#Article 1: Ussuk (69 words)


Ussuk (Taqammuaq; latiinerisut: Erignathus barbatus) kalaallit ukiuni tuusintilikkuutaani piniagaasa pingaarnersaraat, sulilu inuppassuarnut pingaaruteqarpoq.

Kalaallit Nunaanni puisit assigiinngitsut arfiniliupput: Aataaq, natseq, natsersuaq, qasigiaq, ussuk aaverlu.

Imaani puisinik takuneq ajornartanngeqaaq, tassami isumaqartoqarpoq Kalaallit Nunaata imartaani puisit 1 millionit missaanniittut. Ukiumut 100.000-it missaat pisaasarput, qassutit sikusiutit atorlugit imaluunniit aallaammik.

Puisi pisaasoq igitassartaqanngingajattarpoq. Neqqa, erlavii, tingua, orsua, amia saarngilu atorneqartarput. Amii ammerivimmi qitulisagassatut tunisaapput: Ammit meqquerneqanngitsut soorlu kavaajaliaralugit suliarineqartarput, ammillu erisaat kamiliaralugit pitsaasuullutik.




#Article 2: Kalaallit Nunaat (49 words)


 
Kalaallit Nunaat nunarsuarmi qeqertat annersaraat. Nunavittakkaani Amerika Avannarlermut ilaavoq, kisianni Europamut politikkikkut attaveqarnerulluni.

Kalaallit Nunaat Savalimmiut assigalugit Danmarki kunngeqarfiannut atavoq naalagaaffeqatigiinnerup iluaniilluni.

Namminersornerulernermut allaffik Nuummiippoq.

Ukiunik agguaqatigiisillugit:

Utoqqaassusaat agguaqatigiisillugit:

Qanoq sivisutigisumik agguaqatigiisillugu inuunissaq:

Allaffissornikkut Kalaallit Nunaat sisamanik kommunenik immikkoortortaqarpoq. 1. jan. 2009 aallarnerfigalugu kommunit 18-it illoqarfikkaartut atorunnaarlugit kattullutik imaalerput:




#Article 3: Wikipedia (162 words)


Wikipedia tassaavoq leksikoni ammasunik imalik, atuisut suleqatigiinnerisigut allanneqartoq. Wikipedia Wikimedia-mit aqunneqarpoq, taanna aningaasaateqarfiuvoq iluanaarniarfiunngitsoq, siunertamut immikkut pilersitaq. Taaguut Wikipedia (taaneqartarnera: [wikipiidea] marloqiusamit aallaaveqarpoq; wiki hawaiimiusut isumaqartoq sukkasooq, naggataalu encyclopedia (tuluttut), qallunaatut encyklopædi. Qaammat una:  ukiorlu una: , qallunaatuaa qulequttanik amerlaqisunik imaqarpoq, kalaallisuua suli imaqarpallaanngilaq maannamullu ima amerlatigalutik: . Jannuaari 2004-mi Wikipediap oqaatsit assigiinngitsut atorlugit allatat imarisai katillugit 400.000 missaanniipput, taakkunanngalu 200.000 missaat tuluttuujullutik. Aggusti-mi 2009, allaaserisat 13,7 mio. sinnerpaat, tuluttuuanilu (amerlanerpaasut) qaammat taanna 3 mio. nallerai. Kalaallisuuani 216-it miss.

Wikipedia  15. januar 2001-imi tuluttut aallartinneqarpoq Larry Sanger-imit aamma Jimbo Wales-imit. Qallunaatuua aallartinneqarpoq 1. februaari 2002.

Wikipediami tunngavigisat pingaarnerit pingasut, World Wide Web-imi immikkut inissisimaneranik nassuiaasuusut tassaapput:

Wikipediamik tapersersuisuupput: Richard M. Stallman aamma Free Software Foundation. Stallman-ip Wikipedia suli aallartinngitsorli »leksikonip naqisimaneqanngitsup tamanullu ammasup« atorluarsinnaassusia tikkuartorpaa.

Aallaqqaammut Wikipediami atorneqarpoq UseModWiki, Clifford Adams-imit allataasoq.

Suliniut ingerlanneqarpoq arlalinnik immikkut servereqartillugu, taakkualu  Florida-mi, USA-miittumi inissisimapput. Serverit taakkua Wikipedia-p oqaatsinik sunilluunniit allanneqarluni ingerlanera isumagisaraat aammattaarlu isumagisaralugit: .

Wikipediami unamminartut ilagaat innarlisaarisoqartarnera, ima paasillugu allatat iluarluanngitsumik uumisaarutiginiaannarlugilluunniit naqqissorneqartarnerat.




#Article 4: Ammasunik imalik (45 words)


Ammasunik imalik tassani pineqarput suliat suulluunniit pilersitat (soorlu allatat, assilisat, nipi (erinnat, immiussat) videot il.il.) ammasorujussuarmik atorneqarsinnaatillugit saqqummersinneqartut, allaallu akeqanngitsumik assilineqarsinnaatillugit. (Assersuutaasinnaavoq GNU Free Documentation License, Wikipediamit atorneqartoq.)

Ammasumik imalik aamma ilaanni atorneqartarpoq allatap suulluunnit imarisai kikkunnilluunniit aaqqissuunneqarsinnaatillugit, imaappoq iluanaarniutigalugu saqqummersitsisumiit, imarisaanut tamanut akisussaasumiit allaanerusumik.




#Article 5: Nuuk (266 words)


Nuuk Kalaallit Nunaanni Illoqarfiit pingaarnersaat. Tamanna soorunami isumaqarpoq kommuni pillugu amerlasuunik paasissutissaqarmat innuttaasunut, suliffeqarfinnut allanut, tusagassiutinut nunarsuarmioqatitsinnullu allanut pingaaruteqarsinnaasunik.

Nuummi maanilu inuiaat tamarmik sisamararterutaat najugaqarput. Illoqarfinnut allanut sanilliullugit inuuneq maani ulapaarfiunerusinnaasarpoq biileqarluarlunilu, bussit Nuussuarmut Qinngutsinnullu ingerlaartut, pisiniarfiit cafellu taavalu alliartupiloornerani illuliorfiit nutaat. Kisianni illoqarfik immikkut ittumik ilisarnaateqarpoq: Pisuttuarit illoqarfitoqqami illutoqqallu 1700-nisat qimerloorlugit najorlugit. Imaluunniit aneernerit nangiguk Qaqortumut (Myggedalen-imut) qisunnik sanaanik illorpassualik, qalipaatigeqisunik, sivinganinnguamittut kangerluup tungaanut. Puigussanngilat Katuamut alakkaassagavit, Kalaallit katersuuttarfiat, isiginnaagassianik, nipilersornernit, takutitsinernit misigisaqarsinnaagavit aammalu cafemi Café Latte-torlutit mamarsaatitut.

Inissisimanera nunarsuarmi kangerluit annersaata ilaata nuuanittumi, pinngitsuunngivilluni umiatsiamik angalanissaq, neqeroorutigineqartaqisumi, misigisassaavoq. Aasap aallartilaarneraniik, ukialernerup nalaanut arferit eqqaani takussaajuarput, ilaannilu nunamut qanilliivittarlutik. Periarfissaqarluarpoq (pukkelhvaler)nik takussalluni, talerorsuarminnik qaffatsitsisartut itinersuarmut apparsariannginnermi. Kisianni aamma (vågehvaler)rit eqqaani amerlapput, ataasiakkaat eqimattakkaallu. Arfermik safari-ssalluni kisiartaanngilaq periarfissatut- umiatsiarlutit nunaqarfinnukarsinnaavutit, Nuup kangerluata iluanut angalagaanni nunaqarfiusimasoq Qoornoq (Qoornormiut Qoorngoqmik taasarpaat)tikitassaavoq, kiisalu Kapisillit savaateqarfiullunilu tuttuuteqarfik. Aammalu Nuup akianiippoq Kangeq suli illulik takusarneqarsinnaasoq. Kujammullu ingerlagaanni nunaqarfikunnguaq Narsaq aamma suli aallaarsimaarfigineqartartoq atuartunik aasaaneranilu sunngiffimmi atorneqartarluni. Kujavartissagaannilu Qeqertarsuatsiaat aamma orninneqarsinnaavoq. Sermersuaq kangerluppassuit iluaniittumuttaaq ingerlaarsinnaavutit assut takoranneqisumut.

Ukiukkut aammalu upernalernerani periarfissat ammasarput. Nuussuaq qimalaaraanni mittarfiup tunuani Qinnguttalu tikinnginnerani kalaallit nunaata majuartaataata takinersaat Quassussuarmiittoq 1000 meterimik takissusilik aappalu 300 meterinik takissusilik nassaarineqarsinnnaapput. Qaqqap qaavaniik nuna qaquffaarissoq tungujortunik kangerlulik isikkivigissumik takuneqarsinnaapput- taavalu aatsaat tassa ammut sisorusukkaanni sisoraatinik imaluunniit snowboardtimik. Nuummiut snescootererlutik angalasarnerat naliginnaasuuvoq. Periarfissat pillugit illoqarfiup angalatitsiviata ilaannut paasiniaagit. Misigiguit sukkaannerusumik misigisassarsiorniarlutit soorunami aamma arpaatertarfeqarpoq (langrend).

Soorlu illoqarfissuarni allani, illoqarfik inuunerlu naliginnaasoq misigisaqarfiulluarnerusarpoq bussinut ilaagaanni. Nuummi taamaaliorit taavalu tulattarfik nutaaq ulapaarfioqisoq, illuliorfiillu ineriartupallapiloorneri, illoqarfiup qeqqa pisiniarfilik, neriniartarfilik allallu kulturisiorfiit- nunatta katersugaasiviat, eqqumiitsuliortut katersugaasiviat nunattalu atuakkanik atorniartarfia misigikkit. Aasakkut golfersinnaavutit immikkut ittumik golfertarfimmi nuussuup mittarfiullu akornanniittoq aammalu naluttarfik Malik,kusanangaaqisoq, ukioq naallugu ammasarpoq. 

Nuummi universiteti, Ilisimatusarfik.




#Article 6: Jens Fink-Jensen (132 words)


Jens Fink-Jensen inuuvoq 19. december 1956 København Danmarkimi. Qallunaaq atuakkiortoq, taalliortoq, assiliisoq kiisalu erinniortoq.

Tusarnersulianik atuakkiortutut saqqummeqqaarpoq 4.6.1975 oqaluttualiaq Juni 1995 saqqummersikkamiuk, taava aviisi Information aqqutingalugu taalliortutut saqqummerpoq majimi 1976 taallat sisamat saqqummersillugit atuagassiami Hvedekorn nr. 76/1. atuakkiortutut saqqummersitseqqaarpoq 1981-imi atuagaq Verden i et øje saqqummersillugu. 1986-imi atuakkatut ilusilimmik allaaserisaqarpoq oqaluttualiat ataatsimoortunngorlugit Bæsterne kiisalu 1994-imi meeqqanut atuakkiortutut saqqummersissimavaa Jonas og konkylien.

Jens Fink-Jensen Herlufsholm Kostskole-mi ilinniarnertuunngorpoq oqaatsit sammisarinerusimallugit. Kingornalu sakkutuujusussaaneq Den Kongelige Livgarde-mi ingerlassimallugu. Kunstakadamiets Arkitektskole København 1986-imi arkitektinngorpoq (MAA, cand.arch.) tassanilu aamma kingorna Multimediedesignerinngorluni 1997-imi.

Jens Fink-Jensen takutitsisarpoq ilinniarnertuunngorniarfinni festivalertunilu qarasaasiat atorlugit taallanik atuaariaatsinik nammineq assilisani sythesizerkompositionerillu atorlugit keyboardimik nipilersortartoq Fredrik Mellqvist aamma qallortartartoq Jens Severin peqatingalugit.

Jens Fink-Jensen ilaatigut aamma assilisanik saqqummersitsisarpoq taallugit Sydens Skibe, Beijing Ansigt, taallanik assinillu saqqummersitsineq OrdBilleder aamma lyddiasshow Øje på verden – om bøgernes råstof.




#Article 7: Oqaatsit (31 words)


Oqaatsit tassaasinnaapput ingerlaariaatsit isummersuinermut paasinarsinnaasunik eqqarsaatinik oqaatsikkut malunniussineq. Oqaaseq amerlasuunik ikittunilluunniit imaqarsinnaavoq periaaseqarsinnaallunilu, qanoq isumaq oqaatigisaq naleqqiunneqartilluni.

Oqaatsit imalt. oqaaseq allaaserissagaanni inummiit inummut assigiinngitsigisinnaavoq, allaaserissallugu nalunarsinnaagami.

Oqaatsit assigiinngitsut 6000-7000 missaaniipput silarsuarmi. 




#Article 8: Matematikki (33 words)


Matematikki tassaavoq misissuineq/ilinniarneq atortuaqqanut tunngasut; annertussuserineq, sanariaatsimik ilusilersuineq, allanngortitserineq aamma qanoq initussutsimut uuttuisarneq.

Pythagoras-ip pingasunik teqeqqulinnut ataatsimik 90˚-iusumik teqeqqulinnut oqaasia tassaavoq

pingasunik teqiqqullip iluatungaani qivernerit katinnerat 180˚-iuvoq.

Matimatikkimik ilinniarluni soorlu filmit paasisassaanngitsunik oqaluttut




#Article 9: EU (43 words)


EU (qallunaatut naalisagaq; Den Europæiske Union; Europami nunat kattusimaffiat) tassaavoq politikkikkut aamma aningaasarsiornikkut suleqatigiiffik, 2013-imiilli 28-inik nunanik ilaasortalik.

EU-mik pilersitsineq aallarniutitut kissaatigineqarsimavoq, sorsunnersuup aappaani aserortiterinersuarmik Europami pinngitsoorteqqikkumallutik. Ullumikkut EU-mi najugaqartut inuit 494,5 mio.-iupput, bruttonationalprodukt 12.0 euro-lluni taamaalilluni suleqatigiiffiuvoq aningaasarsiornikkut aamma politikkikkut nunarsuarmi anginerpaaq.




#Article 10: Nanoq (96 words)


Nanoq (latiin.: Ursus maritimus) Kalaallit Nunaanni nersutit qaasuttut annersaraat Kalaallit Nunaata Avannaani Tunumilu uumasuunerusoq. Taamaattorli nannut sikorsuarnut ilaallutik Tunumiit Kujataanut uiarussinnaasarput.

Nanoq issittumi avannarlermi uumasuunissamut naleqqussarluarsimavoq. Meqqorsuani qaqorujuttut iluaqutigalugit avatangiisiminut ilassuuttuuvoq, amialu taama meqqulerujussuugami oqorluinnartuuvoq. Timaa oqorsaatitut poorsimavaa imermillu pitarneqarsinnanani. Isigarujussuit maakkarnaveeqqutaallutillu nalutsilluni anguartuutikkuminartuupput meqqulerujussuugamillu oqorsarluarsimallutik.

Nanoq puisinniallaqqilluinnartuuvoq. Ukiukkut nannup puisit allusiorlugit piniartarpai. Narajorluni nassaarisarpai taavalu puisi anersaarniarluni puitsiillugu tassani utaqqisarlugu. Nannup puisi siulliiminik saamimmik tassanngaannarluinnaq patillugu toquttarpaa. Aasaanerani nannup puisit sikutap qaani qassimasut taqissorlugit tikissinnaasariaqarpai.

Nannup arnavissap piaqqani apissimi iluani erniarisarpai. Piarai ernioqqaarnerminni kiilup affaannaanik oqimaassuseqartarput, kisiannili qaammatit pingasut qaangiunnerani apissiminnit anigaangamik 15 kiilunik oqimassuseqalereersimasarlutik.




#Article 11: Ilulissat (142 words)


Ilulissat (siusinnerusukkut atia: Jakobshavn) Qaasuitsup kommunia-ta illoqarfittut pingaarnersaraa. Ilulissat Kalaalit Nunaata illoqarfiit anginersaata pingajoraat, Nuuk Sisimiullu tulleralungit. Ilulissat Kalaallit Nunaata kitaani inissisimavoq, Sermeq Kujalliup avannaata tungaaniilluni. Qaasuitsullu killeqarfiata 350 kilometer-inik avammut ungasissuaniilluni. Ukioq 2015 ilanngullungu 4491-nik inuttussuseqarpoq.

Ilulissat Sermeq Kujalliup eqqaaniinnera, UNESCO-llu nunarsuarmioqatigiittut eriangisassatut kingornussassanngortitaasimaneranutsermillu iigartartup eqqaaniinneranut Ilulissat avataa iluliarpassuaqartarneranut ilisarnaatigaa. Kalaallit Nunaanni illoqarfik qimminik qimuttunik inuit amerlaqatingajaanik peqarnera, aalisakkanik kinguppannillu tunisassiornera aammattaaq takornariaqarfiunera Ilulissat ilisarnaatingaa.

Umiarsualiviup oqaluffiullu nutaanngitsup eqqaani illut 1700-kunni 1800-kunnilu sanaat takuneqarsinnaapput. Oqaluffiup ungasinngisaani inissisimasoq Ilulissani Katersugaasivik iserneqarsinnaavoq, ataavartumik angalatooq Knud Rasmussen-i pillugu takusassaqartitsisoq, taanna Ilulissani inuuvoq peroriartorluni.

Sermeq Kujalleq, 40 km-imik isorartutingisoq, nunarsuup avannarpiarsuani kaanngartitsinerpaat ilagaat sukkanerpaartaralugulu.  Kangerluk sikorsuarnik immeqqasarpoq, kangerluullu anillariaani illoqarfiup avataani unittarlutik immap 2-300 meter-inik ikkannera peqqutaalluni. 

Ilulissat kangerlua (qallunaatut atia: Ilulissat Isfjord) 2004-mi UNESCO-p allattugaasiviani nunarsuarmioqatigiittut eriangisassatut kingornussassanngortitanngorneqarpoq, taamaammallu eqqissisimatitaaffiulluni.

Kalaallit Nunaata avannaani ukiukkut qimusserneq piniartumut aalisartumulu sakkuuvoq pingaarutilik, tamannalu ingerlanneqarsimalluni ukiuni hundredeni arlaqartuni.




#Article 12: Arfivik (93 words)


Arfivik (Balaena mysticetus) - Uumasunik ilisimatuut - qanoq utoqqaatigilersinnaanersoq ilisimaqqissaanngilaat. Kisianni utoqqalinikkaarujussuusut qularnaateqanngilaq. Alaskami piniartut ukiualunnguit qaangiuttut arfivimmik ukiunik 125-nik pisoqaassusilimmik tuukkartalimmik silulipput. Misissueqqissaarnikkut paasineqarpoq arfeq ukiunik 200 missaannik utoqqaassuseqartoq, tassalu utoqqalinerminik toqquteqarani tuukkartalertinnerminik toqquteqarsimavoq. Saanilorujussuit kisimik taamatukanneq utoqqaassuseqalersinnaapput. Kisianni arferit 200 missiliorlugit ukiullit utoqqaalisinnaassutsimikkut saanilorujussuit minnerpaamik ukiunik 50-inik qaangerpaat.

Arfivik inerilluarsimasoq 15-18 meterinik takissuseqartarpoq, taavalu 44-58 tonsinik oqimaassuseqartarluni, ukiup qanoq ilinera orsuatalu issussusia apeqqutaalluni. Arfivik sikut eqimasut akornanni neriniartarpoq, arfiviillu ullut quliinnaat ingerlaneranni 1000 km-inik nikissinnaasarput. Arfiviit ukiuunerani sumiittarnersut uumasunik ilisimatuut suli naluaat. Kisianni neriuutigaat qaammataasanut nassitsissutit atortoralugit tamanna ukiuni aggersuni paasineqarumaartoq.




#Article 13: Qilalugaq qernertaq (87 words)


Qilalugaq qernertaq (Monodon monoceros). Qilalugugaq qernertaq marlunnik tuugaalik Kangersuatsiami piniartumit arfininngormat pisarineqarpoq. Piniartoq Aron Kristiansen Aqqaluk Kangersuatsiarmioq, nunaqarfiup avannaatungaani qilalugaq pisarigamiuk naluaa pisani illugiiliusoq, tassa marlunnik tuugaaqartoq.

Aatsaat tassa toqulluinnalerlugu, kapeqqaarlugu aatsaat aallaasarakkku toqulluinnalerlugu aatsaat kingullermik aallaaganni qivermat tuugaarsui marluk takulerpakka, Aron Kristiansen oqarpoq, siullermik tuugaava ataasiinnaanarsorigaluarpara, kussarmallu aatsaat takulerpara marlunnik tuugaaqartoq, paasigakku nilliaqaanga!, aatsaat uanga taamaattumik, marlunnik tuugaalimmik takuvunga, peernikunik siornatigut takunikuugaluarlunga.

Piniartup Kangersuatsiarmiup Aron Kristiansen-ip Aqqaluup qilalugaq qernertaq illugiilik pisaa, meterit sisamat sinnerlugit takissuseqarpoq tuugaavilu meterinik marlunnik centimeterinillu 20-inik takissuteqarlutik, Aron Kristiansen-illu arlaannut tuniniarlugu aalajangersimavoq. 




#Article 14: Aarluk (43 words)


Aarluk (Orcinus orca = Orca gladiator) meterinik pingasunik takissusilik Tani tangit nunami  sissaanut majorassimasoq Falckip annaassiniartartuinit imaanut avalaanneqarsinnaasimasoq DR-mi allaaserineqarpoq.

Oqaatigineqarporlu Danmarki aarloqajuitsuummat aarluk sissamut majorakkaluartoq tammartajaarsimassasoq.

Aarluup itisuumut isumannaatsumik anngunnissaa pillugu Danmarkip avannaata kangiani aqqutissarsiuunneqarpoq.

Aarluup neqe 250 kilo missaanniittoq ullormut nunguttarpaa.




#Article 15: Qilalugaq qaqortaq (65 words)


Qilalugaq qaqortaq (Delphinapterus leucas).

Sumi qaqugukkullu Kalaallit Nunaata imartaani
	
Ukiukkut Kitaani

Nunat allat imartaanni naammattuugassaasarnerat 
	

Qilalugaqatigiit qanoq innerat
	

Qilalugaqatigiit allannguuteqarnerinut patsisaasut
	

Naliliinerup pitsaassusia
	

Apeqqutit pingaarutillit akineqanngitsut
	
Kitaani qaqortaqatigiiaat immikkoortut arlaqarnersut Canadallu avannaani sumi aasisarnersut ilisimaneqanngilaq.

Pisat nalunaarutigineqartut/ukiumut
	

Annaasat pisallu nalunaarutigineqanngitsut
	

Piniarneqarnermikkut pisat tamarmiusut
	

Ilisimatuussutsikkut suleqatigiiffik
	
JCNB-p aamma NAMMCO-p ilisimatuunut suleqatigiiffii.

	
Pisat ukiumut 100-nut ikilisinneqarnissaat.

Siusinnerusukkut siunnersuineq
	
Pisat ikilisinneqarnissaat.

	
Qilalukkat qaqortat Tunumi aamma ikittuinnaallutik akuttusuunillu naammattuugassaasarput. 




#Article 16: Tunnullit (70 words)


Arfeq Tunnulik (Balaenoptera musculus) nunarsuarmi uumasuusarsimasut tamarmik annerpaartaraat. Kalaallit Nunaanni aasakkut Kitaata eqqaani tunnullit siumugassaasarput, qaqutiguinnarli sissamut qanillisarlutik.

Tunnulik 30 meterit angullugit takitigilersinnaavoq 200 tonsillu tungaannut oqimaatsigilersinnaalluni. Uummaterujussua biilitut angitigaaq, taqarujussuilu ima silitsigaat allaat naalungiarsuk tattoqisaannani tamakku iluatigut paarmorsinnaalluni.

Tunnulik niaqqumi qaani anersaartorfimmigut marlutsigut silaannarmik supisisarpoq. Taamaaligaangat tamanna pujuusanngortarpoq 20 meterit pallillugit portutigaluni, taamaattumillu ungasissumiit takuneqarsinnaasarluni.

Tunnullip isituuaqqat nerisarai. Taamattut 1 tons ataatsikkut oqummiussinnaavai, tassa isituuaqqat ullormut 30 millionit missaat.




#Article 17: Danmarki (59 words)


Danmarki (qallunaatut: Danmark) tassa Europami nunaavoq. Nuna pukkitsuuvoq, agguaqatigiisillugu immamiit 35 m portussuseqarluni, taamaalilluni Danmark Europami pukkinnerpaani ilaavoq. Nunavittaa arlalinnik qeqertakujoqarpoq, Jylland nunavimmut atasoq, sinneri pingasorarterutai qeqertaallutik. Aasami silaannaa nunavittut kiatsigilersinnaasarpoq aamma siallerajuttarsinnaalluni. Nunataa naatitsivigilluarneqartarpoq naak ukiumi aamma issittaraluartoq. Nuna pingaarnertut neqinik tunisassiortuuvoq aamma imarsiorneq aallunneqartaqaluni. Ernup aqqutaani mingutsitsisoqarnera assut malunnarpoq, tamani kitaanit aamma kangianit. København tassa illoqarfiit pingaarnersaraat.




#Article 18: Qasigiannguit (76 words)


Qasigiannguit kommunea nunatsinni illoqarfiit pisoqaanersaat tullersaraat, illutoqqallu nunatsinni aamma pisoqaanersaat suli illoqarfimmi takuneqarsinnaallutik. 
Qasigiannguit inuttunersaammata 1800-t missaanni inoqarsimavoq, 2006-imili kisitsisit qiviaraanni maanna 1400-t missaanni inoqarpoq. Qasigiannguit eqqaanni siorna Qeqertasussummi ittarnisat nassaat Saqqaq kulturimeersut aamma nassaarineqarput. Taakku nassaat katersugaasivimmi soqutiginaqisut aamma takuneqarsinnaapput.
Qasigiannguit aamma ilisarnaatigivaa aasaanerani kiangaatsiartarnera, minnerunngitsumillu ippernaqarnera. Qasigiannguit oqaluttuarisaanera eqqarsaatigalugu, allaqqunneqarsinnaanngilaq illoqarfiup raajafabrik-erisimasaa, pilersinneqartoq 1960-mi.
Inuppassuit sineriammiit taamani raajanik nassaartoqareersoq Qasigiannguanut nutserput. 1990-ikkunnili raajafabrikki matusariaqalersimavoq assigiinngitsut peqqutaallutik. Illoqarfiulli napaniutaa taarserneqarpoq 1999-mi, qaleralinnut fabrikki nutaarsuaq pilersinneqarmat.




#Article 19: Maniitsoq (126 words)


Maniitsup kommunea (Qallunaatut: Sukkertoppen) 1782-mi tunngavilerneqarpoq, Maniitsorlu eqqarsaatigigaanni eqqaaneqanngitsoorneqarsinnaanngillat apussuit, ukioq naallugu minnerunngitsumillu aasakkut sisorarfigineqarsinnaasoq. Qularnanngitsumik siunissami ineriartortinneqarluariarpat nunaniit allaniit takornarissanik tikerarneqarluarsinnaasoq. Maniitsup eqqagisaa ikkarloqarfissuuvoq aamma, alutornarlutik aammali ulorianarsinnaallutik.
Maniitsoq ullumikkut 3.632-nik inoqarpoq nunaqarfii ilanngukkaanni, ukuusullu: Kangaamiut inuttunersaasoq (398-nik inoqarluni), nunatsinnilu nunaqarfiit annersaralugu. Napasoq (103), kiisalu Atammik (239). Maniitsup kommunea aalisarneq inuutissarsiutitut annersaraat, kisianni 2005-imi Olivin-isiorfik Maniitsup eqqaani pilersinneqarpoq. Tamanna Maniitsup kommuneanut Kalaallit nunaanullumi aningaasaqarniarnikkut, isertitaqarnikkut, suliffissaqarniarnikkullu siunissami iluaqutaasussaalluni pingaaruteqarluassaaq.

Maniitsup kommuneani Arctic Greenfood aamma inissisimavoq.

Alla suliffeqarfik nutaalluinnartoq, avatangiisinullu ilaatigut maligassiulluillartoq taaneqarsinnaasoq, tassaavoq kalaalimeerniarfik.
Maniitsoq timersornikkut aamma tusaamasaavoq, angusaqarluartarnikuulluni, ullumikkumut aamma.
Kaassassuk Aqissiarlu taaneqaannarsinnaapput.

Maniitsup Kommunea Nunatta kitaata sineriaani 64.45' aamma 66.15' avannarpasitsigisumiippoq. Kujataaniit avannamut katillugu195 km-nik takissuseqarpoq.

Angissusaa katikkaanni 79.500 km²-nik annertussuseqarpoq, tassanngaanniit nuna sikumik qaller-simanngitsoq 17.000 km²-nik annertussuseqarluni.

Maniitsoq sisimiullu Kommuneqatigiipput. Qeqqata Kommunea.




#Article 20: Sisimiut (501 words)


Sisimiut (Qallunaatut: Holsteinsborg), Kalaallit Nunaata kitaani qaasuitsup killeqarfianit 50 km-inik avannarpasinnerusumi inissisimavoq

Sisimiut Kommune 1. august 2007-imi 6.231-inik najugaqarfigineqarpoq, taakkuninnga 5.427-it illoqarfimmi, 129-it nunaqarfimmi Itillemi kiisalu 131-it nunaqarfimmi Sarfannguani najugaqarlutik, nunaqarfimmi Kangerlussuarmi 544-it.

Aalisarneq pingaarnertut inuutissarsiutaavoq, aalisariutillu angisuut kiisalu kilisaatit minnerit annerillu arlalissuit illoqarfimmut umiatsialivittartuullutik. Raajarniarneq, assagiarsunniarneq kiisalu saarullinniarneq annerusumik ingerlanneqarput. Taakku saniatigut eqaluit qalerallillu aamma piniagaapput, taamatuttaaq aarrit, puiserpassuit, qilalukkat qaqortat, tuttut kiisalu umimmaat. Pisat tamarmik illoqarfimmi suliffissuarni. Royal Greenland-ip aalisakkerivia Kalaallit Nunaanni aalisakkeriviit annersaraat taamatullu nunarsuarmi atortorinnerpaalluni.

Silaannaa nillertuuvoq, ukiukkut -35°C -iniit aasakkut +20 °C-inut nikittarluni. Illoqarfik Kalaallit Nunaanni illoqarfiit ukiukkut sikuneq ajortut avannarlersaraat kalaallillu qimmiinik qimuttoqarfiit kujallersaralugu.

Sisimiut Kommuneani inoqalersimaneranik takussutissat siullersaat ukiunik 4.500-inik pisoqaassuseqarpoq. Taakku Saqqaqkulturemeersuupput, Kalaallit Nunaanni ukiuni 1800-ini inuusimasut. Taakkununnga tulliullutik Dorsetkulturep inuttai maanni najugaqarsimapput. Kulture taanna marlunnut immikkoortitaavoq, tassa Dorset I (ukioq 500 Kr.in.si. – 200 Kr.in. king.) kiisalu Dorset II. Kulturep Dorset I-ip inuttai taamaallaat Sisimiut Kommuneani nassaarfiusimapput. Thulekulturep inuttai Sisimiut inuisa massakkullu inuusut siulii maanga pisimapput ukiut 1200-it 1300-illu akornanni. Aammattaaq Amerika-mit avannarlermiut nunasisut siulliit ilagisimallugit. Aningaasaqarnermikkut arferit, puisit kiisalu tuttut toqqammavigisimallugit. Nunami taamma nillertigisumi inuuniarneranni puisi pingaaruteqarsimaqaaq. Neqaata inuussutissartaqarluartup nerisarinerata saniatigut amia atisassiatut kisalu qaannanut umianullu atugaraat. Aammattaaq puisip orsua qullerminnut kissamik qaamanermillu tunisisumut ikummatigalugu.

Kingusinnerusukkut puisit orsuisa amiisalu taamatullu aalisakkat tarajortikkat panertitallu avammut tunisarneri aningaasaqarniutaallutik.

Naak uuteriviliortoqarlunilu amutsiviliortoqaraluaq – Kalaallit Nunaanni siulliit – siulleq 1924-imeersoq aappaalu 1931-imeerluni illoqarfiup ineriartortinneqarnera sorsunnersuup kingulliup naanerata tungaanut kigaatsumik ingerlasimavoq. Napparsimmavik siulleq (ullumikkut Kalaallit Forsikring) 1880-imi sananeqarpoq tullialu (ullumikkut meeqqerivik Aaju) 1926-imeerluni. Ullumikkut napparsimmaviusoq 30-inillu siniffilersugaq 1956-imeerpoq. Oqaluffik nutaaq, qaqqajunnap qaanut inissitaq, 1926-imeersuuvoq 1980-ikkullu qiteqqunneranni tapigaalluni. Oqaluffiup avannamut ataatunginnguani illoqarfitoqaq inissisimavoq, illoqarfiullu katersugaasivia illuni amerlanerni najugaqarfeqarluni, soorlu niuertup illorsua taamatullu illukorsuaq – illoqarfimmi illut nutaannginnersaat Sydbay-imi 1756-imi nappagaq illoqarfimmullu 1764-imi nuutaq.

Sisimiut, 1960-imiit najugallit marloriaatertik sinnerlugu amerlisut, Kalaallit Nunaanni suliffissuaqarnikkut ilinniarfeqarfittullu pingaaruteqartuuvoq. Sisimiuni ilinniarfiit siullersaannik taaneqarsinnaasoq – teknikkimut atuarfik amutsivimmut atatillugu 1946-imi pilersinneqarpoq. Kingornagullu ilaatigut Knud Rasmussenip Højskolea 1962-imi pilersinneqarluni. Nunap kultureata oqaluttuarisaaneratalu ilinniartitaanermut tunngatillugu oqimaalutarnerini taanna ullumikkut inuiaqatigiinni kalaallini pingaaruteqartuuvoq. Højskole ukiut ingerlanerini arlaleriarluni allilerneqarnikuuvoq. 1967-imi Arnat ilinniarfiat pilersinneqarluni høskolemut atalluni.

Uutiterivik, aalisakkanik assigiinngitsunik raajanillu uutiteriviusimasoq, annertoqisumik piorsaaffigineqarsimavoq, ullumikkullu raajat kisimik tassani suliarineqartarlutik. Tunisassiorfik ullumikkut Royal Greenland-ip pigisaraa, nunallu tunisassiorfiini annersaalluni.

Sisimiut Kommuneani nunaqarfiit pingaasuupput, Kangerlussuaq, Sarfannguaq kiisalu Itilleq. Sisimiut eqqaat siusinnerusukkut arlalissuarnik nunaqarfeqarlunilu inoqarfeqarsimagaluarpoq. 1948-imi Sisimiut Kommune – illoqarfik Sisimiut ilanngullugu – qulingiluanik najugaqarfiqarsimagaluarluni. Ullumikkutut nunaqarfii pingaasuinnanngorsimapput, tassalu: 1976-imi Itilleq aamma Sarfannguaq, kisalu Januar-ip aallaqqaataani 2002 Kangerlussuaq.

Nunaqarfiit aningaasaqarnermikkut aalisarneq piniarnerlu toqqammavigaat. Nunaqarfiit immikkut tamarmik tunitsiveqarfeqarput, aalisakkat piniakkallu pisat suliarineqartarfiinik. Taakku saniatigut innaallagissiorfeqarput, pisiniarfeqarput, meeqqeriveqarput, nakorsiartarfeeraqarput katsorsaanermi ikiortimit nakkutigineqartumik kiisalu kigutinik passussiveqarlutik. Nunaqarfiit nakorsaqanngillat aamma kigutit nakorsaannik, akuttunngitsunilli tikeraarfigineqartarlutik.

Sisimiuniit kangimut 43 km-inik ilorpasinnerulluni kangerluup Amerlup qinnguaniippoq. Sarfannguaq qeqertamiippoq nunavimmut qanittumi. Nunaqarfik 1843-mi saarullinniarfittut pilersitaavoq, 1850-imilu nunaqarfinngorluni illutaqallerluni najugaqarfiusunik, sulisut inissaqalerlutik kiisalu orseriffeqalerlutik.

Sarfannguaq nunaviup tasianiit nunap qaavagut ruujoriligaavoq, nunaqarfimmut pumpenik milluaasulerlugu ingerlaartitamik.

Illut eriagisariallit:

Sisimiuniit 49 km-inik kujasinnerulluni Itillep kangerluata paavani qeqertannguami inissisimavoq. 1847-imi nunaqarfinngorpoq, Sydbay-imillu qassutinut illu atugaasimasoq tassunga nuuneqarluni. Nunaqarfik siullermik massakkut inigisaminiit 1 km-inik kippasinnerusumi qeqertamiikkaluarpoq. Ullumikkut inissisimaffia Itinninnguamik taaneqartaraluarluni.

Itilleq qeqertamiippoq imeqanngitsumi, tamanna peqqutigalugu ukiualuit qaangiuttut tarajuiaavilerneqarpoq, tassa imaq tarajuiarlugu iminngortitsisinnaasumik. Siusinnerusukkut prammimik umiatsiamilluunniit nunavimmut imertartortoqartarluni.

Illut eriagisariallit:




#Article 21: Aasiaat (56 words)


Aasiaat Qeqertarsuup tunuani inissisimavoq, 1763-milu tunngavilerneqarluni.

Aasiaat kommunetoqaat, maannakkut Kommune Qeqertalik, ullumikkut 3000-it missaanni innuttaqarpoq, nunaqarfigalugillu Akunnaaq (72-t) aammalu Kitsissuarsuit (58-t).
Aasiaat 1987-mi nutaamik fabrik-ertaarpoq, illoqarfimmullu aningaasaqarniarnikkut iluaqutaaqisimasumik, taamatullu illoqarfimmi aalisarneq inuussutissarsiutinut qitiulluarpoq. 

Aasiaat qangalili ilinniartoqarfiusimavoq, soorlu nivissanut ilinniartoqarfeqarnikuusoq (Pigeskolen).

 
Ukiuni kingullerni Aasiaat aamma tusaamassutigilersimavaa Nipiaa Rock Festival, nipilersortartunik nunaniit allaniit nunatsinniillumi peqataasoqartarluni. Kulturikkullu erinarsoqatigiinnikkut eqeersimaartuuvoq.




#Article 22: Qeqertarsuaq (505 words)


Qeqertarsuaq, soorlu ateqaatini, qeqertarsuup tunuani qeqertangaatsiami inissisimavoq. Qeqertarsuup nunagineqarsimaneranut tunngasunik uk. 5-6000 matuma siornatigulli pisunik nassaartoqarsimavoq, tassa nunamik inneeqqaartut kujammukaarnerat nassaatigut uppernarsarneqarsinnaammat. Tamatuma kingorna, Kris. in. miss., Torngit takkussimapput, saaqqutinik sakkunillu kingorna aamma nassaarfigineqartut.. Taamaattorli nassaat tamakku ikittuinnaapput.

Ukiut 16-1700-t atuutilernerat tikillugu najugarineqarsimanera nassaat sukumiinerusumik uppernarsarpaat. Tamatuma nalaanissaaq arfanniat siulliit Qeqertarsuaq nunaliffigisalerpaat, umiarsualiviginnera pissutigalugu, tamannarpiarlu illoqarfittut 1773-imi tunngaviligaaneranut pissutaavoq. Taamani qallunaat nunatsinni kisermaassillutik oqartussaaffiisa sinerissami niuertoqarfiit arfanniartitsiffiit avannarlersarilerlugu. Ukiut tamakku siornatigut tuluit, pukkitsormiut noorlermiullu arfanniartitaat Sullorsuarmi piumasaannarminnik iliuuseqartalersimapput. Niuertoqarfimmik tunngaviliisoqanngikkallarmat 1738-mi inunnik kisitsinermi Qeqertarsuup sineriaani najugaqartut 200-t missaaniissimapput taamaattorli aasisuunerusarsimapput, ukiisuusarsimanatillu. Niuertoqarfiup tunngavilernearnera, orsiveqalernera allanillu illuliorfigineqarnera, pitsaasumik niuerneqalersinnaaneranik periarfissiivoq, tamannalu nutserfigineqalerneranik kinguneqarpoq.
Tamanna ilutigalugu sulisartut, umiartortut niuertoqarfimmilu sulisussat takornartat avataanit aggersut amerliartulerput. Qeqertarsuaq ukiakkut qallunaat umiarsuinit tikinneqartalerpoq.

Tamakku Qeqertarsuarmi Killerniluunniit ukiisarput upernassariartulerluni sikueriartuaarnera ilutigalugu arfannialerniassagamik. Arfanniarneq ilungersuutigereeqqaarsimallugu aasarissinerani nunaminnut pisaminnik angerlaassisarput, ukiakkullu nutaanik peqqumaasisarlutik uteqqittarlutik.

Taamaalillutik umiarsuit arfanniat tallimat Qeqertarsuup eqqaani 1778-mi arfanniarput; arfiniliinnarnilli arfallutik. Ukiup tulliani sisamaannarnik pisaqarput.

Arfanniartitsinerup iluanaarutaasinnaanera nikeraraluaqisoq taamaattoq ingerlatiinnarneqarpoq. Ukioq 1801 niuerneq annertusingaatsiarsimavoq: arferit orsui nappartat 247-t, puisit orsui nappartat 78-it, eqalussuit tingui 30-t missaanni, soqqaat 14000 ammillu assigiinngitsut. Niuernerup siuariarnerata kingunerilluinnarpaa nuisitsilluni niueqatigiittarnerup, akiitsunullu aggornersianit ilanngaavigineqartarnerup ukiuni tamakkumani aningaasanik akilersuilluni niuernermik taarserneqarnera.

Sorsunneq inermat naalagaaffillu aningaasaarummat, sinerissami arferit ikilartuinnarnerisa kingunerisaanik arfanniartitsineq Qeqertarsuarmi kinguariartulerpoq. Københavnimi Niuernermut Pisortaqarfiup qularutigilerpaa arfanniarfiup ingerlatiinnarnissaa. Qulalernermut patsisaalluinnarpoq Qeqertarsuarmi umiarsuarmik ataavartumik ukiisoqartitsisannginneq, arfanniartitsinerullu ingerlanneqarnera nunamit taamaallaat aallunneqarsinnaammat. Arfanniarnerup allaanerusumik ingerlanneqalernissaa anguniarlugu akissanik noqqaassuteqartarnerigaluaq kinguneqanngimmat Avannaani Naalagaq C. M. Olrik 1849/1850-imi ukiukkut aaliangertariaqalerpoq arfanniarneq unitsinneqassasoq. Qeqertarsuaq arfanniarfittut atorunnaareeraluartoq taamaattoq Avannaani Naalagaqarfittut ingerlaannarpoq, Københavnimiilli aningaasalissutigineqartartut ikileriarnerujussuat maluginngitsuugassaasimanani. Nunap inuii niuertoqarfimmut nutseraassimaqisut, sapinngisannguartik tamakkerlugu imminnut isumagisariaqalerput. Inatsisit nutaat 1862-imi qinersisinnaanermik periarfissiisut atuutsinneqalermata - Paarsisutoqqat nunatsinni pilersinneqarput. Aaqqissuussineq taanna 1863-imi Avannaani aallarnerneqarpoq, Qeqertarsuarmilu siullermeertumik ataatsimiittoqarpoq ortuupap 18-anni ukioq taana. Paarsisutoqqani ilaasortaassarsimapput naalagaq, ajoqiuneq, niuertussaq, kiisalu inunnit qinikkat pingasut. Inuit ukiut pingasukkaarlugit ilaasortassaminnik qinersisarsimapput, ilaasortanngortullu Qeqertarsuarmit, Kangerlummit Kitsissuarsunnillu qinigaasarsimapput. Paarsisut suliassaasa pingaarnersarisimavaat ikiuisarnermut tunngasunut aningaasaliinissaq, soorlu uillarnerussutisiaqartitsineq, meeqqat pilersorteqanngitsut ikiornissaat allallu perlernaveeqqutisiaqartariaqartut. Paarsisut pisussaaffiisa ilagisimavaattaaq eqqartuussineq,- soorlu tillittoqarsimagaangat. Nukappissat qajartornermut, nivissat mersornermut ilinniartinneqarnissaat, qimmillu perlerornaveersaartinnissaat akisussaaffiisa ilagisimavaat. Qeqertarsuarmi Paarsisut sukumiisumik tamatigoortumillu suliniuteqarsimanerat pisarsimasorinarpoq, qinikkallu - sinerissap sinnerani pisarsimasut assiginagit - aaliangiinerni annertungaatsiartumik oqaasissaqaqataasarsimallutik. Paarsisutoqqat allattugaataat 1863-imit 1897-imut killillit atuarneqarsinnaapput.

Qeqertarsuarmi, Kitsissuarsunni Kangerlummilu nunaqarfimmi ataatsimiititaliat nutaat 1926-mi pilersinneqarput. Aaliangigaasa siullit ilagaat Avannaata Naalagaata pujortuleeraa nutaaliaq misiliilluni piniariarnermut piniartunit atorumaneqassasoq. Misiliineq taanna iluatsilluarpoq, piniartutullu inuuniarnerup siunissaanut isumallualersitseqaluni. Ataatsimut isigalugu pissutsit atortorissaarutillu nutaat Qeqertarsuarmut anngunnerat tamatumuuna aallarnerpoq. Ukioq 1925 Qeqertarsuarmi nalunaarasuartaat siulleq (mellembølgesender) atulersinneqarpoq, Holten Møllerilu siullertut pisortanngortinneqarluni. Danmarkimi Kalundborgimit nalunaarasuartaat 1927-mi pilersinneqarmat ajornaquteqanngitsumik Qeqertarsuarmit kunngeqarfiup sinnera taamaat aatassuteqarfigineqarsinnaalerpoq. Qallunaat Nunaata Noorlermiunit tiguagaanerata kinguneranik nunarput Qallunaat Nunaannut atassutaaruppoq. Avannaani Kujataanilu Landsrådit Qeqertarsuarmut 1940-mi majip 3-anni ataatsimiigiaqqusaapput Ataatsimiinnermi tassani aaliangiisoqarpoq nunarput perngaatasumik nammineerluni nunamut allamut naalakkersuinikkut niuernikkullu atassuteqarsinnaalissasoq. Landsrådit uppernarsarpaat Qallunaat Nunaata naalagaaffianiiginnarussuseqarneq, aammali USA-mut atassuteqarusunneq innuttaasullu sorsunnerup nalaani isumannaatsumik atugaqarnissaat pillugu. Ilisimaneqalereersutut tamanna USA-p nunatsinni timmisartunut mittarfiliorneranik kinguneqarpoq, taamaattumillu oqaatigineqarsinnaavoq, sorsunnersuup kingorna Nunarsuaq tamakkerlugu upalungaarsarnermi Qeqertarsuaq sunniuteqanngitsoorsimanngitsoq. Ataatsimiinneq taanna pisortaqarfiit Nuummut nussorneqarnerannik kinguneqarpoq; tassami pisortaqarfiit Nuummi Qeqertarsuarmilu inissisimagaluarmata. Taamaattumik oqartoqarsinnaavoq tamanna Qeqertarsuup Avannaani naalagaqarfittut atuunnera tamaanga killeqarsimasoq. Qeqertarsuarmi Avannaani Naalakkatut atorfik 1950-imi atorunnaarsinneqarpoq, Nunarput tamakkerlugu Landsrådi pilersinneqarmat. Illoqarfiup ineriartornera taamaalilluni illoqarfittut naliginnaasutut allatulli aalisarnermik piniarnermillu aallaaveqartillugu piorsarneqalerpoq ullutsinni illoqarfik, nutaalianik eqeersimaarnermillu angusaqarusuttunik najortiminit sulliviusoq.




#Article 23: Qaqortoq (96 words)


Qaqortup kommunea kujataani illoqarfinni pingaarnersaavoq, 1775-imilu tunngavilerneqarluni. Qaqortoq ullumikkut 3.129-t missaanni inoqarpoq, pingasunillu nunaqarfeqarluni. Saarloq (50-t missaat), Eqalugaarsuit (138-t), kiisalu Qassimiut (47-t). Nunaqarfiit saniatigut 12-nik savaateqarfeqarpoq.

Qaqortup kommunea aalisarneq piniarnerlu inuutissarsiutini pingaarnersarai. Ammerivilli Great Greenland inuutissarsiuni aamma pingaaruteqartorujussuuvoq, soorlu aamma illoqarfik amutsiveqarnikuungaluartoq. Qaqortup illoqarfia ilinniarfeqarfittut aamma tusaamasaavoq, Kujataani Ilinniarnertuunngorniarfik, Niuernermik Ilinniarfik illoqarfimmi ilinniarneqarsinnaammata. Sulisartut Højskoleat illoqarfimmi aammattaaq inissisimavoq.

Qaqortup oqaluttuarisaanera eqqaassagaanni taaneqanngittoorsinnaanngilaq Erik aappalaartoq, qallunaatsiaat kujataani 900-p naalernerani 1400-p aallartilaarnerata tungaanut kujataani inuusimasut. Taamaammat aamma Hvalsø oqaluffik oqaluttuarisaanermut pingaaruteqarluinnartoq taaneqassaaq, Qaqortullu eqqaanut takornariarneqarsinnaalluni. Qaqortup kommunea pinngortitamigut aamma alianaalluinnarpoq, naasorpassuaqarmat. Sikorsuit imaannaanngitsumik misigisassaapput, soorlu tissaluttoq nunatsinni kisiartaasoq.




#Article 24: Taoisme (22 words)


Taoisme imalt. Daoisme upperisanut ilaannut ilaasuuvoq.

Minnerpaamik 2500-rujunik ukiunik utoqqaassuseqarpoq Kiinameersuullunilu. Ilaasa upperisarsiornertut taarusuttarpaat ilaasalu eqqarsarluarsaatitut (Filosofi) taarusuttarlugu, isumaa inunnut assigiinngitsunut isumaqartinneqartarmat.




#Article 25: Narsaq (75 words)


Narsap illoqarfia kujataani inissisimavoq, 1830-milu tunngavilerneqarluni. Narsap kommunea ullumikkut nunaqarfii ilanngukkaanni 2.050-t missaanni inoqarpoq. 1740-t Narsami najugaqarlutik, nunaqarfinnilu pingasuni inuttussuseq ima isikkoqarpoq. Qassiarsummi (102-t), Igaliko (55), kiisalu kujataani angallannermi qitiusoq, mittarfeqarfik Narsarsuaq (153). Narsaq 20-nik aamma savaateqarfeqarpoq.

Narsap komuneani inuutissarsiutit pingaarnersat tassaapput aalisarneq savaateqarnerlu. Savat saniatigut hest-eqarpoq, kukkukooqarpoq, nersussuaqarlunilu. Royal Greenland-ip fabrikkiutaa saniatigut, Neqi A/S savanik toqoraavik suliffeqarfittut pingaarutilittut aamma illoqarfimmi inissisimavoq. 

Narsap eqqangisaa pingortitaalu aamma alianaatsorsuvoq, aasakkullu 22-t tikillugu kiattarsinnaalluni. Ukiukkut 17-t tikillugu issittarsinnaallunittaaq.




#Article 26: Teletårni Nuuk (39 words)


Teletårnet i Nuuk illorsuaq illoqarfiup qeqqaniittoq portunerpaaq 2005-imi naammassineqarpoq. Sparbank Vest, TELE-POST, InuitCOM, Fashion aamma Hans Pavia Egede-ip niuertarfiutaa illorsuarmi inissisimapput. Teletårnet napparneratigut oqaatigineqarsinnaavoq nunatsinni illorsuit portusuut siulliit aallarniutaasumik pilersinneqartoq. Illorsuit portusuut nunatsinni siornatigut takussaasimanngillat, Nuummi Savimmilinerinermik Ilinniarfik eqqaassanngikkaanni.




#Article 27: Paamiut (69 words)


Paamiut 2000 tungaanut innuttaassuseqarpoq, 1742-milu illoqarfik tunngavilerneqarluni. Paamiut ataatsimik nunaqarfeqarpoq Arsuk. Arsuk 1805-imi tunngavilerneqarpoq, ullumikkullu 300-t missaanni inoqarpoq. 1970, 1980-ikkunni saarulleqarluarnerani, Kapisileqarluarnerani, innuttaasut Arsummi amerlanerusimangaluarput. Aalisakkalli peerummata innuttaasui nutserput.

Paamiut-ni aalisarneq inuutissarsiutini pingaarnersaavoq, ukioq naallugulu immakkut angallanneq eqqarsaatigalugu tikinneqarsinnaaluni. Angallannikkut Paamiut talittarfeqarpoq ukioq naallugu nioqqutissanik pajuttartunik, ilaasartaatinillu sinersortaatinik tikinneqartarluni aamma suluusalimmik mittarfeqarluni. Paamiut ilisarnaatigivaa aamma nattoralioqarfiulluarnera.
Illoqarfiat oqaluffeqarpoq Kal.Nun. kusanarnersaanut ilaasoq sananeqarsimasoq 1909-mi. Qisummik sanaavoq Norge-miusulli ilusilersugaalluni titartarneqarsimallunilu Norgemi.




#Article 28: Uummannaq (103 words)


Uummannap Kommunea iloqarfinni avannarpasinnerpaasuni pingajoraat, qaqqarsuanilu 1170 meterimik portussusilik kusanaqisoq uummatitut isikkulik ateqqaatigalugu. Illoqarfik nunatsinni nunasiaaneq eqqunneqareermat 1761-mi tunngavilerneqarpoq. Uummannaq nunaqarfii ilanngukkaanni 2.587 missaanni inoqarpoq. Nunaqarfiit arfineq marluusut ukuupput: Niaqornat, Qaarsut, Ikerasak, Saattut, Ukkusissat, Illorsuit, Nuugatsiarlu. 
Uummannaq immakkut angallanneq eqqarsaatigalugu juni-miit december-i qaammamut tikinneqarsinnaavoq, sorlu illoqarfinni allani aalisarneq piniarnerlu inuutissarsiutini pingaarnersaapput. Takornariaqarneq eqqarsaatigalugu qimussertitsisoqartarpoq, aalisarneq, piniarneq, arfernut takornariartitsinerit, allallu pinngortitami periarfissat. Juullip inuata illua, Nissebanden qallunaat nangeqattaartumi ammartakkamiit filmiliami, aamma alakkarneqarsinnaavoq. 
Uummannaq zink-imik, Maamorilik, piiaaffeqarsimavoq aamma. Uummannap oqaluffit annersaat, ujaqqanik sanaaq, pigivattaaq. Oqaluffik 1935-mi pilersinneqarpoq, sulilu atorneqarluni. Takornariarnikkut ukiuni kingullerni nutaatut aamma eqqaaneqarsinnaavoq sikumi golf-erneq. Uummannarlu ukiuni kingullerni nunarsuarmi sikukkut golf-erneq pissartanngorniuunnerit ingerlattarsimavai.




#Article 29: Maamorilik (24 words)


Maamorilik, Zink-imik piiaaffik ukiamiit 1973, aasaaneranut 1990-p tungaanut ingerlanneqarpoq. (TEMA-rapport DMU-miit, 38/2001). Aasarli 2006 tusagassiutini nalunaarutigineqarpoq tuluit aatsitassanut suliffeqarfik, Angus  Ross, soqutiginnittut Maarmorilik ammaqqissallugu.




#Article 30: Upernavik (109 words)


Upernaviup kommunea illoqarfiit avannarpasinnerpaat tulleraat, 1772-milu tunngavilerneqarluni. Kisitsisit 2004-meersut naapertorlugit 2.905-inik katillugu inoqarpoq. Oqaluttuarisaanerup ingerlanerani Upernaviup kommunea piniarneq inuutissarsiutitut annerusumik ingerlassimavaa, 1980-ikkunnili aalisarneq pingaarutilimmik eqqunneqarsimavoq aallunneqalerluni. Kommune-p isorartussusaa avannaaniit kujammut annertuvoq, 450 km-t. Assersuutitut Jylland-ip avannaaniit, Skagen-imiit, kujammut Tysklandi-p killeqarfianut. Nunaqarfiit qiviassagaanni Upernaviup kommuneani, kommune-kkuutaarnerit eqqarsaatigalugit, nunaqarfiit amerlanersaat inissisimapput. Taakku quliupput, Kullorsuarlu inuttunersaavoq 400-t missaanni inoqarluni. Minnersaraat Tussaaq, tassanilungooq inuk ataasiinnaq najugaqarpoq. Nunaqarfiit sinneri ukuupput: Upernavik Kujalleq (194), Kangersuatsiaq (237), Aappilattoq (200), Naajat (55), Innaarsuit (155), Tasiusaq (237), Nutaarmiut (55), kiisalu Nuussuaq (197). 

Takornariaqarneq, minnerunngitsumillu angallanneq eqqarsaatigigaanni, Upernavik ukiuni kingullerni oqilisaaffigineqarsimavoq. Tamanna pivoq Oktoberip aallaqqaataani 2000, mittarfittaarneratigut. Upernaviup eqqangisaa avatangiisiilu aamma alianaaqaaq kusanarluni, soorlu kullorsuartut isikkulik Kullorsuup eqqannguaniittoq tikinneqarsinnaasoq.




#Article 31: Qaanaaq (114 words)


Qaanaaq nunatsinni illoqarfinni avannarpasinnerpaajuvoq, nunarsuatsinnilumi avannarpasinnerpaajulluni. Kommunit kattunnerisa kingorna Qaanaaq Qaasuitsup kommunianut atalerpoq 1. jan. 2009 aallarnerfigalugu. 
Thule kulturi ukiut 1000 kingornatigut inuit Avanersuaq tikeqqaarpaa, Inuit-lu issittumi ullumikkut inuusut siuleraat. Qaanaaq inuusoqaaq oqaluttuarisaaneralu imaannaasimanani. 1953-mi Thuletoqaq Amerikamiunit sorsunnersuup nalaani najorneqalermalli kingornagullu sakkutooqarfik pilersinneqarmat, Qaanaarmiut maanna suli inissisimaffimminnut pinngitsaalisaallutik nuutsitaapput.

Nunartik, piniarfitoqarfitsik, erligisartik annaavaat, peqatigiiffik Hingitaq 53 ilaatigut aqqutigalugu ukiorpaalunni nunatoqqaminnut utersinnaanissaat, taarsiiffigineqarnissaallu ullumikkumut sorsuussutiginnissimallugu.
Qaanaaq ullumikkut 870-t missaanni inoqarpoq, nunaqarfii, Savissivik, kujasinnerpaaq (110-t missaat.) , Moriusaq (10-t ataallugit inoqarpoq), Siorapaluk nunaqarfinni inoqarfiusunilu avannarpasinnerpaaq (76-it missaanni inoqarpoq), Qeqertat (20-t missaanni inoqarpoq). Qaanaap eqqaanilu piniarneq aalisarnerlu inuutissarsiutini pingaarnersaapput. Sakkutooqarfimmi Thule Airbase kalaallinik aamma sulisoqartarpoq.

Septemberip 1-ni 2001 Qaanaami mittarfittaaq nutaaq atuutinneqalerpoq, angallannerli akisoqimmat takornariaqarneq annikitsutut oqaatigineqarsinnaavoq.




#Article 32: Tasiilaq (135 words)


Tasiilaq Ammassalik kommunea tunumi kangitsinni inissisimavoq, nunaqarfiilu tallimat ilanngukkaanni 3.067-inik inoqarpoq. Tasiilap kommunea 1963-mi pilersinneqarpoq, isorartussusaalu annertulluni. Oqaluttuarisaanermi tunu pingaarutilimmik tikinneqarpoq 1885-imi Gustav Holm-ip ilisimasassarsiorneranut tunngatillugu. Tunu aamma tikinniarneqartarsimavoq qallunaatsiaat kingulliit ujariaraluarlugit, iluatsinngittumilli. 1500, 1600-ikunni arfanniarneq annertuseruttormat, arfanniarpassuit Europameersut tunup eqqaani aamma arfanniartarsimapput, oqaatigiuminaapporli tunumiut naapittarsimaneraat. Tunumilu sikorsuit aamma aporfiusarsimaqaat.

Ammassalik, taaguutaata aappaa, tallimanik nunaqarfeqarpoq, ukuusullu: Kulusuk qeqertamiippoq (302)-nillu inoqarluni, nunaqarfinnilu annersaat tulleraat, mittarfeqarfiulluni. Kuummiut (402) nunaqarfinni annersaavoq, Tasiilamiillu 60 km-t avannarpasissumi kangiatungaani inissisimalluni. Eqqumiittuliortoq Karale Andreassen 1890-mi Kuummiuni inunngorpoq, tusaamaneqaatigalugulu. Tiniteqilaaq (153) Ammassalimmiit avannarpasissumi inissisimavoq.

Sermiligaaq (212) avannarpasissumi Sermiligaap kangerluani inissisimavoq. Ikatseq kangerlumi Sermiligaaq Kuummiullu eqqaani Amerikamiut mittarfikuat Bluie 2 aamma inissisimanikuuvoq, Kulusummilli kingusinnerusukkut nuunneqarpoq. Isortoq (110) kujasissumi qeqertami Tasiilamiit 80 km-t inisseqqavoq, Tasiilallu nunaqarfiini minnersaalluni.

Tasiilap kommuneanut takornariaqarneq inuutissarsiutini immaqa annertunersaavoq, aalisarnerli piniarnerlu aamma pingaaruteqaqaat. Tasiilaq, tunumiut aamma tusaamassutigaat inngertarnertik (tivaneq), sumiorpalussusaallu tusarnersoq.




#Article 33: Kangaatsiaq (70 words)


Kangaatsiaq kommune avannaani Aasiaat eqqaanni inissisimavoq, nunaqarfiilu sisamaasut ilanngukkaanni katillugit 1482-inik inoqarpoq. Kangaatsiaq kommuneni inuusunnersaavoq 1986-mi kommune-ngormat, 600-t missaanniillu inoqarluni.

Innuttaasut sinneri 900-t missaanniittut nunaqarfinni Attu, Niaqornaarsuk, Ikerasaarsuk, Iginniarfimmilu agguataaqqapput, Niaqornaarsullu inuttunersaalluni 321-nik, minnersaallunilu Iginniarfik 97-inik inoqartoq.

Aalisarneq piniarnerlu Kangaatsiap kommuneani inuutissarsiutit pingaarnersaraat, bundgarn-imik aalisartoqartarluni, aammattaaq assagiarsunnik. Takornariaqartitsineq pilersaarusiorneqaleruttorneqarpoq. Ukiukkut upernaakkullu ullut sisamat atorlugit Kangerlussuarmut qimussertoqarsinnaasarpoq.

Kangaatsiami innuttaasut sunngiffimminni aamma timersorluarsinnaapput, Kangaatsiap 2003-mi timersortarfeerartaarneratigut. Kangaatsiaq komune-ngornikuungaluarluni napparsimaveqarnerup tungaasigut Aasianniit sullinneqarpoq.




#Article 34: Illoqqortoormiut (82 words)


Illoqqortoormiut tunumi illoqarfiit aapparaat avannarpasinnersaalluni, pinngortitarsuarlu eqqissisimatitaasoq (nationalpark) qanillugu. Illoqqortoormiut, imaluunnit Illoqqortoormiut kitaamiusut taaneqartartoq, nunaqarfii marluk ilanngukkaanni 496-nik innuttaasoqarpoq, inuillu Tasiilamiit nuutsinneqareernerisa kingornatigut 1925-mi tunngavilerneqarluni. Itterajivit Illoqqortoormiut kitaatungaani inissisimavoq, 10-nillu inoqarluni. Silasiorfiunikuusoq Uunarteq kujasissumi inissisimasoq 1980-imi matuneqarpoq, ilaqutariillu kingulliit piniarnermik inuussuteqarsimasut nunaqarfik 2004-mi qimappaat. Illulli Illoqqortoormiut pigineqarput, aasarsiorfittullu atorneqartarlutik. Uunarteq eqqaaniippoq aamma puilasoq kissartoq.

Kinguaariit ingerlaneranni Illoqqortoormiuni arfanniarneq, nannunniarneq aallunneqartarsimasoq, ullumittaaq. Naak illoqarfiup eqqaa raajaqarfiulluarluni qaleraliffiulluartoq, ukioq naallugu aalisarnissai sikorsuarnik akornuserneqarpoq. Taamaammat aalisarneq Illoqqortoormiuni ineriartortinneqarsimanngilaq. Takornariaqartitsinerli ineriartorpoq ingerlalluarluni. Illoqqortoormiut tikissagaanni akikinnersaavoq Island-ikkoorluni.




#Article 35: Nanortalik (91 words)


Nanortalliup kommunea illoqarfinni kujasinnerpaajuvoq, nunatta isuata nalaani. 1797-mi tunngavilerneqarpoq, Nanortalilli 1830-mi, maanna suli inissisimaffianut nuunneqarpoq. 1300-1600-it missaanni inoqarpoq, nunaqarfigalugillu Aappilattoq (160-it miss. inulik), Narsarmijit, nunaqarfik kujasinnerpaaq (125-it), Tasiusaq, Ammassivik (79-it), kiisalu Alluitsup Paa, nunaqarfik inuttunersaq (390-it). 

Assagiarsunniarneq (saattussarniarneq aamma), puisinniarneq (natsersuarniarneq annerusumik), aalisarnerlu angallatiniik mikinerusuniik, inuutissarsiutini pingaarnersaapput. Inuutissarsiulli Nanortalliup kommuneanut, nunatsinnullumi oqaluttuarisaanikkut aamma pingaaruteqarluinnalersoq, tassaavoq Nalunami gultisiorfik.

Nanortalliup, nunatta isuata nalaani eqqaanilu, pinngortitamigut aamma alianaattorsuuvoq. Qaqqarsuit inngigissut, naggorinnera. Tasermiup kangerlua unniangooq alianaattorsuaq aamma, piluttat 8, 10 meterit tungaannut portussusilillit. Tassaniittaaq aamma orpippassuaqarfik, orpiit naajorartinneqarnikuullutik. Ilorpasinnerusumi qallunaatsiaat pillugit nassaat, illukut aamma takussaapput.




#Article 36: Biibili (106 words)


Biibili tassaapput Testamentitoqaq Testamentitaarlu.

Biibili tassaavoq Guutip tunissutaa nalilerujussuaq. Ataatap asannittup meeqqaminut allagaatut ippoq. Guuti pillugu sallusuissut imaraa — kinaanera qanorlu najoqqutassiaqarnera oqaluttuarineqarlutik. Ajornartorsiutit qanoq ililluni aaqqinneqarsinnaanerat pilluarnerullu piviusup qanoq ililluni nanineqarsinnaanera nassuiarneqarput. Biibilip kisimi oqaluttuuppaatigut Guutimit iluarisaassagutta qanoq iliortariaqartugut.

Biibili ukioq 1513 u.n.s. aallarnerfigalugu ukiut 1600-t ingerlaneranni inunnit assigiinngitsunit 40-t missaanniittunit allanneqarsimavoq. Atuagaaqqanit 66-init katitigaavoq. Biibilimik allattut Guutimit isumassarsisitaanermikkut allassimapput, taamaattumik namminneq eqqarsaatitik pinnagit Guutip eqqarsaatai allassimavaat. Tassa Guuti qilammiittoq, inuk nunarsuarmiittoq pinnani, Biibilimut atuakkiortuuvoq.

Biibilip eqqoqqissaartumik assilillugu allanneqarnissaa atatinneqarnissaalu Guutip isumagisimavaa. Ullumikkut atuakkanit allanit tamanit Biibili naqiterneqarnerpaavoq. Biibilimik atuaqqissaartalernerit inuit ilaasa iluarinavianngilaat, tamannali unissutigeqinagu. Akerlilersorneqaraluarlutit Guuti pillugu ilinniarnerit taassumalu piumasaatut iliornerit naassaanngitsumik siunissannut aalajangiisuuvoq.




#Article 37: Kimmernaq Kjeldsen (19 words)


Kimmernaq Kjeldsen In.  erinarsortartuuvoq nunatsinni nuannarineqalersoq, cd Pilu Lynge suleqatigalugu saqqummersikkamiuk Tunissut, ilaatigut makku nuannarineqartut: Taamaannerit, Tuapannguit, Uummatikasigaasiit il.il. 




#Article 38: Kimmernaq (21 words)


Kimmernaq (qallunaatut Tyttebær, Vaccinium vitis-idaea) tassaavoq tamangajanni takusassaasoq, qorsuunerusoq naasut katitikkatut mikisutut ittoq, nunap ataanilu aamma qaavani.

Kimmernaq nunatsinni niviarsiaqqat aterisinnaasarpaat.




#Article 39: Kigutilissuaq (34 words)


Kigutilissuaq (Physeter catodon = Physeter macrocephalus). Naggasiullugu oqaluttuarisinnaavara naalakkersuisut tikaagulliusaarniarnerup ammaqqinneqarnissaa aalajangersimammassuk.

Naalakkersuisoqarfiup tusagassiorfinnut nalunaarutaani oqaatigineqarpoq tikaagulliusaartassat arfinilinnik amerlineqarnerisigut ukiormanna 16-it pisassiissutigineqartut.

Nutaamik pisassiissutit arfinillit angallatinut tikaagulliusaarniarsinnaanermut piumasaqaatinik naammassinnittunut tikaagulliusaarniarsinnaanermullu akuersissummik pigisaqartunut tamanut paggatassiissutigineqarput.




#Article 40: Tjekkia (12 words)


Tjekkia (Tjekkiamut: Česká Republika, Česko) tassa nuna Europami. Praha tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 41: Katuaq (100 words)


Katuaq tassaavoq Kulturip  Illorsua, 15. feb. 1997-imi atoqqaartinneqartoq.

Katuaq inuiaqatigiit Kalaallit Nunaanni najungaqartut tamarmik illorsuaraat, Nuumi angerlarsimaffilik.

Katuaq nipilersuussuartut ippoq, sukkulluunniit appissinnaasoq, ullukkut takorluukkanik ulikkaartoq,  unnukkullu saviup kajungerisaatut inunnik qaamanermut nutsuisartorlusooq.
Katuaq illorsuuvoq angakkuakkatut ittoq, arsarnerit alutornassusiisa, iluliarsuit kinginnerisa qaamarngullu apummi alanngialanerata uumassuseqartumillu pissuseqarnerata anersaanitsitsillutik isumassarsisitsinermikkut avatagiisilerlugulu ilusiligaat.

Qassimiuaariartartut atuisartulllu pitsaanerpaamik misigisaqartinneqartarnissaat, sullinneqarnissaat paasissutissinneqartarnissaallu Katuap sulisuisa salliutittuassavaat. Katuap neqeroorutaanut ilaasarput nipilersornernik tusarnaartitsinerit isiginnaartitsinerillu assigiinngitsut, saqqummersitsinerit, filmertitsinerit aaqqissuussinerillu allat.

Aamma ataatsimeersuarnerit pikkorissartitsinerillu ingerlanneqartarput, kiisalu Cafetuami alutornartunik mamartunillu sutungassaqartuartarpoq.

Katuaq aallaavigalugu aaqqissuussinerit sinerissamut ingerlatinneqartarput. Agguaqatigiillugu tusarnaartitsinerit isiginnaartitsinerillu 50–it miss. illoqarfinni allani ingerlanneqartut Katuap aaqqissuusseqataaffigai.

Nuannisarluarnissarnik kissaallutit Katuamut tikilluaqqoqqippatsigit, qujanarlu nittartakkatta alakkarnissaa piffissaqarfigigakku.




#Article 42: Jesusip Ilumiortup Ilagiissai (83 words)


Jesusip Ilumiortup Ilagiissai tassaapput ilagiit sumut arlaannut atanngitsut Beijingimi. Kinami 1917-imi tunngavilerneqartut. Nalitsinni uppertaat 1,5 aamma 2,5 milliuunit akornanniipput naalagaaffinni 40-ni nunavissuarni arfinilinni. Ilagiit taakku Ilagiit Pinisisiortut avalequtaattut Kinami 1900-kkut aallartinnineranni pilersuupput. Ilagiit taakku aamma sammivigaat Pinsisiiortut ataasiunermik upperisamik isiginnittasiat (Jesusip aqqanik tunngaveqarneq). Aamma taakkupput upperisarsiortut Kinamiuvinnik tunngavilillit pingasut 1949-mi kommunistit Kinamik tigusinngikkallarmarta atasuusut ilaat. Ilagiit siunertaraat inuiaqatigiinnut tamanut iivangkiiliup oqaluussissutiginissaa Jesusip aappassanik tikiutinnginnerani. 1967-imi nunat tamalaat akornanni Jesusip Ilumoortup Ilagiissaasa ataatsimoorfiat Los Angelesimi (USA-mi) pilersionneqarpoq. 

Jesusip Ilumoortup Ilagiissaasa tunngavii upperisaallu ukuninnga tunngaveqarput:




#Article 43: Taparneq (240 words)


Taparneq - Qitinneq

Kujataamiusoorlugu taparneq, avannaamiutut, kitaamiusut, qitinneq. Tunumiutut, avanersuarmiutut ilisimanngilara qanoq oqaatigisarneraat. Ullumikkut kulturerpullu eqqarsaatigalugu, kalattoorneq nunatta ilisarnaatigilluarpaa, kalaallisoortoqartillugulu soorlu takornarissanut takutitsisoqaraangama alutorineqartarpoq. Avataaneersuullu immaqa eqqarsartarput uagut kalaallit namminneq qiteriaaseq taanna pinngortillugulu ineriartortissimagipput. Taamaanngilarli. Nunarput nunasiaataanngortinneqarnermigut 1700-ikkunnili kingornatigullu, arfanniallu soorlu Holland-imiut, Tuluit il.il., nunarput tikittalermassuk, siuligullu kalaallit niueqatigisalermagit, qiteriaaseq kalattoorneq eqqunneqarsimavoq. Periarfissaqarsimanngilanga oqaluttuanik nassaassallunga, kisianni taamatuttaaq kalattoornermi nipilersorneq aamma eqqunneqarsimavoq. Kalaallimmi itsaq nutsungiaateqanngillat, pattangissaqanngillat, qilaatersorlutilli uaajeertarsimapput. Taakku qujanartumik ullumikkumut tammatsaaliunneqarsimapput. Kalattoorneq saniatigut 1950, 60-ikkunni qitigissat nutaat nunatsinnut aamma apuullutillu atugaalerput. Soorlu Rock  Roll-ertoqartillugu twist, quick-step allallu, europamiut nunarsuarmioqatillu ilaarneqarlutik qitinnerit ilikkariartorneqalerput. Qanoq nuanneq taamani. Nipilersoriaatsit aamma aalajangiingaatsiartarput qitinnermi qanoq periaaseqarnissaq. 1970-ikkunni Disco-dance aamma tusaamasaalerpoq, nunarpullumi soorlu nunarpassuit aamma allat, qiteriiaatsimik taassuminnga aamma sunnigaavoq, nunatsinnilu aamma atugaalerluni. Soorlulu allat siulii eqqarsaatigalugit, nuannarineqalerlunittaaq. Qitigissat assigiinngitsut eqqaasakka itinerusumik oqaluttuarisinnaangaluarpakka, suminngaanniillu pinngorfeqarnersut, qangalu. Kisianni una allaaserisaq naatsumik paasissutissiinerummat, naatsumik oqaluttuaraakka.
Kingusinnerusukkut Pop-nipilersornermi qiteriaaseq 1980-ikkunni aamma takkuppoq, taamatuttaaq 80-ikkut qiteqqutilernerani Breakdance, electricboogie-lu nunatsinni meeqqat inuusuttullu akornanni soqutigineqaqisumik atugaalerput. Qitigissat taakku marluk Amerikami qernertormiut , ilaatigut piittoqarfiit akornanni pinngorsimapput atugaalerlutillu, taamatullu siaruakkiartulerlutik. Nunatsinni meeqqat inuusuttullu akornanni suli atugaavoq. Ukiut ingerlammata qiteriaatsit, atortorissaarutit (teknik) pitsanngoriartorneratigut, ineriartorput, 1990-ikkunnilu teknik-i aqqutigalugu techno-dance pinngorpoq, meeqqanillu inuusuttunillu annerusumik tusarnaarneqarluni qitinneqartar

Qitigissanilli amerlasuunik assigiingitsunik peqarpoq, nunatsinnilu suli annerusumik atugaanngitsut. Soorlu latinamerikamiut qiteriaasii, ballet-sernermi qitinneq, erinniarsuit (klassisk) eqqarsaatigalugit qiteriaatsit soorlu vals allallu. Country Western-imi, kangiani qiterlermiit qiteriaatsit, ila amerlaqaat. Nunatsinni suli aamma qitinneq eqqarsaatigalugu ilinniarfeqanngilaq. Innuttaasunut, periarfissat aamma qiviassagaanni, iluaqutaasinnaassangaluarpoq. Siunissamili immaqa pinngoralerumaarput. Kalattoornerli kissaatiginarpoq siunissami ataavartuartinneqarnissaa, tammatsaaliorneqarnissaalu. Qitinneq nuanneqaaq, peqqinnarpoq, pinngitsoorneqarsinnaananilu.




#Article 44: Kalaallisut (37 words)


Kalaallisut Kalaallit Nunaanni oqaaserineqarput. Inuit-Aleut oqaatsineersuupput sikuijuitsumi avannarlermi najugaqartuni oqaaserineqartut. Sumiorpalussutsit annerit assigiinngitsut pingasuupput tassaasullu Avanersuarmiutut (Inuktun), Kitaamiusut (Kalaallisut), Tunumiusullu (Tunumiit oraasiat). Inuit 54.000 missaat kalaallisut oqalussinnaapput, taamaalillunilu kalaallisut oqaluttartut Inuit-Aleut'it oqaasiinik oqaluttartut allat tamaasa katillugit amerlanerullutik.




#Article 45: Uumaatsulerineq (303 words)


Uumaatsulerineq (fysik, grækerineersoq physis: pinngortitaq) tassaavoq pinngortitamik ilaannillu siammasissumik ilinniarneq. Fysikerit ilinniartarpaat sunik annertuserineq, qanoq silaannaqarneq aamma piffissap ingerlaarnera, atortukujunnik ataqatigiissaariniartarlutik. Aamma matematik-imut suliaqartarsinnaasarput. Nassaariikkanik (ilisamaleriikkanik) ilusilersuineq atorluarneqartarpoq. Ilisimatuussutsimik isummersuutit allat assigalugit, fysik-erit uppernarsaaniartarput atortut aallaavigalugit tunngaviginerullugillu.

Silaannaap takussaanngitsup iluani - naqqanilu inuunerput ulluinnarsiutigalugulu sungiusimangaaratsigu, eqqarsaatigineq ajorparput, naak ilaatigut immaqa tupigutsassuteqartaraluarluta. Aamma eqqarsaatitsinnut ungasittaqaaq silaannap-imertut timerput tamakkerlugu sammivinnit tamanit naqitsivigigaa. Immaqalu arlaqartugut misilissimavarput immiartorfik imermik ulikkaartoq, pappiaqqamik matoriarlugu ammut saatillugu kuineq ajortoq. Tassuunakkut upernarsineqaannarpoq, aamma silaannaap immiartorfiup matua pappiaraq qummut naqikkaa.

Siullermik, uuttuut newton ilisarnaataa N. Nutsuinernut allanullu nukinnut kilo-mut taarsiullugu uuttuutaavoq. Oqimaalutaq 1 kg nukimmut uuttuummut nivinngarneqaruni takussaalissaaq nusutsineq 9,8 N-iusoq, 10 N-ip missaa.

Tupinnaqaaq: ..assersuutigalugu sakissatta silaannaap nukingata qanoq atsigisumik sunniiviginerai naatsosorutsigit.

Takorlooriartigu inuk natermi nalasoq atuakkamik 1000 kvadratcentimeterit missaani annertussusilimmik quppeqqasumillu sakissaminiititaqartoq. Anertussutsimi tassani silaannaap kvadratcentimeterit tamaasa nukimmik 10 N-imik, oqimaaluttap 1 kg-p oqimaaqataanik, ammut naqitsivigai. Nukiup naqitsisup assigivaa 1000 kvadratcentimeter x 1 kg = 1000 kg. Taamaalilluta paasivarput nukik sakissatsinni atuakkamut naqitsisoq biilitut naliginnaasutut oqimaatsigisoq.

Imaalerpoq: Nukik kvadratcentimeterimut 10 N ( 1 kg ) missaa. Naqitsineq tamanna aamma

 
Silaannaaq naqitsinera taama angitigisorsuaq nerriviup qaavata napinani attassinnaammagu pissutaavoq aamma nerriviup ataaniit naqitsineq taamak atsigisoq qummut sunniimmat oqimaaqatigissitsisoqartillugu.

Aqqartartoq 10 meterisut ititigisumiikkuni naqitsineq, silaannartap immap qaavanut naqitsineranit pisoq 1 atmosfæriusorlu, ilaannarlugu immap iluata naqitsinera naqitsisigissavaa.
 
Erngup naqitsinera aqqartartumut sunniisoq pissuteqarpoq aqqartartumut kvadratcentimeterit tamarmik 1000 cm-imik naqitsimmata. Erngup taassuma annertussusaa tassaavoq 1000 kubikcentimeter assigiinnarpaalu 1 literi. Imeq 10 m -isut ititigisup oqimaassutsiminik kvadratcentimeterit tamaasa nukimmik 10 N-imik sunniiffigissavai, tassa naqitsineq 1 atmosfære pilersillugu. Taamaalilluta paasivarput aqqartartoq 10 m-isut itissutsimiittoq 2 atmosfæremik naqitsiffigineqartoq - silaannarmit 1 atm. imermillu 1 atm. Aqqartartoq 10 m-imik itinerusumut aqqaqqikkuni imeq nammagassaa 10 m-inik ilassaaq. Ima paasillugu, naqitsineq 1 atm.-imik
ilaqqittoq. Itissutsimi 10 m-imi naqitsineq 2 atm.-uvoq 20 m-imi 3 atm. il.il.

Eqikkarlugit ilaqqillugillu: 1 atmosfære = 10 N kvadratcentimeterimut aammalu tassaavoq: 1013 millibar = 1000 hektopascal (hp)




#Article 46: Uumassusililerineq (241 words)


Uumassuseqartulerineq tassaavoq nunarsuarmi inuunermik (uumasut tamat timitallit) ilinniarneq.

Ukiut 15 millionit (mio) miss. matuma siorna nunarsuup klimaa nillernerulerpoq panernerulerlunilu.
Taamaalimmat ækvatorip nalaani kiattup orpippassuini eqimattunik ivigaasunik orperasaartunillu narsaamaneqalerpoq.

Orpippassuit aapakaavisa ilaat orpippassuarniit narsaamanermut pipput, orpinnullu qallorunnaarlutik
nikuillutik pisuttalerlutik. Isumaqartoqarpoq inuit ullutsinnilu aapakaat siuaasaqatigiissut aapakaanit taakkunannga kingoqqisuullutik. Inuup aapakaani eqqarlerinerusaata chimpansip ukiut 6 mio. matuma siorna ineriartornini aallarnerpaa.

Afrikami siuaasatta nikorfarmik pisuttuusimasut saarngi ujarannguuttut ukiunik 6 mio.-nik pisoqaa tigisut nassaarineqarsimapput. Tassaapput inuit siuaasaannik ilisimaneqartut pisoqaanersaat. Ukiut mio. marluk sisamallu akornanni matuma siorna inuit siuaasaat Afrikami Asiamilu inuusimapput. Siuaa satoqqanit taakkuninnga inuk nutaaliaq ineriartorsimavoq.

Ukiut mio. marluk miss. matuma siorna inuit siornatigornit annerusumik qarasallit inuusimapput, ujaqqanik, qisummik saanernillu sakkuliortuusut. Sakkut ukiut ingerlaneranni pitsanngoriartor simapput, inuillu siornatigornit avatangiisitik aqunnerulersimavaat.

Ukiut mio. marluk miss. matuma siorna nunarsuup klimaa nillertinnerulersimavoq. Peqatigalugu inuit siuaasaat siaruariartorsimapput. Oqquiniarlutik kiassarniarlutillu illuaraliorlutillu tupiliortar simapput, uumasullu amiinik atisaqartalerlutik. Ukiut ingerlaneranni siuaasavut nunarsuarmi sumi luunniit piniarlutik, aalisarlutik nerisassarsiorfigisinnaasaminni inuusinnaalersimapput.

Kinami inuit siuaasaat ukiut millionit marluk sinnerlugit matuma siorna inuusimasut takussutissar taat nassaarineqarsimapput, Europamilu nassaarineqarsimallutik inuit siuaasaata sinneri ukiunik

Qangaanerusoq isumaqartoqarsimavoq inuit Afrikami pinngortuusut, ukiullu 1 mio. matuma siorna tassanngaanniit Asiamut Europamullu siaruaassimasut. Misissuinerit nutaanerusut takutippaat inuit Afrikami pinngortuusut, ilimagisaasumilli siusinnerujussuakkut.

Uumasut inunnut assingusut saarnisa pisoqaanersaat ilisimaneqartut Afrikami Kenyameersuupput.

Inuup siuaasai Afrikami, Asiami Europallu Kujataani issimapput.

Europap Asiallu avannaatungaat sermersuaqarput, inuilli sermip sinaa tikillugu najugaqarsimallutik.
Amerika Avannarleq, Amerika Kujalleq Manerassuullu qeqertarpassuisa ilaat suli inoqarsimanngillat.
Kingulliarsuit amerlasuut kingornuttagaat, DNA, misissorneqarsimapput, tassuunalu paasineqarsimalluni
maanna europamiuusut inunnit ukiut 50.000-it miss. matuma siorna Kangia Qiterlermut Asiamullu annguttunit kingoqqisuusut.




#Article 47: Ammassalik (127 words)


Ammassalik kommunea, kommuni pilersinneqarpoq kommunalbestyrelsimut qinersineqaqqaarmat 1. januar 1963-imi, taamaalilluni ulumikkut kommunalbestyrelsi atuuttoq kommunalbestyrelsiuarsimasut nr.  11-rivaat.

Kommuni nunatamigut angissuseqarpoq 250.000 km²-inik, Danmarki tallimariarlugu angissuseqarluni.

Ulloq 6. septemberi 2006 -imi kommunip innuttai 3.067-upput, taakkunaniillu 1.883-it missaat illoqarfimmi najugaqarlutik, taavalu 1.184 -it missaat nunaqarfinni tallimani agguarsimallutik Kuummiuni, Kulusumi, Tiniteqilaami, Sermiligaami aammalu Isertumi.

Ukioq tamaat sapaatip akunneranut arlaleriartumik Ammassalimmut timmisartunik tikittoqartarpoq Kangerlussuarmiit (Søndrestrømfjord), Nerlerit Inaanniit (Konstabel Pynt) aamma Keflavík/Reykjavík Islandimiit. Aaasaanerani timmisartut ullut tamaasa Reykjavikimiit Kulusumut tikerartuartarput timmisartoq ataaseq pingasulluunniit akulikitsumillu amerlanerusut.

Immakkut angallattoqarsinnaavoq junip aallartinneraniit oktober-ip naaneranut.

Immakkut angallaffiup avataanni nunaqarfinnut tamanut sapaatip akunneranut ataasiarluni qulimiguulimmik attaveqatarpoq, kisimi Qerneretuarsuit Ikkatseq-lu pinngagit.

Kommunimut akileraarut 2003-mi 27 % -iuvoq, naatsorsuutigineqarporlu 2006 -mi 45 mio. kr.-nit missaannik isertitaqarnissaq.

Inuit 700-it missaanni kommunimiit aningaasarsisarput allatulluunniit pissasisarlutik, tunninneqartartullu angissusiat atorfinnut nalleqqiutissagaanni atorfiit 260-it naligissavaat.




#Article 48: Qallunaatut (17 words)


Qallunaatut oqaasiupput danskit oqaasii. Ilaasa europamiut oqaasiinut eqqaaneqartarsinnaapput aammami naggueqatigut kititsinniittut eqqaasarpaat europamiut imalt. amerikarmiut (tuluit) oqaaserigaat.




#Article 49: Kangerlussuaq (58 words)


Kangerlussuaq (Qallunaatut: Søndre Strømfjord) Kalaallit Nunaata kitaani kangerluit qinngortunersaasa tulleraat 170 km-iulluni. Mittarfik kangerluup qinnguani Watson River-ip kangerlummut kuuffigisaani inissisimavoq. Tassani najugaqavissut 450-erpiaasut mittarfik ingerlataraat.

Junip aallartinneraniit septemberip tungaanut aputeqarneq ajorpoq ullullu qaamaneri takisarlutik, junillu naanerani seqineq ulloq unnuarlu kaaviinnartarpoq.

Sumiiffik tamanna naasoqarluarpoq uumasoqarluarlunilu, aammalu pinngortitami angalaarnissamut periarfissarpassuaqarpoq – aammattaaq junimiit septemberip saniatigut – aammattaaq aallaaniarnissamut aalisarnissamullu periarfissaqarluarpoq.




#Article 50: Umimmak (68 words)


Umimmak / ummik (Ovibos moschatus) uumasuuvoq itsarsuarmiilli uumasuusimasoq; uumasutoqarsuuvoq. Umimmak savap ussiullu akornanniittutut oqaatigineqarsinnaavoq. Inuussutissaqarpianngikkaluami najoruminaakkaluamilu uumaniallaqqissuuvoq pinertoorujussuullunilu. Umimmak inerilluarsimasoq qununavissunik nassussuaqarpoq 350 kiilullu missiliorlugit oqimaassuseqarluni.

Kitaani illoqarfik Kangerlussuaq nunarsuarmi umimmaqarnerpaavoq. Tamaani umimmaat 5.000 missaanniipput. Kitaani umimmaqaqqaarsimanngikkaluarpoq, 1960’ikkulli aallartilaarneranni umimmaat inuusuttut 20-t missaat Tunumiit Kangerlussuarmut nuunneqarput. Tamaani tupinnaannavissumik ingerlalluarput, umimmaallu taamanikkumiilli amerliartuinnavissimallutik.

Umimmaat ataatsimoorumatuujupput, taamaattorli utoqqartaat ilaminnit avissaartitaasimasut ilaaneeriarlutik Kangerlussuarmi illunut qanillivissinnaasarput, allaallumi ilaannikkut umimmaat tamaani mittarfimmiit peersinneqartariaqartarlutik.




#Article 51: Issittup amarua (62 words)


Issittup amarua (Canis lupus arctos) amaqqut ilagisaraat. Amaroq nalinginnaq assipaluttorujussuuaa, taamaallaalli qaqorujuttunik meqqoqarpoq, siunera naannerumaarluni siutaalu mikinerullutik. Issittup amarua pangalilluni qasugallartussaanngilaq, aammalu pissillaqqillunilu nallorissuuvoq.

Issittup amarua 16-inik ukioqalersinnaavoq. Angiissutsimigut qimmeq schæferi angisooq missiliorpaa, taavalu 25-55 kiilunik oqimaassuseqartarluni.

Amaqqut tusaamanerlugaasarput, siornatigullu assut amerlasuut ersigalugit toqunneqartarsimallutik. Soorluli inuit amaqqut ersigisaraat, aamma amaqqut inunnut nujuartorujussuupput naak inuit isumaqarnerattut navianartiginngikkaluarlutik. Ullumikkut Kalaallit Nunaanni amaqqut amiakkui ikittuinnaapput.




#Article 52: Savalimmiut (81 words)


Savalimmiut tassa nuna Europami. Savalimmiut (Føroyar) qeqertat arlalikkaajupput atlantip imartaani Shetland (kujammut 280 km), avammullu (430 km) Island-imut inissisimalluni, qeqertat 18-nit, 16-nit najugarineqarlutik. Silap pissusaa siallerajuppoq nuiarajuttuulluni. Immap sarfaa peqqutigalugu kiassusaa naammaannangajattuuvoq ukiumi aasamilu. Nunataata 6%-ia naatitsivissatut atorneqarpoq. Iffialiassanut naatsorsuussaanngilaq taamaallaalli naatitat (grønsager) kisimik naatinniarneqartarlutik. Qeqertani tamani savaateqarneq annerusumik ingerlanneqarpoq. Suderoy-imi aatsitassanik ingerlatsisoqarpoq. 20%-ii sanaartornermik aallutaqartuupput. 21%-iilu aalisagarsiornermik suliassaqartuupput, tassaasoq 90%-iata missaa niuernermik avammut tunitsiviulluni. Aalisakkat 80-ikkunni tammariarternerata kingorna, eqalunnik tukertitsivinnik pilersitsisalerput, ullumikkut nunarsuaq tamakkerlugu annerpaasuni 10-ullutik. Uuliasiornissamik qalluinissaminnik ujaasisoqarpoq imartaanni.




#Article 53: Canada (14 words)


Canada tassa nuna Amerikami Avannarlermi. Ottawa tassa illoqarfiit pingaarnersaat aamma Toronto tassa illoqarfik inuttunersaq.




#Article 54: Portugal (11 words)


Portugali tassa nuna Europami. Lisabon tassa illoqarfiit pingaarnersaat aamma illoqarfik inuttunersaq




#Article 55: Qalasersuaq Kujalleq (12 words)


Qalasersuaq kujalleq nunarsuatta kujasinnerpaaffigivaa. Nunavimmi Antarktikamiippoq. Nunarsuup kaavinnerani qalasersuaq kujalleq avannarlerlu qiterliupput.




#Article 56: Nunavissuaq (18 words)


Nunavissuaq tassaavoq nunarsuarmi nunatarujussuaq nunanut arlalinnut atasoq. Inuit isumaqatigiinneq ajorput nunavissuit qassiunersut tamakkiisumilli ilisimaneqarput nunavissuit arfineq marluusut uku: 




#Article 57: Naalagaaffeqatigiit (27 words)


Naalagaaffeqatigiit (Tuluttut: United States of America – U.S.A. / Spanskisut: Estados unidos de América – EE.UU. / Qallunaatut: Amerikas Forenede Stater) imaluunniit USA tassa nuna Amerikami Avannarlermi.

 




#Article 58: Atlantikup Avannaani Suleqatigiiffik (129 words)


Atlantikup Avannaani Suleqatigiiffik (NORA) tassaavoq Nordisk Ministerråd-ip ataani killeqarfiit akulloqquallugit ataatsimiisitaliaq. Nordisk Ministerråd-illu nunat ilaannut pilersaarutaata ataani naalagaaffiit akornanni suleqatigiinnermut tunnga-sunik suliaqartartuulluni. NORA-p avannarpasissumi inissisimanera, suleriaatsinik ilisimasaqarpalaar-tumik ingerlariaaseqarnera, Nunallu Avannarliit anguniagaannik pingaartitaannillu aallaaveqartuunera naalagaaffiit assigiinngitsut akornannni suleqatigiinnermik aallarniisuusarnissaanut tunngavissaqartil-luarpaa.

NORA Nordisk Ministerråd-imit aningaasalersorneqarpoq, aammalu nunat uku suleqatigiiffimmut pe-qataasartut aningaasaleeqataasuusarput: Savalimmiut, Kalaallit Nunaat, Island aammalu Norge-p sine-riaa.

NORA-p ataatsimiisitaliaa nunanit peqataasartunit sisamanit inuttalersugaavoq. Nunat tamarmik pinga-sunik ilaasortaatitaqarput, ataatsimiisitaliarlu NORA-p ukiunut arlalinnut sulinikkut pilersaarusiornera tamakkiisumik malittarisassiuullugu aalajangersaasarpoq.  

NORA-p allattoqarfia Savalimmiuni Tórshavn-imi inissisimasuuvoq. Nunani ukunani allattoqarfiit si-samat saaffigisartagassamik ataatsimik inuttalersugaapput: Island, Kalaallit Nunaat, Norge-p kujataa/-kitaa aammalu Norge-p avannaa.

NORA-p nunani immikkoortortaqarfiusuni suleqatigiinnerup nukittorsernissaa sunniuteqaqataaffigisus-saavaa, anguniarneqarporlu Atlantikup avannarpasissuata immikkoortortaqarfia nukitooq annertuumillu sunniisinnaasoq. Ineriartornerup patajaatsup nukituullu ilisarnaatigai aningaasatigut imminut napatissin-naaneq. Tamanna ilaatigut nunat killeqarfii akulloqquallugit inuussutissarsiornikkut suliffeqarfiit, aam-malu ilisimatusarnikkut ineriartortitsinikkullu kattuffiit suleqatiginerisa nukittorsarneragut anguneqas-saaq.




#Article 59: Tyskisut (29 words)


Tyskisut oqaasiupput germanerit killiineersut. Tyskit oqaasii europami atorneqartorujussuupput allaallu EU-mi sallerpaallutik. Meeqqat atuarfiini tunngaviusumik tyskisut ilinniartitsineq atorneqartorujussuuvoq nunarsuarmi tamarmi. Aamma nunani ukunani atorneqartuupput, soorlu: Belgia, Liechtensteini, Schweizi, Tysklandi  Østrigi.




#Article 60: Silasiorneq (134 words)


Sermersuup isorartunerujussua pissutaalluni nuna ataatsimut isigalugu issittumik silaannalittut taasariaqarpoq, ukiullu qaammataani kiannerpaaffiusumi kiassusia agguaqatigiissillugu 10° C qaangissanagit. Sumiiffinni ataasiakkaani, soorlu Narsarsuarmi Kangerlussuarmilu silaannaq kiattup issittullu akornannut qanittumiittuupput aasallu qaammataani agguaqatigiissillugu kiassusaat 10° C sinnersinnaasarlugu. Nunap isorartunerujussua pissutaalluni Kalaallit Nunaata Avannaani Kujataanilu sila assigiinngeqisumik allanngorartuuvoq, sinerissamili nunat avasissuniittut timerpasinnerusullu, pingaartumik sikuusanngitsumi, nunallu timaaniittut annertuumik assigiinngissuteqartarput. Aasaanerani imaq silaannarmik nillataartitsisarpoq ukiuuneranilu nerumitsitsisarluni. Taamaammat sinerissami sikuneq ajortumi ukiuunerani aasaaneranilu kiassutsit assigiinngissutaat annikinneruvoq, nunaviullu silaannaanik silaannaqartumut qanilliartortilluni assigiinngissut annertusiartortarpoq. Kalaallit Nunaanni tamarmi aasaanerani kiassuseq assigiiaartorujussuuvoq, piffissami seqernup kaaviinnalerneraniit (qaasuitsup killiaqarfiata avannaatungaani) kiak annertooq pissutigalugu.

Kalaallit Nunaanni nittaalaq/sialuk allanngorartorujussuuvoq. Kalaallit Nunaata Kujataani illoqarfinni sinerissamiittuni ukiumut nittaalaq/sialuk 800 mm-ip miss. 1.400 mm-imut annertussuseqarpoq. Avannarpasinnerusumi aammalu nunap timaani nittaalaq/sialuk annikilleriarujussuartarpoq. Avannarpasinnerpaani timerpasissumilu ukiumut nittaallap/sialuup 200 mm inorpaa. Sumiiffinni ataasiakkaani soorlu Pearylandimi nunatta avannaarpiarsuaniittumi nittaalaq/sialuk ima annikitsigaaq tamanna ilaatigut issittup inoqajuitsuatut taaneqarsinnaalluni.




#Article 61: Nepal (15 words)


Nepal tassa nuna Asia.

President: Bidhya Devi Bhandari (2015)

Prime Minister: Sher Bahadur Deuba (2017)




#Article 62: Kaniina (28 words)


Kaniinaq nujuartaq, ukalertulli assigiingajattuupput kigutimikkut siuani marloqiusanik kiguteqartut. Kaniinaq mikinerusunik tunuani nissoqarpoq ukalerli tannerulaartuullutik. Kaniinap siutai minnerulaarput qingaata tungaanut killillutik, ukalerli siutai tannerullutik. Kaniinaq nujuartaq 1½-2 kg.-mik oqimaatsigilersinnaasarput.




#Article 63: Kuanneq (46 words)


Kuanneq (Angelica archangelica L. = Archangelica officinalis Hoffm.)

Urtelini isugutallik naggorissuni aamma orpigaqarfinni kuunnguit puilasullu eqqaanniittuni naasarpoq. Qaamasortaasaaqqat ammalortuusut titartaataasanik pilutaaraqarput.  Qaamasortaasap pilutaarai nakkajaarttarput. Inerittua 3-nik pukkitsunik 2-nillu portusuunik quassugaasaqarpoq. Kanaartat nutaat illaavi mamaqaat. Pilutai quaraanik taaneqartarput. Sorlaa nunap iluaniittoq usunngusamik taaneqertarpoq. Kuanneq Qeqertarsuup eqqaani eqqissisimatitaavoq.




#Article 64: Ikerasaarsuk (65 words)


Ikerasaarsuk imalt. Ikerasarssuk Kalaallit Nunaanni nunaqarfiuvoq, Kangaatsiamiit 35 km missaanik kujasinnerulluni. Kangaatsiap Kommuneata ataaniippoq. Nunaqarfik 100-it ataatilaarlugit missaanik inoqarpoq (1.1.2009), piniarneq aalisarnerlu inuussutissarsiutaanerupput. Nunaqarfiup ateqaataa imaappoq: Qeqertat ikerasannguuteqqasutut isikkullip qeqqata missaani inissisimavoq taamaattumik taanna ateqaatigigunarpaa. Ikerasaarsuk allamut aamma taaguutingineqartaraluarpoq. Tassa nunaqarfiup qanittuaniittoq ikerasaarannguaq qangaanerusoq Killormuukasimmik taasartangaat sarfap kuunnerata akerlerluinnaanut kuuttuartoq aamma taama taasaramikku.
Nunaqarfik marloqiusanik ateqarpoq: Ikerasaarsuk - Illukoq. Kingulleq tassani nunaqarfimmi nunaqartunut,tassanilu nunaqarsimasunut atungaanerulluni.




#Article 65: Argentina (10 words)


Argentina tassa nuna Amerikami Kujallermi. Buenos Aires tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 66: Bolivia (18 words)


Bolivia tassa nuna Amerikami Kujallermi. Sucre tassa illoqarfiit pingaarnersaat aamma Santa Cruz de la Sierra tassa illoqarfik inuttunersaq.




#Article 67: Peru (12 words)


Peru tassa nuna Amerikami Kujallermi. Illoqarfiit pingaarnersaat: Lima.

Naalagaaffimmi qullersaasoq: Martín Vizcarra.




#Article 68: Aapakaaq (18 words)


Aapakaaq tassaavoq orpinni uumasoq. Inunnut assingusinnaapput taleqarlutillu nioqarmata. Nunarsuarmi aapakaat assigiinngitsut arlaqangaatsiarput, taakkununnga ilaallutik orangutango, chimpanse, gorilla allarpassuillu.




#Article 69: Oqaasileriffik (310 words)


Oqaasileriffiiup inissisimanera imatut ippoq; Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersoqarfiup ataani ilisimatusarnikkut ingerlatsiviulluni nammineq ingerlasoq. Oqaasileriffimmi suliassat inatsisit kalaallit oqaasiinut tunngasut tunngavigalugit ingerlapput.

Oqaasileriffiup suliassarai oqaatsit pillugit aalajangiisartut ataatsimiititaliallu Inatsisartunit Naalakkersuisunillu pilersinneqartut allattoqarnikkut sullisissallugit, taakkulu tassaapput:

Inuit aqqinut tunngatillugu suliassat siornatigut immikkut Inuit Aqqinik Akuersisartunik ilaasortaqartartut 2014-imit Oqaasiliortunit isumagineqartalerput.

Oqaasileriffiup aalajangiisartunut ataatsimiititalianullu allattoqarfiunermi saniatigut kalaallisut oqaatsinik teknologiikkut ineriartortitsisuuvoq, kalaallisut qarasaasiaq atorlugu oqaasilerissutit Oqaaserpassualeriffimmi ineriartortinneqarlutik.

Inuit aqqinut kiisalu oqaaserpassualerinermut tunngasut annertunerusumik paasisaqarfigineqarsinnaapput uani:

Suliassat pingaarnerit

Oqaasileriffiup suliassai pingaarnerit makkuupput:

Oqaasileriffiup oqaatsini allanit kalaallisuunut nutserineq suliassarinngilaa.

Oqaasiliortut suliaat

Oqaasiliortunut ilaasortat Naalakkersuisunit toqqarneqartartut ukiut sisamat atasarput.
Oqaasiliortut suliassaraat oqaatsit oqariartaatsillu nutaat – naalisakkat ilanngullugit – katersussallugit, nalunaarsussallugit akuerissallugillu.

Ilanngullugu suliassaraat kalaallit oqaasii pillugit pisortat inuillu siunnersortassallugit.

Tamakkulu saniatigut oqaasiliortut suliassaraat suliffeqarfiit kalaallisut atsersuisartut imaluunniit atissanik siunnersuisartut suleqatiginissaat.

Oqaasiliortut pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni aammattaaq Oqaasiliortut suliassaattut makku nalunaarsorneqarput:

Aammattaaq suliassat immikkut ittut pillugit Naalakkersuisut ataatsimiititaliorsinnaapput Oqaasiliortut ataanni inissisimasussanik. Oqaasiliortut sulinertik pillugu ukiumoortumik naalakkersuisunut nalunaarusiortussaatitaapput.

Nunat Aqqinik Aalajangiisartut tallimanik ilaasortaqarput ukiuni sisamani atuuttussatut toqqarneqartartunik. Taakkunannga pingasut Naalakkersuisunit toqqagaasarput marlullu Oqaasiliortut akunnerminnit toqqartarpaat.

Nunat Aqqinik Aalajangiisartut suliassaraat Kalaallit Nunaanni nunat aqqinik katersineq, nalunaarsuineq atortussanngortitsinerlu, tamatumanili ilaanngillat aqquserngit sumiiffiilluunniit aqqi.

Aammattaaq suliassaraat pisortanik innuttaasunillu Kalaallit Nunaanniittunik nunat aqqi pillugit siunnersuisarnissaq.

Kiisalu ataatsimiititaliap suliassaanut ilaavoq suliffeqarfinnik inunnillu ataasiakkaanik, taaguutinik atortussanngortinneqarsimasunik nassitsisunik imaluunniit nunat aqqinik kalaallisuunik inassuteqartunik, suleqateqassalluni.

 Oqaaserpassualerineq 

Oqaaserpassualeriffik Oqaasileriffiup ataani immikkut suliaqarfiuvoq.

Oqaaserpassualeriffiup suliassaatut pingaarneq tassaavoq, qarasaasiaq atorlugu kalaallisut oqaasilerissut tamanut atuuttoq ineriartortissallugu, piffissallu ingerlanerani oqaasilerinermut sakkut assigiinngitsut tamakkiisumik pigilernissaat anguniassallugu, nutserutit ilanngullugit.

Massakkorpiaq pisussaaffigaarput kalaallisut kukkuniiaammik ineriartortitsineq ataavartitsinerlu, aammalu oqaaseqatigiinnut disambiguatorimik (´disambiguator´, tassaavoq: oqaaseqatigiinnik misissueqqissaarut – oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiinni inissisimaneri tunngavigalugit, oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiinni atorneqartut paasissutissanik eqqortunik imaqarnissaannik immikkoortiterissutaasartoq) pitsaasumik, siunertanut assigiinngitsunut atorneqarsinnaasumik ineriartortitsinissaq, ilanngullugu allaaserisanik katersani oqaatsit ataasiakkaat oqaaseqatigiillu misissoqqissaakkat, misissuinermi ilinniartitsinermilu siunertalinni atorneqarsinnaasut pilersinnissaat anguniarlugu.

Oqaaseqatigiinnik misissueqqissaarummik ineriartortitsineq, taavalu oqaatsinik katersanik nutaanik pilersitsineq, oqaatsit assigiinngitsut arlalit tunngavigalugit, taakku imaqassallutik, oqaatsit katersat isumaat tunngavigalugit misissoqqissaakkat.

Uumap allattornera oqaasileriffiup nittartagaaneersut ilaarlugit allattorneqarput. Tamakkiisumillu paasisaqarusukkuit oqaasileriffiup nittartagaa iserfigiinnassavat.




#Article 70: Kulturi (13 words)


Piorsarsimassuseq, oqaaseq isumaqarpoq, ineriartortitsiniarluni passussineq. Latin-erisut isumaqartinneqarpoq assammik passussat, akerlianik Natur isumaqartinneqartoq Pinngoreersut.




#Article 71: Nipilersorneq (75 words)


Nipilersorneq ilisimaneqarpoq ileqquusutut nipit tulleriiaaqqissaat atorlugit ingerlanneqartartoq, erinarsornikkut nipiliuutinilluunniit atuinikkut. USA-mi eqqarsaatersortartut nipilersorneq pissusersiorlugu nassuiaaserpaat nipilersorneq tassaasoq nipeeqqat assigiinngiiaartumik qataannikkut aamma piffissap ingerlanerani naleqqussakkat atulersinneqartartut misigissutsikkut, inuup isumaginninneranut, kultur-imut, silassorissutsimullu peqquteqartumik. Siammasinnerusumik nipilersorneq nassuiaaserlugu tassaanerugunarpoq, nipi ataqatigiissaagaq ilisimaneqalersartoq sianissutsikkut.

Nipilersorneq atorneqartuuvoq silarsuarmi tamarmi. Kultur-it tamalaat nipilersorneq siuarsarsimavaat atortarlugulu soorlu taparnerni/qitinnermi katerisimaarnernilu. Nipilersorneq ilimanarluinnartumik nassaarineqarsimavoq inuup oqaluttuassartaata aallartereernerani. Inuk nipilersortarsimavoq ukiuni tusind-ilikkaanili. Slovenien-imi nassaartoqarsimavoq qarlortaatinnguit kusanartuliat saannginik sanaat 53.000-inik ukiulinnik atoqqaassusilerneqarsimasunik, ilimanartumik taakku taamani atorneqartasimasut nipilersuutitut.




#Article 72: Guitar (37 words)


Guitar-imut assingusut oqaluttuarsartaa, ukioq 2000 f.kr. nassaassaasimapput. Titartakkani Egypten-imi takussaasimapput arnat guitar-ip assingusumik atugaqartut.

Oqaaseq guitar pinngoqqaarunarpoq Spaniamiunit, imalt. arabiamiut oqaasiat Gui-Tar isumaqartikkaat affarmik kaavittulik noqartitalik. Imalt. pinngoqqaarsinnaasimagunarpoq arabiamiut allatulaaq oqaasiat Qitara, taannaasoq Spaniamut eqqunneqarsimasoq ukiumi 900-mi.




#Article 73: Timersorneq (34 words)


Timersorneq inunnit aallunneqartuusimavoq ukiuni tusind-ilikkaani. Aallarniutigigunarpaa sakkutooqarnissamik sungiusartitsisarneq, imalt sorsunnermik tunngatinneqarsinnaalluni. 

Ullumikkut timersorneq pingaarutaa tassaaneruvoq inooqatigiinnermi ataqatigiinneq, aviisini fjernsyn-ini malinnaasarneq aamma aningaasarsiornikkut pilitikkikkulluunniillumi.

Timersorneq aliikkusersuutitut nuannarilluarneqartuuvoq suut tamat timersoriaatsit tv-kkut isiginnaarneqartarmata. Annerpaagunarpoq OL-imi timersornerit.




#Article 74: Qaasuitsup Kommunia (52 words)


Qaasuitsup Kommunia (atini tulluarigaa, Qaasuitsoq; piffiit seqernup nuinngitsoorfigisartagai) pilersinneqarpoq 1. jan. 2009, kommunit kattunnerata kingorna. Kommuneqarfik avannarlerpaajuvoq kangimut killigigaa Kalaallit Nunaata nunataa eqqissisimatitaq, kujammullu killigigaa Qeqqata Kommunia.

Kommuneqarfik annerpaaq aamma nunarsuarmi kommuneqarfinni annerpaaq, nunataa eqqarsaatigalugu. 660.000 km². Innuttussisigigaa 17.679 (2008).

Kommunit kattuttut ukuupput: Kangaatsiaq, Aasiaat, Qasigiannguit, Ilulissat, Qeqertarsuaq, Uummannaq, Upernavik, aamma Qaanaaq.




#Article 75: Kommune Kujalleq (29 words)


Kommune Kujalleq pilersinneqaqqaarpoq 1. jan. 2009-miit aallarnerfigalugu. Nunatsinni kommunit aaqqissuuteqqinneqarneranni kommuneqarfinngortoq mikinerpaaq. Avannamut killerivaa Kommuneqarfik Sermersooq.

Kommunit kattutut ukuupput, Narsaq, Nanortalik Qaqortullu kommuniat. Inuttussusai 7.632. Nunap angissusaa: 32.000 km².




#Article 76: Qeqqata Kommunia (29 words)


Qeqqata Kommunia, pilersinneqartoq 1. jan. 2009-miit, kommunit aaqqissuuteqqinneqarnerata kingunerani. Avammut killeraa Qaasuitsup kommunia, kujammullu killigigaa Sermersuup Kommunia.

Innuttat: 9.685. Nunap angissusia: 115.500 km².

Kommunit kattuttut ukuusut, Sisimiut aamma Maniitsoq.




#Article 77: Kommuneqarfik Sermersooq (47 words)


Kommuneqarfik Sermersooq tassaavoq kommuneqarfik nunarsuarmi annersaata tullia, nunataa eqqarsaatigalugu (annerpaasoq Qaasuitsup Kommunia). Kommunit aaqqissuuteqqinneqarneranni (aallartiffianiit 1. jan. 2009) kommuneqarfiuvoq innuttussutsimigut annerpaaq (Kalaallit Nunaanni).

Kujammut killigaa Kujataata Kommunia, avammut killigaa Qeqqata Kommunia.

Innuttaqarpoq 21.000 tungaanut, nunataatalu angissusigivaa 635.600 km².

Kommunit kattuttut ukuupput, Ammassalik, Ittoqqortoormiit, Ivittuut, Nuuk aamma Paamiut.




#Article 78: Leksikoni (28 words)


Leksikon tassaavoq suliaq/atuagaq sunik tamanik paasissutissanik suliarineqarsimasoq. Oqaaseq grækerineersuuvoq lexikón isumaqartoq ordbogi.
Naliginnaasuugaluarpoq leksikon suliarineqartarluni tulleriiaanik aaqqissorlugu, soorlu ukiut ingerlaarneri imalt. atuakkiortut tulleriiaarlugit. Ullutisinnili qarasaasiaq atorlugu assut atorluarneqartalerluni.




#Article 79: Politikki (86 words)


Politik tassaavoq ingerlaariaatsimik aalajangiineq, immikkoortitat akornanni aqutsineq sunniiniarnerlu, piffiit ilaanni ineriartortuni. Naliginnaasumik oqaaseq ilisimaneqarpoq naalakkersuinermik tunngatinneqartarluni, kisiannili politik aamma maluginiarneqartarpoq inuit ataatsimooqatigiinneranni ingerlaarnerit (aamma ilaanni uumasut akornanni), ilanngullugu suliffeqarfinni, ilinniarfinni aamma upperisarsiorfinni.

Statsvidenskab (aamma polikittikkut ilinniarfiit) ilinniartarpaat misissorlugillu politikkimut pissusilersornerit, paasiniarlugillu politikkimut pissaaneqarnerup atugaanera alapernaaserlugu.

Uani politik allaaserineqarpoq, nunap aaqqissugaanerata toqqavilersorneqarnera, naalakkersuisuniit inatsisartunut inunnullu naliginnarnut.

 Kalaallit Nunaanni politikki oqaluttuarssartaa

Kalaallit Nunaat nunasiaataanerata nalaani 1721-miit 1850 miss. tikillugu Danmark naalakkersuisuniit aqunneqarpoq. 1850 miss. pilersinneqarput ataatsimiittarfiit qallunaanit kalaallinillu inuttaqartunik, taamani taaneqartartut Paarsisut. Suliassaralugit nunap immikkoortuini aqutsisassallutik. 

Aamma takuuk




#Article 80: Tina Turner (87 words)


Tina Turner (Inuusoq Anna Mae Bullock, 26. nov. 1939), amerikarmiuuvoq pop/rock-inik erinarsortartoq, Grammy-nik pinnattarnikoq. Buddhist-eq aamma ilaatigooriarluni isiginnaartitsisartoq.

Inunngorpoq Nutbush-imi (massakkut Brownsville, Tennessee). Afro-amerikammiuuvoq, aamma Navajo Cherokee-lu. 16-inik ukioqarluni St. Louis-imut nuuppoq ilisimaneqarlualerlunilu qiimmaarissumik erinarsortarnini The Ike and Tina Turner Revue-mi 1960-ikkunni 1970-ikkunnilu. Tina Turner katinnikuuvoq Ike Turnermit kisianni ukiut ingerlanerini avillutik. Uiminit persuttarneqarnerminit nalunnginneqarpoq. Saxofonertartumit ataatsimik erneqarpoq aamma Ike Turner-imit ataatsimik erneqarluni.

Ilisimaneqarluaatigineruaa kisimiilluni erinarsoqqittalerami 1980-ikkunni cd saqqummersikkamiuk Privat Dancer aamma kingusinnerusukkut Simply the Best Whats love got to do with it-ilu. Taaneqarnerusarpoq Rock  Roll-ip Dronninng-ia.




#Article 81: Shania Twain (64 words)


Shania Twain (inuusoq Eilleen Regina Edwards 28. aug. 1965) canadarmiuuvoq erinarsortartoq pop-nik countrynillu sanasartoq. Nuuseeraliaani Come On Over ateqartumi iluatsilluartumik saqqummiussinikuuvoq nunarsuaq tamaat 35. mio.-inik amerlatigisunik tunineqarluni. Katillugit nuuseeraliai 65. mio.-inik amerlatigisunik saqqummiussaqarnikuuvoq.

Shania Twain avinneruvoq immiussisartumit, Robert Mutt Lange. Erneqarput atilik Eja (2001).

Eilleen Twain-itut ateqarluni erinarsortalerpoq (13 miss. ukioqarluni), country-nik erinarsortalernialerluni atini allanngortippaa Shania (taaneqartarnera [sjanaija]), amerikka avannarliup indiaanerit oqaasiat isumaqarsinnaasoq nammineq.




#Article 82: Céline Dion (40 words)


Céline Marie Claudette Dion (inuusoq 30. marts 1968) canadarmiuuvoq erinarsortartoq. Canada-mi franskisut oqaluttuni qatannguterpaat 14-nini nukarlerpaavoq. Meeraallunili erinarsorneq tusarnaartitsiniarnerlu nuannarisorujussuuvaa, tallimat affarlu ukioqartoq aniata katimmat erinarsorfigisimallugu. Qulinik ukioqarluni angajoqqaavisa imerniartarfiani tusarnaartitsisarsimavoq. 

Celine Dion erinarsugai akigivai 200.000.000-it nunarsuarmi inunnit pisiarineqarput,tusaammasaalluartuuvoq erinagilluartuullunilu.




#Article 83: Roxette (38 words)


Roxette nipilersoqatigiiupput pop-imik atuisartut, Sverigemeersut, 1986-imi saqqummeqqaartut. Erinarortartui Per Gessle aamma Marie Fredriksson. It Must Have Been Love saqqummerseqqaaramikku immiussisarfimmik EMI-meersumik saqqummiunneqarnerpaat akornanniilluni. 1991-imi saqqummersikkamikku JoyRide nuannarilluarneqalerput nunarsuaq tamaat angalallugu tusarnaartitsisaleramik. Nuuteeqqanik tamakkiisumik saqqummersitsipput 75 mio. nunarsuarmi tamarmi. 




#Article 84: Safri Duo (13 words)


Safri Duo tassaapput qallunaat pop-inik nipilersuutinillu elektronik-kiusunik atuisartut inuttaralugit Uffe Savery Morten Friis-lu.




#Article 85: Ataatarpooq (31 words)


Ataatarpooq tassaavoq kristumiut qinnutaat Matthæus evangeliet kap. 6, vers 9-13-mi atuarneqarsinnaasoq. Oqaatsit hundred-ulikkaani nutsigaavoq nunarsuaq tamakkerlugu, aamma wikipedia-mi oqaatsit arlalippassuit (saamiatungaani ammut) takuneqarsinnaapput. Kalaallisuua nutaaneq ima nipeqarpoq:

Nutaanerusup siulia ima nipaqarpoq:




#Article 86: Nuna eqqissisimatitaq (34 words)


Nuna eqqissisimatitaq tassaavoq naalagaaffiup nunataata iluani nunataq eqqissisimatinneqartoq, nuna naasuilu uumasoqarfiilu piniaqqusaanatik illersorneqartut, aamma nuna immikkuullarissusaa illersorneqarluni ataannarnissaanut.

Kalaallit Nunaanni nuna pingasoriarterutingajaa eqqissisimatinneqartuuvoq. 1974-mi tunup avammut killingani nuna eqqissisimatinneqalerpoq ullumikkumut nunarsuarmi annerpaalluni. 972.000 km².




#Article 87: Julie Berthelsen (50 words)


Julie Ivalo Broberg Berthelsen, Aarhus-mi inunngortoq, ulloq 7. juni 1979, kalaaliuvoq (kalaallisut/qallunaatut/tuluttut) erninarsortartoq/isiginnaartitsisartoq. Annerusumik ilisimaneqalerpoq tv-kkut aallakaatitassiani Popstars-ini. Tassani ajugaasup tullerilermagu annerusumik ajugaasumit iluatsitsilluarnera malunnarnerulermat. Nuummi alliartorpoq. Julie angajoqarpoq aqqaluaqarlunilu.

Juulia pingasoriarluni Danish Music Awards-innappoq feb. 28, 2004-mi. Ajugaassutigivai nuussuaaraliaa pitsaanerpaatut (pop-imik saqqummersitsinera), qallunaani aallarterlaani pitsaanerpaatut kiisalu qallunaani arnani erinarsullaqqinnerpaatut.




#Article 88: Encyklopædi (21 words)


Encyklopædi tassaavoq allatanik, titarnilersukkanik, assinik, nipinik, filminillu katersuiffik, inuup ilisimariigaanik allaaserinniffik. (Atuagarsuit ilisimajumasanik ujarlerfissiat) Oqaaseq grækerineersuuvoq: enkyklios paideia, isumaqarsinnaasoq naliginnaasumik ineriartorneq.




#Article 89: Hans Enoksen (71 words)


Hans Enoksen Kalaallit Nunaata naalakkersuisut siulittaasorivaat 2002-miit 2009-mut.

Kalaallisuinnaq oqaluttoq, inatsisartuni 1995-imiilli ilaasortaq. Aalisarnermut piniarnermullu nunaqarfinnullu naalakkersuisunngorpoq aamma Siumut siulittaasuattut inissilluni 2001-mi.

Naalakkersuisut siulittaasuattut qinerneqarpoq dec. 14-iani 2002, partiia ajugaammat 28% sinnerlugu, 7% ikinnerulluni qinersiffiup siuliani kisiannili siulittaasutut inississinnaalluni.

Qinersereernerup kingunerani saamerliuniat Inuit Ataqatigiit naalakkersuisooqatigilerpai. Taakku partiit marluk oqallisigilerpaat, Danmark-imit USA-millu isumaqatigiissut allanngortinniassanerlugu, Pituffik-mi attartuineq qanoq atsigisumik iluanaarfiginiassanerlugu. 2009-mi qinersisoqarmat, IA-p ajugaaffigaa 43% missaani qinerneqarmat, Hans Enoksen-ip Siumua 26% miss. qinerneqartoq.




#Article 90: Jonathan Motzfeldt (21 words)


Jonathan Motzfeldt (inuusoq 25. sep. 1938 - 28. okt. 2010, Qassimiuni Qaqortup Kommuneani, ullumikkut Kommune Kujalleq), kalaaliuvoq politikkimi suliaqartarsimasoq aamma palasiusoq.




#Article 91: Upperisarsiorneq (11 words)


Upperisarsiorneq isumaqartoq pituttorneq imalt. arlaanut attaveqalerneq. Pineqarput qutsissumi pissaaneqartut imalt. nukeqartut.




#Article 92: Mount Everest (24 words)


Mount Everest nunarsuarmi qaqqaq portunerpaavoq, uuttorneqarsimalluni immap qaavaniit nuuanut 8.848 m. Qaqqaq Himalayap ilagivaa Asia-mi portunersaani, inissisimalluni killeqarfinni ukunani Sagarmatha Zone, Nepal, Tibet (Kina).




#Article 93: Kuupik Kleist (55 words)


Kuupik Kleist, IA siulittaasua, politikkeri, 2009-mi kalaallit parlament-iannut (Inatsisartut) qinersisoqarmat, naalakkersuisut siulittaasussaattut qinerneqartoq.

Inunngorpoq 31. marts 1958 Qullissani, Inuit Ataqatigiit sinnerlugit Folketing-imut ilaasortaavoq 2001-miit 2007 tungaanut.

Meeqqat atuarfianni atuarpoq Qullissani 1966-miit 1972-mut, realskolerluni Sisimiuni 1972-miit 1975-mut, Birkerød Statskole gymasiarluni 1975-miit 78-mut. Socionom-itut atuarpoq Roskilde Universitetscenter 1983-imi.

Pisortaqarfinni atorfilik, Naalakkersuisuni ilaasortaasartoq aamma namminersornissamut isumalioqatigiissummi ilaasortaq 2004-mi.




#Article 94: Barack Obama (51 words)


Barack Hussein Obama (inuusoq Honolulu-mi Hawaii, 1961) amerikarmiuuvoq politikkeri aamma USA præsidentiat 44-ssaat.

Obama inuiaqatigiilerinermut ilinniarnertuuvoq, aamma nunat tamalaat akornanni politikki ilinniarfiginikuuvaa Columbia University-mi, tassaneereerluni Chicago kujasissortaani piitsut akornanni sulilerpoq tassani pissutsit pitsanngorsarniarlugit suleqataalluni. Chicago-mi ukiut pingasuni tassaneereerluni inatsisilerituutut ilinnialerpoq Harvard University-mi, aviisiliorfimmi ataqqisaasumi Harvard Law Review-mi aaqqissuisuuninngorpoq affarmik qernertormioq siullerpaaq.




#Article 95: Tupaarnaq (19 words)


Naasut paarnaqutit assigiinngitsut 20-it akornaniittoq (qallunaatut Timian, Thymus), Europami, Kangia qiterlermi aamma Afrika-p avannaani takussaasuupput.
Tupaarnaq Kal.Nun.-ni niviarsiaqqat aterisinnaasarpaat.




#Article 96: Status Quo (43 words)


Status Quo tassaapput tuluit rock-imik nipilersortartut, nuannarineqaatigiligaat tassaasut Down Down, Whatever You Want aamma Caroline. Status Quo aallartipput 1962-imi bassertuanni Alan Lancaster aamma guitarertuat erinarsortuallu Francis Rossi. Massakkut ukuupput Francis Rossi Rick Parfitt Andrew Bown John Rhino Edwards Matthew Letley. 2011-vimi nutaamik saqqumersitissapput.




#Article 97: 2009 (16 words)


Ulloq aallartippoq sisamanngornermi.

 

Juuni 21, Kalaallit Nunaat namminersulerpoq, 25. nov. 2008-mi qinersisoqareernerup kingorna, sisamaasuni pingasorarterutai angertut.




#Article 98: Juuni (20 words)


Juuni taagorneqarpoq Jupiterp nulia Juno tunngavigineqarluni. Aappariinnerup pilluarnartup guuterivaat aamma taaneqartarpoq qilaap nunallu dronninngiat.

Agguaqatigiissillugu kisitsisit 1961-imiit 1990-imut atorneqartut alapernaarsukkat.




#Article 99: Ilusilersugaaneq (39 words)


Arkitektur oqaaseq latinerimeersoq architectura (aamma griikerineersoq) isumaqartoq sanaartornermi aqutsisoq imalt. siuttuusoq/naalagaq aamma soorlu sanasartoq, qisunnik sanasartoq. Tassaavoq suliaqartarneq ilisimatusarnerlu suliassaralugit illussanik ilusilersuineq.

Isumaa nassuiarnerullugu tassaanerussagunarpoq, illunik sanaartorneq illullu eqqaani ilanngullugit, soorlu illoqarfimmik pilersaarusioqataaneq, nutaanik sanaartuineq aamma nunap issusaa pilersaarusiorlugu.




#Article 100: Ingeniørilerineq (36 words)


Ingeniørilerineq atorneqartarpoq ilisimatusaatit matematik-ilu sakkugalugit atortunik sananeq ilusilersuinerluunniit. Ingeniørilerisut (ingeniør-it) suliarinerusarpaat atortunik sananeq ilusilersuinerluunniit atortut inunnut tamanut pisiassanngortitassanik. Aamma atortut sanariikkat ajutoornikut suliareqqittarsinnaavaat iluarsarlugit. Ingeniør-it arlaliupput assigiinngitsut, ilaat computerinik ilusilersuisut ilaat nalunaaqqutaaqqanik il.il.

Ingeniørilerineq assigiinngitsuupput arlallit.




#Article 101: Attaveqaqatigiinneq (37 words)


Attaveqatigiinneq tassaavoq paasissutissanik nassiussineq arlaatigut atortut atortuunngitsullu sakkugalugit. Isiginikkut aamma paasissutissanik nassiussisoqarsinnaavoq, ukuusinnaappullu:

Oqalunnikkut attaveqatigiittoqarsinnaavoq aamma oqaatsit atornagilluunniit (qungujunnikkut). Attaveqatigiinneq (kommunikation) arlalippassuarnik sammiveqarpoq atorneqartuujuartuullunilu. Inuit kisimik attaveqateqanngillat aamma uumasut amerlanerit taamaapput. Ilaat attaveqatigiinneq atorsinnaasarpaat eqqarsaqqaarnatik, angisoorsuartut nuutitsisinnaasarlutik.




#Article 102: Allaq (61 words)


Allaq (nanoq kajortoq) uumasuuvoq miluumasoq, nannut ilaqutariit Ursidae akornaniittoq. Ilaqutariikkaat taamaattut nannut sisamaasut (Ursus), Allaq nunarsuaq tamakkerlugu uumasuuvoq naliginnaasoq siammasissumiilluni. Nannut kajortut taamaattut assingi arlaliupput, soorlu europami nanoq kajortoq (ursus arctos arctos), Grizzlybjørnen (Ursus arctos horribilis) aamma Kodiak nanoq (Ursus arctos middendorffi). Taamatut nannut assigiissusai ilisimatuuni isumaqatigiinngissutigineqartarpoq aamma nanoq (Qaqortoq) taakku nannut kajortut assigalugit ilanngunneqartariaqaraluartoq, ilaat isumaqarsimasut nanoq (qaqortoq) immikkut ittuusoq.




#Article 103: Zac Efron (109 words)


Zachary David Alexander Efron (inuusoq : 18 okt. 1987) amerikarmiuuvoq filmiliaritsittartoq erinarsortartorlu. nalunngilluarneqarpoq filmini ukunani 
Disney Channel Original Movie High School Musical Troy Bolton-itut aammalu Hairspray-imi Link Larkin-itut

Efron inuuvoq San Luis Obispo, Californiamiittumi taava nuupput Arroyo Grande-mut. Ataataa David Efron ingeniør-ivoq Nukissiuutiliorfimmi. Anaanaa Starla Baskett, Allaffimmiuuvoq Zac Efron-ip ataataata suliffiani.
Zac Efron meeraangami unnukkut quligiliuanut innartarpoq, pinnguarsinnaasarani aammalu playstation-sinnaasarani ilinniangassani suliarisimanngikkunigit, angajoqqaavisalu tamanna qujarutingeqaat.
Zac meeraalluni allatulli meeraasimavoq nuannaartunarnerpaajunani atuarfimmi.
Nukaqarpoq Dylan-imik atilik

Isikkanilinnik ukioqartoq ataataata siunnersorsimavaa isinginnaartitsisartunngoqqullungu. Taassuma kingorna atuarfimmini isinginnaartitsisartunut ilannguppoq, sulisalerlunilu isinginaartitsisarfimmi  The Melodrama-mi.

Zac tingusaasimavoq University of Southern California-mi, kisianni suli atuarsimanani, kisanni pilersaarutingivaa atuarnissani piffissaq nallerpat. Massakkulli pisinnaanngikkallarluni massakkorluinnaq ulapputeqarnini pillungu, Filminik immiussingami.




#Article 104: Annoraaq (25 words)


Annoraaq kalaallit kavaajarivaat puisip tuttulluunniit amianik sanaaq. Nunarsuarmioqatitsinnik annoraamik sanasarneq ussatigineqartalerpoq/nuannarineqartalerpoq, annoraap ilisarnaaqqutigimmagu siuani siittarfeqannginnera aamma ataannartumik nasalertarfeqarnera, issip anorillu oqorsaatiginerusullugit. Taasarpaat Anorak. Kalaallisuumeersoq Annoraaq.




#Article 105: Qajaq (52 words)


Qajaq tassaavoq immami angallatinnguaq inummik ataasiinnarmik atugassiaq. Pinngoqqaarpoq/ineriartortinneqaqqaarpoq qisummik sinaakkuserlugu amermillu poorlugu, nunani avannarlerni issittup nalaani najugaqartuni (Kalaallit Nunaannilumi) atugassiarineqarluni piniariaatsitut aamma eqalunniariaatsitut il.il. Inuiaqatigiilerinermik ilisimatuut ilisimavaat uppernarsaateqartillugulu, qajaq ukiunik 4000-inik utoqqaassuseqarsinnaasoq.

Ullutsinni sananera taamatut assilillugu, arlalinnik atortunik sananeqartarpoq, pingaartumik nunani allani (qallunaatut taasaramikku kajak, tuluttut kayak), soorlu glasfiber-inik imalt. plastic-inik atorlutik.




#Article 106: Wikimedia Commons (18 words)


Wikimedia Commons suliniutaavoq pilersinneqartoq 7. sep. 2004. Siunertaralugu qitiusumik katersuiffittut assinik, videofilm-inik nipinillu inniminniilluni aallerfissatut wiki-ni tamani ikkunneqarsinnaasunik.




#Article 107: Sisamanngorneq (18 words)


Sisamanngorneq tassaavoq sap. akunn. ullua.

Ullut nalliuttut marluk sisamanngornermi tuttarput tamatigut, ukuusut Sisamanngorneq illernartoq paaskemi, aamma Kristusip qilaliarnera.




#Article 108: Sapaat (22 words)


Sapaat tassaavoq sap. akunn. ullua siullerpaagaluartoq, kisianni kingullertut inissinneqartoq (Danmark-imi) 1. jan. 1973 aallarnerfigalugu. Nunani tuluttut oqaluttuni sap. akunn. ullua siullertut inissinneqarsimavoq.




#Article 109: Ataasinngorneq (15 words)


Ataasinngorneq tassaavoq sap. akunn. ulluata siulleq. 1. jan. 1973 aallarnerfigalugu ulloq sapaat siulliugaluarpoq kingullertulli inissinneqarluni.




#Article 110: Nunaateqarneq (33 words)


Nunaateqarneq, uani pineqarnerupput nunaateqarnermi ingerlaariaatsit nerisassanut aamma nerisassat suliareqqitassatut naatitsineq aamma uumasuuteqarneq. Ulluinnarni nerisatsinnut pingaaruteqartut (iffialiassat, immuk, il.il.)

Kalaallit Nunaanni savaateqarneq tuttuuteqarnerlu nunaateqarnerup iluani sivisuumik pingaarnersaapput. Naatsiat 2006-imi 100 ton-it missaanni pisiniaqarfiit tunisisimapput.




#Article 111: Sanne Salomonsen (30 words)


Sanne Salomonsen (inuusoq 30. dec. 1955, ukiui ) qallunaavoq erinarsortartoq.

Sanne Salomonsen qallunaanit (aamma kalaallinit) isigineqarunarpoq rock-imik nipilersortartumik ingerlalluarnerpaaq, nuannarineqartuullunilumi, aamma taaneqartarpoq Danmark-ip Rock-Mama.

Inuusuttuaraallunili erinarsornermik peqataasalerpoq soorlu musical-inik tusarnaartitsisarluni.




#Article 112: Katekismus (10 words)


Katekismus atuagaaraapput kristumiunut tunngasut, biibilimit tigulaakkat. Aallarneqqaarput kuisittussanut ilinniutitut atugassatut.




#Article 113: Mariah Carey (32 words)


Mariah Carey (taaneqartarnera [maraija carey]) in. 27. marts 1970, amerikkarmiuuvoq erinarsortartoq aamma isiginnaartitsisartoq. 

Inunngorpoq Huntington-imi Long Island, New York. Inuusuttuaraareerluni erinarsoqattaartuni peqataasareerluni, Tommy Mottala-mit maluginiarneqalerpoq, 18-inillu ukioqalerluni immiussisarfik CBS Records immiussisarfissatut isumaqatigiiffeqarfigilerpaa.




#Article 114: Naalakkersueriaaseq (16 words)


Naalakkersueriaaseq tassaavoq nunap ingerlaarnerata qanoq issusianit aqutseriaaseq.

Danmark-imi (nunatsinni Savalimmiunilu) nunap inatsisai tunngavigalugit kunngeqarfiuvoq (konstitutionelt monarki).




#Article 115: Kalaallit erfalasuat (45 words)


Kalaallit erfalasuat siullerpaamik amuneqaqqaarpoq 21. juuni 1985. Ilusilersorneqarsimavoq Thue Christiansen-imit, aamma siornatigut naalakkersuisuni ilaasortaasimasoq.

Ilusilersorneqarnerani nassuiaasersimavaa nunarput kaajallalluni qeqertaagami, kangerlunni ilulissat iigartartut aniasarneri, aamma sermersuup qalipaataa seqernullu qalipaataa tamakku eqqaallugit kalaallit erfalasuat ilusilersorneqarsimasoq.

Qallunaat erfalasuat qalipaataa assigivaa taaneqartartoq Aappalaartoq, taamaattumillu kalaallit erfalasuat taamak aamma taaneqartarsinnaalluni.




#Article 116: Slovakimiusut (19 words)


Slovakimiusut tassaapput oqaatsit Slovakiet-mi pisortatigoorpumik atorneqartut aamma Tjekkiet ilaanni atorneqartut.

Tjekkimiusut oqaasii slovakimiusut oqaatsit assigiingajapput, assigiinngissutaalli alliartuinnarpoq Tjekkoslovakiet avissaarmalli.




#Article 117: Inuiattut erinarsuut (27 words)


Inuiattut erinarsuut tassaanerusarpoq nunamut asanninnermut erinarsuut, assersuunneqartarluni nunami pisortatigoortumik arlaannik pisoqaraangat. Inuiattut erinarsuut pisortanit akuerineqartuusarpoq imalt. Akuerineqartuusariaqarnani (nunat ilaanni) atorneqarnissamut piukkunneqartoq.

(Erinnat taakku pisortanit inuiaqatigiinni erinnatut akuerineqartuupput)




#Article 118: Økologi (77 words)


Økologi tassaavoq ilisimatusarnermi paasisat, uumasut najugaannilu tunngassuteqartut. Uumasuaqqat uumasullu (inuit ilanngullugit) inuuffianni imminnut attuumassuteqarnerat ilisimaniarneqartarput, ilanngullugu qanoq imminnut sunniuteqartarsut. Oqaaseq pilersinneqarpoq tyskemit biolog (uumassusilerisoq) Ernst Haeckel, aallaavigalugu græskit oqaasiat oikos (isumaqarsinnaasoq illumi peqqiluisaarneq) aamma logos (isumaqarsinnaasoq ilisimasat). 

Uumasut najugaat (miljø) pineqarnerupput uumaatsut avatangiisii, tassa silap pissusaa, nunap pissusaa, uumasullu pineqarnerullutik naasut, uumasut tamarmik aamma uumasuaqqat (mikroorganismer). Økologi-mi ilisimatusarneq (paasiniaaneq) annerusumik sammineqartarput uumasut suussusii qanorlu amerlatiginersut paasiniarlugit, aamma qanoq sunniitigisarnersut avatangiisiminni; uumasut avatangiisiminni sunniisarmata, aamma avatangiisit uumasunut sunniisarmata.




#Article 119: Eqaluk 56 (92 words)


Eqaluk 56 timersoqatigiiffiuvoq isikkamik arsaannermik aallussaqartuusoq. Eqaluk 56 ukioq 1956-mi atserneqarpoq angummik Peterimik atilimmik. Eqaluk 56 nunaqarfimmiik Uummannap pigisaaniik Ikerasamminngaanneersuuvoq.

Nunaqarfik Ikerasak 280 pallillugit innuttaqartuusoq, inoqarujussuanngikkaluarluni piumassuseqartoqarpoq nunaqqataasunik tapersersuiumatuunik. Nunaqqataasullu takutippaat qanoq tapersersuilluartigalutik tassa 2008-mi Kalaallit Nunaanni Isikkamik Arsaannermi Pissartanngorniuunnermi Coca Cola Cup-mik taaneqartartumi nr. 5-minngoramik
S.A.K-mut ajungaanerminni 3-1'mik inerneqartumik.

Eqaluk 56 timersortarfeqanngikkaluarluni ukiukkut katersortarfimmi arsaattartut sungiusartinneqartarput kiisalu Uummannamut qamuteralannik (snescooterinik) qamutinik kalitalerlutik sungiusariartarlutik.

Ukiukkuunerusoq Ikerasammi Eqaluk-56-p aaqqissugaanik meeqqat, arnat angutillu peqataaffigisaannik unammiuaartoqartarpoq, aammali Ikerasammiunngikkaluaq Eqaluk-56 isikkamik arsarnermik aaqqissuussisarpoq, tassa Uummannami timersortarfimmi aammalu aasakkut Uummannap sulluartitsisarpoq, ukioq 2008-mi nunaqarfiit pissartanngorniuunnerat pisortatiguunngikkaluaq ingerlappaa.




#Article 120: Nunalerineq (55 words)


Nunalerineq tassaavoq ilinniarneq (misissuineq) nunarsuup qaavanik. Oqaaseq geografi grækerineersuuvoq geo- (nuna) graphein (allanneq, titartaaneq, imaluunniit ilisimatusarnermik tunngasoq).

Nunalerineq arlalinnik imaqartarsinnaavoq, imaaginnanngilaq angalalluni allaaserinninneq nunanillu titartaaneq. Aamma misissorneqartarput nunami soqarnersoq sortaanilu susoqarnersoq, apeqqutinillu akissutissanik ujaasineqartarpoq sooq nunami ilaanni nassaassaasut ilaannut ilaanngitsut. Tamakku tamarmik ilinniarnerit/misissuinerit ingerlanneqartarput pinngortitap atugarisinnaasaani sunniutit aammalumi inummut sunniuteqarsinnaasut ilanngullugit. Taamaattut assigiinngissutit kingunerisinnaasai misissorneqartarput.




#Article 121: Nunarsuaq (73 words)


Nunarsuaq tassaavoq seqineq manissoq pinngortitaa seqineqarfinni ullorissani angalasut ilaat (qall.: planet) pingasuusut ilaat, angissutsimigut anginerpaaq peqatiminni. Nunarsuaq aamma taaneqartarsinnaavoq Silarsuaq (romamiut guutiat eqqaallugu) Tellus imalt. latinerisut – Terra. Seqineq kaavippaa, aamma ingerlaarluni ullunngortarluni unnunngortarlunilu. Taamatut ingerlaarnerata sukkassuseraa 107.219 km/t (agguaqatigiissillugu).

Angerlarsimaffiuvoq uumasunik arlalikkaanik millionilikkaanik, aamma inunnit, taamaalilluni nunarsuaq silarsuit (universet) allat naleqqiullugit inuuneq tassani kisimi inuuffigineqarsorineqarluni. Pinngorsorineqarpoq ukiut 4,54 milliader siornatigut, uumasullu pinngortitersorineqarlutik ukiuni milliard-ini siullerni (pinngoqqaarfianiit). Iluuna jensen eqqaassutissartut homuuvoq vakaq eqqumiittoq




#Article 122: Susan Aglukark (69 words)


Susan Aglukark, in. , erinarsortartuuvoq Nunavut-inngaanneersoq, inuktitut aamma tuluttut erinarsortartoq. Inuit ileqqutoqaat malinniarlugit aamma country pop-imillu akusarlugit erinniortarnera Canada-mi nuannarineqaatigilerpaa. Erinnamik saqqummiussineranik iluatsilluarnerpaaq tassaavoq O Siem Canadami hit-listini #1-inngortarluni. Arfineq marlunnik nuussuaaqqanik saqqummersitsinikuuvoq, marlorialu Juno Awards-innalluni (Canadami nipilersortunik saqqummiussisuni kusagineqarluartut/pitsaagineqarluartut).

Aglukark inunngorpoq Churchill-mi, Manitoba, Canada, alliartorlunilu  Arviat-mi, Nordvest Territorier, massakkut Nunavut. Atuarnini naammassereerlugu Ottawa-mi, Ontariomiittumi, sulilerpoq oqaasilerisutut, naalakkersuisoqarfinni indiaanerinut tunngasunut. Nunavut-mut uteqqippoq Inuit tapirisat allattoqarfiannut sulilerluni. Tassaniitilluni erinarsorneq sammisaqarfigilerpaa.




#Article 123: Pop (Nipilersoriaaseq) (42 words)


Nipilersoriaaseq Pop tassaavoq nipilersoriaatsini naliginnaanerpaaq aamma atorluarneqarnerpaaq. Naalisagaavoq populær (nalunngilluagaasoq), imalt. tuluttuumeersoq popular. Aamma oqaatigineqarsinnaassaaq nipilersoriaaseq taanna tamanit amerlanerpaanit tusarnaarumaneqarnerpaasoq. Ilusii arlaannut atasarsinnaapput, soorlu rock, hip hop, pop punk.

Ilisarnaaqqutigivaa erinarsortartut nipilersortartullu ataatsikkut erinnamik appisimaarlutik, tusarnaartitsinermi tapartitsinermiluunniit, guitar-imik, bass-imik, synth.-imik tromminillu atuillutik.




#Article 124: Eurasia (60 words)


Eurasia tassaavoq nunavissuaq europa asialu ilanngullugit nunavissuarnut ilaatinneqartartoq. Nunarsuup avannarpasinnerani ippoq. Eur (Europa) asia taamak ateqarnera ersersippaa. Nunamik misissuisartut titartaasartut oqartarput nunavissuaq taanna ataasiusoq immamik avissaarneqannginnerat pillugu, soorlu taamaattoq Amerika avannarleq aamma Amerika kujalleq.

Ilaatigut Eurasia marlunnik avinneqarsinnaasarpoq. Eurasia killeq aamma Eurasia kangilleq. Eurasia killermi ilaatinneqartarluni kangia qiterleq. Oqaluttuarisaanermut ilisimatuut aamma oqaatigisarsinnaasarpaat Afrika avannarleq Eurasia killermut ilaasinnaasoq, inoqajuitsorsuaq Sahara killeqarfigalugu.




#Article 125: Islam (73 words)


Islam tassaavoq upperisaq Guutimut ataasiussusermut upperisaq, upperivaalli profiitit tamarmik soorlu Adam, Noah, Moses, Jesus, il.il. taava kingullerpaaq Muhammad profiititut upperalugu. Islam-imi profiitit Guutiminngaanniit nassinneqarnikuupput inunnut nunamullu aaliangersimasunut, taava Guutip Muhammad nassippaa inunnut nunarsuarmullu tamanut kingullerpaatullu. Muhammad-llu saqqummersitai Guutiminngaanneersut malillugit. Oqaaseq islam isumaqarsinnaavoq tunniulluinnarneq, uanili iluamik paasineqassaaq Guutimut tunniulluinnarneq, oqaaserlu muslim tassaasoq islam-imut uppertoq, isumaqarsinnaasoq taannaasoq tunniulluinnartoq, tassalu Guutimut taannaasoq tunniulluinnartoq. Nunarsuarmi tassunga uppertut 1 aamma 1,8 mia. missaanniipput, maannakkut upperisani , kristumiut amerlanerpaajullutik.




#Article 126: Aritmetikki (28 words)


Aritmetikki tassaavoq matematikkimut ilaasoq, kisitsineq (naatsorsuineq) pingaarnermik kisitsisit atorlugit ilinniarneq. Naliginnaasuupput katitsineq (+), ilanngaaneq (-), amerlisaaneq (*), aamma agguaaneq (/); aamma imaqarnerusut ilaapput soorlu kvadratrod-ilersuineq eksponent-ilerinerlu aritmetikkimut ilaapput.




#Article 127: ABBA (36 words)


ABBA tassaapput svenskit pop-inik nipilersortartut, nipilersoqatigiit, nipilersornerup oqaluttuarisaanerani Beatles-ikkut tullersortaat immiussaminni tunisaanerpaani.

Nalunarpoq oqaatigissallugu Abbakkut qanga kattunnersut, ataasiakkaarlutik katersuleramik. Björn Benny-lu musikalsk-inik nipilersoqatigiittarput 1967-mili. 1969-70-imi taakkuullutik tv-ikkut nipilersorlutik saqqummeqqaarput, nipilersuusiaat naalisagaat atorlugu California, Here I Come.




#Article 128: Namminersornerullutik oqartussat (40 words)


Namminersornerullutik oqartussat (qall. hjemmestyre) taaguutaavoq politikkimut ingerlatsinermut atorneqartartoq Savalimmiuni nunatsinnilu. Taamatut politikkimut ingerlariaaseq atuutilerneqarpoq siunertaralugu pisinnaaneq (kompetence) aamma akisussaaffiit dk-miittut Savalimmiunut Kal.Nun.-nnullu oqartussaasuinut nuunneqarnissaat. Åland qeqertaannissaaq aamma hjemmestyre-qarpoq. Taaguusioriaaseq taanna Irlandi-imit pinngorpoq (home rule), 1800-jukkut ingerlaneranni taamak ingerlariaatsimik peqarusukkaluarsimagamik iluatitsinatilli.




#Article 129: Peqqinneq (82 words)


Peqqinneq oqaasiuvoq siammasissumik imaqartoq, inuup qanoq issusaanik imaqartoq, qanorlu angallaritsiginersoq aamma inuunerminik pitsaasumik inuuneqarnera timikkut isummakkullu. Tamakku anguniaraanni nakorsaatinik ilisimatuussutsikkut ilinniartitsinermiit saniatigut passussinikkut anguniarneqartarput.

Peqqinneq marloqiusanik avinneqarsinnaavoq, tassaasut timikkut peqqinneq aamma isummakkut peqqinneq.

WHO (Silarsuarmi peqqinnissamut kattuffissuaq) 1970-ikkunni peqqinneq nassuiaaserpaa, program-iliorluni Peqqinneq tamanut ukioq 2000-imi imak oqaasilerlugu: Peqqinneq tassaaginnassanngilaq napparsimanermik ilaqassanngitsoq, kisiannili timikkut, isummakkut inooqatigiinnermillu pitsaasumik annerpaamik inuuneqarneq. Taanna oqaaserisaq tamanit isumaqatigineqarpallaartanngilaq, nassuiaaserneqarsorisinnaasimagami pilluarneq sunaanersoq. Taamaattumik peqqinneq tunngavittut assersuuserlugu paasiniarneqartariaqassaaq napparsimaneq sunaanersoq. Tassani takuneqalersinnaassaaq inuunermi ippinnarsinnaasut peqqilluni inuunermi aamma nappaat sunaanersoq takuneqalersinnaalluni.




#Article 130: London (32 words)


London tassaavoq Tuluit Nunaanni illoqarfiit pingaarnersaat aamma tuluit nunaanni illoqarfinni inuttunerpaaq. Illoqarfiup ilua killeqarfigivai qanga ukiuni akullerni killeqarfigineqartartut, kisianni 1800-jukkut ingerlaneranni illoqarfik suli annertusiartornerulersimavoq. Ullumikkut arlalinnik immikkoortanik illoqarfik immikkoortortaqarfeqarpoq nammineq arlalinnik borgmester-eqartarluni.




#Article 131: Nuna asiilasooq (32 words)


Nuna asiilasooq erinarsuutaavoq kalaallit inuiattut erinarsuutaannut ilaasoq, aapparigaa Nunarput utoqqarsuanngoravit. Erinniortuuvoq taalliortuullunilu Jonathan Petersen. Taallaa malunnarpoq nuna kisiat oqaluttuarigaa namminerlu isummersuinani, (asiilasooq; imaqarluartoq) isigisani Kalaallit Nunaat qanoq kusanassusia eqqartorlugu. Taallaa imak nipaqarpoq:




#Article 132: WHO (25 words)


Silarsuarmi peqqinnissamut kattuffik, WHO (The World Health Organization) FN-ip ataaniittuuvoq, nunat tamalaat akornanni suliniuteqartartuulluni, qitiusumik allaffeqarpoq Geneva-mi Svejt-imiittumi. WHO pilersinneqarpoq FN ataani Aprilip 7-iani, 1948.




#Article 133: FN (42 words)


FN (qallunaatut naalisagaq: Forenede Nationer; Naalagaaffiit Peqatigiit) tassaavoq kattuffik nunat tamalaat akornanni ingerlasoq. Pilersinneqarpoq sorsunnersuup aappaata naanerani, nunarsuarmi sorsunnersuaqaqqinnginnissaa siunniutigineqarluni. Naalagaaffiit arlallit FN-imut ilaasortaapput, aallartitaqartarpullu nunaminni immikkoortortaqarfianut ataatsimiisitsisarlutik isumaqatigiissutinik ingerlariaqqiffiusinnaasunik aalajangiisitsisarlutik apeqqutinik nunarsuarmi tamanik tunngassuteqarsinnaasunik.

FN angerlarsimaffeqarpoq (allaffeqarpoq) New York-p illoqarfiani USA-mi.




#Article 134: Konfusiusi (36 words)


Konfusiusi (Kineserisut: 孔夫子; pinyin: Kǒng Fūzǐ, Wade-Giles: K'ung-fu-tzŭ) Kiinamiuuvoq eqqarsartartoq aamma inooqatigiinnermi eqqarsartartitsisoq, ukua ajoqersuussutit eqqarsartartorlu Kiinamiut, Koreanimiut, Japanimiut aamma Vietnamiut sunniuteqaqataasimatusaaqarput eqqarsaatai inuunerlu. eqqarsartai erseqqissaqutillugu aamma naalakkersuisunit akuliusimaffigineqartut ileqqorinneq, attaveqaateqarnerup ataqatigiinnissaap kukkunnginniarneq, eqqartuussivik aamma ilumoorsuseq.




#Article 135: Franskit Nunaat (34 words)


Franskit Nunaat (franskisut: France), pisortatigoortumik Kunngiitsuuffik Franskit Nunaat (franskisut: République Française), nunaavoq Europap kippasissortaaniittoq. Frankrigip kiterivai (immat kitaaniittut) Atlantikoq, Tuluit ikerasartaat (den Engelske Kanal), Nordsøen imaq Danmark-ip Englandillu akornaniittoq) aamma Akullersuaq. Illoqarfiit pingaarnersarigaat Paris.




#Article 136: Spania (105 words)


Spanien nunaavoq Europa-miittoq, avannamut Frankrig, Andorra-lu killeqarfigivai, kangimut kujammullu Middelhavet aamma Gibraltar killeqarfigigaa, kimmullu Portugal killeqarfigalugu. Iberiske qeqertaanni Spanien nunaavoq anginerpaaq.

Illoqarfiit Ceuta aamma Melilla Marokko killeqarfigivai. Kunngeqarfiuvoq, nunallu illoqarfiit pingaarnersarivaat Madrid. Spaniami qaqqat portunersarivaat innermik aniatitsisarsinnaasoq Teide (3718 m.), Tenerife-mi inissisimasoq. Kunngeqarfik Spanien qeqertat makku aamma ilagivai, Balearene (aamma ilaatigut uku: Menorca, Mallorca aamma Ibiza (Eivissa) Middelhavet-miittut), De Kanariske Øer (Atlanterhavet) aamma La Isla Perejil (Middelhavet). Spanien aamma oqartussaaffigivai Llívia Catalonien-imut pigineqartoq, kisianni Frankrig-mut ilaasoq, Andorra-p avannaani.

Nioqqutissat eqqussorneqartut pingaarnerit makkuunerupput: maskiinat, olie, nunamik atuinermut atortut aamma assartuinermut atortussat.
Avammut nioqqutissat pingaarnerit akusaapput maskiinanik aamma assartuinermut atortunik. Niueqatit pingaarnerit tassaapput Italien, Frankrig aamma Tyskland.




#Article 137: Qarsoq (Nipilersoqatigiit) (35 words)


Qarsoq (aamma taarusuttarpaat Qarsukkut) nipilersoqatigiiupput 1980-ikkut aallartilaarnerani saqqummersut, pop aamma rock-imik akullugit appisimaartartut. Nuannarineqaatigilerpaat atortagaat Qimappagit, Misigisat, Imatut ajornanngitsigaa.

Qarsukkut aallarteqqaarput 1970-ikkut qeqqani taamani atseqaqqaarsimallutik Damgård Band, kingusinnerusukkullu Qarsoq-mik ateqarlutik immiusseqqaarput, immiussaat atserlugu Qimappagit (1982).




#Article 138: Belgia (14 words)


Belgia (franskisut: Belgique, hollandimiutut: België, tyskisut: Belgien) tassa nuna Europami. Bruxelles tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 139: Bulgaria (10 words)


Bulgaria (bulgarskisut: България) tassa nuna Europa. Sofia tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 140: Finlandi (14 words)


Finlandi (finlandimiutut Suomi, svenskisuut Finland, saamisut Suopma) tassa nuna Europami. Helsinki tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 141: Brazil (17 words)


Brazil (Portugalimiutut: Brasil) tassa nuna Amerikami Kujallermi. Brasilia tassa illoqarfiit pingaarnersaat aamma São Paulo tassa illoqarfik inuttunersaq.




#Article 142: Ilinniartitaaneq (61 words)


Ilinniartitaaneq taaguut arlalinnik imaqarsinnaavoq, naammassisanik ilinniarneq, ilisimasanik ilinniarneq, aamma isummersuinermik ilinniarneq. Ilinniartitaanerup iluani aamma immikkuullarinnik sammisanik ingerlatsineq naliginnaasuuvoq. Kiisalu aamma ilisimasanik naliginnarnik tigussaasinnaasunik ilisimaleriikkanillu ilinniarneq ingerlanneqartarluni.

Ilinniarneq inunngornermiit aallartittarpoq inuunerup sinnera tamaat ingerlasarluni. Ilinniartitsineq pisarpoq inuup nammineq ilinniarsinnaasaanik aamma ilinniakkamik tigusinermik peqartarluni. Nammineq soqutigisat ilinniaruminarnerusinnaapput, kisiannili atuarfinni ilinniartitsineq tassaavoq tamanik ilinniartitsineq aamma pisussaassusermik atuartitsineq. Oqallisigineqarsinnaavoq ilinniartitsinerup qaffasinnera anneruppat ilinniakkat paasisat annertunerilersinnaasut.




#Article 143: Eqqumiitsuliorneq (55 words)


Oqaaseq eqqumiitsuliorneq arlalinnik nassuiaaserneqarsinnaagunarpoq. Soorlu inuup suliai saqqummersitaaluunniit inummut allamut pingaaruteqarsinnaasorisamut tulluarsarlugit saqqummersitsineq, inuup isumaanut tunniussiniarneq. Taamaattumik eqqumiitsuliat suliarineqartarput, sanasua inunnut qanoq oqariartuuteqarneranik pilersinneqartarlutik. Eqqumiitsuliat ilaat ulluinnarni atugassatut iluaqutaasarput, soorlu atortut tiguinnarlugit arlaannut atorneqalersinnaallutik.

Eqqumiitsuliorsinnaanermut inuit ilaat isumaqatigiinngissuteqarsinnaapput, ilaat isumaqartut eqqumiitsuliorsinnaaneq inunnguuserineqartuusoq. Eqqumiitsuliat ukuusinnaapput; titartaaneq, qalipaaneq, sanalunneq, assilialiorneq/assiliineq, saqqummersitsinermi eqqumiitsuliorneq, taparneq, nipilersorneq, taalliorneq, aamma isiginnaartitsineq.




#Article 144: Nunarsualerineq (41 words)


Nunarsualerineq imalt. Nunarsuup ilusianik ilinniarneq tassaavoq nunarsuup ilusiata qanoq sananeqaataanik ilinniarneq, soorlu, nunap qaavi qanoq inneri, nunarsuup ingerlaarnerani sunniutaasinnaasut, soorlu innermik aniatitsinerit, nunap sajunnera, aamma nunarsuup oqaluttuarisaanera ilinniarneqartarpoq, misissorneqartarlutik qanga nunarsuup sikuunera aamma nunat ukiut ingerlanerani nikittarneri.

Taamatut ilinniagaqartut taasarpaat geolog.




#Article 145: Korea Kujalleq (10 words)


Korea Kujalleq (Koreamiusut: 대한민국 / 大韓民國, Daehanminguk) tassa nuna Asia.




#Article 146: Korea Avannarleq (15 words)


Korea Avannarleq (Koreamiusut: 조선민주주의인민공화국, Chosŏn Minjujuŭi Inmin Konghwaguk, Den Demokratiske Folkerepublik Korea) tassa nuna Asia.




#Article 147: Slovakia (10 words)


Slovakia (Slovakimiusut: Slovensko) tassa nuna Europami. Bratislava tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 148: Tyrkia (10 words)


Tyrkia (tyrkiskisut: Türkiye) tassa nuna Asia. Ankara tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 149: Makedonia Avannarleq (16 words)


Kunngiisuuffik Makedonia Avannarleq (Република Северна Македониjа, Republika Severna Makedonija) tassa nuna Europami. Skopje tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 150: Monaco (13 words)


Monaco tassa nuna Europami. Monaco-Ville tassa illoqarfiit pingaarnersaat aamma Monte-Carlo tassa illoqarfik inuttunersaq.




#Article 151: Grækerit Nunaat (11 words)


Grækerit Nunaat (Grækerisut: Ελλάδα; latin: Elláda) Europami nunaavoq. Illoqarfiit pingaarnersaat Atheniuvoq.




#Article 152: Andorra (10 words)


Andorra tassa nuna Europami. Andorra la Vella tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 153: Juutit (50 words)


Juutit imalt. Juutiussuseq tassaavoq juutit upperisatoqaat aamma kultur-iannut ilaasoq, Guutimut ataasiussusermut uppernermut ilaasoq, pisoqaanerpaaq silarsuarmi upperisani tamani. Juutiussusermi qitiutinneqarpoq allakkat illernartut, juutit biibiliat Tanakh, aamma Talmud. Juutiussuseq ingerlanneqarpoq silarsuarmi tamarmi, USA-mi amerlanerpaallutik (6 mio. miss.) Israel-imilu (5 mio. miss.). Danmark-mi najugaqarput 7000 miss. Kristumiussuseq, Islam aamma upperisat allat juutiussusermit aallarnerneqarput.




#Article 154: Dronning Margrethe II (38 words)


Kunngikkormiutut ataqqinassusilik Dronning Margrethe II (Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid, Danmarkip kunngia arnaq) (16. april 1940-mi inuuvoq, Amalienborgip illussaarsuani). Ataatangaa Kunngi Frederik 9. anaanangalugu Dronning Ingrid. Margrethe II-ip uingingalua franskiuvoq Henrik-mik atilik, marlunnillu erneqarput Kronprins Frederik aamma Prins Joachim.




#Article 155: Isaac Newton (41 words)


Sir Isaac Newton (4. januar 1643 - 31. marts 1727, ullorsiutitoqqani: 25. december 1642 - 20. marts 1727). Tuluuvoq matematikereq, fysikereq aamma ulloriarsiooq, ilaatigut ilusilersorpai tyngdekraften, inuup aalasarneri il.il. Taamatut suliffini suliarisartagai ilisimatuussutsikkut pingaaruteqarluarnerpaannut ilaapput, soorlu ullorissat seqernullu ingerlaarneri paasisanut ilaalersinneqarnerini.




#Article 156: Advent (36 words)


Advent (latin-imeersoq: adventus isumaqartoq tikiuttoq), sisamaapput sapaatit juullip (25. december) siuliini. Juulliaraq sapaatiuguni tassaassaaq advent sisamaat. Advent kalaallisut ilisimaneqarluarpoq taaneqartarmat Sapaassuaq.

Sapaassuit siulliat tassaavoq oqaluffiup ullorsiutaani ukiortaaq, tassungalu tuttarsinnaasarpoq 27. november aamma 3. december (ilanngullugu) akornani.






#Article 158: Francis Rossi (119 words)


Francis Dominic Nicholas Michael Rossi (inuusoq  London, Forest Hill) tassaavoq Status Quo-kkunni guitar-ertoq, ataasiakkaarisoq erinarsortartorlu.

Status Quo-kkut avataanni mikisumik iluatsitsilluni immiussaqarnikuuvoq, marlunnik single-iliorami aamma ataatsimik nuussuaaraliorluni (saqqummernikuunanilu), suleqatitoqqani peqatigalugu Bernie Frost. Single-t saqqummersippai Modern Romance (I Want to Fall in Love Again) aappaa Jealousy, 1985-mi Status Quo-kkut unillatsiarneranni. 1996-mi kisimiilluni nuussuaaraliorpaa (solo album) King of the Doghouse saqqummerneralu tusaamaneqarneranut iluatsitsivallaarnani.

Rossi Status Quo-reqataalu Rick Parfitt tuluit kunngikkormiuanit saqqarmiulernissaminnut toqqarneqarsimasunut ilaapput 2010-mi, inuiaqatigiinni sulilluarsimasutut eqqaamaneqaatissaminnut. (Kina oqarpa nujakkaat sianigalugit). Francis-ip nutsani ilisarnaatigisani tunummut ammut qilerlugit (hestehale) inissisimatittarneri takusarunnaassavarput, tassami marts-imi 2009-mi aalajangerami qiorniarlugit ukiuni 35-ini atatereerlugit. Tuluit Nunaanni nutaarsiassaqartitsivik The Sun eqquiniaatitsisimavoq taakku nutsat qiornikut inunnut nuannarisaanut tunniunniarlugit, ajugaasuusimavorlu Sharon Littleton Status Quo-kkunni sivisuumik nuannarinnittoq (-rooq).
Maannakkullu F-F uteqqillutik 2013-mi




#Article 159: Lech Wałęsa (41 words)


Lech Wałęsa oqariaaseq [Leh va-wen-sa], inuusoq 29. sep. 1943 Popowo-mi Polen-imi, Polen-imiuvoq elektrikeri, sulisartut kattuffianni suliniuteqataasartoq aamma politikeri.

Sulinermik peqatigiiffik aallartippaa Solidarność (Solidaritet), nunani taamani Sovjet-imut atasuni sulinermik peqatigiiffik kiffaanngissuseqartoq siullerpaaq, Nobels fredspris-imik ataqqineqarpoq 1983-imi, aamma Polen-ip præsidenterivaa 1990 - 1995-mut.




#Article 160: Luxembourg (nunaat) (16 words)


Luxembourg (franskisut: Luxembourg, luxembourgskisut: Lëtzebuerg, tyskisut: Luxemburg) nunaavoq 502.500-inik inoqartoq (2010), Europamiittoq, Belgia, Frankrigi Tysklandi-illu eqqaaniittoq.




#Article 161: Angallassissutit (24 words)


Angallassissutit tassaavoq angalaneq inuit akornanni, nioqqutissat tamat angallanneqarneri sumiiffinniit sumiiffinnut. 

Angallassissutit naliginnaasut nutaaliaanerit tassaapput motorinik angallassissutit, biilit, qimuttuitsut, timmisartut umiarsuillu, aamma angallassineq attaveqatigiinnermut ilaaqataalluartuuvoq.




#Article 162: Mittarfeqarfiit (294 words)


Mittarfeqarfiit Kalaallit Nunaanni mittarfinnik kikkunnit tamanit atorneqarsinnaasunik ingerlatsivoq. Mittarfeqarfiit suliffeqarfiuvoq sinneqartooruteqarneq tunngavigalugu ingerlanneqartoq Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat ataanniittoq kiisalu Atlantiku qulaallugu timmisartunut mittarfinnik marlunnik Kangerlussuarmi aamma Narsarsuarmi, nunap immikkoortuini aqqanilinni suluusalinnut mittarfinnik, qulimiguulinnut mittarfinnik kiisalu nunnittarfinnik 40-nik akisussaaffeqartoq. Taassuma saniatigut Mittarfeqarfiit Atlantiku qulaallugu timmisartunut mittarfinni marlunni hotelinik marlunnik – Hotel Kangerlussuaq aamma Hotel Narsarsuaq – niuernikkut aningaasatigut iluanaaruteqarnissaq tunngavigalugu ingerlataqarpoq.

Mittarfeqarfiit suliffeqarfiuvoq sinneqartooruteqarneq tunngavigalugu ingerlanneqartoq Peqqissutsimut Attaveqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfiup ataaniittoq, naalakkersuisoqarfimmillu angusassanik isumaqatigiissuteqarsimasoq. Isumaqatigiissummi suliffeqarfiup angusassai 19-it immikkut illaarissut isumaqatigiissutigineqarsimapput. Mittarfeqarfiit ingerlanneqarnerat Kalaallit Nunaata Karsianit qulakkeerneqarsimavoq; suliffeqarfik ukiuni arlalinni siullermeerluni 2008-mi sinneqartooruteqarpoq. 
Sinneqartoorutit 10,6 mio. kruuniupput. Mittarfeqarfiit Nuummi qullersaqarfeqarpoq juunillu aallaqqaataani 2012-imi Mittarfeqarfiit Jens Lauridsenimit siuttuuffigineqalerpoq taannalu kingullermik Samson Agromi Viborgimiittumi pisortaanerusimavoq. Tamatuma siorna Jens Lauridsen nunani tamalaani Danfoss sullillugu Mexicomi, Slovakiami Italiamilu sulisimavoq. Jens Lauridsenip pisortaasimasoq Niels Kreutzmann tassanngaannarluni januaarimi 2012-imi toqukkut qimaguttoq kingoraarpaa. Suliffeqarfik ullumi Kalaallit Nunaat tamakkerlugu 450-inik sulisoqarpoq. Mittarfeqarfiit ”Nunami ilinniartitaanernut atuarfik” aqqutigalugu ilinniartoqartarpoq nammineerlunilu AFIS-ilerisunik, HIS-ilerisunik, timmisartornermik aqutsisunik angallannermilu assistentinik ilinniartitsisarluni. Taakkua saniatigut suliffeqarfik qatserinermut annaassiniarnermullu, sillimaniarnermut, imaani annaassiniarnermut kiisalu aqutsinermut ilinniartitsisarpoq.

Mittarfinnik ingerlatsinerup ilaasunik nassatanillu suliaqarnermik, sillimaniarnermik AFIS-imillu imaqartup saniatigut Mittarfeqarfiit mittarfiit ilaannut tunngatillugu suliassat allat akisussaaffigai, taakkununnga ilanngullugit nukimmik pilersuineq, sannaveqarneq pisiniarfeqarnerlu, taakkununnga ilanngullugit mittarfinni arlalinni akitsuuteqanngitsunik nioqquteqarneq. Mittarfeqarfiit Danmarkimi Trafikstyrelsimiit, Danmarkimi, Kalaallit Nunaanni Savalimmiunilu timmisartukkut angallannermik oqartussaasuusumit piginnaatinneqarpoq.

Mittarfeqarfiit 1. januar 1988-imi pilersinneqarpoq Kalaallit Nunaannilu mittarfinnik kikkunnit tamanit atorneqarsinnaasunik ataqatigiissaarisutut aaqqissuussisutullu inissisimalerluni. Siusinnerusukkut Kalaallit Nunaanni mittarfiit assigiinngitsut Kongelig Grønlandske Handelimit, KGH (maanna KNI) aamma Grønlands Tekniske Organisationimit, GTO (maanna Nukissiorfiit) aqunneqarsimapput. Mittarfeqarfiit pilersinneqarnerannut ilutigitillugu ilisarnaat assiliartalik atorneqalerpoq, taannalu taamanikkut Niuernermut Angallannermullu Naalakkersuisuusimasumut, Josef Tuusi Motzfeldtimut pigitinneqarpoq.

Aaqqissuussaanikkut allanngortiterinikkut Mittarfeqarfiit mittarfiutai 13-it allaffissornikkut immikkoortortanut tallimanut agguarneqarput, taakkunanilu Atlantiku qulaallugu timmisartunut mittarfiit immikkoortuupput marluk. Taakkua saniatigut mittarfiit akunnattunik angissusilinnut, mikisunut mittarfinnullu ujaraaqqanik qallerneqarsimasunut immikkoortiterneqarsimapput. Nunnittarfiit qulimiguulinnullu mittarfiit mittarfinnut qaninnernut allaffissornikkut attuumassuteqarput:





#Article 163: Arsuk (16 words)


Arsuk nunaqarfiuvoq 156 miss. inulik, Kalaallit Nunaata kujataani inissisimasoq, Paamiut kommunerisimasaani ilaagaluartoq, ullumikkut Kommuneqarfik Sermersuup ilaaniittoq. 




#Article 164: Qeqertarsuatsiaat (13 words)


Qeqertarsuatsiaat nunaqarfiuvoq 250 miss. inulik (1.1.2009), Nuuk kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Kommuneqarfik Sermersooq ilaaniittoq.




#Article 165: Kapisillit (13 words)


Kapisillit nunaqarfiuvoq 80 miss. inulik (1.1.2009) Nuuk kommunerigaluani atasoq, ullumikkut Kommuneqarfik Sermersooq ataaniittoq.




#Article 166: Siorapaluk (13 words)


Siorapaluk nunaqarfiuvoq 70 miss. inulik (1.1.2009), Kalaallit Nunaanni inoqarfinni avannarpasinnerpaaq, Qaasuitsup Kommunia ataaniittoq.




#Article 167: Kullorsuaq (13 words)


Kullorsuaq nunaqarfiuvoq 436 miss. (1.1.2010) inulik, Upernaviup kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Qaasuitsup Kommuniani ilaasoq.




#Article 168: Niaqornaarsuk (15 words)


Niaqornaarsuk imalt. Niaqornarssuk nunaqarfiuvoq 300 miss. inulik (1.1.2010) Kangaatsiap kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Qaasuitsup Kommuniani atasoq.




#Article 169: Ikerasak (13 words)


Ikerasak nunaqarfiuvoq 238 sinnilaarlugit inulik (1.1.2010) Uummannap kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Qaasuitsup Kommuniani atasoq.




#Article 170: Nuussuaq (Upernavik) (13 words)


Nuussuaq nunaqarfiuvoq 204 miss. inulik (1.1.2010) Upernaviup kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Qaasuitsup Kommuniani ilaasoq.




#Article 171: Kangaamiut (13 words)


Kangaamiut nunaqarfiuvoq 357 miss. inulik (1.1.2010), Maniitsup kommunerigaluani atasoq ullumikkut Qeqqata Kommuniani ilaasoq.




#Article 172: Atammik (13 words)


Atammik nunaqarfiuvoq 1997 miss. inulik (2010), Maniitsup kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Qeqqata Kommuniani ilaasoq.




#Article 173: Narsarmijit (17 words)


Narsarmijit imalt. Narsarmiit, aamma nalunnginneqarpoq Narsaq-Kujalleq (qall.: Frederiksdal) nunaqarfiuvoq 97 miss. inulik (1.1.2010), Kalaallit Nunaanni inoqarfinni kujallerpaaq.




#Article 174: Ukkusissat (13 words)


Ukkusissat nunaqarfiuvoq 160 miss. inulik (1.1.2009), Uummannap kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Qaasuitsup Kommunianut atasoq.




#Article 175: Qeqertaq (Nunaqarfik) (13 words)


Qeqertaq nunaqarfiuvoq 130 miss. inulik (1.1.2009), Ilulissat kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Qaasuitsup Kommunianut atasoq.




#Article 176: Oceania (17 words)


Oceania tassaavoq nunavissuit ilaat, nunat imarpissuarniittut (Polynesien, Melanesien aamma Mikronesien) kiisalu Australia, New Zealand Papua Ny Guinea-lu.




#Article 177: Amerika (42 words)


Amerika nunavissuit ilagaat avannaaniit Amerika Avannarleq Amerika Qiterleq kujammut Amerika Kujalleq nunarsuup 8,3%-ia inissisimaffigaa (imalt. 28,4% nunataa), inuilu nunarsuup 14%-ii inoqarfigalugu.

Oqaaseq Amerika oqaannarniutinngortillugulu amerikkarmioq ilaasa paatsiveerutigisinnaasarpaat USA pineqarsoritillugu, kisianni una kukkunngilaq Amerika tassaammat nunavissuaq, USA-lu (Amerikami naalagaaffiit peqatigiit) nunavissuarmi Amerika-mi ilaammat. 




#Article 178: Antarktis (29 words)


Antarktis nunavissuit ilagivaat aamma taaneqarsinnaasoq Qalasersuaq Kujallermip nalaa, Antarktis qeqqaniikkami Qalasersuaq Kujallermi. Arktis assigalugu Antarkis silaannaa issittuaannangajappoq, ingammik ukiuunerani juni qaammataani aamma kaperlattarluni. Aasakkut decemberip nalaani ulloq unnuarlu qaamajuarpoq.




#Article 179: Afrika-Eurasia (17 words)


Afrika-Eurasia nunarujussuaavoq nunavissuarni ataatsikkoortuni anginerpaaq. Kujammut Afrika avammullu Europa kangimullu Asia. Tamakkiisumik 85% miss. nunarsuup inui najorpaat.




#Article 180: Aappilattoq (Nanortalik) (11 words)


Aappilattoq nunaqarfiuvoq nunatta kujataaniittoq, Nanortalik kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Kommune Kujallermi atasoq.




#Article 181: Alluitsup-Paa (15 words)


Alluitsup-Paa nunaqarfiuvoq nunatta kujataaniittoq 303 miss. inulik (2010), Nanortalik kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Kommune Kujalleq-mi atasoq.




#Article 182: Qassimiut (15 words)


Qassimiut nunaqarfiuvoq 30 miss. inulik (1.1.2009) nunatta kujataaniittoq, Qaqortoq kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Kommune Kujalleq-mut atasoq.




#Article 183: Qaarsut (13 words)


Qaarsut nunaqarfiuvoq 197 miss inulik (1.1.2009), Uummannaq kommunerigaluani ittoq, ullumikkut Qaasuitsup Kommuniani ilaasoq.




#Article 184: Kuummiut (13 words)


Kuummiut tunumi nunaqarfiuvoq 361 miss. inulik (1.1.2010) Ammassalik kommunerigaluani ilaasoq ullumikkut Kommuneqarfik Sermersuumiittoq.




#Article 185: Innaarsuit (12 words)


Innaarsuit nunaqarfiuvoq 161 miss. inulik (1.1.2010), Upernavik kommunerigaluani ilaasoq, ullumikkut Qaasuitsup Kommunianiittoq.




#Article 186: Kineserisut (oqaatsit) (15 words)


Kineserisut oqaatsit (Kina-miut oqaasii) immikkoortaapput arlariit sino-tibetanskit assigingajappai, mandarin tassaasut oqaatsit imaluunniit taariaatsit atorneqartuni amerlanerpaallutik. 






#Article 213: Februaari 29 (37 words)


Februaari 29 tassaavoq ulloq 60-ssaat gregorianskit ullorsiutaanni. Ullut 306-it sinnerupput ukiup naanissaanut. Ulloq taanna atortarnera naliginnaasuunngilaq, ukiut sisamakkaarlugit takkuttarmat. Ulloq taanna kukkusumik isigineqartarpoq ilassutitut, kisianni internet-imi quppernerni ilaanni suaarutigineqarsimavoq EU-p atulersissimagaa 2000-imiit ulloq ilassutitut kisiannili taamaannera qularutigineqarluni.


#Article 215: Kurów (Puławy eqqaaniittoq) (26 words)


Kurów (Puławy eqqaaniittoq) nunaqarfiuvoq Poleni-ip kujataaniittoq, Województwo lubelskiep immikkoortortaani. Kuup Kurówkap eqqaani inissisimavoq. Inuttusigivai 2782-it (30.06.2006). Illoqarfik suliassaqartitsilluarpoq suliffissui nersutit amiinik meqquinillu aamma meqqulualinnik nioqqutissanik nioqqutissiortarmat.




#Article 222: Ukiuunerani OL 2010 (27 words)


Ukiuunerani OL 2010 ingerlanneqassaaq illoqarfimmi Vancouver-imi Canada-p immikkoortortaani British Columbia-mi ulloq 12. feb.-miit 28. feb. tungaanut. Sisoraatinik ammut sangioraarnerni ingerlanneqassapput illoqarfik sisorariartitsisarfik Whistler sinnerilu Vancouver-imi eqqannguanilu ingerlanneqassallutik.




#Article 223: Iron Maiden (398 words)


Iron Maiden nipilersoqatigiiupput heavy-metal-inik appisimaartartut aallartittut 1975-imi London-imi Tuluit Nunaanni, aallarniisoralugu bassertartuat Steve Harris. Nipilersoqatigiit naatsorsuunneqartarput maani silarsuarmi heavy-metal-imik sunniilluarnerpaat, immiussatik katillugit 120 mio. sinnerlugit tunisaammata. Arlallit nipilersoqatigiit heavy-metal-imik nipilersortartut taakkununnga sunnertillutik nipilersortarsimapput, soorlu amerikkarmiut Slayer, namminneq oqarsimapput Iron Maiden-ikkut nipilersoriaatsiminnik sunniinerpaasimasut. Nipilersoqatigiit 19. aug. 2005 Hollywood's Rockwalk-imut ilanngunneqarput, tassaasoq nipilersornermut assersuullugu Hollywood Walk of Fame.

Nipilersortartut ilisarnaaqqutaat, Eddie, ilaasarpoq tusarnaariartitsisarneranni aamma immiussaminni saqqaani. Eddie computerspil-ini Ed Hunter tunuliaqutaavoq. 

Nipilersoqatigiit aallartipput maajimi 1975, Steve Harris Dave Murray-ilu naapimmata siullerpaamik. Ukiullu trettenit qaangiuttut taarseraannernik nipilersoqateqartarlutik ingammik aallarteqqaarneranni, taakku suli annermik nipilersoqatigiit ingerlappaat.

Iron Maiden-ikkormiut arlalinnik inuttaqartarput nikerartartunik 1970'ikkunni, tamassumalu nalaani tusarnaartitsinerusarput tamani punkklubbini London-ip kangisinnerusortaani. Naak nipilersoriaasiat metal-iugaluartoq, soorlu Deep Purple, Yes, Wishbone Ash aamma Black Sabbath-ikkut taamaattut, nipilersoriaaseqaqqaarput punk-inik sukkasuunik. Taamatut nipilersoriaaseqartarnerat unippoq erinarsortuat siulleq Paul Day taamaatimmat taarserneqarlunilu Dennis Wilcock-imit. Day nipilersoriaatsinik punk-inik sukkasuunik tusarnaarusutaqartuusoq, Wilcock-ilu Kiss-ikkunnik nuannarisaqartoq soqutigisarinerugai tusarnaartitsinerni qalipaatigissaartunik ilusilersuineq aagasaartunillu asuleertunik.

Nipilersoqatigiit taamatut punkinik atueqqittalerput Paul Di'Anno erinarsortortaarileramikku. Immiussisarfimmi sulisut Iron Maiden-ikkut ukiorpannili oqaluuttaraluarpaat nutsatik killulaartaqqullugit nipilersoriaasertillu metal-iusoq atornagu punk kusanalaarnerusoq atulaartaqqullugu, tassanilu Di'Anno nujaqartartoq naatsunik, siuttoralugu atuisalerput sukkasuunik kigaallannernillu akusarlugit nipilersoriaaseqalerlutik. 1978 ingerlanerani Harris Murray-ilu inuttaqalerput aalajaatsunik nipilersoqateqalerlutik, ilanngullugu trommertuat Doug Sampson.

Tamassuma nalaani (1978) Iron Maiden-ikkut uissuumminangaartunngorput Tuluit Nunaanni rock-ertarfiusuni. Ukiut pingasuinnaat nipilersoqatigiittarput, amerlasoorsuarnillu aalajaatsunik tusarnaartartoqalerlutik. Suli namminneq sanaaminnik atuineq ajorlutik, 31. dec. 1978 immiussipput nipilersoriaasertik saqqummiullugu (demo) tusaamaneqarnerpaamik rock-ip oqaluttuarisaanerani. Sisamat, pingasut single-liaanni ilaallutik The Soundhouse Tapes (1979), ulloq manna tikillugu katersugaatissatut piumaneqarnerpaat.

Nammineq sanaaminnik immiussaqqaavat Iron Maiden saqqummerpoq 1980-imi niuernerup aamma allaatigineqarneranut iluatitsilluartumik. Nipilersoqatigiit kissassaasuusarput Kiss-ikkut angalaarneranni aamma Judas Priest-ikkunnut akuttukkaanik kissassaasartuullutik. Nipilersoqataat ilaat peersikkiarlugu Adrian Smith ilannguppaat.

Smith blues-imut sunnigaasuuvoq, aamma ilaatigooriarluni misiligarnartunik nipeqartarluni, nipilersoriaasia Murray-imut assigiinngilluinnartoq ilaliinnartarpaa Iron Maiden-ikkut nipaata qanoq innera immikkuullarissunngorlugu. Ilisarnaaqqutigisalerpaat ataasiakkaarisoqarnerani marluullutik ingioqatigiillutik nipaqartarnerat.

Nipilersoqatigiit Iron Maiden festertut ikiaroortullu akornanni ilaanngisaannarput, erinarsortuat Paul Di'Anno eqqaassanngikkaanni. USA-mi tusaamasarsuanngulernerat ilutigalugu Di'Anno ileqqulersornera ajorsigaluttuinnalerpoq ilaminut tutsinneqartalerluni nipilersornerannullu malunnarsisalerluni kinguneritinneqarluni nutaamik erinarsortortaarlutik Bruce Dickinson-imik atilimmik.

Dickinson erinarsornera allaanerusoq ilaasa pitsaanerutikkaat iluarinerullugulu. Taassuma erinarsorluni nuussualioqataaqqaarpoq The Number Of The Beast, naatsorsuunneqartartoq nipilersoriaatsini heavy-metal-ini puigunngisaannagassaq. Nuussualiaq taanna silarsuarmi pissangagineqarluni iluatsilluarpoq, erinnat marluk ingammik attuisuullutik: The Number Of The Beast (qulequtaa) aamma Run to the Hills. 

Nuussualiaat The Number of the Beast saqqummermat (1982) kinguneritippaa Iron Maiden unnerluunneqartalermat, ingammik USA-mi, satanistiunerarneqartarlutik. Naak nipilersoqatigiit unnerluutit tamakku tunuartinniartaraluaraat erseqqissartarlugulu Steve Harris sinnattuni taalliorsimagaa, arlallit tusagassiuutit killormuanik isumaqartartut. Kristumiut immikkoorniaqatigiit piumasaqaraluarput nuussualiaat aserorterneqaqqullugit.

Taanna nuussualiaq immiunnerata nalaani kinguneraniluunniit, immiussisuat Martin Birch biilertilluni ajutoornermik nalaataqartoorpoq akiligassinneqarlunilu 666 pund. Birch akiliinnarpai 667 pund, ilamigooq akileeqqusisoq uppertuusimagami.




#Article 224: Simik (Nipilersoqatigiit) (37 words)


Nipilersoqatigiit Simik Nuumminngaanneersuupput 1978-imi aallartittut, casette-liaqqaataat Tusaavinga saqqummeqqaarmat nuannarineqaatigilerpaat soorlu Akisuasumik aamma allat erinaannarnik (instrumental) atuisarnerat alutornaqutigivaat. Erinnamik ataatsimik attortitsinikuupput, erinaq Iliveqarfik saqqummerseqqaaramikku KNR-radiukkut atoqqusaajunnaarnikuugaluarmat. Ullutsinnili ajorineqarnani radiokkut atorneqartarpoq aamma nunatsinni nuannarineqalersoq Nina Kreuztmann Jørgensen erinarsorlugu immiunneqaqqinnikuummat.




#Article 225: Illoqarfiit pingaarnersaat (39 words)


Illoqarfiit pingaarnersaat tassaanerusarpoq illoqarfik, nunap (naalagaaffiup) naalakkersuisui najugaqarfigisaat (issiaffigisaat).

Aamma nunaqarpoq naalakkersuisui illoqarfiup pingaarnersaata avataani inissisimallutik, soorlu Hollandi illoqarfiup pingaarnersarigaa Amsterdam, naalakkersuisuilu Haag-imi inissisimallutik.

Nunani tamalaani illoqarfik inuttunerpaaq illoqarfittut pingaarnertut atugarivaat, kisiannili assersuutitut peqarpoq, nunami qiterpasinnerusumiittut illoqarfittut pingaarnertut inissinneqartarlutik. 






#Article 241: Oqaluttuarisaaneq (24 words)


Oqaluttuarisaaneq taaguutaavoq atorneqarajuttoq, qanga pereersunik pisunik eqqaaneqartartoq, soorlu nunarsuup nunataata oqaluttuarisaanera. Oqaluttuarisaaneq ilinniaraanni, pineqarnerusarput inuup oqaluttuassartaa, tassa ilinniarneq inuk susimanersoq piffissap siusinnerusup ingerlaarnerata iluani.




#Article 242: Filosofi (36 words)


Oqaaseq filosofi grækerineersuuvoq, philo taaguutaasoq qanga grækerit oqaasiat asanninnermut tunngasoq - ikinngutigiinneq eqqarsaatiginerullugu, naaneralu -sophia isumaqartoq silassorissuseq. Oqaaseq filosoffeq ilaatigut imak paasisinnaavarput tunuliaqut grækereq inunnguutsimigut silassorissoq, taavalu filosoffimik eqqarsaatersorneq tassaanerusoq silassorissusermik nassaassarsiorneq imalt. nuannarisaqarneq, silassorinneq inunnguuserinngikkaluarlugu.




#Article 243: Siissisoq (Nipilersoqatigiit) (25 words)


Nipilersoqatigiit Siissisoq Uummannaminngaanneersuupput, heavy metal aamma punk rock-inik nipilersortartut 1998-imi aallartittut. Nuussuaaraq saqqummersinnikuuaat atilik Aammarpassuillu, tusarnaarumasuni qaammatit marlunni sallersaanut ilaasarlutik. Kalaallisut erinarsorlutik Afrika-mi uumasut taalliornerusarpaat.





#Article 251: Ullorsiut (19 words)


Ullorsiut tassaavoq, ullut ukiulluunniit ingerlaarnerini aaqqissuulluakkamik atugassiassatut sananeqartartoq. Aamma ullorsiut ilisarilluarneqarpoq ullup ingerlanerani allattuiffissatut (soorlu qaammatisiutit, ullorsiutillu kaasarfimmiugassat il.il.).




#Article 252: Ukioq ilassutilik (38 words)


Ukioq ilassutilik tassaavoq ukioq 366-inik ullulik, naliginnaasoq gregorianskit ullorsiutaanni 365-inik ulloqartartoq. Februaari 29-inik ulloqalertarpoq naliginnaasumik 28-inik ulloqartartoq. Ukioq ilassutilimmi ulloq ataatsimik ilaneqartarpoq tassaanerusoq 24. februar, kisiannili arlaatigut atugassatut isumaqarpallaarnani (29. februaari ilassutitut isigineqarmat).

Ukiut sisamakkaarlugit ukioq ilassutilik takkuttarpoq.




#Article 253: Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat (34 words)


Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat (tuluttut: West Nordic Council, qallunaatut: Vestnordisk Råd, savalimmiusut: Útnorðurráðið, islandimiusut: Vestnorræna ráðið) naalakkersuinikkut suliniaqatigiiffiuvoq, kalaallit, savalimmiut, islandimiullu inatsisartuinit naapittarfiusoq. 1985-imi pilersinneqarpoq ateqaqqaarluni (qallunaatut): ’Vestnordens parlamentariske Samarbejdsråd', 1997-imiillu maannakkut atia taamaalerluni.




#Article 254: Odense (33 words)


Odense Danmarkimi illoqarfik. Danmark-imi illoqarfiit anginerit pingajorivaat Fyn-imilu illoqarfik anginerpaalluni inuttussusigigai 158.678 (2009). Odense Å (Odense kuua) eqqannguaniippoq, Odensellu kangerlua kujammut 3 km. missaaniilluni. Danmark-imi napparsimmaviit anginerpaat tullia Odensimiippoq - Odense Universitetshospital najugaqarfigigamiuk.






#Article 266: Wikipediap kalaallisuup oqaluttuassartaa (58 words)


 er et projekt hvor vi sammen skriver og bruger en encyklopædi. Målet er at lave et komplet leksikon med åbent indhold på alle verdens sprog.

Suli ikittunik manna allaaserisanik imaqarpoq, oqaatigineqarsinnaavoq Wikipedia oqaatsit allat sanilliullugit (soorlu qallunaatuuani il.il.) manna oqaluttuassartaa suli aallartinniarsarivoq. Silarsuarmi pissanngatigineqartuuvoq, encyklopædi-mik ammasumik allanneq allaat oqaatsit arlallit assigiinngitsut atorlugit atugassiaalluni, allaaserisat allaaserineqartut oqaatsit allanut innersuunneqarsinnaasarmata.




#Article 267: Tuluttut (45 words)


Tuluttut tassaapput germanskit oqaasii, oqaaserineqartut Tuluit Nunaanni, Amerika Avannarlermi, Australiami, New Zealand-imi aamma nunani arlaqartuni. Afrikap ilaanni aamma Asiap kujataata ilaanni pisortatigoortumik oqaasiupputtaaq. Oqaasiupput nunarsuarmi atorneqartuni siammasinnerpaasut (Kinamiut oqaasii amerlanerulaarlutik). Oqaatsit tuluttut inunnguuseralugu oqaatsit tullertut atorneqarnerpaapput nunarsuarmi, 480 mill. miss. inunnit oqaaserineqartuummata (2005).

Tuluttut aioa




#Article 268: Aasaanerani nalunaaqqutaq (40 words)


Aasaanerani nalunaaqutaq atorneqalertarpoq qaammat martsi naalernerata missaaniit oktoberi naalernerata tungaanut, nalunaaqutaq akunneq ataatsimik siuartinneqartarmat. Nunat tamarmik atugarisuunngilaat, aamma assigiinngitsuummat nunani kiattuni qaqugu aasarnera naaneralu aallartittarnera ersernerlussinnaammat.

Siunertaavoq ullup qaamarnga atorluarnerujumallugu, taamaalilluni sarfamik qullermillu ikimatitsisarneq annikillineruniassammat, naak ilaasa tamanna iluaqutaanera apeqqusertarsinnaagaluaraat.




#Article 287: Wikimedia (119 words)


Wikimedia-fonden (tuluttut: Wikimedia Foundation) tassaavoq suliniaqatigiiffik arlalinnik ingerlatsisoq ukuusuni Wikipedia, Wiktionary, Wikiquote, Wikibooks, Nupedia, allallu assingusut. Suliniaqatigiiffiuvoq aningaasanik iluanaarfiunngitsoq (fond: aningaasanik katersuiffik, akissamaatit, sillimmatit assigisaallu), ingerlasuulluni Florida, USA inatsisaata ataani. Fond-i siullerpaamik avammut nittarsaanneqaqqaarpoq Bomis direktørianit aamma Wikipedia aallarniisooqataanit Jimbo Wales-imit 20. juuni 2003. Ateq Wikimedia atoqqaarneqarpoq e-mail-ikkut Sheldon Rampton atortarnermigut WikiEN-1 allallugu, taamaalilluni internet-imi inissinneqarpoq wikimedia.org fond-itullu ingerlalerluni Daniel Mayer-imit, Wikipediap aallarnisaasuvisa ilaat suleqataalluartuusoq.

Aningaasaateqarfiup taassuma siunertarivaa WikiWiki-tut ittut ammasumik imallit suliniutit alliartorluartinnissai aamma ineriartortinnissai taamaalilluni imarisai tamarmik takuneqartissinnaanngorlugit tamanut atuarneqarsinnaanngorlugit, akeqanngitsumik aamma reklame-qanngitsunik. Ilanngullugu isumagivaa encyklopædi assut ingerlalluarneqalersoq oqaatsinillu arlalinnik atugaasoq taaneqartartoq Wikipedia, aamma ordbogi; Wiktionary, encyklopædi oqaatsinik allatanilluunniit issuaaffik; Wikiquote aamma elektronik-ikkut atuagassat arlallit ilinniartunut saaffiginnittut; Wikibooks. Nupedia suliniut nungukkiartuaalersoq aamma isumagaa (wiki-unngilaq, kisiannili ammasumik imaqartuulluni).






#Article 295: Eyjafjallajökull (innermik anitsisartoq) (38 words)


Eyjafjallajökull Islandimi innermik anitsisartoq. Eyjafjallajökull (isumaqarpoq qeqertaq-qaqqaq-sermeq) tassaavoq sermingaatsiaq 78 km2 angissuseqartoq portunerpaasoq qaqqat eqqaaniittuni 1.666 meter immamiit qummut. Naqqaniippoq innermik aniatitsisartoq. Ukiuni sermeqarfiusuni innermik anitsisarnera ingerlasarsimavoq kingullermillu aniatitsimmat 2010-mi arsakui avamut europap avannaanut ingerlaarmata timmisartornermik angallanneq unitsinneqartariaqalerluni.




#Article 316: Eqalugaarsuit (12 words)


Eqalugaarsuit nunaqarfiuvoq 144 ataatilaarlugit inulik, Qaqortup kommune-rigaluani atasoq ullumikkut Kommune Kujalleq-mut ilaasoq.




#Article 317: Igaliku (17 words)


Igaliku (imalt. Igaliko) nunaqarfiuvoq Narsap kommunerigaluani ittoq ullumikkut Kommune Kujalleq-mi ilaasoq.
Igaliku aamma nalunnginneqartuuvoq nunaateqarnermik savaateqarnermillu ingerlatsisaqartutut.




#Article 318: Air Greenland (117 words)


Air Greenland 1962'imi Grønlandsfly A/S'itut Namminersornerullutik Oqartussanit, Danskit Naalagaaffiannit, SAS'imit, Orsugiassioqatigiinnillu pilersinneqarpoq. Ullumikkut piginnittuupput; SAS (37,5 %), Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussa (37,5 %), Danskit Naalagaaffiat (25 %).

Sulisut 600'it missaaniittut suliffeqarfimmi atorfeqartut, sumiiffinni 18'ini Kalaallit Nunaanni, Danmarkimilu inissisimaffeqarput.

Air Greenland ukiumoortumik nunatsinni, Kalaallit Nunaannut, Kalaallit Nunaannilu ornigassanut kisimi ingerlatsisuusarpoq. Kalaallit Nunaanni timmisartuussisarnerit, silap pissusaani issittumi timmisartunik suluusalinnik qulimiguulinnillu ingerlanneqartarput.

Maaji 2010

Toqqaannartumik Narsarsuarmiit, Kangerlussuarmiillu Air Greenland'ip timmisartuutaanik Airbus A330-200'imik (Norsaq) Boeing 757-200'imillu (Kunuunnguaq) Københavnimut timmisartuussisoqartarpoq. Ukioq manna aasaanerani toqqaannartumik Islandip illoqarfiisa pingaarnersaata timmisartoqarfianut, Reykjavik (Keflavik)'imut timmisartuussisarnerit maajimi Nuummiit ingerlanneqartalissapput.

Aasaanerani Air Iceland, Air Greenlandi'mut unammillertaasartoq, ukiunilu kingullerni siuariaateqarluarsimasoq, ingerlaffigisarpai; (Reykjavikkimiit)

Ittoqqortoormiit / Nerlerit Inaat toqqaannartumik Air Greenland'ip timmisartuutaanik suluusalinnik  ingerlaffigineqanngilaq.

Air Greenland'imi attartortitsinerni immikkoortortaqafimmi makku soorlu suliarineqartarput: 




#Article 326: Kulusuk (10 words)


Kulusuk nunaqarfiuvoq tunumiittoq, Tasiilap kommunerigaluani atasoq ullumikkut Kommuneqarfik Sermersooq ataaniittoq.




#Article 327: SAS Scandinavian Airlines System (151 words)


Scandinavian Airlines System, (naalisillugu: SAS) scandinaviami timmisartortitseqatigiiffiuvoq, naalagaaffinni; Danmarkimit (14,3 %), Norgemit (14,3 %) og Sverigemillu (21,4 %), piginneqataasunillu namminersortunik; inuinnarnik (50 %) pigineqarpoq. Naalagaaffinni piginnissutit agguarneqarsimapput 2:2:3'sut nunani piginneqataasunit.

SAS tunngavilerneqarsmavoq aggistip aallaqqaataani 1946'mi, naalagaaffiit naapertorlugit DDL, (Danmark), ABA (kingusinnerusukkullu SILA, Sverige) aammalu DNL (Norge) annertuumik suleqatigiilernermi iluaqutissarsigamik - pingaartumik Amerika Avannarlermut timmisartuussisarnerni. Timmisartuussineq siulleq ingerlatsiviup qalipaatai nutaat atorlugit, Septembarip ulluisa 17'iani ukioq taanna ingerlanneqaqqaarpoq.

SAS pingaarnermik qullersaqarfeqarpoq Stockholm'imi sillissutiginerullugillu mittarfiit; Stockholm-Arlanda, Oslo-Gardermoen, København-Kastrup, Københavnimi Kastrup timmisartortitseqatigiiffiup miittarfittut pangaarnerutillugu, imaluunnit orniffissatut pingaarnertut. Timmisartortitseqatigiiffiup timmisartuutai piffissap ingerlanerani aallarnerneqarneraniit timmisartut 130'upput firmanit ukunanit: Airbus, Boeing, McDonnell Douglas, de Havilland Canada (Bombardier'imit pigineqalersimasoq) aammalu Fokker.

SAS ulloq manna eqimattaqatigiinnut Star Alliance'mut ilaasortaavoq. Star Alliance maajip ulluisa 14'ianni, 1997 aallarnerneqarsimasoq. Nunarsuarmilu suleqatigiinnerulerneq timmisartortitseqatigiiffiit akornanni annertuumik tapersersorpaa.

Ajornartorsiulernerit marluk kingorna timmisartumik Q400'mik, septembarimi 2007'imi Aalborg'imi, Vilnius'imi, Lithauen'imilu timmisartup assakaasuinik ajornartorsiornerni, SAS timmisartuutiminik Q400'inik timmisartuussinernik unitsitsigallarpoq, Oktobarillu ulluisa 28'ianni 2007 siulersuisut aalajangerput timmisartortitseqatigiiffimmi timmisartup Q400'ip atorneqaqqinnginnissaanut.




#Article 343: Attu (11 words)


Attu nunaqarfiuvoq 226 miss. inulik, Qaasuitsup Kommuniani ittoq, Kangaatsiaq kommunerigaluani ilaasoq.




#Article 344: Kangersuatsiaq (12 words)


 
Kangersuatsiaq nunaqarfiuvoq 186 miss. inulik, Upernaviup kommunerigaluani ittoq, ullumikkut Qaasuitsup Kommuniani ilaasoq.




#Article 345: Joe Cocker (86 words)


John Robert Joe Cocker (in.  20. maj 1944 - 22. dec. 2014), Tuluit Nunaanni) tuluuvoq erinarsortartoq blues/rock-inik atuisartoq, nuannarineqalerpoq 60'-ikkunni erinarsornini qummut qataannernik iggiarlulluni erinarsortarneranik, aamma erinarsoraangami talini eqqumiikajaanik aalatittarlugit, aamma erinnanik allat atugaanik nammineq piumaminik nipeqartillugit atuisarneranik (ingammik Beatles-ikkut atugaanik).

Joe Cocker single-imik saqqummersitseqqaarpoq 1964-imi atilik I cry instead, Beatles-ikkut atugaat, taanna kinguilu annikitsumik nuannarineqalerput Tuluit Nunaanni.

Meeraalluni koobunik (cowboy) nuannarisaqarpallaarnini pissutigalugu meeraqataasa kiisa taagortalerpaat Joe ullorlu manna tikillugu taamatut ateqarnini tusaamaneqaatigalugu.

Erinnat ilisarnartut nuannarineqalersut ilaat ukuupput, soorlu You Are So Beautiful 1975-imeersoq. Ilaallu makkuupput:




#Article 346: Paris (36 words)


Paris Franskit Nunaanni illoqarfiit pingaarnersarivaat inissisimasoq Frankrig-ip avannarpasinnerusortaani kuuk Seinen aqqusaarlugu ittoq.

Paris nammineq allaffissornikkut inuit missingersuummik inuttarivai 2.153.600, illoqarfiullu avasinnerulaaniittuni inuit 9,93 mio. missaaniillutik, illoqarfissuartaalu tamarmik katillugit 12 mio. missaaniillutik, taamaalilluni Europami illoqarfiusuni inuttunerpaani akornaniilluni.




#Article 347: Kuulti (282 words)


Kuulti (Latinnerisut: aurum) tassaavoq grundstof 79-issaat kemi-mi nalunaaqqutserneqarsimasoq Au. Kuulti naliginnaasumi piffinniikkuni isikkuagut oqimaannerusuuvoq aamma ilusilersoruminartuulluni.

Pinnersaasiat allallu kuultimik sanaat allanngoratik sivisuumik nunamiissinnaaneranut pissutaavoq
kuultip saffiugassat allat assiginagit silaannarmik, sialummik anorimillu sunnerneqartannginnera.
Kuultip qaavata sananeqaatit allat allannguutigineq ajorpai, qillertuaannarpoq sungaartumillu qali-
paateqartuaannarluni. Taamaattumik kuulti taasarparput saffiugassaq erlinnartoq.

Taamaattumik aamma kulti pinnersaasiassaqqissuuvoq, soorlu kiaguup isugutaanit sunnerneqarnerluunniit
ajorami.

Qangarsuaaniilli kuultimik pinnersaasiorneq ajornakusoortuusimanngilaq. Kuultip 1000 °C-ip missaa
aaffigilertarpaa, tamannalu aamarsuup aamaarnerani pisinnaalluni. Kultilu aqilillaqqissuugami ilu-
silersoruminartuuvoq. Taamaammallu kulti sannatiliassaqqissuunngilaq, soorlu saviliaralugu ulimaa-
siaraluguluunniit.

Kuulti tassaagunarpoq inuup saffiugassatut ilisimaleqqaagaa. Kuultimi nunap sananeqaataanut allanut
akuliunneq ajorami immikkoortikkuminartuuvoq, nassaariuminartuullunilu. Saffiugassat amerlanerit
allat immikkut akuiaanikkut aatsaat piiaaqqaarluni pissarsiassaasarput.

Tamani tamaani kuultiminermik seqummanilluunniit nassaartoqartarpoq. Niutsiviusaq imermik imalik atorlugu kuulti sioqqanit ujaraaqqanillu immikkoortinneqarsinnaavoq. Periuseq taanna kuultisiortartut atortarsimavaat. Kuultimi oqimaatsorsuuvoq. Imermiit 19-eriaamik oqimaanneruvoq, sioqqaniillu ujaraaqqaniillu arfineq-marloriaatip missaani oqimaannerulluni.

Ullumikkut kuultimik pinnersaatisigutta pisiarput saffiugassanik assigiinngitsunik akuugaassaaq,
kuultip manngersaatigisaanik. Kuultitaata qanoq atsiginera karatinngorlugu nalunaarneqartarpoq. Kuulti akuitsoq 24 karatiuvoq. Pinnersaatit kuultiusut 14 karatiugajuttarput.

Tassa 14-erarterutaa kuultiusarpoq sinnerilu qulerarterutai saffiugassaasarput allat, soorlu kanngussaasinnaalluni.

Kuulti aamma saattumik pladiliarineqarsinnaavoq, allaammi 1/10000 millimeteriinnarmik issussusillit
kusassaasiassat - aamma silami atorneqarsinnaasut, kuultimi nungujartorneq ajorpoq.

Kuultimi manngertornissannginnami aajartortaraniluunniit imaassinnaavoq kalaallit naliginnaalluinnartut aappariinnerminni assamiutaat qanga Indiami kunngip paniata ujamerisimagaa
kingorna aatseqqillugu assammiuliaasimasoq.

Saffiugassat erlinnartut allat

Sølvi platinilu kuultitulli saffiugassaapput erlinnartut, itsarsuarlissaaq ilisimaneqartut. Sølvili
qillerunnaartarpoq avatangiisinit sunnerneqartarami, taamaattumillu qillersartariaqalersarluni. Sølvili qillersaraanni qallersaa katagartinneqartarpoq.

Sølvi kuultimiit nassaassaaneruvoq, taamaattumillu kuultimiit akikinnerulluni. Sølvi aamma pinnersaasiarineqartarpoq, annertoqisorlu aamma assiliissutip imassaata qalipaateqanngitsup
sanaartorneranut atorneqartarluni.

Platini kuultimit qaqutigoorneruvoq kuultimillu akisunerulluni. Manngertuuvoq, allanngujaatsorsuulluni, allallu atortussiat akornutiginagit akuliussinnaalluni. Taamaattumik
kemi atorlugu suliffissuarni atorneqaqaaq.

Saffiugassat erlinnartut akisoqimmata saffiugassat allat aamma atorlugit pinnersaasiortoqartarpoq.
Ajoraluartumilli pinnersaasiat tamakku ilaat pitsaanngitsortaqarput. Saaffiugassiat tamakku saffiugassanut akisuunut sanilliullutik inuup amia isugutaalu sunnertiffigisinnaasarpaat, tamannalu
pisarluni saffiugassap qaava sananeqaatinik allanik sunnerneqarluni allanngoraleraangat. Tamanna
nammineq ajornerpaajunngikkaluarpoq, ajornerullunili inuup amiata pinnersaasiap sananeqaataa
saperaangagu.




#Article 348: Albania (10 words)


Albania (albanskisut: Shqipëri) tassa nuna Europami. Tirana tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 349: Australia (13 words)


Australia tassa nuna Oceaniami. Canberra tassa illoqarfiit pingaarnersaat aamma Sydney tassa illoqarfik inuttunersaq.




#Article 350: Iganeq (668 words)


Iganeq tassaavoq nerisassanik uunnaaneq, piareersaanerlu.

Igasoq toqqaasarpoq akulerussuisarlunilu akoorutissanik, sakkut periutsillu assigiinngitsut atorlugit. Suliarinerani, mamaa, sannaa, isikkua akoorutissallu akuutissartaasa sunniutaai allangorsinnaasarput. Nunarsuaq tamaat isigissangaanni igariaaseq akoorutissallu assigiinngittorpassuit atorneqarput. Avatangiisit immikkuullarittut, aningaasaqarneq piorsarsimassutsikkullu malitat apeqqutaallutik. 

Igasullu ilinniarsimanerat pikkorissusaalluttaaq assigiinngittaqaat.

Nerisassat uunnallugit, imaluunnit inneq atorlugu nerisassiorneq inuup immikkuullarissutigaa. Ilisimatuullu ilaasa ilimagaat igasarneq inuup ineriartorneranut pingaaruteqarsimasoq. 

Inuup ineriartorneranik ilisimatuut ilimagaat ukiut 250.000 matuma siornatigut innerup atornera ineriartortinneqaqqaalersimassasoq. 

Atugartuussuseriiaat akornanni, nunaateqarnerup, niuernerup angallannerullu ineriartornerata igasut akoorutissanik nutaanik pissarsinissaai periarfissarsitippaai. Nassaassarsiat atortorissaarutillu nutaat, soorlu marriorneq, imermik uninngasuuteqarneq qalaassinerlu ingariaatsinik atuineq annertusivaa. 

Igasut ilaat ullutsinniusut ilisimatusarnermi periutsit siuarsimasut atorlugit nerisassanik piareersaasarput.

Uppernarsaatissaqartoqarpianngilaq qanga inganeq pilersinneqarsimanersoq. miluumasunik inungasunik ilisimatooq Richard Wrangham naliliivoq ukiut 1.8 million-iniik 2.3 million-it matuma siorna inganeq pilersinneqarsimasoq. 

Allat ilisimatuut ilimagaat allaat inganeq ukiut 40,000 imaluunnit 10,000 matuma siorna pilersinneqarsimasinnaanera.

Inneq uppernarsaatitut atornissaa tulluutinngilaq, nuna Afrikkap kitaaniittoq inoqannginnersallu allat kallermik toqqitinneratigut ikuallannerit suli pisarmata, qularnarsisillugu qangarpiaq inneq atorlugu ingasalertoqarsimanersoq, taamaallalli uumasunik qaasuttunik ungalusimassutissatut kialaarnissamulli atorneqarneranut takutitsiinnarluni. Inuup ineriartorneranik ilisimatuut ikannerit inneq atorlugu inganerup aallartivissimanera ukiut 250,000 matuma siorna ilimagaat, qangarsuaq ikumatitat, nunami kissarsuutit, uumasut saarngi ikuallatat, ujaqqanillu sakkut Europa-mi kangiatalu qeqqani nassaarineqartarmata. Takussutissatut uppernarsaatissatuaavoq ukiut 2 million-it matuma siornatigut nunami ikuallanneq inuup saarnginik sinnikulik, kisiannili inuup ineriartorneranik ilisimatuut ikannerit ilimagaat iluatsitsinerinnarmik pisimasoq inummillu ikuallataanani.

Kisiannili, ujaqqat uunnallutik aseqqukut Texas qeqqaniittut (Naalagaaffeqatigiit) ujaraapput ikuallatat egitakut, imaluunnit ujaqqat nikuisitat innermik sequmitat 3,500 ukiunik pisoqaassusillit nassaassaapput. Taakkua nunami kissarsuutitut ingasimanernut uppernarsaatitut atorsimasinnaapput, takussutissaqaramik uanittunik naasunillu assigisaannik sinneqalaarneritigut. Tuluit nunaannittaaq ujaraannarnik, bronze-mik saviminermillu sakkoqarallarnerup nalaaneersunik assigusunik aamma peqarpoq, taaneqartartunik ilivit/eqqaassutissat ikuallatat.

Inganermi akoorutissat uumasunik ikannerit tunngaveqarput. Naatitat, paarnat, issingiassat qaqqortarissallu naasunik pipput. Neqilli, manniit immummiillu sanaat uumasunik piullutik. Pupiit aamma qapuit iffiornermi oqummik pilersitsisartut tappiorannartut atorneqartarput. Ingasut aamma imeq aatsitassallu soorlu tarattut atortarpaat. Ingasut aamma viinnit atortarpaat, aalakoornartut paarnarsuarnik allanilluunniit naatitanik sanaanik.

Pinngortitameersut akoorutissattaat atorneqartarput sananeqaatiaraqatigiinnik akullit, soorlu timitassaq, nukissat orsullu imermik aatsitassanillu akullit. Inganermi akuutissat sunniutaai sananeqaatiaraqatigiinniittut allanngortitinneqartarput.

Uumasuninngaanneersut nerineqarsinnaasut uku nukiit, ilormiut, immuk, manniit aamma manniup qaqortortaai, timissanik akoqangaatsiarput. Aammattaaq naasuneersut tamagajammik, ingammik paarmaasat naatsiiassallu, timissamaateqarput, annikinnerungaatsiartumilli. Sananeqaatiaraqatigiinnik timissanik sanasussanik inuup timaata sanarfisinnaanngisaanik taakkuninnga pisinnaavungut. Timissat uunnakkaangamik atorfivitsik isikkutillu 

qimattarpaat. Ikattutigut, taassuma sannaa aqinnerulertarpoq seqummarinnerulerlunilu – neqilu ingasarpoq. Ilaatigullu timissaq issortarpoq, soorlu manniup qaqortortaa issoraangami. Manniup qaqortortaa issoqqangaatsiaraluartoq tasisuaarnera tugusunnitsunik iffiornermi atorneqarluartartut ilaraat, kingulerartuutinilu tunngaviit ilaralugu ingammik aalaterujussuakkani.

Nukissat sioraasaannaat, soorlu nerrivimmi sioraasat, sioraasaq marloqiusamik sananeqaatiaqqanik atasunik atasulik, ataasiinnarmillu sananeqaatiaqqanik atasulik, naatitaniillu sioraasat taavalu qerattarsaat panikaasiamiik qaqorteqqasumik, suaasanik naatsiiamillu pisarput. Nukissap uunnannera paasilertoruminaatsuuvoq.

Sioraasaq takisuumik sananeqaatiaqqanik ataqatigiissaakkanik atasulik takisooq, soorlu qerattarsaat, ingangaangami sioraasartaa minninngorluni sequtsilertarpoq, sioraasalli naammaannannerit erngataasanngornerusarlutik. Sioraasap sananeqaatiarataata ungalusiatut isikkuanit imeq tamarmi peerpat, taava kukkarnaanngoriartulernera aallartissooq, sioraasarlu kianneranit seqummatertarpoq aamarsuup sananeqaatiaraata pinngoriartornerani. Aallallu sioraasat seqummatertut kukkarnaamik sanasarput. Taannalu maillard qisuariaataanik taasaq nukissanik timissanillu uunnaanermi pilersitsisarpoq, mamamik sakkortulisaatitut.

Orsut assigiinngittut naasuninngaannik uumasuniillu pisinnaapput, soorlu punneq puisilluunnit orsuanik. Orsoq uunartorujunngorsinnaavoq. Imiup kiak qalaalerfissaa qaangersinnaavaa, taamattumik akoorutissanik uunnaanermi atorneqartarpoq, soorlu siatsipiloornermi siatsinniinnarmiluunniit. 

Inganermi imeq imerpalasutulli allatut atorneqakkajuttorujuuvoq. Ingaaq imermut, ilaatigut mamalikkamut, qalaanniarlungu. Imerpalasut inganermi pisariaqangaarmata ingariaatsip atia qanoq imerup akoorutissallu akulerunnerat atsiunneqartarput soorlu: aalarlungu, uunarterujoorinermi, qalaassinermi, qalaatipallaanermilu. Imerpalasoq ammaannartumi uunnakkaanni sukkasuumik aalannguutipallattarpoq, mamaa akuilu kiserngoruttarlungit – qjuliornermi miseraliornermilu tassa atorluangaasartoq.

Akuutissat timiup pisariaqartitaai atortussaapput uumassusiliup timaani pissusissamisoortumik akuutissat attaviinik aaqqissuunnerani piasariallit, timiullu nammineq sanarfisinnaannginnamigit issumik pisariaqarput. Akuutissat timiup pisariaqartitaai piffinnik soorlu paarnarsuarnik naatitanillu nutaanik pipput (Vitamin C), sorlaat kajortunik, tingunnillu (Vitamin A), issingiassanik, qaqortuliamik tingummillu (B vitamins), aalisakkap tinguata orsuanik (Vitamin D), taavalu naatiat qorsooqqissunik (Vitamin K). Aatsitassa aammattaaq timiup pisariaqartippaai annikittumilli ukuusut, savimineq, saanissaq, saffiugassat ilaat (magnesium). Inuussutissaaqqat naatitaniittut atsitassat akuutissallu timiup pisariaqartitaai ilaat uunnannerminni sequminneqarsinnaapput. Ingammik (vitamin C) inganermi silaannalersornermigut sequmivissinnaavoq.

Nerisassanik piareersaanermi kiak atorneqarnerani tappiorannartut ulorianarsinnaasut toqunneqartarput. Sunniutaa kianneranit qanorlu inganerat apeqqutaavoq. 5 °C-mik 57 °C-mut kiassusillit nerisassat ulorianartorsiorfiat, kissassutsit taakku akornanni tappiorannarut ikaliartupiloorsinnaangamik. Taamaattoqartillungu, assersuutigalugu E. Coli, minutsit 20-kkaarlugit marloqiusanngorsinnaasarpoq. Nerisassaq isikkua allannguuteqarani ajoquteqaangittuusisinnaavoq, nerisunulli ulorianarsinnaalluni. Neqit, timmissat, manniit, immuillu allallu nerisassat piareersarnikut nerisassat ulorianartorsiorfiat-nnik ungalusimaneqassapput nerisinnaaneqarniassatillugit. Nillataartillugit qeritillugilluunnit tappiorannartut toqunneqarsinnaanngillat, ikaliartornerili arriillisinneqaannarsinnaavoq. Nerisassat uunartut nillarseniaraanni, uninngatiinnarneqassanngillat supoortumiluunnnit 90 minutsit sinnerlugit. 

Agguiviit tappiorannartunut qanittorujuupput, ulorianarsinnaallutillu sissuernermi malitassat malinneqanngippata. Agguiviit plastikkit qisummik sequmiannginnerupput, tappiornnartunillu ikaliartorfiunnginnerusutut isigineqarlutik. Eqqartorneqarsimavoq, misissuisullu ilaasa takutissimavaat agguiviit qisuit pittaanerusut. Erruiviit agguiviillu saligaattussiat innersuutigineqarput, ingammik neqinik, timmissanik imarmiunillu aapasunik suliaqarnermi. Imeq uunartoq, qaqorsaat, tappiorannartuiaallu imaluunnit errorsivimmut iluaqutaalluartarpoq napparsimasutissanik annikillisaanermi. 




#Article 351: Franskisut (46 words)


Franskisut (français) - Oqaatsit - Ækvatorialguinea, Algeriet, Andorra, Belgien, Benin, Burundi, Burkina Faso, Canada, Cameroun, Centralafrikanske Republik, Comorernes, Demokratiske Republik Congo, Djibouti, Elfenbenskysten, Frankrig, Gabon, Guinea, Haiti, Libanon, Luxembourg, Madagascar, Mali, Marokko, Mauretanien, Mauritius, Monaco, Niger, Republikken Congo, Rwanda, Schweiz, Senegal, Seychellerne, Tchad, Togo, Tunesien  Vanuatu.




#Article 352: Marraq (117 words)


Marriornerup oqaluttuarisanerani marriorneq isumaqarpoq: marrarnik ilusilersuineq, natermut iikkamut assingisaannut neriivimmilu atortunik marrarmik imaluunnik atortussanik aapasunik sanaartorneq. Marriat ilaat eqqumiittuliatut akisuutut isigineqarput, ilaallu kusassaatiliaannartut, suliffeqarfinni imaluunnit eqqumiittuliatut atungassiatut aammattaaq qangarnisarsiornermi nassaassat. Inuit ataasiakkaat sanaarisinnaavaat imaluunnit suliffissuaqarfiup inuit eqimattat sanarfisaat.

Marriornerit iliuseq malitaq atorlugu sanaat, marraq aatsitassanik imaluunnit atortussiat allanik akuungaq atorneqartarpoq, ilusilersungasarpoq kiammilu uninngatinneqartarluni. Nerrivimmilu assigisaannilu atorneqartartut suli taamannak ilaat sanaajusarput. Ullutsinni marriornermi, eqqumiittuliornermi marriornermilu uummassuseqarnikuunngittumik atortussiat, saffiugassaanngittullu uunnallungit sanaajusarput.

Marriornerup oqaluttuarisaanera atugartuusuni tamagajanni annertuvoq. Atugartuussuserillu tammarnikut marriat eqqumiittuliat uppernarsaatitut qimagarisarpaat. Soorlu Nok-imi Afrika-mi ukiut 2000 matuma siornatigut peqartoq. Atugartuusut marriornermi malunnartumik pikkoriffillit ukuupput: Kiinamiut, Kretamiut, Grækerit, Persiamiut, Mayat, Japanimiut, Dominicamiut, Koriiamiut Kitaamiullu ullutsinni.

Marriornerup eqqumiittuliornertaa, piffissat assigiinngittut ingerlaneranni sanariaatsit soorlu isikkua, qalipannera, ilusilersornera, taninneralu piusimasut nassaassaapput ikannerni.




#Article 382: Miluumasunik inungasunik ilisimatusarneq (67 words)


Miluumasunik inungasunik ilisimatusarneq tassaavoq ingungasunik ilisimatusarneq. Ilisimatusarnerit assigiinngillat, miluumasunik inungasunik ilisimatusartut immikkoortortaqarfinni ukunani nassaassaapput, inuup ineriartornerani ilisimatusarneq, uumassusilerineq, tarnip pissusilerineq allarpassuillu. Inuup ineriartornerani ilisimatusarnermi timitalerlungu misissuineruvoq, tassalu inungasunik, ingammik Homo sapiens misissuinerulluni. Ilisimatusarnerup inungasunik misissuineq sammisaqarfiuvoq, aapakaat taakkulu aapakaangasut siuaaavinik, inunnik aapakaarujussuarnillu.

Ullutsinni miluumasunik inungasunik ilisimatusarneq siammasittorujuuvoq. Inungasut siuaavisa timaanik aammattaaq pinngortitami inuuffianni, uumasut eqqarsariartaasiinik aapakaallu attaveqatigeeriaasiannik misissuiffiulluni. Inuup siuaasaatalu tunngaviusumik pissusaa taanna misissuineq atorlugu paasisat qaammaassaqarfiunerulersimapput.




#Article 383: Ilusilersuineq (82 words)


Ilusilersuineq isumaqarsinnaavoq:

Sanarfinermi suliat uku isumarisinnaavaai, annertunierusmik suliat (illoqarfik sanarfinera, nunatap ilusilersornera) minnerusumillu suliat (sananissami ilanngutassat ataasiakkaat aamma pisattani). Ilusilersuineq  ingerlarnga inerneralu, sanarfinera sananera, piffik atorfissaa, suleriaaseq, inooqatigeeriaaseq, aammattaaq malunginiutit eqqarsaatigilluarneqartarput. Nutaalioriaaseq aammattaaq sanaartugassanik suliaqarnissaq, atortorissaarutit, tarrat qaamanerillu pikkoriffigineqassapput. Ilusilersuisut aammattaaq illorsuit suliariuminassusai sannaalu ilannguttarpaat, pilersaarusiornera, nalingi sananeranilu pappiliarsornerit aammattaq suliarisarpaat. Ilusilersuisut piariigaat, titartakkat, pilersaarutit suleriaasissamillu ilitsersuutit, ilusilersuisup sanaava nassuiartarpaat sanariigaq sanaassarluunnit.

Ilusilersukkat piorsarsimasutsikkut naalakkersuinikkullu ersersitsisutut kusanartuliatullu isigikkajunneqartarput. Atugartuussuseriaat oqalutuarisaanillit ilusilersukkaminnik kinaassusaat ersersinneqartarpoq.

Ilusilersuineq aaqqissuulluakkamik suliaqarnermut unnersuussisarpoq, nunarsuarmi paasissutissanik atortorissaarfiusumi taariaaseq naliginnaavoq.




#Article 384: Nikerartuusisitsineq (34 words)


Nikerartuusisitsineq tassaavoq assinik sukkasuumik tulleriiaartumik ersersertitsineq, manittunik, ilusilinnik imaluunnit ilusinik inissitsiterinermi aalasuusilertitsineq. Isigineqarsinnaasoq takusorisaavoq, isgiginerup isigerusunneranik pinngorluni, pilersinneqarsinnaavoq takutinneqarsinnaallunilu amerlasuutigut.

Nikerartuusisitsinermi takuteriaatsit atorneqarnerpaat ilagaat assimik imaluunnit immiussamik iliuuserisassaqareertumik saqqummiussinermi, allamilli aamma nikerartuusisitsineq saqqummiussinerit arlaqaraluartut.




#Article 385: Sanaartorneq (23 words)


Sanaartorneq tassaavoq suliaq, suliffik sanariaaserlu. Suleriaatsit, ilisimatusarneq aammattaaq kisitseriaatsit ilisimasat atorlugit sanarfineq. Aammattaaq atortussanik, ilusinik, sanalluakkanik, atortussanik aammattaaq aaqqissuulluakkanik sulineq nassaarsiaq pisatarluunnit pilersissallungu.




#Article 386: Innallangialerineq (94 words)


Innaallangialerineq atortorissaarutaavoq ilisimatusarnerullunilu innaallagissat ingerlaarnerannik atortunik soorlu innaallangissamik kalerrisaarutitalinnik, ingerlaarnerit ataqatigiinneranik, akersuunnernik imunernillu sanaajusarlutik. Innaallangiatortut qanoq ingerlavinneri pinngorsimasulerinermi akisassaavoq (atavissumik pinngorsimasulerinermi, innaallangiamillu kajungerinermi) innaallagialli igerlaarneri sananeri sannaalu sanaartornermiillutik.

Ilisimasarlu atortuni innaallangiatortuni atorneqartarpoq, innaallagissallu maleraasaannik aammattaaq innaallangissamik kajungerisumik pillit paasissutissanik ikiorsiullungu kalerrisaarutinik ingerlasut atortarlugit, immaqaluunnit innallagissamik allannguallatsitsinermi siaruartitserinermilu atortarluni. Innaallangiaq 1800-kkunnili paasissutissanik nalunaarasuartaatikkut oqarasuaatikkullu naasitsinermi atorneqalereeraluartoq, innallangiatorneq aattaat ineriartorlualersimavoq tingooraassutit nassississutillu pinngormata.

Innaallagiaq marlunnik immikkoortortanut avissinnavoq: assigiiaagaasumik innaallagiaq, sakkortulisagaq, issingertagaq arlaatigullu kalerrisaarutinik ingerlaavartumik piffissami aaliagiussami nikerartoq, taavalu qarasaasiani innallagiaq, kalerrisaarutinik passussisut amerlassutsit killillit akornni ataatsimik tigusisuartut, soorlu angissusit ersarinngitsut. Aamattaq marloqiusaasunik peqarpoq assigiiaagaasuusumik aammattaaq qarasaasiatalimmik.




#Article 387: Atassut (33 words)


Atassut Kalaallit Nunaanni Partiiuvoq Liberalisme tunngavigalugu ingerlatsisoq 29. April 1978-imi pilersinneqartoq. Atassut politikkikkut partiiuvoq nunatsinnut naleqqussakkamik pisortanit pituttorneqanngitsumik kiffaanngissuseqartumik kalaallit kulturitoqaannik sorlaqartumik ingerlatsinissamik anguniagaqartoq.

ATASSUT-ip Siulittaasoraa Gerhard Petersen 2009-mi Inatsisartunut qinersinerup kingorna siulittaasunngorpoq




#Article 388: Inuup ineriartorneranik ilisimatusarneq (97 words)


Inuup ineriartorneranik ilisimatusarneq tassaavoq siammasinnerusumik inuup ilinniarnera. Inuup ineriartorneranik ilisimatusarneq immikkortortaqarpoq tassaasunik: piorsarsimassusilerineq, inooqatigiinnerup sannaa il.il. aammattaaq inuup sannaata ineriartorneranik  ilisimatusarneq.

Inuup ineriartorneranik ilisimatusarneq iluaqutigalugu, amerlanertigut ornillugit misissuinermi, inuiaqatigiit assigiinngittut imminnut naleqqiunneqarsinnaalertarput, imaluunnit piffissami pineqartumi inuiaqatigiit ineriartorsimanerat sammineqarsinnaalluni. Mississuinermi tunngaviusup siulliup soqutigineruaa inuiaqatigiinni sannaani assigiissaarnerat, aappaatalu ullutsinniuinerusoq imaluunnit oqaluttuarisaanermi piorsarsimasut allakannajaanik misissuineq.

Siusinnerusukkut inuup ineriartorneranik ilisimasassarsiortut ornillugulu misissuiartortut piorsarsimasut allakannajaat misissuiffiginerusarpaat, tassalu kitaamiuunnginnerusut. Kisiannili ilisimasassarsiornermi eqqarsariaatsit ineriartorneranni apeqquserneqarpoq allakanajaat assigisaallu, inuup ineriartornerani misissuinerup qanoq atorneqarnissaat allakannajaat eqqarsaatigalugit. Inuup ineriartorneranik ilisimasassarsiortut marloqiusaasumik inissisimaffeqartutut isigisaasarput ornitaminni. Alapernaannerminni iliuusaat tamakkuninga pinngortitsisarput. Kisianni akuleruteqqavinngillat, misissuisutut inissisimagamik, piorsarsimassusermillu allamik tunuliaquteqaramik, misissukkamik allaanerusumik.




#Article 389: Ittarnisarsiorneq (134 words)


Qangarnisarsiorneq tassaavoq inuup aalaakkaaneranik misissuineq, pingaarnertut inuit pisattanik qimagaanik.

Inuup aalaakkanerata annertunertaa pivoq suli allattaaserup pinngortinneqannginnerani. Taamaattumik qangarnisarsiorneq misissueriaaseq pingaarnersaavoq inuiaqatigiinnik qangarsuarneersunik missuinermi. Qangarnisarsiorneq suliat assigiinngittut ilanngunneqarput, oqaluttuarisaanermi pisattat qimatat nassuiarneri, aammattaaaq allakkat assillu piuinnarnikut. Pinngortitamik ilisimatusaatit suli ineriartorput ilanngunneqartanerilu annertuneruleraluttuinnarpoq.

Itsarsuarnisarsiornermi piffissami takisuumi pisut sammineqartarput – soorlu Kalaallit Nunaannut nunaseqqaartut ilisimaneqartut Independence, Independence-kangerluani Kalaallit Nunaata avannaanersumik atsigaalluni, qangarnisarsiornermi nassaat takutippaat piffassaliussatsinni ukiut 2500 sioqqullngu nunasinerit siulliit sinnikui. Nunasisullu piniartuusimapput, ingammik umimmannik nerisaqartuullutik, Kalaallit Nunaatalu avannaaginnaa kisiat angusimanissaa ilimagineqarluni, ukiullu 500 qaangiummata nungussimallutik.  

Allanittaaq aamma nunnisoqarpoq, soorlu Saqqaq, Independence kingorna takkuttoq, piffissaliussarpullu ukiut 2000 sioqqullugu takussimallutik, Independence-imullu assigulluni. Ukiut 1000 Saqqaq piusimavoq. 

Ullutsinnilu Kalaallit Nunaanni najugallit siuaavi missiliullugu ukioq 900 takkupput, tassalu Thule, nassarlugit umiaq, qamutit qajarlu. 

Pissusissamisooralutuinnarporlu qangarnisarsiortut 17- aamma 1800-kkunnik soqutiginikkiartornerat. Qangaanerusunillu, soorlu Grækerit, Romamiut aammattaaq kangianeersunik qangarnisarsiorneq, sanaanillu sammisaqarneruneq piorsarsimassusermik tunngaveqarnerulluni.




#Article 390: Inooqatigiinnik ilisimatusarneq (30 words)


Inooqatigiinnik ilisimatusarneq tassaavoq ilisimatusarneq inuit akornanni inooqatigiinnerannik. Inooqatigiit ilisimatusarneranni qitiutinneqarpoq inuit akornanni attuumassutsit, ataasiakkatut, eqimattatut aammattaaq inuiaqatigiit sannaanik. Inooqatigiinnik ilisimatusarnerlu taamaalilluni tarnip pissusilerinermik avissaaqqavoq, inooqatigiittut pisartut imminiinnarmut tunngasumik ataasiakkaamillu avissaaqqatinneqarluni.




#Article 391: Tarnip ilinniarnera (149 words)


Tarnip ilinniarnera ilisimatusaataavoq, ilinniangartuussuseq suliarlu inuup uumasulluunnit eqqarsartariaasiata atuuffianik pissusilersuutaanillu attuumassutilerissutaalluni. Tassuunakkut, suliami ilinniarsimasoq imaluunnit ilisimatusartorlu taaneqartarpoq tarnip pissusaanik ilisimatooq. Tarnip pissusaanik ilisimatooq inissisimavoq inooqatigiinnik imalunnit pissusilersuutinik ilisimasassarsiortoq. Tarnip pissusaanik ilisimatuut paasiniartarpaat ataasiakkaani eqqarsartariaatsip atuuffiata inoqataasutullu pissusilersuutaata inissisimaffiat, tarnip sianiutillu ingerlarngat paasisassarsiorfigiutigalugu.

Tarnip pissusaanik sammineqartartut uku ilanngunneqartarput, malugisanik paasinninneq, paasinnissinnaassuseq, samminninneq, misigissutsit, kajumilersitsineq, qarattap atuuffia, kinaasuuseq, pissusilersorneq aammalu inuit ataqatigiinnerat. Ilaat, ingammik itisuumik tarnimik ilisimatuut, silaqassuserup silaqanngittortaa isumaliuutigisarpaat. Misileraanertalimmik periaaseq atorlugu pissutaasoq aalajangiunneqartarpoq aamma tarnip inooqataanerannik attuumasuutillit nikerartut eqqarsaatigineqartarlutik. Ilanngullugu imaluunnit akerlianik misileraalluni tunngavilersoqqaakkamik atuisoqartarpoq, tarnip pissusaanik ilisimasallit assersuutinik isumalioqqissaarneq allanillu isumalioriasaarnerit suleriaatsit ilaatigut tatigiffigisarpaat.

Tarnip pissusaanik ilisimatusarnermi paasisat inuit aalaakkaaneranni atorneqartarput soorlu, ilaqutariiussutsimi, ilinniartitaanermi, sulisitsinermi taavalu tarnikkut peqqinnissami ajornartorsiutaasinnaasuni. Tarnip pissusaani ilisimatusarnermi immikkoortortaqarfiit amerlapput soorlu, ineriartornermi tarnip pissusilerineq, timersornermi tarnip pissusilerineq, peqqinnissami tarnip pissusilerineq, sanaartornermi aammattaaq aaqqissuusserinermi tarnip pissusilerineq, tusagassiutitigut tarnip pissusilerineq, inatsisitigut tarnip pissusilerineq taavalu unioqqutitsisoqarsimatillugu misissueqqissaarnermi tarnip pissusilerineq. Tarnip pissusilerineq inooqatiginnermi, pinngortitami inulerinermilu ilismatusarnermi misissuineq ilanngunneqartarpoq.




#Article 392: Inuunerup isumalerineq (29 words)


Isumalersuineq tassaavoq tamatigoortunik aamma toqqammaviusunik ajornartorsiutinik misissuineq, soorlu: piuneq, ilisimasat, nali, aallavik, silaq taavalu oqaatsinik sammisaqarfiulluni. Immikkuullarissuuvoq toqqammaviusunik apeqqusiisarami, ataasiussuseqalerusunnermik, isummiutiinnakkanik kusanartuliornermillu allaanerulluini, isornartorsiunermigut aaqqissuulluakkamik qanillattornermigut aammattaaq eqqarsaatigikilluakkamik tunngavilersuisuugami.




#Article 393: Kisitsisilerineq (27 words)


Kisitsilerineq tassaavoq misissuineq/ilinniarneq atortuaqqanut tunngasut; annertussuserineq, sanariaatsimik ilusilersuineq, allanngortitserineq aamma qanoq initussutsimut uuttuisarneq.

Pythagoras-ip pingasunik teqeqqulinnut ataatsimik 90˚-iusumik teqeqqulinnut oqaasia tassaavoq

pingasunik teqeqqullip iluatungaani qivernerit katinnerat 180˚-iuvoq.




#Article 394: Kisitsisinik ilinniarneq (51 words)


Kistsisinik ilinniarneq tassaavoq kisitsisilerinerup immikkoortortaasa pisoqaanersaat toqqammaviusuunerpaarlu. Kikkut tamagajammik atortarpaat, suliassat ulluinnarsiutiniik siuarsiamasumik ilisimasassarsiornermi, suliffeqarfinnilu kisitsinermi. Annertussutsinik ilisimasassarsiornermi, ingammik kisitsisinik ivertitsilerinermi atorneqartarpoq. Atuiinnarnemi, innersuutigineqartarpoq iliornerni ukunani: katiterinermi, ilanngaanermi, qanngerinermi agguaanermilu kisitsisinik minnerusunik suliaqarnermi. Suliamik ilinniarsimasut kisitsisilerituut ilaatigut kisitsisinik ilinniarneq annertunermik taariaaseq atortarpaat, kisitsisilerinermi inernerit annertunerungaangata, kisiat tamanna toqqammaviusumik kisitsisinik ilinniarnermut paarlaanneqasanngilaq.




#Article 395: Ulloriarsiorneq (148 words)


Ulloriarsiorneq (qallunaatut: Astronomi, grækerit oqaasianeersoq: αστρονομία = άστρον + νόμος, nutsivillugu ullorissat inatsisaat) pinngortitamik ilisimatusarneruvoq, qilammi pineqartunik ilinniagaqarneq, soorlu; ullorissanik, ulloriaq pamiulinnik, pujorujunnik, ulloriaqarneruffiit ulloriaqarfiillu ilisimatusarfiullutik. Pisartullu nunarsuatta silaannaqarfiata silataaneersunik pisunt ilisimatusarfiullutik, soorlu silaannarsuup tunuliaqutaata qinngorneranik misissuineq. Ineriartornera, pinngorsimanera, uumaattulerinertaa, silasiornertaa qilammilu pineqartut ingerlarngi sammineqarput, aammattaaq silaannarsuup ilusilersoriaasaa ineriartorneralu sammineqarlutik.

Ulloriarsiorneq ilisimatusarnerni pisoqaanersat ilagaat. Oqaluttuarisaaneqanngikkallarmat piorsarsimasut ulloriarsiornermi atortarsimasaat nassaassaapput, soorlu Igitsinimiut sanaarsui aamma Stonehenge, aammattaaq atugartuusut siusissut soorlu Babylonermiut, Grækerit, Kiinamiut Indiamiullu tulleriaalluakkamik qilammik alapernaattarsimapput. Kisiannili ulloriarsiuutit nassaarineqarnera pisariaqarsimavoq aattaat nutaajusumik ilisimatusarnertut taaneqarsinnaalersimanera. Oqaluttuarisaanermi, ulloriarsiornermi suleriaatsit assigiinngisaartuupput soorlu ulloriarsiornermi uuttuineq, qilammi sumeersusersuineq, alapernaalluni ulloriarsiorneq, ullorsiutilerionermi allaallu ullorissat atorlugit upperisarsiorneq, kisiat suliffimmik ilinniarsimasutut ulloriarsiorneq ullutsinni pinngorsimasulerisutut ullorisarsiortutut oqaaseq isumaqatigivaa.

Ulloriarsiortut inuinnaat ulloriarsiornerat ikiorsiullugu kingoraakkat pingaarutillit nassaarineqartarput. Ulloriarsiornerlu ilisimatusarneruvoq suli inuinnaat toqqaannartumik suli tunniussaqafigisinnaasaat, ingammik pisut saneqqutiinnartut kingoraarnerannik.

Qangarsuaq ulloriarsiorneq ullorissat atorlugit upperisarsiornermut paarlaanneqassanngilaq, upperisaq isumaqarpoq inuit naapitaat ullorissat inissisimanerisa arlaatigut sunniuteqarfigigaat. Pineqartorlu tassunga arlaannik tassunga attuumassuteqaraluartoq naggueqarfeqatigiikkaluartullu suleriaasiat allaanerulluinnarpoq.




#Article 396: Nunavut (49 words)


Nunavut (inuktitut: Nunarput) namminersornerullutik oqartussaqarfiuvoq Canadap avannaani. Nunataq pilersinneqarpoq 1999-imi, nunap inoqqaavi peqatigalugit isumaqatigiissuteqarnikkut, nunap inoqqaavi pisinnaatitaaffii tunngavigalugit. Taamaalilluni Northwest Territories atareersoq marlunnik avinneqarpoq. Nunavut (kalaallisut aamma nalunnginneqartoq: Akilinermiut) nunataa Canadap 25%-iata missaa ilagivaa inuttussuseqarluni 30.800 missaani. Angissusigigamiuk 2.093.190 km² Kalaallit Nunaat angeqqatigingajappaa. Illoqarfiit pingaarnersaat Iqaluit, Baffin Island-imi inissisimavoq.




#Article 397: Sarfannguaq (13 words)


Sarfannguaq nunaqarfiuvoq 100 sinnilaarlugit inulik (1.1.2009) Sisimiut kommunerigaluani ittoq, ullumikkut Qeqqata Kommuniani ilaasoq.




#Article 398: Corbin Bleu (26 words)


Corbin Bleu Reivers (inuusoq:Februaari 21. 1989) amerikarmiuuvoq filmiliaritsittartoq erinarsortartorlu. nalunngilluarneqarpoq filmini ukunani 
Disney Channel Original Movie High School Musical Chad Danforth-itut aammalu Free Style-imi Link Larkin-itut.




#Article 399: Inuit nunaanni nipilersortartut kattuffiat (165 words)


Inuit Nunanaanni Nipilersortartut Kattuffiat

Inuit Nunanaanni Nipilersortartut Kattuffiat (INNK) 2007-mi Nuummi pilersinneqartoq. Tassaavoq nipilersortartut peqatigiiffiisa sinerissamiittut kattuffiat. Ullumikkut ilaasortarineqarlutik QNHP (Qaanaaq), Nipivik (Upernavik), Uummannami Nipilersortartut Peqatigiiffiat, Qasigiannguani Nipilersortartut QANIPI, Nipiaa (Aasiaat), Kangaatsiami Nipilersortartut Peqatigiiffiat, Nuummi Nipilersortartut, Narsami Nipilersortartut, Qaqortumi Nipilersortartut. 

Kattuffiup siunertaraa Nunatsinni nipilersortartunut nuna tamakkerlugu
kattuffiunissaq, ilanngullugit illuatungaani nipilersortartut illuatungaanilu
pisortat oqartussaasuisa, kattuffiit attuumassuteqartut ingerlataqarfiillu
akornanni attaveqaqatigiittarnissaq. 

Kattuffik, siulersuisut aalajangeereernerisigut, siunnersuisoqatigiinni 
aalajangiisarfiusunilu ilaasortatut peqataasinnaavoq. Kattuffiup 
soqutigisaqaqatigiiffittut Nunatsinni nipilersortartunut atugarisaasut 
pitsanngorsarniarlugillu ineriartortitseqataaffiginiassavai, 
aningaasaqarnikkut aammalu kulturikkut tunuliaqutalimmik.

Kattuffik siulersorneqarpoq siulersuisunit tallimanik ilaasortalimmit.
Siulersuisunut ilaasortat ataatsimeersuarnermi ukiunut marlunnut
qinerneqartarput. Qinigaaqqittoqarsinnaavoq. Siulersuisunut ilaasortat
ilaasortaanerminnut atatillugu akissarsiaqartinneqanngillat.
Taakku saniatigut siulersuisunut sinniisussat marluk qinerneqartarput.

Kattuffimmut ilaasortaanngitsut, peqatigiiffilerinermilli tunngavissallit
ataatsimeersuarnerup akuersineratigut siulersuisunut ilaasortassatut
inassutigineqarsinnaapput.

Ullumikkut siulersuisuupput
Siulitaasoq Johan Henningsen (Narsami Nipilersortartut)
Siulittaasup tullia Elo Geisler (Nuummi Nipilersortartut)
Allatsi Juaaka Lyberth (Nuummi Nipilersortartut)
Aningaaserisoq Hanne Saandvig (Nuummi Nipilersortartut)
Siulersuisunut Ilaasortaq Karl Mathiassen (Nipiaa, Aasiaat)

INNK allaffeqarpoq Nuummi, H.J. Rinksvejs -imi KNR-p illutakuani. 
Pilersinneqaqqaarami Suliniaqatigiiffik Team Music-imik taajortunit pilersinneqarpoq siullerpaamillu siulittaasuulluni Leif Immanuelsen maanna Kulturilerisut Kattuffianni siulittaasuusoq INNK-miit qiningaalluni.

Aamma alakkaruk INNK Facebook-imi




#Article 400: Prinsesse Madeleine Sverige'mit (43 words)


Prinsesse Madeleine (Madeleine Thérèse Amelie Josephine), inuuvoq 10. juni 1982 Drottningholm Slot-imi Sverige-mi prinsessi, hertugi arnaq Hälsingland'imut Gästrikland'imullu, qatanngutigiinni pingasuni nukarlersaavoq, Carl 16. Gustav-ip aamma dronning Silvia-llu qitornaanni. Kunngissani pingajuattut inissisimavoq, qatanngutimi kronprinsesse Victoria prins Carl Philip-illu siuleralugit. Kunngissani 193-itut inissisimavoq tuluit kunngeqarfianni.




#Article 401: Kronprinsesse Victoria Sverige'mit (57 words)


Ataqqinartoq Kronprinsesse Victoria Sverige'mit (Victoria Ingrid Alice Desirée), hertugi arnaq Västergötland'imut, (inuuvoq 14. juli 1977) panigineqarpoq kunngi Carl 16. Gustav'mit dronning Silvia'millu, Sverigemi Kunngissaq. Inuusimavoq prinsessitut, kisiannili inatsisinit allanngositsinerup kingorna kunngissanngorsimavoq 1. januar 1980. Qatanngutigivai Carl Philip prinsesse Madeleine'ilu.

Kronprinsesse Victoria katissimavoq Prins Daniel'imut. Katissimapput 19. juni 2010 oqaluffimmi Storkyrkan'imi. Aappariit forloversimapput 24. februar 2009 sivisunerusumik aappariissimanikuullutik.




#Article 402: Air Iceland (61 words)


Air Iceland (Islandimiusut: Flugfélag Íslands) regional airline'iuvoq Island'imi Reykjavík'imi baselik. Timmisartuussinerit Islandimi ingerlanneqartarput, Kalaallit Nunaannut Savalimmiunullu. Mittarfinni pingaarnersaavoq Reykjavíkkip Mittarfia aammalu Akureyrip Mittarfia.

Timmisartortitseqatigiiffik aallarnerneqarsimavoq Akureyrimi Tryggvi Helgason'imit Nordurflug'isut, atserneqarporli Flugfelag Nordurlands 1. maj 1975. Kingusinnerusukkut aallarnerneqarnerni iluarsaassinikkut Icelandair'imit nunap iluan timmisartuussinerni Norlandair'ilu (Flugfélag Nordurlands) ulloq manna timmisartortitseqatigiiffiup aqqa taaguutigilersimavaa, 1997'imi. Suliffeqarfik tamaviaasumik Icelandair Group'imik pigineqarpoq martsimilu 2007'imi 226'inik sulisoqarsimalluni. . 




#Article 403: Esperanto (18 words)


Esperanto oqaasiupput immikkut ittut, suliarineqarsimallutik nalunanngitsunnguamik atorneqartussanngorlugit. 1800-rujukkut ingerlanneranni oqaatsit taakku sananeqarsimapput, inuit nunat allaneersut imminnut oqaloqatigiittarnissaannut siunertaqartumik.
 




#Article 404: Jonathan Petersen (32 words)


Jonathan Petersen (7. maj 1881 − 22. aug. 1961) kalaaliuvoq tussiutinik erinarsuutinillu taalliortoq erinniortorlu. Kalaallit Nunaanni inuiaassutsimut erinarsuutit marluusut erinniorpai, siulleq Nunarput utoqqarsuanngoravit Henrik Lund-mit taalliarineqartoq, kingusittukkulli pisortatiguulersoq Nuna asiilasooq erinniaralugulu taalliarivaa. 




#Article 405: Ontario (24 words)


Ontario nunataavoq Canadamut ilaasoq. Canadap nunataani (immikkoortortaani) quliusuni inuttunersaavoq. Illoqarfiit pingaarnerit ilaatigut ukuupput: Toronto illoqarfinni pingaarnersaasoq, Windsor, London aamma Ottawa (Canadap tamakkiisumik illoqarfiata pingaarnersaa).




#Article 406: Canadami nunatat killeqarfiillu (22 words)


Canada qulinik nunataqarpoq (immikkoortortaqarpoq, provinser) pingasunillu killeqarfeqarluni (territorier). Nunatai annerusumik namminersortuupput, imminneq naalakkersuisoqarlutik inatsisartoqarlutillu.

Canadami nunatat quliusut (illoqarfik pingaarnersaq ungaluuserlugu):

Canadami killeqarfiit:




#Article 407: Britisk Columbia (22 words)


Britisk Columbia (immineq taaguut: British Columbia) nunataavoq Canadamut ilaasoq, Canadap kippasissortaani inissisimasoq. Illoqarfiit malunnaataanerusut ilaatigut ukuupput: Victoria (Illoqarfinni pingaarnersaasoq), Vancouver aamma Abbotsford.




#Article 408: Québec (15 words)


Québec namminersornerullutik oqartussaqarfiuvoq Canadap kangisissortaani inissisimasoq. Illoqarfiit malunnaataanerusut ilaatigut ukuupput: Montréal aamma Québec (Illoqarfinni pingaarnersaasoq).
	




#Article 409: Nouveau-Brunswick (19 words)


Nouveau-Brunswick (Tuluttut: New Brunswick) namminersornerullutik oqartussaqarfiuvoq Canadap kangisissortaani inissisimasoq. Illoqarfiit malunnaataanerusut ilaatigut ukuupput: Saint John aamma Fredericton (Illoqarfinni pingaarnersaasoq).
	




#Article 410: Nova Scotia (21 words)


Nova Scotia (Franskisut: Nouvelle-Écosse; Gælisk: Alba Nuadh) namminersornerullutik oqartussaqarfiuvoq Canadap kangisissortaani inissisimasoq. Illoqarfiit malunnaataanerusut ilaatigut ukuupput: Halifax (Illoqarfinni pingaarnersaasoq) aamma Truro.
	




#Article 411: Prince Edward Island (23 words)


Prince Edward Island (Franskisut: Île-du-Prince-Édouard; gælisk: Eilean a' Phrionnsa) namminersornerullutik oqartussaqarfiuvoq Canadap kangisissortaani inissisimasoq. Illoqarfiit malunnaataanerusut ilaatigut ukuupput: Charlottetown (Illoqarfinni pingaarnersaasoq) aamma Summerside.
	




#Article 630: Alberta (15 words)


Alberta  namminersornerullutik oqartussaqarfiuvoq Canadap kangisissortaani inissisimasoq. Illoqarfiit malunnaataanerusut ilaatigut ukuupput:  Edmonton (Illoqarfinni pingaarnersaasoq) aamma Calgary.
	




#Article 631: Saskatchewan (13 words)


Saskatchewan  nunataavoq Canadamut ilaasoq. Illoqarfiit malunnaataanerusut ilaatigut ukuupput: Regina (Illoqarfinni pingaarnersaasoq) aamma Saskatoon.




#Article 632: Manitoba (13 words)


Manitoba nunataavoq Canadamut ilaasoq. Illoqarfiit malunnaataanerusut ilaatigut ukuupput: Winnipeg (Illoqarfinni pingaarnersaasoq) aamma Brandon.




#Article 633: Georg Carl Amdrup (22 words)


Georg Carl Amdrup (inuusoq 19. novembari 1866 København Danmarkimi - toqusoq 15. januaari 1947 København). Qallunaaq imarsiornermik sakkutooq aamma Kalaallit Nunaanni ilisimasassarsiortoq.




#Article 634: Qeqertarsuup tunua (25 words)


Qeqertarsuup tunua imaavoq kangerliumaneq (aamma taasarpaat iterlak imalt. ikerasak) Qeqertarsuup, Ilulissat, Aasiaallu akornaniittoq. Qeqertarsuup tunua eqqartorneqaleraangami illoqarfiit uku malunniutigineqarnerusarput: Qeqertarsuaq, Ilulissat, Qasigiannguit, Aasiaat aamma Uummannaq.




#Article 635: Amaroq (138 words)


Amaroq (Canis lupus)

Ineriartorneq.

Amaroq qasertoq (Canis lupus) naliginaanerpaavoq AmaqqunikCanis lepophagusCanis priscolatrans uumasoq mikisoq, amaroq aappaluttoq assgilaaraa. 

Blancan Amerka avataa S. Tassaavoq piffissaq aalajangersimasoq ukiunik 2.942-nik sivisutigisoq, aamma irvingtonian taammannak ippoq.

Timitalimmik nassuujanneq.

Amaqqut ameqarput attuumasumik issulaartumillu, iluatsigut meqqui qituttut kissassimaarnissaanut iluaqutsilimmik, taavalu silataani mangernermik meqqoqarlutik pisutaanerutsillugu sialumut masatsipallaannginnissaq, taakkulu qitsiani, qungasiani, tuiani, uluaani aammalu siutaata eqqaani annertunerupput.

Ukiukkut ajornartorsiutseqarneq ajorput, tassalimi allaat -40 _ tungaanut nunaannarmi ammaanartumi uumasinaapput, niaqortik niuannuk tunorlernut innartsiinnarunikkit pamiortillu atorlugu kiinnartik asserlugu.

Amaqqut assigiinngitsorpassuarnik qalipaatseqartarput, soorlu qaqortoq, sungaartoq, qasertoq, kajortoq allaallulimi qennertoq. 
Arnaviaq angutivissallu qalipaataat assigiiginnaasapput, kisiannili arnavisssat aappalunnerulaartarlutik.

Amaroq naamasinaavoq allaat 2-3 km-terimik ungasissusilimmik, tassuunalu nassaarluartarlutik nerisassaminik.

Oqaluttuat.

Oqaluttuanik ulikkaarpoq amaqqut pillugit, kisianni naalisapallasavara.

Itsaq indiaanarit aamma inuvit upperivaat amaqqut tarnillik kissartumik, aamma kuutseqartoq atilik ’’Anayo’’ aamma isumalik (amaroq arnaviaq naalagaq)

Naluvara qanoq kalaallit nalunngitsigineraat tamakku pillugit kisiannilili isumaqarpunga uumasut uku tupinnartuusut.




#Article 636: Japani (11 words)


Japani (Japanskisuut: 日本国) tassa nuna Asia-mi inissisimasoq. Illoqarfiit pingaarnersaat Tokyo-mik ateqarpoq.




#Article 637: Humaniora (39 words)


Humaniora tassaavoq inuup kulturikkut suliarisimasaanik aamma oqaasiinik ilisimatusarneq. (Human = Inuppalaarneq). Ilinniarneqartarput inuup qanoq ingerlaarneranik, qanoq issusianik ileqquanillu.

Humaniora ilagivai ilisimatusaatit ilaatigut ukuusut; inuup ineriartorneranik ilisimatusarneq, inuunerup isumalerineq, oqaluttuarisaaneq, attaveqaqatigiinneq, eqqumiitsuliorneq, atuakkalerineq, inuup eqqarsartaasianik ilisimatusarneq, oqaasilerineq aamma oqaatsinik ilinniarneq.




#Article 638: Annoraamineq (45 words)


Annoraamineq siiliki  qanga Jiisusi suli inunngunngikkallarmat 2600 matuma siorna jaapani-miit nalunngineqareersimavoq japa-nip siullermik isertuusimavaa kisianni kinap paasisimavaa, taamanikkumiilli siiliki atungaajartulersimavoq ullumikkullu 2000-tikkunniilli siiliki atungaalersimavoq ullumikkut. Siiliki ,siiliki quperlummiik aallartissimavoq, tassa quperluup amia nutaanngorluni kitakkaangat suliarineqarluni annoraamininngortinneqartarpoq immaqalumi aamma pulateriaarsuup amia taamalisarsimavaat. Uanga kisiat tamanna ilisimanngilara.




#Article 639: Spanskisut (33 words)


Spanskisut imalt. spaniamiusut (español, castellano) tassaapput oqaatsit nunani ukunani atorneqartuusut: Spanien-imi, Mexiko-mi, Argentina-mi, Colombia-mi, Chile- ni, Costa Rica-mi, Cuba-mi, Ecuador-imi, El Salvador-imi, Guatemala-im, Honduras-imi, Panama-mi, Paraguay-mi, Puerto Rico-mi, Uruguay-mi, Venezuela-mi aamma Equatorial Guinea-mi. 




#Article 640: Qarasaasialerinermik ilisimatusarneq (12 words)


Qarasaasialerinermik ilisimatusarneq (qall.: Datalogi) tassaavoq paasissutissanik, qanorlu taakku passinnissaanik ilisimatusarneq, qarasaasiat ikiortigalugit.




#Article 641: Motorhead (21 words)


Motörhead nipilersoqatigiiupput heavy-metal-inik appisimaartartut aallartittut 1975-imi London-imi Tuluit Nunaanni, aallarniisoralugu bassertartuat Lemmy Kilmister.

Nipilersortartut ilisarnaaqqutaat, Snaggletooth, ilaasarpoq tusarnaariartitsisarneranni aamma immiussaminni saqqaani.




#Article 642: Anaanap ullua (23 words)


Anaanap ullua nalliuttorsiutigineqartartuuvoq ullormi assigiinngitsumi ulloritinneqartarluni nunarsuaq tamakkerlugu, ulloq tutsinneqarajuttuuvoq Martsimi, Apriilimi Maajimiluunniit anaananik anaanaqassusermilluunniit ataqqinninniuteqarluni.

Danmark-imi nunanilu amerlanerni maj sapaataasa tulliani inissisimatinneqartuuvoq.




#Article 643: Eurovision Song Contest (82 words)


Eurovision Song Contest tassaavoq Europami erinarsornermik unammisitsisarfik 1956-imiilli ukiut tamaasa ataasiarluni ingerlanneqartartoq. Aallarteqqaarami ateqarsimagaluarpoq Eurovision Grand Prix, ukiullu ingerlanerini Eurovision Song Contest-imik taagorneqarnerulerluni. Unammisitsisarneq aaqqissuunneqartartuuvoq Europami TV-kkut radio-kkullu aallakaatitsisartut kattuffiat EBU aqqutigalugu. 

Unammisitsinerit sap. akunn. ataatsip ingerlanerani pingasoriarlugu ingerlanneqartalerpoq, siullermik semi-finale siulleq, ullup appassaani semi-finale-tullia kingullerlu finale ingerlanneqartarluni. Nunat tallimat semi-finaleni ilaatinneqarneq ajortut, finalemullu ingerlaannaq ilanngunneqartut tassaapput; Storbritannien, Spanien, Italien, Tyskland Frankrig-ilu. Taakku aamma taaneqartartuupput Angisuut tallimat, kattuffimmut EBU-mut tapiisarnerat annertunerujussuummat finale-mut ingerlaannaq ilaatinneqartarput, aamma unammisitsisarnerup taassuma soqutigineqarnera inunnit amerlanernit soqutigineqarnera atajuaannartikkumallugu.




#Article 644: Israel (12 words)


Israel (hebraimiutut: יִשְׂרָאֵל; arabiamiutut: إِسْرَائِيل) tassa nuna Asia. Jerusalem tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 645: Aserbajdsjan (18 words)


 

Aserbajdsjan (Aserbajdsjaniskisut: Azərbaycan Respublikası), kunngiitsuuffiuvoq Kaukasus kujataata kangisissuaniittoq. Nunataata annersaa Asiamiippoq kippasissortaalu Europamut atalluni Kaukasus qaqqartai avannamut killeqarfigigai.




#Article 646: Inuttut pisinnaatitaafiit pillugit silarsuarmioqatigiinut nalunaarut (535 words)


Ataqqinassusermik inuup nammineq pigisaanik aammalu anooqatigiinnut ilaasortaasut tamarmik naligiimmik annaasassaanngitsumillu pisinnaatitaaffeqarnissaannik akuersissuteqarneq nunarsuarmi kiffaanngissuseqarnermut, naapertuilluarnermut eqqissinissamullu tunngaviummata.

Inuttut pisinnaatitaaffinnik sumiginnaanerit asissuinerillu naakkittaatsuliornerujussuarnik silarsuarmiunut tarnip nalunngissusiinik aalassatsitsisartunik nassataqartarmata, aammalu nunarsuarmik inuit killilersugaanngitsumik oqalussinnaatitaaffigalugulu upperisakkut pisinnaatitaaffeqarfiannik ersiorfiginagulu atugarliorfigisassarinngisaannik pilersitsinissaq inuiaat anguniagaattut pingaarnerpaatut tusarliunneqartareersimammat.

Ingaaruteqarluinnarmat inuiaqatigiit akornanni ikinngutinnersumik pissuseqarnissaq annertusarniassallugu.

Pingaaruteqarluinnarmat inuttut pisinnaatitaaffiit inatsisitigut illersorneqarnissaat, inuk allatut sapilerluni qunutitsinermut qunusiaanermullu akiuunniartariaqalissanngippat.

Naalagaaffiit Peqatigiit inuisa isumaqatigiissutikkut uppernarsaqqimmassuk inuttut pisinnaatitaaffiit tunngaviusut, inuup ataqqinassusiata erianassusiatalu aammalu angutit arnallu naligiimmik pisinnaatitaaffeqarnerisa pingaartinneqarnissaat isumalluarfigigitsik, aalajangiussimallugulu inuttut atugarisanik siuarsaaniarnissaq inuuniarnermilu atugarisanik pitsaanerulersitsinissaq.

Naalagaaffiit ilaasortaasut imminnut pisussanngortimmata Naalagaaffiit Peqatigiit suleqatigalugit sulissutigissallugu inuttut pisinnaatitaaffinnut aammalu tunngavissiisutut killilersugaanngitsumik iliorsinnaatitaaffinnut nalinginnaasumik ataqqinninnerup annertunerulersinnissaa.

Pisinnaatitaaffinnik aammalu killilersugaanngitsumik iliorsinnaatitaaffinnik tamakkuninnga peqatigiilluni paasinninneq pisussaaffimmik tamatuminnga piviusunngortitsinissamut pingaaruteqarnerpaammat.

Naalagaaffiit ilaasortaasut aallartitaasa.

Taamaattumik tamanut nalunaarutigaat inuttut pisinnaatitaaffiit pillugit silarsuarmioqatigiinnut nalunaarut manna inunnut tamanut inuiaqatigiinnullu tamanut tunngatillugu peqatigiinnikkut anguniagassatut, siunertaralugu inuup kialuunniit aammalu inuiaqatigiinnik sullissisut kikkulluunniit tamatigut Nalunaarutikkut matumuuna anguniassagaat atuartitsineq perorsaanerlu aqqutigalugit pisinnaatitaaffinnut killilersugaanngitsumillu iliorsinnaatitaanernut tamakkununnga ataqqinninnerulernissaq aammalu inuiaqatigiit nunallu allat alliartuinnartumik suliniuteqarnerisigut qularnaarniassallugu sumiluunniit sunniuteqartumik akuersaarneqarlutillu naammassiniarneqarnissaat, naalagaaffinni ilaasortaasuni innuttaasut aammalu sumiiffinni naalagaaffinnit taakkunannga aqunneqartuni innuttaasut akornanni.

Inuit tamarmik inunngorput nammineersinnaassuseqarlutik assigiimmillu ataqqinassuseqarlutillu pisinnaatitaaffeqarlutik. Solaqassusermik tarnillu nalunngissusianik pilersugaapput, imminnullu iliorfigeqatigiittariaqaraluarput qatanngutigiittut peqatigiinnerup anersaavani.

Kinal uunniit pisinnaatitaaffinnik killilersugaanngitsumillu iliorsinnaatitaaffinnik nalunaarummi maani taaneqartunik tamanik atuiumasinnaavoq, sukkulluunniit assigiinngisitsinertaqanngitsumik, s. ass. inuiannut sorlernut ataneq, ammip qalipaataa, arnaaneq/angutaaneq, oqaatsit, upperisaq, naalakkersuinikkut isuma allatulluunniit isumaqarneq, inuiaassutsikkut imaluunniit innuttaaqatigiinni qanoq atugaqartuneerneq, pigisaqassuseq, inunnguutsimit imaluunniit inuiaqatigiinni allatut inissisimaneq pissutigalugit.

Aammattaaq nunami imaluunniit sumiiffimmi eqqartuussisinnaanikkut pissutsit imaluunniitt naalakkersuinikkut imaluunniit nunat allamiut inuup aalajangersimasup attaveqarfigisaasa isumaat pissutiagalugit assigiinngisitsineqassanngilaq, sumiiffik naalakkersuinikkut attaveqarfeqanngikkaluarpalluunniit, allanit oqartussaaffigineqaraluarpat namminersortuunngikkaluarpalluunniit, imaluunniit imminut naalakkersorsinnaassusia arlaatigut killiliivigineqarsimagaluarpat.

Kinaluunniit inuunermut, nammineersinnaassuseqarnissamut isumakuluuteqaranilu inuuniarnissamut pisinnaatitaavoq.

Kinaluunniit inussiaatigineqaraniluunniit namminersorsinnaassusiiagaassanngilaq; inussiaateqarneq inussiaarniarnerlu sutigut tamatigut inerteqqutigineqassapput.

Kinaluunniit naalliutserujussuarneqassanngilaq aammalu peqqarniitsumik, naakkittaatsumik narrunarsaataasumillu pineqassananilu pillarneqassanani.

Inuk kinaluunniit nunarsuarmi sumiluunniit eqqartuussisarnermi pisassalittut pisussaasutulluunniit isigineqarsinnaatitaanissamut pisinnaatitaavoq.

Kikkulluunniit tamarmik inatsiseqarnikkut naligiissitaasussaapput, aammalu sutigulluunniit assigiinngisitsinertaqanngitsumik inatsisitigut illersorneqarnissamut pisinnaatitaallutik. Kikkulluunniit tamatmik assigiimmik pisinnaatitaapput nalunaarummut matumunnga akerliusumik sutigulluunniit assigiinngisinneqarnissamut taamatulluunniit assigiinngisinneqalernissamut kajumissaarutaasinnaasunut sunulluunniit illersorneqarnissamut.

Kinaluunniit pisinnaatitaavoq naammaginartumik akitsisitaaqqinnissamut iliuutsinut tunngaviusutut pisinnaatitaaffinnik, nunap naalakkersugaanerani imaluunniit inatsisitigut pineqartunut tunniunneqartunik, innarliisunut inuiaqatigiinni eqqartuussiviit susassaqartut aqqutigalugit.

Kinaluunniit namminissarsiortumik tigusarineqassanngliq, tigummigallagassanngortitaassanani imaluunniit nunagisamit peersitaassanani.

Kinaluunniit naligiissitaalluinnarnikkut piumasaqarsinnaatitaavoq eqqartuussivimmi aalajangersimasunut attaveqanngitsumi aammalu nakerisarsiortuunngitsumi eqqortuliortumik tamanullu ammasumik iliorfigineqarnissamik, pisinnaatitaaffimminut pisussaaffimminullu tunngasutigut aalajangiiniartoqassatillugu aammalu inatsisit tunngavigalugit pillarneqaataasinnaasumik sumilluunniit unnerluutigineqarnermini.

Kinaluunniit pissutsini namminerisani, ilaqutariinnermi, angerlarsimaffimmi imaluunniit allaffigeqatigiittarnikkut pissutsini namminiinnarsortumik akuliuffigineqassanngilaq, aammalu ataqqineqarnerup tusaamaneqarnerullu tungaasigut saassunneqassanani. Kinaluunniit taamatut akuliuffigineqarnissamut imaluunniit saassunneqarnissamut inatsisitigut illerorneqarsinnaatitaavoq.

Kinaluunniit pisinnaatitaavoq eqqarsartaatsikkut, tarnip nalunngissusiatigut aammalu upperisakkut killilersugaanngitsumik iliorsinnaanissamut; pisinnaatitaanermi tassani aamma pineqarpoq upperisarsiornermi sorlernut ilaasuunermik upperisamillu allanngortitsinissami killilersugaannginnissaq aammalu atuartitsinikkut, qanoq iliuuseqarnikkut, guutisiornikkut kiisalu upperisarsiornermi unnersuussutigineqartunik naammassinninniarnikkut kisimiilluni allanilluunniit peqateqarluni tamanut ammasumik namminersortumilluunniit upperisarsiornermi sorlernut ilaasuunermik imaluunniit upperisamik nalunaajaateqarnissami killilersugaannginnissaq.

Kinaluunniit pisinnaatitaavoq killiliiffigineqanngitsumik isummaminik nalunaaruteqarnissamut aammalu killiliiffigineqanngitsumik oqaaseqarsinnaatitaanissamut; pisinnaatitaaffimmi tassani aamma pineqarput allanit akuliuffigineqarani namminerisatut isummamik nalunaaruteqarsinnaatitaaneq aammalu nalunaaruteqarniarnermi atorneqarsinnaasut suulluunniit aqqutigalugit aammalu nunat killeqarfii apeqqutaatinnagit paasisassarsiorsinnaaneq eqqarsaatinillu nalunaaruteqarsinnaaneq.

Kinaluunniit unuiaqatigiinni ilaasortaasutut pisinnaatitaavoq inooqatgiinnermi toqqissisimaarnissamut aammalu piumasaqarsinnaatitaalluni aningaarsarsiornikkut, inuttut aammalu kulturimut tunngassutilitsigut pisannaatitaaffit nammineq ataqqinassutsimut killilersugaanngitsumillu inuttut ineriartorsinnaanissamut pinngitsoorneqarsinnaanngitsut aaqqissuunneqartassasut inuiaqatigiit qanoq iliuuseqarnerisigut aammalu nunanik allanik suleqatiginninnikkut kiisalu naalagaaffiit ataasiakkaat aaqqissuuaanerat atortussatigullu pissarsivissaataat naapertorlugit.

Kinaluunniit pisinnaatitaavoq qasuersaarnissamut sunngiffeqarnissamullu, ilanngullugu piffissamik suliffiusumik naammaginartumik killilersuineq, aammalu piffissani aalajangersimasuni akissarsiat pigiinnarlugit feriaqartarnissamut.

Kinaluunniit piumasaqarsinnaatitaavoq inuttut inuiaqatigiittullu atugarisat aaqqissuussivigineqarnissaannik, tamatumani pisinnaatitaaffiit killilersugaanngitsumillu iliorsinnaatitaaffiit Nalunaarummi matumani taaneqartut tamakkiisumik piviusunngorsinnaaqqullugit.

Nalunaarummi matumani taaneqartut arlaannaalluunniit paasineqassanngilaq naalagaaffinnut, ataatsimoortukkuutaanut imaluunniit inunnut ataasiakkaanut tunngavissiisutut sumilluunniit ingerlassaqarniarnissamut imaluunniit iliuuseqarniarnissamut pisinnaatitaaffittut killilersugaanngitsumillu iliuuseqarsinnaatitaaffittut killilersugaanngitsumillu iliuuseqarsinnaatitaaffittut maani naatsorsuunneqartut arlaannaannilluunniit suujunnaarsitsiniutaasinnaasunik.




#Article 647: Qassiarsuk (22 words)


Qassiarsuk imalt. Qagssiarssuk nunaqarfiuvoq Kommune Kujallermut atasoq, savaateqarfittut takornariaqarfittullu nalunnginneqartoq.

Qallunaatsiaat siulliit tassunga nunasinerat oqaluttuarineqartarpoq taamaattumillu illukut qallunaatsiaqarfiusut tassani eriagisassatut isigineqartut nassaassaasinnaapput.




#Article 648: Narsarsuaq (12 words)


Narsarsuaq Kommune Kujallermut atasuuvoq mittarfeqarfittullu nalunnginneqarluni. Atlantikoq qulaallugu toqqaannartumik timmisartut annerimaat miffigisinnaasarpaat.




#Article 649: Koreamiusut (26 words)


Koreamiusut (조선말, Joseonmal/한국어, Hangugeo) tassaapput oqaatsit Koreami Avannarlermi aamma Koreami Kujallermi pisortatigoortumik atorneqartut. 80 mio. inunnit nunarsuaq tamakkerlugu oqaluttuupput, ikinnerussuteqartumik Kina-mi, Japan-imi, Australia-mi, Canada-mi USA-milu atugarineqartuullutik.




#Article 650: GM isikkamik arsarneq 2011 (angutit) (78 words)


GM isikkamik arsarneq 2011 (angutit) ingerlanneqarpoq Sisimiuni ulluni ukunani: 14. august - 20. august tungaanut. 

Unammisaqattaarnerit kingullernut uku anngullutik unammisaqattaassapput (marlunnut immikkoortillugit):

Pulje 1:
G 44, Qeqertarsuaq, B 67, Nuuk, Malamuk, Uummannaq, Eqaluk 56, Ikerasak, aamma Kugsak 45, Qasigiannguit.

Pulje 2:
Nagtoralik, Paamiut, K 33, Qaqortoq, SAK, Sisimiut, T 41, Aasiaat, aamma Kâgssagssuk, Maniitsoq.



#Article 651: New Zealand (16 words)


New Zealand (Maorimiutut: Aotearoa) tassa nuna Oceaniami. Wellington tassa illoqarfiit pingaarnersaat aamma Auckland tassa illoqarfik inuttunersaq.




#Article 652: Iraq (14 words)


Iraq (arabiamiutut: العراق, al-‘Irāq, kurdiskisut: عێراق,  Îraqê) tassa nuna Asia. Baghdad tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 653: Iran (11 words)


Iran (persiskisut: ایران,  Īrān) tassa nuna Asia. Tehran tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 654: Arabiamiutut (18 words)


Arabiamiutut (العربية, al-ʿarabiyyah[) tassaapput oqaatsit Saudi Arabiami, Algeriami, Iraqimi, Egyptimi, Jordanimi, Libyami, Moroccomi, Somaliaimi, Sudanimi, Syriami, Tunisiami, Israelimi.




#Article 655: Kurdiskisut (13 words)


Kurdiskisut (Kurdî / کوردی) tassaapput oqaatsit Tyrkiami, Iraqimi, Iranimi, Syriami, Armeniami, Azerbaijanimi, Afghanistanimi. 




#Article 656: Tuttorpak (10 words)


Tuttorpak (Alces alces) Amerikami Avannarlermi uumasuuvoq, Europamiut tuttorpaannit, tuttumiillu annerusoq.




#Article 657: Tuttu (72 words)


Tuttu (latiinerisut: Rangifer tarandus) miluumasuuvoq. Tuttu qangarsuaaniilli nunap uumasuinit kalaallinut pingaaruteqarnerpaasimavoq. Aammalumi qujanartumik issittumi uumasut tuttut Kitaani amerlanerpaartaraat.

Tuttut sermersuup immallu akornanni sumi tamangajammi siumugassaasarput, ukiuuneranilu Kitaani takuneqarajuttarput. Ilaanni illoqarfinnut qanillivittarput, aasaaneranili sermersuup tungaanut tiffartertarlutik tamaani nillataarnerullunilu ippernaasannerummat.

Tuttut ukiukkut nassoqarneq ajorput. Pannersuit nassutik ukiuliinnartoq katattarpaat, norraat kingusinnerulaartukkut, aatsaallu upernassariartuleraangat nassuneqqilersarlutik. Kulavaat (arnavissat) aatsaat upernaassanngungajalernerani nassutik katattarpaat.

Tuttup neqaa mamarineqarluinnartuuvoq, amialu meqqulik oqorluinnartoq ilaatigut atisaliaralugu, tupermi qaaralugu (allequtaralugu) qimusserlunilu qamutini ingoraralugu atorneqartarpoq.




#Article 658: Latiinerisut (19 words)


Latiinerisut oqaasiupput qanga Roma-imi oqaaserineqartut, aamma nunat tamalaani oqaaserineqarnikuusut 1800 qeqqata tungaanut. Latin Vatikanet-mi ullumikkumut pisortatigoortumik oqaasiupput, sulilu atorneqarlutik.




#Article 659: Afrodite (10 words)


Grækerit oqaluttuatoqaanni Afrodite (grækerisut: Αφροδίτη Afrodítē) asanninnermut pinnissutsimullu guuti arnaavoq.




#Article 660: Libya (10 words)


Libya  (arabiamiutut: ليبيا‎, Libya‎, berbiskisut: ⵍⵉⴱⵢⴰ, Libya) tassa nuna Afrika.




#Article 661: United Arab Emirates (14 words)


Forenede Arabiske Emirater (دولة الإمارات العربية المتحدة‎: ˈDawlat al-Imārāt al-‘Arabīyah al-Muttaḥidah) tassa nuna Asia.




#Article 662: Palæstinensiske Selvstyreområder (19 words)


Palæstinensiske Selvstyreområder (Vestbredden aamma Gazastriben; arabiamiutut: السلطة الوطنية الفلسطينية, hebraimiutut: הרשות הפלסטינית) tassa Selvstyreområder Asia. tassa illoqarfiit pingaarnersaat Ramallah.




#Article 663: Lionel Messi (35 words)


Lionel Messi (inunngortoq 21. Juni 1983) argentinamiut arsaattartoraat, FC Barcelonami Argentinallu landsholdiini arsartartuuvoq.
Arsartalerpoq ataatami klubbiani Grandolimi tallimanik ukioqarluni, 15-iinnarnillu ukioqarluni FC Barcelonap arsarnermik sungiusartitsineranut La Masiamut ilanngulluni. 1. Maj 2002-imi Barcelonami nukarlersaalluni målernerpaat ilagilersimavaat.




#Article 664: Madrid (35 words)


Madrid Spaniami illoqarfiit pingaarnersaralugulu anginersaraat. Illoqarfik 3,3 millionit missaani inuttussuseqarpoq, Illoqarfiup avataa ilanngukkaanni 6.369.162 (2013). Europamilu illoqarfiit inoqarnersaat pingajuulluni. Borgmestererivaa Manuela Carmena.
Madridi Katersugaasivippassuani tusaamasaassutigivai. Takuniarneqarnerpaasarpullu Prado museet, Museo Thyssen Bornemissa Centro de Arte Reinalu.




#Article 665: Sasaskisut (13 words)


Sasaskisut (Zazaki) tassaapput iranskit oqaasii, oqaaserineqartut Tyrkia, Tyskland, Europa imi aamma nunani arlaqartun.




#Article 666: Upperisaq neriunneq asanninneq (36 words)


upperisaq neriunneq asanninneq upperisaq tassa soorlu (inuk kinaluuniit upperisaqarpoq, upperisaq inuup nammineq aalajangissavaa) neriunneq tassa (neriunneq soorlu inuk ilaquttani aallarsimasut tikinneq ajulertut isumaaligigunijuk neriusaaq tikinniassasut) asanninneq tassa (asanninneq tassavoq misigisuttinut asanninneq soorlu inuk aappaminut asannikkuni asanisaaq.




#Article 667: Nina Kreutzmann Jørgensen (16 words)


Nina Kreutzmann (Inuusoq Nina Kreutzmann Jørgensen, ulloq 17. juuli 1977, Nuummi inunngortoq) – Kalaani pop-inik erinarsortartoq.




#Article 668: Ursidae (15 words)


Paaserusukkaluarparput Nannup isikkua, oqimaassusaa, takissusaa, angissusaa. (Isikkua)
Paaserusukkaluarparput Nannuup timaa. Soorlu: Tingui, Uummataat, Aqajarui, il.il




#Article 669: T-41 (18 words)


Ukioq 2012 aasakkut T-41-rukkut isikkammik arsarlutik Aasianni hjemmebane-rlutik T-41-rumi arsaqataasoq Mads Henrik Jakobsen indkast-imi isertitsimmat qeqqanooringaluarluni assorsuaq tupaallatsitsivoq.




#Article 670: Aak (16 words)


Aak tassaavoq aak timitta pisariaqartitaa.taanna ummammiik sananeqarpoq aak timitta iluaqitissartarivaa sorlu kilerutta aak nuippat inuit nipinnertuulertarpaat.




#Article 671: Dronning Ingridip Napparsimmavissua (62 words)


Dronning Ingridip Napparsimmavissua nunamut tamarmut napparsimmaviuvoq. Napparsimmaviup Kalaallit Nunaanni immikkut suliassat isumagissavai tassumalu saniatigut Nuummut napparsimmaviussalluni.

Peqqissaanikkut Nutarsaanerup kinguneranik DIN-imi allannguutit pingaartut marluk ukuupput:

Immikkut pikkoriffiit nunamut tamarmut atuuttunngortinneqarnerisa kingunerissavaat: 

pitsaassutsip assigiinnerulernissaa pitsaanerulernissaalu, napparsimasut sullinneqarnerat ataqatigiissoq aammalu innuttaasut sullinneqarneranni isummaassutsip qaffassarnissaa.

DIN-imi immikkut pikkoriffigisat aqqutigalugit aamma qulaakkeerniarneqassaaq napparsimasut najukkaminnit ungasinngitsumi nakorsarneqartalernissaat. Taanna anguniarlugu immikkut pikkoriffillit angalasarneri amerlineqassapput akissaqartitsineq suliallu pitsaasumik naammassinissaat eqqarsaatigalugit.




#Article 672: Søren Poulsen (10 words)


Søren Poulsen Nipilersoqatigiit Simik ilaasimasoq taassumalu taalliaraa kalaallinut attortissutaasimaqisoq Iliveqarfik.




#Article 673: Georgia (10 words)


Georgia tassa nuna Asiami / Europa. Tbilisi tassa illoqarfiit pingaarnersaat.




#Article 674: Świnoujście (83 words)


Świnoujście (Tyskisut: Swinemünde)  Polenimi illoqarfik.

Polenimi illoqarfiit anginersaat ilaraat, taamaattumillu innuttaasut ikannerit suli illoqarfimmi tassani najugaqarput. 

Taamaajuarnikuunngilarli. Qanga polenimiut tyskillu sorsuullutik Poleni ajorsarmat illoqarfik tyskinut tunniuunnartariaqaraluarsimavaat - taamaattumillu taamanili illoqarfik polenimiusut tyskisullu taaguuteqarnikuuvoq. 

Tyskisut illoqarfiup taaguutaa isumaqarpoq »puulukip qania«, tyskimmi taamani isumaqarnikuusimammata polenimiut puulukitut qanersunnissimasut. 

Polenimiullu ikannerit ilisimatuut nassaarnikuusaat aamma oqaaseqarfigisimavaat upperisinnaanngimmassuk: Uangut polenimiuusugut ilisimatuut tyskit nassaarnikuusaat upperisinnaanngilarput - tyskisummi illoqarfiup aqqa isumaqarsimassappat »anaanavit putugorsuata amia panernikoq, oqunnikoq«, taava aamma polenimiusut taamatut isumaqarsimassagaluarpoq. 

Tyskilli præsidentiat Angela Merckel oqarsimavoq: Naamik, polenimiut nipagerniaritsi, taamatuguna isumalik!




#Article 675: Siumup Inuusuttunut Suleqatigiiffia (21 words)


Siumup Inuusuttunut Suleqatigiiffia (SIS), tassaavoq Partii  ataani inuusuttunut suleqatigiiffik. Suleqatigiiffiup ulluinnarni kattuffittut ingerlanermini Konrad Boye siulittaasoraa. Siulittaasup tullia tassaavoq Ineqi Kielsen.




#Article 676: KNI A/S (187 words)


KNI A/S-ip ingerlatarai niuernikkut , tamarmik nutaaliaasumik periaaseqarluni aqunneqartut. Kalaallit Nunaat tamakkerlugu pisiniarfinni nioqqutissanik niuerneq ikummatissanillu pilersuineq isumagisarivai. Ingerlatsiviit tassaapput:    aamma suliffeqarfiutigisaq . 

Qitiusumik sullissivik  Kalaallit Nunaanni illoqarfiit annersaata tulliani timmisartullu avataaneersut tikittarfiannut Kangerlussuarmut timmisartorluni nalunaaquttap akunnerata affaata missaanik ungasitsigisumiittumi. 

Ukiumi naatsorsuiffiusumi  atorfiit ukioq kaajallallugu atorfiusut 747-it missaanniipput, kaaviiaartitallu 2,39 mia. DKK missaanniipput. Kalaallit Nunaat tamakkerlugu 1.000-it eqqaasiorlugit amerlassusilinnik sulisoqarpoq.  Ukiut kingulliit tallimat ukiumut nalunaarutit  takuneqarsinnaapput.

Pisortaaneq, CEO,  2008-miit KNI A/S-mut attuumassuteqarpoq siullermik Polaroilimut pisortatut kingornalu juni 2014-miit KNI A/S-mut pisortaanertut. KNI A/S-ip  siulittaasuuvoq . 

Nunaqarfinni isorliunerusunilu allakkeriveqarneq, aningaaseriveqarneq, mittarfeqarneq umiarsualivinnullu oqartussaaneq ingerlatsiviit allat suleqatigalugit KNI-mit isumagineqarput. Suliassat assigiinngiiaartut unammilleqatigiinnermi naliginnaasumi periuutsit atorlugit ingerlanneqarsinnaanngillat, tamannalu patsisaavoq isumaqatigiissutit aningaasartalikkat aallaavigalugit Namminersorlutik Oqartussat sinnerlugit KNI-mit isumagineqarnerannut.  

KNI 1774-mi aallartippoq, taamani pilersinneqarmat KGH - Den Kongelige Grønlandske Handel. Namminersornerullutik Oqartussat KGH 1986-mi naalagaaffimmiit tiguaat ingerlateqqillugu taaguusikkaminnik Kalaallit Niuerfiat (Kalaallit Nierfiat KNI). 1985-mi Royal Greenland ingerlatseqatigiiffittut nammineertutut pilersinneqarluni KNI-mit avissaartinneqarpoq, 1993-milu Royal Arctic Line ingerlatseqatigiiffittut nammineq ingerlalerpoq, kiisalu pisiniarfiit Pisiffik aamma Pilersuisoq pilersinneqarput.

Usinik assartuineq, ilaasunik assartuineq allakkeriveqarnerlu 1997-mi ingerlatseqatigiiffinnut allanut nuunneqarput. 2001-mi Pisiffik namminersortunik tiguneqarpoq, taassumalu Nanortalimmi, Narsami, Paamiuni Qasigiannguanilu pisiniarfii KNI-mit tiguneqarput. Kangerlussuarmi Narsarsuarmilu pisiniarfiit 2002-mi KNI A/S-imit tiguneqarput. 




#Article 677: Qaqqaq innermik anitsisartut (36 words)


innermik anitsisartut assigiingitsuupput imerpalasumik aammalu kinertumik
anitsisarput. Soorlu hawaii-mi Hot Spot-eq, nunap iluani lavat
ulikkaartooraangata Hawaii-mi innermik anitsisarpoq qeqertaliorlunilu. Qaqqat innermik
anitsisartoqarfiit nunarsuup kalipaata avissaariartorfianniinnerupput.
Indonesien-p eqqaani qaqqat innermik anitsisartut ikattorujuupput aamma
alaska-p kitaani innermik anitsisartoqarfipput.




#Article 678: Yolngu Matha (15 words)


Yolŋu Matha Arnhem Lanni oqaaserineqarput, Australiami. Inuit 5.000 missaat kalaallisut oqalussinnaapput. Yolŋu Matha Pama-Nyungat oqaasii




#Article 679: Eqalussuaq (19 words)


Eqalussuaq (Somniosus microcephalus)
Somniosus latinerisut uernartoq-mik isumaqartoq - atia Itillittoq-mik nutserneqarsinnaavoq.
Eqalussuaq arriissutsini tusaamasaassutigaa; sukkanerpaamik 2,7 km/t-mik sukkassuseqarsinnaasutut uuttorneqarsimavoq.




#Article 680: Saarullik (18 words)


Qeqertarsuarmiit Nunap Isua uiarlugu uumaffigaa; Kitaani imaq kissannerugaangat avannarparnerusarluni. Amerikap Avannarliup kangimut sineriaa, Island Hvidehavimiillu Biskayen tikillugu uumaffigaa.




#Article 681: Portugalimiutut (20 words)


Portugalimiutut (português) tassaapput oqaatsit Portugal-mi, Brazil-mi, Angola-mi, Mozambique-mi, Cabo Verde-mi, São Tomé e Príncipe-mi, Guiné-Bissau-mi, Equatorial Guinea-mi  aamma East Timor-mi.




#Article 682: Tullerunnaq (49 words)


Ateq: Tullerunnaq, sorlak, imalt, pakalak
Qaarsut innakuluttaanni, urtelini aamma naggorissaateqartuni timmissat ineqarfiisa eqqaanniittuni, sissallu ungasinngitsuini nalinginnaavoq.Siammasinnerusarporli apusineqarfinni, nunaminertani orpigalinnilu naggorissuni. Pilutai issusuujupput kutsummik saattunnguamik qallersimallutik. Nunap iluani kanaartai siluttuuvoq tattaasaqarluni,ilua sungaartoq  tipigissuuvoq. Kaavequtaat kisermaakkuutaarput, arnavissat angutivissallu immikkut naasuusarlutik. Kanaartaa nunap iluaniittoq (sorlak), pilutai kaavequtaalu (tullerunnaq) qangaanilli nerineqartarput ukiumullu peqqumaasiarineqartarlutik.




#Article 683: Sorbus groenlandica (28 words)


Orpik taanna nunap timaani orpigaqarfinni, palleqarfinni orpeqarfinnilu tamatigut tamaana, qaqutiguugaluarlu hedeni naggorissuni, naasimasarpoq. Kaavequtit qaamasut mikisunnguit eqimmateqalutik halvskærmimiipput. Inerittui seernarput, simersialiakkuminartuullutilli. Timmissanit nerineqartaqaat, naasussallu ajoquserneqarsimanatik anarineqartamik taamaalillutik siaruarterneqarluartarput.




#Article 684: Kakillarnaq (41 words)


Siit orpiillu orpigannguussimasut akornini imalt. kisimiillutik eqimattaallutik naasimasarput; Kujataani aamma qaarsut anorlerfiulluartut killingini ammaannartuni nunaminertani (hedenilu) paarnaqutilinni. Pilutai meqqutaasat pingasukkuutaarlutik nigalinngorsimasartut qorsuujuaannartuupput. Arnavissat qorsuusut qernerteriarlutik tungujortunik toortarniusanittarput, naggataagullu inerittunngortarput paarnatut ilusillit. Angutivissat sungaartuusut titartakkami allermi takutinneqarput. Arnavissat angutivissallu tamarmik immikkut naasuusarput.




#Article 685: Demokrati (28 words)


Oqaaseq demokrati isumaqarpoq: Demo = Folk = Inuit -Krati: Styre= Aqutsineq.
Demokrati = Inuinnaat nunamik aqutseqataanerat. 
Nunat demokratiskimik ingerlatsiffiusut, ukiut sisamakkaarlugit inatsisartussaminnik qinersisarput, inatsisartunilu partiit amerlanerussuteqartut naalakkersuisussanik pilersitsisarput.




#Article 686: Michael Jackson (43 words)


Michael Joseph Jackson (29. august 1958 – 25. juni 2009), 

Erinarsortartoq qitittartorlu qernertormioq qaamasumik ameqalernikoq. Tusaamasaq King of Pop-itut taaneqartartoq. Meeraallunili qatanngutinilu nipilersortalerput, imminnullu atsernikuupput Jackson 5.

Assiigiinngittullu erinarsugai erinniai taalliaalu saqqummertalerput, Moonwalk-erneq ilikkarsimavaa qernertormioq rulleskjoterluni moonwalkertoq takusimavaa, rulleskjoteqanngittorlu takujumasimavaa, ilikkarsimavaalu.

Pingasunik meeraqarpoq. 




#Article 687: Fjalla-Eyvindur (69 words)


Fjalla-Eyvindur Jónsson (f. 1714, d. siornatigut 1783 island-ip oqaluttuarisaanerani nalineqanngilaq nunap timaani qaqqami ineqartoq (qivittoq)-tut taaneqarsinnaasoq ukiorpassuarni qaqqami najugaqarpoq 1700-kunni.angut taana 1714-mi inunngorpoq  Hlíð-mi Hrunamannahreppi-mi  Árnessýslu-mi (island-kujataani) aammalu angajoqqaavi Jón Jónsson naasorissaasoq aammalu Ragnheiður Eyvindsdóttir. 

Illukoq Hvannalindum-mi  Ódáðahrauni-mi (island avannaani) har været ment som bevis om at Eyvindur og Halla har opholdet sig der i mange år. Ingen skriflig bevis er om det men nylig Kulstof 14-datering stötter teorien. 




#Article 688: Papua Ny Guinea (12 words)


Papua Ny Guinea ( Tuluttut - Papua New Guinea) tassa nuna Oceania.




#Article 689: Aqqartartut (36 words)


Atortoqarani aqqarneq
puiaasanik iltimik imalinnik atortoqarluni aqqaraanni, immap qaanut pinnginnermi silammut anersaarnissaq eqqaamasariaqarpoq, taamaaliunngikkaannimi puaat qaarsinaapput, tassa naqitsineq millippat silaannaq neruttussammat. aqqartartorpassuit itisoorsuarmiit sukkavallaamik puttallartut ajutoortarput. aqqartartut nappaataannik nappaateqalersinnaapput, timip ipiutaasartaanni aavanilu kvælstoffimik imalinnik pullartaninnernik pissuteqartumik.




#Article 690: Tulugaq (45 words)


Tulugaq (Corvus corax) tiŋmiaq taaqtaaq.Takissuseqarpoq 70 cm-imik, sului iserartussuseqarlutik 140 cm-imik. Ilisarnaatigilluarpai qernarinnini, siggussuani peqqortooq narlulluinnangajattoq aammalu papini takisooq nuuminut amilimaartoq. Nipituumik iggiingasumik nipeqarpoq.  

Timmiaq uninngaartuuvoq angalaartuullunilu Kalaallit Nunaata annersaani, taamaattoq avannaarsuaniunngitsoq. 

Kalaallit Nunaanni tamarmi piniaqqusaanngilaq 1.4-miit 30.6-mut., Avanersuullu Kommuneani ittoqqortoormiillu kommuneanni piniarnissaa mannissarnissaallu killiliiffigineqanngillat. 




#Article 691: Nerlernaq (36 words)


Nerlernaq (Branta bernicla) Takissuseqarpoq 60 cm-imik sului iserartussuseqarlutik 115 cm-imik. Nerleq mikisoq niaqua, qungasia sakiaalu qernertut erseqqissumillu  qaqortumik eqqulik.

Timmiaavoq aallartartoq. Avannaani akuttullutik ikittuinnaallutillu piaqqiortarput. Ingerlaartut Kitaani Tunumiluu, annermik tasiilap kommuneani, takusassaasarput.

Kalaallit Nunaanni tamarmi piniagaanngilaq.




#Article 692: Nerleq siggukitsoq (54 words)


Nerleq siggukitsoq (Anser brachyrhynchus)Takissuseqarpoq 70 cm-imik, sului iserartussuseqarlutit 155 cm-imik. Isigai qaamanerusut siggualu naatsoq aappalaartoq-qaquartumik qalipaatilik ilisarnarlutik. Kiisalu aamma niaqua qungasialu saavanut aammalu tunuanut qasertoq-qaamasumut naleqqiullugit taarpasillutik. Sigguimi mannguatigut qaqortortaqarsinnaasarpoq. Timmiaq aallartartuuvoq, tunup (Tuluit Nunaat, Irland, Tyskland)  qiterpasissuani erniartortarluni aamma Island-imut qaqutiguinnarlu kitaanut annguttarluni.           

Kalaallit Nunaanni tamarmi piniaqqusaangilaq 1.5-miit 15.8-mut.

Ittoqqortoormiillu kommuneanni 1.6-miit 31.8-mut. 




#Article 693: Nerlernarnaq (37 words)


Nerlernarnaq (Anser leucopsis) Takissuseqarpoq 65 cm-imik, sului iserartussuseqarlutit 140 cm-imik.            

Nerleq mikisoq ilisarnartumik niaqua qaqortuuvoq, qungasia qernertoq, sakiaa qernertoq tunualu qaserluni qillertoq.             

Timmiaavoq aallartartoq, tunup qiterpasussuani erniorfeqarluni.                        

Kalaallit Nunaanni tamarmi piniaqqusaangilaq 1.5-miit 15.8-mut.

Ittoqqortoormiillu kommuneanni 1.6-miit 31.8-mut. 




#Article 694: Nerlernaarsuk (11 words)


Canadap nerlia (Branta canadensis) Takissuseqarpoq 65-95 cm-imik sului iserartussuseqarlutik 140-170 cm-imik. 




#Article 695: Pilukuluut (19 words)


Paarnaqutaannalinni seqineqarluartarlutik panertuni ivigaqarlutillu umerluusaqartuni naasarpoq. Ukiakkut pilutaat aappillarissunik qalipaatinittarput, asioreeraluarlutillu sivisuumik naasumi nipinngaannartarlutik. Aappaluttut taartunik kigutilinnik paarnaqarput, isseqarluartunik.




#Article 696: Slowly We Rot (14 words)


Slowly We Rot (Tuluttut) una aatsitassaq-oqimaatsoq nipilersorneq inerititaqartitsissaaq aamma allappoq makku nipilersortut, Obituary, 1989.




#Article 697: Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit (292 words)


Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit Nunat Avannarliit inatsisartuinut suleqatigiiffittut atuuppoq, taamalu qitiusutut ileqquussaavoq Nunat Avannarliit suleqatigiinneranni. Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit assinganik pissuseqatigaa Nunat Avannarliit Naalakkersuisuini Siunnersuisoqatigiit, tassaasoq nunani avannarlerni naalakkersuisut suleqatigiiffiat.

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit allarnerneqarpoq 1952-imi nunani avannarlerni naalagaaffiit tallimat ilangalugit:  Danmark, Finland, Island, Norge, Sverige kiisalu nunap ilaani namminersorlutik oqartussat Kalaallit Nunaat, Savalimmiut og Åland'ilu. Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit sinaakkutaat aalajangersarneqarput Helsingforsimi isumaqatigiisummi 1962'imeersumi. Siunnersuisooqatigiit siunertaraa nunani avannarlerni suleqatigiinneq attatiinnarneqarnissaa ineriartortinneqarnissaalu  eqqartuussisoqarnikkut, piorsarsmassutsikkut, angallannikkut, avatangiisitigut, inoqatigiinnut kiisalu aningaasaqarniarnermi pissutsinut.

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit ukiut tamaasa nersornaasiuttagai: 

Nersornaatit 350.000 danskit koruuniinik naleqarput taakkualu agguarneqartarput Nunat Avannarliit Siunnersuisooqatigiivi ukiumoortumik ataatsimeersuarnerannut atatillugu.

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit pilersitsisarpoq siunnersuisarlunilu apeqqutinut pisortatigoortumik nunani avannarlerni suleqatigiinnermut tunngasuni. Siunnersuisooqatigiit aalajagingaat nunanut ilaasortaasunut pituttorsimanngillat, minnerunngitsumillu nunani tamalaani inatsisartuni suliassatut aatsaat akuerisassanngortinneqaqqaartarlutik.

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit 87'inik ilaasortaqarpoq. Inatsisartunut ilaasortat nunani avannarlerni naalagaaffiinni namminersorlutillu oqartussaqarfinni toqqarneqartarput.

Nunani avannarlerni naalagaaffiit tamarmik marlunnik qulilinnik siunnersuisooqatigiinni inissaqarput, Islandili arfineq marlunnik. Namminersorlutik oqartussaqarfiit ilaasortaatitaat naalagaaffiit ilangalugit inissaqartinneqartarput. Savalimmiut Kalaallit Nunaallu tamarmik marlunnik ilaasortaatitaqarput, kunngeqarfimmi naalagaaffiup aallartitaani ilaasunik, Ålandi marlunnik ilaasortaatitaqqarpoq naalagaaffiup Finlandip aallartitaanik ilaasuni. Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit ima ataqatigiissangaavoq:

Ukiut tamaasa Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit ataatsimoorlutik katisimaarlutik ataatsimeersuarnemi naapittarput. Ataatsimut katisimalluni naapeqatigiinnerit siunnersuisooqatigiinni qullerpaamik oqartussaasuunerpaavoq, 87'inik ilaasortaqarluni kiisalu nunani avannarlerni naalakkersuisunit ataatsimik sinniisoqartarluni (qinersisinnaatitaanngitsumik) Nunat avannarliit paarlakaallutik ataatsimeersuarnerit aaqqissuuttarpaat. 

Ataatsimut katisimalluni naapeqatigiinnerup suliassarai:

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit ukiut tamaasa sammisassaq aalajangersimasoq aaqqissuuttarpaat. Saniatigullu ataastimiitsitaliani tallimani sulineq ataatsimeersuarnerit akorngini ingerlanneqartarpoq:

Partiinilu eqimattani tallimani:

Partiini eqimattanik pilersitsinissaq minnerpaamik sisamanik nunanit marluniit ilaasortaqarnissaq piumasaqaatigaa.. Nunani Avannarlerni Siunnersuisooqatigiinni ilaasortat ilai partiini eqimattakkuutaartuni ilaasortaanngillat.

Siunnersuisooqatigiit siulittaasooqatigiinnit inuinnarnit isikkaneq marlunnit ilaasortaqarpoq siulittaasorlu ukiut tamaasa ataatsimut katerisimaarnermi qinerneqartartoq. Siulittaasuuffik nunat tallimat paarlakaallutik issiasuuffigisarpaat.

Siulittaasooqatigiit pingaarnertut suliassaraat: 

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit allattoqarfiat Københavnimi inissisimavoq Nunat Avannarliit Naalakkersuisuisa Siunnersuisoqatigivisa inisisimaffiani. Saniatigut aallartitat tamarmik allatseqarfeqarput naalagaaffiup namminersorlutillu oqartussaqarfiup inatsisartoqarfiani.

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiit aningaasalerneqarput tapinik nunat avannarliit inatsisartoqarfiinit. Missingersorneqarpoq ukiumut 30 milliun koruunit missaani 2005'imi.




#Article 698: Nikanarsaanermut inassut (30 words)


Pinerluttulerinermi inatsimmi § 100, amerlanertigut aamma taaneqartartoq Nikanarsaanermut inassut imaluunnit Kinaassusersiuinermut inassut, Pinerluttulerinermi inatsimmi kapitali 21'mi allassimavoq Eqqissisimanermik akornusiinerit nikanarsaanerillu pillugit:

Assingusumik Danmarkimi pillaasarnermut inatsimmi inassummik peqarpoq, § 266 b.




#Article 699: Atuisoq (80 words)


Atuisoq pisisartut siunnersortittarfitut Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmi inissisimavoq. Allatut oqaatigalugu Atuisoq Kalaallit Nunaanni atuisartut sinnerlugit nakkutilliisuuvoq.

Taamaasilluni inuussutissarsiutillit inatsisit naapertorlugit sullissinerat Atuisup nakkutigisaraa. Inatsisartunut, kommuninut inuussutissarsiutilinnullu tunngatillugu, inuiaqatigiinni atuisartut pisisartullu nunatsinni soqutigisaat Atuisup isumagisarai.

Atuisoq atuisartunut tunngassutilinnik assigiinngitsorpassuarnik suliaqartarpoq, soorlu atuisartut saafiiginninnerini siunnersuinerit ilitsersuinerillu, atuisartut pisinnaatitaaffiinik pisussaaffiinillu paasissutissiinerit, nioqqutissat akiinik misissuinerit akinillu paasiuminarsaanerit, tusagassiutitigut atuisartunut paasissutissiinerit, inatsisit atuisartunut naapertuuttut pillugit tusagassiuutitigut nalunaaruteqartarneq, tusarnianernilu akissuteqaatinik suliaqartarneq, atuisartut allatseqarfiata atuisartut pisinnaatitaaffii pillugit qaffasinnerusumik ilinniarfinni, inuusuttunut ilinniarfinni, 9-10. klassini atuartunut, peqatigiiffinnut kattuffinnullu ilinniartitsineq neqerooritigaattaaq.




#Article 700: Akunnaaq (99 words)


Akunnaaq nunaqarfiit pingasut Aasiannut atasut ilagaat, illoqarfimmiit 23 km-it missiliorlugit kangisinnerusumiittoq qeqertami Akunnaap Nunaanik atilimmi. Nunaqarfik 1850-mi asimioqarfittut tunngavilerneqarpoq, tunngavilerneqarnissani sioqqulluguli inoqarfiusimalluni.

Innuttaasut amerlassusaat 1980’kkunniit affaannanngorsimavoq, ukiunili kingul-lerni 15-ni innuttaasut 100-t missiliortut allanngujaatsumik inissisimasimapput. 

Illut amerlanersaat tassaapput ilaqutariit illui ataasiakkaat siammasissut qaliaqanngitsut imaluunnit aappaa avillugu qaliallit. Pissutsit aallaavigalugit illut amerlasuut pisoqaangaatsiarput 1960 sioqqullugu sanaajusimasut.

Suliffiit pioreersut pingaartumik aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiutinut, ukiup qanoq ilinera apeqqutaatillugu aalisakkerivimmi tunisassiornermut aamma assassorluni inuussutissarsiutinut attuumassuteqarput. Tamakkua saniatigut kiffartuussiveqarfinni, pisiniarfimmi, atuarfimmi kommunillu nunaqarfimmi ingerlatsiviini assigiinngitsuni, allaffinnilu suliffissaqarpoq.

Akunnaaq pitsaasumik umiarsualiveqarpoq, talittarfittaqarlunilu, umiatsiaanut amusisarfittaqarlunilu umiatsiaaqqanut puttasulimmik.

Nunaqarfik meeqqanut atuarfeqarpoq (Aadap Atuarfia) 15-nit missiliorlugit atuartulik.

Aamma takuuk




#Article 701: Avicii (25 words)


Tim Bergling DJ-llunilu nipilersuusiortuuvoq Sverigemeersoq.

Inunngorpoq 8 September 1989 Stockholmimi, toqullunilu 20 April 2018 Muscat-mi.

Tim Bergling aamma nalunnginneqarpoq Avicii-tut, Tim Berg-tut taavalu Tom Hangs-tut.




#Article 702: Naalagaaffiup Sinniisoqarfia (103 words)


Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisoqarfia (Qallunaatut: Rigsombuddet i Grønland) Naalagaaffiup Kalaallit Nunaannut attaveqaataatigaa.

Naalagaaffiup Sinniisoqarfiata sinniisuuffigai kunngiussut, Naalagaaffimmi Kunngeqarfiup Naalakkersuisui (Regeringen) Kalaallit Nunaanni. Sinniisoqarfiup isumangisarivaa Nunatsinni Namminersorlutik Oqartussaani Naalakkersuisut, Danmarkimilu Kunngeqarfiup Naalakkersuisuisa akorngini ataqatigiissaakkamik siunnersuinissaq.

Sinniisoqarfiup suliarisarivai ilaqutariit inatsiseqartitaanerannut tunngasunik Danmarkimi naalagaaffiup ingerlatsiviini periaatsit assigalugit.

Naalakkersuisut Naalagaaffimmi Sinniisoqarfik ilisimatittarpaat Inatsisartuni ileqqoreqqusat, peqqussutillu aalajangersakkat inatsisit akuersissutigineqartut pillugit aammattaaq naliginnaasumik Naalakkersuisunit inatsisissatut suliaat. Naalakkersuisut Naalagaaffiup Sinniisua inassinnaavaat Kalaallit Nunaanni pisortaqarfinni isumaqatiginninniarnerni peqataaqqullugu.

Naalagaaffiup Sinniisoqarfiata aammattaaq suliassarai:

Maannakkut sinniisu: Mikaela Engell

Kalaallit Nunaanni Naalagaaffiup Sinniisua Kalaallit Nunaanni Naalagaaffik sinnerlugu qullersaalluni sinniisuuvoq Namminersorlutillu Oqartussanut Nalagaaffimmilu oqartussanut attaveqaataalluni. 

Aammattaaq Naalagaaffiup Sinniisua pinngitsoorani siulersuisuni ilaasortaassaaq uani Piorsarsimassutsikkut Aningaasaateqarfik Danmark-Kalaallit Nunaat.




#Article 703: Folketingi (88 words)


Folketingi tassaavoq Naalagaaffimmi Kunngeqarfiup tamarmi inatsisartui — Danmarki, Kalaallit Nunaat Savalimmiullu ilangalugit. 1849-mit 1953-ip tungaanut inatsisartut ataatsimiittartoqatigiivi marluusimapput Rigsdagimik taanaqartartumik: siullermik Folketingi, aappaattut Landstingi. 1953-imit inatsisartuni ataatsinik ataatsimiittartoqarneq eqqunneqarmat Folketingi kisimi atuutilersinneqarpoq. Folketingi Christiansborgimi, Københavnimi inissisimavoq. 179-inik Folketingimi ilaasortaasoqarpoq, taakkunanngalu kalaallit marluk, savalimmiormiullu marluk ilaasortaapput. Folketingimi ilaasortat Danmarkimi qinersivissuarni qulini qinerneqartarput. Kalaallit Nunaata Savalimmiullu ilaasortaatitassatik namminneerlutik qinersisitsinermikkut qinertarpaat. Folketingimut ilaasotaatitat ukiut sisamakkuutaarlugit qinerneqartarput. Folketingimi sulineq inatsisartuni siulittaasoqarfimmit namminermisut aqunneqartarpoq, Folketingip Siulittaasuanit, Folketingimi inatsisartunit siulittaasussaq qinerneqartarpoq, tullersortisssalu sisamat. Qinersisoqareernerata kingorna partii ataaseq amerlanerusulluunnit dronninngimit suleqatiserinninniartinneqartarput, tamassumalu kingorna Kunngeqarfimmi Naalakkersuisunngortitsisoqartarluni. 




#Article 704: Basshunter (11 words)


Basshunter, Jonas Erik Altberg (22. decemberi 1984, Halmstad), erinarsortartoq aamma DJ.




#Article 705: Kalaallit Nunaata Radioa (33 words)


Greenlandic Broadcasting Corporationimik aamma taaneqartartoq, danskisullu Grønlands Radio, innuttaasunik kiffartuussisuuvoq radioqarfiullunilu tv-qarfiusoq pisortanit aningaasalersorneqartoq. 

KNR pisortanit aningaasalersorneqartoq namminersortoq 1958-imi tunngavilerneqartoq radiokkut tv-kkullu nutaarsiassanik, qaammarsaanermik, alikkusersuinermik eqqumiitsulianillu aallakaatitsinissamik pisussaaffeqartoq.

KNR siulersuisunit tallimaasunit pisortamillu aqunneqarpoq.




#Article 706: Kalaallit Arsaattartut Kattuffiat (14 words)


Kalaallit Arsaattartut Kattuffiat (KAK) kattuffiuvoq nunatsinni isikkammik arsaannermik aaqqissuisoq. Kattuffik 4. juli 1971 ivertinneqarpoq.




#Article 707: George W. Bush (11 words)


George Walker Bush (1946) amerikarmiuuvoq politikkeri aamma USA præsidentiat 43-ssaat, (2001-2009).




#Article 708: Ruslandimiutut (13 words)


Ruslandimiutut (ру́сский язы́к; Latin: russkiyi yazyk) tassaaput oqaatsit Ruslandi-mi, Hvideruslandi-mi, Kasakhstani-mi aamma Kirgistani-mi. 




#Total Article count: 708
#Total Word count: 23990