut gádde vuolgit eret dušše veháš áigái, muhto nuppe láhkai geavai. Buot sin dávviriin seaillui dušše Jerusalema Ipmilaeatni ikona, man okta nonná lei maŋimuš bottus ožžon fárrui. Dán ikonamálles šattai das maŋŋel Helssega ortodoksalaš girku nammaikona, man skeŋkejit omd. buohkaide, geat leat vihahuvvon náitosii searvegottis.

Maavesis  nonnáide adde orohaga sierra dáluin. Doaivu máhccamis Kivennapai elii garrasit juohkehačča mielas. Dálvesoađi álgomuttus stuorra oassi kloastara huksehusain duššai ja joatkkasoađi maŋŋá ožžo loahpalaččat vajáldahttit máhccama ruovttoluotta.

Máŋggaid muttuid maŋŋá jagi 1945 oappát oste Hackman  Co eanadálu Heinävesi gieldda Koskijärvi gilis. Ođđajagimánus 1946 nonnát fárrejedje ođđa ruoktoseaset Palokkii.

Lintula kloasttar lea doaibman Heinävesis jagi 1946 rájes boatkkaheamet. Lagas Valamo kloasttar fuoláhii oappáid vuoiŋŋalaš dárbbuin ja maiddái máŋggain geavatlaš áššiin barge ovttas. Ledjehan maiddái Valamo muŋkkat eanaš ruoššagielagat.

Ođđa earkebismma ja vehážiid mielde kloastarii boahtán suopmelaččaid mielde Lintula álggii suomaiduvvat 1960-logus. Jagi 1973 kloasttar oaččui ođđa girku, muhto sis ledje máŋgii váttisvuođat oažžut báhpaid doallat ipmilbálválusaid. 1970 ja 1980-loguin kloastarii bohte ođđa oappát ja kloasttareallin ealáskii sihke Lintulas ja Valamos.

Kloasttar oaččui boađuid ja ealáhusa álggus eanandoalus ja muhtin veardde turismmas. Borramuša ektui ledje eanaš iešbirgejeaddjit álo gitta 1970-logu álgomuttu rádjái.

Čakčat 1966 gárvvásmuvai boares gárdima láhkosii kloastara ássanhuksehus, man máŋggat sierra olbmot ja servošat ledje ovttasbarggus ruhtten ja huksen.  Lintula kloastara girku, man guhká ledje vuordán ja sávvan, gárvvásmuvai čakčat 1973. Girku plánii arkiteakta Vilho Suonmaa. Girku basuhuvvui Basse Golmmaoktasašvuhtii, dego earáge Lintula girkut. Petros Sasaki lea málen girku áltárikona Ipmilaeatni Einnosmearkka nappo orantti-ikona. Dat lea Suoma stuorámus dakkár ikona.

Čakčat 1988 gárvvásmuvai ásodaga láhkosii huksehus, man vuollegearddis lea ginttalfabrihkka, dan rádju ja eará fuolahanlanjat. Dan loavttas lea stuorra mátkemuitobuvda. 1990-logu álggus oappáid ásodat viiddiduvvui ja boares oassi vuođđodivvojuvvui.

Álggus oappáid hávdádedje Valamo hávdeeatnamii, muhto kloasttar oaččui ođđa hávdeeana jagi 1994. Čuovvovaš jagi hávdeeatnamii huksejedje hirsacessana, man ovdagovvan lea boares Äänisniemi málle. Cessan lea basuhuvvon Ipmilaeadnái.

Dálá áigge buot oappát leat suopmelaččat. Maŋimuš bores Lintulas boahtán nonná lei eadni igumenia Antonina, gii bođii doppe nuorra noviisan. Son jámii jagi 1998. Lintulas lei maiddái Suoma maŋimus stuorra skeemai vihahuvvon kloasttarássi, skeemanonná eadni Serafima.

Go eanandoallu heaittihuvvui kloasttar galggai ohcat turismma lassin ođđa ealáhusaid bajásdoallu dorvvasteami várás. Jagi 1967 ortodoksalaš girkoráđđehus evttohii, ahte Lintulai vuođđudivčče gintalfábrihka, mii ráhkadivččii buot girkoduovvasiid olles girkogoddái. Lintula dohkkehii evttohusa. Máŋggaid muttuid maŋŋá leat beassan dasa, ahte duovvasiid dahkan ii gáibit olu bargiid ja giehtaduoji, go mašiinnat barget stuorámus oassi bargguin. Duovvasiid dahkamis olles girkogoddi dárbbuide boahtá dálá áigge sullii bealli kloastara bušeahtas.

Eanandoallu heaittihuvvui ollásit jagiin 2003–2004. Elliid leat vuovdán ja bealdduid láigohan. Muorjjit ja šaddogárddi buktagat gullet goit ain unna oassin kloastara buktagiidda.

Turisma lea dehálaš ealáhus maiddái Lintula kloastarii. Kloastaris leat iežas buvda ja muhtin idjadanbáikkit láigonláhkai. 1990-logus Lintulas leat fitnan sullii 20 000–25 000 turistta geasis.




#Article 110: Ortodoksalaš girku (1893 words)


Ortodoksalaš girku (greikkagillii ορθός orthos, sámegillii riekta ja δόξα, doxa oahpaheaddji, rámideaddji) lea kristtalaš girku, masa gullá sullii 220 miljovnna guotteheaddji. Stuorámus oassi máilmmi ortodoksalaš báikkálaš girkuin leat Ruoššas, Balkan-njárggas ja Lahka-Nuorttis. Oapmet greikalaškatolalaš girku oaivvildii oktasaš katolalaš girku bysantalaš nuortasuorggi earuhussan katolalaš girku romálaškatolalaš oarjesuorggis. Tearpma greikalaškatolalaš girku eai láve šat geavahit, dasgo dasa leat Suomas 1900-logu loahpas geahččalan stáđásmahttit nuppi, nappo uniáhtagirku, mearkkašumi.

Ortodoksalaš girku ii leat seamma láhkai oktilaš go ovdamearkka dihte katolalaš girku, muhto eanet iešguđetlágan girkuid koališuvdna. Ortodoksalaš girkuid jovkui gullet aitosaš ortodoksalaš girku lassin maiddái orientála ortodoksalaš girkut ja nuortasyrialaš Nuortta apostallaš girku. Ortodoksalaš girkui gullá 15 iehčanas báikkálaš girku. 

Ortodoksalaš girku lea iežas oainnu mielde seamma girku, man Jesus ja apostalat vuođđudedje ja mii doaimmai 300-logu rájes Roma stáhtagirkun. Stáhtagirkus ledje vihtta patriárkka viđa gávpogis: Romas, Antiokias, Aleksandrias, Jerusalemis ja Konstantinopolis (dáláš Istanbul). 

Ortodoksalaš ja orientála girkuid earránišgohte 400-500-loguin, goas orientála ortodoksalaš girkut luovvanišgohte Nuorta-Roma stáhtagirku kristologalaš linjjás. Nákkus lei gažaldat erohus patriárkka Nestoriosa kristologalaš oainnu, man mielde Kristus lea sierra ipmillaš ja olmmošlaš sivdnádus, ja ortodoksalaš girkuid oainnu gaskkas, man mielde Kristus lea seamma áigge sihke Ipmil ja olmmoš. Orientála girkut dego Armenia apostallaš girku ja Egypta koptalaš girku ohppet iežaset monofysihttalaš dulkojumi, mii deattuhii Kristusa ipmilvuođa. Go Islam leavai ja Bysánta manahii guovlluid kalifáhtai, dát girkut gárte Bysántta váikkuhanbirrasa olggobeallái.

Jagi 1054 dáhpáhusaide kulminerejuvvon Stuorra skismmas oarjji ja nuortti báikkálaš girkut sierranedje nuppiideaset sierra dovddastangoddin nappo katolalaš girkun, man poava láide, ja nuortti ortodoksalaš girkun. Skismai váikkuhii erenomážit sierramielalašvuohta Nikaia oskkudovddastusa sátnehámiin: nu gohčoduvvon filioque-riidu. Oarjegirku lasihii oskkudovddastussii  sáni (láhtengillii Filioque nappo ja Bártnis) nappo dan oainnu mielde Bassi Vuoigŋa vuolgá sihke Áhčis ja Bártnis. Nuortti patriárkkat eai dohkkehan dán rievdadusa. Juo ovdal filioque-riiddu nuortta ja oarjji girkut ledje šaddan iešguđet guvlui. Teologalaš jurddašeamis ledje erohusat. Dasa lassin politihkalaš gárggiideapmi Roma váldegottis láidii iešguđetlágan oainnuide earret eará poavvaga sajádagas. Váldegotti guovddáš lei sirdásan Romas Konstantinopolii. Loahpas gealdagasat ledje nu stuorrát, ahte poavvaga legáhta ja Konstantinopoli patriárka julggaštedje nuppiidasaset girkogarrudussii 1054. Garrudusat ledje fámus jagi 1965 rádjai.

Ortodoksalaš girku leavai Bysántta váldegotti guovllus vuolggahusbarggu mielde eanaš nuorttas. 1000-logus girku váikkuhus olii juo Uŋgarii, Polskii, Baltiai, Ukrainai, Vilges-Ruššii ja Ruššii. Go Konstantinopoli vuoittahalai jagi 1453, Ruoššas šattaige ortodoksalaš girku dáfus dehálaš guovddáš, ”goalmmát Roma”. Ruoššas ortodoksalašvuohta leavai 1700- ja 1800-loguid áigge Kiinnái, Koreai, Japánii ja Alaskai.

Ortodoksalašvuohta bođii 1700-logu loahpas Alaskai, mii dalle gulai Ruošša keaisárgoddái, ruošša vuolggahussárdnideddjiid mielde. Go Ruošša vuvdii Alaska Amerihkkái 1867 Bassi synoda vuođđudii jagi 1870 Aleuhtaid ja Alaska bismagotti, man sirde maŋŋil San Franciscoi ja mas šattai ”Aleuhtaid ja Davvi-Amerihká bismagoddi” jagi 1900.

Ruošša ortodoksalaš girku historjá lávkii ođđa áigodahkii, go Lenin earuhii girku stáhtas ja skuvlla girkus Ruošša jagi 1917 golggotmánu revolušuvnna maŋŋá. Álggus bolševihkat atne oskkoldaga vigiheapme diidaoskun, mii vehážiid mielde diehtaga ovdánettiin jávkkašii. Jagi 1921 doaladupmi goit rievddai, ja bellodat válddii geavahussii ođđa ”dáistaleaddji ateismma” ja ”dáistaleaddji materialismma” prinsihpaid, maid vuođul álggahedje viiddis propagándabarggu oskkoldaga vuostá. Geahča maiddái: Soviet Atheism: the Militant League. the Modern encyclopedia of Russian and Soviet history, vol. 2. 

Jagi 1929 maŋŋá Sovjetlihtus álggii viiddis oskkoldagaid váidnu. Váldooassi sierra oskkoldagaid báhpain juogo sáddejedje fáŋgaleairraide dahje godde ja máŋgasat báhtaredje riikkas. Buot ”oskkoldatlaš propagánda” gildojuvvui, maiddái Biibbal-joavkkut, oskkoldatlaš nuoraid- ja nissoniidsearvvit ja oskkoldatgottiid girjerájut ja lohkansálet.  Nuppi máilmmesoađi áigge ortodoksalaš girku válde mielde soahtái Duiskka vuostá ja oskkoldagaid váidnu loikkai. Vaikko muhtin girkut rahpasedje ođđasit, ii stáhta oskkodatvuostálaš doaladupmi olus rievdan.

Vuosttas máimmesoađi čuovvumužžan Osmánaid, Nuortariika-Uŋgára ja Ruošša váldegottit jávke ja dađi mielde maiddái guovllu ortodoksalaš girkuin dáhpáhuvve rievdadusat. Ruošša oarjerájis ortodoksalaš unnitlogut Suomas, Estlánddas, Latvias ja Lietuvas sierranedje iežaset autonomalaš girkun. Dáin buot earret Lietuva sirdásedje maid Moskova patriarkáhta oktavuođas Konstantinopoli patriarkáhta vullosažžan. Ekumenalaš patriarkáhtta vuođđudii maiddái Polskii autokefalalaš girku jagi 1924 riikka vilgesruošša ja ukrainalaš unnitlogu várás. Nuppi máilmmesoađi maŋŋá Moskova heaittihii Latvia, Lietuva ja Estlándda girkuid autonomiija ja reintegrerii Polska girku alccis vaikko dat oaččui ođđasis autokefalalaš girku sajádaga jagi 1948.

Balkanis vihtta serbialaš bismagotti ovttastuvve jagiin 1920-22 Serbia patriarkáhttan, man patriárkkastuollu vuođđuduvvui Belgradii. Maiddái románialaš bismagottit cegge jagi 1925 Románia patriarkáhta. Jagi 1937 Konstantinopoli patriarkáhtta dovddastii maiddái Albania girku autokefalia. 

Nuppi máilmmesoađi maŋŋá kommunisttalaš Albanias ávžžuhedje ruksesgardistan gárvvohan skuvlamánáid vandaliseret girkuid ja moskeaid, ja jagi 1967 gildojuvvui láhkaásaheamis buot oskkoldagahárjeheapmi. Dán maŋŋá riikkas giddejedje badjel 2 100 moskea, girku, kloastara ja eará oskkoldatlaš ráhkadusa.  Eandalii jagiid 1967 ja 1976 oskkoldatvuostálaš falleheamit ledje erenomáš brutálat ja fanáhtalaččat organiserejuvvon oskkoldaga ja oskkolaččaid vuostá, olu vearrát go mange eará sosialisttalaš riikkas. Imámaid, báhpaid, muŋkkaid ja nonnáid godde ja válde fáŋgan viidát.

Eará Nuorta-Eurohpa kommunisttalaš riikkain girkuide eai čuozihan seammalágan váinnuid. Jugoslavias ja Bulgarias girku ja stáhta sirrejedje nuppi nuppis, muhto Románias girku seaillui ain čatnosis stáhtii. Serbias girku basttii seailluhit eanet autonomalašvuođa go Bulgarias ja Románias. Balkan guovllu girkut, earret Albmanias, ledje goit lojálat ođđa ráđđejeaddjiide ja danin ožžo bajásdoallat teologalaš oahppolágádusaid ja olggosaddindoaimma.

Kommunismma gahččan Nuorta-Eurohpas liigudii stáhta čárvvá guovllu girkuin ja buvttii ođđa politihkalaš ja oskkoldatlaš friddjavuođa nuortaeurohpalaččaide. Nuppe dáfus ovdamearkka dihte Estlánddas ođđa dilli lea láiden nákkuide ekumenalaš ja Moskova patriarkáhta gaskkas báikkálaš girku kanonalaš sajádagas. Dálá áigge riikkas doaibmá sihke ekumenalaš patriarkáhta vuloš autonomalaš girku ja Moskova patriarkáhta vuloš bismagoddi.

Moskova patriarkáhta vuloš Aleuhtaid ja Davvi-Amerihka bismagoddi fuoláhii 1900-logu álgologijagiin maiddái Ovttastuvvan Stáhtaide fárren serbialaš, greikalaš, syrialaš ja albánialaš sirdolaččain, vaikko muhtin etnihkalaš joavkkut bovdejedjege iežaset ruovtturiikkain báhpaid jearakeahttá lobi amerihkálaš bismmain. Vuosttas geahččaleapmi vuođđudit autonomalaš dahje -kefalalaš máŋgaetnihkalaš amerihkálaš báikkalaš girku gahčai moivái, man Ruošša revolušuvdna dagahii. Jagi 1921 ekumenalaš patriárka Meletios IV vuođđudii Mátta- ja Davvi-Amerihká greikalaš earkebismagotti ja iešguđet álbmotjoavkkut juohkásedje ain ovddošguvlui ja vuođđudedje iežaset ortodoksalaš servošiid.

Moivedili geahččaledje ordnet 1950-logu rájes, go ortodoksalaš girkut Ovttastuvvan Stáhtain bargagohte ovttas ja vuođđudedje jagi 1960 bismmaid bissovaš ovttasbargoorgána (eaŋg. Standing Conference of Canonical Orthodox Bishops in the Americas, SCOBA). Moskova patriárka Tiihion julggaštii jagi 1970 ruošša bismagotti autokefalalaš Ortodoksalaš girkun Ovttastuvvan Stáhtain (eaŋg. Orthodox Church in America, OCA). Ekumenalaš patriarkáhtta vuostálasttii dan iige mieđihan autonomiija greikalaš earkebismagoddái.

Greikka-Turkiija soađi čuovvumužžan measta olles Vehá-Ásia greikalaš veahkadat báhtarii Greikii jagi 1922 ja Konstantinopoli patriarkáhta lahtut uhcco dušše Istanbul ja dan birrasa greikalaš veahkadahkii. Dát veahkadat lea johtilit unnon ja dasa gullet šat moatte duhát olbmo. Ekumenalaš bismagotti vuolde leat maid máŋggat diaspora-bismagottit ja Greika hálddahusa soahpamušain Greikka sulluid ortodoksalaš veahkadat.

Nuppi máilmmesoađi maŋŋá stuorra joavku greikalaččaid fárrii oarje-Eurohpii, Austráliai, Ođđa Zealándii ja Afrihkái.

Nuorta-Afrihkás greikalaš sirdolaččat leat buktán girku oktavuhtii stuorra joavkku guovllu eamiolbmuid, maidda ortodoksalašvuođas ii leat historjjálaš kolonialismma deaddu. Dát ortodoksalaš servošat šaddet ain Ugandas, Kenias ja Tanzanias, ja dain doibmet báhpat, mat leat boahtán eamiolbmuid gaskkas. 

Vuosttas máilmmesoađi maŋŋá stuorra fárremiid čuovvumužžan birra máilmmi leat šaddan Nuorta-Eurohpás vuolgán olbmuid servošat, ja dađi mielde maiddái ortodoksalaš girku lea leavvan ođđa guovlluide. Ruošša revolušuvnna čuovvumužžan Oarje-Eurohpái ja eandalii Frankriikii šadde ruošša emigrántaservošat. Parisas váikkuhedje danin máŋggat dehálaš ortodoksateologat, geain lei maiddái stuorra váikkuhus ekumenalaš lihkadussii.

Jagi 1922 riegádii maiddái Ruošša ortodoksalaš báhtareaddjigirku, mii ii dovddastan Sovjet-Ruoššas doaibman girku. Girku ii goit goassige ožžon čielga kanonalaš saji, ja dat máhcai 2000-logus ruovttoluotta Moskova patriarkáhttii. Seammalágan eahpečielga kanonalaš dilis doaimmai maiddái Ukraina báhtareaddjigirku. Eará emigrántajoavkkut vuođđudedje ekumenalaš patriarkáhta vuloš searve- ja bismagottiid.

Jagi 1924 ekumenalaš patriarkáhtta ja fargga máŋggat eará báikkálaš girkut válde atnui ođđa buoriduvvon gregoriánalaš kaleandara, mii láidii váttis riidduide Greikkas, Románias ja Bulgarias ođđa- ja boareskaleandárlaččaid gaskkas. Erenomážit Greikkas joavkkut, mat leat riegádan kaleandargažaldaga oktavuođas, leat šaddan opposišuvdnan, mii vuostálastá buot man atná ekumeniijan. Dáid joavkkuid mielde kaleandarođaštus rabai uvssa girku viidásutge moderniserejupmái ja šaddamii ain eanet eatnanlažžan. Muhtin ravddamus joavkkut leat botken rihppaoktavuođa ortodoksalaš girkuin.

Ortodoksalašvuohta ii vuođđuduva dovddastusaide dego protestántalaš kristtalašvuohta, muhto guovddážis lea ipmárdus das, ahte girku albma buktá rivttes oskku. Girku osku vuođđuduvvá oahppobihtáide nappo dogmaide, mat fas girku oainnu mielde vuođđuduvvet njuolga Ipmila almmuhussii. Girku dogmaid leat meroštallan čieža ekumenalaš girkočoahkkimis.

Ortodoksalaš, dego maid katolalaš, girkus Biibbalis vuolgán dogmaid lassin girku tradišuvnnas lea guovddáš sadji. Dát tradišuvdna máhccá apostallaš áigái ja ráhkada girku oainnu mielde ovttas Biibbaliin girku ollisvuođa. Biibbal ja tradišuvdna leat oskkilduvvon okto ortodoksalaš girkui, mii dulko daid. Girku lea ollisvuohtan meaddeheapme rivttes oskku ektui. Guovddáš oassi girku tradišuvnnas leat maiddái girkoáhčiid oahpahusat, main atnet árvvus eandalii Gregorios Teologa, Basileios Stuorrá ja Johannes Krysostomosa.

Juo árrat vuosttas jahkeduháhis ortodoksalaš ja katolalaš girku hálddahusat vuođđuduvvagohte iešguđetlágan čovdosiidda. Daid duohkin leat dulkojumi mielde leamaš iešguđetlágan teologalaš oainnut. Dehálamos dáin gažaldagain lea poavvaga sadji girku njunnožis. 

Ortodoksalaš girkus Nieida Márjjás lea erenomáš sadji ovdarohkadallin. Márjá lea agalaš nieida ja ođđa Eeva, gii mieđihii iežas dáhtu mielde allaeaŋgala Gabriela almmuhussii Jesusa riegádeamis. Ortodoksat eai dovddas katolalaš girku oahpa Márjjá suttuhis sahkaneamis ja njuolga albmái badjáneamis. 

Ortodoksalaš girku dovddasta iežas oskku dan hámis, go jagi 325 Nikaia vuosttas girkočoahkkin ja jagi 381 Konstantinopoli vuosttas girkočoahkkin leat dan meroštallan. Ortodoksalaš girku geavaha oskkudovddastussan Nikaia-Konstantinopoli oskkudovddastusa.

Ortodoksalaš girku ii leat meroštallan absoluhta sakrameanttain lohkomeari, muhto dávjá lávejit hállat čieža birra: gásta, mirhavuoidan, eahkedaččat, gáhtamuš, báhppavuohta, náittoslihttu ja buohccivuoidan. Sakrameanttain dušše gástta sáhttá heahtedilis doaimmahit dábálaš olmmoš, muđui daid doaimmaha juogo báhppa dahje bisma. Ortodoksalaš girku oainnu mielde iešguđet girkuid gaskkas ii leat sakrameantaoktavuohta ja danin sakrameanttaide ožžot oassálastit dušše ortodoksalaš girku lahtut. 

Olmmoš šaddá ortodoksalaš girku lahttun gástta ja mirhavuoidama bokte. Gásttas olmmoš riegáda ođđasis ja luohppá boares eallimis. Gásta lea áidnageardasaš iige ovdal gásttašuvvon olbmuid sáhte gásttašit ođđasis. Dábálaččat mirhavuoidan (oarjekristtalašvuođa konfirmašuvdna) doaimmahuvvo dalán gástta maŋŋá. Das girku lahttu oažžu Bassi vuoiŋŋa. Olbmuid, geat jorggihit ortodoksan nuppi kristtalaš lihkadusas ja geat leat gásttašuvvon Bassi Golmmaoktasašvuođa nammii, laktet girkui mirhavuoidama bokte.

Gáhtamuš lea sakrameanta, mas olmmoš máhccá Ipmila oktavuhtii, masa su leat gásttas laktán ja mas son lea sierranan iežas boasttoválljejumiid dihte. Girku oainnu mielde Jesus attii iežas máhttájeddjiide gohččuma suttuid čatnamis ja beastimis (Joh. 20:22-23). Gáhtamuša sakramentii gullá suttuid dovddasteapmi ja andagassiiaddinrohkos. Gáhtamuša sakramentii lávejit oassálastit dárbbu mielde, muhto erenomážit fástoáiggiin.

Ortodoksalaš girku dehálamos bassi doaimmahus leat eahkedaččat, man áddejit oktavuohtan Kristusii. Eahkedaččaid bokte girku lahtut leat oktavuođas baicce Ipmiliin maiddái nuppiideasetguin. Eahkedašávdnasin geavahit suvruduvvon láibbi ja viinni, mat girku oainnu mielde rivdet eukaristiijas Kristusa rumašin ja varran.

Ortodoksalaš buohccivuoidan lea eallima ja buorráneami mysteriija. Mysteriijas olbmos váikkuha Ipmila buorideaddji árbmu Bassi Vuoiŋŋa basuhan oljja bokte. Mysteriija čoahkkana rohkosiin buohcci bealis, oljja basuheamis ja ieš dáhpáhusas, oljjain vuoidamis. Boares vieru mielde doaimmahussii galggašedje oassálastit čieža báhpa, muhto dálá áigge dan doaimmaha dušše okta báhppa - eandalii Suomas, gos leat unnán ortodoksat ja eandalii báhpat. Buohccivuoidan ii leat seamma ášši go katolalaš girku ovddeš nu gohčoduvvon maŋimuš vuoidan nappo jápmima mysteriija.

Báhppavuohta juohkása ortodoksalaš girkus bismavuhtii, báhppavuhtii ja diakonavuhtii. Bismma vihaheami doaimmaha golbma bismma ja báhpaid ja diakonaid vihaha bisma. Báhppavuođas ollašuvvá apostallaš suksesuvdna nappo čuovvun. Báhppan sáhttá vihahuvvot gutnálaš almmái, gii lea ovdal báhppan vihaheami náitalan dahje mearridan eallit náitalkeahttá. Bismmat galget leat náitalkeahtes albmát dahje leaskkat. Ortodoksalaš girkus ii leat nissonbáhppavuohta, vaikko leat iđihan oainnuid, ahte ovddeš diakonissa virggi livččii sáhtán veardidit báhpaide. 

Náittoslihttu leat árbevirolaččat rehkenastán čieža sakrameantta jovkui. Vihaheamis guovtti olbmo lihttui vižžojuvvo Ipmila sivdnádus ja nannejupmi. Ovdal vihaheami lea dábálaččat girkolaš gihládus.

Tradišuvnnas lea guovddáš rolla girku liturgalaš eallimis. Girku ipmilbálvaluseallin čoahkkana iešguđetlágan syklain, maidda gullet beaivválaš, vahkkosaš ja jahkásaš bálvalusat ja iešguđetlágan ipmilbálvalustiippat. Ipmilbálvalussykla guovddáš elemeantan lea jándora ipmilbálvalusritma earret eará iđit- ja eahketbálvalusain.  Dehálamos girku bálvalusain lea liturgiija nappo rihppaipmilbálvalus, man doaimmadit aŋkke sotnabeivviin ja riepmobeivviin; earret eará kloastariin beaivválaččat. Ipmilbálvalusain čuvvojuvvo bysántalaš tradišuvdna, man ruohtasiid sáhttá gávdnat juvddálaš synagogaipmilbálvalusas.

Suoma ortodoksalaš girku lea Suoma nubbin stuorámus oskkoldatlaš searvvuš, masa gullá sullii 60 000 olbmo nappo 1,1 proseantta suopmelaččain. Girku gullá dálá áigge Konstantinopoli ekumenalaš patriarkáhttii autonomalaš earkebismagoddin. Dan earkebisma lea jagi 2001 rájes leamaš Earkebisma Leo. Girkogotti oaivebáikin lea Kuopio.




#Article 111: Rwanda álbmotgoddin (3517 words)


Rwanda álbmotgoddin dáhpáhuvai jagi 1994 Rwandas, go máŋggat ekstremahutujoavkkut, earet eará Interahamwe (dahje Interhamwe), goddaledje čuođi beaivve áigge sullii 800 000 tutsa ja ráfálaš hutu.

Earet eará kolonialismma áigge riegádan etnihkalaš sierramielatvuođat álggahedje presideantta Juvénal Habyarimana girdinmášiinna vulosbáhčima maŋŋá issoras stuorra álbmotgoddima, mii bisti sullii čuođi beaivvi. Álbmotlaččat navdo, ahte vulosbáhččit ledje soahteveaga hutu-ekstremistat, geat figge eastit ráđđádallamiid, mat guske riikka válddi juohkimiid. Ovttastuvvan našuvnnat (ON), Frankriikka stáhta njunnožat ja máŋggat earát reagerejedje aivve menddo maŋŋit Ruanda álbmotgoddimiid. Hutujoavkkuid časkkii viimmat suoidnemánus jagis 1994 Ruanda áhčieatnanlaš soahtešillju (RPF), mas ledje tutsastuibmejeaddjit njunnožis, ja bissehii álbmotgoddima. Badjel guokte miljon hutu balle mávssahemiin ja báhtaredje eatnamis. Stuorámus oassi báhtareaddjin máhce ruoktuset jagi 1996 loahpa rádjái. Hutut, geat báhtáredje Zairei, dálá Kongo demokráhtalaš dásseváldi, váikkuhedje Kongo soađi buollámii jagis 1996.

Rwandas, dego maiddái dan ránnjáriikkas Burundis, ásset golbma eará álbmoga: guovllu eamiálbmogin atno twa-čearda, geat leat dán áigge unnán, buot olbmuin sullii okta proseantta. Álbmogis stuorámus oassi leat hutut ja tutsat, geat bohte moadde duhát jagi áigi banduid álbmotvádjoleami áigge. Hutut ja tutsat hállet seamma giella, sin kultuvrrat leat oalle muddui seammaláganat, iige sin sáhte geavadis earuhit iežas etnihkalaš joavkun – ovdalotge sáhttá hállát luohkká- dahje kásttaerohusain. Hutut leat árbevirolaččat leamašan boanddat ja tutsat fas šibitdoallit. Dasgo šibihat ledje divrasot go eana, gulle tutsat Rwanda ekonomalaš elihttai. Hutu ja tutsa joavkkuid eai lean álgoálggus bissovaččat, muhto geaffuma dahje rigguma bokte olbmot sáhte gullat joavkkus nubbái. Ovdal kolonisttalašválddi Rwanda lei iehčanas gonagasgoddi, man hálddašii tutsagonagas.

Okta vuosttas eurohpálaččain, gii mátkkoštii Rwanda lagašguovlluin lei Británnia soahteveaga kapteainna John Hanning Speke, gii finai Karagwegas, dálá Tansanias, ozadettiin Niili-joga álgogierragiid. Jagis 1863 almmustahtton mátkegirjjistis Journal of the Discovery of the Source of the Nile son buvttii ovdan dalá čeardaoahppalaš oainnu, man mielde tutsat gullet alimus kásttii ja leat álgoálggus haamilaš čearda Etiohpias, go fas hutut gullet čáhppes Afrihkká vuolit bantučearddaide. Speke ”haamilaš teoriijas” bođii jođánit álmmotlaččat dohkkehuvvon duohtavuohta, mii hábmii boahttevaš kolonisttalaš isidii hálddašeami ja politihkka.

Rwanda koloniserejuvvui jagis 1885, go dat ovttas ránnjáriikkas Burundain laktojuvvui oassin Duiskka Nuortta-Afrihká. Vuosttas máilmmisoađi maŋŋá dat sirdašuvai Belgia vullosažžan. Belgialaččat jotke duiskalaččaid politihkka, mas tutsat ja hutut ledje juhkkon ”bajit” ja ”vuolit” čeardan; dán hálddašanmálle sáhtášii govvidit ”duppalkolonialisman”. Kolonialisttat hálddašedje iežaset ráhkadan ja doarjun tutsaelithtta, geat fas hálddašedje eanas oasi hutuin. Jagiin 1933–1934 belgilaččat rehkenaste riikka olbmuid. Dan áigge rwandalaččaide dahkkui ”etnihkalaš” persovdnakoarta, mainna olbmot earuhuvvojedje bissovaččat tutsaide (14%), hutuidda (85%) ja twaidda (1%). Persovnnakoarttat dagahedje joavkkus nubbái sirdáseami veajetmeahttumin ja nu attii belgialaččaide vejolašvuođa ovddidit apartheid hálddašanvuogádaga, man ledje ásahan. Katolalaš skuvllat, mat gulle belgialaččaide, vealehedje hutuoahppiid ja geavadis tutsain lei monopola hálddašan- ja politihkalašvirggiide. Ivdnámus geavat maid kolonisttat dahke lei bággobárgovuogadat, mas máŋggat hutut barge iešguđetge plantasain ja geaidnohuksenguovlluin, nu ahte sin gohce tutsabargonjunnožat. Muitaluvvo, ahte muhtin belgialaš eversta lei gohččon bargonjunnoža: ”Don spižat hutuid, dahje muđuid mii spihččet du.”

Nuppi máilbmesoađi maŋŋá koloniariikkat oččodišgohte iehčanasvuođaid ja ON:a láidehušas Belgia molssui báifáhkka iežas politihkka: dat álggii doarjut hutu eanetlogu ja movttiidit politihkalaš rievdama riikkas. Politihkas rievdamii váikkuhii nuppe dáfus Belgia hállu seailluhit guovllu iežas váikkuhanválddi vullosažžan maiddái boahttevaš iehčanasvuođa áigge, muhto belgialaččat maiddái ávaštedje, ahte hutu eanetlohku šaddá riikka njunnožiid. Njukčamánus 1957 joavku hutu-intellektuellat almmuhedje Hutumanifestan dovdon álbmotlašjulggaštusa, mas sii gáibidedje tutsaid oaguheami riikkas dainna ákkain, mii vuođđuduvai haamilas myhtai, ahte sii leat olggobeale boahtán vuolušteaddjit. Julggaštusas vuostálastui eandalii etnihkalaš persovnnakoarttain luohpama, vai hutu-eanetlohku sáhtášii šaddat njunnožiid. Vaikko maiddái mášolot jienat gullojedje, de riegádišgohte jođánit ođđa ekstremahutubellodagat olu ovdal belgialaččaid almmuhedje válggaid.

Gitaraman eanagottis golggotmánu 1. jagis 1959 joavku politihkalaš tutsaaktivisttat cábme Dominique Mbonyumutwa-nammasaš hutunjunnoža. Ođas leavai dego buollidolla birra riikka ja vahku siste dáhpáhusas hutujovkkožat mávssahedje ja cábme tutsanjunnožiid ja bolde tutsaid ruovttuid almma, ahte Belgia koloniasoahteveaga kommandánta eversta Guy Longiesta dagai maidige. Longiest almmuhii tutsaid ruovttuid ain buoledettiin, ahte ”soahteveaga fertii válljet iežas beali”. Son lágidii válderihpama, mas tutsanjunnožat rievdaduvvojedje hutuin. Gielddaválggáid mat dollojedje jagis 1960 hehttejedje issoras leabuhisvuođat, main jienastusbáikkiid gohce hutut. Hutuid beastinbellodat parmehutu oaččui badjel 70 proseantta jienastemiin, ja oktiibuot hutubellodagat ledje sullii 90 proseantta. Čuovvovaš jagi ON:a lágidii parlamenttalašválggaid, mas parmehutu oaččui 77,7 proseantta jienastemiin. Bissovaš leabuhisvuođaid geažil juo badjel 20000 tutsa ledje báhtáran ránnjáriikkaide jagi 1960 loahpa rádjái.

Ođđajagimánu vuosttas beaivvi jagis 1961 belgialaččat čoahkkanedje ovttas Rwanda ođđa hutunjunnožiiguin čoahkkimiid, mas Rwanda gonagasgoddi formálalaččat heaittihuvvui ja riika julggaštahttui dásseváldin. Vaikko riikka vuosttas gaskaboddosaš hálddahussii gulle formálalaččat hutut ja tutsat, almmuhii ON:a kommišuvdna iežas raporttas, ahte riikii lei dahkkon ”diktatuvran mii vuođđuduvai ovtta čerdii, mii dušše rievdadii ovtta soardinválddi nuppiin”. Belgialaččat eai goittotge dahkan áššái maidige ja Rwandai mieđihuvvui dievas iehčanasvuohta jagis 1962.

Hutuid diktatuvra čiehkádii demokráhtalaš eanetlohkuváldin, ja parmehutu njunnožiin bođii girječálli V.S. Naipaula nammadeami mielde ”áddestallanalbmát”: ovddeš stuibmenjunnožat, geat geardduhit buot boasttuvuođaid dan maŋŋá, go leat beassan váldái. Riikka vuosttas presideanttan válljejuvvui Grégoire Kayibanda. Burundai báhtaran tutsat mearridedje fargga álggahit vuostálastima mas sii geavahedje vearjjuid, ja juovlamánu 21. beaivvi 1963 sullii 200 tutsabáhtáreaddji, geain ledje dávgebissut ja ruovttus dahkkon dollavearjjut, rasttildedje Rwanda rájá. Sii godde rájá soalddátleairras, mii lei rájá lahkosiin, njeallje soalddáha ja suoládedje máŋggaid vearjjuid ja vihta meahccebiilla. Falleheami lei heivvolaš dahkuágga Máttá-Rwanda leanahearrái André Nkramugabai, gii verjii sáittiin ja šluppohiin jovkkožiid, geat godde jándora áigge guovllus 5000 tutsa. Fargga váidnu leavai olles riikii ja parmehutu bijai giddagassii ja gottii gilvohalli bellodagaid njunnožiid nu, ahte Rwandas lei jođánit dušše okta bellodat. Guovtti mánus badjel 10000 olbmo jápme ja 300000 báhtaredje ránnjáriikkaide. Belgialaš offisearat geat ain ledje riikkas čuvvo joavkogoddima bálddas. Brihttalaš filosofa sir Bertrand Russell dajái Rwanda dáhpáhusaid leamaš ”vearrámus ja systemáhtalamos joavkogoddin, dasto juvddálaččaid duššadeami maŋŋá”.

Jagi 1969 válggaid maŋŋá presideantta Kayibanda oaččui vel joatkit virggis goalmmát baji, ja parmehutubellodat válddii fas háldui riikka parlamentta. Rwanda vuođđoláhka ii livčče diktán Kayibanda šaddat evttohassan njealját válgabadjái, muhto son rievdadii vuođđolága parlameantta eanetlogu vehkiin. Seammás maiddái dorvvastuvvui válddi seailun boahttevuođas Kayibandai gullevaš máttá- ja gaskarwandalaš hutuin. Hutut geat ledje riikka davviosiin eret ja ledje ožžon váikkuhanválddi riikka soahteveagas, vašuhedje vuođđolága rievdadeamis ja ráhkkánišgohte válddigomiheapmái.

Rwanda soahteveahka válddii válddi suoidnemánu 5. beaivve 1973 ja nammadii riikii soalddáthálddahusa, man njunnožin bođii generála Juvénal Habyarimana. Soalddátdiggi dubmii presideantta Kayibanda ja čieža hálddahusa ministera jápmit. Habyarimanas bođii Rwanda ođđa presideantta. Válderihpama nuppi jahkebeaivve Habyarimana almmuhii, ahte riikii lei ásahuvvon ođđa bellodat, masa juohkehaš rwandalačča galggai searvat: Našunála válderihpanlihkadusa ovdáneami beales (MRND). Bellodaga ulbmilin lei ”guovllosaš ja etnihkalaš vaššimielaid eret váldin, sihke dálonguovllu ovddideapmi”. MRND lážii dálonguvlui bargoservošiid ja riegádahtii fas ođđasit kolonialisttalaš áiggi bákkolaš bargobálvalan árbevieru. Bargobálvalanjoavkkut dahke jeavddalaččat vahkkosaš nuvttá bargobálvalusa, ovdamearkka dihte Rwanda mearihis čomaid rievdadeami viljálaneanan dahje gilvit vuovddi boaldinmuoraid várás. Galbma soađi gamus Rwanda oaččui ollu doarjaga oarjeriikkain. Ovddeš koloniariika Belgia attii riikii ovddidanveahkki oassin riika govttolaš stáđis politihkalaš dili dihtii. Frankriika attii Rwandai soahteveahkki nannendihte ođđakolonialaš sajádaga fránskagielat Afrihka riikkaid, la Francophonia birrasis.

Berliina muvrra gahččama áigge Rwanda loktaneaddji opposišuvdna, mii lei nanosmuvvan 1980-logu ekonomalaš váttisvuođaid geažil, lobbe- ja gáidádišgođii oarjeriikkain demokráhtalaš ođastusaid ovddidanruđaid ovddas, mat ledje juo 60 proseantta riika bušeahttas. Ádjás ráđđádallamiid ja háleštettiin Frankriikka presideantta François Mitterrandain Habyarimana almmuhii báifáhkka jagis 1990, ahte riikii lei áigi ásahit máŋgábellodatvuogadat. Habyarimana váldodoarjojoavku, rikkis ja váikkuhanváldát hutunjunnožat riikka davveosiin nappo akazu (unna latnja) goittotge vuostalastii rievdadeami. Seammas go Habyarimana álbmotlaččat julggaštii ođđa rabasvuođa, akazu organiseren stáhtaterror riikkas šattai nanabun dan geahččalettiin sihkkarastit nannet iežas stáhtusa ja duššadit riika ihcci opposišuvnna. Dilli rahtasii oalat, go viimmat golggotmánu vuosttas beaivve stuibmejoavku, mii gohčodii iežas Rwanda áhčieatnanlaš soahtešilljun (RPF) ja mas ledje eanaš Ugandai báhtaran tutsain, rasttildii Uganda ja Rwanda gaskasaš rájá.

Árvvoštallui, ahte RPF:s ledje falleheami álggus 3000–4000 bures skuvlejuvvon soalddáha. Golbma beaivve falleheami maŋŋá oaivegávpogis Kigalis gullojedje báhčaleamit. Čuovvovaš beaivve radios dieđihedje, ahte hálddahusa joavkkut ledje bissehan stuibmejeddjiid geahččalusa váldit oaivegávpoga. Duohtavuođas gávpogis eai lean oppanassiige stuibmejeaddjijoavkkut, muhto dieđáhusa ulbmilin lei várra stuorádallat várá ja nu sivahit hálddašeaddji hutujoavkkuid das, ahte sii eai geahččal oččodit demokratiija. Riikka ideologiija mielde politihkka ja identitehta ledje seamma ášši, ja fargga buot tutsat dieđihuvvojedje RPF:a doarjun ja kakkerláhkan. Habyarimana doarjut áigo ráhkadit riikii sispolitihkalaš kaaosa, mii dagai vejolažžan ”siskkildas vašálaččaid” likviderema. Logi beaivve RPF:a falleheami maŋŋá Kibilira gili báikkálaš njunnošat almmuhedje hutuide, ahte sin vahkkosaš bargobálvalus sisttisdoalašii tutsaid goddima. Njuovvan bisti golbma beaivve, man áigge lávlu ja rumbuid časki hutut godde 350 tutsa ja oaguhedje 3000 eret sin ruovttuin.

Frankriika presideanta Mitterrand girddii ustibis Habyarimana veahkkin, go Rwanda soahteveaga (Forces Armées Rwandaises, FAR) joavkkut ledje gillán vuosttas dáhpáid RPF:a vuostá, ja sáddii čuđii lossadit verjejuvvon frankriikalaš seaivvajeagara soahtat ovttas FAR:ain. Maiddái Belgia ja Zaire (dálá Kongo demokráhtalaš dásseváldi) sáddejedje joavkkuid hálddahusa veahkkin stuibmejeddjiid vuostá. Belgialaš joavkkut geassádedje goittotge jođánit riikkas, ja Zaire soahteveaga suoládeamit ja rohcošeamit šadde nu stuorrá váttisvuohtan, ahte Rwanda hálddahus dáhtui joavkkuid vuolgit eret. Frankriikalaš joavkkuid vehkiin Habyarimana sáhtii almmuhit, ahte RPF:a lea vuiton. Duohtavuođas dat goittotge geassádii oarjjás, ásahii ođđa doarjjabáikki Virunga-dollaváriid vilttiide ja jotkii doppe ođđa rekruhtaid skuvlejeami, mat bohte joavkkuide dássidis rávdnjin.

Guhká vurdon rievdadeapmi máŋgábellodatvuogadaga guvlui álggii geassit jagis 1991. MRDN-bellodat ja Habyarimana doarjut geahččaledje seailluhit iežaset stáhtusa ja ásáhedje máŋggaid ođđa bellodagaid, mat geavadis ledje MRDN:a organisašuvnnat dušše eará namain. Dušše ovtta opposišuvnna bellodagas ledje eanetlohkun tutsat, eará bellodagain ledje mášolaš, ođastusmielat ja ekstremahutut, mat fargga polariserejedje álbmoga ain eanet. Sii rievdadedje politihka dan guvlui, mas lei gažaldat dušše hutuid iešsuodjaleamis tutsaid stuorraválddi vuostá. Froduald Karamira, MDR-bellodaga várresátnejođiheaddji, namahišgođii fargga dáid lihkadusaid oktasaš namain hutuváldi.

Duohtavuođas hutu power lei dušše slogan, mii loktii hutuid oktiigullevašvuođa dovddu RPF:a falleheami geažil, iige dan nammasaš organisašuvdna lean goassige leahkimin.

Rwandas julggaštišgohte suoli jagis 1990 Kangura (”morraneapmi”) nammasaš bláđi, man doaimmahii hálddahus. Das gáibiduvvui, ahte buot hutut galget doarjut presideantta tutsaid vuostálas dáistaleamis ja das ”árvvoštallui” Habyarimana menddo láivves doaimmain. Bláđđi maid julggaštii ”duođaštusaid” RPF:a oasis dološ suollemasjutnii, man vehkiin tutsat livčče geahččalan fas beassat váldái, sihke listtuid álbmotlaš lágádusaide ”njáhkan” tutsain ja sin hutuvehkiin. Bláđi beakkámus artihkal, Hutuid logi báhkkoma, almmustuvai jagis 1990, mii geardduhii John Hanning Speke badjel čuođi jagi boaris jurdagiid tutsaid haamilaš ruohttasiin. Das ledje maiddái rasisttalaš ávžžuhusat, dego ii ovttage hutuid sáhte luohttit ja ahte sin ”...áidna ulbmil lea iežas etnihkalaš joavku stuorraváldi”. Hutuid ávžžuhedje ”searvat oktii oktasaš tutsavašalačča vuostá dáistaleamis”. Gávccát ja beahkámuš báhkkon: ”Hutut galget heaittit šallošeamis tutsaid”. Hutuid logi báhkkoma šattai hui beakkánin, ja dan lohke álbmotlaččat earet eará politihkalaš dilálašvuođain.

Jagi 1991 válggaid maŋŋá bellodagat, mat ovddastedje hutuválddi rahkánišgohte soahttái nu, ahte hohkkagohte vearjjuid ja skuvlegohte nuorra beallesoalddát joavkkuid. Okta vuosttas joavkkuin, mii verjejuvvui lei Interhamwe (”sii, geat čužžot ovttas”) dahje (”sii, geat fallehit ovttas”). Joavkku ruohttasat ledje MRND:a joavkkuin, mat ledje geatnegahtton bálvalit barggu bokte, 1960-logus ja 1980-logu áigge das dahkkui bellodaga nuoraid organisašuvdna. Interhamwe bokte akazu doarjjui earet eará spábbačiekčanservviid, main nuoraid hohkahedje bellodaga birrasiid. Nuoraid, geat ledje gártan bargguheapmen ekonomalaš váttisvuođaid geažil ja geat ledje olgguštuvvan, lei buoremus rekryteret.

Interhamwe álggii vuosttas háve duođas doaibmat njukčamánus 1992, go Rwanda riikaradio dieđihii, ahte dat lea gávdnan duođaštusaid tutsaid áigumušain hutuid joavkogoddimis. ”Ovddalgihtii eastin iešbealuštan operašuvnnas” Interhamwe gottii golmma beaivvis 300 tutsa Bugesera guovllus. Sullasaš veahkaváldálašvuođat bohte ovdan maiddái eará guovlluin riikkas. Ovdal joavkogoddimiid riika ovddasteaddjin ja báikkálaš njunnošiin lei dáhpin lágidit politihkalaš joavkočoahkkimiid, main tutsat govviduvvojedje demonan oktan buot čorvviin ja seibbiin. Sii maid merrededje goddit tutsaid ovttalágan ”bargobálvalussan” riikii. Báikkálaš njunnošiide lei maiddái ávki ekonomalaččat terroras, dasgo sii dábálaččat duoguštedje oaffariid eatnamiid ja opmodaga.

RPF ja hálddahus ledje jagis 1991 rájes geahččalan ráđđádallat ráfi, muhtumin dain leige dáistalanboddu. Presideanta Habyarimana vuolláičálii viimmat stuibmejeaddjiin ráfišiehtadusa borgemánu 4. beaivve jagis 1993 Tansaniija Arushas. Das lei šihtton Rwanda boahttevaš soahteveagas ja sirdásanáigodaga hálddahusas, das lei maiddái lohpiduvvon sidjiide geat ledje báhtaran ránnjáriikkaide máhcát ruovttoluotta. Šiehtadussii gulai maid ON:a ráfidorvvastanjoavkkuid UNAMIR:a sajáidahttin Rwandai dassážiigo dilli lei fas ráfon.

RPF:a soalddátlaš stuorrun ja riikkaidgaskasaš deaddu eai guođđán Habyarimanai eará molssaeavttuid, go vuolláičállit šiehtadusa, váikko son dagaige seamma politihkalaš iešsorbmema. Hutufámu njunnošat sivahedje presideantta dakkaviđe beahttimis iežas riika. Kangura čuoččuhii, ahte UNAMIR:a publikašuvdnan lei dušše tutsaid lokten váldái, muhto dat muittuhii seammás, ahte ráfidorvvasteaddjit ledje dábálaččat behtolačča ja nu sii eai barggašedjege maidige vejolaš veahkaválddálašvuođaide.

Presideanta Habyarimana lei boahtimin čoahkkimis Tanzanias, masa ledje oassalastan joavku ránnjáriikkaid njunnošat. Su girdimášiidna lei seaivumin Kigala girdišilljui, go frankriikalaš Milan-rakeahtta báhččui dovdameahttun báikkis ja deaivvai mášenii. Mášen beaškkehii oalát ja buohkat geat ledje das jápme, maid Burunda ođđa presideanta Cyprien Ntaryamira. Rwanda riikaradio sivahii čuovvovaš iđit RPF:a ja UNAMIR-joavkkuid presideantta čiegusgoddimis. Akazu ja hutuorganisašuvnnat álggahedje guhká plánejuvvon ja systemáhtalaš álbmotgoddima.

Habyariamana čiegusgoddiid dieđe sihkkarit, muhto álbmotlaččat lea árvaluvvon, ahte dan livččii dahkan presideantta suodjalanjoavkkuid ekstremahutut, geaid livččii stivrren akazu. Nubbi vejolašvuohta bođii ovdan jagis 2000, go golbma RPF:a tutsalahttu almmuhedje ON:ii, ahte sii livčče gullan RPF:a elihttajovkkui, mii livččii goddán presideantta. Dagu motiivan livččii lean Rwanda dálá presideanta, dalá RPF kommandántta Paul Kagame oainnut das, ahte ráfi oččodan proseassa lei menddo hiđis. Loahpalaš duohtavuohta ii leat jáhkkimis goassige boađe dihtui.

Cuoŋománu guđat beaivve eahkeda ieš iežas nammadan ”nationála kriisakomitejiia”, mas ledje eanaš alla offisearat, doalai čoahkkima UNAMIR-joavkkuid kommeandántta Roméo Dallairen, sihke ON:a váldočálli erenomaš áirrasin Jacques Roger Booh-Boohain. Komitéa dáhkidii, ahte dat joatká Arusha-proseassa, muhto go čoahkkin nogai gaskaija áigge, de Kigal lei juo dievvan soalddáhiin ja Interahamwe lahtuin, geaidda ledje addon istut geaid sii galget goddit. Akazu vuosttas ulbmil lei likvideret jođánit hutuopposišuvnna njunnošiid, earet eará oaiveministtar Agathe Uwiligiyimana, gean visti lei birastahtton iđitroađi áigge. Liikká, vaikko UNAMIR-joavkkut bohte dohko, de Uwiligiyima geahččalii báhtarit iežas šattogárddis bokte, muhto su báhče lahkosiidda. UNAMIR-joavku, mas ledje 15 ghanalaš ja belgialaš ráfidorvvasteaddji, vuoittahalai ja sii vuollánedje ja sin dolvo fáŋgan lagaš soalddátdoarjjabáikái. Belgialaš ráfidorvvasteddjiid godde maŋŋelaš juŋgelniibbiiguin.

Čuovvovaš beaivve iđida hutut ledje juo goddimin tutsaid issoras leavttuin, muhto ON:a joavkkut eai dahkan dasa maidige. Olgoriikat evakuerejedjegohte jođánit iežaset ambassadaid. RPF lei sirdán Arusha ráfišiehtadusa mielde iežas joavkkuid soalddátdoarjjabáikái lahka Kigala. RPF álggahiige soahtedoaimmaid 24 diimma Habyarimana goddima maŋŋá, masa FAR vástidii. Soahtešiljuid duohken beallesoalddátlaš joavkkuin lei ná vejolaš joatkit álbmotgoddima soahteveaga suodjalusas.

Rwandai válljejuvvui cuoŋománu 8. gaskaboddosaš hálddahus, mas ledje beare ekstremahutubellodagaid ovddasteaddjit. Ođđa presideantan šattai Théodore Sindikubwabo, gii lei okta MRND-bellodaga njunnošiin. Hálddahusa ja presideanta birra ledje maiddái eará njunnošat, geat organiserejedje álbmotgoddima. MRND:a váldočálli Joseph Nzirorera lágidii jápmima patrullaide vearjjuid ja mearredii daid publikašuvdnai ja Pascal Simbikangwa stivrrii daid njuolgga presideantta kansliijas. Ferdinand Nahimana lei ekstremahutulihkadusa váldoideologa, gii lei vuođđudan radiostašuvnna (Radio Télévisio Libre des Mille Collinnes, duháhiid čomaid friija radiokanála), man bokte son ávžžuhii ja giktalii álbmoga birra jándora goddit, baicce tutsaid ja stáđis hutuid, de maid belgialaš UNAMIR-joavkkuid.

Radio ja báikkálaš politihkalaš njunnošat ávžžuhedje olbmuid veahkaváldálašvuođaide ja nu dat leavai jođánit olles riikii. Ránnját čuohpadedje nuppiideaset ja bargosajiin kollegat huško nuppiideaset. Doaktárat godde iežaset pasieanttaid ja oahpaheaddjit iežaset ohppiid. Moatti beaivvi siste tutsat ledje goddon giliin. Radios muittuhuvvui, ahte erenomážit nissoniidda ii oaččo čájehit árbmu. Muitaluvvui, ahte muhtin gávpoga gielddaáirras livččii fállan 50 fránga goddon tutsa oaivvis – dán gohčodišgohte ”gálláid gávppášeapmin”. Vearrámus árvalusaid mielde Rwandas goddojedje 800 000 tutsa ja stáđis hutu, eanaš osiin juŋgelniibbiin, čuođi beaivve áigge. Sullii 400 000 rwandalaš máná báhce vánhemiiddis hágá ja stuorámus oassi sis báhce bálkásii. Jábmiid lassin duháhat ja fas duháhat lápmašuvve ja tutsanissoniid illástedje systemáhtalaččat, dábálaččat dávjá.

Belgia gesii UNAMIR-joavkkuid eret vahku dan maŋŋá, Cuoŋománu 14. beaivve, go logi belgialaš ráfidorvvasteaddji, geat ledje báhcán fáŋgan goddojedje. Seamma áigge joavkkuid kommandánta Dellaire muitalii, ahte álbmotgoddin livččii lean vejolaš bissehit, juos anus livčče lean 5000 bures verjejuvvon soalddáha ja geain livččii lohpi geavahit fámu. Seamma beaivve ON:a dorvvolašvuođaráđđi atti loahppacealkámuša, mii geahpedii UNAMIR:a válddi 90 proseantta ja buot baicce 270 soalddáha gohčojuvvo ruovttoluotta. UNAMIR:a doaibmaváldi geahpeduvvui ain eanet, nappo joavkkuin ii lean eará vejolašvuohta go čuovvut bálddas álbmotgoddima.

Suoidnemánu 4. beaivve RPF:a joavkut joavkkut vuoluštedje Rwanda oaivegávpoga Kigala ja ožžo ekstremahutuid organiseren álbmotgoddima nohkat. RPF ráhkadii suoidnemánu 19. beaivve álbmotlaš sullasašvuođa ráđđehusa ovttas njeallje (liberálabellodat, sosiálademokráhtalaš bellodat, kristtalašdemokráhtalaš bellodat ja dásseválddálaš demokráhtalaš lihkadus) eará politihkalaš lihkadusain. Ođđa ráđđehus lohpidii dalán buot báhtareddjiide dorvvolaš máhccama Rwandai. Frankriika ja Belgia eaba álggos dohkkehan ođđa ráđđehusa, muhto Duiska ja USA dorjo dan. UNAMIR-joavkkuid fápmu buktui fas ovdan RPF soalddátlaš vuoittu maŋŋá, ja dat bisso riikas álo njukčamánu 8. beaivve jagi 1996 rádjái.

FAR vuoittahalai soalddátlaččat ja dan maŋŋá dan soalddáhat, ráđđehus ja máŋggat earát beallesoalddátlaš joavkkuid, dego Interhamwe lahttut báhtaredje ránnjáriikkaide, erenomážit Zaire nuortta osiide ja Tansaniiai. Maid stuorra oassi dábálaš hutusiviilain báhtaredje oassin ráđđehusa propaganda dihtii, mii čuoččuhii goddit buot hutuid geat dat fal gávnnašii. Báhtareaddjit ledje sullii guokte miljovnna. Rwanda álbmotgoddima geažil riegádan báhtareaddji váttisvuohta lei destabilerejeaddji dahkki ja váikkuhii oassin nuppi Kongo soađi riegádeapmái. Oktan sivvan báhtaranleairraid váttisvuođaide lei Interhamwe ja FAR orrun leairrain, sihke dáid organisašuvnnaid gerillafalleheamit ja suoládanreaissut Rwanda beallái ráji. Álbmotgoddima lágideaddjit geavahedje maid hutusiviillaid olmmošgalban nu, ahte sin áitte ja čavggahedje máhccamis Rwandai.

Golggotmánus 1996 Kongo siskkáldassoahti buollái ja dassá Zairei báhtaran báhtareaddjin máhce stuorra oassi ruovttoluotta Rwandai hui oanehis áiggis. Sullii 600000 báhtareaddji máhce Rwandai sullii guovtte vahkkus. Dán čuovui nubbi máhccanbárru Tansanias juovlamánu loahpas, goas sullii 500000 báhtareaddji vulge leairrain ruovttoluotta ruovttuguovlluideaset.

Go báhtareddjiid máhccagohte Rwandai, dan ráđđehus álggahii guhka vurdon álbmotgoddindikki. Ovdal dikki álggaheami lei Rwanda parlameanttas guhkes ja áŋgiris digaštallama maŋŋá dohkkehuvvon borgemánu 30. beaivve 1996 láhka álbmotgoddimiid oassalastan olbmuid dovdamis ja dubmemis. Láhka jugii áššáskuhtton olbmuid njeallji jovkui dađi mielde, maid sin ledje čuoččuhan dahkan golggotmánu 1. 1990 ja 31. juovlamánu 1994 gaskasaš áigge. Vuosttaš jovkui gulle álbmotgoddima plánejeaddjit, organiserejeaddjit ja giktaleaddjit ja maid buohkat, geain lei auktoritáralašsajadat álbmotlaš dásis álo gitta politihkalaš bellodagaid báikkálašjoavkkuide. Jovkui lohkkojedje maid soahtevehkii, oskkoldalaš dahje beallesoalddátlaš joavkkuide gullan olbmot. Nuppi jovkui gulle olbmot geat ledje oassalastan fallehemiide, main ledje jápmán olbmot ja goalmmát jovkui gulle olbmot geat ledje leamaš fárus fallehemiin, muhto dain eai lean jápmán olbmot. Maŋimuš jovkui gulle olbmot, geat ledje suoládan álbmotgoddimiin gillán olbmuin. Riektegeavvan leamaš guhkes ja ain árvaluvvo, ahte sullii 100000 áššáskuhtton ja dubmejuvvon olbmo leat giddagasas. Sullii 500 olbmo leat dupmejuvvon jápmit.

Ollu fuomašumi oaččui maid jagis 2005 dáhpáhuvvan katolihkálaš báhpa Guy Theunisia áššáskuhtton ja gitta váldin álbmotgoddimiid oassalastima geažil. Rwanda eiseválddiid mielde áhčči Theunis livččii julggaštan vaši fádden artihkaliid Kanguras. Doaimmaheaddjit rájáid hága -organisašuvnna mielde Theunis lea sivaheapme. Theunis dušše sitererii Kangura-bláđi Dialogue-bláđistit, man váldodoaimmaheaddjin son lea, kritiseren dihtii álbmotgoddima fáddemis. Dasa lassin RWB gávnnahii áššáskuhttoma duohken lean Theunisa FRP-hálddahussii kritihkka ja oskkoldalas sierramielatvuođat. Theunis lea vuosttaš eurohpálaš, gii lea giddejuvvon Rwandas oassálastimis álbmotgoddimii, muhto juo árat belgialaš journalista Georges Ruggiu dupmejuvvui riikkaidgaskasaš rihkusdikkis 12 jahkái giddagassii fáddemis veahkaválddálašvuhtii.

Jagis 2007 almmustahtton áššegirjjit addet áddet, ahte Frankriikka presideanta François Mitterrand diđii plánavullosaš álbmotgoddimis juo jagis 1990. Dalle Frankriikka attašea sáddii Rwandas telegrámma, mas son almmuhii tutsaid giddemii lassanan ja árvalii, ahte ”lea ballamis, ahte dilli soaitá ovdánit etnihkalaš soahttin”. Jagis 1993 Frankriikka ambassadevra čálii muittuhančállaga, mas son muitalii Rwanda presideantta ”evttohan systemáhtalaš álbmotgoddima, dárbbu mielde soahteveaga vehkiin”. Dás beroškeahttá Mitterand ain doarjjui hutuhálddahusa, dasgo áššegirjjiid mielde son lei sihkkar ”ahte anglosáksalaš riikkat geahččaledje suollemaslihttus geahpedit Frankriikka válddi dan guovllus”. Kritihkkariid mielde frankriikalaš joavkut eai geahččalan eastit goddimiid álbmotgoddima álgima rájes. Guhtta tutsa, geat eai jápmán álbmotgoddima oktavuođas čuoččuhedje pariisalaš duopmostuolus, ahte Frankriika lea oassalastan álbmotgoddimiidda. Tutsaid advokáhta Antoine Compte dajai: ”Gávdnojedje etnihkalaš joavkogoddimat, ja Frankriika diđii dán maŋimuštá ođđajagimánus 1993. Áššegirjjiid vuođul lea čielggas, ahte nu diplomáhtat, Frankriikka diđoštanbálvalus, soalddátnjunnošat, go bealuštusministtarge háliidedje Frankriikka vuolgit eret Rwandas dahje goittot láhttet earáláhkai”. Mitterand dajai muhtumin, ahte sus ii lean makkárge diehtu Rwanda etnihkalaš váttisvuođain. Frankriikalaš parlameantta dutkankommišuvdna attii jagis 1998 riikka eiseválddiide friijavuođa álbmotgoddima ovddasvástádusas. Mitterand lei jápmán juo guokte jagi árat, jagis 1996.

Sorjjasmeahttun Rwanda-dutkankomišuvnna jagis 2008 almmustahtton raporttas muitaluvvo, ahte Frankriikka ovddeš oaiveministtar Dominique de Villepin ja presideanta François Mitterrand, sihke joavku eará frankriikalaš politihkkárat ja soalddát eiseválddit ledje oassalastan álbmotgoddimiid. Raportta mielde Frankriikka stáhta njunnošat ja soalddát eiseválddit dihte álbmotgoddin ráhkkanemiin, oassálaste joavkogoddimiid plánemii ja juoba gottii. Frankriikka olgoministeriija mielde ráđđehus ii leat ožžon oktavuođa Rwandas, iige danne sáhte kommenteret ođđaseamos sivahusaid.

Frankriikka presideanta Nicolas Sarkozy mieđihii jagis 2010, ahte Frankriika dagai álbmotgoddima áigge ”boasttuvuođaid”.

Jagis 1996 ON ásahii Rwanda duopmostuolu (International Criminal Tribunal for Rwanda, ICTR) Rwanda várás Tanzaniaid Arushai ja dat čuovui Bosnia soađi čielggademiin geavahuvvon málle. Dorvvolašvuođaráđđi vuođđudii duopmostuolu loahpacealkámušaidisguin 995, 977 ja 1165. Duopmostuolus leat 16 duopmára, geaidda lea várrejuvvon njeallje sále. Golmma sáles gieđahallo ieš sivahusat ja ovttas váidalusat.

Eanemus mearkkašahtti dubmejumit leat leamašan golggotmánus jagis 2000 álggahuvvon dikki mearridus, mas vaši fádden gulahallangaskaomiid ekstremahutut dubmejuvvojedje eallinahkásaš ráŋggáštusaide. Duomu ožžo earet eará Ferdinand Nahimana ja Jean Bosco Barayagwiza, geat leigga Radio Télévision Libre des Mille Collines:a njunnošis, sihke Hassan Ngeze gii lei Kangura-bláđi váldodoaimmaheaddjin. Juovlamánus 2008 Théoneste Bagosora, gean jáhke leat váldoplánejeaddji álbmotgoddimiidda, dubmejuvvui eallinahkásaš giddagasráŋggáštussii.

Rwandalaččat leat láhtten soahterihkkumušduopmostuoluin várrugasat, dasgo duopmostuollu ii dubme Rwanda lágaid sullasaš jápminráŋggáštusaid, eaige giddagassasat leat Rwandas, muhto riikkain mat barget oktasašbarggu ICTR:ain. Máŋggat rwandalaččat leat dan mielas, ahte oarjemáilmme giddagasat leat menddo fiidná, eaige dat leat rivttes báikkit dubmejuvvon olbmuide, eandalit go veardiduvvo dábálaš rwandalaš eallimii.

Rwandas lea maid váldon geavahussii Gacaca-álbmotduopmostuolut. Daiguin áššáskuhtton olbmot čoahkkanit giliide eahpevirggálaš duopmostuoluide ja sis lea vejolašvuohta dovddastit iežaset daguideaset ja oažžut ándagassii unnimus rihkkumušaid, ja muđuige smávit duomut iežaset daguin.

Generálalutnánta Roméo Dallaire čálii Shake Hands with the Devil: The Failure of Humanity in Rwanda, mas son muitala iežas vásáhusain Rwandas. Son muitala girjjistis, ahte son lei šlundon ja sus lei traumavuolggalaš streassahehttehus. Dallaire máhcai Rwandai jagis 2004 ja su mátkkis dahkkui su nammasaš dokumeantta, mas Dallaire muitala mii Rwandas dáhpáhuvai.

Terry George bagadii jagis 2004 Hotealla Rwanda nammasaš ealligova, mii vuođđuduvvá kigalilaš hoteallaeaiggát Paul Rusesabagina muitalussii. Rusesabagina gájui bádje 1200 báhtareaddji iežas hoteallain. Ealligovas su neaktá Don Cheadle, gii lea dán rollas evttohassan Oscar-bálkkašupmái. Lassin ealligovas nevttii Sophie Okonedo, gii lei Rusesbagina eamit Tatiana ja Nick Nolte, gii nevttii ON-evearsta Olivera. Oliver lea fiktiivalaš olmmoš, muhto su vuođđun lea Roméo Dallaire.




#Article 112: Some Thoughts Concerning Education (2735 words)


Some thoughts Concerning Education lea filosofihkkár John Locke čállán jagis 1693 almmustuvvan pedagogihkalaš publikašuvdna. Badjel jahkečuohtái dat lei buot dehálamos pedagogihkalaš bargu Englánddas. Dan jorgaledje masa juohkehaš stuorámus čállon eurohpálaš gielaide 1700-logus ja masa juohke áidna eurohpálaš pedagogihkkár Locke maŋŋá, maiddái Jean-Jacques Rousseau, lei diđolaš dan váikkuhusain.

Locke čálii esseas Essay Concerning Human Understanding (1690), ođđa teoriija máná mielas. Dan mielde dat lei tabula rasa dahje ”guoros geađgi”, nappo das eai lean vel makkárge lunddolaš jurdagat. Some thoughts concerning Education čilge mo oahpahit dán miela golmma iešguđetge metodain: dearvvaslaš rupmaša ovdáneapmái; šiega luonddu čohkiideapmái; ja dohkálaš akademalaš oahppoplána válljejupmái. 

Locke čálii álgoálggus reivviid aristokráhtalaš ustibii ja dáid reivviin dasto bođii loahpas Some thoughts concerning Education. Reivviin lei goittotge stuorat váikkuhusat, dasgo Locke pedagogihkalaš prinsihpat adde nissonolbmuide ja vuolit luohká olbmuide vejolašvuođa olahit seamma luonddu iešvuođaid go bajit aristokráhtain, geaidda Locke álgoálggus lei bargamin. 

Dan sajis, ahte Locke livččii čállán olles álgovuolggalaš pedagogihka filosofiija, de orru ahte son dáhttul populiserii muhtin jurdagiid 1600-logu oahpporeformas ja seammás buvttii ovdan iežas jurdagiiddis. Englándalaš čállit, dego John Evelyn, John Aubrey, John Eachard ja John Milton ledje árabuš geahččalan doarjut ”sullasaš reforpmaid oahppoplánain ja -metodain”, muhto sii eai olahan seamma viidát. Miellagiddevaš lea, ahte Locke čuoččuha miehtá iežas teavsttas, ahte su bargu lea revolušuvnnalaš bargu. Dego Nathan Tarconv, gii lea čállán olles kápihttala Some thoughts concerning Education publikašuvdnii, čujuha ”Locke vuostálasta čielgasit jámma iežas ávžžuhusain ´dábálaš´, ´almmolaš´ dahje ´generála´ oahpahusa”. 

Renesánssa humanisttalaš pedagogihkalaš árvvuid, mat ledje bohtan skolastihkka sadjái, eai šat atnán seammalahkái árvvus Englánddas dađi mielde, go Englánda šattai eanet gávppálažžan ja máilmmálažžan. Reformerejeaddjit, dego Locke ja maŋŋelabbos Philip Doddrridge, čuvvo Francis Bacona intellektuála árbevieru, mii hástalii klassihkalaš kultuvrralaš válddi. Sii nággejedje Cambridge ja Oxforda mearrádusaid vuostá: ”buot kandidáhtat ja studeanttat galggašedje guođđit eret sin máŋggaid čálliid, dasgo dat dagahit sierramielatvuođaid ja riidduid skuvllain ja baicce čuovvut dušše Aristotele oainnuid, sihke su doarjuid. Dan lassin sii galggašedje gažadit dušše sus ja guođđit eret buot dušši ja steriila gažademiid, mat vuostálastet dološ ja eakti filosofiija [sic]”. Dan sadjái, ahte olbmot livčče gáibidan sin bártniid lohkat oppa áigge greikka- ja láhtengielat teavsttat, de ain eanet bearrašiin gáibidišgohte praktihkalaš oahpahusa iežaset bártniide. Sivvan dása lei ođđa diehtagiid, dego matematihkka ja modearna gielat morráneapmi. Vánhemat doivo ná, ahte sii ráhkkanahttet iežaset bártniid ekonomiija rievdama várás ja sii maid duođaid maid áicce ođđa máilmmi čohkiideamen sin birra. 

Okta bearrašiin lei Clarke nammasaš bearaš, mii lei eret Chipleyas Somersettas. Jagis 1684 Edward Clarke jearai iežas ustibis John Lockes rávvagiid, mo bajásgeassit iežas gándda ja árbejeaddjis Edward Jr:a. Locke vástidii sutnje máŋggaid reivviin, main loahpas šattai Some Thoughts Concerning Education:a vuođđu. Muhto easka jagis 1693 Locke almmustahtii čállosa, go su ledje álggos movttiidan Clarke bearaš ja okta eará ustit, William Molynex. Lockes ii lean miella almmustahttit teavstta iežas namain, nappo son mearredii almmuhit dan anonyman. 

Vaikko Locke dárkkistii ja dievasmahtii iežas barggu viđa háve ovdalgo son jámii, de son ii goittotge goassige rievdadan ”iežas oahpes ja ustitlaš vuogi čállit”. ”Láidehus” muitalii lohkkái barggu vuollegaš ruohttasiin, mat ledje ráidun almmustuvvan reivvet. Nathan Tarcova mielde, gii lea čállán ovttas olles bihttá Some Thoughts:ii rávve, ahte muđuid bargu livččii námonistán. Tarcov árvala, ahte Locke gieđahalai iežas lohkkiid su ustibin ja sii vástidedje sullasaččat. 

Locke stuorámus árvalusain bohtet ovdan, sihke su esseas Essay Concerning Human Understanding, ahte Some Thoughts Concerning Education. Dain guovttis lei meroštalli rolla 1700-logu oahppu teoriijas. Vuosttas lea, ahte oahppu meroštallá olbmo, dego Locke čállá čállosis álggus: ”Jáhkán, ahte sáhtán dadjat, ahte juohke ovccát olmmoš geain mii deaivvádit logi olbmos, leat šaddan dakkárin go leat iežaset oahpu dihtii. Ledje sii dal buori dahje bahá, ávkkálačča dahje eai.”  Dáinna ákkain Locke nággii sihke Augustinulaš, ahte Cartesialaš olmmošoainnu vuostá. Augustinulaš olmmošoainnu mielde olmmoščearda čuovvu álgosuttu jurdaga ja Cartesialaš oainnu mielde olmmoš diehtá vuođđo logalaš čuoččuhusaid. Locke čuoččuha iežas esseas ”guoros” miela jurdaga – tabula rasa – mii dasto ”dievva” vásáhusaid bokte. Dát čuovui Plato Theatetusa, man mielde miella lea dego ”dássidis vaksá”. Vaikko Locke bealuštiige garrasit tabula rasa teoriija, de das beroškeahttá son liikká jáhkii lunddolaš taleanttaide ja oainnuide. Ovdamearkka dihte son rávvii vánhemiid oaidnit mánáid vai sii gávnnašedje mánáid lunddolaš iešvuođaid oahppat juoidá. Dasto dan maŋŋá čuovvut mánáid iežas beroštumi muhtin áššái ja movttiidahttit dan dahkama dan sajis, ahte bágget sin dahkat juoidá maid sii eai liiko dahkat – ”nappo dan dihtii ferte son čuovvut bures mánáid luonddu ja sin lunddolaš vugiid oahppat áššiid, dábálaččat váttisvuođaid čađa. Degomat makkár vuoruid sii váldet ja mat áššit dahket sis sin. Čuovvut mat leat sin lunddolaš iešvuođat ja mo daid sáhtášii buoridit ja masa dat heivešii”. 

Locke nubbin dehálamos váikkuhus 1700-logu oahppo teoriijai maid bohciida su iežas teoriijas olbmo iežas birra. Son čállá: ”unna ja masa fuomáškeahtes áššiin min šiega mánnávuođain leat dehálaš ja guhkes bisti váikkuhusat”. Dat leat nu gohčoduvvon ”idéaid assosiašuvnnat” mat riegádit nuorran ja dain leat stuorat mearkkašupmi, go dain mat riegádit rávesolmmožin, dasgo dat leat – daid mearkkašupmi lea tabula rasa. Esseastis Locke álggos buktá ovdan teoriija ideaid assosiašuvnnas. Das Locke váruha ”duihmes biiggá” jáhkiheamis máná das, ahte ”stáluin ja háldiin” lea juoga dahkamuš seavdnjadasain, dasgo ”seavdnjadas buktá daid balddihahtti ideaid ja dat leat nu čavga čatnon oktii, ahte son ii birgehala vuosttažii eanet go nubbáige”. 

Locke deattuhii vásáhusaid mearkkašumi miela čohkiideapmái ja su fuolla boastto ideaid assosiašuvnnain lea dagahan dan, ahte máŋggat meroštallet su teoriija mielas eanetge passiivan go aktiivan. Muhto dego Nicholas Jolley čujuha iežas láidehušas Locke filosofalaš teoriijai, ”dát lea okta miellagiddesamos boasttoáddejupmi Lockes”. Dego son ja Tarcov deattuheaba Locke čállosat leat dievva rávvagat dasa, ahte ohcat dieđu ja dasto speadjalastit dan ožžon máhcáhahkii. Iešalddis dát lei Locke váldo sisdoallu hástálettiin innatismai. 

Locke rávve vánhemiid fuolalaččat dikšut mánáidis fysálaš ”dábiid” ovdal go geahččališgoahta gazzat akademálaš oahppu. Dego máŋggat oahppan olbmot leat fuobmán, de ii lean imaš, ahte oahppan fysisista, dego Locke álggahii Some Thoughts čállosa ságástallamiin máná fysálaš dárbbuin, liikká dát álkes álbmotlaš innovašuvdna lea šaddan Locke oktan bissovamos árbbiin – Oarjemáilmmi mánáid bajásgeassin manuálat lea ain dievva biepmuid ja oađđimiid laktáseaddji bajilčállagat. Vai Locke menestuvvá jáhkihit vánhemiid das, ahte sii galget bidjat návccaidis máná dearvvašvuhtii, son sitere Juvenala Satiiraid – ”jietnas miella jietnas rupmašis”. Locke nannosit jáhkii, ahte mánáid galggašii dahkat váttis áššiid vulosažžan, vai sii dasto hárjánit daidda. Ovdamearkka dihte nu, ahte go mánát leat rávásmuvvan, de sii leat hárjánan juo dasa, dasgo ”mánáid [ii galggašii] gárvvohit dahje gokčat menddo sakka lei dálvi dahje geassi” (Locke deattuhus) son ákkastallá: ”gorut gal gierdá man beare, guhan lea vuos álggu rájes hárjánan dasa”. Dasa lassin amašii mánná buohccát, de Locke árvala: ”máná julggiid galgá beaivválaččat bassat galbma čázis ja su gápmagat eai galgga jeahkat čázi ja dat galget njuoskat álo go mánná lea čázi lahkosiin” (Locke deattuhus). Locke čuoččuha, ahte juos mánáid juolggit leat hárjánan galbma čáhcái, de sii eai buohcá nurvui, juos sin julggiid ala rišiha fáhkka galbma čáhci. Dakkár rávvagat ledje oalle dábálačča (čuvvo olbmo daid dahje ii). Dát boahtá ovdan John Newbery mánáid girjjiin 1700-logu bealle muttus, mat ledje vuosttas eanemus vuovdi mánáid girjjit Englánddas. Locke rávvágat olahit viiddes fáttáid máná bajásgeassimis seaŋggaid gokčamis gitta biebmorávvágiidda ja din gitta ođđen njuolggadusaide. 

Locke geavaha ollu návccaid Some Thoughts Concerning Education:as čilget, mo oččodit mánáide buriid šieguid. Son meroštallá šiegu ieš-gieldima ja rationalavuođa ovttastupmin: ”vai olmmoš bastá gieldit iežas ja iežas háluid, sihke iežas inklinašuvnnaid ja čuovvut dan mii lea jierbmámus, vaikko livččii miella dahkat nuppeláhkai” (Locke deattuha). Boahttevuođa šiega rávesolbmot eai galgga dušše máhttit hárjehit ieš-gieldima, muhto maiddái oaidnit jierbmás bálgá. Locke lei sihkkar, ahte mánát ledje doarvái jierbmái ja ahte vánhemiid ovddasvástádus lei rávvet sin leat ain jierbmát. Eanemus Locke jáhkii, ahte vánhemat galggašedje buot eará áššiid bajabealde geahččalit jurddašit jierbmásit mánáidis badjel. Locke deattuha jámma, ahte vierru lea dehálat go njuolggadus – mánát galggašedje ovdalot siskkáldit rationalaš jurddašanvuogi, go oahppat olggul máŋggaid mohkkás gildosiid. Nappo rationalavuohta ja vierru leat guovddážis ja dat vástidit Locke guovtti fáddáid su čállosis Essay Concerning Human Understanding:is. Locke váidála miehtá essea majoritehta rationalameahttunvuođa ja sin nákcemeahttunvuođa, dasgo sii leat hárjánan dihto vieruide, eaige máhte rievdadit dahje luohpat guhks áigásaš oskumušain. Son ii dušše geahččalan čoavdit dán váttisvuođa nu, ahte mánáit gieđahallojuvvošit rationalaš oruhiin, muhto son maid geahččalii ráhkádit bálkkášumiid ja ráŋggáštusaid sadjái stivravuogadaga, man vuođđun ledje árvvoštus ja heahpatvuohta. Locke mielas bálkkašumit, degomat njálgát, ja ráŋggáštusat, degomat huškumat, dahket mánáin hearki dovdduide ovdal go rationalalaččaid; dovddut giktalit áŋggáštusaid ovdal jierpmi. Son ákkastallá ”šlávalaš stivren dahke šlávalaš mášu” (Locke deattuha). 

Lea dehálaš áddet justa dan maid Locke oaivvilda, go son rávve vánhemiid láhttet mánáiguin nu, ahte sii leat rationalaš oruhat. Locke álggos deattuha, ahte mánát ”liikojit, ahte singuin láhttejuvvo rationalaččat,” nappo vánhemiid maid galggašii láhttet singuin nu. Tarcov ákkastalla, ahte dán oainnu mielde mánáid sáhttá doallat rationalalažžan dušše dalle, go sii ieža vástidit sin áŋggáštuššii láhttet, dego rationalaš oruhat ja ahte sii leat ”motiverejuvvon dušše fal bálkkášumiin ja ráŋggáštusain” vai sii olahit dan.  

Loahpalaččat Locke háliida, ahte mánát šaddet ollesolmmožin nu johtilit go vejolaš. Son ákkastalla Some Thoughts:as, ”áidna verrát máilbmái lea gokčon dieđuin, nuorra hearrásolmmái galggašii rahpat dan iežas dutkosiiguin dađi mielde go son nákce, ja mađi árát dađi buoret”. Čállosis Second Treatise on Government (1689) son čuoččuha, ahte mánáid skuvlen lea vánhemiid ovddasvástádus. Vánhemat galget doaibmat mánáide, dasgo vaikko sii máhtet jurddašit rationalaččat nuorabun, de sii eai goittotge daga nu jeavddalaččat ja nu sii leat irrationalat. Vánhemat leat geatnagáhtton oahpahit mánáidis rationala ollesolmmožin amašedje sii leat álo čatnon vánhemiidda. 

Locke ii čále nuge olu dihto oahppoplána birra Some Thoughts Concerning Education:is, dasgo son lea eambbo beroštuvvan jáhkihit lohkkiidis, ahte oahppus lea gažaldat šiegu ciekkaheamis, maid dálá  oarjemáilmme bajásgeassit gohčodivčče kritihkalaš jurddašan dáidun. Locke seailluha, ahte vánhemat ja oahpaheaddjit galggašedje álggos oahpahit mánáid mo oahppat ja návddašit das. Son čállá, ahte bagadalli ”galggašii muittit, ahte su bargun ii leat nuge oahpahit [máná] buot dieđu, muhto ovdalotge bajásgeassit su ráhkistit ja árvvoštit dieđu, sihke stivret su rivttes bálgá ala iežas ovddideamis ja dieđus”. Muhto Locke gal cavgila vehá makkár livččii su mielas árvvolaš oahppoplána. Son fuotnu guhkes áiggi mii geavahuvvo láhtengiela oahppamii ja čuoččuha, ahte mánát galggašedje vuos oahppat čállit bures iežaset eatnigillii. Máŋggat Locke ávžžuhusain vuođđuduvvet sullasaš ávkkálašvuođa prinsihppii. Dego ovdamearkka dihte son čuoččuha, ahte mánáid galggašii oahpahit tevdnet, vai das lea ávki sin olgorihmátkkiin (vai sii sáhtet tevdnet galledan báikki), muhto divttaid ja musihka son atná duššin oahpahallat. Locke lei maid dieđalaš revolušuvnna njunnošis ja bealuštii geografiija, astronomiija ja anatomiija oahpahusa. Su oahppoplánalaš ávžžuhusat speadjalastet skolastihkkalaš humanisma nohkama ja ođđa oahppu riegádeami – ii dušše dieđalaš, muhto maid geavatlaš ámmátlaš oahppu. Locke maid evttohii, ahte ovdamearkka dihte juohkehaš (gánda) máná galggašii oahppat márkanastit. Locke pedagogihkkalaš ávžžuhusat mearkko ođđa gaskaluohkálaš eetosa, mii meroštalai boahttevaš Brittaniija 1700- ja 1800-loguin. 

Go Locke čálligođii reivviid, maiguin loahpas šattašii Some Thoughts on Education, álggos muhtin aristokráhtii, muhto dat váikkuhedjege olu eanet olbmuige. Ovdamearkka dihte Locke čállá: ”Mu mielas šiehku [sic] lea vuosttas ja dehálamos attáldat, mat gullet olbmuide dahje hearrásolbmuide”. James Axtell (deattuha), guhte lea dahkan stuorámus doaimmahusbarggu Locke oahpálaš čállosiin, lea liikká čilgen, vaikko ”son čáliige unna jovkkui, de ii dat eastte dan ahte su jurdagat oahppus, eandalit váldojurdagat, eai livčče dásseárvosaččat heivvolaččat buot mánáide”. Dát lei dan áigáisaš oaidnu, dego maiddái Pierre Coste oaidnu iežas vuosttaš fránskagielat doaimmahusas jagis 1695. Coste čálii ”lea čielggas, ahte dát bargu lei oaivvilduvvon erenomážit hearrásolbmuid oahpahussii, muhto dát ii eastte, iigo dat sáhtášii leat buotlágan mánáid oahppun, gulle sii dal man beare luohkkái”.

Seammás, go lea vejolaš heivehit Locke danáigásaš vuođđo oahppoprinsihpaid buot mánáide, nugo Coste dagaige, de Locke ieš jáhkii, vaikko muhtin cealkámušat soitet leat nuppegežiid, ahte Some Thoughts livččii lean vejolaš heivehit dušše riggáide ja gaskaluohkái (dahje dego duon áigge daddjui ”gaskaárvosaš olbmot”). Dego Peter Gay čállá: ”son ii goassige jurddašan, ahte buot mánát galggašedje oahpahuvvot dahje ahte sii geat oahpahuvvojit, galggašedje oahpahuvvot sullasaččat. Locke jáhkii dassážii, go skuvlavuogádat lei rievdaduvvon, ahte priváhtta oahpaheaddji galggašii oahpahit hearrášolbmo bártni ruovttus. Geafit eai oppa máinnašuvvoge Locke girjjážis.”

Esseastis ”Essay on the poor law” Locke čujuha gefiid oahpahussii. Son váidala: ”bargoluohká mánát leat dábálaččat noađđin searvigoddái ja sii meannuduvvojit (inidleness?) nu, ahte sin bargofápmu manahuvvo álbmogii dassážii go sii leat 12 dahje 14-jahkásaččat.” Dan dihtii son evttohage, ahte juohke searvigoddái Englánddas galggašii ásahit ”bargiid skuvllaid” geafes mánáide, vai ”mánát (golmmajahkásaččat) livčče hárjánan bargat barggu”. Son hápme dáid skuvllaid ekonomiijaid nu, ahte son ákkastallá mánáid leat maiddái ávkin searvigoddái, muhto maid seammás mánát ožžot buori bargomorála. 

Locke ustit Samuel Clarke jearai Lockes, ahte mo bajásgeassit iežas gándda. Locke vástidii sutnje Some Thoughts Concerning Education čállosis, man ”vuođđoulbmilin”, dego Locke čállá teavstta álggus lei, ”mo bajásgeassit nuorra hearrásalbmá su mánnávuođa rájes”. Dát oahppu ”ii heive nu bures nieiddaide, dasgo sohkabeliid erohusat gáibidit earálágan bajásgeassima, iige dan leat nu álki earuhit” (Locke deattuhus). Dán bálgá mielde Lockei oahppu lei fundamentálaččat seamma sihke almmáiolbmuide, ahte nissonolbmuide – ledje gávdnomis dušše smávva čielga erohusat nissonolbmuide. Dán dulkojumi doarju reivve man son čálii Mrs. Clarkei jagis 1685 mas son čálii ”dasgo mun in earut du mielas sohkabeliid gaskasaš erohusaid... duohtavuhtii, šiehkui ja jegolašvuhtii, mun jáhkán bures, ahte ii mihkkige leat rievdan das mii [čállon bártnái]”. Martin Simons čujuha, ahte Locke ”evttohii, sihke njuolgga ja eahpenjuolgga, ahte bártniid oahppu galggašii čuovvut muhtin fihtolaš alit luohkkáid nieiddaid oahppu”. Dan sajis, ahte bártnit livčče skuvllain mat eai válddášedje vuhtii sin ovttaskas dárbbuid ja oahpahivččii unnán árvvu. Locke ákkástalla, ahte bártnit galggášedje maid oahpahuvvot ruovttus dego nieiddat ”sii galggašedje oahppat ávkkálaš ja dárbbaslaš dállodoallodáidduid”. Dego su áigásáš Mary Astell Locke jáhkii, ahte nissonolbmot sáhtášedje leat ja galggašedjege oahpahuvvot rationálalažžan ja šigolažžan. 

Muhto Locke ávžžuha máŋggaid smávva ”ráddjehusaid” mat laktasit nissonolbmo rupmaša gieđahallamii. Su mielas eanemus mearkašahtti bagadallan nissonolbmo olggosoidnui: ”Muhto dasgo din nieiddain lea dárbu váldit vuhtii maiddái čábbodaga nu bures go dearvvašvuohta addá dasa vejolašvuođa, nappo dás fertejit leat muhtin ráddjehusat... sii galggašedje suddjet iežaset liiki beaivesuotnjariid vuostá, eanadilit dalle go dat leat duođaid báhkka ja bastilis”. Vaikko Locke cealkámušas boahtá ovdan, ahte son attašii stuorát árvvu nissonolbmuid čábbodahkii go almmáiolbmui čábbodahkii, de ii lean dat goassige julggaštuvvon. Liikká dánáigásaš lohkkiin lei vejolaš dahkat iežaset oainnuid ”iešguđetgelágan gieđahallamii” mat laktasedje nieiddaide ja gánddaide, juos matge. Dasa lassin, veardidettiin eará pedagogihkkálaš teoriijaide, dego dat mat gávdnojit eanemus vuvdon láhtten girjjis The Whole Duty of a Woman (1696), mii lei nisson guoibmin The Whole Duty of Man (1657), ja Rousseau´a Emile (1762), main goappašiin evttohedje ollásit eará oahppo prográmmaid nissonolbmuide, de Locke Some Thoughts orru leamen eanet dásseárvosaš. 

Rousseau´a Emile (1762) lassin, maid Locke Some Thoughts Concerning Education lei okta 1700-logu vuođđoteavsttain oahppo teoriijas. Británniijas gehččui dábálažžan gieđahallat fáttá áššiid dan vuođul. Dán dihtii muhtin kritihkkarat oidnet, ahte Some Thoughts Concerning Education:as livččii lean eanet váikkuhus go Locke nuppi esseas Essay Concerning Human Understanding. Muhtin eará Locke áiggálaččat, dego 1600-logu duiskkalaš filosofa ja matematihkar Gottfried Leibniz jáhkii maid nu. Leibniz čuoččuhii, ahte Some Thoughts vuittii juoba Essay:a dan váikkuhus Eurohpálaš servodahkii. 

Locke Some Thoughts Concerning Education vuvddii duođaid bures. Dušše 1700-logus Some Thoughts almmuhuvvui goittoge 53 eará veršuvnna: 25 eaŋgas-, 16 fránska-, guhtta italia-, golbma duiskka-, guokte hollándda- ja okta ruoŧagielat. Das maid čállui románain, dego Samuel Richardsona Pamela:s (1740-1). Dat hápmii maid olu mánáid girjjálašvuođa teorehtalaš vuođu, eandalit vuosttaš bures menestuvvan čálli, John Newbery. James Secorda, 1700-logu čuvgejuvvon almmái, mielde Newbery geavahii Locke oahpuid rávvagiid vuoigadahttin dihte ođđa šáŋŋera – mánáid girjjálašvuođa. Locke dohkkeheapmi dáhkidii šáŋŋera boahttevuođa. 

John Cleverley ja D. C. Phillips guovttos bidjaba Locke Some Thoughts Concerning Education dakkar oahppo árbevieru áigodahkii, goas nannejuvvui ”birassuodjaleami” jurdda. Lagaš jagiin Locke barggu almmuheami maŋŋá Etienne Bonnot de Condillac ja Claude Adrien Helvétius áŋgirit ohppaiga, ahte olbmuid jurdagat jurdagat molsašuvve sin vásáhusaid ja oahppu bokte. Mánáid oahpaheapmi áicágiid bokte leavai johtilit miehtá Eurohpá. Šveicas Johan Heinrich Pestalozzi hutkkai Locke teoriijaid vuođul ”objeakta oahppodiimmuid”. Dát diimmut adde oahpiide vejolašvuođa vuodjut dihto áššái, mii movttiidahtii sin geavahit buot sin áiccuid ja oahpaheaddji ávžžuhii dasto govviidit dan dárkilit sániiguin. Objeakta diimmut geavahuvvojedje miehtá Eurohpá ja Amerihká 1700- ja 1800-loguin. Hárjeheaddjiid mielde ”juos dat ledje bures lágiduvvon, de oahppit máhte buorebut áicat ja fuobmát, sihke lashii sin sátneráju jurdagiid ja sii máhte buorebut buktit ovdan daid, nappo ná sii vurkejedje materiála jurddašeapmái ja maiddái ráhkkánahtii sin váddásot oahpuide”. 

Dát oahpahan vuogit ledje maid guovddášis Maria Montessori metodain 1900-logus. Cleverley ja Phillips mielde tv-ráidu Sesame Street vuođđuda maid ”Locke navdosiidda – dan ulbmilin lea leamašan addit unnitoasát mánáide, erenomážit sis gávpogiin, vuođđo jurdagiid ja vásáhusaid masa sin biras ii dábálaččat atte vejolašvuođa”. 1900-logu lea hálddašan máŋggaláhkai, dego dát čállit čujuhit, ”luonddu ja divššu” nákkáhallan, dego fas Locke jahkečuohti ii lean. Locke optimisttalaš ”birassuodjaleapmi”, dego dohkálaš su teavsttas, ii leat šat dušše morálaš ášši – dat lea maiddái dieđalaš ášši.

Philosophy of education
Of the Conduct of the Understanding




#Article 113: Islánddaheasta (1871 words)


Islánddaheasta lea heastanálli, mii lea šaddan Islánddas. Vaikko heasttat leat unnit, muhtumin juoba ponnisturrosaččat, eanaš máddogirjjit čujuhit daidda heastan. Islánddaheastat rávásmuvvet njozet, muhto nuppe dáfus dat leat sitkadat ja ellet guhká. Eamiriikkas dain leat unnán dávddat; Islándda láhka gieldá buktimis heasttaid riikii iige heastta, man lea dolvon eret sullos, oaččo šat buktit ruovttoluotta. Islánddaheastain leat guokte mannanvuogi dábálaš oahkuma, njolggi ja ruohttama/salluma lassin. Islánddaheasta lea iežas riikka áidna heastanálli, muhto dat lea maiddái bivnnut riikkaidgaskasaččat. Stuorra populašuvnnat gávdnojit Eurohpás ja Davvi-Amerihkás. Nálli geavahuvvo ain árbevirolaš eanasaji bargguin eamiriikkas, muhto maiddái astoáiggis, čájáhusain ja gilvvohallamiin. 

Nálli lea čálgan ponniin, maid skandinávalaš ođđaássit bukte Islándii 800- ja 900-loguin. Náli birra lea čállon sihke girjjálašvuođas ja historjjálaš gálduin olles Islándda historjjá áigge. Vuosttas čujuhus ovttaskas hestii gávdno 1100-logus. Norgga mytologiijas bálvaledje heasttaid, ja seamma dáhpi bođii Islándii vuosttas ođđaássiid mielde. Válljejeaddji nállašuhttima bokte nálli lea čálgan dálá muddui. Luondduválljen lea maiddái váikkuhan ollu, dasgo máŋggat heasttat leat jápmán galbmasii dahje nealgái Islándda garra dálkkádagas. Jagi 1780 stuorra oassi nális jámii dollavári russuma dihte. Vuosttas islánddaheasttaid nállesearvi vuođđuduvvui Islánddas jagi 1904. Dálá áigge gávdnojit organisašuvnnat 19 sierra riikkas, ja dain lea oktasaš njunušorganisašuvdna The International Federation of Icelandic Horse Associations (Riikkaidgaskasaš islánddaheastaservviid lihttu). 

Islánddaheasttaid deaddu lea 330–380 kg ja allodat 132–142 cm, mii lea dábálaččat ponni sturrodat, muhto šaddadeaddjit ja nállemáddogirjjit álo čujuhit daidda heastan. Gávdnojit máŋggat teoriijat das, manin islánddaheasttaid gohčodit namalassii heastan. Okta dain čujuha náli ealasis temperamentii ja stuorra persovnnalašvuhtii ja dasa ahte islánddagielas váilu ponni-sátni. Nuppi teoriija mielde náli sáhttá gohčodit heastan milloseabbot go ponnin ealli deattu ja dáktestruktuvrra dihte ja danin go dat nákce guoddit lossa nođiid. Islánddaheasttat sáhttet leat iešguđet ivdnásaččat: omd. muzehat, čuoivvagat, ruškadat, čáhppadat, jievjjat, palominot, pintot ja girjjagat. Islánddagielas gávdnojit badjel 100 nama iešguđetlágan ivnniide ja ivdnekombinašuvnnaide.. Islánddaheasttain leat soabatgorálaš  oaivvit, main leat njuolggoprofiila ja govda gállu. Čeabet lea oanehaš, deahkkái ja govdat máddagis; fálbmi lea govdat ja vuollegaš; raddi čieŋal; lábit deahkkásat ja vehá hállut; sealgi guhkki; bahta govdat ja deahkkái, oanehaš ja vehá hállut. Juolggit leat nannosat ja oanehaččat. Dain leat oalle guhkes ovdačuožžamasat ja oanehis vuohesat. Hárji ja seaibi leat bolfasat, vuovttat leat roavvásat ja seaibi lea vuollin gitta. Nálli lea dovddus sitkatvuođas ja návccas birget unna borramušain. Nállái lea gárggiidan duppalguolgageardi, vai dat birge galbma dálkkis.

Heasttaid iešvuođat leat iešguđetláganat dan vuođul, masa ovttaskas šaddadeaddjit leat fokuseren. Muhtumat leat fokuseren noađđe- ja bargoheasttaide, mat sierranit čielgasit riidenheasttain, mat leat fuolalaččat válljejuvvon danin, go dat máhttet árbevirolaš islándalaš mannanvugiid. Muhtin heasttaid šaddadit dušše beare heastabierggu dihte. Muhtin šaddadeaddjit fokuserejit dihto ivdnásaš heasttaide. 

Nálli rávásmuvvá njozet. Heasttain eai láve riidet ovdal go dat leat njealjejahkásaččat, iige daid gorutlaš gárggiideapmi leat gárvvis ovdal go čiežajahkásažžan. Daid šattolaččamus jagit leat gávccis gávccinuppelohkái, vaikko dat leat nannosat ja sávrrit álo gitta guovttelotjahkásažžan. Islánddaheastadámmá, mii elii Dánmárkkus, olii oláhuslaš 56 jagi ahkái. Nubbi islánddaheasta fas elii Stuorra-Britannias 42-jahkásažžan.  Heasttat leat erenomáš šattolaččat, ja goappáge sohkabeali sáhttá geavahit sagaheapmái gitta 25-jahkásažžan; muhtin dámmát leat ožžon várssáid juoba 27-jahkásažžan. Heasttat eai láve ballát álkit, dasgo Islándda sullos dain eai leat lunddolaš vašálaččat. Islánddaheasttat lávejit leat ustitlaččat ja lojit. Daid lea álki giehtaguššat, vaikko dat leat maiddái movttegat ja iešsihkarat. Danin go nálli eallá isolašuvnnas eará heasttain, Islánddas nális eai láve leat dávddat, earret muhtunlágan siskkáldas parasihtat. Islánddas leat nu unnán dávddat, danin go láhka gieldá buktimis ruovttoluotta heasttaid, mat leat dolvojuvvon sullos eret. Láhka maid gáibida, ahte buot heastabiergasat, mat buktojuvvojit riikii, galget leat juogo ođđasat ja geavatmeahttumat dahje ollásit desinfiserejuvvon. Das lea čuvvon, ahte eamiheasttain ii leat mangelágan immunitehta; dávdaepidemiija sullos livččiige oalle sihkkarit sorpmálaš nállái. Dát dagaha váttisvuođaid heastačájáhusaide: eamiriikka islánddaheasttaid ii sáhte veardidit olgoriikkaid heasttaide, dasgo mangelágan elliid ii sáhte buktit Islándii eaige riikkas vuolgán heasttat oaččo máhccat ruovttoluotta.

Islánddaheasttas lea vihtta mannanvuogi, dat stáđis nálli mii lea dovddus go njuovžilit sáhttá johtit rámšoeatnamis. Nálli máhttá dábálaš oahkuma, njolggi ja ruohttama/salluma lassin guokte eará mannavuogi. Vaikko stuorámus oassi heastaáššedovdiin atná ruohttama ja salluma sierra mannanvuohkin danin go julggiid lávkemis lea vehá variašuvdna,  islándalaš nállemáddogirjjit atnet ruohttama ja salluma oktan mannanvuohkin. Dan dihte dábálaččat islánddaheasttas lea gul vihtta mannanvuogi. 

Vuosttas erenoamáš mannanvuohki lea njealjetávttat laterála dásseoahkun, man gohččodit namain tölt. Dat lea dovddus dan bávkkanaslágan jođálmahttimis ja fárttas; dat lea maiddái vuogas riidet ja ovdána johtilit. Töltis lea stuorra variašuvdna iešguđetlágan stiillaid gaskkas ja danin tölta lávejit veardidit eará seammalágan laterála mannanvugiin dego amerihkáriidenheastta rack, Paso Fino -heasttaid largo ja Tennesseewalkera ruohtti oahkun. Dego buot laterála dásseoahkumat juolgelávkenortnet lea seamma go oahkumis (gurut maŋŋejuolgi, gurut ovdajuolgi, olgeš maŋŋejuolgi, olgeš ovdajuolgi), muhto dat sierrana oahkumis dakko, ahte heasta sáhttá töltet máŋggalágan fárttain, johtilis oahkuma fárttas dábálaš ruohttama fártii. Muhtin islánddaheasttat liikojit eanemustá töltet, nuppit fas njolggástit. Rivtteslágan oahpahus sáhttá eastadit heajos mannanvugiid, muhto tölt lea lunddolaš mannanvuohki, man heasta máhttá juo riegádeami rájes. Töltis leat guokte variašuvnna, maid šaddadeaddjit atnet boasttoláganin. Vuosttas lea eahpedássidis mannanvuohki, man gohččodit spiidnepássan (eaŋ. Pig's Pace dahje Piggy-pace, su. possupassi) ja mii lea eanet guoktetávttat lávken go njealjetávttat dásseoahkun. Nuppi gohččodit Vallhoppin ja dat lea tölta ja ruohttama kombinašuvdna. Dan oaidná eandalii skuvlekeahtes nuorra heasttain dahje heasttain, mat seaguhit iežaset mannanvugiid. Goappáge variašuvnnas lea unohas riidet.

Nálli máhttá maiddái pássa, girdi lávkema, man gohččodit namain skeið, flugskeið dahje flying pace(eaŋ.). Dat lea johtil ja dássit. Dan lávejit geavahit pássagilvvuin. Muhtin heasttat sáhttet pássas olahit juoba 48 km/h fártta.  Buot islánddaheasttat eai máhte dán mannanvuogi; elliid, mat máhttet sihke tölta ja pássa árbevirolaš mannanvugiid lassin, atnet náli buoremussan. Pássa lea guoktetávttat laterála mannanvuohki, mas lea oanehis boddu julggiid lávkema gaskkas; goappáge bealde goabbáge juolgi guoská eatnamii measta seamma áigge (gurut ovda- ja maŋŋejuolgi, boddu, olgeš ovda- ja maŋŋejuolgi). Dat lea dárkkuhuvvon buresskuvlejuvvon ja dássedettolaš heasttaide ja čeahpes riidejeddjiide. Dán mannanvuogi ii sáhte geavahit guhkes mátkkiin. Njoazes pássa lea unohas riidejeaddjái eaige dan ávžžut geavahit dalle go heastta leat skuvlemin dán mannanvuohkái. Vaikko stuorámus oassi pássaheasttain gilvvohallet skearruin, dábálaččat islánddaheasttain lávejit riidet gilvvuin. 

Islánddaheasttaid máttut bohte Islándii várra vikiŋgaáigge skandinávaid mielde jagiid 860 ja 935 gaskkas. Dáža ođđaássiid čuvvo sisafárrejeaddjit Irlándda, Mansullo ja Skotlándda oarjesulluid dáža koloniijain. Dát maŋit ođđaássit bukte mielddiset ponniid, mat eará báikkiin čálge vehážiid mielde shetlánddaponnin, badjeeatnanponnin ja connemaran. Dát seahkanedje ovddeš elliin. Lea maiddái vejolaš, ahte heasttain lea leamaš oktavuohta jakutiaponniin, ja nálli muittuha fysalaččat maiddái Norgga ivggoheastta. Eará nálit, main leat seammasullasaš iešvuođat go islánddaheasttain, leat omd. fearsulluidponni ja Norgga vuotnaheasta. Sullii 900 jagi dassái geahččaledje lasiruossanahttit nuortavara nállái, man čuovvumužžan eallit hedjonedje.  Jagi 982 Islándda Alþingi (parlameanta) ásahii lágaid, mat gilde buktimis heasttaid Islándii ja nie heaittihedje ruossanahttima. Náli leat dál šaddadan Islánddas buhtisin badjel 1 000 jagi.

Dološ dážat bálvaledje heastta šattolašvuođa symbolan, ja vilges heasttaid oaffarušše oaffardoaluin ja seremoniijain. Go dát ođđaássit bohte Islándii, sii bukte iežaset oskumušaid ja heasttaid mielddiset. Heasttain lei guovddáš oassi Norgga mytologiijas ja máŋggain heasttain ledje stuorra rollat norggalaš myhtain. Okta dain lea Sleipnir, gávccijuolggat heasta, man oamastii Odin, Norgga ipmiliid jođiheaddji. Skalm-dámmá fas lea vuosttas islánddaheasta, man nama historjá dovdá. 1100-logu ođđaássigirjji mielde čeardahoavda Seal-Thorir vuođđudii ođđaássama báikái, gosa Skalm bisánii ja manai veallut iežas nođiin. Heasttain leat guovddáš rollat maiddái islánddalaš sagain Hrafnkel Saga, Njal Saga ja Grettir Saga. Vaikko dát golbma saga leat čállojuvvon 1200-logus, daid leat sajuštan nuge árra áigái go 800-lohkui. Dát árragirjjálašvuohta váikkuha ain otná beaiváige, dasgo máŋggat modearna Islándda riidenjoavkkut ja heastačorragat leat ožžon nama Norgga mytologiija heasttain.

Gaskaáigge heasttaid atne islánddalačča divrasamos opmodahkan. Soahteheasttat ledje buhttemeahttumat soalddáhiidda ja danin daid muhtumin hávdádedje ovttas jápmán riidejeaddjiin ja beakkuhedje muitalusaid daid daguid birra. Islánddalaččat ordnejedje maiddái varradoarrumiid oriid gaskkas; dáid dahke guoimmuheami dihte ja válljen dihte buoremus elliid šaddadeapmái. Buoremus oriid govvidedje sihke girjjálašvuođas ja virggálaš báhpáriin Islándda dásseválddi perioda áigge 930–1262. Oredoarrumat ledje dehálaš oassi islánddalaš kultuvrras, ja stuimmit, sihke fysalaččat ja verbálat, ledje dábálaččat gehččiid gaskkas. Konfivttat heastadoarrumiin adde gilvvohalliide vejolašvuođa buoridit iežaset politihkalaš ja sosiála saji vašálaččaid ektui. Dain ledje viiddes sosiála ja politihkalaš čuovvumušat, mat muhtumin láidejedje politihkalaš lihtodemiid ođasmahttimii. Buot olmmošdoarrumat eai goit lean duođalaččat. Dáhpáhusat ledje báiki, gos ustibat ja juoba vačalaččat baste gilvvohallat almmá stuorra čuovvumušaid haga. Servvoštallan nuorra albmáid ja nissoniid gaskkas lei maid dábálaš heastadoarrumiin.

Náli čálgamis luondduválljejumis leamaš guovddáš rolla, dasgo stuorra heastajoavkkut jápme nealgái ja galbmasii. Jagiin 874–1300, gaskaáiggi liegga perioda buorit dálkkadatdiliid áigge, islánddalaš šaddadeaddjit válljejedje heasttaid šaddadeapmái dihto ivnniid ja struktuvrra vuođul. Jagiin 1300–1900 válljejeaddji nállašuhttima manahii mearkkašumis, dasgo dálkkadat lei dávjá garas ja máŋggat heasttat ja olbmot jápmet dan geažil. Jagiid 1783 ja 1784 gaskkas sullii 70 % Islándda heasttain jápme vulkána gutnamirkkohussii ja nealgái, go dollavári Lakagígar russui jagi 1783. Russun bisttii gávcci mánotbaji. Dat govččai čuđiid njealjehasmiillaid eatnamis lávain ja sirddii dahje goikkihii máŋggaid jogaid.  Populašuvdna ealáskii vehážiid mielde čuovvovaš jahkečuođi áigge, ja 1900-logu álggus válljejeaddji nállašuhttin šaddagođii fas dehálažžan. Vuosttas islánddaheasttaid nálleorganisašuvnnaid vuođđudedje jagi 1904, ja vuosttas Islándda nállemáddogirjji jagi 1923.

Islánddaheastaid dolvo Stuorra-Británniai ovdal 1900-logu bargat geađgečitnaruvkkiin, dasgo dat ledje gievrasat ja unnit. Daid heasttaid eai goit goassige registreren ja daid leahkimis gávdno muđuige unnán duođaštusat. Virggálaččat islánddaheasttaid dolvo vuosttas háve Duiskii 1940-logus. Vuosttas virggálaš doalvumat Stuorra-Británniai ledje jagi 1956, go skotlánddalaš eanandoalli, Stuart McKintosh, álggahii šaddadanprográmma. Eará šaddadeaddjit Stuorra-Británnias čuvvo McKintosha, ja jagi 1986 vuođđuduvvui Stuorra-Británnia islánddaheastasearvi (the Icelandic Horse Society of Great Britain). Islánddaheasttaid leat dolvon ain eanet ja eanet olgoriikkaide 1900-logu beallemuttu rájes. Jagi 1969 rájes máŋggat searvvit leat bargan ovttas seailluhan, ovddidan ja márkanastin dihte dáid heasttaid Riikkaidgaskasaš islánddaheastaservviid lihtu doarjalemiin. Dálá áigge islánddaheasta lea ain dovddus iežas varralinjjá buhtisvuođas, ja dat lea áidna heastanálli Islánddas.

Islánddaheasttat leat erenomáš bivnnuhat Oarje-Eurohpás, Skandinávias ja Davvi-Amerihkás. Islánddas leat sullii 80 000 islánddaheastta (veardidan dihte olbmolohkui, mii lea 317 000), ja sullii 100 000 leat olgoriikkain. Sullii 50 000 islánddaheastta leat Duiskkas, gos leat máŋggat aktiivvalaš riiden- ja nállesearvvit.

Islánddaheasttain lea ain dehálaš oassi islánddalaš eallimis, vaikko mekaniseren ja geainnuid buorideapmi leat unnidan dárbbu náli geavaheapmái. Vuosttas virggálaš islánddaheastagilvu lei Akureyris jagi 1874, ja máŋggat gilvvut ordnejuvvojit ain miehtá riikka cuoŋománus geassemánnui. Gávdnojit sihke duolbaeatnangilvvut ja cagganáideruohttamat ja maiddái čájáhallan luohkát, main gilvvohallet náli erenomáš mannanvugiin. Dávjá ordnejit dálvedáhpáhusaid, dego gilvvuid jikŋon čázádagaid alde, main heasttat ja riidejeaddjit ain duollet dálle doddjojit čáhcái ja dárbbašit gádjuma. Vuosttas čájáhusat, mat konsentrerejedje elliid nállekvalitehtii, lágiduvvojedje jagi 1906. Islándda Eanandoallosearvi ovttas Nationála Riidensearveorganisašuvnnain ordne dálá áigge jeavddalaččat čájáhusaid, main leat máŋggat iešguđetlágan luohkát. Muhtin veardde heasttaid šaddadit ain njuovvama várás, ja stuorámus oassi bierggus dolvojuvvo Jáhpanii. Eanandoallit ain geavahit náli sávzzaid čohkkemii Islándda badjeeatnamiin, muhto stuorámus oassi heasttain geavahit gilvvohallamii ja astoáiggi riidemii.

Dálá áigge islánddaheastaorganisašuvnnat gávdnojit 19 riikkas. Daid oktasaš njunušorganisašuvdnan doaibmá the International Federation of Icelandic Horse Associations (FEIF). FEIF vuođđuduvvui 25. beaivve miessemánus 1969. Dalle das ledje guhtta lahttu: Nuortariika, Dánmárku, Duiska, Islánda, Hollánda ja Šveica. Fránkariika ja Norga searvvaiga jagi 1971, Belgia ja Ruoŧŧa jagi 1975. Maŋŋil Suopma, Kanáda, Stuorra-Británnia, Fearsullot, Luxemburg, Itália, Slovenia ja Irlánda serve, muhto Irlánda vulggii maŋŋelabbos eret, go doppe eai lean doarvái lahtut. Ođđa Zealánda lea ožžon veahkkelahttustáhtusa, dasgo dan lahttovuođđu unni. Jagi 2000 vuođđuduvvui WorldFengur, mii lea FEIF:a virggálaš islánddaheasttaid máddogirji. Registtar lea neahttadiehtorádjoprográmma, man geavahit máddogirjin, gos sáhttá ohcat islánddaheasttaid náli historjjá ja varralinjjáid. Registtar sisttisdoallá dieđuid sohkadávvalis, šaddadeaddjis, oamasteaddjis ja maŋisbohttiin, govaid, šaddadanárvvoštallamiid ja erenomáš identifiserema juohke registrerejuvvon heasttas. Diehtoráju leat vuođđudan ovttasbarggus Islándda hálddahus ja FEIF. Dan vuođđudeami rájes sullii 300 000 islánddaheastta, sihke ealli ja jápmán heasttaid, leat registrerejuvvon miehtá máilmmi. Islandpferde-Reiter- und Züchterverband lea duiskalaš islánddaheasttaid riidejeddjiid ja šaddadeddjiid organisašuvdna, mii ovttasta buot islánddaheastaservviid Duiskkas.




#Article 114: Operatiivavuogádat (143 words)


Operatiivavuogádat lea vuosttaš prográmma mii biddjo dihtorii. Windows lea dábálaš operatiivavuogádat dihtor (~91% geavahit). GNU/Linux lea friddja operatiivavuogádat  (~1-2% geavahit).

Ubuntu Unity čállinbeavdi gávdnot sámegillii , sáhtát instalerejuvvot ja válljet sámegillii Ubuntu GNU/Linuxa distribušuvnna.

KDE čállinbeavdi gávdnot sámegillii , sáhtát instalerejuvvot ja válljet sámegillii Kubuntu GNU/Linuxa distribušuvnna.

Wubi 12.10 lea almmustahttit. Wubi birgekeahttá instalerejuvvo ja váldit eret juste dego Windows prográmmait. Kubuntu gávdnot sámegillii.

Portable Ubuntu Remix Version 4 slimLZM2 U10.4 (Ubuntu 10.04 LTS) lea almmustahttit. Portable Ubuntu Remix birgekeahttá instalerejuvvo USB-ovttadagaid ja garraskearru ja vuodjit Ubuntu juste dego Windows prográmmait. Ubuntu gávdnot 29 dievas giella. Ubuntu lea GNU/Linuxa ja Unix-lágan operatiivavuogádagain. 

Solaris, HP-UX ja AIX lea Unix operatiivavuogádagain.

Windows 8 lea maŋimus Windows-veršuvnna.

~4-5% geavahit Mac OS X.

Mac OS X Snow Leopard govva.

Mac OS X v10.8 Mountain Lion, maŋimus Mac OS X-veršuvnna.

MS-DOS lea boaris vuogádat. FreeDOS lea DOS-lágan operatiivavuogádagain




#Article 115: Nostradamus (3416 words)


Michel de Nostredame (Látheniseret: Nostradamus; riegádan skábmamánu 14. dahje 21. beaivvi jagi 1503 – jápmán suoidnemánu 2. beaivvi jagi 1566) lea dábálaččat jorgaluvvon láhttengillii Nostradamus. Son lei fránskkalaš apotehkár ja oaidni ja diehtti, gii almmustahtii einnostusčoakkáldagaid mat šadde bivnnuhat máilmmiviidosaččat. Nostradamusa Einnostusat –girjji (Les Propheties) vuođul son lea beakkáneamos. Vuosttas prentehus almmustuvai jagi 1555. Dan ráje go girji ilmmai, girjjit leat hárve nohkkon Nostradamusa jápmima maŋŋá. Son lea geasuhan doarjaleaddjijoavkku, ovttas populára preassain, dainna lágiin ahte dat olbmot jáhkket Nostradamusa einnostan máŋgga mearkkašahtti máilmmidáhpáhusa. Einnostusat leat muhtin dáhpáhusain bálddalastojuvvon heivehallon bohtosiidda, mat gusket nággejuvvon Biibbala koda, nugo maiddái iešguđetlágan navdojuvvon einnostusbargguidege. 

Máŋga akademalaš gáldu čuoččuhit ahte oktavuođat ja gaskavuođat, mat leat dahkkon máilmmi dáhpáhusaid ja Nostradamusa njealjitvearssaid gaskkas, leat viidásit šaddan boasttodulkojumiid dahje boasttojorgalemiid (muhtumin eaktodáhtolaš) boađusin dahje leat muđui nu váilevaččat ahte dat leat anuheamit duođaštit moge eakti einnosteaddji fámu. Dasa lassin, ii oktage gáldu fála makkárge duođaštusa, maid giige livččii goassige dulkon ovttage Nostradamusa njealjitvearssain earenomážit doarvái nu ahte dat dahká vejolažžan dáhpáhusa čielggas identifiserema ovddalgihtii. 

Son riegádii skábmamánu 14. dahje 21. beaivvi jagi 1503 Saint-Rémy-de-Provences lulli Frankriikkas, gos su čuoččuhuvvon riegádanbáiki lea ain. Michel de Nostredame lei okta unnimustá ovcci mánáin. Su eadni lei Reyniére (dahje Renée) de Saint-Rémy ja áhčči lei gordnegaskaolmmái ja notára Jaume (dahje Jacques) de Nostredame. Maŋimučča bearaš lea álgoálggus leamaš judalaš, muhto Jaume áhčči, Guy Gassonet, lei jorgalan katolalažžan sullii jagi 1455 ja lei váldán kristtalaš nama “Pierre” alccesis ja goarggu “Nostredame” (maŋimus várra boahtá bassiolbmuid beaivvis, goas su jorgaleapmi lei ávvuduvvon). Michela dihtton oappážagat ledje Delphine, Jean I (sullii 1507–77), Pierre, Hector, Louis, Bertrand, Jean II (riegádan 1522) ja Antoine (riegádan 1523). Unnán áššit leat dihtosis su mánnávuođas, vaikko leage iešbeaivválaš tradišuvdna das ahte eatni bealde máttaráddjá Jean de St. Rémy oahpahii Michela. Tradišuvdna ii doala deaivása danin go máttaráddjá jávká historjjálaš áššegirjjiin jagi 1504 maŋŋá go mánná lei dušše ovtta jagi boaris. 

Vihttanuppelohkáijahkásažžan Nostredame álggii studeret kandidáhtadutkosa Avignona universiteahtas. Veahá badjel jagi maŋŋá (goas son livččii lohkan milloseappot njuolggaduslaš trivium [golmmaoasat], mii doallá sisttiset grammatihka, retorihka ja logihka, go maŋŋeleappo quadrivium [njealjeoasat], mii doallá sisttiset geometriija, aritmetihka, musihka ja astronomiija/astrologiija), sus lei bággu heaitit studeremis Avignonas, danin go universiteahta giddejuvvui garra rohttudávdda njoammudeami dihte. Dan maŋŋá, go Nostredame vulggii Avignonas, son (su iežas muitalusa mielde) mátkkoštii gávcci jagi dálonguovlluid jagis 1521 ovddošguvlui ja dutkkai dálkkasšattuid divššu várás. Jagi 1529, go son lei juo bargan moadde jagi apotehkárin, Nostredame manai Montpelliera universitehtii studeret dálkkasdiehtaga doavttirin. Son lei biddjojuvvon eret fargga maŋŋil go fuobmájuvvui ahte son lei doaibman apotehkárin, “vuolit árvosaš /rumašlaš barggus” mii lei namalassii gildojuvvon universiteahta njuolggadusain. Dokumeanta (BIU Montpellier, Register S 2 folio 87) earuhusas lea ain dieđagotti girjerájus. Goittotge, muhtimat su olggosaddiin ja korrespondeanttain gohčošedje su “Doavttirin” maŋŋelis. Su earuhusa maŋŋá, Nostredame jotkkii bargat, jáhku mielde vel apotehkárin ja šattai dovddusin dahkame “ruvssurukses tableahta” mii árvvusnai suddje rohttudávdda vuostá. 

Jagi 1531 njunuš renesánssa dutki ja akademiija lahttu Jules-César Scaliger bovdii Nostredame boahtit Agenii. Doppe son náitalii nissoniin, man namma lea báhcán eahpečielggasin (vejolaččat Henriette d´Encausse). Eamit riegádahtii guokte máná. Jagi 1534 su áhkká ja mánát jápme, jáhku mielde rohttudávdii. Jápmimiid maŋŋá, son jotkkii mátkkoštemiid Frankriikka čađa ja vejolaččat Itáliai.

Su máhccama áigge jagi 1545, Nostredame veahkehii beakkán doaktára Louis Serre, gii dáistalii losses rohttudávdda njoammudeami vuostá Marseilleas ja dasto maŋŋel čielggadii dávdda njoammudemiid aivve iehčanassii Salon-de-Provences ja guovlluguovdasaš oaivegávpogis Aix-en-Provences. Loahpas jagi 1547 son ásaiduvai Salon-de-Provences dállui, mii vel odnege lea gávpogis. Nostredame náitalii rikkes leaskanissoniin, man namma lei Anne Ponsarde, ja suinna son oaččui guhtta máná – golbma nieidda ja golbma bártni. Nostredame guovttos áhkáin skáhppuiga ovtta golbmanuppelogáda oasi hirbmat stuorra kanála prošeavttas, mii lei organiserejuvvon čáhccet viiddes goikkádagas gillán guovllu Salon-de-Provences ja maiddái lahka Désert de la Crau Durande-joga čáziin. Organiserejeaddji lei Adam de Craponne. 

Nostredamus molsugođii dálkkasdiehtagis okkultismma beallái su nuppi Itália mátki maŋŋil. Čuovudettiin dan áigásaš populára viggamušaid, son čálii almmenáhki jahkái 1550. Almmenáhkis son čálii namas vuosttas geardde láhttengillii, Nostredame lei čállon Nostradamus. Son lei nu movttiidahttán almmenáhki menestumis, ahte son mearridii čállit ovtta dahje eanet dakkára jahkásaččat. Buot prentehusat sisttisdolle unnimustá 6338 einnostusa ja maiddái unnimustá oktanuppelohkái jahkásaš kaleandara, mat álge ođđajagimánu vuosttas beaivvi ja juos ii, dego lea navdojuvvon muhtumin, njukčamánus. Dat lei eanas dávástus almmenáhkiide go ádel ja iešguđetlágan mearkkašahtti olbmot guhkkin eret álge gažadit horoskohpaid ja badjellunddolaš rávvagiid sus, vaikko son dábálaččat vurddiige kárttaid kundáriinnis, mat leat ovddalgihtii doaimmahuvvon ja gárvásat dulkot. Kárttat leat vuođđuduvvon riegádanbeaivvi aspeavttaide násttiin ja Nostradamus ieš ii millosit háliidan rehkenastit daid, nugo ámmátastrologa livččii dahkan. Dalle go sus lei geatnegasvuohta geahččalit daid rehkenastit olggosaddon beaivemearritabeallaid vuođul, son álo dagai ollu meattáhusaid ja son ii goassige stellen govvosiid kundáriid rievttes riegádanbáikkiide dahje –áiggiide. (Referere daid kárttaid analysii, dahkki lea Brind´Amour, 1993, ja veardádala Grubera ollislaš kritihka Nostradamusa dahkan horoskohpii kruvnnaprinsa Rudolph Maximilianas.)

Son dalle álggii čállit girjjistis, váldoáššis fránskkalaš, ovtta duháha njealjitvearssa birra. Dat sisttisdoallá eanas einnostusaid beaivemeriid haga. Daid einnostusaid vuođul son lea beakkáneamos odne. Vaikko son vásihii iežas suojuheapmen oskkolaš fanatihkkariid dihte, goittotge son hutkkai metoda sevnnjodahttit dárkkuhusas geavahettiin “Virginála” syntávssa; sátneleaikkat ja iešguđetlágan gielaid seaguhusat dego greikagielas, itáliagielas, láhttengielas ja provençalgielas. Teknihkalaš sivaid geažil daid almmustahttin dáhpáhuvai golmma oasis (goalmmát oasi ja maŋimuš oasi olggosaddi orui leamen vuostehágolaš álggahit dan aivve gaskkas “Siecles” [Čuohtejagit], dahje 100 vearssa girjji), maŋimuš vihttalogigávcci njealjitvearssa čihččet “Siecles” [Čuohtejagit] eai leat seailon ovttage prentehusas otnábeaivái. 

Njealjitvearssat, mat leat olggosaddon Les Propheties –girjjis [Einnostusat], ožžo moivereakšuvnnaid prentehusa maŋŋá. Muhtun olbmot jurddašedje ahte Nostradamus lei biro bálvaleaddji, dájuheaddji dahje gáigá, seammás go elihta jurddašii ahte njealjitvearssat leat šaddan su heakkalaš inspirašuvnna vuođul einnostusain – dego Biibbala maŋit áiggiid gálduid čuovggas (gea Nostradamusa gálduid vuolábealde), Nostradamus ieš duođai lei soddjil čuoččuhussii. Catherine de Medici, dronnet ja Frankriikka gonagasa Henri II áhkká, lei su stuorra liikostállejeaddji. Dan maŋŋá go dronnet logai su almmenáhki jahkái 1555, mii beaggalii namahis uhkádusaid gonagaslaš bearrašii, son bovdii Nostradamusa Pariisii čilget daid ja ráhkadit horoskohpaid su mánáide. Dalle Nostradamus balai steavlideamis, muhto ollu ovdalgo son jámii, dronnet dagai su oaivadeaddjin ja heaggadoavttirin su bárdnái, Frankriikka nuorra gonagassii Charles IX. Muhtin dieđut Nostradamusa eallimis ovdanbuktet dan, ahte son balai doarrádallamis boasttooahpa dihte girku inkvisišuvnnas, muhto ii einnosteapmi iige astrologiija mannan dakkár luohkkái. Son livččii leamaš váralaš dilis, juos son livččii noaiddástallama vehkiin dorjon daid. Duođaid, su gaskavuohta girkui lei álo earenoamáš. Su oanehis fáŋgavuohta jagi 1561 Marignanes šattai dušše beare danin go son lei almmustahttán jagi 1562 almmenáhki bismma ovddit lobi haga, go gonagaslaš mearrádus lei jorggotgežiid easkabáliid.

Nostradamus lei gillán duskkálaš leasmmis máŋgga jagi ja dávda lei dahkan lihkadeami hui váttisin. Maŋŋeleappot dat molssui čáhceödeman. Geassemánu loahpas son bovdii su láhkaolbmá čállit viiddes testamente guođđit opmodaga plus 3444 ruvnnu (sullii US$300,000 odne) – minus moadde vealggi – su áhkkái, gii vuordigođii nuppi náittosdili, fondii su bártniide vuordit sin guoktelogiviđat riegádanbeivviid ja su nieiddaide vuordit sin boahtte náittosdiliid. Das šattai ollu oanehut lasáhus testamentii. Navdojuvvo ahte suoidnemánu vuosttas beaivvi Nostradamus muitalii su čállái, Jean de Chavigny, ahte “Don it gávnna mu heakkas beaivebadjáneamis.” Čuovvovaš iđedis son gávdnui jápmán, eahpečielggas dieđuid vuođul, vealláme láhttis seaŋgga ja beaŋkka bálddas (Presage 141 [álgoálggus 152] skábmamánnui 1567, go Chavigny doaimmahii teavstta Nostradamusa jápmima maŋŋá). Nostradamus hávdáduvvui báikkálaš Fransiskán kapellii Salon (oassi das lea ovttastahtton restauráŋŋii La Brocherie), muhto lei ođđasit hávdáduvvon Frankriikka revolušuvnna áigge Collégiale Saint-Laurentii, gos su hávdemuitomearka lea odne.

Son čohkkii Les Propheties –girjji čoakkáldahkii mearkkašahtti guhkesáigásaš einnostusaid. Vuosttas oassi lei almmustahtton jagi 1555. Nubbi oassi lei prentejuvvon jagi 1557, lassin ledje 289 einnostusvearssa. Goalmmát prentehus, ovttas golbma čuođi ođđa njealjitvearssain, lei árvideamis almmustahtton jagi 1558, muhto das lea báhcán dušše oassi antologiija prentehussii, mii lei almmustahtton su jápmima maŋŋá jagi 1568. Dat veršuvdna sisttisdoallá okta riimmahis njealjitvearsa ja 941 njealjitvearssa riimmaiguin, juogaduvvon ovcci 100 vearssa joavkkuide ja okta 42 vearssa jovkui, mii gohččoduvvui “Siecles” [Čuohtejagit].

Dan áigásaš addojuvvon prentehusa geavadat (mii sisttisdoalai láhtuma dikteremis), guokte prentehusa eai leat ideanttalaččat ja dat lea relatiivalaččat hárvenaš gávdnat guokte kopiija, mat leat aiddo seammáláganat. Sihkkarit ii leat vuoigatvuohta navdit – dego “koda-cuvkedeaddjit” leat soddjilat dahkat – ahte mihkkige prentehusaid riektačállin dahje rihkuid stellen livčče Nostradamusa originálat. 

Almmenáhkit: su birgetmeahttumit bivnnuheamos barggut, mat ledje almmustahtton jahkásaččat jagis 1550 dassážii go son jámii. Son dávjá almmustahtii guokte dahje golbma jagis, namuhuvvon juogo Almanachs (dárkkes einnostusat), Prognostications (einnostusat) dahje Presages (eanet generaliserejuvvon einnostusat). Nostradamus ii lean dušše beare einnosteaddji, muhto maiddái ámmátbuorideaddji. Dihtosis lea ahte son čálii goittotge guokte dálkkasdieđalaš girjji. Okta lei earenoamáš friija jorgalus (id est “parafrása”) girjjis Protreptic of Galen (Paraphrase de C. GALIEN, sus l´Exhortation de Menodote aux estudes des bonnes Artz, mesmement Medicine). Su nubbi dakkár girji lei nu gohččoduvvon Traité des fardemens (prinsihpas dálkkasdieđalaš vuoššangirji, mas vuohon ledje earáin lonejuvvon materiálat) masa son lasihii govvádusa metodain, maid son geavahii rohttudávdda dikšumii – mat eai doaibman, juobe vara beasaheapmige ii veahkehan. Seamma girji govvida maiddái kosmetihka buvttadeami. 

Giehtačálus, mii lea dovddus dábálaččat namain Orus Apollo, lea gávdnomis Lyon gieldda girjerájus, gos badjel 2000 álgoálgosaš dokumeantta, mat laktásit Nostradamusii, leat vurkejuvvon Michel Chomarat sudjii. Dat lea nággejuvvon dološ greikagielat jorgalus/heivehus egyptalaš hieroglyfain. Hieroglyfat vuođđuduvvojedje maŋŋit láhttengielat veršuvnnaide, mat buot dađi bahábut ledje diehtemeahttumat dološ egyptalaš giehtačállosa duođalaš mearkkašumiin. Egyptalaš hieroglyfat ledje dulkojuvvon boastut dassážiigo Champollion bođii dohko 1800-logus. 

Nostradamusa jápmima maŋŋá dušše Les Propheties –girjjit leat ain leamaš populárat, muhto dán dáhpáhusas dat leat leamaš áibbas spiehkastatláganat. Badjel guokte čuođi prentehusa dain ledje ilbman dan áigge, ovttas 2000 kommentárain. Bivnnutvuođa sivvan sáhttet leat čuovvovaš fávttat; mearritmeahttun teavsttat ja váilevaš beaivemearit dahket dan, ahte lea álki čujuhit daidda ja lonet daid dihto válljemiid várás juohke mearkkašahtti ja dramáhtalaš dáhpáhusa maŋŋá ja retrospektiivvalaččat sáhttá čuoččuhit daid rievttes “deaivamiid”(Gea Nostradamus populára kultuvrras).

Nostradamus čuoččuhii ahte su almmustahtton einnostusat vuođđuduvvet juridihkalaš astrologiijii – astrologalaš “dupmui” dahje árvvoštallamii, dáhpáhusaid kvalitehtii (ja ná orru vejolaš), dego riegádemiide, heajaide, kruvnnidemiide ja nu ain – muhto son lei garrasit kritiserejuvvon eahpegelbbolažžan dan áigásaš ámmátastrologaid bealde nugo omd. Laurens Videl. Nostradamus maiddái navddii ahte “komparatiiva horoskohpa” (boahttevuođa planehtaid konfigurašuvnnaid veardádallan ovttas dievasmahtton vássán áiggi dáhpáhusain) sáhtášii rievtti mielde einnostit, mii dáhpáhuvašii boahttevuođas. 

Maŋimus áiggiid dutkamuš ovdanbuktá ahte ollu su einnostusbarggut muitalit heivehaladettiin dološ máilmmiloahpa einnostusaid (eanemus Biibbala vuođul) birra, lasihuvvon čujuhemiin historjjálaš dáhpáhusaide ja antologiijaide, mat gusket einnostusraporttaide ja dalle su barggut speadjalastet daid boahttevuhtii oassin komparatiiva horoskohpa vehkiin. Danin máŋga einnostusa sisttisdollet dološ ja mearkkašahtti olbmuid dego Sulla, Gaius Marius, Nero ja earáid, nugo su govvádusaid “dáistaleapmi balvvain” ja “cubbosat gahččet almmis.” Astrologiija ieš lea máinnašuvvon dušše guktii Nostradamusa Prefaces ja 41 geardde “Siecles” –ráiddus, muhto ollu dávjjibut su gonagassii namuhuvvon reivves Letter to King Henri II. Nostradamus kritisere earenoamáš garrasit astrologaid su maŋimus njealjitvearssas guđat “Siecles”-girjjis. 

Su historjjálaš gáldut sisttisdollet teakstabihtáid, mat leat álkit identifiseret klassihkalaš historjáčálliide dego Livy, Suetonius, Plutarch ja nu ain ja maiddái gaskaáigásaš kronihkkariide dego Geoffrey of Villehardouin ja Jean Froissart. Máŋga astrologalaš refereanssa leat váldon measta sánis sátnái Richard Roussat girjjis Livre de l´estat et mutations des temps jagiin 1549–50.

Okta su deháleamos einnostusgáldu lei čielgasit Mirabilis liber jagis 1522, mii sisttisdoalai einnostusaid meari čuovvovaš čálliin; Pseudo-Methodius, Tiburtine Sibyl, Joachim of Fiore, Savonarola ja earát. (Su Preface sisttisdoallá 24 sitáhta Biibbalis, visot muhto guokte ledje dakkár ortnegis nugo Savonarola geavahii). Dat girji návddašii dohkálaš menestumis 1520-logus, dalle go dat manai guhtta prentehusa čađa, muhto ii doalahan váikkuhusa, kánske das sáhttá giitit eanemusat láhttengielat teavstta, gohtálaš čáláldaga ja máŋga váttis oanádusa. Nostradamus lei vuosttas, gii muitalii (čálii) ođđasis einnostusaid su iežas sániid mielde fránskkagillii, mii sáhttá čilget dan, ahte manin son lea ožžon gutni dahje merihtaid bargguin. Dan oktavuođas galgáge fuomášahttit ahte modearna oainnut eai leat heivehallon plagiarismmas 1500-logus. Čállit dávjá kopierejedje ja muitaledje earáid teakstabihtáid sin iežaset sániset dovddastemiid haga, earenoamážit klassihkalaš girjjálašvuođas. 

Lassemateriála lei čohkkejuvvon Petrus Crinitus girjjis De honesta disciplina jagis 1504, mii sisttisdoalai sitáhtaid Michel Psellus girjjis De daemonibus, ja De Mysteriis Aegytiorum (Mii guoská Egypta mystihkalaš áššiid...), Iamblichus, 400-logu Neo-Platonista, girji Kaldea ja Assyria magihkas. Láhttengielat veršuvnnat leat easkabáliid almmustahtton Lyonas ja sitáhtat goappašge girjjis leat muitaluvvon iežaset sániset mielde (nuppi dáhpáhusas measta bustávalaččat) su vuosttas guovtti vearssas, vuosttas teaksta lea lasihuvvon dán artihkkalii. Duohta lea, ahte Nostradamus navddii boaldit visot okkultismmalaš bargguid su priváhta girjerájus, oktage ii sáhte dadjat aiddo nu mii girjjiid lei duššaduvvon dollabárttis. Fákta lea ahte šolžža mielde dat bullet eahpelunddolaš čuvges dollanjuokčamiin, mii čujuha goittotge dasa, ahte muhtumat dain ledje giehtačállosat pergameanttas, mii gieđahallojuvvo dábálaččat salbiehtáriin.

Dušše 1600-logus olbmot álge giddet fuomášumi su sorjavašvuhtii ovddit, váldoáššis klassihkalaš gálduide. Dat sáhttá veahkehit čilget fávtta, ahte seamma periodas, Les Propheties šolžža mielde bođii skuvllaid geavahussii Frankriikkas dego oahppogirjin. 

Nostradamusa sorjavašvuohta historjjálaš ovdamearrádusas lea speadjalaston fávttas, ahte son eksplisihtalaččat hilggui einnosteaddji steampala (id est olmmoš geas lea einnosteaddji vuoibmi alddis) máŋgga diliin. 

Son hilggui árvonama einnosteaddji, mii heive oktii fávttain ahte son namahii girjji su iežas nammii (namma, mii fránskkagillii álkit dárkkuha “M. Michel Nostradamus čállán Einnostusat –girjji” ja mii lea aiddo nu, nugo dat ledje; dego “M. Michel Nostradamusa Einnostusat”, mat, moadde spiehkastaga haga, eai lean, eará go su vuohki doaimmahit daid, čujuheapmin ja ođđasis heivehussan boahttevuhtii.) Buot Nostradamusa guoski kritihkka, mii čuoččuha ahte son lea einnosteaddji, nuppiiguin sániiguin, Nostradamus livččii dahkan dakkára, maid son duođai ii goassige čuoččuhan dahkat vuosttas sajis.

Go dorvvastuvvojit girjjálaš gálduide, dat lea eahpesihkkar ahte geavahiigo Nostradamus dihto metodaid čalggihit tránssa dillái, baicca go oskkolaš iežas guorahallama, meditašuvnna ja inkubašuvnna (id est rituálaš “oađđin dan ala”). Su áidna govvádus proseassas gullá reivii, letter 41, mii lea fárus su láhttengielat korrespondánssa čoakkáldagas. Dovddus legeandda mielde son geahččalii dološ metodaid nugo dola gaifáma, čázi gaifáma dahje goappáge seamma áigásaččat, muhto dat vuođđuduvvá naiiva vuohkái lohkat su guovtti vuosttas vearssa, mii dušše veardádallá dahje bálddalastá su viggamušaid Delffi ja Branchidic orákeliid vearssaid beallái. Su oamastusas gonagassii Henri II:i, Nostradamus govvida “gurremin mu sielu, miela ja váimmu morrašis, fuolas ja dilihisvuođas vuoiŋŋalaš ráfi ja mášolašvuođa vehkiin”, muhto su eatnatlohkosaš čujuheamit delfilaš rituálii “bronssa golmmajuolggagii” leat dábálaččat mannan ovddas dihto sániid, dego “aiddo nu”.

Stuorámus oassi njealjitvearssain gieđahallet katastrofaid, rohttudávddaid, eatnandoarggástusaid, sođiid, dulvviid, fallehemiid, olmmošgoddimiid, goikkádagaid ja dáistalemiid – visot beaivemeriid haga ja vuođđuduvvet mearkkaide ja váigasiide girjjis Mirabilis Liber. Muhtun njealjitvearssat čihket daid katastrofaid sulalaš tearpmaide: earát gusket ovtta olbmo dahje smávva olmmošjoavkku. Muhtumat gusket ovttaskas gávpoga, muhtumat máŋgga gávpoga máŋggain riikkain. Mearkkašahtti, duogážis váikkuheaddji temán lea uhkideaddji muslima soahteveaga falleheapmi Eurohpái Gáiddus-Nuorttis ja lullin. Soahteveaga njunušin ja oaiveolmmájin vurdojuvvon Antikristus, njuolgga speadjalasttedettiin dalle áigeguovdilis Ottoman fallehemiid ja ovddit Sarasen (mii lea arába) vástideddjiid, nugo maiddái ovddit vuordámušat girjjis Mirabilis Liber. Buot dat leat ovdanbuktojuvvon jáhku mielde uhkideaddji ja boađi boađi máilmmiloahpa konteavsttas – vaikko ášši ii leat duođai máinnašuvvon – oskumuš, mii mielddisbuvttii eatnatlohkosaš máilmmiloahpa einnostusčoakkáldagaid dan áigge, iige unnimusat almmustahtekeahtes Christopher Columbusa čoakkáldat. 

Nostradamusa áŋgirušadeaddjit leat addán sutnje merihta das, ahte son lea einnostan máŋgga dáhpáhusa máilmmihistorjjás nugo Londona stuorra dollabárttiid, Frankriikka keaisára Napoleon I čuožžileami ja Adolf Hitlera boahtima, terroristtaid fallehemiid World Trade Centerii čakčamánu 11. beaivvi jagi 2001, muhto dušše beare maŋŋeviisodahkan. Skeptihkalaš olbmot dego James Randi evttoha, ahte Nostradamusa beaggin einnosteaddjin lea dahkaluvvon dan áigásaš doarjaleddjiid vehkiin, geat heivehallet su sániid dáhpáhusaide, mat leat juo dáhpáhuvvan dahje leat boahtinláhkái ja leat garvemeahttumat, muhtumin proseassan mii gohččoduvvo “máhccevaš oaidnivuohtan”. Eai leat duođaštusat akademalaš girjjálašvuođas, mat evttohit ahte mihkkige Nostradamusa njealjitvearssaid goassige lea dulkojuvvon einnostit dihto dáhpáhusa ovdalgo dat dáhpáhuvai, muđui go eahpečielggas, dábálaš eavttuin, maid sáhtášii ovttaveardásaččat heivehallat iešguđetlágan diliide.

Iešguđetlágan oaivilat leat olggosbuktojuvvon prentejuvvon girjjálašvuođas ja interneahttas. Skála loahpa bealde leat ravddamuš akademalaš oaivilat dego Jacques Halbronnis, gii navdá viidásit ja hui problemáhtalaččat ahte Nostradamusa Propethies leat ovdalis beivejuvvon vearisteamit maid aivve eará olbmot leat čállán basttálmuhttit politihkalaš ákšu. Vaikko Halbronn vejolaččat diehtá eanet dain teavsttain ja čanai arkiivvaid dieđuid oktii eanet go oktage eará diehtti olmmoš dán áššis (son veahkehii goaivut daid ovdii ja dutkkai máŋggaid dain), máŋga eará áššedovdi dán dieđasuorggis hilgot oaivila. Skála nuppi geahčen leat easkabáliid eatnatlohkosaš populára girjjit ja duháhiid mielde priváhta neahttasiiddut, mat eai dušše nágge ahte Propethies leat originálat, muhto baicca Nostradamus lei eakti oaidni. Dulkoma hovrriid dihtii, eai leat guokte seammálágan oaivila das, maid son aiddolaččat einnostii, ii min mannanáigái iige min boahttevuhtii. Máŋgasat sin gal leat seamma oaivilis goittotge das ahte dihto einnostusat čujuhit, ovdamearkka dihte, Frankriikka revolušuvdnii, Napoleon Bonapartii, Adolf Hitlerii, goappáge máilmmisođiide, atomavearjjuiguin duššaduvvon gávpogiidda, Hiroshimai ja Nagasakii. Lea maiddái konsensus das ahte son einnostii maid beare mearkkašahtti dáhpáhusaid, mii lea easkka dáhpáhuvvan juohke geardde go iešguhtege girji almmustuvai, Apollo mánnui seaivumiid bokte Walesa Prinseassa Diana jápmimii jagi 1997 ja gomuvuođa suhkkol Challengera katastrofas jagi 1986, čakčamánu 9. beaivvi dáhpáhusaide World Trade Centeris: dát ‘lihkadeaddji feasta’ aspeakta orru leamen typihkalaš dán genrii. 

Vejolaččat vuosttas dain girjjiin, mii šattai duođai bivnnuhin eaŋgalsgillii, lei Henry C. Roberts The Complete Prophesies of Nostradamus (1947), lei ođđasis prentejuvvon unnimustá čieža geardde čuovvovaš 40 jagiid áigge. Girjái sisttisdolle sihke heiveheami ja jorgalusa oanehis kommentáraiguin. Dán prentehusa maŋŋil bođii jagi 1961 (ođđasis prentejuvvon jagi 1982) Edgar Leoni dahkan ollislaš ja mearkkašahtti, moderáhta Nostradamus and His Prophecies. Dan maŋŋá bođii Erika Cheetham The Prophecies of Nostradamus, mii sisttisdoallá ođđasis prentejuvvon (Nostradamusa) jápmima maŋŋá jagi 1568 prentehusa. Dat lei ođđasis prentejuvvon, dárkkistuvvon ja ođđasis goasttiduvvon máŋgga geardde jagis 1973 ovddošguvlui, duvle namain The Final Prophecies of Nostradamus. Dat jotkkii doaibmat vuolggasadjin Orson Welles ávvuduvvon filmmas The Man Who Saw Tomorrow. Vuhtii válddekeahttá Jean-Charles de Fontbrune guovtteoasat jorgalusa Nostradamus: historien et prophète jagi 1980, sáhtášii dadjat ahte ráiddut leat kulminerejuvvon John Hogue dovddus girjjiin oaidnis jagis 1994 ovddošguvlui, sisttisdoaladettiin Nostradamus: The Complete Prophecies (1999) ja, aivve easkabáliid, Nostradamus: A Life and Myth (2003). 

Earret Roberts, dát girjjit ja dain máŋgga bivnnut imiterejeaddji ledje measta ovttamielalaččat ii dušše Nostradamusa návccas einnostit, muhto maiddái su biografiija molsašuddi aspeavttain. Son lea leamaš Israellaš čeardda Issachara maŋisboahtti; su ádját, geat goappáge leigga doaktárat Provences Buori Gonagasa René hoavas, leigga oahpahan su; son oassálasttii Montpelliera universitehtii jagi 1525 skáhppot su vuosttas dutkosa: dan maŋŋá go son bođii ruovttoluotta dohko jagi 1529, son čađahii dálkkasdiehtagis doaktára dutkosa menestuvvan láhkai; son lei logaldallan dálkkasdiehtaga dieđagottis dan rádjái go su oaivilat šaddet ilá eahpebivnnuhat; son lei dorjon heliosentrálaš oainnu univearssas; son lei mátkkoštan nuortadaváš Frankriikkas, gos son lei čállán einnostusaid Orvala kloastaris; su mátkkiid áigge son lei ovdanbuktán čájálmasa ipmašiin, mii sisttisdoalai boahttevuođa poava identifiserema; son lei menestuvvan buoridit rohttudávdda Aix-en-Provences ja maiddái eará guovlluin; son lei riepman kristállaspáppa geahččamii geavahettiin magihkalaš speadjala dahje čáhcegumma; son lei ovttastahtton su čálliin Chavigniin beassážiid áigge jagi 1554; dalle go son almmustahtii vuosttas oasi Propheties –girjjistis, son lei bovdejuvvon Dronnet Catherine de Medici beales Parisii ságastallat suinna njealjitvearssa I.35 birra, mii einnostii su isida Gonagas Henri II jápmima guovttášdáistaleamis; son lei doavttirin dárkkistan gonagaslaš mánáid Bloisis; son lei testamenten ‘jávkán girjji’, mii sisttisdolle su iežas einnosteaddji málagovaid, su bárdnái; son lei hávdáduvvon ceaggut; ja son lei gávdnon dalle go lei goivvoduvvon ovdan Frankriikka revolušuvnna áigge, guottidettiin medáljoŋŋa, mas lei čállon dárkkes beaivemearri su liikka bájas goaivumis hávddis. 

Akademihkkarat, mat ledje njunnošis, geat ieža leat soddjilat biehttalit makkárge geahččaleamis dulkojumiid, váidaledje ahte eaŋgalsgielat jorgalusat ledje dábálaččat hui funet jorgaluvvon ja dat čájehuvvojit unnán diehtu dahje ii diehtu oppanassiige 1500-logu Frankriikkas, ledje bealálaččat ja bahámus dilis, ledje muhtumin bodnjojuvvon heivehallat dáhpáhusaide, maidda ledje navdojuvvon čujuhit (dahje nuppe gežiid). Ii oktage dain, sihkkarit, ledje vuođđuduvvon originála prentehusaide: Roberts ieš lea vuođđudan dan jahkái 1672, Cheetham ja Hogue leaba vuođđudan Nostradamusa jápmima maŋŋá doaimmahuvvon prentehussii jagi 1568. Juobe relatiiva rehálaš Leoni mieđihii su siiddus 115 dan, ahte son ii goassige leat oaidnán originála prentehusa, ja ovddit siiddut čujuhedje ahte ollu su biográfalaš materiálat ledje gálduid haga. 

Goittotge, ii oktage dain dutkamušain ja árvvoštallamiin, ledje álgoálggus dihtosis stuorámus osiin eaŋgalsgielat kommenterejeddjiin, beaivemeriid funkšuvnnas goas dat ledje čállon ja muhtin muddui, man gillii dat lei čállojuvvon. Hogue, gielddekeahttá, lei dakkár posišuvnnas atnit dan ávkin, muhto dat lei dušše jagi 2003, go son mieđihii ahte muhtumat su ovddit biográfalaš materiálain duođai ledje eahpidahttit. Dan botta go maŋimus áiggiid molsašuddi gáldut, mat leat logahallon (Lemesurier, Gruber, Wilson), leat earenoamážit mollejeaddjit maŋŋit geahččalemiid birra, maid unnán diehtti girječállit ja interneahtta áŋgirušadeaddjit luvvejit navdojuvvon čiegus mearkkašumiid teavsttain, goas nu anagrámmaid, numerálaš kodaid, diagrámmaid vehkiin dahje muđui.

Nostradamusa einnostusat mat leat ođđasis muitaluvvon ja viidánan, leat leamaš ovdan viidásit populára kultuvrras 1900– ja 2000 –loguin. Nugo Nostradamusa eallin lea leamaš fáddán girjjiin čuđiid mielde (sihke fikšuvnnas ja diehtogirjjálašvuođas), su eallin lea govviduvvon máŋggain filmmain ja videoin ja su eallima lassin čállosat jotket ain fáddán media beroštumiin.

Interneahttas leat leamaš máŋga dovddus dájuheami, gos Nostradamusa vuogi mielde dahkkon njealjitvearssat ledje jorahuvvon e-poasttain dego duođalaš áššin. Dovdoseamos ovdamearkkat gusket World Trade Centera gahččamii čakčamánu 11. beaivvi 2001 fállehemiin mat jođihedje áŋgirušadeddjiid dájuhemiide ja ođđasis dulkojuvvon njealjitvearssaide, mat leat navdojuvvon einnostusat. 

Čakčamánu 11. beaivvi 2001 fálleheamit New York Cityi jođihedje dalán spekulašuvnnaide, ahte leago Nostradamus einnostan dáhpáhusaid. Nostradamus áŋgirušadeaddjit čujuhedje njealjitvearssaide VI.97 ja I.87 dego vejolaš einnostussan, muhto ii oktage logahallojuvvon gálduin doarjaledje dán evttohusa (veardádala Snopes neahttasiidduid).




#Article 116: Hermann Hesse (1989 words)


Hermann Hesse (riegádan suoidnemánu 2. beaivvi 1877 – jápmán borgemánu 9. beaivvi 1962) lei duiskalaš diktačálli, girječálli ja govvadáiddár, gii oaččui Nobela girjjálašvuođa bálkkašumi jagi 1946. Su dovdoseamos girjjit leat Der Steppenwolf (Ádjoeanagumpe) ja Das Glasperlenspiel (Lássabearalspeallu). 

Hesse riegádii kristtalaš bearrašii Calw-nammasaš smávva gávpogis Schwarzwaldis. Su vánhemat leigga leamaš vuolggahussárdnideaddjit Indias, gos su eadni Marie Gundert lei riegádan jagi 1842. Hesse áhčči Johannes Hesse (r. 1847) lei báldáduiskalaš ja lei eret Estlánddas. Hesse vánhemiin lei miššudnaprenttehat, maid Hesse áddjá Hermann Gundert jođihii. 

Hermann Hesse elii su eallima vuosttas jagiin birrasiin, gos svábalaš pietismma jurdagat váikkuhedje gávpoga atmosferii. Jagi 1888 bearaš fárrii Baselii ja orui doppe vihtta jagi, muhto bođii dan maŋŋel ruovttoluotta Calwii. Hesse čađahii láhttenskuvlla Göppingenis ja čuovvovaččat son álggii studeret Maulbronna evangelalaš-luteránalaš semináras, muhto son lei biddjon eret skuvlejumis. 

Earuheami maŋŋá šadde ollu riiddut váhnemiin ja máŋga geahččaleami iešguđetlágan internáhtaskuvllain ja – skuvllain. Hesse lei šlundon ja son muitalii girjjistis njukčamánu 20. beaivvi jagi 1892 ahte sus leat jurdagat iešsorbmemii (“Háliidan vuodjut eatnamii dego eahketguovssu”). Son geahččalii miessemánus jagi 1892 iešsorbmema Bad Bolla internáhtaskuvllas. Das čuovui ahte son sirdojuvvui fas ođđa internáhtaskuvlii Stettenii ja duokkot maŋŋil bártniid internáhtaskuvlii Baselii. Jagi 1892 loahpas Hesse sirdásii logahahkii Cannstattii. Čuovvovaš jagi áigge son čađahii doppe vuosttas jagi dutkosa, muhto gaskkalduhtii skuvlla vázzima fargga dan maŋŋá. 

Hesse álggahii vuosttas geardde skuvlema girjegávpejassan Esslingenis, muhto gárgidii golmma beaivvi maŋŋá. Giđđat 1894 son álggii 14 mánnosaš mekanihkarskuvlejumi Calwa doardnadiibmofabrihkas. Suivadis jugaheapmi ja fiilen boktalii Hesses goittotge doaivaga máhccat intellektuála bargui. Golggotmánus 1895 son lei gárvvis álggahit skuvlejumi girjegávpejassan Tübingenis ja maiddái čatnasit dasa. Hesse gieđahalai daid nuorravuođa vásáhusaid maŋŋil románas Unterm Rad (Muhtin nuorravuohta). 

Hesse lei golggotmánu 17. beaivvi jagi 1895 rájes barggus Heckenhauera girjegávppis Tübingenis. Girjegávpi deattuhii teologiija, filologiija ja vuoigatvuođadiehtaga. Hesse, oahppagándda, bargun lei dárkkistit girjjiid, báhkket, ordnet ja arkiveret. 12-diibmosaš bargobeivviid maŋŋá son váccii vel priváhta skuvlejumi. Girjjiid lohkan lei sutnje kompensašuvdnan váilevaš sosiálalaš eallimis guhkes sotnabeivviin, go ii lean bargu. Hesse logai teologalaš girjjálašvuođa lassin earenoamážit Goethe, maŋŋeleappo maiddái Lessinga ja Schillera sihke teavsttaid mat gusket greikkalaš mytologiijaide. Jagi 1896 su dikta Madonna almmustuvai muhtin bláđis Wienis ja maŋŋil Organ für Dichtkunst und Kritik –bláđis almmustuvve lasi divttat. 

Jagi 1898 Hesse barggai girjegávpejasa reaŋgan ja dinii govttolaččat, mii dáhkidii sutnje ekonomalaš iešmearrideami váhnemiin. Dan áigge son logai eanemus duiskkalaš romantihka áigodaga girjjiid, earenoamážit Clemens Brentanona, Joseph von Eichendorffa ja Novalisa girjjiid. Reivviin, maid son sáddii vánhemiidda, Hesse muitalii ipmárdusas das, ahte “dáiddáriin estetihkka buhtte morála”. Čakčat 1898 Hesse almmustahtii vuosttas smávva diktačoakkáldaga Romantische Lieder ja geasset 1899 prosačoakkáldaga Eine Stunde hinter Mitternacht. Goappásge girjjis šattai ekonomalaš fiásko. Diktačoakkáldaga 600 stuhka prentehusas vuvdojuvvojedje dušše 54 gihppaga ja maiddái prosačoakkáldaga 600 stuhka prentehusat vuvdojuvvojedje oalle hihtásit. Leipziglaš goasttideaddji Eugen Diederichs anii Hesse girjjiid kvalitehtalaččat allaárvvožin ja doalai daid almmustahttima baicca nuorra girječálli doarjumin go gánnáhahtti gávpedoaibman. 

Čavčča 1899 rájes Hesse lei barggus árvvus adnojuvvon antikvariáhtas Baselis. Danin go su vánhemiin leigga jeavddalaš oktavuođat Basela oahppan olbmuid bearrašiidda, Hesse fállojuvvui dál earenoamáš vejolašvuohta oažžut ođđa humanisttalaš – ja dáiddalaš inspirašuvnna. Seammás Basel fálai iehčanas girječállái, gii johtá iežas bálgáid ala, vejolašvuođa geassásit ráfálaš diliide guhkes mátkkiin, mainna son čieŋui dáiddalaš iežasguorahallamii ja geahččalii návcca olggosbuktit áiccastagaidis girjjálaččat. Jagi 1900 Hesse lei bestejuvvon militeara bálvalusas. Su čalmmiid oainnus ledje váttisvuođat ja nearva- sihke oaivebávččas ledje váivin olles eallima. 

Jagi 1901 Hesse dagai duohtan niegus ja mátkkoštii vuosttas geardde Itáliai. Seamma jagi son sirdásii ođđa bargoaddi bálvalussii Wattenwyl-antikvariáhtii Baselis. Seamma áigge son oaččui eanet vejolašvuođaid ja fálaldagaid almmustahttit divttaidis ja iešguđetlágan oanehis teavsttaidis. Dain publikašuvnnain ožžojuvvon mávssut divodedje maiddái su ekonomalaš dili. Goasttideaddji Samuel Fischer beroštišgođii Hesses, ja jagi 1904 almmustuvai Fischera goasttidan romána Peter Camenzind. Girjjis šattai su vuosttas dovddus romána ja das ovddošguvlui son basttii eallit friija girječállin.

Girjjiid menestumi dihte Hesse sáhtii vuođđudit bearraša. Son náitalii Maria Bernoulli jagi 1904 ja soai fárriiga Gaienhofenii Bodensee gáddái. Sudnuide riegádedje golbma bártni. Hesse čálii Gaienhofenis nuppi romána Muhtin nuorravuohta, mii almmustuvai jagi 1906. Čuovvovaš jagiin son čálii lagamustá muitalusaid ja divttaid. Čuovvovaš romána Gertrud mearkkašii sutnje goittotge dáiddalaš kriissa – sus ledje váttisvuođat gárvvistit girjji, ja maŋŋil son anii dan eahpelihkostuvvan. Maiddái sutnje šadde váttisvuođat náittosdilis ja son oaččui mátkegaskka dillái mátkkoštettiin Ceylonii ja Indonesiai. Doppe son háliidii oažžut vuoiŋŋalaš ja oskkolaš inspirašuvnna, amas lihkostuvvat, muhto aŋkke mátkkis lei mearkkašahtti váikkuhus su girjjiide. Dan maŋŋil go Hesse bođii ruoktot, bearaš fárrii Bernii jagi 1912, muhto dátge fárren ii sihkkun eret náittosdili čuolmmaid, mii bođii ovdan Hesse jagi 1914 almmustuvvan románas Rosshalde.

Go vuosttas máilmmisoahti álggii jagi 1914, Hesse almmuhii iežas eaktodáhtolažžan Duiskka ambassádas, danin go “son ii bastán čohkkát liegga uvdnadollagáttis seammás go nuorra girječállit jápme soahtešiljuin.” Son lei gávnnahuvvon návccaheapmin soahtái ja son mearriduvvui Duiskka ambassádii dikšut soahtefáŋgaáššiid. Dán barggus Hesse fuolahii soahtefáŋggain girjjiid čoakkidettiin ja sáddedettiin sidjiide. Neue Zürcher Zeitung –bláđis almmuhuvvui Hesse čálus O Freunde, nicht diese Töne, mas son doarjalii Duiskka intelligeanta olbmuide, vai sii eai ravggaše nationalisttalaš polemihkkii. Daid dáhpáhusaid maŋŋil šadde dakkár čuovvumušat ahte Hesse govvidii daid maŋŋeleappo stuorra nuppástussan eallimisttis. Vuosttas geardde son lei stuorra politihkalaš nákkáhallama gaskkas: preassa rohkkáhii su vuostá, poastta bokte bohte bahámielat reivvet ja boares ustibat bátti botkejedje suinna. Ustit Theodor Heuss ja fránskkalaš girječálli Romain Rolland goittotge doarjjuiga Hesse. Dát riiddut almmusvuođas eai leat vel ráfon, go Hesse gárttai ođđa vuostegieđageavadiid dihtii čiekŋalassii kriisii: su áhčči jámii njukčamánu 8. beaivvi 1916, su bárdni buohccái duođalaččat ja su eamit buohccái skitsofreniijii. Hesse gárttai gaskkalduhttit soahtefáŋggaid áššiid dikšuma ja mannat psykiátralaš dikšui. Divššu čuovvumuššan lei dat, ahte son beroštišgođii ollu psykoanalysii ja oahpásmuvai persovnnalaččat Sigmund Freuda oahppái Carl Gustaf Jungii. Dát jurddafáttát dagahedje Hesses duohta dáiddalaš inspirašuvnna ja son čálii čakča- ja golggotmánus jagi 1917 dušše golmma vahku áigge romána Demian. Girji lei almmustuvvon soađi maŋŋá jagi 1919 čiegus namain Emil Sinclair.

Go Hesse basttii máhccat dábálaš eallimii jagi 1919, su náittosdilli lei billašuvvan. Su eamit lei buohccán duođalaš psykosii, muhto Hesse ii sáhttán govahallat oktasaš eallima Mariain, vaikko son livččiige dearvvašmuvvan. Hesse fárrii okto Ticinoi, gos son ásaiduvai viimmat Montagnola gillái. Son láigohii njeallje smávva lanja mearkkalaš šloahttalágan huksehusas, man namma lei Casa Camuzzi. Doppe son jotkkii čállit girjjiid, muhto maid málegođii, mii váikkuhii su čuovvovaš stuorra muitalussii Klingsors letzter Sommer. Jagi 1922 almmustuvai Hesse India-romána Siddhartha. Girji govvida girječálli ráhkesvuođa indialaš kultuvrii ja ásialaš viisodagaide, maidda son lei oahpásmuvvan vánhemiid váikkuhusa geažil. Jagi 1923 Hesse náitalii ráhkis Ruth Wengera, gii lei sveitslaš girječálli Lisa Wengera nieida ja Meret Oppenheima muoŧŧá, muhto dát náittoslihttu lei juo álggu rájes mannan endorii. Seamma jagi Hesse oaččui Sveitsa riikkavulošvuođa. 

Su čuovvovaš stuorát girjjit, jagi 1925 almmustuvvan Kurgast ja jagi 1927 almmustuvvan Die Nürnberger Reise, ledje eallingearddálaš muitalusat, main lei ironalaš ivdni. Girjjit ledje addán mearkkaid boahttevaš menestuvvi románas. Jagi 1927 almmustuvvan Ádjoeanagumpe lei Hesse eanemus menestuvvan girji. Hesse 50. riegádanbeaivvi gudnin almmustuvai seamma jagi maiddái vuosttas eallingeardi, man su ustit Hugo Ball lei čállán. Fargga menestuvvi romána maŋŋá, Hesse, oktonas ádjoeanagumpe, vásihii ođđa nuppástusa ráhkistuvadettiin Ninon Dolbinii, geas šattai goalmmát eamit maŋŋil. Nuppástus láidestii dualisttalaš ovttaseallimii ja proseassas šattai romána Narziss und Goldmund (Narkissos ja gollenjálbmi), mii almmustuvai jagi 1930.

Jagi 1931 Hesse vulggii Casa Camuzzi láigovisttis. Hesse-guovttos Ninoniin fárriiga stuorát dállui Montagnola gili olggobealde. Dát dállu, Casa Hesse, huksejuvvui girječálli doaivumušaid mielde, ja su ustit H. C. Bodmer luobahii dan sutnje bissovaš geavahussii. Dálá áigge dállu lea priváhta oamastusas, iige leat vejolaš fitnat das geahččat siskkáldasat.

Jagi 1933 Hesse náitalii goalmmát geardde ja álggii plánet maŋimus stuorra girjji, Lássabearalspealu. Jagi 1932 son almmustuvai vuos muitalusa Die Morgenlandfahrt (Mátki iđida eatnamii). Nationalisttalaš sosialisttalaš bellodaga loktaneapmi fápmui Duiskkas jagi 1933 fuolastahtii Hesse ollu. Bertolt Brecht ja Thomas Mann, geat fárriiga eret Duiskkas seamma jagi, guossástalaiga vuosttažettiin Hesse luhtte Sveitsas. Hesse geahččalii iežas vuogi mielde doaibmat Duiskkas ráđđedeaddji gárggiideami vuostá. Son lei čállán juo máŋgga logi jagi girjekritihkaid Duiskka bláđiide, ja dál son bealuštišgođii dain fámolaččat judalaččaid ja eará nationalisttalaš sosialisttalaččaid doarrádallan girječálliid. 1930-logu rájes ii oktage duiskkalaš bláđđi šat duostan almmustahttit Hesse artihkkaliid. Hesse gávnnai millii dorvobáikki go lei bargame Lássabearalspealu dan botta go politihkalaš nággu lei jođus ja máilmmisoađi garra balut bohte ođđasiin máilbmái. Girji almmustuvai Sveitsas jagi 1943. Hesse oaččui jagi 1946 Nobela girjjálašvuođa bálkkašumi ja das Lássabearalspealus lei mearkkašahtti rolla. Jagi 1950 son oaččui maiddái Frankfurt gávpoga Goethe –bálkkašumi ja Wilhelm Raabe –bálkkašumi ja jagi 1955 Duiskka girjegávpejasaid ráfibálkkašumi. 

Nuppi máilmmisoađi maŋŋá Hesse návccat guorranišgohte. Son čálii vel muitalusaid ja divttaid, muhto ii šat ovttage romána. Reivviid dulvi dagahii maid ollu barggu sutnje – dat lei haddi das ahte son vásihii stuorra bivnnutvuođa ođđa duiskagielat lohkkibuolvadaga bealde, mii bivddii Montagnola “viisses eallilan olbmos” rávvagiid eallima várás. Hermann Hesse jámii borgemánu 9. beaivvi 1962 85-jahkásažžan vuoiŋŋašvardimii ja son hávdáduvvui Montagnola lahka San Abbondiona hávdeeatnamii, gosa maid Hugo Ball lea hávdáduvvon.

Hesse girjjiin leat bistevaččat temát dego humanisttalaš olmmošipmárdusat ja olbmo luonddu čiekŋalit ipmirdeami dárbu. Daidda leat báhcán luottat maid girječálli beroštupmái psykoanalysii, oskkoldagaide, buddhalaš ja hindulaš filosofiijaide, Nietzsche ja Dostojevski sihke eksistensialismii. 

Hesse árra girjjit ledje riegádan vel 1800-logu árbevirrui. Hesse divttat ja Peter Camenzind –girjji giella ja stiila gullet romantihkkii. Hesse ieš anii Peter Camenzind –girjji Gottfried Kellera Der grüne Heinrich –tiipasaš gárggiideapmirománan (Bildungsroman). Girjjiin Hesse sajáiduvai vuostálastit šaddi industrialiserenvuođa ja gávpogiserenvuođa čájeheamen attáldagaid jurddašit Duiskka nuoraid lihkadusa jurdagiid mielde. Hesse luobahii maŋŋil dain ođđaromantihkalaš hámi ja sisdoalu sárgosiin. Peter Camenzind –girjji antiteesi –ráhkadus, mii oidno gávpoga ja dálonguovllu, almmáiolbmo ja nissonolbmo buohtalasvuhtii stelledeamis, lea maiddái oidnosis Hesse maŋŋeleappo oaivegirjjiin, dego Demianis ja Ádjoeanagumppes.

Dan maŋŋil go Hesse oahpásmuvai Carl Gustaf Junga árkatiipaohppii, dát oahppa váikkuhii su girjjiide mearkkalaččat. Vuosttas geardde dat oidno Demian –románas. Demianis leat vel oidnosis gárggiideapmiromána sárgosat, muhto seamma láhkai go Ádjoeanagumppes dáhpáhusat ásaiduvvet milloseappot siskkáldas sielumáilbmái go olgguldas duođalašvuhtii. Oktan oaivetemán šattai nuorra olbmo geaidnu iežas dovdamuššii Hesse girjjiin. Danin lohkameahttun máŋga nuora válljejedje ja ain válljejit Hesse sin favorihtta girječállin. 

Muhtin dehálaš iešvuohta dahje dahkki Hesse girjjiin lea olbmo vuoiŋŋalašvuohta, earenoamážit Siddhartha –románas. Dan dáhpáhusat giessasit indialaš viisodagaide, taolažžii ja kristtalaš mystihkkii. Oaivejurdda, man mielde geaidnu viisodahkii vuolgá olbmos iežas, lea goittotge mihtilmas oarjeriikkaid vuolggasadji, mii ii vástit makkárašge ásialaš oahppama. 

Buot Hesse girjjiin leat eallingearddálaš sárgosat ja earenoamáš čielgasit dat bohtet ovdan Ádjoeanagumppes, maid sáhteža atnit juobe ovdamearkkalaš románan eallinkriissas. Dát sárgosat báhce gurrii easka Hesse maŋŋidis buvttadeamis. Románain Mátki iđida eatnamii ja Lássabearalspeallu Hesse ovdanbuktá temá, maid son gieđahalai juo Peter Camenzind –girjjis: vita activa ja vita contemplativa gaskasaš opposišuvdnavuođa. Lássabearalspealus Hesse dagai humanisttalašvuođa ja vuoiŋŋa utopia gaskkas soahteáiggi dahkan rámaid, mat ledje 1900-logu issorasamusat. Seammás son čálii fas klassihkalaš gárggiideapmiromána. Dát opposišuvnnalaš elemeanttat leat girjjis gaskavuođa dássedeattus. William Morris –tiipasaš, idealisttalaš ja gaskaáigásaš girji lei hui bivnnut soađi gaikkodan Duiskkas jagi 1945.

Hermann Hesse girjjiid girjjálaš kvalitehta ja mearkkašupmi lei juo su eallima áigge šiitemeahttun. Dattetge girjjiin nággejuvvo dálá áiggis dego ovdalge. Girječálliguoimmit Thomas Mann ja Hugo Ball árvvus aniiga su ollu, go fas Kurt Tucholsky meroštalai Hesse čehppodaga esseačállin sakka alibut go su poesiija. Alfred Döblin humai Hesse oktavuođas juobe “dolkadahtti limonádas.” Hesse árra barggut ožžo eanemus miehtemielalaš vuostáiváldima goittotge dan áigge girjjálašvuođa kritihkkariid gaskkas. 

Máilmmisođiid áigge Duiskkas Hesse bivnnutvuođa heajudedje ollu su vuostá ordnejuvvon preassakampánjat, mat ledje čuovvumuššan su pasifisttalaš ja eahpenationalisttalaš cealkámušain. Jagis 1937 Hesse girjjit ožžo vuovdimassii šat lágaheamit. Danin stuorra oassi nuorat buolvvas gávnnai Hesse easka jagi 1945 maŋŋá. 

Logijagi Hesse Nobel bálkkašumi maŋŋá girječálli Karlheinz Deschner čálii jagi 1957 riiddu hástaleaddji artihkkalis Kitsch, Konvention, und Kunst (“Kitša, dáhpi ja dáidda) čuovvovaččat: “Dat ahte Hesse lea almmustahttán nu jierpmeheamit ollu fuones divttaid, čájeha šállošahtti stivrra váni, dat lea vuigestaga girjjálaš barbariija.” Son ii gaskavuođa atnán motge positiivvaleappo Hesse prosage maiddái. Čuovvovaš jagiin oassi girjjálašvuođa kritihkkariin ledje fárus Deschenera duomus ja máŋgasat kategoriserejedje Hesse girjjiid plagierejeaddji kitšan. 

Gaskavuođa atnimis Hessii dáhpáhuvvá jotkkolaš heailuma. Go Hesse bivnnutvuohta lei vudjon bodnái 1960-logus Duiskkas, šattai USA:s nuoraid gaskkas stuorra ja vilddáskan Hesse-lihkadus, mii leavai maiddái Duiskii. Ádjoeanagumppes šattai riikkaidgaskasaš bestseller (muhtin rock-joavku oaččui nama romána mielde), ja Hesses šattai okta dain eanemus lohkkon ja jorgaluvvon duiskagielat girječálliin. Su girjjit leat vuvdojuvvon olles máilmmis badjel 100 miljovnna stuhka.

Hesse muitun leat namuhuvvon guokte girjjálašvuođa bálkkašumi: Calwa Hermann Hesse –bálkkašupmi ja Karlsruhe Hermann Hesse –girjjálašvuođabálkkašupmi.




#Article 117: Manga (2007 words)


Manga () sisttisdollet ráidogovaid ja sárgojuvvon ealligovaid (muhtumin gohčoduvvo maiddái komikku), japánagielas ja dat vuogáiduvvet stiilii, mii lea gárgeduvvon Jáhpánis 1900-jahkečuođi loahpas. 

Dáláš hápmái manga leat šaddan dalán nuppi máilmmisoađi maŋŋá, muhto dain lea guhkes ja mohkkái ovdahistorjá ovddit Jáhpana dáidagis.

Jáhpanis juohkeahkásaš olbmot lohket manga. Šládja doallá sisttis máŋggaid iešguđetlágán fáttáid: earret eará doaibmafearrániid, romantihkka, valástallama, spealuid, historjjálaš drámá, komediija, dieđafikšuvnna, fantasiija, mysteriija, hirbmamáidnasiid, seksualitehta, fitnodat/gávpedoaimmaid ja nu ain. 1950-logu rájes manga lea jeavda šaddan dehálaš oassin Jáhpana publikašuvnna industriija, nu ahte das lea 406 biljovnna jen márkanossodat Jáhpanis (sullii $3.6 biljovnna). Manga leat maiddái boahtán hirbmat bivnnuhin birra máilmmi. Jagi 2008 USA ja Kanáda mangamárkanat ledje $175 miljovnna. Manga leat dábálaččat prenten čáhppesvielgadin, vaikke ivdnejuvvon mangage leat oažžunláhkái. Jáhpanis manga leat dábálaččat prenten ráidogovvabláđđin, mat leat telefongirjji sturrodagas. Dat dávjá dollet sisttis máŋggaid dakkár máidnasiid, mat buktojuvvojit ovttaskas dáhpáhusain, ja mat fas joatkašuvvet čuovvovaš bláđis. Juos govvaráidu menestuvvá, čoggojuvvon bihtáid sáhttet almmustahttit ođđasis lubmagirjin, mii gohčoduvvo tankobon (単行本). Mangadáiddár ( mangaka) dábálaččat bargá muhtun vehkkiiguin unna bargolanjas ja lea oktavuođas duddjojeaddji doaimmaheddjiin, gii boahtá gávppálaš publikašuvnna fitnodagas. Juos manga govvaráidu lea doarvái bivnnut, das sáhttá ráhkadit animašuvnna, juogo bláđi juogadeami maŋŋá dahje juoba seamma áiggi go juogadeapmi lea vel jođus, vaikke muhtumin manga leatge sárgojuvvon ovddit ealligovaid dahje animašuvnnaid mielde (omd. Star Wars).

Manga lea tearbma, mii lea anus maiddái Jáhpána olggobealde. Dat oaivvilda ráidogovaid, mat leat álgoálggus almmustahttojuvvon namalassii Jáhpánis. Goittotge dakkár govvaráiddut, mat leat ožžon váikkuhusaid manga-govvaráidduin, gávdnojit máilmmi iešguđetlágán osiin, earenoamážit Taiwanas (漫畫 mànhuà), Lulli-Koreas ( manhwa), ja Kiinnás (漫画 mànhuà), earenoamážit Hong Kongas. Franskas la nouvelle manga lea šaddan hápmin bande dessinee (girjjálaččat sárgojuvvon báddi). Dat lea sárgojuvvon vuogis, mii lea ožžon váikkuhusa mangas. USA:s olbmot gohčodit manga-lágán ráidogovaid Amerimangan, máilmmi mangan, dahje álgovuolggalaš eŋgelasgielalaš manga (OEL manga).

Jáhpánlaš sátni manga, sánis sátnái jorgaluvvon, oaivvilda “hávskes govat”. Vuosttaš háve sátni bođii almmolaš atnui 1800-jahkečuođi loahpas Santo Kyoden govvagirjjis Shiji no yukikai (1798) ja 1800-jahkečuođi álggus Aikawa Minwa barggus Manga hyakujo (1814). Sátni bođii ovdan maiddái bivnnuhis Hokusai Manga girjjiin, mat dolle sisttis iešguđetlágán sárgosiid, mat ledje váldon beakkán ukiyo-e dáiddár Hokusai govvagirjjis. Dálá mearkkašumis sáni ”manga” geavahii vuosttaš háve Rakuten Kitazawa (1876-1955).

Jáhpánis, jagi 2007 rádjái, mangas lei jahkásaš 406 biljovnna jen ossodat publikašuvdnaindustriijas. Maŋimus áiggiid, manga industriija lea viidánan birra máilmmi, dasgo fitnodagain leat liseanssat almmustahttit manga ieža eatnigillii. 
Dan maŋŋá go ráiddut leat čájehuvvon vehá áiggi, goasttideaddjit dávjá čogget máidnasiid oktii ja almmustahttet daid girjji sturrosaš jahkegeardin, mat gohčoduvvojit maiddái tankobon. Dat leat seammalágánat go amerihkálaš lubmagirjjit dahje grafihkalaš noveallat. Daidda jahkegerddiide geavahuvvo hui buorre bábir, ja dat leat anolaččat dakkár olbmuide, geat háliidit čuovvut ráidduid, maid sii sáhttet čuovvut bláđiin dahje juos sin mielas vahkkosaš ja mánnosaš golut leat menddo stuorit. Maŋimus áiggiid “deluxe” veršuvnnat leat maid prenten, go lohkkit leat boarásmuvvan ja lea šaddan dárbu muhtun earenoamáš áššiide. Boares manga lea maiddái prenten vel ođđasis nu, ahte vehá fuonit bábir lea geavahuvvon. De juohke bihttá lea vuvdojuvvon 100 jen ovddas (sullii $ 1 U.S. dollár), vai dat birgešedje maiddái márkaniin, mas vuovdinláhkái leat geavahuvvon girjjit. 

Vuovdit ovddageahčen juhket manga lohkkiid agi ja sohkabeali mielde. Earenoamážit girjjiin ja bláđiin, mat leat oaivvilduvvon gánddaide (少年漫画 shōnen manga) ja nieiddaide (少女漫画 shōjo manga), lea čalbmáičuohcci bearbma ja dat leat stellejuvvon sierra hilduide eanas girjjegávppiin. Lohkkiid joavkkuid ruossalasvuođa dihte, álbmotstatistihkka ii leat ráddjen lohkkiid dávástusaid. Ovdamearkka dihte almmáiolbmot diŋgojit ráidogovaid, mat leat oaivvilduvvon dušše beare nieiddaide ja nu ain.

Jáhpánis leat mangakáfeas, dahje mangakissa (kissa lea oanádus sánis kissaten). Mangakissas olbmot juhket gáfe ja lohket manga, ja muhtumin orrot ija.

Álgovuolggalaš webmanga publikašuvnnaid mearri lea lássanan. Dat geasuhit iešguđetlágan olbmuid birra máilmmi ja lea oaivvilduvvon online geavahussii. Daid sáhttá diŋgot grafihkalaš novealla hámis juos dakkárat leat oažžunláhkái prentejuvvon veršuvnnas.

Kioto riikkaidgaskasaš mangamusea () sisttisdoallá hirbmat viiddis interneahtta siidduid listtu, mii lea almmustahttojuvvon Jáhpánis. 

Mangabláđit sisttisdollet dábálaččat máŋgga ráiddu. Guđege ráiddus leat sullii 20-40 siiddu. Eará bláđit dego anime fandom bláđđi Newtype almmustahttá oktasaš bihtáid juohke mánu. Nubbi bláđit dego Nakayoshi almmustahttet máŋgga máidnasa, maid leat čállán máŋga iešguđetlágán dáiddárat. Dakkár bláđit dahje “antologiija bláđit”, nugo dat leat maiddái gohčoduvvon (hállangielas telefuvdnagirjjit), leat dábálaččat prenten fuones báhpáriin. Daid siidomearri sáhttá leat 200 siiddus 800 siiddu rádjái ja juoba eambboge. Manga bláđit sáhttet maiddái sisttisdoallat ng. “one-shot” ráidogovaid (máidnasat, mat almmustahttojuvvo dušše ovtta bláđis) ja iešguđetlágán ng. “four-panel” yonkoma (njeallje sierra oasi ovtta siiddus) ráidogovaid. Manga ráiddut sáhttet almmustahttojuvvojit máŋgga jagi áiggi, juos dat menestuvvet bures. Manga dáiddárat muhtumin álggahit moadde “one-shot” manga projeavttain, vai fidnejit namaideaset oidnosii. Juos dat menestuvvet ja ožžot buorre árvvoštallamiid, de dat joatkašuvvet. Bláđiin dávjá lea oanehis eallin. 

Kanagaki Robun ja Kawanabe Kyosai duddjuiga vuosttaš manga bláđi jagi 1874: Eshinbun Nipponchi. Manga bláđđái hui ollu váikkuhii Japan Punch, man lei vuođđudan jagi 1862 englándalaš animašuvnnadáiddar Charles Wirgman. Eshinbun Nipponchis lei hui oktageardánit vuohki sárgut ja dat ii šaddan hui beakkánin olbmuid gaskkas. Eshinbun Nipponchi heittii eret golmma juogadeami maŋŋá. Bláđđi Kisho Shimbun jagi 1875 movttiidii Eshinbun Nipponchi bláđis ja dan maŋŋá bođii Marumaru Chinbun jagi 1877, ja de vel Garakuta Chinpo jagi 1879 .Shōnen Sekai lei vuosttáš shōnen bláđđi, man duddjui Iwaya Sazanami jagi 1895, gii duon áiggi lei bivnnuhis mánáid girjjálašvuođa čálli. Shōnen Sekai vuojui sakka Vuosttaš Sino- japánalaš soahtái. 

Jagi 1995 manga bláđiid almmustahttin buorráneaddji áigi álggii Russo- Japánalaš sohttiin. Dalle Tokyo Pakku duddjojuvvui ja dat šattai hirbmat stuorra menestupmi. Tokyo Pakku maŋŋá jagi 1905, nissonbeallái gulli veršuvdna Shōnen Sekai duddjojuvvui ja gohčoduvvui Shōjo Sekai ja dat adnojuvvui vuosttaš shōjo bláđđin. Shōnen Pakku, mii adnojuvvo vuosttaš mánáidbláđđin, ráhkaduvvui. Meiji áigodaga álgomuttus bláđiid ii vuvdojuvvon mánáide nu olu vel. Olgoriikkalaš mánáidbláđit, nugo Puck, váikkuhedje dasa, ahte bargi Jitsugyo no Nihon (bláđi goasttadeaddji) oinnii ja gárttai bláđđái Shōnen Pakku. Jagi 1924 maiddái nubbi kodomo, Kodomo Pakku bláđđi álggii Shōnen Pakku maŋŋá. Buorráneaddji áiggis, Poten almmustahttojuvvui jagi 1908, mii boahtá fránskalaš sánis potin. Bláđit Tokyo Pakku ja Osaka Pakku váikkuheigga dasa, ahte buot siiddut ledje ollásit ivdnejuvvon. Ii leat dieđus, ledjego eará seammalágán bláđit nugo vuosttaš bláđit. Kodomo Pakku duddjui Tokyosha miessemánus jagi 1924 ja doalai sisttis máŋgga manga servodaga, nugo Takei Takeo, Takehisa Yumeji ja Aso Yutaka lahtuid hui buorre dáidaga. Muhtun manga bláđiin ledje geavahuvvon hállanbaloŋŋat ovdanbuktimii. Nuppi manga bláđit ovddit áigodagain eai geavahan hállanbaloŋŋaid ja ledje jávoheamit.

Manga no Kuni almmustuvai miessemánu jagi 1935 rájes ođđajagimánu 1941 rádjái, seamma áiggi go Nubbi Sino- japánalaš soahti lei jođus. Manga no Kuni buvttii ovdan dieđuid mangakas, mii lei boahtimin ja maiddái nuppi animašuvdnaindustriijas birra máilmmi. Manga no Kuni attii oamastanvuoigatvuođa bláđđái Sashie Manga Kenkyu  borgemánus jagi 1940. 
      

Jagi 2007 dihte manga váikkuhus riikkaidgaskasaš animašuvnnas lea sturron ollu moadde logijagi áiggi. (“Váikkuhus” mearkkaša báidnagiid ráidogovaid márkaniin Jáhpana olggobealde ja estetihkalaš báidnagiid ráidogovvadáiddáriin riikkaidgaskasaččat).
Árbevirolaččat, manga máidnasat johtet čohkas bodnái ja olgešbealdi gurutbeallái. Muhtun jorgaluvvon manga goasttideaddjit dollet dan hámi, muhto muhtun goasttideaddjit jorgalit siidduid veallut nu, ahte bláđi sáhttá lohkat gurutbealde olgešbeallái, amas olgoriikkalaš dahje árbevirolaš lohkkit seahkánit. Dakkár dáhpi gohčoduvvo maiddái “flipping” (jorgaleapmi). Eanaš árvvoštallojuvvo dat, ahte jorgaleapmi veallut lea álgovuolggalaš čálli ulbmiliid vuostá (omd. juos olmmoš geavaha báiddi, mas lohkka ”MAY” ja de lea jorgašuvvon, de sátni rievdá sátnin ”YAM”). Jorgaleapmi sáhttá maiddái imaštahttit oahpes, eahpesymmetrihkalaš diŋggaiguin, dego biillaiguin, mas gassa duolmmat leat gurut bealde ja goazan olgeš bealde, dahje báidi, mas boalut leat boasttu bealde. 

Manga bohte Amerihkká márkaniidda vehážiid mielde, álggus ovttas anime bláđiiguin ja de iehčanassii. Dakkár amerihkálaččaide, geaid manga geasuha, manga bođii dihtosii 1970 logijagis ja 1980 logijagi álggus. Goittotge álggus anime lei álkit oažžut go manga. Máŋga olbmot, geat liikojedje manga ráidduide, ledje skuvlajahkásaš nuorra olbmot. Sin mielas lei álkit fidnet, tekstet ja ovdanbuktit anime video báttiid, go jorgalit, mielddustahttit, ja juohkit tankobon-šlája manga girjjiid. Keiji Nakazawa jorgalii vuosttaš manga Barefoot Gen eaŋgalasgillii ja márkanasttii dan Amerihkás. Dat manga lei autobiografiijalaš máinnas Hiroshima atomabombba birra, ja dan almmustahtiiga Leonard Rifas ja Educomics (1980-1982). Lasi manga jorgaluvvojedje 1980 logijagi beallemuttu ja 1990 logijagi gaskkas, nugo omd. Golgo 13 jagi 1986 , Lone Wolf and Cub govvaráiddus First Comics jagi 1987, ja Kamui, Area 88, ja Mai the Psychic Girl, maid jagi 1987 ja buot máidnasat govvaráiddus Viz Media-Eclipse Comics. Dan maŋá- almmustahttojuvvojedje vel Akira govvaráiddus Marvel Comics-Epic Comics ja Appleseed govvaráiddus Eclipse Comics jagi 1988. Maŋŋit bohte vel Iczer-1 (Antarctic Press, 1994) ja Ippongi Bang’s F-111 Bandit (Antarctic Press, 1995).

Logijagi 1980 rájes 1990 logijagi beallemuttu rádjái jáhpánlaš animašuvnnat, dego Akira, Dragon Ball, Neon Genesis Evangelion, ja Pokemon, geasuhedje eambbo olbmuid ja dain lei ainge stuorát váikkuhus márkaniin manga ektui. Dilli nuppástuvai dalle, go jorgaleaddji-fitnodatolmmoš Toren Smith vuođđudii Studio Proteus jagi 1986. Smith ja Studio Proteus doibme ageantan ja jorgaleaddjin máŋgga jáhpánlaš manga- bláđiin, nugo omd. Masamune Shirow Appleseed ja Kosuke Fujishima Oh my Goddess! Dark Horse ja Eros Comix varas. Seammás dat sihko eret dárbbu dakkár goasttadeddjiide, geat ohcet ieža oktavuođaid Jáhpánas. Seamma áiggi jáhpánlaš goasttideaddji Shogakukan rabai amerihkálaš priváhta fitnodaga nieidafitnodagain Viz, nu ahte Viz oaččui geavahit Shogakukan katalogaid ja jorgaleaddji návccaid ávkin. 

USA manga márkaniid dilli nuppástuvai nu, ahte 1990 logijagi beallemuttus anime ja manga veršuvnnat Masamune Shirow Ghost in the Shell (jorgaluvvon Frederik L. Schodt ja Toren Smith) geasuhišgohte amerihkkálaš olbmuid. Nubbi menestupmi logijagi 1990 beallemuttus lei Sailor Moon. Jagiid 1995-1998 rádjái Sailor Moon manga ledje dolvojuvvon olggos eambbo go 23 olgoriikkaide, dego Kiinnái, Brasilii, Mexicoi, Australiai, ja máŋga Eurohpá ja Davvi-Amerihká riikkaide. Jagi 1997, Mixx Enterteinment almmustahttigođii Sailor Moon, ovttas CLAMP Magic Knight Rayearth, Hitoshi Iwaakis’s Parasyte ja Tsutomu Takahashi’s Ice Blade mánnosaš manga bláđiin MixxZine. Guovtti jagi maŋŋá MixxZine oaččui ođđa nama Tokyopop ovdal go dat heaittihuvvui jagi 2000. Tokyopop maiddái almmustahtii manga lubmagirjeveršuvdnan ja seamma láhkái go Viz, álggii áŋgirit márkanastit manga nuorra almmái- ja nissonolbmuide.

Čuovvovaš jagiid áiggi manga šattai hui bivnnuhin, ja ain ođđa goasttadeaddjit bohte fárrui márkaniidda seamma áiggi go juo stáđisnuvvan goasttadeaddjit viidánedje katalogaideaset. Nugo jagi 2008, Amerihká ja Kanada manga márkaniid jahkásaš buvttadeapmi lei $175 miljovnna. Seamma áiggi váldomedia ságastallagođii manga birra aviissaid, nugo The New York Times, Time, The Wall Street Journal, ja Wired artihkkaliin.

Manga lea váikkuhan Eurohpá animašuvdnii ja ráidogovaide eará láhkái go Amerihkás. Anime sáddagat Itálias ja Fránskkas rahpe eurohpálaš márkaniid manga varas jagi 1970. Fránskka dáidda lea luoikkahan Jáhpanis 1800 jagičuođi rájes (Japonisme) ja Fránskkas lea iežas bures gárggiiduvvon árbevierru bande dessinee animašuvnnas. Fránskkas, eatnamii buktojuvvon manga lea álki ovttastahttojuvvon alla dáidaga árbevirrui. Ovdamearkka dihte Yu Aida Gunslinger Girl bihtáid 6 ja 7 vuodju kyborga niidii, gii ovdal lea leamaš baleahtta dánsejeaddji gohččon Petruchka. Asuka prentosa bihttá 7 doallá sisttis essea baleahtas Petruchka, man lea komponeren Igor Stravinsky ja lea vuosttaš geardde čájehuvvon Pariissas jagi 1911. Goittotge, Francophone manga lohkkit eai leat ráddjejuvvon dáiddalaš elihtii. Dan sajis, logijagi 1990 beallemuttu rájes manga lea leamaš hui bivnnut iešguđetlágán lohkkiid gaskkas, nu ahte lea rehkenastojuvvon, ahte goalmmát oassi ráidogovain lea jagi 2004 rájes vuovdejuvvon Fránskkas. Japan External Organization mielde, manga buvttadeapmi dušše Fánskkas ja Duiskkas lei $212.6 miljovnna. Eurohpálaš goasttadeaddjit leat jorgalan earret eará Glenat, Asuka, Casterman, Kana, ja Pika Edition fránskkagillii. Eurohpalaš goasttadeaddjit maiddái jorgaledje manga duiskka, itália, hollánda ja eará gielaide. Manga buvttadussii Englánddas gullet Gollancz ja Titan books. Amerihkálaš manga goasttadeddjiin lea dehálaš sadji Englánddas manga márkaniin: ovdamearkka dihte Tanoshimi Random House ráiddus. 

Máŋga dáiddárat Amerihkás leat ožžon váikkuhusaid mangas ráidogovaid ja animašuvnnaid sárgosiidda. Nugo ovdal lea juo máinnašuvvon Vernon Grant oaččui váikkuhusaid ráidogovaide mangas, dalle son go orui Jáhpanis logijagi 1960 loahpas ja 1970 álggus. Nuppit sisttisdollet omd. Frank Miller logijagi 1980 beallemuttus Ronin, Adam Warren, ja Torn Smith 1988 The Dirty Pair, Ben Dunn 1987 Ninja High School, Stan Sakai 1984 Usagi Yojimbo, ja Manga Shi 2000 bláđis Crusade Comics. 

Čuohtejagi 2000 rádjái máŋga USA manga goasttadeaddjit leat álggahan almmustahttit bargguideaset U.S. dáiddáriin manga viiddes márkanmearkka vuolde. Jagi 2002, I.C. Entertainment, ovddit Studio Ironcat, mii lea dál heaittihuvvon, attii olggos manga ráiddu, mii gohčoduvvui Amerimanga. Jagi 2004 eigoMANGA buvttii ovdan Rumble Pak ja Sakura Pakk antologiija ráidduid. Seven Seas Entertainment čuovui ráidduin World Manga. Seamma áiggi, TokyoPop ovdanbuvttii álgovuolggalaš eŋgelasgielalaš manga (OEL manga), mii maŋŋil gohččoduvvui Global Manga. TokyoPop lea dán áiggi álgovuolggalaš eŋgelasgielalaš manga buot stuorámus amerihkálaš goasttadeaddji. 

Fránskkagiel dáiddárat leat maid gárggiidan ieža manga veršuvnnaid, dego Frederic Boilet la nouvelle manga. Boilet lea bargan Fránskkas ja Jáhpanis, muhtumin oktasašbargun japánalaš dáidáriiguin.




#Article 118: Álgobávkkeheapmi (3984 words)


Álgobávkkeheapmi lei dáhpáhus, mas álgobávkkeheapmeteoriija mielde dálá máilmmiávus riegádii. Álgobávkkeheapmeteoriija lea stáđásman kosmologiija teoriijan. Dan duvdet máŋggat áiccastagat, mat leat dahkkon ja sihkkaraston nu, ahte dat eai leat nuppiideasetguin sorjavaččat. Dáid áiccastagaid ii máŋgasiid mielas sáhte čilget álgobávkkeheapmeteoriija haga. Teoriija mielde máilmmiávus riegádii hui deahtis ja báhkka dilis sullii 13,7 miljárdda jagi (13,7 Ga) dassái ja lea dan rájes viidon oppa áigge.

Lea fuomášuvvon, ahte galaksat gáidet eatnamis dađe johtilabbot, mađe guhkkálabbos dat leat. Dát prinsihppa gohčoduvvo Hubble láhkan. Go dát áiccastat ovttastuvvo nu gohčoduvvon kopernikánalaš vuođđojurdagii, man mielde man beare guovllus máilmmiávvosa dahkkon áiccastagat livčče seammá, lea vejolaš árvvoštallat, ahte ieš gomuvuohta viidu. Go viiduma čuovvut teorehtalaččat áiggis maŋošguvlui, gártat navdosii, man mielde álggus lea leamašan hui deahtis ja báhkka dilli. Dát báhkka álgodilli lea olles teoriija váldopremissa.

Dutkamušain áicojuvvon geahppa álgoávdnasiid relatiiva valljivuohta nanne álgobávkkeheami váimmussyntesa einnostusaid. Álgobávkkeheapmeteoriija einnosta maiddái olles máilmmiávvosa deavdi geahnohis mikrobárrosuonjardeami dahjege nu daddjon kosmalaš duogášsuonjardeami leahkima. Go duogášsuonjardeapmi sihkkarastojuvvui jagis 1964, álgobávkkeheapmi dohkkehuvvui buoremus máilmmiávvosa álgovuolgaga ja gárggiideami govvideaddji teoriijan.

Kosmologiija vuođđoteoriija, almmolaš relativitehtateoriija, govvida máilmmiávvosa dušše juogo nu, ahte dat viidu dahje gáržu. Fridman-Lemaître-Robertson-Walker-metrihkka -nammasaš Einstein gieddeovttamađodagaid čoavddus lea álgobávkkeheami teorehtalaš vuođđun.

Álgobávkkeheapmeteoriija gárggiideami vuođđun leat sihke máilmmiávvosis dahkkon eksperimentála áiccastagat ja teorehtalaš seassamat. Vesto Slipher mihtidii vuosttaš háve jagis 1912 ”spirálanásteskoattu” ruksesspektrasirdáseami ja áiccai farga, ahte measta buot sulastahtti čuozáhagat gáidet Eatnanspáppas. Son ii goittotge ipmirdan iežas áiccastaga kosmologalaš mearkkašumi. Seamma áigge digaštalle garrasit das, ledjego dát ”spirálanásteskoattut” iešalddis sullot (eaŋg. island universes), mat leat min Lodderáidalasa olggobealde. Dálá dieđu mielde dát čuozáhagat leatge bonjugalaksat eaige násteskoattut.

Albert Einstein almmolaš relativitehtateoriija lea álgobávkkeheapmeteoriija teorehtalaš seassama vuolggasadji, danin go dan gieddeovttamađodagaid bohtosiin oktage ii buktán bissovaš máilmmeávvosa. Danin go čovdosat eai vástidan dalá oainnuid, Einstein lasihii minstariiddis nu gohčoduvvon kosmologalaš konstántta, man bokte Einstein lihkostuvai čoavdit ovttamađodagaid nu, ahte dat vástidedje dalá oainnuid. Aleksandr Fridman jotkkii jagis 1922 gieddeovttamađodagain Fridman ovttamađodagaid, mat čujuhedje, ahte máilmmiávus sáhttá viidut.

Go Edwin Hubble mihtidii man guhkkin lagamus ”bonjunásteskoaddu” lea jagis 1924, boađus duođaštii, ahte dát čuozáhagat duođaige leat Lodderáidalasas sierra galaksat. Go George Lemaître jotkkii iehčanassii Friedman ovttamađodagaid jagis 1927, son einnostii, ahte sivvan ”násteskoattuid” gáidamii lei máilmmiávvosa viidun. Lemaître manai vel guhkkelebbui jagis 1931 go son evttohii, ahte máilmmiávus lea álgán oktageardánis ”álgoatomas”. Evttohus muittuhii árra sivdnidanmuitalusaid, main máilmmiávus lei riegádan kosmalaš manis.

Jagi 1924 rájes Hubble gárgii maŋŋálas mátkegaskka meroštallanvugiid, maid vuođul gárgejuvvojedje maŋŋelis kosmalaš distánsaráidalasat (eaŋg. Cosmic distance ladder). Dáid Mount Wilson observatoriijas dahkkon dutkamušaid dihte son sáhtii árvvoštallat mátkegaskkaid daid galaksaide, maid ruksesspektrasirdásemiid Slipher lei mihtidan. Hubble fuomášii jagis 1929 korrelašuvnna mátkkegáskka ja gáidanleavttu gaskkas, man dovdat dán áigge Hubble láhkan. Lemaître lei gal juo čujuhan, ahte dát lea vuordimis, juos kosmologalaš prinsihppa doallá deaivása.

Nuppi máilmmesoađi maŋŋá ledje báhcán guokte teoriija. Nubbi lei bissovaš dili teoriija, man ledje gárgen Fred Hoyle joavku. Dan mielde máilmmiávvosa viiduma oktavuođas dan sadjái šaddá oppa áigge ođđa ávnnas ja nuba máilmmiávus lea sullii seammalágan man beare áiggi bottus. Nubbi teoriija lei Lemaître álgobávkkeheapmeteoriija, man gárgii ja bealuštii álgobávkkeheami váimmussyntesa ovdanbukti, George Gamov.

Gamov bargoskihpárat Ralph Alpher ja Robert Herman einnosteigga kosmalaš duogášsuonjardeami jagis 1948. Lemaître teoriija vuostálastán Hoyle attii olles albmanussii dan dálá eaŋgasgielat nama go čujuhii dasa radiosáddagis sarkastalaččat ”stuorra bávkkeheami idean” (eaŋg. ”this big bang idea”).

Goappáge teoriijas ledje oanehaš áigge seamma olu guottiheaddjit, muhto loahpa loahpas áiccastagaid dihte álgobávkkeheapmi dohkkehuvvui. Kosmalaš duogášsuonjardeami gávdnon jagis 1964 dáhkidii álgobávkkeheapmái sajádaga buoremus teoriijan máilmmiávvosa álgovuolgagis ja gárggiideamis.

Standardamálles ledje goittotge máŋggat čuolmmat ja 1981 Alan Guth evttohii daid čoavddusin inflašuvdnateoriija. Andrei Linde ja Andreas Albrecht guovttos Paul Steinhardtiin hábmejedje teoriija iehčanasat dan dálá hápmái. Vaikko inflašuvnna dárkilis partihkkalfysihkalaš mekanismma eai dovdda, dat lea dohkkehuvvon nu gohčoduvvon kosmologiija standardamálle oassin, danin go juo dan vuođđoprinsihppa buktá moanaid einnostusaid, maid lea sáhttán duođaštit áiccastagain. 1990-logu loahpa rájes álgobávkkeheami kosmologiija lea ovdánan guhkes lávkkiin go teleskohpat leat ovdánan teknihkalaččat ja satellihtat, dego COBE, Hubble ja WMAP, leat buktán olu lasi áiccastatmateriála. Kosmologain lea oalle čielga áddejupmi das, mo álgobávkkeheapmi lea ovdánan, muhto vuordemeahttun áiccastat máilmmiávvosa viiduma vejolaš jođálmuvvamis sáhttá rievdadit dili.

Go máilmmiávvosa viiduma ekstrapolere áiggis maŋosguvlui almmolaš relativitehtateoriija vuođul, dat doalvu ravddahis deahtisvuhtii ja temperatuvrii ravddalaš áiggis.

Das, man lahka singularitehta áiggálaččat lea vejolaš ekstrapoleret, digaštallo, muhto Planck epohkka adnojuvvo eavttuhis rádján. Dávjá álgobávkkehemiin oaivvilduvvo máilmmiávvosa 'riegádeapmi', muhto das, mii buot ieš alddes gullá álgobávkkeheapmái, eai leat ovttamielalaččat. Meroštallamat molsašuddet álggu báhkka ja deahtis muttus olles buotvuođa historjái. Dábálaččat álgobávkkeheapmái lea rehkenaston maiddái moattit vuosttaš minuhtat. Tiipa Ia supernovaid viiduma mihtidemiid, kosmalaš duogášsuonjardeami temperatuvraerohusaid mihtidemiid ja galaksaid korrelašuvdnafunkšuvnna mihtidemiid vuođul máilmmiávvosa ahkin lea rehkenastojuvvon 13,7 ± 0,2 miljárdda jagi.

Máilmmiávvosa áramus muttuid teoriija lea vel oalle láhkai spekulerema dásis. Málliin stuorámus oasis buotvuohta lei ollásit homogenalaš ja isotrohpalaš. Das lei hui alla energiijadeahtisvuohta ja issoras temperatuvra ja deatta, ja dat viiddui ja čoaskkui hui johtilit. Árvaluvvon 10−35 sekundda viiduma maŋŋá dáhpáhuvvan fásanuppástusa boađusin lei kosmalaš inflašuvdna, man áigge máilmmiávus viiddui eksponentialalaččat. Inflašuvnna maŋŋá máilmmiávvosa sturrodat lei 1028 geardde stuorát go ovdal inflašuvnna álgima. Go inflašuvdna bisánii, máilmmiávus čohkiidii kvárkagluonaplasmas (QGP) ja eará álgopartihkkaliin. Temperatuvra lei nu allin, ahte partihkkaliid soaittáhatlihkadusa leaktu lei relativistalaš ja iešguđetlágan partihkkal-antipartihkkalbárat šadde ja dušše oktiibeaškkehemiin jámma. Man nu muttus dovdameahttun dáhpáhus, mii lea namuhuvvon baryonagenesan (eaŋg. baryogenesis), rihkui baryonalogu seailunlága ja boađusin kvárkkat ja leptonat šadde badjelmearálaš olu antimateriija ektui. Ovtta kvárkka guovdu dušše 30 miljon antikvárkka. Dan boađusin dálá máilmmiávvosis materiija lea eanet go antimateriija.

Máilmmiávvosa viidun ja čoaskun joatkašuvai, man čuovvumuššan partihkkaliid gaskamearálaš energiija unnui. Symmetriijacuovkkusin namuhuvvon fásanuppástusas vuođđovuorrováikkuhusat ja álgopartihkkalat ožžo dálá hámiset. Sullii 10−11 sekundda maŋŋá teoriija ii leat šat nu spekulatiiva, danin go partihkkaliid energiija geahppánii dakkár dássái, maid lea vejolaš ollašuhttit partihkkaljođálmahttinrusttegiin. Sullii 10−6 sekundda bokte kvárkkat ja gluonat ovttastuvve baryonan, dego protonan ja neutronan. Go kvárkkat ledje binná eanet go antikvárkkat, baryonat šadde binná eanet go antibaryonat. Temperatuvra ii lean šat doarvái alla ođđa protona-antiprotonabáraid iige neutrona-antineutronabáraid šaddamii. Ná vulggii johtui massiiválaš annihilašuvdna, mas bázii dušše okta 1010 álgovuolggalaš protonas ja neutronas iige oktage antipartihkkal. Sullalas annihilašuvdna dáhpáhuvai elektronaide ja positronaide sullii ovtta sekundda bokte. Annihilašuvnnaid maŋŋá báhcán protonat, neutronat ja elektronat eai šat lihkadan relativistalaš leavttuin.

Moatti minuhta geahčen, go temperatuvra lei njiedjan sullii miljárda kelvinii ja go deahtisvuohta lei seammasullasaš áimmu deahtisvuođain, neutronat ja protonat ovttastuvve deuterium- ja heliumváimmusin proseassas, mii gohčoduvvo álgobávkkeheami váimmussyntesan. Stuorámus oassi protonain seilo ovttasmeahttun čázaváimmusin. Sullii 380 000 jagi maŋŋelis elektronat ja váibmosat ovttastuvve eanaš čázaatoman ja fotonat luovvanedje ávdnasis, goas šattai kosmalaš duogášsuonjardeapmi, mii lea dán áigge áicamis.

Áiggi mielde binná deahttásut guovllut čogge gravitatiivalaččat lagas ávdnasa ja sturro ain deahttásabbon, main dasto šadde gásabalvvat, galaksat ja eará almmigáhppalagaid, mat leat dán áigge áicamis. Dán ráhkadusa čohkiideami dárkilis detáljat leat gitta máilmmiávvosa ávdnasa mearis ja tiippas. Golbma dieđalaččat duođaštuvvon ávnnastiippa leat galbma sevdnjes ávnnas, báhkka sevdnjes ávnnas ja baryonalaš dahjege ng. dábálaš ávnnas. Buoremus eanaš WMAP:s fidnejuvvon mihtidanbohtosat čájehit, ahte galbma sevdnjes ávnnas lea dábálamos ávnnastiipa. Guovtti eará tiippas čohkiida unnánut go 20% máilmmiávvosa ávdnasis.

Dálá máilmmiávvosis eanaš oassi orro leamen sevdnjes energiija. Árvaleamis 70% olles máilmmiávvosa energiijas lea dan hámis. Jáhkkun lea, ahte sevdnjes energiija dihte máilmmiávus viidu jođálmuvvi leavttuin. Sevdnjes energiija oktageardánamos formuleren lea kosmologalaš konstánta Einstein almmolaš relativitehtateoriija gieddeovttamađodagain, muhto dan čoahku eai dovdda. Sevdnjes energiija kosmologalaš diliovttamađodaga detáljat ja dan oktiiheivvolašvuohta partihkkalfysihka standardamálliin dutkojuvvo jámma teorehtalaččat ja eksperimeanttain.

Buot dáid áiccastagaid lea vejolaš čilget kosmologiija ΛCDM-málliin. Dat lea álgobávkkeheami matematihkalaš málle, mas leat guhtta friija paramehtera. Vuosttaš 10−11 sekundii ii leat gávdnomis dohkálaš fysikála teoriija. Álggu singularitehta fysikála čoavdimii dárbbašuvvo kvantagravitašuvdna. Dán álgomuttu ádden lea okta fysihka stuorámus čoavdemeahttun gažaldagain.

Álgobeaškkeheami teoriija vuođđun leat guokte váldonavdosa.

Teoriija lea bukton ovdan postuláhtan, muhto dán áigge daid vigget maiddái testet. Ovdamearkka dihte vuosttaš navddus lea testejuvvon navdosiiguin, maid mielde stuorámus vejolaš fiinnaráhkaduskonstántta spiehkkaseapmi eanaš máilmmiávvosa agis lea sullii 10−5. Almmolaš relativitehtateoriija lea duođaštuvvon beaivvášgotti ja duppalnásttiid skálas. Álgobeaškkeheapmeteoriija bures menestuvvan iskkadeamit dorjot almmolaš relativitehtateoriija viiddideami kosmalaš skálai dohkálažžan.

Jus stuorra skála máilmmiávus orru leamen isotrohpalaš go geahččá Eatnamis, kosmologalaš prinsihpa lea vejolaš deriveret oktageardánot kopernikánalaš prinsihpas, man mielde erenomaš áicanbáiki ii leat leahkimin. Kosmalaš duogášsuonjardeamis dahkkon áiccastagaid vuođul kosmologalaš prinsihpa dohkálašvuohta lea sihkkaraston dássái 10−5. Máilmmiávvosa eahpehomogenalašvuohta lea mihtiduvvon leat stuorámus skálas 10% sturrosaš.

Almmolaš relativitehtateoriijas leat anus metralaš tensorat guovtti čuoggá gaskka govvideami várás áige-gomuvuođas. Ieš čuoggát (dego galaksat, násttit jna.) govviduvvojit ”koordináhtaminstariin” dahje ruvttohasain, mat stellejuvvojit olles áige-gomuvuođa ala. Kosmologalaš vuođđoprinsihppa gáibida, ahte metrihkka lea homogenalaš ja isotrohpalaš stuorra skálain, man dihte govvidanvuohkin válljejuvvo Fridman-Lemaître-Robertson-Walker metrihkka dahjege FLRW-metrihkka. Metrihkas lea skálágerddon, mii govvida, man láhkai máilmmiávvosa sturrodat rievdá áiggi mielde. Dát dahká vejolažžan fárus johtti gaskka koordináhtavuogádaga geavaheami. Dalle ieš koordináhtavuogádat viidu máilmmiávvosa mielde ja dat čuozáhagat, mat lihkadit dušše viiduma dihte, bissot koordináhtavuogádaga giddes čuoggáin. Go čuozáhagaid gaskasaš ”koordináhtagaska” bissu seammán, daid fysikála gaska stuorru máilmmiávvosa skálágerddona lági mielde.

Álgobávkkeheapmi ii leat duođalašvuođas bávkkeheapmi, man čuovvumuššan ávnnas leavvá biras guoros gomuvuhtii, muhto baicce ieš metralaš gomuvuođa viidun. Danin go FLRW-metrihkas navdojuvvo, ahte mássá ja energiija juohkásit dássidit, dat doallá deaivása máilmmiávvosis dušše stuorra skálas. Báikkálaš čohkiidan ávnnas, dego min galaksa, ii viiddo gomuvuođa stuorra skálas, danin go dan doallá čoahkis gravitašuvdna.

Álgobávkkeheami gomuvuođa guovddáš iešvuohtan leat horisonttat. Danin go máilmmiávvosa ahki lea ravddalaš ja čuovgage ovdána dušše ravddalaš leavttuin, vássán áiggis leat sáhttán leat dáhpáhusat, main ii leat leamašan doarvái áigi johtit vai daid livččii vejolaš áicat. Danin dain lea ”vássán áigge horisonta”, man dihte buot gáiddumus áššiid ii leat vejolaš áicat. Vástideaddji sivas, danin go máilmmiávus viidu ja gáiddumus čuozáhagat gáidet ain johtilabbot, johttán čuovga ii sáhte goassige juksat hui gáiddus čuozáhagaid. Das fas lea gažaldat ”boahttevuođa horisonttas”, mii bidjá rájá áššiide, maidda lea vejolaš váikkuhit boahttevuođas. Áddejupmi máilmmiávvosa áramus muttuin čujuha dasa, ahte vássán áigge horisonta lea leahkimin, muhto váilevaš diehtu áramus muttuid birra ráddje dán oainnu sihkkarvuođa. Juos máilmmiávvosa viidun jođálmuvvá ain, boahttevuođa horisonta lea maiddái leahkimin.

Áramus ja buot njuolggamus álgobávkkeheapmeteoriija eksperimentála evideanssat leat Hubble lága áican galaksaid ruksesspektrasirdásemiin, kosmalaš duogášsuonjardeami dárkilis mihtideamit ja geahppa álgoávdnasiid fuomášuvvon vallji. Máŋggat máilmmiávvosa stuorra skála ráhkadusat, maid gravitašuvdna lea hábmen, leat dakkárat go álgobávkkeheapmeteoriija evttoha.

Gáiddus galaksain ja kvasárain lea vejolaš fuobmát daid ruksesspektrasirdáseami: daid sádden čuovgga spektra lea sirdásan guhkit bárroguhkkodahkii. Geavadis dan lea vejolaš áicat čuozáhaga dávjodatspektras ja veardidit spektroskopia vugiin dan spektrasárgáid dahje absorpšuvdnasárgáid dakkáriidda, maid seammasullasaš atoma dan lahkosiin sádde. Jus dán sirdáseami atnet Doppler-albmoneapmin, čuozáhaga gáidanleavttu lea vejolaš rehkenastit. Dihto čuozáhagaid lea vejolaš meroštallat nu, ahte geavahuvvo kosmalaš gaskaceahkki. Go gáidanleavttut ja gaskkat veardiduvvojit, lea vejolaš áicat lineára sorjavašvuođa, mii gohčoduvvo Hubble láhkan.

Hubble láhkii leat guokte vejolaš čilgehusa. Juogo mii leat máilmmiávvosa viiduma guovddážis, mii lea ruossalas kopernikánalaš vuođđoprinsihpain dahje dasto máilmmiávus viidu miehtá dássidit. Máilmmiávvosa viidun čielggai almmolaš relativitehtateoriija dárkkodemiin juo ovdal Hubble lága áiccastagaid ja jurddabohtosiid.

Teoriija mielde relašuvdna  doallá deaivása buot bottuin. Dan sadjái ,  ja  rivdet go máilmmiávus viidu. Hubble sirdáseapmi ii leat duođalaš Doppler-sirdáseapmi, danin go dasa lea sivvan gomuvuođa viidun čuovgga vuolggabottu ja ollenbottu gaskkas iige čuozáhaga ja mihtideaddji gorálaš lihkadeapmi.

Moatti vuosttamus beaivvi áigge máilmmiávvosa temperatuvra lei dievaslaččat dássedeattus, goas fotonat emiterejedje ja absorberejedje jámma, man boađusin suonjardeapmi oaččui čáhppes stuhka spektra. Go máilmmiávus viiddui, temperatuvra njiejai dássái, mas fotonat eai šat jámma šaddan ja duššan. Dan sadjái friija elektronat speadjalaste daid Thomson botkkisteapmin gohčoduvvon albmoneamis, danin go temperatuvra reahkkái vel sirret elektronaid ja váibmosiid. Danin go dát botkkisteapmi joatkašuvai, máilmmiávus ii lean vel čađa čuovgi čuvgii.

Go temperatuvra njiejai moatti duhát kelvinii, elektronat ja váibmosat ovttastuvvagohte atoman dáhpáhusas, mii gohčoduvvo rekombinašuvdnan. Danin go fotonat botkkistit hárve neutrála atomain, suonjardeapmi beasai ávdnasis, go measta buot elektronat ledje čatnasan váibmosiidda sullii 380 000 jagi álggu maŋŋá. Dáid fotonain čohkiida kosmalaš duogášsuonjardeapmi, mii lea dán áigge áicamis, ja das fuomášuvvon molsašuddamat leat njuolggo govva dalá máilmmiávvosis. Máilmmiávvosa viidun lea dagahan fotonaide stuorra ruksesspektrasirdáseami, mii lea guhkidan daid bárroguhkkodaga elektromagnehtalaš spektras mikrobárroluohkkái. Suonjardeapmi lea goittotge seailluhan čáhppes stuhka spektrajuohkáseami. Suonjardeami leat árvalan leat vejolaš áicat man beare máilmmiávvosa čuoggás ja boahtit buot guovlluin hui sullalas intensitehtain.

Arno Penzias ja Robert Wilson gávnnaiga kosmalaš duogášsuonjardeami soaittáhagas jagis 1964 go soai geavaheigga ođđa Bell Laboratories mikrobárrovuostáiváldinrusttega. Gávnnus vástidii einnostusaid. Dan áice leat isotrohpalaš, ja dan spektra vástidii čáhppes stuhka, man temperatuvra lea golbma kelvin.

NASA bážii gomuvuhtii COBE-satellihta jagis 1989, man áramus, 1990 almmustahtton gávdnosat ledje sullalasat álgobávkkeheapmeteoriija einnostusaiguin. COBE áiccastagaid mielde suonjardeami temperatuvra lei 2,726 K, ja jagis 1992 das fuomášuvvui vuosttaš háve anisotropiija dahjege molsašuddan. Čuovvovaš jahkelogiid áigge suonjardeami anisotropiija dutkama jotke máŋggain eatnamis ja áibmospáppain dahkkon iskosiiguin. Jagiin 2000-2001 dahkkon máŋggat iskosat, main dehalamos lei BOOMERanG, mihtidedje anisotropiijaidda mihtilmas viŋkelsturrodaga ja čujuhedje, ahte máilmmiávus lea dan geometriija dáfus lahka duolba hámi.

Jagis 2003 almmustahtton Wilkinson-mikrobárroanisotropiijasatellihta dahjege WMAP-satellihta vuosttaš bohtosat ádde dan áigge dárkilamos árvvuid dihto kosmologalaš paramehteriidda. Bohtosat maiddái njeide máŋggaid dárkilis kosmalaš inflašuvnna teoriijaid, muhto dat ledje goittotge oppalaččat sullalasat inflašuvnnain. WMAP čoaggá ain dieđu, ja ođđa Planck-satellihta lea báhččon jagis 2009. Dat mihtida duogášsuonjardeami anisotropiijaid dárkilabbot. Jođus leat maiddái moanat iskosat, maid dutkit čađahit eatnamis ja áibmospáppaid vehkiin.

Álgobávkkeheapmeteoriija vuođul lea vejolaš rehkenastit helium-4:ža, helium-3:ža, deuterium ja litium-7:ža konsentrašuvnnaid máilmmiávvosis gorrin dábálaš čáza mearrái. Goralaš valljit leat gitta ovtta paramehteris, fotonaid ja baryonaid goris, man lea vejolaš rehkenastit iehčanassan kosmalaš duogášsuonjardeami dárkilis ráhkadusas. Einnoštuvvon gorit (mássá mielde, ii logu) leat sullii 0.25 4He/H:ii, sullii 10−3 2H/H:ii, sullii 10−4 3He/H:ii ja sullii 10−9 7Li/H:ii.

Mihtiduvvon valjit vástidit baryona-fotona gori ovttaskas árvvus einnostuvvon meriid aŋkke sullii. Deuterium oasis bohtosat vástidit einnostusaid erenomážit, sulastahttet 4He oasis ja dahkkiin guokte 7Li oasis. Guovtti maŋimuččas systemahtalaš eahpesihkkarvuohta lea mearkkašahtti. Juohke dáhpáhusas valjiid almmolaš ovttaláganvuođa atnet nana evideansan álgobávkkeheamis, danin go dat lea áidna teoriija, mii čilge geahppa álgoávdnasiid goralaš valji. Dasa lassin lea geavadis veadjemeahttun ”muddet” álgobávkkeheami buvttadit eanet dahje unnánut go 20-30% helium.

Dárkilis áiccastagat galaksaid ja kvasaraid morfologiijas ja juohkáseamis buktet nana evideanssa álgobávkkeheapmeteoriijai. Teoriijas ja áiccastagain čohkkejuvvon dieđu mielde vuosttaš kvasárat ja galaksat šadde sullii miljárda jagi álggu maŋŋá. Dan maŋŋá čohkiidišgohte stuorát ráhkadusat, dego galaksajoavkkut ja superjoavkkut. Danin go nástepopulašuvnnat boarásmuvvet ja gárggiidit, gáiddus galaksat, mat áicojuvvojit daid árra gárggiidanmuttuin, leat hui earáláganat olggosoaidnit go lagas galaksat, mat áicojuvvojit maŋit gárggiidanmuttuin. Dasa lassin dakkár galaksat, mat leat čohkiidan seamma guhkkin muhto máilmmiávvosa iešguđet ahkemuttuin, leat gaskaneaset hui earáláganat. Dákkár áiccastagat leat nana nággosat bissovaš dili málle vuostá. Áiccastagat násttiid čohkiideamis, galaksaid ja kvasaraid juohkáseamis ja stuorát ráhkadusain heivejit bures oktii dihtoriin dahkkon máilmmiávvosa ráhkadusa čohkiidanmálliiguin. Bohtosat veahkehit dievasmahttit álgobávkkeheapmeteoriija detáljaid.

Hubble viiduma ja kosmalaš duogášsuonjardeami vuođul árvaluvvon máilmmiávvosa ahki vástida dálá dieđu mielde bures boarrasámos násttiid agi – dat lea dušše binná stuorát. Dán bohtosii leat beassan go spáppalágan nástejoavkkut leat mihtiduvvon násttiid gárggiideami teoriija vuođul ja populašuvdna II:ža ovttaskas násttiid agit leat meroštallon radiometralaččat.

Álgobávkkeheapmeteoriija lea dán áigge nu gohčoduvvon kosmologiija standardamálle, muhto dan historjjás gávdnojit máŋggat čuolmmat, maidda leat gávdnon áiggi mielde čovdosat juogo teoriija detáljaid rievdademiin dahje buoret áiccastagaid boađusin.

Čuolmmat gávdnojit maiddái dán áigge, danin go álgobávkkeheami dárkilis modearna teoriija vuođđun leat máŋggat erenomaš fysikála albmoneamit, mat eai leat áicon laboratoriijaiskosiin dahje čáhkaduvvon partihkkalfysihka standardamállii. Dáid albmonemiin buot eanemus dutkanberoštumi leat boktán sevdnjes ávnnas ja sevdnjes energiija, muhto dutkit eai leat sihkkarat, leago sevdnjes energiija ollenge vejolaš njuolga áicat. Inflašuvdna ja baryogenesa fas leat spekulatiivvalabbot, danin go daid lea vejolaš buhttet eará molssaeavttuin váikkutkeahttá teoriija loahppaoassái. Dákkár fysihka čoavddekeahtes gažaldagaide lea viggamuš gávdnat vástádusaid.

Horisontačuolbma čuovvu premissas, man mielde informašuvdna ii sáhte johtit johtilabbot go čuovga. Agi dáfus ravddalas máilmmiávvosis dat mearrida ráddjehussan partihkkalhorisontta – man beare guovtti gomuvuođa guvlui, mat leat gaskaneaset kausála. Dan ektui kosmalaš duogášsuonjardeami áicon isotropiija lea problematihkalaš: jus eanaš oassi máilmmiávvosis lea leamašan suonjardeapmi dahje ávnnas álggu rájes gitta maŋimuš botkkisteapmái, partihkkalhorisonta vástidivččii dalle dušše sullii 2 gráđa olles horisonttas. Dalle ii livčče leahkimin mekanisma, mii dássešii stuorát osiid temperatuvrra seammán.

Čulbmii lea evttohuvvon čoavddusin kosmalaš inflašuvdna, man mielde homogenalaš ja isotrohpalaš skaláraenergiijagieddi hálddašii máilmmiávvosa man nu hui árra muttus ovdal baryogenesa. Inflašuvnna áigge máilmmiávus viidu eksponentialalaččat ja partihkkalhorisonta viidu olu johtilabbot go ovdal lea árvaluvvon. Danin guovllut, mat leat dán áigge áicon máilmmiávvosa vuostálas ravddain, čáhket siskálagaid nuppiideaset partihkkalhorisonttaide. Duogášsuonjardeami áicon isotropiija čuovvu das, ahte stuorát guovlu lei kausála oktavuođas ovdal go inflašuvdna álggii.

Heisenberg eahpedárkilvuođa prinsihppa einnosta, ahte inflatora muttu áigge livččii lean kvantafluktuašuvdna, mii livččii beavttalmuvvan maŋŋelabbos kosmalaš skálai. Máinnašuvvon fluktuašuvnnat livčče lean vuođđun buot dálá máilmmiávvosa ráhkadussii. Jus inflašuvdna dáhpáhuvai, eksponentiala viidun livččii hoigan stuorra gomuvuođa osiid nu guhkás horisonttas, ahte daid ii sáhte áicat.

Duolbbasvuođa čuolbma laktása Fridman-Lemaître-Robertson-Walker metrihkkii.

Máilmmiávvosa gomuvuođalaš sodju sáhttá leat positiivvalaš, negatiivvalaš dahje dasto das ii leat sodju ollenge. Dat lea gitta máilmmiávvosa ollislaš energiijadeahtisvuođas. Sodju lea negatiivvalaš, jus deahtisvuohta lea uhcit go kritihkalaš deahtisvuohta, positiivvalaš jus dat lea stuorát, ja jus dan deahtisvuohta lea seamma go kritihkalaš deahtisvuohta, das ii leat sodju ollenge. Jus máilmmiávus ii leat sodjan, dat lea duolbbas. Váttisvuohtan lea dat, ahte unnage spiehkkaseapmi kritihkalaš deahtisvuođas stuorrugoahtá áiggi mielde ja dattetge dálá máilmmiávus lea hui duolbbas. Go váldá vuhtii, ahte lunddolaš áigeskála duolbbasvuođas spiehkkaseapmái sáhttá leat Planck áigi, 10−43 sekuntta, de dat, manin máilmmiávus ii leat duššan báhkkasii dahje ruoškkihan loahpalaččat, gáibida čilgehusa. Ovdamearkka dihte váimmussyntesa dáhpáhuvvama áigge, moadde minuhta álggu maŋŋá (goralaččat oalle maŋŋit), máilmmiávus lea galgan leat kritihkalaš duolbbasvuođas dárkilvuođain okta 1014:s, muđui máilmmiávus ii livčče leahkimin dan dálá hámis.

Inflašuvdnateoriija lea evttohuvvon čoavddusin dán čulbmii. Inflašuvnna áigge áige-gomuvuohta viiddui nu, ahte dan sodju livččii duolbbasmuvvan. Leage jurddašuvvon, ahte máilmmiávus dásásmuvai hui lahka duolba hámi ja dasa livččii šaddan measta justa kritihkalaš deahtisvuohta.

Dán čuolmma čoavdimii evttohuvvo maiddái kosmalaš inflašuvdna, mii sihkku buot feaillaid áicon máilmmiávvosis seamma lahkai go dat duolbbasmahtii dan geometriija. Nubbin molssaeaktun inflašuvdnateoriija lassin horisonta-, duolbbasvuohta- ja magnehtalaš monopolaid čuolmmaide evttohuvvo Weyl sodjohypotesa.

Vel ii leat dieđus, manin máilmmiávvosis lea eanet ávnnas go antiávnnas. Almmolaš oainnu mielde máilmmiávus lei álgomuttu hui báhkka dilis statistihkalaččat dássedeattus ja dan baryonalohku lei nolla. Áiccastagat goittotge čájehit, ahte máilmmiávus ja dan buot gáiddumus oasit čohkiidit measta ollásit ávdnasis. Dán eahpesymmetriija lea dagahan baryonagenesan gohčoduvvon dovdameahttun proseassa.

Vai baryonagenesa dáhpáhuvašii, dat gáibida Saharov eavttuid ollašuvvama. Dat gáibidit, ahte baryonalohku ii seaillo, C-symmetriija ja CP-symmetriija rihkkašuvvet ja máilmmiávus ribahivččii termodynama dássedeattus eret. Buot dát eavttut ollašuvvet standardamálles, muhto dat ii leat albmoneapmin doarvái fámolaš čilget dálá baryonaeahpesymmetriija.

Dattetge lea vel eahpečielggas, man dárkilit nástejoavkkuid agit leat mihtiduvvon, muhto juohke dáhpáhusas lea čielggas, ahte dat leat oassi máilmmiávvosa buot boarrasamos čuozáhagain.

Sevdnjes ávdnasa leahkima evideanssa vuođđun lea dan gravitála váikkuhus eará ávdnasii, ieš sevdnjes ávdnasa partihkkalat eai leat gávdnon laboratoriijadutkamušain. Máŋggat partihkkalfysihkka molssaeavttut leat evttohuvvon sevdnjes ávnnasin, ja máŋggat dutkamušat dan áicama várás leat jođus.

Tiippa Ia supernovaid ruksesspektrasirdásemiid mihtideamit leat buktán ovdan, ahte máilmmiávvosa viidun lea jođálmuvvan dan rájes go dan ahki lei sullii bealli dálážis. Vai almmolaš relativitehtateoriija čilgešii viiduma, dat gáibida, ahte eanaš oassi máilmmiávvosa energiijas čohkiida energiijas, mas lea stuorra negatiivvalaš deatta. Dát energiija gohčoduvvo sevdnjes energiijan. Sevdnjes energiijas leat maiddái máŋggat eará evideanssat. Kosmalaš duogášsuonjardeami mihtideamit čujuhit, ahte máilmmiávvosa hápmi lea hui lahka duolbasa. Dalle almmolaš relativitehtateoriija mielde das galgá leat measta justa kritihkalaš mássá/energiijadeahtisvuohta. Máilmmiávvosa mássá deahtisvuođa sáhttá goittotge mihtidit dan gravitála ráhkadusjuohkáseami vuođul, ja dan leat mihtidan leat dušše 30% kritihkalaš deahtisvuođas. Danin go sevdnjes energiija ii juohkás joavkkuide dábálaš lági mielde, dat lea buoremus čilgehus energiijadeahtisvuođa ”váilumii”.

Negatiivvalaš deatta lea gurrosa energiija iešvuohta, muhto sevdnjes energiija dárkilis luondu lea ain okta álgobávkkeheapmeteoriija stuorámus gažaldagain. Vejolaš molssaeavttuide gullet kosmologalaš konstánta ja kvintesseansa. Jagis 2008 almmustahtton WMAP-bargojoavkku bohtosiid mielde, mat čohkkejedje dieđuid kosmalaš duogášsuonjardeamis ja eará gálduin, čujuhit, ahte dálá máilmmiávvosis 72% lea sevdnjes energiija, 23% sevdnjes ávnnas, 4.6% dábálaš ávnnas ja vuollel 1% neutrinot. Ávdnasa energiijadeahtisvuohta njiedjá go máilmmiávus viidu, muhto sevdnjes energiija deahtisvuohta bissu hui seammán. Dan dihte ávnnas hábmii ovdelis stuorát oasi máilmmiávvosa energiijas go dálážis ja dan dihte dan oassi unnu maiddái boahttevuođas go fas sevdnjes energiija lassána.

ΛCDM:s dahjege lambda - galbma sevdnjes ávnnas -málles, mii lea dálá buoremus álgobávkkeheami málle, sevdnjes ávnnas čilgejuvvo almmolaš relativitehtateoriijas kosmologalaš konstánttain. Konstántta árvvu sturrodat, mii reahkká sevdnjes energiija čilgemii, lea goittotge olu unnit go maid dutkit leat gáddán kvantagravitašuvnna vuođul dahkkon árvádallamiin. Kosmologalaš konstántta ja eará sevdnjes energiija čilgenmálliid sirrejit ja ohcet dán áigge dieđamáilmmis aktiivvalaččat.

Ovdal go sevdnjes energiija áicojuvvui, kosmologat einnostedje guovttelágan boahttevuođa máilmmiávvosii. Juos máilmmiávvosa mássá deahtisvuohta livččii stuorát go kritihkalaš deahtisvuohta, máilmmiávus viiddošii dan maksimálasturrodahkii ja dan maŋŋá gahččagoađášii čoahkkái. Dat deahtošii ja báhkkanivččii ođđasit ja gárttašii loahpa loahpas seammalágan dillái go álggus nu gohčoduvvon loahpparuožiheamis. Jus fas deahtisvuohta livččii seamma dahje uhcit go kritihkalaš deahtisvuohta, viidun njoazošii muhto ii goassige nogašii. Násttiid čohkiideapmi bissánivččii go buot násttiidgaskasaš gássa livččii iešguđege galaksain geavahuvvon lohppii. Násttit golašivčče ja guođašivčče maŋŋáseaset vilges dorriid, neutronanásttiid ja čáhppes ráiggiid. Vehážiid mielde dáid gaskasaš beaškkeheamiid dihte šattašedje ain stuorát čáhppes ráiggit ja máilmmiávvosa gaskamearálaš temperatuvra njiejašii asymptohtalaččat absoluhtalaš nollačuoggá guvlui nu gohčoduvvon loahppačoaskumis. Dasa lassin, juos protonat livčče eahpestáđđásat, baryonalaš ávnnas jávkkašii ja dušše suonjardeapmi ja čáhppes ráiggit bázašedje. Loahpa loahpas čáhppes ráiggit jávkkašedje Hawking suonjardeapmin. Máilmmiávvosa entropiija lassánivččii maksimálan nu gohčoduvvon liekkasjápmimis. Dakkár dilis mangelágan ortniidan hámi energiija ii sáhtášii šat luovvanit.

Jođálmuvvan viidumis dahkkon modearna áiccastagat čujuhit dása, ahte ain stuorát oassi dál áicon máilmmiávvosis gártá min dáhpáhushorisontta olggobeallai, eatge mii šat sáhte dan áicat. Loahpalaš boađus ii leat dieđus. Máilmmiávvosa ΛCDM-málle doallá sisttis sevdnjes energiija kosmologalaš konstántta hámis. Málle mielde dušše gravitašuvdnii čatnon vuogádagat, dego galaksat, bisošedje čoahkis, ja datge gárttašedje liekkasjápmimii go máilmmiávus viidu ja čoasku. Eará sevdnjes energiija vuođul dahkkon čilgehusat, nu gohčoduvvon jápmaenergiijateoriijat, evttohit, ahte loahpa loahpas galaksajoavkkut, násttit, planehtat, atomat, váibmosat ja ávnnas ieš gaikánit nu gohčoduvvon loahppagaikáneamis. Dat lea boađus máilmmiávvosa viiduma jođálmuvvamis.

Eurohpa gomuvuohtaorganisašuvdna sáddii miessemánus 2009 Planck-satellihta gomuvuhtii mihtidit mikrobárroduogáža anisotropiijaid. CERN:is áigot dutkat lagas jagiid áigge earret eará sevdnjes energiija ja sevdnjes ávdnasa partihkkalbeaškalaniskkademiin 10. čakčamánu 2008 válmmaštuvvan Large Hadron Collideriin. Skábmamánus 2010 CERN:is lihkostuvve ráhkadit čáza antiatoma ja ”fáŋget dan nu, ahte das lea vejolaš dahkat iskkademiid. Dieđaalbmát jáhkket, ahte dát ”uhca skálas ollašuhtton álgobávkkeheapmi” veahkeha materiija ja antimateriija veardádallamis.

Vaikko álgobávkkeheami málle lea kosmologiijas almmolaččat dohkkehuvvon, lea vuordimis, ahte dat gárggiidahtto boahttevuođas. Máilmmiávvosa áramus muttuin diehtit unnán. Penrose-Hawking singularitehtateoremat gáibidit, ahte kosmalaš áiggi álggus lea ferten leat singularitehta. Dáid teoremain navdojuvvo, ahte almmolaš relativitehtateoriija doallá deaivása. Almmolaš relativitehta ferte goittotge jávkat ovdal go máilmmiávus juksá Planck temperatuvrra, ja kvantagravitašuvnna rivtteslágan gieđahallan sáhttá garvit singularitehta. Máŋggat molssaevttolaš teoriijain viggetge ovttastit kvantafysihka ja almmolaš relativitehtateoriija.

Álgobávkkeheapmeteoriija dievasmahttima dahje buhttema várás leat evttohuvvon ovdamearkka dihte:

Buot máinnašuvvon mállet dollet sisttisteaset navdosiid, mat eai leat iskkaduvvon. Guovtti maŋimuš mállekategoriijas álgobávkkeheapmi áddejuvvo nu, ahte dat dáhpáhuvvá olu stuorát ja boarrásut univearssa, dahje multivearssa, siste. Gažaldat ii nappo leat iešalddes álggus.

Gažaldaga das, mii lei ovdal álgobávkkeheami, lea vejolaš dulkot mearkkaškeahtes gažaldahkan, danin go jus áigi ii leat leahkimin, doaba ovdal ii mearkkaš maidege.

Kvantamekanihkka govve atoma unnit skálas, mas albmoneamit leat spontána, dahjege dakkárat, mat dáhpáhuvvet čielga siva haga. Danin go álgobávkkeheami álggus máilmmiávvosa sturrodat gulai kvantaskálai, dieđamáilmmis leat dutkagoahtán nu gohčoduvvon kvantakosmologiija.

Álgobávkkeheapmeteoriija lea dieđalaš teoriija, ja dakkárin dan duohtavuođa árvvu meroštallet áiccastagat. Dan fáttá dihte dat goittotge bohciidahttá maiddái filosofalaš ja oskku gažaldagaid, dego mii lei ovdal álgobávkkeheami dahje mii dan dagahii. 1920- ja 30-logus measta buot kosmologat oidne máilmmiávvosa agálažžan ja máŋggat váidaledje, ahte áiggi álgima govvideapmi buvttii fysihkkii oskkolaš beliid. Seamma oaivilis ledje maiddái bissovaš dili málle guottiheaddjit. Dákkár miellagova nannii dat, ahte teoriija gárgejeaddji Georges Lemaître lei romalaš-katolihkalaš báhppa. Lemaître ieš álo deattuhii, ahte álgobávkkeheapmeteoriija lea fysikála teoriija iige dakkárin doala sisttis čujuhusaid oskkoldahkii.

Álgobávkkeheapmeteoriija oskkolaš dulkojumiid vuostálasttii earet eará nástediehtaga dutki Viktor Ambarzumjan. Ambarzumjan oaivvilda, ahte ávnnas viggá hábmet ain ođđa vuogádagaid, go sirdašuvvat unnit vuogádagain stuorábuidda. Ambarzumjan mielde lea vejolaš govahallat, ahte ávnnas sáhttá hábmet ravddahis meari iešguđetlágan, siskkáldas vuogádagaid, main olmmoš lea dássážii áican kvarkkaid ja dássážii fuomášuvvon máilmmiávvosa gaskasaš vuogádagaid. Ambarzumjan oaivvilda, ahte miige ii eastte min jurddašeames máilmmiávvosa ravddaheapmin ja agálažžan. Su oaivila mielde dan oasi máilmmiávvosis, man mii leat áican, ii sáhte gohčodit máilmmiávvosin, danin go lea vejolaš, ahte áicon oassi máilmmiávvosis lea dušše oassi stuorát vuogádaga, mii fas sáhttá leat oassi dan stuorát vuogádaga ja nu ain ovddosguvlui. Ambarzumjan váruhii, ahte olbmo lagas birrasa guoski áiccastagain ii gánnet dahkat heahttás jurddabohtosiid ja geahččalit generaliseret daid guoskat olles máilmmiávvosa. Dan máilmmiávvosa oasi, man olmmoš lea dássážii áican, Ambarzumjan gohčodii metagalaksan. Seammasullasaš metagalaksat sáhttet leat juoba ravddahis olu.

Kosmologa Stephen Hawking oaivvilda, ahte álgobávkkeheapmeteoriija lea leamašan jearggalaš čuovvumuš fysihka lágain ja máilmmiávus lea šaddan ipmila váikkuhusa haga.




#Article 119: Siida (musea) (327 words)


Siida lea musea ja luondduguovddáš Anára márkanis, Suomas.

Sámemusea Siida lea sámiid álbmotmusea ja riikkadási spesiálamusea. Sámemusea vurke iežas čoakkáldagaide Suoma sámiid vuoiŋŋalaš ja ávnnaslaš kultuvrra ja ovdanbuktá dan iežas čájáhusain ja prentosiin. Sámemusea váldodoaibmabáiki lea Siiddas Anáris. Sámemusea doaimmahagat, čoakkáldathálddahus, čájáhusbuvttadeapmi ja eará mávssolaš doaimmat gávdnojit Siiddas. Sámemusea bajásdoallá maiddái Nuortalaččaid Árbevierrodálu Anára Čeavetjávrris.

Sámii Litto - Sámiid yhdistys ry. vuođđudii Sámemusea 1959:s. Anára sámemusea vuođđuduvvui 1959:s ja seammás čoaggigohte visttiid ja dávviriid. Olgomusea vuosttas visttit sirdojuvvojedje báikki ala 1960:s. Anára sámemusea rahppojuvvui atnui vuosttas háve geassebadjái 1963 Davviriikkaid vuosttas iehčanas sámemusean. Go musea lei doaibman moaddelot jagi, de dan doaimma háliidedje dahkat iehčanassan ja dorvvastit dan joatkašuvvama ja ovdáneami. Dán ulbmila várás vuođđuduvvui 1986:s Sámi museum – Sámemuseavuođđudus (maŋŋelis Sámemuseavuođđudus). Arkiteakta Juhani Pallasmaa plánen museavisti Siida rahppojuvvui almmolaš atnui cuoŋománus 1998 dasttán boares olgomusea lahkosiidda. Áidnalunddot olgomusea lea ainge dehálaš oassi Sámemusea čájáhusdoaimmain. 1999:s Sámemusea oaččui riikkadási spesiálamusea stáhtusa. Sámemusea Siida lea álggu rájes doaibman ealaskas vuogi mielde máŋgga suorggis ja dan doaibma lea bures vuogáiduvvan sámeservoša dárbbuide.

Sámemuseavuođđudusa ulbmilin lea doarjut ja ovddidit sámiid čearddalaš kultuvrra. Dat bargá dán ulbmila ovdii vuosttažettiin nu, ahte bajásdoallá ja stivre Sámemusea ja dan doaimma, jođiha museasuorggi ovttasbarggu sámeguovllus, Suomas ja riikkaidgaskasaččat sihke doarju sámekultuvrra dieđalaš dutkama ja dahká dovddusin dan bohtosiid. Vuođđudusa ruovttubáiki lea Anár ja dan áššiid dikšu ja dan ovddasta stivra, mii válljejuvvo hávil njealje kaleanddarjahkái. Stivrras leat gávcci lahtu, geain uhcimustá njealjis galget leat sámesogat Suoma riikkavuložat.
Sámemuseavuođđudus oamasta Sámemusea dávvir-, čuovgagovva-, giehtagirjerádjo- ja dáiddačoakkáldagaid, olgomusea oktan ráhkadusaiguin sihke arkiivva. Das lea vuoigatvuohta váldit vuostái skeŋkemiid ja testameanttaid sihke lasihit earánláhkáige iežas opmodaga, ii goittotge fitnodatdoaimma vuođul. Vuođđudusa opmodat ja várit galget geavahuvvot Sámemusea ovddideapmái. Jos vuođđudus heaittihuvvo, de dan várit lágiduvvojit vuođđudusa stivrra mearridan vuogi mielde nu, ahte museačoakkáldagaid seailun dorvvastuvvo (Sámi museum – Sámemuseavuođđudusa  njuolggadusat 14 §, 25.11.2003). Sámemusea doaimma váldoruhtadeaddjin lea oahpahus- ja kulturministeriija. Maiddái Anára gielda mieđiha jahkásaččat suokkardanvuloš ruhtadoarjaga. Sámemusea beaivválaš jođiheamis vástida museahoavda. Museas leat 14 fásta bargi.




#Article 120: Sámi politihkka (228 words)


Sámi politihkka

Sámi politihka lea giddejuvvon sihke sisdoallui ja doaimmaheddjiide ja dan ferte veardadallat sihke sisdoalu ja doaimmaheddjiid dafus. Lea nu ahte doaimmaheaddjit jođihit dan sámi politihka maid sii lea sin dilis duddjon. Danin lea oktavuohta sisdoalu ja doaimmaheddjiid gaska nu ahte guđe ge doaimmaheaddjis lea su ipmárdus sámi politihka sisdoalu hárrái. Danin korrelerejit doaimmaheadji ja sisdoalu kategoriijat. Doaimmaheaddjit leat álbmot ja eiseválddit. Álbmoga ovddastit olbmot, sámi orgganisašuvnnat ja searvvit. Eiseválddit ovddastit Stuorradiggi, departemeanttat ja Sámedeggi. 
Leat eanet aktevrrat guđiin leat berošteamit sámi politihka hárrái, muhto das in leat rehkenastan nugo suohkanit, fylkkaid, bellodagaid ja ásahusaid doaimmaheaddjiin sámi politihkas.Mediijat leat min áiggi guovddáš aktevrrat guđet váikkuhit servodatáššiin. Sii eai leat aŋkke doaimmaheaddjit. 
Mu berošteapmi lea sámi politihka hárrái ođđa áiggis ja maid rehkenastan áiggi máilmmi soađi rájes 1945:s.
Politihka lea boahte áiggi hárrái ja sámi politihka ges lea sámi álbmoga boahte áiggi birra. Go boahte áiggi eai olbmot ipmirdan seamma láhkái, de leat guđe ge ipmárdusa vuođul duddjojuvvon sámi politihkka. Dien oasis de čuožželit doaimmaheaddjit guđe ge sámi politihka várás.
Vuođđogažaldat šaddá de mot guhte ge ipmirdá láhčit eavttuid sámi álbmoga bistevaš boahte áiggi várás.
Váldoearut vuođđoipmárdusas leat áiggiid čađa leamaš giddejuvvon sáeálbmoga ja stáđa gaskavuhtii. De lea digaštallan mot galggašii diet gaskavuohta leat ja man lahka sámeálbmot berre leat stáda. Eará sániguin sáhttá seamma ášši birra jearrá mot sámealbmot berre leat integrerejuvvon riikaásahusaid nugo oahpu, birgenlagijnv. dáfus. 




#Article 121: Riikkaidgaskasaš telefovdnakoda (121 words)


Riikkaidgaskasaš telefovdnakoda vai riikakoda lea logut maid geavahat jos galggá riŋget riikarájáid rastá.

Go olgoriikii čujuha ferte vuos lasihit olgoriikka gehčosa. EU:s dat geažus láve 00 ja dasto riikkanummar. Olu riikkaid guovlonummira vuosttaš siffar ii galgga čállot. Ovdamearkka dihte go riŋge Albániai Irlánddas, de čállá 00355 ja dasto Albánia telefonnummara. Go háliida riŋget Ruŧŧii muhtun eará riikkas, ovdamearkka Stuorrabritánias, de galgá čállit 0046 ja dasto Ruoŧa telefonnummara (muhto ii guovlonummara vuosttaš nolla). 
Telefovnnas mas lea +-boallu sáhttá bidjat dan olgoriikkagehčosa sadjái. Ovdalis ovdamearkkat šaddet dalle +355 ja gis +46. Dán vuogi sáhttá maid atnit go riŋge riikka siste nai.  
Olgoriikageažus rievddada riikkas riikii ja sáhttet boasttoipmárdusat šaddat go čállá dan riikkaidgaskasaš oktavuođas. Danin leage riikkaidgaskasaš soahpamuš ahte olgoriikagehčosa sadjái galgá plussamearka. 




#Article 122: Norgga Gonagas (259 words)


Norgga Gonagas lea Norgga formála stádaoaivámuš ja doaimmaheaddjiválddi bajimus jođiheaddji. Duohtavuođas lea Ráđđehus geas lea dát váldi. Sis lea leamašan dát váldi dan rájes go uniovdna Ruoŧain botkejuvvui geassemánu 7. beaivvi 1905:s. Go gonagas lea formála stádaoaivámuš, de ferte son čállit vuollái buot Ráđđehusa almmolaš mearrádusaid, maiddai gohčoduvvon gonagaslaš resolušuvnnat, ja dohkkehit lágaid maid Stuoradiggi lea meannudan. Dát dáhpahuvvá dábálaččat bearjadagaid fásta čoahkkimin, nammalassi Gonagas stádaráđis. 

Dehálaš njuolggadus Gonagasa válddi birra gávdno Vuođđolágas. Eanas páragráfain gos Gonagasas lea váldi, ferte dulkot dan guvlui ahte lea Ráđđehusas geas lea dat váldi. Soames njuolggadusat leat gonagasa iežas, ovdamearkkaide dego árbbi njuolggadusat ja Gonagasa geatnegasvuođa birra (geahča ovdamearkkaide §§4 ja 11). Gonagasas lea ollislaš immunitehta, vrg. §5. Ovdalašáiggi ledje dušše dievddut geat sáhtte árbet ruvnnu, muhto dát vierru rievdaduvvui go vuođđoláhka rievdaduvvui 1990:is. Jus stádaoaivámuš lea nissonolmmoš, de lea son Dronnet, geas lea seammá vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat nugo Gonagasas,Lága vuođul vrg .§3.

Doahpa “Gonagas” adno ain eanas norgga lágain, dakko gokko sus lea earenoamáš váldi, nu go láhkaásahusa čállit dahje geasestit mearrádusa dihto gažaldagas. Dát oassi lea báhcan dan rájes go Gonagasas duođas lei doaibmiváldi Norggas, 1800-logus. Dán áiggi mii feret lohkát “Ráđđehus” dakko gokko čuožžu “Gonagas”. Dan válddi sáhttá juogadit, juoga mii dahkko eanas áiggi. Praktihkalaččat ferte lohkát “Gonagas” nu ahte lea váldi biddjo dan departementii masa dat lahka gullá. Dat lea eará láddje jus “Gonagas stádaráđis” lea adnon, – dakkár áššin lea ráđđehusas alddan doaimmaheaddjiváldi.   

Máŋga opmodaga maid gonagas ja gonagasbearaš atnet, leat almmolaš opmodagat, muhto gonagas beassá daid atnit.  

Gonagasbearrašis leat maiddai priváhta opmodagat. 

Gonagas eaiggáda maiddái Kongeskipet “Norge”




#Article 123: Sámi Grand Prix (281 words)


Sámi Grand Prix lea jahkásaš musihkkagilvu maid Sámi Musihkkafestivála lágida, ja vuoiti beassá oassálastit Liet Lávlut-gilvvus. Sámi Grand Prix lágiduvvui vuosttaš geardde 1990:s ja lea dan rájes lágiduvvon juohke jagi. Jagi 2020 Sámi Grand Prix ii goittotge lágiduvvon go oppa Sámi beassášfestivála šluhttejuvvui koronaviruspandemiija dihte. Sámi Grand Prix dollojuvvo Báktehárjjis Guovdageainnus ja das lea sihke juoigan- ja lávlunoassi. Artisttat leat dábálaččat Norggas, Ruoŧas ja Suomas eret. Juoiganoasis leat 10 oasseválddi ja lávlunoasis fas 6 oasseválddi juohke jagi. Juoiganoasis leat árbevirolaš luođit maidda ii leat seaguhuvvon musihkka. Lávlunoasis fas lea ođđamállet sámi musihkka, juogo lávlagat dahje luođit maidda lea seaguhuvvon musihkka. Vuoiti goappáge oasis oažžu 20 000 ruvnno vuoitun. Dasa lassin Áillohaš musihkkabálkkašupmi juhkkojuvvo juohke jagi olbmui dahje olbmuide geat ovddidit sámemusihka. Vuoiti oažžu 25 000 ruvnno vuoitun ja diploma.

Sámi Grand Prix-lávdi veadjá leat sámi deaŧaleamos lávdi, gos sihke easkaálgit ja ámmátartisttat besset čájehit máhtuideaset. Lávlunoasis lea orkeasttar mas muhtun Norgga buoremus čuojaheddjiin leat mielde, ja sii hábmejit lávlagiid artisttaiguin fárrolaga sin demo-lávlagiid vuođul. Demo-lávlla lea dat mainna ohcá beassat mielde Sámi Grand Prix-gilvui. Sámi Grand Prix geažil leat olu ođđa lávlagat ja luođit ilbman, ja erenoamážit 2001 rájes, go Rieban studio ráhkadišgođii Sámi Grand Prix CD-skearruid, de leat lávlagat olu gullogoahtán maiddái radios ja eará sajiin. 

Earret eará beasaiga DJ Ánte ja Sara Inga Utsi mielde Norsktoppen-gilvui 2002:s Sámi Grand Prix-lávlagiin Láhppon. Dat lei mielde gilvvus máŋga vahkku. Sámi Grand Prix-gilvvus Láhppon bođii nubbin, muhto šattai goitge mihá eambbo dovddus ja bivnnut go dan jagáš vuoitolávlla. Eará dovddus Sámi Grand Prix-lávlagat, mat čuojahuvvojit olu radios, leat Ráhkisvuohta seamma lea mainna Ann-Mari Andersen vuittii 1993:s, Go beaivváš badjána mainna Nils Henrik Buljo vuittii 1996:s ja Liekkas mainna Sofia Jannok vuittii 2003:s. 
 




#Article 124: Kjell Magne Bondevik (171 words)


Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stáhtaministtar 1997–2000 ja 2001–2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989–1990, girko- ja oahpahusministtar 1983–1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969–1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre ja Romsdala ovddas 1973–2005. Bondevik lei maid parlamentáralaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986–1989, 1993–1997 ja 2000–2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983–1995.

Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905–2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hæreid (1905–1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohkás. Sudnos leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stáhtaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Eyvind Skeie máhka.

Bondevik oaččui bajáššaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkástussii, dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelig Folkeparti Ungdom).




#Article 125: Konrad Nielsen (205 words)


Konrad Hartvig Isak Rosenvinge Nielsen (elii borgemánu 28. beaivvis 1875 - skábmamánu 27. beaivái 1953) lei norgalaš gielladutki dálá Sømna suohkanis eret, ja suoma-ugralaš gielladutkama professor. Son válddii teologiija ámmáteksámena , muhto logai maiddái sámegiela oahppoáigodagas. Maŋŋel logai son sámegiela Romssas ja Helssegis. 

Helssegis logai Nielsen fennougristihka, gos oahpaheaddjin lei E.N.Setälä, ja dutkanbarggus čálii son  Buolbmát-sámegiela kvantitehta birra. Nákkáhallama geahččalanlogaldallamis ákkastalai son fennougristihka historjjálaš oainnuid vuostá, ja doarjjui dan ahte ealli gielaid guorahallama galgá vuoruhit. 

Dán gáibádusa čađahii ge son go čálii ja almmuhii iežas stuora čállosa Lappisk ordbok -, mii lea sátnegirji mii ain dál geavahuvvo buot davvisámi leksikografiija vuođđun. Sátnegirjji almmuheapmi lei ovttasbargu Hans Henrikseniin Deanus eret, ja doaimmaheaddjin leigga Nielsen ja Asbjørn Nesheim. Sátnegirji gokčá Buolbmága, Kárášjoga ja Guovdageainnu suopmaniid. Sátnegirjji njealját girji lea sámegiela giellariggodaga systemáhtalaš oassi semantihka eavttuid mielde, ja govvida ge danne sámi kultuvrra dárkilit, nu go dat boahtán ovdan gielas. 

Iežas vuosttaš sátnegirjji (Lappisches Wörterbuch nach den Dialekten von Polmak, Karasjok und Kautokeino. Heft I), 1913:s, čálii Nielsen suoma-ugralaš fonehtalaš alfabehtain, seamma minstara mielde go eará girjjit seamma ráiddus (Lexica Societatis Fenno-Ugricae). Nielsen ii gárven dán sátnegirjeprošeavtta, muhto álggahii baicca ođđa prošeavtta ođđa gielain (mii jorgaluvvui dárogillii ja eŋgelasgillii ii ge duiskkagillii), ja ođđa ortografiijain, nu gohčoduvvon Nielsen-ortografiijain.




#Article 126: Ole Henrik Magga (162 words)


Ole Henrik Magga (riegádan  borgemánu 12. beaivve 1947) lea gielladutki, professor ja politihkkár. Son lea Guovdageainnus eret.

Gielladutki Ole Henrik Magga lea dovdosamos syntaktihkkárin. Su magisttardutkamuš «Lokative læt-setninger i samisk» gieđahallá dakkár syntávssa teoriija klassihkalaš fáttá nugo eksistentiála- ja habitiivacealkagiid. Seammalágan struktuvrrat gávdnojit eará urálalaš gielain. Su nákkosgirji jagi 1986 gieđahallá sámegiela cealkkavástagiid struktuvrra, earenoamážit modálavearbbat ja infinitiivvat váikkuhit nuppit nuppiide.

Jagi 1987 go Knut Bergsland manai ealáhahkii, Magga šattai fennougristihka professoran Oslo universitehtas. Oslo universitehtas son vulggii Sámi allaskuvlii Guovdageainnus, gos son bargogođii allaskuvlladoseantan jagi 1990 ja professorin jagi 1997. 

Magga lea leamašan Norgga dieđaakatemiija miellahttun 1993 rájes.

Magga doaimmai Norgga Sámiid Riikasearvvi jođiheaddjin jagi 1980 rájes gitta jahkái 1985. Jagi 1989  son lei vuosttaš sámediggepresideanta Norggas (1989ndash;1997). Magga lei maiddái searvvis asaheamen ON bissovaš foruma (WCIP Kanádas jagi 1976). Jagiid 1992ndash;1995 Magga lei mielláhttun ON-kultturkommišuvnnas (. Jagi 2002 Magga šattai ON bistevaš foruma vuosttaš jođiheaddjin.

Jagi 2006 Magga nammaduvvui Gonagaslaš Bassi Olava ortnega kommandevran «su doaibmamovttabarggu ovddas sámiid ja eamialbmogiid oktavuođas».




#Article 127: Suovasteapmi (126 words)


Suovastuhttin lea árbevirolaš vuohki seailudit bierggu, guoli ja eará biepmuid. Suovastuhttin dahká ahte biebmu riibá guhkit ja addá mágu. Suovastuhttin lea go heŋge borramuša muorrasuova ovdii oanehit dahje guhkit áiggi. Sáhttá galbmasis dahje lieggasis suovastuhttit. Ovdal go suovastuhttá, de galgá sáltet. Suovastuhttin lea dovddus geađgeáiggi rájes.

Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamos vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki. Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji cuozza mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat.
 

Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 79-100°C. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.




#Article 128: Diehtosiida (133 words)


Diehtosiida lea Stádahuksehusa huksen dieđavisti Guovdageainnus. Vuođđobargu álggahuvvui borgemánus 2006:s, ja huksenbargu bođii johtui suoidnemánus 2007:s. Huksen mávssii sullii 450 miljovnna Norgga ruvnno (suoidnemánu 1. beaivvi 2009). Visti ráhppui almmolaččat skábmamánu 4. beaivvi 2009. Gonagas Harald bijai vuođđogeađggi 2007:s. Vistti lea tevdnen Reiulf Ramstad Arkitekter AS ja Sivilarkitekt Kirsti Knudsen AS ja lea sullii 9400 njealjehasmehtera stuoru. Diehtosiidii leat čohkkejuvvon sámi ásahusat, dego Sámi allaskuvla, Sámi arkiiva, Sámediggi máhtto- ja bearašossodat, Gáldu – Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš, SEAD - Sámi earenoamášpedagogalaš doarjalus ja Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastus. Ulbmil dáinna čohkkemiin ovtta vistái lea nannet sámi giela, kultuvrra ja dutkama.

Lassin dábálaš huksenlohpái, ozai Stádaásahus dán huksema oktavuođas maid lobi sámi árbevirolaš vuogi mielde; sii jerre lobi ulddain. Áirasat Stádaásahusas ja Sámi allaskuvllas cagge lávu ja idjadedje viessosajis. Sii bállejedje oađđit, mii mearkkaša ahte leat ožžon huksenlobi.




#Article 129: Bohccobiergu (269 words)


Bohccobiergu lea dehalaš biepmu álgoálbmogii davvi guovlluin nu guhka go leat bohccot leamaš doppe. Davvi-Amerihkas (Kanada:s) leat earet eará indiánat geavhahan bohcco buot áiggiid čađa, Skandinavias leat ges sápmelaččat, ja Ruoššas leat nenjetsarat ja vel eará álgoálbmogat. 

Sápmelaččain ja eará álgoálbmogiin leat rikkis árbevierut atnit bohccobierggu biepmun. Ollusiidda lea bohccobiergu dehaleamoš proteiidnagáldu. Vuoi biegu galgá sáhttit borrat birra jagi de sáltet, goikadit ja suovastit sáhtta. Olles gorut geavahuvva biepmun. Siskkalsušat nugo váibmu ja vuoivvas atnojuvvojit dávjá, ja mális mas leat biergu, áđđamat ja dávjá lasihit márffiid ja gumpposiid. Visot dat leat hui dábalaš njálgga biepmut sámi gievkkanis. Goikebiergu lea bivnnut borrat ja ollusat liikojit dasa. Dovdduseamos sámi biepmu lea Biđus, mii lea vuššon cahppojuvvon biergu, veahaš buđet ja rušpi ja jáfut vuoi njárbu. Maiddái Finnbiff lea bivnnuhis biepmu mii lea vel unnibut cahppojuvvon go Biđusbiergu.

Bohccobierggus lea unnan buoidi ja hui dimis eará biergguid ektui. Lea dávjá gaskal 2 ja 5% buoidi. Eanaš dáččaide lea čoarbealli, biergu čoarbbealli siste (biffa) ja vuššon (nugo govčoduvvon gryterett) biergu dábáleamos. Čielgedeahkki lea hirbmat njálggat ja dimis ja ollusat borret dan varasnaga. Áŋkke lea savodeahki álkimus gávdnamis rambuvrras.

Bohccobiergu lea hui dearvvašlaš. Bohccobierggus leat olu antioksidantat ja minerálat go boazu borra jeahkaliid, urttaid, sieđggaid, luopmaniid ja eará šattuid ja murjjiid main sisttisdoalla olu vitamiinnat ja antioksidantat. Dasalassin go johtta guohtumiid gaskas birra jagi.Bohccobiergu lea hui dimis dan dihte go das leat dakkár ensiimmat (enymer) mat barget jođaneabbo go eará seammalágan biergguin, dasalassin go leat eanebut ensiimmat go earáin. Danin ii dárbbaš dimihahttit, nugovčoduvvon mørning dárogillii, bohccobierggu. Sivvan go lea dimis sáhtta leahket go lea vilda ealli ja orru guovllus gos leat ekstrema temperatuvrrat.




#Article 130: Goddesáhpán (148 words)


Goddesáhpán (Lemmus lemmus), gullá ciebaniidda ja hamsterbearrašii. Dat lea eanemus dábálaš váriin ja duoddariin, muhto gávdno maid vumiin, erenoamážit davviguovlluin ja miehtá Sámi. Goddesáhpán lea ruksesriebana ja stuora lottiid borramuš. Goddesáhpán lea dovddus vašánis ealli. 

Goddesáhpán borrá rásiid, suinniid ja sámmála. Goddesáhpán gávdno vuosttažettiin badjeeatnamiin. Goddesáhpán lassána jođánit ja sáhttá čivgat juo golmmavahkkosažžan. Čoavjjetáigi lea golbma vahkku ja dat oažžu 8-10 čivgga (muhto sáhttá oažžut badjel 10 čivgga). Goddesáhpán sáhttá čivgat viđa geardde ovtta geasis. Lohku rievddada ja áigges áigái lassána sakka, juohke goalmmát-njealját jagi. Sáhpánjagiid gaskkas lea lohku hui unni. Sáhpánjagiid sáhttá fas lohku leat hirbmat stuoris.

Máŋga šlája boraspiret ja gazzalottit válljejit sáhpánjagiid eanas borrat goddesáhpámiid ja diet šlájat, omd. ruksesrieban ožžot ollu čivggaid goddesáhpánjagiid. Diekkár jagiid ožžot eará eallit ráfi, maid rieban muđui borašii, ja dat besset lassánit. Danne rievddadit maiddái eará elliid logut seammaládje go goddesáhpánlogut, ja nu lea goddesáhpán deaŧalaš meahci ekovuogádahkii .




#Article 131: Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (104 words)


Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea Norgga boazosápmelaččaid organisašuvdna. Searvi álggahuvvui . Álgojagiin searvvis barge eanas lullisápmelaččat, muhto 70-logu álggus NBR ásahii organisašuvdnastruktuvrra, mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBR:s lea digaštallanriekti stádain jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra.

NBR ulbmil lea ovddidit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalaččat, fágalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat. Searvi galgá maid ovddidit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskkas ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi dáhpáhuvvá vieruid riekteoainnu mielde, ja ealáhusa vuođđojurdagiid mielde.

NBR jođiheaddji 2020 lea Ellinora Marita Jåma. Su ovdal lei Nils Henrik Sara jođiheaddjin 2006 rájes, ja fas su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBR:s lea maiddái nuoraidlávdegoddi.




#Article 132: Knut Bergsland (190 words)


Knut Bergsland (riegádan njukčamánu 7. 1914, jápmán suoidnemánu 9. 1998) lei suoma-ugralaš gielaid gielladiehtaga professor Oslo universitehtas dassážii go jámii 1998 geasi. Su vuosttaš sámegiel bargu almmuhuvvui , Det samiske slektskaps- og svogerskapsordsystem. Su doavttirgrádabargu, Røros-lappisk grammatikk, bođii , ja dan rájes lea son almmuhan olu dieđalaš čállosiid, ja maiddái oahppogirjjiid ja oahpahusávdnasiid sámegielas ja sámegillii. Sámegiela suorggis lea Bergslanda váldosuorgi leamaš lullisámegiela suopmanat. Sámi ja suoma-ugralaš gielladutkama lassin lea Bergsland maiddái bargan olu aleuhtalaš ja eskimoalaš gielladutkamiin. 

Gielladieđalaš dutkama lassin lea Bergsland čállán artihkkaliid sámi kultuvrra ja historjjá birra, nu go Runebomme (1969), Om middelalderens finnmarker (1970), Jemtlands grense mot Herjedalen i samisk lys, ja Lais Lappebyen (1978). Dás ferte erenoamážit namuhit máŋggaid stuorát fágalaš čielggademiid lullisápmelaččaid historjjá birra. Dát leat erenoamážit čadnon lullisápmelaččaid rahčamušaide iežaset boares geavahanguovlluid riektevuoigatvuođaid olis. Bergsland lea olu bargan duođaštit lullisápmelaččaid ássan- ja geavahanguovlluid. Son lea barganolu ja dárkilit háhkat báikenamaid ja eará giellahistorjjálaš materiálaid, ja iešguđetlágán historjjálaš vuorkámateriálaid. Dás berre namuhit ii-almmuhuvvon čielggadeami sápmelaččaid oassálastima birra Brekkenvassmålet oktavuođas Norgga alimusrievttis ; Utredning for Skattefjällsmålet om de sydlige sameområders historie omkring 1751 (1975), ja áššedovdi čielggadeami lullisápmelaččaid historjjá birra Sámi vuoigatvuođalávdegotti ovddas (ii almmuhuvvon). 




#Article 133: Nils Gaup (294 words)


Nils Gaup (riegádan cuoŋománu 12. beaivvi 1955, Guovdageainnus) lea sámi/norgga filbmarešissevra ja neavttár.

Gaup váccii neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamen Beaivváš Sámi Našunálateáhteraovdalgo šattai dovddusin filmmainis OfelaččainFilbma lei mielde Oscar-gilvvus buoremus olgoriikkalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilmmain máŋgga riikkas, earret eará Englánddas.

Gaup nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, ja dan ovddas Disney mávssii beali. Filmma ráhkadeapmi mávssii 60 miljovnna ruvnno, ja dat šattai dalá divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel Nils Gaup oaččui fálaldaga ráhkadit drámafilmma Not without my daughter Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/thrillera Hodet over vannet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Hodet over vannet filbmejedje ođđasit USA:s nu ahte Cameron Diaz ja Harvey Keitel leigga váldorollain.

Nils Gaup lea dovddus Hollywoodas, ja olbmot livčče háliidan su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lea maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhttá luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterworld Kevin Costneriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret western-filmma Tashunga Christopher Lambertain ja James Caanain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu.

Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Irén Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misery Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. 

Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiidbirra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internašunála Filbmafestiválas(Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF), ođđajagimánu 16. beaivvi 2008. Vuosttaš čájáhus lei ođđajagemánu 18. beaivvi.

Gert Nygårdshauga romána Mengele Zoo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.




#Article 134: Suovastuhttin (125 words)


merge Suovasteapmi?

Suovastuhttin lea vuohki seailudit bierggu ja guoli. Suovastuhttin dahká ahte biebmu riibá guhkit ja addá mágu. Suovastuhttin lea go heŋge borramuša muorrasuova ovdii oanehit dahje guhkit áiggi. Sáhttá galbmasis dahje lieggasis suovastuhttit. Ovdal go suovastuhttá, de galgá sáltet. Suovastuhttin lea dovddus geađgeáiggi rájes.

Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamis vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki. Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji cuozza mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat.
 

Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 79-100°C. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.




#Article 135: Thorbjørn Jagland (478 words)


Thorbjørn Jagland (riegádan 5. beaivvi skábmamánus 1950:s Drammenis, dalle Thorbjørn Johansen) lea norgga politihkkár ja miellahttu Norgga Bargiidbellodagas. Son šattai 1. beaivve golggotmánus 2009 Eurohpáráđi váldočálli. Son lei Bargiidbellodaga jođiheaddji 1992:s 2002 rádjai, stáhtaministtar 1996-1997, olgoriikaministtar 2000-2001 ja stuoradiggepresideantta 2005-2009.

Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudium Oslo Universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui exam.oecon dási.

Son náitalii Hanne Grotjordain ja sudnos leat guokte bártni.

Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea almmuhan máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min europeiske drøm) 1990:s,  Brev (Reive) 1995:s, Vår sårbare verden (Min rašes máilbmi) 2001:s ja Ti teser om EU og Norge 2003:s.

Jagland álggahii iežas politihkalaš barggu AUF:as Buskerudas, go son lei jođiheaddji 1973-1976 áigodagas. 1975-1983 áigodagas lei son dasa lassin miellahttu fylkkadikkis Buskerudas. Son lei observatora FN:a váldočoahkkimis 1976 čavčča, ja 1977 šattai jođiheaddji AUF guovddážis. Dan maŋŋel lei guorahallančálli Norgga Bargiidbellodagas. Son lei konstituerejuvvon bellodatčálli 1986-1987, ja válljejuvvui bellodatčállin 28. beaivvi njukčamánus 1987:s gitta 8. beaivái skábmamánus 1992. Son lei čálli lávdegoddebarggus mii bijai vuođu bellodaga politihkkii stuoradiggeáigodagas 1986-1989. Dan maŋŋel válddii badjelasas jođiheaddjibarggu bargiidbellodagas 1992:s Gro Harlem Brundtlanda maŋŋel. Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggi danin.

Stuoradikkis son lea leamašan Bargiidbellodaga vuosttášáirras golbma stuorradiggeáigodagain (1993-1997, 1997-2001 ja 2001-2005) ja son lei parlamenttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejoavkkus 1993-1996 ja 1997-2000. Son lei miellahttu Lágadikkis, Viiddiduvvon olgoriikakomitéas, Suodjaluskomitéas ja Stuoradikki válgakomitéas.

Maŋŋel go Gro Harlem Brundtland válljii heaittihit iežas barggu politihkarin 25. beaivvi golggotmánus 1996:s, Jagland šattai su maŋisboahtti stáhtaministtarin, jagi maŋŋel stuoradiggeválgga 1997:s. Válgakámppas son logai jienasteddjiide ahte son ja Bargiidbellodat geassádit ráđđehusposišuvnnas jus bellodat ii oaččo 36,9 proseantta válggas, mii lei man ollu bellodat ja Brundtland ožžo 1993:a válggain. Bargiidbellodat oaččui dusse 35 proseantta jienain, ja nu heittii stáhtaministtarin. Jaglanda ráđđehusa maŋŋel čuovui Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus.

Go Jagland buvttii iežas álginjulggaštusa 29. beaivvi golggotmánus 1996, šattai dajahus Norgga viessu (Det norske hus) govvan árvooktasašvuođas Norgga servodagas. Jagland ii rievdadan politihka maid Brundtland lei ásahan, muhto dat jahki stáhtaministtarin lei goitge muoseheapme, erenoamážit go lonuhedje stáhtaráđiid. Terje Rød-Larsen heittii plánenministtarvirggis 35 beaivvi maŋŋel, ovdal go Grete Faremo heittii Berge Furre-ášši dihte. Anne Holt maid válljii heaitit justiisaministtarin oanehaš áiggi maŋŋel.

Son lei olgoriikaministtar Jens Stoltenberga vuosttaš ráđđehusas 17. beaivvi njukčamánus 2000:is gitta 19. beaivvi golggotmánus 2001:ii. Dan maŋŋel šattai jođiheaddji Stuoradikki Olgoriikakomitéas.

Stuoradiggeválggaid maŋŋel 2005:s válljejuvvui Jagland Stuorradiggepresideantan, ja šattai de vuosttažin gii lea leamaš sihke stáhtaministtar, olgoriikaministtar ja stuoradiggepresideantta. Dan botta go lei stuoradiggepresideantta lei Jagland áŋgir servodatdigaštallamiin, muhto ii searvan bellodatpolitihkalaš digaštallamiidda.
Jagland lea maid áŋgirit searvan Norgga Eurohpá-politihkkii, ja livččii mielas ahte Norga šattašii EU-miellahttun. 2002:s son oaččui bálkkašumi earret eará ”Dán jagáš eurohpalaš” Eurohpalaš Nuorain (Europeisk Ungdom).




#Article 136: Norgga ráđđehus (138 words)


Norgga ráđđehus lea riikka doaimmaheaddji váldi. Lea stáhtaministtar gii jođiha ráđđehusa ja sus leat stáhtaráđit maid gonagas nammada. Dan rájes go parlamentarisma ásahuvvui 1884:s, lea ráđđehus leamaš Stuoradikki luohttámuša duohken. 

Dálá ráđđehus lea Erna Solberga ráđđehus.

Stáhtaministtar ja stáhtaráđit leat stáhtaráđi miellahtut. Go ráđđehus ovttas dahká mearrádusaid, de lea almmolaččat stáhtaráđđečoahkkin Gonagasa jođiheami vuolde mii dahká dan. Stáhtaráđđečoahkkin dollojuvvo dábálaččat juohke bearjadaga šloahtas Oslos. 

Ráđđehus-sátni geavahuvvo beaivválaččat guovtteládje; go olles ráđđehus lea čoahkis Gonagasa jođiheami vuolde stáhtaráđđečoahkkimis, ja go olles ráđđehus lea čoahkis stáhtaministara jođiheami vuolde ráđđehuskonferánssas. Ráđđehus sáhttá rievdat ráđđehusáigodagas jus stáhtaráđit lotnahuvvet dahje jus lonuhit departemeantta. Dattetge rehkenastojuvvo ráđđehus seamman nu guhká go stáhtaministtar čohkká. 

Ráđđehusa sámepolitihka vuođđun lea dat ahte Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga, dáččaid ja sápmelaččaid, guovlluide ja ahte goappašat álbmogiin lea seamma vuoigatvuohta ja gáibidanriekti beassat ovddidit iežaset kultuvrra ja giela.




#Article 137: Ellen Inga O. Hætta (107 words)


 Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla rektor ja politihkkár (Ob).  

Sus lea examen artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, Forsvarets høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes. Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja  Sámedikki ossodatdirektora 1999–2001. 2001 - 2011  lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus).

Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovludepartemeanttas stáhtáčálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guovlulaš ámmáhat.




#Article 138: Olgešbellodat (Norga) (293 words)


Norgga Olgešbellodat (dárogillii Høyre) lea konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon . Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgešbeallái.

Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikačoahkkima rájes, mii lei miessemánus . Jan Tore Sanner, Bærumas eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Unge Høyre), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Høyres Studentforbund). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain.

Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuoradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddji. Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuoradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis.
Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Unge Høyres Landsforbund, Høyres Studentforbund ja Senior Høyres Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikaviidosaš organisašuvdnafierpmit.

Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhka leamaš árvokonservatiiva ja liberálakonservatiiva. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatiiva bellodat. 1900-logus álge dat liberálakonservatiiva áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid.

Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid:

Olgešbellodat álggahuvvui 25. beaivvi borgemánu 1884:s maŋŋel go álggahedje parlamentarisma Norggas. Emil Stang válljejuvvui bellodaga vuosttaš ovdaolmmožin.

Beroštupmi Olgešbellodaga ektui lea rievddadan hirbmosit. Stuorámus oassi jienasteddjiin lei Olgešbellodagas 1894:s go 49,4 % jienastii Olgešbellodaga; dalle ledje dušše guokte bellodaga maid gaskkas sáhtii válljet. Olgešbellodagas ii leat goasse leamašan čielga eanetlohku Stuoradikkis. Olgešbellodat massii ollu jienasteddjiid soahtegaskaáiggis, earret eará go ilbme ođđa bellodagat. 1945:s 1970:i lassánedje bellodagas jienasteaddjit jámadit, ja 1973 válggaid maŋŋel lassánedje vel eanet.




#Article 139: Gro Harlem Brundtland (165 words)


Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939  Bærumas) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son lei stáhtaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:as, dasto 1986:as 1989:ii ja fas jagiin 1986:as 1996:ii. Son lei Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja  Bargiidbellodaga vuosttaš nissonjođiheaddji jagiin 1981:as gitta 1992:ii.
 
 

Brundtland riegádii Bærumas Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:as Oslo Universitehtas ja Master of Public Health oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:as. Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:as, ja lei veahkke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis (Oslo Helseråd) áigodagas 1968–1974.
 
Jagis 1998 son válljejuvvui  Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna ođđa generáladirektevran. 

Dan rájes Brundland lea earret eará leamaš stivrralahttun ON:a lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Elders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Health Policy Fellow lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Level Panel on Threats, Challenges and Change, nammaduvvon ONa generálčállis. Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ONa dálkkádatgážaldagaid spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš komišuvnnas mii guoská váimmusfysálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. 

Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:as evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ONa generálačállin.




#Article 140: Norgga duopmostuolut (113 words)


Norgga duopmostuolut lea riikka dubmejeaddji váldi. Guokte duopmostuolu leat erenoamážit namuhuvvon Vuođđolágas – Riikkariekti ja Alimusriekti – ja vuolit dási duopmostuolut fas leat ásahuvvon formálalaš lágaid bokte. 

Duopmostuolut lea dubmejeaddji váldi ráŋggáštusáššiin ja siviila áššiin ja dain lea bearráigeahččandoaibma eará stáhtaválddiid ektui. Duopmostuolut isket čuvvot go lágat Vuođđolága ja geahččalit maiddái hálddahusmearrádusaid lágalašvuođa. 
Ráđđehus galgá láhčit diliid nu ahte duopmostuolut besset jođánit meannudit áššiid vai ráŋggáštusáššiide šaddá buoret balánsa. Lea dehálaš dábálaš riekteipmárdussii ahte áššit mearriduvvojit jođánit, ja maiddái hehtten dihte láhkarihkkuid dahkamis ođđa lobihisvuođaid. 

Militeara ráŋggáštusáššiin leat čuovvovaš duopmostuolut: 

Orgánat nu go Oadjoriekti ja Mánáidsuodjalusa ja sosiála áššiid fylkkalávdegottit eai leat duopmostuolut, muhto duopmostuollosullasaš hálddašanorgánat.

Duopmostuollohálddahusas lea hálddahuslaš ovddasvástádus buot riikka duopmostuoluide. 




#Article 141: Norgga vuođđoláhka (409 words)


 

Gonagasriika Norgga Vuođđoláhka ( ja ) mearridii Riikačoakkáldat Eidsvollas Eidsvollvisttis 16. beaivve miessemánus 1814:s. 17. beaivvi miessemánus 1814:s válljejuvvui Christian Fredrik (Dánmárkku ruvdnaprinsa) gonagassan. Konstitušuvdna beaiváduvvui ja julggaštuvvui seamma beaivvi. Vuođđoláhka vuolláičállojuvvui seamma beaivve. Oanehis soahtama maŋŋel Ruoŧain bággejuvvui Norga uniovdnii Ruoŧain. Gonagas Christian abdiserii (celkkii eret norgga truvnnu) Mossakonvenšuvnna dihte mii čállojuvvui borgemánu 14. beaivvi, ja Stuoradiggi Vuođđolága ođasmahtii vejolášdahkkandihte uniovnna 4. beaivvi skábmamánus jagi 1814:s. Dát rievdaduvvoje go uniovdna loahpahuvvui 7. beaivvi geassemánus 1905:as- mii lei álgu ođđaáigásaš iešheanalaš Norgan. 

Vuođđoláhka lea oktan luonddurievtti riektavuođđoprinsihpain Norgga stáhtavuogádagas konstitušuvnna deaŧaleamos oasit. Nicolai Wergeland čálii jagis 1814: Vuođđoláhka Gonagasriika Norgga álgoevttohus Riikačoakkalmasas Eidsvollas jagis 1814. 

Vuođđoláhka lei movttiiduvvon USA iešmearrideamijulggaštusas jagis 1776, fránska revolušuvnnas jagis 1789, Ruoŧa ráđđehusvuogis jagis 1809 ja spánska konstitušuvnnas jagis 1812, ja fápmojuohkin lei Eurohpá eanemus radikála konstitušuvdna su áiggis. Muhto unnit stivrenvuogi mielde, mii lei ovdánan Englánddas, parlamentarisma. Dovdui ahte ledje bajásčuvgenáiggi ideálat, erenoamáš Montesquieus oahpu fápmojuohkin birra. 
Vuođđoláhka lea alimus riektegáldu Norggas. Eará mearrádusat mat nákkastit dainna fertejit hilgojuvvot lex-superior-prinsihpa mielde. Vuođđolágas sisttisdollojit mearrádusat stádahámi-, olbmuidvuoigatvuođaid-, láhka-addifápmu|láhka-addifámolaččaid- (Stuoradiggi), doaibmanfámolaččaid (Ráđđehus) ja dupmen-fápmu|dupmen-fámolaččaid (duopmostuolut) birra.

Vuođđolágadokumeanttat leat Stuoradiggearkiivva hálddus.

Stuoradiggi čađahii stuorat vuođđolágarievdadusa 20. beaivvi guovvamánus 2007as. Parlamentarisma, mii lei jahkái 1884 rájes leamaš čalatkeahttá vieruduvvonrievttalašnjuolggadus, čállojuvvui vuđđoláhkii. Viidáseappot heaittihuvvui Stuorradikki juohkin Odeldikkis ja Lágadikkis lágaáššiid meannudeamis. Lágat mearriduvvojit Stuoradikki dievasčoahkkimis. Dasalassin riikarievtteortnet rievdaduvvui nu ahte Riikariekti čoahkadus ja áššegieđahallan šattai eanet dálááigásaš ja geabbil.

Go Vuođđoláhka lea deaŧalaš govastus, ja váruhan dihte ahte teakta lea riekta, šaddet rievdadusat Vuođđolágas čállojuvvot riektačállinvuogimielde mii lea jagi 1814 čálagiela lahka. Dan áigge lea dánskkagiella almmolaš čálagiella Norggas, ja dárogiella dušše unnán rievdaduvvui dánskkagielas ovdal riektečállinreforbma jagis 1907. Jagis 1903 Vuođđolágas čađahuvvui unnit lingvisttalaš rievdadusa muhtin sániin gos čállinvuohki lei rievdaduvvon jahkái 1814 rájes.

Buot eará rievádusaid maŋŋel leat geahččalan nu lahka go vejolaš diktit leahket 1903 giela mielde, muhto lea mielddisbuktán muhtin ártegis sániid. Dárogiel sátni miljø lea čállojuvvon boaresáigásaš vuogi mielde milieu, muhto dat ođđaáigásaš mearkkašupmi sátnái ii lean dovddusin 1903as. Viidáseabbo čállojuvvojit sámiid birra sámi álbmotčearda (den samiske Folkegruppe), váikko dárogiel samisk sáni ii lean dábálaš atnit ovdal 1970-logus. Sihke jagi 1814:s ja jagi 1903:s livčči adnojuvvon dárogiel sátni lappisk, jus Vuođđolágas livččii leamas mearrádusat sámiid birra, otne ii lea lapp sáni heivvolaš atnit. 

Goittotge vaikko juo jagi 1867 rájes lea gonagaslaš resolušuvdna ahte Norgga vuođđoláhka galgá jorgalit sámegillii, dat ii šat leat jorgaluvvon.

Norgga earenoamáš giellahistorjjá geažil lea Vuođđoláhka nu earálágan go dálááigásaš riektečállimis, juoga mii ii leat várra ovttage eará riika vuođđolágain.




#Article 142: Odvar Nordli (132 words)


Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteddji. Son lei Bargiidbellodaga stuoradiggejoavllu parlamentáralaš jođiheaddji 1973ndash;1976.Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wallenberg ovddastii, geassádedje.

Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas.

Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas.




#Article 143: Aili Keskitalo (139 words)


Aili Keskitalo dahje Biehttar Heaikka Elle Máreha Áili (riegádan golggotmánu 29. 1968s) lea norgga sámepolitihkkár, Guovdageainnus eret. Son lea Norgga Sámedikki viđat ja dálá presideantta, 2013 rájes otnážii.  Jagi 2005:s gitta 2007:i son lei Norgga Sámedikki presideantta, guolmmadin historjjás. Son lei maid Norgga Sámiid Riikasearvvi jođiheaddji 2003:s gitta 2006, ja fas 2008 rájes otnážii. Son lei Sámediggeáirras 2005 gitta 2009:i áigodagas, ja válljejuvvui maid áigodaga 2009-2013 sisa, doppe lea son miellahttun plána- ja finánsalávdegottis. 

Sus lea Master of Public Administration Copenhagen Business Schoolis, ja čáli masterbargu Høyere utdanningsinstitusjoner for urfolk -i en moderniseringstid : en komparativ analyse av endringer i rammebetingelser for Sámi allaskuvla/Samisk høgskole og Ilisimatusarfik ved årtusenskiftet birra.

Keskitalo lei vuosttáš nisson sámediggepresideantan, ja lei maiddái vuosttaš geas ii lean sámegiella vuosttašgiellan. Sámegiela son oahpai kurssas unna oappážiin nuorravuođaáiggis.

Son lea náitalan ja sus leat golbma máná.




#Article 144: Norgga sámeráđđi (117 words)


Norgga Sámeráđđi ásahuvvui jagis 1964 ráđđeaddi orgánan Norgga eiseválddiide sápmelaš gažaldagaide ja áššiide.  Ráđis ledje 18 miellahtu nammaduvvon sámi organisašuvnnaid evttohusaid vuođul. Ráđis lei sierra hálddahus Kárášjogas. Norgga Sámeráđđi bođii dalá Finnmárkku Sámi ráđi sadjái. Norgga Sámeráđđi lei ráđđeaddi eiseválddiide stáhtas, fylkagielddain ja gielddain. Jagis 1975 šattai ráđđi maid alimus bearráigeahččaneiseváldin dan ođđaásahuvvon ovddidanfondii mii gokčá sámi ássanguovlluid, ja jahkásaččat ráđđi dieđihii Ráđđehussii foandda doaimmas. 

Norgga Sámeráđđi loahpahuvvui jagis 1989, Sámedikke sadjái. Ráđi hálddahus sirdui Sámediggái.  

 
Altá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) Gieldda- ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge ovdanbuktot Sámediggái, ovttain Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará.




#Article 145: Einar Gerhardsen (327 words)


Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10. b. 1897 Askeris Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai Norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stáhtaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjái, 1955 rájes 1963 rádjái ja 1963 rájes 1965 rádjái. Norggas dovdet su buddestatnamain «landsfaderen», mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo váldoolmmožin huksemis Norgga velferdsstáhta mii viidugođii nuppi máilmmisoađi maŋŋá.

Son leai riegádan Askeris, rodemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Wernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái son leai guovddáš stivralahttu Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, Norges Kommunistiske Ungdomsforbund. Jagis 1923 son válljejuvvui Bargiidbellodaga bellodatčállin, muhto jagis 1926 son válljejuvvui fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggendihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin.

Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davásguvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de son jođihii muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege son nammaduvvui Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6. beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkalaš barggu, ja borgemánu 15. beaivve son šattai sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivai biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii konsentrašuvdnaleirii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjái. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soađimaŋŋápolitihka ja mo dát politihkalaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. 

Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin Norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkalaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmisoađi. Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkalaš bellodagaid gaskkas Norgga ođđasit huksemis.




#Article 146: Johan Nygaardsvold (212 words)


Johan Nygaardsvold (riegádan čakčamánu 6.beaivve 1879 Hommelvikas, jápmán njukčamánu 13. beaivve 1952), leai maid dovddusin Gubben-namain, leai Norgga Bargiidbellodatpolitihkkár, parlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejovkui jagiin 1932-1935 ja stáhtaministtarin áigodagas 1935-1945. 

Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, son jođihii eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi Norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20. b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heastasoabadallama Boanddaidbellodagain (Bondepartiet). Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:ii jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđiibargin ja ásai Spokane gávpogis.

Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9. beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar-gávpogii, dasto Elverumii su ráđđehusain ja loahpas Londonii geassemánu 7. beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31. beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25. beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá son ja su ráđđehus oaččui garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje.  Jagi 1945 Guorahallankommišuvdna gávnnahedje gaskaboddosaččat sin rapporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán Nygaardsvolda luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkkánuvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil,  de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuorra-Británnias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeassádii, juolludii Stuorradiggi Nygaardsvoldii gudnebálkká. Son maid fidnii erenoamáš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949.




#Article 147: Suoma sámiid guovddášsearvi (120 words)


Suoma sámiid guovddášsearvi (SSG) (,  ja ) ovddasta Sámiráđis Suoma sámiid. Searvi vuođđuduvvui Anáris golggotmánu 5. beaivve jagis 1996. Searvvi vuođđudedje Ohcejoga sámesearvi Sámi siida, Eanodaga sámisearvi Johtti sápmelaččat ja Roavvenjárgga sámesearvi Mii. Searvái leat searvan maid SámiSoster, Suoma Sámi Nuoraid searvi jagis 1998, Suoma Boazosámit ja nuortalašsearvi Saaʹmi Nueʹtt jagis 2008. 

Searvvi ulbmilin lea čátnat oktii Suoma beale sámiid sihke ovddidit ja dorvvastit sámiid vuoigatvuođaid. Searvi doaibmá Suoma sierra sámi servviid ovttasbargoorgánan.

Suoma sámiid guovddášsearvi lea okta Sámiráđi lahttoservviin. SSG:s lea njeallje ovddasteaddji Sámiráđis ja sis juohkehasaš várrelahtut.

Suoma Sámiid Guovddášsearvvi stivra doaibma ain guokte jagi hávil. Skábmamánus 2010 dollojuvvon jahkečoahkkimis searvvi sáhkadoallin válljejuvvui Jouni Lukkari, várresáhkadoallin Janne Näkkäläjärvi ja eará stivralahtuin Ara Aikio, Vieno Länsman ja Anne Nuorgam.




#Article 148: Kåre Willoch (279 words)


Kåre Isaachsen Willoch (riegádan golggotmánu 3. beaivve  jagis 1928 Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Olgešbellodat). Son leai Olgešbellodaga generálačállin jagis 1963 rájes gitta 1965 jahkái, Olgešbellodaga jođiheaddjin jagi 1970 rájes 1974 rádjai, hánddalministtarin jagis 1963 ja jagiin 1965-1970. Maŋŋá go son geassádii riikkapolitihkas leai son Oslo ja Akershusa filkamánnen(1989-1998) ja stivrajođiheaddjin NRK:as (1998-2000).

Duogáš 
Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Norges Rederiforbund:as ja Norges Industriforbund:as. 

Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivalaš ja márkanliberalisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:as vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku  su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradikkeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan.  
Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Dainnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema. Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maddái. Lagasradiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnálaš klinihkaid.

Dat politihkálaš digáštallan Norggas šattai garrasit vuostálagai Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. «Gro og Kåre» gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digáštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. 
Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji «Alvorlig talt» ovttas Odvar Nordli:ain.

  

Bálkkašumit/Nammadeamit

		Redaktørforeningen:a ja seamma jagi geigejedje Norges Bondelag:a bálkkašumi «Sunt Bondevett»

		(studeanttaidservodagas Troandimis)

Willoch lea maid Den gyldne gris:a riddár (šealgi spiidni). 
Det Norske Studentersamfunds orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet) 




#Article 149: Sámi Dáiddačehpiid Searvi (209 words)


Sámi Dáiddačehpiid Searvi (SDS) () lea searvi, man ulbmil lea doaibmat buot sámi govvadáiddáriid, dáiddaduojáriid ja dáiddalaš govvideddjiid fágalaš searvin. SDS vuođđuduvvui 1979. SDS galgá fuolahit miellahtuid fágalaš, ekonomalaš, sosiálalaš ja ideálaš beroštumiid. Searvvi čállingoddi lea Sámi dáiddaguovddáš (SDG) Kárášjogas, Norggas.

Miellahttuvuođa searvái joksá ohcama vuođul, beassat miellahttun ohcci galgá deavdit miellahttuvuođaeavttuid maid SDS jahkečoahkkin lea mearridan. Jahkečoahkkin lea searvvi alimus orgána ja mearrida mo searvvi jođihit. Stivra ja Dáiddalaš Ráđđi leaba jahkečoahkkimiid gaska searvvi doaibmaorgánat. Stivrras lea ovddasvástádus čađahit jahkečoahkkima mearrádusaid ja áigumušaid, Dáiddalaš Ráđis fas lea árvvoštallanovdasvástádus.

SDS lea miellahttun Sámi Dáiddárráđis, sámi dáiddárorganisašuvnnaid oktasašorgána oktavuođaiguin sihke davviriikkalaš ja eurohpalaš dáiddárráđiide. SDS jovssai 1989 šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain ja hálddaša Sámi Dáiddáriid ja Girječálliid Buhtadusfoandda bokte jahkásaččat searvvi oasi stipeandaruđain mat bohtet čájehanbuhtadusa, bibliotehkabuhtadusa ja kopierenbuhtadusa šiehtadallamiid bokte. Šiehtadallanvuoigatvuođa ja kollektiiva buhtadusortnegiid bokte lea SDS skáhppun sámi dáiddáriidda buoret bargodilálašvuođaid sámi servvodagas; bargostipeanddaid, ásahanstipeanddaid, prošeaktastipeanddaid ja mátkkoštanstipeanddaid juohkimiid bokte. SDS evttoha maid sisaoastinkonsuleanttaid Sámi Kulturráđi sámi dáládáidaga ja dáiddaduoji sisaoastinkomitéai.

SDS lea viidásat čielggadan gažaldagaid mat gusket sámi dáiddamusea ásaheapmái ja sámi dáiddaallaskuvla ásaheapmái.

SDS lea álggu rájis juo lágidan moanaid semináraid áigeguovdilis fáttáiguin; nugo dáiddagaskkusteapmi, almmolaš čiŋaheamit, mediat, symbolageavaheapmi ja prošeaktaguoskevaš seminárat; 1990 rádjai go Sámi Dáiddaguovddáš ásahuvvui sierra dállui, maiddái loginár čájáhusaid sihke sisriikkalaččat ja olgoriikkain.




#Article 150: Geatki (107 words)


Geatki (Gulo gulo) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. 

Eŋgelasgillii lea «geatki» wolverine, man duogáš lea wolvering mii árvvusge mearkkaša ahte «láhtte dego gumpe». Jagiid 2005-07 ledje Norggas sullii 360 geatkki.. 

Geatki lea Nationála rukseslisttus go adnojuvvo áitojuvvon eallin, muhto liikká addojuvvojit bivdinlobit, sihke biejus bivdimii ja liseansabivdimii. Lea lohpi bivdit sevttiin ja hávláriin báhčit . Dákkár bivdu lea lobálaš danne go geatki lea dat ráfáidahttojuvvon boraspire mii goddá eanemus sávzzaid Norggas. Jagis 2008 ožžo norgalaš sávzaboanddat buhtadusa 10 400 sávzza ja lábbá ovddas, go fas albbas válddii 9 900 ja guovža 5 300.

  




#Article 151: Ailo Mikkelsen Gaup (871 words)


Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmenin.

Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja Álaheajus. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. 10-jahkásažžan son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vuoi nagodii oastit alcces 80ccm motocross-sihkkela. 16-jahkásažžan fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas Norges Toppidrettsgymnas (NTG), Bærumas.

Odne orru Ailo, dahje ”Ice man” movt su gohčodit, Kongsbergas. Doppe lea orron jagi 2000 rájes. Son álggii freestyle motocrossain guokte jagi ovdal dan, vuittii norggameašttirvuođagilvvuid, ja lea jagi 2001 rájes gilvvohallan riikkaidgaskasaš gilvvuin. Ailo vuoddjá Honda-buvttadeaddji ovddas ovttain Honda CR 250. Sus lea sierra vuodjinšillju Lampelandas Flesberg-suohkanis, gosa maid lea huksen soktagummi-basseaŋga.Norggas leat dušše guokte dakkár basseaŋga, goappeš priváhta.

Ailo Gaup lea vuoitán buot norggameašttirvuođagilvvuid FMX-suorggis, ja šattai maid norggameašttirin motocross-speedcross gilvvuin 2004:s, máŋga jagi maŋŋel go lei heaitán árbevirolaš motocrossain. Son lei okta dain vuosttažin máilmmis gii válddii salto maŋošguvlui mohtorsihkkeliin jagi 2003:s, ja vuosttaš eurohpalaš vuoddji gii válddii backflipa. Son lei maid dat vuosttaš gii guhkidii gaskka dan backflipas superkickas guhkes distánssas. Jagi 2004:is ráhkadii Gaup Underflip-goansta mii lea ain dál okta dan váddáseamos goansttain FMX:s. Underflip-goansta čađahuvvo dal maid BMXas ja gávdno máŋggalágan TV-spealuin.

Gaup lea vuoitán buot norggameašttirvuođagilvvuin maid FMX:s leat lágidan, ja vuittii World Cup 2003:s ja 2004:s, ja dasalassin máilmmimeašttirvuođagilvvuid FMX:s 2004:s ja 2007:s. Máilmmimeašttirgilvvuid maŋemus oasis jagi 2007:s vujii son rabas háviin gieđas mii lei doddjon ja olggiin mii lađđasis čađat beasai. Gaup deaddelii ieš doddjon dávttiid oktii, maŋŋel go lei oalggi lađđasii bidjan sadjái go lei soktagummi-basseaŋgas roasmmohuvvan. 17. beaivvi skábmamánus 2007:s vuittii son dan nubbin maŋemus vuoru máilmmimeašttirvuođagilvvuin Mannheimas Duiskkas, ja máilmmimeašttirvuođa oktavuođas šattai ge birgetmeahttun: Ailo Gaup lei máilmmimeašttir ja vujii ja vuittii vaikko lei giehta doddjon ja son lei vel muđui roasmmohuvvan.Son lea ollu ja máŋgii roasmmohuvvan: sus leat oktiibuot 35 dávtti doddjon, čielggi ja niskki komprimeren ja bániid doadján. Lea measta sorbmahuvvon go varddii maŋŋel go geahppa lei ráigánan, ja roasmmohuhtten manima ja dáđvvi. Muđui lea son dat áidna norgalaš gii goassege lea gilvvohallan X-gamegilvvuin freestyle motocrossa . Gaskkamuttus 2000-jagiin dominerii Ailo dalá máilmmi stuorámus ekstremavaláštallangilvalemiid Dew-Toura USA:s oktan Kenny Bartramain, Travis Pastrenain, Jeremy Stenbergain ja Nate Adamsain.

X-games gilvvuin roasmmohuvai Ailo go jorribiegga dohppii Aillo sihkkela dan bále go ieš lei vulosoaivvalis. Su sáddejedje čuohpaheapmái hoahpuin, ja Nike juolgelađđas- spesialisttat balle ahte son massá iežas juolggi. 8 mánu maŋŋel searvvai Gaup máilmmimeašttirvuođagilvvuide fas ja vuittii gollii 2007 čavčča. 

Gaup čuohpahii iežas oalggi ođđajagimánus 2008:s, mii billistii veaháš su ovdii dan jagaš gilvvuin. Vuosttaš vuoruide FMX-máilmmimeašttirgilvvuin son ii oba searvan ge. Son vuoruhii baicca dearvvašnuvvat iežas doaluide Ailo Invitational mat ledje Bislett Stadionas 14. beaivvi geassemánus 2008:s.

Ailo Gaup válljejuvvui dan jagaš davvinorgalažžan ja dan jagaš davvinorgalaš valáštallannammas juovlamánus 2007:s Nordlysa lohkkin. Idrettsgallas 2008:s son vuittii rabas suorggis, ja vuittii measta dan jagaš namma-gilvvus, muhto vuoittahalai Odd-Bjørn Hjelmesetai. Dan jagaš namma-vuoiti lea dat gilvaleaddji dahje joavku maid olbmot jienastit, váldodubmengotti vuođul. Son lei maid nominerejuvvon ”dan jagaš mohtorvaláštallangilvaleaddjin”, muhto vuoittahalai. Norgga Mohtorvaláštallanjoavku (Norges Motorsportforbund) vállji 2007:s Gaupa dan jagaš mohtorvaláštallin.9. beaivvi guovvamánus 2008:is válljii Sámi valáštallanjoavku iežaset valáštallangallas Ailo Gaupa dan jagaš sámi ovdagovvan.

FMX Awardas miessemánus 2008:s gilvvohalai son šaddat ”Best International FMX rider” ja ”Best European FMX rider” jagi 2007 ovddas.

Go Bislett Stadionas Oslos ledje Nordic X Elements-doalut, Ailo Gaup lágidii 14. beaivvi geassemánus 2008:s sierra FMX-gilvvu: “Ailo Invitational”. Son bovii čieža FMX-vuoddji USA:s ja Eurohpás. Oassálastit ledje: Ailo Gaup, Ronnie Faisst, Kenny Bartram, Derek Burlew, Massimo Bianconcini, Gabriel Villegas, Øystein Kjørstad og Fredrik Johansson. Dáid gilvvuid vuittii Ailo ieš, vaikko lei dušše njeallje ja bealle mánu mannan go lei oalggi leamašan čuohpaheame ođđajagimánus 2008:s. Dasa lassin ledje maid  Vert- ja streetskating. Diekkár valáštallandoalut eai leat goasse Norggas lágiduvvon ovdal.

Ailo Gaup lea maid neaktán.

Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui “Ekko av Ibsen”. Ailo nevttii Ryszard “Dobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena “Byggmester Solness” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas “Jernanger”, maid Pål Jackman rešisserii.

Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii “Mesternes Mester” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Jaggein ja Trine Haltvikain, muhto vuoittahalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccivissui.

Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea Stemperidderen. Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Fonda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Film.

Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma.

Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.

Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon Dálve-OL-doaluide Romssas 2018:s. Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018.

Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Under Flip Air” mii boahtá su iežas FMX-goansttas.Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon.




#Article 152: Sámi girječálliid searvi (205 words)


Sámi Girječálliid Searvi - Samisk Forfatterforening (SGS) vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. 

Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámegiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide, ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin.

SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddáhusa, Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopijjabuhtadusaide, ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Girčálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid.  

SGSas leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearredeaddji. Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) mielahttu. SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin.

SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teahter Servviin, Juoigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddáráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječáliid servviiguin Davviriikkain.




#Article 153: Beaivvášsevnnjodeapmi (348 words)


Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážeamos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s. 

Fred Espenak lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr.
Orru ahte Østfolddas báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenaka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr.

Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit.

Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami.
 
Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohápmásaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá ellipttalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtumin guhkkelis eret ja muhtumin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat.

Lea várálaš geahččat njuolga beaivvážii, vaikko geahčasta dušše moadde sekundda hávális. Liikká sáhttá čalbmi ja oaidnu billahuvvat. Lea vejolaš oalát čalmmehuvvat dan geažil. Čalbmi ii dovdda bákčasa, mii várrešii várálašvuođa vuostá, ja danne sáhttá jođánit geavvat ahte čalbmi vaháguvvá.

Dábálaččat lea beaivváš nu šearrat ahte dasa ii dárjja geahččat. Go lea beaivvášsevnnjodeapmi, de ii oro leame nu šearrat, muhto liikká lea beaivváščuovga seamma várálaš.

Beaivvášsevnnjodeami geahččamii leat ráhkaduvvon vásedin čalbmeláset. Ii galgga makkárge eará lásiid čađa geahččat beaivvážii.
. 

Dá lea oassi beaivvášsevnnjodemiin:
 

 




#Article 154: Haakon VII (122 words)


Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905 rájes gitta 1957 rádjái.

Gonagas Haakon lei gásttašuvvon namain Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl-nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s). Son gulai Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg furstavissui. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.




#Article 155: Johtti Sápmelaččat rs (110 words)


Johtti Sápmelaččat rs (suomagillii Johtti sápmelaččat ry) lea Eanodahkii jagi 1969 vuođđuduvvon sámesearvi.. Searvvis leat oktiibuot sullii 165 mielláhtu.

Searvvi logo lea plánen Oula Näkkäläjärvi, ja dat govvida golbmanuppelohkái čoarvegiela. Sámiid dološ árbevieru mielde jagis leat golbmanuppelohkái mánu. 
 
Johtti Sápmelaččat rs lea jagiid mielde doaibman aktiivvalaččat gielddapolitihkas. Searvvi lahtut leat maid doaibman Suoma Sámedikki lahttun.

Jagi 2007 rahppojuvvojedje Duottar-Sámi luondduguovddáš Skierris Meahccer,ráđđehusa ja Sámemusea Siidda ođđa čájáhusat. Váldočájáhusa    johttisápmelaš kultuvrra ja historjjá govvidan oasi čálii Nils-Henrik Valkeapää.

Johtti Sápmelaččat rs ortnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid Heahtás jagis 1971. 

Searvi lei mielde vuođđudeamin Suoma sámiid guovddášsearvvi ovttas Ohcejoga sámesearvi Sámi siiddain ja Roavvenjárgga sámesearvi Mii-servviin.   Searvi lea ain mielde SGS doaimmain.




#Article 156: Riddu Riđđu (148 words)


Riddu Riđđu Festivála lea jahkásaš musihkka- ja -kulturfestivála mii lágiduvvo Gáivuonas Davvi-Romssas. 2009:s rádjái Riddu Riđđu Searvi lágidii festivála, ja festivála ulbmil lea čalmmustahttit, hástalit ja ovddidit sápmelaččaid ja eará álgoálbmogiid kultuvrra ja identitehta. Dát festivála ii čohkke dušše davvi-norgalaččaid, maiddái álgoálbmogat miehtá máilmmi bohtet juohke jagi dán festiválii. 

Festivála lágiduvvui 22. geardde . Festiválaprográmmas leat konsearttat, teáhterat, seminárat, kurssat, mánáidfestivála, čájáhusat ja nuoraidleaira. 2009:s festivála oaččui guovddáš-stáhtusa ja 1.500.000 ruvdnosaš jahkásaš stáhtadoarjaga Kultur- ja girkodepartemeanttas. Dán oktavuođas organisašuvdnamálle rievdaduvvui 2010:s ja oasussearvi Riddu Riđđu Festivála ásahuvvui 1.1.2010. 

Riddu Riđđu lea Storåsfestivala ustitfestivála. Festiválahoavda lea Kirsti Lervoll ja produseanta lea Rita Mienna. Stivrra jođiha Susanne Funderud Skogvang. Artisttat geat leat čuojahan Riddu Riđus leat earret eará: Mari Boine, Ingor Ánte Áilo Gaup, Gåte, Wimme Saari, Saikho Namtchylak, Chirgilchin, Adjágas, Huun-Huur-Tu, Transjoik, Anneli Drecker, Karlsøy Prestegaard, Hedningarna, Nils-Aslak Valkeapää, Iver Jåks, Per Ivars Orkester, Hangface, Englebarn ja Turdus Musicus. 




#Article 157: Guovža (530 words)


Guovža (Ursus arctos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Ásias, gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, Kanádas ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas. Ruškesguovža lea okta njeallje ovddasteaddjiin sogas Ursus.

Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus Eurasias, ja danne rehkenastet dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán Ásias ja viidánan Davvi-Amerihkái.

Stuorimus ruškesguovža lea kodiakguovža (Ursus arctos middendorffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gávdo maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Parammushirsullos Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo kamtsjatkaguovžan, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, grizzlyguovža (Ursus arctos horribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii eurasialaš ruškesguovžžain (Ursus arctos arctos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabbatge vuollešládjii. Eurasialaš ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. 

Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan.

Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja Ásias, ja vel Hokkaidosullos Jahpánis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu go Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálehuvvan,.

Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea mielamielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin.

Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruškadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge grizzly – mii mearkkaša ránis dahje ránesgirjját. Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu.

Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálanat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sháttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodiakguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900–1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái.

Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10–13 cm guhku gaccat ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja vázzit guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjegoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300–310 cm alu guovtti juolggi alde (kodiakguovža ja kamtsjatkaguovža). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.




#Article 158: Risttalaš Álbmotbellodat (220 words)


Risttalaš Álbmotbellodat (dárogillii Kristelig Folkeparti) lea politihkalaš bellodat Norggas ásahuvvon jagis 1933.

RÁb:s leat 10 stuorradikkelahtu, 17 sátnejođiheaddji, 623 gielddastivrralahtu ja 46 filkadikkelahtu. Kjell Ingolf Ropstad lea 2019 rájes jođiheaddjin.

Bellodaga nuoraidorganisašuvdna lea Kristelig Folkepartis Ungdom (KrFU).

Bellodat lea huksejuvvon risttalaš árvvuin, mii deattuha sivdnádusa ja olbmo árvvu. Bellodat háliida dan dihtii čavga gena- ja bioteknologiijalága, ja vuosttilda lága mii dikta olbmuid iežaset válljet abortta, ja maiddái vuosttildii oktasaš náittoslága. Seammás bellodagas olusat áŋgiruššet birasbargui, ja ovddideames geafes riikkaid.  

Váldoáššit:

Bellodat ásahuvvui Biibbalskuvllas Bergenis 4.9.1933 Ingebrigt Bjørø bovdejumi vuođul, ja son leaige vuosttas jođiheaddji bellodagas.  
 
Muhtun servodatdiehttit leat ovttaoaivilis ahte 1997 válga ja Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus lea dat stuorámus mii lea dáhpahuvvan RaB historjjás. Bellodaga buoremus válga lea eahpitkeahttá stuorradiggeválga jagis 1997, goas bellodat oaččui 12,7 proseantta jienain. Bellodat leai bivnnut ja jagis 1998 oaččui bellodat olles 19.7 % jienain oaiviliskkadeamis maid Norsk Gallup dagai. Dan maŋŋel go bellodat šattai riikkaviidosažža lea jagi 2013 válga heajumus, dušše 4,2 proseantta. Bellodagas leat olu miellahtut jienastuslogu ektui buohtástaladettiin eará bellodagaide. 

Bellodagas lei gitta 2013 rádjái risttalaš «dovddastanparagráfa», mii mearkkašii ahte juohkehaš gii háliidii válljejuvvot luohttámušdoaimmaide bellodagas fertii dovddastit risttalažžan ja ovttaoaivilat bellodaga vuođđooainnuin. 

Bellodagas leamas guokte stáhtaministtara: Lars Korvald ja Kjell Magne Bondevik. Bellodat lea searvan ovcci koališuvdnaráđđehusain:

Erna Solberga ráđđehus lea jođihan 2013 rájes. 22.1.2019 rájes oassálastá RÁb ráđđehussii.




#Article 159: Norgga Sámemiššuvdna (613 words)


Norgga Sámemiššuvdna ásahuvvui Romssas jagis 1888 namain Norgga Finnemiššuvdnan ().

Norgga Finnemiššuvnna ásahii bisma Johannes N. Skaar, gii bismagallestallanreaissu vásáhusaid vuođul Deanus bođii dan jurdagii ásahandihte dan organisašuvnna.  Guokte nuorra deanusámegandda bivddiiga bismmas veahki vai oččošedje risttalašvuođa oahpu sámegillii. Soai dajaiga sullii ná: Sámegiella lea munno váibmogiella, ja jus mii galgat addet daid vuoiŋŋalaš duohtavuođaid rievttes láhkái, fertet mii beassat gullat daid váibmogillii. (Eatnigiella lea váibmogiella)

Dat garra bivdda bovttii bismma áŋgiruššama, ja go bođii ruoktot bismagallestallanreaissus, sáddii son reivve Girkodepartementii mas bivddii ahte mearridit sápmelaččaide addit risttalašvuođaoahpu sámegillii. Bismma ávžžuhus ii vuhtiiváldojuvvon. Nuba bisma sáddii bivdaga buot norgga risttalaččaide ahte galget doarjut ásaheames sierra organisašuvnna mii galggai jođihit evangelisttalaš barggu Sámi guovlluin. Bisma oaččui doarjagiid máŋgga bealis, nuba Norgga Sámemiššuvdna ásahuvvui jagis 1888. Hui johtilit ávžžuhuvvojedje sámegielat sárdnideaddjit álgit bargui Sámi birrasiin, ja nuba organisašuvdna álggii olles leavttuin doibmii.  

Jagi 1910 rájes gitta 1925 rádjái ledje dasto guokte organisašuvnna mat barge sámiide ávkin. Sivasgo biehkugohte ahte galggašii oktiičaskit dan guokte searvvi, de dat dahkkui jagis 1925. Ođđa searvvi namma šattai Norges Finnemisjonsselskap:an, man váldokantuvra leai Troanddimis. Jagis 1966 rievddai namma Norges Samemisjon, Norgga Sámemiššuvdnan. 

Ovdal Norgga Finnemiššuvnna jo ledje diakonabarggut jođus Sámis. Sámiid mánáidruoktu álggii Návuonas jagis 1886 ja jagis 1903 fas ásahuvvui boarrásiidda Čuđegiettis Porsáŋggus, ja čuovvovaš jagiid fas:  Leirpollen, Juovlavuonas Deanus (1914), Unjárggas (1916), Kolvik, Leavnnjas (1920), Guovdageainnus (1923) ja Davvesiiddas (1935).

Vuosttaš searvegotteoabbá bođii Finnmárkui jagis 1911.  

Jagis 1910 ožžo máttasámi mánát skuvllaruovttu, mii leai Namsosa lahkosiin ja jođihuvvui gitta jagi 1951 rádjái. 

Organisašuvdna ásahii sin vuosttas skuvlla, Avahkai Öytun nuoraidskuvlla jagis 1916. 20 jagi máŋga álggii Samii albmotallaskuvlla Kárášjogas, ja jagis 1949 fas ásahuvvui Misjonbiibbalskuvlla Troandimii, Stjördalii. 

Jagis 1915 ceggii Finnemiššuvdna kapealla Majavatnii Snoasai.

Soahti buvttii garra dili Sámemiššuvdnii. Kolvikas mánáidruoktu bulii lihkohisvuođas jagis 1943 ja máŋga mana dušše. Duiskalaččat bolde earret eará: Guovdageainu boarrásiid ja buohcciruovttu, Hans Schanches Minne mánáidruovttu Deanus ja Davvesiidda boarrásiid ruovttu. Öytun nuoraidskuvla maid bulii oktain máŋga eará rohkosviesuin Finnmárkkus.

Huksenmeašttir Mathias Paulen leai guovddaš olmmoš bájasceggemis fas buollán ásahusaid. Sámi nuoraidskuvla Kárášjogas fárrii ođđa lanjaide jagis 1951 ja 60-logus skuvllas rievddai namma Sámi Álbmotallaskuvlan, Den Samiske Folkehøgskole (DSF).

Jagis 1952 vigáiduvai sierra nuoraidbáhppa gii galggai doaibmat Poršáŋggu-guovllus. 

Jagis 1987/88 leai Sámemiššuvdna njunnošis ceggemin Rognsunda kapealla Sievjjus Oarje-Finnmárkkus.

Álbmotallaskuvlla doaibma Kárášjogas nogai muhtun áigái jagis 1985 ja jagis 1988 skuvla gillái buollima geažil. Easka jagis 1991 leai skuvla fas doaimmas, muhto doaibmaruhtavátnivuođa geažil skuvla loahpahuvvui jagis 2000.

Jagis 1986 sirde Misjonsbibelskolen:a Stjørdalas Troanddimii, ja seammás oaččui skuvla nama Bibelskolen i Trondheim.

Máŋga Sámemiššuvnna ásahusat sirdojuvvojedje almmolašvuhtii, stáda vuollásažžan, 70-80-loguin. 

Easka 90-logus ásahuvvui ovttasbargu Unjárgga searvegottiin ja ásahuvvui searvegottediakona virgi guovllus, ja jagis 2001 fas máttasámiide diakonabargi. 

Jagis 1990 ásahuvvui lagasradio Sis-Finnmárkui, namain Radio DSF, man studio lea Kárášjogas Sámi álbmotallaskuvlla dálus. Das sáddejuvvojit biibbalprográmmat Kárášjogas, Guovdageainnus ja Nuorta-Finmárkkus guđa geardde vahkkui.  

Jagi 1990 rájes rahppojuvvojedje politihkalaš rievdademiid geažil vejolašvuohta ovttasbargat maiddai Ruoššabeale Sámiin Guoládatnjárggas. Nuba lea dal Lujávrris kántuvra baiki ja barggu lea jođihan Sigfred Palmar Giskegjerde jagi 1996 rájes.

Vuosttas organisašuvdnabláđđi Lappernes Ven almmustuvai jagis 1910. Norsk Finnemisjon bláđđi almuustuvvagođii jagis 1916. Jagis 1925 rájes fas almmustuvvagođii Samenes Venn bláđđi maŋŋá go Finnemisjonsforbundet ja Finnemiššuvdna oktiičaskuiga ovtta searvin, Norges Finnemisjonsselskap.

Sámemiššuvnnas leai sierra lágádus (Sámi Várás) doaimmas jagis 1963 gitta jagi 2000 rádjai, mii loahpahuvvui ruhtavátnivuođa geažil.

Norges Samemisjons doarjjadoaibma lea 7 biires/guovllus ja okta oktasašsearvi, mas leat sullii 300 searvvi fárus. Trøndelaga biire ásahuvvui jagis 1908, ja maŋŋá bohte eará biire mielde:

Nordmøre biire (1911), Stavanger biire (1915), Oslo biire (1916), Romsdal og Sunnmøre biire(1916), Sørlandet biire (1918), Romerike biire (1921), Bergen krins (1921) og Troms biire (1922). Oarje-Finnmark Oktasašsearvi vuođđuduvvui jagis 1943.  

Oktavuohta Sámediggái, Sámi girkoráddai ja sámi organisašuvnnaide.

Sámi Girkoráđi ásaheapmi jagis 1992 lea dehálaš oassi sámiid ođđa girkohistorjjás.




#Article 160: NRK (297 words)


Norsk rikskringkasting AS beaivválaččat ja márkanfievrrideamis gohčoduvvo oanádusain NRK, mii lea stáhtalaš eaiggáduvvon  fitnodat, mii sadde oktasaš sáddagiid radios ja TV:as ja eará ođđa mediain. NRK lea vuođđuduvvon dábálašsadden prinsihpaide seamma málle mielde go BBC (Britsh BroadCasting) ja lea miellahttun Eurohpaš sáddenuniovnnas. 

NRK lea vuođđuduvvon jagis 1933 ja lea Norgga stuorámus mediafitnodat. NRK:as ledje jagis 2010 njealje riikkaviidosaš TV-kanálat (NRK1, NRK2, NRK3 ja NRK Super) ja golbma riikkaviidosaš radiokanálat (P1, P2 ja P3).

NRK lea ruhtaduvvon sáddendivvagiid vuođul, nu gohčoduvvon «TV-liseansa». NRK liseansadienas leai jagis 2005 badjelaš golbma miljárdda norgga ruvnnu, sullii seamma olu go olles Norgga kulturbušeahtta.
 
Jagis 2006 buvttii máidnosat ja sponsen NRK:ii dietnasa 51 miljovnna ruvnnu. Liseansadienas leai seamma jagi lagabui njealje miljárda ruvnnu.

NRK:as lea váldokantuvrrat Oslos Marienlystas ja Troandimis Tyholtas. Teaksta-TV álggahuvvui jagis 1983, ja NRK.no/NRK Interaktiv ásahuvvui jagis 1994. NRK šattai stadalaš aksjafitnodat jagis 1996. 

Vásáhusguovddaš NRK Opplevelser rahppui Marienlystas Oslos jagis 2003, gos earret eará leat govat ja jienat NRK historjjás.

Radiodállu, Radiohuset (Kringkastingshuset), lea boarráseamos oassi NRK:a váldokantuvrras, mii lea NRK Marienlyst Oslos. Fásta radiosáddagat alge Norggas jagis 1925 priváhta fitnodagas Kringkastingsselskapet A/S. Dat lea algu Norgga sáddemis, mii ásahuvvui jagis 1933. NRK leai sihke eaiggáduvvon ja stivrejuvvon stáhtas, ja deháleamos doaibman leai álgoálggos álbmogii juohkit dieđuid, mii dahkkui briitannialaš BBC málle mielde. 

Soađiáigge 1940–45 sáddendoaimma stivrejedje Norggas nasisttat, ja sáddenfierbmi belohahkii billašuvvan, nuba NRK seammás fárrehii doaimmas Stuorrabrittaniai, man jođihii Toralv Øksnevad. Sáddagat ledje maid Amerihkás soađiáigge.

Almmolaš rahpan TV:as Norggas leai 20.8. 1960. Jo OG gilvvuin Grenobles jagis 1968 eanas oassi sáddagiin ledje ivnniiguin.  1970 logus bohte eanet ivdnesáddagat, ja ođassátta Dagsrevyen bođii jo jagis 1973. Fásta ivdnesáddagat alge jagis 1975. Dan maŋŋá radio massii guldaleddjiidis dan ođđa mediai. 

Fitnodagas lea monopola sihke radios ja TV:as gitta 1980-lohkui. Jagis 1992 oaččui NRK riikkaviidosaš sáddagat gilvaleaddjis TV 2-ázis. 




#Article 161: Murmánskka Guovllu Sámesearvi (189 words)


Murmánskka guovllu sámi searvi dahjege OOSMO (, ) lea Ruošša sápmelaččaid searvi. Ruošša Sámis doaibmá searvi mángga báikegottiin, iešguđetge guovlluin, viiđat Ruoššabeala Sámis numo Lujávrris ja Revdas. Searvi lágida ea.ea. kultuvra ja giellaoahpahusa ja sihke seailluha ja ealáskahttá árbevirolaš sámi giehtaduodjedáidduid. 

Sámiid 17. konferánsa Gironis jagis 2000 dohkkehii Murmánskka guovllu sámesearvvi, OOSMO lahttoohcamuša. OOSMO lea nuba miellahttun Sámiráđis, mas leat oktiibuot vihttanuppelogi (15) lahtu. Dain leat guokte lahtu mielde Sámirađis, Guoládaga sámi searvi nammada ovtta ja OOSMO nammada ovtta áirasa. Guoládaga Sámi Searvi lea vuođđuduvvon jagis 1989 ja OOSMO lea vuođđuduvvon 1998. Sámiid 14. konferánssas Leavnnjas jagis 1989 lei Sovjetlihtus boahtán okta ovddasteaddji, gii buvttii konferánsii dearvvuođaid Ruošša sámiin. Ovddit konferánssas Åres jagis 1986, ii lean oktage Ruošša beal sápmelaš fárus.

Jođiheaddjin lea leamaš Nina Afanasjeva ja dál lea Aleksander Kobelev, čujuhus Sovetskaja 13-10,184290 Lovozero/Lujávri, Ruošša.
Lea eahpečielggas goas OOSMO searvi ásahuvvui. Organisašuvdna ozai miellahtovuođa Sámirađis jagis 2000 ja oaččui ohcama dohkkehuvvot seamma jagi. Searvvi vuođđudeapmi bođii sivasgo mánga jagi riidduid geažil Guoládaga Sámi Searvvis (GSS), mas okta ákkain leai ahte GSS ii ovddastan dahje vástidan eanaš ruoššabeale sámiid beaivválaš eallima. Dattege guktot Ruoššabeale servviin lea sierra sadji Sámiráđis.




#Article 162: Nina Afanasjeva (410 words)


Nina Afanasjeva (Nina Eliseevna Afanasjeva, , gielddasámegielas: Е̄льцэ Нӣна, r. 1939) lea gielddasápmelaš oahpaheaddji, gielladutki ja politihkkár.

Nina Afanasjeva ble i 1939 født i den lille samiske bygda Arsjohka på Kolahalvøya i Russland. De rundt 200 menneskene i bygda levde stort sett av reindrift og fiske.

I 1968 bestemte den daværende partisjefen i det sovjetiske kommunistpartiet, Leonid Brezjnev, at det ikke lenger skulle få bo mennesker i blant annet Arsjohka. Alle som bodde der skulle tvangsflyttes for å gjøre plass til militære aktiviteter.
Nina Afanasjeva viser noen bilder på veggen hjemme. (Foto: Dan Robert Larsen/NRK)

I nærheten av Arsjohka skulle det etableres en ubåtbase.

Ninas nære familie ble splittet. Noen ble sendt til Lovozero, mens andre ble flyttet til Apatiti. Det er rundt trehundre kilometer mellom disse to byene.

Nina jobber fortsatt aktivt som språkforsker og forfatter, Viktig brobygger mellom russiske og nordiske samerMedlem av Samerådet i flere år, Til tider en omstridt president i Kola Samiske forening gjennom flere år, Etablerte Kola samiske forening i 1989, Bor for tiden i Murmansk, Tvangsflyttet til Apatiti i 1968, Født i Arsjohka i 1939

Kolasamene kom med i det samiske samarbeidet med perestroikaen i slutten av 1980-tallet. Kola Sameforening (Guoládaga sámesearvi på nordsamisk) ble dannet i 1989 for å fremme sakene til en minoritet bestående av et par tusen individer på en halvøy, som har en sentral industriell og strategisk stilling i det nordlige Russland.

Nina Afanasjeva er grunnleggeren av foreningen og har også sittet som leder helt siden starten frem til i fjor 2010. Etter 21 år som leder har Nina Afanasjeva (71) abdisert. Den 30 år yngre Elena Jakovleva (41) overtok i helga stafettpinnen.

Den samiske språkforskeren og politikeren Nina Afanasjeva er nå en av de ni som er valgt inn som representant i det som skal bli det russiske Sametinget, Kuelnegk Soamet Sobbar (Kola Saami Assembly).

Hun har brukt de siste 25 årene på å samle inn ord og uttrykk på den samiske dialekten, som er en av fem grener i kildinsamisk.
    * Les også: Skriver ordbok for døende dialekt

Samisk språknemnds medlemmer

Samisk språknemnd består av 12 medlemmer og skal representere samiske språkgrupper på svensk, finsk, norsk og russisk side av det samiske området.
Publisert av Heahttá, Sara Ellen Eira. Sist endret 07.04.2010 av

Medlemmene oppnevnes for fire år av gangen. Sametingene og sameforeningene i Russland, foreslår fra hvert land tre (3) medlemmer med varamedlemmer, som representerer ulike språkgrupper. Nemndas medlemmer oppnevnes av Samisk parlamentarisk råd.

Čujuhusat

Čujuhusat: 




#Article 163: Murmánska (379 words)


Murmánska (ruoššagillii: Му́рманск, gielddasámegillii: Мурман ланнҍ, nuortalašgillii: Muurman) lea gávpot Guoládatnjárggas, oarjedavimusas Ruoššas, badjelaš 100 kilomehtera Norgga rájás. Murmánska lea stuorámus gávpot poláragierddu davábealde ja lea Murmánska oblasta hálddahusguovddáš. Gávpogis orro 2006 sullii 320 000 ássi. Gávpot lea dehálaš jieŋahis gáttiin, go addá vejolašvuođa meara bokte Ruoššas ollit Atlántii, sihke siviilalaččat ja militearalaččat. Ruošša mearrasuodjalusas lea atomčázevuolefatnasat ránnjágávpogis Severomorskkas. Ieš Murmánskkas eai leat gal soahtefatnasat.

Gávpot vuođđuduvvui jagis 1916 namain Romanov-na-Murman, muhto ođđasit gásttašuvvui Murmánskan maŋŋá oktoberrevolušuvnna jagis 1917. Ruoššat áddejedje sáni «nordmann» (dáža) dego urman sátnin, maŋŋá Murmánskas, ja nuba Barentsáhpi gohčoduvvui Murmanskoje morje (Nordmannshavet/Dážamearra). Odne lea Murmánska ođđaáigasaš gávpot, gos leat valjis guolleresurssat, ja leat maid huksemen luonddugássabohkansajiid guovllus. Gávpot lea golmma váldooasis: Leninskij, Oktjabrskij ja Pervomajskij.

Sátnejođiheaddji, Tamara Pryamikova (20.09.2018-).
  

Eai gávdno dieđut das goas vuosttaš olbmot ásaiduvve Guoládatnjárgii, muhto moadde álbmoga/čeardda leat dađistaga fárren guvlui. Jagiin 500- gitta 200-logus o.Kr mat gulle Volgačerdii. Birrasiid jagis 100 o.Kr bohte čearddat gullevačča suoma-ugralaš joavkkuide. Ođđa ja ovddeš čearddat masttadedje ja šadde dološáiggesámeálbmogin. Dážat gohčodedje sin «terfinner» (terálbmogin) sin báikenamas Guoládatnjárggas. Dáinna lágiin Ottar Hålogalándda 800-logu govvidii guovllu: «Oppa riika lea guorus, dušše báikkiid ásset bivdo- ja guolasteaddji tersámit». Guoládat leamašge muhtun áiggiid hålogalándda vearroriikan, gos gonagasat vearuhedje sámiid ng. sámevearuim.

Vuosttaš máilmmesoađi áigge gárttai Sovjetlihttu skáhppot vearjjuid Stuorrabritannias, Ránskkas ja USA:s, ja Murmánska válljejuvvui danin gávppašanhámmanin. Dan geažil maid huksejuvvui ruovdegeainnu gitta Murmánskii jagi 1916.

Gávpot lea ožžon álgonamas Romanov-na-Murman fyrstadálus Romanov (sovjetlihtu tsar-dynastias) ja tsar Nikolai II mielde. Virggálaččat vuođđuduvvui čakčamánu 21. beaivve jagis 1916 (golggotmánu 4. beaivve, daddjo fas ođđa kaleandaris). Cuoŋománu 3. beaivve jagis 1917 gásttašuvvui Murmánskan, ja dalle ásse gávpogis 10 000 olbmo.  Nuppi máilmmesoađi rádjái ásahuvvojedje mearrasoahtefanasbáikkit ja industriija ovdánii, sihke guolásteapmi, ruvkedoaimmat, metállabohkamat ja kemálaš industriija. Olmmošlohku maid lassánii dađistaga.  

Jagi 1939 fallehii Sovjetlihttu Suoma ja válddii iežas vuollái Suoma nuppi gieđa, Beahcáma. Suopma vuosttildedje garrasit Dálvesoađis, muhto dattege masse Barentsábi-mearragáttiset. Suomasámit vuojehuvvojedje ja gárte bággofárremiida, muhto eai dobbeleabbui go Anárjávrre rádjái, Čeabetjávrái. 
Maŋŋá go Sovjetlihttu jagi 1941 searvvai nuppi máilmmesoahtái, šattai Murmánska guovddážis sovjeahta soahte organiseremis, sivasgo leai váldohámmánin fámolaš oarjeriikkain numo Stuorrabritannias ja USA:as gálvofievrrideami olis.  Duiska soahteveagat fallehedje Murmánskka jagis 1941, muhto vásihedje garra vuosttildeami, eaige nagodan vuoitit gávpoga, vaikko mo mollejedje ja bombejedje gávpoga ja gálvofievrridanfatnasiid. Sovjetlihttu gudnejahtte Murmánskka suodjalusa jagis 1985, ja gávpot oaččui gudnenama Sáŋgárgávpot.




#Article 164: Norgga ruvdno (234 words)


Norgga ruvdno (ISO 4217) lea ruhtaovttadat Norggas. Ovtta norgga ruvnnos leat 100 evrre. Valuhtta ISO 4217-koda lea NOK, muhto lea dábáleabbo gohčodit valuhtta ruvdnon ja čállit ,- govasteamen. Norgga ruvdno lea sentrálabáŋkolága mielde bággomáksinovttadat Norggas, ja lea leamaš riika almmolaš valuhtta dan rájes go buhttejuvvui nu gohčoduvvon dárogillii daler ja skilling jagis 1875.

Ruvdno lea eará davviriikkaid ruhtaovttadat maid, earet eará Dánmárkus, Ruoŧas (krona) ja Islánddas (króna)

Norgga ruvdno introduserejuvvui jagis 1875, ja buhtadii ovtta speciedalera njeallje ruvnno vuostái juohke speciedalera ovddas. Ruvnno sisafievrredeapmi bijai Norgga Skandinávalaš ruhtauniovnna (Den skandinaviske myntunionen) vuollái mii vuođđuduvvui guokte jagi árabut, jagis 1873. Uniovdna loahpahuvvui jagis 1914, muhto goitge váljjeje Norga, Dánmárku ja Ruoŧŧa doalahit iežaset ja dál sirrejuvvon valuhtaid.

Ruhtauniovnna siskkobealde lei norgga ruvnno gollestandardda 2 480 ruvnno ovtta kilo ráinnas golli ovddas. Dát standárda fas sisafievrreduvvui gaskal 1916:ii ja 1920ii, ja fas gaskal 1928ii ja 1931:a. Jagi 1913ii šattai ruvdno baicce čatnot brihttálaš pundii mas 19,9 ruvnno devddi ovtta punda. Jagis 1939ii šattai ruvdno čatnot USA dollarii, gos 4,4 ruvnno vástidedje juohke dollarii. Go Norga lei nazisttalaš okkupašuvnna vuolde (nuppi máilmmesoađis) de šattai ruvdno čatnot Duiska riksmárkkii vuostái gos 1 ruvdno vástidii 0,6 riksmárkái, ja máŋŋelaš lei 1 NOK=0,57 RIM. Maŋŋel soađi šattai ruvdno fas čatnot brihttalaš punda ja USA dollara vuollái.

Jagis 1992 valji Norgga Báŋku mannat eret daid fásta cuvkenkuršain, ja manai márkanheivehan golgii kuršaide. Dá lea maid Norgga báŋku dálá vuohki cuvkenkuršat meannudeapmi.




#Article 165: Svalbárda (205 words)


Svalbárda (, ) leat Norgga sullot Árktisas. Dát sullot leat Eurohpa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal 74° ja 81° davvi govdodagas ja 10° ja 35° nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana (Nordaustlandet) ja goalmmádin stuorimus Edgeøya. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat Barentsburgas, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma Sveagruvena dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas.
Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9.beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Trust Arktikugol áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái.

Sulloguovllus lea arktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eara guovlluin seamma govdodatgrádain.

Svalbárdda stuorámus sullot leat:




#Article 166: Norgga leavga (260 words)


Norgga našunálaleavggas lea sevdnjesalit davviguovllu ruossa mas leat vilges ravddas rukses vuođu nalde. Dat ceakko ruossaoassi lea biddjojuvvon leavgastávrrá lagabui, dološ Skandinávia leavgaminstariid mielde. Gávpe- ja našunálaleavggas lea oktavuohta 16:22, (allodagas govdodahkii), ja stáda- ja orlogaleavggas lea oktavuohta 16:27.

Dat rievttes ivnnit Norgga leavggas leat biddjon Olgoriikadepartemeanttas Pantone-vuogádaga mielde. Leavgga rukses oasis galgá leat PMS 032U ivdni ja dan alit oasis ges PMS 281U. Dát ivnnit leat seamma go #EF2B2D ja #002868 RGB-systemas. Olgoriikadepartemeantta lohká ahte dát ruksesivdni lea seamma go dánska leavggas, ja alitivdni seamma go dan fránska leavggas. 

Antihkka- ja gaskaáiggis ii lean dábálaš ahte riikkain ledje sierra našunálaleavggat. Hearráin gal baicca ledje iežaset leavggat, ja gonagasa leavga lei dat man birra su soahteálbmot galggai čoahkkanit. Dat lea váttis gávnnahit sihkkarit mii norgga vuosttaš leavga lei, muhto dan gal dihtet ahte Sankt Olav anii vilges mearkka gearbmašiin Nesje-stuimmiin. Dán ovdal lei gáranas ja rávga leamašan anus. Magnus den Gode anii seamma mearkka go Sankt Olav, ja Harald Hardråde anii gáranasa. Gonagas Inge I anii rukses ledjona guvges duvkas, ja Sverre anii rukses ja golle goaskina. Eirik Magnussona leavga lei ruoksat mas lei fiskes ledjon mas lei ruvdno ja ákšu, dát lei anus jagi 1318 rájes. Ledjonleavga lei earret eará anus Akershusa festniŋgas nu maŋŋit go jagi 1698:is. 1641:s biddjui ledjon buot norgga ráđđenvugiid leavggaide. Dát seamma leavga lei maiddái anus fatnasiin ja eará festniŋgan, muhto unnidedje dan geavaheami 1600- ja 1700-loguin. 1500-logus šattai dábálažžan ahte fatnasat atne ruovtturiika leavgga čájehandihti gos sii leat eret, muhto ii šaddan ovdal jagi 1748:s ahte Dannebrog galggai leat dat áidna lobálaš gávpeleavga. 




#Article 167: Gurutbellodat (289 words)


Gurutbellodat () lea Norgga boarráseamos politihkalaš bellodat, mii vuođđuduvvui ođđajagemánu 28. beaivvi 1884:s, ja lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Gurutbellodagas lea sosiálaliberalisma vuođđojurddan, ja bellodat lea čađahan liberála ođastusaid dego parlamentarismma, oskkufriddjavuođa, juryortnega ja almmolaš jienastanrievtti. Bellodagas váilo 3 172 jiena gieldoráji badjel boahtit válggain 2009:is, muhto sis leat goitge odne guokte áirasa Stuoradikkis danne go lei stuora beroštupmi Oslos ja Akershusas sidjiide. Gurutbellodat lea de unnimus bellodat Stuoradikkis. Maŋemus go bellodat lei ráđđehusas lei áigodagas 2001:s gitta 2005:a rádjai, oktan Olgešbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain.

Gurutbellodaga njeallje váldoášši leat skuvla, biras, smávva fitnodagažat ja čálgaortnet.

Bellodat lea olggošgovvidan iežas dego birasbellodahkan 1930-logu álggus ja rehkenasto odne dego dat eanemus progressiiva birasbellodat borgárlaš bealde. Bellodat oaivvilda ahte Norga ferte rievdat ruoksadis ruoná vearrun, danne go galgá gánnáhit válljet luonddugáhttema. Gurutbellodat bargá maiddái oktasašjohtolagain, ja lea nagodan dán čađahit Oslos gos fálaldat lassánii ja hálbbui. Bellodagas lei johtalusministtar 2001-2005, goas bidje johtui ráhkadit duppal- ja gávpotluottaid Bergenis.

Gurutbellodat ovdanbuktá maiddái iežas dego smávisfitnodagaid bellodat, ja erenoamážit sin ovddeš bellodatjođiheaddji Lars Sponheim dagai iešheanalaš ealáhusdolliid ja smávit fitnodagaid guovddáš oassin bellodaga politihkkii. 

Bellodaga okta váldoášši lea maid oahppo- ja skuvlapolitihkka. Gurutbellodat lei guovddážis ovddidit oktasašskuvlla ovdáneami. Otná bellodatjođiheaddji, Trine Skei Grande, lei ovdalaš skuvlabyråd Oslos (2000-2001). Su maŋŋel álggii seamma bellodatolmmoš Kjell Veivåg. Odne ovdanbuktá Gurutbellodat iežaset dego vuosttaldeaddjin viiddiduvvon skuvlabeivviide, šattuid ja ruotnasiid addit skuvllain ja leaksovehkiide mat eai leat fágalažžat oahppan. Bellodat áiggošii ruđa bidjat dáidda maŋŋel- ja viidáset ohppui oahpaheddjiide. Bellodat maid háliida ložžet priváhtaskuvlalága.

Gurutbellodagas leat máŋga čuoččuhusa mat leat earaláganat go eará Norgga politihka oaivilat, mat gusket personsuodjalussii, mirkofuolaheapmái ja teknologiijai dego profiilaguovlun. Gurutbellodat lea áibbas vuostá EU:a Diehtovurkendirektiivii. Bellodat lei earret eará vuosttaš gii doarjjui friddja fiilajuogadeami, ja bellodat oaivvilda maiddái ahte garra mirkogeavaheaddjit berrejit oažžut heroiinna reseaptain.




#Article 168: Oscar Torp (184 words)


Oscar Fredrik Torp (riegádan 8. beaivvi geassemánus 1893:s  Skjebergas, jámii 1. beaivvi miessemánus 1958:s) lei bargiidbellodatpolitihkkár geas ledje máŋga bellodatboastta 1918 rájes gitta dassá go jámii. Son lei maid fylkkamánni Vestfoldas 1948 rájes dassá go jámii.

Son lei stáhtaministtar 1951-1955 ja stuoradiggepresideanta 1955 rájes dassážii go jámii 1958:is. Son lei ruhtadanministtar, suodjalusministtar ja sosiálaministtar Nygaardsvolda ráđđehusas, ja dasa lassin suodjalusministtar Einar Gerhardsena vuosttaš ráđđehusas.

Áigemolsumis ráfigiđa jagi 1945:s lei son jođiheaddji Ráđđehusdelegašuvnnas ja doaimmaheaddji hoavda Olgoriikadepartemeanttas, Suodjalusdepartemeanttas ja Stáda diehtojuohkinbálvalusas miessemánu 14. beaivvis 31. beaivái 1945:s.

Torp lei maiddái parlamenttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuoradiggejoavkkus 1948-1951. Son lei maid dat gii formálalažžat lea guhkimusat lea bargan bellodatjođiheaddjin Bargiidbellodagas. Son válljejuvvui 1923:s, muhto massii saji go bođii ruovttoluotta Londonis 2. máilmmisoađi maŋŋel 1945:s.

Torp bođii Østfoldas eret, ja lei nubbin boarráseamos bárdni ovcci oappá- ja vieljažagain, gos gávccis bajásšadde. Sin áhčči emigrerii Kanadai go Torp lei logi-jahkásaš, ja jámii go lei ruovttuguvlui boahtime njeallje jagi maŋŋel. Torp barggai mánnán ja vásihii iežas vuosttaš bargosoahpatmeahttunvuođa go lei 13-jahkásaš. Dát dagahii dan nuorra bargái stuora jurddaváikkuhusaid, ja son bođii árrat johtui fágalaš bargguin. 15-jahkásažžan son lei vuolitruhtadoalli fágasearvvis Hafslundas.




#Article 169: John Lyng (248 words)


Johan Daniel Fürstenberg Lyng (riegádii borgemánus 22. beaivvi 1905:s Troanddimis, jámii ođđajagimánus 18. beaivve 1978:s  Bærumas) lei norgalaš jurista ja politihkkár (Olgešbellodat). Son lei stáhtaministtár gaskkal 28. beaivvi borgemánus gitta 25. beaivái čakčamánus 1963:s ja olgoriikaministtar Per Bortena ráđđehusas 1965-1970.

Lyng riegádii Troandimis ja lei oahppan jurista. Lohkanáiggis lei sus gullevašvuohta dan kommunisma lihkahusaide Mot Dag, muhto searvvai dađistaga bellodahkii ”Frisinnede Venstre”, ovdal go son, jagi 1945:s, maŋŋel dan bellodaga heaittiheami, searvvai Olgešbellodahkii. 1947:s lei son alimusriekteadvokáhtta. Gaskal 1943-1944 okkupašuvnna vuolde lei son dan norgga delegašuvdna rekruhttakantuvrras Stocholmmas, ja miessemánu rájes jagi 1944:s Justiisadepartemeanttas Londonis. 1945:s 1947 rádjai lei son stáhtaadvokáhtta riikaverrošanáššiin, ja son čalmmustahtii iežas áktoriin dan stuora Rinnan-áššis. Son lei duopmár Troandin gávpotrievttis 1945:s, láhkamanni Agderis 1951:s ja fylkkamánni Oslos ja Akershusas áigodagas 1964-1970. Lyng lei miellahttu Troandima gávpotstivrras, ovdagottis ja ruhtadanlávdegottis 1935-1945. Son ovddastii Lulli-Trøndelága Stuoradikkis 1945-1953. Son maid geahččalii vuoitit válddi Olgešbellodaga ovddas Telemárkkus 1953:a válggain, muhto ii olahan dan. Muđui lei son miellahttu Skiena gávpotstivrras 1955-1959, ja Stuoradiggeovddasteaddji Akershusa ovddas 1958-1965.

Olgešbellodagas son šattai jođánit C.J. Hambroa maŋisboahtti ja šattai parlamentalaš jođiheaddjin gaskkal 1958 ja 1965. Son čájehii iežas erenoamáš čeahpes parlamentalažžan. Máŋgga bealis Lyng lei mielde rievdademiiguin mat guske sin politihkalaš jurdagiidda, ja son maid huksii luohttámuša daid borgárlaš bellodagaid gaskkas. Dalle go Gerdhardsena ráđđehus heaittihuvvui King-Bay-áššis 1963:s, lei Lyng hui lunddolaš stáhtaministtar 1963:s.

Son lei miellahtut Nobel-komiteas ođđajagimánu 1. beaivvi 1964:s gitta golggotmánu 12. beaivái 1965:s. Lyng lei áhčči ovddeš advokáhttii, politihkkárii ja girječállái Jon Lyngai, ja vilbealli máilmmidovddus Thor Heyerdahlai.




#Article 170: Pirita Näkkäläjärvi (107 words)


Pirita Susanna Näkkäläjärvi (riegádan guovvamánu 13. beaivve 1978) lea Suoma Sámedikki lahtu jagiin 2012-2015 ja 2020-2023. 

Son válljejuvvui vuosttas háve Suoma Sámediggi válggain 2011 ja lei áidna evttohas sámeguovllu olggobealde, guhte válljejuvvui áirrasin. Nuppe háve son válljejuvvui Suoma Sámediggái Anáris sámediggeválggain 2019.

Golggotmánu 2012 Näkkäläjärvi álggii Yle Sápmi ođđa hoavdán, Juhani Nousuniemi maŋŋel ja seammás son guđii Sámedikki. Pirita Näkkäläjärvi celkkii iežas eret Yle Sámi hoavdan jagis 2017. Dál son bargá fitnodatgávpehoavdan Helen Venturesis.

Näkkäläjärvis leat guokte magisttardutkosa. Son lea gávpediehtagiid magisttar Helssega gávpeállaskuvllas ja MSc Media and Communications (with Distinction) London School of Economicsis (LSE), Stuorra-Británnias. Su magisttar- dahje masterbargu LSE:s gieđahallá áitagiid sámiid sátnefriijavuhtii Suomas.




#Article 171: Sigbjørn Skåden (141 words)


Sigbjørn Skåden (riegádan ođđajagimánu 4. beaivvi 1976:s Romssas) lea sámi girječálli ja guovddáš olmmoš davvinorgga kulturbirrasis. Go son lei njeallje jahkásaš fárrii su bearaš su eatni (Asbjørg Skåden) ruovttubáikái – unna gilážii Lánttedievás Skánihis. Odne son orru Førdes.

Son lei mielde ásaheame nuoraidsearvvi Stuornjárgga Sámenuorak, mii 1999:s álggahii Márkomeanu – sámi kultuvra- ja musihkkafestivála mii dollojuvvo gaskkal Skániid Romssas ja Evenášši Nordlánddas ja mii ovddida sámi kultuvrra.

Skåden lea lohkan girjjálašvuođa ja sus lea váldofága girjjálašvuođadieđus Romssa Universitehtas. Sus lea maid mastergráda Británnia girjjálašvuođas Yorka Universitehtas (University of York). 2003:s lei Sigbjørn Skåden redaktevra sámi nuoraidantologiijas “Riimiin rámiin” man ulbmil lei ovddidit nuorra, duordnasámi jienaid ja sin movttiidahttit čállit.

Skábmamánu 2009:s almmuhii Skaniid girjie su nuppi lyrihka-barggu Prekariáhta lávlla. Dás mii čuovvut sámi bára Debbie ja Ian’a. Girji lea juhkkon golmma oassái: okta oassi sudnuide goabbáige, ja goalmmát oassi sudnuide fárrolagaid.




#Article 172: Niillas Aslaksen Somby (223 words)


Niillas Aslaksen Somby (riegádan 4. beaivvi juovlamánus 1948:s) lea sámi kulturbargi ja sámepolitihkalaš aktivistta. Son lea daid maŋemus logenár jagiid bargan čállin/girječállin, govvejeaddjin ja journalistan. Somby orru Sirpmás Deanu gielddas. Niillas A. Somby lei miellahttu Sámi ákšuvdnajoavkkus. Son lea vuosttažettiin beaggán okta dain čiežain sápmelažžan geat nealgudedje iežaset streaikan Stuoradikki olggobealde 1979:s Áltá-riidduid oktavuođas, ja oassálastin bávkalangeahččaleamis Álttás 1982:s.

Somby ja su bargu Mons Somby bázahusaid ektui lea fáddá rešissevrra Paul Anders Simma filmmas ”Gi oss skjelettene tilbake” (Atte midjiide dávttiid ruovttoluotta).

Niillas A. Somby, John-Reier Martinsen ja goalmmát amasolmmoš oassálastte 1982:s ovtta geahččaleapmái bávkalit ovtta šaldi Álttás. Bilideapmi čađahuvvui maŋŋel go Norgga Alimusriekti 1982:s mearridii ahte ráđđehusa ulbmilmearrádus dulvadit Áltá-eanu lei lobálaš ja sáhtii álggahuvvot. Bávkalanviggamuš ii meinnestuvvan danne go bávkkehii dáhpedorpmis. Sombys roasmmohuvvái čalbmi ja giehta bávkaleami oktavuođas. Gieđa son massii maŋŋel dan dihte. Son dajai NRK:i maŋŋel:

Somby ja Martinsen ášostuvvuiba dollacahkkeheami ovddas ráŋggáštuslága §148 mielde, mas lea 21 jagi ráŋggáštusrámma. Jahkebeali maŋŋel giddagasas, Somby báhtarii Kanadai gos son ja su bearaš čiehkadedje irokeesaid luhtte. Sii olggosbijahalle loahpas Kanadas. Guokte jagi ja golbma mánu maŋŋel go báhtaredje ledje Somby ja su bearaš ruovttoluotta Norggas. Ášostahttin bávkaleami ovddas lei de rievdaduvvon ja unniduvvon bilideapmin almmolaš opmodagas ja lobihis vuorká bávkkanasain. Son dubmehalai jagi čohkkat, mas čieža mánu ledje evttolažžat. Danne go Somby lei jo vihtta mánu čohkkan, son beasai friddjan de.




#Article 173: Neptunus (119 words)


Neptunus lea planehta. Dat lea beaivvášgotti gávccát ja olggumuš planehta. Dat lea njelját stuorimus čađamihtu hárrái. Neptunus lea veahá stuoribuš go su measta jumešlágan ránnjáplanehta Uranus. Neptunus johtá beaivváža birra juohke 164,8 jagi. 

Namma lea nammaduvvon romálaš mearraipmila mielde ja dan astronomalaš mearka lea ♆, mii govvida Neptunusa golbmasuori. 

Neptunus lea dat áidná planehta beaivvášgottis mii fuomášuvvui matematihkalaš rehkenastimiin, dan sadjái go áicamiin. Fránskkálaš astronoma Alexis Bouvard oinnii ahte Uranus jođii ártegit. Dalle dat jurdddašii ahte ferte leat soames gávnnakeahtes planehta leamen mii váikkuha Uranusa johtimii. Gávnnakeahtes planehta báiki einnostuvvui matematihkalaččat ja áicajuvvui dasto teleskohpain. Maŋŋelaš dan stuorámus mánnu, Triton, fuomášuvvui.

Neptunusas leat unnimustá 13 mánu:
Despina,
Galatea,
Halimede,
Laomedeia,
Larissa,
Naiad,
Nereid,
Neso,
Proteus,
Psamathe,
Sao,
Thalassa ja




#Article 174: Trygve Bratteli (123 words)


Trygve Martin Bratteli (riegádan 11. beaivvi ođđajagimánus 1910:s Nøtterøyas Jarlsberga ja Larvika amtas – dálá Vestfolda, jápmán 20. beaivvi skábmamánus 1984:s Oslos) lei norgalaš politihkar (Bb) ja stáhtaministtar guktii áigodagas 1971ndash;1976.

Son lei Terje Hansen Bratteli (1879ndash;1967, earret eará suohkanbargi) ja Martha Barmen (1881ndash;1962) bárdni. Vuođđoskuvlla maŋŋel lei son belohahkii bargguhaga ja belohahkii viisárbárdni 1926 rádjái, ja son oassálasttii fállábivdui jagiid 1926ndash;1927. Dán áigodagas son barggai máŋga mánu ovtta guanofabrihkas Lulli-Georgia sullos Lulli Atlántas.

Son barggai snihkkenbargguiguin Vestfoldas ja Bargiid nuoraidfylkingas jagiid 1928ndash;1933. 

Bratteli lei ángiris vuosteháhkobargi nuppi máilmmisoađi vuolde ja válddahalai duiskkalaččaide 1942:s Kristiansundas. Son dollui Nacht und Nebel-fáŋgan konsentrašuvdnaleairrain 1943:s gitta 1945 rádjái, Sachenhausenis Oranienburggas Berlina lahka ja Natzweileris Elsassas. Son evakuerii Vilges bussiiguin njukčamánus 1945:s ja dettii dalle 47 gilo.




#Article 175: Lars Korvald (278 words)


Lars Korvald (riegádan 29. beaivvi cuoŋománus 1916:s Mjøndalenis, jápmán 4. beaivvi suoidnemánus 2004:s Mjøndalenis) eret Vuolit Eikeris Buskerudas lei norgga politihkar Risttalaš Álbmotbellodagas. Son lei stuoradiggeovddasteaddji, stáhtaministtar, bellodatovdaolmmoš ja parlamenttalaš jođiheaddji. Son loahpahii iežas fidnokarrieara fylkkamánnin Østfoldas.

Korvald lei oahppan siviilaagronoma, ja oaččui oahpaheaddjibarggu 1943:s dan risttalaš Tomb eanandoalloskuvllas (Tomb jordbruksskole) mii lei Rådes Østfoldas. Áigodagas 1948:s 1952 rádjái son barggai hoavdakonsuleantan ”Norske Jordbruksklubber:is” (dála 4H Norge). 1952 rájes son lei rektor Tomb eanandoalloskuvllas. Son ii lean ovdal leamašan politihkalaččat aktiivvalaš go 1961:s nominerejuvvui vuosttaš sadjái Østfolda Risttalaš Álbmotbellodaga listui.  Dušše njeallje jagi maŋŋel šattai son RáB parlameanttalaš jođiheaddjin, ja logi jagi maŋŋel ges stádaministtarin.

Son lei Risttalaš Álbmotbellodaga vuosttaš stádaministtar dalle go jođihii guovddášráđđehusa (RáB, Gb ja G) golggotmánu 18. beaivvi 1972:s gitta golggotmánu 16. beaivvi 1973:a rádjái. Son lei maid ovdaolmmoš Risttalaš Álbmotbellodagas 1967-75 ja 1977-79, stuoradiggeáirras Østfolda ovddas 1961-81 ja lágadiggepresideantta 1969-72. Korvald lei Risttalaš Álbmotbellodaga parlameanttalaš jođiheaddji jagiin 1965-72 ja 1973-81.

Korvalda ráđđehusa ovddemuš barggut šadde šiehtadallamat gávpešiehtadeami birra EF:ai go ohcamuš norgga miellahttuvuođa birra ii lihkostuvvan 1972:s. Crotale-ášši oktavuođas Korvalda ráđđehus bisui vaikko Bargiidbellodat ovddidii eahpeluohttámuš-evttohusa geassemánu 1973:s, ja vaikko VG moadde beaivvi dan evttohusa ovdal čálii ovdasiidui ahte ”Korvald-ráđđehusa beaivvit leat lohkkon”.
Dat lei Korvald gii 1972:s loktii Kjell Magne Bondevika, gii lei dalle 25 jahkasaš, riikapolitihkalaš arenai go vieččai su sisa stádačállin stádaministara kantuvrii.
Maŋŋel go Korvalda politihkalaš karrieara nogai, válljejuvvui son Fylkkamánnin Østfoldas (1981:s 1986:a rádjái).

Korvald jámii moadde vahkku maŋŋel iežas eamida, Ruth Aarny Korvald (riegádan Ruth Aarny Borgersen, suoidnemánu 2. beaivvi 1915). Soai náitaleigga 1943:s. Son hávdáduvvui Bragenes girkus Drammenis suoidnemánu 12. beaivvi, gistu dolvo dasto Nedre Eiker girkogárdái. Ráđđehus mearridii ahte su hávdádeami galggai stáda gokčat ruđalaččat.




#Article 176: Skien (101 words)


Skien lea Norgga gávpotgielda ja Telemárkku fylkka hálddahusguovddáš. Skiena rádjefylkkat leat Sauherad ja Kongsberg davvin, Siljan nuortin, Porsgrunn ja Bamble lullin ja Drangedal ja Nome oarjin, ja lea oassi guovllus mii gohčoduvvo Grenland.

Gávpot lea okta Norgga boarrásepmosiin, dat vuođđuduvvui sullii jagis 1000. Dat lea áidnu gaskaáiggi gávpot Norggas, man ii gonagas vuođđudan.

Gielda ja gávpot leat Norgga 11. stuorámusat, 52 077 ássiin (ođđajagimánu. 1. b. 2011). Skiena gávpot lea oassi oktii čoahkkánan gávpotguovllus, masa gullet Skien, Porsgrunn ja Bamble. Dat čoahkkebáiki lea čihččet stuorámus riikkas 88 335 ássiin 1.1.2011:s (main 45 978 Skienis, 32 484 Porsgrunnas ja 9 873 Bambles).




#Article 177: Trygve Lund Guttormsen (171 words)


Trygve Lund Guttormsen (riegádii suoidnemánu 20. b. 1933 Gávvuonas Álaheajus, jámii skábmamánu 6. b. 2012 Mázes Guovdageainnus) lei guovddáš sámi govvadáiddár ja guovllupolitihkar, gii orui ja barggai Mázes Guovdageainnu suohkanis, Finnmárkkus. Trygve Lund Guttormsen lei okta dain gii álggahii nu gohčoduvvon Máze-joavkku, mii ovddastii ođđa jurddašeami ja internašunaliserema sámi dáidagis. Guttormsen lei iešoahppan govvadáiddár ja guovddáš olmmoš organiserejuvvon sámi dáiddaeallimis, ja son lei Sámi dáiddárguovddáža gudnemiellahttu. Guttormsen lei maid guovddáš olmmoš sámi vuostehágus Áltá-riidduid áigge. 

Trygve Lund Guttormsen bajásšattai Gávvuonas Álttás. Son ja su bearaš evakuerejuvvojedje soađi áigge álggos Moai, ja loahpas Nesoddenii, gos sii orro gitta 1948 rádjai. Guttormsen váccii álggos álbmotallaskuvllas, ja de reálaskuvllas ja gymnásas Álttás, ja das maŋŋel vel Risttalaš Gymnásas Oslos. Jagiid 1957–1958 son álggii bargat sadjásašoahpaheaddjin Álttás, gos son maid maŋŋel čađahii oahpaheaddjiskuvlla ja válddii eksámena 1961:s. 

Trygve Lund Guttormsen lei rektor Máze skuvllas 12 jagi, ja lei maid Guovdageainnu suohkanstivrras oktiibuot 20 jagi. Trygve Lund Guttormsen lei guovddáš miellahttu Máze-joavkkus, geat dolle báikki Máze boares skuvlainternáhtas. Dát vistti lea dál guosseateliera Sámi dáiddárguovddáža vuolde.




#Article 178: Aleksandra Andreevna Antonova (109 words)


Sandra Antonova ( dahjege Антонова Са̄нндрэ Вуэннҍтре нӣййт, ) lei gielddasápmelaš oahpaheaddji ja girječálli. Son riegádii Tyrber siiddas miessemánu 5. beaivve 1932, ja jámii golggotmánu 8. b. 2014. Tyrber siidas Barents meara gáttis Guoládatnjárggas lei bajásšaddan. Sandra goappašat váhnemat ledje sápmelaččat, geat čađa áigge barge boazoolmmožin Tyrber duoddariin. Bearrašis ledje ollu mánát. Sandras lei okta bárdni ja guokte áhkuba.

Sandra lei 1978ndash;1993 jagiin čállán gielddasámi čállinvuogi ja vuosttas Sámi ápesa vuosttasskuvlaluohká várás. Áppes almmustuvai 1982. Sandra jorgalii gielddasámegillii girjjáža Jesus lea mánáid ustibaš, mii almmustuvai 1996. Maid 1996 Davvi Girji Kárášjogas almmustahtii Askold Bažanova máinnasgirjji Gabba. Sandra Antonova jorgalii dan girjji ruoššagielas gielddasámegillii.

Antonova oaččui Davviriikkalaš Gollegiela-bálkkašumi jagis 2012. 




#Article 179: Norgga Sámedikki válgaortnet (104 words)


Norgga Sámedikki válgaortnet lea juhkkojuvvon válgabiirriide, mat leat dál čieža (7). Norgga Sámediggi lea bajimus válgaeiseváldi Norgga Sámediggeválggain. Sámediggi lea ođasmahttán iežas válgaortnega. Ođđa válgaortnet gusto 2009 sámediggeválgga rájes. Sámedikki válgaortnega rievdadusaid duogáš lea ahte válgaortnet ii doaibman ollásit. Láve váldit menddo guhkes áiggi dan rájes go jienasteapmi lea čađahuvvon dassážiigo loahpalaš válgaboađus gárvána, ja leat leamaš eahpegorálaš stuorra erohusat jienastagaid gaskka ja gii duođai beassá Sámediggái.

Ođđa válgaortnega geažil unnu earret eará áirraslohku ja 43 áirasa sadjái bohtet 39 áirasa (dássenmandáhtat loahpahuvvojit) ja 13 válgabiirre sadjái bohtet 7 válgabiirre. Jienasteaddjit besset rievdadit jienastanlihpu  ja doaba sámi jienastuslohku rievdaduvvo Sámedikki jienastuslohkun. Ođđa válgabiiret lea:




#Article 180: Mount Everest (185 words)


Mount Everest ( Sagarmāthā) lea Ásia ja máilmmi alimus várri. Mount Everest lea Nepala ja Kiinná ráji nalde, Himalajas. Dan allodat lea 8 844 – 8 850 m. Mount Everest lea nammaduvvon eananmihtideaddji George Everesta mielde jagi 1856 rájes. Várri lea Sagarmatha-álbmotmeahcis mii gullá UNESCO máilmmeárbbiide. 

Edmund Hillary ja Tenzing Norgay leigga vuosttašin goargŋut Mount Everestii miessemánu 29. beaivvi 1953. 

Nugo rievtti mielde buot stuorra čohkat Nepala Khumbu-guovllus, lea Mount Everest šerpaide bassi várri. Dán olbmo álgovuolggalaš oskkoldat lea seaguhuvvon buddhismain. Šerpaid áddejumi mielde ásset gopmit ja demonat ádjagiin, muorain ja várrečohkaid alde. Buddhistaid oainnu mielde báikkis orru Jomo Miyo Lang Sangma gii addá olbmuide biebmoávdnasiid. 

Stuorra bassi Padmasambhava, gii buvttii buddhisma Tibetii, lágidii gul viehkangilvvu Mount Everesta čohkkii. Dan maŋŋá go Padmasambahava lei áiggebotta mediteren ja demonaiguin doarrun, ovtta Lama Bön-oskkoldagas hástalii su givrodagaska geahččalit. Lama ihkku viehkalii su magihkalaš goavdása veagas, ja Padmansambhava fas iđitguksos. Son goittotge vuittii gilvvu, go čohkkádettiinis dolvojuvvui báikkistis čohkkii čuovgasuotnjariid fárus. 

Dan dihte lágiduvvo oaffarseremoniija, go šerpa galgá várrái goargŋut. Dat gohčoduvvo Puja-seremoniijan. Šerpat jáhkket ahte Pujat leat dárbbašlaččat eastadan dihte roasuid. Maiddái olgoriikka mátkkaččat lávejit servat seremoniijai.   




#Article 181: Norgga Báŋku (100 words)


Norgga Báŋku lea Norgga váldobáŋku. Stuorradiggi ásahii dan geassemánu 14. b. 1816.

Dan ovddasvástádus lea ruhtapolitihka jotkkolaš ollašuhttin. Norgga Báŋku lea sierra riektesubjeakta, maid stáhta oamasta, ja dan doibmii guoská , ja dasa gullevaš láhkaásahusat. 

Norgga Báŋku galgá ollašuhttit ruhta-, kredihtta- ja valuhtapolitihka ja leat ráđđeaddi orgána dan hárrái. Dat galgá ráhkadahttit báberruđaid ja šlánttiid, ovddidit beaktilis máksinvuogádaga riikka siskkobeallái ja olgoriikka ruhtarávnnjiide ja gozihit ruhta-, kredihtta- ja valuhttamárkaniid. Norgga Báŋku galgá doaimmahit barggus ekonomiijapolitihka njuolggadusaid mielde, maid stáhta eiseválddit leat nannen, ja čuovvut riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid, mat čatnet riikka. Gonagas mearrida kursavuogádaga áššiid, mat gusket kruvdnui ja kruvnno kurssa rievdadusaide.




#Article 182: Kemiönsaari (176 words)


Kimitoön () lea Suoma gielda Varsinais-Suoma eanangottis. Dan rádjegielddat leat Salo, Raseborg, Hangö, Pargas ja Sauvo.

Albrektsböle, Berga, Billböle, Biskopsö, Bjensböle, Björkboda, Bogsböle, Bolax, Brante, Bredvik, Brokärr, Brännboda, Båtkulla, Böle, Dalby, Dalen, Dalkarlby, Digerdal, Ekniemi (Eknäs), Elmdal, Engelsby, Finsjö, Flugböle, Fröjdböle, Galtarby, Gammelby, Genböle, Gräggnäs, Gräsböle, Grönstrand, Gundby, Gästerby, Hammarsboda, Hasselbacken, Helgeboda, Hertsböle, Hiittinen (Hitis), Holma, Hova, Hulta, Högmo, Högsåra, Illo, Kalkkila (Kalkila), Kaskärr, Kasnäs, Kaxskäla, Kiila (Kila), Kirkonkylä (Kyrkoby), Kobböle, Koddböle, Koivuranta, Koustar, Kuggböle, Kråkvik, Kulla, Kvarnböle, Kyrkbacken, Kårkulla, Kärra, Labböle, Labbnäs, Lamkulla, Lappdal, Lemnäs, Lillfinnhova, Lillvik, Linnarnäs, Långnäs, Länsiniemi (Västerudden), Lövböle, Mainiemi (Majniemi), Makila, Mattböle, Mattkärr, Misskärr, Mjösund, Måsa, Nivelax, Nordanå, Nordvik, Norrlångvik, Norrlammala, Norrsundvik, Nybacka, Orrnäs, Pajböle, Pederså, Pungböle, Purunpää, Påvalsby, Pörtsnäs, Reku, Rosala, Rosendal, Rugnola, Rövik, Santasaari (Sandö), Sirnäs, Skarpböle, Skinnarvik, Skoböle, Skog, Skogsböle, Släts, Småland, Smedaböle, Smedsböle, Smedskulla, Stenmo, Storfinnhova, Strömma, Stubbnäs, Stusnäs, Sundvik, Sunnanå, Suomenkulma (Finnudden), Söderby, Söderlångvik, Söderlammala, Söglö, Skålböle, Skånpusten Skäggböle, Syvälahti (Sjölax), Taalintehdas (Dalsbruk), Tappo, Tavasttrona, Tjuda, Tollsnäs, Torsböle, Trotby, Träskö, Tynglax, Vestlahti (Vestlax), Viksgård, Viksvidja, Villkärr, Vreta, Vänoxa, Vänö, Västankärr, Västermark, Ytterkulla, Ytterölmos, Östanå, Östermark, Överölmos




#Article 183: Márkomeannu (191 words)


Márkomeannu lea sámi kultuvra- ja musihkkafestivála lágiduvvo Ufuohtá ja Lulli-Romssa márkogiliin suoidnemánu loahpas juohke jagi. Márkomeannu máksá ”eallin ja dáhpáhusat márkogilis. Márkomeannu lágiduvvo 13. háve 2012.

Prográmma bistá vihtta beaivvi ja festiválas leat čájáhusat, seminárat, historjjálaš/arkeologalaš vádjoleapmi, muitalusmeannu, workshops mánáide ja ollesolbmuide, oanehisfilbmaprográmma, spesiálačájáhus, márkosámi gilvvut ja stullamat, márkkan, mánáidteáhter, girjealmmuheamit ja konsearttat. Ovdal leat Mari Boine, Niko Valkeapää, Wimme Saari, Adjágas ja Inga Juuso čuojahan Márkomeanu lávddis, ja dovddus sámi govvejeaddji Per Heimly lea vuosehan govaidis.

Nuoraidsearvi Stuornjárgga Sámenuorak (baikkalaš searvvi Davvi Nuoras) reidii festivála jagi 1999 rájes 2006 rádjái, muhto lea dál ásahuvvon sierra searvi, Márkomeannu Searvi, mii lágida festivála. 2007:s geavahišgoadijit ođđa konseartalávdi, ja vuosttaš geardde lágiduvvojit guokte olgokonseartta guokte beaivvi maŋŋálaga.

Márkomeanus ledje 2200 guossi jagis 2011 ja lea šaddan nanus festivála. Ruhtaváttisvuođaid ja váilevaš bargonávccaid dihte ii lágiduvvon festivála 2014s nu mo láve Gállogiettis, ledje baicce smávit lágideamit miehtá jagi. 2015s galgá Márkomeannu fas lágiduvvot Gállogiettis nu go ovdal. 

Festiválas lea čielga sámi profiila; galgá ovddidit márkosámi kultuvrra, ja maid leat olles Sámi kultuvra-aktevra. Márkomeannu háliida hábmet buot ahkáhaččaid identitehta, muhto doalaha sierra nuoraidprofiilla. Márkomeannu háliida vuosehit sihke profešunealla musihkkáriid ja artisttaid geat eai leat beaggán.




#Article 184: Kim Jong-il (210 words)


Kim Jong-il (chosŏn'gŭl: 김정일, hanja: 金正日, romaniseren: Kim Chŏng-il, rievdaduvvon romaniseren: Gim Jeong-il, riegádan guovvamánu 16. beaivvi jagis 1941, Vjatskoje nammasaš báikkis Sovjetlihtus (sovjehtalaš gáldut) dahje guovvamánu 16. beaivvi jagis 1942 (Davvi-Korea gáldut), jápmán juovlamánu 17. beaivvi 2011) lei Davvi-Korea kommunisttalaš politihkkar. Son lei Davvi-Korea vuođđudeaddji, dál jápmán presideantta Kim Il-sung, bárdni ja maŋisboahtti. Kim Jong-il válddi badjalasas fámu dásiid mielde, álggos lei son ovdaolmmájin Našunála suodjaluskomišuvnnas 1993, dasto alimuskommandevra koreánalaš álbmotsoahteveagas 1994, ja dađi mielde 1997 rájes lei son generálačálli Korea bargiidbellodagas. Kim Jong-il lei de facto dušše stáhtajođiheaddji, danin go su áhčči Kim Il-sung maŋŋel su jápmima oaččui namahusa agibeaivválaš presideantta jagis 1994.

Jong-il ođasmahtti belohahkii áhčis Kim Il-sung ideologiija, juche («iešbirgejupmi»), ođđa doktriinnan mii gohčoduvvo songun («soahteveahka vuostažettiin»). Davvi-Korea lei ollásit olgoriikka veahki vuolde, ja go Sovjetlihttu luoddanii jagis 1991 de dat maiddái oalát njeiddi Davvi-Korea ekonomiija. Álgogeahčen 1990-logu mielddisbuvttii dát nealgejagiid, dahje dan maid stivrejeaddjit gohčodedje «ahkidis mátkin». Nealgejagiin nelgo gaskkal 900 000 ja 3.5 miljovna olbmo jámas. Songun doktriinna geažil vuoruhuvvet ain riikka resursat vuostažettiin soahtevehkii buorrin, jus geahččat eret vuoruhemiid oaivegávpoga váras. Kim Jong-ila buotveagalaš diktatuvra lea garrasit moaittahallan rihkkumis olmmošvuoigatvuođaid ja go fievrridit atomvearjoprográmma. 2000-logus vásihii Kim Jong-il buozalmasvuođaid, ja su nuoramus bárdni Kim Jong-un, riegádan jagis 1984, lea jahkimis nammaduvvon áhčis maŋisboahttin.




#Article 185: Per Borten (256 words)


Per Borten (riegádan cuoŋománu 3. beaivvi 1913:s Flåas Lulli-Trøndelágas, jámii ođđajagimánu 20. beaivvi 2005:s Troandimis) lei norgalaš Guovddášbellodaga politihkkár. Son lei Norgga stáhtaministtar golggotmánu 12. beaivvi 1965:s gitta njukčamánu 17. beaivvi 1971:ii rádjái go ráđđehus ieš biđgii iežas.

Borten válddii eksámena Norges Landbrukshøgskoles 1939:s, ja lei suohkanagronoma Alvdalas ja Folldalas, ovdal go šattai sátnejođiheaddjin ruovttugilis Flåas 1945:a rájes 1955:a rádjái. Son šattai stuoradiggeáirrasin 1950:s, ja ovdaolmmožin Boandabellodahkii (otná Guovddášbellodat) 1955:s. Borten lei presideanta Odeldikkis jagiin 1961-1965 ja 1973-1977.

Son lei stáhtaministtar gaskal 1965 ja 1971. Son heittii stáhtaministtarin go bođii ovdan, ahte son lei čiegus dieđuid Norgga šiehtademiid EEC-miellahttuvuođa birra earret eará Arne Haugestadai, dálá jođiheaddji Álbmotlihkadusas Norgga miellahttuvuođa EEC:ai vuosttaldeddjiide. Dokumeanta manai viidáset Dagbladetii ja Borten oaččui siva dan ovddas. 1980-logus čielggai ahte lei Bortena preassaráđđi Ole N. Hoemsnes gii lei addán dokumeantta Dagbladeta journalistii Per Vassbotnii. Go Borten guđii kantuvrra Trygve Brattelii, Borten dajai ahte ”jođihit ráđđehusa lea dego muoraid guoddit. Dat lea álki go leat bures čoahkis, muhto lossat guoddit muoraid mat hirrájit juohke guvlui” (at det å lede en regjering er som å bære staur. Det er lett når de er godt samlet, men det er tungt å bære sprikende staur).  Dát šattai dovddus ja deaivilis dajahus guovddášbellodaga ovttasbarggu birra.

Borten jámii St. Olavs hospitalas Troandimis ođđajagimánu 20. beaivvi 2005:s. Hávdádeapmi lei Melhusa girkus ođđajagimánu 28. beaivvi, ja meanut ledje guovtti oasis dološ árbevieru mielde.

Son lei náitalan Magnhild Borteniin (riegádan Magnhild Rathe, njukčamánu 22. beaivvi 1922:s, jápmán geassemánu 2. beaivvi 2006:s). Su mánáidmánná Ola Borten Moe válljejuvvui Stuoradiggái vuosttaš geardde 2005:s.




#Article 186: John-Reier Martinsen (274 words)


John-Reier Martinsen (riegádan njukčamánu 3. 1955:s, jápmán guovvamánu 1. 1986:s) lei snihkkár ja radikála sámepolitihkalaš aktivistta gii oassálasttii geahččalit bávkalit šalddi Tverrelvdalenis Álttás njukčamánu 20. beaivvi 1982:s Niillas A. Sombyn ja ovtta goalmmát, amas olbmuin.
John-Reier Martinsen gottáhalai guovvamánu 1. beaivvi 1986:s Joatkajávrri luhtte Álttás, ja leat ain máŋga ášši mat leat eahpečilgosa su jápmima dáfus.
Martinsen lei mielde AKP(m-l)’as ja lei ovtta áigodaga miellahttu bellodaga guovddáškomitéas. Martinsen barggai Áltá-riidduid vuolde ja maŋŋel rekruteret radikála sápmelaččaid sámi organisašuvnnain mielde stuimmiide  dan vuosttá maid son oaivvildii lei našunála stáda lobihis okkupašuvdna sámi guovlluin ja sámiid duolbmun. 

Guovvamánu 1. beaivvi 1986 ija lei John-Reier Martinsen jođus Álttás Kárášjohkii beatnatráidduin, Hermann Hansenin, gii lei hárjánan beanavuoddji. Beatnatvuoddjiguovttos aniiga gállolámppáid ja šleđggoniid beatnagiin. Joatkajávrri alde soai deaivvadeigga muohtaskohteriin. Dat guokte beatnatráiddu leaba moaddečuođi mehtera nubbi nuppis. 15-20 mehtera ovdal go Martinsen ja muohtaskohter deaivvadeaba, jorgala skohter láhtus ja stivre njuolga Martinsena beatnatráidu guvlui ja njeaiga.
Skohtervuoddji dagai seamma ládje Hermann Hansena ja su beatnagiid vuosttá, ja vujii moadde Hansena beatnagiid badjel. Vuoddji ii bisánan, muhto vujii viidáset Álttá guvlui. Go Hermann Hansen ollii Martinsena lusa, son gávnnai John-Reier Martinsena jápmán oktan máŋga su beatnagiiguin. Dutkamat čájehedje maŋŋel ahte John-Reier jámii veahkaválddálašvuođa dihte nieraid njeaiga ja go vuoiŋŋamaččat roasmmehuvve. Okta 19 jahkásaš skohtervuoddji dubmehalai geasset 1987:s goddima ovddas Hålogalándda láhkamannedikkis Romssas John-Reier Martinsena goddima ovddas.
Martinsena bellodatmielbargiid ja olbmáid gaskkas digaštalle ahte leago Martinsen gottáhallan su politihkalaš barggu dihte sámiid ja sámi rivttiid ovddas. Dutkama ja diggeášši vuolde ledje máŋga ášši mat eai lean vel čielgan, maid birra lea čállin Klassekampen-aviissas ja kommunisttalaš čállosiin ja bláđiin dan áigodagas.

Brua - ei fengselsdagbok, Jår' galæd' dji (forlag), 1983, ISBN 82-7274-034-6




#Article 187: Guovddášbellodat (160 words)


Guovddášbellodat, Gb () lea Norgga registrerejuvvon politihkalaš bellodat mas lea vuođđu norgga vuođđoealáhus, vuosttažettiin boanda- ja guollelihkastemiide. Bellodat álggahuvvui riikačoahkkimis Norgga Boandalágas (Norges Bondelag) 1920:s, dalle lei namma ”Bondepartiet” (B) ja lei nubbi luohkábellodat Norggas Bargiidbellodaga maŋŋel.  Bellodat heaittihii oktavuođaid boandalihkahussii 1922:s, ja 1959:s bellodat rievdadii nama Guovddášbellodahkan.
Guovddášbellodat lei skábmamánu 2005 rájes golggotmánu 2013 rádjái ráđđehusas oktan Gurutbellodagain ja Bargiidbellodagain dan ruksesruoná ráđđehusas. Ovddit háve go Guovddášbellodat lei ráđđehusas, dat lei oktan Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain Guovddášráđđehusas. Dat lei dat vuosttaš ráđđehus Norgga historjjás mii šattai guođđit ráđđehusa go vásihedje stuora vuostehágu Stuoradikkis ovtta birasášši dihte.

Maŋŋel go Åslaug Haga heittii dearvvašvuođa gežiid dihte geassemánu 19. beaivve jagis 2008, doaimmai Lars Peder Brekk bellodatjođiheaddjin. Liv Signe Navarsete válljejuvvui ođđa bellodatjođiheaddjin čakčamánu 12. beaivvi 2008:s ja čohkkái 2014 rádjái. Cuoŋománu 7. b. 2014 válljejuvvui Trygve Slagsvold Vedum jođiheaddjin.

Guovddášbellodaga nuoraidorganisašuvnna namma lea ”Senterungdommen”, ja bellodaga aviissa namma ges ”Sentrum”. Bellodaga nissonjoavkku namma lea ”Senterkvinnene” ja bellodagas lea sierra Sámepolitihkalaš ráđđi.




#Article 188: Bjørnøya (140 words)


Bjørnøya lea Norgga suolu mii lea 178 km² Barentsábis, veaháš lulábealde Spitsbergena. Suolu lea oassi Svalbárddas. Hollánddalaš Willem Barents lei son gii fuomášii dan sullo 1596:s. Go ledje gáddái jođus, su olbmot deive ovtta jiekŋaguovžža mii lei vuodjame, ja danne adde sullui dán nama (hollánddagillii Beeren Eiland).

Leat maiddái jiekŋaguovžžaid bivdán. Dasa lassin leat leamašan Norgga ja Ruošša fállábivdu ja njuorjobivdu mearraguovlluin sullo birra. Sullos leat bázahusat fálástašuvnna maŋŋel mii doppe lei jagiin 1905-08.

Guovvamánu 9. beaivvi 1920:s mearriduvvui Svalbárdatraktáhta vuođul ahte Bjørnøya gullá Norgii. Dát vuolláičállin dáhpáhuvai Parisas. Stáhtat mat vuolláičálle ledje, earret go Norga, USA, Ovttastuvvan gonagasriika ja Irlánda, Dánmárku, Frankriika, Itália, Japána, Nederlánda ja Ruoŧŧa. Daid riikkaid gaskkas mat maŋŋel serve šiehtadeapmái lei earret eará Sovjetlihttu (vaikko sii 1944:s ledje jurddašan eará čovdosa).

Eai leat dušše norgalaččat geat leat dutkan sullo, ruoŧŧelaččat leat maid čađahan geográfalaš iskosiid.




#Article 189: Björn Collinder (129 words)


Erik Alfred Torbjörn Björn Collinder, (riegádan suoidnemánu 22. beaivvi 1894:s Sundsvallas, jámii miessemánu 20. beaivvi 1983:s Wienis), lei ruoŧelaš gielladutki ja guhkes áiggi čađa professor finsk-ugrisk gielain Uppsala universitehtas.

Collinder lei jo gárvves oahppan nordista go álggii eará bargat, dainna finsk-ugriska oahpuin. Son šattai Karl Bernhard Wiklunda deháleamos oahppi. Váldoberoštupmi lei duođaštit germánalaš luoikkassániid suomagielas ja sámegielas. 1929:s šattai son professorin finsk-ugriskalaš gielain.

Son lei doaimmalaš oahppogirječálli ja čađahii maiddái guovllubarggu sámiid luhtte. Son lei aktiivvalaš gielladieđu ektui ja jorgalii ollu poehtalaš bargguid iešguđetlágan gielain ruoŧagillii.

Earret go su akademalaš barggu dihte, son lea beaggán iežas jorgalemiid dihte, ja lea jorgalan earret eará Beowulf, den poetiska Eddan, William Shakespeare ja Kalevala.

Su ovddemus oahppi ja maŋisboahtti professoráhtas lei Bo Wickman.

Collinder lei maid mielbargi Svensk uppslagsbok’as vuolláičállagiin Bj. C. 




#Article 190: Mikko Korhonen (181 words)


Veli-Mikko Korhonen (riegádan golggotmánu 14. beaivvi 1936:s, jápmán borgemánu 19. beaivvi 1991:s) lei suoma fennougristta gii barggai erenoamážit sámegielain, muhto maid eará urálalaš gielaiguin, fágahistorjjálaš čuolmmaiguin.

Korhonen bargguid sámi vearbasojahemiid birra attii komparatiivvalaš oahpu sámi morfologiijas. Ja vaikko dat lei historjjálaš diehtojuohkin, de rievddai fokus eret dan jietnahistorjjálaš ásahusas mii lei báidnán dutkama Erkki Itkonenain ja Paavo Ravilain. Son barggai erenoamážit nuortalaš sámegielain, ja almmuhii Jouni Mosnikoffain ja Pekka Sammallahtiin ovtta dain vuosttás almmuhusaid ođđaset nuorttalaš sámegiela ávdnasiiguin, 1973s. Girjjis “Innføring i samisk språkhistorie”, mii almmuhuvvui 1981:s, čoahkkáigesii Korhonen earáid ja iežas dutkosiid sámi giellahistorjjá birra, ja dát girji lea ain dábálaš čujuhus dán fáttá siskkobealde.

Daid maŋemus jagiid barggai Korhonen maid eará fáttáiguin. 

Korhonenas lei iežas professoráhta fennougristihkas Helssega Universitehtas, ja lei dutkanjođiheaddji ovtta barggus urálalaš gielaid birra, go son fáhkka jámii. Dáinna jápmimiin massii suoma fennougristihka sihke čeahpes mielbargi ja jođiheaddji, ja fágabiras massii ovtta professoráhta. 

Ulla-Maija Kulonen, gii lei náitalan Korhonenin, almmuhii ovtta mánusa maid Korhonen lei čállán teoriijaid birra ahte movt giella badjána olbmuid historjjás, “Kielen synty”. 1996:s bođii maid čoakkáldat Korhonen deháleamos artihkkaliin su riegádanbeaivvi guđalot-beaivái.




#Article 191: Geirangerfjorden (110 words)


Geirangenfjorden lea okta vuotna Sunnmøres Møre ja Romsdalas. Dat lea 15 kilomehtera guhkki ja gullá Storfjordenii (Stuoravutnii). Vuotnabađas lea Geiranger.

Vuona guoras leat Skageflå, Blomberg ja Knivsflå, mat leat ávdin boandagárddit badjin gosa beassá bálgá mielde dahje fatnasiin. Vuotna lea okta Norgga báikkiin mii geasuha eanemus turisttaid. Suoidnemánu 14. beaivvi 2005:s čállojuvvui Geiranger-vuona guovlu oktan Nærøy-vuonaguovlluin Oarjenorgga vuotnabáikin UNESCO listui máilmmi kultuvra- ja luondduárbeguovlluid birra. Guovlu mii nammaduvvui máilmmiárbin lea 498 km² |Norddala- ja Stranda suohkaniin. Reinheimen našunálapárka, mii lea suodjaluvvon gáhtten dihte gottiid Ottadalenis, lea maid Norddala suohkanrájiid siskkobealde. 2006:s válljejuvvui Oarjenorgga vuotnaguovlu buoremus gáhttejuvvon UNESCO-báikin National Geographic-magasiinnas.
 
Fjord1-fitnodan jođiha biilafeargga mii manna miehta vuona gaskal Geirangera ja Hellesylta.




#Article 192: Norgga Boasta (159 words)


Norgga Boasta AS (Posten Norge AS) lea fitnodat mii eaiggáduvvo Norgga stádas ja mas lea ovddasvástádus Norgga boastajohtui. Fitnodat doaimmaha maiddái dávvirjođu ja eará. Boasta lea okta Norgga stuorámus fitnodagain, mii doaimmahuvvo miehta riikka. Norgga Boasta lea okta Norgga boarráseamos ja stuorimus fitnodat maid stáda eaiggáda, ja maid Christian IV álggahii 1647:s.

Fitnodat jođihii 2006:s oktiibuot 23,7 miljárdda ruvnno ovddas. Doaimmahussii gullet sullii 23 000 jahkebarggu, dás 10 000 boastaolbmo ja vuoddji.

Boasta bargá leveránssaiguin ja fállá maid elektrovnnalaš bálvalusaid. Boasta hálddaša sihke priváhta olbmuid ja fitnodagaid. Váldoguovlu lea Davviriikat, muhto sáhttá ovttasbargiiguin fállat bálvalusaid miehta máilmmi.

Dag Mejdell lea leamašan fitnodathoavda Boasttas ođđajagimánu 16. beaivvi 2006 rájes, ja Arvid Moss lea leamašan stivrajođiheaddji geassemánu 17. beaivvi 2002 rájes.

Oktan fitnodagaiguin CityMailain ja CityMail Danmarkain juohká Norgga Boasta reivviid 5,3 millijovnna viesuide Skandinávias, ja lea dat davviriikkalaš boastafitnodat mii olaha eanemus miellahtuide. Boasta lea maid oastán unnit fitnodagaid dego NorCargo ja Box, mat oktan CityMailain dál gohčoduvvojit namain Bring.




#Article 193: Jan Mayen (123 words)


Jan Mayen lea Norgii gullevaš suolu Davvi jiekŋamearas. Dan viidodat lea 373 km². Jan Mayen lea vulkánalaš suolu. Jan Mayena sullos leat ollu várit, ja dálkkadat lea arktalaš. Sullo alimus báiki lea Beerenberg (2 277 m) davvin, mii lea máilmmi davimus vulkána.

Jan Mayenis orrot ollu lottit. Sullo olmmošlohku lea 18 ássi, main 14 leat Loran-C-stašuvnnas ja njealje fas dálkestašuvnnas. Eará olbmot eai oro sullos. Jan Mayenis lea okta girdišillju.

Jan Mayena gávnnai 500-logus irlánddalaš Brendan-munka. Brendan borjjastii sullo lahka dalle, go doppe ledje vulkánalaš doaimmat. Henry Hudson gávnnai sullo jagis 1607, ja attii sullui nama Hudson's Tutches dahje Touches. Sullo gávnnai ođđasit hollánddalaš Jan Jacobs May van Schellinkhout jagis 1614. Suolu lea nammaduvvon su mielde.
Suolu lea gullán Norgii jagi 1989 rájes.




#Article 194: Guovdageainnu márkan (196 words)


Guovdageaidnu lea Guovdageainnu suohkana hálddahusguovddáš ja stuorámus čoahkkebáiki 1 339 ássiin. Čoahkkebáikkis leat ee. Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvla, ja Sámi boazodoalloskuvla ja joatkkaskuvla. Guovdageainnu márkan lea čoahkkanan birra Riikkageainnu 93 (Álttáluodda/Suomaluodda), mii manná Guovdageaineanu badjel guovddáš márkanbáikki lulábealde. Guovddáš márkanis Riikkageaidnu 93:s suorrana Bredbuktnesveien, Guovdageainnu kánske nubbin deháleamos luodda, man guoras leat mánáid- ja nuoraidskuvla ja ng. LES-viessu, gos gávdnojit earret eará Guovdageainnu álbmotgirjerájus ja oassi Oarje-Finnmárkku boazodoallohálddahusa ja Ávvir-aviissa kantuvrrain.

Márkanis Riikkageaidnu 93 guoras leat guokte dábálaš rámbuvrra, Coop Marked ja REMA 1000, mii lea lulábealde Guovdageaineanu, ii áibbas guovddážis. Maiddái Guovdageainnu girku lea Riikkageaidnu 93 lahkosis Guovdageaineanu lulábealde.

Hui guovddáš márkanbáikkis leat dasa lassin restauráŋŋa Boddu ja gáffestohpu Vika. Guovddážis lea maid gávpeguovddážaš Márkan Senter, ja Esso-bensinstašuvdna. Guovdageainnu suohkanviessu ja báikkálaš NAV doaimmahat, Seastinbáŋku 1 Davvi-Norgga kantuvra ja NRK Sámi doaimmahus leat mánáid- ja nuoraidskuvlla ja Coop-rámbuvrra gaskkas.

Guovdageainnus lea maiddái «davát márkanbáiki», gos leat earret eará Thon Hotel, pizzarestauráŋŋa Pitstop, ja Statoila bensinstašuvdna. Gávdnojit plánat giddet Coop Marked -rámbuvrra guovddáš márkanbáikkis, ja vuođđudit stuorit Coop Prix -rámbuvrra davábeal márkanii. Guovddáš márkana bálddas lea maid Guovdageainnu stuorámus visti, Diehtosiida, gos doibmet earret eará Sámi allaskuvla, álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Gáldu, Sámi Arkiiva ja oassi Norgga Sámedikkis.




#Article 195: Ovddádusbellodat (161 words)


Ovddádusbellodat () lea norgalaš bellodat. Dat vuođđuduvvui jagis 1973 ja dat karakterisere iežas liberalistalažžan. Bellodaga ságajođiheaddjin lea jagi 2006 rájes leamaš Siv Jensen, ja 28 jagi ovdal su lei jođiheaddjin Carl I. Hagen. Geasi 2008 oaiviliskkademiid mielde bellodat šattai riikka stuorámussan. Geassemánus 2008 bellodaga doarjja badjánii 30,8 prosentii. Maŋŋeleabbo doarjja lea njiedjan ja jagi 2011 kommunálaválggaid maŋŋel FrP lea Norgga goalmmádin stuorámus bellodat.

Bellodat vuođđuduvvui jagis 1973 namain Anders Langes Parti til sterk nedsettelse av skatter, avgifter og offentlige inngrep (ALP). Jagis 1974 oassi bellodagas, sin jođiheaddjin Carl I. Hagen, čuoldásii ja vuođđudii Reformpartiet-bellodaga. Boahttevaš jage stuorámus oassi Reformpartietis máhccái ruovttoluodda ALP:ii. Jagis 1977 bellodat rievdadii iežas nama Fremskrittspartietin ().

Jagi 1985 Stuorradikki válggain Ovddádusbellodat oaččui 2 báikki. Seamas daláš stáhtaministtar Kåre Willocha ráđđehuskoališuvdna bázii unnitlohkui. Jagis 1986 Willoch čuoldásii, go FrP jienastii bendiidnavearrobajádusa vuostá. FrP lei geavahan politihkalaš válddi vuosttaš geardde nu ollu. 

Álgoáiggiin Ovddádusbellodat lei populisttalaš minibellodat, mii fággádallii riikkabeaivebáikkiin rádješielmmá vuollerájiin, ii ge onnistunut herättämään stuoribut jienasteddjiid áicama.




#Article 196: Kilimanjaro (103 words)


Kilimanjaro lea Afrihká alimus várri (5 895 m) Davvinuorta-Tansanias lahka Kenia ráji. Kilimanjaro lea rievtti mielde golmma vulkána joavku, man lahtut leat Kibo (5 895 m), Mawenzi (5 149 m) ja Shira (3 962 m). Mawenzi ja Shira leaba jápmán, muhto Kibo lea ain inaktiiva dahjege oađđi vulkána.

Kibo alimus čohkka lea Uhuru Peak dahjege friddjavuođa čohkka, ja doppe lea álo muohta. Vuosttaš olbmot čohka alde ledje Hans Meyer, Ludwig Purtscheller ja Yohanas Kinyala Lauwo golggotmánu 6. b. 1889. 

Kilimanjaro álbmotmeahci lea olles várreguovlu badjel 2 700 m bajábeal meara, ja dat lea okta Unesco máilmmeárbeguovlluin. Kilimanjaro lea šaddan bivnnut, muhto hástaleaddji turistavánddardanbáikin.




#Article 197: Spábbačiekčan (345 words)


Spábbačiekčan lea spábbaspealla, mas guokte joavkku geahččalit dahkat eanet moalaid go vuostebeali ja dainna čiekčama vuoitit. Čiekčanáigi lea dábálaččat guokte 45 minuhttabottu, dan lassin lasseminuhttat ja dihto dáhpáhusas maiddái guhkideapmi. Okta joavku lea dábálaččat oktanuppelot čiekči, okta dain lea moalafákta. Spáppa oažžu guoskkahit olles gorudiin, earret gieđaiguin; eanaš áiggi julggiin čievččada. Dušše moalafákta (siskkobeal ráŋggáštusguovllu) sáhttá giehtadit spáppa, ja maiddái olgočiekčit go lea sisabálkesteapmi. 

Spábbáčiekčan bohcciidii Brihttalaš sulluin 1800-logu loahpas ja leavai 1880- ja 1890-logus nannáneurohpái ja eará eatnanosiide. Dat lea máilmmi bivnnuheamus joavkovaláštallan.

Guokte duhátjagi o.Kr. lei Kiinnás spábbačiekčanlágán speallu man namma lei Cuju. Dalážá čiekčannjuolgadusain ii leat makkárge diehtu, muhto lea dihtosis dat lágiduvvui soalddátlaš skuvlenprográmman. Zhou-Dynastiija áigge čiekčanvaláštallan leavai maid dábálaš olbmuide. Spáppat ledje náhkis gorrojuvvon ja devdon dolggiin ja guolggain. Qin- ja gitta Sui-dynastiijai čiekčan šattai bivvnuheabbun. Jagiid 220 ja 680 gaskkas hutkojuvvui áibmodevdon spábba ja vuosttáš spábbačiekčannjuolgadusat (moalat, moalafákta, kapteainnat) ihtet. Sullii čuođi jag dan maŋŋá čiekčanspeallu vajálduvai.

Antihka Greikkas gávdnojit ain govat áimmus buncagovaid ja vásiid alde. earenoamážit Spártas, gos valáštallan adnojuvvui alla árvvus. Maiddái antihka romalaččat dovde čiekčanspealuid, lágiduvvon soalddátlaš konteavsttas, nugo kiinnálaš Cuju. 

Árra gaskaáiggis Englánddas lei árra sorta otnálágán spábbačiekčanhápmi anus, mas guovtti báikegotti ássit geahččaledje spáppa fievrredit vuostálasti gávpotpoarta čađa. Čiekčanšillju lei álo daid guovtte gávpoga gaskkas, vaikko gaska livččii máŋggat kilomehterat.

Vaikko Englánda gohččoduvvo Spábbačiekčama ruovtturiikan, gávdnui Fránskkas ja Itálias juo spábbačiekčanlágán speallu. 1400-logus rájes lei Florensis Calcio Storico anus, čiekčanspeallu mii lei oalle garas. Scaino čálii 1555:Gievra olbmot galget čáhket saji viehkkái geas lea spábba gieđas nu ahte son sáhttá friija johtit čađa. Jus son baicce fallehuvvo de son galgá spáppa luoitit ja čievččastit, ja gal juolgečievččasteapmi lei jođáneamus vuohki, danin go dat čievččasteapmi sihkkareamus lei.Sciano mearridii šillosturrodaga (Santa Croce girkošillju sturrodat: 100 x 50 m) ja mearridiige ahte dat geat eanemus moalaid dahket vuitet (ja ii gii spealai fiidámusat dahje geas livččii čáppamus biktasat) ja ahte speallu ii galgá seaguhuvvot árgabeivviin, nu ahte hearrá ii sáhte gohččut bálvvás addit spáppa spealadettiin. 

Namahus Soccer (Čiekčan) eŋgelasgielas boahtá namas Association Football, mii Rugby ektui ráhkaduvvui, dan oaiviliin go dat lágiduvvui Football association'a regeliid mielde.  




#Article 198: Davvisámegiela ortografiija (817 words)


Davvisámegiela ortografiijas lea moadde čuođi jagi historjá. 

Dat leat vuosttážin njeallje erohusa čállinvugiin:

Muđui okta, veaháš eahpesihkkar iige virggálaš, muhto dehálaš áican lea, ahte davvisámegiela čállinvuohki lea ođasmahtton juohke ođđa professoriin Oslo universitehtas (Stockfleth - J.A. Friis - Nielsen - Bergsland - Magga). Dan guokte maŋimusa, erenomamážit maŋimusa čállinvuohki váikkuha ollu dálá čállinvuohkái. 1979-čállinvuohki lei okta boađus logijagi kollektiiva barggus, mas sámegielagat buot golmma sámi riikkas barge ovttas vai besset ráhkadit oktasaš čállinvuogi dahjege oaččut konsensusa čállinvuohkái.

Nils Vibe Stockfleth ráhkadii sámegiela grammatihka 1840:s, inspireren Rasmus Rask. 

Dat čállinvuohki mii gohčoduvvo Friis-čállinvuohkin lea dat čállinvuohki mii lea geavahuvvon sámegiel Biibbalis jagi 1895 rájes, ja mii lea anus Nuorttanaste-bláđis, dán čuođi jagi boares Norgga Samemišuvnna bláđis. Erohussan eará sámegiela čállinvugiin dan leat buot eanemusat sápmelaččat lohkan, badjel čuođi jagi.

Čuovvovaš tabeallas leat mo vokálat čállojuvvojit Nielsena čállinvuogis (1979):

Teakstabihtat leat váldon Ođđa testameanttas, Matteus 12:1-8.

Damanaga aige de Jesus bældo čađa vagjoli sabbaten; mutto su mattajægjek bårrastuvvamen legje, ja gårne åivid si gasskegåtte, ja bårragåtte. Mutto go pharisæalaǯak dam oaidne, de si celkke sunji: gæč, du mattajegjidak dakkek, mi i læk låvalaš dakkat sabbaten. Mutto sån digjidi celki: æppetgo låkkam læk, maid David daǥai, go nælgost læi, ja su matke guoimek? Moft sån Ibmel tempel sisa manai, ja geččujume laibid bårai, maid bårrat i læm sunji låvalaš, ige su matke guibmidi, mutto dušše fal papaidi? Daihe æppetgå diu lagast låkkam læk, atte papak sabbaten sabbat eppebasotek tempel sist, ja ašetæmek almken læk? Mutto mån digjidi cælkam, dast sån læ, gutte stuorrab læ go gempel. Mutto jås di lifčidek diettam mi dat læ: armogasvuođa aigom, mutto åfferid im, de æppet læm dubmim ašetes olbmuid. Dastgo olbmu bardne hærra læ maida sabbat bagjel.

Damanaga aige vaʒi Jesus bældo čađa sabbaten; mutto su mattajægjek borastuvvagotte, ja ribme gasket gordne-oivid ja borrat. Mutto go Farisealaǯak dam oidne, de celkke si dudnji: Gæča, du mattajægjek dakkek dam, mi i læk lobalaš dakkat sabbaten. Mutto son celki sigjidi: Epetgo di læk lokkam, maid David daǥai, dalle go son nælggogođi, dalle go son ja si, guđek legje su mielde, legje nælggomen)? Moft son manai Ibmel vieso sisa ja borai geččujume laibid, maid sudnji i læm lobalaš borrat, ige sigjidi, guđek legje lokkam laǥast, atte papak æppebasotek sabbata tempelist ašetæmek? Mutto mon cælkam digjidi, atte son læ dast jos di dieđašeidek, mi dat læ: Mon lokom arkalmastemvutti ja im oaffaridi, de epet di livče dubmin ašetes olbmuid. Dastgo olbmu bardne læ hærra maidai sabbat bagjel.

Dâmmânâgâ aige vāʒʒii Jesus bældo čâđâ sabbatin; muttŏ su mat'tajæg'gjek bǫrastuvvâgǭtti jâ rībmi gâs'ket gǫr'dnĕǭiviid jâ bǫrrât. Muttŏ gǫ farisēalâǯǯâk dâm ǫi'dni, de cel'ki sī sudnji: Gǣččâ, du mat'tajæg'gjek dâkkik dâm mi ī læk lǫbalâš dâkkât sabbatin. Muttŏ sǫn cēlkii siggjiidi: Ēppit-gǫ dī læk lǫkkâm, mâid David dâgâi, dâllĕ gǫ sǭn jâ sī guđik leggji su miel'dĕ, leggji næl'gomin, mǫvt sǫn mânâi Ibmel vieso sisâ jâ bǫrâi geč'čujume lāibiid, mâid sudnjii ī læm lǫbalâš bǫrrât, ī-ge siggjiidi guđik leggji su miel'dĕ, muttŏ dušše-fâl bāppâidi? Dâhjĕ ēppit-gǫ dī læk lǫkkam lāgâst, âttĕ bāppâk æppĕ-bâsotik sabbatâ tem'pëlist sabbat-bēivii, jâ læk âlmâke aššĕtæmek? Muttŏ mǫn čælkam diggjiidi, âttĕ dāst læ sǭn, gutti læ stuoreb gǫ tem'pël. Muttŏ jǫs dī dieđašeidĕk mī dât læ: mǫn lii'kum arkalmâs'temvūttii jâ im oaffâriidâ, de ēppit dī livči dub'mim aššĕtis ǫl'bmuid. Dâstgŏ ǫl'bmu bar'dne læ hær'ra mâidai sabbat bâggjĕl.

Dammanaga áigi vázzii Jesus bældo čađa sábbáhin; muttu su mát'tájæd'djit bårastuvvagåtte ja ribme gas'kis går'dniåiviid ja bårrat. Muttu gå fáriseálažžat dan åi'dne, de cel'ke sii sudnji: Gæčča, du mát'tájæd'djit dakket dan mii ii læt låbálaš dakkat sábbáhin. Muttu sån celkii siddjiide: Eppet gå dii læt låkkan, maid David dagai, dalle gå sån ja sii guđet leddje su miel'de, leddje næl'gome, måvt sån manai Ibmil vieso sisa ja bårai geč'čujumi láibiid maid sudnje ii læn låbálaš bårrat, ii ge siddjiide guđet leddje su miel'de, muttu duššefal báppaide? Dahje eppet gå dii læt låkkan lágas, atte báppat æppebasohit sábbáha tem'pelis sábbátbeiviid, ja læt almake áššehæmit? Muttu mån cælkán diddjiide, atte dás læ sån, gutte læ stuorit gå tem'pel. Muttu jås dii dieđášeidet mii dat læ: mån lii'kun árkálmas'tinvuttii ja in oaffariida, de eppet dii livče dub'men áššehis ål'bmuid. Dasgå ål'bmu bár'dni læ hær'rá maidái sábbát baddjel.

Dan áiggi Jesus lei oktii vázzimin gordnebealdduid čađa sábbáhin. Su máhttájeaddjit ledje nelgon ja čoaggigohte gordneoivviid ja borre. Farisealaččat oidne dán ja dadje sutnje: «Geahča! Du máhttájeaddjit dahket dan mii ii leat lobálaš sábbáhin!»  Muhto son vástidii: «Ehpet go dii leat lohkan maid Dávvet dagai go son ja su olbmát ledje nealgumin? Son manai Ipmila vissui ja borai oaffarláibbiid maid sus ii lean lohpi borrat ii ge su olbmáin, muhto duššefal báhpain. Dahje ehpet go leat lohkan lágas ahte báhpat juohke sábbáha barget tempelis ja nu rihkkot lága, ja dattege leat sivaheamit? Mun cealkkán: Dá lea dat mii lea stuorit go tempel. Jos dii livččiidet ádden maid dát sátni mearkkaša: Váibmoláđisvuođa mun dáhtun, in ge oaffara, de ehpet livčče dubmen sivahemiid. Dasgo Olbmobárdni lea sábbáha hearrá.




#Article 199: Sámegiela ortografiija (154 words)


Sámegiela ortografiija lea ortografiija čieža sámegillii, main lea iežas girjegiella, lullisámegillii, ubmisámegillii, julevsámegillii, davvisámegillii, anárašgillii, nuortalašgillii ja gielddasámegillii.

Dat lea vejolaš fuobmát golbma sierra ovdáneami sámegiela čállimis. Dat leat boarráseamosat, geat oaivvildit, ahte ortográfalaš prinsihkka ferte leahkit seamma sámegielas dego eanetlogu gielas. Dat árbevierru boahtá ruovttoluotta dasa, ahte sámegiella lei vuosttážettiin girjegiellan Ruoŧas. Čállingiella, mii guoská dán árbevierrui lea boares julevsámegiela  čállingiella 1700-logus. Dat lea osohahkii modeardna lulli- ja julevsámegiela čállingiela. Maiddái dat boarráseamos čállinvuohki davvisámegillii, Leema čállinvuohki, doarju dán árbevieru. Dat nubbi árbevierru boahtá ruovttoluotta Rasmus Raska revišuvdnii. Davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgiella leat okta oassi dán árbevierus. Goalmmát árbevieru vuođđun lea gielddasámegiella. Dan čállinvuohki lea leamaš golmma ládje: Vuosttážettiin ruoššalaš misjonearaid giella, de 1920- ja 1930-logus oassi Stalina giellapolitihkas (latiinnalaš alfabehtain), ja de 1970-logu rádjái kyrillalaš alfabehtain.

Sámiid gaska oaivvildit garrasit, ahte lea okta sámi álbmot. Muhtumin lea leamaš beroštupmi ráhkadit oktasaš sámegiela čállingiela, muhto dat ii leat lihkosmuvvan stuorra gielaidgaskasaš erohusaid dihte.




#Article 200: Gielddasámegiela ortografiija (106 words)


Gielddasámegiela ortografiija lea maŋimus čuođi jagi áigge rievdaduvvon golmma geardde, kyrillalaš alfabehtas latiinnalaš alfabehtii ja de fas ruovttoluotta kyrillalaš alfabehtii.

Tsáraáigge almmuhuvvojedje moadde oskkolaš smávva teavstta gielddasámegillii.

Maŋŋel ruoššalaš revolušuvnna šattai Sovjetlihtulaš giellapolitihkka nu, ahte buot Sovjetlihtu unnitlogugielat galge oaččut iežas girjegiela, ja ahte buohkat galge oahppat lohkat ja čállit ja oažžut skuvlema iežas gillii. 

Oahpahus gielddasámegielas lei váldon bajás vuosttážetiin 1970-logus, Lovozeros. 1982:s bođii ođđa áppes olggos. Dan lei čállán Aleksandra Andreevna Antonova. Rimma Kurutsj, stuorámus gielddasámegiela sátnegirjji dahkki, gáibidii, ahte vuođđu sámegiel oahpahusa álggaheapmái galggašii ráhkadit, dasgo lei fuobmán, ahte sámi mánáin leat hui ollu feaillat sin ruoššagielas, dasgo sin eatnigiella ii leat ruoššagiella.




#Article 201: Helssega metro (125 words)


Helssega metro (, ) lea Suoma áidna metro. Dat lea máilmmi davimus metrosystema. Metrosystemas leat 17 stašuvnna, main 9 leat eatnama nalde ja 8 ges vuolde. Togat mannet Ruoholahtis Mellunmäkii dahje Ruoholahtis Vuosaarii ja earránit Itäkeskusis.

Metro rahppui 1982:s, ja dalle das lei okta luodda, Itäkeskusas Hakaniemii. Jagi maŋŋel rahpasedje Rautatientori ja Kamppi stašuvnnat. Jagis 1988 lei luodda ráhkaduvvon maid Mellunmäkii, ja Ruoholahtii ja Vuosaarii dat ráhkaduvvui 90-logus.

Metro eaiggáda Helsingin seudun liikennelaitos.

Helssega metros leat odne guokte sierralágan togatiippa anus. 100-togaid ráhkadii Strömberg birrasiid jagis 1980, ja ođđa 200-togat maid Bombardier lea ráhkadan leat leamaš anus jagi 2002 rájes.

Lea evttohuvvon ahte viiddidit metrosystema Pasilai, Sipooi, Santahaminai ja Helsset-Vantaa girdišilljui. Dasa lassin leat ráhkadeame Länsimetro («Oarjemetro») Espooi. Árvaluvvo ahte Länsimetro lea gárvvis jagis 2015.




#Article 202: Giellaealáskahttin (185 words)


Giellaealáskahttin, giela revitalisašuvdna dahjege giellamolsuma jorgaleapmi mearkkaša iešguđetlágan doaibmabijuid, maid ulbmilin lea bissehit ja jorgalit diliid main dihto giela geavaheapmi lea unnon dahje unnumin servodagas. Giella mii ealáskahtto soaitá leat áitojuvvon iešguđetlágan dásiin dahje juobe ollásit jávkan dan mearkkašumis, ahte dat ii šat hállojuvvo beaivválaš giellan olbmuid gaskkas. Giellaealáskahttima ulbmilin lea lasihit giela geavaheami servodaga iešguđetlágan doaimmain ja buot buolvvaid beaivválaš gulahallamis. Guovddáš ulbmilin lea dávjá dat, ahte giella sirdašuvvá lunddolaččat ain ođđa buolvvaide. Giellaealáskahttimis lea sáhka maiddái dalle go áitojuvvon gielat váldojit atnui ođđa doaimmain surggiin (ng. domenain), main árbevirolaš gielat eai ovdal leat geavahuvvon (omd. sámegielat rap-musihka, bloggaid ja Wikipedia giellan). Giellaealáskahttimii oassálastit sihke ovttaskas olbmot, servodagaid iešguđetlágan aktivistajoavkkut, skuvllat ja mánáidgárddit, eiseválddit ja politihkalaš orgánat.

Giellaealáskahttima vuostegeahči lea giela jápmin, muhto maiddái jápmán gielat sáhttet ealáskahttot ealli giellan. Dovdoseamos ja boarráseamos ovdamearka jápmán giellaealáskahttimis lea hebreagiella, mii ii hállojuvvon eatnigiellan 1800 jahkái. Hebreagiela njunuš ealáskahtti lei Eliezer Ben-Yehuda. Vuosttaš dálahebreagiela eatnigielhálli lei su bárdni Ben Zion Ben-Yehuda (maŋŋelis Itamar Ben-Avi) riegádii jagi 1882, muhto dán áigge hebreagielas leat juo badjel vihtta miljovnna hálli. Sámegielaid ealáskahttimis stuorámus nuppástusat leat oaidnimis anárašgiela ealáskahttinprošeavttaid bohtosiin.




#Article 203: YouTube (106 words)


YouTube lea neahttabáiki, man geavaheaddjit sáhttet nuvttá ja dovddaldagaid haga geahččat ja guldalit videoid. Neahttabáikki oamasta Google. Registreremiin sáhttet geavaheaddjit maiddái ieža lasihit videoid ja kommenteret ja juohkit daid earáiguin. YouTube gávdno badjel 25 gillii. Dat vuođđuduvvui guovvamánu 15. beaivve 2005. Vuođđudettiin das ledje mielde golbma PayPal bargi: Chad Hurley, Steve Chen ja Jawed Karim. YouTube váldokantuvra lea San Brunos Kalifornias.

YouTube lea interneahta bivnnuseamos njuolgasáddenvideobáiki. YouTubei lasihuvvojit juohke minuhtas 48 videodiimmu, ja nie ovtta jándoris luđejuvvojit videot measta 8 jagi ovddas. Beaivválaččat YouTubes gehččet badjel 3 miljovnna video ja mánotbaji áigge doppe fitnet 800 miljovnna sierra geavaheaddji. Google osttii YouTube 1,65 miljárdda dolláriin golggotmánus 2006.




#Article 204: Sosialisttalaš Gurutbellodat (144 words)


Sosialisttalaš Gurutbellodat (, oanádus SV) lea Norgga gurutbeale politihkalaš bellodat. Bellodat vuođđuduvvui jagis 1975. Dat karakterisere iežas sosialisttalažžan ja feministtalažžan. Bellodaga jođiheaddji lea jagi 2012 rájes leamaš Audun Lysbakken.

Bellodat lei vuosttaš háve evttohassan jagi 1973 Stuorradiggeválggain namain Sosialisttalaš válgalihttu (Sosialistisk Valgforbund). Válggain ožžo 16 saji Stuorradikkis.

Guovddašáššit ođđa bellodahkii ledje olgopolitihkka, ja Norgga NATO- ja EU-miellahttovuođa vuosttildeapmi, erohussan Bargiidbellodahkii. Bellodaga vuođđudančoahkkimis 1975:s Kommunisttalaš bellodat bázii, eret, ja earát vuođđudedje bellodaga namain Sosialisttalaš Gurutbellodat.

Bellodaga nuoraidorganišuvdna lea Sosialistisk Ungdom.

 
Maŋŋel válgavuoittu meinejedje máŋggas lihtus, ahte galget viiddáseappot joatkit ovttasbarggu, ja časkit bellodagaid oktii, mii galggai leat sihke beaktileamos ja demokráhtalaččamus (okta jietna miellahtu nammii). Eanetlohku kommunisttain eai áigon mielde, muhto eará bellodagat šadde válgalihtus bellodahkan njukčamánu 16. beaivve 1975, seamma ovdabustávain; SV.
 
SV doarjja lea leamaš sullii 4 ja 12 proseantta gaskkas. 2017 Stuorradiggeválggain bellodat oaččui 6,0 proseantta jienain, 2015 fylkkadiggeválggain ges 4,0 %.




#Article 205: Novealla (122 words)


Novealla lea oalle oanehis teaksta, sáhttá leat moadde siiddu, muhto sáhttá gal leat guhkitge. Dat sáhttá leat movttegis, surgadis dahje ilgadis dáhpáhusa birra, dahje sáhttá govvidit servodaga dahje birrasa. Novealla gáibádus lea, ahte dat lea oanehis áiggi dahje dihto dáhpáhusa birra. Romána fas sáhttá leat guhkes áiggi ja ollu dáhpáhusaid birra. Novealla lea dan láhkai eambbo ráddjejuvvon. 

Novealla ii leat dušše iežas vásáhusaid birra, das lea maid hutkojuvvon ávnnas, fikšuvdna. Noveallaid olbmot leat dávjá hutkojuvvon, dahje diktejuvvon. Biras ja olbmot eai leat nu vuđolaččat čilgejuvvon, go románas.
Buorre noveallas lea buorre juotna, dahje das leat čielga vuostálasvuođat olbmuid dahje birrasiid gaskka. Buorre novealla lea miellagiddevaš, ja olmmoš lohká dan dávjá álggus gitta lohppii seammás, ja hálida diehtit mii das dáhpáhuvvá.

Novealla dovdomearkkat




#Article 206: Mánáidláhka (Norga) (151 words)


Norgga mánáidláhka ( dahje Barneloven) guoská vuollái 18-jahkásaš mánáide ja nuoraide, ja dat mudde váhnemiid geatnegasvuođaid mánáid ektui ja mánáid vuoigatvuođaid váhnemiid ektui. Mánáidlágas mearriduvvo earret eará mo meroštallojuvvo áhččivuohta, váhnenovddasvástádus ja beaivválaš fuolaheapmi, mánáid ja váhnemiid goabbat bealát ovttastallanvuoigatvuohta ja váhnemiid geatnegasvuohta ealihit mánáideaset. 

Ollu mearrádusat muddejit vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid dalle, go váhnenguovttos eaba ása ovttas, ovdamearkka dihte jos soai leaba fárren sierralagaid dahje earránan. Jos ovttaseallin nohká, de váhnenguovttos sáhttiba ieža soahpat váhnenovddasvástádusas, bissovaš ássansajis, ovttastallamis ja ovttastallama mátkegoluin. Jos váhnenguovttos eaba soabat, de sáhttá goabbá nu vuolggahit ášši duopmostullui, gos ášši mearriduvvo. Ovdal ášši vuolggaheami váhnenguovttos ferteba boahtit soabadeapmái. Bearašsuodjaluskantuvrrain vástidit gažaldagaide soabadeami birra.

Váhnemiin, geain ii leat váhnenovddasvástádus, lea mánáidlága vuođul liikkáge vuoigatvuohta oažžut dieđuid máná birra mánáidgárddis, skuvllas, dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas ja politiijas. 

Váhnemiid ruđalaš gaskavuođat gullet dábálaččat priváhtarievtti beallái. Ovttastallama mátkegoluid lea dábálaš juohkit boađuid sturrodaga mielde, jos váhnenguovttos eaba soaba juohkit goluid eará láhkai. 




#Article 207: Mánáidsuodjalus (152 words)


Mánáidsuodjalusa (, )  váldobargu lea sihkkarastit, ahte mánát ja nuorat, geat ellet dakkár dilis, mii sáhttá vahágahttit sin dearvvašvuođa ja ovdáneami, ožžot vealtameahttun veahki ja fuolaheami rievttes áigge. Mánáidsuodjalus galgá maid leat mielde sihkkarastimin buot mánáide ja nuoraide bajásšaddandili, mas sii leat oadjebasat. Sihke gielddas ja stáhtas leat mánáidsuodjalussuorggi doaimmat.

Buot gielddain galgá leat mánáidsuodjalusbálvalus, mii ollašuhttá beaivválaš doaimmaid mánáidsuodjaluslága vuođul. Mánáidsuodjalusbálvalus galgá johttáhit veahkkedoaimmaid mánnái ja bearrašii. Veahki sáhttet fállat rávvemin ja bagadeapmin, ja vejolaččat ovttastahttit rávvema eará veahkkedoaimmaide. Eará veahkki sáhttá maid leat mánáidgárdesadji, doarjjaolmmoš, rávven ja bagadeapmi ja doaimmat, maiguin geahpedit dili ruovttus.

Mánáidsuodjalusbálvalusa ovddasvástádus lea maid mannat gaskii, jos ruovttus lágiduvvon doaimmat eai veahket, nu ahte mánáid dárbbut váldojuvvošedje vuhtii. Mánáidsuodjalusbálvalus sáhttá dalle ovttasráđiid váhnemiiguin gaskkustit muhtin áigái saji biebmoruktui dahje ásahussii, dahje váhnemiid ja mánáid guovddážii. Jos máná sajuštit ruovttu olggobeallái váhnemiid dasa mieđakeahttá, de dan birra galgá mearridit Mánáidsuodjalusa ja sosiála áššiid fylkkalávdegottis gieldda árvalusa vuođul.




#Article 208: Apostillasteampil (125 words)


Apostillasteampil lea steampil, mainna nannejit Norggas čállojuvvon dokumeanttaid, nu ahte dat gustojit olgoriikkas. 

Dokumentii sáhttá bidjat apostillasteampila, go notára lea dan nannen. Dan ferte nappo leat vuolláičállán notarius publicus (virgeolmmoš, gii doaimmaha dihtolágan almmolaš riektebargguid), ja das ferte leat ásahusa virgesteampil (dávjá ledjonsteampil). Lea mávssolaš, ahte namma ja virgenamahus leat čállojuvvon čielgasit, jogo prentejuvvon bustávaiguin dahje stuorra bustávaiguin vuolláičállosa vuolábealde. 

Apostillasteampil ii nanne, ahte dokumeantta sisdoallu lea riekta, muhto dat nanne ahte notarius publicusa vuolláičála lea eakti. Dan gohčodit legaliseremin. 

Fylkkamánni dat legalisere olgoriikka geavahussii dokumeanttaid, maid geavahit riikkain, mat leat ratifiseren Haag-konvenšuvnna. 
Olgoriikadepartemeanta (OD) bajásdoallá riikkaid logahallama. OD:s maid oaččut dieđuid dokumeanttaid birra, maid áiggut geavahit riikkain, mat eai leat ratifiseren Haag-konvenšuvnna. Dokumeanttaid, maid áiggut geavahit Davviriikkain, ii dárbbaš merket apostillasteampiliin. Dáppe reahkká notariáladuođaštus.




#Article 209: Nuvttá riekteveahkki (241 words)


Nuvttá riekteveahkki lea advokáhttaveahkki, maid stáhta gokčá ollásit dahje muhtin muddui. Nuvttá riekteveahkki sáhttá leat sihke nuvttá ráđđeaddin ja nuvttá áššejođiheapmi. Nuvttá riekterávvemis lea sáhka go oažžu rávvagiid ja veahki juridihkalaš gažaldagain, go ii leat lágastallamin áššis. Nuvttá áššejođiheapmi lea riekteveahkki áššiin, main lágastallojuvvo duopmostuoluin. 

Muhtin lágan áššiin don sáhtát oažžut ruhtaveahki juridihkalaš rávvemii dahje doarjaga jođihit ášši duopmostuolus. Jos dárbbašat nuvttá riekteveahki, de sáhtát váldit oktavuođa Fylkkamánniin dahje advokáhtain.

Nuvttá riekteveahki don sáhtát oažžut ovdamearkka dihte bearašáššiin, go váidalat dihto lágan áššiid Nbč (Nav) mearrádusaid, persovdnavahága buhtadusgáibádusain, ássanvistti eretcealkimiin/olggos bidjamiin dahje bargogaskavuođa loahpahemiin. Don sáhtát maid oažžut nuvttá riekteveahki dasa, ahte ozat veahkaváldeoaffara buhtadusa. Maiddái eará áššiin sáhttá spiehkastahkan oažžut nuvttá riekteveahki. Jos dus lea dáhkádus, mii gokčá juridihkalaš veahki goluid, de it dábálaččat oačču nuvttá riekteveahki. 

Nuvttá riekteveahki oažžun eaktuda, ahte it dine eanet, go mii riekteveahkkelágas meroštallojuvvo. Fylkkamánni ja duopmostuolut sáhttet muhtin dáhpáhusain spiehkastit boahto- ja opmodatrájáin. 

Boađuide ja opmodahkii geahčakeahttá don sáhtát oažžut nuvttá riekteveahki 

  

Jos oaččut nuvttá riekteveahki, de galggat dábálaččat máksit iežasoasi doarjagis. Iežasoassi ii máksojuvvo áššiin, main nuvttá riekteveahki juolludit geahčakeahttá boađuide ja opmodahkii. Jos du jahkeboahtu lea vuollái 100 000 kruvnno, de it maid galgga máksit iežasoasi. 
  
Áššiin, main oažžu nuvttá riekteráđi, iežasoassi lea okta almmolaš máksomearri (mii ođđajagemánus 2012 lei 925 kruvnno). Áššiin, main oažžu nuvttá áššejođiheami, de lea iežasoassi 25 proseantta goluin (eanemusat vihtta máksomeari). Advokáhtta dat bearrá iežasoasi.  

Oslo ja Akershus fylkkamánni meannuda buot nuvttá riekteveahki ohcamušaid, mat gusket olgoriikii. 




#Article 210: Oahpistanortnet (157 words)


Oahpistanortnega ulbmil lea nannet aiddo boahtán sisafárrejeddjiid vejolašvuođaid beassat johtilit bargui dahje ohppui. Bargu ja oahppu leat ereliiggán mávssolaččat dan dáfus, ahte daid bokte beassá servodaga oassin ja olaha ruđalaš iehčanasvuođa.

Ollu norgga gielddain ásset sisafárrejeaddjit, geat leat aiddo boahtán riikii, ja dárbbašit vuođđogelbbolašvuođa. Sis lea vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta searvat oahpistanprográmmii. Vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta guoská maiddái dárogiela ja servodatmáhtu ohppui, man viidodat lea 600 diimmu. Gielddain dat lea ovddasvástádus lágidit oahpistanprográmma ja dárogiela ja servodatmáhtu oahpahusa.

Sis, geat servet oahpistanprográmmii, lea vuoigatvuohta oahpistandoarjagii.

Sii, geat sáhttet oažžut oahpu ja doarjaga oahpistanlága vuođul, registrerejuvvojit Nationála oahpistanregistarii (NOR). Registrerejuvvon dieđuid vuođul gielddat sáhttet ohcat ruđaid dárogiela ja servodatmáhtu oahpahussii. Doarjaga juolludit dan vuođul, gallis gielddas gullet vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa ulbmiljovkui, ja lassijuolludeami oažžu čađahuvvon dárogieliskosiid logu vuođul. Rávis dorvobáikeohcciid dárogieloahpahussii maid juolludit doarjaga daid gielddaide, geain lea dorvobáikeohcciid guovddážat. 

Fylkkamánni dat dohkkeha nationála oahpistanregistara ohcamušaid, ja máksá doarjagiid. Oahpistanlágas leat máŋga láhkamearrádusa, mat gusket ovttaskas olbmuid vuoigatvuođaide ja geatnegasvuođaide.




#Article 211: Sierraneapmi (174 words)


Sierraneapmin gohčoduvvo guorahallanáigi ovdal náittosearu. 

Norggas náittosbárra, mii ii šat háliit eallit ovttas, sáhttá ohcat sierraneami. Norggas sierrananohcamuša galgá sáddet dan fylkka fylkkamánnii, gos bárra maŋimuš ásai ovttas. Jos goappašagat leat fárren fylkkas, de galgá ohcamuša sáddet fylkii, gos nubbi dál ássá. Jos báras leat oktasaš mánát, geat eai leat velá deavdán 16 jagi, de galgá ohcamuša mielddusin sáddet soabadallanduođaštusa, mii ii leat boarrásut go 6 mánu. Fylkkamánni sádde sierraneaddji guoktái reivve sierraneami miehtamis.  

Go jahki lea vássán sierraneami miehtama rájes, de sáhttá goabbáge gáibidit náittosearu. Jos dušše nubbi háliida earránit, de lea sus vuoigatvuohta beassat earránit, vaikko nubbi ii dan háliidivččege. 

Goabbáge sáhttá maiddái gáibidit náittosearu jos soai leaba ássan sierralagaid unnimusat guokte jagi. Jos soai leaba ovtta oaivilis dan hárrái, ahte leaba ássan sierralagaid unnimusat guokte jagi, de fylkkamánni meannuda náittosearu ohcamuša. Jos soai eaba leat ovtta oaivilis eavttuid dievvamis, de duopmostuollu ferte meannudit náittosearroášši. 
  

Bárra, masa lea juolluduvvon sierrananlohpi, muhto mii fas fárre oktii, ferte sáddet dieđu, mas almmuhuvvo ahte sierraneapmi lea nohkan. Dieđáhus sáddejuvvo vearrokantuvrii, mii de registrere ođđa siviilaseađu.




#Article 212: Fylkkamánni (108 words)


Fylkkamánni (ovd. maiddái amtamánni, sysselmánni ja leansmánni) ovddasta stáhta fylkkas. Fylkkamánni ovddasvástádus lea čuovvulit mearrádusaid, ulbmiliid ja njuolggadusaid, maid Stuorradiggi ja ráđđehus nannejit. Fylkkamánni lea maid mávssolaš čanus gielddaid ja guovddášeiseválddiid gaskka.

Fylkkamánnis leat sierralágan hálddašandoaimmat departemeanttaid beales. Fylkkamánni goziha maid gielddaid doaimmaid ja lea váidalaninstánsa ollu gielddamearrádusaid ektui. Fylkkamánnis lea danin fágamáhttu ollu bajit dási servodatsurggiid birra, seammás go das lea mávssolaš báikkálaš dovdamuš. 

Fylkkamánni galgá maid fuolahit ovttaskas ássiid, fitnodagaid ja organisašuvnnaid riektesihkarvuođas dan bokte, ahte dat fuolaha ahte hálddašeames váldet vuhtii vuođđoprinsihpaid, nu movt ovttalágan meannudeami, ovttaárvosašvuođa, einnostahttivuođa, sorjjasmeahttunvuođa, bealehisvuođa ja vuoiggalašvuođa. 

Fylkkamánnis leat maid doaimmat Gonagasviesu ovddas. Fylkkamánni gullá hálddahuslaččat Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii.




#Article 213: Sámiid Vuorká-Dávviriid Musea- ja historjásearvi (229 words)


Sámiid Vuorká-Dávviriid Musea- ja historjásearvi (SVD) Kárášjogas áŋggirda báikegottehistorjjálaš dokumentašunbarggu ovdii. SVD Musea- ja historjásearvi dáhttu hukset kulturmuitosuodjaleapmái ja sámi kulturárbái vuogádagaid, mat fátmmastit báikkálaš áŋggirdeddjiid. Ollu museabarggut leat musea- ja historjáservviid eaktodáhtolaš bargguid duohkin.

Báikkálaš museasearvi ásahii ja doaimmahii museadoaimma Kárášjogas 1930-logu loahpageahčen. SVD Museasearvi vuođđuduvvui 1939. Ovdal nuppi máilmmisoađi lei dávviriid čohkken doaimmahuvvon moadde jagi, ja muhtun priváhta dálus dollui dávviriid čájáhus. Máŋga sámi serve dán bargui, ja sámit leat leamaš sakka beroštuvvan museaásahusa ceggemis Kárášjohkii. Priváhta olbmot leat geigen máŋga kulturhistorjjálaš dávvira SVD:i, skeaŋkan dahje veháš máksámuša vuostá. SVD mihtilmas museaviessu rahppui 1972:s. Ovdal go museaviessu ceggejuvvui, bulii Sámiid álbmotallaskuvlla dávviriid vuorká. Dávviriid gádjo, muhto váldobeavdegirjjit dušše.

SVD Museasearvi lea vuođđudan SVD ásahusa, ja lea danin álggahan ja čuvvon ásahusa jođiheami álggu rájes. Dál eaiggátstivra fuolaha SVD beroštumiid, masa SVD musea- ja historjásearvvi jahkečoahkkin vállje miellahtuid.

Jođiheaddji Gudrun E E Lindi, nubbinjođiheaddji Arne Nystad, stivralahtut Anny Vigdis Sara, Anne Kirsten Østby ja Johan Bakken Sandvik. Várrelahtut leat Anne Marie Svineng, Piera Mosebakken ja Stig Arne Somby.
Čujuhus: c/o Gudrun E E Lindi, P.b. 67, 9735 Kárášjohka, tel. (+47) 78 46 73 32 / 959 35 626  E-poasta: jahkegirje@gmail.com     Neahttasiidu:  www.beassi.org

Museasearvvi ulbmilin lea gáhttet sámi identitehta, giela ja kulturárbbi, ee. doarjjodettiin Sámiid Vuorká-Dávviriid vuođđudusa museabarggu.

Ovttaskas olmmoš dahje lihttu gii dáhtošii ovddidit searvvi ulbmila, sáhttá searvat lahttun. Miellahttovuohta máksá 150 ruvnno jahkái. (Báŋkokonto 7593 05 03371.)




#Article 214: Nástegovva (118 words)


Nástegovva lea joavku, mas leat násttit, maid sáhttá jurddašit leat čatnon oktii dego govvan. Tredimenšunálvuođas eanemus násttiin lea unnán oktavuohta seamma nástegova násttiid vuostá, muhto sáhttet orrut olbmuid mielas joavkun nástealmmis. Olbmot leat viehka buorit gávdnat hámiid ja leat áiggiid čađa jurddašan govvan násttiid, mat leat oaidnit nuppiideaset lahka nástealmmis. «Eahpevirggálaš» nástegovva lea nástegovva, man Riikkaidgaskasaš astronomalaš uniovdna ii leat dohkkehan. Dat gohčoduvvojit namain «asterisma». Fávnnadávgi lea okta ovdamearka asterismas. Násttit nástegovas leat hárve astrofysihkálaš lagasvuođas nuppiideaset vuostá, dain dušše oidnojit oanehis gaskkat, go daid observere Eatnamis. Dávjá seamma nástegova násttiid gaska lea máŋga čuovgajagi máilmmeávvusis.

Násttiid juohkin nástegovaide lea dávjjimus lági mielde dáhpedorbmi, ja iešguđetgelágan kultuvrrain leat iešguđetgelágan nástegovat. Riikkaidgaskasaš astronomalaš uniovdna juohká olles nástealmmi 88 nástegovvan.




#Article 215: Bribrigiella (113 words)


Bribrigiella lea bribriálbmoga čibčalaš giellagoddái gullevaš giella, mas leat sullii 6000 hálli golmma sierra guovllus Costa Rica máttaosiin. Bribrigiella ovttas lagas fuolkegielain cabécargielain leat hálliidlogu ektui Costa Rica stuorámus álgoálbmotgielat, muhto hálliid logut leat njiedjamin.

Bribrigiella lea tonagiela, ja das leat njeallje sierra, fonemalaš tona: alla, vuollegis, badjáneaddji ja vuolláneaddji tonat. Gielas lea maiddái erohus orála ja nasála vokálaid gaskka, ja das leat oktiibuot 12 vokálafonema. Konsonántafonemat leat 14.

Syntávssalaččat bribrigiella lea ergatiivagiella, ja das lea čavga absolutiiva–vearba-sátneortnet (SOV).

Nomengihpuin merrosat leat oaivesáni maŋábealde ja adposišuvnnat leat postposišuvnnat:

 
Vearbasojaheamis lea aspeavttas guovddáš rolla. Numerálat kongruerejit oaivesániideasetguin. Bribrigiela demonstratiivavuogádat lea earenoamáš mohkkái.

Bribrigiela golbma váldosuopmana leat coroma- (nuortan), amubre- (oarjin) ja salitresuopmanat (Jaskesábi lahkosis).




#Article 216: Čohkkavárit (107 words)


Čohkkavárit (, ovdal dárogillii Vestspitsbergen) leat stuorámus suolu Svalbárdda suolojoavkkus  Davvi jiekŋaábis. Sullo viidodat lea 39 044 km² ja lea nu Norgga gonagasriikka stuorámus suolu, badjelaš logi geardde stuorit go Hinnasuolu, Norgga riddoguovlluid stuorámus suolu. 

Sullo gávnnai vuolleeatnanlaš Willem Barents jagi 1596, gii attii sullui nama Čohkkavárit/Spitsbergen. Dan nama addii son, dasgo sullos ledje dievva bastilis várrečohkat. Namma Čohkkavárit/Spitsbergen mearkkašii ovdal olles Svalbárdda suolojoavkku. Čohkkavárit leat sullii 450 km guhku ja gaskal 40 ja 225 km govdu. Dasgo Čohkkavárit leat guhkkin poláragierddu siste, doppe lea gaskaija beaivváš cuoŋománu loahpa rájes gitta borgemánu loahpa rádjái. Sullii golggotmánu 26. beaivvi rájes gitta sullii guovvamánu 15. beaivvi rádjái lea skábma.




#Article 217: Ofelaš (171 words)


Ofelaš lea filbma sámiid birra dan áigge go čuđit lávejedje suoládit sápmelaččain ja goddit sin. Váldoolmmoš lea Áigin ja su neavttáša Mikkel Gaup.

Áigin lea jođus ruoktot. Go son boahtá ruoktot gos su bearaš lea, de son oaidná čuđiid geat leat goddán su eatni, áhči ja unnaoabbáža. Áigin ferte báhtarit ovttain sabehiin! Eará orohagas leat mannamin guovžža gávdnat, dat gii goddá guovžža su ii sáhte geahččat čalmmiide golbma beaivái. Go Áigin joavdá dohko sii fertejit viežžat Rástte gii lea noaidi, son váldá njuola eret mii Áigin gieđas lea. Sii báhtarit mearragáddái go čuđit láhkonišgohtet. Áigin mearrida báhcit, ja son ii mana mearragáddái. Čuđit jovdet ja goddet golbma albmá mat ledje maid báhcán, de Ráste boahtá. Son dáhttu Áigina báhtarit mearragáddái muhto son ii mana. Čuđit áigot goddit Rástte go Áigin huikkáda ja boahtá olggos lávus. Dáhttu ofelažžan mannat jus Ráste beassá eallit. Áigin váldá sin badjel vári ja dájuha sin čatnat oktii vuoi eai galgga gahččat. Go álget njalákastit son viehkala ja váldá iežas eret suohpanis. Dat earát gahččet ja jápmet.




#Article 218: Juovllat (262 words)


Juovllat leat jahkásaš allabassi, man váldobeaivi lea vuosttaš juovlabeaivi nappo juovlamánu 25. beaivi. Juovllaid ávvudeapmi álgá goittotge juo juovlaruohta nappo juovlamánu 24. beaivi máŋga sájis, ovdamearkka dihte Davviriikkain. 

Juovla-sátni lea boares loatnasátni. Sátni lea boahtán sámegielaide skandinávalaš gielain, ovdamearkka dihte juovllat leat dološruoŧagillii iul ja dološdárogillii jól. Dáidda gielaide sátni lea boahtán germánalaš vuođđogiel sánis jeχwla.

Juovllat leat boares allabassi miehtá máilmmi, muhto kristtalaš riikkain ja kultuvrrain juovllat ávvuduvvojit earenoamážit Jesusa riegádeami muitun ja gudnin. Juovllat ávvuduvvojit dábálaččat bearrašiin ja eará lagamuš olbmuiguin ja dasa gullá dávjá juovlaskeaŋkkaid skeŋken. 

Juovlabasit álget juovlaruohta mii lea juovlamánu 24. beaivvi. Hui ollu sámit dán áigge leat čuovvulan váldoservodaga vugiid ávvudit juovllaid. Nu dat dieđusge šattai go sámit dolin šadde risttalažžan. Sámi juovlavieruid birra ovdal risttalašvuođa lea hui unnán čállojuvvon, jos dakkárat oba ležžet ge. Muhto sámiin leat maiddái boares vierut mat sierranit eará kultuvrrain. Juovlaborramuš lea hui dávjá bohccobiergu. Čorgatvuohta sihke olgun ja siste lei maid hui dehálaš juovllaid áigge.  

Juovlastállu ii leat nu šiega go dat ođđaáigásaš juovlanigá. Mánát eai galgan gul čierastallat, go dalle dat sáhtte čierastit juovlastálu sehkkii. Juovlastállu boahtá sáhpánráidduin ihkku ja dalle ferte šillju leat čorgat nu ahte ráidu ii darván. Siste galgá lágidit lihti dievva čázi jus stálus lea goiku. Muhto jus stállu ii gávnna čázi, de stállu njamista muhtumis vuoiŋŋamaččaid eret. Dákkár vuohki baldit mánáid lea oassi sámi bajásgeassimis. Mánát besse ieža mannat gosa fal háliidedje, muhto váhnemat vigge baldit daid várálaš báikkiin, nu ahte eai šaddan ilá duostilat.

Suopmelaččaid juovlaárbevieruide gullet sávdni, juovlagirku, juovlabiebmu, juovlaskeaŋkkat, juovlamuorra ja juovlamusihkka. Nugo eará davviriikkalaččat suopmelaččat ávvudišgohtet juovllaid juo juovlamánu 24. beaivve.




#Article 219: Tromsøysundtunnelen (136 words)


Tromsøysundtunnelen lea mearavuol geaidnotunealla eurohpágeaidnu 8:s Romssas Romssa fylkkas. Tunealla manná Romssanuori (Tromsøysundet) vuolde nannáneatama Tomasjorda ja Romssasullo (Tromsøya) Breivika gaskka. Tuneallas leat rievtti mielde guokte sierra tunealla ja T1 lea 3386 ja T2 3500 mehtera guhku. Vuolemusas lea tunealla 102 mehtera vuollel meara, ja stuorámus njiedjan lea 8,2 %. Tromsøysundtunnelen rahpasii jagis 1994. Dan vuođul johtolatkapasitehta badjel/vuollel Romssanuori šattai buoret maŋŋel dan ahte Tromsøbrua šattai beare unni.

Tromsøysundtunnelen lei Norgga áidna mearavuol tunealla guvttiin sierra tuneallain measta 16 jagi ovdal go Knappetunnelen ja Bjørvikatunnelen rahpasedje 2010:s. tuneallas leat 15 váccáhaga dan guovtti sierra tunealla gaskkas. Tuneallas ii leat lohpi vázzit.

Jagis 2010 tunealla oaččui ođđa geaidnošilttaid čuovggain mat čájehit leahttoráji. Daid bidje vai šattašii álkit oaidnit leahttorájiid buot dan duolvasa čađa mii šilttain lea.

Jagis 2012 tunealla oaččui automáhtalaš johtolatkontrolla (kámeraid) mat mihtidit gaskamearálaš leahtu. 




#Article 220: Bamse (138 words)


Bamse lea govvaráidu, man ruoŧŧelaš Rune Andréasson lea hutkan ja ráhkadan. Ráidu ilmmai vuosttaš háve  1966 ja  1973 govvaráidu almmustuvvagođii iežas bláđis. Maŋŋá leat ilbman maiddái earret eará filmmat ja govvagirjjit. Jagi 2013 E-skuvla almmustuhttigođii Bamse sámegillii.

Bamse lea guovža, mii šaddá máilmmi gievrramussan, go son juhká Áhku bajánhonnega. Su skihpárat leat Simppon ja viissis galbarihcci Galbbon. Sii ásset dievažiin, Áhkku gitta bajimuččas. 

Rune Andréasson oaččui jurdaga dievažiidda Taorminas Sicilias finadettiinis doppe njukčamánus 1963. Alimus dievá mállen fas lea Castelmola.

Sicilia báiki Taormina attii Rune Andréassonii jurdaga Bamse giláža sárgumii.

Ráidu lea šaddan bivnnuhin, go gieđahallá mávssolaš vuoiggalašvuođa gažaldagaid, sosiála gažaldagaid, omd. givssideami, rasismma, mánáid illásteami, doaibmahehttejumi, gárrenmirkkuid ja ovttaárvosašvuođa. 1982 Bamse oaččui bearraša, nu leatge ollu muitalusat leamaš dan rájes mánáid birra.

Dalle go Rune Andréasson čálii ráiddu, de das lei čielga morála, maid máŋgii siterejedje ráidduin.




#Article 221: Uiguragiella (198 words)


Uiguragiella lea durkalaš giella man hupmet uigurat. Dan hupmet sullii 8,5 miljovnna olbmo Kiinnás ja 300 000 Kasakstanis ja dasa lassin máŋggain eará riikkain. Váldooassi Kiinná uigurain orrot Xinjiang autonomalaš regiovnnas, gos uiguragiella lea virggálaš giella ovttas kiinnágielain.

Dego máŋggat eará durkalaš gielat lea uiguragiella agglutinatiiva SOV-giella mas lea vokálaharmoniija. Dat ii juoge substantiivvaid nominalklássaide sohkabeali mielde. Dat mii lea erenoamáš uiguragielas, erenoamážit davvisuopmaniin, lea vokálaredukšuvdna ja metafoniija, mii gohčoduvvo maid namain umlaut.

Dološ uiguragiela hupme uigurariikkas Xinjiangas sullii 800-1000-logus. Dat giella lea measta seammalágan go dološ durkkagiella.

Ođđaáigásaš uiguragiella gullá uiguralaš-durkkalaš giellajoavkku nuortaoassái, masa gullet maid salaragiella, oarje-juguragiella ja máŋggat unnit gielažat. Usebekagiella lea dan giellajoavkku oarjeoassi. Uiguragiela sátnevuorkái leat ollu váikkuhan kiinnágiella, ruoššagiella ja arábiagiella, muhto jietnaohppii leat váikkuhan iranalaš ja tokáralaš gielaid substráhta.

Odne uiguragiella čállo Kiinnás arábalaš alfabehtain, muhto lea ovdal čállon maid latiinnalaš alfabehtain. Arábalaš alfabehta molsojuvvui latiinnalaš alfabehtan jagis 1960 ja jagi 1983 fas ruovttoluotta arábalaš alfabehtan. Kasakstanis geavahit kyrillalaš alfabehta.

Boarráseamos uiguragiel teavsttat leat 700-logus. Dat leat čállojuvvon persialaš sogdianalalfabehtain mii maŋŋelaš rievdaduvvui ja šattai dološ uiguralfabehtan. Boarráseamos uiguragiel girjjálašvuohta lea dávjjimus lági mielde buddhalaš.

Dasa lassin uiguragiela kyrillalaš alfabehtas leaba 2 bustáva, mii čállojuvvoba arábalaš ja latiinnalaš alfabehtas guoktin bustávvan:




#Article 222: Brahuigiella (123 words)


Brahuigiella lea dravidalaš giella mii hupmojuvvo oarje- ja lulliguovlluin Pakistanis, ja Afganistanis, Iranis ja Turkmenistanis lahka Pakistana ráji. Brahuigiela deháleamos hupmanguovlu lea oarjin ja lullin Pakistanis, lahka Kalat ja Quetta gávpogiid. Giella lea áidna dravidalaš giella man guovddáš hupmanguovlu lea Lulli-India dahje Sri Lanka olggobealde. Giela hupmet badjelaš guokte miljovnna olbmo.

Giela hupmet brahuit. Sis ii leat leamaš oktavuohta eará dravidalaš gielaid hupmiin máŋgga jahkečuohtái, ja nu leat sin kultuvrii váikkuhan garrasit guovllu eará kultuvrrat. Boađusin leat gielas máŋggat loatnasánit balutšigielas, sindhigielas ja persiagielas. Máŋggat brahuigiela hupmit leat máŋggagielagat, ja oassi ovddeš hupmiin leat álgán hupmat balutši- dahje persiagiela.

Brahuigiella čállo persialaš alfabehtain, ja odne maid latiinnalaš alfabehtain. Dušše unna oasáš brahuigiela hupmiin máhttet lohkat, ja vuollel 1 % sis máhttet čállit brahuigiela.




#Article 223: Edgeøya (149 words)


Edgeøya lea orokeahtes suolu Svalbárddas. Dat lea Čohkkaváriid (Spitsbergen) nuorttabealde ja Barentsøya lulábealde. Sullo viidodat lea 5 074 njealjehaskilomehtera mii dahká dan Svalbárdda goalmmádin stuorámus suolun. Sullo nuortabealis lea Edgeøyjøkulen, man nuortaoassi fas gohčoduvvo Stonebreen. Sullo oarjelullioassi lea juhkkojuvvon guovtti sadjai Tjuvfjordeniin, ja dan davábealde lea ges Digerfonna. Sullo lullioasis lea čáhppes ráktogeađgi, mas bohtet namat Negerfjellet (368 mmb.), dan davábealde Negerdalen ja sullo lulligeahči Negerpynten - namat mat eai kánske livččii addon odne. 

Edgeøya lea oassi Nuortalulli-Svalbárdda luondoreseváhtas. Suolu lea dehálaš guovlu jiekŋaguovžžaide, ja doppe leat maid svalbárdabohccot.

Oarjin lea Storfjorden mii earuha Edgeøya Čohkkaváriin. Davvin lea Freemansundet mii earuha Edgeøya Barentsøyas. Davvenuortin lea Olgastretet mii earuha Edgeøya Kong Kars Landas. Nuortin lea Ryke Yseøyane, lullin lea Tusenøyane ja nuortalullin ges Halvmåneøya.

Edgeøyas eai oro olbmot, ja ferte dieđihit Sysselmannenii go johtá doppe. Sullo oarjerittus lea osohahkii vejolašvuohta riŋget mobiltelefuvnnain Sveagruva neahta bokte mii lea 70 km oarjjás.




#Article 224: Golli (140 words)


Golli lea metállalaš vuođđoávnnas, man kemiijalaš symbola lea Au (latiinnagiel sánis aurum), atomanummir lea 79 ja ISO 4217 -koda lea XAU.

Golli lea okta daid vuosttaš metállain, maid olbmot leat váldán atnui, sullii 7000 jagi dassái. Lunddolaš sivvan dasa leamaš dat, ahte nuppi láhkai go máŋggat eará metállat, golli gávdno luonddus ráinnas hámis. Golli lea maiddái álki hábmet ja dat seailu seammaláganin guhká. Golli adnojuvvo čáppahin ja dat lea duháhiid jagiid adnojuvvon hearvvain. Golli maiddái jođiha hui bures sihke lieggasa ja elektrisitehta, ja dan dihte dat geavahuvvo olu maiddái elektronihkkaindustriijas. Dasgo golli lea metálla, das ii leat smáhkka ja dat ii leat mirkkolaš. Golli iešdeaddu lea 19 300 kg/m³ ja dat suddá 1064 °C lieggasis. Maiddái Sámis golli lea guhká adnon hearvvain, ja dat gávdno earret eará Anára Leammis ja Guovdageainnu Biedjovákkis. Dovdoseamos fiktiiva golleroggi ja -eaiggát lea Hánes Eahki.




#Article 225: Predikatiiva (107 words)


Predikatiiva lea cealkkalahttu, mii sámegielas lea seamma kásushámis go cealkaga subjeakta (nominatiiva) dahje objeakta (genetiiva-akkusatiiva). Predikatiivva funkšuvdnan lea karakteriseret nuppi cealkkalahtu, nuppiid sániiguin muitalit dahjege predikeret dan iešvuođa dahje muhtunlágan luohká.

Dábáleamos predikatiivvat karakteriserejit subjeavttaid cealkagiin, maid predikáhtavearba lea leat (omd. Máret lea koahkka, Pizza lei njálggis). Dalle predikatiiva dievasmahttá predikáhta mearkkašumi; predikatiiva ii goit leat predikáhtavearbba argumeanta (nu mo objeakta dahje máŋggat adverbiálat) muhto baicce dihto láhkai oassi predikáhtas.

Predikatiivvat, mat karakteriserejit objeavtta, leat sámegielas oalle hárvenaččat (Pizzaid Máret ráhkada hui buriid), muhto genetiiva-akkusatiiva-hápmásaš predikatiiva sáhttá dávjá karakteriseret subjeavtta (Pizza lei Máreha). Leat-vearbba lassin predikatiiva laktása dávjá maiddái dynámalaš šaddat-verbii (Dát pizza ii šaddan nu buorre).




#Article 226: Válbor (144 words)


Válbor lea feasta man ávvudit cuoŋománu 30. beaivvi (válborruohtta) ja miessemánu 1. beaivvi (válborbeaivi). Válbor ávvuduvvo Duiskkas, Estteeatnamis, Latvias ja Čeahkas, Davviriikkain fas erenoamážit Suomas ja Ruoŧas ja Norgga bealde dušše Romssa gávpogis. Árbevieruid mielde bidjat stuora dola válboris vai eai noaiddit ja eará vuoiŋŋat boađe. Muhtun báikkiin maid báhčet rakeahtaid.

Suomas válbor gohčoduvvo «Vappu», ja suomaruoŧagillii «Vappen». Dat lea almmolaš friddjabeaivi ja áidna karnivála-lágan feasta riikkas. Nuorat ja boarrásat, erenoamážit studeanttat ávvudit válbora, ja atnet fiinna háhtaid dahje eará feastabiktasiid.

Erenoamážit nuorat álggahit ávvudeami juo válborruohta, ja bidjet Helssegis studeantaháhta Havis Amanda -bázzi oaivái.

Muhtun suopmelaččat ráhkadit juhkamuša sitrovnnas, farinsohkaris, čázis ja jearas. Dat juhkamuš gohčoduvvo «sima» ja das lea nu unnán alkohola ahte maiddái mánát sáhttet dan juhkat. De ráhkadit maiddái dakkár donitsaid main lea sohkar nalde («munkki») dahje ovttalágan láibbi mii gohčoduvvo suomagillii «tippaleipä».

Balloŋŋat ja serpentiinnat leat hui dábálaš válborhearvvat Suomas.




#Article 227: Mánnu (109 words)


Mánnu (symbola ☽) manná birra eatnama, ja lea su áidna lunddolaš satellihtta. 

Mánnu lea áidna almmigáhppálat gosa olbmot leat johtán gomuvuođas. Sovjetlihtu Luna-prográmma lei vuosttaš ollet mánnui guoros gomuvuođafievrruin jagi 1959. 1968 álggi NASA sáddet olbmuid gomuvuhtii, ja vuosttaš olbmot seivo mánnui 1969 Apollo 11. Daid johtimiiguin válde sii seammas mánnogeđggiid fárrui eatnamii oahppama dihte. Lea dadjon ahte mánnu šattai sulli 4,5 milliarda jagi áigi. Muhtin teoriija mánu šaddama birra lea ahte muhtin amas almmigáhppálat beaškkihii eatnamin. 

Sevnnjodeamit gevvet dušše dalle go beaivi, eanan ja mánnu leat njulges linjás. Beaivvášsevnnjodeapmi lea dalle go šaddimánnu lea beaivváža ja eatnama gaska. Mánnosevnnjodeapmi fas dalle go eanan lea beaivváža ja láđasmánu gaska.




#Article 228: Haváijagiella (151 words)


Haváijagiella (haváijagillii ʻŌlelo Hawaiʻi) lea polynesialaš, austronesialaš giellagoddái gullevaš giella, mii hállojuvvo Haváijasulluin. 

Haváijagiella lea Haváija álgoálbmoga álgoálgosaš giella, muhto dán áigge dušše hui unna oasáš (0,1–1 %) Haváija ássiin hállet haváijagiela. Hálliid lohkun lea árvvoštallojuvvon 1 000 – 20 000, muhto beaivválaš váldogiellan dat geavahuvvo dušše Niʻihau sullos.

Havaijagielas leat viehka unnán jietnadagat dahjege fonemat: earenoamážit konsonánttat – viđa oanehis ja viđa guhkes vokála /u, i, o, e, a, uː, iː, oː, eː, aː/ lassin – leat dušše gávcci: /p, k ~ t, ʔ, h, m, n, l, w ~ v/. Glottálaklusiilla /ʔ/ bustávva lea okina-nammasaš. 

Persovdnapronomenat leat 11, dasgo ovttaid-, guvttiid- ja máŋggaidlogu lassin lea maid erohus vuosttaš persovnna inklusiiva ja eksklusiiva pronomeniid gaskkas: au mun, kāua moai duinna, māua moai suinna, kākou mii du haga ja mākou mii duinna.

Morfosyntávssa olis haváijagiella lea analyhtalaš VSO-giella.

Dovdoseamos álbmogiidgaskasaš haváijagiel loatnasánit leat ukulele, tabu ja wiki, mii mearkkaša haváijagielas 'johtil'.




#Article 229: Finnmárkku fylkka girkut (152 words)


Finnmárkku fylkka girkut gullet Norgga Girku Davvi-Hålogalándda bismágoddái, mii lea Romssa duopmogirkus, Romssas.

Go bismágottis leat njeallje proavásgotti, nu listtus leat njeallje oasi. Proavásgotti juohke gielddas lea searvegodderáđđi () ja juohke searvegodderáđđái gullá okta dahje eambbo girkosuohkanat (). Juohke girkosuohkanii gullá girkosuohkanráđđi (). Juohke girkosuohkanis lea goittotge okta searvegoddi, muhto sáhttá leat eambboge.

Dasa proavásgoddái gullet golbma gieldda Finnmárkku fylkka oarjjabealde. Proavásgoddi lea Álaheajus, Álaheadju gielddas.

Dasa proavásgoddái gullet guhtta gieldda Finnmárkku fylkka davábealde. Proavásgoddi lea Hámmárfeasttas, Hámmárfeastta gielddas.

Dasa proavásgoddái (maid Sis-Finnmárkku proavássuohkan) gullet vihtta gieldda Finnmárkku fylkka lulábealde. Proavásgoddi lea Kárášjoga márkanis, Kárášjoga gielddas. Dát lea Norgga stuoramus proavásgoddi viidodaga vuođul. Dasa lassin dát lea Norgga áidna proavásgoddi, gos sápmelaččat leat eanetlogus. Ipmilbálvalusat leat sihke dáro- ja sámegillii. Sis-Finnmárkku proavássuohkan ásahuvvui jagis cuoŋománu 1. 1990 ja dása suohkanii gullet vihtta báhpasuohkana Kárášjohka, Guovdageaidnu, Deatnu, Unjárga ja Porsáŋgu. 

Dasa proavásgoddái vihtta gieldda Finnmárkku fylkka nuorttabealde. Proavásgoddi lea Várjjaga márkanis, Várjjaga gielddas. 




#Article 230: Nelson Mandela (118 words)


Nelson Rolihlahla Mandela (r. suoidnemánu 18. b. 1918, Mvezo, Lulli-Afrihkká, j. juovlamánu 5. b. 2013, Johannesburg) lei xhosa-álbmoga thembu-čerdii gullevaš lulliafrihkálaš politihkkár. Son lei guovddáš olmmoš apartheid-politihka vuostálastimis, ja lei fáŋgejuvvon 27 jagi ovdal go beasai luovos jagis 1990. Jagis 1993 son oaččui Nobel ráfibálkkašumi ovttas daláš presideanta Frederik Willem de Klerkiin, ja jagi maŋŋel, jagis 1994 son šattai Lulli-Afrihká vuosttaš álbmotválljen ja vuosttaš čáhppes presideantan. Mandela šattai birra máilmmi dehálaš friddjavuođa ja dásseárvvu symbolan.

Jagis 1988 go Mandela lei giddagasas, sutnje lei njommon tuberkulosa. Geassemánus 2013 Mandela ožžo geahpesinfekšuvnna ja gárttai buohccevissui. Suoidnemánus doaktárat muitaledje ahte Mandela lea komas ja ahte ja mašiinnat sáhttet jáddadit. Čakčamánus Mandela sirdejuvvui ruoktot mis son jámii 95-jahkásažžan juovlamánu 5. b. 2013.




#Article 231: Joatkkasoahti (112 words)


Joatkkasoahti lei Suoma ja Sovjetlihtu gaskasaš soahti, mii dáhpahuvai geassemánu 25. 1941 – čakčamánu 19. 1944 oassin nubbi máilmmisoađi. Seammá áiggi joatkkasoađiin Duiska ollašuhttii operašuvnna Barbarossa -nammasaš stuorra falleheami Sovjetlihttui. Suoma ja Duiskka gaskkas lei fámus Antikomintern-soahpamuš, ja duiskalaš joavkkut leige vásttus Suoma davviraddošas.

Joatkkasoađi álggus suopmelaš ja duiskalaš joavkkut menestuvve ja ovdánedje guhkás Sovjetlihtu guovlui. Go soahti ovdánii, Sovjetlihttu goitge menestuvai buorebut ja buorebut. Jagi 1944 soahti lei juo suopmelaččaid oasis bahča bealuštusdáistaleapmi. Vearjoluoitin bođii fápmui čakčamánu 4. beaivve 1944, ja Moskova gaskaráfi vuolláičállojuvvojit čakčamánu 19. beaivve.

Soađi loahppaboađusin Suopma manahii Petsamo guovllu ja šattai láigohit Porkkala Sovjetlihtui soalddátdoarjjabáikin. Lassin Suopma fertii ádjit duiskalaš joavkkut eret Suomas, mii doalvvui Lappi soađi.




#Article 232: Erna Solberg (162 words)


Erna Solberg (riegádan guovvamánu 24. b. 1961 Bergenis) lea norgalaš politihkar (Olgešbellodat) ja golggotmánu 2013 rájes Norgga stáhtaministtar. Solberg lea leamaš Olgešbellodaga jođiheaddji jagi 2004 rájes, ja Hordalándda stuorradiggeáirras 1989 rájes. Olgešbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji son leamaš 2005 rájes. Son leamaš maid Olgešbellodaga nissonlihtu (Høyrekvinners Landsforbund) jođiheaddji 1993–1994, bellodaga nissonpolitihkalaš jođiheaddji 1994–1998, Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusa gielda- ja guovloministtar 2001–2005 ja Olgeža 1. nubbijođiheaddji 2002–2004.

Gielda- ja guovloministtarin Solberg barggai earenoamážit nannen dihte buoret buresbirgejumi nannoset gielddain ja buoridan dihte regionála ovttasbarggu fylkasuohkaniid gaskka. Son maid ođasmahtii Norgga dorvobáike-, dorvoohcciid- ja sisafárrenpolitihka, ja jođálmahtii dorvobáikeohcamiid meannudeami. Dan maŋŋá go Solberg álggahii bellodaga jođiheaddjin, son lea deattuhan earenoamážit Olgeža politihka sosiála beliid ja dan árvovuođu. Bellodat šattai maid eanet pragmáhtalažžan.

Jagi 2011 gielda- ja fylkadiggeválggain Olgeš cevzzii buot buoremusat jagi 1979 maŋŋá. Dan maŋŋá go borgárlaš bellodagat vuite jagi 2013 stuorradiggeválggain Stuorradikki eanetlogu ja Olgeš šattai dán eanetlogu stuorámus bellodahkan, Olgeš ja Ovddádusbellodat ásahedje áigodahkii 2013–2017 ođđa ráđđehusa, man jođiha stáhtaministtar Erna Solberg.




#Article 233: Birokratiija (101 words)


Birokratiija dahjege byrokratiija (fránskkagiela sánis bureau ’kantuvra’ ja greikkagiela sánis κράτος ’fápmu’) mearkkaša organisašuvnnaid, doaibmabijuid, protokollaid ja njuolggadusaid vuogádagaid, maiguin earenoamážit almmolaš doaimmat stivrejuvvojit. Birokratiijas lea dávjá čavga hierárkkalaš struktuvra, man rámmaid siskkobealde iešguđetlágan áššemeannudeddjiin, «birokráhtain», lea ovddasvástádus das, ahte áššit meannuduvvojit dárkilit njuolggadusaid mielde. Muhtumiid mielas sánis birokratiija leat negatiiva konnotašuvnnat, ja badjelmearálaš birokratiija duššadeaddji váikkuhusat ledje guovddáš temá Franz Kafka bargguin nugo mat su románas Der Process.

Birokratiija ii leat gullan sámi árbevirolaš kultuvrii dahje ealáhusaide, muhto dat lea leavvan váldoservodagaid mielde maiddái viidát Sápmái, ja dálá ođđaáigásaš servodaga dárbbuid várás eanaš sámegielaide leat maiddái ráhkaduvvon ollu birokráhtalaš tearpmat.




#Article 234: Märät säpikkäät. Sápmi underground – Saamelaisten käyttöopas (415 words)


Märät säpikkäät. Sápmi underground – Saamelaisten käyttöopas  () lea suomagielat giehtagirji sámiid birra.  

Märät säpikkäät. Sápmi underground – Saamelaisten käyttöopas lea gudnečájáhus buot sápmelaččaide ja earenoamážit dat veahkeha suopmelaččaid ipmirdit sápmelaš álgoálbmoga. Girji lea oaivvilduvvon davvin mátkkošteaddji olbmuide, sápmelažžii liikostuvvan suopmelaččaide ja buohkaide, geat leat beroštuvvan Ultima Thule -kultuvrras. Skenet-siiddus leat árvalan, ahte váldoulbmiljoavku leat 20-30-jahkásaš náitalkeahtes olbmot, dasgo girji doallá sisttis olu irgidan- ja festenrávvagiid.

Aikio ja West hutkkaiba čállit girjji iežaska kultuvrras, go Salminen jearahalai sudno Madventures-joavkku girjji várás. Märät säpikkäät. Sápmi underground – Saamelaisten käyttöopas lea čállojuvvon suopmelaččaid beroštumi ja nuppe dáfus diehtemeahttunvuođa dihte. Dahkkit háliidedje lebbet dieđu sápmelaččain danin go sin mielde suopmelaččat orrot diehtime eanet eará riikkaid álgoálbmogiin. Giehtagirji gieđahallá maid sámiid historjjá, politihka ja duoji. Bargu sisdoallá goittotge maid suollemasat dieđu sámekultuvrras, dego rávvagiid lávus láhttemis. Girjjis leat gárvodan- ja ávvudanrituálat, njálgga reseapttat ja irgidanrávvagat. Aikio ja West mielde girji leage dievva kultuvra, ráhkisvuohta ja ávvudeapmi. Salmisa mielde barggus oidnojit seahkálagaid boaresáigásaš antropologiija, humor ja duippideapmi.

Fáttát leat olu ja danin artihkkalat leat oalle oanehaččat. Daid lassin giehtagirjjis leat smávva fáktaruvttot ja govat. Siiddut leat girjjagat ja ivdnát. Girjjis leat oasit main Salminen gieđahallá kultuvrra olggobeale olbmo oainnuid sámekultuvrra iešvuođaid birra. Mielde leat maid Aikio ja West intiima beaivegirjebihtát ja govat sudno iežaska ruoktoálbumiin, mánnávuođas ja lagas olbmuin.

Aikio ja West deattuheaba, ahte girji lea čállojuvvon sudno geahččanguovllus. Dat lea sudno mielde dušše oasáš sápmelašvuođas iige olles duohtavuohta álbmogis. Maid Skenet-siiddus lohket, ahte girji ii leat dárkkuhuvvon čiekŋalis analysan, muhto baicce guovtti nuorra nissona suohtas ja persovnnalaš oaidnun sápmelašvuođas.

Girji bođii olggos golggotmánu 1. beaivi 2013, ja dan gudnin sihke Helssegis ja Anáris ordnejuvvojedje almmustahttindilálašvuođat. Madventures-joavkku Riku Rantala mielde girjji gánneha lohkat eandalii juos lea davás vuolgime amas čurboš. Maid girječálli Mikko-Pekka Heikkinen lea rábmon girjji. Opettaja-bláđis suomagiela lektor Netta Walldén muital, ahte son áigu geavahit girjji eatnigiela diimmuin. Su mielde girji heive bures oahppogirjji oktii. Dan sadjái Skenet-neahttasiidu kritisere barggu das, ahte gaskkohagaid dat čájeha sápmelašvuođa eksotihkalaččabun go dat duohtavuođas leage. Goittotge siidu mieđiha, ahte stuorámus oassi girjji sisdoalus lea beroštahtti, dat lea čállojuvvon njuovžilit ja maid humor lea mielde. Girjjis oidno politihkalaš ja feministtalaš vuođđu, ja dat váldá beali.

Ánne Kirste Aikio ja Suvi West leaba šaddan dovddusin Märät säpikkäät -prográmmas (). Girji spiehkasta prográmmas dien lahkái ahte dat gieđahallá sápmelašvuođa, go fas prográmmas lea gažaldat eanetge suopmelašvuođas. Girjjis lea maid persovnnalaččat geahččanguovlu, ja nuppegežiid go prográmmas dahkkit eai doaimma neavttára rolla mielde. Prográmma ja girjji stiillat leat seammasullasaččat, muhto girji ii liiggástala dahje generalisere seamma olu.




#Article 235: Leammi álbmotmeahcci (605 words)


Leammi álbmotmeahcci (, ) lea suodjalanguovlu Anára ja Gihttela gielddaid rájiid siste Davvi-Sámis. Oarjin dat rádjašuvvá Buljju meahcceguovlui ja Norgga Badje-Anárjoga álbmotmeahccái ja fas nuortin Bátneduoddara meahcceguovlui. Leammi álbmotmeahcci lea vuođđuduvvon jagis 1956, ja lea viiddiduvvon guktii. Dan viidodat lea dál 2860 km², ja seammás dat lea Suoma stuorámus álbmotmeahcci ja maiddái okta dain viidáseamos meahcceguovlluin Eurohpás. Álbmotmeahcci lea ožžon namas Leammijogas, mii lea sullii 80 kilomehtera guhkki ja golgá Leammileahkeráigge. 

Leammi álbmotmeahci guovllus golggiidit máŋggat stuorra jogat: Leammijohka, Anárjohka, Riebanjohka ja Avviljohka. Leammis lea vejolaš oaidnit maid measta buot Davviguovllu luonddu máŋggabealalašvuođa dego boares beahcevuvddiid, viiddes duottarálážiid, soahkevuvddiid ja jekkiid. Suoma stáhta suodjalanguovlluid dikšumis vástida Meahciráđđehus.

Leammi álbmotmeahcceguovlu lei dolin guolásteaddjisápmelaččaid, dálá anaraččaid guolástan- ja bivdoeana. Goddebivdima historjjá fas muitalit dološ godderoggit miehtá johgáttiid ja mutkkiid. Dálá áigge stuorámus oassi Leammi álbmotmeahcis gullá Sállevári bálgosii. Meahci davimus guovllut gullojit Muotkkeduoddara bálgosii ja lullin fas Kuivasalmi bálgosii. Boazodoalu lassin álbmotmeahcci lea báikkálaš olbmuide dehálaš bivdo-, guolástan- ja lupmenguovlu.

Leammi suodjalusárvvuid leat guorahallan juo árrat. Meahccedikšut gártejedje 1900-logu álggus dálá álbmotmeahci guovllu ja gávnnahedje, ahte vuovddit Leammileagi olggobealde ledje hájilassii ja árvvuheamit. 1920-logus Meahciráđđehus álggahii čuohppamiid ja muora doalvuma Norgii. Stuorra muorragávppi ollašuhttima dihte máŋggáid Anárjávrri guovllu vuvddiid lei dárbu čuohppagoahtit. Jagis 1931 Meahciráđđehus goittot mearridii, ahte Leammi mehciid ii leat lohpi čuohppat. 

Álbmomeahcci vuođđuduvvui jagis 1956 ja dan sturrodat lei 385 km². Das maŋŋá álbmotmeahci leat viiddidan guktii, vuos 1971:s ja nuppes 1981:s. Suopma evttohii jagis 1998, ahte Leammi álbmotmeahcci laktojuvvolivččii Eurohpá Uniovnna Natura 2000- suodjalanguovlofierpmádahkii. 

Leammis leat ohcan ja roggan golli juo badjel 130 jagi. Vuosttaš dokumeanta Leammi gollis lea 1867. Goittotge easkka 1940-logu loahpas olmmošeatnatvuođat boahtigohte geahččalit gollelihku, ja dan rájes guovllus leat roggan golli bissovaččat. Maiddái Tankavaara golledoidima máilmmimeašttirgilvvut ja golleroggama almmolašvuohta diehtojuohkingaskaomiin dagahii golli ohcama hui bivnnuhin vuot . 2000-logu álgogeahčen Leammi guovlu lea buvttadan eanemusat golli olles Davvi-Suomas. 

Áigodahkii leat gullan maid riiddut ja diggeáššit, go báikkálaš olbmot ja luonddusuodjaleaddjit leat vuostálastán mášengolleroggama. Jagis 2011 bođii fápmui ođđa ruvkeláhka, man mielde mášengolleroggan galgá nohkat Leammi álbmotmeahcis gávcci jagi siste. 

Leammi álbmotmeahcci lea Anár-Gihttel geainnu (nr 955) ja Anár-Áŋŋel geainnu (nr 9553) gaskkas. Geainnut johtet álbmotmeahci davviravdda ja nuortaravdda guora. Biillain beassá Njurggoluovtta gillái, gos lea geassit rabas rávvenstohpu. Njurggoluovttas lea geassit maiddái mohtorfanasoktavuohta Ravadasjávrri ávdinstohpui ja Kultahaminai. Almmolaš fievrruiguin Anárii beassá linjabiillain, muhto ii Leammái (Njurggoluktii). Lagamus girdišillju gávdno Avvilis.

Leammi álbmotmeahcis leat merkejuvvon bálgát sullii 60 km. Bálgáid guoras leat dolastallanbáikkit ja dálkesuojit. Álbmotmeahci vánddardanavádagas sajusdola cahkkeheapmi ja gohtten lea lobálaš dušše dan várás čujuhuvvon báikkiide. Vánddardeaddji galgá váldit vuhtii maiddái meahci ráddjenavádaga, gos johtin lea ráddjejuvvon luonddu ja eanavuođu suodjaleami dihte. 

Leammi sáhttá meallut Njurggoluovttas guovtte guvlui. Njurggoluokta – Kultasatama lea sullii 20 km guhkkosaš meallunjohtolat. Njurggoluovttas sáhttá vuolgit Leammi mielde maiddái Báđára guvlui, ja doppe beassá joatkit ain Juvdujoga fiesttarbeallái Solojávrái, gos mátkki sáhttá loahpahit fanassátkui. Reaissu guhkkodat lea sullii 40 km. Juvdujoga mielde sáhttá meallut maid ain Anára girkosiidii. Kanohtaid sáhttá láigohit Njurggoluovttas. 

Golbma njealjádasa Leammi gallestalliin leat áŋgiris vánddardeaddjit, vaikko vel dušše goalmmádas lea ovdal fitnan Leammis. Soaitttáhatgallestallit bohtet Leammái viehka uhccán. Gallestalliin 85 % bohtet Suomas ja juoba 2/3 gallestalliin leat vánddardeaddjit, geat idjadit guovllus. Ijastalli vánddardeaddjit orodit  álbmotmeahcis gaskamearálaččat 4,6 jándora. Go váldá vuhtii dan ahte sii orodit ja idjadit vel das lahkosiin, de vánddardeaddji orru guovllus oktiibuot 6 jándora. Gallestallidutkamuša mielde Leammái dahkkojuvvojit jahkásaččat sullii 10 000 gallestallama. 

Eanaš oassi, sullii 2/3 Leammi vuvddiin leat beahcevuovddit. Boarráseamos beziid ahkin árvalit 300-700 jagi.

Stuorámus duottarguovllut leat Viibus- ja Maarestaduoddarat, maidda laktásit ee. Látnjoaivi ja Jäkäläpää.

Leammi álbmotmeahcis gávdnojit oktiibuot 144 loddešlája. Eanaš oassi lottiin leat Meahcce-Lappi jeagge- ja meahccešlájat, muhto maiddái Duottar-Lappi šlájat
gávdnojit.

Suoma stuorámus beađut: geatki, guovža, albbas, gumpe ja goaskin.




#Article 236: Geavu luonddumeahcci (519 words)


Geavu luonddumeahcci sajáda Davvi-Suomas Ohcejoga gielddas. Dálá 712 km² viidosaš Geavu luonddumeahcci lea vuođđuduvvon 1956. Dat lea davimus Suoma stuorra suodjalanguovlluin.

Geavu luonddumeahci guovddáža ráhkada badjel 40 km guhkkosaš ja báikkuid masa 80 mehtera čiekŋalis kanjonalágan ávži. Dan bodnis golgá Geavvu. Eará oassi luonddumeahcis lea dovdomassii njoidosut duottareana, man luddot gorssat ja guržžut. Báikkuid leat viiddis rabas duottarjeakkit.

Geavu luonddumeahcci lea diehtaga dáfus dehalaš guovlu. Turku universitehta Lappi dutkanlágádus (www.kevo.utu.fi, suomagillii) hárjeha Geavu guovllus máŋggabealat dutkamuša dan áidnageardásaš luonddu ja ealliid dihte. Vaikko luonddumeahcit leat vuođđuduvvon erenomážit luonddusuodjaleami ja luonddu dutkama váráš, de Geavu luonddumeahci guovlu lea dan lassin boazodikšunguovlu ja fállá maid vánddardeaddjiide vejolašvuođa oahpasmuvvat dan erenomaš lundui. 

Ohcejoga Báišduoddariin Anárii Suoločielgái olli granulihttabáktevuođđu lea sullii 1900 miljovnna jagi boaris. Sullii 70 miljovnna jagi dassái duoddarat badjánedje laigosiid sirdáseami dihte ja daid gaskasaš eana vuojui ávžin. Dalle šattai maiddái Geavu doajáhatávži. Geavorokki báktevuođđu čohkiida sierralágan geađgešlájain, mat girdet iešguđetláhkai mollaneami ja gollama. Dan eanavuođu ja duovdaga leat maŋimuš rievdadan 10 000 jagi dassái nohkan jiekŋabadji ja dan suddančázit.

Geavu luonddumeahcis sáhttá vánddardit guovtte sierra bálgá mielde. Geavu 63 km guhkosaš vánddardanbálggis guorada luonddumeahcis ávžži Suttesjogas ja Ganešjávrái. Bálggis johtá gaskkohagaid kanjona mielde, gaskohagaid duoddaris. Bálgás leat golbma gállinbáikki, gokko Geavujohka rasttilduvvo. Geavu bálgá sáhttá vázzit jogo Suttesjogas Ganešjávrái dahje nuppegežiid. Guivvi 86,5 km guhkes bálggis johtá duottareatnamiin. Dat earrána Geavu bálgás Ruktajávrri buohta Njávgoaivvi ja Guivvi ávdinstobuid guvlui. Bálggis johtá oassái Báišduoddara meahcceguovllus. Ruovttoluotta Gevvui bálggis máhccá Fiellojohgoržži davábeale, mas joatká ruovttoluotta Ruktajávrái.
 

Geavu luonddumeahcis johtin lea ráddjejuvvon, daningo dat leat luonddusuodjalanguovlu: guovllu birastahttá rašes duottarluondu ja luonddumeahcis šaddet ráfáidahttojuvvon šattut ja áitatvulos šlájat. Guovllus sáhttá gávdnat hárvenaš šattuid dego báktesmiera dahje biikasiepmana. Geavu luonddumeahci guovlu fállá maiddái vuogas bessensajiid lottiide, doppe sáhttá oaidnit boaimmaža dahje bieggafálli. Geavorokki eallit ja šattut leat birrasa ektui valjis ja máŋggabeallagat. Dasa váikkohit molsašuddi eanavuođđu, buorre lavttasvuohta ja dálkkádagat. Luonddumeahci váldošaddotiipan leat sierralágan duottaralážat- ja marrasat. 1960-logus duottarmihttára máhtu duššadii olu soahkemarrasiid. Viiddis guovlluin leat ainge ruojus stohkkevuovddit.

Geavubálgá dovdoseamos oaidnámušat leat Fiellojohgorži, Geavu ávžži mátta-geahči ja Suttesjoga gáldu. Fiellojohgorži sajáda Geavu kanjonii golgi Fiellogeađgejoga loahpageažis. Fiellojohka gahčá 26 mehtera allosaš goržin Geavvoroggái. Goržžis loktanan sopmu láktada lahkosa šattuid viidát, man dihte birasdahtti luondu leage šattolaš. Fiellojohka golgá 400 mehtera ovdalgo dat ovttastuvvá kanjona bodnis golgi Gevvui. Geavu seaidni lea báiki, gokko ávži govdu ja rahpasa oidnot bálgái. Smávva jávrri mahttosaš Suttesjoga gáldu lea sápmelaččaid dološ bassi báiki. Gáldu čáhci vuolgá Luopmošjogas.

Geavu luonddumeahcci lea juhkkojuvvon guovtte oassái, duottarguovlui ja ávžeguovlui, gos oažžu johttit dušše merkejuvvon bálgáid mielde. Merkejuvvon johtolagaid olggobealde lea gildojuvvon buotlágan johtin, tealttástallan, dolastallan dahje luonddubuktagiiid čoaggin. Báikkálaš ássiin leat goittot sierravuoigatvuođat earret eará boazodollui, guolástussii sihke meahccebivdui luonddumeahci guovllus.

Bálgáid guoras leat oahpistangalbbat, dolastallansajit, tealtábáikkit, tráhpat, rovvemuorat ja gállinvaijerat. Ruktajávrris, Njávgoaivvis ja Guivvis leat ávdinstobut. Suohpášádjagis ja Gamajohnjálbmeluobbaliin lea dálkesuodjin lávvu beaiveatnui. Fiellojohgoržžis ja Njaggaljávrris leat dálkesuodjin lavdnjegoađit, eai idjadeapmái. 

Siiddas, mii lea Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Anára girkosiiddas, oažžu birra jagi dieđuid Geavu luonddumeahcis ja earáge Davvi-Sámi luonddubáikkiin. Ohcejoga luonddustobus gávdnojit geassit kárttat ja dieđut davimuš Sámi luonddubáikkiin. Áigeguovdilis ja ođđaseamos áššit leat suomagielalaš fierbmebálvalusas. 

Kallio Paavo, Kevo. Mietteitä ja muistikuvia Kevosta ja pohjoisen luonnon tutkimuksesta.Karisto 1990.




#Article 237: Mohtorgielká (694 words)


Mohtorgielká, dahjege muohtaskohter, mohtorskohter, lea eanafievru, mii lea plánejuvvon muohttaga dahje jieŋa alde johtimii. Mohtorgielkkáin johtimii ii vealttakeahttá dárbbašuvvo sierra geaidnu dahje máđii. Ovddageahčen leat sabehat ovttas stivrenstákkuin ja stivrenáksilin dahket stivrema vejolažžan. Mohtorgielká johtá ovddos- dahje maŋosguvlui bealtta/boahkána veagas. Jorranfápmu beltii boahtá mohtoris variahtora ja gehtegiid bokte. Mohtorgielkká mohtorin lea dábálaččat guovtte- dahje njealljetávttat áibmo- dahje golggusčoaskuduvvon bensenmohtor, man sturrodat lea 150–1200 kbm³. Eanáš mohtorgielkámálliide čáhká okta mátkkošteaddji vuoddji lassin.

Hástalusat olbmuid ja sin diŋggaid fievrredeamis dálveáigge jođálmahtte mohtorgielkká hutkama. 1990-logus johtilit ovdánan hutkosat buvttadedje mášeniid, mat ledje dábálaččat guovtte olbmui oaivvilduvvon fievrrut, mat johte bealtta veagas bensenmohtora fámuin. Álggoálggui mohtorgielkkát ledje bargofievrrut, muhto dán áigái ráhkadeaddjit ráhkadit hui olu maiddái lusta- ja gilvofievrruid. Go vuosttas málliin ledje sullii 10 heastafámu (7,5 kW) guovttetávttat mohtorat, dán áigge málliin leat ođđaáigásaš guovttetávttat ja njealjjetávttat bensenmohtorat, main muhtumiin leat badjel 150 heastafámu (110 kW).
 
Amerihkálaš Ray H. Muscottii juolluduvvui kanadalaš pateanta su mohtorrehkii “traineau automobile” jagis 1915. Čuovvovaš jagi Muscottii juolluduvvui vuosttas amerihkálaš pateanta ođđaáigásaš muohtafivrui, mas leai maŋŋebealta ja ovdasabehat. 

Carl Eliason ráhkadii vuosttas mohtorgielkká prototiipa 1920-logus: Son bijai mohtorsihkkela mohtora  guhkes reaga ala, bijai reaga ovddageahčái sabehiid ja maŋágeahčái bealtta. Eliassonii juolluduvvui pateanta jagis 1927. Eliason ráhkadii 40 mohtorgielkká.

David Johnson ovttas Paul Knochenmusain ja Orlen Johnsonin mearridedje ráhkadit vuosttas mohtorgielkká. Jagis 1954 sii gárvijedje vuosttas mohtorgielkákonseptta. Dat lei hutkojuvvon meahcástaneatnamiidda johtema várás. Sii ledje dan oaivilis, ahte dat lei doarvái buorre ovdanbuktimii sin fidnodaga jođiheaddjái Edgar Hetteenii, viidásut buvttadeami várás, muhto Edgar ii jáhkkán sin hutkosa árvui iige ovddidan dan. Nuba sii vuvde dan muorrasahá-fidnodahkái haddái $465. Das fuolatkeahttá albmát ledje mearridan, ahte sii ráhkadit vuosttas gávppálaš mohtorgielkká. Nubbi mohtorgielkákonsepta válmmaštuvai jagis  1956. Sii gohčodedje dan Polaris Sno Traveler:in. Originála mállet dedde badjel 450 kg ja dat johte sullii 32 km/h. Edgar doalvvuhii golbma mohtorgielkávuoddji 1900 km mátkái Alaska mehciid čáđa vai fidnešii almmolašvuođa ja vai basttašii čájehit fievrru luohtehahttivuođa. 

Aitosaš mohtorgielkábadji álggii das, go kanadalaš Bombardier-fidnodat álggii ráhkadit Ski-doo-mearkasaš mohtorgielkkáid jagis 1959. Dat vuvdojuvvojedje viehka olu dasgo dat ledje geahppagat, oktageardánat ja viehka hálbbi. Maiddái eará ráhkadeaddjit álge ráhkadit muohtafievrruid Ski-doo bivnnuhisvuođa geažil. Sierra mohtorgielkámearkkaid ráhkadeaddjit leamaš badjel 150. Garra gilvvu ja fidnodatovttastahttimiid geažil mohtorgielkkáid ráhkadit šahten vuollái logi fidnodaga. 

Arctic Cat, Lynx, Polaris, Ski-Doo ja Yamaha leat bivnnuheamos mohtorgielkámearkkat.
 

Amerihkkalaš Edgar ja Allen Hetteen sihke David Johnson ledje vuosttasat geat ráhkadedje geavatlaš mohtorgielkká jagiid 1955–1956 áigge, muhto vuosttas mohtorgielkkát ledje lossagat (450 kg) ja hihtá (32 km/h). Sin fidnodagas, Hetteen Hoist  Derrick Co.:s, šaddai maŋŋelis Polaris Industries, smávva mohtorgielkáráhkadeaddji.

Mohtorat šadde geahpadeppon ja uhcibun go ovdal easkka jagis 1960, go Joseph-Armand Bombardier hutkkai dan, mii dán áigái gohčoduvvo moderna mohtorgielkán oktan rabas vuodjinskurbmuin ja ovtta dahje guovtte olbmo beaŋkkain ja álggii vuovdit dan “Ski-Doo”-namain. Gilvaleaddjit čuvvo Bombardiera  ja kopierejedje ja buorededje su hutkosa. 

Ovdalisáigge mearkkat leat ee.

Mohtorgielkkáid čáđahannávccat leat buorránan sakka daid hutkama álggu rájes. Vuosttas mohtorgielkkáin sáhtte leat dušše 5 heastafámu (3,7 kW) mohtorat. Mohtoriid sturrodat ja beaktilvuohta lea lassánan dassá rájes. 1990-logu álggogeahčen stuorámus mohtorat (dábálaččat 600–650 kbm gaskkas) buvttadedje sullii 115 heastafámu (86 kW). Jagis 2013 mohtorat leat stuoribut (juoba 1200 kbm) ja beaktileabbo (juoba 180 heastafámu dahjege 130 kW).
 

Mohtorgielkkáid birasváikkuhusat leat leamaš hui stuorra nággahallanášši. Ráđđehusat leat reageren njozet jietna- ja áibmonuoskkideapmai.
  

Eanáš mohtorgielkkáin leat ain guovttetávttat mohtorat, muhto omd. Arctic Cat ja Yamaha leat geavahan njealljetávttat mohtoriid jagiid 2002 ja 2003 rájes. Maŋimuš logi jagi áigge ráhkadeaddjit leat lihkostuvvan ráhkadit mohtoriid, mat nuoskkidit uhcit go ovdal. Yamaha ja Arctic Cat ledje vuosttas ráhkadeaddjit, mat ráhkadedje njealljetávttat málliid eanetmearis. Bombardiera E-Tec guovttetávttat mohtorat buvttadit 85 proseantta uhcit nuoskudeaddji gássaid go ovddit sohkabuolvva guovttetávttat mállet.
 

Dieđalaš dutkamušat leat čájehan ahte mohtorgielkkát dagahit vahágiid duovdagiidda mohtorgielkámáđiid buohta. Muohta divttásmuvva ja dálvearvvit sáhttet dagahit dulvviid lágašguovlluide. Dát garra muohta jođiha lieggasa ja duollu šaddá assádebbon sihke vejolaččat váikkuha šadduide sihke dagaha erošuvnna eananvuđđui giđđat. Dasa lassin mohtorgielkkát sáhttet vahágahttit vesáid. Váikkuhusaid ealliide lea váddásut árvvoštallat; muhtun dutkamušaid mielde eallit eai boađe mohtorgielkámáđiid ala lárbma geažil ja muhtun dutkamušaid mielde ealliid fas bohtet máđiid ala go johtolat lea uhcán dahje ii ollege.

Mohtorgielká lea hui praktihkalaš bargofievru dálvit. Mohtorgielká heive omd. boaldinmuoraid fievrredeapmai meahcis. Mohtorgielká lea maiddái hui dehálaš bargoveahkkeneavvu boazodoalus. Suomas boazodoalus leat ánus badjel 1000 mohtorgielkká.




#Article 238: Giellagas-instituhtta (453 words)


Giellagas-instituhtta lea Oulu universitehta humanisttalaš dieđagotti sierra ovttadat, gos fállojuvvo alladási oahpahus sámegielas ja sámiid kultuvrras. Giellagas-instituhtta lea maiddái sámegiela ja sámiid kultuvrra dutkamuša guovddáš Suomas. Giellagas-instituhtta lea vuođđuduvvon jagi 2001, ja Suoma oahpahusministeriija lea mearridan dasa riikkaviidosaš vásttu ordnet ja ovddidit sámegiela ja sámiid kultuvrra alimus oahpahusa Suomas. 

Sámegiela ja kultuvrra diibmooahpahus álggii Oulu universitehtas 1960-logu loahpas suomagiela oahpuide gullojeaddji fuolkegiela kursan. Suomagiela instituhta daláš professor Pauli Saukkonen ovddidišgođii sámegiela lektora ásaheami, ja čakčat 1970 Helvi Nuorgam-Poutasuo álggahii lektora barggus. Dalle šattai vuosttaš geardde Suomas vejolažžan studeret approbatur-oahpuid sámegielas ja -kultuvrras, go dan rádjai ledje universitehtat Helssegis, Oulus ja Turkus ordnen dušše ovttaskas sámegiela kurssaid. Helssega universitehta suopmelaš-ugralaš gielaid instituhta vástidii álggus oahpahusas ja oahppogáibádusaid ráhkadeames. 

Eaŋgalašgiela magisttar Tuomas Magga bargagođii lektorin Nuorgam-Poutasuo maŋŋá jagi 1972. Čuovvovaš jagi ásahuvvui oahppoávdnasii veahkkeprofessorvirgi, ja sámegiela ja -kultuvrra oahpuid sáhtii dalle joatkit cum laude -dásis. Goappašat virggit devdojedje fásta jagi 1977, go Tuomas Magga lei čađahan lisensiáhtadutkosa ja nammaduvvui lektorin ja filosofiija doavttirin nákkáhallan Pekka Sammallahti fas nammaduvvui veahkkeprofessorin. 

Oahpahusa váldodeaddu Oulus lei geavatlaš gielladáiddu oahpaheames, muhto fállun ledje álo maiddái sámekultuvrra kurssat. 1970-logu beallemuttus sámegiela geavahišgohtet eatnigiellalinnjá oahpahusgiellan, ja seammás sámegiella šattai maid vehážiid mielde alladási dutkamuša giellan. Oahppomateriálaid kurssaid várás galggai ráhkadit ieš. Dat bargu goit geahppánii muhtun veardde, go oktasaš davviriikkalaš čállinvuohki váldui atnui jagi 1979 ja oahpahusas sáhtii geavahit ávkin Norgga ja Ruoŧa beale teavsttaid. 

Sámegiela ja -kultuvrra oahppoávdnasis šattai Giellagas-instituhta jagi 2001 álggus. Suoma oahpahusministeriija mearridii dasa riikkaviidosaš vásttu ordnet ja ovddidit sámegiela ja sámiid kultuvrra alimus oahpahusa Suomas. Seniorassisteanta virgi, masa filosofiija doavttir Veli-Pekka Lehtola lei válljejuvvon cuoŋománus 1999, sirdojuvvui maid Giellagas-instituhttii. 

Giellagas-instituhtta lea jagi 2004 rájes leamaš Oulu universitehta humanisttalaš dieđagotti sierra ovttadat. Seamma jagi álggahuvvui sámiid kultuvrra oahpahus váldoávnnasin, ja Lehtolas šattai sámiid kultuvrra professor. Ovttas servodatdiehtagiid doavttir Anni-Siiri Länsmaniin, gii dalle barggai mearreáigásaš lektorin, soai ráhkadeigga oahppoplána sámiid kultuvrra váldooahpuide. 

Čavčča 2013 Giellagas-instituhtas barget guokte professora, golbma universitehtalektora, golbma universitehtaoahpaheaddji ja njeallje dutki. Instituhta hoavdan lea Anni-Siiri Länsman. Váldoávnnasin lea vejolaš studeret davvisámegiela, anárašgiela dahje sámiid kultuvrra. Daid lassin sáhttá čađahit 35 oahppočuoggá viidosaš oahpuid davvisámegielas vieris giellan ja sámegiela ávnnasoahpaheaddjiid skuvlejumi. Dál leat maid suokkardallamin vejolašvuođa fállagoahtit nuortalašgiela oahpuid čakčat 2014. 

Jagi 1991 rájes leat Giellagas-instituhtas dahje sámegiela ja -kultuvrra oahppoávdnasis čállojuvvon lagabui 40 pro gradu -dutkamušat, golbma lisensiáhtadutkamuša ja ovcci nákkosgirjjit. Giellagasas doaibmá joatkkastudeanttaide dárkkuhuvvon doavttirskuvla, ja instituhtas lea maid iežas almmustahttinráidu, mas leat almmustuvvan ee. sátnegirjjit, lohkosat ja dutkamušat. 

Giellagas-instituhtas lea ovttasbargu sihke Suoma ja olgoriikka dutkanásahusaiguin, ja dat lea jagiid mielde leamaš ordnemin iešguđetlágan semináraid ja konfereanssaid, omd. Oovtâst – Sámedutkama konfereanssa Anáris čakčamánus 2013.

Giellagas-instituhtas lea maid Sápmelaš kultuvraarkiiva, mas gávdnojit sámegiela ja sápmelaš kultuvrra guoski materiálat. Materiála lea čohkkejuvvon arkiivii 1970-logu rájes. Sápmelaš kultuvraarkiivvas ii golggotmánus 2013 leat bistevaš bargi.




#Article 239: Romssasuolu (126 words)


Romssasuolu () lea suolu nannáma ja Sállira gaskkas Romssas Romssafylkkas. Gávpoga guovddáš lea sullo nuorttabealde, muhto olbmot orrot miehtá sullo. Romssa girdišillju lea fas oarjjabealde. Romssasullos beassá nannáneatnamii Tromsøbrua-šalddiin dahje Tromsøysundtunnelen-tunneallain. Sállirii manná Sandessundbrua-šaldi.

Romssasuolu lea sullii 10 km guhku davvegeažis lullegeahčái. Badjin, gasku sullo, lea jávri, Báhpajávri () masa huksejuvvui buođđu jagis 1867. Sullos leat hui ollu viesut, muhto maiddái veaháš vuovddit.

Sullos, nuorttabealde, leat ee. Romssa universitehta, Davvi-Norgga universitehtabuohcciviessu ja Tromsø Museum.

Romssasuolu lea olmmošlogu ektui Norgga stuorámus suolu. Hinnøya lea nubbin stuorámus. Romssasullo olmmošlohku lea 36 088 (ođđajagimánu 1. b. 2012), ja lea juhkkojuvvon viđa guvlui:

Sentrum guvlui gullá gávpotguovddáš ja dan lagasbiras, nappo sullo nuorttabealli. Nordre Tromsøya lea sullo davát oassi, ja Søndre Tromsøya lea lullegeahči. Sommerlyst ja Mortensnes leat Romssasullo oarjjabealde.




#Article 240: Boazodoallu (171 words)


Boazodoallu lea davviriikkain ja Ruoššas, eanáš sápmelaččaid hárjjehan ealáhus. Boazodoallu earrána omiid dikšumis das, ahte bohcot besset eallit friidjan. Boazodoalus lea geavahusas balggosortnet ja mađut.

Sápmelaččat leat juo don dolin álgán bivdit gottiid. Dasto kekse álgit guođohit gottiid ja dás boazodoallu álggii. Bohcco leat guođohan das leahkki materiálaid dihtii dego bierggu, čoarvviid ja náhkki. Álggos bohccuid goađohedje siidaortnega mieldi. Siidii gulle dábálažžat bearaš dahje sohka. Dasto 1800-logu loahpas Ruošša keaisár mearridii lágádit balgosortnega.

Dán áigge lea ainge balggosortnet. Buot badjealbmát gullet muhtun balgosii. Balgus dikšu lahkaáššiid. Bohcuid merket juohke jage guktii dahje dárbbu mielde eanet. Merken dáhpáhuvvá bigálusas, gos merkema lassin vuvdojuvvo ja njuvvojuvvo badjelmeare bohcuid. Bigálastin dáhpáhuvvo nu, ahte vuos mearkkahis bohccot nummerastojuvvo, dasto daid addet johtit iežas álddu lusa. Dasto čierpmat juogo gessojuvvo njuovvamii dahje vuovdimii, dahje merkkejit ja luiddet várrái. Seamma dahku maiddái eará bohccuidda. Luiddon bohccuidda dábálažžat bidjet vuos mahtudalkkasa. Váris dasto badjeolbmot fáktejit bohccuid ja bibmet daid giđđat. Bohccuid maiddái sáhttá váldit ruoktut biebmanlahkai. Ná dahku ovddamearkka dihtii juos boazu lea boazus dahje dat lea gilvaheargi.




#Article 241: Gumposat (106 words)


Gumposat lea árbevirolaš sápmelaš borramuš. Gumposa varra lea bohccovarra, man lea váldojuvvon váibmosuonas čeabehis. Varra golggahuvvo lihttái. Vara sáhttá geavahit maiddái márffiin. Čakčadálvi lea dábaleamos jagiáigi borrat gumposiid, danne go dalle leat bigálusat.
Gumposat ráhkaduvvo bohccovaras, buoiddis, sáltis ja roavejáfuin. Dan lassin gumposiidda sáhttá  bidjat lávkki ja bihppora.

Buoiddis ja lávkkis čuhppojuvvo unna smávva bihtáid. Lávki steikejuvvo bannos nu guhká, ahte dat lea dimis. Varra firrojuvvo bures amas varra gielluluvvat. Dan maŋŋá varrii lasihuvvojit buot ávdnasat. Roavajáffut lasihuvvojit nu ahte dáigi lea suohkat. Gumposdáiggi galgá addit orrut sullii diimmu. Gumposat duldojuvvo liemas sullii ovtta diimmu, nu guhká ahte roahkajáffut leat giksan. Gumposat borrojuvvo buđehiin ja joŋaiguin.




#Article 242: J. R. R. Tolkien (116 words)


John Ronald Reuel Tolkien (3.1.1892 – 2.9.1973) lei englándalaš girječálli, filologa ja professor Oxforda universitehtas. Su beakkáneamos girjjit leat Lord of the Rings (Suorpmasiid hearrá), The Hobbit ja The Silmarillion.

J.R.R. Tolkiena váikkuhusat fantasiijagirjjálašvuhtii leat hui mearkkašahtti. Ollugat su atnet joba fantasiijagirjjálašvuođa áhččin, vaikko son ii leange vuosttas fantasiijagirječálli. Su girjjit leat fantasiijagirjjálášvuođa klassihkkárat, mat leat leamaš ovdagovvan eará fantasiijagirječálliide. Peter Jackson bagadii 2001–2003 Suorpmasiid hearrás filbmatrilogiija, mii menestuvai erenoamaš bures ja oaččui oktiibuot 17 Oscar-bálkkášumi.

Suorpmasiid hearrá ja The Hobbit guovddáš temát leat dáistaleamit bahá ja buorre fámut gaskkas. Tolkien válddii su girjjáláš bargui ollu váikkuhusa myhtain ja álbmotmáidnasiin ja –eposiin, earrát eará Kalevalas ja vikiŋgaságain.

Suorpmasiid hearrá lea jorgaluvvon 38 gillii, muhto ii sámegillii.




#Article 243: Diabetes (218 words)


Diabetes (Diabetes mellitus, maiddái gohčoduvvon sohkardávda) lea dávda mas olbmo čoavječolgaráksá ii nagot ráhkadit doarvái insuliinna goruhii. Diabetesa mihtilmas dávdamearka lea alla varrasohkkar. 

Diabetes dábálaččat juhkkojuvvo guovtti tiipii. Tiipa 1 ja tiipa 2. Tiipa 2 lea dábálaččat go tiipa 1. 

Tiipa 1 diabetesis goruda immunasystema dovdameahttun sivas bilida čoavječolgarávssá betaseallaid mat ráhkadit insuliinna. Dalle insuliinna ferte addit goruhii cirggastagain, peannain dahje insuliidnapumppain.

Suoma olbmot buohccájit eanemus máilmmis tiipa 1 diabetesii.

Tiipa 2 diabetesa váttisvuohta lea ovddemustá insuliidnaresistensa, mii dađistaga váibada čoavječolgarávssá dassážii go dilli lea seammá go tiipa 1, namalassii ahte čoavječolgaráksá ii nagot ráhkadit doarvái insuliinna go livččii dárbu. Dát kombinašuvdna, go čoavječolgaráksá váibagoahtá ja eará gođđosat mat dábálaččat vástidit insuliidnii šaddet resisteanttat, mielddisbuktá ahte tiipa 2 diabetes lea dávda mii váilevaš divššuin vearrána áiggi mielde. 

Tiipa 2 diabetes lea álbmotdávda mii lassána Davviriikkain. Earenoamážit Suomas dávda lea viehka dábálaš. Olbmot geat gillájit tiipa 2 diabetesa leat várálaččat jápmit ovdal áiggi ja maiddái buohccát iešguđet lassedávddaide. Diabetes lea dutkansuorgi mii stuorru. Maŋemus jagiid dálkkasfitnodagat leat duddjon máŋga ođđa dálkasiid. Ja dađistaga lea maiddái dutkojuvvon movt daid dálkasiid galggašii geavahit divššus. 

Diabetes tiipa 2 lassána dálá servodagas. Servodaga alla gaskamearálaš ahki, unnán rumašlaš lihkadeapmi ja buoidun váikkuhit lassáneapmái. Tiipa 1 diabetes maiddái lassána, muhto mii dasa livččii sivvan lea eahpečielggas.

Diabetesa dábálaš dovdomearkkat leat goiku, váibbasvuohta ja gožžandárbu.




#Article 244: Riho Grünthal (114 words)


 
Riho Manivald Villem Grünthal (riegádan miessemánu 22. beaivve 1964 Helssegis) lea Suoma fennougrista. Grünthal studerii čavčča 1983 rájes Helssega universitehtas suoma-ugralaš ja suopmelaš gielaid. Magisttarin son šattai 1990:s, lisensiáhtan 1996:s, ja de jagi 2003 son nákkáhalai doavttirin. Jagi 2005 rájes Grünthal lea leamaš Helssega universitehta suopmelaš gielaid professor.

Grünthal studeren maiddái jagi Budapestas ja son lea johtán maid earret eará Mari Elis ja Mordvas. Dasa lassin son lea leamaš gieddebargguin vepselaččaid luhtte. Suo váldodutkansurggiide gullet unnitlogu suopmelaš gielat, earenoamážit vepsegiella, suoma-ugralaš etymologiija ja giellatypologiija.

Grünthal lea  Suoma-Ugralaš Searvvi nubbi várrejođiheaddji ja riikkaidgaskasaš fennougristihkakongreassaid komitea (ICFUC) lahttu.

Jagiid 1987–1990 Grünthal lei okta máŋggagielat Estonia-áigečállaga doaimmaheaddji.

Riho Grünthala áddjá lei esttelaš diktačálli ja gielladutki Villem Grünthal.




#Article 245: HTML (110 words)


HyperText Markup Language (HTML) lea merkengiella mainna sáhttá hábmet hyperteavstta mii sáhttá gehččojuvvot neahttalohkiin. HTML adno neahttasiidduid ráhkadeamis, ja dainna lea vejolaš ráhkadit ovdamearkka dihte bajilčállaga (h1), liŋkka (a) dahje tabealla (table).

HTML hutkkaiga Tim Berners-Lee og Robert Caillau, ja vuosttaš veršuvdna, HTML 1.0 almmuhuvvui jagis 1991. Dan maŋŋel leat boahtán ollu ođđa veršuvnnat, main HTML5 ja XHTML5 leat ođđasepmosat.

HTML:s adnojuvvojit ng. elemeanttat dahje taggat. Buot HTML-elemeanttat leat  gaskkas, omd. . Elemeanttaid galgá loahpahit omd. .

Juohke HTML-dokumeanttas ferte leat goit čuovvovaš koda:

Title-elemeantta siste lea siiddu namma. Doppe leat maiddái meta tag-koda, style-koda ja script-koda jus dat leat mielde neahttasiiddus. Body siste galgá leat buot teaksta mii siiddus galgá leat.




#Article 246: Sámi giellaláhka (292 words)


Sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođaid Suomas meroštallá Sámi giellaláhka (1086/2003). Sámiid giellaláhka guoská eanaš dušše sámiid vuoigatvuođaide eiseválddiid luhtte, nappo dat ii guoskkahala omd. vuoigatvuođa sámegiela ja sámegielat oahpahussii dahje sámegielat dearvvasvuođa- ja sosiála bálvalusaid. Sámiid giellaláhka gusto sámiid ruovttuguovllu eiseválddiid doibmii, muhto muhttin muddui maiddái guovllu dási ja riikkaviidosaš eiseválddiid doibmii.

Suomas sámiid gielalaš vuoigatvuođain ásahuvvui lága dásis vuosttas háve 1991 Sámiid giellalágain, mii bođii fápmui 1992. Jagis 2003 dát láhka goit gomihuvvui ja dan sadjái bođii Sámi giellaláhka. Dát ođastus čatnasii Suoma vuođđolága ođasmahttimii 1992, mas Suoma vuođđoláhkii (731/1999) čállojuvvui njuolggadus (17 §) sámiid kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođaid birra. Dán olis Suoma visot giellaláhkaásaheapmi ođasmahttojuvvui, maiddái suoma- ja ruoŧagillii guoski giellaláhka.

Sámiid giellaláhka meroštallá sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođaid eiseválddiiguin doaimmadettiin ja nuppe dáfus dat meroštallá eiseválddiid geatnegasvuođaid sámegiela hárrái. Dán lága mielde sápmelaččain lea vuoigatvuohta geavahit iežaset giela eiseválddiid luhtte ja fidnet eiseválddiin áššebáhpáriid ja dieđuid sámegillii. Dát vuoigatvuohta ii leat gitta das, máhttágo sápmelaš suomagiela vai ii. Vástideaddji láhkái eiseválddiide lea ásahuvvon geatnegasvuohta bálvalit sámiid maiddái sámegillii.

Sámiid giellalágas lea meroštallon oalle dárkilit, maidda eiseválddiide dat guoská (2 §). Dat vuoigadahttá buot Suomas hállojuvvon sámegielaid: davvisámegiela, anárašgiela ja nuortalašgiela (3 §).

Virgeolbmuide ii leat ásahuvvon lágas geatnegasvuohta máhttit dahje oahpahallat sámegiela. Sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođat ollašuhttojuvvot eanáš dulkoma ja jorgaleami bokte. Lágas eiseválddiide lea goit ásahuvvon sierra geatnegasvuohta ovddidit sámegiela geavaheami eiseválddiin (5 kapihttal).

Sámiid giellalágas leat maiddái mearrádusat eiseválddiid siskkáldas virgegiela birra, nappo das man gillii omd. doaibmaorgánaid áššebáhpárat galget leat ja makkár vuoigatvuođat sápmelaččain leat doaibmaorgánaid lahttun.

Norggas sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođain ásahuvvo sámelága giellanjuolggadusain. Maiddái Ruoŧas leat láhkadási njuolggadusat sámegiela sajádagas, muhto Ruoššas dákkár njuolggadusat eai leat.

Riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid soahpamušain leat unnán guoskkahallon vehádagaid dahje eamiálbmogiid gielalaš vuoigatvuođat. Deháleamos vehádatgielaide guoski álbmotrievtti áššebábir lea Eurohpá vuođđogirji guovlo- dahje unnitlogu gielaid várás.




#Article 247: Heargevuodjimat (172 words)


Suomas leat heargevuodjimat ordnejuvvon juo sullii 60 jagi. Heargevuodjimiid ordnen gullá Bálgosiid ovttastusa doibmii ja dat máinnašuvvo maid boazodoallolágas. Boazogilvvuid ordnen gullá boazonáli ovddideapmái. Heargevuodjimat rivde sakka 1980-logus, goas vuođđuduvvui cup-gilvoortnet. Cup-gilvvuid ulbmilin lea čoaggit viđa cup-gilvvus cup-čuoggáid sihke herggiide, vuoddjiide ja bálgosiidda. Herggiid cup-gilvvuin 24 eanemus čuoggáid čoaggán hearggit besset dasto heargegonagasvuojuide Anárii. Gonagasvuodjin lea seammás Suomameašttirgilvu. Earát besset gilvalit dasto rabas luohkás ja báhkkaluohkás. Heargevuoddjit ožžot maid čuoggáid heargevuodjimiin. Sis okta šaddá dasto vuoddjiid suomameašttirin. Ovtta bálgosa buot gilvohearggit čogget čuoggáid bálgosii. Vuoddji oažžu ruhtabálkášumi, pokála ja gutni. 

Heargevuodjimat leat dán áigge leavvan Norgga ja Ruoŧa beallái maiddái ja heargegilvvuin bargojuvvo ovttasbargu rastá rájáid.

Hearggi galgá vuos dápmat, vai dainna sáhttá vuodjit. Dan maŋŋá dat dolvojuvvo virggálaš rátkkavuodjimiidda. Juos heargi ruohttá rátkkavuojus vuollái 1.25.00 kilomehtera mátkkis (Okta minuhtta 25 sekuntta), dat oažžu oassálastit gilvvuide ja dasa biddjo gilvalanbilta bealljái. 

Álggos heargi oassálastá rabas luohká gilvui. Juos dat ruohttá virggálaš gilvvus rabas luohkás vuollái 1.19.00 (okta minuhtta 19 sekuntta)kilomehtera mátkkis, dat sirdašuvvá báhkka luohkkái ja gilvala dan maŋŋá álot dan luohkás.




#Article 248: Jievjaheargi novealla (256 words)


Čálli: Kirsti Paltto
Novealla lea váldon su čoakkáldatgirjjis soagŋu, mii almmuhuvvui 1971.

Muitalusa lea nuorra nieidda birra, gean namma lea Ánne ja su  bearaža birra. Sin eallima  unna gilážis. Lea ráhkisvuođa, sámi árbevirolaš eallinvuogi birra. Mo Ánne  eallin fáhkkestaga rievddai, ja maid dat barggahii servodahkii.
Novealla álgá dainna, ahte buktet ságaid, ahte Ánne ja su skibir Ol- Erke leaba duššan fuones dálkái, go gávnnahalaiba riđđui. Gálbmanjárggas, Ivvár- Piera luhtte ledje olbmot čoahkkanan. Olbmot divaštallet, mii sáhttá leat dáhpáhuvvan. Lea maid árvalus, ahte lea dájuhuvvon noaidái. Muhtumat gáddet ahte noaidi lei čiehkádan Ánne vilges hearggi sisa. Sii gádde ahte Erke lei noaidi, ja dájuhii Ánne sorbmái.
Ánne lei liikon Ol-Erkii, muhto dan ii lihkon Ánne áhčči, de soai šattaiba gávnnadit suoli.. Ánnes lei hirbmat lojes heargi, mainna son lávii vuodjit. Dan namma lei Áddjá. Dan beaivvi go soai Ol- Erkkiin duššaba, de leigga soai vuolgán oahppat rievssatgielaid, maid Ánne lei bidjan ja vel áigguiga vuodjit márkanii. Álggus lei nu čáppa dálki. Vuojedettiin duoddaris, márkanii, de šattai fuones dálkii, riđđu. Erke árvala jorgalit, muhto Ánne ii vuollána dasa, ja joatká márkan guvlui. Soai vuodjiba dálkki siste, gos ii mihkkige oidno. Loahpas vuodjiba skurčái ja jápmiba dohko. Ánne, Ol-Erke ja Ol- Erke heargi jápmet. Dušše Áddjá birgii. Go áddjá bođii ruohta ruoktut, árvidedje ahte juoidá lei dáhpáhuvvan. Ánne eadni gohčui goddit dan hearggi, go su oaidnu lei, ahte heargi lei noiddohállon. Olbmot vulge das maŋŋil ohcat Ánne guoktá, muhto soai eaba goassige gávdnon.
Maŋŋil vel sáhtte olbmot deaivat dan hearggi duoddaris. Heargi oidnostii dan áiggi go dáhpáhus lei dápáhuvvan.




#Article 249: Pokémon Go (114 words)


Pokémon Go lea nuvttá mátketelefovdnaspeallu mii geavaha lasihuvvon realitehta (eŋg. augmented reality) GPSa báikedieđuid bokte. Speallu ilmmai Australias, Aotearoas (Ođđa-Selánddas) ja Amerihká ovttastuvvan stáhtain suoidnemánu 6. b.  2016 ja miehtá máilmmi suoidnemánus 2016. Geavahettiin telefovnna GPSa ja kámera, speallu diktá spelliid bivdit, doarrut ja hárjehallat virtuála Pokémonaid. Dat ilbmet šerbmii dego gávdnošedje duohta máilmmis. Speallu lea iešalddes nuvttá luđet telefovdnii, muhto lea maid vejolaš oastit lasi diŋggaid spealu siste. Boahttevuođas galgá leat vejolaš geavahit Bluetooth-rusttega mii galgá dieđihit speallái ahte Pokémon gávdno lahkosis.

Pokémon Go lea oažžun iešguđetlágán kritihka. Árvvoštallit rámidedje oppalaš speallovásáhusa ja movt dat laktása albmailbmái, muhto vávje maiddái ahte spealus ledje teknihkalaš váttisvuođat go ilmmai. Speallu fargga šattai ovtta dain eanemus geavahuvvon applikašuvnnain. 




#Article 250: Čielgeađa (255 words)


Čielgeađa () gullá guovddášnearvafierbmái (CNS). Čielgeađa, čielgeskoađit ja nearvaruohttasat leat čielgekánala siste. Čielgekanála lea dego guovdnji man čielgedávttit birastahttet. Čielgeađa lea refleavssaid guovddáš. Čielgeađa jođiha ovdamearkka dihte čibberefleaksa sáddekeahttá signála vuoigŋašiidda. Čielgeađa álgá oaiveskálžžus čohkaluvvá sullii alimiid ráje.   

Čielgeađa lea sylinderhámat struktuvra mii lea veahá duolbbas ovddal ja maŋil. Čielgedávttit leat dego rieggát mat birastahttet čielgeađđama, ja dasa lassin ligameantat, deahkit, čielgeskoađit ja cerebrospinalgolggus (CSF) suodjalit čielgeađđama.  

Čielgeađa lea bures suodjaluvvon, muhto go olmmoš bážáhallá dahje go garrasit beaškkiha biillain muora vuostá de čielgedávttit sáhttet doddjot dahje eaškálit. Dalle čielgeađa sáhttá gáržohallat. Čeabetčielgedávttit leat unnimusat ja rašimusat.  

Čielgeađa laktása bajil čielgeađajoatkagii (medulla oblongata) mii lea oaiveskálžžu vuolit ráiggi foramen magnus buohta. Njuoratmánáin čielgeađa nohká sullii nubbi ja goalmmát alinčielgedávtti (L2 ja L3) buohta. Buot čilgedávttiin leat nummirat. Ollesolbmuid čielgeađa nohká veahá badjeleappus sullii vuosttaš ja nubbi alinčielgedávtti (L1-L2) buohta. Dieinna lágiin čielgeađa dušše gávdno čielgekánala bajit guovtti goalmmádasas. Go váldá iskosa cerebrospinalgolgosis dát boahtá ávkin. Čugget nálu čielgeađđamii ii buvtte buriid muhto nubbi alinčielgedávtti vuolil eai jođe go ovdalis máinnašuvvon nearvagihppu. Nállu ii lábme maidege ja doaktárat leat viššalat čukkodit dákko.   

Čielgeađđamis leat 31 segmeanttat. 8 čeabeha buohta, 12 ratti buohta, 5 alimiid buohta, 5 gátnása buohta ja 1 seaibedávtti buohta. Juohke segmeanttas vuolgiba guokte čielgeađanearvva.    

Čielgeađa assu guovtti sajis. Dákko vulget nearvvat gieđaide ja julggiide: 

Čielgeađđama váldodoaibma lea jođihit nearvaimpulssaid vuoigŋašiid ja rupmaša orgánaid gaskkas. Muhtimin čielgeađa iešalddes sádde mohtorsignalaid dehkiide jearakeahttá vuoigŋašiin. Dát leat nu gohčoduvvon refleavssat.  

Moore, K., Agur, A. and Dalley, A. (2011). Essential clinical anatomy. Baltimore, MD: Lippincott Williams  Wilkins.




#Article 251: Heaisa (113 words)


Heaisa lea fievru olbmuide ja gálvvuide mii manná vulos ja bajás viesu gerddiid gaskka. Muhtun olbmot fertejit atnit heaisa vai besset olggos ja sisa iežaset ruovttus, nugo boares olbmot ja lámis olbmot. Heaisa geahpida maiddái mánnáolbmuid dili, vai eai dárbbaš guoddit mánávovnna. 

Muhtun heaissat heaŋgájit báttiin ja earát fas loktanit hydraulihkalaš sylinddariid veagas, sullii dego jeahkka.

Heaissat leat gávdnon juo dolin iešguđet hámiin. Antihka Greikkas 200-logus ovdal Kristusa, Arkimedes ráhkadii oktageardánis loktenbiergasa geđggiiguin ja báttiiguin.  Moderna heaissa hutkkai Elisha Gravis Otis, go son fabrihkabargin ráhkadii dan vuosttaš sihkkarisheaissa (), mii sáhtii hehttet heaissa gahččamis jus kábel boatkanii. Dát ođđa heaisa váldojuvvui atnui 1850-logus. Dássážii lea Otis Elevator Co ráhkadan badjelaš 1,5 miljovnna heaissa.




#Article 252: Ravggon (120 words)


Ravggon lea vuohčulaš álbmotrock-joavku, mii ráhkada sámegiel musihkka. Joavkkus leaba mielde Somby-joavkku miellahtut oappáguovttos Milla Pulska (lávlu) ja Unna-Maari Pulska (keyboard). Ravggon-joavkku vuođđudeigga Milla Pulska ja Matti Naakka (gitára) 2012 loahpageahčen. Joavkku vuosttaš konsearta lei Sajosis 2013 juovlamánus. Vuosttaš single In dárbbat appelsiinnaid ilmmai njukčamánus 2015. Dasa ráhkaduvvui maiddái musihkavideo. 2015 Ravggon serve Sámi Grand Prix-lávlungilvui Guovdageainnus mas sii šadde goalmmádin. Sii almmustahte vuosttaš skearru Ráji ravddas 2016 geasset. 

Lávlagiid lea čállán Milla Pulska, gii maiddái čálii moadde teavstta Somby-joavkkus. Son dadjá ahte Ravggona lyrihkain guorahallojuvvojit dálá máilmmi jallavuođat ja olmmošvuođa ruojusvuođat, seammás mieiggastuvvo ruohttasiidda ja lundui, main oažžu fámuid 

Milla Pulska - lávlu

Unna-Maari Pulska - keyboard

Matti Naakka - gitára

Erno Karjalainen - bássa

Panu Klemettilä - perkušuvdna




#Article 253: Galvánalaš elemeanta (237 words)


Galvánalaš elemeantas rievdaduvvo kemiijalaš energiija elektrihkalaš energiijan. Galvánalaš elemeanttas leat guokte sealla, juohke sealla sisttisdoallá guokte elektroda (metálla) mat leat bidjon elektrolyhttai. Seallaid gaskka lea sáltešaldi. Juohke seallas lea okta negatiiva dahje positiiva elektroda, positiiva elektroda gohčoduvvo katoda, ja negatiiva elektroda gohčoduvvo anoda.

Dat mearkkaša ahte dat kemiijalaš energiija mii lea elektrolyhttain šadda elektrihkalaš energiijan, dat stoffa anodas ja katodas oksiderejuvvo (anoda) ja reduserejuvvo (katoda). Dat negatiiva bealli addá elektrovnnaid positiiva beallai, nu ahte elektrovnnat álo mannet positiiva elektroda guvlui. Muhto dan dihte go dat negatiiva láddá elektrovnnat mánnet positiiva beallai negatiiva bealis, de šaddá earálágán láddá daid guokte seallain. Jus dán galgá dássádallat de ferte bidjat ovtta sáltešalddi. Sáltešaldi addá ionaid seallaid čovdosiidda, vai lea dássedettolaš.

Jus ovdamearkka dihte ovtta galvánalaš elemeanttas dat guokte elektroda leat siŋka ja kobber. Anoda lea siŋkka (negatiiva sealla) ja katoda lea kobber (positiiva sealla), de heive KNO3 dego sáltešaldi dan dihte go dat addá guokte negatiiva láddá NO3 anoda (siŋkka) beallai gos positiiva láddá Zn2+ lea. Ja áddá ovtta positiiva láddá K+ iona katoda beallai, mii láhppá positiiva láddá kobberionaid, de K+ buhtada dán.

Galvánalaš elemeanta fuomášuvvui ja ráhkaduvvui fysihkkaris Alessandro Voltas 1800:s. Son gohčodii dan galvánalaš elemeanttain dan dihte go doavttir Luigi Galvani fuobmái, (ii várra ieš ge ipmirdan manne) ahte go jápmán rihcii oažžu elrávdnječaskáaldama dan deahkit kontraherejit.

Volta de bijai siŋkka ja kobber pláhtaid bádjalága, mas lei liidni gaskkas mii lei láktadan svovelsyrain. Dát ráhkadii elrávnnji oanebotta.




#Article 254: Sálti (kemiija) (109 words)


Sálti lea kemiijalaš ovttastus. Sálttit leat vuoibmás čatnosat. Okta sálti lea okta čanus mas leat ionat čatnon oktii.

Sálti lea okta čanus gaskal positiiva ionaid ja negatiiva ionaid vuoi loahpas šaddá neutrála sálti.

Okta sálti oačču nama go geahčča makkár guokte iona mannet oktii. Omd. NaCl namma lea natriumkloriida mii lea dat buot dábálaš sálti maid gohčodit biebmosálti. Namma vuođđuávnasin main leat máŋga iešguđetlágan ionat dego ruovddis gos Fe2O3 oačču nama ruovdi(III)oksiida ja FeO2 oačču nama ruovdi(II)oksiida. 

Sálttit čázis sáhttet leat geahppa luvvilvuohta, lossa luvvilvuohta, luvvameahttun dahje reageret čáziin. 

Ruhppenreakšuvdna šaddá go leat guokte iona mat rahkadit sáltti mii lea luvvameahttun. Ionain main šaddá ruhppenreakšuvdna sáhttá oaidnit luvvilvuohta tabeallas.




#Article 255: Entsyma (234 words)


Entsymat leat biologalaš katalyhtat ealli organismmain. Katalyhtat váikkuhit reakšuvnna lehttui ja dat eai gola eaige reagere reakšuvnnain. Biologalaš katalyhtat leat eanet spesifihkka go katalyhtat mat eai leat orgánalaččat. Entsymat leat dehálaččat biebmosuddadeamis. Ovdamearkka dihte amylása mii lea čolggas. Amylása lea entsymajoavku mii ludde stearkalasa. Gávdnojit entsymat mat veahkehit biebmosuddadeamis ja entsymat mat leat seallaid siste. Entsymat leat proteiinnat mat leat dehálaččat min rupmašis. Juohke iešguđet entsyma leat heivejuvvon ovtta bargui, ovdamearka dihte jus dihto entsyma veahkeha biebmosuddadeamis, das lea dušše dat bargu. Badjel 3000 entsymat leat fuomásuvvon.

Gorut dárbbaša entsymaid ja earálágan entsymain leat earálágan barggut. Muhtin entsymat leat biebmosuddedan entsymat ja daid bargu lea luddet ja dáinna lágiin smávvet molekylaid unnit molekylan. Biebmosuddadan entsymat gávdnojit njálmmis, čoavjjis ja čoliin. Lea dehálaš borrat earálágan biepmut main leat earálágan entsymat, danin go juohke entsymain lea erenomáš bargu. Biebmosuddadan entsymat ráhkaduvvot seallain, muhto luitojuvvot olggos dohko gosa dat gullet. Leat earálágan entsymat juohke oasis biebmosuddadeamis. 

Da leat moadde dovddus biebmosuddadan entsymat:

Gávdno eará joavkku entsymat mat leat dehálaš seallain, daid entsymaid bargu lea váldit bajás energiija biebmoávdnasis ja vurket buoiddi ja karbohydráhtaid. Sealla entsymat leat hui dehálaččat daningo dat dahket seallaproseassaid ja reakšuvvnaid vejolažžan. Dát entsymat leat dehálaččat proteiidnasyntesas, ávdnasmolsumis ja fotosyntesas. Dát entsymat galget muddet ja doaimmahit reakšuvnnaid. 

Muhtin entsymat leat dušše proteiidna, muhto eará entsymain lea dábálaš ahte dat leat gitta eará gaskaáigásaš ávnnasiin (Daid govččaduvvojit nubbe-buvttadáhkki). Dát ávnnas lea dábálaš moalkás orgánalaš molekyla.




#Article 256: Stuora-Británnia politihkka (145 words)


Stuora-Británnia parlameanttas leat guokte oasi, “House of Commons” ja “House of Lords”. Dát guokte oasi ovddastit oktasaš álbmoga ja alitgearddi álbmoga. Ovddasteaddjit “House of Commons” leat álbmotválljejuvvon, dan botta go ovddasteaddjit “House of Lords” leat válljejuvvon juogo danin go leat árben ámmátnama dahje go leat válljejuvvon alimusduopmárin dahje árkabisman.
 
Válgabeaivvi maid válljejuvvo ráđđehus, ja ráđđehusa jođiheaddji lea stádaministtar. Bellodagas gos leat eanemus ovddasteaddjit, válljejuvvo stádaministtar. Parlameantta válggas eai leat fásta dáhtonat, muhto juohke válgga gaska ii sáhte mannat eanet go vihtta jagi. Stádaministtar sáhttá válljet goas háliida doallat ođđa válgga jus manná oktoráđđenvuohkái (gonagasa dahje dronnega lusa) jearrat lobi fámuhuhttit parlameantta. 

Eanaš politihkalaš fápmu lea “House of Commons” dan dihte go sii ovddastit álbmotválljen oasi parlameanttas. “House of Lords” lea unnán politihkalaš fápmu ja oktoráđđenvuogis ii leat fápmu oba ge. Dáinna lágiin lea álo leamašan, muhto čuohtejagiid čađa lea eanet ja eanet fápmu fievrriduvvon álbmogii. 




#Article 257: Kemihkalaš čanus (271 words)


Kemihkalaš čanus lea čanus gaskal guokte dahje eambbo atomaid, molekylaid dahje ionaid. Go atomat dahje molekylat bohtet oktii, de ráhkadit čatnasa gaskaneaset. Man gievra čanas gaskkal atomaid lea iešguđetlágan. Mii juohkit givrodaga guovtti oassái; vuoibmás čanus ja vuoimmehis čanus.
 

Vuoibmás čatnasat juohká golmma oassái: ionačanus, kovaleanta čanus (dás boahtá vel polarkovaleatta čanus) ja metálla čanus. Čatnasat leat vuoibmát danne go dárbbašuvvo olu energiija botket daid. 

Ionačanus ráhkaduvvo go guokte atoma, dávjá metálla ja ii-metálla, bohtet oktii, ja elektronegatiivavuohta erohus lea stuorat go 1,7. Metálla šaddá positiiva ionan, ja ii-metálla fas negatiiva ionan. Positiiva ja negatiiva ionat geasuhit nuppi nuppi ja ráhkadit ionačatnasa. Ionarátna ráhkaduvvo. Buot ionačatnasat leat sálttit, ja danne lea maid hui alla suddantemperatuvra ja vuoššantemperatuvra.

Kovaleanta čanus šaddá go guokte ii-metállat bohtet oktii. Kovaleanta čatnasis juhket atomat guokte dahje eambbo elektrovnna. Kovaleanta čanus háliida ollašuhttit okteahtta-lága. Dainna atomat šaddet stáđđáseabbon. Juogadeapmi lea dávjá gaskal guokte ovttalágan atoma dahje vuođđoávndasa mat leat buohtalaga periodalaš systemas. Dakkár juogadeapmi gohčoduvvo kovaleanta čanusin dahje elektronbárračanusin. Leat dušše valeansaelektrovnnat mat servet čatnosii. Buot atomat geahččalit oažžut gávcci valeansaelektrovnna (okteahttalága). 

Elektronbárračanus gaskal guokte atoma main leat guovttelágan elektronegatiivavuohta gohčoduvvo polarkovaleanta čanusin. Ii leat nu stuorra erohus ionačatnosis ja polarkovaleanta čatnosis.

Metálla čanus lea go guokte metálla bohtet oktii. Čanus šaddá go valeansaelektrovnnat negatiiva elektronbalvvas dollet positiiva metállaionaid gitta. Metállat leat:

Vuoimmehis čanus gaskkal molekylaid ja eaŋkilatomaid. Dipolačanus ja hydrogenčanus leat vuoimmehis čatnosat. 

Dipolčanus lea geahnoheames elektrostáhtalaš geasuheapmi mii lea gaskkal atomaid ja molekylaid. Dipolčanus lea juogo bissovaš dahje ii-bissovaš.  

Hydrogenčanus lea elektrostáhtalaš čanus gaskkal molekylaid. H-atoma lea čadnon hui elektronegatiiva atomaide. Hydrogenčanus lea vuoibmát čanus go dipolačanus, muhto go buohtastahttá kovaleantačatnasiin de lea vuoimmehis čanus.




#Article 258: Amerihkká politihkka ja brihttalaš politihkka (461 words)


Amerihká ja Stuora-Británnia politihkaš vuogádagain leat sihke ovttalágánvuođat ja erohusat. Okta stuora erohus lea ahte Amerihká vuogádat lei ráhkaduvvon “The New World” ja 13 iešheanalaš stáhtaide mat bohte maŋŋel Amerihká revolušuvnna (1776).

Stuora-Británnia vuogádat lea ovdánan jagiid mielde ja lea maid ožžon nama “The Mother of Parliaments”. Ovdal go Amerihká lei iešheanalaš, lei Amerihká Stuora-Británnia koloniija. Dat jurdda bođii boares Eurohpalaš jurdagis ahte galge rahkadit politihkalaš vuogádaga mii distansere “The Old World” boares málle.

Válljejuvvot presideanttain lea guhkes áigodat. Presideantta kandidáhtat leat válljejuvvon guovtti partiija nationála konvenšuvnnain ja iešguđetlágán kandidáhtat vuohttalastet eará kandidáhtaid vuosttá presideantta “primaries” gos albmot beassá válljet gii galgá presideantta válggain leat mielde. Brihttalaš stáhtaministtaris leat dábálaččat jođiheaddjit dan partiijas gos son representere. Stáhtaministtar lei álggos gohčoduvvon “first among equals”, nu ahte stáhtaministtar šaddá válljejuvvot “House of Common” dábálaš válggain nugo eará “Members of Parliament”. Stáhtaministtar ferte leat mielde “Members of Parlament”. 

Guokte politihkalaš bellodaga mearrideaba ráđđehusas Stuora- Britannias ja Amerihkás, muhto eanemus Amerihkás. Amerihká presideanta válljejuvvo demokratiija bellodagas dahje republihkaska bellodagas. 

Stuora Británnias lea “multi-party-system”, daid maŋemus 90 jagi leaba “The Labour Party” ja “The Conservative Party” mat leat ávdnen ráđđehusa. 2010 válggain ráhkadedje “Hung Parliament” mas ii oktage bellodat lean eanetlogus, ja “The Conservative Party” mii lei stuorámus bellodat šattai rahkadit “Coalition alliance” goalmmát stuorámus bellodagain, “The Liberal democrats”.

Das lea vel okta ovttaláganvuohta “Legislative” stáhtafámu váras, e.e “Congress in America” ja “Parliament in Britain”. Goappašagain leat guokte kámmára “bi-cameral”.  Amerihkás lea “the House of Representatives” ja “the Senate” ja Stuora-Británnias lea “the House of Commons” ja “the House of Lords”.  Goabbat kámmárat válljejuvvojit Amerihkás, dat lea dušše “House of Commons” mii válljejuvvo Stuora-Británnias. Miellahtut “House of Lord” leat ovttaahkásaččat ja lea eallinagi doppe go sis leat persovnnalaš iešvuođat mat adnojit barggus maid barget “House of Lords”. 

Stuora-Británnia lei ja lea ain konstitutionála monarkiija. Amerihká rahkadii vuogádaga mii vuođđudii alcces føderalisma, jođihanfápmu juogaduvvui álgoálgosaš 13 stáhtaide. Čálalaš vuođđolágas leat golbma mávtta: “the legislative”, “the judicial” ja “the executive”. Stuora-Británnias ii leat čálalaš vuođđoláhka, vaikko leage vuođđoláhka mas gávdnojit máŋga gáldu, ii dákkár go Amerihkás.

Stivrejupmi lea guovtti ládje hábmejuvvon. Amerihká presideanttas lea eanet gáržžideapmi mávttas go brihttalaš parlameanttas. Demokráhtalaš presideanttas sáhttá leat eanetlohku kongreassas mii dagaha presidentii váttisin oaččut iežás politihkka čađa. De sáhttá kongreassa válljet eret visot evttohusaid mat bohtet “Division of Power” presideanttas.

Stuora- Britannias ii leat systemáhtalaš gáržžideapmi stáhtaministara mávttas, muhto politihkas lea eanetlohku iežás partiijas “House of Common”. Mađi stuorat eanetlohku, de sáhttet eanet politihkalaš stáhtaministtar ja ráđđehusat boahtit čađa, nu ahte ii leat oktage oaksi dahje institušuvdna mii váikkuha. Stáhtaministaris lea eanetlohku ja sáhttá stuora rievdademiid dahkat brihttalaš servvodagas daid jagiid go sin partiija lea stivrras. Stuora-Británnias ii leat mearri galle geardde stáhtaministtar sáhttá válljejuvvot, muhto USAs lea presideantta mii lea stivrras guovtti periodas, 8 jagi maid eanemus sáhttá leat stivrras.  




#Article 259: Gitárra (352 words)


Gitárra (greikkagillii κιθάρα, kithara) lea čuojanas mii jietnadeami dáfus lea sreaŋgačuojanas, ja čuojahanteknihka dáfus báhcahallančuojanas. Jietnabuvttadeami dáfus earuha akusttalaš ja elektralaš gitáras. 

gitárra lea juohkásan golmma oassái: čeabet, lieđbmi ja ruŋgu.

Gitáras lea čeabet. Čeabeha bajábealde leat sreaŋggat ceggejuvvon, mat leat sádela ja suotnašalddi gaskkas. Sádel lea čeabeha geažis ja suotnašaldi lea ruŋggus. Sreaŋggat leat assodaga mielde ordnejuvvon. Otná gitára čeabehat eai leat dušše ovtta bihttás, muhto baicce dasa lea liibmen čárváfiellu (eŋg:fingerboard), man bajábealde sreaŋggat mannet. Dát ráhkkanus stargada čeabeha, ja lassin sihke čeabeha ja čárváfiellu muorrašládja váikkuha mealgat šukŋii ja čuojaheapmái. 

Klassihkalaš gitárat atnet čoalle- dahje plástasreaŋgaid, ja dain lea nannoset muorračeabet nu ahte dat girdet sreaŋgaid geassima. Máŋga čuojanasa stállesreaŋggain, nugo Western- ja elegitárat ja elebássat, atnet maid nu gohčoduvvon truss rod, mainna sáhttá muddet čeabeha gealddu sreaŋgageassima vuostá. 

Mihtilmas gitárat atnet čárváfiellus doarrás čárvábáttiid. Daiguin lea álki sreaŋga oanidit dárkilit, vai dihto nuohta ráhkaduvvo. Dábálaččat juohke čárvábáddi dáinna lágiin vástida beallenuohta lávkki. Álggos čárvábáttit ledje čoalis, maŋŋelis dat ledje elefánttačalámis ja silbbasge. Ođđaáigasaš čárvábáttit leat eanas ođđasilbbas. Čárvábáttit nanu materiálas leat stargasit vuodjudan čárváfillui. Dákkár konstrukšuvdna rievtti mielde dáhká badješuoŋaid veadjemeahttumin. Muhto dat goitge lea vejolaš anolaš teknihkaiguin nugo omd. fanahemiin (bending) ja čeassamiin (Slide). 

Čeabehat leat máŋgalágánat. Klassihkalaš gitárat atnet govda ja duolba čopmečeabehiid. Stállesreaŋgagitárat baicce seakka ja goasii beallejorba čeabehiid ja čopmečárváfielluid.

Čárváfiellu geažis lea sádel. Dábáleamus sádelat leat plástas ja dávttis. Dat juogu vuojuduvvo čárváfiellu spontii dahje liibmejuvvo čárváfiellu geahčái. Plástasádelat ráhkaduvvot industriijas ja leat danin hálbbibut. Dáktesádelat leat guovttelágánat: vuššon ja vilggodahtton dáktesádelat, ja giehtadalakeahtes gussadávttit main ain lea buoidi dávtti mainna sádel vuidojuvvo. Buori duddjoma ja vuoidaniešvuođaid dihte gávdnojit maid sádelat ráhkaduvvon iešguđetlágán plásta-grafihtta-seaguhusaiguin.

Čeabeha geažis lea lieđbmi dahje oaivi (eŋg: headstock). Lieđmmis leat sreaŋggat darvvehuvvon bunciide. Dáinna lágiin sáhttá botnjamiin muddet/čuojustit sreaŋggaid. Sreaŋggaid deaddu sádela vuostá (mii dárbbaslaš lea) boahtá dasto lieđmmi spiehkasteamis čeabeha ektui.

Ruŋggut leat máŋgalágánat. Akusttalaš gitárat atnet eanas geahpes muorrakássa, mas lea bodni, gármmat ja lohkki. Lohkkis lea dábálaččat jorba jietnaráigi. Gávdnojit maid eará ráhkadusat, nugo bealleresonáns-gitárat ja Solidbody-gitárat (guovnnji haga). 

Ruŋggu alde lea suotnašaldi. Dása leat sreaŋggat darvvehuvvon, dahje (nugo lea máŋga elegitáras) sreaŋgadoallái suotnašalddi vuolábealde .




#Article 260: Seallaváimmus (572 words)


Seallaváimmus lea orgánealla eukaryohta seallas, mii sisttisdoallá genoma (genehtalaš ávdnasiid). Seallaváimmus lea eanemusat jorbbas, ja dan birra lea seallašliivi (cytoplasma).

Seallaváimmus lea váldodovdomearka go earuha eukaryohta seallas ja prokaryohta seallas (mas váilu ráddjejuvvon seallaváimmmus). Prokaryohta lea boares namahus mii gokčá bakteraid ja arkeaid. Seallaváimmus sisttisdoallá stuorámus oasi genehtalaš ávdnasiid eukaryohta seallain, ja dat leat vurkejuvvon máŋga kromosoman. Dasa lassin gávdnojit maiddái genat mitokondrias ja šaddosealla kloroplasttas. Eanas seallat sisttisdollet ovtta váibmosa, muhto spiehkastagat gávdnojit. Ovdamearkka dihte deahkkeseallain leat máŋga váibmosa. 

Váimmus lea earuhuvvon seallašliivvis váimmuscuocca bokte. Váimmuscuozza suodjala genoma ja mudde ávnnassirdima seallašliivvi ja nukleoplasmma gaskkas. Rukses varraseallas mii lea láddan ii leat šat seallaváimmus, dasgo láttadettiin hoigada eret váibmosa.

Dehálaš proseassat seallaváibmosis leat DNA-replikašuvdna (DNA duppalmuvvá) ja transkripšuvdna (mRNA-kopiija ráhkaduvvo DNA-bihtás mii dávjá muhto ii álohii vástida ovtta genii). 

Seallaváibmosa dieđa gohččoduvvo karyologiijan.

Seallaváibmosat leat seallatiippa mielde iešguđetlágánat. Eanas dat leat jorbasat dahje guhkedáležat. Muhtin seallain dat leat čoarvvehápmásaččat. Muhtimin seallaváibmosat leat juohkásan čulbmosiidda. 

Njiččehasaid seallaváibmosa čađamihttu lea dábálaččat 5-16 µm. Dat lea orgánealla man álkimusat oaidná mikroskohpa čađa. Dat lea ráddjejuvvon seallagokčasiin, mii lea guovtti biologalaš cuoccain, siskkit ja olggut váimmuscuozza. Váimmusgokčasa assodat lea sullii 35 nm. Olggut váimmuscuozza botkkekeahttá rievdá roava endoplasmalaš fierpmádahkan  (eŋg. rough endoplasmatic reticulum, RER). Dáinna lágiin sihke olggut váimmuscuocca ja roava ER'a alde leat ribosomat. 

Váimmusráiggi čađa ávdnasat lonuhuvvojit, dego rRNA ja mRNA. Muddejeaddji (eŋg. regulatory) proteinnat bohtet váibmosii seallašliivvis. Váibmosis mRNA dolvojuvvojit seallašliivvis ribosomaide proteidnasyntesa várás.  

Seallaváibmosa sáhttá báidnit DNA-báidnagiin ja geahčadit čuovgamikroskohpas. Mikroshopas ihtet seallaváibmosa siste ovtta dahje máŋga jorba áđa, nukleolat. Nukleolain leat genat mat leat ribosomala RNA'a várás. rRNA leat oasit ribosomain ja dat mannet olggos šeallašliivái. Nukleolas lea vuollegis DNA-konsentrašuvdna, go muđui lea seallaváibmosis, ja baicce eanet RNA. Eará gáhppálagat seallaváibmosis sáhttá dušše geahčadit dihto báidninteknihkain, nugo vuosteávnnas-báidnin. Daid eará gáhppálagat doaimmat leat eanas dovdameahttumat. Dakkárat leat ovdamearkka dihte splicing speckles, Cajal bodies ja PML bodies.

Seallaváibmosa genoma (genehtalaš ávdnasat) leat kromosomain. Kromosomat leat DNA-árpput mat leat vurkejuvvon kromatiidnan. Kromosomat sisttisdollet DNA-árppu lassin proteiinnat, nugo histonat. Histonaid lassin gávdnojit eará proteiinnat nugo DNA-polymeras, RNA-polymeras, transkripšuvdnafáktorat. 

Carl Rabl ja Theodor Boveri evttoheigga kromosomaid eksisteansa, mii 1985 duođaštuvvui FISH-teknihka veagas (Fluorescent in situ hybridiziation). Kromosomat orro álggos sahtedohko ordnejuvvon seallaváibmosis, muhto 1990-logus dihto ordnenprinsihppa fuomášuvvui. DNA-replikašuvdna, mii lea S-fásas, ii dáhpáhuva oktanaga, muhto baicce soames sajiin ovdal go eará sajiin. Árra ja maŋŋidis replikašuvdna lea dáinna lágiin mearriduvvon dihto seallas. Árra replikašuvdna dáhpáhuvvá siskkibut váibmosis ja maŋŋidis replikašuvdna dáhpáhuvvá ravddain váimmusgokčasa buohta. Seammás maiddái fuomášii ahte genačoahkisvuohta lea allat siskkibut ja ravddas genačoahkisvuohta lea vuollegaš. Unna kromosomažat leat siskkibut ja stuorit kromosomat leat ravddabut. 

Sealaváimmus lei vuosttaš orgánealla mii fuomášuvvui. Vuosttaš seailuhuvvon sárggus lea dutki Antoni van Leeuwenhoekas (1632-1723). Son dutkkai luosa rukses varraseallaid ja čájehii seallaváibmosa. Nuppe ládje go njiččehasain eará rikkeelliid rukses varraseallain lea seallaváimmus.  Dasa lassin 1804 Franz Andreas Bauer maiddái máinnašii daid birra. 1831 šaddodiehtti Robert Brown gohčodii seallaváibmosa areolan ovdaságastis Linnéa Searvái Londonis, muhto son ii namahan vejolaš mearkkašumiid. Dakkára evttohii Matthias Schleiden easkka 1838. Son jáhkii dat lei deaŧalaš sealla šaddamis. Danin Schleiden válddii nama cytoblast (Sealladahkki) geavahussii. Son logai iežas dárkkodan ahte ođđa sealla ráhkaduvvui cytoblasttas. Franz Juluis Ferdinand Meyen vuostálasttii oainnu ahte seallaváimmus ieš sealla ráhkadii. Son lei juo ovdal čállán ahte seallat lassánedje juohkáseami bokte. Goittotge lei Meyen dan oaivilis ahte máŋga sealla ledje váibmosa haga. 

Jáhkku ahte sealla sáhttá ieš iđihit jávkkai vuos 1850-logus go Robert Remak ja Rudolf Virchow ovdanbuvttiiga oainnu ahte seallat dušše beare ráhkaduvvojit seallain. Seallaváibmosa doaibma bisui dovdameahttumin. 




#Article 261: Sealla (185 words)


Sealla (láhtengillii cellula, gámmáraš, sealla; antihka greikkagillii κύτος kytos, sealla) lea buot organismmaid unnimus ealli ovttadat. Olbmo rumaš lea ráhkaduvvon olu iešguđetlágan seallain. 

Lea vealla ovttaseallat ja máŋgaseallat organismmaid gaskkas. Jus dihto ealán lea ráhkaduvvon máŋga seallain, dalle sáhttet seallat ovttastuvvat ovttadahkan ja dainna lágiin ráhkadit gođđosa. Olbmo rupmašis leat máŋgačuođi iešguđetlágán sealla- ja gođustiippat. Evolušuvnna jođus leat seallat mat gullet máŋgaseallat ealánii massán iežaset máhtu eallit akto. Dat seallat leat gođđosisteaset spesialiseren sierra doaimmaide. 

Seallaid dieđa ja oahpa gohččoduvvo seallabiologiijan. 

Juohke sealla lea ráddjejuvvon, iešvuđot ja iešseailluheaddji systema. Dat doahpu biebmoávdnasiid ja ealiha iežas ávnnasmolsuma veagas. Ođđa seallat šaddet seallajuohkáseami bokte. Seallain leat dihto dovdomearkkat, man vuođul eallin lea dieđalaččat definerejuvvon.

Evolušuvnna manus leat guokte iešguđetlágán ealánjoavkku hápmašuvvan. Prokaryotat main váilo seallaváimmus ja nuppe ládje eukaryotat main lea seallaváimmus. Eukaryotat leat maiddái hámisteaset mohkkáseapput go oktageardánis prokaryotat. 

Seallaid sturrodagat leat iešguđetlágánat. Dábálaččat čađamihttu lea 1-30 mikromehtera. Muhto elliid monneseallat leat mearkkašahtti stuorábut go eará seallat. Omd. lea struhca (Struthio camelus) monneseallaid čađamihttu badjel 70 mm. Olbmuid monneseallaid čađamihttu lea 0,15 mm. Dat lea olbmu stuorimus sealla, ja lea áidna man earuha čalmmiiguin (mikroskohpa haga).




#Article 262: Gándil (173 words)


Gándil lea báhcahallančuojanas čárváfiellu haga, man čuojaha eanas Suomas, Estteeatnamis ja Gárjilis. 

Árbevirolaččat dat lea flygelhámat resonánsakássa muoras. Soahkemáddagis masa lea fearrán gobi. Dasa darvvihii vihtta pentatonálaččat čuojustuvvon juovkasreaŋgga. 1900-logu beallemuddui dakkár vuohki geavahuvvui. Gándilat ledje iešguđet sturrodagain ja eanas čuojustuvvon D-duras dahje D-mollas. Álggus ledje vihtta sreaŋgga muhto vel eanet sreaŋggat lasihuvvojedje. Dán áigge sáhttet vaikkoba leahkit 39 sreaŋgga. 

Ođđaáigasaš gándila máŋgastreaŋgavuođa lassin sáhttá čuojahettiin gákkansystemain alidit dahje vuolidit gándila beallenuohtain. Gándil lea čuojahettiin čuojaheaddji askkis dahje beavddi alde. Muhtomin geavahuvvo plektrum. 

Suomas leat maiddái ráhkadan elektralaš gándila.

Gándil čuojahuvvo guovtte láhkái. Eanas čuojaheaddjit atnet guhkes sreaŋggaid aiddo ovddasteaset (Haapavesi-stiila). Nubbi stiilas oanehis sreaŋggat geavahuvvojit (Perhonjoki). 

Suoma nationálaeposis Kalevalas ráhkada boares noaidi Väinämöinen vuosttaš gándila stuorra hávgga ollolis. Bániin duddjo bunciid, juovkkaid bidjá sreaŋgan. Čuojahettiin bohtet buot meahcceeallit guldalit. Olbmot barggadettiin fáhtehallet šukŋii. Nuppát gándila duddjojuvvo maŋŋelaš, dán geardde soagis. 

Gándil lea addán nama diktačoakkaldahkii Kanteletarii (Gándilčuojaheaddjit), man Elias Lönnrot čohkkii. 

Gárjilaš universitehtas Petroskoijas gávdno gursa gándilduoji ja gándilčuojaheami birra. Gurssa jođiheaba guokte gándilmeaštira. Sibelius-akademiijas Helssegis sáhttá árbevirolaš ja oddaáigasaš gándilčuojaheami studeret.




#Article 263: Immuvdnavuogádat (397 words)


Rupmašis leat seallat mat earuhit rupmaša iežas molekylas ja vierromolekylas. Dat seallat gohčoduvvojin immuvdnaseallan ja gullet immuvdnavuogádat. Immuvdnaseallat leat hui áicilat vierroávdnasiid. Dát sáhttet basttehuhttit vierromolekylaid nu ahte dat eai bastte billistit goruda seallaid. Vierromolekylat sáhttet leat sihke luvvilis molekylaid ja vel molekylat mat leat oassin virusiin, bakterain ja parasihtain. Virusat, bakterat ja parasihtat leat nu gohčoduvvon mikroorganismat, smávva ealánat mat sáhttet buohccáhit olbmo. Immuvdnavuogádat duššada daid mikroorganismmaid ja duššada nai min iežamet seallaid go virus lea njommon daidda. Sirdojuvvon orgánaid seallaid ja borasseallaid leat maiddái dakkárat mat immuvdnaseallat sáhttet fallehit. Dainna lágiin ferte eastadit immuvdnavuogádaga go sirdá ovdamearkka dihte eará olbmo váimmu dahje monimučča. Dakkár dálkasat fas basttehuhttit immuvndavuogádaga ja mikroorganismmat bastet njoammut fas.  

Muhtun buohcuvuođain olbmo immuvdnavuogádat falleha rupmaša iežas seallaid dahje molekylaid, ja dagaha autoimmuvdna dávdda.

Immuvdnavuogádaga seallat gávdnojit miehtá rupmaša, nugo varas, lymffas, šliiveassis ja čanasgođđosis. Seallat leat čoahkkanan unna jorba seallajoavkkuide mat gohčoduvvojit lymfoida čulbmosat. Dákkarat gávdnojit čanasgođđosis ja vel máŋga eará orgánas, nu gohčoduvvon lymfoida orgánain. Lymfoida orgánat leat lymfačuolmmat, dáđvi, thymus ja ađa Lymfoida čulbmosat gávdnojit maid biebmosuddadanoari vuohččecuoccain. Daidda gullet maiddái guopmerávssat, čottarávssát, Peyer-patchat ja obbalággá, vuoiŋŋahagaid, sahkananvuogádagas ja gožžavuogádaga lymfačulbmosat. Namahuvvon lymfačulbmosat oktasaš namma lea MALT (mucosa-associated lymfoid tissue). Dasgo immuvdnavuogádat gávdno miehtá rupmaša ja go vilgesseallat olles áiggi johtet rupmaša birra, olbmos lea vuđolaš ja beaktilis goziheapmi ja suodjaleapmi vierrásiid vuostá. 

Molekyla man immuvdnavuogádaga seallat áicá gohččoduvvo antigenan ja seallat vástidit dasa. Antigenat sáhttet leat luvvilis molekylat (nugo proteiinnat, polysakkariidat) dahje molekylat mat gullet čavddes sellii (bakterat, protozoat, borasseallat dahje virusnjoammun seallat). Immuvdnaseallat eai dovdda ja reagere olles antigenamolekylii, muhto baicce smávva molekylalaš osiide mat gohččoduvvojit antigenic determinants dahje epitopat. Vástidus antigena vuostá sáhttá leat seallalaš (lymfocytat gáidadit antigena) dahje humorála (plasmaseallaid vuohčuduvvon vuosteávdnasat [eŋg. antibodies] vástidit antigenii). Muhtin epitopat (bakteraid polysakkaridat ja lipidat) dábálaččat dagahit humorála vástadusa ja nuppegežiid proteiinnat dagahit sihke seallalaš ja humorála vástádusa.

Antiávnnas dahje vuosteávdnas (eŋg. antibody) lea glykoproteiidna mii reagere dihto epitopii. Vuosteávdnasat gullet immunoglobulina proteiidna-bearrašii. Plasmaseallat vuohčudit luvvilis vuosteávdnasat. Muhto ovdal go šaddet plasmaseallat, B-lymfocytat fertejit fuomášit epitopaid ja dan maŋŋá proliferet (juohkásit) ja čađahit terminálá differentierema. Vuohčuduvvon vuosteávdnasat juogo johtet varas ja sáhttet guođđit varrasuona, dahje leat oassin vuohččecuoccaid vuhčosis. 

Juohke vuosteávnnas ovttastahttá iežas antigenain. 

Vuosteávdnasat leat juohkásan sierra luohkkáide, muhto buohkain lea oktasaš hápmi. Dain leat guokte seammálágán geahpes viđjji (light chain) ja guokte seammálágán lossa viđjji (heavy chains). 
Vuosteávdnasiid luohkát leat IgA, IgD, IgG, IgE ja IgM.




#Article 264: Sigmund Freud (113 words)


Sigmund Freud (riegádan miessemánu 6. b. 1856 Freibergas, Mährenis; jápman čakčamánu 23. b. 1939 Londonis, Stuorra-Británnias) lei nuortariikalaš neurologa ja psykologa gii vuođđudii psykoanalysa. Son lea adnojuvvon ovtta dain 1900-logu stuorámus jurddašeaddjiin. Su teoriijat ja metodat leat velá dán áigge geavahusas.   

Freuda riegádii Freibergas Mährenis, mii dalle lei keisárlaš Nuortariikkas, otne Příbor Čehkkias. Su váhnemiin lei juvddálaš suohkaduogáš. Son bajásšattai oskkoldaga haga ja lei álo eahpeoskkolaš. Vaikko son lei ateista ja kritiserii oskkoldaga son eallinahkái dovddai iežas oasálažžan juvddálašvuhtii. Dása maid son juvddálašvuođas čatnasii ii leange jáhkku dahje čearddalaš čeavli, muhto čielga diđolašvuohta siskkáldas identitehtas. 

Freud hilggui vuosttaš áigumuša lohkat juridihka ja álggii 1873 lohkat medisiinna Wiena universitehtas. 1881 Freud šattai medisiinna doavttir. 




#Article 265: Skánddat (116 words)


Skánddat ( ja ) leat gáissát mat johtet Skándinavia njárgga čađa. Lulligeahči Skagerraka-rittus ja davvigeahči Davvinjárggas
Skánddat leat 1700 km guhkkosaš várreráidu mii lea 320 km govvdimus sajis. Skánddat leat Norggas ja Ruoŧas ja muhtun oase Suomas. Skánddat leat davvin Skándinávia čáhcejuohku mii maiddái čuovvu Ruoŧa ja Norgga riikaráji. Skánddaid alimus várri lea 2469 m allosaš Galdhøpiggen, mii lea Norgga bealda. Ruoŧa alimus várri lea Giebmegáisi, 2097 mMaiddái Suoma alimus várri Háldi, gullá Skánddaide. Háldi lea aitto Suoma ja Norgga rájis ja alimus čohkka, 1365 m, lea Norgga bealde. Suoma bealde alimus čohkka lea 1323,6 m. 

Skánddat leat oassi Kaledonalaš váriin, mat bohciidedje 390-440 miljovnna jagi áigi, dalle go kontineanttat eami-Eurohpá (Baltica) vujii oktii eami-Amerihkáin (Laurentia).




#Article 266: Rábies (143 words)


Rábies lea doložis oahpis virusdávda. Rábies lea measta álo jápmindávda. Rábiesvirus sáhttá njoammut eanas lieggavarat elliide, muhto hárve šaddoborriide. Rábiesa stereotiippalaš govva lea aggressiivva beana mii soalssida. Muhto maiddái bussát, riebanat, mievrrit, bassanguovžžat ja gumppet sáhttet buohccát rábiesii ja njoammudit dávdda. Muhtin girdisáhpánat njoammudit rábiesa. Lottiin lea hárve rábies dasgo daid rumaštemperatuvra lea alit go dan maid virus dárbbaša optimalá lassáneapmái rupmašis.  

WHO árvvoštallamiid mielde sullii 55 000 olbmo jápmet rábiesii jahkásaččat. 99% dain leat Afrihkás ja Ásias. Rábies ii gávdno Norggas iige Ruoŧas. Maiddái Suomas lea rábies eliminerejuvvon jagi 1991 rájesMuhto Suoma ránnjáriikkas Ruoššas gávdnojit neahtebeatnagat mat guddet rábiesa. Ruošša lea ovtta dain riikkain Eurohpás gos báikkálaš eallit njoammudit rábiesa olbmuide. Neahtebeatnagat gávdnojit Suomas ja dat sáhttet guoddit rábiesvirusa. Ruoŧa eastadandoaimmat leat dahkkojuvvon neahtebeatnaga leavvama vuostá 

Dábálaš dávdamearka meahcielliin lea ahte dat eai šat bala olbmuin, ja dáinna lágiin bohtet olbmuid lahka.




#Article 267: Alitbossu (109 words)


Alitbossu (Balaenoptera musculus) lea njiččehas mii eallá mearas. Alitbossu šaddá gitta 33 mehter guhku, ja deaddá gitta 200 tonna. Dat lea dáinna lágiin máilmmi stuorámus ealli mii dán áigge eallá ja mii lea dássážii goassige eallán. 

Alitbossut leat gaskamearálaččat 26 mehter guhku. Lullebeallejorbbu alitbossut leat stuorábut go davvebeallejorbbu. Alitbossus leat goit golbma vuollešlája: B. m. musculu Davvi-Atlánttas ja Davvi-Jaskesábis, B. m. intermedia Lulli-Oseanias, ja B. m. brevicauda Indiaábis ja Lulli-Jaskesábis. 

Alitbossut ellet buot máilmmi stuorra mearain. Dat vánddardit galbma ja liehmmus čáziid gaskkas. Dálvet dat orru subtrohpalaš mearain, ja geasset fas polára mearain. Alitbossu bissu dábálaččat ábis ja hárve boahtá mearragátti lahka. 

Nugo eará bossut (Balaenoptera), alitbossu borrá oahtuid.




#Article 268: Boksen (103 words)


Boksen lea valáštallansuorgi mas guokte gilvvohalli doarruba goabbat guimmiineaskka čorpmaiguin. Dat gilvvohalli gii olaha eanemus deaivamiid čorpmaiguin vuoitá. Gilvvohallit atnet dábálaččat devdojuvvon boksengistáid. Gilvvohallit leat maiddái juohkásan sierralágán deaddoluohkáide (vai boksenkámpa šaddá vuoiggalaš).  

Boksenkámpa lágiduvvo boksengárddi siste. Boksengárdi lea njealjehas man siiddut leat unnimustá 4,90 m gitta eanemustá 6,10 m guhku. 

Boksenkámpa lea gilvoduopmára geahču vuolde. Gilvvohallit gohčoduvvojit boksárin. 

Kámppa vuoitá dat gii oažžu eanemus čuoggáid, muhto gilvu maiddái vuitojuvvo jus okta boksár luohpá gilvvus (bálkesta sihkaldaga gárddi sisa) dahjege knock-out bokte. Teknálaš knock-out dáhpáhuvvá dalle go duopmár loahpaha gilvvu jus okta boksár lea oalát birgemeahttun dahje jus nubbi boksára dearvvašvuohta lea áitojuvvon.




#Article 269: Johan Ludvig Runeberg (232 words)


Johan Ludvig Runeberg (guovvamánu 5. b. 1804 Pietarsaari, Ruoŧa gonagasriika – miessemánu 6. b. 1877 Porvoo, Ruošša keaisárriika) lei suomaruoŧŧelaš  diktačálli, oahpaheaddji, doaimmaheaddji ja professor. Olbmot dollet Runeberga Suoma álbmotdiktačállin.

Runeberg riegádii guovvamánus 1804, muhto ii leat áibbas sihkkar ahte leigo dat 5. vai 7. beaivi. Son goit doalai iežas šaddanbeaivin guovvamánu viđát beaivve.

Geassit 1827 Runeberg ásai árkabismma Jakob Tengströma virgedálus Paraisis, gos son oahpahii mánáid. Doppe son deaivvai boahttevaš eamidis, girječálli Fredrika Tengströma, gean eanu árkabisma lei.

Runeberga vánhemat ledje mearrakapteidna Lorens Ulrik Runeberg ja Anna Maria Malm. Lorens Ulrik Runeberg lei fárren Supmii Ruoŧas, ja Anna Maria Malm gulai pietarsaarelaš gávpejassohkii, man máttut ledje Ruoŧas eret. Johan lei mánáin boarráseamos ja sus ledje golbma oappá, Ulrika Carolina, Emilie ja Maria Mathilda, ja vieljat Viktor ja Nestor.  Runeberg buozai mánnán čottadávdda, man dihtii sutnje bođii ráksávuolši. Dávda lei nu garas, ahte su fysalaš ovdáneapmi njoazui nu, ahte son oahpai vázzit easkka njealji jahkásažžan.

Runeberg čálii su olles buvttadusa ruoŧagillii. Su beákkáneamos bargu lea Feanrihkka Stoola muitalusat, masa gullet oktiibuot 35 divtta. Máidnasat muitalit 1808-1809 Suoma soađi sángáriin. Fredrik Pacius hutkkai šuoŋa čoakkáldaga vuosttaš diktii Maamme (Vårt land). Das bođii maŋŋá Suoma álbmotlávlla.

Runeberga eamit lei girječálli Fredrika Tengström. Fredrika ja Johan náitaleigga ođđajagimánus 1831. Soai oaččuiga gávzzi máná, main guokte jámiiga jo unnin.

Runeberg jámii 6. miessemánu 1877 ja son hávdáduvvui Násimielli hávdeeatnama alimus dievá ala. Su hávdádusat dollojuvvojedje 12. miessemánu 1877 .




#Article 270: Helene Schjerfbeck (151 words)


Helene Schjerfbeck (r. suoidnemánu 10. b. 1862 – j. ođđajagimánu 23. b. 1946) lei suomaruoŧŧelaš govvadáiddár gii lea dovddus namalassii su realisttalaš málagovain ja iešgovain, muhto son málii maiddái eanadagaid ja jápma gálvvuid (stilleben). 

Schjerfbeck riegádii jagis 1862 Helssegis mii lei dalle autonomalaš oassin Ruoššas. Su váhnemat leigga Svante Schjerfbeck (1833ndash;1876) ja Olga Johanna Printz (1839ndash;1923). Bearrašii gulai maiddái stuorra viellja Magnus Schjerfbeck gii lei guokte jagi boarráset go Helene ja gii lei dovddus arkiteakta. Su áhčči barggai ruovdegeainnuid vearstá kántorhoavdan.
 
Jagis 1866 Schjerfbeck ravggai tráhpás man dihte son skierpmui jápmimii.

Jagis 1880 Schjerfbeck mátkkoštii Parisii. Ođđajagimánus 1881 rájes son stuđerii Académie Colarossis.

Schjerfbecka eadni jápmii jagis 1923.

Schjerfbeck orui Ruoŧas Saltsjöbadena lávggohat-hoteallas mis son jápmii jagis 1946. Schjerfbeck hávdáduvvui Helssegii Hietaniemi girkogárdái sadjái V7-3-6.

Jagis 2017 Schjerfbecka dovddus dáiddabihttá Veaddjájeaddji () lei Suoma 100 jagi ávvujagi gudnin oaidninláhkai Siiddas. Čájáhusa rahpamis dáiddabihttá oaččui iežaš luođi man Anna Morottaja lea ráhkadan.




#Article 271: Bistevaš obstruktiiva vuoigŋandávda (194 words)


Bistevaš obstruktiiva vuoigŋandávda (BOVD) lea dávda mii čuohcá geahppáide. Dávdda dovdomearkkat leat bistevaš vuoigŋanváttisvuođat ja váilevaš áibmorávdnji vuoiŋŋahaga siste. Mihtilmas dávdamearkkat lea lahppasaddat ja gosadit šliivvi. BOVD lea dávda mii vearrána áiggi mielde. Dávdda loahppageahčen beaivválaš buđaldeamit dego vázzit ja gárvodit sáhttet leat lossadat. 

BOVD váldosivva lea borgguheapmi. Áibmonuoskkideapmi ja genehtalaš dagaldagat váikkuhit veaháš. Dábálaš áibmonuoskkideapmi ovddidanriikkain () leat dolat moskkuviesuin. Bissovaš eksponeren dakkár hilašteaddji ávdnasiidda dagaha vuolševástádusa () geahppáin. Dainna lágiin vuoiŋŋahat basku ja geahpesgođus bieđgana. 

Diagnosa vuođđu lea váilevaš áibmorávdnji ja dan mihtida omd spirometriijain. Spirometriijain iskkada man ollu biekka geahppát nagodit bossut. 

Eanas BOVD-dáhpáhusat leat bisseheames jus unnida eksponerema riskadagaldagaide. Ovdamearkka dihte heaitit borgguheames ja buoridit áimmu kvalitehta olgun ja viesuid siste. Dálkkodeapmi sáhttá njoahcudit dávdda vearráneami muhto dearvvašmuvvan ii leat vejolaš. BOVD-dálkkodeamit leat omd. boahkuheapmi ja sisavuoigŋandálkasat dego steroidat ja bronkodiláhtorat. Soapmásat ávkašuvvet bissovaš oksygenaterapiijain dahje geahpessirdimiin. Pasienttat geat fáhkka buohccájit soitet dárbbašit divššu buohcceviesus. 

BOVD dábálaččat bohciida badjel 40-jahkásaš olbmuide. Dat lea seamma dábálaš dievdduin ja nissoniin. 1990 2,4 miljovnna olbmo jápme BOVD:ii. Jápminlohku lea lassánan jagiid mielde ja 2015 3,2 miljovnna olbmo jápme. Dutkit jáhkket jápminlogu lassánit velá eambbo dan dihte go eanet olbmot go ovdal borgguhit ovddidanriikkain.




#Article 272: Hypotermiija (722 words)


Hypotermiija mearkkaša ahte rumaštemperatuvra lea ilá vuollegaš. Jus ii fargga liegganišgoađe de sáhttá galbmot jámas. 

Hypotermiija earrána šuvččageamis daningo hypotermiija lea jearaldagas rumpaša guovddáštemperatuvrras. Šuvččageapmi gis mearkkaša ahte muhtin rumašoassi, dábálaččat juolgi dahje giehta, lea galbmon.

Hypotermiija lea meroštallojuvvon rumaštemperatuvran vuollel 35 ºC. Hypotermiija bohciida máŋga siva geažil, muhto dábáleamus lea ahte olmmoš dáhpedorpmis gártá dakkár dillái ahte rumaštemperatuvra njiedjagoahtá. Dakkár dilit leat ovdamearkka dihte heavvaneapmi dahje gálašeapmi, čierastallanlihkohisvuođat duoddaris, mirkkoheapmi dahje váilevaš goallundovdu. Maŋemus máinnašuvvon sivva guoská ovddemustá boarrásiidda ja mánáide geat orrot čoasus visttis ja geain leat unnán gárvvut badjelis. Boares olbmot maiddái sáhttet ribahit gahččat olgun ja dasa veallut báhcit geahnohisvuođa geažil.

Hypotermiija čuohcá eanas golbma servodatjovkui: 

Gájodettiin olbmu mearragozáhusa ja várregádjunbálvalusa bargit álohii vulget das ahte pasienta sáhttá gillát hypotermiija. 

Baron D.J. Larrey, Napoleona njunuškirurga čilge iežas muitočállosiin 1830-logus movt son fuomášii ahte soalddáhat mat galbmojedje (namalassii gillájedje hypotermiija) ja veallájedje lagamus dollagátti jápme dávjjibut go dat geat veallájeadje dobbelis. Dat lei juoga mii ii lean su čilgemis, muhto otne mii diehtit ahte dat soalddáhat geat jápme ožžo hypovolemalaš lieggananšohkka, mii mearkkaša ahte rumaš ii nagot muddet čáhcedássedeattu go lieggana ilá johtilit. Dat lea sivvan manin hypotermalaš pasientat ožžot golggusinfušuvnna go dikšojuvvojit buohcceviesus.

Ruoŧa militearahistorjjás mii giddet fuomášumi dasa go Carl Gustaf Armfelt borgemánus 1718 áiggui Jämtlánddas Duvedas marseret Tråante guvlui. 1719 ođđajagi áigge soalddátlohku lei geahpanan 5160'ái ja Armfelt soahteveagainis ruovttomátkkis gárte váigadis muohtaborgga sisa. Dušše 1700's besse heakkas. Dáhpáhusa čilgehusat máinnašit ahte máŋga soalddáha gávdnojuvvojedje álásin duoddaris. Čilgehus dalle lei ahte eará soalddáhat ledje nuolahan guimmiideaset vai dat bivašedje liige gárvvuiguin. Muhto dálá áššedovdit árvalit ahte dat baicce lei árra máinnašeapmi paradoksála nuoladeapmi birra, namalassii ahte jápman soalddáhat ieža ledje nuoladan. Dat ovdamearka čujuha dasa ahte hypotermiija maiddái váikkuha vuoigŋašiiida, ja viidáseapput olbmu láhttenvuohkái.

Vuosttažettiin sáhttá namuhit ahte liekkas vuolgá olbmu rupmašis viđa siva geažil:

Typihkalaš dilálašvuođat go galbmogoahtá leat:

Go rumaštemperatuvra njiedjagoahtá vuollel 37 ºC periferalaš ja guovddášlaš temperatuvrareseptorat signaleregohtet hypotalamusii, dat vuoiŋŋašoassi mii mudde temperatuvrra. Hypotalamus gis geahččala bajidit temperatuvra. Varrasuonat baskut, rumaš náiggista ja ávnnasmolsun jođálmuvvá. Varrasuonat baskut nu ahte rumaš ii masse lieggasa, muhto oaivvi varrasuonat eai baskku. Vuoigŋašat dárbbašit álohii bissovaš varrajohtima. Olmmoš geas ii leat oaivegárvu muhto gii lea muđui gárvodan massá 50% lieggasis oaivvi bokte -10ºC buollašis.

Njuoratmánát sáhttet álkit galbmogoahtit dasgo dain lea unnit rumašgiera rumašdeattu ektui ja lassin dain lea unnán buoidi náhkkegierragis. Boaranat fas eai nagot náiggistit nu bures go nuorat, danne go dat leat massán deahkkemássá ja nearva-deahkki-kordinašuvdna lea hedjonan. 

Fysihkalaš lihkadeapmi lea eará vuohki bajidit rumaštemperatuvra. Rupmaša liekkasbuvttadeapmi sáhttá lassánit logigeardásaččat. Muhto dat ii doaimma čázis govddodettiin, nu ahte buot viggamušat lihkadit čázis ja vuojadit leat duššás.

Hypotermiija váikkuha buot rupmaša orgánvuogádagaide.

Árra dásis olmmoš lea sehkánan, mášoheapme ja apáhtalaš, hallusinašuvnnat leat vejolaččat. Dađistaga olmmoš jámálgišgoahtá ja 30ºC's eatnasat leat unnit eanet komalágan dilis. 26ºC's measta buohkat leat koma-dilis, muhto spiehkastagat gávdnojit. Ovttaskas dáhpáhusat leat čilgejuvvon girjjálašvuođas gos alkoholistat dahje mánát leat gozuid alde 25-26ºC rumaštemperatuvrrain.

Álggus váibmoravkin jođálmuvvá ja varrasuonat baskot. Maŋŋelaš ravkin njoahcu, danin go pacemaker-seallaid spontána depolariseren hedjona galbmasa dihte. Dađistaga go rumaštemperatuvra njiedjá, váimmu minuhttageassu (cardiac output) ja varradeaddu maiddái njiedjá dassážii go váibmu bisána. 

Baskudit varrasuonaid rumašlahtuin lea vuosttaš vástádus go galmmiha. Vuosttažettiin gieđat, juolggit ja muođut goallugohtet. Dalle rumaš viggá bajásdoallat guovddáštemperatuvra ja unnida varrajohtima rumašlahtuide. Dainna lágiin guovddášlaš varrageassu stuorru ja olmmoš ferte cissat. 

Soapmásat geat gillájit hypotermiija ožžot oppalaš vasodilatašuvdna (varrasuonat galljot). Dat dáidá dáhpáhuvvat áibbas eallima loahpageahčen ja dat mielddisbuktá issoras báhkkadovddu. Dat sáhtášii čilget nu gohčoduvvon paradoksála nuoladeami. 

Afterdrop lea fenomena go rumaštemperatuvra njiedjá vaikko liggen lea álggahuvvon. Vejolaš čilgehus dasa sáhtášii leat ahte liekkas mii lea rupmaša guovddážis vuolgá rumašlahtuide. Afterdrop sáhttá leat várálaš muhto dat lea das gitta man temperatuvrras pasienta lea. 1,5ºC stuoru njiedjan 34ºC's 32,5ºC'ii ii leat seammá várálaš go 1,5ºC stuoru njiedjan 30ºC's 28,5ºC'ii dasgo dán temperatuvragaskkas lea stuorra riska oažžut eahpedássidis váibmorytmma.

(eŋg. coagulation system)

Varragiellun ii doaimma albmaláhkai dasgo galbma temperatuvra easttada enzymaid mat dagahit vara gielluma. 33ºC's giellun lea 50% unnit go dábálaččat. 

Go fáhkkestaga galmmiha, ovdamearkka dihte go dáhpedorpmis gahčča jiekŋagalbma čáhcái, olmmoš álgá hyperventileret, mii mearkkaša ahte vuoigŋanfrekveansa issorasat lassána. Dat sáhttá dagahit ahte vara pH-árvu badjána, šaddá nu gohčoduvvon vuoigŋanalkalosa (eŋg. respiratory alkalosis) mii sáhttá dagahit geasáhagaid. Dađistaga go rumaštemperatuvra njiedjá vuoigŋanfrekveansa maid njiedjá

Muhtumin buohccedikšu čađaha nu gohčoduvvon terapeutalaš hypotermiija. Dat dahkkojuvvo dávjá váibmočuohpadusas, ja dalle lea hui dárkil gozihit rupmaša dili.




#Article 273: Ruoŧa sámeskuvla (311 words)


Ruoŧa sámeskuvla dálá hámis lea gávdnon 1962 rájes. Ruoŧa sámiin leat guokte molssaeavttu skuvlaválljemis: juogo stáhtalaš sámeskuvla dahje gielddalaš vuođđoskuvla (dasa lassin gávdno maiddái friijaskuvllat). 1981 rájes sámeskuvllat leat Sámeskuvlastivra hálddus. Ruoŧas gávdojit vihtta sámeskuvlla ja dain lea sullii 180 oahppi (jagi 2017). Sámeskuvlastivra lea hálddahuseiseváldi mii lea Ruoŧa Sámedikki vuollásaš. Sámediggi vállje vihtta lávdegoddelahtu geat jođihit eiseválddi. Sámeskuvlastivra galgá sámeskuvllaid hálddašeami lassin, maiddái bargat dan ovdii ahte sámi oahppit geat iešguđet sivaid geažil eai vácce sámeskuvlla goittoge besset oahppat sámegiela ja sámi kultuvrra birra. Dasa lassin sámeskuvlastivra galgá ráhkadit ođđa oahppaneavvuid.  

Sámeskuvllat galget skuvlalága mielde ( Skollagen (2010:800) seailluhit ja ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra. Sámeskuvla galgá velá seammaláhkai go vuođđoskuvla oahpahit máhtuid ja árvvuid mat oahppit dárbbašit viidáset skuvlejupmái. Jus sámeskuvla ii nagot lágidit alladássásaš oahpahusa, oahppit ožžot fuonit eavttuid háhkat boahttevaš oahpu. Jus sámegieloahpahus ja oahppu sámi kultuvrra birra eahpelihkkostuvvá, de sámi mánáid identitehtaovdáneapmi sáhttá váttásmuvvat. Dáinna lágiin maiddái eavttut seailluhit sámegiela ja sámi kultuvrra sáhttet hedjonit. 

Sámeskuvllaid stuorámus váttisvuohta lea ahte oahppan oahpaheaddjit ja oahppaneavvut váilot. Dát lea leamašan dihtosis máŋggaid logiid jagiid muhto lea velá otnege stuorra váttisvuohta.

Ruoŧa stáhta čađahii vuosttaš doaibmabijuid oahpahit ja dahkat sámiid risttálažžan 1600-logus. Dát lei muhtun oase čatnasan girku miššovdnabargui ja muhtun oase Ruoŧa háliidus ovttastahttit sámiid ja ruoŧabeal Sámeeatnamiid ruoŧa stáhtain. Dan áigge huksejedje girkuid sámiid eatnamiidda. Sámiin lei bággu vuolgit girkui bassibeivviid, vai dat ohppe risttálašvuođa oahpu. Jagi 1632 Skytteanska skolan ásahuvvui, mii galggai skuvlet sámi báhpaid. Čuvvovaš jahkečuđiid manus bohte lapp-skuvllat muhto dat eai orrun nu ávkkálaččat ja dan sadjái Ruoŧŧa bálkkáhii johtti katekehtaid.  

Jagi 1977 nomádaskuvla molssui nama ja šattai sámeskuvlan. 

 
Riikadárkkástus guorahalai sámeskuvlla oahppiid oahppobohtosiid ja guorahalai movt oahppobohtosat ovdánedje dan maŋŋá go oahppit guđđe sámeskuvlla. Guorahallamis bođii ovdan ahte measta buot sámeskuvlla oahppit ožžo unnimus E (vuolimus dohkálaš árvosáni) sámegiela ávdnasis, muhto máŋga jearahallamat čujuhit dasa ahte oahppit eai oahpa doarvái bures hupmat sámegiela.




#Article 274: Dálkasiid vuorrováikkuhus (176 words)


Dálkasiid vuorrováikkuhus dahje dálkasiid interakšuvdna dáhpáhuvvá dalle go muhtin dálkkas dahje eará ávnnas ávkkálaččat dahje vahátlaččat váikkuha nuppi dálkasa fápmui. 

Dálkasat sáhttet muddet eará dálkasiid fámuid farmakokinetihka bokte dahje farmakodynamihka bokte. Farmakokinetihkka lea movt rumaš gieđahallá dálkasa ja dasa gusket dálkasa:

Farmakodynamihkka gis guoská movt dálkasa váikkuha rupmašii, dábálaččat reseptoriid bokte. Doaba dálkasiid vuorrováikkuhus sisttisdoallá buot máinnašuvvon mekanismmaid.

Dat doaba gokčá daid dáhpáhusaid goo dihto dálkasa farmakokinetihka, namalassii aborbšuvdna, distribušuvdna, čatnosat, metabolisma dahje vuohčudeapmi nuppástuvvá eará dálkasa dihte. 

Dábálaččat absorbšuvnnas lea unnán váikkuhus, muhto dattetge muhtun dálkasat sáhttet buoridit čoliid jođu nu ahte ávdnasat čoliid siste mannet johtet jođáneapput go dábálaččat. Dat váttásmahttá absorbšuvdna ja dálkasat mannet dan sadjái olggus bahtaráigge. Nuppe ládje šaddá gis go váldá dálkasiid mii hilljuda čoallejođu.

Čoavjji pH-árvu sáhttá váikkuhit dálkasa absorbšuvnna. Dihto dálkasis lea dakkár molekylalaš struktuvra ahte pH-árvu mearrida jus dálkkas lea ioniserejuvvon dahje ii. Jus mudde pH-árvvu dálkasiin dalle sáhttá dagahit ahte eará dálkkas absorberejuvvo fuonibut. 

Muhtin dálkasat ráhkadit kompleaksaid eará ávdnasiiguin. Ovdamearkka dihte soames antibiohtat dego tetrasykliinnat ja fluorokinolonat čatnasit kalsiumii ja dáinna lágiin daid absorbšuvdna unno.




#Article 275: Biebmosuddadeapmi (170 words)


Biebmosuddadeapmi (eŋg. digestion) lea dat go biebmu bieđgana maŋŋel go mii leat borran. Olbmuin suddadeapmi dáhpáhuvvá ovddemustá njálmmis, čoavjjis, civzzačoalis ja čoliin. Dábálaččat earuha mekánalaš suddadeamis ja kemiijalaš suddadeamis. Mekánalaš suddadeapmi mearkkaša dan go mii fysihkalaččat biđget biepmu nu ahte suddadeapmái gullevaš enzymat bastet dasa. Dat sáhttá leat ovdamearkka dihte go mii suoskat dahje go čoavjji deahkit sotket (soatkat) biepmu. Kemiijalaš suddadeamis gis enzymat biđgejit biepmu smávit molekylaide maiguin rumaš sáhttá ávkkástallat. 

Biebmosuddadeapmi álgá go mii suoskagoahtit biepmu. Dalle čolga vuohču ja čolgga siste lea amylasa mii lea suddadanenzyma. Amylasa katalysere reakšuvnna mas stearkalas bieđgana smávit osiide. Biebmu njiellasa njielu ja čoddaga čađa čoavjái. 

Čoavjji šliiveassi vuohčuda sáltesivrra ja pepsinogena. Sáltesivrras lea máŋga doaimma. Vuosttžettiin sáltesivra dagaha suvrres birrasa mas inaktiiva enzyma pepsinogena mii doaibmágoahtá ja šaddá pepsiidna. Sivra maiddái denaturere (nuppástuhttá) proteiinnaid ja dat gis álkidahttá biđgema man pepsiidna čađaha.  

Dan maŋŋá biebmu joatká čoliid čađa ja čoliid siste eanas biebmu absorberejuvvo (njammása) varrasuonaide ja lymfasuonaide. Dalle gis varra sáhttá fievrredit biebmoávdnasiid rupmaša sierra gođđosiidda gos dat šaddet energiijan.




#Article 276: Antibiohta (178 words)


Antibiohta (greikkagiela anti- vuostá, bios eallin) lea biologaid gillii ávnnas mii boahtá ealli organismmas ja galgá eastadit eará organismmaid. Ovdamearkka dihte baktearat ja guobbarat ellet parasihttan dahje jápma ávdnasiid biđgemiin. Dan dihte go dain lea seammá eallinvuohki dat vigget mirkkohit nuppi. Dat vuohčudit ávdnasiid mat nubbi ii gierdda. Ovdamearkka dihte guobbarat Penicillium-juogosteamis dahket pensiliinna eastadandihte baktearat.

Dat antibiohtaid namat mat gullet dábálaš čuvgehussii nugo pensiliinnat leat dat mat adnojuvvojit buohccedivššus. Antibiohta beaivválaš gillii mearkkaša dálkkas mii eastada baktearaid.

Jus antibiohta galgá leat anihahtti dat ferte eastadit baktearaid muhto ii roasmmehuhttit olbmo seallaid. Dáinna lágiin dat fertejit doaibmat ávnnasosiid vuostá mat gullet baktearaide mat juogo váilojit dahje leat sakka earáláganat olbmus.

Eanas baktearain, nuppe ládje go ealliid seallain, lea seallaseaidni. Antibiohtat mat billistit seallaseainni dahje eastadit huksema leat dábáleamus antibiohtat. Daid stuorámus joavku lea betalaktamat ja dat joavku sisttisdoallá penisilliinnaid, cefalosporiinnaid ja karbapenemaid. 

Sihke baktearain ja ealliid seallain leat ribosomat mat buvttadit proteiinnaid. Muhto baktearaid ribosomaid ráhkkanus spiehkkasa ja dan dihte mii sáhttit geavahit antibiohtaid mat aivve váikkuhit baktearaid ribosomaide. Tetrasykliinnat, aminoglykosidat ja makrolidat iešguđet ládje eastadit proteinsyntesa ribosomain.




#Article 277: Geavleoarri (112 words)


Geavleoarit (Ductuli semicirculares) leat bealji siste ja dat leat oassin dássedeaddoáiccus ja dainna lágiin veahkehit rupmaša doalahit dássedeattu. Goabbáge bealjis leat golbma oari golmma sierra dimenšuvnnas, namalassii vulos-bajás, ovddos-maŋos ja siidduide. Dáinna lágiin geavleoarit leat dego riŋggal oaidnit. Geavleoarit áicet go oaivi lihkada. Ja de go oaivi lihkada geavleoarit sáddejit signála vuoigŋašiidda. Vuoigŋašat gis dulkojit dán signála ja mii gis dovdat movt mii lihkadit. 

Go olmmoš jorrá birrat-birra guhká ja rumaš gis heaitá jorramis geavleoriid golggus ain lihkada. Vuoigŋašat dalle ožžot signála mii almmuha ahte olmmoš livččii ain jorrame. Ja dat vigget heivehallat dássedeattu dan mielde maid olmmoš oaidná čalmmiiguin. Muhto oaidnináicu ja dássedeaddoáicu leaba dalle áibbas vuostálagaid ja olmmoš šaddá oaivejorgásii.




#Article 278: Nálli (154 words)


Nálli dahje rássa lea biologalaš doaba mii mearkkaša ealliidjoavku main lea seammálágan bajiloaidnu, seammálágan láhttenvuohki dahje eará dakkár iešvuođat mat earuhit dan joavkku eará ealliin mat gullet seammá šládjái. Nálli-sáni adnojuvvo ovddemustá ealliid birra maid olmmoš lea dápman ja nállašuhttán. Nálli-sátni dán oktavuođas ii bovtte makkárge sierramielalašvuođaid ja adnojuvvo beaivválaš gielas. Dát vástida eŋgelasgiela sátnái breed ja dábálaččat ii sátnái race.  

Dieđalaš gillii nálli lea hárvenaš sátni, ja taxonomiijas dat livččii leamašan vuollešlája vuollásažžan muhto dat ii adnojuvvo dán oktavuođas obanassiige. Dihto šlája válljugasvuohta dán áigge baicce gohčoduvvo genehtalaš variašuvdnan. 

Dutkit dolin vigge geavahit zoologalaš nálledoahpaga maiddái olbmuid birra. 1970-logu rájes dutkiid gaskkas goittotge lea riikkaidgaskasaš ovttamielalašvuohta ahte olmmošnálit eai gávdno. Viggamušat sirret olbmuid dan láhkai eatnašiid mielas lea rasisttalaš. Aŋkke gávdno genehtalaš variašuvdna olbmuid gaskkas mii lea anolaš go áigu statistihkalaččat dutkat erohusaid dávddaid dáfus. 

Race-sáni sadjái (eŋgelasgillii nálli) leat boahtán eará doahpagat nugo gielalaš álbmotjoavku, oskkolaš álbmotjoavku, geografalaš olmmošjoavku ja demográfalaš joavku.




#Article 279: Geađgeáigi (236 words)


Geađgeáigodat lea historjjálaš áigodat mii álgá das go olmmoš ráhkadišgoahtá bargobiergasiid. Bargobiergasat ledje geađggis, dávttis, čoarvvis ja muoras. Namma boahtá das go eanas bargobiergasat ledje geađggis ráhkaduvvon. Olmmoš diehttelas anii eará ávdnasiidge nugo šattuid ja náhki muhto dat billašuvvet áigge mielde ja eai leat seilon dálážii. Geađgeáigi dábálaččat juohkáša golmma oassái:

Bronsaáiggi ja geađgeáiggi gaskkas lei nu gohčoduvvon veaikeáigodat, kalkolihtalaš áigodat mii muhtumin laktása geađgeáigái.

Paleolihtalaš áigodat mearkkaša boarráset geađgeáigi ja lea olbmo historjá vuosttaš áigodat. Geađgeáigi álgá go olmmoš ráhkadišgoahtá bargobiergasiid. Boarráseamus gávdnosat leat Olduvai-ávžžis, Nuorta-Afrihkás 2 300 000 jagi áigi. Dát arkeologalaš kultuvrra gohčoduvvo Oldowan gávdnanbáikki mielde. Ii leat čielgan man olmmoššládjii Oldowana álbmot gulai. Soaitá gullat Homo habilis šládjii muhto lea maiddái vejolaš ahte homininat Australopithecus máhtte ráhkadit eaŋkilis bargobiergasiid. Dovdoseamus Australopithecus lea Lucy gii gávdnojuvvui Etiopias. 

Homo erectus lei vuosttaš olmmoššládja Eurohpás. Dat bođii Afrihkás ja buvttii geađgeáiggi kultuvrra Eurohpái. 

Maiddái neandertalolmmoš elii oalle ovdánan geađgeáigekultuvrras Lulli-Frankriikkas. Neadertalat čuožžilit Eurohpás sullii 400 00 jagi áigi. 

Vuosttaš olbmot geat gullet Homo sapiens šládjii gohčoduvvet dávjá Cro magnonolbmot gávdnanbáikki mielde Frankriikkas. Árvádusaid mielde Cro magnon bođii Eurohpái 40 00 jagi áigi.

Mesolihtalaš áigodat mearkkaša gaskageađgeáigi. Dat lea sullii 10 000 gitta 6000 jagi áigi. Olmmoš dáiddii dápman beatnaga dán áigodagas. 

Neolihtalaš áigodat mearkkaša nuorat geađgeáigi. Dat álgá go eanadoallu čuožžila Gaska-Nuorttis. Máilmmi boarráseamus gávpot, Jeriko, árvádusaid mielde ásahuvvo dan áigodagas. Eanadoallu leavai dađistaga máilmmi miehtá. Olmmoš dápmagoahtá šibihiid. Beakkálmas bázahus neolihtalaš áigodagas lea Stonehenge.




#Article 280: Násti (236 words)


Násti lea šerres almmigáhppálat plásmmás mii dollojuvvo čoahkis iežas gravitašuvnna veagas. Eatnama lagamus násti lea Beaivváš. Almmis máŋga iešguđetlágan gáiddus násttit čuvget, mat orrot giddanan ovtta báikái go dat leat nu guhkkin eret. Daiguin šearrámus násttiiguin olbmot leat duddjon nástegovaid, ja dain buot šearramus násttiin lea dábálaš namma. Muhto eanas násttit máilmmiávvosis eai oidno teleskohpa haga, ja juoba teleskohpain lea veadjemeahttun oaidnit buot násttiid. 

Násti čuovgá go váibmosa siste hydrogena šaddá helium fušuvnna bokte. Dalle energiija bohciida mii johtá beaivváža siskkoža čađa ovdal go dat suotnjarastá gomuvuhtii.

Nástti šaddá go nebula (gássabalva gomuvuođas) divttásmuvvá dassážii go fušuvdna dáhpáhuvvá. 

Hui divttis ja daškes násti gohčoduvvo neutronanástin, man diamehter sáhttá leat dušše 20-40 km guhku. Muhtumin neutronanásti šaddá pulsár. Pulsárat jorret hui johtilit. Crab nebula pulsár jorrá 30 geardde sekunttas. Go stuorra násti lea geavahan visot hydrogenavuorkká dat stuorrugoahtá ja šaddá rukses jiehtanas. Rukses jiehtanas lea hui stuorra násti mii lea eallima loahpageahčen. Áigge mielde Beaivváš šaddá rukses jiehtanas, muhto dat lea miljárddaid jagiid duohken. Muhtun jiehtanasat šaddet superjiehtanasat mat loahpas bávkkehit supernovan. 

Go dábálaš násti čáská dat unno, čoasku ja šaddá vilges deagga. Vilges deakkas lea aivve vurkojuvvon termalaš energiija ja fušuvdna lea nohkan. 

Beaivváš lea oktoráđđejeaddji min beaivvášgottis. Muhto soames beaivvášgottiin leat guokte nástti, dahje vel eambbo. Beaivvášgoddi mas lea guokte nástti gohčoduvvo binára beaivvášgoddin. Go násttit leat ná lahkalagaid dat váikkuhit nubbi nuppi gravitašuvdnii. Násttit sáhttet maiddái leat oasalažžan stuorit gravitašuvdnaovttadagas, nugo nástečoahkis dahje galáksas.




#Article 281: Váibmu-geahpes-jiellun (128 words)


Váibmu-geahpes-jiellun lea akuhta vuosttašveahkki dieđuhis olbmui mii ii vuoiŋŋa dahje mas lea eahpenormála vuoigŋan. Ulbmil lea unnidit jápminlogu dain olbmuin geas lea fáhkkes váibmobisáneapmi. Eanas váibmobisáneamit dáhpáhuvvet buohcciviesuid olggobealde. Ambulánsadivššárat dávjá eai olle pasientii nu jođánit vai dikšu lihkostuvvá. Pasientta lahkosis ferte dáinna lágiin leat soames gii časkká alárpma, álggaha jielluma ja áinnas geavaha almmolaš defibriláhtora dan botta go vuordá ambulánssa. Servviin, fitnodagain ja almmolaš báikkiin gávdno dábálaččat juogalágan bargovuohki čađahit árra jielluma ja árra defibrillerema. Buot dikšobargit, sihke gokčon ja rabas divššus, ja vel bátnedivššu bargit galget máhttit dikšut pasientta váibmobisánemiin jielluma ja defibrillerema bokte. Jiellunteknihkka lea juoga maid buohkat galggašedje geardduhit njeljii jahkái. Dáinna lágiin vai jiellumis lea buorre kvalitehta go akuhta dáhpáhus deaivida. 

Ovdal go álggaha jielluma ferte dárkkistit leago pasienta dieđuheapme ja vuoigŋágo pasienta.




#Article 282: Čizzeboras (230 words)


Čižžeboras lea nissonolbmuid dábáleamus boras sihke Davviriikkain ja máilmmiviidosaččat. Jagi 2015 ožžo 2,4 miljovvna nissonolbmu čižžeborrasa diagnosa. Dievdduid guovdu čižžeboras lea viehka hárvenaš. Jagi 2015 Ruoŧas ledje 62 olbmo geat buohccájedje čižžeborrasii.Čižžeboras šaddá máŋga sivaid geažil. Soames čižžeborrasiin lea čielga genehtalaš dagaldagat maid sáhttá guoradit sogas.  

Čižžeboras lea jápmindávda muhtin dáhpáhusain, muhto čižžeborrasis lea buoret einnostus go eará borasdávddain. 

Davviriikkain lea čižžeborasa geográfalaš erohusat dutkojuvvon. Bođii ovdan ahte daid riikkain lea dávda dábáleamus lullin. Maiddái gávpotolbmot buohccájedje čižžeborrasii dávjjit go dálonguovlluid ássit. 

Máŋggas geain lea čižžeboras eai dovdda makkárge dávdamearkkaid. Dat ožžot diagnosa mammografiija veagas. Vuosttaš dávdamearka láve leat čoaltu čiččis, dahjege sturron lymfačuolmmat gieđavuolde. Go guldala čižžeborrasa de dat lea dávjá garas, ii oro lihkkaseamen ja ii leat nu čielga earru čiččis.

Liiki sáhttá mannat sisaguvlui šattalmasa bajil. Čižžeoaivi sáhttá mannat sisaguvlui. Čižžebávččas ii láve leat borasdávdda mearkka. Hárvenaš mearka lea ahte čižži lea varranaga dahje sidjon. 

Vulšon čižžeboras lea dihtolágan borasdávda mii ii leat álki fuobmát. Dávdamearkkat sulastahttet čižževuolšši dávdamearkkaid, dalle bávččasta, bohtana, sakŋida ja liekkista. Go olmmoš ii dovdda čoalttu, de han ii jáhke ahte lea borasdávda. 

Muhtumin čižžeboras gávdno aiddo go šattalmas lea metastaseren (=leavvan eará rumašosiide). Dávdamearkkat leat máŋggaláganat ja boahtá guđe orgánii metastasere. Juohke orgána addá guđiidge dávdamearkkaid. Dábáleamos lea ahte metastasere vuoiŋŋamaččaide, vuoivasii ja geahppáide. 

Čoaltu čiččis lea eanemustá juoga eará ja ii borasdávda. Dábálaš sivat leat buorrelunddot čižžedávddat nugo čižževuolši ja fibroadenoma.   




#Article 283: Joaquim Forn (261 words)


Joaquim Forn i Chiariello (r. cuoŋománu 1. b. 1964) lea katalonialaš politihkkár. Son lei Katalonia guovlluhálddahusa sisáššiidministtarin Carles Puigdemont jođihuvvon ráđđehusas, mii ordnii 1.10.2017 álbmotjienasteami Katalonia iehčanasvuođa birra. Espánnja stevdnii buot Katalonia ráđđehusa ministarat stuimmis, mas sáhttá dubmet Espánjja lága mielde juoba 30 jahkái giddagassii. Stevdnega čuovvumuššan vihtta ministara (Carles Puigdemont, Antoni Comín, Lluís Puig, Meritxell Serret ja Clara Ponsatí) vulge riikkabáhtarussii Belgiai. Maiddái Forn, Dolors Bassa ja Meritxell Borràs vulge álggos Belgiai, muhto máhcce maŋŋelaš Espánnjii rievtti ovdii. Juo ovdalaččas dutkanfáŋgavuhtii leigga mearriduvvon guovtti riikkavulošorganisašuvnna ságadoallit Jordi Sànchez ja Jordi Cuixart, geat leigga lágidan miellačájehusaid álbmotjienasteami ordnema beales.

Katalonia ođđa parlameantaválggain 21.12.2017 ain giddagasas leamaš Forn válljejuvvui Katalonia parlamentii ođđasit. 23.1.2018 Forn almmuhii, ahte son luohpá riikkabeaiveáirasa báikkistis danin, go son jáhkii, ahte dat sáhtášii álkidahttit su bealuštusa ja friddjavuhtii luoitima. Ministarat bággehallet čohkkát oppa guhkes fievrrideami áigge giehtaruvddiiguin gieđat sealggi duohkái giddejuvvon biilla vuojidettiin johtilit ja sii ožžo dan dihtii váttuid. Dan lassin fávttat čuojahedje sidjiide Espánnja nášuvnnalávlaga olu gerddiid maŋŋálagaid bilkidandihte su ja giddagassii joavddadettiin muhtimat bággehallet nuollat biktasiiddiset ja sidjiide dahkkojuvvui gorudadárkkástus, makkár dahkkojuvvo dábálaččat dušše, jus árvaluvvo, ahte fáŋga sáhtášii geahččalit suollefievrridit gárrenávdnasiid giddagassii.

Guovvamánus 2018 raporterejuvvui, ahte Forn dollojuvvo giddagasas galbma lanjas liggema haga. Njukčamánus 2018 almmuhuvvui, ahte Fornas lei gávdnon rutiidnadoaktárdárkkástusas deretbaktera, mii ii lean goit dagahan sutnje dávdamearkkaid, iige sáhttán nannet, leigo dávda njoammun sutnje giddagasas vai vejolaččat juo mánnávuođastis. Sihke giddagasa iežas doavttir ja buot earátnai áššis konsulterejuvvon doaktárat rávvejedje Fornii antibiohtadikšuma ja dan ollašuhttima giddagasbirrasa olggobealde. Espannja stáhtasivaheaddji mearridii goit doaktáriid rávvagiid vuostá, ahte Forn ii luitojuvvo giddagasas eret oppa gaskaboddii.




#Article 284: Lluís Puig (110 words)


Lluís Puig i Gordi (r. golggotmánu 18. b. 1959) lea katalonialaš politihkkár. Son lei Katalonia guovlluhálddahusa kulturministtarin Carles Puigdemont jođihuvvon ráđđehusas, mii ordnii 1.10.2017 álbmotjienasteami Katalonia iehčanasvuođa birra. Espánnja stevdnii buot Katalonia ráđđehusa ministarat stuimmis, mas sáhttá dubmet Espánjja lága mielde juoba 30 jahkái giddagassii. Stevdnega čuovvumuššan vihtta ministara (Puig lassin Carles Puigdemont, Clara Ponsatí, Antoni Comín ja Meritxell Serret) vulge riikkabáhtarussii Belgiai.

Katalonia ođđa parlameantaválggain 21.12.2017 ain riikkabáhtarusis leamaš Puig válljejuvvui ođđasit Katalonia parlamentii. Son goit almmuhii 23.1.2018 seamma áigge Ponsatíin ja Serretiin, ahte son luohpá riikkabeaiveáirasa báikkistis sihkkarastindihte oaiveministtarjienasteamis iehčanasvuođa doarjaleddjiide eanetlogu dan maŋŋá, go Espánnja alimus riekti lei gieldán riikkabáhtarusis leahkki áirasiid fápmudeamis nuppi áirasa jienastit bealistis.




#Article 285: Dolors Bassa (120 words)


Dolors Bassa i Coll (r. 1959) lea katalonialaš politihkkár. Son lei Katalonia guovlluhálddahusa bargo-, sosiála- ja bearašministtarin Carles Puigdemont jođihuvvon ráđđehusas, mii ordnii 1.10.2017 álbmotjienasteami Katalonia iehčanasvuođa birra. Espánnja stevdnii buot Katalonia ráđđehusa ministarat stuimmismas sáhttá dubmet Espánjja lága mielde juoba 30 jahkái giddagassiiStevdnega čuovvumuššan vihtta ministara (Carles Puigdemont, Antoni Comín, Lluís Puig, Meritxell Serret ja Clara Ponsatí) vulge riikkabáhtarussii Belgiai.Maiddái Bassa, Meritxell Borràs ja Joaquim Forn vulge álggos Belgiai, muhto máhcce maŋŋelaš Espánnjii rievtti ovdii.Oktiibuot gávcci Espánnjas rievtti ovdii mannan ministara (Bassa, Borràs ja Forn lassin Oriol Junqueras, Jordi Turull, Raül Romeva, Josep Rull ja Carles Mundó) mearriduvvojedje dutkanfáŋgavuhtii 2.11.2017.Juo ovdalaččas dutkanfáŋgavuhtii leigga mearriduvvon guovtti riikkavulošorganisašuvnna ságadoallit Jordi Sànchez ja Jordi Cuixart, geat leigga lágidan miellačájehusaid álbmotjienasteami ordnema beales.




#Article 286: Meritxell Borràs (122 words)


Meritxell Borràs i Solé (r. cuoŋománu 12. b. 1964) lea katalonialaš politihkkár. Son lei Katalonia guovlluhálddahusa hálddahus- ja visteministtarin Carles Puigdemont jođihuvvon ráđđehusas, mii ordnii 1.10.2017 álbmotjienasteami Katalonia iehčanasvuođa birra. Espánnja stevdnii buot Katalonia ráđđehusa ministarat stuimmismas sáhttá dubmet Espánjja lága mielde juoba 30 jahkái giddagassiiStevdnega čuovvumuššan vihtta ministara (Carles Puigdemont, Antoni Comín, Lluís Puig, Meritxell Serret ja Clara Ponsatí) vulge riikkabáhtarussii Belgiai.Maiddái Borràs, Dolors Bassa ja Joaquim Forn vulge álggos Belgiai, muhto máhcce maŋŋelaš Espánnjii rievtti ovdii.Oktiibuot gávcci Espánnjas rievtti ovdii mannan ministara (Borràs, Bassa ja Forn lassin Oriol Junqueras, Jordi Turull, Raül Romeva, Josep Rull ja Carles Mundó) mearriduvvojedje dutkanfáŋgavuhtii 2.11.2017.Juo ovdalaččas dutkanfáŋgavuhtii leigga mearriduvvon guovtti riikkavulošorganisašuvnna ságadoallit Jordi Sànchez ja Jordi Cuixart, geat leigga lágidan miellačájehusaid álbmotjienasteami ordnema beales.




#Article 287: Josep Rull (112 words)


Josep Rull i Andreu (r. čakčamánu 2. b. 1968) lea katalonialaš politihkkár. Son lei Katalonia guovlluhálddahusa guovlo- ja birasministtarin Carles Puigdemont jođihuvvon ráđđehusas, mii ordnii 1.10.2017 álbmotjienasteami Katalonia iehčanasvuođa birra. Espánnja stevdnii buot Katalonia ráđđehusa ministarat stuimmis, mas sáhttá dubmet Espánjja lága mielde juoba 30 jahkái giddagassii. Stevdnega čuovvumuššan vihtta ministara (Carles Puigdemont, Antoni Comín, Lluís Puig, Meritxell Serret ja Clara Ponsatí) vulge riikkabáhtarussii Belgiai, muhto gávcci Espánnjas rievtti ovdii mannan ministara (Rull lassin Oriol Junqueras, Joaquim Forn, Jordi Turull, Raül Romeva, Dolors Bassa, Carles Mundó ja Meritxell Borràs) mearriduvvojedje dutkanfáŋgavuhtii 2.11.2017. Juo ovdalaččas dutkanfáŋgavuhtii leigga mearriduvvon guovtti riikkavulošorganisašuvnna ságadoallit Jordi Sànchez ja Jordi Cuixart, geat leigga lágidan miellačájehusaid álbmotjienasteami ordnema beales.




#Article 288: Carles Mundó (103 words)


Carles Mundó i Blanch (r. 1976) lea katalonialaš politihkkár. Son lei Katalonia guovlluhálddahusa vuoigatvuohtaministtarin Carles Puigdemont jođihuvvon ráđđehusas, mii ordnii 1.10.2017 álbmotjienasteami Katalonia iehčanasvuođa birra. Espánnja stevdnii buot Katalonia ráđđehusa ministarat stuimmismas sáhttá dubmet Espánjja lága mielde juoba 30 jahkái giddagassiiStevdnega čuovvumuššan vihtta ministara (Carles Puigdemont, Antoni Comín, Lluís Puig, Meritxell Serret ja Clara Ponsatí) vulge riikkabáhtarussii Belgiaimuhto gávcci Espánnjas rievtti ovdii mannan ministara (Mundó lassin Oriol Junqueras, Joaquim Forn, Jordi Turull, Raül Romeva, Dolors Bassa, Josep Rull ja Meritxell Borràs) mearriduvvojedje dutkanfáŋgavuhtii 2.11.2017Juo ovdalaččas dutkanfáŋgavuhtii leigga mearriduvvon guovtti riikkavulošorganisašuvnna ságadoallit Jordi Sànchez ja Jordi Cuixart, geat leigga lágidan miellačájehusaid álbmotjienasteami ordnema beales.




#Article 289: Raül Romeva (100 words)


Raül Romeva i Rueda (r. njukčamánu 12. b. 1971) lea katalonialaš politihkkár. Son lei Katalonia guovlluhálddahusa olgoministtarin Carles Puigdemont jođihuvvon ráđđehusas, mii ordnii 1.10.2017 álbmotjienasteami Katalonia iehčanasvuođa birra. Espánnja stevdnii buot Katalonia ráđđehusa ministarat stuimmis, mas sáhttá dubmet Espánjja lága mielde juoba 30 jahkái giddagassii. Stevdnega čuovvumuššan vihtta ministara (Carles Puigdemont, Antoni Comín, Lluís Puig, Meritxell Serret ja Clara Ponsatí) vulge riikkabáhtarussii Belgiai. Maiddái Joaquim Forn, Dolors Bassa ja Meritxell Borràs vulge álggos Belgiai, muhto máhcce maŋŋelaš Espánnjii rievtti ovdii. Juo ovdalaččas dutkanfáŋgavuhtii leigga mearriduvvon guovtti riikkavulošorganisašuvnna ságadoallit Jordi Sànchez ja Jordi Cuixart, geat leigga lágidan miellačájehusaid álbmotjienasteami ordnema beales.




#Article 290: Clara Ponsatí (110 words)


Clara Ponsatí i Obiols (r. njukčamánu 19. b. 1957) lea katalonialaš politihkkár. Son lei Katalonia guovlluhálddahusa oahpahusministtarin Carles Puigdemont jođihuvvon ráđđehusas, mii ordnii 1.10.2017 álbmotjienasteami Katalonia iehčanasvuođa birra. Espánnja stevdnii buot Katalonia ráđđehusa ministarat stuimmis, mas sáhttá dubmet Espánjja lága mielde juoba 30 jahkái giddagassii. Stevdnega čuovvumuššan vihtta ministara (Ponsatí lassin Carles Puigdemont, Antoni Comín, Lluís Puig ja Meritxell Serret) vulge riikkabáhtarussii Belgiai.

Katalonia ođđa parlameantaválggain 21.12.2017 ain riikkabáhtarusis leamaš Ponsatí válljejuvvui ođđasit Katalonia parlamentii. Son goit almmuhii 23.1.2018 seamma áigge Puigiin ja Serretiin, ahte son luohpá riikkabeaiveáirasa báikkistis sihkkarastindihte oaiveministtarjienasteamis iehčanasvuođa doarjaleddjiide eanetlogu dan maŋŋá, go Espánnja alimus riekti lei gieldán riikkabáhtarusis leahkki áirasiid fápmudeamis nuppi áirasa jienastit bealistis.




#Article 291: Meritxell Serret (107 words)


Meritxell Serret i Aleu (r. 1975) lea katalonialaš politihkkár. Son lei Katalonia guovlluhálddahusa eanandoalloministtarin Carles Puigdemont jođihuvvon ráđđehusas, mii ordnii 1.10.2017 álbmotjienasteami Katalonia iehčanasvuođa birra. Espánnja stevdnii buot Katalonia ráđđehusa ministarat stuimmis, mas sáhttá dubmet Espánjja lága mielde juoba 30 jahkái giddagassii. Stevdnega čuovvumuššan vihtta ministara (Serret lassin Carles Puigdemont, Clara Ponsatí, Antoni Comín ja Lluís Puig) vulge riikkabáhtarussii Belgiai.

Katalonia ođđa parlameantaválggain 21.12.2017 ain riikkabáhtarusis leamaš Serret válljejuvvui ođđasit Katalonia parlamentii. Son goit almmuhii 23.1.2018 seamma áigge Ponsatíin ja Puigiin, ahte son luohpá riikkabeaiveáirasa báikkistis sihkkarastindihte oaiveministtarjienasteamis iehčanasvuođa doarjaleddjiide eanetlogu dan maŋŋá, go Espánnja alimus riekti lei gieldán riikkabáhtarusis leahkki áirasiid fápmudeamis nuppi áirasa jienastit bealistis.




#Article 292: Eurovision lávllagilvvohallan 2018 (372 words)


Eurovision lávllagilvvohallan 2018  lea 63. Eurovision lávllagilvvohallan. Vuosttaš geardde dát ordnejuvvui Portugalas dasgo riikka ovddasteaddji Salvador Sobral vuittii Eurovision lávllagilvvohallama 2017 Kiovas, Ukrainas lávlagiin Amar pelos dois.  Lávllagilvvohallan guokte oassefinála (miessemánu 8. ja 10.) ja finála (miessemánu 12.) ordnejuvvui Altice Arenas Lisboas. Gilvvohallama jođihedje Filomena Cautela, Sílvia Alberto, Daniela Ruah ja Catarina Furtado.

EBU nannii skábmamánu 17. b. 2017, ahte 43 riikka oassálastá jagi 2018 gilvvohallamii. Dát lea stuorámus mearri oasseválddiin ja seamma olu go lei jagiin 2008 ja 2011 gilvvohallamiin. Ruošša ii oassálastán diibmá, muhto lei fas gilvvohallamis dán jagi. Vuosttaš geardde jagi 2011 maŋŋel buot riikkat oassálaste gilvvohallamii.

Dát lei vuosttaš geardde go Aserbaižan, Románia ja Ruošša eat beassan finálii dan maŋŋil go oassefinálat álggahuvvoje jagi 2004. Dasa lassin dát lea vuosttaš gilvvohallan mis Kaukasusa riikkat eat leat finálas jagi 2005 maŋŋil.

Gilvvohallama vuittii Israela ovddasteaddji Netta lávlagiin Toy.

Vuosttaš geardde Eurovision ordnejuvvui Portugalas dasgo riikka ovddasteaddji Salvador Sobral vuittii Eurovision lávllagilvvohallama 2017 Kiovas, Ukrainas lávlagiin Amar pelos dois

Altice Arena lea máŋggageavahanarena Lisboas mii huksejuvvui Expo '98 várás. Arenai čáhká 20 000 olbmo man dihte dát lea Portugala stuorámus máŋggageavahanarena ja okta Eurohpá stuorráin. Arena lea Parque das Nações-guovllus (Álbmogiid párka) Lisboa nuortadavvin.

Ođđajagimánu 8. b. 2018, RTP ja EBU almmuhedje ahte gilvvohallama jođihit njeallje nissona: Sílvia Alberto, Filomena Cautela, Catarina Furtado ja Daniela Ruah. Dat lea vuosttaš geardde jagi 2015 maŋŋil ahte gilvvohallama ii jođit olmmái. Dasa lassin dat lea nuppi jagi ahte buot jođiheaddjit leat seamma sohkabealli.

Skábmamánu 7. b. 2017 EBU almmuhii ahte 42 riikka oassálastet gilvvohallamii. Ruošša nannii oassálastima vaikko ii oassálastán jagi 2017. Vaikko álgoálggus Makedonia ii ožžon oassálastit Eurovisionii dasgo MRT lei vealgi mávssekeahttá, 10 beaivve maŋŋel EBU almmuhii ahte Makedonia oažžu oassálastit. Almmuhusa maŋŋel gilvvohallamis leat 43 oassálastiriikka mii lea seamma olu go lei olahusjagiin 2008 ja 2011 gilvvohallamiin.

Vuosttaš oassefinálii oassálaste 19 riikka. Dán riikkaide lassin Portugal, Spánia ja Ovttastuvvan gonagasriika jienaste dán oassefinálas. Persihkkaivdnásaš ráidu ja buoiddes bustávat mearkkašit ahte riika beasai finálii.

Nuppi oassefinálii oassálaste 18 riikka. Dán riikkaide lassin Frankriika, Duiska ja Itália jienaste dán oassefinálas. Persihkkaivdnásaš ráidu ja buoiddes bustávat mearkkašit ahte riika beasai finálii.

Vaikko finálii oassálaste dušše 26 riikka, buot 43 riikka ožžo jienastit. Finála lávlunortnet almmuhuvvui nuppi oassefinála maŋŋel preassakonferánssas miessemánu 10. b. 2018.




#Article 293: Giellabeassi (117 words)


Giellabeassi (, ,  ja ) lea vuollel skuvlaahkásaččaid beaivedivššulágan báiki ja doaibmahápmi mas giellabeasi rávesolbmot hállet mánážiidda buot diliin	ja buot sajiin giellabeasi giela. Dávjá giellabeasi giella lea unnitlogugiella man dihte giellabeasi ulbmilin lea sirdit giela ja kultuvrra boahtte buolvvaide. Dasgo sáhttá leat ahte bearrahat eat máhte šat giellabeasi giela dahje sii eat hála giela ruovttus, nuppe ulbmilin lea ahte giela geavahuvvo giellabeasi mielde bearrašiin ja giellabeasi olggobealde dávjjibut. 

Giellabeassedoaimma álggahedje maorit jagis 1982 Aotearoas danin go sin eatnigiella lei duolmmahallamin eaŋgalsgillii. Giellabeassi-sátni lea ng. jorgalanloatna maorigielat sánis kōhanga reo. 

Suomas giellabeassedoaibma lea davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgiela hubmiin, Estlánddas võrogiela hubmiin ja Ruoššas gárjilgiela hubmiin.

Golggotmánus 2015 Roavvenjárggas rahppojuvvui davvisámegielat giellabeassi Guovžabiedju. Guovžabiedju lea Suoma goalmmát gávpotgiellabeassi.

Giellabeassi lea dušše okta oassi giellaealáskahttindoaimmain. 




#Article 294: Lisboa-konvenšuvdna (111 words)


Lisboa-konvenšuvdna ( dahje Convention on the Recognition of Qualifications concerning Higher Education in the European Region) lea Eurohpáráđi ja UNESCO dahkkon riikkaidgaskasaš šiehtadus man váldoulbmilin lea álkidahttit akademalaš mobilitehta nuppi riikkas nubbái. Jagi 2012 rádjái Eurohpáráđi miellahttostáhtain 45 lea dohkkehii konvenšuvnna, dušše Monaco ja Greika eai leat dohkkehan konvenšuvnna. Eurohpáráđi miellahttostáhtaide lassin Australia, Vilges-Ruošša, Bassi stuollu, Israel, Kasakstan, Kirgisistan, Tažikistan ja Aotearoa. Kanáda ja Amerihká ovttastuvvan stáhtat leat vuolláičállán konvenšuvnna, muhto eai leat dohkkehan dán. Konvenšuvdna vuolláičállojuvvon Lisboas, Portugalas jagi 1997 ja dat bođii fápmui guovvamánu 1. 1999 earret dain riikkain mis konvenšuvdna dohkkehuvvui maŋŋá.

Konvenšuvnnas mearriduvvo ahte dutkosiid ja oahppoáigodagaid galgá dovddastit. Dušše dalle go dain erohusat leat fuopmášahttit ja dohkkeheaddji institušuvdna nákce duođaštit dan. Konvenšuvnnas dáhkiduvvo buohkaide vuoiggalaš meannudeapmi universitehtas ja dan maŋŋelge.

Konvenšuvnna artihkkalis X.I vuođđuduvvojedje guokte orgána mat gohcet, ovddidit ja álkidahttit konvenšuvnna ollašuhttima:




#Article 295: Vuođđovuoigatvuođat (162 words)


Vuođđovuoigatvuođat dahje vuođđuduvvon vuoigatvuođat leat dakkár vuoigatvuođat mat dáhkiduvvojit stáhta vuođđolágas sihke dan riikkavuložiidda ja eará olbmuide geat leat dan jurisdikšuvnnas. Earret soames spiehkastagaid vuođđovuoigatvuođat eai dáhkit absoluhta suoji ja vuođđolágain dušše gáibiduvvo ahte vuoigatvuođa rihkkumis ferte mearridit lágas ja dušše vissis ráddjen sujaid dihte.

Vuođđovuoigatvuođat mearriduvvo riikka dásis, go fas olmmošvuoigatvuođat vuođđuduvvet riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid konvenšuvnnaide. Vuođđovuoigatvuođat leatge dávjá viidábut go dat masa stáhta lea riikkaidgaskasaččat čatnasan.

Jagi 1993 ON lágidii olmmošvuoigatvuođaid konfereanssa mas mearriduvvui ahte buot vuođđovuoigatvuođat leat ovttaárvosaččat iige dain leat hierarkiija. Ii mihkkige vuođđovuoigatvuohta leat árvvoleappot go nubbi.

Friddjavuođavuoigatvuođat dorvvastit ovttaskas olbmuid friddjavuođa go almmolaš váldi lea váile. Dakkár vuoigatvuođaide gullet ee. vuoigatvuohta eallimii, persovnnalaš friddjavuohta ja guoskameahttunvuohta, johtalanluomusvuohta, priváhtaeallima suodji, searvvadanluomusvuohta ja opmodatsuodji.

Politihkalaš vuoigatvuhtii ja luomusvuhtii gullet ee. jienastanvuoigatvuohta, sátneluomusvuohta, čoahkkananluomusvuohta ja searvvadanluomusvuohta.

Dásseárvovuoigatvuođaide gullet ovttaveardásašvuohta lága ovddas beroskeahttá das makkár nállái, sohkabeallái, oskui dahje eará jovkui dat gullá.

Vuođđovuoigatvuođaide gullet maiddái ekonomalaš, sosiála ja čuvgehuslaš vuoigatvuođat (ESČ-vuoigatvuođat). Dakkár vuoigatvuođaide gullet ovdamearkan vuoigatvuohta bargui, sosiáladorvui ja oahpahussii. Almmolaš váldi ferte dorvvastit ja ovddastit daid vuoigatvuođaid ollašuvvama.

Suoma vuođđolága mielde vuođđovuoigatvuođat gullet buohkaide iige beare Suoma álbmogiidda. Dán dihte Suomas ii šat geavahuvvo tearpma álbmogiid vuoigatvuođat. 

Suoma vuođđolága 2 logus leat dorvvastuvvon čuovvovaš vuoigatvuođat:




#Article 296: Ekonomalaš, sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuš (126 words)


Ekonomalaš, sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuš, ekonomalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš rivttiid oktasašsoahpamuš,  ekonomalaš, sosiála- ja kulturrivttiid riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuš (oanádus: ESČ-soahpamuš dahje ESK-soahpamuš, Suomas maiddái TSS-soahpamuš ()), riikkaidgaskasaš konvenšuvdna ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra lea riikkaidgaskasaš šiehtadus man Ovttastuvvan našuvnnaid dievasčoahkkin lea dohkkehan juovlamánu 16. b. 1966 ja mii bođii fápmui ođđajagimánu 3. b. 1976. Soahpamuš geatnegahttá  soahpamušoassebeliid ovddidit olbmuid ekonomalaš, sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid nugo bargiid vuoigatvuođaid, vuoigatvuođa dearvvašvuhtii, skuvlejupmái ja govttolaš eallindássái. Ođđajagimánu 2018 rádjái soahpamuša leat vuolláičállán ja dohkkehan 166 soahpamušriikka. Amerihká ovttastuvvan stáhtat, Komorat, Kuba ja Palau leat dušše vuolláičállán soahpamuša. ESČ-soahpamuš gullá riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid vuođđokonvenšuvnnaide ovttas olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálaš julggaštusain ja siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamušain.

Suopma lea dohkkehan soahpamuša jagi 1976 ja molssaevttolaš beavdegirjji eaŋkalolbmo váidalusain jagi 2014. Seamma jagi 2014 ESČ-komitea ávžžuhii Suoma addit resurssaid sámegielaid giellaealáskahttimii. Dasa lassin komitea ávžžuhii Suoma jođálmahttit ILO 169 -soahpamuša ratifiserenproseassa.




#Article 297: Konvenšuvdna vuoigatvuođain mat gusket olbmuide geain leat hedjonan doaibmanávccat (156 words)


Konvenšuvdna vuoigatvuođain mat gusket olbmuide geain leat hedjonan doaibmanávccat dahje ON konvenšuvnna doaimmashehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid birra lea Ovttastuvvan našuvnnaid dahkkon riikkaidgaskasaš šiehtadus man ulbmilin lea dáhkidit doaimmashehttejuvvon olbmuide seamma servodatlaš vuoigatvuođat go olbmuide geat eai leat.

Konvenšuvnna vuolláičállán riikkat galget sihkkarastit ahte láhkaásaheapmi, politihkka ja eará prográmmat čuvvot konvenšuvnna mearrádusaid doaimmashehttejuvvon olbmuide vuoigatvuođain. Konvenšuvnna ratifiseren riikkat galget dáhkidit ahte doaimmashehttejuvvon olbmot besset skuvlejupmái, bargoeallimii, kollektiivajohtolahkii ja almmolaš visttiide, mieđihit doaimmashehttejuvvon olbmot jienastanvuoigatvuođa, buoridit dáid vejolašvuođa oassálastit politihkkii ja dáhkidit sidjiide dievas rievttálaš doaibmanávcca. Dasa lassin buot konvenšuvdnastáhtat galget jeavddalaččat addit ON lávdegoddái dievaslaš raportta doaibmabijuin.

Jagi 2001 ON dievasčoahkkin vuođđudii komitea konvenšuvnna šiehtadallama dihte. Komitea čoahkkanii vuosttaš háve borgemánu 2002 ja konvenšuvnna čállosa hámuheapmi álggii miessemánu 2004. Konvenšuvdna lei gárvvis borgemánu 2006. Konvenšuvdna dohkkehuvvui dievasčoahkkimis juovlamánu 13. beaivve ja dat bođii fápmui miessemánu 3. b. 2008 go 20 riikka ledje vuolláičállán dan. Borgemánu 30. b. 2013 rádjái konvenšuvnna ledje vuolláičállán 156 riikka main 133 ledje maiddái ratifiseren dan. Konvenšuvdna davvisámegilliiCuoŋománu 25. b. 2016 Norgga Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta almmuhii konvenšuvnna davvisámegiel jorgalusa.




#Article 298: Konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra (276 words)


Ovttastuvvan našuvnnaid konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra, ON oppalašsoahpamuš mánáid vuoigatvuođain, ON:a máná vuoigatvuođaid oppalašsoahpamuš, Konvenšuvnna mánáid vuoigatvuođain, Mánáid vuoigatvuođaid oktasašsoahpamuš, ON mánáidkonvenšuvdna dahje Mánáidkonvenšuvdna ( dahje Mánnákonvensjåvnnå,  dahje Maanakonvensjovnesne, , , ) lea vuosttaš riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvdna mas mearriduvvojit mánáid čuvgehuslaš, dearvvašvuođalaš, ekonomalaš, kultuvrralaš, politihkalaš ja sosiálalaš vuoigatvuođat buot dilis.

Konvenšuvdna dohkkehuvvui ON:a 44. dievasčoakkámis skábmamánu 20. b. 1989. Konvenšuvdna guoská buot vuollel 18-jahkasaččaid, muhto eará riikkain sáhttet lágasteaset mearridit válddálašvuođaagi eará láhkai.

Máná vuoigatvuođaid konvenšuvdnii gullet 60 artihkkala ja golbma lassibeavdegirjji. Konvenšuvdna mearrida máná vuođđovuoigatvuođaid buot sajis ja buot dilis. Konvenšuvdna lea oppalaččat dohkkehuvvon áddejupmi das makkár vuoigatvuođat mánáin galget leat beroskeahttá ee. sin liikeivnnis, sohkabealis, gielas, oskkus, politihkalaš oaivilis, álbmotlašvuođas, etnalaš duogážis, sosiála duogážis, sohkaduogážis, opmodagas dahje lámisvuođas.

Konvenšuvnnas leat njeallje oppalaš vuođđojurdaga maid galgá fuomášit buot doaimmas: 

Ovdal artihkal 38 suodjalii dušše vuollel 15-jahkásaččaid mánáid oassálastimis soahtedoibmii. Jagi 2000 dahkkon mánáidkonvenšuvnna lassibeavdegirji Mánáid oassálastimis konflivttaide main leat vearjjut mielde bajidit ahkeráji 15 jagis 18 jahkái. Dát lassibeavdegirji bođii fápmui guovvamánu 12. b. 2002. Nuppi lassibeavdegirji gieđahallá mánáide guoski olmmošgávppi, mánáid ávkkástallama prostitušuvnnas ja mánáidporno. Dát nuppi lassibeavdegirji bođii fápmui ođđajagimánu 18. b. 2002.

Ovdal dálá skábmamánu 20. b. 1989 dohkkehuvvon konvenšuvnna lei Oktasašjulggastuš mánáid vuoigatvuođaid birra (, ), mii dohkkehuvvui skábmamánu 20. b. 1959.

Mánáid vuoigatvuođaid konvenšuvnna vuođđun lea jurdda ahte máná olmmošvuoigatvuođain deattuhuvvojit earenoamáš fuolaheami ja divššu maid rávesolbmot eai dárbbaš.

Konvenšuvdna lea váikkuhan máŋggain vugiin sisriikkalaš láhkaásaheapmái. Earenoamážit mánáid oassálastinvejolašvuođaid lasiheapmi konvenšuvdnii lea váikkuhan sihke jurddašan- ja doaibmandásis.

Cuoŋománu 2018 rádjái Ovttastuvvan našuvnnain 193 lahttoriikkain 192 lea vuolláičállán ja ratifiseren konvenšuvnna. Áidna riika mii ii leat ratifiseren konvenšuvnna lea Amerihká ovttastuvvan stáhtat. Maŋimuš riika mii lea ratifiseren konvenšuvnna lea Lulli-Sudan jagi 2015.




#Article 299: Eurohpá olmmošvuoigatvuođasoahpamuš (164 words)


Eurohpá olmmošvuoigatvuođasoahpamuš, Eurohpálaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvdna, Eurohpá ráđi oktasašsoahpamuš olmmošrivttiid ja vuođđofriddjavuođaid suddjema várás, Eurohpa olmmošriektesoahpamuš, dahje Eurohpá olmmošvuoigatvuođaid ja vuođđofriddjavuođaid suodjaleaddji konvenšuvdna lea riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvdna man leat dohkkehuvvon eanemusat Eurohpá riikkain. Álgoálgosaš soahpamuša leat dahkan ja dohkkehan dát riikkat mat leat Eurohpáráđi miellahttostáhtan skábmamánu 4. b. 1950. Dál leat 44 vuolláičálli riikka, go Nuorta-Eurohpá riikkat ja Sovjetlihtu ovddeš dásseválddit leat dohkkehan soahpamuša. Suopma dohkkehii soahpamuša miessemánu 1989 ja okta jahki dan maŋŋá dát bođii Suomas fápmui. Soahpamuša dohkkehan riikkat čatnasit dáhkidit láhkaásaheamistis ja vuoigatvuođageavadisttis soahpamušas máinnašuvvon vuoigatvuođat buohkaide, maiddái olgoriikalaččaide geat gullet riikka jurisdikšuvdnii.

Geatnegasvuohta doahttalit olmmošvuoigatvuođasoahpamuša mearrádusaid lea eiseválddiin nugo duopmostuoluinge. Juos ovttaskas olmmoš oaivvilda ahte su vuoigatvuođat leat rihkkojuvvon, dát sáhttá váidalit ášši Eurohpáráđđái gullevaš Eurohpá olmmošvuoigatvuođaduopmostullui. Juos olmmošvuoigatvuođaduopmostuollu gávnnahii ahte dán vuoigatvuođat leatge rihkkojuvvon, duopmostuollu sáhttá mearridit soahpamušriikka máksit buhtadusa dán dihte. Váidalusa gáibádussan lea muđui ahte dát ovttaskas olmmoš lea geavahan ruovttueatnama iežas váidalusvugiid, ovdamearkan Suomas dát lea váidán alimus riektedási rádjái.

Olmmošvuoigatvuođasoahpamušas ja dán lassibeavdegirjjis čuovvovaš olmmošvuoigatvuođat leat suddjen ee.:




#Article 300: Olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálaš julggaštus (941 words)


Olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálaš julggaštus,  ON:a julggaštus olmmošvuoigatvuođaid birra dahje ON olmmošvuoigatvuođajulggaštus lea julggaštus man Ovttastuvvan našuvnnat leat dohkkehan juovlamánu 10. b. 1948 dan goalmmáda  dievasčoahkkimis. Julggaštusa dohkkeheamis jienastedje 48 riikka. Ii mihkkige riika leat jienastan vuostái, muhto gávcci riikka biehtadedje jienasteamis (Sovjetlihttu ja eará nuortablokka riikkat, Lulli-Afrihká ja Saudi-Arábia). Dohkkehanbeaivvi gudnin juovlamánu 10. b. ávvuduvvo juohke jagi olmmošvuoigatvuođaid beaivin.

Dakkaviđe dan historjjálaš dáhpáhusa maŋŋel dievasčoahkkin ávžžui buot miellahtoriikkaid almmustahttit julggaštusa. Riikkaid dáhttojuvvui juohkit ja lasihit dieđuid, lohkat ja čilget dan skuvllain ja eará oahppolágádusain eará riikkaid ja guovlluid beroškeahttá politihkalaš diliin.

Eanaš julggaštusa sisdoalus lea maŋŋelis nannen guovtti riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamušain main nubbi guoská siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaide (SP-soahpamuš), nubbi fas ekonomalaš, sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaide (ESČ-soahpamuš).

Julggaštusa virggálaš teaksta lea oažžumis ON guđa virggálaš gillii: arábagillii, eaŋgalasgillii, fránskkagillii, kiinnágillii ja ruoššagillii. Dasa lassin máŋga ON miellahtoriikkain leat čuvvon dievasčoahkkima ávžžuhusa ja jorgalan julggaštusa iežas gillii. Dan rádjái julggaštus lea jorgaluvvon 369 gillii dahje suopmanii.

Julggaštusa lea oažžumis nuvttá ON guđa virggálaš gillii, davviriikkalaš gillii ja vehá eará gillii ON davviriikkalaš diehtojuohkindoaimmahagas mii lea Københápmamis.

Danne go friddjavuođa, vánhurskkisvuođa ja ráfi vuođđu máilmmis lea buot olmmošgoddái gullevaččaid lunddolaš olmmošárvvu dovddiidus ja sin dássásaš ja massemeahttun vuoigatvuođaid dovddiidus,

danne go olgguštus olmmošvuoigatvuođain ja badjelgeahččanvuohta daid hárrái lea mielddisbuktán veahkájolaš daguid, mat leat suorggahan olmmošgotti oamedovddu, ja danne go álbmogiid alimus joksanmearrin lea dovddastuvvon dakkáraš máilmmi ovdanšaddu, gos lea sárdnun- ja oskkufriddjavuohta ja gos lea balus ja heađis friddjavuohta,

danne go lea vealtameahttun dárbbašlaš suodjalit olmmošvuoigatvuođaid lága bokte, amaset olbmot fertet manimuš heađisteaset stuimmáskit bággoválddi ja soarddu vuostá,

danne go lea deaŧalaš ovddidit ustitlaš gaskavuođaid gárgedusa našuvnnaid gaskkas,

danne go Ovttastuvvan našuvnnaid álbmogat lihtu bokte ođđasis duođaštit sin oskkuset olbmo vuođđovuoigatvuođaide, olmmošoktagasa árvui ja mávssolašvuhtii, olmmáiolbmo ja nissonolbmo dássásaš vuoigatvuođaide, ja leat soahpan ovddidit sosiálalaš ovdáneami ja buorránahttit eallineavttuid stuorit friddjavuođa siste,

danne go miellahttostáhtat leat geatnegahttán iežaset, Ovttastuvvan našuvnnaiguin ovttasbarggadettiin, váfistit olmmošvuoigatvuođaid oppalaš gudnejahttojumi ja doahttaleami,

danne go dáid vuoigatvuođaid ja friddjavuođaid oktasaš ipmárdusas lea stuorimus mávssolašvuohta dan fertehusa duohtandahkamis,

de danne
dievasčoahkkin dákko bokte almmuha
dán olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálaš julggaštusa oktasaš joksanmearrin buot álbmogiidda ja buot našuvnnaide vai juohke olmmošoktagas ja juohke servodateisseváldi, álo muittus anedettiin dán julggaštusa, vikkašii oahpahusa ja bajásgeassima bokte ovddidit gudnejahttojumi dáid vuoigatvuođaid ja friddjavuođaid hárrái, ja našuvnnalaš ja internašuvnnalaš doaibmabijuid bokte váfistit ahte dat šaddet oppalaččat ja fámolaččat dovddastuvvot ja doahttaluvvot sihke miellahttostáhtaid iežas álbmoga siste ja daid lágaváldi vuolde orru rádjosiid álbmogiid siste.

Artihkal 1. Buot olbmot leat riegádan friddjan ja olmmošárvvu ja olmmošvuoigatvuođaid dáfus dássásažžan. Sidjiide lea addon jierpmi ja oamedovddu ja sii galget meannudit guimmiideaset guovdu vieljalaš vuoiŋŋain.

Artihkal 2.
Juohkehaš lea vuoigaduvvon buot daid vuoigatvuođaide ja friddjavuođaide, mat dán julggaštusas leat namahuvvon, almmá mange vealahaga, náli, ivnni, sohkabeali, giela, oskku, politihkalaš dahje eará miellaguottu, našuvnnalaš dahje sosiálalaš surggiideami, opmodaga, riegádeami dahje eará dilálašvuođa dáfus.

Orruneatnama dahje -guovllu politihkalaš, lágaválddálaš dahje internašuvnnalaš dilli maiddá ii galgga váikkuhit vealahusa, lehkos dat eanan dahje guovlu iešstivrejeaddji dahje earáid geahču vuolde dahje muđui mange láhkái earáid hálddus stivrra dáfus.

Artihkal 3.
Juohke olbmos lea vuoigatvuohta eallimii, friddjavuhtii ja persovnnalaš oadjebasvuhtii.

Artihkal 4. Ii oktage galgga dollojuvvot šlávvan dahje bággobálvalusas. Šlávvavuohta ja šlávvagávppi joraheapmi, vaikko guđege vuogi mielde, galgá leat gildojuvvon.

Artihkal 5. Ii oktage galgga illastusa vuollái dagahuvvot dahje goaves, olmmošmeahttun dahje vuolideaddji gieđahallama dahje ráŋggáštusa vuollái.

Artihkal 6.
Juohke olbmos lea juohke sajis vuoigatvuohta dasa, ahte son galgá dovddastuvvot olmmošoktagassan lága ovddas.

Artihkal 7. Buohkat leat lága ovddas dássásaččat ja almmá mangelágán vealahusa haga lea buohkain vuoigatvuohta oažžut seammá láhkasuodjalusa. Buohkain lea dássásaš vuoigatvuohta oažžut lága suodjalusa buotlágán vealahusa vuostá, man bokte dát julggaštus rihkkojuvvo, ja juohkelágán ávžžuhusa vuostá danlágán vealahusa dahkamii.

Artihkal 8. Juohkehaččas lea vuoigatvuohta oažžut ulmmálaš veahki dohkálaš našuvnnalaš duopmostuoluin dakkáraš daguid vuostá mat rihkkot daid vuođđodahkki vuoigatvuođaid, mat leat sutnje addon vuođđoásahusa dahje lága bokte.

Artihkal 9. Ii oktage galgga sahte sivas gitta váldojuvvot, giddagassii biddjojuvvot dahje riikkabáhtarussii áddjojuvvot. 

Artihkal 10. Go geange vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat galget mearriduvvot, ja go su vuostá nostojuvvon ráŋggáštussivahus galgá merrejuvvot, de juohke olbmos lea ollislaš dássásaš vuoigatvuohta oažžut vánhurskkis ja almmolaš ášševuodjima sorjjasmeahttun ja bealátkeahtes duopmostuolu ovddas.

Artihkal 11. 

Artihkal 12. Ii oktage galgga gillát evttolaš seaguheami iežas priváhtaeallimii, bearrašii, ruktui dahje reivelonohallamii, iige alageavvama gudni dahje máinnolmasvuođa ala. Juohkehaš lea vuoigaduvvon lága suodjalussii dakkár seaguheami dahje alageavvama vuostá.

Artihkal 13. 

Artihkal 14. 

Artihkal 15. 

Artihkal 16. 

Artihkal 17. 

Artihkal 18. Juohkehaččas lea vuoigatvuohta jurddašan-, oamedovddu- ja oskufriddjavuhtii. Dát vuoigatvuohta sisttisdoallá friddjavuođa molsut religiovnna dahje oskku ja juogo okto dahje earrásiiguin searválagaid, almmolaččat dahje priváhtalaččat, praktiseret oskku oahpaheami bokte, meanuid bokte, bálvalusa bokte ja religiovnnalaš vieruid basuhemiin.

Artihkal 19. Juohkehaččas lea vuoigatvuohta oaivil- ja sátnefriddjavuhtii. Dát vuoigatvuohta sisttisdoallá friddjavuođa čuoččuhit oaiviliid almmá earrásiid seaguhusa haga, ja friddjavuođa ohcat, vuostáváldit ja almmuhit dieđuid ja oainnuid juohkelágán diehtojuohkingaskomiid čađa, beroškeahttá riikarájiin.

Artihkal 20. 

Artihkal 21. 

Artihkal 22. Servodatmiellahttun lea juohkehaččas vuoigatvuohta sosiálalaš oadjebasvuhtii ja juohkehaš sáhttá gáibidit ahte dat ekonomalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš buorit, mat leat vealtameahttun dárbbašlaččat olbmo árvui ja su persovnnalaš friddja ovdáneapmái, duohtandahkkojuvvojit našuvnnalaš doaibmabijuid bokte ja internašuvnnalaš ovttasbarggu bokte vuhtiiválddedettiin juohke sierralaš stáhta organisašuvnna ja veahkkeváriid.

Artihkal 23. 

Artihkal 24. Juohkehaččas lea vuoigatvuohta vuoiŋŋadussii ja luopmoáigái: dan vuoigatvuođa vuollái gullá maiddái bargoáiggi govttolaš ráddjehus ja mearreáigásaš bálkkáhuvvon luopmu.

Artihkal 25. 

Artihkal 26. 

Artihkal 27. 

Artihkal 28. Juohkehaš sáhttá gáibidit dakkár sosiálalaš ja internašuvnnalaš ortnega mii ollislaččat sáhttá duohtandahkat daid vuoigatvuođaid ja friddjavuođaid, mat dán julggaštusas leat namuhuvvon.

Artihkal 29. 

Artihkal 30. Ii mihkkege dán julggaštusas sáhte nu dulkojuvvot ahte dat vuoigada ovttage stáhta, juhkosa dahje olmmošoktagasa oassádallat dakkár doaimmas, dahje dahkat dakkár dagu, mii duššindagašii ovttage dain vuoigatvuođain dahje friddjavuođain mat leat namahuvvon julggaštusas.

Islámalaš riikkat atnet olmmošvuoigatvuođaid oppamáilmmálaš julggaštusa menddo oarjeriikkalažžan nu ahte dat čálle jagi 1990 dávástussan šaria-njuolggadusaide vuođđuduvvan Kairo julggaštusa olmmošvuoigatvuođaid birra islámas.




#Article 301: Vuoigatvuohta iežas gillii (171 words)


Vuoigatvuohta iežas gillii lea vuođđovuoigatvuohta man vuođul buot olbmuin lea vuoigatvuohta geavahit, ovddidit ja bajásdoallat iežas eatnigiela sihke muitalit áššiid ja jurdagiid almmolaččat iežas eatnigillii. Muhtin riikkain gielalaš, kultuvrralaš dahje etnalaš vehádagaid vuoigatvuohta geavahit iežas eatnigiela lea viggan gáržžidit, ovd. go vehádat viggojuvvo suddadit dahje assimileret majoritehtakultuvrii.

ON Ekonomalaš, sosiálalaš ja čuvgehuslaš vuoigatvuođaid guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuša artihkal 15 mielde ovttaskas olbmos lea vuoigatvuohta oasseváldit kultureallimii ja soahpamušriikkain lea geatnegasvuohta fállat doaibmabijuid mat leat vealtameahttumat čuvgehuslašvuođa viiddideapmái ja ovddideapmái. Eurohpá sosiála vuođđogirji geatnegahttá Eurohpáráđi ovddidit ja álkidahttit vejolašvuođaid mielde sisafárrejeddjiid mánáid eatnigiellaoahpahusa ja maiddái vuostáiváldinriikka giela oahpaheami sisafárrejeddjiide.

Suoma vuođđoláhka dorvvasta suopmelaččaide vuoigatvuođa geavahit duopmostuoluin ja eará eiseválddiid olis ieža giela, suoma- dahje ruoŧagiela. Seamma láhkai dáhkiduvvojit suoma- ja ruoŧagiel álbmogiid čuvgehuslaš dárbbut. Dasa lassin vuođđolágas mearriduvvo dan ahte sápmelaččain eamiálbmogin, románain ja eará joavkkuin lea vuoigatvuohta bajásdoallat ja ovddidit iežas giela ja kultuvrra. Suoma vuođđolágas mearriduvvon vuoigatvuođat leat dárkileappot mearriduvvojit Suoma giellalágas. Dasa lassin sápmelaččaid  ja seavagielalaččaid vuoigatvuođat mearriduvvon eará lágain. Sisafárrejeddjiin lea lága mielde vuoigatvuohta bisuhit iežas giela ja kultuvrra.




#Article 302: Marja Helander (257 words)


Marja Helander (r. borgemánu 29. b. 1965 Helssegis, Suomas) lea Suoma citysápmelaš govvejeaddji, dáiddár ja filbmadahkki. 

Marja Helander riegádii borgemánu 29. b. 1965 Suoma bealde Helssegis mas son orru ja bargá dálge. Helandera eatni lea suopmelaš ja su áhčči lea sápmelaš Ohcejogas eret. Vaikko Helander šattai bajás Helssegis, son doalai luomuid Ohcejogas. 

Helander studerii Helssega universitehtas jagiid 1985–1986. Dan maŋŋel son studerii njuohtama Liminka dáiddaskuvllas jagiid 1986–1988 ja govvadáidaga Lahti dáiddainstituhtas jagiid 1988–1992. Dasto son studerii govvema ja gárvvásmii dáiddamagisttarin Dáiddauniversitehta govvadáiddaakademiijas Helssegis jagi 1999. Danin go Helandera eatnigiella lea suomagiella iige sámegiella, son fárrii Anárii mas son studerii sámegiela ja -kultuvrra Sámi oahpahusguovddážis.

Govastis Helander dávjá gieđahallá suopmelaččaid ja sápmelaččaid kultuvrra deaivvadeami ja iežas identitehta. Ovdamearkan su loahppabarggus Sukupolvet jagi 1992 Lahti dáiddainstituhtas Helander guorahalai ja suokkardii iežas sámeidentitehta dán perspektiivvas ahte son lea helssetlaš sápmelaš. Seamma jagi lei su vuosttaš sierra čájáhus Helssega ruovdegeaidnostašuvnnas.

Dan maŋŋel Helander lea duddjogoahtán čullosiid ja installašuvnnaid ja geavahišgoahtán ee. bohccočoarvvi eahpeárbevirolaččat. Son lea govven sápmelaččaid gaskavuođa ruvkeindustriijai ee. Silence – Jaskes eatnamat -prošeavtta govaiguin ja videoiguin. Oanehisfilmmaiguin fas Helander lea buktán oaiviliiddis Sámi oamastangaskavuođaid ja -rivttiid hárrái. Jagi 2016 Helander guovttos Outi Pieskiin cuiggodeigga  dáládáidága musea Kiasma Jenni Hiltunena videodáiddafilmma oastimis musea čoakkáldagaide danin go filmmas nissonat dánsot ja jorahit bađaset albmáid fákegávttit badjelis. Seamma jagi Helander, Pieski ja Pauliina Feodoroff gáibidedje Nordea-báŋkku geassádit ruhtadeamis Dakota Access Pipeline -oljobohcci mii huksejuvvui miellačájáhusaid fuolakeahttá dattetge Standing Rock Sioux -reserváhtii Davvi-Dakotas USA:s eamiálbmogiid alkuperäiskansojen maille yhdysvaltojen Dakotaan rakennettavan öljyputken rahoituksesta.

Stáhta visuálalaš dáidagiid doaibmagoddi juolludii Helanderii viđa jagi dáiddárveahkkeruđa jagi 2015.




#Article 303: Outi Pieski (242 words)


Outi Pieski dahje Čiske-Jovsset Biret Hánsa Outi (r. 1973 Helssegis, Suomas) lea Suoma citysápmelaš govvadáiddár gii ovttastahttá dáidagisttis sihke duoji ja dáládáidaga. Pieski njuohtá ja ráhkada installašuvnaid. 

Outi Pieski riegádii jagi 1973 Helssegis, Suomas. Dál orru ja bargá Pieski sihke Helssegis ja Ohcejogas. Pieski eatni lea suopmelaš Askolas eret ja su áhčči lea sápmelaš Ohcejogas eret. Vaikko Pieski šattai bajás Helssegis, son doalai luomuid Ohcejoga Dálvadasas áhkus luhtte. 

Pieski váccii Helssega govvadáiddalogahaga. Logahaga maŋŋel son bázii Helssegii ja studerii govvadáiddaga Dáiddauniversitehta govvadáiddaakademiijas mas son gárvvásmii govvadáiddaga magistterin jagi 2000. Duoji son lea studeren Sámi oahpahusguovddážis Anáris. Duodjái lassin son lea lohkan sámegiela ja -kultuvrra seamma skuvllas jagi 1997.

Pieskis lea maiddái čájahusat dáiddaduoji Davviriikkaid olgobealde. Ovdamearkan Londona Southbank Centre diŋgui sus stuorra dáiddabarggu jagi 2016 ja dát riessandáiddabargu Falling Shawls lei olles jagi 2017 doppe oidnosis.

Pieski oaččui Mänttä govvadáiddabálkkašumi jagi 2001.  Jagi 2016 Suoma Dáiddasearvi mieđihii Pieskii William Thuring -nammabálkkašumi. Ovtta jagi maŋŋel Pieski oaččui Suoma dáiddaakatemiija bálkkašumi. Sivat bálkkašumi mieđiheapmái leat “Pieski dáidaga earenoamašvuohta, áidnalunddotvuohta ja áigeguovdilis stiila”. Seamma jagi Dáidaga ovddidanguovddáš Taike mieđihii Pieskii veahkkeruđat čájáhus- ja dáiddaduodjegoluide.

Jagi 2016 Pieski guovttos Marja Helanderiin cuiggodeigga  dáládáidága musea Kiasma Jenni Hiltunena videodáiddafilmma oastimis musea čoakkáldagaide danin go filmmas nissonat dánsot ja jorahit bađaset albmáid fákegávttit badjelis. Seamma jagi Helander, Pieski ja Pauliina Feodoroff gáibidedje Nordea-báŋkku geassádit ruhtadeamis Dakota Access Pipeline -oljobohcci mii huksejuvvui miellačájáhusaid fuolakeahttá dattetge Standing Rock Sioux -reserváhtii Davvi-Dakotas USA:s eamiálbmogiid alkuperäiskansojen maille yhdysvaltojen Dakotaan rakennettavan öljyputken rahoituksesta.




#Article 304: DJ (145 words)


DJ lea eŋgelasgiela sániid disc jockey oanádus, mii sullii mearkkaša skearrojođiheaddji. DJ lea dat gii čuojaha musihka olbmuid ovddas ja vállje musihka olgobáikkis. DJ:a reaiddut leat ovdamearkka dihte skearrut, dihtor dahje eará čuojanasat. Son sáhttá čuojahit idjaklubbas, feasttain dahje eará vásuin.    

DJ:a bargu lea ovddimustá guoimmuheapmi. Son bargá dilálašvuođa mielde ja sáhttá juogu ieš válljet musihka dahje váldit vuostá guldaleaddjiid sávaldagaid lávlagiid hárrái. Muhto ferte ieš mearkkašit movt guldaleaddjit láhttet ja lihkadit ja válljet musihka dađistaga.     

DJ ferte čađat čuovvut mielde go ođđa musihka ilbmá ja go ođđa musihkkárat beakkihit.    

Son galgá maid čuojahit dainna lágiin ahte musihkka njuovžilit molsašuvvá čuvvovaš lávlagii ja ii boatkan bihtáid gaskka. Muhtumin olmmoš illá gullá go nubbi bihtá álgá dasgo DJ'a áigumuš lea ahte bihtáid dávttat leat ovttaláganat.   

DJ sáhttá maid bargat musihkkárin ja ieš mikset ieđguđet musihkkastiillaid. Son heiveha musihka rytmma nu ahte sáhttá vuohkkasit dánset dan mielde.




#Article 305: Genehtalaš koda (138 words)


Genehtalaš koda lea seallaid njuolggadusat mo genehtalaš ávdnasat, namalassii DNA ja RNA, šaddet proteiinnat. Koda lea čállojuvvon golmmain básapárain hávális. Golbma básapára lea okta kodona. Básat leat njeallje: adeniidna (A), tymiidna (T), sytosiidna (C) ja guaniidna (G). RNAs lea tymiinna sajis urasiila (U).
Kodona gis (eanas dáhpáhusain) vástida ovtta aminoháhppui.
Njeallje bása sáhttá kombineret 43=64 iešguđet láhkai ja olbmos leat dušše 20 iešguđet aminoháhpu. Muhtun aminoháhpuin sáhttá namalassii čállit eanet go ovttain kodonain. 
Ovdamearkka dihte aminoháhppu metioniidna vástida kodonii adeniidna-urasiila-guaniidna mii oatnu AUG. AUG maid muitala gokko álgá lohkat genehtalaš koda. Buot olbmo proteiinnat álget metioniinnain. Seammá láhkai muhtun kodat eai vástit dihto aminoháhppui, muhto baicce gokko proteiidna nohká. Dakkáraš stop-kodonat leat ovdamearkka dihte UAA, UGA ja UAG. 

Go seallá juohkása de buot DNA-molekylat duppalmuvvet. Dan proseassas mutašuvnnat bohciidit. Dainna lágiin kodona molsašuvvá earáláganin ja jorgaluvvo eará proteiidnan.




#Article 306: Elias Lönnrot (261 words)


Elias Lönnrot (cuoŋománu 9. b. jagis 1802 Sammatti, Ruoŧa gonagasriika ndash;  njukčamánu 19. b. 1884 Sammatti) lei Suoma álbmoteposa Kalevala ja Kantelettar čoaggi, doavttir ja vuosttaš suomagiela professor.

Suomas lei váttis fidnet skuvlejumi, muhto Eliasa boarráseamos viellja Henrik Johan Lönnrot fuobmái ahte Elias lei beroštuvvon girjjálašvuođas ja mearridii sáddet su Tammisaari pedagogiai golggotmánu loahpas jagis 1814. Lönnrot váccii Turku katedrálaskuvlla 1816-1818. Son oahpai earret eará ruoŧagiela ja látengiela.

Långström čálii Lönnrotii loahppaduođaštusa jagis 1822, mii attii Lönnrotii vejolašvuođa joatkit studerema Turku Akademiijas. Jagis 1827 Lönnrot nákkáhalai Väinämöinen birra filosofa kandidáhtta dutkosa várás.
Filosofa kandidáhta dutkamuša maŋŋá Lönnrot álggii lohkat dálkkasdiehtaga. Lohkamat joatkašuvve Turku buollima maŋŋá Helssegis jagis 1828.

Lönnrot jotkkii mátkkis maŋŋá dálkkasdiehtaga lohkama Helssegis, muhto su ráhkkáseomos áigeádji lei velge bargu álbmotdivttaiguin. Su mihttomearri lei vurket boares suopmelaš álbmotdivttaid ja ovddidit suomagiela geavahusa.
Lönnrotis šattai jagis 1830 dálkkasdiehtaga kandidáhttan ja jagi 1832 miessemánus dálkkasdiehtaga lisensáhtta.

Lönnrota máŋimuš dutkamušmátki olii Estteeatnamii, gosa son vulggii geassemánu 24.b. 1844. Son lei vuosttaš suopmelaš, gii mátkkoštii gielladieđalaš ja folkloristalaš dutkamušaid dihtii máttás sohkaeatnamiidda.

Jagiin 1854-1862 Lönnrot doaimmai Keaisárlaš Aleksantera-Universitehta nubbin suomagiela professorin. Iežas mánáid joavkkus Lönnrotat fuolahedje maiddái oarbbisin báhcán sogalaččaid ja ustibiid mánáin. Omd. fuolahedje dálkkasdiehtaga professora Erik Alexander Ingmana oarbbisin báhcán mánáin Evas ja Annas jagi 1858 rájes. Lönnrota eamit jámii tuberkulosii jagis 1868.

Kalewala taikka Wanhoja Karjalan Runoja Suomen kansan muinosista ajoista, guokte oasi, 1835–1836.
Suomalaisen talonpojan koti-lääkäri, 1839.
Kokeita suomalaisessa laulannassa, 1846.
Ja ollu eará

Elias Lönnrot jámii 19. njukčamánu 1884. Son ja su bearaš lea hávdáduvvon Sammattii. Suopmelaš girjjálašvuođa searvi ceggii hávdái muitomearkka jagis 1886. Das lea kantele govva.




#Article 307: Alma Söderhjelm (155 words)


Alma Söderhjelm (miessemánu 10. b. 1870 Vyborg, Ruošša keaisárriika – njukčamánu 16. b. 1949 Saltsjöbaden, Ruoŧŧa) lei suopmelaš historjádutki ja girječálli. Son lei Suoma vuosttaš nissonprofessor ja dan ovdal son lei Davviriikkaid vuosttaš nissondoseanta. Söderhjelm oamastii mearkkašahtti oasi karrieras Frankriikka historjái ja son dovdojuvvo eandalii Frankriikka revolušuvnna dutkin. Son orui guhká Ruoŧas.

Alma Söderhjelma riegádii miessemánu 10. b. 1870 Vyborgas, Ruošša keaisárriikkas. Su áhčči lei Suoma prokuráhtor Woldemar Söderhjelm. ja su viellja dovddus gielladutki Werner Söderhjelm.

Söderhjelm váccii ruoŧŧelaš nieiddaidskuvlla Vyborgas. Son válmmaštuvai filosofiija kandidáhttan Helssega universitehtas jagi 1893. Jagi 1895 Söderhjelm mátkkoštii Parisii čohkket materiála nákkosgirjái mii gieđahalai Frankriikka preassa revolušuvnna áigge. Jagi 1900 son nákkáhalai doavttirin ja lei goalmmát nisson gii lei nákkáhallan Helssega universitehtas. Nákkosgirji lei vuosttaš oassi dutkamušas Le régime de la presse pendant la révolution française ja gieđahalai Frankriikka preassa revolušuvnna áigge jagi 1794 rádjái. Čuovvovaš jagi dutkamuša nubbi oassi almmustuvai. Dát oassi gieđahalai Frankriikka preassa revolušuvnna jagi 1799 rádjái.




#Article 308: Helena Westermarck (113 words)


Helena Charlotta Westermarck (skábmamánu 20. b. 1857 Helsset, Ruošša keaisárriika – guovvamánu 6. b. 1938 Helsset, Suopma) lei suomaruoŧŧelaš govvadáiddár, girječálli ja nissonáššiid áŋgirdeaddji. Su viellja lei dovddus antropologa Edvard Westermarck.

Westermarck studerii Suoma dáiddasearvvi sárgunskuvllas Helssegis jagiid 1874–1877. Dan maŋŋá son studerii govvačehppiin Adolf von Becker jagi 1880 rádjái. Jagi 1880 Westermarck fárrii Frankriikka Parisii mas son studerii Académie Colarossis jagiid 1880–1881 ja fas 1884.

Parisas Westermarck buohccái tuberkulosii iige sáhttán šat málet, vaikko dearvvašmuvaige. Dalle go son lei buozus, son čálligođii esseaid ja dáiddaárvvoštallamiid Finsk Tidskrift- áigečállagii. Maŋŋeleappos Westermarck čálii ain eanet nissoniid stáhtusa servodagas ja nissoniid historjjá birra. Son lei okta  Uniovdna Nissonáššiidlihtu vuosttaš váikkuheddjiin, go lihttu vuođđuduvai jagi 1892. 




#Article 309: Umayya Abu-Hanna (292 words)


Umayya Abu-Hanna (r. njukčamánu 17. b. 1961 Haifa, Israel) lea girječálli, doaimmaheaddji ja Helssega gávpotstivrra ovddeš áirras. Son lea Suoma riikkavuloš ja lea iežas sániiguin suomapalestiinnalaš.

Jagi 1981 Abu-Hanna fárrii Supmii mas son orui 30 jagi. Jagi 2010 son fárrii Vuolleeatnamiidda mas son ain orru. Abu-Hanna lea čállán guokte muittašangirjji ja girjji máŋggakulturvuođa birra.

Abu-Hanna riegádii jagi 1961 Haifas, Davvi-Israelis. Su bearaš lei ateistalaš, vaikko bearaš lei álgoálggos kristtalaš. Abu-Hanna studerii Haifa universitehtas dassážii go fárrii Supmii jagi 1981. Abu-Hanna gohcoda iežas suomapalestiinnalažžan. Suomas son studerii Helssega universitehtas jagiid 1983–1990 ja Dáiddaindustriijalaš allaskuvllas mas son lea válmmaštuvvan dáidaga magisttarin.

Jagiid 1991–1995 Abu-Hanna barggai Ylen Radio Suoma doaimmaheaddjin ja prográmmaláidesteaddjin ja jagiid 1995–1996 Ajankohtainen kakkonen-prográmma doaimmaheaddjin ja láidesteaddjin. Son lea maiddái čállán kolumnaid čuovvovaš aviissaide ja mágasiinnaide: Vihreä Lanka (1991), Anna (1998), Metro (1999–2002), Suomen Kuvalehti (2003) ja Helsingin Sanomat (2006–2007). Jagiid 2002–2005 son oahpahii radio- ja tv-olggosbuktima Helssega ámmátallaskuvla Stadias.

Jagiid 2004ndash;2006 Abu-Hanna lei  Dáidaga guovddášdoaibmagotti lahttu. Son barggai jagiid 2005–2010 Stáhta dáiddamuseas máŋggakulturvuođa áššedovdin ja vehádatkoordináhtorin.

Juovlamánu 2010 Abu-Hanna fárrii Suomas Vuolleeatnamiid Amsterdamii. Guokte jagi maŋŋá son čálii Helsingin Sanomat -aviisii artihkkala mas son almmuhii ahte suopmelaš servodaga rasisma dán dalá golmmajahkásaš, Lulli-Afrihkás adopterejuvvon biebmonieidda vuostá lei sivva manin soai fárriiga Amsterdamii. Artihkal čuoččáldahtii ságastallama ja earret eará Ilta-Sanomat -aviissa váldodoaimmaheaddji Ulla Appelsin kritiserii Abu-Hanna ahte dán lea dárbbašmeahttun negatiivvalaš govva Suomas. Guovtte beaivvis Abu-Hanna artihkkalis šattai Helsingin Sanomat -aviissa neahttasiidduid jagi 2012 lohkojuvvon artihkal.

Jagi 1988 Abu-Hanna barggai Helssega universitehta studeantagotti stivrras. Seamma jagi son válljejuvvui maiddái Helssega gávpotstivrii Ruoná lihtu ovddasteaddjin.

Abu-Hanna lei evttohas Suoma jagi 2004 europarlameantaválggain, mas son oaččui 12 730 jiena. Bohtosiid vuođul Abu-Hanna lei Ruoná lihtu njealjádin bivnnuheamos evttohas. Son lei evttohas maiddái Suoma jagi 2009 europarlameantaválggain. Dán háve son oaččui dušše 8 684 jiena.




#Article 310: Ellen Swallow Richards (137 words)


Ellen Henrietta Swallow Richards (juovlamánu 3. b. 1842 Dunstable, Massachusetts, Amerihká ovttastuvvan stáhtat – njukčamánu 30. b. 1911 Boston, Massachusetts, Amerihká ovttastuvvan stáhtat) lei amerihkálaš biraskemihkkár ja ruovttudoallooahpu vuođđudeaddji. Son lei Massachusetts Institute of Technology -allaskuvlla vuosttaš nissonstudeanta. Doppe son dutkkai biraskemiija. 

Ellen Swallow riegádii Dunstables, Massachusettsis, Amerihká ovttastuvvan stáhtain jagis 1842. Son lei oahpaheaddjiguovttos Peter ja Fanny Swallow áidna mánná. Ellen váccii muhtimin ruovttuskuvlla ja muhtimin Westford Akademiijas. Su niehku lei studeret allaskuvllas ja su áhčči arvvosmahtii su dása.

Swallow-bearaš lei viehka geafi. Swallow čokkii ruđaid máŋga jági oahpahan- ja čorgenbargguin. Viimmat son lei seastán 300 dollára ja 26-jahkásažžan son almmuhii iežas Vassar Collegii. Doppe son beroštišgođii sihke nástediehtagis ja kemiijas. Jagi 1870 Swallow válmmaštuvai kemiija kandidáhttan.

Richards jámii ruovttus njukčamánu 30. b. 1911 Jamaica Plainis, Bostonis, Massachusettsis. Son hávdáduvvui soga hávdeeatnamii mii lea Gardineris, Maines.




#Article 311: Pauliina Feodoroff (100 words)


Pauliina Feodoroff (r. 1977 Anár, Suopma) lea nuortalaš filbmabagadalli, teáhterbagadalli ja giehtačálli. Dasa lassin son lei Suvi Westa filmmas Sparrooabbán.

Jagi 2002 Feodoroff válmmaštuvai Teáhterallaskuvlla bagadallama ja dramaturgiija skuvlenprográmmas. Jagi 2007 son oaččui Kritiikin Kannukset -bálkkašumi  álgofilmmas Non Profit. Filmma vuosttašeahket lei Skabmagovat filbmafestiválas Anáris ođđajagimánu 2007. Non Profit -guhkesfilmma bušeahtta (badjel 20 000 euro) lei juoba Suomasge eahpedábálaš smávis. Buvttadanproseassa bisttii logi jagi.

Jagi 2016 Marja Helander, Outi Pieski ja Pauliina Feodoroff gáibidedje Nordea-báŋkku geassádit ruhtadeamis Dakota Access Pipeline -oljobohcci mii huksejuvvui miellačájáhusaid fuolakeahttá dattetge Standing Rock Sioux -reserváhtii Davvi-Dakotas USA:s eamiálbmogiid alkuperäiskansojen maille yhdysvaltojen Dakotaan rakennettavan öljyputken rahoituksesta.




#Article 312: Virpi Hämeen-Anttila (154 words)


Virpi Helena Hämeen-Anttila (nieidanamma Määttä; golggotmánu 15. b. 1958 Espoo, Suopma) lea suopmelaš dutki, jorgaleaddji, govvejeaddji ja girječálli.

Hämeen-Anttila válmmaštuvai Davvi-Tapiola oktasašskuvllas jagi 1977 ja humanisttalaš diehtagiid kandidáhttan Helssega universitehtas jagi 1987. Jagi 1987 rájes son lea oahpahan Helssega universitehtas sanskritagiela ja Intia girjjálašvuođa, historjjá, filosofiija ja kulturhistorjjá. Hämeen-Anttila válmmaštuvai filosofiija magisttarin Helssega universitehtas jagi 1996 ja lea bargan nákkosgirjji dološ intialaš muitalangirjjálašvuođa teoriija birra. Sanskritagillii lassin son lea jorgalan máŋggas eará intialaš gielain nugo bengal- ja hindigielas. Son lea jorgalan maiddái eaŋgals- ja  fránskkagielas.

Jagi 2002 Hämeen-Anttila oaččui ovttas isidiinnis Jaakko Hämeen-Anttilain Eino Leino -bálkkašumi jorgalanbarggus ja máŋggakultuvrralaš girjjálašvuođgova ovddideamis. Jagi 2004 Tieteentekijöiden liitto nammadii Hämeen-Anttila jagi akademihkkárin. Jagi 2008 son oaččui ovttas isidiinnis Jaakko Hämeen-Anttilain Vantaa kulturbálkkašumi.

Hämeen-Anttila orru Vantaas. Son lea muitalan ahte sus lea dissosiatiivvalaš identitehtahehttehus dasgo su áhčči lei  psyhkalaččat veahkaválddálaš. Hämeen-Anttila govvida dán autobiografiijas Tapetinvärinen.

Markus Falk lea pseudoniibma Virpi ja Jaakko Hämeen-Anttila-guktui. Dan namain soai čálliba trillergirjjiid




#Article 313: Kersti Bergroth (140 words)


Kersti Solveig Bergroth (ođđajagimánu 24. b. 1886 Vyborg, Ruošša keaisárriika – ođđajagimánu 24. b. 1975 Helsset, Suopma) lei suopmelaš girječálli gii lea dovddus gárjilsuopmanii čállojuvvon teáhterbihtáin Anu ja Mikko ja Kuparsaare Antti. Su karriera girječállin lei eahpedábálaš guhkki dahjege badjel 60 jagi.

Bergrotha áhčči lei rektor Adiel Bergroth ja eatni Lydia Petterson. Su oappát Eva Hirn ja Anna Inkeri Relander leigga maiddái girječállit. Bergroth válmmaštuvai jagi 1904 ja filosofiija kandidáhttan jagi 1910. Jagiid 1924–1934 son barggai Uusi Suomi vahkubláđi doaimmaheaddjin. Jagiid 1927–1930 son doaimmahii čálalaš áigečállaga Sininen kirja ja jagiid 1934–1938 Päiväkirjaa.

Bergroth oaččui Pro Finlandia -bálkkašumi jagi 1950.

Bergroth oaččui Pro Finlandia -bálkkašumi jagi 1950. Su máilmmioaidnu lei antroposofalaš ja son doaimmai maiddái Suoma antroposofalaš lihtu sátnejođiheaddjin. 

Jagi 1920 rádjái Bergroth čálii ruoŧagillii ja gulai dalle Dagdrivare-girječállijovkui. suomagillii Bergroth čálii teáhterbihtáid Anu ja Mikko (1932) ja Kuparsaare Antti (1956). 




#Article 314: Carl Jaenisch (102 words)


Carl (Karl) Ferdinand von Jaenisch (cuoŋománu 11. b 1813 Vyborg, Ruošša keaisárriika – njukčamánu 7. b. 1872 St. Petersburg, Ruošša keaisárriika) lei suopmelaš-ruošša šáhkkaspealli ja -teoretihkkár.

Jaenisch studerii Moskvas ja St. Petersburgas. Jagi 1837 almmustuvai su vuosttaš šáhkkadutkan, Découvertes sur le Cavalier aux échecs. Jagi 1840 son heittii barggus Ruošša soahteveagas mas barggai majuvran go háliidii oamastit iežas šáhkkii. Son vuojui sáhka teorehtalaš rahpanprinsihpaid ovddideapmái ja almmustahtii jagiid 1842 (1. oassi) ja 1843 (2. oassi) girjji Analyse Nouvelle des Ouvertures du Jeu des Échec. Girjjis šattai klassihkar mii ovttas Bilguera Handbuch-girjjiin adnojuvvo dáláš rahpanteoriija álgogirjjiin.

Jaenisch analyserii ja ovddidii earret eará ng. ruošša spealu ovttas Aleksandr Petrovain ja maiddái Jaenischa gambihta espánjalaš spellui. Jaenisch almmustahtii rahpanteorehtalaš dutkamiid iešguđet riikkaid šáhkkabláđiin olles eallimis čađa.




#Article 315: Rotavirus (110 words)


Rotavirus lea guovttesáigarat RNA-virus mii gullá Reoviridae-čerdii. Dat lea ožžon nama go dan virusat čájehit ráhtisin (). Rotavirus njoammuda eallis dahje olbmos nubbái. Olbmuin rotavirus lea dábáleamos sivva manin vávvát ja mánát buohccájit garra luhčadávdii. Measta juohke mánná máilmmis lea ožžon rotavirusnjoammuma ainjuo oktii dassážii son deavdá 5 jagi. Juohke njoammuma maŋŋel buohcci vuostálastinnákca buorida vai čuovvovaš njoammun lea láivvit. Dievdoolbmot hárve ožžot njoammuma. 

Rotavirusšlájat leat ovcci: A, B, C, D, E, F, G, H ja I. Dain A, B ja C njoammudit olbmuide. Dábáleamos dain rotavirus A lea sivvan badjel 90% njoammumis. Suomas badjel 50% dan hávis go mánás lea dakkár luhčadávda ahte son šaddá buohccevissui sivvan lea rotavirus.




#Article 316: Aminosivra (145 words)


Aminosivra dahje aminoháhppu leaorganalaš ovttastus mas lea sihke aminojoavku (-NH2) ja karboksylajoavku (-COOH) mat leaba laktásan seamma molekylii.  

Aminosivrrat leat ollu earáláganat muhto mihtilmas lea okta aminojoavku ja okta karboksylajoavku. Aminojoavku lea básalaš ja karboksylajoavku lea suvrris. Aminosivrrat čatnasit maŋŋálagaid nuppi nubbái. 50 aminosivrrat maŋŋálagaid lea polypeptiida ja eanetgo 50 gohčodit proteiidnan. Proteiinnain sáhttet leat máŋgalogi, čuođit dahje vaikko duháhat aminosivrrat.  

Olbmot dárbbašit 20 aminosivrra, ja mii máhttit hukset 11 dain. Duoid eará maid mii eat sáhte ieža hukset gohčoduvvojit vealtameahttun aminosivran. Dat leat borramušas fidnemis. 

Daid lassin leat badjelaš 400 eará aminosivrra mat eai ráhkat proteiinnaid. Dain leat eará biologalaš doaimmat. Muhtun aminosivrrat doibmet vuoigŋašiin. Dálkasat šlundivuođa vuostá váikkuhit dáid aminosivrraide mat leat ovdamearkka dihte serotoniidna.

Muhtun hormonat leat peptiiddat, ovdamearkka dithe oksytosiidna. Hormona mii stivre sohkkara ávnnasmolsuma, insuliidna, lea peptiida mas leat 51 aminosivrra. 

Ja dasto leat vel dahkuaminosivrrat maid laboratorias sáhttá dahkat. 




#Article 317: Čuorvvasgávpi (136 words)


Čuorvvasgávpi dahje bidjet lea vuohki mo šiehtadit gávppi, mas haddi mearrašuvvá dan mielde maid oastit čurvot. Gálvvut mat vuvdojuvvot leat dábálaččat báikki alde nu ahte olbmot besset geahčadit daid ovdal oastima. 

Dávjá lea nu ahte haddi allánaddá ja go olbmot leat heaitán čuorvumis de alimus čuorvvas vuoitá. Dábálaččat lea nu ahte gálvvu márkanhaddi ii leat dieđus ja vuovdi sáhttá dáinna lágiin oažžut vuoittu. Vuovdi sihtá alimus vejolaš hatti gálvvu ovddas ja oasti gis háliida bidjat unnimus vejolaš hatti. Ja oasti han ii dieđe man ollu ruđa dat eará oastit leat gergosat čurvet. Loahpaloahpas dáidá šaddat nu ahte olmmoš čuorvu stuorit hatti go lei álggus jurddašan. Muhtumin, earenoamažit filmmain guokte oasti čuorvugoahtiba gilvvu dassážii go nubbi vuollána. 

Ebay lea Amerihká máŋggariikkalaš fitnodat mii jagi 1995 rájes lágida neahttasiiddu čuorvvasgávppi várás. Doppe beassá gii ihkinassii gávppašit čuorvvasgávppiin interneahtas.




#Article 318: Alkoholajuhkamuš (108 words)


Alkoholajuhkamuš lea juhkamuš mas lea etanola. Etanola manná oaivái, namalassii guovddášnearvafierbmái, ja olmmoš gárihuvvá. 

Kemiijalaš geahččanguovllus alkohola gokčá stuorit joavkku molekylaid mada etanola gullá. 

Alkoholajuhkamušat leat ovdamearkka dihte viidna, viidni, vuola, sider, buolleviidni jna. 

Alkohola leat máŋgga sajis buolláhan digaštallama, go muhtun olbmot fuonášit gárrendili ja makkár heajos váikkuhusaid dat buktá servodahkii.

Čuvvovaš beaivve muhtun olbmot leat illávejiid. Dalle olbmos leat nu gohčoduvvon gomát. Dalle olmmoš veadjá vuovssadit ja oaivi bávččastit. Alkohola lea mirku ja olmmoš mii juhká menddo ollu soaitá buohccát vuoivvasdávdii. 

Soapmásat gis čujuhit alkohola buriid váikkuhusaide, muhto dákko buohkat eai leat ovttaoaivilis. Muhtun dutkamušat čujuhit dasa ahte viinni buorit váikkuhusat eai leat justa alkohola dihte.




#Article 319: Artrosa (105 words)


Artrosa dahje lađasvihki lea dábáleamus lađasdávda. Lađđasiidgaskasaš njuorggis nohká bearehaga ja ii nagot savvot. Dađistaga bohtet vuosttaš dávdamearkkat, bákčasat lihkahaladetiin ja go lea vel gollan muhtun áigi lađđasat bávččastit go čohkká jaska. 

Dagaldagat mat lasihit riskka buohccát artrosii leat: 

Go olmmoš lea buohcame artrosain, de dákteriggi nuppástuvvá. Guovtti lađđasa gaskkas lea njuorggis ja röntgengovas dat neaktá seakka spálgun. Muhto dađistaga go njuorggis nohká de spálgu mii oidno röntgengovas seaggu. 

Artrosa lávejit dálkkastit muhto olbmuid geas lea spirallađđasa artrosa atnet garrasit juolggis, ja go ii bastte vázzit šat de lávejit kirurgat čuohpadit ja bidjat dahkulađđasa, nu gohčoduvvon protesa. Dat lea hui dábálaš čuohpadeapmi, man ortopedat dahket.




#Article 320: Giellaoahpahus (110 words)


Giellaoahpahus lea vierrogiela oahpahus. Vierrogiella lea dat giellan mii ii leat eatnigiella. Gielaid oahpahit sihke institušuvnnain ja priváhta kurssain.

Gaskaáiggis ledje olu olbmot geat ohppe latiidnagiela. Dán áigge lea fas eŋgelasgiella, duiskkagiella, fránskkagiella ja espánnjagiella bivnnuhat. 

Giellaoahpahus lágiduvvo dan giela mielde maid oahppi hálddaša. Gielat mat leat sullalagaid leat álkkit oahpahit. Ovdamearkka dihte fránskkagiel olbmui lea álkkimus oahpahit duiskkagiela, eŋgelasgiela ja espánnjagiela. 

Buohkat eai leat ovttaoaivilis mii livččii buoremus vuohki oahpahit vierrogiela. Muhtun olbmot oaivvildit ahte sániid oahppan lea deháleamus, ja earát fas ahte oahppi galggašii jođáneamus lági mielde ságastit ja atnit giela njálmmálaččat. Giellaoahpahus orru goit guođđán dan doaladumi mii lei čuođi jagi áigi, go galggai eanas teavsttaid lohkat.




#Article 321: Bircu (106 words)


Bircu lea guđahas maid sáhttá bálkestit, dalle olmmoš birccasta. Bircu sáhttá galkat máŋga ládje. Dábálaččat leat guhtta siiddu mas leat okta gitta guhtta čalmmi. Dán ráhkadus lea nu ahte guokte vuostálas logu submi lea čieža. Nu ahte 1 ja 6, 2 ja 5, 3 ja 4 leaba vuostálagaid. 

Dasa lassin gávdnojit vel eanet birccut main leat eanet siiddut go guđahasas. 

Gávdnojit spealut mas lea dušše bircun nugo craps mii lea kasiidnospeallu.

Bircu lea maid dehálaš máŋga breahttaspealus. Dávjá galgá cadjit dan mielde, mo bircu almmuha. Muhtumin birccasta guvttiin birccuin oktanaga. 

Go birccasta ja bircu gahččá láhttái ferte ođđđasit birccastit. 

Bircospeallu mii dáidá eatnašii oahpis lea Yatzy.




#Article 322: Álbmotealáhatlágádus (597 words)


Álbmotealáhatlágádus (, ) dahje ÁEL ( dahje KELA, ) lea Suoma stáhta lágádus mii fuolaha Suomas orruid vuođđodorvvu iešguđetlágan eallindiliin. ÁEL:a áššehasaide gullet buohkat geat orrot Suomas fásta ja olgoriikkain orrut juos sii gullet Suoma sosiáladorvvu ollái.

 
ÁEL álggahii barggus juovlamánu 16. b. 1937 ealáhatlágádussan. Álgoáigodaga maŋŋá ÁEL doaibma lea ođasmuvvan, viidon ja šaddan máŋggabealageabbon.

Vuosttaš ođastus lei jagi 1963 mearriduvvon buohcanoadjoláhka mii bođii fápmui čakčamánu 1. b. 1964. Lága vuođul Suomas orru olbmuin juohkehaš beasai dalle oaju ollái masa gullet buohccedikšunbuhtadusat ja bargoboahtooadju. Buohccedikšunbuhtadusat buhttet ee. doaktára bálkkáid, dutkamuša, divššu ja dálkasiid. Bargoboahtoodjui fas gullet buohcanbeaiveruhta, etniidruhta, áhčiidruhta ja vánhemiidruhta. Dat buhttet bargodietnasiid massimiid maid dagahit dávda, buohcuvuohta, áhpehisvuohta dahje riegádahttin.

Buohcanoadjolága buhtadusat leat goittotge dievasmahtit. Dat dárkkuha ahte juos oadjuduvvon olbmos lea lága mielde vuoigatvuohta buhtadussii eará bokte, son ferte vuos ohcat buhtadusa dan bokte ja easkka das maŋŋá buohcanoadjolága buhtadusaid. Dakkárat leat ovdamearkka dihte johtolatdáhkádus mii buhtte bárttis dáhpáhuvvan olmmošvahágiid, bárteoadjoláhka mii buhtte vigi dagahan goluid ja bargodietnasiid massimiid go vihkáduvvan lea dáhpáhuvvan barggus ja vahátbuhtadusláhka mii buhtte vigi dahje vigis dagahan ekonomalaš táhpaid maid nubbi olmmoš lea buktán dáhtul dahje dáhtokeahttá. Juos goittotge dakkárat eai govčča olles supmi, de sáhttá oažžut buohcanoadjolágas mearriduvvon buhtadusaid daid erohusas.

 
 
Vaikko ÁEL:s leat doaimmahagat miehtá Suoma, eatnasat guovddášhálddahusa bargiin barget Helssegis. Lappis ÁEL:s leat dušše moadde doaimmahagat. Dan dihte ÁEL mearridii váldit atnui golggotmánu 2. b. 2017 miehtá Lappi ng. Virtu-bálvalanbáikkiid. Bálvalanbáikki dihtora bokte sáhttá ovdamearkka dihte dikšut iežas áššiid ÁEL áššehasbálvaleddjiin sámegillii. Virtu-bálvalanbáikkit gávdnojit ee. Eanodagas Heahtás, Gárasavvonis ja Gilbbesjávrris, Anáris Sajosis ja Avvilis, Ohcejogas, Durdnosis, Soađegilis ja máŋgga eará gielddas Lappis. Juos ii besse bálvalanbáikái, ÁEL fállá gáiddusbálvalusa maiddái ruovttus juos lea ieža Android-mátketelefovdna, dihtor dahje tableahtta mas leat mikrofovdna, skájan/belljosat, videokámera, Google Chrome #x2011;fierpmádatlogan ja johtil neahttaoktavuohta. Gáiddusbálvalusa videooktavuođa ja sámegiel telefonbálvalusa sáhttá geavahit dušše guokte diimmu áigge guokte beaivvi vahkkui. Eará áigge lea maiddái vejolaš riŋget telefonbálvalussii, muhto dalle ferte suomastit dahje ruoŧastit. Juos háliida sámástit sámegiel bálvalanáigge olggobealde, de ferte fitnat doaimmahagas.

Jagiid 1972ndash;2006 ÁEL:s lei Turkus iežas veajuiduhttinlágádus mii buvttadii veajuiduhttinbálvalusaid. Jagi 2007 álggus veajuiduhttinlágádus lea joatkán doaimmaid iehčanas vuođđudussan, man namma lea Kuntoutuskeskus Petrea ().

ÁEL lea ovddasvástádusas ovdamearkka dihte álbmotealáhagas, dáhkádusealáhagas, bearašealáhagas, veajuiduhttinruđas, iešguđetlágan veajuiduhttinbálvalusain, etniiddoarjagis, mánáidruđas, ealihandoarjagis, vánhemiidbeaiveruđas, mánáiddivššu doarjagiin nugo ruoktodikšundoarjagis, oahppodoarjagis, dálkkasbuhtadusain, buohccedikšunbuhtadusain, buohcanbeaiveruđas, soalddátdoarjagis, vuođđobeaiveruđas, bargomárkandoarjagis, lápmásiiddoarjagis ja dábálaš ássandoarjagis. Jagi 2002 rájes gitta jagi 2015 loahpa rádjái ÁEL mávssii diehttabuhtadusa olbmuide, geat buhcet keliakiija.

Ealihandoarjaga máksin sirdašuvai gielddain ÁEL:a dikšunláhkai cuoŋománu 1. b. 2009. Vaikko dievasmahtti ja eastadeaddji áigáiboahtindoarjagiin mearridit ja mákset gielddat, jagi 2017 álggu rájes vuođđoáigáiboahtindoarjaga máksin sirdašuvai dain Álbmotealáhatlágádussii. 

Jagi 2017 ÁEL:a ovdofoanddaid ruhtadedje stáhta (75 %), oadjomávssut (19 %) ja gielddat (6 %). Jagi 2016 sosiáladorvvu golut Suomas ledje sullii 67,2 miljárdda euro. Das ÁEL:a oassi lei 20 %.

ÁEL organisašuvdna ođasmuvai ođđajagimánu 1. b. 2016. ÁEL:s leat guhtta boađusovttadaga:

ÁEL:a báikkálašhálddahussii gullet Ovddobálvalusaid boađusovttadaga vihtta oadjobire. Ovdal ÁEL guovddášhálddahusas ledje 11 ossodaga ja báikkálašhálddahusas 24 oadjobire.

Suoma riikkabeaivvit gohcet ÁEL:a doaimmaid. Dat leat dorvvastit olbmuid vuođđoáigáiboađu, ovddidit dearvvasvuođa ja doarjut iehčanas birgema iešguđetlágan eallindiliin. ÁEL:a hálddahusa ja doaimmaid gohcet 12 áittardeaddji geaid Suoma riikkabeaivvit leat válljen. Álbmotealáhatlágádusa doaimmaid stivre ja ovddida stivra, mas leat 10 lahtu.

Ásaheami maŋŋá ÁEL:s leat leamaš 9 váldohoavdda. Ođđaseamos dain, Elli Aaltonen, lea álggahan barggus jagi 2017.

Álbmotealáhatlágádusa áittardeaddji riikkabeaiáirasat nammadit stivrra. ÁEL stivrras leat 10 lahtu.

Áigodagas ođđajagimánu 1. b. 2017 ndash; juovlamánu 31. b. 2019 ÁEL stivrralahtut leat:

ÁEL bargiidáirrasin lea ÁEL doaibmaolbmuid r.s. (suomagillii: Kelan toimihenkilöt ry) ságádoalli Heli Martinmäki (mieldeorrun- ja hupmanvuoigatvuohta).

Vaikko vuosttaš sámi giellaláhka Suomas bođii fápmui easka jagi 1992, ÁEL jorgališgođii iežas brošyraid davvisámegillii juo jagi 1979.




#Article 323: Sunmi (153 words)


Lee Sun-mi (, r. miessemánu 2. b. 1992 Iksan, Davvi-Jeolla, Lulli-Korea) lea lullikorealaš lávlu gean artistanamma lea Sunmi (). Son lea dovddus k-pop-musihka Wonder Girls -joavkkus.

Lee Sun-mi riegádii miessemánu 2. b. 1992 Iksanis, Davvi-Jeollas, Lulli-Koreas. Doppe su áhčči bajásgesii Sun-mi ja su guokte nuorat vielja okto. Sun-mi áhčči lei goittotge hui buozus; son lei ožžon tuberkulosa manin son lei šaddan buohccevissui. Dalle Sun-mi mearridii ahte ferte dinet olu ruđaid ja johtilit vaikko son lei dušše 9-jahkásaš. Su mielas buoremus vuohki olahit dan lei šaddat k-pop-lávlun. Jagi 2004 dat niehku šattai duohtan go son beasai skearrofitnodat JYP Entertainment hárjehallanprográmmii.

Sun-mi lávllui k-pop-musihka Wonder Girls-joavkkus jagiid 2007ndash;2010. Ođđajagimánu 2010 loahpa JYP Entertainment almmuhii ahte Sunmi áigu doallat bottu ja studeret fas.  Sunmi earránii joavkkus goittotge easka go Wonder Girls máhcaimet Koreai guovvamánu. Jagi 2011 son beasai Dongguk universitehtii mas son logai teáhtera. 

Jagi 2013 son lea šaddan soloartistan go su EP-skearru Full Moon almmuhuvvui.




#Article 324: Agatha Christie (510 words)


Dame Agatha Mary Clarissa Christie, Lady Mallowan (čakčamánu 15. beaivve 1890 Torquay, Devon, Englánda, Ovttastuvvan gonagasriika ndash; ođđajagimánu 12. beaivve 1976 Winterbrook House, Winterbrook, Oxfordshire, Englánda, Ovttastuvvan gonagasriika; nieidanamma Miller) lei englándalaš girječálli. Son čálii oktiibuot 66 detektiivarománaid, 14 noveallačoakkáldaga ja 6 ráhkisvuođarománaid. Ráhkisvuođarománaid son čálii suollemas namain Mary Westmacott.

Agatha Mary Clarissa Miller riegádii čakčamánu 15. beaivve 1890 Torquays, Devonis, Englánddas. Su áhčči lei amerihkálaš Frederick Alvah Miller ja su eadni englándalaš Clara Boehmer. 

Agatha eadni Clara riegádii jagi 1854 Belfastis, Irlánddas. Su áhčči lei Kapteaidna Frederick Boehmer ja su eadni Mary Ann West. Clara lei bearraha áidna nieida. Cuoŋománu 1863, go Clara lei 9-jahkásaš, su áhčči jámii riidenlihkohisvuođas Jerseys. Leaska Mary Ann Westis lei unna dietnasat ja vihtta máná. Go son ii nagot dikšut mánáid akto ja Clara goaski Margaret West lei náitalan seammá jagi rikkes amerihkálaš Nathaniel Frary Millerin, Clara fárrii sudno luhtte. Vaikko Miller-guovttos eai leat ovttas mánát, Nathanielis lei juo bárdni ovddeš náittoslihtus go soai náitaleigga. Dat bárdni lei Frederick Miller, mainna Clara Boehmer náitalii cuoŋománu 1878. 

Fredericka ja Clara vuosttaš mánná, Margareta Frary Miller (1870ndash;1950), riegádii Torquays mas guovttos lei láigovisti. Sudno nubbi mánná, Louis ”Monty” Montant Miller (1880–1929), riegádii New Yorkis go Frederick Miller lei doppe bargomátkkis. Go Fredericka áhčči jámii, son testamentii mannjásis £2000. Fargga dan maŋŋá Clara Miller osttii Torquayst dálu man namma lei Ashfield. Doppe Agatha Miller riegádii bearraha goalmmát ja maŋimuš mánnán.

Agatha Millera mielde su mánnávuohta lei lihkkoš. Juo mánnávuođa rájes su eallimis ledje ollu gievrras, doaimmalaš ja iešheanalaš nissonat, geaid luhtte son golahii áiggi Devonis, Ealingis ja dálvit lulli-Eurohpá. Mánnán Agatha ii vázzán skuvlla ja su eadni oahpahii su lohkat, čállit ja rehkenastit ruovttus. Daidda lassin son oahpai čuojahit piáno ja mandoliinna.

Go Agatha lei oktanuppelotjahkásaš, su áhčči jámii. Agatha orrui guovttá etniinis dan maŋŋá go su oabbá Margaret náitalii ja su viellja Monty fárrii Lulli-Afrihkái. Jagi 1905 Agatha Miller fárrii Parisii gos son oahppagođii piánočuojaheami ja lávluma. Son háliidii šaddat operalávlun, muhto su jietna ii heiven dasa man dihte son galggai vajálduhttit dan niegu.

Jagi 1914 Agatha Miller náitalii Archibald ”Archie” Christiein gii lei gonagaslaš áibmofámuid soahteolmmái. Soai leigga deaivvadan jagi 1912 Egypta oaivegávpogis Kairos mas Agatha orrui etniinis dálvit. Agatha eadni vuosttildii náittosdili go Archibald Christie lei váreheapme, muhto dat ii hehtten Agatha. Vuosttaš máilmmisoađi áigge Agatha Christie barggai buohcceviesus buohccedivššárin. Son ii goittotge liikon bargui ja bargagođii apotehkas gos barganáigi lei oanehit ja bálká buoret. Apotehkas son oahpai ollut mirkkuid birra main leat dehálaš rolla su detektiivarománain. Jagi 1919 riegádii bearraha áidna mánná Rosalind. Christie fuolahii bearrahis, iige jurddašan su barggu girječállin, vaikko son lei gávdnan girjelágádusa mii háliidii almmustahttit su vuosttaš detektiivaromána.

Christie vuosttaš romána The Mysterious Affair at Styles almmustuvai jagi 1920, muhto Christie lei čállán dan juo njeallje jagi ovdal.
Muitalus vuođđuduvai dasa, maid girječálli lei oahppan mirkkuid birra apotehkas.
Dan girjjis lei maiddái belgialaš detektiiva Hercule Poirot, geas šattai okta máilmmi beakkáneamos detektiivvain.
Christie čuovvovaš romána The Secret Adversary almmustuvai guokte jagi maŋŋil, muhto easkká Christie guđat romána dihte, jagi 1926 almmustuvvon The Murder of Roger Ackroyd Christie šattai beakkánin.




#Article 325: Sam Smith (146 words)


Samuel Frederick ”Sam” Smith (r. miessemánu 19. b. 1992 London, Englánda, Ovttastuvvan gonagasriika) lea 
brihttalaš lávlu ja lávlladahkki gii lea vuoitán Grammy-bálkkašumi. 

Samuel Frederick Smith riegádii miessemánu 19. b. 1992 Londonis Frederick Smithii ja Kate Cassidyii. Smith lea muitalan ahte mánnávuođas earát givssidedje su go sus leat dalle čiččit. Čiččiin gurrejuvvui buoidi ja čuohpahuvvojedje eret go son lei 12-jahkásaš. Smith lei Youth Music Theatre UK -teáhterjoavkku lahttu. Jagi 2007 čájáhalai ja lávllui joavkku Oh! Carol -čájáhusain. Ovdal go son čájáhalai musihkkateáhteris, Smith lávllui eará jazzjoavkkuin. Jazzpianista Joanna Eden oahpahii Smithii lávluma ja lávlagiid dahkama.

Smith lea šaddan beakkán golggotmánu 2012 go son lávllui Disclosure-joavkku ”Latch”-musihkkabihtás mii bođii 11. sadjái Ovttastuvvan gonagasriikka siŋŋellisttus. Čuovvovaš geardde go Smith lávllui nuppi musihkkajoavkku bihttás lei go son lávllui Naughty Boy ”La La La” -bihtás mii bođii 11. sadjái Ovttastuvvan gonagasriikka siŋŋellisttus miessemánu 2013. Dát lei Smith vuosttaš geardde listtu vuosttašsajis.




#Article 326: Sanctus Omega Vielljavuohta (136 words)


Sanctus Omega Vielljavuohta () dahje Omega lea elektronihka ja kybernetihka studeanttasearvi NTNU:as. Omega álggahuvvui 1919:is Troandimis, boares NTH:as. Searvi lea odne okta Troandima stuorámus, studeanttaservviid gaskas. Omegas leat iešguđelagan uhccit lávdegottit. Sis leat ovddasvástádusat vissis bargguide.

Dološáiggi elektronihkkastudeanttat juogadedje sárgunlanjá mašiidnastudeanttaguin. Ovttastallan mielddisbuvttii hálu ággahit elektronihkkastudeattasearvvi. Cuoŋománnu 13. beaivvi 1916:is čoahkknedje sullii njealljelogivihtta elektronihkkastudeanttat Håndverkeren” Elektroteknihkalaš Searvi mielde. Dát searvi gáiddai 1918:is. Jagi maŋŋel álggahuvvi Omega (nubbi Omega). Dát nubbi Omega searvi álggahuvvui golggotmánu 1919:is, maŋŋel ovtta bartamátkki.

Juohke jahki lea doalut man váldahallá čierastit iežaráhkadan gielká vulos vielti. 

Omega Divohat (, oaniduvvon “OV”), álggahuvvui 1971:is Omega searvvis. Divohat addá searvvi mielláhtuide vejolašvuođa bargat elektronihkkaprošeavttaiguin ja eará hommáiguin. Odne, 2019:is, lea divohat gártan iežas searvin mii ovttasbargá Omega servviin sosiála ja historjjálaš áššiidguin. OV lea dábálaččat rabás eanas oasi beaivvis ja eahkedis maiddái, earret árra iđida.




#Article 327: Mammografiija (120 words)


Mammografiija lea čiččiid röntgendutkamuš. Dainna isket leago čiččis šattalmas dahje eará nuppástus, dego systa. 
Dutkamuš addá oalle dárkilis govaid ja das lea hui unnán röntgensuonjardeapmi. 

Ruoŧas dárkkistit buot nissonolbmuid čiččiid go sii leat 40 ja 74 jagi gaskkas. Dakkár joavkodutkan gohčoduvvo sillin (eŋgelasgillii screening). Dainna lágiin gávdná čižžeborasa ovdal go olmmoš oaidná dahje dovdá dávdamearkkaid. Jus gávdná šattalmasa árrat lea vejolaš dearvvasnuvvat.

Ovdal dutkamuša ferte iskat leatgo eamidielkkut dahje árppat dainnago dat sáhttet neaktit šattalmassan. 

Muhtumin sillema govain oidno nuppástus čiččis. Dalle lea dárbu dutkat eanet vai oažžu čielgasa mii dat jur lea. Sáhttá govvet čičči eará guovllus nu ahte nuppástus oidno buorebut. Muhtumin doavttir dárbbaša dutkat ultrajienain. Dalle lea maid vejolaš čuoggut náluin ja váldit sealla- dahje gođusiskosa čiččis.




#Article 328: Nuortalaččaid ja gielddasápmelaččaid gahpirat (313 words)


Nuortalaččaid ja gielddasápmelaččaid gahpirat ja daid geavahanvuogit spiehkastit olu davvi-, julev- ja lullisápmelaččaid gahpiriin ja geavahanvugiin. Ovdamearkka dihte nuortalaš ja gielddasápmelaš nieidda- ja nissongahpir čájeha dan geavaheaddji siviilaseađu.

Nuortalaš ja gielddasápmelaš nieidda- ja nissongahpirat muitalit hui olu nissonolbmuid siviilaseađu birra: leago gahpira geavaheaddji náitalan vai náitalkeahttá ja leago son leamaš náitalan. Siviilaseahtu oidno gahpermálles go náitalkeahtes ja mánáhis nieiddain lea eará gahpir go náitalan nissoniin ja náitalan nissoniin eará go leaskkain. Daidda árbevirolaš gahpiriidda lassin lea šaddan ođđa gahpermálle nissoniidda geain ii leat guoibmi, geat orrot guimmiineaset rabaslihtus dahje geat lea náitalkeahtes eadni. Dakkáraččaide Heidi Gauriloff lea duddjon gahpira.

Peeʹrvesǩ lea nissonolbmuid vuosttaš gahpir. Dábálaččat nuortalaš nieiddat ožžot dan gahpira rihppaskuvlla maŋŋel nappo sii devdet 16 jagi, muhto otne beaivve gahpira orro geavaheamen muhtumin maiddái vel nuorat nieiddat. Dan gahpira sáhttá geavahit girkovihaheami lohppii rádjái man maŋŋá moarsi risteadni dahje moarsebiigá váldá eret peeʹrvesǩ-gahpira ja bidjá eamitgahpira šaamšiǩ su oaivái.

Šaamšiǩ lea čoarvegahpir maid nuortalaš ja gielddasápmelaš nissonat geavahit dan maŋŋá go sii leat náitalan. Gahpira moarsái skeŋke su eadni. Eamitgahpira son geavaha nu guhká go son lea náitalan ja eallá. 

Juos náitalan nisson báhcá leaskan, son sáhttá válljet, háliidago son geavahišgoahtit leaskagahpira pooʹvdneǩ (maiddái poʹvdneǩ). Juos son ii háliit ođđasis náitalit, son geavaha pooʹvdneǩ-gahpira gitta jápmima rádjái, muhto juos háliidat, son ii geavat gahpira ollege.

Juos nuortalaš dahje gielddasápmelaš nisson lea earránan, ovdal ii leat heivvolaš gahpir nu ahte son ii šat geavahan maiddege gahpira. Dakkár nissoniin lea dál molssaeaktu go Heidi Gauriloff lea duddjon ođđamállet gahpira sidjiide. Dat gahpermálle heive maiddái nissoniidda geat eai leat goassege náitalan, nissoniidda geat orrot rabaslihtus ja náitalkeahtes nissoniidda geain leat mánnát. Dakkár gahpermálle namman lea evttohuvvon neezzneǩ dahje pääʹddiǩ. Vuosttaš nisson gii lea geavahan dakkár gahpermálle lei Katja Gauriloff go son vuittii Jagi nuortalaš -bálkkašumi golggotmánu 2016.

Triiviǩ lea nissoniid dálvegahpir; dievdduid dálvegahpira namma lea peʹlljkeäʹpper.

Peʹlljkeäʹpper lea dievdduid dálvegahpir; nissoniid dálvegahpira namma lea triiviǩ.




#Article 329: Peeʹrvesǩ (352 words)


Peeʹrvesǩ nuortalašgillii ja пе̄рьвесськ gielddasámegillii lea nuortalaš ja gielddasápmelaš nissonolbmuid vuosttaš gahpir. Dábálaččat sii ožžot dan láđđegahpira rihppaskuvlla maŋŋel nappo sullii go devdet 15ndash;16 jagi, muhto otne beaivve gahpira orro geavaheamen muhtumin maiddái vel nuorat nieiddat. Dan gahpira sáhttá geavahit girkovihaheami lohppii rádjái. 

Peeʹrvesǩ-gahpira namma boahtá ruoššagiel sánis перевязка. Eará sámegielaide gahpira namma maiddái boahtá seammá sánis: gielddasámegillii пе̄рьвесськ, darjjesámegillii pervesk ja ugralaš fonetihkalaš transkriberenvuogádagain čállojuvvon áhkkilsámegillii per̜evĭes̜̄k͕e. Seammá ruoššagiel sánis leš maiddái gárjilgiel sáni perväskä.

Peeʹrvesǩ-gahpirii gullet gállobihttá ja báttit. Gállobihttá siste lea beassenanodas, man birra lea gorrojuvvon rukses láđđi. Gahpiris ii leat ollege kõʒʒ-geahči iige gahpervuođđu. Dábálaččat peeʹrvesǩ-gahpira ala giesastuvvo ovttaivnnat dahje lieđđás liidni mii čadnojuvvo gáibbi vuollái. 

Peeʹrvesǩ-gahpiris leat oktasaččat gállobihttá, báttit, beassenanodas ja dat ahte gahpir hervejuvvojit bearraliiguin, muhto gahpermállet, bearralhearvvat ja gállobátti geavaheapmi eai leat. Ovdamearkka dihte Suoma bealde orruid gahpermálles gállobihttá lea geavllas nappo rabas duohken, go fas Ruošša bealde orruid gahpermálles dat lea gierdu. 

Suoma bealde geavlegahpira gállobihtá vuoláravda hervejuvvo bearraliiguin, badjeravda fas bearraliiguin ja boaluiguin. Hearvvaid gaskii lea sadji guhkes gállobáddái main gahpir čadnojuvvo oaivái. Gállobáddái lassin leat dávjá earáivnnat hearvabáttit mat heaŋgájit sealggi bealde ja maid soagŋostalli sáhttá čuolbmat go nuorrabárra áiguba náitalit. Go Ruošša bealde gahpermálle lea gierdu nu ahte ii leat seamma láhkái dárbbašlaš čatnat gahpira oaivái ja kánske go hearvamálle lea iešguđetlágan, gállobátti váilo.

Moarsi heaitá geavaheamis su peeʹrvesǩ-gahpiris dan maŋŋá go son vihahuvvo. Vihaheami áigge sus lea bruvda oaivvi ala. Vihaheami maŋŋá moarsi ovdii loktejuvvo stuorra liinni man duohken su risteadni dahje náittoseadni váldá eret peeʹrvesǩ-gahpira ja rahpá moarsi bárggáldaga. Son bárgida moarsái guokte bárggáldaga, giessá daid báttiiguin oaivečohka ala ruvdnan ja bidjá eamitgahpira šaamšiǩ su oaivái. Bárggáldatruvnna ja puällõk-niehkkeláđđi vehkiin šaamšiǩ bissu buorebut oaivvis. Juos eamidis lea nieida, son oažžu eatnis peeʹrvesǩ-gahpira.

Gárjilis lea peeʹrvesǩ-lágán nieiddagahpir man namma lea perväskä. Dat gahpir gullá oulankalaš álbmotbiktasiidda vuođđuduvvon rádjegárjilaš čeardabiktasiidda. Maiddái perväskä-gahpira gállobihtá siste lea beassenanodas. Vaikko gahpir orru leamen ovttalágan go Ruošša bealde gierdomálle, dat ii leat go perväskä lea rabas maŋŋeoaivvi buohta. 

Ruovttueatnan gielaid guovddáža Gárjilgiel sátnegirjji mielde perväskä ii leat nieiddagahpir, muhto bruvda. Finnas diehtá muitalit, ahte perväskä-gahpir lei bruvdan 1880-logus, muđui dat lei juo dalle maiddái nieiddagahpir.




#Article 330: Šaamšiǩ (505 words)


Šaamšiǩ nuortalašgillii dahje ша̄ммш (šaammš) gielddasámegillii lea rukses čoarvegahpir maid nuortalaš ja gielddasápmelaš nissonat geavahit vihaheami maŋŋá ja nu guhká go son lea náitalan ja eallá. Dan eamitgahpira ala giesastuvvo ovttaivnnat dahje lieđđás liidni mii čadnojuvvo gáibbi vuollái. Go nisson geavaha dan gahpira liinniin, su vuovttat eai oidno sakka olu. Moarsi eadni skeŋke sutnje dan bearraliiguin hervejuvvon láđđegahpira man hearvamállet leat iešguđetlágan sogas sohkii. Dat lea goittotge ain váddáseabbo go gahpira duojáriid sáhttá lohkat ovttain gieđain.

Gahpira namma boahtá ruoššagiel sánis шамшура. Sániid ovttahápmásašvuohta oidno buorebut nuortalašgiela nuppi suopmana veršunnas go Suonnjela ja Njuohttejávrri suopmaniid šaamšiǩ lea Báhčeveaijoga suopmanis šaamšar. Jagi 1890 Haruzin ja vel jagi 1903 Rozanovge čáliiga ahte gahpira namma lea gielddasámegillii шамширъ, muhto dál lea anus oanehat sátni ша̄ммш.

Šaamšiǩ-láđđegahpirii gullet vihtta oasi: viântt (čoarvi), kõʒʒ (gazza nappo snuiba, geahči), källoolâž (gállobihttá), laakk (gahpervuođđu) ja puällõk (niehkkeláđđi). Dain kõʒʒ ja källoolâž leat gahpira ovdabealde, viântt lea gahpira siskkabealde, laakk dieđusge gahpira alde ja puällõk gahpira niehkkeoassi. 

Viântt lea gahpira vuođđooassi mas šaddá gahpira hápmi. Vaikko dál čoarvi orru gorrojuvvomen dušše duobis, ovdal beassige lei gusto maiddái nanodassan. Viântt-čoarvvis lea guovllulaš erohusat. Ovdamearkka dihte Beahcámis viântt lea šnjuoggasut go Suonnjelis.

Kõʒʒ lea gahpira ovdabeali guovtti oasis bajimuš oassi, källoolâž fas dan vuolimus. Dain osiin leat eanemus bearalhearvvat go gahpira eará osiin. Källoolâž-oassái gullet gállobihttái lassin maiddái guokte geađašbihtá, main leat dábálaččat golmmačiegat bearalhearvvat (). Gállobihtá vuoláravda hervejuvvo eaŋkalis bearalráidduin, go fas dan bihttá badjeravda hervejuvvo mohkkás bearalgovadagain. Daid guovtti oasi gaskii lea sadji silkebáddái mainna gahpir čadnojuvvo oaivái. Dan bátti namma lea källreʹppiǩ nuortalašgillii.

Laakk lea gahpira vuođđu mii báhcá liinni vuolde čihkosii go liidni geavahuvvo. Dan oasi hearvvat leat dušše čoarvvi alde. Gahpervuođu hearvvat leat dávjá ruossa ja dan birra iešguđetlágan bearalgierddut. Maŋŋeoaivvi buohta fas eai leat hearvvat ollege. Dan áigge go álkit oastit bearraliid, hearva valjit, muhto go ii lean nu álkit, de laakk lei uhcit hervejuvvon.

Puällõk lea gahpira niehkkeláđđi mainna gahpir bissu buorebut oaivvis ja doallá dan njuolga. Niehkkeláđis leat dávjá hui ollu hearvvat main leat seammasturrosaš bearralat go eará gahperosiin. Niehkkeláđi geaži bearralat fas leat stuorrát go gahpira eará hearvvain.  

Moarsi heaitá geavaheamis su peeʹrvesǩ-gahpiris dan maŋŋá go son vihahuvvo. Vihaheami áigge sus lea bruvda oaivvi ala. Vihaheami maŋŋá moarsi ovdii loktejuvvo stuorra liinni man duohken su risteadni dahje náittoseadni váldá eret peeʹrvesǩ-gahpira ja rahpá moarsi bárggáldaga. Son bárgida moarsái guokte bárggáldaga, giessá daid báttiiguin oaivečohka ala ruvdnan ja bidjá eamitgahpira šaamšiǩ su oaivái. Bárggáldatruvnna ja puällõk-niehkkeláđđi vehkiin šaamšiǩ bissu buorebut oaivvis.

Dalle go nisson ii leat šat náitalan, son ii oaččo šat geavahit eamitgahpira olláge. Dat oažžugo son geavahit juogalágan gahpira čuožžu das, leago son báhcán leaskan vai leago son earránan. Juos son báhcá leaskan, sus leat guokte molssaeavttu: leaskagahpir pooʹvdneǩ (maiddái poʹvdneǩ) dahje gokčat oaivvi dušše liinniin. Leaskagahpira son geavahit, juos ii háliit šat náitalit, muhto juos háliidivččii ođđasis náitalit, de son ii geavat leaskagahpira ja gokčat oaivvi dušše liinniin. Juos fas son lea earránan, áidnu heivvolaš molssaeaktu ovdal lei oaivvi gokčan liinniin, muhto dál lea molssaeaktun ođđamállet, vel namahis gahpir man Heidi Gauriloff lea hábmen.




#Article 331: Černobyla lihkohisvuohta (172 words)


Černobyla lihkohisvuohta dáhpáhuvai dálá Ukrainas Kieva davábealde cuoŋománu 26. beaivvi 1986. Černobyla váimmusrusttega njealját reáktor bávkkehii golbma kilomehter olggobealde gávpoga Pripjat. Rádioaktiiva balva leavai miehtá Eurohpa ja kontaminerii viiddis eatnamiid Ukrainas, Vilges-Ruoššas ja Ruoššas. 

Reáktor bávkkehii go bargit čađahedje iskkosa mii ii menestuvvan. 

Pripjat buollinveahka bođii báikki ala maŋŋel logi minuhta ja álge jáddadit dola. Guđas dain jápme alla suonjardanmeari dihte. 

Álggus Sovjetlihttu čiegadii lihkohisvuođa máilmmi ovddas. Ruoŧa váimmusfápmorusttegis Forsmarkas fuobmájedje ahte bargi skuovat ledje radioaktiivvat. Álggos sii jáhkke ahte dat bođii sin iežaset reáktoris, muhto go riŋgestalle eará váimmosfápmorustegiidda ja gulle doppe lei maid radioaktivitehta loktanan.

Reáktor soiccuhii rádioaktiiva suovaid áibmui logi beaivvi. 70% manai Vilges-Ruššii.  

Pripyalaččat fárrehuvvojedje eret ja dohko ii oaččo oktage orrot šat. Guovlu lea vesáiduvvan ja eallit lea vallji.

WHO Černobyl-raporta jagi 2006 rájes muitala ahte 134 olbmo buohccájedje akuhta suonjardandávdii. Dain jápme guoktelogigávccis. 

Maŋŋel lassánii galbaráksáboras Ukrainas ja Vilges-Ruoššas roasu dihte. Ruoŧa Suonjarsihkkarvuođaeiseválddi raporta (2001) muitala ahte mearkkašahtti dearvvašvuođalaš váikkuhusat eai leat vuordimis Ruoŧas. Maŋŋelis lea eiseváldi goittotge árvvoštallan ahte Ruoŧas sullii 300 jápme lihkohisvuođa dihte.




#Article 332: Komehta (275 words)


Komehta dahje seaibenásti lea smávva almmigáhppálat mii johtá beaivváža birra. Muhtumin dat lahkonit beaivváža ja dalle sáhttá oaidnit seaibbi mii šaddá beaivvášsuonjardeami geažil. Komehtat leat jieŋas, gavjjas ja geađggis. Daid čađamihttu lea moadde kilomehter gitta moaddelogi kilomehter. 

Komehtaid birrajohtináigi sierrana komehtas komehtii. Sáhttá leat oanehaš nugo moadde jagi dahje hui guhkki nugo čuđiid duháhiid jagiid. Muhtun komehtat fas dušše bohtet beaivvášgotti sisa oktii ja de fas mannet viidáseappot gomuvuhtii. Dain mat lea oanehis birrajohtináigi gohčoduvvojit oanehisperiodalaš komehtan ja dain mat fas lea guhkes gohčoduvvojit guhkesperiodalaš komehtan. 

Go komehta lea guhkkin beaivvážis de dat lea dušše váimmus, mii lea eanas geađgi, gavja jikŋon čáhci, jikŋon karondioksiida, metána ja ammoniáhkka. Muhtumat leat danin navdán daid duolva muohtaspábban (eŋg. dirty snowballs). Go komehtain lea nu unnán mássá, dat eai jorbbasnuva gravitašuvnna geažil. Komehtaid bajoš lea oalle earenoamáš go dat speadjalastá dušše 4% dan čuovggas mii deaivá. Vaikko dat muhtumin čuvget nu girkadit almmis, dat gulletge gomuvuođa seavdnjadeamos gáhhpálagaide. 

Olgolis beaivvášgottis komehtat leat jikŋon ja leat measte veadjemeahttun oaidnit Eatnamis dálá teknihkain go dat leat nu unnit. Go siskelebbui bohtet, beaivesuotnjarat liggejit. Dalle čáhci jikŋon gássat ja eará ávdnasat máizet ja lievllistit. Beaivváža suonjardandeaddu ja beaivvášbiegga dagahit dan mearehis stuorra seaibbi mii geaigá beaivvážis eret. Seaibi šaddá dan rávnnjis gavjjain ja gássáin mii boahtá komehta atmosfearas (komas). 

Gavjjaid ja gássaid rávdnji geaigába iešguđet guvlui. Gavja báhcá komehta maŋil ja šaddá veahá sojil. Beaivvášbiegga ja magnehtagieddi dagaha ahte fas ahte gássá geaigá beaivvážis eret. Váimmus leage oalle unni, dávjá unnit go 50 km rastá, muhto koma sáhttá leat stuorit go beaivváš ja seaibi fas guhkit go beaivváža ja Eatnama gaska. Dat ahte gássáseaibi álo geaigá beaivvážis eret veahkehii fuomášit beaivvášbiekka.




#Article 333: Sáttoáhpi (136 words)


Sáttoáhpi dahje sáttomeahcci lea eanan gokko lea hui unnán gahčahat (arvi, muohta, čuorpmas) ja dávjá dakko čáhci lievllista olu. Dan dihte sáttoáhpi leage šattoheapme. Sáttoábi šattut ja eallit leat sierraluvvan nu ahte birgejit. Báhkka sáttoábiin ferte dárjat alla temperatuvrrain eallit, ja polárguovlluin ferte birget buolašin.

Áhpi lea sámegillii viiddis jeaggi dahje rabas mearra. Sáttoáhpi lea dasto viiddis eanan mas lea olu sáttu. Muhto dat namma doallá deaivása dušše birrasiid 20% máilmmi sáttomehciide. Gávdnojit máŋggalágan sáttoábit: sáttoábit, geađgeábit, čievraábit ja sálteábit. 

Muhtumat jáhkket ahte sáttoábis eai gávdno báljo eallin, muhto duohtavuođas lea dávjá eallin vallji. Sáttoábis gávdnojit guovttelágan šattut: Dat mat dárbbašit arvečázi duollet dálle ja dat mat ožžot vuođđočázi. Muhtun arvešattut ellet dušše moadde vahku. Dat ihtet arvvi maŋŋá. šaddet, liđđot, gilvet siepmaniid ja de goldnet. Siepmanat sáhttet leat eatnamis máŋga jagi ovdal go fas arvá. 




#Article 334: Omega Divohat (358 words)


Omega Divohat (, oaniduvvon “OV”,  lullisámegilli: Omega Vierhkiesijjie), álggahuvvui 1971:is Omega searvvis. Divohat addá searvvi miellahtuide vejolašvuođa bargat elektronihkkaprošeavttaiguin ja eará hommáiguin. Odne, 2019:is, lea divohat gártan iežas searvin mii ovttasbargá Omega servviin sosiála ja historjjálaš áššiiguin. OV lea dábálaččat rabás eanaš oasi beaivvis ja eahkedis maiddái, earret árra iđida. Divohat lea gealláris EL-viesus NTNU:as Troandimis. Divohaga čujuhus lea: O.S.Bragstads plass 2G, Troandin.

Omega Divohat lea juhkkojuvvon guhtta latnjaide. 

Norgga lágat aistton galggá galbat Omega Divohagas leakit lullisámegilli.

Omega Divohagas leat eará joavkkut main leat eará doaimmahat. Dát joavkkut leat (2019) Teslalávdegoddi, Latnjalávdegoddi, Buolleviidnalávdegoddi,  Várralávdegoddi,  ja máilmmiávuslavdegoddi. Dáin joavkkuiguin eai leat nu olu ovddasvástádusat divohagas muhto barget muhtinlágan prošeavttaiguin. 

Omega Divohagas leat máŋga iešguđelagan neavvut ja mihtadanreaiddut. Dát leat buvttadeapmái elektronihkas ja eará prošeavttat. 

Dološáigge lei Omega Divohat unna joavku Omega studeanttaide geain lei beruštupmi hommát elektronihka proševttaiguin. Omega Divohaga olbmot liikojedje hukset čáffadatneavvut, moivet ja dikšut dihtorat ja eará elektronihkkat. Gii nu ledje dávjá Omega Divohagas vai oahpat geavtalaš elektronihkkat birra. Omega Divohaga olbmot hommájedje maŋgga soma proševttaiguin dalle nugo dál.  

Omega Divohat lea čađahan olu spivvkat maŋŋel álggu rájes. 

Omega Divohaga lea Iešguđetlágan doalut juohke jahki.  Dat leat:

Huksetkursa lea juohke jahki árrat čakčamánnu ovddal Sanctus Omega Vieljjavuohđa vuolggaávvudeamit. Omega Divohaga olbmot oahpaheimmet geavatlaš elektronihkka birra. oahppit ledje dábálaččat vuosttaš luohkás. Sii ohppet movt ráhkadit (dahjege hukset) ovttageardánis čáffadatneavvu. Maŋŋel huksetkursa lea husketkursafeasta Omega Divohaga stivrrain. 

AVR-kursa lea juohke jahki ođđajahkemánnu ja beassážat gaskkas. Guolbma beivviide Omega Divohaga olbmot ja Microchipa olbmot oahpaheimmet dihtorprográmmagálvu AVR-boaluide birra. 

Meašttirgoahkka lea oalle ođđa doallu Omega Divohagain (2020:is). Gilvohallan válddahallá makkar joavkku lea buoremus ráhkadit biebmu Omega Divohagas, divohaga neavvuiguin ja álgoávdnasiiguin Omega Divohaga eret. Vuoitit ledjen árvvoštallan huotkáivuođain, máisttuiin, ja álgoávnnasmearrideami. Joavkkuin leat guokte beaivit ráhkadit biebmu, man lea dábálaččat guolbma iešguđetlagan biepmuid.

Nordic-kursa lea nugo AVR-kursa, muhto Nordic Semiconductor lea ovttasbarguguoibmi, eai Microchip. Maidaid Nordic-kursa lea vehaš nuppelágan nammii guovdilastin. Nordic-kursa lea boarrásat studeanttain.

Omega Divohaga juovllatbeavdi lea nugo eará juovllatbeavddiid, muhto gal moadde erenoamáš árbevieruid. 

Robotasoahti lea eará gilvohallan Omega Divohagas. Juohke joavku hukset veaha robota go galgá cuvket eará joavkku robotat ja veađut erenomáš geidnosis.  

Omega Divohaga Gáffemašiidnaprošeavtta válddahallá mašiidna man ráhkada gáffe gohppui buolvaris  automáhtalaš.






#Article 336: Davvisámegiela sojahanoahppu (529 words)


Davvisámegiela sojahanoahppu dahje morfologiija lea systema, man mielde davvisámegiela sánit sojahuvvojit. Davvisámegielas lea rikkis sojahansystema, sihke nominiid ja vearbbaid dáfus.

Nomenat sodjet kásusa ja logu (ol. ja ml.) dáfus. Davvisámegielas leat 7 kásusa. Muhtun gáldduin muitaluvvo, ahte davvisámegielas leat guhtta kásusa daningo akkusatiiva ja genetiiva leat seammasullasaččat. Kásusat leat:

Pronomen lea sátni adnojuvvo eará sáni sajis. Ovdamearkan cealkagis Áhčči luoikkai skohtera Márehii sáhttá čállit pronomeniiguin Dat luoikkai sutnje skohtera. Pronomenat adnojuvvojit maiddái ovttas nuppiin sániin, ovdamearkka dihte dát biila.

Negatiiva pronomenat: ii oktage, ii gosage, eai makkárge jna. 

Vearbbat sodjet logu, persovnna, vuogi ja áiggi dáfus.

Davvisámegiela vearbbat sodjet golbma eará logu dáfus:

Davvisámegiela vearbbat sodjet golbma eará persovnna dáfus:

Davvisámegiel tempusat leat:

Maid leat guokte lihttoáiggi:

Davvisámegielas leat vihttá vuogi:

Dábálaččat optatiiva árvaluvvo imperatiivan, goas sámegielas leat dušše njeallje vuogi.

Seammaládje go eará suopmelaš-ugralaš gielain davvisámegielas lea biehttalanvearba, mii sodjá vuogi (indikatiivva, imperatiivva ja optatiivva), persovnna (1., 2. ja 3.) ja logu (ovttaidlohku, guvttiidlohku ja máŋggaidlohku) dáfus:


Davvisámegielas biehttalanvearba ii sojahuvvo áiggi dáfus.

Davvisámegielas lea maid passiiva, muhto dat ii leat árbevirolaččat leamaš aktiivvalaš anus.

Partihkkalat leat sánit, mat leat dihto posišuvnnas cealkaga dahje frása ektui. Stuorra partihkalklássa lea nubbi posišuvnna partihkkalat:

Nubbi partihkkaltiipa lea frása maŋŋel, muhto vaikku gos cealkagis:

Interjekšuvnnat leat sánit, mat leat cealkaga sájis. Ovdamearkan:

Sámegillii ollu interjekšuvnnat adnojuvvojit go čuorvu ealliid, erenoamážit beatnagiid ja bohccuid. Muhtun dain interjekšuvnnain leat jietnadagat mat eai muđui gávdno gielas (earret loatnasániin) nugo y-jietna sánis hrys. 

Čuorvvassánit maiddái gullet interjekšuvnnaide:

Jietnaáddestallan sánit (onemopoehtalaš sánit):

Vástádussánit:

Konjunkšuvnnat čatnet frásaid oktii: 

Advearba lea sátni, mii sáhttá doaimmát adverbiálan cealkagis. Advearba modifisere vearbba.

Gč. maid Davvisámegiela adposišuvnnat

Post- ja preposišuvnnat leat sánit mat laktásit nomeniidda vai hukset adposišuvdnagihpu, man funkšuvdna cealkagis lea advearbiála. Dát doahpagat leat sámegillii latnjalassii nu ahte muhtun sánit sáhttet leat sihke preposišuvdnan ja postposišuvdnan.  Pre- ja postposišuvdna ráhkadit nomeniin ovtta gihpu ja das galgá nomen leat genitiivahámis. Dat mat leat nomemiid ovddabealdde gohčoduvvojit preposišuvdnan. Nomena ja preposišuvnna oktavuohta gohčoduvvo preposišuvdnagihppun.  

Postposišuvdna leat nomena maŋábealde.Nomena ja postposišuvnna oktavuohta gohčoduvvo postposišuvdnagihppun.

Etymologalaččat pre- ja postposišuvnnaid vuođđu lea substantiiva, muhto dát sánit eai dábálaččat geavahuvvo sierra sátnin šahten. Muhtun substantiivvat leat velá anus, nugo rádjá mas postposišuvnnat rájes/rádjái leat suorgásan. Boahtte vuosárgga rájes. Ihtáš rádjái.




#Article 337: Vuoivuotna (147 words)


Vuoivuotna (dárogiella: Lyngspollen) lea veaha giehta Ivgovuonas Ivgomuotki ja Čávkkus gaskkas oarjjageaže vuona. Vuoivuotna ja Ivgovuotna hábmeba njárgga man lea sulli guokte gilomehterat govddu ja badjel vihtta gilomehtarat guhkes. Vuoivuotna lea báikenamma vuona ja njárgga nuortan vuona.  Olbmot leat leamaš Vuoivuonas ollu guhká. Vuona leat ollu guolit ja dálkkádat ii leat ila garas. Sápmelaččat lea álo ássan vuoivuonas jáhkehahtti. Maŋŋil bođii kvenaid ja dážaid. Simon Pedersen gávnnai silbačikŋahearvvaid Sissiida dálus 1886:s man cuige háltái Vuoivuotna lea leamaš sápmelaš ja dološdáru rádjaguovllu. Vuoivuončoru/Daibal vuoivuonas lea spábbačiekcanšilju valáštallanviesuin. Juohke jáhki lea jiellačuojanasfestivála Vuoivuončorus. Ovddeš áiggit stuora artisttat bohte deike juohke nubbi vahkkoloahpa. 

Davás Vuoivuonas lea Goalsevuohppi, Hoammaluokta, Garnjárga, Muoŧke/Ivgomuoŧke, ja guhkit doppe lea áhpi. Máttás Vuoivuonas lea mearra, Falsnjárga, Ivgobahta nuortan, ja Čullonjárga ja Omasvuotna oarjin. Badjel Ivgovuotna nuortan Vuoivuonas, lea Gáivuona suohkan. Oarjin Vuoivuotna lea Vuošvárri. Máttás Vuošvári lea Vuošvággi ja Beahcceduolban. Lea tunella Vuošvákkis Vuoivuoni, vuollel Vuošvári. 




#Article 338: Metro (103 words)


Metro dahje T-bána lea ruovderaŧŧi mii lea eatnama vuolde. Dakko mannet togat mat fievrredit olbmuid. T-bána boahtá dárogiel sánis tunnelbane muhto togat sáhttet maiddái mannat áimmu ovddas ja eai duššefal tunnealla siste. 

Lávejit lohkat ahte máilmmi vuosttaš t-bána lea Metropolitan Railway mii lea Londonis. Dat ásahuvvui 1863. Guhká dakko vudje togat mat geavahedje lievlla. Elektralaš togat bohte atnui easkka 1890 go The City  South London Railway ásahuvvui. Dainna lágiin buorránii áibmu eatnama vuolde.

Dađistaga álge huksestallat t-bánaid miehtá: Budapest (1896), Paris (1900), Berlin (1902), New York (1904) ja vel eará sajiin nai.

Davviriikkain gávdnojit golbma t-bánat: Stockholmma t-bána, Oslo t-bána ja Helssega metro. 




#Article 339: Vuovdi (180 words)


Vuovdi lea stuoritlágan guovlu gos šaddet muorat. Vuovddit leat dehálaččat sihke olbmuide, ealliide, šattuide ja eará nai ealániidda. Juohkehaččas lea juogalágan govva oaivvis das mii vuovdi lea, muhto dárkilis definišuvdna lea váttis bidjat. ON:a ossodat mii fuolaha biepmu ja eanandoalu atná ahte vuovdi lea unnimustá 5000 njealjehaskilomehter viiiddu muorraguovlu gos muorragierragat gokčet goit 10% olles guovllus. Dasa lassin eanan ii galgga leat gilvima várás When is a forest a forest? Forest concepts and definitions in the era of forest and landscape restoration 

Máilmmi stuorimus muorraguovllut leat tropihkalaš arvevuovddit ja taiga. Vuovdi dárbbaša dihto meari arvvi, muđui dat šaddá ádju, duottar dahje sáttoáhpi. 

Vuovdi lei hui máŋggabealát ekovuogádat ja váikkuha olu máilmmi dálkkádahkii. Dat sáhttet váldit čitnadioksiidda alccesis ja ráhkadit oksygena. Ollu eallit eai livčče gávdnon jus eai livčče muorat. 

Vuovdi mearkkaša maid olu olbmo ekonomiija dáfus. Vuovdedoallu gávdno miehtá máilmmi, muhto heajos bealli lea ahte olmmoš háddje daid. 

Dat guovlu gos muorat šaddet lea vuovdi. Meahcis eai leat álo muorat ja sáhttá maid leat duottar. Dákko sáhttá suomagiel sáni metsä sehkket rievtti mielde mearkkaša vuovdi. Eará sátni sámegielas lea vuopmi. 




#Article 340: Mio Negga (113 words)


Mio Elis Elof Negga, dovddus maiddái iežas artistanamain 169 ja ovddeš namain Lovisa Negga lea sámi-fránkkalaš musihkkár. Son riegádii nieidan borgemánu 17. b. 1990 Göteborggas ja bajásšattai Linköpingis. Go son riegádii de oaččui áhči nama Tardat muhto lea maŋŋel molson namas iežas eatni nammii NeggaSon lea almmuhan guokte soloalbuma. 

Mio álggii musihkkarin 2005 pop-joavkkus The Majority Says. Son lávllui ja čuojahii bássa. 2010 guđii joavkku ja seammás molssui nama Neggai. Dađistaga son álggii dutkat iežas sámi duogáža ja oahppagođii sámegiela. Vuosttaš album Kär ilmmai 2011. Dalle su namma lei Lovisa Negga. Lávlagat ledje eŋgelasgillii ja ruoŧagillii. Su vuosttaš sámegiel lávlla Mihá ja Gievrra ilmmai 2013 ja šattai albma hitta. Lávlaga teaksta lea julevsámegillii. 




#Article 341: Sápmelaččat Aláskkas (100 words)


Eanas oassi máhcce gal ruovttoluotta Sápmái, muhto soapmásat báhce dohko ja ožžo mánáid. Sii barge bohccuiguin ja muhtimat álge maiddái gollerogginDaid maŋisboahttit ellet ain Aláskkas ja eará sajiin Amerihkás, muhto sámegiella ja sámekultuvra doppe lea oalát nohkan. Sámi gielladutki Pekka Sammallahti vulggii 1980-logus Aláskai ja sáhkkehalai daid maŋimus olbmuid main sámegiella lei eatnigiellan. Son báddii ja dokumenterii dan sámegiela mii doppe hubmojuvvuiPekka Sammallahti: Alaska Saami texts and commentary  

ag Ove Johansen čállin girjeráidu Sjamanens rike (Sáivomáilbmi) muitala Ánde Rávná ja daid eará sámiid birra mat mátkkoštedje Aláskai. Girjjit leat čállojuvvon dárogillii ja guokte dain lea Rauna Magga Lukkari jorgalan sámegillii. 




#Article 342: Muddenčoavdda (103 words)


Muddenčoavdda lea bargoneavvu mainna čavge dahje ložže sruvaid ja mutteriid. Muddenčoavdagis lea njálbmi mii lea muddehahtti, ja dainna lágiin sáhttá botnjat sruvaid mat leat sierra sturrodagas. Lea dehálaš ahte čavge njálmmi albmaládje ovdal go botnjagoahtá. Muđui sruva sáhttá jorbbasnuvvá go garrasit botnjá. Dán dáfus lea sruvačoavdda buoret. 

Ođđaáigásaš muddenčoavdda lea Ruoŧa hutkkusTekniska muséet, Johan Petter Johansson – Skiftnyckeln, čujuhuvvon 2019-12-29 1891 lulliruoŧŧelaš Johan Petter Johansson hágai pateantta dan sruvačoavdagii man njálmmi sáhtii muddet. Muhto dát vuosttaš muddenčoavdda lei juo ráhkaduvvon 50 jag dás ovdal. Dan dihte máŋgga gielas Euohpás reaiddu namma lea eŋgelas čoavda muhto Dánmárkkus dan namma lea (earret eará) Ruoŧa čoavdda.




#Article 343: Ákšu (121 words)


Ákšu lea bargoneavvu mainna čuollá. Ákšu oasit lea oaivi ja nađđa. Oaivi sáhttá leat guovtteávjui dahje das sáhttá okta ávju ja šimir. Ákšu lea reaidu maid olmmoš lea atnán juo don doložis. Dat lea leamašan anus vuovdedoalus, eanandoalus, duddjomis, njuovvamis, steavlideamis ja dat lea maiddái anihan vearjun soađis. 

Álggos, 1,6 miljovnna jagi áigi, ákšus ii leat nađđa. Maŋŋil geađgeáiggis álge nađđadit ákšuid. Dalle ledje guovttelágan ákšut: okta mas ákšonađas lei šalbmi ja okta mas ákšonađas ii lean šalbmi. Ákšut ledje geađggis ráhkaduvvon.

Bronsaáiggis álge geađggi sajis ráhkadit ákšuid veaikkis ja bronssas. 

Ákšu váldooasit leat oaivi ja nađđa. Oaivvi oasit leat fas:

Nađđa lea eanas muoras ráhkaduvvon. Ođđaáigásaš ákšut sáhttet maiddái metállas. Nađđa lea dávjá veahá vitnjut S-hámis nu ahte vuogas gihtii.




#Article 344: Váibmu (159 words)


Váibmu dahje Ruoŧa bealde cohki lea orgána, mii pumpe vara. Njiččehasaid váibmu lea raddevuovdda siste geahppáid gaskka. Olbmo váibmu lea gurut bealde veahá állut. Ollesolbmo váibmu deaddá birrasiid 250-350 g, muhto sávrres valáštalli váibmu sáhttá deaddit vel eanebuš. 

Dearvvas váimmus varra golgá aivve ovtta guvlui. Váibmouvssohat hehttejit vara johtimis maŋosguvlui. Váimmu birra lea váibmoskoađas. Váibmoskoađđasis lea veahá golggus, nu ahte váibmu beassá buorebut lihkadit.

Olbmos lea váibmu juohkásan njealje latnjii: badjelis leat gurut ja olgeš feaskkir ja vuollelis leat gurut ja olgeš gámmir:

Guliin eai leat go guokte lanja, okta feaskkir ja okta gámmir, ja njoammuin leat fas golbma lanja.

Váibmo- ja varrasuotnadávddat leat máilmmi dábáleamos jápminsivva. Eanas dáhpáhusain lea váibmoinfárkta ja stroke. Stuorit riska buohccát lea go borgguha, deaddá ilá ollu, lihkada unnán, ja maiddái go lea alla kolesterola, alla varradeaddu ja diabetes. Váibmodávddat buktet muhtumin dávdamearkkaid, nugo raddebákčasiid. Muhtumin ii dovdo maidege. Veahkkin dahkat diagnosa lea maiddái ee. elektrokardiográmma (EKG). Kardiologat dat divššodit ja dálkkodit váimmu buohcuvuođaid.




#Article 345: Geahppát (113 words)


Geahppát lea guokte orgána mainna vuoigŋá. Geahppáid váldodoaibma lea buktit oksygena varrii ja doalvut eret bázáhusaid, erenoamážit karbondioksiidda. 

Olbmo geahppát leat geahpesseahka siste. Geahpesseahkas leat guokte gearddi, ja dat dahká nu ahte geahppát besset buorebut lihkadit. 

Geahppáid gaskka lea váibmu. Erenoamážit gurut geahpis šaddá čáhkket saji váibmui ja dan dihte dat geassá veahá unnibut go olgeš geahpis. Áibmu njielu ja giehkira čađa ovdal go boahtá geahppáide. Doppe giegir juohkása guovtte sadjái. Dát bronkkat (áibmobohccit) mannet goappáge geahppái ja surggiidit unnit ahte unnit áibmobohccin. Viimmat dat šaddet alveolan ja doppe oksygena sirdása varrii ja karbondioksiidda fas manná nuppe guvlui. Go varra lea viežžan oksygena geahppáin dat manná ruovttoluotta váibmui ja fas viidáseappot iešguđet rumašosiide.




#Article 346: Elektrokardiográmma (135 words)


Elektrokardiográmma (oaniduvvo EKG) lea diagrámma mainna oažžu čielgasa mo váibmu doaibmá. Vuos bidjá elektrodaid ratti ala mat dasto báddejit váimmu elektralaš doaimma. EKG lea hui dábálaš dutkamuš, mainna fuobmá muhtun váibmo- ja varrasuotnadávddaid. Dat gávdno buohcciviesus, dearvvašvuođaguovddážis ja ambulánssas. EKG bohtosa oaidná juogu dihtoršearpmas dahje báhpáris.  

EKG lea diagrámma mas y-áksil lea gealdu ja x-áksil lea áigi. 

Dábálaš EKG álgá P-báruin. Maŋŋelaš boahtá QRS-kompleaksa ja loahpas T-bárru. Muhtumin oidno maiddái U-bárru. Dát bárut ja kompleaksat govvidit mo váimmu feaskárat ja gámmirat doibmet. P-bárru govvida feaskáriid aktiverema (depolariserema). Aktiveren máksá ahte váibmodeahkit oatnánit. Go feaskkir aktivere, de dat gurregoahtá vara gámmirii. Dan botta go dát guorraneapmi dáhpáhuvvá de EKG:s lea oanehis gaska mii lea njuolgat ja jaskat. QPR-kompleaksa govvida gámmiriid aktiverema. QPR-kompleakssa maŋŋá čuovvu fas oanehis boddu. Loahpas boahtá T-bárru, mii boahtá das go gámmirat repolariserejit.




#Article 347: Vietnan gargŋil (123 words)


Vietnan gargŋil (lat. epicondylitis lateralis humeri) šaddá go lea lihkadan gargŋila nu ollu ahte bávččasta. Gargŋil láve vietnat go lihkada seamma ládje guhká. Erenoamážit go tennisstallá lea gargŋil bahá vietnat. Dan dihte lávejit eará gielain lohkat tennisgargŋil go dakko bávččasta. 

Gargŋil vietná go suorpmat ja giehtaruohtas čađat dahket seammá lihkastaga. Barggut mas gargŋil lea bahá vietnat, earret tennis, leat maiddái motorsihkkela vuodjin, snihkken ja málenbarggut. Tennisa oktavuođas lávejit lohkat ahte go spábba deaivá speččona de lihkastat sirdása gargŋilii ja loahpas váibada suona. Erenomážit badjel 40-jahkásaš olbmuin leat dakkár bákčasat. 

Vuosttažettiin vuoiŋŋastit ja dálkkodit bákčasiid. Maiddái akupunktuvra, ruvven ja fanahallan sáhttet ábuhit. Go bákčasat leat leamašan guhká ferte guorahallat leatgo árgabeaivválaš doaimmat mat váibadit gargŋila. Go leat čađat garra bákčasat sáhttá cirgalit kortisona dakko.




#Article 348: Goaŧŧočotta (133 words)


Goaŧŧočotta (lat. cervix uteri) lea goaŧu vuolimus ja seakkimus oassi. Goaŧŧonjálbmi (portio) lea goaŧŧočoddaga geažis. Dakko golgá ruođđi olggos ja dakko mánná čákŋá olggos riegádettiin. Muhtumin goaŧŧočotta lea gitta go das lea nu suhkkes šliivi. Muhto go monni luovvana monnerávssás, ovulašuvnnas, de goaŧŧočoddaga šliiveassi njárbuda šliivi nu ahte siepmanseallat besset moni lusa. Dalle monni sahkana.  

Go monni ii sahkan, de goaŧŧu hilgugoahtá moni ja maiddái šliiveasi. Dalle nissonolbmui šaddá mánnodávda mii bistá 3-7 beaivvi ja dan maŋŋel goaŧŧočoddaga šliivi suohkugoahtá fas. 

Go monni sahkana ja nissonolmmoš šaddá mánáid ládje, de goaŧŧočoddaga šliivi šaddá hirbmat suohkadin. Dat hehtte bakteraid njoammumis ohkái. Go cinnás lea infekšuvdna maid ii dálkkot, de ohki maid sáhttá buohccát. Dat lei hui dábálaš dolin go eai gávdnon antibiohtat. 

Go mánná sturrola ja riegádeapmi lahkona, de goaŧŧočotta dipmagoahtá ja viimmat rahpasa. 




#Article 349: Goaŧŧočottaboras (138 words)


Goaŧŧočottaboras lea borasdávda mii álgá goaŧŧočoddagis. Boras šaddá go seallat lassánišgohtet eahpelunddolaččat ja dat sáhttá leavvagoahtit eará rumašosiide. Dábálaččat eai leat makkárge dávdamearkkat álggus. Maŋŋel bohtet eahpedábálaš vardimat ja bákčasat. 

Miehtá máilmmi lea goaŧŧočottaboras njealját dábáleamos borasdávda. Jábálaš riikkain dat borasdávda lea dovdomassii unnon, vissásit seallaiskosiid geažil. 

Goaŧŧočottaborrasa váldosivva lea HPV-infekšuvdna. HPV lea virus mii njoammu seksuála oktavuođain. Badjelaš 90% buot buohccán olbmuin lea HPV leamašan mielde. Stuorit riska ahte HPV njoammu lea jus lea álgá anašit nuorran ja go leat leamašan máŋga seksuála guoimmi. Ja go virus lea njommon de borgguheapmi stuorida riskka buohccát borasdávdii. 

Go borasdávddas eai leat nu čielga dávdamearkkat álgobáliid de lea hui dehálaš eastadit borasdávdda árra muttus. Diagnosa dahká dábálaččat gynekologalaš seallaiskosiin ja biopsiijain. Goaŧŧočottaborrasa sáhttá sillet seallaiskosiin. Ruoŧas ávžžuhit nissonolbmuid gaskal 23 ja 50 jagi válddihit seallaiskosiid juohke goalmmát jagi1177 Gynekologalaš seallaiskkusváldin 




#Article 350: Sillen (127 words)


Sillen (eŋg. screening) lea medisiinnalaš dutkamuš go áigu gávdnat dávddaid dain olbmuin geain eai leat dávdamearkkat. Áigumuššan lea gávdnat dávddaid árra muttus, nu ahte lea buoret vejolašvuohta dálkkodit ja buoridit ja dainna lágiin unnidit jápmimiid ja gillámušaid. 

Vaikko vel sillen lea veahkkin dahkat diagnosa árra muttus, de lea čájehuvvon ahte das lea nai heajos bealli. Badjelmearálaš dutkan, boasttu diagnosat ja behtolaš sihkkarvuođadovdu lea muhtun dain. Sillen ferte leat ávkin olbmuide ja ii vahágin. Dan dihte ferte leat dárkil ovdal go álggaha muhtun sillenprográmma, erenoamážit eahpedábálaš dávddaid várás. Muhtun ovdamearka man alde áššedovdit nákkáhallet lea PSA-iskosat. Dainna iskosiin áigu gávdnat prostataborasdávdda. Nuppi dáfus dat lea hálbbes dutkamuš, muhto nuppi dáfus iskkus sáhttá leat positiiva maiddái go ii leat borasdávda. Muhtumat oaivvildit ahte sillen dušše buktá dárbbašmeahttun balu olbmuide. 




#Article 351: Obstruktiiva geahpesdávda (124 words)


Obstruktiiva geahpesdávda lea máŋgga dávdda oktasaš namahus go vuoiŋŋahat lea bahá baskut. Sáhttet leat bronkkat dahje bronkiolat mat baskut. Dat boahtá dávjá das go dat smávva deahkit mat leat vuoiŋŋahaga birra oatnut badjel meare. Vuoiŋŋahat láve vulšon ja bahá duolbbihit. Go vuoiŋŋahat duolbbiha de áibmu ii beasa meaddel ja šaddá váttis vuoigŋat olggos. Dán doahpaga vuollái gullet ástmá, bronkihtta ja kronalaš obstruktiiva geahpesdávda (KOGD). 

Ástmá lea obstruktiiva geahpesdávda mas vuoiŋŋahat lea badjel meare hearki. Vuoiŋŋahat vulšo, basku ja vuohčuda ilá ollu šliivvi. Ástmá sáhttá álgit go vuoigŋá sisa áimmu mas lea gavja dahje lieđđegavja mii ráhkada allergalaš reakšuvnna. Maiddái infekšuvndna, čoaska áibmu, hárjehallan dahje duhpátsuovva sáhttá álggahit ástmá. Ástmá lea dábálaš buohcuvuohta. Badjelaš 300 miljovnna olbmo buhcet ástmáin. Dávdamearkkat leat vuoigŋanváttisvuođat, lahpastuvvan ja gosahat. 




#Article 352: Anoreksiija (105 words)


AnoreksiijaSámi Giellagáldu, Collection:Čoahkkin 2017-2 Borranváttut, lea borranváddu mii mearkkaša boruhisvuohta. Borranmiella sáhttá jávkat ovdamearkka dihte borasdávdda dahje eará dávdda geažil muhto dát artihkkal lea dušše dan psyhkalaš dávdda anoreksiija birra. 

Anoreksiija mearkkaša ahte ii leat borranmiella. Dasa gullá maiddái ahte viggá ruoidnadit iežas vaikko olbmos lea dearvvašlaš deaddu. Dalle láve nealgudit iežas ja lihkadit čađat, ovdamearkka dihte vázzit guhkes gaskkaid. Anoreksiija sáhttá leat heakkavárálaš jos ii álgge dikšut. Eanas olbmot lávejit dearvvasnuvvat. 

Borranváddu láve álgit dađistaga ja sáhttá váttis oba fuobmát ge ahte olbmos lea dávda. 

Dávdamearkkat leat:

Dávjá olmmoš ieš ii fuobmá ahte lea skibas, muhto eará olbmot birrasiin lávejit fuobmát ahte lea guiron.




#Article 353: Nuortamearra (198 words)


Nuortamearra lea 431 000 njealjehaskilomehter viidosaš ja 459 čikŋosaš mearra Davvi-Eurohpás. Oarjjil lea Ruoŧŧa ja Dánmárku, nuorttil Suopma, Ruošša, Estteeanan, Latvia, Lietuva, lullil Polska ja Duiska. Nuortamearas leat moadde stuoritlágan sullot, dego Gotlánda, Ölánda, Bornholm, Dagö, Saaremaa (Estteeanan), Ålånda ja Rügen (Duiska). Muhtun dain eanuin mat luitet Nuortamerrii leat  Neva, Wisła, Oder, Daugava, Njemen, Dalälven, Duortnoseatnu, Giemajohka, Oulujoki ja Narva. Dat mii buktá eanemus čázi lea Neva, sullii 20%. 

Nuorttamerrii beassá golmma nuori bokte Øresund, Storebælt ja Lillebælt (dánskkagiel namat). Nuortamearra basku guovtte saji: Ålándda buohta ja Ubmeje buohta. Davimus oassi lea Mearrabahta. Dálvet lea Nuortamearrra eanas jikŋon gáddelis. Mearrabahta lea visot jikŋon dálvet ja maiddái siskelis Suomaluovtta. 

Nuortamearas ii leat báljo ulli iige fiervá. Mearradássi molsašuddá sullii 15 sentimehter. Stuorimus gávpogat Nuortameras leat St. Petersburg (Ruošša), Stockholm, Malmö (Ruoŧŧa), København (Dánmárku), Helsset (Suopma), Kiel, Rostock (Duiska), Gdansk (Polska), Riga (Latvia), Szczecin, Gdynia (Polska), Kaliningrad (Ruošša), Tallinn (Estteeanan) ja Klaipėda (Lietuva). 

Nuortamearra lea goasii dego stuorra johkaroggi, mas leat guokte oalgejoga, Suomaluokta ja Mearrabahta. Go leat geologalaččat buohtastahttán Nederlándda mođi Nuortamearain, de leat gávnnahan ahte dološ áiggis lei johka dan guovllus. Maŋŋel lea jiekŋa borran ja johkaroggi nuppástuvai mearran. Ovtta gaskka lei rabas čáhci Nuorttameara ja Vilgesmeara gaskkas. 




#Article 354: Bávččas (108 words)


Bávččas lea dovdu, man Riikkaidgaskasaš bávččasdutkanorganisašuvdna ISAP () čilge ná: Unohas dovdu gokko nu dahje emotionála vásáhus mii boahtá go gođus billašuvvá, dahje soaitá billašuvvat, dahje go juoga muitaluvvo billašuvvame

Bávččastit sáhttá go guoská juosat mii lea várálaš, ovdamearkka dihte go lea hirbmat báhkas dahje go juoga deaddá. Dánlágan bávččas gohčoduvvo nosiseptiiva bávččasin, ja mii boahtá go olmmoš ovdamearkka dihte buolaša, čuohpada, čuolada, skáidneda, nordada iežas ja maiddái go juoga lea vulšon ovdamearkka dihte leasmmi dihte. 

Muhtumin lea váttis gullat aiddo gokko lea bávččas. Go olbmos lea váibmoinfárkta de bávččas sáhttá gullot ovdamearkka dihte gurut gieđas. Bávččas sáhttá álgit go nearvafierbmi billašuvvá dahje buohccá, dalle lea earálágan bávččas. 




#Article 355: Liiki (153 words)


Liiki lea dat litna gođus mii gokčá olbmo olles rupmaša ja eará ealliid. Liiki suddje birrasa vuostá ja doalaha maiddái čáhcedássedeattu ja rievttes temperatuvrra. Likkiis leat maiddái smávva suddjenávdnasat mat suddjejit virusid ja bakteraid vuostá. Liikkis lea nai dovdoáicu ja sierralágan gođđosat nugo vuovttat, gaccat ja rávssát, 

Liikki deháleamos doaimmat leat suddjet rupmaša siskilušaid, muddet rumaštemperatuvrra ja dovdat go juoga birrasis guoská, liekkista dahje galmmista.

Muhtun sajiin liikki lea asehis ja linis dego muođuin, ja eará sajiin dat roavis ja assái nugo čorbmaváibmosiin ja juolgevuođuin. 

Liiki bivastuvvá, ja dat lea vuohki muddet temperatuvrra. Go báhkkana de olmmoš luoitá bivastagaid. Ja go olmmoš fas goallu de ii šat bivastuva nu olu. 

Liikkis lea eanas sajiin vuovttat dahje guolggat. Muhtiin sajiin lea hui suohkat, muhto čorbmaváibmosiin, juolgevuođuin ja bealljeduohken ii leat vuovttat iige guolggat. 

Vuoktamádda lea liikki siste ja dan birra lea seahkka. Go vuokta guhkku de dat guhkku máddagis. Vuoktaseahkka vuoidá vuoktačalmmi ja liikki. 




#Article 356: Čalbmi (163 words)


Čalbmi lea orgána mii oaidná čuovgga. Goasii buotlágan ealliin leat čalmmit. Hui oktageardánis čalbmi oaidná dušše leago čuovgat dahje seavdnjat. Olbmos lea mohkkás čalbmi ja dat addá oainnu. 

Njuoratmánás lea čalbmi sullii 17 mm guhkku ja ollesolbmos fas sullii 25 mm. Guđajahkásažžan olbmo čalbmi ii stuoru šat. 

Čalbmi ráhkadus čohkke visot čuovgga fierbmecuzzii. Visot oasit man čađa čuovgá johtá ovdal go olle fierbmecuzzii leat čađačuovgit. Čoarvecuozza ja linsa čohkkejit čuovgga fierbmecuzzii ja doppe nearvvat dolvot impulssaid vuoiŋŋamaččaide 

Čuovga manná vuos čoarvecuocca čađa ja de sisa ovdagámmárii. Čoarvecuozza lea čomil ja čuovga doddjo eanemus dakko. Ovdagámmáris lea čáhci mii lea áibbas čielggas. Ovdagámmir deaddá čoarvecuocca nu ahte dat šaddá čomil. Ovdagámmára maŋil lea hearvacuozza. Birascuoccas ivdneávnnas melaniidna mii mearrida čalbmeivnni. Guovdu birascuoccas lea čáhppes ráiggáš mii gohčoduvvo gollážin. Golláš gallju ja basku dađi mielde lea go šearrat dahje skuotnjat. Go ferte skuonjuhit, de golláš lea gallji. Go čuovgá lummalámppáin čalbmái de golláš basku. Dat lea vuohki suddjet fiermecuocca, go hui šerres čuovga billista dan. 




#Article 357: Mikroorganisma (110 words)


Mikroorganisma lea organisma mii lea nu unni ahte dan ii earut čalmmiiguin. Dat oidno dušše mikroskohpain. Bakterat, arkeat, eanas protozoat ja muhtun guobbarat, deapput ja eallit lea mikroorganismmat. Dat lea daninassii hui máŋgabealát joavku. Muhtumin gullet maiddái virusat dohko. 

Mikroorganisma sáhttá leat juogu ovttaseallat dahje máŋgaseallat. 

Mikroorganismmat leat oassin goasii buot máilmmi ekovuogádagain ja leat hui dehálaččat. Muhtunat dárjet eallit hui báhkka sajiin ja earát fas girdet hui alla deattu. Leat maiddái gávnnahan ahte gávdnojit bakterat mat cevzet birrasis gos lea hui garra radioaktiiva suonjardeapmi. Dat smávvejit biebmoávdnasiid. 

Mikroorganismmat anihit vaikko manin. Jeastaguobbarat anihit biebmoráhkadeamis. Muhtun deapput fas sáhttet ráhkadit boaldámuša. 

Bakterat, protozoat ja muhtumin guobbarat sáhttet buohccáhit olbmo njoammundávdii. 




#Article 358: Servodat (112 words)


Servodat leat olbmot geain lea sosiála oktavuohta mii lea bistevaš ja doalhuvvo juogaládje. Servodagas leat oktasaš ásahusat, oktasaš kultuvra ja árbevierut. Servodat bistá guhkit áiggi go servodaga lahtut ja dainna lágiin birgeha iežas. 

Servodatdieđa lea dat suorgi mii stuđere servodaga.

Olbmot leat álo leamašan sosiála olbmot lea dáhpáhuvvá hui hárve ahte olmmoš eallá áibbas oktonassii. 

Dađistaga go olmmošjoavku stuorru, de olbmot ráhkadit servviid, čearddaid ja stáhtaid. Dain ráhkadusain leat iešguđetlágan politihkalaš fápmu. Ovdamearkka dihte Sápmi lea servodat muhto ii leat stáhta, go eará riikkat ledje nu garrasat ahte Sápmi ii bihtán ráhkadit sierra stáhta. Dakko bokte sáhttá maid lohkat ahte servodagas lea stuorit vejolašvuohta ceavzit jus dat lea seamma gievra go birasservodagat.    




#Article 359: Eamiálbmot (152 words)


Eamiálbmot leat olbmot mat orrojedje muhtun guvlui ovdal go eará olbmot bohte, válde dahje koloniserejedje guovllu. Dávjá eamiálbmot leat doalahan birgenlági, árbevieruid dahje eará osiid iežas kultuvrras mii lea gávdnon doložis dan guovllus. Muhto buohkain ii leat dakkár iešvuohta. Olu olbmot leat massán dehálaš osiid ja oamastan váldokultuvrra. Dakkár iešvuođat leat biktasat, osku dahje giella. Eamiálbmot sáhttá orrut ovtta guovllus čađat, dahje johtit guovlluid gaskka. Vaikko johtti álbmot ii oro ovtta sajis olles áiggi, de dat goittoge gullet dan guvlui gos dat eallá. Eamiálbmogat gávdnojit miehtá máilmmi, buot kontineanttain. Árvvu mielde gávdnojit 220-350 miljovnna olbmot mat gullet eamiálbmogii. Eurohpá áidna eamiálbmot leat sámit. 

Eamiálbmogat čađat fertejit dustet eará olbmuid mat bahkkejit sin guovlluide, ja doalahit iežaset birgenlági ja luondduriggodagaid man vegas sii ellet. Danin leat riikkaidgaskasaš organisašuvnnat bidjan johtui lágaid ja julggaštusaid mat galget oahpistit miellahttoriikkaid go lágaid ásahit. Dakkár lágat leat kultuvrra, identitehta, giela, bargovejolašvuođa, dearvvašvuođa, skuvlejumi ja luondduriggodagaid guoskevaš lágat.




#Article 360: Media (131 words)


Media leat visot dat gaskaoamit diehtojuohin várás. Deike gullet ovdamearkka dihte bláđit, áviissat, govat, filbma, rádio, TV, máidnosat ja girjjit. 

Ođđa teknologiija lea dahkan nu ahte diehtu lea álkkit fidnemis go ovdalaš áiggiid. Mánát atnigohtet media hui unnin. Interneahta dáidá leat dat mediaásahus gii ollá eanemus olbmuide. Dainna sáhttá gulahallat earáiguin ja doppe leat maiddái ráhkaduvvon neahttabáikkit mat leat dego smávva servodagat. Muhtun oaivvildat ahte olbmot eai deaivvat njunnálaga nu dávjá go ovdal, ja ahte interneahtta duhtada dan dárbbu olu olbmuin. 

Elektronalaš media nugo TV ja čálálaš media nugo áviisat leat dehálaš saijt čájehit máidnosiid. Dakkárlágan mediat leat hui fámolaččat ja váikkuhit olu olbmuide. 

Media lea maiddái buorre vuohki juohkit dieđu miehtá máilmmi. Muhtunat oaivvildat ahte interneahtta lea vuoiggalaš báiki, go buohkat besset háhkat dan oahpu mii doppe gávdno ja almmuhuvvo. 




#Article 361: Máinnus (219 words)


Máinnus dahje rekláma lea gulahallanvuohki mii eanemustá dahkkojuvvo go áigu vuovdit gálvvu dahje bálvalusa. Máinnus sáhttá leat govva ja teaksta mii lea jurddašuvvon dihto ulbmiljovkui ja juhkkojuvvo media bokte. 

Máidnosa áigumuš lea vuovdalit fitnodaga gálvvuid dahje bálvalusaid nu ahte eanet olbmot ostet dan. Eanemustá máinnus viggá loktet gálvvu buriid beliid, buohtastahttit gilvaleaddji gálvvuiguin ja čájehit ahte gálvu lea anihahtti. Dávjá maiddái geahččalit čájehit ahte gálvu lokte olbmo sosiála árvvu. 

Gávdnojit máŋgalágan máidnosat ja dat hápmašuvvet dan mielde guđe kanála bokte geahččala olahit olbmuide. Dat gii ráhkada máidnosa sáhttá dovddahit ahte hui čielgasit ahte dat lea máinnus, ja nuppi dáfus gávdnojit čiegus máidnosat. Čiegos máidnosiid lea váddáseapput fuobmát. 

Máinnus sáhttá leat eahpenjuolga, mii mearkkaša ahte olbmot ieža váikkuhit nubbi nubbái, ja fitnodagat ieža eai dárbbaš bargat maidige. Okta gálvomearka sáhttá leat hui bivnnut ja go olbmot atnet diŋggaid mat gullet dan gálvomearkka vuollai, de dat šaddá juogalágan máinnus. 

Fitnodagat sáhttet vuolidit hattiid vai olbmot ostet, dahje ráhkadit erenoamáš fálaldagaid dahje čájáhusaid. Dalle ii leat dušše ieš gálvu mii geasuha olbmuid oastit, muhto maiddái vuollegaš hattit. 

TV-máidnosat leat dábálaččat guokte prográmma gaskka. Fillmmaiguin sáhttá fitnodat atnit sihke jiena ja govaid go ráhkada máidnosa. Sáhttá maiddái iskkadallat ja gávnnahit makkár olbmot gehččet dán kanála dahje dán prográmma, nu ahte máinnus šaddá nu beaktil go vejolaš. TV-kanálat váldet mávssu go čáhkkehit áiggi máidnosiida.  




#Article 362: SARS-CoV-2 (470 words)


Severe acute respiratory syndrome coronavirus 2 oaniduvvon SARS-CoV-2 lea dat namma man Máilmmi dearveorganisašuvdna (WHO) lea addán virusii mii lea ráhkadan epidemiija Kiinnás ja maiddái leavvan eará báikkiide. Virus njoammu olbmos olbmui ja dagaha vuoiŋŋahatvuolšši. Olbmot leat jápmán dasa. Virus gávdnojuvvui loahppageahčen 2019 Wuhan-nammasaš gávpogis Kiinnás. Ođđajagimánus 2020 duođastuvvui ahte virus njoammu olbmos olbmui. Virus sulastahttá earálágan coronavirusaid mat gávdnojit girdisáhpániin, ja danin lea árvaluvvon ahte virus álggus bođii doppil. 

SARS-CoV-2:a ráhkadus sulastahttá eará coronavirusaid. Virusa RNA lea jorba skoađđasa siste ja das geaigá glykoproteiidna mii elektronmikroskohpain lea dego gonagasruvdnu oaidnit. Das dat namma coronovirus boahtá. 

Koronavirus gávdno olbmuin ja maiddái máŋgalágan ealliin. Dat virusat orodit dábálaččat ealliid siste ja muhtumin nuppástuvvet nu ahte bastet njoammut maidddái olbmuide buktit dávdda. Genetihkalaš dutkamušaid vuođul leat gávnnahan ahte SARS-CoV-2 sulastahttá dakkár coronavirus-šlájáid mat gávdnojit girdisáhpánis ja gearbmašis. Muhtun dutkit goittotge eai jáhke ahte SARS-CoV-2 gávdno gearbmašiin, go dat čearda masa dat gullá, Betacoronavirus, ii leat gávdnon eará ealliin go njiččehasain ja lottiin. Dat evttohit baicce ahte virusa boahtimuš vissasit lea njiččehas. Leat guoradan ja gávnnahan ahte virus iđii Wuhana biebmomárkanis, gos olbmot vuvde meahccespiriid lobiheamet, earret eará girdisáhpániid ja gearbmašiid. 

Daid koronovirusiid olis mat leat njommon olbmuide SARS-CoV-2 sulastahttá eanemusat SARS-CoV mii buktá dávdda SARS. SARS-CoV gávdno máŋga njiččehasas ja nugo SARS-CoV-2 dat sulastahtttá koronovirusiid mat gávdnojit girdisáhpánis. Muhto dan dihte eai jáhke ahte bođii doppil, dan dihte go Wuhana girdisáhpánat ođđe dálvenahkáriid dan áigge go virus bohciidii. Eará ágga lea ahte dat sullasaš virusat SARS-CoV ja MERS-CoV njommo olbmuide mohki bokte, SARS-CoV njoamui máskapálmaneađi bokte ja MERS-CoV dromedara bokte.  

Eai vel dieđe sihkkarit jámolašvuođa. Njukčamánus 2020 árvaledje ahte jámolašvuohta lea 1-2 proseantta buohccán olbmuin. Eai dieđe sihkkarit danin go lea boahtán ovdan ahte dáidet gávdnot eanet buohccán olbmot dávdaguovlluin go álggos orui. Dát fas mearkkašivččiii ahte jámolašvuohta njiejašii. 

SARS-CoV-2 earrána dábálaš influenssas dan dáfus ahte olbmuin ii leat immunitehta ain, ja dalle eanet olbmot buohccájit. 

 
Ávžžuhit olbmuid eastadit dávdda njoammuma. Ávžžuhusat leat orrut ruovttus, doallat gaskka eará olbmuide (unnimusat okta mehter), bassat gieđaid dávjá sáibbuin ja čáziin ja ahte giehtaspriita lea vejolaš duoddi, ii duohtadit ámadeadju basakeahtes gieđaiduin. Máilmmi dearveorganisašuvdna (WHO) ávžžuha daid mat navdet iežaset buohccán atnit máskka ámadeaju ovddas jus fertejit leat olbmuid olis. Juohke riikkas leat sierra ávžžuhusat ja danin Sápmái gusket Norgga, Ruoŧa dahje Suoma ávžžuhusat. 

Dál (njukčamánus 2020) eai leat vel fuobmán vuogi boahkuhit dávdda vuostá.

SARS-CoV-2 njoammu go olmmoš gossá ja gastá. Ihtináigi lea gaskal guovtti ja njealljenuppelot beaivvi. Dávdamearkkat leat nuorvu, oaivebávččas, gosahat ja feber. Olmmoš dearvvasnuvvá fargga ja dábálaččat ii leat várálaš. Muitaluvvo goittotge ahte moattis leat buohccán garrasit ja velá jápmán. 

Virus leavvá jođánit, go ii oktage Kiinnás lea geargan ráhkadit immunitehta virusa vuostá.  

Álggos ii gávdnon. Galggai dikšut nugo dábálaš vuoiŋŋahatvuolši. Njukčamánus 2020 álge geahččalit máŋga dálkasiid virusa vuostá. Ledje dakkár dálkasat mainna dálkkodedje eará virusiid, nugo remdesivir, hydroksiklorokiina ja ritonavir.   




#Article 363: Histologiija (130 words)


Histologiija dahje gođusoahppa lea dieđasuorgi mii dutká gođđosiid. Dat čađahuvvo mikroskohpain, elektromikroskohpain ja máŋgalágan ivdnenteknihkain. Medisiidna lea atnán hui ollu ávkki histologiijas, go ollu diagnosat dahkkojuvvojit histologiija veagas. 

Ovdal go dutká gođđosiid de ferte vuos dikšut dan materiála maid lea háhkan. Dat materiála gohčoduvvo prepárahttan. Go váldá eret sealla gorudis de dat rievdagoahtá. Go ii leat šat oksygena dat álgá billašuvvat. Vai prepárahtta galgá bissut, de ferte dikšut dan. Muđui dutkamuša boađus šaddá boastut. Lávejit dikšut prepárahtaid aldehydain dahje alkoholain. 

Dasto váldá eret čázi prepárahtas, bidjá dan parafiidnii ja diktá čoaskut ja garrat. Go prepárahtta lea garran de lea čuohppat dan hui unna niibbážiin. Čuohpus biddjojuvvo dan maŋŋá láse nala. Ovdal go dutkagoahtá mikroskohpain ferte báidnit prepárahta. Bádnit sáhttá máŋgga ládje ja lávejit válljet báidnaga dan mielde makkár gođus lea.  




#Article 364: Báhtareaddji (185 words)


Báhtareaddji lea olmmoš gii lea šaddan guođđit iežas ruovttubáikki. Báhtareaddjis lea leamašan bággu fárret go son doarriduvvo iežas ruovtturiikkas. Sáhttá leat náli, oskku, politihkalaš oainnuid, seksuála soju dahje dihto servodatjovkui gullevašvuođa geažil. Riikkaidgaskasaš riekti cealká ahte báhtareaddjis lea riekti oažžut dorvvu. Go olmmoš ohcá dorvvu, de čielggaduvvo leago ágga addit dan. Báhtareapmi lea okta ágga oažžut dorvvu, muhto gávdnojit vel eará ákkat. 2010-logus leat erenoamažot Syrilaččat šaddan báhtarit.

Olbmo vuoigatvuohta boahtit riikii dorvoohccin lea olmmošvuoigatvuohta  mielde. Muhto oažžut dorvvu dahje gohčoduvvot báhtareaddjin ii leat olmmošvuoigatvuohta. Riika gosa olmmoš lea boahtán ieš beassá mearridit oažžugo olmmoš dorvvu. Riikkaidgaskasaš rievttis lea njuolggadus mii cealká ahte riika ii oaččo sáddet ruovttoluotta olbmo dohko gosa lea ballu doarriduvvot.

ON lea maiddái cealkán ahte báhtareaddji ja eará olgoriikkalaččat galget leat ovttaárvosaččat dan riikkas gos sii leat. Muhtun dáfus maiddái leat ovttaárvosašvuohta riikkavuložiid ektui. Dasa gullá sihkkarastit báhtareaddjiid eallindili, geiget dokumeanttaid mat doibmet pássan nu ahte besset vuolgit dohko gosa sii háliidit. 

Báhtareaddjit eai riikkavuložat dan riikkas gosa sii leat boahtán, ja dat galggašit máhccat ruoktot go dilli lea buorránan doppe. Dain lea goittotge vuoigatvuohta ohcat riikkavulošvuođa nugo eará nai olgoriikalaččat. 




#Article 365: Lullisámit (131 words)


Lullisámit dahje lullisápmelaččat leat sámit mat ságastit lullisámegiela ja sámit geain máttut ságastedje lullisámegiela. Lullisámit orrot goabbá nai beale Norgga ja Ruoŧa gaskasaš ráji. Lullisámit orrot davvin Dearnas gitta Eajra rádjai lullin. Dolin soitet maiddái gávdnon lullisámit lullelis Ruoŧas muhto dat sámekultuvra lea jávkán. Lullisámit leat leamašan eanas badjesámit, muhto gávdnojit maiddái vuovddihat. Muhtun lullisámit álge suohkansápmin (ru. sockenlappar).

Sullii 300-500 olbmo hupmet lullisámegiela. Davvil lea ránnjágiella ubmisámegiella. 

Suohkansámit ledje eanas dálonat mat orro Gaska-Ruoŧas 1700- ja 1800-logus. Suohkansámiid boahtimuš lea sámit mat dolin elle bivddus, ja sis ledje velá bohccot. Sámit ja boanddat elle bálddalaga ja maiddái veahkkálaga. Eiseválddit goittoge eai liikon go sámit johte guovllus guvlui ja vigge 1600-logus fárrehit sin davás. Suohkansámiin lei earálágan kultuvra go badjesámiin ja boanddain. Sii náitaladde ja sis lei eanas oktavuohta eará suohkansámiiguin. 




#Article 366: Ruoŧa riikkabeaivvit (108 words)


Ruoŧa riikkabeaivvit ( dahje riksdagen) lea Ruoŧa álbmotválljen orgána, man 349 lahtu  čoahkkanit ja ásahait Ruoŧa lágaid. Riikkabeaivvit čoahkkána Stockholmmas riikkabeivviid viesus. Riikkabeivviid jođiheaddji lea sárdneolmmái. Juohke njealját jagi lea válga mas álbmot beassá jienastit geat galget riikkabeivviide. Válga dollojuvvo čakčamánu nuppi sotnabeaivvi. Riikkabeaivvit rahpá čakčamánu nuppi distaga, earret go lea válgajahki go dalle rahpá veahá maŋŋelis. 

Go bellodat mii oassálasta válgii ferte oažžu njeallje proseanta buot jienain de beassá riikkabeivviide. Nubbi vuohki beassat dohko lea oažžut guoktenuppelot proseantta buot jienain ovtta válgabiires, muhto dainna lágiin ii leat oktage beassan ain.

Gaskal jagiid 1867 ja 1911 ledje čuovvovaš ráddjehusat nuppi gámmára jienastanvuoigatvuođa hárrái:

Jienastanvuoigatvuohta lei Ruoŧa riikkavuložiin geat:




#Article 367: Muohta (191 words)


Galbma dálkin čáhcehevro šaddá muohtan. Goaikkanasat jikŋot ja ráhkadit kristállaid. Dakkár kristállat lávejit duolbasat, asehaččat ja dain láve guđačiegat hápmi. Lea daddjojuvvon ahte seammalágan muohtačalmmit eai gávdno. Dat ii doala jur deaivása, muhto lea measta veadjemeahttun dakkáriid.

Muohta gokčá Sámi eatnama sullii guokte goalmmádasa jagis. Diehttelas sámit leat eallán dan mielde ja dat boahtá ovdan sámegielas nai. Ovdalaš áigge sámit johte sabehiiguin ja gerresiiguin. Leat maiddái olu sánit mat gullet bohccuid guohtumii. Johtin dálvet ja boazu lea mielddisbuktán ahte sámegielas leat moadde čuođi muohtasáni. Sáhttá coggat muohtasániid máŋggalágan joavkkuide. Dakkár joavkkut leat ja sátneovdamearkkat leat: 

Buot dát kategoriijat latnjalastet dieđusge. Seaŋáš muitala muohttaga konsisteanssas, muhto seaŋáš gullá maid guohtumii. Giđđadálvvi go muohta lea gassat, de lea seaŋáš dehálaš bohccuide. 

Go lea sáhka muohttaga bajildusas de láve erenoamážit boahtit ovdan makkár siivu lea. Buoremus johtin lea cuoŋun. Giđđat láve cuoŋu iđđes árrat ja go beaivváš ligge beaivet ge dipmá muohta ja šaddá váttis johtit. 

Olu muohtasánit gullet ovddemustá bivdui. Go lea vahca de sáhttá earuhit varas ja orron luottaid, go lea bivddus. 

Vai bohccot besset guohtut gitta eatnama rádjai, de ferte leat oppas. Go lea čiegar de ii beasa nu álkit bodnái. 




#Article 368: Álppat (133 words)


Álppat leat dat alimus ja stuorimus várit mat leat ollásit Eurohpás. Álppat leat Gaska-Eurohpás. Dat álgá Nices Gaskamearas ja gevle davás Šveicca guvlui ja de nuorttas Nuortariikii. Álppat lea gávcci riikkaid siste: Frankriika, Itália, Monaco, Šveica, Liechtenstein, Duiska, Nuortariika ja Slovenia. 

Álppat šadde sullii 50-80 miljovnna jagi áigi.   

Álppat leat 207 000 njealjehaskilomehter viiddu. Davvil ii leat nu ceakkus go lullil. Álppaid alimus guovlu lea oarjjil, doppe leat badjel 4000 mehter allosaš čohkat. Doppe lea alimus čohkka Mont Blanc. Álppain leat hui olu leagit mat leat ruossot doarrás. Dainna lágiin Álppat eai leat hehttehussan johtolahkii, nugo olu eará várreguovllut leat. 

Álppain golggiidit eanut Rhone, Po ja Adige mat luitet Gaskamerrii, Rhen mii luoitá Davvimerrii ja vel Inn, Drava ja Sava mat luitet mat bohtet oktii ja šaddet Donau mii fas luoitá Čáhppes merrii.  




#Article 369: Diagnosa (115 words)


Diagnosa mearkkaša medisiinnas dat vuohki maid doaktárat atnet go mearridit mainna dávddain olmmoš lea buohcame. Daid dieđuid maid dárbbaša vai sáhttá diagnosa dahkat doavttir viežžá pasieantta muitalusas ja iskkadeami veagas. Máŋggalágan dutkamušat leat maiddái veahkkin go galgá dahkat diagnosa, nugo varraiskosat, röntgendutkamušat jna. Muhtumin diagnosa dahkkojuvvo easka jápmima maŋŋá. 

Rivttes diagnosa lea muhtumin váddása duohken. Muhtun dávdamearkkat leat hui eahpečielgasat, nu ahte doavttir ferte ieš ráhkadit ollislaš gova juohke pasienttas. Muhtun dávdamearkkat fas doalvut jurdagiid ovtta čielga diagnosii, dalle lávejit lohkat ahte dat dávdamearka lea patogmonalaš. 

Diagnosa dahkan lea maiddái vuohki mearridit mii lea dávda ja mii fas lea áibbas dábálaš. Go juoga adnojuvvo buohcuvuohtan, de lea stuorit vejolašvuohta ahte olmmoš oažžu buohcanruđaid dan ovddas. 




#Article 370: Feminisma (330 words)


Feminisma lea lihkadus mii háliida ahte nissonolbmuin ja dievdoolbmuin galgá leat dásseárvu. Dásseárvu mearkkaša seamma vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja geatnegasvuođat ja feminisma bargá dan ovdii ahte nissonolbmot ožžot daid rivttiid. Lihkadusa ruohttasiid sáhttá guorrat ruovttoluotta gitta 1700-lohkui ja lean dan rájes gávdnon máŋggalágan hámiin. Gitta 1900-lohkui adnojuvvui doaba nissoniid lihkadus. Riikkaidgaskasaš konferanssas Parisas 1892 lihkadus válddii feminisma-namahusa alccesis. Dálá áigge lea feminisma stuorra politihkalaš ideologiija. 

Feminisma boahtá ovdan iešguđet ládje servodagas. Muhtunat oaivvildat ahte ovttalágan feminisma ii gávdno. Dat lea baicca čoahkkenamahus máŋggalágan áigumušaide. Dieđasuorgin feminisma lea sturron arvat, ja gávdnojit máŋggalágan jurddašanvuogit ja teoriijat mat leat servodaga váttisvuođat ja gokko galgá rievdadit dan. 

Go dálvet lei garra buolaš, de muhtun lea ákkastallan ahte nissonolbmos lea fápmu go son goarui dálvebivuid. Dát ii dáidde doallat deaivása šat dálá servodagas. Muhto ovdal dat lei dehálaš ja áddjás bargu mii gulai eanas nissonolbmuide .

Lea muitaluvvon ahte risttalašvuohta divttii dievdoolbmuid stivret nissonolbmuid, go dat oahpaha ahte sii galget bálvalit dievdoolbmuid . Ovdal go risttalašvuohta bođii Sápmái, de sámiid gaskkas lei luondduosku mii celkkii ahte gávdnojedje nissonipmilat. Deháleamos lei Máttaráhkká ja vel su golbma nieidda Sáráhkká, Juoksáhkká ja Uksáhkká. Dat ledje veahkkin go nissonolbmot ledje mánáid ládje ja riegádahtte. Dat dovddaha čielgasit ahte dološ sámi servodat anii nissonolbmuid árvvus.  

Go ođđa servodat bođii Sápmái, de Sámi nissonolbmot gul fámohuvve. Ođđa servodat mearkkaša dákko earret eará dáruiduhttin, risttalašvuohta ja sámi kultuvrra massin. Daid haga sámi servodaga ovdalaš hápmi livččii sihkkarit seilon. Dán áigge eanas olbmot ostet biktasiid, ja daid dološ bargguide ii leat šat dárbu. 

Lea muitaluvvon ahte sámi nissonolbmot muhtun dilálašvuođain leat vásihan ahte dievdoolbmot eai huma singuin go sii leat náitalan, dahje fuonášan sin go sii leat earránan . 

Feminisma álggii 1970-logus go nissonolbmot boazodoalus gáibidedje seamma vuoigatvuođaid go dievdoolbmot. Sii oaivvildedje ahte ođđa servodat ja lágat ledje buktán eahpedásseárvvu . Muhto sámi feministtat ledje unnán, ja feminisma lea muhtuniid mielas adnojuvvon garrusátnin. 

Davviriikkaid ráđi konferanssa oktavuođas 1988, sámi nissonolbmot lihtodedje ja álggahedje iežaset organisašuvnna, Sáráhkká. Guovddáš fáttát leat oamastanvuoigatvuohta eatnamiin ja čáziin. 






#Article 372: Taytu Betul (125 words)


Taytu Betul (; sullii 1851 – guovvamánu 11. b. 1918) lei Etiopia keaisárdronnet jagiid 1889–1913. Son lei keaisár Menelik II eamit ja dehálaš váikkuheaddji Menelik II áigge. Taytu oassálasttii ee. Itália–Etiopia soahtái. Taytu válljii báikki, masa Addis Abeba vuođđuduvvui. Go Menelik hedjoniii jagi 1906, Taytu válddii vel eanet válddi.

Lea jáhkehahtti ahte Taytu Betul riegádii jogo jagi 1850 dahje jagi 1851. Daningo riegádanbeaivvi ii atnán 1800-logu Etiopias dehálažžan nu ahte ii leat vejolaš diehtit dárkilis riegádanbeaivvi. Taytu goittotge gulai sohkii mii lei stivren davvi-Etiopia 1600-logu rájes. Taytu bearrahis lei njeallje máná ja bearraha dihte son lei oahpan oalle eahpedábálaččat olu. Son máhtii čállit ja lohkat amharagiela ja ipmirdii Etiopia ortodoksalaš girkus geavahuvvon liturgiijagiela nappo ge’ezgiela. Dasa lassin Taytu lei diktačálli, begena čuojaheaddji ja čeahpes šáhkkaspealli.




#Article 373: Njalla (100 words)


Njalla lea unnalágan dimbbariin ráhkaduvvon muorravisti, mii lea biddjojuvvon stoalppu ala moadde mehter eatnama bajábealde. Ráidalassan adnojuvvo gassa dimbar masa feraku bániid. Njalat leat leamašan anus lea ain anus Sámis, Alaskas ja Kanádas. 

Dat stoalpu man alde njalla lea láve livttis, vai boraspiret nugo geatki ii beasa dohko. Johttisámiin lávii dábálaččat njalla giđđa- ja čakčaorohagain. Maŋŋel go ledje njuovadan čakčat, atne bohccobierggu doppe dassážii go bohte fas ruovttoluotta giđđat. Maiddái vuovddehiin lei njalla iežaset orrunsajiin, mat dávjá ledje goikeguliid várás. 

Njalat leat várra gávdnon miehtá Sámi. Sátni njalla dihttostallá máŋga báikenamas.

Njalla-sátni lea anus juo urálalaš vuođđogielas rekonstruerejuvvon hápmin *ńile..




#Article 374: Vuolši (150 words)


Vuolši lea rupmaša vuohki dustet vahátlaš ávdnasiid nugo baktearaid dahje billašuvvan seallaid. Vuolši galgá jávkadit sivalačča ja vel čorget eret billašuvvan seallaid nu ahte gorut sáhttá divvut dan mii lea vaháguvvan. 

Vuolši láve liekkistit, bávččastit, ruoksát, bohtanit ja leat hehttehussan. Dát leat vuolšši vihtta dovdomearkka. Vuolši čađahuvvo sullii seamma ládje ja dan dihte dat gullá eami-immunitehtii. Eami-immunitehta lea dat mii gávdno riegádeami rájes. Ilá garra vuolši vahágahttá goruda dađistaga ja vaikko doalvut jápmimii. Ja muhtun dávddaide gullá bistevaš vuolši, mii dáhpáhuvvá vaikko ii leat makkárge vahátlaš ávdnasiid gorudis. Dan dihte sáhttá earuhit akuhta ja bistevaš vuolšši. Akuhta vuolši lea dat mii álggos viggá dustet vahágiid. Veahkkin dasa leat vilgesseallat mat bohtet dohko gos leat billisteaddjit jođus. Vuolši stuorru dađistaga ja váikkuha ovdamearkka dihte varrasuonaid. Akuhta vuolšái gullet earenoamážit granulosyhtat, muhto go vuolši guhkku ja šaddá bistevažžan, de bohtet eará seallat sadjái nugo monosyhtat. Bistevaš vuolššis gođus billašuvvá ja savvo oktanaga. 




#Article 375: Varrajohtu (205 words)


Varrajohtu lea dat mii doalvu vara miehtá rupmaša nu ahte seallat ožžot biebmoávdnasiid. Varrajohtu lea maiddái ávkin go duste dávddaid, mudde temperatuvrra ja suvrodaga. Varrajohtui gullet váibmosuonat ja morčesuonat mat jođihit vara. Maiddái lymfasuonat gullet varrajohtui ja dat jođihit lymffa. Lymfa johtá mihá njoazibut go varra. 

Varra sisdoallu lea plasma, ruksesseallat, vilgesseallat ja varračalmmit. Lymfa lea varra mii lea báhcán gođđosiida ja dat johtá ruovttoluotta lymfasuonaid siste. Lymfajohtui gullet maiddái lymfačuolmmat. 

Rupmašis leat guokte varrajođu, okta mii manná geahppáide ja okta mii manná miehtá rupmaša.

Varrajohtui čuhčet máŋggalágan dávddat ja daid sáhttá dálkkodit dahje čuohpadit. 

Varrajođu deháleamos oasit leat váibmu, varra ja varrasuonat. Ollesolbmos lea gaskamearálaččat vihtta lihtter varra. 

Váibmu pumpe vara mas lea oksygena álggos rupmaša stuorimus váibmosutnii, aortai, ja aorta dasto surggiida smávit varrasuonaide. Váibmosuonat baskot dađistaga ja šaddet loahpas kapillearan. Kapillearaid siste varra johtá hui njozet ja biebmoávdnasat mannet olggos varrasuonaid gođđosii. Seammas kapillearas čoggo seallaid bázáhusat nu ahte dat dolvojuvvojit eret. Dan maŋŋel kapillearat galljot fas ja varra johtá morčesuonaid siste ruovttoluotta váibmui. 

Dábálaš njuolggadus lea ahte váibmosuonat dolvot vara gođđosiidda ja ahte morčesuonat buktet vara ruovttoluotta fas, muhto lea okta spiehkastat. Čoliin boahtá varra mas lea dievva biebmoávdnasat muhto dat morčesuotna ii mana njuolga váibmui, baicce dat manná vuos vuoivasii.




#Article 376: Arvi (152 words)


Arvi lea čáhci mii gahččá almmis. Arvečalmmiid čađamihttu lea gaskal 0,5 ja 5,0 mm ja muhtun hárvenaš lea gitta 10 mm. Ráinnas čáhci boahtá eanas arvvis ja olu ekovuogádagat eai birge arvvi haga. Čáhcefápmu dárbbaša maiddái arvvi. 

Balvvas leat smávva čáhcegoaikkanasat, čađamihttu sullii 10 mikromehter, mat bissut almmis biekkaid vegas. Go dat goaikkanasat čoggojit ja lossot de biegga ii šat nagot doallat daid badjin ja dat gahččet vulos arvin. Sáhttá ádjanit moadde beaivvi ovdalgo dat smávva goaikkanasat sturrot ja ráhkadit arvečalmmiid.

Go bolasta, arvá oanehaččat ja garrrasit. Vuostegeahči livččii guhkilmas arvvit. 

Savda lea dássidis arvi mii lea meastá dego mierká. Savda álgá dábálaččat balvvain mat leat hui vuollin, ja dan dihte arvečalmmit eai stuoru. 

Go arvečalmmiin lea temperatuvra buolašbealde go dat gahččet de dat gohčoduvvo čođđin, ja dálkedilli lea fas čođđálat. Go dat arvi deaivá eatnamii de dat čođđu.

Vel unnit arvi go savda. Go sittarda de ii boađe go muhtun arvečalbmi.




#Article 377: Musihkka (115 words)


Musihkka lea dáiddasuorgi ja kultuvrralaš doaibma mii ovdanbuktojuvvo jienain. Musihka deháleamos áššit leat nuohtaallodat (mii mearrida šuoŋa ja harmoniija), rytma, dynamihkka ja ivdni. Iešguđetlágan musihkkasuorggit deattuhit daid áššiid dahje nuppegežiid eai váldde vuhtii daid obanassiige. Musihkka ráhkaduvvo máŋggalágan čuojanasaiguin ja jienain. Jietnateknihkka sáhttá leat lávlun mii muhtumin állana hupmama guvlui nugo ráppas. Muhtun bihtáin leat aivve čuojanasat, earáin aivve lávlun. 

Musihkkii gullá lávlagiid ráhkadeapmi, daid árvvoštallan, musihkkahistorjá oahppu ja olu eará áššit. Olbmot ráhkadit ja buktet ovdan musihkka máŋgga ládje ja dat rievddada kultuvrraid gaskkas. Muhtun lohket ahte dihto musihkkasuorgi ii leat albma musihka, nugo 1900-logus lohke jazza birra dahje 1980-logus garralágan punkka birra. Musihkkasuorggit leat máŋggaláganat nugo pop-musihkka, árbevirolaš musihkka, vuoiŋŋalaš musihkka ja mánáidlávlagat. 




#Article 378: ON:a eamiálbmogiid bissovaš forum (177 words)


 

ON:a eamiálbmogiid bissovaš forum lea ON:a ráđđeaddi orgána daid áššiin mat gusket eamiálbmogiidda. Jagi 1993 Wien gávpogis mearridedje ásahit dan ja dat doaibmagođii jagi 2000. Foruma vuosttaš jođiheaddji lei guovdageaidnulaš Ole Henrik Magga. Forum čoahkkanii vuosttaš geardde miessemánus 2002. 

Forum lea oalle unni ja váikkuhanvejolašvuohta lea gárži, muhto dattetge dat lea eamiálbmogiid vuohki addit iežaset jiena máilmmi áššiid hárrái. ON:a organisašuvnnas dat doaibmá ONa ekonomalaš ja sosiála ráđi (ECOSOC) vuollásažžan. Bissovaš forum meannuda eamiálbmogiid váttisvuođaid ja beroštumiid. 

Forumis leat 16 lahtu ja sis lea golmma jagi virgeáigi. Lea vejolaš válljejuvvot ođđasis vel ovtta jagi. Lahttoriikkaid ráđđehusat nammadit guđe nai lahtuid ja dasto ECOSOC dohkkeha daid. Daid gávcci eará lahtu vállje ECOSOC:a presideanta dan maŋŋel go eamiálbmogiid organisašuvnnat leat addán iežaset evttohasaid. Válljenproseassa vuođđu lea dásseárvosaš ovddasteapmi ja máŋgabealátvuohta. Dát válljenproseassa galgá leat čađačuovgi ja buot eamiálbmogiin galgá vejolašvuohta beassat mielde. 

Forumis lea okta deaivvadeapmi juohke jagi mii bistá logi beaivvi. New Yorkas lea bissovaš čállingoddi mas leat vihtta áššedovdi ja guokte hálddahusbargi, áinnas eamiálbmogiid ovddasteaddjit. Čállingotti bargu lea veahkehit foruma oažžut áigái daid resolušuvnnaid maid sii dohkkehit.




#Article 379: Sosioleakta (238 words)


Sosioleakta mearkkaša ahte dihto sosiála joavkku giella lea earálágan. Sosioleakta ii leat seamma go dialeakta (suopman), danin go dialeakta mearkkaša ahte dihto guovllu giella lea earálágan. Sosioleavttat gullet dávjá muhtun guvlui, danin go sosiála joavkkut gávdnojit iešguđet guovllus. Muhto seammás dialeavtta siste sáhtet gávdnot máŋggalágan sosioleavttat, danin go muhtun guovllus gávdnojit máŋggalágan servodatjoavkkut. Dan dihte gielalaš erohusat doibmet sihke oktanaga muhto seammás maiddái goabbát ládje.

Sosioleakta álgá doppe gos gávdno sosiála ráhkadus, danin go dakkárlágan ráhkadusa iešguđet oasit dagahit gielalaš erohusaid. Dasto lea gažaldat seailu go sosioleakta vai ii ja dan mearrida mo giellabiras muđui lea. Bargit mat dávjá humadit olggobeale olbmuiguin, ovdamearkka dihte eiseválddiiguin, ožžot earálágan giela go dakkár bargit mat leat iehčanassii omd. fabrihkabargit.  

Sáhttá juohkit servodaga máŋggalágan sosiála joavkkuide dan vuođul mo sii birgejit. Dábálaš servodatluohkát leat bargiidluohkká, gaskaluohkká ja bajitluohkká. Dakkár juohku ii leat leamašan anus Sámis ja dakkár tearpmat láevjit oidnot oappogirjjiin muhto ii muđuid. Dat soaitá speadjalastit dan ahte dát servodatoaidnu lea oalle boarásnuvvan ja ii čilge dálá servodaga, ja guhkkin eret sámi servodaga. 

Jus áigu gávdnat sosioleavtta de galgá dutkat gielalaš erohusaid guovtti dahje máŋgga servodatjoavkku gaskkas. Dutkan galgá čađahuvvot ovtta guovllus vai dialeakta lea seammálágan. Gielalaš iešvuođat mat sáhttet sierranit lea hubmi jietnadeapmi (fonologalaš iešvuođat), sátneválljen (leksikála iešvuođat) ja maiddái sierralágan dajaldagat. Erenoamáš sánit mat gullet muhtun virgái nugo bohcco mearkkasánit, guolgasánit dahje guolástansánit eai láve gullat sosioleavtta iešvuođaide. 

Go áigu gávnnahit sosiála joavkkuid gielalaš erohsuaid de sáhttá ná dahkat:




#Article 380: Šládja (332 words)


Šládja lea biologiija doaba. Biologalaš systematihkas láve juohkit ealániid mat leat lagas sogalaččat máŋggalágan joavkkuide mat leat ordnejuvvon hierarkiijan. Šládja lea dat joavku maid olbmot dávjjimusat atnet go sirrejit guokte ealli. Ovdamearkka dihte lea ledjon, buoidda ja bussá eallit árgabeaigielas ja iešguđetlágan šlájat maiddái dieđalaš gielas. Lagas sogalaččat mat leat nu sullalagaid ahte ii sáhte earuhit daid lávejit gohčodit šládjajoavkun. Dakkár joavkkut gávdnojit miehtá ja muhtumin lea measta veadjemeahttun sirret guokte šlája. Šládja sáhttá maiddái suddat oktii muhtin eará šlájain. 

Guhká lei diehttelas ášši ahte šládja lei systematihka vuolimus ja unnimus ovttadat. Muhto šlája definišuvdna lea leamašan nákku vuolde čuđiid jagiid. Dábáleamos definišuvnna, mii láve gohčoduvvot biologalaš šládja, ráhkadii Ernst Mayer gii celkkii ahte šládja lea joavku ja dasa gullevaš ealánat sáhttet oažžut čivggaid gaskaneaset. 

Historjjá čađa leat olbmot bidjan máŋggalágan gáibádusaid man stuorra erohusat galget vai omd. ealli šaddá sierra šládjan. Čuvgehusáiggis álge dutkit čoaggit vaikko man olu biologalaš materiála miehtá máilmmi. Šattai dego gilvu gávdnat ođđa šlájaid ja das fas buvttii mielddis ahte smávimus erohus sturrodaga, minsttara dahje guolgga hárrái ráhkadii sierra šlája. Maŋŋelis leat olu šlájat jávkan danin go dat eai adnojuvvo sierra šládjan šat. Lunddolaš erohusat muhtun šlájas lea hui dábálaččat. Jus muhtun rievddadus lea hui mihtilmas lea dan sáhttá gohčodit vuollešládjan. 

Taksonomat dahket dál erohusa šládjadoahpaga (mii definiere šlája) ja šlája gáibádusaid gaskkas. Dál leat olbmot ovtta oaivilis šládjadoahpaga hárrái, mii leat ahte šládja lea muhtunlágan hypotesa mii sáhttá buoridit máŋggalágan gáibádusaiguin. 

Evolušuvdna lea čađat jođus. Olmmoš viggá áicat go guokte earálágan ealli leat gáidan nubbi nuppis nu olu ahte sáhttá atnit daid guokte šládjan, muhto dat lea álo ráhkaduvvon rádji mii ii leat goassige objektiivalaš. 

Gávdnojit golbma šládjadoahpat:

Dát áššit sáhttet gáidat oalle guhkás duohtavuođas ja lea buorre čilget ovttain ovdamearkkain. Eurohpá ja Amerihká geatki gullet seamma šládjii go dat leat ovttaláganat bajiloainnu hárrái. Biologalaš šládjadoahpaga mielde dat eai leat seammá šládja danin go dat orodit guhkkálagaid ja eai sáhte oažžut čivggaid. Fylogenehtalaš šládjadoahpaga mielde dat leat gullet seammá šládjii danin go dain lea seammá boahtimuš.




#Article 381: Adolf Hitler (151 words)


Adolf Hitler riegádii cuoŋománu 20. beaivvi 1889 Braunau am Inn nammasaš gielddas Nuortariika-Uŋgáris (dálá Nuortariikkas) ja jámii cuoŋománu 30. beaivvi 1945 Berlinas. Son lei politihkar ja Duiskka nationála sosialisttalaš bargiidbellodaga jođiheaddji (duiskagillii:  Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, NSDAP) jagi 1921 gitta 1945 rádjai. Bellodat gohčoduvvui maid Nasistabellodahkan. Jagiid 1933 ja 1945 gaskkas lei Hitler Duiskka riikakánsler. Son lei maiddái Duiskka njunuš (Führer) ja diktáhtor 1933-1945.

Hitler lei mielde soahtame vuosttaš máilmmisoađis. 1919 son šattai miellahttun NSDAP:a ovdamannis DAP:as. 1921 son šattai NSDAP:a jođiheaddji. Skábmamánus 1923 Hitler ja su doarjaleaddjit geahččaledje ribahit riikka válddi Müchenis. Dat eai menestuvvan ja Hitler dubmejuvvui giddagassii. Dan botta go čohkkái giddagasas son čálii girjji Mein Kampf.

Go beaasai olggos juovlamánus 1924 son álggahii moaddejahkásaš kampánnja mii manai oba bures. Son ovddidii nationálismma, antisemitismma ja antikommunismma ja dainna lágiin su bellodat birgii bures 1930 jagi riikkabeaiveválggain. Ođđajagimánu 30. beaivvi Hitler válljejuvvui riikakánslerin ja dakkaviđe álggii nuppástuhttit Duiskka totalitára diktatuvran.




#Article 382: Johann Wolfgang von Goethe (161 words)


Johann Wolfgang von Goethe riegádii 1749 borgemánu 28 beaivvi Frankfurt am Main nammasaš gávpogis Duiskkas ja jámii njukčamánu 22. beaivvi 1832 Weimaris. Son lei girječálli, diktačálli ja luonddudutki. 1782 son oaččui ádela gullevašvuođa. Su ovdalaš namma lei Johann Wolfgang Goethe. 

Goethe riegádii su bearraša viesus Frankfurt am Main nammasaš gávpogis. Dat viessu oaččui maŋŋeis nama Goethe-Haus (sámegilli: Goethe viesu). Su áhčči lei juridihka doavttir ja 21 jagi boarráset go Goethe eadni. Áhčči lei ruđalaš ja sáhtii eallit daid reanttuid veagas maid son oaččui iežas opmodaga ovddas. Seammás son buđaldii iežas dáidda- ja girječoakkáldagaiguin. Goethe sohka lei boargárlaš ja bođii Thüringis. Fuolkkit ledje rávddit, suvddárat ja viidnegávpedoallit. Goethe áddjá lei bivnnuhis suvddár ja go son náitalii de Goethe áhku bearaš skeŋkii stuorra gárdina. Goethe áhčči nagodii dasto árbbiinis oastit tihtela mii attii vejolašvuođa beassat bajit luohkkái. Goethes lei okta oabbá gean namma lei Cornelia. Ledje earát nai muhto dat jápme njuoratmánnán. Oappáš-vieljáš leigga lagas ustibaččat dassážii go Cornelia jámii 26 jagi boarisin. 




#Article 383: Alkohola aktogávperiekti (228 words)


Alkohola aktogávperiekti lea vuohki mainná muddde alkoholajuhkamušaid gávppi ja máŋga riikka leat ásahan dakkára. Sivvan lea ahte háliida unnidit juhkama ja unnidit daid vahágiid maid alkohola buktá. Dat lea maid vuohki mainná stáhta oažžu eanet ruđaid alccesii. Aktogávperiekti mearkkaša ahte duššefal okta fitnodadagas (dávjá stáhtii gullevaš) lea aktovuoigatvuohta muhtin oasi dahje olles alkoholagávppis. Dakkár aktovuoigatvuođat sáhttet ráddjet gii oažžu alkohola ráhkadit, buktit riikii, addalit dahje vuovdit. Riikkat sáhttet dasto válljet ásahit ovtta dahje máŋga dain ráddjehusain. Gávdnojit maiddái ráddjehusat alkoholadoalu ja alkoholašlája hárrái. Aktogávperievttit leat gávdnon dahje ain gávdnojit earret eará Davviriikkain (ii Dánmárkkus), Kanádas, USA:s (muhtun oase) ja Sovjetlihtus. Muhtun dain riikkain lea goittoge aktogávperiekti fámohuvvan ja priváhta fitodagat leat gis gávppašišgoahtán. 

Norggas lea stáhtalaš aktogávperiekti doallat gávppiid mat vuvdet viinni ja spriita. Daid gávppiid fuolaha fitnodat Vinmonopolet. 1917-1927 lei spriita gildojuvon ja 1917-1922 maiddái viidni. Vinmonopolet ásahuvvui 1922 go stáhta attii alccesis lobi vuovdit viinni aktogávperievtti bokte. 1927 vuovdiguohte spriitta. Vuola mii lea unnit 4,7% vuvdojuvvo dábálaš rámbuvrrain.

Suomas lea stáhtalaš aktogávperiekti doallat gávppiid mat vuvdet viinni ja spriita. Daid gávppiid fuolaha fitnodat Alko. Alkohola mii lea unnit go 5,5% vuvdojuvvo dábálaš rámbuvrrain. Alko álggahuyvvui 1932 go gielddus mii lei gávdnon 1919 rájes fámohuvai. 

Ruoŧas lea stáhtalaš aktogávperiekti doallat gávppiid mat vuvdet viinni ja spriita. Daid gávppiid fuolaha fitnodat Systembolaget. Systembolaget álggahuvvui 1955. 

Stáhta oamasta fitnodaga Vínbuðin ja das lea aktogávperiekti.

Fitnodat Rúsdrekkasøla Landsins vuovdá alkohola. 




#Article 384: Deprešuvdna (191 words)


Deprešuvdna lea psyhkalaš buohcuvuohta mii gullá miellaváttuide. Deprešuvnna sáhttá juohkit vuollejoavkkuide. Go lea deprešuvdna lea lassánan riska sorbmet iežas. Go lea deperšuvdna de olbmo oppalaš dovdu lea vuollin ja olmmoš lea morašmielas, vaikko ii leat mihkkige mii livčče álggahan dan dili. Sáhttá nu nai ahte sivva ii lea veahá dan mađe stuoris go dovdu lea. Nu ahte deprešuvdna lea sierrana čielgasit morrašis, hálganeamis dahje dábálaš ahkitvuođas. Muhtumin olmmoš ii dovdda deprešuvdna muhto go de lossa dáhpáhus dahje streasa boahtá de sáhttá álgit. 

Dávjá olmmoš atná ahte eallimis ii leat makkárge ávki ja son ii oainne vejolašvuođa beassat eret dan seavdnjadasas. Deprešuvnnas leat máŋga siva. Sáhttá leat psyhkalaš sivat, dat sáhttá vel čuovvut gorutlaš dávdda, dahje álgit dálkasa dahje gárrenmirkko liigeváikkuhussan. Genehtalaš sivat sáhttet lasihit riskka buohccát. Erenoamážit boarráset olbmot buohccájit deprešuvdnii. 

Dábálaš olbmo njálmmis deprešuvdna sáhttá mearkkašit vaikko makkár ahkidis dili. Psykalaš váddun dahje diagnosan dat mearkkaša ahte olmmoš lea šlundon, ii čájet dovdduid nugo ovdal, ii sealgga masage, lea čađat váibbas ja dovdá vel badjelmeare sivalašvuođa. Muhtun olbmuin lea deprešuvdna vearrát iđđes árrat. Oađđinváttisvuohta lea hui dábálaš. Dakkár dávdamearkkat leat hui dábálaččat dearvvas olbmos nai ja diehttelas eará psyhkalaš váttuin. 




#Article 385: Thales (222 words)


Miletosalaš Thales (greikkagillii Θαλής ὁ Μιλήσιος) riegádii sullii 625 o.Kr Miletosas ja jámii sullii 545 o.Kr. Son lei Greikka filosofa. Muhtumat atnet ahte son lei vuosttaš filosofa. Su barggut astronomiijas ja matemihkas leat maiddái dovdosat. 

Diogenes Laertios lei Greikka filosofiija historjádutki gii elii 200-logus. Su viiddis čilgehus dološ filosofiijaid birra lea Thales vuostamužžan namuhuvvon. Eará historjádutki, Herodotos, čálii ahte Thales jođii viidát Egyptas ja eará riikkain nai. Son máhtii matematihka ja astronomiija. Aristoteles anii ahte Thales vuođđudii dan filosofiija mii gažada mii lea buotvuođa boahtimuš, namalassii mas máilbmi duođaid lea ráhkaduvvon. Dasa Thales vástidii čáhci. Son oaivvildii ahte visot lea áhci. 

Thalesa gažaldat lei mii son lea bissovaš das mii lea bisssomeahttun. Mii lea girjáivuođa oktasašvuohta. Son ozadii, gávdno go eamiávnnas (arche). Son dutkkai čázi doaimma ja bođii loahpas dan oaivilii ahte eallin boahtá čázis, čáhci gávdno máŋggalágan hámis (daškat, golgi, lievla). Thalesa čuoččuhusa boađus lea ahte go visot lea čázis ráhkaduvvon, de ferte nai sáhttit čilget visot mii dáhpáhuvvá go beare dovdá čázi lágaid ja doaimmaid. Mii ipmirdit visot, go mii ipmirdit čázi. Dát lea vuosttaš viggamuš (mii lea dihtosis) ráhkadit oppalaš teoriija man vuođđu lea duohtavuođa dárkun. 

Su filosofiija bokte Thales gullá daidda mat vuođđudedje oarjjemáilmmi diehtaga. Son han celkkii ahte visot sáhttá čilgejuvvot olbmo jierpmi veagas ja ii fal ipmiliid veagas. Thales celkkii ahte olbmo jurdda bastá visot ipmirdit. 




#Article 386: Anaximander (101 words)


Miletosalaš Anaximander dahjege Anaximandros (Ἀναξίμανδρος) riegádii 610 o.Kr Miletosas ja jámii 546 o.Kr. Son lei Greikka filosofa ja gullá jonalaš luonddufilosofaide. Su dovdoseamos čuoččuhus lea ahte ii gávdno mihkkige mii doallá bajás máilmmi, dat baicce sylinddarin lihkatkeahttá bisui guorosvuođas.  

Anaximander doalvvui Thalesa árbbi viidáseapput ja geahččalii gávdnat eamiávdnasa (arche). Thales lei cealkán ahte visot boahtá čázis. Anaximander gis celkkii ahte visot boahtá das maid son gohčodii apeiron (geažeheapme), mii lei agálaš ávnnas, buotvuohta ja ii mearriduvvon. Go luondu rievdá, de guokte earáláganvuođa doaibmaba, ovdamearkka dihte báhkas ja galmmas, njuokkas ja goikkis. Dainna lágiin son lei vuosttaš luonddufilosofa mii ásahii universála luonddulága. 




#Article 387: Demokritos (207 words)


Abderalaš Demokritos dahjege Demokrit riegádii sullii 460 o.Kr Abderas ja jámii sullii 370 o.Kr. Son lei Greikka filosofa ja gulai atomismiii. Dieđut Demokritosa eallima birra mannet ruossalassii, muhto goittotge son barggai eallenagi dutkin dieđalaš bargguiguin. 

Demokritos rámiduvvo dávjá danin go son vuođđudii oahpu atoma birra, muhto rievtti mielde su oahpaheaddji Leukippos dat ráhkadii dan teoriija. Demokritos oaivvildii ahte visot mii gávdno lea juogo guorosvuohta dahje smávva vuođđooasit maid son gohčodii atoman. Atom sátni máksá dakkár mii ii mana juohkit šat. Atomat lihkadit duohkut deike buotvuođas, muhtumin mannet nuppiid njeaiga ja dalle dat čoahkkanit ja šaddet daškes gáhppálahkan. Visot sáhttá čilgejuvvot atomaid lihkademiin, maiddái rumaš ja olbmo siellu. 

Dá leat moadde Demokritosa cealkámušain:

Ii mastege boahtá ii mihkkige. Ii mihkkege mii gávdno sáhttá duššaduvvot. Visot mii rievdá lea rievtti mielde ahte oasit ovttastahttet ja bieđganit.

Ii mihhkege dáhpáhuvvá soaittáhagas, visot dáhpáhuvvá juogaman geažil.

Ii gávdno maidege earágo atomat ja guorosvuohta. Visot eará vuolgá olbmo iežas árvalusain.

Atomat leat lohkameahttun olu ja dat gávdnojit lohkameahttun hámis. Go dat gahččet agálaččat geažehisvuođas de dat bohtet oktii. Dalle dat lihkadit doarrás ja birrat birra ja dainna lágiin máilbmi álgá. Olu máilmmit álget ja duššet fas, oktanaga ja maŋŋalága. 

Diŋggat leat earáláganat danin go atomat leat earáláganat sturrodaga, hámi ja ráhkadusa dáfus. 




#Article 388: Parmenides (166 words)


Elealaš Parmenides riegádii sullii 520 o.Kr Greikka koloniijas Eleas Lulli-Itálias ja jámiii sullii 460 o.Kr. Son lei Greikka filosofa. Zenon lei Parmenidesa oahppi. 

Parmenides oaivvildii ahte min ipmárdus máilmmi hárrái maid mii leat ráhkadan áiccuid veagas lea boastut. Daid dobbelis gávdno duohta máilbmi mii ii leat čadnon min áiccuide. Son celkkii dasa lassin ahte dat ii gávdno eará go dat mii gávdno. Dat mii ii leat gávdnon ii leat gávdnon, dat ii gávdno dál iige boahtteáiggis. Dán vuođul son árvalii ahte máilmmi ávdnasat álo leat gávdnon ja dat bistet agálaččat. 

Dainna lágiin Parmenides oaivvildii ahte ii sáhte oba jurddašit dan birra mii ii gávdno. Dát buvttášii mielddis ahte guorosvuohta lea juoga mii ii gávdno, ja dat gis mearkkašivččii ahte lihkadeapmi ii leat vejolaš danin go lihkadeapmi gáibida guorosvuođa. Ii leat dušše lihkadeapmi mii gáibida guorosvuođa, muhto maiddái rievdan ja máŋgabealátvuohta. Jus guorosvuohta ii gávdno de livččii dušše okta diŋga mii gávdno danin go guorosvuohta dat han sirre iešguđetlágan diŋggaid. 

Parmenides celkii ahte duohta máilbmi lea bissovaš. 




#Article 389: Geatnegasvuođaetihkka (146 words)


Geatnegasvuođaetihkka mearkkaša ahte muhtun dagu morálalaš árvu boahtá das leago olmmoš geatnegahtton dahkat dan. Ii leat dagu čuovvumuš mii mearrida morálalaš váldoárvvu, nugo ovdamearkka dihte utitilitarismmas. Geatnegasvuođat mat gullet olbmui dán etihka mielde lea dávjá ahte galgá doalahit iežas dahkamis juoidá. Leat hui unnán geatnegasvuođat mat gohččot olbmo dahkat juoidá. Geatnegasvuođa etihkalaš teoriijat sisttisdollet máŋŋgalágan geatnegasvuođaid maid jierpmálaš olmmoš atná. Ovdamearkkat lea ii goddit, ii gielistit dahje ii suoládit.

Immanuel Kant lea okta dain olbmuin mat leat ovddidan geatnegasvuođaetihka. Girjjistis Grundlegung zur Metaphysik der Sitten (=Morála metafysihka vuođustus) son muitala iežas prinsihpas man namma lea kategoralaš imperatiiiva. Dat prinsihppa viggá ráhkadit teorehtalaš duogáš geatnegasvuođaetihkii.  

Kant bidjá ovdan guokte imperatiiva: kategoralaš imperatiiva ja hypotehtalaš imperatiiva. Hypotehtalaš imperatiiva lea sullii ná Jos háliidat dien dahje duon de galggat dahkat nie ja nuo. Kategoralaš imperatiiva gis lea eanet dego bággu. Kant čilgii dan máŋga ládje. Dá leat guokte čilgehusa




#Article 390: Michel Tornéus (338 words)


Michel Tornéus riegádii miessemánu 26. beavvi 1986 Botkyrkas (Stockholmma leanas). Son lea Ruoŧa guhkkodatnjuikejeaddji ja golmačeallu. Tornéus njuikii 8,44 mehter guhku mii lea Ruoŧa guhkkodatnjuikema olahusa. Sus leat ovcci Ruoŧa meašttirgolli guhkkodatnjuikemis ja golbma golli golbmačeallumis. Tornéus gilvvohalai ja vuittii Mästarnas mästare-nammasaš TV-ráiddu. 

Áhčči lea Kongos ja eadni Suddásis. Eatnis lea sámi duogáš ja su sohka boahtá Sohpparis. 

Tornéus šattai dovddus 2005 go njuikii 7,94 mehter guhku, 19-jahkásažžan. Dat lei dušše okta sentimehter oaneheabbo go dan áigge nuoraidolahus. Nuoraid EM-gilvvus dan jagi son bođii njealjádin go njuikii 7,63. Vuollel 23-jahkásaččaid EM-gilvvus 2007 son šattai logádin go njuikii 7,53. Son lei mielde Torino siskkobeale EM-gilvvus 2009 muhto ii beassan viidáseappot loahppagilvvuide. Son lei mielde Berliinna VM-gilvvus 2009 ja njukii 7,78 muhto ii beassan doppe ge loahppagilvvuide. 

Doha siskkobeale VM-gilvvus 2010 lei Tornéus mielde muhto njáskasii rátkkagilvvus. Barcelona EM-gilvvus son bođii ovccádin go njuikii 7,92.

Parisa siskkobeale EM-gilvvus 2011 son beasai finálii ja bođii čihččedin go njuikii 7,84. Dan jagi son lei maiddái mielde Daegu (Lulli-Korea) VM-gilvvus muhto doppe son njáskasii rátkkagilvvus.  

Istanbula siskkobeale VM-gilvvus 2012 son njáskasii guhkkodatnjuikema rátkkagilvvuin go njuikii 7,85. Helssega EM-gilvvus 2012 son vuittii bronssa go njuikii 8,17. Suomas seamma jagi son guhkidii Ruoŧa olahusa (ovdalaš lei Mattias Sunneborn) ovttain sentimehterin ja njuikii 8,22 mehter. Londona OG:s 2012 son njuikii 8,11 ja bođii njealjádin. 

Göteborgga siskkobeale EM-gilvvus 2013 son bođii nubbin. Seammas son faskkii Ruoŧa olahusa go njuikii 8,27 mehter vuosttaš vuoros ja njuikii vel guhkit nuppi vuorus 8,29. Moskva VM-gilvvus son njuikii 7,75 rátkkagilvvuin ja ii beassan finálii. Sopota (Polska) siskkobeale VM-gilvvus 2014 son vuittii bronssa go njuikii 8,21 mehter. Züricha EM-gilvvus dan jagi son bođii viđádin go njuikii 8,07.

Praha siskkobeale EM-gilvvus 2015 son vuittii golli guhkkodatnjuikemis go njuikii 8,30 mehter ja dainna lágiin buoridii iežas Ruoŧa olahusa jagi 2013 rájes. Dán háve njukii 8,30. Pekinga VM-gilvvus 2015 son ii njáskasii rátkkagilvvus. Torneus gilvvohalai Amsterdam EM-gilvvus 2016 ja doppe son njuikii 8,19, guhkimusat rátkkagilvvus. Maŋŋel finálas son faskkii silbba go njuikii 8,21. Londona VM-gilvvus 2017 beasai finálii. Doppe son njuikii 8,17 ja beasai gávccádin. 




#Article 391: Bođuvaláštallan (269 words)


Bođuvaláštallan lea máŋggalágan valáštallamat, ovdamearkka dihte viehkan ja guhkkodatnjuiken. 

Bođuvaláštallamis leat máŋggalágan viehkansuorggit. Oaneheamos gaska lea 60 mehter ja guhkimus lea maraton. Viehkan lea maiddái oassi eará surggiin nugo triathlon ja vihttakámppas. 

Deike gullet dábálaččat buot viehkansuorggit mat leat oaneheabbot go 400 mehter. Dábáleamos gaskkat leat 60 mehter, 100 mehter, 200 mehter, 400 mehter ja sáttagilvvut 4 x 100 ja 4.x 400 mehter. Daid gaskkaid lassin gávdnojit maiddái virggálaš máilmmiolahusat 300 mehter viehkamis, 100 járda viehkamis ja 4 x 200 mehter sáttagilvvus. 

Oanehis viehkama dovdomearkkat lea ahte guđenai viehkkis lea sierra viegahat ja viehkkis lea vuolginrusttet gokko duolmmasta go viehkala. Vuollel 100 mehter guhkkosaš gaskkain vihket buohkat njuolga viegahagas. Guhkit gaskkain gávvá gis viegahat guokte dahje máŋga háve. 

Deike gullet buot viehkansuorggit mat leat guhkibut go 400 mehter muhto oaneheabbot go 5000 mehter. Dábáleamos gaskkat leat 800 mehter, 1500 mehter, okta eŋgelas miila ja 3000 mehter. Daid gaskkaid lassin gávdnojit maiddái virggálaš olahusat 200 mehter viehkamis, 2500 mehter viehkamis ja 4 x 800 mehter ja 4 x 1500 mehter sáttagilvvus.

Oanehis ja gaskaguhkkosaš viehkamat sierranit dan dáfus ahte gaskaguhkkosaš viehkamis viehkki viehkala sierra viegahas, muhto vuosttaš mohki bokte beassá sirdit oktasaš viegahahkii. 

Deike gullet buot viehkansuorggit mat leat unnimusat 5000 mehter. Gávdnojit máŋggalágan gaskkat muhto dávjá lea 5000 mehter, 10 000 mehter, beallemaraton ja maraton. Daid lassin gávdnojit maiddái máilmmiolahusat 20 000 mehter, ovtta diimmu, 25 000 mehter ja 30 000 mehter viehkamis. Guhkes viehkamii gullá nai meahcceviehkan, nugo Ruoŧa Lidingöloppet nammasaš viehkangilvu. Guhkes viehkamat lágiduvvojit juogo bođuvaláštallama arenas, gávpogis dahje meahcis. 

Bođuvaláštallamis leat njeallje njuikensuorggi: allodatnjuiken, gárggalmastin, golmmačeallun ja guhkkodatnjuiken.

Allodatnjuikemis ja gárggalmastimis geavahuvvo doaresmuorraman badjel gálgá njuiket.




#Article 392: Guhkkodatnjuiken (181 words)


Guhkkodatnjuiken lea bođuvaláštallama suorgi mas gilvvohallit galget njuiket nu guhkás go vejolaš. Njuikejeaddji viehkala 15-25 mehter dan sáttorokki guvlui ja joavdá pláŋkku lusa de čelle. Juste dobbelis pláŋkku lea sadji mii čájeha badjellávkema. Go njuikjeaddji skuovas báhcá mearka dohko de son lea lávken badjel ja njuikestat ii dohkkehuvvo. Gilvvu čađahuvvo dainna lágiin ahte njuikejeaddjit besset geahččalit golbma geardde. Dat gohččoduvvo rátkkagilvu. Go das gerget de besset gávcci njuikejeaddji main ledje buoremus bohtosat njuiket fas golbma geardde finálavuorus. Jus rátkkagilvun čađahuvvui máŋga rokkis besset buot finála gilvvohallit njuiket guđa geardde seamma rokkis vai šaddá vuoiggalaš. Stuorit meašttirgilvvuin lea dávjá rátkkarádji man badjel ferte nagodit njuiket. Dat fas buktá mielddis ahte sáhttet leat eanet go gávccis finálas. 

Guhkkodatnjuikemis ja golbmačeallumis lávejit mihtidit biekka juohke njuikemis. Go lea miehtebiegga eanet go 2 m/s de boađus ii dohkkestuva juogalágan olahussan. Njuiken goittot dohkkehuvvo gilvvus. Dakkárlágan mearrádus gávdno nai vuollel 200 mehter guhkkosaš jođánis viehkamis. 

Guhkkodatnjuiken lea olympiagilvu 1896 jagi rájes. Dat lea nai oassin buot stuorralágan bođuvalášstallangilvvuin. Guhkkodatnjuiken gullá nai nissoniid čiežakámpii ja dievdduid logikámpii. Daid vuosttas olympiagilvvuin (1896-1912) gávdnui guhkkodatnjuiken čuoččut, namalassii viehkaleami haga.




#Article 393: Allodatnjuiken (219 words)


Allodatnjuiken lea bođuvaláštallama suorgi mas gilvvohallit njuikejit badjel holgga. Holga lea veallut guovtti stoalppu gaskkas ja njuikejeaddjit eai galgga njeaidit dan njuikedettiin. Eatnamis lea dipma madrássa mii duste njuikejeaddji.

Allodatnjuikema máilmmiolahus (olggobeale) dievdoolbmuid hárrái atná kubalaš Javier Sotomayor (2,45 mehter) ja nissonolbmuid hárrái bulgarialaš Stefka Kostadinova (2,09 mehter). Siskkobeale máilmmiolahus atná nissonolbmuid hárrái Kajsa Bergqvist (2,08 mehter) ja dievdoolbmuid hárrái Javier Sotomayor (2,43 mehter).

Allodatnjuiken láve leat oassin eanas stuora bođuvaláštallamma gilvvuin, earret eará máŋgakámppas. Gávdnojit golbma váldoteknihka: čuoggasit, sákset dahje floppet. Dán áigásaš gilvvuin lea aivve floppen mii adnojuvvo. Go čuoggasa de njuike gopmut. Floppet mearkkaša njuiket gávvut ja sákset lea go njuike gorut ceaggut. 

Ovdal gilvvu ráhkada lágideaddji dihto alidanskovi mii muitala mat allodagat gullet gilvui. Juohke njuikejeaddji vállje ieš guđe allodagas hálida njuiket. Go golbma njuikema maŋŋálaga eai menestuva de čuoldása gilvvus. Dat mearkkaša duohtavuođas ahte njuikejeadddji beassá geahččalit golbmii juohke allodagas. Go vuosttaš njuiken ii menestuvvan ja gilvvohalli guođđá ovtta geahččaleami njuikekeahttá, de njuolggadusaid mielde leat ain guokte geahččaleami čuovvovaš allodagas. Dát vuohki, go njuike allelis vaikko ii beassan badjel ovddibu, sáhttá gohčoduvvot seastimin. Namalassii ahte seastá geahččaleami alit allodaga várás. 

Dat gii njuike alimus allodaga vuoitá. Go guokte gilvvohalli leaba dássálaga go gilvu nohká, de gilvu joatkašuvvá dainna lágiin: Vuosttažettiin buohtastahttá guđe geahččaleamis njuikejeaddjit nagodedje maŋemus allodaga. Dat gii áramusat nagodii beassat badjel vuoitá. 




#Article 394: Pingviidna (223 words)


Pingviinnat (Spheniscidae) leat mearralottit mat eai máhte girdit. Pingviinnat gávdnojit eanas máilmmi lulleguovlluin, dušše Galápagossulluid pingviinnat leat ekváhtora davábealde. Pingviinnat sáhttet eallit sihke eatnamis ja čázis. Dolgefárda lea čáhppat ja vielgat. Soajit eai leat girdima várás, muhto leat baicce fihčut. Eanas pingviinnat bivdet ja borret krilla, guliid, bleahkaguliid ja dakkáriid. Pingviinnat leat lahkki iežaset eallimis čázi vuolde. 

Pingviinnat leat máŋggaláganat, oktiibuot čiežanuppelot šlája. Measta buot pingviinnat ellet máilmmi lulleguovlluin, muhto eai buohkat eale galbma guovlluin dego Antárktisis. Máŋga šlája ellet liehmu guovlluin ja okta šládja tropihkalaš guovlluin lahka ekváhtora. 

Stuorimus pingviidnašládja lea geaisárpingviidna (Aptenodytes forsteri) mii láve šaddat badjelaš mehter alu ja 35 kg. Unnimus šládja lea deaggapingviidna (Eudyptula minor) mii šaddá vuollel mehterbeali alu ja deaddá birrasiid 1 kg. Stuorralágan pingviinnat ellet galbma guovlluin ja unnalágan pingviinnat tropihkalaš guovlluin. Ovdahistorjjalaš šlájat ledje albma jiehtanasat. Stuorimus šládja mii lea gávdnon fossilan lea Anthropornis nordenskjoeldi, mii lei badjelaš 165 sentimehter alu. Dat elii sullii 40 miljovnna jagi áigi. 

Hámi dáfus pingviinnat sierranit eará lottiin. Dain eai leat boccat (soadjedolggit) ja dat eai máhte girdit. Soajit leat baicce dego njuorjju fihčut. Fihčuid atná ovddemustá vuojadettiin. Dolgefárda lea maiddái dego njuorjjonáhkki go dat leat guolgái. Pingviinna liikki lea vuddjii mii lasiha buoiddi dolggiide. Dalle pingviidna bivvá buorebut buolašin. Dákterikkis lea guhkes čielgi ja oanehaš juolggit. Juolggit leat nai maŋŋelis, dego doktagis. Pingviinna čielgi lea hui soddjil.




#Article 395: Loddi (307 words)


Lottit (Aves) lea guovttejuolggat, dásseliegga ja monnejeaddji čielgeeallit. Dain lea njunni, soajit ja dolggit. Eanas lottit sáhttet girdit, muhto eai fal buohkat. Dán áigge leat gaskal 9000 ja 10 000 loddešlája máilmmis. Sáhttá logahallat daid máŋggaládje. Lottit gávdnojit miehtá máilmmi, Arktisis gitta Antárktisis. Lottit leat máŋggalágan sturrodagas. Uvlokolibri lea viđa sentte stuoru  ja struhcca fas goasii golmma mehter stuoru. Fossiila gávdnosat muitalit ahte lottiid boahtimuš lea dinosaurat. Jura-áigodaga dinosaurain bohte lottit, sullii 150-200 miljovnna jagi áigi. Eanas dutkit atnet ahte lottit leat dinosauraid áidna suorgi mii lea ain eallime. Lottit cevze stuora jámus mii lei Krita-áigodaga loahpas, 65 miljovnna jagi áigi. Nappo dat jápmu mii duššadii dinosauraid.  

Lottit sierranit eará ealliin go dain lea dolgefárda. Dán áigge lottiin lea nai bánehis njunni. Moniin leat nanu garat. Dain lea jođánis ávnnasmolsun. Váimmus lea njeallje gámmira. Gorut lea čohkalágan ja dákteriggi lea fas geahpas. Buot lottiin lea ovdalahtut mat leat šaddan soadjin ja eanas lottit sáhttet girdit. Muhto ovdamearkka dihte struhccat ja pingviinnat eai sáhte girdit. Lottit leat čeahpit girdit. Muhtun lottit, earenoamážit garjját ja páhpegoiját, adnojuvvojit hui jierbmájin. Moadde loddešlája máhttet atnit bargoneavvuid ja ollu sosiála šlájat sáhttet sirdit máhtu boahtte bulvii.    

Olu šlájat johtet guhkes gaskkaid ja olu šlájat girddašit duohkut deike. Dábálaččat ollesšattot lottis leat golbma áigodaga: gihkan, lápmi ja bárbmu. Báikki lottit eai vuolgge bárbmui. Lottit áinnas servvoštallet. Dat gulahallet guhtet guimmiideasetguin lávllodettiin. Dat gihket, bivdet, bissot doahkis ja ájáhallet boraspiriid. Eanas loddešlájat eloštit ovttain lottiin, dábálaččat ovtta gihkanáigodaga hávális, muhtimat fas máŋga jagi, muhto hárve eallinagi. Monnejit dábálaččat beasis ja doppe nai lállet moniid. 

Máŋga šlája leat boahtán olbmui ávkin. Borramuššan ovdamearkka dihte. Maiddái biebmoeallin, nugo lávlunlottit ja páhpegoiját. Lottit leat boahtán oidnosii buotlágan kultuvrrain, nugo oskkus, poesiijas ja musihkas. Badjelaš čuođi loddešlája leat luottahuvan olbmo doaimmaid geažil 1600-logu rájes. Dán áigge leat 1200 loddešlája bahá luottahuvvat olbmo doaimmaid geažil. Viggamuš lea suodjalit daid.




#Article 396: Irana provinssat (145 words)


Irana provinssat ( ostān, ml. استان‌ها ostānhā) leat Irana alimus dási guovlohálddahusovttadagat. Jagi 2010 rájes Iran lea juhkkon 31 provinsii. 

Irana dálá rájit vuođđuduvve jagi 1857 vuolláičállojuvvon Parisa ráfái. Jagiid 1906ndash;1950 Iran lei juhkkon 12 provinsii: Ardalan, Azerbaižan, Balučestan, Fars, Gilan, Araq-e Ajam, Khorasan, Khuzestan, Kerman, Larestan, Lorestan ja Mazandaran.

Jagi 1950 Iran guovlojuohku organiserejuvvui ođđasis nu ahte riikkas ledje 10 nummárastojuvvon provinssa: 1 Gilan; 2 Mazandaran; 3 Nuorta-Azerbaižan; 4 Oarje-Azerbaižan; 5 Kermanšah; 6 Khuzestan; 7 Fars; 8 Kerman; 9 Khorasan ja 10 Isfahan. 

Jagiid 1960ndash;1981 guvernemeanttat bajiduvvojit bođohagaid provinsan. Dán maŋŋel provinssat ledje juohkašuvvan, ovdamearkka dihte jagi 2004 Khorasan golbmánii: Davvi-Khorosan, Razavi Khorosan ja Lulli-Khorosan. Maŋimus sierraneapmi dáhpáhuvai geassemánu 23. b. 2010, go ođđaseamos ja 31. Alborz sierranii Teherana provinssas.

Juohke provinssas lea oaivegávpot ( markaz). Dábálaččat dat lea provinssa stuorámus gávpot. Provinssa hoavda lea generálguvernevra ( ostāndār), gean sisáššiidministtar virgáda ja ráđđehus dohkkeha.




#Article 397: Sistan ja Balučestana provinsa (173 words)


Sistan ja Balučestan ( Ostān-e Sīstān-o Balūčestān,  Sistân o Balučestân) lea okta Irana 31 provinssain. Dat lea riikka lullenuortaoasis. Provinssa nuortaoasis lea dan oaivegávpot Zahedan, gos orrot sullii 560 725 olbmo. 

Provinsa lea riikka lullenuortaoasis. Provinssa rádjeriikkat leat Pakistan nuortan ja Afganistan lullenuortan ja rádjeprovinssat Lulli-Khorasan davvin ja Kermān ja Hormozgān oarjin. Provinssa lullerájis lea Omanluokta. Sistan ja Balučestana viidodat lea 181 785 km2. Jagi 2011 álbmotlohkama mielde provinssa olmmošlohku lea 2 534 327. Nappo dat provinsa lea Irana nubbin stuorámus provinsa, go dakko leat 11,16 % Irana olles viidodagas ja 3,37% Irana olles veahkadagas.

Jagi 1986 rádjái provinssa namma lei Balučestan ja Sistan.

Sistan ja Balučestan lea Irana unnimusat ovdánan ja geafimus provinsa, man SHDI lei jagi 2018 0,687.. Dat lea maiddái ovttas riikka goikáseamos guovlluin. Irana ráđđehus lea geahččalan buoridit provinssa dili ja lea ee. vuođđudan ođđa Čabahar friddjagávpeguovllu.

Jagi 2013 álggus provinsa juhkkojuvvui 18 šahrestánaide báikkálašhálddahusa várás. Dál leat 20:

Sistan ja Balučestana provinssas leat guokte girdišilju mátkkošteddjiide:

Čabahara hápman lea provinssa lullioasis Makrana rittus, 70 km Gwadarii, Pakistanii oarjjás.




#Article 398: Ardabila provinsa (102 words)


Ardabil ( Ardabīl,  Ərdəbil ostanı) lea okta Irana 31 provinssain ja okta unnimus provinssain go dat viidodat lea dušše 17 800 km2. Dat lea Irana davveoarjjabeale Azerbaižana rájis.  Jagi 2016 Ardabil provinssas orro 1 270 420 Provinssa oaivegávpot lea seammanamat Ardabil, gos orrot 529 374 olbmo (2016).

Jagi 1993 rádjái Ardabila provinsa gulai Nuorta-Azerbaižana provinsii.

Váldooassi provinssa ássiin leat azerit, muhto provinssas orrot maiddái eará álbmogat nugo tatit ja persialaččat. 

Ardabila provinsa lea juhkkon logi šarestánaide.

Provinssa dálkkádat rievdá hui olu jagiáiggi mielde. Geasset sáhttá leat hui liekkas go fas dálvvet temperatuvra sáhttá leat –25 °C. Jahkásaččat provinssas arvá sullii 400 mm.




#Article 399: Nuorta-Azerbaižana provinsa (103 words)


Nuorta-Azerbaižan dahjege ( Āzārbāyjān-e Sharqī,  Şərqi Azərbaycan ostanı) lea okta Irana 31 provinssain. Provinsa lea riikka davvioasis. Dan rádjeriikkat leat Armenia ja Azerbaižan ja rádjeprovinssat Ardabila, Oarje-Azerbaižana ja Zanžana provinssat. Provinssa viidodat lea 45 650 ja jagi 2016 álbmotlohkama mielde doppe orro 3 909 652. Provinssa oaivegávpot lea Tabriz.

Jagi 1993 rádjái Ardabila provinsa gulai Nuorta-Azerbaižana provinsii.

Provinsa lea juhkkon 21 šarestánaide:

Nuorta-Azerbaižan lea viehka várrái guovlu. Provinssa alimus várri lea Sahand (3 717 m). 

Provinssa dálkkádat lea viehka goikkis ja galmmas. Bivvalis Kaspimear biekkat váikkuhit earenoamážit vuollegis guovlluin. Dálvvet temperatuvra sáhttá leat sullii -10 ºC. Geasset fas temperatuvra sáhttá leat 30 ºC.




#Article 400: Bušehra provinsa (153 words)


Bušehr ( Ostān-e Būšehr) lea okta Irana 31 provinssain. Provinsa lea riikka lullioarjeoasis Persialuovtta lullirittus. Dan rádjeprovinssat leat Khuzestan davvioarjin, Kohgilujeh ja Bojer-Ahmad davvin, Fars nuortan ja Hormozgana  lullinuortan. Provinssa oaivegávpot lea Bušehr, gos orrot jagi 2016 álbmotlohkama mielde 223 504 olbmo. Provinssa viidodat lea 22 743 km2, mii lea 1,4% Irana olles viidodagas. 

Ovdal Bušehra provinsa gulai Farsa provinsii. Jagi 1977 rádjái provinssa namma lei Khaliž-e Fars.

Jagi 2011 provinssas ledje 247 026 bearatgotti ja oktiibuot 1 032 949 olbmo. Sin 704 393 orro gávpogis ja 325 993 eai. Bissovaš ruovttu haga ledje 2 563 olbmo. Jagi 2016 álbmotlohkama mielde provinssas orrot 1 163 400 olbmo.

Provinsa lea okta Irana produktiivvaleamos guovlluin su bruttoálbmotbuvttadusa vuođul (12 560 EUR/ás. jagi 2012). Dat lea hui ollu riikka gaskaárvvu (5 054 EUR/jagi) bajábealde.

Jagi 2013 álggus provinssas ledje oktiibuot logi šahrestána, mat ledje juhkkon 24 hálddahusbiirii (bakhš). Dain hálddahusbiirriin ledje 36 gávpoga ja 46 dehestána. 




#Article 401: Isfahana provinsa (128 words)


Isfahan ( Ostān-e Esfahan) lea okta Irana 31 provinssain. Provinsa lea riikka gaskaoasis. Provinssa oaivegávpot lea Isfahan. Provinssa viidodat lea 107 029 km2.  

Jagi 1973 rádjái Čahar-Mahaal ja Bakhtiari provinsa gulai Isfahana provinsii. Jazd provinsa maiddá gulai álggos Isfahana provinsii.

Jagi 2011 provinssas ledje 1 454 826 bearatgotti ja oktiibuot 4 879 312 olbmo. Sin 4 168 219 orro gávpogis ja 710 989 eai. Bissovaš ruovttu haga ledje 104 olbmo. Jagi 2016 álbmotlohkama mielde provinssas orrot 5 120 850 olbmo.

Jagi 1986 oassi Markazi provinssas lei sirdojuvvon Isfahana, Semnana ja Zanžana provinssaide.

Jagiid 2011–2012 Isfahana provinssas ledje oktiibuot 23 šahrestána, mat ledje juhkkon oktiibuot 47 hálddahusbiirii (bakhš). Dain hálddahusbiirriin ledje 103 gávpoga ja 126 dehestána. 

Provinssa šahrestánat ledje dalle jagiid 2011–2012:

Dál Isfahana provinssas leat oktiibuot 24 šahrestána:




#Article 402: Farsa provinsa (154 words)


Fārs ( Ostān-e Fārs), muhtumin maiddái Fars dahje Farsistan lea okta Irana 31 provinssain. Provinssa viidodat lea 122 608 km2, mii lea 7,53 % Irana viidodagas. Provinssa oaivegávpot lea Širaz, mas orro jagi 2016 1 565 572 olbmo.

Provinsa lea riikka lullioasis. Provinssa rádjeprovinssat Bušehr oarjin, Kerman ja Jazd nuortan, Hormozgan lullin ja Kohgilujeh ja Bojer-Ahmad davvioarjin.

Jagi 2011 provinssas ledje 1 251 061 bearatgotti ja oktiibuot 4 596 658 olbmo (6,12 % Irana olles veahkadagas). Sin 3 106 732 orro gávpogis ja 1 475 350 eai. Bissovaš ruovttu haga ledje 14 576 olbmo. Jagi 2016 álbmotlohkama mielde provinssas orrot 4 851 274

Provinssa bruttoálbmotbuvttadus (3 478 EUR/ás. jagi 2012) Farsa provinsa lea čielgasit riikka gaskaárvvu (5 054 EUR/jagi) vuolábealde.

Eanadoallu, petrokemiijalaš industriija ja turisma leat provinssa deaŧaleamos ealáhusat. 

Provinssas ledje alkujagi 2013 oktiibuot 29 šahrestána, mat ledje juhkkon 84 hálddahusbiirii (bakhš). Dain hálddahusbiirriin ledje 101 gávpoga ja 205 dehestána.

Dalge leat 29 šahrestána:




#Article 403: Kongens gate 32 (Moss) (567 words)


Gonagasa geaidnu 32 lea ássodat- ja gávpevisti Mossa gielddas. Visttis lea guokte gearddi ja dasa lassin lea keallir ja lokta. Gávpedálus lea odne Standard Sport AS, ja guokte ássodaga. 

Dán áigge lea visti ráfáiduvvon kultursuodjalanlága mielde, ja dainna lágiin dat adnojuvvo kulturmuitun (Id:231609-0). Visti seailuduvvo otne dego ollislaš biras, ovttas daid eará visttiin gonagasa geainnus mii huksejuvvui maŋŋá gávpebuollima 1881.

Gáddimis viessu huksejuvvui loahpageahčen 1700-logu. Ii leat diehtu gii álggos eaiggádušai viesu, dahje gii dan huksii. Dakkár dieđut eai leat gávdnon, muhto muhtun nuorra bárdni osttii viesu 29 jahkkásažžan. Bárdni lei gávpealmmái Carsten Smith (1812-1893), Eidsvoll gielddas eret. Smith eaiggadušai viesu Kongens gate 32:is 1841 rájes gitta dassážii go jámii 1893.

Gávpealmmájin bargat lei dábáláš doaibma gaskamuttos 1800-logu, dasgo gávpealbmáid lohku lassánii dan áiggi. Eai buot gávpealbmát lihkkostuvvan, muhto Carsten Smith galggai šaddat okta dain jáváleamosiin Moss gielddas. Sus lei ollu dadjamuš Moss gávpealbmáid gaskkas.  Son viiddidii gieldda ealáhusgeainnuid ja eaiggádušai moadde fitnodaga gielddas. Fitnodagat main son lei mieleaiggát ledje Colonial ja Moss Bryggeri. Earret gávpedoaimma lei son maid gávpotstivrras juo 28-jahkásažžan. Son bisui doppe dasságo son 80-jahkásažžan heittii. Son lei maid direktevra Moss Seastinbáŋkkus 1867 rájes 1892 rádjái. Eanáš čoahkkimat loanaid hárrái dollojedje su kántuvrras Kongens gate 32, gos maid báŋku jođihuvvui.

Dien láhkái lei Carsen Smith dehálaš ássi Mossas 1800- logus, son viiddidii gieldda ealáhusaid ja dagai mearrádusaid mat odne ain gusket gildii.

Carsten Smith lei jáválaš gávpealmmái. Son osttii vistti gos jođihii iežas ođđa buvdda, Colonial. Smith lei láigohan boares Moss Bryggeri jođihan dihtii gávpehommá das 1838, muhto son anii ávkkáleabbun jođihit gávppiidis geaidnoearugárdimis Kongens gates. Su gávpehommá stuorui ja gulai gávpoga stuorámusaide. Doppe son vuvddii juohkelágan borramušgálvvuid, buolleviinni ja viinni, ruovddi ja stáli, láibbiid ja nu ain. Carsten Smith maiddái gávppašii Ruoŧain ja vuvddii gálvvuid maid gránnjáriikkas fidnii. Earret eará vieččai son stággoruovddi Ruoŧas.

Gaskkal 1841 ja 1843 deaivvai son Anette Christine Semb gii šattai su eamidin. Jo 1843:s riegádii sudno vuosttas mánná. Das maŋŋá oaččuiga soai guhta máná vel. Su maŋimuš mánná riegádii 1863, dalle lei Carsten Smith 51 jahkásaš.

Smith ieš orui Kongens gate 32is, ja sus ledje maid láigolanjat iežas stuorra gárdimis. Olmmošlohkan 1865:s čájeha ahte earet iežas bearraša, ásse maid 2 gávpebálvvá, 1 láibubálvá, 1 reaŋga ja 2 biiggá gárdimis. Sii buohkat ledje Smitha bálvvát. Dan áigge lei dábálaš ahte dállodoalus ledje ollu bálvvát.

Eamida vieljain, Lars Semb, jođiheigga soai Moss Bryggeri mii lei Kongens gate 15is. Soai osttiiga dálu maŋŋá go ovddeš eaiggádat reastaluvve.

Carsten Smith jámii 1893, ja su hávdádanbeaivvi ledje buot gávpoga buvddat gitta. Dát muitala man dehálaš Carsten Smith lei Moss gildii ja dan gávpehommái.

Jagi 1900 ásái leaska Anette Cathrine Semb Smith nieiddain ja bárdniin ja guvttiin biiggáin Kongens gate 32is.

Dieđu mielde orro vel dušše guovttis Smith bearrašis Moss gávpogis gaskal 1900 ja 1914, Carsten Smith nieida gii leaskan lei báhcán, Anne Cathrine Smith bártniin ja nieiddain ja Agnes Vogt. Anne Cathrine vuvddii dálu Joh. Skistadii, ja ieš fárrii Dronningens gate 20ii Mossas. Mii su etniin ja vieljain lei geavvan eai leat dieđut. Muhto gáddimis soai jámiiga dalá maŋŋil Carstein Smitha.

Eai gollan galle jagi ovdal go dállu vuot vuvdui. 1920 lea dállu H.Andresen Bártniin nammii čálihuvvon. Sus lei stohpogálvogávpi gárdimis 1890 jagiid, ja son eaiggádušai gárdima1945 rádjái. Dalle lei vuosttas nisu, Elise Fladeby,  gii válddii gárdima badjelasas.

Guovvamánu 7.b. 1922 vuođđuduvvui  Standard AS Sport ja gievkkangávpi. Dát ásahuvvuigga Kongens gate 32ii. Odne lea ain Standard Sport AS jođus seammá čujuhusas ja 1922:s.




#Article 404: Morčesuotna (486 words)


Morčesuonat leat varrasuonat mat dolvot vara ruovttoluotta váibmui. Eanas morčesuonat dolvot oksygenahis vara gođđosiin ruovttoluotta váibmui; spiehkastagat leat geahpesmorčesuonat ja náhpemorčesuonat, mat dolvot oksyngenalaš vara ruovttoluotta váibmui. Váibmosuonat fas dolvot eret vara váimmus. 

Morčesuonat eai leat nu deahkkát go váibmosuonat ja dat leat lagabus liikki. Eanas morčesuonain leat uvssohat mat hehttejit vara golgamis maŋosguvlui. 

Morčesuonat gávdnojit miehtá goruda. Dat sulastahttet bohcciid mat dolvot vara ruovttoluotta váibmui. Morčesuonaid sáhttá juohkit máŋgga ládje, omd. leago olgolis dahje siskelis, gullá go unna dahje stuora varrajohtui. Morčesuonat mat leat olgolis, leat lagabus liikki. Dain ii leat vástideaddji váibmosuotna. Morčesuonat mat leat siskelis, leat siskelis rupmašis. Dain fas lea vástideaddji váibmosuotna. Perforánta morčesuonat váldet vara olggut morčesuonain siskkit morčesuonaide. Dákko lea eanas sáhka julggiid morčesuonain. Geahpesmorčesuonat leat morčesuonat mat dolvot oksygenalaš vara geahppáin váibmui. Eará morčesuonat fas váldet vara gođđosiin ja máhcahit oksygenahis vara váibmui. 

Morčesuonat leat čađačuovgit nu ahte olggobealde goruda dan ivdni boahtá das makkár ivnnat ealána varra lea. Dábálaččat dat lea sevdnjes ruoksat, oksygenahis sisdoalu geažil. Morčesuonat nektet alihin, go buoidi liikki vuolde absorbere čuovgga mas lea vuollegaš frekveanssa. Nu ahte dat bárroguhkkodagat mat besset čađa ja oidnosii leat aivvefal alihat, go dain lea ollu energiija. Morčesuona ivnni mearrida olbmo liikki iešvuođat nai. Ja maiddái oksygena mearri, morčesuonaid sturrodat ja sajádat. 

Olbmo stuorimus morčesuonat leat badje- ja vuollemorččit. Dát leat guokte stuora morčesuonat mat laktásit váimmu olgeš feaskárii. Badjemorči viežžá vara gieđain ja oaivvis ja doalvu dan váimmu olgeš feaskárii. Vuollemorči viežžá vara julggiin ja rupmaša vuolleosiin ja doalvu dan váibmui. Vuollemorči manná vuovdacuocca duogi ja aorta ja čielgedávtiid buohta. Stuoritlágan morčesuonat dolvot vara dan guovtti morčesutnii ja unnitlágan morčesuonaid fas daidda. Oktiibuot šaddá olles vuogádat. 

Stuorimus morčesuonat lávejit gávdnot bissovaš sajis, muhto morčesuonaid sajádat sáhttá rievddadit sakka olbmos olbmui. 

Portála morčesuonat leat morčesuonat mat ovttastahttet guokte kapillára fierpmádaga. Ovdamearkka dihte vuoivvasa portála morčesuonas lea dakkárlágan ráhkadus.  

Mikroskohpas oaidná ahte morčesuonaid olggumus geardi lea assái ja ráhkaduvvon čanasgođđosis, mii gohčoduvvo tunica adventitia. Go čugge nálu morčesutnii de čuggejeaddji dovdá ahte nállu mieđiha maŋŋel go beassá dan gearddi čađa. Gaskkamus geardi lea ráhkaduvvon livttes deahkis, mii gohčoduvvo tunica media. Dát geardi lea sakka aseheabbo váibmosuonaid tunica media ektui. Dat lea ráhkaduvvon dainna lágiin dan dihte go morčesuonat eai čavge ja dain siste ii šatta nu alla deaddu go váibmosuonaid siste. Siskkil lea morčesuotna gokčon endotelseallaiguin ja dat geardi gohčoduvvo tunica intima. 

Morčesuonaid doaibma lea doalvut gođđosiid vara ruovttoluotta váibmui. Morčesuonat leat maiddái muhtunlágan varravuorká, danin go eanas oassi varas lea morčesuonain. Stuora varrajođus oksygenalaš varra pumpejuvvo gurut gámmiris, váibmosuonaid bokte goruda gođđosiidda. Daiggo gođđosat ja kapillárat addalit biebmoávdnasiid ja gássaid. Maŋŋel go seallaid bázáhusat ja karbondioksiida leat njammásan varrii de varra johtá suonaid siste mat bohtet oktii ja dat suonat sađistaga sturrot. Oksygenahis varra dolvojuvvo váimmu olgeš feaskárii. Dalle varra sirdása olgeš gámmirii ja doppe fas pumpejuvvo geahpesváimosuonaid bokte geahppáide. Unna varrajođus oksygenalaš varra fas máhccá geahppáin gurut feaskárii ja de gurut gámmirii. Dainna lágiin varra johtá birrat birra. 




#Article 405: Mikroskohpa (142 words)


Mikroskohpa (greikkagiela μικϱός mikrós ’unni’ och σκόπος skópos ’dakkár mii geahčada’) lea neavvu maid atná go áigu geahčadit muhtun diŋgga mii lea ilá unni oaidnit báljes čalmmiiguin. Dat teknihkka go geahčada mikroskohpain gohčoduvvo mikroskopiijan. 

Dábáleamos mikroskohpa lea dat mii vuostamužžan bođii, optihkalaš mikroskohpa. Eanas skuvllain besset oahppit geahččalit dakkára ja bargat dainna. 

Go geahčada seallaid de oaidná daid ja mo dat leat ráhkaduvvon. Sáhttá čielggasmahttit gova geavahettiin ultraviolehta čuovgga. Muhto dan teknihka lea elektronmikroskohpat vuoitán, go dat addá vel čielgaset gova. 

Mikroskohpas leat guokte dahje eanet linssa mii addá stuoriduvvon gova muhtun diŋggas. Dávjá linssat leat čomil, muhto muhtun mikroskopain lea okta linsa čomil ja nubbi gobil. Guokte linssa addá čielgaset gova go okta. Jus livččii atnán ovtta hui garra linssa de govva nuppástuvášii. Ođđaáigásaš mikroskohpas lea okulára vai govva ii nuppástuvaše. Guokte bohcci, goappánai čalbmái, adnojuvvo vai stuoriduvvon govat šaddet eallaseappot. 




#Article 406: Dáruiduhttin (185 words)


Dáruiduhttin lea dat mii lea dáhpáhuvvan go Norga háliidii dahkat sámiid norgalažžan. Norga háliidii gáržžidit ja muhtun muddui jávkadit sámiid kultuvrra ja eallinvuogi. Dáruiduhttima čađahii Norgga stáhta ja Norgga váldoservodat. Dat álggahuvvui álgogeahčen 1700-logu ja bisttii gitta dálá áigái. Gaskaoapmin ledje ovdamearkka dihte girkut ja skuvllat. Muhtumin ráddje dáruiduhttima doahpaga dušše dan dáruiduhttinpolitihkkii mii čađahuvvui máŋgga servodatsuorggis 1951 rájes gitta 1980-logui. Dattetge dáruiduhttin álggii juo 1700-logus. Áigumuš lei dalle čielgasit vuolgán oskkus. 1800-logus báidnašuvai politihkka eanet sosiáladarwinismii ja nationalismii. Norga vieristii sámi álbmoga ja kultuvrra ja anii dan primitiivan. Norga ovdánii dalle nationálastáhtan ja áiggui vuoluštit Sámi siviliserejuvvon váldokultuvrra sisa. 1800-logu loahpageahčen ja 1900-logu álgogeahčen oažžui dáruiduhttin maiddái olgoriikka- ja sihkkarvuođapolitihkalaš vuođustusa. Eiseválddit baladedje ahte Suopma áiggui váldit davveguovlluid alccesii. Dan áigodagas, jagiid 1890 ja 1940 gaskkas, bođii maiddái frenologiija atnui sámiid guovdu. Frenologiija lea teoriija mii viggá čatnat oktii oaiveskálžžu hámi ja silolaš ieđvuođaid. Sámiide dat mearkkašii ahte sámiid hávddit roggojuvvojedje ja dákterikkit suoláduvvojedje. Maŋŋil 1945 dat ideologiija fámohuvai. 

Maŋŋel nuppi máilmmisoađi stuorui Norgga buresbirgejeaddji stáhta. Dán áigodagas bođii dakkár čilgehus ahte dáruiduhttin lei sámiide ávkin nu ahte sii ovdánedje ja ožžo buoret dili. 




#Article 407: Radon (195 words)


Radon lea vuođđoávnnas ja radioaktiiva árvogássa. Dan namahus lea Rn ja atomanummar 86. Dábáleamos isotohpa lea radon-222 mii šaddá go radium-226 juohkása. Dat juohkáseapmi lea oassi dan juohkásanráiddus mii álgá urána-226 ja loahpá ladju-206:in. Radon-222:is lea bealidanáigi mii bistá 3,8 beaivvi. Dat lea gássa mii leavvá álkit báktevuođus mas lea alla mearri urána ja radium ja manná viesuid sisa. Radongássa ii leat iešalddis várálaš, muhto go dat juohkása de dat ráhkada vahátlaš ioniserejeaddji suonjardeami, eanemustá alfapartihkkaliid.  

Radon gávdno measta miehtá. Dan geažil lea ruvkkiin, bákteráigiin ja dološ gealláriin olu radon. Radon maid boahtá maiddái bajás eatnamis ja alla mearit šaddet jos lea vuodjagoalki, muhto dábálaččat radon bieđgana jođánit atmosferii go áibmu lieggana ja muđui lihkada. 

Guđenai báktešlájas lea iežas uránamearri ja radona mearri eatnan labi molsašuddá. Juohke gielddas lea dábálaččat kárta mii čájeha gokko lea alla, dábálaš dahje vuollegaš radonvárra. 

Dábálaš sivva alla mearrái viesuid siste lea ahte radon boahtá sisa dakko gokko ii leat divttis láhtti ja eatnama vuostá dahje láhtti ja geallárseinniid vuostá. Go áibmu lieggana viesuid siste de eatnama áibmu viggá njammásit dohko, earenoamážit jus eanan luoitá čađa áimmu, dego sáttu dahje čievra. Boareslágan viesuid mat ceaggájit buolžžain sáhttet oažžut alla meari.




#Article 408: Silba (108 words)


Silba lea vuođđoávnnas mii gullá árvometállaid jovkui. Dan namahus lea Ag mii boahtá latiinnagiela argentum sánis mii mearkkaša silba ja maiddái ruhta. 

Silba adnojuvvo dávjá čiŋaide. Dat lea maiddái elektralaš jođas dain dáhpáhusain go hui vuollegaš vuosttaldus gáibiduvvo, ovdamearkka dihte go áigu gokčat daid stuorimus elektromagnehtaid suprajođiheaddji ávdnasiid. Jurdda dainna lea ahte jus suprajohtasa čoaskudeapmi billašuvvá ja suprajođiheapmi bisána, de galget dat stuora rávnnjit mannat silbba čađa, vai johtasat eai sutta alla temperatuvrraid siste. Go silba lea vuolimus vuosttaldus buot ii-suprajođiheaddji ávdnasiin de heivvolaš dása. Silba jođiha maiddái lieggasa bures. 

Sáhttá báidnit borramušgálvvuid silbbain. Silbba E-nummar lea E174. 

Nugo eará árvometállat de silba dávjá vihkkejuvvo ounce (oz) ovttadagain. 




#Article 409: Alumiidna (144 words)


Alumiidna lea vuođđoávnnas ja eanagierraga dábáleamos metálla. Dat gullá geahppa metállaide. 

Alumiidna ráhkaduvvo bauksihtas. Bauksihtta lea báktešládja mas lea gaskal 50 ja 60%  alumiidnaoksiida. Vuos ráhkada buhtes alumiidnaoksiidda kemiijalaš proseassa veagas. Alumiidnaoksiida luvvá ja hádjána go báhkkadan dan dihtolágan ommanis. Buhtes ja šolgan alumiidna čoaggása ommana vuođus. Doppe dat golgá eret. Olles dat proseassa váldá olu energiija. 

Bauksihtta boltojuvvo Ghanas, Indonesias, Jamaicas, Ruoššas, Surinamas ja Uŋgáris. Šolgenrusttetgat leat Australias, Brasilias, Islánddas, Kanádas, Kiinnás, Norggas, Ruoššas, Ruoŧas, Uŋgáris ja USA:s. 

Ovtta tonna alumiinna ráhkadeapmái gollá sullii 10 000 kWh fossiila boaldámuš ja sullii 20 000 kWh elfápmu. Go ráhkadan alumiinna roaskkis, omd. bovssain de gollá dušše 5% dan mearis mii gollá go ráhkada alumiinna bauksihtas. Go ođaha metálla de seastá olu energiija, dan ektui go ráhkadit ođđđa. 

Ođaheapmi lea oalle oktageardán. Vuos suddada alumiinna ja de leike, muhto seaguhuvvon alumiinna ferte buhtistit ovdal go suddada.




#Article 410: Okteahttaláhka (157 words)


Okteahttaláhka lea álkes láhka mii adnojuvvo kemiijas. Láhka cealká ahte atomat vigget ovttastuvvat dainna lágiin ahte juohke atoma olggumus elektrongaras leat gávcci elektrovnnat. Hydrogena ja helium leat spiehkastagat. Dainna lágiin atomat ožžot árvogássa ráhkadusa. Go atoma lea dego árvogássa de dat lea nannoseabbo dábálaš elektronkonfigurašuvnnaid ektui. Okteahttalága guoská ovddemustá periodalaš vuogádaga váldojoavkkuide, erenoamážit čitna-, nitrogena-, oksygena- ja halogenajoavkkuide. 

Galgá atnit muittus ahte láhka ii dohkke atnit buot dáhpáhusain, go leat moadde spiehkastagat. Deháleamos spiehkastat lea ahte hydrogena ja helium sáhttet viggat oažžut duššefal ovtta elektrongara mas leat guokte elektrovnna. 

Okteahttaláhka boahtá atnui go čilge elektrovnnaid sajádaga muhtun atomas. Elektrovnnat leat máŋga gearddis: K-garra, L-garra, M-garra jna, muhto guđe nai garas leat maiddái máŋga energiijagearddi. K-garrii čáhkket dušše guokte elektrovnna ja L-garrii fas gávcci. M-garas leat golbma energiijameari. Vuos dievvá vuolimus mearri guvttiin elektrovnnain, ja de gaskkamus mearri guđain elektrovnnain muhto ovdal go M-gara bajimus energiijamearri dievvá de N-gara vuolimus energiijamearri dievvá guvttin elektrovnnain. M-garrii čáhket logi elektrovnna. 




#Article 411: Ultrajietna (108 words)


Ultrajietna lea jietna maid olmmoš ii gula. Ultrajiena bárroguhkkodat lea unnit go 17 millimehter áimmus, namalassii frekveansa mii lea alit go 20 kHz. Alit frekveansarádji ii leat definerejuvvon. 

Ultrajietna ii leat vahágin olbmuide. Dat adnojuvvo máŋgga ládje. Fatnasiid ekolodat atnet ultrajiena mihtidit čikŋodaga ja guollebivdit atnet ultrajiena gávdnat guliid mat lei čiekŋalasas. Náhkkesoajit dádjadit ultarjiena veagas. Dat huikkádit 120 kHz allosaš frekveanssain ja guldalit skája mii boahtá birrasiin. Muhtun njurgganat beatnagiid várás ráhkadit ultrajienaid mainna sihtá beatnaga boahtit. Beana gullá alit frekveanssaid go olmmoš. 

Medisiinnas atná ultrajiena vai oažžu čielgasa rievttes diagnosa. Ultrajietna gullá ovdamearkka diagnostihkii go dutká áhpehis nissoniid. Dutkamuš sáhttá čađahuvvot čoavjji čađa dahje vagina čađa. 




#Article 412: Holokausta (176 words)


Holokausta lei go Nazi-Duiska goddalii 6 miljovnna juvddálačča nuppi máilmmisoađi áigge. Viidát mearkkašumis holokausta siskkilda maiddái go Nazi-Duiska systemáhtalaččat goddalii eará olmmošjoavkkuid, nugo romaid, Sovjehta soahtefáŋggaid, Polska olbmuid, siviila sovjehta riikkavuložiid, homoseksuála olbmuid, doaibmaváttut olbmuid, Jehova vihtaniid ja eará nai politihkalaš dahje oskkolaš vuostálastiid. Viidát definišuvnna mielde ledje gaskal 11 ja 17 miljovnna olbmo mat dušše holokaustas.

Dan botta go Duiskka nazisttalaš ráđđehus stivrii riikka de árvvu mielde 3 miljovnna juvddálačča dušše leairran. Máŋggas gottáhalle gássagámmaris dahje illástuvvojedje, nelgo dahje barggahuvvojedje jámas. Buohcuvuođat ledje maiddái jáminsivvan. Beannot miljovnna juvddálačča bážáhalle jámas go Duiska válddii Polska. 

Go geahččala goddalit olles álbmoga de láve gohčoduvvot álbmotgoddimin. Holokausta ii leat go eará álbmotgoddimat historjjás, go holokausta čađahuvvui systemáhtalaš vugiiguin ja čielga nálleideiologiijain. Ulbmil lei ahte okta nálli galggai stivret buot earáid. 1935 bohte Nürnberg-lágat mat sirrejedje juvddálaččaid ja duiskalaččaid. Láhka mearridii geas lei Duiskka varra, gii lei seahkenálat, ollasit juvddálaš, belohahkii juvddálaš dahje veahá njealjádas juvddálaš. Juvddálaččat ja duiskkalaččat eai ožžon náitalit šat. Juvddálaččain ii lean šat olles riikkavulošvuohta ja dat masse jienastanvuoigatvuođa ollásit. Vejolašvuođat beassat virggálaš bargu gáržžiduvvui. 




#Article 413: Anne Frank (172 words)


Annelies Marie Anne Frank lei juvddálaš nieida. Son riegádii 1929 geassemánu guoktenuppelogát beaivve gávpogis Frankfurt am Main ja jámii guovvamánus dahje njukčamánus 1945 Bergen-Belsen konsentrašuvdnaleairrras. Frank lea dovddus miehtá máilmmi iežas beaivegirjji dihte. Beaivegirji muitala su vásáusaid birra go Duiska válddii Nederlándda nuppi máilmmisoađi áigge. 

Frank ja su veahka fárrii Amsterdamii 1933 go nazisttat válde fámu Duiskkas muhto eai sáhttán guođđit Nederlándda go Duiska bođii dohko miessemánus 1940. Duiska álggii doarrádallat juvddálaččat ain garraseappot ja Frank veagainis čiehkádii. Sii čiehkádedje áhči Otto Frank kanturvisttis suoidnemánu 1942 rájes. Sii orro čihkosis doppe. Maŋŋel guokte jagi de sii gávnnahalle go muhtun behtii sin. Sii dolvojuvvojedje Westerbork leirii. Doppe Frank orostii ovdal go manai viidáseappot Auschwitzii. Orui guokte mánu Auschwitzas ovdal go joavddai Bergen-Belsenii, gosa jámii tyfusdávdii. Oabbá Margot jámii dušše moadde beaivvi ovdal Anne. Áhčči Otto lei áidna veagas gii cevzzii. Son máhcai Amsterdamii maŋŋel soađi. Doppe oaččui nieiddas beaivegirjji muhtun nissonis gii lei vurkkodan dan. Otto Frank almmuhii girjji 1947. Originála namma lei Het Achterhuis. Dagboekbrieven 14 juni 1942 – 1 augustus 1944. 




#Article 414: Guollebiepmahat (129 words)


Guollebiepmahat lea báiki gos biebmá ja šaddada guliid. Guliid šaddada vai dat šaddet biebmogálvun, vai sáhttá bidjat daid luonddujávrái dahje atnit biebmoguollin. ON biebmo- ja eanadoalloorganisašuvnna mielde guollebiepmahat dáidá leat dat biebmobuvttadeapmi mii stuorru eanemusat miehtá máilmmi. 

Dábálaš biebmanvuohki lea atnit guliid mearas stuora seahkalágan firpmiid siste main lea unnimusat 30 mehter čađamihttu. Sáhttá maid biebmat guliid eatnama alde viesu siste. Guđenai vuogis leat máŋggalágan gáibádusat ja dárbbut. Nubbi biebmanvuohki sáhttá deavdit daid váilevašvuođaid mii nuppi biebmanvuogis lea. Ovdamearkka dihte luossaveajet šaddá biepmahagas mii lea eatnama alde. Doppe lea oažžumuš sáivačázi ja lea álkit stivret guoli eallindili. Go veajehat šaddet smoltan de šaddá dárbu stuorit čáziide de dat sirdojuvvojit merrii vai šaddet, dábálaččat stuora seahkaid siste. Dát vuogádat speadjalastá luosa dábálaš eallima, mas luossa njiedjá merrii ja fas goargŋu. 




#Article 415: Ođasmuvvi energiija (115 words)


Ođasmuvvi energiija lea energiija mii ii noga lagamus áiggis ja dan dihte olmmoš sáhttá geavahit dan ođđasis ahte ođđasis. Eanas ođasmuvvi energiija boahtá álgoálggus beaivvážis. Deike gullá biegga, čáhci ja bioenergiija. Ulli ja fiervá lea spiehkastat. Beaivváš ii leat rievtti mielde ođasmuvvi go dat loahpas jáddá, muhto dat ádjána nu guhká ahte ii gula áššái. Fossiila boaldámušat nugo čitna, olju ja luonddugássa eai leat ođasmuvvi. Dat vissásit ođasmuvvet muhto dat ádjána máŋggaid miljovnnaid jagiid. Dasa lassin olbmot golahit daid jođáneappot go dat ođasmuvvet. Iige váimmusfápmu láve adnojuvvot ođasmuvvi energiijan, danin go dan vuođđu lea resurssat mat nohket. Gáibádus lea ahte energiija galgá gokčat dán áigge dárbbuid muhto ii billistit min maŋisboahttiid vejolašvuođaid gokčat iežaset dárbbuid. 




#Total Article count: 415
#Total Word count: 107631